Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2020/2071(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A9-0142/2020

Esitatud tekstid :

A9-0142/2020

Arutelud :

Hääletused :

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2020)0228

Vastuvõetud tekstid
PDF 207kWORD 76k
Neljapäev, 17. september 2020 - Brüssel
Ravimite nappus ja tekkiva probleemi lahendamine
P9_TA(2020)0228A9-0142/2020

Euroopa Parlamendi 17. septembri 2020. aasta resolutsioon ravimite nappuse ja tekkiva probleemi lahendamise kohta (2020/2071(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 3,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõiget 1 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 35 kõigi Euroopa kodanike õiguse kohta tervise kaitsele,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 14 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 36,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 101 ja 102 ning protokolli nr 27 siseturu ja konkurentsi kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 107 ja 108 riigiabi kohta,

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 168, milles on sätestatud, et kogu liidu poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tuleb tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivi 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta(1) ja selle artiklit 81, mis käsitleb ravimite piisava ja tõrgeteta tarnimise kohustust, ning selle artiklit 23a, mis käsitleb pädeva asutuse teavitamist, kui ravimi turustamine liikmesriigis ajutiselt või püsivalt lõpetatakse,

–   võttes arvesse komisjoni aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivi 2001/83/EÜ (inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta) artikli 59 lõikele 4 (COM(2017)0135),

–   võttes arvesse nõukogu 8. juuni 2010. aasta järeldusi „Võrdsus ja tervis kõikides poliitikates: solidaarsus ja tervishoid“,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta(2),

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrust (EL) nr 536/2014, milles käsitletakse inimtervishoius kasutatavate ravimite kliinilisi uuringuid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/20/EÜ(3),

–  võttes arvesse nõukogu 13. juuli 2015. aasta määrust (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks(4),

–  võttes arvesse komisjoni 2. oktoobri 2015. aasta delegeeritud määrust (EL) 2016/161, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ üksikasjalike eeskirjade kehtestamisega inimtervishoius kasutatavate ravimite välispakendil olevate turvaelementide kohta(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrust (EL) 2017/745, milles käsitletakse meditsiiniseadmeid, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, määrust (EÜ) nr 178/2002 ja määrust (EÜ) nr 1223/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ(6),

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2020. aasta määrust (EL) 2020/561, millega muudetakse meditsiiniseadmeid käsitlevat määrust (EL) 2017/745 selle teatavate sätete kohaldamise kuupäevade osas(7),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrust (EL) 2019/5, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 726/2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa ravimiamet, määrust (EÜ) nr 1901/2006 pediaatrias kasutatavate ravimite kohta ning direktiivi 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta(8),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus tervisetehnoloogia hindamise kohta ning millega muudetakse direktiivi 2011/24/EL (COM(2018)0051), ja parlamendi 14. veebruari 2019. aasta esimese lugemise seisukohta selle ettepaneku kohta,

–  võttes arvesse intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingut (TRIPS‑leping) ning TRIPS-lepingut ja tervisekaitset käsitlevat Doha deklaratsiooni,

–  võttes arvesse komisjoni 8. aprilli 2020. aasta teatist „Suunised optimaalse ja mõistliku ravimitega varustamise kohta, et vältida nende nappust COVID‑19 puhangu ajal“ (C(2020)2272),

–   võttes arvesse komisjoni 27. mai 2020. aasta teatist „Euroopa võimalus: parandame vead ja teeme ettevalmistusi järgmise põlvkonna jaoks“ (COM(2020)0456),

–   võttes arvesse komisjoni 27. mai 2020. aasta teatist „ELi eelarve, mis toetab Euroopa majanduse taastekava“ (COM(2020)0442),

–  võttes arvesse komisjoni 10. märtsi 2020. aasta teatist „Euroopa uus tööstusstrateegia“ (COM(2020)0102),

–   võttes arvesse komisjoni 20. mai 2020. aasta teatist „ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2030“ (COM(2020)0380),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2020. aasta resolutsiooni ELi kooskõlastatud meetmete kohta võitluses COVID‑19 pandeemia ja selle tagajärgede vastu(9),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2019. aasta resolutsiooni tervise- ja hooldusvaldkonna digiteerimise võimaldamise kohta digitaalsel ühtsel turul ning kodanike võimestamise ja tervema ühiskonna loomise kohta(10),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 2. märtsi 2017. aasta resolutsiooni ELi võimaluste kohta parandada ravimite kättesaadavust(11),

–  võttes arvesse inimtervishoius ja veterinaarias lubatud ravimite kättesaadavust käsitleva Euroopa Ravimiameti (EMA) ja ravimiametite juhtide rakkerühma suuniseid, eelkõige 1. juuli 2019. aasta suuniseid „Guidance on detection and notification of shortages of medicinal products for Marketing Authorisation Holders (MAHs) in the Union (EEA)“ („Liidus (EMP) ravimi müügiloa hoidjate suunised ravimite nappuse tuvastamise ja sellest teatamise kohta“) (EMA/674304/2018) ja 4. juuli 2019. aasta suuniseid „Good practice guidance for communication to the public on medicines’ availability issues“ („Hea tava suunised üldsuse teavitamiseks ravimite kättesaadavust puudutavates küsimustes“) (EMA/632473/2018),

–   võttes arvesse praeguse COVID‑19 kriisi tõttu loodud uusi platvorme, nagu EMA tööstuse ühtsete kontaktpunktide süsteem (I‑SPOC), mis ühtlustab võimalikust ravimite nappusest teatamise protsessi, et seda ära hoida ja sellest võimalikult varakult teada anda, võttes arvesse asjaolu, et need platvormid on võimaldanud ja hõlbustanud dialoogi ravimite tarneahela sidusrühmade ja reguleerivate asutuste vahel,

–  võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) aruannet „The selection of essential medicines. Report of a WHO Expert Committee [meeting in Geneva from 17 to 21 October 1977]“ („WHO eksperdikomitee hädavajalike ravimite valiku kohta“ [17.–21. oktoobril 1977 Genfis toimunud kohtumine]) (WHO tehniliste aruannete seeria, nr 615), WHO sekretariaadi 7. detsembri 2001. aasta aruannet „WHO medicines strategy: revised procedure for updating WHO’s Model List of Essential Drugs“ („WHO ravimistrateegia: WHO hädavajalike ravimite näidisloetelu ajakohastamise läbivaadatud kord“) (EB109/8), WHO 2015. aasta märtsi aruannet „Access to New Medicines in Europe“ („Uute ravimite kättesaadavus Euroopas“) ja WHO 9. juuli 2013. aasta aruannet „Priority Medicines for Europe and the World“ („Esmatähtsad ravimid Euroopa ja maailma jaoks“),

–  võttes arvesse WHO järgitavat terviseühtsuse põhimõtet,

–  võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärki nr 3 „tagada kõikidele vanuserühmadele hea tervis ja heaolu“.

–  võttes arvesse Prantsusmaa Senati 27. septembri 2018. aasta aruannet nr 737 ravimite ja vaktsiinide nappuse kohta, milles keskendutakse rohkem rahvatervise küsimustele ravimite tarneahelas ja mille koostas Jean‑Pierre Decool senati ravimite ja vaktsiinide nappust käsitleva teabekogumismissiooni nimel,

–   võttes arvesse komisjoni 25. märtsi 2020. aasta suuniseid, mis käsitlevad välismaiseid otseinvesteeringuid ja kapitali vaba liikumist kolmandatest riikidest ning Euroopa strateegiliste varade kaitset seoses COVID‑19 hädaolukorraga enne määruse (EL) 2019/452 (välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute määrus) täielikku kohaldamist alates 11. oktoobrist 2020,

–  võttes arvesse nõukogu 9. ja 10. detsembri 2019. aasta istungi (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused) järeldusi,

–   võttes arvesse ÜRO peasekretäri kõrgetasemelise ravimite kättesaadavuse eksperdirühma 2016. aasta aruannet „Promoting innovation and access to health technologies“ („Innovatsiooni ja tervishoiutehnoloogiate kättesaadavuse edendamine“),

–   võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640),

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni Euroopa rohelise kokkuleppe kohta(12),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, arengukomisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni ning õiguskomisjoni arvamusi,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit (A9‑0142/2020),

A.  arvestades, et pikaajaline ravimite nappuse probleem ELis on viimastel aastatel järsult süvenenud; arvestades, et ülemaailmse nõudluse kasv ja COVID‑19 pandeemia on ravimite nappust veelgi süvendanud, mis kahjustab liikmesriikide tervishoiuteenuseid ja toob kaasa märkimisväärseid riske patsientide tervisele ja hooldusele, sealhulgas haiguste progresseerumise ja/või sümptomite süvenemise, hooldus- või raviviivituste või -katkestuste sagenemise, pikema haiglaravi, suurenenud kokkupuute võltsitud ravimitega, ravivigade või kõrvalnähtudega, mis ilmnevad siis, kui puuduv ravim asendatakse teisega, nakkushaiguste välditava leviku, suure psühholoogilise stressi ja tervishoiusüsteemi kasvavad kulutused; arvestades, et liikmesriikide kohus on leida kiired ja konkreetsed lahendused, sealhulgas Euroopa ühise koordineerimise ja tegevuse abil;

B.  arvestades, et aluslepingutes ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas on sätestatud, et igaühel peab olema juurdepääs ennetavale tervishoiule ja õigus ravile siseriiklike õigusaktide ja tavadega kehtestatud tingimustel; arvestades, et see õigus tuleks tagada kõigile kodanikele, sealhulgas neile, kes elavad väiksemates liikmesriikides ja liidu kõige äärepoolsemates piirkondades; arvestades, et ravimite nappus on kasvav oht rahvatervisele, millel on tõsine mõju tervishoiusüsteemidele ja kõigi ELi patsientide õigusele saada asjakohast ravi;

C.  arvestades, et patsientidele ravimitele juurdepääsu tagamine on üks ELi ja WHO keskseid eesmärke ning kestliku arengu 3. eesmärk; arvestades, et üldine juurdepääs ravimitele sõltub nende õigeaegsest kättesaadavusest ja taskukohasusest kõigile ilma geograafilise diskrimineerimiseta;

D.  arvestades, et patsientidel peaks olema juurdepääs nende valitud ja eelistatud tervishoiu- ja ravivõimalustele;

E.  arvestades, et juurdepääs sobivatele ja taskukohastele diagnostikavahenditele ja vaktsiinidele on sama oluline kui juurdepääs ohututele, tõhusatele ja taskukohastele ravimitele;

F.  arvestades, et ravimite nappusel on mitmetahulised ja keerukad algpõhjused; arvestades, et ravimite nappuse põhjuseks on sageli ka ravimitööstuse otsused, näiteks toodete tootmise lõpetamine ja toodete kõrvaldamine vähem kasumlike liikmesriikide turgudelt;

G.  arvestades, et ravimite nappuse ennetamine ja selle ilmnemise korral selle mõju leevendamine on äärmiselt oluline;

H.  arvestades, et tõhus strateegia peaks hõlmama meetmeid ravimite nappuse leevendamiseks, aga ka selle ärahoidmiseks, käsitledes nappuse mitmesuguseid algpõhjuseid;

I.  arvestades, et liikmesriikidel puuduvad terminite „nappus“, „pinged“, „tarnehäired“, „varude lõppemine“ ja „üleliigsed varud“ ühtlustatud määratlused; arvestades, et eristada tuleks „suure ravitähtsusega ravimeid“ ning „tervishoiu- ja strateegilise tähtsusega ravimeid“;

J.  arvestades, et ravimite nappus põhjustab märkimisväärseid kulusid nii avaliku kui ka erasektori tervishoiu sidusrühmadele;

K.  arvestades, et ravimid on üks tervishoiu alustaladest, ja arvestades, et ebapiisav juurdepääs hädavajalikele ravimitele ja uuenduslike ravimite kõrged hinnad kujutavad endast tõsist ohtu elanikkonna tervisele ja riiklike tervishoiusüsteemide jätkusuutlikkusele;

L.  arvestades, et paljudel juhtudel on uute ravimite ja eelkõige vähiravi hinnad viimastel aastakümnetel tõusnud nii, et paljude ELi kodanike jaoks ei ole need enam taskukohased;

M.  arvestades, et ELi patsientidele tarnib enamiku ravimitest (peaaegu 70 % väljastatavatest ravimitest) geneeriliste ja sarnaste bioloogiliste ravimite tööstus;

N.  arvestades, et geneeriliste ja sarnaste bioloogiliste ravimite turule sisenemine on oluline konkurentsi suurendamise mehhanism, mis vähendab hindu ja tagab tervishoiusüsteemide jätkusuutlikkuse; arvestades, et nende turule sisenemist ei tohiks edasi lükata;

O.  arvestades, et ELis asuvatel geneeriliste ravimite tootjatel on oluline roll liikmesriikide kasvava nõudluse rahuldamisel taskukohaste ravimite järele;

P.  arvestades, et vähi- ja diabeediravimid, infektsiooniravimid ja närvisüsteemi ravimid moodustavad üle poole puudu olevatest ravimitest; arvestades, et süstitavad eritooted näivad olevat nappuse ohu suhtes kõige vähemkaitstud, mis tuleneb nende tootmisprotsessi keerukusest;

Q.  arvestades, et ravimite nappus võib ohustada liidu ja liikmesriikide tervisealgatuste, näiteks Euroopa vähktõve vastase võitluse kava edukust;

R.  arvestades, et väikese turuga liikmesriikides ei ole harvikhaiguste raviks mõeldud ravimid sageli kättesaadavad või need on kättesaadavad üksnes oluliselt kõrgemate hindadega kui suurematel turgudel;

S.  arvestades, et COVID‑19 pandeemia on rõhutanud hästi toimiva siseturu ning ravimite ja meditsiiniseadmete töökindlate tarneahelate tähtsust; arvestades, et vaja on pidada üleeuroopalist dialoogi selle üle, kuidas seda tagada;

T.  arvestades, et kooskõlastamata algatused riiklikul tasandil, nagu varude loomine ja karistused, ei ole õige lahendus ja võivad ravimite nappuse ohtu suurendada;

U.  arvestades, et Euroopa tervishoiualase sõltumatuse kaotus on seotud tootmise ümberpaigutamisega, kuna 40 % liidus turustatavatest valmisravimitest on pärit kolmandatest riikidest; arvestades, et kuigi Euroopas on tugev tööstuse jalajälg, toetub tarneahel siiski endiselt suuresti alltöövõtjatele, kes toodavad ravimite toorainet väljaspool ELi, kus tööjõukulud ja keskkonnastandardid on sageli madalamad, mistõttu toodetakse 60–80 % keemilistest toimeainetest väljaspool liitu, peamiselt Hiinas ja Indias; arvestades, et 30 aastat tagasi oli see osakaal 20 %; arvestades, et need kaks riiki toodavad väidetavalt 60 % maailma paratsetamoolist, 90 % penitsilliinist ja 50 % ibuprofeenist; arvestades, et seni ei ole ravimite ja nende toimeainete puhul nõutud nende päritolu ja tootjariigi märgist või märgistamist, mis oleks patsientidele ja klientidele nähtav; arvestades, et geneeriliste ravimite tootmiseks vajalike toimeainete piiratud kättesaadavus kujutab endast eriti tõsist probleemi; arvestades, et COVID‑19 pandeemia põhjustatud häired ülemaailmses tarneahelas on veelgi esile tõstnud ELi sõltuvust kolmandatest riikidest tervishoiusektoris; arvestades, et uue koroonaviiruse pandeemia tõi ilmsiks ka meditsiiniseadmete, ravimite ja kaitsevahendite nappuse;

V.  arvestades, et ELil on jätkuvalt tugev farmaatsiatootmissektor, eelkõige innovatiivses sektoris, ning et EL on maailma suurim farmaatsiatoodete eksportija ning osa ülemaailmsest farmaatsiatoodetega kauplemisest; arvestades, et geneeriliste ravimitega varustamine madalama hinnaga, mis hõlmab tootmist väljaspool ELi, võimaldab ravimite taskukohasust, mõjutades liikmesriikide tervishoiueelarvet ja patsientide juurdepääsu;

W.  arvestades, et COVID‑19 tervishoiukriisi tagajärjel seisab EL silmitsi majanduskriisiga, mis mõjutab ravimite nappust ja farmaatsiatööstuse konkurentsivõimet;

X.  arvestades, et samavõrd tähtis on kaitsta ja edendada olemasolevaid tootmiskohti ELis ning tugevdada Euroopa teadusmaastikku;

Y.  arvestades, et nõudluse suurenemise ja hinnasurve tagajärjel on ravimi toimeainete pakkumine kontsentreerunud ja kemikaalitootjate arv vähenenud ning probleemide korral puuduvad alternatiivsed lahendused, nagu on selgunud praeguse COVID‑19 kriisi käigus;

Z.  arvestades, et suure ravitähtsusega ning tervishoiu- ja strateegilise tähtsusega ravimite varud ei ole piisavad, ravimi toimeained on odavad ja lihtsasti toodetavad, ning et eelkõige napib rahvatervise jaoks olulisi pikemat aega turul olnud ravimeid; arvestades, et ravimifirmad tegutsevad vastavalt täppisajastamise meetodile, mis võib muuta tootjad tarnešokkide suhtes kaitsetuks, kui ootamatult esineb tootmis- ja tarneahela katkestusi ning turunõudluse kõikumisi;

AA.  arvestades, et hinnad on liikmesriigiti diferentseeritud, mis soodustab nn paralleelset eksporti riikidesse, kus ravimit müüakse kallimalt; arvestades, et paralleelsel ekspordil võib mõnel juhul olla soovimatu tagajärg – tarnekatkestuste tekkimine liikmesriikides, mis omakorda suurendab turu tasakaalustamatust; arvestades, et Euroopa Parlament kutsus oma 2. märtsi 2017. aasta resolutsioonis komisjoni ja nõukogu üles hindama paralleelkaubanduse ja tarnekvootide mõju;

AB.  arvestades, et tõhusa koordineerimise puudumise korral ELi tasandil põhjustab sobimatu varude loomine mõnes liikmesriigis turu tasakaalustamatust, teravdab ravimite nappust ja vähendab patsientide juurdepääsu ravile kogu ELis;

AC.  arvestades, et kooskõlastamata meetmed riiklikul tasandil on osutunud COVID‑19 kriisi vastu võitlemisel ebatõhusaks, ning et on vaja üleeuroopalist koordineerimist ja dialoogi;

AD.  arvestades, et seoses COVID‑19 pandeemiaga on selgelt ilmnenud, et koordineerimine ELi institutsioonide, reguleerivate asutuste ja ravimite tarneahela ekspertide vahel on hädavajalik, et reageerida tervishoiukriisidele ja tarnehäiretele, näiteks ravimite nappusele; arvestades, et samuti on selgunud, kui oluline on koordineerimine ELi poliitikavaldkondade ja teenistuste vahel, et reageerida kiiresti ja tõhusalt hädaolukordadele ning ennetada ravimite nappust ja leevendada seda nende ilmnemise korral;

AE.  arvestades, et üha rohkem liikmesriike püüab luua riiklikke meditsiinitarvete varusid ning sellest tulenev nõudluse kasv ületaks praeguse nõudluse prognoose, mis põhinevad epidemioloogilisel vajadusel; arvestades, et äkiline suur nõudluse kasv võib tekitada tarnijatele märkimisväärset survet ja tuua kaasa probleeme nõudluse rahuldamisel teistes riikides;

AF.  arvestades, et 2009. aasta finantskriis sundis Euroopa riike kehtestama jätkusuutmatuid kulude piiramise meetmeid, nagu tagasinõudmine ja ebatõhusad hankemehhanismid, et vähendada ravimikulusid, mis on viinud toodete ja ettevõtete turult kõrvaldamiseni;

AG.  arvestades, et normide ühtlustamatus liikmesriikide vahel loob piiranguid, mis takistavad ravimite liikumist ühtsel turul;

AH.  arvestades, et COVID‑19 hädaolukord on toonud esile suurenenud ohu, et tervishoiualast suutlikkust püütakse omandada välismaiste otseinvesteeringute abil, ning vajaduse säilitada ja tõhustada sellise väärtusliku suutlikkuse jagamist ühtsel turul;

AI.  arvestades, et tugev, innovaatiline ja konkurentsivõimeline farmaatsiatööstus Euroopas on ELi ja selle liikmesriikide eluliselt olulistes huvides;

AJ.  arvestades, et farmaatsiatööstus vajab õiget õigusraamistikku ravimitega seotud teadus-, arendus- ja tootmistegevuseks ELis;

AK.  arvestades, et patendikaitse loob õigusraamistiku, mis on oluline farmaatsiaalase innovatsiooni jaoks, kuna annab ettevõtetele rahalisi stiimuleid uute ravimitega seotud teadus- ja arendustegevuse kulude katmiseks;

AL.  arvestades, et liikmesriikidel on vabadus määrata kindlaks täiendavad põhjused sundlitsentside andmiseks ja määratleda, mis on riigi hädaolukord;

AM.  arvestades, et raviminappusest teatamise mehhanismid eelkõige tarneahela ettevõtjatele ja proviisoritele on praegu liikmesriikides väga killustatud; arvestades, et see võib takistada liikmesriikide ametiasutuste piisavat järelevalvet ravimite nappuse üle ja sellekohast teabevahetust;

AN.  arvestades, et direktiivi 2001/83/EÜ artiklis 81 nõutakse meetmeid, et vältida ravimite nappust või ravimite jaotamisega seotud probleeme liikmesriikides; arvestades, et komisjon on optimaalse ja mõistliku ravimitega varustamise kohta andnud suunised, et ära hoida ravimite nappus COVID‑19 pandeemia tingimustes; arvestades, et nendes suunistes tõdeb komisjon, et ükski riik ei ole isemajandav ei toorainete ega toimeainete, vahetoodete ega valmisravimite osas, mida on vaja tervishoiusüsteemi nõuetekohaseks toimimiseks;

AO.  arvestades, et nagu komisjon märkis, on liikmesriikide reageerimine COVID‑19 pandeemiakriisile nõudnud nii ravimite toimeainete kui ka ravimite tootmise märkimisväärset suurendamist ELis, mis teeb vajalikuks tarneahelate ja tootmisliinide ümberkorraldamise; arvestades, et volinik Stella Kyriakides rõhutas Euroopa Parlamendi keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni (ENVI) liikmetega 22. aprillil 2020 toimunud kohtumisel, et ELis on vaja suurendada ravimite tootmist ja tõsta innovatsiooni taset; arvestades, et väikesed ja keskmise suurusega farmaatsialaborid on väärtus, mida tuleks säilitada, ning need on heaks pinnaseks teadus- ja arendustegevusele, mida tuleks toetada, sest need laborid saavad osaleda ravimite nappuse ennetamisel;

AP.  arvestades, et parlament rõhutas oma 8. märtsi 2011. aasta resolutsioonis(13) ja nõukogu oma 13. septembri 2010. aasta järeldustes vajadust kehtestada meditsiiniliste vastumeetmete, eelkõige pandeemiavaktsiinide ühishangete ühine menetlus; arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 1082/2013/EL(14) julgustatakse liikmesriike kasutama ühiseid hankemenetlusi, tingimusel et sellistele menetlustele eelneb osalevate liikmesriikide ühine hankeleping;

AQ.  arvestades, et komisjon on teatanud oma kavatsusest avaldada 2020. aasta lõpuks soovitused ELi tulevase ravimistrateegia kohta;

AR.  arvestades, et transpordi ja logistika juhtimine on ravimite, farmaatsiatoodete, meditsiiniseadmete, isikukaitsevahendite, muude meditsiinitarvete ja toorainete tarnimisel otsustava tähtsusega, eelkõige kuna transpordiahelate keerukus suureneb üha; arvestades, et oluline on omada piiriületuspunktides tõhusat rohelist transpordikoridori kiirradadega, et tagada takistusteta ravimivoog, vähendada haldustõkkeid ja lihtsustada juurdepääsu transporditeenustele;

AS.  arvestades, et tagada tuleks kõrged ohutusstandardid ja töötajate inimväärsete töötingimuste säilitamine; arvestades, et ravimialased õigusnormid peaksid kindlustama ravimite liikmesriikidevahelise tarnimise kvaliteedi, kvantiteedi, ohutuse ja tõhususe;

AT.  arvestades, et patsiendid sõltuvad õiglasest ja tõhusast juurdepääsust ravimitele, mis põhineb kestlikul, konkurentsivõimelisel, mitmele allikale tugineval ja hästitoimival ühtsel turul, mis hõlmab Euroopa ühtset transpordipiirkonda;

AU.  arvestades, et COVID‑19 puhang tõi esile asjaolu, et ravimite ELi‑sisene ja ELi‑väline ringlus on olemasolevatest piirangutest ülesaamisel ja elutähtsate kaupade ringluse prioriseerimisel võtmetähtsusega;

AV.  arvestades, et on vaja hoida ära olukord, kus COVID‑19 puhang halvendab vähekaitstud kodanike sotsiaal-majanduslikku olukorda ja elutingimusi;

AW.  arvestades, et kliimamuutused on üks teguritest, mis on põhjustanud epideemiate leviku, laiendanud nende geograafilist ulatust ja raskendanud nende mõju, mis on omakorda seotud ka globaliseerumise, linnastumise ja reisimise sagenemisega; arvestades, et Euroopas on tugevdatud järelevalvet selliste siirutajate kaudu levivate haiguste üle nagu malaaria, denguepalavik, Chikungunya viirushaigus, Zika viirushaigus ja Lääne‑Niiluse entsefaliit;

AX.  arvestades, et bioloogilise mitmekesisuse hävitamine, elusloodusega ebaseaduslik kauplemine, inimtekkeliste elupaikade levik ja looduslike alade kahjustamine tiheda inimasustuse tõttu ning jätkusuutmatud toidutootmismeetodid ja zoonooside levik (st loomade patogeenide ülekandumine inimestele ja kiire levimine) on omavahel tihedalt seotud; arvestades, et bioloogiline mitmekesisus on olemasolevate ravimite ja võimalike tulevaste ravimite väljatöötamise oluline allikas;

1.  rõhutab geostrateegilist vajadust, et liit taastaks oma tervishoiualase sõltumatuse, tagaks kiiresti ja tõhusalt taskukohase hinnaga ravimite, meditsiinivarustuse, meditsiiniseadmete, toimeainete, diagnostikavahendite ja vaktsiinidega varustamise ning väldiks nende nappust, seades esikohale patsientide huvid ja ohutuse; rõhutab, kui oluline on tagada kõikidele liikmesriikidele õiglane juurdepääs tarneahelale; rõhutab sellega seoses, et liidu farmaatsiatööstusel peab olema mitmekesine tarneahel ja ravimite nappusega seotud riskide leevendamise kava, et tulla toime tarneahela mis tahes kaitsetuse ja riskidega;

2.  juhib tähelepanu sellele, et kuigi liikmesriigid vastutavad oma tervishoiupoliitika kujundamise ja korraldamise eest, vastutab liit nii ravimeid käsitlevate õigusaktide kui ka mitmesuguste rahvatervise poliitikavaldkondade eest ning EL on kohustatud kooskõlastama ja täiendama riiklikke meetmeid, et tagada kõigile ELi kodanikele ja elanikele juurdepääs taskukohastele ja kvaliteetsetele tervishoiuteenustele;

3.  rõhutab, kui oluline on seada patsientide huvid ja ohutus alati tervishoiupoliitika keskmesse ega lubada diskrimineerimist ravimite ja ravi kättesaadavusel, ning rõhutab vajadust tihedama koostöö ja kooskõlastamise järele liikmesriikide vahel ning vajadust hõlbustada heade tavade vahetamist; rõhutab ravimite ja meditsiiniseadmete nappusest tulenevat võimalikku kahju patsientidele; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema tihedat koostööd, et kaitsta tervishoiuteenuste tarneahela vastupanuvõimet ja jätkusuutlikkust ning tagada ravimite pidev kättesaadavus;

4.  rõhutab, et ravimite nappus ohustab tõsiselt patsientide õigust esmasele ravile ELis, tekitades patsientide vahel ebavõrdsust sõltuvalt nende elukohariigist ja võimalikke häireid ühtsel turul;

5.  rõhutab, kui oluline on terminite „nappus“, „pinged“, „tarnehäired“, „varude lõppemine“ ja „üleliigsed varud“ ühtlustatud määratlus ELi tasandil; kutsub komisjoni üles tegema nende ühtlustatud määratluste nimel tihedat koostööd liikmesriikide ja kõigi asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas patsientide organisatsioonidega; palub komisjonil eelkõige tugevdada Euroopa Ravimiameti (EMA) ja ravimiametite juhtide ühise rakkerühma poolt 2019. aastal esitatud termini „nappus“ määratlust; kutsub komisjoni üles eristama „suure ravitähtsusega ravimeid“, st ravimeid, mille puhul võib ravi katkestamine ohustada patsientide eluliselt tähtsat prognoosi lühikeses või keskpikas perspektiivis või oluliselt vähendada patsiendi võimalusi haiguse progresseeruva potentsiaali osas või mille jaoks ei ole sobivat ravialternatiivi piisavas koguses, ning „tervishoiu- ja strateegilise tähtsusega ravimeid“, mille puhul põhjustab ravi katkestamine vahetut ohtu patsiendi elule;

6.  peab oluliseks, et hinnataks ja käsitletaks ravimite nappuse mitut tegurit hõlmavaid algpõhjuseid; väljendab sellega seoses heameelt komisjoni algatatud pakkumiskutse üle uuringu läbiviimiseks ravimite nappuse põhjuste kohta liidus ning nõuab uuringu avaldamist aasta lõpuks; nõuab siiski veel ühe uuringu läbiviimist ravimite nappuse mõju kohta patsientide hooldusele, ravile ja tervisele;

7.  palub komisjonil esitada oma kavandatavas ravimistrateegias kaugelevaatavad ja konkreetsed meetmed nende probleemide käsitlemiseks; kutsub komisjoni üles lisama ettevõtete hoolsuskohustust käsitlevasse 2021. aasta õigusakti ettepanekusse ravimisektorit puudutavad meetmed;

8.  peab tervitatavaks komisjoni ettepanekut uue Euroopa terviseprogrammi (EU4Health) kohta ning asjaolu, et üks selle eesmärkidest on edendada ravimite ja meditsiinivahendite kättesaadavust ja juurdepääsetavust; nõuab ühismeetmeid ravimite nappuse ennetamiseks, mida rahastataks tulevasest terviseprogrammist;

9.  tuletab meelde, et ravimite nappus on ülemaailmne probleem; rõhutab, et nappus mõjutab kõige rohkem arengumaid, näiteks mitmeid Aafrika riike; nõuab tungivalt, et ravimite kättesaadavust arengumaades käsitletaks laiemas kontekstis WHO raamistikus; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama arenguriikidele antavat toetust, eelkõige RescEU strateegilise reservi kaudu;

10.  rõhutab igaühe põhiõigust elatustasemele, mis on piisav tema ja ta perekonna tervise ja heaolu jaoks, nagu on sätestatud inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklis 25; tuletab sellega seoses meelde, et EL on kõigis oma poliitikavaldkondades ja meetmetes pühendunud inimeste tervise kõrgetasemelise kaitse tagamisele kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 208 ja poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõttega, järgides täielikult rahvusvahelisi kohustusi, eelkõige kestliku arengu tegevuskava 2030 ja kestliku arengu eesmärki nr 3 „tagada kõikidele vanuserühmadele hea tervis ja heaolu“;

Varustatuse kindlustamine patsientide huvides, ravi kättesaadavuse tagamine kõigile patsientidele ning ELi tervishoiualase sõltumatuse taastamine

11.  tuletab meelde, et ravimite nappus mõjutab otseselt patsientide tervist ja ohutust ning ravi jätkamist; rõhutab, et ravimite nappuse tagajärjed patsientidele on järgmised: haiguse progresseerumine ja/või sümptomite süvenemine ravi hilinemise tõttu, nakkushaiguste välditav levik, suurenenud oht puutuda kokku võltsitud ravimitega ning märkimisväärne psühholoogiline stress patsientide ja nende perekondade jaoks; tuletab meelde, et ükski liikmesriik ei ole oma tervishoiusüsteemi nõuetekohase toimimise tagamiseks vajaliku tooraine, vaheainete, ravimi toimeainete ja valmisravimite osas isemajandav;

12.  märgib, et riskid on eriti suured vähekaitstud inimeste puhul, nagu lapsed, eakad, rasedad, puuetega inimesed, kroonilise haigusega või vähipatsiendid ja intensiivraviüksuses töötavad inimesed;

13.  tuletab meelde rasestumisvastaste ja hormoonasendusraviks kasutatavate naiste hormonaalsete ravimite nappust; võtab murega teadmiseks sellise nappusega kaasnevad ohud naiste ja tütarlaste seksuaal- ja reproduktiivtervisele ning seonduvatele õigustele; rõhutab, kui oluline on tõhustada nende ravimite tootmise, varumise ja turustamise kontrolli ja haldamist, et tagada tarneahelate järjepidevus, õiglane hinnakujundus ja kättesaadavus naistele;

14.  rõhutab, et mitmes liikmesriigis on patsiendile pakutava asendusravimi kõrgem hind, madalam hüvitamise määr või hüvitamise puudumine suureks takistuseks madala sissetulekuga või krooniliste haigustega inimeste juurdepääsul ravimitele; kutsub liikmesriike üles tagama pakkumise nappuse korral juurdepääsu asendusravimile samaväärse hinnaga või sarnase hüvitisega;

15.  kutsub komisjoni üles lisama ELi tulu ja elutingimusi käsitlevasse ühenduse statistikasse (EU‑SILC) inimeste enda teatatud andmed ravimite kättesaadavust puudutavate rahuldamata vajaduste kohta, kuna siiani ei ole ühenduse statistikas (EU‑SILC) ravimite kättesaadavust käsitletud;

16.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma kiiresti vajalikke meetmeid, et tagada ravimite varustuskindlus, vähendada ELi sõltuvust kolmandatest riikidest ja toetada kohalikku farmaatsiatoodete tootmist suure ravitähtsusega ravimite puhul, seades esmatähtsaks tervishoiu- ja strateegilise tähtsusega ravimid tihedas koostöös liikmesriikidega; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaardistama asjaomaste sidusrühmade abiga ELi tootmiskohad kolmandates riikides ja koostama võrdlusalusena kasutatava areneva kaardi ELi olemasolevatest ja võimalikest tootmiskohtadest, et suuta säilitada, ajakohastada ja tugevdada nende suutlikkust, kui see on vajalik, võimalik ja elujõuline; rõhutab, kui oluline on, et farmaatsiatööstused suudaksid tegeleda nõudluse järsu suurenemisega kriitilistes olukordades;

17.  kutsub komisjoni üles käsitlema oma tulevastes ravimi- ja tööstusstrateegiates küsimusi, mis on seotud ravimite kättesaadavuse, juurdepääsetavuse ja taskukohasusega, riiklike reguleerivate asutuste vahelise koostööga ning ELi sõltuvusega kolmandatest riikidest tootmisvõimsuse, ravimi toimeainete ja lähteainete tarnimise osas; on veendunud, et need strateegiad peavad sisaldama reguleerivaid meetmeid ning soodustama oluliste ravimi toimeainete ja ravimite tootmist Euroopas, et muuta ravimid kättesaadavaks, taskukohaseks, jätkusuutlikuks ja võrdselt juurdepääsetavaks;

18.  kutsub komisjoni üles tegema ravimite nappusest tulevase farmaatsiastrateegia ühe tugisamba ja looma EMA järelevalve all oleva farmaatsiafoorumi, mis tooks kokku poliitikakujundajad, reguleerijad, maksjad, patsientide ja tarbijate organisatsioonid, tööstuse esindajad ja muud asjaomased sidusrühmad tervishoiu tarneahelas, et vältida ravimite nappust, lahendada ravimite jätkusuutlikkuse küsimusi ja tagada Euroopa farmaatsiatööstuse konkurentsivõime; kutsub eelkõige komisjoni üles veelgi tugevdama dialoogi asjaomaste sidusrühmade ja rahvusvaheliste osalejatega, et hinnata uusi ravimeetodeid ja vaktsiine, ning Euroopa Ravimiametiga, et leida viise teaduslike hinnangute kiireks ühtlustamiseks riiklike ametite vahel, sealhulgas seoses koostööga hindamiseelses etapis enne kriitilise tähtsusega kliiniliste andmete kättesaadavust, seoses heakskiitmisele järgneva andmete kogumise ühtlustamisega ning paindliku lähenemisega ravi ja vaktsiinide tootmise laiendamisele;

19.  kutsub komisjoni üles kindlustama, et tema ravimistrateegiaga oleks tagatud, et võideldakse kõigi ravimiahelas esinevate lubamatute äritavade vastu, mis võivad kahjustada läbipaistvust ja tasakaalustatud suhteid erinevate avalik-õiguslike ja eraõiguslike üksuste vahel, kes on otseselt või kaudselt seotud olulise avaliku teenuse osutamisega, et tagada ravimite kättesaadavus;

20.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid kaaluksid, kui see on avalikes huvides vajalik, meetmete ja rahaliste stiimulite kasutuselevõttu kooskõlas riigiabi käsitlevate normide ja kestliku poliitikaga vastutasuks kohustuste võtmise eest, et kaitsta Euroopa tugevat farmaatsiatööstuslikku baasi ja julgustada tööstust viima oma tegevuse ELi, alates ravimi toimeaine tootmisest kuni ravimite tootmise, pakendamise ja turustamiseni; nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid olemasoleva tegevuse, näiteks premeerides investeeringuid ravimite kvaliteeti ja varustuskindlusse; rõhutab selle sektori strateegilist tähtsust ja seda, kui oluline on investeerida Euroopa ettevõtetesse, et mitmekesistada ressursse ja soodustada uuenduslike tootmistehnoloogiate arendamist, mis on võimelised parandama kõigi tootmisliinide reageerimisvõimet; tuletab meelde, et kogu riiklik rahastamine peab sõltuma investeeringute täielikust läbipaistvusest ja jälgitavusest, tarnekohustustest Euroopa turul ning patsientide jaoks parima tulemuse saavutamise hõlbustamisest, sealhulgas seoses toodetud ravimite kättesaadavuse ja taskukohasusega;

21.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid kehtestaksid õige majandusraamistiku, et kindlustada ja ajakohastada ravimite, tehnoloogia ja ravimi toimeainete olemasolevat tootmissuutlikkust Euroopas, näiteks premeerides investeeringuid ravimite kvaliteeti ja varustuskindlusse;

22.  rõhutab, et farmaatsiasektor on jätkuvalt oluline tööstussammas ja töökohtade loomise liikumapanev jõud;

23.  on seisukohal, et Euroopa roheline kokkulepe on hea võimalus julgustada ravimitootjaid osalema keskkonnahoidlikus taastekavas ning tootma kooskõlas keskkonna- ja ökoloogiliste standarditega;

24.  rõhutab, et maailmamajanduses ei pruugi meditsiinivaldkonna tarneahelate täielik kojutoomine olla võimalik; kutsub komisjoni, liikmesriike ja ELi mitmepoolseid partnereid, eelkõige Maailma Terviseorganisatsiooni ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni üles looma rahvusvahelise raamistiku, et tagada ülemaailmsete tarneahelate kvaliteet ja terviklikkus, et piirata kahjulike protektsionistlike meetmete kasutamist, järgides samal ajal tootmises kogu maailmas kõrgeimaid töö- ja keskkonnastandardeid; kutsub komisjoni sellega seoses üles lisama uude ravimistrateegiasse meetmed, et tulla toime mis tahes häiretega ülemaailmsetes tarneahelates; kutsub komisjoni üles käsitlema ravimitega varustamisega seotud küsimusi, sealhulgas eelseisva kaubanduspoliitika läbivaatamise kontekstis;

25.  märgib, et teatavate bioloogiliste ravimite puhul, näiteks verest ja plasmast saadud ravimid, on äärmiselt oluline võimaldada Euroopal suurendada oma suutlikkust koguda verd ja plasmat, et vähendada Euroopa sõltuvust kolmandatest riikidest imporditud plasmast; kutsub komisjoni üles kiirendama verd, kudesid ja rakke käsitlevate õigusaktide (direktiiv 2002/98/EÜ(15) ja direktiiv 2004/23/EÜ(16)) muutmist, et vähendada nende oluliste elupäästvate ravimite nappuse ohtu;

26.  tuletab meelde, et direktiivi 2001/83/EÜ artiklites 81 ja 23a on sätestatud ravimite tarnimise üldised kohustused, mida peavad täitma ravimi müügiloa hoidjad ja turustajad, ning teatamiskohustus ajutise või püsiva tarnekatkestuse korral; peab siiski kahetsusväärseks erinevusi, mida komisjon on täheldanud nende kohustuste ülevõtmisel riiklikesse õigusaktidesse; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et ravimi müügiloa hoidjad ja hulgimüüjad täidaksid direktiivi 2001/83/EÜ nõudeid, et tagada ravimite asjakohane ja jätkuv tarnimine; kutsub komisjoni üles täiendavalt selgitama ravimi müügiloa hoidjate kohustusi vastavalt direktiivile 2001/83/EÜ ning rõhutab vajadust tagada, et nad teatavad ravimite nappusest kindlaksmääratud aja jooksul; rõhutab vajadust kohaldada hoiatavaid ja proportsionaalseid karistusi nende õiguslike kohustuste täitmatajätmise korral kooskõlas kehtiva õigusraamistikuga;

27.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaaluma nappuse ennetamise ja haldamise ühtlustatud kavade kehtestamist, mis nõuaksid tootjatelt suure ravitähtsusega ravimite kindlakstegemist, mille puhul tuleks võtta ennetus- ja parandusmeetmeid, et vältida või leevendada mis tahes tarnehäireid; juhib tähelepanu sellele, et sellised kavad peaksid sisaldama ravimite strateegilise säilitamise lahendusi, et tagada tarned mõistlikuks ajaks ning läbipaistvad ja alalised teavitusmehhanismid, mille kaudu patsiendid ja tervishoiutöötajad saavad nappusest teatada ja seda prognoosida; nõuab tungivalt, et komisjon koostaks suunised, millega tagada, et riigi tasandil loodavad varud oleksid vajadusega proportsionaalsed ega põhjustaks teistes liikmesriikides soovimatuid tagajärgi;

28.  märgib, et varustuskindlus on võitluses nappuse vastu oluline tegur ning seda tuleb kasutada kvalitatiivse kriteeriumina jaemüügiapteekide hankelepingute sõlmimise ja ravimitega seotud pakkumiskutsete kontekstis, nagu on soovitatud direktiivi 2014/24/EL artiklis 67; rõhutab, kui olulised on ravimite mitmekesistatud tarned ja hanketavad; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks direktiivi 2014/24/EL kontekstis kiiresti liikmesriikidele suunised, eelkõige selle kohta, kuidas majanduslikult soodsaima pakkumuse kriteeriume kõige paremini rakendada, võttes arvesse ka muud kui vaid madalaima hinna kriteeriumit; teeb ettepaneku säilitada kriteeriumina ka investeeringud toimeainete ja ravimite valmistamisse ELis, samuti tootmiskohtade arv ja asukoht, tarnekindlus, kasumi reinvesteerimine teadus- ja arendustegevusse ning sotsiaalsete, keskkonna-, eetiliste ja kvaliteedistandardite kohaldamine;

29.  märgib, et vaid ühe võitjaga ja/või ühe põhiaine tootmiskohaga hanked võivad tarnehäirete korral kaitsetust süvendada; kutsub komisjoni ja liikmesriike kaaluma hankesüsteemide kasutuselevõttu, mis võimaldavad valida välja mitu võitjat, kaasa arvatud ühispakkujad, keskendudes tootmisele ELis ja tagades põhiaine puhul vähemalt kaks eri allikat, et säilitada turul konkurents ja vähendada nappuse ohtu, tagades samal ajal patsientidele kvaliteetse ja taskukohase ravi; palub komisjonil sellega seoses uurida võimalust luua õigusraamistik, mis soodustaks ja võimaldaks tervishoiusüsteemidel korraldada hankeid, millega premeeritakse farmaatsiaettevõtteid, kes tagavad ravimite tarnimise rasketes tingimustes;

30.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles uurima võimalust luua üks või mitu Euroopa kasumit mittetaotlevat farmaatsiaettevõtjat, kes tegutseksid avalikes huvides ja valmistaksid olemasoleva tööstusliku tootmise puudumisel tervishoiu- ja strateegilise tähtsusega ravimeid, et viia lõpule ja tagada varustuskindlus ning vältida hädaolukordades ravimite võimalikku nappust; tuletab meelde, et uued tehnoloogiad, digiteerimine ja tehisintellekt võivad etendada olulist rolli, võimaldades Euroopa laboratooriumide teadlastel töötada võrgustikus ning jagada oma eesmärke ja tulemusi, austades samal ajal täielikult Euroopa andmekaitseraamistikku;

31.  kutsub komisjoni üles hoolikalt hindama positiivset panust, mida tehisintellekt võib anda meditsiinitarvete kiiresse ja usaldusväärsesse kohaletoimetamisse;

32.  rõhutab selliste avaliku ja erasektori partnerluste tähtsust nagu Euroopa innovatiivsete ravimite algatus (IMI) teadusuuringute ja innovatsiooni programmide raames; on veendunud, et komisjon peaks kaaluma ka USA biomeditsiini kõrgetasemelise teadus- ja arendustegevuse ameti Euroopa mudeli loomist;

33.  rõhutab, et pakiline vajadus ravimite ja meditsiiniseadmete järele ei tohi kahjustada inimtervishoius kasutatavate ravimite ja tervishoiutoodete kvaliteeti, ohutust, tõhusust ja kulutõhusust;

34.  kutsub komisjoni üles võtma meetmeid praegu muret tekitava võltsitud ravimite leviku vastu loata veebisaitidelt ja müüjatelt; on seisukohal, et selline tava võib põhjustada tõsist kahju ja raskeid terviseprobleeme või halvendada ELi kodanike tervislikku seisundit; rõhutab, et ELi koordineerimine võltsitud ravimite kaardistamisel ja nende vastu võitlemisel on oluline;

35.  nõuab tihedamat dialoogi ravimitööstuse ja muude tootmissektorite, näiteks põllumajanduse, aianduse ja metsanduse vahel, et arendada ELis koostisainete tootmist; kutsub üles võitlema liigse spetsialiseerumise vastu teatavates sektorites ning investeerima ressursside mitmekesistamiseks suurel määral teadusuuringutesse, biomajandusse ja biotehnoloogiasse; on seisukohal, et Euroopa tööstuse taastamisel tuleb esikohale seada meie ühiskondade digitaalne ja ökoloogiline ümberkujundamine ning vastupanuvõime suurendamine välistele vapustustele;

36.  rõhutab, et olulised on kvaliteetsed meditsiiniuuringud ja innovatsioon, sealhulgas patendiga hõlmamata segment; nõuab tõelise Euroopa võrgustiku loomist ravi- ja meditsiiniuuringuite toetamiseks ning rõhutab, et ümberpaigutamise hind ei tohi viia meditsiiniuuringute kvaliteedi halvenemiseni; rõhutab, et stabiilne teadus- ja arendussüsteem võib avaldada soodsat mõju tootmisvõimsusele ja tarnete stabiilsusele;

37.  tunnistab, et teadusel põhinev farmaatsiatööstus on oluline valdkond, mis aitab kaasa ravimite kvaliteetsele tootmisele ja tarnimisele, tagab selle, et tulevane innovatsioon tegeleks täitmata vajadustega, ja toetab tervishoiusüsteemide vastupidavust, reageerimisvõimet ja valmisolekut tulla toime tulevaste probleemidega, sealhulgas pandeemiatega;

38.  palub komisjonil luua keskkonna, kus teadusuuringutel põhinevat farmaatsiatööstust ergutatakse töötama välja taskukohaseid lahendusi rahuldamata ravivajadustele, nagu võitlus antimikroobikumiresistentsuse vastu; palub komisjonil säilitada tulevase Euroopa farmaatsiastrateegia raames tugeva Euroopa intellektuaalomandisüsteemi, et ergutada teadus- ja arendustegevust ning tootmist Euroopas ja tagada, et Euroopa jääks innovaatoriks ja maailma liidriks, ning lõppkokkuvõttes kaitsta ja tugevdada Euroopa strateegilist sõltumatust rahvatervise valdkonnas;

39.  nõuab tungivalt, et komisjon pakuks välja meetmeid, millega stimuleerida ELi väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate suuremat kaasamist ravimite tarneahelasse, arvestades nende keskset rolli teadusuuringutes ja innovatsioonis ning loomupärast võimet kiiresti kohandada oma tootmise suunitlust, et tulla paremini toime ootamatute kriisidega;

40.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma keskkonda, mis tagab, et Euroopa on jätkuvalt atraktiivne koht teadus- ja arendustegevusse tehtavatele investeeringutele, et säilitada aktiivne ja konkurentsivõimeline teaduspõhine farmaatsiatööstus, mida toetavad suuremad investeeringud teadus- ja arendustegevusse ning taristusse, sealhulgas ülikoolidesse, võttes arvesse tõsiasja, et EL on endiselt maailma juhtiv piirkond patendiravimite koostisainete tootmisel; kutsub komisjoni üles eraldama programmi „Euroopa horisont“ ja muude ELi programmide raames piisavalt rahalisi vahendeid, et tugevdada liidu teadusuuringuid ja investeeringuid, mis toetavad tootmist peamistes tööstussektorites, sealhulgas farmaatsiatööstuses, tagades samas geograafilise tasakaalu ning madala teadusuuringute ja investeeringute tasemega liikmesriikide osalemise ELi koostööprojektides ja -programmides, järgides samas tipptaseme põhimõtet;

41.  rõhutab asjaolu, et paljusid tervisega seotud teadus- ja innovatsioonitegevusi on juba rahastatud programmist „Horisont 2020“; rõhutab, et koroonaviirusega seotud teadusuuringute rahastamine ei tohiks mõjutada muid programmi „Horisont 2020“ tervisealaseid prioriteete; nõuab, et programmi „Euroopa horisont“ kaudu eraldataks rohkem rahalisi vahendeid selleks, et luua ja toetada meditsiinile keskendunud teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteeme, mis on meditsiinilise suunitlusega, sealhulgas avaliku ja erasektori partnerlusi ning toetust avaliku sektori teadusuuringutele kõrge lisaväärtusega ja innovatiivsetes sektorites; rõhutab, et juhtiv meditsiiniuuringute ökosüsteem nõuab oskusi, võrgustikke ja akadeemilisi sidemeid, terviseandmete taristut, toimivat õigusraamistikku ja intellektuaalomandipoliitikat, mis edendab innovatsiooni; nõuab harvikravimeid käsitlevat teadustööd soodustavate stiimulite läbivaatamist, et teha kindlaks, kas need toimivad, ja vastasel juhul uute stiimulite kasutuselevõttu; rõhutab, et programmist „Euroopa horisont“ ja muudest ELi programmidest tuleb toetada haruldasi haigusi ning nendega seotud teadusuuringud ja et parimad tavad, kliinilised uuringud ja ravimid tuleb teha kättesaadavaks kõigi liikmesriikide kodanikele; tuletab meelde, kui oluline võib olla lihtlitsentsimine ravimite nappuse leevendamisel ja hindade stabiliseerimisel, eriti tervisega seotud hädaolukorras;

42.  kutsub komisjoni üles tegema kokkuvõtte koroonaviiruse mõjust tööstusele ja VKEdele ning esitama uuendatud ELi tööstusstrateegia, milles seataks esikohale meie ühiskondade ühel ajal toimuv digitaalne ja ökoloogiline ümberkujundamine ning vastupanuvõime suurendamine välistele vapustustele; nõuab tungivalt, et komisjon võimaldaks liikmesriikidel teha kõiki vajalikke jõupingutusi tagamaks, et väikesed ja keskmise suurusega farmaatsiaettevõtted jätkaksid oma teadustegevust ning aitaksid tagada meie tootmise mitmekesisuse ja sellega kaasnevate töökohtade säilimise, rõhutades samas ka kestliku, eetilise ja kvaliteetse tootmise tähtsust töökohtade, majanduskasvu ja konkurentsivõime jaoks;

43.  rõhutab, et patsientide ühendused peaksid olema rohkem kaasatud avaliku ja erasektori kliiniliste katsete teadusstrateegiate kindlaksmääramisse, et tagada nende vastavus Euroopa patsientide täitmata vajadustele;

44.  kutsub komisjoni üles suurendama ravimite teadus- ja arendustegevuse kuludeks tehtavate avaliku sektori investeeringute läbipaistvust, et need investeeringud kajastuksid ravimite üldsusele kättesaadavuses ja hinnakujunduses; tuletab meelde oma seisukohta direktiivi 89/105/EÜ kohta(17) ja palub komisjonil võtta sellega seoses tulevase ravimistrateegia raames asjakohaseid meetmeid, sealhulgas kaaluma direktiivi läbivaatamist;

45.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kontrollima välismaiseid otseinvesteeringuid farmaatsiaettevõtetesse, mis on osa Euroopa elutähtsast tervishoiutaristust;

46.  rõhutab vajadust tagada tervishoiutöötajatele ja üldsusele juurdepääs ohututele, tõhusatele ja kvaliteetsetele ravimitele ja tervishoiutoodetele, jälgides ja reguleerides kliiniliste uuringute lubamise ja läbiviimise hea kliinilise tava jätkuvat järgimist kooskõlas kõrgeimate tervisekaitsestandarditega;

47.  nõuab Euroopa ravimituru tugevdamist, et kiirendada patsientide juurdepääsu ravimitele, muuta ravi taskukohasemaks, maksimeerida kokkuhoidu riikide tervishoiueelarvetes ja vältida ravimiettevõtete halduskoormust;

48.  märgib, et geneerilised ravimid ja sarnased bioloogilised ravimid võimaldavad suuremat konkurentsi, madalamaid hindu ja tervishoiusüsteemide kokkuhoidu, aidates sellega parandada patsientide jaoks ravimite kättesaadavust;

49.  rõhutab, et sarnaste bioloogiliste ravimite lisaväärtust ja majanduslikku mõju tervishoiusüsteemide jätkusuutlikkusele tuleks analüüsida, nende turuleviimist ei tohiks edasi lükata ja vajaduse korral tuleks uurida nende turuleviimist toetavaid meetmeid;

50.  mõistab hukka tõsiasja, et vaidlustamisjuhtude eesmärk on lükata edasi geneeriliste ravimite turulepääsu; kutsub komisjoni üles tagama, et novaatori kaubandusliku ainuõiguse perioodist peetakse kinni;

51.  tunneb muret Ühendkuningriigi EList väljaastumise võimaliku ebasoodsa mõju pärast ravimitega varustamisele, eelkõige Iirimaal; nõuab, et tulevastesse Ühendkuningriigiga sõlmitavatesse suhete lepingutesse lisataks sihtotstarbelised sätted, nagu vastastikuse tunnustamise kokkulepped, mis võimaldaksid mõlemal poolel reageerida tekkivatele terviseohtudele ning tagaksid patsientidele pideva ja kiire juurdepääsu ohututele ravimitele ja meditsiiniseadmetele, ning nõuab, et kokkuleppeta stsenaariumi korral koostataks hädaolukorra lahendamise plaan;

Euroopa meetmete tugevdamine liikmesriikide tervishoiupoliitika paremaks koordineerimiseks ja täiendamiseks

52.  soovitab komisjonil, liikmesriikidel ja ravimitööstusel teha Euroopa Ravimiameti juhtimisel koostööd, et muuta ravimite tootmis- ja turustamisahel läbipaistvamaks ning luua Euroopa üksus raviminappuse ennetamiseks ja haldamiseks;

53.  kutsub liikmesriike samas üles uurima tihedas koostöös komisjoni ja teiste mõjutatud sidusrühmadega alternatiivseid lähenemisviise piisavate varude tagamiseks, näiteks olemasolevate regulatiivsete nõuete tõhus jõustamine kõigi tarneahelas osalejate suhtes riiklikul tasandil, samuti meetmeid tarneahela läbipaistvuse suurendamiseks;

54.  kutsub komisjoni üles töötama välja Euroopa tervishoiustrateegiad, mis põhinevad ühisel ravimite korvil vähktõve, nakkuste ja haruldaste haiguste raviks ning muudes valdkondades, kus valitseb eriti suur puudus, et tagada patsientide juurdepääs ravile, võttes arvesse kliiniliste lähenemisviiside erinevusi liikmesriikides; kutsub komisjoni üles uurima ka võimalust kehtestada ühtlustatud hinnakujunduskriteeriumid, et muuta need ravimid taskukohaseks ja võidelda sagedase nappuse vastu, võttes arvesse ostujõu pariteeti kõigis liikmesriikides;

55.  kutsub komisjoni üles asetama vähiravimite nappuse probleemi peagi valmiva Euroopa vähktõvevastase võitluse kava keskmesse;

56.  nõuab, et teatavate pikemat aega turul olnud ravimite jaoks kehtestataks eritingimused, millega kaasneksid tootjatele stiimulid nende turustamise jätkamiseks Euroopa turul ja Euroopa tootmise mitmekesistamise tagamiseks;

57.  kutsub komisjoni üles looma rescEU mehhanismi eeskujul suures nappuse ohus olevate ning tervishoiualase ja strateegilise tähtsusega ravimite jaoks Euroopa strateegilise reservi, et leevendada sagedast nappust ja luua Euroopa hädaolukorra apteek; rõhutab, et see reserv peab olema proportsionaalne oma eesmärgiga ning seda tuleks kasutada läbipaistval, vastutustundlikul ja kõigi liikmesriikide jaoks õiglasel viisil; rõhutab, et sellist mehhanismi tuleks hoolikalt hallata, pöörates erilist tähelepanu säilivusajale ja jäätmete tekke vältimisele;

58.  nõuab, et määrataks kindlaks Euroopa reguleeriv asutus, mis kehtestab koos komisjoniga Euroopa strateegilisest reservist ravimite õiglase jaotamise mehhanismi tarnehäirete või -raskustega liikmesriikidele; palub määratud Euroopa reguleerival asutusel kavandada sõltumatuid ja läbipaistvaid läbivaatamisi, et tagada kõigi liikmesriikide võrdne kohtlemine;

59.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja uuenduslikke ja kooskõlastatud strateegiaid ning tugevdama varudega seotud heade tavade vahetamist; peab reguleeriva asutusena kõige sobivamaks Euroopa Ravimiametit, kelle tehakse ülesandeks hoida hädaolukordade ja muul ajal ära ravimite nappust ELi tasandil, milleks tuleks ametile anda suuremad volitused ja rohkem vahendeid; kutsub seetõttu komisjoni üles muutma kehtivaid õigusakte, et suurendada Euroopa Ravimiameti suutlikkust; rõhutab, et pikemas perspektiivis peaks Euroopa Ravimiametil olema võimalik väljastada müügilube tingimusel, et tootjad täidavad tarne- ja kättesaadavusnõudeid, ilma et need põhjustaksid ravimite nappust; loodab, et Euroopa Ravimiameti vahendite suurendamine võimaldab tal säilitada kolmandates riikides asuvate tootmiskohtade praeguse kontrollisüsteemi riiklike inspektorite koordineerimise abil;

60.  nõuab, et harvikravimite määrus (EÜ) nr 141/2000(18) vaadataks läbi eesmärgiga muuta turul kümneks aastaks ainuõiguse saamise nõudeid selliselt, et hoopis ravimi müügiloa hoidja peab tõendama, et toode ei ole piisavalt kasumlik, et katta teadus- ja arendustegevuse kulusid;

61.  kutsub komisjoni üles uurima küsimust ja looma liikmesriikide rahastatava harvikravimite fondi, et hankida liikmesriikide nimel ühiselt harvikravimeid kogu ELi jaoks;

62.  nõuab, et nappuse vastu võitlemiseks eelkõige tervishoiukriiside ajal jätkataks ELi tasandil ühishangete korraldamist, nagu seda tehti COVID‑19 puhul, ning menetluste lihtsustamist ja läbipaistvamaks muutmist, et suurendada reageerimisvõimet; nõuab eelkõige, et loodaks ELi ühishanked harvikhaiguste ravimiseks mõeldud ravimitele, et tagada nende kättesaadavus kõigis liikmesriikides; kutsub komisjoni viima kooskõlas aluslepingutega kiiresti läbi piiriüleseid tervishoiuohte käsitleva otsuse nr 1082/2013/EL hindamise ja võimaliku muutmise, et luua ühishanke mehhanism;

63.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles arutama uuesti netohindade läbipaistvaks muutmise ja eri ravivõimaluste hüvitamise kava, et liikmesriikidel oleks võrdsed võimalused läbirääkimistel farmaatsiaettevõtetega ravivõimaluste üle, mida ei hangita ühiselt;

64.  kutsub komisjoni üles suurendama oma osalust elutähtsate tervishoiutaristute kaitse toetamisel liikmesriikides ja alustama Euroopa elutähtsa taristu kaitse programmi kohaldamist tervishoiutaristu sektoris;

65.  nõuab, et täielikult ja kiiresti kohaldataks määrus (EL) nr 536/2014, milles käsitletakse inimtervishoius kasutatavate ravimite kliinilisi uuringuid; on seisukohal, et see määrus hõlbustaks ELi tasandil ühtlustatud ja kooskõlastatud viisil tehtavate suurte kliiniliste uuringute alustamist;

66.  kutsub komisjoni ja Euroopa Ravimiametit tegema tööstusharu esindajatega koostööd, et tagada ühes liikmesriigis kättesaadavaks tehtud ravimite kättesaadavus kõigis teistes, eelkõige väiksemates liikmesriikides;

67.  kutsub komisjoni üles hindama paralleelkaubanduse mõju ravimite nappusele liikmesriikides ja lahendama probleemid asjakohaselt, võttes vajalikke meetmeid tagamaks, et ravimid jõuaksid õigeaegselt kõigi ELi patsientideni; rõhutab sellega seoses vajadust võtta arvesse patsientide, tarbijarühmade ja tervishoiutöötajate kogemusi;

68.  rõhutab patsiendi mõjuvõimu suurendamise ja patsiendikeskse lähenemisviisi tähtsust; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid parandaksid patsientide esindatust ja panust otsuste tegemisel nende ravimite võimalike tarneküsimuste üle;

69.  kutsub liikmesriike võtma vastu ühise seisukoha ja alustama läbirääkimisi ettepaneku üle võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus tervisetehnoloogia hindamise ja direktiivi 2011/24/EL muutmise kohta;

Liikmesriikide tihedam koostöö

70.  kutsub komisjoni üles looma dubleerimise vältimiseks uuendusliku, kasutajasõbraliku, läbipaistva ja tsentraliseeritud digitaalse platvormi riigiasutuste ja kõigi sidusrühmade, sealhulgas tootjate, hulgimüüjate ja apteekrite esitatud ühtlustatud teabe edastamiseks olemasolevate varude ning ravimite ja meditsiiniseadmete nappuse kohta; väljendab heameelt Euroopa Ravimiameti ja ravimiametite juhtide rakkerühma töö üle ravimite kättesaadavusega ning Euroopa Ravimiameti poolt ühtse kontaktpunkti ja tööstusharu ühtse kontaktpunkti süsteemide kasutuselevõtu üle; nõuab olemasolevate infosüsteemide hindamist ja tugevdamist, et oleks võimalik saada selge ülevaade raskustest, raviminappusest ja vajadustest igas liikmesriigis, et vältida üleladustamist; ergutab sellega seoses komisjoni kasutama ja rakendama üleeuroopalisi digitaalseid ja telemaatikavahendeid ning arutama muudatusi käsitleva määruse(19) ja muudatuste liigitamise suuniste muutmist; kutsub komisjoni ja liikmesriike looma varajase hoiatamise süsteemi nii riigi kui ka Euroopa tasandil, et tugevdada kohustust teavitada ravimiettevõtteid ravimite tarnekatkestustest või -probleemidest;

71.  peab oluliseks parandada tervishoiutöötajate ja patsientide varajast teavitamist ravimite kättesaadavusest uuenduslike digitaalsete vahendite abil, mis võimaldavad kooskõlas andmekaitsealaste õigusaktidega saada reaalajas ajakohaseid andmeid konkreetse ravimi asukoha, koguse ja hinna kohta; tuletab meelde, et tervishoiutöötajatel peab olema juurdepääs ajakohasele teabele, et nad suudaksid tekkivale ja olemasolevale nappusele asjakohaselt reageerida; rõhutab, et varajane teadlikkus tarneprobleemist ja võimalike ravialternatiivide varajane kindlakstegemine võib suurendada patsiendi ohutust; soovitab seetõttu lisada tervishoiutöötajatele mõeldud teabele andmed olemasolevate alternatiivide kohta;

72.  on seisukohal, et liikmesriigid peaksid jagama kõigi asjaosalistega teavet, näiteks epidemioloogilisi prognoose, et aidata neil oma tegevust kasvava nõudluse tingimustes paremini planeerida ja reageerida nappuse ajal paremini vajadustele;

73.  tuletab meelde, et valeteave võib kaasa tuua ravimite ebaõige kasutamise ja põhjendamatu varumise;

74.  märgib ühtlasi, et inimesed varuvad ravimeid, kuna kardavad, et need saavad otsa; kutsub valitsusi üles leevendama neid hirme inimeste koolitamise ja rahustamise kaudu, et teha lõpp ressursside ülemäärasele tarbimisele;

75.  nõuab, et paberkandjal teabelehele lisataks elektrooniline toote teabeleht, mis koostatakse kõigis nende riikide keeltes, kus ravimit turustatakse, et hõlbustada ravimite liikumist ja müüki ühtsel turul ning seega leevendada ravimite nappust; kutsub komisjoni üles hindama võimalust lubada tootjatel vabatahtlikkuse alusel ja neile lisakoormust tekitamata võtta kasutusele ravimite ja koostisainete päritolu ja tootmiskoha märgistamise süsteemi, mis oleks patsientidele ja klientidele nähtav ja äratuntav;

76.  rõhutab, et oluline on tagada ühtse turu sujuv toimimine, et kõrvaldada ravimite, meditsiiniseadmete ja kaitsevahendite kättesaadavust piiravad takistused kõigi kodanike, eriti nende jaoks, kes elavad liikmesriikides, mis oma väiksuse või kauge asukoha tõttu sõltuvad suurel määral impordist ja millel puudub lihtne juurdepääs tarneahelale;

77.  soovitab töötada kõikides liikmesriikides välja raviminappuse kataloogi, mis võimaldaks Euroopa Ravimiametil hõlpsasti ajakohastada oma avalikku raviminappuse kataloogi, mida hindab inimravimikomitee ja/või ravimiohutuse riskihindamise komitee;

78.  rõhutab, kui oluline on, et komisjon võtaks kõik vajalikud meetmed selleks, et võidelda põhiliste meditsiiniotstarbeliste ainete kaubanduses esineva spekulatsiooni, pettuse ja ebaõiglase hinnakujunduse vastu;

79.  mõistab hukka raviminappuse ärakasutamise kuritegelikel eesmärkidel; tuletab meelde, et ravimite ja meditsiinitoodete järeletegemine ja võltsimine süvendab tarnepingeid; nõuab selliste tavade vastaste meetmete tugevdamist, kontrollides ravimeid pakkuvaid veebiplatvorme, tugevdades koostööd asjaomaste ELi ja riiklike asutuste vahel ning tagades ohvrite õiguste austamise;

Tervishoiukriiside korral esineva raviminappuse ennetamine ja sellele reageerimine

80.  juhib murega tähelepanu mõnede, sealhulgas intensiivravis kasutatavate ravimite nappusele COVID‑19 kriisi ajal; rõhutab, et oluline on säilitada Euroopa Ravimiameti koordineerimisel kvaliteetsete ravimite tootmine, tarnimine, levitamine, arendamine ja võrdne juurdepääs ravimitele; võtab murega teadmiseks mõnede ravimite ekspordikeelud kogu maailmas ja väljendab heameelt komisjoni võetud kohustuse üle tagada ravimitega varustatus; rõhutab, et ravimite eksperimentaalne kasutamine COVID‑19 raviks ei tohi põhjustada neid ravimeid kasutavatele muud haigust põdevtele patsientidele raviminappust;

81.  palub komisjonil võtta tihedas koostöös liikmesriikidega vastu ELi pandeemiaks valmisoleku kava, et tagada ELi kooskõlastatud ja tõhus reageerimine; tunneb sellega seoses heameelt, et komisjon on loonud COVID‑19 terviseseadmete teabevõrgustiku; kordab oma 17. aprilli 2020. aasta resolutsioonis esitatud üleskutset luua Euroopa tervisealane reageerimismehhanism, et reageerida igat liiki tervishoiukriisidele;

82.  rõhutab, et Euroopa pandeemiaks valmisoleku kava peaks hõlmama teabe kooskõlastamist ravimite turustamise ja tarbimise kohta liikmesriikides ning nägema ette asjakohase regulatiivse paindlikkuse, et tulla toime tarnepingetega; on seisukohal, et liikmesriikide reageerimisvõime toetamiseks peaks kava hõlmama ka selliste koostööl põhinevate ELi tasandi kriisimehhanismide laialdast kasutamist, mis on mõeldud tõsiste piiriüleste terviseohtude tõkestamiseks, nagu RescEU ja ühishanke leping;

83.  rõhutab, et meditsiinitoodete ülemaailmse kättesaadavuse tagamiseks ja meie kaitsetuse vähendamiseks tulevastes hädaolukordades on äärmiselt oluline võtta kasutusele avatud, vaba, õiglane, läbipaistev ja täidetavatel reeglitel põhinev mitmepoolne kaubandussüsteem;

84.  väljendab heameelt paindlikumate reeglite kehtestamise üle pärast COVID‑19 kriisi algust, et leevendada ravimite nappust ja hõlbustada nende ringlust liikmesriikide vahel, kaasa arvatud eri pakendivormide aktsepteerimine, korduskasutus, et võimaldada müügiloa hoidjatel saada heakskiit teises liikmesriigis, hea tootmistava sertifikaatide kehtivuse pikendamine, pikemad aegumistähtajad, veterinaarravimite kasutamine jne; kutsub komisjoni nende lahenduste kasutamist rangelt jälgima, tagama patsiendi ohutuse ja hoidma need lahendused toimivana raskuste või nappuse korral; väljendab sellega seoses heameelt meditsiiniseadmeid käsitleva määruse (EL) 2017/745 kohaldamise tähtaja ajutise pikendamise üle; nõuab sel eesmärgil harvikravimite erikäsitlust;

85.  märgib, et patendikaitse on ettevõtete jaoks peamine stiimul innovatsiooni investeerimiseks ja uute ravimite tootmiseks; märgib samas, et patentide väljatõrjuv mõju võib viia turu piiratud pakkumiseni ning ravimite ja farmaatsiatoodete piiratud kättesaadavuseni; rõhutab tõsiasja, et tuleb leida tasakaal ühelt poolt patentide väljatõrjuva mõju kaudu innovatsiooni soodustamise ja teiselt poolt ravimite kättesaadavuse tagamise ja rahva tervise kaitse vahel; tuletab meelde, et ravimit turustav ettevõte võib kasutada andmete ainuõigust kaheksa aasta jooksul alates esimese müügiloa saamisest vastavalt määruse (EÜ) nr 726/2004 artikli 14 lõikele 11; palub komisjonil teha ettepaneku selle määruse läbivaatamiseks, et näha ette võimalus lubada tervisekriisi korral anda ajutiselt sundlitsentse, et võimaldada elupäästvate ravimite geneeriliste versioonide tootmist; tuletab meelde, et see on üks WTO intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingus (TRIPS‑leping) juba sisalduvatest rahvatervise kaitse paindlikkusmeetmetest patendikaitse valdkonnas, mida kinnitati ka 2001. aasta Doha deklaratsioonis; kutsub komisjoni üles tagama, et ELi vabakaubanduslepingute rakendamine ei mõjutaks TRIPS‑lepingus sätestatud paindlikkuse kasutamise võimalusi, ning andma liikmesriikidele suuniseid, et julgustada vabatahtlikku litsentsimist kohese kohustusliku litsentsimise asemel;

86.  tuletab meelde, et määrusega (EÜ) nr 816/2006(20) ühtlustatakse patentidele ja täiendava kaitse tunnistustele farmaatsiatoodete valmistamiseks ja müügiks ette nähtud sundlitsentside andmise menetlus, kui niisugused tooted on mõeldud ekspordiks abikõlblikesse importivatesse riikidesse, kes vajavad selliseid tooteid rahvatervise probleemide lahendamiseks; kutsub komisjoni üles kaaluma seoses oma tulevase farmaatsiastrateegiaga võimalust kehtestada ühtlustatud normid ravimite, näiteks vaktsiinide sundlitsentsimise kohta, mis võimaldaks liikmesriikidel Euroopa tulevastele rahvatervise kriisidele kiiremini ja tõhusamalt reageerida;

87.  rõhutab, et sundlitsentsimise süsteemid peavad olema osa laiemast ELi tegevusest ravimite kättesaadavuse probleemi lahendamisel; nõuab, et komisjon esitaks selle kohta Euroopa tegevuskava;

88.  rõhutab, et patendikaitses ja patendiõiguse jõustamises tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta ühiskonna huve, nimelt inimõiguste kaitset ja rahvatervise prioriteete; tuletab samuti meelde, et patendikaitse ei tohiks mõjutada õigust tervisele ega suurendada lõhet jõukamate ja vaesemate kodanike vahel ravimite kättesaadavuse osas; on seisukohal, et liidu lähenemisviis sellele küsimusele peaks tagama liikmesriikide käsutuses olevate mitmesuguste meetmete ühtlustamise ja sidususe;

89.  rõhutab, et õiglaste ja hästi rakendatud vabakaubanduslepingute lai võrgustik koos tasakaalustatud intellektuaalomandi ja õigusloomealase koostöö sätetega ning täielikult toimiv mitmepoolne kaubandussüsteem, mille keskmes on WTO ja toimiv apellatsioonikogu, on parim viis tagada, et põhiravimite tootmiseks on olemas mitu allikat ning regulatiivsed standardid lähenevad kogu maailmas, tagades tugeva ülemaailmse innovatsiooniraamistiku, mis täiendab Euroopa tootmist; rõhutab, kui oluline on, et oleks olemas alternatiivid vajalike ravimite piisava kättesaadavuse tagamiseks, mis hõlmab ka valmidust lubada vajaduse korral importida välisriigis kohustusliku litsentsi alusel toodetud ravimeid; tuletab meelde, et ravimite õigusliku raamistiku ja standardite erinevused võivad kaubandust tarbetult takistada; rõhutab Euroopa kvaliteedi- ja ohutusstandardite tähtsust; julgustab võtma vastu rahvusvahelised standardid ning nõuab tungivalt, et komisjon tagaks, et kõik Euroopa turule suunatud valmisravimid ja vahetooted vastaksid kohaldatavatele Euroopa kvaliteedi- ja ohutusstandarditele ega oleks võltsitud; märgib, et veel üks viis ELi strateegilise autonoomia tagamiseks tervishoiu valdkonnas on lisada teatavate ravimite tootmine üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide programmi;

90.  soovitab tungivalt kõikidel riikidel ühineda WTO farmaatsiatoodete tollitariifide kaotamise lepinguga; nõuab tungivalt, et selle kohaldamisala laiendataks kõikidele farmaatsia- ja meditsiinitoodetele ning et seejuures jäetaks kõikidele riikidele poliitilist tegutsemisruumi ja tagataks nende kodanikele ravimite kättesaadavus; rõhutab, et meditsiinitooted ja ravimid, sealhulgas ka vahetooted, tuleks kaubandusvaidluse korral võetavatest vastumeetmetest alati välja jätta ning need peaksid olema kergesti kättesaadavad; nõuab lisaks tungivalt meditsiinitoodete ja ravimite tollitariifide kohest, ühepoolselt ja ajutist kaotamist, et hõlbustada nende kaupade importi; rõhutab, et meditsiinitoodete väljatöötamine peab olema kooskõlas rahvusvaheliste inimõiguste standardite ja Pariisi kokkuleppega ning tööõigused peavad vastama ILO põhikonventsioonide nõuetele; võtab teadmiseks komisjoni töö hoolsuskohustust käsitlevate õigusaktidega;

91.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama välismaiste otseinvesteeringute taustauuringuid käsitleva määruse kiire ja täieliku rakendamise ning vajaduse korral läbivaatamise, et see hõlmaks tervishoidu kui strateegilist sektorit;

92.  tuletab meelde, et COVID‑19 kriis on pannud proovile riikide tervishoiusüsteemide vastupanuvõime; on seisukohal, et stressitestide kasutuselevõtmine riikide tervishoiusüsteemide vastupanuvõime hindamiseks hädaolukorras võiks aidata kindlaks teha struktuurseid riskitegureid ning oleks pandeemiate korral tõhus vahend raviminappuse kaotamiseks; kutsub komisjoni ja nõukogu üles koostama nende testide tulemuste põhjal liikmesriikidele soovitusi, et tugevdada nende tervishoiusüsteeme ja rahuldada mis tahes olulisi vajadusi, mis võivad tekkida tervisega seotud hädaolukorras;

93.  on veendunud, et ELi tervishoiusüsteemid vajavad ühtsemaid standardeid ja paremat koostalitlusvõimet, et vältida ravimite nappust ja tagada kvaliteetne tervishoid kõigile ühiskonnaliikmetele; palub seepärast komisjonil esitada stressitestide tulemuste põhjal direktiivi ettepaneku kvaliteetsete tervishoiusüsteemide miinimumnõuete kohta;

94.  on seisukohal, et tervishoiukriisi korral ei või piiride sulgemine ja tollikontroll olla takistuseks suurt huvi pakkuvate ravimite piiriülesele liikumisele liidus; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kehtestama turvalise ja kiire korra toodete kontrollimiseks piiril tervishoiukriisi ajal kooskõlas ELi õigusega;

95.  märgib, et COVID‑19 haiguspuhang tõi esile liikmesriikidevahelise koostöö ja solidaarsuse ning ravimite õigeaegse tarnimise tähtsuse kiireloomulistes ja erakorralistes olukordades, mis võivad tulevikus uuesti ilmneda; rõhutab lisaks, et uus tööstus- ja transpordipoliitika ning investeeringud teadus- ja arendustegevusse on otsustava tähtsusega, tagamaks et farmaatsiatööstus suudab vastata tulevastele vajadustele;

96.  rõhutab vajadust tõhusama ja säästvama transpordi- ja logistikavõrgustiku ning transpordimarsruutide pikkuse vähendamise järele, mis tooks kaasa heitkoguste vähenemise, leevendaks mõju keskkonnale ja kliimale, parandaks siseturu toimimist ja vähendaks haldustõkkeid;

97.  kutsub liikmesriike üles rakendama nn rohelisi koridore, mille kohta komisjon tegi ettepaneku oma suunistes piirihaldusmeetmete kohta tervise kaitsmiseks ning kaupade ja oluliste teenuste kättesaadavuse tagamiseks, et võimaldada mitte ainult ravimite, vaid ka toorme, vahetoodete ja seotud materjalide, sealhulgas pakkematerjali tõrgeteta transportimist; rõhutab vajadust säilitada avatud piirid nn roheliste koridoride abil, et neid saaks kasutada tulevaste ootamatute sündmustega toimetulekuks;

98.  peab vajalikuks kõrvaldada kitsaskohad ja praegused takistused, et saavutada täielikult integreeritud ja hästitoimiv Euroopa ühtne transpordipiirkond kõigi transpordiliikide jaoks; rõhutab vajadust edendada ühendvedusid (soodustades üleminekut raudteetranspordile), peamiste transpordikeskuste rahastamist ning mitmesuguste kaupade, sealhulgas keemia- ja ravimitööstuse jaoks hädavajalike ohtlike kaupade katkematut tarnimist; kutsub liikmesriike üles tagama meditsiiniasutuste ja meditsiinitöötajate arvu suurendamist, et valmistuda piirangute kaotamisest tulenevaks suurenevaks liiklusmahuks;

99.  rõhutab IT‑süsteemide tähtsust ravimite jälgitavuse, järelevalve ja õigeaegse tarnimise hõlbustamisel ning teabe vahetamisel transpordilogistika ahela eri osaliste, sealhulgas tolliasutuste vahel;

100.  kutsub komisjoni üles töötama koostöös liikmesriikidega välja mehhanismid, et tagada kiire ja ohutu transport ning parem järelevalve transpordi ja ravimite ladustamise üle, sealhulgas võtma kasutusele hädaolukorra lahendamise plaani, mis tagab ravimite takistusteta veo, kui transpordisektor on häiritud, ning ebatraditsioonilised jaotuskavad, näiteks ajatundlikud ravimitarned plaanipärase mitmeliigilise liikluse kaudu;

101.  märgib, et oluline on tagada mittediskrimineerivad ja kõrged ohutusstandardid nii transporditaristu kui ka töötajate jaoks, sest see võimaldab juhtida läbi tarneahela märkimisväärseid koguseid katkestusteta ning pädevad asutused saavad samal ajal võtta proportsionaalseid ja kohandatud meetmeid terviseriskide vähendamiseks; rõhutab, et oluline on säilitada sõidukijuhtide head töötingimused;

102.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et tervishoiutöötajatel oleks lubatud naaberriigis töötamise korral ületada sisepiire;

103.  märgib, et oluline on sissetuleva ja väljamineva transporditaristu puhul toatemperatuuriga ja külmaahela ladude mahu hoolikas haldamine;

104.  rõhutab vajadust kõrvaldada tõkked, mis takistavad kõigi kodanike juurdepääsu ravimitele, meditsiiniseadmetele ja kaitsevahenditele, eriti nende kodanike puhul, kes elavad liikmesriikides, mis oma väiksuse või kõrvalise asukoha tõttu sõltuvad suurel määral impordist ja millel puudub lihtne juurdepääs tarneahelale;

105.  rõhutab, et oluline on rahuldada konkreetsed kohaliku ja piirkondliku tasandi transpordivajadused, eelkõige perifeersetes piirkondades, maa-, mägi- ja saarepiirkondades, hõredalt asustatud aladel ja äärepoolseimates piirkondades, millele on raskem ligi pääseda ning millega kaasnevad suuremad kättetoimetamiskulud; on seisukohal, et liikmesriikide taristu uuendamise strateegilised kavad peaksid sisaldama konkreetseid meetmeid nende piirkondade jaoks; märgib, kui oluline on tagada, et digiüleminek jõuaks nendesse piirkondadesse, ning et on vaja kiirendada nende piirkondade vajadustele kohandatud uute lahenduste kasutuselevõttu, parandades ühenduvust, juurdepääsetavust ja taskukohasust; rõhutab, et ravimite kättesaadavust nendes piirkondades ei tohiks mingil viisil takistada;

106.  kutsub komisjoni üles andma korralduslikku ja rahalist toetust, sealhulgas mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 raames vastu võetud tööprogrammide kaudu liikmesriikidele ja transpordiettevõtjatele hädaolukordades, nagu pandeemiad, ning seadma prioriteediks ja tagama kõikides kaubasaadetistes reserveeritud ruumi põhikaupade, näiteks ravimite, ravimite toimeainete ja meditsiinivarustuse veoks.

107.  nõuab kiirete ja uuenduslike lahenduste rakendamist, et õigeaegselt leevendada ravimite puudust ja võimaldada temperatuuritundlike ravimite turvalist transporti, jälgides tooteid pideva kaugseire abil; kutsub komisjoni üles laiendama Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) pädevust rahvatervise valdkonnas ja edendama heade tavade vahetamist;

108.  kutsub Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskust üles avaldama modelleerimisandmeid COVID‑19 pandeemia tõenäolise arengu kohta igas liikmesriigis ning patsientide vajaduste andmeid ja haiglasuutlikkuse andmeid liikmesriikides, et vajaduse korral paremini prognoosida ravimite nõudlust ja pakkumist; on seisukohal, et Euroopa Ravimiamet peaks võimalike tulevaste epideemiate ja pandeemiate tõttu tegema koostööd Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusega, et paremini ennetada ravimite ja üldkasutatavate farmaatsiatoodete nappust;

109.  kutsub komisjoni, Euroopa Ravimiametit ja riikide reguleerivaid asutusi üles kasutama ära kõiki COVID‑19 kriisi ajal võetud praktilisi meeteid ning jätkuvalt võimaldama müügiloa hoidjatele regulatiivset paindlikkust, näiteks hõlmates ravimite toimeainete tarnijate muutmise korda, uute tootmiskohtade määramist ja kiiremaid impordilube, et paremini leevendada ravimite nappust;

110.  tõdeb, et tarnekvoodid, mida ravimi müügiloa hoidjad tervishoiutoodete turustamise suhtes kohaldavad, kehtestatakse mitmete näitajate järgi, sealhulgas riigi patsientide vajaduste hinnang; palub komisjonil koos farmaatsiatööstuse sidusrühmadega kaaluda ettepanekuid olemasolevate ravimivarude mahtude kohta; tuletab sellega seoses meelde, et turustajate kehtestatud varude mahu kvoodid on sageli piiratud ning põhjustavad aeglustumist ja nappust, ning et tarneahela teatavates osades on täheldatud varude läbipaistvuse puudumist;

111.  rõhutab, et ravimite hinnapoliitika, mis sisaldab ainult kulusid, ei võimalda hinnakohandusi, mis võtaks arvesse muutusi kaupade maksumuses, tootmises, reguleerimismenetlustes ja turustamises ning avaldab negatiivset mõju tarnekindlusele; märgib murega, et suurenenud nõudlus toodete järele ravimite nappuse ajal võib suurendada ebaõiglase hinnakujunduse ohtu piirkondades, mida ravimite nappus mõjutab, ning juhtudel, kus alternatiivsed ravimid võivad puuduvaid ravimeid asendada;

112.  juhib tähelepanu puudustele, mis on seotud regulatiivsete nõuete täitmiseks vajaliku ajaga, sealhulgas regulatiivse ooteperioodi ja riiklike nõuetega, kuid rõhutab samal ajal, et vajadus ravimite ja meditsiiniseadmete järele ei või kahjustada inimtervishoius kasutatavate ravimite ja tervishoiutoodete, sealhulgas meditsiiniseadmete kvaliteeti, ohutust, tõhusust ja kulutõhusust; tuletab meelde, et ravimite kliinilistele uuringutele loa andmise ja nende läbiviimise ajal hea kliinilise tava järgimise kontrolli suhtes kohaldatavate reeglite järgimist tuleb jätkuvalt reguleerida ja kontrollida rahvatervise kaitse kõrgeimate standardite kohaselt; tuletab samuti meelde, et esmatähtsaks tuleks pidada reguleerimisprotsesside optimeerimist, säilitades samas kõrged teaduslikud standardid, et võimaldada lihtsustatud haldusülesandeid, mis on seotud ravimite turul hoidmisega, muutes kehtivat muudatusi käsitlevat määrust, parandades patsientide ja tervishoiutöötajate juurdepääsu teabele ning lihtsustades ravimite liikumist ühest liikmesriigist teise ravimite nappuse korral; ergutab komisjoni kasutama reguleerimisprotsessides parimal viisil infotehnoloogiat, sealhulgas digitaalseid ja telemaatikavahendeid, et parandada regulatiivset tõhusust kogu ELis, järgides samal ajal määruses (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus)(21) sätestatud andmekaitsestandardeid;

113.  nõuab tungivalt, et komisjon, võttes arvesse Euroopa andmestrateegiat ja tervishoiu digiüleminekut ning arvestades terviseandmete tohutut potentsiaali tervishoiu kvaliteedi ja patsientidega seotud tulemuste parandamisel, ergutaks koostalitlusvõimeliste tehnoloogiate rakendamist liikmesriikide tervishoiusektoris, mis hõlbustaks uuenduslike tervishoiulahenduste pakkumist patsientidele; ergutab looma täielikult koostöövalmit ja toimivat Euroopa terviseandmete ruumi koos juhtimisraamistikuga, mis soodustab uuendusliku andmepõhise ökosüsteemi loomist, mis põhineb turvalisel ja kontrollitud teabe ja kriitiliste andmete vahetamisel liikmesriikide vahel; palub komisjonil edendada järgmise põlvkonna standardeid, vahendeid ja taristut, et säilitada ja töödelda andmeid, mis sobivad teadusuuringuteks ning uuenduslike toodete ja teenuste väljatöötamiseks; rõhutab, et terviseandmeid võib koguda ja töödelda üksnes isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõikes 1 sätestatud õiguslikel alustel koos isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 9 sätestatud tingimustega; on seisukohal, et sellega seoses tuleks keelata terviseandmete edasine töötlemine; tuletab vastutavatele töötlejatele meelde andmekaitse läbipaistvuse põhimõtet ning sellest tulenevaid kohustusi patsientide ja teiste andmesubjektide ees;

114.  rõhutab, et oluline on tagada vaktsiinide ja arstiabi üldine kättesaadavus eelkõige hädaolukorras ja uute haiguste, nagu COVID‑19 puhul, mille jaoks ravi ei ole; nõuab tungivalt, et WHO ja WTO teeksid tihedat koostööd, et tagada pärast vaktsiini väljatöötamist selle tarne; kutsub samas komisjoni üles tugevdama ravimite ühishanke mehhanisme, et tagada ravi üldine kättesaadavus kõigile kodanikele, olenemata nende elukohast;

115.  on seisukohal, et valmistudes COVID‑19 vastase ohutu ja tõhusa vaktsiini või ravi väljatöötamiseks ja lubamiseks, tuleb võtta kõik meetmed, et tagada kiire tootmine ja levitamine Euroopas ja kogu maailmas, tagades õiglase ja võrdse juurdepääsu vaktsiinile või ravile;

116.  tunnistab, et COVID‑19 epideemia on teravdanud ravimite ja kaitsevahendite nappuse püsivat probleemi ELis, ja rõhutab samas, et ravimite ja kaitsevahendite kättesaadavus on ülemaailmne probleem, millel on tõsised tagajärjed ka arenguriikides, kus vaesusega seotud haigused levivad ja ravimite kättesaadavus on halb; rõhutab, et EL peab tagama oma poliitika sidususe, eelkõige arengu, kaubanduse, tervishoiu, teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, et aidata kaitsta oluliste ravimite pidevat kättesaadavust kõige vaesemates riikides ja eelkõige vähim arenenud riikides;

117.  märgib, et ravimite vähene kättesaadavus on tõsiselt mõjutanud kõige vähemkaitstud ja tõrjutumaid rühmi, sealhulgas naisi ja lapsi, HIVi ja muid kroonilisi haigusi põdevaid inimesi, migrante, pagulasi ja riigisiseseid põgenikke, eakaid ja puuetega inimesi;

118.  kutsub komisjoni üles võtma kogu maailmas juhtrolli eesmärgiga tagada, et arenguriikidel oleks eelkõige hädaolukorras tagatud juurdepääs olulistele ravimitele ja nende tarnetele;

119.  rõhutab, et COVID‑19 epideemia on toonud esile vajaduse lühendada olemasolevaid tarneahelaid nii palju kui võimalik, eelkõige selleks, et vältida kriitilise tähtsusega meditsiinivarustuse ja ravimite puhul tuginemist pikkadele ja ebakindlatele ülemaailmsetele tarneahelatele; nõuab tungivalt, et EL aitaks arenguriikidel tugevdada kohalikku valmistus-, tootmis- ja turustamissuutlikkust, pakkudes tehnilist tuge ning jagades otsustava tähtsusega teadmisi ja teavet, soodustades tehnosiiret ning edendades regulatiivsete suuniste, järelevalvesüsteemide ja tervishoiutöötajate koolitamise sidusust; rõhutab vajadust luua tugevamad tervishoiusüsteemid ja hästi toimivad tarneahelad; rõhutab asjaolu, et arengumaad, eelkõige vähim arenenud riigid sõltuvad suurel määral rahvusvahelistest tarneahelatest, mis võib põhjustada tõsist nappust, kui ülemaailmne nõudlus suureneb ja pakkumine on piiratud;

120.  nõuab ülemaailmset ühist reageerimist ja tunneb heameelt tulemuste üle, milleni jõuti 4. mail 2020 koroonaviirusele ülemaailmse reageerimise rahvusvahelisel rahastamiskonverentsil, kus kogu maailma rahastajad lubasid eraldada 7,4 miljardit eurot, et kiirendada tööd diagnostika, ravi ja vaktsiinide väljatöötamise valdkonnas; rõhutab, et COVID‑19 meditsiinivahendid peaksid olema taskukohased, ohutud, tõhusad, kergesti manustatavad ja kõigile kõikjal üldiselt kättesaadavad ning neid tuleks pidada ülemaailmseteks avalikeks hüvedeks; on seetõttu seisukohal, et juurdepääs ja taskukohasus peaksid olema kogu teadus- ja arendustegevuse ning tootmisprotsessi lahutamatu osa; on sellega seoses veendunud, et riikliku rahastamisega peaksid kaasnema ranged tingimused, eelkõige ühine juhtimine, läbipaistvus, tehnoloogia, tehnilise oskusteabe ja kliiniliste tulemuste jagamine jne; rõhutab, et need tingimused peavad olema avalikud, kuna riikliku rahastamise puhul ei ole vabade käte jätmine lubatav;

121.  rõhutab, et patogeenide proovide ja järjestuse andmete jagamine on diagnostika, ravimeetodite ja vaktsiinide kiireks väljatöötamiseks otsustava tähtsusega; tuletab meelde bioloogilise mitmekesisuse konventsioonist ja geneetilist materjali käsitlevast Nagoya protokollist tulenevaid siduvaid rahvusvahelisi kohustusi saadava tulu õiglaseks ja erapooletuks jaotamiseks;

o
o   o

122.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67.
(2) ELT L 94, 28.3.2014, lk 65.
(3) ELT L 158, 27.5.2014, lk 1.
(4) ELT L 248, 24.9.2015, lk 9.
(5) ELT L 32, 9.2.2016, lk 1.
(6) ELT L 117, 5.5.2017, lk 1.
(7) ELT L 130, 24.4.2020, lk 18.
(8) ELT L 4, 7.1.2019, lk 24.
(9) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0054.
(10) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0105.
(11) ELT C 263, 25.7.2018, lk 4.
(12) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0005.
(13) Euroopa Parlamendi 8. märtsi 2011. aasta resolutsioon gripiviiruse H1N1 ohjamise hindamise kohta ELis 2009.–2010. aastal (ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 7).
(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta otsus nr 1082/2013/EL tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta (ELT L 293, 5.11.2013, lk 1).
(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2002/98/EÜ, millega kehtestatakse inimvere ja verekomponentide kogumise, uurimise, töötlemise, säilitamise ja jaotamise kvaliteedi- ja ohutusnõuded (ELT L 33, 8.2.2003, lk 30).
(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiv 2004/23/EÜ inimkudede ja -rakkude annetamise, hankimise, uurimise, töötlemise, säilitamise, ladustamise ja jaotamise kvaliteedi- ja ohutusstandardite kehtestamise kohta (ELT L 102, 7.4.2004, lk 48).
(17) Euroopa Parlamendi 6. veebruari 2013. aasta seisukoht ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb inimtervishoius kasutatavate ravimite hinnakujundust reguleerivate meetmete läbipaistvust ja nende hõlmamist riiklike tervisekindlustussüsteemidega (Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0039).
(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1999. aasta määrus (EÜ) nr 141/2000 harva kasutatavate ravimite kohta (EÜT L 18, 22.1.2000, lk 1).
(19) Komisjoni 24. novembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1234/2008, mis käsitleb inimtervishoius ja veterinaarias kasutatavate ravimite müügilubade tingimuste muudatuste läbivaatamist (ELT L 334, 12.12.2008, lk 7).
(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta määrus (EÜ) nr 816/2006, milles käsitletakse rahvatervise probleemidega riikidesse eksportimiseks toodetavate farmaatsiatoodete patentide sundlitsentsimist (ELT L 157, 9.6.2006, lk 1).
(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

Viimane päevakajastamine: 12. jaanuar 2021Õigusteave - Privaatsuspoliitika