Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone olukorra kohta Filipiinidel, eelkõige 15. septembri 2016. aasta(1), 16. märtsi 2017. aasta(2) ja 19. aprilli 2018. aasta resolutsiooni(3),

–  võttes arvesse Filipiinide ja ELi (tookord Euroopa Majandusühenduse (EMÜ)) 12. mail 1964. aastal loodud diplomaatilisi suhteid,

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Filipiini Vabariigi vahelise partnerluse ja koostöö raamlepingut,

–  võttes arvesse, et Filipiinid on Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) asutajaliige,

–  võttes arvesse talituste 10. veebruari 2020. aasta ühist töödokumenti, milles käsitletakse Filipiinide staatust seoses ELi kestlikku arengut ja head valitsemistava stimuleeriva erikorraga (GSP +) ajavahemikuks 2018–2019 (SWD(2018)0024),

–  võttes arvesse Euroopa välisteenistuse pressiesindaja 16. juuni 2020. aasta avaldust Maria Ressa ja Reynaldo Santose süüdimõistmise kohta,

–  võttes arvesse ELi inimõigustealaseid suuniseid,

–  võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu 11. juuli 2019. aasta resolutsiooni inimõiguste edendamise ja kaitse kohta Filipiinidel,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku Michelle Bachelet’ 30. juunil 2020. aastal avaldatud aastaaruannet inimõiguste olukorra kohta Filipiinidel,

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuuti,

–  võttes arvesse Filipiinide Vabariigi 3. juuli 2020. aasta seadust nr 11479, mida tuntakse ka terrorismivastase seaduse nime all,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 144 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 4,

A.  arvestades, et Filipiinidel ja ELil on pikaajalised diplomaatilised, majanduslikud, kultuurilised ja poliitilised suhted; arvestades, et partnerlus- ja koostöölepingu ratifitseerimisega on Euroopa Liit ja Filipiinid kinnitanud ühist kohustust kaitsta hea valitsemistava, demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid, inimõigusi, edendada sotsiaalset ja majanduslikku arengut ning rahu ja julgeolekut selles piirkonnas;

B.  arvestades, et ÜRO inimõiguste ülemvoliniku 30. juuni 2020. aasta aruandes inimõiguste olukorra kohta Filipiinidel leiti, et valitsuse uimastivastase kampaaniaga seotud tapmised olid laiaulatuslikud ja süstemaatilised ning valitsuse andmetel tapeti vähemalt 8663 inimest; arvestades, et hinnangute kohaselt on see arv kuni kolmekordne; arvestades, et president Duterte on sõnaselgelt julgustanud politseid toime panema kohtuväliseid hukkamisi ja lubanud neile puutumatust, samuti on selliste tegudega seotud politseiametnikke edutatud; arvestades, et president Duterte on lubanud jätkata oma uimastitevastast kampaaniat kuni praeguse ametiaja lõpuni 2022. aastal; arvestades, et enamik ohvreid on pärit vaestest ja marginaliseeritud kogukondadest;

C.  arvestades, et kodanikuühiskonna tegutsemisruum aina kahaneb; arvestades, et inimõiguste kaitsjad, ajakirjanikud ja aktivistid kogevad regulaarselt ähvardusi, ahistamist, hirmutamist ja vägivalda, kuna soovivad avalikustada Filipiinidel väidetavalt aset leidvaid kohtuväliseid hukkamisi ja muid inimõiguste rikkumisi; arvestades, et ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo (OHCHR) andmetel võrdsustatakse inimõiguste kaitse selles riigis tavapäraselt mässutegevusega; arvestades, et OHCHRi andmetel tapeti 2015. aasta jaanuarist kuni 2019. aasta detsembrini vähemalt 208 inimõiguste kaitsjat, ajakirjanikku ja ametiühingutegelast, sealhulgas 30 naist;

D.  arvestades, et Filipiinide ajakirjanikku ning uudisteportaali Rappler kaasasutajat ja tegevjuhti Maria Ressat on pikka aega rünnatud valitsuse uimastisõja kritiseerimise ja Rappleris kohtuväliste hukkamiste kohta ilmunud kriitiliste artiklite pärast; arvestades, et Maria Ressale ja Rappleri uurivale ajakirjanikule Reynaldo Santos Jr esitati süüdistus küberlaimus, ning Manila piirkondlik kohus mõistis neile 15. juunil 2020. aastal määratlemata karistuse kuni kuueaastase vangistuse võimalusega; arvestades, et Maria Ressale ja Rapplerile võidakse esitatakse veel vähemalt kuus süüdistust;

E.  arvestades, et 2020. aasta juuli alguses hääletas Filipiinide kongress riigi suurima tele- ja raadiovõrgu ABS-CBN ringhäälingufrantsiisi lepingu uuendamise vastu; arvestades, et president Duterte keeldumist ringhäälinguloa uuendamisest peetakse kättemaksuks uimastivastase kampaania ja tõsiste inimõigustealaste rikkumiste kajastamise eest meedias;

F.  arvestades, et president Duterte uimastitevastase kampaania üks peamistest vastastest, senaator Leila de Lima taandati 19. septembril 2016. aastal senati justiitsküsimuste ja inimõiguste komisjoni esimehe ametikohalt ning viibib pärast vahistamist 24. veebruaril 2017 kohtuprotsessi ootamise ajal vangistuses; arvestades, et on põhjust tunda tõsist muret selle üle, et senaator de Limale esitatud süüdistused on väljamõeldud ja poliitiliselt motiveeritud;

G.  arvestades, et organisatsiooni Global Witness andmetel tapeti 2019. aastal vähemalt 43 maaõiguste kaitsjat; arvestades, et enamik neist olid kogukonnajuhid ja osalesid aktiivselt kaevandusprojektide ja põllumajandustööstuse vastu suunatud kampaaniates;

H.  arvestades, et Filipiinide põlisrahvad moodustavad kogu elanikkonnast 10–20 %; arvestades, et 2018. aastal tegi ÜRO põlisrahvaste õiguste eriraportöör kindlaks, et Filipiinid on riik, kus on kõige rohkem kriminaliseeritud ja rünnatud põlisrahvaste inimõiguste kaitsjaid; arvestades, et ÜRO on hoiatanud, et põlisrahvaste territooriumide militariseerimine ning kogunemis- ja sõnavabaduse piirangud suurenevad ning et selline areng on tihedalt seotud ärihuvidega; arvestades, et endiselt valmistab tõsist muret julgeoleku ja majandusarengu jätkuv puudumine Mindanao saarel, samuti teated rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumise kohta ning edusammude puudumine üleminekuperioodi õigusemõistmises ja lepitamisprotsessis;

I.  arvestades, et 17. augustil 2020 lasti maha inimõiguste rühmituse Karapatan juriidiline assistent Zara Alvarez; arvestades, et Zara Alvarezi oli korduvalt ähvardatud, teda ahistati tema inimõigustealase töö tõttu ning ta oli oma organisatsiooni 13. liige, kes on 2016. aasta keskpaigast saadik tapetud; arvestades, et 10. augustil 2020 piinati rahukaitsjat, maaõiguste aktivisti ja Karapatani liiget Randall „Randy“ Echanist, kes lõpuks tapeti; arvestades, et OHCHRi andmetel olid nii Randall Echanis kui ka Zara Alvarez korduvalt n.ö punaseks tembeldatud (terroristideks või kommunistideks kuulutatud) ning nad lisati nimekirja, kuhu oli kantud rohkem kui 600 inimest, keda Filipiinide justiitsministeerium oli 2018. aastal palunud kohtul terroristideks kuulutada;

J.  arvestades, et ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo ja ÜRO eriraportöörid on väljendanud muret sõltumatute uudisteallikate süstemaatilise hirmutamise pärast; arvestades, et 2020. aastal olid Filipiinid Piirideta Reporterite poolt igal aastal avaldatavas ajakirjandusvabaduse ülevaates 180 riigi hulgas 136. kohal; arvestades, et president Duterte võimuloleku ajal on mõrvatud 16 ajakirjanikku;

K.  arvestades, et 2018. aasta märtsis astusid Filipiinid välja Rahvusvahelisest Kriminaalkohtust (ICC) pärast seda, kui ICC algatas eeluurimise Duterte vastu esitatud kaebuse kohta, mis käsitles uimastivastase kampaania käigus aset leidnud suurt arvu tapmisi;

L.  arvestades, et 2017. aastal kiitis Filipiinide esindajatekoda heaks surmanuhtluse taaskehtestamise seaduse; arvestades, et see seaduseelnõu nõuab senati eelnevat heakskiitu, enne kui president Duterte, kes võitleb aktiivselt surmanuhtluse taaskehtestamise eest, saab selle seadustada; arvestades, et surmanuhtluse taaskehtestamine rikuks kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti teist vabatahtlikku protokolli, mille osalised Filipiinid on;

M.  arvestades, et Filipiinide ametiasutused võtsid 3. juulil 2020 vastu uue terrorismivastase seaduse; arvestades, et kohalike kodanikuühiskonna rühmade sõnul nõrgestab seadus ärevusttekitaval määral inimõiguste kaitset, laiendab terrorismi määratlust ja pikendab ilma vahistamismääruseta kinnipidamise aega 3 päevalt 14 päevale, hägustades sellega olulist erinevust kriitika, kuritegevuse ja terrorismi vahel, mis tõstatab küsimusi seaduslikkuse kohta ja suurendab veelgi inimõiguste rikkumise ohtu;

N.  arvestades, et president Duterte on korduvalt väljendunud ja käitunud seksistlikul ja naistevastasel viisil; arvestades, et kohalike valitsusväliste organisatsioonide andmetel on Duterte administratsiooni ajal sagenenud naiste, sealhulgas naissoost inimõiguste kaitsjate vastu suunatud vägivalla ja seksuaalse kuritarvitamise juhtumid; arvestades, et naissoost inimõiguste kaitsjatele saavad osaks alandavad ja seksuaalse alatooniga kommentaarid, vägistamisähvardused ja rünnakud;

O.  arvestades, et Rahvusvahelise Ametiühingute Konföderatsiooni (ITUC) 2020. aasta aruandes on Filipiinid töötajate jaoks 10 kõige ohtlikuma riigi hulgas maailmas; arvestades, et Filipiinide ametiühinguliikumine on kaevanud töötajate õiguste mahasurumise üle, sealhulgas nn punaseks tembeldamise, töötajate juhtide ja ametiühingutegelaste kadunuks jäämise ja tapmise kaudu;

P.  arvestades, et LGBTQI kogukonda ahistatakse pidevalt; arvestades, et president Duterte on korduvalt viidanud poliitiliste vastaste seksuaalsele sättumusele, et neid häbimärgistada, ning tegi 2019. aasta mais avalikult avaldusi, milles vihjati sellele, et homoseksuaalsus on haigus; arvestades, et 2020. aasta juunis surus politsei maha LGBTQI geiparaadi ning väidetavalt vahistas 20 inimest;

Q.  arvestades, et Filipiinidel on prostitutsioonivõrgustikega seotud hinnanguliselt 60 000–100 000 last; arvestades, et kindlaksmääramata arv lapsi on sunnitud töötama orjastavates töötingimustes; arvestades, et UNICEF on väljendanud tõsist muret kriminaalvastutuse vanuse alampiiri alandamise pärast;

R.  arvestades, et 2019. aastal olid Filipiinid Transparency Internationali iga-aastases korruptsioonitajumise indeksis Piirideta Reporterite 180 riigi hulgas 113. kohal;

S.  arvestades, et alates 25. detsembrist2014 on Filipiinidele antud ELi üldiste tariifsete soodustuste kava (GSP+) raames suuremaid kaubandussoodustusi; arvestades, et see staatus sõltub inimõigusi, töötajate õigusi, keskkonnakaitset ja head valitsemistava käsitleva 27 rahvusvahelise konventsiooni ratifitseerimisest ja rakendamisest; arvestades, et 2019. aastal kohaldati selle kava alusel sooduskohtlemist 25 % Filipiinidelt ELi suunduva koguekspordi suhtes (peaaegu 2 miljardit eurot); arvestades, et kuigi EL on märganud riigi inimõiguste olukorra osas suurt tagasiminekut, ei ole ta siiani käivitanud mehhanismi, mis võiks viia nende kaubandussoodustuste peatamiseni;

1.  väljendab sügavat muret inimõiguste olukorra kiire halvenemise pärast Filipiinidel president Duterte võimuloleku ajal; võtab teadmiseks ÜRO inimõiguste ülemvoliniku 2020. aasta juuni aruande avaldamise ning kutsub Filipiinide valitsust üles võtma vastu ja rakendama kõiki selles loetletud soovitusi;

2.  mõistab karmilt hukka tuhanded kohtuvälised hukkamised ja muud rasked inimõiguste rikkumised narkootikumidevastase võitluse käigus; kutsub Filipiinide valitsust üles lõpetama viivitamata igasuguse vägivalla, mis on suunatud arvatavate narkokurjategijate vastu, ning saatma laiali eraviisilised ja riigi toetatud poolsõjalised rühmitused; rõhutab, et ebaseaduslike narkootikumide vastast võitlust tuleb jätkata täielikus kooskõlas nõuetekohase kohtumenetlusega, siseriiklikku ja rahvusvahelist õigust järgides ning pannes rõhku rahvatervisele;

3.  mõistab hukka kõik ähvardused, ahistamise, hirmutamise, vägistamise ja vägivalla, mis on suunatud isikute vastu, kes püüavad paljastada väidetavaid kohtuväliseid hukkamisi ja muid inimõiguste rikkumisi riigis, sealhulgas inimõiguste ja keskkonnaaktivistide, ametiühingutegelaste ja ajakirjanike vastu; taunib õigus- ja kohtusüsteemi väärkasutamist kriitiliste häälte vaigistamise vahendina;

4.  kutsub Filipiinide ametivõime üles viima viivitamata läbi erapooletu, läbipaistva, sõltumatu ja sisuka uurimise kõigi kohtuväliste hukkamiste, sealhulgas Jory Porquia, Randall „Randy“ Echanise ja Zara Alvarezi surmajuhtumite ning muude väidetavate rikkumiste suhtes;

5.  väljendab muret ajakirjandusvabaduse vähenemise pärast Filipiinidel; mõistab hukka kõik ajakirjanike vastu suunatud ähvardused, ahistamise, hirmutamise, ebaõiglased süüdistused ja vägivalla, sealhulgas seoses Maria Ressa juhtumiga; nõuab, et loobutaks kõigist poliitiliselt motiveeritud süüdistustest Maria Ressa ja tema kolleegide vastu; tuletab meelde, et ajakirjandusvabadus ja väljendusvabadus on demokraatia põhikomponendid; kutsub Filipiinide ametivõime üles uuendama peamise audiovisuaalgrupi ABS-CBN ringhäälingu tegevusluba; kutsub ELi delegatsiooni ja ELi liikmesriikide esindusi Manilas üles jälgima tähelepanelikult Maria Ressa ja Reynaldo Santos Jr vastu suunatud kohtuasju ning osutama kogu vajalikku abi;

6.  kordab oma üleskutset Filipiinide ametivõimudele loobuda kõigist senaator Leila de Lima vastu esitatud poliitiliselt motiveeritud süüdistustest, vabastada ta kohtuprotsessi ootamise ajal, võimaldada tal vabalt kasutada oma õigusi ja kohustusi valitud esindajana ning tagada talle kinnipidamise ajal piisavad julgeoleku- ja sanitaartingimused; kutsub ELi üles jätkama tema juhtumi tähelepanelikku jälgimist;

7.  kinnitab taas, et toetab kindlalt kõiki inimõiguste kaitsjaid ja keskkonnakaitsjaid Filipiinidel ning nende tegevust; kutsub ELi delegatsiooni ja liikmesriikide esindusi Filipiinidel üles suurendama oma toetust kodanikuühiskonnale Filipiinide ametivõimudega suhtlemisel ning kasutama kõiki olemasolevaid vahendeid, et suurendada oma toetust inimõiguste ja keskkonnakaitsjate tegevusele, ning vajaduse korral hõlbustama erakorraliste viisade väljastamist ja pakkuma ajutist peavarju ELi liikmesriikides;

8.  nõuab tungivalt, et Filipiinide ametivõimud tunnistaksid, et inimõiguste kaitsjatel on rahu, õigluse ja demokraatia tagamisel õiguspärane roll; kutsub Filipiinide ametivõime üles tagama igas olukorras kõigi inimõiguste kaitsjate ja ajakirjanike füüsilise ja vaimse puutumatuse riigis ning tagama, et nad saaksid teha oma tööd soodsas keskkonnas ja ilma survestamist kartmata; väljendab heameelt selle üle, et Filipiinide esindajatekoda võttis ühehäälselt vastu inimõiguste kaitsjate kaitse seaduse, ning kutsub senatit ja presidenti üles seda kiiresti jõustama;

9.  väljendab tõsist muret terrorismivastase seaduse hiljutise vastuvõtmise pärast ning tuletab meelde, et ühelgi juhul ei saa terroriaktiks pidada propageerimist, protesti, teisitimõtlemist, streikimist ega muud sarnast kodaniku- ja poliitiliste õiguste teostamist;

10.  nõuab tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid toetaksid resolutsiooni vastuvõtmist ÜRO Inimõiguste Nõukogu käimasoleval 45. istungjärgul, et alustada Filipiinidel alates 2016. aastast toime pandud inimõiguste rikkumiste sõltumatut rahvusvahelist uurimist;

11.  peab äärmiselt kahetsusväärseks Filipiinide valitsuse otsust Rooma statuudist taganeda; kutsub valitsust üles kõnealust otsust tagasi pöörama; ergutab Rahvusvahelist Kriminaalkohut uurima edasi väiteid inimsusvastaste kuritegude kohta seoses nn uimastisõja käigus toimunud tapmistega; kutsub Filipiinide valitsust üles tegema Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokuratuuriga täielikku koostööd, kui see Filipiinide olukorra esialgset uurimist teostab;

12.  kutsub uuesti Filipiinide ametivõime üles surmanuhtluse taaskehtestamise käimasolevaid menetlusi viivitamata peatama; tuletab meelde, et EL peab surmanuhtlust julmaks ja ebainimlikuks karistuseks, mis ei toimi hirmutusvahendina kuritegeliku käitumise ärahoidmiseks;

13.  nõuab tungivalt, et Filipiinid järgiksid rahvusvahelisest õigusest tulenevalt võetud kohustusi kaitsta põlisrahvaste inimõigusi, sealhulgas relvastatud konflikti korral; kutsub valitsust üles austama põlisrahvaste õigusi, andma neile mõjuvõimu ja võtma vastu tõhusa poliitika nende elutingimuste parandamiseks;

14.  mõistab hukka kõik naistevastase vägivalla vormid ning tuletab meelde, et selline vägivald on raske inimõiguste ning naiste ja tütarlaste inimväärikuse rikkumine; mõistab teravalt hukka president Duterte korduvad misogüünsed avaldused; kutsub presidenti üles kohtlema naisi austavalt ning hoiduma naistevastase vägivalla õhutamisest;

15.  mõistab hukka kõik LGBTQI-inimeste vastu suunatud vägivalla vormid ning tuletab meelde, et selline vägivald on raske inimõiguste ning isiku inimväärikuse rikkumine; mõistab teravalt hukka president Duterte alandavad ja seksistlikud avaldused LGBTQI-kogukonda kuuluvate inimeste kohta;

16.  väljendab suurt muret Filipiinide praegustes haldusorganites süveneva korruptsiooni pärast; kutsub Filipiinide ametivõime üles tegema suuremaid jõupingutusi, et korruptsiooniga tõhusalt võidelda; rõhutab, kui oluline on sellega seoses austada demokraatia ja õigusriigi aluspõhimõtteid;

17.  tuletab meelde, et valitsuste poolt pandeemiale reageerimiseks võetud meetmed peaksid kaitsma ja mitte kahjustama kodanike inimõigusi; rõhutab, et need meetmed peaksid olema vajalikud, proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad, peaksid olema kooskõlas rahvusvaheliste inimõigustealaste kohustuste ja riiklike õigusaktidega ning neid tuleks rakendada ainult nii kaua, kui need on rangelt vajalikud, ning neid ei tohiks kasutada ettekäändena demokraatliku ja kodanikuruumi, põhivabaduste ja õigusriigi põhimõtte austamise piiramiseks;

18.  on šokeeritud riigis lastega toimuvast inimkaubandusest, nende sõjaväelisest värbamisest ja kaasamisest konfliktidesse ning nõuab tungivalt, et Filipiinide valitsus lõpetaks sellise tegevuse; ergutab valitsust suurendama jõupingutusi, et kaitsta kõiki lapsi väärkohtlemise eest ja kaitsta nende õigusi, sealhulgas põlisrahvaste laste õigust haridusele; on kindlalt vastu mis tahes ettepanekule alandada veelgi kriminaalvastutuse vanust;

19.  mõistab hukka ÜRO erimenetluse volitatud esindajate vastu suunatud ähvardused, hirmutamise ja isiklikud rünnakud; nõuab tungivalt, et Filipiinide ametivõimud teeksid koostööd ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo ja kõigi ÜRO inimõiguste mehhanismidega, sealhulgas hõlbustaksid riigi külastamist ja hoiduksid nende vastu suunatud hirmutamisest või kättemaksust;

20.  arvestades inimõiguste rikkumiste tõsidust riigis ja asjaolu, et Filipiinide ametivõimud ei ole olukorda oluliselt parandanud ega soovi koostööd teha, kutsub Euroopa Komisjoni üles algatama viivitamata menetluse, mis võiks viia GSP+ soodustuste ajutise peatamiseni;

21.  kutsub Filipiinide ametivõime üles toetama ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete rakendamist ning tagama investeerimis-, arengu- ja äriprojektide puhul tõhusad inimõigustega seotud hoolsuskohustuse toimingud, eelkõige seoses põllumajandusettevõtete suuremahuliste omandamiste, kaevandustööstuse, taristuprojektide ja julgeolekusektorit hõlmava koostööga; kutsub ELis asuvaid või tegutsevaid äriühinguid üles rangelt järgima ÜRO juhtpõhimõtteid ning nii rahvusvahelist kui ka riiklikku inimõigustealast õigust ning järgima hoolikalt ja põhjalikult nõuetekohast hoolsust seoses kõigi oma äritehingute ja -suhetega riigis;

22.  palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal olukorda Filipiinidel tähelepanelikult jälgida ja Euroopa Parlamendile korrapäraselt aru anda;

23.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele, Filipiinide presidendile, valitsusele ja kongressile, Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) liikmesriikide valitsustele, ÜRO inimõiguste ülemvolinikule, ÜRO peasekretärile ning Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) peasekretärile.

(1) ELT C 204, 13.6.2018, lk 123. (2) ELT C 263, 25.7.2018, lk 113. (3) ELT C 390, 18.11.2019, lk 104.