Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikleid 2, 3 ja 5 ning artikli 6 lõiget 1,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 4, 6, 9, 145, 148, 149, 151, 152, 153, 154, 155, 156, 158, 165, 166, 168, 174 ja 349,

–  võttes arvesse 13. aprillil 2016. aastal Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelist parema õigusloome kokkulepet(1),

–  võttes arvesse ELi põhiõiguste hartat, eelkõige selle IV jaotist (Solidaarsus), ning direktiivi 2000/43/EÜ (rassilise võrdõiguslikkuse direktiiv),

–  võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke, eriti 1., 3., 4., 5., 8., 10. ja 13. eesmärki,

–  võttes arvesse nõukogu 19. mai 2020. aasta määrust (EL) 2020/672, millega luuakse COVID-19 puhanguga kaasnenud eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA)(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2020. aasta määrust (EL) 2020/559, millega muudetakse määrust (EL) nr 223/2014 seoses erimeetmete kehtestamisega, et reageerida COVID‐19 puhangule(3),

–  võttes arvesse komisjoni 2. aprilli 2020. aasta teatist „Reageerimine koroonaviirusele. Iga eurot tuleb kasutada parimal võimalikul viisil, et kaitsta elusid ja säilitada elatusvahendeid“ (COM(2020)0143),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. märtsi 2020. aasta määrust (EL) 2020/460, millega muudetakse määruseid (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 508/2014 seoses erimeetmetega investeeringute kaasamiseks liikmesriikide tervishoiusüsteemidesse ja muudesse majandussektoritesse, et reageerida COVID‐19 puhangule (koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatus)(4),

–  võttes arvesse komisjoni 13. märtsi 2020. aasta teatist „Euroopa koordineeritud majanduslikud meetmed COVID-19 puhangule reageerimiseks“ (COM(2020)0112),

–  võttes arvesse Teadusuuringute Ühiskeskuse tehnilist aruannet „The COVID confinement measures and EU labour markets“ (COVIDi piirangumeetmed ja ELi tööturud), mis avaldati 2020. aastal, ning eelkõige selle analüüsi Euroopa Liidu kaugtöömudeleid käsitlevate viimaste kättesaadavate tõendite kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 12. juuni 2019. aasta teatist „Euroopa majandus- ja rahaliidu süvendamine: kokkuvõte viie juhi aruandele järgnenud nelja aasta jooksul tehtust – Euroopa Komisjoni panus 21. juuni 2019. aasta euroala tippkohtumisele“ (COM(2019)0279),

–  võttes arvesse viie juhi 22. juuni 2015. aasta aruannet „Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimine“,

–  võttes arvesse komisjoni 20. mai 2020. aasta teatist „2020. aasta Euroopa poolaasta: riigipõhised soovitused“ (COM(2020)0500),

–  võttes arvesse komisjoni teatist stabiilsuse ja kasvu pakti üldise vabastusklausli aktiveerimise kohta (COM(2020)0123) ja sellele järgnenud nõukogu 23. märtsi 2020. aasta selleteemalist otsust,

–  võttes arvesse komisjoni 26. veebruari 2020. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (COM(2020)0070),

–  võttes arvesse komisjoni 22. novembri 2017. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (COM(2017)0677) ja parlamendi 19. aprilli 2018. aasta sellekohast seisukohta(5),

–  võttes arvesse nõukogu 8. juuli 2019. aasta otsust (EL) 2019/1181 liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta(6),

–  võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2019. aasta teatist 2020. aasta kestliku majanduskasvu strateegia kohta (COM(2019)0650),

–  võttes arvesse komisjoni ja nõukogu 17. detsembri 2019. aasta ühise tööhõivearuande ettepanekut, mis on lisatud teatisele 2020. aasta kestliku majanduskasvu strateegia kohta (COM(2019)0653),

–  võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2019. aasta soovitust võtta vastu nõukogu soovitus euroala majanduspoliitika kohta (COM(2019)0652),

–  võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2019. aasta aruannet „Häiremehhanismi aruanne 2020“ (COM(2019)0651),

–  võttes arvesse komisjoni 20. novembri 2019. aasta teatist 2020. aasta eelarvekavade kohta: üldhinnang (COM(2019)0900),

–  võttes arvesse poliitilisi suuniseid järgmisele Euroopa Komisjonile (2019–2024) pealkirjaga „Liit, mis seab kõrgemad sihid – Minu tegevuskava Euroopa jaoks“, mida esitles komisjoni president Ursula von der Leyen,

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni teadaannet dokumendis „Liit, mis seab kõrgemad sihid. Minu tegevuskava Euroopa jaoks. Poliitilised suunised järgmisele Euroopa Komisjonile (2019–2024)“: „Selleks et toetada iga abivajavat last, loon Euroopa lastegarantii, arendades edasi Euroopa Parlamendi ideed“,

–  võttes arvesse komisjoni 26. aprilli 2017. aasta teatist „Euroopa sotsiaalõiguste samba loomine“ (COM(2017)0250) ning eelkõige 11. põhimõtet, millega tugevdatakse laste õiguste edendamise olulisust,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 8. juuni 2020. aasta järeldusi „Demograafilised väljakutsed – edasine tegevus“(7),

–  võttes arvesse nõukogu 20. juuni 2011. aasta järeldusi töö- ja pereelu ühitamise kohta demograafiliste muutuste kontekstis (11841/11),

–  võttes arvesse komisjoni 26. aprilli 2017. aasta teatist „Algatus lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamiseks“ (COM(2017)0252),

–  võttes arvesse komisjoni delegeeritud määrust (EL) nr 480/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1303/2013(8),

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu 13. märtsi 2018. aasta soovitus, milles käsitletakse töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate juurdepääsu sotsiaalkaitsele (COM(2018)0132),

–  võttes arvesse komisjoni 2013. aasta sotsiaalsete investeeringute paketti, mida kirjeldatakse üksikasjalikult tema teatises „Sotsiaalsed investeeringud majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamiseks – sealhulgas Euroopa Sotsiaalfondi rakendamine aastatel 2014–2020“ (COM(2013)0083),

–  võttes arvesse komisjoni 5. aprilli 2011. aasta teatist „Romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistik aastani 2020“ (COM(2011)0173) ning sellele järgnenud rakendamis- ja hindamisaruandeid,

–  võttes arvesse komisjoni 3. oktoobri 2008. aasta soovitust tööturult tõrjutud isikute aktiivse kaasamise kohta(9),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/1158, milles käsitletakse lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalu ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2010/18/EL(10),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 26. aprilli 2017. aasta töödokumenti, milles tehakse kokkuvõte 2013. aasta soovituse „Investeerides lastesse aitame neil välja rabeleda ebasoodsate olude ringist“ tulemustest (SWD(2017)0258),

–  võttes arvesse komisjoni strateegilist soolise võrdõiguslikkuse kava 2016–2019 ja Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti 2011–2020 ning nõukogu 7. märtsi 2011. aasta järeldusi selle pakti kohta(11), ning komisjoni 5. märtsi 2020. aasta teatist „Võrdõiguslik liit: soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025“ (COM(2020)0152),

–  võttes arvesse komisjoni 29. mai 2013. aasta aruannet Barcelona eesmärkide kohta „Lapsehoiuteenuste arendamine Euroopas jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu heaks“ (COM(2013)0322),

–  võttes arvesse 2002. aastal Barcelonas kokkulepitud lapsehoiuteenuste eesmärke, mille kohaselt sooviti 2010. aastaks võimaldada lapsehoiuteenuseid vähemalt 90 %-le kolmeaastastest ja vanematest lastest, kes ei ole veel jõudnud kohustuslikku kooliikka, ja vähemalt 33 %-le alla kolmeaastastest lastest,

–  võttes arvesse komisjoni 4. oktoobri 2016. aasta teatist „Noortegarantii ja noorte tööhõive algatus kolm aastat hiljem“ (COM(2016)0646),

–  võttes arvesse komisjoni 14. septembri 2016. aasta teatist „Euroopa investeeringute tugevdamine töökohtade loomiseks ja majanduskasvu saavutamiseks: Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi teine etapp ning uus Euroopa välisinvesteeringute kava“ (COM(2016)0581),

–  võttes arvesse komisjoni 10. juuni 2016. aasta teatist „Euroopa uus oskuste tegevuskava. Koostöö inimkapitali tugevdamiseks ning töölesobivuse ja konkurentsivõime suurendamiseks“ (COM(2016)0381),

–  võttes arvesse komisjoni 1. juuli 2020. aasta teatist jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetava Euroopa oskuste tegevuskava kohta (COM(2020)0274),

–  võttes arvesse komisjoni 2. juuni 2016. aasta teatist „Euroopa jagamismajanduse tegevuskava“ (COM(2016)0356),

–  võttes arvesse ringmajanduse paketti (direktiivid (EL) 2018/849(12), (EL) 2018/850(13), (EL) 2018/851(14) ja (EL) 2018/852)(15),

–  võttes arvesse komisjoni 1. juuni 2016. aasta teatist „Euroopa investeerib taas. Euroopa investeerimiskava täitmise ülevaade“ (COM(2016)0359),

–  võttes arvesse komisjoni 16. veebruari 2012. aasta valget raamatut „Piisava, kindla ja jätkusuutliku pensioni tagamise tegevuskava“ (COM(2012)0055),

–  võttes arvesse komisjoni 20. oktoobri 2009. aasta teatist „Solidaarsus ja tervishoid: tervisealase ebavõrdsuse vähendamine Euroopa Liidus“ (COM(2009)0567),

–  võttes arvesse nõukogu 7. detsembri 2015. aasta järeldusi „Sotsiaalmajanduse kui Euroopa majandusliku ja sotsiaalse arengu olulise teguri edendamine“ (15071/15),

–  võttes arvesse oma 10. oktoobri 2019. aasta resolutsiooni euroala tööhõive- ja sotsiaalpoliitika kohta(16),

–  võttes arvesse oma 13. märtsi 2019. aasta resolutsiooni majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ning 2019. aasta majanduskasvu analüüsi tööhõive- ja sotsiaalaspektide kohta(17),

–  võttes arvesse oma 11. detsembri 2018. aasta resolutsiooni hariduse kohta digiajastul ning ELi poliitikakujundamisega seotud probleemide, võimaluste ja õppetundide kohta(18),

–  võttes arvesse oma 11. septembri 2018. aasta resolutsiooni võimaluste kohta töötajatele kvaliteetsete töökohtade leidmiseks vigastuse või haiguse järel(19),

–  võttes arvesse oma 16. novembri 2017. aasta resolutsiooni ebavõrdsusevastase võitluse kohta töökohtade loomise ja majanduskasvu hoogustamiseks(20),

–  võttes arvesse oma 24. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni miinimumsissetuleku poliitika kui vaesuse vastu võitlemise vahendi kohta(21),

–  võttes arvesse oma 14. septembri 2017. aasta resolutsiooni Euroopa uue oskuste tegevuskava kohta(22),

–  võttes arvesse oma 19. jaanuari 2017. aasta resolutsiooni Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta(23),

–  võttes arvesse oma 26. mai 2016. aasta resolutsiooni vaesuse sooliste aspektide kohta(24),

–  võttes arvesse oma 2. veebruari 2016. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus deklareerimata töö ennetamise ja tõkestamise alast koostööd edendava Euroopa platvormi loomise kohta(25),

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2015. aasta resolutsiooni ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegilise raamistiku kohta aastateks 2014−2020(26),

–  võttes arvesse OECD ja Euroopa Komisjoni algatust „State of Health in the EU” (Tervise olukord ELis) ja sellega seotud aruannet „Health at a glance: Europe 2018 (Euroopa tervishoiu ülevaade 2018. aastal),

–  võttes arvesse komisjoni 2018. aasta aruannet pensionide piisavuse ning vanemaealiste inimeste sissetulekute praeguse ja tulevase piisavuse kohta ELis, mis avaldati 26. aprillil 2018. aastal,

–  võttes arvesse komisjoni 2018. aasta aruannet rahvastiku vananemise ning majandus- ja eelarveprognooside kohta ELi liikmesriikides (2016–2070), mis avaldati 28. mail 2018. aastal,

–  võttes arvesse muudetud Euroopa sotsiaalhartat ja 2014. aastal käivitatud Torino protsessi, mille eesmärk on tugevdada Euroopa sotsiaalharta lepingusüsteemi Euroopa Nõukogus ja selle suhetes Euroopa Liidu õigusega,

–  võttes arvesse oma 8. märtsi 2011. aasta resolutsiooni tervisealase ebavõrdsuse vähendamise kohta ELis(27),

–  võttes arvesse 10. juuli 2020. aasta resolutsiooni ELi rahvatervise strateegia kohta pärast COVID-19 kriisi(28),

–  võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee 2015. aasta septembri lõppjäreldusi seoses Euroopa Liidu 2014. aasta juunis komiteele esitatud esialgse aruandega,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (võrdse kohtlemise direktiiv)(29) ning Euroopa Ühenduse asutamislepingu (1992) artiklit 141, mis puudutab võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtet,

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni 2014. aasta aruannet soolise võrdõiguslikkuse kohta,

–  võttes arvesse ELi noortestrateegiat aastateks 2019–2027, mis põhineb nõukogu 26. novembri 2018. aasta resolutsioonil, ning strateegia „Euroopa 2020” eesmärki vähendada haridustee poolelijätnute osakaalu alla 10 %;

–  võttes arvesse komisjoni 2020. aasta märtsi dokumenti „Lastegarantii teostatavusuuring – lõpparuanne“,

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 2017. aasta aprilli eriaruannet nr 5/2017 „Noorte töötus: kas ELi poliitika on midagi muutnud? Hinnang noortegarantiile ja noorte tööhõive algatusele“,

–  võttes arvesse komisjoni 1. juuli 2020. aasta teatist „Noorte tööhõive toetus: töösild järgmise põlvkonna jaoks“ (COM(2020)0276),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta (Euroopa ligipääsetavuse akt)(30),

–  võttes arvesse komisjoni 2020. aasta kevade majandusprognoosi,

–  võttes arvesse 2019. aasta mais avaldatud Euroopa sotsiaalpoliitika võrgustiku uuringut „In-work poverty in Europe: A study of national policies“ (Töötajate vaesus Euroopas: riikide poliitika uuring),

–  võttes arvesse nõukogu 2018. aasta soovitust, milles käsitletakse töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate juurdepääsu sotsiaalkaitsele (14582/18),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/1152 läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta Euroopa Liidus(31),

–  võttes arvesse oma 19. juuni 2020. aasta resolutsiooni piiriüleste ja hooajatöötajate kaitse kohta Euroopas seoses COVID-19 kriisiga(32),

–  võttes arvesse komisjoni majandusprognoose 2020. aasta suveks,

–  võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti „Euroopa taastumisvajaduste määratlemine“ (SWD(2020)0098),

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2020. aasta järeldusi maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide muudetud ELi loetelu kohta (6129/20),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit (A9-0183/2020),

A.  arvestades, et ELi on tabanud ajaloo suurim majanduslangus ja majandustegevus väheneb Euroopas ebatavaliselt kiiresti; arvestades, et 2020. aasta suve majandusprognooside kohaselt väheneb ELi SKP 2020. aastal ligikaudu 8,3 % ja euroala SKP 8,7 %;

B.  arvestades, et COVID-19 kriis tekitas sümmeetrilise šoki, mis mõjutas kõiki liikmesriike, kuigi kriisi mõju on ebaühtlane ja see mõjutab tugevamalt enam kui 109 miljonit kodanikku, kes elasid juba enne pandeemiat vaesusohus; arvestades, et sotsiaalkaitsesüsteemid on kriisi sotsiaalsete tagajärgede leevendamises ning kõigile inimväärsete elamistingimuste ja niisuguste esmaste teenuste nagu tervishoiu, hariduse ja eluaseme tagamises rängalt proovile pandud; arvestades, et COVID-19 kriis suurendab tõenäoliselt olemasolevat ebavõrdsust ning sellele tuleb reageerida Euroopa tasandil ja koordineeritult, et tagada sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus;

C.  arvestades, et praegune kriis hõlmab ka piirkondliku ja territoriaalse ebavõrdsuse süvenemise riski liikmesriikides ja liikmesriikide vahel;

D.  arvestades, et Euroopa majandus-, sotsiaal- ja tervishoiupoliitika tulemuslik koordineerimine, mille keskmes on Euroopa poolaasta ja Euroopa sotsiaalõiguste sammas, on kriisi mõju leevendamisel ning majanduslikult innovaatilisel, sotsiaalselt õiglasel ja keskkonnaalaselt vastutustundlikul viisil toimuva majanduse taastamise tagamisel otsustava tähtsusega; arvestades, et Euroopa Parlamendi suurem kaasatus tugevdab poolaasta demokraatlikku järelevalvet;

E.  arvestades, et nõukogu 23. märtsi 2020. aasta otsusega aktiveeriti stabiilsuse ja kasvu pakti üldine vabastusklausel, mis pakub majandus- ja tervishoiusüsteemide toetusmeetmete jaoks vajalikku paindlikkust; arvestades, et sotsiaalsed investeeringud on kestliku arengu, vaesuse kaotamise ja kaasava ühiskonna tagamiseks väga olulised;

F.  arvestades, et teatavatel finants- ja majanduskriisi tõttu tehtud poliitikavalikutel ja investeeringupiirangutel on olnud kohati alarahastatud sotsiaal- ja tervishoiusüsteemide pakutavale kaitsetasemele kahetsusväärsed tagajärjed, mis on süvendanud pandeemia mõju mõnes liikmesriigis;

G.  arvestades, et kiireks taastumiseks on vaja otsustavaid meetmeid ja investeeringuid, mis peavad keskenduma pandeemia majandusliku ja sotsiaalse mõju leevendamisele, käivitama uuesti majandustegevuse, soodustama kestlikku arengut, rohe- ja digipööret ning rakendama ÜRO kestliku arengu eesmärke, rohelise kokkuleppe ja Pariisi kokkuleppe eesmärke ning Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtteid, et saavutada tõhusamad ja tugevamad heaoluriigid;

H.  arvestades, et kavandatavast taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendist kasu saamiseks peaksid liikmesriigid ette valmistama taaste ja vastupidavuse kavad, mis tuleks lisada riiklikele reformikavadele ja võtavad arvesse Euroopa poolaasta tulemusi, samuti riiklikud energia- ja kliimakavad ning õiglase ülemineku kavad, ja esitama aruande edusammudest kavade rakendamisel Euroopa poolaasta kontekstis; arvestades, et liikmesriigid peaksid koostama konkreetsed sotsiaalse arengu kavad koos selgete eesmärkidega selle kohta, kuhu sotsiaalsed investeeringud suunatakse ja kuidas Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtteid pärast Euroopa Komisjoni presidendi väljakuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise tegevuskava vastuvõtmist rakendatakse;

I.  arvestades, et sotsiaalselt kestlikud reformid on need, mis põhinevad solidaarsusel, integratsioonil, sotsiaalsel õiglusel, vara õiglasel jaotamisel, soolisel võrdõiguslikkusel, kvaliteetsel riiklikul haridussüsteemil kõigi jaoks, kvaliteetsel tööhõivel ja kestlikul majanduskasvul – mudelil, mis tagab võrdsuse ja sotsiaalse kaitse, annab haavatavatele elanikkonnarühmadele suurema mõjuvõimu, soodustab osalemist ja kodanikumeelsust ning parandab kõigi elatustaset; arvestades, et tugevdatud sotsiaalse kaitse süsteemid on võitluses vaesuse ja ebavõrdsusega ning kaasava ja kestliku majanduskasvu toetamisel määrava tähtsusega;

J.  arvestades, et komisjoni talituste töödokumendi „Euroopa taastumisvajaduste määratlemine“ kohaselt on sotsiaalsete vajaduste hulgast kõige kiiremini vaja tegeleda töötusega; arvestades, et selles dokumendis hindab komisjon, et sotsiaalsesse taristusse on vaja investeerida 192 miljardit eurot;

K.  arvestades, et eeldatavalt suureneb euroala töötuse määr 2020. aastal 2019. aasta 7,5 %-lt ligikaudu 9,5 %-le, kusjuures liikmesriikide vahel on olulisi erinevusi; arvestades, et töötus kasvab sektorite, soo, vanuse ja sotsiaal-majanduslike rühmade lõikes ebaühtlaselt; arvestades, et riiklikud palgatoetused, ettevõttetoetused ja lühendatud tööaeg, mida toetatakse Euroopa meetmetega, võimaldavad säilitada töökohti ja suurel määral töötasu; arvestades, et paljud töökohad on keskpikas perspektiivis siiski suures ohus ja töötusega võitlemiseks on vaja teha suuri pingutusi; arvestades, et tulevikus peaks Euroopa töötusedasikindlustuse skeem selliseid erinevusi piirama, aidates liikmesriikidel katta otseselt riiklike lühendatud tööaja loomise või pikendamisega seonduvaid kulutusi;

L.  arvestades, et 2020. aasta esimeses pooles halvenes COVID-19 pandeemia ning selle kontrolli all hoidmiseks võetud meetmete tõttu olukord euroala tööturul ulatuslikult; arvestades, et 2020. aasta tööhõive vähenemine umbes 4 % tähendab tegelikult veel olulisemat töötundide vähenemist, kuna lühendatud tööajaga töötavad töötajad on tegelikult töötud, kuid statistika mõttes tööga hõivatud; arvestades, et töötuks lugemiseks peab inimene olema tööturul kättesaadav, mis ei olnud rangete liikumispiirangute tingimustes igal pool võimalik, ning paljud inimesed, kelle seotus tööturuga on nõrk, ei julgenud aktiivselt tööd otsida ja seepärast ei loetud neid töötuteks;

M.  arvestades, et olukord tööturul on halvenenud tööturukategooriate piires ebaühtlaselt; arvestades, et esimesena kaotasid oma töökohad ebakindlates töötingimustes ja ebakindlate töölepingute alusel töötavad inimesed, sealhulgas lepingulised töötajad ning töötajad, kes olid värvatud läbi renditöö agentuuride; arvestades, et sageli ei saa nad oma õigusi kasutada, nende töökohakindlus ja sotsiaalkindlustuskaitse on kehv või puudub hoopiski ning nende tervise- ja ohutusriskid on suuremad; arvestades, et noorte töötuse määr on suurenenud rohkem kui üldine töötuse määr ning liikumispiirangute tõttu on väga suurel määral kannatanud ka füüsilisest isikust ettevõtjad;

N.  arvestades, et põhivastutus noorte töötusega võitlemisel on liikmesriikidel, sest nad peavad välja töötama ja rakendama tööturgu reguleerivad raamistikud, haridus- ja koolitussüsteemid ning aktiivse tööturupoliitika;

O.  arvestades, et 2020. aasta suve prognooside kohaselt aeglustavad tööturu pandeemiaeelse taseme saavutamist mitmed tegurid, näiteks ajutise lühendatud tööaja toetuskavad; arvestades, et kavadega ei saa täielikult ennetada võimalikku töötuse taseme suurenemist olukorras, kus majandustegevus on nõrk pikema aja jooksul ja on oodata suure hulga ettevõtete tegevuse kokkutõmbamist või lõpetamist; arvestades, et eriti raskeks võib osutuda kogu ELis eeldatava töötuse suurenemismääraga toimetulek liikmesriikides, kus töötuse tase oli juba võrdlemisi suur enne pandeemia algust, kus majandus taastub eeldatavalt aeglaselt või kus tööturud ja sotsiaalkaitsesüsteemid ei ole piisavad või piisavalt tõhusad;

P.  arvestades, et Eurostati andmete kohaselt oli ELi 28 liikmesriigis 2018. aastal 8,3 miljonit vaeghõivatud osalise tööajaga töötajat, 7,6 miljonit inimest olid töö jaoks kättesaadavad, kuid ei otsinud tööd, ning veel 2,2 miljonit inimest otsisid tööd, kuid ei saanud lühikese aja jooksul tööle asuda; arvestades, et 2018. aastal oli ELi 28 liikmesriigis kokku 18,1 miljonit inimest olukorras, mis teataval määral sarnaneb töötusega;

Q.  arvestades, et ajavahemikus 2002–2018 vähenes ELi keskmise töötasuga töökohtade osakaal 13 protsendipunkti;

R.  arvestades, et liikmesriikidel on tööturul sellised struktuursed probleemid nagu osalejate vähesus ning oskuste ja erialaste teadmiste mittevastavus nõudlusele; arvestades, et aina rohkem on vaja konkreetseid meetmeid mitteaktiivse tööjõu integreerimiseks ja taasintegreerimiseks, et täita tööturu nõudmisi;

S.  arvestades, et tööturu olukorra halvenemise puhul ennustatakse palgatõusu piiramist ning töötajate läbirääkimisvõimaluste nõrgenemist; arvestades, et sotsiaaldialoog ja kollektiivläbirääkimised on tööandjate ja ametiühingute jaoks tähtsad vahendid, et kehtestada õiglased palgad ja töötingimused, ning tugev kollektiivläbirääkimiste süsteem suurendab majanduskriisi ajal liikmesriikide vastupidavust;

T.  arvestades, et kollektiivläbirääkimiste õigus on teema, mis puudutab kõiki Euroopa töötajaid, ning sellel on oluline mõju demokraatiale ja õigusriigile, sealhulgas põhiliste sotsiaalsete õiguste ja kollektiivläbirääkimiste austamisele; arvestades, et kollektiivläbirääkimised on Euroopa põhiõigus, mida Euroopa Liidu institutsioonid on kohustatud järgima vastavalt põhiõiguste harta artiklile 28; arvestades, et sellega seoses on poliitikameetmed, millega austatakse, edendatakse ja tugevdatakse kollektiivläbirääkimisi ja töötajate seisukohta palgakujundussüsteemides, otsustava tähtsusega väga kvaliteetsete töötingimuste saavutamisel;

U.  arvestades, et kollektiivläbirääkimistega hõlmatus on vähenenud alates 2000. aastast 22 liikmesriigis 27-st; arvestades, et kogu Euroopa Liidus on ametühingute liikmelisuse keskmine tase umbes 23 %, kuid liikmesriikide vahel on suured erinevused, mis jäävad vahemikku 8–74 %;

V.  arvestades, et palgad, mis tagavad inimväärse elatustaseme, tugevad kollektiivläbirääkimiste süsteemid, demokraatia töökohal, palkade läbipaistvus, prognoositav tööaeg, paindlik töökorraldus, piisav sotsiaalkaitse ja investeeringud avalikesse teenustesse võivad vähendada palgavaesust, tervisealast ja sotsiaalset ebavõrdsust, tekitada nõudlust ning parandada tervist ja heaolu;

W.  arvestades, et ÜRO 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsioonis ja 1919. aastal loodud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikirjas tunnistatakse töötajate vajadust teenida äraelamist võimaldavat töötasu; arvestades, et Eurofoundi määratluse kohaselt on äraelamist võimaldav töötasu selline sissetulek, mis on vajalik töötajale elementaarse, kuid sotsiaalselt vastuvõetava elatustaseme tagamiseks; arvestades, et enamikus riikides jääb miinimumtöötasu vaesuspiirist allapoole;

X.  arvestades, et kriisil on märkimisväärne mõju sotsiaalsetele tingimustele, mis mõjutavad eelkõige naisi, väikese sissetulekuga leibkondi ja peresid, eakaid, vähemusi ja teisi haavatavaid rühmi, tuues kaasa suurema ebavõrdsuse, ebakindluse, vaesuse, töötuse ja sotsiaalsed erinevused ning õõnestades Euroopa sotsiaalseid ja tööhõivestandardeid; arvestades, et suurim töö kaotamise ja vaesusse sattumise risk on muu hulgas noortel, ebakindlate töötingimustega töötajatel, mittestandardsete ja ajutiste lepingutega töötajatel, madala kvalifikatsiooniga isikutel, mittevabatahtliku osalise tööajaga töötajatel ja füüsilisest isikust ettevõtjatel ning platvormi- ja võõrtöötajatel; arvestades, et nendesse haavatavatesse kategooriatesse kuuluvad paljud COVID-19-le reageerimiseks olulistel ametikohtadel olevad eesliini töötajad;

Y.  arvestades, et kriis on näidanud iga töötaja olulisust ja seda, et meie ühiskond ei toimi liikumispiirangute tingimustes mitte üksnes tänu tervishoiutöötajatele, teadlastele ja julgeolekutöötajatele, vaid suures osas tänu puhastusteenindajatele, transporditöölistele, kaupluste kassapidajatele, hooldustöötajatele, kaubavedajatele, koduabilistele, platvormitöötajatele, klienditoetöötajatele, toidu- ja põllumajandustöötajatele, kaluritele ning paljudele teistele, kelle panus on asendamatu; arvestades, et sageli on nende töötajate töötingimused kehvad ja töötasu madal ning paljudes sektorites on suurem osa neist naised;

Z.  arvestades, et erinevus meeste ja naiste palga ja pensioni vahel jääb COVID-19 kriisi tõttu püsima ja võib veelgi süveneda; arvestades, et naised teenivad kogu ELis ikka veel keskmiselt 16 % vähem kui mehed ning meeste ja naiste pensioni erinevus ELis on peaaegu 37,2 %;

AA.  arvestades, et ELis on keelatud töökohal diskrimineerida vanuse, soo, sooidentiteedi, puude, etnilise või rassilise päritolu, usu või veendumuste või seksuaalse sättumuse alusel ning igaühel on õigus võrdsele kohtlemisele värbamisel, töötingimuste osas, edutamisel, töö tasustamisel, väljaõppe kättesaadavuse osas ja tööandjapensioniskeemide (II sammas) puhul;

AB.  arvestades, et järgmise 10 aasta jooksul eeldatakse töökohtade jätkuvat polariseerumist ning oodata on rohkem ja vähem oskusi nõudvate töökohtade hulga suurenemist; arvestades, et tõenäoliselt aitab pandeemia sellele suundumusele veelgi kaasa; arvestades, et astmeline maksusüsteem on üldise ebavõrdsuse vähendamise ja hästi toimiva heaoluriigi rahastamise hädavajalik tingimus;

AC.  arvestades, et töömaailmas toimuvad tehnoloogilisest innovatsioonist, digiteerimisest, demograafilistest muutustest, kliimamuutustest ja üleilmastumisest tingitud ümberkujundavad muutused; arvestades, et lisaks on praegune kriis avaldanud tohutut mõju meie tööharjumustele; arvestades, et digitehnoloogia kasutamine ja selle edendamine kaasaval viisil on pikas perspektiivis majanduslikult ja sotsiaalselt kasulik, võib suurendada konkurentsivõimet ja luua töövõimalusi, kuid tekitab ka probleeme, nagu sotsiaalne eraldatus, digitaalne tõrjutus, suurem ebavõrdsus, andmekaitse, töötajate tervise ja töötingimuste halvenemine ning töötajate õiguste kaitse; arvestades, et investeeringud digioskustesse, kvalifikatsiooni ja täiskasvanute ametlikku koolitusse tugevdavad tööalast konkurentsivõimet, töötasu suurenemist ja ettevõtete konkurentsivõimet; arvestades, et eespool nimetatud üldised probleemid nõuavad õiglast üleminekut, et kedagi ei jäetaks kõrvale;

AD.  arvestades, et töötajate vaba liikumine on Euroopa Liidu üks aluspõhimõtteid ja hädavajalik siseturu nõuetekohaseks toimimiseks;

AE.  arvestades, et ELi 2013. aasta lastesse investeerimise soovituse rakendamine ei ole andnud lubatud tulemusi; arvestades, et Euroopa poolaasta ei ole piisavalt tähtsustanud laste vaesuse ja sotsiaalse eraldatuse probleemi lahendamist ning ELi rahastust ei ole kasutatud nii ulatuslikult või strateegiliselt, kui oleks pidanud; arvestades, et konkreetsete eesmärkidega ELi lastegarantii kehtestamine oleks mõjus viis tagada, et liikmesriigid võtavad kõrgetasemelise poliitilise kohustuse tagada laste, eelkõige haavatavas olukorras olevate laste sotsiaalsed õigused ning võidelda laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu;

AF.  arvestades, et tervisealane ebavõrdsus tuleneb sotsiaalsest ebavõrdsusest ning on eelkõige seotud soo, haridustaseme, tööhõive, sissetuleku, elamistingimuste ning ebavõrdse juurdepääsuga arstiabile, haiguste ennetamisele ja tervise edendamise teenustele;

AG.  arvestades, et inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse tuleb tagada kogu liidu poliitika ja tegevuse määratlemisel ja rakendamisel;

AH.  arvestades, et suuremas osas liikmesriikides on olemas erinevad miinimumtöötasude kavad, et pakkuda vaesuseriskis elavatele inimestele turvalisust;

AI.  arvestades, et viimase kümne aasta jooksul on enamikus liikmesriikides kodutus pidevalt suurenenud; arvestades, et vähemalt 700 000 inimest on ELis igal ööl kodutud, mis on 70 % rohkem kui 10 aastat tagasi; arvestades, et COVID-19 on näidanud, et kodutus tähendab sotsiaalset ja ka rahvatervise kriisi;

1.  palub komisjonil koostada strateegia „Euroopa 2020“ asendamiseks poliitiline strateegia, mille eesmärk on vaesuse likvideerimine ning selliste põhivahendite nagu Euroopa roheline kokkulepe, Euroopa sotsiaalõiguste sammas ja Euroopa poolaasta ühendamine, võttes arvesse pikaajalist visiooni heaolumajandusest ning meie keskkonna ja ühiskonnamudelite kestlikkust kooskõlas ÜRO kestliku arengu eesmärkidega;

2.  võtab teadmiseks komisjoni 2020. aasta riigipõhised soovitused; väljendab muret selle pärast, et liikmesriigid on teinud neile 2019. aastal adresseeritud 10 riigipõhisest soovitusest kuue puhul edusamme piiratult või ei ole neid üldse teinud ning areng on liikmesriikide ja poliitikavaldkondade piires ebaühtlane, kusjuures eriti aeglane on edasiminek maksubaasi laiendamise ning tervishoiu ja pikaajalise hoolduse vallas; rõhutab, et riigipõhised soovitused peaksid olema kooskõlas ELi majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste eesmärkidega; rõhutab, et riigipõhiste soovituste rakendamine on sotsiaalse kaasatuse edendamiseks ja sotsiaalsete õiguste parandamiseks ning täieliku ja kvaliteetse tööhõive ja sotsiaalselt õiglase ülemineku saavutamiseks väga oluline; nõuab seetõttu tungivalt, et liikmesriigid rakendaksid olenemata sellest, kas nad on euroala liikmed või ei, soovitusi paremini, eelkõige neid, mis käsitlevad tööhõive- ja sotsiaalküsimusi; rõhutab, et eelmisest kriisist saadud õppetundidest õppides ning COVID-19 majandus- ja sotsiaalkriisile reageerides peaksid riigipõhised soovitused edendama tööturu reguleerimist, tugevdama meie majanduspoliitika vastupidavust ja toetama avalikke teenuseid;

3.  tunneb muret COVID-19 kriisi laastava sotsiaalse mõju pärast eelkõige naistele, madala sissetulekuga leibkondadele ja peredele ning haavatavatele rühmadele, nagu eakad, puuetega inimesed, vähemuste hulka kuuluvad inimesed, pagulased ja rändajad ning kriisi ajal eesliinil olevad töötajad, mis suurendab veelgi olemasolevat ja tekitab uut ebavõrdsust ning võib ohustada Euroopa sotsiaalseid ja tööhõivestandardeid; rõhutab, et praeguse kriisi sotsiaalseid tagajärgi tasakaalustab ainult otsustav ja kooskõlastatud Euroopa reageering, mis näitab, et EL on sotsiaalsel õiglusel, solidaarsusel ja integratsioonil põhinev asendamatu projekt; kutsub liikmesriike üles kaitsma täiel määral inimeste sotsiaalseid õigusi ning rõhutab, et ühtekuuluvuse huvides ja Euroopa territooriumidele antava taasteabi paketil (REACT-EL) peab olema keskne roll kõige ebasoodsamas olukorras olevate inimeste abistamisel, tagades piisavad rahalised vahendid Euroopa abifondist enim puudust kannatavate isikute jaoks, et toetada tööhõivet, eelkõige noorte tööhõivet Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) kaudu, ning edendada ELi ühtekuuluvust, sealhulgas äärepoolseimates piirkondades;

4.  peab tervitatavaks liikmesriikide otsust rakendada üldist vabastusklauslit, et võimaldada suuremat paindlikkust vajalike meetmete võtmisel, mille eesmärk on toetada Euroopa kodanike tervist ja kodanikukaitsesüsteeme, säilitada töökohti, toetada kindlat taastumist ja stabiliseerida Euroopa sotsiaalne turumajandust palub, et liikmesriigid kasutaksid nimetatud fiskaalset paindlikkust täies mahus, et hoida ära ja leevendada kriisi sotsiaalseid tagajärgi, tugevdada sotsiaalhoolekande süsteeme, finantseerida kvaliteetseid töökohti, avalikke teenuseid, vaesusega võitlemist ja rohepööret; väljendab heameelt komisjoni teate üle algatada kõigi asjaomaste sidusrühmadega laiaulatuslik avalik arutelu, et uurida ELi eelarvereeglite võimalikke arengusuundi; kutsub liikmesriike üles selles arutelus osalema, et ergutada kestlikku majanduskasvu soodustavaid sotsiaalseid investeeringuid, säilitades samal ajal eelarve kestlikkuse;

5.  rõhutab usaldusväärse ja vastutustundliku eelarvemenetluse tähtsust ning kutsub liikmesriike ja komisjoni üles suurendama investeeringuid vastuseks tervishoiukriisile, eelkõige investeeringuid haridus-, sotsiaal- ja tervishoiusüsteemidesse; juhib tähelepanu sellele, et Euroopa poolaastal puudub endiselt tegevuskava Euroopas esineva ebavõrdsuse suurenemise jälgimiseks ja sellega tegelemiseks; nõuab seetõttu komisjonilt tungivalt avalik-õigusliku poliitika ja ebavõrdsuse ülekanduva mõju paremat hindamist tulude ja jõukuse jaotumise tähenduses ning ebavõrdsuse tuvastamisel ka individuaalsete põhjalike analüüside abil, kuna see võimaldab siduda majandusliku koordineerimise tööhõive ja sotsiaalse tulemuslikkusega; kutsub komisjoni üles uurima, millised peaksid olema majandusliku ebavõrdsuse kõige täpsemad näitajad, ning jälgima ebavõrdsuse arengut;

6.  peab tervitatavaks taasterahastut „NextGenerationEU“ ehk ELi taastekava; nõuab ühelt poolt rohe- ja digipöörde ning teiselt poolt haridus-, sotsiaal- ja tervishoiutaristute vahelist tasakaalu; rõhutab, et taastekava peab olema täielikult kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste sambaga ning aitama kaasa ÜRO kestliku arengu eesmärkide ja Euroopa rohelise kokkuleppe täitmisele; kutsub liikmesriike üles kasutama üldist vabastusklauslit ning investeerima inimestesse ja sotsiaalhoolekandesüsteemidesse ja toetama raskustesse sattunud elujõulisi ettevõtteid, et säilitada töökohad ja palgad; nõuab konkreetseid sotsiaalse arengu kavasid, et tagada tõhusamad, võrdsemad ja tugevamad heaoluriigid; nõuab suurte sihtidega mitmeaastast finantsraamistikku, mida tugevdavad uued omavahendid, ning on vastu ühtekuuluvusele suunatud programmide, näiteks ESF+ rahastamise mis tahes vähendamisele;

7.  rõhutab Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamise tähtsust, sealhulgas Euroopa taastekava kontekstis, et tagada sotsiaalne õiglus, sotsiaalne ühtekuuluvus ja heaolu kõigi jaoks; muretseb, et praeguses kriisis on heaolusüsteemidel enneolematu surve ja avaliku sektori kulutused suurenevad üha kiirenevas tempos; rõhutab, et majanduse taastamise soodustamiseks peaksid ELi investeeringud majanduse taastekava ja mitmeaastase finantsraamistiku kaudu stimuleerima tugeva sotsiaalse mõõtmega majanduskasvu, eelkõige tugevdades hoolekandesüsteeme ja investeerides stabiilsetesse sotsiaalkindlustussüsteemidesse, tervishoidu, haridusse, eluasemesse, tööhõivesse, kultuuri, õigusesse ning piisavatesse ja kättesaadavatesse riiklikesse sotsiaalteenustesse, et võidelda kriisi sotsiaalse mõjuga ja kaotada vaesus;

8.  tunneb heameelt komisjoni TERA ettepaneku üle kui erakorralise meetme üle, millega toetatakse liikmesriikide lühendatud tööaja kavasid seoses COVID-19 kriisiga ning suurendatakse seeläbi ettevõtete võimalusi saada majandustegevuse jätkamiseks ja töökohtade säilitamiseks vajalikku likviidsust; võtab teadmiseks rahastu ajutise iseloomu; kutsub seetõttu komisjoni üles uurima võimalust võtta liikmesriikide taotlusel kasutusele alaline erivahend ootamatu kriisi korral, mis toob kaasa lühendatud tööaja kavade ja sarnaste meetmetega seotud kulude pideva suurenemise;

9.  rõhutab komisjoni kohustust mobiliseerida Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond, et reageerida COVID-19 kriisi tagajärgedele seoses tööhõivega; kutsub seetõttu liikmesriike üles esitama komisjonile kiiresti rahastamistaotlused, et aidata COVID-19 tõttu töökoha kaotanud Euroopa töötajatel saada ümberõpet, omandada uus eriala ja pöörduda tööturule tagasi;

10.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et rahalist abi antakse ainult ettevõtjatele, kes ei ole registreeritud riikides, mis on nimetatud maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide muudetud ELi loetelu käsitlevate nõukogu järelduste lisas 1; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et abisaajad järgiksid aluslepingutes sätestatud põhiväärtusi ning et avaliku sektori rahalist toetust saavad ettevõtted kaitseksid töötajaid, tagaksid inimväärsed töötingimused, austaksid ametiühinguid ja kohaldatavaid kollektiivlepinguid, maksaksid oma osa maksudest ning hoiduksid aktsiate tagasiostmisest või juhtkonnale preemiate või aktsionäridele dividendide maksmisest;

11.  rõhutab, et Euroopa poolaastas on kesksel kohal sotsiaalvaldkonna tulemustabel; kutsub komisjoni üles tugevdama tulemustabelit, kajastades kõiki Euroopa sotsiaalõiguste samba 20 põhimõtet, ning töötama välja sotsiaalsed eesmärgid, muu hulgas vaesuse vähendamise osas, ning keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja äriühingu üldjuhtimisega seotud tegurite sotsiaalsete aspektide integreerimise meetodi; rõhutab riiklike reformikavade eelhindamiste ja põhjalike järelhindamiste tähtsust;

12.  tunneb muret COVID-19 kriisi negatiivse mõju pärast Euroopa tööturule ja enneolematu töökohtade kadumise pärast, eelkõige strateegilistes sektorites, samuti sellega seotud vaesuse suurenemise ja elatustaseme erinevuste pärast, mis mõjutavad eelkõige noori, naisi ja madala kvalifikatsiooniga töötajaid ning mitteametlikus majanduses ja ebakindlates töösuhetes töötavaid isikuid; tuletab meelde komisjoni presidendi teadaannet ELi töötushüvitiste edasikindlustuskava esitlemise kohta; kutsub liikmesriike üles rakendama töökohtade säilitamise meetmeid ja edendama paindlikku töökorraldust, et säilitada töökohti; kutsub liikmesriike üles investeerima piisavalt mõjusasse aktiivsesse tööturupoliitikasse, haridusse, koolitusse ja elukestvasse õppesse ning kasutama täielikult ära olemasolevaid ja uusi ELi rahastamisvahendeid, et vältida pikaajalist töötust, eriti piirkondades, kus on märkimisväärselt ebasoodsad demograafilised olud, näiteks maapiirkondades; nõuab tungivalt, et liikmesriigid looksid ka uusi tööhõivevõimalusi, sealhulgas avaliku sektori investeeringute ja tööhõiveprogrammide kaudu, ning tugevdaksid avalike tööturuasutuste rolli, pöörates erilist tähelepanu noorte, puuetega inimeste ja diskrimineerimise all kannatavate inimeste tööturule sisenemise toetamisele;

13.  märgib murelikult, et mitmes liikmesriigis on noorte töötuse tase kõrge ja noorte töötajate töölepingud on ebakindlad, eelkõige sektorites, mida COVID-19 tõsiselt mõjutab; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles võtma asjakohaseid meetmeid noorte töötuse vastu võitlemiseks, kasutades täiel määral ära praeguseid ja uusi rahastamisvahendeid, nagu noortegarantii ja programm „Erasmus+“; nõuab mõjusamat ja kaasavamat noortegarantiid, milles pööratakse erilist tähelepanu kvaliteetsele tööhõivele ja inimväärsele töötasule, keskendudes eelkõige neile, kes on tööturust kõige kaugemal;

14.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et COVID-19 pandeemia ei halvendaks tööturust kõige kaugemale jäävate elanikkonnarühmade olukorda, näiteks mitteametlikud hooldajad, pikaajaliselt haiged inimesed, puuetega inimesed, terviseprobleemide või keeruliste krooniliste haigustega inimesed, sisserändajad ja põgenikud ning etnilistesse ja usulistesse vähemustesse kuuluvad inimesed;

15.  rõhutab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) tähtsat rolli ELi kestlikus ja kaasavas majandusarengus, majanduskasvus ning töökohtade loomises; palub komisjonil ja liikmesriikidel toetada rohkem VKEsid ja nende töötajaid majandustegevuse jätkamisel ning samuti üleminekul digitaalsemale ja keskkonnasäästlikumale majandusele;

16.  kutsub liikmesriike üles edendama aktiivselt ring- ja sotsiaalmajanduse arengut, soodustama sotsiaalseid uuendusi, sotsiaalset ettevõtlust ning tugevdama nende kestlikkust ja julgustama selliste töövormide kasutamist, mis loovad kvaliteetseid töövõimalusi;

17.  on veendunud, et ülemaailmse konkurentsivõime säilitamiseks ja suurendamiseks peab liikmesriikide tööturu õigusraamistik olema selge, lihtne ja paindlik, ning samal ajal säilitama kõrgeid tööstandardeid;

18.  rõhutab, et ELi majanduse taastekava edukaks rakendamiseks on vaja nõuetekohast sotsiaalset dialoogi kõigil tasanditel ja sotsiaalpartnerite tulemuslikku kaasamist, töötajate ja ametiühingute õiguste tugevdamist ning kollektiivläbirääkimisi ja töötajate osalemist, mis on demokraatia ja kaasamise peamised vahendid; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama sotsiaalpartnerite suutlikkuse suurendamist, muu hulgas ESF+ kaudu, et suurendada ametiühingutesse kuulumise määra, tugevdada sotsiaalset dialoogi, kollektiivläbirääkimisi ja töötajate kaasamist ettevõttega seotud küsimustesse, ning austama riigihangete puhul kollektiivlepinguid; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama ka sotsiaalpartnerite täieliku kaasamise poliitika kujundamisse, sealhulgas Euroopa poolaastasse;

19.  peab tervitatavaks komisjoni teise etapi konsultatsiooni sotsiaalpartneritega miinimumpalkade ELi raamistiku üle; märgib, et inimväärsed töötasud on olulised õiglaste töötingimuste ja toimiva sotsiaalse turumajanduse jaoks; kutsub liikmesriike üles tagama kollektiivlepingute või riigi õiguse kaudu kõigile töötajatele inimväärset äraelamist võimaldava töötasu, mis ületab vaesuspiiri; on veendunud, et tugevamad kollektiivläbirääkimised on üks parimaid viise ELis elamisväärsete töötasude edendamiseks; kutsub komisjoni üles tegema kindlaks ELis sotsiaaldialoogi takistavad asjaolud ja esitama Euroopa miinimumpalga raamistiku, et kaotada palgavaesus kooskõlas riiklike traditsioonidega ning austades nõuetekohaselt riiklike sotsiaalpartnerite autonoomiat ja hästi toimivaid kollektiivläbirääkimiste mudeleid; rõhutab, et ükski algatus ei tohi kahjustada sotsiaalpartnerite autonoomsust ega töötasude kehtestamist kollektiivläbirääkimiste süsteemides; nõuab, et ELi tasandil kooskõlastataks tegutsemisviis, mille abil vältida ebamõistlikku tööjõukulude konkurentsi ja suurendada kõigi jaoks ülespoole suunatud sotsiaalset lähenemist; rõhutab lisaks, et töötasu peaks võimaldama töötajatel rahuldada enda ja oma perekonna vajadusi ning et iga töötaja peaks liidus saama äraelamist võimaldavat töötasu; palub komisjonil sellega seoses uurida, kuidas teha kindlaks, mida äraelamist võimaldav töötasu peaks hõlmama ja kuidas seda tuleks mõõta, mis võiks olla sotsiaalpartnerite jaoks võrdlusvahendiks;

20.  nõuab kõigile töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele juurdepääsu riiklikule, solidaarsusel põhinevale ja piisavale vanaduspensionile, mis ületab vaesuspiiri; palub liikmesriikidel garanteerida oma pensionisüsteemide asjakohasus ja jätkusuutlikkus; on veendunud, et pensionisüsteemi reformid peaksid muu hulgas keskenduma tegelikule pensionieale ja kajastama tööturu suundumusi, sündimust, tervise ja jõukuse olukorda, töötingimusi ja majandusliku sõltuvuse määra ning nendega peaksid kaasnema aktiivse vananemise strateegiad; on seisukohal, et nendes reformides tuleb arvesse võtta ka miljonite niisuguste töötajate, eelkõige naiste, noorte ja füüsilisest isikust ettevõtjate olukorda Euroopas, kes seisavad silmitsi kindlusetute ja ebakindlate töösuhete ning sunnitud töötuse perioodide ja vähendatud tööajaga; on veendunud, et liikmesriigid peaksid alustama sotsiaalpartnerite ja muude asjaomaste sidusrühmadega konstruktiivset dialoogi ning võimaldama reformide tegemist etapiviisiliselt;

21.  Kutsub komisjoni üles hindama põhjalikult eesliini töötajate ja hädavajalike töötajate, platvormitöötajate, mittestandardsete töötajate ja ebakindlates töösuhetes olevate töötajate töö- ja tööhõivetingimusi, tehes kindlaks nende ebakindla olukorra põhjused, esitama ELi õigusraamistiku koos selgete ja lihtsate suunistega, et tagada piisavad töötunnid, inimväärsed töötingimused kõigile töötajatele, õigused ja üldine juurdepääs sotsiaalkaitsele ning tugevdada kollektiivläbirääkimiste ulatust, võidelda ebakindlate lepingute, näilise füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise, nulltunnilepingute ja mittestandardsete lepingute väärkasutamise vastu; kutsub komisjoni üles kehtestama alltöövõtule ranged piirangud ja parandama sotsiaalkaitse standardeid, samuti andma suuniseid sõltumatute töövõtjate tööalase staatuse kontrollimiseks, et võidelda näilise füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise vastu; rõhutab, et ajutiste või paindlike lepingutingimuste alusel töötajatele peaks kehtima sama kaitse nagu kõigile teistele töötajatele;

22.  märgib murega, et ebatüüpilise töökorraldusega töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate juurdepääs sotsiaalkaitsesüsteemidele ei ole piisav; kutsub liikmesriike üles rakendama meetmeid nende probleemide lahendamiseks, eelkõige järgides nõukogu 8. novembri 2019. aasta soovitust töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalkaitse kättesaadavuse kohta; rõhutab vajadust muuta juurdepääs sotsiaalkaitsele üldiseks, eriti praeguses keerulises olukorras;

23.  rõhutab, et hiljutine pandeemia on tõestanud digitaalsete lahenduste, eelkõige kaugtöö tähtsust ning vajadust kehtestada sellekohased suunised ja eeskirjad Euroopa tasandil; on veendunud, et nõuetekohaselt reguleeritud paindlikul töökorraldusel, kaugtööl ja asukohast sõltumatutel töökohtadel võib olla oluline roll töökohtade säilitamisel, töö- ja eraelu paremal tasakaalustamisel, igapäevaste sõitudega seotud CO2-heite vähendamisel, puudega inimeste tööhõivevõimaluste suurendamisel ning see võib olla vahend maapiirkondade rahvastikukaoga võitlemiseks; kutsub seetõttu komisjoni üles esitama ettepanekut ELi kaugtöö tegevuskava kohta, sealhulgas õigusraamistiku kohta, et tagada inimväärsed töötingimused, sealhulgas töötundide, puhkuse ning töö- ja eraelu tasakaalu austamine ja õigus mitte olla kättesaadav; rõhutab, et erilist tähelepanu tuleb pöörata lastega vanemate, üksikvanemate ja abivajavaid sugulasi pidevalt hooldavate mitteametlike hooldajate olukorrale, kuna COVID-19 pandeemia on näidanud, et nendel rühmadel on kaugtöö puhul kõige raskem töö- ja pereelu ühildada; rõhutab seetõttu asjakohaste lapsehoiulahenduste tähtsust;

24.  muretseb eriti madalapalgalistes sektorites töötavate hooajatööliste ja muude piiriüleselt töötavate töötajate töö- ja elamistingimuste pärast; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama õiguste ülekantavust ja tagama liidus liikuvatele, piiriülestele ja hooajatöötajatele õiglased ja võrdsed töötingimused; kutsub liikmesriike üles seadma eesmärgiks avalikud teenused täielikult digitaliseerida, et hõlbustada tööjõu õiglast liikuvust, eelkõige seoses sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimisega; palub seetõttu, et komisjon esitaks pärast nõuetekohast mõjuhinnangut ettepaneku ELi digitaalse sotsiaalkindlustusnumbri kohta, millel oleks samuti potentsiaal luua kontrollimehhanism nii üksikisikute kui ka asjaomaste asutuste jaoks, et tagada sotsiaalkindlustuse maksmine vastavalt kohustustele; on lisaks veendunud, et igal töötajal peab olema juurdepääs täielikule ülevaatele sellest, kes on tema tööandjad, ning tema enda palga- ja tööõigustele, kas kooskõlas kollektiivlepingute või vajaduse korral riiklike õigusaktidega; nõuab lisaks kogu ELis alltöövõtjate vastutust teatavates sektorites, nagu põllumajanduses ja lihatööstuses, eriti kohapealsete töölepingute puhul, ning selgeid eeskirju üldiste alltöövõtuga seotud tavade kohta;

25.  märgib, et COVID-19 pandeemia on suurendanud miljonite töötajate tervise ja ohutusega seotud riske; väljendab heameelt komisjoni võetud kohustuse üle vaadata läbi bioloogiliste mõjurite direktiiv (2000/54/EÜ) eesmärgiga kohandada seda ülemaailmse pandeemia ja muude erakorraliste asjaoludega ning tagada töötajate täielik kaitse kokkupuutest tulenevate ohtude eest; kutsub komisjoni üles esitama võimalikult kiiresti uue töötervishoiu ja tööohutuse strateegilise raamistiku, tööstressi ja luu- ja lihaskonna vaevusi käsitleva direktiivi, direktiivi vaimse heaolu kohta töökohal ning ELi vaimse tervise strateegia, et kaitsta kõiki töötajaid töökohal; kutsub üles tugevdama Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti rolli, et edendada tervislikke ja ohutuid töökohti kogu liidus; rõhutab, et töötervishoidu ja -ohutusse tehtud investeeringud parandavad töökvaliteeti ja töötajate heaolu ning aitavad kaasa Euroopa majanduse tootlikkusele ja konkurentsivõimele;

26.  tunneb muret piiratud põlvkondadevahelise sotsiaalse liikuvuse ja suureneva sissetulekute ebavõrdsuse pärast; juhib tähelepanu asjaolule, et suur ebavõrdsus vähendab majanduse tootlikkust ja kestliku arengu võimalusi; palub komisjonil ja liikmesriikidel tegeleda ebavõrdsusega ning võidelda diskrimineerimise vastu; rõhutab, et liikmesriigid peaksid kujundama oma riiklikud maksu- ja toetussüsteemid nii, et vähendada ebavõrdsust, edendada õiglust, kaitsta leibkondi ja perekondi ning soodustada haridust ja tööturul osalemist, tagades samal ajal täieliku kooskõla ÜRO kestliku arengu eesmärkidega ning Euroopa rohelises kokkuleppes määratletud kliima- ja keskkonnaeesmärkidega; rõhutab, et investeeringud haridusse ja oskustesse ning paremini kujundatud maksude ja soodustuste süsteemid on ebavõrdsuse vähendamiseks ja võrdsete võimaluste edendamiseks peamised poliitilised vahendid;

27.  kutsub komisjoni üles täitma laste õigustega seotud rahvusvahelisi juriidilisi kohustusi, mida liikmesriigid (ja mõnede õiguste puhul ka EL tervikuna) on kohustunud järgima; kutsub komisjoni üles esitama 2020. aastal ELi lastegarantii; nõuab, et kasutataks ära kõik 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku võimalused lastesse investeerimiseks ning et selle rahalisi vahendeid kasutataks selleks, et arendada ELi lastegarantii võimalikku lisaväärtust vaesuse ja Euroopa demograafiliste muutustega seotud negatiivsete suundumuste vastu võitlemisel; nõuab, et liikmesriigid kehtestaksid Euroopa ja riikide tasandil tegevuskavad, et tagada laste juurdepääs viiele peamisele sotsiaalõigusele – juurdepääs tasuta tervishoiule, tasuta haridusele, tausta lastehoiule, inimväärsele eluasemele ja piisavale toidule;

28.  kutsub komisjoni üles esitama võimalikult kiiresti lastesse investeerimist käsitleva nõukogu 2013. aasta soovituse kolmel sambal põhineva lähenemisviisi alusel ELi lastegarantii ning õigustel põhineva, tervikliku ja integreeritud vaesusevastase strateegia, millel on kindlaksmääratud vaesuse vähendamise eesmärk, ning riiklike kodutuse kaotamise strateegiate ELi raamistiku, võttes kasutusele eluaseme tagamise esikohale seadmise põhimõtte, ning 2020. aasta järgse ELi romasid käsitleva strateegilise raamistiku, millel on konkreetsed eesmärgid ja riiklik rahastamine; palub komisjonil viia läbi ka võrdleva uuringu liikmesriikide miinimumsissetuleku tagamise eri kavade kohta, mis pakuksid hädasolijatele vajalikku sotsiaalkaitse alustuge ja turvavõrgustikku, ning tuua välja parimate tavade näited, et esitada sellekohane raamistik;

29.  rõhutab sotsiaalhoolekandesüsteemide automaatse stabiliseerimise mõõtme tähtsust välismõju, näiteks majanduslanguse põhjustatud sotsiaalse šoki lainete leevendamisel; kutsub seetõttu liikmesriike üles kehtestama tööhõivekindluse taastamise poliitika, pakkudes sotsiaalkaitset igat liiki töötajatele, kaasa arvatud koondamise korral; kutsub ühtlasi liikmesriike, võttes arvesse ILO soovitust nr 202, milles määratakse kindlaks sotsiaalkaitse alammäärad, üles tagama ja suurendama investeeringuid sotsiaalkaitsesüsteemidesse, et tagada nende toimivus vaesuse ja ebavõrduse ennetamisel ja kaotamisel, kindlustades samal ajal nende jätkusuutlikkuse;

30.  tunneb heameelt asjaolu üle, et COVID-19 pandeemia ajal kasutasid paljud liikmesriigid erakorralisi meetmeid kodutuse ennetamiseks ja sellega tegelemiseks, peatades väljatõstmisi ja pakkudes hädaolukorras majutust; nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid juurdepääsu eluasemele ning pakuksid jätkusuutlikke, ennetavaid ja reaktiivseid lahendusi kodutuse probleemi likvideerimiseks 2030. aastaks; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid koguksid kodutuse kohta paremaid ja ühtlustatumaid andmeid ja lisaksid kodutuse probleemi kõigisse asjaomastesse poliitikasuundadesse;

31.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles esitama konkreetseid ettepanekuid õiglase ülemineku tagamiseks elamute energiatõhususe parandamise osas ja tegelema, nagu kohane, energiaostuvõimetuse probleemiga seoses rohelise kokkuleppe eesmärkide ja põhimõtetega;

32.  toonitab, et töötasude läbipaistvus on ebaõiglaste palgaerinevuste ja diskrimineerimisega võitlemisel hädavajalik; tunneb seetõttu heameelt komisjoni kavatsuse üle kehtestada siduvad tasustamise läbipaistvuse meetmed, mis peaksid hõlmama meeste ja naiste võrdse tasustamise indeksit ning austama täielikult riiklike sotsiaalpartnerite autonoomiat; nõuab tungivalt nende meetmete kiiret vastuvõtmist, et vähendada soolist palga- ja pensionilõhet ning vältida edasist soolist ebavõrdsust ja diskrimineerimist tööturul; kordab vajadust soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise järele kõigis eelarve- ja poliitikavaldkondades; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles edendama naiste ettevõtlust ja hõlbustama nende juurdepääsu rahastamisele; kutsub liikmesriike üles vabastama nõukogus ummikseisust läbirääkimised naissoost juhatuseliikmete direktiivi üle; nõuab, et pensioniõiguste hulka lisataks paremini emapuhkuse ja vanemapuhkuse perioodid;

33.  on mures diskrimineerimise ja rassismi suurenemise pärast Euroopas; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama diskrimineerimisvastaste õigusaktide, poliitika ja tavade rakendamist ning tegema lõpu vähemuste struktuursele diskrimineerimisele töö saamisel ja töökohtadel; kutsub komisjoni üles esitama teatise, mis käsitleb suuniseid vähemuste, sealhulgas etniliste vähemuste segregatsiooni vältimiseks tööturul ning liikmesriikide ja tööandjate diskrimineerimisvaba töölevõtmispoliitika standardeid, sealhulgas soovitusi võrdõiguslikkuse kavade vastuvõtmiseks ettevõtte tasandil ja valdkondlikes kollektiivlepingutes ning töökohtades mitmekesisuse rakkerühmade loomiseks, mis peaksid võitlema stereotüüpide, eelarvamuste ja negatiivsete hoiakutega ning ennetama diskrimineerimist värbamisel, edutamisel, tasustamisel ja koolitusele juurdepääsul; rõhutab, et neid võrdõiguslikkuse tegevuskavasid tuleks kasutada ka etnilise ja kultuurilise mitmekesisuse edendamiseks töökohal, rassismi, sellega seotud diskrimineerimise ja töökiusamise vastaste sise-eeskirjade väljatöötamiseks, tööjõu värbamise, karjääriredelil edasiliikumise ja tööturul püsimise jälgimiseks ja läbivaatamiseks võrdõiguslikkuse seisukohast, et teha kindlaks otsesed või kaudsed diskrimineerivad tavad ja võtta parandusmeetmeid ebavõrdsuse vähendamiseks kõigis nimetatud valdkondades; nõuab, et need võrdõiguslikkuse tegevuskavad hõlmaksid sel eesmärgil võrdõiguslikkust käsitlevate andmete kogumist kooskõlas eraelu puutumatuse ja põhiõiguste standarditega;

34.  juhib tähelepanu vajadusele võidelda vanuselise diskrimineerimise vastu tööturul, sealhulgas suurendades teadlikkust nõukogu direktiivist 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, ning tagades juurdepääsu pidevõppe võimalustele kohandatud kursuste ja koolituste kaudu;

35.  kutsub liikmesriike üles pakkuma kättesaadavaid ja taskukohaseid kvaliteetseid lastehoiu- ja alusharidusteenuseid ning lühi- ja pikaajalisi hooldus- ja sotsiaalteenuseid, sealhulgas eakatele ja puuetega inimestele, et hõlbustada iseseisvat elu ja naiste osalemist tööturul; kutsub sellega seoses liikmesriike üles rakendama täielikult ja kiiresti direktiivi lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalu kohta; nõuab hooldusteenuste ELi raamistiku väljatöötamist, et kehtestada miinimumstandardid ja kvaliteedisuunised;

36.  tunnistab Euroopa hooldustöötajate otsustavat rolli pandeemia ajal; kutsub üles koostama Euroopa hooldustöötajate strateegiat, et tagada selles sektoris õiglane tööjõuliikuvus ja parandada hooldustöötajate töötingimusi;

37.  juhib tähelepanu sellele, et COVID-19 pandeemia põhjustatud kriis on halvendanud puuetega inimeste elatustaset; kutsub komisjoni üles esitama ulatuslikku ja pikaajalist 2020. aasta järgset ELi puuetega inimeste strateegiat, mis põhineb puuetega inimeste ja neid esindavate pereliikmete või organisatsioonidega konsulteerimisel; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma kriisi leevendamise meetmeid kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga, et tagada puuetega inimeste õiguste kaitse, nende täielik ja tõhus osalemine ja kaasamine ühiskonda ning nende võrdsed võimalused ja mittediskrimineeriv juurdepääs kaupadele, teenustele ja vaba aja tegevustele; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama ka jõupingutusi, et tagada puuetega inimestele juurdepääs tööturule, kõrvaldades tõkked, kasutades ära digitaalse töö pakutavaid võimalusi ja luues stiimuleid nende värbamiseks;

38.  tunneb muret selle pärast, et haridussüsteemist varakult lahkunud noorte osakaal ei ole vähenenud, eriti tõrjutud rühmades, ja kehvade õpitulemustega õpilaste osakaal suureneb; rõhutab, et lüngad põhilistes arvutus-, kirja- ja digioskustes takistavad tõsiselt sisulist osalemist ühiskonnas ja tööturul; kutsub liikmesriike üles tagama, et kvaliteetne, kättesaadav ja kaasav haridus, koolitus ja elukestev õpe on igaühe õigus; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama jõupingutusi, et investeerida kvaliteetsesse haridusse, kutseharidusse ja koolitusse vajadustele kohandatud toetuse abil, tugevdades uue kvalifikatsiooni omandamise ja ümberõppe meetmeid, eelkõige digioskuste omandamist, ning edendada elukestvat õpet, et võimaldada tööjõul kohaneda tööturu muutuvate vajadustega; rõhutab, et õpitulemusi halvendavad ka sotsiaalne tõrjutus, diskrimineerimine, stereotüübid, vaesus ja segregatsioon, mille vastu tuleb samuti võidelda; kutsub komisjoni üles põhjalikult analüüsima haridussüsteemist varakult lahkumist põhjustavaid tegureid, sealhulgas selle sotsiaalseid aspekte, ning esitama selle põhjal ettepaneku probleemi lahendamiseks;

39.  rõhutab, et kvalifikatsioonide vastavusse viimine oskuste ja töövõimalustega ning kutsekvalifikatsioonide kiire tunnustamine ja parem sertifitseerimine ELis võib aidata kaasa hästi toimiva ja kaasava Euroopa tööturu loomisele ning et selle eesmärgi saavutamisele võiks kaasa aidata tihedam koostöö haridussüsteemide ja ettevõtete vahel; kutsub liikmesriike üles kasutama haridusvaldkonnas maksimaalselt ära digitaalseid lahendusi, võttes arvesse tehnoloogia kiiret arengut ja tööturu tulevasi vajadusi;

40.  rõhutab, et kvalifikatsioonid ja tõendatud pädevused pakuvad töötajatele lisaväärtust, mis parandab nende positsiooni tööturul ning mida saab tööturu muutumistel üle kanda; kutsub üles koostama avalik-õiguslikku poliitikat oskuste kohta, mis peab olema suunatud erialaste oskuste ja pädevuste tõendamisele ja kinnitamisele; rõhutab, et oskustel põhinev hüvitiste süsteem peaks olema kehtestatud ettevõtetes, millel on juurdepääs avaliku sektori vahenditele töötajate täiendkoolitusteks kokkuleppel töötajate esindajatega, kuna see süsteem tagab avaliku sektori investeeringust saadava tulu;

41.  väljendab heameelt ajakohastatud Euroopa oskuste tegevuskava üle, mille eesmärk on vastata ELi tööturu, ühiskonna ning ökoloogilise ja digitaalse ülemineku vajadustele ja tulevastele väljakutsetele; rõhutab, et piisavate oskuste toetamine rõhuasetusega digitaalsetele oskustele, parandab tootlikkust ning hõlbustab rohe- ja digipööret keskkonnahoidlikuma ja arukama majanduse suunas; kutsub liikmesriike üles tegelema digiteerimise, automatiseerimise, oskuste nappuse ja nõudlusele mittevastavuse ning digitaalse tõrjutuse probleemiga; rõhutab, et erilist tähelepanu tuleks pöörata noortele, pikaajalistele töötutele, soolise vägivalla ohvritele, puuetega inimestele, romadele ja teistele diskrimineerimise ohus olevatele rühmadele; rõhutab tungivat vajadust luua noortegarantii põhimõtetega kooskõlas olev oskuste garantii, et kõik ELi kodanikud saaksid kvaliteetseid oskuste täiendamise ja ümberõppe võimalusi;

42.  rõhutab vajadust tegeleda tervishoiu sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnaalaste teguritega; kutsub üles looma Euroopa tervishoiuliitu, katsetama seda, kui vastupidavad on ELi tervishoiusüsteemid, nõuab kvaliteetsete tervishoiuteenuste miinimumstandardeid, Euroopa tervishoiuvaldkonna reageerimismehhanismi ning ELi tervishoiuasutuste ja kodanikukaitse suutlikkuse tugevdamist, mis kõik põhinevad solidaarsuse, mittediskrimineerimise, strateegilise autonoomia ja koostöö põhimõtetel, asetades rahvatervisega seotud kaalutlused kogu liidu poliitika ja meetmete määratlemise ja rakendamise keskmesse, nagu on sätestatud aluslepingus, koos süstemaatilise tervisemõju hindamisega kõigi asjaomaste poliitikavaldkondade puhul ning erilise tähelepanu pööramisega tervishoiuteenuste osutamisele ja eakate ravile; kutsub liikmesriike üles tagama kõigile juurdepääsu kvaliteetsele, inimkesksele ja kättesaadavale tervishoiule, sealhulgas tõhusale ja hästi rahastatud üldisele ennetavale tervishoiule ja tervise edendamisele; väljendab heameelt selle üle, et Euroopa poolaastas minnakse kulude kokkuhoiult üle tulemustele orienteeritusele ja tervisenäitajatele tervishoius; kutsub komisjoni üles suurendama jõupingutusi, et võidelda tervisealase ebavõrdsuse vastu ELi liikmesriikide vahel ja nende sees, töötama välja ühised näitajad ja meetodid tervise ja tervishoiusüsteemide tulemuslikkuse jälgimiseks, et vähendada ebavõrdsust, teha kindlaks parandamist ja suuremat rahastamist vajavad valdkonnad ja seada need tähtsuse järjekorda; on seisukohal, et komisjon peaks hindama sotsiaalsetele, majanduslikele ja keskkondlikele riskiteguritele suunatud poliitikas võetud meetmete tõhusust, et vähendada tervisealast ebavõrdsust;

43.  kordab õigusriigi – sealhulgas sõltumatute ja tõhusate kohtusüsteemide, kvaliteetse avaliku halduse ja nõuetekohaste riigihangete ning toimivate korruptsioonivastaste raamistike – tähtsust usaldusväärse ettevõtluskeskkonna, toimiva tööturu ja ELi vahendite nõuetekohase kasutamise alusena; rõhutab, et õigusriigi ja kohtusüsteemi tõhususe hindamist tuleks seetõttu Euroopa poolaastas ka edaspidi arvesse võtta; palub liikmesriikidel ratifitseerida muudetud Euroopa sotsiaalharta;

44.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1. (2) ELT L 159, 20.5.2020, lk 1. (3) ELT L 130, 24.4.2020, lk 7. (4) ELT L 99, 31.3.2020, lk 5. (5) ELT C 390, 18.11.2019, lk 196. (6) ELT L 185, 11.7.2019, lk 44. (7) ELT C 205, 19.6.2020, lk 3. (8) ELT L 138, 13.5.2014, lk 5. (9) ELT L 307, 18.11.2008, lk 11. (10) ELT L 188, 12.7.2019, lk 79. (11) ELT C 155, 25.5.2011, lk 10. (12) ELT L 150, 14.6.2018, lk 93. (13) ELT L 150, 14.6.2018, lk 100. (14) ELT L 150, 14.6.2018, lk 109. (15) ELT L 150, 14.6.2018, lk 141. (16) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0033. (17) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0202. (18) ELT C 134, 24.4.2020, lk 16. (19) ELT C 433, 23.12.2019, lk 9. (20) ELT C 356, 4.10.2018, lk 89. (21) ELT C 346, 27.9.2018, lk 156. (22) ELT C 337, 20.9.2018, lk 135. (23) ELT C 242, 10.7.2018, lk 24. (24) ELT C 76, 28.2.2018, lk 93. (25) ELT C 35, 31.1.2018, lk 157. (26) ELT C 366, 27.10.2017, lk 117. (27) ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 25. (28) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0205. (29) ELT L 204, 26.7.2006, lk 23. (30) ELT L 151, 7.6.2019, lk 70. (31) ELT L 186, 11.7.2019, lk 105. (32) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0176.