Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2018/0218(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0198/2019

Esitatud tekstid :

A8-0198/2019

Arutelud :

PV 20/10/2020 - 5
CRE 20/10/2020 - 5
PV 23/11/2021 - 2
CRE 23/11/2021 - 2

Hääletused :

PV 23/10/2020 - 7
PV 23/10/2020 - 11
PV 23/11/2021 - 6

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2020)0289
P9_TA(2021)0458

Vastuvõetud tekstid
PDF 546kWORD 256k
Reede, 23. oktoober 2020 - Brüssel
Ühine põllumajanduspoliitika – ÜTK määruse ja muude määruste muutmine ***I
P9_TA(2020)0289A8-0198/2019

Euroopa Parlamendi 23. oktoobril 2020. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (1) ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus, määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, määrust (EL) nr 251/2014 aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta, määrust (EL) nr 228/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks, ning määrust (EL) nr 229/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte jaoks (COM(2018)0394 – C8-0246/2018 – 2018/0218(COD))(2)

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1
(1)  Komisjoni 29. novembri 2017. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ on sätestatud tulevase ühise põllumajanduspoliitika („ÜPP“) probleemid, eesmärgid ja suunad pärast 2020. aastat. Kõnealused eesmärgid sisaldavad muu hulgas ÜPP tulemuspõhisemaks muutmise vajaduse täitmist, põllumajanduse, metsanduse ja maapiirkondade kaasajastamise ning majandusliku, sotsiaalse, keskkonna- ja kliimaalase jätkusuutlikkuse edendamist ning toetusesaajate suhtes kohaldatavate liidu õigusaktidega seotud halduskoormuse vähendamisele kaasaaitamist.
 (1)  Komisjoni 29. novembri 2017. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ on sätestatud tulevase ühise põllumajanduspoliitika („ÜPP“) probleemid, eesmärgid ja suunad pärast 2020. aastat. Kõnealused eesmärgid sisaldavad muu hulgas ÜPP tulemuspõhisemaks muutmise vajaduse täitmist, põllumajanduse, metsanduse ja maapiirkondade kaasajastamise ning majandusliku, sotsiaalse, keskkonna- ja kliimaalase jätkusuutlikkuse edendamist kooskõlas kestliku arengu tegevuskavaga 2030 ja Pariisi kliimakokkuleppega (sh suurema tähelepanu pööramise kaudu agrometsandusele), toidu raiskamise vähendamist ja tervislike toitumisharjumuste alase hariduse edendamist, tervisliku toidu tootmist ning toetusesaajate suhtes kohaldatavate liidu õigusaktidega seotud halduskoormuse vähendamisele kaasaaitamist. Teatises rõhutatakse ka ÜPP ülemaailmset mõõdet ja märgitakse ära liidu võetud kohustus edendada poliitikavaldkondade kestliku arengu sidusust.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1 a (uus)
(1a)  Kaubanduslepingute väljatöötamine toob kaasa põllumajandustootjate konkurentsivõime suurenemise rahvusvahelisel tasandil, avades neile samas uued perspektiivid. Selleks et säilitada aus konkurents ja tagada vastastikkus rahvusvahelises kaubanduses, peab liit tagama tema enda tootjate jaoks kehtestatud tootmisstandarditele vastavate tootmisstandardite järgimise eelkõige keskkonna- ja tervishoiuvaldkonnas, lähtudes vastastikkuse põhimõttest.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2
(2)  Kuna ÜPP peab tõhusamalt reageerima liidu, rahvusvahelisel, liikmesriikide, piirkondlikul, kohalikul ja põllumajandusettevõtete tasandil ilmnevatele probleemidele ja võimalustele, on oluline ühtlustada ÜPP juhtimist ning parandada selle tulemuslikkust liidu eesmärkide saavutamisel ning vähendada märkimisväärselt halduskoormust. Tulemuslikkusel põhineva ÜPP rakendamismudeli (edaspidi „rakendamismudel“) kohaselt peaks liit kehtestama poliitilised alusparameetrid, näiteks ÜPP eesmärgid ja põhinõuded, samas kui liikmesriikidel tuleks kanda suuremat vastutust eesmärkide täitmisel ja sihtide saavutamisel. Tänu suuremale subsidiaarsusele on võimalik paremini arvesse võtta kohalikke tingimusi ja vajadusi, kohandades toetust nii, et sellest oleks liidu eesmärkide saavutamisel kõige rohkem kasu.
 (2)  Kuna ÜPP peab tõhusamalt reageerima liidu, rahvusvahelisel, liikmesriikide, piirkondlikul, kohalikul ja põllumajandusettevõtete tasandil ilmnevatele probleemidele ja võimalustele, on oluline ühtlustada ÜPP juhtimist ning parandada selle tulemuslikkust liidu eesmärkide saavutamisel ning vähendada märkimisväärselt halduskoormust. Tulemuslikkusel põhineva ÜPP rakendamismudeli (edaspidi „rakendamismudel“) kohaselt ja esmajoones tootjatele jätkusuutliku sissetuleku tagamisele tähelepanu pöörates peaks liit kehtestama poliitilised alusparameetrid, näiteks ÜPP eesmärgid ja põhinõuded, samas kui liikmesriigid kannavad suuremat vastutust eesmärkide täitmisel ja sihtide saavutamisel. Tänu suuremale subsidiaarsusele on võimalik paremini arvesse võtta kohalikke tingimusi ja vajadusi, kohandades toetust nii, et sellest oleks liidu eesmärkide saavutamisel kõige rohkem kasu.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2 a (uus)
(2a)  Sellest hoolimata on hindade üha suurem kõikumine ja põllumajandustootjate vähenevad sissetulekud, mida on süvendanud ÜPP üha suurem keskendumine turgudele, tekitanud vajaduse luua uusi avaliku sektori vahendeid pakkumise reguleerimiseks, millega tagatakse tootmise õiglane jaotumine riikide ja põllumajandustootjate vahel.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3
(3)  ÜPP sidususe tagamiseks peaksid kõik tulevase ÜPP sekkumismeetmed moodustama osa strateegilisest toetuskavast, mis hõlmaks teatud valdkondlikke sekkumismeetmeid, mis on varem sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1308/201310.
 (3)  ÜPP sidususe tagamiseks tuleks kõigis tulevase ÜPP sekkumismeetmetes järgida kestliku arengu, soolise võrdõiguslikkuse ja põhiõigustega seotud põhimõtteid ning need meetmed peaksid olema osa strateegilisest toetuskavast, mis hõlmaks teatud valdkondlikke sekkumismeetmeid, mis on varem sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1308/201310.
_________________
 _________________
10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).
 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3 a (uus)
(3a)  Ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide konkretiseerimiseks, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 39, ning ühtlasi tagamaks, et liit suudab asjakohaselt lahendada oma hiljuti üleskerkinud probleemid, on asjakohane näha ette üldeesmärgid, mis kajastavad teatises „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ kehtestatud suuniseid. Ilma et see piiraks ÜPP strateegiakavades sätestatud erieesmärke, tuleks ka määratleda terve rida põllumajandusturgude ühise korraldusega seotud lisaeesmärke.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4
(4)  Määruse (EL) nr 1308/2013 II lisas on sätestatud teatavad määruse kohaldamisalasse kuuluvaid sektoreid käsitlevad mõisted. Suhkrusektorit käsitlevad mõisted, mis on sätestatud kõnealuse lisa II osa B jaos, tuleks välja jätta, sest need ei ole enam kohaldatavad. Selleks et ajakohastada kõnealuses lisas nimetatud muid sektoreid käsitlevad mõisted, võttes arvesse uusi teaduslikke andmeid või turu arengut, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, mis sisaldavad nende mõistete määratluste muudatusi. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Seega tuleks välja jätta kõnealuse lisa II osa A jao punktis 4 komisjonile antud õigus muuta inuliinisiirupi määratlust.
 (4)  Määruse (EL) nr 1308/2013 II lisas on sätestatud teatavad määruse kohaldamisalasse kuuluvaid sektoreid käsitlevad mõisted. Suhkrusektorit käsitlevad mõisted, mis on sätestatud kõnealuse lisa II osa B jaos, tuleks välja jätta, sest need ei ole enam kohaldatavad. Selleks et ajakohastada kõnealuses lisas nimetatud muid sektoreid käsitlevad mõisted, võttes arvesse uusi teaduslikke andmeid või turu arengut, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, mis sisaldavad nende mõistete määratluste ajakohastamist ilma uusi lisamata. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Seega tuleks välja jätta kõnealuse lisa II osa A jao punktis 4 komisjonile antud õigus muuta inuliinisiirupi määratlust.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8
(8)  Võttes arvesse viinapuude tegeliku kasvuala vähenemist mitmes liikmesriigis aastatel 2014–2017 ning sellest tulenevat võimalikku tootmiskadu, peaks liikmesriikidel olema võimalik määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 63 lõikes 1 nimetatud alade kindlaksmääramisel, mille jaoks väljastatakse uus luba uusistutuseks, valida kas olemasolev baasmäär või protsendimäär kogu nende territooriumi tegelikust viinapuude kasvualast 31. juuli 2015. aasta seisuga, mida suurendatakse ala võrra, mis vastab määruses (EÜ) nr 1234/2007 sätestatud alale, millele antakse istutusõigused, mida saab asjaomases liikmesriigis 1. jaanuaril 2016 loaks ümber vormistada.
 (8)  Seadmata kahtluse alla asjaolu, et rahvusvahelisel turul prognoositavale nõudluse kasvule vastav liiga kiirelt kasvav viinapuude uusistutus võib keskpikas perspektiivis viia uuesti olukorrani, kus tarnemaht on liiga suur, tuleks määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 63 lõikes 1 nimetatud alade kindlaksmääramisel, mille jaoks väljastatakse uus luba uusistutuseks, võtta arvesse viinapuude tegeliku kasvuala vähenemist mitmes liikmesriigis aastatel 2014–2017 ning sellest tulenevat võimalikku tootmise vähenemist. Liikmesriikidel peaks olema võimalik valida kas olemasolev baasmäär või protsendimäär kogu oma territooriumi tegelikust viinapuude kasvualast 31. juuli 2015. aasta seisuga, mida suurendatakse ala võrra, mis vastab määruses (EÜ) nr 1234/2007 sätestatud alale, millele antakse istutusõigused, mida saab asjaomases liikmesriigis 1. jaanuaril 2016 loaks ümber vormistada.
Muudatusettepanek 256
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8 a (uus)
(8a)   Viinamarjakasvatuses tõhusama mullaharimine saavutamiseks tuleks anda luba taasistutuslubade pikendamiseks kolmelt aastalt kuuele aastale, nagu tehti varasemas taasistutusõiguste määruses. Taasistutusloa kasutamisaja pikendamine võib avaldada positiivset mõju keskkonnale, kuna pinnas saab puhata ning bakterid ja viirused tapetakse looduslike protsessidega, kasutamata selleks keemilisi aineid.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8 b (uus)
(8b)  Selleks et reageerida kõrvalehoidmise juhtumitele, millega käesolevas määruses ei ole arvestatud, tuleks liikmesriikidele anda volitused võtta meetmeid selle vältimiseks, et loataotlejad ei saaks kõrvale hoida rahastamiskõlblikkus- ja prioriteetsuskriteeriumidest, kui nende tegevus ei ole juba hõlmatud käesoleva määruse kohaste konkreetsetest rahastamiskõlblikkus- ja prioriteetsuskriteeriumidest kõrvalehoidmise vastaste sätetega.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9
(9)  Liikmesriikide eeskirju veiniviinamarjasortide liigitamise kohta tuleks muuta, et lisada varem välja jäetud veiniviinamarjasordid Noah, Othello, Isabelle, Jacquez, Clinton ja Herbemont. Tagamaks, et liidu veinitootmine muutub haiguskindlamaks ning et kasutatakse muutuvate ilmastikutingimuste suhtes kohanemisvõimelisemaid viinamarjasorte, tuleks liidus lubada istutada veinitootmise jaoks liigi Vitis Labrusca sorte ning liikide Vitis vinifera, Vitis Labrusca sortide ja muude perekonna Vitis liikide ristamisel saadud sorte.
 välja jäetud
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11
(11)  Vastavussertifikaate ja veini impordi analüüsiaruandeid käsitlevate sätete kohaldamisel tuleks arvesse võtta rahvusvahelisi kokkuleppeid, mis on sõlmitud kooskõlas ELi toimimise lepinguga.
 (11)  Vastavussertifikaate ja veini impordi analüüsiaruandeid käsitlevate sätete kohaldamisel tuleks arvesse võtta rahvusvahelisi kokkuleppeid, mis on sõlmitud kooskõlas ELi toimimise lepinguga, tagades, et jälgitavus- ja kvaliteedistandardid on vastavuses Euroopa standarditega.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12
(12)  Päritolunimetuse mõiste määratlus tuleks viia kooskõlla intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepinguga12 (TRIPS-leping), mis kiideti heaks nõukogu otsusega 94/800/EÜ13 ja eelkõige selle artikli 22 lõikega 1, st nimetus peab näitama, et toode on pärit teatud piirkonnast või teatud kohast.
 välja jäetud
__________________
12 Mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voor (1986–1994) – lisa 1 – lisa 1C – intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping (WTO) (EÜT L 336, 23.12.1994, lk 214).
13 Nõukogu 22. detsembri 1994. aasta otsus 94/800/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel sõlmitavaid tema pädevusse kuuluvaid küsimusi puudutavaid kokkuleppeid, mis saavutati mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus (1986–1994), (EÜT L 336, 23.12.1994, lk 1).
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13
(13)  Ühtse otsustusprotsessi tagamiseks seoses määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 96 nimetatud riiklikus eelmenetluses esitatud kaitsetaotluste ja vastuväidetega, tuleks komisjonile õigel ajal ja korrapäraselt teatada liikmesriigi poolt kooskõlas määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 96 lõikega 5 komisjonile edastatud kaitsetaotlusega seotud menetluse algatamisest liikmesriigi kohtus või muudes asutustes. Komisjonile tuleks anda rakendamisvolitused, et sellistel asjaoludel ja vajaduse korral peatada taotluse kontrollimine kuni siseriiklik kohus või muu riiklik asutus on otsustanud liikmesriigi taotluse hindamise küsimuse üle riiklikus eelmenetluses.
 (13)  Ühtse otsustusprotsessi tagamiseks seoses määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 96 nimetatud riiklikus eelmenetluses esitatud kaitsetaotluste ja vastuväidetega, tuleks komisjonile õigel ajal ja korrapäraselt teatada liikmesriigi poolt kooskõlas määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 96 lõikega 5 komisjonile edastatud kaitsetaotlusega seotud menetluse algatamisest liikmesriigi kohtus või muudes asutustes.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14
(14)  Geograafiliste tähiste registreerimine tuleks muuta lihtsamaks ja kiiremaks, eraldades intellektuaalomandi eeskirjadele vastavuse hindamise muudele toote spetsifikatsiooni nõuetele vastavuse hindamisest ning turustamisstandardeid ja märgistamist käsitlevatele eeskirjadele vastavuse hindamisest.
 välja jäetud
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14 a (uus)
(14a)  Liikmesriike, kes ühinesid liiduga alates 2004. aastast, tuleks julgustada alustama geograafiliste tähiste registreerimisega seotud menetlusi, hõlbustades liikmesriikide vahel parimate tavade vahetamist.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14 b (uus)
(14b)   Seetõttu tuleks arenguriikides asuvaid partnereid aidata geograafiliste tähiste ja märgiste süsteemi arendamisel. Neid tähiseid ja märgiseid peaksid tunnustama ka liit ja selle liikmesriigid.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15
(15)  Liikmesriigi pädeva asutuse tehtud hindamine on menetluse oluline osa. Liikmesriikidel on teadmised, oskusteave ning juurdepääs andmetele ja asjaoludele, mistõttu on neil parimad võimalused hinnata, kas esitatud teave on õige ja tõepärane. Seetõttu peaksid liikmesriigid tagama, et hindamise tulemus, mis on nõuetekohaselt dokumenteeritud koonddokumendis, milles esitatakse toote spetsifikatsiooni asjaomaste osade kokkuvõte, on usaldusväärne ja õige. Võttes arvesse subsidiaarsuse põhimõtet, peaks komisjon seejärel taotlused läbi vaatama, tagamaks, et neis ei ole ilmseid vigu ning et arvesse on võetud liidu õigusakte ja väljaspool taotluse esitanud liikmesriiki tegutsevate sidusrühmade huvisid.
 (15)  Liikmesriigi pädeva asutuse tehtud hindamine on menetluse oluline osa. Liikmesriikidel on teadmised, oskusteave ning juurdepääs andmetele ja asjaoludele, mistõttu on neil parimad võimalused hinnata, kas esitatud teave on õige ja tõepärane. Seetõttu peaksid liikmesriigid tagama, et hindamise tulemus, mis on nõuetekohaselt dokumenteeritud koonddokumendis, milles esitatakse toote spetsifikatsiooni asjaomaste osade kokkuvõte, on usaldusväärne ja õige. Võttes arvesse subsidiaarsuse põhimõtet, peaks komisjon seejärel taotlused läbi vaatama, tagamaks, et neis ei ole ilmseid vigu ning et arvesse on võetud liidu õigusakte ja väljaspool taotluse esitanud liikmesriiki ja väljaspool liitu tegutsevate sidusrühmade huvisid.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17 a (uus)
(17a)  Veinisektori päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitsmisel saadud kogemus on näidanud, et kehtivad liidu või kolmandate riikide päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste registreerimis-, muutmis- ja tühistamismenetlused võivad olla keerulised, koormavad ja pikaajalised. Määrusega (EL) nr 1308/2013 loodi õiguslikud lüngad, eelkõige seoses menetlusega, mida tuleb järgida tootespetsifikaatide muutmise taotluste puhul. Päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitlevad menetluseeskirjad veinisektoris ei ole kooskõlas liidu õiguse alusel kvaliteedisüsteemidele kohaldatavate eeskirjadega toiduainete-, piiritusjookide ja aromatiseeritud veinide sektoris. See olukord on toonud kaasa ebakõlad selle intellektuaalomandiõiguste kategooria kohaldamise viisis. Neid ebakõlasid tuleks käsitleda intellektuaalomandiõiguste kaitse kontekstis, mis on kehtestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 17 lõikes 2. Käesoleva määrusega tuleks seepärast asjaomaseid menetlusi lihtsustada, selgitada, täiendada ja ühtlustada. Menetlused tuleks võimalikult suurel määral kehtestada nii, et need järgiksid põllumajandustoodete ja toiduainetega seotud intellektuaalomandi õiguste kaitsele kohaldatavaid mõjusaid ja nõuetekohaselt tõestatud menetlusi, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1151/2012 ja selle rakendusmäärustes, võttes samas arvesse veinisektori eripära.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17 b (uus)
(17b)  Päritolunimetused ja geograafilised tähised on lahutamatult seotud liikmesriikide territooriumiga. Kõige suuremad teadmised asjaomastest üksikasjadest on siseriiklikel ja kohalikel ametiasutustel, kes tunnevad neid kõige paremini. Seda tuleks võtta arvesse asjaomastes menetluseeskirjades, arvestades ELi toimimise lepingu artikli 5 lõikega 3 kehtestatud subsidiaarsuse põhimõtet.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17 c (uus)
(17c)  Liikmesriigi pädevate asutuste tehtud hindamine on menetluse oluline osa. Liikmesriikidel on teadmised, oskusteave ning juurdepääs andmetele ja faktidele, mistõttu on neil parimad võimalused hinnata, kas päritolunimetuse või geograafilise tähise taotlus vastab kaitse saamise tingimustele. Seetõttu peaksid liikmesriigid tagama, et hindamise tulemus, mis on nõuetekohaselt dokumenteeritud koonddokumendis, milles esitatakse toote spetsifikatsiooni asjaomaste osade kokkuvõte, on usaldusväärne ja õige. Võttes arvesse subsidiaarsuse põhimõtet, peaks komisjon seejärel taotlused läbi vaatama, tagamaks, et neis ei ole ilmseid vigu ning arvesse on võetud liidu õigusakte ja väljaspool taotluse esitanud liikmesriiki tegutsevate sidusrühmade huvisid.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17 d (uus)
(17d)  Kaitstud nimetuse kui päritolunimetuse või geograafilise tähisega viinamarjasaaduste tootjad tegutsevad muutuval ja nõudlikul turul. Olgugi et nad vajavad menetlusi, mis lubaksid neil kohaneda kiiresti turu nõudmistega, karistatakse neid hoopis praegu jõus oleva muutmismenetluse pikkuse ja keerukusega, mis piirab nende turule reageerimise suutlikkust. Kaitstud nimetuse kui päritolunimetuse või geograafilise tähisega viinamarjasaaduste tootjail peaks samuti olema võimalik võtta arvesse teaduslike ja tehniliste teadmiste arengut ja keskkonnamuutusi. Selleks et vähendada nimetatud menetluste etappide arvu ja kohaldada selles valdkonnas subsidiaarsuse põhimõtet, on oluline, et otsused muudatuste kohta, mis ei puuduta tootespetsifikaadi olulisi elemente, oleks võimalik heaks kiita liikmesriigi tasandil. Tootjad peaksid saama neid muudatusi kohaldada alates sellest, kui siseriiklik menetlus on lõpule viidud. Ei ole vaja, et taotlus tuleks heakskiidu saamiseks liidu tasandil uuesti läbi vaadata.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17 e (uus)
(17e)  Selleks et kaitsta selliste kolmandate isikute õigusi, kes on asutatud muudes liikmesriikides kui liikmesriik, kus viinamarjasaadusi toodetakse, on siiski oluline, et muudatuste heakskiitmine, mis nõuab vastuväitemenetlust liidu tasandil, kuuluks jätkuvalt komisjoni pädevusalasse. Seepärast on vaja lisada uus muudatuste klassifikatsioon: tüüpmuudatused, mis ei anna alust vastuväitemenetlusele ELi tasandil ning on seega kohaldatavad alates sellest, kui liikmesriik need heaks kiidab, ning liidu tasandi muudatused, mis on kohaldatavad üksnes pärast nende heakskiitmist komisjoni poolt pärast liidu tasandi vastuväitemenetluse lõppu.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17 f (uus)
(17f)  Lisada tuleks mõiste „ajutine muudatus“, et kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega viinamarjasaadusi saaks loodusõnnetuse või halbade ilmastikutingimuste korral või sanitaar- või fütosanitaarmeetmete vastuvõtmise korral, mis takistavad ajutiselt ettevõtjail spetsifikaatidest kinnipidamist, selliste kaitstud nimetuste all jätkuvalt turustada. Ajutiste muudatuste kiireloomulise iseloomu tõttu on oluline, et need hakkaksid kehtima kohe, kui liikmesriik need heaks kiidab. Ajutiste muudatuste vastuvõtmist õigustavate kiireloomuliste põhjuste loetelu on nende muudatuste erakorralisuse tõttu ammendav.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17 g (uus)
(17g)  On oluline, et liidu muudatuste puhul järgitaks kaitsetaotluste menetlust, et kindlustada samaväärne tõhusus ja samaväärsed tagatised. Neid tuleks kohaldada mutatis mutandis, välja arvatud mõne etapi puhul, mis tuleks halduskoormuse vähendamise eesmärgil välja jätta. Tuleks määratleda tüüp- ja ajutiste muudatuste puhul järgitav menetlus, et võimaldada liikmesriikidel taotlusi asjakohaselt hinnata ja tagada liikmesriikides vastu võetud lähenemisviisi sidusus. Liikmesriikide tehtud hindamine peaks olema ranguse ja ammendavuse mõttes samaväärne hindamisega, mida tehakse kaitsetaotluste menetluse raames.
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17 h (uus)
(17h)  On oluline, et kolmandate riikide kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähistega seotud tüüp- ja ajutised muudatused tehtaks kooskõlas liikmesriikides sätestatud lähenemisviisiga ja heakskiitmise otsused võetaks vastu kooskõlas asjaomases kolmandas riigis kehtiva süsteemiga.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17 i (uus)
(17i)  Selleks et kaitsta ettevõtjate seadusjärgseid huve, võttes samas arvesse konkurentsipõhimõtet ja kohustust anda tarbijatele asjakohast teavet, tuleks võtta vastu eeskirjad selliste viinamarjasaaduste ajutise märgistamise ja esitlusviisi kohta, mille nimetuse suhtes on esitatud taotlus kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise saamiseks.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 22 a (uus)
(22a)  Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 119 lõike 1 punkti gb (mis käsitleb veinis sisalduvate koostisosade loetelu kohustuslikku lisamist märgisele) kohaldamisel delegeeritud õigusaktiga ei esitata loetelu partii kaupa.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 23 a (uus)
(23a)  Selleks et tagada õiguskindlus seoses liidua piimatootmise kestliku arenguga ja võtta arvesse ühtse turu kahanemist pärast Ühendkuningriigi liidust väljaastumist, on vaja ajakohastada kehtivaid Liidu kvantitatiivseid piiranguid, et võimaldada piimatootjatest või nende ühendustest koosnevatel tootjaorganisatsioonidel pidada meiereidega oma liikmete ühise toorpiimatoodangu või selle osa suhtes kollektiivläbirääkimisi lepingutingimuste, sealhulgas hindade üle.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 23 b (uus)
(23b)  Selleks et võtta arvesse määruses (EL) 2017/2393 sätestatud viimaseid arengusuundumusi õigusloomes ja kaotada teatavad erireeglid, mis on muutunud võrreldes üldise korraga piiravaks, tuleks täpsustada, et piimatootjatest või nende ühendustest koosnevaid tootjaorganisatsioone võib määruse (EL) nr 1308/2013 artiklite 152 ja 161 kohaselt tunnustada ning et piima- ja piimatoodete sektori tunnustatud tootmisharudevahelisi organisatsioone käsitlevad erireeglid nende tunnustamise kohta ja tunnustamise äravõtmist käsitlevad reeglid tuleks välja jätta.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 23 c (uus)
(23c)  Vaja oleks kodifitseerida riikidevaheliste tootjaorganisatsioonide, riikidevaheliste tootjaorganisatsioonide liitude ja riikidevaheliste tootmisharudevaheliste organisatsioonide tunnustamise reeglid ning reeglid asjaomaste liikmesriikide vastutusala selgitamise kohta. Selleks et austada asutamisõigust, tunnistades samas raskusi, mis seisavad selliste organisatsioonide ees nende tunnustamisel liikmesriigi poolt, kus nendel organisatsioonidel või liitudel on märkimisväärne arv liikmeid või kus neil on märkimisväärne turustatava toodangu maht või väärtus, või tootmisharudevaheliste organisatsioonide ees nende tunnustamise üle otsustamisel liikmesriigi poolt, kus on nende asukoht, on asjakohane teha selliste organisatsioonide ja liitude tunnustamise eest vastutavaks Euroopa Komisjon ja kehtestada reeglid, mis käsitlevad haldusabi kehtestamist, mida liikmesriigid peavad andma üksteisele ja komisjonile, et komisjon saaks otsustada, kas organisatsioon või liit täidab tunnustamise tingimusi, ning tegelda tingimustele mittevastavuse juhtumitega.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 23 d (uus)
(23d)  Selleks et võimaldada põllumajandustootjail reageerida teiste lülide kontsentreerumisele põllumajanduslike tarnete väärtusahelas, tuleks võimaldada tootjaorganisatsioonide liitudel osaleda tootjaorganisatsioonide liitude loomises. Sama eesmärgi saavutamiseks tuleks lubada tootmisharudevahelistel organisatsioonidel luua tootmisharudevaheliste organisatsioonide liite.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 23 e (uus)
(23e)  Pidades silmas kaitstud päritolunimetuste (KPNid) ja kaitstud geograafiliste tähiste (KGTd) olulisust liidu põllumajandustootmises ja võttes arvesse, kui edukas on olnud kvaliteedimärgisega juustu ja kuivatatud singi tarnekorralduse reeglite kasutuselevõtt, et tagada lisaväärtus ja säilitada nimetatud toodete kvaliteet, tuleks laiendada nendest reeglitest saadavat kasu kõigile kvaliteedimärgisega põllumajandustoodetele. Seetõttu tuleks lubada liikmesriikidel neid reegleid kohaldada, et tootmisharudevahelise organisatsiooni, tootjaorganisatsiooni või või määruses (EL) nr 1151/2012 määratletud rühma taotlusel reguleerida kogu piiritletud geograafilises piirkonnas toodetud kvaliteetsete põllumajandustoodete tarnet, tingimusel et suurem osa nimetatud toodete tootjaid ja asjakohasel juhul suurem osa põllumajandustootjaid asjaomases geograafilises piirkonnas neid reegleid toetavad.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 23 f (uus)
(23f)  Selleks et soodustada paremat turusignaalide edastamist ja tugevdada tootjahindade ja lisaväärtuse vahelist seost kogu tarneahelas, oleks vaja laiendada põllumajandustootjate (sealhulgas põllumajandustootjate liitude) ja nende esmaostjate vahelisi väärtuse jaotamise mehhanisme ülejäänud tootesektoritele, millel on Euroopa või siseriikliku õigusega tunnustatud kvaliteedimärgis. Põllumajandustootjatele, sealhulgas põllumajandustootjate liitudele tuleks anda luba leppida tootmise, töötlemise ja turustamise eri etappides tegutsevate osalejatega kokku väärtuse jaotamise klauslites, sealhulgas turukasumis ja -kahjumis.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 23 g (uus)
(23g)  Selleks et tagada iga tüüpi väärtuse jaotamise klauslite tegelik kasutamine, tuleks täpsustada, et sellised klauslid võivad põhineda eelkõige majandusnäitajail, mis on seotud asjakohaste tootmis- ja turustamis- ning väljatöötamiskuludega, asjaomasel turul või asjaomastel turgudel valitsevate põllumajandustoodete ja toiduainete hindade ja nende muutumisega või koguste, koostise, kvaliteedi ja jälgitavusega või asjakohasel juhul tootespetsifikaatidele vastavusega.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 27 a (uus)
(27a)  Selleks et saavutada eesmärk aidata kaasa põllumajandusturgude stabiilsusele, tuleks tugevdada vahendeid, millega nähakse ette põllumajandusturgude läbipaistvus. Kuna Euroopa põllumajandustoodete turgude eri vaatluskeskuste kogemus on osutunud ettevõtjate ja avaliku sektori asutuste valikute tegemisel ning turu muutumise jälgimise ja registreerimise lihtsustamisel kasulikuks, tuleks luua Euroopa põllumajandustoodete turgude vaatluskeskus ja kehtestada vaatluskeskuse tööks vajaliku teabe edastamise süsteem.
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 27 b (uus)
(27b)  Selleks, et hõlbustada kõigi liidu asutuste ja institutsioonide valikute tegemist ning suurendada turuhäirete ennetamise ja juhtimise meetmete mõjusust, tuleks näha ette varajase hoiatamise mehhanism, mille abil Euroopa põllumajandusturgude vaatluskeskus hoiataks Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni turuhäire ohust ja soovitaks asjakohasel juhul meetmeid, mida võtta. Komisjonil – ainsal algatusvolitusega organil selles valdkonnas – oleks aega 30 päeva, et pakkuda Euroopa Parlamendile ja nõukogule turuhäiretega toimetulekuks asjakohaseid meetmeid või põhjendada nende puudumist.
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 29
(29)  Võttes arvesse, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1306/2013,17 tunnistatakse kehtetuks määrusega …/… (ÜPP strateegiakava määrus), tuleks turustamisstandardite ja kaitstud päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetustega seotud kontrolle ja karistusi käsitlevad sätted lisada määrusesse (EL) nr 1308/2013.
 (29)  Võttes arvesse, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1306/2013,17 tunnistatakse kehtetuks määrusega …/… (horisontaalmäärus), tuleks turustamisstandardite ja kaitstud päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetustega seotud kontrolle ja karistusi käsitlevad sätted lisada määrusesse (EL) nr 1308/2013, täpsustades tõhususe huvides, et kõnealused kontrollid võivad hõlmata dokumendikontrolle ja kohapealseid kontrolle, mida vajatakse üksnes juhul, kui toote spetsifikatsioonis nähakse ette nõuded, millele vastavust ei ole võimalik dokumentide kontrollimise kaudukindlalt kontrollida.
__________________
 __________________
17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549).
 17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549).
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 30 a (uus)
(30a)  Selleks et jätkuvalt toetada suhkrusektori arengut ja selle üleminekuperioodi pärast kvoodisüsteemi kohaldamise lõppu, on vaja täpsustada, et turuhindadest teatamine hõlmab ka etanooli, lubada kasutada vahekohtumenetluse alternatiivina lepitus- või vahendusmehhanisme ja kodifitseerida käesolevas määruses väärtuse jaotamise klausel.
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 33 a (uus)
(33a)  Tuleks kehtestada õigusmehhanismid, millega tagatakse, et tooteid, mis kannavad vabatahtlikku kvaliteedinimetust „mägipiirkonna toode“, võib turustada muu riigi turul ainult siis, kui sellega ei rikuta asjaomases riigis selle kvaliteedinimetuse kasutamise nõudeid, kui need on olemas.
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 34 a (uus)
(34a)  Kaitstud päritolunimetusega (KPN) ja kaitstud geograafilise tähisega (KGT) tähistatud toodete nimekirja tuleks täiendada toodetega, mille nõudlus liidu tarbijate seas suureneb, näiteks mesilasvaha, mis leiab toiduaine- ja kosmeetikatööstuses üha suuremat kasutust.
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 35
(35)  Määruse (EL) nr 228/201320 ja määruse (EL) nr 229/201321 kohaste finantsmeetmete jaoks eraldatud rahaliste vahendite summasid tuleks ajakohastada.
 (35)  Määruse (EL) nr 228/201320 ja määruse (EL) nr 229/201321 kohaste finantsmeetmete jaoks eraldatud rahaliste vahendite summad tuleks säilitada.
__________________
 __________________
20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2013. aasta määrus (EL) nr 228/2013, millega sätestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 247/2006 (ELT L 78, 20.3.2013, lk 23).
 20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2013. aasta määrus (EL) nr 228/2013, millega sätestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 247/2006 (ELT L 78, 20.3.2013, lk 23).
21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2013. aasta määrus (EL) nr 229/2013, millega sätestatakse põllumajanduse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte jaoks ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1405/2006 (ELT L 78, 20.3.2013, lk 41).
 21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2013. aasta määrus (EL) nr 229/2013, millega sätestatakse põllumajanduse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte jaoks ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1405/2006 (ELT L 78, 20.3.2013, lk 41).
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 35 a (uus)
(35a)  Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 157 kohaselt tunnustatud tootmisharudevahelised organisatsioonid on äärepoolseimate piirkondade mitmekesistamisega seotud põllumajandustegevuse arenguks hädavajalikud ettevõtjad, seda eriti loomakasvatussektorites. Äärepoolseimate piirkondade kohalikud turud on oma väiksuse ja saarelise asendi tõttu eriti haavatavad hinna kõikumisele, mis on seotud impordivoogudega mujalt liidust või kolmandatest riikidest. Kõnealused tootmisharudevahelised organisatsioonid koondavad kokku turul osalevad kõigi etappide ettevõtjad ja võtavad kollektiivseid meetmeid, eelkõige andmete kogumise või teabe levitamise meetmete kaudu, mis võimaldavad kohalikul toodangul asjaomasel turul konkurentsivõimeliseks jääda. Selleks on asjakohane lubada, piiramata ELi toimimise lepingu artiklite 28, 29 ja 110 ning määruse (EL) nr 1308/2013 artiklite 164 ja 165 kohaldamist, et kõnealune liikmesriik võib tootmisharudevahelistes kokkulepetes ja pärast asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist teha vastutavaks kohalikul turul osalevad, kuid organisatsiooni mittekuuluvad üksikud ettevõtjad või ettevõtjate rühmad, olenemata nende päritolust, sealhulgas juhtudel, kui osamaksude kogusummast rahastatakse üksnes kohaliku tootmise alalhoidmiseks võetavaid meetmeid või kui osamaks kehtestatakse mingile teisele turustustegevuse etapile.
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Põhjendus 25a (uus)
-1)  Lisatakse järgmine põhjendus:
„(25a) Toetuse abil, mis on eraldatud toodete jagamiseks koolikava raames, tuleks võimaluse korral edendada lühikese tarneahela tooteid.“
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 a (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Põhjendus 127 a (uus)
-1a)  Lisatakse järgmine põhjendus:
„(127a) Piima- ja piimatoodetesektori kirjalikes lepingutes, mis võivad mõnes liikmesriigis olla kohustuslikud või mida tootjad, tootjaorganisatsioonid või nende liidud võivad igal juhul nõuda, tuleks lisaks muudele elementidele sätestada tarne eest makstav hind, mis kataks ideaalis tootmiskulud ja mille saab arvutada kergesti kättesaadavate ja arusaadavate tootmis- ja turustamiskulusid kajastavate näitajate põhjal, mille liikmesriigid võivad kindlaks määrata objektiivsetele kriteeriumitele ning tootmist ja toidutarneahelat käsitlevatele uuringutele tuginedes.“
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 b (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Põhjendus 139a (uus)
-1b)  Lisatakse järgmine põhjendus:
„(139a) Kirjalikes lepingutes, mis võivad mõnes liikmesriigis olla kohustuslikud või mida tootjad, tootjaorganisatsioonid või nende liidud võivad igal juhul nõuda, tuleks lisaks muudele elementidele sätestada tarne eest makstav hind, mis kataks ideaalis tootmiskulud ja mille saab arvutada kergesti kättesaadavate ja arusaadavate tootmis- ja turustamiskulusid kajastavate näitajate põhjal, mille liikmesriigid võivad kindlaks määrata objektiivsetele kriteeriumitele ning tootmist ja toidutarneahelat käsitlevatele uuringutele tuginedes.“
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 c (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 1
-1c)  Artikkel 1 asendatakse järgmisega:
Artikkel 1
 „Artikkel 1
Reguleerimisala
 Reguleerimisala
1.  Käesoleva määrusega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus, mis hõlmab kõiki aluslepingute I lisas loetletud tooteid, v.a kalapüügi- ja vesiviljelustooted, mis on määratletud liidu õigusaktides kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta.
 1.  Käesoleva määrusega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus, mis hõlmab kõiki aluslepingute I lisas loetletud tooteid, v.a kalapüügi- ja vesiviljelustooted, mis on määratletud liidu õigusaktides kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta. Käesolevas määruses määratakse kindlaks avalik-õiguslikud standardid, turu läbipaistvuse reeglid ja kriisijuhtimisvahendid, mis võimaldavad ametiasutustel, eeskätt komisjonil, tagada järelevalve põllumajandusturgude üle, nende juhtimise ja reguleerimise.
2.  Lõikes 1 piiritletud põllumajandustooted jagatakse järgmisteks I lisa asjakohastes osades loetletud sektoriteks:
 2.  Lõikes 1 piiritletud põllumajandustooted jagatakse järgmisteks I lisa asjakohastes osades loetletud sektoriteks:
a)  teravili, I osa;
 a)  teravili, I osa;
b)  riis, II osa;
 b)  riis, II osa;
c)  suhkur, III osa;
 c)  suhkur, suhkrupeet ja suhkruroog, III osa;
d)  kuivsööt, IV osa;
 d)  kuivsööt, IV osa;
e)  seemned, V osa;
 e)  seemned, V osa;
f)  humal, VI osa;
 f)  humal, VI osa;
g)  oliiviõli ja lauaoliivid, VII osa;
 g)  oliiviõli ja lauaoliivid, VII osa;
h)  lina ja kanep, VIII osa;
 h)  lina ja kanep, VIII osa;
i)  puu- ja köögiviljad, IX osa;
 i)  puu- ja köögiviljad, IX osa;
j)  töödeldud puu- ja köögiviljasaadused, X osa;
 j)  töödeldud puu- ja köögiviljasaadused, X osa;
k)  banaanid, XI osa;
 k)  banaanid, XI osa;
l)  vein, XII osa;
 l)  vein, XII osa;
m)  eluspuud ja muud taimed, taimesibulad, -juured jms, lõikelilled ja dekoratiivne taimmaterjal, XIII osa;
 m)  eluspuud ja muud taimed, taimesibulad, -juured jms, lõikelilled ja dekoratiivne taimmaterjal, XIII osa;
n)  tubakas, XIV osa;
 n)  tubakas, XIV osa;
o)  veise- ja vasikaliha, XV osa;
 o)  veise- ja vasikaliha, XV osa;
p)  piim ja piimatooted, XVI osa;
 p)  piim ja piimatooted, XVI osa;
q)  sealiha, XVII osa;
 q)  sealiha, XVII osa;
r)  lamba- ja kitseliha, XVIII osa;
 r)  lamba- ja kitseliha, XVIII osa;
s)  munad, XIX osa;
 s)  munad, XIX osa;
t)  linnuliha, XX osa;
 t)  linnuliha, XX osa;
u)  põllumajandusliku päritoluga etüülalkohol, XXI osa;
 u)  põllumajandusliku päritoluga etüülalkohol, XXI osa;
v)  mesindustooted, XXII osa;
 v)  mesindustooted, XXII osa;
w)  siidiussid, XXIII osa;
 w)  siidiussid, XXIII osa;
x)  muud tooted, XXIV osa.
 x)  muud tooted, XXIV osa.“
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 d (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 1a (uus)
-1d)  Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 1a
Erieesmärgid
Ilma et see piiraks määruse (EL) …/… [ÜPP strateegiakavade määrus] artiklites 5 ja 6 osutatud üld- ja erieesmärkide kohaldamist ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 39, aidatakse artiklis 1 nimetatud põllumajandustoodete ühise turukorraldusega kaasa järgmiste erieesmärkide saavutamisele:
a)  põllumajandusturgude stabiliseerimises osalemine ja nende läbipaistvuse suurendamine;
b)  toidutarneahela tõrkevaba toimimise soodustamine ning õiglase sissetuleku tagamine põllumajandustootjatele;
c)  tootjate positsiooni parandamine väärtusahelas ja põllumajandustoodete pakkumise kontsentreerimise edendamine;
d)  põllumajandustoodete tootmise ja turustamisega seotud majandustingimuste parandamisele kaasa aitamine ning Euroopa põllumajandustoodete kvaliteedi parandamine;“
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 e (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 2
-1e)  Artikkel 2 asendatakse järgmisega:
Artikkel 2
 „Artikkel 2
Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) üldsätted
 Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) üldsätted
Määrust (EL) nr 1306/2013 ja selle alusel vastu võetud sätteid kohaldatakse käesolevas määruses sätestatud meetmete suhtes.
 Käesolevas määruses sätestatud meetmete suhtes kohaldatakse määrust (EL) […/…] [horisontaalmäärus] ja selle alusel vastu võetud sätteid.“
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 3 – lõik 4
Kooskõlas artikliga 227 on komisjonil õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse II lisas sätestatud sektoreid käsitlevaid mõisteid niivõrd, kui see on vajalik nende mõistete ajakohastamiseks turu arenguid silmas pidades.
 Kooskõlas artikliga 227 on komisjonil õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse ajakohastamise eesmärgil turu arengut silmas pidades II lisas sätestatud sektoreid käsitlevaid mõisteid ilma uusi mõisteid kehtestamata.
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 6
(3)  Artikkel 6 jäetakse välja;
 välja jäetud
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 a (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 6
3a)  Artikkel 6 asendatakse järgmisega:
Artikkel 6
 „Artikkel 6
Turustusaastad
 Turustusaastad
Kehtestatakse järgmised turustusaastad:
 Kehtestatakse järgmised turustusaastad:
a)  jooksva aasta 1. jaanuarist 31. detsembrini puu- ja köögivilja, töödeldud puu- ja köögivilja ning banaanisektorite puhul;
 a)  jooksva aasta 1. jaanuarist 31. detsembrini puu- ja köögivilja, töödeldud puu- ja köögivilja ning banaanisektorite puhul;
b)  1. aprillist järgmise aasta 31. märtsini järgmiste kuivsööda- ja siidiussisektorite puhul;
 b)  1. aprillist järgmise aasta 31. märtsini järgmiste kuivsööda- ja siidiussisektorite puhul;
c)  1. juulist järgmise aasta 30. juunini järgmiste sektorite puhul:
 c)  1. juulist järgmise aasta 30. juunini järgmiste sektorite puhul:
i)  teraviljasektor;
 i)  teraviljasektor;
ii)  seemnesektor;
 ii)  seemnesektor;
iii)  oliiviõli ja lauaoliivide sektor;
 iii)  lina- ja kanepisektor;
iv)  lina- ja kanepisektor;
 iv)   piima- ja piimatootesektor;
v)   piima- ja piimatootesektor;
d)  1. augustist järgmise aasta 31. juulini veinisektori puhul;
 d)  1. augustist järgmise aasta 31. juulini veinisektori puhul;
e)  1. septembrist järgmise aasta 31. augustini riisisektori puhul;
 e)  1. septembrist järgmise aasta 31. augustini riisi- ja lauaoliivide sektorite puhul;
f)  1. oktoobrist järgmise aasta 30. septembrini suhkrusektori puhul.
 f)  1. oktoobrist järgmise aasta 30. septembrini suhkru- ja oliiviõlisektorite puhul.“
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 b (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 11
3b)  Artikkel 11 asendatakse järgmisega:
Artikkel 11
 „Artikkel 11
Riikliku sekkumise tingimustele vastavad tooted
 Riikliku sekkumise tingimustele vastavad tooted
Kooskõlas käesolevas jaos sätestatud tingimustega ning mis tahes selliste lisanõuete ja -tingimustega, mille komisjon võib sätestada artikli 19 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja artikli 20 kohaselt vastu võetud rakendusaktidega, kohaldatakse riiklikku sekkumist järgmiste toodete suhtes:
 Kooskõlas käesolevas jaos sätestatud tingimustega ning mis tahes selliste lisanõuete ja -tingimustega, mille komisjon võib sätestada artikli 19 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja artikli 20 kohaselt vastu võetud rakendusaktidega, kohaldatakse riiklikku sekkumist järgmiste toodete suhtes:
a)  pehme nisu, kõva nisu, oder ja mais;
 a)  pehme nisu, kõva nisu, oder ja mais;
b)  koorimata riis;
 b)  koorimata riis;
c)  veise- ja vasikalihasektori värske või jahutatud liha, mis kuulub CN-koodide 0201 10 00 ja 0201 20 20–0201 20 50 alla;
 c)  veise- ja vasikalihasektori värske või jahutatud liha, mis kuulub CN-koodide 0201 10 00 ja 0201 20 20–0201 20 50 alla;
d)  või, mis on valmistatud liidus heakskiidetud ettevõttes otseselt ja ainult pastöriseeritud koorest, mis on saadud otseselt ja ainult lehmapiimast ning mille piimarasvasisaldus on vähemalt 82 % massist ja maksimaalne veesisaldus 16 % massist;
 d)  või, mis on valmistatud liidus heakskiidetud ettevõttes otseselt ja ainult pastöriseeritud koorest, mis on saadud otseselt ja ainult lehmapiimast ning mille piimarasvasisaldus on vähemalt 82 % massist ja maksimaalne veesisaldus 16 % massist;
e)  pihustuskuivatuse teel lehmapiimast saadud kõrgeima kvaliteediga lõssipulber, mis on valmistatud liidus heakskiidetud ettevõttes ning mille valgusisaldus on vähemalt 34,0 % rasvata kuivekstrakti massist.
 e)  pihustuskuivatuse teel lehmapiimast saadud kõrgeima kvaliteediga lõssipulber, mis on valmistatud liidus heakskiidetud ettevõttes ning mille valgusisaldus on vähemalt 34,0 % rasvata kuivekstrakti massist;
ea)  valge suhkur;
eb)  CN-koodi 0104 10 30 või 0204 alla kuuluv lambaliha;
ec)  CN-koodi 0203 alla kuuluv värske, jahutatud või külmutatud sealiha;
ed)  CN-koodi 0207 alla kuuluv värske, jahutatud või külmutatud kanaliha.“
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 c (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 12
3c)  Artikkel 12 asendatakse järgmisega:
Artikkel 12
 „Artikkel 12
Riikliku sekkumise ajavahemikud
 Riikliku sekkumise ajavahemikud
Riiklik sekkumine toimub:
 Riiklik sekkumine toimub terve aasta jooksul artiklis 11 loetletud toodete puhul.“
a)  pehme nisu, kõva nisu, odra ja maisi puhul 1. novembrist 31. maini;
b)  koorimata riisi puhul 1. aprillist 31. juulini;
c)  veise- ja vasikaliha puhul terve aasta jooksul;
d)  või ja lõssipulbri puhul 1. märtsist 30. septembrini.
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 d (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 13
3d)  Artikkel 13 asendatakse järgmisega:
Artikkel 13
 „Artikkel 13
Riikliku sekkumise alustamine ja lõpetamine
 Riikliku sekkumise alustamine ja lõpetamine
1.  Artiklis 12 osutatud ajavahemike jooksul:
 1.  Artiklis 12 osutatud ajavahemike jooksul:
a)  alustatakse riiklikku sekkumist pehme nisu, või ja lõssipulbri puhul;
 a)  alustatakse riiklikku sekkumist või ja lõssipulbri puhul;
b)  võib komisjon rakendusaktidega alustada riiklikku sekkumist kõva nisu, odra, maisi ja koorimata riisi (sealhulgas koorimata riisi eriliigid või -sordid) puhul, kui turuolukord seda nõuab. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega;
 b)  võib komisjon rakendusaktidega alustada riiklikku sekkumist pehme nisu, kõva nisu, odra, maisi ja koorimata riisi (sealhulgas koorimata riisi eriliigid või -sordid), valge suhkru, lamba-, sea- või kanaliha puhul, kui turuolukord seda nõuab. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega;
c)  võib komisjon rakendusaktidega, mis on vastu võetud ilma artikli 229 lõigetes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata, alustada riiklikku sekkumist veise- ja vasikalihasektori puhul, kui liikmesriigi või liikmesriigi piirkonna artikli 20 esimese lõigu punkti c kohaselt kindlaks määratud võrdlusperioodi veise- ja vasikaliha keskmine turuhind, mis on registreeritud IV lisa punktis A osutatud liidu veise rümpade klassifitseerimisskaala alusel, langeb alla 85 % artikli 7 lõike 1 punktis d sätestatud võrdluskünnisest.
 c)  võib komisjon rakendusaktidega, mis on vastu võetud ilma artikli 229 lõigetes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata, alustada riiklikku sekkumist veise- ja vasikalihasektori puhul, kui liikmesriigi või liikmesriigi piirkonna artikli 20 esimese lõigu punkti c kohaselt kindlaks määratud võrdlusperioodi veise- ja vasikaliha keskmine turuhind, mis on registreeritud IV lisa punktis A osutatud liidu veise rümpade klassifitseerimisskaala alusel, langeb alla 85 % artikli 7 lõike 1 punktis d sätestatud võrdluskünnisest.
2.  Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, millega lõpetatakse riiklik sekkumine veise- ja vasikalihasektori puhul, kui artikli 20 esimese lõigu punkti c kohaselt kindlaks määratud võrdlusperioodi jooksul ei ole käesoleva artikli lõike 1 punktiga c ette nähtud tingimused enam täidetud. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu ilma artikli 229 lõigetes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata.
 2.  Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, millega lõpetatakse riiklik sekkumine veise- ja vasikalihasektori puhul, kui artikli 20 esimese lõigu punkti c kohaselt kindlaks määratud võrdlusperioodi jooksul ei ole käesoleva artikli lõike 1 punktiga c ette nähtud tingimused enam täidetud. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu ilma artikli 229 lõigetes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata.“
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 e (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 14
3e)  Artikkel 14 asendatakse järgmisega:
Artikkel 14
 Artikkel 14
Kokkuostmine kindlaksmääratud hinnaga või pakkumusmenetluse teel
 Kokkuostmine kindlaksmääratud hinnaga või pakkumusmenetluse teel
Kui on alustatud artikli 13 lõike 1 kohast riiklikku sekkumist, võtab nõukogu kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 43 lõikega 3 vastu meetmed artiklis 11 osutatud toodete kokkuostuhindade kehtestamise ning vajaduse korral meetmed koguseliste piirangute kehtestamise kohta, kui kokkuostmine toimub kindlaksmääratud hinnaga.
 „Kui on alustatud artikli 13 lõike 1 kohast riiklikku sekkumist, võtab nõukogu kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 43 lõikega 3 vastu korra artiklis 11 osutatud toodete kokkuostuhindade kehtestamise kohta.“
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 f (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 15 – lõige 1
3f)  Artikli 15 lõige 1 asendatakse järgmisega:
1.  Riikliku sekkumise hind tähendab järgmist:
 „1. Riikliku sekkumise hind tähendab maksimaalset hinda, millega riikliku sekkumise tingimustele vastavaid tooteid võib kokku osta, kui riiklik sekkumine toimub pakkumismenetluse teel.“
a)  riikliku sekkumise raames kokku ostetavate toodete hind, kui riiklik sekkumine toimub kindlaksmääratud hinna alusel või
b)   maksimaalne hind, millega riikliku sekkumise tingimustele vastavaid tooteid võib kokku osta, kui riiklik sekkumine toimub pakkumusmenetluse teel.
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 g (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 15 – lõige 2
3g)  Artikli 15 lõige 2 asendatakse järgmisega:
2.   Nõukogu võtab ELi toimimise lepingu artikli 43 lõike 3 kohaselt vastu meetmed riikliku sekkumise hinna taseme kindlaksmääramise, sealhulgas hinna tõstmise ja alandamise määra kohta.
 „2. Nõukogu võtab ELi toimimise lepingu artikli 43 lõike 3 kohaselt vastu korra riikliku sekkumise hinna taseme kindlaksmääramise, sealhulgas hinna tõstmise ja alandamise määra kohta.“
Muudatusettepanek 266
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 h (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 15 – lõige 2 a (uus)
3h)   Artiklisse 15 lisatakse järgmine lõige:
„2a. Nõukogu kasutab riikliku sekkumise hinnataseme korrigeerimisel objektiivseid ja läbipaistvaid kriteeriume, mis on kooskõlas eesmärgiga kindlustada põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa rahuldav elatustase vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 39.“
Muudatusettepanek 232
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 i (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 16
3i)  Artikkel 16 asendatakse järgmisega:
Artikkel 16
 „Artikkel 16
Riiklikest sekkumisvarudest võõrandamise üldpõhimõtted
 Riiklikest sekkumisvarudest võõrandamise üldpõhimõtted
1.  Riikliku sekkumise raames ostetud tooteid võõrandades tuleb:
 1.  Riikliku sekkumise raames ostetud tooteid võõrandades tuleb:
a)  vältida turu mis tahes häirimist,
 a)  vältida turu mis tahes häirimist,
b)  tagada ostjate võrdne ligipääs kaupadele ja võrdne kohtlemine ning
 b)  tagada ostjate võrdne ligipääs kaupadele ja võrdne kohtlemine ning
c)  järgida ELi toimimise lepingu kohaselt sõlmitud rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevaid kohustusi.
 c)  järgida ELi toimimise lepingu kohaselt sõlmitud rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevaid kohustusi.
2.  Riikliku sekkumise raames kokku ostetud tooteid võib võõrandada, tehes need kättesaadavaks asjaomastes liidu õigusaktides sätestatud liidus enim puudust kannatavatele isikutele toiduabi jaotamise programmi jaoks. Sel juhul vastab selliste toodete arvestuslik väärtus käesoleva määruse artikli 14 lõikes 2 osutatud asjaomasele kindlaksmääratud riikliku sekkumise hinnatasemele.
 2.  Riikliku sekkumise raames kokku ostetud tooteid võib võõrandada, tehes need kättesaadavaks asjaomastes liidu õigusaktides sätestatud liidus enim puudust kannatavatele isikutele toiduabi jaotamise programmi jaoks. Sel juhul vastab selliste toodete arvestuslik väärtus käesoleva määruse artikli 14 lõikes 2 osutatud asjaomasele kindlaksmääratud riikliku sekkumise hinnatasemele.
2a.  Liikmesriigid teatavad komisjonile andmed ettevõtete kohta, kes on riiklikku sekkumist kasutanud, samuti riiklike sekkumisvarude ostjate kohta.
3.  Igal aastal teeb komisjon avalikuks tingimuste üksikasjad, mille alusel riikliku sekkumise raames kokku ostetud tooteid eelmise aasta jooksul müüdi.
 3.   Igal aastal teeb komisjon avalikuks tingimuste üksikasjad, mille alusel riikliku sekkumise raames kokku ostetud tooteid eelmise aasta jooksul osteti, kui see on asjakohane, ja müüdi. Need üksikasjad sisaldavad ettevõtete andmeid, asjaomaseid koguseid ning ostu- ja müügihindu.“
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 j (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 17 – lõik 1 – punkt b
3j)  Artikli 17 esimese lõigu punkt b asendatakse järgmisega:
b)   oliiviõli;
 „b) oliiviõli ja lauaoliivid;“
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 k (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 17 – lõik 1 – punkt i (uus)
3k)  Artikli 17 esimesse lõiku lisatakse järgmine punkt:
„ia) riis.“
Muudatusettepanek 257
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt b a (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 23 – lõige 3
ba)  artikli 23 lõige 3 asendatakse järgmisega:
3.  Lõike 1 kohaselt kehtestatud toetuskavas (edaspidi „koolikava“) osaleda soovivad liikmesriigid, kes taotlevad vastavat liidu toetust, eelistavad siseriiklikke olusid arvesse võttes toodete jagamist ühest või mõlemast järgmisest rühmast:
 „3. Lõike 1 kohaselt kehtestatud toetuskavas (edaspidi „koolikava“) osaleda soovivad liikmesriigid, kes taotlevad vastavat liidu toetust, näevad siseriiklikke olusid arvesse võttes ette toodete jagamise ühest või mõlemast järgmisest rühmast:
a)  puu- ja köögivili ning banaanisektori värsked tooted;
 a)  puu- ja köögivilja puhul:
b)  joogipiim ja selle laktoosivabad alternatiivid.
 i)  eelkõige puu- ja köögivili ning banaanisektori värsked tooted;
ii)  töödeldud puu- ja köögiviljasaadused;
b)  piima ja piimatoodete puhul:
i)   joogipiim ja selle laktoosivabad alternatiivid;
ii)  juust, kohupiim, jogurt ja muud fermenteeritud või hapendatud piimatooted ilma lisatud lõhna- ja maitseaineteta, puuviljade, pähklite või kakaota.“
Muudatusettepanek 258
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt b b (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 23 – lõige 4
bb)  artikli 23 lõige 4 jäetakse välja.
4.  Olenemata lõikest 3, selleks et edendada konkreetsete toodete tarbimist ja/või reageerida oma territooriumil laste erilistele toitainevajadustele, võivad liikmesriigid siiski näha ette toodete jagamise ühest või mõlemast järgmisest rühmast:
a)  töödeldud puu- ja köögiviljatooted, lisaks lõike 3 punktis a osutatud toodetele;
b)  juust, kohupiim, jogurt ja muud fermenteeritud või hapendatud piimatooted ilma lisatud lõhna- ja maitseaineteta, puuviljade, pähklite või kakaota, lisaks lõike 3 punktis b osutatud toodetele.
Muudatusettepanek 259
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt b c (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 23 – lõige 8 a (uus)
bc)  artiklile 23 lisatakse järgmine lõige:
„8a. Kui tervishoiu ja toitumise eest vastutavad riiklikud asutused seda põhjendavad, võivad liikmesriigid oma riiklikus strateegias sätestada, et käesoleva artikli lõigetes 3 ja 5 osutatud tooteid jagatakse koolides samal ajal kui tavalist koolitoitu.“
Muudatusettepanek 260/rev
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt b d (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 23 – lõige 11
bd)   artikli 23 lõige 11 asendatakse järgmisega:
11.  Jagatavate toodete või kaasnevate haridusmeetmetega hõlmatud toodete valikul lähtuvad liikmesriigid ühest või enamast objektiivsest kriteeriumist, nagu tervise- ja keskkonnakaalutlused, kohalike või piirkondlike toodete hooajalisus, mitmekesisus ja kättesaadavus ning võimaluste piires liidust pärit toodete eelistamine. Liikmesriigid võivad julgustada eelkõige kohaliku või piirkondliku toodangu ostmist, mahetooteid, lühikesi tarneahelaid või keskkonnaalast kasu ning, kui see on asjakohane, määrusega (EL) nr 1151/2012 kasutusele võetud kvaliteedikavade alusel tunnustatud tooteid.
 „11. Jagatavate toodete või kaasnevate haridusmeetmetega hõlmatud toodete valikul lähtuvad liikmesriigid ühest või enamast objektiivsest kriteeriumist, nagu tervise- ja keskkonnakaalutlused, kohalike või piirkondlike toodete hooajalisus, mitmekesisus ja kättesaadavus ning võimaluste piires liidust pärit toodete eelistamine. Liikmesriigid võivad edendada eelkõige kohaliku või piirkondliku toodangu ostmist, mahetooteid, lühikesi tarneahelaid või keskkonnaalast kasu, sealhulgas kestlike pakendite kasutamist, ning, kui see on asjakohane, määrusega (EL) nr 1151/2012 kasutusele võetud kvaliteedikavade alusel tunnustatud tooteid.
Liikmesriigid võivad kaaluda oma strateegiates jätkusuutlikkuse ja õiglase kaubanduse alaste kaalutluste esmatähtsustamist.
 Liikmesriigid võivad kaaluda oma strateegiates jätkusuutlikkuse ja õiglase kaubanduse alaste kaalutluste esmatähtsustamist.“;
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt c – alapunkt ii
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 23a – lõige 2 – lõik 3 – viimane lause
ii)  lõike 2 kolmanda lõigu viimane lause jäetakse välja;
 välja jäetud
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt c – alapunkt iii – sissejuhatav osa
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 23a – lõige 4
iii)  lõige 4 asendatakse järgmisega:
 iii)  lõike 4 esimene lõik asendatakse järgmisega:
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 a (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 61
4a)  Artikkel 61 asendatakse järgmisega:
Artikkel 61
 „Artikkel 61
Kestus
 Kestus
Käesolevas peatükis kehtestatud viinapuude istutuseks antavate lubade süsteemi kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2030 koos vahehindamisega, mille viib läbi komisjon eesmärgiga hinnata süsteemi toimimist ja esitada selle kohta vajaduse korral ettepanekuid.
 Käesolevas peatükis kehtestatud viinapuude istutuseks antavate lubade süsteemi kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2050 koos hindamisega, mille viib läbi komisjon iga kümne aasta järel ja esimest korda 1. jaanuaril 2023 eesmärgiga hinnata süsteemi toimimist ja esitada selle kohta vajaduse korral ettepanekuid tõhustamiseks.“
Muudatusettepanek 261
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 b (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 62 – lõige 3
4b)  artikli 62 lõige 3 asendatakse järgmisega:
3.  Lõikes 1 osutatud luba kehtib kolm aastat alates selle väljastamise päevast. Selle tootja suhtes, kes ei ole luba selle kehtivuse ajal kasutanud, rakendatakse määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 89 lõikes 4 ette nähtud halduskaristusi.
 „3. Lõikes 1 osutatud luba kehtib kolm aastat alates selle väljastamise päevast. Selle tootja suhtes, kes ei ole luba selle kehtivuse ajal kasutanud, rakendatakse määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 89 lõikes 4 ette nähtud halduskaristusi. Liikmesriigid võivad siiski otsustada, et käesoleva määruse artikli 66 lõikes 1 osutatud load kehtivad kuus aastat alates nende väljaandmise kuupäevast.“
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 c (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 62 – lõige 4
4c)  Artikli 62 lõige 4 asendatakse järgmisega:
4.  Käesolevat peatükki ei kohaldata katseteks mõeldud piirkondades istutuste või ümberistutuse suhtes või pooktaimede kasvatamise suhtes või selliste piirkondade suhtes, kust saadavad veinid või viinamarjasaadused on mõeldud ainult viinamarjakasvataja oma majapidamise tarbeks, või piirkondade suhtes, kus uus istandus rajatakse siseriikliku õiguse kohaselt avalikes huvides toimuva sundvõõrandamise raames.
 „4. Käesolevat peatükki ei kohaldata katseteks mõeldud piirkondades istutuste või ümberistutuse suhtes või pooktaimede kasvatamise suhtes, sellistes piirkondades istutuste või ümberistutuse suhtes, kust saadavad viinamarjasaadused on mõeldud ainult viinamarjamahla tootmiseks, või selliste piirkondade suhtes, kust saadavad veinid või viinamarjasaadused on mõeldud ainult viinamarjakasvataja oma majapidamise tarbeks, või piirkondade suhtes, kus uus istandus rajatakse siseriikliku õiguse kohaselt avalikes huvides toimuva sundvõõrandamise raames.“
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 63 – lõige 1
(5)  Artikli 63 lõige 1 asendatakse järgmisega:
 välja jäetud
„1. Liikmesriigid väljastavad igal aastal load uusistutustele, mis moodustavad kas
a)  1 % kogu nende territooriumi tegelikust viinapuude kasvualast, nagu see mõõdeti eelmise aasta 31. juulil, või
b)  1 % alast, mis moodustab nende territooriumi tegeliku viinapuude kasvuala, nagu see mõõdeti 2015. aasta 31. juulil, ning kooskõlas määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklitega 85h, 85i ja artikli 85k nende territooriumil tootjatele antud istutusõigustega hõlmatud ala, mis on 1. jaanuaril 2016 kättesaadav istutusõiguste loaks muutmiseks, nagu on osutatud käesoleva määruse artiklis 68.“
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 a (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 63
5a)  Artikkel 63 asendatakse järgmisega:
Artikkel 63
 „Artikkel 63
Uusistutuste kaitsemehhanism
 Uusistutuste kaitsemehhanism
1.  Liikmesriigid väljastavad igal aastal load uusistutustele, mis moodustavad 1 % kogu nende territooriumi tegelikust viinapuude kasvualast, nagu see mõõdeti eelmise aasta 31. juulil.
 1.  Liikmesriigid väljastavad igal aastal load uusistutustele, mis moodustavad kas
a)  1 % kogu nende territooriumi tegelikust viinapuude kasvualast, nagu see mõõdeti eelmise aasta 31. juulil, või
b)  1 % alast, mis moodustab nende territooriumi tegeliku viinapuude kasvuala, nagu see mõõdeti 31. juulil 2015. aastal,, ning ala, mille suhtes kooskõlas määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklitega 85h, 85i ja artikli 85k kehtisid tootjatele nende territooriumil antud istutusõigused, mille suhtes võis alates 1. jaanuarist 2016 kohaldada käesoleva määruse artiklis 68 osutatud üleminekut õigustelt loaks.
2.  Liikmesriigid võivad:
 2.  Liikmesriigid võivad:
a)  kohaldada riiklikul tasandil madalamat protsendimäära kui lõikes 1 sätestatu;
 a)  kohaldada riiklikul tasandil madalamat protsendimäära kui lõikes 1 sätestatu;
b)  piirata lubade andmist piirkondlikul tasandil konkreetsete piirkondade puhul, mis vastavad kaitstud päritolunimetusega veinide tootmiseks esitatavatele nõuetele, piirkondade puhul, mis vastavad kaitstud geograafilise tähisega veinide tootmiseks esitatavatele nõuetele või piirkondade puhul, millel ei ole geograafilist tähist.
 b)  piirata lubade andmist piirkondlikul tasandil konkreetsete piirkondade puhul, mis vastavad kaitstud päritolunimetusega veinide tootmiseks esitatavatele nõuetele, piirkondade puhul, mis vastavad kaitstud geograafilise tähisega veinide tootmiseks esitatavatele nõuetele või piirkondade puhul, millel ei ole geograafilist tähist; kõnealuseid lubasid tuleks neis piirkondades kasutada.
3.  Lõikes 2 osutatud piirangud aitavad kaasa viinapuude istutamise korralisele kasvule, need tuleb seada üle 0 % ning neil on üks või mitu alljärgnevatest konkreetsetest põhjendustest:
 3.  Lõikes 2 osutatud piirangud aitavad kaasa viinapuude istutamise korralisele kasvule, need tuleb seada üle 0 % ning neil on üks või mitu alljärgnevatest konkreetsetest põhjendustest:
a)  vajadus vältida veinitoodete ülepakkumise tõendatud ohtu seoses nimetatud toodete turuväljavaadetega, ületamata seda, mis on vajalik kõnealuse vajaduse rahuldamiseks;
 a)  vajadus vältida veinitoodete ülepakkumise tõendatud ohtu seoses nimetatud toodete turuväljavaadetega, ületamata seda, mis on vajalik kõnealuse vajaduse rahuldamiseks;
b)  vajadus vältida konkreetse kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise väärtuse vähenemise tõendatud ohtu.
 b)  vajadus vältida konkreetse kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise väärtuse vähenemise tõendatud ohtu;
ba)  tahe aidata kaasa asjaomaste toodete arendamisele, säilitades samal ajal nende kvaliteedi.
3a.  Liikmesriigid võivad võtta vajalikke regulatiivseid meetmeid, et vältida olukordi, kus ettevõtjad hoiavad kõrvale lõigete 2 ja 3 alusel kasutusele võetud piiravatest meetmetest.
4.  Liikmesriigid avaldavad kõik lõike 2 alusel tehtud otsused, mis peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud. Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamatult nendest otsustest ja põhjendustest.
 4.  Liikmesriigid avaldavad kõik lõike 2 alusel tehtud otsused, mis peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud. Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamatult nendest otsustest ja põhjendustest.
4a.  Liikmesriigid võivad käesolevas artiklis sätestatud piirangutest kaugemale ulatuvaid lubasid välja anda istandustele, mis on rajatud eesmärgiga säilitada viinapuude geneetilisi ressursse.“
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 b (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 64
5b)  Artikkel 64 asendatakse järgmisega:
Artikkel 64
 „Artikkel 64
Lubade andmine viinapuude uusistutuseks
 Lubade andmine viinapuude uusistutuseks
1.  Kui toetuskõlblike taotlustega kaetud üldpindala kõnealusel aastal ei ületa liikmesriigi poolt eraldatud pindala, kiidetakse kõik sellised taotlused heaks.
 1.  Kui toetuskõlblike taotlustega kaetud üldpindala kõnealusel aastal ei ületa liikmesriigi poolt eraldatud pindala, kiidetakse kõik sellised taotlused heaks.
Liikmesriigid võivad käesoleva artikli kohaldamiseks kohaldada ühte või mitut järgnevat objektiivset ja mittediskrimineerivat toetuskõlblikkuse kriteeriumit:
 Liikmesriigid võivad käesoleva artikli kohaldamiseks riiklikul või piirkondlikul tasandil kohaldada ühte või mitut järgnevat objektiivset ja mittediskrimineerivat toetuskõlblikkuse kriteeriumit:
a)  taotlejal on põllumajandusmaa, mis ei ole väiksem kui pindala, mille jaoks ta luba taotleb;
 a)  taotlejal on põllumajandusmaa, mis ei ole väiksem kui pindala, mille jaoks ta luba taotleb;
b)  taotlejal on piisavad ametioskused ja pädevus;
 b)  taotlejal on piisavad ametioskused ja pädevus;
c)  taotlus ei kujuta endast konkreetse kaitstud päritolunimetuse maine seadusvastase omastamise märkimisväärset ohtu, mida eeldatakse, välja arvatud siis, kui sellise ohu olemasolu tõendavad riigiasutused;
 c)  taotlus ei kujuta endast konkreetse kaitstud päritolunimetuse maine seadusvastase omastamise märkimisväärset ohtu, mida eeldatakse, välja arvatud siis, kui sellise ohu olemasolu tõendavad riigiasutused;
ca)  taotleja ei ole viinapuid istutanud ilma loata, nagu on osutatud käesoleva määruse artiklis 71, ega ilma istutusõiguseta, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklites 85a ja 85b;
 ca)  taotleja ei ole viinapuid istutanud ilma loata, nagu on osutatud käesoleva määruse artiklis 71, ega ilma istutusõiguseta, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklites 85a ja 85b;
d)  nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel üks või mitu lõikes 2 osutatud kriteeriumi, tingimusel et neid kohaldatakse objektiivsel ja mittediskrimineerival viisil.
 d)  nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel üks või mitu lõikes 2 osutatud kriteeriumi, tingimusel et neid kohaldatakse objektiivsel ja mittediskrimineerival viisil.
2.  Kui lõikes 1 osutatud toetuskõlblike taotlustega kaetud üldpindala kõnealusel aastal ületab liikmesriigi poolt eraldatud pindala, antakse load vastavalt hektarite proportsionaalsele jaotusele kõikide taotlejate vahel pindala alusel, mille kohta nad on luba taotlenud. Lubade andmisel võib kehtestada miinimum- ja/või maksimumpindala taotleja kohta ning selliseid lubasid võib osaliselt või täielikult anda ka vastavalt ühele või mitmele järgnevale objektiivsele ja mittediskrimineerivale prioriteetsuskriteeriumile:
 2.  Kui lõikes 1 osutatud toetuskõlblike taotlustega kaetud üldpindala kõnealusel aastal ületab liikmesriigi poolt eraldatud pindala, antakse load vastavalt hektarite proportsionaalsele jaotusele kõikide taotlejate vahel pindala alusel, mille kohta nad on luba taotlenud. Lubade andmisel võib kehtestada miinimum- ja/või maksimumpindala taotleja kohta ning selliseid lubasid võib osaliselt või täielikult anda ka vastavalt ühele või mitmele järgnevale objektiivsele ja mittediskrimineerivale prioriteetsuskriteeriumile:
a)  tootjad, kes alustavad esimest korda viinapuude istutamisega ning kes on põllumajandusettevõtte juhid (uued turule sisenejad);
 a)  tootjad, kes alustavad esimest korda viinapuude istutamisega ning kes on põllumajandusettevõtte juhid (uued turule sisenejad);
b)  piirkonnad, mille viinamarjaistandused aitavad kaasa keskkonna säilitamisele;
 b)  piirkonnad, mille viinamarjaistandused aitavad kaasa keskkonna või viinapuude geneetiliste ressursside säilitamisele;
c)  piirkonnad, kus uusistutus hakkab toimuma maakorralduse raames;
 c)  piirkonnad, kus uusistutus hakkab toimuma maakorralduse raames;
d)  looduslikust või muust eripärast tingitud piirangutega alad;
 d)  looduslikust või muust eripärast tingitud piirangutega alad;
e)  arendus- või taasistutusprojektide jätkusuutlikkus majandusliku hindamise alusel;
 e)  arendus- või taasistutusprojektide jätkusuutlikkus majandusliku hindamise alusel;
f)  piirkonnad, kus hakkab toimuma uusistutus, mis suurendab konkurentsivõimet põllumajandusettevõtte ja piirkondlikul tasandil;
 f)  piirkonnad, kus hakkab toimuma uusistutus, mis suurendab konkurentsivõimet ettevõtte, piirkondlikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil;
g)  geograafiliste tähistega toodete kvaliteedi parandamise võimalusega projektid;
 g)  geograafiliste tähistega toodete kvaliteedi parandamise võimalusega projektid;
h)  piirkonnad, kus uusistutus hakkab toimuma väikese ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtete suurendamise raames.
 h)  piirkonnad, kus uusistutus hakkab toimuma väikese ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtete suurendamise raames.
2a.  Kui liikmesriik otsustab kohaldada üht või mitut lõikes 2 osutatud kriteeriumi, võib ta lisada lisatingimuse, et taotleja peab olema füüsiline isik, kes on taotluse esitamise aastal kõige rohkem 40-aastane.
 2a.  Kui liikmesriik otsustab kohaldada üht või mitut lõikes 2 osutatud kriteeriumi, võib ta lisada lisatingimuse, et taotleja peab olema füüsiline isik, kes on taotluse esitamise aastal kõige rohkem 40-aastane.
2b.  Liikmesriigid võivad võtta mis tahes regulatiivseid meetmeid, et vältida olukordi, kus ettevõtjad hoiavad kõrvale lõigete 1, 2 ja 2a alusel kasutusele võetud kriteeriumidest.
3.  Liikmesriigid avaldavad lõigetes 1, 2 ja 2a osutatud kriteeriumid, mida nad kohaldavad, ning teavitavad komisjoni nendest viivitamatult.
 3.  Liikmesriigid avaldavad lõigetes 1, 2 ja 2a osutatud kriteeriumid, mida nad kohaldavad, ning teavitavad komisjoni nendest viivitamatult.
3a.  Artikli 63 lõike 2 punktis b sätestatud piirkondlikul tasandil piiramise korral võib kohaldada artiklis 64 nimetatud tasandi kohta sätestatud rahastamiskõlblikkus- ja prioriteetsuskriteeriume.“
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 c (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 65 – lõik 1a (uus)
5c)  Artikli 65 esimese lõigu järele lisatakse järgmine lõik:
„Liikmesriik kehtestab artikli 63 lõike 2 kohaldamisel eelmenetluse, mis võimaldab tal kooskõlas kõnealuse liikmesriigi õigusaktidega võtta arvesse piirkondliku tasandi tunnustatud kutsealade esindusorganisatsioonide arvamusi.“
Muudatusettepanek 233
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 d (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 68
5d)  Artikkel 68 asendatakse järgmisega:
Artikkel 68
 „Artikkel 68
Üleminekusätted
 Üleminekusätted
1.  Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklitega 85h, 85i ja 85k võib tootjatele enne 31. detsembrit 2015 antud istutusõiguse, mida need tootjad ei ole kasutanud ning mis nimetatud kuupäeval kehtib, lugeda alates 1. jaanuarist 2016 käesoleva peatüki alusel antavaks loaks.
 1.  Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklitega 85h, 85i ja 85k võib tootjatele enne 31. detsembrit 2015 antud istutusõiguse, mida need tootjad ei ole kasutanud ning mis nimetatud kuupäeval kehtib, lugeda alates 1. jaanuarist 2016 käesoleva peatüki alusel antavaks loaks.
Selline üleminek toimub taotluse alusel, mille need tootjad peavad esitama enne 31. detsembrit 2015. Liikmesriigid võivad otsustada lubada tootjatel esitada kuni 31. detsembrini 2020 taotlusi nende õiguste muutmiseks loaks.
 Selline üleminek toimub taotluse alusel, mille need tootjad peavad esitama enne 31. detsembrit 2015. Liikmesriigid võivad otsustada lubada tootjatel esitada kuni 31. detsembrini 2020 taotlusi nende õiguste muutmiseks loaks.
1a.  Pärast 31. detsembrit 2020 jäävad istutusõigustega hõlmatud alad, mida ei ole muudetud lubadeks, liikmesriikide käsutusse, kes võivad need artikli 66 kohaselt ümber jaotada hiljemalt 31. detsembriks 2025.
2.  Lõike 1 alusel antavatel lubadel on sama pikk kehtivusaeg kui lõikes 1 osutatud istutusõiguseks antavatel lubadel. Kui nimetatud load jäetakse kasutamata, kaotavad nad kehtivuse hiljemalt 31. detsembril 2018, või kui liikmesriigid on teinud lõike 1 teises lõigus osutatud otsuse, hiljemalt 31. detsembril 2023.
 2.  Lõigete 1 ja 1a alusel antavatel lubadel on sama pikk kehtivusaeg kui lõikes 1 osutatud istutusõiguseks antavatel lubadel. Kui nimetatud load jäetakse kasutamata, kaotavad nad kehtivuse hiljemalt 31. detsembril 2018, või kui liikmesriigid on teinud lõike 1 teises lõigus osutatud otsuse, hiljemalt 31. detsembril 2028.
3.  Lõike 1 alusel antud loaga hõlmatud alasid ei arvestata artikliga 63 kaetud alade hulka.
 3.  Lõike 1 alusel antud loaga hõlmatud alasid ei arvestata artikliga 63 kaetud alade hulka.“
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 d (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 69 – lõik 1 – punkt ea (uus)
5e)  Artiklisse 69 lisatakse järgmine punkt:
ea)  viinapuude geneetiliste ressursside säilitamist puudutavaid kriteeriume.
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 e (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 73
5f)  Artikkel 73 asendatakse järgmisega:
Artikkel 73
 „Artikkel 73
Reguleerimisala
 Reguleerimisala
Ilma et see piiraks põllumajandustoodete suhtes kohaldatavaid sätteid ning veterinaaria ja fütosanitaaria ning toiduainete sektoris vastuvõetud sätteid, millega tagatakse toodete vastavus hügieeni- ja tervishoiunormidele ning loomade ja inimeste tervise kaitse ning taimekaitse, sätestatakse käesolevas jaos eeskirjad, milles käsitletakse põllumajandustoodete turustamisstandardeid.
 Ilma et see piiraks põllumajandustoodete suhtes kohaldatavaid sätteid ning veterinaaria ja fütosanitaaria ning toiduainete sektoris vastuvõetud sätteid, millega tagatakse toodete vastavus hügieeni- ja tervishoiunormidele ning loomade ja inimeste tervise kaitse ning taimekaitse ja tagatakse Euroopa ja kolmandate riikide võrdsed konkurentsitingimused, sätestatakse käesolevas jaos eeskirjad, milles käsitletakse põllumajandustoodete turustamisstandardeid.“
Muudatusettepanek 234
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 g (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 75
5g)  Artikkel 75 asendatakse järgmisega:
Artikkel 75
 „Artikkel 75
Kehtestamine ja sisu
 Kehtestamine ja sisu
1.  Turustamisstandardeid võib kohaldada ühe või mitme allpool loetletud sektori ja toote suhtes:
 1.  Turustamisstandardeid võib kohaldada ühe või mitme allpool loetletud sektori ja toote suhtes:
a)  oliiviõli ja lauaoliivid;
 a)  oliiviõli ja lauaoliivid;
b)  puu- ja köögivili;
 b)  puu- ja köögivili;
c)  töödeldud puu- ja köögivili;
 c)  töödeldud puu- ja köögivili;
d)  banaanid;
 d)  banaanid;
e)  elustaimed;
 e)  elustaimed;
f)  munad;
 f)  munad;
g)  linnuliha;
 g)  linnuliha;
h)  inimtoiduks ettenähtud võiderasvad;
 h)  inimtoiduks ettenähtud võiderasvad;
i)  humal.
 i)  humal;
ia)  riis;
ib)  piim ja piimatooted;
ic)  mesi ja mesitarudest saadavad tooted;
id)  veise- ja vasikaliha;
ie)  lambaliha;
if)  sealiha;
ig)  kanep.
2.  Selleks et võtta arvesse tarbijate ootusi ja parandada põllumajandustoodete tootmise ja turustamisega seotud majandustingimusi ning käesoleva artikli lõigetega 1 ja 4 hõlmatud põllumajandustoodete kvaliteeti, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse sektori- või tootepõhiseid turustamisstandardeid kõigil turustusetappidel, samuti selliste standardite kohaldamisel tehtavaid erandeid, et kohaneda pidevalt muutuvate turutingimuste ja tarbijate uute nõudmistega, võtta arvesse asjaomaste rahvusvaheliste standardite arengusuundi ja vältida takistuste tekitamist tootearendusel.
 2.  Selleks et võtta arvesse tarbijate ootusi ja parandada põllumajandustoodete tootmise ja turustamisega seotud majandustingimusi ning käesoleva artikli lõigetega 1 ja 4 hõlmatud põllumajandustoodete kvaliteeti, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse sektori- või tootepõhiseid turustamisstandardeid kõigil turustusetappidel, samuti selliste standardite kohaldamisel tehtavaid erandeid, et kohaneda pidevalt muutuvate turutingimuste ja tarbijate uute nõudmistega, võtta arvesse asjaomaste rahvusvaheliste standardite arengusuundi ja vältida takistuste tekitamist tootearendusel.
3.  Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/201127 artikli 26 kohaldamist, võivad lõikes 1 osutatud turustamisstandardid hõlmata ühte või mitut järgmistest nõuetest, mis määratakse kindlaks sektori- või tootepõhiselt ning põhinevad iga sektori eripäral, vajadusel reguleerida turuleviimist ning käesoleva artikli lõikes 5 määratletud tingimustel:
 3.  Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/201127 artikli 26 kohaldamist, võivad lõikes 1 osutatud turustamisstandardid hõlmata ühte või mitut järgmistest nõuetest, mis määratakse kindlaks sektori- või tootepõhiselt ning põhinevad iga sektori eripäral, vajadusel reguleerida turuleviimist ning käesoleva artikli lõikes 5 määratletud tingimustel:
a)  tehnilised mõisted, nimetused ja müüginimetused muude kui artiklis 78 sätestatud sektorite puhul;
 a)  tehnilised mõisted, nimetused ja müüginimetused muude kui artiklis 78 sätestatud sektorite puhul;
b)  klassifitseerimiskriteeriumid, nagu klassidesse liigitamine, kaal, suurus, vanus, kategooria;
 b)  klassifitseerimiskriteeriumid, nagu klassidesse liigitamine, kaal, suurus, vanus, kategooria;
c)  liigid, taimesort või loomatõug või kaubanduslik tüüp;
 c)  liigid, taimesort või loomatõug või kaubanduslik tüüp;
d)  esitusviis, kohustuslike turustamisstandarditega seotud märgistus, pakend, pakkimiskeskuste suhtes kohaldatavad eeskirjad, märgistamine, saagikoristusaasta ja eritingimuste kasutamine, ilma et see piiraks artiklite 92–123 kohaldamist;
 d)  esitusviis, kohustuslike turustamisstandarditega seotud märgistus, pakend, pakkimiskeskuste suhtes kohaldatavad eeskirjad, märgistamine, saagikoristusaasta ja eritingimuste kasutamine, ilma et see piiraks artiklite 92–123 kohaldamist;
e)  kriteeriumid, nagu välimus, konsistents, vastavus, tooteomadused ja veesisalduse protsent;
 e)  kriteeriumid, nagu välimus, konsistents, vastavus, tooteomadused ja veesisalduse protsent;
f)  tootmises kasutatud teatavad ained, koostisosad või koostisained, sealhulgas nende kvantitatiivne sisaldus, puhtus ja identifitseerimine;
 f)  tootmises kasutatud teatavad ained, koostisosad või koostisained, sealhulgas nende kvantitatiivne sisaldus, puhtus ja identifitseerimine;
g)  tootmistüüp ja tootmismeetod, sealhulgas veinivalmistustavad, ning säästva tootmise arenenud süsteemid;
 g)  tootmistüüp ja tootmismeetod, sealhulgas veinivalmistustavad, loomasööda valmistamise tavad ning säästva tootmise arenenud süsteemid;
h)  virrete ja veinide kupaaž ja segamine, sealhulgas nende mõisted ja nende suhtes kehtivad piirangud;
 h)  virrete ja veinide kupaaž ja segamine, sealhulgas nende mõisted ja nende suhtes kehtivad piirangud;
i)  kogumise sagedus, tarnimine, säilitamine ja käitlemine, säilitamismeetod ja -temperatuur, ladustamine ja transport;
 i)  kogumise sagedus, tarnimine, säilitamine ja käitlemine, säilitamismeetod ja -temperatuur, ladustamine ja transport;
j)  põllumajandustootmise asukoht ja/või päritolu, välja arvatud linnuliha ja võiderasvad;
 j)  põllumajandustootmise asukoht ja/või päritolu;
k)  piirangud seoses teatavate ainete kasutamisega ja tegevuste rakendamisega;
 k)  piirangud seoses teatavate ainete kasutamisega ja tegevuste rakendamisega;
l)  erikasutus;
 l)  erikasutus;
m)  tingimused, millega reguleeritakse selliste toodete müümist, valdamist, ringlust ja kasutamist, mis ei vasta lõike 1 kohaselt vastu võetud turustamisstandarditele või artiklis 78 osutatud mõistetele, nimetustele ja müüginimetustele, ning kõrvalsaaduste kõrvaldamist.
 m)  tingimused, millega reguleeritakse selliste toodete müümist, valdamist, ringlust ja kasutamist, mis ei vasta lõike 1 kohaselt vastu võetud turustamisstandarditele või artiklis 78 osutatud mõistetele, nimetustele ja müüginimetustele, ning kõrvalsaaduste kõrvaldamist;
ma)  loomade heaolu.
4.  Lisaks lõikele 1 võib turustamisstandardeid kohaldada veinisektori suhtes. Kõnealusele sektorile kohaldatakse lõike 3 punkte f, g, h, k ja m.
 4.  Lisaks lõikele 1 võib turustamisstandardeid kohaldada veinisektori suhtes. Kõnealusele sektorile kohaldatakse lõike 3 punkte f, g, h, k ja m.
5.  Käesoleva artikli lõike 1 kohaselt vastu võetud sektori- või tootepõhised turustamisstandardid kehtestatakse ilma, et see piiraks artiklite 84–88 ja IX lisa kohaldamist ning võttes arvesse:
 5.  Käesoleva artikli lõike 1 kohaselt vastu võetud sektori- või tootepõhised turustamisstandardid kehtestatakse ilma, et see piiraks artiklite 84–88 ja IX lisa kohaldamist ning võttes arvesse:
a)  asjaomase toote eripära;
 a)  asjaomase toote eripära;
b)  vajadust tagada tingimused toodete turuleviimise hõlbustamiseks;
 b)  vajadust tagada tingimused toodete turuleviimise hõlbustamiseks;
c)  tootjate huvi anda teavet toodete omaduste ja põllumajandustootmise eripära kohta ning tarbijate huvi saada toote kohta piisavat ja läbipaistvat teavet, sealhulgas tootmiskoha kohta, mis määratakse kindlaks iga juhtumi puhul eraldi, lähtudes geograafilisest asukohast, pärast seda, kui on eelkõige hinnatud ettevõtjate kulusid ja halduskoormust, ning tootjale ja lõpptarbijale pakutavaid soodustusi;
 c)  tootjate huvi anda teavet toodete omaduste ja põllumajandustootmise eripära kohta ning tarbijate huvi saada toote kohta piisavat ja läbipaistvat teavet, sealhulgas tootmiskoha kohta, mis määratakse kindlaks iga juhtumi puhul eraldi, lähtudes geograafilisest asukohast, pärast seda, kui on eelkõige hinnatud ettevõtjate kulusid ja halduskoormust, ning tootjale ja lõpptarbijale pakutavaid soodustusi;
d)  meetodeid, mis on kättesaadavad toodete füüsikaliste, keemiliste ja organoleptiliste omaduste kindlaksmääramiseks;
 d)  meetodeid, mis on kättesaadavad toodete füüsikaliste, keemiliste ja organoleptiliste omaduste kindlaksmääramiseks;
e)  rahvusvaheliste asutuste vastu võetud standardsoovitused;
 e)  rahvusvaheliste asutuste vastu võetud standardsoovitusi;
f)  vajadust säilitada toodete looduslikud ja peamised omadused ning vältida asjaomase toote koostise märkimisväärset muutust.
 f)  vajadust säilitada toodete looduslikud ja peamised omadused ning vältida asjaomase toote koostise märkimisväärset muutust.
6.  Selleks et võtta arvesse tarbijate ootusi ja vajadust parandada põllumajandustoodete tootmise ja turustamise kvaliteeti ja sellega seotud majandustingimusi, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta lõikes 1 osutatud sektorite loetelu. Sellised delegeeritud õigusaktid piirduvad rangelt tarbijate muutuvast nõudlusest, tehnilisest arengust või tootearendusest tulenevate tõendatud vajadustega ning nende õigusaktide kohta koostatakse komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule, milles hinnatakse eelkõige tarbijate vajadusi, ettevõtjate kulusid ja halduskoormust, sealhulgas mõju siseturule ja rahvusvahelisele kaubandusele, ning tootjatele ja lõpptarbijatele pakutavaid soodustusi.
 6.  Selleks et võtta arvesse tarbijate ootusi ja vajadust parandada põllumajandustoodete tootmise ja turustamise kvaliteeti ja sellega seotud majandustingimusi, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta lõikes 1 osutatud sektorite loetelu. Sellised delegeeritud õigusaktid piirduvad rangelt tarbijate muutuvast nõudlusest, tehnilisest arengust või tootearendusest tulenevate tõendatud vajadustega ning nende õigusaktide kohta koostatakse komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule, milles hinnatakse eelkõige tarbijate vajadusi, ettevõtjate kulusid ja halduskoormust, sealhulgas mõju siseturule ja rahvusvahelisele kaubandusele, ning tootjatele ja lõpptarbijatele pakutavaid soodustusi.“
_________________
 _________________
27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004 (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 304, 22.11.2011, lk 18).
 27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004 (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 304, 22.11.2011, lk 18).
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 h (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 78
5h)  Artikkel 78 asendatakse järgmisega:
Artikkel 78
 „Artikkel 78
Teatavate sektorite ja toodete mõisted, nimetused ja müüginimetused
 Teatavate sektorite ja toodete mõisted, nimetused ja müüginimetused
1.  Peale kohaldatavate turustusstandardite, kui see on asjakohane, kohaldatakse VII lisas sätestatud mõisteid, nimetusi ja müüginimetusi järgmiste sektorite ja toodete suhtes:
 1.  Peale kohaldatavate turustusstandardite, kui see on asjakohane, kohaldatakse VII lisas sätestatud mõisteid, nimetusi ja müüginimetusi järgmiste sektorite ja toodete suhtes:
a)  veise- ja vasikaliha;
 a)  veise- ja vasikaliha;
aa)  lamba- ja talleliha;
b)  vein;
 b)  vein;
c)  inimtoiduks ettenähtud piim ja piimatooted;
 c)  inimtoiduks ettenähtud piim ja piimatooted;
d)  linnuliha;
 d)  linnuliha;
e)  munad;
 e)  munad;
f)  inimtoiduks ettenähtud võiderasvad; ning
 f)  inimtoiduks ettenähtud võiderasvad; ning
g)  oliiviõli ja lauaoliivid.
 g)  oliiviõli ja lauaoliivid.
2.  VII lisas sätestatud mõisteid, nimetusi või müüginimetusi võib liidus kasutada üksnes sellise toote turustamiseks, mis vastab kõnealuses lisas sätestatud vastavatele tingimustele.
 2.  VII lisas sätestatud mõisteid, nimetusi või müüginimetusi võib liidus kasutada üksnes sellise toote turustamiseks ja müügiedenduseks, mis vastab kõnealuses lisas sätestatud vastavatele tingimustele. VII lisas võib sätestada tingimused, mille korral on nimetused või müüginimetused turustamisel või müügiedendusel kaitstud kaubanduslikul eesmärgil ebaseadusliku kasutamise, väärkasutuse, imiteerimise või seoste tekitamise eest.
3.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte VII lisas sätestatud mõistete ja müüginimetuste muudatuste, nendest erandite tegemise või nendest vabastamise kohta. Kõnealused delegeeritud õigusaktid piirduvad rangelt tarbijate muutuvast nõudlusest või tehnilisest arengust tulenevate tõendatud vajadustega või tootearenduse vajadustega
 3.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte VII lisas sätestatud mõistete ja müüginimetuste muudatuste, nendest erandite tegemise või nendest vabastamise kohta. Kõnealused delegeeritud õigusaktid piirduvad rangelt tarbijate muutuvast nõudlusest või tehnilisest arengust tulenevate tõendatud vajadustega või tootearenduse vajadustega
4.  Selleks et tagada, et ettevõtjad ja liikmesriigid saavad ühemõtteliselt ja õigesti aru VII lisas sätestatud mõistetest ja müüginimetustest, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse nende täpsustamise ja kohaldamise eeskirju.
 4.  Selleks et tagada, et ettevõtjad ja liikmesriigid saavad ühemõtteliselt ja õigesti aru VII lisas sätestatud mõistetest ja müüginimetustest, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse nende täpsustamise ja kohaldamise eeskirju.
5.  Tarbijate ootustega ja piimatoodete turu arenguga arvestamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte selliste piimatoodete kindlaksmääramiseks, mille puhul märgitakse juhul, kui tegemist ei ole lehmapiimaga, milliselt loomaliigilt see on saadud, ning vajalike eeskirjade kehtestamiseks.
 5.  Tarbijate ootustega ja piimatoodete turu arenguga arvestamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte selliste piimatoodete kindlaksmääramiseks, mille puhul märgitakse juhul, kui tegemist ei ole lehmapiimaga, milliselt loomaliigilt see on saadud, ning vajalike eeskirjade kehtestamiseks.“
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 i (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 79a (uus)
5i)  Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 79a
Oliiviõli segamine muude taimeõlidega
1.  Oliiviõli segamine muude taimeõlidega on keelatud.
2.  Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 227 õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse sanktsioonid ettevõtjatele, kes ei järgi käesoleva artikli lõikes 1 sätestatut.“
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 j (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 79b (uus)
5j)  Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 79b
Oliivi- ja oliiviõlisektoris kohaldatavad turustamiseeskirjad
Oliivi- ja oliiviõlisektori eripärade arvessevõtmiseks antakse komisjonile õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, millega ühtlustatakse lauaoliivide ja oliiviõli turustamiseeskirju.“
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 81 – lõige 2
(6)  Artikli 81 lõige 2 asendatakse järgmisega:
 välja jäetud
„2. Kui lõikest 3 ei tulene teisiti, liigitavad liikmesriigid veiniviinamarjasordid, mida nende territooriumil võib veini tootmiseks istutada, taasistutada või pookida.
Liikmesriigid võivad liigitada veiniviinamarjasorte, kui:
a)  asjaomane sort kuulub Vitis vinifera või Vitis Labrusca liiki või
b)  asjaomane sort on Vitis vinifera, Vitis Labrusca liigi ja muude perekonna Vitis liikide ristand.
Kui veiniviinamarjasort jäetakse esimeses lõigus osutatud liigitusest välja, tuleb see sort välja juurida 15 aasta jooksul alates selle väljajätmisest.“
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6 a (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 81 – lõige 2
6a)  Artikli 81 lõige 2 asendatakse järgmisega:
2.  Kui lõikest 3 ei tulene teisiti, liigitavad liikmesriigid veiniviinamarjasordid, mida võib nende territooriumil veini valmistamiseks istutada, taasistutada või pookida.
 „2. Kui lõikest 3 ei tulene teisiti, liigitavad liikmesriigid veiniviinamarjasordid, mida võib nende territooriumil veini valmistamiseks istutada, taasistutada või pookida.
Liikmesriigid võivad liigitada üksnes veiniviinamarjasorte, mis vastavad järgmistele tingimustele:
 Liikmesriigid võivad liigitada veiniviinamarjasorte, kui:
a)  asjaomane sort kuulub Vitis vinifera liiki või on Vitis vinifera liigi ja muude perekonna Vitis liikide ristand;
 a)  asjaomane sort kuulub Vitis vinifera liiki või asjaomane sort on Vitis vinifera liigi ja muude perekonna Vitis liikide ristand;
b)  sort ei ole üks järgmistest: „Noah“, „Othello“, „Isabelle“, „Jacquez“, „Clinton“ ja „Herbemont“.
 b)  sort ei ole üks järgmistest: „Noah“, „Othello“, „Isabelle“, „Jacquez“, „Clinton“ ja „Herbemont“.
Erandina teisest lõigust võivad liikmesriigid lubada Vitis Labrusca või nimetatud lõigu punkti b kohaste sortide taasistutamist olemasolevates ajaloolistes viinamarjaistandustes, kui olemasolev kasvuala selle tagajärjel ei suurene.
Kui veiniviinamarjasort jäetakse esimeses lõigus osutatud liigitusest välja, tuleb see sort välja juurida 15 aasta jooksul alates selle väljajätmisest.
 Kui veiniviinamarjasort jäetakse esimeses lõigus osutatud liigitusest välja, tuleb see sort välja juurida 15 aasta jooksul alates selle väljajätmisest.“
Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 90a – lõige 2 – punkt a
a)  isotoopide analüüside andmepanga loomine, mis aitaks liikmesriikide kogutud proovide põhjal avastada pettust;
 a)  isotoopide analüüside andmepanga loomine või säilitamine, mis aitaks liikmesriikide kogutud proovide põhjal avastada pettust;
Muudatusettepanek 78
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8 a (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 92 – lõige 1
8a)  Artikli 92 lõige 1 asendatakse järgmisega:
1.  Käesolevas jaos kehtestatud eeskirju päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetuste kohta kohaldatakse VII lisa II osa punktides 1, 3–6, 8, 9, 11, 15 ja 16 osutatud toodete suhtes.
 „1. Käesolevas jaos kehtestatud eeskirju päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetuste kohta kohaldatakse ainult VII lisa II osa punktides 1, 3–6, 8, 9, 11, 15 ja 16 osutatud toodete suhtes.“
Muudatusettepanek 235/rev
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt a
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 93 – lõige 1 – punkt a – sissejuhatav osa
a)  „päritolunimetus“ – nimetus, mida kasutatakse artikli 92 lõikes 1 osutatud toote kindlaksmääramiseks:
 a)  „päritolunimetus“ – piirkonna, koha või põhjendatud erandjuhtudel riigi nimi, mida kasutatakse artikli 92 lõikes 1 osutatud toote nimetamiseks;
Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – punkt a
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 93 – lõige 1 – punkt a – alapunkt i
i)  toote kvaliteet või omadused tulenevad peamiselt või eranditult teatavast geograafilisest keskkonnast ning selle iseloomulikest looduslikest ja vajaduse korral inimteguritest;
 i)  toote kvaliteet või omadused tulenevad peamiselt või eranditult teatavast geograafilisest keskkonnast ning selle looduslikest ja inimteguritest;
Muudatusettepanek 81
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – punkt a
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 93 – lõige 1 – punkt a – alapunkt ii
ii)  toode on pärit teatavast kohast, piirkonnast või erandjuhul riigist;
 välja jäetud
Muudatusettepanek 82
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – punkt a
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 93 – lõige 1 – punkt a – alapunkt v a (uus)
va)  see ei ole „alkoholitustatud“, nagu on osutatud VII lisa II osa punktides 18 ja 19.
Muudatusettepanek 83
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 94 – lõige 1 – sissejuhatav osa
10)  Artikli 94 lõike 1 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:
 välja jäetud
„Taotlused nimetuste kaitsmiseks päritolunimetuste või geograafiliste tähistena peavad hõlmama:“.
Muudatusettepanek 236
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 a (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 94
10a)  Artikkel 94 asendatakse järgmisega:
Artikkel 94
 „Artikkel 94
Kaitsetaotlused
 Kaitsetaotlused
1.  Päritolunimetuste või geograafiliste tähiste nimede kaitsetaotlused peavad hõlmama tehnilist toimikut, milles sisaldub:
 1.  Päritolunimetuste või geograafiliste tähiste nimede kaitsetaotlused peavad hõlmama järgmist:
a)  kaitstav nimetus
 a)  kaitstav nimetus;
b)  taotleja nimi ja aadress;
 b)  taotleja nimi ja aadress;
c)  lõikes 2 osutatud tootespetsifikaat ning
 c)  lõikes 2 osutatud tootespetsifikaat ning
d)  koonddokument, milles esitatakse kokkuvõte lõikes 2 osutatud tootespetsifikaadist.
 d)  koonddokument, milles esitatakse kokkuvõte lõikes 2 osutatud tootespetsifikaadist.
2.  Tootespetsifikaat võimaldab huvitatud isikutel kontrollida päritolunimetuse või geograafilise tähisega seonduvaid tootmistingimusi. Tootespetsifikaat sisaldab vähemalt:
 2.  Tootespetsifikaat võimaldab huvitatud isikutel kontrollida päritolunimetuse või geograafilise tähisega seonduvaid tootmistingimusi. Tootespetsifikaat sisaldab vähemalt:
a)  kaitstavat nimetust;
 a)  kaitstavat nimetust;
b)  veini või veinide kirjeldust:
 b)  veini või veinide kirjeldust:
i)  päritolunimetusega seonduvate põhiliste analüütiliste ja organoleptiliste omaduste kirjeldust;
 i)  päritolunimetusega seonduvate põhiliste analüütiliste ja organoleptiliste omaduste kirjeldust;
ii)  geograafilise tähisega seonduvate põhiliste analüütiliste omaduste kirjeldust ning samuti organoleptiliste omaduste hinnangut või märget selliste omaduste kohta;
 ii)  geograafilise tähisega seonduvate põhiliste analüütiliste omaduste kirjeldust ning samuti organoleptiliste omaduste hinnangut või märget selliste omaduste kohta;
c)  kui see on kohaldatav, veini või veinide valmistamiseks kasutatavaid eritavasid ning veini või veinide valmistamisel kehtivaid asjakohaseid piiranguid;
 c)  kui see on kohaldatav, veini või veinide valmistamiseks kasutatavaid eritavasid ning veini või veinide valmistamisel kehtivaid asjakohaseid piiranguid;
d)  asjaomase geograafilise piirkonna piiritlust;
 d)  asjaomase geograafilise piirkonna piiritlust;
e)  maksimaalset saagikust hektari kohta;
 e)  maksimaalset saagikust hektari kohta;
f)  andmeid veiniviinamarjasordi või -sortide kohta, millest vein või veinid on saadud;
 f)  andmeid veiniviinamarjasordi või -sortide kohta, millest vein või veinid on saadud;
g)  üksikasju, mis kinnitavad seost, millele on osutatud artikli 93 lõike 1 punkti a alapunktis i või olenevalt olukorrast punkti b alapunktis i;
 g)  üksikasju, mis kinnitavad järgmisi seoseid:
i)  kaitstud päritolunimetuse puhul: toote kvaliteedi või omaduste ning geograafilise keskkonna ja osutatud geograafilise keskkonna looduslikke tingimusi ja inimtegevust puudutavate üksikasjade vaheline seos, millele on osutatud artikli 93 lõike 1 punkti a alapunktis i;
ii)  kaitstud geograafilise tähise puhul: toote teatava kvaliteedi, maine või muude omaduste ning geograafilise piirkonna vaheline seos, millele on osutatud artikli 93 lõike 1 punkti b alapunktis i;
ga)  kui see on kohaldatav, selle panust kestlikku arengusse;
h)  liidu või siseriiklikes õigusaktides sätestatud või liikmesriikide poolt ette nähtud juhtudel kaitstud päritolunimetust või kaitstud geograafilist tähist haldava organisatsiooni kehtestatud kohaldatavaid nõudeid, võttes arvesse asjaolu, et sellised nõuded peavad olema objektiivsed, mittediskrimineerivad ja vastama liidu õigusele;
 h)  liidu või siseriiklikes õigusaktides sätestatud või liikmesriikide poolt ette nähtud juhtudel kaitstud päritolunimetust või kaitstud geograafilist tähist haldava organisatsiooni kehtestatud kohaldatavaid nõudeid, võttes arvesse asjaolu, et sellised nõuded peavad olema objektiivsed, mittediskrimineerivad ja vastama liidu õigusele;
i)  tootespetsifikaatide tingimuste täitmist kontrollivate asutuste või organisatsioonide nimi ja aadress ning nende konkreetsed ülesanded.
 i)  tootespetsifikaatide tingimuste täitmist kontrollivate asutuste või organisatsioonide nime ja aadressi ning nende konkreetseid ülesandeid.
3.  Kui kaitsetaotlus on seotud kolmanda riigi geograafilise piirkonnaga, sisaldab see lisaks lõigetes 1 ja 2 sätestatud andmetele tõendit, et kõnealune nimetus on kaitstud selle päritolumaal.
 3.  Kui kaitsetaotlus on seotud kolmanda riigi geograafilise piirkonnaga, sisaldab see lisaks lõigetes 1 ja 2 sätestatud andmetele tõendit, et kõnealune nimetus on kaitstud selle päritolumaal.“
Muudatusettepanek 85
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 b (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 96 – lõige 5 – lõigud 1 a ja 1 b (uus)
10b)  Artikli 96 lõikesse 5 lisatakse järgmised lõigud:
Käesoleva lõike esimese lõigu kohaselt komisjonile esitatavale kaitsetaotlusele lisab liikmesriik deklaratsiooni, milles ta kinnitab, et taotleja esitatud taotlus vastab tema arvates käesolevas jaos osutatud kaitsetingimustele ja artikli 94 lõike 1 punktis d osutatud koonddokument on tootespetsifikaadi tõepärane kokkuvõte.
Liikmesriigid teatavad komisjonile riikliku menetluse käigus esitatud vastuvõetavatest vastuväidetest.
Muudatusettepanek 86
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 96 – lõige 7
7.  Vajaduse korral võib komisjon võtta vastu rakendusakte, et peatada artikli 97 lõikes 2 osutatud taotluse kontrollimine, kuni siseriiklik kohus või muu riiklik asutus on otsustanud seoses sellise kaitsetaotluse vastuvõtmisega, mille kohta liikmesriik on leidnud, et tingimused riiklikus eelmenetluses on täidetud vastavalt lõikele 5.
 välja jäetud
Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 229 lõigetes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata.“
Muudatusettepanek 87
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 97 – lõige 2 – lõik 1
Komisjon kontrollib kaitsetaotlusi, mis ta saab vastavalt artiklile 94 ja artikli 96 lõikele 5. Ta kontrollib taotlusi, et teha kindlaks ilmsed vead ning võtab arvesse asjaomase liikmesriigi riikliku eelmenetluse tulemust.
 Komisjon kontrollib kaitsetaotlusi, mis ta saab vastavalt artiklile 94 ja artikli 96 lõikele 5. Ta kontrollib taotlusi, et teha kindlaks ilmsed vead, ning võtab arvesse asjaomase liikmesriigi riikliku eelmenetluse tulemust. Kontrollimisel keskendutakse artikli 94 lõike 1 punktis d osutatud koonddokumendile.
Muudatusettepanek 88
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 103 – lõige 4
14)  Artiklisse 103 lisatakse lõige 4:
 välja jäetud
„4. Lõikes 2 osutatud kaitset tuleb kohaldada ka selliste kaupade suhtes, mis sisenevad liidu tolliterritooriumile ilma liidu tolliterritooriumil vabasse ringlusse laskmata, ning selliste kaupade suhtes, mida liidus müüakse e-kaubanduse kaudu.“
Muudatusettepanek 263/rev
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 a (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 103
14a)   Artikkel 103 asendatakse järgmisega:
Artikkel 103
 „Artikkel 103
Kaitse
 Kaitse
1.  Kaitstud päritolunimetust ja kaitstud geograafilint tähist võivad kasutada kõik ettevõtjad, kes turustavad veini, mis on toodetud kooskõlas vastava tootespetsifikaadiga.
 1.  Kaitstud päritolunimetust ja kaitstud geograafilint tähist võivad kasutada kõik ettevõtjad, kes turustavad veini, mis on toodetud kooskõlas vastava tootespetsifikaadiga.
2.  Kaitstud päritolunimetust ja kaitstud geograafilist tähist ning tootespetsifikaadiga kooskõlas kaitstud nimetust kasutavat veini kaitstakse:
 2.  Kaitstud päritolunimetust ja kaitstud geograafilist tähist ning tootespetsifikaadiga kooskõlas kaitstud nimetust kasutavat veini kaitstakse:
a)  kõnealuse kaitstud nimetuse otsese või kaudse kaubanduslikul eesmärgil kasutamise eest:
 a)  kõnealuse kaitstud nimetuse otsese või kaudse kaubanduslikul eesmärgil kasutamise eest:
i)  sarnastel toodetel, mis ei vasta kaitstud nimetuse tootespetsifikaadile või
 i)  sarnastel toodetel, mis ei vasta kaitstud nimetuse tootespetsifikaadile või
ii)  kui sellise kasutusega kaasneb päritolunimetuse või geograafilise tähise maine ärakasutamine;
 ii)  kui sellise kasutusega kaasneb päritolunimetuse või geograafilise tähise maine ärakasutamine, nõrgestamine või kahjustamine, sealhulgas juhul, kui registreeritud nimetusega tähistatud ainet kasutatakse koostisainena;
b)  väärkasutuse, imiteerimise või seoste tekitamise eest ka siis, kui toote või teenuse tegelik päritolu on näidatud või kui kaitstud nimetus on tõlgitud, transkribeeritud või translitereeritud, või sellele on lisatud väljend „stiilis”, „tüüpi”, „meetodil”, „valmistatud nagu”, „imitatsioon”, „maitsega”, „nagu” või muu samalaadne väljend;
 b)  väärkasutuse, imiteerimise või seoste tekitamise eest ka siis, kui toote või teenuse tegelik päritolu on näidatud või kui kaitstud nimetus on tõlgitud, transkribeeritud või translitereeritud, või sellele on lisatud väljend „stiilis“, „tüüpi“, „meetodil“, „valmistatud nagu“, „imitatsioon“, „maitsega“, „nagu“ või muu samalaadne väljend, sealhulgas juhul, kui nende registreeritud nimetustega tähistatud aineid kasutatakse koostisainetena;
c)  muude toote lähtekohta, päritolu, laadi või olulisi omadusi käsitlevate valede või eksitavate märgete eest, mis esitatakse asjaomase veinitoote sise- või välispakendil, reklaammaterjalides või tootega seotud dokumentides, ning selliste pakendite kasutamise eest, mis võivad jätta toote päritolust vale mulje;
 c)  muude toote lähtekohta, päritolu, laadi või olulisi omadusi käsitlevate valede või eksitavate märgete eest, mis esitatakse asjaomase veinitoote sise- või välispakendil, reklaammaterjalides või tootega seotud dokumentides, ning selliste pakendite kasutamise eest, mis võivad jätta toote päritolust vale mulje;
d)  mis tahes muu tegevuse eest, mis võib tarbijale jätta vale mulje toote tegeliku päritolu kohta.
 d)  mis tahes muu tegevuse eest, mis võib tarbijale jätta vale mulje toote tegeliku päritolu kohta;
da)   mis tahes kaitstud nimetusega täielikult või osaliselt sarnase või sellega seoses täielikult või osaliselt segadust tekitada võiva domeeninime pahauskse lisamise eest.
3.  Kaitstud päritolunimetused ja kaitstud geograafilised tähised ei muutu liidus üldnimetusteks artikli 101 lõike 1 tähenduses.
 3.  Kaitstud päritolunimetused ja kaitstud geograafilised tähised ei muutu liidus üldnimetusteks artikli 101 lõike 1 tähenduses.
3a.   Lõikes 2 osutatud kaitset kohaldatakse ka selliste kaupade suhtes, mis tuuakse liidu tolliterritooriumile ilma liidu tolliterritooriumil vabasse ringlusse laskmata, ning selliste kaupade suhtes, mida müüakse liidus e-kaubanduskanalite kaudu.
3b.   Kui kaitstud päritolunimetusega veini geograafilist ala hõlmab mõni teine kaitstud päritolunimetus, mille geograafiline ala on laiem, võib liikmesriik määrata kindlaks tingimused, mille alusel võib kõnealuse veini puhul kasutada seda teist kaitstud päritolunimetust. Need tingimused peavad sisalduma asjakohase veini tootespetsifikaadis.“
Muudatusettepanek 237
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 b (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 105
14b)  Artikkel 105 asendatakse järgmisega:
Artikkel 105
 „Artikkel 105
Tootespetsifikaatide muutmine
 Tootespetsifikaatide muutmine
Artiklis 95 sätestatud tingimustele vastav taotleja võib taotleda kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise tootespetsifikaadi muutmise heakskiitmist, eelkõige selleks, et võtta arvesse teaduse ja tehnika edusamme või piiritleda uuesti artikli 94 lõike 2 teise lõigu punktis d osutatud geograafiline piirkond. Taotlustes kirjeldatakse ja põhjendatakse taotletud muudatusi.
 1.  Artiklis 95 sätestatud tingimustele vastav taotleja võib taotleda kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise tootespetsifikaadi muutmise heakskiitmist, eelkõige selleks, et võtta arvesse teaduse ja tehnika edusamme või piiritleda uuesti artikli 94 lõike 2 teise lõigu punktis d osutatud geograafiline piirkond. Taotlustes kirjeldatakse ja põhjendatakse taotletud muudatusi.
1a.  Tootespetsifikaadi muudatused liigitatakse kahte kategooriasse vastavalt nende olulisusele: muudatused, mille korral on vaja kohaldada vastuväite esitamise menetlust liidu tasandil („liidu muudatus“) ja muudatused, millega tegeletakse liikmesriigi või kolmanda riigi tasandil („standardmuudatus“).
Muudatust loetakse liidu muudatuseks, kui:
a)  see hõlmab kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise nimetuse muutmist;
b)  see seisneb VII lisa II osas osutatud viinamarjasaaduste kategooria muutmises, kustutamises või lisamises;
c)  see võib kaotada artikli 93 lõike 1 punkti a alapunktis i või punkti b alapunktis i osutatud seose;
d)  see sisaldab täiendavaid piiranguid toote turustamisele.
Kolmanda riigi või kolmanda riigi tootja esitatud liidu muudatuste taotlus peab sisaldama tõendeid, et taotletav muudatus on kooskõlas asjaomases kolmandas riigis päritolunimetuste või geograafiliste tähiste kaitsmise suhtes kohaldatava õigusega.
Kõiki muid muudatusi loetakse standardmuudatusteks.
1b.  Ajutine muudatus on standardmuudatus, mis puudutab tootespetsifikaadi ajutist muutmist, mis tuleneb kohustuslike sanitaar- või fütosanitaarmeetmete kehtestamisest ametiasutuste poolt või mis on seotud pädevate asutuste poolt ametlikult tunnustatud loodusõnnetuste või ebasoodsate ilmastikutingimustega.
1c.  Muudatuse puhul tootmistingimustes, mis on seotud viinapuudega, mis on ette nähtud kaitstud päritolunimetusega toote tootmiseks, jääb olemasolevate viinapuude suhtes kehtima õigus toota kaitstud päritolunimetusega toodet tootespetsifikaadis täpsustatud ajavahemiku jooksul ja hiljemalt ajani, mil nad välja juuritakse.“
Muudatusettepanek 91
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 c (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 105a (uus)
14c)  Lisatakse järgmine artikkel:
Artikkel 105a
Liidu tasandi muudatused
1.  Tootespetsifikaadi liidu tasandi muudatuse heakskiitmise taotluse puhul tuleb järgida mutatis mutandis artiklites 94 ja 96–99 sätestatud korda. Tootespetsifikaadi liidu tasandi muudatuse heakskiitmise taotlus on vastuvõetav, kui see on esitatud kooskõlas artikliga 105 ning see on täielik, ammendav ja nõuetekohaselt koostatud. Kui komisjon kiidab tootespetsifikaadi liidu tasandi muudatuste heakskiitmise taotluse heaks, puudutab see üksnes taotluses esitatud muudatusi.
2.  Kui komisjon leiab artikli 97 lõike 2 alusel tehtud kontrolli tulemusel, et artikli 97 lõikes 3 sätestatud tingimused on täidetud, avaldab ta liidu tasandi muudatuse taotluse Euroopa Liidu Teatajas. Muudatuse lõplik heakskiitmisotsus võetakse vastu ilma artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlust kohaldamata, välja arvatud juhul, kui on esitatud vastuvõetav vastuväide või muudatuse taotlus on tagasi lükatud; sellisel juhul kohaldatakse artikli 99 teist lõiku.
3.  Kui taotlus on vastuvõetamatu, teatatakse liikmesriigi või kolmanda riigi pädevale asutusele või kolmandas riigis tegutsevale taotlejale selle põhjustest.
4.  Liidu tasandi muudatuse heakskiitmise taotlus peab sisaldama ainult liidu tasandi muudatusi. Kui liidu tasandi muudatuse taotlus sisaldab ka standard- või ajutisi muudatusi, kohaldatakse liidu tasandi muudatuse menetlust ainult liidu tasandi muudatuste suhtes. Standard- ja ajutiste muudatuste taotlust käsitatakse sellisena, nagu ei oleks seda esitatud.
5.  Muudatuste taotluse hindamisel keskendub komisjon taotletud muudatustele.
Muudatusettepanek 92
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 d (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 105b (uus)
14d)  Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 105b
Standardmuudatused
1.  Standardmuudatused kiidavad heaks ja avaldavad liikmesriigid, kelle geograafilise piirkonnaga päritolunimetus või geograafiline tähis on seotud.
Tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise taotlus tuleb esitada selle liikmesriigi ametiasutustele, kelle geograafilise piirkonnaga päritolunimetus või geograafiline tähis on seotud. Taotlejad peavad täitma artiklis 95 sätestatud tingimusi. Kui tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise taotlust ei ole esitanud taotleja, kes esitas tootespetsifikaadiga seotud nimetuse või nimetuste kaitsmise taotluse, annab liikmesriik kõnealusele taotlejale, kui see veel eksisteerib, võimaluse taotlust kommenteerida.
Standardmuudatuse taotlus peab sisaldama standardmuudatuste kirjeldust, kokkuvõtet muudatuste vajaduse põhjustest ja näitama, et taotletavaid muudatusi saab pidada standardmuudatuseks vastavalt artiklile 105.
2.  Kui liikmesriik leiab, et tingimused on täidetud, võib ta standardmuudatuse heaks kiita ja avaldada. Heakskiitmissotsus peab sisaldama muudetud konsolideeritud koonddokumenti, kui see on asjakohane, ja muudetud konsolideeritud tootespetsifikaati.
Standardmuudatus hakkab liikmesriigis kehtima pärast selle avaldamist. Liikmesriik peab standardmuudatused komisjonile teatama hiljemalt üks kuu pärast riikliku heakskiitmisotsuse avaldamise kuupäeva.
3.  Otsused, millega kiidetakse heaks kolmandatest riikidest pärit viinamarjasaadusi puudutavad standardmuudatused, võetakse vastu asjaomases kolmandas riigis kehtiva süsteemi kohaselt ja need edastab üksiktootja või õigustatud huvi omav tootjarühm kas otse komisjonile või kõnealuse kolmanda riigi ametiasutuste kaudu hiljemalt üks kuu pärast nende avaldamist.
4.  Kui geograafiline piirkond hõlmab mitut liikmesriiki, viivad liikmesriigid standardmuudatuse menetluse läbi eraldi ja vastavalt sellele alale, mis asub nende territooriumil. Standardmuudatus hakkab kehtima siis, kui hakatakse kohaldama viimase riigi heakskiitmisotsust. Viimane liikmesriik, kes standardmuudatuse heaks kiidab, saadab selle komisjonile hiljemalt üks kuu pärast kuupäeva, mil tema standardmuudatuse heakskiitmisotsus avaldati.
Kui üks või mitu asjaomast liikmesriiki ei võta esimeses lõigus osutatud riiklikku heakskiitmisotsust vastu, võib mis tahes liikmesriik esitada taotluse vastavalt liidu tasandi muudatuse menetlusele. See reegel kehtib mutatis mutandis ka siis, kui üks või mitu asjaomast riiki on kolmandad riigid.“
Muudatusettepanek 93
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 e (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 105c (uus)
14e)  Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 105c
Ajutised muudatused
1.  Ajutised muudatused kiidavad heaks ja avaldavad liikmesriigid, kelle geograafilise piirkonnaga päritolunimetus või geograafiline tähis on seotud. Muudatused tuleb komisjonile teatada koos ajutise muudatuse põhjendusega mitte hiljem kui üks kuu pärast riikliku heakskiitmisotsuse avaldamise kuupäeva. Ajutist muudatust hakatakse liikmesriigis kohaldama pärast selle avaldamist.
2.  Kui geograafiline piirkond hõlmab mitut liikmesriiki, kohaldatakse ajutise muudatuse menetlust liikmesriikides eraldi ja vastavalt alale, mis liikmesriigi territooriumil asub. Ajutised muudatused hakkavad kehtima alles siis, kui hakatakse kohaldama viimase riigi heakskiitmisotsust. Liikmesriik, kes kiidab ajutise muudatuse heaks viimasena, teatab sellest komisjonile mitte hiljem kui üks kuu pärast heakskiitmisotsuse avaldamise kuupäeva. See reegel kehtib mutatis mutandis ja seda ka juhul, kui üks või mitu asjaomast riiki on kolmandad riigid.
3.  Kolmandast riigist pärit viinamarjasaadusi puudutavate ajutiste muudatuste teabe peab komisjonile koos ajutise muudatuse põhjendusega edastama kas vahetult või vastava kolmanda riigi ametiasutuste kaudu üksiktootja või tootjate rühm, kellel on õigustatud huvi ning seda mitte hiljem kui üks kuu pärast muudatuste heakskiitmist.
4.  Komisjon avaldab need muudatused kolme kuu jooksul alates päevast, mil ta saab liikmesriigilt, kolmandalt riigilt või kolmanda riigi üksiktootjalt või tootjate rühmalt teate kätte. Ajutist muudatust hakatakse liidu territooriumil kohaldama siis, kui komisjon on selle avaldanud.“
Muudatusettepanek 94
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 15
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 106
(15)  Artikkel 106 asendatakse järgmisega:
 välja jäetud
„Artikkel 106
Tühistamine
Komisjon võib omal algatusel või õiguspärast huvi omava liikmesriigi, kolmanda riigi või füüsilise või juriidilise isiku asjakohaselt põhjendatud taotluse korral võtta vastu rakendusaktid, millega tühistatakse päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitse, kui esineb üks või mitu järgmist asjaolu:
a)  kui asjaomasele tootespetsifikaadile vastavus ei ole enam tagatud;
b)  kui vähemalt seitsme järjestikuse aasta jooksul ei ole kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega toodet turule viidud;
c)  kui artiklis 95 sätestatud tingimustele vastav taotleja deklareerib, et ta ei soovi enam päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitset säilitada.
Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.“
Muudatusettepanek 95
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 15 a (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 106
15a)  Artikkel 106 asendatakse järgmisega:
Artikkel 106
 „Artikkel 106
Tühistamine
 Tühistamine
Komisjon võib omal algatusel või õiguspärast huvi omava liikmesriigi, kolmanda riigi või füüsilise või juriidilise isiku asjakohaselt põhjendatud taotluse korral võtta vastu rakendusakti, millega tühistatakse päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitse, kui vastava tootespetsifikaadi järgimine ei ole enam tagatud. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
 1.   Komisjon võib omal algatusel või õiguspärast huvi omava liikmesriigi, kolmanda riigi või füüsilise või juriidilise isiku asjakohaselt põhjendatud taotluse korral võtta vastu rakendusaktid, millega tühistatakse päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitse, kui esineb üks või mitu järgmist asjaolu:
a)  kui asjaomasele tootespetsifikaadile vastavus ei ole enam tagatud;
b)  kui vähemalt seitsme järjestikuse aasta jooksul ei ole päritolunimetuse või geograafilise tähisega toodet turule viidud;
c)  kui artiklis 95 sätestatud tingimustele vastav taotleja annab teada, et ta ei soovi enam päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitset säilitada.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
1a.  Kui komisjon leiab, et tühistamistaotlus ei ole vastuvõetav, teavitab ta taotluse esitanud liikmesriigi või kolmanda riigi asutust või füüsilist või juriidilist isikut vastuvõetamatuse põhjustest.
1b.  Tühistamisega seotud põhjendatud vastuväited on vastuvõetavad üksnes juhul, kui need tõendavad, et huvitatud isik on registreeritud nimest kaubanduslikult sõltuv.“
Muudatusettepanek 96
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 15 b (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 106a (uus)
15b)  Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 106a
Ajutine märgistus ja esitusviis
Pärast seda, kui päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitse taotlus on komisjonile saadetud, võib tootja seda märgistusel ja esitusviisis näidata ning kasutada riiklike logosid ja tunnuseid vastavalt liidu õigusele ja eeskätt määrusele (EL) nr 1169/2011.
Kaitstud päritolunimetust või kaitstud geograafilist tähist näitavat liidu sümboolikat, liidu väljendit „kaitstud päritolunimetus“ või „kaitstud geograafiline tähis“ ja liidu lühendeid „KPN“ või „KGT“ võib märgistusel kasutada ainult pärast päritolunimetusele või geograafilisele tähisele kaitse andmise otsuse avaldamist.
Kui taotlus lükatakse tagasi, võib esimese lõigu kohaselt märgistatud viinamarjasaadust turustada kuni olemasolevate varude ammendumiseni.“
Muudatusettepanek 97
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 15 c (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 107a (uus)
15c)  Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 107a
Tootespetsifikaadi kohaldamine veinist valmistatud piiritusjooke tootvates piirkondades
Liikmesriigid võivad kohaldada artikli 94 lõike 2 kohast tootespetsifikaati piirkondade suhtes, kus toodetakse veini, millest saab toota veinist valmistatud piiritusjooke, millel on kooskõlas määruse (EÜ) nr 110/2008 III lisaga registreeritud geograafiline tähis.“
Muudatusettepanek 98
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 17
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 116a – lõige 3
3.  Liidus kontrollib tootespetsifikaatide iga-aastast järgimist tootmisel ning veini müügiks ettevalmistamise ajal või järgselt kas lõikes 2 osutatud pädev asutus või üks või mitu volitatud isikut määruse (EL) 2017/625 artikli 3 punkti 5 tähenduses, kes tegutsevad toote sertifitseerimisasutusena kooskõlas kõnealuse määruse II jaotise III peatükis kehtestatud kriteeriumidega.
 3.  Liidus kontrollib tootespetsifikaatide iga-aastast järgimist tootmisel ning veini müügiks ettevalmistamise ajal või järgselt kas lõikes 2 osutatud pädev asutus või üks või mitu volitatud isikut määruse (EL) 2017/625 artikli 3 punkti 5 tähenduses, kes tegutsevad toote sertifitseerimisasutusena kooskõlas kõnealuse määruse II jaotise III peatükis kehtestatud kriteeriumidega, sealhulgas liikmesriigis, kus veini toodetakse.
Muudatusettepanek 99
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 17
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 116a – lõige 3 a (uus)
3a.  Lõikes 3 osutatud kontrolli hulka kuulub halduskontroll ja kohapealne kontroll. Kontrolli puhul võib piirduda halduskontrolliga, kui see on turvaline ja tagab täieliku vastavuse tootespetsifikaadis sätestatud nõuetele ja tingimustele.
Muudatusettepanek 100
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 17
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 116a – lõige 3 b (uus)
3b.  Et kontrollida spetsifikaadile vastavust, võivad lõikes 3 osutatud pädevad asutused või kontrolliasutused kontrollida teises liikmesriigis asutatud ettevõtjaid, kuivõrd need on kaasatud nende territooriumil registreeritud kaitstud päritolunimetusega toote müügiks ettevalmistamisse. Võttes arvesse seda, mil määral saavad lõikes 3 osutatud kontrolliasutused ettevõtjaid ja nende tooteid varasemate kontrollide tulemuste põhjal usaldada, võivad nad tootespetsifikaatide kontrollimisel keskenduda peamistele aspektidele, mis on enne kindlaks määratud ja millele on juhitud asjaomaste ettevõtjate tähelepanu.
Muudatusettepanek 101
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 18
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 119 – lõiked 1 ja 4
(18)  Artiklit 119 muudetakse järgmiselt:
 välja jäetud
a)  lõike 1 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:
„Nende VII lisa II osa punktides 1–11, 13, 15, 16, 18 ja 19 osutatud toodete märgistamisel ja esitusviisil, mida turustatakse liidus või mis on ette nähtud eksportimiseks, kasutatakse järgmisi kohustuslikke elemente:“;
b)  lisatakse lõige 4:
„4. Liikmesriigid võtavad meetmed selle tagamiseks, et lõikes 1 osutatud tooteid, mis ei ole märgistatud kooskõlas käesoleva määruse sätetega, ei lasta turule või kui need on juba turule lastud, siis kutsutakse need turult tagasi.“
Muudatusettepanek 102
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 18 a (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 119
18a)  Artikkel 119 asendatakse järgmisega:
Artikkel 119
 „Artikkel 119
Kohustuslikud elemendid
 Kohustuslikud elemendid
1.  Nende VII lisa II osa punktides 1–11, 13, 15 ja 16 osutatud toodete märgistamisel ja esitusviisil, mida turustatakse liidus või mis on ette nähtud eksportimiseks, kasutatakse järgmisi kohustuslikke elemente:
 1.  Nende VII lisa II osa punktides 1–11, 13, 15, 16, 18 ja 19 osutatud toodete märgistamisel ja esitusviisil, mida turustatakse liidus või mis on ette nähtud eksportimiseks, kasutatakse järgmisi kohustuslikke elemente:
a)  viinamarjasaaduste kategooria nimetus kooskõlas VII lisa II osaga;
 a)  viinamarjasaaduste kategooria nimetus kooskõlas VII lisa II osaga;
b)  kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega veinide puhul:
 b)  kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega veinide puhul:
i)  termin „kaitstud päritolunimetus” või „kaitstud geograafiline tähis” ning
 i)  termin „kaitstud päritolunimetus” või „kaitstud geograafiline tähis”
ii)  kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise nimetus;
 ning ii) kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise nimetus;
c)  tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides;
 c)  tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides;
d)  märge lähtekoha kohta;
 d)  märge lähtekoha kohta;
e)  märge villija kohta ning vahuveini, gaseeritud vahuveini, kvaliteetvahuveini või aromaatse kvaliteetvahuveini puhul tootja või müüja nimi;
 e)  märge villija kohta ning vahuveini, gaseeritud vahuveini, kvaliteetvahuveini või aromaatse kvaliteetvahuveini puhul tootja või müüja nimi;
f)  imporditud veinide puhul märge importija kohta ning
 f)  imporditud veinide puhul märge importija kohta;
g)  vahuveini, gaseeritud vahuveini, kvaliteetvahuveini või aromaatse kvaliteetvahuveini puhul märge suhkrusisalduse kohta.
 g)  vahuveini, gaseeritud vahuveini, kvaliteetvahuveini või aromaatse kvaliteetvahuveini puhul märge suhkrusisalduse kohta;
ga)  toitumisalane teave, mille sisu võib piirata ainult energeetilise väärtusega, ning
gb)  koostisosade loetelu.
2.  Erandina lõike 1 punktist a võib viite viinamarjasaaduste kategooriale välja jätta selliste veinide puhul, mille etikett sisaldab kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise nimetust.
 2.  Erandina lõike 1 punktist a võib viite viinamarjasaaduste kategooriale välja jätta selliste veinide puhul, mille etikett sisaldab kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise nimetust.
3.  Erandina lõike 1 punktist b võib viite terminitele „kaitstud päritolunimetus” või „kaitstud geograafiline tähis” jätta välja järgmistel juhtudel:
 3.  Erandina lõike 1 punktist b võib viite terminitele „kaitstud päritolunimetus“ või „kaitstud geograafiline tähis“ jätta välja järgmistel juhtudel:
a)  kui etiketil on artikli 112 punktis a osutatud traditsiooniline nimetus vastavalt artikli 94 lõikes 2 osutatud tootespetsifikaadile;
 a)  kui etiketil on artikli 112 punktis a osutatud traditsiooniline nimetus vastavalt artikli 94 lõikes 2 osutatud tootespetsifikaadile;
b)  komisjoni poolt artikli 227 kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktidega määratletavatel erandlikel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, selleks et tagada vastavus olemasoleva märgistamistavaga.
 b)  komisjoni poolt artikli 227 kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktidega määratletavatel erandlikel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, selleks et tagada vastavus olemasoleva märgistamistavaga.
3a.  Et tagada lõike 1 punkti g a ühetaoline kohaldamine, kohaldatakse energeetilise väärtuse suhtes järgmisi nõudeid:
a)  see esitatakse numbrite ja sõnadega või sümbolitega ning eelkõige sümboliga (E) energia kohta;
b)  see arvutatakse määruse (EL) nr 1169/2011 XIV lisas loetletud ümberarvestuskoefitsientide alusel;
c)  seda väljendatakse keskmise väärtusena kilokalorites (kcal), mille aluseks on
i)  tootja analüüs veini kohta või
ii)  arvutus üldiselt kehtivate ja heakskiidetud andmete järgi, mille aluseks on tüüpiliste ja iseloomulike veinide keskmised väärtused;
d)  seda väljendatakse 100 ml kohta. Lisaks võib seda väljendada tarbijate jaoks kergesti äratuntava tarbimisühiku kohta, tingimusel et tarbimisühiku suurus on etiketil kindlaks määratud ning pakendis sisalduvate tarbimisühikute arv on teatavaks tehtud.
3b.  Erandina lõike 1 punktist g b võib koostisosade loetelu esitada ka muul viisil kui pudelile või muule mahutile kleebitud etiketiga, tingimusel et etiketil oleks sellega selge ja otsene seos. Koostisosade loetelu ei tohi esitada koos muu teabega, millel on kaubanduslik või turunduslik eesmärk.
3c.  Liikmesriigid võtavad meetmed selle tagamiseks, et lõikes 1 osutatud tooteid, mis ei ole märgistatud kooskõlas käesoleva määruse sätetega, ei lasta turule või kui need on juba turule lastud, kõrvaldatakse need turult.
3d.  Ettevõtjad, kes soovivad veinitoodete kalorikoguse alates turustusaastast, mis algab enne käesoleva määruse jõustumist, vabatahtlikult tarbijatele teada anda, kohaldavad tervikuna artiklit 119.“
Muudatusettepanek 103
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 19 a (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 120 – lõige 1 – punkt f a (uus)
19a)  Lisatakse järgmine punkt:
fa)  viinapuude geneetiliste ressursside säilitamisega seotud tingimused;
Muudatusettepanek 104
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 20
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 122 – lõige 1 – punktid b, c ja d
(20)  Artikli 122 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:
 välja jäetud
a)  punkti b alapunkt ii jäetakse välja;
b)  punkti c lisatakse alapunkt iii:
„iii) ettevõtete nimetused ja nende kasutustingimused; “
c)  punkti d alapunkt i asendatakse järgmisega:
„i) teatavate pudelikujude ja -korkide kasutustingimused ning teatavate konkreetsete pudelikujude loetelu;“
Muudatusettepanek 105
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 20 a (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 122
20 a)  Artikkel 122 asendatakse järgmisega:
Artikkel 122
 „Artikkel 122
Delegeeritud volitused
 Delegeeritud volitused
1.  Selleks et võtta arvesse veinisektori eripära, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte eeskirjade ja piirangute kohta seoses:
 1.  Selleks et võtta arvesse veinisektori eripära, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte eeskirjade ja piirangute kohta seoses:
a)  esitusviisiga ja muude kui käesoleva jaoga ettenähtud märgistuse andmete kasutamisega;
 a)  esitusviisiga ja muude kui käesoleva jaoga ettenähtud märgistuse andmete kasutamisega;
b)  kohustuslike elementidega, millega on hõlmatud:
 b)  kohustuslike elementidega, millega on hõlmatud:
i)  kohustuslike elementide esitamiseks kasutatavad mõisted ja nende kasutustingimused;
 i)  kohustuslike elementide esitamiseks kasutatavad mõisted ja nende kasutustingimused;
ii)   ettevõtete nimetused ja nende kasutustingimused;
iii)  sätted, millega lubatakse tootjaliikmesriikidel kehtestada täiendavad eeskirjad seoses kohustuslike elementidega;
 iii)  sätted, millega lubatakse tootjaliikmesriikidel kehtestada täiendavad eeskirjad seoses kohustuslike elementidega;
iv)  sätted, millega lubatakse kehtestada täiendavad erandid lisaks artikli 119 lõikes 2 osutatutele seoses viinamarjasaaduste kategooriale viitamise väljajätmisega, ning
 iv)  sätted, millega lubatakse kehtestada täiendavad erandid lisaks artikli 119 lõikes 2 osutatutele seoses viinamarjasaaduste kategooriale viitamise väljajätmisega;
v)  keelte kasutamise sätted;
 v)  keelte kasutamise sätted; ning
v a)  artikli 119 lõike 1 punktiga g b seotud sätted;
c)  vabatahtlike elementidega, millega on hõlmatud:
 c)  vabatahtlike elementidega, millega on hõlmatud:
i)  vabatahtlike elementide esitamiseks kasutatavad mõisted ja nende kasutustingimused;
 i)  vabatahtlike elementide esitamiseks kasutatavad mõisted ja nende kasutustingimused;
ii)  sätted, millega lubatakse tootjaliikmesriikidel kehtestada täiendavad eeskirjad seoses vabatahtlike elementidega;
 ii)  sätted, millega lubatakse tootjaliikmesriikidel kehtestada täiendavad eeskirjad seoses vabatahtlike elementidega;
ii a)  ettevõttega seotud mõisted ja nende kasutustingimused;
d)  esitusviisiga, millega on hõlmatud:
 d)  esitusviisiga, millega on hõlmatud:
i)  teatavate pudelikujude kasutustingimused ning teatavate konkreetsete pudelikujude loetelu;
 i)  teatavate pudelikujude ja -korkide kasutustingimused ning teatavate konkreetsete pudelikujude loetelu;
ii)  vahuveinipudeli-tüüpi pudelite ja -korkide kasutustingimused;
 ii)  vahuveinipudeli-tüüpi pudelite ja -korkide kasutustingimused;
iii)  sätted, millega lubatakse tootjaliikmesriikidel kehtestada täiendavad eeskirjad seoses esitusviisiga;
 iii)  sätted, millega lubatakse tootjaliikmesriikidel kehtestada täiendavad eeskirjad seoses esitusviisiga;
iv)  keelte kasutamise sätted.
 iv)  keelte kasutamise sätted.
Komisjon võtab punkti b alapunktis v a osutatud delegeeritud õigusaktid vastu hiljemalt 18 kuud pärast ... [käesoleva (muutva) määruse jõustumise kuupäev].
2.  Selleks et tagada ettevõtjate õiguspäraste huvide kaitse, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse eeskirju seoses päritolunimetust või geograafilist tähist kandvate veinide ajutise märgistamise ja esitusviisiga ning seoses veinidega, mille asjaomane päritolunimetus või geograafiline tähis vastab vajalikele nõuetele.
 2.  Selleks et tagada ettevõtjate õiguspäraste huvide kaitse, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse eeskirju seoses päritolunimetust või geograafilist tähist kandvate veinide ajutise märgistamise ja esitusviisiga ning seoses veinidega, mille asjaomane päritolunimetus või geograafiline tähis vastab vajalikele nõuetele.
3.  Selleks et vältida ettevõtjate kahjustamist, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse üleminekusätteid veinide kohta, mis on viidud turule ja märgistatud kooskõlas enne 1. augustit 2009 kehtinud asjakohaste eeskirjadega.
 3.  Selleks et vältida ettevõtjate kahjustamist, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse üleminekusätteid veinide kohta, mis on viidud turule ja märgistatud kooskõlas enne 1. augustit 2009 kehtinud asjakohaste eeskirjadega.
4.  Selleks et võtta arvesse liidu ja teatavate kolmandate riikide vahelise kaubanduse eripära, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse erandeid käesolevast jaost seoses eksporditavate toodetega, kui asjaomase kolmanda riigi õigus seda nõuab.
 4.  Selleks et võtta arvesse liidu ja teatavate kolmandate riikide vahelise kaubanduse eripära, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse erandeid käesolevast jaost seoses eksporditavate toodetega, kui asjaomase kolmanda riigi õigus seda nõuab.“
Muudatusettepanek 106
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 21 – punkt b a (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 125 – pealkiri
ba)  Artikli 125 pealkiri asendatakse järgmisega:
Suhkrusektori kokkulepped
 „Suhkrupeedi- ja suhkruroosektori kokkulepped“
Muudatusettepanek 107
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 21 – punkt b b (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 126 – pealkiri
bb)  Artikli 126 pealkiri asendatakse järgmisega:
Hinnaaruandlus suhkruturul
 „Hinnaaruandlus turgudel“
Muudatusettepanek 108
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 21 – punkt b c (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 126 – lõik 1
bc)  Artikli 126 esimene lõik asendatakse järgmisega:
Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse suhkruturu hindade aruandlussüsteem, mis hõlmab turu hinnatasemete avaldamiskorda. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Esimeses lõigus osutatud süsteem põhineb valget suhkrut tootvate ettevõtjate või teiste suhkrukaubandusega seotud käitlejate esitatud teabel. Kõnealust teavet käsitletakse konfidentsiaalsena.
 „Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse ühelt poolt suhkrupeedi- ja suhkrurooturu ning teiselt poolt suhkru- ja etanoolituru hindade aruandlussüsteem, mis hõlmab turu hinnatasemete avaldamiskorda. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Esimeses lõigus osutatud süsteem põhineb suhkrut või etanooli tootvate ettevõtjate või teiste suhkru- või etanoolikaubandusega seotud käitlejate esitatud teabel. Kõnealust teavet käsitletakse konfidentsiaalsena.“
Muudatusettepanek 269
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 a (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 148
22a)   Artikkel 148 asendatakse järgmisega:
Artikkel 148
 „Artikkel 148
Lepingulised suhted piima- ja piimatootesektoris
 Lepingulised suhted piima- ja piimatootesektoris
1.  Kui liikmesriik otsustab, et iga oma territooriumil toimuva toorpiima tarne kohta põllumajandustootjalt toorpiima töötlejale tuleb sõlmida poolte vahel kirjalik leping ja/või et esmaostjad peavad tegema kirjaliku pakkumuse lepingu sõlmimiseks toorpiima tarnimiseks põllumajandustootjalt, peab selline leping ja/või lepingu pakkumus vastama lõikes 2 sätestatud tingimustele.
 1.  Kui liikmesriik otsustab, et iga oma territooriumil toimuva toorpiima tarne kohta põllumajandustootjalt toorpiima töötlejale tuleb sõlmida poolte vahel kirjalik leping ja/või et esmaostjad peavad tegema kirjaliku pakkumise lepingu sõlmimiseks toorpiima tarnimiseks põllumajandustootjalt, peab selline leping ja/või lepingu pakkumine vastama lõikes 2 sätestatud tingimustele.
Kui liikmesriik otsustab, et toorpiima tarne kohta põllumajandustootjalt toorpiima töötlejale tuleb poolte vahel sõlmida kirjalik leping, määrab ta kindlaks ka selle, millise tarne etapi või etappide kohta tuleb kirjalik leping sõlmida, kui piima tarnitakse ühe või mitme koguja kaudu.
 Kui liikmesriik otsustab, et toorpiima tarne kohta põllumajandustootjalt toorpiima töötlejale tuleb poolte vahel sõlmida kirjalik leping, määrab ta kindlaks ka selle, millise tarne etapi või etappide kohta tuleb kirjalik leping sõlmida, kui piima tarnitakse ühe või mitme koguja kaudu.
Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab mõiste „koguja” ettevõtjat, kes transpordib toorpiima põllumajandustootjalt või teiselt kogujalt toorpiima töötlejale või teisele kogujale, kusjuures toorpiima omandiõigus antakse iga kord üle.
 Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab mõiste „koguja“ ettevõtjat, kes transpordib toorpiima põllumajandustootjalt või teiselt kogujalt toorpiima töötlejale või teisele kogujale, kusjuures toorpiima omandiõigus antakse iga kord üle.
1a.  Kui liikmesriigid ei kasuta käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud võimalusi, võib tootja, tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioonide liit nõuda, et iga toorpiima tarne kohta toorpiima töötlejale tuleb sõlmida poolte vahel kirjalik leping ja/või et esmaostjad peavad iga toorpiima tarne kohta tegema kirjaliku pakkumuse lepingu sõlmimiseks, võttes arvesse käesoleva artikli lõike 4 esimeses lõigus sätestatud tingimusi.
 1a.  Kui liikmesriigid ei kasuta käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud võimalusi, võib tootja, tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioonide liit nõuda, et iga toorpiima tarne kohta toorpiima töötlejale tuleb sõlmida poolte vahel kirjalik leping ja/või et esmaostjad peavad iga toorpiima tarne kohta tegema kirjaliku pakkumuse lepingu sõlmimiseks, võttes arvesse käesoleva artikli lõike 4 esimeses lõigus sätestatud tingimusi.
Kui esmaostja on mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõtja soovituse 2003/361/EÜ tähenduses, ei ole lepingu sõlmimine ja/või lepingu sõlmimiseks pakkumuse tegemine kohustuslik, ilma et see piiraks poolte võimalust kasutada tootmisharudevahelise organisatsiooni koostatud standardlepingut.
 Kui esmaostja on mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõtja soovituse 2003/361/EÜ tähenduses, ei ole lepingu sõlmimine ja/või lepingu sõlmimiseks pakkumuse tegemine kohustuslik, ilma et see piiraks poolte võimalust kasutada tootmisharudevahelise organisatsiooni koostatud standardlepingut.
2.  Lõigetes 1 ja 1a osutatud leping ja/või lepingu pakkumus:
 2.  Lõigetes 1 ja 1a osutatud leping ja/või lepingu pakkumus:
a)  sõlmitakse või tehakse enne tarnimist;
 a)  sõlmitakse või tehakse enne tarnimist;
b)  on kirjalik ning
 b)  on kirjalik ning
c)  hõlmab eelkõige järgmist:
 c)  hõlmab eelkõige järgmist:
i)  tarne eest makstav hind:
 i)  tarne eest makstav hind:
–  mis ei muutu ja mis sätestatakse lepingus ja/või
 –  mis ei muutu ja mis sätestatakse lepingus ja/või
–  mida arvutatakse, ühendades lepingus sätestatud erinevad tegurid, mis võivad hõlmata turutingimuste muutumist kajastavaid turunäitajaid, tarnitavaid koguseid ning tarnitava toorpiima kvaliteedi või koostise muutumist;
 –  mille arvutamiseks ühendatakse lepingus sätestatud eri tegurid, mis hõlmavad asjakohaseid ja lihtsasti mõistetavaid näitajaid ning majandusnäitajaid, lõpphinna arvutamise meetodiga, mis põhineb turutingimuste muutumist kajastavatel asjaomastel kergesti juurdepääsetavatel ja arusaadavatel tootmis- ja turustuskulude näitajatel ja tarnitavatel kogustel ning mille läbiviimisel neid kasutatakse, ja tarnitava toorpiima kvaliteedi või koostise muutumist.
Selleks võivad liikmesriigid, kes on otsustanud kohaldada lõiget 1, määrata näitajad kindlaks objektiivsete kriteeriumide ning tootmis- ja toiduahela kohta tehtud uuringute alusel, et need saaks kindlaks teha igal ajal,
ii)  toorpiima kogus, mida võidakse tarnida ja/või tarnitakse ja selliste tarnete ajakava;
 ii)  toorpiima kogus, mida võib või tuleb tarnida ja selliste tarnete ajakava. Ei tohi sätestada karistusklausleid kohustuste täitmata jätmise eest asjaomasel kuul;
iii)  lepingu kestus, mis võib olla määratletud kas kindla tähtajaga või olla tähtajatu koos lepingu lõpetamist käsitlevate sätetega;
 iii)  lepingu kestus, mis võib olla määratletud kas kindla tähtajaga või olla tähtajatu koos lepingu lõpetamist käsitlevate sätetega;
iv)  üksikasjad maksetähtaegade ja maksekorra kohta;
 iv)  üksikasjad maksetähtaegade ja maksekorra kohta;
v)  toorpiima kogumise või kohaletoimetamise kord ning
 v)  toorpiima kogumise või kohaletoimetamise kord ning
vi)  vääramatu jõu puhul kohaldatavad eeskirjad.
 vi)  vääramatu jõu juhtudel kohaldatavad eeskirjad.
3.  Erandina lõigetest 1 ja 1a ei ole leping ja/või lepingu pakkumus nõutav, kui ühistu liige tarnib toorpiima ühistule, mille liige ta on, ja kui asjaomase ühistu põhikirjas või selles sätestatud või selle alusel antud eeskirjades ja otsustes sisalduvad sätted, millel on lõike 2 punktide a, b ja c sätetega sarnane mõju.
 3.  Erandina lõigetest 1 ja 1a ei ole leping ja/või lepingu pakkumus nõutav, kui ühistu liige tarnib toorpiima ühistule, mille liige ta on, ja kui asjaomase ühistu põhikirjas või selles sätestatud või selle alusel antud eeskirjades ja otsustes sisalduvad sätted, millel on lõike 2 punktide a, b ja c sätetega sarnane mõju.
4.  Põllumajandustootjate, kogujate või toorpiima töötlejate sõlmitud toorpiima tarnimist käsitlevate lepingute kõik punktid, sealhulgas lõike 2 punktis c sätestatu, on poolte vahel vabalt kokkulepitavad.
 4.  Põllumajandustootjate, kogujate või toorpiima töötlejate sõlmitud toorpiima tarnimist käsitlevate lepingute kõik punktid, sealhulgas lõike 2 punktis c sätestatu, on poolte vahel vabalt kokkulepitavad.
Olenemata esimesest lõigust kohaldatakse ühte või mitut järgmist võimalust:
 Olenemata esimesest lõigust kohaldatakse ühte või mitut järgmist võimalust:
a)  kui liikmesriik otsustab teha toorpiima tarnimiseks kirjaliku lepingu sõlmimise kohustuslikuks vastavalt lõikele 1, võib ta kehtestada:
 a)  kui liikmesriik otsustab teha toorpiima tarnimiseks kirjaliku lepingu sõlmimise kohustuslikuks vastavalt lõikele 1, võib ta kehtestada:
i)  poolte kohustuse leppida omavahelises suhtes kokku teatava tarnitava koguse ja nimetatud tarne eest makstava hinna;
 i)  poolte kohustuse leppida omavahelises suhtes kokku teatava tarnitava koguse ja nimetatud tarne eest makstava hinna;
ii)  lepingu miinimumkestuse, mida kohaldatakse üksnes põllumajandustootja ja toorpiima esmaostja vaheliste kirjalike lepingute puhul; selline miinimumkestus on vähemalt kuus kuud ja see ei tohi takistada siseturu nõuetekohast toimimist;
 ii)  lepingu miinimumkestuse, mida kohaldatakse üksnes põllumajandustootja ja toorpiima esmaostja vaheliste kirjalike lepingute puhul; selline miinimumkestus on vähemalt kuus kuud ja see ei tohi takistada siseturu nõuetekohast toimimist;
b)  kui liikmesriik otsustab, et toorpiima esmaostja peab tegema lõike 1 kohaselt põllumajandustootjale kirjaliku lepingu pakkumuse, võib ta sätestada, et pakkumus peab sisaldama lepingu miinimumkestust, mis on sätestatud sel eesmärgil siseriiklikus õiguses; selline miinimumkestus on vähemalt kuus kuud ja see ei tohi takistada siseturu nõuetekohast toimimist.
 b)  kui liikmesriik otsustab, et toorpiima esmaostja peab tegema lõike 1 kohaselt põllumajandustootjale kirjaliku lepingu pakkumise, võib ta sätestada, et pakkumine peab sisaldama lepingu miinimumkestust, mis on sätestatud sel eesmärgil siseriiklikus õiguses; selline miinimumkestus on vähemalt kuus kuud ja see ei tohi takistada siseturu nõuetekohast toimimist.
Teise lõigu kohaldamine ei piira põllumajandustootja õigust keelduda sellisest miinimumkestusest, juhul kui ta teeb seda kirjalikult. Sel puhul on pooltel õigus pidada läbirääkimisi kõigi lepingu aspektide üle, mis hõlmavad ka lõike 2 punktis c osutatut.
 Teise lõigu kohaldamine ei piira põllumajandustootja õigust keelduda sellisest miinimumkestusest, juhul kui ta teeb seda kirjalikult. Sel puhul on pooltel õigus pidada läbirääkimisi kõigi lepingu aspektide üle, mis hõlmavad ka lõike 2 punktis c osutatut.
5.  Käesoleva artikliga ette nähtud võimalusi kasutavad liikmesriigid teavitavad komisjoni nende kohaldamisest.
 5.  Käesoleva artikliga ette nähtud võimalusi kasutavad liikmesriigid teavitavad komisjoni nende kohaldamisest.
6.  Komisjon võib vastu võtta rakendusaktid, millega kehtestatakse meetmed, mis on vajalikud käesoleva artikli lõike 2 punktide a ja b ning lõike 3 ühtseks kohaldamiseks, ning meetmed, mis on seotud käesolevas artiklis sätestatud liikmesriikide teavitamiskohustusega. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
 6.  Komisjon võib vastu võtta rakendusaktid, millega kehtestatakse meetmed, mis on vajalikud käesoleva artikli lõike 2 punktide a ja b ning lõike 3 ühtseks kohaldamiseks, ning meetmed, mis on seotud käesolevas artiklis sätestatud liikmesriikide teavitamiskohustusega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.“
Muudatusettepanek 110
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 b (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 149
22b)  Artikkel 149 asendatakse järgmisega:
Artikkel 149
 „Artikkel 149
Läbirääkimised lepingute sõlmimiseks piima- ja piimatootesektoris
 Läbirääkimised lepingute sõlmimiseks piima- ja piimatootesektoris
1.  Artikli 161 lõike 1 kohaselt tunnustatud piima- ja piimatootesektori tootjaorganisatsioon võib pidada tema liikmeks olevate põllumajandustootjate nimel kogu või osa nende ühistoodangu osas läbirääkimisi lepingute üle, mis käsitlevad toorpiima tarnimist põllumajandustootjalt toorpiima töötlejale või artikli 148 lõike 1 kolmanda lõigu tähenduses kogujale.
 1.  Artikli 161 lõike 1 kohaselt tunnustatud piima- ja piimatootesektori tootjaorganisatsioon võib pidada tema liikmeks olevate põllumajandustootjate nimel kogu või osa nende ühistoodangu osas läbirääkimisi lepingute üle, mis käsitlevad toorpiima tarnimist põllumajandustootjalt toorpiima töötlejale või artikli 148 lõike 1 kolmanda lõigu tähenduses kogujale.
2.  Tootjaorganisatsioon võib pidada läbirääkimisi:
 2.  Tootjaorganisatsioon võib pidada läbirääkimisi:
a)  olenemata sellest, kas toorpiima omandiõigus antakse põllumajandustootjalt tootjaorganisatsioonile või mitte;
 a)  olenemata sellest, kas toorpiima omandiõigus antakse põllumajandustootjalt tootjaorganisatsioonile või mitte;
b)  olenemata sellest, kas kokkulepitud hind on mõnede või kõikide põllumajandustootjatest liikmete ühistoodangu jaoks sama või mitte;
 b)  olenemata sellest, kas kokkulepitud hind on mõnede või kõikide põllumajandustootjatest liikmete ühistoodangu jaoks sama või mitte;
c)  tingimusel, et konkreetse tootjaorganisatsiooni puhul on täidetud kõik järgmised tingimused:
 c)  tingimusel, et konkreetse tootjaorganisatsiooni puhul on täidetud kõik järgmised tingimused:
i)  selliste läbirääkimistega hõlmatud toorpiima kogus ei ületa 3,5 % liidu kogutoodangust;
 i)  selliste läbirääkimistega hõlmatud toorpiima kogus ei ületa 4,5% liidu kogutoodangust;
ii)  selliste läbirääkimistega hõlmatud toorpiima kogus, mida toodetakse konkreetses liikmesriigis, ei ületa 33 % selle liikmesriigi kogutoodangust ning
 ii)  selliste läbirääkimistega hõlmatud toorpiima kogus, mida toodetakse konkreetses liikmesriigis, ei ületa 33 % selle liikmesriigi kogutoodangust ning
iii)  selliste läbirääkimistega hõlmatud toorpiima kogus, mida tarnitakse konkreetses liikmesriigis, ei ületa 33 % selle liikmesriigi kogutoodangust;
 iii)  selliste läbirääkimistega hõlmatud toorpiima kogus, mida tarnitakse konkreetses liikmesriigis, ei ületa 33 % selle liikmesriigi kogutoodangust;
d)  tingimusel, et asjaomased põllumajandustootjad ei ole ühegi teise tootjaorganisatsiooni liikmed, mis peab samuti nende nimel läbirääkimisi sarnaste lepingute üle; sellegipoolest võivad liikmesriigid nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel sellest tingimusest kõrvale kalduda, kui põllumajandustootjatel on kaks eraldi tootmisüksust, mis asuvad erinevates geograafilistes piirkondades;
 d)  tingimusel, et asjaomased põllumajandustootjad ei ole ühegi teise tootjaorganisatsiooni liikmed, mis peab samuti nende nimel läbirääkimisi sarnaste lepingute üle; sellegipoolest võivad liikmesriigid nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel sellest tingimusest kõrvale kalduda, kui põllumajandustootjatel on kaks eraldi tootmisüksust, mis asuvad erinevates geograafilistes piirkondades;
e)  tingimusel, et toorpiima suhtes ei ole põllumajandustootja liikmesuse tõttu ühistus kehtestatud tarnekohustust vastavalt ühistu põhikirjas sätestatud tingimustele või nimetatud põhikirjas sätestatud või sellest tulenevatele eeskirjadele ja otsustele, ning
 e)  tingimusel, et toorpiima suhtes ei ole põllumajandustootja liikmesuse tõttu ühistus kehtestatud tarnekohustust vastavalt ühistu põhikirjas sätestatud tingimustele või nimetatud põhikirjas sätestatud või sellest tulenevatele eeskirjadele ja otsustele, ning
f)  tingimusel, et tootjaorganisatsioon teavitab pädevaid asutusi liikmesriigis või liikmesriikides, kus ta tegutseb, selliste läbirääkimistega hõlmatud toorpiima kogusest.
 f)  tingimusel, et tootjaorganisatsioon teavitab pädevaid asutusi liikmesriigis või liikmesriikides, kus ta tegutseb, selliste läbirääkimistega hõlmatud toorpiima kogusest.
3.  Olenemata lõike 2 punkti c alapunktides ii ja iii sätestatud tingimustest võib tootjaorganisatsioon pidada lõike 1 kohaselt läbirääkimisi, kui selle tootjaorganisatsiooni läbiräägitav toorpiima kogus, mida toodetakse või tarnitakse liikmesriigis, mille toorpiima aastane kogutoodang on alla 500 000 tonni, ei ületa 45 % kõnealuse liikmesriigi kogutoodangust.
 3.  Olenemata lõike 2 punkti c alapunktides ii ja iii sätestatud tingimustest võib tootjaorganisatsioon pidada lõike 1 kohaselt läbirääkimisi, kui selle tootjaorganisatsiooni läbiräägitav toorpiima kogus, mida toodetakse või tarnitakse liikmesriigis, mille toorpiima aastane kogutoodang on alla 500 000 tonni, ei ületa 45 % kõnealuse liikmesriigi kogutoodangust.
4.  Käesoleva artikli viited tootjaorganisatsioonidele hõlmavad tootjaorganisatsioonide liite.
 4.  Käesoleva artikli viited tootjaorganisatsioonidele hõlmavad tootjaorganisatsioonide liite.
5.  Lõike 2 punkti c ja lõike 3 kohaldamisel avaldab komisjon talle sobival viisil liidus ja liikmesriikides toodetud toorpiima kogused, kasutades kõige ajakohasemat olemasolevat teavet.
 5.  Lõike 2 punkti c ja lõike 3 kohaldamisel avaldab komisjon talle sobival viisil liidus ja liikmesriikides toodetud toorpiima kogused, kasutades kõige ajakohasemat olemasolevat teavet.
6.  Erandina lõike 2 punktist c ja lõikest 3, isegi kui selles sätestatud künniseid ei ületata, võib käesoleva lõike teises lõigus osutatud pädev asutus üksikjuhtumil otsustada, et tootjaorganisatsiooni peetavaid konkreetseid läbirääkimisi tuleks uuesti alustada või neid üldse mitte pidada, kui asjaomane asutus leiab, et see on vajalik konkurentsi säilitamiseks või selleks, et ära hoida VKEdest toorpiima töötlejate tõsist kahjustamist liikmesriigis.
 6.  Erandina lõike 2 punktist c ja lõikest 3, isegi kui selles sätestatud künniseid ei ületata, võib käesoleva lõike teises lõigus osutatud pädev asutus üksikjuhtumil otsustada, et tootjaorganisatsiooni peetavaid konkreetseid läbirääkimisi tuleks uuesti alustada või neid üldse mitte pidada, kui asjaomane asutus leiab, et see on vajalik konkurentsi säilitamiseks või selleks, et ära hoida VKEdest toorpiima töötlejate tõsist kahjustamist liikmesriigis.
Rohkem kui ühte liikmesriiki hõlmavate läbirääkimiste korral teeb komisjon esimeses lõigus osutatud otsuse ilma artikli 229 lõikes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata. Muudel juhtudel teeb vastava otsuse läbirääkimistega seotud liikmesriigi konkurentsiasutus.
 Rohkem kui ühte liikmesriiki hõlmavate läbirääkimiste korral teeb komisjon esimeses lõigus osutatud otsuse ilma artikli 229 lõikes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata. Muudel juhtudel teeb vastava otsuse läbirääkimistega seotud liikmesriigi konkurentsiasutus.
Käesolevas lõikes osutatud otsuseid ei kohaldata varem kui nendest asjaomastele ettevõtjatele teatamise kuupäeval.
 Käesolevas lõikes osutatud otsuseid ei kohaldata varem kui nendest asjaomastele ettevõtjatele teatamise kuupäeval.
7.  Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:
 7.  Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a)  „riiklik konkurentsiasutus“– nõukogu määruse (EÜ) nr 1/200322 artiklis 5 osutatud asutus;
 a)  „riiklik konkurentsiasutus“– nõukogu määruse (EÜ) nr 1/200322 artiklis 5 osutatud asutus;
b)  „VKE” – mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõte soovituse 2003/361/EÜ tähenduses.
 b)  „VKE” – mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõte soovituse 2003/361/EÜ tähenduses.
8.  Liikmesriik, kus peetakse käesoleva artikli kohaseid läbirääkimisi, teatab komisjonile lõike 2 punkti f ja lõike 6 kohaldamisest.
 8.  Liikmesriik, kus peetakse käesoleva artikli kohaseid läbirääkimisi, teatab komisjonile lõike 2 punkti f ja lõike 6 kohaldamisest.“
__________________
 __________________
22 Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 101 ja 102 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1).
 22 Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 101 ja 102 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1).“
Muudatusettepanek 111
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 c (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 150
22c)  Artikkel 150 asendatakse järgmisega:
Artikkel 150
 „Artikkel 150
Kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega juustu pakkumise reguleerimine
 Kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega juustu pakkumise reguleerimine
1.  Artikli 152 lõike 3 alusel tunnustatud tootjaorganisatsiooni, artikli 157 lõike 3 alusel tunnustatud tootmisharudevahelise organisatsiooni või määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 3 lõikes 2 osutatud ettevõtjate rühma taotlusel võivad liikmesriigid kehtestada piiratud ajavahemikuks siduvad eeskirjad määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 5 lõigete 1 ja 2 kohase kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega juustu pakkumise reguleerimise kohta.
 1.  Artikli 152 lõike 1 või artikli 161 lõike 1 alusel tunnustatud tootjaorganisatsiooni, artikli 157 lõike 1 alusel tunnustatud tootmisharudevahelise organisatsiooni või määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 3 lõikes 2 osutatud ettevõtjate rühma taotlusel võivad liikmesriigid kehtestada piiratud ajavahemikuks siduvad eeskirjad määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 5 lõigete 1 ja 2 kohase kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega juustu pakkumise reguleerimise kohta.
2.  Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud eeskirju kohaldatakse tingimusel, et määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punktis c osutatud geograafilisest piirkonnast pärinevad osalised on eelnevalt sõlminud lepingu. Selline leping sõlmitakse vähemalt kahe kolmandiku piimatootjate või nende esindajate vahel, kes kasutavad vähemalt kahte kolmandikku toorpiimast, millest toodetakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud juustu, ja kui see on asjakohane, vähemalt kahe kolmandiku selle juustu tootjate vahel, kes toodavad vähemalt kaks kolmandikku juustust määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punktis c osutatud geograafilises piirkonnas.
 2.  Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud eeskirju kohaldatakse tingimusel, et määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punktis c osutatud geograafilisest piirkonnast pärinevad osalised on eelnevalt sõlminud lepingu. Selline leping sõlmitakse vähemalt kahe kolmandiku piimatootjate või nende esindajate vahel, kes kasutavad vähemalt kahte kolmandikku toorpiimast, millest toodetakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud juustu, ja kui see on asjakohane, vähemalt kahe kolmandiku selle juustu tootjate või nende esindajate vahel, kes toodavad vähemalt kaks kolmandikku juustust määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punktis c osutatud geograafilises piirkonnas.
3.  Lõike 1 kohaldamisel seoses kaitstud geograafilise tähisega juustuga on juustu tootespetsifikaadis märgitud toorpiima geograafiline päritolupiirkond sama kui selle juustu geograafiline piirkond, millele on osutatud määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punktis c.
 3.  Lõike 1 kohaldamisel seoses kaitstud geograafilise tähisega juustuga on juustu tootespetsifikaadis märgitud toorpiima geograafiline päritolupiirkond sama kui selle juustu geograafiline piirkond, millele on osutatud määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punktis c.
4.  Lõikes 1 osutatud eeskirjad:
 4.  Lõikes 1 osutatud eeskirjad:
a)  hõlmavad üksnes asjaomase toote pakkumise reguleerimist ja nende eesmärk on viia juustu pakkumine nõudlusega kooskõlla;
 a)  hõlmavad üksnes asjaomase toote pakkumise reguleerimist ja nende eesmärk on viia juustu pakkumine nõudlusega kooskõlla;
b)  on kohaldatavad ainult asjaomase toote suhtes;
 b)  on kohaldatavad ainult asjaomase toote suhtes;
c)  võidakse teha siduvaks kõige rohkem kolmeks aastaks ja neid võidakse selle ajavahemiku järel taotluse alusel uuendada, nagu on osutatud lõikes 1;
 c)  võidakse teha siduvaks kõige rohkem viieks aastaks ja neid võidakse selle ajavahemiku järel taotluse alusel uuendada, nagu on osutatud lõikes 1;
d)  ei kahjusta toodetega kauplemist, välja arvatud tooted, mille suhtes kõnealuseid eeskirju kohaldatakse;
 d)  ei kahjusta toodetega kauplemist, välja arvatud tooted, mille suhtes kõnealuseid eeskirju kohaldatakse;
e)  ei puuduta asjaomase juustu esmaturustamisele järgnevaid tehinguid;
 e)  ei puuduta asjaomase juustu esmaturustamisele järgnevaid tehinguid;
f)  ei luba hindade kindlaksmääramist, sealhulgas juhul, kui hinnad määratakse juhindumiseks või soovitusena;
 f)  ei luba hindade kindlaksmääramist, sealhulgas juhul, kui hinnad määratakse juhindumiseks või soovitusena;
g)  ei muuda ülemäära suures ulatuses kättesaamatuks asjaomast toodet, mis muidu oleks kättesaadav;
 g)  ei muuda ülemäära suures ulatuses kättesaamatuks asjaomast toodet, mis muidu oleks kättesaadav;
h)  ei põhjusta diskrimineerimist, ei takista uute ettevõtete tulekut turule ega mõjuta negatiivselt väiketootjaid;
 h)  ei põhjusta diskrimineerimist, ei takista uute ettevõtete tulekut turule ega mõjuta negatiivselt väiketootjaid;
i)  aitavad kaasa asjaomase toote kvaliteedi säilitamisele ja/või arendamisele;
 i)  aitavad kaasa asjaomase toote kvaliteedi säilitamisele ja/või arendamisele;
j)  ei piira artikli 149 kohaldamist.
 j)  ei piira artikli 149 kohaldamist.
5.  Lõikes 1 osutatud eeskirjad avaldatakse asjaomase liikmesriigi ametlikus väljaandes.
 5.  Lõikes 1 osutatud eeskirjad avaldatakse asjaomase liikmesriigi ametlikus väljaandes.
6.  Liikmesriigid viivad läbi kontrolle, et tagada lõikes 4 sätestatud tingimuste järgimine, ja juhul kui pädevad riiklikud asutused avastavad, et neid tingimusi ei ole järgitud, tühistavad lõikes 1 osutatud eeskirjad.
 6.  Liikmesriigid viivad läbi kontrolle, et tagada lõikes 4 sätestatud tingimuste järgimine, ja juhul kui pädevad riiklikud asutused avastavad, et neid tingimusi ei ole järgitud, tühistavad lõikes 1 osutatud eeskirjad.
7.  Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata lõikes 1 osutatud eeskirjade vastuvõtmisest. Komisjon teavitab teisi liikmesriike eelnimetatud eeskirjadest teatamistest.
 7.  Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata lõikes 1 osutatud eeskirjade vastuvõtmisest. Komisjon teavitab teisi liikmesriike eelnimetatud eeskirjadest teatamistest.
8.  Komisjon võib igal ajal võtta vastu rakendusaktid, millega nõutakse, et liikmesriik tunnistaks kehtetuks lõike 1 kohaselt vastu võetud eeskirjad, kui komisjon jõuab järeldusele, et need eeskirjad ei vasta lõikes 4 sätestatud tingimustele, takistavad või moonutavad konkurentsi olulisel osal siseturust või takistavad vaba kaubandust või seavad ohtu ELi toimimise lepingu artikli 39 eesmärkide saavutamise. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu ilma käesoleva määruse artikli 229 lõikes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata.
 8.  Komisjon võib igal ajal võtta vastu rakendusaktid, millega nõutakse, et liikmesriik tunnistaks kehtetuks lõike 1 kohaselt vastu võetud eeskirjad, kui komisjon jõuab järeldusele, et need eeskirjad ei vasta lõikes 4 sätestatud tingimustele, takistavad või moonutavad konkurentsi olulisel osal siseturust või takistavad vaba kaubandust või seavad ohtu ELi toimimise lepingu artikli 39 eesmärkide saavutamise. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu ilma käesoleva määruse artikli 229 lõikes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata.“
Muudatusettepanek 112
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 d (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 151
22d)  Artikkel 151 asendatakse järgmisega:
Artikkel 151
 „Artikkel 151
Piima- ja piimatootesektori kohustuslikud deklaratsioonid
 Piima- ja piimatootesektori kohustuslikud deklaratsioonid
Alates 1. aprillist 2015 deklareerivad toorpiima esmaostjad pädevatele riiklikele ametiasutustele igal kuul neile tarnitud toorpiima kogused.
 Alates 1. aprillist 2015 deklareerivad toorpiima esmaostjad pädevatele riiklikele ametiasutustele igal kuul neile tarnitud toorpiima kogused ja makstud keskmise hinna. Eristada tuleb mahepõllumajanduslikke ja mittemahepõllumajanduslikke tooteid. Kui esmaostja on ühistu, esitatakse keskmine hind artikli 6 punkti c alapunktis v osutatud turustusaasta lõpus.
Keskmise hinna teave on konfidentsiaalne ja pädev asutus tagab, et ühtki keskmist hinda ega ühegi ettevõtja nime ei avaldata.
Käesoleva artikli ja artikli 148 kohaldamisel tähendab mõiste „esmaostja” ettevõtjat või ettevõtjate rühma, kes ostavad piimatootjatelt piima, et:
 Käesoleva artikli ja artikli 148 kohaldamisel tähendab mõiste „esmaostja” ettevõtjat või ettevõtjate rühma, kes ostavad piimatootjatelt piima, et:
a)  seda koguda, pakendada, ladustada, jahutada või töödelda, sealhulgas lepingu alusel;
 a)  seda koguda, pakendada, ladustada, jahutada või töödelda, sealhulgas lepingu alusel;
b)  müüa seda ühele või mitmele piima või muid piimatooteid ümbertöötavale või töötlevale ettevõtjale.
 b)  müüa seda ühele või mitmele piima või muid piimatooteid ümbertöötavale või töötlevale ettevõtjale.
Liikmesriigid teatavad komisjonile esimeses lõigus osutatud toorpiima koguse.
 Liikmesriigid teatavad komisjonile esimeses lõigus osutatud toorpiima koguse ja keskmise hinna.
Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse eeskirjad selliste deklaratsioonide sisu, vormi ja esitamise aja ning meetmete kohta, mis on seotud liikmesriikidepoolse teavitamisega vastavalt käesolevale artiklile. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
 Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse eeskirjad selliste deklaratsioonide sisu, vormi ja esitamise aja ning meetmete kohta, mis on seotud liikmesriikidepoolse teavitamisega vastavalt käesolevale artiklile. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“
Muudatusettepanek 113
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 e (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 152
22e)  Artikkel 152 asendatakse järgmisega:
Artikkel 152
 „Artikkel 152
Tootjaorganisatsioonid
 Tootjaorganisatsioonid
1.  Liikmesriigid võivad taotluse korral tunnustada tootjaorganisatsioone, mis:
 1.  Liikmesriigid võivad taotluse korral tunnustada tootjaorganisatsioone, mis:
a)  koosnevad ühe artikli 1 lõikes 2 loetletud teatava sektori tootjatest ning mida kõnealused tootjad kontrollivad kooskõlas artikli 153 lõike 2 punktiga c;
 a)  koosnevad ühe artikli 1 lõikes 2 loetletud teatava sektori tootjatest ning mida kõnealused tootjad kontrollivad kooskõlas artikli 153 lõike 2 punktiga c;
b)  on asutatud tootjate algatusel ja tegelevad vähemalt ühe järgmise tegevusega:
 b)  on asutatud tootjate algatusel ja tegelevad vähemalt ühe järgmise tegevusega:
i)  ühine töötlemine;
 i)  ühine töötlemine;
ii)  ühine turustamine, sealhulgas ühine müügiplatvorm või ühine transport;
 ii)  ühine turustamine, sealhulgas ühine müügiplatvorm või ühine transport;
iii)  ühine pakendamine, märgistamine või reklaamimine;
 iii)  ühine pakendamine, märgistamine või reklaamimine;
iv)  ühine kvaliteedikontrolli korraldamine;
 iv)  ühine kvaliteedikontrolli korraldamine;
v)  seadmete või hoidlate ühine kasutamine;
 v)  seadmete või hoidlate ühine kasutamine;
vi)  tootmisega otseselt seotud jäätmete ühine käitlemine;
 vi)  tootmisega otseselt seotud jäätmete ühine käitlemine;
vii)  sisendite ühishanked;
 vii)  sisendite ühishanked;
viii)  muu ühine teenuse osutamine mõnel käesoleva lõike punktis c loetletud eesmärgil;
 viii)  muu ühine teenuse osutamine mõnel käesoleva lõike punktis c loetletud eesmärgil;
c)  järgivad konkreetset eesmärki, mis võib hõlmata vähemalt ühte järgmistest eesmärkidest:
 c)  järgivad konkreetset eesmärki, mis võib hõlmata vähemalt ühte järgmistest eesmärkidest:
i)  selle tagamine, et tootmine kavandatakse ja kohandatakse vastavalt nõudlusele, eriti kvaliteedi ja kvantiteedi osas;
 i)  selle tagamine, et tootmine kavandatakse ja kohandatakse vastavalt nõudlusele, eriti kvaliteedi ja kvantiteedi osas;
ii)  pakkumise koondamine ja liikmete toodete turuleviimine, sealhulgas otseturunduse kaudu;
 ii)  pakkumise koondamine ja liikmete toodete turuleviimine, sealhulgas otseturunduse kaudu;
iii)  tootmiskulude ja investeeringutasuvuse optimeerimine reageerimaks keskkonnaalastele ja loomade heaolu standarditele, ning omahindade tasakaalustamine;
 iii)  tootmiskulude ja investeeringutasuvuse optimeerimine reageerimaks keskkonnaalastele ja loomade heaolu standarditele, ning omahindade tasakaalustamine;
iv)  säästvate tootmismeetodite, uuenduslike tavade, majanduskonkurentsi ja turu arengu uuringute tegemine ja vastavate algatuste väljatöötamine;
 iv)  säästvate tootmismeetodite, uuenduslike tavade, majanduskonkurentsi ja turu arengu uuringute tegemine ja vastavate algatuste väljatöötamine;
v)  keskkonnasäästlike viljelustavade ja tootmistehnoloogia ning usaldusväärsete loomade heaolu tagamise tavade ja tehnika kasutamise edendamine ja selleks tehnilise abi osutamine;
 v)  keskkonnasäästlike viljelustavade ja tootmistehnoloogia ning usaldusväärsete loomade heaolu tagamise tavade ja tehnika kasutamise edendamine ja selleks tehnilise abi osutamine;
vi)  tootmisstandardite kasutamise edendamine ja selleks tehnilise abi osutamine, tootekvaliteedi parandamine ja kaitstud päritolunimetuse, geograafilise tähise või riikliku kvaliteedimärgisega toodete arendamine;
 vi)  tootmisstandardite kasutamise edendamine ja selleks tehnilise abi osutamine, tootekvaliteedi parandamine ja kaitstud päritolunimetuse, geograafilise tähise või riikliku kvaliteedimärgisega toodete arendamine;
vii)  kõrvalsaaduste ja jäätmete käitlemine, eelkõige vee, mulla ja maastiku kaitseks ning elurikkuse säilitamiseks või arendamiseks;
 vii)  kõrvalsaaduste, jääkide ja jäätmete käitlemine ning väärindamine, eelkõige vee, mulla ja maastiku kaitseks ning elurikkuse säilitamiseks või arendamiseks ning ringluse innustamiseks;
viii)  loodusvarade säästvasse kasutamisse ja kliimamuutuste leevendamisse panustamine;
 viii)  loodusvarade säästvasse kasutamisse ja kliimamuutuste leevendamisse panustamine;
ix)  reklaami ja turustamise algatuste ettevalmistamine;
 ix)  reklaami ja turustamise algatuste ettevalmistamine;
x)  käesoleva määruse artikli 33 lõike 3 punktis d osutatud ja määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 36 kohaste puu- ja köögiviljasektori rakenduskavade kohaselt moodustatud ühisfondide juhtimine;
 x)  ühisfondide juhtimine;
xi)  futuuriturgude ja kindlustussüsteemide kasutamiseks vajaliku tehnilise abi andmine.
 xi)  futuuriturgude ja kindlustussüsteemide kasutamiseks vajaliku tehnilise abi andmine.
1a.  Erandina ELi toimimise lepingu artikli 101 lõikest 1 võib käesoleva artikli lõike 1 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioon oma liikmete nimel nende kogutoodangu või kogutoodangu osaga seoses kavandada tootmist, optimeerida tootmiskulusid, viia põllumajandustooteid turule ja pidada läbirääkimisi põllumajandustoodete tarnelepingute üle.
 1a.  Erandina ELi toimimise lepingu artikli 101 lõikest 1 võib käesoleva artikli lõike 1 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioon oma liikmete nimel nende kogutoodangu või kogutoodangu osaga seoses kavandada tootmist, optimeerida tootmiskulusid, viia põllumajandustooteid turule ja pidada läbirääkimisi põllumajandustoodete tarnelepingute üle.
Esimeses lõigus osutatud tegevusi võib ellu viia:
 Esimeses lõigus osutatud tegevusi võib ellu viia:
a)  tingimusel, et ühte või mitut lõike 1 punkti b alapunktides i–vii osutatud tegevust viiakse reaalselt ellu, aidates seeläbi kaasa ELi toimimise lepingu artiklis 39 sätestatud eesmärkide saavutamisele;
 a)  tingimusel, et ühte või mitut lõike 1 punkti b alapunktides i–vii osutatud tegevust viiakse reaalselt ellu, aidates seeläbi kaasa ELi toimimise lepingu artiklis 39 sätestatud eesmärkide saavutamisele;
b)  tingimusel, et tootjaorganisatsioon koondab tarned ja viib oma liikmete tooted turule olenemata sellest, kas põllumajandustoodete omandiõigus läheb tootjalt üle tootjaorganisatsioonile või mitte;
 b)  tingimusel, et tootjaorganisatsioon koondab tarned ja viib oma liikmete tooted turule olenemata sellest, kas põllumajandustoodete omandiõigus läheb tootjalt üle tootjaorganisatsioonile või mitte;
c)  olenemata sellest, kas kokkulepitud hind on mõnede või kõikide liikmete kogutoodangu jaoks sama või mitte;
 c)  olenemata sellest, kas kokkulepitud hind on mõnede või kõikide liikmete kogutoodangu jaoks sama või mitte;
d)  tingimusel, et asjaomased tootjad ei ole ühegi teise tootjaorganisatsiooni liikmed esimeses lõigus osutatud tegevustega hõlmatud toodetega seoses;
 d)  tingimusel, et asjaomased tootjad ei ole ühegi teise tootjaorganisatsiooni liikmed esimeses lõigus osutatud tegevustega hõlmatud toodetega seoses;
e)  tingimusel, et põllumajandustoote suhtes ei ole tootja liikmesuse tõttu ühistus, mis ei ole ise asjaomase tootjaorganisatsiooni liige, kehtestatud tarnekohustust vastavalt ühistu põhikirjas sätestatud tingimustele või sellest tulenevatele eeskirjadele ja otsustele.
 e)  tingimusel, et põllumajandustoote suhtes ei ole tootja liikmesuse tõttu ühistus, mis ei ole ise asjaomase tootjaorganisatsiooni liige, kehtestatud tarnekohustust vastavalt ühistu põhikirjas sätestatud tingimustele või sellest tulenevatele eeskirjadele ja otsustele.
Sellegipoolest võib liikmesriik nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel teise lõigu punktis d sätestatud tingimusest kõrvale kalduda, kui tootjatest liikmetel on kaks eraldi tootmisüksust, mis asuvad erinevates geograafilistes piirkondades.
 Sellegipoolest võib liikmesriik nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel teise lõigu punktis d sätestatud tingimusest kõrvale kalduda, kui tootjatest liikmetel on kaks eraldi tootmisüksust, mis asuvad erinevates geograafilistes piirkondades.
1b.  Käesoleva artikli kohaldamisel käsitatakse viiteid tootjaorganisatsioonidele ka viidetena tootjaorganisatsioonide liitudele, mida tunnustatakse vastavalt artikli 156 lõikele 1, kui sellised liidud vastavad käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimustele.
 1b.  Käesoleva artikli kohaldamisel käsitatakse viiteid tootjaorganisatsioonidele ka viidetena tootjaorganisatsioonide liitudele, mida tunnustatakse vastavalt artikli 156 lõikele 1, kui sellised liidud vastavad käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimustele.
1c.  Määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklis 5 osutatud liikmesriigi konkurentsiasutus võib üksikjuhtumil otsustada, et edaspidi tuleb ühte või mitut lõike 1a esimeses lõigus osutatud tegevust muuta, see lõpetada või seda üldse mitte alustada, kui ta leiab, et see on vajalik konkurentsi välistamise vältimiseks või et sellega seatakse ohtu ELi toimimise lepingu artiklis 39 sätestatud eesmärkide täitmine.
 1c.  Määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklis 5 osutatud liikmesriigi konkurentsiasutus võib üksikjuhtumil otsustada, et edaspidi tuleb ühte või mitut lõike 1a esimeses lõigus osutatud tegevust muuta, see lõpetada või seda üldse mitte alustada, kui ta leiab, et see on vajalik konkurentsi välistamise vältimiseks või et sellega seatakse ohtu ELi toimimise lepingu artiklis 39 sätestatud eesmärkide täitmine.
Mitut liikmesriiki hõlmavate läbirääkimiste puhul teeb käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud otsuse komisjon, kohaldamata artikli 229 lõikes 2 või lõikes 3 osutatud menetlust.
 Mitut liikmesriiki hõlmavate läbirääkimiste puhul teeb käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud otsuse komisjon, kohaldamata artikli 229 lõikes 2 või lõikes 3 osutatud menetlust.
Liikmesriigi konkurentsiasutus, kes toimib vastavalt käesoleva lõike esimesele lõigule, teavitab komisjoni kirjalikult kas enne või viivitamatult pärast esimese ametliku meetme rakendamist ning teatab komisjonile nimetatud otsustest viivitamatult pärast nende vastuvõtmist.
 Liikmesriigi konkurentsiasutus, kes toimib vastavalt käesoleva lõike esimesele lõigule, teavitab komisjoni kirjalikult kas enne või viivitamatult pärast esimese ametliku meetme rakendamist ning teatab komisjonile nimetatud otsustest viivitamatult pärast nende vastuvõtmist.
Käesolevas lõikes osutatud otsuseid ei kohaldata varem kui nendest asjaomastele ettevõtjatele teatamise kuupäeval.
 Käesolevas lõikes osutatud otsuseid ei kohaldata varem kui nendest asjaomastele ettevõtjatele teatamise kuupäeval.
2.  Lõike 1 alusel tunnustatud tootjaorganisatsiooni tunnustus võib jõusse jääda, kui tootjaorganisatsioon tegeleb CN-koodi ex 22 08 alla kuuluvate toodete, millele ei ole osutatud aluslepingute I lisas, turustamisega, tingimusel et selliste toodete kogus ei ületa 49 % tootjaorganisatsiooni turustatud toodangu koguväärtusest ja et selliste toodete puhul ei saada liidu toetust. Nimetatud tooteid ei võeta arvesse puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonide puhul turustatud toodangu väärtuse arvutamisel artikli 34 lõike 2 tähenduses.
 2.  Lõike 1 alusel tunnustatud tootjaorganisatsiooni tunnustus võib jõusse jääda, kui tootjaorganisatsioon tegeleb CN-koodi ex 22 08 alla kuuluvate toodete, millele ei ole osutatud aluslepingute I lisas, turustamisega, tingimusel et selliste toodete kogus ei ületa 49 % tootjaorganisatsiooni turustatud toodangu koguväärtusest ja et selliste toodete puhul ei saada liidu toetust. Nimetatud tooteid ei võeta arvesse puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonide puhul turustatud toodangu väärtuse arvutamisel artikli 34 lõike 2 tähenduses.“
Muudatusettepanek 238
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 f (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 153
22f)  Artikkel 153 asendatakse järgmisega:
Artikkel 153
 „Artikkel 153
Tootjaorganisatsioonide põhikiri
 Tootjaorganisatsioonide põhikiri
1.  Tootjaorganisatsiooni põhikiri nõuab selle tootjatest liikmetelt eelkõige:
 1.  Tootjaorganisatsiooni põhikiri nõuab selle tootjatest liikmetelt eelkõige:
a)  tootjaorganisatsioonis vastu võetud eeskirjade kohaldamist, mis käsitlevad aruandlust toodangu kohta, toodangut, turustamist ja keskkonnakaitset;
 a)  tootjaorganisatsioonis vastu võetud eeskirjade kohaldamist, mis käsitlevad aruandlust toodangu kohta, toodangut, turustamist ja keskkonnakaitset;
b)  kuulumist toote puhul ainult ühte tootjaorganisatsiooni; sellegipoolest võib liikmesriik nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel sellest tingimusest kõrvale kalduda, kui tootjatest liikmetel on kaks eraldi tootmisüksust, mis asuvad erinevates geograafilistes piirkondades;
 b)  kuulumist toote puhul ainult ühte tootjaorganisatsiooni;
c)  tootjaorganisatsiooni poolt statistilistel eesmärkidel nõutava teabe esitamist.
 c)  tootjaorganisatsiooni poolt statistilistel eesmärkidel nõutava teabe esitamist.
Sellegipoolest võib liikmesriik nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel esimese lõigu punktist b kõrvale kalduda:
i)  kui tootjaliikmetel on kaks eraldi tootmisüksust, mis asuvad erinevates geograafilistes piirkondades, või
ii)  kui artikli 152 alusel tunnustatud tootjaorganisatsioon, millesse tootjad juba kuuluvad, on otsustanud demokraatlikult vastavalt lõike 2 punktile c lubada oma tootjaliikmetel olla teise tunnustatud tootjaorganisatsiooni liikmed järgmistel tingimustel:
–  tootjaliikmetel on teatav toode, mis on ette nähtud eri kasutusotstarveteks, ning esimene tootjaorganisatsioon, kuhu tootjad juba kuuluvad, ei paku turuväljundeid teiseks kasutusotstarbeks, mille tootjad on oma toote jaoks ette näinud, või
–  tootjaorganisatsiooni tootjaliikmed on lepingute või ühistute liikmesuse kaudu minevikus kohustunud tarnima osa oma toodetest mitmele teisele kokkuostjale ja vähemalt üks neist kokkuostjatest saab tunnustatud tootjaorganisatsiooniks.
2.  Tootjaorganisatsiooni põhikirjas sätestatakse samuti:
 2.  Tootjaorganisatsiooni põhikirjas sätestatakse samuti:
a)  lõike 1 punktis a osutatud eeskirjade määratlemise, vastuvõtmise ja muutmise kord;
 a)  lõike 1 punktis a osutatud eeskirjade määratlemise, vastuvõtmise ja muutmise kord;
b)  liikmete kohustus maksta tootjaorganisatsiooni rahastamiseks vajalikku rahalist panust;
 b)  liikmete kohustus maksta tootjaorganisatsiooni rahastamiseks vajalikku rahalist panust;
c)  eeskirjad, mis võimaldavad tootjaliikmetel demokraatlikult kontrollida oma organisatsiooni ja tema otsuseid;
 c)  eeskirjad, mis võimaldavad tootjaliikmetel demokraatlikult kontrollida oma organisatsiooni ja tema otsuseid, samuti tema raamatupidamisaruandeid ja eelarveid;
d)  karistused põhikirjajärgsete kohustuste täitmata jätmise, eelkõige rahalise panuse maksmata jätmise ja tootjaorganisatsiooni eeskirjade rikkumise eest;
 d)  karistused põhikirjajärgsete kohustuste täitmata jätmise, eelkõige rahalise panuse maksmata jätmise ja tootjaorganisatsiooni eeskirjade rikkumise eest;
e)  uute liikmete vastuvõtmise eeskirjad, ja eelkõige minimaalne liikmeksoleku aeg, mis ei või olla lühem kui üks aasta;
 e)  uute liikmete vastuvõtmise eeskirjad, ja eelkõige minimaalne liikmeksoleku aeg, mis ei või olla lühem kui üks aasta;
f)  organisatsiooni toimimiseks vajalikud raamatupidamis- ja eelarve-eeskirjad.
 f)  organisatsiooni toimimiseks vajalikud raamatupidamis- ja eelarve-eeskirjad.
2a.  Tootjaorganisatsiooni põhikirjas võidakse ka ette näha, et juhul kui tootjaorganisatsioon vastutab oma tootjaliikmete osa või kõigi toodete müügi eest ja kui tootjaliikmed ei anna toodete omandiõigust üle tootjaorganisatsioonile, võivad need tootjaliikmed võtta ühendust ostjatega, välja arvatud küsimustes, mis on seotud kõnealuste toodete hinna või müügimahuga.
3.  Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata piima- ja piimatootesektori tootjaorganisatsioonide suhtes.
 3.   Lõikeid 1, 2 ja 2a ei kohaldata piima- ja piimatootesektori tootjaorganisatsioonide suhtes.
Muudatusettepanek 115
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 g (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 154
22g)  Artikkel 154 asendatakse järgmisega:
Artikkel 154
 „Artikkel 154
Tootjaorganisatsioonide tunnustamine
 Tootjaorganisatsioonide tunnustamine
1.  Selleks et liikmesriik saaks teda tunnustada, peab tunnustust taotlev tootjaorganisatsioon olema juriidiline isik või juriidilise isiku selgelt määratletud osa:
 1.  Selleks et liikmesriik saaks teda tunnustada, peab tunnustust taotlev tootjaorganisatsioon olema juriidiline isik või juriidilise isiku selgelt määratletud osa:
a)  mis vastab artikli 152 lõike 1 punktides a, b ja c sätestatud nõuetele;
 a)  mis vastab artikli 152 lõike 1 punktides a, b ja c sätestatud nõuetele;
b)  millel on miinimumarv liikmeid ja/või mis tagab oma tegutsemispiirkonnas turustatava toodangu miinimumkoguse või -väärtuse, mille kehtestab asjaomane liikmesriik;
 b)  millel on miinimumarv liikmeid ja/või mis tagab oma tegutsemispiirkonnas turustatava toodangu miinimumkoguse või -väärtuse, mille kehtestab asjaomane liikmesriik. Need sätted ei takista tunnustamast tootjaorganisatsioone, kes tegelevad vähemtähtsa toodangu tootmisega;
c)  mis esitab tegevuste nõuetekohase elluviimise kohta piisavaid tagatisi nii kestuse kui ka tõhususe, inimressursi, seadmete ja tehnika liikmete kasutusse andmise ja asjakohasel juhul pakkumise koondamise seisukohast lähtudes;
 c)  mis esitab tegevuste nõuetekohase elluviimise kohta piisavaid tagatisi nii kestuse kui ka tõhususe, inimressursi, seadmete ja tehnika liikmete kasutusse andmise ja asjakohasel juhul pakkumise koondamise seisukohast lähtudes;
d)  millel on põhikiri, mis vastab käesoleva lõike punktidele a, b ja c.
 d)  millel on põhikiri, mis vastab käesoleva lõike punktidele a, b ja c.
1a.  Liikmesriigid võivad taotluse alusel anda mitmes artikli 1 lõikes 2 osutatud sektoris tegutsevale tootjaorganisatsioonile rohkem kui ühe tunnustuse, tingimusel et asjaomane tootjaorganisatsioon vastab iga sektori puhul, mille osas ta tunnustust taotleb, käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tingimustele.
 1a.  Liikmesriigid võivad taotluse alusel anda mitmes artikli 1 lõikes 2 osutatud sektoris tegutsevale tootjaorganisatsioonile rohkem kui ühe tunnustuse, tingimusel et asjaomane tootjaorganisatsioon vastab iga sektori puhul, mille osas ta tunnustust taotleb, käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tingimustele.
2.  Liikmesriigid võivad otsustada, et tootjaorganisatsioone, mida on tunnustatud enne 1. jaanuari 2018 ja mis vastavad käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimustele, käsitatakse artikli 152 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioonidena.
 2.  Liikmesriigid võivad otsustada, et tootjaorganisatsioone, mida on tunnustatud enne 1. jaanuari 2018 ja mis vastavad käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimustele, käsitatakse artikli 152 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioonidena.
3.  Tootjaorganisatsioonide puhul, mida on tunnustatud enne 1. jaanuari 2018, kuid mis ei vasta käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimustele, tühistavad liikmesriigid neile antud tunnustuse hiljemalt 31. detsembril 2020.
 3.  Tootjaorganisatsioonide puhul, mida on tunnustatud enne 1. jaanuari 2018, kuid mis ei vasta käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimustele, tühistavad liikmesriigid neile antud tunnustuse hiljemalt 31. detsembril 2020.
4.  Liikmesriigid:
 4.  Liikmesriigid:
a)  teevad otsuse tootjaorganisatsioonile tunnustuse andmise kohta nelja kuu jooksul alates taotluse ja kõigi asjakohaste lisadokumentide esitamisest; kõnealune taotlus esitatakse liikmesriigis, kus asub organisatsiooni peakorter;
 a)  teevad otsuse tootjaorganisatsioonile tunnustuse andmise kohta nelja kuu jooksul alates taotluse ja kõigi asjakohaste lisadokumentide esitamisest; kõnealune taotlus esitatakse liikmesriigis, kus asub organisatsiooni peakorter;
b)  kontrollivad enda määratud ajavahemiku järel, kas tunnustatud tootjaorganisatsioonid vastavad käesolevale peatükile;
 b)  kontrollivad enda määratud ajavahemiku järel, kas tunnustatud tootjaorganisatsioonid vastavad käesolevale peatükile;
c)  nõuetele mittevastavuse või eeskirjade eiramise korral käesolevas peatükis ette nähtud meetmete kohaldamisel, määravad neile organisatsioonidele ja liitudele kohaldatava, liikmesriikide poolt kehtestatud karistuse ning vajadusel otsustavad, kas tunnustamine tuleks lõpetada;
 c)  nõuetele mittevastavuse või eeskirjade eiramise korral käesolevas peatükis ette nähtud meetmete kohaldamisel, määravad neile organisatsioonidele ja liitudele kohaldatava, liikmesriikide poolt kehtestatud karistuse ning vajadusel otsustavad, kas tunnustamine tuleks lõpetada;
d)  teavitavad komisjoni igal aastal hiljemalt 31. märtsiks igast eelmisel kalendriaastal tehtud tunnustuse andmise, andmata jätmise või lõpetamise otsusest.
 d)  teavitavad komisjoni igal aastal hiljemalt 31. märtsiks igast eelmisel kalendriaastal tehtud tunnustuse andmise, andmata jätmise või lõpetamise otsusest.“
Muudatusettepanek 116
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 h (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 156
22h)  Artikkel 156 asendatakse järgmisega:
Artikkel 156
 „Artikkel 156
Tootjaorganisatsioonide liidud
 Tootjaorganisatsioonide liidud
1.  Liikmesriigid võivad taotluse korral tunnustada artikli 1 lõikes 2 loetletud teatavasse sektorisse kuuluvaid tootjaorganisatsioonide liite, mis on asutatud tootjaorganisatsioonide algatusel. Vastavalt artikli 173 kohaselt vastuvõetud eeskirjadele võivad tootjaorganisatsioonide liidud teostada tootjaorganisatsioonide kõiki tegevusi ja funktsioone.
 1.  Liikmesriigid võivad taotluse korral tunnustada artikli 1 lõikes 2 loetletud teatavasse sektorisse kuuluvaid tootjaorganisatsioonide liite, mis on asutatud tunnustatud tootjaorganisatsioonide ja/või tootjaorganisatsioonide liitude algatusel. Vastavalt artikli 173 kohaselt vastuvõetud eeskirjadele võivad tootjaorganisatsioonide liidud teostada tootjaorganisatsioonide kõiki tegevusi ja funktsioone.
2.  Erandina lõikest 1 võib liikmesriik taotluse korral tunnustada piima- ja piimatootesektori tunnustatud tootjaorganisatsioonide liitu, kui asjaomane liikmesriik on seisukohal, et liit suudab tunnustatud tootjaorganisatsiooni tegevusi tõhusalt ellu viia ning et ta vastab artikli 161 lõikes 1 sätestatud tingimustele.
 2.  Erandina lõikest 1 võib liikmesriik taotluse korral tunnustada piima- ja piimatootesektori tunnustatud tootjaorganisatsioonide liitu, kui asjaomane liikmesriik on seisukohal, et liit suudab tunnustatud tootjaorganisatsiooni tegevusi tõhusalt ellu viia ning et ta vastab artikli 161 lõikes 1 sätestatud tingimustele.“
Muudatusettepanek 239
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 i (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 157
22i)  Artikkel 157 asendatakse järgmisega:
Artikkel 157
 „Artikkel 157
Tootmisharudevahelised organisatsioonid
 Tootmisharudevahelised organisatsioonid
1.  Liikmesriigid võivad taotluse korral tunnustada artikli 1 lõikes 2 loetletud teatavasse sektorisse kuuluvaid tootmisharudevahelisi organisatsioone, mis:
 1.  Liikmesriigid võivad taotluse korral tunnustada artikli 1 lõikes 2 loetletud teatavasse sektorisse kuuluvaid tootmisharudevahelisi organisatsioone, mis:
a)  koosnevad sellise majandustegevuse esindajatest, mis on seotud tootmisega ja vähemalt ühega järgmistest tarneahela etappidest: ühes või mitmes sektoris toodete töötlemine või nendega kauplemine, sealhulgas nende turustamine;
 a)  koosnevad sellise majandustegevuse esindajatest, mis on seotud tootmisega ja vähemalt ühega järgmistest tarneahela etappidest: ühes või mitmes sektoris toodete töötlemine või nendega kauplemine, sealhulgas nende turustamine;
b)  on moodustatud kõigi või osa liikmesorganisatsioonide või -liitude algatusel;
 b)  on moodustatud kõigi või osa liikmesorganisatsioonide või -liitude algatusel;
c)  järgivad konkreetset eesmärki, võttes arvesse oma liikmete ja tarbijate huve, millega võib olla hõlmatud eeskätt üks järgmistest eesmärkidest:
 c)  järgivad konkreetset eesmärki, võttes arvesse oma kõigi liikmete ja tarbijate huve, millega võib olla hõlmatud eeskätt üks järgmistest eesmärkidest:
i)  tootmise ja turuga seotud teadlikkuse ja läbipaistvuse suurendamine, sealhulgas avaldades statistika koondandmeid tootmiskulude, hindade, sealhulgas vajaduse korral hinnaindeksite, mahtude ja eelnevalt sõlmitud lepingute kestuse kohta, ning analüüsides võimalikke edasisi turusuundumusi piirkondlikul, riiklikul või rahvusvahelisel tasandil;
 i)  tootmise ja turuga seotud teadlikkuse ja läbipaistvuse suurendamine järgmiselt:
–   avaldades ja/või jagades statistika koondandmeid tootmiskulude, hindade, sealhulgas vajaduse korral hinnaindeksite, mahtude ja eelnevalt sõlmitud lepingute kestuse kohta ning andmeid tarneahela eri etappides jaotatud marginaalide kohta;
–   analüüsides võimalikke edasisi turusuundumusi piirkondlikul, riiklikul või rahvusvahelisel tasandil;
ii)  tootmispotentsiaali prognoosimine ja avalike turuhindade registreerimine;
 ii)  tootmispotentsiaali prognoosimine ja avalike turuhindade registreerimine;
iii)  toodete turuleviimise parema koordineerimise toetamine, eelkõige teadus- ja turu-uuringute kaudu;
 iii)  toodete turuleviimise parema koordineerimise toetamine, eelkõige teadus- ja turu-uuringute kaudu;
iv)  potentsiaalsete eksporditurgude uurimine;
 iv)  potentsiaalsete eksporditurgude uurimine;
v)  ilma et see piiraks artiklite 148 ja 168 kohaldamist, liidu eeskirjadele vastavate tüüplepingute koostamine, et müüa põllumajandustooteid kokkuostjatele ja/või tarnida töödeldud tooteid turustajatele ja jaemüüjatele, võttes arvesse vajadust saavutada õiglased konkurentsitingimused ja vältida turumoonutusi;
 v)  ilma et see piiraks artiklite 148 ja 168 kohaldamist, liidu eeskirjadele vastavate tüüplepingute koostamine, et müüa põllumajandustooteid kokkuostjatele ja/või tarnida töödeldud tooteid turustajatele ja jaemüüjatele, võttes arvesse vajadust saavutada õiglased konkurentsitingimused ja vältida turumoonutusi; need tüüplepingud võivad hõlmata kahte või enamat ettevõtjat, kellest igaüks tegutseb tootmis-, töötlemis- või turustusahela erineval tasandil, ja sisaldavad asjakohaseid ja kergesti mõistetavaid näitajaid ja majandusnäitajaid ning lõpphinna arvutamise meetodit, lähtudes asjakohastest tootmiskuludest ja nende arengust ning kasutades neid etalonina, võttes samas arvesse ka tootekategooriaid ja nende erinevaid turuvõimalusi, toodete väärtuse määramise näitajaid, põllumajandustoodete ja toiduainete turgudel täheldatud hindu ja nende varieerumist ning tootespetsifikaatide ülesehituse, kvaliteedi, jälgitavuse ja sisuga seotud kriteeriume;
vi)  toodete potentsiaali täielikum ärakasutamine, sealhulgas turustusvõimaluste tasemel, ja algatuste arendamine, et tugevdada majanduse konkurentsivõimet ja innovatsiooni;
 vi)  toodete potentsiaali täielikum ärakasutamine, sealhulgas turustusvõimaluste tasemel, ja algatuste arendamine, et tugevdada majanduse konkurentsivõimet ja innovatsiooni;
vii)  teabe jagamine ja uuringute teostamine, et uuendada, ratsionaliseerida, parandada ja kohandada tootmist ning vajaduse korral töötlemist ja turustamist, et viia tooted rohkem vastavusse turunõuetega ning tarbijate eelistuste ja ootustega, eriti seoses tootekvaliteedi, sealhulgas eelkõige kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega toodete eripäraga, ning keskkonnakaitsega;
 vii)  teabe jagamine ja uuringute teostamine, et uuendada, ratsionaliseerida, parandada ja kohandada tootmist ning vajaduse korral töötlemist ja turustamist, et viia tooted rohkem vastavusse turunõuetega ning tarbijate eelistuste ja ootustega, eriti seoses tootekvaliteedi, sealhulgas eelkõige kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega toodete eripäraga, ning keskkonnakaitse, kliimameetmete, loomatervise ja loomade heaoluga;
viii)  võimaluste otsimine loomatervishoiutoodete või taimekaitsevahendite kasutamise piiramiseks, muude lisandite paremaks haldamiseks, tootekvaliteedi säilitamise ning mulla ja vee kaitse tagamiseks, toiduohutuse edendamiseks, eelkõige toodete jälgitavuse kaudu, ning loomade tervishoiu ja heaolu parandamiseks;
 viii)  võimaluste otsimine loomatervishoiutoodete või taimekaitsevahendite kasutamise piiramiseks, muude lisandite paremaks haldamiseks, tootekvaliteedi säilitamise ning mulla ja vee kaitse tagamiseks, toiduohutuse edendamiseks, eelkõige toodete jälgitavuse kaudu, ning loomade tervishoiu ja heaolu parandamiseks;
ix)  kõigil tootmisetappidel ja vajaduse korral töötlemis- ja turustamisetappidel kasutatavate tootekvaliteedi parandamise meetodite ja vahendite arendamine;
 ix)  kõigil tootmisetappidel ja vajaduse korral töötlemis- ja turustamisetappidel kasutatavate tootekvaliteedi parandamise meetodite ja vahendite arendamine;
x)  kõikide meetmete kasutusele võtmine mahepõllumajanduse ning päritolunimetuste, kvaliteedimärkide ja geograafiliste tähiste kaitsmiseks, hoidmiseks ja edendamiseks;
 x)  kõikide meetmete kasutusele võtmine mahepõllumajanduse ning päritolunimetuste, kvaliteedimärkide ja geograafiliste tähiste kaitsmiseks, hoidmiseks ja edendamiseks;
xi)  integreeritud ja jätkusuutlikku tootmist või muid keskkonnasäästlikke tootmismeetodeid käsitlevate teadusuuringute edendamine ja teostamine;
 xi)  integreeritud ja jätkusuutlikku tootmist või muid keskkonnasäästlikke tootmismeetodeid käsitlevate teadusuuringute edendamine ja teostamine;
xii)  toodete tervisliku ja vastutustundliku tarbimise soodustamine siseturul ja/või toodete kuritarvitamisega seotud ohtudest teavitamine;
 xii)  toodete tervisliku ja vastutustundliku tarbimise soodustamine siseturul ja/või toodete kuritarvitamisega seotud ohtudest teavitamine;
xiii)  siseturu ja välisturgude toodete tarbimise edendamine ja/või neid puudutava teabe jagamine;
 xiii)  siseturu ja välisturgude toodete tarbimise edendamine ja/või neid puudutava teabe jagamine;
xiv)  kõrvalsaaduste käitlemisele ning jäätmete vähendamisele ja käitlemisele kaasa aitamine;
 xiv)  kõrvalsaaduste käitlemisele ja nende väärtustamiseks algatuste väljatöötamisele ning jäätmete vähendamisele ja käitlemisele kaasa aitamine;
xv)  artikli 172a tähenduses väärtuse jaotamist käsitlevates standardsätetes kokkuleppimine, sealhulgas turukasumite ja -kahjumite puhul, määrates kindlaks, kuidas asjaomaste toodete asjakohaste turuhindade või muude kaubaturgude mis tahes muutused omavahel jaotada;
 xv)  reeglite kokkuleppimine väärtuse jaotamise kohta tarneahelas osalevate ettevõtjate vahel, sealhulgas turukasumite ja -kahjumite puhul, määrates kindlaks, kuidas asjaomaste toodete asjakohaste turuhindade või muude kaubaturgude mis tahes muutused jaotada; need reeglid võidakse sätestada artikli 172a tähenduses väärtuse jaotamist käsitlevate standardsätete kujul või sisaldada majandusnäitajaid, nagu asjakohased tootmis- ja turustuskulud ja nende areng, asjaomasel turul või asjaomastel turgudel registreeritud põllumajandustoodete ja toiduainete hinnad ja nende areng ning asjaomaste toodete kogused, koostis, kvaliteet, jälgitavus või respekteerimine, või osutada neile, ning neis võetakse arvesse tootmiskulusid;
xva)  standardsätete kehtestamine põllumajandustootjatele keskkonnakaitse, kliima, loomatervise ja loomade heaolu alaste mittejuriidiliste nõuete täitmisest tulenevate kulude õiglaseks hüvitamiseks, sh nende kulude arvutamise metoodika väljatöötamine;
xvi)  loomatervise, taimekaitse ja keskkonnaga seotud riskide ennetamiseks ja juhtimiseks võetavate meetmete rakendamine.
 xvi)  loomatervise, taimekaitse ja keskkonnaga seotud riskide ennetamiseks, kontrollimiseks ja juhtimiseks võetavate meetmete edendamine ja rakendamine, sealhulgas ühisfondide loomise ja haldamise või nendesse sissemaksete tegemise teel, et maksta põllumajandustootjatele rahalist hüvitist selliste meetmete edendamisest ja rakendamisest tulenevate kulude ja majandusliku kahju eest;
xvia)  ahela eri etappide vaheliste kaubandussuhete läbipaistvusele kaasa aitamine, eeskätt sektori liikmete poolse tehniliste standardite kavandamise, rakendamise ja vastavuse kontrollimise kaudu.
1a.  Liikmesriigid võivad taotluse alusel otsustada anda mitmes artikli 1 lõikes 2 osutatud sektoris tegutsevale tootmisharudevahelisele organisatsioonile rohkem kui ühe tunnustuse, tingimusel et asjaomane tootmisharudevaheline organisatsioon vastab iga sektori puhul, mille osas ta tunnustust taotleb, lõikes 1 osutatud tingimustele ja, kui see on asjakohane, lõikes 3 osutatud tingimustele.
 1a.  Liikmesriigid võivad taotluse alusel otsustada anda mitmes artikli 1 lõikes 2 osutatud sektoris tegutsevale tootmisharudevahelisele organisatsioonile rohkem kui ühe tunnustuse, tingimusel et asjaomane tootmisharudevaheline organisatsioon vastab iga sektori puhul, mille osas ta tunnustust taotleb, lõikes 1 osutatud tingimustele ja, kui see on asjakohane, lõikes 3 osutatud tingimustele.
2.  Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad liikmesriigid objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide põhjal otsustada, et artikli 158 lõike 1 punkti c tingimus on täidetud tootmisharudevaheliste organisatsioonide arvu piiramisega piirkondlikul või riiklikul tasandil, kui nii on sätestatud enne 1. jaanuari 2014 kehtinud siseriiklikes eeskirjades ja kui see ei takista siseturu toimimist.
 2.  Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad liikmesriigid objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide põhjal otsustada, et artikli 158 lõike 1 punkti c tingimus on täidetud tootmisharudevaheliste organisatsioonide arvu piiramisega piirkondlikul või riiklikul tasandil, kui nii on sätestatud enne 1. jaanuari 2014 kehtinud siseriiklikes eeskirjades ja kui see ei takista siseturu toimimist.“
3.  Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid piima- ja piimatootesektoris tunnustada tootmisharudevahelisi organisatsioone, mis:
a)  on tunnustamist ametlikult taotlenud ja koosnevad sellise majandustegevuse esindajatest, mis on seotud toorpiima tootmisega ja vähemalt ühega järgmistest tarneahela etappidest: piima- ja piimatootesektori toodete töötlemine või nendega kauplemine, kaasa arvatud turustamine;
b)  on moodustatud kõigi või osa punktis a osutatud esindajate algatusel;
c)  võttes arvesse nende tootmisharudevaheliste organisatsioonide ja tarbijate huve, teostavad liidu ühes või mitmes piirkonnas ühte või enamat järgmistest tegevustest:
i)  tootmise ja turuga seotud teadlikkuse ja läbipaistvuse suurendamine, sealhulgas avaldades statistilisi andmeid hindade, koguste ja eelnevalt sõlmitud toorpiima tarneid käsitlevate lepingute kestuse kohta, ning analüüsides võimalikke edasisi turusuundumusi piirkondlikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil;
ii)  piima- ja piimatootesektori toodete turuleviimise paremale koordineerimisele kaasaaitamine, eelkõige teadus- ja turu-uuringute kaudu;
iii)  piima- ja piimatoodete tarbimise edendamine ja nende kohta teabe jagamine nii sise- kui välisturgudel;
iv)  potentsiaalsete eksporditurgude uurimine;
v)  liidu eeskirjadele vastavate tüüplepingute koostamine, et müüa toorpiima kokkuostjatele või tarnida töödeldud tooteid turustajatele ja jaemüüjatele, võttes arvesse vajadust saavutada õiglased konkurentsitingimused ja vältida turumoonutusi;
vi)  teabe kogumine ja uuringute teostamine, et kohandada tootmist rohkem vastavaks turunõuetele ning tarbijate eelistustele ja ootustele, eelkõige seoses tootekvaliteedi ja keskkonnakaitsega;
vii)  piimasektori tootmispotentsiaali säilitamine ja arendamine, muu hulgas innovatsiooni edendamise ning rakendusuuringute ja arendustegevuse programmide toetamise kaudu, et täielikult ära kasutada piima ja piimatoodete potentsiaali eelkõige selleks, et luua lisandväärtusega tooteid, mis on tarbijale huvipakkuvamad;
viii)  võimaluste otsimine loomatervise toodete kasutamise piiramiseks, muude sisendite haldamise parandamiseks ning toiduohutuse ja loomatervise parandamiseks;
ix)  kõigil tootmis- ja turustamisetappidel kasutatavate tootekvaliteedi parandamise meetodite ja vahendite arendamine;
x)  mahepõllumajanduse potentsiaali kasutamine ning selle kaitsmine ja edendamine, samuti päritolunimetuste, kvaliteedimärkide ja geograafiliste tähistega kaupade tootmise kaitsmine ja edendamine;
xi)  integreeritud tootmise või muude keskkonnasäästlike tootmismeetodite edendamine.
Muudatusettepanek 240
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 j (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 158
22j)  Artikkel 158 asendatakse järgmisega:
Artikkel 158
 „Artikkel 158
Tootmisharudevaheliste organisatsioonide tunnustamine
 Tootmisharudevaheliste organisatsioonide tunnustamine
1.  Liikmesriigid võivad tootmisharudevaheliste organisatsioonidena tunnustada kõiki sellist tunnustamist taotlevaid organisatsioone, tingimusel et need:
 1.  Liikmesriigid võivad tootmisharudevaheliste organisatsioonidena tunnustada kõiki sellist tunnustamist taotlevaid organisatsioone, tingimusel et need:
a)  vastavad artiklis 157 sätestatud nõuetele;
 a)  vastavad artiklis 157 sätestatud nõuetele;
b)  tegutsevad asjaomasel territooriumil ühes või mitmes piirkonnas;
 b)  tegutsevad asjaomasel territooriumil ühes või mitmes piirkonnas;
c)  esindavad märkimisväärset osa artikli 157 lõike 1 punktis a osutatud majandustegevusest;
 c)  esindavad märkimisväärset osa artikli 157 lõike 1 punktis a osutatud majandustegevusest;
ca)  tagavad artikli 157 lõike 1 punktis a osutatud tarneahela etappide tasakaalustatud esindatuse;
d)  ei tegele ise tootmise, töötlemise või kauplemisega, välja arvatud artiklis 162 sätestatud juhtumitel.
 d)  ei tegele ise tootmise, töötlemise või kauplemisega, välja arvatud artiklis 162 sätestatud juhtumitel.
2.  Liikmesriigid võivad otsustada, et enne 1. jaanuari 2014 siseriikliku õiguse alusel tunnustatud tootmisharudevahelisi organisatsioone, mis vastavad käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimustele, käsitatakse artikli 157 kohaselt tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonidena.
 2.  Liikmesriigid võivad otsustada, et enne 1. jaanuari 2014 siseriikliku õiguse alusel tunnustatud tootmisharudevahelisi organisatsioone, mis vastavad käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimustele, käsitatakse artikli 157 kohaselt tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonidena.
3.  Enne 1. jaanuari 2014 siseriikliku õiguse alusel tunnustatud tootmisharudevahelised organisatsioonid, mis ei vasta käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimustele, võivad jätkata oma tegevust siseriikliku õiguse kohaselt kuni 1. jaanuarini 2015.
 3.  Enne 1. jaanuari 2014 siseriikliku õiguse alusel tunnustatud tootmisharudevahelised organisatsioonid, mis ei vasta käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimustele, võivad jätkata oma tegevust siseriikliku õiguse kohaselt kuni 1. jaanuarini 2015.
4.  Liikmesriigid võivad tunnustada kõikide sektorite tootmisharudevahelisi organisatsioone, mis olid olemas enne 1. jaanuari 2014, kui neid tunnustati taotluse korral või need loodi õigusaktiga, isegi kui need ei vasta artikli 157 lõike 1 punktis b või artikli 157 lõike 3 punktis b sätestatud tingimustele.
 4.  Liikmesriigid võivad tunnustada kõikide sektorite tootmisharudevahelisi organisatsioone, mis olid olemas enne 1. jaanuari 2014, kui neid tunnustati taotluse korral või need loodi õigusaktiga, isegi kui need ei vasta artikli 157 lõike 1 punktis b või artikli 157 lõike 3 punktis b sätestatud tingimustele.
5.  Kui liikmesriigid tunnustavad tootmisharudevahelist organisatsiooni vastavalt lõikele 1 või 2, siis nad:
 5.  Kui liikmesriigid tunnustavad tootmisharudevahelist organisatsiooni vastavalt lõikele 1 või 2, siis nad:
a)  teevad otsuse tunnustuse andmise kohta nelja kuu jooksul alates taotluse ja kõigi asjakohaste lisadokumentide esitamisest; kõnealune taotlus esitatakse liikmesriigis, kus asub organisatsiooni peakorter;
 a)  teevad otsuse tunnustuse andmise kohta nelja kuu jooksul alates taotluse ja kõigi asjakohaste lisadokumentide esitamisest; kõnealune taotlus esitatakse liikmesriigis, kus asub organisatsiooni peakorter;
b)  kontrollivad enda määratud ajavahemiku järel, kas tunnustatud tootmisharudevahelised organisatsioonid vastavad nende tunnustamise tingimustele;
 b)  kontrollivad enda määratud ajavahemiku järel, kas tunnustatud tootmisharudevahelised organisatsioonid vastavad nende tunnustamise tingimustele;
c)  nõuetele mittevastavuse või eeskirjade eiramise korral käesolevas määruses ette nähtud meetmete rakendamisel, määravad neile organisatsioonidele ja liitudele kohaldatava, liikmesriikide poolt kehtestatud karistuse ning vajaduse korral otsustavad, kas tunnustamine tuleks lõpetada;
 c)  nõuetele mittevastavuse või eeskirjade eiramise korral käesolevas määruses ette nähtud meetmete rakendamisel, määravad neile organisatsioonidele ja liitudele kohaldatava, liikmesriikide poolt kehtestatud karistuse ning vajaduse korral otsustavad, kas tunnustamine tuleks lõpetada;
d)  lõpetavad tunnustamise, kui organisatsioon ei vasta enam käesolevas artiklis sätestatud tunnustamise nõuetele ja tingimustele;
 d)  lõpetavad tunnustamise, kui organisatsioon ei vasta enam käesolevas artiklis sätestatud tunnustamise nõuetele ja tingimustele;
e)  teavitavad komisjoni igal aastal hiljemalt 31. märtsiks igast eelmisel kalendriaastal tehtud tunnustuse andmise, andmata jätmise või lõpetamise otsusest.
 e)  teavitavad komisjoni igal aastal hiljemalt 31. märtsiks igast eelmisel kalendriaastal tehtud tunnustuse andmise, andmata jätmise või lõpetamise otsusest.“
Muudatusettepanek 118
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 k (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 158 a (uus)
22k)  III peatüki 1 jaole lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 158a
Tootmisharudevaheliste organisatsioonide liidud
Liikmesriigid võivad taotluse korral tunnustada artikli 1 lõikes 2 loetletud teatavasse sektorisse kuuluvaid tootmisharudevaheliste organisatsioonide liite, mis on asutatud tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide algatusel.
Vastavalt artikli 173 kohaselt vastuvõetud eeskirjadele võivad tootjaorganisatsioonide liidud teostada tootmisharudevaheliste organisatsioonide kõiki tegevusi ja funktsioone.
Muudatusettepanek 119
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 l (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 158 b (uus)
22l)  III peatüki 1 jaole lisatakse järgmine artikkel:
Artikkel 158b
Riikidevahelised tootjaorganisatsioonid ja nende riikidevahelised liidud ning riikidevahelised tootmisharudevahelised organisatsioonid
1.  Käesolevas määruses hõlmavad viited tootjaorganisatsioonidele, tootjaorganisatsioonide liitudele ja tootmisharudevahelistele organisatsioonidele ka riikidevahelisi tootjaorganisatsioone, tootjaorganisatsioonide riikidevahelisi liite ja käesoleva artikli alusel tunnustatud riikidevahelisi tootmisharudevahelisi organisatsioone.
2.  Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
a)  „riikidevaheline tootjaorganisatsioon” – mis tahes tootjaorganisatsioon, mille liikmeks olevad põllumajanduslikud tootmisettevõtted asuvad rohkem kui ühes liikmesriigis;
b)  „riikidevaheline tootjaorganisatsioonide liit” – mis tahes tootjaorganisatsioonide liit, mille liikmeks olevad organisatsioonid asuvad rohkem kui ühes liikmesriigis;
c)  „riikidevahelised tootmisharudevahelised organisatsioonid“ – kõik tootmisharudevahelised organisatsioonid, mille liikmed tegelevad organisatsiooni tegevusega hõlmatud toodete tootmise, töötlemise või turustamisega rohkem kui ühes liikmesriigis.
3.  Komisjon vastutab riikidevaheliste tootjaorganisatsioonide, riikidevaheliste tootjaorganisatsioonide liitude ja riikidevaheliste tootmisharudevaheliste organisatsioonide tunnustamise eest.
Artiklites 154, 156 ja 158 osutatud üldisi tunnustamiseeskirju ning artiklites 161 ja 163 osutatud piima- ja piimatoodete sektori tunnustamiseeskirju kohaldatakse vajalike muudatustega.
4.  Liikmesriik, kellel on riikidevahelises tootjaorganisatsioonis või riikidevahelises tootjaorganisatsioonide liidus märkimisväärne arv liikmeid või liikmesorganisatsioone, või kellel on märkimisväärses koguses või väärtuses turustatavat toodangut, või liikmesriik, kus asub riikidevahelise tootmisharudevahelise organisatsiooni peakorter, ning ka teised liikmesriigid, kus asuvad kõnealuse organisatsiooni või ühingu liikmed, edastavad komisjonile vajaliku teabe, mis võimaldab tal kontrollida vastavust tunnustamise tingimustele, ning annavad talle kogu vajaliku haldusabi.
5.  Komisjon ja lõikes 4 osutatud liikmesriik peavad andma selle liikmesriigi taotlusel, kus sellise organisatsiooni või liidu liikmed asuvad, tema käsutusse kogu vajaliku teabe.
Muudatusettepanek 120
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 m (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 160
22m)  Artikkel 160 asendatakse järgmisega:
Artikkel 160
 „Artikkel 160
Puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonid
 Puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonid
Puu- ja köögiviljasektoris järgivad tootjaorganisatsioonid vähemalt ühte artikli 152 lõike 1 punkti c alapunktides i–iii sätestatud eesmärki.
 1.   Puu- ja köögiviljasektoris järgivad tootjaorganisatsioonid vähemalt ühte artikli 152 lõike 1 punkti c alapunktides i–iii sätestatud eesmärki.
Puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsiooni põhikirjas nõutakse, et selle tootjaliikmed turustaksid kogu oma vastava toodangu tootjaorganisatsiooni kaudu.
 1a.   Puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsiooni põhikirjas nõutakse, et selle tootjaliikmed turustaksid kogu oma vastava toodangu tootjaorganisatsiooni kaudu.
Erandina esimesest lõigust, kus tootjaorganisatsioon annab selleks loa oma põhikirjas, võib tootja teha järgmist:
a)  müüa tooteid otse või väljaspool oma põllumajanduslikku ettevõtet tarbijatele nende oma tarbeks;
b)  turustada ise või oma organisatsiooni määratud teise tootjaorganisatsiooni kaudu tooteid kogustes, mis on mahu või väärtuse poolest nende organisatsioonis turustatava asjaomase toodangu mahu või väärtusega võrreldes vähetähtsad;
c)  turustada ise või oma tootjaorganisatsiooni määratud teise tootjaorganisatsiooni kaudu tooteid, mis nende omaduste või tootjaliikmete toodangu piiratud mahu või väärtuse tõttu ei kuulu tavaliselt tootjaorganisatsiooni äritegevuse alla.
2.  Toodangu protsent võrrelduna iga tootjaliikme poolt väljaspool tootjaorganisatsiooni turustatud toodangu väärtuse või mahuga ei tohi ületada käesoleva määruse artiklis 173 osutatud delegeeritud määruses sätestatud protsenti.
Liikmesriigid võivad siiski määrata madalama protsendi toodangule, mida tootjaliige võib turustada väljaspool tootjaorganisatsiooni, võrrelduna esimeses lõigus osutatud delegeeritud õigusaktiga kindlaks määratud protsendiga, kuid see ei tohi olla väiksem kui 10 %.
3.  Nõukogu määrusega (EÜ) nr 834/2007 hõlmatud toodete puhul või kui tootjaliikmed turustavad oma toodangut oma tootjaorganisatsiooni määratud teise tootjaorganisatsiooni kaudu, ei tohi see protsent toodangust, mida tootjaliikmed turustavad väljaspool tootjaorganisatsiooni, nagu on osutatud lõikes 1 a, ületada käesoleva määruse artiklis 173 osutatud delegeeritud määruses sätestatud protsenti, võrrelduna iga tootjaliikme turustatud toodangu mahu või väärtusega.
Liikmesriigid võivad siiski määrata madalama protsendi toodangule, mida tootjaliige võib turustada väljaspool tootjaorganisatsiooni, võrrelduna esimeses lõigus osutatud delegeeritud õigusaktiga kindlaks määratud protsendiga, kuid see ei tohi olla väiksem kui 10 %.
Puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioone ja nende liite käsitatakse organisatsioonidena, mis tegutsevad majandusküsimustes oma pädevuse piirides oma liikmete nimel ja huvides.
 Puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioone ja nende liite käsitatakse organisatsioonidena, mis tegutsevad majandusküsimustes oma pädevuse piirides oma liikmete nimel ja huvides.“
Muudatusettepanek 121
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 n (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 163
22n)  Artikkel 163 asendatakse järgmisega:
Artikkel 163
 „Artikkel 163
Piima- ja piimatootesektori tootmisharudevaheliste organisatsioonide tunnustamine
 Piima- ja piimatootesektori tootmisharudevaheliste organisatsioonide tunnustamine
1.  Liikmesriigid võivad tunnustada piima- ja piimatootesektori tootmisharudevahelisi organisatsioone, tingimusel et nimetatud organisatsioonid:
 1.  Liikmesriigid võivad tunnustada piima- ja piimatootesektori tootmisharudevahelisi organisatsioone, tingimusel et nimetatud organisatsioonid:
a)  täidavad artikli 157 lõikes 3 osutatud nõudeid;
 a)  täidavad artikli 157 lõikes 3 osutatud nõudeid;
b)  tegutsevad asjaomasel territooriumil ühes või mitmes piirkonnas;
 b)  tegutsevad asjaomasel territooriumil ühes või mitmes piirkonnas;
c)  esindavad märkimisväärset osa artikli 157 lõike 3 punktis a osutatud majandustegevusest;
 c)  esindavad märkimisväärset osa artikli 157 lõike 3 punktis a osutatud majandustegevusest;
d)  ei tegele ise piima- ja piimatootesektori toodete tootmise, töötlemise ega turustamisega.
 d)  ei tegele ise piima- ja piimatootesektori toodete tootmise, töötlemise ega turustamisega.
2.  Liikmesriigid võivad otsustada, et enne 2. aprilli 2012 siseriikliku õiguse alusel tunnustatud tootmisharudevahelisi organisatsioone, mis vastavad lõikes 1 sätestatud tingimustele, käsitatakse artikli 157 lõike 3 kohaselt tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonidena.
 2.  Liikmesriigid võivad otsustada, et enne 2. aprilli 2012 siseriikliku õiguse alusel tunnustatud tootmisharudevahelisi organisatsioone, mis vastavad lõikes 1 sätestatud tingimustele, käsitatakse artikli 157 lõike 3 kohaselt tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonidena.
3.  Kui liikmesriigid kasutavad võimalust tunnustada tootmisharudevahelist organisatsiooni vastavalt lõikele 1 või 2, siis nad:
 3.  Kui liikmesriigid kasutavad võimalust tunnustada tootmisharudevahelist organisatsiooni vastavalt lõikele 1 või 2, siis nad:
a)  teevad otsuse tootmisharudevahelisele organisatsioonile tunnustuse andmise kohta nelja kuu jooksul alates taotluse ja kõigi asjakohaste lisadokumentide esitamisest; kõnealune taotlus esitatakse liikmesriigis, kus asub organisatsiooni peakorter;
 a)  teevad otsuse tootmisharudevahelisele organisatsioonile tunnustuse andmise kohta nelja kuu jooksul alates taotluse ja kõigi asjakohaste lisadokumentide esitamisest; kõnealune taotlus esitatakse liikmesriigis, kus asub organisatsiooni peakorter;
b)  kontrollivad enda määratud ajavahemiku järel, kas tunnustatud tootmisharudevahelised organisatsioonid vastavad nende tunnustamise tingimustele;
 b)  kontrollivad enda määratud ajavahemiku järel, kas tunnustatud tootmisharudevahelised organisatsioonid vastavad nende tunnustamise tingimustele;
c)  nõuetele mittevastavuse või eeskirjade eiramise korral käesolevas määruses ette nähtud meetmete rakendamisel, määravad neile organisatsioonidele ja liitudele kohaldatava, liikmesriikide poolt kehtestatud karistuse ning vajaduse korral otsustavad, kas tunnustamine tuleks lõpetada;
 c)  nõuetele mittevastavuse või eeskirjade eiramise korral käesolevas määruses ette nähtud meetmete rakendamisel, määravad neile organisatsioonidele ja liitudele kohaldatava, liikmesriikide poolt kehtestatud karistuse ning vajaduse korral otsustavad, kas tunnustamine tuleks lõpetada;
d)  lõpetavad tunnustamise, kui:
 d)  lõpetavad tunnustamise, kui organisatsioon ei vasta enam käesolevas artiklis sätestatud tunnustamise nõuetele ja tingimustele;
i)   organisatsioon ei vasta enam käesolevas artiklis sätestatud tunnustamise nõuetele ja tingimustele;
ii)  tootmisharudevaheline organisatsioon osaleb mõnes artikli 210 lõikes 4 osutatud kokkuleppes, otsuses või kooskõlastatud tegevuses; selline tunnustamise lõpetamine ei piira mis tahes muude liikmesriigi õiguse kohaste karistuste kohaldamist;
iii)  tootmisharudevaheline organisatsioon ei täida artikli 210 lõike 2 esimese lõigu punktis a osutatud teavitamiskohustust;
e)  teavitavad komisjoni igal aastal hiljemalt 31. märtsiks igast eelmisel kalendriaastal tehtud tunnustuse andmise, andmata jätmise või lõpetamise otsusest.
 e)  teavitavad komisjoni igal aastal hiljemalt 31. märtsiks igast eelmisel kalendriaastal tehtud tunnustuse andmise, andmata jätmise või lõpetamise otsusest.“
Muudatusettepanek 241
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 o (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 163 a (uus)
22o)  Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 163a
Veinisektori tootmisharudevaheliste organisatsioonide tunnustamine
1.  Liikmesriigid võivad taotluse korral tunnustada veinisektori toodete riigi või tootmispiirkonna tasandi tootmisharudevahelisi organisatsioone, tingimusel et nimetatud organisatsioonid:
a)  koosnevad sellise majandustegevuse esindajatest, mis on seotud tootmisega ja vähemalt ühega järgmistest tarneahela etappidest: toodete töötlemine või nendega kauplemine, sealhulgas nende turustamine;
b)  vastavad artikli 157 punktides b ja c sätestatud nõuetele.
Liidu õiguse alusel tunnustatud kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega toodete puhul võivad esimese lõigu punktis a osutatud majandustegevuse esindajateks olla ka artiklis 95 osutatud taotlejad.
2.  Kui liikmesriigid kasutavad võimalust tunnustada veinisektori tootmisharudevahelisi organisatsioone vastavalt käesoleva artikli lõikele 1, kohaldatakse artiklit 158 mutatis mutandis.“
Muudatusettepanek 242
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 p (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 164
22p)  Artikkel 164 asendatakse järgmisega:
Artikkel 164
 „Artikkel 164
Eeskirjade laiendamine
 Eeskirjade laiendamine
1.  Kui liikmesriigi teatavas majanduspiirkonnas või teatavates majanduspiirkondades tegutsevat tunnustatud tootjaorganisatsiooni, tunnustatud tootjaorganisatsioonide liitu või tunnustatud tootmisharudevahelist organisatsiooni käsitatakse teatava toote tootmise, müügi või töötlemise osas representatiivsena, võib asjaomane liikmesriik kõnealuse organisatsiooni taotluse põhjal muuta mõned selle organisatsiooni kokkulepped, otsused või kooskõlastatud tegevused piiratud ajaks siduvaks teistele asjaomases piirkonnas või asjaomastes piirkondades üksi või rühmadena tegutsevatele ettevõtjatele, kes sellesse organisatsiooni või liitu ei kuulu.
 1.  Kui liikmesriigi teatavas majanduspiirkonnas või teatavates majanduspiirkondades tegutsevat tunnustatud tootjaorganisatsiooni, tunnustatud tootjaorganisatsioonide liitu või tunnustatud tootmisharudevahelist organisatsiooni käsitatakse teatava toote tootmise, müügi või töötlemise osas representatiivsena, võib asjaomane liikmesriik kõnealuse organisatsiooni taotluse põhjal muuta mõned selle organisatsiooni kokkulepped, otsused või kooskõlastatud tegevused piiratud ajaks siduvaks teistele asjaomases piirkonnas või asjaomastes piirkondades üksi või rühmadena tegutsevatele ettevõtjatele, kes sellesse organisatsiooni või liitu ei kuulu.
2.  Käesoleva jao kohaldamisel tähendab mõiste „majanduspiirkond” kõrvuti või naabruses asetsevatest tootmispiirkondadest koosnevat geograafilist ala, kus on ühesugused tootmis- ja turustustingimused.
 2.  Käesoleva jao kohaldamisel tähendab mõiste „majanduspiirkond” kõrvuti või naabruses asetsevatest tootmispiirkondadest koosnevat geograafilist ala, kus on ühesugused tootmis- ja turustustingimused, või liidu õiguse kohaselt tunnustatud kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega toodete puhul tootespetsifikaadis sätestatud geograafilist ala.
3.  Liikmesriigi asjaomases majanduspiirkonnas või asjaomastes majanduspiirkondades tegutsevat organisatsiooni või liitu käsitatakse representatiivsena, kui:
 3.  Liikmesriigi asjaomases majanduspiirkonnas või asjaomastes majanduspiirkondades tegutsevat organisatsiooni või liitu käsitatakse representatiivsena, kui:
a)  see moodustab asjaomase toote või asjaomaste toodete tootmis-, müügi- või töötlemismahust:
 a)  see moodustab asjaomase toote või asjaomaste toodete tootmis-, müügi- või töötlemismahust:
i)  puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonide puhul vähemalt 60 % või
 i)  puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonide puhul vähemalt 60 % või
ii)  muudel juhtudel vähemalt kaks kolmandikku, ning
 ii)  muudel juhtudel vähemalt kaks kolmandikku, ning
b)  kui tootjaorganisatsioonide puhul kuulub sellesse rohkem kui 50 % asjaomastest tootjatest.
 b)  kui tootjaorganisatsioonide puhul kuulub sellesse rohkem kui 50 % asjaomastest tootjatest.
Kui tootmisharudevaheliste organisatsioonide puhul tekib asjaomase toote või asjaomaste toodete tootmis-, müügi- või töötlemismahu kindlaksmääramisel siiski praktilisi raskusi, võib liikmesriik sätestada siseriiklikud eeskirjad esimese lõigu punkti a alapunktis ii osutatud representatiivsuse konkreetse taseme kindlaksmääramiseks.
 Kui tootmisharudevaheliste organisatsioonide puhul tekib asjaomase toote või asjaomaste toodete tootmis-, müügi- või töötlemismahu kindlaksmääramisel siiski praktilisi raskusi, võib liikmesriik sätestada siseriiklikud eeskirjad esimese lõigu punkti a alapunktis ii osutatud representatiivsuse konkreetse taseme kindlaksmääramiseks.
Kui organisatsiooni või organisatsioonide liidu eeskirjade teistele ettevõtjatele laiendamise taotlus hõlmab rohkem kui ühte majanduspiirkonda, peab organisatsioon või organisatsioonide liit tõendama esimeses lõigus osutatud representatiivsuse miinimumtaset iga tootmisharu puhul, mida ta igas asjaomases majanduspiirkonnas ühendab.
 Kui organisatsiooni või organisatsioonide liidu eeskirjade teistele ettevõtjatele laiendamise taotlus hõlmab rohkem kui ühte majanduspiirkonda, peab organisatsioon või organisatsioonide liit tõendama esimeses lõigus osutatud representatiivsuse miinimumtaset iga tootmisharu puhul, mida ta igas asjaomases majanduspiirkonnas ühendab.
4.  Eeskirjadega, mille laiendamist teistele ettevõtjatele võib lõike 1 kohaselt taotleda, täidetakse ühte järgmistest eesmärkidest:
 4.  Eeskirjadega, mille laiendamist teistele ettevõtjatele võib lõike 1 kohaselt taotleda, täidetakse ühte järgmistest eesmärkidest:
a)  aruandlus toodangu ja turu kohta;
 a)  aruandlus toodangu ja turu kohta;
b)  liidu või siseriiklikest eeskirjadest karmimad tootmiseeskirjad;
 b)  liidu või siseriiklikest eeskirjadest karmimad tootmiseeskirjad;
c)  liidu eeskirjadega vastavuses olevate standardlepingute koostamine;
 c)  liidu eeskirjadega vastavuses olevate standardlepingute koostamine ning väärtuse jaotamist ja õiglast hüvitist käsitlevate klauslite lisamine;
ca)  veinisektoris selliste standardlepingute või klauslite koostamine, mis on kooskõlas liidu eeskirjadega ja mis võivad erandina direktiivi (EL) 2019/633 artikli 3 lõikest 1 sisaldada pikemaid kui 60-päevaseid maksetähtaegu pakendamata veinide ostmiseks mitmeaastaste kirjalike lepingute või veinitootja või -edasimüüja ja selle otseostja vaheliste lepingute alusel, millest saavad mitmeaastased lepingud, tingimusel et nende tähtaegadega seotud klauslite kehtivust on pikendatud enne 31. oktoobrit 2021;
d)  turustamine;
 d)  turustamine;
e)  keskkonnakaitse;
 e)  keskkonnakaitse;
f)  meetmed toodete müügi edendamiseks ja nende potentsiaali kasutamiseks;
 f)  meetmed toodete müügi edendamiseks ja nende potentsiaali kasutamiseks;
g)  meetmed mahepõllumajanduse, samuti päritolunimetuste, kvaliteedimärkide ja geograafiliste tähiste kaitseks;
 g)  meetmed mahepõllumajanduse, samuti päritolunimetuste, kvaliteedimärkide ja geograafiliste tähiste kaitseks;
h)  toodete lisandväärtuse, eelkõige uute, rahvatervisele ohutute kasutusalade uuringud;
 h)  toodete lisandväärtuse, eelkõige uute, rahvatervisele ohutute kasutusalade uuringud;
i)  uuringud toodete kvaliteedi parandamiseks;
 i)  uuringud toodete kvaliteedi parandamiseks;
j)  teadusuuringud, eelkõige seoses viljelusmeetoditega, mis võimaldavad vähendada taimekaitsevahendite või loomatervishoiutoodete kasutamist ning tagavad mulla kaitse ja keskkonna kaitse või parandamise;
 j)  teadusuuringud, eelkõige seoses viljelusmeetoditega, mis võimaldavad vähendada taimekaitsevahendite või loomatervishoiutoodete kasutamist ning tagavad mulla kaitse ja keskkonna kaitse või parandamise;
k)  pakendamise ja esitusviisi minimaalsete kvaliteediomaduste ja miinimumnormide määratlemine;
 k)  pakendamise ja esitlemise miinimumstandardite määratlemine;
l)  sertifitseeritud seemne kasutamine ja toote kvaliteedi järelevalve;
 l)  sertifitseeritud seemne kasutamine toodete puhul, mis ei kuulu määruse (EL) 2018/848 kohaldamisalasse, ja toote kvaliteedi järelevalve;
m)  loomatervis, taimetervis või toiduohutus;
 m)  fütosanitaar-, loomatervise-, toiduohutuse- või keskkonnariskide ennetamine ja juhtimine, eelkõige usaldusfondide loomise või sellistesse fondidesse panustamise teel;
n)  kõrvalsaaduste majandamine.
 n)  kõrvalsaaduste majandamine ja väärtustamine;
na)  tehniliste standardite väljatöötamine, rakendamine ja kontrollimine, mis võimaldab toote omadusi täpselt hinnata.
Kõnealuste eeskirjadega ei tekitata mingit kahju asjaomase liikmesriigi või liidu teistele ettevõtjatele, neil ei ole ühtegi artikli 210 lõikes 4 loetletud mõju ning need ei ole muul moel vastuolus kehtiva liidu õigusega või kehtivate siseriiklike eeskirjadega.
 Kõnealused eeskirjad ei piira vajaduse korral määruse (EL) 2018/848 kohaldamist. Nendega ei tekitata mingit kahju asjaomase liikmesriigi või liidu teistele ettevõtjatele ega takistata uute ettevõtjate turule sisenemist, neil ei ole ühtegi artikli 210 lõikes 4 loetletud mõju ning need ei ole muul moel vastuolus kehtiva liidu õigusega või kehtivate siseriiklike eeskirjadega.
4a.  Kui komisjon võtab käesoleva määruse artikli 222 kohaselt vastu rakendusakti, millega lubatakse selle määruse artikli 222 lõikes 1 osutatud lepingute ja otsuste suhtes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamata jätmist, võib neid lepinguid ja otsuseid käesoleva artikli tingimustel laiendada.
4b.  Kui liikmesriik laiendab lõikes 1 osutatud eeskirju, näeb asjaomane organisatsioon ette proportsionaalsed meetmed, mille eesmärk on tagada laiendamise tõttu kohustuslikeks muudetud lepingute eeskirjade järgimine.
5.  Lõikes 1 osutatud eeskirjade laiendamine tehakse ettevõtjatele teatavaks, avaldades need täies ulatuses asjaomase liikmesriigi ametlikus väljaandes.
 5.  Lõikes 1 osutatud eeskirjade laiendamine tehakse ettevõtjatele teatavaks, avaldades need täies ulatuses asjaomase liikmesriigi ametlikus väljaandes.
6.  Liikmesriigid teavitavad komisjoni igast käesoleva artikli alusel tehtud otsusest.
 6.  Liikmesriigid teavitavad komisjoni igast käesoleva artikli alusel tehtud otsusest.“
Muudatusettepanek 123
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 q (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 165
22q)  Artikkel 165 asendatakse järgmisega:
Artikkel 165
 „Artikkel 165
Mitteliikmete rahalised osalustasud
 Mitteliikmete rahalised osalustasud
Kui tunnustatud tootjaorganisatsiooni, tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidu või tunnustatud tootmisharudevahelise organisatsiooni eeskirju laiendatakse artikli 164 kohaselt ning kõnealuste eeskirjadega hõlmatud meetmed toovad üldist majanduslikku kasu ettevõtjatele, kelle tegevus on seotud asjaomaste toodetega, võib tunnustuse andnud liikmesriik pärast asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist otsustada, et üksikud ettevõtjad või rühmad, kes ei ole selle organisatsiooni liikmed, aga saavad nendest meetmetest kasu, maksavad organisatsioonile täielikult või osaliselt rahalise osalustasuna summa, mida maksavad selle liikmed, ulatuses, milles selline osalustasu on ette nähtud kõnealuste meetmete kohaldamisest otseselt tekkivate kulude katmiseks.
 Kui tunnustatud tootjaorganisatsiooni, tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidu või tunnustatud tootmisharudevahelise organisatsiooni eeskirju laiendatakse artikli 164 kohaselt ning kõnealuste eeskirjadega hõlmatud meetmed toovad üldist majanduslikku kasu ettevõtjatele, kelle tegevus on seotud asjaomaste toodetega, võib tunnustuse andnud liikmesriik pärast asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist otsustada, et üksikud ettevõtjad või rühmad, kes ei ole selle organisatsiooni liikmed, aga saavad nendest meetmetest tegelikult kasu, maksavad organisatsioonile täielikult või osaliselt rahalise osalustasuna summa, mida maksavad selle liikmed, ulatuses, milles selline osalustasu on ette nähtud ühe või mitme artikli 164 lõikes 4 osutatud meetme kohaldamisest tekkivate kulude katmiseks. Nende meetmetega seotud põhjalikud eelarved tuleb avalikustada läbipaistval viisil, nii et kõik osalevad ettevõtjad või rühmad, olenemata sellest, kas nad on organisatsiooni liikmed või mitte, saaksid need läbi vaadata.“
Muudatusettepanek 124
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 r (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 166a (uus)
22r)  Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 166a
Kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega põllumajandustoodete (v.a juust, vein ja sink) pakkumise reguleerimine
1.  Ilma et see piiraks artiklite 150, 167 ja 172 kohaldamist, võivad liikmesriigid käesoleva määruse artikli 152 lõike 1 alusel tunnustatud tootjaorganisatsiooni, käesoleva määruse artikli 157 lõike 1 alusel tunnustatud tootmisharudevahelise organisatsiooni või määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 3 lõikes 2 osutatud ettevõtjate rühma taotlusel kehtestada piiratud ajavahemikuks siduvad eeskirjad määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 5 lõigete 1 ja 2 kohase kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega põllumajandustoodete (v.a juustu, veini ja singi) pakkumise reguleerimiseks.
2.  Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud eeskirju kohaldatakse tingimusel, et määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punktis c osutatud geograafilisest piirkonnast pärinevad osalised on eelnevalt sõlminud lepingu.
See leping sõlmitakse:
a)  vähemalt kahe kolmandiku asjaomase toote või selle toote tootmiseks kasutatava tooraine tootjate või nende esindajate vahel määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punktis c osutatud geograafilises piirkonnas; ning
b)  vajadusel vähemalt kahe kolmandiku asjaomase põllumajandustoote töötlejate, kes esindavad vähemalt kahte kolmandikku selle toote tootmismahust, või nende esindajate vahel eelnimetatud geograafilises piirkonnas.
Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, kui käesoleva lõike punktides a ja/või b osutatud esindatuse tasemeid ei ole võimalik saavutada määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punktis c osutatud geograafilises piirkonnas või kui viimase kindlaksmääramine kujutab endast praktilisi probleeme, võivad liikmesriigid kehtestada siseriiklikke eeskirju, et määrata kindlaks piisavad esindatuse tasemed ja konsulteerimise korra, et pooled saaksid eelnevalt kokku leppida.
3.  Lõikes 1 osutatud eeskirjad:
a)  hõlmavad üksnes asjaomase toote pakkumise reguleerimist ja nende eesmärk on viia asjaomase toote pakkumine nõudlusega kooskõlla;
b)  on kohaldatavad ainult asjaomase toote suhtes;
c)  võidakse teha siduvaks kõige rohkem kolmeks aastaks ja neid võidakse selle ajavahemiku järel uue taotluse alusel uuendada, nagu on osutatud lõikes 1;
d)  ei mõjuta negatiivselt toodetega kauplemist, välja arvatud selliste toodete osas, mille suhtes kõnealuseid eeskirju kohaldatakse;
e)  ei puuduta asjaomase toote esmaturustamisele järgnevaid tehinguid;
f)  ei luba hindade kindlaksmääramist isegi siis, kui hinnad kinnitatakse suunise või soovitusena;
g)  ei tohi muuta ülemäära suures ulatuses kättesaamatuks asjaomast toodet, mis muidu oleks kättesaadav;
h)  ei põhjusta diskrimineerimist, ei takista uute ettevõtete tulekut turule ega mõjuta negatiivselt väiketootjaid;
i)  aitavad kaasa kvaliteedi säilitamisele (sh seoses tervisega) ja/või asjaomase toote arendamisele.
4.  Lõikes 1 osutatud eeskirjad avaldatakse asjaomase liikmesriigi ametlikus väljaandes.
5.  Liikmesriigid viivad läbi kontrolle, et tagada lõikes 3 sätestatud tingimuste järgimine ning juhul kui pädevad riiklikud asutused avastavad, et neid tingimusi ei ole järgitud, tühistavad lõikes 1 osutatud eeskirjad.
6.  Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata lõikes 1 osutatud eeskirjade vastuvõtmisest. Komisjon teavitab teisi liikmesriike eelnimetatud eeskirjadest teatamistest.
7.  Komisjon võib igal ajal võtta vastu rakendusaktid, millega nõutakse, et liikmesriik tunnistaks kehtetuks lõike 1 kohaselt vastu võetud eeskirjad, kui komisjon jõuab järeldusele, et need eeskirjad ei vasta lõikes 3 sätestatud tingimustele, takistavad või moonutavad konkurentsi olulisel osal siseturust või takistavad vaba kaubandust või seavad ohtu ELi toimimise lepingu artikli 39 eesmärkide saavutamise. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu ilma käesoleva määruse artikli 229 lõikes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata.“
Muudatusettepanek 243
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 s (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 167
22s)  Artikkel 167 asendatakse järgmisega:
Artikkel 167
 „Artikkel 167
Turustamiseeskirjad veinide ühisturu toimimise parandamiseks ja stabiliseerimiseks
 Turustamiseeskirjad veinide ühisturu toimimise parandamiseks ja stabiliseerimiseks
1.  Veinide (sealhulgas viinamarjade, viinamarjavirrete ja veinide, millest need on saadud) ühisturu toimimise parandamiseks ja stabiliseerimiseks võivad tootjaliikmesriigid, eelkõige artikli 157 ja 158 kohaselt tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide otsustega, kehtestada tarne reguleerimiseks turustamiseeskirju.
 1.  Veinide (sealhulgas viinamarjade, viinamarjavirrete ja veinide, millest need on saadud) ühisturu toimimise parandamiseks ja stabiliseerimiseks võivad tootjaliikmesriigid, eelkõige artikli 163a ja 158 kohaselt tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide otsustega, kehtestada tarne reguleerimiseks turustamiseeskirju.
Kõnealused eeskirjad on proportsionaalsed seatud eesmärgiga ja need ei tohi:
 Kõnealused eeskirjad on proportsionaalsed seatud eesmärgiga ja need ei tohi:
a)  olla seotud asjaomase toote esmaturustuse järgsete tehingutega;
 a)  olla seotud asjaomase toote esmaturustuse järgsete tehingutega;
b)  lubada hindade kindlaksmääramist, sealhulgas juhul, kui hinnad määratakse juhindumiseks või soovitusena;
 b)  lubada hindade kindlaksmääramist, sealhulgas juhul, kui hinnad määratakse juhindumiseks või soovitusena;
c)  teha kättesaamatuks üldiselt saadaoleva aastakäigu ülemäärast osa;
 c)  teha kättesaamatuks üldiselt saadaoleva aastakäigu ülemäärast osa;
d)  luua võimalusi selleks, et keelduda riiklike ja liidu sertifikaatide väljaandmisest, mida on vaja veini ringlusse laskmiseks ja turustamiseks, kui turustamine on kooskõlas kõnealuste eeskirjadega.
 d)  luua võimalusi selleks, et keelduda riiklike ja liidu sertifikaatide väljaandmisest, mida on vaja veini ringlusse laskmiseks ja turustamiseks, kui turustamine on kooskõlas kõnealuste eeskirjadega.
2.  Lõikes 1 osutatud eeskirjad tehakse ettevõtjatele teatavaks, avaldades need täies ulatuses asjaomase liikmesriigi ametlikus väljaandes.
 2.  Lõikes 1 osutatud eeskirjad tehakse ettevõtjatele teatavaks, avaldades need täies ulatuses asjaomase liikmesriigi ametlikus väljaandes.
3.  Liikmesriigid teavitavad komisjoni igast käesoleva artikli alusel tehtud otsusest.
 3.  Liikmesriigid teavitavad komisjoni igast käesoleva artikli alusel tehtud otsusest.“
Muudatusettepanek 125
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 t (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 167a (uus)
22t)  II jaotise III peatüki 4. jakku lisatakse järgmine artikkel:
Artikkel 167a
Turustamiseeskirjad oliiviõli ühisturu toimimise parandamiseks ja stabiliseerimiseks
1.  Oliiviõlisektori ühisturu toimimise parandamiseks ja stabiliseerimiseks võivad tootjaliikmesriigid kehtestada pakkumise reguleerimiseks turustamiseeskirjad.
Kõnealused eeskirjad on proportsionaalsed seatud eesmärgiga ja need ei tohi:
a)  olla seotud asjaomase toote esmaturustuse järgsete tehingutega;
b)  lubada hindade kindlaksmääramist isegi siis, kui hinnad kinnitatakse suunise või soovitusena;
c)  teha kättesaamatuks ülemäärast osa saagist, mis muidu oleks saadaval.
2.  Lõikes 1 osutatud eeskirjad tehakse ettevõtjatele teatavaks, avaldades need täies ulatuses asjaomase liikmesriigi ametlikus väljaandes.
3.  Liikmesriigid teavitavad komisjoni igast käesoleva artikli alusel tehtud otsusest.
Muudatusettepanek 126
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 u (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 168
22u)  Artikkel 168 asendatakse järgmisega:
Artikkel 168
 „Artikkel 168
Lepingulised suhted
 Lepingulised suhted
1.  Ilma et see piiraks piima- ja piimatootesektorit käsitleva artikli 148 ja suhkrusektorit käsitleva artikli 125 kohaldamist, kui liikmesriik otsustab seoses artikli 1 lõikes 2 nimetatud sektorite põllumajandustoodetega, välja arvatud piim ja piimatooted ning suhkur, et:
 1.  Ilma et see piiraks piima- ja piimatootesektorit käsitleva artikli 148 ja suhkrusektorit käsitleva artikli 125 kohaldamist, kui liikmesriik otsustab seoses artikli 1 lõikes 2 nimetatud sektorite põllumajandustoodetega, välja arvatud piim ja piimatooted ning suhkur, et:
a)  iga kõnealuste toodete tarne tema territooriumil tootjalt töötlejale või turustajale peab toimuma osapoolte vahelise kirjaliku lepingu alusel ja/või
 a)  iga kõnealuste toodete tarne tema territooriumil tootjalt töötlejale või turustajale peab toimuma osapoolte vahelise kirjaliku lepingu alusel ja/või
b)  esmaostjad peavad tegema kirjaliku lepingu pakkumuse kõnealuste põllumajandustoodete tootjapoolse tarne kohta tema territooriumil, peavad sellised lepingud või lepingu pakkumused vastama käesoleva artikli lõigetes 4 ja 6 sätestatud tingimustele.
 b)  esmaostjad peavad tegema kirjaliku lepingu pakkumuse kõnealuste põllumajandustoodete tootjapoolse tarne kohta tema territooriumil, peavad sellised lepingud või lepingu pakkumused vastama käesoleva artikli lõigetes 4 ja 6 sätestatud tingimustele.
1a.  Kui liikmesriigid ei kasuta käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud võimalusi, võib tootja, tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioonide liit artikli 1 lõikes 2 osutatud sektorite, v.a piima- ja piimatoodete- ning suhkrusektori põllumajandustoodetega seoses nõuda, et iga tema toodete tarne kohta töötlejale või turustajale tuleb sõlmida poolte vahel kirjalik leping ja/või et esmaostjad peavad iga tarne kohta tegema kirjaliku pakkumuse lepingu sõlmimiseks, võttes arvesse käesoleva artikli lõikes 4 ja lõike 6 esimeses lõigus sätestatud tingimusi.
 1a.  Kui liikmesriigid ei kasuta käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud võimalusi, võib tootja, tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioonide liit artikli 1 lõikes 2 osutatud sektorite, v.a piima- ja piimatoodete- ning suhkrusektori põllumajandustoodetega seoses nõuda, et iga tema toodete tarne kohta töötlejale või turustajale tuleb sõlmida poolte vahel kirjalik leping ja/või et esmaostjad peavad iga tarne kohta tegema kirjaliku pakkumuse lepingu sõlmimiseks, võttes arvesse käesoleva artikli lõikes 4 ja lõike 6 esimeses lõigus sätestatud tingimusi.
Kui esmaostja on mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõtja soovituse 2003/361/EÜ tähenduses, ei ole lepingu sõlmimine ja/või lepingu sõlmimiseks pakkumuse tegemine kohustuslik, ilma et see piiraks poolte võimalust kasutada tootmisharudevahelise organisatsiooni koostatud standardlepingut.
 Kui esmaostja on mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõtja soovituse 2003/361/EÜ tähenduses, ei ole lepingu sõlmimine ja/või lepingu sõlmimiseks pakkumuse tegemine kohustuslik, ilma et see piiraks poolte võimalust kasutada tootmisharudevahelise organisatsiooni koostatud standardlepingut.
2.  Kui liikmesriik otsustab, et käesoleva artikliga hõlmatud toodete tarne kohta tootjalt töötlejale tuleb sõlmida poolte vahel kirjalik leping, määrab ta kindlaks ka selle, millise tarne etapi või etappide kohta tuleb sõlmida kirjalik leping, kui asjaomaseid tooteid tarnitakse ühe või mitme vahendaja kaudu.
 2.  Kui liikmesriik otsustab, et käesoleva artikliga hõlmatud toodete tarne kohta tootjalt töötlejale tuleb sõlmida poolte vahel kirjalik leping, määrab ta kindlaks ka selle, millise tarne etapi või etappide kohta tuleb sõlmida kirjalik leping, kui asjaomaseid tooteid tarnitakse ühe või mitme vahendaja kaudu.
Liikmesriigid tagavad, et nende poolt käesoleva artikli kohaselt vastuvõetavad sätted ei takista siseturu nõuetekohast toimimist.
 Liikmesriigid tagavad, et nende poolt käesoleva artikli kohaselt vastuvõetavad sätted ei takista siseturu nõuetekohast toimimist.
3.  Lõikes 2 kirjeldatud juhul võivad liikmesriigid luua vahendusmehhanismi selliste juhtude lahendamiseks, kus ei jõuta kokkuleppele lepingu sõlmimises, tagades seeläbi võrdsuse lepingulistes suhetes.
 3.  Lõikes 2 kirjeldatud juhul võivad liikmesriigid luua vahendusmehhanismi selliste juhtude lahendamiseks, kus ei jõuta kokkuleppele lepingu sõlmimises, tagades seeläbi võrdsuse lepingulistes suhetes.
4.  Lõigetes 1 ja 1a osutatud leping või lepingu pakkumus:
 4.  Lõigetes 1 ja 1a osutatud leping või lepingu pakkumus:
a)  sõlmitakse või tehakse enne tarnimist,
 a)  sõlmitakse või tehakse enne tarnimist,
b)  sõlmitakse kirjalikult ning
 b)  sõlmitakse kirjalikult ning
c)  hõlmab eelkõige järgmist:
 c)  hõlmab eelkõige järgmist:
i)  tarne eest makstav hind:— mis ei muutu ja mis sätestatakse lepingus ja/või — mida arvutatakse, ühendades lepingus sätestatud erinevad tegurid, mis võivad hõlmata turutingimuste muutumist kajastavaid turunäitajaid, tarnitavaid koguseid ning tarnitavate põllumajandustoodete kvaliteedi või koostise muutumist,
 i)  tarne eest makstav hind: — mis ei muutu ja mis sätestatakse lepingus ja/või — mida arvutatakse, ühendades lepingus sätestatud erinevad tegurid, mis võivad hõlmata turutingimuste muutumist kajastavaid kergesti juurdepääsetavaid ja arusaadavaid tootmiskulusid ja turutingimusi kajastavaid objektiivseid näitajaid, tarnitavaid koguseid ning tarnitavate põllumajandustoodete kvaliteedi või koostise muutumist. Selleks sätestavad liikmesriigid, kes on otsustanud lõiget 1 kohaldada, kooskõlas objektiivsete kriteeriumitega ning tootmist ja toidutarneahelat käsitlevatele uuringute põhjal näitajad, et need saaks igal hetkel kindlaks määrata.
ii)  toodete, mida võib või tuleb tarnida, kogus ja kvaliteet, ning selliste tarnete ajakava,
 ii)  toodete, mida võib või tuleb tarnida, kogus ja kvaliteet, ning selliste tarnete ajakava,
iii)  lepingu kestus, mis võib hõlmata kas kindlat või määramatut tähtaega koos lepingu lõpetamise sätetega,
 iii)  lepingu kestus, mis võib hõlmata kas kindlat või määramatut tähtaega koos lepingu lõpetamise sätetega,
iv)  üksikasjad maksetähtaegade ja maksekorra kohta;
 iv)  üksikasjad maksetähtaegade ja maksekorra kohta;
v)  põllumajandustoodete kogumise või kohaletoimetamise kord ning
 v)  põllumajandustoodete kogumise või kohaletoimetamise kord ning
vi)  vääramatu jõu juhtudel kohaldatavad eeskirjad.
 vi)  vääramatu jõu juhtudel kohaldatavad eeskirjad.
5.  Erandina lõigetest 1 ja 1a ei ole leping või lepingu pakkumus nõutav, kui ühistu liige tarnib asjaomaseid tooteid ühistule, mille liige ta on, ja kui asjaomase ühistu põhikirjas või selles sätestatud või selle alusel antud eeskirjades ja otsustes sisalduvad sätted, millel on lõike 4 punktide a, b ja c sätetega sarnane mõju.
 5.  Erandina lõigetest 1 ja 1a ei ole leping või lepingu pakkumus nõutav, kui ühistu liige tarnib asjaomaseid tooteid ühistule, mille liige ta on, ja kui asjaomase ühistu põhikirjas või selles sätestatud või selle alusel antud eeskirjades ja otsustes sisalduvad sätted, millel on lõike 4 punktide a, b ja c sätetega sarnane mõju.
6.  Tootjate, kogujate, töötlejate või turustajate sõlmitud põllumajandustoote tarnimist käsitlevate lepingute kõik punktid, sealhulgas lõike 4 punktis c sätestatu, on poolte vahel vabalt kokkulepitavad. Olenemata esimesest lõigust kohaldatakse ühte või mõlemat järgmist võimalust:
 6.  Tootjate, kogujate, töötlejate või turustajate sõlmitud põllumajandustoote tarnimist käsitlevate lepingute kõik punktid, sealhulgas lõike 4 punktis c sätestatu, on poolte vahel vabalt kokkulepitavad. Olenemata esimesest lõigust kohaldatakse ühte või mõlemat järgmist võimalust:
a)  kui liikmesriik otsustab teha kirjaliku lepingu põllumajandustoodete tarnimiseks lõike 1 kohaselt kohustuslikuks, võib ta kehtestada lepingu miinimumkestuse, mida kohaldatakse ainult tootja ja põllumajandustoodete esmaostja vahel sõlmitava kirjaliku lepingu suhtes. Selline miinimumkestus on vähemalt kuus kuud ja see ei tohi takistada siseturu nõuetekohast toimimist;
 a)  kui liikmesriik otsustab teha kirjaliku lepingu põllumajandustoodete tarnimiseks lõike 1 kohaselt kohustuslikuks, võib ta kehtestada lepingu miinimumkestuse, mida kohaldatakse ainult tootja ja põllumajandustoodete esmaostja vahel sõlmitava kirjaliku lepingu suhtes. Selline miinimumkestus on vähemalt kuus kuud ja see ei tohi takistada siseturu nõuetekohast toimimist;
b)  kui liikmesriik otsustab, et põllumajandustoodete esmaostja peab tegema lõike 1 kohaselt tootjale kirjaliku lepingu pakkumuse, võib ta sätestada, et pakkumus peab sisaldama lepingu miinimumkestust, mis on sätestatud sel eesmärgil siseriiklikus õiguses. Selline miinimumkestus on vähemalt kuus kuud ja see ei tohi takistada siseturu nõuetekohast toimimist.
 b)  kui liikmesriik otsustab, et põllumajandustoodete esmaostja peab tegema lõike 1 kohaselt tootjale kirjaliku lepingu pakkumuse, võib ta sätestada, et pakkumus peab sisaldama lepingu miinimumkestust, mis on sätestatud sel eesmärgil siseriiklikus õiguses. Selline miinimumkestus on vähemalt kuus kuud ja see ei tohi takistada siseturu nõuetekohast toimimist.
Teise lõigu kohaldamine ei piira tootja õigust keelduda sellisest miinimumkestusest, tingimusel et ta teeb seda kirjalikult. Sel juhul on pooltel õigus pidada läbirääkimisi kõigi lepingu aspektide üle, mis hõlmavad ka lõike 4 punktis c osutatut.
 Teise lõigu kohaldamine ei piira tootja õigust keelduda sellisest miinimumkestusest, tingimusel et ta teeb seda kirjalikult. Sel juhul on pooltel õigus pidada läbirääkimisi kõigi lepingu aspektide üle, mis hõlmavad ka lõike 4 punktis c osutatut.
7.  Käesoleva artikliga ette nähtud võimalusi kasutavad liikmesriigid tagavad, et kehtestatud sätted ei takista siseturu nõuetekohast toimimist. Liikmesriigid teavitavad komisjoni sellest, kuidas nad kohaldavad käesoleva artikli kohaselt võetud meetmeid.
 7.  Käesoleva artikliga ette nähtud võimalusi kasutavad liikmesriigid tagavad, et kehtestatud sätted ei takista siseturu nõuetekohast toimimist. Liikmesriigid teavitavad komisjoni sellest, kuidas nad kohaldavad käesoleva artikli kohaselt võetud meetmeid.
8.  Komisjon võib vastu võtta rakendusaktid, millega kehtestatakse meetmed, mis on vajalikud käesoleva artikli lõike 4 punktide a ja b ning lõike 5 ühetaoliseks kohaldamiseks, ning meetmed, mis on seotud käesolevas artiklis sätestatud liikmesriikide teavitamiskohustusega.
 8.  Komisjon võib vastu võtta rakendusaktid, millega kehtestatakse meetmed, mis on vajalikud käesoleva artikli lõike 4 punktide a ja b ning lõike 5 ühetaoliseks kohaldamiseks, ning meetmed, mis on seotud käesolevas artiklis sätestatud liikmesriikide teavitamiskohustusega.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
 Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“
Muudatusettepanek 127
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 v (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 172 – lõige 2
22v)  Artikli 172 lõige 2 asendatakse järgmisega:
2.  Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud eeskirjade suhtes peavad määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punktis c osutatud geograafilisest piirkonnast pärinevad osalised eelnevalt kokku leppima. Nimetatud kokkulepe sõlmitakse, pärast konsulteerimist geograafilise piirkonna seakasvatajatega, vähemalt kahe kolmandiku selliste singi töötlejatega, kes esindavad vähemalt kahte kolmandikku sellise singi tootmisest määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punktis c osutatud geograafilises piirkonnas, ning kui liikmesriik peab seda asjakohaseks, vähemalt kahe kolmandiku seakasvatajatega määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punktis c osutatud geograafilises piirkonnas.
 2.  Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud eeskirjade suhtes peavad määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punktis c osutatud geograafilisest piirkonnast pärinevad osalised eelnevalt kokku leppima. Nimetatud kokkulepe sõlmitakse, pärast konsulteerimist geograafilise piirkonna seakasvatajatega, vähemalt kahe kolmandiku selliste singi töötlejate või nende esindajatega, kes esindavad vähemalt kahte kolmandikku sellise singi tootmisest määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punktis c osutatud geograafilises piirkonnas, ning kui liikmesriik peab seda asjakohaseks, vähemalt kahe kolmandiku seakasvatajatega selles punktis osutatud geograafilises piirkonnas.
Muudatusettepanek 244
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 w (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 172a (uus)
22w)  Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 172a
Tootmisharudevaheliste organisatsioonide väärtuse jaotamine
Ilma et see piiraks mis tahes konkreetsete väärtuse jaotamist käsitlevate sätete kohaldamist suhkrusektoris, võivad põllumajandustootjad, sealhulgas põllumajandustootjate liidud, ja nende esmaostjad ning üks või mitu ettevõtjat, kellest igaüks tegutseb tootmis-, töötlemis- või turustamisahela erineval tasandil, leppida kokku väärtuse jaotamist käsitlevates tingimustes, sealhulgas turukasumite ja -kahjumite puhul, määrates kindlaks, kuidas asjaomaste toodete asjakohaste turuhindade või muude kaubaturgude mis tahes muutused omavahel jaotada, võttes arvesse tootmiskulusid.“
Muudatusettepanek 245
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 x (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 172b (uus)
22x)  Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 172b
Kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega toodete väärtuse jaotamine
Liidu õiguse kohaselt tunnustatud kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega toodete puhul võivad artikli 157 kohaselt tunnustatud tootmisharudevahelised organisatsioonid võtta vastu eeskirjad väärtuse jaotamise kohta ettevõtjate vahel tootmise ning vajaduse korral töötlemise ja turustamise eri etappides, mille kohta nad võivad erandina ELi toimimise lepingu artikli 101 lõikest 1 taotleda käesoleva määruse artikli 164 lõike 1 alusel laiendamist.
Sellised laiendatud kokkulepped, otsused ja kooskõlastatud tegevus on proportsionaalsed seatud eesmärgiga ja need ei tohi:
a)  sisaldada tarbijatele müüdava lõpptoote hinna kindlaksmääramist;
b)  kõrvaldada konkurentsi kõnealuste toodete olulise osa suhtes;
c)  luua ülemäärast tasakaalustamatust kõnealuse sektori väärtusahela eri etappide vahel.“
Muudatusettepanek 130
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 y (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 173 – lõige 1 – punkt b
22y)  Artikli 173 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:
b)  selliste organisatsioonide ja liitude eeskirjade kohta, muude kui tootjaorganisatsioonide põhikirjade kohta, teatavate sektorite tootjaorganisatsioonide põhikirjade erinõuete kohta, sealhulgas erandite kohta kohustusest turustada kogu toodang tootjaorganisatsiooni kaudu, millele on osutatud artikli 160 teises lõigus, selliste organisatsioonide ja liitude struktuuri, liikmelisuse aja, suuruse, aruandluse ja tegevuse, tunnustamise mõju, tunnustuse lõpetamise ning ühinemiste kohta;
 „b) selliste organisatsioonide ja liitude eeskirjade kohta, muude kui tootjaorganisatsioonide põhikirjade kohta, teatavate sektorite tootjaorganisatsioonide põhikirjade erinõuete kohta, sealhulgas erandite kohta kohustusest turustada kogu toodang tootjaorganisatsiooni kaudu, millele on osutatud artikli 160 lõike 1 a teises lõigus, määrates kindlaks lõigetes 2 ja 3 osutatud osakaalu ning lõike 1 a kohased tooteliigid, mille kohta neid osakaale kohaldatakse, selliste organisatsioonide ja liitude struktuuri, liikmelisuse aja, suuruse, aruandluse ja tegevuse, tunnustamise mõju, tunnustuse lõpetamise ning ühinemiste kohta;“
Muudatusettepanek 131
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 z (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 176 – lõige 3
22z)  Artikli 176 lõige 3 asendatakse järgmisega:
3.  Litsentsid kehtivad kogu liidus.
 3.  Litsentsid kehtivad kogu liidus. Komisjonile edastatakse igal kuul taotlejaid käsitlev teave, mille liikmesriigid on kogunud sertifikaatide väljastamiseks.“
Muudatusettepanek 133
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 aa (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 182 – lõige 1 – lõik 1 – punkt b a (uus)
22aa)  Artikli 182 lõike 1 esimesse lõiku lisatakse järgmine punkt:
b a) antud aasta impordi maht soodusmääradega, milles on liit ja kolmandad riigid vabakaubanduslepingute alusel kokku leppinud ületab teatavat taset (edaspidi „tururiski määr“).
Muudatusettepanek 134
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 ab (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 182 – lõige 1 – lõik 1 – punkt b b (uus)
22ab)  Artikli 182 lõike 1 esimesse lõiku lisatakse järgmine punkt:
bb)  kolmandate riikide mittevastavus liidu fütosanitaar- ning loomade heaolu käsitlevate standarditele.
Muudatusettepanek 135
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 ac (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 182 – lõige 1 – lõik 2
22ac)  Artikli 182 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:
Käivituskogus kinnitatakse turulepääsu võimaluste alusel, mis määratakse kindlaks impordina väljendatuna protsendimäärana vastavast siseriiklikust tarbimisest kolme eelneva aasta vältel.
 „Käivituskogus kinnitatakse turulepääsu võimaluste alusel, mis määratakse kindlaks impordina väljendatuna protsendimäärana vastavast siseriiklikust tarbimisest kolme eelneva aasta vältel. Seda määratletakse korrapäraselt ümber, et võtta arvesse Euroopa turu suuruse muutumist. Käivitushinda määratletakse korrapäraselt ümber, et võtta arvesse maailmaturgude ja tootmiskulude muutumist.“
Muudatusettepanek 136
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 ad (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 182 – lõige 1 – lõik 3 a (uus)
22ad)  Artikli 182 lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:
„Tururiski määr põhineb soodusmääraga impordil, mida väljendatakse protsendina kaubandusriski kogu tasemest, mis asjaomastes sektorites esineda võib.“
Muudatusettepanek 137
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 ac (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 184 – lõige 2
22ae)  Artikli 184 lõige 2 asendatakse järgmisega:
2.  Tariifikvoote hallatakse viisil, millega välditakse asjaomaste ettevõtjate igasugune diskrimineerimine, kasutades ühte järgmistest meetoditest või nende kombinatsiooni või mõnda muud asjakohast meetodit:
 „2. Tariifikvoote hallatakse viisil, millega välditakse asjaomaste ettevõtjate igasugune diskrimineerimine, kasutades ühte järgmistest meetoditest või nende kombinatsiooni või mõnda muud asjakohast meetodit:
a)  meetod, mis põhineb taotluste esitamise kronoloogilisel järjekorral (põhimõttel „kes ees, see mees”);
 a)  meetod, mis põhineb taotluste esitamise kronoloogilisel järjekorral (põhimõttel „kes ees, see mees”);
b)  meetod, millega jaotatakse kvoodid taotluste esitamisel taotletud koguste alusel („üheaegse läbivaatamise meetod”);
 b)  meetod, millega jaotatakse kvoodid taotluste esitamisel taotletud koguste alusel („üheaegse läbivaatamise meetod”);
c)  meetod, mis põhineb tavapärase kaubanduse struktuuri arvessevõtmisel („vanade olijate / uute taotlejate meetod”);
 c)  meetod, mis põhineb tavapärase kaubanduse struktuuri arvessevõtmisel („vanade olijate / uute taotlejate meetod”);
d)  meetod, mis võimaldab jaotamist paljudele erinevatele ettevõtjatele, sh võttes arvesse asjakohaseid sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid standardeid, näiteks peamisi ILO konventsioone ja mitmepoolseid keskkonnaalaseid kokkuleppeid, milles EL osaleb.“
Muudatusettepanek 138
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 af (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 188a (uus)
22af)  III peatükile lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 188a
Kolmandatest riikidest pärit põllumajandustooted ja põllumajanduslikud toiduained
Põllumajandustooteid ja põllumajanduslikke toiduaineid võib kolmandatest riikidest importida ainult juhul, kui need vastavad samaväärsete Euroopa Liidust pärit toodete või nendest valmistatud toodete kohta kehtivatele tootmisstandarditele ja -kohustustele, eelkõige keskkonnakaitse ja tervishoiu valdkonnas. Komisjon võib vastu võtta rakendusakte, millega rakendatakse impordiga tegelevate ettevõtjate suhtes kohaldatavad vastavuseeskirjad, võttes arvesse kolmandate riikidega sõlmitud vastastikuseid lepinguid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“
Muudatusettepanek 139
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 23
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 189
23)  Artikkel 189 jäetakse välja.
 välja jäetud
Muudatusettepanek 140
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 26 a (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 206
26a)  Artikkel 206 asendatakse järgmisega:
Artikkel 206
 „Artikkel 206
Komisjoni suunised, milles käsitletakse konkurentsieeskirjade kohaldamist põllumajanduses
 Komisjoni suunised, milles käsitletakse konkurentsieeskirjade kohaldamist põllumajanduses
Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti ning kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 42, kohaldatakse ELi toimimise lepingu artikleid 101–106 ja nende rakendussätteid vastavalt käesoleva määruse artiklitele 207–210 kõikide ELi toimimise lepingu artikli 101 lõikes 1 ja artiklis 102 osutatud kokkulepete, otsuste ja tegevuste suhtes, mis on seotud põllumajandustoodete tootmise või nendega kauplemisega.
 Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti ning kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 42, kohaldatakse ELi toimimise lepingu artikleid 101–106 ja nende rakendussätteid vastavalt käesoleva määruse artiklitele 207–210 kõikide ELi toimimise lepingu artikli 101 lõikes 1 ja artiklis 102 osutatud kokkulepete, otsuste ja tegevuste suhtes, mis on seotud põllumajandustoodete tootmise või nendega kauplemisega.
Selleks et tagada siseturu toimimine ja liidu konkurentsieeskirjade ühetaoline kohaldamine, teevad komisjon ja liikmesriikide konkurentsiasutused liidu konkurentsieeskirjade kohaldamisel tihedat koostööd.
 Selleks et tagada siseturu toimimine ja liidu konkurentsieeskirjade ühetaoline tõlgendamine ja kohaldamine, teevad komisjon ja liikmesriikide konkurentsiasutused liidu konkurentsieeskirjade kohaldamisel tihedat koostööd ja võimaluse korral kooskõlastavad oma meetmeid.
Lisaks avaldab komisjon vajaduse korral suunised, et abistada riiklikke konkurentsiasutusi ja ettevõtjaid.
 Lisaks avaldab komisjon vajaduse korral suunised, et abistada riiklikke konkurentsiasutusi ja ettevõtjaid.“
Muudatusettepanek 246
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 26 b (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
IV osa – I peatükk – artikkel 206a (uus)
26b)  Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 206a
Kahjumiga edasimüük
1.  Artikli 1 lõikes 2 loetletud sektori põllumajandustooteid ei müüda edasi kahjumiga.
2.  Liikmesriigid võivad nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel lubada erandina lõikest 1 põllumajandustoodete kahjumiga edasimüüki, et vältida toidujäätmete teket.
Võrdsete tingimuste tagamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust, sätestades esimeses lõigus osutatud toidujäätmetega seotud erandite kriteeriumid.
3.  Käesoleva artikli kohaldamisel:
a)  „kahjumiga edasimüük“ – põllumajandustoodete müük alla ostu netohinna, kusjuures ostu netohinna all mõistetakse arvel märgitud ostuhinda, millele on liidetud veokulud ja tehingult nõutavad maksud ning millest on maha arvatud proportsionaalne osa kõigist finantssoodustustest, mida tarnija ostjale annab;
b)  „toidujäätmed“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 2 määratletud toit, mis on muutunud jäätmeteks.“
Muudatusettepanek 141
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 26 c (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 207
26c)  Artikkel 207 asendatakse järgmisega:
Artikkel 207
 „Artikkel 207
Asjaomane turg
 Asjaomane turg
Asjaomase turu mõiste võimaldab kindlaks määrata ja määratleda ettevõtjate omavahelise konkurentsi ulatuse, ja selle määravad kaks kumulatiivset mõõdet:
 Asjaomase turu mõiste võimaldab kindlaks määrata ja määratleda ettevõtjate omavahelise konkurentsi ulatuse, ja selle määravad kaks kumulatiivset mõõdet:
a)  asjaomane tooteturg : käesoleva peatüki tähenduses hõlmab mõiste „tooteturg” kõiki tooteid, mis on tarbijate seisukohast toote tunnuste, hindade ja otstarbekohase kasutuse põhjal omavahel vahetatavad ja asendatavad;
 a)  asjaomane tooteturg: käesoleva peatüki tähenduses hõlmab mõiste „tooteturg“ kõiki tooteid, mis on klientide ja tarbijate seisukohast toote tunnuste, hindade ja otstarbekohase kasutuse põhjal omavahel vahetatavad ja asendatavad;
b)  asjaomane geograafiline turg: käesoleva peatüki tähenduses hõlmab mõiste „asjaomane geograafiline turg“ konkurentsitingimustelt üsna sarnast ja naaberaladest eelkõige märgatavalt erinevate konkurentsitingimuste tõttu eristatavat ala, kus kõnealused ettevõtjad tegelevad kõnealuste toodete pakkumisega.
 b)  asjaomane geograafiline turg: käesoleva peatüki tähenduses hõlmab mõiste „asjaomane geograafiline turg“ konkurentsitingimustelt üsna sarnast ja naaberaladest eelkõige märgatavalt erinevate konkurentsitingimuste tõttu eristatavat ala, kus kõnealused ettevõtjad tegelevad kõnealuste toodete pakkumisega.“
Muudatusettepanek 142
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 26 d (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 208
26d)  Artikkel 208 asendatakse järgmisega:
Artikkel 208
 „Artikkel 208
Turgu valitsev seisund
 Turgu valitsev seisund
Käesoleva peatüki mõistes tähendab mõiste „turgu valitsev seisund” asjaolu, et ettevõtjal on majanduslik võimsus, mis võimaldab tal takistada toimiva konkurentsi säilimist asjaomasel turul, võimaldades tal tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, klientidest ja lõpuks tarbijatest.
 Käesoleva peatüki mõistes tähendab mõiste „turgu valitsev seisund” asjaolu, et ettevõtjal on majanduslik võimsus, mis võimaldab tal takistada toimiva konkurentsi säilimist asjaomasel turul, võimaldades tal tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, tarnijatest, klientidest ja lõpuks tarbijatest.“
Muudatusettepanek 143
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 26 e (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 210
26e)  Artikkel 210 asendatakse järgmisega:
Artikkel 210
 „Artikkel 210
Tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide kokkulepped ja kooskõlastatud tegevus
 Tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide kokkulepped ja kooskõlastatud tegevus
1.  ELi toimimise lepingu artikli 101 lõiget 1 ei kohaldata käesoleva määruse artikli 157 kohaselt tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuste suhtes, mille eesmärk on viljeleda tegevusi, mis on loetletud käesoleva määruse artikli 157 lõike 1 punktis c, piima ning piimatoodete sektori puhul artikli 157 lõike 3 punktis c ning oliiviõli ja lauaoliivide ning tubakasektori puhul artiklis 162.
 1.  ELi toimimise lepingu artikli 101 lõiget 1 ei kohaldata käesoleva määruse artikli 157 kohaselt tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuste suhtes, mis on vajalikud eesmärkide saavutamiseks, mis on loetletud käesoleva määruse artikli 157 lõike 1 punktis c ning oliiviõli ja lauaoliivide ning tubakasektori puhul artiklis 162.
Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tingimustele vastavaid kokkuleppeid, otsuseid ja kooskõlastatud tegevust kohaldatakse ilma, et selleks oleks vaja eelnevat otsust. Samas võivad käesoleva määruse artikli 157 kohaselt tunnustatud tootmisharudevahelised organisatsioonid paluda komisjonilt arvamust nimetatud kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuste vastavuse kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 39 sätestatud eesmärkidega. Komisjon vaatab arvamuse saamiseks esitatud taotlused viivitamata läbi ja saadab taotlejale oma arvamuse nelja kuu jooksul alates täieliku taotluse saamisest. Komisjon võib omal algatusel või liikmesriigi taotluse alusel arvamuse sisu muuta, eelkõige juhul, kui taotleja on esitanud ebaõiget teavet või arvamust kuritarvitanud.
2.  Lõiget 1 kohaldatakse juhul, kui:
 2.  ELi toimimise lepingu artikli 101 lõiget 1 ei kohaldata käesoleva määruse artikli 157 kohaselt tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuste suhtes, milles käsitletakse tegevusi, mis erinevad eesmärkidest, mis on loetletud käesoleva määruse artikli 157 lõike 1 punktis c ning oliiviõli ja lauaoliivide ning tubakasektori puhul artiklis 162 juhul, kui:
a)  selles osutatud kokkulepetest, otsustest ja kooskõlastatud tegevusest on komisjonile teatatud ja
 a)  selles osutatud kokkulepetest, otsustest ja kooskõlastatud tegevusest on komisjonile teatatud ja
b)  komisjon ei ole leidnud kahe kuu jooksul pärast vajalike andmete saamist, et kõnealused kokkulepped, otsused või kooskõlastatud tegevus on liidu eeskirjadega vastuolus.
 b)  komisjon ei ole leidnud kahe kuu jooksul pärast vajalike andmete saamist, et kõnealused kokkulepped, otsused või kooskõlastatud tegevus on liidu eeskirjadega vastuolus.
Kui komisjon leiab, et lõikes 1 osutatud kokkulepped, otsused või kooskõlastatud tegevus on vastuolus liidu eeskirjadega, esitab ta oma järelduse ilma artikli 229 lõigetes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata.
 Kui komisjon leiab, et lõikes 2 osutatud kokkulepped, otsused või kooskõlastatud tegevus on vastuolus liidu eeskirjadega, esitab ta oma järelduse ilma artikli 229 lõigetes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata.
3.  Lõikes 1 osutatud kokkuleppeid, otsuseid ja kooskõlastatud tegevust ei või rakendada enne lõike 2 esimese lõigu punktis b osutatud kahekuulise ajavahemiku lõppu.
 3.  Lõikes 2 osutatud kokkuleppeid, otsuseid ja kooskõlastatud tegevust rakendatakse pärast lõike 2 esimese lõigu punktis b osutatud kahekuulise ajavahemiku lõppu.
4.  Igal juhul tunnistatakse liidu eeskirjadega vastuolus olevaks kokkulepped, otsused ja kooskõlastatud tegevus, kui need:
 4.  Igal juhul on liidu eeskirjadega vastuolus kokkulepped, otsused ja kooskõlastatud tegevus, kui need:
a)  võivad kaasa tuua liidu turgude mis tahes kujul jaotamise;
 a)  võivad kaasa tuua liidu turgude mis tahes kujul jaotamise;
b)  võivad mõjutada turukorralduse ladusat toimimist;
 b)  võivad mõjutada turukorralduse ladusat toimimist;
c)  võivad tekitada konkurentsimoonutusi, mis ei ole tootmisharudevahelise organisatsiooni tegevusega soovitud ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks vältimatud;
 c)  võivad tekitada konkurentsimoonutusi, mis ei ole tootmisharudevahelise organisatsiooni tegevusega soovitud ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks vältimatud;
d)  sisaldavad hindade või kvootide kindlaksmääramist;
 d)  sisaldavad kohustust kehtestada kindlaksmääratud hindu või mahte;
e)  võivad tekitada diskrimineerimist või kõrvaldada konkurentsist märkimisväärse osa asjaomaseid tooteid.
 e)  võivad tekitada diskrimineerimist või kõrvaldada konkurentsist märkimisväärse osa asjaomaseid tooteid.
5.  Kui komisjon leiab pärast lõike 2 esimese lõigu punktis b osutatud kahekuulise ajavahemiku lõppu, et lõike 1 kohaldamise tingimused ei ole täidetud, teeb ta ilma artikli 229 lõigetes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata otsuse ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamise kohta kõnealuse kokkuleppe, otsuse või kooskõlastatud tegevuse suhtes.
 5.  Kui komisjon leiab, et lõike 1 kohaldamise tingimused ei ole täidetud, või et pärast lõike 2 esimese lõigu punktis b osutatud kahekuulise ajavahemiku lõppu ei ole lõikes 2 osutatud tingimused täidetud või enam ei ole täidetud, teeb ta ilma artikli 229 lõigetes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata otsuse ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 edaspidise kohaldamise kohta kõnealuse kokkuleppe, otsuse või kooskõlastatud tegevuse suhtes.
Kõnealust komisjoni otsust ei kohaldata enne sellest asjaomasele tootmisharudevahelisele organisatsioonile teatamise kuupäeva, välja arvatud juhul, kui tootmisharudevaheline organisatsioon on esitanud ebaõigeid andmeid või kuritarvitanud lõikes 1 sätestatud erandit.
 Kõnealust komisjoni otsust ei kohaldata enne sellest asjaomasele tootmisharudevahelisele organisatsioonile teatamise kuupäeva, välja arvatud juhul, kui tootmisharudevaheline organisatsioon on esitanud ebaõigeid andmeid või kuritarvitanud lõigetes 1 või 2 sätestatud erandit.
6.  Mitmeaastaste lepingute puhul kehtib esimese aasta kohta teatamine ka järgmistel lepingu kehtivuse aastatel. Sel juhul võib komisjon siiski igal ajal omal algatusel või mõne teise liikmesriigi taotlusel teha avalduse mittevastavuse tuvastamise kohta.
 6.  Mitmeaastaste lepingute puhul kehtib esimese aasta kohta teatamine ka järgmistel lepingu kehtivuse aastatel. Sel juhul võib komisjon siiski igal ajal omal algatusel või mõne teise liikmesriigi taotlusel teha avalduse mittevastavuse tuvastamise kohta.
7.  Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse käesoleva artikli ühtseks kohaldamiseks vajalikud meetmed. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
 7.  Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse käesoleva artikli ühtseks kohaldamiseks vajalikud meetmed. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“
Muudatusettepanek 144
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 26 f (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 210a (uus)
26f)  Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 210a
Vertikaalsed kestlikkusega seotud algatused
1.  ELi toimimise lepingu artikli 101 lõiget 1 ei kohaldata artikli 1 lõikes 2 osutatud toodetega seotud vertikaalsete kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuste suhtes, mille eesmärk on kohaldada keskkonna-, loomatervise või loomade heaolu standardeid, mis on ELi või liikmesriikide õiguse kohastest kohustuslikest standarditest rangemad, tingimusel et nende kasu avalikkusele on suurem, kui ebasoodsad tegurid, mida nad tarbijale kaasa toovad, ning tingimusel, et nendega kehtestatakse üksnes sellised piirangud, mis on nende eesmärgi saavutamiseks hädavajalikud.
2.  ELi toimimise lepingu artikli 101 lõiget 1 ei kohaldata lõikes 1 osutatud kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuste suhtes, tingimusel et:
a)  selles osutatud kokkulepetest, otsustest ja kooskõlastatud tegevusest on komisjonile teatatud; ning
b)  komisjon ei ole leidnud kahe kuu jooksul pärast nõutud üksikasjade saamist, et kõnealused kokkulepped, otsused või kooskõlastatud tegevus on liidu eeskirjadega vastuolus.
Kui komisjon leiab, et lõikes 1 osutatud kokkulepped, otsused või kooskõlastatud tegevus on vastuolus liidu eeskirjadega, esitab ta oma järelduse, kuid ei kohalda artikli 229 lõigetes 2 või 3 osutatud menetlust.“
Muudatusettepanek 145
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 26 g (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 214a
26g)  Artikkel 214a asendatakse järgmisega:
Artikkel 214a
 Artikkel 214a
Riikliku toetuse andmine teatavatele sektoritele Soomes
 Riikliku toetuse andmine teatavatele sektoritele Soomes
Kui komisjon annab selleks loa, võib Soome ajavahemikul 2014–2020 jätkata riikliku toetuse maksmist, mida ta andis tootjatele 2013. aastal 1994. aasta ühinemisakti artikli 141 alusel, tingimusel et:
 Kui komisjon annab selleks loa, võib Soome ajavahemikul 2021–2027 jätkata riikliku toetuse maksmist, mida ta andis tootjatele 2020. aastal, tingimusel et:
a)  sissetulekutoetus kõnealuse ajavahemiku jooksul järk-järgult väheneb ega ületa 2020. aastal 30 % 2013. aastal antavast summast; ning
 a)  sissetulekutoetuse kogusumma kõnealuse ajavahemiku jooksul järk-järgult väheneb ning
b)  enne nimetatud võimaluse kasutamist on täielikult ära kasutatud asjaomaste sektorite jaoks ÜPP raames kohaldatavate toetuskavade võimalused.
 b)  enne nimetatud võimaluse kasutamist on täielikult ära kasutatud asjaomaste sektorite jaoks ÜPP raames kohaldatavate toetuskavade võimalused.
Komisjon teeb otsuse loa andmise kohta ilma käesoleva määruse artiklis 229 lõikes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata.
 Komisjon teeb otsuse loa andmise kohta ilma käesoleva määruse artiklis 229 osutatud menetlust kohaldamata.“
Muudatusettepanek 146
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 26 h (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
VII a peatükk (uus) – artikkel 218 a (uus)
26h)  VI ossa lisatakse järgmine peatükk ja artikkel:
„IIa peatükk
Põllumajandustoodete turgude läbipaistvus
Artikkel 218a
ELi põllumajandusturgude vaatluskeskus
1.  Läbipaistvuse parandamiseks põllumajanduslike toiduainete tarneahelas, ettevõtjate ja avaliku sektori asutuste valiku selgitamiseks ning turuarengute tuvastamiseks ja registreerimiseks loob komisjon ELi põllumajandusturgude vaatluskeskuse (edaspidi vaatluskeskus).
2.  Vaatluskeskus hõlmab vähemalt järgmisi artikli 1 lõikes 1 määratletud põllumajandussektoreid:
a)  teravili;
b)  suhkur, suhkrupeet ja suhkruroog;
c)  oliiviõli;
d)  puu- ja köögivili;
e)  vein;
f)  piim ja piimatooted;
g)  veise- ja vasikaliha;
h)  sealiha;
i)  lamba- ja kitseliha;
j)  kodulinnuliha.
3.  Vaatluskeskus kogub statistilisi andmeid ja teavet, mida on vaja analüüside ja uuringute tegemiseks seoses järgmisega:
a)  tootmine ja tarnimine;
b)  hinnakujundusmehhanismid ja, nii palju kui võimalik, kasumimarginaalid kogu liidu ja liikmesriikide põllumajanduslike toiduainete tarneahelas;
c)  hinnakujunduse suundumused ja, nii palju kui võimalik, kasumimarginaalid kõigil liidu ja liikmesriikide toiduainete tarneahela tasanditel ning kõigis põllumajandusliku toidutootmise sektorites;
d)  turuprognoosid lühiajalises ja keskpikas perspektiivis;
e)  põllumajandustoodete impordi ja ekspordi arengusuunad, eelkõige tariifikvootide täitmine põllumajandustoodete importimiseks liidu territooriumile.
Vaatluskeskus koostab igal aastal aruanded esimeses lõigus osutatud elementide kohta ja edastab need Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
4.  Liikmesriigid koguvad lõikes 3 osutatud teavet põllumajandussaaduste töötlemisettevõtetest või teistelt ettevõtjatelt, kes osalevad põllumajandustoodete kaubanduses, ning edastavad selle vaatluskeskusele.
Seda teavet käsitatakse konfidentsiaalsena ja vaatluskeskus tagab, et konkreetseid hindu, mida kohaldavad eri ettevõtjad, ega ettevõtjate nimesid ei avaldata.
Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse teavitamis- ja aruandlussüsteem käesoleva artikli kohaldamiseks. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.“
Muudatusettepanek 147
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 26 i (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 218b (uus)
26i)  Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 218b
Turuhäirete eest varajase hoiatamise mehhanism ja häiretasemed
1.  Vaatluskeskus kehtestab varajase hoiatamise mehhanismi ja häiretasemed, ning kui vastav häiretase on ületatud, teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu turuhäire ohust, mille oli eelkõige põhjustanud hindade oluline tõus või langus sise- ja välisturul või muud sarnase mõjuga sündmused ja asjaolud.
Häiretasemed määratakse:
a)  kui kaalutud keskmine turuhind on alla [XX %] hinna [X] järjestikuse nädala vältel pärast iganädalaste hindade kõrgeima ja madalaima võrdlushinna eemaldamist ning [X] järjestikuse kuu vältel igakuiste hindade korral;
b)  kui kaalutud keskmine turuhind on üle [XX %] hinna [X] järjestikuse nädala vältel pärast iganädalaste hindade kõrgeima ja madalaima võrdlushinna eemaldamist ning [X] järjestikuse kuu vältel igakuiste hindade korral.
Komisjon esitab hiljemalt 30 päeva jooksul vaatluskeskuse poolse teavitamise kuupäevast aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule, et anda ülevaade asjaomase toote turuolukorrast, turuhäirete põhjustest ning, kui see on asjakohane, võimalikest meetmetest, eeskätt neist, millele on osutatud käesoleva määruse II osa I jaotise I peatükis ja/või artiklites 219, 219a, 220, 221 ja 222, või põhjendada meetmete puudumist.“
Muudatusettepanek 148
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 26 j (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 219
26j)  Artikkel 219 asendatakse järgmisega:
Artikkel 219
 „Artikkel 219
Turuhäirete vastu võetavad meetmed
 Turuhäirete vastu ja nende ohjamiseks võetavad meetmed
1.  Selleks et tõhusalt ja tulemuslikult reageerida turuhäirete ohule, mis on tingitud märkimisväärsest hinnatõusust või -langusest sise- või välisturul või muudest sündmustest või tingimustest, mis põhjustavad turuhäireid või turuhäirete ohtu, ja kui kõnealune olukord või selle mõju turule tõenäoliselt jätkub või halveneb, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, et võtta vajalikke meetmeid turuolukorrale reageerimiseks, täites samal ajal kõiki kohustusi, mis tulenevad ELi toimimise lepingu kohaselt sõlmitud rahvusvahelistest kokkulepetest ja tingimusel, et muud käesolevas määruses ette nähtud meetmed osutuvad ebapiisavaks.
 1.  Selleks et tõhusalt ja tulemuslikult reageerida turuhäirete ohule, mis on tingitud märkimisväärsest hinnatõusust või -langusest sise- või välisturul või muudest sündmustest või tingimustest, mis põhjustavad turuhäireid või turuhäirete ohtu, ja kui kõnealune olukord või selle mõju turule tõenäoliselt jätkub või halveneb, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, et võtta vajalikke meetmeid turuolukorrale reageerimiseks, täites samal ajal kõiki kohustusi, mis tulenevad ELi toimimise lepingu kohaselt sõlmitud rahvusvahelistest kokkulepetest.
Kui käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud turuhäirete puhul on see nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulisuse tõttu vajalik, kohaldatakse artiklis 228 sätestatud menetlust delegeeritud õigusaktide suhtes, mis on võetud vastu käesoleva lõike esimese lõigu alusel.
 Kui käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud turuhäirete puhul on see nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulisuse tõttu vajalik, kohaldatakse artiklis 228 sätestatud menetlust delegeeritud õigusaktide suhtes, mis on võetud vastu käesoleva lõike esimese lõigu alusel.
Nimetatud tungiv kiireloomulisus võib hõlmata vajadust võtta viivitamatult meetmeid turuhäirele reageerimiseks või ärahoidmiseks, kui turuhäirete oht tekib nii kiiresti või ootamatult, et viivitamatud meetmed on vajalikud tõhusaks ja tegelikuks olukorrale reageerimiseks või kui need meetmed hoiaksid ära selliste turuhäire ohtude realiseerumise, jätkumise või nende muutumise raskemaks või pikaajalisemaks häireks või kui viivitamatute meetmete edasilükkamine põhjustaks turuhäire ohu või suurendaks turuhäiret, laiendaks hiljem turuhäirele või selle ohule reageerimiseks vajalike meetmete ulatust või halvendaks tootmise või turu tingimusi.
 Nimetatud tungiv kiireloomulisus võib hõlmata vajadust võtta viivitamatult meetmeid turuhäirele reageerimiseks või ärahoidmiseks, kui turuhäirete oht tekib nii kiiresti või ootamatult, et viivitamatud meetmed on vajalikud tõhusaks ja tegelikuks olukorrale reageerimiseks või kui need meetmed hoiaksid ära selliste turuhäire ohtude realiseerumise, jätkumise või nende muutumise raskemaks või pikaajalisemaks häireks või kui viivitamatute meetmete edasilükkamine põhjustaks turuhäire ohu või suurendaks turuhäiret, laiendaks hiljem turuhäirele või selle ohule reageerimiseks vajalike meetmete ulatust või halvendaks tootmise või turu tingimusi.
Selliste meetmetega võib turuhäiretele või nende ohule reageerimiseks vajalikus ulatuses ja vajalikuks ajavahemikuks pikendada või muuta käesoleva määrusega ettenähtud muude meetmete kestust ning laiendada ja muuta selliste meetmete reguleerimisala ja muid aspekte või näha ette eksporditoetused või peatada täielikult või osaliselt imporditollimaksude kohaldamine, sealhulgas teatavate koguste või ajavahemike osas, kui see on vajalik.
 Selliste meetmetega võib turuhäiretele või nende ohule reageerimiseks vajalikus ulatuses ja vajalikuks ajavahemikuks pikendada või muuta käesoleva määrusega ettenähtud muude meetmete kestust ning laiendada ja muuta selliste meetmete ja teiste strateegiakavasid käsitleva määruse III peatüki artiklitega 39–63 ette nähtud meetmete reguleerimisala ja muid aspekte või tugevdada impordikontrolli või peatada täielikult või osaliselt imporditollimaksude kohaldamine või neid korrigeerida, sealhulgas teatavate koguste või ajavahemike osas, kui see on vajalik. Need võivad puudutada ka puu- ja köögivilja turule sisenemise hinnakorralduse kohandamist, läbirääkimiste alustamise kaudu Euroopa Liitu eksportivate kolmandate riikidega.
2.  Lõikes 1 osutatud meetmeid ei kohaldata I lisa XXIV osa 2. jaos loetletud toodete suhtes.
 2.  Lõikes 1 osutatud meetmeid ei kohaldata I lisa XXIV osa 2. jaos loetletud toodete suhtes.
Komisjon võib siiski delegeeritud õigusaktidega, mis on vastu võetud kooskõlas artiklis 228 osutatud kiirmenetlusega, otsustada, et lõikes 1 osutatud meetmeid kohaldatakse I lisa XXIV osa 2. jaos loetletud ühe või mitme toote suhtes.
 Komisjon võib siiski delegeeritud õigusaktidega, mis on vastu võetud kooskõlas artiklis 228 osutatud kiirmenetlusega, otsustada, et lõikes 1 osutatud meetmeid kohaldatakse I lisa XXIV osa 2. jaos loetletud ühe või mitme toote suhtes.
3.  Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, millega sätestatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud meetmete kohaldamiseks vajalikud menetluseeskirjad ja tehnilised kriteeriumid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
 3.  Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, millega sätestatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud meetmete kohaldamiseks vajalikud menetluseeskirjad ja tehnilised kriteeriumid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“
Muudatusettepanek 149
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 26 k (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 219a (uus)
26k)  Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 219a
Tootmismahu vähendamise süsteem
1.  Turu ränga tasakaalustamatuse korral ja kui tootmistehnoloogia seda võimaldab, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, mis täiendavad käesolevat määrust, andes toetust artikli 1 lõikes 2 osutatud sektori tootjatele, kes võrreldes eelneva aasta sama perioodiga vähendavad kindla aja jooksul tarneid.
Et tagada kõnealuse süsteemi tõhus ja asjakohane rakendamine, kehtestatakse selliste delegeeritud õigusaktidega:
a)  maksimaalne üldmaht või -kogus, mille võrra tuleb tarneid tootmise vähendamise süsteemis liidu tasandil vähendada;
b)  vähendamise perioodi kestus ja vajaduse korral selle pikendamine;
c)  toetuse suurus kooskõlas vähendatud mahu või kogusega ja selle rahastamise kord;
d)  taotlejate toetuskõlblikkuse ja taotluste vastuvõetavuse kriteeriumid;
e)  süsteemi rakendamise konkreetsed tingimused.
2.  Toetust antakse taotluse alusel, mille tootjad on esitanud oma asukohaliikmesriigis, kasutades asjaomase liikmesriigi poolt sätestatud meetodit.
Liikmesriigid võivad otsustada, et vähendamistoetuse taotlusi esitavad tootjate nimel tunnustatud organisatsioonid või siseriikliku õigusega kooskõlas loodud ühistud ja/või üksiktootjad. Sellisel juhul tagavad liikmesriigid, et toetus kantakse täielikult üle tootjatele, kes on oma tarneid tulemuslikult vähendanud.“
Muudatusettepanek 150
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 26 l (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 219b (uus)
26l)  Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 219b
Tootmise stabiliseerimise meetmed tõsiste turuhäirete ajal
1.  Kui komisjon on artikli 219a alusel vastu võtnud delegeeritud õigusaktid, on komisjonil tõsiste turuhäirete tõenäolise jätkumise või halvenemise korral õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, mis täiendavad käesolevat määrust, eesmärgiga täiendada artikli 219a kohaseid meetmeid, kehtestades maksu artikli 1 lõikes 2 osutatud konkreetse sektori kõigile tootjatele, kes suurendavad kindla aja jooksul tarneid võrreldes eelneva aasta sama perioodiga:
a)  samal perioodil, mis on määratletud artiklis 219a, nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu;
b)  uuel vähendamise perioodil, kui tootjate osalemine artikli 219a alusel ei ole olnud piisav turu uuesti tasakaalu viimiseks.
2.  Lõikes 1 osutatud meetme käivitamisel võtab komisjon arvesse tootmiskulude suundumusi, eelkõige sisendikulusid.
3.  Süsteemi tõhusa ja asjakohase rakendamise tagamiseks on komisjonil õigus võtta artikli 227 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse:
a)  selle maksu suurus ja tingimused, mida peavad maksma tootjad, kes vähendamise perioodil tootmismahtu või -kogust suurendavad;
b)  süsteemi rakendamise konkreetsed tingimused ja vastastikune täiendavus artiklis 219a osutatud tootmiskoguste vähendamise süsteemiga.
4.  Neile meetmetele võivad vajaduse korral lisanduda käesoleva määruse kohased muud meetmed, eriti artiklis 222 sätestatud meetmed.“
Muudatusettepanek 247
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 26 m (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 220
26m)  Artikkel 220 asendatakse järgmisega:
Artikkel 220
 „Artikkel 220
Loomahaiguste ning inimeste, loomade või taimede tervisele avalduvast ohust tingitud tarbijate usalduse kaotusega seotud meetmed
 Looma- ja taimehaiguste ja kahjurite ning inimeste, loomade või taimede tervisele avalduvast ohust tingitud tarbijate usalduse kaotusega seotud meetmed
1.  Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, millega võetakse erakorralised toetusmeetmed mõjutatud turu toetamiseks, et võtta arvesse:
 1.  Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, millega võetakse erakorralised toetusmeetmed mõjutatud turu toetamiseks, et võtta arvesse:
a)  liidusisese kaubanduse või kolmandate riikidega toimuva kaubanduse piiranguid, mis võivad tuleneda loomahaiguste leviku tõkestamise meetmete kohaldamisest, ning
 a)  liidusisese kaubanduse või kolmandate riikidega toimuva kaubanduse piiranguid, mis võivad tuleneda looma- ja taimehaiguste või kahjurite leviku tõkestamise meetmete kohaldamisest, ning
b)  tõsiseid turuhäireid, mis on otseselt tingitud tarbija usalduse kaotusest seoses riskidega inimeste, loomade või taimede tervisele ja seoses haiguse riskiga.
 b)  tõsiseid turuhäireid, mis on otseselt tingitud tarbija usalduse kaotusest seoses riskidega inimeste, loomade või taimede tervisele ja seoses haiguse riskiga.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
 Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
2.  Lõikes 1 sätestatud meetmeid kohaldatakse mis tahes järgmiste sektorite suhtes:
 2.  Lõikes 1 osutatud meetmeid kohaldatakse kõikide muude põllumajandustoodete suhtes, välja arvatud I lisa XXIV osa 2. jaos loetletud tooted.
a)  veise- ja vasikaliha;
b)  piim ja piimatooted;
c)  sealiha;
d)  lamba- ja kitseliha;
e)  munad;
f)  linnuliha.
Lõike 1 esimese lõigu punktis b sätestatud meetmeid, mis on seotud inimeste või taimede terviseriskidest tingitud tarbijate usalduse kaotusega, kohaldatakse ka kõikide muude põllumajandustoodete suhtes, välja arvatud I lisa XXIV osa 2. jaos loetletud tooted.
Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artiklis 228 osutatud kiirmenetlusega, et laiendada käesoleva lõike kahes esimeses lõigus osutatud toodete loetelu.
 Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artiklis 228 osutatud kiirmenetlusega, et laiendada käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud toodete loetelu.
3.  Lõikes 1 sätestatud meetmed võetakse asjaomase liikmesriigi taotluse korral.
 3.  Lõikes 1 sätestatud meetmed võetakse asjaomase liikmesriigi taotluse korral.
4.  Lõike 1 esimese lõigu punktis a sätestatud meetmeid võib võtta üksnes juhul, kui asjaomane liikmesriik on võtnud loomahaiguste puhangute kiireks tõkestamiseks vajalikud tervishoiu- ja veterinaarmeetmed, ning nii suures ulatuses ja nii pikaks ajaks, kui on asjaomase turu toetamiseks tingimata vajalik.
 4.  Lõike 1 esimese lõigu punktis a sätestatud meetmeid võib võtta üksnes juhul, kui asjaomane liikmesriik on võtnud loomahaiguste puhangute kiireks tõkestamiseks ning kahjurite seireks, kontrolliks või tõrjeks vajalikud tervishoiu-, veterinaar- ja fütosanitaarmeetmed, ning nii suures ulatuses ja nii pikaks ajaks, kui on asjaomase turu toetamiseks tingimata vajalik.
5.  Liit rahastab lõikes 1 sätestatud meetmeid osaliselt, hüvitades kuni 50 % liikmesriigi kantud kuludest.
 5.  Liit rahastab lõikes 1 sätestatud meetmeid osaliselt, hüvitades kuni 50 % liikmesriigi kantud kuludest.
Suu- ja sõrataudi tõrje puhul on liidu osaline rahastamine veise- ja vasikaliha-, piima- ja piimatoote-, sealiha- ning lamba- ja kitselihasektorites 60 % sellistest kuludest.
 Suu- ja sõrataudi tõrje puhul on liidu osaline rahastamine veise- ja vasikaliha-, piima- ja piimatoote-, sealiha- ning lamba- ja kitselihasektorites 60 % sellistest kuludest.
6.  Liikmesriigid tagavad, et kui tootjad kannavad osa liikmesriikide kantud kuludest, ei põhjusta see konkurentsimoonutusi eri liikmesriikide tootjate vahel.
 6.  Liikmesriigid tagavad, et kui tootjad kannavad osa liikmesriikide kantud kuludest, ei põhjusta see konkurentsimoonutusi eri liikmesriikide tootjate vahel.“
Muudatusettepanek 151
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 26 l (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
V osa – 1. peatükk – 4. jagu – pealkiri
26n)  Jaos 4 asendatakse pealkiri järgmisega:
Kokkulepped ja otsused turgudel valitsevate tõsiste tasakaaluhäirete ajal
 Kokkulepped ja otsused turuhäirete ennetamiseks ja turgudel valitsevate tõsiste tasakaaluhäiretega tegelemiseks
Muudatusettepanek 152
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 26 o (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 222
26o)  Artikkel 222 asendatakse järgmisega:
Artikkel 222
 „Artikkel 222
ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamine
 ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamine
1.  Turgudel valitsevate tõsiste tasakaaluhäirete ajal võib komisjon vastu võtta rakendusakte, mille kohaselt ei kohaldata ELi toimimise lepingu artikli 101 lõiget 1 põllumajandustootjate, põllumajandustootjate liitude või põllumajandustootjate liitudest moodustatud ühenduste või tunnustatud tootjaorganisatsioonide, tunnustatud tootjaorganisatsioonide liitude või tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide kokkulepete ja otsuste suhtes ükskõik millises käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud sektoris, tingimusel et kõnealused kokkulepped ja otsused ei kahjusta siseturu nõuetekohast toimimist, nende range eesmärk on asjaomast sektorit stabiliseerida ja need kuuluvad ühte või mitmesse järgmisesse kategooriasse:
 1.  Turuhäirete ennetamiseks ja turgudel valitsevate tõsiste tasakaaluhäiretega tegelemiseks kooskõlas artikliga 219 võib komisjon vastu võtta rakendusakte, mille kohaselt ei kohaldata ELi toimimise lepingu artikli 101 lõiget 1 põllumajandustootjate, põllumajandustootjate liitude või põllumajandustootjate liitudest moodustatud ühenduste või tunnustatud tootjaorganisatsioonide, tunnustatud tootjaorganisatsioonide liitude või tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide kokkulepete ja otsuste suhtes ükskõik millises käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud sektoris, tingimusel et kõnealused kokkulepped ja otsused ei kahjusta siseturu nõuetekohast toimimist, nende range eesmärk on asjaomast sektorit stabiliseerida ja need kuuluvad ühte või mitmesse järgmisesse kategooriasse,
a)  nende toodete turult kõrvaldamine või tasuta jagamine;
 a)  nende toodete turult kõrvaldamine või tasuta jagamine;
b)  transformatsioon ja töötlemine;
 b)  transformatsioon ja töötlemine;
c)  eraettevõtjate poolne ladustamine;
 c)  eraettevõtjate poolne ladustamine;
d)  ühised edendamisega seotud meetmed;
 d)  ühised edendamisega seotud meetmed;
e)  kokkulepped kvaliteedinõuete kohta;
 e)  kokkulepped kvaliteedinõuete kohta;
f)  selliste sisendite ühine ostmine, mis on vajalikud kahjurite ning looma- ja taimehaiguste leviku tõkestamiseks liidus, või mis on vajalikud loodusõnnetuste tagajärgedega toime tulemiseks liidus;
 f)  selliste sisendite ühine ostmine, mis on vajalikud kahjurite ning looma- ja taimehaiguste leviku tõkestamiseks liidus, või mis on vajalikud loodusõnnetuste tagajärgedega toime tulemiseks liidus;
g)  tootmise ajutine kavandamine, võttes arvesse tootmistsükli eripära.
 g)  tootmise ajutine kavandamine, võttes arvesse tootmistsükli eripära.
Komisjon täpsustab rakendusaktides kõnealuse erandi sisulist ja geograafilist reguleerimisala ning, vastavalt lõikele 3, ajavahemikku, millal erandit kohaldatakse. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
 Komisjon täpsustab rakendusaktides kõnealuse erandi sisulist ja geograafilist reguleerimisala ning, vastavalt lõikele 3, ajavahemikku, millal erandit kohaldatakse. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
1a.  Tunnustatud tootjaorganisatsioonide, nende liitude ja tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide 1 lõike kohaselt tehtud kokkuleppeid ja otsuseid võib liikmesriigi poolt kindlaks määratud tingimustel ning vastavalt artiklis 164 sätestatule laiendada. Eeskirjade laiendamisel ei tohi ületada lõikes 3 osutatud ajavahemikku.
3.  Lõikes 1 osutatud kokkulepped ja otsused kehtivad ainult kuni kuus kuud.
 3.  Lõikes 1 osutatud kokkulepped ja otsused kehtivad ainult kuni kuus kuud.
Komisjon võib siiski vastu võtta rakendusakte, millega lubatakse sellistel kokkulepetel ja otsustel edasi kehtida kuni kuus kuud. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
 Komisjon võib siiski vastu võtta rakendusakte, millega lubatakse sellistel kokkulepetel ja otsustel edasi kehtida kuni kuus kuud. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“
Muudatusettepanek 248
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 26 p (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 222 a (uus)
26p)  Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 222a
Turuhäirete seire- ja juhtimiskavad
1.  Selleks et saavutada ELi toimimise lepingu artiklis 39 sätestatud ÜPP eesmärgid, eelkõige käesoleva määruse artikli 1a punktis b osutatud turu stabiliseerimise erieesmärk, kehtestab komisjon turuhäirete seire- ja juhtimiskavad, määrates kindlaks oma sekkumisstrateegia iga käesoleva määruse artiklis 1 osutatud põllumajandustoote kohta.
2.  Komisjon tugineb oma sekkumisstrateegias artiklis 218a osutatud ELi põllumajandusturgude vaatluskeskuse tööle, sealhulgas artiklis 218b sätestatud varajase hoiatamise mehhanismile.
3.  Turuhäirete korral võtab komisjon õigeaegselt ja tõhusalt kasutusele lisaks II osa I jaotises sätestatud turusekkumismeetmetele V osa I peatükis sätestatud erakorralised meetmed, kui need on kohaldatavad, et taastada kiiresti tasakaal asjaomasel turul, pakkudes samal ajal iga mõjutatud sektori jaoks kõige asjakohasemaid lahendusi.
4.  Komisjon kehtestab tulemusraamistiku, mis võimaldab selle rakendamise ajal turuhäirete seire- ja juhtimiskavade kohta aru anda ning neid jälgida ja hinnata.
5.  Komisjon avaldab iga aasta 30. novembriks aastaaruande turuhäirete seire- ja juhtimiskavade rakendamise ning oma sekkumisstrateegia täiustamise kohta.
Aastaaruanne esitatakse igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning selle eesmärk on hinnata kava tulemuslikkust seoses käesolevas määruses sätestatud vahendite mõju, tulemuslikkuse, tõhususe ja sidususega ning hinnata, kuidas komisjon on kasutanud oma õigusi ja eelarvet seoses turuhäirete seire, ennetamise ja juhtimisega.“
Muudatusettepanek 249
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 26 q uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 223
26q)  Artikkel 223 asendatakse järgmisega:
Artikkel 223
 „Artikkel 223
Teabele esitatavad nõuded
 Teabele esitatavad nõuded
1.  Komisjon võib lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt võtta vastu vajalikud meetmed, et nõuda ettevõtjatelt, liikmesriikidelt ja kolmandatelt riikidelt teabe esitamist, mis on seotud käesoleva määruse kohaldamise, põllumajandustoodete turu järelevalve, analüüsi ja haldamisega, turu läbipaistvuse tagamisega, ÜPP meetmete nõuetekohase toimimisega, kõnealuste meetmete kontrollimise, järelevalve, hindamise ja auditeerimisega ning ELi toimimise lepingu alusel sõlmitud rahvusvahelistes lepingutes sätestatud nõuete järgimisega, sh kõnealuste kokkulepete kohaste teavitamise nõuetega. Sel juhul võetakse arvesse andmevajadust ja sünergiaid võimalike andmeallikate vahel.
 1.  Komisjon võib lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt võtta vastu vajalikud meetmed, et nõuda ettevõtjatelt, liikmesriikidelt ja kolmandatelt riikidelt teabe esitamist, mis on seotud käesoleva määruse kohaldamise, põllumajandustoodete turu järelevalve, analüüsi ja haldamisega, turu läbipaistvuse tagamisega, ÜPP meetmete nõuetekohase toimimisega, kõnealuste meetmete kontrollimise, järelevalve, hindamise ja auditeerimisega ning ELi toimimise lepingu alusel sõlmitud rahvusvahelistes lepingutes sätestatud nõuete järgimisega, sh kõnealuste kokkulepete kohaste teavitamise nõuetega. Sel juhul võetakse arvesse andmevajadust ja sünergiaid võimalike andmeallikate vahel.
Saadud teavet võib edastada või teha kättesaadavaks rahvusvahelistele organisatsioonidele ja kolmandate riikide pädevatele asutustele ning seda võib avaldada, pidades silmas isikuandmete kaitset ja ettevõtjate õiguspärast huvi kaitsta oma ärisaladusi, sealhulgas hindu.
 Saadud teavet võib edastada või teha kättesaadavaks rahvusvahelistele organisatsioonidele, Euroopa ja liikmesriikide finantsturuasutustele ja kolmandate riikide pädevatele asutustele ning seda võib avaldada, pidades silmas isikuandmete kaitset ja ettevõtjate õiguspärast huvi kaitsta oma ärisaladusi, sealhulgas hindu.
Selleks et tagada põllumajandustoodete turgude ja eelkõige põllumajandustoorme tuletisinstrumentide turgude suurem läbipaistvus, teeb komisjon ühise põllumajanduse turukorralduse kaudu koostööd riiklike finantsturuasutustega, kes vastavalt määrusele (EL) nr 596/2014 (turukuritarvituse määrus) ja direktiivile 2014/57/EL (turukuritarvituse direktiiv) vastutavad põllumajandustoorme tuletisinstrumentide järelevalve ja kontrolli eest, et nad saaksid oma ülesandeid nõuetekohaselt täita.
2.  Selleks et tagada teabesüsteemide terviklikkus ning edastatud dokumentide ja seonduvate andmete õigsus ja loetavus, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, et sätestada:
 2.  Selleks et tagada teabesüsteemide terviklikkus ning edastatud dokumentide ja seonduvate andmete õigsus ja loetavus, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, et sätestada:
a)  esitatava teabe laad ja liik;
 a)  esitatava teabe laad ja liik;
b)  töödeldatavate andmete kategooriad, maksimaalne säilitamise aeg ning andmetöötluse eesmärk, eelkõige andmete avaldamise ja kolmandatele riikidele edastamise korral;
 b)  töödeldatavate andmete kategooriad, maksimaalne säilitamise aeg ning andmetöötluse eesmärk, eelkõige andmete avaldamise ja kolmandatele riikidele edastamise korral;
c)  juurdepääsuõigused kättesaadavaks tehtud teabele või teabesüsteemidele;
 c)  juurdepääsuõigused kättesaadavaks tehtud teabele või teabesüsteemidele;
d)  teabe avaldamise tingimused.
 d)  teabe avaldamise tingimused.
2a.  Selleks et tagada turu läbipaistvuse piisav tase ja ärisaladuse austamine, võib komisjon lõikes 2 sätestatud korras võtta vastu meetmed, mis sunnib eriti vähese läbipaistvusega turuosalisi tegema oma tehinguid elektroonilise kauplemisplatvormi kaudu.
3.  Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse käesoleva artikli kohaldamiseks vajalikud meetmed, sealhulgas:
 3.  Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse käesoleva artikli kohaldamiseks vajalikud meetmed, sealhulgas:
a)  teavitamise meetodid;
 a)  teavitamise meetodid;
b)  eeskirjad esitatava teabe kohta;
 b)  eeskirjad esitatava teabe kohta;
c)  esitatava teabe haldamise korra, samuti korra teatiste sisu, vormi, ajastuse, sageduse ja tähtaegade kohta;
 c)  esitatava teabe haldamise korra, samuti korra teatiste sisu, vormi, ajastuse, sageduse ja tähtaegade kohta;
d)  edastamise korra või korra, mille kohaselt tehakse teave kättesaadavaks liikmesriikidele, rahvusvahelistele organisatsioonidele ja kolmandate riikide pädevatele asutustele, või avaldamise korra, pidades silmas isikuandmete kaitset ja ettevõtjate õiguspärast huvi kaitsta oma ärisaladusi.
 d)  edastamise korra või korra, mille kohaselt tehakse teave kättesaadavaks liikmesriikidele, rahvusvahelistele organisatsioonidele ja kolmandate riikide pädevatele asutustele, või avaldamise korra, pidades silmas isikuandmete kaitset ja ettevõtjate õiguspärast huvi kaitsta oma ärisaladusi.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
 Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“
Muudatusettepanek 155
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 27
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 225 – punktid a–d
27)  Artikli 225 punktid a–d jäetakse välja.
 välja jäetud
Muudatusettepanek 156
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 27 a (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 225
27a)  Artikkel 225 asendatakse järgmisega:
Artikkel 225
 Artikkel 225
Komisjoni aruandekohustus
 Komisjoni aruandekohustus
Komisjon esitab aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule:
 „Komisjon esitab aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule:
a)   iga kolme aasta järel ja esimest korda 21. detsembrist 2016 artiklites 55, 56 ja 57 sätestatud mesindussektori meetmete rakendamise kohta, sealhulgas viimaste arengute kohta seoses mesilastarude registreerimise süsteemiga;
b)  hiljemalt 30. juuniks 2014 ja 31. detsembriks 2018 turuolukorra muutumise kohta piima- ja piimatootesektoris ning eelkõige artiklite 148–151, artikli 152 lõike 3 ja artikli 157 lõike 3 toimimise kohta kõnealuses sektoris, hinnates eelkõige mõju piimatootjatele ja piimatootmisele ebasoodsates piirkondades seoses üldise eesmärgiga säilitada tootmist sellistes piirkondades ning hõlmates võimalikke algatusi, mis julgustavad põllumajandustootjaid sõlmima ühistootmislepinguid ja millele on lisatud asjakohased ettepanekud;
 b)  iga nelja aasta järel ja esimest korda 30. juuniks 2022 turuolukorra muutumise kohta piima- ja piimatootesektoris ning eelkõige artiklite 148–151, artikli 161 ja artikli 157 toimimise kohta kõnealuses sektoris, hinnates eelkõige mõju piimatootjatele ja piimatootmisele ebasoodsates piirkondades seoses üldise eesmärgiga säilitada tootmist sellistes piirkondades ning hõlmates võimalikke algatusi, mis julgustavad põllumajandustootjaid sõlmima ühistootmislepinguid ja millele on lisatud asjakohased ettepanekud;
c)  hiljemalt 31. detsembriks 2014 võimaluse kohta laiendada koolide kavade reguleerimisala, et lisada oliiviõli ja lauaoliivid;
d)  hiljemalt 31. detsembriks 2017 konkurentsieeskirjade kohaldamise kohta põllumajandussektori suhtes kõigis liikmesriikides, eelkõige artiklite 209 ja 210 ning artiklite 169, 170 ja 171 toimimise kohta asjaomastes sektorites;
 d)  hiljemalt 31. detsembriks 2021 ning siis iga kolme aasta järel konkurentsieeskirjade kohaldamise kohta põllumajandussektori suhtes kõigis liikmesriikides, eelkõige artiklite 209 ja 210 ning artikli 152 toimimise kohta;
da)  hiljemalt 30. juuniks 2021 komisjoni strateegia kohta rakendada täielikult määruses sisalduvaid sätted, et ennetada ja juhtida põllumajanduse siseturgude kriise, mis võivad tekkida pärast Ühendkuningriigi väljaastumist EList;
db)  hiljemalt 31. detsembriks 2021 vastavalt artiklile 218a asutatud turu vaatlusrühmade kohta ja komisjoni vastuste kohta nende teadetele, ning kriisijuhtimisvahendi kasutamise kohta, eelkõige kooskõlas artiklitega 219, 219a, 219b, 220, 221 ja 222;
dc)  hiljemalt 31. detsembriks 2021 uute info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate potentsiaali kohta kaasajastada komisjoni suhete kaasajastamiseks riikide ja ettevõtetega, eelkõige suurema läbipaistvuse tagamiseks;
e)  hiljemalt 31. juuliks 2023 artikli 23a lõikes 2 osutatud eraldamiskriteeriumide kohaldamise kohta;
 e)  hiljemalt 31. juuliks 2023 artikli 23a lõikes 2 osutatud eraldamiskriteeriumide kohaldamise kohta;
f)  hiljemalt 31. juuliks 2023 artikli 23a lõikes 4 osutatud ülekandmiste mõju kohta koolikava tulemuslikkusele seoses koolipuuvilja ja -köögivilja ning koolipiima jagamisega.
 f)  hiljemalt 31. juuliks 2023 artikli 23a lõikes 4 osutatud ülekandmiste mõju kohta koolikava tulemuslikkusele seoses koolipuuvilja ja -köögivilja ning koolipiima jagamisega.“
Muudatusettepanek 157
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 28 a (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
I lisa – IX osa – tabel 1 – punkt 9 a (uus)
28a)  I lisa IX osas lisatakse tabelisse järgmine uus rida pärast kirjet „ex 0709“:
„0709 60 99
Teised paprikasordid (tšillipipar – taimtoidupaprika)“
Muudatusettepanek 250
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 28 b (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
LISA I – OSA XXXIII a (uus)
28b)  I lisasse lisatakse järgmine osa:
„XXIIIa OSA
Loomne geneetiline materjal
01012100 – Tõupuhtad aretushobused
010221 – Tõupuhtad aretusveised
01022110 – Tõupuhtad aretusveised (mullikad)
01022190 – Tõupuhtad aretusveised (muud tõupuhtad aretusveised kui 01012110 või 01012130)
01023100 – Tõupuhtad aretuspühvlid
01029020 – Elusveised, tõupuhtad aretusloomad, muud kui 010221 ja 01023100
01031000 – Elussead, tõupuhtad aretusloomad
01041010 – Eluslambad, tõupuhtad aretusloomad
01051111 − Kanad liigist Gallus domesticus: munakana vanavanemkari ja vanemkari, munaliinid
01051119 − Kanad liigist Gallus domesticus: muu kui 01051119 klassi munakana vanavanemkari ja vanemkari
010641 – Elusmesilased, tõupuhtad mesilasemad liigist Apis mellifera
04071100 – Viljastatud munad inkubeerimiseks, Gallus domesticus liiki kuuluvate kanade munad
040719 – Viljastatud munad inkubeerimiseks, muud kui 04071100
04071911 – Viljastatud munad inkubeerimiseks, kalkuni- ja hanemunad
04071919 – Viljastatud munad inkubeerimiseks, muud liiki kui Gallus domesticus kuuluvate kodulindude munad ja muud munad kui kalkuni- ja hanemunad
04071990 – Viljastatud munad inkubeerimiseks, muud kui kodulinnumunad
05111000 – Veisesperma
05119985 – Mujal nimetamata loomne materjal, muu loomne materjal kui 05111000 (eeskätt muude imetajate kui veiste sperma, imetajate munarakud ja embrüod)“
Muudatusettepanek 159
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 29 a (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
II lisa – IX osa
29a)  II lisa IX osa asendatakse järgmisega:
IX osa
Mesindussektorit käsitlevad mõisted
 „IX osa
Mesindussektorit käsitlevad mõisted
1.  Mõistet „mesi”, sealhulgas mee peamiste liikidega seotud mõisteid, kasutatakse nõukogu direktiivis 2001/110/EÜ määratletud tähenduses.
 „1. Mõistet „mesi”, sealhulgas mee peamiste liikidega seotud mõisteid, kasutatakse nõukogu direktiivis 2001/110/EÜ määratletud tähenduses.
2.  „Mesindustooted” – mesi, mesilasvaha, mesilaspiim, taruvaik või õietolm.
 2.  „Mesindustooted” – mesi, mesilasvaha, mesilaspiim, taruvaik või õietolm.
„2a) Mesilasvaha“ – aine, mis koosneb ainult liigi Apis Mellifera töömesilaste vahanäärmete nõrest ja mida kasutatakse meekärgede ehitamisel;
2b)  „Mesilaspiim“ – töömesilaste ülalõua- ja neelunäärmete nõre lisanditeta segu. See aine on mesilasema toit larvi- ja täiskasvanustaadiumis. See on värske, puhas, looduslik ja töötlemata toode. Tegemist on töötlemata (välja arvatud filtreerimine), lisanditeta loodusliku toortoiduainega. Mesilaspiima värv, maitse ja keemiline koostis määratakse kindlaks sellega, kuidas seda omandavad ja muundavad mesilased, kes toituvad mesilaspiima tootmise ajal järgmist kaht tüüpi toidust:
tüüp 1: üksnes meest, nektarist või õietolmust toituvate mesilaste piim;
tüüp 2: meest, nektarist ja õietolmust ning teistest toitainetest (valgud, süsivesikud) toituvate mesilaste mesilaspiim.
2c)  „Taruvaik“ – üksnes looduslikku ja taimset päritolu vaik, mida koguvad liigi Apis mellifera töömesilased teatavatelt taimedelt ja millele lisatakse nende enda sekreeti (peamiselt vaha ja süljenõre). Vaiku kasutatakse peamiselt taru kaitsmiseks;
2d)  „Õietolmugraanulid (graanulid)“ – liigi Apis mellifera töömesilaste kogutud ja kokkusurutud õietolmuterad, mis kleebitakse nende tagajalgadele mee ja/või nektari ja mesilaste näärmenõrede abil. See looduslik, lisaainevaba toode on mesilaspere valguallikas ja seda kogutakse taru sissekäigu juures;
2e)  „Suir“ ehk „mesilaste leib“ – õietolmuterakesed, millega mesilased katavad kärjekannude sisemuse ja mida töödeldakse looduslikult, mille tulemusel tekivad ensüümid ja kommensaalne mikrobioota. Mesilased kasutavad seda pesakonna toitmiseks. Suiras ei tohi olla lisaaineid peale kärjekannu vaha;
2f)  „Mesilasmürk“ – mesilase mürginäärme nõre, mida mesilased kasutavad mesitaru ründajate vastu.“
Muudatusettepanek 160
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 30 – alapunkt b
Määrus (EL) nr 1308/2013
III lisa – B osa – 1. jagu
b)  B osa I jagu jäetakse välja.
 välja jäetud
Muudatusettepanek 161
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 31 a (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
II lisa – I osa – pealkiri
31a)  VII lisa I osas asendatakse pealkiri järgmisega:
Alla 12 kuu vanuste veiste liha
 Alla 12 kuu vanuste veiste ja lammaste liha“
Muudatusettepanek 162
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 31 b (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
Lisa VII – I osa – II jagu
31b)  VII lisa I osas asendatakse II jagu järgmisega:
II.  Alla 12 kuu vanuste veiste kategooriatesse liigitamine tapamajas
 „II. Alla 12 kuu vanuste veiste ja lammaste kategooriatesse liigitamine tapamajas
Tapmise ajal liigitavad ettevõtjad pädeva asutuse järelevalve all kõik alla 12 kuu vanused veised ühte järgmistest kategooriatest:
 Tapmise ajal liigitavad ettevõtjad pädeva asutuse järelevalve all kõik alla 12 kuu vanused veised ühte järgmistest kategooriatest:
A)  V-kategooria: Alla 8 kuu vanuste veiste liha
 A)  V-kategooria: Alla 8 kuu vanuste veiste liha
Kategooriat tähistav täht: V.
 Kategooriat tähistav täht: V.
B)  Z-kategooria: Üle 8 kuu, kuid alla 12 kuu vanused veised
 B)  Z-kategooria: Üle 8 kuu, kuid alla 12 kuu vanused veised
Kategooriat tähistav täht: Z.
 Kategooriat tähistav täht: Z.
Tapmise ajal liigitavad ettevõtjad pädeva asutuse järelevalve all kõik alla 12 kuu vanused lambad järgmisse kategooriasse: A-kategooria: kategooria A: alla 12-kuuliste lammaste rümbad;
kategooriat A tähistav täht.
Kõnealune liigitamine toimub veisega kaasas olevas passis sisalduva teabe põhjal või selle puudumisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1760/200032 artiklis 5 sätestatud elektroonilises andmebaasis sisalduvate andmete põhjal.
 Kõnealune liigitamine toimub veise ja lambaga kaasas olevas passis sisalduva teabe põhjal või selle puudumisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1760/200032 artiklis 5 sätestatud elektroonilises andmebaasis sisalduvate andmete põhjal.
Käesolevas punktis osutatud nõudeid ei kohaldata veiseliha suhtes, mille kohta on enne 29. juunit 2007 registreeritud kaitstud päritolunimetus või kaitstud geograafiline tähis vastavalt määrusele (EL) nr 1151/2012.
__________________
 __________________
32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuli 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1760/2000 veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomise, veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise kohta (EÜT L 204, 11.8.2000, lk 1)
 32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuli 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1760/2000 veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomise, veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise kohta (EÜT L 204, 11.8.2000, lk 1)“
Muudatusettepanek 163
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 31 c (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
VII lisa – I osa – III jagu – punkt 1 a (uus)
31c)  VII lisa I osa III jaosse lisatakse järgmine uus punkt:
„1a) Alla 12 kuu vanuste lammaste liha turustatakse liikmesriikides üksnes järgmiste iga liikmesriigi jaoks ettenähtud müüginimetuste all:
turustav riik;
kasutatav müüginimetus: lambatall.“
Muudatusettepanek 164
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 31 d (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
VII lisa – I osa – III jagu – punkt 3
31d)  VII lisa I osa III jao punkt 3 asendatakse järgmisega:
3.  Punkti 1 alapunkti A tabelis esitatud V-kategooria müüginimetusi ning nendest müüginimetustest tuletatud mis tahes uut nime võib kasutada üksnes siis, kui on täidetud käesolevas lisas sätestatud tingimused.
 „3. Punkti 1 alapunkti A tabelis esitatud V-kategooria veiseliha ja A-kategooria lambaliha müüginimetusi ning nendest müüginimetustest tuletatud mis tahes uut nime võib kasutada üksnes siis, kui on täidetud käesolevas lisas sätestatud tingimused.
Eelkõige ei tohi sõnu „veau”, „telecí”, „Kalb”, „μοσχάρι”, „ternera”, „kalv”, „veal”, „vitello”, „vitella”, „kalf”, „vitela” ja „teletina” kasutada üle 12 kuu vanuste veiste liha müüginimetuses ega etiketil.
 Eelkõige ei tohi sõnu „veau”, „telecí”, „Kalb”, „μοσχάρι”, „ternera”, „kalv”, „veal”, „vitello”, „vitella”, „kalf”, „vitela” ja „teletina” kasutada üle 12 kuu vanuste veiste liha müüginimetuses ega etiketil.
Samuti ei tohi sõna „lambatall“ kasutada üle 12 kuu vanuste lammaste liha müüginimetuses ega etiketil.“
Muudatusettepanek 278
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 33 a (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
VII lisa – II osa – punkt 3 – alapunkt a
(33a)  VII lisa II osa punkti 3 alapunkt a asendatakse järgmisega:
a)  mille tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 15 mahuprotsenti, aga mitte üle 22 mahuprotsendi;
 „a) mille tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 15 mahuprotsenti, aga mitte üle 22 mahuprotsendi; Erandkorras ja pika laagerdumisajaga veinide puhul võivad need piirmäärad erineda teatavate päritolunimetuse või geograafilise tähisega liköörveinide puhul, mis on komisjoni poolt artikli 75 lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidega kehtestatud loetelus, tingimusel et:
–  laagerduma jäetavad veinid vastavad liköörveinide määratlusele, ja
–  laagerdunud veini tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 14 mahuprotsenti.
Muudatusettepanek 166
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 32
Määrus (EL) nr 1308/2013
VII lisa – II osa – punkt 18 – sissejuhatav osa
18)  Mõistet „alkoholitustatud“ võib kasutada koos punktides 1 ning 4–9 osutatud viinamarjasaaduste nimetusega, kui toode:
 18)  „Alkoholitustatud vein“ või „alkoholitustatud (järgneb selle tootmiseks kasutatud viinamarjasaaduse kategooria nimetus)“ – toode, mis:
Muudatusettepanek 167
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 32
Määrus (EL) nr 1308/2013
VII lisa – II osa – punkt 18 – alapunkt b
b)  on dealkoholiseeritud VIII lisa I osa E jaos täpsustatud protsesside teel ning
 b)  on dealkoholiseeritud VIII lisa I osa E jaos täpsustatud tingimuste kohaselt; ning
Muudatusettepanek 168
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 32
Määrus (EL) nr 1308/2013
VII lisa – II osa – punkt 19 – sissejuhatav osa
19)  Mõistet „alkoholitustatud“ võib kasutada koos punktides 1 ning 4–9 osutatud viinamarjasaaduste nimetusega, kui toode:
 19)  „Osaliselt alkoholitustatud vein“ või „osaliselt alkoholitustatud (järgneb selle tootmiseks kasutatud viinamarjasaaduse kategooria nimetus)“ – toode, mis:
Muudatusettepanek 169
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 32
Määrus (EL) nr 1308/2013
VII lisa – II osa – punkt 19 – alapunkt b
b)  on dealkoholiseeritud VIII lisa I osa E jaos täpsustatud protsesside teel ning
 b)  on dealkoholiseeritud VIII lisa I osa E jaos täpsustatud tingimuste kohaselt ning
Muudatusettepanek 170
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 32
Määrus (EL) nr 1308/2013
VII lisa – II osa – punkt 19 – alapunkt c
c)  toote üldalkoholisisaldus on üle 0,5 mahuprotsendi ning pärast VIII lisa I osa E jaos täpsustatud protsesside läbimist on üldalkoholisisaldus vähenenud üle 20 mahuprotsendi võrreldes toote esialgse üldalkoholisisaldusega.“
 c)  toote üldalkoholisisaldus on alla 8,5 mahuprotsendi ja üle 0,5 mahuprotsendi ning pärast VIII lisa I osa E jaos täpsustatud protsesside läbimist on üldalkoholisisaldus vähenenud üle 20 mahuprotsendi võrreldes toote esialgse üldalkoholisisaldusega.
Muudatusettepanek 171
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 32 a (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
VII lisa – III osa – punkt 5
32a)  VII lisa III osa punkt 5 asendatakse järgmisega:
5.  Punktides 1, 2 ja 3 osutatud nimetusi ei tohi kasutada ühegi toote kohta peale kõnealuses punktis nimetatud toodete.
 „5. Punktides 1, 2 ja 3 osutatud nimetusi ei tohi kasutada ühegi toote kohta peale kõnealuses punktis nimetatud toodete.
Neid nimetusi kaitstakse ka:
a)  nimetuse mis tahes otsese või kaudse kaubandusliku kasutuse eest;
i)  võrreldavate toodete või asendatavate toodetena esitletavate toodete eest, mis ei vasta vastavale määratlusele;
ii)  kui sellise kasutusega kaasneb nimetusega seotud maine ärakasutamine;
b)  mis tahes väärkasutuse, imiteerimise või seoste tekitamise eest ka siis, kui toote või teenuse tegelik koostis või päritolu on näidatud või sellele on lisatud väljend „stiil“, „liik“, „meetod“, „toodetud nagu“, „imitatsioon“, „maitse“, „alternatiiv“, „samasugune“ või muu samalaadne väljend;
c)  mis tahes muu näitamise või kaubandusliku tegevuse eest, mis võib tarbijat eksitada toote tegeliku olemuse või koostise osas.
Seda sätet ei kohaldata toodete nimetamisel, mille täpne iseloom on selge tavapärase kasutamise tõttu ja/või juhul, kui nimetusi kasutatakse selgesti toote iseloomuliku omaduse kirjeldamiseks.
 Seda sätet ei kohaldata toodete nimetamisel, mille täpne iseloom on selge tavapärase kasutamise tõttu ja/või juhul, kui nimetusi kasutatakse selgesti toote iseloomuliku omaduse kirjeldamiseks.“
Muudatusettepanek 172
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 32 b (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
II lisa – lisa 1 – lõige 1– punkt 2 – alapunkt g
32b)  VII lisa I liite esimese lõigu punktis 2 asendatakse alapunkt g järgmisega:
g)  Rumeenias Podișul Transilvaniei piirkond;
 „g) Rumeenias Podișul Transilvaniei viinamarjakasvatuspiirkond“
Muudatusettepanek 173
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 32 c (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
VII lisa – lisa 1 – lõige 1 – punkt 4 – alapunkt f
32c)  VII lisa I liite esimese lõigu punktis 4 asendatakse alapunkt f järgmisega:
f)  Rumeenias viinamarjakasvatusalad järgmistes piirkondades:
 „f) Rumeenias viinamarjakasvatusalad järgmistes piirkondades:
Dealurile Buzăului, Dealu Mare, Severinului ja Plaiurile Drâncei, Colinele Dobrogei, Terasele Dunării, lõunapoolne viinamarjakasvatuspiirkond, sealhulgas liivatasandikud ja muud soodsad piirkonnad;
 Dealurile Buzăului, Munteniei ja Olteniei, Dealu Mare, Severinului ja Plaiurile Drâncei, Colinele Dobrogei, Terasele Dunării, liivatasandike piirkond ja muud soodsad alad riigi lõunaosas;“
Muudatusettepanek 174
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 33 a (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
X lisa – punkt XI – lõik 1
33a)  X lisa XI punkti lõige 1 asendatakse järgmisega:
1.  II lisa II osa A jao punktis 6 nimetatud majandusharusisestes lepingutes peavad sisalduma sätted vahekohtumenetluse kohta.
 „1. II lisa II osa A jao punktis 6 nimetatud majandusharusisestes lepingutes peavad sisalduma lepitus- ja/või vahendusmehhanismid ning sätted vahekohtumenetluse kohta.“
Muudatusettepanek 175
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 33 b (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
X lisa – punkt XI – alapunkt 4 a (uus)
33b)  I lisa punktile 1 lisatakse järgmine alapunkt:
„4a. Suhkruettevõtja ja asjaomased suhkrupeedimüüjad võivad leppida kokku väärtuse jaotamist käsitlevates sätetes, sealhulgas turukasumite ja -kahjumite puhul, määrates kindlaks, kuidas suhkru asjakohaste turuhindade või muude kaubaturgude mis tahes muutused omavahel jaotada.“
Muudatusettepanek 176
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 33 c (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
XI lisa
33c)  XI lisa jäetakse välja.
Muudatusettepanek 177
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 33 d (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
XII lisa
33d)  XII lisa jäetakse välja.
Muudatusettepanek 178
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 33 e (uus)
Määrus (EL) nr 1308/2013
XIII lisa
33e)  XIII lisa jäetakse välja.
Muudatusettepanek 179
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt -1 (uus)
Määrus (EL) nr 1151/2012
Artikkel 1 – lõige 2 – punkt b
-1)  Artikli 1 lõike 2 punkt b asendatakse järgmisega:
b)   väärtust tõstvaid tunnuseid, mis tulenevad nende tootmisel kasutatud põllumajandusliku tootmise või töötlemise meetoditest või nende tootmise või turustamise kohast.
 „b) väärtust tõstvaid tunnuseid, mis tulenevad nende tootmisel kasutatud põllumajandusliku tootmise või töötlemise meetoditest või nende tootmise või turustamise kohast ja asjakohasel juhul nende panusest kestlikku arengusse.“
Muudatusettepanek 251
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2
Määrus (EL) nr 1151/2012
Artikkel 5
2)  Artikkel 5 asendatakse järgmisega:
Artikkel 5
 „Artikkel 5
Päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste nõuded
 Päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste nõuded
1.  Käesolevas määruses on „päritolunimetus” nimetus, mis osutab sellele, et:
 1.  Käesolevas määruses on „päritolunimetus” nimetus, mis osutab sellele, et:
a)  toode on pärit teatavast kohast, piirkonnast või erandjuhul riigist;
 a)  toode on pärit teatavast kohast, piirkonnast või erandjuhul riigist, või on konkreetses kohas tavapäraselt kasutatud nimetus;
b)  toote kvaliteet või omadused tulenevad peamiselt või eranditult teatavast geograafilisest keskkonnast ning selle iseloomulikest looduslikest ja inimteguritest ning
 b)  toote kvaliteet või omadused tulenevad peamiselt või eranditult teatavast geograafilisest keskkonnast ning selle looduslikest ja inimteguritest;
c)  kõik tootmisetapid toimuvad määratletud geograafilises piirkonnas.
 c)  kõik tootmisetapid toimuvad määratletud geograafilises piirkonnas.
2.  Käesolevas määruses on „geograafiline tähis” nimetus, mis osutab sellele, et:
 2.  Käesolevas määruses on „geograafiline tähis” nimetus, mis osutab sellele, et:
a)  toode on pärit teatavast kohast, piirkonnast või riigist,
 a)  toode on pärit teatavast kohast, piirkonnast või riigist, või on konkreetses kohas tavapäraselt kasutatud nimetus,
b)  toote teatav kvaliteet, maine või muu omadus tuleneb peamiselt tema geograafilisest päritolust ning
 b)  toote teatav kvaliteet, maine või muu omadus tuleneb peamiselt tema geograafilisest päritolust ning
c)  vähemalt üks tootmisetappidest toimub määratletud geograafilises piirkonnas.
 c)  vähemalt üks tootmisetappidest toimub määratletud geograafilises piirkonnas.
3.  Olenemata lõikest 1 käsitatakse teatavat nimetust päritolunimetusena, isegi kui asjaomase toote tooraine pärineb geograafilisest piirkonnast, mis on suurem määratletud geograafilisest piirkonnast või erineb sellest, tingimusel et:
 3.  Olenemata lõikest 1 käsitatakse teatavat nimetust päritolunimetusena, isegi kui asjaomase toote tooraine pärineb geograafilisest piirkonnast, mis on suurem määratletud geograafilisest piirkonnast või erineb sellest, tingimusel et:
a)  tooraine tootmispiirkond on määratletud;
 a)  tooraine tootmispiirkond on määratletud;
b)  tooraine tootmiseks kehtivad eritingimused;
 b)  tooraine tootmiseks kehtivad eritingimused;
c)  punktis b osutatud tingimuste täitmise tagamiseks on olemas kontrollikord ja
 c)  punktis b osutatud tingimuste täitmise tagamiseks on olemas kontrollikord ja
d)  kõnealused päritolunimetused olid päritolumaal sellena tunnustatud enne 1. maid 2004.
 d)  kõnealused päritolunimetused olid päritolumaal sellena tunnustatud enne 1. maid 2004.
Käesoleva lõike kohaldamisel võib toorainena käsitada üksnes elusloomi, liha ja piima.
 Käesoleva lõike kohaldamisel võib toorainena käsitada üksnes elusloomi, liha ja piima.
4.  Loomsete saaduste tootmise eripära arvessevõtmiseks antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 56 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse sööda päritoluga seotud piiranguid ja erandeid päritolunimetuse puhul.
 4.  Loomsete saaduste tootmise eripära arvessevõtmiseks antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 56 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse sööda päritoluga seotud piiranguid ja erandeid päritolunimetuse puhul.
Selleks et võtta arvesse teatavate toodete või piirkondade eripära, antakse komisjonile lisaks õigus võtta kooskõlas artikliga 56 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse piiranguid ja erandeid elusloomade tapmise või tooraine päritolu puhul.
 Selleks et võtta arvesse teatavate toodete või piirkondade eripära, antakse komisjonile lisaks õigus võtta kooskõlas artikliga 56 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse piiranguid ja erandeid elusloomade tapmise või tooraine päritolu puhul.
Nimetatud piirangute ja eranditega võetakse objektiivsete kriteeriumide alusel arvesse kvaliteeti või kasutust ja tunnustatud oskusteavet või looduslikke tegureid.
 Nimetatud piirangute ja eranditega võetakse objektiivsete kriteeriumide alusel arvesse kvaliteeti või kasutust ja tunnustatud oskusteavet või looduslikke tegureid.“
Muudatusettepanek 182
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2 a (uus)
Määrus (EL) nr 1151/2012
Artikkel 6 – lõige 2
2a)  Artikli 6 lõige 2 asendatakse järgmisega:
2.  Nimetust ei või registreerida päritolunimetuse ega geograafilise tähisena, kui see on vastuolus taimesordi või loomatõu nimetusega ning võib tarbijat eksitada toote tegeliku päritolu osas.
 „2. Nimetust ei või registreerida päritolunimetuse ega geograafilise tähisena, kui see on vastuolus taimesordi või loomatõu nimetusega ning võib tarbijat eksitada toote tegeliku päritolu osas ja või ajada segamini registreeritud nimetusega tooted ja kõnealuse sordi või tõuga.
Eelkõige võetakse arvesse järgmisi elemente:
a)  taimesordi või loomatõu nimetuse tõhus kasutamine müüginimetuses;
b)  homonüümia, mis tuleneks registreerimisest;
c)  taimesordi või loomatõu kasutuse laiendamine väljaspoole selle päritolupiirkonda.“
Muudatusettepanek 252
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 3
Määrus (EL) nr 1151/2012
Artikkel 7
3)  Artikkel 7 asendatakse järgmisega:
Artikkel 7
 „Artikkel 7
Tootespetsifikaat
 Tootespetsifikaat
1.  Kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähise kasutamiseks peab asjaomane toode vastama spetsifikaadile, milles on esitatud vähemalt järgmine teave:
 1.  Kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähise kasutamiseks peab asjaomane toode vastama spetsifikaadile, milles on esitatud vähemalt järgmine teave:
a)  päritolunimetusena või geograafilise tähisena kaitstav nimetus, nagu seda kasutatakse kaubanduses või tavakeeles, ja ainult keeltes, mida kasutatakse või on ajalooliselt kasutatud määratletud geograafilises piirkonnas konkreetse toote kirjeldamiseks;
 a)  päritolunimetusena või geograafilise tähisena kaitstav nimetus, nagu seda kasutatakse kaubanduses või tavakeeles, ja ainult keeltes, mida kasutatakse või on ajalooliselt kasutatud määratletud geograafilises piirkonnas konkreetse toote kirjeldamiseks;
b)  toote, sealhulgas asjakohasel juhul tooraine kirjeldus, samuti toote peamised füüsikalised, keemilised, mikrobioloogilised või organoleptilised omadused;
 b)  toote, sealhulgas asjakohasel juhul tooraine kirjeldus, samuti toote peamised füüsikalised, keemilised, mikrobioloogilised või organoleptilised omadused;
c)  geograafilise piirkonna määratlus, mis on piiratud käesoleva lõike punkti f alapunktides i või ii osutatud seosega, ja asjakohasel juhul üksikasjad, mis osutavad artikli 5 lõikes 3 ette nähtud nõuete täitmisele;
 c)  geograafilise piirkonna määratlus, mis on piiratud käesoleva lõike punkti f alapunktides i või ii osutatud seosega, ja asjakohasel juhul üksikasjad, mis osutavad artikli 5 lõikes 3 ette nähtud nõuete täitmisele;
d)  tõendid selle kohta, et toode pärineb artikli 5 lõigetes 1 või 2 osutatud määratletud geograafilisest piirkonnast;
 d)  jälgitavuse tõendid selle kohta, et toode pärineb artikli 5 lõigetes 1 ning 2 osutatud määratletud geograafilisest piirkonnast;
e)  toote saamismeetodi ning asjakohasel juhul algupäraste ja muutumatute kohalike meetodite kirjeldus ning pakendamisega seotud teave, kui taotlejate rühm seda vajalikuks peab ja esitab piisavalt tootepõhiseid põhjendusi, miks pakendamine peab kvaliteedi säilitamiseks, algupära või kontrolli tagamiseks toimuma määratletud geograafilises piirkonnas, võttes arvesse liidu õigust, eelkõige kaupade vaba liikumise ja teenuste vaba osutamise kohta;
 e)  toote saamismeetodi ning asjakohasel juhul selle kestlikku arengusse antud panuse kirjeldus, algupäraste ja muutumatute kohalike meetodite kirjeldus ning pakendamisega seotud teave, kui taotlejate rühm seda vajalikuks peab ja esitab piisavalt tootepõhiseid põhjendusi, miks pakendamine peab kvaliteedi säilitamiseks, algupära või kontrolli tagamiseks toimuma määratletud geograafilises piirkonnas, võttes arvesse liidu õigust, eelkõige kaupade vaba liikumise ja teenuste vaba osutamise kohta;
f)  üksikasjad, millega määratakse kindlaks:
 f)  üksikasjad, millega määratakse kindlaks:
i)  toote kvaliteedi või omaduste ning artikli 5 lõikes 1 osutatud geograafilise keskkonna vaheline seos või
 i)  kaitstud päritolunimetuse puhul: toote kvaliteedi või omaduste ning artikli 5 lõikes 1 osutatud geograafilise keskkonna vaheline seos või
ii)  kui see on asjakohane, toote teatava kvaliteedi, maine ja muude omaduste ning artikli 5 lõikes 2 osutatud geograafilise päritolu vaheline seos;
 ii)  kaitstud geograafilise tähise puhul: toote teatava kvaliteedi, maine ja muude omaduste ning artikli 5 lõikes 2 osutatud geograafilise päritolu vaheline seos;
g)  asutuste nimi ja aadress või olemasolu korral vastavalt artiklile 37 tootespetsifikaate käsitlevatele sätetele vastavust kontrollivate organite nimi ja aadress ning nende konkreetsed ülesanded;
 g)  asutuste nimi ja aadress või olemasolu korral vastavalt artiklile 37 tootespetsifikaate käsitlevatele sätetele vastavust kontrollivate organite nimi ja aadress ning nende konkreetsed ülesanded;
h)  asjaomase toote märgistamise erinõuded.
 h)  asjaomase toote märgistamise erinõuded.
2.  Selleks et tagada, et tootespetsifikaatides esitatakse selget ja sisutihedat teavet, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 56 vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse eeskirjad, mis piiravad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud spetsifikaadis sisalduvat teavet, kui sellist piirangut on vaja liiga mahukate registreerimistaotluste vältimiseks.
 2.  Selleks et tagada, et tootespetsifikaatides esitatakse selget ja sisutihedat teavet, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 56 vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse eeskirjad, mis piiravad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud spetsifikaadis sisalduvat teavet, kui sellist piirangut on vaja liiga mahukate registreerimistaotluste vältimiseks.
Komisjon võib vastu võtta rakendusaktid, milles sätestatakse eeskirjad spetsifikaadi vormi kohta. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
 Komisjon võib vastu võtta rakendusaktid, milles sätestatakse eeskirjad spetsifikaadi vormi kohta. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“
Muudatusettepanek 185
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 4 a (uus)
Määrus (EL) nr 1151/2012
Artikkel 11 – lõige 2
4a)  Artikli 11 lõik 2 asendatakse järgmisega:
2.  Registrisse võib kanda kolmandate riikide toodete geograafilised tähised, mida liidus kaitstakse liidu osalusel sõlmitud rahvusvahelise lepingu kohaselt. Sellised nimetused kantakse registrisse kaitstud geograafiliste tähistena, välja arvatud juhul, kui need on nimetatud lepingus määratletud käesoleva määruse kohaselt kaitstud päritolunimetustena.
 „2. Registrisse võib kanda kolmandate riikide toodete geograafilised tähised, mida liidus kaitstakse liidu osalusel sõlmitud rahvusvahelise lepingu kohaselt, kui leping seda ette näeb. Sellised nimetused kantakse registrisse kaitstud geograafiliste tähistena, välja arvatud juhul, kui need on nimetatud lepingus määratletud käesoleva määruse kohaselt kaitstud päritolunimetustena.“
Muudatusettepanek 186
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 4 b (uus)
Määrus (EL) nr 1151/2012
Artikkel 12
4b)  Artikkel 12 asendatakse järgmisega:
Artikkel 12
 „Artikkel 12
Nimetused, sümbolid ja tähised
 Nimetused, sümbolid ja tähised
1.  Kaitstud päritolunimetusi ja kaitstud geograafilisi tähiseid võivad kasutada kõik ettevõtjad, kes turustavad asjaomasele spetsifikaadile vastavaid tooteid.
 1.  Kaitstud päritolunimetusi ja kaitstud geograafilisi tähiseid võivad kasutada kõik ettevõtjad, kes turustavad asjaomasele spetsifikaadile vastavaid tooteid.
2.  Võetakse kasutusele liidu sümbolid, mis on kavandatud kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste üldsusele tutvustamiseks.
 2.  Võetakse kasutusele liidu sümbolid, mis on kavandatud kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste üldsusele tutvustamiseks.
3.  Käesolevas määruses sätestatud korras registreeritud kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise all turustatavate liidust pärit toodete märgistusel peavad olema neile vastavad liidu sümbolid. Lisaks peaks samal vaateväljal olema toote registreeritud nimetus. Märgistusel võivad lisaks olla märked „kaitstud päritolunimetus” või „kaitstud geograafiline tähis” või vastavad lühendid „KPN” või „KGT”.
 3.  Käesolevas määruses sätestatud korras registreeritud kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise all turustatavate liidust pärit toodete märgistusel peavad olema neile vastavad liidu sümbolid reklaammaterjalil ja asjaomase tootega seotud dokumentidel. Lisaks peaks samal vaateväljal ja hästi väljapaistval kohal selliselt, et see oleks kergesti nähtav, selgesti loetav ja asjakohasel juhul kustumatu, olema toote registreeritud nimetus. Seda ei tohi varjata, ähmastada või segada ükski kiri ega pilt ega ükski muu vahedokument. Märgistusel võivad lisaks olla märked „kaitstud päritolunimetus” või „kaitstud geograafiline tähis” või vastavad lühendid „KPN” või „KGT”.
4.  Lisaks võib märgistusel olla ka järgmine teave: artiklis 5 osutatud geograafilise päritolupiirkonna kirjeldused ja tekst, graafilised kujutised või sümbolid, mis osutavad liikmesriigile ja/või piirkonnale, kus nimetatud geograafiline päritolupiirkond asub.
 4.  Lisaks võib märgistusel olla ka järgmine teave: artiklis 5 osutatud geograafilise päritolupiirkonna kirjeldused ja tekst, graafilised kujutised või sümbolid, mis osutavad liikmesriigile ja/või piirkonnale, kus nimetatud geograafiline päritolupiirkond asub.
5.  Ilma et see piiraks direktiivi 2000/13/EÜ kohaldamist, on direktiivi 2008/95/EÜ artikli 15 kohaseid geograafilisi kollektiivkaubamärke lubatud märgistusel kasutada koos kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega.
 5.  Ilma et see piiraks direktiivi 2000/13/EÜ kohaldamist, on direktiivi 2008/95/EÜ artikli 15 kohaseid geograafilisi kollektiivkaubamärke lubatud märgistusel kasutada koos kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega.
6.  Lõikes 3 osutatud märked ning nendega seotud liidu sümbolid võib kanda selliste kolmandatest riikidest pärit toodete märgistusele, mida turustatakse registrisse kantud nimetuse all.
 6.  Lõikes 3 osutatud märked ning nendega seotud liidu sümbolid võib kanda selliste kolmandatest riikidest pärit toodete märgistusele, mida turustatakse registrisse kantud nimetuse all. Kolmandate riikide toodete puhul, mis on kaitstud rahvusvahelise lepinguga, mille osaline on liit, ja mida ei turustata registrisse kantud nimetuse all, ei või lõikes 3 osutatud märkeid ega nendega seotud liidu sümboleid kanda selliste kolmandatest riikidest toodete märgistusele.
7.  Selleks et tagada tarbijatele asjakohase teabe andmine, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 56 vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse liidu sümbolid.
 7.  Selleks et tagada tarbijatele asjakohase teabe andmine, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 56 vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse liidu sümbolid.
Komisjon võib vastu võtta rakendusakte, millega määratakse kindlaks liidu sümbolite ja tähiste tehnilised omadused, samuti nende kasutamise eeskirjad kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähise all turustatavate toodete puhul, sealhulgas asjakohaste keeleversioonide kasutamist käsitlevad eeskirjad. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
 Komisjon võib vastu võtta rakendusakte, millega määratakse kindlaks liidu sümbolite ja tähiste tehnilised omadused, samuti nende kasutamise eeskirjad kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähise all turustatavate toodete puhul, sealhulgas asjakohaste keeleversioonide kasutamist käsitlevad eeskirjad. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“
Muudatusettepanek 253
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 5
Määrus (EL) nr 1151/2012
Artikkel 13
5)  Artikkel 13 asendatakse järgmisega:
Artikkel 13
 „Artikkel 13
Kaitse
 Kaitse
1.  Registreeritud nimetusi kaitstakse:
 1.  Registreeritud nimetusi kaitstakse:
a)  nende otsese või kaudse kaubanduslikul eesmärgil kasutamise eest registreerimisega hõlmamata toodete puhul, kui need tooted on võrreldavad asjaomase nimetuse all registreeritud toodetega või kui nende puhul kasutatakse kaitstud nimetuse mainet, sealhulgas juhtudel, kui neid tooteid kasutatakse koostisainetena;
 a)  nende otsese või kaudse kaubanduslikul eesmärgil kasutamise eest registreerimisega hõlmamata toodete puhul, kui need tooted on võrreldavad asjaomase nimetuse all registreeritud toodetega või kui nende puhul kasutatakse, nõrgestatakse või kahjustatakse kaitstud nimetuse mainet, sealhulgas juhtudel, kui neid tooteid kasutatakse koostisainetena;
b)  väärkasutuse, jäljendamise või seoste loomise eest ka siis, kui toodete või teenuste tegelik päritolu on näidatud või kui kaitstud nimetus on tõlgitud või sellele on lisatud väljend „stiil”, „liik”, „meetod”, „toodetud nagu”, „imitatsioon” või muu samalaadne väljend, sealhulgas juhtudel, kui neid tooteid kasutatakse koostisainetena;
 b)  väärkasutuse, jäljendamise või seoste loomise eest ka siis, kui toodete või teenuste tegelik päritolu on näidatud või kui kaitstud nimetus on tõlgitud või sellele on lisatud väljend „stiil”, „liik”, „meetod”, „toodetud nagu”, „imitatsioon” või muu samalaadne väljend, sealhulgas juhtudel, kui neid tooteid kasutatakse koostisainetena;
c)  toote lähtekohta, päritolu, laadi või olulisi omadusi käsitlevate muude valede või eksitavate märgete eest, mida kasutatakse asjaomase toote sise- või välispakendil, reklaammaterjalides ja asjaomase tootega seotud dokumentides, ning selliste pakendite kasutamise eest, mis võivad jätta vale mulje toote päritolust;
 c)  toote lähtekohta, päritolu, laadi või olulisi omadusi käsitlevate muude valede või eksitavate märgete eest, mida kasutatakse asjaomase toote sise- või välispakendil, reklaammaterjalides ja asjaomase tootega seotud dokumentides, ning selliste pakendite kasutamise eest, mis võivad jätta vale mulje toote päritolust;
d)  mis tahes muu tegevuse eest, mis võib tarbijale jätta vale mulje toote tegeliku päritolu kohta.
 d)  mis tahes muu tegevuse eest, mis võib tarbijale jätta vale mulje toote tegeliku päritolu kohta;
da)  mis tahes kaitstud nimetusega täielikult või osaliselt sarnase või sellega seoses täielikult või osaliselt segadust tekitada võiva domeeninime pahauskse registreerimise eest.
Kui kaitstud päritolunimetus või kaitstud geograafiline tähis sisaldab sellise toote nimetust, mida peetakse üldnimetuseks, ei ole selle üldnimetuse kasutamine vastuolus esimese lõigu punktidega a või b.
 Kui kaitstud päritolunimetus või kaitstud geograafiline tähis sisaldab sellise toote nimetust, mida peetakse üldnimetuseks, ei ole selle üldnimetuse kasutamine vastuolus esimese lõigu punktidega a või b.
2.  Kaitstud päritolunimetus ega kaitstud geograafiline tähis ei muutu üldnimetuseks.
 2.  Kaitstud päritolunimetus ega kaitstud geograafiline tähis ei muutu üldnimetuseks.
3.  Liikmesriigid võtavad asjakohaseid haldus- ja kohtumeetmeid, et hoida ära või lõpetada asjaomases liikmesriigis toodetava või turustatava kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähise lõikes 1 osutatud ebaseaduslik kasutamine.
 3.  Liikmesriigid võtavad asjakohaseid haldus- ja kohtumeetmeid, et hoida ära või lõpetada asjaomases liikmesriigis toodetava või turustatava kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähise lõikes 1 osutatud ebaseaduslik kasutamine.
3a.  Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kaitset tuleb kohaldada ka selliste transiitkaupade suhtes määruse (EL) 2017/625 artikli 3 punkti 44 tähenduses, mis sisenevad liidu tolliterritooriumile ilma liidu tolliterritooriumil vabasse ringlusse laskmata, ning selliste kaupade suhtes, mida liidus müüakse e-kaubanduse kaudu.
Sel eesmärgil määrab iga liikmesriik oma kindlaksmääratud menetluste kohaselt nende meetmete võtmise eest vastutavad asutused.
 Sel eesmärgil määrab iga liikmesriik oma kindlaksmääratud menetluste kohaselt nende meetmete võtmise eest vastutavad asutused.
Need asutused tagavad piisava objektiivsuse ja erapooletuse ning nende käsutuses on oma ülesannete täitmiseks vajalikud kvalifitseeritud töötajad ja ressursid.
 Need asutused tagavad piisava objektiivsuse ja erapooletuse ning nende käsutuses on oma ülesannete täitmiseks vajalikud kvalifitseeritud töötajad ja ressursid.“
Muudatusettepanek 189
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 6
Määrus (EL) nr 1151/2012
Artikkel 15 – lõiked 1 ja 2
6)  Artiklit 15 muudetakse järgmiselt:
 välja jäetud
a)  lõike 1 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:
„Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 57 lõikes 2 osutatud menetlust kohaldamata.“;
b)  lõike 2 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:
„Ilma et see piiraks artikli 14 kohaldamist, võib komisjon vastu võtta rakendusaktid, millega pikendatakse põhjendatud juhtudel käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud üleminekuperioodi , kui on tõendatud, et:“.
Muudatusettepanek 190
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 6 a (uus)
Määrus (EL) nr 1151/2012
Artikkel 15
6a)  Artikkel 15 asendatakse järgmisega:
Artikkel 15
 „Artikkel 15
Üleminekuperiood kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste kasutamisel
 Üleminekuperiood kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste kasutamisel
1.  Ilma et see piiraks artikli 14 kohaldamist, võib komisjon võtta vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse kuni viieaastane üleminekuperiood, et võimaldada liikmesriigist või kolmandast riigist pärit toodete, mille nimetuse moodustab või mille nimetusse kuulub artikli 13 lõikega 1 vastuolus olev nimetus, puhul jätkata selle nimetuse kasutamist, mille all toodet turustati, tingimusel et vastavalt artikli 49 lõikele 3 või artiklile 51 esitatakse vastuvõetav vastuväide, milles tõendatakse, et:
 1.  Ilma et see piiraks artikli 14 kohaldamist, võib komisjon võtta vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse kuni viieaastane üleminekuperiood, et võimaldada liikmesriigist või kolmandast riigist pärit toodete, mille nimetuse moodustab või mille nimetusse kuulub artikli 13 lõikega 1 vastuolus olev nimetus, puhul jätkata selle nimetuse kasutamist, mille all toodet turustati, tingimusel et vastavalt artikli 49 lõikele 3 või artiklile 51 esitatakse vastuvõetav vastuväide, milles tõendatakse, et:
a)  nimetuse registreerimine kahjustaks täielikult või osaliselt samasugust nimetust või
 a)  nimetuse registreerimine kahjustaks täielikult või osaliselt samasugust nimetust või
b)  sellise nimetusega tooteid on asjaomasel territooriumil seaduslikult turustatud vähemalt viis aastat enne artikli 50 lõike 2 punktis a ettenähtud avaldamise kuupäeva. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
 b)  sellise nimetusega tooteid on asjaomasel territooriumil seaduslikult turustatud vähemalt viis aastat enne artikli 50 lõike 2 punktis a ettenähtud avaldamise kuupäeva.
2.  Ilma et see piiraks artikli 14 kohaldamist, võib komisjon vastu võtta rakendusaktid, millega pikendatakse nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud üleminekuperioodi kuni 15 aastani, kui on tõendatud, et:
 2.  Ilma et see piiraks artikli 14 kohaldamist, võib komisjon vastu võtta rakendusaktid, millega pikendatakse nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud üleminekuperioodi kuni 15 aastani, kui on tõendatud, et:
a)  käesoleva artikli lõikes 1 osutatud nimetust on õiguspäraselt pidevalt ja muutumatult kasutatud vähemalt 25 aastat enne komisjonile registreerimistaotluse esitamist;
 a)  käesoleva artikli lõikes 1 osutatud nimetust on õiguspäraselt pidevalt ja muutumatult kasutatud vähemalt 25 aastat enne komisjonile registreerimistaotluse esitamist;
b)  käesoleva artikli lõikes 1 osutatud nimetuse kasutamise eesmärk ei ole kunagi olnud registreeritud nimetuse maine arvel kasu saamine ning et tarbijat ei ole toote õige päritolu osas eksitatud ega ole saadudki eksitada.
 b)  käesoleva artikli lõikes 1 osutatud nimetuse kasutamise eesmärk ei ole kunagi olnud registreeritud nimetuse maine arvel kasu saamine ning et tarbijat ei ole toote õige päritolu osas eksitatud ega ole saadudki eksitada.
Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
 Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
3.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud nimetuste kasutamisel märgitakse päritoluriik märgistusele selgelt ja nähtavalt.
 3.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud nimetuste kasutamisel märgitakse päritoluriik märgistusele selgelt ja nähtavalt.
4.  Selleks et ületada ajutised raskused ning saavutada pikaajaline eesmärk tagada, et kõik asjaomase piirkonna tootjad järgivad spetsifikaati, võib liikmesriik kehtestada kuni kümneks aastaks üleminekuperioodi, mis hakkab kehtima alates taotluse komisjonile esitamise kuupäevast, tingimusel et asjaomased ettevõtjad on kõnealuseid tooteid vastavate nimetuste all pidevalt ja õiguspäraselt turustanud vähemalt liikmesriikide asutustele taotluse esitamisele eelnenud viie aasta jooksul ning on märkinud selle asjaolu ära artikli 49 lõikes 3 osutatud riigisisese vastuväidete esitamise menetluse käigus.
 4.  Selleks et ületada ajutised raskused ning saavutada pikaajaline eesmärk tagada, et kõik asjaomase piirkonna tootjad järgivad spetsifikaati, võib liikmesriik kehtestada kuni kümneks aastaks üleminekuperioodi, mis hakkab kehtima alates taotluse komisjonile esitamise kuupäevast, tingimusel et asjaomased ettevõtjad on kõnealuseid tooteid vastavate nimetuste all pidevalt ja õiguspäraselt turustanud vähemalt artikli 49 lõikega 3 ette nähtud riigisisese vastuväidete esitamise menetluse käivitamisele eelnenud viie aasta jooksul ning on märkinud selle asjaolu ära kõnealuse menetluse käigus.
Esimest lõiku kohaldatakse mutatis mutandis kolmandas riigis asuva geograafilise piirkonna nime kasutava kaitstud geograafiliste tähise ja kaitstud päritolunimetuse suhtes, välja arvatud vastuväidete esitamise menetluse puhul.
 Esimest lõiku kohaldatakse mutatis mutandis kolmandas riigis asuva geograafilise piirkonna nime kasutava kaitstud geograafiliste tähise ja kaitstud päritolunimetuse suhtes, välja arvatud vastuväidete esitamise menetluse puhul.
Kõnealused üleminekuperioodid märgitakse ära artikli 8 lõikes 2 osutatud taotlustoimikus.
 Kõnealused üleminekuperioodid märgitakse ära artikli 8 lõikes 2 osutatud taotlustoimikus.“
Muudatusettepanek 191
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 7 a (uus)
Määrus (EL) nr 1151/2012
Artikkel 18 – lõige 3
7a)  Artikli 18 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.
Muudatusettepanek 192
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 8 a (uus)
Määrus (EL) nr 1151/2012
Artikkel 23 – lõige 3
8a)  Artikli 23 lõige 3 asendatakse järgmisega:
3.  Ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, peab käesoleva määruse kohaselt registreeritud garanteeritud traditsioonilise toote märke all turustatavate liidust pärit toodete märgistusel olema lõikes 2 osutatud sümbol. Lisaks peaks samal vaateväljal olema toote nimetus. Märgistusel võivad olla ka tähis „garanteeritud traditsiooniline toode” või vastav lühend „GTT”.
 „3. Ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, peab käesoleva määruse kohaselt registreeritud garanteeritud traditsioonilise toote märke all turustatavate liidust pärit toodete märgistusel, reklaammaterjalil ja kõnealuse tootega seotud dokumentidel olema lõikes 2 osutatud sümbol. Lisaks peaks samal vaateväljal ja hästi väljapaistval kohal selliselt, et see oleks kergesti nähtav, selgesti loetav ja asjakohasel juhul kustumatu, olema toote nimetus. Seda ei tohi varjata, ähmastada või segada ükski kiri ega pilt ega ükski muu vahedokument. Märgistusel võivad olla ka tähis „garanteeritud traditsiooniline toode” või vastav lühend „GTT”.“
Muudatusettepanek 193
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 9
Määrus (EL) nr 1151/2012
Artikkel 24a – lõik 2
Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 57 lõikes 2 osutatud menetlust kohaldamata.;
 Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Muudatusettepanek 194
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 9 a (uus)
Määrus (EL) nr 1151/2012
Artikkel 33a (uus)
9a)  Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 33a
Vabatahtliku kvaliteedimõiste „mägipiirkonna toode“ kasutamise lisaeeskirjad
Liikmesriigid võivad lubada toodet turule viies kasutada vabatahtlikku kvaliteedimõistet „mägipiirkonna toode“, kui tootmiseeskirjad vastavad selle riigi mägipiirkonna toodete tootmis- ja märgistamisnõuetele, juhul kui need on kehtestatud.“
Muudatusettepanek 195
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 10
Määrus (EL) nr 1151/2012
Artikkel 49 – lõige 8
8.  Liikmesriik teavitab viivitamata komisjoni, kui siseriiklikus kohtus või muus riiklikus asutuses on algatatud mis tahes menetlus seoses kaitse taotlusega, mille liikmesriik on komisjonile edastanud vastavalt lõikele 4.
 8.  Liikmesriik teavitab viivitamata komisjoni, kui siseriiklikus kohtus või muus riiklikus asutuses on algatatud mis tahes menetlus seoses riigi pädeva asutuse lõpliku otsusega kaitse taotluse kohta, mille liikmesriik on komisjonile edastanud vastavalt lõikele 4.
Muudatusettepanek 196
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 10
Määrus (EL) nr 1151/2012
Artikkel 49 – lõige 9
9.  Vajaduse korral võib komisjon võtta vastu rakendusakte, et peatada artiklis 50 osutatud registreerimistaotluse kontrollimine, kuni siseriiklik kohus või muu riiklik asutus on teinud otsuse seoses sellise registreerimistaotluse vastuvõtmisega, mille kohta liikmesriik on riiklikus eelmenetluses teinud positiivse otsuse vastavalt lõikele 4.
 välja jäetud
Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 57 lõikes 2 osutatud menetlust kohaldamata.;
Muudatusettepanek 197
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 11
Määrus (EL) nr 1151/2012
Artikkel 50 – lõige 1 - lõik 1
1.  Komisjon kontrollib registreerimistaotlusi, mis ta saab vastavalt artikli 49 lõigetele 4 ja 5. Komisjon vaatab taotlused läbi, et teha kindlaks ilmsed vead ning võtab arvesse kontrollimise ning asjaomase liikmesriigi tehtud vastulausete ja vastuväidete menetluse tulemust.
 1.  Komisjon kontrollib registreerimistaotlusi, mis ta saab vastavalt artikli 49 lõigetele 4 ja 5. Komisjon vaatab pärast kontrollimise ning asjaomase liikmesriigi tehtud vastulausete ja vastuväidete menetlust saadud taotlused läbi, et teha kindlaks ilmsed vead.
Muudatusettepanek 198
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 14
Määrus (EL) nr 1151/2012
Artikkel 53 – lõiked 2 ja 3
[...]
 välja jäetud
Muudatusettepanek 199
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 14 a (uus)
Määrus (EL) nr 1151/2012
Artikkel 53
14a)  Artikkel 53 asendatakse järgmisega:
Artikkel 53
 „Artikkel 53
Tootespetsifikaadi muutmine
 Tootespetsifikaadi muutmine
1.  Õiguspärast huvi omav rühm võib taotleda tootespetsifikaadi muutmise heakskiitmist.
 1.  Õiguspärast huvi omav rühm võib taotleda tootespetsifikaadi muutmise heakskiitmist.
Taotlustes kirjeldatakse ja põhjendatakse taotletud muudatusi.
 Taotlustes kirjeldatakse ja põhjendatakse taotletud muudatusi.
2.  Kui spetsifikaadis tehakse üks või mitu olulist muudatust, kohaldatakse muutmistaotluse suhtes artiklites 49–52 sätestatud menetlust.
 2.  Tootespetsifikaadi muudatused liigitatakse vastavalt nende olulisusele kahte kategooriasse: liidu muudatused, mis nõuavad vastulausete ja vastuväidete menetlust liidu tasandil ning standardmuudatused, millega tuleb tegeleda liikmesriigi või kolmanda riigi tasandil.
Muudatus on liidu tasandi muudatus, kui
a)  see hõlmab kaitstud päritolunimetuse, kaitstud geograafilise tähise või garanteeritud traditsioonilise toote nimetuse muutmist;
b)  sellega kaasneb risk selliste seoste moonutamiseks, mis hõlmavad artikli 5 lõike 1 punktis b osutatud kaitstud päritolunimetusi ja artikli 5 lõikes 2 osutatud kaitstud geograafilisi tähiseid;
c)  sellega kehtestatakse tootmismeetodi või toorainete ja koostisosade muudatused, mis tingivad garanteeritud traditsioonilise toote traditsioonilisest valmistus- ja kasutusviisist kõrvalekaldumise;
d)  see sisaldab uusi piiranguid toote turustamisele.
Kõik muud tootespetsifikaadi muudatused on standardmuudatused. Standardmuudatusteks loetakse ka ajutist muudatust, mis puudutab tootespetsifikaadi ajutist muutmist, mis tuleneb kohustuslike sanitaar- või fütosanitaarmeetmete kehtestamisest avaliku sektori asutuse poolt, või ajutist muudatust, mis on vajalik seoses pädevate asutuste poolt ametlikult kinnitatud loodusõnnetuste või ebasoodsate ilmastikutingimustega.
Liidu muudatused peab heaks kiitma komisjon. Heakskiitmise menetlus peab järgima mutatis mutandis artiklites 49–52 sätestatud menetlust.
Kui taotletakse väikeste muudatuste tegemist, võtab komisjon need vastu või lükkab need tagasi. Selliste muudatuste vastuvõtmise puhul, millega kaasneb artikli 50 lõikes 2 osutatud elementide muutmine, avaldab komisjon need elemendid Euroopa Liidu Teatajas.
 Standardmuudatused kiidab heaks liikmesriik, kelle territooriumil asjaomase toote geograafiline piirkond asub ja teatab nendest komisjonile. Kolmandad riigid kiidavad standardmuudatused heaks vastavalt asjaomase kolmanda riigi kohaldatavatele õigusaktidele ja teatavad nendest komisjonile.
Selleks et käsitada muudatust II jaotises kirjeldatud kvaliteedikava puhul väikese muudatusena, ei tohi see:
a)  olla seotud toote põhiomadustega;
b)  muuta artikli 7 lõike 1 punkti f alapunktides i või ii osutatud seost;
c)  näha ette toote nimetuse või nimetuse osa muutmist;
d)  mõjutada geograafilise piirkonna määratlust; või
e)  lisada piiranguid toote või selle toorainega kauplemisele.
Selleks et käsitada muudatust III jaotises kirjeldatud kvaliteedikava puhul väikese muudatusena, ei tohi see:
a)  olla seotud toote põhiomadustega;
b)  tuua kaasa tootmismeetodi olulist muutmist; või
c)  näha ette toote nimetuse või nimetuse osa muutmist.
Taotluse läbivaatamisel keskendutakse kavandatud muudatusele.
 Taotluse läbivaatamisel keskendutakse kavandatud muudatusele.
2a.  Artiklit 15 kohaldatakse ka spetsifikaatide liidu muudatuse ja tüüpmuudatuste taotlustele.
3.  Selleks et lihtsustada muutmistaotluse haldusmenetlust, sealhulgas kui muudatus ei hõlma koonddokumendi muutmist ja kui muudatus puudutab spetsifikaadi ajutist muutmist, mis tuleneb kohustuslike sanitaar- või fütosanitaarmeetmete kehtestamisest avaliku sektori asutuse poolt, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 56 vastu delegeeritud õigusakte, mis täiendavad muutmistaotluse menetlemise eeskirju.
 3.  Selleks et lihtsustada tootespetsifikaadi liidu ja standardmuudatuste haldusmenetlust, sh sellist, kui muudatus ei hõlma koonddokumendi muutmist, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 56 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse muutmistaotluse menetlemise eeskirju.
3a.  Komisjon võtab vastu suunised, milles sätestatakse tootespetsifikaatide liidu ja standardmuudatuste haldusmenetluse kohaldamise ja täitmise kriteeriumid ja ühine metoodika, et tagada nii liidu kui ka standardmuudatuste tegemise sidusus. ... [Kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] viib komisjon läbi tootespetsifikaatide liidu ja standardmuudatuste haldusmenetluse tõhususe esmase hindamise, et hinnata reformi mõju ja kohaldamise sidusust riiklikul tasandil. Hindamise järel esitab komisjon peamiste järeldustega aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Komisjon võib vastu võtta rakendusaktid, mis sätestavad muutmistaotluse esitamise, vormi ja menetlemise üksikasjalikud eeskirjad. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
 Komisjon võib vastu võtta rakendusaktid, milles sätestatakse muutmistaotluse esitamise, vormi ja menetlemise üksikasjalikud eeskirjad ning standardmuudatustest komisjonile teatamine. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“
Muudatusettepanek 200
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 15
Määrus (EL) nr 1151/2012
I lisa – I osa – taane 22 a (uus)
–  mesilasvaha.
Muudatusettepanek 201
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – punkt 3 a (uus)
Määrus (EL) nr 251/2014
Artikkel 3
3a)  Artikkel 3 asendatakse järgmisega:
Artikkel 3
 „Artikkel 3
Aromatiseeritud veinitoodete määratlus ja liigitus
 Aromatiseeritud veinitoodete määratlus ja liigitus
1.  Aromatiseeritud veinitooted on tooted, mis on saadud veinisektori toodetest, nagu on osutatud määruses (EL) nr 1308/2013, ning mis on maitsestatud. Need on liigitatud järgmistesse kategooriatesse:
 1.  Aromatiseeritud veinitooted on tooted, mis on saadud veinisektori toodetest, nagu on osutatud määruses (EL) nr 1308/2013, ning mis on maitsestatud. Need on liigitatud järgmistesse kategooriatesse:
a)  aromatiseeritud veinid,
 a)  aromatiseeritud veinid,
b)  aromatiseeritud veinijoogid,
 b)  aromatiseeritud veinijoogid,
c)  aromatiseeritud veinikokteilid.
 c)  aromatiseeritud veinikokteilid.
ca)  alkoholitustatud aromatiseeritud veinitooted.
2.  Aromatiseeritud vein on jook,
 2.  Aromatiseeritud vein on jook,
a)  mis on saadud ühest või enamast viinamarjasaadusest, mis on määratletud määruse (EL) nr 1308/2013 II lisa IV osa punktis 5 ning VII lisa II osa punktides 1 ja 3–9, välja arvatud retsina vein;
 a)  mis on saadud ühest või enamast viinamarjasaadusest, mis on määratletud määruse (EL) nr 1308/2013 II lisa IV osa punktis 5 ning VII lisa II osa punktides 1 ja 3–9, välja arvatud retsina vein;
b)  mille koostises punktis a osutatud viinamarjasaadused moodustavad vähemalt 75 % toote kogumahust;
 b)  mille koostises punktis a osutatud viinamarjasaadused moodustavad vähemalt 75 % toote kogumahust;
c)  millele võib olla lisatud alkoholi;
 c)  millele võib olla lisatud alkoholi;
d)  millele võib olla lisatud värvaineid;
 d)  millele võib olla lisatud värvaineid;
e)  millesse võib olla lisatud viinamarjavirret, osaliselt kääritatud viinamarjavirret või mõlemat;
 e)  millesse võib olla lisatud viinamarjavirret, osaliselt kääritatud viinamarjavirret või mõlemat;
f)  mis võib olla magustatud;
 f)  mis võib olla magustatud;
g)  mille tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides on vähemalt 14,5 mahuprotsenti ja alla 22 mahuprotsendi ning üldalkoholisisaldus mahuprotsentides on vähemalt 17,5 mahuprotsenti.
 g)  mille tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides on vähemalt 14,5 mahuprotsenti ja alla 22 mahuprotsendi ning üldalkoholisisaldus mahuprotsentides on vähemalt 17,5 mahuprotsenti.
3.  Aromatiseeritud veinijook on jook,
 3.  Aromatiseeritud veinijook on jook,
mis on saadud ühest või enamast viinamarjasaadusest, mis on määratletud määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punktides 1, 2 ja 4–11, välja arvatud veinid, millele on valmistamise käigus lisatud alkoholi, ja retsina vein;
 a)   mis on saadud ühest või enamast viinamarjasaadusest, mis on määratletud määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punktides 1, 2 ja 4–9, välja arvatud veinid, millele on valmistamise käigus lisatud alkoholi, ja retsina vein;
b)  mille koostises punktis a osutatud viinamarjasaadused moodustavad vähemalt 50 % toote kogumahust;
 b)  mille koostises punktis a osutatud viinamarjasaadused moodustavad vähemalt 50 % toote kogumahust;
c)  millele ei ole lisatud alkoholi, välja arvatud juhul, kui II lisas on sätestatud teisiti;
 c)  millele ei ole lisatud alkoholi, välja arvatud juhul, kui II lisas on sätestatud teisiti;
d)  millele võib olla lisatud värvaineid;
 d)  millele võib olla lisatud värvaineid;
e)  millesse võib olla lisatud viinamarjavirret, osaliselt kääritatud viinamarjavirret või mõlemat;
 e)  millesse võib olla lisatud viinamarjavirret, osaliselt kääritatud viinamarjavirret või mõlemat;
f)  mis võib olla magustatud;
 f)  mis võib olla magustatud;
g)  mille tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides on vähemalt 4,5 mahuprotsenti ja alla 14,5 mahuprotsendi.
 g)  mille tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides on vähemalt 4,5 mahuprotsenti ja alla 14,5 mahuprotsendi.
4.  Aromatiseeritud veinikokteil on jook,
 4.  Aromatiseeritud veinikokteil on jook,
a)  mis on saadud ühest või enamast viinamarjasaadusest, mis on määratletud määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punktides 1, 2 ja 4–11, välja arvatud veinid, millele on valmistamise käigus lisatud alkoholi, ja retsina vein;
 a)  mis on saadud ühest või enamast viinamarjasaadusest, mis on määratletud määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punktides 1, 2 ja 4–11, välja arvatud veinid, millele on valmistamise käigus lisatud alkoholi, ja retsina vein;
b)  mille koostises punktis a osutatud viinamarjasaadused moodustavad vähemalt 50 % toote kogumahust;
 b)  mille koostises punktis a osutatud viinamarjasaadused moodustavad vähemalt 50 % toote kogumahust;
c)  millele ei ole lisatud alkoholi;
 c)  millele ei ole lisatud alkoholi;
d)  millele võib olla lisatud värvaineid;
 d)  millele võib olla lisatud värvaineid;
e)  mis võib olla magustatud;
 e)  mis võib olla magustatud;
f)  mille tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides on üle 1,2 mahuprotsendi ja alla 10 mahuprotsendi.
 f)  mille tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides on üle 1,2 mahuprotsendi ja alla 10 mahuprotsendi.
4a.  Käesoleva määruse tähenduses on alkoholitustatud aromatiseeritud veinitoode jook,
a)  mis on saadud lõigetes 2, 3 ja 4 kirjeldatud tingimustel;
b)  on läbinud alkoholitustamise kooskõlas määruse (EL) nr 1308/2013 VIII lisa I osa E jaos täpsustatud tingimustega;
c)  mille tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides on alla 0,5 mahuprotsendi.
4b.  Aromatiseeritud veinitoodete puhul kohaldatakse komisjoni määruses (EÜ) nr 606/2009 (mida on muudetud 2. augusti 2017. aasta delegeeritud määrusega (EL) 2017/1961 määratletud veinivalmistustavu.“
Muudatusettepanek 202
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – punkt 4
Määrus (EL) nr 251/2014
Artikkel 5 – lõige 4
4)  Artikli 5 lõige 4 asendatakse järgmisega:
 välja jäetud
„4. Müüginimetusi võib täiendada või asendada määruse (EL) nr 1151/2012 kohaselt kaitstava aromatiseeritud veinitoote geograafilise tähisega.“
Muudatusettepanek 203
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – punkt 4 a (uus)
Määrus (EL) nr 251/2014
Artikkel 5
4a)  Artikkel 5 asendatakse järgmisega:
Artikkel 5
 „Artikkel 5
Müüginimetused
 Müüginimetused
1.  Liidus turule lastud aromatiseeritud veinitoote puhul kasutatakse müüginimetusi, mis on sätestatud II lisas, tingimusel et see toode vastab kõnealuses lisas vastavatele müüginimetustele sätestatud nõuetele. Müüginimetustele võib lisada määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 2 lõike 2 punktis o määratletud üldtunnustatud nimetuse.
 1.  Liidus turule lastud aromatiseeritud veinitoote puhul kasutatakse müüginimetusi, mis on sätestatud II lisas, tingimusel et see toode vastab kõnealuses lisas vastavatele müüginimetustele sätestatud nõuetele. Müüginimetustele võib lisada määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 2 lõike 2 punktis o määratletud üldtunnustatud nimetuse.
2.  Juhul kui aromatiseeritud veinitoode vastab enam kui ühele müüginimetusele sätestatud nõuetele, on lubatud kasutada üksnes ühte nendest müüginimetusest, välja arvatud juhul, kui II lisas on sätestatud teisiti.
 2.  Juhul kui aromatiseeritud veinitoode vastab enam kui ühele müüginimetusele sätestatud nõuetele, on lubatud kasutada üksnes ühte nendest müüginimetusest, välja arvatud juhul, kui II lisas on sätestatud teisiti.
3.  Sellise alkohoolse joogi kirjeldamisel, esitlemisel või märgistamisel, mis ei vasta käesoleva määruse nõuetele, ei kasutata koos mis tahes müüginimetusega täiendavaid sõnu või väljendeid, näiteks „samasugune”, „liiki”, „stiili”, „valmistatud”, „maitsega” või muid samalaadseid täiendeid.
 3.  Sellise alkohoolse joogi kirjeldamisel, esitlemisel või märgistamisel, mis ei vasta käesoleva määruse nõuetele, ei kasutata koos mis tahes müüginimetusega täiendavaid sõnu või väljendeid, näiteks „samasugune”, „liiki”, „stiili”, „valmistatud”, „maitsega” või muid samalaadseid täiendeid.
4.  Müüginimetusi võib täiendada või asendada käesoleva määruse kohaselt kaitstava geograafilise tähisega.
 4.  Müüginimetusi võib täiendada või asendada määruse (EL) nr 1151/2012 kohaselt kaitstava aromatiseeritud veinitoote geograafilise tähisega.
5.  Ilma et see piiraks artikli 26 kohaldamist, ei täiendata müüginimetusi veinitoodete puhul lubatud kaitstud päritolunimetuste ega kaitstud geograafiliste tähistega.
 5.  Ilma et see piiraks artikli 26 kohaldamist, ei täiendata müüginimetusi veinitoodete puhul lubatud kaitstud päritolunimetuste ega kaitstud geograafiliste tähistega.
5a.  Kui aromatiseeritud veinitooteid kavatsetakse eksportida kolmandatesse riikidesse, võivad liikmesriigid lubada kasutada II lisas sätestatutest erinevaid müüginimetusi, kui selliseid müüginimetusi nõutakse kõnealuste kolmandate riikide õigusaktides. Need müüginimetused võib esitada keeltes, mis ei ole liidu ametlikud keeled.
5b.  Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 33, et täiendada käesoleva määruse II lisa, võtmaks arvesse tehnika arengut, teaduse ja turgude arengut, tarbijate tervist või tarbija teabevajadust.“
Muudatusettepanek 204
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – punkt 4 b (uus)
Määrus (EL) nr 251/2014
Artikkel 6 – lõige 3 a (uus)
4b)  Artiklisse 6 lisatakse järgmine lõige:
„3a) Aastakäigu võib esitada tootemärgistusel, tingimusel, et viinamarjasaadus moodustab vähemalt 75 % kogumahust ja vähemalt 85 % toote valmistamiseks kasutatud viinamarjadest on korjatud kõnealusel aastal.“
Muudatusettepanek 205
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – punkt 4 c (uus)
Määrus (EL) nr 251/2014
Artikkel 7a (uus)
4c)  Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 7a
Toitumisalane teave
1.  Aromatiseeritud veinitoodete toitumisalane teave, mille puhul võib piirduda ainult energeetilise väärtusega, esitatakse märgistusel.
2.  Energeetiline väärtus
a)  see esitatakse numbrite ja sõnadega või sümbolitega ning eelkõige sümboliga (E) energia kohta;
b)  see arvutatakse määruse (EL) nr 1169/2011 XIV lisas loetletud ümberarvestuskoefitsientide alusel;
c)  väljendatakse keskmistes väärtustes, mille aluseks on
i)  tootja analüüs aromatiseeritud veinitoote kohta või
ii)  arvutus üldiselt kehtivate ja heakskiidetud andmete järgi.
d)  väljendatakse 100 ml kohta. Lisaks võib seda väljendada tarbijate jaoks kergesti äratuntava tarbimisühiku kohta, tingimusel, et tarbimisühiku suurus on märgistuses kindlaks määratud ning pakendis sisalduvate tarbimisühikute arv on teatavaks tehtud.“
Muudatusettepanek 206
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – punkt 4 d (uus)
Määrus (EL) nr 251/2014
Artikkel 7b (uus)
4d)  Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 7b
Koostisosade loetelu
1.  Aromatiseeritud veinitoodete koostisosade loetelu esitatakse etiketil või muu vahendiga, kui pudelile või muule mahutile kleebitud etiketiga, tingimusel et etiketil oleks sellega selge ja vahetu seos. Koostisosade loetelu ei tohi esitada koos muu teabega, millel on kaubanduslik või turunduslik eesmärk.
2.  Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 33 vastu delegeeritud õigusakte aromatiseeritud veinitoodete koostisosade loetelu esitamist käsitlevate eeskirjade täpsustamiseks. Komisjon võtab delegeeritud õigusaktid hiljemalt 18 kuud pärast ... [käesoleva (muutva) määruse jõustumise kuupäeva].
Muudatusettepanek 207
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – punkt 7 a (uus)
Määrus (EL) nr 251/2014
I lisa – lõige 1 – a osa – punkt iii a (uus)
7a)  I lisa A osa punktile 1 lisatakse järgmine punkt:
„iii a) piiritusjoogid (kuni 1 % üldkogusest).“
Muudatusettepanek 208
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – punkt 7 b (uus)
Määrus (EL) nr 251/2014
II lisa – lõige 2 – punkt f
7b)  Artikli 23 lõike 2 punkt f asendatakse järgmisega:
f)  muud süsivesikuid sisaldavad looduslikud ained, millel on samalaadne toime kui eespool nimetatud saadustel.
 „f) muud looduslikud ained, millel on samalaadne toime kui eespool nimetatud saadustel,“
Muudatusettepanek 209
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – punkt 7 c (uus)
Määrus (EL) nr 251/2014
II lisa – A osa – lõige 3 – taane 1
7c)  II lisa A osa punkti 3 esimene taane asendatakse järgmisega:
–  millele on lisatud alkoholi ja
 „– millele võidakse lisada alkoholi ja“
Muudatusettepanek 210
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – punkt 7 d (uus)
Määrus (EL) nr 251/2014
II lisa – B osa – lõige 8 – taane 1
7d)  II lisa B osa punkti 8 esimene taane asendatakse järgmisega:
–  mis on saadud eranditult punasest või valgest veinist;
 „– mis on saadud eranditult punasest ja/või valgest veinist;“
Muudatusettepanek 211
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – punkt 7 e (uus)
Määrus (EL) nr 251/2014
II lisa – C a osa (uus)
7e)  II lisasse lisatakse järgmine osa:
„C a osa
ALKOHOLITUSTATUD AROMATISEERITUD VEINITOOTED
1)  Alkoholitustatud aromatiseeritud veinitoode või alkoholitustatud (järgneb selle tootmiseks kasutatud aromatiseeritud veinitoote nimetus)
Tooted, mis vastavad artikli 3 lõikes 4 a antud määratlusele.“
Muudatusettepanek 212
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik -1 (uus)
Määrus (EL) nr 228/2013
Artikkel 22a (uus)
Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 22a
Tootmisharudevahelised kokkulepped
1.  Erandina määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 164 ja 165 sätestatust võib asjaomane liikmeriik juhul, kui määruse (EL) nr 1308/2013 kohaselt tunnustatud tootmisharudevahelist organisatsiooni, kes tegutseb äärepoolseimas piirkonnas, käsitatakse kui ühe või mitme konkreetse toote tootmise või turustamise või töötlemise esindajat, teha nimetatud organisatsiooni taotlusel selle organisatsiooni poolt kehtestatud kokkulepped, otsused või kooskõlastatud tegevuse pikendamise võimalusega üheaastaseks ajaperioodiks kohustuslikuks teiste ettevõtjate, sealhulgas üksikute ettevõtjate jaoks, kes tegutsevad kõnealuses äärepoolseimas piirkonnas ja ei ole selle organisatsiooni liikmed.
2.  Juhul, kui tootmisharudevahelisi organisatsioone käsitlevaid eeskirju lõike 1 kohaselt laiendatakse ja kui nende eeskirjadega hõlmatud tegevused kujutavad endast üldist majandushuvi ettevõtjate jaoks, kelle tegevus on seotud toodetega, mis on mõeldud viimiseks ainult selle äärepoolseima piirkonna kohalikule turule, võib liikmesriik pärast asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist otsustada, et üksikud ettevõtjad või nende ettevõtjate rühmad, kes ei ole selle organisatsiooni liikmed, kuid tegutsevad kõnealusel turul, maksavad nimetatud organisatsioonile kõik või osa oma liikmete makstavatest rahalisest toetusest ulatuses, mis katab kõnealuste tegevuste elluviimiseks tehtud otsesed kulud.
3.  Liikmesriik teavitab komisjoni kõigist kokkulepetest, mille kohaldamisala on käesoleva artikli kohaselt laiendatud.
Muudatusettepanek 213
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1
Määrus (EL) nr 228/2013
Artikkel 30 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2.  Igal eelarveaastal rahastab liit III ja IV peatükiga ette nähtud meetmeid aastase ülemmäära ulatuses järgmiselt:
 2.  Igal eelarveaastal rahastab liit III ja IV peatükiga ette nähtud meetmeid aastase määra ulatuses, mis võrdub:
Muudatusettepanek 214
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1
Määrus (EL) nr 228/2013
Artikkel 30 – lõige 2 – taane 1
—  Prantsuse ülemeredepartemangud: 267 580 000 eurot
 —  Prantsuse ülemeredepartemangud: 278,41 miljonit eurot
Muudatusettepanek 215
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1
Määrus (EL) nr 228/2013
Artikkel 30 – lõige 2 – taane 2
—  Assoorid ja Madeira: 102 080 000 eurot
 —  Assoorid ja Madeira: 106,21 miljonit eurot
Muudatusettepanek 216
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1
Määrus (EL) nr 228/2013
Artikkel 30 – lõige 2 – taane 3
—  Kanaari saared: 257 970 000 eurot
 —  Kanaari saared: 268,42 miljonit eurot
Muudatusettepanek 217
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1
Määrus (EL) nr 228/2013
Artikkel 30 – lõige 3 – taane 1
—  Prantsuse ülemeredepartemangud: 25 900 000 eurot
 —  Prantsuse ülemeredepartemangud: 26 900 000 eurot
Muudatusettepanek 218
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1
Määrus (EL) nr 228/2013
Artikkel 30 – lõige 3 – taane 2
—  Assoorid ja Madeira: 20 400 000 eurot
 —  Assoorid ja Madeira: 21 200 000 eurot
Muudatusettepanek 219
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1
Määrus (EL) nr 228/2013
Artikkel 30 – lõige 3 – taane 3
—  Kanaari saared: 69 900 000 eurot
 —  Kanaari saared: 72 700 000 eurot
Muudatusettepanek 220
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 a (uus)
Määrus (EL) nr 228/2013
Artikkel 32 – lõige 4
Artikli 32 lõige 4 asendatakse järgmisega:
4.  Komisjon lisab kaubanduslepingute sõlmimise ja ühise põllumajanduspoliitika raames läbiviidavatesse analüüsidesse, uuringutesse ja hinnangutesse eripeatüki, kui on tegemist äärepoolseimatele piirkondadele erilist huvi pakkuva teemaga.
 „4. Enne kui alustatakse mis tahes kaubandusläbirääkimisi, millel võib olla mõju äärepoolseimate piirkondade põllumajandusele, viib liit läbi selliste läbirääkimiste võimalike tagajärgede uuringud, analüüsid ja mõju hindamised ning kohandab oma läbirääkimisvolitusi, et võtta arvesse äärepoolseimate piirkondade konkreetseid piiranguid ja välistada negatiivne mõju nendele piirkondadele. Komisjon lähtub selliste mõju hindamiste puhul ÜRO kehtestatud asjakohastest kriteeriumidest.“
Muudatusettepanek 221
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõik 1
Määrus (EL) nr 229/2013
Artikkel 18 – lõige 2
2.  Liit rahastab III ja IV peatükiga ette nähtud meetmeid kuni 23 000 000 euro ulatuses.
 2.  Liit rahastab III ja IV peatükiga ette nähtud meetmeid kuni 23,93 miljoni euroga aastas.
Muudatusettepanek 222
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõik 1
Määrus (EL) nr 229/2013
Artikkel 18 – lõige 3
3.  Eraldatav summa III peatükis osutatud tarnimise erikorra rahastamiseks ei tohi olla suurem kui 6 830 000 eurot.“
 3.  Eraldatav summa III peatükis osutatud tarnimise erikorra rahastamiseks ei tohi olla suurem kui 7,11 miljonit eurot.
Muudatusettepanek 223
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 3 a (uus)
3a.  Veine, mis on turule viidud või märgistatud enne kohaldatavate sätete rakendamist ja mis ei vasta käesoleva määruses kehtestatud kirjeldustele, võib turustada kuni varude ammendumiseni.
Muudatusettepanek 224
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõik 2 a (uus)
Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 119 lõike 1 punkti ga ja artikli 119 lõiget 3a, nagu on osutatud käesoleva määruse artikli 1 punktis 18a, kohaldatakse alates ... [18 kuud pärast käesoleva (muutva) määruse jõustumise kuupäeva].
Muudatusettepanek 225
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõik 2 b (uus)
Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 119 lõike 1 punkti gb ja artikli 119 lõiget 3b, nagu osutatud käesoleva määruse artikli 1 punktis 18a, kohaldatakse alates teise täieliku turustusaasta algusest pärast määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 122 punktis va osutatud delegeeritud õigusakti jõustumist, nagu on osutatud käesoleva määruse artikli 1 punktis 20a.
Muudatusettepanek 226
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõik 2 c (uus)
Määruse (EL) nr 251/2014 artiklit 7a, nagu on osutatud käesoleva määruse artikli 3 punktis 4c, kohaldatakse alates ... [18 kuud pärast ... [käesoleva (muutva) määruse jõustumise kuupäeva].
Muudatusettepanek 227
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõik 2 d (uus)
Määruse (EL) nr 251/2014 artiklit 7b, millele viidatakse käesoleva määruse artikli 3 punktis 4d, kohaldatakse alates teise täieliku turustusaasta algusest pärast selles artiklis osutatud delegeeritud õigusakti jõustumise kuupäeva.
Muudatusettepanek 228
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 a (uus)
Artikkel 7a
Komisjon esitab 30. juuniks 2021 Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku, millega laiendatakse veinitoodete koostisosade ja toitumisalase teabe esitamise eeskirju muudele alkohoolsetele jookidele.

(1) Märge „cp“ vastuvõetud muudatusettepaneku päises tähistab kõnealuse muudatusettepaneku vastavat osa.
(2) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A8‑0198/2019).

Viimane päevakajastamine: 3. veebruar 2021Õigusteave - Privaatsuspoliitika