Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2020/2019(INL)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A9-0177/2020

Esitatud tekstid :

A9-0177/2020

Arutelud :

PV 19/10/2020 - 15
PV 19/10/2020 - 18
CRE 19/10/2020 - 15
CRE 19/10/2020 - 18

Hääletused :

PV 20/10/2020 - 17
PV 20/10/2020 - 21

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2020)0273

Vastuvõetud tekstid
PDF 208kWORD 78k
Teisipäev, 20. oktoober 2020 - Brüssel
Digiteenuste akt ning kaubandus- ja tsiviilõiguse normide kohandamine veebis tegutsevatele äriüksustele
P9_TA(2020)0273A9-0177/2020
Resolutsioon
 Lisa

Euroopa Parlamendi 20. oktoobri 2020. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile digiteenuste õigusakti kohta: kaubandus- ja tsiviilõiguse normide kohandamine veebis tegutsevatele äriüksustele (2020/2019(INL))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 225,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 11 ja Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklit 10,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrust (EL) 2019/1150, mis käsitleb õigluse ja läbipaistvuse edendamist veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/790, mis käsitleb autoriõigust ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi digitaalsel ühtsel turul ning millega muudetakse direktiive 96/9/EÜ ja 2001/29/EÜ(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)(3) (edaspidi isikuandmete kaitse üldmäärus),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv)(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2008. aasta direktiivi 2008/52/EÜ vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades(5),

–  võttes arvesse 6. juuni 2018. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2021–2027 digitaalse Euroopa programm (COM(2018)0434),

–  võttes arvesse komisjoni 1. märtsi 2018. aasta soovitust (EL) 2018/334 meetmete kohta, millega tulemuslikult võidelda ebaseadusliku veebisisu vastu(6),

–  võttes arvesse tsiviil- ja kaubandusasjade kohtualluvuse ning neid käsitlevate kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni(7) ning 10. juunil 1958. aastal New Yorgis allkirjastatud välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise ÜRO konventsiooni,

–  võttes arvesse oma 3. oktoobri 2018. aasta resolutsiooni hajusraamatu tehnoloogiate ja plokiahelate kohta: usalduse suurendamine vahendajatest loobumise abil(8),

–  võttes arvesse komisjoni 19. veebruari 2020. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa andmestrateegia“ (COM(2020)0066),

–  võttes arvesse komisjoni 19. veebruari 2020. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa digituleviku kujundamine“ (COM(2020)0067),

–  võttes arvesse komisjoni 25. mai 2016. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Veebiplatvormid ja digitaalne ühtne turg. Euroopa võimalused ja probleemid“ (COM(2016)0288),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse Euroopa lisandväärtuse üksuse Euroopa lisandväärtuse hindamise uuringut „Digitaalteenuste akt: Euroopa lisandväärtuse hindamine“(9),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 47 ja 54,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamusi,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A9-0177/2020),

A.  arvestades, et digiteenuseid, mis on liidu majanduse ja paljude kodanike elatusvahendite nurgakivi, tuleb reguleerida viisil, mis tagab kodanike põhiõigused ja muud õigused, toetades samal ajal arengut, majanduslikku progressi ja digitaalkeskkonda ning suurendades usaldust veebikeskkonnas, võttes arvesse kasutajate ja kõigi turuosaliste, sealhulgas VKEde ja idufirmade huve;

B.  arvestades, et mõningaid veebisisu jagamise teenuse osutajaid ja audiovisuaalmeedia teenuseid käsitlevaid õigusnorme on hiljuti ajakohastatud, eelkõige direktiividega (EL) 2018/18081 ja (EL) 2019/790, kuid mitmeid peamisi tsiviil- ja kaubandusõiguse aspekte ei ole liidu või siseriiklikus õiguses rahuldavalt käsitletud, ning arvestades, et selle küsimuse olulisust on rõhutanud digiteenuste valdkonna kiire ja üha kiirenev areng viimastel aastakümnetel, eelkõige uute ärimudelite, tehnoloogiate ja sotsiaalse tegelikkuse esilekerkimine; arvestades, et sellega seoses on vaja põhjalikult ajakohastada internetis tegutsevate äriüksuste suhtes kohaldatavaid tsiviil- ja kaubandusõiguse olulisi sätteid;

C.  arvestades, et mõnel digiteenuseid pakkuval ettevõttel on tänu tugevale andmepõhisele võrguefektile märkimisväärne turuvõim, mis võimaldab neil suruda kasutajatele peale oma äritavasid ning teeb teiste osalejate, eelkõige idufirmade ja VKEde konkureerimise ja uute ettevõtete turule sisenemisegi üha raskemaks;

D.  arvestades, et üksnes konkurentsiõiguse täitmise järelkontrolliga ei saa tõhusalt käsitleda teatavate veebiplatvormide turuvõimu mõju, sealhulgas ausale konkurentsile digitaalsel ühtsel turul;

E.  arvestades, et sisumajutusplatvormid arenesid pelgalt sisu kuvamisega seotud platvormidest keerukateks organismideks ja turuosalisteks, eelkõige sotsiaalvõrgustikud, mis koguvad ja kasutavad kasutusandmeid; arvestades, et kasutajatel on õiguspärane alus eeldada selliste platvormide kasutamisel ja kasutajaandmete kasutamisel platvormide poolt õiglasi tingimusi seoses juurdepääsu, läbipaistvuse, hinnakujunduse ja konfliktide lahendamisega; arvestades, et läbipaistvus võib aidata usaldust digiteenuste vastu märkimisväärselt suurendada;

F.  arvestades, et sisumajutusplatvormid võivad otsustada, millist sisu nende kasutajatele näidatakse, ja mõjutavad sellega tugevalt teabe saamise ja edastamise viisi, kuni selleni, et sisumajutusplatvormid on tegelikult muutunud digivaldkonnas avalikuks ruumiks; arvestades, et avalikke ruume tuleb hallata nii, et kaitstakse avalikke huve, järgitakse kasutajate põhiõigusi ja tsiviilõigusi, eelkõige õigust väljendusvabadusele ja teabele;

G.  arvestades, et õigusnormide kaitse digimaailmas ei hõlma mitte ainult põhiõiguste, eelkõige väljendus- ja teabevabaduse, eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse, mittediskrimineerimise, omandi- ja intellektuaalomandi õiguste austamise tõhusat jõustamist, vaid ka õiguskaitse kättesaadavust ja nõuetekohast menetlust; arvestades, et sisu või õiguskaitsevolituste seaduslikkust käsitlevate otsuste delegeerimine eraettevõtjatele kahjustab läbipaistvust ja nõuetekohast menetlust, mis viib killustatud lähenemiseni; arvestades, et seetõttu on vaja nõuetekohaste tagatistega kiirmenetlust, et tagada tõhusate õiguskaitsevahendite olemasolu;

H.  arvestades, et automatiseeritud vahendid ei suuda praegu usaldusväärselt eristada konkreetses kontekstis ebaseaduslikku sisu seaduslikust sisust ning seetõttu võivad sisu automaatse tuvastamise ja eemaldamise mehhanismid tekitada õigustatud õiguslikke probleeme, eelkõige seoses väljendus- ja teabevabaduse võimalike piirangutega, mis on kaitstud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 11; arvestades, et seetõttu peaks automatiseeritud mehhanismide kasutamine olema proportsionaalne, hõlmama ainult põhjendatud juhtumeid ja järgima läbipaistvaid menetlusi;

I.  arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 11 kaitseb ka massiteabevahendite vabadust ja mitmekesisust, mis sõltuvad oma publikuni jõudmisel üha enam veebiplatvormidest;

J.  arvestades, et enamik eurooplasi kasutab digiteenuseid igapäevaselt, kuid nende suhtes kohaldatakse kogu liidus üha enam õigusnorme, mis toob kaasa turu märkimisväärse killustumise ning sellest tuleneva õiguskindlusetuse piiriüleselt tegutsevate Euroopa kasutajate ja teenuste jaoks; arvestades, et sisumajutusplatvormide sisu modereerimise tavasid reguleerivad tsiviilõiguslikud normid põhinevad teatavatel liidu ja liikmesriikide tasandi sektoripõhistel õigusnormidel ning kehtestatud kohustused ja eri tsiviilõiguslike normide täitmise tagamiseks kasutatavad mehhanismid on märkimisväärselt erinevad; arvestades, et selline olukord on viinud digitaalse ühtse turu killustunud normide kogumini, mis nõuab reageerimist liidu tasandil;

K.  arvestades, et teatavate sisumajutusplatvormide praegune ärimudel seisneb sellise sisu reklaamimises, mis tõenäoliselt tõmbab kasutajate tähelepanu ja loob seetõttu rohkem profiilianalüüsi andmeid, et pakkuda tõhusamaid suunatud reklaame ja suurendada selle abil kasumit; arvestades, et selline profiilianalüüs koos suunatud reklaamiga võib tuua kaasa emotsioonide ärakasutamisele suunatud sisu võimendamise, mis sageli ergutab ja soodustab uudisvoogudes ja soovitussüsteemides kõmu, tipnedes kasutajate võimaliku manipuleerimisega;

L.  arvestades, et kasutajatele kontekstipõhise reklaami pakkumiseks on vaja vähem kasutajaandmeid kui käitumispõhise suunatud reklaami jaoks ja seetõttu on see vähem pealetükkiv;

M.  arvestades, et selliste soovitussüsteemide, võrdlusteenuste, sisu kureerimise ja reklaamipaigutuste taga oleva algoritmiloogika valimine jääb sisumajutusplatvormide otsustada ja selle avaliku kontrolli võimalus on väike, mis tekitab vastutuse ja läbipaistvusega seotud probleeme;

N.  arvestades, et suure turuvõimuga sisumajutusplatvormid võimaldavad kasutajatel oma profiile kasutada, et logida sisse kolmandate isikute veebisaitidele, mis annab platvormidele võimaluse jälgida nende tegevust isegi väljaspool oma platvormikeskkonda, mis annab konkurentsieelise andmetele juurdepääsul sisu kureerimise algoritmide kasutamiseks;

O.  arvestades, et niinimetatud nutilepinguid, mis põhinevad hajusraamatu tehnoloogial, sealhulgas plokiahelatel, mis võimaldavad detsentraliseeritud ja täielikult jälgitavat arvestuse pidamist ning oma korralduse täitmist, kasutatakse paljudes valdkondades, kus puudub nõuetekohane õigusraamistik; arvestades, et selliste lepingute seaduslikkuse ja nende täitmise suhtes piiriülestes olukordades on ebakindlust;

P.  arvestades, et platvormide mitteläbiräägitavates tingimustes osutatakse sageli nii kohaldatavale õigusele kui ka väljaspool liitu asuvatele pädevatele kohtutele, mis takistab juurdepääsu õigusemõistmisele; arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades(10) sätestatakse kohtualluvuse normid; arvestades, et isikuandmete kaitse üldmääruses täpsustatakse andmesubjekti õigust võtta eraviisilisi täitemeetmeid otse vastutava töötleja või volitatud töötleja vastu, olenemata sellest, kas töötlemine toimub liidus või mitte, ja olenemata sellest, kas vastutav töötleja on asutatud liidus või mitte; arvestades, et isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 79 on sätestatud, et menetlus algatatakse selle liikmesriigi kohtus, kus on vastutava töötleja või volitatud töötleja tegevuskoht, või teise võimalusena selle liikmesriigi kohtus, kus on andmesubjekti alaline elukoht;

Q.  arvestades, et juurdepääs isikustamata andmetele ja nende kaeve on digimajanduse kasvu oluline tegur; arvestades, et nõuetekohased õigusstandardid ja andmekaitse meetmed, mis on seotud andmete koostalitlusvõimega, võivad seotuse efektide kaotamise abil täita olulist osa õiglaste turutingimuste olemasolu tagamisel;

R.  arvestades, et on oluline hinnata võimalust teha Euroopa üksusele ülesandeks tagada ühtlustatud lähenemine digiteenuste õigusakti rakendamisele kogu liidus, hõlbustada koordineerimist riiklikul tasandil ning käsitleda uusi võimalusi ja probleeme, eelkõige neid, mis on piiriülesed ja tulenevad jätkuvast tehnoloogia arengust;

Digiteenuste akt

1.  nõuab, et komisjon esitaks põhjendamatu viivituseta seadusandlike ettepanekute paketi, mis koosneks piisava esemelise, isikulise ja territoriaalse kohaldamisalaga digiteenuste õigusaktist, kus määratletaks peamised kontseptsioonid, ning hõlmaks soovitusi, mis on esitatud käesoleva resolutsiooni lisas; on arvamusel, et piiramata tulevaste seadusandlike ettepanekute üksikasju, peaks õiguslik alus olema Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114;

2.  teeb ettepaneku, et digiteenuste õigusakt sisaldaks õigusnorme, millega pandaks maksma sisuhalduse lepingupõhised õigused, kehtestataks sisu modereerimise läbipaistvad, õiglased, siduvad ja ühtsed standardid ja menetlused ning tagataks kättesaadavad ja sõltumatud õiguskaitsevahendid; rõhutab, et kõik seadusandlikud ettepanekud peaksid olema tõenduspõhised ning nendega tuleks püüda kõrvaldada praegused tõkked, mis veebiplatvormidel digiteenuste pakkumisel esinevad, ja ennetada võimalikke uusi põhjendamatuid tõkkeid, tõhustades samal ajal tarbijate ja kodanike kaitset; on veendunud, et seadusandlike ettepanekute eesmärk peaks olema saavutada kestlik ja arukas majanduskasv, käsitleda tehnoloogilisi probleeme ning tagada, et digitaalne ühtne turg on kõigi jaoks õiglane ja turvaline;

3.  teeb lisaks ettepaneku, et sisu modereerimiseks kavandatud meetmeid kohaldataks üksnes ebaseadusliku sisu, mitte kõigest kahjuliku sisu suhtes; teeb sellega seoses ettepaneku, et määrus sisaldaks universaalseid kriteeriume platvormide turuvõimu kindlaksmääramiseks, et anda märkimisväärse turuvõimuga platvormi selge määratlus ja määrata seeläbi kindlaks, kas teatavatele sisumajutusplatvormidele, millel ei ole märkimisväärset turuvõimu, võib teha teatavatest sätetest erandi; rõhutab, et digiteenuste õigusaktiga loodud raamistik peaks olema hoomatav väikeettevõtete, VKEde ja idufirmade jaoks ning peaks seetõttu sisaldama proportsionaalseid kohustusi kõigi sektorite jaoks;

4.  teeb ettepaneku, et digiteenuste õigusaktiga kehtestataks väljaspool liitu asutatud digiteenuste osutajatele kohustus määrata liidus asuvate kasutajate huvidele vastav seaduslik esindaja, kellele võiks esitada taotluse, et võimaldada näiteks tarbija õiguskaitset vale või eksitava reklaami korral, ning teha selle esindaja kontaktandmed nähtavaks ja kättesaadavaks digiteenuse osutaja veebisaidil;

Sisu modereerimisega seotud õigused

5.  rõhutab, et vastutus õigusakti täitmise tagamise eest peab lasuma riigiasutustel; on seisukohal, et lõpliku otsuse kasutaja loodud sisu seaduslikkuse kohta peab tegema sõltumatu kohus, mitte eraettevõtja;

6.  märgib, et määrus peab keelama sellise infosisu modereerimise, mis on diskrimineeriv või hõlmab ärakasutamist ja tõrjumist, eelkõige kõige haavatavamate suhtes, ning peab alati austama kasutajate põhiõigusi ja -vabadusi, eelkõige nende väljendusvabadust;

7.  rõhutab vajadust tarbijaid paremini kaitsta, andes usaldusväärset ja läbipaistvat teavet kuritarvitamise näidete kohta, nagu eksitavate väidete esitamine ja pettused;

8.  soovitab, et määruse kohaldamist peaks hoolikalt jälgima Euroopa üksus, kelle ülesanne on tagada, et sisumajutusplatvormid järgivad määruse sätteid, eelkõige jälgides sisuhalduse standardite järgimist läbipaistvusaruannete alusel ja jälgides sisumajutusplatvormide poolt sisuhalduse eesmärgil kasutatavaid algoritme; kutsub komisjoni üles hindama võimalusi nimetada nende ülesannete täitmiseks ametisse olemasolev või uus Euroopa amet või Euroopa organ või koordineerida ise riiklike ametiasutuste võrgustikku (edaspidi „Euroopa üksus“);

9.  soovitab sisumajutusplatvormidel esitada Euroopa üksusele korrapäraselt terviklikke läbipaistvusaruandeid, mis põhinevad järjepideval metoodikal ja mida hinnatakse asjakohaste tulemusnäitajate alusel, sealhulgas sisu käsitleva poliitika ja tingimuste vastavuse kohta digiteenuste õigusakti sätetele; teeb lisaks ettepaneku, et sisumajutusplatvormid avaldaksid need aruanded ja oma sisuhalduspoliitika ning teeksid need lihtsal ja juurdepääsetaval viisil üldsusele kättesaadavas andmebaasis kättesaadavaks;

10.  nõuab, et märkimisväärse turuvõimuga sisumajutusplatvormid hindaksid ohtu, mida nende sisu haldamise poliitika kujutab ühiskonnale seoses seadusliku sisuga, eelkõige seoses mõjuga põhiõigustele, ning alustaksid läbipaistvusaruannete esitamise alusel kaks korda aastas dialoogi Euroopa üksuse ja asjaomaste riiklike ametiasutustega;

11.  soovitab liikmesriikidel näha ette sõltumatud vaidluste lahendamise organid, mille ülesanne on lahendada sisu modereerimise üle tekkinud vaidlusi; on seisukohal, et anonüümsete väljaannete ja üldiste huvide kaitsmiseks peaks mitte ainult kasutajal, kes laadis üles vaidluse objektiks oleva sisu, vaid ka kolmandal isikul, näiteks ombudsmanil, kellel on õigustatud huvi tegutseda, olema võimalik sisu modereerimise otsuseid vaidlustada; kinnitab kasutajate õigust edasisele õiguskaitsele;

12.  on kindlal seisukohal, et digiteenuste õigusakt ei tohi sisaldada sätteid, millega sunnitakse sisumajutusplatvorme kasutama sisu mis tahes vormis täielikult automatiseeritud eelkontrolli, kui liidu kehtivas õiguses ei ole sätestatud teisiti, ning on seisukohal, et mehhanismidega, mida platvormid kasutavad vabatahtlikult, ei tohi kaasneda automatiseeritud vahenditel ega üleslaaditava sisu filtreerimisel põhinevaid eelkontrolli meetmeid, ning neid peab auditeerima Euroopa amet, et tagada digiteenuste õigusakti sätetele vastavus;

13.  rõhutab, et sisumajutusplatvormid peavad algoritmide ja nende treenimiseks kasutatavate andmete töötlemisel olema läbipaistvad;

Sisu kureerimise, andmete ja veebireklaamiga seotud õigused

14.  on seisukohal, et arvamusi või seisukohti väljendava kasutajale suunatud sisu võimendamine on üks kahjulikumaid tavasid digitaalühiskonnas, eriti juhtudel, kui sellise sisu nähtavust suurendatakse, võttes aluseks kasutaja varasema reaktsiooni muule võimendatud sisule, ja seda tehakse eesmärgiga optimeerida kasutajaprofiile suunatud reklaami jaoks; on mures, et sellised tavad tuginevad ulatuslikule jälgimisele ja andmekaevele; kutsub komisjoni üles analüüsima selliste tavade mõju ja võtma asjakohaseid seadusandlikke meetmeid;

15.  on seisukohal, et suunatud reklaami kasutamist tuleb rangemalt reguleerida vähem pealetükkivate reklaamivormide kasuks, mis ei nõua kasutajate sisuga tegelemise jälgimist, ja et käitumispõhise reklaami näitamine peab sõltuma kasutajate vabatahtlikult antud, konkreetsest, teadlikust ja ühemõttelisest nõusolekust;

16.  võtab teadmiseks kehtivad sätted, mis käsitlevad suunatud reklaami Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiivis 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv)(11);

17.  soovitab seetõttu seada digiteenuste õigusaktis selged piirid tingimustele ja kehtestada läbipaistvusnormid selle kohta, kuidas kogutakse andmeid suunatud reklaami pakkumiseks ning sellise suunatud reklaami toimimise ja vastutuse osas, eriti juhul, kui andmeid jälgitakse kolmandate isikute veebisaitidel; on jätkuvalt arvamusel, et vaja on uusi meetmeid, et kehtestada platvormide ja tarbijate vaheliste suhete raamistik, mis käsitleks reklaami, digitaalse müksamise ja sooduskohtlemise läbipaistvuse sätteid; palub komisjonil hinnata suunatud reklaami reguleerimise võimalusi, sealhulgas keeluni viivat järkjärgulist kaotamist;

18.  rõhutab, et kooskõlas võimalikult väheste andmete kogumise põhimõttega ja selleks, et vältida isikuandmete loata avaldamist, identiteedivargust ja muid isikuandmete kuritarvitamise vorme, tuleks digiteenuste õigusaktis sätestada õigus kasutada digiteenuseid anonüümselt, kui see on tehniliselt võimalik; kutsub komisjoni üles nõudma, et sisumajutusplatvormid kontrolliksid nende reklaamijate isikusamasust, kellega neil on ärisuhted, et tagada reklaamijate vastutus juhul, kui reklaamitav sisu leitakse olevat ebaseaduslik; soovitab seetõttu, et digiteenuste õigusakt sisaldaks õigusnorme, mis takistavad platvormidel ärieesmärgil kasutada kolmandate isikute andmeid olukordades, kus need kolmandad isikud konkureerivad;

19.  peab kahetsusväärseks sisumajutusplatvormide ja avaliku sektori asutuste vahelist teabealast ebakõla ning nõuab, et vajalikku teavet vahetataks sujuvamalt; rõhutab, et kommunikatsiooni metaandmeid käsitleva kohtupraktika kohaselt antakse ametiasutustele juurdepääs kasutaja abonendi- ja metaandmetele ainult selleks, et eelneva kohtuliku loaga uurida raskete kuritegude kahtlusaluseid;

20.  soovitab, et teenuseosutajad, kes toetavad märkimisväärse turuvõimuga ühe sisselogimisega teenust, peaksid olema kohustatud toetama ka vähemalt ühte mittekaubanduslikul raamistikul põhinevat avatud ja detsentraliseeritud kasutaja tuvastamise süsteemi; palub komisjonil teha ettepaneku ühiste liidu standardite kohta liikmesriikide riiklike süsteemide jaoks, eelkõige seoses andmekaitsestandardite ja piiriülese koostalitlusvõimega;

21.  kutsub komisjoni üles hindama võimalust määratleda õiglased lepingutingimused, et hõlbustada andmete jagamist ja suurendada läbipaistvust eesmärgiga lahendada turuvõimu tasakaalustamatust; soovitab sel eesmärgil uurida võimalusi hõlbustada andmete koostalitlusvõimet, ühenduvust ja ülekantavust; juhib tähelepanu sellele, et andmete jagamisega peaksid kaasnema piisavad ja asjakohased kaitsemeetmed, sealhulgas isikuandmete tõhus anonüümimine;

22.  soovitab, et digiteenuste õigusaktis nõutaks märkimisväärse turuvõimuga platvormidelt rakenduse programmeerimisliidese pakkumist, mille kaudu saavad kolmandatest isikutest platvormid ja nende kasutajad teha koostööd rakenduse programmeerimisliidest pakkuva platvormi peamiste funktsioonide ja kasutajatega, kaasa arvatud kolmandate isikute teenused, mis on mõeldud kasutajakogemuse suurendamiseks ja kohandamiseks, eelkõige selliste teenuste abil, mis kohandavad privaatsusseadeid ja sisu kureerimise eelistusi; teeb ettepaneku, et platvormid dokumenteeriksid avalikult kõik rakenduse programmeerimisliidesed, mille nad teevad kättesaadavaks, et võimaldada teenuste koostalitlusvõimet ja ühenduvust;

23.  on teisest küljest kindlalt seisukohal, et rakenduse programmeerimisliidest pakkuvad märkimisväärse turuvõimuga platvormid ei tohi jagada, säilitada, rahaks muuta ega kasutada mis tahes andmeid, mida nad saavad kolmandate isikute teenustelt;

24.  rõhutab, et koostalitlusvõime ja ühenduvuse kohustused ei tohi piirata, takistada ega aeglustada sisumajutusplatvormide võimet lahendada turvaküsimusi, samuti ei tohiks turvaküsimuste lahendamise vajadus kaasa tuua koostalitlusvõimet ja ühenduvust tagava rakenduse programmeerimisliidese põhjendamatu peatamise;

25.  tuletab meelde, et koostalitlusvõimet ja ühenduvust käsitlevad sätted peavad järgima kõiki asjakohaseid andmekaitsealaseid õigusakte; soovitab sellega seoses, et digiteenuste õigusaktiga nõutaks platvormidelt isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 20 lõikes 2 sätestatud andmete ülekantavuse sätete tehnilise teostatavuse tagamist;

26.  nõuab, et sisumajutusplatvormid pakuksid kasutajatele reaalset valikuvõimalust, kas anda või mitte anda eelnev nõusolek suunatud reklaami vaatamiseks, mis põhineb kasutaja varasemal reaktsioonil sisule samal sisumajutusplatvormil või kolmandate isikute veebisaitidel; rõhutab, et valik tuleb esitada selgel ja arusaadaval viisil ning sellest keeldumine ei tohi kaasa tuua platvormi funktsioonidele juurdepääsu blokeerimist; rõhutab, et suunatud reklaami puhul ei tohi nõusolekut pidada vabatahtlikult antuks ja kehtivaks, kui juurdepääs teenusele on seatud sõltuvusse andmetöötlusest; kinnitab taas, et direktiiviga 2002/58/EÜ on suunatud reklaami suhtes kehtestatud osalemisvõimalust käsitlev otsus ning et vastasel juhul on see keelatud; märgib, et kuna üksikisikute veebitegevused võimaldavad sügavamalt mõista nende käitumist ja nendega manipuleerida, rikub digiteenuse iga kasutamisega seotud isikuandmete üldine ja valimatu kogumine ebaproportsionaalselt õigust eraelu puutumatusele; kinnitab, et kasutajatel on digiteenuste kasutamisel õigus mitte olla ulatusliku jälgimise all;

27.  palub komisjonil samas vaimus tagada, et tarbija saaks ühendatud seadme kõiki funktsioone kasutada ka siis, kui tarbija nõusolekut ei anna või võtab tagasi oma nõusoleku mitteoperatiivsete andmete jagamiseks seadme tootja või kolmandate isikutega; kordab, et lepingutingimused peavad olema kolmandate isikutega andmete jagamise võimaluse ja ulatuse suhtes läbipaistvad;

28.  nõuab lisaks, et kasutajatele tagataks asjakohane läbipaistvus ja mõjuvõim kriteeriumide üle, mille kohaselt sisu kureeritakse ja neile nähtavaks tehakse; kinnitab, et see peaks hõlmama ka võimalust loobuda sisu igasugusest kureerimisest, välja arvatud ajaline järjestus; juhib tähelepanu sellele, et platvormide pakutavad rakenduse programmeerimisliidesed peaksid võimaldama kasutajatel kasutada sisu kureerimiseks nende enda valitud tarkvara või teenuseid;

29.  rõhutab, kui oluline on, et digiteenuste õigusakt tagaks laste õiguslikult usaldusväärse ja tõhusa kaitse veebikeskkonnas, hoidudes samal ajal üldiste järelevalve- või filtreerimiskohustuste kehtestamisest, ning kindlustaks täieliku koordineerimise ja väldiks dubleerimist isikuandmete kaitse üldmääruse ja audiovisuaalmeedia teenuste direktiiviga;

30.  tuletab meelde, et tasulised reklaamid või sponsitud sisu tasuline paigutus järjestuses tuleks selgelt, kokkuvõtlikult ja arukalt tuvastada; teeb ettepaneku, et platvormid peaksid avalikustama tasuliste reklaamide ja sponsitud sisu päritolu; teeb sellega seoses ettepaneku, et sisumajutusplatvormid avaldaksid kogu sponsitud sisu ja reklaamid ning muudaksid need oma kasutajatele selgelt nähtavaks üldsusele kättesaadavas reklaamiarhiivis, märkides, kes on nende eest maksnud ja kelle nimel, kui see on asjakohane; rõhutab, et see hõlmab nii otseseid kui ka kaudseid makseid või mis tahes muud tasu, mida teenuseosutajad saavad;

31.  on veendunud, et kui asjakohastest andmetest nähtub, et liidus asuvate platvormide ja kolmandates riikides asuvate platvormide vahel esineb eksitavas reklaamis ja õigusnormide täitmise tagamises olulisi lünki, on mõistlik kaaluda lisavõimalusi liidus kehtivate õigusaktide täitmise tagamiseks; rõhutab vajadust tagada liidu ja kolmandate riikide reklaamijatele võrdsed tingimused;

Kasutustingimusi käsitlevad sätted, nutilepingud ja plokiahelad ning rahvusvaheline eraõigus

32.  täheldab nn nutilepingute, näiteks hajusraamatu tehnoloogial põhinevate lepingute kasvu, kuigi selleks puudub selge õiguslik raamistik;

33.  kutsub komisjoni üles hindama hajusraamatu tehnoloogia, sealhulgas plokiahelate ja eelkõige nutilepingute arendamist ja kasutamist, pakkudes suuniseid, et tagada ettevõtetele ja tarbijatele õiguskindlus, eelkõige nutilepingute seaduslikkuse ja täitmise tagamise küsimustes piiriülestes olukordades ning vajaduse korral notariaalselt kinnitamise nõuete kohta, ja tegema ettepanekuid asjakohase õigusraamistiku kohta;

34.  rõhutab, et vahendajate poolt oma teenuste kasutajatele kehtestatud standardsete lepingutingimuste õigluse ja põhiõiguste standarditele vastavuse suhtes tuleb kohaldada kohtulikku kontrolli; rõhutab, et kasutustingimused, mis piiravad põhjendamatult kasutajate põhiõigusi, näiteks eraelu puutumatuse ja väljendusvabaduse õigust, ei tohiks olla siduvad;

35.  nõuab, et komisjon uuriks võimalusi, kuidas tagada nutilepingute poolte vahel asjakohane tasakaal ja võrdsus, võttes arvesse nõrgema poole erahuvisid või üldsuse muresid, näiteks neid, mis on seotud kartellikokkulepetega; rõhutab vajadust tagada maksejõuetus- ja restruktureerimismenetlustes võlausaldajate õiguste austamine; soovitab tungivalt, et nutilepingud sisaldaksid mehhanisme, mis võivad nende täitmise ja sellega seotud maksed peatada ja tagasi pöörata;

36.  palub komisjonil eelkõige ajakohastada oma olemasolevat suunisdokumenti tarbijaõigusi käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiivi 2011/83/EL(12) kohta, et selgitada, kas ta peab nutilepinguid kõnealuse direktiivi artikli 3 lõike 3 punktis l sätestatud erandi alla kuuluvaks ja kui jah, siis millistel asjaoludel, ning selgitada taganemisõiguse küsimust;

37.  rõhutab vajadust kasutada plokiahela tehnoloogiaid ja eelkõige nutilepinguid kooskõlas konkurentsireeglite ja -nõuetega, sealhulgas nendega, mis keelavad kartellikokkulepped ja kooskõlastatud tegevuse;

38.  on seisukohal, et tüüptingimused ei tohiks takistada õiguskaitse tõhusat kättesaadavust liidu kohtutes ega jätta liidu kodanikke ja ettevõtjaid õigustest ilma; kutsub komisjoni üles hindama, kas andmetele juurdepääsu õiguse kaitse rahvusvahelise eraõiguse alusel on ebakindel ning seab liidu kodanikud ja ettevõtjad ebasoodsasse olukorda;

39.  rõhutab, kui oluline on tagada, et digiteenuste kasutamist liidus reguleeritaks täielikult liidu õigusega liidu kohtute jurisdiktsiooni all;

40.  järeldab lisaks, et nendele probleemidele tuleks leida seadusandlikud lahendused liidu tasandil, kui rahvusvahelise tasandi meetmed ei näi olevat teostatavad või kui on oht, et selliste meetmetega võtab tulemuste saavutamine liiga kaua aega;

41.  rõhutab, et liidus asutatud teenuseosutajatelt ei tohi nõuda, et nad kõrvaldaksid või tõkestaksid juurdepääsu teabele, mis on nende päritoluriigis seaduslik;

o
o   o

42.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja lisas esitatud üksikasjalikud soovitused komisjonile ja nõukogule.

(1) ELT L 186, 11.7.2019, lk 57.
(2) ELT L 130, 17.5.2019, lk 92.
(3) ELT L 119, 4.5.2016, lk 1.
(4) ELT L 95, 15.4.2010, lk 1.
(5) ELT L 136, 24.5.2008, lk 3.
(6) ELT L 63, 6.3.2018, lk 50.
(7) ELT L 339, 21.12.2007, lk 3.
(8) ELT C 11, 13.1.2020, lk 7.
(9)https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2020/654180/EPRS_STU(2020)654180_EN.pdf
(10) ELT L 351, 20.12.2012, lk 1.
(11) EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37.
(12) ELT L 304, 22.11.2011, lk 64.


RESOLUTSIOONI ETTEPANEKU LISA:

ÜKSIKASJALIKUD SOOVITUSED TAOTLETAVA ETTEPANEKU SISU KOHTA

A.  TAOTLETAVA ETTEPANEKU PÕHIMÕTTED JA EESMÄRGID

ETTEPANEKU PEAMISED PÕHIMÕTTED JA EESMÄRGID

—  Ettepanekus on esitatud nii aktid, mis tuleks lisada digiteenuste akti, kui ka need aktid, mis seda õigusakti toetavad.

—  Ettepaneku eesmärk on tugevdada veebis tegutsevate äriüksuste suhtes kohaldatavaid tsiviil- ja kaubandusõiguse norme digiteenuste valdkonnas.

—  Ettepaneku eesmärk on tugevdada ja täpsustada kasutajate lepingupõhiseid õigusi seoses sisu modereerimise ja kureerimisega.

—  Ettepaneku eesmärk on käsitleda täpsemalt digiteenuste osutamisel kasutatavaid vastuvõetamatuid ja ebaõiglasi tingimusi.

—  Ettepanekus käsitletakse andmete kogumise selliste aspektide küsimust, mis on vastuolus kasutajate õiglaste lepingupõhiste õigustega ning andmekaitse ja interneti konfidentsiaalsuse normidega.

—  Ettepanekus käsitletakse kasutajate õiguste õiglase rakendamise tähtsust koostalitlusvõime ja ülekantavuse seisukohast.

—  Ettepanekus rõhutatakse, kui olulised on rahvusvahelise eraõiguse normid, mis pakuvad õigusselgust vaidlustamatute tingimuste suhtes, mida kasutavad digiplatvormid, ning tagavad andmetega tutvumise õiguse ja õigusemõistmise kättesaadavuse.

—  Ettepanekus ei käsitleta internetipõhiste kauplemiskohtade reguleerimisega seotud aspekte, mida tuleks komisjoni esitatavas digiteenuste paketis siiski arvesse võtta.

—  Ettepanekus juhitakse tähelepanu vajadusele hinnata tsiviil- ja kaubandusõiguse aspektide nõuetekohase reguleerimise vajadust hajusraamatu tehnoloogia, sealhulgas plokiahelate valdkonnas, ning eelkõige käsitletakse vajadust nutilepingute tsiviil- ja kaubandusõiguse aspektide nõuetekohase reguleerimise järele.

I.  DIGITEENUSTE AKTI LISATAVAD ETTEPANEKUD

Digiteenuste akti lisatavate ettepanekute põhielemendid peaksid olema järgmised.

Määrus sisuhaldusega seotud lepingupõhiste õiguste kohta, mis sisaldab järgmisi elemente:

—  seda tuleks kohaldada liidus juurdepääsetava sisu haldamise, sealhulgas sisu modereerimise ja kureerimise suhtes;

—  selles tuleks sätestada sisu modereerimise proportsionaalsed põhimõtted;

—  sellega tuleks ette näha teavitamise ja meetmete võtmise mehhanismi ametlikud ja menetluslikud standardid, mis on proportsionaalsed platvormi ning kahju olemuse ja mõjuga, tõhusad ja tulevikukindlad;

—  sellega tuleks ette näha sõltumatu vaidluste lahendamise mehhanism liikmesriikides, piiramata juurdepääsu õiguskaitsevahenditele;

—  see peaks sisaldama selgeid näitajaid sisumajutusplatvormide turuvõimu määramiseks, et teha kindlaks, kas teatavatele sisumajutusplatvormidele, millel ei ole märkimisväärset turuvõimu, saab teha teatavatest sätetest erandi. Sellised näitajad võivad hõlmata võrgustiku suurust (kasutajate arv), rahanduslikku usaldusväärsust, juurdepääsu andmetele, vertikaalse integratsiooni taset ja seotuse efekti;

—  selles tuleks sätestada õigusnormid, mis käsitlevad sisumajutusplatvormide vastutust neil müüdavate või reklaamitavate kaupade eest, võttes arvesse VKEde tugitegevust, et vähendada nende koormust selle vastutusega kohanemisel;

—  selles tuleks asjakohaste poliitikavalikute kohaldamisel selgelt eristada ebaseaduslikku ja kahjulikku sisu. Sellega seoses peaks digiteenuste õigusakti kõik meetmed hõlmama üksnes liidu ja siseriiklikus õiguses määratletud ebaseaduslikku sisu;

—  see peaks põhinema haldusõiguse järgimise suhtes kohaldatava õiguse kindlaksmääramiseks kehtestatud põhimõtetel ning selles tuleks kasutajate õiguste üha suuremat ühtlustumist silmas pidades selgelt sätestada, et kõik selle reguleerimisalasse kuuluvad aspektid on nende põhimõtetega reguleeritud;

—  see peaks täielikult järgima Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ning liidu õigusnorme, mis kaitsevad kasutajaid ja nende turvalisust, eraelu puutumatust ja isikuandmeid, ning muid põhiõigusi;

—   see peaks pakkuma dialoogi märkimisväärse turuvõimuga sisumajutusplatvormide ja Euroopa üksuse vahel seadusliku sisu haldamise riskijuhtimise teemal.

Komisjon peaks kaaluma võimalusi Euroopa üksuse loomiseks, kelle ülesanne oleks tagada ettepaneku sätete järgimine järgmiste meetmete abil:

—  jälgida korrapäraselt sisumajutusplatvormidel sisu haldamise eesmärgil kasutatavaid algoritme;

—  vaadata korrapäraselt läbi sisumajutusplatvormide vastavus määruse sätetele, tuginedes sisumajutusplatvormide esitatud läbipaistvusaruannetele ja digiteenuste õigusaktiga loodavale sisu eemaldamist käsitlevate otsuste avalikule andmebaasile;

—  töötada koos sisumajutusplatvormidega välja parimad tavad, et täita tingimuste läbipaistvuse ja vastutuse nõuded, ning samuti sisu modereerimise ja teavitamise ning meetmete võtmise menetluste rakendamise parimad tavad;

—  teha koostööd ja koordineerida tegevust liikmesriikide ametiasutustega seoses digiteenuste õigusakti rakendamisega;

—  hallata sihtotstarbelist fondi, et aidata liikmesriikidel rahastada määruses kirjeldatud sõltumatute vaidluste lahendamise organite tegevuskulusid, mida rahastatakse sisumajutusplatvormidele digiteenuste õigusakti sätete rikkumise eest määratud trahvidest ning märkimisväärse turuvõimuga sisumajutusplatvormide panusest;

—  määrata trahve digiteenuste õigusakti täitmata jätmise eest. Trahvisummad tuleks kanda spetsiaalsesse fondi, mis on ette nähtud liikmesriikide abistamiseks määruses kirjeldatud vaidluste lahendamise organite tegevuskulude rahastamisel. Mittevastavuste hulka tuleks arvata

–  määruse sätete rakendamata jätmine;

–  läbipaistvate, juurdepääsetavate, õiglaste ja mittediskrimineerivate tingimuste pakkumata jätmine;

–  Euroopa üksusele läbivaatamiseks sisuhalduse algoritmidele juurdepääsu andmata jätmine;

–  Euroopa üksusele läbipaistvusaruannete esitamata jätmine;

—  poolaastaaruannete avaldamine kogu oma tegevuse kohta ja liidu institutsioonidele aruandmine.

Sisuhaldust käsitlevad läbipaistvusaruanded tuleks kehtestada järgmiselt:

digiteenuste õigusakt peaks sisaldama sätteid, millega nõutakse, et sisumajutusplatvormid avaldaksid ja esitaksid Euroopa üksusele korrapäraselt läbipaistvusaruandeid. Sellised aruanded peaksid olema ülevaatlikud, järgima ühtset metoodikat ja sisaldama eelkõige järgmist:

—  teave sisumajutusplatvormi töödeldud teadete kohta, sealhulgas

–  saadud teadete koguarv, millist liiki sisu kohta, ning vastavalt võetud meetmed;

–  saadud teadete arv esitava üksuse kategooria kohta, näiteks eraisikud, avaliku sektori asutused või eraettevõtjad;

–  rahuldatud eemaldamistaotluste koguarv ja pädevatele asutustele edasi saadetud sisu teadete koguarv;

–  saadud vastuväidete või kaebuste koguarv ning teave nende lahendamise kohta;

–  keskmine aeg avaldamise, teate, vastuväite ja meetmete võtmise vahel;

—  teave sisu modereerimiseks tööle võetud töötajate arvu, nende asukoha, hariduse ja keeleoskuse, samuti otsuste tegemiseks kasutatavate algoritmide kohta;

—  teave avaliku sektori asutuste, näiteks õiguskaitse eest vastutavate asutuste teabenõuete kohta, sealhulgas täielikult täidetud ja täitmata või üksnes osaliselt täidetud teabenõuete arv;

—  teave kasutustingimuste täitmisele pööramise kohta ja teave kohtuotsuste kohta, millega nõutakse liikmesriigi poolt ebaseaduslikuks tunnistatud tingimuste tühistamist ja/või muutmist.

Lisaks peaksid sisumajutusplatvormid avaldama oma otsused sisu eemaldamise kohta avalikult juurdepääsetavas andmebaasis, et suurendada kasutajate jaoks läbipaistvust.

Määrusega asutatavad sõltumatud vaidluste lahendamise organid peaksid avaldama aruandeid neile esitatud pöördumiste arvu, sealhulgas menetlusse võetud pöördumiste arvu kohta.

II.  DIGITEENUSTE AKTIGA SEONDUVAD ETTEPANEKUD

Meetmed, mis käsitlevad kasutajate õiglasi lepingupõhiseid õigusi rikkuvat sisu kureerimist, andmeid ja veebireklaami, peaksid hõlmama järgmist:

—  meetmed, millega minimeeritakse andmete kogumist sisumajutusplatvormide poolt (lähtuvalt kasutajate reaktsioonist sisumajutusplatvormidel majutatavale sisule, eesmärgiga koostada suunatud reklaami profiile) eelkõige sel teel, et suunatud isikupõhiste reklaamide kasutamisele seatakse ranged tingimused ning nõutakse kasutaja eelnevat vabatahtlikult antud, konkreetset, teadlikku ja ühemõttelist nõusolekut. Suunatud reklaami puhul ei tohi nõusolekut pidada vabatahtlikult antuks ja kehtivaks, kui juurdepääs teenusele on seatud sõltuvusse andmetöötlusest;

—  sisumajutusplatvormide kasutajaid teavitatakse sellest, kui nende suhtes kohaldatakse suunatud reklaami, neile antakse juurdepääs sisumajutusplatvormi loodud kasutajaprofiilile ja võimalus seda muuta ning antakse valida, kas nad soovivad suunatud reklaami või ei soovi ja võimalus nõusolek tagasi võtta;

—  sisumajutusplatvormid peaksid tegema kättesaadavaks oma kasutajatele näidatud sponsitud sisu ja reklaamide arhiivi, sealhulgas järgmise:

–  kas praegu on sponsitud sisu või sponsorlus aktiivne või mitteaktiivne;

–  ajavahemik, millal sponsitud sisu reklaam oli aktiivne;

–  sponsori või reklaamija nimi ja kontaktandmed ning kui see on erinev, siis selle sponsori või reklaamija nimi ja kontaktandmed, kelle nimel sponsitud sisu või reklaam avaldati;

–  nende kasutajate koguarv, kellele reklaam edastati;

–  teave kasutajate sihtrühma kohta.

Viis, kuidas jõuda kasutajate õiguste õiglase rakendamiseni koostalitlusvõime, ühenduvuse ja ülekantavuse puhul, peaks hõlmama järgmist:

—  hinnang võimaluse kohta määratleda õiglased lepingutingimused, et hõlbustada andmete jagamist eesmärgiga lahendada turuvõimu tasakaalustamatus, eelkõige andmete koostalitlusvõime, ühenduvuse ja ülekantavuse abil;

—  nõue märkimisväärse turuvõimuga platvormidele, et nad pakuksid rakenduse programmeerimisliidest, mille kaudu saavad kolmandatest isikutest platvormid ja nende kasutajad teha koostööd rakenduse programmeerimisliidest pakkuva platvormi peamiste funktsioonide ja kasutajatega, kaasa arvatud kolmandate isikute teenused, mis on mõeldud kasutajakogemuse võimendamiseks ja kohandamiseks, eelkõige selliste teenuste abil, mis kohandavad privaatsusseadeid ja sisu kureerimise eelistusi;

—  sätted, mis tagavad, et rakenduse programmeerimisliidest pakkuvad märkimisväärse turuvõimuga platvormid ei tohi jagada, säilitada, rahaks muuta ega kasutada mis tahes andmeid, mida nad saavad kolmandate isikute teenustelt;

—  sätted, mis tagavad, et koostalitlusvõime ja ühenduvuse kohustused ei tohi piirata, takistada ega aeglustada sisumajutusplatvormide võimet lahendada turvaküsimusi, samuti ei tohiks turvaküsimuste lahendamise vajadus kaasa tuua koostalitlusvõimet ja ühenduvust tagava rakenduse programmeerimisliidese põhjendamatut peatamist;

—  sätted, mis tagavad, et digiteenuste õigusaktiga nõutaks platvormidelt isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 20 lõikes 2 sätestatud andmete ülekantavuse sätete tehnilise teostatavuse tagamist;

—  sätted, mis tagavad, et märkimisväärse turuvõimuga sisumajutusplatvormid dokumenteeriksid avalikult kõik rakenduse programmeerimisliidesed, mille nad teevad kättesaadavaks, et võimaldada teenuste koostalitlusvõimet ja ühenduvust.

Viis, kuidas saavutada hajusraamatu tehnoloogia, sealhulgas plokiahelate ja eelkõige nutilepingute tsiviil- ja kaubandusõiguslike aspektide nõuetekohane reguleerimine, peaks hõlmama järgmist:

—  meetmed, mis tagavad hajusraamatu tehnoloogiat, nagu plokiahelaid ja nutilepinguid kasutavate digiteenuste arendamiseks ja kasutuselevõtuks vajaliku õigusraamistiku kehtestamise;

—  meetmed, mis tagavad, et nutilepingutesse lisatakse mehhanismid, millega saab nende täitmise peatada ja tagasi pöörata, arvestades eelkõige nõrgema poole eraviisilisi muresid ja üldsuse muret näiteks seoses kartellikokkulepetega, ning võlausaldajate õigustega maksejõuetuse ja restruktureerimise menetluste korral;

—  meetmed, mis tagavad nutilepingute poolte vahel asjakohase tasakaalu ja võrdsuse, võttes eelkõige arvesse väikeettevõtete ja VKEde huve, mille puhul komisjon peaks uurima võimalikku korda;

—  direktiivi 2011/83/EL käsitleva olemasoleva juhenddokumendi ajakohastamine, et täpsustada, kas nutilepingud kuuluvad kõnealuse direktiivi artikli 3 lõike 3 punktis i sätestatud erandi alla, ning samuti küsimusi, mis on seotud piiriüleste tehingute, notariaalse kinnitamise nõuete ja taganemisõigusega.

Viis, kuidas saavutada rahvusvahelise eraõiguse õiglased normid, mis ei kaota kasutajate juurdepääsu õigusemõistmisele, peaks:

—  tagama, et standardsed kasutustingimused ei hõlma sätteid, mis reguleerivad rahvusvahelise eraõiguse küsimusi õiguskaitse kättesaadavust kahjustavalt, eelkõige sellega seotud olemasolevate meetmete tõhusa jõustamise kaudu;

—  hõlmama meetmeid, mis selgitavad rahvusvahelise eraõiguse norme, mis käsitlevad platvormide andmetega seotud tegevust, et see ei kahjustaks liidu õigussubjekte;

—  tuginema mitmepoolsusele ja võimaluse korral olema kokku lepitud asjakohastel rahvusvahelistel foorumitel.

Ainult juhul, kui mitmepoolsusel põhinevat lahendust ei ole võimalik mõistliku aja jooksul saavutada, tuleks kavandada liidus kohaldatavad meetmed, millega tagatakse, et digiteenuste kasutamist liidus reguleeritakse täielikult liidu õiguse kohaselt liidu kohtute jurisdiktsiooni all.

B.  TAOTLETAVA SEADUSANDLIKU ETTEPANEKU TEKST

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

sisuhaldusega seotud lepingupõhiste õiguste kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)  Tingimused, mida infoühiskonna teenuste osutajad suhetes kasutajatega kohaldavad, on sageli mitteläbiräägitavad ja teenuseosutajad võivad neid tingimusi ühepoolselt muuta. Selliste tingimuste miinimumstandardite ja eelkõige sisu haldamise menetlusstandardite kehtestamiseks on vaja võtta meetmeid seadusandlikul tasandil.

(2)  Sisumajutusplatvormide sisu modereerimise tavasid reguleerivad tsiviilõiguslikud normid põhinevad teatavatel liidu tasandi sektoripõhistel sätetel ja ka liikmesriikide tasandil vastu võetud seadustel ning nende tsiviilõiguslike normidega sisumajutusplatvormidele kehtestatud kohustused ja täitmise tagamise mehhanismid on märkimisväärselt erinevad.

(3)  Sellest tulenev sisumajutusplatvormide poolset sisu modereerimist reguleerivate tsiviilõiguslike normide killustatus ei tekita mitte ainult õiguslikku ebakindlust, mille tõttu võivad sellised platvormid võtta kasutusele rangemad tavad, kui on vajalik nende teenuse kasutamisest tulenevate riskide vähendamiseks, vaid toob kaasa ka digitaalse ühtse turu killustatuse, mis takistab majanduskasvu ja innovatsiooni ning Euroopa ettevõtete arengut ühtsel turul.

(4)  Arvestades digitaalse ühtse turu killustatuse kahjulikku mõju ja ebakindlust, mida see ettevõtetele ja tarbijatele tekitab, sisumajutuse rahvusvahelist olemust, modereerimist vajava sisu tohutut mahtu ja mõne väljaspool liitu asuva sisumajutusplatvormi märkimisväärset turujõudu, tuleb sisumajutusega seotud eri probleeme reguleerida viisil, millega kaasneb täielik ühtlustamine – määruse abil.

(5)  Mis puudutab suhteid kasutajatega, tuleks käesolevas määruses sätestada sisumajutusplatvormide tingimuste aususe, läbipaistvuse ja vastutuse miinimumstandardid. Tingimused peaksid olema selged, juurdepääsetavad, arusaadavad ja ühemõttelised ning sisaldama sisu modereerimise ausaid, läbipaistvaid, siduvaid ja ühtseid standardeid ja menetlusi, mis peaksid tagama kättesaadava ja sõltumatu õiguskaitsevahendi ning järgima põhiõigusi.

(6)  Arvamusi või seisukohti väljendava kasutajale suunatud sisu võimendamine on üks kahjulikumaid tavasid digitaalühiskonnas, eriti juhul, kui sellist sisu võimendatakse lähtuvalt kasutaja varasemast reaktsioonist muule võimendatud sisule ja seda tehakse eesmärgiga optimeerida kasutajaprofiile suunatud reklaami jaoks.

(7)  Algoritmid, mis otsustavad otsingutulemuste järjestuse üle, mõjutavad individuaalset ja sotsiaalset suhtlust ning võivad kujundada arvamust, eriti meediasisu puhul.

(8)  Selleks et tagada muu hulgas see, et kasutajad saavad oma õigused maksma panna, tuleks neile anda asjakohane läbipaistvus ja mõjuvõim neile nähtavaks tehtud sisu kureerimise üle, sealhulgas võimalus loobuda sisu igasugusest kureerimisest, välja arvatud ajaline järjestus. Eelkõige ei tohiks kasutajate suhtes kohaldada kureerimist ilma vabatahtlikult antud, teadliku ja ühemõttelise eraldi nõusolekuta. Suunatud reklaami puhul ei tohiks nõusolekut pidada vabatahtlikult antuks ja kehtivaks, kui juurdepääs teenusele on seatud sõltuvusse andmetöötlusest.

(9)  Nõusolekut, mille kasutaja on andnud üldiselt sisumajutusplatvormide tingimustele või muule sisumajutusplatvormide poolset sisu haldamist käsitlevate normide üldkirjeldusele, ei tohiks pidada piisavaks nõusolekuks, et kuvada kasutajale automaatselt kureeritud sisu.

(10)  Käesoleva määrusega ei kohustata sisumajutusplatvorme kasutama mis tahes liiki automaatset sisu eelkontrolli, välja arvatud juhul, kui kehtivas liidu õiguses on sätestatud teisiti, ning nähakse ette, et platvormide vabatahtlikult kasutatavad sisu modereerimise menetlused ei too kaasa automaatsetel vahenditel või sisu üleslaadimisel põhinevaid eelkontrollimeetmeid.

(11)  Käesolev määrus peaks sisaldama ka sätteid sisu modereerimise diskrimineerivate tavade, sisu modereerimise eesmärgil ärakasutamise või väljajätmise vastu, eelkõige juhul, kui kasutaja loodud sisu eemaldatakse välimuse, etnilise päritolu, soo, seksuaalse sättumuse, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse, raseduse või laste kasvatamise, keele või sotsiaalse klassi alusel.

(12)  Igale füüsilisele või juriidilisele isikule, sealhulgas avaliku sektori asutustele, kellele sisu veebisaidi või rakenduse kaudu edastatakse, peaks jääma õigus esitada käesoleva määruse kohaselt teade.

(13)  Pärast teate esitamist peaks sisumajutusplatvorm üleslaadijat sellest teavitama, eelkõige teate põhjustest ja võetavatest meetmetest, ning andma talle teavet menetluse kohta, sealhulgas edasikaebamise ja sõltumatute vaidluste lahendamise organite poole pöördumise ning valeteadete korral kättesaadavate õiguskaitsevahendite kohta. Samas ei tohiks sellist teavet anda, kui avaliku sektori asutused on teavitanud sisumajutusplatvormi käimasolevatest õiguskaitsealastest uurimistoimingutest. Sel juhul peaksid üleslaadijat teate esitamisest teavitama asjassepuutuvad asutused kooskõlas kehtivate õigusnormidega.

(14)  Teate kohta tehtud otsusest tuleks teavitada kõiki asjaomaseid isikuid. Huvitatud isikutele antav teave peaks lisaks otsuse tulemusele sisaldama ka vähemalt otsuse põhjendust ja seda, kas otsuse tegi ainult inimene, samuti asjakohast teavet läbivaatamise või õiguskaitse kohta.

(15)  Sisu tuleks lugeda ilmselgelt ebaseaduslikuks, kui on vaieldamatult ja ilma põhjaliku uurimiseta ilmne, et see rikub õigusnorme, mis reguleerivad sisu seaduslikkust internetis.

(16)  Arvestades sisumajutuse vahetut olemust ja sisu üleslaadimise sageli lühiajalist eesmärki, on vaja kiire ja tõhusa kohtuvälise menetluse tagamiseks määrata sõltumatud vaidluste lahendamise organid. Sellised organid peaksid olema pädevad lahendama kasutaja üleslaaditud sisu seaduslikkuse ja tingimuste nõuetekohase kohaldamise üle tekkinud vaidlusi. See protsess ei tohiks siiski takistada kasutaja õigust õiguskaitsele ega õigust edasi kaevata.

(17)  Sõltumatute vaidluste lahendamise organite loomine võiks vähendada kohtute koormust, pakkudes sisuhaldusotsustega seotud vaidluste kiiret lahendamist, ilma et see piiraks õigust õiguskaitsele kohtus. Arvestades, et sõltumatute vaidluste lahendamise organite loomisest võivad eelkõige kasu saada märkimisväärse turuvõimuga sisumajutusplatvormid, on asjakohane, et nad osalevad selliste organite rahastamises. Seda fondi peaks sõltumatult haldama Euroopa üksus, et aidata liikmesriikidel rahastada sõltumatute vaidluste lahendamise organite jooksvaid kulusid. Liikmesriigid peaksid tagama, et sellistele organitele antakse piisavad vahendid, et tagada nende pädevus ja sõltumatus.

(18)  Kasutajatel peaks olema õigus pöörduda õiglase ja sõltumatu vaidluste lahendamise organi kui alternatiivse vaidluste lahendamise mehhanismi poole, et vaidlustada otsus, mille sisumajutusplatvorm on teinud kasutaja üleslaaditud sisu kohta esitatud teate alusel. Teate esitajatel peaks olema see õigus, kui neil oleks kõnealuse sisu suhtes kaebeõigus tsiviilkohtumenetluses.

(19)  Mis puudutab kohtualluvust, peaks pädev sõltumatu vaidluste lahendamise organ asuma selles liikmesriigis, kus vaidluse teemaks olev sisu on üles laaditud. Füüsilistel isikutel peaks alati olema võimalik esitada kaebusi oma elukohaliikmesriigi sõltumatule vaidluste lahendamise organile.

(20)  Rikkumisest teatamine aitab ära hoida õigusrikkumisi ja tuvastada üldist huvi ähvardavaid ohte või sellele tekitatavat kahju, mis jääksid muidu avastamata. Rikkumisest teatajatele kaitse pakkumisel on oluline osa väljendusvabaduse, meediavabaduse ja üldsuse teabe saamise õiguse kaitsmisel. Seetõttu tuleks käesoleva määruse asjakohaste rikkumiste suhtes kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1937(1). Seda direktiivi tuleks ka vastavalt muuta.

(21)  Käesolev määrus peaks hõlmama kohustusi anda aru selle rakendamisest ja määrus mõistliku aja jooksul läbi vaadata. Selleks peaksid liikmesriikide poolt käesoleva määruse alusel ette nähtud sõltumatud vaidluste lahendamise organid esitama aruanded neile esitatud pöördumiste arvu ja tehtud otsuste kohta (muutes vajaduse korral isikuandmed anonüümseks), kaasa arvatud käsitletud pöördumiste arv, süsteemseid probleeme käsitlevate andmete, suundumuste ja sõltumatute vaidluste lahendamise organite otsuseid mittejärgivate platvormide kindlakstegemise kohta.

(22)  Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt liidus sisu haldamise valdkonnas lepingupõhiste õiguste õigusraamistiku loomist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(23)  Käesolevas määruses sätestatud liidu tasandil võetavaid meetmeid aitaks oluliselt tugevdada selline Euroopa üksus, kelle ülesanne on asjakohane järelevalve ja sisumajutusplatvormide vastavuse tagamine käesoleva määruse sätetele. Selleks peaks komisjon kaaluma võimalust nimetada olemasolev või uus Euroopa amet või Euroopa asutus (edaspidi „Euroopa üksus“) või koordineerida võrgustikku või riiklikke asutusi, et kontrollida sisuhalduse standardite järgimist läbipaistvusaruannete alusel ja jälgida sisumajutusplatvormide poolt sisu haldamiseks kasutatavaid algoritme.

(24)  Et tagada sisu võimendamisest tulenevate riskide hindamine, tuleks märkimisväärse turuvõimuga sisumajutusplatvormide ja Euroopa üksuse ning asjaomaste riiklike asutuste vahel luua kaks korda aastas peetav dialoog, mis käsitleb seadusliku sisu sisuhaldamise poliitika mõju põhiõigustele.

(25)  Käesolevas määruses austatakse kõiki põhiõigusi ning järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud vabadusi ja põhimõtteid, nagu need on sätestatud aluslepingutes, eelkõige sõna- ja teabevabadust ning õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva määruse eesmärk on aidata kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele, kehtestades õigusnormid, millega tagada, et sisuhalduses on olemas õiglased lepingupõhised õigused, ja pakkuda sisuhalduse üle tekkinud vaidluste lahendamiseks sõltumatuid mehhanisme.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.  Käesolevat määrust kohaldatakse sisumajutusplatvormide suhtes, mis majutavad ja haldavad sisu, mis on liidus veebisaitide või rakenduste kaudu üldsusele juurdepääsetav, olenemata sisumajutusplatvormi asutamise või registreerimise kohast või peamisest tegevuskohast.

2.  Käesolevat määrust ei kohaldata sisumajutusplatvormide suhtes,

a)  mis ei ole kaubanduslikku laadi või

b)  millel on vähem kui [100 000](2) kasutajat.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)  „sisumajutusplatvorm“ – infoühiskonna teenus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/1535(3) artikli 1 lõike 1 punkti b tähenduses, mille peamine või üks peamisi eesmärke on lubada registreerunud või registreerumata kasutajatel laadida üles sisu avalikult juurdepääsetaval veebisaidil või rakenduses kuvamiseks;

2)  „märkimisväärse turuvõimuga sisumajutusplatvorm“ – sisumajutusplatvorm, millel on vähemalt kaks järgmist omadust:

a)  võime arendada või säilitada oma kasutajabaasi võrgustiku mõju tõttu, mis seob olulise osa kasutajatest, või kuna tema positsioon järgneval turul võimaldab tal tekitada majanduslikku sõltuvust;

b)  märkimisväärne turuosa, mida mõõdetakse kas aktiivsete kasutajate arvuga või platvormi aastase kogukäibega;

c)  ta on integreeritud kontserni või emaettevõtja kontrollitavasse äri- või võrgustikukeskkonda, mis võimaldab turuvõimu võimendada ühelt turult külgnevale turule;

d)  ta kontrollib juurdepääsu tervele sisu- või teabekategooriale;

e)  tal on juurdepääs suurele hulgale kvaliteetsetele isikuandmetele, mille on esitanud kasutajad või mida on kasutajate kohta järeldatud nende veebikäitumise jälgimise põhjal, ning sellised andmed on hädavajalikud sarnase teenuse osutamiseks ja parandamiseks ning potentsiaalsetel konkurentidel on raske neile juurde pääseda või neid kopeerida;

3)  „sisu“ – kontseptsioon, idee, väljendusvorm või teave mis tahes vormingus, näiteks teksti, piltide, heli ja videona;

4)  „ebaseaduslik veebisisu“ – sisu, mis ei ole kooskõlas liidu õiguse või selle liikmesriigi õigusega, kus seda sisu majutatakse;

5)  „sisuhaldus“ – sisu modereerimine ja kureerimine sisumajutusplatvormidel;

6)  „sisu modereerimine“ – kasutajate avaldatud, jagatud või loodud sisu jälgimine ja sisu suhtes eelnevalt kindlaksmääratud reeglite ja juhiste paketi kohaldamine, et tagada sisu vastavus õigus- ja regulatiivsetele nõuetele, ühenduse suunistele ja tingimustele, samuti platvormi võetud muud sellest tulenevad meetmed, näiteks sisu eemaldamine või kasutaja konto kustutamine või peatamine automatiseeritud vahendite või süsteemi teenindava inimese poolt;

7)  „sisu kureerimine“ – individuaalsete kasutajaprofiilide põhjal sisu valimine, optimeerimine, tähtsuse järjekorda seadmine ja soovitamine eesmärgiga kuvada sisu veebis või rakenduses;

8)  „tingimused“ – kõik mis tahes nimetusega või mis tahes vormis tingimused või kirjeldused, millega reguleeritakse lepingulist suhet sisumajutusplatvormi ja platvormi kasutajate vahel ning mille kehtestab ühepoolselt sisumajutusplatvorm;

9)  „kasutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes kasutab sisumajutusplatvormi pakutavaid teenuseid või kes tegeleb sellisel platvormil majutatava sisuga;

10)  „üleslaadija“ – füüsiline või juriidiline isik, kes lisab sisu sisumajutusplatvormile, olenemata sellest, kas sisu on teistele kasutajatele nähtav või mitte;

11)  „teade“ – ametlik teade, millega vaidlustatakse sisu vastavus õigus- ja regulatiivsetele nõuetele, ühenduse suunistele ja tingimustele.

Artikkel 4

Sisuhalduse põhimõtted

1.  Sisu hallatakse õiglasel, seaduslikul ja läbipaistval viisil. Sisuhalduse tavad peavad olema sobivad, sisu liigi ja mahuga proportsionaalsed ja asjakohased ning piirduma sellega, mis on sisu haldamise eesmärkidel vajalik. Sisumajutusplatvormid vastutavad selle eest, et nende sisuhaldustavad on õiglased, läbipaistvad ja proportsionaalsed.

2.  Sisumajutusplatvormid ei kohalda kasutajate suhtes sisu modereerimise eesmärgil diskrimineerivaid tavasid, ärakasutamist või väljajätmist, nagu kasutaja loodud sisu eemaldamine välimuse, etnilise päritolu, soo, seksuaalse sättumuse, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse, raseduse või laste kasvatamise, keele või sotsiaalse klassi alusel.

3.  Sisumajutusplatvormid annavad kasutajatele piisavalt teavet nende sisu kureerimisprofiilide ja üksikkriteeriumide kohta, mille alusel sisumajutusplatvormid nende jaoks sisu kureerivad, kaasa arvatud teave selle kohta, kas kasutatakse algoritme ja millised on nende eesmärgid.

4.  Sisumajutusplatvormid tagavad kasutajatele asjakohase mõjuvõimu neile nähtavaks tehtud sisu kureerimise üle, sealhulgas valiku loobuda sisu igasugusest kureerimisest. Eelkõige ei tohi kasutajate suhtes kohaldada kureerimist ilma nende vabalt antud, teadliku ja ühemõttelise eraldi nõusolekuta.

Artikkel 5

Struktureeritud riskidialoog sisuhalduse teemal

Euroopa üksuse ja asjaomaste riiklike asutustega peetava struktureeritud riskidialoogi raames esitavad märkimisväärse turuvõimuga sisumajutusplatvormid Euroopa üksusele kaks korda aastas aruande mõju kohta põhiõigustele ja oma sisuhalduspoliitika riskijuhtimise kohta ning selle kohta, kuidas nad riske maandavad.

Artikkel 6

Läbipaistvuskohustus

1.  Digiteenuste osutajad võtavad vajalikud meetmed, et võimaldada avaldada teave selliste huvirühmade rahastamise kohta, kellega teenuseosutajate digiteenuste kasutajad on seotud, ning selliste huvirühmade ja kasutajate vaheliste suhete laadi puudutavate üksikasjade kohta. Selline avalikustamine võimaldab tuvastada juriidiliselt vastutava isiku.

2.  Kaubanduslikud digiteenuse osutajad, kes on asutatud väljaspool liitu, määravad liidus asuvate kasutajate huvide kaitseks oma esindaja ning teevad selle esindaja kontaktandmed oma veebiplatvormidel nähtavaks ja juurdepääsetavaks.

Artikkel 7

Teadete esitamise õigus

1.  Igal füüsilisel või juriidilisel isikul või avaliku sektori asutusel, kellele veebisaidi, rakenduse või muu tarkvara kaudu sisu pakutakse, on õigus esitada käesoleva määruse kohaselt teade.

2.  Liikmesriigid näevad ette karistused juhuks, kui isik, kes tegutseb eesmärgil, mis on seotud tema kaubandus-, majandus-, ametialase või kutsetegevusega, esitab süstemaatiliselt ja korduvalt valeteateid. Need karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 8

Teate esitamise kord

Sisumajutusplatvormid esitavad oma tingimustes selge, juurdepääsetava, arusaadava ja ühemõttelise teabe teate esitamise korra kohta, eelkõige järgmise teabe:

a)  maksimaalne tähtaeg, mille jooksul tuleb kõnealuse sisu üleslaadijat teate esitamise korrast teavitada;

b)  aeg, mille jooksul üleslaadija võib edasi kaevata;

c)  tähtaeg, mille jooksul sisumajutusplatvorm peab teadet kiiresti käsitlema ja tegema otsuse;

d)  tähtaeg, mille jooksul sisumajutusplatvorm peab mõlemat poolt otsuse tulemustest teavitama, sealhulgas esitama võetud meetmete põhjenduse.

Artikkel 9

Teate sisu

1.  Sisu käsitlev teade sisaldab vähemalt järgmist teavet:

a)  link kõnealusele sisule ja vajaduse korral ajatempel, näiteks seoses videosisuga;

b)  teate esitamise põhjus;

c)  teates esitatud väidet kinnitavad tõendid;

d)  teate esitaja heausksuse deklaratsioon ning

e)  isikuõiguste või intellektuaalomandi õiguste rikkumise korral teataja isikuandmed.

2.  Esimese lõigu punktis e nimetatud rikkumiste korral on teate esitaja isik, keda isikuõiguste rikkumine puudutab, või intellektuaalomandi õiguste valdaja, kelle õigusi rikuti, või isik, kes tegutseb selle isiku nimel.

Artikkel 10

Teave üleslaadijale

1.  Pärast teate esitamist ja enne sisu suhtes otsuste vastuvõtmist saab kõnealuse sisu üleslaadija järgmise teabe:

a)  teate põhjus ja meede, mille sisumajutusplatvorm võib võtta;

b)  piisav teave järgitava menetluse kohta;

c)  teave lõikes 3 sätestatud vastamisõiguse kohta; ning

d)  teave olemasolevate õiguskaitsevahendite kohta seoses valeteatega.

2.  Esimese lõigu kohaselt nõutavat teavet ei anta, kui avaliku sektori asutused on teavitanud sisumajutusplatvormi käimasolevatest õiguskaitsealastest uurimistoimingutest.

3.  Üleslaadijal on õigus vastata sisumajutusplatvormile vastuteate vormis. Sisumajutusplatvorm võtab võetava meetme kohta otsuse tegemisel arvesse üleslaadija vastust.

Artikkel 11

Teateid käsitlevad otsused

1.  Sisumajutusplatvormid tagavad, et pädevad töötajad teevad teadete kohta otsused põhjendamatu viivituseta pärast vajalike uurimistoimingute tegemist.

2.  Pärast teate saamist otsustavad sisumajutusplatvormid viivitamata, kas sisu, mille kohta teade esitati, tuleb eemaldada, maha võtta või kättesaamatuks muuta, kui see sisu ei vasta õigusnõuetele. Ilma et see piiraks artikli 14 lõike 2 kohaldamist, ei too asjaolu, et sisumajutusplatvorm on lugenud konkreetse sisu nõuetele mittevastavaks, mingil juhul automaatselt kaasa teise kasutaja sisu eemaldamist, mahavõtmist või kättesaamatuks muutmist.

Artikkel 12

Teave otsuste kohta

Kui sisumajutusplatvorm on otsuse teinud, teavitab ta kõiki teate esitamise korraga seotud isikuid otsuse tulemusest, esitades selgel ja lihtsal viisil järgmise teabe:

a)  otsuse põhjendused;

b)  kas otsuse tegi inimene ainuisikuliselt või algoritmi abil;

c)  teave artiklis 13 nimetatud läbivaatamise võimaluse ja kummagi poole õiguskaitsevahendite kohta.

Artikkel 13

Otsuste läbivaatamine

1.  Sisumajutusplatvormid võivad kättesaadavaks teha mehhanismi, mis võimaldab kasutajatel taotleda tehtud otsuste läbivaatamist.

2.  Märkimisväärse turuvõimuga sisumajutusplatvormid teevad kättesaadavaks lõikes 1 osutatud läbivaatamismehhanismi.

3.  Igal juhul teeb läbivaatamise kohta lõpliku otsuse inimene.

Artikkel 14

Sisu eemaldamine

1.  Ilma et see piiraks veebisisu käsitlevate kohtu- või haldusotsuste kohaldamist, jääb teate teemaks olnud sisu nähtavaks, kuni selle sisu hindamist ei ole lõpule viidud.

2.  Sisumajutusplatvormid tegutsevad kiiresti, et teha ilmselgelt ebaseaduslik sisu kättesaamatuks või see eemaldada.

Artikkel 15

Vaidluste sõltumatu lahendamine

1.  Liikmesriigid määravad sõltumatud vaidluste lahendamise organid, et võimaldada kiiret ja tõhusat kohtuvälist õiguskaitsevahendit, kui sisu modereerimise otsuse vastu esitatakse kaebus.

2.  Sõltumatud vaidluste lahendamise organid koosnevad sõltumatutest õigusekspertidest, kellel on volitused lahendada sisumajutusplatvormide ja kasutajate vahelisi vaidlusi kõnealuse sisu õigus- ja regulatiivsetele nõuetele, ühenduse suunistele ja tingimustele vastavuse üle.

3.  Sisu modereerimist käsitleva vaidluse edastamine sõltumatule vaidluste lahendamise organile ei takista kasutajat pöördumast edasi kohtusse, kui vaidlust ei lahendata ühise kokkuleppega.

4.  Märkimisväärse turuvõimuga sisumajutusplatvormid aitavad Euroopa üksuse hallatava sihtotstarbelise fondi kaudu rahaliselt katta sõltumatute vaidluste lahendamise organite tegevuskulusid, et aidata liikmesriikidel neid organeid rahastada. Liikmesriigid tagavad, et sõltumatutele vaidluste lahendamise organitele antakse piisavad vahendid, et tagada nende pädevus ja sõltumatus.

Artikkel 16

Vaidluste sõltumatu lahendamise menetlusnormid

1.  Üleslaadijal, samuti kolmandal isikul, näiteks ombudsmanil, kellel on seaduslik huvi tegutseda, on õigus pöörduda sisu modereerimise juhtumiga pädeva sõltumatu vaidluste lahendamise organi poole, kui sisumajutusplatvorm on otsustanud sisu eemaldada, maha võtta või kättesaamatuks muuta või tegutseda muul viisil, mis on vastuolus üleslaadija eelistatud tegevusega, millest üleslaadija on teada andnud, või mis kujutab endast põhiõiguste rikkumist.

2.  Kui sisumajutusplatvorm on otsustanud teate teemaks olevat sisu mitte maha võtta, on teate esitajal õigus pöörduda küsimusega pädeva sõltumatu vaidluste lahendamise organi poole, tingimusel et teate esitajal on tsiviilkohtumenetluses seoses kõnealuse sisuga kaebeõigus.

3.  Mis puudutab kohtualluvust, asub pädev sõltumatu vaidluste lahendamise organ selles liikmesriigis, kus vaidluse teemaks olev sisu on üles laaditud. Füüsilistel isikutel on igal juhul lubatud esitada kaebusi oma elukohaliikmesriigi sõltumatule vaidluste lahendamise organile.

4.  Kui teate esitajal on õigus pöörduda sisu modereerimise juhtumiga sõltumatu vaidluste lahendamise organi poole kooskõlas lõikega 2, võib ta pöörduda juhtumiga sellise sõltumatu vaidluste lahendamise organi poole, mis asub liikmesriigis, kus on teate esitaja alaline elukoht või üleslaadija alaline elukoht, kui viimane kasutab teenust mittekaubanduslikel eesmärkidel.

5.  Kui sama küsimusega seotud sisumodereerimise juhtumiga on pöördutud teise sõltumatu vaidluste lahendamise organi poole, võib sõltumatu vaidluste lahendamise organ pöördumisega seotud menetluse peatada. Kui sõltumatu vaidluste lahendamise organ on sisu modereerimise küsimuses soovitusi andnud, võib sõltumatu vaidluste lahendamise organ pöördumise menetlemisest keelduda.

6.  Liikmesriigid kehtestavad kõik muud nende kohtualluvusse kuuluvate sõltumatute vaidluste lahendamise organite jaoks vajalikud õigusnormid ja menetlused.

Artikkel 17

Isikuandmed

Käesoleva määruse kohane isikuandmete töötlemine toimub kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679(4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/58/EÜ(5).

Artikkel 18

Rikkumistest teatamine ja neist teavitavate isikute kaitse

Käesoleva määruse rikkumistest teatamise ja sellistest rikkumistest teavitavate isikute suhtes kohaldatakse direktiivi (EL) 2019/1937.

Artikkel 19

Direktiivi (EL) 2019/1937 muutmine

Direktiivi (EL) 2019/1937 muudetakse järgmiselt.

1)  Artikli 2 lõike 1 punkti a lisatakse järgmine punkt:

„xi) veebisisu haldamine;“;

2)  Lisa I osasse lisatakse järgmine punkt:

„K. Artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkt xi – veebisisu haldamine.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus [XXX] sisuhaldusega seotud lepingupõhiste õiguste kohta.“

Artikkel 20

Aruandlus, hindamine ja läbivaatamine

1.  Liikmesriigid esitavad komisjonile kogu asjakohase teabe käesoleva määruse rakendamise ja kohaldamise kohta. Esitatud teabe ja avaliku konsultatsiooni alusel esitab komisjon ... [kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise ja kohaldamise kohta ning kaalub lisameetmete võtmise, sealhulgas vajaduse korral käesoleva määruse muutmise vajadust.

2.  Ilma et see piiraks teistes liidu õigusaktides sätestatud aruandekohustusi, esitavad liikmesriigid igal aastal komisjonile järgmised statistilised andmed:

a)  sõltumatutele vaidluste lahendamise organitele edastatud vaidluste arv ja vaidluse teemaks oleva sisu liigid;

b)  sõltumatute vaidluste lahendamise organite lahendatud juhtumite arv, liigitatuna tulemuse alusel.

Artikkel 21

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates [XX].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1)13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (ELT L 305, 26.11.2019, lk 17).
(2)14 Kasutajate arvu kindlaksmääramisel peaks komisjon võtma arvesse VKEde ja idufirmade olukorda.
(3)15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. septembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.9.2015, lk 1).
(4)16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
(5)17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).

Viimane päevakajastamine: 22. jaanuar 2021Õigusteave - Privaatsuspoliitika