Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2020/0102(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A9-0196/2020

Esitatud tekstid :

A9-0196/2020

Arutelud :

PV 12/11/2020 - 5
CRE 12/11/2020 - 5
PV 09/03/2021 - 5
CRE 09/03/2021 - 5

Hääletused :

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2020)0304
P9_TA(2021)0069

Vastuvõetud tekstid
PDF 327kWORD 135k
Reede, 13. november 2020 - Brüssel
Liidu tervisevaldkonna tegevusprogramm aastateks 2021–2027 (programm „EL tervise heaks“) ***I
P9_TA(2020)0304A9-0196/2020

Euroopa Parlamendi 13. novembril 2020. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse liidu tervisevaldkonna tegevusprogramm ajavahemikuks 2021–2027 (programm „EL tervise heaks“) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 282/2014 (COM(2020)0405 – C9‑0152/2020 – 2020/0102(COD))(1)

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1 a (uus)
(1a)  Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 2 ja 8 on sätestatud, et kõigi oma asjaomaste meetmete puhul on liidu eesmärk meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine, millega kehtestatakse soo arvessevõtu põhimõte.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2
(2)  Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 9 ja 168 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 35 tuleb kogu liidu poliitika ja tegevuse määratlemisel ja rakendamisel tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse.
(2)  Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 9, 114, 168 ja 191 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 35 tuleb kogu liidu poliitika ja tegevuse määratlemisel ja rakendamisel tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3
(3)  Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 168 on sätestatud, et liit peab täiendama ja toetama liikmesriikide tervishoiupoliitikat, soodustama liikmesriikide koostööd ja edendama liikmesriikide programmide kooskõlastamist, võttes täielikult arvesse liikmesriikide vastutust oma tervishoiupoliitika määratlemisel ning tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamisel ja kättesaadavaks muutmisel.
(3)  Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 168 on sätestatud, et liit peab täiendama ja toetama liikmesriikide tervishoiupoliitikat, soodustama liikmesriikide koostööd, eelkõige piirialadel, ja edendama liikmesriikide programmide kooskõlastamist, võttes täielikult arvesse iga liikmesriigi vastutust oma tervishoiupoliitika määratlemisel ning tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamisel, haldamisel ja kättesaadavaks muutmisel.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5
(5)  Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kuulutas uue koroonaviiruse (COVID-19) puhangu 11. märtsil 2020 ülemaailmseks pandeemiaks. See pandeemia on põhjustanud enneolematu üleilmse tervisekriisi, mis on kaasa toonud rängad sotsiaal-majanduslikud tagajärjed ja inimkannatused.
(5)  Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kuulutas haigusjuhtude järsu kasvu tõttu COVID-19 (haiguse, mis tuleneb uues koroonaviirusest SARS-CoV-2) ja sellega seotud hingamisteede haiguse puhangu 11. märtsil 2020 ülemaailmseks pandeemiaks. COVID-19 pandeemia ja täpsemini mõõdukate kuni raskete haigusjuhtude tõttu, mis vajavad keskmist ja intensiivset arstiabi, jõudsid mitmed tervishoiusüsteemid liidus ja väljaspool liitu murdepunkti, ning põhjustas enneolematu üleilmse tervisekriisi, mis on kaasa toonud rängad sotsiaal-majanduslikud tagajärjed ja inimkannatused, mis mõjutasid eelkõige kroonilisi haigusi põdevaid inimesi, põhjustades nii enneaegset surma kui ka kroonilisi haigusi ning tabades rängimalt kõige haavatavamaid, st patsiente, naisi, lapsi, hooldajaid ja eakaid. Kriisi tõsidus näitab ka seda, kui oluline on liidu tegevus ja piisav reageerimine nakkushaigustest tulenevatele ohtudele ning üldiselt liidu meetmete tugevdamine, et täiendada liikmesriikide poliitikat rahvatervise valdkonnas.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5 a (uus)
(5a)  Tervishoiutöötajad, kes on olnud COVID-19 kriisi ajal hädavajalikud, on valdavalt naised, ning nad on kriisi ajal puutunud kokku suuremate terviseriskidega.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5 b (uus)
(5b)  Võttes arvesse, et haiguste mõju meestel ja naistel võib olla erinev, nagu paistab COVID-19 puhul, kus meeste suremus on suurem, tuleks programmis uurida haiguse sellise käitumise põhjuseid, et edendada patoloogiat ja ravi.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6
(6)  Kuigi liikmesriigid vastutavad oma tervishoiupoliitika eest ise, peaksid nad kaitsma rahvatervist Euroopa solidaarsuse vaimus8. COVID-19 kriisist saadud kogemused on näidanud vajadust võtta liidu tasandil täiendavaid kindlakäelisi meetmeid, et toetada liikmesriikidevahelist koostööd ja koordineerimist eesmärgiga tõhustada inimestel esinevate raskete haiguste piiriülese leviku ennetamist ja kontrolli, võidelda muude tõsiste piiriüleste terviseohtudega ning kaitsta inimeste tervist ja heaolu liidus.
(6)  Kuigi liikmesriigid vastutavad oma tervishoiupoliitika eest ise, peaksid nad kaitsma rahvatervist Euroopa solidaarsuse vaimus8. COVID-19 kriisist saadud kogemused on näidanud vajadust võtta liidu tasandil täiendavaid kindlakäelisi meetmeid, et toetada liikmesriikidevahelist koostööd ja koordineerimist, eelkõige naabruses asuvate piirialade vahel, samuti ametiasutuste ja asjaomaste sidusrühmade vahel. Koordineerimine peaks täiustama inimestel esinevate raskete nakkuste ja haiguste piiriüleseks levikuks valmisolekut, selle ennetamist ja kontrolli, aitama töötada välja ja teha kättesaadavaks tooted haiguste ennetamiseks ja raviks, võidelda muude tõsiste piiriüleste terviseohtudega ning kaitsta ja parandada inimeste tervist ja heaolu liidus. Valmisolek on peamine tegur, mille abil parandada vastupanuvõimet tulevastele ohtudele, ning liikmesriigid peaksid oma vastutust tervishoiuteenuste osutamise eest arvestades viima läbi tervishoiusüsteemide stressitestid, et teha kindlaks nõrgad kohad ja kontrollida, kas need on võimalikuks tulevaseks tervishoiukriisiks valmis.
__________________
__________________
8 Komisjoni 13. märtsi 2020. aasta teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Keskpangale, Euroopa Investeerimispangale ja eurorühmale „Euroopa koordineeritud majanduslikud meetmed COVID-19 puhangule reageerimiseks“ (COM(2020)0112).
8 Komisjoni 13. märtsi 2020. aasta teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Keskpangale, Euroopa Investeerimispangale ja eurorühmale „Euroopa koordineeritud majanduslikud meetmed COVID-19 puhangule reageerimiseks“ (COM(2020)0112).
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 a (uus)
(6a)  Kuigi liidu tegevus tervishoiu valdkonnas on piiratud, peaks liit järgima sidusat rahvatervise strateegiat, et reageerida olemasolevatele epideemiatele, võttes arvesse piirkondlikke ja riiklikke eripärasid, ning tal peaks olema suutlikkus tulla toime tulevaste murettekitavate olude ja terviseohtudega, nagu pandeemiad ja piiriülesed ohud, sealhulgas antimikroobikumiresistentsus, keskkonnatervis ja kliimamuutuste mõju tervisele. Liit peaks toetama liikmesriike tervisealase ebavõrdsuse vähendamisel ja üldise tervisekindlustuse saavutamisel, sealhulgas seksuaal- ja reproduktiivtervise teenuste osutamisel, tervishoiuteenustega seotud nakkustega tegelemisel, haavatavate rühmade, nagu laste, imikute ja emade hoolduse, elanikkonna vananemise, krooniliste haiguste ja haiguste ennetamise probleemidega tegelemisel, tervislike eluviiside edendamisel, ennetusteenuste osutamisel ja nende tervishoiusüsteemide ettevalmistamisel kujunemisjärgus tehnoloogiate jaoks, et saada täiel määral kasu digitaalsest revolutsioonist, püüdes samal ajal saavutada koostoimet muude asjaomaste liidu programmidega, nagu „Euroopa horisont“, „Digitaalne Euroopa“, Euroopa ühendamise rahastu ja liidu kosmoseprogramm.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7
(7)  Seepärast on asjakohane luua ajavahemikuks 2021–2027 uus liidu tervisevaldkonna tegevusprogramm „EL tervise heaks“ (edaspidi „programm“). Kooskõlas liidu tegevuse eesmärkidega ja tema pädevusega rahvatervise valdkonnas tuleks programmis keskenduda meetmetele, mille puhul liidu tasandil tehtaval koostööl on eelised ja selline koostöö on tõhusam, ning meetmetele, millel on mõju siseturule.
(7)  Seepärast on asjakohane luua ajavahemikuks 2021–2027 uus liidu rahvatervisevaldkonna tegevusprogramm „EL tervise heaks“ (edaspidi „programm“). Kooskõlas liidu tegevuse eesmärkidega ja tema pädevusega rahvatervise valdkonnas tuleks programmis keskenduda meetmetele, mille puhul liidu ja piirkonna tasandil ning piiriüleselt tehtaval koostööl on eelised ja selline koostöö on tõhusam, ning meetmetele, millel on mõju siseturule. Tervisetulemuste parandamiseks on vaja terviklikku lähenemisviisi ning ELi poliitikakujundajad peaksid tagama, et põhimõtet „tervis kõikides poliitikavaldkondades“ kohaldatakse kogu poliitikakujundamises.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10
(10)  Piiriüleste terviseohtude tõsiduse tõttu tuleks programmiga toetada koordineeritud rahvatervisealaseid meetmeid liidu tasandil, et tegeleda selliste ohtude eri aspektidega. Selleks et tugevdada liidu suutlikkust tervisekriisideks valmistuda, nendele reageerida ja neid ohjata, tuleks programmiga toetada meetmeid, mida võetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1082/2013/EL10 alusel loodud mehhanismide ja struktuuride ning muude liidu tasandil loodud asjakohaste mehhanismide ja struktuuride raames. See võiks hõlmata oluliste meditsiinitarvete strateegilise varu loomist ning kriisidele reageerimise suutlikkuse suurendamist, vaktsineerimise ja immuniseerimisega seotud ennetusmeetmeid ning tugevdatud seireprogramme. Sellega seoses tuleks programmiga edendada liidu, riikide, piirkondade ja kohaliku tasandi osalejate liidu- ja sektoriülest suutlikkust kriiside ennetamise, nendeks valmisoleku, nende seire ja ohjamise ning neile reageerimise valdkonnas, sealhulgas hädaolukorra lahendamise planeerimist ja valmisolekuõppusi, pidades silmas terviseühtsuse põhimõtet. Programm peaks hõlbustama sellise integreeritud valdkondadevahelise riskiteavituse raamistiku loomist, mis töötab tervisekriisi kõigis etappides, st ennetamise, valmisoleku ja reageerimise etapis.
(10)  Piiriüleste terviseohtude tõsiduse tõttu tuleks programmiga toetada koordineeritud rahvatervisealaseid meetmeid liidu tasandil ja naaberpiirkondade vahel, et tegeleda selliste ohtude eri aspektidega. Selleks et tugevdada liidu suutlikkust mis tahes tulevasteks tervisekriisideks valmistuda, nendele reageerida ja neid ohjata, tuleks programmiga toetada meetmeid, mida võetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1082/2013/EL10 alusel loodud mehhanismide ja struktuuride ning muude liidu tasandil loodud asjakohaste mehhanismide ja struktuuride raames. See võiks hõlmata kriisidele reageerimise suutlikkuse suurendamist, vaktsineerimise ja immuniseerimisega seotud ennetusmeetmeid, tugevdatud seireprogramme, terviseteavet ja platvorme parimate tavade jagamiseks. Sellega seoses tuleks programmiga edendada liidu, riikide, piirkondade ja kohaliku tasandi osalejate liidu- ja sektoriülest suutlikkust kriiside ennetamise, nendeks valmisoleku, nende seire ja ohjamise ning neile reageerimise valdkonnas, sealhulgas hädaolukorra lahendamise planeerimist ja valmisolekuõppusi, pidades silmas terviseühtsuse ja „tervis kõikides poliitikavaldkondades“ põhimõtteid. Programm peaks hõlbustama sellise integreeritud valdkondadevahelise riskiteavituse raamistiku loomist, mis töötab tervisekriisi kõigis etappides, st ennetamise, valmisoleku ja reageerimise etapis.
__________________
__________________
10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta otsus nr 1082/2013/EL tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 2119/98/EÜ (ELT L 293, 5.11.2013, lk 1).
10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta otsus nr 1082/2013/EL tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 2119/98/EÜ (ELT L 293, 5.11.2013, lk 1).
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11
(11)  Kuna tervisekriisi ajal võivad kiireloomulised tervisetehnoloogia hindamised ja kliinilised uuringud aidata kiiresti välja töötada meditsiinilisi vastumeetmeid, peaks toetama programmiga vastava tegevuse hõlbustamist. Komisjon on vastu võtnud ettepaneku11 tervisetehnoloogia hindamise kohta, et toetada tervisetehnoloogia hindamise alast koostööd liidu tasandil.
(11)  Rahvatervise kriisi kontekstis võivad tervisetehnoloogia hindamised ja kliinilised uuringud aidata kiiresti välja töötada meditsiinilisi vastumeetmeid, neid kindlaks määrata ja kättesaadavaks teha. Komisjon on vastu võtnud ettepaneku11 tervisetehnoloogia hindamise kohta, et toetada tervisetehnoloogia hindamise alast koostööd liidu tasandil. Programmiga peaks toetama vastava tegevuse hõlbustamist.
__________________
__________________
11 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus tervisetehnoloogia hindamise kohta ning millega muudetakse direktiivi 2011/24/EL (COM(2018)005, 31.1.2018).
11 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus tervisetehnoloogia hindamise kohta ning millega muudetakse direktiivi 2011/24/EL (COM(2018)0051, 31.1.2018).
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12
(12)  Selleks et kaitsta haavatavas olukorras olevaid inimesi, sealhulgas vaimu- ja kroonilisi haigusi põdevaid inimesi, tuleks programmiga edendada ka meetmeid, mis käsitlevad tervisekriisi kõrvalmõjusid sellistesse haavatavatesse rühmadesse kuuluvatele inimestele.
(12)  Selleks et kaitsta haavatavas olukorras olevaid inimesi, sealhulgas vaimuhaigusi põdevaid, nakkuslike või mittenakkuslike haiguste ja krooniliste haigustega (nagu rasvumine, vähktõbi, diabeet, südame-veresoonkonna haigused ja neuroloogilised häired) elavaid või nendest kõige enam mõjutatud inimesi, tuleks programmiga edendada ka meetmeid, mis käsitlevad tervisekriisi kõrvalmõjusid sellistesse haavatavatesse rühmadesse kuuluvatele inimestele. Oluliste tervishoiuteenuste, sealhulgas ennetamise jätkuvalt kõrgete standardite tagamiseks peaks programm eelkõige kriisi ja pandeemiate ajal soodustama üleminekut kättesaadavale ja taskukohasele telemeditsiinile, ravimite kodus manustamisele ning ennetus- ja enesehoolduskavade rakendamist, kus see on võimalik ja vajalik, tagades samas, et kroonilisi haigusi põdevatele patsientidele ja riskirühma kuuluvatele patsientidele tagatakse juurdepääs tervishoiu- ja ennetusteenustele.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13
(13)  COVID-19 kriis on toonud esile palju probleeme seoses pandeemiate ajal liidus vajaminevate ravimite, meditsiiniseadmete ja isikukaitsevahendite varude tagamisega. Seepärast tuleks programmiga toetada meetmeid, millega edendatakse kriisi korral oluliste toodete tootmist, hankimist ja haldamist, ning tagada vastastikune täiendavus muude liidu vahenditega.
(13)  COVID-19 kriis on toonud esile palju probleeme, sealhulgas liidu sõltuvuse kolmandatest riikidest seoses pandeemiate ajal liidus vajaminevate keemiatööstuse toor- ja alusainete, toimeainete, ravimite, meditsiiniseadmete ja isikukaitsevahendite varude tagamisega. Seepärast tuleks programmiga toetada meetmeid, millega suurendatakse liidus ravimite ja meditsiiniseadmete tootmise, hankimise, haldamise ja turustamise turvalisust ning vähendatakse sõltuvust kolmandatest riikidest, soodustades tarneahelate mitmekesistamist, edendades kriisi korral oluliste toodete tootmist, ühist hankimist ja haldamist liidus, ning tagada vastastikune täiendavus muude liidu vahenditega, et vähendada nappuse ohtu, eelkõige tervisekriisi ajal.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14
(14)  Selleks et vähendada tõsiste piiriüleste terviseohtude tagajärgi rahvatervisele, peaks programmi raames toetatavate meetmete puhul olema võimalik koordineerida tegevusi, mis tugevdavad liikmesriikide tervisesüsteemide koostalitlusvõimet ja sidusust võrdlusanalüüside, koostöö ja parimate tavade vahetamise kaudu ning tagavad nende suutlikkuse reageerida tervisealastele hädaolukordadele. See hõlmab hädaolukorra lahendamise planeerimist, valmisolekuõppusi ning tervishoiu- ja rahvatervisetöötajate oskuste täiendamist ja mehhanismide loomist tõhusa seire ja vajadustest lähtuva kaupade ning teenuste jaotamise või eraldamise jaoks kriisiolukorras.
(14)  Selleks et vähendada tõsiste piiriüleste terviseohtude tagajärgi rahvatervisele, peaks programmi raames toetatavate meetmete puhul olema võimalik koordineerida tegevusi, mis tugevdavad liikmesriikide tervisesüsteemide koostalitlusvõimet ja sidusust võrdlusanalüüside, koostöö ja parimate tavade vahetamise ja ka arvukamate ühismeetmete kaudu ning tagavad nende suutlikkuse reageerida tervisealastele hädaolukordadele. See hõlmab hädaolukorra lahendamise planeerimist, valmisolekuõppusi ning tervishoiu- ja rahvatervisetöötajate oskuste täiendamist ja mehhanismide loomist tõhusa seire ja vajadustest lähtuva kaupade ning teenuste jaotamise või eraldamise jaoks kriisiolukorras, mis oleks eriti kasulik piiriüleselt.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14 a (uus)
(14a)  Üldsusele mõeldud teabeportaali loomine võimaldaks liidul jagada kontrollitud teavet, saata Euroopa kodanikele hoiatusi ja võidelda väärinfo vastu. See võiks hõlmata mitmesuguseid teavitus- ja ennetuskampaaniaid ning noorte haridusprogramme. Seda portaali võiks kasutada ka koostöös Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusega (ECDC) ulatusliku vaktsineerimise edendamiseks Euroopa tasandil.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15
(15)  COVID-19 kriisist saadud kogemused on esile toonud üldise vajaduse toetada tervishoiusüsteemide struktuurset ümberkujundamist ja süsteemseid reforme kogu liidus, et parandada nende tõhusust, kättesaadavust ja vastupanuvõimet. Selliste ümberkujundamiste ja reformide kontekstis peaks programm koostoimes programmiga „Digitaalne Euroopa“ edendama meetmeid, millega soodustatakse tervishoiuteenuste digitaliseerimist ja suurendatakse nende koostalitlusvõimet, aidatakse suurendada tervishoiusüsteemide suutlikkust haiguste ennetamise ja tervise edendamise valdkonnas, nende suutlikkust pakkuda uusi hooldusmudeleid ja integreeritud teenuseid alates kogukonna- ja esmatasandi tervishoiust kuni väga spetsialiseeritud teenusteni, mis põhinevad inimeste vajadustel, ning tagatakse rahvatervise valdkonnas tõhus töötajaskond, kellel on sobivad oskused, sealhulgas digioskused. Tervishoiu Euroopa andmeruumi arendamine annaks tervishoiusüsteemidele, teadlastele ja avaliku sektori asutustele vahendid tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks. Võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 35 sätestatud põhiõigust ennetavale tervishoiule ja ravile ning nõukogu 2. juuni 2006. aasta järeldustes12 sätestatud Euroopa Liidu tervishoiusüsteemide ühiseid väärtusi ja põhimõtteid, peaks programm toetama meetmeid, millega tagatakse tervishoiu üldine kättesaadavus ja kaasavus, mis tähendab, et kellelegi ei tehta tervishoiuteenustele juurdepääsul takistusi, ning meetmeid, millega tagatakse patsientide õiguste, sealhulgas nende isikuandmete kaitse õiguste nõuetekohane austamine.
(15)  COVID-19 kriisist saadud kogemused on esile toonud üldise vajaduse toetada tervishoiusüsteemide struktuurset ümberkujundamist ja süsteemseid reforme kogu liidus, et parandada nende tõhusust, kättesaadavust, kestlikkust ja vastupanuvõimet. Selliste ümberkujundamiste ja reformide kontekstis peaks programm koostoimes programmiga „Digitaalne Euroopa“ edendama meetmeid, millega soodustatakse tervishoiuteenuste digitaliseerimist ja suurendatakse nende koostalitlusvõimet, aidatakse suurendada tervishoiusüsteemide suutlikkust haiguste alg-, primaar-, sekundaar-, tertsiaar- ja kvaternaartasandi ennetamise ja tervise edendamise valdkonnas, nende suutlikkust pakkuda uusi tulemuspõhiseid hooldusmudeleid ja integreeritud teenuseid alates kogukonna- ja esmatasandi tervishoiust kuni väga spetsialiseeritud teenusteni, mis põhinevad inimeste vajadustel ning tõhustavad kodanike tervishoiualase kirjaoskuse ja digitaaltervisealase kirjaoskuse taset, ning tagatakse rahvatervise valdkonnas tõhus töötajaskond, kellel on sobivad oskused, sealhulgas digioskused, mida ajakohastatakse korrapäraselt vastavalt teaduse ja tehnika arengule, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2005/36/EÜ11a. Euroopa terviseprogrammi ja programmi „Digitaalne Euroopa“ koostoime peaks aitama kaasa e-tervise rakendamisele ja laiendamisele, vähendades tarbetut reisimist ja rahuldamata tervishoiuvajadusi. Tervishoiu Euroopa andmeruumi ja Euroopa elektroonilise terviseloo arendamine annaks tervishoiusüsteemidele, teadlastele ja avaliku sektori asutustele vahendid tervishoiuteenuste juurdepääsetavuse, taskukohasuse, kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks, suurendades patsientidele ja tervishoiutöötajatele kättesaadavate andmete hulka ning parandades seeläbi tervishoiuteenuste kvaliteeti ja patsientide liikumisvabadust kogu liidus. Võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 35 sätestatud põhiõigust ennetavale tervishoiule ja ravile ning nõukogu 2. juuni 2006. aasta järeldustes12 sätestatud Euroopa Liidu tervishoiusüsteemide ühiseid väärtusi ja põhimõtteid, peaks programm toetama meetmeid, millega tagatakse tervishoiu üldine kättesaadavus ja kaasavus, mis tähendab, et kellelegi ei tehta tervishoiuteenustele juurdepääsul takistusi, ning meetmeid, millega tagatakse patsientide õiguste, sealhulgas nende isikuandmete kaitse õiguste nõuetekohane austamine. Programm peaks toetama juurdepääsu isiklikele terviseandmetele ja nende jagamist, ilma et see piiraks isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldamist, ning suurendama patsientide digioskusi.
__________________
__________________
11a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.9.2005, lk 22).
12 Nõukogu järeldused ELi tervishoiusüsteemide ühiste väärtuste ja põhimõtete kohta (ELT C 146, 22.6.2006, lk 1).
12 Nõukogu järeldused ELi tervishoiusüsteemide ühiste väärtuste ja põhimõtete kohta (ELT C 146, 22.6.2006, lk 1).
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15 a (uus)
(15a)  Sootundlikkust ning teadmisi tuleb parandada tervishoiutöötajate hariduses, ravimite ja ravimeetodite uurimises, diagnoosimises, ravis ja mõjus, et mõlemast soost paremini aru saada ja neid ravida.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15 b (uus)
(15b)  ELi toimimise lepingu artikli 153 kohaselt toetab ja täiendab liit liikmesriikide meetmeid, mis on seotud töökeskkonna parandamise ning töötajate tervise, ohutuse ja töötingimuste kaitsega. Oluline on võtta arvesse seda, kui palju aega töötajad oma töökohtadel veedavad, ja võimalikku terviseriski, millega nad võivad kokku puutuda, näiteks terviseohtlikud ained ja kantserogeenid ning korduvad liigutused, mis põhjustab suurt koormust seoses töövõimetuse ja kaotatud tööpäevade arvuga, mis omakorda mõjutab üksikisikut, perekonda ja ühiskonda. Programm peaks kajastama ka töötervishoiu tähtsust ning selle mõju tervishoiutöötajatele ja ühiskonnale. Komisjon peaks tegema liikmesriikidega koostööd, et koostada uued õigusaktid, millega täiustada töötajate tervisetingimusi, parandada nende töötingimusi, töö ja eraelu vahelist tasakaalu, edendada heaolu ja paremat vaimset tervist ning ennetada terviseprobleemide ja halva tervisejuhtimise tõttu ennetähtaegselt pensionile jäämist.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15 c (uus)
(15c)  Programm peaks hõlbustama EU-OSHA volituste läbivaatamist, et edendada tervislikke ja ohutuid töökohti kogu liidus ning toetada ameti tööohutuse ja töötervishoiu alast tegevust ja analüüsi. Komisjon peaks esitama liidu uue töötervishoiu ja tööohutuse strateegilise raamistiku aastateks 2021–2027 ning jätkama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/37/EÜ12a ajakohastamist. Programm peaks toetama ka meetmeid, mille eesmärk on hõlbustada inimeste naasmist tööturule pärast pikaajalist haiguspuhkust ning kaasata tööjõu hulka paremini inimesi, kes on krooniliselt haiged või kellel on puue.
__________________
12a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (kuues üksikdirektiiv nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (ELT L 158, 30.4.2004, lk 50).
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16
(16)  Kui aidata inimestel kauem säilitada tervislikku ja aktiivset eluviisi ja avardada nende võimalusi aktiivselt oma tervise eest hoolitseda, mõjub see positiivselt tervisele, tervisealase ebavõrdsuse vähendamisele, elukvaliteedile, jõudlusele, konkurentsivõimele ja kaasavusele ning vähendab ühtlasi survet riigieelarvetele. Komisjon on võtnud enesele ülesandeks aidata liikmesriikidel saavutada ÜRO kestliku arengu tegevuskavas 2030 sätestatud kestliku arengu eesmärke, eelkõige kestliku arengu 3. eesmärki, milleks on tagada kõikidele vanuserühmadele hea tervis ja heaolu13. Seepärast tuleks programmiga toetada nende eesmärkide saavutamiseks võetavaid meetmeid.
(16)  Tervis on investeering ja programmis peaks see idee olema kesksel kohal. Kui aidata inimestel kauem säilitada tervislikku ja aktiivset eluviisi ja avardada nende võimalusi aktiivselt oma tervise eest hoolitseda, parandades nende tervisealast kirjaoskust, mõjub see positiivselt tervisele, tervisealase ebavõrdsuse vähendamisele, erinevustele tervises, elukvaliteedile, jõudlusele, konkurentsivõimele ja kaasavusele ning vähendab ühtlasi survet riiklikele tervishoiusüsteemidele ja riigieelarvetele. Programmiga tuleks samuti toetada meetmeid, mille eesmärk on vähendada ebavõrdsust tervishoiuteenuste osutamisel maapiirkondades ja kaugetes piirkondades, sealhulgas äärepoolseimates piirkondades, et saavutada kaasav majanduskasv. Komisjon on võtnud enesele ülesandeks aidata liikmesriikidel saavutada ÜRO kestliku arengu tegevuskavas 2030 sätestatud kestliku arengu eesmärke, eelkõige kestliku arengu 3. eesmärki, milleks on tagada kõikidele vanuserühmadele hea tervis ja heaolu13. Seepärast tuleks programmiga toetada kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks võetavaid meetmeid ning seeläbi täiustada tervise sotsiaalseid determinante ja tõhustada liidu kodanike tervist.
__________________
__________________
13 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa jätkusuutliku tuleviku järgmised sammud. Euroopa tegevus jätkusuutlikkuse tagamiseks“ (COM(2016)0739, 22.11.2016).
13 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa jätkusuutliku tuleviku järgmised sammud. Euroopa tegevus jätkusuutlikkuse tagamiseks“ (COM(2016)0739, 22.11.2016).
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17
(17)  Mittenakkuslikud haigused tulenevad geneetiliste, füsioloogiliste, keskkonna- ja käitumistegurite kombinatsioonist. Sellised mittenakkuslikud haigused nagu südame-veresoonkonna haigused, vähktõbi, kroonilised hingamisteede haigused ja diabeet on liidus peamised puuete, terviseprobleemide, tervisega seotud pensionile jäämise ja enneaegse surma põhjused ning nende sotsiaalne ja majanduslik mõju on märkimisväärne. Selleks et vähendada liidus mittenakkuslike haiguste mõju üksikisikutele ja ühiskonnale ning saavutada kestliku arengu 3. eesmärk (sihtmärk 3.4) vähendada mittenakkuslikest haigustest tingitud enneaegset suremust 2030. aastaks ühe kolmandiku võrra, on väga oluline keskenduda sektorite ja poliitikavaldkondade üleselt ja integreeritud viisil ennetusele ning teha jõupingutusi tervishoiusüsteemide tugevdamiseks.
(17)  Mittenakkuslikud haigused tulenevad geneetiliste tegurite ja tervise (füsioloogiliste, käitumuslike ja keskkonna) determinantide kombinatsioonist. Sellised mittenakkuslikud haigused nagu südame-veresoonkonna haigused, vähktõbi, rasvumine, kroonilised hingamisteede haigused, diabeet, vaimuhaigused ja neuroloogilised häired on liidus peamised puuete, terviseprobleemide, tervisega seotud pensionile jäämise ja enneaegse surma põhjused. Mittenakkuslikud haigused moodustasid 2017. aastal liidus 87 % tervisekaotuse tõttu kaotatud eluaastatest ning nende tundmuslik, sotsiaalne ja majanduslik mõju on märkimisväärne. Selleks et vähendada liidus mittenakkuslike haiguste mõju üksikisikutele ja ühiskonnale ning saavutada kestliku arengu 3. eesmärk (eelkõige, aga mitte ainult sihtmärk 3.4) vähendada mittenakkuslikest haigustest tingitud enneaegset suremust 2030. aastaks ühe kolmandiku võrra, on väga oluline keskenduda sektorite, erialade ja poliitikavaldkondade üleselt ja integreeritud viisil tervise edendamisele ja ennetusele, võttes arvesse enamike mittenakkuslike haiguste omavahelist seotust, ning teha jõupingutusi tervishoiusüsteemide tugevdamiseks ja asjakohaste ravimitega varustamiseks, samuti tugevdada Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni rakendamist, et saavutada ennetatavate mittenakkuslike haiguste tõhus ja kestlik vähenemine. Programm peaks toetama meetmeid, mille eesmärk on integreerida vaimne tervis kõigisse valdkondadesse, sealhulgas töökeskkonda ja koolidesse, ning edendama meetmeid depressiooni ja enesetappude vastu võitlemiseks ja integreeriva vaimse tervishoiu rakendamiseks.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 18
(18)  Seepärast peaks programm aitama kaasa haiguste ennetamisele ja tervise edendamisele kogu inimese eluea jooksul ning käsitlema tervist ohustavaid tegureid, nagu tubaka ja sellega seotud toodete kasutamine ja kokkupuude neist eralduvate ainetega, alkoholi liigtarvitamine ja narkootikumide tarbimine. Samuti peaks programm aitama vähendada uimastitega seotud tervisekahjustusi, ebatervislikke toitumisharjumusi, ebapiisavat kehalist aktiivsust ja kokkupuudet saaste ja reostusega ning edendama tervislikke eluviise toetavat keskkonda, et täiendada liikmesriikide meetmeid nendes valdkondades. Seega peaks programm aitama saavutada ka Euroopa rohelise kokkuleppe, strateegia „Talust taldrikule“ ja bioloogilise mitmekesisuse strateegia eesmärke.
(18)  Tervise edendamine ja ennetamine on ravist olulisel määral kulutõhusamad nii raha kui ka kvaliteetselt elatud eluaastate poolest, seepärast peaks programm aitama kaasa haiguste ennetamisele ja tervise edendamisele kogu inimese eluea jooksul ning käsitlema tervise determinante, nagu tubaka ja sellega seotud toodete kasutamine ja kokkupuude neist eralduvate ainetega, alkoholi liigtarvitamine, ebatervislik toituine ning narkootikumide ja psühhoaktiivsete ainete tarbimine. Parima võimaliku tervisliku seisundi saavutamiseks peaks programm tegelema kõigi tervise determinantidega. Tervise edendamine, tervisekaitse ja haiguste ennetamine üksikisiku eluea jooksul tuleks seada programmi keskmesse, käsitledes tervist ja vaimset tervist ohustavaid tegureid, nagu tubaka ja sellega seotud toodete kasutamine ja kokkupuude neist eralduvate ainetega, alkoholi liigtarvitamine ja narkootikumide tarbimine ning muu sõltuvuskäitumine. Samuti peaks programm aitama vähendada uimastitega seotud tervisekahjustusi, rasvumist ja ebatervislikke toitumisharjumusi, ebapiisavat kehalist aktiivsust ja kokkupuudet saaste ja reostusega ning edendama tervislikke eluviise toetavat keskkonda, et täiendada liikmesriikide meetmeid nendes valdkondades. Seega peaks programm aitama kaasa inimese tervise kõrgetasemelisele kaitsele ja ennetustegevusele kogu inimese eluea jooksul, sealhulgas kehalise aktiivsuse, ravitoitumise ja tervisehariduse edendamise kaudu. Programm peaks samuti tugevdama ja toetama ELi tervisealaste õigusaktide rakendamist, sealhulgas keskkonnatervise valdkonnas, ning edendama lähenemisviisi „tervis kõikides poliitikavaldkondades“. Programm peaks aitama saavutada ka Euroopa rohelise kokkuleppe, strateegia „Talust taldrikule“ ja bioloogilise mitmekesisuse strateegia ning kestlikkust edendava kemikaalide strateegia eesmärke.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 18 a (uus)
(18a)  Programm peaks jätkama meetmete toetamist alkoholist põhjustatud kahju vähendamise ja ennetamise valdkonnas, pidades silmas liidu läbivaadatud alkoholistrateegiat. Programmi üheks prioriteediks peaks olema laste kaitsmine alkoholi eest.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 18 b (uus)
(18b)  Krooniliste haiguste koormus on liidus endiselt märkimisväärne. Kroonilised haigused arenevad aeglaselt, on pikaajalised ja sageli ravimatud. Paljudel juhtudel seostatakse kroonilisi haigusi enam kui ühe kaasneva haigusega, mistõttu on nende ravi ja ohjamine veelgi raskem. Need haigused on põhjustanud suuri inimlikke kannatusi ja on suureks koormaks ka tervishoiusüsteemidele. Siiski saab paljusid kroonilisi haigusi, nagu südame-veresoonkonna haigused ja II tüüpi diabeet, tervislike elustiilivalikute abil vältida, samas kui teiste, näiteks neuroloogiliste haiguste väljakujunemist on võimalik varajase avastamise korral aeglustada või aidata patsientidel end paremini tunda ja kauem aktiivsena püsida. Seetõttu saavad liit ja liikmesriigid liikmesriikide koormust tuntavalt vähendada, tehes koostööd haiguste parema ja tõhusama ravi saavutamiseks, ning programm peaks toetama selle valdkonna meetmeid. Programm peaks toetama spetsiifiliste haiguste ennetamise ja ohjamise Euroopa suuniste väljatöötamist nii nakkushaiguste kui ka mittenakkuslike haiguste, näiteks südame-veresoonkonna haiguste, neurodegeneratiivsete haiguste, hingamisteede haiguste ja diabeedi valdkonnas.
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19
(19)  Vähktõbi on liikmesriikides südame-veresoonkonna haiguste järel teine peamine surma põhjus. See on ka üks mittenakkuslikest haigustest, millel on ühised riskitegurid ning mille ennetamisest ja tõrjest saaks kasu enamik kodanikke. 2020. aastal kuulutas komisjon välja Euroopa vähktõvevastase võitluse kava, mis hõlmab kogu haigustsüklit alates ennetamisest ja varajasest diagnoosimisest kuni patsientide ja ellujäänute ravi ja elukvaliteedini. Neid meetmeid tuleks toetada programmist ja programmi „Euroopa horisont“ vähiuuringute missiooni raames.
(19)  Vähktõbi on liikmesriikides südame-veresoonkonna haiguste järel teine peamine surma põhjus. Vähktõbe põhjustavad paljud tegurid ja seetõttu on vaja uut ennetusparadigmat, mis käsitleks individuaalseid tervise determinante (geneetika, elustiil) ja laiemaid determinante (populatsioonid), mis on seotud kutsealaste, keskkonnaalaste ja sotsiaalsete kokkupuuteteguritega. See on ka üks mittenakkuslikest haigustest, millel on teiste haigustega ühised riskitegurid ning mille ennetamisest ja tõrjest saaks kasu enamik kodanikke. Kehv toitumine, vähene kehaline aktiivsus, ülekaalulisus, tubakas ja alkohol on teiste krooniliste haiguste, näiteks südame-veresoonkonnahaiguste riskitegurid. Seepärast tuleks vähiennetusprogramme ellu viia integreeritud kroonilise haiguse ennetamise programmi raames. 2020. aastal kuulutas komisjon välja Euroopa vähktõvevastase võitluse kava, mis hõlmab haigustsükli kõiki olulisi etappe: ennetamine, diagnoosimine, ravi, elu vähi üleelanuna, taasintegreerumine, palliatiivne ravi ja valuravi. Programm peaks edendama meetmeid, mis täiendavad Euroopa vähktõve kava ja parandavad seega vähihaigete elukvaliteeti. Neid meetmeid tuleks toetada programmist ja programmi „Euroopa horisont“ vähiuuringute missiooni raames, eelkõige algatustega, mis toetavad kava keskpikki ja pikaajalisi eesmärke ning käsitlevad vähktõve ühiseid riskitegureid ja koostoimet muude peamiste mittenakkuslike haigustega.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 20
(20)  Programm toimib koostoimes ja vastastikuses täiendavuses muude ELi poliitikameetmete, programmide ja fondidega, näiteks meetmetega, mida viiakse ellu järgmise raames: programm „Digitaalne Euroopa“, programm „Euroopa horisont“, liidu elanikkonnakaitse mehhanismi rescEU reserv, erakorralise toetuse rahastamisvahend, Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+, sh koostoime, mis on seotud miljonite ELi töötajate tervise ja ohutuse parema kaitsega), sealhulgas tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru (EaSI), InvestEU fond, ühtse turu programm, Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend, sealhulgas reformitoetusvahend, Erasmuse programm, Euroopa solidaarsuskorpus, tööhõive toetamise erakorraline rahastu (TERA) ning ELi välistegevuse vahendid, näiteks naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend ja ühinemiseelse abi rahastamisvahend (III). Vajaduse korral kehtestatakse ühised eeskirjad, et tagada rahastamisvahendite omavaheline kooskõla ja vastastikune täiendavus ning samas meetmete spetsiifika arvessevõtmine. Samuti peetakse silmas meetmete, programmide ja rahastamisvahendite vastavust strateegilistele nõuetele, näiteks ERFi ja ESF+ rakendamistingimustele.
(20)  Programm toimib koostoimes ja vastastikuses täiendavuses muude ELi poliitikameetmete, programmide ja fondidega, näiteks meetmetega, mida viiakse ellu järgmise raames: programm „Digitaalne Euroopa“, programm „Euroopa horisont“, liidu elanikkonnakaitse mehhanismi rescEU reserv, erakorralise toetuse rahastamisvahend, Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+, sh koostoime, mis on seotud miljonite ELi töötajate tervise ja ohutuse parema kaitsega), sealhulgas tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru (EaSI), InvestEU fond, ühtse turu programm, Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), kaasa arvatud Interreg, taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend, sealhulgas reformitoetusvahend, Erasmuse programm, Euroopa solidaarsuskorpus, tööhõive toetamise erakorraline rahastu (TERA) ning ELi välistegevuse vahendid, näiteks naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend ja ühinemiseelse abi rahastamisvahend (III). Vajaduse korral kehtestatakse ühised eeskirjad, et tagada rahastamisvahendite omavaheline kooskõla ja vastastikune täiendavus ning samas meetmete spetsiifika arvessevõtmine, vältides rahastamise kattumist või dubleerimist. Samuti peetakse silmas meetmete, programmide ja rahastamisvahendite vastavust strateegilistele nõuetele, näiteks ERFi ja ESF+ rakendamistingimustele.
Muudatusettepanek 249
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 20 a (uus)
(20a)   Programmiga tuleks aidata kaasa tervisekriisi puhul vajalike toodete – näiteks põhiravimite, vaktsiinide ja meditsiiniseadmete – reservi loomisele koostoimes ja vastastikuses täiendavuses rescEU reserviga, erakorralise toetuse rahastamisvahendiga, taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendiga ning muude liidu poliitikameetmete, programmide ja fondidega.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 21
(21)  Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 114 tuleks siseturu loomist ja selle toimimist käsitlevate liidu õigusaktidega tagada tervisekaitse kõrge tase. ELi toimimise lepingu artikli 114 ja artikli 168 lõike 4 punkti c alusel on välja töötatud oluline osa liidu õigustikust, millega tagatakse ravimite ja meditsiiniseadmete kõrged kvaliteedi- ja ohutusstandardid. Arvestades kasvavat nõudlust tervishoiuteenuste järele, seisavad liikmesriikide tervishoiusüsteemid silmitsi probleemidega, mis on seotud ravimite ja meditsiiniseadmete kättesaadavuse ja taskukohasusega. Selleks et tagada liidus parem rahvatervise kaitse ning patsientide ohutus ja võimestamine, on väga oluline, et patsientidel ja tervishoiusüsteemidel oleks juurdepääs kvaliteetsetele tervishoiutoodetele ja et nad saaksid neist täit kasu.
(21)  Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 114 tuleks siseturu loomist ja selle toimimist käsitlevate liidu õigusaktidega tagada tervisekaitse kõrge tase. ELi toimimise lepingu artikli 114 ja artikli 168 lõike 4 punkti c alusel on välja töötatud oluline osa liidu õigustikust, millega tagatakse ravimite ja meditsiiniseadmete kõrged kvaliteedi- ja ohutusstandardid. Arvestades kasvavat nõudlust tervishoiuteenuste järele, seisavad liikmesriikide tervishoiusüsteemid silmitsi probleemidega, mis on seotud ravimite ja meditsiiniseadmete kättesaadavuse ja taskukohasusega. Selleks et tagada liidus parem rahvatervise kaitse ning patsientide ohutus ja võimestamine, on väga oluline, et patsientidel ja tervishoiusüsteemidel oleks juurdepääs kestlikele, tõhusatele, võrdsetele, taskukohastele ja kvaliteetsetele tervishoiutoodetele, sealhulgas piiriüleselt, ja et nad saaksid neist täit kasu läbipaistva, järjepideva, patsiendile suunatud meditsiinilise teabe põhjal.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 22
(22)  Seepärast tuleks programmiga toetada meetmeid, mille eesmärk on jälgida, kas esineb ravimite, meditsiiniseadmete ja muude tervishoiutoodete nappust, ning tagada nende toodete parem kättesaadavus ja suurem taskukohasus, piirates samal ajal nende tarneahelate sõltuvust kolmandatest riikidest. Rahuldamata ravivajadustele tähelepanu pööramiseks tuleks programmiga toetada kliinilisi uuringuid, et kiirendada uuenduslike ja tõhusate ravimite väljatöötamist, neile lubade andmist ja nende kättesaadavust, edendada stiimuleid antimikroobikumide väljatöötamiseks ning soodustada tervishoiutoodete digitaliseerimist ja platvorme ravimeid käsitleva teabe jälgimiseks ja kogumiseks.
(22)  Seepärast tuleks programmiga toetada jälgimise, aruandmise ja teatamise Euroopa süsteemi väljatöötamist selgitamaks, kas esineb ravimite, meditsiiniseadmete, vaktsiinide, diagnostikavahendite ja muude tervishoiutoodete nappust, et vältida ühtse turu killustumist ning tagada nende toodete parem kättesaadavus ja suurem taskukohasus, piirates samal ajal nende tarneahelate sõltuvust kolmandatest riikidest. Programm peaks seetõttu soodustama ravimite ja meditsiiniseadmete tootmist liidus. Rahuldamata ravivajadustele tähelepanu pööramiseks tuleks programmiga toetada kliiniliste ja tegelike tõendite kogumist, et võimaldada tõhusate ravimite, sealhulgas analoogravimite ja sarnaste bioloogiliste ravimite, meditsiiniseadmete ja ravi väljatöötamist, neile lubade andmist ja nende kättesaadavust, edendada teadusuuringuid ja uute ravimite väljatöötamist, pöörates erilist tähelepanu antimikroobikumidele ja vaktsiinidele, et võidelda antimikroobikumiresistentsuse ja vaktsiinennetatavate haiguste vastu, edendada stiimuleid antimikroobikumide tootmisvõimuse suurendamiseks, personaalseks raviks ja vaktsineerimiseks ning soodustada tervishoiutoodete digitaliseerimist ja platvorme ravimeid käsitleva teabe jälgimiseks ja kogumiseks. Programm peaks samuti tugevdama otsustusprotsessi ravimite valdkonnas, võimaldades reguleerivatele asutustele ja tervisetehnoloogia hindamise organitele juurdepääsu tegelikele tervishoiuandmetele ja nende analüüsi. Programm peaks aitama tagada ka teadusuuringute tulemuste parima kasutamise ning hõlbustama terviseinnovatsiooni kasutuselevõttu, laiendamist ja kasutamist tervishoiusüsteemides ja kliinilises praktikas.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 22 a (uus)
(22a)   Liidu tasandil tuleks sätestada mõistete „nappus“, „pinged“, „tarnehäired“, „varude lõppemine“ ja „üleliigsed varud“ ühtlustatud määratlus. Komisjon peaks tegema selliste ühtlustatud määratluste väljatöötamise nimel tihedat koostööd liikmesriikide ja kõigi asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas patsientide organisatsioonidega. Komisjon peaks eelkõige tugevdama Euroopa Ravimiameti (EMA) ja ravimiametite juhtide ühise rakkerühma poolt 2019. aastal esitatud termini „nappus“ määratlust.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 23
(23)  Kuna ravimite ja eelkõige antimikroobikumide optimaalne kasutamine toob kasu üksikisikutele ja tervishoiusüsteemidele, tuleks programmiga edendada nende mõistlikku ja tõhusat kasutamist. Kooskõlas 2017. aasta juunis liikmesriikide taotlusel vastu võetud Euroopa terviseühtsuse tegevuskavaga antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks14 ning võttes arvesse COVID 19-ga seotud sekundaarsete bakteriaalsete nakkustega seotud kogemusi, on väga oluline, et programmiga toetataks patsiendi ohutuse ja meditsiiniliste vigade ennetamise integreeritud poliitika raames meetmeid, mis on suunatud antimikroobikumide mõistlikule kasutamisele inimestel, loomadel ja põllukultuuridel.
(23)  Kuna ravimite ja eelkõige antimikroobikumide optimaalne kasutamine toob kasu üksikisikutele ja tervishoiusüsteemidele, tuleks programmiga edendada nende mõistlikku ja tõhusat kasutamist. Kooskõlas 2017. aasta juunis liikmesriikide taotlusel vastu võetud Euroopa terviseühtsuse tegevuskavaga antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks14 ning võttes arvesse asjaolu, et antibiootikumiresistentsete bakterite tõttu tekkivad nakkused ja sepsis põhjustavad liidus väga arvukaid surmajuhtumeid, on väga oluline, et programmiga toetataks patsiendi ohutuse ja meditsiiniliste vigade ennetamise integreeritud poliitika raames meetmeid, mis on suunatud antimikroobikumide mõistlikule kasutamisele inimestel, loomadel ja põllukultuuridel, ja meetmeid, mis hõlmavad antibiootikumide kasutamist vältiva integreeriva ravi kasutamist. Programm peaks toetama antimikroobikumide kasutamise ja antimikroobikumiresistentsuse jälgimis- ja seireprogramme ning antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemise kohalike, piirkondlike ja riiklike kavade rakendamist, mida toetavad tõenditel põhinevad strateegiad ja heade tavade jagamine liidus.
__________________
__________________
14 Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Euroopa terviseühtsuse tegevuskava antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks“ (COM(2017)0339, 29.6.2017).
14 Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Euroopa terviseühtsuse tegevuskava antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks“ (COM(2017)0339, 29.6.2017).
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 24
(24)  Kuna inimtervishoius kasutatavatest ja veterinaarravimitest tulenev keskkonnareostus on esilekerkiv keskkonnaprobleem, mis võib mõjutada inimeste tervist, tuleks programmiga edendada meetmeid, millega tugevdatakse ravimite tootmise, kasutamise ja kõrvaldamisega seotud keskkonnariskide hindamist ja asjakohast juhtimist kooskõlas Euroopa Liidu strateegilise lähenemisviisiga ravimitele keskkonnas15.
(24)  Kuna inimtervishoius kasutatavatest ja veterinaarravimitest tulenev reostus on esilekerkiv keskkonnaprobleem, mis võib mõjutada inimeste tervist, tuleks programmiga edendada meetmeid, millega tugevdatakse ravimite tootmise, kasutamise ja kõrvaldamisega seotud keskkonnariskide hindamist ja asjakohast juhtimist kooskõlas Euroopa Liidu strateegilise lähenemisviisiga ravimitele keskkonnas15.
__________________
__________________
15 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele „Euroopa Liidu strateegiline lähenemisviis ravimitele keskkonnas“ (COM(2019)0128, 11.3.2019).
15 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele „Euroopa Liidu strateegiline lähenemisviis ravimitele keskkonnas“ (COM(2019)0128, 11.3.2019).
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 25
(24)  Liidu tervisealased õigusaktid mõjutavad vahetult rahvatervist, kodanike elu, tervishoiusüsteemide tõhusust ja vastupanuvõimet ning siseturu sujuvat toimimist. Meditsiinitooteid ja -tehnoloogiat (ravimid, meditsiiniseadmed ja inimpäritoluga ained), tubakaalaseid õigusnorme, patsientide õigusi piiriülese tervishoiu puhul ning tõsiseid piiriüleseid terviseohte käsitlev reguleeriv raamistik on tervise kaitsmisel liidus väga tähtis. Programm peaks seega toetama liidu tervisealaste õigusaktide väljatöötamist, rakendamist ja jõustamist ning pakkuma kvaliteetseid, võrreldavaid ja usaldusväärseid andmeid, mis toetaksid poliitika kujundamist ja järelevalvet.
(25)  Liidu tervisealased õigusaktid mõjutavad vahetult rahvatervist ja ohutust, kodanike elu, tervishoiusüsteemide tõhusust ja vastupanuvõimet ning siseturu sujuvat toimimist. Meditsiinitooteid ja -tehnoloogiat (ravimid, meditsiiniseadmed ja inimpäritoluga ained), tubakaalaseid õigusnorme, patsientide õigusi piiriülese tervishoiu puhul ning tõsiseid piiriüleseid terviseohte käsitlev reguleeriv raamistik on tervise kaitsmisel liidus väga tähtis. Programm peaks seega toetama liidu tervisealaste õigusaktide väljatöötamist, rakendamist ja jõustamist ning pakkuma koos peamiste partneritega, nagu EMA ja ECDC, kvaliteetseid, kallutamata, võrreldavaid ja usaldusväärseid andmeid, sealhulgas täpselt määratletud ühtset metoodikat kasutades kogu Euroopas kohapeal kogutud tegelikke tervishoiuandmeid, mis toetaksid poliitika kujundamist ja järelevalvet, aitaksid seada eesmärke ja töötada välja vahendeid edusammude mõõtmiseks.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 26
(25)  Piiriülene koostöö liikmesriikide vahel liikuvatele patsientidele tervishoiuteenuste osutamisel ning tervisetehnoloogia hindamise alane koostöö ja Euroopa tugivõrgustikud on näited valdkondadest, kus liikmesriikide vaheline integreeritud tegevus on andnud suure lisaväärtuse ja näidanud potentsiaali tervishoiusüsteemide tõhususe ja seega tervise üldiseks edendamiseks. Seepärast peaks programmiga toetama meetmeid, mis võimaldavad integreeritud ja koordineeritud tööd, millega edendatakse ka sellist suure mõjuga tegevust, mille eesmärk on jagada olemasolevad ressursid elanikkonna ja piirkondade vahel kõige tõhusamalt, et nende mõju oleks võimalikult suur.
(26)  Piiriülene koostöö liikmesriikide vahel liikuvatele või piirialadel elavatele patsientidele tervishoiuteenuste osutamisel ning tervisetehnoloogia hindamise alane koostöö ja Euroopa tugivõrgustikud on näited valdkondadest, kus liikmesriikide vaheline integreeritud tegevus on andnud suure lisaväärtuse ja näidanud potentsiaali tervishoiusüsteemide tõhususe ja seega tervise üldiseks edendamiseks. Seetõttu peaks programmi eesmärk olema tagada niisuguse integreeritud ja koordineeritud töö arendamine ja täielik rakendamine sellistes valdkondades nagu tervisetehnoloogia hindamine ja Euroopa tugivõrgustik. Selle tööga edendataks ka sellist suure mõjuga tegevust, mille eesmärk on jagada olemasolevad ressursid asjaomaste elanikkonnarühmade ja piirkondade vahel kõige tõhusamalt, et nende mõju oleks võimalikult suur.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 26 a (uus)
(26a)  Solidaarsus ja ühtsus on liidu põhimõtted ning programm peaks tagama, et liidul on piiriüleste terviseohtude vastu võitlemisel ühtne lähenemisviis. Rahvatervise ohtudele reageerimiseks peaks programm ELi toimimise lepingu artikli 168 alusel toetama ECDC koordineeritava ning tervisevoliniku ja kriisiohjevoliniku juhitava Euroopa tervisealase reageerimise mehhanismi loomist, mis oleks teiste ELi tervishoiuasutustega täielikult seotud. See mehhanism, millel on tugevdatud liidu kodanikukaitse mehhanismi raames oma meditsiiniressursid, tuleks ette valmistada pandeemiaolukorra lahendamise kavaga, et tagada koordineeritud reageerimine ja suutlikkus kiiresti tõhustada reageerimist tulevastele tervishoiukriisidele, tuginedes standardiseeritud teabele.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 27
(26)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/24/EL16 kohaselt loodud Euroopa tugivõrgustikud on virtuaalsed võrgustikud, kuhu on kaasatud tervishoiuteenuste osutajad kogu Euroopas. Võrgustike eesmärk on hõlbustada eriravi ning teadmiste ja vahendite koondamist vajavaid keerukaid või harvikhaigusi ja seisundeid käsitlevat arutelu. Kuna võrgustikud võivad parandada harva esineva seisundiga patsientide juurdepääsu diagnostikale ja kvaliteetsetele tervishoiuteenustele ning olla teabe levitamise, meditsiinikoolituse ja -uuringute keskusteks, peaks programm aitama kaasa koostöö tõhustamisele Euroopa tugivõrgustike ja muude riikidevaheliste võrgustike vahendusel. Programmis peaks kaaluma Euroopa tugivõrgustike tegevuse laiendamist lisaks harvikhaigustele ka nakkushaiguste ja mittenakkuslike haiguste (näiteks vähktõbi) valdkonnale.
(27)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/24/EL16 kohaselt loodud Euroopa tugivõrgustikud on virtuaalsed võrgustikud, kuhu on kaasatud tervishoiuteenuste osutajad kogu Euroopas. Võrgustike eesmärk on hõlbustada eriravi ning teadmiste ja vahendite koondamist vajavaid keerukaid või harvikhaigusi ja seisundeid käsitlevat arutelu. Euroopa tugivõrgustikud on murranguline platvorm, mis kujutab endast ainulaadset võimalust ning mille eesmärk on parandada teadmiste ja terviseandmete piiriülese uuendusliku kasutamise ja jagamise alusel diagnoosimist ja ravi harvik- või keerukaid haiguseid põdevate inimeste jaoks. Programm peaks seetõttu eraldama piisavalt vahendeid olemasolevate ja tulevaste Euroopa tugivõrgustike koordineerimise ja koostöö toetamiseks toetuste või muude sihtotstarbeliste vahendite abil. See peaks suurendama praegust rahastamist tagamaks, et Euroopa tugivõrgustikud täidavad oma ülesandega seatud eesmärke. Kuna võrgustikud võivad parandada harva esineva seisundiga patsientide juurdepääsu diagnostikale ja kvaliteetsetele tervishoiuteenustele ning olla teabe levitamise, meditsiinikoolituse ja -uuringute keskusteks, peaks programm aitama kaasa ka koostöö tõhustamisele Euroopa tugivõrgustike ja muude riikidevaheliste võrgustike vahendusel. Programmis peaks kaaluma Euroopa tugivõrgustike tugevdamist, uute Euroopa tugivõrgustike loomise toetamist, et hõlmata nakkushaigused, keerukad rasedused ning haruldased ja keerukad vaimse tervise haigused. Euroopa tugivõrgustike tugevdamine võib täita võtmerolli liidu tasandil ühise äsja väljatöötatud sõeluuringute raamistiku vastuvõtmise toetamisel, alustades haiguste valikukriteeriumidest ja -mehhanismidest, eesmärgiga ületada sõeluuringute ulatuse olemasolevad erinevused kõigis liikmesriikides. Programmis peaks kaaluma ka tippkeskuste võrgustike arendamist nakkushaiguste ja mittenakkuslike haiguste, sealhulgas vähktõve ja laste vähktõve, südame-veresoonkonna haiguste, krooniliste hingamisteede haiguste, diabeedi, vaimse tervise seisundite, neurodegeneratiivsete haiguste ja muude peamiste krooniliste haiguste valdkonnas ning tervisekriiside ohjamise valdkonnas.
__________________
__________________
16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta direktiiv 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius (ELT L 88, 4.4.2011, lk 45).
16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta direktiiv 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius (ELT L 88, 4.4.2011, lk 45).
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 27 a (uus)
(27a)  Euroopa tugivõrgustikud seisavad silmitsi märkimisväärsete probleemidega, mis on seotud nende rahalise jätkusuutlikkuse tagamisega ning suutlikkusega toimida tõhusalt riiklikes tervishoiusüsteemides ja nende vahel, nagu rõhutas Euroopa Kontrollikoda oma eriaruandes nr 7/2019: „ELi piiriülese tervishoiu meetmed“16a.
__________________
16a ELT C 192, 7.6.2019, lk 5
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 30
(29)  Liidu eelarvest täielikult või osaliselt rahastatavate investeeringute lisaväärtuse ja mõju optimeerimiseks tuleks eelkõige saavutada liidu tervisevaldkonna tegevusprogrammi ja muude liidu programmide koostoime, hõlmates ka programme, mille eelarvet täidetakse koostöös liikmesriikidega. Sellise koostoime maksimeerimiseks tuleks tagada olulised soodustavad mehhanismid, sealhulgas meetmete kumulatiivne rahastamine liidu tervisevaldkonna tegevusprogrammi ja mõne muu liidu programmi vahenditest tingimusel, et see ei ületa meetme rahastamiskõlblikke kogukulusid. Selleks tuleks käesolevas määruses sätestada asjakohased eeskirjad, eelkõige võimalus deklareerida sama maksumus või kulu proportsionaalselt liidu tervisevaldkonna tegevusprogrammi ja muu liidu programmi raames.
(30)  Liidu eelarvest täielikult või osaliselt rahastatavate investeeringute lisaväärtuse ja mõju optimeerimiseks tuleks eelkõige saavutada liidu tervisevaldkonna tegevusprogrammi ja muude liidu programmide koostoime, hõlmates ka programme, mille eelarvet täidetakse koostöös liikmesriikidega, eelkõige Interregi programm, milles juba tegeletakse piiriülese koostööga tervishoiu valdkonnas ning mis aitab hõlbustada patsientide ja tervishoiutöötajate piiriülest liikuvust, ning arendada juurdepääsu kvaliteetsetele tervishoiuteenustele ühiste seadmete, jagatud teenuste ja ühisrajatiste kasutamise abil piiriülestes piirkondades. Sellise koostoime maksimeerimiseks ja dubleerimise vältimiseks tuleks tagada olulised soodustavad mehhanismid, sealhulgas meetmete kumulatiivne rahastamine liidu tervisevaldkonna tegevusprogrammi ja mõne muu liidu programmi vahenditest tingimusel, et see ei ületa meetme rahastamiskõlblikke kogukulusid. Selleks tuleks käesolevas määruses sätestada asjakohased eeskirjad, eelkõige võimalus deklareerida sama maksumus või kulu proportsionaalselt liidu tervisevaldkonna tegevusprogrammi ja muu liidu programmi raames, mis tagaks üksikasjaliku ja läbipaistva aruandluse.
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 31
(30)  Võttes arvesse programmiga hõlmatud eesmärkide ja meetmete eripära, on mõnel juhul vastavate meetmete rakendamiseks kõige paremad võimalused just liikmesriikide asjaomastel pädevatel asutustel. Neid liikmesriikide määratud asutusi tuleks seepärast lugeda kindlaksmääratud toetusesaajateks finantsmääruse artikli 195 tähenduses ja neile tuleks toetust anda ilma projektikonkurssi eelnevalt välja kuulutamata.
(31)  Võttes arvesse programmiga hõlmatud eesmärkide ja meetmete eripära, on mõnel juhul vastavate meetmete rakendamiseks kõige paremad võimalused just liikmesriikide asjaomastel pädevatel asutustel. Neid liikmesriikide määratud asutusi tuleks seepärast lugeda kindlaksmääratud toetusesaajateks finantsmääruse artikli 195 tähenduses ja neile tuleks toetust anda ilma projektikonkurssi eelnevalt välja kuulutamata. Programmist tehtavaid investeeringuid tuleks rakendada tihedas koostöös liikmesriikidega, eelkõige valdkondades, mis kuuluvad liikmesriikide pädevusse.
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 31 a (uus)
(31a)  Selleks et tagada iga eesmärgi täitmine liidu tasandil, peaks komisjon eelarvet suurendama ning esitama ettepaneku ECDC ja EMA volituste tugevdamiseks, kes juba täidavad oma tasandil mõningaid programmi „EL tervise heaks“ tervise-eesmärke, ning kellel peaks olema selle programmi rakendamisel suurem roll.
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 33
(32)  Kuna ühiseks kokkulepitud väärtuseks on solidaarsus kvaliteetsete tervishoiuteenuste võrdse ja üleüldise kättesaadavuse tagamisel, olles liidu poliitika aluseks selles valdkonnas, ning kuna liidul on keskne roll kiirendada edasiminekut seoses ülemaailmsete terviseteemadega,19 peaks programmiga toetama liidu panust rahvusvahelistesse ja ülemaailmsetesse tervisealgatustesse, mille eesmärk on parandada tervist, tegeleda ebavõrdsusega ja tõhustada kaitset ülemaailmsete terviseohtude vastu.
(33)  Kuna ühiseks kokkulepitud väärtuseks on solidaarsus kvaliteetsete tervishoiuteenuste ligipääsetava, võrdse ja üleüldise kättesaadavuse tagamisel, sealhulgas piiriüleselt, olles liidu poliitika aluseks selles valdkonnas, ning kuna liidul on keskne roll kiirendada edasiminekut seoses ülemaailmsete terviseteemadega,19 peaks programmiga toetama liidu panust rahvusvahelistesse ja ülemaailmsetesse tervisealgatustesse, mille eesmärk on parandada tervist, tegeleda ebavõrdsusega ja tõhustada kaitset ülemaailmsete terviseohtude vastu.
__________________
__________________
19 Nõukogu järeldused ELi rolli kohta tervise edendamisel maailmas, välisasjade nõukogu 3011. istung, Brüssel, 10. mai 2010.
19 Nõukogu järeldused ELi rolli kohta tervise edendamisel maailmas, välisasjade nõukogu 3011. istung, Brüssel, 10. mai 2010.
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 34
(33)  Selleks et liidu ja rahvusvahelise tasandi meetmed oleksid võimalikult tulemuslikud ja tõhusad, tuleks programmi rakendamisel arendada koostööd asjakohaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu ÜRO ja selle spetsialiseeritud asutused, eelkõige Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), Maailmapank, samuti Euroopa Nõukogu ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD). Vastavalt nõukogu otsuse 2013/755/EL20 artiklile 94 võivad ülemeremaades ja -territooriumidel (ÜMT) elavad isikud ja asutatud üksused saada liidu rahalist toetust vastavalt programmi eeskirjadele ja eesmärkidele ning asjaomase ÜMTga seotud liikmesriigi suhtes kohaldatavale võimalikule korrale.
(34)  Selleks et liidu ja rahvusvahelise tasandi meetmed oleksid võimalikult tulemuslikud ja tõhusad, tuleks programmi rakendamisel arendada koostööd liikmesriikide ja asjakohaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu ÜRO ja selle spetsialiseeritud asutused, eelkõige Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), Maailmapank, samuti Euroopa Nõukogu ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD). Vastavalt nõukogu otsuse 2013/755/EL20 artiklile 94 võivad ülemeremaades ja -territooriumidel (ÜMT) elavad isikud ja asutatud üksused saada liidu rahalist toetust vastavalt programmi eeskirjadele ja eesmärkidele ning asjaomase ÜMTga seotud liikmesriigi suhtes kohaldatavale võimalikule korrale.
__________________
__________________
20 Nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsus 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta („ÜMTde assotsieerimise otsus“) (ELT L 344, 19.12.2013, lk 1).
20 Nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsus 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta („ÜMTde assotsieerimise otsus“) (ELT L 344, 19.12.2013, lk 1).
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 34 a (uus)
(34a)  Programm peaks tagama kodanikuühiskonna, eelkõige patsientide ühenduste ja akadeemiliste ringkondade, eelkõige tervishoiutöötajate ühingute tugeva kaasamise, et tagada tasakaalustatud esindatus ja osalemine rahvatervise eesmärkide saavutamisel. Euroopa tervisevaldkonna organisatsioonid peaksid aitama programmi ellu viia ja hinnata.
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 34 b (uus)
(34b)  Programmis sisalduvate meetmete ühtse rakendamise saavutamiseks tuleks luua programmi „EL tervise heaks“ juhtrühm.
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 39 a (uus)
(39a)  Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel mõjutavad kliimamuutused selliseid tervist määratlevaid sotsiaalseid ja keskkonnategureid nagu puhas õhk ja joogivesi, piisav toit ja kindel eluase ning prognooside kohaselt sureb aastatel 2030–2050 igal aastal praegusest 250 000 inimest rohkem alatoitumise, malaaria, kõhulahtisuse ja kuumarabanduse tagajärjel, kusjuures äärmuslikult kõrge õhutemperatuur põhjustab vahetult eelkõige eakate ja enamohustatud isikute surmajuhtumeid. Üleujutuste, kuumalainete, põua ja tulekahjude läbi mõjutavad kliimamuutused oluliselt inimeste tervist, põhjustades muuhulgas alatoitumust, südame-veresoonkonna ja hingamisteede haigusi ning siirutajatega levivaid haigusi.
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 40
(39)  Võttes arvesse, kui tähtis on võidelda kliimamuutuste vastu kooskõlas liidu kohustustega rakendada Pariisi kokkulepet ning saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärgid, aitab käesolev programm integreerida kliimameetmeid liidu poliitikavaldkondadesse ja saavutada üldise eesmärgi – tagada 25 % ELi eelarvekulutustest kliimaeesmärkide toetamiseks. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi vahehindamisel.
(40)  Kuna tähtis on leevendada kliimamuutusi vastavalt liidu kohustustele rakendada Pariisi kokkulepet ning saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärgid, aitab käesolev programm integreerida kliimameetmeid liidu poliitikavaldkondadesse ja saavutada üldise eesmärgi – suunata 30 % ELi eelarvekulutustest kliimaeesmärkide toetamiseks. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi vahehindamisel.
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 40 a (uus)
(40a)  Tunnistades soolise võrdõiguslikkuse saavutamise tähtsust, peaks programm soodustama soolise võrdõiguslikkuse arvestamist liidu poliitikas. Selles tuleks sooküsimuste arvestamise ja sooteadliku eelarvestamise vahendeid kasutades tagada tervishoiukriiside lahendamine sootundlikul ja ümberkujundaval viisil ning tagada naiste ja tütarlaste spetsiifiliste tervisevajaduste rahuldamine tervishoiukriisi ajal ja selle järel.
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 43
(42)  Võttes arvesse inimeste tervist ähvardavate piiriüleste ohtude laadi ja võimalikku ulatust, ei suuda liikmesriigid üksi tegutsedes piisaval määral inimesi liidus selliste ohtude eest kaitsta ega tõhustada kriisiennetust või kriisideks valmisolekut. Kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega võib liidu tasandil võtta meetmeid ka liikmesriikide jõupingutuste toetamiseks rahvatervise kõrgetasemelise kaitse huvides, liidus ravimite, meditsiiniseadmete ja muude kriisi korral oluliste toodete kättesaadavuse ja taskukohasuse parendamiseks, innovatsiooni toetamiseks ning liikmesriikide integreeritud ja koordineeritud tegevuse ja parimate tavade rakendamise toetamiseks ning tervishoiu kättesaadavusel ilmneva ebavõrdsusega tegelemiseks kogu ELis viisil, mis tagab suurema tõhususe ja lisaväärtuse, mida ei oleks võimalik saavutada liikmesriigi tasandil, võttes samal ajal arvesse liikmesriikide pädevust ja vastutust programmiga hõlmatud valdkondades. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.
(43)  Inimeste tervist ähvardavate piiriüleste ohtude laadi ja võimaliku ulatuse tõttu ei suuda liikmesriigid üksi tegutsedes piisaval määral inimesi liidus selliste ohtude eest kaitsta ega tõhustada kriisiennetust või kriisideks valmisolekut. Kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega tuleks liidu tasandil võtta meetmeid ka liikmesriikide jõupingutuste toetamiseks rahvatervise kõrgetasemelise kaitse huvides, liidus ravimite, meditsiiniseadmete ja muude tervisekriisi korral oluliste toodete ja teenuste olemasolu, kestlikkuse, sobivuse, kättesaadavuse, ohutuse ja taskukohasuse parendamiseks, innovatsiooni toetamiseks ning liikmesriikide ja nende piirkondade integreeritud ja koordineeritud tegevuse ja parimate tavade rakendamise toetamiseks ning tervishoiu kättesaadavusel ilmneva ebavõrdsuse ja ebaõigluse vähendamiseks kogu ELis viisil, mis tagab suurema tõhususe ja lisaväärtuse, mida ei oleks võimalik saavutada liikmesriigi tasandil, võttes samal ajal arvesse liikmesriikide pädevust ja vastutust programmiga hõlmatud valdkondades. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – punkt 3
3)  „tervisekriis“ – mis tahes kriis või ohujuhtum, mis tuleneb inimeste, loomade, taimede, toidu või keskkonnaga seotud ohust, millel on tervisemõõde ja mis nõuab ametiasutuste kiiret tegutsemist;
3)  „tervisekriis“ – mis tahes kriis või ohujuhtum, mis tuleneb inimeste, loomade, taimede, toidu või keskkonnaga seotud ning keemilise, bioloogilise, radioloogilise või tuumaalase päritoluga või keskkonnast või tundmatust allikast lähtuvast ohust, millel on tervisemõõde ja mis nõuab ametiasutuste kiiret tegutsemist;
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – punkt 4
4)  „kriisi korral olulised tooted“ – tooted ja ained, mis on tervisekriisi puhul vajalikud haiguse ja selle tagajärgede ennetamiseks, diagnoosimiseks või raviks, ning mille hulka kuuluvad muu hulgas: ravimid, sealhulgas vaktsiinid, ja nende vaheained, ravimite toimeained ja toorained; meditsiiniseadmed; haigla- ja meditsiinivarustus (näiteks hingamisaparaadid, kaitseriietus ja -varustus, diagnostilised materjalid ja vahendid); isikukaitsevahendid; desinfektsioonivahendid ja nende vahetooted ning nende tootmiseks vajalikud toorained;
4)  „kriisi korral olulised tooted“ – tooted, vahendid ja ained, mis on tervisekriisi puhul vajalikud haiguse ja selle tagajärgede ennetamiseks, diagnoosimiseks või ravimiseks ning haiguste ja nakkuste seireks ja epidemioloogiliseks järelevalveks, ning mille hulka kuuluvad muu hulgas: ravimid, sealhulgas vaktsiinid, ja nende vaheained, ravimite toimeained ja toorained; meditsiiniseadmed; haigla- ja meditsiinivarustus (näiteks hingamisaparaadid, kaitseriietus ja -varustus, diagnostilised materjalid ja vahendid); isikukaitsevahendid; desinfektsioonivahendid ja nende vahetooted ning nende tootmiseks vajalikud toorained;
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – punkt 5
5)  „terviseühtsuse põhimõte“ – lähenemisviis, milles tunnistatakse, et inimeste ja loomade tervis on omavahel seotud, et haigused võivad kanduda inimestelt loomadele ja vastupidi ning seetõttu tuleb haigustega võidelda mõlemal juhul ning et keskkond seob inimesi ja loomi;
5)  „terviseühtsuse põhimõte“ – lähenemisviis, mille puhul tunnistatakse inimeste ja loomade maailma ja keskkonna omavahelist seotust ja seda, et haigused võivad ühest nimetatud sfäärist teise üle kanduda, mistõttu nende tõrje peab olema tervikliku iseloomuga;
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – punkt 9
9)  „tõsine piiriülene terviseoht“ – bioloogiline, keemiline, keskkonnaalane või teadmata päritolu eluohtlik või muidu tõsine oht, mis levib või kätkeb märkimisväärset levimise ohtu üle liikmesriikide piiride ning mille puhul võib olla vajalik koordineerimine liidu tasandil, et tagada inimeste tervise kaitse kõrge tase;
9)  „tõsine piiriülene terviseoht“ – bioloogiline, keemiline, radioloogiline, tuuma-, keskkonnaalane või teadmata päritolu eluohtlik või muidu tõsine oht, mis levib üle liikmesriikide piiride või kätkeb märkimisväärset sellise levimise ohtu ning mille puhul võib olla vajalik koordineerimine liidu tasandil, et tagada inimeste tervise kaitse kõrge tase;
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – punkt 9 a (uus)
9a)  „tervis kõikides poliitikavaldkondades“ - elanikkonna tervise ja tervisealase võrdsuse parandamisele suunatud, valdkonnast sõltumatu lähenemisviis avaliku poliitika väljatöötamisele, rakendamisele ja läbivaatamisele, mille puhul võetakse arvesse otsuste tervisemõju, püütakse saavutada koostoimet ning vältida sellisest poliitikast tulenevat kahjulikku tervisemõju;
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – punkt 9 b (uus)
9b)  „tervist mõjutavad tegurid“ – rida isiku tervislikku seisundit mõjutavaid tegureid, näiteks käitumuslikud, bioloogilised, sotsiaal-majanduslikud ja keskkonnategurid;
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Programmil on võimaluse korral terviseühtsuse põhimõtet silmas pidades järgmised üldeesmärgid:
Programmil on terviseühtsuse põhimõtet ja võimaluse korral käsitlust „tervis kõikides poliitikavaldkondades“ silmas pidades järgmised üldeesmärgid:
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 1
1)  inimeste kaitsmine liidus tõsiste piiriüleste terviseohtude puhul;
1)  parandada ja tugevdada liidus inimeste tervist, milleks tuleb toetada terviseedendust ja haiguste ennetamist, vähendada tervisealast ebavõrdsust ning tagada tervishoiu võrdne ja täielik kättesaadavus;
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)
1a)   kaitsta inimesi liidus tõsiste piiriüleste terviseohtude eest; toetada liikmesriikides ja liikmesriikidevaheliselt koordineerimist ning tervisekriisideks valmisoleku arendamist ja rakendamist;
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 2
2)  ravimite, meditsiiniseadmete ja muude kriisi korral oluliste toodete kättesaadavuse parandamine liidus, nende taskukohasuse soodustamine ja innovatsiooni toetamine;
2)  toetada praegusi ja tulevasi liidu õigusakte ja poliitikat, et muu hulgas taastada ravimialane sõltumatus ja lahendada ravimite nappuse probleem, parandada liidus tervishoiu ja teenuste olemasolu, kättesaadavust ja taskukohasust ning toetada teadusuuringuid ja innovatsiooni, samuti tervise ja tervishoiu arengut, dubleerimata seejuures muude programmide, sealhulgas programmi „Euroopa horisont“ raames tehtavat;
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 3
3)  tervishoiusüsteemide tugevdamine ja tervishoiutöötajate toetamine, kasutades selleks muu hulgas digitaliseerimist ning liikmesriikide integreeritumat ja koordineeritumat tegevust, parimate tavade püsivat rakendamist ja andmete jagamist, eesmärgiga tõsta rahvatervise üldist taset.
3)  tugevdada tervishoiusüsteeme, nende kestlikkust ja toetada tervishoiutöötajaid, muu hulgas digipöörde ning liikmesriikide integreerituma ja koordineerituma tegevusega nii riiklikul, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil, parimate tavade püsiva rakendamisega ning võrreldavate ja koostalitlusvõimeliste andmete jagamisega, kusjuures eesmärk on tõsta rahvatervise üldist taset ja tervisealast teadlikkust ning muuta tervishoiusüsteemid vastupidavamaks ja reageerimisvõimelisemaks.
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Artiklis 3 nimetatud üldeesmärkide täitmiseks püstitatakse järgmised erieesmärgid, pidades võimalusel silmas terviseühtsuse põhimõtet:
Terviseühtsuse põhimõtet ja võimaluse korral käsitlust „tervis kõikides poliitikavaldkondades“ silmas pidades püstitatakse artiklis 3 nimetatud üldeesmärkide täitmiseks järgmised erieesmärgid:
Muudatusettepanek 226
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 1
1)  liidu suutlikkuse tugevdamine tõsiste piiriüleste terviseohtude ennetamiseks, nendeks valmisolekuks ja neile reageerimiseks ning tervisekriiside ohjamiseks, kasutades selleks muu hulgas erakorralise arstiabi osutamise, andmete kogumise ja seire alast koordineerimist;
1)  liidu suutlikkuse tugevdamine tõsiste piiriüleste terviseohtude ennetamiseks, nendeks valmisolekuks ja neile kiireks reageerimiseks ning tervisekriiside ohjamiseks, sealhulgas erakorralise arstiabi suutlikkuse koordineerimise, arstiabi osutamise ja kasutamise, andmete kogumise ja järelevalve kaudu ning riikide tervishoiusüsteemide stressitestimise koordineerimise ja kvaliteetse tervishoiu standardite väljatöötamise abil;
Muudatusettepanek 250
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 2
2)  liidus kriisi korral oluliste toodete reservide või varude ning kriisiolukorras mobiliseeritavate meditsiini-, tervishoiu- ja tugitöötajate reservi tagamine;
2)  selliste meetmete toetamine koostoimes muude liidu vahendite, programmide ja fondidega, mis võimaldavad kriisiolukorras mobiliseerida meditsiini-, tervishoiu- ja tugitöötajaid, näiteks Euroopa meditsiinikorpuse töötajaid, sealhulgas parandades töötajate koolitust ja ajakohastades nende teadmisi, ning meetmete toetamine, mis aitavad kaasa tervisekriisi puhul vajalike toodete, näiteks põhiravimite, vaktsiinide ja meditsiiniseadmete kättesaadavusele kriisi ajal liidus;
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 3
3)  selliste meetmete toetamine, millega tagatakse kriisi korral oluliste toodete ja muude vajalike tervishoiutarvete piisav kättesaadavus, juurdepääsetavus ja taskukohasus;
3)  Euroopa ravimituru tugevdamine, et kestlikul moel tagada ravimite, e-tervise lahenduste, meditsiiniseadmete ning muude tervishoiuks vajalike varude ja kriisiaegadel tarvilike meditsiinitoodete olemasolu, kättesaadavus ja taskukohasus;
Muudatusettepanek 222
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 4
4)  tervishoiusüsteemide tulemuslikkuse, kättesaadavuse, jätkusuutlikkuse ja vastupidavuse tõhustamine, toetades sealhulgas digitaliseerimist, digivahendite ja -teenuste kasutuselevõttu, süsteemseid reforme, uute ravimudelite rakendamist ja üldist tervisekindlustust, ning tegelemine tervisealase ebavõrdsusega;
4)  tervishoiusüsteemide tulemuslikkuse, kättesaadavuse, kestlikkuse ja vastupidavuse suurendamine, milleks tuleb muu hulgas toetada digipööret, sealhulgas tervishoiu Euroopa andmeruumi süsteemsete reformide kavandamist ja läbiviimist, uute ravimudelite rakendamist, kvaliteetsete, kestlike, taskukohaste ja inim- ja tulemuskesksete tervishoiuteenuste ja seonduvate teenuste võrdse ja õigeaegse kättesaadavuse parandamist, üleminekut üldisele tervisekindlustusele, mis hõlmab juurdepääsu seksuaal- ja reproduktiivtervishoiule ja seonduvatele õigustele, ning ebavõrdsuse ja ebaõigluse vähendamine tervishoius;
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 4 a (uus)
4a)  liidu innovatsiooniökosüsteemi tugevdamine, et tagada järgmise põlvkonna ravimite, vaktsiinide ja meditsiiniseadmete väljatöötamine ja kasutuselevõtt, eesmärgiga lahendada üha kasvavad tervishoiuprobleemid ja rahuldada tekkivaid ootusi;
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 5
5)  selliste meetmete toetamine, mille eesmärk on tugevdada tervishoiusüsteemi suutlikkust haiguste ennetamise ja tervise edendamise valdkonnas, tugevdada patsientide õigusi ja piiriülest tervishoidu, ning meditsiini- ja tervishoiutöötajate tipptaseme edendamine;
5)  selliste meetmete toetamine, mille eesmärk on tugevdada tervishoiusüsteemi suutlikkust haiguste ennetamisel, sõeluuringute tegemisel ja varajasel diagnoosimisel, edendada tervist, käsitleda tervist mõjutavaid tegureid ning parandada tervisealast teadlikkust, patsientide õigusi ja ohutust ning piiriülest tervishoidu;
Muudatusettepanek 245
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 6
6)  mittenakkuslike haiguste, eelkõige vähktõve seire, ennetamise, diagnoosimise, ravi ja hoolduse toetamine;
6)  mittenakkuslike haiguste, eelkõige vähktõve seire, ennetamise, diagnoosimise, ravi ja hoolduse ning neurodegeneratiivsete häirete ja muude ajuhaiguste varajase diagnoosimise toetamine;
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 6 a (uus)
6a)  liidu vähktõvevastase võitluse tõhustamine koostoimes Euroopa vähktõvevastase võitluse kavaga, toetades muu hulgas vähktõve, sealhulgas pediaatrilise vähi seire, ennetamise, varajase diagnoosimise, ravi ja hoolduse meetmeid ning Euroopa Vähiinstituudi loomist;
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 6 b (uus)
6b)  nakkushaiguste ja terviseohtude tõrje tõhustamine;
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 6 c (uus)
6c)   vaktsiinikõhkluse / vaktsiinivastasuse (vaccine hesitancy) probleemiga tegelemine ning vaktsiinvälditavate haiguste, sealhulgas vähi likvideerimiseks tehtava töö toetamine;
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 7
7)  ravimite, eelkõige antimikroobikumide mõistliku ja tõhusa kasutamise ning ravimite ja meditsiiniseadmete keskkonnasõbralikuma tootmise ja kõrvaldamise edendamine ja toetamine;
7)  ravimite, eelkõige antimikroobikumide teadliku, mõistliku ja tõhusa kasutamise, keskkonda olemuslikult vähem kahjustavate ravimite väljatöötamise, ravimite keskkonnasõbralikuma tootmise ning ravimite ja meditsiiniseadmete keskkonnateadliku kõrvaldamise tõhustamine ja toetamine;
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 8
8)  liidu tervisealaste õigusaktide väljatöötamise, rakendamise ja jõustamise toetamine ning kvaliteetsete, võrreldavate ja usaldusväärsete andmete esitamine, et toetada poliitika kujundamist ja järelevalvet, ning poliitika tervisemõju hindamise kasutamise edendamine;
8)  liidu tervisealaste õigusaktide väljatöötamise, rakendamise ja jõustamise ja vajaduse korral nende muutmise toetamine; kvaliteetsete, võrreldavate ja usaldusväärsete andmete esitamine, et toetada poliitika kujundamist ja järelevalvet; ravitegevuse toetamine ja uute tervishoiualaste vajaduste rahuldamine; ning liidu teiste tegevuspoliitikate tervisemõju hindamise kasutamise edendamine;
Muudatusettepanekud 246 ja 71
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 9
9)  liikmesriikide ja eelkõige nende tervishoiusüsteemide vahelise integreeritud tegevuse toetamine, sealhulgas suure mõjuga ennetustegevuse rakendamine ning võrgustike laiendamine Euroopa tugivõrgustike ja muude riikidevaheliste võrgustike vahendusel;
9)  liikmesriikide ja eelkõige nende tervishoiusüsteemide vahelise integreeritud tegevuse toetamine; toetus selliste tervisetehnoloogiate kindlakstegemisele, mis peavad läbima liidu hindamise; võrgustike (sh võrgustik Orphanet) tugevdamine ja laiendamine Euroopa tugivõrgustike vahendusel; pädevusvõrgustike loomine ja rakendamine laialt levinud nakkuslike ja mittenakkuslike haiguste raviks ning muude rahvusvaheliste võrgustike loomine täielikus koostoimes programmiga „Euroopa horisont“ ja selle missioonide ja partnerlustega; püüe suurendada hõlmatud patsientide ning haiguste ja terviseprobleemide vastaste meetmete hulka ja ulatust;
Muudatusettepanek 223
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 10
10)  liidu poolt rahvusvahelistesse ja ülemaailmsetesse tervisealgatustesse antava panuse toetamine.
10)  liidu poolt rahvusvahelistesse ja ülemaailmsetesse tervisealastesse kohustustesse ja algatustesse, sealhulgas seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu ja õiguste kättesaadavus, antava panuse toetamine.
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 1
1.  Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on jooksevhindades 1 946 614 000 eurot.
1.  Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on jooksevhindades 10 398 000 000 eurot (püsivhindades 9 370 000 000 eurot).
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 2
2.  Lõikes 1 nimetatud summat võib kasutada ka programmi rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi jaoks, näiteks ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistoiminguteks, sealhulgas asutusesiseste infotehnoloogiasüsteemide jaoks.
2.  Lõikes 1 nimetatud summat võib kasutada ka programmi rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi jaoks, näiteks ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistoiminguteks, sealhulgas asutusesiseste infotehnoloogiasüsteemide jaoks. Kaudsete meetmetega seotud halduskulud ei või ületada 5 % programmi raames ette nähtud kogusummast.
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6
Artikkel 6
välja jäetud
Rahastamine Euroopa Liidu taasterahastu abil
[Euroopa Liidu taasterahastu] määruse artiklis 2 osutatud meetmeid rakendatakse programmi raames kuni 8 451 000 000 euro suuruses summas (jooksevhindades), millele on osutatud kõnealuse määruse artikli 3 lõike 2 punkti a alapunktis iii, vastavalt artikli 5 lõigetele 4 ja 8.
Need summad moodustavad sihtotstarbelise välistulu vastavalt määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 21 lõikele 5.
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)
1a)  Kõigi assotsieerunud riikide osamaksed lisatakse programmi asjakohastesse osadesse. Komisjon annab nõukogule ja Euroopa Parlamendile iga-aastase eelarvemenetluse käigus aru programmi iga osa kogueelarvest, märkides ära kõik assotsieerunud riigid ning nende kõigi osamaksed ja rahaliste vahendite bilansid.
Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 1
1.  Programmi rakendatakse eelarve otsese täitmise korras vastavalt määrusele (EL, Euratom) 2018/1046 või eelarve kaudse täitmise korras koostöös määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 62 lõike 1 punktis c osutatud asutustega.
1.  Teiste liidu tasandi rahastamisprogrammidega kattumise ja nende dubleerimise vältimiseks rakendatakse programmi eelarve otsese täitmise korras vastavalt määrusele (EL, Euratom) 2018/1046 või eelarve kaudse täitmise korras koostöös määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 62 lõike 1 punktis c osutatud asutustega.
Muudatusettepanek 78
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 2
2.  Programmist võib eraldada rahalisi vahendeid ükskõik millises määruse (EL, Euratom) 2018/1046 kohases vormis, eelkõige toetuste, auhindade ja hangetena.
2.  Programmist võib eraldada rahalisi vahendeid ükskõik millises määruse (EL, Euratom) 2018/1046 kohases vormis, eelkõige toetuste, auhindade ja hangetena. Komisjon püüab saavutada kogu liidus mõjusa ja tasakaalustatud geograafilise katvuse, muu hulgas aidates liikmesriikidel tänu nende suutlikkuse suurendamisele projektide kvaliteeti parandada.
Muudatusettepanek 79
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 4 a (uus)
4a.  Komisjon hõlbustab programmi järjepidevat rakendamist ja püüab seejuures selle haldamist maksimaalselt lihtsustada. Komisjon ja liikmesriigid soodustavad oma pädevuste raames koostoimet ja tagavad programmi tulemusliku kooskõlastamise muude ELi programmide ja fondidega.
Sel eesmärgil nad:
a)   tagavad nii kavandamise kui ka elluviimise ajal eri vahendite vastastikuse täiendavuse, koostoime, sidususe ja järjepidevuse liidu, riiklikul ja vajaduse korral piirkondlikul tasandil, eriti seoses liidu fondidest rahastatavate meetmetega;
b)   optimeerivad koordineerimismehhanisme, et vältida topelttööd;
c)   tagavad tiheda koostöö isikute vahel, kes vastutavad liidu, riiklikul ja vajaduse korral piirkondlikul tasandil käesoleva vahendi raames sidusate ja ühtlustatud toetusmeetmete rakendamise eest.
Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 4 b (uus)
4b.   Komisjon arendab programmi rakendamisel koostööd asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, näiteks ÜRO ja selle spetsialiseeritud asutuste, eelkõige Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO), samuti Euroopa Nõukogu ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga (OECD), et liidu ja rahvusvahelise tasandi meetmed oleksid võimalikult tulemuslikud ja tõhusad.
Muudatusettepanek 81
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 4 c (uus)
4c.   Komisjon konsulteerib programmi rakendamise kõigis etappides tervise edendamise, haiguste ennetamise ja mittenakkuslike haiguste ravi juhtrühma või muudesse asjaomastesse komisjoni eksperdirühmadesse kuuluvate liikmesriikide tervishoiuasutustega ning sidusrühmadega, eelkõige tervishoiusektori kutseorganisatsioonide ja selles valdkonnas tegutsevate valitsusväliste organisatsioonidega.
Muudatusettepanek 82
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 a (uus)
Artikkel 9a
Toetuse andmise kriteeriumid
Toetuse andmise kriteeriumid määratletakse artiklis 18 osutatud tööprogrammides ja konkursikutsetes, võttes kohaldataval määral arvesse järgmisi elemente:
a)   kooskõla artiklis 4 sätestatud erieesmärkidega;
b)   tervishoiusüsteemi kättesaadavuse ja taskukohasuse soodustamine;
c)   piiriülene mõõde;
d)   digitaliseerimise soodustamine;
e)   sotsiaalne mõju (kasu ja kulud);
f)   kooskõla I lisa sätetega;
g)   haiguste, eriti vähi ennetamisele kaasaaitamine;
h)   ravimite kättesaadavuse edendamine;
i)   meetme küpsus projekti arendamisel;
j)   kavandatava rakenduskava usaldusväärsus.
Muudatusettepanek 83
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõik 3 a (uus)
Luuakse usaldusväärne ja tõhus mehhanism, et vältida rahastamise dubleerimist ning tagada tervisega seotud eesmärke taotlevate liidu eri programmide ja poliitikavaldkondade koostoime. Kõik andmed liidu eri programmidest ja fondidest rahastatavate toimingute ja meetmete kohta koondatakse selle mehhanismi alla. Mehhanism järgib läbipaistvuse ja vastutuse põhimõtteid ning võimaldab tervisega seotud eesmärkide saavutamiseks võetavaid meetmeid paremini jälgida ja hinnata.
Muudatusettepanek 84
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 1 – punkt b
b)  juriidiline isik, kes on loodud liidu õiguse alusel, või rahvusvaheline organisatsioon;
b)  juriidiline isik, kes on loodud liidu õiguse alusel, või asjaomane rahvusvaheline organisatsioon, nagu avaliku sektori asutused, tervishoiuasutused, uurimisinstituudid, ülikoolid ja kõrgharidusasutused, patsientide liidud;
Muudatusettepanek 85
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 3
3.  Juriidilised isikud, kes on asutatud kolmandas riigis, mis ei ole programmiga ühinenud, peaksid oma osalemise kulud üldjuhul ise kandma.
3.  Juriidilised isikud, kes on asutatud kolmandas riigis, mis ei ole programmiga ühinenud, peaksid oma osalemise kulud ise kandma.
Muudatusettepanek 86
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 5
5.  Programmi raames võib anda ilma projektikonkurssi korraldamata otsetoetusi, et rahastada selge liidu lisaväärtusega meetmeid, mida kaasrahastavad pädevad asutused, kes vastutavad tervise eest liikmesriikides või programmiga ühinenud kolmandates riikides, rahvusvahelised tervishoiuorganisatsioonid või eraldi või võrgustikus tegutsevad avaliku sektori asutused ja valitsusvälised asutused, kelle kõnealused pädevad asutused on selleks volitanud.
5.  Programmi raames võib anda ilma projektikonkurssi korraldamata otsetoetusi, et rahastada meetmeid, kui sellised toetused on nõuetekohaselt põhjendatud, kui meetmetel on selge liidu lisaväärtus ja neid kaasrahastavad kohalikud, piirkondlikud või riiklikud pädevad asutused, kes vastutavad tervise eest liikmesriikides või programmiga ühinenud kolmandates riikides, rahvusvahelised tervishoiuorganisatsioonid või Interregi programmid, eraldi või võrgustikus tegutsevad avaliku sektori asutused ja valitsusvälised asutused, kelle kõnealused pädevad asutused on selleks volitanud.
Muudatusettepanek 87
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 6
6.  Euroopa tugivõrgustikele võib programmi raames anda otsetoetusi ilma projektikonkursita. Otsetoetusi võib anda ka muudele rahvusvahelistele võrgustikele, mis on loodud kooskõlas ELi eeskirjadega.
6.  Euroopa tugivõrgustikele antakse programmi raames otsetoetusi ilma projektikonkursita lihtsustatud finants- ja tehnilise aruandluse süsteemi alusel. Otsetoetusi võib anda ka muudele rahvusvahelistele võrgustikele, sealhulgas Interregi programmidele, mis on loodud kooskõlas liidu õigusega.
Muudatusettepanek 88
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 6 a (uus)
6a.  Piisav rahastamine tagatakse Euroopa tugivõrgustike piiriüleste tervishoiuteenuste mudeli konsolideerimiseks ja laiendamiseks, kindlustades mitmesuguste kliiniliste teenuste osutamise eri kanalite kaudu, sealhulgas veebipõhised teised arvamused ja spetsialisti nõuanded patsientidele ravi ja ohjamise kohta ning „veebipõhised ambulatoorsed“ kliinikud.
Muudatusettepanek 89
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõik 1
Komisjon konsulteerib tervise edendamise, haiguste ennetamise ja mittenakkuslike haiguste ravi juhtrühma kuuluvate liikmesriikide tervishoiuasutustega programmi jaoks koostatud töökavade, selle prioriteetide ja strateegiliste suundade ning programmi rakendamise osas.
Komisjon konsulteerib tervise edendamise, haiguste ennetamise ja mittenakkuslike haiguste ravi juhtrühma kuuluvate liikmesriikide tervishoiuasutustega programmi jaoks koostatud iga-aastaste töökavade, selle prioriteetide ja strateegiliste suundade ning programmi rakendamise osas ja võimaliku koostoime osas liikmesriikide omavahenditega, et tagada meetmete pikaajaline tulemuslikkus ja kestlikkus.
Muudatusettepanek 90
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõik 1 a (uus)
Komisjon konsulteerib programmi „EL tervise heaks“ juhtrühmaga programmi jaoks koostatud iga-aastaste töökavade ning programmi prioriteetide, strateegiliste suundade ja rakendamise osas ning võimaliku koostoime osas Euroopa fondidega, et tagada meetmete pikaajaline tulemuslikkus ja kestlikkus.
Muudatusettepanek 91
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõik 1 b (uus)
Komisjon konsulteerib ka asjaomaste liidu detsentraliseeritud asutuste ja sidusrühmadega, näiteks kodanikuühiskonna organisatsioonide, eriti patsientide organisatsioonide esindajatega programmi jaoks koostatud iga-aastaste töökavade ning programmi prioriteetide, strateegiliste suundade ja rakendamise osas.
Muudatusettepanek 92
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõik 1 c (uus)
Komisjon võtab iga-aastased töökavad vastu delegeeritud õigusaktidega. Need delegeeritud õigusaktid võetakse vastu vastavalt käesoleva määruse artiklile 24.
Muudatusettepanek 93
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 a (uus)
Artikkel 16a
Programmi „EL tervise heaks“ juhtrühma loomine
1.  Komisjon loob programmi „EL tervise heaks“ juhtrühma (edaspidi „juhtrühm“).
2.  Juhtrühm:
i)  tagab sisendid tervikliku strateegia ja juhtimise vormis ning panustab programmi iga-aastastesse töökavadesse;
ii)  töötab välja programmi ja teiste tervisemõõdet sisaldavate programmide vahelise koordineerimise, koostöö ja koostoime juhtimise kava;
iii)  tagab väärtustele suunatud tervishoiumeetmed, kestlikkuse, paremad tervishoiulahendused, edendab juurdepääsu tervishoiule ja vähendab tervisealast ebavõrdsust, edendab patsientide ja ühiskonna kaasatust.
3.  Juhtrühm on sõltumatu sidusrühmade rühm, kuhu kuuluvad rahvatervise valdkonna osalejad, näiteks Euroopa Parlamendi esindajad, sõltumatud tervishoiueksperdid ja patsientide esindajad.
4.  Juhtrühma kuulub 20 kõrgetasemelist isikut, kelle puhul järgitakse geograafilise ja soolise tasakaalu põhimõtet ning kes esindavad erinevaid lõikes 3 osutatud valdkondi ja tegevusi.
5.  Juhtrühma liikmed nimetab ametisse komisjon, konsulteerides Euroopa Parlamendiga, pärast avalikku kandidaatide esitamise üleskutset või osalemiskutset.
Liikmed nimetatakse artikli 1 teises lõigus osutatud ajavahemikuks. Komisjon nimetab juhtrühma liikmete seast ka esimehe.
6.  Juhtrühm tuleb kokku vähemalt kolm korda aastas, mis võimaldab korrapärast ja läbipaistvat arvamuste vahetust.
Koordineerimise, koostöö ja koostoime juhtimise kava aitab tagada kõigi olemasolevate tervishoiualaste finantsmehhanismide nähtavuse ja koordineerimise ning aitab juhtida koordineerimist ja koostööd.
Komisjon võib juhtrühmaga konsulteerida ka muudes kui lõikes 2 osutatud küsimustes.
Muudatusettepanek 94
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõik 1
Programmi rakendatakse määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 110 osutatud tööprogrammide kaudu. Tööprogrammides esitatakse vajaduse korral segarahastamistoimingute jaoks ette nähtud kogusumma.
Programmi rakendatakse määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 110 osutatud iga-aastaste tööprogrammide kaudu. Tööprogrammides esitatakse vajaduse korral segarahastamistoimingute jaoks ette nähtud kogusumma.
Muudatusettepanek 95
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõik 1 a (uus)
Tööprogrammid põhinevad soolise mõju hindamisel.
Muudatusettepanek 96
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 1
1.  Näitajad, mille abil antakse aru artiklites 3 ja 4 sätestatud programmi üld- ja erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta, on esitatud II lisas.
1.  Näitajad, sealhulgas programmi- ja meetmepõhised näitajad, mille abil antakse aru artiklites 3 ja 4 sätestatud programmi üld- ja erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta, on esitatud II lisas.
Muudatusettepanek 97
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 1 a (uus)
1a.  Komisjon jälgib pidevalt programmi haldamist ja rakendamist. Läbipaistvuse suurendamiseks avaldatakse pidevalt ajakohastatud andmed haldamise ja rakendamise kohta üldsusele hõlpsasti kättesaadaval viisil komisjoni veebisaidil.
Eelkõige lisatakse samasse andmebaasi andmed rahastatud projektide kohta. Need andmed hõlmavad järgmist:
a)   teave rahastamise liikide ja toetusesaajate liikide kohta, mis võimaldab rahaeraldisi läbipaistvalt jälgida; üksikasjalik ülevaade koostoimest muude liidu programmidega, sealhulgas liidu ametite rakendatavate meetmetega, mis võimaldab nõuetekohaselt analüüsida ellu viidavate eri tegevuste vastastikust täiendavust;
b)   projekti tasandil eristatud kulutasemed, et võimaldada erianalüüsi, sealhulgas artiklis 13 ja I lisas määratletud sekkumisvaldkondade kaupa.
Muudatusettepanek 98
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 2
2.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 24 vastu delegeeritud õigusakte II lisa muutmise kohta, et vajaduse korral näitajaid muuta ja täiendada.
2.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 24 vastu delegeeritud õigusakte II lisa muutmise kohta, et vajaduse korral näitajaid, sealhulgas programmi- ja meetmepõhiseid näitajaid muuta ja täiendada.
Muudatusettepanek 99
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 2 a (uus)
2a.  Näitajaid kogutakse, vajaduse korral soo alusel liigitatuna.
Muudatusettepanek 100
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 3
3.  Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et programmi rakendamise ja tulemuste järelevalveks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele ja (kui see on asjakohane) liikmesriikidele proportsionaalsed aruandlusnõuded.
3.  Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et programmi rakendamise ja tulemuste järelevalveks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt, ilma et see suurendaks toetusesaajate halduskoormust. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele ja (kui see on asjakohane) liikmesriikidele proportsionaalsed aruandlusnõuded.
Muudatusettepanek 101
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 4
4.  Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.
4.  Komisjon avaldab, edastab ja esitab nii vahe- kui ka lõpphindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.
Muudatusettepanek 102
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõik 1 a (uus)
Programmi auditisüsteem peab tagama asjakohase tasakaalu usalduse ja kontrolli vahel, võttes arvesse kontrolli haldus- ja muid kulusid kõikidel tasanditel, eelkõige toetusesaajate puhul. Auditieeskirjad peavad olema kogu programmi ulatuses selged, järjepidevad ja sidusad.
Muudatusettepanek 103
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõik 1 b (uus)
Programmi auditistrateegia põhineb programmi kui terviku kulude esindava valimi finantsauditil. Sellist esindavat valimit täiendatakse kulutustega seotud riskide hindamisel põhineva valikuga. Meetmete puhul, mida rahastatakse ühiselt mitmest liidu programmist, viiakse läbi üksainus audit, mis hõlmab kõiki asjaomaseid programme ja neist igaühe puhul kohaldatavaid reegleid.
Muudatusettepanek 104
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõik 1 c (uus)
Komisjon või rahastamisasutus võib tugineda ühistele süsteemi läbivaatamistele toetusesaaja tasandil. Sellised ühised läbivaatamised on teatavat liiki toetusesaajate puhul vabatahtlikud ning koosnevad süsteemide ja protsesside auditist, mida täiendab tehingute audit, mille viib läbi pädev sõltumatu audiitor, kes on kvalifitseeritud läbi viima raamatupidamisdokumentide kohustuslikku auditit vastavalt direktiivile 2006/43/EÜ1a. Komisjon või rahastamisasutus võib kasutada neid selle kontrollimiseks, kas üldjoontes on tagatud kulude usaldusväärne finantsjuhtimine, ning finantsaruannete õigsust kinnitavate kontrollitõendite ja järelauditite taseme uuesti läbivaatamiseks.
__________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit ning millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 84/253/EMÜ (ELT L 157, 9.6.2006, lk 87).
Muudatusettepanek 105
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõik 1 d (uus)
Auditeid võib teha kuni kahe aasta jooksul pärast lõppmakse tegemist.
Muudatusettepanek 106
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõik 1 e (uus)
Komisjon avaldab auditisuunised, et tagada auditimenetluste ja -reeglite usaldusväärne ja ühtne kohaldamine ja tõlgendamine kogu programmi kestuse jooksul.
Muudatusettepanek 107
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 2
2.  Artikli 19 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2028.
2.  Artikli 19 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kolmeks aastaks alates [käesoleva määruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne kolmeaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
Muudatusettepanek 108
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt a – alapunkt ii
ii)  elutähtsasse tervishoiutaristusse, mis on oluline tervisekriiside korral, vahenditesse, struktuuridesse, protsessidesse, tootmis- ja laborisuutlikkusse, sealhulgas haiguspuhangute seire, modelleerimise, prognoosimise, ennetamise ja ohjamise vahenditesse.
ii)  kooskõlastatud tegutsemisse, mis on oluline tervisekriiside korral, vahenditesse, mehhanismidesse, struktuuridesse, protsessidesse, tootmis- ja laborisuutlikkusse, sealhulgas haiguspuhangute seire, modelleerimise, prognoosimise, ennetamise ja ohjamise vahenditesse.
Muudatusettepanek 109
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt b
b)  Väljakujunenud liidu tasandi lisaväärtusega heade tavade ja uuenduslike lahenduste edasiandmine, kohandamine ja kasutuselevõtt liikmesriikide vahel ning riigipõhine kohandatud toetus kõige suuremate vajadustega riikidele või riikide rühmadele konkreetsete projektide rahastamise kaudu, sealhulgas mestimise, eksperdinõustamise ja vastastikuse toetamise raames.
b)  Väljakujunenud liidu tasandi lisaväärtusega heade tavade ja uuenduslike lahenduste edasiandmine, kohandamine ja kasutuselevõtt liikmesriikide või piirkondade vahel ning riigipõhine kohandatud toetus kõige suuremate vajadustega piirkondadele või riikidele või piirkondade või riikide rühmadele konkreetsete projektide rahastamise kaudu, sealhulgas mestimise, eksperdinõustamise ja vastastikuse toetamise raames.
Muudatusettepanek 110
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt c – alapunkt i
i)  küsitlused, uuringud, andmete kogumine ja statistika, metoodikad, liigitused, mikrosimulatsioonid, indikaatorid, teadmiste vahendamine ja võrdlusuuringud;
i)  küsitlused, uuringud, võrreldavate andmete ja statistika kogumine, sealhulgas vajaduse korral soo ja vanuse alusel liigitatud andmed, metoodikad, liigitused, mikrosimulatsioonid, prooviuuringud, indikaatorid, teadmiste vahendamine ja võrdlusuuringud;
Muudatusettepanek 111
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt c – alapunkt iii
iii)  eksperdirühmad, kes annavad nõu, andmeid ja teavet, mis toetab tervishoiupoliitika väljatöötamist ja rakendamist;
iii)  eksperdirühmad, sealhulgas vajaduse korral asjaomaste sidusrühmade esindajad, kes annavad nõu, hinnanguid, andmeid ja teavet, mis toetab tervishoiupoliitika väljatöötamist ja rakendamist, sealhulgas tervishoiupoliitika rakendamise järelhindamised;
Muudatusettepanek 112
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt c – alapunkt iv
iv)  uuringud ja analüüsid ning teadusnõustamine poliitikakujundamise toetamiseks, samuti tarbijaohutuse teaduskomitee ning tervise-, keskkonna- ja uute riskide teaduskomitee toetamine.
iv)  uuringud ja analüüsid, muude liidu poliitikameetmete süstemaatiline tervisemõju hindamine ning teadusnõustamine tõenduspõhise poliitikakujundamise toetamiseks, samuti tarbijaohutuse teaduskomitee ning tervise-, keskkonna- ja uute riskide teaduskomitee ning tervishoiusüsteemide tulemuslikkuse hindamise eksperdirühma toetamine.
Muudatusettepanek 113
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt d – sissejuhatav osa
d)  Liidu tervishoiualaste õigusaktide ja meetmete väljatöötamine ja rakendamine, eelkõige toetades:
d)  Liidu tervishoiualaste õigusaktide ja meetmete väljatöötamine, rakendamine ja hindamine, eelkõige toetades:
Muudatusettepanek 114
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt d – alapunkt i
i)  liidu tervishoiualaste õigusaktide ja meetmete rakendamist, täitmise tagamist ja järelevalvet ning tehnilist abi õigusnõuete rakendamiseks;
i)  liidu tervishoiualaste õigusaktide ja meetmete rakendamist, täitmise tagamist ja järelevalvet, sealhulgas tervise edendamist, ning tehnilist abi õigus- ja tegevusnõuete täielikuks rakendamiseks liikmesriikides;
Muudatusettepanek 115
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt d – alapunkt iv
iv)  andmebaaside ja digivahendite väljatöötamist ja käitamist ning nende koostalitlusvõimet, sealhulgas vajaduse korral muu, näiteks kosmosepõhise seiretehnoloogiaga;
iv)  andmebaaside ja digivahendite väljatöötamist, käitamist ja hooldamist ning nende koostalitlusvõimet, sealhulgas juba loodud projektide puhul, vajaduse korral muu, näiteks kosmosepõhise ja tehisintellekti seiretehnoloogiaga;
Muudatusettepanek 116
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt d – alapunkt v
v)  auditeerimis- ja hindamistegevust kooskõlas liidu õigusaktidega;
v)  auditeerimis-, hindamis- ja inspekteerimistegevust kooskõlas liidu õigusaktidega;
Muudatusettepanek 117
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt d – alapunkt x
x)  riiklikke kontaktpunkte, mille kaudu antakse juhiseid, teavet ja abi seoses liidu tervisealaste õigusaktide ja programmi rakendamisega;
x)  riiklikke kontaktpunkte, mille kaudu antakse juhiseid, teavet ja abi seoses liidu tervisealaste õigusaktide ja programmi edendamise ja rakendamisega;
Muudatusettepanek 118
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt d – alapunkt xi
xi)  sidusrühmi, pidades silmas riikidevahelist koostööd.
xi)  sidusrühmi, pidades silmas riikidevahelist ja piirkondlikku koostööd.
Muudatusettepanek 119
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt e
e)  Struktuursed varud ja kriisiks valmistumine:
välja jäetud
i)  kriisi korral oluliste toodete väljatöötamise, hankimise ja haldamise mehhanismi loomine ja toetamine;
ii)  kriisi korral oluliste toodete ELi reservi ja varude loomine ja haldamine vastastikuses täiendavuses muude liidu rahastamisvahenditega;
iii)  niisuguste mehhanismide loomine ja toetamine, mis võimaldavad tõhusalt jälgida ja kasutamiseks määrata olemasolevaid ravivõimalusi (nt haiglate voodikohad ja intensiivravikohad), et jaotada tervisekriisi korral vajalikke kaupu ja teenuseid ning tagada ravimite, uuritavate ravimite ja meditsiiniseadmetega varustamine ja nende ohutu kasutamine;
iv)  tervisekriiside ennetamiseks ja ohjamiseks vajalike kaupade ja teenuste hanked ning meetmed, et tagada nende hädavajalike kaupade ja teenuste kättesaadavus;
v)  meditsiini- ja tervishoiutöötajate ja -ekspertide liidu reservi loomine ja toimimine ning mehhanismi loomine selliste töötajate ja ekspertide kasutamiseks vajaduse korral tervisekriisi ennetamiseks või sellele reageerimiseks kogu liidus; liidu tervisealaste hädaolukordade sellise meeskonna loomine ja toimimine, kes annab tervisekriisi korral komisjoni taotluse alusel eksperdinõu ja tehnilist abi.
Muudatusettepanek 227
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt f – alapunkt i
i)  meetmed, millega edendatakse liidu, riikide, piirkondade ja kohaliku tasandi osalejate liidu- ja sektoriülest suutlikkust kriiside ennetamise, nendeks valmisoleku, nende ohjamise ja neile reageerimise valdkonnas, sealhulgas hädaolukorra lahendamise planeerimist ja valmisolekuõppusi, ning meditsiini-, tervishoiu- ja rahvatervisetöötajate täiendusõpet;
i)  meetmed, millega edendatakse liidu, riikide, piirkondade ja kohaliku tasandi osalejate liidu- ja sektoriülest suutlikkust kriiside ennetamise, nendeks valmisoleku, nende ohjamise ja neile reageerimise valdkonnas, sealhulgas stressiteste, hädaolukorra lahendamise planeerimist ja valmisolekuõppusi, kvaliteetse tervishoiu standardite väljatöötamist ning meditsiini-, tervishoiu- ja rahvatervisetöötajate täiendusõpet;
Muudatusettepanek 121
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt f – alapunkt i a (uus)
ia)  Euroopa tervisealase reageerimise mehhanismi loomine, et reageerida igat liiki terviseohtudele ja -kriisidele ning tugevdada tegevuse koordineerimist Euroopa tasandil; mehhanismi koordineerib Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus asjaomaste asutuste abiga;
Muudatusettepanek 251
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt f – alapunkt i b (uus)
ib)   tervisekriisi puhul vajalike toodete reservi loomisele kaasa aitamine vastastikuses täiendavuses rescEU reserviga, erakorralise toetuse rahastamisvahendiga, taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendiga ning muude liidu vahendite, programmide ja fondidega, ning selliste toodete kättesaadavuse tagamine kriisi ajal;
Muudatusettepanek 122
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt f – alapunkt iii
iii)  meditsiiniliste vastumeetmete, sealhulgas oluliste kemikaalide ja toimeainete kiireloomulise tootmise ja/või hankimise toetamine ning tervisetehnoloogia erakorraliste hindamiste ja kliiniliste uuringutega seotud koostöö rahastamine;
välja jäetud
Muudatusettepanek 123
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt f – alapunkt iv
iv)  ennetusmeetmed haavatavate rühmade kaitsmiseks terviseohtude eest ning meetmed kriisidele reageerimiseks ja nende ohjamiseks vastavalt haavatavate rühmade vajadustele;
iv)  ennetusmeetmed kõigi kodanike, eelkõige haavatavate rühmade kaitsmiseks terviseohtude eest ning meetmed kriisidele reageerimiseks ja nende ohjamiseks vastavalt haavatavate rühmade vajadustele, näiteks palliatiivset ja valuravi vajavatele kroonilisi haigusi põdevatele patsientidele põhilise hoolduse tagamine;
Muudatusettepanek 124
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt f – alapunkt iv a (uus)
iva)  meetmed e-tervise toetamiseks, näiteks telemeditsiinile üleminek, ravimite kodus manustamine ning ennetus-/enesehoolduskavade rakendamine, kui see on võimalik ja asjakohane;
Muudatusettepanek 125
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt f – alapunkt iv b (uus)
ivb)  meetmed piiriülese koostöö toetamiseks, et tagada kiire ravi kättesaadavus kõigile patsientidele kogu liidus, eelkõige harvikhaigust põdevatele patsientidele;
Muudatusettepanek 126
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt f – alapunkt v
v)  meetmed, millega leevendatakse tervisekriisiga kaasnevaid tagajärgi tervisele, eelkõige tagajärgi, mis mõjutavad vaimset tervist, kroonilisi haigusi põdevaid patsiente ja teisi haavatavaid rühmi;
v)  meetmed, millega leevendatakse ja ohjatakse tervisekriisiga kaasnevaid tagajärgi tervisele, eelkõige tagajärgi, mis mõjutavad vaimset tervist, kroonilisi haigusi põdevaid patsiente ja teisi haavatavas olukorras inimesi, sealhulgas sõltuvushaiged, HIViga nakatunud ja AIDSi haigestunud ning tuberkuloosihaiged;
Muudatusettepanek 127
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt f – alapunkt viii a (uus)
viiia)  epidemioloogilise järelevalvega seotud toetusmeetmed, mis keskenduvad riiklikele tervishoiuüksustele ja aitavad hinnata kodanike tervist mõjutavaid tegureid;
Muudatusettepanek 128
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt f – alapunkt viii b (uus)
viiib)  meetmed, millega tagatakse ravimite pidev kättesaadavus ning katkematu hooldus ja ravi, eelkõige kroonilisi haigusi põdevatele patsientidele;
Muudatusettepanek 129
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt g – sissejuhatav osa
g)  Riiklike tervishoiusüsteemide tugevdamine:
g)  Riiklike tervishoiusüsteemide tugevdamine, tervise edendamine ja kaitsmine ning haiguste ennetamine:
Muudatusettepanek 130
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt g – alapunkt i
i)  teadmussiirde meetmete ja niisuguse liidu tasandi koostöö toetamine, millega aidatakse ellu viia riiklikke reforme, et parandada tulemuslikkust, ligipääsetavust, kestlikkust ja vastupidavust, ja lahendatakse eelkõige Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud probleeme, tugevdatakse esmatasandi arstiabi ja raviteenuste lõimimist ning millega soovitakse saavutada üldine tervisekindlustus ja tervishoiuteenustele võrdne juurdepääs;
i)  teadmussiirde meetmete ja niisuguse liidu tasandi koostöö toetamine, millega aidatakse ellu viia riiklikke reforme, et parandada tulemuslikkust, ligipääsetavust, kestlikkust ja vastupidavust, ühendades olemasolevad liidu rahalised vahendid, ja lahendatakse eelkõige Euroopa poolaasta ja riigipõhiste tervisealaste soovituste raames kindlaks tehtud probleeme, tugevdatakse esmatasandi arstiabi ja raviteenuste lõimimist ning millega soovitakse saavutada üldine tervisekindlustus ja võrdne juurdepääs kvaliteetsetele tervishoiuteenustele;
Muudatusettepanek 131
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt g – alapunkt i a (uus)
ia)  poliitika ja meetmete rakendamise toetamine, et vähendada tervisealast ebavõrdsust ja tervishoiuga seotud ebavõrdsust;
Muudatusettepanek 132
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt g – alapunkt ii
ii)  meditsiini- ja tervishoiutöötajate koolitusprogrammid ning ajutise personalivahetuse programmid;
ii)  koostoimes muude programmidega meditsiini- ja tervishoiutöötajate koolitus-, haridus- ja liikuvusprogrammide, sealhulgas veebipõhiste programmide ning ajutise personalivahetuse programmide toetamine eelkõige eesmärgiga parandada nende õppekavasid ja digioskusi;
Muudatusettepanek 133
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt g – alapunkt iii
iii)  tervishoiutöötajate geograafilise jaotumise parandamise ja nn meditsiiniliste kõrbete vältimise toetamine;
iii)  koostoimes muude programmidega tervishoiutöötajate geograafilise jaotumise parandamise toetamine, tagades seejuures, et selline tööjõu jaotus on proportsionaalne ka kõnealuse piirkonna elanikkonnaga, vältides nn meditsiinilisi kõrbeid, ning töötajate hoidmise poliitika edendamine ja rakendamine;
Muudatusettepanek 134
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt g – alapunkt iv
iv)  liidu referentlaborite ja -keskuste ning tippkeskuste loomise ja koordineerimise toetamine;
iv)  liidu referentlaborite ja -keskuste, tippkeskuste ning haigusspetsiifiliste ELi platvormide loomise, koordineerimise ja kasutuselevõtu toetamine parimate tavade vahetamiseks, võrdlemiseks ja võrdlusuuringute tegemiseks liikmesriikide vahel;
Muudatusettepanek 135
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt g – alapunkt v
v)  liikmesriikide valmisoleku ja reageerimise korra (nt kriisiohjamine, antimikroobikumiresistentsus, vaktsineerimine) audit;
v)  liikmesriikide valmisoleku ja reageerimise korra (nt kriisiohjamine, antimikroobikumiresistentsus, vaktsineerimine) ning nende tervise edendamise ja haiguste ennetamise riiklike strateegiate või programmide rakendamise audit;
Muudatusettepanek 136
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt g – alapunkt viii a (uus)
viiia)  liidu raamistiku ja sellega seotud koostalitlusvõimeliste digitaalsete töövahendite toetamine, et tugevdada tervisetehnoloogia hindamise alast koostööd liikmesriikide vahel ja võrgustikes, sealhulgas võrgustikes, mis võimaldavad liikmesriikidel läbi viia ja vahetada õigeaegseid, usaldusväärseid ja kvaliteetseid kliinilisi ühishindamisi, teaduslikke ühiskonsultatsioone ja muid asjakohaseid tegevusi, et toetada otsustajaid tervisetehnoloogia hindamise alase koostöö tulemuste vahetamisel;
Muudatusettepanek 137
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt g – alapunkt ix
ix)  selliste programmide loomise ja rakendamise toetamine, millega aidatakse liikmesriike nende tegevuses tervise edendamiseks ja haiguste paremaks ennetamiseks (nii nakkushaiguste kui ka mittenakkuslike haiguste puhul);
ix)  selliste riiklike ja Euroopa programmide, sealhulgas digitaalsete ja tõenduspõhiste programmide loomise ja rakendamise toetamine, millega aidatakse liikmesriike nende tegevuses tervise edendamiseks, tervisealase hariduse parandamiseks ja haiguste paremaks ennetamiseks (nii nakkushaiguste kui ka mittenakkuslike haiguste puhul) tervishoiuüksustes ja kogukondades ning krooniliste haiguste peamiste riskitegurite leevendamiseks;
Muudatusettepanek 138
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt g – alapunkt ix a (uus)
ixa)  haigusspetsiifiliste liidu platvormide loomise ja toimimise toetamine parimate tavade vahetamiseks, võrdlemiseks ja võrdlusuuringute tegemiseks liikmesriikide vahel nakkushaiguste ja mittenakkuslike haiguste, eelkõige krooniliste haiguste valdkonnas tippkeskuste võrgustike vormis;
Muudatusettepanek 139
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt g – alapunkt ix b (uus)
ixb)  nii nakkushaiguste kui ka mittenakkuslike haiguste valdkonnas haiguste ennetamise ja ohjamise suuniste koostamise toetamine;
Muudatusettepanek 140
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt g – alapunkt x
x)  liikmesriikide selliste meetmete toetamine, millega luuakse tervislik ja ohutu linna-, töö- ja koolikeskkond, võimaldatakse teha tervislikke valikuid ja soodustatakse tervislikku toitumist, võttes arvesse haavatavate rühmade vajadusi;
x)  liikmesriikide selliste meetmete toetamine, millega luuakse tervislik ja ohutu linna-, töö- ja koolikeskkond, edendatakse vaimset tervist, tervisealast haridust, võimaldatakse teha tervislikke valikuid ja soodustatakse regulaarset kehalist aktiivsust ja tervislikku toitumist, võttes arvesse inimeste vajadusi igas eluetapis eesmärgiga edendada eluaegset tervist;
Muudatusettepanek 141
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt g – alapunkt x a (uus)
xa)  liikmesriikide selliste meetmete toetamine, mis tegelevad tervist mõjutavate teguritega, sealhulgas alkoholist põhjustatud kahju ja tubakatarbimise vähendamine;
Muudatusettepanek 142
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt g – alapunkt x b (uus)
xb)  liikmesriikide selliste meetmete toetamine, millega tagatakse juurdepääs seksuaal- ja reproduktiivtervise teenustele ning seotud ravimitele, ning integreeritud ja valdkonnaüleste lähenemisviiside toetamine ennetamise, diagnoosimise, ravi ja hoolduse puhul;
Muudatusettepanek 143
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt g – alapunkt x c (uus)
xc)  meetmed, millega edendatakse soolise vägivalla ohvritele pakutavat hooldust ja tuge;
Muudatusettepanek 144
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt g – alapunkt x d (uus)
xd)  meetmed, millega edendatakse puudega inimeste võrdset juurdepääsu tervishoiuteenustele ja seotud vahenditele ning hooldusele;
Muudatusettepanek 145
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt g – alapunkt xi a (uus)
xia)  liikmesriikide toetamine harvikhaiguste riiklike kavade läbivaatamisel, et kehtestada vajalik rahastamis- ja organisatsiooniline kord Euroopa tugivõrgustike süsteemi tõhusaks integreerimiseks riiklikesse tervishoiusüsteemidesse, toetades ka Euroopa tugivõrgustike süsteemi riikliku tasandiga sidumiseks vajalike poliitika, eeskirjade ja menetluste väljatöötamist ning rakendamist;
Muudatusettepanek 146
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt g – alapunkt xi b (uus)
xib)  Euroopa tugivõrgustike süsteemi pideva hindamise, seire ja kvaliteedi parandamise rakendamise toetamine;
Muudatusettepanek 147
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt g – alapunkt xi c (uus)
xic)  rahaliste vahendite eraldamine, et luua tõhusad ja alalised mehhanismid Euroopa tugivõrgustike koostööks, et tegeleda vähelevinud haigustest ja harvikhaigustest tulenevate multisüsteemsete vajadustega ning hõlbustada diagonaalset võrgustike loomist eri erialade ja valdkondade vahel;
Muudatusettepanek 148
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt g – alapunkt xi d (uus)
xid)  liikmesriikide toetamine nende harvikhaiguste eksperdikeskuste tugevdamisel, et suurendada riiklike tervishoiusüsteemide suutlikkust selliste haiguste diagnoosimisel, ravimisel ja ohjamisel ning tugevdada riikidevahelist koostööd harvikhaiguste alase kodifitseerimise, teabe ja teadmiste valdkonnas, eelkõige Orphaneti andmebaasi;
Muudatusettepanek 149
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt g – alapunkt xii a (uus)
xiia)  liikmesriikidevahelise koostöö ja koordineerimise toetamine tipphaiglate Euroopa võrgustiku loomiseks, millega parandatakse harvikhaiguste piiriülest ravi ja suurendatakse ravi kättesaadavust kõigile liidu kodanikele;
Muudatusettepanek 150
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt h – sissejuhatav osa
h)  Vähktõvega seotud meetmed:
h)  Vähktõvega, sealhulgas laste vähktõvega seotud meetmed:
Muudatusettepanek 151
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt h – alapunkt i
i)  liikmeriikide ja valitsusväliste organisatsioonide toetamine Euroopa vähitõrje reeglistikus antud soovituste edendamisel ja rakendamisel;
i)  liikmeriikide, Rahvusvahelise Vähiuurimiskeskuse (IARC) ja valitsusväliste organisatsioonide toetamine Euroopa vähitõrje reeglistikus antud soovituste edendamisel ja rakendamisel; Euroopa vähktõvevastase tegevuskava praeguse versiooni läbivaatamise ja pideva ajakohastamise toetamine;
Muudatusettepanek 152
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt h – alapunkt i a (uus)
ia)  Euroopa Vähiinstituudi loomise toetamine, mis pakuks platvormi Euroopa vähialaste tugivõrgustike rakendamiseks, kõikide osalevate riikide keskustes kogu liidus kliiniliste andmete kogumiseks ning akadeemiliste ja kliiniliste tipptasemel uurimisprogrammide prioriseerimiseks vähktõve, sealhulgas laste vähktõve valdkonnas;
Muudatusettepanek 153
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt h – alapunkt iii
iii)  vähktõve peamiste riskitegurite ennetamise programmide toetamine;
iii)  selliste vähktõve peamiste riskitegurite ennetamise programmide toetamine, mis on osutunud tõhusaks ja põhinevad kindlatel tõenditel;
Muudatusettepanek 154
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt h – alapunkt iv a (uus)
iva)  meetmed, millega toetatakse vähiregistrite rakendamist kõigis liikmesriikides;
Muudatusettepanek 155
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt h – alapunkt v
v)  vähiraviteenuste ja uuenduslike vähiravimite kättesaadavust toetavad meetmed;
v)  meetmed, millega toetatakse poliitika, riiklike programmide ja suuniste rakendamist kooskõlas Euroopa vähktõvevastase võitluse kavaga, et vähendada ebavõrdsust ja tagada vähiraviteenuste, toetava ja palliatiivse ravi ning uuenduslike, kättesaadavate ja tõhusate sõeluuringute, ravi ja vähiravimite kättesaadavus kõigis liikmesriikides täielikus koostoimes programmiga „Euroopa horisont“ ning selle missioonide ja partnerlustega;
Muudatusettepanek 156
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt h – alapunkt v a (uus)
va)  meetmed, millega toetatakse laste pahaloomuliste kasvajate puhul uute ja uuenduslike ravimite ja raviviiside, sealhulgas toetava ja palliatiivse ravi võrdset ja õigeaegset kättesaadavust kogu Euroopas ning edendatakse selliste ravimite ja raviviiside lapsesõbralike annuste ja koostistena kättesaadavust ja taskukohasust;
Muudatusettepanek 157
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt h – alapunkt v b (uus)
vb)  meetmed, millega tegeletakse vähktõbe põdevate laste ja noorukite ning vähktõve üleelanute rahuldamata vajadustega eriprogrammide ja -kavade abil, millega antakse tegutsemisvõimalused Euroopa tugivõrgustikule, sealhulgas laste vähktõve valdkonnas;
Muudatusettepanek 158
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt h – alapunkt vii
vii)  vähktõve ennetuse ja ravi, sealhulgas diagnoosimise kvaliteeti toetavad meetmed;
vii)  vähktõve ennetuse ja ravi, sealhulgas diagnoosimise, järelravi ning toetava ja palliatiivse ravi kvaliteeti toetavad meetmed;
Muudatusettepanek 159
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt h – alapunkt viii
viii)  vähktõve üleelanute ja nende hooldajate elukvaliteeti toetavad meetmed;
viii)  vähktõve üleelanute ja nende hooldajate elukvaliteeti toetavad meetmed, sealhulgas psühholoogilise toe pakkumine, valuravi ja tööalane taasintegreerimine;
Muudatusettepanek 160
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt h – alapunkt ix
ix)  liidu tubakatoodete tarbimise piiramise poliitika ja õigusaktide rakendamise toetamine;
ix)  liidu tubakatoodete tarbimise piiramise poliitika ja õigusaktide ning muude seotud ennetamise ja tervise edendamise valdkonna õigusaktide rakendamise toetamine, sealhulgas pidades silmas eesmärki vähendada alkoholist põhjustatud kahju;
Muudatusettepanek 161
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt h – alapunkt x
x)  erialadevahelise suutlikkuse arendamise ja täiskasvanuhariduse mehhanismide loomine ja toetamine vähiravi valdkonnas.
x)  tervishoiutöötajate ja mitteamelike hooldajate erialadevahelise suutlikkuse arendamise ja täiskasvanuhariduse mehhanismide loomine ja toetamine vähiravi, sõeluuringute ja varajase diagnoosi valdkonnas, eriti laste vähktõve valdkonnas, et parandada ravi kvaliteeti;
Muudatusettepanek 162
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt h – alapunkt x a (uus)
xa)  meetmed, millega toetatakse integreerivat, kooskõlastatud, valdkonnaülest ja patsiendikeskset lähenemisviisi vähipatsientide ja vähktõve üleelanute puhul;
Muudatusettepanek 163
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt i – alapunkt ii
ii)  toetusmeetmed vaktsiinikõhkluse vähendamiseks;
ii)  toetusmeetmed vaktsiinikõhkluse vähendamiseks, väärinfo vastu võitlemiseks ja immuniseerimise edendamiseks inimese kogu eluea jooksul;
Muudatusettepanek 164
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt i – alapunkt ii a (uus)
iia)  toetusvahendid ja platvormid tegelikes tingimustes saadud tõendusmaterjali kogumiseks vaktsiinide ohutuse, tõhususe ja mõju kohta pärast kasutamist, ilma et see piiraks usaldusväärsete tõendite kogumist heakskiidueelses etapis;
Muudatusettepanek 165
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt i – alapunkt ii b (uus)
iib)  toetusmeetmed vaktsiini abil ennetatavate haiguste väljajuurimiseks;
Muudatusettepanek 166
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt i – alapunkt iii
iii)  kliiniliste uuringute toetamine, et kiirendada uuenduslike, ohutute ja tõhusate ravimite ja vaktsiinide väljatöötamist, neile lubade andmist ning nende kättesaadavust;
iii)  kliiniliste uuringute ja tegelike andmete kasutamise toetamine, sealhulgas sellised, millega kaasneb suurem koordineerimine liidu tasandil ja Euroopa Ravimiametiga, et kiirendada uuenduslike, ohutute ja tõhusate ravimite ja vaktsiinide väljatöötamist, neile lubade andmist ning nende kättesaadavust;
Muudatusettepanek 167
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt i – alapunkt iii a (uus)
iiia)  toetusmeetmed, mille eesmärk on luua ja arendada välja Euroopa digitaalne mehhanism võimalikust nappusest paremaks teatamiseks ja selle paremaks jälgimiseks, luues ravimite, vaktsiinide ja meditsiiniseadmete nappusega tegelemiseks liidu platvormi, mis põhineb ühel ühtlustatud ja koostalitlusvõimelisel andmekogumismudelil ja riiklikel nappusest teatamise süsteemidel, sealhulgas rakendades täielikult tõhusat liidu telemaatikataristut, mis ühendab andmed ravimite ja tarneahelate kohta;
Muudatusettepanek 168
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt i – alapunkt iii b (uus)
iiib)  toetusmeetmed, mille eesmärk on ergutada oluliste ravimi toimeainete ja ravimite tootmise kasvu liidus, sealhulgas mitmekesistades toimeainete ja geneeriliste ravimite tarneahelatootmist liidus, et vähendada liikmesriikide sõltuvust teatavatest kolmandatest riikidest;
Muudatusettepanek 169
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt i – alapunkt iv
iv)  toetusmeetmed, millega tagatakse liidus ravimite ja meditsiiniseadmete parem kättesaadavus ning aidatakse muuta need patsientide ja tervishoiusüsteemide jaoks taskukohasemaks;
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 170
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt i – alapunkt v
v)  toetusmeetmed, millega soodustatakse uuenduslike toodete ja äriliselt vähem huvipakkuvate toodete, näiteks antimikroobikumide väljatöötamist;
v)  toetusmeetmed, millega soodustatakse uuenduslike ravimite ja vaktsiinide arendamist ja väljatöötamist, et lahendada kasvavaid tervishoiuprobleeme ja vastata patsientide vajadustele;
Muudatusettepanek 171
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt i – alapunkt v a (uus)
va)  toetusmeetmed, millega edendatakse innovatsiooni patendikaitseta ravimitele uue kasutusotstarbe andmisel, nende koostise muutmisel ja nende kombineerimisel, mis parandab tunduvalt patsientide, tervishoiutöötajate ja tervishoiusüsteemide olukorda;
Muudatusettepanek 172
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt i – alapunkt v b (uus)
vb)  meetmed antibiootikumidega seotud turutõrgete kõrvaldamiseks ja kestlike investeeringute ergutamiseks, et arendada ja töötada välja uusi antimikroobikume, harvikhaiguste ravimeid ja ravimeid nakkushaiguste vastu võitlemiseks, tagades seejuures võrdse juurdepääsu;
Muudatusettepanek 173
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt i – alapunkt vi
vi)  toetusmeetmed ravimite ja meditsiiniseadmete nappuse jälgimiseks haiglates ja jaemüügiapteekides, et nappus kõrvaldada ja suurendada varustuskindlust;
vi)  toetusmeetmed haiglates ja jaemüügiapteekides esineva ravimite ja meditsiiniseadmete nappuse jälgimiseks, ennetamiseks, haldamiseks ja sellest teatamiseks, et koguda teated nappuse kohta kesksesse andmebaasi, mis on koostalitlusvõimeline ravimeid käsitlevaid regulatiivseid andmeid sisaldavate andmebaasidega, nappus kõrvaldada ja suurendada varustuskindlust;
Muudatusettepanek 174
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt i – alapunkt viii
viii)  meetmed ravimitega seotud keskkonnariski hindamise tugevdamiseks;
viii)  meetmed ravimite ja meditsiiniseadmetega seotud keskkonnariski hindamise tugevdamiseks;
Muudatusettepanek 175
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt i – alapunkt ix
ix)  meetmed antimikroobikumide mõistliku kasutamise edendamiseks ja antimikroobikumide kõrvaldamiseks;
ix)  meetmed ravimite, eriti antimikroobikumide mõistliku kasutamise ja kõrvaldamise edendamiseks ning ravimite üldise kasutamise vähendamiseks, meetmed antimikroobikumide kasutamise järelevalve toetamiseks ja antimikroobikumiresistentsuse vastase võitluse toetamiseks;
Muudatusettepanek 176
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt i – alapunkt x
x)  toetusmeetmed ravimeid ja meditsiiniseadmeid käsitlevate rahvusvaheliste õigusnormide lähendamise soodustamiseks.
x)  toetusmeetmed ravimeid ja meditsiiniseadmeid käsitlevate rahvusvaheliste õigusnormide lähendamise ning ravimite ja meditsiiniseadmete usaldamise soodustamiseks ning liidupoolse regulatiivse järelevalve parandamiseks.
Muudatusettepanek 177
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt j – alapunkt i
i)  väljakujunenud koostalitlusvõimeliste digiteenuste taristute kasutamise, käitamise ja hoolduse ning andmekvaliteedi tagamise protsesside toetamine andmete vahetamise, neile juurdepääsu, nende kasutamise ja taaskasutamise eesmärgil; piiriülese võrgustikutöö, sealhulgas elektrooniliste terviseandmete, registrite ja muude andmebaaside kasutamise toetamine;
i)  väljakujunenud koostalitlusvõimeliste digiteenuste taristute kasutamise, käitamise ja hoolduse ning andmete turvalisuse ja kvaliteedi tagamise protsesside toetamine andmete vahetamise, neile juurdepääsu, nende kasutamise ja taaskasutamise eesmärgil; piiriülese võrgustikutöö, sealhulgas elektrooniliste terviseandmete, registrite ja muude andmebaaside täiustamise ja parema kasutamise toetamine;
Muudatusettepanek 178
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt j – alapunkt i a (uus)
ia)  Euroopa elektrooniliste terviseandmete loomine ja nende rakendamise toetamine liikmesriikides, et suurendada e-tervise kasutamist ning parandada tervishoiusüsteemide kestlikkust ja vastupidavust;
Muudatusettepanek 179
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt j – alapunkt i b (uus)
ib)  liikmesriikide toetamine Euroopa tugivõrgustiku registrite täiustamisel, edasiarendamisel ja rakendamisel;
Muudatusettepanek 180
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt j – alapunkt ii
ii)  tervishoiu- ja tervisesüsteemide digitaliseerimise toetamine, sealhulgas võrdlusuuringute ja suutlikkuse suurendamise toetamine uuenduslike vahendite ja tehnoloogiate kasutusele võtmiseks; tervishoiutöötajate digioskuste täiendamine;
ii)  tervishoiu- ja tervisesüsteemide digitaliseerimise toetamine, sealhulgas võrdlusuuringute ja suutlikkuse suurendamise toetamine uuenduslike vahendite ja tehnoloogiate kasutusele võtmiseks ning terviseandmete turvalise kasutamise ja taaskasutamise tugevdamine kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega; tervishoiutöötajate ja kodanike digioskuste täiendamise toetamine ja elluviimine tõhustatud hariduse, koolituse ja (digitaalse) tervisealase hariduse meetmete abil;
Muudatusettepanek 181
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt j – alapunkt iii
iii)  digivahendite ja -taristute kasutuselevõtu ja koostalitlusvõime toetamine liikmesriikides, nende vahel ning koostöös liidu institutsioonide ja organitega; asjakohaste juhtimisstruktuuride ning tervishoiu Euroopa andmeruumi osana kestlike ja koostalitlusvõimeliste liidu terviseteabesüsteemide väljatöötamine ning kodanike juurdepääsu tugevdamine oma terviseandmetele ja nende kontrollimise võimaluse parandamine;
iii)  digivahendite ja -taristute kasutuselevõtu ja koostalitlusvõime toetamine liikmesriikides, nende vahel ning koostöös liidu institutsioonide, asutuste ja organitega; asjakohaste juhtimisstruktuuride ning tervishoiu Euroopa andmeruumi osana kestlike ja koostalitlusvõimeliste liidu terviseteabesüsteemide väljatöötamine eesmärgiga võtta tervishoius turvaliselt ja tõhusalt kasutusele tehisintellekt, mis suurendaks ja hõlbustaks kodanike juurdepääsu oma terviseandmetele ja nende kontrollimise võimalust; inimesekesksete digitaalse tervise ja terviseandmetega seotud praeguste edukate algatuste ja projektide kasutuselevõtu ja laiema rakendamise toetamine;
Muudatusettepanek 182
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt j – alapunkt iv
iv)  telemeditsiini/kaugtervishoiu optimaalse kasutamise (sealhulgas kaugetes piirkondades satelliitside kaudu) toetamine, digitaalse organisatsiooniuuenduse soodustamine tervishoiuasutustes ning kodanike võimestamist ja isikukeskset hooldust toetavate digivahendite edendamine.
iv)  telemeditsiini/kaugtervishoiu kättesaadavuse ja optimaalse kasutamise (sealhulgas kaugetes piirkondades satelliitside kaudu) toetamine, digitaalse organisatsiooniuuenduse soodustamine tervishoiuasutustes ning kodanike võimestamist ja isikukeskset hooldust toetavate digivahendite edendamine; patsientide ja hooldustöötajate kaasamise edendamine kasutajasõbralike, juurdepääsetavate, turvaliste ja tõhusate telemeditsiini/kaugtervishoiu ja muude digilahenduste ühiskavandamisse ja ühisarendamisse.
Muudatusettepanek 183
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt k – alapunkt iii
iii)  teabevahetus, mille eesmärk on edendada haiguste ennetamist ja tervislikke eluviise koostöös kõigi asjaomaste osalejatega rahvusvahelisel, liidu ja riikide tasandil.
iii)  teabevahetus, mille eesmärk on edendada tervist, tervislikke eluviise ja haiguste ennetamist koostöös kõigi asjaomaste osalejatega rahvusvahelisel, liidu, riikide ja piirkondlikul tasandil;
Muudatusettepanek 184
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt k – alapunkt iii a (uus)
iiia)  elanikkonnale, sihtrühmadele ja sidusrühmade juhitud projektidele suunatud teadlikkuse suurendamise kampaaniad, sealhulgas väärinfo ennetamine ja selle vastu võitlemine;
Muudatusettepanek 185
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt k – alapunkt iii b (uus)
iiib)  teabevahetustegevus, mille eesmärk on võidelda ravimite, vaktsiinide, tervisetoodete, haiguste põhjuste ja raviga seotud väärinfo ja desinformatsiooni, nagu valeuudiste vastu;
Muudatusettepanek 186
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt k – alapunkt iii c (uus)
iiic)  teabevahetus kodanikega terviseriskide ja tervist mõjutavate tegurite teemal;
Muudatusettepanek 187
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt k – alapunkt iii d (uus)
iiid)  teabevahetus-, teavitus- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniad verekomponentide, elundite, kudede ja rakkude annetamise kohta, millega juhitakse üldsuse tähelepanu annetamise tähtsusele solidaarsuse, tervishoiupoliitika ja terapeutilise kasu seisukohast.
Muudatusettepanek 188
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt I
I.  ELi ja liikmesriikide valmisoleku ja reageerimise kavandamise kvaliteet ja täielikkus tõsiste piiriüleste terviseohtude korral.
I.  ELi ja liikmesriikide valmisoleku ja reageerimise kavandamise kvaliteet ja täielikkus suurte piiriüleste terviseohtude korral, sealhulgas vastupidavuse hindamise näitajad kogu liidus.
Muudatusettepanek 189
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt II
II.  Tsentraliseeritud müügiloaga ravimite kättesaadavus täitmata vajaduste puhul (nt harvikravimite, uudsete ravimite, pediaatrias kasutatavate ravimite või vaktsiinide arv).
II.  Tsentraliseeritud müügiloaga ravimite ja meditsiiniseadmete kättesaadavus täitmata vajaduste puhul (nt olemasolevate ja uute harvikravimite, uudsete ravimite, pediaatrias kasutatavate ravimite või vaktsiinide arv).
Muudatusettepanek 190
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt III
III.  Nende meetmete ja heade tavade arv igas liikmesriigis, mis aitavad otseselt kaasa kestliku arengu eesmärgi 3.4 saavutamisele.
III.  Nende meetmete ja heade tavade arv igas liikmesriigis, mis aitavad otseselt kaasa üldise tervisekindlustuse saavutamisele.
Muudatusettepanek 191
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt IV
IV.  Heade tavade rakendamine ELi liikmesriikides.
IV.  Selliste terviseprogrammide rakendamine ELi liikmesriikides, mis edendavad tervist, ennetavad haigusi ja vähendavad tervisealast ebavõrdsust.
Muudatusettepanek 192
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt IV a (uus)
IVa.  Tervishoiu Euroopa andmeruumi rakendamine.
Muudatusettepanek 193
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – B osa – punkt 1 a (uus)
1a.  Oluliste rahvatervise vajaduste rahuldamiseks ravimite kiirendatud väljatöötamise ja hindamise uute menetluste arv, võttes vajaduse korral arvesse uudseid tehnoloogiaid.
Muudatusettepanek 194
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – B osa – punkt 1 b (uus)
1b.  Nende liikmesriikide arv, kus on asjakohasel tasemel e-tervise taristu.
Muudatusettepanek 195
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – B osa – punkt 1 c (uus)
1c.  Euroopa elektroonilised terviseandmed rakendanud liikmesriikide arv.
Muudatusettepanek 196
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – B osa – punkt 1 d (uus)
1d.  Liikmesriikide nende kodanike osakaal, kellel on juurdepääs oma andmetele tervishoiu Euroopa andmeruumis (liikmesriikide kaupa).
Muudatusettepanek 197
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – B osa – punkt 3
3.  Levitatud vaktsiinidooside arv.
3.  Kättesaadavaks tehtud vaktsiinidooside arv (tüüpide ja liikmesriikide kaupa).
Muudatusettepanek 198
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – B osa – punkt 3 a (uus)
3a.  Vaktsineeritute tase (vanuse ja vaktsiini abil ennetatavate haiguste kaupa).
Muudatusettepanek 199
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – B osa – punkt 6
6.  Vanusele standarditud 5-aastane elulemus emakakaela-, rinna- ja kolorektaalvähi puhul.
6.  Vanusele standarditud 5-aastane elulemus vähktõve puhul (liigi, vanuse, soo ja liikmesriikide kaupa).
Muudatusettepanek 200
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – B osa – punkt 6 a (uus)
6a.  Vanusele standarditud 5-aastane elulemus laste vähktõve puhul (liigi, vanuse, soo ja liikmesriikide kaupa).
Muudatusettepanek 201
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – B osa – punkt 6 b (uus)
6b.  Sõeluuringute ulatus rinna-, emakakaela- ja kolorektaalvähi sõeluuringuprogrammide puhul (liigi, vanuse, soo ja liikmesriikide kaupa).
Muudatusettepanek 202
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – B osa – punkt 7
7.  Emakakaela-, rinna- ja kolorektaalvähi diagnoosimisel haigusastme kohta teavet esitavate vähiregistrite suhtarv ja liikmesriikide arv.
7.  Vähi diagnoosimisel haigusastme kohta teavet esitavate vähiregistrite suhtarv ja liikmesriikide arv.
Muudatusettepanek 203
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – B osa – punkt 7 a (uus)
7a.  Palliatiivsele ravile vastuvõtu ja tulemuste suhe vähktõve ja laste vähktõve puhul (liigi, vanuse, soo ja liikmesriikide kaupa).
Muudatusettepanek 204
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – B osa – punkt 7 b (uus)
7b.  Laste vähktõve registrite ja liikmesriikide suhe ning nende liikmesriikide arv, kes esitavad teavet laste vähktõve astme kohta diagnoosimisel.
Muudatusettepanek 205
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – B osa – punkt 7 c (uus)
7c.  Tähtsamate krooniliste haiguste levimus liikmesriigi kohta (haiguste, soo ja vanuse kaupa).
Muudatusettepanek 206
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – B osa – punkt 7 d (uus)
7d.  Vanusele standarditud suremus mittenakkuslikesse haigustesse (100 000 inimese kohta, haiguste kaupa).
Muudatusettepanek 207
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – B osa – punkt 7 e (uus)
7e.  HIVi/AIDSi patsientide osakaal, kellel on juurdepääs asjakohasele ravile (liikmesriikide, soo ja vanuse kaupa).
Muudatusettepanek 208
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – B osa – punkt 7 f (uus)
7f.  Tuberkuloosipatsientide osakaal, kellel on juurdepääs asjakohasele ravile (liikmesriikide, soo ja vanuse kaupa).
Muudatusettepanek 209
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – B osa – punkt 8
8.  Suitsetamise levik.
8.  Vanusele standarditud tubakatarbimise levik (soo kaupa).
Muudatusettepanek 228
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – B osa – punkt 8 a (uus)
8a.  Alkoholi liigtarvitamise vanusepõhiselt standarditud levik, liigitatud soo ja vanuse alusel
Muudatusettepanek 210
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – B osa – punkt 9
9.  Ravimite nappuse määr ühtsete kontaktpunktide võrgustikus.
9.  Ravimite nappuse määr liikmesriikides.
Muudatusettepanek 211
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – B osa – punkt 9 a (uus)
9a.  Meetmed, mille eesmärk on ergutada oluliste ravimi toimeainete ja ravimite tootmist ELis.
Muudatusettepanek 212
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – B osa – punkt 12 a (uus)
12a.  Antimikroobikumide kasutamine (ATC-tüübi ja liikmesriikide kaupa).
Muudatusettepanek 213
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – B osa – punkt 12 b (uus)
12b.  Tervishoiuteenustega seotud nakkuste põhjustatud suremus (vanuse, soo ja liikmesriikide kaupa).
Muudatusettepanek 214
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – B osa – punkt 12 c (uus)
12c.  Alla 75-aastaste isikute välditav suremus, mille põhjuseks on südame-veresoonkonna haigused, vähktõbi, diabeet, mittenakkuslikest haigustest tingitud summaarne tervisekadu ja kvaliteetselt elatud eluaastad, kroonilised hingamisteede haigused (soo ja liikmesriikide kaupa).
Muudatusettepanek 215
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – B osa – punkt 13
13.  Euroopa tugivõrgustikus osalevate haiglaüksuste arv ning Euroopa tugivõrgustike liikmete poolt diagnoositud ja ravitud patsientide arv.
13.  Euroopa tugivõrgustikus osalevate tervishoiuüksuste arv ning Euroopa tugivõrgustike liikmete poolt diagnoositud ja ravitud patsientide arv.
Muudatusettepanek 216
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – B osa – punkt 14 a (uus)
14a.  Liidu poliitikameetmete tervisemõju hindamiste arv.
Muudatusettepanek 217
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – B osa – punkt 14 b (uus)
14b.  Vanusele standarditud rasvumise levimus (soo, vanuse ja liikmesriikide kaupa).
Muudatusettepanek 218
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – B osa – punkt 14 c (uus)
14c.  Emade suremus (vanuse ja liikmesriikide kaupa).
Muudatusettepanek 219
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – B osa – punkt 14 d (uus)
14d.  Imikute suremus (liikmesriikide kaupa).
Muudatusettepanek 229
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – B osa – punkt 14 e (uus)
14e.  Keskkonnareostusest tulenenud surmade vanusepõhiselt standarditud arv (100 000 inimese kohta), liigitatud soo ja vanuse alusel

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A9‑0196/2020).

Viimane päevakajastamine: 1. veebruar 2021Õigusteave - Privaatsuspoliitika