Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2019/0017(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A9-0144/2020

Esitatud tekstid :

A9-0144/2020

Arutelud :

PV 14/09/2020 - 23
CRE 14/09/2020 - 23

Hääletused :

PV 15/09/2020 - 9
PV 16/09/2020 - 12

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2020)0219

Vastuvõetud tekstid
PDF 238kWORD 77k
Kolmapäev, 16. september 2020 - Brüssel
Laevade kütusekulu andmete üleilmne andmekogumissüsteem ***I
P9_TA(2020)0219A9-0144/2020

Euroopa Parlamendi 16. septembril 2020. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2015/757, et võtta asjakohaselt arvesse laevade kütusekulu käsitlevat üleilmset andmekogumissüsteemi (COM(2019)0038 – C8‑0043/2019 – 2019/0017(COD))(1)

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus -1 (uus)
(-1)  Kliimamuutustest tingitud enneolematu ohu tõttu tuleb liidul ja üleilmsel tasandil olla edasipüüdlikum ning võtta tõhusamaid kliimameetmeid. Liit kavatseb kliimamuutuste leevendamiseks ja Pariisi kokkuleppe1a täitmiseks kooskõlas uusimate kättesaadavate teadusandmetega rohkem pingutada. Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) 2018. aasta eriaruandes „Ülemaailmne soojenemine 1,5 °C võrra“ kinnitati, et hoidmaks globaalset soojenemist alla 1,5 °C, tuleb heitkoguseid järsult vähendada tingimata kõigis sektorites. IPCC 2019. aasta eriaruandes „Ookean ja krüosfäär muutuvas kliimas“ märgiti peale selle, et kliimamehhanismid sõltuvad ookeanide ja mereökosüsteemide seisundist, mida praegu mõjutavad globaalne soojenemine, reostus, merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ülekasutamine, hapestumine, hapnikusisalduse vähenemine ja rannikuerosioon. IPCC tuletab meelde, et ookeanid aitavad kliimamuutuste mõju leevendada ja nendega kohaneda, ning rõhutab, et tuleb vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja ökosüsteemide reostust ning edendada looduslikke süsiniku neeldajaid.
__________________
1a Pariisi kokkulepe (ELT L 282, 19.10.2016, lk 4).
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1
(1)  Meretransport mõjutab maailma kliimat, sest laevandus põhjustab süsinikdioksiidi (CO2) heidet. 2015. aastal moodustas laevandussektori heide 13 % kõigist liidu transpordisektori kasvuhoonegaaside heitkogustest15. Rahvusvaheline merelaevandus on ainus transpordiliik, mida ei ole lisatud liidu kohustusse vähendada kasvuhoonegaaside heidet.
(1)  Meretransport mõjutab kliimamuutusi, mere bioloogilist mitmekesisust, õhukvaliteeti ja rahvatervist, sest see põhjustab süsinikdioksiidi (CO2) ja muude ainete, näiteks metaani, lämmastikoksiidide, vääveloksiidide, tahkete osakeste ja musta süsiniku heidet. 2015. aastal moodustas laevandussektori heide 13 % kõigist liidu transpordisektori kasvuhoonegaaside heitkogustest15. Üleilmsed meretranspordi heitkogused suurenevad 2050. aastaks eeldatavasti 50–250 %15a. Kui lisameetmeid ei võeta, suurenevad Euroopa Majanduspiirkonnaga (EMP) seotud meretranspordi heitkogused 2050. aastaks võrreldes 1990. aasta tasemega eeldatavasti 86 %, hoolimata sellest, et Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) on vastu võtnud laevade tõhususe miinimumstandardid. Rahvusvaheline merelaevandus on ainus transpordiliik, mis ei ole hõlmatud liidu kohustusega kasvuhoonegaaside heidet vähendada. IMO võttis 13. aprillil 2018 vastu laevade kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise esialgse strateegia. Strateegia rakendamiseks tuleb kiiresti meetmeid võtta nii üleilmsel kui ka liidu tasandil, tagamaks, et meretranspordi heitkoguste vähendamiseks, Pariisi kokkuleppe rakendamisele kaasaaitamiseks ja kogu liitu hõlmava kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks võetakse viivitamata meetmeid, kahjustamata teistes sektorites tehtavaid kliimaalaseid pingutusi.
__________________
__________________
15 https://www.eea.europa.eu/data-and-maps/indicators/transport-emissions-of-greenhouse-gases/transport-emissions-of-greenhouse-gases-10.
15 https://www.eea.europa.eu/data-and-maps/indicators/transport-emissions-of-greenhouse-gases/transport-emissions-of-greenhouse-gases-10.
15a https://gmn.imo.org/wp-content/uploads/2017/05/GHG3-Executive-Summary-and-Report_web.pdf.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2
(2)  Kõik majandussektorid peaksid aitama vähendada kasvuhoonegaaside heidet kooskõlas kaasseadusandjate võetud kohustusega, mis on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/84216 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/41017.
(2)  Kõik majandussektorid peaksid ühiselt aitama viia võimalikult kiiresti ja hiljemalt 2050. aastaks lõpule ülemineku kasvuhoonegaaside netonullheitele kooskõlas Pariisi kokkuleppest tulenevate liidu kohustustega ja Euroopa Ülemkogu 12. detsembri 2019. aasta järeldustega kliimamuutuste kohta.
__________________
16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 (ELT L 156, 19.6.2018, lk 26).
17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/410, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ eesmärgiga hoogustada heitkoguste kulutõhusat vähendamist ja süsinikdioksiidiheite vähendamist toetavaid investeeringuid, ning otsust (EL) 2015/1814 (ELT L 76, 19.3.2018, lk 3).
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3
(3)  Euroopa Parlamendi 2014. aasta veebruaris vastu võetud resolutsioonis kliima- ja energiapoliitika raamistiku kohta aastani 2030 paluti komisjonil ja liikmesriikidel kehtestada siduv liidu 2030. aasta eesmärk kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks vähemalt 40 % võrreldes 1990. aasta tasemega. Euroopa Parlament märkis samuti, et kõik majandussektorid peavad panustama kasvuhoonegaaside heite vähendamisse, kui liit soovib anda õiglase panuse ülemaailmsetesse heitkoguste vähendamise jõupingutustesse.
(3)  Euroopa Parlamendi 14. märtsi 2019. aasta resolutsioonis kliimamuutuste kohta toetati suure häälteenamusega eesmärki, mille kohaselt tuleb kliimaneutraalsuseni jõuda võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 2050. aastaks. Euroopa Parlament on ühtlasi korduvalt kutsunud komisjoni ja liikmesriike üles seadma liidule 2030. aastaks kõrgema siduva eesmärgi, s.o vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 1990. aastate tasemega võrreldes 55 %. Peale selle on Euroopa Parlament märkinud, et kui liit soovib saavutada oma kliimaeesmärgid ja anda üleilmsetesse pingutustesse õiglase panuse, tuleb kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisse panustada kõigis majandussektorites, sealhulgas rahvusvahelises lennunduses ja meretranspordis. Kliima- ja keskkonnaalast hädaolukorda käsitlevat Euroopa Parlamendi 28. novembri 2019. aasta avaldust arvesse võttes on veelgi tähtsam, et meretranspordisektori CO2-heidet vähendataks kiiresti.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3 a (uus)
(3a)  Oma 28. novembri 2019. aasta resolutsioonis Hispaanias Madridis toimuva 2019. aasta ÜRO kliimamuutuste konverentsi (COP25) kohta rõhutas Euroopa Parlament, et merendussektori kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks peab liit võtma lisameetmeid, sest IMO edusammud on olnud aeglased ja ebapiisavad. Eelkõige toetas Euroopa Parlament seda, et merendussektor lisataks ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) ja liidu tasandil kehtestataks laevade tõhususe standardid. Ainult turupõhistest heitkoguste vähendamise meetmetest liidu heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamiseks ei piisa ning nendele lisaks tuleks kehtestada siduvad regulatiivsed heitkoguste vähendamise nõuded, mis on mõjusalt jõustatud.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4
(4)  Euroopa Ülemkogu kinnitas oma 24. oktoobri 2014. aasta järeldustes liidu siduva eesmärgi vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet 1990. aastaga võrreldes vähemalt 40 %. Ühtlasi teatas Euroopa Ülemkogu, et on oluline vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja ohtusid, mis on seotud transpordisektori sõltumisega fossiilkütustest, ning kutsus komisjoni üles arendama edasi vahendeid ja meetmeid tervikliku ja tehnoloogianeutraalse lähenemisviisi jaoks, sealhulgas transpordi tekitatava heite vähendamiseks ning taastuvate energiaallikate ja energiatõhususe edendamiseks.
(4)  Euroopa Ülemkogu 12. detsembri 2019. aasta järeldustes1a kinnitati, et eesmärk on muuta EL 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Ühtlasi märkis Euroopa Ülemkogu, et kõik asjakohased ELi õigusaktid ja poliitikavaldkonnad peavad olema kooskõlas kliimaneutraalsuse eesmärgiga ja panustama selle täitmisesse, tagades samal ajal võrdsed võimalused.
__________________
1a https://www.consilium.europa.eu/media/41768/12-euco-final-conclusions-en.pdf
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4 a (uus)
(4a)  Praegu on meretranspordisektor ainus, mille kohta liidu heitkoguste vähendamise eesmärk otseselt ei kehti ja mille suhtes spetsiifilisi leevendusmeetmeid ei võeta. Oma 11. detsembri 2019. aasta teatises Euroopa rohelise kokkuleppe kohta teatas komisjon, et ta kavatseb merendussektori kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks võtta lisameetmeid ning eelkõige kaasata merendussektor ELi HKSi, reguleerida kõige saastavamate laevade pääsu liidu sadamatesse ja kohustada sildunud laevu kasutama kaldalt tulevat elektrit. Oma 4. märtsi 2020. aasta ettepanekus võtta vastu määrus, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimaseadus)1a, kinnitab komisjon, et kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks 2050. aastaks tuleb võtta lisameetmeid ja panuse peab andma iga sektor, kuna praeguse poliitika juures peaks kasvuhoonegaaside heide vähenema 2050. aastaks ainult 60 %.
__________________
1a https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1588581905912&uri=CELEX%3A52020PC0080
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4 b (uus)
(4b)  Et toetada energiatõhusa tehnoloogia kasutuselevõttu ja aidata sellega merendussektori heitkoguseid vähendada 2030. aastaks umbes 2 %, tuleb merendussektoris kõrvaldada turutõkked ning kasutada muuhulgas läbipaistvat ja töökindlat seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi. Seetõttu tuleb võtta lisameetmeid, et merendussektor saaks igati kaasa aidata pingutustele, mida kõigis majandussektorites tehakse liidu kliimaneutraalsuse eesmärgi ning 2030. aasta eesmärkide ja muude võimalike vahe-eesmärkide saavutamiseks. Lisameetmete alus on ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimäärus, mis on liidu esmane vahend meretranspordi kasvuhoonegaaside heitkoguste ja õhusaaste seireks, aruandluseks ja kontrollimiseks. Seepärast tuleks kõnealuse määruse kohaldamisala laiendada, et lisada sellesse ettevõtjatele kehtestatav siduv nõue vähendada ühe transporditöö kohta tekkivat kasvuhoonegaaside heitkogust, ning samuti tuleb ELi HKSi laiendada meretranspordisektorile.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6
(6)  2015. aasta aprillis võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu määruse (EL) 2015/757, mis käsitleb meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli20 (edaspidi „ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimäärus“), ning seejärel võeti 2016. aastal täiendavalt vastu kaks delegeeritud määrust21 ja kaks rakendusmäärust22. ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse eesmärk on koguda andmeid laevandusest tuleneva heite kohta, et edendada poliitikakujundamist ja stimuleerida heite vähendamist, pakkudes laevade tõhusust käsitlevat teavet asjaomastele turgudele. ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimäärus kohustab ettevõtjaid alates 2018. aastast teostama iga-aastast seiret, aruandlust ja kontrolli seoses selliste laevade kütusekulu, CO2-heite ja energiatõhususega, mis saabuvad Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) sadamatesse või lahkuvad sealt. See kohustus kehtib ka EMP sadamates tekkiva CO2-heite suhtes. Esimesed heitearuanded tuleb esitada 30. aprilliks 2019.
(6)  2015. aasta aprillis võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu määruse (EL) 2015/757, mis käsitleb meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli20 (edaspidi „ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimäärus“), ning seejärel võeti 2016. aastal täiendavalt vastu kaks delegeeritud määrust21 ja kaks rakendusmäärust22. ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse eesmärk on koguda andmeid laevandusest tuleneva heite kohta, et edendada poliitikakujundamist ja stimuleerida heite vähendamist, pakkudes laevade tõhusust käsitlevat teavet asjaomastele turgudele. ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse vastuvõtmine oli esimene samm mitmeosalises protsessis, millega kaasatakse liidu kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kohustusesse meretranspordi heitkogused ning määratakse nendele heitkogustele kooskõlas „saastaja maksab“ põhimõttega hind. Kui ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimäärus vastu võeti, kohustus komisjon tulevaste merenduse heitkoguseid käsitlevate seadusandlike ettepanekute puhul kaaluma, millised peaksid olema järgmised sammud, millega tagada, et sektor annaks liidu heitkoguste vähendamise eesmärkide täitmisse õiglase panuse, eelkõige peaks ta kaaluma võimalust laiendada ELi HKSi ka merendussektorile. ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimäärusega kohustatakse ettevõtjaid alates 2018. aastast tegema EMP sadamatesse saabuvate ja sealt lahkuvate laevade kütusekulu, CO2-heite ja energiatõhususe iga-aastast seiret, aruandlust ja kontrolli. Kõnealune kohustus kehtib ka EMP sadamates tekkiva CO2-heite suhtes. Esimesed heitearuanded tuli esitada 30. aprilliks 2019 ja komisjon avaldas need 30. juunil 2019.
__________________
__________________
20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/757, mis käsitleb meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli ning millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ (ELT L 123, 19.5.2015, lk 55).
20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/757, mis käsitleb meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli ning millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ (ELT L 123, 19.5.2015, lk 55).
21 Komisjoni 22. septembri 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/2072 tõendamistoimingute ja tõendajate akrediteerimise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2015/757, mis käsitleb meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli (ELT L 320, 26.11.2016, lk 5); Komisjoni 22. septembri 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/2071, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2015/757 seoses süsinikdioksiidi heitkoguste seire meetodite ja muu olulise teabe kogumise eeskirjadega (ELT L 320, 26.11.2016, lk 1).
21 Komisjoni 22. septembri 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/2072 tõendamistoimingute ja tõendajate akrediteerimise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2015/757, mis käsitleb meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli (ELT L 320, 26.11.2016, lk 5); Komisjoni 22. septembri 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/2071, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2015/757 seoses süsinikdioksiidi heitkoguste seire meetodite ja muu olulise teabe kogumise eeskirjadega (ELT L 320, 26.11.2016, lk 1).
22 Komisjoni 4. novembri 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/1927 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/757 (mis käsitleb meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli) kohaste seirekava, heitearuande ja nõuetele vastavuse tunnistuse vormide kohta (ELT L 299, 5.11.2016, lk 1–21); Komisjoni 4. novembri 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/1928 muud liiki laevadega kui reisilaevade, veeremilaevade ja konteinerilaevadega veetud lasti kindlaksmääramise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2015/757, mis käsitleb meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli (ELT L 299, 5.11.2016, lk 22).
22 Komisjoni 4. novembri 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/1927 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/757 (mis käsitleb meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli) kohaste seirekava, heitearuande ja nõuetele vastavuse tunnistuse vormide kohta (ELT L 299, 5.11.2016, lk 1–21); Komisjoni 4. novembri 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/1928 muud liiki laevadega kui reisilaevade, veeremilaevade ja konteinerilaevadega veetud lasti kindlaksmääramise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2015/757, mis käsitleb meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli (ELT L 299, 5.11.2016, lk 22).
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 a (uus)
(6a)  Laevanduses tekkivaid heitkoguseid ning nende mõju globaalsele soojenemisele ja õhusaastele ei tohiks vähendada viisil, mis kahjustab mere bioloogilist mitmekesisust, ning sellega peaksid kaasnema meetmed, mille eesmärk on taastada mere- ja rannikuökosüsteemid, mida laevandus mõjutab, näiteks merre lastavate ainete, sealhulgas ballastvee, süsivesinike, raskmetallide ja kemikaalide ning merel kaotatud konteinerite kaudu ja vaalalistega toimuvate kokkupõrgete kaudu.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 b (uus)
(6b)  Merendussektoris ei ole laeva omanik alati sama isik või üksus, kes laeva ärieesmärgil käitab. Seepärast peaks kõiki ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse alusel nõutavaid andmeid koguma laeva ärilise käitamise eest vastutav isik, näiteks juht, ajaprahtija või laevapereta prahtija.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 c (uus)
(6c)  ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse alusel kogutud andmete alusel tuleks edendada üleminekut heitevabadele laevadele ning selleks tuleks kasutusele võtta laevadele hindamisskaala alusel antav energiatõhususe sertifikaat, et laevu saaks eelkõige müümisel või rentimisel läbipaistvalt võrrelda ning et julgustada liikmesriike edendama parimaid tavasid ja toetama tõhusaimaid laevu.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 d (uus)
(6d)  Komisjon peaks koostöös laevaomanike, muude sidusrühmade ja sõltumatute ekspertidega välja töötama toodetele kantava Euroopa meretranspordimärgise, mille abil anda tarbijatele teada, kuidas nende ostetavate toodetega seotud meretransport keskkonda mõjutab. Märgisega toetataks laevandussektori keskkonna- ja energiaalast üleminekut, sest see on usaldusväärne ja läbipaistev viis tarbijate teavitamiseks vabatahtlikest meetmetest. See julgustaks tarbijaid ostma tooteid, mille on transportinud laevaomanikud, kes on näiteks kasvuhoonegaaside ja muude saasteainete heite, mürasaaste ning jäätme- ja veemajandusega seotud keskkonnamõju vähendanud.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 e (uus)
(6e)  Nõukogu direktiiv 92/106/EMÜ1a aitab transpordist tulenevaid heitkoguseid vähendada sellega, et edendab üleminekut kaupade autoveolt vähemsaastavatele transpordiliikidele, sealhulgas heitevabadele jõekoridoridele. Direktiiv tuleb läbi vaadata, et suurendada pingutusi mitmeliigilise transpordi edendamiseks ning tõhususe ja vähese heitega alternatiivsete võimaluste suurendamiseks. Et kujundada maanteedelt veeteedele kestlikku üleminekut, on väga tähtis heiteta veetransport ning seetõttu tuleb toetada investeeringuid siseveesadamate tankimis- ja laadimistaristusse.
__________________
1a Nõukogu 7. detsembri 1992. aasta direktiiv 92/106/EMÜ, millega kehtestatakse ühiseeskirjad kaupade teatavate kombineeritud vedude kohta liikmesriikide vahel (EÜT L 368, 17.12.1992, lk 38).
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 f (uus)
(6f)  Liidu sadamad on oma geograafilise asukoha ja majandustegevuse tõttu energiasüsteemi ümberkujundamise strateegilised keskused. Nad on peamised kohad, mille kaudu energiatooteid sisse tuuakse (impordi, ladustamise või jaotamise kaudu), nad osalevad üha enam taastuvenergia tootmise kohtade arendamises ning töötavad välja uusi energiajuhtimise ja ringmajanduse strateegiaid. Liit peaks seetõttu kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega toetama merendussektori CO2-heite vähendamist liidu sadamate strateegilise käsitlusega, sest sellega aidataks sadamatel soodustada energiasüsteemi ümberkujundamist. Liikmesriike tuleks julgustada motiveerima heitevabade sadamate arendamist ning investeerima tankimis- ja laadimistaristusse. See tagaks kohese kasu kõigi sadama- ja rannikupiirkondades elavate inimeste tervisele ning vähendaks negatiivset mõju mere ja rannikualade bioloogilisele mitmekesisusele nendes piirkondades, mis on ka suured maismaaterritooriumid, millest mõned kuuluvad Natura 2000 võrgustikku.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7
(7)  ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse artikli 22 kohaselt vaatab komisjon ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse läbi, kui saavutatakse rahvusvaheline kokkulepe seire, aruandluse ja kontrolli ülemaailmse süsteemi suhtes, ja esitab vajaduse korral muudatusettepanekud, et tagada määruse kooskõla kõnealuse rahvusvahelise kokkuleppega.
(7)  ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse artikli 22 kohaselt vaatab komisjon ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse läbi, kui saavutatakse rahvusvaheline kokkulepe, mis käsitleb kas üleilmset seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi või meretranspordi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks võetavaid üleilmseid meetmeid, ja esitab vajaduse korral muudatusettepanekud, et tagada määruse kooskõla kõnealuse rahvusvahelise kokkuleppega. Olenemata üleilmsetest meetmetest peab liit jääma edasipüüdlikuks ja olema kliimaküsimustes eeskujuks sellega, et säilitab või kehtestab liidus rangemad meetmed.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8
(8)  Vastavalt Pariisi kokkuleppele, mis võeti vastu 2015. aasta detsembris Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) osaliste konverentsi 21. istungjärgul,23 võtsid liit ja selle liikmeriigid kohustuse saavutada heite vähendamise eesmärk kõikides majandussektorites. Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) kaudu tehakse jõupingutusi rahvusvahelisest meretranspordist tekkiva heite vähendamiseks ning seda tuleks innustada. IMO võttis 2016. aasta oktoobris vastu24 laevade kütusekulu käsitleva üleilmse andmekogumissüsteemi (edaspidi „IMO üleilmne andmekogumissüsteem“).
(8)  Vastavalt Pariisi kokkuleppele, mis võeti vastu 2015. aasta detsembris Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) osaliste konverentsi 21. istungjärgul,23 võtsid liit ja selle liikmesriigid kohustuse saavutada heite vähendamise eesmärk kõikides majandussektorites. Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) kaudu tehakse jõupingutusi rahvusvahelisest meretranspordist tekkiva heite vähendamiseks ning seda tuleks toetada. IMO võttis 2016. aasta oktoobris vastu laevade kütusekulu käsitleva üleilmse andmekogumissüsteemi24 (edaspidi „IMO üleilmne andmekogumissüsteem“). Samuti võttis IMO 13. aprillil 2018 vastu laevade kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise esialgse strateegia (edaspidi „IMO esialgne strateegia“), millega püütakse nende heitkoguste suurenemist võimalikult kiiresti piirata, vähendada neid 2050. aastaks võrreldes 2008. aastaga vähemalt 50 % ning need järk-järgult täielikult kaotada. Samal ajal kohustusid IMO liikmesriigid ja assotsieerunud liikmed, sh kõik liidu liikmesriigid, vähendama kogu rahvusvahelise merelaevanduse keskmist CO2-heidet ühe transporditöö kohta 2030. aastaks vähemalt 40 % ning püüdma 2050. aastaks vähendada heidet 70 %. Seepärast tuleks IMO esialgse strateegia põhielemendid võtta üle ka liidu õigusesse ja samal ajal jätkata IMO liikmesriikidega konstruktiivset koostööd, et saavutada kasvuhoonegaaside heite vähendamise meetmete kohta üleilmne kokkulepe. Ettevõtjad peaksid olema kohustatud vähendama ühe transporditöö kohta tekkivat iga-aastast CO2-heidet 2030. aastaks kõigi nende vastutusel olevate laevade puhul lineaarselt keskmiselt vähemalt 40 %, võrreldes andmetega, mis seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse kohaselt on esitatud iga ühesuguse suuruse ja ühesugust tüüpi laevade kategooria keskmiste näitajate kohta. Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise meetmete lähtetaseme kindlaksmääramisel tuleks kasutada THETIS-MRV ja IMO andmekogumissüsteemi andmeid ning võtta täielikult arvesse seda, kui suure hulga võrra on CO2-heite vähendamise esirinnas olevad ettevõtjad heitkoguseid juba vähendanud. Komisjon peaks võtma vastu delegeeritud õigusaktid, milles kehtestab lähtetaseme kindlaksmääramiseks üksikasjalikud eeskirjad, iga laevakategooria iga-aastase vähendamiskoefitsiendi, ülemäärase heite eest määratavate karistuste arvutamise ja karistusmaksete kogumise eeskirjad ja vahendid ning muud eeskirjad, mida on vaja selle kohustuse täitmiseks ja täitmise kontrollimiseks.
__________________
__________________
23 Pariisi kokkulepe (ELT L 282, 19.10.2016, lk 4).
23 Pariisi kokkulepe (ELT L 282, 19.10.2016, lk 4).
24 IMO resolutsioon MEPC.278 (70), millega muudetakse MARPOLi konventsiooni VI lisa.
24 IMO resolutsioon MEPC.278 (70), millega muudetakse MARPOLi konventsiooni VI lisa.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9
(9)  Võttes arvesse kaht kõnealust seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi, hindas komisjon ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse artikli 22 kohaselt süsteemide ühtlustamise võimalusi laevade halduskoormuse vähendamise eesmärgil, pidades samas silmas vajadust säilitada ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse eesmärgid.
(9)  Võttes arvesse kaht kõnealust seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi, hindas komisjon ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse artikli 22 kohaselt süsteemide ühtlustamise võimalusi laevade ja eriti VKEde omanduses olevate laevade halduskoormuse vähendamise eesmärgil, pidades samas silmas vajadust säilitada ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse eesmärgid.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10
(10)  Mõju hindamine näitas, et kahe seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi osaline ühtlustamine võiks aidata vähendada laevandusettevõtjate halduskoormust ning samal ajal säiliksid ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse põhieesmärgid. Niisuguse osalise ühtlustamise tulemusena ei tohiks siiski muutuda ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruses sätestatud nõuded, mis käsitlevad juhtimist, kohaldamisala, kontrollimist, läbipaistvust ja CO2-heitega seotud aruandlust, sest see kahjustaks märkimisväärselt kõnealuse määruse eesmärke ja mõjutaks selle toimet seoses andmete kogumisega poliitiliste otsuste tegemiseks tulevikus ning laevandusvaldkonnas energiatõhusust edendavate meetmete ja käitumisviiside kasutuselevõtu stimuleerimisega. Seega tuleks ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse muutmisel piirduda mõistete, seireparameetrite ja seirekavade ning vormide ühtlustamisega vastavalt IMO üleilmsele andmekogumissüsteemile.
(10)  Mõju hindamine näitas, et kahe seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi osaline ühtlustamine võiks aidata vähendada laevandusettevõtjate halduskoormust ning samal ajal säiliksid ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse põhieesmärgid. Niisuguse osalise ühtlustamise tulemusena ei tohiks siiski muutuda ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruses sätestatud nõuded, mis käsitlevad juhtimist, kontrollimist, läbipaistvust ja CO2-heitega seotud aruandlust, sest see kahjustaks märkimisväärselt kõnealuse määruse eesmärke ja mõjutaks selle toimet seoses andmete kogumisega poliitiliste otsuste tegemiseks tulevikus ning laevandusvaldkonnas energiatõhusust edendavate meetmete ja käitumisviiside kasutuselevõtu stimuleerimisega. Seega tuleks ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse muutmisel piirduda määruse ühtlustamisega IMO üleilmse andmekogumissüsteemiga selles, mis puudutab ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse kohaldamisalasse kuuluvaid laevu, mõisteid, seireparameetreid ning seirekavasid ja vorme.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12
(12)  Arvesse tuleks võtta IMO üleilmse andmekogumissüsteemi sätteid iga-aastase seire ja aruandlusega hõlmatavate andmete kohta, et tagada mõlema süsteemi raames jälgitava laevade tegevuse puhul andmete ühtlustatud kogumine. Selleks tuleks aru anda parameetri „dedveit“ kohta, kuid andmete esitamine „veetud lasti“ kohta peaks edaspidi jääma vabatahtlikuks. Parameeter „merel veedetud aeg“ tuleks asendada IMO üleilmse andmekogumissüsteemi mõistega „sõidu kestus tundides“. Samuti peaks „läbitud vahemaa“ arvutamine põhinema halduskoormuse vähendamiseks IMO üleilmsel andmekogumissüsteemil25.
(12)  Arvesse tuleks võtta IMO üleilmse andmekogumissüsteemi sätteid iga-aastase seire ja aruandlusega hõlmatavate andmete kohta, et tagada mõlema süsteemi raames jälgitava laevade tegevuse kohta andmete ühtlustatud kogumine. Selleks tuleks lisaks parameetrile „veetud last“ anda aru ka parameetri „dedveit“ kohta. Parameeter „merel veedetud aeg“ tuleks asendada IMO üleilmse andmekogumissüsteemi mõistega „sõidu kestus tundides“. Samuti peaks „läbitud vahemaa“ arvutamine põhinema halduskoormuse vähendamiseks IMO üleilmsel andmekogumissüsteemil25.
__________________
__________________
25 IMO resolutsioon MEPC 282 (70).
25 IMO resolutsioon MEPC 282 (70).
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13
(13)  Seirekavade sisu tuleks ühtlustada, et võtta arvesse IMO üleilmset andmekogumissüsteemi, välja arvatud kavade need osad, mis on vajalikud selle tagamiseks, et ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse kohane seire ja aruandlus hõlmab üksnes liiduga seotud andmeid. Seetõttu peaksid kõik üksikreise käsitlevad sätted jääma seirekava osaks.
(13)  Seirekavade sisu tuleks ühtlustada, et võtta arvesse IMO üleilmset andmekogumissüsteemi, välja arvatud kavade need osad, mis on vajalikud selle tagamiseks, et ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse kohane seire ja aruandlus hõlmab üksnes liiduga seotud andmeid. Seetõttu peaksid kõik üksikreise käsitlevad sätted jääma seirekava osaks. Ühtlasi peaks komisjon abistama liikmesriike, jagades oskusteavet ja häid tavasid ning rakendades uut tehnoloogiat, et vähendada haldustakistusi ning saada andmeid tõhusalt ja turvaliselt.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13 a (uus)
(13a)  ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse ettepanekule lisatud, komisjoni poolt 2013. aastal koostatud mõjuhinnangu kohaselt on ELi HKS merendussektori heitkoguste puhul tõhus ning sektoris saaks heitkoguste vajalikku vähendamist tagada kas ELi HKSi või eesmärgipõhise hüvitusfondi abil. Et liit hakkaks heitkoguseid vähendama ka merelaevanduses, tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ1a muuta, et hõlmata ka merendussektori heitkogused. Komisjon peaks võtma vastu delegeeritud õigusaktid, milles ta määrab kindlaks, kui suur on meretranspordi saastekvootide üldkogus kooskõlas muude sektoritega ja kuidas meretranspordi saastekvoote täieliku enampakkumise kaudu eraldada. Delegeeritud õigusaktide koostamisel peaks komisjon 2013. aasta mõjuhinnangut ajakohastama, eelkõige selleks, et võtta arvesse eesmärki, mille liit on kõigis majandussektorites kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks 2030. aastaks seadnud, ja määruses (EL) .../... [Euroopa kliimaseadus] määratletud neutraalsuseesmärki ning majandusmõju, sh ohtu, mis võib kaasneda teistele transpordiliikidele soovimatu ülemineku ja kasvuhoonegaaside heite ülekandumisega. Komisjon peaks hindamistulemused avalikustama. Liit ja selle liikmesriigid peaksid toetama meretranspordi kliimamõju vähendamiseks rahvusvahelisel tasandil võetavaid meetmeid. Komisjon peaks jälgima kõiki edusamme, mida IMO on teinud turupõhise meetme vastuvõtmiseks, ning peaks üleilmse turupõhise meetme vastuvõtmise korral kaaluma, kuidas tagada kooskõla liidu ja üleilmsete meetmete vahel nii, et liidu kliimameetmete keskkonnaalane terviklikkus ja tõhusus säiliks.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13 b (uus)
(13b)  Et üleminek heitevabale laevandusele oleks tulemuslik, on vaja integreeritud käsitlusviisi ning sobivat ja soodsat keskkonda, milles innustada nii laevadel kui ka sadamates tehtavaid uuendusi. Soodne keskkond hõlmab avaliku ja erasektori investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni, tehnoloogilisi ja operatiivmeetmeid laevade energiatõhususe parandamiseks, taastuvatest energiaallikatest toodetud säästvate alternatiivkütuste (nt vesiniku ja ammoniaagi) ning heitevaba jõuseadmetehnoloogia kasutuselevõttu, sh sadamates vajaliku tankimis- ja laadimistaristu olemasolu. ELi HKSi raames toimuvate meretranspordi saastekvootide enampakkumiste tulude arvel tuleks luua ookeanifond, mille abil suurendada laevade energiatõhusust ja toetada investeeringuid, millega aidatakse vähendada meretranspordi CO2-heidet, sealhulgas lähimerevedudel ja sadamates. Peale selle peaks komisjon välja töötama meetmed, millega reguleeritakse kõige saastavamate laevade pääsu liidu sadamatesse ja kohustatakse sildunud, fossiilkütust kasutavaid laevu kasutama kaldalt tulevat elektrit või alternatiivseid heitevabu lahendusi. Komisjon peaks ühtlasi hindama, kas sadamatelt on võimalik nõuda, et nad kehtestaksid heitkogustel põhineva laevade üleseisuaja eest võetava tasu.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13 c (uus)
(13c)  Et üleminek heitevabadele ja keskkonnahoidlikele laevadele oleks tulemuslik, on vaja integreeritud käsitlusviisi, et edendada keskkonnahoidlikumate laevade jaoks mõeldud uuenduslikke meetmeid, mis puudutavad näiteks laevakere konstruktsiooni, uusi mootoreid, säästvaid alternatiivkütuseid ja tuule abil käitamist, ning operatiivmeetmeid, mille abil saab kütusekulu ja seega heitkoguseid vähendada lühikese aja jooksul, näiteks kiiruse vähendamine või teekonna parem planeerimine. Kiiruse vähendamist (slow steaming) katsetati aastatel 2006–2012 kütusehindade järsu tõusu tõttu ulatuslikult ning selgus, et kui kiirust vähendati 10 %, siis vähenesid kütusekulu ja sellega seotud heitkogused umbes 19 %1a. Turupõhiste meetmetega, nagu ELi HKS, soodustatakse heitkoguste vähendamist ning investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni, et parandada laevade energiatõhusust, ning säästvate alternatiivkütuste ja säästva jõuseadmetehnoloogia kasutuselevõttu, sealhulgas mere- ja siseveesadamates vajaliku tankimis- ja laadimistaristu olemasolu.
__________________
1a Euroopa Keskkonnaameti tehniline aruanne nr 4/2013 „The impact of international shipping on European air quality and climate forcing“ („Rahvusvahelise laevanduse mõju Euroopa õhukvaliteedile ja kliimamuutustele“).
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14 a (uus)
(14a)  Et THETIS-MRV registrisse kantavad andmed oleksid püsivalt kvaliteetsed, tuleks Euroopa Meresõiduohutuse Ametile (EMSA) anda volitused ja vahendid, mida ta vajab tõendaja poolt rahuldavaks tunnistatud heitearuannete kontrollimiseks.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14 b (uus)
(14b)  Komisjon peaks vaatama läbi määruse (EL) 2015/757 toimimise, võttes arvesse kõnealuse määruse ja IMO üleilmse andmekogumissüsteemi rakendamisel saadud kogemusi ning muid asjaomaseid suundumusi, mille eesmärk on vähendada meretranspordi kasvuhoonegaaside heidet.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14 c (uus)
(14c)  Meretransport tekitab ka õhusaasteaineid, nagu vääveloksiid (SOx), lämmastikoksiid (NOx), tahked osakesed, osoonikihti kahandavad ained (OKA) ja lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ)1a. Õhusaasteained kahjustavad nii keskkonda kui ka inimeste tervist, eelkõige ranniku- ja sadamapiirkondades elavate või töötavate inimeste tervist. Komisjon peaks asjaomased õigusaktid 2021. aasta juuniks läbi vaatama ja esitama meretranspordi tekitatava õhusaaste probleemi lahendamiseks ettepanekud. Ühtlasi peaks komisjon töötama selle nimel, et laiendada kõikides Euroopa meredes, sealhulgas Vahemeres, väävliheite kontrolli piirkondi (SECA) ja NOx-heite kontrolli piirkondi (NECA), ning otsima edasisi lahendusi probleemile, mis on seotud skraberitest pärit pesuvee ja muude ainete, näiteks ballastvee, süsivesinike, raskmetallide ja kemikaalide juhtimisega avatud vetesse ning nende ainete mõjuga mere bioloogilisele mitmekesisusele.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15
(15)  Määruse (EL) 2015/757 eesmärk on tagada EMP sadamaid külastavate laevade CO2-heite seire, aruandlus ja kontroll, mis on esimene samm kasvuhoonegaaside heite järkjärgulisel vähendamisel. Seda ei saa piisaval määral saavutada üksnes liikmesriikide tasandil, küll aga on eesmärki selle ulatuse ja toime tõttu parem saavutada liidu tasandil. Arvesse tuleks võtta IMO üleilmset andmekogumissüsteemi ning käesoleva määrusega tuleks tagada ühtsetest nõuetest lähtudes kogutud andmete jätkuv võrreldavus ja usaldusväärsus. Liit võib võtta vastu meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.
(15)  Määruse (EL) 2015/757 eesmärk on tagada EMP sadamaid külastavate laevade kasvuhoonegaaside heite seire, aruandlus ja kontroll, vähendada nende ühe transporditöö keskmist CO2-mahukust, sh järsult vähendada kai ääres seismise ajal tekkivaid heitkoguseid, ning määrata nendele heitkogustele hind, et merendussektori kasvuhoonegaaside heidet vähendada. Seda ei saa piisaval määral saavutada üksnes liikmesriikide tasandil, küll aga on eesmärki selle ulatuse ja toime tõttu parem saavutada liidu tasandil. Arvesse tuleks võtta IMO üleilmset andmekogumissüsteemi ning käesoleva määrusega tuleks tagada ühtsetest nõuetest lähtudes kogutud andmete jätkuv võrreldavus ja usaldusväärsus. Liit võib võtta vastu meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15 a (uus)
(15a)  Üleminek kliimaneutraalsele laevandusele ei ole veel toimunud ning sellega seotud regulatiivsed meetmed on seni olnud ebapiisavad. Suur roll meretranspordi CO2-heite vähendamisel võib olla sadamatel. Liidu sadamaid külastavate laevade operaatorid peaksid olema näiteks kaldalt tuleva elektriga ühendamise abil kohustatud tagama, et ajal, mil nende laev seisab kai ääres, ei tekita see kasvuhoonegaaside ega õhusaasteainete heidet. See on eriti tähtis linnapiirkondade lähedal asuvate kaide puhul, et vähendada õhusaaste mõju inimeste tervisele. Kuna laevade mõju seoses kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete heitega on erinev, tuleks nõuda, et esimesena hakkavad seda nõuet täitma kõige saastavamad laevad, sealhulgas suured reisilaevad.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15 b (uus)
(15b)  Laevaoperaatorid peaksid tagama, et nad käitavad laevu võimalikult energiatõhusalt ja hoiavad heitkogused võimalikult väiksena. Laevaehitajad peaksid uute laevade ehitamisel tagama, et heitkoguste vähendamine oleks esmatähtis eesmärk.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – pealkiri (uus)
Määruse (EL) 2015/757 muutmine
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige -1 (uus)
Määrust (EL) 2015/757 muudetakse järgmiselt:
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige -1 a (uus)
Määrus (EL) 2015/757
Põhjendus 23
-1a)  Põhjendus 23 asendatakse järgmisega:
(23)  Muud kasvuhoonegaasid, kliimat mõjutavad ained ja õhusaasteained peaksid praeguses etapis liidu seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemist välja jääma, et ei tekiks kohustust paigaldada ebapiisava usaldusväärsusega või kaubanduslikult kättesaadavaid mõõteseadmeid, mis võiks takistada liidu seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi rakendamist.
(23) Et kliimat, keskkonda ja inimeste tervist paremini kaitsta, tuleks liidu seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi laiendada, et see hõlmaks ka muid kasvuhoonegaase, kliimat mõjutavaid aineid ja õhusaasteaineid, kui on olemas piisavalt usaldusväärsed või kaubanduslikult kättesaadavad mõõteseadmed.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige -1 b (uus)
Määrus (EL) 2015/757
Artikkel 1
-1b)  Artikkel 1 asendatakse järgmisega:
Artikkel 1
Artikkel 1
Reguleerimisese
Reguleerimisese
Käesolevas määruses sätestatakse liikmesriikide jurisdiktsiooni alla kuuluvatesse sadamatesse saabuvatelt, seal viibivatelt või sealt väljuvatelt laevadelt pärit süsinikdioksiidi (CO2) heitkoguste ja muu asjakohase teabe täpse seire, aruandluse ja kontrolli eeskirjad eesmärgiga edendada meretranspordist pärit CO2 heitkoguste kulutõhusat vähendamist.
Käesolevas määruses sätestatakse liikmesriikide jurisdiktsiooni alla kuuluvatesse sadamatesse saabuvatelt, seal viibivatelt või sealt väljuvatelt laevadelt pärit kasvuhoonegaaside heitkoguste ja muu asjakohase teabe täpse seire, aruandluse ja kontrolli eeskirjad. Et aidata saavutada liidu eesmärki jõuda kõigis majandussektorites kliimaneutraalsuseni, mis on määratletud määruses (EL) .../... [Euroopa kliimaseadus], ja võtta arvesse laevade kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise esialgset strateegiat, mille IMO võttis vastu 13. aprillil 2018, kehtestatakse käesoleva määrusega ettevõtjatele kohustus vähendada aastas ühe transporditöö kohta keskmiselt tekkivat CO2 heitkogust kooskõlas artikliga 12a.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige -1 c (uus)
Määrus (EL) 2015/757
Artikkel 2 – lõige 1
-1c)  Artikli 2 lõige 1 asendatakse järgmisega:
1.  Käesolevat määrust kohaldatakse laevade suhtes, mille kogumahutavus on üle 5 000 seoses CO2 heitkogustega, mis tekivad nende reisidel viimasena külastatud sadamast liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvasse külastatavasse sadamasse ja liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast külastatavast sadamast järgmisena külastatavasse sadamasse ja nende viibimisel liikmesriigi jurisdiktsiooni all olevates külastatavates sadamates.
1. Käesolevat määrust kohaldatakse laevade suhtes, mille brutotonnaaž on vähemalt 5 000, seoses kasvuhoonegaaside heitkogustega, mis tekivad nende reisidel viimasena külastatud sadamast liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvasse külastatavasse sadamasse ja liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast külastatavast sadamast järgmisena külastatavasse sadamasse ja nende viibimisel liikmesriigi jurisdiktsiooni all olevates külastatavates sadamates.
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1 – punkt -a (uus)
Määrus (EL) 2015/757
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt a a (uus)
-a)  lisatakse järgmine punkt:
„aa) „kasvuhoonegaaside heitkogused“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ* II lisas loetletud kasvuhoonegaaside eraldumine laevadelt;
_______________________
* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).“
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1 – punkt -a a (uus)
Määrus (EL) 2015/757
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt b
-aa)  punkt b asendatakse järgmisega:
b)  „külastatav sadam” – sadam, kus laev peatub kauba lastimiseks või lossimiseks või reisijate pealevõtmiseks või maale laskmiseks; sellest tulenevalt ei ole selleks üksnes kütuse tankimise, varude täiendamise, meeskonna vahetamise, kuivdokki mineku või laeva ja/või selle seadmete remondi eesmärgil tehtavad peatused, abi vajava või ohus oleva laeva peatused sadamas, laevadevaheline reisijate või lasti üleandmine väljaspool sadamaid, ja üksnes ebasoodsate ilmastikutingimuste eest varjumise või vajaliku otsingu- ja päästetegevuse eesmärgil tehtavad peatused sadamas;
b) „külastatav sadam” – sadam, kus laev peatub oma kaubast suure osa lastimiseks või lossimiseks või reisijate pealevõtmiseks või maale laskmiseks; sellest tulenevalt ei ole selleks üksnes kütuse tankimise, varude täiendamise, meeskonna vahetamise, kuivdokki mineku või laeva ja/või selle seadmete remondi eesmärgil tehtavad peatused, abi vajava või ohus oleva laeva peatused sadamas, laevadevaheline reisijate või lasti üleandmine väljaspool sadamaid, ja üksnes ebasoodsate ilmastikutingimuste eest varjumise või vajaliku otsingu- ja päästetegevuse eesmärgil tehtavad peatused sadamas;“;
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1 – punkt a
Määrus (EL) 2015/757
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt d
d)  „ettevõtja“ – laeva omanik või mõni muu organisatsioon või isik, näiteks juht või laevapereta prahtija, kes on võtnud laevaomanikult üle vastutuse laeva käitamise eest ning on nõustunud üle võtma kõik kohustused ja kogu vastutuse, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 336/2006;
d) „ettevõtja” – laeva omanik või mõni muu organisatsioon või isik, näiteks juht, ajaprahtija või laevapereta prahtija, kes on võtnud laevaomanikult üle vastutuse laeva ärilise käitamise eest ja kes vastutab laeva tarbitud kütuse eest tasumise eest;“;
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1 – punkt a a (uus)
Määrus (EL) 2015/757
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt i
aa)  punkt i asendatakse järgmisega:
i)  „muu asjakohane teave” – laevade kütusekulu, transporditöö ja energiatõhususega seotud CO2 heitkoguseid käsitlev teave, mis võimaldab analüüsida heitkoguste suundumusi ja hinnata laevade tulemusnäitajaid;
i) „muu asjakohane teave” – laevade kütusekulu, transporditöö, dokis olemise ajal kaldalt laevale tarnitud elektri kogus ja energiatõhususega seotud CO2 heitkoguseid käsitlev teave, mis võimaldab analüüsida heitkoguste suundumusi ja hinnata laevade tulemusnäitajaid;“;
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1 a (uus)
Määrus (EL) 2015/757
Artikkel 4 – lõige 1
1a)  Artikli 4 lõige 1 asendatakse järgmisega:
1.  Kooskõlas artiklitega 8–12 koguvad ettevõtjad kõigi neile kuuluvate laevade kohta aruandeperioodi jooksul asjakohaseid näitajaid ning esitavad sellekohase aruande. Ettevõtjad viivad kõnealuse seire ja aruandluse läbi kõikides liikmesriigi jurisdiktsiooni all olevates sadamates ning liikmesriigi jurisdiktsiooni all olevas sadamas lõppenud või sealt alanud kõikide reiside kohta.
1. Kooskõlas artiklitega 8–12 koguvad ettevõtjad kõigi nende ärilise käitamise kontrolli all olevate laevade kohta aruandeperioodi jooksul asjakohaseid näitajaid ning esitavad sellekohase aruande. Ettevõtjad viivad kõnealuse seire ja aruandluse läbi kõikides liikmesriigi jurisdiktsiooni all olevates sadamates ning liikmesriigi jurisdiktsiooni all olevas sadamas lõppenud või sealt alanud kõikide reiside kohta.
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1 b (uus)
Määrus (EL) 2015/757
Artikkel 5 – lõige 2 a (uus)
1b)  Artiklisse 5 lisatakse järgmine lõige:
„2a. Komisjon võtab 31. detsembriks 2021 kooskõlas artikliga 23 vastu käesolevat määrust täiendavad delegeeritud õigusaktid, milles ta sätestab metaani (CH4) heitkoguse kindlakstegemise meetodid.
Lisaks esimeses lõigus osutatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisele hindab komisjon 31. detsembriks 2021 liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatesse sadamatesse saabuvate, seal viibivate ja sealt väljuvate laevade kasvuhoonegaaside (v.a CO2 ja CH4) heite mõju üleilmsele kliimale ning esitab selle kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Aruandele lisatakse vajaduse korral seadusandlik ettepanek nende heitkoguste käsitlemise kohta.“
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 2 – punkt a – alapunkt i a (uus)
Määrus (EL) 2015/757
Artikkel 6 – lõige 3 – punkt c a (uus)
ia)  lisatakse järgmine punkt:
„ca) alternatiivkütuste, sealhulgas veeldatud maagaasi, biokütuste ja mittebioloogilise päritoluga süsinikku sisaldavate taastuvkütuste heitekoefitsiendid väljendatakse CO2‑ekvivalendina ja need hõlmavad kõiki kasvuhoonegaase ning põhinevad olelusringi hindamisel. Need heitekoefitsiendid määrab kindlaks komisjon rakendusaktidega. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 24 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega;“
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 3 – punkt a
Määrus (EL) 2015/757
Artikkel 9 – lõige 1 – punkt f
f)  veetud last (vabatahtlik);
välja jäetud
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 3 a (uus)
Määrus (EL) 2015/757
Artikkel 9 – lõige 2 – punkt a
3a)  Artikli 9 lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega:
a)  kõik aruandeperioodi jooksul toimunud laeva reisid algasid liikmesriigi jurisdiktsiooni all olevast sadamast või lõppesid seal ja
a) vähemalt 90 % aruandeperioodi jooksul toimunud laeva reisidest algas liikmesriigi jurisdiktsiooni all olevast sadamast või lõppesid seal ja“.
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 4 – punkt a a (uus)
Määrus (EL) 2015/757
Artikkel 10 – lõik 1 – punkt j a (uus)
aa)  lisatakse järgmine punkt:
„ja) veetud last.“
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 5 – punkt a
Määrus (EL) 2015/757
Artikkel 11 – lõige 2
2.  Ettevõtja vahetumise korral esitab varasem ettevõtja komisjonile ja asjaomase lipuriigi ametiasutustele võimalikult ruttu pärast vahetumise lõpuleviimise päeva, kuid mitte hiljem kui kolm kuud pärast seda päeva, aruande, mis hõlmab heitearuandega samu andmeid, kuid kajastab üksnes ajavahemikku, mille jooksul tegevus toimus tema vastutusel.
2. Ettevõtja vahetumise korral esitab varasem ettevõtja komisjonile ja asjaomase lipuriigi ametiasutustele vahetumise lõpuleviimise päeval või võimalikult ruttu pärast vahetumise lõpuleviimise päeva, kuid mitte hiljem kui üks kuu pärast seda päeva, aruande, mis hõlmab heitearuandega samu andmeid, kuid kajastab üksnes ajavahemikku, mille jooksul tegevus toimus tema vastutusel. Uus ettevõtja tagab, et iga tema vastutusel olev laev täidab pärast vahetumist käesoleva määruse nõudeid kuni aruandlusperioodi lõpuni.“
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 5 – punkt b a (uus)
Määrus (EL) 2015/757
Artikkel 11 – lõige 3 – alapunkt xi a (uus)
ba)  lõike 3 punkti a lisatakse järgmine alapunkt:
„xia) veetud last;“
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 5 – punkt b b (uus)
Määrus (EL) 2015/757
Artikkel 11 – lõige 3 – alapunkt xi b (uus)
bb)  lõike 3 punkti a lisatakse järgmine alapunkt:
„xib) laeva suurus;“
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 5 a (uus)
Määrus (EL) 2015/757
II a peatükk (uus) – artikkel 12 a (uus)
5a)  Lisatakse järgmine peatükk:
„IIa PEATÜKK
HEITKOGUSTE VÄHENDAMINE
Artikkel 12a
Heitkoguste vähendamine
1.  Ettevõtjad vähendavad ühe transporditöö kohta tekkivat iga-aastast CO2-heidet 2030. aastaks kõigi nende vastutusel olevate laevade puhul lineaarselt keskmiselt vähemalt 40 %, võrreldes andmetega, mis käesoleva määruse kohaselt on esitatud iga ühesuguse suuruse ja ühesugust tüüpi laevade kategooria keskmiste näitajate kohta.
2.  Kui ettevõtja teataval aastal lõikes 1 osutatud iga-aastast vähendamiskohustust ei täida, määrab komisjon rahalise karistuse, mis on tõhus, proportsionaalne, hoiatav ja kooskõlas turupõhise heitkogustega kauplemise süsteemiga, näiteks ELi HKSiga. Ülemäärase heitkoguse eest määratud trahvi maksmine ei vabasta ettevõtjat lõike 1 kohasest kohustusest kuni 2030. aastani. Ettevõtjate suhtes, kes ei ole käesolevas artiklis sätestatud heite piirnorme järginud, kohaldatakse artikli 20 lõigete 3 ja 4 sätteid.
3.  Hiljemalt ... [6 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] võtab komisjon kooskõlas artikliga 23 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusaktid, milles ta määrab kindlaks lõikes 1 osutatud laevakategooriad, kehtestab THETIS-MRV andmeid, sh kohustuslikku parameetrit „veetud last“, ja IMO üleilmse andmekogumissüsteemi andmeid kasutades iga laevakategooria suhtes kohaldatava lähtetaseme ja iga-aastase lineaarse vähendamiskoefitsiendi, ning võtab täielikult arvesse seda, kui suure hulga võrra on CO2-heite vähendamise esirinnas olevad ettevõtjad heitkoguseid juba vähendanud, et saavutada lõikes 1 osutatud eesmärk, sätestab ülemäärase heite eest määratavate, lõikes 2 osutatud karistuste arvutamise ja karistusmaksete kogumise eeskirjad ja vahendid ning muud eeskirjad, mida on vaja käesoleva artikli nõuete täitmiseks ja täitmise kontrollimiseks.
4.  12 kuu jooksul pärast seda, kui IMO on vastu võtnud meetmed, millega rakendada 13. aprillil 2018 vastu võetud laevade kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise esialgset strateegiat, kuid enne nende meetmete jõustumist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles ta analüüsib IMO kehtestatud meetmete igakülgsust ja üldist keskkonnaalast terviklikkust, sealhulgas üldisi eesmärke seoses Pariisi kokkuleppe eesmärkidega, liidu eesmärgiga vähendada aastaks 2030 kasvuhoonegaaside heidet kõigis majandussektorites ja määruses (EL).../... [Euroopa kliimaseadus] määratletud kliimaneutraalsuse eesmärgiga.
5.  Vajaduse korral võib komisjon lisada lõikes 4 osutatud aruandele Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatava seadusandliku ettepaneku, millega muudetakse käesolevat määrust nii, et see on kooskõlas eesmärgiga säilitada liidu kliimameetmete keskkonnaalane terviklikkus ja tõhusus, eelkõige mis puudutab liidu eesmärki vähendada aastaks 2030 kasvuhoonegaaside heidet kõigis majandussektorites ja määruses (EL).../... [Euroopa kliimaseadus] määratletud kliimaneutraalsuse eesmärki.“
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 5 b (uus)
Määrus (EL) 2015/757
Artikkel 12 b (uus)
5b)  Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 12b
Kai ääres seisvate laevade heitkogused
Ettevõtjad tagavad, et hiljemalt 2030. aastal nende vastutusel olevad laevad kai ääres seistes kasvuhoonegaaside heidet ei tekita.“
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 5 c (uus)
Määrus (EL) 2015/757
Artikkel 21 – lõige 1
5c)  Artikli 21 lõige 1 asendatakse järgmisega:
1.  Komisjon teeb iga aasta 30. juuniks avalikkusele kättesaadavaks artikli 11 kohaselt aruannetes esitatud teabe CO2 heitkoguste kohta ning käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud teabe.
1. Komisjon teeb iga aasta 30. juuniks avalikkusele kättesaadavaks artikli 11 kohaselt aruannetes esitatud teabe ning käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud teabe.
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 5 d (uus)
Määrus (EL) 2015/757
Artikkel 21 – lõige 2 – punkt a
5d)  Artikli 21 lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega:
a)  laeva identifitseerimisandmed (nimi, IMO identifitseerimisnumber ja registreerimis- või kodusadam);
a) laeva identifitseerimisandmed (nimi, ettevõtja, IMO identifitseerimisnumber ja registreerimis- või kodusadam);
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 6 a (uus)
Määrus (EL) 2015/757
Artikkel 21 – lõige 2 – punkt d
6a)  Artikli 21 lõike 2 punkti d muudetakse järgmiselt:
d)  reiside jooksul tekkinud summaarne aastane kütusekulu;
„d) reiside jooksul tekkinud summaarne aastane kütusekulu kütuseliikide kaupa;
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 6 b (uus)
Määrus (EL) 2015/757
Artikkel 21 – lõige 2 – punkt k a (uus)
6b)  Artikli 21 lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt:
„ka) laeva suurus.“
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 6 c (uus)
Määrus (EL) 2015/757
Artikkel 21 – lõige 2 – punkt k b (uus)
6c)  Artikli 21 lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt:
„kb) läbitud vahemaa kokku;“
Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 6 d (uus)
Määrus (EL) 2015/757
Artikkel 21 – lõige 2 – punkt k c (uus)
6d)  Artikli 21 lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt:
„kc) dedveit;“
Muudatusettepanek 78
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 6 e (uus)
Määrus (EL) 2015/757
Artikkel 21 – lõige 2 – punkt k d (uus)
6e)  Artikli 21 lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt:
„kd) transporditöö;“
Muudatusettepanek 79
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 6 f (uus)
Määrus (EL) 2015/757
Artikkel 21 – lõige 2 – punkt k e (uus)
6f)  Artikli 21 lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt:
„ke) laevaomaniku nimi;“
Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 6 g (uus)
Määrus (EL) 2015/757
Artikkel 21 – lõige 2 – punkt k f (uus)
6g)  Artikli 21 lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt:
„kf) veetud last.“
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 6 h (uus)
Määrus (EL) 2015/757
Artikkel 21 – lõige 6 a (uus)
6h)  Artiklisse 21 lisatakse järgmine lõige:
„6a. Kooskõlas oma 2020.–2022. aasta tööprogrammiga teeb EMSA
artikli 11 lõike 1 kohaselt esitatud andmete statistilise lisakontrolli, et tagada esitatud andmete järjepidevus.“
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 6 i (uus)
Määrus (EL) 2015/757
Artikkel 21 a (uus)
6i)  Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 21a
Laevade keskkonnanäitajate märgistamine
1.  Et innustada heitkoguseid vähendama ja suurendada teabe läbipaistvust, loob komisjon laevade keskkonnanäitajate jaoks tervikliku liidu märgistamissüsteemi, mida kohaldatakse käesoleva määrusega hõlmatud laevade suhtes.
2.  Komisjon võtab 1. juuliks 2021 kooskõlas artikliga 23 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusaktid, milles ta sätestab laevade keskkonnanäitajaid käsitleva liidu märgistamissüsteemi toimimise üksikasjalikud sätted ning süsteemi aluseks olevad tehnilised standardid.“
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 6 j (uus)
Määrus (EL) 2015/757
Artikkel 22 – lõige 3
6j)  Artikli 22 lõige 3 jäetakse välja.
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 6 k (uus)
Määrus (EL) 2015/757
Artikkel 22 a (uus)
6k)  Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 22a
Läbivaatamine
1.  Komisjon vaatab 31. detsembriks 2022 käesoleva määruse toimimise läbi, võttes arvesse selle rakendamisel saadud kogemusi ning muid asjakohaseid arengusuundi, mille eesmärk on vähendada meretranspordist pärit kasvuhoonegaaside heidet ja täita Pariisi kokkuleppest tulenevad liidu kohustused. Läbivaatamise tulemusel teeb komisjon ettepaneku lisanõuete kohta, et vähendada laevade kasvuhoonegaaside (v.a CO2) heidet ning õhusaasteaineid ja reovee, sealhulgas skraberitest pärit reovee juhtimist avatud vetesse. Läbivaatamisel kaalutakse ühtlasi, kas käesoleva määruse kohaldamisala tuleks laiendada, et see hõlmaks laevu, mille brutotonnaaž on 400–5000. Vajaduse korral lisatakse läbivaatamisaruandele seadusandlik ettepanek käesoleva määruse muutmiseks.
2.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/94/EL* ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1315/2013** eelseisva läbivaatamise raames esitab komisjon ühtlasi ettepaneku liikmesriikidele siduvate eesmärkide kehtestamiseks, et tagada mere- ja siseveesadamates piisav varustatus kaldapealse elektrienergiaga.
__________________
* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta direktiiv 2014/94/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta (ELT L 307, 28.10.2014, lk 1).
** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1).“
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 6 l (uus)
Määrus (EL) 2015/757
Artikkel 23 – lõige 2
6l)  Artikli 23 lõige 2 asendatakse järgmisega:
2.  Artikli 5 lõikes 2, artikli 15 lõikes 5 ja artikli 16 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 1. juulist 2015. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
2. Artikli 5 lõigetes 2 ja 2a, artikli 12a lõikes 3, artikli 15 lõikes 5 ja artikli 16 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 1. juulist 2015. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 6 m (uus)
Määrus (EL) 2015/757
Artikkel 23 – lõige 3
6m)  Artikli 23 lõige 3 asendatakse järgmisega:
3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 5 lõikes 2, artikli 15 lõikes 5 ja artikli 16 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 5 lõigetes 2 ja 2a, artikli 12a lõikes 3, artikli 15 lõikes5 ja artikli16 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 6 n
Määrus (EL) 2015/757
Artikkel 23 – lõige 5
6n)  Artikli 23 lõige 5 asendatakse järgmisega:
5.  Artikli 5 lõike 2, artikli 15 lõike 5 ja artikli 16 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
5. Artikli 5 lõigete 2 ja 2a, artikli 12a lõike 3, artikli 15 lõike 5 ja artikli 16 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 a (uus)
Direktiiv 2003/87/EÜ
II a peatükk (uus)
Artikkel 1a
Direktiivi 2003/87/EÜ muutmine
Direktiivi 2003/87/EÜ muudetakse järgmiselt:
1)  Lisatakse järgmine peatükk:
„IIa PEATÜKK
MERETRANSPORT
Artikkel 3ga
Kohaldamisala
Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2022 selliste kasvuhoonegaaside saastekvootide väljaandmise ja eraldamise suhtes, mis on pärit laevadelt, mis saabuvad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatesse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/757* hõlmatud sadamatesse, viibivad seal või väljuvad sealt. Kui ettevõtja vahetub määruse (EL) 2015/757 artikli 11 lõike 2 kohaselt, nõutakse uuelt ettevõtjalt üksnes selliste kasvuhoonegaaside saastekvootide omandamist, mis on seotud ajavahemikuga, mil laeva käitatakse tema vastutusel.
Artikkel 3gb
Meretranspordi saastekvootide üldkogus ja eraldamise meetod
1.  Komisjon ajakohastab 31. detsembriks 2020 mõjuhinnangu, mille ta koostas 2013. aastal ja lisas ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013**, ning võtab kooskõlas artikliga 23 käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusaktid, milles ta määrab kindlaks meretranspordi saastekvootide üldkoguse, mis on kooskõlas muude sektoritega, ja täieliku enampakkumise teel toimuva meretranspordi saastekvootide eraldamise meetodi ning näeb ette erisätted haldava liikmesriigi kohta. Delegeeritud õigusaktid põhinevad parimatel kättesaadavatel andmetel ja eri võimaluste mõju, sealhulgas heitele avalduva mõju ja majandusliku mõju hindamisel.
2.  Artikleid 12 ja 16 kohaldatakse meretranspordi saastekvootide suhtes samuti nagu muude tegevuste jaoks eraldatavate saastekvootide suhtes.
3.  Vähemalt 50 % käesoleva artikli lõikes 1 osutatud saastekvootide enampakkumistest saadud tulust kasutatakse artikli 3gc kohaselt loodud fondi kaudu.
4.  Saastekvootide enampakkumistest saadud tulu, mida ei kasutata artiklis 3gc määratletud fondi kaudu ja mis eraldatakse liikmesriikidele, kasutatakse kooskõlas käesoleva direktiivi eesmärkidega, eelkõige selleks, et võidelda kliimamuutuste vastu liidus ja kolmandates riikides, kaitsta ja taastada globaalsest soojenemisest mõjutatud mereökosüsteeme ning toetada õiglast üleminekut liikmesriikides, toetades sotsiaalpartneritega dialoogi pidades töötajate ümberpaigutamist, ümberõpet ja oskuste täiendamist, haridust, tööotsimisalgatusi ja idufirmasid. Kogu teave kõnealuste tulude kasutamise kohta avalikustatakse.
5.  Komisjon jälgib käesoleva peatüki rakendamist ja võimalikke suundumusi seoses ettevõtjatega, kes püüavad käesoleva direktiivi nõuete täitmist vältida. Vajaduse korral teeb komisjon ettepaneku meetmete kohta, millega vältimist tõkestada.
Artikkel 3gc
Ookeanifond
1.  Aastateks 2022–2030 luuakse ookeanifond, mille eesmärk on suurendada laevade energiatõhusust ja toetada investeeringuid meretranspordisektori CO2-heidet vähendavasse innovatiivsesse tehnoloogiasse ja taristusse, sealhulgas lähimerevedudel ja sadamates, ning võtta kasutusele taastuvatest energiaallikatest toodetud säästvad alternatiivkütused (näiteks vesinik ja ammoniaak) ning heitevaba jõuseadmetehnoloogia, sh tuuletehnoloogia. 20 % fondi tuludest kasutatakse selleks, et aidata kaasa globaalsest soojenemisest mõjutatud mereökosüsteemide, näiteks merekaitsealade kaitsmisele, taastamisele ja paremale majandamisele, ning edendada valdkonnaülest säästvat sinist majandust, näiteks taastuvat mereenergiat. Kõik fondist toetatud investeeringud avalikustatakse ja need peavad olema kooskõlas käesoleva direktiivi eesmärkidega.
2.  Erandina käesoleva direktiivi artiklist 12 võivad meretranspordiettevõtjad kanda fondi iga-aastase liikmemaksu, mille suurus vastab eelmise kalendriaasta koguheitele, millest nad on määruse (EL) 2015/757 kohaselt teada andnud, et piirata merendusettevõtjate, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning selliste ettevõtjate halduskoormust, kes ei tegutse käesoleva direktiivi kohaldamisalas sageli. Fond loovutab saastekvoodid kollektiivselt fondi liikmeteks olevate meretranspordiettevõtjate nimel. Fond sätestab iga aasta 28. veebruariks, kui suur on ühe heitetonni eest makstav liikmemaks, kuid see peab olema vähemalt sama suur kui kõrgeim registreeritud arveldushind, mida esmas- või järelturul eelmisel aastal saastekvootide eest maksti.
3.  Fond omandab saastekvoote kogumaksumuses, mis vastab käesoleva artikli lõikes 2 osutatud eelmise kalendriaasta sissemaksete kogusummale, ja ta tagastab need iga aasta 30. aprilliks käesoleva direktiivi artikli 19 alusel loodud registrile, et need tunnistataks kehtetuks. Sissemakseid puudutav teave tehakse üldsusele kättesaadavaks.
4.  Fondi hallatakse keskselt liidu asutuse kaudu, mille juhtimisstruktuur on samasugune nagu käesoleva direktiivi artikli 10a lõikes 8 sätestatud fondil. Selle juhtimisstruktuur ja otsustusprotsess peavad olema läbipaistvad ja kaasavad, eelkõige prioriteetsete valdkondade, kriteeriumide ja toetuste eraldamise menetluste kindlaksmääramisel. Sidusrühmadel on asjakohane nõuandev roll. Kogu teave investeeringute kohta ja kogu muu asjakohane teave fondi toimimise kohta tehakse üldsusele kättesaadavaks.
5.  Komisjon teeb koostööd kolmandate riikidega, et teha kindlaks, kuidas nad saavad fondi kasutada.
6.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad käesoleva artikli rakendamist.
Artikkel 3gd
Komisjonipoolne aruandlus ja läbivaatamine seoses kliimamuutuste leevendamise meetmete rakendamisega Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis
1.  12 kuu jooksul pärast seda, kui IMO on meretranspordi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks vastu võtnud üleilmsed turupõhised meetmed, kuid enne, kui neid meetmeid hakatakse rakendama, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles ta analüüsib meetmete igakülgsust ja üldist keskkonnaalast terviklikkust, sealhulgas üldisi eesmärke seoses Pariisi kokkuleppe eesmärkidega, liidu eesmärgiga vähendada aastaks 2030 kasvuhoonegaaside heidet kõigis majandussektorites ja määruses (EL).../... [Euroopa kliimaseadus] määratletud kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Aruandes võetakse eelkõige arvesse üleilmsetes meetmetes osalemise määra, nende jõustatavust, läbipaistvust, nõuete täitmata jätmise eest määratavaid karistusi, üldsuse kaasamise protsesse, süsinikdioksiidi kompensatsiooni ühikute kasutamist, heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli, registreid, aruandekohustust ning biokütuste kasutamise eeskirju.
2.  Vajaduse korral lisab komisjon lõikes 1 osutatud aruandele Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatava seadusandliku ettepaneku, millega muudetakse käesolevat direktiivi nii, et see on kooskõlas eesmärgiga säilitada liidu kliimameetmete keskkonnaalane terviklikkus ja tõhusus, eelkõige mis puudutab liidu eesmärki vähendada aastaks 2030 kasvuhoonegaaside heidet kõigis majandussektorites ja määruses (EL).../... [Euroopa kliimaseadus] määratletud kliimaneutraalsuse eesmärki.
__________________
* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/757, mis käsitleb meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli ning millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ (ELT L 123, 19.5.2015, lk 55).
** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta ning otsuse nr 280/2004/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 165, 18.6.2013, lk 13).“

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A9‑0144/2020).

Viimane päevakajastamine: 12. jaanuar 2021Õigusteave - Privaatsuspoliitika