Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2 ja 3 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 4, 9 ja 151,

–  võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke, mille maailma liidrid võtsid vastu 2015. aasta septembris ja mille nõukogu heaks kiitis, eelkõige kestliku arengu 1., 3., 8. ja 11. eesmärki,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artiklit 21, milles käsitletakse diskrimineerimiskeeldu, artiklit 26, milles käsitletakse puuetega inimeste integreerimist ühiskonda, ning artikli 34 lõiget 3, milles käsitletakse seda, et liit tunnustab ja austab õigust sotsiaalabile ja eluasemetoetusele,

–  võttes arvesse 18. oktoobril 1961. aastal Torinos allkirjastatud Euroopa sotsiaalhartat,

–  võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sammast, eriti selle 19. põhimõtet eluaseme ja kodutute abistamise kohta,

–  võttes arvesse 1989. aasta ühenduse hartat töötajate sotsiaalsete põhiõiguste kohta,

–  võttes arvesse ELi 25. mai 2018. aasta riigipõhiseid soovitusi eluasemepoliitika kohta kõigis 28 liikmesriigis,

–  võttes arvesse Genfi ÜRO jätkusuutliku elamumajanduse hartat ja selle eesmärki tagada kõigile rahuldava, piisava, taskukohase ja tervisliku eluaseme kättesaadavus,

–  võttes arvesse oma 10. juuli 2020. aasta seadusandlikku resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta(1),

–  võttes arvesse oma 17. aprilli 2020. aasta resolutsiooni ELi kooskõlastatud meetmete kohta COVID‑19 pandeemia ja selle tagajärgedega võitlemiseks(2),

–  võttes arvesse oma 10. oktoobri 2019. aasta resolutsiooni euroala tööhõive- ja sotsiaalpoliitika kohta(3),

–  võttes arvesse oma 4. aprilli 2019. aasta seadusandlikku resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) kohta(4),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 227 lõiget 2,

A.  arvestades, et petitsioonikomisjonile on laekunud petitsioon nr 0546/2020 ja mitu muud petitsiooni, milles väljendatakse muret enam kui nelja miljoni kodutu Euroopa kodaniku olukorra ja kodutute arvu pärast ELis, mis on viimase kümne aasta jooksul suurenenud väidetavalt üle 70 %;

B.  arvestades, et kodutus on otseselt seotud raskustega muude põhiõiguste kasutamisel, nagu juurdepääs tervishoiuteenustele, ning et kodutud on sageli vihakuritegude ja vägivalla, sealhulgas sotsiaalse häbimärgistamise ohvrid;

C.  arvestades, et nendes petitsioonides nõutakse Euroopa Liitu, mis ei jäta kedagi kõrvale ja võtab kiire kooskõlastatud tegevuse kaudu ennetavaid meetmeid, millega on võimalik vähendada kodutuse ohtu ja ulatust kestlikul viisil;

D.  arvestades, et inimvajaduste hierarhias pakub eluase elamisruumi, võimaldades sel viisil täita muid põhilisi ning kõrgemaid vajadusi;

E.  arvestades, et Euroopa Liit peaks võitlema sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu ning edendama sotsiaalset õiglust ja kaitset, naiste ja meeste võrdõiguslikkust, põlvkondade solidaarsust ja lapse õiguste kaitset;

F.  arvestades, et oma poliitika ja meetmete kindlaksmääramisel ja rakendamisel peab liit võtma arvesse nõudeid, mis on seotud kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse, sotsiaaleluasemepoliitika ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge tasemega;

G.  arvestades, et kuna ELis puudub kodutuse ja eluasemega seotud tõrjutuse ühtne ja üldkasutatav määratlus, on kodutuse ulatust ELi liikmesriikides raske hinnata;

H.  arvestades, et kodutuse määr on viimasel kümnendil mitmes ELi riigis tõusnud; arvestades, et selline tõus on tingitud eluasemekulude suurenemisest, majanduskriisi mõjust, sotsiaalkaitse vähenemisest ja ebapiisavast kodutuse vastu võitlemise poliitikast paljudes liikmesriikides; arvestades, et eluasemehinnad tõusid 2020. aasta teises kvartalis euroalal (EA 19) 5 % ja EL 27‑s 5,2 % võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga;

I.  arvestades, et ELil ei ole eluasemepoliitika valdkonnas otsest pädevust, kuid ta võib mõjutada eluasemetingimusi liikmesriikides kaudselt riigiabi-, maksu- ja konkurentsialaste õigusaktidega ning soovituste ja suunistega;

J.  arvestades, et Euroopa Sotsiaalfond loodi selleks, et parandada siseturul töötajate tööhõivevõimalusi ja aidata seeläbi tõsta elatustaset ning aidata kodututel kolida sotsiaaleluruumidesse;

K.  arvestades, et eluasemeprojektideks ja puudust kannatavate kogukondade vajaduste rahuldamiseks on kasutatud muid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde, näiteks Euroopa Regionaalarengu Fondi;

L.  arvestades, et Euroopa abifond enim puudust kannatavate isikute jaoks toetab liikmesriikide meetmeid toidu- ja/või esmase materiaalse abi andmiseks enim puudust kannatavatele isikutele;

M.  arvestades, et kodutust on viimastes Euroopa poolaasta aruannetes üha enam mainitud;

N.  arvestades, et kodutuse probleemi eiramisega seotud sotsiaalsed kulud on eriti suured õigus- ja tervishoiuvaldkonnas;

O.  arvestades, et laiaulatuslikel üldistel sätetel ja hästi sihitud meetmetel põhineval heaolupoliitikal on kodutuse ennetamisel väga oluline roll;

P.  arvestades, et kogutud tõendid COVID‑19 kriisi mõju kohta eluaseme taskukohasusele ELis näitavad, et keskpikas perspektiivis võivad majanduslangus ning töökohtade ja sissetuleku kaotus veelgi suurendada üle jõu käivate eluasemekulude ja kodutuse määra Euroopas;

Q.  arvestades, et kodutu rahvastikuosa profiil on muutumas ja hõlmab nüüd rohkem noori ja lapsi, eakaid, migrante, romasid ja teisi ebasoodsas olukorras olevaid vähemusi, seejuures ohustab kodutus naisi ja peresid üha rohkem;

R.  arvestades, et juurdepääs korralikule eluasemele ja ühiskonnaelus osalemine on väga tähtis selleks, et inimesed saaksid täielikult oma potentsiaali realiseerida ja anda oma panuse ühiskonda;

S.  arvestades, et kodutuse põhjuseks on tavaliselt struktuuriliste, institutsiooniliste ja isiklike tegurite keerukas koosmõju;

T.  arvestades, et kodutus ja eluasemega seotud tõrjutus on sotsiaalne probleem, millele tuleks leida püsiv lahendus;

U.  arvestades, et teatavad liikmesriigid kriminaliseerivad kodutust ja kodutusega seotud käitumist;

V.  arvestades, et teatavates liikmesriikides on kodututel varjupaigale pidev juurdepääs üksnes talvel, mitte kogu aasta jooksul;

W.  arvestades, et teatavates liikmesriikides on kohalike sotsiaalkindlustusteenistuste abistav roll kodutute uuesti ühiskonda lõimimiseks vaid passiivne;

1.  väljendab sügavat muret rohkem kui nelja miljoni kodutu Euroopa kodaniku olukorra pärast, kuna praeguse tervishoiu- ja majanduskriisi tõttu jääb veelgi inimesi tööta ja see muudab nad sotsiaalkaitsest sõltuvaks;

2.  tuletab meelde, et juurdepääs eluasemele on kõigi inimeste põhiõigus, ning kutsub ELi ja selle liikmesriike üles kaotama kodutuse liidus 2030. aastaks ja seadma selle ELi tasandi eesmärgiks; kutsub komisjoni üles võtma jõulisemaid meetmeid, et toetada liikmesriike kodutuse vähendamisel ja kaotamisel, mis on Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava kontekstis ja vastavalt ÜRO kestliku arengu eesmärkidele prioriteetne;

3.  rõhutab, et kodutus on üks kõige tõsisemaid vaesuse ja puuduse vorme, mis tuleb kaotada täpselt suunatud ja integreeritud poliitika abil, mida juhitakse kestlikul viisil, tegeledes isiklike riskiteguritega (näiteks üksikisiku mõjutatavus) ja struktuursed riskitegurid (näiteks eluase ja töötus);

4.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma kodutuse kohta ELis vastu ühise raammääratluse ja sidusad näitajad, mis võimaldaksid kodutuse ulatusest erinevates ELi liikmesriikides ühtmoodi aru saada ning seda süstemaatiliselt võrrelda ja hinnata;

5.  tuletab meelde, et COVID‑19 kriisi ajal pakkus Euroopa Parlament oma ruumides peavarju 100-le kodutule naisele;

6.  juhib tähelepanu andmekogumismehhanismide tugevdamise tähtsusele, kuna nii saaks kodutuse määra ELi tasandil selliste institutsioonide kaudu nagu Eurostat süstemaatiliselt jälgida;

7.  peab kiiduväärseks tööd, mis on ära tehtud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogrammi raames selles olukorras toetamisel ja selle käsitlemisel aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020“ ühe juhtalgatusena;

8.  kutsub komisjoni üles esitama ettepaneku riiklike kodutuse kaotamise strateegiate ELi raamistiku kohta ning kutsub lisaks liikmesriike üles võtma vastu põhimõtte, et eluaseme tagamine peab olema esikohal, mis põhineb mõne liikmesriigi headel tavadel ning aitab sihikindlaid tegevuskavu ja uuenduslikke lähenemisviise kasutusele võttes kodutuse määra oluliselt vähendada; märgib, et selliste uuenduslike lähenemisviiside aluseks on põhimõte, et kodu on põhiline inimõigus, ja seejärel visandatakse laiemaid sotsiaalse ja tööalase integratsiooni viise;

9.  peab kiiduväärseks komisjoni võetud kohustust jätkata kodutuse vähendamist, lõimides sellesse asjaomased ELi valdkondlikud poliitikameetmed, eelkõige (kuid mitte ainult) regionaalarengu, tervishoiu, inimõiguste, noorte, soolise võrdõiguslikkuse, rände ja integratsiooni valdkonnas;

10.  palub liikmesriikidel võtta põhivastutus kodutuse vastu võitlemise eest, tegeleda ennetustöö ja varajase sekkumisega, mis on mitmel viisil kõige kulutõhusam ja kahju vähendavam poliitika kodutuse vastu võitlemiseks, ning anda piirkondlikele ja kohalikele sotsiaalkindlustusteenistustele ennetavam roll, et aidata kodututel uuesti ühiskonda lõimuda;

11.  rõhutab vajadust ministeeriumidevahelise ja valitsustevahelise koostöö järele peamiste sidusrühmade osalemise järele selliste strateegiate väljatöötamisel ja rakendamisel ning julgustab liikmesriike omavahel parimaid tavasid vahetama;

12.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles parandama asjakohaste ja võrreldavate andmete kogumist, kaasates akrediteeritud valitsusväliseid organisatsioone ja kohalikke ametiasutusi, kes tegelevad vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega ning teenuste osutamisega kodutuse riskirühma kuuluvatele isikutele või kodututele;

13.  toetab sotsiaalkaitsekomitee ülesandeid, mille puhul liikmesriigid ja komisjon töötavad koos avatud koordinatsiooni meetodil kodutusega seotud küsimustega;

14.  palub, et komisjon parandaks järelevalvet ja juhtimist ning jätkaks nii rahaliste vahendite kui ka ELi poliitikavaldkondade kaasamist kodutuse probleemiga tegelemiseks; kutsub komisjoni üles tagama, et piirkonnad ja kohalikud omavalitsused kasutaksid sotsiaaleluruumide jaoks Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendeid;

15.  palub liikmesriikidel tagada võrdne juurdepääs sellistele avalikele teenustele nagu tervishoid, haridus ja sotsiaalteenused;

16.  kutsub liikmesriike üles toetama kodutute integreerimist tööturule spetsiaalsete ja individualiseeritud toetus- ja ühitamismeetmete, integreeritud tööhõiveprogrammide ja koolituste ning muude kohandatud ja sihipäraste kavade kaudu, et hõlbustada nende uuesti tööturule kaasamist; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et muudetud noortegarantii aitaks võidelda noorte kodutuse vastu;

17.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rakendama nõuetekohaselt Euroopa sotsiaalõiguste sammast, et eluaset ja kodutute abistamist käsitleva 19. põhimõtte kogu konsultatsiooniperioodi jooksul saadud panust võetaks arvesse 2021. aasta tegevuskavas, ning nõuab tungivalt Euroopa poolaasta paremat kasutamist, et tagada edusammud kodutuse määra vähendamisel ja eluasemega seotud tõrjutusega võitlemisel;

18.  rõhutab, et COVID‑19 kriisi tõttu on kodutud ja teised ebakindla elukohaga inimesed eriti ohustatud; nõuab tungivalt, et EL ja liikmesriigid rakendaksid kodutute kaitseks sihipäraseid meetmeid, annaksid rahalist abi akrediteeritud valitsusvälistele organisatsioonidele ja avaliku ja erasektori partnerlustele ning toetaksid kohalikke ametiasutusi turvaliste ruumide tagamisel ja väljatõstmiste ennetamisel;

19.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama olemasolevaid vahendeid, samuti 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ning taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi vahendeid, et parandada tööta leibkondade tööhõivevõimalusi ja sotsiaalset integratsiooni;

20.  kutsub liikmesriike üles tegelema kiiremas korras kodutuse probleemiga, võttes vastu pikaajalised, kogukonnapõhised, eluasemele suunatud ja integreeritud riiklikud kodutuse kaotamise strateegiad, nagu on soovitatud ELi sotsiaalsete investeeringute paketis;

21.  palub nõukogul anda selles valdkonnas saavutatud tulemustest korrapäraselt aru;

22.  kutsub liikmesriike üles toetama kõigi sidusrühmade sotsiaalset osalemist integreeritud kodutuse kaotamise strateegiates ning edendama sotsiaalset ettevõtlust ja eneseinnovatsiooniga seotud tegevust, et parandada kodutute aktiivset kaasamist;

23.  kutsub liikmesriike üles kodutust dekriminaliseerima;

24.  kutsub liikmesriike üles tagama pideva ja katkematu juurdepääsu varjupaikadele; rõhutab siiski, et see peaks olema üksnes ajutine ega ole alternatiiviks struktuursetele lahendustele, nagu ennetamine ning korraliku eluaseme ja sotsiaalabi pakkumine kodutuse korral;

25.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0194. (2) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0054. (3) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0033. (4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0350.