Euroopa Parlamendi 13. veebruari 2020. aasta resolutsioon Guinea Vabariigi kohta, eelkõige seoses meeleavaldajate vastu suunatud vägivallaga (2020/2551(RSP))

P9_TA(2020)0036 RC-B9-0104/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Guinea Vabariigi kohta,

–  võttes arvesse ÜRO, Euroopa Liidu ning Ameerika Ühendriikide ja Prantsusmaa Guinea Vabariigi saatkondade 5. novembri 2019. aasta ühisavaldust,

–  võttes arvesse Lääne‑Aafrika riikide majandusühenduse (ECOWAS) komisjoni 4. novembri 2019. aasta kommünikeed pärast Conakrys aset leidnud vahejuhtumeid,

–  võttes arvesse inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika komisjoni 9. novembri 2019. aasta pressiteadet meeleavalduste mahasurumise kohta Guinea Vabariigis,

–  võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu üldise korrapärase läbivaatamise töörühma kolmekümne viiendat istungit, mis toimus 20.–31. jaanuaril 2020,

–  võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse koostöölepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel (Cotonou leping),

–  võttes arvesse 27. juunil 1981. aastal vastu võetud ja 21. oktoobril 1986. aastal jõustunud inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika hartat,

–  võttes arvesse Guinea Vabariigi põhiseadust, mille rahvuslik üleminekunõukogu kiitis heaks 19. aprillil 2010 ja mis võeti vastu 7. mail 2010,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse 11. Euroopa Arengufondi riiklikku soovituskava aastateks 2015–2020, millega eraldatakse vahendeid Guinea Vabariigile,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 144 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 4,

A.  arvestades, et president Alpha Condé on olnud Guinea Vabariigis võimul alates tema valimisest 2010. aastal ja tagasivalimisest 2015. aastal; arvestades, et alates 2019. aasta oktoobri keskpaigast on riigis toimunud massimeeleavaldused, peamiselt Põhiseaduse Kaitse Rahvusliku Rinde (FNDC) poolt, kuna opositsioon kardab, et president Alpha Condé püüab oma põhiseaduslikke volitusi laiendada; arvestades, et Guinea Vabariigi põhiseaduse kohaselt on presidendi mandaat piiratud kahe ametiajaga; arvestades, et president Alpha Condé teine ametiaeg lõpeb 2020. aasta lõpus;

B.  arvestades, et tema valimine presidendiks 2010. aastal oli esimene samm demokraatlike reformide ja läbipaistvuse suunas pärast aastaid kestnud sõjaväevalitsust; arvestades, et president Alpha Condéd süüdistatakse korruptsioonis ja poliitilise vabaduse piiramises; arvestades, et põhiseaduse reform, mille ainus eesmärk on laiendada presidendi ametiaja piire, et Alpha Condé saaks võimule jääda, on põhjustanud vägivalda;

C.  arvestades, et president Alpha Condé on hiljuti püüdnud õõnestada ka oma reformi institutsioonilisi takistusi, mõjutades Guinea Vabariigi konstitutsioonikohut ja valimiskomisjoni; arvestades, et 2018. aasta märtsis tagandati ametist konstitutsioonikohtu esimees Kéléfa Sall; arvestades, et justiitsminister Cheick Sako astus tagasi oma vastuseisu tõttu põhiseaduse muudatustele, mis võimaldavad presidendi kolmandat ametiaega;

D.  arvestades, et valitseval erakonnal Guinea Rahva Kongressil ei ole parlamendis põhiseaduse muutmiseks vajalikku kahekolmandikulist häälteenamust; arvestades, et referendumiga põhiseaduse reformi üle hiilitaks mööda Guinea Vabariigi parlamendist;

E.  arvestades, et 19. detsembril 2019 teatas president Alpha Condé kavatsusest korraldada 1. märtsil 2020 referendum põhiseaduse reformi üle; arvestades, et algselt 16. veebruariks kavandatud parlamendivalimised on edasi lükatud ja need toimuvad referendumiga samal päeval; arvestades, et kavandatava uue põhiseadusega pikendatakse presidendi mandaati viielt aastalt kuuele, piirdudes kahe ametiajaga; arvestades, et president Alpha Condé kasutab seda põhiseaduse muudatust eeldatavasti selleks, et taotleda presidendi kolmandat ametiaega;

F.  arvestades, et opositsioonierakondade, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja ametiühingute ühendus Põhiseaduse Kaitse Rahvuslik Rinne (FNDC) on korraldanud meeleavaldusi ja kavandab streike põhiseaduse muutmise vastu; arvestades, et vahemikus 12. oktoobrist kuni 28. novembrini 2019 vahistati vähemalt seitse FNDC liiget, süüdistades neid selles, et nende üleskutsed uue põhiseaduse eelnõu vastu protestida kujutasid endast tegusid või tegevust, mis võivad rikkuda avalikku korda ja ohustada avalikku julgeolekut, enne kui nad lõpuks rahvusvahelise surve tõttu õigeks mõisteti;

G.  arvestades, et olukord riigis on väga pingeline, suurenenud on poliitilised pinged ja vägivaldsete meeleavalduste puhangud; arvestades, et valitsus reageeris nendele puhangutele karmilt ning politsei kasutas meeleavaldajate vastu ülemäärast, põhjendamatut ja ebaseaduslikku jõudu, kusjuures inimõiguste organisatsioonid andsid teada barrikaadidest, tulistamistest ja pisargaasist, peamiselt pealinnas Conakrys ja opositsiooni põhjapoolses tugipunktis Mamous; arvestades, et Wanindaras kasutas politsei üht naist väidetavalt inimkilbina, et kaitsta end meeleavaldajate visatud kivide eest;

H.  arvestades, et peamise opositsioonierakonna Guinea Vabariigi Demokraatlike Jõudude Liidu aseesimees Fodé Oussou Fofana on süüdistanud presidenti põhiseaduslikus riigipöördes ja pettuses; arvestades, et opositsioonierakonnad on lubanud protesti märgiks parlamendivalimisi boikoteerida;

I.  arvestades, et nii ECOWAS kui ka inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika komisjon on nõudnud meeleavaldajate põhiõiguste austamist ning julgeolekujõududelt meeleavalduste ohjamise parandamist;

J.  arvestades, et ÜRO inimõiguste komisjon on märkinud, et Conakrys 14. ja 15. oktoobril 2019 alanud meeleavaldustele reageerinud julgeolekujõud ei järginud jõu kasutamist käsitlevaid rahvusvahelisi norme ja standardeid; arvestades, et meeleavalduste käigus tapetud meeleavaldajate matustel esines jälle vägivalda ja surmajuhtumeid;

K.  arvestades, et 2019. aasta maailma ajakirjandusvabaduse indeksis on Guinea Vabariik 180 riigi seas 101. kohal; arvestades, et alates 2015. aastast on välja kutsutud, kinni peetud või kohtu alla antud vähemalt 20 ajakirjanikku; arvestades, et alates meeleavalduste algusest 2019. aasta oktoobris on vahistatud ajakirjanikke, inimõiguste kaitsjaid ja kodanikuühiskonna aktiviste, sealhulgas Abdourahmane Sanoh (FNDC koordinaator), kes hiljem vabastati, samas kui teisi peetakse endiselt kinni ja nende kallal tarvitatakse vägivalda; arvestades, et meeleavalduste käigus on surma saanud vähemalt 28 tsiviilisikut ja üks sandarm; arvestades, et inimõiguste organisatsioonide hinnangul on alates 2015. aastast tapetud vähemalt 70 meeleavaldajat ja kõrvalseisjat, sealhulgas Amadou Boukariou Baldé – üliõpilane, kelle politseinikud 2019. aasta mais Labé ülikoolis toimunud meeleavalduste käigus surnuks peksid;

L.  arvestades, et mitmed kohalikud vabaühendused on mõistnud hukka vanglatingimused Guinea Vabariigis, eelkõige tõsised puudused seoses ülerahvastatuse, toidu ja toitmisega ning enamiku vanglatöötajate koolituse puudumisega (vastavalt Human Rights Watchi aruandele); arvestades, et need tingimused annavad põhjust muretsemiseks kogu riigis, kuid on eriti tõsised Conakry keskvanglas;

M.  arvestades, et Guinea Vabariik on üks kõige vaesemaid Aafrika riike, mis kannatab endiselt aastatepikkuse halva majandusliku juhtimise ja korruptsiooni all, vaatamata sellele, et Boke’i ümbruskonna kaevandustes on maailma suurimad boksiidivarud; arvestades, et kaks kolmandikku riigi 12,5 miljonist elanikust elab vaesuses ning Ebola kriis aastatel 2013–2016 nõrgestas märkimisväärselt riigi majandust; arvestades, et töötus mõjutab eriti alla 25‑aastaseid noori, kes moodustavad üle 60 % elanikkonnast;

N.  arvestades, et praeguste põhiseaduse reformi vastu suunatud meeleavalduste kontekstis, mis on süvendanud valitsuse ja opositsioonierakondade vahelist vastasseisu, on OGDH (Guinea Vabariigi inimõiguste ja kodanikuõiguste organisatsioon) mõistnud hukka korduvad inimõiguste rikkumised Guinea Vabariigis; arvestades, et need rikkumised toovad kaasa avalike hoonete ja rajatiste hävitamise, katsed õhutada etnilisi lõhesid ja sunniviisilised väljatõstmised eraomandist; arvestades, et 2019. aasta veebruarist maini tõstis Guinea Vabariigi valitsus Conakry linnaosadest sunniviisiliselt välja üle 20 000 inimese, et anda maad ministeeriumidele, välissaatkondadele, ettevõtetele ja muudele riiklikele ehitusprojektidele;

O.  arvestades, et aastatel 2014–2020 andis Euroopa Liit Guinea Vabariigile 11. EAFi (Euroopa Arengufond) riikliku soovituskava kaudu 244 000 000 eurot toetust, mis keskendus institutsionaalsele reformile ja halduse ajakohastamisele, kanalisatsioonile linnades, tervishoiule, maanteetranspordile ja riikliku eelarvevahendite käsutaja toetamisele;

1.  mõistab hukka Guinea Vabariigis jätkuva vägivalla; mõistab teravalt hukka kogunemisvabaduse ja sõnavabaduse rikkumised, samuti vägivallaaktid, tapmised ja muud inimõiguste rikkumised; nõuab, et valitsusväed ilmutaksid viivitamatult vaoshoitust ning et seaduslikud rahumeelsed meeleavaldused võiksid toimuda ilma igasuguse hirmutamiseta;

2.  kutsub Guinea Vabariigi valitsust üles alustama kiiresti meeleavaldajate surma ja vigastada saamise juhtumite ning korrakaitsjate väidetavate liigse jõukasutuse või muude inimõiguste rikkumise juhtumite kiiret, läbipaistvat, erapooletut ja sõltumatut uurimist, võtma nende eest vastutavad isikud, sealhulgas ka politsei- ja julgeolekujõudude töötajad vastutusele ning mitte võimaldama neile karistamatust; tuletab Guinea Vabariigi valitsusele meelde, et prioriteediks tuleks seada ka korruptsioonivastane võitlus ja karistamatusele lõpu tegemine;

3.  peab äärmiselt kahetsusväärseks kõiki kavatsusi muuta riigi põhiseaduse sätteid, mis piiravad presidendi ametiaega; kinnitab jõuliselt, et toimiv demokraatia peab hõlmama õigusriigi ja kõigi põhiseaduslike normide järgimist, sealhulgas vajaduse korral presidendi ametiaja piiramist; kutsub Guinea Vabariigi presidenti üles järgima Guinea Vabariigi põhiseadust, eelkõige selle artiklit 27;

4.  nõuab, et austataks meeleavaldamis-, kogunemis-, ühinemis- ja väljendusvabadust, mis on tagatud rahvusvaheliste normide ning Guinea Vabariigi poolt ratifitseeritud ÜRO lepingute ja konventsioonidega; palub Guinea Vabariigi valitsusel võtta kiiresti meetmeid, et tagada vabade ja rahumeelsete meeleavalduste korraldamise õiguse austamine, luua turvaline keskkond, kus ei toimu ahistamist, vägivalda ega hirmutamist, ning hõlbustada dialoogi opositsiooniga;

5.  nõuab tungivalt, et kõik osapooled hoiduksid pingete ja vägivalla eskaleerimisest; kutsub Guinea Vabariigi valitsust, opositsioonirühmitusi ja kodanikuühiskonda üles ilmutama vaoshoitust, käituma vastutustundlikult ja pidama konstruktiivset dialoogi, et leida tekkinud olukorrale püsiv, konsensuslik ja rahumeelne lahendus; kutsub ELi üles jätkama tegevust kodanikuühiskonna mõjuvõimu suurendamiseks ja valitsusväliste osalejate aktiviseerimiseks;

6.  nõuab tungivalt, et Guinea Vabariigi valitsus tagaks läbipaistvate, usaldusväärsete ja vabade parlamendi- ja presidendivalimiste õigeaegse korraldamise opositsioonierakondade täielikul osalusel, sealhulgas võimaldaks neil registreeruda, kampaaniaid korraldada ning kasutada meediakanaleid ja kogunemisvabadust;

7.  tuletab meelde, kui oluline on sõltumatu riiklik valimiskomisjon, mis tegutseb valitsusest ja kõigist erakondadest sõltumatult; nõuab tungivalt Guinea Vabariigi valitsuselt ja president Alpha Condélt selle tagamist, et Guinea Vabariigi sõltumatu riiklik valimiskomisjon (CENI) saaks tegutseda täiesti läbipaistvalt, ilma võimupoliitikute või -erakondade sekkumise, hirmutamise või sundimiseta;

8.  nõuab tungivalt, et Guinea Vabariigi ametivõimud austaksid täielikult kõiki kodaniku- ja poliitiliste õigustega seotud siseriiklikke ja rahvusvahelisi kohustusi, sealhulgas õigust sõna-, kogunemis- ja ühinemisvabadusele, õigust kaitsele piinamise, väärkohtlemise ja meelevaldse kinnipidamise eest ning õigust õiglasele kohtumenetlusele; rõhutab, et inimõiguste austamine peab olema kriisi igasuguse poliitilise lahenduse keskmes;

9.  kutsub Guinea Vabariigi ametivõime üles uurima julgeolekutöötajate tegevust, kelle puhul on tõendeid nende varasematest ja praegustest kuritegelikest kuritarvitustest, ning võtma nad rahvusvaheliste normide kohaselt vastutusele;

10.  tuletab meelde, et demokraatia tugevdamise vajalik eeltingimus on aktiivne kodanikuühiskond, kes saab tegutseda ilma hirmu, hirmutamise ja vägivallata; nõuab tungivalt, et valitsus ja julgeolekujõud edendaksid vabaühenduste ja kodanikuühiskonna esindajate ohutust ja julgeolekut soodustavat keskkonda, sealhulgas vaataksid läbi õigusaktid, mis reguleerivad jõu kasutamist avalikel kogunemistel;

11.  rõhutab demokraatiat teeniva pluralistliku, sõltumatu ja vaba meediamaastiku tagamise ja edendamise tähtsust; nõuab tungivalt, et Guinea Vabariigi ametivõimud lõpetaksid viivitamata ajakirjanike igasuguse ahistamise ja hirmutamise, sealhulgas meedialitsentside kehtivuse meelevaldse peatamise, austaksid riigis töötavate ajakirjanike ja inimõiguslaste individuaalseid õigusi ning tagaksid nende turvalisuse, nii et nad saaksid kajastada või jälgida poliitilist ja inimõiguste olukorda riigis;

12.  kritiseerib teravalt Abdourahmane Sanohi ning teiste opositsiooni ja kodanikuühiskonna liidrite vangistamist; nõuab, et riigis vabastataks viivitamata poliitvangid ja uuritaks laialt levinud viiteid vangide väärkohtlemisele;

13.  kutsub Guinea Vabariigi ametiasutusi üles peatama elanike igasuguse edasise oma maalt või omandist väljatõstmise seniks, kuni riik suudab tagada elanike õiguste austamise, sealhulgas tagada enne väljatõstmist piisava etteteatamise ning hüvitise ja ümberasustamise; rõhutab, et piisav hüvitis tuleks tagada kõigile sunniviisiliselt väljatõstetud isikutele, kes ei ole seda veel saanud;

14.  tuletab meelde, et Guinea Vabariigi jaoks on oluline teha koostööd piirkondlike partneritega, et ühiselt tugevdada demokraatiat, arengut ja julgeolekut; nõuab tungivalt, et Guinea Vabariigi ametivõimud teeksid tihedat koostööd piirkondlike organisatsioonidega, sealhulgas ECOWASiga, et taastada põhivabadused, uurida täielikult meeleavalduste käigus toime pandud inimõiguste rikkumisi ning saavutada rahumeelne üleminek demokraatiale; tuletab meelde, et praegusele kriisile saab lahenduse leida ainult valitsuse ja opositsioonirühmituste vahelise avatud ja ligipääsetava riigisisese dialoogi kaudu; tuletab ka meelde, et ECOWASil ja Guinea Vabariigi naaberriikidel võib olla oluline osa riigisisese dialoogi edendamisel ja selle jätkumise tagamisel; kutsub Guinea valitsust ja ECOWASi üles tegema tihedat koostööd, et tagada 2020. aasta valimiste rahumeelne toimumine ja representatiivsus; palub komisjonil ja liikmesriikidel järgida 2020. aasta jaanuaris toimunud Guinea Vabariigi inimõiguste olukorra üldise korrapärase läbivaatamise käigus antud soovitusi, eelkõige neid, mis puudutasid õigust elule, füüsilist puutumatust, sõnavabadust ja rahumeelse kogunemise vabadust, samuti jõu kasutamist ja karistamatust; nõuab tungivalt, et Guinea Vabariigi ametivõimud osaleksid sisuliselt eelseisval ÜRO Inimõiguste Nõukogu üldisel korrapärasel läbivaatamisel, sealhulgas võimaldaksid ÜRO-le kohapeal täieliku juurdepääsu, ning täidaksid täielikult töörühma järgnevaid soovitusi;

15.  nõuab tungivalt, et Euroopa Liit jälgiks tähelepanelikult olukorda Guinea Vabariigis ja nõuaks valitsuselt aru rahvusvahelisest inimõigustealasest õigusest ja rahvusvahelistest lepingutest tulenevate kohustuste kõigi rikkumiste kohta, eelkõige seoses Cotonou lepingu artiklitega 8, 9 ja 96;

16.  kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ning Euroopa välisteenistust üles jätkama poliitilist dialoogi, sealhulgas Cotonou lepingu artikli 8 raames peetavat dialoogi, et kiiresti vähendada riigis pingeid ja taotluse korral anda abi rahumeelsete valimiste ettevalmistamisel, sealhulgas vahendamisel ning valimiseelse ja -järgse vägivalla vastu võitlemise meetmete osas; palub lisaks komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal ja Euroopa välisteenistusel teha koostööd Guinea Vabariigi ametiasutustega, ECOWASiga, ÜRO inimõiguste bürooga Guinea Vabariigis, inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika komisjoniga ning ÜRO peasekretäri eriesindajaga Lääne‑Aafrikas ja Sahelis, et kujundada välja ühine strateegia praeguse poliitilise kriisi lahendamiseks;

17.  väljendab heameelt selle üle, et 11. EAFi tegevus keskendub õigusriigi toetamisele Guinea Vabariigis; nõuab tungivalt, et komisjon ja Euroopa välisteenistus toetaksid jätkuvalt kodanikuühiskonna ja sõltumatute riigiasutuste tugevdamist;

18.  palub Euroopa Liidu delegatsioonil Guinea Vabariigis pidevalt jälgida riigi sõltumatu kodanikuühiskonna olukorda, jälgida poliitvangide kohtuprotsesse ning jätkata dialoogis Guinea Vabariigi ametivõimudega riigis valitseva inimõiguste olukorra käsitlemist; palub komisjonil jälgida tähelepanelikult olukorda Guinea Vabariigis ja anda sellest Euroopa Parlamendile korrapäraselt aru;

19.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Guinea Vabariigi presidendile ja parlamendile, ECOWASi institutsioonidele, AKV‑ELi parlamentaarsele ühisassambleele ning Aafrika Liidule ja selle institutsioonidele.

Euroopa Parlamendi 13. veebruari 2020. aasta resolutsioon lapstööjõu kasutamise kohta Madagaskari kaevandustes (2020/2552(RSP))

P9_TA(2020)0037 RC-B9-0102/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Madagaskari kohta, eriti 9. juuni 2011. aasta(1) ja 16. novembri 2017. aasta(2) resolutsiooni,

–  võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) lapse õiguste konventsiooni,

—  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse 1924. aastal koostatud Genfi lapse õiguste deklaratsiooni ja selle vastuvõtmist ÜRO Peaassamblees 1959. aastal,

–  võttes arvesse lapse õigusi käsitlevaid ELi suuniseid,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 3, milles tunnistatakse selgesõnaliselt, et laste õiguste edendamine nii sise- kui ka välisasjades on üks ELi eesmärke,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 6. juuni 1973. aasta konventsiooni nr 138 töölevõtmise vanuse alammäära kohta ja ILO 1. juuni 1999. aasta konventsiooni nr 182 lapsele sobimatu töö ja muu talle sobimatu tegevuse viivitamatu keelustamise kohta,

–  võttes arvesse oma 16. märtsil 2017. aastal esimesel lugemisel vastu võetud seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse liidu süsteem konflikti- ja riskipiirkondadest pärit tina, tantaali, volframi ja nende maakide ning kulla vastutustundlike importijate tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse täitmist käsitleva enesesertifitseerimise jaoks(3) (konfliktimineraalide määrus),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat (edaspidi „harta“),

–  võttes arvesse Lapse Õiguste Komiteed,

–  võttes arvesse nõukogu 20. juuni 2016. aasta järeldusi lapstööjõu kasutamise kohta,

–  võttes arvesse ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 ja kestliku arengu eesmärke,

–  võttes arvesse ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid: ÜRO 2011. aasta raamistiku „Kaitsta, austada ja heastada“ elluviimine,

–  võttes arvesse oma 26. novembri 2019. aasta resolutsiooni laste õiguste kohta seoses ÜRO lapse õiguste konventsiooni 30. aastapäevaga(4),

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 25. juuli 2019. aasta resolutsiooni, milles kuulutatakse 2021. aasta rahvusvaheliseks lapstööjõu kasutamise kaotamise aastaks,

–  võttes arvesse nõukogu 10. detsembri 2019. aasta järeldusi, milles käsitletakse kestlikku Euroopat aastaks 2030(5),

–  võttes arvesse konflikti- ja riskipiirkondadest pärit mineraalide vastutustundlikke tarneahelaid käsitlevaid OECD hoolsuskohustuse suuniseid, sealhulgas kõiki nende lisasid ja täiendusi,

–  võttes arvesse oma 5. juuli 2016. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi 2010. aasta soovituste rakendamise kohta seoses sotsiaalsete ja keskkonnastandardite, inimõiguste ja ettevõtja sotsiaalse vastutusega(6),

–  võttes arvesse oma 12. septembri 2017. aasta resolutsiooni rahvusvahelise kaubanduse ja ELi kaubanduspoliitika mõju kohta ülemaailmsetele väärtusahelatele(7),

–  võttes arvesse ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid (2011),

–  võttes arvesse ÜRO majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste komitee (CESCR) üldist märkust nr 24 (2017) majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelisest paktist tulenevate riigi kohustuste kohta ettevõtlusvaldkonnas (E/C.12/GC/24),

–  võttes arvesse UNICEFi välja töötatud laste õiguste ja ettevõtluspõhimõtteid,

–  võttes arvesse nõukogu 12. mai 2016. aasta järeldusi ELi ja vastutustundlike ülemaailmsete väärtusahelate kohta,

–  võttes arvesse oma 25. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni juriidilise isiku vastutuse kohta inimõiguste raskete rikkumiste puhul kolmandates riikides(8),

–  võttes arvesse Terre des Hommes’i rahvusvahelise föderatsiooni 2019. aasta novembri aruannet lapstööjõu kasutamise kohta Madagaskari vilgukivisektoris,(9)

–  võttes arvesse Cotonou lepingu artiklit 26,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 144 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 4,

A.  arvestades, et ÜRO lapse õiguste konventsiooni artiklis 32 on sätestatud: „Osalisriigid tunnustavad lapse õigust olla kaitstud majandusliku ekspluateerimise eest ja töö eest, mis on ilmselt ohtlik või segab hariduse omandamist või on kahjulik lapse tervisele, kehalisele, vaimsele, hingelisele, kõlbelisele ja sotsiaalsele arengule“;

B.  arvestades, et ÜRO lapse õiguste konventsioon on üks enim ratifitseeritud rahvusvahelisi inimõigusi käsitlevaid lepinguid, mille on ratifitseerinud kõik Euroopa Liidu liikmesriigid ning milles on sätestatud selged õiguslikud kohustused edendada, kaitsta ja järgida oma jurisdiktsioonis iga lapse õigusi;

C.  arvestades, et Euroopa Liit on võtnud kohustuse edendada ja kaitsta lapse õigusi oma sise- ja välistegevuses ning tegutseda kooskõlas rahvusvahelise õigusega, sealhulgas ÜRO lapse õiguste konventsiooni ja selle fakultatiivprotokollide sätetega(10);

D.  arvestades, et hartas nõutakse, et kõigis ELi meetmetes tuleb esikohale seada lapse huvid, ja keelatakse kasutada laste tööjõudu, kehtestades töölevõtmise vanuse alammäära, mis ei tohi olla madalam kui iga, mil lõpeb koolikohustus, ning sätestatakse, et töölevõetud noorte töötingimused peavad olema eakohased ning noori tuleb kaitsta majandusliku ekspluateerimise ja töö eest, mis võiks kahjustada nende ohutust, tervist või kehalist, vaimset, kõlbelist või sotsiaalset arengut või takistada hariduse omandamist;

E.  arvestades, et ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikliga 12 ja harta artikliga 24 austatakse lapse õigust väljendada oma seisukohti ja õigust, et neid seisukohti võetakse lapsega seotud küsimustes vastavalt tema vanusele ja küpsusele arvesse;

F.  arvestades, et EL on võtnud kohustuse rakendada ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 ja saavutada selle eesmärgid, sealhulgas kestliku arengu eesmärgi 8.7 „Võtta kohe tõhusaid meetmeid, et teha lõpp sunnitööle, kaasaegsele orjandusele ja inimkaubitsemisele, ning tagada lapstööjõu kasutamise kõige rängemate vormide, sealhulgas lapssõdurite värbamise ja kasutamise keelustamine ja väljajuurimine ning teha 2025. aastaks lõpp lapstööjõu kasutamisele mis tahes kujul“(11);

G.  arvestades, et kogu maailmas töötab ligikaudu 152 miljonit 5–17‑aastast tüdrukut ja poissi(12) ning kõige suurem osa töötavatest lastest elab vähim arenenud riikides; arvestades, et kõige rohkem on lapstööjõu ohvreid Aafrikas, kus töötab 72,1 miljonit last, ning Aasias ja Vaikse ookeani piirkonnas, kus töötab 62,1 miljonit last; arvestades, et põllumajandus, teenused ja tööstus, sealhulgas kaevandamine, on kolm peamist sektorit, kus töötavad lapsed; arvestades, et kuigi lapstööjõu kasutamise vähendamisel on tehtud teatavaid edusamme, töötab ILO hinnangul praeguse vähenemistempo juures 2025. aastaks ikka veel 121 miljonit poissi ja tüdrukut;

H.  arvestades, et Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 1999. aasta konventsiooni nr 182 (lapsele sobimatu töö ja muu talle sobimatu tegevuse viivitamatu keelustamise kohta) artikli 3 punktis d on sobimatu töö määratletud kui „töö, mis oma laadi või tingimuste tõttu on kahjulik lapse tervisele või kõlblusele või on talle muul põhjusel ohtlik“; arvestades, et Madagaskar on ratifitseerinud kõik tähtsamad rahvusvahelised lepingud lapstööjõu kasutamise kohta, sealhulgas lapse õiguste konventsiooni (ja selle kaks fakultatiivprotokolli), ILO konventsiooni nr 138 vanuse alammäära kohta ja ILO konventsiooni nr 182 lapsele sobimatu töö kohta; arvestades, et valitsus on koostanud riikliku tegevuskava, et võidelda lapstööjõu kasutamise vastu Madagaskaril, tehes muu hulgas koostööd rahvusvaheliste tööandjate ja töötajate organisatsioonidega; arvestades, et need võetud kohustused ja meetmed ei anna kohapeal tõhusaid tulemusi;

I.  arvestades, et Rahvusvaheline Tööorganisatsioon märgib oma lapstööjõu määratluses, et kõiki laste tehtavaid töid ei tuleks liigitada laste tööks, mis tuleb ära kaotada; arvestades, et laste või noorukite osalemist sellise töö tegemises, mis ei mõjuta nende tervist ega isiklikku arengut ega takista hariduse omandamist, peetakse üldiselt positiivseks; arvestades, et Aafrika Liidu tegevuskavaga 2063 ja hiljuti allkirjastatud kümneaastase tegevuskavaga lapstööjõu, sunniviisilise töö, inimkaubanduse ja tänapäevase orjuse kaotamise kohta Aafrikas (2020–2030) kohustuvad Aafrika riigid kooskõlas ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärgiga 8.7 kaotama Aafrikas kõik lapstööjõu vormid;

J.  arvestades, et lapsele sobimatu töö suurim kategooria on ohtlik laste töö – nimelt töötab paljudes sektorites, sh kaevandustes, ohtlikes tingimustes ligikaudu 73 miljonit 5–17‑aastast last(13); arvestades, et 2018. aastal töötas 47 % kõigist Madagaskari 5–17‑aastastest lastest lapstööjõuna ja nendest omakorda hinnanguliselt 86 000 lapstöölist kaevandussektoris(14); arvestades, et kaevandamine on laste jaoks kõige ohtlikum sektor, kus iga 100 000 5–17‑aastase lapse kohta hukkub keskmiselt 32 last;

K.  arvestades, et koolis mittekäivate laste arvu poolest on Madagaskar maailmas viiendal kohal(15); arvestades, et Madagaskaril kannatavad pooled alla viieaastastest lastest kängumise all ja ainult 13 % neist on juurdepääs elektrile(16); arvestades, et 74 % kogurahvastikust elab allpool riiklikku vaesuspiiri ja 80 % maapiirkondades(17); arvestades, et kolm neljandikku elanikkonnast elab vähem kui 1,90 USA dollariga päevas; arvestades, et UNICEFi andmetel on ainult 30 % Madagaskari lastest võimalus käia algkoolis; arvestades, et haridus on lapstööjõu kasutamise ennetamisel ja laste eemal hoidmisel tänavatelt, kus nad võivad sattuda inimkaubanduse ja ärakasutamise ohvriks, äärmiselt oluline;

L.  arvestades, et Madagaskar oli 2017. aastal vilgukivi ekspordi poolest (6,5 miljoni USA dollari väärtuses) maailmas kolmandal kohal ning India, Hiina, Sri Lanka, Pakistani ja Brasiilia kõrval üks riike, kus oht, et laste õigusi rikutakse, on vilgukivi kaevandamisel kõige suurem;

M.  arvestades, et vilgukivi tähendab mitme mineraali rühma, mida kasutatakse elektroonika- ja autotööstuses ning mida leidub paljudes toodetes alates värvidest kuni mullaomaduste parandajateni ja jumestustoodetest nutitelefonideni;

N.  arvestades, et Madagaskari vilgukivisektoriga on seotud hinnanguliselt 11 000 last; arvestades, et enamik neist lastest töötab peamiselt kolmes lõunapoolses provintsis, nimelt Anosys, Androys ja Ihorombes, kus laste areng tervise, toitumise ja hariduslikust seisukohast ei ole piisav;

O.  arvestades, et Madagaskari vilgukivitööstusega seotud lapsed töötavad karmides ja ohtlikes tingimustes, mis põhjustavad seljavalu, kaevanduses valitsevast kuumusest ja vee või hapniku nappusest tingitud peavalu, korduvatest sundliigutustest ja pikaajalisest raskuste kandmisest tingitud lihasvalu ning sagedasi köha- ja hingamisprobleeme, mis tulenevad kaevandustes ja nende ümbruskonnas ning töötlemiskeskustes leiduvatest väga peentest vilgutolmuosakestest, samuti seavad kaevanduste sisselangemine ja maalihked ohtu nende elu; arvestades, et Madagaskari ametivõimud ei suuda tagada paljudele kaevanduskogukondadele tervishoiu, hariduse ja puhta joogivee piisavat kättesaadavust;

P.  arvestades, et lapstööjõu kasutamise algpõhjused on vaesus, ränne, sõda või keskkonnaseisundi halvenemine ja kliimamuutused, kvaliteetse hariduse kättesaamatus, inimväärsete töökohtade puudumine lapsevanematel ning sotsiaalkaitse ja ühiskondlike normide puudumine; arvestades, et lapstööjõu kasutamise vastu võitlemine nõuab seetõttu mitmemõõtmelist lähenemisviisi ja lapstööjõu kasutamise mustrite analüüsi konkreetses kontekstis;

Q.  arvestades, et Madagaskar on ÜRO inimarengu indeksi lõpus, olles 189 riigi seas 161. kohal (2017), 57 % Madagaskari elanikkonnast elab mitmemõõtmelise vaesusnäitaja järgi suures mitmemõõtmelises vaesuses ning 2019. aasta märtsis kannatas toiduga kindlustamatuse all rängalt 1,3 miljonit Madagaskari elanikku(18); arvestades, et lapstööjõud on sümptom, mille on tekitanud mitu üksteist võimendavat algpõhjust –vaesus, ebavõrdsus ning põhiliste sotsiaalteenuste nappus või puudumine; arvestades, et seetõttu ei saa lapstööjõu kasutamist käsitleda isoleeritult;

R.  arvestades, et Madagaskari vilgukivisektorit maksustatakse mitme keerulise korra alusel, kusjuures ekspordimaksud on suhteliselt madalad ega too kaevanduskogukondadele alati otsest kasu; arvestades, et välja on antud ainult umbes 40 ekspordiluba, mis viitab sellele, et valdav osa vilgukivi kaevandamisest toimub ebaseaduslikult ning reguleerimata ja ebakindlates käsitöönduslikes kohtades; arvestades, et ekspordi kasv koos tonnihinna märkimisväärse langusega on tööalase ärakasutamise ohtu suurendanud;

S.  arvestades, et Euroopa Liidu demokraatia ja inimõiguste tegevuskava (2015–2019) eesmärk oli võidelda laste tööjõu kasutamise vastu, toetades ka partnerriike, et edendada, kaitsta ja realiseerida laste õigusi, keskendudes majanduslikele, sotsiaalsetele ja kultuurilistele õigustele, nagu õigus haridusele, tervisele ja toitumisele ja sotsiaalkaitsele, ning võitlusele lapsele sobimatu töövormide vastu, juhindudes alati lapse parimatest huvidest(19);

T.  arvestades, et Lapse Õiguste Komitee tunnistab oma üldises märkuses 16, et kohustused ja vastutus austada laste õigusi ulatuvad praktikas kaugemale riigi ja riigi kontrolli all olevatest teenistustest ja institutsioonidest ning neid kohaldatakse ka erasektori osalejate ja ettevõtete suhtes, ning lisab, et kõik ettevõtted peavad täitma laste õiguste suhtes oma kohustusi ning riigid peavad tagama, et nad seda teeksid;

U.  arvestades, et Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni seisukoht on, et ELi kaubanduslepingutes peab lapstööjõu kasutamise suhtes valitsema nulltolerantsi poliitika(20), ning ta on palunud demokraatia- ja demograafiaküsimuste asepresidendi kandidaadil Dubravka Šuical töötada välja terviklik lapse õiguste strateegia(21);

V.  arvestades, et EL on viimastel aastatel hakanud vastu võtma õigusakte, mis suurendavad ettevõtete vastutust, ja lisanud õigusaktidesse inimõigustega seotud hoolsuskohustuse elemente (nt konfliktimineraalide määrus ja muud kui finantsaruandlust käsitlev ELi direktiiv); arvestades, et liikmesriigid on hakanud vastu võtma sama eesmärki täitvaid riiklikke õigusakte, nagu Ühendkuningriigi seadus tänapäevase orjuse kohta, Prantsusmaa seadus hargmaiste ettevõtete hoolsuskohustuse kohta, Madalmaade seaduse eelnõu lapstööjõu kasutamise keeluga seotud hoolsuskohustuse kohta ning Saksamaa ja Itaalia riiklikud tegevuskavad ÜRO juhtpõhimõtete rakendamiseks; arvestades, et komisjon on teatanud oma kavatsusest uurida võimalusi kogu tarneahela läbipaistvuse suurendamiseks, sealhulgas kohustusliku hoolsuskohustuse aspektide osas;

W.  arvestades, et Euroopa Parlament nõudis oma 2010. aasta resolutsioonis tungivalt, et komisjon kaaluks lapstööjõu kasutamise abil valmistatud toodete ELi importimise keelustamist, ning kordas oma 2016. aasta resolutsioonis esitatud nõudmist esitada tasakaalustatud ja realistlik õigusakti ettepanek, mis sisaldaks selliseid meetmeid nagu lapstööjõuvabade toodete märgistamine ja lapstööjõu kasutamise abil valmistatud toodete impordi keelustamine;

1.  mõistab teravalt hukka lubamatu lapstööjõu kasutamise kõigis selle vormides;

2.  on sügavalt mures lapstöötajate suure arvu pärast Madagaskari kaevandustes ja nende laste õiguste rikkumise pärast; tuletab Madagaskari ametivõimudele meelde nende kohustust kaitsta laste õigusi ning tagada laste turvalisus ja puutumatus;

3.  väljendab heameelt asjaolu üle, et lapstööjõu kasutamise kaotamine on üks uue Euroopa Komisjoni prioriteetidest, ning palub komisjonil esitada üksikasjad selle kohta, kuidas ta kavatseb ELi poliitika, õigusaktide ja rahastamise, sealhulgas uute algatuste abil lapstööjõu kasutamise vastu võidelda;

4.  väljendab heameelt uue komisjoni võetud kohustuse üle esitada uus terviklik lapse õiguste strateegia ning palub komisjonil tagada, et see strateegia aitaks võidelda lapstööjõu kasutamise algpõhjuste ja lapsele sobimatu töö vormide vastu; nõuab, et EL tagaks, et inimõiguste austamine, sealhulgas võitlus lapstööjõu kasutamise ja ärakasutamise vastu, jääks Madagaskariga peetava poliitilise dialoogi oluliseks elemendiks;

5.  väljendab heameelt asjaolu üle, et Euroopa Liidu liikmesriigid rõhutasid vajadust kiirendada kõigi osalejate tegevust nii ELis kui ka mujal maailmas, et täita ÜRO tegevuskava 2030 visioon ja eesmärgid(22); kinnitab veel kord tungivat vajadust tegeleda tulemuslikult rahvusvaheliste korporatsioonide toime pandud inimõiguste rikkumistega; väljendab seetõttu heameelt selle üle, et käimas on läbirääkimised rahvusvahelisi korporatsioone ja inimõigusi käsitleva siduva ÜRO lepingu sõlmimiseks; kordab oma üleskutset komisjonile ja liikmesriikidele osaleda nendel läbirääkimistel konstruktiivselt, võtta aktiivne roll ja aidata kaasa konkreetsete ettepanekute väljatöötamisele, sealhulgas õiguskaitsevahendite kättesaadavuse valdkonnas; kutsub seetõttu liikmesriike üles volitama komisjoni läbirääkimistel aktiivselt osalema;

6.  väljendab heameelt asjaolu üle, et EL on astunud mõningaid samme siduvate eeskirjade väljatöötamiseks ettevõtete hoolsuskohustuse valdkonnas teatavates sektorites (puit, konfliktimineraalid), kus on suur inimõiguste rikkumise oht; märgib, et ka mõned liikmesriigid on välja töötanud õigusakte, nagu Prantsusmaa seadus hargmaiste ettevõtjate hoolsuskohustuse kohta ja Madalmaade seadus lapstööjõu kasutamise keeluga seotud hoolsuskohustuse kohta; märgib, et ka EL on välja töötanud hoolsuskohustuse edendamise algatusi ning mitmes Euroopa Parlamendi resolutsioonis on nõutud, et EL koostaks asjaomases valdkonnas siduvad eeskirjad;

7.  kutsub komisjoni ja ELi liikmesriike üles tegema tihedat koostööd eri sektoritega, et tagada eri tarneahelate tõhus järelevalve ja hoida ära lapstööjõu kasutamisega seotud toodete ja teenuste jõudmine ELi turule; kordab oma nõudmist ühtlustada ja tugevdada impordi- ja tarneahela kontrolli, sealhulgas tegutsedes siduva hoolsuskohustuse nimel ja rakendades OECD standardeid;

8.  tuletab meelde, et kaevandamine on üks sektoritest, kus tööjõu õiguste kuritarvitamise oht on suurim; võtab teadmiseks, et konfliktimineraalide määrus jõustub 2021. aasta jaanuaris ning komisjon peab esitama selle rakendamise kohta Euroopa Parlamendile aruande 2023. aasta jaanuariks; on veendunud, et läbivaatamisel tuleks arvesse võtta määruse mõju kohapeal ja kaaluda võimalust lisada mineraale, näiteks vilgukivi;

9.  nõuab, et Euroopa Liit ja selle liikmesriigid teeksid Madagaskariga koostööd, et toetada selliste õigusaktide, poliitika, eelarve ja tegevusprogrammide vastuvõtmist ja rakendamist, mis aitavad täielikult rakendada kõikide laste kõiki õigusi, sealhulgas lapstööliste õigusi, ning parandada kaevandussektori töötajate töötingimusi; kutsub ELi Madagaskari delegatsiooni üles jälgima ka edaspidi tähelepanelikult laste õiguste olukorda riigis;

10.  rõhutab, et on oluline, et mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 kajastaks ELi võetud kohustust kaotada vaesus ja lastele sobimatu töö vormid ning likvideerida lapstööjõu kasutamine 2025. aastaks vastavalt kestliku arengu eesmärkidele, sealhulgas Madagaskaril(23), ÜRO tegevuskava 2030 raames(24); kutsub Madagaskari valitsust üles täielikult täitma oma kohustusi, mis tulenevad ILO konventsioonist nr 182 lapsele sobimatu töö kohta ja konventsioonist nr 138 töölevõetava isiku vanuse alammäära kohta, eelkõige suurendades rahalisi vahendeid, et jälgida ja kontrollida töö- ja elutingimusi kaevandamisel, ning üldisemalt tagades piisava juurdepääsu põhiharidusele, tervishoiule, kanalisatsioonile ja joogiveele; kutsub Madagaskari valitsust üles kaitsma laste õigusi ja edendama lapstööjõu kasutamise kaotamist;

11.  nõuab tungivalt, et komisjon tõstataks Madagaskariga küsimuse Madagaskari kaevandusettevõtete kohta, kes kasutavad lapstööjõudu, veendumaks, et ühtegi osa nende toodangust ei impordita otseselt ega kaudselt ELi;

12.  nõuab ELi ja Madagaskari ning teiste Ida- ja Lõuna-Aafrika partnerite vahelise majanduspartnerluslepingu reformimist, et lisada sellesse tugev peatükk „Kaubandus ja kestlik areng“, milles sätestatakse rahvusvaheliselt kokku lepitud töötaja õiguste standardite järgimine, sealhulgas võitlus lapstööjõu kasutamise vastu;

13.  nõuab, et kõik ELi ja rahvusvahelised äriühingud järgiksid õiglase kaubanduse ning kaupade ja materjalide eetilise hankimise põhimõtteid;

14.  soovitab tulevikus kohaldada naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi (NDICI) määrust lapstööjõu kaotamise kontekstis, sealhulgas sotsiaalse kaasatuse ja inimarengu valdkonnas, mis tagab, et EL investeerib haridusse, tervishoidu, toitumisse, sotsiaalkaitsesse ja lastekaitsesüsteemide üldisesse tugevdamisse;

15.  nõuab tungivalt, et komisjon ja ELi eri delegatsioonid tagaksid sisulised konsultatsioonid kohalike ja rahvusvaheliste kodanikuühiskonna organisatsioonidega, et programmidest saadud tõendeid ja töötavate laste kogemusi võetaks arvesse NDICI programmitöö protsessis, sealhulgas Madagaskarit puudutavas programmitöö protsessis;

16.  soovitab komisjonil jätkata ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete rakendamise toetamist, võidelda lapstööjõu kasutamise ja sunniviisilise töö tänapäevaste vormide vastu ning kaitsta inimõiguste kaitsjaid NDICI inimõiguste ja demokraatia valdkondliku programmi kaudu;

17.  nõuab, et EL kui peamine inimõiguste nimel tegutseja maailmas võtaks juhtrolli lapstööjõu kasutamise kaotamisel ning võtaks viivitamata tõhusaid meetmeid, et likvideerida 2025. aastaks lapstööjõu kasutamine kõigis selle vormides;

18.  soovitab Euroopa välisteenistusel seada järgmises ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskavas esikohale laste õiguste kaitse ja edendamine ning lapstööjõu kasutamise kaotamine;

19.  soovitab Euroopa välisteenistusel töötada järgmine ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava välja sisulises ja tõhusas koostöös kodanikuühiskonna organisatsioonide, sealhulgas lapse õiguste organisatsioonide ja laste endiga;

20.  kutsub komisjoni üles tagama, et tulevane ELi Aafrika-strateegia juhinduks püüdlusest rakendada kestliku arengu eesmärke ja investeerida mitmesugustesse laste õigustesse, tagades samal ajal, et sellise strateegia keskmes on lapstööjõu kasutamise kaotamine; soovitab komisjonil seada laste õigused Cotonou lepingu järgses lepingus kesksele kohale;

21.  kutsub komisjoni üles töötama välja tegevuskava 2030 tervikliku rakendusstrateegia ja seadma põhieesmärgiks lapstööjõu kasutamise kaotamise; rõhutab vajadust rakendada täielikult poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtet, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 208, ja integreerida laste õiguste kahjustamisest hoiduv lähenemisviis; rõhutab, et sel eesmärgil on oluline lisada võitlus sunniviisilise töö ja lapstööjõu kasutamise vastu kõikidesse ELi majanduspartnerluslepingutesse siduva ja jõustatava kestliku arengu peatüki abil, mis peab kajastama kõrgeimaid keskkonna- ja sotsiaalseid standardeid, eelkõige lapstööjõu osas, kooskõlas komisjoni presidendi von der Leyeni võetud kohustusega rakendada lapstööjõu kasutamise suhtes nulltolerantsi poliitikat;

22.  tuletab meelde, et üks peamisi proovikivisid arengumaade jaoks on tõusta majanduse mitmekesistamise kaudu üleilmses väärtusahelas kõrgemale, milleks on vajalikud õiglased ja arengut soodustavad ülemaailmsed kaubanduseeskirjad; rõhutab sellega seoses, et EL ei tohiks vastu võtta kaubanduspoliitikat, mis keelab arengumaadel üldjuhul kehtestada majanduspartnerluslepingute raames tooraine ekspordimakse, kui see on kooskõlas WTO eeskirjadega; kutsub komisjoni üles WTOs aktiivselt tegutsema, et edendada üleilmsete väärtusahelate jätkusuutlikku haldamist käsitlevaid mitmepoolseid eeskirju, sealhulgas kohustuslikku tarneahelaga seotud hoolsuskohustust;

23.  kutsub Madagaskarit üles integreerima noorte kaasamise oma riiklikesse arengukavadesse, võtma vastu mehhanismid noorte esindatuse suurendamiseks kõigil otsustustasanditel ning nägema ette konkreetsed ja piisavad eelarveeraldised programmidele, mis võimaldavad kõigil noortel saada alg-, kesk- ja kolmanda taseme haridust;

24.  võtab teadmiseks Madagaskari kaevandamisseaduse käimasoleva läbivaatamise ja kutsub valitsust üles seadma prioriteediks oma rahvusvaheliste kohustuste täitmise, sealhulgas sotsiaalsete ja keskkonnastandardite, inimväärse töö ning inimõiguste ja laste õiguste järgimise valdkonnas, tuginedes olemasolevatele algatustele, nagu vilgukivi vastutustundliku kaevandamise algatus;

25.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, AKV-ELi ministrite nõukogule, ÜRO peasekretärile, Lõuna-Aafrika Arenguühendusele, Aafrika Liidu Komisjonile ja Madagaskari valitsusele.

(1) ELT C 380 E, 11.12.2012, lk 129. (2) ELT C 356, 4.10.2018, lk 58. (3) ELT C 263, 25.7.2018, lk 371. (4) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0066. (5) https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-14835-2019-INIT/et/pdf (6) ELT C 101, 16.3.2018, lk 19. (7) ELT C 337, 20.9.2018, lk 33. (8) ELT C 215, 19.6.2018, lk 125. (9) https://www.terredeshommes.nl/sites/tdh/files/visual_select_file/tdh_mica_madagascar_rapport.pdf (10) Euroopa Liidu lepingu artikkel 3. (11) Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. 2015. Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma“, ÜRO dokument A/RES/70/1. Vt: https://www.un.org/ga/search/view_doc.asp?symbol=A/RES/70/1&Lang=E (12) ILO. 2017. Aruanne „Üldnäitajad laste töö kohta, tulemused ja suundumused 2012–2016“. https://www.ilo.org/global/publications/books/WCMS_575499/lang--en/index.htm (13) https://www.ilo.org/ipec/facts/WorstFormsofChildLabour/Hazardouschildlabour/lang--en/index.htm (14) INSTAT/UNICEF, Madagascar 2018, Travail des enfants, Multiple Indicator Cluster Surveys (MICS), PowerPoint presentation. (15) World Bank website, School Enrolment Primary, https://data.worldbank.org/indicator/SE.PRM.ENRR?locations=MG (16) World Bank website, Where We Work, Madagascar, ‘Overview’, https://www.worldbank.org/en/country/madagascar/overview (17) Ministère de l’Economie et du Plan, Rapport National sur le Développement Humain, RNDH n°6, 2018, https://bit.ly/2IWdx8o (18) OCHA, Madagascar, Aperçu de la situation humanitaire, March-April 2019, https://tinyurl.com/y4z3zrbo (19) Euroopa Liidu Nõukogu. 2015. ELi demokraatia ja inimõiguste tegevuskava (2015–2019). Meede 15.b https://eeas.europa.eu/sites/eeas/files/eu_action_plan_on_human_rights_and_democracy_en_2.pdf (20) Euroopa Komisjoni presidendi kandidaat Ursula von der Leyen. Poliitilised suunised järgmisele Euroopa Komisjonile (2019–2024) - „Liit, mis seab kõrgemad sihid: Minu tegevuskava Euroopa jaoks“ . Vt: https://ec.europa.eu/commission/sites/beta-political/files/political-guidelines-next-commission_en.pdf (21) Euroopa Komisjoni ametisseastuv president Ursula von der Leyen. Missioonikiri demokraatia ja demograafia eest vastutavale asepresidendi kandidaadile Dubravka Šuicale. 10. september 2019. Vt: https://ec.europa.eu/commission/sites/beta-political/files/mission-letter-dubravka-suica_en.pdf (22) https://www.consilium.europa.eu/media/41693/se-st14835-en19.pdf (23) https://www.un.org/development/desa/dpad/least-developed-country-category-madagascar.html (24) Uus Euroopa arengukonsensus: „Meie maailm, meie väärikus, meie tulevik“, 2017. https://www.consilium.europa.eu/media/24011/european-consensus-for-development-st09459en17.pdf

Euroopa Parlamendi 13. veebruari 2020. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu ühismeede 98/700/JSK, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1052/2013 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/1624 (COM(2018)0631 – C8‑0150/2019 – 2018/0330B(COD))

P9_TA(2020)0038 A9-0022/2019

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0631),

–  võttes arvesse esimeeste konverentsi 21. märtsi 2019. aasta otsust jagada komisjoni ettepanek osadeks ning anda kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile luba koostada eraldi seadusandlik raport komisjoni ettepaneku sätete kohta, milles käsitletakse võltsitud ja ehtsate dokumentide veebi (FADO) süsteemi, nimelt põhjenduste 80–83, 102, 114 ja 115 ning artikli 80 kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 77 lõike 2 punkte b ja d ning artikli 79 lõike 2 punkti c, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0150/2019),

–  võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3 ja artikli 87 lõike 2 punkti a,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 12. detsembri 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 6. veebruari 2019. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 74 lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 4. detsembri 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 59 ja 40,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A9‑0022/2019),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 13. veebruaril 2020. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/…, mis käsitleb süsteemi „Võltsitud ja ehtsad dokumendid veebis“ (FADO) ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu ühismeede 98/700/JSK

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2020/493) lõplikule kujule).

(1) ELT C 110, 22.3.2019, lk 62. (2) ELT C 168, 16.5.2019, lk 74.

Euroopa Parlamendi 13. veebruari 2020. aasta resolutsioon ELi prioriteetide kohta ÜRO naiste staatuse komisjoni 64. istungjärguks (2019/2967(RSP))

P9_TA(2020)0039 B9-0093/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ÜRO naiste staatuse komisjoni 64. istungjärku, mille peamiseks teemaks on Pekingi deklaratsiooni ja tegevusprogrammi rakendamise läbivaatamine ja hindamine,

–  võttes arvesse 1995. aasta septembris Pekingis toimunud neljandat ülemaailmset naisteteemalist konverentsi, Pekingis vastu võetud deklaratsiooni ja tegevusprogrammi naiste mõjuvõimu suurendamiseks ning lõppdokumente, mis võeti vastu 9. juunil 2000. aastal, 11. märtsil 2005. aastal, 2. märtsil 2010. aastal ja 9. märtsil 2015. aastal toimunud ÜRO erakorralistel istungjärkudel Peking +5, Peking +10, Peking +15 ja Peking +20, kus käsitleti edasisi meetmeid ja algatusi Pekingi deklaratsiooni ja tegevusprogrammi rakendamiseks,

–  võttes arvesse ÜRO 1979. aasta konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta,

–  võttes arvesse 2015. aasta septembris vastu võetud kestliku arengu tegevuskava 2030 ning selle kestliku arengu eesmärke, eriti kolmandat ja viiendat eesmärki,

–  võttes arvesse 12. detsembri 2015. aasta Pariisi kokkulepet,

–  võttes arvesse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) 2019. aasta aruannet „Peking +25: Pekingi tegevusprogrammi rakendamisel ELi liikmesriikides tehtud töö viies läbivaatamine“ (Beijing +25 – The 5th Review of the Implementation of the Beijing Platform for Action in the EU Member States),

–  võttes arvesse Euroopa Majanduskomisjoni resolutsiooni ECE/AC.28/2019/3 (Peking +25, piirkondlik hindamiskoosolek),

–  võttes arvesse ELi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava aastatel 2016–2020 (soolise võrdõiguslikkuse teine tegevuskava), mille nõukogu võttis vastu 26. oktoobril 2015, ning selle 2018. aasta rakendamisaruannet, mille komisjon ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avaldasid 11. septembril 2019,

–  võttes arvesse ELi ja ÜRO algatust „Spotlight“ naiste- ja tütarlastevastase vägivalla kõigi vormide kaotamise kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 10. detsembri 2018. aasta järeldusi naiste, rahu ja julgeoleku kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 9. ja 10. detsembri 2019. aasta järeldusi „Sooliselt võrdõiguslikud majandused ELis: edasised sammud“,

–  võttes arvesse eesistujariigi 6. detsembri 2018. aasta järeldusi soolise võrdõiguslikkuse, noorte ja digitaliseerimise kohta,

–  võttes arvesse oma 13. märtsi 2018. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse kohta ELi kaubanduslepingutes(1),

–  võttes arvesse oma 3. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamise kohta ELi era- ja avalikus sektoris(2),

–  võttes arvesse oma 15. jaanuari 2019. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse ja maksupoliitika kohta ELis(3),

–  võttes arvesse oma 28. novembri 2019. aasta resolutsiooni ELi ühinemise kohta Istanbuli konventsiooniga ja muude meetmete kohta soolise vägivalla vastu võitlemiseks(4),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 157 lõiget 4,

–  võttes arvesse nõukogule esitatud küsimust ELi prioriteetide kohta ÜRO naiste staatuse komisjoni 64. istungjärguks (O‑000006/2020 – B9‑0005/2020),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 136 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 2,

A.  arvestades, et naiste ja meeste võrdõiguslikkus on ELi aluspõhimõte, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingus ja põhiõiguste hartas, ning seega on soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine oluline vahend selle põhimõtte integreerimiseks kõikidesse ELi poliitikavaldkondadesse, meetmetesse ja tegevustesse, sealhulgas selle välismõõtmesse;

B.  arvestades, et naiste õigused ja sooline võrdõiguslikkus ei ole mitte ainult põhilised inimõigused, mida naised ja mehed peaksid võrdselt kaitsma, vaid ka sotsiaalse ja majandusarengu edendamise ja vaesuse vähendamise eeltingimused ning rahumeelse, jõuka ja jätkusuutliku maailma vajalik alustala;

C.  arvestades, et kuigi Pekingi tegevusprogramm loodi 25 aastat tagasi, on paljud 1995. aastal kindlaks tehtud probleemid (mille hulka kuuluvad näiteks sooline palga- ja pensionilõhe, naiste madal tööhõivemäär, alaesindatus otsuste tegemisel, tasustamata töö ebavõrdne jaotumine ja sooline vägivald) endiselt päevakohased; arvestades, et ÜRO naiste staatuse komisjoni 64. istungjärgul keskendutakse Pekingi deklaratsiooni ja tegevusprogrammi rakendamise läbivaatamisele ja hindamisele, ÜRO Peaassamblee 23. eriistungjärgu tulemustele ning kestliku arengu tegevuskava 2030 täielikule elluviimisele;

D.  arvestades, et kestliku arengu viies eesmärk on suunatud soolise võrdõiguslikkuse saavutamisele ning kõigi naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamisele üle maailma; arvestades, et kestliku arengu viies eesmärk on eraldiseisev eesmärk, mis tähendab seda, et seda tuleb kõigi kestliku arengu eesmärkide täitmiseks võtta kestliku arengu tegevuskavas 2030 läbivalt arvesse; arvestades, et naiste mõjuvõimu suurendamine tähendab neile vajalike vahendite andmist, et nad saaksid majanduslikult sõltumatuks, et nad oleksid ühiskonnas võrdselt esindatud, et neil oleks võrdne roll kõigis eluvaldkondades ning et neil oleks rohkem mõju avalikus elus ja kontroll kõikide nende elu mõjutavate otsuste üle;

E.  arvestades, et tegevuskoalitsioonid on ülemaailmsed, uuenduslikud ja paljusid sidusrühmi hõlmavad partnerlused, mis koondavad valitsusi, kodanikuühiskonda, rahvusvahelisi organisatsioone ja erasektorit; arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse tegevuskoalitsiooni teemadeks on sooline vägivald, majanduslik õiglus ja õigused, kehaline sõltumatus ning seksuaal- ja reproduktiivtervis ning seonduvad õigused, feministlikud meetmed kliimaõigluse edendamiseks, tehnoloogia ja innovatsioon soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks, feministlikud liikumised ja juhtimine, mis valitakse inimõiguste põhimõtete alusel ning andmepõhise konsultatsiooniprotsessi kaudu rahvusvaheliste feministlike rühmade, rohujuure tasandi aktivistide organisatsioonide, valitsuste ja muude partneritega; arvestades, et tegevuskoalitsioonid kajastavad põlvkondadevahelise võrdõiguslikkuse foorumi üht eesmärki, milleks on saavutada ÜRO tegevuskümnendi (2020–2030) jooksul soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas käegakatsutavaid tulemusi, et täita kestliku arengu eesmärgid; arvestades, et iga tegevuskoalitsioon käivitab ajavahemikus 2020–2025 sihipäraste konkreetsete, ambitsioonikate ja koheste meetmete kogumi, et saavutada konkreetne mõju soolisele võrdõiguslikkusele ning tütarlaste ja naiste inimõigustele;

F.  arvestades, et EL on ülemaailmne rahvusvaheline liider, kuna ta on maailma suurim arenguabi andja, andes koos oma liikmesriikidega üle poole kogu maailma ametlikust arenguabist ning on olnud kestliku arengu tegevuskava 2030 oluline toetaja ja pühendunud selle rakendamisele; arvestades, et Euroopa arengukonsensuse kohaselt peavad sooline võrdõiguslikkus ning naiste ja tütarlaste inimõigused, samuti nende mõjuvõimu suurendamine ja kaitsmine olema prioriteedid ja kesksed põhimõtted ELi välistegevuse igas valdkonnas;

G.  arvestades, et kogu maailmas võib täheldada naiste ja LGBTIQ+ õiguste vallas organiseeritud, murettekitavat tagasiminekut; arvestades, et see tagasiminek on märgatav ka liikmesriikides, kus soolise võrdõiguslikkuse vastased liikumised püüavad piirata seksuaal- ja reproduktiivtervist ning seonduvaid õigusi, keelustada seksuaalhariduse ja soouuringud ning edendada Istanbuli konventsiooni vastu suunatud laimukampaaniaid; arvestades, et selline tagasiminek naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas tuleb võrdsustada rünnakutega demokraatia enda vastu;

H.  arvestades, et soolist palga- ja pensionilõhet on ELis alates 2013. aastast vähendatud, kuid see on endiselt suur (vastavalt ligikaudu 16 % ja 37 %); arvestades, et sooline tööhõivelõhe püsib 11,5 protsendipunkti juures; arvestades, et naised töötavad endiselt peaaegu neli korda suurema tõenäosusega osalise tööajaga kui mehed ja see näitaja on püsinud peaaegu muutumatuna alates 2013. aastast;

I.  arvestades, et naised Euroopas ja kogu maailmas kannavad endiselt suuremat vastutust laste ja vanemate sugulaste eest hoolitsemise eest kui mehed; arvestades, et näiteks ELis teevad naised nädalas keskmiselt ligi 13 tundi rohkem tasustamata tööd kui mehed; arvestades, et vaatamata mõningatele edusammudele ei ole mõnes liikmesriigis veel täielikult saavutatud ametliku lastehoiuteenuse osutamist käsitlevaid Barcelona eesmärke ning peaaegu kolmandikul ELi leibkondadest on endiselt raskusi lastehoiuteenuste eest tasumisel; arvestades, et eakatele ja puuetega inimestele mõeldud ametlike pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuses esineb märkimisväärseid lünki ning liikmesriikide kulutused nendele teenustele on väga erinevad;

J.  arvestades, et kuigi naiste osakaal otsuseid tegevatel ametikohtadel on alates 2013. aastast enamasti suurenenud, on edusammud olnud üldiselt aeglased ja ebajärjekindlad; arvestades, et naiste alaesindatus on sektorite ja liikmesriikide lõikes erinev; arvestades, et naiste esindatuse tase on eriti madal (ligi 20 % või alla selle) paljudel majandus- ja ärivaldkonna otsuseid tegevatel ametikohtadel, spordis, diplomaatilises sektoris ja Euroopa Liidu Kohtus;

K.  arvestades, et peaaegu iga kolmas vallaline naine või mees on vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus, kusjuures valdav osa (87 %) üksikvanematest on naised; arvestades, et ligikaudu iga teine väljastpoolt ELi pärit sisserändaja ja peaaegu kolmandik puuetega naistest on vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus; arvestades, et igast viiest roma kogukonna liikmest nelja sissetulek jääb alla nende elukohariigi vaesuspiiri ja igast viiest roma naisest (üle 16‑aastased) töötab vähem kui üks;

L.  arvestades, et Istanbuli konventsiooni kohaselt käsitletakse naistevastast vägivalda kui inimõiguste rikkumist ja naiste diskrimineerimise üht vormi; arvestades, et sooline vägivald on miljonite naiste ja tütarlaste jaoks jätkuvalt igapäevane reaalsus; arvestades, et ELis on iga teine naine kogenud seksuaalset ahistamist ja iga kolmas naine on kannatanud füüsilise ja/või seksuaalse vägivalla all; arvestades, et rohkem kui kaks kolmandikku inimkaubanduse ohvritest on naised ja tütarlapsed; arvestades, et teatavate naisterühmade kokkupuutumine läbipõimunud ja mitmekordse diskrimineerimise vormidega suurendab veelgi nende kokkupuutumist soolise vägivalla eri vormidega; arvestades, et võitlus diskrimineerimise vastu seadustes ja tavades ning tegelemine diskrimineerivate hoiakute ja normidega sellistes valdkondades nagu lastega sõlmitud abielud ja muud traditsioonilised tavad tugevdavad naiste õigusi ja suurendavad nende mõjuvõimu; arvestades, et seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õigustega seotud teenustest ilmajätmine on naiste vastu suunatud vägivalla vorm;

M.  arvestades, et esilekerkiv kübervägivald (sealhulgas vihakõne internetis, küberjälitamine, -kiusamine või -ahistamine ning seksuaalse sisuga piltide jagamine ilma isiku nõusolekuta) tekitab üha suuremat muret, sest selline vägivald võib sundida naisi vaikima ja heidutada neid avalikus elus silmapaistvat rolli võtmast; arvestades, et avalikus teenistuses olevad naised, nagu poliitikud, ajakirjanikud ning naiste ja vähemuste õiguste eest võitlejad, langevad üha enam seksistliku küberahistamise ohvriks; arvestades, et naised kogevad soolist ahistamist ja kiusamist ka töökohal, millest andis selget tõestust ja tunnistust hiljutine ülemaailmne liikumine #MeToo;

N.  arvestades, et seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste kättesaadavus on maailmas väga erineval tasemel, seda isegi ELi liikmesriikides ja nende vahel; arvestades, et juurdepääsu mittevõimaldamine või selle piiramine neile õigustele on eriti kahjulik kõige kaitsetumas olukorras olevatele naistele; arvestades, et kõik 2019. aasta rasestumisvastaste vahendite atlases analüüsitud riigid peavad tegema rohkem teabe ja rasestumisvastaste vahendite kättesaadavuse parandamiseks, nii et inimestel oleksid laste saamisel valikuvõimalused;

O.  arvestades, et naised on osalised positiivsetes muutustes ning aitavad kaasa konfliktide ennetamisele ja lahendamisele, rahu kindlustamisele, rahuläbirääkimistele ja konfliktijärgsele ülesehitustööle;

P.  arvestades, et sooline võrdõiguslikkus on kestliku arengu ja tõhusa kliimaprobleemidega toimetuleku eeltingimus, et saavutada õiglane üleminek, millega ei jäeta kedagi kõrvale; arvestades, et kõik kliimameetmed peavad hõlmama soolist ja valdkonnaülest perspektiivi; arvestades, et naised peavad kliimamuutuste valdkonnas etendama tugevamat rolli muutuste eest vastutavate juhtide, spetsialistide ja tehniliste töötajatena;

Q.  arvestades, et naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamine on kestliku arengu ja majanduskasvu jaoks otsustava tähtsusega; rõhutab, kui oluline on toetada naiste ettevõtlust, naiste rolli kaubanduspoliitikas ja -lepingutes ning naiste kaasamist sellistesse arenevatesse majandusvaldkondadesse nagu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, teadus, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM), digitaalsektor, tehisintellekt ja roheline majandus, mis on jätkusuutliku majanduskasvu ja naiste rahalise sõltumatuse hoovad;

1.  edastab nõukogule järgmised soovitused:

Üldised märkused

a)  kinnitada veel kord oma vankumatut pühendumust Pekingi tegevusprogrammile ja sellele järgnevatele läbivaatamiskonverentsidele ning nendes kirjeldatud soolise võrdõiguslikkuse meetmetele; kordab, et töö naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks nõuab kooskõlastatud ja sektoriülest lähenemisviisi, millesse on kaasatud kõik sidusrühmad, kes võitlevad mitmete püsivate diskrimineerimise vormide, valitsevate sooliste stereotüüpide ja puuduva soolise võrdõiguslikkusega;

EL kui üleilmne osaleja

g)  tagada kõigi olemasolevate ELi välistegevuse rahastamisvahendite ja poliitika sidusus ja täiendavus soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisega, sealhulgas ELi kaubanduspoliitika, uus arengukonsensus, ELi vahendite pakett soolise aspekti arvestamiseks arengukoostöös ning ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava;

Naiste majandusliku ja poliitilise mõjuvõimu suurendamine

p)  suurendada jõupingutusi naiste suuremaks kaasamiseks tööturule ja parandada toetust naisettevõtlusele, arvestades et need on peamised tegurid pikaajalise kaasava majanduskasvu saavutamisel, ebavõrdsuse vastu võitlemisel ja naiste rahalise sõltumatuse edendamisel; võtta meetmeid, et tegeleda naiste töötusega, eelkõige nende pikaajalise töötusega;

Soolise vägivalla likvideerimine ja naiste põhiõiguste tagamine

x)  mõista hukka kõik soolise vägivalla vormid ning asjaolu, et naised ja tütarlapsed puutuvad jätkuvalt kokku psühholoogilise, füüsilise, seksuaalse ja majandusliku vägivallaga, sealhulgas koduvägivalla, seksuaalse ahistamise, kübervägivalla, jälitamise, vägistamise, varajase ja sundabielu, naiste suguelundite moonutamise, nn „au“ nimel toimepandavate kuritegude, sundabordi, sundsteriliseerimise, seksuaalse ärakasutamise ja inimkaubandusega, ning muude vägivallavormidega, mis kujutavad endast nende inimõiguste ja -väärikuse tõsist rikkumist; märkida ära Euroopa Parlamendi sügav mure naisetapu kui nähtuse pärast, mis on naistevastase vägivalla kõige äärmuslikum vorm;

Sooteadlik ja kaasav poliitika ning institutsioonid

ad)  tagada soolise võrdõiguslikkuse süstemaatilise süvalaiendamise rakendamine peamise strateegiana, et toetada soolise võrdõiguslikkuse elluviimist praktikas; tunnistada, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine peab toimuma kõigis poliitikavaldkondades, ning tunnistada soolise mõju hindamiste läbiviimise erilist tähtsust;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja teavitamise eesmärgil komisjonile.

(1) ELT C 162, 10.5.2019, lk 9. (2) ELT C 346, 27.9.2018, lk 6. (3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0014. (4) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0080. (5) ELT L 101, 15.4.2011, lk 1.