Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 3 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 145, 147 ja 149,

–  võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sammast, mille parlament, nõukogu ja komisjon kuulutasid välja 2017. aasta novembris, eelkõige selle 4. põhimõtet, mis käsitleb tööhõive aktiivset toetamist,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 17.–21. juuli 2020. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta määrust (EL) 2015/779, millega muudetakse määrust (EL) nr 1304/2013, et suurendada noorte tööhõive algatuse raames toetust saavatele rakenduskavadele makstava täiendava esialgse eelmakse summat(2),

–  võttes arvesse nõukogu 8. juuli 2019. aasta otsust (EL) 2019/1181 liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta(3),

–  võttes arvesse nõukogu 22. aprilli 2013. aasta soovitust noortegarantii loomise kohta(4),

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruandeid nr 3/2015 „ELi noortegarantii: esimesed sammud on tehtud, kuid ees ootavad rakendamisega seotud riskid“, nr 17/2015 „Komisjoni toetus noorte tegevusrühmadele: ESFi vahendite ümbersuunamine õnnestus, ent tulemustele keskendumine on ebapiisav“ ja nr 5/2017 „Noorte töötus – kas ELi poliitika on midagi muutnud? Hinnang noortegarantiile ja noorte tööhõive algatusele“,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Tööbüroo (ILO) töödokumenti nr 4/2015 „The Youth Guarantee programme in Europe: Features, implementation and challenges“ (Noortegarantii programm Euroopas: iseärasused, rakendamine ja probleemid) ning Eurofoundi 2015. aasta aruannet „Social inclusion of young people“ (Noorte sotsiaalne kaasamine),

–  võttes arvesse komisjoni 1. juuli 2020. aasta teatist „Noorte tööhõive toetus: töösild järgmise põlvkonna jaoks“ (COM(2020)0276),

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu soovitus töösilla kohta, millega tugevdatakse noortegarantiid ning asendatakse nõukogu 22. aprilli 2013. aasta soovitus noortegarantii loomise kohta, (COM(2020)0277) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2020)0124),

–  võttes arvesse komisjoni 22. mai 2018. aasta teatist „Noorte kaasamine ja ühendamine ning nende mõjuvõimu suurendamine – ELi uus noortestrateegia“ (COM(2018)0269) ning nõukogu 15. novembri 2018. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu noortestrateegia 2019–2027 kohta(5),

–  võttes arvesse komisjoni 4. oktoobri 2016. aasta teatist „Noortegarantii ja noorte tööhõive algatus kolm aastat hiljem“ (COM(2016)0646) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2016)0323),

–  võttes arvesse oma 23. juuli 2020. aasta resolutsiooni Euroopa Ülemkogu 17.–21. juuli 2020. aasta erakorralise kohtumise järelduste kohta(6),

–  võttes arvesse oma 18. jaanuari 2018. aasta resolutsiooni noorte tööhõive algatuse elluviimise kohta liikmesriikides(7),

–  võttes arvesse oma 24. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni ELi noortegarantii süsteemide kulutuste kontrollimise ja kulutõhususe järelevalve kohta(8),

–  võttes arvesse oma 16. jaanuari 2013. aasta resolutsiooni noortegarantii kohta(9),

–  võttes arvesse nõukogule ja komisjonile esitatud küsimusi noortegarantii tugevdamise kohta (O-000058/2020 – B9-0018/2020 ja O-000059/2020 – B9-0019/2020),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 136 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 2,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni resolutsiooni ettepanekut,

A.  arvestades, et alates noortegarantii käivitamisest 2013. aastal on see loonud võimalusi ja aidanud enam kui 24 miljonil noorel saada tööd või osaleda täiendõppe-, õpipoisiõppe- või praktikaprogrammides; arvestades, et COVID-19 kriisi eelseks ajaks oli noorte (vanuserühmas 15–24) töötuse määr langenud 2013. aasta tipptasemelt ehk 24,4 %-lt keskmiselt 14,9 %-le; arvestades, et see määr on endiselt üle kahe korra kõrgem kui üldine töötuse määr (6,5 %); arvestades, et mittestandardne töö on noorte hulgas väga levinud ning 43,8 % ELi noortest töötab ajutistel töökohtadel; arvestades, et keskmine noorte töötuse määr varjab liikmesriikidevahelisi suuri erinevusi ning et alla 25-aastaste töötuse määr on Hispaanias 40,8 % (2020. aasta juuni seisuga) ja Kreekas 33,6 % (2020. aasta aprilli seisuga); arvestades, et liiga paljud noored töötavad ebakindlatel töökohtadel ja liiga paljud peavad korraliku töökoha leidmiseks oma piirkonnast või riigist lahkuma;

B.  arvestades, et noortegarantii on teadupärast kiirendanud struktuurireformide rakendamist liikmesriikide avalikes tööturuasutustes ja haridussüsteemides; arvestades siiski, et liikmesriigid rakendasid noortegarantiid selle varajases etapis üsna aeglaselt ja ebaühtlaselt ning sidusrühmad ja noored tõid esile mitmeid puudusi selle ülesehituses ja tegelikus toimimises; arvestades, et Euroopa Kontrollikoda kritiseeris oma eriaruandes nr 5/2017 noortegarantii väheseid edusamme, jõudes järeldusele, et noorte tööhõive algatuse panus noortegarantii eesmärkide saavutamisse viies külastatud liikmesriigis oli auditi tegemise seisuga väga väike ning et rohkem kui kolm aastat pärast nõukogu soovituse vastuvõtmist ei vastanud olukord noortegarantii käivitamisega kaasnenud ootustele, milleks oli tagada kõigile NEET-noortele (mittetöötavad ja mitteõppivad noored) nelja kuu jooksul kvaliteetne pakkumine; arvestades, et komisjon ja liikmesriigid on programmi järk-järgult kohandanud ja täiustanud sellega seotud suuniseid, muutes noortegarantii ja noorte tööhõive algatuse ELis noorte töötuse vastu võitlemise oluliseks vahendiks;

C.  arvestades, et võitlemine noorte töötusega on parlamendi, komisjoni ja liikmesriikide ühine poliitiline prioriteet, millega aidatakse saavutada liidu eesmärki kindlustada kestlik majanduskasv ja kvaliteetsed töökohad ja mis on ka kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste sambaga;

D.  arvestades, et oma poliitilisi prioriteete tutvustades lubas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen muuta noortegarantii alaliseks noorte töötuse vastu võitlemise vahendiks ning et selle eelarvet tuleb suurendada ja sisse seada korrapärane aruandlus, et tagada noortegarantii lubaduste täitmine kõigis liikmesriikides;

E.  arvestades, et COVID-19 pandeemia on vallandanud enneolematu majandus- ja sotsiaalkriisi, mille tagajärjel töötuse määr ELis kasvab ja miljonid inimesed võivad töö kaotada; arvestades, et 2020. aasta juuni seisuga oli noorte töötuse määr kogu ELis 16,8 %, mis peaks veelgi järsult kasvama, võttes arvesse, et noori võib kriis kõige rängemini mõjutada, nagu juhtus 2008. aasta kriisi ajal; arvestades, et noorte kõrge töötuse määr kahjustab töötuid ja toob tihti kaasa n-ö armistava mõju; arvestades, et seda kahjulikku mõju kogevad eelkõige üha suurem arv pikaajaliselt töötuid noori ja ühiskond tervikuna ning seetõttu on vaja otsustavat ja sihipärast poliitilist tegutsemist; arvestades, et investeerimine noorte eurooplaste inimkapitali aitab tugevdada Euroopa majandust ja ühiskonda ning muuta need kaasavamaks ja vastupanuvõimelisemaks; arvestades, et kvalifitseeritud, loov ja innovatiivne tööjõud on konkurentsivõimelise Euroopa eeltingimus;

F.  arvestades, et majanduskriis mõjutab noori ebaproportsionaalselt palju(10); arvestades, et väga oluline on võidelda COVID-19 pandeemia põhjustatud majanduskriisiga, et vältida noorte töötuse kõrget määra; arvestades, et iga kuues noor, kes enne COVID-19 pandeemia puhkemist töötas, on töö kaotanud või on koondatud; arvestades, et töötavate noorte tööaeg on vähenenud peaaegu veerandi võrra ja viiest noorest kaks on teatanud oma sissetuleku vähenemisest, kusjuures väiksema sissetulekuga riikides on tööaeg ja sissetulek vähenenud enim;

G.  arvestades, et liikumispiirangud on ootamatult häirinud noorte kooliharidust ja informaalset õppimist, praktikat ja õpipoisiõpet ning tööhõivet, mõjutades nende sissetulekut, teenimispotentsiaali ja heaolu, sealhulgas tervist ja eelkõige vaimset tervist; arvestades, et noorte töötuse meetmed peaksid tegelema probleemi mitmemõõtmelise olemusega;

H.  arvestades, et puuetega noori on pandeemia tagajärjed eriti rängalt tabanud ja nad on nüüd sotsiaal-majanduslikust tõrjutusest veelgi rohkem ohustatud; arvestades, et on vaja kehtestada sihipärased meetmed, et toetada nende integreerimist tööturule ja tagada nende juurdepääs kvaliteetsetele teenustele, tagades samas, et neid ei diskrimineerita ega takistata mitte mingil viisil, sealhulgas rahaliselt;

I.  arvestades, et noori koondatakse suurema tõenäosusega, kuna nad töötavad sagedamini mitteametlikus majanduses, on seotud mittestandardsete tööhõivevormidega, nad on ilma sotsiaalkaitseta või vähese sotsiaalkaitsega ning neil ei ole erialast kogemust;

J.  arvestades, et väga palju noori töötab mittestandardsetel töökohtadel, näiteks platvormi- ja juhutöödel, ning et mittestandardne töö pakub vähem töökohakindlust ja piiratud või olematut juurdepääsu sotsiaalkaitsele, mistõttu võivad noored tõenäolisemalt jääda COVID-19 taolise kriisi ajal töötuks, ja piirab nende juurdepääsu sotsiaalkaitsele;

K.  arvestades, et oluline on rõhutada töötuse ja mitteaktiivsuse tasemete vahelist erinevust, et paremini mõista kriisi mõju noorte hulgas, kuna mitteaktiivse elanikkonna arvu suurenemine võib kaasa tuua ka töötuse statistilise vähenemise; arvestades, et mitmes liikmesriigis on mitteaktiivse elanikkonna osakaal suurenenud rohkem kui töötus, seda nii seetõttu, et kriisi ajal on inimesed lõpetanud töö otsimise, kui ka seetõttu, et kasutusele on võetud avalikud tööturumeetmed, nagu lühendatud tööaja kavad ja koondamiste tõkestamine;

L.  arvestades, et madalat sissetulekut pakkuvad ja ebakindlad töölepingud, fiktiivne füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine, elementaarse sotsiaalkaitse puudumine ja vanuse alusel diskrimineerimine on töötingimused, mida kogevad miljonid noored; arvestades, et mitteaktiivsete noorte määr on enamikus liikmesriikides suurenenud, ning arvestades, et ka NEET-noorte sooline ebavõrdsus on selle aja jooksul kasvanud; arvestades, et paljud noored on vaheldumisi tööl ja töötud või mitteaktiivsed või ebakindla mittestandardse tööhõive lõksus; arvestades, et noortel on teistest suurem oht kaotada töö automatiseerimise tõttu;

M.  arvestades, et tööturul valitseva murettekitava tasakaalustamatuse tõttu kannatavad naised ja eriti noored naised nooruse ja naiseks olemise pärast kahekordse diskrimineerimise all;

N.  arvestades, et pandeemia võib suurendada ühiskonnas valitsevat ebavõrdsust, sealhulgas digitaalset lõhet, mis on endiselt tõsine probleem kogu ELis ja liikmesriikides; arvestades, et korraliku juurdepääsu puudumine lairibaühendusele ja piisavatele IT-seadmetele noorte jaoks üldiselt ning ka distantsõppe ja kaugtöö kontekstis võib põhjustada täiendavat ebavõrdsust, tõrjutust ja diskrimineerimist;

O.  arvestades, et eelmine kriis näitas, et kui noortele ei pakuta kvaliteetseid praktika- ja töökohti, mis põhinevad kirjalikel lepingutel ja inimväärsetel töötingimustel, sealhulgas äraelamist võimaldav töötasu, karjäärinõustamine ja juhendamine ning täiendõpe, on taas suur oht, et nad on sunnitud vastu võtma ebakindlaid töökohti, lahkuma töö leidmise eesmärgil oma riigist või registreerima end haridus- või koolitusasutuses, kuigi nad otsivad tõelist töökohta;

P.  arvestades, et noortegarantii pakkumiste madal kvaliteet on üks selle kõige olulisemaid puudusi; arvestades, et noortegarantii raames pakutavat praktikat ei tuleks mitte ainult tasustada, vaid piirata ka selle pikkust ja arvu, et noored ei jääks lõputu korduva praktika lõksu ja et neid kasutataks odava või isegi tasuta tööjõuna, kellel puudub sotsiaalkaitse ja pensioniõigused; arvestades, et uuringud näitavad, et praegune noorte põlvkond leiab oma esimese tõelise töökoha kolmekümnendate eluaastate alguses;

Q.  arvestades, et praegune noorte põlvkond on kõrge kvalifikatsiooniga; arvestades, et oskuste omandamine, ümber- ja täiendusõpe ei ole ainuke vastus noorte töökohtade puudumisele; arvestades, et teisalt on kvaliteetsete ja kestlike töökohtade loomine nende stabiilsuse võti;

R.  arvestades, et tööhõiveprogrammid võivad töötust mõjutada, kuid ei saa asendada paindlikumate tööturgude edendamiseks tehtavaid ulatuslikumaid jõupingutusi; arvestades, et tööturul esinevatel takistustel on eriti kahjulik mõju noortele, kuna need suurendavad töötuse määra ja jätavad uued põlvkonnad haavatavasse olukorda; arvestades, et uuringud(11) on näidanud, et vaja on nii aktiivset tööturupoliitikat kui ka sotsiaalkaitsekavasid, mille aluseks on suhtelise vaesuse piir, et vältida olukorda, kus meetmetega toimub lihtsalt tööhõivevõimaluste nullsummaline ümberjagamine haavatavate inimeste eri alarühmade vahel;

S.  arvestades, et liikmesriikide 2019. aasta tööhõivepoliitika suunistes kutsutakse liikmesriike üles jätkuvalt tegelema noorte töötusega ning NEET-noorte probleemiga, hoides ära haridussüsteemist varakult lahkumist ja parandades struktuurselt üleminekut hariduselust tööellu, mille alla kuulub ka noortegarantii täielik rakendamine;

T.  arvestades, et ettepanek võtta vastu nõukogu soovitus noortegarantii tugevdamise kohta põhineb kogemustel ja õppetundidel, mis on saadud noortegarantii rakendamisel alates 2013. aastast, ning et selle eesmärk on jõuda suurema arvu noorteni, laiendades vastavat vanuserühma kõigile alla 30-aastastele ning toetades noori oskuste arendamisel ja töökogemuse omandamisel ajakohastatud kutsehariduse ja -koolituse süsteemi raames;

U.  arvestades, et järgmisel programmitöö perioodil 2021–2027 rahastatakse noortegarantiid Euroopa Sotsiaalfondi+ (ESF+) kaudu, mis hõlmab nüüd ka noorte tööhõive algatust, mis on noortegarantii peamine rahastamisprogramm; arvestades, et noorte tööhõive meetmetele pakub täiendavat toetust ka Euroopa Liidu taasterahastu „NextGenerationEU“, kasutades selleks taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendit ning ühtekuuluvuse huvides ja Euroopa territooriumidele antavat taasteabi (REACT-EU); arvestades, et Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatakse investeeringuid haridusse ja koolitusse, mis on kohandatud rohe- ja digipöörde vajadustele; arvestades, et kui liikmesriigid on esitanud vastava taotluse ja täitnud ettemääratud kriteeriumid, võivad nad saada tehnilise toetuse vahendist ressursse struktuurireformide ettevalmistamise ja rakendamise etappide rahastamiseks, muu hulgas hariduse ja koolituse ning tööturupoliitika valdkonnas;

1.  tunneb heameelt ettepaneku üle võtta vastu nõukogu soovitus noortegarantii tugevdamise kohta ja komisjoni kavatsuse üle teha 2008. aasta finantskriisist ja selle vahendi rakendamisest saadud õppetundide põhjal struktuurseid parandusi; tuletab meelde, et nõukogu soovitus ei ole liikmesriikidele siduv; juhib tähelepanu sellele, et mitte kõik liikmesriigid ei ole järginud nõukogu soovitust ja seetõttu jäävad noored maha; leiab, et on aeg muuta noortegarantii vabatahtliku asemel siduvaks; kutsub komisjoni veel kord üles tegema ettepaneku noortegarantii vahendi kohta, mis on kõigile liikmesriikidele siduv;

2.  rõhutab, et noorte töötuse vastu võitlemiseks on vaja mitmemõõtmelist lähenemisviisi, mis hõlmaks aktiivset ja passiivset tööturupoliitikat ning tõhusat juurdepääsu sotsiaalse kaasamise meetmetele ning noorte sotsiaal-, tervishoiu- ja eluasemeteenustele, et tagada nende meetmete kvaliteet ja jätkusuutlikkus;

3.  rõhutab, et tugevdatud noortegarantii peaks kõrvaldama varasema, töölesobivusel põhinenud lähenemisviisi puudused, ning seda tuleks käsitada teekonnana, mille eesmärk on tagada mõistliku aja jooksul kõigile asjaomastele noortele kvaliteetsed ja alalised töökohad; kordab, et noortegarantii ei tohiks institutsionaliseerida noorte ebakindlaid töökohti, eelkõige ebatüüpilise staatuse kaudu, mis toob kaasa äärmiselt madalad palgad, sotsiaalkaitse puudumise, tööalase kindluse puudumise, fiktiivse füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja tegeliku palgatöö asendamise ebakindlate töökohtadega;

4.  väljendab heameelt asjaolu üle, et tugevdatud noortegarantii hõlmab suuremat vanuserühma (15–29-aastaseid noori) ning et nii ajutiste kui ka pikaajaliste NEET-noorte suhtes kohaldatakse individuaalsemat ja sihipärasemat lähenemisviisi; väljendab heameelt ka selle üle, et tugevdatud noortegarantiid püütakse muuta kaasavamaks, et vältida igasugust diskrimineerimist, sealhulgas ebasoodsas olukorras ja haavatavate rühmade, rassiliste ja etniliste vähemuste, rändajate ja pagulaste, puuetega noorte ning kõrvalistes, maapiirkondades või ebasoodsas olukorras olevates linnapiirkondades, ülemereterritooriumidel ja saartel elavate noorte diskrimineerimist; väljendab muret tasakaalustamatuse pärast tööturul, kus naised üldiselt ja noored naised eriti kannatavad nooruse ja naiseks olemise tõttu kahekordse diskrimineerimise all; toonitab, et komisjon peab soolise lõhega tegeledes võtma arvesse noorte naiste vajadusi;

5.  tunneb heameelt, et noortegarantiile on lisatud sooline mõõde; märgib siiski, et NEET-noorte sooline ebavõrdsus on viimastel aastatel suurenenud ning et perekonna olemasolu takistab endiselt noorte naiste tööhõivet; kutsub liikmesriike üles rakendama siduvaid meetmeid, et vältida töölevõtmisel diskrimineerimist kandidaadi soo või perekondliku olukorra tõttu;

6.  rõhutab, et mittetöötavaid ja mitteõppivaid noori on erinevatest alarühmadest, nagu puuetega noored, kodutud noored, noored romad ning noored sisserändajad ja pagulased, kellel on erinevad vajadused, mille jaoks on vaja spetsiaalselt kohandatud teenuseid, näiteks puuetega inimestele tuleks tagada mõistlik eluase ja tööst saadav sissetulek, mis on kooskõlas jätkuvate invaliidsushüvitistega; rõhutab sellega seoses, kui oluline on omada täpseid andmeid ja asjakohaseid viise nende alarühmade kindlaksmääramiseks ning võtta vastu diferentseeritud lähenemisviis pikaajaliste NEET-noorte suhtes, kes on sageli ebasoodsa sotsiaal-majandusliku taustaga ja kogevad valdkonnaülest diskrimineerimist hariduses, tööhõives ja muudes eluvaldkondades, ning kelle jaoks tuleks kasutusele võtta tõhusad teavitusprogrammid; rõhutab, et nende sihtrühmadeni jõudmiseks peaks noortegarantii olema integreeritud sidusasse sotsiaal- ja hoolekandepoliitikasse, nagu juurdepääs sotsiaalkindlustusele, sealhulgas töötushüvitised ja miinimumsissetulek, lastehoid, tervishoiuteenused, piisav, taskukohane ja kättesaadav eluase ning psühholoogiline tugi, et tagada kõigile noortele juurdepääs sellele kavale; rõhutab, et noortegarantii kavades tuleb aktiivselt võidelda igasuguse diskrimineerimise vastu, mida noored mis tahes põhjusel kogevad;

7.  väljendab heameelt asjaolu üle, et liikmesriikidel soovitati tugevdada varajase hoiatamise süsteeme, et teha kindlaks noored, kellel on oht haridusest ja tööhõivest kõrvale jääda; on veendunud, et sellised ennetavad meetmed nagu oskuste hindamine ning karjääri- ja kutsenõustamine, mis keskenduvad kooli pooleli jätnute aitamisele enne töötuks jäämist, kui rakendada neid meetmeid asjakohaselt, ning kaasava ja mittediskrimineeriva tavahariduse pakkumine võivad pikemas perspektiivis mittetöötavate ja mitteõppivate noorte arvu vähendada;

8.  toetab mõtet hinnata kõigi noortegarantii raames registreerunud mittetöötavate ja mitteõppivate noorte oskuste kogumit, eelkõige nende digioskusi, ning ettepanekut parandada digitaalseid, keelelisi ja pehmeid sotsiaalseid oskusi ettevalmistava koolituse abil ning hõlbustada oskuste täiendamist ja ümberõpet keskkonnasäästlike oskuste, ettevõtlusoskuste ning finants- ja karjäärijuhtimise oskuste suunas, pakkudes individuaalset karjäärinõustamist ja suunamist; rõhutab sellega seoses informaalsete ja mitteformaalsete oskuste tähtsust; nõuab samuti, et hinnataks, millised digiseadmed ja milline ühenduvus NEET-noortel on, samal ajal kui hinnatakse nende digioskusi; on lisaks seisukohal, et noortegarantii kavades osalevaid noori tuleks toetada sotsiaalsete ja valdkonnaüleste oskuste arendamisel, võimaldamaks neil üleminekutega paremini toime tulla ja seista silmitsi kiiresti muutuva tööturuga; on veendunud, et selline kohandatud koolitus peaks olema suunatud oskuste nõudlusele mittevastavuse probleemi lahendamisele tööturul; usub, et õpipoisiõppel võib olla sellega seoses oluline roll, kuna see valmistab noori ette suure nõudlusega töökohtadele ning võib seega aidata neil jätkusuutlikult tööturule integreeruda;

9.  nõuab, et liikmesriigid tagaksid, et noortegarantii kavades osalevatele noortele pakutakse kvaliteetseid, mitmekesiseid ja kohandatud töö-, koolitus-, õpipoisiõppe- või praktikapakkumisi, sealhulgas õiglast tasu, ning et tööpakkumised oleksid kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba asjakohaste põhimõtetega, tagades õiguse õiglasele ja võrdsele kohtlemisele seoses töötingimustega, sealhulgas tagades puuetega inimeste vajadustele kohandatud töökeskkonna, juurdepääsu sotsiaalkaitsele ja koolitusele ning mõistliku kestusega katseajad, samuti keelates ebatüüpiliste lepingute kuritarvitamise; rõhutab, et mitte mingil juhul ei tohiks tugevdatud noortegarantii raames tehtavad pakkumised aidata kaasa sotsiaalsele dumpingule, palgadumpingule, palgavaesusele või noorte ebakindlusele; kordab, et praktika võiks olla osa kutseõppest; tuletab meelde, et praktikalepingud peaksid olema kirjalikud, õiguslikult siduvad kokkulepped, milles täpsustatakse praktikandi ülesanded ja mis näevad ette inimväärse tasu; on seisukohal, et noortegarantii eesmärk peab viima tööhõiveni ja praktika ei tohiks kunagi viia töökohtade asendamiseni;

10.  nõuab kvaliteedigarantiid, millega tagatakse, et inimesed, kes lõpetasid oma koolituse ja/või hariduse COVID-19 kriisi ajal, saavad (uuesti) läbida oma praktikasse ja/või õpipoisiõppesse lisatud kursusi, isegi pärast oma kraadi omandamist ja/või praktika ja/või õpipoisiaja lõpetamist, mis võisid olla tühistatud või lühendatud või mõnel muul viisil ebaõnnestunud, kui COVID-19 vastased meetmed olid kehtestatud, et täita võimalikud lüngad nende koolituses;

11.  rõhutab, et nõukogu soovituses tuleb esitada selged ja siduvad pakkumiste kvaliteedikriteeriumid ja -standardid ning kutsub komisjoni üles töötama välja noortegarantiid reguleeriva kvaliteediraamistiku; on veendunud, et selline raamistik tugevdaks programmi ja muudaks selle tõhusamaks vahendiks edukaks üleminekuks tööturule; palub komisjonil läbi vaadata olemasolevad Euroopa vahendid, nagu praktika kvaliteediraamistik ning kvaliteetse ja tõhusa õpipoisiõppe Euroopa raamistik, ning lisada noortele tehtavate pakkumiste kvaliteedikriteeriumid, sealhulgas praktikantide õiglase tasustamise põhimõte, juurdepääs sotsiaalkaitsele, jätkusuutlik tööhõive ja sotsiaalsed õigused; rõhutab, et need kriteeriumid tagaksid, et programm aitab tõhusalt noortel minna üle stabiilsele ja kvaliteetsele tööhõivele ning aitab tagada noortele sektoriüleselt sooliselt tasakaalustatud võimalused, mis pakuvad pikaajalist turvalisust, sotsiaalkaitset ning võrdseid ja inimväärseid töötingimusi ning mis ei too kaasa ebakindlaid töökohti; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles töötama välja programme ettevõtluse toetamiseks, eelkõige nõrga tööstusbaasiga piirkondades;

12.  julgustab komisjoni ja liikmesriike levitama häid tavasid seoses sotsiaalsete investeeringutega, et edendada kaasavamat ühiskonda ning tasakaalustada majanduslikku ja sotsiaalset arengut; rõhutab nii aktiivse tööturupoliitika kui ka sotsiaalkaitsekavade tähtsust, et vältida tööhõive nullsummalist ümberjagamist haavatavate inimeste eri alarühmade ning eelkõige mittetöötavate ja mitteõppivate noorte vahel; nõuab tungivalt, et komisjon uuriks seost sotsiaalkaitseta noorte ja ebakindla töö vahel;

13.  usub kindlalt eesmärki parandada noorte sotsiaal-majanduslikke tingimusi tugevdatud noortegarantii nõuetekohase rakendamisega; kinnitab veel kord oma seisukohta, et töötasu peaks vastama tehtud tööle, asjaomase isiku oskustele ja kogemustele ning et praktikandid ja õpipoisid, kes osalevad tööturul väljaspool õppekava, peavad saama äraelamist võimaldavat tasu; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema koostöös Euroopa Parlamendiga ja subsidiaarsuse põhimõtet järgides ettepanekuid võimalike edasiste sammude kohta, et võtta kasutusele ühine õigusakt, millega tagatakse ja jõustatakse õiglane tasu praktika ja õpipoisiõppe eest ELi tööturul; mõistab hukka tasustamata praktika ja õpipoisiõppe, mis kujutab endast noorte töö ärakasutamist ja nende õiguste rikkumist;

14.  on seisukohal, et noortegarantii rahastamist tuleks programmitöö perioodil 2021–2027 suurendada suurema ESF+ ja piisava valdkondliku kontsentreerumise abil; rõhutab, et komisjoni 28. mai 2020. aasta muudetud ettepanek ESF+ kohta sisaldab nõudmist, et liikmesriigid, kelle NEET-noorte määr 2019. aastal ületas ELi keskmist, peavad eraldama vähemalt 15 % eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatest ESF+ vahenditest meetmetele ja struktuurireformidele, mis on suunatud noorte tööhõive, kutsehariduse ja -koolituse toetamiseks, eelkõige noortegarantii kavade rakendamise kaudu; mõistab hukka asjaolu, et Euroopa Ülemkogu vähendas oma 21. juuli 2020. aasta järeldustes seda summat märkimisväärselt, kümne protsendini, mis on täiesti vastuolus liidu noortesse investeerimise eesmärgiga;

15.  tuletab meelde oma 4. aprillil 2019. aastal vastu võetud esimese lugemise seisukohta, milles oli lisanõue, et kõik liikmesriigid, mitte ainult need, kelle NEET-määr on üle liidu keskmise, peaksid investeerima programmitöö perioodil 2021–2027 noorte töötusega tegelemisse vähemalt 3 % oma eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatest ESF+ vahenditest, eelkõige noortegarantii kavade rakendamise kontekstis;

16.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles mõtlema sellele, et NEET-noorte määr on ainus tegur rahaliste vahendite eraldamise otsuste tegemisel; on seisukohal, et kuigi see määr näitab mittetöötavate ja mitteõppivate inimeste arvu, välistab see täielikult suure hulga noori, kes töötavad mittevabatahtlikult osalise tööajaga, on riigist lahkunud inimväärse töö leidmiseks, teevad deklareerimata tööd või töötavad, kuid elavad endiselt vaesuses;

17.  kutsub liikmesriike üles võtma kindla kohustuse rakendada noortegarantiid täies mahus; rõhutab, et liidu rahastamine täiendab liikmesriikide eelarvet, mitte ei asenda seda;

18.  tuletab meelde, et tugevdatud noortegarantii võib täita olulist rolli, toetades liikmesriike investeerimisel Euroopa rohelise kokkuleppe raames tööhõivevõimaluste loomisse kliimaneutraalses, energiatõhusas ja ringmajanduses ning nende töökohtade varustamises kvalifitseeritud tööjõuga, tagades, et ükski noor ei jääks kliimaneutraalsele majandusele üleminekul maha, eelkõige ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvad noored;

19.  kordab, et rahalist toetust tuleb tõhusamalt kasutada; eeldab, et ESF+ raames kavandatud lihtsustatud programmitöö ja rakendamise eeskirjad vähendavad abisaajate halduskulusid ja lihtsustavad aruandluse korda; ootab, et liikmesriigid kulutaksid vahendeid noorteprogrammidele hoolikalt, et noorte tööhõivele kaasa aidata;

20.  rõhutab, kui oluline on maksimeerida võimalikku sünergiat noortegarantii ning muude ELi fondide ja vahendite, sealhulgas taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend, Euroopa lastegarantii, programmide „Erasmus+“, „InvestEU“ ja „Euroopa horisont“ ning õiglase ülemineku fondi vahel, seda ka REACT-ELi ja riiklike taastamiskavade kontekstis; kutsub sellega seoses liikmesriike üles seadma nendes kavades ning taastamis- ja vastupanuvõimekavades ning REACT-ELi kontekstis esikohale noorte tööhõive toetamise; kutsub liikmesriike üles kasutama TERA vahendeid, et toetada noortele praktikantidele suunatud meetmeid, nagu sissetulekutoetus ja lühendatud tööaja kavad;

21.  nõuab, et komisjon tõhustaks järelevalvet noortegarantii rakendamise üle ja aru andmist selle tulemustest, sealhulgas järelevalvet noortegarantii kavade alusel toetuse saajate ja pakkumiste laadi üle, nii et nad vastaksid tugevdatud noortegarantii uuele kvaliteedistandardite raamistikule ning et noortegarantii kavade alusel toetuse saajad kaasataks pikaajalisse tööhõivesse;

22.  rõhutab, et toetusesaajate jätkusuutlikuks tööturule integreerimiseks ja noortegarantii tõhusaks kasutamiseks on tähtis parandada andmete kogumist; ergutab Euroopa Kontrollikoda koostama noortegarantii kavade rakendamise kohta järelaruandeid; peab sellega seoses oluliseks, et komisjon teeks uuringu, milles analüüsitakse seost sotsiaalkaitseta noorte ja ebakindla töö vahel;

23.  rõhutab, et noortegarantii kavade tõhusaks rakendamiseks ning stabiilsetele ja jätkusuutlikele töökohtadele juurdepääsu parandamiseks on vaja tugevamat partnerlust ja tõhusat koordineerimist noortegarantii pakkujate ja asjaomaste sidusrühmade vahel, nagu piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused, sotsiaalpartnerid (tööandjad ja ametiühingud), haridus- ja koolitusasutused, noorsootöötajad, solidaarsuse ja kodanikutegevuse pakkujad, kaubanduskojad ja käsitöökojad, noorteorganisatsioonid ja muud kodanikuühiskonna organisatsioonid, sealhulgas ebasoodsas olukorras olevate isikutega tegelevad valitsusvälised organisatsioonid, eriti parimate tavade vahetamisel liikmesriikide vahel; nõuab nende sidusrühmade kaasamist noortegarantii kavade väljatöötamisse, rakendamisse ja hindamisse, et tagada kavade tõhusus; nõuab tungivalt, et liikmesriigid parandaksid nende partnerite, eelkõige noorteorganisatsioonide osalemist noortegarantii kavade ja nendega seotud ELi rahastamisvahendite haldamise kõigis etappides Euroopa, riiklikul ja kohalikul tasandil; on arvamusel, et partnerlused peaksid selgelt välja tooma struktuurid ja mehhanismid sisuliseks osalemiseks otsuste tegemises, sealhulgas läbipaistvaks teabevahetuseks;

24.  on veendunud, et noorte ja noorteorganisatsioonideni jõudmiseks ja algatuse nähtavuse suurendamiseks võib olla palju abi hästi suunatud teadlikkuse tõstmise kampaaniatest, mis on kergesti kättesaadavad, sealhulgas puuetega inimestele, ja noortesõbralikest suhtluskanalitest, ning eriti kasulik võiks olla keskenduda koolist väljalangenutele; rõhutab, et võimalikult palju rahalisi vahendeid tuleks suunata otse noortele; rõhutab, et tõhusaks teavituspoliitikaks on vaja piisavat rahastamist ja personalisuutlikkust, eelkõige avalikes tööturuasutustes, millel on oluline roll mittetöötavate ja mitteõppivate noorteni jõudmisel, kuid mis kannatavad endiselt viimase finantskriisi järel kehtestatud kokkuhoiumeetmete tagajärgede all; nõuab sellega seoses tungivalt, et liikmesriigid investeeriksid oma riiklikesse tööturuasutustesse, et tagada piisavad inimressursid ja rahaline toetus personali koolitamisele ja varustusele;

25.  palub komisjonil uurida konkreetselt ELis toimuvale praktikale ja õpipoisiõppele pühendatud ELi veebiportaali ideed, mis koondaks kõik olemasolevad ELi algatused nähtavasse, juurdepääsetavasse ja kasutajasõbralikku portaali; on seisukohal, et seda portaali tuleks sobivate kanalite kaudu sellele sihtrühmale piisavalt tutvustada, et tuua see kogu ELi noorte eurooplaste, haridusasutuste ja ettevõtete tähelepanu keskmesse; on arvamusel, et portaal peaks suunama noori talente sinna, kus neid kõige rohkem vajatakse, suunama noori tööturu erivajaduste juurde, edendama juurdepääsu seotud õppimisvõimalustele, parandama üldist tulevast tööalast konkurentsivõimet ELis ning aitama võidelda noorte töötuse vastu ja ületada oskuste nappuse probleemi;

26.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 470. (2) ELT L 126, 21.5.2015, lk 1. (3) ELT L 185, 11.7.2019, lk 44. (4) ELT C 120, 26.4.2013, lk 1. (5) ELT C 456, 18.12.2018, lk 1. (6) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0206. (7) ELT C 458, 19.12.2018, lk 57. (8) ELT C 346, 27.9.2018, lk 105. (9) ELT C 440, 30.12.2015, lk 67. (10) „The impact of the economic crisis on euro area labour markets“ (Majanduskriisi mõju euroala tööturgudele), Euroopa Keskpanga kuubülletään, oktoober 2014, lk 49-68. (11) Re-inVEST Europe (2019). Poliitikaülevaade „Towards more inclusive social protection and active labour market policies in the EU:a social investment perspective“ (ELi kaasvama sotsiaalkaitse ja aktiivse tööturupoliitika suunas: sotsiaalse investeeringu perspektiiv).