Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2019/2816(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B9-0242/2020

Esitatud tekstid :

B9-0242/2020

Arutelud :

PV 14/09/2020 - 17
CRE 14/09/2020 - 17

Hääletused :

PV 16/09/2020 - 12
PV 17/09/2020 - 12

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2020)0226

Vastuvõetud tekstid
PDF 154kWORD 53k
Neljapäev, 17. september 2020 - Brüssel
Strateegiline lähenemine keskkonda sattunud ravimitele
P9_TA(2020)0226B9-0242/2020

Euroopa Parlamendi 17. septembri 2020. aasta resolutsioon strateegilise lähenemise kohta keskkonda sattunud ravimitele (2019/2816(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut (ELi toimimise leping), eriti selle artikleid 11 ja 168 ning artikli 191 lõiget 2,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrust (EL) 2019/6, mis käsitleb veterinaarravimeid(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrust (EL) nr 2019/4, mis käsitleb ravimsööda tootmist, turuleviimist ja kasutamist(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/24/EL riigihangete kohta(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. augusti 2013. aasta direktiivi 2013/39/EÜ seoses veepoliitika valdkonna prioriteetsete ainetega(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivi 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta(5),

–  võttes arvesse 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivi 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv)(7),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (REACH‑määrus)(8),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta otsust nr 1386/2013/EL, milles käsitletakse liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires“ (edaspidi „seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm“)(9),

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv olmevee kvaliteedi kohta (uuesti sõnastatud) (COM(2017)0753),

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu määrus vee taaskasutuse miinimumnõuete kohta (COM(2018)0337),

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2019. aasta järeldusi, mis käsitlevad järgmisi samme eesmärgi suunas muuta EL parimate antimikroobikumiresistentsuse vastase võitluse tavadega piirkonnaks,

–  võttes arvesse nõukogu 26. juuni 2019. aasta järeldusi liidu keskkonnasäästlike kemikaalide poliitika strateegia kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 11. märtsi 2019. aasta teatist „Euroopa Liidu strateegiline lähenemisviis ravimitele keskkonnas“ (COM(2019)0128),

–  võttes arvesse komisjoni 7. novembri 2018. aasta teatist „Endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitlev põhjalik Euroopa Liidu raamistik“ (COM(2018)0734),

–  võttes arvesse komisjoni 29. juuni 2017. aasta teatist „Euroopa terviseühtsuse tegevuskava antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks“ (COM(2017)0339),

–  võttes arvesse komisjoni 15. novembri 2011. aasta teatist teemal „Tegevuskava antimikroobsest resistentsusest tingitud ohtude ohjamiseks” (COM(2011)0748),

–  võttes arvesse komisjoni 10. detsembri 2008. aasta teatist „Ohutud, uuenduslikud ja kättesaadavad ravimid: uus tulevikuvisioon farmaatsiasektori jaoks“ (COM(2008)0666),

–  võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640),

–  võttes arvesse oma 13. septembri 2018. aasta resolutsiooni antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks ette nähtud Euroopa terviseühtsuse tegevuskava kohta(10),

–  võttes arvesse oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni Euroopa rohelise kokkuleppe kohta(11),

–  võttes arvesse mitme liikmesriigi programme, mille eesmärk on vähendada ravimijääke vees,

–  võttes arvesse Euroopa Ravimiameti (EMA) ja Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 1. detsembril 2016 esitatud ühist teaduslikku arvamust, milles käsitletakse meetmeid Euroopa Liidu loomakasvatuses antimikroobsete ainete kasutamise vajaduse vähendamiseks ning nende meetmete mõju toiduohutusele (RONAFA arvamus),

–  võttes arvesse antimikroobsete ainete veterinaarmeditsiinis tarbimise üleeuroopalist seiret (ESVAC) käsitlevaid järjestikusi iga-aastaseid (alates 2011. aastast) aruandeid,

–  võttes arvesse komisjoni 2015. aasta mai väljaannet „Science for Environment Policy - Future brief“ (nr 11), milles käsitletakse kestlikku vesiviljelust,

–  võttes arvesse komisjoni 30. jaanuari 2019. aasta aruteludokumenti „Euroopa kestliku arengu saavutamine aastaks 2030“ (COM(2019)0022),

–  võttes arvesse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) 13. novembri 2019. aasta uuringut „Farmaceutical Residues in Freshwater – Hazards and Policy Responses“ (Magevees olevad ravimijäägid – ohud ja poliitikameetmed),

–  võttes arvesse 22. septembril 2016 toimunud ÜRO Peaassamblee kõrgetasemelisel kohtumisel vastu võetud poliitilist deklaratsiooni antimikroobikumiresistentsuse kohta,

–  võttes arvesse ÜRO joogivee parameetrite alast koostööprojekti,

–  võttes arvesse Maailmapanga 2017. aasta märtsi aruannet „Drug-Resistant Infections: A Threat to Our Economic Future“ (Ravimiresistentsed infektsioonid, mis ohustavad meie majanduslikku tulevikku),

–  võttes arvesse komisjoni 2018. aasta juuli aruannet keskkonda sattuvaid ravimeid käsitleva strateegilise lähenemisviisi võimaluste kohta,

–  võttes arvesse Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusameti 12. detsembri 2013. aasta aruannet ravimite keskkonnariskide kohta,

–  võttes arvesse nõukogule ja komisjonile esitatud küsimusi strateegilise lähenemise kohta keskkonda sattunud ravimitele (O‑000040/2020 – B9‑0015/2020 ja O‑000041/2020 – B9‑0016/2020),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 136 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 2,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

A.  arvestades, et ravimid on tähtsad inimeste tervise ja loomatervise kõrge taseme tagamiseks; arvestades, et Euroopa turul on praegu üle 3 000 ravimite toimeaine;

B.  arvestades, et ravimite, sealhulgas antimikroobsete ainete laialdane kasutamine inim- ja veterinaarmeditsiinis on viimase 20 aasta jooksul suurendanud nende kontsentratsiooni paljudes looduslikes reservuaarides, näiteks pinnases, setetes ja veekogudes; arvestades, et elanikkonna kasvades ja vananedes suureneb nende ainete kontsentratsioon keskkonnas tõenäoliselt veelgi; arvestades, et kliimamuutused mõjutavad ka veevarude kvantiteeti ja kvaliteeti, kuna põua ajal on ainete kontsentratsioon suurem, mis omakorda mõjutab veepuhastust; arvestades, et selle probleemi mõõtmiseks kogu maailmas on vaja laialdaselt andmeid koguda; arvestades, et ravimeid satub kõige rohkem keskkonda nende kasutamise ja kõrvaldamise käigus;

C.  arvestades, et ravimid jõuavad keskkonda asulareovee puhastitest väljalastud heitvee, loomasõnniku laotamise ja vesiviljeluse, tootmisettevõtetest pärit heitvee, reoveesetete, rohusööjate kariloomade, lemmikloomade ravimise ning kasutamata ravimite ja saastunud jäätmete nõuetele mittevastava prügilasse ladestamise kaudu;

D.  arvestades, et antibiootikumide vale kasutamine, seda eriti loomakasvatuses, ning üldisemalt halvad tavad nii inim- kui ka veterinaarmeditsiinis on järk-järgult muutnud antimikroobikumiresistentsuse suureks ohuks inimeste tervisele ja loomatervisele;

E.  arvestades, et OECD leidis oma viimases aruandes ravimijääkide kohta magevees, et praegune poliitiline lähenemine ravimijääkide käitlemisele ei ole piisav vee kvaliteedi ja magevee ökosüsteemide kaitsmiseks, millest sõltub hea tervis;

F.  arvestades, et teatavate ravimite keemiline ja/või metaboolne stabiilsus tähendab seda, et kuni 90 % nende toimeainetest lastakse pärast kasutamist algkujul keskkonda;

G.  arvestades, et inimtervishoius kasutatavate ja enne 2006. aastat turule lastud ravimite suhtes ei kohaldatud loa andmise menetluse osana keskkonnariskide hindamist ning seetõttu võib selline hindamine endiselt puududa;

H.  arvestades, et keskkonnariskide hindamist võetakse arvesse veterinaarravimite, kuid mitte inimtervishoius kasutatavate ravimite kasulikkuse ja riski hindamisel;

I.  arvestades, et komisjon tunnistas oma 11. märtsi 2019. aasta teatises ise teadmiste lünki seoses teatavate ravimite kontsentratsiooniga keskkonnas ja sellest tulenevate riskitasemetega;

J.  arvestades, et on piisavalt tõendeid selle kohta, et tuleks võtta meetmeid keskkonnale ohtu kujutada võivate farmatseutiliste toimeainete keskkonnamõju vähendamiseks, eelkõige joogivee võtmiseks kasutatava vee kaitsmiseks;

K.  arvestades, et paljud rahvusvahelised organisatsioonid, kolmandad riigid, ELi institutsioonid, tööstusühendused ja valitsusvälised organisatsioonid on tunnistanud, et peavad ravimite keskkonnamõju murettekitavaks küsimuseks; arvestades, et mõned ELi liikmesriigid, nagu Madalmaad, Saksamaa ja Rootsi, on juba võtnud meetmeid, et tegeleda ravimite järjest ulatuslikuma esinemisega keskkonnas;

L.  arvestades, et komisjon kohustus 2008. aastal esitama ettepanekuid meetmete kohta, millega vähendatakse ravimite võimalikku kahjulikku mõju keskkonnale(12);

M.  arvestades, et direktiivi 2013/39 artikli 8c kohaselt oli komisjon kohustatud töötama 13. septembriks 2015 välja strateegilise lähenemisviisi raviainetest põhjustatud veesaastega tegelemiseks ja esitama 14. septembriks 2017 ettepanekud meetmete kohta;

N.  arvestades, et nõukogu kutsus oma 2019. aasta juuni järeldustes komisjoni üles „hindama ja määratlema kõige tõhusamaid meetmeid, sealhulgas seadusandlikke meetmeid, et leevendada ravimite keskkonnamõju ja võidelda antimikroobikumiresistentsuse tekke vastu, ning tugevdama sellega seoses sidet tervishoiusektoriga“; arvestades, et nõukogu tunnistas, et on vaja täiendavaid uuringuid, et paremini mõista ravimitest ja nende jääkidest inimeste tervisele ja keskkonnale tekkiva mõju ulatust;

O.  arvestades, et antimikroobikumiresistentsust käsitlev tööstusliit on töötanud antibiootikumide tootmise ühise raamistiku alusel välja tööstusest lähtuvad põhimõtted ja määranud kindlaks antibiootikumide heite kontsentratsiooni eesmärgid, et kaitsta ökoloogilisi ressursse ja vähendada keskkonnas antimikroobikumiresistentsuse tekkimise võimalikku ohtu;

P.  arvestades, et inimeste ja loomade tervishoiu valdkonnas tegutsejatel ja spetsialistidel, patsientidel, tööstusel, jäätmekäitluse ja veepuhastusega tegelevatel ettevõtjatel jne on oma osa ravimite keskkonnamõju vähendamisel;

Q.  arvestades, et OECD toetab nelja ennetavat strateegiat, mis keskenduvad ennetavatele võimalustele ravimi olelusringi varases etapis, et keskkonda sattunud ravimeid kulutõhusalt hallata ning saavutada kõige pikaajalisem ja laiaulatuslikum keskkonnakasu;

R.  arvestades, et mitu sidusrühma alustas algatuse MedsDisposal raames kampaaniaga, mille eesmärk on suurendada teadlikkust kasutamata jäänud või aegunud ravimite nõuetekohase kõrvaldamise kohta Euroopas;

S.  arvestades, et kõigi ravimite keskkonnamõjuga seotud meetmete puhul tuleb lähtuda patsiendi õigusest saada kiiresti kätte ohutuks ja tõhusaks peetavad ravimid, võttes arvesse praeguseid riski ja kasulikkuse hindamise kriteeriume;

Üldised märkused

1.  väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjon võttis 11. märtsil 2019 lõpuks teatise vastu; peab kahetsusväärseks, et strateegiline lähenemisviis ja kavandatud meetmed esitati suure viivitusega;

2.  nõustub komisjoni esitatud strateegilise lähenemisviisi nelja peamise eesmärgiga;

3.  võtab siiski murega teadmiseks, et teatises sisalduvad meetmed on väga leebed; on seisukohal, et on vaja mõjusaid meetmeid, et leevendada ravimite kahjulikku mõju keskkonnale;

4.  tuletab meelde, et kõik tulevased algatused ravimite keskkonnamõju valdkonnas peaksid lähtuma teadusest ja eesmärkidest ning olema tehnoloogianeutraalsed, tagades selle, et patsientide juurdepääsul ravimiravile jäävad endiselt keskseks prioriteediks ohutus ja efektiivsus;

5.  on seisukohal, et ravimireostuse vastu võitlemiseks on vaja terviklikku lähenemisviisi, millesse on kaasatud kõik asjaomased sidusrühmad ja mille puhul võetakse arvesse kogu ravimite olelusringi; rõhutab, et regulatiivsete meetmete mõjususe tagamiseks on väga oluline võtta meetmeid kooskõlas ettevaatuspõhimõttega ja põhimõttega, et keskkonnakahju tuleks heastada eeskätt kahju tekkekohas; rõhutab, et tuleks kohaldada „saastaja maksab“ põhimõtet, mis hõlmab peamiselt tootmisprotsessi, kuid samuti tuleks stimuleerida paremaid ravimite väljakirjutamise tavasid ja tarbijate vastutustundlikku käitumist; märgib murega, et loomasõnniku ladestamise, veereostuse või nõuetele mittevastava kõrvaldamise teel keskkonda lastud ravimid aitavad suurendada antimikroobikumiresistentsust; kutsub komisjoni üles kaaluma laiendatud tootjavastutuse kasutamist, et vähendada ravimite kahjulikku mõju keskkonnale;

6.  peab vajalikuks korraldada koostöös liikmesriikidega kampaaniaid, et teavitada üldsust käsimüügiravimite ületarbimise ohtudest ja inimesi sellel teemal harida; juhib tähelepanu ravimite supermarketi- ja internetimüügi suurenemisele, seejuures ilma meditsiinilise näidustuseta, ning selliste väljaspool apteeke või nõuetekohaselt akrediteeritud asutusi asuvate müügikohtade meedias reklaamimise ohule;

7.  rõhutab, et ravimite sattumine keskkonda võib lisaks ökosüsteemide ja eluslooduse kahjustamisele vähendada ka samade ravimite tõhusust, eriti antibiootikumide puhul, kuna selle tulemusel võib tekkida antibiootikumiresistentsus;

8.  tuletab meelde, et ravimitel on mitmesugune mõju mere- jt veeökosüsteemidele, aga ka elusloodusele, sealhulgas võivad tekkida käitumismuutused, väheneda sigivus, muutuda suurus või tekkida seksuaal- ja reproduktiivsüsteemi häired; kutsub seetõttu komisjoni üles kaasama konkreetseid meetmeid, võttes arvesse ravimitega saastumise kumulatiivset mõju mere- ja muudele veeliikidele;

9.  tuletab meelde, et uuringud on näidanud, et ravimid ja ravimijäägid esinevad eriti veekogudes, kuna neid ei ole täielikult eemaldatud, sest tavapärased reoveepuhastid ei suuda praegu kõiki ravimeid tõhusalt välja filtreerida; rõhutab, et magevee ja vesikondade saastumine põhjustab ookeanide saastumist;

10.  märgib, et üldiselt madalate kontsentratsioonide tõttu ei ole suurimaks probleemiks äge või vahetu mõju inimeste tervisele, vaid pigem võib ohtlikuks osutuda pikaajalise madala doosiga kokkupuute võimalik kumulatiivne mõju; on eriti mures teatavate keskkonda sattuvate ravimite endokriinseid häireid põhjustavate omaduste pärast;

11.  juhib tähelepanu vajadusele reguleerida ravimijääkide sisalduse määra veealaste õigusaktide raames;

12.  nõuab, et erilist tähelepanu pöörataks probleemsetele heitekohtadele, nagu ravimitehased, haiglad ja reoveepuhastid;

13.  kutsub komisjoni üles kaaluma ravimite mõju ka komisjoni poolt 2021. aastaks välja kuulutatud õhku, vett ja pinnast puudutava nullsaaste saavutamise tegevuskava kontekstis;

14.  kutsub komisjoni üles hõlbustama olemasolevate parimate tavade vahetamist liikmesriikide ja sidusrühmade vahel, et vähendada ravimite tootmise, kasutamise ja kõrvaldamise keskkonnamõju;

15.  on veendunud, et olemasolevaid ja isereguleerimise algatusi tuleks analüüsida ja kui see on kohane, kaaluda tulevastes ELi algatustes, mis käsitlevad ravimeid keskkonnas;

Teadlikkuse suurendamine ning ennetusmeetmete ja ravimite mõistliku tarbimise edendamine

16.  kutsub liikmesriike üles jagama parimaid tavasid antibiootikumide ennetava kasutamise valdkonnas ning täielikult rakendama ja vajaduse korral tugevdama terviseühtsuse tegevuskava antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks; kinnitab taas seisukohti, mida parlament väljendas oma 13. septembri 2018. aasta resolutsioonis antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks ette nähtud Euroopa terviseühtsuse tegevuskava kohta;

17.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles edendama tervishoiutöötajate, sealhulgas veterinaararstide, arstide ja apteekrite koolitamist ning patsientidele suunatud teadlikkuse suurendamise kampaaniaid ravimite, näiteks antimikroobikumide, antidepressantide ja kontrastvedelike mõistliku kasutamise valdkonnas; kutsub ravimite tarneahelas osalejaid üles andma patsientidele ja loomakasvatajatele selget ja piisavat teavet selle kohta, kuidas valesti kõrvaldatud ravimid võivad keskkonnale kahjulikku mõju avaldada; nõuab pakendi märgistamist asjakohase piktogrammiga, mis teavitaks tarbijaid, kuidas kasutamata ravimeid nõuetekohaselt kõrvaldada;

18.  rõhutab, et tervishoiutöötajaid tuleb pidevalt teavitada viimastest arengutest teadusuuringutes ja headest tavadest antimikroobikumiresistentsuse leviku tõkestamisel;

19.  kutsub liikmesriike üles lisama keskkonda sattuvate ravimite probleemi oma vesikondades toimuvasse piiriülesesse koostöösse ning koordineerima meetmeid, kui seda peetakse kasulikuks;

20.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama vaktsineerimist kui haiguste ennetamise meedet, et vähendada vajadust ravimite järele;

Oma olemuselt keskkonnale vähem kahjulike ravimite väljatöötamise toetamine ja keskkonnahoidlikuma tootmise edendamine

21.  rõhutab, kui oluline on võtta kiiremaid, ambitsioonikamaid ja sihipärasemaid meetmeid, et vähendada ravimitest tulenevaid keskkonnariske, ning tõdeb samas vajadust edasiste uuringute järele, et paremini mõista ravimite praeguse mõju ulatust inimeste tervisele ja keskkonnale, ilma et ravimite hind seejuures tõuseks;

22.  märgib, et tervishoiusektoris on arstidelt liigse töökoormuse võtmine vajalik tingimus, et tervishoiutöötajad saaksid tagada antimikroobikumide nõuetekohase väljakirjutamise; märgib lisaks, et tervishoiutöötajatele võiksid abiks olla ka selged, tõenduspõhised väljakirjutamisjuhised, kust saab järjepidevat nõu erinevate kliiniliste näidustuste kohta;

23.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles toetama teadusuuringuid, arendustegevust ja innovatsiooni selliste ravimite valdkonnas, mis on patsientide jaoks samavõrd tõhusad, kuid keskkonnale olemuslikult vähem kahjulikud, pidades silmas, et nn rohelisemad ravimid ei ole keskkonnale mürgised, ei bioakumuleeru ning lagunevad reoveepuhastites ja keskkonnas kergemini kahjututeks aineteks, võttes samas arvesse, et suurem biolagunevus võib vähendada tõhusust;

24.  kutsub liikmesriike ja kõiki asjaomaseid sidusrühmi üles kasutama ELi programme, et investeerida tehnoloogiasse, mille eesmärk on parandada ravimite ja antimikroobikumiresistentsete geenide kõrvaldamise tõhusust, tagades samas, et sellised tooted oleksid patsientide vajaduste rahuldamisel sama tõhusad;

25.  on seisukohal, et ravimite keskkonnamõju tuleks lisada inimtervishoius kasutatavate ravimite kasulikkuse ja riski vahekorra hindamisse, nagu seda juba tehakse veterinaarravimite puhul, tingimusel et müügiluba ei lükata edasi ega keelduta andmast üksnes kahjuliku keskkonnamõju tõttu;

26.  on seisukohal, et ravimite keskkonnamõju hindamine peaks hõlmama nende lagunemissaadusi ja metaboliite;

27.  kutsub komisjoni üles võtma vastavalt vajadusele arvesse sidusrühmade tehtavaid jõupingutusi tulevaste algatuste väljatöötamiseks, mille eesmärk on vähendada keskkonnariske, ning edendama keskkonnateadlikke tavasid ja ravimite asjakohast kasutamist ja tagastamist;

28.  nõuab, et turustamisjärgseks hindamiseks kasutataks vee raamdirektiivist tulenevaid seireandmeid;

29.  kutsub komisjoni üles tagama, et tööstusheidete direktiivi alusel asjakohaste sektorite kohta koostatud parima võimaliku tehnika viitedokumentide läbivaatamisel käsitatakse ravimite vetteheidet võimaliku olulise keskkonnaprobleemina;

30.  juhib tähelepanu hankepoliitika olulisele rollile keskkonnahoidlikumate ravimite edendamisel; kutsub komisjoni üles töötama selles küsimuses välja selged suunised;

31.  kutsub komisjoni üles võtma kõik vajalikud meetmed tagamaks, et imporditud ravimite tootmine vastaks samadele rangetele keskkonnastandarditele, mida kohaldatakse liidus toodetud ravimite suhtes;

32.  kutsub Euroopa Ravimiametit üles hõlbustama tootmisheidete ühist kontrolli ELi varustavates välismaistes farmaatsiatehastes;

Keskkonnaohu hindamise ja hinnangute läbivaatamise parandamine

33.  on seisukohal, et keskkonnariskide hindamise lõpuleviimiseks on vaja selget tegevuskava, juhul kui hinnangud veel puuduvad;

34.  kutsub liikmesriike ja Euroopa Ravimiametit üles tagama, et taotlejad viiksid hindamise lõpule inimtervishoius kasutatavate ravimite müügiloa andmise ajaks, et oleks võimalik kehtestada ja avaldada asjakohased riskijuhtimismeetmed;

35.  peab asjakohaseks, et ravimifirmad esitaksid iga toimeaine kohta ühise keskkonnariskide hinnangu, et saada ühtset teavet, vältida töö dubleerimist ja vähendada loomkatseid;

36.  juhib tähelepanu asjaolule, et antibiootikumide kasutamise vähendamiseks on vaja täielikult rakendada veterinaarravimeid ja ravimsööta käsitlevat määrust, sealhulgas hinnata võimalust luua 28. jaanuariks 2022 kogu ELi hõlmav toimeainepõhise läbivaatamise süsteem ja muud võimalikud alternatiivid keskkonnariskide hindamiseks;

37.  kutsub komisjoni üles toetama teadusuuringuid, mis käsitlevad ainete kokteiliefekti, kroonilist väikese annusega kokkupuudet ja antimikroobse resistentsuse teket, eelkõige seoses vähekaitstud rühmadega;

Jäätmete vähendamine ja jäätmekäitluse tõhustamine

38.  rõhutab, et meetmed peavad põhinema teaduslikel tõenditel, ning kutsub kõiki osalisi üles tagama, et võetavad meetmed ei seaks ohtu juurdepääsu inimpatsientidele ja loomade mõeldud ohututele ja tõhusatele ravimitele; toetab sellega seoses komisjoni kavatsust vähendada jäätmeid ja lubada väljastada ravimeid kogustes, mis vastavad paremini patsientide vajadustele, tagades seejuures vastavuse kehtivatele jälgitavuse õigusaktidele ja lubades muu hulgas optimeerida pakendi suurust, ning uurida võimalust pikendada ravimite kehtivusaega, et vältida veel ohutult kasutatavate ravimite tarbetut äraviskamist;

39.  kutsub üles ajakohastama keskkonnariskide hindamise nõudeid, et tagada püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ainete ning kokteiliefekti nõuetekohane hindamine ja võtta arvesse keskkonnas tekkivat antimikroobikumiresistentsuse riski;

40.  on seisukohal, et ravimite üldist tarbimist inimese kohta tuleks vähendada, ilma et see raskendaks ravimite kättesaadavust ja vähendamata ravi tõhusust; on arvamusel, et ka veterinaarravimite üldist kasutamist looma kohta tuleks vähendada, seadmata ohtu loomade tervist ja heaolu, ning et tuleks leida paremaid alternatiive;

41.  on seisukohal, et reoveesetet käsitleva direktiivi 86/278/EMÜ läbivaatamisega on pikalt hilinetud; kutsub komisjoni üles esitama hiljemalt 2021. aasta lõpuks seadusandliku ettepaneku direktiivi 86/278/EMÜ läbivaatamiseks ja ajakohastamiseks, et ajakohastada kvaliteedinorme vastavalt uusimatele teaduslikele tõenditele ning edendada ringmajandust, mis ei kahjusta inimeste tervist ega keskkonda;

42.  leiab, et ravimitehased peaksid oma reovett eeltöötlema, kasutades parimat võimalikku tehnikat;

43.  kutsub liikmesriike üles kehtestama, laialdaselt edendama ja täielikult jõustama kasutamata ravimite tagasivõtuskeeme käsitlevaid sätteid;

44.  kutsub komisjoni üles koordineerima koostööd süsteemide valdkonnas, mille eesmärk on vältida ravimite nõuetele mittevastavat kõrvaldamist;

45.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama teadus-, innovatsiooni- ja arendustegevust täiustatud reoveepuhastustehnoloogia valdkonnas, mis võimaldab ravimijääke avastada ja parandada nende kõrvaldamist;

Keskkonnaseire laiendamine

46.  on mures selle pärast, et keskkonda, sealhulgas mulda sattuvate ravimite seire on endiselt väga piiratud; rõhutab vajadust tugevdada turustamisjärgseid kontrollimehhanisme, sealhulgas keskkonnamõju valdkonnas, et keskkonnaandmete puudujääki piisavalt ja süstemaatilistelt korvata;

47.  palub komisjonil käsitleda vee raamdirektiivi kohases jälgimisnimekirjas olevate ravimite võimalikku mõju ja hinnata, kas nimekirja tuleks ajakohastada;

48.  kutsub komisjoni üles lisama olulise keskkonnariskiga ravimid veepoliitika raamdirektiivi prioriteetsete ainete loetellu ning kehtestama keskkonnakvaliteedi standardite direktiivi alusel keskkonnakvaliteedi standardid ja ainete kontsentratsiooni piirmäärad;

49.  rõhutab asjaolu, et põllumajanduses on välja töötatud põhjalik antibiootikumide seire; kutsub komisjoni üles töötama välja ka inimmeditsiinis kasutatavate antibiootikumide seiresüsteemi;

Muude teadmistelünkade täitmine

50.  rõhutab vajadust toetada eelkõige järgmises mitmeaastases finantsraamistikus edasisi teadusuuringuid selle kohta, millist otsest mõju avaldab inimeste tervisele ja keskkonnale kokkupuude keskkonda sattunud ravimite ja nende jääkidega ning kuidas ravimid keskkonda, sealhulgas mere- jt veeökosüsteemidesse sisenevad ja seal püsivad;

51.  on seisukohal, et tuleks parandada analüüsimeetodeid, millega kvantifitseerida ravimite sisaldust ja käitumist keskkonnas, ning et analüütilised tuvastamismeetodid tuleks teha üldsusele kättesaadavaks;

Suurem läbipaistvus

52.  tuletab meelde, et ravimitega seotud keskkonnateabel (nt ravimite mõju veele, käitumine keskkonnas, lagunevus ja võimalik kokteiliefekt) on riskijuhtimises keskne roll ning seda liiki teave peaks olema läbipaistev ja asjaomastele sidusrühmadele kättesaadav; kutsub seetõttu komisjoni ja asjaomaseid ametiasutusi üles looma turvalist ja keskset andmebaasi, mis annaks kõigile asjaomastele sidusrühmadele juurdepääsu toodete keskkonnariskide hindamise tulemustele;

53.  on seisukohal, et tuleks luua tugev õigusraamistik, et suurendada läbipaistvust kogu tarneahela ulatuses, kuna see võimaldaks nõuetekohast kontrolli ja tagaks selle, et äriühingud võtavad ravimite keskkonda laskmise eest vastutuse;

54.  kutsub ravimitööstust üles suurendama tarneahelate läbipaistvust, avalikustades ravimite ja ravimite toimeainete päritolu tooraine tootmise etapis, et tagada kõigi ravimite täielik jälgitavus;

o
o   o

55.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 4, 7.1.2019, lk 43.
(2) ELT L 4, 7.1. 2019, lk 1.
(3) ELT L 94, 28.3.2014, lk 65.
(4) ELT L 226, 24.8.2013, lk 1.
(5) EÜT L 311, 28.1.2001, lk 67.
(6) EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.
(7) ELT L 164, 25.6.2008, lk 19.
(8) ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.
(9) ELT L 354, 28.12.2013, lk 171.
(10) ELT C 433, 23.12.2019, lk 153.
(11) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0005.
(12) Komisjoni 10. detsembri 2008. aasta teatis „Ohutud, uuenduslikud ja kättesaadavad ravimid: uus tulevikuvisioon farmaatsiasektori jaoks“ (COM(2008)0666).

Viimane päevakajastamine: 12. jaanuar 2021Õigusteave - Privaatsuspoliitika