Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikleid 2, 3, 4, 6, 7, 9 ja 10 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 20,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

–  võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikat,

–  võttes arvesse komisjoni 13. detsembri 2006. aasta otsust, millega nähakse ette kord, mille abil teha Bulgaariaga koostööd ja jälgida tema edusamme konkreetsete eesmärkide täitmisel kohtureformi alal ning korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses(1), aastate 2007–2019 vastavaid aruandeid ning komisjoni 22. oktoobri 2019. aasta aruannet Bulgaarias koostöö- ja jälgimiskorra raames saavutatud edusammude kohta (COM(2019)0498),

–  võttes arvesse 20. mail 2020 Euroopa poolaasta raames avaldatud riigipõhiseid soovitusi Bulgaaria kohta (COM(2020)0502),

–  võttes arvesse Euroopa Inimõiguste Kohtu 5. novembri 2009. aasta otsust kohtuasjas Kolevi vs. Bulgaaria(2),

–  võttes arvesse komisjoni ELi eelarve 2019. aasta haldus- ja tulemusaruannet,

–  võttes arvesse Euroopa Inimõiguste Kohtu 1. juuli 2014. aasta otsust kohtuasjas Dimitrov jt vs. Bulgaaria,(3)

–  võttes arvesse Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) 2019. aasta aruannet,

–  võttes arvesse Veneetsia komisjoni 9. detsembri 2019. aasta arvamust Bulgaaria kriminaalmenetlusseadustiku ja Bulgaaria kohtusüsteemi seaduse kohta esitatud muudatusettepanekute kohta, mis puudutavad kõrgemate kohtunikega seotud kriminaaluurimisi,

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 6/2019 „ELi ühtekuuluvuspoliitika kulutustega seotud pettuste vastu võitlemine: korraldusasutused peavad tõhustama avastamist, reageerimist ja koordineerimist“,

–  võttes arvesse Veneetsia komisjoni 9. oktoobri 2017. aasta arvamust Bulgaaria kohtusüsteemi seaduse kohta,

–  võttes arvesse Veneetsia komisjoni ja OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) 19. juuni 2017. aasta ühisarvamust Bulgaaria valimisseadustiku muutmise kohta,

–  võttes arvesse Veneetsia komisjoni 23. oktoobri 2015. aasta arvamust Bulgaaria Vabariigi põhiseaduse kohtusüsteemi käsitlevate aspektide muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu ministrite komitee 3. septembri 2020. aasta otsust Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuste täitmise kohta kohtuasjades S.Z. vs. Bulgaaria ja Kolevi vs. Bulgaaria,

–  võttes arvesse partnerorganisatsioonide 2020. aasta aruannet Euroopa Nõukogu ajakirjanduse kaitse ja ajakirjanike turvalisuse edendamise platvormile,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 27. juuni 2019. aasta resolutsiooni 2296 (2019) jälgimisprotsessile järgneva dialoogi kohta Bulgaariaga,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu meetmeid majanduskuritegude ja korruptsiooni vastu,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) teist, 6. detsembri 2019. aasta vastavusaruannet Bulgaaria kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku 3. septembri 2020. aasta avaldust Bulgaaria ajakirjanike vastu suunatud politseivägivalla kohta ja tema aruannet 25.–29. novembrini 2019 toimunud Bulgaaria visiidi kohta,

–  võttes arvesse OSCE meediavabaduse esindaja 18. märtsi 2020. aasta avaldust Bulgaaria ajakirjaniku Slavi Angelovi jõhkra ründamise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonide konverentsi juhataja 9. juuli 2020. aasta avaldust Bulgaaria mittetulunduslike õigussubjektide seaduse kavandatud muudatuste kohta,

–  võttes arvesse rassismi ja vähemuste küsimustega tegelevate ÜRO eriraportööride 13. mai 2020. aasta ühisavaldust,

–  võttes arvesse naistevastase vägivalla probleemi ning selle põhjuste ja tagajärgedega tegeleva ÜRO eriraportööri 21. oktoobri 2019. aasta avaldust,

–  võttes arvesse ÜRO lepingu järelevalveorganite hiljutisi kokkuvõtlikke märkusi Bulgaaria kohta,

–  võttes arvesse Bulgaaria Vabariigi uue põhiseaduse ettepanekut, mis esitati 17. augustil 2020,

–  võttes arvesse oma 3. mai 2018. aasta resolutsiooni meedia mitmekesisuse ja meediavabaduse kohta Euroopa Liidus,(4)

–  võttes arvesse oma 5. oktoobri 2020. aasta arutelu õigusriigi ja põhiõiguste olukorra üle Bulgaarias,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni 10. septembri 2020. aasta arutelu koostöö- ja jälgimiskorra seisu üle,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni 5. septembril 2019. aastal loodud demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste järelevalverühma arvamuste vahetusi, eriti 28. augustil 2020 toimunud arvamuste vahetust olukorra kohta Bulgaarias,

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2020. aasta teatist „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta. Õigusriigi olukord Euroopa Liidus“ (COM(2020)0580) ja sellele lisatud dokumenti „Riiki käsitlev peatükk õigusriigi olukorra kohta Bulgaarias“ (SWD(2020)0301),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A.  arvestades, et Euroopa Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine, ning arvestades, et need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus (ELi lepingu artikkel 2);

B.  arvestades, et õigusriik ning demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste ning ELi aluslepingutes ja rahvusvahelistes inimõigusi käsitlevates aktides sätestatud väärtuste ja põhimõtete järgimine on liidu ja selle liikmesriikide jaoks kohustus, mida tuleb täita;

C.  arvestades, et ELi lepingu artikli 6 lõikes 3 on sätestatud, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga tagatud ja liikmesriikide ühistest põhiseaduslikest tavadest tulenevad põhiõigused on liidu õiguse üldpõhimõtted;

D.  arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja selles sätestatud põhimõtted on Euroopa Liidu esmase õiguse osa;

E.  arvestades, et väljendusvabadus, meediavabadus ja meedia pluralism on ette nähtud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 11 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 10;

F.  arvestades, et kohtusüsteemi sõltumatus on võimude lahususe demokraatliku põhimõtte oluline nõue ning see on sätestatud ELi lepingu artikli 19 lõikes 1, põhiõiguste harta artiklis 47 ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 6;

G.  arvestades, et liit toimib vastastikusel eeldusel, et kõik liikmesriigid tegutsevad demokraatia ja õigusriigi põhimõtete kohaselt ning järgivad põhiõigusi, mis on sätestatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ning põhiõiguste hartas;

H.  arvestades, et õigusriik on üks nendest alusväärtustest, millel kogu liit rajaneb, ning see on ka liidu tõhusa toimimise eeltingimus; arvestades, et aluslepingute kohaselt peab komisjon koos parlamendi ja nõukoguga tagama, et õigusriiki kui liidu põhiväärtust austatakse ning et liidu õigusest, väärtustest ja põhimõtetest peetakse kinni;

I.  arvestades, et kui üks liikmesriik ei järgi süstemaatiliselt Euroopa Liidu põhiväärtusi ja aluslepinguid, millega ta on vabatahtlikult ühinenud, mõjutab ja ohustab see kogu liitu; arvestades, et sellisele olukorrale reageerimata jätmine kahjustaks liidu usaldusväärsust;

J.  arvestades, et Veneetsia komisjon ja OSCE ODIHR on jõudnud järeldusele, et Bulgaaria valimisseadustik pärsib keelelist mitmekesisust ja takistab välismaal elavatel kodanikel hääleõiguse kasutamist(5);

K.  arvestades, et viimastel aastatel on teada antud mitmetest juhtumitest, kus vähemuste vastu on kasutatud vaenukõnet, isegi valitsuskabineti ministrite poolt; arvestades, et Bulgaaria rahvuskogu liikmed kasutavad selleks, et pääseda vaenu õhutamise eest vastutusele võtmisest, parlamendiliikme puutumatuse põhimõtet(6);

L.  arvestades, et viimastel aastatel on levinud teated liidu vahendite väärkasutamise kohta Bulgaarias ning neid tuleks põhjalikult uurida; arvestades, et viimastel kuudel on Bulgaaria kodanikud saanud teada arvukatest suurkorruptsiooni kahtlustustest, millest mõned on otseselt seotud peaministriga; arvestades, et lisaks on rahvusvaheline meedia viimastel kuudel väidetavalt korduvalt kajastanud võimalust, et Bulgaaria ametivõimud on seotud kuritegelike rühmitustega;

M.  arvestades, et prokuratuur on esitanud süüdistused endisele keskkonna- ja veemajandusministrile, endisele keskkonna- ja veemajandusministri asetäitjale ning endisele majandusministri asetäitjale, kelle kõik valitsus viivitamata ametist vabastas;

N.  arvestades, et need paljastused on toonud kaasa üle kolme kuu kestnud lakkamatud suured meeleavaldused ja kodanikuühiskonna protestid, kus nõutakse õiglust, õigusriiki ja sõltumatut kohtusüsteemi ning avaldatakse meelt demokraatia õõnestamise ja lokkava korruptsiooni vastu; arvestades, et meeleavaldajad on nõudnud ka valitsuse ja peaprokuröri tagasiastumist ning koheseid parlamendivalimisi; arvestades, et õiguskaitseasutused on väidetavalt reageerinud meeleavaldustele ebaproportsionaalselt vägivaldselt;

O.  arvestades, et õigus meelt avaldada on põhiõigus, mille suhtes ei või kohaldada keelu- ega kontrollimeetmeid üldisel ja absoluutsel viisil ning mida võib piirata ainult seaduslike, proportsionaalsete ja vajalike politseimeetmetega erandlike asjaolude korral; arvestades, et ühegi meeleavalduse puhul ei tohiks arvata, et see ei ole kõnealuse õigusega kaitstud; arvestades, et õiguskaitseasutused peavad pidama esmatähtsaks vabatahtlikku laialisaatmist seejuures jõudu kasutamata; arvestades, et kogunemisvabadus on tihedalt seotud väljendusvabadusega ja sellega on ette nähtud, et igaühel on õigus väljendusvabadusele, mis kätkeb endas õigust arvamusvabadusele ning vabadust saada ja levitada teavet ja ideid avaliku võimu sekkumiseta ning sõltumata riigipiiridest;

P.  arvestades, et 15. juulil 2020 astusid Bulgaarias ametist tagasi siseminister, rahandusminister, majandusminister ja turismiminister ning 26. augustil 2020 ka justiitsminister;

Q.  arvestades, et peaminister on lubanud tagasi astuda siis, kui Suur Rahvuskogu teeb otsuse korraldada rahvuskogu valimised(7);

R.  arvestades, et tõsine mure korruptsioonivastase võitluse pärast Bulgaarias püsib; arvestades, et see ähvardab vähendada kodanike usaldust avaliku sektori asutuste vastu;

S.  arvestades, et 2020. aasta juunis avaldati Eurobaromeetri eriuuring ELi kodanike suhtumise kohta korruptsiooni ning 80 % uuringus osalenud bulgaarlastest pidas korruptsiooni oma riigis väga levinuks ja 51 % arvas, et korruptsioon on viimase kolme aasta jooksul sagenenud;

T.  arvestades, et World Justice Projecti välja töötatud õigusriigi indeksi kohaselt oli Bulgaaria 2020. aastal 128 riigi seas 53. kohal ning ELi riikide seas eelviimane; arvestades, et Transparency Internationali korruptsiooni tajumise 2019. aasta indeks, mis avaldati käesoleva aasta algul, paigutas Bulgaaria ELi piirkonna riikide seas viimaseks ning maailmas 74. kohale;

U.  arvestades, et elujõuline kodanikuühiskond ja pluralistlik meediamaastik on avatud ja mitmekesise ühiskonna edendamise, üldsuse demokraatlikus protsessis osalemise ja valitsuste vastutuse tugevdamise seisukohast äärmiselt olulised; arvestades, et meediavabadus on Bulgaarias ahenenud ning sellest annab tunnistust ka riigi positsioon organisatsiooni Piirideta Reporterid avaldatud aruannetes; arvestades, et 2020. aasta aprillis avaldatud 2020. aasta maailma ajakirjandusvabaduse indeksi kohaselt on Bulgaaria maailmas 111. kohal, lisaks on ta kolmandat aastat järjest ELi liikmesriikidest viimane; arvestades, et Euroopa Nõukogu platvormil ajakirjanduse kaitsmise ja ajakirjanike turvalisuse edendamiseks on meediavabaduse tõsise ja kahjuliku rikkumise kohta kolm 1. taseme hoiatust, millele Bulgaaria ametiasutused ei ole ikka veel vastanud; väljendab muret kolmandate riikide mõju pärast meediale, mis on osa laiemast ELi-vastase propaganda ja desinformatsiooni levitamise strateegiast;

V.  arvestades, et Bulgaarias on endiselt palju institutsioonilisi probleeme, eriti mis puudutab kohtusüsteemi sõltumatust, ning Euroopa Komisjon on need koostöö- ja jälgimiskorra raames koostatavates aruannetes aasta‑aastalt teadmiseks võtnud; arvestades siiski, et 22. oktoobril 2019 avaldatud viimases koostöö- ja jälgimiskorra aruandes märkis komisjon, et Bulgaaria on teinud koostöö- ja jälgimiskorra raames piisavalt edusamme, et täita liitu astudes võetud kohustused, ning seetõttu soovitas komisjon järelevalve lõpetada; arvestades, et komisjon peab järelevalve lõpetamise kohta lõpliku otsuse tegemisel võtma arvesse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu tähelepanekuid; arvestades, et president David Maria Sassoli toetas oma kirjas koostöö- ja jälgimiskorra kaotamist, kuid rõhutas, et kohustused ja reformid on täitmiseks ja jõustamiseks, ning juhtis tähelepanu ka kohtusüsteemi sõltumatust, korruptsiooni ja meediavabadust puudutavale olukorrale;

W.  arvestades, et Rumeenia ja Bulgaaria koostöö- ja jälgimiskord tuleks asendada parlamendi soovitatud tervikliku demokraatiat, õigusriiki ja põhiõigusi käsitleva mehhanismiga, mis peaks keskenduma kõikidele liikmesriikidele võrdselt kohaldatava iga-aastase jälgimistsükli raames kõikidele ELi lepingu artiklis 2 osutatud väärtustele;

X.  arvestades, et hiljuti avaldatud 2020. aasta aruandes õigusriigi kohta tunnistatakse, et Bulgaarial on endiselt probleeme seoses prokuratuuri sõltumatusega täidesaatvast võimust, ning juhitakse tähelepanu sellele, et tõhusat peaprokuröri aruandluskorda ei ole ikka valmis saadud; arvestades, et aruandes mainitakse ka muret korruptsioonijuhtumite uurimise, nende eest süüdistuste esitamise ja nende kohta otsuste langetamise tõhususe pärast Bulgaarias; arvestades, et meediavabaduse valdkonnas rõhutatakse aruandes mitmeid mureküsimusi alates Bulgaaria riiklike meediaasutuste tõhususest kuni meediaomandi läbipaistvuse puudumise ning ajakirjanike vastu suunatud ähvarduste ja rünnakuteni;

1.  peab äärmiselt kahetsusväärseks, et Bulgaarias on olukord õigusriigi ja demokraatia ning põhiõiguste järgimise, sh kohtusüsteemi sõltumatuse, võimude lahususe, korruptsioonivastase võitluse ja meediavabaduse küsimustes märgatavalt halvenenud; toetab Bulgaaria rahva õigustatud nõudmisi ja soovi õigluse, läbipaistvuse, vastutuse ja demokraatia järele;

2.  rõhutab, et on oluline tagada, et ELi lepingu artiklis 2 loetletud väärtusi järgitaks täies ulatuses ning et ka Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigusi täidetaks; kutsub Bulgaaria ametiasutusi üles tagama nende väärtuste ja õiguste täieliku ja tingimusteta austamise;

3.  võtab teadmiseks ettepaneku kutsuda uue põhiseaduse vastuvõtmiseks kokku Suur Rahvuskogu; rõhutab, et põhiseaduse mis tahes reformi üle tuleks põhjalikult ja kaasavalt arutleda ning see peaks põhinema kõikide sidusrühmade ja eelkõige kodanikuühiskonnaga peetud nõuetekohastel konsultatsioonidel, lisaks tuleks see võtta vastu võimalikult laiapõhjalise konsensusega; võtab teadmiseks Bulgaaria parlamendi esimehe poolt 18. septembril 2020. aastal Veneetsia komisjoni esimehele saadetud kirja, milles taotletakse Veneetsia komisjonilt ametlikult eksperdiabi ja Bulgaaria Vabariigi uue põhiseaduse eelnõu puudutavat arvamust; kutsub Bulgaaria ametivõime üles taotlema Veneetsia komisjonilt ja teistelt asjaomastelt rahvusvahelistelt organisatsioonidelt aktiivselt kaalutavate meetmete hindamist enne, kui need lõplikult heaks kiidetakse;

4.  võtab teadmiseks, et Bulgaaria valimisseadustiku muudatusettepanekud võeti teisel lugemisel vastu; märgib murega, et Bulgaaria parlament menetleb praegu uut valimisseadust, ent vähem kui seitsme kuu pärast peaksid toimuma korralised parlamendivalimised; kutsub Bulgaaria ametivõime üles hoolitsema selle eest, et valimisseadus oleks kooskõlas kõigi Veneetsia komisjoni ja OSCE ODIHRi soovitustega, eriti mis puudutab valimisseaduse põhielementide stabiilsust (neid ei tohiks muuta vähem kui aasta enne valimisi);

5.  on kindlalt veendunud, et Bulgaaria parlament peaks olema peamine instants, mis kontrollib täitevvõimu tegevust, ning samuti peaks see olema õigusriigi järgimise kontrolli- ja tasakaalustussüsteemi osa; peab murettekitavaks, et valitseval enamusel on kombeks seaduste vastuvõtmisel kiirustada ning sageli võetakse seadused vastu ilma nõuetekohaste aruteludeta ja sidusrühmadega konsulteerimata; märgib, et üldsus usaldab Bulgaaria parlamenti väga vähe(8); peab kahetsusväärseks, et hiljuti ajakirjanikele rahvuskogu ruumides kehtestatud uued reeglid piiravad nende juurdepääsu parlamendiliikmetele, nii et ajakirjandus saab seaduseandjate tegevust jälgida vaid piiratult;

6.  peab ülimalt murettekitavaks, et mõned Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Veneetsia komisjoni poolt kohtusüsteemis tuvastatud süsteemsed probleemid on endiselt lahendamata, eriti seoses kõrgemat justiitsnõukogu ja peaprokuröri puudutavate reeglitega, eelkõige aga tulemuslike aruandlusmehhanismide või toimivate kontrolli- ja tasakaalustusmehhanismide puudumisega nende tegevuse suhtes; nõuab, et Bulgaaria ametivõimud järgiksid täielikult Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikat ning Veneetsia komisjoni ja riikide korruptsioonivastase ühenduse soovitusi kohtusüsteemi, eelkõige kõrgema justiitsnõukogu ja peaprokuröri staatuse kohta, et tagada kohtusüsteemi sõltumatus; märgib, et komisjoni 22. oktoobril 2019 avaldatud aruandes Bulgaarias koostöö- ja jälgimiskorra raames saavutatud edusammude kohta märgitakse, et meedias on toimunud ulatuslik arutelu, mille käigus mõned sidusrühmad väljendasid muret seoses peaprokuröri ametisse nimetamise menetluse ja peamise kandidaadiga, ning et kodanikuühiskonna organisatsioonid on korraldanud tänavameeleavaldusi;

7.  peab murettekitavaks, et suurkorruptsiooni juhtumite uurimised ei anna jätkuvalt konkreetseid tulemusi; märgib, et korruptsioon, tõhusetus ja vastutuse puudumine on kohtusüsteemis endiselt laialt levinud probleemid ning et üldsuse usaldus kohtusüsteemi vastu on endiselt väike, kuna arvatakse, et kohtunikud alluvad poliitilisele survele ega mõista õigust õiglaselt; märgib, et seoses suurkorruptsiooni, sealhulgas piiriülese ulatusega korruptsioonijuhtumitega on algatatud rohkem uurimisi kõrgete ametnike ja avaliku huvi keskmes olevate isikute vastu; märgib murega, et madalama ja kõrgema astme kohtute otsuste vahel on lahknevusi, mistõttu jäävad tihti tegemata lõplikud ja mõjusad süüdimõistvad kohtuotsused; juhib tähelepanu vajadusele viia läbi tõsised, sõltumatud ja aktiivsed uurimised ja saavutada tulemusi korruptsioonivastases võitluses ja võitluses organiseeritud kuritegevuse ja rahapesu vastu ning uurida põhjalikult väidetavaid suurkorruptsiooni juhtumeid, lähtudes 2020. aasta suvel avalikuks tulnud helisalvestistest ning seoses Apartment-gate’i ja Guesthouse-gate’i skandaalidega, tankeriafääri, Rosenetsi mereäärse kinnistu juhtumi ja Bulgaaria Arengupangast tehtud väidetava ebaseadusliku rahaülekandega seonduva skandaaliga, mis kõik kokku osutavad õigusriigi ja korruptsioonivastaste meetmete sügavale ja süsteemsele nõrkusele Bulgaarias; väljendab lisaks muret Bulgaaria õigusriigi puudujääke tõendavate vähem silmapaistvate juhtumite pärast, nagu korteriomanike kohtlemine Sunset Resortis Pomorie linnas; tunnustab uue ühendatud korruptsioonivastase ameti loomist Bulgaarias; kutsub Bulgaaria ametivõime üles tagama, et amet suudaks oma laiaulatuslikke ülesandeid tulemuslikult täita, sealhulgas tõkestada, uurida ja konfiskeerida ebaseaduslikke varasid;

8.  peab äärmiselt murettekitavaks meediavabaduse tõsist halvenemist Bulgaarias viimase kümne aasta jooksul; kutsub Bulgaaria ametivõime üles edendama väljendusvabadust soodustavat keskkonda, eelkõige suurendama meediakanalite omandisuhete läbipaistvust ning vältima meediakanalite ja jaotusvõrkude liigset koondumist, muu hulgas kehtiva õigusraamistiku nõuetekohase kohaldamise kaudu, ning tunnistama kehtetuks kriminaalõiguse laimuvastased sätted; rõhutab vajadust muuta elektroonilise meedia nõukogu koosseis ja volitused sõltumatumaks ja mõjusamaks; peab murettekitavaks teateid, et meediat püütakse jätkuvalt mõjutada valitsussõbraliku meedia eelistamisega liidu rahaliste vahendite jaotamisel;

9.  märgib, et ajakirjanike kaitse on ühiskonna jaoks eluliselt tähtis; kutsub Bulgaaria ametivõime üles tagama ajakirjanikele alatise kaitse ja kindlustama sellega nende sõltumatuse; peab äärmiselt taunitavaks juhtumeid, kus valitsuse suhtes kriitilised ajakirjanikud on saanud laimukampaaniate sihtmärgiks, ning kutsub Bulgaaria ametivõime üles sellist ebademokraatlikku tava ohjeldama; taunib ajakirjanike vastu suunatud vägivalla juhtumeid ja ajakirjanike tehniliste seadmete lõhkumist; nõuab, et Bulgaaria ametivõimud algataksid kõigi meeleavaldusi kajastavate ajakirjanike vastaste vägivallajuhtumite põhjaliku uurimise; kutsub Bulgaaria ametivõime üles tagama, et politseiametnikud ja muud ametiisikud austaksid ajakirjandusvabadust ning võimaldaksid ajakirjanikel ja meediatöötajatel meeleavaldusi ohutult kajastada; rõhutab, et riigiteenistujate vägivallatsemine on vastuolus liikmesriikide kohustusega kaitsta ajakirjandusvabadust ja ajakirjanike turvalisust(9);

10.  kutsub Bulgaaria ametivõime üles täielikult ja igakülgselt käsitlema kõiki Euroopa Nõukogu ajakirjanduse kaitse ja ajakirjanike turvalisuse edendamise platvormil esitatud hoiatusi ning täiel määral järgima Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku soovitusi, et tagada Bulgaarias ajakirjanikele turvaline keskkond;

11.  toetab kindlalt Bulgaaria rahva õigustatud nõudmisi ja püüdeid õigluse, läbipaistvuse, vastutuse ja demokraatia järele; on kindlalt veendunud, et rahumeelsed meeleavaldused kuuluvad igas demokraatlikus riigis põhiõiguste hulka, ning toetab inimeste õigust rahumeelselt protestida; mõistab hukka igasuguse vägivalla rahumeelsete meeleavalduste vastu; rõhutab, et väljendusvabadust ja teabevabadust tuleb alati austada; rõhutab, et vägivalla ja ebaproportsionaalse jõu kasutamine on vastuvõetamatu; peab eriti nördimusttekitavaks väidetavat vägivalla kasutamist naiste ja laste, sealhulgas puuetega laste vastu; on mures ebaseaduslike ja ülemääraste auditite pärast eraettevõtetes, kes on avalikult väljendanud oma toetust protestidele; mõistab hukka politsei vägivaldse ja ebaproportsionaalse sekkumise 2020. aasta juulis, augustis ja septembris toimunud meeleavaldustesse; kutsub Bulgaaria ametivõime üles tagama politsei tegevuse läbipaistva, erapooletu ja tulemusliku uurimise;

12.  peab taunitavaks Bulgaaria vanglates Euroopa Inimõiguste Kohtu poolt tuvastatud ebainimlikke tingimusi, sealhulgas ülerahvastatust, halbu sanitaar- ja materiaalsed tingimusi, piiratud tegevusvõimalusi väljaspool kambreid, ebapiisavat arstiabi ja pikkade piiravate karistusrežiimide kohaldamist(10);

13.  peab äärmiselt murettekitavaks, et pärast Euroopa Inimõiguste Kohtu enam kui 45 Bulgaaria suhtes tehtud otsust ei ole Bulgaaria ametivõimud täitnud oma kohustust läbi viia tulemuslikud uurimised; on seisukohal, et need korduvad vajakajäämised näitavad süsteemse probleemi olemasolu(11); rõhutab, et Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuste täitmise järelevalvet käsitleva Euroopa Nõukogu 2019. aastaaruande kohaselt on 79 Bulgaaria suhtes tehtud olulise kohtuotsuse täitmine pooleli;

14.  peab murettekitavaks, et vaatamata mitmele kahtlustatavate ja süüdistatavate isikute menetlusõigusi käsitlevale ELi direktiivile, mis on esitatud 2009. aasta tegevuskavas, ei ole menetlusõigused Bulgaarias piisavalt tagatud; on veendunud, et see avaldab suurt mõju põhiõigustele(12);

15.  mõistab hukka kõik romade, naiste, LGBTI‑inimeste ning muudesse vähemusrühmadesse kuuluvate isikute vastased vaenu õhutamise, diskrimineerimise ja vaenulikkuse juhtumid, mis on endiselt terav probleem; kutsub ametivõime üles jõuliselt reageerima vaenu õhutamise juhtumitele, sealhulgas kõrgetasemeliste poliitikute poolt, parandama õiguskaitset diskrimineerimise ja vihakuritegude vastu ning tõhusalt uurima sellised kuritegusid ja võtma nende toimepanijaid vastutusele; väljendab rahulolu selle üle, et kohtu otsusega keelati iga-aastane neonatslik „Lukovi marss“ ja algatati uurimine seda korraldava organisatsiooni – Bulgaaria Rahvusliku Liidu suhtes; kutsub Bulgaaria valitsust üles tõhustama koostööd rahvusvaheliste ja kohalike inimõiguste vaatlejatega ning rakendama kõiki vajalikke meetmeid vähemuste õiguste, eelkõige väljendusvabaduse ja ühinemisvabaduse mõjusaks kaitsmiseks, sealhulgas Euroopa Inimõiguste Kohtu asjaomaste otsuste täitmise kaudu(13); kutsub Bulgaaria ametivõime ja ametnikke üles mõistma kindlalt hukka kõik vähemuste vastu suunatud vägivallaaktid ja vaenu õhutamise;

16.  mõistab hukka mõnes kogukonnas valitseva vaenuliku meelestatuse roma päritolu inimeste suhtes, eelkõige nende suhtes, kes pidid oma kodudest lahkuma pärast mitmes paikkonnas roma kogukondade vastu suunatud meeleavaldusi; taunib romade kiusamist ja vägivaldset väljaajamist Voivodinovo piirkonnas; kutsub ametivõime üles kiiresti tegelema seeläbi kannatanud inimeste olukorraga; on veendunud, et tuleks jätkata otsustavaid meetmeid roma päritolu inimeste üldiste elutingimuste parandamiseks; on veendunud, et roma päritolu laste hariduslik eraldamine tuleb täielikult kaotada; kutsub ametivõime üles tegema lõpu romade vastase vaenu õhutamisele ja rassilisele diskrimineerimisele seoses COVID‑19 pandeemiaga ning peatama pandeemia ajal roma asulate vastu suunatud politseioperatsioonid;

17.  võtab teadmiseks konstitutsioonikohtu 27. juuli 2018. aasta otsuse, mille kohaselt Istanbuli konventsioon on vastuolus Bulgaaria põhiseadusega; peab kahetsusväärseks asjaolu, et see otsus takistab Bulgaarial konventsiooni ratifitseerimast; on sügavalt mures konventsiooni teemal kestva negatiivse ja eksitava avaliku arutelu pärast, mida on kujundanud ulatuslik desinformatsiooni- ja laimukampaania pärast seda, kui mitmed väidetavalt valitsuse ja opositsioonierakondadega seotud meediaväljaanded olid seda teemat negatiivselt kajastanud, ning peab murettekitavaks, et kampaanias osalevad ka Bulgaaria parlamendis esindatud poliitikud ja erakonnad; on mures, et püsiv negatiivne suhtumine konventsiooni soodustab veelgi nende vähekaitstud rühmade häbimärgistamist, keda ohustab sooline vägivald ja kelle olukorda on eriti teravdanud COVID‑19 ja liikumispiirangud kogu Euroopas, sealhulgas Bulgaarias, mis üha tugevdab ja toidab soopõhiste kuritegude toimepanijates karistamatuse tunnet; peab kahetsusväärseks asjaolu, et hiljutised muudatused kriminaalkoodeksis, millega kehtestati rangemad karistused soolise vägivalla eest, on osutunud ebapiisavaks, et käsitleda probleemi kogu selle keerukuses ja eelkõige vägivalda ära hoida; kutsub seetõttu Bulgaaria ametivõime üles tõhustama koduvägivalla ennetamist ja selle vastast võitlust, tegema kõik vajaliku Istanbuli konventsiooni ratifitseerimiseks ning rakendama võimalikult paljusid konventsiooni elemente, mis on kooskõlas Bulgaaria põhiseadusliku korraga, otsides samal ajal laiemat lahendust ülejäänud elementidele, ning suurendama koduvägivalla ohvrite toetamiseks vajalike varjupaikade ja muude sotsiaalteenuste hulka;

18.  peab vajalikuks, et Bulgaaria kaotaks inimeste diskrimineerimine nende seksuaalse sättumuse või soolise identiteedi alusel nii õiguslikult kui ka praktikas kõikides valdkondades; kutsub Bulgaaria ametivõime üles muutma diskrimineerimisvastast kaitset käsitlevat seadust, et arvata sooidentiteet selgesõnaliselt diskrimineerimise põhjuste hulka; kutsub Bulgaaria ametivõime üles muutma kehtivat kriminaalkoodeksit nii, et see hõlmaks vihakuritegusid ja vaenu õhutamist seksuaalse sättumuse, sooidentiteedi ja -väljenduse ning sootunnuste alusel; kutsub Bulgaaria ametivõime üles järgima Euroopa Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu sellekohast kohtupraktikat ning käsitlema sellega seoses samast soost abikaasade ja vanemate olukorda, et tagada neile õigus mittediskrimineerimisele nii juriidiliselt kui ka faktiliselt, ning kutsub üles looma kohase õigusraamistiku, millega tagataks kõigile kooselupaaridele võrdsed õigused;

19.  tunneb muret selle pärast, et isikuid, kes võivad vajada rahvusvahelist kaitset, on takistatud sisenemast Bulgaaria territooriumile või Bulgaariast välja saadetud, ajuti jõudu kasutades, andmata neile võimalust taotleda varjupaika või individuaalset hindamist(14); on eriti mures Türgi opositsiooni liikmete murettekitava väljasaatmise pärast, mida on tehtud rahvusvahelisi lepinguid rikkudes ja hoolimata pädevate Bulgaaria kohtute väljastatud kehtivatest kohtumäärustest(15); kutsub Bulgaaria ametivõime üles tagama varjupaigaalaste õigusnormide ja tavade täieliku vastavuse liidu varjupaigaõigustikule ja põhiõiguste hartale; kutsub komisjoni üles käsitlema Bulgaaria vastu algatatud rikkumismenetlust prioriteetse küsimusena;

20.  väljendab sügavat muret mittetulunduslike õigussubjektide seadusesse kavandatud muudatuste pärast, mis looksid väga vaenuliku keskkonna üldkasulike organisatsioonidena tunnustatud kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kes saavad välismaiseid rahalisi vahendeid, ning mis võivad olla vastuolus ühinemisvabaduse põhimõttega ja õigusega eraelu puutumatusele(16); nõuab, et Bulgaaria ametivõimud kaaluksid põhjalikult Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktikat selles küsimuses;

21.  märgib, et Bulgaaria on koostöö- ja jälgimiskorra raames teinud teatavaid edusamme; kutsub Bulgaaria valitsust üles oma kohustuste täitmist jätkates tegema komisjoniga koostööd kooskõlas ELi lepingus sätestatud lojaalse koostöö põhimõttega; kutsub Bulgaaria ametivõime üles hoiduma tegemast ühepoolseid reforme, mis ohustaksid õigusriiki, eelkõige kohtusüsteemi sõltumatust ja võimude lahusust; märgib, et komisjon on teatanud, et ei lõpeta veel koostöö- ja jälgimiskorra kohaldamist Bulgaaria suhtes; kutsub komisjoni üles jätkama Bulgaaria kohtusüsteemi reformi ja korruptsioonivastase võitluse jälgimist koostöö- ja jälgimiskorra raames seni, kuni kasutusele võetakse täielikult toimiv mehhanism demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste austamise jälgimiseks kõigis liikmesriikides; peale selle kutsub komisjoni üles kasutama vajaduse korral ka muid kättesaadavaid vahendeid, sealhulgas rikkumismenetlusi, õigusriigi raamistikku ja eelarvevahendeid;

22.  väljendab heameelt seoses sellega, et avaldati esimene ELi aastaaruanne õigusriigi kohta, mis hõlmab kõiki liikmesriike; märgib, et komisjoni tuvastas probleeme mitmes valdkonnas, mis puudutavad Bulgaariat; palub Bulgaaria ametivõimudel võtta kiiresti meetmeid, et need probleemid lahendada;

23.  rõhutab, et Bulgaaria valitsus peab koostöös komisjoniga tagama rangema kontrolli liidu rahaliste vahendite kasutamise üle ja tegelema viivitamata probleemiga, et maksumaksja raha kasutatakse valitseva parteiga seotud ringkondade rikastamiseks;

24.  väljendab heameelt Bulgaaria ühinemise üle Euroopa Prokuratuuriga (EPPO) ja on veendunud, et Bulgaaria osalemine Euroopa Prokuratuuris tähendab juba iseenesest rangemat kontrolli ELi vahendite nõuetekohase kasutamise üle;

25.  kordab oma seisukohta ettepaneku suhtes võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liidu eelarve kaitsmise kohta, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises(17), sealhulgas seoses vajadusega kaitsta abisaajate õigusi, ning palub nõukogul alustada võimalikult kiiresti institutsioonidevahelisi läbirääkimisi;

26.  kutsub Bulgaaria ametiasutusi üles uurima FinCENi toimikutes sisalduvaid paljastusi selle kohta, et kolm Bulgaaria panka olid seotud maksete töötlemisega, mille puhul tuvastati suur rahapesu oht ning mis olid seotud organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi rahastamisega; on seisukohal, et Bulgaarial tuleb tegutseda otsustavalt, et parandada pangandussektori järelevalvet ja tõhustada rahapesuvastaseid meetmeid, muuhulgas neid küsimusi uurivate institutsioonide tugevdamise kaudu; rõhutab, et FinCENi toimikud demonstreerisid ülemaailmse süsteemi puudusi ja selle haavatavust kurjategijate ja korrumpeerunud isikute kuritarvituste suhtes ning tungivat vajadust parandada pangandusjärelevalvet kogu maailmas ja võtta vastu paremad mehhanismid piiriüleste tehingutega tegelemiseks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kiirendama tööd selles valdkonnas, sealhulgas luues Euroopa järelevalveasutuse, mida Euroopa Parlament on juba nõudnud;

27.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Nõukogule, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile ning Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile.

(1) ELT L 354, 14.12.2006, lk 58. (2) Euroopa Inimõiguste Kohtu 5. novembri 2009. aasta otsus kohtuasjas Kolevi vs. Bulgaaria (kaebus nr 1108/02). (3) Euroopa Inimõiguste Kohtu 1. juuli 2014. aasta otsus kohtuasjas Dimitrov jt vs. Bulgaaria (kaebus nr 77938/11). (4) ELT C 41, 6.2.2020, lk 64. (5) Veneetsia komisjoni ja OSCE ODIHRi 19. juuni 2017. aasta ühisarvamus Bulgaaria valimisseadustiku muutmise kohta, CDL‑AD(2017)016. (6) Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku 31. märtsi 2020. aasta aruanne reisi kohta Bulgaariasse 25.–29. novembril 2019, lk 33 ja 38. (7) https://government.bg/bg/prestsentar/novini/obrashtenie-na-ministar-predsedatelya-boyko-borisov (8) https://www.gallup-international.bg/43810/public-opinion-political-situation/. (9) Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku avaldus „Bulgaaria peab uurima ajakirjanike vastu suunatud politseivägivalda“, Strasbourg, 3. september 2020. (10) Vt 27. jaanuari 2015. aasta otsus kohtuasjas Neshkov ja teised vs. Bulgaaria (kaebused nr 36925/10, 21487/12, 72893/12, 73196/12, 77718/12 ja 9717/13); 12. mai 2017. aasta otsus kohtuasjas Simeonovi vs. Bulgaaria (kaebus nr 21980/04); 21. jaanuari 2016. aasta otsus kohtuasjas Boris Kostadinov vs. Bulgaaria (kaebus nr 61701/11); 29. juuni 2017. aasta otsus kohtuasjas Dimcho Dimov vs. Bulgaaria (nr 2) (kaebus nr 77248/12); 17. novembri 2015. aasta otsus kohtuasjas Dimitrov ja Ridov vs. Bulgaaria (kaebus nr 34846/08) ja 5. oktoobri 2017. aasta otsus kohtuasjas Kormev vs. Bulgaaria (kaebus nr 39014/12). (11) Vt Euroopa Inimõiguste Kohtu 3. märtsi 2015. aasta otsus kohtuasjas SZ. vs. Bulgaaria (kaebus nr 29263/12). (12) Vt piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa Komitee viimaseid perioodilisi külastusaruandeid. (13) 19. jaanuari 2006. aasta otsus kohtuasjas Ühinenud Makedoonia Organisatsioon Ilinden ja teised vs. Bulgaaria (kaebus nr 59491/00); 18. oktoobri 2011. aasta otsus kohtuasjas Ühinenud Makedoonia Organisatsioon Ilinden ja teised vs. Bulgaaria (nr 2) (kaebus nr 34960/04); 11. jaanuari 2018. aasta otsus kohtuasjas Ühinenud Makedoonia Organisatsioon Ilinden ja teised vs. Bulgaaria (nr 3) (kaebus nr 29496/16) ja 11. jaanuari 2018. aasta otsus kohtuasjas Yordan Ivanov ja teised vs. Bulgaaria (kaebus nr 70502/13). (14) ÜRO inimõiguste komitee 15. novembril 2018 avaldatud kokkuvõtlikud märkused Bulgaariat käsitleva neljanda perioodilise aruande kohta, punktid 29 ja 30. (15) Euroopa Inimõiguste Kohtu menetluses olev kaebus kohtuasjas Abdullah Büyük vs. Bulgaaria (kaebus nr 23843/17); Ameerika Ühendriikide välisministeeriumi demokraatia, inimõiguste ja tööõiguse büroo 2016. aasta aruanne inimõiguste kohta Bulgaarias, lk 16. (16) Euroopa Nõukogu, rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonide konverentsi juhataja 9. juuli 2020. aasta avaldus „Bulgaaria mittetulunduslike õigussubjektide seaduse kavandatud muudatused tekitavad muret“. (17) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0349.