Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2020/2780(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

RC-B9-0257/2020

Arutelud :

PV 15/09/2020 - 11
CRE 15/09/2020 - 11

Hääletused :

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2020)0240

Vastuvõetud tekstid
PDF 150kWORD 49k
Neljapäev, 17. september 2020 - Brüssel Ajutine väljaanne
COVID-19 ning ELi tervisehinnangute ja riskide liigitamise koordineerimine ja selle tagajärjed Schengenile ja ühtsele turule
P9_TA-PROV(2020)0240RC-B9-0257/2020

Euroopa Parlamendi 17. septembri 2020. aasta resolutsioon ELi tervisehinnangute ja riskide liigitamise koordineerimise kohta COVID‑19 kontekstis ning pandeemia tagajärgede kohta Schengeni alale ja ühtsele turule (2020/2780(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 3,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 168 ning artikleid 4, 6, 9, 21, 67, 114, 153, 169 ja 191,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 35 ja 45,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrust (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad)(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil (vaba liikumise direktiiv)(2), ja selles sätestatud mittediskrimineerimise põhimõtet,

–  võttes arvesse komisjoni suuniseid tervise kaitseks ning kaupade ja esmatähtsate teenuste kättesaadavuse tagamiseks ette nähtud piirihaldusmeetmete kohta(3) ning töötajate vaba liikumise õiguse kasutamise kohta COVID‑19 puhangu ajal(4),

–  võttes arvesse oma 17. aprilli 2020. aasta resolutsiooni ELi kooskõlastatud meetmete kohta võitluses COVID‑19 pandeemia ja selle tagajärgede vastu(5),

–  võttes arvesse komisjoni 13. mai 2020. aasta teatist „Etapiviisiline ja kooskõlastatud tegevus liikumisvabaduse taastamiseks ja sisepiiridel tehtava kontrolli kaotamiseks – COVID‑19“(6),

–  võttes arvesse komisjoni 11. juuni 2020. aasta teatist „Kolmas hinnang mittehädavajaliku ELi reisimise ajutise piirangu kohaldamisele“ (COM(2020)0399),

–  võttes arvesse oma 19. juuni 2020. aasta resolutsiooni olukorra kohta Schengeni alal pärast COVID‑19 puhangut(7),

–  võttes arvesse oma 10. juuli 2020. aasta resolutsiooni ELi rahvatervise strateegia kohta pärast COVID‑19 kriisi(8),

–  võttes arvesse komisjoni 15. juuli 2020. aasta teatist „Lähituleviku tegevuskava, et tagada ELi tervishoiusüsteemi valmisolek COVID‑19 puhanguteks“ (COM(2020)0318),

–  võttes arvesse komisjoni 4. septembri 2020. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu soovitus, mis käsitleb koordineeritud lähenemisviisi vaba liikumise piiramisele COVID‑19 pandeemiale reageerimisel (COM(2020)0499),

–  võttes arvesse Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) viimast aruannet nakkushaiguste ohtude kohta ning samuti COVID‑19 kohta esitatud rahvatervisealaseid suuniseid ja aruandlusprotokolle,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrust (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91,(9)

–  võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et COVID‑19 pandeemia on muutunud riskijuhtimise mõttes akuutsest probleemist krooniliseks probleemiks; arvestades, et viirus jääb tõenäoliselt aktiivseks, kuni on leitud tõhus ja ohutu vaktsiin ning kuni seda on tarnitud piisavalt suures koguses, et anda suurele osale maailma elanikkonnast viiruse vastu kaitse; arvestades, et see tähendab, et peame keeruliste asjaoludega toime tulema veel vähemalt mitmel eelseisval kuul;

B.  arvestades, et COVID‑19 esinemissagedus ning selle leviku intensiivsus ja kestus on eri liikmesriikides ja isegi sama liikmesriigi eri piirkondades väga erinev;

C.  arvestades, et mitu vaktsiini on juba kliiniliste katsete hilises etapis, kuid seni pole ükski vaktsiin ELi müügiluba saanud;

D.  arvestades, et tavaline gripihooaeg suurendab tõenäoliselt nende inimeste arvu, kellel on kergekujulised sümptomid ja keda tuleb testida;

E.  arvestades, et teatavate liikmesriikide testimisvõimekus ei ole endiselt piisav; arvestades, et inimesed peavad mõnikord COVID‑19 testi tulemusi päevi ootama; arvestades, et see mõjutab tõsiselt nende töö- ja reisimisvõimalusi;

F.  arvestades, et teatavad liikmesriigid ei tunnusta teises liikmesriigis tehtud COVID‑19 testide tulemusi; arvestades, et selline umbusaldus muudab inimeste elu tarbetult keeruliseks;

G.  arvestades, et eri liikmesriikides kogutakse COVID‑19 kohta andmeid erinevate põhimõtete alusel ning seetõttu on andmeid raske võrrelda;

H.  arvestades, et nakatunute arvu puudutavate andmete kogumise ja hindamise meetodeid ei ole endiselt ühtlustatud, samuti ei ole ühtlustatud COVID‑19 semaforidega seotud meetodeid; arvestades, et sellise kooskõlastamatuse tõttu tõlgendatakse nakatumiste andmeid liikmesriikides sageli erinevalt, mille tagajärjel võidakse teiste liikmesriikide kodanikke põhjendamatult diskrimineerida;

I.  arvestades, et ELi senine reaktsioon COVID‑19 pandeemiale on olnud koordineerimata – oma rahvatervise alaseid meetmeid ei ole kooskõlastanud ei liikmesriigid ega ka ELi institutsioonid, mistõttu on inimeste liikumist nii riigisiseselt kui ka piiriüleselt piiratud;

J.  arvestades, et viimasel ajal on uute COVID‑19 juhtumite arv kogu ELis kasvanud, mistõttu on liikmesriigid jälle kehtestanud teistest ELi riikidest tulevatele inimestele erinevaid ja koordineerimata liikumispiiranguid ning mõnel juhul on riigid oma piirid sulgenud; arvestades, et iga liikmesriik on kehtestanud omal äranägemisel meetmed, mida ei ole ELi tasandil kooskõlastatud, ning need võivad hõlmata kohustuslikku või soovitatavat karantiini (karantiiniperioodid on liikmesriigiti erinevad), riiki saabujatelt negatiivsete PCR-testi tulemuste nõudmist (eri riikides kehtivad testi tegemise ajale eri tingimused), reisijate asukohateabe riiklike vormide täitmist, riskipiirkondade määratlemist eri kriteeriumide alusel ning erinevaid nõudeid maskide kasutamise kohta;

K.  arvestades, et paljud eurooplased peavad suutma täita nii oma päritolu- ja elukohariigi kui ka reisi sihtkohariigi kehtestatud erinevaid reegleid; arvestades, et puudulik koordineerimine põhjustas suvel riigipiiridel ning lennu- ja rongijaamades korratuid kontrolle ja meetmeid;

L.  arvestades, et lisaks tohutule mõjule tervishoiusektoris on COVID‑19 paljudel juhtudel märkimisväärselt kahjustanud ka põhiõiguste olukorda, majandust, teadust, ühiskonda, turismi ja kultuurivahetusi;

M.  arvestades, et tervishoiuteenuste osutamine kuulub eelkõige liikmesriikide pädevusse, kuid rahvatervis on liikmesriikide ja liidu jagatud pädevus;

N.  arvestades, et Euroopa Liit saab rahvatervise poliitikat aluslepingute praeguste parameetrite raames ka paremini ellu viia; arvestades, et aluslepingute rahvatervist käsitlevaid sätteid ei ole veel kaugeltki täielikult ära kasutatud, pidades silmas kohustusi, mida nende alusel saaks võtta; arvestades, et seda silmas pidades tasub korrata Euroopa Parlamendi 10. juuli 2020. aasta resolutsioonis esitatud nõudmist luua Euroopa terviseliit;

O.  arvestades, et piiriülesed ohud saab likvideerida ainult üheskoos ning seetõttu peab liit juhinduma koostööst, solidaarsusest ja ühtsest Euroopa lähenemisviisist;

P.  arvestades, et alates sellest ajast, kui COVID‑19 ELis laiemalt levima hakkas, on parlament pidevalt palunud, et komisjon ja liikmesriigid kehtestaksid inimeste, kaupade ja teenuste vabale liikumisele ühtsel turul ühtsed meetmed; arvestades, et inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumine on siseturu nõuetekohase toimimise aluseks oleva nelja põhivabaduse kolm põhisammast;

Q.  arvestades, et liikmesriikide meetmed, nagu piirikontrolli taastamine liidu sisepiiridel, mõjutavad liidu õigusaktides sätestatud õigusi ja vabadusi; arvestades, et liikmesriikide ja liidu meetmed peaksid olema alati põhiõigustega kooskõlas; arvestades, et meetmed peaksid olema ka vajalikud, proportsionaalsed, ajutised ning piiratud ulatusega;

R.  arvestades, et liikmesriikidel ei ole solidaarsuse küsimuses valikuõigust, sest see on aluslepingust tulenev kohustus ja Euroopa üks põhiväärtusi;

S.  arvestades, et inimeste liikumisvabaduse koordineerimata piiramine killustab ELis tugevalt siseturgu;

T.  arvestades, et komisjon on püüdnud koordineerimist juba mitmeti parandada, näiteks on vastu võetud suuniseid, teatisi ja ametlikke pöördumisi ning ettepanek võtta vastu nõukogu soovitus, mis käsitleb koordineeritud lähenemisviisi vaba liikumise piiramisele COVID‑19 pandeemiale reageerimisel;

U.  arvestades, et nõukogu peaks seda soovitust toetama ning nägema ette vajalikud meetmed, mille abil tagada, et liikmesriigid kooskõlastavad viiruse leviku peatamiseks või piiramiseks kasutatavaid otsuseid ja lahendusi;

V.  arvestades, et täielikult toimiva Schengeni ala taastamine on äärmiselt oluline, et kaitsta liikumisvabadust ja toimivat siseturgu, mis on Euroopa integratsiooni kaks peamist saavutust, ning ühtlasi on Schengeni ala toimimine peamine eeldus ELi majanduse taastamiseks COVID‑19 pandeemia järgsel ajal;

W.  arvestades, et kooskõlastamata reisipiirangute tõttu on paljud lennud tühistatud ja inimesed ei ole selle eest endiselt raha tagasi saanud;

X.  arvestades, et Euroopa Parlament on kaasseadusandja ja ainus ELi kodanike poolt otse valitud institutsioon, mistõttu tuleb ta kaasata ühe põhiosalejana kindlalt kõikidesse aruteludesse, mis puudutavad käimasoleva tervishoiukriisi lahendamiseks võetavaid ELi tasandil koordineeritud meetmeid;

Y.  arvestades, et tundub, et liikmesriigid ei ole kriisi jooksul saadud kogemustest õppust võtnud; arvestades, et ühist Euroopa tervishoiupoliitikat ei ole olemas, vaid iga liikmesriik järgib selles valdkonnas oma joont;

Z.  arvestades, et EL peab mõtlema tulevikule, et tulla toime COVID‑19 pandeemia võimaliku jätkumise ja/või teiste sarnaste kriisidega;

1.  peab murettekitavaks COVID‑19 puhangu mõju ja pikaajalisi tagajärgi kogu maailma inimeste heaolule, eriti mis puudutab kõige vähem kaitstud rühmi ja kaitsetus olukorras olevaid isikuid, näiteks eakaid ja juba niigi haigeid;

2.  peab murettekitavaks, et mitmes liikmesriigis on COVID‑19 juhtumite arv alates juunist kasvanud, ning toonitab veendunult, et pandeemiavastase võitluse tõhustamiseks peavad tervishoiumeetmed olema ühised ja kooskõlastatud;

3.  juhib tähelepanu sellele, kui oluline on veenda kodanikke eri liikmesriikides võetavate meetmete järjepidevuses, sest see paneb kodanikke nendest meetmetest kinni pidama;

4.  tuletab meelde, et liidu kodanike liikumisvabadus on ELi aluslepingutes ja ELi põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigus;

5.  rõhutab, et seda õigust võib piirata ainult konkreetsetel ja piiratud juhtudel, st avalikes huvides ning avaliku korra ja julgeoleku kaitseks; toonitab, et piirangud peavad olema kooskõlas Schengeni piirieeskirjade ja ELi õiguse üldprintsiipidega, eriti proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetega;

6.  juhib tähelepanu sellele, et piirikontrolli taastamine sisepiiridel peaks olema viimane abinõu, ning tuletab meelde, et liikmesriigid peaksid veenduma, et sama eesmärki ei ole võimalik saavutada teiste sama sobivate või isegi paremate meetmetega; nõuab tungivalt, et liikmesriigid tunnistaksid, et minimaalsete tervisekontrollide ja/või proportsionaalsete politseikontrollide kasutamine on parem kui sisepiiridel kontrolli kehtestamine, ning nõuab, et liikmesriigid võtaksid ainult rangelt vajalikke, kooskõlastatud ja proportsionaalseid meetmeid;

7.  on seisukohal, et ELi sisepiiride lahtihoidmine ning kaupadel ja teenustel ELis ja Euroopa Majanduspiirkonnas liikuda võimaldamine on väga tähtis, sest sisepiiride sulgemine kahjustaks siseturgu; juhib tähelepanu asjaolule, et meetmete ühine kehtestamine on oluline ka liikmesriikidevahelise usalduse taastamiseks, mis on hädavajalik kaupade ja teenuste vaba liikumise jätkumiseks ühtsel turul;

8.  kutsub komisjoni ja liikmesriike selles kontekstis taas üles tegema pühendunult ja struktureeritult tõhusat koostööd, et vajalikud ühised meetmed kindlaks teha ja ennetavalt tegutseda;

9.  juhib tähelepanu Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) teadetele, et liikmesriigid koguvad andmeid ja esitavad teavet endiselt erineval viisil; peab kahetsusväärseks, et puuduliku koordineerimise tõttu ei saa viiruse levikust Euroopas korraga selget ja täielikku pilti;

10.  rõhutab, et Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse töö on hindamatu väärtusega ja keskusele tuleks viivitamatult eraldada lisaressursse, sealhulgas suurendada keskuse alalist personali, et keskus saaks jätkata tööd COVID‑19‑ga, jätkates samal ajal ja alustades uuesti ka muude haiguste vallas tehtavat tööd; palub, et komisjon teeks ettepaneku Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse volituste muutmiseks, mis suurendaks märkimisväärselt keskuse pikema perioodi eelarvet, personali ja pädevusi, et see suudaks igal ajal, sealhulgas epideemiate korral, pakkuda esmaklassilist rahvatervise kaitset;

11.  märgib, et iga liikmesriik on järginud omaenda teadusnõukogu soovitusi ning kooskõlastanud oma tegevust teiste liikmesriikide või komisjoniga vaid piiratud ulatuses;

12.  on seisukohal, et ECDC peaks suutma viiruse leviku ohtu piisavalt ja tulemuslikult hinnata ning avaldada kord nädalas ajakohastatud riskikaardi, mis põhineb ühisel värvikoodil, mis määratakse kindlaks liikmesriikide kogutud ja esitatud teabe alusel;

13.  toetab värvikoodi, mille komisjon pakkus välja oma hiljutises nõukogu soovituse ettepanekus; on arvamusel, et välja pakutud liigitamine (roheline, oranž, punane, hall) lihtsustab ELi sees liikumist ja annab kodanikele läbipaistvamat teavet;

14.  nõuab seetõttu tungivalt, et nõukogu võtaks kiiresti vastu komisjoni ettepaneku võtta vastu nõukogu soovitus, mis käsitleb koordineeritud lähenemisviisi vaba liikumise piiramisele COVID‑19 pandeemiale reageerimisel, ja rakendaks seda; rõhutab, et selline ühine raamistik on siseturul häirete vältimiseks hädavajalik, kuna sellega kehtestataks eelkõige selged normid olulistel põhjustel reisijatele, nagu transporditöötajad, piiriüleste teenuste, nagu tervishoiuteenuste ja eakate hoolduse teenuse osutajad ning hooajatöötajad;

15.  rõhutab, et ECDC vastu võetud ühised meetodid ja kriteeriumid ning koostatud kaardid peaksid hõlbustama liikmesriikide endi otsustusprotsesside suhtes koordineeritud lähenemisviisi kasutamist ning tagama, et kõik liikmesriikide tehtavad otsused on järjepidevad ja hästi koordineeritud;

16.  tunnistab kumulatiivsete esmahaigestumuskordajate ja positiivsete testitulemuste osakaalu tähtsust viiruse leviku hindamisel, kuid leiab, et arvestada tuleks ka muid kriteeriume, nagu haiglaravil olevate patsientide osakaal ja intensiivraviosakondade täituvus;

17.  palub, et komisjon edendaks ühist metoodikat terviseandmete kogumisel ning surmajuhtumite loendamisel ja nendest teatamisel;

18.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid hakkaksid positiivsete COVID‑19 juhtumite ning COVID‑19‑st tingitud surmade ja nakkusest paranemise kirjeldamiseks kasutama samu määratlusi;

19.  rõhutab, et ühtsed määratlused, tervisekriteeriumid ja metoodikad võimaldavad liikmesriikidel ja komisjonil viia ELi tasandil läbi epidemioloogilise riski ühise analüüsi;

20.  pooldab kindlalt komisjoni soovitatud piirkondlikku lähenemist; on seisukohal, et ECDC peaks riske kaardistama piirkondlikul, mitte ainult riiklikul tasandil; palub seetõttu, et liikmesriigid edastaksid ECDC‑le piirkondlike ametiasutuste kogutud andmed;

21.  tuletab meelde, et ECDC on soovitanud liikmesriikidel järgida viiruse leviku vältimiseks minimaalseid põhimeetmeid, nagu hügieenimeetmed, füüsilise distantsi hoidmine ja kogunemiste piiramine, teatavates olukordades näomaskide kasutamine, kaugtöövõimalused, ulatuslik testimine, nakatunute isoleerimine, lähikontaktsete karantiin ja vähekaitstud elanikkonnarühmade kaitsmine;

22.  palub, et liikmesriigid järgiksid ECDC ülaltoodud soovitusi ja sõnastaksid ühise tervishoiumeetmete raamistiku, mida viiruse leviku piirkondade ametiasutused saaksid kasutada pandeemia leviku peatamiseks;

23.  tunnistab, et ametiasutused peaksid kaaluma ja jagama lisameetmeid, kui haigusesse nakatumine suureneb, sealhulgas inimeste liikumise piiramine, kontaktide arvu vähendamine inimese kohta, massikogunemiste keelamine, pöörates erilist tähelepanu kõrge riskiga piirkondadele;

24.  on seisukohal, et selline raamistik suurendaks vastastikust usaldust liikmesriikide vahel ja ka mõjutatud piirkondade vahel ning hoiaks ära vastureaktsioonina piiravate meetmete võtmise;

25.  juhib tähelepanu sellele, et piiride sulgemine mõjutab negatiivselt piiriüleste alade majandust ja sealsete elanike igapäevaelu ning mitu liikmesriiki on näinud nende piirkondade jaoks ette kohandatud reeglid või erandid; palub liikmesriikidel seepärast pöörata erilist tähelepanu piiriüleste alade (kus on levinud piiriülene pendelränne) eripärale ning rõhutada vajadust teha sellistes piirkondades kohalikul ja piirkondlikul tasandil koostööd, luua ühiselt tervishoiumehhanismid reaalajas koordineerimiseks ja teabevahetuseks ning võtta hädavajalike töötajate jaoks kasutusele nn rohelised koridorid;

26.  nõuab, et kõigis liikmesriikides võetaks kasutusele ja rakendataks ühist testimisstrateegiat, mille raames tunnustataks testitulemusi vastastikku kõigis liikmesriikides ja nähtaks ette piisav testimisvõimekus tagamaks, et kõiki testimist vajavaid inimesi testitaks ilma ebaproportsionaalselt pika ooteajata; on seisukohal, et reisimisega seotud testimine tuleks vajaduse korral viia eelistatult läbi päritoluriigis; on lisaks seisukohal, et liikmesriigid ja komisjon peaksid selle protsessi kuritarvitamise eest kaitsmiseks koostama loetelu asutustest, kellel on lubatud väljastada selleks testisertifikaat;

27.  palub komisjonil ja ECDC‑l hinnata võimalust kasutada usaldusväärseid, kuid odavaid 15 minuti jooksul tulemusi andvaid teste;

28.  tuletab meelde, et enamik liikmesriike on töötanud välja COVID‑19 jälgimisrakendused, mis kasutavad sama detsentraliseeritud arhitektuuri; ootab, et oktoobriks saavutataks nende rakenduste koostalitlusvõime ELi tasandil, et oleks võimalik kogu ELi hõlmav COVID‑19 jälgimine; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid ergutaksid edasi inimesi neid rakendusi kasutama, tehes seda täielikus kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega;

29.  palub, et liikmesriigid ja komisjon – võttes arvesse ECDC arvamust – lepiksid kokku ühises karantiiniajas seoses hädavajaliku ja mittehädavajaliku reisimisega ELi piires ning hädavajaliku ja mittehädavajaliku reisimisega ELi kolmandatest riikidest;

30.  kutsub liikmesriike üles võtma vastu ühtse protokolli asümptomaatiliste patsientide jälgimiseks, meetmed COVID‑19 positiivse testitulemuse andnud patsientide isoleerimiseks ja nende patsientidega kokku puutunud isikute isoleerimiseks;

31.  peab tervitatavaks seda, et kodanikud kasutavad reisija asukoha vorme; on seisukohal, et töötlemise lihtsustamiseks tuleks eelistatult kasutada reisija asukoha teabe digitaalvormi ühtlustatud versiooni ja see tuleks teha kättesaadavaks ka analoogvormis, et see oleks juurdepääsetav kõigile eurooplastele: palub komisjonil töötada välja ühtlustatud reisija asukoha vorm, et luua usaldus kogu ELi hõlmava jälgimissüsteemi vastu;

32.  nõuab kindlalt, et kõik eraelu puutumatust ja andmekaitset piiravad meetmed peavad olema seaduslikud, elu ja rahvatervist ähvardava ohu kõrvaldamiseks mõjusad, rangelt proportsionaalsed ning neid tuleb kasutada üksnes rahvatervisega seotud eesmärkidel ja rangete tähtaegadega; rõhutab, et erakorralised algatused ei tohi viia kriisijärgse massilise järelevalveni, ning nõuab sellega seoses tagatisi;

33.  rõhutab, et reisija asukoha vorm ja selle kasutamine peavad olema täielikult kooskõlas andmekaitsenormidega, eelkõige terviklikkuse ja konfidentsiaalsuse põhimõttega; rõhutab, et salvestatud andmeid tuleks vastavalt eesmärgikohasuse põhimõttele kasutada ainult COVID‑19 kontaktsete isikute jälgimiseks ja mitte muul eesmärgil; nõuab tungivalt, et liikmesriigid ajakohastaksid vastavalt oma asjakohaseid õigusakte;

34.  kordab oma resolutsioonis ELi rahvatervise strateegia kohta pärast COVID‑19 kriisi esitatud üleskutset komisjonile, et ta teeks ettepaneku Euroopa tervisealase reageerimise mehhanismi (EHRM) loomiseks, et reageerida igat liiki tervisekriisidele, tugevdada tegevuse koordineerimist ELi tasandil ning jälgida ravimite ja meditsiiniseadmete strateegilise reservi loomist ja käivitamist ning tagada selle nõuetekohane toimimine; on seisukohal, et EHRMiga tuleks muuta COVID‑19 tervisekriisi ajal kehtestatud töömeetodid ametlikuks, tuginedes meetmetele, mis on ette nähtud piiriüleseid tervishoiuteenuseid käsitlevas direktiivis, piiriüleseid terviseohte käsitlevas otsuses(10) ja liidu elanikkonnakaitse mehhanismis;

35.  nõuab komisjoni juhitava COVID‑19 rakkerühma loomist EHRMi raames; on seisukohal, et selles rakkerühmas peaksid olema esindatud kõik liikmesriigid ja tuleks määrata kontaktisik nende riiklike juhtide seast; teeb ettepaneku, et selle rakkerühma peamine eesmärk peaks olema anda regulaarselt soovitusi, mida edastatakse nii Euroopa kui ka riikide tasandil; on seisukohal, et parlamendil peaks olema alalised volitused rakkerühma töö hindamiseks;

36.  tuletab meelde, et avalikkuse selge, õigeaegne ja terviklik teavitamine on hädavajalik, et piirata vaba liikumise piirangute mõju, tagada ennustatavus, õiguskindlus ja see, et kodanikud peavad piirangutest kinni;

37.  rõhutab selge, ligipääsetava ja arusaadava Euroopa tasandi, riiklike, piirkondlike ja kohalike nakatunute arvu, tervishoiusüsteeme, kehtestatud meetmeid ja reisipiiranguid puudutava teabe tähtsust; rõhutab, et see hädavajalik teave peab olema kättesaadav kõigis ametlikes keeltes ja rändetaustaga inimeste kaasamiseks ka keeltes, mida kasutab oluline osa elanikkonnast;

38.  rõhutab, et kogu teave tuleb muuta kergesti arusaadavaks tervele elanikkonnale, sealhulgas madala kirjaoskusega inimestele, kasutades avalikus teabes selgeid ühtlustatud värve ja arusaadavaid sümboleid, ning rõhutab, et teave tuleks avaldada ka analoogvormis sobivates kohtades, et hõlmata inimesed, kellel puudub interneti kasutamise võimalus või kellel on see võimalus piiratud;

39.  palub, et lennuettevõtjad maksasid reisijatele, kelle lennud on pandeemia tõttu tühistatud, tasutud summad esimesel võimalusel tagasi ja täidaksid määrusega (EÜ) nr 261/2004 neile pandud kohustused; palub komisjonil uurida pandeemia ajal aset leidnud reisijate õiguste rikkumisi;

40.  tuletab meelde, et mitmes elutähtsas sektoris, nagu toidusektor, farmaatsia- ja tervishoiusektor, ja nende tarneahelates on COVID‑19 pandeemia ajal esinenud ulatuslikke häireid;

41.  rõhutab vajadust tagada tõhus, vastupidav ja tulevikukindel siseturg, kus kodanikele vajalikke tooteid tarnitakse ja teenuseid osutatakse jätkuvalt kogu ELis ning need on kättesaadavad kõigile kodanikele;

42.  kutsub komisjoni üles viima koos liikmesriikidega läbi ELi liikmesriikide majanduste põhjaliku ja valdkondadevahelise analüüsi, et mõista COVID‑19 pandeemia mõju sügavust ning hinnata piiriüleste väärtusahelate häirete määra; peab seda oluliseks tõendibaasiks, mille põhjal komisjon saab esitada ajakohastatud soovitused ja määrata kindlaks peamised poliitikameetmed, mis aitavad tugevdada kollektiivset pikaajalist taastumist ühtsel turul, kus ei jäeta kedagi maha;

43.  kordab, et inimeste igapäevaelu seisukohast on hädavajalik, et esmatarbekaupu, sealhulgas toiduaineid, meditsiiniseadmeid ja kaitsevahendeid tarnitaks alati kogu ELis; palub komisjonil esitada ettepaneku elutähtsa taristu direktiivi täiendamise kohta, et tagada esmatarbekaupade ja oluliste teenuste pidev vaba liikumine siseturul ka kriiside ja pandeemiate ajal;

44.  on arvamusel, et sellega seoses tuleks töötada välja põhjalik strateegia, et tagada pidev kaupade vaba liikumine ja vältida ühepoolseid piiravaid meetmeid, võttes seejuures arvesse avaliku julgeoleku ja rahvatervise meetmeid, ning toetada majanduse elavdamist, et tugevdada siseturu vastupanuvõimet ja valmistuda uueks kriisiks;

45.  toetab kindlalt komisjoni üleskutset liikmesriikidele, et nad hoiduksid võtmast riiklikke meetmeid, millega keelustatakse isikukaitsevahendite või muude oluliste meditsiinivahendite või ravimite ELi-sisene eksport;

46.  rõhutab, kui oluline on, et liikmesriigid saaksid ühendada ressursse, sealhulgas tootmisvõimsusi, tagamaks, et suurenenud nõudlus isikukaitsevahendite, hingamisaparaatide ja muu meditsiinivarustuse, laborivarustuse ja desinfitseerimisvahendite järele rahuldatakse ELis, mis aitaks suurendada ka strateegilist rescEU varu;

47.  kutsub liikmesriike üles kasutama ära praegust avalike hangete õigusraamistikku, et kasutada võimalikult suurel määral olemasolevaid paindlikkussätteid hangete lihtsamaks, kiiremaks ja paindlikumaks muutmiseks, ning rõhutab ravimite, meditsiinivarustuse ja isikukaitsevahendite ühishangete tähtsust, et tagada nende kättesaadavus kõigis piirkondades, sealhulgas maapiirkondades ning äärealadel ja äärepoolseimates piirkondades;

48.  tuletab meelde, et COVID‑19 kriis on toonud esile tarbijakaitses esinevad puudused, mis on tingitud pettuste ja ohtlike toodete levikust, eelkõige internetis; rõhutab vajadust tegeleda nende puudustega ja tagada, et digitaalne ühtne turg muudetakse tulevase digiteenuste õigusaktiga kõigi jaoks õiglaseks ja turvaliseks, sundides veebiplatvorme võtma selliste toodete vastu asjakohaseid meetmeid;

49.  rõhutab, et tarbijad peavad olema hästi informeeritud oma õigustest ja võimalustest, mis neil kaupade või teenuste ostmisel on, eriti kriisi ajal; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid meetmeid usaldusväärse ja piisava teabe andmiseks viisil, mis on tarbijatele kogu liidus kergesti kättesaadav;

50.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles täielikult ja võimalikult kiiresti rakendama taasterahastu „NextGenerationEU“ meetmeid, muutes vajalikud siseriiklikud menetlused võimalikult lihtsaks ja bürokraatiavabaks, et tagada ELi majanduse tõhus taastumine kõige sügavama kriisiga tegelemisel, millega EL on viimasel ajal kokku puutunud; rõhutab, et COVID‑19 kriisi ei tohiks kasutada ettekäändena mitmesuguste toote- ja tööstusstandardite, sealhulgas kestlikkuse edendamiseks mõeldud standardite rakendamise edasilükkamiseks, nõrgendamiseks või tühistamiseks, vaid seda tuleks pigem kasutada võimalusena parandada ühtset turgu viisil, millega edendatakse kestlikku tootmist ja tarbimist;

51.  on seisukohal, et täielikult toimiva Schengeni ala kiire taastamine on äärmiselt oluline, ning kutsub liikmesriike üles koos Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoniga kiiresti arutama Schengeni taastamiskava, sealhulgas viise ja vahendeid võimalikult kiireks tagasipöördumiseks täielikult toimiva sisepiirikontrollita Schengeni ala juurde koos hädaolukorrakavadega, et vältida ajutise sisepiirikontrolli pooleldi alaliseks muutumist keskpikas perspektiivis;

52.  kutsub liikmesriike üles pingutama veelgi rohkem selle nimel, et viia lõpule Schengeni integratsioon kõigi ELi liikmesriikidega, ning nõuab kogu liidus koordineeritud ja ühtsete meetmete kehtestamist, et tagada kõigile liidu

53.  tuletab meelde, et kõikide mittehädavajalike reiside suhtes kolmandatest riikidest Schengeni alale on kehtestatud ajutised reisipiirangud; rõhutab, et kõik välispiiril riiki sisenemise keelamist käsitlevad otsused peavad olema kooskõlas Schengeni piirieeskirjade sätetega, sealhulgas eelkõige selle artiklis 4 sätestatud põhiõiguste austamisega;

54.  kutsub komisjoni ja riiklike ametiasutusi üles jälgima kriisi ajal ja pärast kriisi ennetavalt turgu, et ära hoida COVID‑19 olukorrast tulenev kahju tarbijatele ja aidata neil kasutada oma ELi õigusest tulenevaid õigusi;

55.  rõhutab, et igasugused piiravad meetmed, mida riikide ametiasutused kehtestavad COVID‑19 pandeemia tagajärjel, peaksid oma olemuselt olema piiratud kestusega, sest need on õigustatud üksnes pandeemiaga võitlemiseks; ootab, et komisjon jälgiks hoolikalt seda, et ajutised meetmed ei muutuks õigustamatuteks püsivateks tõketeks kaupade, teenuste ja isikute vabale liikumisele siseturul;

56.  kutsub komisjoni üles töötama välja vastupanuvõimelise Euroopa strateegiat, mis koosneks riskihindamise kaardist ja erinevatest võimalustest, kuidas käsitleda usaldusväärset juhtimist ja investeeringuid tervishoiusüsteemidesse ning pandeemiatele reageerimist ELi tasandil, sealhulgas vastupidavaid tarneahelaid ELis, seejuures tagades selliste oluliste toodete tootmise nagu ravimite koostisosad, farmaatsiatooted ja meditsiinivarustus;

57.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 77, 23.3.2016, lk 1.
(2) ELT L 158, 30.4. 2004, lk 77.
(3) ELT C 86 I, 16.3.2020, lk 1.
(4) ELT C 102 I, 30.3.2020, lk 12.
(5) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0054.
(6) ELT C 169, 15.5.2020, lk 30.
(7) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0175.
(8) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0205.
(9) ELT L 46, 17.2.2004, lk 1.
(10) ELT L 293, 5.11.2013, lk 1.

Viimane päevakajastamine: 18. september 2020Õigusteave - Privaatsuspoliitika