Euroopa Parlament,

—  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

—  võttes arvesse ELi toimimise lepingu artikleid 169, 191, 192 ja 193,

—  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiivi 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul(1),

—  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiivi 2011/83/EL tarbija õiguste kohta(2),

—  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/771 kaupade müügilepingute teatavate aspektide kohta(3),

—  võttes arvesse 7. juuni 2018. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse ühtse turu, ettevõtete, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime ja Euroopa statistika programm (COM(2018)0441),

—  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrust (EL) 2019/1020 turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta(4),

—  võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640),

—  võttes arvesse komisjoni 19. veebruari 2020. aasta teatist „Euroopa andmestrateegia“ (COM(2020)0066),

—  võttes arvesse komisjoni 11. märtsi 2020. aasta teatist „Uus ringmajanduse tegevuskava „Puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel““ (COM(2020)0098),

—  võttes arvesse oma 4. juuli 2017. aasta resolutsiooni toodete kasutusea pikendamise ning sellega tarbijatele ja ettevõtetele kaasnevate eeliste kohta(5),

—  võttes arvesse oma 13. septembri 2018. aasta resolutsiooni ringmajanduse paketi rakendamise ning kemikaale, tooteid ja jäätmeid käsitlevate õigusaktide vahelise seose tugevdamise kohta(6),

—  võttes arvesse oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni Euroopa rohelise kokkuleppe kohta(7),

—  võttes arvesse komisjoni 2018. aasta oktoobri väljaannet „Behavioural Study on Consumers' Engagement in the Circular Economy“ (tarbijate ringmajandusse kaasatust käsitlev käitumisuuring),

—  võttes arvesse Teadusuuringute Ühiskeskuse 2019. aasta aruannet „Analysis and development of a scoring system for repair and upgrade of products“ (toodete parandamist ja ajakohastamist hindava punktisüsteemi analüüs ja areng),

—  võttes arvesse Euroopa Keskkonnaameti (EEA) 4. detsembri 2019. aasta aruannet Euroopa keskkonna ning selle seisundi ja väljavaadete kohta 2020. aastal,

—  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni palvel 2020. aasta märtsis avaldatud uuringut „Promoting product longevity“ (toote pika kasutusea toetamine),

—  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni palvel 2020. aasta aprillis avaldatud analüüsi „Sustainable Consumption and Consumer Protection Legislation“ (säästev tarbimine ja tarbijakaitse õigusaktid),

—  võttes arvesse Euroopa Tarbijaliitude Ameti (BEUC) 18. augusti 2015. aasta aruannet "Durable goods: More sustainable products, better consumer rights – Consumer expectations from the EU’s resource efficiency and circular economy agenda“ (Kestvuskaubad: Jätkusuutlikumad tooted, paremad tarbijaõigused – tarbijate ootused ELi ressursitõhususe ja ringmajanduse tegevuskava suhtes),

—  võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

—  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust,

—  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit (A9-0209/2020),

A.  arvestades, et loodusvarade vähenemise ja jäätmete leviku tõttu on ülioluline luua planeedi taluvuspiiridele vastavad kestlikud tootmis- ja tarbimisviisid, seades prioriteediks ressursside tõhusama ja säästvama kasutamise;

B.  arvestades, et COVID-19 pandeemia põhjustatud kriis on näidanud vajadust luua uusi ja vastupidavamaid ärimudeleid ning toetada Euroopa ettevõtjaid, eelkõige väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd), mikroettevõtjaid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid;

C.  arvestades, et kestlik ühtne turg peab kajastama parlamendi nõudmist(8) võtta vastu ulatuslik Euroopa roheline kokkulepe; arvestades, et seetõttu on oluline töötada välja teadusuuringutel põhinev strateegia, et suurendada toodete vastupidavust, korduvkasutatavust, ajakohastatavust ja parandatavust; arvestades, et see strateegia peaks looma Euroopa ettevõtjatele töökohti, majanduskasvu ja innovatsioonivõimalusi, toetama nende ülemaailmset konkurentsivõimet ja tagama kõrgetasemelise tarbijakaitse;

D.  arvestades, et ühine ja kõikehõlmav strateegia ei tähenda kõigile ühtmoodi sobivat lähenemisviisi; arvestades, et asjakohasem oleks diferentseeritud lähenemisviis, mis põhineks iga tootekategooria ja sektori eripäral ning turu ja tehnoloogia arengul; arvestades, et hästi toimiva kestliku ühtse turu saavutamiseks on vaja tulemuslikult rakendada ja jõustada kehtivaid eeskirju;

E.  arvestades, et kliimaneutraalsusele ja ringmajandusele üleminekuks on oluline mobiliseerida piisavad rahalised vahendid selliste rahastamisprogrammide kaudu nagu ühtse turu programm, et rahastada teadus- ja arendustegevust kestlike toodete valdkonnas ning ettevõtjatele ja tarbijatele suunatud teadlikkuse tõstmise kampaaniaid;

F.  arvestades, et tarbijad on valmis liikuma ringmajanduse poole ja ostavad kolm korda suurema tõenäosusega toodet, kui see on komisjoni 2018. aasta käitumisuuringu kohaselt märgistatud vastupidavama ja parandatava tootena, kuid endiselt esineb takistusi, sealhulgas teabe asümmeetriat; arvestades, et tarbijate teadlikkuse ja ettevõtjate ausa konkurentsi huvides on vaja selget, usaldusväärset ja läbipaistvat teavet toote omaduste, sealhulgas hinnangulise eluea ja parandatavuse kohta; arvestades, et olemasolevat teavet tuleb seetõttu parandada, vältides samas teabe üleküllust;

G.  arvestades, et toote kasutusiga ja vananemine on tingitud mitmesugustest loomulikest või kunstlikest teguritest, milleks on koostis, funktsionaalsus, parandamiskulud ja kasutamine; arvestades, et toote hinnangulist kasutusiga tuleb mõõta objektiivsete testide ja kriteeriumide alusel, mis kajastavad tegelikke kasutustingimusi, ning see tuleb kindlaks määrata enne toote turule laskmist;

H.  arvestades, et direktiiv (EL) 2019/771 tuleb 2024. aastaks läbi vaadata; arvestades, et läbivaatamise ettevalmistamisel tuleks hinnata mitut meedet, mille eesmärk on luua õiged tingimused toodete vastupidavuse suurendamiseks ja kõrgetasemelise tarbijakaitse ning konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna tagamiseks; arvestades, et kaheaastane seaduslik garantiiaeg ei pruugi sobida kõigile tootekategooriatele, mille hinnanguline kasutusiga on pikem;

I.  arvestades, et ühes varasemas resolutsioonis(9) nõudis Euroopa Parlament meetmeid kaupade ja tarkvara kavandatud aegumise probleemi lahendamiseks, sealhulgas ühtse määratluse väljatöötamist testimiseks ja probleemsete tavade tuvastamiseks; arvestades, et on vaja välja töötada ühtse turu ühine strateegia ning tagada õiguskindlus ja usaldus nii ettevõtjate kui ka tarbijate jaoks;

J.  arvestades, et tarkvara kasutusiga on elektrooniliste seadmete tööea jaoks määrava tähtsusega; arvestades, et kuna tarkvara aegub järjest kiiremini, peavad elektroonikaseadmed olema kohandatavad, et turul konkurentsivõimeliseks jääda(10);

K.  arvestades, et 79 % Euroopa kodanikest arvab, et tootjatelt tuleks nõuda, et nad muudaksid digiseadmete parandamise või nende üksikute osade asendamise lihtsamaks(11); arvestades, et kvaliteetsed tooted suurendavad Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet;

L.  arvestades, et 2015. aasta detsembris(12) läbi viidud uuring näitas, et 59 % tarbijatest ei teadnud, et seadusjärgne garantiiperiood ELis kestab vähemalt kaks aastat; arvestades, et tarbijate teadlikkust kehtivatest laialdastest õigustest seadusest tuleneva garantii osas võiks parandada ning et selliselt toimides võidakse kaasa aidata kaupade kestlikumale kasutamisele;

M.  arvestades, et e-kaubanduse kasv on kaasa toonud vajaduse tõhusama kontrolli järele seoses kolmandatest riikidest pärinevate kaupade ja teenuste vastavusega ELi keskkonna- ja tarbijakaitsestandarditele;

N.  arvestades, et kestlik ühtne turg eeldab tulemuslikku turujärelevalvet, et tagada nende eeskirjade nõuetekohane jõustamine, milles turujärelevalve- ja tolliasutustel on keskne roll;

O.  arvestades, et parandamise ja korduskasutuse edendamine ning usalduse suurendamine kasutatud kaupade turu suhtes võib anda majanduslikke, sotsiaalseid ja tööhõivevõimalusi ning teatud juhtudel suurendada tööstuse konkurentsivõimet; arvestades, et teatavatel juhtudel ei saa tarbijad lasta parandustöid teha, näiteks puudub juurdepääs varuosadele, puudub standardimine ja koostalitlusvõime ning parandusteenused ei ole kättesaadavad; arvestades, et sellel on negatiivne mõju remondisektorile;

P.  arvestades, et Eurobaromeetri andmetel(13) eelistaks 77 % ELi kodanikest pigem oma seadmeid remontida kui neid asendada; arvestades, et remondiettevõtted võiksid Euroopas olla kohalike töökohtade ja spetsiifilise oskusteabe allikaks;

Q.  arvestades, et nende tooteliikide kasutusea pikendamist, mille keskkonnatõhusus on oluliselt paranemas, tuleks tasakaalustada selliste täiustatud toodete kasutuselevõtuga ning seetõttu ei tohiks see põhjustada viivitusi uuendusliku tehnoloogia kasutuselevõtmisel, mis võiks anda märkimisväärset keskkonnakasu;

R.  arvestades, et jätkuv digiteerimine pakub ühiskonnale uusi teabejagamiskanaleid ning aitab luua vastutusel, läbipaistvusel, teabe jagamisel ja ressursside tõhusamal kasutamisel põhinevat kestlikku turgu;

S.  arvestades, et digiplatvormid võiksid veelgi paremini täita oma ülesannet anda tarbijatele pakutavate toodete ja teenuste kohta usaldusväärset teavet;

T.  arvestades, et digitaalsektor aitab kaasa innovatsioonile ja kestliku majanduse edendamisele; arvestades, et tuleks jälgida, kuidas selle taristu energia- ja ressursitarbimine mõjutab keskkonda; arvestades, et säästvam pakendamine ja kättetoimetamine on ringmajanduse loomisel otsustavalt tähtis;

U.  arvestades, et keskkonnahoidlik ja kestlik riigihange on strateegiline vahend, mis koos muude oluliste poliitikavaldkondadega võimaldab toetada Euroopa tööstuslikku üleminekut ning tugevdada selle vastupanuvõimet ja avatud strateegilist autonoomiat; arvestades, et säästvate hangete strateegiline kasutamine võib tuua kasu nii ettevõtjatele kui ka tarbijatele, suurendades nõudlust säästvate kaupade järele ja nende pakkumist ning muutes need tooted tarbijate jaoks kulutõhusaks ja huvipakkuvaks;

V.  arvestades, et tuleb võidelda eksitavate keskkonnaalaste väidete ja nn rohepesu vastu, kasutades tulemuslikke meetodeid, mis käsitlevad muu hulgas selliste väidete põhjendamist;

W.  arvestades, et reklaam mõjutab tarbimise taset ja tarbimisviise; arvestades, et reklaam võiks aidata ettevõtjatel ja tarbijatel teha teadlikke kestlikke valikuid;

1.  väljendab heameelt selle üle, et komisjon esitas 2020. aasta märtsis oma ringmajanduse edendamise tegevuskava ja väljendas valmisolekut arendada kestlikumaid tooteid, mida oleks lihtsam parandada, korduskasutada ja ringlusse võtta, samal ajal toetades tarbijat sellel üleminekul;

2.  rõhutab, et kestliku ühtse turu strateegia peaks kindlasti õiglaselt, tasakaalustatult ja proportsionaalselt ühendama kestlikkuse, tarbijakaitse ja väga konkurentsivõimelise sotsiaalse turumajanduse põhimõtted; rõhutab, et kõik võimalikud reguleerivad meetmed peaksid lähtuma nendest põhimõtetest ning olema keskkonnasäästlikud ja kasulikud nii ettevõtjatele kui ka tarbijatele, et nad siseturu roheülemineku omaks võtaksid; rõhutab, et reguleerivad meetmed peaksid andma Euroopa ettevõtjatele konkurentsieeliseid, ei tohiks neile tekitada ebaproportsionaalset finantskoormust ning peaksid ergutama innovatsiooni, julgustama investeerima säästvasse tehnoloogiasse ning tugevdama Euroopa konkurentsivõimet ja lõppkokkuvõttes tarbijakaitset; juhib tähelepanu sellele, et kõigi kavandatavate reguleerivate meetmete kohta tuleks koostada mõjuhinnang ning alati tuleks arvesse võtta turu arengut ja tarbijate vajadusi;

3.  kutsub komisjoni üles ilmutama asjakohaste ettepanekute kavandamisel, vastuvõtmisel ja rakendamisel tugevat poliitilist ambitsiooni, näiteks seoses tarbija mõjuvõimu suurendamisega roheüleminekul ja säästva tootepoliitika algatusega, mis peaks olema täielikult kooskõlas ELi kliima- ja muude keskkonnaeesmärkidega, et parandada väärtusahelate ringlust, ressursitõhusust ja teisese tooraine kasutuselevõttu, minimeerida jäätmeteket ja saavutada mürgivaba ringmajandus; rõhutab, kui oluline on kehtivate kohustuste ja standardite õigeaegne rakendamine ja järgimine; nõuab tungivalt, et komisjon seda enam edasi ei lükkaks;

4.  rõhutab, et hästi toimiv ühtne turg on võimas vahend ELi keskkonnahoidlikuks ja digitaalseks üleminekuks, võttes arvesse ka selle rolli globaliseerunud majanduses; rõhutab, et ühtse turu väljakujundamine ja süvendamine, sealhulgas kehtivate õigusaktide tõhusa jõustamise ning allesjäänud põhjendamatute ja ebaproportsionaalsete tõkete kõrvaldamise kaudu, on ELis säästvama tootmise ja tarbimise saavutamise eeltingimus; nõuab siseturu läbipaistvat juhtimist koos parema ja tulemuslikuma järelevalvega; on veendunud, et kestlikuma ühtse turu õigusraamistik peaks edendama innovatsiooni ja säästva tehnoloogia arendamist, stimuleerima ettevõtteid minema üle kestlikumatele ärimudelitele ja aitama seeläbi kaasa majanduse kestlikumale taastumisele;

5.  juhib tähelepanu sellele, et säästev tarbimine käib käsikäes säästva tootmisega ning et ettevõtjaid tuleks ergutada mõtlema toodete ja teenuste vastupidavusele alates nende väljatöötamise etapist ning siseturule laskmisel või seal pakkumisel, et tagada tarbijatele ohutu, kestlik, kulutõhus ja meeldiv valik; kutsub komisjoni üles tegema ettepanekuid meetmete kohta, mis eristavad tootekategooriaid ja olulise keskkonnamõjuga sektoreid ning suurendavad toodete vastupidavust, sealhulgas nende hinnangulist kasutusiga, korduskasutatavust, ajakohastatavust, parandatavust ja ringlussevõetavust;

Tarbijate õigused ja võitlus toodete kavandatud iganemise vastu

6.  palub komisjonil koostada asjaomaste sidusrühmadega konsulteerides ulatuslik strateegia meetmetega, mis eristavad tootekategooriaid ning võtavad arvesse turu ja tehnoloogia arengut, et toetada ettevõtjaid ja tarbijaid ning kujundada säästvaid tootmis- ja tarbimisharjumusi; märgib, et see strateegia peaks hõlmama meetmeid, mille eesmärk on:

7.  rõhutab, et digielementidega tooted vajavad erilist tähelepanu ning et direktiivi (EL) 2019/771 läbivaatamisel, mis tuleb läbi viia 2024. aastaks, tuleks arvesse võtta järgmisi elemente:

8.  rõhutab, et nii ettevõtjad kui ka tarbijad vajavad lihtsaid, tõhusaid ja jõustatavaid õiguskaitsevahendeid; tuletab meelde, et kõikjal ELis tuleks tarbijaid nende õigustest ja õiguskaitsevahenditest teavitada; nõuab, et mitmeaastase finantsraamistiku ühtse turu programmi raames rahastataks meetmeid teabelünga kõrvaldamiseks ning tarbijate, ettevõtjate ja keskkonnaühenduste toetamiseks nende algatustes; leiab, et liikmesriigid peaksid korraldama teavituskampaaniaid, et suurendada tarbijakaitset ja usaldust, eriti haavatavate rühmade seas, ning kutsub komisjoni üles andma ühtse digivärava kaudu tarbijatele asjakohast teavet nende õiguste kohta; rõhutab, et VKEd, mikroettevõtjad ja füüsilisest isikust ettevõtjad vajavad konkreetset toetust, sealhulgas rahalist toetust, et mõista ja täita oma õiguslikke kohustusi tarbijakaitse valdkonnas;

9.  märgib, et paljud ühtsele turule lastud tooted, eelkõige internetipõhistes kauplemiskohtades müüdavad ja väljastpoolt ELi imporditud tooted, ei vasta tooteohutust ja säästlikkusnõudeid käsitlevatele ELi õigusaktidele; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kiiresti tegutsema selle nimel, et tagada ELi ettevõtjatele rahvusvaheliste konkurentidega võrdsed võimalused ning tarbijatele ohutud ja kestlikud tooted, kehtestades kogu ELis nii traditsioonilistele kui ka internetiettevõtetele parema turujärelevalve ja samaväärsed tollikontrolli standardid; tuletab meelde, et selle ülesande täitmiseks tuleb turujärelevalveasutustele kooskõlas määrusega (EL) 2019/1020 anda piisavad rahalised, tehnilised, teabe- ja inimressursid, ning kutsub liikmesriike üles neid vajadusi täitma ja palub komisjonil tagada määruse nõuetekohane rakendamine; rõhutab, et RAPEXi süsteemi ning internetipõhiste kauplemiskohtade ja -platvormide koostoimet tuleks märkimisväärselt parandada;

Parandamisstrateegia

10.  nõuab, et järgmine teave varuosade kättesaadavuse, tarkvarauuenduste ja toote parandatavuse kohta tehtaks ostmise ajal selgelt ja loetavalt kättesaadavaks: eeldatav saadavusaeg alates ostukuupäevast, varuosade keskmine hind ostuhetkel, soovituslikud ligikaudsed tarne- ja remondiajad ning asjakohane teave remondi- ja hooldusteenuste kohta; nõuab lisaks, et see teave esitataks tootedokumentides koos kokkuvõttega kõige sagedasematest riketest ja nende parandamise viisidest;

11.  palub komisjonil kehtestada tarbijate õigus parandamisele, et muuta parandamine süstemaatiliseks, kulutõhusaks ja huvipakkuvaks, võttes arvesse tootekategooriate eripära, nagu ökodisaini direktiivi alusel on juba toimitud mitme kodumasina suhtes:

Üldine strateegia taaskasutuskultuuri toetamiseks

12.  tunneb heameelt selle üle, et komisjon kaalub siduvaid meetmeid, et ära hoida müümata jäänud, kuid rikkumata ja töökorras kaupade hävitamine, et neid saaks selle asemel korduskasutada, ning korduskasutamise kvantifitseeritud sihtarvude kehtestamist, sealhulgas jäätmete raamdirektiivi ning pakendite ja pakendijäätmete direktiiviga kooskõlas olevate tagatisrahasüsteemide kasutuselevõtmise teel; rõhutab, et uutele kestlikele ärimudelitele tuleks anda eelisjuurdepääs jäätmeladudele, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles veelgi stimuleerima säästvat jäätmekäitlust; rõhutab, et vaja on strateegiat, millega hinnata ja käsitleda parandamise, edasimüügi, korduskasutamise ja annetamise õiguslikke takistusi, et tagada ressursside tõhusam ja säästvam kasutamine, ning tugevdada teisese tooraine siseturgu, ilma et see piiraks jäätmesaadetisi käsitleva määruse (EÜ) nr 1013/2006 sätete kohaldamist, sealhulgas suurema standardimise kaudu;

13.  rõhutab, kui tähtis on hoogustada ringmajanduse ärimudeleid, sest sellega vähendatakse toodete hävitamist ning edendatakse nende parandamist ja korduskasutamist; kutsub komisjoni üles ergutama selliste mudelite kasutamist, säilitades samas nende kulutõhususe ja atraktiivsuse ning tagades kõrgetasemelise tarbijakaitse, ning ergutama liikmesriike suurendama teadlikkust nendest mudelitest nii tarbijatele kui ka ettevõtjatele suunatud koolituskampaaniate ja koolituste kaudu; rõhutab teadus- ja arendustegevusse investeerimise tähtsust selles valdkonnas;

14.  juhib tähelepanu ettevõtjate tavadele, mille eesmärk on parandamist takistada ning mis piiravad õigust parandamisele ja mõjutavad tarbijate parandamisvõimalusi; nõuab tasakaalustatud lähenemisviisi kasutuselevõttu, mis ühelt poolt kaitseks intellektuaalomandiõiguste jõustamist ja teiselt poolt tagaks tõhusalt toimiva tugisüsteemi sõltumatutele remonditöökodadele, et toetada tarbijavalikut ja saavutada üldine kestlik ühtne turg;

15.  toonitab vajadust luua tarbijatele stiimuleid kasutatud kaupade ostmiseks; rõhutab, et garantii üleandmine veel kehtiva garantiiga kauba edasimüümisel suurendaks tarbija usaldust selle turu suhtes; kutsub sellega seoses komisjoni üles uurima, mil määral saaks esmaostja garantii edasimüügi korral hilisematele ostjatele üle kanda, eriti seoses digitaalse tootepassiga; nõuab lisaks, et direktiivi läbivaatamisel hinnataks vajadust vaadata läbi direktiivis (EL) 2019/771 sätestatud õigusliku garantii korra alusel kasutatud toodete suhtes kohaldatav erandiklausel, lisaks mõjuhinnangule, mis käsitleb võimalikku mõju kasutatud ja korduskasutamisel põhinevatele ärimudelitele;

16.  nõuab taastatud ja renoveeritud kaupade selget määratlemist ning laiendatud müügigarantiide vabatahtliku süsteemi laiemat kasutuselevõttu selliste kaupade suhtes, et täiendada esialgseid õiguslikke tagatisi ja vältida tarbijate kokkupuutumist kuritarvitustega;

17.  juhib tähelepanu sellele, et teenuste siseturu väljakujundamine annab otsustava panuse kestlikumale ühtsele turule üleminekusse; kutsub komisjoni üles jätkama tegutsemist hästitoimiva teenuste siseturu saavutamiseks ja tulemuslikult suurendama jõupingutusi kehtivate õigusaktide täitmise tagamiseks;

18.  rõhutab teenustesektori rolli parandamisvõimaluste ja muude uute ärimudelite kättesaadavuse suurendamisel; tervitab eelkõige selliste ärimudelite kujunemist, mis eraldavad tarbimise materiaalsest omandist ja müüvad toote funktsiooni, ning nõuab samas, et põhjalikult hinnataks funktsionaalse majanduse mõju ja selle võimalikke tagasilööke, sealhulgas nii keskkonnale kui ka tarbijale ja tema finantshuvidele; rõhutab, et internetipõhiste teenuste arendamine, uued turustusvormid (üürimine, liisimine, toode kui teenus jne) ja remonditöökodade olemasolu võivad aidata pikendada toote eluiga ning suurendada tarbijate teadlikkust ja usaldust selliste toodete vastu; kutsub komisjoni üles edendama nende uute ärimudelite arendamist sihtotstarbelise rahalise toetuse kaudu ühtse turu programmi ja muude asjaomaste mitmeaastase finantsraamistiku programmide raames;

19.  kutsub välja töötama riiklikke kampaaniaid ja asjakohaseid mehhanisme, et julgustada tarbijaid kasutatud kaupade parandamise ja kasutamise teel toodete kasutusiga pikendama ning suurendada teadlikkust kestliku innovatiivse tehnoloogia lisaväärtusest; palub, et komisjon ja riikide ametiasutused abistaksid ja toetaksid riikliku ja kohaliku tasandi pädevaid asutusi ning ettevõtteid ja ühendusi selliste teavituskampaaniate läbiviimisel nii tehniliselt kui ka rahaliselt mitmeaastase finantsraamistiku ühtse turu programmi raames;

20.  kutsub kõiki äriühinguid ja organisatsioone üles registreeruma ELi keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS), et suurendada oma keskkonnategevuse tulemuslikkust; ootab huviga muud kui finantsaruandlust käsitleva direktiivi eelseisvat läbivaatamist, mis peaks äriühingute keskkonnatoimet käsitleva teabe kättesaadavust märgatavalt parandama;

Digitaalne tegevuskava kestliku turu huvides

21.  tervitab teadaannet Euroopa ühise andmeruumi loomise kohta arukate ringmajanduse rakenduste jaoks ja komisjoni eesmärki töötada välja digitaalne tootepass, et parandada jälgitavust ja juurdepääsu teabele toote tootmistingimuste, vastupidavuse, koostise, korduskasutamise, parandamise ja demonteerimisvõimaluste kohta ning käitlemise kohta olelusringi lõpul, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet ja ettevõtjate kulusid ning pöörates erilist tähelepanu VKEde, mikroettevõtjate ja füüsilisest isikust ettevõtjate vajadustele; palub, et nende vahendite väljatöötamisel tehtaks tihedat koostööd tööstuse ja sidusrühmadega;

22.  võtab teadmiseks digitehnoloogia panuse innovatsiooni ja valdavalt ringlusel põhineva majanduse saavutamisse; palub komisjonil koostada standardid ja protokollid, et kindlustada juurdepääs koostalitlusvõimelistele andmetele ja neid kasutada, selleks et tagada tõhus andmevahetus ettevõtjate, investorite ja ametiasutuste vahel ja teha kättesaadavaks uued andmetest lähtuvad ringlusel põhinevad ärivõimalused; palub komisjonil ja liikmesriikidel suurendada kestliku tehnoloogiaga seotud teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamist uues mitmeaastase finantsraamistikus;

23.  märgib, et digitaalsektor ja veebitarbimine avaldab keskkonnale olulist mõju nii kaupade tootmisel kui ka teenuste osutamisel, ning nõuab, et komisjon hindaks, kuidas Euroopa kestliku digitaalsuse indeks, mis põhineb toodete olelusringi analüüsil, aitaks suurendada digitehnoloogia kestlikku tootmist ja tarbimist; juhib tähelepanu sellele, et sellise keskkonnamõju vähendamise tavad, nagu pakendite vähendamine ja säästvamate pakendite väljatöötamine, peaksid olema kestliku ühtse turu strateegia osa;

24.  märgib, et tuleks suurendada teadlikkust tarbetute andmete, näiteks kasutamata rakenduste, failide, videote, fotode ja rämpsposti võimalikust ökoloogilisest jalajäljest; kutsub komisjoni üles hindama digitaalsete tavade ja taristu mõju nende CO2- ja keskkonnajalajälje seisukohast, samuti nende mõju tarbijatavadele, ning kaaluma asjakohaseid meetmeid selle vähendamiseks;

25.  nõuab, et komisjon võtaks arvesse Euroopa Parlamendi otsuseid ühtse laadimissüsteemi loomise kohta, et vähendada tootmist ja elektroonikaromusid;

Ametiasutuste hoiak peab muutuma

26.  on seisukohal, et avalik hange tuleks kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega seada ELi majanduse elavdamise kavas kesksele kohale, toetades erasektori innovatsioonipüüdlusi ja avalike hangete digiteerimist ning luues õiged stiimulid säästva tootmise ja tarbimise edendamiseks; nõuab, et esmatähtsaks peetaks väiksema ökoloogilise jalajäljega keskkonnasõbralike kaupade ja teenuste nõudluse stimuleerimist ning sotsiaalsete ja keskkonnakriteeriumide edendamist;

27.  rõhutab vajadust tagada säästvale ja kliimaneutraalsele majandusele üleminekul keskkonna, sotsiaalvaldkonna ja innovatsiooniga seotud avalike hangete kasutuselevõtt ning neile kestlikkuse kriteeriumide ja eesmärkide kehtestamine; tuletab sellega seoses meelde komisjoni lubadust tegevusse asuda, võttes sektoripõhiseid meetmeid ja avaldades keskkonnahoidliku avaliku hanke suunised, samas säilitades kehtiva avaliku hanke õigusraamistiku, ning kutsub komisjoni üles julgelt tegutsema, muutes avaliku hanke kestlikkuse kriteeriumid vaikevalikuks; rõhutab, kui oluline on toetada kasutatud, korduskasutatud, ringlussevõetud ja uuendatud tooteid ning vähese energiatarbimisega tarkvaraprogramme, seades avalikele hangetele vastavad eesmärgid; rõhutab avalike hangete kestlikkuse läbivaatamise vahendi võimalikku kasu, et tagada nende vastavus ELi kliimakohustustele ja võidelda nn rohepesu vastu;

28.  rõhutab keskkonnahoidlike ja sotsiaalsete hangete võimalikku rolli tarneahelate lühendamisel, sõltuvuse vähendamisel kolmandatest riikidest ja kestlikkuse edendamisel sellistes olulistes sektorites nagu ravimite, energia ja toidu tootmine; nõuab, et kolmandate riikidega korraldatavate avalike hangete puhul tagataks tõhus vastastikkus ning et tagataks VKEde ja sotsiaalsete ettevõtete piisav juurdepääs, võttes muu hulgas kasutusele pakkumuste hindamise eeliskriteeriumid;

29.  kutsub liikmesriike üles kasutama olemasolevaid ELi kavasid kestlike hangete korraldamiseks ning palub sellega seoses komisjonil parandada oma suuniseid ja anda eeskuju, avaldades oma hangete keskkonnamõjuga seotud eesmärgid ja statistika; nõuab ühtlasi, et ELi institutsioonidele ja liikmesriikidele kehtestataks kestlike avalike hangete aruandluskohustus, tekitamata põhjendamatut halduskoormust ja austades subsidiaarsuse põhimõtet;

Vastutustundlik turundus ja reklaam

30.  juhib tähelepanu sellele, et nii internetis kui ka väljaspool seda puutuvad tarbijad kokku eksitavate väidetega toodete ja teenuste keskkonnaomaduste kohta; soovitab seetõttu, et enne toote või teenuse turule laskmist teostataks tõhusat järelevalvet tootjate ja turustajate keskkonnaalaste väidete üle ning et hiljuti muudetud direktiivi 2005/29/EÜ täitmist toetataks meetmetega, mis aitavad võidelda eksitavate tavade vastu; palub komisjonil koostada uuendatud suunised selle direktiivi ühtseks rakendamiseks seoses keskkonnaväidetega ning anda suuniseid turujärelevalveks;

31.  nõuab roheliste väidete ja kohustuste kohta selgete suuniste ja standardite väljatöötamist, mille alusel tugevdataks ökomärgise sertifitseerimist, ning väljendab heameelt väljakuulutatud seadusandliku ettepaneku üle, mis käsitleb rohelisi väiteid; soovitab hinnata vajadust luua avalik Euroopa register, milles on loetletud lubatud ja keelatud keskkonnaväited, samuti keskkonnaväidete esitamise tingimused ja etapid; lisab, et läbipaistva, usaldusväärse ja täpse teabe andmine suurendab tarbijate usaldust toodete ja turgude vastu, mis lõppkokkuvõttes viib säästvama tarbimiseni;

32.  märgib, et reklaam mõjutab tarbimistaset ja -harjumusi ning peaks õhutama kestlikele äri- ja tarbijavalikutele; rõhutab, kui oluline on vastutustundlik reklaam, mis järgib keskkonda ja tarbijate tervist käsitlevaid riiklikke standardeid; rõhutab, et praegune reguleeriv raamistik, mis käsitleb eksitavat reklaami, võib tugevdada tarbijakaitset, eriti teatavate haavatavaks loetavate tarbijakategooriate puhul, ning ergutada säästvat tootmist ja tarbimist;

o
o   o

33.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 149, 11.6.2005, lk 22. (2) ELT L 304, 22.11.2011, lk 64. (3) ELT L 136, 22.5.2019, lk 28. (4) ELT L 169, 25.6.2019, lk 1. (5) ELT C 334, 19.9.2018, lk 60. (6) ELT C 433, 23.12.2019, lk 146. (7) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0005. (8) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0005. (9) ELT C 334, 19.9.2018, lk 60. (10) ELT C 334, 19.9.2018, lk 60, põhjendus S. (11) Eurobaromeetri 2019. aasta detsembri eriuuring nr 503 „Attitudes towards the impact of digitalisation on daily life“ (Hoiakud seoses digiülemineku mõjuga igapäevaelule). (12) Komisjoni nimel 2015. aasta detsembris tehtud uuring „Consumer market study on the functioning of legal and commercial guarantees for consumers in the EU“ (Tarbijaturu uuring ELi tarbijatele pakutavate õiguslike ja kaubanduslike tagatiste toimimise kohta). (13) Eurobaromeetri 2014. aasta juuni kiiruuring nr 388 „Eurooplaste suhtumine jäätmekäitlusse ja ressursitõhususse“.