Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2018. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2019)0316 – C9‑0055/2019)(2),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2018. aastal tehtud siseauditite kohta,

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2018 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(3),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(4) 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse oma 13. mai 2020. aasta otsust(5), millega lükatakse edasi otsuse tegemine 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, ning sellele lisatud resolutsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ja artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(6), eriti selle artikleid 55, 99, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(7), eriti selle artikleid 59, 118, 260, 261 ja 262,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit (A9-0188/2020),

1.  ei anna heakskiitu Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peasekretäri tegevusele Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 2018. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

(1) ELT L 57, 28.2.2018. (2) ELT C 327, 30.9.2018, lk 1. (3) ELT C 340, 8.10.2019, lk 1. (4) ELT C 340, 8.10.2019, lk 9. (5) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0120. (6) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1. (7) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit (A9-0188/2020),

A.  arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon soovib eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames rõhutada, et liidu asutuste demokraatlikku legitiimsust tuleb tingimata tugevdada ning selleks tuleb suurendada läbipaistvust ja parandada aruandekohustuse täitmist ning rakendada tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ja personalijuhtimise head tava;

B.  arvestades, et Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluse tulemuse ja sellega seoses antud soovituste kohaselt loodab Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjon, et Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (edaspidi „komitee“) annab talle teada, milliseid meetmeid on rikkumiste kõrvaldamiseks võetud;

1.  peab kiiduväärseks, et eelarvereaga „Institutsiooni liikmed ja volitatud esindajad“ seotud ülekandmiste olukorda on parandatud sellega, et hüvitustaotluste esitamiseks on kehtestatud kuuenädalane tähtaeg; tunneb heameelt selle üle, et 1. jaanuarist 2019 on ülekandmisi suudetud vähendada;

2.  märgib, et kuna arvamusi ja raporteid koostati rohkem ning institutsiooni liikmed pidid seetõttu nende koostamisel rohkem osalema, tekkisid suuremad reisikulud ja muud hüvitatavad kulud;

3.  tunneb heameelt selle üle, et komitee kavatseb IT eelarvet märkimisväärselt suurendada, et teha arenguhüpe ja kaotada vahe teiste liidu asutustega ning jätkata 2019. aasta juunis komitees vastu võetud digistrateegia elluviimist; võtab teadmiseks pingutused, mida tuleb teha võrgu võimsuse suurendamiseks ja lõppkasutajate varustamiseks paremate seadmetega, et kõik töötajad saaksid teha kaugtööd;

4.  märgib, et komitee uues struktuuris, mis kehtib 1. jaanuarist 2020, allub õigusteenistus otse peasekretärile ning selle eesmärk on väidetavalt suurendada õigusteenistuse nähtavust ja mõju ning pakkuda õigusküsimustes horisontaalset tuge; võtab komitee esitatud põhjenduse teadmiseks, kuid kardab, et see otsus võib kahjustada õigusteenistuse autonoomiat ja täielikku sõltumatust; palub komiteel tagada õigusteenistuse ametlik ja süsteemne osalemine kõikides kõige olulisemates küsimustes, et sellega konsulteerimine ei jääks eri talituste otsustada; tunneb heameelt selle üle, et liikmete töötingimuste osakonna õigusvõimet suurendati, et käsitleda liikmete põhimäärusega seotud spetsiifilisi küsimusi; võtab teadmiseks, et erioskustega töötajaid, sh õigusteenistuse töötajaid, tahetakse komitee liikuvuspoliitikast vabastada, ning kutsub komiteed üles selle protsessi tulemustest eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru andma;

5.  kinnitab, et komitee sai VMA hoone kohta asbestiohutuse sertifikaadi, mille kohaselt ei ole hoone tavakasutusel ohtlik; märgib aga, et tehti kindlaks väike kogus asbesti, mida kinnitas veel üks analüüs; tunnistab, et need vähesed materjalid, mis asbestkiude sisaldavad, on VMA hoones paigaldatud kohtadesse, kus büroosid ei ole, ning kõik need materjalid on kavas renoveerimistööde käigus eemaldada;

6.  toetab komitee nõudmist, et parlamendi ja komitee koostöökokkuleppe sätete täitmiseks tuleb igas vallas rohkem pingutada; tuletab meelde, et 2014. aasta lepingu kohaselt läks 36 tõlkijat komiteest parlamenti üle, aga komitee sai vastutasuks ainult juurdepääsu Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse teenustele; märgib, et sellepärast pidi komitee võtma tööle lepingulised töötajad ja tellima tõlketeenuseid välistelt teenusepakkujatelt; märgib murega, et parlament on andnud tõlkepersonali vähendamise kompenseerimiseks ja tõlketeenuste sisseostmise kulude katmiseks komiteele lisaraha ja kui seda raha tõlketeenuste allhanke jaoks täielikult ära ei kasutata, saab komitee suunata selle teistesse poliitikavaldkondadesse, mida ongi varasematel aastatel tehtud; on seisukohal, et see ei ole kooskõlas üldise aruka ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega ning selline kord tuleks edaspidi läbi vaadata;

Praegune olukord

7.  tuletab meelde, et OLAF jõudis oma 2020. aasta jaanuari aruandes järeldusele, et komitee toonane I rühma esimees oli vastutav kahe töötaja ahistamise, komitee liikme ja töötaja suhtes kohatu käitumise (tõsine väärkäitumine) ning I rühma sekretariaadi teiste töötajate suhtes väärkäitumise eest;

8.  tuletab meelde, et OLAF jõudis järeldusele, et komitee toonane I rühma esimees rikkus komitee kodukorrast ja käitumisjuhendist tulenevaid kohustusi; tuletab meelde, et OLAF soovitab komiteel algatada asjaomase liikme suhtes vajalikud menetlused, nagu on sätestatud komitee kodukorra artikli 8 lõikes 4, ning võtta kõik vajalikud meetmed, et see liige töökohal enam kedagi ei ahistaks;

9.  taunib asjaolu, et mitu töötajat on komitee toonase I rühma esimehe tõttu pidanud taluma õigustamatult kaua psühholoogilist ahistamist; peab kahetsusväärseks, et kuna tegemist oli kõrgema ametnikuga, ei olnud komitee ahistamisvastastest meetmetest kasu varem ja olukord kestis edasi; peab kahetsusväärseks, et meetmed, mis võeti ohvrite kaitsmiseks OLAFi juurdluse lõpuni, olid pealtnäha improviseeritud ja ebapiisavad, ehkki otsus kohtuasjas F-50/15(1) (FS vs. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EESC)) oleks pidanud komiteele juba õpetust andma; märgib murega, et komitee administratsioon jättis sisemenetluste vajakajäämiste tõttu meetmed võtmata ning rikkus sellega hoolsuskohustust ja kohustust pöörduda OLAFi poole; palub komiteel võtta see oma asjakohaste otsuste käimasoleval läbivaatamisel teadmiseks;

10.  märgib, et komitee president sai OLAFi aruande ja soovitused kätte 17. jaanuaril 2020; märgib, et juhtum edastati komitee liikmete käitumise küsimustega tegelevale nõuandekomiteele 23. jaanuaril 2020; märgib lisaks, et nõuandekomitee esitas 28. aprillil 2020 oma järeldused, et asjaomasel liikmel paluti esitada oma seisukoht ning et komitee president palus komitee laiendatud eestseisusel esitada oma märkused;

11.  märgib, et komitee juhatus võttis häälteenamusega vastu otsuse paluda asjaomasel liikmel I rühma esimehe ametist lahkuda ja võtta tagasi taotlus kandideerida komitee presidendi ametikohale; märgib, et juhatus vabastas selle liikme igasugusest tegevusest, mis on seotud personali juhtimise või haldamisega; märgib, et juhatus tegi peasekretärile ülesandeks võtta vajalikud meetmed tagamaks, et kui prokurör algatab selle liikme vastu menetluse, ühineb komitee selle menetlusega tsiviilhagejana; märgib, et juhatus tegi peasekretärile ülesandeks edastada see otsus OLAFile ja parlamendile; märgib, et otsusest võib vajaduse korral teatada ka teistele institutsioonidele või liikmesriikide asutustele;

12.  märgib murega, et komitee juhatuse otsust I rühma toonase esimehe kohta ei saanud komitee sisemenetluste kaudu täielikult jõustada; märgib, et asjaomane liige võttis oma kandidatuuri komitee presidendi kohale tagasi peaaegu neli kuud pärast juhatuse vastavat otsust ainult omal algatusel; märgib murega, et vaatamata OLAFi järeldustele ja juhatuse otsusele sai asjaomane liige oma tahtmise läbi suruda ja jääda I rühma esimeheks kuni oma ametiaja lõpuni; palub komiteel oma kodukorra ja käitumisjuhendi läbi vaadata, et sellist olukorda tulevikus vältida;

13.  märgib, et OLAF esitas juhtumi Belgia ametiasutustele ja Belgia prokurör algatab asjaomase liikme vastu kohtumenetluse, sest psühholoogilise ahistamise eest saab Belgia õiguse alusel süüdistuse esitada; märgib, et komitee täiskogu otsustas 2020. aasta juulis asjaomase liikme puutumatuse ära võtta, et Belgia prokurör saaks kohtumenetlusega edasi liikuda;

14.  juhib tähelepanu asjaolule, et komitee eksimused selles küsimuses on põhjustanud avaliku sektori eelarves suuri kulutusi (õigusteenused, haiguslehed, ohvrikaitse, vähenenud tulemuslikkus, juhatuse ja teiste organite koosolekud jne); on seisukohal, et seetõttu on küsimus oluline ka vastutuse, eelarvekontrolli ning liidu institutsioonide, ametite, organite ja asutuste inimressursside hea juhtimise seisukohast; tuletab sellega seoses meelde, et kontrollikoda märkis oma eriaruandes nr 13/2019 („Auditeeritud ELi institutsioonide eetikaraamistikud: on veel arenemisruumi“), et eetiline käitumine avalikus sektoris aitab saavutada usaldusväärsemat finantsjuhtimist ja suurendada avalikkuse usaldust ning et liidu institutsioonide ja ametite töötajate ja liikmete ebaeetiline käitumine pälvib suurt tähelepanu ja vähendab liidu institutsioonide usaldusväärsust;

15.  on hämmingus, et komitee veebisaidil on üleval asjaomase liikme poolt I rühma esimehena tehtud avaldus, mis on põhimõtteliselt isiklik enesekaitsekõne, kuigi kohtumenetlused on nii liidu õigusasutustes kui ka Belgia ametiasutustes juba käimas või kohe algamas; peab äärmiselt kahetsusväärseks, et komitee juhtide ja I rühma esimehe vaheline lahkheli on niimoodi avalikuks tehtud, sest see õõnestab tugevalt liidu institutsioonide, ametite, organite ja asutuste mainet ja usaldusväärsust;

16.  tunneb heameelt selle üle, et komitee hakkas põhjalikult hindama ja arutama üldist olemasolevat raamistikku, mis toetab täisleppimatust igasuguse käitumise suhtes, mis võib kahjustada inimväärikust; märgib, et protsessi eesmärk on teha kindlaks võimalikud lüngad ja otsida oma töötajate ja liikmete huvides võimalusi olukorra edasiseks parandamiseks;

17.  palub komiteel hoida eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni kursis kõigi käimasolevate OLAFi juurdlustega ning uute OLAFi juurdluste alustamisega komitee liikmeid või töötajaid hõlmavate ahistamisküsimuste või muude probleemide asjus;

18.  märgib, et komitee liikmete suhtes personalieeskirjade sätteid ei kohaldata, sest nad ei ole töötajad, vaid komitee liikmeteks nimetatud; märgib, et see asjaolu ei ole takistanud teisi liidu institutsioone, ameteid, organeid ja asutusi oma liikmetele konkreetseid, piisavaid ja kasulikke reegleid kehtestamast; tuletab sellega seoses meelde näiteks Regioonide Komitee liikmete käitumisjuhendi artikli 8 lõiget 4, mille kohaselt ei tohi eeskirju rikkunud liiget valida komitee ametikandjaks ning kui rikkumise on toime pannud ametikandja, tuleb ta sellest ametist vabastada; peab kiiduväärseks, et komitee on valmis oma süsteemi parandama, kui praeguseks juba üle kahe aasta kestnud arutelud lõpevad; leiab, et see aeg on ebamõistlikult pikk; peab kahetsusväärseks, et pärast kogu seda aega saab komitee oma liikmetele välja pakkuda ainult teadlikkuse tõstmise ja koolitamise meetmeid, ehkki tegelikult on ilmselgelt vaja rohkemat, nagu osutatakse Euroopa Ombudsmani aruandes väärikuse kohta ELi institutsioonides ja asutustes töötamisel (SI/2/2018/AMF) ning parlamendi soovitustes;

19.  palub, et komitee annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile teada kõigist menetlustest ja protsessidest, mida komitee rakendab või kavatseb rakendada, et ahistamisjuhtumeid või sarnaseid töötajatega seotud probleeme tulevikus vältida ning tagada, et samasuguseid komitee mainet kahjustavaid ja negatiivset tähelepanu pälvivaid kahetsusväärseid juhtumeid enam ette ei tuleks;

20.  tunneb heameelt, et usaldusnõunike arvu on suurendatud, et parandada mitteametlikku menetlust, ning töötajatel on võimalik jagada oma muresid seoses mis tahes tajutava ahistamisolukorraga;

21.  väljendab suurt heameelt komitee arutelude üle, mille tulemusel on koostatud üksikasjalik tegevuskava, kuidas komitees ahistamise suhtes täisleppimatust tugevdada, et sellist käitumist mitte kunagi ei tolereeritaks; peab kiiduväärseks ja toetab praegust ahistamis-, rikkumistest teatamise ja distsiplinaarmenetluste läbivaatamise paketti, millega parandatakse mehhanisme, mille kaudu töötajad saavad esitada ametlikke ahistamiskaebusi, ning suurendatakse asjaomaste õiguslike struktuuride stabiilsust; tuletab siiski meelde, et komitee on sellest protsessist parlamendile aruannetes juba aastaid rääkinud, aga konkreetsed meetmed võeti pealtnäha alles nüüd; tunneb heameelt selle üle, et loodi töörühm, kuhu kuuluvad administratsiooni ja personalikomitee esindajad ja mille eesmärk on koguda olukorra parandamiseks võimalikult palju teavet; peab pettumustvalmistavaks, et komitee on viimastel aastatel vähe edusamme teinud, ehkki parlament on andnud talle väga konkreetseid soovitusi ja nõudnud, et komitee kehtestaks ahistamisjuhtumitega seotud liikmete jaoks reeglid ja menetlused;

22.  peab kiiduväärseks mitmesuguste teadlikkuse suurendamise algatuste jätkamist, et teavitada töötajaid vastavalt kampaania „Respect@work“ järelmeetmetest; peab kiiduväärseks koolitustegevust, mille eesmärk on tagada, et töötajad on teadlikud eetilistest ja organisatsioonilistest väärtustest ning nendega seotud reeglitest ja menetlustest.

(1) Avaliku Teenistuse Kohtu (kolmas koda) 12. mai 2016. aasta otsus kohtuasjas FS vs. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EESC), F-50/15, ECLI:EU:F:2016:119.