Euroopa Parlamendi 7. oktoobri 2020. aasta resolutsioon ELi demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta (2020/2072(INI))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 295,
– võttes eelkõige arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2, artikli 3 lõiget 1, artikli 3 lõike 3 teist lõiku, artikli 4 lõiget 3 ning artikleid 5, 6, 7 ja 11,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid, mis käsitlevad liidus demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste austamist, kaitset ja edendamist, sealhulgas artikleid 70, 258, 259, 260, 263 ja 265,
– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 1 riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus ja protokolli nr 2 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,
– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,
– võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu praktikat,
– võttes arvesse Kopenhaageni kriteeriumeid ja liidu normide kogumit, millest Euroopa Liiduga ühineda sooviv kandidaatriik peab kinni pidama (liidu acquis),
– võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,
– võttes arvesse ÜRO inimõiguste ja põhivabaduste kaitse alaseid dokumente ja ÜRO üldise korrapärase läbivaatamise soovitusi ning aruandeid, samuti ÜRO lepingu alusel loodud organite kohtupraktikat ja Inimõiguste Nõukogu erimenetlusi,
– võttes arvesse ÜRO 8. märtsi 1999. aasta inimõiguste kaitsjaid käsitlevat deklaratsiooni,
– võttes arvesse demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo, rahvusvähemuste ülemvoliniku, meediavabaduse esindaja ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni muude organite soovitusi ja aruandeid,
– võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ja Euroopa sotsiaalhartat, Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Euroopa sotsiaalsete õiguste komitee kohtupraktikat ning Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee, ministrite komitee, inimõiguste voliniku, rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjoni, diskrimineerimisvastase, mitmekesisuse ja kaasatuse juhtkomitee, Veneetsia komisjoni ja teiste asutuste konventsioone, soovitusi, resolutsioone ja aruandeid,
– võttes arvesse 23. mail 2007 Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu vahel sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumit,
– võttes arvesse ÜRO korruptsioonivastast konventsiooni,
– võttes arvesse riikide korruptsioonivastase ühenduse loomise kokkulepet,
– võttes arvesse õigusriigi põhimõtete kontrollnimekirja, mille Veneetsia komisjon võttis vastu oma 106. täiskogu istungjärgul 18. märtsil 2016,
– võttes arvesse Euroopa Nõukogu 7. aprilli 2020. aasta suuniseid liikmesriikidele demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste austamise kohta COVID‑19 tervishoiukriisi ajal,
– võttes arvesse partnerorganisatsioonide 2020. aasta aruannet Euroopa Nõukogu ajakirjanduse kaitse ja ajakirjanike turvalisuse edendamise platvormile,
– võttes arvesse komisjoni 17. juuli 2019. aasta teatist „Õigusriigi tugevdamine liidus. Tegevuskava“ (COM(2019)0343),
– võttes arvesse komisjoni 29. jaanuari 2020. aasta teatist, mis sisaldab komisjoni 2020. aasta tööprogrammi (COM(2020)0037), ja komisjoni 27. mai 2020. aasta kohandatud tööprogrammi (COM(2020)0440),
– võttes arvesse ELi õigusemõistmise tulemustabelit 2020,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. juuni 2019. aasta arvamust „Õigusriigi edasine tugevdamine liidus. Hetkeseis ja võimalikud edasised sammud", milles tehti ettepanek luua iga-aastane põhiõiguste ja õigusriigi foorum,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee põhiõiguste ja õigusriigi töörühma 2020. aasta juuni aruannet riiklike arengusuundumuste kohta kodanikuühiskonna seisukohast aastatel 2018–2019,
– võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 17. jaanuaril 2018 avaldatud aruannet ELis inimõiguste vallas tegutsevate kodanikuühiskonna organisatsioonide probleemide kohta ning selle ameti muid aruandeid ja andmeid,
– võttes arvesse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi 5. märtsil 2020 avaldatud aruannet „Beijing+25: the fifth review of the implementation of the Beijing Platform for Action in the EU Member States“ (Peking+25 – viies ülevaade Pekingi tegevusprogrammi rakendamisest ELi liikmesriikides),
– võttes arvesse Euroopa Liidu Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide 16. detsembri 2014. aasta järeldusi õigusriigi põhimõtte järgimise tagamise kohta,
– võttes arvesse oma 25. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta(1),
– võttes arvesse oma 19. aprilli 2018. aasta resolutsiooni vajaduse kohta luua Euroopa väärtuste rahastamisvahend, millega toetatakse Euroopa Liidus kohalikul ja riigi tasandil põhiväärtusi edendavaid kodanikuühiskonna organisatsioone(2),
– võttes arvesse oma 17. aprilli 2019. aasta seadusandlikku resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse õiguste ja väärtuste programm(3),
– võttes arvesse oma 14. novembri 2018. aasta resolutsiooni vajaduse kohta luua ELi terviklik demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste kaitse mehhanism(4),
– võttes arvesse oma 16. jaanuari 2019. aasta resolutsiooni põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus 2017. aastal(5),
– võttes arvesse oma 13. veebruari 2019. aasta resolutsiooni tagasilöökide kohta naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas ELis(6),
– võttes arvesse oma 28. märtsi 2019. aasta resolutsiooni õigusriigi olukorra ja korruptsioonivastase võitluse kohta ELis, eelkõige Maltas ja Slovakkias(7),
– võttes arvesse oma 18. detsembri 2019. aasta resolutsiooni LGBTI‑inimeste avaliku diskrimineerimise ja nende vastu suunatud vaenukõne, sealhulgas LGBTI‑vabade piirkondade kohta(8),
– võttes arvesse oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni inimõigusi ja demokraatiat maailmas ning Euroopa Liidu poliitikat selles valdkonnas käsitleva 2018. aasta aruande kohta(9),
– võttes arvesse oma 16. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõike 1 kohaste Poolat ja Ungarit käsitlevate käimasolevate kuulamiste kohta(10),
– võttes arvesse oma 17. aprilli 2020. aasta resolutsiooni ELi kooskõlastatud meetmete kohta võitluses COVID‑19 pandeemia ja selle tagajärgede vastu(11),
– võttes arvesse kodanikuühiskonna organisatsioonide 2020. aasta aprillis avaldatud ühiseid soovitusi „Kavadest tegudeni: meediavabaduse ja -pluralismi kaitsmine Euroopa õigusriigi mehhanismi kaudu“,
– võttes arvesse riikide inimõiguste institutsioonide Euroopa võrgustiku 11. mai 2020. aasta aruannet „Õigusriigi põhimõte Euroopa Liidus“,
– võttes arvesse inimõiguste ja demokraatia võrgustiku ELi‑sisese inimõiguste poliitika töörühma 4. mail 2020 Euroopa Komisjonile sidusrühmadega konsulteerimise raames esitatud ettepanekut õigusriiki käsitleva aruande jaoks,
– võttes arvesse oma Euroopa lisaväärtuse hinnangut, mis on lisatud 2016. aasta oktoobri seadusandlikule algatusraportile ELi demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste mehhanismi kohta,
– võttes arvesse oma 2020. aasta aprillis antud esialgset hinnangut ELi demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste mehhanismi Euroopa lisaväärtuse kohta,
– võttes arvesse kodukorra artikleid 46, 54 ja 148,
– võttes arvesse õiguskomisjoni ja põhiseaduskomisjoni arvamusi,
– võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A9‑0170/2020),
A. arvestades, et liit rajaneb – nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 – sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine; arvestades, et need väärtused on liikmesriikide ühised väärtused, mida kõik liikmesriigid on vabatahtlikult tunnustanud; arvestades, et demokraatia, õigusriik ja põhiõigused on üksteist vastastikku tugevdavad väärtused;
B. arvestades, et liit on oma ühinemiskriteeriumides kindlaks määranud, et liidu liikmelisus eeldab, et kandidaatriik on saavutanud stabiilsuse institutsioonides, mis tagavad demokraatia, õigusriigi, inimõigused, vähemuste austamise ja kaitse; juhib siiski tähelepanu asjaolule, et liidul puuduvad tõhusad vahendid nende kriteeriumide täitmise tagamiseks pärast seda, kui riik on saanud liidu osaks;
C. arvestades, et eelmisel kümnendil on mitmes liikmesriigis esinenud jultunud rünnakuid liidu väärtuste vastu; arvestades, et parlament on neid murettekitavaid juhtumeid korduvalt käsitlenud oma resolutsioonides alates 2011. aastast, sealhulgas 2018. aastal ELi lepingu artikli 7 kohase menetluse avamist; arvestades, et parlament on alates 2016. aastast nõudnud selles valdkonnas põhjalikku, ennetavat ja tõenduspõhist järelevalvet ELi demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste mehhanismi kaudu;
D. arvestades, et kaitsetumate rühmade, näiteks naiste, puuetega inimeste, romade, LGBTI‑inimeste ja eakamate õigusi ei austata mõnes liikmesriigis jätkuvalt täiel määral ning nad ei ole täielikult kaitstud vihkamise ja diskrimineerimise eest, millega rikutakse ELi lepingu artiklis 2 sätestatud liidu väärtusi ja õigust mittediskrimineerimisele, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 21; arvestades, et vastuseks COVID‑19 pandeemiale võetud erakorralised meetmed on põhiõiguste järgimist ning demokraatlikku kontrolli- ja tasakaalusüsteemi veelgi rohkem survestanud;
E. arvestades, et umbes 10 % liidu kodanikest kuulub mõnda rahvusvähemusesse; arvestades, et vähemuste õiguste austamine on Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud liidu väärtuste lahutamatu koostisosa; arvestades, et vähemused suurendavad liidu kultuurilist ja keelelist mitmekesisust; arvestades, et praegu puudub liidu õigusraamistik vähemuste õiguste kindlustamiseks ja jälgimiseks;
F. arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 osutatud väärtuste rikkumine – kui sellele liidu tasandil asjakohaselt ei reageerita ja sellest ei tehta järeldusi – nõrgendab Euroopa projekti sidusust, kõigi liidu kodanike õigusi ja liikmesriikide vastastikust usaldust;
G. arvestades, et korruptsioon kujutab tõsist ohtu demokraatiale, õigusriigile ja kõigi inimeste võrdsele kohtlemisele;
H. arvestades, et sõltumatu ajakirjandus ja pluralistlikule teabe kättesaadavus on demokraatia alustalad; arvestades, et meediavabaduse ja pluralismi murettekitavale olukorrale liidus ei ole piisavalt tugevalt tähelepanu pööratud; arvestades, et kodanikuühiskond on iga demokraatia õitsenguks tingimata vajalik; arvestades, et kodanikuühiskonna ruumi ahenemine soodustab demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste rikkumist; arvestades, et liidu institutsioonidel tuleb esindusühenduste ja kodanikuühiskonnaga jätkata kõigil tasanditel avatud, läbipaistvat ja regulaarset dialoogi;
I. arvestades, et liikmesriikide kohtusüsteemide sõltumatus ning nende tegevuse kvaliteet ja tõhusus on äärmiselt olulised, et saavutada mõjus õigusemõistmine; arvestades, et õigusabi saadavus ja kohtulõivude suurus võivad õiguskaitse kättesaadavust oluliselt mõjutada; arvestades, et põhiõiguste hartal on aluslepingutega võrdne õigusjõud; arvestades, et Euroopa Liidu Kohtu suuniste kohaselt kohaldavad liikmesriikide õigusasutused põhiõiguste hartat ainult liidu õigusaktide rakendamisel, kuid ühise õigus-, kohtu- ja õigusriigikultuuri edendamiseks on oluline, et hartas sätestatud õigusi võetaks alati arvesse;
J. arvestades, et komisjon avaldas 30. septembril 2020. aastal teatises (COM(2020)0580) oma aruande õigusriigi kohta, millele peaksid järgnema uuendatud strateegia põhiõiguste harta rakendamiseks ja Euroopa demokraatia tegevuskava;
K. arvestades, et määrus liidu eelarve kaitsmise kohta, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises, muutuks pärast vastuvõtmist asendamatuks vahendiks õigusriigi põhimõtte kaitsmisel liidus;
L. arvestades, et igasse järelevalvemehhanismi tuleb tihedalt kaasata sidusrühmad, kes aktiivselt tegelevad demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste kaitsmise ja edendamisega, sealhulgas kodanikuühiskond, Euroopa Nõukogu ja ÜRO organid, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon, Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet, riikide inimõiguste institutsioonid ning asjaomased ametiasutused ja kutseühingud, kes toetavad kohtuasutusi sõltumatul õigusemõistmisel; arvestades, et seetõttu on vaja kodanikuühiskonnale piisavat liidupoolset rahastamist, eelkõige õigusprogrammi ja programmi „Kodanikud, võrdsus, õigused ja väärtused“ kaudu;
M. arvestades, et olemasolevaid mehhanisme on vaja tugevdada ja sujuvamaks muuta ning töötada välja toimiv mehhanism, et tagada aluslepingutes sätestatud põhimõtete ja väärtuste järgimine kogu liidus;
N. arvestades, et parlament, komisjon ja nõukogu (edaspidi „kolm institutsiooni“) jagavad poliitilist vastutust liidu väärtuste kaitsmise eest neile aluslepingutega antud volituste piires; arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 295 põhinev institutsioonidevaheline kokkulepe tagaks vajalikud tingimused kolme institutsiooni koostöö hõlbustamiseks selles valdkonnas; arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 295 kohaselt võib ükskõik milline kolmest institutsioonist teha ettepaneku sellise kokkuleppe sõlmimiseks;
1. rõhutab, et on tingimata vaja, et liit töötaks välja tugeva, tervikliku ja positiivse tegevuskava demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste kaitsmiseks ja tugevdamiseks kõigi oma kodanike jaoks; rõhutab, et liit peab jääma vabaduse ja õiguse eestvõitlejaks Euroopas ja maailmas;
2. hoiatab, et liit kogeb praegu oma alusväärtuste enneolematut ja eskaleeruvat kriisi, mis ohustab tema pikaajalist püsimajäämist demokraatliku rahuprojektina; on sügavalt mures autokraatlike ja mitteliberaalsete suundumuste esilekerkimise ja kinnistumise pärast, mida süvendab veelgi COVID‑19 pandeemia ja majanduslangus, samuti korruptsiooni, desinformatsiooni ja riigi kaaperdamise pärast mitmes liikmesriigis; rõhutab sellest suundumusest tulenevat ohtu liidu õiguskorra sidususele, kõigi kodanike põhiõiguste kaitsele, ühtse turu toimimisele, ühise poliitika tõhususele ja rahvusvahelisele usaldusväärsusele;
3. tuletab meelde, et liidul ei ole piisavalt struktuurseid vahendeid, et võidelda demokraatia, põhiõiguste ja õigusriigi põhimõtte rikkumiste ning tagasilöökide vastu liikmesriikides; peab kahetsusväärseks, et nõukogu ei ole suutnud teha sisulisi edusamme liidu väärtuste järgimise tagamiseks käimasolevates ELi lepingu artikli 7 kohastes menetlustes; märgib, et kui nõukogu ei suuda tõhusalt kohaldada ELi lepingu artiklit 7, annab see tegelikult võimaluse jätkuvalt eemalduda ELi lepingu artiklis 2 sätestatud väärtustest; märgib murega, et liidu töövahendid selles valdkonnas on ebaühtlased ning nõuab, et neid tõhustataks ja nõuetekohaselt rakendataks;
4. tunnustab komisjoni tööd tema iga‑aastase õigusriigi aruande koostamisel; väljendab rahulolu selle üle, et iga-aastane hindamine hõlmab ka korruptsiooni ja meediavabadust; märgib siiski, et see ei hõlma demokraatia ja põhiõiguste valdkondi; peab eriti kahetsusväärseks, et iga-aastane hindamine ei hõlma ühinemisvabadust ja kodanikuühiskonna kahanevat tegutsemisruumi; rõhutab murega, et kaitsetumate rühmade, näiteks naiste, puuetega inimeste, romade, LGBTI‑inimeste ja eakamate õigusi ei austata mõnes liikmesriigis jätkuvalt täiel määral ning nad ei ole täielikult kaitstud vihkamise ja diskrimineerimise eest, millega eiratakse ELi väärtusi, nagu on sätestatud ELi lepingu artiklis 2; tuletab meelde, et Euroopa Parlament on korduvalt nõudnud järelevalvemehhanismi, mis hõlmaks ELi lepingu artikli 2 kogu kohaldamisala; kordab vajadust tõenduspõhise ja objektiivse järelevalvemehhanismi järele, mis oleks sätestatud õigusaktiga, mis seob kolm institutsiooni läbipaistva ja seadustatud protsessiga, määratledes selgelt vastutusalad, nii et kõigi liidu väärtuste kaitsest ja edendamisest saab liidu tegevuse alaline ja nähtav osa;
5. teeb ettepaneku luua ELi demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste mehhanism (edaspidi „mehhanism“), mis põhineks parlamendi 2016. aasta ettepanekul ja komisjoni iga-aastasel aruandel õigusriigi kohta ning mida reguleeritaks kolme institutsiooni vahelise kokkuleppega, mis koosneb iga-aastasest liidu väärtuste järelevalvetsüklist, mis hõlmab ELi lepingu artikli 2 kõiki aspekte ning mida kohaldatakse võrdselt, objektiivselt ja õiglaselt kõigi liikmesriikide suhtes, austades samas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid;
6. rõhutab, et iga-aastane järelevalvetsükkel peab sisaldama selgeid riigipõhiseid soovitusi koos rakendamise ajakava ja eesmärkidega, millele järgnevad iga-aastased või kiireloomulised aruanded; rõhutab, et soovituste rakendamata jätmine tuleb siduda konkreetsete liidu meetmetega, sealhulgas Euroopa Liidu lepingu artiklis 7 sätestatud menetluste, rikkumismenetluste ja eelarveliste tingimustega, kui need on jõustunud; juhib tähelepanu sellele, et soovituste eesmärk ei peaks olema mitte ainult rikkumiste heastamine, vaid need peaksid aitama edendada ka poliitikameetmeid, mis võimaldavad kodanikel liidu õigustest ja väärtustest osa saada;
7. juhib tähelepanu sellele, et see mehhanism peaks dubleerimise vältimiseks konsolideerima olemasolevaid vahendeid ja need välja vahetama, eelkõige õigusriigi olukorda käsitleva komisjoni iga-aastase aruande, komisjoni õigusriigi raamistiku, komisjoni iga-aastase aruandluse põhiõiguste harta rakendamise kohta, nõukogu õigusriigialase dialoogi ning koostöö- ja jälgimiskorra, suurendades samal ajal vastastikust täiendavust ja sidusust muude olemasolevate vahenditega, sealhulgas ELi lepingu artikli 7 kohaste menetluste, rikkumismenetluste ning eelarveliste tingimustega, kui need on jõustunud; on seisukohal, et kolm institutsiooni peaksid kasutama iga‑aastase järelevalvetsükli tulemusi oma hinnangus ELi lepingu artikli 7 ning – kui see jõustub – eelarvelise tingimuslikkuse kohaldamise eesmärgil; rõhutab, et kõigi kolme institutsiooni ülesandeid ja eesõigusi tuleb austada;
8. toonitab, et kohtute sõltumatus on õigusemõistmise lahutamatu osa ja nõue, mis tuleneb ELi lepingu artiklis 19 sätestatud tulemusliku õiguskaitse põhimõttest; on mures selle pärast, et hiljutised rünnakud õigusriigi vastu on seisnenud peamiselt katsetes seada ohtu kohtute sõltumatus, ning rõhutab, et iga riigi tasandi kohus on ühtlasi Euroopa kohus; nõuab, et komisjon kasutaks kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid liikmesriikide valitsuste katsete vastu seada ohtu oma kohtute sõltumatus, ning teavitaks parlamenti õigeaegselt igast sellisest olukorrast;
9. tuletab meelde, et liidu ühinemine Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga on ELi lepingu artikli 6 lõikes 2 sätestatud seaduslik kohustus; kordab, et ühinemisprotsess on vaja kiiresti lõpule viia, et tagada ühtne inimõiguste kaitse raamistik kogu Euroopas ja jätkuvalt tugevdada põhiõiguste ja -vabaduste kaitset liidus; kutsub seetõttu komisjoni üles suurendama jõupingutusi lepingute täielikuks täitmiseks ja viima ühinemisprotsessi põhjendamatu viivituseta lõpule;
10. tuletab meelde kodanikuühiskonna, riikide inimõiguste institutsioonide, võrdõiguslikkusega tegelevate asutuste ja muude asjaosaliste asendamatut rolli iga‑aastase järelevalvetsükli kõigis etappides alates omapoolse panuse andmisest kuni rakendamise ja järelevalve hõlbustamiseni; rõhutab vajadust tagada inimõiguste kaitsjatele ja rikkumisest teatajatele kaitse nii riigi kui ka liidu tasandil, sealhulgas vajaduse korral kaitse kohtumenetluse kuritarvitamise vastu, ning piisav rahastamine kõigil tasanditel; nõuab sellega seoses Euroopa piiriüleste ühenduste ja mittetulundusorganisatsioonide põhikirja koostamist, mis peaks toimuma pärast põhjalikku mõju hindamist; rõhutab rikkumisest teatajate osa õigusriigi põhimõtte kaitsmisel ja korruptsiooni vastu võitlemisel; kutsub komisjoni üles jälgima tähelepanelikult Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/1937 (liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta)(12) ülevõtmist ja kohaldamist; juhib tähelepanu sellele, et inimõigustega tegelevate riiklike institutsioonide akrediteerimise staatus ja kodanikuühiskonna tegutsemisruum võivad olla hindamisnäitajateks; kutsub liikmesriikide parlamente üles pidama arutelusid ja võtma vastu seisukohad järelevalvetsükli tulemuste kohta; rõhutab, et õigusvaldkonna spetsialistide koolitamine on oluline liidu õiguse nõuetekohaseks rakendamiseks ja kohaldamiseks ning kogu liidus ühise õiguskultuuri tugevdamiseks; on seisukohal, et tulevases Euroopa õigusalase koolituse strateegias tuleb pöörata rohkem tähelepanu õigusriigi ja kohtusüsteemi sõltumatuse edendamisele ning see peab sisaldama oskuste ja mittejuriidiliste küsimuste alast koolitust, et kohtunikke põhjendamatule survele vastuseismiseks paremini ette valmistada; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles ulatuslikumalt edendama ja hõlbustama kohtute ja õiguspraktikute dialoogi, soodustades regulaarset teabe ja parimate tavade vahetamist, et tugevdada ja arendada demokraatial, õigusriigil ja põhiõigustel põhinevat liidu õigusruumi; rõhutab vajadust tagada järgmises mitmeaastases finantsraamistikus piisav rahastamine valdkondlikule õigusprogrammile ning kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmile, kuna nende programmide eesmärk on kaitsta ja edendada liidu väärtusi ning arendada õigusriigi põhimõttel rajanevat liidu õigusruumi, ja toetada kodanikuühiskonda;
11. juhib tähelepanu vastastikusele täiendavusele, mis peaks eksisteerima ELi õigusemõistmise tulemustabeli (mis võimaldab võrrelda liikmesriikide kohtusüsteeme) ja mehhanismi vahel; märgib, et 2020. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabeli kohaselt on liikmesriikide vahel ikka veel märkimisväärseid erinevusi pooleliolevate kohtuasjade arvus ning et mõnes liikmesriigis on suurenenud kohtuasjade kuhjumine, et mitte kõik liikmesriigid ei paku IKT‑oskuste alast koolitust, mille eesmärk on kohaneda digiteerimisega ja hõlbustada õiguskaitse kättesaadavust, et õigusabi on muutunud mõnes liikmesriigis aastate jooksul vähem kättesaadavaks ning et enamiku liikmesriikide kohtusüsteemides ei ole veel tagatud sooline võrdõiguslikkus;
12. kinnitab veel kord Euroopa Parlamendi rolli liidu väärtustest kinnipidamise jälgimisel kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 7; kordab nõudmist, et Euroopa Parlament peaks saama esitada nõukogule oma põhjendatud ettepaneku ja osaleda artikli 7 kohastel kuulamistel, juhul kui parlament on menetluse algatanud, austades kõigi kolme institutsiooni eesõigusi ja lojaalse koostöö põhimõtet; kutsub nõukogu üles parlamenti korrapäraselt teavitama ja tihedalt kaasama ning töötama läbipaistvalt; on veendunud, et mehhanism, mida toetab institutsioonidevaheline kokkulepe, loob paremaks koordineerimiseks vajaliku raamistiku;
13. on seisukohal, et pikas perspektiivis võib vaja olla aluslepingut muuta, et tugevdada liidu suutlikkust edendada ja kaitsta oma põhiseaduslikku tuuma; jääb sellega seoses ootama Euroopa tulevikku käsitleva konverentsi arutelu ja järeldusi; rõhutab, et ELi lepingu artikli 7 kohase menetluse tulemuslikkust tuleks suurendada, muutes meetmeteks vajalikku häälteenamust ja tugevdades sanktsioonide kehtestamise mehhanismi; soovitab Euroopa tulevikku käsitleval konverentsil kaaluda Euroopa Liidu Kohtu rolli tugevdamist liidu põhiväärtuste kaitsmisel; nõuab nõukogu 15. veebruari 2007. aasta määruse (EÜ) nr 168/2007 (millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet)(13) muutmist, mis peaks toimuma pärast põhjalikku mõju hindamist, et tugevdada ja laiendada selle volitusi nii, et need hõlmaksid kõiki Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 osutatud väärtusi;
14. on kindlalt veendunud, et liidu väärtuste kriisi lahendamine, sealhulgas kavandatava mehhanismi kaudu, on liikmesriikide vahel vastastikuse usalduse taastamise eeltingimus, mis aitab liidul tervikuna püsida ja edendada kõiki ühiseid poliitikavaldkondi;
15. peab kahetsusväärseks, et Euroopa Ülemkogu nõrgestas oma 21. juuli 2020. aasta järeldustes komisjoni esitatud eelarveliste tingimuste mehhanismi; kordab oma nõudmist, et ELi lepingu artiklis 2 nimetatud väärtuste süsteemsed rikkumised loetaks liidu rahastamisega kokkusobimatuks; rõhutab vajadust kasutada liidu eelarve kaitsmiseks kvalifitseeritud häälteenamust nõudvat pöördhääletust, ilma milleta oleks uue eelarveliste tingimuste mehhanismi tõhusus ohus; nõuab, et eelarveliste tingimuste kohaldamisega kaasneksid meetmed, mille eesmärk on leevendada võimalikku mõju konkreetsetele liidu rahalistest vahenditest abisaajatele, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonidele; rõhutab, et eelarveliste tingimuste mehhanismi ei saa asendada üksnes kavandatud iga-aastase järelevalvetsükliga; nõuab, et Euroopa Ülemkogu tegutseks vastavalt oma 9. mai 2019. aasta Sibiu deklaratsioonis antud lubadusele kaitsta demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet;
16. kutsub komisjoni ja nõukogu üles vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 295 viivitamata alustama parlamendiga läbirääkimisi institutsioonidevahelise kokkuleppe üle; on seisukohal, et käesoleva dokumendi lisas esitatud ettepanek on sellisteks läbirääkimisteks sobiv alus;
17. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja lisas toodud ettepanek komisjonile ja nõukogule.
Ettepanek: institutsioonidevaheline liidu väärtuste tugevdamise kokkulepe
EUROOPA PARLAMENT, EUROOPA LIIDU NÕUKOGU JA EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 295,
ning arvestades järgmist:
(1) Euroopa Liidu lepingu artikli 2 kohaselt rajaneb liit sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine.
(2) Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 49 on liidu väärtuste austamine ja edendamine liidu liikmesuse üks põhitingimusi. ELi lepingu artikli 7 kohaselt võib juhul, kui liikmesriik rikub oluliselt ja jätkuvalt liidu väärtusi, peatada selle liikmesriigi valitsuse esindaja hääleõiguse nõukogus. Liidu väärtuste austamine loob aluse liikmesriikide kõrgel tasemel kindlustundele ja vastastikusele usaldusele.
(3) Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon (edaspidi „kolm institutsiooni“) tunnistavad liidu väärtuste austamise tähtsust. Liidu väärtuste austamine on vajalik liidu nõuetekohaseks toimimiseks ja ELi lepingu artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks. Kolm institutsiooni on pühendunud vastastikusele lojaalsele koostööle, mille eesmärk on edendada liidu väärtusi ja tagada nende austamine.
(4) Kolm institutsiooni tunnistavad vajadust ühtlustada ja tugevdada olemasolevaid vahendeid, mille eesmärk on edendada liidu väärtuste järgimist. Seetõttu tuleks luua terviklik ja tõenduspõhine institutsioonidevaheline mehhanism, mille puhul järgitaks subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet, et parandada kolme institutsiooni omavahelist koordineerimist ja konsolideerida varasemad algatused. Vastavalt justiits- ja siseküsimuste nõukogu 6. ja 7. juuni 2013. aasta järeldustele peaks selline mehhanism toimima „läbipaistvalt, lähtudes objektiivselt kogutud, võrreldud ja analüüsitud tõenditest ning tuginedes kõikide liikmesriikide võrdse kohtlemise põhimõttele“.
(5) Kolm institutsiooni lepivad kokku, et liidu väärtuste edendamise ja austamise tugevdamiseks on vaja liidu väärtuste iga-aastast järelevalvetsüklit. Iga-aastane järelevalvetsükkel peaks olema terviklik, objektiivne, erapooletu, tõenduspõhine ning seda tuleks kohaldada võrdselt ja õiglaselt kõigi liikmesriikide suhtes. Iga-aastase järelevalvetsükli peamine eesmärk peaks olema takistada liidu väärtuste rikkumisi ja järgimata jätmist ning tuua esile positiivseid muutusi ja vahetada parimaid tavasid, ühtlasi looks see ühise aluse kolme institutsiooni muudele meetmetele. Kolm institutsiooni lepivad peale selle kokku, et kasutavad käesolevat institutsioonidevahelist kokkulepet, et kaasata liidu väärtuste edendamise ja austamisega seotud olemasolevad vahendid ja algatused, eelkõige komisjoni iga-aastane õigusriigi olukorda käsitlev aruanne, nõukogu iga-aastane õigusriigialane dialoog ja komisjoni õigusriigi raamistik, et vältida dubleerimist ja suurendada üldist tulemuslikkust.
(6) Iga-aastane järelevalvetsükkel peaks koosnema ettevalmistavast etapist, liidu väärtuste järgimist käsitleva iga-aastase järelevalvearuande avaldamisest koos riigipõhiste soovitustega ning järelmeetmete etapist, sealhulgas soovituste rakendamisest. Iga-aastane järelevalvetsükkel peaks kulgema läbipaistvalt ja avatult, kaasates kodanikke ja kodanikuühiskonda, ning peaks olema kaitstud desinformatsiooni eest.
(7) Kolm institutsiooni jagavad seisukohta, et iga-aastane järelevalvetsükkel peaks asendama komisjoni otsuseid 2006/928/EÜ(1) ja 2006/929/EÜ(2) ning täitma muu hulgas nende otsuste eesmärke. Käesolev institutsioonidevaheline kokkulepe ei piira 2005. aasta ühinemisakti, eriti selle artiklite 37 ja 38 kohaldamist.
(8) Iga-aastane järelevalvetsükkel peaks täiendama ka muid liidu väärtuste edendamise ja tugevdamisega seotud vahendeid ning olema nendega kooskõlas. Eelkõige kohustuvad kolm institutsiooni kasutama iga-aastaste järelevalvearuannete tulemusi oma hinnangus selle kohta, kas esineb ilmne oht, et liikmesriik rikub oluliselt liidu väärtusi, või kas liikmesriik rikub oluliselt ja jätkuvalt liidu väärtusi ELi lepingu artikli 7 kontekstis. Samuti on komisjon kohustunud kasutama iga-aastase järelevalvearuande tulemusi osana oma hinnangust selle kohta, kas tuleks alustada rikkumismenetlusi ja kas liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/xxxx(3) artikliga 5. Kolm institutsiooni lepivad kokku, et iga-aastased järelevalvearuanded peaksid üldisemalt suunama nende tegevust seoses liidu väärtustega.
(9) ELi toimimise lepingu artikli 295 kohaselt kehtestatakse käesoleva institutsioonidevahelise kokkuleppega üksnes Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni koostööd hõlbustav kord ning vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 13 lõikele 2 tegutsevad institutsioonid neile aluslepingutega antud volituste piires ning vastavalt nendes sätestatud korrale, tingimustele ja eesmärkidele. Käesolev institutsioonidevaheline kokkulepe ei mõjuta Euroopa Kohtu õigust tõlgendada autentselt liidu õigust,
ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:
I. EESMÄRGID
1. Kolm institutsiooni lepivad kokku, et kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 2 edendatakse ja tugevdatakse kooskõlastamise ja koostöö kaudu liidu väärtuste austamist.
II. IGA-AASTANE JÄRELEVALVETSÜKKEL
2. Kolm institutsiooni lepivad kokku, et nad võtavad siiras ja vastastikuses koostöös kasutusele iga-aastase liidu väärtuste järelevalvetsükli, mis hõlmab kõigis liidu väärtustega seotud küsimusi ja parimaid tavasid. Iga-aastane järelevalvetsükkel koosneb ettevalmistavast etapist, liidu väärtusi käsitleva iga-aastase järelevalvearuande (edaspidi „aastaaruanne“) avaldamisest koos soovitustega ning järelmeetmete etapist.
3. Kolm institutsiooni nõustuvad looma alalise institutsioonidevahelise liidu väärtuste töörühma (edaspidi „töörühm“). Töörühm hõlbustab kolme institutsiooni omavahelist koordineerimist ja koostööd iga-aastases järelevalvetsüklis. Töörühm teavitab üldsust regulaarselt oma tööst.
4. Töörühma ja kolme institutsiooni nõustab sõltumatute ekspertide kogu. Sõltumatute ekspertide kogu selgitab koostöös Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga erapooletult välja peamised positiivsed ja negatiivsed muutused igas liikmesriigis ning aitab kaasa aastaaruande metoodika väljatöötamisele. Kolm institutsiooni võivad ekspertide koguga konsulteerida iga-aastase järelevalvetsükli igas etapis.
Ettevalmistav etapp
5. Komisjon korraldab igal aastal sihipärase sidusrühmadega konsulteerimise, et koguda aastaaruande jaoks teavet. Sidusrühmadega konsulteerimine toimub iga aasta esimeses kvartalis. Konsulteerimine peab olema läbipaistev ning põhinema töörühma poolt heaks kiidetud selgel ja rangel metoodikal. Metoodika hõlmab igal juhul sobivas vormis võrdlusaluseid, mis on loetletud näiteks komisjoni otsuste 2006/928/EÜ ja 2006/929/EÜ lisades.
6. Sidusrühmadega konsulteerimine annab kodanikuühiskonna organisatsioonidele, riikide inimõiguste institutsioonidele ja võrdõiguslikkusega tegelevatele asutustele, kutseliitudele ja -võrgustikele, Euroopa Nõukogu ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide organitele, liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele ning liikmesriikidele, sealhulgas asjaomastele riigiasutustele võimaluse osaleda aastaaruande koostamises. Komisjon lisab sidusrühmade esitatud teabe aastaaruandesse. Komisjon avaldab konsultatsiooni käigus saadud ettepanekud oma veebisaidil enne aastaaruande avaldamist.
7. Komisjon kasutab aastaaruande koostamisel kogu tema käsutuses olevat teavet, tuginedes töörühma kokku lepitud metoodikale. Sellega seoses on eriti olulised Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ja teiste liidu organite ja asutuste, Euroopa Nõukogu, sealhulgas Veneetsia komisjoni ja riikide korruptsioonivastase ühenduse ning muude asjakohaste uuringutega tegelevate rahvusvaheliste organisatsioonide aruanded ja andmed. Kui komisjoni koostatud aastaaruanne erineb sõltumatute ekspertide kogu järeldustest, võivad Euroopa Parlament ja nõukogu paluda komisjonil selle põhjusi töörühmale selgitada.
8. Kõigi kolme institutsiooni määratud esindajatel on pärast töörühma sisest kooskõlastamist võimalus teha teabekogumiskülastusi liikmesriikidesse, et saada lisateavet ja selgitusi liidu väärtuste olukorra kohta asjaomastes liikmesriikides. Komisjon lisab järeldused aastaaruandesse.
9. Komisjon teavitab töörühma korrapäraselt ettevalmistusetapi jooksul tehtud edusammudest.
Aastaruanne ja soovitused
10. Komisjon koostab aastaaruande ettevalmistavas etapis kogutud teabe põhjal. Aastaaruanne peaks hõlmama nii positiivseid kui ka negatiivseid muutusi seoses liidu väärtustega liikmesriikides. Aastaaruanne on erapooletu, põhineb objektiivselt kogutud tõenditel ja selles järgitakse kõikide liikmesriikide võrdse kohtlemise põhimõtet. Aruandluse põhjalikkus peaks kajastama kõnealuse olukorra tõsidust. Aastaaruandes on eraldi jaotis rikkumismenetluste kohta, mis puudutavad liidu väärtusi.
11. Aastaaruanne sisaldab igale liikmesriikidele konkreetseid soovitusi, mille eesmärk on tugevdada liidu väärtuste kaitset ja edendamist. Soovitustes määratakse kindlaks konkreetsed eesmärgid ja rakendamise ajakava ning võetakse asjakohaselt arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõike 1 kohaselt vastu võetud põhjendatud ettepanekutes väljendatud probleeme. Soovitustes võetakse arvesse liikmesriikide poliitiliste ja õigussüsteemide mitmekesisust. Soovituste täitmist hinnatakse vajaduse korral järgmistes aastaaruannetes või kiireloomulistes aruannetes.
12. Aastaaruanne koos soovitustega avaldatakse iga aasta septembris. Avaldamise kuupäev kooskõlastatakse kolme töörühmas osaleva institutsiooni vahel. Enne avaldamist esitab komisjon aastaaruande kavandi töörühmale.
Järelmeetmed
13. Euroopa Parlament ja nõukogu arutavad aastaaruande sisu hiljemalt kaks kuud pärast selle avaldamise kuupäeva. Arutelud avalikustatakse. Parlament ja nõukogu võtavad aastaaruande kohta seisukoha resolutsioonide ja järelduste vormis. Järelmeetmete osana hindavad ja kaaluvad Euroopa Parlament ja nõukogu seda, millises ulatuses on liikmesriigid varasemaid soovitusi täitnud, sealhulgas rakendanud Euroopa Liidu Kohtu asjakohaseid otsuseid. Kolm institutsiooni kasutavad oma aluslepingutest tulenevaid volitusi, et tõhusatele järelmeetmetele kaasa aidata. Kolm institutsiooni püüavad õigeaegselt soodustada aastaaruande teemalist arutelu liikmesriikides, eelkõige riikide parlamentides.
14. Aastaaruande tulemuste põhjal alustab komisjon kas omal algatusel või Euroopa Parlamendi või nõukogu taotlusel dialoogi ühe või mitme liikmesriigiga, sealhulgas asjaomaste ametiasutustega, et hõlbustada soovituste rakendamist. Komisjon annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule dialoogi edenemisest regulaarselt aru. Komisjon võib igal ajal, sealhulgas asjaomase liikmesriigi taotlusel, anda liikmesriikidele eri meetmete kaudu tehnilist abi. Euroopa Parlament korraldab koostöös riikide parlamentidega parlamentidevahelise arutelu aastaaruande tulemuste üle.
15. Kolm institutsiooni peaksid rahastamisprioriteetide määramisel arvestama aastaaruande järeldustega. Eelkõige peaks komisjon – kui koostatakse asjakohased iga-aastased tööprogrammid liidu rahaliste vahendite väljamaksmiseks nii jagatud kui ka otsese juhtimise all – ette nägema sihtotstarbelise toetuse liidu väärtuste kaitsmisele ja edendamisele kaasa aitavatele riigi tasandil toimijatele, näiteks kodanikuühiskonna organisatsioonidele.
16. Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 258 ja määruse (EL) 2020/xxxx artikli 5 kohaseid komisjoni volitusi ning ühe kolmandiku liikmesriikide, Euroopa Parlamendi ja komisjoni õigust esitada nõukogule põhjendatud ettepanek vastavalt ELi lepingu artikli 7 lõikele 1, lepivad kolm institutsiooni kokku, et nende tegevust seoses liidu väärtustega peaksid suunama aastaaruanded.
17. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad paluda komisjonil välja töötada lisasuunised ja -näitajad, et käsitleda iga-aastasest järelevalvetsüklist üleskerkivaid asjakohaseid horisontaalseid küsimusi.
Kiireloomuline aruanne
18. Kui olukord ühes või mitmes liikmesriigis põhjustab otsest ja tõsist kahju liidu väärtustele, võib komisjon kas omal algatusel või Euroopa Parlamendi või nõukogu taotlusel koostada olukorra kohta kiireloomulise aruande. Komisjon valmistab aruande ette töörühmaga konsulteerides. Komisjon koostab kiireloomulise aruande viivituseta ja avalikustab selle hiljemalt kaks kuud pärast Euroopa Parlamendi või nõukogu taotlust. Kiireloomulise aruande järeldused lisatakse järgmisesse aastaaruandesse. Kiireloomulises aruandes võib esitada soovitusi eesmärgiga asuda tõrjuma otsest ohtu liidu väärtustele.
III. VASTASTIKUNE TÄIENDAVUS MUUDE VAHENDITEGA
19. Kolm institutsiooni tunnistavad, et iga-aastane järelevalvetsükkel ja muud liidu väärtuste kaitsmise ja edendamise mehhanismid, eelkõige ELi lepingu artiklis 7 ja määruses (EL) 2020/xxxx sätestatud menetlus ning rikkumismenetlused, täiendavad üksteist. Kolm institutsiooni kohustuvad võtma liidu poliitikas arvesse käesoleva institutsioonidevahelise kokkuleppe eesmärke.
20. Kui aastaaruandes tuvastatakse süsteemseid puudusi seoses ühe või mitme liidu väärtusega, kohustuvad kolm institutsiooni võtma viivitamata asjakohaseid meetmeid neile aluslepingutega antud vastavate volituste piires. Kolm institutsiooni on ühel meelel, et aastaaruande järeldused on alus otsuse tegemisele, kas tuleks käivitada ELi lepingu artiklis 7 sätestatud menetlus ja algatada rikkumismenetlusi liidu väärtuste kaitseks. Kolm institutsiooni kaaluvad muu hulgas, kas aastaaruandes tuvastatud süsteemsete puuduste tõttu on võimalik jätkata selliste liidu poliitikameetmetega, mis nõuavad suurt vastastikust usaldust.
21. Käesoleva lepinguga kehtestatud iga-aastane järelevalvetsükkel asendab komisjoni otsusega 2006/928/EÜ kehtestatud Rumeenias kohtureformi ja korruptsioonivastase võitluse konkreetsete eesmärkide saavutamiseks tehtava koostöö ja edusammude kontrollimise mehhanismi ning komisjoni otsusega 2006/929/EÜ kehtestatud Bulgaarias kohtureformi ning korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse konkreetsete eesmärkide saavutamiseks tehtava koostöö ja edusammude kontrollimise mehhanismi ning täidab muu hulgas nende otsustega taotletud eesmärke. Seepärast kohustub komisjon need otsused sobival ajal kehtetuks tunnistama.
Euroopa Liidu lepingu artikli 7 kohane ühine kord
22. Kolm institutsiooni lepivad kokku, et kasutavad aastaaruannete tulemusi oma hinnangus selle kohta, kas esineb ilmne oht, et liikmesriik rikub oluliselt liidu väärtusi, või kas liikmesriik rikub oluliselt ja jätkuvalt liidu väärtusi, nagu on sätestatud ELi lepingu artiklis 7.
23. Selleks et suurendada ELi lepingu artiklis 7 sätestatud menetluse läbipaistvust ja tõhusust, kohustuvad kolm institutsiooni tagama, et institutsioon, kes algatab ELi lepingu artikli 7 alusel ettepaneku, saaks esitada ettepaneku nõukogus, ja teda teavitatakse ning kaasatakse menetluse kõikides etappides. Kolm institutsiooni lepivad kokku, et konsulteerivad töörühmas regulaarselt ELi lepingu artikli 7 alusel algatatud olemasolevate ja võimalike menetluste üle.
24. Kolm institutsiooni lepivad kokku, et töötavad välja korra, mille eesmärk on suurendada Euroopa Liidu lepingu artiklis 7 sätestatud menetluse tulemuslikkust. Selline uus kord võib hõlmata kuulamiste ja hetkeseisu käsitlevate istungite korrastatud ajakava, soovitusi põhjendatud ettepanekus tõstatatud probleemide lahendamiseks ja rakendamise ajakava.
Eelarveliste tingimuste täitmise ühine kord
25. Kolm institutsiooni lepivad kokku, et kasutavad aastaaruande järeldusi oma hinnangus selle kohta, kas liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises, kooskõlas määruse (EL) 2020/xxxx artikliga 5, samuti kõigi muude olemasolevate ja tulevaste eelarvevahendite hindamisel. Kui aastaaruandes tehakse kindlaks, et liikmesriigis esineb õigusriigi toimimises üldistunud puudus, mis mõjutab või ähvardab mõjutada usaldusväärse finantsjuhtimise või liidu finantshuvide kaitse põhimõtteid, saadab komisjon sellele liikmesriigile kirjaliku teate kooskõlas määruse (EL) 2020/xxxx artikli 5 lõikega 1.
IV. LÕPPSÄTTED
26. Kolm institutsiooni võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et neil on käesoleva institutsioonidevahelise kokkuleppe nõuetekohaseks rakendamiseks vajalikud vahendid ja ressursid.
27. Kolm institutsiooni jälgivad ühiselt ja pidevalt käesoleva institutsioonidevahelise kokkuleppe rakendamist nii poliitilisel tasandil korrapäraste arutelude kaudu kui ka tehnilisel tasandil töörühmas.
28. Käesolev kokkulepe jõustub sellele allakirjutamise päeval.
Komisjoni 13. detsembri 2006. aasta otsus, millega nähakse ette kord, mille abil teha Rumeeniaga koostööd ja jälgida tema edusamme konkreetsete eesmärkide täitmisel kohtureformi alal ja korruptsioonivastases võitluses (ELT L 354, 14.12.2006, lk 56).
Komisjoni 13. detsembri 2006. aasta otsus, millega nähakse ette kord, mille abil teha Bulgaariaga koostööd ja jälgida tema edusamme konkreetsete eesmärkide täitmisel kohtureformi alal ning korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses (ELT L 354, 14.12.2006, lk 58).
[xxxx asemel lisada teksti (ühtlasi punktidesse 16, 19 ja 25) ja joonealusesse märkusesse dokumendi 2018/136(COD) number ning parandada ELT viide joonealuses märkuses] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) .../... liidu eelarve kaitsmise kohta, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises, ELT C ..., …, lk …