Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2020/2708(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

RC-B9-0246/2020

Arutelud :

Hääletused :

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2020)0239

Vastuvõetud tekstid
PDF 140kWORD 53k
Neljapäev, 17. september 2020 - Brüssel Lõplik väljaanne
Euroopa kultuurielu taastumine
P9_TA(2020)0239RC-B9-0246/2020

Euroopa Parlamendi 17. septembri 2020. aasta resolutsioon Euroopa kultuurielu taastumise kohta (2020/2708(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu preambulit ning artikleid 2, 3 ja 4,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 6 ja 167 ning Euroopa Liidu lepingu artiklit 3,

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, eelkõige selle artiklit 19,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artiklit 22,

–  võttes arvesse komisjoni 22. mai 2018. aasta teatist „Tugevama Euroopa väljakujundamine: noorte-, haridus- ja kultuuripoliitika roll“ (COM(2018)0268),

–  võttes arvesse komisjoni 22. mai 2018. aasta teatist „Euroopa kultuurivaldkonna uus tegevuskava“ (COM(2018)0267),

–  võttes arvesse komisjoni 14. novembri 2017. aasta teatist „Euroopa identiteedi tugevdamine hariduse ja kultuuri kaudu“ (COM(2017)0673),

–  võttes arvesse oma 13. detsembri 2016. aasta resolutsiooni ELi sidusa kultuuri- ja loomemajanduse poliitika kohta(1),

–  võttes arvesse oma 17. aprilli 2020. aasta resolutsiooni ELi kooskõlastatud meetmete kohta võitluses COVID‑19 pandeemia ja selle tagajärgede vastu(2),

–  võttes arvesse oma 19. juuni 2020. aasta resolutsiooni transpordi ja turismi kohta 2020. aastal ja pärast seda(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1295/2013 (millega luuakse programm „Loov Euroopa“ (2014–2020) ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1718/2006/EÜ, nr 1855/2006/EÜ ja nr 1041/2009/EÜ)(4) (edaspidi „määrus“),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 17., 18., 19., 20. ja 21. juuli 2020. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse nõukogu 15. novembri 2018. aasta järeldusi kultuurivaldkonna töökava kohta aastateks 2019–2022 (2018/C 460/10),

–  võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti „Identifying Europe’s recovery needs“ („Euroopa taastumisvajaduste kindlakstegemine“), mis on lisatud komisjoni 27. mai 2020. aasta teatisele „Euroopa võimalus: parandame vead ja teeme ettevalmistusi järgmise põlvkonna jaoks“ (COM(2019)0260),

–  võttes arvesse 2015. aasta aruannet „Cultural Heritage Counts for Europe“ („Kultuuripärand on Euroopale tähtis“),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et kultuur on Euroopa Liidu jaoks strateegiline sektor, mis ei ole mitte ainult majanduse oluline osa, vaid annab ka panuse demokraatliku, kestliku, vaba ja kaasava ühiskonna arengusse ning kajastab Euroopa mitmekesisust, väärtusi, ajalugu, vabadusi ja eluviisi;

B.  arvestades, et kultuur ja kunstivabadus aitavad ühiskonda märkimisväärselt elavdada ja võimaldavad kõigil ühiskonnaliikmetel väljendada oma identiteeti, tugevdades sotsiaalset ühtekuuluvust ja kultuuridevahelist dialoogi, sillutades teed üha tihedamalt seotud Euroopa Liidule;

C.  arvestades, et kultuuril kui inimlikkuse, demokraatia ja kodanikuaktiivsuse väljendusel on olemuslik väärtus ning see võib aidata edendada kestlikku arengut;

D.  arvestades, et kultuur tugevdab ühiskondade sotsiaalset kapitali, hõlbustab kodanikudemokraatiat, edendab loovust, heaolu ja kriitilist mõtlemist, soodustab integratsiooni ja ühtekuuluvust ning edendab mitmekesisust, võrdsust ja pluralismi;

E.  arvestades, et kultuurielus osalemist peetakse üheks peamiseks sotsiaalsete muutuste ning kaasava ja vastupanuvõimelise ühiskonna ülesehitamise katalüsaatoriks;

F.  arvestades, et kultuur ning kultuuri- ja loomesektor ja -majandus on oluline vahend diskrimineerimise kõigi vormide, sealhulgas rassismi ja ksenofoobia vastu võitlemisel, ning väljendusvabaduse platvorm;

G.  arvestades, et pandeemia on toonud esile Euroopa ühiskonna tõelise sotsiaalse väärtuse ning kultuuri- ja loomesektori ja -majanduse majandusliku kaalu; arvestades, et kultuuri majanduslik pool on Euroopa Liidu ja selle majanduse jaoks strateegiline sektor, mis tagab miljonitele eurooplastele sisukad töökohad ja Euroopa mitmekesisuse jätkusuutliku rahastamise, kajastades samas Euroopa väärtusi, ajalugu ja vabadusi;

H.  arvestades, et Euroopa kultuuri- ja loomemajanduses osalejad säilitavad ja edendavad kultuurilist ja keelelist mitmekesisust Euroopas ning aitavad tugevdada Euroopa identiteeti kõigil tasanditel; arvestades, et kultuuri- ja loomemajanduses osalejad on Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide sotsiaalse ühtekuuluvuse, kestliku arengu ja majanduskasvu hindamatu väärtusega jõud ning ülemaailmse konkurentsivõime oluline tegur;

I.  arvestades, et Euroopa kultuuri- ja loomesektor ja -majandus annab ligikaudu 4 % Euroopa sisemajanduse koguproduktist – see on sarnane info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning majutus- ja toitlustusteenuste osakaaluga; arvestades, et 2019. aastal töötas ELi 27 liikmesriigis kultuurivaldkonnas 7,4 miljonit inimest, mis moodustab kogutööhõivest 3,7 %; arvestades, et 2019. aastal oli ELi 27 liikmesriigis kultuurivaldkonnas füüsilisest isikust ettevõtjate osakaal üle kahe korra suurem kui keskmiselt majanduses tervikuna(5);

J.  arvestades, et komisjoni enda hinnangute kohaselt kaotas kultuuri- ja loomesektor ja -majandus (mis annab SKPsse 509 miljardit eurot lisandväärtust) COVID‑19 kriisi ja piirangute tõttu 2020. aasta teises kvartalis tõenäoliselt 80 % käibest;

K.  arvestades, et Euroopas töötab kultuuripärandi sektoris üle 300 000 inimese ning sellega on kaudselt seotud 7,8 miljonit töökohta; arvestades, et statistikasüsteemides on kultuuri- ja loomesektoris ja -majanduses tegutsevad Euroopa loometöötajad praegu alaesindatud;

L.  arvestades, et kultuuri- ja loomesektor ja -majandus on omavahel tihedalt seotud ning on osutunud kasulikuks ka teistele valdkondadele, nagu turism ja transport; arvestades, et Maailma Turismiorganisatsiooni andmetel valib neli turisti kümnest oma sihtkoha kultuurivõimaluste alusel ning kaks kolmandikku eurooplastest usub, et kultuuripärandi olemasolu mõjutab nende puhkusesihtkoha valikut; arvestades, et Euroopa on endiselt menukaim kultuuriturismi sihtkoht maailmas;

M.  arvestades, et Euroopa mitmekesine kultuurimaastik kannatab rängalt COVID‑19 pandeemia all ning paljud kultuuri- ja loomesektoris ja -majanduses osalejad seisavad ilma avaliku sektori investeeringute ja abita silmitsi hävinguga; arvestades, et selle sektori seiskumisel on olnud ülekanduv mõju teistele sektoritele, nagu transport, turism ja haridus;

N.  arvestades, et kultuuri- ja loomesektor ning -majandus on ebatüüpiline sektor, millel on oma majandusmudel, vajadused ja mõõtmed, kuid see koosneb peamiselt väikestest struktuuridest (VKEd, mikroorganisatsioonid ja füüsilisest isikust ettevõtjad), millel puudub või on väike juurdepääs finantsturgudele ning mille sissetulekud on sageli ebaregulaarsed ja segatüüpi ning pärinevad eri allikatest, nagu riiklikud toetused, erasponsorlus, publikutulu või autoritasud;

O.  arvestades, et COVID‑19 pandeemiast tingitud kriis on toonud esile ka kultuuri- ja loomesektori ja -majanduse varasemad nõrgad kohad, sealhulgas kunstiinimeste ja kultuuritöötajate ebakindlad elatusvahendid ning paljude kultuuriasutuste piiratud eelarve;

P.  arvestades, et COVID‑19 pandeemia tagajärgede ulatus kultuuri- ja loomesektorile ja -majandusele alles selgub, kuid üldine mõju keskpikas ja pikas perspektiivis ei ole veel teada; arvestades, et see mõjutab kunstiinimeste ja kultuuritöötajate sotsiaalseid õigusi, pidades seejuures silmas nende õigust saada oma töö eest õiglast rahalist hüvitist, ning kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitset;

Q.  arvestades, et COVID‑19 kriisil on juba praegu ja ka edaspidi püsiv negatiivne mõju kultuuri- ja loomemajandusele, levitamisele ja sissetulekule ning seega ka Euroopa kultuurilisele mitmekesisusele;

R.  arvestades, et teatrid, ooperimajad, kinod, kontserdisaalid, muuseumid, pärandiobjektid ja muud kultuuriasutused olid esimeste seas, mis karantiinimeetmete tõttu suleti, ning on viimaste hulgas, mis taasavati; arvestades, et paljud kultuuri- ja kunstiüritused, nagu messid, festivalid, kontserdid ja etendused, on kas ära jäetud või pikalt edasi lükatud; arvestades, et uue puhangu ärahoidmiseks kehtestatud tervishoiu- ja ohutusmeetmed ei võimalda neil asutustel lähitulevikus täisvõimsusel tegutseda;

S.  arvestades, et kui paljud eurooplased pidid pandeemia ajal isolatsioonis viibima, said paljud inimesed abi kultuuri- ja loomesisu jagamisest; arvestades, et internetis pakutavale kultuurisisule juurdepääsu võimalused on mitmekordistunud ja muutnud selle kättesaadavamaks ning tänu autoritele, artistidele, esitajatele ja teistele loovisikutele saab sellega tutvuda sageli isegi ilma tasuta; arvestades, et see vähendab loovisikute sissetulekuid veelgi; arvestades, et kultuurisisu kättesaadavus internetis ei suurendanud õiguste omajate ja esitajate sissetulekut;

T.  arvestades, et ebavõrdne juurdepääs digitaaltaristule on piiranud selliseid põhiõigusi nagu juurdepääs kultuurile, õigus kultuurielus osaleda ja õigus tegeleda kunstiliste väljendusvormidega;

U.  arvestades, et programmi „Loov Euroopa“ jaoks järgmises mitmeaastases finantsraamistikus tehtud eelarveettepanekud ei vastanud juba enne COVID‑19 kriisi ilmselgelt kultuuri- ja loomevaldkonna ega Euroopa Parlamendi ootustele, mistõttu on parlament nõudnud rahastamise kahekordistamist võrreldes 2014.–2020. aasta finantsraamistikuga;

V.  arvestades, et võrreldes komisjoni 2018. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekuga kärbitakse komisjoni muudetud mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekus Euroopa solidaarsuskorpuse assigneeringuid 20 %, programmi „Loov Euroopa“ assigneeringuid 13 % ja programmi „Erasmus+“ assigneeringuid 7 %; arvestades, et Euroopa Ülemkogu 17. juulil 2020. aastal väljendatud seisukoht on kooskõlas ainult komisjoni 2018. aasta ettepanekuga; arvestades, et programm „Loov Euroopa“ on ainus ELi programm, mis pakub kultuuri- ja loomesektorile ja -majandusele kogu Euroopas otsest toetust; arvestades, et ei algatused, mida programm „Loov Euroopa“ peaks katma, ega ka selle eelarve ei paku juba niigi ülekoormatud ja alarahastatud programmile toetust;

W.  arvestades, et pandeemia pakub võimalust mõtestada ümber kultuuri tulevik, ning arvestades, et vastupidavama kultuuriökosüsteemi loomine eeldab laiemat arutelu planeedi tuleviku üle ja kiireloomulist reageerimist kliimakriisile;

X.  arvestades, et kultuuri- ja loomesektor ja -majandus on hädavajalik keskkonnasäästlikkuse saavutamiseks; arvestades, et kultuuri- ja loomesektorit ja -majandust tuleb ka edaspidi piisavalt rahastada ning sellesse sektorisse investeerimist käsitada turvaliste investeeringutena, et olla valmis üleminekuks CO2‑neutraalsele majandusele vastavalt Euroopa rohelisele kokkuleppele ja kestliku arengu eesmärkidele;

1.  väljendab siirast solidaarsust esitajate, artistide, loovisikute, autorite, kirjastajate, nende ettevõtete ning kõigi muude kultuurivaldkonna loovisikute ja töötajatega, sealhulgas vabakutseliste loomeinimestega, keda ülemaailmne COVID‑19 pandeemia on tõsiselt mõjutanud, ning tunnustab nende tööd ja solidaarsust praegusel raskel ajal, mida kogevad miljonid eurooplased;

2.  rõhutab, et pandeemiajärgne taastumine ja Euroopa kultuuripoliitika elavdamine on tihedalt seotud muude probleemidega, millega Euroopa Liit ja maailm silmitsi seisavad, alustades kliimakriisist; on veendunud, et tulevane kultuuripoliitika peab olema tihedalt seotud sotsiaalsete probleemidega ning keskkonnasäästlikule majandusele ülemineku ja digipöördega;

3.  peab ülioluliseks eraldada kultuuri- ja loomesektorile ja -majandusele märkimisväärse osa ELi institutsioonide kavandatud majanduse elavdamise meetmetest ning kombineerida neid laiaulatuslike ja kiirete meetmetega Euroopa kultuuri- ja loomejõudude toetuseks, mis võimaldaks neil lähikuudel oma tööd jätkata ja kriis üle elada ning muudaks selle sektori vastupanuvõimeliseks; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles koordineerima oma tegevust kultuuri- ja loomesektori ja -majanduse toetamisel;

4.  peab kiiduväärseks komisjoni ja Euroopa Ülemkogu jõupingutusi ELi majanduse järgmise põlvkonna elavdamise kava koostamisel; tunneb siiski muret, et kultuuri- ja loomesektori ja -majanduse otseseks toetamiseks ei ole selgelt ette nähtud ühtegi konkreetset summat; rõhutab sellega seoses, et kultuuri- ja loomemajanduses osalejad peaksid olema liikmesriikide sihipäraste meetmete selge sihtrühm ning saama kõiki taastefondi vahendeid laialdaselt ja kiiresti kasutada;

5.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles eraldama kultuuri- ja loomesektorile ja -majandusele vastavalt selle erivajadustele vähemalt 2 % majanduse elavdamiseks ette nähtud taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendist; rõhutab, et see määr peaks kajastama kultuuri- ja loomesektori ja -majanduse tähtsust ELi SKP jaoks, kuna selles sektoris on 7,8 miljonit töökohta ja see annab 4 % SKPst; kordab vajadust täpse kavandamise ja konkreetsete rahastamiskavade järele, et tagada kultuuri- ja loomesektoris ja -majanduses tegevuse järjepidevus ning prognoositavus selles valdkonnas tegutsevatele inimestele;

6.  tunneb heameelt, et otsese tegevuskavana loodi taasteabi REACT‑EU, mille eesmärk on anda täiendavat toetust paljukannatanud piirkondadele ja majandussektoritele; tunneb heameelt, et kultuur on tunnistatud oluliseks ja kannatanud sektoriks; on siiski mures selle pärast, et ei võetud meetmeid tagamaks, et kultuuri- ja loomesektor ja -majandus saaksid sellest algatusest kasu; nõuab tungivalt, et liikmesriigid käsitleksid kultuuri- ja loomesektorit ja -majandust ELi majanduse elavdamise kava raames strateegilise sektori ja prioriteedina ning määraksid kindlaks konkreetse eelarve kiirete ja konkreetsete meetmetega, mis on suunatud kultuurivaldkonna osalejate turgutamisele ja millest peaksid kasu saama kõik sidusrühmad, sealhulgas vabakutselised kunstiinimesed, ning mis oleks suunatud mitte ainult nende majanduslikule turgutamisele, vaid ka kultuuri- ja loomesektoris ja -majanduses töötavate inimeste töötingimuste parandamisele;

7.  kritiseerib asjaolu, et programm „Loov Euroopa“ ei saanud taasterahastust „NextGenerationEU“ lisavahendeid, ning nõuab, et programmi „Loov Euroopa“ üldeelarvet suurendataks 2,8 miljardi euroni;

8.  palub liikmesriikidel tagada, et kultuuri- ja loomemajanduses tegutsejatele riigi poolt tavaolukorras kohaldatavad sotsiaalsed, maksualased ja majanduslikud eritingimused jääksid jõusse nii kriisi ajal kui ka pärast seda; kutsub liikmesriike üles võtma kultuuri- ja loomesektoris ja -majanduses tegutsevaid VKEsid arvesse oma sihtotstarbelistes VKEde taastekavades, mida on juba rakendama asutud; palub liikmesriikidel kaaluda uute tervishoiu- ja ohutusmeetmete rakendamisel kultuuriasutustele ja -üritustele rahalise toetuse võimaldamist;

9.  nõuab suuremat koordineerimist, et teha kindlaks parimad tavad ja konkreetsed lahendused, mis võivad toetada kultuuri- ja loomesektorit ja -majandust praeguses olukorras ja ka tulevastel puhkudel; tunneb heameelt sektori kampaaniate #saveEUculture ja #double4culture üle ning komisjoni jõupingutuste üle edendada kultuuri- ja loomesektorit ja -majandust kampaania #CreativeEuropeAtHome kaudu;

10.  märgib murega, et ebatüüpilistes tööhõivevormides loovisikutel ei olnud sotsiaalsetele turvavõrgustikele sageli ligipääsu; kutsub liikmesriike üles tagama sotsiaalhüvitiste kättesaadavuse kõigile loovisikutele, sealhulgas ka ebatüüpilistes tööhõivevormides töötajatele;

11.  kutsub komisjoni üles kehtestama ELi tasandil kultuuri- ja loomesektori ja -majanduse töötingimuste Euroopa raamistiku, mis kajastaks sektori eripärasid ning kehtestaks suunised ja põhimõtted, et parandada töötingimusi, pöörates erilist tähelepanu piiriülesele tööhõivele;

12.  märgib, et reisipiirangud takistavad jätkuvalt kultuurikoostööd Euroopas ning on tõsiselt mõjutanud rahvusvahelist liikuvust ja ringreise, mis on kultuurivaldkonnas osalejate oluline tuluallikas; märgib, et rahvusvahelise koostöö, ringreiside ja kaastootmise rahastamist on sageli kärbitud ja suunatud ümber pandeemiaga seotud raskete olude jaoks ette nähtud vahenditesse; on mures nende meetmete kahjuliku mõju pärast Euroopa kultuurikoostööle; kutsub liikmesriike üles vähendama põhjendamatuid Schengeni piiranguid ning kutsub komisjoni üles töötama liikmesriikide jaoks välja suunised turvalisteks piiriülesteks ringreisideks, elavesituses kultuuriüritusteks ja kultuuritegevuseks;

13.  kutsub komisjoni üles toetama kunstiinimeste liikuvust, et nad saaksid vahetada tavasid ja tehnikaid, ning edendama märkimisväärselt nende integreerimist tööturule; toetab kindlalt sellega kaasnevat kunstipädevuse vastastikust tunnustamist;

14.  väljendab rahulolu, et loodud on eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA), mille eesmärk on toetada liikmesriikides rakendatud lühendatud tööaja meetmeid, eelkõige neid, mis on seotud VKEde ja füüsilisest isikust ettevõtjatega; on seisukohal, et see rahastu, mis hõlmab võimalikult paljusid kultuurivaldkonnas osalejaid, sealhulgas vabakutselisi autoreid, esitajaid, artiste ja teisi loovisikuid, võib võimaldada kultuuri- ja loomevaldkonnas osalejatel jääda oma tegevusvaldkonna juurde, kompenseerides samal ajal nende saamata jäänud tulu ja tagades, et oskused ei lähe kaduma; kutsub sellega seoses liikmesriike üles nägema ette piisavad tagatised, et TERA saaks kiiresti kasutusele võtta ja oleks kättesaadav kõigile juriidilistele isikutele, sealhulgas kultuuri- ja loomesektori ja -majanduse mitteformaalsetele ettevõtjatele;

15.  on seisukohal, et praegust pandeemiat ja selle mõju majandusele ei tohiks kasutada argumendina kultuurile tehtavate riiklike või Euroopa avaliku sektori kulutuste edasiseks vähendamiseks; rõhutab, et programmil „Loov Euroopa“ ja selle alaharudel MEDIA, Kultuur ja sektoriülestel tegevussuundadel on Euroopa rahalistele vahenditele juurdepääsu kaudu otsustav roll Euroopa koostöö ja sektori piisava stabiilsuse tagamisel, kuna projektide raames on võimalik arendada pikaajalisi partnerlusi; palub komisjonil võtta kultuuri- ja loomesektorit ja -majandust arvesse kogu mitmeaastase finantsraamistiku ulatuses; tuletab sellega seoses meelde, et Euroopa Parlament on pidanud vajalikuks järgmises mitmeaastases finantsraamistikus programmile „Loov Euroopa“ eraldatud eelarve kahekordistamist, ning on endiselt kindlalt seisukohal, et kultuuri- ja loomesektorit ja -majandust ning nende töötajaid tuleb toetada; peab äärmiselt tähtsaks, et programmid tehtaks valmis ja võetaks vastu võimalikult kiiresti, et tagada sujuv üleminek eelmistelt programmidelt; rõhutab, et kui uus rahastamisperiood algab hiljem, peab komisjon tagama ülemineku, mis ei jätaks praeguse ja uue programmi „Loov Euroopa“ vahele lünka;

16.  palub komisjonil kindlaks määrata ja selgelt teatavaks teha mitmesugused segarahastusallikad, millest kultuuri- ja loomesektoril ja -majandusel võiks kasu olla; rõhutab, et Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi tulevasel kultuuri- ja loomemajandusele pühendunud teadmis- ja innovaatikakogukonnal peaks sellega seoses olema juhtroll; kutsub komisjoni üles laiendama programmi „Euroopa horisont“ rahastamist nendele kultuuri- ja loomesektoris osalejatele, kes tegelevad kultuurialase eksperimenteerimise ja innovatsiooni ning kunstiuuringutega; kordab vajadust suurendada Euroopa tasandil sünergiat ning edendada samal ajal uusi innovaatilisi ja digitaalseid lahendusi, mis võivad aidata sektorit praegusel ajal ja ka hiljem;

17.  tunnistab digiteerimise tähtsust kultuuri- ja loometeoste loomisel, tootmisel, levitamisel ja kättesaadavusel ning kutsub komisjoni üles leidma Euroopa kultuuriteoste digiteerimise rahastamiseks lisavõimalusi ning hõlbustama VKEde ja organisatsioonide juurdepääsu digioskustele ja -taristule;

18.  märgib, et enamik seni kavandatud toetusmeetmetest on olnud võlapõhised ning et selline võimalus ei ole kultuuriökosüsteemide kõigi sidusrühmade jaoks kestlik; nõuab kultuuri- ja loomesektorile ja -majandusele märkimisväärset ja ennekõike toetustel põhinevat abi, et tagada kohalike kogukondade elatusvahendid;

19.  tunneb heameelt kultuuri- ja loomesektori tagatisvahendi uute toetusmeetmete üle, mille eesmärk on parandada kultuuri- ja loomesektori ja -majanduse VKEde juurdepääsu taskukohasele võlapõhisele rahastamisele; rõhutab, et see tuleb teha laiemalt kättesaadavaks, et see hõlmaks kõiki liikmesriike, piirkondi ja igas suuruses VKEsid; nõuab tagatisvahendi jõulist rakendamist programmi „InvestEU“ raames, et pakkuda kultuuri- ja loomesektorile ja -majandusele suuremat paindlikkust;

20.  kutsub komisjoni üles tagama, et kultuuri- ja loomevaldkonna VKEd saaksid tagatisvahendi tulevaste vahendite kaudu programmi „InvestEU“ (2021–2027) raames kasutada suuremat toetust võlapõhise rahastamise vormis;

21.  peab kahetsusväärseks, et valitsusväliste organisatsioonide ja väiksemate organisatsioonide juurdepääs rahalistele vahenditele ei ole paranenud; palub seetõttu liikmesriikidel ja komisjonil oma praegused garantiikriteeriumid ja -poliitika läbi vaadata, eriti nende VKEde puhul, kelle riskiprofiil on kõrgem ja kellel on piiratud juurdepääs finantsturgudele või kellel see hoopis puudub ning kes loovad immateriaalset vara;

22.  palub komisjonil võtta meetmeid, et leevendada kriisi üha süvenevat mõju kultuuri- ja loomesektorile ja -majandusele ajal, mil festivalide ja kultuuriürituste ärajäämisel on katastroofilised finantstagajärjed, eelkõige muusika- ja etenduskunstisektorile ning vabakutselistele artistidele; on seisukohal, et tuleks luua etenduskunstidele keskenduvad Euroopa digitaalsed platvormid, et teha kättesaadavaks võimalikult palju Euroopa kultuurisisu ja loometöid; nõuab, et nende platvormide kujundamisel peetaks silmas artistide, loovisikute ja ettevõtete õiglast tasustamist; palub enda aktiivsemat kaasamist koos asjaosalistega lahenduste leidmisesse, et toetada tegevusi ning eelkõige artiste ja loovisikuid, keda suurte festivalide ja kultuuriürituste tühistamine mõjutab;

23.  kutsub komisjoni üles tegema kindlaks, kas riiklikud kultuuri rahastamismeetodid on kättesaadavad kõigile loovisikutele ning kas vahendite eraldamine on sõltumatu, tasuta ja õiglane; kutsub komisjoni üles töötama paremate kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete näitajate kallal, et tagada kultuuri- ja loomesektori ja -majanduse kohta usaldusväärne ja pidev andmevoog;

24.  tuletab liikmesriikidele meelde, et kultuuri- ja loomesektori ja -majanduse kriisijärgseks taastumiseks saab kasutada muid meetmeid, nagu kõigi kultuuriväärtuste ja -teenuste vähendatud käibemaksumäärad, immateriaalse vara parem hindamine või kultuuriloomingu maksusoodustused;

25.  märgib, et turism moodustab Euroopa Liidu SKPst 10,3 %, millest üle 40 % on seotud kultuuriväärtustega; on seisukohal, et turismi järkjärguline taastumine annab võimaluse aktiivselt edendada Euroopa kultuuri ja pärandit ning ühtlasi panna aluse kestlikule Euroopa turismile; nõuab sellega seoses, et võetaks kasutusele iga-aastane Euroopa kultuuri ja kultuuripärandi väärtustamise programm, mis peegeldaks Euroopa kultuurilist mitmekesisust; palub, et struktuurifondidest toetatavate projektidega hõlmataks võimalikult suures ulatuses kultuuri säilitamist ja kunstiloomingut; rõhutab ajaloo- ja kultuuriturismi olulist lisaväärtust; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma integreeritud poliitika, et toetada selle sektori taaselustamist;

26.  leiab, et tuleks kasutada võimalust toetada Euroopa kultuuriloomingut kogu maailmas, ergutades Euroopas loometegevust ja arendades Euroopa ringhäälinguvõrke; kutsub komisjoni üles tegema liikmesriikidega koostööd, et tagada asjaomaste õigusaktide, nagu uuesti sõnastatud audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv(6), digitaalsel ühtsel turul autoriõigust käsitlev direktiiv(7) ning satelliit- ja kaabellevi direktiiv(8), võimalikult sujuv ülevõtmine; rõhutab filmi- ja videotööstuse potentsiaali ning nõuab üleeuroopalist partnerlust, mille eesmärk on toetada Euroopa loovisikuid selles valdkonnas; rõhutab, et nende direktiivide ja tulevaste seadusandlike ettepanekute rakendamisel tuleb säilitada ja edendada kollektiivseid mehhanisme, et tagada individuaalsete loovisikute piisav kaitse;

27.  tunnistab meedia ökosüsteemi nõrgenenud seisundit ning kohaliku ja piirkondliku uudistemeedia ja väiksematel turgudel tegutsevate uudistekanalite halba olukorda; on seisukohal, et kuna vaba, sõltumatu ja piisavalt rahastatud meedia aitab samuti võidelda desinformatsiooni leviku ja tõhususe vastu, peaks komisjon esitama sellega seoses keskpikad ja pikaajalised strateegiad, sealhulgas konkreetsed algatused kohaliku ja piirkondliku meedia ning väikestel turgudel tegutseva meedia toetamiseks; on veendunud, et kaaluda tuleks reaalturuväärtuse põhimõttele tugineva uudistemeedia fondi loomist; toetab komisjoni tulevasi ettepanekuid digiteenuste õigusakti paketi kohta, eelkõige selle uusi ja läbivaadatud reegleid veebiplatvormide ja veebireklaami kohta; on seisukohal, et tähelepanu tuleks pöörata meediaomandi koondumisele, mis vähendab sageli uudiste pluralismi ja mitmekesisust ning võib avaldada negatiivset mõju ka teabeturule; toetab kavandatud meedia ja audiovisuaalvaldkonna tegevuskava ja selles seatud eesmärke suurendada konkurentsivõimet ja aidata kaasa sektori digiüleminekule;

28.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama ja edendama kunstilist väljendusvabadust, mis on hädavajalik demokraatia viljelemiseks ja ühiskonna stabiilseks taastumiseks enneolematust kriisist; rõhutab Euroopa rahaliste vahendite tähtsust kultuuri- ja meediavabaduse ning mitmekesisuse edendamisel ja säilitamisel; on seisukohal, et kultuuri- ja loomesektor ja -majandus on üks dünaamilisemaid majandussektoreid ning peaks edendama soolist võrdõiguslikkust ning toimima kestliku arengu ja õiglase ülemineku tugeva katalüsaatorina;

29.  rõhutab kultuurilise mitmekesisuse potentsiaali Euroopa kultuuri- ja loomesektori ja -majanduse ülemaailmses teavitustegevuses ning nõuab tasakaalustatud lähenemisviisi, mis hõlmaks paljusid eri piirkondadest ja eri suurusega osalejaid; nõuab sellega seoses, et komisjon hindaks nõuetekohaselt olemasolevaid programme ja ELi meetmeid, nagu Euroopa kultuuripärandi märgis, ning et see hõlmaks rahalise külje hindamist, et võimaldada paremat teabevahetust pärandi ja kultuuriradade kohta, et inimestel oleks võimalik ELi meetmetest paremini aru saada; kutsub lisaks komisjoni üles esitama Euroopa kultuurile suunatud ambitsioonikad ja kaasavad kommunikatsiooni- ja edendamispoliitika meetmed, et Euroopa kultuurisisul, -üritustel ja -asutustel oleks tõeliselt euroopalik ja ülemaailmne haare;

30.  on seisukohal, et meetmetega, mida liikmesriigid ja komisjon võtavad Euroopa kultuuri- ja loomemajanduses tegutsejate abistamiseks, tuleks toetada osalejaid ja algatusi, mis esindavad Euroopa kultuurilist ja keelelist mitmekesisust, sealhulgas vähemuskeeli ja väikseid keeli;

31.  kutsub komisjoni üles tegema koostööd Euroopa kultuuripealinnadega, et leida praktilisi lahendusi ja aidata neil nii palju kui võimalik piirata pandeemia põhjustatud häireid, eelkõige 2020. ja 2021. aastal tiitlit kandvate linnadega, pidades selleks põhjalikku dialoogi korraldajatega; rõhutab, kui oluline on teha neile kättesaadavaks rohkem toetusmehhanisme ja rahastamislahendusi; kordab asjaolu, et praeguse olukorra tõttu on Euroopa kultuuripealinnade ajakavas tehtud muudatusi, ning kutsub poliitikakujundajaid üles hindama järgmistele korraldavatele linnadele ettenähtud perioodi pikendamise võimalust;

32.  kutsub üles tegema suuremaid jõupingutusi, et kasutada ära Euroopa kultuuripärandiaasta hoogu, eesmärgiga muuta see püsivaks poliitiliseks pärandiks; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks kultuuripärandi suhtes integreerituma hoiaku, käsitledes materiaalset, immateriaalset, loodus- ja digitaalset pärandit omavahel seotud ja lahutamatu tervikuna; rõhutab vajadust luua alaline platvorm, mille keskmes oleks organiseeritud kodanikuühiskond, et teha ELi tasandil kultuuripärandipoliitika valdkonnas koostööd ja koordineerida sellealast tegevust; nõuab ka digitaalse kultuuripärandi terviklikku raamistikku, keskendudes eelkõige olemasoleva pärandi digiteerimisele ja digiteeritud kultuurimaterjali laialdasele kättesaadavusele; märgib sellega seoses koostalitlusvõime ja standardite tähtsust; nõuab komisjoni 27. oktoobri 2011. aasta soovituse (kultuurimaterjali digiteerimise, sellele sidusjuurdepääsu tagamise ja selle digitaalse säilitamise kohta)(9) põhjalikku läbivaatamist;

33.  rõhutab, et liikumispiirangute ajal jäid paljud kultuuripärandi paigad järelevalveta ja nõuetekohaselt hooldamata, mis tekitas neile kahju, ning et need paigad on juba isegi kaitsetud keskkonnaseisundi halvenemise, loodusõnnetuste ja kliimamuutuste, samuti ebaseaduslike väljakaevamiste ja ebaseadusliku kaubitsemise tõttu; rõhutab vajadust kaitsta kultuuripärandi sektoris tööhõivet, toetada restauraatoreid ja pärandieksperte ning anda neile Euroopa pärandisse kuuluvate paikade kaitsmiseks vajalikud vahendid;

34.  on seisukohal, et kodanikega peetav dialoog peab sisaldama kultuurimõõdet, eelkõige eelseisval Euroopa tulevikku käsitleval konverentsil;

35.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT C 238, 6.7.2018, lk 28.
(2) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0054.
(3) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0169.
(4) ELT L 347, 20.12.2013, lk 221.
(5) https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Culture_statistics_-_cultural_employment#Self-employment
(6) ELT L 303, 28.11.2018, lk 69.
(7) ELT L 130, 17.5.2019, lk 92.
(8) EÜT L 248, 6.10.1993, lk 15.
(9) ELT L 283, 29.10.2011, lk 39.

Viimane päevakajastamine: 12. jaanuar 2021Õigusteave - Privaatsuspoliitika