Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2019/2805(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B9-0243/2020

Esitatud tekstid :

B9-0243/2020

Arutelud :

PV 17/09/2020 - 8
CRE 17/09/2020 - 8

Hääletused :

PV 17/09/2020 - 12
PV 17/09/2020 - 16

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2020)0241

Vastuvõetud tekstid
PDF 141kWORD 47k
Neljapäev, 17. september 2020 - Brüssel
Rohelise linnataristu olulisus: rohelisemate linnade Euroopa aasta 2022
P9_TA(2020)0241B9-0243/2020

Euroopa Parlamendi 17. septembri 2020. aasta resolutsioon rohelisemate linnade Euroopa aasta 2022 kohta (2019/2805(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta(1),

–  võttes arvesse nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta direktiivi 2007/60/EÜ üleujutusriski hindamise ja maandamise kohta(3),

–  võttes arvesse oma 12. detsembri 2013. aasta resolutsiooni rohelise taristu ja Euroopa looduskapitali suurendamise kohta(4),

–  võttes arvesse seitsmendat keskkonnaalast tegevusprogrammi,

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Meie elukindlustus, meie looduskapital: ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020“ (COM(2011)0244),

–  võttes arvesse komisjoni 20. mai 2020. aasta teatist „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi“ (COM(2020)0380),

–  võttes arvesse ELi rohelise taristu strateegiat(5),

–  võttes arvesse komisjoni 24. mai 2019. aasta aruannet Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi rohelise taristu strateegia elluviimise edusammude hindamine“ (COM(2019)0236),

–  võttes arvesse komisjoni 6. mai 2013. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine” (COM(2013)0249),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 8. oktoobri 2013. aasta arvamust komisjoni teatise „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ kohta(6),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 16. oktoobri 2013. aasta arvamust komisjoni teatise kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine”(7),

–  võttes arvesse komisjonile 19. septembril 2013 esitatud küsimust ELi rohelise taristu poliitika väljatöötamise kohta (O-000094/2013 – B7-0525/2013),

–  võttes arvesse Århusi konventsiooni keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa rohelise pealinna auhinda(8),

–  võttes arvesse linnapeade pakti kliima ja energia alal(9),

–  võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust rohelise linnataristu olulisuse ja rohelisemate linnade Euroopa aasta 2022 kohta (O-000039/2020 – B9-0014/2020),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 136 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 2,

A.  arvestades, et rohelise taristu all mõistetakse strateegiliselt kavandatud looduslike ja poollooduslike alade võrgustikku, sealhulgas keskkonnaelemente, mida kujundatakse ja juhitakse eesmärgiga pakkuda mitmesuguseid ökosüsteemiteenuseid, ning mis hõlmavad rohealasid (ja/või siniseid alasid, kui tegemist on veeökosüsteemidega) ning muid maismaa- (sh ranniku-) ja merealade füüsilisi elemente nii maa- kui ka linnakeskkonnas;

B.  arvestades, et 72 % ELi elanikest elab suurlinnades, linnades ja eeslinnades ning linnaelanike osakaal rahvastikust üha kasvab ja võib aastal 2020 ulatuda 80 protsendini(10); arvestades, et need arvud näitavad, et rohelised linnad on tähtsamad kui kunagi varem meie planeedi ees seisvate suurte probleemide lahendamisel ning et neil on kasvav potentsiaal oluliste keskustena nii ülemaailmsete tegevuskavade rakendamisel kui ka kodanike kaasamisel poliitilistesse otsustesse;

C.  arvestades, et linnad seisavad silmitsi mitmesuguste probleemidega, alates kliimamuutuste mõjust linnaelanike tervisele kuni keskkonnamuredeni, ning arvestades, et rohelisel taristul on suur potentsiaal pakkuda paljudele neist probleemidest looduspõhiseid ökoloogilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid lahendusi, mis on üldiselt odavad ja kestlikud ning loovad töökohti;

D.  arvestades, et on oluline suurendada teadlikkust rohelisest taristust ja selle paljudest positiivsetest mõjudest ökosüsteemidele ja nende poolt elanikkonnale pakutavatele teenustele, et paremini edendada looduspõhiseid lahendusi maa- ja ruumilisel planeerimisel ning rohealade loomist ja taastamist, kiirendada linnaplaneerimises ja territoriaalses arendustegevuses üleminekut hallilt taristustandardilt rohelisele taristustandardile ning võimaldada linnadel kliimamuutuste kahjulike mõjudega paremini kohaneda;

E.  arvestades, et roheline taristu pakub ökosüsteemiteenuseid, mis on üliolulised meie heaoluks, linnatoidu tootmiseks, veeringluseks ja -säilitamiseks, infiltratsiooni suurendamiseks ja saastatuse vähendamiseks looduslike protsesside kaudu, ümbritseva õhu temperatuuri reguleerimiseks, bioloogilise mitmekesisuse (sh tolmeldajate) toetamiseks, toitaineringluse parandamiseks, elamurajoonide kenamaks muutmiseks, elanike liikumisvõimaluste parandamiseks ja elanike heaolu suurendamiseks;

F.  arvestades, et roheline taristu aitab kaasa Natura 2000 võrgustike arendamisele linnapiirkondades, parandades ökoloogiliste roheliste ja siniste koridoride ühenduvust, tõhustades ökosüsteemi jaoks oluliste liikide ja elupaikade kaitset ning aidates säilitada ökosüsteemi teenuseid linnapiirkondades; arvestades, et Natura 2000 võrgustiku pakutavatest ökosüsteemiteenustest saadav kasu ELis on hinnanguliselt 300 miljardit eurot aastas ning rohelisest taristust saadav kasu on veel palju suurem;

G.  arvestades, et linnade rohelisemaks muutmine hõlmab enamat kui üksnes linnade haljastamisalgatuste rakendamist, kui võtta arvesse puhta õhu, vee, pinnase ja bioloogilist mitmekesisust edendava linnakeskkonna tähtsust haljastatud alade kestlikkuse tagamisel;

H.  arvestades, et roheline taristu moodustab olulise osa 2020. aasta bioloogilise mitmekesisuse strateegiast ja 2030. aasta bioloogilise mitmekesisuse strateegiast;

I.  arvestades, et roheline taristu aitab kaasa kliimamuutuste leevendamisele, kuna tugevdab ökosüsteemide vastupidavust kliimamuutustele ja aitab CO2 otsese sidumise kaudu vähendada atmosfääris oleva süsinikdioksiidi hulka, eelkõige turbaaladel, ookeanides ja metsades; arvestades, et see aitab vähendada ka vee ja heitvee pumpamist ja puhastamist ning sellega seotud energianõudlust ning vähendada hoonete energiatarbimist ja heitkoguseid tänu nn arukatele hoonetele, millel on nt keskkonnahoidlikud katused ja seinad, ning mis sisaldavad ressursitõhusust suurendavaid uusi materjale; arvestades, et roheline taristu aitab vähendada ka energianõudlust ja transpordiga seotud saastet, lihtsustades alternatiivsete keskkonnasõbralike transpordiliikide, nagu jalgrattasõit, jalgsi käimine ja puhas ühistransport, sealhulgas veetransport, kasutuselevõttu;

J.  arvestades, et roheline taristu aitab looduskapitali, looduslike elupaikade ja liikide kaitse ning ökoloogilise seisundi, veekogude majandamise ja toiduohutuse parandamise kaudu kaasa kliimamuutustega kohanemisele; arvestades, et selle arendamine on üks tõhusamaid linnades võetavaid kliimamuutustega kohanemise meetmeid, kuna see leevendab kliimamuutuste ja üha sagenevate äärmuslike ilmastikunähtuste, nagu kuumalainete, metsatulekahjude, paduvihmade, üleujutuste ja põua negatiivset mõju ning parandab linnapiirkondades elavate ELi elanike elukvaliteeti;

K.  arvestades, et Rahvusvahelise Looduse ja Loodusvarade Kaitse Ühingu ohustatud liikide punase nimekirja andmetel on enam kui 22 % Euroopa liikidest väljasuremisohus; arvestades, et linnade rohelisemaks muutmine aitab edendada bioloogilist mitmekesisust ja võib etendada olulist rolli bioloogilise mitmekesisuse kriisi leevendamisel; arvestades, et bioloogilise mitmekesisuse edendamine linnades võib tuua täiendavat kasu, suurendades ökosüsteemide vastupanuvõimet ja süsihappegaasi sidumise potentsiaali;

L.  arvestades, et hea linnaplaneerimine, istutatud taimedega pinnas ja läbilaskvast materjalist pinnakatted aitavad tagada linnades vee säilitamise, ohjata imbumist, vältida mullaerosiooni ja võidelda vee äravoolu vastu paremini kui asfalt ja betoon; arvestades, et kvaliteetne roheline taristu vähendab üleujutuste ohtu;

M.  arvestades, et arukalt kujundatud roheline taristu on üks parimaid võimalusi ökoloogiliste roheliste ja siniste koridoride arvu suurendamiseks, kaitstes nii bioloogilist mitmekesisust;

N.  arvestades, et taimed puhastavad õhku, filtreerides sellest peenosakesi ning tootes hapnikku; arvestades, et linnade õhukvaliteet on muutunud tänapäeva ELis üheks suuremaks terviseprobleemide põhjustajaks; arvestades, et puhtam õhk parandaks miljonite inimeste, sealhulgas astma ning hingamisteede haiguste all kannatajate elukvaliteeti; arvestades, et igal aastal sureb ELis reostatud õhu sissehingamise tõttu enneaegselt 430 000 inimest; arvestades, et õhukvaliteedi parandamine peab olema ELi, liikmesriikide, piirkondade ja omavalitsuste prioriteet, et kaitsta inimesi ja ökosüsteeme õhusaaste mõju eest; arvestades, et õhukvaliteedi paranemine võib märkimisväärselt vähendada enneaegsete surmade arvu;

O.  arvestades, et puude ja taimestiku kasutamine võib aidata vähendada linnapiirkondade mürareostust; arvestades, et müra on õhukvaliteedi järel tähtsuselt teine terviseprobleemide keskkonnapõhjus; arvestades, et ELi rahastatud uurimisprojekti HOSANNA käigus ilmnes, et taimedest kujundatud looduslikud müratõkked kaitsevad elanikke liiklusmüra eest paremini kui tavapäraselt kasutatavad siledate külgedega müratõkked; arvestades, et mürasaaste mõjutab negatiivselt bioloogilist mitmekesisust ja loodust ning jõupingutused linnade rohelisemaks muutmisel peaksid hõlmama algatusi mürasaaste vähendamiseks;

P.  arvestades, et rohelist taristut tuleks edendada ka rannikulinnades, mis tavaliselt külgnevad märgaladega, et säilitada merede ja rannikualade bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteeme ning edendada rannikumajanduse, turismi ja maastiku säästvat arengut – positiivseid arenguid, mis omakorda parandavad vastupanuvõimet kliimamuutuste mõjudele nendes tundlikes piirkondades, mida meretaseme tõus eriti mõjutab;

Q.  arvestades, et rohelist taristut tuleks arendada sadamapiirkondades, kuna need on rannikulinnade oluline osa ja hõlmavad tavaliselt ulatuslikke maa-alasid, mis kuuluvad ka Natura 2000 võrgustikku; arvestades, et see aitaks paremini lahendada keskkonnaprobleeme, nagu reostus ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, ning edendada uute taristuprojektide arendamist, näiteks sadamate elektrifitseerimist;

R.  arvestades, et roheline taristu pakub juurdepääsu loodusele neile, kes muidu võivad sellega vähe kokku puutuda – näiteks lapsed, eakad ja puuetega inimesed – ning aitab kaasa nende harimisele ja teadlikkuse tõstmisele loodusest ja ökoloogilistest probleemidest;

S.  arvestades, et rohelisemad linnad võivad pakkuda märkimisväärset kasu tervisele, kuna need parandavad õhukvaliteeti, ergutavad elanikke liikuma ja rohkem sportima, aitavad ennetada ja ravida depressiooni, parandada immuunsüsteemi, ning lõppkokkuvõttes suurendavad õnnetunnet ja heaolu(11);

T.  arvestades, et muu hulgas linnaparkide ja -aedade lisamine, rohelisemate tänavate kujundamine, hoonete katuste ja bussipeatuste haljastamine ning mänguväljakute rohelisemaks muutmine suurendavad linnaosade ja linnade atraktiivsust ja mugavust; arvestades, et need suurendavad samuti sotsiaalseid kontakte elanike vahel, soodustavad positiivseid käitumisharjumusi ja tugevdavad kogukonnatunnet; arvestades, et avalikult kasutatavad haljasalad võivad linnade elanikele tuua hindamatut kasu;

U.  arvestades, et on ilmnenud, et rohelised linnaosad muudavad piirkonna võimalike ostjate jaoks ihaldusväärsemaks, sest lisavad nendele majanduslikku väärtust, mistõttu on äärmiselt oluline võtta meetmeid keskklassistamise leevendamiseks ning tagada rohelistele naabruskondadele võrdne juurdepääs;

V.  arvestades, et linnade keskkonnahoidlikumaks muutmine võib hõlbustada säästvamat väikesemahulist toidutootmist ja vähendada toidu jalajälge, tugevdades lühikesi tarneahelaid, mis võimaldab tekkida uutel mikroettevõtetel ning julgustab elanikke selles valdkonnas aktiivselt tegutsema ja paremini mõistma toiduahelat, eelkõige mahepõllumajandust ja keskkonda säästvat põllumajandust;

W.  arvestades, et 80 % merel leitud jäätmetest on pärit linnadest, sealhulgas jõgikondade ülemjooksult pärit jäätmed; arvestades, et linnapiirkondades on oluline parandada jäätmekäitlussüsteeme, eelkõige hajureostuse, prügi ja makrojäätmete käitlemist, näiteks tõhustades reoveepuhastites filtreerimist, et muuta linnad rohelisemaks ja võidelda ookeanireostuse vastu;

X.  arvestades, et kohalikku keskkonda, sotsiaalseid, majanduslikke ja tehnoloogilisi aspekte arvestavasse linnaplaneerimisse ja rohelise taristu kujundamisse tuleb kaasata kodanikke ja neid võimestada;

Y.  arvestades, et rohelise taristu arendamine käib käsikäes selle kestliku majandamisega, eelkõige seoses veevarudega; arvestades, et on oluline ühendada roheline ja sinine taristu keskkonnateadlikul viisil, sealhulgas taaskasutades vett ja vihmavett ning majandades vett tõhusalt;

Z.  arvestades, et puude pakutavad ökosüsteemiteenused muutuvad seda tähtsamaks, mida vanemaks nad saavad; arvestades, et linnapiirkondade tervislik ja integreeritud haldamine ja planeerimine on oluline, et maksimeerida nende arengupotentsiaali ja võimaldada kodanikel täielikult ära kasutada rohelise taristu potentsiaali ja pakutavaid teenuseid;

1.  võtab teadmiseks panuse, mida rohelisemad linnad saavad anda Pariisi kokkuleppes sätestatud eesmärkide saavutamisse ning ELi vastupanuvõime ja kliimamuutustega kohanemise võime tugevdamisse; rõhutab olulist rolli, mida rohelisemad linnad võivad etendada ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisel ja uue linnade tegevuskava raames võetud kohustuste täitmisel, eelkõige seoses veevarude kasutamise täiustamise ja linnakeskkonna bioloogilise mitmekesisuse suurendamisega;

2.  kutsub komisjoni üles töötama välja uue ELi rohelisemate linnade ja rohelise taristu strateegia, et aidata linnadel täita oma osa kliimamuutuste leevendamisel ja nendega kohanemisel ning parandada linnades elavate inimeste heaolu;

3.  kutsub komisjoni üles esitama Euroopa rohelise kokkuleppe raames meetmeid, et käsitleda konkreetselt linnade rolli ja edendada investeerimist rohelisse taristusse;

4.  rõhutab, kui oluline on kliima- ja keskkonnaperspektiivide tõhus integreerimine kohaliku, piirkondliku, riikliku ja ülemaailmse linnapoliitika kujundamisse;

5.  rõhutab vajadust võtta vastu kliimamuutuste tagajärgedega kokku puutuvate linnade kohanemisstrateegia, mis põhineb uuel innovaatilisel ökosüsteemipõhisel lähenemisviisil riskide ennetamisele ja juhtimisele, tehes eelkõige kindlaks alad, kust vesi taandub, alad, mis üleujutusi absorbeerivad, loodusliku kaitsega alad, ja vajaduse korral alad, mis vajavad kunstlikku kaitset;

6.  kutsub liikmesriike ning kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles koostama tegevuskavasid ning osalema aktiivselt linnapiirkondade rohelisemaks kujundamiseks ja selle edendamiseks mõeldud tegevustes koostöös sidusrühmadega, sealhulgas kodanikuühiskonnaga;

7.  tunnistab avalike haljasalade suurt tähtsust linnaelanike füüsilise ja vaimse heaolu jaoks, eriti COVID‑19 pandeemiat arvesse võttes; nõuab, et kohalikud, piirkondlikud ja riiklikud ametiasutused kaitseksid ja edendaksid linnade haljasalasid, parandaksid nende kvaliteeti ja tagaksid oma elanikele hõlpsa juurdepääsu nende paikkonna avalikele haljasaladele

8.  kinnitab, et linnade potentsiaali bioloogilise mitmekesisuse kaitsmisel ja ökosüsteemi teenuste pakkumisel on alahinnatud; tuletab meelde, et bioloogilise mitmekesisuse, ökosüsteemiteenuste ja rohelise linnatranspordi tõhustamine linnades ja linnapiirkondades aitab parandada inimeste tervist; tuletab meelde, et looduspõhiste lahenduste väljatöötamine ja rakendamine bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks ning bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi funktsioonide lisamiseks ja edasiseks lõimimiseks linnakujundamisse, poliitikasse ja planeerimisse võib etendada olulist rolli kliimamuutuste leevendamisel ja nendega kohanemisel linnades, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles neid tavasid edendama;

9.  väljendab heameelt asjaolu üle, et 2030. aasta bioloogilise mitmekesisuse strateegias, mis on osa Euroopa rohelisest kokkuleppest, pööratakse suurt tähelepanu linna- ja linnalähedaste piirkondade rohelisemaks muutmisele ning bioloogilise mitmekesisuse suurendamisele linnapiirkondades; kiidab eelkõige heaks uued linnade rohelisemaks muutmise kavad ja kutsub komisjoni üles tagama, et Euroopa linnad on nende kavade koostamisel väga ambitsioonikad ja neid rakendatakse tõhusalt; kutsub liikmesriike üles edendama rohelisemaks muutmist ka vähem kui 20 000 elanikuga linnapiirkondades;

10.  teeb ettepaneku, et 2022. aasta kuulutataks Euroopa rohelisemate linnade aastaks;

11.  teeb ettepaneku, et Euroopa rohelisemate linnade aasta 2022 eesmärgid oleksid järgmised:

   a) suurendada inimeste teadlikkust hoonestatud keskkonda loodud haljasalade kasulikkusest; käivitada algatusi, et suurendada haljasalade loomist, sealhulgas elamurajoonide läheduses;
   b) suurendada teadus- ja arendustegevuse mahtu ja kvaliteeti paljude oskusteabe valdkondade uuendustes, mis annavad rohelist lisaväärtust ja suurendavad elukvaliteeti linnades; pakkuda sihipärast toetust kestlikule digiteerimisele ELis ning seega idufirmadele ja digitaalsele innovatsioonile; suurendada rohelise taristuga seotud projektide arvu;
   c) ergutada kohalikke omavalitsusi ja kodanikke võtma meetmeid ning parandama oma naabruskonda ja keskkonda, mis liidab nad kogukonnaks, et suurendada nende vastupidavust ja kujundada ümber linnade tulevik; suurendada kodanike kaasatust muusse tegevusse ja otsuste tegemisse keskkonna ja linna üldise elu kohta;
   d) luua haljasalade ning sinise ja rohelise taristu väärtustamise kultuur; soodustada sellist linnaarengut, mis austab vajadust rohealade kui linnade elukvaliteedi ühe olulise aspekti järele;
   e) edendada kliimasõbralike materjalide ja teenuste kasutamist riigihangete abil;
   f) suurendada rohelise taristuga seotud projektide arvu, jätkata ELi rohelise taristu strateegia elluviimist ja suurendada selle rahastamist;
   g) ühendada olemasolevad algatused ja jagada parimaid tavasid liikmesriikide vahel, nagu on ette nähtud paljudes algatustes ja strateegiates, muu hulgas sellistes valdkondades nagu linnaplaneerimine, kestlik linnastumine ja taristu, looduspõhised lahendused, roheline arhitektuur, puhtam energia, jalakäijate ja jalgratturite liikuvus, tõhus veevarude majandamine ning jäätmehierarhia alusel toimiv kestlik ja ringluspõhine jäätmekäitlus, mille eesmärk on saavutada jäätmete puudumine või vähendada jäätmeid miinimumini ringlussevõtu maksimaalse kasutamise abil;
   h) luua tegevuskava ELi linnade rohelisemaks muutmiseks ja rohealade säilitamiseks aastaks 2030, mis, kandes ökoloogilise linnaplaneerimise põhimõtteid, julgustaks maa- ja linnakeskkonda harmooniliselt ühendama, mõistaks maa- ja linnakeskkonna vastastikust sõltuvussuhet ja vajadust kahesuunalise suhte järele;
   i) tegeleda eri sihtrühmadele suunatud haridustegevusega, mille sisu on sihtrühmale, eriti lastele kohandatud;
   j) julgustada algatusi linnaliikluse vähendamiseks ning edendada ühistransporti ja sellesse investeerida;
   k) kaotada linnapiirkondades järk-järgult pestitsiidide ja herbitsiidide kasutamine, et kaitsta elanikke ja linnade bioloogilist mitmekesisust;
   l) tagada valitsusväliste keskkonnaorganisatsioonide võimalikult laialdane osalemine keskkonnakaitse- ja haridusmeetmetes;
   m) oluliselt suurendada linnades katuste ja fassaadide haljastamist, et parandada linnakliimat, õhukvaliteeti ja isolatsiooni;
   n) toetada linnaaiandust ning aiaplatsipiirkondade ja linnakoolide aiandusrajatiste säilitamist ja arendamist kogu ELis, kuna need on laste keskkonnaalase hariduse oluline tugisammas;

12.  kutsub komisjoni üles võtma kiiresti meetmeid õhukvaliteedi parandamiseks linnades, eelkõige vähendades heitkoguseid uute linnalise liikumiskeskkonna lahenduste abil, mis soosivad tõhusamaid ja keskkonnasäästlikumaid ühistranspordivõimalusi;

13.  rõhutab, kui oluline on linnastunud piirkondade roheliseks muutmisel ja rohealade hooldamisel kodanikuosaluse julgustamine ja võimaldamine seeläbi, et inimesi kaasatakse asjakohaselt ruumilise planeerimise ja rakendamise faasi, et saavutada kestlikud linnaplaneerimislahendused, luua vastutustunne oma tegevuse eest ning muuta linnad sotsiaalselt kaasavaks, säilenõtkeks, kus oleks vähe heidet ja mis oleksid elanike jaoks atraktiivsed; peab oluliseks tagada, et inimesed oleksid teadlikud sellest, kuidas nad saavad aidata kaasa oma linnade rohelisemaks muutmisele, säilitada rohealasid ja muuta need tervislikumaks keskkonnaks; julgustab omavalitsusi ja piirkondi toetama kodanike esitatud rohelisi algatusi võimalikult suures ulatuses ja töötama välja sponsorlusprojekte avatud alade jaoks; nõuab tungivalt, et omavalitsused ja piirkonnad võtaksid vastu ja viiksid ellu ambitsioonikaid algatusi roheliste linnade jaoks;

14.  nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks ambitsioonikate meetmete toetamist energia- ja ressursitõhususe parandamiseks; nõuab tungivalt, et komisjon aitaks tagada piisava rahastuse meetmetele, mis näiteks ELi linnade vahelise innovatsioonipartnerluste ja ühishangete abil aitavad kaasa kestlikule linnade ning rohelise taristu arendamisele; nõuab tungivalt, et komisjon aitaks suurendada linnade kollektiivset mõjuvõimu, et võtta tõhusad lahendused kiiresti suures mahus kasutusele; nõuab tungivalt, et komisjon toetaks erasektori osalemist avaliku ja erasektori partnerluste, ambitsioonikama Euroopa Investeerimispanga programmi ja VKEdele suunatud stiimulite abil, millel võib olla otsustav roll uuenduslike kestlike lahenduste väljatöötamisel;

15.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ja riikide parlamentidele.

(1) ELT L 20, 26.1.2010, lk 7.
(2) EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7.
(3) ELT L 288, 6.11.2007, lk 27.
(4) ELT C 468, 15.12.2016, lk 190.
(5) Nii nagu seda on kirjeldatud komisjoni ELi rohelise taristu strateegias: http://ec.europa.eu/environment/nature/ecosystems/strategy/index_en.htm
(6) ELT C 356, 5.12.2013, lk 43.
(7) ELT C 67, 6.3.2014, lk 153.
(8) https://ec.europa.eu/environment/europeangreencapital/index_en.htm
(9) http://www.linnapeadepakt.eu/
(10) Euroopa Keskkonnaamet, "Analysing and managing urban growth“ (Analüüsida ja hallata linnade kasvu), Euroopa Keskkonnaamet, Kopenhaagen, 2019, https://www.eea.europa.eu/articles/analysing-and-managing-urban-growth
(11) Euroopa Komisjon, Urban Green Spaces Increase Happiness (Rohelised linnaalad teevad õnnelikumaks), Euroopa Komisjon, Brüssel, http://ec.europa.eu/environment/europeangreencapital/space-increase-happiness/

Viimane päevakajastamine: 12. jaanuar 2021Õigusteave - Privaatsuspoliitika