Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (05243/2020),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vahelist säästva kalapüügi partnerluslepingut (05246/2020),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu rakendusprotokolli (2020–2026),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklile 43, artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v ning artikli 218 lõikele 7 (C9‑0073/2020),

–  võttes arvesse oma 11. novembri 2020. aasta seadusandlikku resolutsiooni(1), mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu,

–   võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 208, milles käsitletakse arengupoliitika sidusust;

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1380/2013 (ühise kalanduspoliitika kohta) artikli 31 lõiget 4(2),

–  võttes arvesse oma 12. aprilli 2016. aasta resolutsiooni ühiste eeskirjade kohta ühise kalanduspoliitika välismõõtme ja kalanduskokkulepete rakendamiseks(3),

–  võttes arvesse 29. aprilli 2019. aasta aruannet „Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu ja selle rakendusprotokolli järel- ja eelhindamine“,

–   võttes arvesse Seišellide sinise majanduse strateegilist poliitikaraamistikku ja tegevuskava: tuleviku kavandamine (2018–2030),

–  võttes arvesse India Ookeani Tuunikomisjoni teaduskomitee 2015. aasta novembri 18. istungjärgu aruannet, eelkõige selle soovitust kulduim-tuuni kohta,

–  võttes arvesse India Ookeani Tuunikomisjoni teaduskomitee 2018. aasta detsembri 21. istungjärgu aruannet, eelkõige selle hinnangut India ookeani kalavarude kohta,

–   võttes arvesse 21.–26. oktoobril 2019 Hispaanias Donostia‑San Sebastianis toimunud India Ookeani Tuunikomisjoni troopikatuunide töörühma 21. istungjärgu aruannet,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõiget 2,

–   võttes arvesse arengukomisjoni kirja,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A9‑0184/2020),

A.  arvestades, et komisjon ja Seišellide valitsus on pidanud läbirääkimisi uue säästva kalapüügi partnerluslepingu (ELi ja Seišellide säästva kalapüügi partnerlusleping) üle kuueaastaseks perioodiks koos selle rakendusprotokolliga; arvestades, et Seišellidega sõlmitud säästva kalapüügi partnerlusleping on liidu jaoks kõige olulisem tuunipüügileping, kuna sellega antakse kooskõlas India Ookeani Tuunikomisjoni asjakohaste resolutsioonidega juurdepääs Seišellide vetele 40 seinerile, 8 triivõngejadaga kalapüügilaevale ja abilaevadele;

B.  arvestades, et ELi ja Seišellide säästva kalapüügi partnerluslepingu üldine eesmärk on edendada säästvat kalapüüki ja kehtestada õigusnormid, mis reguleerivad liidu kalalaevade juurdepääsu Seišellide kalapüügipiirkonnale;

C.   arvestades, et uue protokolliga antakse ELi laevadele Seišellide kalapüügipiirkonnas kalapüügivõimalused ning juurdepääs sobivale osale mere elusressursside ülejäägist vastavalt parimatele kättesaadavatele teaduslikele nõuannetele ning India Ookeani Tuunikomisjoni resolutsioonidele ja soovitustele;

D.  arvestades, et säästva kalapüügi partnerluslepingu raames on üldiselt toetatud ja tuleks ka edaspidi toetada ELi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, eelkõige ÜRO kestliku arengu eesmärkidest, eriti eesmärkidest 14 ja 10; arvestades, et kõik ELi meetmed, sealhulgas säästva kalapüügi partnerluslepingu sõlmimine, peavad nende eesmärkide saavutamisele kaasa aitama;

E.  arvestades, et säästva kalapüügi partnerluslepingud kuuluvad maailma kõige läbipaistvamate ja säästvamate kalanduskokkulepete hulka ning pakuvad arenenud ja töökindlat õigusraamistikku ning edendavad kõrgeid sotsiaalseid, keskkonna- ja vastavusstandardeid;

F.  arvestades, et lepinguga edendatakse ELi ja Seišellide vahelist majandus-, finants- ja teaduskoostööd, et saavutada säästev kalandus;

G.  arvestades, et kui EL ei kalasta kolmanda riigi majandusvööndis, kasutavad lubatud kogupüügi ülejääki teised laevastikud, millel on sageli madalamad sotsiaalsed või keskkonnasäästlikkuse standardid ning mille odavad ja jätkusuutmatud tooted jõuavad ELi turule;

H.  arvestades, et mittediskrimineerimise põhimõte eri laevastike vahel, kes püüavad kala selle kolmanda riigi vetes, kellega EL on sõlminud lepingu, on aluspõhimõte, mis aitab kaasa säästvale kalapüügile;

I.  arvestades, et säästva kalapüügi partnerluslepingutega tagatakse ka ühise kalanduspoliitika põhimõtete vastavus muudes ELi poliitikavaldkondades võetud kohustustele (kolmandate riikide kalavarude säästev kasutamine, võitlus ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu, partnerriikide integreerimine globaalmajandusse, kestliku arengu toetamine kõigis selle mõõtmetes, samuti kalapüügi parem haldamine nii poliitilisel kui ka finantstasandil);

J.  arvestades, et partnerluslepingu eesmärk on ühtlasi edendada Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vahelist koostööd, et arendada mõlema lepinguosalise huvides säästvat kalanduspoliitikat ja kalavarude vastutustundlikku kasutust Seišellide kalapüügipiirkonnas ja India ookeanis; arvestades, et lisaks aitab see koostöö edendada inimväärseid töötingimusi kalandussektoris;

K.  arvestades, et protokolli uuendamine aitaks tugevdada seiret, kontrolli ja järelevalvet ning tõhustada piirkonna kalandusvaldkonna juhtimist;

L.  arvestades, et Seišellid on India ookeani tuunipüügi operatiiv- ja logistikakeskus, ning arvestades, et on oluline, et EL säilitaks õigusakti, mis võimaldab tihedat valdkondlikku koostööd olulise ookeanide majandamises osalejaga allpiirkondlikul tasandil, arvestades tema jurisdiktsiooni alla kuuluva püügipiirkonna ulatust; arvestades, et suhete tugevdamine Seišellidega on samuti vajalik liitude loomiseks India Ookeani Tuunikomisjoni raames;

M.  arvestades, et Seišellid saavad sihtotstarbelist valdkondlikku toetust, mis pakub mitmeaastaseid rahastamisvõimalusi;

N.  arvestades, et kalandussektor, sealhulgas tuunipüük ja kõnealuse lepingu kohased ELi alused, on Seišellide majanduse jaoks väga oluline, kuna see on keskse tähtsusega riigi majandusarengu, töökohtade loomise ja toiduga kindlustatuse seisukohast, ning arvestades, et jätkusuutlikud kalavarud on riigi pikaajalise stabiilsuse võti;

O.  arvestades, et säästva kalapüügi partnerlusleping on üldiselt aidanud kaasa Seišellide kalandussektori säästvale arengule, ja peaks seda ka edaspidi tegema, eelkõige väikesemahulise kalapüügi puhul, et tagada riigi elanikkonnale pikaajaline toiduga kindlustatus ja sõltumatus toiduainetega varustamisel;

P.  arvestades, kui oluline on, et säästva kalapüügi partnerlusleping aitaks parandada töötingimusi kalandussektoris;

Q.  arvestades, et eelmise lepingu üldine kasutusmäär oli triivõngejadaga kalapüügilaevade puhul 7 % ja tuunipüügiseinerite puhul 69 %, mis tähendab, et loa sai keskmiselt 27 ELi seinerit, kuid loa oleks võinud saada kuni 40 laeva;

R.  arvestades, et lepingu alusel tegutsevad ELi tuunipüügilaevad lossisid ajavahemikul 2014–2017 ligikaudu 22 % oma piirkondlikust tuunipüügi saagist India ookeani tuunikonservitehases (rahvusvahelise turuhinnaga);

S.  arvestades, et säästva kalanduse saavutamise üks peamisi eeltingimusi on juurdepääs täpsetele ja usaldusväärsetele andmetele;

T.  arvestades, et India Ookeani Tuunikomisjoni teostatud kalavarude hindamised näitavad, et vööttuuni ja suursilm-tuuni püütakse jätkusuutlikul tasemel, kuid kulduim-tuuni varusid püütakse üle ja nende suhtes kohaldatakse piirkonnas ülemäärast püügikoormust;

U.  arvestades, et kliimamuutustel on India ookeani erinevatele tuunipopulatsioonidele eeldatavasti negatiivne mõju;

V.  arvestades, et 2015. aastal soovitas India Ookeani Tuunikomisjoni teaduskomitee vähendada kulduim-tuuni püüki 20 %, kuid seda soovitust ei täidetud piisavalt; arvestades, et teaduskomitee kordas 2018. aastal oma soovitust vähendada kulduim-tuuni püüki, et võimaldada biomassi taastumist kestlikule tasemele;

W.  arvestades, et Seišellide sinise majanduse strateegilises poliitikaraamistikus 2018–2030 toonitatakse riigi prioriteete toiduga kindlustatuse, erialase koolituse, merekaitsealade ja piirkondlike partnerluste tugevdamise valdkonnas;

X.  arvestades, et võitlus ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu on üks peamisi säästva kalanduse saavutamise eeltingimusi;

Y.  arvestades, et liidu rahaline toetus Seišellidele säästva kalapüügi partnerluslepingu alusel on 5,3 miljonit eurot aastas; sealhulgas 2,8 miljonit eurot valdkondlikuks toetuseks; arvestades, et ELi eelarve kogupanus kuue aasta jooksul on 31,8 miljonit eurot; arvestades, et eelmise protokolliga suurendati laevaomanike tasu iga püütud tuunitonni eest 55 eurolt 75 eurole, ning arvestades, et uues protokollis on ette nähtud tõus 80 eurolt tonni kohta 2020. aastal 85 eurole tonni kohta kuue aasta jooksul; arvestades, et laevaomanike kogupanus protokolli kogu kehtivusaja jooksul on hinnanguliselt 26,4 miljonit eurot; arvestades, et protokolli kehtivusaja jooksul on Euroopa Liidu rahaline toetus kokku 58,2 miljonit eurot ehk 9,7 miljonit eurot aastas;

Z.  arvestades, et EL on alates 2018. aastast investeerinud Euroopa Investeerimispanga kaudu 17,5 miljonit eurot laenudesse ja toetustesse, et muuta ja laiendada Port Victoria sadamat, mis on Seišellide suurim kaubandussadam; arvestades, et need investeeringud on olnud kasulikud Seišellide majandusliku konkurentsivõime, töökohtade loomise ja kohaliku majanduse kõigi sektorite kestliku kasvu seisukohast;

AA.  arvestades, et mitu Seišellide lipu all sõitvat laeva kuulub ELi kodanikele või äriühingutele;

AB.  arvestades, et Euroopa Parlamenti tuleb säästva kalapüügi partnerluslepingu, selle protokolli ja nende võimaliku uuendamisega seotud menetluste kõikidel etappidel viivitamata ja täielikult teavitada;

1.  rõhutab, et ELi ja Seišellide säästva kalapüügi partnerlusleping on ELi laevadele kalapüügivõimalusi pakkudes ja teaduskoostööd edendades üldiselt taganud, et ELi laevastiku püügitegevus vastab kestlikkuse eesmärkidele ja peaks ka edaspidi tagama, et see vastab keskkonnakaitse eesmärkidele ega kahjusta mere bioloogilist mitmekesisust, mis tähendab, et ELi laevad püüavad sobivat osa mere elusressursside ülejäägist, mis on arvutatud parimate kättesaadavate teaduslikult põhjendatud teadmiste ja nõuannete põhjal;

2.  rõhutab vajadust edendada teaduskoostööd ning vahetada bioloogilisi ja keskkonnaalaseid statistilisi andmeid, mis on vajalikud mere elusressursside majandamiseks ja kaitsmiseks, et nii liidu kui ka muud Seišellide vetes kalastavad kalalaevad saaksid tegutseda kooskõlas säästvuskriteeriumidega;

3.  rõhutab, et kalandussektor on Seišellide majanduse jaoks oluline sektor, ning riigi majandusarengu, tööhõive ja toiduga kindlustatuse seisukohast väga tähtis;

4.  rõhutab, kui oluline on, et säästva kalapüügi partnerlusleping oleks täielikult kooskõlas kaitse- ja majandamismeetmetega, mis on võetud nende piirkondlike organisatsioonide, eelkõige India Ookeani Tuunikomisjoni resolutsioonide ja soovituste alusel, kuhu Seišelli Vabariik kuulub, ning aitaks kaasa nende meetmete rakendamisele;

5.  väljendab heameelt asjaolu üle, et Seišellid ja EL kavatsevad tugevdada koostööd India Ookeani Tuunikomisjonis ning panustada selle resolutsioonidesse ja soovitustesse; ergutab komisjoni esitama ühiseid ettepanekuid järelevalve ja kontrolli tugevdamise kohta, samuti kliimamuutuste mõju kohta tuunipopulatsioonidele India ookeanis, sealhulgas teaduskoostöö edendamise kaudu;

6.  on seisukohal, et ELi ja Seišellide säästva kalapüügi partnerlusleping peaks jätkuvalt soodustama ELi ja Seišellide vahelist tihedamat majandus-, finants-, tehnilist ja teaduskoostööd säästva kalanduse ja kalavarude vastutustundliku kasutamise valdkonnas Seišellide kalapüügipiirkonnas, sealhulgas toetama kalapüügi kontrollimist, järelevalvet ja inspekteerimist;

7.  võtab teadmiseks asjaolu, et ei Seišellide kalandussektor ega selle väikesemahuline kalapüük ei olnud läbirääkimistesse piisavalt kaasatud; nõuab kohalike kogukondade ja kalanduse sidusrühmade osalemist ja nendega peetavat dialoogi parandamist nii palju kui võimalik, hoides neid kursis ja kaasates nad süstemaatiliselt säästva kalapüügi partnerluslepingu rakendamisse, selle protokolli ja tulevasse uuendamisse, tagamaks, et ELi ja Seišellide vaheline säästva kalapüügi partnerlusleping ei kahjusta Seišellide kalandussektori huve ja arengut, ning vältimaks rannalähedase kalapüügiga seotud tegevuse katkemist;

8.  võtab teadmiseks, et ELi ja Seišellide säästva kalapüügi partnerluslepingu protokoll võib põhjustada püügivõimsuse kasvu, kusjuures lubatud seinerite arv jääb samaks ja õngejadalaevade arv kasvab, sest eelmise lepinguga ei kasutatud kõiki võimalusi, vaatamata teaduslikele soovitustele vähendada kulduim-tuuni püüki ja Seišellide kalurite liidu üleskutsetele vähendada piirkonnas püügikoormust;

9.  nõuab, et rakendataks India Ookeani Tuunikomisjoni soovitatud meetmeid, eelkõige neid, mis käsitlevad kulduim-tuuni varude taastamist; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks koos Seišellide ametiasutustega kooskõlas India Ookeani Tuunikomisjoniga kõik vajalikud meetmed, et peatada kulduim-tuuni ülepüük ELi laevade poolt, sealhulgas kehtestades kulduim-tuuni püügi piirnormid ning tõhustades võitlust ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata (ETR-)kalapüügi vastu; palub komisjonil ja Seišellide ametiasutustel edendada teiste lepinguosaliste seas selliste meetmete rakendamist kõigi Seišellide vetes tegutsevate laevastike poolt;

10.  rõhutab vajadust parandada selektiivsust, et oluliselt vähendada kõigi liikide ning eelkõige tundlike liikide ja noorkalade kaaspüüki ja soovimatut püüki, et tagada kalavarude pikaajaline kestlikkus;

11.  väljendab heameelt asjaolu üle, et protokolli nõue, mille kohaselt kohustuvad ELi tuunipüügiseinerid varustama tuunikonservitehaseid ja/või Seišellide kohalikku töötlevat tööstust, on täidetud;

12.  peab kiiduväärseks selliste meetmete kehtestamist, millega piiratakse abilaevade arvu ja peibutuspüügivahendite kasutamist, et vähendada kahjulikku mõju noorkaladele ja mereprügi; väljendab heameelt kohustuse üle kasutada biolagunevaid peibutuspüügivahendeid, mis tuleb taaskasutada, kui need enam ei toimi; rõhutab, et neid meetmeid tuleks hoolikalt jälgida ja hinnata; on siiski seisukohal, et need meetmed ei ole piisavad, et piirata peibutuspüügivahendite kahjulikku mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja mereprügile, ja et nende kasutust tuleb kiiresti ja järsult vähendada;

13.  väljendab heameelt asjaolu üle, et Seišellide ametiasutused kavandavad keskkonnajuhtimise ja mereökosüsteemide jälgimise eesmärgil spetsiaalse fondi loomist, millesse ELi seinerite omanikud panustavad;

14.  rõhutab plastijäätmete tekke vältimise ja kogumise meetmete tugevdamise tähtsust, et vähendada mereprügi;

15.  väljendab heameelt selle üle, et Seišellid on viimastel aastatel loonud oma vetes merekaitsealasid; väljendab muret tõhusa juhtimise puudumise pärast; tuletab meelde, et neid tuleb hallata kooskõlas keskkonnakaitse eesmärkidega, ning hoiatab negatiivse mõju eest, mida võib neile kaitsealadele avaldada muu majandustegevuse, näiteks naftauuringute ja naftatootmise või meretranspordi võimaldamine; tuletab meelde nende alade järelevalve ja seire tähtsust, et omada parimaid teaduslikke teadmisi nende haldamise toetamiseks;

16.  rõhutab, et täpsete ja usaldusväärsete andmete kogumine, nende vahetus ja töötlemine ning kalapüügi tõhus seire, järelevalve ja kontroll on võtmetähtsusega kalavarude jätkusuutlikkuse tagamiseks pikas perspektiivis ning et ELi ja Seišellide säästva kalapüügi partnerlusleping peab tugevdama koostööd nendes valdkondades; väljendab heameelt võimaluse üle viia ELi laevade suhtes võimalikult kiiresti läbi riskipõhiseid ühiseid inspekteerimisprogramme, seire-, kontrolli- ja järelevalveprogramme ning üleminekut elektroonilisele aruandlussüsteemile (ERS), kui ühiskomitee on selle heaks kiitnud;

17.  rõhutab vajadust tugevdada ELi ja Seišellide koostööd ETR‑kalapüügi vastases võitluses, sealhulgas Seišellide ametnike järelevalve- ja inspekteerimisalase koolitamise kaudu;

18.  väljendab heameelt asjaolu üle, et Seišellide valitsus kohustub avalikustama ja vahetama teavet mis tahes kokkulepete kohta, millega lubatakse välismaistel laevadel tema kalastusvööndis kala püüda, ning sellest tuleneva püügikoormuse kohta, eelkõige väljastatud kalapüügilubade arvu ja teatatud saagi kohta, kuna välisriikide kalalaevastikud püüavad praegu Seišellide vetes kala avaldamata kokkulepete alusel; kordab, kui oluline on, et Seišellide ametiasutused allkirjastaksid kalanduskokkulepped üksnes riikidega, kes on võtnud endale kohustuse ETR‑kalapüügi vastu võidelda, ning laevastikega, kes järgivad rangeid säästvat kalapüüki käsitlevaid õigusnorme;

19.  väljendab heameelt selle üle, et Seišellide ametiasutus kohustub mitte andma kõnealuses lepingus sätestatust soodsamaid tingimusi oma kalapüügipiirkonnas tegutsevatele muude välisriikide laevastikele, mille laevad on samade tehniliste näitajatega nagu kõnealuse lepingu ja selle rakendamise protokolliga hõlmatud laevad ja mis püüavad samu liike;

20.  kutsub komisjoni üles tagama, et ELi laevade ümberregistreerimine oleks kooskõlas määrusega (EL) 2017/2403, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist, sealhulgas edendades Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) kohustuslikku numbrit, mis seotaks laevaga selle kogu kasutusaja jooksul;

21.  rõhutab valdkondliku toetuse sihipärasema suunamise tähtsust, et rahastada meetmeid, mis tegelikult toetavad kohaliku kalandussektori ja eelkõige selle väikesemahulise kalapüügi sektori säästvat arengut ning aitavad kaasa tõhusale kalavarude majandamisele, pöörates erilist tähelepanu meeskonna ohutuse alasele koolitusele, seire, kontrolli ja järelevalve parandamisele ning naiste ja noorte koolitamisele, tuginedes eelmise lepingu kohase valdkondliku toetuse positiivsetele aspektidele; nõuab, et avaldataks üksikasjalik loetelu projektidest, mida rahastatakse säästva kalapüügi partnerluslepingu alusel antavast valdkondlikust toetusest, ja nõuab paremat teavitamist programmitulemustest;

22.  väljendab heameelt asjaolu üle, et lepinguosalised on kohustunud edendama majandus-, kaubandus-, teadus- ja tehnikakoostööd kalandussektoris ja sellega seotud tegevustes ning ergutama inimressursside ja institutsioonide suutlikkuse suurendamist kalandussektoris, et parandada oskuste arendamist ja suurendada koolitussuutlikkust, et aidata kaasa säästvale püügitegevusele Seišellidel ja sinise majanduse arengule;

23.  kutsub komisjoni üles tagama vajaliku järelevalve ELi laevaomanike poolt Seišellide ametiasutuste loodud fondi tehtud panuse üle, mille eesmärk on nende vetes asuvate mereökosüsteemide keskkonnajuhtimine ja jälgimine, sealhulgas ühiskomitees;

24.  nõuab, et hinnataks üksikasjalikult säästva kalapüügi partnerluslepingu mõju kohalikule majandusele seoses tööhõive, taristu arendamise ning sotsiaal- ja tööhõive tingimustega;

25.  palub, et komisjon saadaks Euroopa Parlamendile ja teeks üldsusele kättesaadavaks säästva kalapüügi partnerluslepingu artikliga 12 ette nähtud ühiskomitee koosolekute protokollid ja järeldused ning iga-aastaste hindamiste tulemused; palub, et komisjon võimaldaks Euroopa Parlamendi esindajatel osaleda ühiskomitee koosolekutel, sealhulgas telekonverentsi kaudu, ning ergutaks Seišellide kalurikogukondade ja kaasatud sidusrühmade süstemaatilist osalust;

26.  palub komisjonil ja nõukogul oma volituste piires ning ELi lepingu artikli 13 lõike 2 ja ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 10 kohaselt teavitada Euroopa Parlamenti viivitamata ja täielikult lepingu ja protokolli ning nende võimaliku uuendamisega seotud menetluse kõikidel etappidel;

27.  juhib komisjoni ja nõukogu tähelepanu asjaolule, et rahvusvaheliste lepingute jätkuv ajutine kohaldamine enne Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist ei ole kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe juhtpõhimõtetega, et see tava kahjustab kogu ELi demokraatia usaldusväärsust, ja nõuab seetõttu menetluse täiustamist;

28.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, samuti liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Seišelli Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0296. (2) ELT L 354, 28.12.2013, lk 22. (3) ELT C 58, 15.2.2018, lk 93.