Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2019/2157(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A9-0154/2020

Esitatud tekstid :

A9-0154/2020

Arutelud :

PV 06/10/2020 - 7
CRE 06/10/2020 - 7

Hääletused :

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2020)0257

Vastuvõetud tekstid
PDF 192kWORD 63k
Neljapäev, 8. oktoober 2020 - Brüssel Ajutine väljaanne
Euroopa metsastrateegia – edasised sammud
P9_TA-PROV(2020)0257A9-0154/2020

Euroopa Parlamendi 8. oktoobri 2020. aasta resolutsioon Euroopa metsastrateegia kohta – edasised sammud (2019/2157(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640), komisjoni 20. mai 2020. aasta teatist „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030“ (COM(2020)0380) ning oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni Euroopa rohelise kokkuleppe kohta(1) ja 16. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 15. istungjärgu (COP 15) kohta(2),

–  võttes arvesse New Yorgi deklaratsiooni metsade kohta, mille Euroopa Liit ratifitseeris 23. juunil 2014,

–  võttes arvesse komisjoni 7. detsembri 2018. aasta aruannet Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „ELi metsastrateegia rakendamisel tehtud edusammud. „Uus ELi metsastrateegia metsade ja metsandussektori jaoks““ (COM(2018)0811),

–  võttes arvesse oma 28. aprilli 2015. aasta resolutsiooni teemal „Uus ELi metsastrateegia metsade ja metsandussektori jaoks“(3),

–  võttes arvesse komisjoni 23. juuli 2019. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Ulatuslikumad ELi meetmed maailma metsade kaitseks ja taastamiseks“ (COM(2019)0352),

–  võttes arvesse nõukogu 15. aprilli 2019. aasta järeldusi ELi metsastrateegia rakendamisel tehtud edusammude ja metsade uue strateegilise raamistiku kohta (08609/2019),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1143/2014 looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide(4) sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta ning järgnenud rakendusmäärusi, mis sisaldavad looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide, sealhulgas puuliikide ajakohastatud nimekirja,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 30. oktoobri 2019. aasta arvamust komisjoni 7. detsembri 2018. aasta aruande kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „ELi metsastrateegia rakendamisel tehtud edusammud. „Uus ELi metsastrateegia metsade ja metsandussektori jaoks““,

–  võttes arvesse valitsustevahelise bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitleva teaduslik-poliitilise foorumi (IPBES) 31. mail 2019. aastal avaldatud bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste ülemaailmset hindamisaruannet,

–  võttes arvesse Euroopa Keskkonnaameti 4. detsembril 2019. aastal avaldatud aruannet „Euroopa keskkond – seisund ja väljavaated 2020. aastal: teadmised kestlikule Euroopale üleminekuks“,

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 10. ja 11. aprilli 2019. aasta arvamust ELi metsastrateegia rakendamise kohta,

–  võttes arvesse ELi bioloogilise mitmekesisuse 2020. aastani kehtiva strateegia vahehinnangut,

–  võttes arvesse ajakohastatud ELi biomajanduse strateegiat,

–  võttes arvesse kliimastrateegiat 2050. aastani,

–  võttes arvesse nõukogu 29. novembri 2019. aasta järeldusi ajakohastatud ELi biomajanduse strateegia kohta(5),

–  võttes arvesse komisjoni 28. novembri 2018. aasta teatist „Puhas planeet kõigi jaoks. Euroopa pikaajaline strateegiline visioon, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni“ (COM(2018)0773),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 16. mai 2018. aasta arvamust ELi metsastrateegia vahehindamise kohta(6),

–  võttes arvesse strateegiat „Euroopa 2020“, sealhulgas juhtalgatusi „Innovaatiline liit“ ja „Ressursitõhus Euroopa“,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamusi,

–  võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A9‑0154/2020),

–  võttes arvesse ELi liikmesriikidele bioloogilise mitmekesisuse konventsioonist, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonist ja ÜRO kõrbestumise tõkestamise konventsioonist tulenevaid kohustusi,

A.  arvestades, et ELi liidusiseseid ja rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad näiteks Euroopa rohelisest kokkuleppest, ÜRO kestliku arengu eesmärkidest, Kyoto protokollist, Pariisi kokkuleppest ja heitevaba ühiskonna loomise eesmärgist, on võimatu täita ilma kliimaalase kasu ning muude metsade ja metsandussektori pakutavate ökosüsteemi teenusteta;

B.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingus ei viidata ühisele ELi metsapoliitikale ning metsade eest vastutamine on liikmesriikide pädevuses; arvestades siiski, et traditsiooniliselt on EL oma poliitika ja suunistega, sealhulgas ELi toimimise lepingu artikliga 4 energia, keskkonna ja põllumajanduse valdkonnas, andnud panuse metsade kestlikusse majandamisse ja liikmesriikide metsi käsitlevatesse otsustesse;

C.  arvestades, et metsad ja kogu metsapõhine väärtusahel on väga olulised ringluspõhise biomajanduse edasiseks arendamiseks, kuna nad pakuvad töökohti, tagavad majandusliku heaolu maa- ja linnapiirkondades, osutavad kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise teenuseid, toovad tervisealast kasu, kaitsevad elurikkust ning mägi-, saare- ja maapiirkondade tulevikuväljavaateid ning tõkestavad kõrbestumist;

D.  arvestades, et ELi mitmeotstarbeliste metsade ja kogu metsapõhise väärtusahela tuleviku jaoks on ülimalt tähtsad piisavalt rahastatud kvaliteetsed teadusuuringud, innovatsioon, teabe kogumine, andmebaaside säilitamine ja arendamine, parimate tavade ja teadmiste jagamine, kui arvestada neile üha rohkem esitatavaid nõudeid ja vajadust reageerida arvukatele ühiskonna ees seisvatele võimalustele ja probleemidele;

E.  arvestades, et metsad kujutavad endast meie looduspärandit, mida peame säilitama ja hoidma; arvestades, et selle pärandi hea majandamine on oluline selleks, et toetada metsa heaolu ja tagada selle roll elurikkuse ning majandusliku, turismialase ja sotsiaalse rikkuse kandjana;

F.  arvestades, et Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond on ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames andnud vahendeid ja ressursse metsandussektori toetamiseks ning tugeva keskendumise kaudu kestlikule metsamajandamisele tuleks seda jätkata ka 2020. aasta järgse ÜPP raames;

G.  arvestades, et ELis on 16 miljonit erametsaomanikku, kellele kuulub umbes 60 % ELi metsadest; arvestades, et eraomandis olevate metsade keskmine suurus on 13 ha, samal ajal kui umbes kaks kolmandikku erametsaomanikest omab vähem kui 3 ha metsa;

H.  arvestades, et kestlikult majandatud metsad on maapiirkondades töökohtade tagamisel tohutult olulised, need parandavad inimeste tervist ning toetavad samal ajal oluliselt keskkonda ja elurikkust;

I.  arvestades, et metsades rakendatavad kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmed on omavahel seotud, nende aspektid peavad olema tasakaalus, ja soodustada tuleb nendevahelist koostoimet, eriti liikmesriikide kohanemisstrateegiate ja -kavade raames;

J.  arvestades, et Euroopa metsad on erinevad, samuti on erinev nende olukord ning seetõttu tuleb nendega erinevalt ümber käia, kuid alati eesmärgiga parandada nende majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnafunktsioone;

K.  arvestades, et äärepoolseimates piirkondades leidub väga rikkalikke elurikkuse reservuaare ja nende säilitamine on ülioluline;

L.  arvestades, et metsade elurikkuse vähenemisel on märkimisväärsed keskkonnaalased, majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed;

M.  arvestades, et mulla kvaliteedil on ääretult oluline roll selliste ökosüsteemi teenuste pakkumisel nagu vee puhastamine ja säilitamine ning seega ka üleujutuste ja põua eest kaitsmine, CO2 sidumine, elurikkuse ja biomassi suurendamine; arvestades, et mulla kvaliteedi parandamine, näiteks mõnes piirkonnas okasmetsa muutmisega püsilehtmetsaks, on majanduslikult keeruline protsess, milleks kulub aastakümneid;

N.  arvestades, et kestliku metsamajandamise olulist rolli tuleks edendada Euroopa ühiskonnas, mis on metsadest ja metsandusest üha enam kaugenenud, rõhutades metsade arvukaid eeliseid nii majanduslikust, sotsiaalsest ja keskkondlikust kui ka kultuurilisest ja ajaloolisest aspektist;

O.  arvestades, et lisaks süsiniku sidumisele on metsadel kasulik mõju kliimale, atmosfäärile, elurikkuse säilitamisele, jõgede ja veekogude seisundile, nad kaitsevad muldasid vee ja tuule põhjustatud erosiooni eest ning omavad muid kasulikke looduslikke omadusi;

P.  arvestades, et peaaegu 23 % Euroopa metsadest kasvavad Natura 2000 aladel, kusjuures mõnes liikmesriigis on see osakaal üle 50 %, ja et peaaegu pooled Natura 2000 alade looduslikest elupaikadest on metsad;

Q.  arvestades, et metsad võivad olla nii peamiste metsasaaduste, näiteks puidu allikad kui ka pakkuda väärtuslikke kõrvalsaadusi, nagu seened, trühvlid, ürdid, mesi ja marjad, mis on liidu mõnes piirkonnas majandustegevuse jaoks väga olulised;

R.  arvestades, et Euroopa metsadel on oluline osa keskkonna parandamises, majandusarengus, puittoodetega seotud liikmesriikide vajaduste rahuldamises ning elanikkonna heaolu suurendamises;

S.  arvestades, et agrometsandus, mida määratletakse maakasutussüsteemina, kus puid kasvatatakse samal maaüksusel, kus toimub põllumajandustootmine, hõlmab maa majandamise süsteeme, mis suurendavad üldist tootlikkust, tekitavad rohkem biomassi, hooldavad ja taastavad mulda ning pakuvad palju väärtuslikke ökosüsteemi teenuseid;

T.  arvestades, et metsade mitmekülgse rolli ja nende kasvuks kuluva märkimisväärse aja ning puuliikide ulatusliku mitmekülgsuse tagamise tähtsuse tõttu on nende säästev kasutamine ja säilitamine ning metsarikkuste mitmekordistamine üleeuroopalise tähtsusega ülesanne;

U.  arvestades, et ka sotsiaalselt ja keskkonna seisukohalt vastutustundlikul jahipidamisel on oluline roll metsades ja poolmetsapiirkondades ulukiliikide arvukuse või nendega seotud haiguste, näiteks sigade Aafrika katku leviku ohjeldamisel;

V.  arvestades, et metsad täidavad olulist rolli mullaerosiooni ning maade kõrbestumise tõkestamisel; arvestades, et uuringud näitavad, et parkide ja linnakeskkonna puudel on madalama temperatuuri hoidmisel positiivne mõju võrreldes puudeta aladega;

W.  arvestades, et praegusel programmitöö perioodil (2014–2020) on ÜPPs meetmeid, mille eesmärk on aidata ettevõtjatel suurendada metsamajandamise suutlikkust;

X.  arvestades, et mõnesse metsanduspiirkonda on massiliselt tunginud kahjurid ja putukad, näiteks üraskid, ning mitmesugused seened; arvestades, et Cryphonectria parasitica on tunginud massiliselt kastanimetsade looduslikesse populatsioonidesse, mis põhjustab suurt ohtu nende populatsioonide ellujäämisele, kuid ohustab pikas perspektiivis ka sellega seotud inimtegevust, näiteks kastanite kasvatamist ja korjamist;

Y.  arvestades, et ELi tasandil metsade kohta kättesaadavad andmed on puudulikud ja erineva kvaliteediga, mis takistab suutlikkust koordineerida metsade majandamist ELi tasandil;

Z.  arvestades, et ELis toimub ka ebaseaduslikku metsaraiet;

Minevik – hiljutiste rakendamisalaste edusammude ja probleemide ülevaatamine

1.  väljendab heameelt komisjoni aruande „ELi metsastrateegia rakendamisel tehtud edusammud. „Uus ELi metsastrateegia metsade ja metsandussektori jaoks““ (COM(2018)0811) avaldamise üle;

2.  avaldab heameelt meetmete üle, mida liikmesriigid ja komisjon on võtnud ELi metsastrateegia eesmärkide saavutamiseks, ning alalise metsakomitee ja metsanduse ja korgitootmise kodanikuühiskonna dialoogi eest vastutava rühma, metsatulekahjude eksperdirühma, metsatööstuse ja valdkondlikult seotud küsimuste eksperdirühma ning asjaomaste sidusrühmade kaasamise üle metsade mitmeaastasesse rakenduskavasse;

3.  konstateerib, et komisjoni 2018. aasta aruandes ELi praeguse metsastrateegia rakendamise edusammude kohta märgitakse, et strateegia on olnud koordineerimisvahendina kasulik ning et üldiselt on selle strateegia „kaheksat pluss ühte“ prioriteetset valdkonda rakendatud suhteliselt väheste takistustega, välja arvatud suured probleemid, millega tuleb tegeleda elurikkuse poliitika kaudu, ning jätkuvad probleemid valdkondades „Millised on meie metsad ja kuidas need muutuvad?“, eriti mis puudutab üldsuse arusaama metsandussektorist ja teavet selle kohta, ja „Kooskõlastamise ja teabevahetuse soodustamine“, eelkõige metsaga seotud poliitika osas;

4.  rõhutab, et mõiste „kestlik metsamajandamine“ määratlus lepiti rahvusvaheliselt kokku üleeuroopalise protsessi „Euroopa metsad“ raames; märgib, et see mõiste on lisatud siseriiklikesse õigusaktidesse ja liikmesriikides kasutusele võetud vabatahtlikesse süsteemidesse, nagu metsade sertifitseerimine;

5.  toonitab, et ELis kestliku metsamajandamise edendamisel ELi metsastrateegia ja maaelu arengu meetmete osana, mida rakendatakse ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames, on olnud üldiselt positiivne mõju metsadele ja metsaga seotud tingimustele, millest olenevad elatusvahendid maapiirkondades, ning samuti ELi metsade elurikkusele ja see on suurendanud metsandussektorist tulenevat kliimaalast kasu; märgib siiski, et endiselt on vajadus tugevdada kestlikku metsamajandamist tasakaalustatud viisil, et tagada metsade ökoloogilise seisundi paranemine, parandada ökosüsteemide tervist ja vastupidavust ning tagada nende suurem suutlikkus kohaneda muutuvate ilmastikutingimustega, vähendada looduslikest häiringutest tulenevaid riske ja mõju, kaitsta praeguste ja tulevaste põlvkondade võimalusi metsi majandada, näiteks nii, et metsaomanike ja VKEde eesmärgid oleksid täidetud, ning parandada olemasolevate metsade ja metsamaa kvaliteeti; on arvamusel, et ELi metsastrateegia peaks sisaldama asjakohaseid vahendeid selle saavutamiseks; juhib tähelepanu asjaolule, et liikmesriikidel on kohustus kohaldada kestlikku metsamajandamist eeskujulikult; on seisukohal, et metsamajandamismudelid peaksid hõlmama keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kestlikkust, mis tähendab, et metsade ja metsamaade haldamisel ja kasutamisel säilitatakse nende elurikkus, tootlikkus, uuenemisvõime, elujõulisus ja potentsiaal täita praegu ja tulevikus asjakohaseid ökoloogilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid funktsioone kohalikul, riiklikul ja ülemaailmsel tasandil ning ei kahjustata teisi ökosüsteeme; rõhutab, et omandiõiguste tunnustamine ja kaitsmine on kestliku metsamajandamise pikaajalise kohustuse täitmiseks otsustava tähtsusega; juhib tähelepanu asjaolule, et meie metsade säilitamine ja kestlik majandamine on meie üldise heaolu keskne osa, kuna metsad tagavad puhkuse, tervise ja haridusega seotud üldhuvitegevuse, ning konstateerib, et kestlik metsamajandamine edendab Euroopa metsade elurikkuse kaitset; nõuab säilinud struktuuriga, liigirikaste ja piisava pindalaga ürgmetsade kaitset seal, kus sellised metsad on veel säilinud; märgib, et ELis puudub põlismetsa määratlus ja palub komisjonil vastav alalises metsakomitees ettevalmistatav määratlus tulevases ELi metsastrateegias kasutusele võtta; rõhutab, et eri liiki metsade CO2 sidumise võime kohta on lahknevaid seisukohti, ning on seetõttu veendunud, et ELi uus metsastrateegia peaks edendama metsade kestlikku majandamist; peab kahetsusväärseks mõnes liikmesriigis esinevaid jätkusuutmatuid majandamisviise ja ebaseaduslikku metsaraiet vaatamata ELi puidumäärusele ning ühtlasi kutsub liikmesriike üles tegema rohkem jõupingutusi selle lõpetamiseks, vajaduse korral parandades või tugevdades oma riiklikke õigusakte; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid nendes küsimustes kiireloomulisi meetmeid, jälgides tähelepanelikult ja jõustades kehtivaid ELi õigusakte, ning kutsub komisjoni üles rikkumiste korral algatama kiiresti rikkumismenetlusi ning võtma ebaseadusliku metsaraie juhtumite puhul järelmeetmeid kõigi pädevate organite kaudu; kutsub komisjoni üles viima viivitamata lõpule ebaseadusliku metsaraie vastaste ELi õigusnormide toimivuskontrolli;

6.  tõdeb, et erinevused liikmesriikide vahel, sealhulgas erinevused liikmesriikide piirkondade vahel, on olnud oluline tegur ELi tasandi meetmete kaalumisel;

7.  väljendab sügavat muret selle pärast, et kehtivate ELi õigusaktide rakendamata jätmine ja korruptsioonikahtlused on liidu eri osades toonud kaasa ebaseadusliku raie ja mittesäästva metsandustegevuse; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võitlema korruptsiooniga ja rakendama täielikult kehtivaid õigusakte;

Olevik – ELi metsade praegune olukord

8.  rõhutab, et ELi metsad, sh ülemereterritooriumide ja äärepoolseimate piirkondade metsad, on multifunktsionaalsed ja neid iseloomustab suur mitmekesisus sellistes aspektides nagu omandistruktuurid, suurus, struktuur, elurikkus, vastupidavus ja probleemid; juhib tähelepanu sellele, et metsad, eelkõige segametsad, pakuvad ühiskonnale mitmesuguseid ökosüsteemi teenuseid, sealhulgas liikide elupaiku, süsiniku sidumist, tooraineid, taastuvenergiat, paremat õhukvaliteeti, puhast vett, põhjavee täiendamist, erosioonitõrjet ja kaitset põua, üleujutuste ja laviinide eest, ning koostisosi ravimitele, samuti olulisi kultuurilisi ja vaba ajaga seotud hüvesid; arvestades, et kõik see ei tundu enam olevat täielikult tagatud, sest metsaomanikud ei saa kliimamuutustest ja muudest teguritest tingitud raske majandusliku olukorra tõttu enam metsa taasinvesteerida; märgib, et viimaste hinnangute kohaselt on vaid 26 % metsaliikidel ja 15 % metsaelupaikadel soodne kaitsestaatus; kutsub liikmesriike üles tagama ökosüsteemide kaitse ning vajaduse korral töötama välja ja tõhustama suuniseid muude metsasaaduste kui puidu kohta;

9.  võtab teadmiseks ökosüsteemide ja nende teenuste kaardistamise ja hindamise (MAES) algatuse raames saavutatud edu ökosüsteemiteenuste hindamisel; rõhutab siiski, et praegu ei tasustata piisavalt selliste ökosüsteemiteenuste osutamist nagu CO2 sidumine, elurikkuse suurendamine või mulla rikastamine, ning et need metsa majandajad, kes selliseid teenuseid silmas pidades oma metsa maakasutust muudavad, võivad oluliste ökosüsteemiteenuste osutamisest hoolimata oma metsa majandamisel kahjumisse jääda; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles uurima võimalusi, kuidas kliima-, elurikkuse- ja muude ökosüsteemiteenuste osutamist piisavalt stimuleerida ja kompenseerida, nii et metsa maakasutuse ümberkujundamine oleks majanduslikult tasuv;

10.  märgib, et viimastel aastakümnetel on ELi metsavarud kasvanud nii metsaga kaetuse kui ka mahu poolest ning metsad ja muud metsaalad hõlmavad praegu ligikaudu 43 % ELi pindalast, ulatudes vähemalt 182 miljoni hektarini ja moodustades tänu metsastamisele ja looduslikule uuenemisele 5 % kogu maailma metsadest; märgib, et pool Natura 2000 võrgustikust koosneb metsaaladest (st 37,5 miljonit hektarit) ja et 23 % kõigist Euroopa metsadest asub Natura 2000 aladel, samas kui mõnes liikmesriigis on üle poole territooriumist kaetud metsadega ja nad sõltuvad metsandusest; juhib tähelepanu sellele, kui oluline on parandada teadmisi Natura 2000 võrgustikust ja selle mõjust elurikkusele, metsa majandamisele ja muudele maakasutusviisidele kogu ELis; märgib, et 60 % ELi metsadest on eraomanduses, sh suurem osa väikestest metsamajanditest (alla 3 ha), ning 40 % on riigi omanduses; juhib tähelepanu sellele, et üle 60 % tootlikest metsadest ELis ja üle 20 % kogu maailmas on sertifitseeritud kestliku metsamajandamise vabatahtlike standardite kohaselt; märgib ühtlasi, et ülemaailmselt on puidutööstuses töödeldud ja sertifitseeritud metsadest pärit ümarpuidu osakaal suurem kui 20 % ja ELis ulatub see osakaal isegi 50 %‑ni; juhib tähelepanu sellele, et metsandussektor annab ELis otseselt tööd vähemalt 500 000 inimesele(7) ja kaudselt 2,6 miljonile inimesele(8) ning et selle tööhõive taseme säilitamine ja sektori pikaajaline konkurentsivõime nõuab pidevaid jõupingutusi, et meelitada sektorisse kvalifitseeritud ja koolitatud tööjõudu ning tagada töötajatele nõuetekohane juurdepääs sotsiaal- ja arstiabile; märgib, et need töökohad sõltuvad pikas perspektiivis vastupidavatest ja hästi hallatud metsa ökosüsteemidest; rõhutab metsaomanike otsustavat rolli kestliku metsamajandamise rakendamisel ning metsade olulist rolli roheliste töökohtade ja majanduskasvu loomisel maapiirkondades; toonitab lisaks, et ELi metsaomanikel ja -majandajatel on multifunktsionaalsete metsade majandamisel pikad traditsioonid ja kogemused; kutsub komisjoni üles lisama ELi uude metsastrateegiasse metsaomanike toetamise, sealhulgas rahalise toetamise vajaduse; on seisukohal, et selline toetus tuleks seada sõltuvusse kestliku metsamajandamise rakendamisest, et tagada jätkuv investeerimine kaasaegsetesse tehnoloogiatesse ning keskkonna- ja kliimameetmetesse, mis tugevdavad metsade multifunktsionaalset rolli, koos spetsiaalse rahastamisvahendiga Natura 2000 võrgustiku alade haldamiseks ja inimväärsete töötingimuste loomiseks; on veendunud, et selline rahaline toetus peaks kujutama endast rahastamisvahendite, riikliku rahastamise ja erasektori rahastamise toimivat kombinatsiooni; rõhutab, kui oluline on vältida väljarännet maapiirkondadest, ning peab hädavajalikuks investeerida ökosüsteemidesse; kiidab heaks metsastamise ja taasmetsastamise kui sobivad vahendid metsaga kaetuse suurendamiseks, eelkõige mahajäetud maadel, mis ei sobi toidu tootmiseks, linna- ja linnalähipiirkondades ning vajaduse korral mägipiirkondades; ergutab rahaliselt toetatavaid meetmeid metsaraie kasutamiseks mahus, mis on kooskõlas säästva metsauuendusega, ning metsaga ja vajaduse korral muu metsamaaga kaetuse suurendamiseks, eelkõige neis liikmesriikides, kus see kaetus on väike, ergutades samas teistes liikmesriikides metsaga kaetuse säilitamist tugeva ökoloogilise funktsiooniga aladel; märgib, et metsad moodustavad Euroopa maismaa elurikkusest märkimisväärse osa;

11.  täheldab, et metsade pindala liidus suureneb, muu hulgas metsastamise tulemusena, ja et majandatud tulundusmetsad mitte ainult ei seo süsinikku paremini kui majandamata metsad, vaid vähendavad ka metsade seisundi halvenemisest põhjustatud heitkoguseid ja probleeme; märgib, et tulundusmetsade kestlikul majandamisel on kliimale kõige parem mõju ja et riike, kes oma metsi hästi majandavad, tuleks selle eest premeerida;

12.  leiab, et pikaajalised avaliku ja erasektori investeeringud tugevdatud kestlikusse metsamajandamisse, mille puhul pööratakse võrdselt tähelepanu metsade sotsiaalsele, keskkonnaalasele ja majanduslikule kasule ning piisavatele rahastamis- ja hüvitusmehhanismidele, võivad aidata tagada metsade vastupidavuse ja kohanemisvõime ning aidata metsandussektoril jääda majanduslikult elujõuliseks ja keskkonnahoidlikuks, kuid võivad samuti aidata saavutada mitmeid ELi eesmärke, sealhulgas Euroopa rohelise kokkuleppe edukat rakendamist, üleminekut ringmajandusele ja elurikkuse edendamist; rõhutab samuti vajadust muude kergesti juurdepääsetavate, hästi koordineeritud ja asjakohaste ELi rahastamismehhanismide järele, nagu rahastamisvahendid või Euroopa Investeerimispanga toetus metsaprojektidesse tehtavatele investeeringutele, mis on suunatud metsade kestlikule majandamisele ning metsatulekahjude ennetamisele ja leevendamisele, samuti struktuurifondid ja programmid „Horisont“, „Erasmus+“ ja „LIFE+“, mis võiksid anda olulist toetust investeeringutele ja teenustele süsinikdioksiidi säilitamiseks ja sidumiseks kestliku metsa majandamise raames, tagades ühtlasi kooskõla rohelise kokkuleppega;

13.  tunnistab metsadest ja metsandussektorist tulenevat olulist kliimaalast kasu; kordab vajadust edendada tasakaalustatult metsade ja metsamajandamise keskkonnaalaseid, majanduslikke ja sotsiaalseid aspekte, tugevdades samal ajal metsadest ja metsapõhisest väärtusahelast lähtuvat üldist kliimaalast kasu, nimelt edendades süsinikdioksiidi sidumist ja süsiniku talletamist puittoodetes ning materjalide asendamist; rõhutab vajadust säilitada, edendada ja võimaluse korral suurendada süsinikdioksiidi sidumist metsades tasemeni, mis võimaldab metsa kõigi funktsioonide kestlikku majandamist, süsiniku talletamist kohapeal, sealhulgas agrometsades, lagupuidus, metsapinnases ja puidupõhistes toodetes aktiivse kestliku metsamajandamise abil; juhib tähelepanu asjaolule, et metsad neelavad üle 10 % ELi kasvuhoonegaaside heitest; rõhutab vajadust tõsta esile puidu kasutamist vastupidava ehitusmaterjali või ka energiaallikana, kuna see võimaldab meil liikuda säästvama majanduse poole; ergutab komisjoni uurima erinevaid turupõhiseid mehhanisme, et stimuleerida fossiilkütuste asendamist taastuvate toorainetega, mis tooks kliimaalast kasu; rõhutab puidupõhiste materjalide olulist rolli fossiilkütustel põhinevate ja suurema ökoloogilise jalajäljega alternatiivide asendamisel sellistes tööstusharudes nagu ehitus-, tekstiili-, keemia- ning pakenditööstus ning vajadust võtta täielikult arvesse sellisest asendamisest tulenevat kasu kliimale ja keskkonnale; rõhutab lisaks seni alakasutatud eeliseid, mida pakub ühekordselt kasutatavate toodete, eelkõige plasttoodete asendamine kestlike puidupõhiste toodetega; rõhutab, et puidupõhiste toodete ringkasutust tuleks samuti suurendada, et parandada meie kestlike ressursside kasutamist, edendada ressursitõhusust, vähendada jäätmeid ja pikendada süsiniku elutsüklit säästva ja kohaliku ringbiomajanduse kasutuselevõtuks;

14.  väljendab heameelt fossiilsete toorainete ja energia asendamise raames tehtava jätkuva tööga puidu tõhusaima kasutamise edendamisel, järgides nn kaskaadkasutuse põhimõtet; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jätkama uuesti sõnastatud taastuvenergia direktiivi raames biomassi säästlikkuse kriteeriumide rakendamist ning kasutama asendusmõju optimaalselt, asendades süsinikumahukad fossiilsed materjalid ja energia; märgib siiski, et bioenergia toetuskavade puhul on oluline vältida puidupõhiste toorainete tarbetuid turumoonutusi; juhib tähelepanu asjaolule, et puidu ja biomassi nõudluse prognoositava suurenemisega peab kaasnema kestlik metsamajandamine; rõhutab sellega seoses vajadust suurendada fossiilkütuste ja fossiilkütustel põhinevate materjalide asendamist käsitlevate teadusuuringute rahastamist; märgib, et puidu väärtusahela lõpus tekkivaid jääke saab soodsalt kasutada biomassina, et asendada sellega fossiilkütustel põhinevat soojust, kuid selleks, et suurendada ülemaailmset süsinikdioksiidi talletamist, tuleks võimalusel puitu hoida kasutusvaldkondade jaoks, mille olelusring on pikem;

15.  rõhutab kaitsemetsaribade positiivset mõju nii põllumaade kaitsmisele kui ka põllumajandustoodangu suurendamisele; toetab kindlalt meetodeid, millega ergutada põllumajandustootjaid kaitsemetsaribasid arendama;

16.  rõhutab olulist rolli, mida looduslike ökosüsteemide õitsevad puud ja põõsad etendavad mesindussektoris ning loodusliku tolmeldamise abistamisel ja kahjustatud ja/või hooldamata maa parandamisel ja kaitsmisel; nõuab tungivalt selliste puude ja põõsaste lisamist ELi toetusprogrammidesse, võttes arvesse piirkondlikke iseärasusi;

17.  väljendab sügavat kahetsust asjaolu üle, et kuigi metsi majandatakse ELis ühiselt kokkulepitud kestliku metsamajandamise põhimõtte kohaselt ja metsaga kaetus on ELis viimastel aastakümnetel suurenenud, on hiljuti heaks kiidetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määruse (EL) nr 2020/852 kontekstis, millega kehtestatakse kestlike investeeringute soodustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088(9), välja töötatud teistsugune lähenemine kestlikule metsamajandamisele;

18.  rõhutab vastupidavate ja tervete metsa ökosüsteemide, sh loomastiku ja taimestiku tähtsust, et säilitada ja parandada mitmete metsa ökosüsteemi teenuste, nagu elurikkus, puhas õhk, vesi, heas seisundis mullastik, puit ja muu tooraine, kättesaadavust; rõhutab, et vabatahtlikud vahendid ja kehtivad õigusaktid, nagu ELi linnudirektiiv ja elupaikade direktiiv, mõjutavad maakorralduslikke otsuseid ning neid tuleb järgida ja asjakohaselt rakendada;

19.  märgib, et maapiirkondades on oluline roll põllumajandustootjatel ja metsaomanikel; väljendab heameelt seoses metsanduse, agrometsanduse ja metsatööstuse rolli tunnustamisega 2014.–2020. aasta ÜPP maaelu arengu programmis ja liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid käsitlevas määruses sätestatud parandustega; ergutab kindlustama sellist tunnustamist ka 2021.–2027. aasta ÜPPs ja Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamisel;

20.  rõhutab taastuvenergia direktiivi uuesti sõnastamisel kokku lepitud kaheastmelise lähenemisviisi sobivust ja elujõulisust metsa biomassi kestlikkuse kontrollimisel; märgib, et see peaks saavutatama, kui alaline metsakomitee ja komisjon jätkavad muu kui lõppkasutusega seotud spetsiifiliste kestlikkuskriteeriumide poolelijäänud väljatöötamist;

21.  tunnustab metsade rolli seoses sellega, et need pakuvad puhkeväärtust ja metsaga seotud tegevusi, nagu muude metsasaaduste, nt seente ja marjade korjamine; võtab teadmiseks biomassi parema eemaldamise võimalused metsatulekahjude ennetamiseks loomade karjatamise abil, kuid märgib ühtlasi, et metsaaladel karjatamine avaldab negatiivset mõju seemikutele, ning märgib seetõttu vajadust majandada karjatatavaid loomi kestlikult;

Tulevik – Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisel on oluline osa Euroopa Liidu 2020. aasta järgsel metsastrateegial ja Euroopa rohelisel kokkuleppel ning ÜRO kestliku arengu tegevuskaval aastani 2030

22.  väljendab heameelt hiljuti avaldatud komisjoni rohelise kokkuleppe üle ja jääb ootama peagi loodavat ELi 2020. aasta järgset metsastrateegiat, mis tuleks viia vastavusse Euroopa rohelise kokkuleppega ja ELi elurikkuse strateegiaga; on lisaks seisukohal, et ringbiomajanduse tugevdamine on rohelise kokkuleppe rakendamisel oluline lähenemisviis vähese süsinikuheitega ühiskonna saavutamiseks; juhib tähelepanu sellele, kui oluline on metsade potentsiaali edasine suurendamine Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks ning ringbiomajanduse arendamine, tagades samal ajal muud ökosüsteemi teenused, sealhulgas elurikkuse;

23.  väljendab heameelt komisjoni 2020. aasta töökava ning eriti uue ELi metsastrateegia poolt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 26. istungjärgul antud panuse tunnustamise üle; rõhutab sellega seoses, et tulevikus ei peaks metsi pidama ainsaks viisiks CO2 siduda, sest see ei motiveeriks teisi sektoreid piisavalt oma heitkoguseid vähendama; rõhutab lisaks vajadust konkreetsete ja tõhusate meetmete järele kliimamuutustega kohanemise strateegiates ja kavades, mis hõlmavad kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise koostoimet, mis on otsustava tähtsusega, et vähendada kliimamuutuste kahjulikku mõju sellistele häiringutele nagu metsatulekahjud ning nende negatiivset mõju maapiirkondade majandusele, elurikkusele ja ökosüsteemi teenuste osutamisele; rõhutab, et on vaja rohkem ressursse ja arendada teaduspõhist tulekahjude ohjamist, et võidelda kliimamuutuste mõjuga metsadele; märgib, et metsade elurikkuse ja funktsionaalsuse säilitamiseks, koos vajadusega leevendada kliimamuutusi ja nendega kohaneda, ning nagu on tunnistatud ka maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) määruses, kujutab lagupuit endast mikroelupaiku, millest sõltuvad paljud liigid;

24.  kordab, et metsad ja metsandussektor aitavad oluliselt kaasa kohaliku biopõhise ringmajanduse arengule ELis; rõhutab metsade, metsandussektori ja biomajanduse esmatähtsat rolli, et saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgid ning kliimaneutraalsus 2050. aastaks; rõhutab, et 2015. aastal kujutas biomajandus endast turgu, mille väärtus oli hinnanguliselt üle 2,3 triljoni euro, mis andis 20 miljonit töökohta ja mis moodustas 8,2 % liidu kogutööhõivest; märgib, et iga programmi „Horisont 2020“ raames biomajanduse teadusuuringutesse ja innovatsiooni investeeritud euro loob umbes 10 euro eest lisaväärtust; juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa Liidu keskkonna-, kliimaalaste ja elurikkuse eesmärkide saavutamine ei ole võimalik ilma mitmeotstarbeliste, tervete ja säästvalt majandatud metsadeta, mille puhul rakendatakse pikka perspektiivi, ega elujõulise metsatööstuseta; rõhutab, et mõnel juhul tehakse biomajanduse sektoris ja eriti metsanduses, millel on kliimaneutraalsele majandusele üleminekul keskne osa, kompromisse kliimakaitse ja elurikkuse kaitsmise vahel; väljendab muret selle pärast, et neid kompromisse ei ole hiljutistes poliitilistes aruteludes piisavalt käsitletud; juhib tähelepanu vajadusele töötada välja ühtne lähenemisviis elurikkuse kaitse ja kliimakaitse ühendamiseks edukas metsandussektoris ja biomajanduses; rõhutab, kui oluline on arendada ja kindlustada ELis turupõhist biomajandust, mis stimuleerib innovatsiooni, ning töötada välja uued bioressursipõhised tooted, mille tarneahelas kasutatakse tõhusalt biomassi materjale; on seisukohal, et EL peaks ergutama puidu, raietoodete või metsa biomassi kasutamist, et stimuleerida kestlikku tootmist ja töökohtade loomist; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles ergutama bioloogilise päritoluga materjalide, sealhulgas kõigi puidujäätmete tagasisuunamist väärtusahelasse, soodustades ökodisaini, suurendades ringlussevõttu ja edendades puitu sisaldavate teiseste toorainete kasutamist toodetes enne nende võimalikku põletamist olelusringi lõpus;

25.  toonitab, et metsandussektorile tuleb anda täielik ja tõeline poliitiline toetus, ning rõhutab sellega seoses, et 2020. aasta järgseks perioodiks on teiste asjakohaste valdkondlike strateegiate kõrval vaja laiaulatuslikku, sõltumatut ja iseseisvat ELi metsastrateegiat; märgib, et kuna agrometsandusel võib olla nii põllumajanduse kui ka metsanduse tunnuseid, on vaja ELi metsastrateegia kooskõlastada strateegiaga „Talust toidulauani“; nõuab uut ELi metsastrateegiat, mis toetuks terviklikule lähenemisviisile kestliku metsamajandamise suhtes, võttes arvesse metsapõhise väärtusahela kõiki majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid aspekte, ning tagaks metsade mitmeotstarbelise ja mitmemõõtmelise rolli järjepidevuse; rõhutab, et tuleb välja töötada ELi metsastrateegia, mis on koordineeritud, tasakaalustatud, sidus ja paremini integreeritud asjaomaste ELi õigusaktidega, mis käsitlevad metsi, metsandussektorit, sealhulgas inimesi, kes otseselt või kaudselt töötavad ja elavad metsas ja metsandussektoris, ning nende pakutavaid mitmesuguseid teenuseid, arvestades üha suuremat hulka riiklikke ja ELi poliitikameetmeid, mis mõjutavad otseselt või kaudselt metsi ja nende majandamist ELis;

26.  kutsub komisjoni üles tagama, et Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi rakendamisel edendataks eelkõige neid algatusi, mille eesmärk on peatada metsade elurikkuse vähenemine, laiendada erinevate ja kohalike puuliikide kasvatamist ja parandada metsamajandamist, ning et projekte viidaks ellu ja rahalisi vahendeid kasutataks sihtotstarbeliselt;

27.  on seisukohal, et ELi metsastrateegia peaks olema sild liikmesriikide riikliku metsa- ja agrometsanduspoliitika ning ELi metsa- ja agrometsandusalaste eesmärkide vahel, tunnistades nii vajadust austada liikmesriikide pädevust kui ka toetada ELi laiemate eesmärkide saavutamist, ning peaks samal ajal sidusalt käsitlema nii era- kui ka riigimetsade erijooni; nõuab meetmete võtmist, et tagada metsandussektori ja kogu biomajanduse pikaajaline stabiilsus ja prognoositavus;

28.  rõhutab vajadust teha tõenduspõhiseid otsuseid metsade, metsandussektori ja selle väärtusahelaga seotud ELi poliitika suhtes; nõuab, et kõik Euroopa rohelise kokkuleppe ja elurikkuse strateegia metsaga seotud aspektid oleksid kooskõlas ELi 2020. aasta järgse metsastrateegiaga, eelkõige eesmärgiga tagada, et kestlikul metsamajandamisel oleks ühiskonnale positiivne mõju, sealhulgas metsa ökosüsteemide ühenduvus ja esindavus, ning tagada pikaajaline ja stabiilne kasu kliimale ja keskkonnale, aidates samal ajal kaasa ka kestliku arengu eesmärkide saavutamisele; rõhutab, et mis tahes kestlikku metsamajandamist käsitlevad ELi suunised tuleks välja töötada ELi 2020. aasta järgse metsastrateegia raames;

29.  toonitab vajadust võtta arvesse seoseid metsandussektori ja muude sektorite, näiteks põllumajanduse vahel ning nende kooskõlastamist ringbiomajanduse raames, samuti digiteerimise ning haridusse, teadusuuringutesse ja innovatsiooni ning elurikkuse säilitamisse investeerimise tähtsust, mis võib anda positiivse panuse edasiste lahenduste leidmisele kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks ning töökohtade loomiseks; märgib, et metsad on kestliku arengu lahutamatu osa;

30.  rõhutab, kui olulised on maaühiskonna jaoks agrometsandussüsteemid, mis on väga väikese tihedusega ja vaevu majanduslikult elujõulised, võttes arvesse, et iga-aastast sissetulekut täiendavad muud tegevused, nagu loomakasvatus, turism ja jahindus, mida tuleb piisavalt rahastada, et vältida kõrbestumist ja ülekasutamist;

31.  rõhutab, et kliimamuutuste ja inimtegevuse mõju tõttu esineb looduslikke häiringuid, nagu tulekahjud, põuad, üleujutused, tormid, kahjurite levik, haigused ja erosioon, juba praegu ja ka edaspidi sagedamini, põhjustades kahju ELi metsadele, ning et see nõuab igale stsenaariumile kohandatud riski- ja kriisiohjet; rõhutab sellega seoses vajadust töötada välja kindel 2020. aasta järgne ELi metsastrateegia ning riskijuhtimismeetmed, nagu Euroopa vastupanuvõime tugevdamine suurõnnetuste suhtes ja varajase hoiatamise vahendid, et olla sellisteks sündmusteks paremini ette valmistatud ja neid paremini ennetada, suurendada metsade vastupanuvõimet ja muuta need kliimamuutustele vastupidavamaks, näiteks säästva ja aktiivse metsamajandamise parema rakendamise ning teadusuuringute ja innovatsiooni kaudu, mis võimaldavad optimeerida metsade kohanemisvõimet; tuletab meelde, et Euroopa Keskkonnaameti andmetel on ELi metsadele avalduva surve peamisteks allikateks linnapiirkondade laienemine ja kliimamuutused; rõhutab samuti vajadust pakkuda metsaomanikele paremaid toetusmehhanisme, rahalisi vahendeid ja ressursse ennetusmeetmete rakendamiseks ja kahjustatud piirkondade taastamiseks, näiteks taasmetsastada halvas seisukorras maad, mis ei sobi põllumajanduseks, kasutades ka sihtotstarbelisi hädaolukorrale reageerimise vahendeid, sealhulgas erakorralise sekkumise, näiteks Euroopa Liidu Solidaarsusfondi abil; nõuab sidususe tagamist ELi metsastrateegia ja Euroopa kodanikukaitse mehhanismi vahel; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma hädaolukorra mehhanismi ning usub, et on oluline lisada agrometsandusmeetmete hulka metsakarjamaa toetus ja julgustada liikmesriike seda järgmises maaelu arengu programmis rakendama; rõhutab vajadust rohkemate vahendite ning teaduspõhise tulekahjude ohjamise ja riskipõhise otsustusprotsessi arendamise järele, võttes arvesse metsatulekahjude sotsiaal-majanduslikke, kliima- ja keskkonnapõhjuseid; nõuab, et võetaks kasutusele kliimamuutustega seotud ühistele probleemidele reageerimise komponent;

32.  kutsub liikmesriike üles kavandama algatusi, et säilitada ja vajaduse korral luua kõrge kaitseväärtusega metsi, koos vajalike mehhanismide ja vahenditega metsaomanike stimuleerimiseks ja vajaduse korral neile hüvitise maksmiseks, nii et oleks võimalik edendada nende metsadega seotud teadmisi ja teadust ning samal ajal säilitada looduslikke elupaiku;

33.  tunnustab elurikkuse rolli metsa ökosüsteemide hea tervise ja vastupidavuse tagamisel; rõhutab Natura 2000 alade olulisust, mis võimaldavad pakkuda ühiskonnale mitut ökosüsteemi teenust, sealhulgas tooraineid; märgib samas, et selliste piirkondade majandamiseks on vaja tehnilist nõustamist ja piisavalt uusi rahalisi vahendeid; rõhutab, et kaitsemeetmetest tingitud majanduskahju tuleks õiglaselt hüvitada; rõhutab, kui oluline on looduskaitse pragmaatiline integreerimine kestlikusse metsamajandamisse, ilma et kaitsealasid tingimata laiendataks ja vältides täiendavat haldus- ja finantskoormust; toetab sel eesmärgil liikmesriikide algatuste põhjal loodud võrgustike loomist; kutsub riiki või piirkondlikke osalejaid üles pidama vajaduse korral läbirääkimisi jõeäärsete metsade taasasustamise üle spetsialiseerunud sidusrühmadega, et luua elurikkad elupaigad, mille loomise järel töötatakse välja ökoloogilised teenused, nagu põhjavee kaudu ringlevate kahjulike ainete imendumine; rõhutab ühise põllumajanduspoliitika mõju hindamise uuringu tulemusi, mis näitavad, millistes valdkondades võivad ühise põllumajanduspoliitika vahendid ja meetmed anda olulisema panuse elurikkuse eesmärkide saavutamisse, ning ergutab uurima võimalusi olemasolevate vahendite parandamiseks; ühtlasi ergutab edasisi uuringuid elurikkuse ja vastupidavuse suhte valdkonnas;

34.  täheldab, et ligi 25 % kogu ELi metsaalast kuulub Natura 2000 võrgustikku;

35.  märgib, et ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni juhitud ja ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni toetatud läbirääkimised õiguslikult siduva üleeuroopalise metsi käsitleva kokkuleppe osas nurjusid, kuna Venemaa Föderatsioon loobus läbirääkimisprotsessist; toetab siiski jätkuvalt kindlaid vahendeid kestliku metsamajandamise edendamiseks üleeuroopalisel ja ülemaailmsel tasandil;

36.  toonitab, et üha rohkem ELi poliitikavaldkondi tegeleb metsadega eri vaatepunktidest; julgustab käimasolevat kehtiva ELi metsastrateegiaga kehtestatud protsessi lõpuleviimist, et töötada alalise metsakomitee ja liikmesriikide tihedas koostöös välja muu kui lõppkasutusepõhine kestlik lähenemisviis, tuginedes uuesti sõnastatud taastuvenergia direktiivi kaheetapilisele lähenemisviisile; on veendunud, et kaheastmelist lähenemisviisi võiks kasutada ka muudes poliitikavaldkondades, mille eesmärk on tagada metsa biomassi kestlikkuse kriteeriumid ja ELi poliitikavaldkondade valdkondadevaheline sidusus ning tunnustada ökosüsteemiga seotud saavutusi, eelkõige metsade sotsiaalselt olulisi kliimaalaseid saavutusi; tunnistab samal ajal, et ELi metsandus toimib juba kõrgeimate kestlikkusstandardite kohaselt; märgib, et metsa biomassi kestliku lähenemisviisi puhul tuleb arvesse võtta vajadust puidu konkurentsivõime järele võrreldes muude toorainetega; rõhutab, kui olulised on turupõhised vahendid, nagu olemasolevad metsade sertifitseerimise süsteemid, ja ergutab neid kasutama sobivate tõendusvahenditena metsaressursside kestlikkuse kontrollimiseks;

37.  rõhutab metsa- ja agrometsandusmeetmete otsustavat tähtsust ÜPP ja muude metsandusmeetmete raames ning õiglaste ja konkurentsivõimeliste turutingimuste tagamist ELis säästva ringbiomajanduse edukaks arendamiseks, rakendades samal ajal ELi metsastrateegiat; tuletab meelde vajadust järjepidevuse ning selgete ja paremate metsandus- ja agrometsandusmeetmete järele 2021.–2027. aasta ÜPP raames; juhib tähelepanu sellele, et ÜPP eelarve edasisel kärpimisel oleks negatiivne mõju kestlikusse metsamajandamisse tehtavatele investeeringutele ja ELi metsandussektori eesmärkide saavutamisele; on seisukohal, et kestlikul metsamajandamisel peaks olema uutes ÜPP strateegiakavades nähtav koht; rõhutab vajadust vähendada halduskoormust ELi metsandusmeetmetes ja riigiabis üldiselt, näiteks selleks, et soodustada I ja II samba maksetega seotud maastikuelementide poliitikaga seonduvat puittaimestiku edendamist ja kaitset, ning võimaldades grupierandeid, mis lubaksid kiiresti reageerida metsadega seotud probleemidele; väljendab samal ajal muret selle pärast, et horisontaalsed maaelu arengu programmi meetmed, nagu „Noor põllumajandustootja“, ei hõlma metsandustegevust, vähemalt mõnes liikmesriigis;

38.  juhib tähelepanu kasule, mida annab loomade karjatamise ja metsamajanduse ühitamine, aidates vähendada metsades tuleohtu ja metsahoolduskulusid; on seisukohal, et sellega seotud teadusuuringud ja teadmussiire praktikutele on otsustava tähtsusega; rõhutab traditsiooniliste ekstensiivsete agrometsandussüsteemide ja nende pakutavate ökosüsteemi teenuste väärtust; kutsub komisjoni üles nende eesmärkide saavutamiseks kooskõlastama ELi metsastrateegiat strateegiaga „Talust toidulauani“ ning edendama kogu ELi hõlmavaid spetsiaalseid koolitusprogramme, et teavitada põllumajandustootjaid puittaimestiku põllumajandusega integreerimise eelistest ja tavadest; märgib, et ajavahemiku 2014–2020 maaelu arengu määruses loetletud arvukaid meetmeid, mille eesmärk on toetada puittaimestiku sihipärast integreerimist põllumajandustegevusega, on vaid vähesel määral ellu viidud; konstateerib agrometsanduse suutlikkust suurendada biomassi üldist tootlikkust konkreetsetes piirkondades ning rõhutab, et segaökosüsteemid toodavad rohkem biomassi ja neelavad rohkem atmosfääris olevat süsinikku;

39.  rõhutab, et liit peaks eraldama metsandussektorile piisavad vahendid vastavalt selle sektori suhtes tekkinud uutele ootustele, muu hulgas investeeringuteks metsaalade arendamisse ja metsade elujõulisuse tõstmisse, metsateede hooldamisse, metsatehnikasse, innovatsiooni ning metsandussaaduste töötlemisse ja kasutamisse;

40.  kutsub liikmesriike üles ühitama oma eri metsamajanduskavasid ja -strateegiaid nii, et nende sihteesmärkide täitmist saaks kontrollida ja neid õigeaegselt korrigeerida, aga mitte tekitama halduslikku killustatust, mis ohustab strateegiadokumentides seatud eesmärkide täitmist;

41.  väljendab kahetsust selle pärast, et ÜPP ettepanekus aastate 2021–2027 programmitöö perioodiks ei käsitleta agrometsandust; peab oluliseks, et järgmises ÜPP määruses tunnustataks agrometsanduse kasulikkust ning jätkuvalt toetataks ja edendataks agrometsandussüsteemide rajamist, taastamist, uuendamist ja hooldamist; palub komisjonil edendada seda, et liikmesriigid võtaksid oma strateegiakavades kasutusele agrometsandust toetavad meetmed;

42.  tervitab komisjoni väljakuulutatud nn põllumajandusettevõtete süsinikumetsade algatust, millega tahetakse tasustada neid põllumajandustootjaid, kes viivad ellu projekte süsihappegaasi heitkoguste vähendamiseks või selle ulatuslikumaks talletamiseks, et aidata uue rohelise kokkuleppe kontekstis täita eesmärki saavutada 2050. aastaks süsinikuneutraalsus;

43.  toonitab kõrgetasemeliste teadusuuringute ja innovatsiooni esmatähtsat rolli metsade, agrometsanduse ning metsandussektori panuse suurendamisel, et praeguste probleemidega toime tulla; rõhutab ELi 2020. aasta järgsete teadus- ja innovatsiooniprogrammide tähtsust, tunnustab alalise põllumajandusuuringute komitee rolli ning märgib, et teadusuuringud ja tehnoloogia on alates ELi metsastrateegia kehtestamisest 2013. aastal jõudsalt arenenud; rõhutab, kui oluline on edendada täiendavaid teadusuuringuid muu hulgas metsa ökosüsteemide, elurikkuse, fossiilsete toorainete ja energiate kestliku asendamise, süsiniku talletamise, puidupõhiste toodete ja säästva metsamajandamise tavade kohta; nõuab, et jätkuvalt rahastataks teadusuuringuid, mis käsitlevad muldasid ja nende rolli metsade vastupidavuses kliimamuutustele ja nendega kohanemises, elurikkuse kaitses ja parandamises, samuti muude ökosüsteemi teenuste pakkumises ja asendusmõjudes, ning et kogutaks andmeid uuenduslike meetodite kohta metsade kaitsmiseks ja metsade vastupidavuse suurendamiseks; märgib murega, et andmed ürgmetsade kohta on endiselt puudulikud; rõhutab, et teadusuuringute ja rahastamise suurendamine aitaks positiivselt kaasa kliimamuutuste leevendamisele, metsa ökosüsteemide kaitsmisele ning elurikkuse suurendamisele, kestlikule majanduskasvule ja tööhõivele, eriti maapiirkondades; võtab teadmiseks komisjoni soovituse, mille kohaselt innovatsiooni jõuline kapitaliseerimine kogu väärtusahela ulatuses toetaks metsandussektori konkurentsivõimet; väljendab sellega seoses heameelt EIP uue kliimaeesmärgi üle rahastada projekte, mis võivad suurendada võimalusi metsandussektoris, millel on oluline roll fossiilse päritoluga materjalide ja energiakandjate asendamisel; avaldab tunnustust juba tehtud metsateemalistele teadusuuringutele ja innovatsioonile, eriti programmide „Horisont 2020“ ja LIFE+ raames; peab kiiduväärseks juhtumeid, kus tulemused aitavad kaasa säästva biomajanduse arendamisele, püüdes leida tasakaalu kestliku metsamajandamise eri aspektide vahel ning rõhutades metsade mitmeotstarbelist rolli; kutsub komisjoni üles investeerima teadusuuringutesse ja vajaduse korral neid intensiivistama, et leida lahendus kahjurite ja haiguste levikule metsades;

44.  kutsub komisjoni üles tegema koostöös metsatöömasinate tootjatega algatusi nende masinate ökodisaini parandamiseks, et ühitada töötajate kaitstuse kõrge tase ning minimaalne mõju metsade pinnasele ja veele;

45.  väljendab muret selle pärast, et metsade kogupindala maailmas on 1990. aastatest saadik oluliselt vähenenud; toonitab asjaolu, et tõsisteks probleemideks on ülemaailmne raadamine ja metsade seisundi halvenemine; rõhutab, et ELi metsastrateegia peaks avaldama mõju ülemaailmses poliitilises kontekstis ning hõlmama ELi väliseesmärke ja meetmeid kestliku metsamajandamise edendamiseks kogu maailmas nii kahepoolselt kui ka mitmepoolsete metsaga seotud protsesside kaudu, asetades rõhu meetmetele, mille eesmärk on peatada metsade raadamine kogu maailmas, sealhulgas toetada seaduslikku, säästvat ja metsade raadamist mittesisaldavat tootmist ja tarneahelaid, mis ei too kaasa inimõiguste rikkumisi, ning tagada metsaressursside säästev majandamine; juhib tähelepanu asjaolule, et probleemide lahendamiseks väljaspool ELi tuleks välja töötada poliitilisi algatusi, milles keskendutakse troopikapiirkondadele (võttes arvesse sealsete riikide keskkonnapoliitika ambitsioonide erinevusi) ja metsades kestmatuid tavasid järgivate sektoriväliste osaliste tegevusele; rõhutab vajadust rakendada impordi jälgitavuse meetmeid ning ergutab komisjoni ja liikmesriike edendama koostööd kolmandate riikidega, et tugevdada kestlikkuse kõrgemaid standardeid; rõhutab vajadust edendada ELi puidumääruse ning metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust (FLEGT) käsitleva tegevuskava rakendamist, et paremini vältida ebaseaduslikult raiutud või hangitud puidu sissetoomist, mis kujutab endast kõlvatut konkurentsi Euroopa metsandussektorile ja ELi turule; toonitab veel kord vajadust sertifitseerimissüsteemide järele ja kestliku metsamajandamise erisätete lisamise järele kaubanduslepingutesse; nõuab ELi puidumääruses sätestatud hoolsuskohustuse süsteemi ühtset ja süstemaatilist tõlgendamist;

46.  rõhutab hariduse ning kvalifitseeritud ja hea väljaõppega tööjõu tähtsust metsa säästva majandamise edukal praktilisel rakendamisel; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jätkama meetmete rakendamist ja kasutama olemasolevaid Euroopa vahendeid, nagu Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD), Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), Euroopa Sotsiaalfond (ESF) ja Euroopa koolitusprogrammid (HK 2020), et toetada põlvkonnavahetust ja korvata kvalifitseeritud tööjõu nappust sektoris;

47.  nõuab ebaseaduslikult omandatud puidu impordi käsitlemist kaubanduslepingutes ning rikkumiste korral sanktsioonide kehtestamist;

48.  kutsub liikmesriike ja puidutööstuse ettevõtjaid üles andma märkimisväärse panuse tagamaks, et taasmetsastatakse sama suur ala kui raadatakse;

49.  rõhutab vajadust arendada edasi kogu ELi hõlmavat Euroopa metsateabesüsteemi (FISE), võttes arvesse olemasolevaid süsteeme, nii et kõik asjaomased komisjoni peadirektoraadid, kes tegelevad FISE kaetud teemadega, vastutaksid selle eest ühiselt; on veendunud, et selle vahendi koordineerimine peaks toimuma ELi metsastrateegia raames; rõhutab, kui oluline on anda reaalajas võrdlevat, teaduspõhist ja tasakaalustatud teavet Euroopa metsaressursside kohta, jälgides vajaduse korral samal ajal, kas metsad ja looduslikud varud on hästi majandatud ja säilitatud, ning püüdes samal ajal prognoosida kliimamuutustest tulenevate looduslike häiringute ja nende tagajärgede mõju koos keskkonna- ja sotsiaalmajanduslike näitajatega mis tahes metsaga seotud ELi poliitika väljatöötamiseks; märgib, et riiklikud metsainventuurid on terviklik seirevahend metsavarude hindamiseks ja piirkondlike kaalutluste arvessevõtmiseks; nõuab, et EL looks Euroopa metsade seirevõrgustiku, et koguda kohalikul tasandil teavet, mis on seotud Copernicuse Maa seire programmidega;

50.  peab tervitatavaks suundumust digitaliseerimise poole sektoris ning palub komisjonil kaaluda kogu ELi hõlmava puidu digitaalse jälgimismehhanismi rakendamist andmete kogumiseks, läbipaistvuse ühtlustamiseks, võrdsete tingimuste tagamiseks ning konkurentsivastase käitumise ja õigusvastase tegevuse vähendamiseks puidukaubanduses nii ELis kui ka väljaspool seda kontrollisüsteemi kaudu; on seisukohal, et selline kontrollisüsteem parandaks nõuetele vastavust, piirates finantspettusi ja võideldes nende vastu, takistaks samal ajal kartellikokkuleppeid ning kaotaks ebaseadusliku metsaraie logistikatoimingud ja liikumised; ergutab samuti heade tavade vahetamist liikmesriikidega, kes on juba sellised reformid riigi tasandil ellu viinud;

51.  toonitab, et liikmesriikidel on pädevus ja keskne roll ELi 2020. aasta järgse metsastrateegia ettevalmistamisel ja elluviimisel; kutsub komisjoni alalist metsakomiteed üles toetama liikmesriike selle ülesande täitmisel; rõhutab, kui oluline on teabevahetus ja asjaomaste sidusrühmade, näiteks metsaomanike ja -majandajate paralleelne kaasamine kodanikuühiskonnaga peetava metsanduse ja korgitootmise dialoogi rühma ning selle raames regulaarsete kohtumiste pidamine ning koordineerimise ja sünergia suurendamine alalise metsakomiteega; nõuab tungivalt, et komisjon kaasaks Euroopa Parlamendi vähemalt kord aastas ELi metsastrateegia rakendamisse; kutsub üles tugevdama alalise metsakomitee rolli, et tagada koordineerimine asjaomaste sidusrühmade ja poliitika vahel ELi tasandil; rõhutab lisaks, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on võtmeroll metsade kestliku kasutamise ja eelkõige maapiirkondade majanduse tugevdamisel; toonitab, et liikmesriikidevaheline tõhustatud koostöö suurendab uuest ELi metsastrateegiast saadavat kasu; ühtlasi kutsub komisjoni ja metsade valdkonnas pädevust omavaid peadirektoraate üles tegutsema strateegiliselt, et tagada metsandusega seotud tegevuse sidusus ja edendada kestlikku metsamajandamist;

52.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid seaksid prioriteediks kõrgetasemelise kutseõppe säilitamise puiduerialadel ja ökoehituses ning näeksid selles valdkonnas ette vajalikud avaliku sektori kulutused ja investeeringud, eesmärgiga ennetada Euroopa puidutööstuse tulevasi vajadusi;

53.  tuletab meelde komisjoni lubadust rakendada nõuete rikkumiste suhtes nulltolerantsi; rõhutab, et mitmed liikmesriikide vastu algatatud rikkumismenetlused käsitlevad Euroopa metsaökosüsteemide asendamatuid väärtusi, ning nõuab tungivalt, et komisjon võtaks nende juhtumite puhul kiiresti meetmeid;

54.  nõuab tungivalt, et komisjon kontrolliks koostöös liikmesriikide tööinspektsioonidega, kas puidutööstuses turule lastud ja kasutatavad masinad vastavad masinadirektiivi 2006/42/EÜ nõuetele ning kas need on varustatud saepuru kogumise ja väljatõmbe süsteemiga;

55.  on veendunud, et ELi metsastrateegia peaks edendama ja toetama parimate tavade jagamist kestliku metsamajandamise rakendamise, metsatöötajate ja metsamajandajate kutseõppe, metsandussektori tulemuste ning liikmesriikidevahelise parema koostöö kohta seoses piiriüleste meetmete ja teabe jagamisega, et tagada tervete Euroopa metsade kasv; rõhutab ühtlasi vajadust levitada tõhusamalt teavet metsamaade kestliku majandamise tähtsusest ning võimalust mööda laiendada, viia läbi ja kooskõlastada teavituskampaaniaid metsade multifunktsionaalse olemuse ning metsa majandamise arvukate majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste hüvede kohta ELi kõigil asjakohastel tasanditel, et teavitada kõiki kodanikke selle pärandi rikkusest ning vajadusest majandada, säilitada ja säästvalt kasutada meie ressursse, et vältida mis tahes konflikte ühiskonnas;

56.  julgustab liikmesriike laiendama oma vastavate metsandusega seotud sidusrühmade tegevust, et jõuda laiemate elanikkonnarühmadeni nii õpilastele kui ka teiste vanuserühmade inimestele mõeldud haridusvahendite ja -programmide kaudu, ning rõhutama metsade olulisust nii inimtegevuses kui ka elurikkuse ja mitmekesiste ökosüsteemide säilitamiseks;

57.  märgib, et digitaliseerimine ja kestlikud tehnoloogiad etendavad olulist rolli metsandussektori edasiarendamisele lisaväärtuse andmisel; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles soodustama teadmus- ja tehnosiiret ning parimate tavade jagamist näiteks metsade kestliku ja aktiivse majandamise valdkonnas;

o
o   o

58.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0005.
(2) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0015.
(3) ELT C 346, 21.9.2016, lk 17.
(4) ELT L 317, 4.11.2014, lk 35.
(5) https://ec.europa.eu/knowledge4policy/publication/council-conclusions-updated-eu-bioeconomy-strategy-29-november-2019_et
(6) ELT C 361, 5.10.2018, lk 5.
(7) Eurostati metsanduse andmebaas on kättesaadav aadressil: https://ec.europa.eu/eurostat/web/forestry/data/database
(8) Euroopa Parlamendi 2019. aasta mai infoleht Euroopa Liidu ja metsade kohta.
(9) ELT L 198, 22.6. 2020, lk 13.

Viimane päevakajastamine: 13. oktoober 2020Õigusteave - Privaatsuspoliitika