Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (13484/2019),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Senegali Vabariigi vahelist säästva kalanduse partnerluslepingut, mis jõustus 20. novembril 2014,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Senegali vahelise säästva kalanduse partnerluslepingu protokolli tagasiulatuvat ja ettevaatavat hindamisaruannet,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Senegali Vabariigi vahelise säästva kalanduse partnerluslepingu rakendamise protokolli (13483/2019),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõikele 2 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v ning lõikele 7 (C9-0178/2019),

–  võttes arvesse oma 11. novembri 2020. aasta seadusandlikku resolutsiooni(1), mis käsitleb otsuse eelnõu,

–  võttes arvesse ühist kalanduspoliitikat käsitleva määruse(2) artikli 31 lõiget 4,

–  võttes arvesse oma 12. aprilli 2016. aasta resolutsiooni ühiste eeskirjade kohta ühise kalanduspoliitika välismõõtme ja kalanduskokkulepete rakendamiseks(3),

–  võttes arvesse Senegali riiklikku strateegiakava (2019–2023),

–  võttes arvesse Senegali keskkonnasäästlike töökohtade edendamise riiklikku strateegiat (2015–2020),

–  võttes arvesse asjaolu, et Senegali vetes tegutseb üha rohkem Aasia riikide laevu,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõiget 2,

–  võttes arvesse arengukomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A9-0182/2020),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu ja Senegali Vabariigi vaheline säästva kalanduse partnerlusleping jõustus 20. novembril 2014; arvestades, et lepingu rakendamise protokoll aegus 19. novembril 2019 ning uus protokoll parafeeriti 19. juulil 2019;

B.  arvestades, et kõige hiljutisema protokolli (2014–2019) ettevaataval hindamisel järeldatakse, et see on üldiselt olnud mõjus vahend Senegali kalapüügipiirkonna kalavarude säästva kasutamise tagamisel, ning soovitatakse mõlema poole vajaduste rahuldamiseks protokolli uuendada;

C.  arvestades, et viimase protokolli tulemuslikkus on tuunipüügi osas rahuldav, ning arvestades, et ühenduse laevad on jätnud siiski osa põhjalähedaste süvamereliikide püügivõimalustest kasutamata; arvestades, et senegali merluusi püük Senegali vetes moodustab vähem kui 10 % ühenduse püügist selles allpiirkonnas;

D.  arvestades, et senegali merluusi sihtliigina püüdva põhjalähedase süvamerepüügi areng ning senegali merluusi täiendav püük Senegali ja naaberriikide kalapüügipiirkondades on suurendanud püügisurvet selle liigi varudele;

E.  arvestades, et liidu kalalaevad tegutsevad üksnes avamere püügipiirkondades, mistõttu nad puutuvad harva kokku Senegali väikesemahulise kalapüügi laevadega ning seetõttu on nende mõju selle sektori elatusvahenditele minimaalne;

F.  arvestades, et uus protokoll hõlmab viieaastast ajavahemikku ning näeb liidu laevadele (28 tuunikülmutusseinerit, 10 ritvõngelaeva, 5 õngejadalaeva ja 2 traalerit) ette püügivõimalused ja võrdlustonnaaži, mis on tuunikala puhul 10 000 tonni aastas, ja senegali merluusi lubatud püügimahu 1750 tonni aastas;

G.  arvestades, et selle eest makstav rahaline hüvitis on 3 050 750 eurot aastas, mis jaguneb järgmiselt: 800 000 eurot aastas kalavarudele juurdepääsu eest, 900 000 eurot aastas valdkondliku poliitika elluviimiseks ja laevaomanike makstavad hinnangulised tasud 1 350 750 eurot aastas;

H.  arvestades, et uus protokoll pakub liidu laevadele kalapüügivõimalusi Senegali vetes, lähtudes parimatest saadaolevatest teaduslikest nõuannetest ja järgides Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) soovitusi;

I.  arvestades, et ühise kalanduspoliitika reformi üks peatükk käsitleb välismõõdet ja selle eesmärk on edendada säästva kalapüügi põhimõtteid; arvestades, et kahepoolsete lepingutega luuakse stabiilne õigus-, majandus- ja keskkonnaalane raamistik ELi laevastiku juurdepääsuks kolmandate riikide vetele ning nähakse ette nn valdkondlik toetus, et tugevdada kohalikku haldussuutlikkust ja parandada kalavarude säästva majandamise standardeid partnerriigis;

J.  arvestades, et vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta mereõiguse konventsiooni artiklile 62 püüavad Euroopa kalalaevad ühise kalanduspoliitika raames ainult lubatud kogupüügi ülejääki;

K.  arvestades, et Senegal on ratifitseerinud enamiku rahvusvahelise kalanduse juhtimist reguleerivaid rahvusvahelisi õigusakte ning on Senegali laevade püütavate kalavarude majandamiseks loodud asjaomaste piirkondlike kalandusorganisatsioonide koostööpartner;

L.  arvestades, et Senegaliga sõlmitav kalandusalase partnerluslepingu uus protokoll on osa ELi välistegevusest seoses Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikidega ning selles võetakse eelkõige arvesse liidu eesmärke järgida demokraatlikke põhimõtteid ja inimõigusi.

M.  arvestades, et selle lepingu raames tuleks toetada ka ELi otsuseid järgida rahvusvahelisi lepinguid, eelkõige ÜRO kestliku arengu eesmärke, eriti eesmärki nr 14, ning et kõik sellised ELi meetmed nagu säästva kalanduse partnerlusleping peavad nende eesmärkide saavutamisele kaasa aitama;

N.  arvestades, et Euroopa Liit ja Senegal teevad koostööd Cotonou lepingu üldises raamistikus ning kalanduse rahalise toetamise meetmeid võetakse programmi PESCAO kaudu, eesmärgiga parandada kalandussektori juhtimist ning võidelda ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi (ETR-kalapüük) vastu, kusjuures aastateks 2018–2024 selleks eraldatud eelarve on 15 miljonit eurot;

O.  arvestades, et lisaks loodusvarabaasi vaesestamisele ja loodusliku tootlikkuse alandamisele kahjustab ETR-kalapüük ka kalurite elatusvahendeid ja riigi tulusid;

P.  arvestades, et Euroopa Parlamenti tuleb protokolliga või selle uuendamisega seotud menetluste kõigil etappidel viivitamatult ja täielikult teavitada;

Q.  arvestades, et väikeste pelaagiliste liikide varusid kasutavad mitu Loode-Aafrika piirkonna naaberriiki, kellega ELil on kalandusalased partnerluslepingud, mis annavad juurdepääsu neile varudele; arvestades, et komisjon peaks soovitama Senegali ametivõimudel alustada naaberriikidega konsultatsioone teaduslikel nõuannetel põhinevate ühiste siduvate majandamiseeskirjade üle, et tagada säästev kalapüük, eriti väikeste pelaagiliste liikide puhul, olgugi et ELi ja Senegali vaheline leping ei võimalda nende püüki;

R.  arvestades, et Senegali riikliku strateegiakava (2019–2023) strateegilised eesmärgid hõlmavad kalavarude säästvat majandamist ja nende tootlikkuse tõstmist ning kalandussektori turulepääsu ja konkurentsivõime üldist suurendamist;

S.  arvestades, et kalandussektor annab tööd enam kui 600 000-le Senegali elanikule ehk umbes 17 %-le töötavast elanikkonnast;

1.  kinnitab, et protokoll võimaldab jätkata Euroopa Liidu ja Senegali vahelist tihedat koostööd, et tagada Senegali vete kalavarude vastutustundlik kasutamine ning toetada Senegali pingutusi loodusvarade säästva majandamise arendamisel ja merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse kaitsel;

2.  toetab ELi strateegiat säilitada piirkonnas kokkulepete võrgustik, et täiendada piirkondlikes kalandusorganisatsioonides võetavaid kalavarude kestlikkust toetavaid meetmeid;

3.  märgib, et hindamisaruande järelduste kohaselt vähendatakse uue protokolliga senegali merluusi püüki (2000 tonnilt 1750 tonnile aastas) ning suurendatakse valdkondlikuks toetuseks ette nähtud rahalist toetust (150 000 euro võrra) ja laevaomanike makstavaid hinnangulisi tasusid;

4.  võtab teadmiseks avameretraalerite senegali merluusi püügi võimaluste vähendamise kooskõlas Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee (CECAF) teadusliku arvamusega, et alandada suremust;

5.  väljendab heameelt selle üle, et protokollis võetakse arvesse kaaspüügina püütavaid ohustatud liike; rõhutab vajadust veelgi tõhustada meetmeid mereökosüsteemide kaitsmiseks; toonitab väljaõpetatud teadusvaatlejate keskset rolli kaaspüükide seires;

6.  rõhutab, et Senegali vete mere elusressursside seisundi parema seire tagamiseks sisaldab leping teaduskoostöö peatükki; võtab teadmiseks põhjalähedaste süvamere kalavarude kasutamise teaduslikul seirel esinevad raskused ning nõuab tungivalt, et hindamisel võetaks arvesse ka kolmandate riikide laevade püügisurvet teiste rannikuriikide (Mauritaania, Maroko, Guinea Bissau ja Gambia) vetes, kuna ELi laevade püügivõimalused Senegali vetes on suhteliselt piiratud;

7.  on seisukohal, et Senegali vetes leiduvatele lubatud kogupüüki ületavatele varudele juurdepääsu tagamiseks on vaja teada üldist püügikoormust - mis hõlmaks ka Senegali ja kolmandate riikide laevu – , ning palub komisjonil tagada, et läbipaistvust käsitlevat artiklit kohaldataks kehtiva protokolli raames ning pädevates piirkondlikes kalandusorganisatsioonides toimuvatel aruteludel;

8.  võtab teadmiseks võimaluse vaadata läbi püügivõimalused ja lubada korraldada Senegali püügipiirkonnas katsepüüki; väljendab heameelt protokollis sätestatud jätkusuutlikkuse ja teaduslike soovituste järgimise tingimuste üle ning kutsub komisjoni üles teavitama Euroopa Parlamenti, kui ühiskomitee peaks sellised muudatused heaks kiitma; väljendab heameelt selle üle, et protokolli on lisatud püükide jälgimine elektroonilise aruandlussüsteemi (ERS, electronic reporting system) kaudu; palub komisjonil tagada süsteemi võimalikult kiire kasutuselevõtmine;

9.  väljendab heameelt uute tehniliste meetmete vastuvõtmise üle, millega vähendatakse kaitsealuste liikide (merelinnud, kilpkonnad, haid ja mereimetajad) juhupüüki, ning nõuab tungivalt, et komisjon jälgiks kalapüügivahendite selektiivsuse suurendamiseks vajalike meetmete vastuvõtmist kooskõlas piirkondlikest kalandusorganisatsioonidest tulenevate teaduslike soovituste ja õigusaktidega;

10.  toonitab, et lepinguga luuakse õiguslik raamistik koostööks järelevalve ning ETR-kalapüügi vastase võitluse valdkonnas, ning väljendab heameelt selle üle, et Senegal ratifitseeris 2017. aastal ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) sadamariigi meetmeid käsitleva kokkuleppe, mis oli positiivne samm, arvestades Dakari sadama tähtsust eri kolmandate riikide lippude all sõitvate laevade poolt alampiirkonna mitmetes piirkondades püütud kalandustoodete lossimisel;

11.  peab kiiduväärseks Senegali meremeeste töölevõtmist Euroopa Liidu laevadele ning rõhutab eelmise protokolli rakendamisel saavutatud häid tulemusi; väljendab heameelt selle üle, et Senegal on ratifitseerinud ILO konventsiooni C188 kalandustöö kohta, ning kutsub Senegali ametivõime üles selle sätteid rakendama; kutsub komisjoni üles hindama ühiskomitee koosolekutel korrapäraselt selle tõhusat rakendamist, eelkõige töö- ja töötasutingimusi, millele protokollis samuti osutatakse;

12.  on seisukohal, et liikmesriikidel võib siin olla oluline roll ja nad võivad aktiivselt osaleda suutlikkuse suurendamises ja koolitustegevuses;

13.  soovitab artiklis 5 sätestatud valdkondlike toetuseesmärkide saavutamiseks ja ilma et see piiraks muid tegevusi, järgmisi prioriteetseid ja strateegilisi meetmeid:

14.  kutsub komisjoni üles läbi viima üldist uuringut liidu kahepoolsete kalanduslepingute mõju kohta ning eelkõige selle kohta, millist kasu toovad valdkondlik toetus ja Euroopa laevastiku tegevus kolmandate riikide vetes kohalikule majandusele (säästva kalapüügi areng, kohalik tööhõive, taristu, edusammud sotsiaalvaldkonnas jne), rakendades seejuures kõigi Lääne-Aafrika riikide suhtes ühtset ja järjepidevat käsitlust;

15.  väljendab muret selle pärast, et Lääne-Aafrika rannikule rajatakse üha uusi kalajahu- ja kalaõlitehaseid, mille tooraineks on Senegali ja naaberriikide vetest kolmandate (s.t mitte ELi) riikide laevade püütud väikesed pelaagilised liigid; kritiseerib siinkohal kestlikkuse osas ilmnevat vastuolu seoses kohalikele elanikele väärtuslike valguressursside võimaldamisega;

16.  on seisukohal, et kui ressursside jätkusuutlikkuse tagamiseks kehtestatakse usaldusväärsetele teaduslikele nõuannetele tuginedes püügikeeld või püügipiirangud, tuleb eelkõige arvesse võtta kohaliku kalapüügi vajadusi;

17.  tunnustab ELi tasandil läbipaistvuse nimel tehtud jõupingutusi, kuna protokollid ja ühiste teaduskomiteede tekstid on nüüd kättesaadavad; rõhutab vajadust suurendada läbipaistvust ja rannikukogukondade ühenduste osalemist valdkondliku toetuse haldamisel; kutsub komisjoni üles avaldama regulaarselt valdkondliku toetuse kasutamise aruandeid ning edastama Euroopa Parlamendile ühiskomitee koosolekute järeldused ja tema iga-aastaste hindamiste tulemused; kutsub komisjoni üles hõlbustama Euroopa Parlamendi esindajate osalemist vaatlejatena ühiskomitee koosolekutel ning parandama Senegali kalurite organisatsioonide ja kalurikogukondade osalemist; rõhutab, et Senegali valitsus peab seoses teiste riikidega sõlmitud kalanduspartnerlustega tegutsema läbipaistvalt;

18.  soovitab sidusrühmade osalemist rakenduskavade ettevalmistamises, rakendamises, järelevalves ja hindamises, milleks tuleb kooskõlas Senegali õigusaktidega kohalikke kalurikogukondi kaasata ja nendega konsulteerida;

19.  nõuab merekaitsealade aruandluse selgemaks muutmist ja ühtlustamist ning kokkulepitud terviklikku majandamiskava, milles määratakse kindlaks ülesanded ja majandamistegevuse üldise koordineerimise eest vastutav organ;

20.  märgib, et sisemaariigid, nagu Mali, saavad Senegalist üle 40 % oma kalaimpordist ja sõltuvad Senegali kalaekspordist; märgib, et Senegali eksport aitab sisemaariike toiduga varustada;

21.  märgib, et rohkem kui viiendik Senegali ekspordist läheb sisemaariikidesse, eelkõige Malisse, Burkina Fasosse ja Nigerisse, ning aitab kaasa Aafrika mandri majandusintegratsioonile;

22.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Senegali Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0294. (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22). (3) ELT C 58, 15.2.2018, lk 93.