Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni rakendusotsuse eelnõu, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 87427 × MON 87460 × MON 89034 × MIR162 × NK603 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks, kolm või neli MON 87427, MON 87460, MON 89034, MIR162 and NK603 ühekordset transformatsiooni, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (D068778/01),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta(1), eriti selle artikli 7 lõiget 3 ja artikli 19 lõiget 3,

–  võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 15. septembril 2020 toimunud hääletust, mille tulemusel arvamust ei esitatud,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes)(2) artikleid 11 ja 13,

–  võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 3. juulil 2019. aastal vastu võetud ja 8. augustil 2019. aastal avaldatud arvamust(3),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, milles esitatakse geneetiliselt muundatud organismide (edaspidi „GMOd“) kasutamiseks lubade andmisele vastuväiteid(4),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 112 lõikeid 2 ja 3,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

A.  arvestades, et Monsanto Europe S.A./N.V. esitas 28. oktoobril 2016 ettevõtte Monsanto (USA) nimel Madalmaade riiklikule pädevale asutusele taotluse (edaspidi „taotlus“) geneetiliselt muundatud maisi MON 87427 × MON 87460 × MON 89034 × MIR162 × NK603 (edaspidi „mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud mais“) sisaldava, sellest koosneva või sellest valmistatud toidu, toidu koostisosade ja sööda turule laskmiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitele 5 ja 17;

B.  arvestades, et taotlus hõlmab ka selliste toodete turule laskmist, mis sisaldavad mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud maisi või koosnevad sellest ning mida kasutatakse muul otstarbel kui toiduks või söödaks, kuid ei kasutata viljelemiseks;

C.  arvestades, et taotlus hõlmab ka selliste toodete turule laskmist, mis sisaldavad mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud maisi koostiseks oleva transformatsiooni 25 alakombinatsiooni, koosnevad või on toodetud sellest;

D.  arvestades, et mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud maisi 11 alakombinatsiooni on juba loa saanud; arvestades, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu hõlmab ülejäänud 14 alakombinatsiooni;

E.  arvestades, et mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud mais on saadud viie geneetiliselt muundatud maisi transformatsiooni (MON 87427, MON 87460, MON 89034, MIR162 ja NK603) ristamisel, annab kolmekordse vastupidavuse glüfosaati sisaldavate herbitsiidide suhtes ja toodab kolme insektitsiidset valku (Cry1A.105, Cry2Ab2 ja Vip3Aa20 ehk („Bt-“ või „Cry-“valgud), mis on mürgised teatavate liblikaliste vastsetele(5);

F.  arvestades, et lisaks avaldub mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud maisis Bacillus subtilis’e muudetud CspB-geen, mille eesmärk on vähendada põuast tingitud saagi vähenemist; arvestades, et nptII-geeni, mis tekitab resistentsust antibiootikumide kanamütsiini ja neomütsiini suhtes, kasutati geneetilise muundamise protsessis valikumarkerina(6);

G.  arvestades, et EFSA võttis 3. juulil 2019. aastal selle taotluse suhtes vastu heakskiitva arvamuse, mis avaldati 8. augustil 2019. aastal;

H.  arvestades, et määruses (EÜ) nr 1829/2003 sätestatakse, et geneetiliselt muundatud toit ega sööt ei tohi avaldada kahjulikku mõju inimeste või loomade tervisele ega keskkonnale, ning nõutakse, et komisjon võtaks oma otsuse koostamisel arvesse kõiki liidu õigusaktide asjakohaseid sätteid ning teisi kõnealuse küsimusega seotud õiguspäraseid tegureid;

Liikmesriikide märkused ja katseandmete puudumine alakombinatsioonide kohta

I.  arvestades, et liikmesriigid esitasid kolmekuulise konsulteerimisperioodi jooksul EFSA-le palju kriitilisi märkusi(7); arvestades, et need kriitilised märkused hõlmavad seda, et arvesse ei ole võetud võimalikku koostoimet keskkonnatingimustega, mis võivad mõjutada transgeensete valkude sisaldust taimes, et ohutuse ja võimaliku toksilisusega seotud küsimused on lahendamata, et hindamisel ei võeta arvesse herbitsiidijääke ja glüfosaadi metaboliite, aga ka muret antimikroobselt resistentse geeni NPTII kasutamise pärast;

J.  arvestades, et taotleja ei esitanud katseandmeid mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud maisi 14 alakombinatsiooni kohta, millel praegu luba ei ole(8);

Herbitsiidijääkide ja lagunemisproduktide hindamise puudumine

K.  arvestades, et mitmed uuringud näitavad, et geneetiliselt muundatud herbitsiiditolerantsete kultuuride kasvatamise tagajärjel hakatakse rohkem kasutama lisaherbitsiide, seda peamiselt herbitsiiditolerantse umbrohu tekke tõttu(9); arvestades, et sellest tulenevalt tuleb eeldada, et mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud mais puutub kokku nii glüfosaadi suuremate kui ka korduvannustega, mis võivad viia nende ainete jääkide suurema esinemiseni saagis; arvestades, et mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud mais sisaldab kolme glüfosaadikindlat valku, mis muudab selle suuremate annuste ja korduva pihustamise suhtes veelgi vastupidavamaks;

L.  arvestades, et glüfosaadi kantserogeensuse osas on endiselt küsimusi; arvestades, et EFSA järeldas 2015. aasta novembris, et glüfosaat ei ole tõenäoliselt kantserogeenne, ja Euroopa Kemikaaliamet järeldas 2017. aasta märtsis, et selle klassifitseerimata jätmine on õigustatud; arvestades, et Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus, mis on Maailma Terviseorganisatsiooni vähiuuringutele spetsialiseerunud keskus, klassifitseeris seevastu 2015. aastal glüfosaadi inimeste jaoks tõenäoliselt kantserogeenseks aineks;

M.  arvestades, et EFSA geneetiliselt muundatud organismide komisjon (EFSA GMO-komisjon) märkis oma 3. juuli 2019. aasta teaduslikus arvamuses, et „EFSA pestitsiidide üksus on käesoleva taotlusega seotud herbitsiidijääkide hindamist uurinud“(10); arvestades, et EFSA pestitsiidide üksuse arvamuse kohaselt ei ole EPSPSi muundusega(11) geneetiliselt muundatud maiside glüfosaadijääkide kohta siiski piisavalt andmeid, et tuletada jääkide piirnormid ja riskihindamise väärtused(12);

N.  arvestades, et EFSA pestititsiidide üksuse andmeil ei ole toksikoloogilisi andmeid, mis võimaldaksid hinnata glüfosaadikindlate geneetiliselt muundatud põllumajanduslike taimekasvatussaadustega seotud glüfosaadi lagunemisproduktidest tarbijatele tulenevat riski(13);

O.  arvestades, et geneetiliselt muundatud taimedes leiduvate herbitsiidijääkide ja nende lagunemisproduktide hindamist ning nende võimalikku koostoimet Bt-valkudega ei loeta EFSA GMO-komisjoni pädevusse kuuluvaks ning seetõttu seda GMOde loaandmismenetluse käigus ei tehta; arvestades, et see põhjustab probleeme, sest asjaomaste geneetiliselt muundatud taimede puhul võib seda, kuidas taim lisaherbitsiide lagundab, ja lagunemisproduktide koostist ja seega ka nende toksilisust mõjutada geneetiline muundamine ise(14);

P.  arvestades, et seetõttu ei saa järeldada, et mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud maisi või selle alakombinatsioonide tarbimine oleks inimeste või loomade tervisele ohutu;

Bt-valgud

Q.  arvestades, et mitmes uuringus on täheldatud, et kokkupuude Bt-valkudega on põhjustanud kõrvaltoimeid, mis võivad mõjutada immuunsüsteemi, ning et mõnel Bt-valgul võivad olla adjuvandi omadused(15), mis tähendab, et need võivad suurendada teiste valkude allergeensust, millega nad kokku puutuvad;

R.  arvestades, et ühe EFSA geneetiliselt muundatud organismide komisjoni liikme poolt vastu võetud vähemuse arvamuses, mis koostati sarnase mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud maisi ja selle alakombinatsioonide hindamise käigus, leiti, et kui Bt-valkude ekspressiooniga kasutusviiside puhul ei ole soovimatut mõju immuunsüsteemile kunagi tuvastatud, võib see tuleneda asjaolust, et toksilisuse uuringutes, mida praegu soovitatakse ja EFSAs geneetiliselt muundatud taimede ohutuse hindamiseks tehakse, ei olnud neid võimalik täheldada, sest need uuringud ei sisalda selleks eesmärgiks kohaseid katseid(16);

S.  arvestades, et hiljutine uuring näitab, et samaaegselt seemnete neonikotinoididega töötlemise kiire kasvuga Ameerika Ühendriikides on suurenenud ka geneetiliselt muundatud Bt-maisi külvamine(17); arvestades, et Euroopa Liit on mesilastele ja teistele tolmeldajatele avalduva mõju tõttu keelustanud kolme neonikotinoidi kasutamise välitingimustes, sealhulgas seemnete katmiseks(18);

Antibiootikumiresistentse markergeeni lisamine

T.  arvestades, et mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud mais toodab NPTII-valku, mis tekitab resistentsuse mitmesuguste antibiootikumide, sealhulgas neomütsiini ja kanamütsiini suhtes, mis on WHO liigituse kohaselt inim- ja veterinaarkasutusel kriitilise tähtsusega(19); arvestades, et NPTII-d kasutati markerina muundatud rakkude valikuprotsessi hõlbustamiseks;

U.  arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/18/EÜ(20) artikli 4 lõikes 2 nõutakse, et keskkonnariski hindamisel pöörataks erilist tähelepanu GMOdele, mis sisaldavad geene, milles avaldub resistentsus inim- või veterinaarmeditsiinis kasutatavate antibiootikumide suhtes, ning et üldine eesmärk on selgitada välja ja järk-järgult kõrvaldada antibiootikumiresistentsuse markerid, mis võivad inimeste tervist ja keskkonda kahjustada;

V.  arvestades, et komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 503/2013(21) põhjenduses 17 on märgitud, et nüüd on „võimalik GMOsid luua antibiootikumiresistentseid markergeene kasutamata [...]. Seda arvestades peaks taotleja eesmärk olema luua GMOsid ilma antibiootikumiresistentseid markergeene kasutamata“;

W.  arvestades, et Austria on ametlikult esitanud vastuväite mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud maisi turuleviimisele NPTII lisamise tõttu, mis „võib hõlbustada antimikroobse resistentsuse levikut mullas ja soolebakterites“ ning „arvestades praegust antibiootikumiresistentsuse kriisi“ ei saa Austria „toetada selle toote keskkonna antibiootikumiresistentse geenikogumi tahtlikku propageerimist“; arvestades, et Austria lisab, et „[k]uigi selle resistentse geeni eemaldamine turustatavast tootest on tehniliselt võimalik [...], rikub taotleja komisjoni rakendusmäärust [(EL) nr 503/2013] selliste markergeenide ja muude nukleiinhappe/-hapete järjestuste sisestamise osas, mis ei ole soovitud tunnuse saavutamiseks olulised“ ja direktiivi 2001/18/EÜ antibiootikumiresistentsete geenide järkjärgulise kaotamise osas(22);

Põuatunnus

X.  arvestades, et lisaks avaldub mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud maisis Bacillus subtilis’e muundatud CspB-geen, mille eesmärk on leevendada põuast tingitud saagi vähenemist; arvestades, et põua tingimustes ei ole mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud maisiga tehtud siiski ühtegi välikatset; arvestades, et stressitingimused, nagu põud, mõjutavad tõenäoliselt ikkagi taimede koostist ja bioloogilisi omadusi, mis on toidu- ja söödaohutuse hindamisel otsustava tähtsusega;

Ebademokraatlik otsuste tegemine

Y.  arvestades, et määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 15. septembril 2020 toimunud hääletuse tulemusel arvamust ei esitatud, mis tähendab, et liikmesriikide kvalifitseeritud enamus ei toetanud loa andmist;

Z.  arvestades, et komisjon mõistab, et on problemaatiline, et ta jätkab GMOdele loa andmise otsuste vastuvõtmist ilma liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamuseta, mis on tootelubade puhul üldiselt väga suur erand, kuid mis on geneetiliselt muundatud toidu ja sööda lubade puhul muutunud normiks;

AA.  arvestades, et Euroopa Parlament võttis oma kaheksandal ametiajal vastu 36 resolutsiooni, milles väljendatakse vastuseisu toiduks ja söödaks mõeldud GMOde turule laskmisele (33 resolutsiooni) ning GMOde kasvatamisele liidus (kolm resolutsiooni); arvestades, et Euroopa Parlament on oma üheksandal ametiajal võtnud siiani vastu kaheksa vastuväidet; arvestades, et liikmesriikide kvalifitseeritud enamus ei pooldanud nende GMOde lubamist; arvestades, et kuigi komisjon ise tunnistab puudujääke demokraatlikus protsessis, liikmesriikide toetuse puudumist ja parlamendi vastuväiteid, jätkab ta siiski geneetiliselt muundatud organismidele lubade andmist;

AB.  arvestades, et määruse (EL) nr 182/2011 kohaselt võib komisjon otsustada GMO-le luba mitte anda, kui apellatsioonikomitees puudub liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamus(23); arvestades, et sellega seoses ei ole vaja õigusakte muuta;

1.  on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu ületab määruses (EÜ) nr 1829/2003 sätestatud rakendamisvolitusi;

2.  on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu ei ole kooskõlas liidu õigusega, kuna see ei ole kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 eesmärgiga, milleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 178/2002(24) sätestatud üldpõhimõtete kohaselt on luua alus inimeste elu ja tervise, loomade tervise ja heaolu, keskkonna ja tarbijate huvide kindla kaitse tagamiseks seoses geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamisega ning tagada samal ajal ka siseturu tõhus toimimine;

3.  palub komisjonil oma rakendusotsuse eelnõu tagasi võtta;

4.  väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjon tunnistas lõpuks oma 11. septembri 2020. aasta kirjas liikmetele, et GMOde lubamise otsuste tegemisel on vaja võtta arvesse kestlikkust(25); väljendab siiski sügavat pettumust selle üle, et 28. septembril 2020 andis komisjon impordiloa veel ühele geneetiliselt muundatud sojaoale(26), hoolimata parlamendi vastuseisust ja sellest, et enamik liikmesriike hääletas selle vastu;

5.  kutsub komisjoni üles liikuma kestlikkuse kriteeriumide väljatöötamisel võimalikult kiiresti edasi, kaasates täiel määral Euroopa Parlamendi; kutsub komisjoni üles andma teavet selle kohta, kuidas ja millise aja jooksul seda protsessi läbi viiakse;

6.  nõuab veel kord tungivalt, et komisjon võtaks arvesse liidu kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest kokkulepetest, nagu Pariisi kliimakokkulepe, ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioon ja ÜRO kestliku arengu eesmärgid;

7.  kordab oma üleskutset komisjonile lõpetada nii kasvatamiseks kui ka toiduks ja söödaks kasutatavate GMOde lubamine, kui liikmesriigid ei esita apellatsioonikomitees määruse (EL) nr 182/2011 artikli 6 lõike 3 kohast arvamust;

8.  kutsub komisjoni taas üles mitte lubama herbitsiidikindlaid geneetiliselt muundatud põllukultuure enne, kui jääkidega seotud terviseriske on iga juhtumi puhul eraldi põhjalikult uuritud, mis eeldab geneetiliselt muundatud põllukultuuride lisaherbitsiididega pihustamise jääkide, herbitsiidide lagunemisproduktide ja mis tahes kombineeritud mõju täielikku hindamist;

9.  kutsub komisjoni taas üles, et ta lõimiks herbitsiiditolerantsete geneetiliselt muundatud taimede riskihindamise täielikult lisaherbitsiidide kasutamise ja nende jääkide riskihindamisega, olenemata sellest, kas geneetiliselt muundatud taime tahetakse liidus kasvatada või toidu ja söödana kasutamiseks liitu importida;

10.  palub komisjonil mitte anda luba ühelegi mitmekordsete transformatsioonide alakombinatsioonile, kui EFSA ei ole neid taotleja esitatud täielike andmete alusel põhjalikult hinnanud;

11.  on täpsemalt seisukohal, et selliste geneetiliselt muundatud sortide heakskiitmine, mille kohta ei ole esitatud ohutusandmeid, mida ei ole veel katsetatud või mida ei ole isegi veel loodud, on vastuolus määruses (EÜ) nr 178/2002 sätestatud üldiste toidualaste õigusnormide põhimõtetega;

12.  kutsub EFSAt üles edasi arendama ja süstemaatiliselt kasutama meetodeid, mis võimaldavad tuvastada mitmekordsete transformatsioonide soovimatut mõju, sh seoses Bt-toksiinide adjuvantsete omadustega;

13.  kordab oma üleskutset komisjonile mitte lubada turule viia geneetiliselt muundatud taimi, mis sisaldavad antimikroobikumiresistentsust tekitavaid geene; märgib, et loa andmine oleks vastuolus direktiivi 2001/18/EÜ artikli 4 lõikega 2, milles nõutakse inimeste tervisele või keskkonnale kahjulikku mõju avaldada võivate GMO antibiootikumiresistentsuse markerite järkjärgulist kõrvaldamist;

14.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 1. (2) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13. (3) EFSA geneetiliselt muundatud organismide komisjoni teaduslik arvamus, mis käsitleb toiduks ja söödaks kasutatava geneetiliselt muundatud maisi MON 87427 × MON 87460 × MON89034 × MIR167 × NK603 ja alakombinatsioonide hindamist määruse (EÜ) nr 1829/2003 alusel (taotlus EFSA-GMO-NL-2016-134), EFSA Journal 2019;17(8):5774, https://doi.org/10.2903/j.efsa.2019.5774 (4) –––––––– Euroopa Parlament võttis oma kaheksandal ametiajal vastu 36 resolutsiooni, milles on esitatud GMOde lubamisele vastuväiteid. Lisaks on Euroopa Parlament võtnud üheksandal ametiajal vastu järgmised resolutsioonid:Euroopa Parlamendi 10. oktoobri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MZHG0JG (SYN-ØØØJG-2) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0028);Euroopa Parlamendi 10. oktoobri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud sojauba A2704-12 (ACS-GMØØ5-3) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0029);Euroopa Parlamendi 10. oktoobri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 89034 × 1507 × MON 88017 × 59122 × DAS-40278-9 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks, kolm või neli MON 89034, 1507, MON 88017, 59122 ja DAS-40278-9 ühekordset transformatsiooni, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0030);Euroopa Parlamendi 14. novembri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud puuvilla LLCotton25 (ACSGHØØ1-3) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0054);Euroopa Parlamendi 14. novembri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 89788 (MON-89788-1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0055);Euroopa Parlamendi 14. novembri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 89034 × 1507 × NK603 × DAS-40278-9 ja alakombinatsioone MON 89034 × NK603 × DAS-40278-9, 1507 × NK603 × DAS-40278-9 ning NK603 × DAS-40278-9 sisaldavaid, nendest koosnevaid või nendest valmistatud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0056);Euroopa Parlamendi 14. novembri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi Bt11 × MIR162 × MIR604 × 1507 × 5307 × GA21 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks, kolm, neli või viis Bt11, MIR162, MIR604, 1507, 5307 ja GA21 ühekordset transformatsiooni, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0057);Euroopa Parlamendi 14. mai 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87708 × MON 89788 × A5547-127 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0069). EFSA arvamus, lk 12. (5) EFSA arvamus, lk 12. (6) EFSA arvamus, lk 12. (7) Liikmesriikide märkused: http://registerofquestions.efsa.europa.eu/roqFrontend/questionLoader?question=EFSA-Q-2016-00686 (8) EFSA arvamus, lk 4. (9) Vt näiteks Bonny, S., ‘Genetically Modified Herbicide-Tolerant Crops, Weeds, and Herbicides: Overview and Impact’ (Geneetiliselt muundatud herbitsiidikindlad põllukultuurid, umbrohud ja herbitsiidid: ülevaade ja mõju), Environmental Management, jaanuar 2016, 57(1), lk 31–48, https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/26296738 ja Benbrook, C.M., ‘Impacts of genetically engineered crops on pesticide use in the U.S. - the first sixteen years’ (Geneetiliselt muundatud põllukultuuride mõju pestitsiidide kasutamisele USAs), Environmental Sciences Europe 24, 24 (2012), https://enveurope.springeropen.com/articles/10.1186/2190-4715-24-24, ja Schütte, G., Eckerstorfer, M., Rastelli, V. et al., ‘Herbicide resistance and biodiversity: agronomic and environmental aspects of genetically modified herbicide-resistant plants’ (Herbitsiidiresistentsus ja elurikkus: geneetiliselt muundatud herbitsiidiresistentsete taimede agronoomilised ja keskkonnaaspektid), Environmental Sciences Europe 29, 5 (2017), https://enveurope.springeropen.com/articles/10.1186/s12302-016-0100-y (10) EFSA arvamus, lk 9. (11) Mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud mais sisaldab EPSPSi muundust. (12) EFSA hinnang glüfosaadijääkide kehtivate piirnormide kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 396/2005 artiklile 12 – läbivaadatud versioon, et võtta arvesse väljajäetud andmeid. EFSA Journal 2019;17(10):5862, lk 4, https://efsa.onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.2903/j.efsa.2019.5862 (13) EFSA järeldused toimeaine glüfosaat pestitsiidina kasutamise riskihindamist käsitleva vastastikuse hindamise kohta, EFSA Journal 2015; 13(11):4302, lk 3, https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/4302 (14) Glüfosaadi puhul on see on tõepoolest nii, nagu on kirjas EFSA hinnangus glüfosaadijääkide kehtivate piirnormide kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 396/2005 artiklile 12, EFSA Journal 2018;16(5):5263, lk 12, https://www.efsa.europa.eu/fr/efsajournal/pub/5263 (15) Ülevaate saamiseks vt Rubio Infante, N., Moreno-Fierros, L. (2016) „An overview of the safety and biological effects of Bacillus thuringiensis Cry toxins in mammals“ (Ülevaade Bacillus thuringiensis Cry toksiinide turvalisusest ja bioloogilisest mõjust imetajatele), Journal of Applied Toxicology, mai 2016, 36(5): lk 630–648. http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/jat.3252/full (16) Taotlus EFSA‑GMO‑DE‑2010‑86 (Bt11 × MIR162 × 1507 × GA21 maisi ja kolme alakombinatsiooni kohta, päritolust sõltumata), vähemuse arvamus, EFSA geneetiliselt muundatud organismide komisjoni liige J. M. Wal, EFSA Journal 2018;16(7):5309, lk 34, https://efsa.onlinelibrary.wiley.com/doi/epdf/10.2903/j.efsa.2018.5309 (17) Douglas, M.R., Tooker, J.F., ‘Large-Scale Deployment of Seed Treatments Has Driven Rapid Increase in Use of Neonicotinoid Insecticides and Preemptive Pest Management in U.S. Field Crops’ (Seemnete puhtimise ulatuslik kasutuselevõtt on kiiresti suurendanud neonikotinoide sisaldavate putukamürkide ja ennetava kahjuritõrje kasutamist põllukultuuride kasvatamisel USAs), Environmental Science and Technology 2015, 49, 8, 5088–5097, https://pubs.acs.org/doi/10.1021/es506141g (18) Neonikotinoidid, https://ec.europa.eu/food/plant/pesticides/approval_active_substances/approval_renewal/neonicotinoids_en (19) http://apps.who.int/iris/bitstream/handle/10665/255027/9789241512220-eng.pdf;jsessionid=11933F77EEEE4D6E7BD574889996C4E6?sequence=1, lk 21. (20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiiv 2001/18/EÜ geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta ja nõukogu direktiivi 90/220/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 106, 17.4.2001, lk 1). (21) Komisjoni 3. aprilli 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 503/2013, mis käsitleb loa taotlemist geneetiliselt muundatud toidule ja söödale Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1829/2003 kohaselt ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 641/2004 ja (EÜ) nr 1981/2006 (ELT L 157, 8.6.2013, lk 1). (22) Alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee geneetiliselt muundatud toidu ja sööda sektsiooni 15. septembri 2020. aasta kokkuvõttev aruanne, https://ec.europa.eu/food/sites/food/files/plant/docs/sc_modif-genet_20200915_sum.pdf (23) Määruse (EL) nr 182/2011 artikli 6 lõike 3 kohaselt võib komisjon loa anda, kuid ei pea seda tegema, kui apellatsioonikomitees ei ole selle toetuseks saavutatud liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamust. (24) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1). (25) https://tillymetz.lu/wp-content/uploads/2020/09/Co-signed-letter-MEP-Metz.pdf (26) MON 87708 × MON 89788 × A5547-127, https://webgate.ec.europa.eu/dyna/gm_register/gm_register_auth.cfm?pr_id=100