Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikleid 9, 151, 152 ja artikli 153 lõikeid 1 ja 2, samuti selle artiklit 173, milles käsitletakse ELi tööstuspoliitikat ja osutatakse muu hulgas liidu tööstuse konkurentsivõimele,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 14, 27 ja 30,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut ja Euroopa Liidu lepingut, eelkõige selle artikli 5 lõiget 3 ja sellele lisatud protokolli nr 2 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,

–  võttes arvesse ELi lepingu artikli 3 lõiget 3, milles viidatakse siseturule, säästvale arengule ja sotsiaalsele turumajandusele,

–  võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sammast,

–  võttes arvesse 11. juunil 2020 avaldatud digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi tulemusi,

–  võttes arvesse komisjoni 2. juuni 2020. aasta dokumenti farmaatsiastrateegia tegevuskava kohta – patsientide õigeaegne juurdepääs taskukohastele ravimitele,

–  võttes arvesse komisjoni 27. mai 2020. aasta teatist „Euroopa võimalus: parandame vead ja teeme ettevalmistusi järgmise põlvkonna jaoks“ (COM(2020)0456),

–  võttes arvesse komisjoni 27. mai 2020. aasta teatist pealkirjaga „Komisjoni 2020. aasta kohandatud tööprogramm“ (COM(2020)0440),

–  võttes arvesse komisjoni 19. veebruari 2020. aasta teatist „Euroopa andmestrateegia“ (COM(2020)0066),

–  võttes arvesse komisjoni 19. veebruari 2020. aasta valget raamatut „Tehisintellekt: Euroopa käsitus tipptasemel ja usaldusväärsest tehnoloogiast“ (COM(2020)0065),

–  võttes arvesse komisjoni 19. veebruari 2020. aasta aruannet selle kohta, milline on tehisintellekti, asjade interneti ja robootika mõju ohutusele ja vastutusele (COM(2020)0064),

–  võttes arvesse oma 15. mai 2020. aasta resolutsiooni järgmise mitmeaastase finantsraamistiku, omavahendite ja majanduse taastamise kava kohta(1),

–  võttes arvesse komisjoni 2020. aasta kevadprognoosi Euroopa majanduse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu eesistuja 23. aprilli 2020. aasta järeldusi pärast Euroopa Ülemkogu liikmete videokonverentsi,

–  võttes arvesse oma 17. aprilli 2020. aasta resolutsiooni ELi kooskõlastatud meetmete kohta võitluses COVID-19 pandeemia ja selle tagajärgede vastu(2),

–  võttes arvesse komisjoni ja kõrge esindaja 8. aprilli 2020. aasta ühisteatist ELi üleilmse tegevuse kohta seoses COVID-19ga (JOIN(2020)0011),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu eesistuja 17. märtsi 2020. aasta järeldusi pärast Euroopa Ülemkogu liikmete videokonverentsi seoses COVID-19ga,

–  võttes arvesse komisjoni 13. märtsi 2020. aasta teatist „Euroopa koordineeritud majanduslikud meetmed COVID-19 puhangule reageerimiseks“ (COM(2020)0112),

–  võttes arvesse komisjoni 11. märtsi 2020. aasta teatist „Uus ringmajanduse tegevuskava – Puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel“ (COM(2020)0098), nõukogu 4. oktoobril 2019 toimunud 3716. koosolekul vastu võetud järeldusi teemal „Rohkem ringlust – üleminek kestlikule ühiskonnale“ (12791/19) ja 2. detsembri 2015. aasta teatist pealkirjaga „ELi ringmajanduse loomise tegevuskava“ (COM(2015)0614),

–  võttes arvesse komisjoni 10. märtsi 2020. aasta teatist „Euroopa uus tööstusstrateegia“ (COM(2020)0102),

–  võttes arvesse komisjoni 10. märtsi 2020. aasta teatist „VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks“ (COM(2020)0103),

–  võttes arvesse komisjoni 4. märtsi 2020. aasta ettepanekut võtta vastu määrus, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimaseadus) (COM(2020)0080),

–  võttes arvesse komisjoni 19. veebruari 2020. aasta teatist „Euroopa digituleviku kujundamine“ (COM(2020)0067),

–  võttes arvesse komisjoni tööprogrammi 2020 „Liit, mis seab kõrgemad sihid“ (COM(2020)0037),

–  võttes arvesse oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni Euroopa rohelise kokkuleppe kohta(3),

–  võttes arvesse komisjoni 14. jaanuari 2020. aasta teatist „Kestliku Euroopa investeerimiskava“ (COM(2020)0021),

–  võttes arvesse komisjoni 28. novembri 2019. aasta aruannet pealkirjaga „Masterplan for a Competitive Transformation of EU Energy-Intensive Industries - Enabling a Climate-neutral Circular Economy by 2050“(ELi energiamahukate tööstusharude konkurentsivõimelise ümberkujundamise üldkava 2050. aastaks kliimaneutraalse ringmajanduse loomiseks) (energiamahukate tööstusharude kõrgetasemelise töörühma aruanne),

–  võttes arvesse oma 18. detsembri 2019. aasta resolutsiooni õiglase maksustamise kohta globaalses digitaalmajanduses: BEPS 2.0(4),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 12. detsembri 2019. aasta järeldusi (EUCO 29/19),

–  võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 20. juuni 2019. aasta järeldusi ELi uue strateegilise tegevuskava 2019–2024 kohta (EUCO 9/19),

–  võttes arvesse järeldusi tulevase ELi tööstuspoliitika strateegia kohta, mille nõukogu võttis vastu oma 29. novembril 2018 toimunud 3655. istungil (14832/2018),

–  võttes arvesse komisjoni 22. mai 2018. aasta teatist „Uus Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava“ (COM(2018)0267),

–  võttes arvesse komisjoni 13. septembri 2017. aasta teatist „Investeerimine aruka, innovatiivse ja jätkusuutliku tööstuse nimel. Uus ELi tööstuspoliitika strateegia“ (COM(2017)0479),

–  võttes arvesse oma 5. juuli 2017. aasta resolutsiooni ELi ambitsioonika tööstusstrateegia kui Euroopa majanduskasvu, tööhõive ja innovatsiooni seisukohalt strateegilise prioriteedi väljatöötamise kohta(5),

–  võttes arvesse oma 1. juuni 2017. aasta resolutsiooni Euroopa tööstuse digiteerimise kohta(6),

–  võttes arvesse komisjonile esitatud suuliselt vastatavat küsimust ELi ambitsioonika tööstusstrateegia kui Euroopa majanduskasvu, tööhõive ja innovatsiooni seisukohalt strateegilise prioriteedi väljatöötamise kohta (O-000047/2017),

–  võttes arvesse oma 19. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni ettevalmistuste kohta digitaalse ühtse turu aktiks(7),

–  võttes arvesse komisjoni 19. aprilli 2016. aasta teatist „Euroopa tööstuse digitaliseerimine. Kuidas kasutada ühtse digitaalse turu kõiki võimalusi“ (COM(2016)0180),

–  võttes arvesse Pariisi kokkulepet, mille Euroopa Parlament ratifitseeris 4. oktoobril 2016,

–  võttes arvesse oma 5. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni Euroopa taasindustrialiseerimise poliitika vajalikkuse kohta hiljutiste Caterpillari ja Alstomi juhtumite valguses(8),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 15. detsembri 2016. aasta ja 23. juuni 2017. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse oma 13. detsembri 2016. aasta resolutsiooni ELi sidusa kultuuri- ja loomemajanduse poliitika kohta(9),

–  võttes arvesse nõukogu järeldusi tööstuse konkurentsivõime tegevuskava kohta, Euroopa tööstuse digitaliseerimise kohta ning digitaalse ühtse turu tehnoloogiate ja avalike teenuste moderniseerimise paketi kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 14. oktoobri 2015. aasta teatist „Kaubandus kõigile: vastutustundlikuma kaubandus- ja investeerimispoliitika poole“ (COM(2015)0497),

–  võttes arvesse oma 15. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni Euroopa taasindustrialiseerimise kohta konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse edendamiseks(10),

–  võttes arvesse komisjoni 22. jaanuari 2014. aasta teatist „Euroopa tööstuse taassünd“ (COM(2014)0014),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 22. mai 2013. aasta ja 22. märtsi 2019. aasta järeldusi (EUCO 1/19),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, regionaalarengukomisjoni ning õiguskomisjoni arvamusi,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni kirja,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A9-0197/2020),

A.  arvestades, et Euroopa Liit vajab hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalsuse eesmärgile vastavat uut tööstusstrateegiat, mis loob tingimused uuendusliku, kaasava, vastupanuvõimelise ja digiteeritud ühiskonna väljaarendamiseks ning aitab olulisel määral tagada Euroopa tööstuste globaalse konkurentsivõime; arvestades, et selle strateegiaga tuleks säilitada kõrge tööhõive tase ja kvaliteetsed töökohad, kedagi kõrvale jätmata; arvestades, et selline strateegia peab tagama kaksikülemineku Euroopa tööstusbaasile, mis on kaasaegne, digiteeritud, taastuvate energiaallikate täielikku potentsiaali ära kasutav, väga energia- ja ressursitõhus ning kliimaneutraalne; arvestades, et strateegiaga tuleks tugevdada ka Euroopa juhtpositsiooni maailmas ja vähendada liidu sõltuvust muust maailmast strateegilistes väärtusahelates, mitmekesistades ja muutes need kestlikumaks, vältides Euroopa tööstuse ümberpaigutamist ning säilitades samal ajal avatud turu;

B.  arvestades, et COVID-19 pandeemia ja selle tagajärjed on põhjustanud Euroopas enneolematu majanduslanguse, mis võib süvendada ebavõrdsust ja sotsiaalseid pingeid liidus, eriti kõige haavatavamate kodanike seas;

C.  arvestades, et tööstuse konkurentsivõime ja kliimapoliitika tugevdavad teineteist ning uuendusliku ja kliimaneutraalse taasindustrialiseerimisega luuakse kohalikke töökohti ja tagatakse Euroopa majanduse konkurentsivõime; sellist lähenemisviisi tuleks rakendada kõigis poliitikavaldkondades, mis on seotud rohe- ja digipöördega;

D.  arvestades, et liit peab vabastama teatavate sotsiaalsete rühmade, sealhulgas noorte, rändajate, eakate ja naiste kasutamata ettevõtluspotentsiaali ning peab selle nende seas täielikult välja arendama; arvestades, et liidu tööstusstrateegia võiks olla võimalus edendada alaesindatud või ebasoodsas olukorras olevate rühmade ettevõtluskultuuri ning võimaldada neil täielikult digi- ja rohepöördele kaasa aidata;

E.  arvestades, et COVID-19 pandeemia ja sellest tingitud enneolematu majanduslangus on mõjutanud kõiki majandussektoreid, eriti VKEsid, kusjuures mõnede sektorite tegevus on isegi täielikult seiskunud; arvestades, et sellega seoses ei saavutata tavapärase äritegevuse abil kiiret ja õiglast taastumist ning kõigis tulevikku suunatud tööstusstrateegiates tuleks alustada tööstuse taastumise ja pikaajalise globaalse konkurentsivõime käsitlemisest, eriti majanduskasvu sektorites ja valdkondades, mida COVID-19 liikumispiirangud on kõige rängemini mõjutanud;

F.  arvestades, et majanduslanguse üleelamiseks võetud uued võlad tõenäoliselt nõrgendavad ettevõtjate finantsstruktuuri, mis tähendab lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis aeglast majanduskasvu ning investeerimissuutlikkuse puudumist kaksiküleminekul majandusele, mis on nii digiteeritud kui ka kliimaneutraalne, ressursitõhus ja ringluspõhine;

G.  arvestades, et sellistes tingimustes nõuab liit tööstusstrateegiat, mis koosneb kahest erinevast etapist, millest ühes keskendutakse taastumisele ning teises ülesehitamisele ja vastupanuvõime suurendamisele; arvestades, et majanduse elavdamine peaks põhinema tugeval sotsiaalsel ja keskkonnasäästlikul lähenemisviisil ning sellega tuleks toetada tööstuse ülesehitamist eduka digiteerimise ja rohepöörde suunas, kusjuures nende muutustega kaasneb kvalifitseeritud tööjõu suurenemine ning tagatakse aus ja õiglane üleminek;

H.  arvestades, et Euroopa tööstussektor on tihedalt läbi põimunud ning liikmesriikide vahel on tugev vastastikune suhe ja eri suurusega ettevõtjate puhul järgitakse erisuguseid lähenemisviise; arvestades, et sellest tulenevalt on Euroopa üleilmse konkurentsivõime ja kestlikkuse suurendamisel edukam koordineeritud Euroopa poliitika, millega tagatakse, et kasu saavad kõik tootmisahelas osalejad, alates suurettevõtjatest kuni VKEdeni;

I.  arvestades, et liit peaks jätkama nii mitmepoolsete kui ka kahepoolsete laiaulatuslike kaubanduslepingute sõlmimist; arvestades, et Euroopa tööstus oli juba enne COVID-19 kriisi teelahkmel, jäädes samal ajal liidu majanduse alustalaks ja andes tööd ligikaudu 32 miljonile inimesele, ning tema panus ELi SKPsse on viimase 20 aasta jooksul vähenenud 23 %-lt 19 %-le; arvestades, et praegu peab liit hakkama saama tiheda rahvusvahelise konkurentsiga ja seda mõjutavad sageli üha protektsionistlikumad kolmandate riikide kaubandusmeetmed, kus ei rakendata kõrgeid keskkonna- ega sotsiaalseid standardeid;

J.  arvestades, et Euroopa uus tööstusstrateegia peab tagama kaksikülemineku konkurentsivõimelisele ja kestlikule Euroopa tööstusbaasile; arvestades, et see ümberkujundamine annab Euroopale võimaluse ajakohastada oma tööstuslikke aluseid, säilitada ja ümber paigutada töökohti ning tähtsama tööstustootmise ning luua oskusi ja suutlikkust, mis on vajalikud kliimaseadusega seatud eesmärkide ja kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks tehtavate üleilmsete jõupingutuste tagamiseks;

K.  arvestades, et strateegias tuleb välja pakkuda vajalik õigusraamistik, et võimaldada kaksiküleminekut, samuti vajalikke taristuid ja rahalisi vahendeid, ning keskenduda energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttele, energia- ja ressursisäästule, taastuvenergiale ning null- ja vähese CO2-heitega energiatehnoloogiatele, ringlusele ja mittetoksilisusele;

L.  arvestades, et pärast COVID-19 kriisi on kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine endiselt üks suurimate probleemide hulgast ja need vajavad terviklikku ühist lähenemisviisi; arvestades, et ELi tööstusheited moodustavad olulise osa kogu Euroopa kasvuhoonegaaside (KHG) heitkogustest; arvestades, et energiamahukate tööstusharude CO2-heite vähendamine on endiselt üks suurimaid probleeme kliimaneutraalsuse saavutamise teel hiljemalt 2050. aastaks; arvestades, et kõik sektorid peaksid andma oma panuse liidu kliimaeesmärkide saavutamisse;

M.  arvestades, et COVID-19 kriis on tõstnud esile digitaalsete varade, sealhulgas ühenduvuse ja võrkude, aga ka digitaalsete oskuste olulist rolli vahenditena, mis võimaldavad töötajatel ja ettevõtetel kohandada oma ülesannete täitmise ja toimimise viisi eriolukorraga; arvestades, et digitaalse taristu vastupidavus ja töötajate digitaalsete oskuste täiendamine on prioriteetsed valdkonnad, mis puudutab Euroopa ettevõtjate, eriti VKEde konkurentsivõime suurendamist;

N.  arvestades, et liidu uues tööstusstrateegias tuleks keskenduda ühendatuse suurendamisele, digitaalsete kihtide täiustamisele, tööstuslikule asjade internetile, tehisintellektile, digitaalse pearaamatu tehnoloogiatele, ülijõudlusega ja kvantarvutusele; arvestades, et digitaalsektor aitab kaasa ka Euroopa rohelise kokkuleppe järgimisele ja tööstuslikule üleminekule kliimaneutraalsusele nii tehnoloogiliste lahenduste ja tööstusprotsesside optimeerimise allikana kui ka digitaalsektori enda energiatõhususe ja ringmajanduse tulemuslikkuse parandamise kaudu;

O.  arvestades, et liidu suveräänsus ja strateegiline autonoomia eeldavad sõltumatut ja konkurentsivõimelist tööstusbaasi ning ulatuslikke investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni, et arendada juhtpositsiooni võtmetehnoloogiate ja uuenduslike lahenduste osas ning tagada üleilmne konkurentsivõime; arvestades, et liidu tööstusstrateegia peaks sisaldama tegevuskava Euroopa tööstuste tarneahelate tugevdamiseks, lühendamiseks, kestlikumaks muutmiseks ja mitmekesistamiseks, et vähendada liigset tuginemist üksikutele turgudele ja suurendada nende vastupanuvõimet; arvestades, et välja tuleks töötada ka aruka tagasitoomise strateegia eesmärgiga tööstus Euroopasse tagasi tuua, samuti tootmist ja investeeringuid suurendada ning tööstustootmine liidu jaoks strateegiliselt olulistes sektorites ümber paigutada;

1.  on seisukohal, et üleminek sotsiaalselt, majanduslikult ja keskkonnaalaselt vastupanuvõimelisele ühiskonnale, strateegiline juhtpositsioon ja autonoomia ning hästi toimiv ühtne turg peaksid olema kõigi liidu strateegiate keskmes; on seetõttu veendunud, et tuleb luua täielikult toimiv ja tulevikku suunatud õigus- ja poliitikaraamistik, mis põhineb majanduse taastekava, meie kliima- ja digitaalsete püüdluste ning tõhusa tööstusstrateegia vahelise dünaamika mõistmisel, mis ühtlustab erinevaid lähenemisviise, sihte ja eesmärke; kutsub komisjoni üles kehtestama kõikehõlmava läbivaadatud tööstusstrateegia, millega tagatakse selge poliitikaraamistik ja õiguskindlus ning mille põhjal muu hulgas

2.  nõuab kaasavat tööstusstrateegiat, mille väljatöötamisse ja rakendamisse oleksid kaasatud kõik tööstuse ökosüsteemid, VKEd, piirkonnad, kogukonnad ja töötajad; on arvamusel, et tugev tööstusstrateegia aitab ületada võimalikke kahjustusi ja võimaldab kasutada kaksikülemineku loodud võimalusi; on veendunud, et liidu tööstuspoliitika peab saama tugineda tugevale sotsiaalsele sambale ja selle raames tuleb õigeaegselt tegeleda struktuurimuutuste sotsiaalsete tagajärgedega;

3.  peab hädavajalikuks investeerida aktiivsetesse tööturgudesse ning pakkuda majanduse vajadustele vastavaid haridus- ja koolitusprogramme; kutsub komisjoni üles töötama välja liidu poliitika, mis sobitaks traditsioonilistes tööstusharudes kaotatud töökohtade arvu nõudlusega tööjõu järele digiteerimist ja keskkonnasäästlikke muutusi püüdlevas tööstuses; julgustab komisjoni ja liikmesriike hõlbustama rahvastiku vähenemise ja vaesumise ohus olevate piirkondade majanduslikku ja sotsiaalset taaselustamist, pöörates erilist tähelepanu soolisele ebavõrdsusele, kuna neid uusi töökohti ei looda tõenäoliselt samades piirkondades, mis kaotaksid traditsioonilise tööstuse ja neid ei hõivaks samad töötajad;

4.  on seisukohal, et kõnealune kaksiküleminek on peamiselt fossiilkütuseid tarbivate valdkondade võimalus liikuda innovatsiooni eesliini ja kliimaneutraalsuse eesmärkidega kooskõlas oleva tootmissüsteemi suunas; kutsub seetõttu komisjoni üles tagama, et kõnealune üleminek soodustaks mitte kellegi kõrvale jätmise põhimõtte vaimus võrdsete ja sotsiaalselt õiglaste töökohtade loomise tingimusi, mis kuulub kokku Euroopa sotsiaalõiguste samba täieliku rakendamise, sotsiaalsete standardite ja elatustaseme parandamise ning heade töötingimuste tagamisega; rõhutab sellega seoses vajadust, et kaksiküleminekut kiirendavate meetmetega kaasneksid vastavad poliitikameetmed ja konkreetsed tegevused, mille eesmärk on kõrvaldada negatiivne mõju nii piirkondadele kui ka kõige haavatavamatele inimestele;

5.  rõhutab, et selleks tuleb keskenduda piirkondlikule ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele ning ümberkorralduste prognoosimisele ja juhtimisele, mis on kohandatud kohaliku tööturu eripäradele ja vajadustele, eesmärgiga saavutada mõjutatud piirkondade majanduse elavdamine, samuti töötuse vastu võitlemine ja riiklike investeeringute kasutamise edendamine ka pandeemiast eriti mõjutatud olulistes sektorites, et toetada kvaliteetseid töökohti kogu liidus; rõhutab töötajate osalemise tähtsust äriühingute haldamises ja juhtimises;

6.  nõuab tulevaste oskuste kogumi väljaselgitamist ja investeeringute suurendamist inimressurssidesse, haridusse, sihipärasesse koolitusse, oskuste täiendamisse ja elukestvasse õppesse, et pakkuda inimestele ja piirkondadele tulevikuperspektiive ja sissetulekuid, samuti varustada tööstust oskustöölistega; märgib, et konkurentsivõimeline tööstus sõltub suuresti kvalifitseeritud tööjõu värbamisest ja säilitamisest, kellel on olulised oskused äriühingute kestlikkuse ja digiteerimise valdkonnas, ning et seda tuleks toetada piisava rahastamisega programmist „Digitaalne Euroopa“ ja ühtse turu programmist;

7.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegutsema hariduspoliitika koordineerimise tugevdamiseks, tehes selleks ulatuslikke riiklikke investeeringuid kogu Euroopas; nõuab lisaks tungivalt, et komisjon moodustaks sidusrühmade eksperdirühma, kelle ülesandeks oleks tehisintellekti ja digitaalsete vahendite, eelkõige suurandmete tehnoloogia abil ennustada tulevasi puudujääke tööstusega seotud oskustes;

8.  on veendunud, et Euroopa tööstuse tulevikku käsitlev uus pikaajaline strateegia peaks aitama võidelda soolise palgalõhe ja soolise pensionilõhega, mis mõjutavad endiselt Euroopa tööturgu ja Euroopa ühiskonda; kutsub komisjoni üles võtma Euroopa tööstusstrateegia rakendamisel nõuetekohaselt arvesse soolist mõõdet – nii majanduse elavdamise kui ka ülesehitamise ja ümberkujundamise etapis, sealhulgas soolisest võrdõiguslikkusest lähtuva eelarvestamise vahendite kasutamist tööstust ja liidu majanduskasvu toetavate rahastamisvahendite kindlaksmääramisel;

9.  rõhutab, et Euroopa tööstus võib saavutada võtmerolli, tegeledes aktiivselt kaugeleulatuvate keskkonna-, sotsiaalsete ja majanduslike eesmärkide edendamisega, sealhulgas inimõiguste valdkonnas; on seisukohal, et selle teostumiseks peab EL varustama end tööstuse kõikehõlmava hoolsuse raamistikuga, et teha oma kohalikus ja ülemaailmses tegevuses ning kogu tarneahelas kindlaks keskkonna- ja sotsiaalsed riskid, mõjud, kuritarvitused ja kahjud, neid jälgida, ennetada, leevendada ja arvestada, et tagada miinimumstandardid ja luua võrdsed võimalused;

10.  on seisukohal, et liit vajab tööstusstrateegiat, mis aitab kaasa tööstuse taastumisele praegusest majanduskriisist, meelitab ligi investeeringuid, hõlbustab juurdepääsu kapitalile ja stimuleerib tõhusat konkurentsi; on seepärast veendunud, et ajakohastatud strateegias tuleks võtta arvesse kahte peamist ja omavahel seotud etappi: üks on suunatud töökohtade konsolideerimisele, tootmise taaskäivitamisele ja selle kohandamisele COVIDi-järgse n-ö uue normaalsusega ning teine on suunatud ülesehitusele ja ümberkujundamisele;

11.  palub komisjonil sellega seoses tugevdada asjakohaseid olemasolevaid ja tulevasi õigusakte, et seada esikohale rohe- ja digipööre, edendades samal ajal mõlema etapi pikaajalist konkurentsivõimet ning ühiskonna ja majanduse vastupanuvõimet; lisaks kutsub komisjoni üles stimuleerima liidu sisemist nõudlust ja pikaajalist majanduskasvu, meelitades rohkem ligi nii riiklikke kui ka erasektori investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni, uute kestlike ja digitaalsete tehnoloogiate arendamisse, sealhulgas tööjõumahukatesse tööstusharudesse, uutesse taristuvõrgustikesse ja projektidesse, mis on kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega, energia- ja ressursitõhususse ning ringmajandusse;

12.  kutsub komisjoni üles koostama põhjaliku aruande, milles hinnatakse liidu majanduse olukorda ja kaksikülemineku teostatavust, võttes arvesse tööstuse, sealhulgas VKEde võimalusi koostoime ärakasutamiseks ja riskide minimeerimiseks, mida nad üksteisele võivad põhjustada, ja kasu maksimeerimiseks; palub komisjonil oma järelduste põhjal kohandada 2020. aasta märtsis avaldatud strateegia praeguse olukorraga ja käsitleda mõlemat etappi, keskendudes samal ajal jätkuvalt rohe- ja digipöördele, võrdsele ja õiglasele üleminekule, mis tugevdab liidu suveräänsust ja selle strateegilist sõltumatust;

13.  rõhutab, et liidu tööstusstrateegias tuleb järgida täpselt määratletud eesmärke ja kutsub täieliku läbipaistvuse huvides komisjoni üles töötama välja arusaadavad, sõnaselged ja konkreetsed tähendused mõistetele „strateegiline“, „autonoomia“, „strateegiline sõltumatus“, „vastupanuvõime“, „strateegiline vastupanuvõime“ ja muudele seonduvatele mõistetele, tagamaks, et nende mõistetega seoses võetud meetmed on konkreetsed ja suunatud ELi prioriteetide ja eesmärkide saavutamisele;

14.  on seisukohal, et tavapärastest kindlustusvahenditest ei piisa pandeemiast põhjustatud äritegevuse katkemisest tekkinud kahjude hüvitamiseks ja et tulevaste pandeemiate või süsteemsete kriiside inimestele, ettevõtetele ja majandusele avalduva negatiivse mõju prognoosimisel ja juhtimisel on vaja kaugeleulatuvat kogu ELi hõlmavat lahendust; palub komisjonil töötada institutsionaalseid investoreid, liikmesriike ja ELi hõlmava raamistiku loomise suunas, et hüvitada tulevaste pandeemiate korral äritegevuse katkemisest tingitud kahjusid;

15.  väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle luua uus taasterahastu, nimelt 750 miljardi euro suurune taasterahastu „NextGenerationEU“; mõistab hukka Euroopa Ülemkogu 2020. aasta juulis kavandatud tulevikku suunatud programmide kärped nii mitmeaastases finantsraamistikus 2021–2027 kui ka taasterahastus „NextGenerationEU“ ning nõuab, et kliimamuutustega seotud kulutusi suurendataks vähemalt 30 %-ni ELi eelarvest; on seisukohal, et need kärped õõnestavad liidu tööstuse kestliku ja vastupanuvõimelise taastumise aluseid ning avaldavad negatiivset ülekanduvat mõju nii liidu 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamisele kui ka sotsiaalsele õiglusele ja üleilmsele konkurentsivõimele; nõuab seetõttu ELi kaugeleulatuvat ja tugevamat pikaajalist eelarvet aastateks 2021–2027, mis ei jääks alla komisjoni ettepanekule; rõhutab sellega seoses parlamendi seisukohta ELi omavahendite süsteemi reformimisel, sealhulgas uute vahendite kasutuselevõtmisel, mis on paremini kooskõlas ELi peamiste poliitiliste prioriteetidega ja stimuleerivad nende saavutamist;

16.  kiidab heaks meetmed, mida liit on võtnud COVID-19 kriisiga toimetulekuks, EKP tehtud likviidsussüsti, EIP kapitali suurendamise VKEde jaoks ja algatuse TERA, mille eesmärk on aidata liikmesriikidel rahastada lühendatud tööajaga töötamise korda, säilitada tööhõivet ja kaitsta töötajaid; tunneb lisaks heameelt riigiabi raamistiku erakorraliste rahaliste vahendite üle, mille eesmärk on aidata muidu maksevõimelistel ettevõtjatel ja töötajatel võidelda pandeemia majanduslike tagajärgedega; palub komisjonil sellest hoolimata tagada, et hädaolukorras antud abi on põhjendatud epideemia tagajärgedega ja et see ei takistaks ühtsel turul tõhusa konkurentsi tekkimist ning et ühtegi strateegilist sektorit ei jäeta tähelepanuta; lisaks ootab liidu riigiabi eeskirjade õigeaegset läbivaatamist, et anda liikmesriikidele vajalik paindlikkus sihipäraseks toetuseks tööstuse CO2-heite vähendamiseks ja digiteerimiseks, eriti keskkonnakaitse ja energeetika valdkonnale eraldatava riigiabi suuniste osas; rõhutab sellega seoses, et riigiabi eeskirjade mis tahes läbivaatamine peaks põhinema Euroopa tööstuse konkurentsivõime mõjuhinnangul, võtma arvesse võimalikke moonutusi üleilmsel tasandil ja olema täielikult kooskõlas ELi 2050. aasta kliimaneutraalsuse ja keskkonnaeesmärkidega, nagu on kokku lepitud ELi kliimaseaduses;

17.  rõhutab, et riigiabi tuleks anda ainult ettevõtjatele, keda COVID-19 kriis on vahetult majanduslikult mõjutanud, ning et riigiabi eeskirjade lõdvendamine peaks olema ajaliselt piiratud; kutsub sellega seoses komisjoni üles pakkuma välja konkreetse riigiabi korra, mis oleks suunatud COVID-19st tingitud erakorralise olukorra tõttu enim kannatada saanud sektorite, näiteks auto-, turismi-, lennundus-, terase- ja metallitööstuse toetamiseks; kutsub komisjoni üles kehtestama ühised miinimumstandardid rahalist abi saavatele ettevõtjatele, et vältida riikide lahknevatest kriteeriumidest tingitud veelgi suuremaid erinevusi; rõhutab, et saadud riigiabi peaks tagama töökohad ja seda tuleks kasutada asjaomaste ettevõtjate tegevuse vastavusse viimiseks liidu kliimaneutraalsuse ja keskkonnaeesmärkidega;

18.  rõhutab hädaabi kontekstis abi osutamise tähtsust ettevõtjatele, kes järgivad kehtivaid kollektiivlepinguid ega ole registreeritud maksuparadiisides;

19.  rõhutab veel, et igasuguse tööstus- või muu poliitika raames antava riigiabi puhul tuleks järgida ühist tasakaalustamispõhimõtet, et tagada võrdsed võimalused, ning samuti tuleks ELis vältida mis tahes maksudumpingut ja konkurentsimoonutusi;

20.  kutsub komisjoni üles kehtestama selge, järjepideva ja juurdepääsetava lähenemisviisi turu määratlemisele eri tööstusharude konkurentsijuhtumites; rõhutab veel vajadust tagada piisav kiirus, läbipaistvus ja proportsionaalsus ELi konkurentsimenetluste haldus- ja menetlusraamistikus, eelkõige ELi ühinemiskontrolli puhul;

21.  julgustab komisjoni töötama välja aruandlussüsteemi selle kohta, kuidas välismaine protektsionism mõjutab liidu tööstust, ja hindama korrapäraselt liidu tööstuse eri sektorite konkurentsivõimet võrreldes selle peamiste üleilmsete konkurentidega ning tegutsema kiiresti, kui liidu eeskirju on vaja kohandada;

22.  palub komisjonil sügavalt muutunud üleilmset majandustausta silmas pidades vaadata läbi liidu konkurentsieeskirjad, otsides tasakaalu ülemaailmses konkurentsis toimetuleku vajaduse ning tarneahela ja tarbijate kaitse vahel kontsentreeritumast siseturust tingitud võimalike negatiivsete tagajärgede eest;

23.  on seisukohal, et eri liikmesriikide kehtestatud majanduskavad, mis aitavad VKEdel, idufirmadel ja ettevõtjatel lühiajalise sularahakriisiga toime tulla, on kasulikud, kuid võivad mõnel juhul suurendada nende laenukoormust; kutsub sellega seoses komisjoni üles toetama ELi ja riiklikke programme, mis ergutavad kapitali suurendamist ja hõlbustavad taastumist;

24.  kutsub komisjoni üles taaselustama ja uuendama väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act“ mõtet just mikro- ja väikeettevõtjaid toetavate algatuste kaudu, kuna kõigile ühesugust lahendust pakkuvad meetmed ei ole sageli mikroettevõtjate ja VKEde toetamiseks piisavad; usub, et VKEdele on kõige sobilikumad sihtotstarbelised toetusmeetmed, millega välditakse bürokraatlikke takistusi ja tagatakse, et vajalik likviidsus jõuaks ettevõtjateni tõhusate ja juurdepääsetavate vahendite ning kiirete, paindlike ja VKEdele sobilike menetluste kaudu; rõhutab, et paljudel VKEdel puudub likviidsus kestlikku digiteerimisse investeerimiseks;

25.  rõhutab, et ELi rahastamisprogrammidel on mõju abisaavate ettevõtjate pikaajalise majanduskasvu taseme tõstmisele, kuid toonitab ka, et ettevõtjatel, eriti VKEdel, on ELi rahaliste vahendite saamisel suuri raskusi; palub seetõttu komisjonil järgida ka riiklike ajutiste maksukrediidikavade kaasrahastamise juba kogetud suundumusi, mille eesmärk on edendada investeeringuid digitaalsesse ja keskkonnatehnoloogiasse;

26.  kordab, kui olulised on järgmises mitmeaastases finantsraamistikus VKEdele suunatud sihtotstarbelised toetusmeetmed usaldusväärse rahalise toetuse kaudu; ergutab komisjoni kaaluma VKEde vautšeriprogrammi loomist, et toetada VKEde jõupingutusi, sealhulgas seoses vananenud seadmete ajakohastamise, teadmussiirde edendamise ja selliste tehnoloogiate, nagu tööstuslik tehisintellekt, kõige tõhusamate kasutusviiside väljatöötamisega, ning anda tööjõule täiendusõpet kohe vajalike oskuste osas, et võimaldada varade kaugkontrolli, tootmise jälgimist ja töötajate koostööd, samuti keskkonnasäästlikke ärimudeleid, ringmajanduslikke lähenemisviise, energia- ja ressursitõhusust – valdkondades, kus digitaalne oskusteave on sageli ülioluline ja võimaldab VKEdel konkurentsis püsida;

27.  peab kahetsusväärseks, et suurte äriühingute ja VKEde vahel on endiselt oluline lõhe seoses digitaalsete tehnoloogiate integreerimisega nende äritegevusse, samuti lõhe uuenduste eestvedajate ja neis mahajääjate vahel; rõhutab vajadust suurendada VKEde võimalusi uuenduslike tehnoloogiate kasutuselevõtmiseks ja vähendada digitaalset tasakaalustamatust seoses taristuga väiksemates linnades ning maa- ja äärealadel; kutsub sellega seoses komisjoni üles veelgi toetama Euroopa digitaalse innovatsiooni keskusi, mis tänu kohalike ökosüsteemide tundmisele on potentsiaalselt tõhus viis digitaalse lõhe vähendamiseks;

28.  on arvamusel, et sotsiaalsed ettevõtted peaksid olema tööstusstrateegia tulemustesse täielikult kaasatud, kuna nad loovad ühiskondlikku väärtust ning aitavad kaasa kohalike kogukondade arengule, kus nad asuvad; palub sellega seoses võtta komisjonil rahastamisvahendite ja tööprogrammide kujundamisel arvesse selle ettevõttekategooria eripärasid, et toetada nende juurdepääsu rahastamisallikatele;

29.  rõhutab, et teatavate spetsiifiliste omaduste tõttu on majanduslikult kestlik üleminek kliimaneutraalsele ja täielikult digitaalsele majandusele eriti sobiv taastamismeetmete jaoks, mille eesmärk on hoogustada tarbijatepoolset nõudlust ja tööhõivet; rõhutab, et tõendid näitavad, et roheliste ja digitaalsete projektidega luuakse rohkem töökohti, need annavad suuremat lühiajalist tulu iga kulutatud euro kohta ja suurendavad pikaajalist kulude kokkuhoidu võrreldes traditsiooniliste maksustiimulitega, sest neid saab kiiresti laiendada, kuna tehnoloogia on hõlpsasti kättesaadav (nt taastuvad energiaallikad); üldiselt kaasatakse nendesse projektidesse VKEsid ja nendega edendatakse kohalikku majandust tugeva tööhõivealase mõju kaudu, mis suurendab kiiresti tarbijate kasutada olevat sissetulekut (nt energiatõhusus) ning nad on rohkem kaitstud väliste vapustuste eest ja seega aidatakse selliste projektidega kaasa vastupidavamale sotsiaalsele ja majanduslikule taastumisele;

30.  märgib, et selleks, et aidata tuvastada investeeringuid, millel on suur positiivne keskkonna- ja sotsiaalne mõju, seab ELi taksonoomia, kui see on olemas, raamistiku, et teha kindlaks, mil määral on investeering keskkonnasäästlik, ja tagada, et keskkonna- ja sotsiaalsetele eesmärkidele ei tekitataks olulist kahju;

31.  on seisukohal, et liit vajab uuenduslikku tööstusstrateegiat, mis kiirendaks meie (muu hulgas traditsiooniliste) tööstuste ja VKEde digiteerimist, suurendaks ELi tööstuslikku suutlikkust kriitilise tähtsusega digitaalsetes taristute ja võimete osas ning tugevdaks ühtset digitaalset ja andmeside turgu; on arvamusel, et liit peab toetama ettevõtjaid nende oskusteabe ja väljaõppe automatiseerimisel ja digiteerimisel ning digitaalvarustusse (riist- ja tarkvara) investeerimisel, pöörates erilist tähelepanu naiste osalemise soodustamisele digiteerimisprotsessis ning koolitus- ja oskussüsteemide ajakohastamisele ja täiustamisele; rõhutab programmi „Digitaalne Euroopa“ ning tööstussektorites progressi võimaldavate ja kujunemisjärgus tehnoloogiate kasutuselevõtmise kiirendamise olulisust; ergutab digitaalse innovatsiooni keskuste loomist kogu ELis;

32.  palub komisjonil ja liikmesriikidel investeerida muu hulgas andmepõhisesse majandusse, inimkesksesse tehisintellekti, arukasse tootmisse, asjade internetti, liikuvusse, superandmetöötlusse, tarkvara projekteerimisse ja -tehnoloogiasse, pilv- ja kvanttehnoloogiasse, vastupidavatesse, taskukohastesse ja turvalistesse kiiretesse 5G- ja 6G-võrkudesse, hajusraamatu tehnoloogiasse, robootikasse, patareidesse ja satelliitinternetti; kutsub seetõttu liikmesriike ja komisjoni üles sellega seoses tagama 5G küberturvalisuse meetmepaketis soovitatud asjakohaste põhimeetmete õigeaegse rakendamise ning eelkõige kohaldama vajaduse korral liidu koordineeritud riskihindamises kriitilise tähtsusega ja tundlikena määratletud põhivarade puhul asjakohaseid piiranguid kõrge riskiga tarnijate suhtes;

33.  rõhutab digitaalsektori olulist rolli tööstussektori ümberkujundamisse panustamisel, seda nii puhta tehnoloogia lahenduste allikana, tööstusprotsesside optimeerimisel kui ka nende keskkonnamõju minimeerimisel; arvestades IKT-sektoriga seotud energia ja ressursside suurt tarbimist, palub komisjonil hinnata digilahenduste ulatusliku väljatöötamise võimalikku keskkonnamõju, tagades samal ajal Euroopa juhtpositsiooni väga energiatõhusate ja ringluspõhiste digitaalsete tehnoloogiate ning andmekeskuste alal; palub komisjonil pakkuda välja konkreetsed võimalused digitaalseteks lahendusteks, mis teenivad ökoloogilist üleminekut, ja luua metoodika digitaalsete tehnoloogiate kasvava keskkonnamõju jälgimiseks ja hindamiseks;

34.  rõhutab, et andmetel on Euroopa tööstuse ümberkujundamisel keskne roll, ning toonitab aruka tootmise kasvu ja digiteerimise tähtsust; kutsub komisjoni üles rakendama ühtset Euroopa digitaalset ja andmekeskkonda ning tagama ja edendama koostegutsemisvõimet ning turvalistele andmetele ja tarkvarale juurdepääsu ja selle voogu liidus ja kõigis tööstussektorites, igas suuruses äriühingutes ja riigiasutustes; lisaks kutsub komisjoni üles tagama Euroopa juhtpositsioon tulevikku suunatud standardite kehtestamisel ning tulevikku suunatud vahendite ja taristute loomisel andmete salvestamiseks ja töötlemiseks ning Euroopa andmete koondamiseks peamistes sektorites koos kogu liitu hõlmavate ühiste ja koostegutsemisvõimeliste andmeruumidega; kutsub sellega seoses komisjoni üles keskenduma eelkõige projektidele, mis on suunatud andmete haldamisele ja märgistamisele, andmevormingu standardimisele ja andmete turvalisusele, töötama välja ja töötlema andmeid Euroopa pinnal, eriti avaliku sektori asutuste andmeid, ehitama üles parem digitaalne maksusüsteem, kus kasumit maksustatakse ja kus äriühingutel on märkimisväärne suhtlus kasutajatega, ning arendama edasi küberturvalisuse alaseid Euroopa standardeid ja sertifikaate, tagades sel viisil parema konkurentsivõime, edendades murranguliste tehnoloogiate kasutamist, eriti elutähtsate taristute jaoks, sealhulgas küberturvalisuse direktiivi läbivaatamise ning küberturvalisuse pädevuskeskuste võrgustiku loomise kaudu; lisaks kutsub komisjoni üles tagama õiglase platvormi ärisuhetele, mis võimaldaks ELi ettevõtjatel, eriti VKEdel, platvormidel loodud andmeid tõhusalt kasutada;

35.  tunnistab, kui tähtis on andmemajanduse jaoks läbipaistev, usaldusväärne, koostegutsemisvõimeline ja inimkeskne Euroopa lähenemisviis; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles järk-järgult vähendama erinevate riiklike strateegiate killustatust ja tegelema turuvõimu tasakaalustamatusega, selleks et toetada kogu liitu läbivat andmevoogu, koostegutsemisvõimet, andmehaldust, -kaitset ja andmete (taas)kasutamist;

36.  rõhutab vajadust luua Euroopa õigusraamistik tehisintellekti, robootika ja nendega seotud tehnoloogiate jaoks, mis käsitleks eetikapõhimõtteid ja põhiõigusi nende väljatöötamisel, juurutamisel ja kasutamisel ning ohutus- ja vastutusküsimusi; rõhutab, et Euroopa tööstussektori uuendustegevuseks ja konkurentsivõimeks on vaja horisontaalset raamistikku, mis kajastaks liidu väärtusi ja põhimõtteid, et pakkuda konkreetseid juhiseid ja õiguskindlust nii kodanikele kui ka ettevõtjatele – sealhulgas neile, kes asuvad väljaspool liitu;

37.  on arvamusel, et praegu kohaldatava intellektuaalomandiõiguste raamistiku läbivaatamisega seotud mis tahes seadusandlikke meetmeid tuleb hoolikalt kaaluda, kuna need võivad avaldada märkimisväärset mõju ELi endiselt haprale ja arenevale andmemajandusele; on seisukohal, et tehisintellekti jms tehnoloogiate kasutatavatele ja toodetud isikustamata andmetele ei tohiks kehtida intellektuaalomandil põhinevat omandiõigust;

38.  palub komisjonil lisada taastekavasse konkreetsed meetmed tööstusettevõtjate Euroopasse meelitamiseks, et laiendada, tugevdada ja edendada Euroopa tööstuse ümberpaigutamist ja mitmekesistamist selle strateegilise tähtsuse osas ning kliimaneutraalsuse seisukohast tarneahelaid lühendada ja mitmekesistada; rõhutab sellega seoses, kui oluline on tagada, et liit toodaks piisavalt strateegilisi kaupu, näiteks meditsiini- ja tervishoiuseadmeid või taastuvenergiat, et olla kriisi ajal isemajandav, ja julgustab selle saavutamiseks kasutama stiimuleid, näiteks kehtestada nõue osta rohkem kohalikku (EL/EMP) toodangut ajutist abi saavatelt tööstusharudelt;

39.  tunnistab ohtu, et COVID-19 kriis võib kaasa tuua majandusliku natsionalismi ja protektsionismi kasvu, mis tekitab eeskirjadel põhinevale vabakaubandusele ja üleilmsetele väärtusahelatele suuri probleeme tootmise taasriigistamise ja nimetatud ahelate lagunemise tõttu; seepärast kutsub sidusrühmi üles mitmekesistama haavatavuse vähendamiseks oma tarneahelaid ja muutma need kestlikumaks;

40.  kutsub sellega seoses komisjoni üles toetama avatud ja eeskirjadel põhinevat mitmepoolset kaubandussüsteemi, mis on kooskõlas üleilmsete jõupingutustega kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamiseks ning ELi kõrgete keskkonna- ja sotsiaalsete standarditega, parandab ELi ettevõtjate juurdepääsu rahvusvahelistele turgudele ja takistab tugevatel rahvusvahelistel osalejatel oma turujõudu kuritarvitamast; on arvamusel, et sellega seoses peaks liit kolmandate riikide äriühingute suhtes vastavalt vajadusele kasutama konkurentsipoliitikat, rakendama kindlamalt kaubanduse kaitsevahendite meetmeid, et võidelda süstemaatiliselt ebaausate dumpingu- ja subsiidiumitavade vastu ning tugevdada olemasolevat kaubanduse kaitsevahendite kava;

41.  kutsub komisjoni üles tegema viivitamata ettepaneku keelustada ajutiselt strateegilistes sektorites tegutsevate Euroopa äriühingute välisriikides ülevõtmine riigi osalusega ettevõtete või kolmandate riikide valitsustega seotud äriühingute poolt; lisaks kutsub komisjoni üles kaaluma turulepääsu vastastikkuse küsimust, tugevdama ja jälgima süstemaatiliselt liidu välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistikku, et kaitsta juurdepääsu strateegilistele tööstusharudele, taristule, peamistele progressi võimaldavatele tehnoloogiatele ning muudele turvalisuse ja küberturvalisuse varadele, samuti tõkestama vaenulikke ülevõtmisi, et kaitsta konkurentsivõimet ja vähendada turumoonutusi ühtsel turul; kiidab sellega seoses heaks valge raamatu, milles käsitletakse võrdsete võimaluste loomist välisriigi subsiidiumide osas; nõuab määruse (EL) nr 654/2014 (jõustamismäärus) olulist tugevdamist ja kiiret vastuvõtmist; rõhutab, et see on oluline vahend liidu huvide kaitsmiseks olukorras, kus kolmandad riigid võtavad vastu ebaseaduslikke meetmeid, mis kahjustavad ELi ettevõtjaid;

42.  kutsub nõukogu üles edendama ka edaspidi läbirääkimisi seoses rahvusvaheliste hangete instrumendiga, mis tagavad vastastikkuse põhimõtte ja vastastikuste standardite järgimise; kutsub komisjoni üles tegema ettepanekuid asjakohaste õiguslike vahendite kohta, mis käsitleksid ühtsest turust, sealhulgas hankemenetlustest tingitud moonutusi; kutsub sellega seoses komisjoni üles kaaluma selliste ettevõtjate esmatähtsale kohale seadmist, kellel on liidus peakontor, tootmine ja töötajad ning kes seda kõike ka alal hoiavad; palub komisjonil tugeva rahvusvaheliste hangete instrumendi ja riigihangetele juurdepääsu käsitlevate kehtivate üleilmsete eeskirjade puudumisel uurida võimalusi meetmete kehtestamiseks Euroopa tootjate, eriti VKEde toetamiseks, kellel on raskusi kasvava konkurentsi tõttu tärkava turumajandusega riikide poolt, kes ei vasta rahvusvahelistele kaubanduseeskirjadele ega sotsiaalsetele keskkonnastandarditele;

43.  on seisukohal, et kõikehõlmav lähenemine tööstusstrateegiale, mis hõlmab kõiki ELi poliitikavaldkondi, võib kanda majandus- ja nn tööstusdiplomaatias olulist rolli; julgustab komisjoni kasutama aktiivselt ELi kaubanduskodade võrgustikku kolmandates riikides, et luua uusi äripartnerlusi;

44.  tunnustab eesmärki luua keskkonnasäästlike ja digitaalsete tehnoloogiate ning uuenduslike lahenduste juhtivad turud; on seisukohal, et teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamine on innovatiivsete tööstusprojektide ja digitaalsete võimete jaoks hädavajalik, ning on veendunud, et see peaks kaasnema komisjoni praeguse analüüsiga üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide suuniste kohta; on arvamusel, et vastupanuvõimet ja strateegilist sõltumatust tuleks käsitleda määratlevate kriteeriumidena ning et üleeuroopalist huvi pakkuvad tähtsad projektid peaksid vastama liidu kliimaneutraalsuse ja digitaalsetele eesmärkidele; kutsub komisjoni üles suurendama üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide rakendamise läbipaistvust ja tagama VKEde osalemine; lisaks kutsub komisjoni üles kiirendama Euroopa juhtide ja/või ökosüsteemide tegevust strateegilistes tööstussektorites, mis on võimelised konkureerima üleilmsel tasandil ning aitavad kaasa kliimaneutraalse majanduse ja digitaalse juhtpositsiooni saavutamisele, ilma et see tekitaks liidus konkurentsimoonutusi või vähendaks usaldust turu avatuse ja juurdepääsu vastu;

45.  kutsub komisjoni üles jätkama tööd väärtusahelate valdkonnas, tagades asjakohased järelmeetmed üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide strateegilise foorumi soovitatud meetmetele foorumi määratletud kuue strateegilise väärtusahela kohta, ning looma kõikides liikmesriikides üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate ühisprojektide jaoks ühtsed läbipaistvad rakendamistingimused, et tagada nende kasu liidule tervikuna; kutsub komisjoni üles praeguses kriisis investeerima selget Euroopa lisaväärtust omavatesse projektidesse ning lihtsustama haldusprotsesse, laiendama kulude rahastamiskõlblikkuse kriteeriume ja suurendama rahastamist;

46.  peab taasterahastu „NextGenerationEU“ algatust ELi tööstuse COVID-19st taastumise esimese etapi alustalaks; kutsub komisjoni üles tagama fondi kiire rakendamine ning nõuab, et parlament oleks täielikult kaasatud otsuste tegemise ja rakendamise protsessi, et kindlustada demokraatlik vastutus ning maksimeerida läbipaistvust ja parlamentaarset kontrolli; nõuab, et 750 miljardi euro tõhusaks ja võimalikult kiireks rakendamiseks toimiks taasterahastu „NextGenerationEU“ järgmiselt:

47.  rõhutab vajadust toetada kestlikku ja õiglast taastumist, tagades kodanike heaolu ka pärast COVID-19 kriisi; on arvamusel, et fond peaks edendama Euroopa tööstuse kestlikkust ja konkurentsivõimet ning tagama võrdse ja õiglase tööstusliku digi- ja rohepöörde;

48.  on seisukohal, et paralleelselt praeguse kriisiga peaks liit ette valmistama ja ette nägema oma tööstusstrateegia teise etapi, tagades oma tööstuse konkurentsivõime, keskkonnasäästlikkuse ja digiteerimise ning saavutades pikaajalise vastupanuvõime sotsiaalselt vastutustundlikel alustel; tuletab meelde, et liikmesriigid on ELi piiratud vahendeid võimendava eduka taastumise jaoks üliolulised ning et tööstuspoliitikast peaks saama komisjoni horisontaalne ülesanne;

49.  on arvamusel, et liit vajab tööstusstrateegiat, mis hõlmab keskkonnatervise ja bioloogilise mitmekesisuse kaitset, ning rõhutab vajadust kiirendada meie tööstuse üleminekut kliimaneutraalsusele; rõhutab, et investeeringud peavad olema kooskõlas 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärkidega, kuna vastasel juhul ilmneb oht, et fossiilkütustepõhised ja keskkonda kahjustavad tehnoloogiad tekitavad varade kasutuskõlbmatuks muutumist ja seotuse efekti;

50.  toonitab, et tõeliselt tulemuslik Euroopa tööstusstrateegia ja sellega seotud poliitika peavad põhinema kaugeleulatuvatel kliimameetmetel ja -eesmärkidel, mille aluseks on kliimaseadus, ning peavad pakkuma tegevuskava tuleviku tööstuse kujundamiseks, kusjuures kõik sektorid aitavad jõuda kliimaneutraalsuse eesmärgini võimalikult varakult ja hiljemalt 2050. aastaks;

51.  rõhutab vajadust viia uus tööstusstrateegia kooskõlla eesmärgiga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne majandus, kusjuures Euroopa kliimapoliitika peab olema tõenduspõhine;

52.  rõhutab, et siseturg ja üleilmsed turud pakuvad märkimisväärseid võimalusi üleminekuks saasteta või vähesaastavale tehnoloogiale, taastuvatele energiaallikatele ning keskkonnasäästlikele kaupadele, protsessidele ja teenustele kogu väärtusahela ulatuses alates toorainest kuni energiamahukate tööstusharude, töötleva tööstuse ja tööstuslike teenuste sektorini; on lisaks arvamusel, et kliimaseadus aitab oluliselt kaasa jõupingutuste ühtlustamisele kliimaneutraalsuse saavutamiseks hiljemalt 2050. aastaks, sätestades liidu õigusaktides 2030. ja 2050. aasta kliimaeesmärgid; on veendunud, et vaja on ka terviklikumat ja süsteemsemat poliitikaraamistikku, et tagada sidusus kõigi liidu poliitikameetmete vahel, samuti investorite pikaajaline kindlus ja regulatiivne prognoositavus ning sidus, läbipaistev ja kaasav juhtimispõhimõte kõigis poliitikavaldkondades, soodustades selge ja prognoositava Euroopa tööstusstrateegia väljatöötamist;

53.  tunneb heameelt kavandatud ettevõtjate foorumi üle; kutsub komisjoni üles oma asutamistegevusega edasi liikuma ja looma selles raamistikus dialoog kõigi asjaomaste teadusekspertide, organisatsioonide ja sidusrühmade, sealhulgas kodanikuühiskonna, tarbijaorganisatsioonide ja ametiühingute, tasakaalustatud esindatusega, pidevalt jälgima ja korrapäraselt aru andma üksikute tööstussektorite edusammudest ELi tasandil hiljemalt 2050. aastaks seatud kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamisel ning nõustama komisjoni investeeringute panuse ja järjepidevuse osas ELi keskkonna- ja kliimaeesmärkidega vastavalt energialiidu juhtimist käsitlevale määrusele;

54.  on arvamusel, et kõik sektorid peaksid andma oma panuse liidu kliimaeesmärkide saavutamisse, ning rõhutab sellega seoses, kui oluline on komisjoni jaoks arendada sektoripõhiseid strateegiaid, millega kehtestatakse tegevused, mille abil neid eesmärke saavutada ja tagada poliitika ühtsus; nõuab tungivalt kiiret fossiilkütuste kasutamise lõpetamist ning rõhutab vajadust luua tööstusele ülemaailmselt konkurentsivõimeliste hindadega väga tõhus ja kliimaneutraalne energiasüsteem; rõhutab puhta, säästva ja taskukohase energia ning tooraine rolli üleminekul energiasäästlikule ja kliimaneutraalsele majandusele; rõhutab vajadust tagada, et selliste energiaallikate nagu maagaasi kasutamine toimuks vaid üleminekul, pidades silmas eesmärki saavutada kliimaneutraalsus hiljemalt 2050. aastaks; rõhutab, et ELi energiaturu edasisel integreerimisel on oluline osa energiavarustuse taskukohasuse ja kindluse suurendamisel; rõhutab sellega seoses vajadust kiirendada taastuvate energiaallikate arendamist ja nende integreerimist energiaallikate jaotusesse ning hõlbustada taastuvatel energiaallikatel põhineva vesiniku tootmise käivitamist kui potentsiaalset murrangulist tehnoloogiat raskesti leevendatavates sektorites; tunneb heameelt saastevaba vesiniku liidu ja vähese CO2-heitega tööstuste liidu loomise üle; rõhutab vajadust kiirendada teadusuuringuid seoses vesiniku ja keskkonnasõbralike kütuste laiaulatusliku tootmise ja CO2-heite vähendamise tehnoloogiatega, näiteks süsiniku kogumise ja säilitamise taristu tööstusprotsessides, bioenergiajaamades ja tootmisrajatistes, pidades silmas energiapööret ning uurides ka geotermilise energiaallika kasutamise võimalusi; kordab, et see nõuab taskukohase ja puhta energia ning seda toetavate taristute laialdast kättesaadavust vastavalt suure energiakasutusega tööstusharude CO2-heite vähendamise vajadustele;

55.  kutsub ELi institutsioone, liikmesriike, piirkondi, tööstust ja muid olulisi osapooli tegema koostööd, et parandada Euroopa energiatõhusust, luua liidus kliimaga seotud tehnoloogiate ja uuenduste juhtivad turud ning seada esikohale investeeringud energiataristutesse; palub komisjonil tagada, et Euroopa Investeerimispanka kui liidu kliimapanka kasutatakse tõhusamalt avaliku ja erasektori kestliku rahastamise suurendamiseks ning ettevõtjate abistamiseks CO2-heite vähendamise protsessis;

56.  rõhutab, et kõigis majandussektorites on vajadus konkurentsivõimelise hinnaga taastuvenergia suuremahulise kasutamise järele; tunnistab, et liidule kuulub 40 % taastuvenergia patentidest kogu maailmas, ning rõhutab, et EL peaks sealjuures jääma liidriks murranguliste taastuvenergiatehnoloogiate osas; rõhutab sellega seoses, et vajadus arendada jõulist tööstuspoliitikat taastuvenergia osas, mis hõlmab nii pakkumise poole kui ka nõudmise poole poliitikameetmeid ning võimaldab integreerida taastuvenergia sektori, on keskse tähtsusega selleks, et tagada Euroopa pikaajaline energiavarustuse julgeolek, tehnoloogiline juhtpositsioon ja strateegiline sõltumatus; nõuab tungivalt, et komisjon tunnistaks taastuvenergiatehnoloogiat peamise strateegilise väärtusahelana ja tööstusökosüsteemina, mida võib rahastada strateegiliste investeeringute rahastamisvahendist ning mis on piisavalt esindatud tulevasel ettevõtjate foorumil; rõhutab vajadust valmistada ette taastuvenergiatehnoloogia arendamise toetusmeetmed Euroopas ning tagada võrdsed võimalused liidu ja liiduvälistele tootjatele;

57.  rõhutab, et kui Euroopa tööstus soovib olla konkurentsivõimeline, peab seda toetama tõhus, kestlik ja täielikult ühendatud transpordi-, digitaal- ja energiataristute võrk; nõuab pikaajalist investeerimispoliitikat taristu varustamiseks ja renoveerimiseks ning üleeuroopaliste võrkude kiiret arengut takistavate haldustõkete vähendamiseks; nõuab Euroopa ühendamise rahastu suuremat rahastamist selle kolmes sektoris, et suurendada investeeringuid taristutesse, ühendustesse, digiteerimisse ja arukatesse võrkudesse kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega; rõhutab lisaks vajadust kiirendada ühishuviprojektide elluviimist ja vaadata võimalikult kiiresti läbi üleeuroopaliste energiavõrkude (TEN-E) määrus;

58.  juhib tähelepanu ringmajanduse ja nullsaastega majanduse potentsiaalile liidu majanduse ajakohastamisel, selle energia- ja ressursitarbimise vähendamisel, jäätmetekke vältimise esikohale seadmisel, innovatsiooni tarbeks stiimulite pakkumisel ning täiemahuliste tööstussektorite ja nende väärtusahelate, toodete, tootmisprotsesside ja ärimudelite ümberkujundamisel, soodustades sel viisil liidu majanduse dematerialiseerumist ja detoksifitseerumist ning muutes Euroopa vähem sõltuvaks esmastest materjalidest, innustades samal ajal innovatsiooni, sealhulgas fossiilkütusel põhinevate toodete ja materjalide asendamist null-, vähese CO2-heitega ja taastuvate lahendustega turgude loomiseks, ning uute ökodisainiga tehnoloogiate ja lahenduste väljatöötamist keskkonnamõjude vältimiseks; rõhutab kliimameetmete ja ringmajanduse tugevat koostoimet, eriti energia- ja ressursimahukates ning renoveerimisega tegelevates tööstusharudes, ning rõhutab, et sektoritel on erinevad CO2-heite vähendamise teed ja lähtepunktid; toonitab ringbiomajanduse ja metsal põhineva tööstuse potentsiaali konkurentsivõimelise ja kestliku tööstuse edendamisel;

59.  tuletab meelde, et ELi kliima- ja energiapoliitika nõuab strateegiliste tehnoloogiate jaoks suuri metalli- ja mineraalide koguseid; väljendab muret seoses sellega, et paljude kõnealuste metallide ja mineraalide tarnimisel sõltub Euroopa väga palju teistest maailma piirkondadest ning kaotab järk-järgult oma globaalset turuosa isegi nende materjalide puhul, mille tootmisvõimsus tal on; rõhutab, et strateegilistes sektorites ei ole võimalik saavutada Euroopa autonoomiat ilma konkurentsivõimelise ja kestliku ELi ökosüsteemita esmastest ja teisestest allikatest pärit alus-, vääris- ja kriitilise tähtsusega materjalide jaoks; toob sellega seoses välja ringmajanduse tegevuskava olulisuse, kuid rõhutab, et EL peab suurendama oma suutlikkust toorainete väärtusahela kõigis etappides, nimelt kaevandamine, ringlussevõtt ning sulatamine, rafineerimine ja muundamine; on seisukohal, et kriitilise tähtsusega toorainete tegevuskava ja liidu kohaldamisala ei peaks piirduma kriitilise tähtsusega toorainetega ja selle eesmärk peaks olema integreeritud ökosüsteemi väljatöötamine tööstusliku ülemineku jaoks kõigi vajalike materjalide, metallide ja mineraalide tarbeks;

60.  kutsub komisjoni üles töötama välja Euroopa taastuvenergia ning ressursi- ja energiatõhusate tehnoloogiate ekspordi- ja impordistrateegia;

61.  rõhutab energiat tarbivate tööstusharude, näiteks ehitus- ja transpordisektori turgude liitmise ja ühendamise potentsiaali ning tunnustab sellega seoses komisjoni teatist energiasüsteemide integreerimise kohta;

62.  nõuab märkimisväärse rahastamisvoo kehtestamist hoonete energiakasutusel põhinevate renoveerimistööde jaoks, et toetada kavandatud renoveerimislaine algatust taastumiskava kohaselt vajalike rahaliste vahenditega; rõhutab, et seoses peatse ettepanekuga renoveerimislaine kohta ja liikmesriikide kohustuse kohta kehtestada pikaajalised strateegiad, et saavutada kõrge energiatõhususega ja vähendatud süsinikuheitega hooned, tuleb seada prioriteediks energiatõhususe esimene põhimõte ja sel viisil peaks kiirenema kapitaalsed renoveerimistööd ning fossiilkütustel põhinevate ebatõhusate kütte- ja jahutussüsteemide asendamine; rõhutab, et terveid omavalitsusi või piirkondi hõlmavaid integreeritud põhjaliku renoveerimise programme saab rakendada madalamate kuludega ja suurema kiirusega, tuues tarbijatele kasu ja vähendades energiakulusid;

63.  juhib tähelepanu asjaolule, et protsessiküte ja -jahutus kuuluvad tööstussektori kõige olulisema energiakasutuse hulka; rõhutab seetõttu, et tööstuses kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise edusammude kiirendamiseks on vaja täielikult ära kasutada tööstusliku kütte ja jahutuse energiatõhususe potentsiaali, suurendades taastuvenergia kasutusel põhinevat elektrivarustust ja soojuspumpasid, parendades tööstuslike klastrite ja sümbioosi kasutust ning pakkudes paljudes sektorites olulist vähendusvõimalust;

64.  juhib tähelepanu rohelise liikuvuse potentsiaalile luua uusi töökohti, edendada Euroopa tööstust ja toetada kestliku transpordi taristu laiendamisele suunatud investeeringuid, mis võimaldaksid saavutada mitmekordistava toime tellimuste esitamise kaudu paljudele üksustele – töövõtjatele, alltöövõtjatele, tarnijatele ja nende alltöövõtjatele – ning vähendada transpordisektori heitkoguseid; toonitab vajadust kiirendada Euroopa akuliidu rakendamist, et kasutada ära strateegilise väärtusahela võimalused, suurendada kohapeal toodetud uudsete akude ja metalli ringlussevõtu võimalusi Euroopas, luua Euroopa lisaväärtust, anda panus liidu autotööstuse konkurentsivõime parandamisse ning hõlbustada üleminekut vähendatud CO2-heitega elektrisüsteemile; nõuab suuremaid investeeringuid kiirrongidesse ja linnadevaheliste raudteevõrkude renoveerimisse ning samuti null- ja vähese heitega ühistransporti; rõhutab vajadust edendada rohelist liikuvust, investeerides paremasse taristusse, näiteks laiema levikuga laadimisjaamadesse; on arvamusel, et tihedamalt paiknevad laadimisjaamad võimaldavad märkimisväärselt ja kiiremini laiendada elektrisõidukite turgu, avaldades positiivset mõju meie keskkonna- ja CO2-jalajäljele; palub seetõttu komisjonil esitada laiaulatuslik strateegia elektrisõidukite kiirlaadimise taristu kasutuselevõtuks, et tarbijad saaksid elektrisõidukeid turvaliselt kasutada, andes neile kindluse tehnoloogia potentsiaali osas ja juurdepääsu ühilduva laadimise taristute tihedale võrgustikule, ning toetada Euroopas asuvat autotootmist;

65.  on veendunud, et edukaks energiaüleminekuks on Euroopal vaja märkimisväärset hulka taskukohast null-/vähese CO2-heitega ja taastuvenergiat, mis pärineb ka kolmandatest riikidest ja kasutades tugitaristuid; nõuab strateegilisi algatusi ELis ja energiapoliitika muutmist liidu välis- ja naabruspoliitika keskmeks, sealhulgas taastuvenergial põhinevate vesiniku- ja rohelise energia liitude rahalist toetamist; on seisukohal, et need liidud peaksid olema ka kaubanduslepingute osa; rõhutab tugevate liitude tähtsust ressursside ja toorainete nappuse ja säästva sisseostmise lahendamiseks;

66.  tuletab meelde ELi 2019. aasta energiamahukate tööstuste konkurentsivõimelise ümberkujundamise üldkava, mille alusel juhitakse üleminekut, hoides samal ajal Euroopa tööstuse konkurentsivõimelisena, ning palub komisjonil rakendada oma soovitust aidata asendada kolmandatest riikidest pärit importi, mis ei vasta piisaval määral keskkonnastandarditele, ning edendada ELi ülemaailmsete kaubanduspartnerite kõrgemaid kliimaeesmärke;

67.  nõuab ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) muutmist vastavalt kliimaeesmärkidele ja süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismile, et toetada tootmise arukat tagasitoomist ja lühemaid väärtusahelaid; rõhutab süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismi võimalikku tähtsust kasvuhoonegaaside heite ülekandumise vältimisel;

68.  juhib tähelepanu sellele, et üle poole maailma SKPst sõltub loodusest ja selle pakutavatest teenustest, kusjuures mitmed sektorid sõltuvad suurel määral loodusest; märgib, et üle 90 % bioloogilise mitmekesisuse vähenemisest ja veepuudusest on põhjustatud loodusvarade kaevandamisest ja töötlemisest; rõhutab, et Euroopa tööstuspoliitika peaks olema kooskõlas 2030. aasta bioloogilise mitmekesisuse strateegia eesmärkidega;

69.  rõhutab, et terviseühtsuse põhimõtte alusel on looduslike ökosüsteemide säilitamine väga oluline, et tagada inimkonna esmavajadused, nagu joogivesi, puhas õhk ja viljakad mullad; nõuab, et ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegiast lähtudes tuleb kiires korras välja töötada töökindlad näidikud bioloogilisele mitmekesisusele avalduva mõju hindamiseks ning tagada reostuse järkjärguline vähendamine;

70.  juhib tähelepanu asjaolule, et tööstus on endiselt oluline keskkonnareostuse põhjustaja, mis paiskab saasteaineid õhku, vette ja pinnasesse; toonitab tööstusheidete direktiivi rolli suurtele käitistele saasteainete heite vähendamise kohustuste kehtestamisel; ootab eelseisvat saastevaba õhu, vee ja pinnase tegevuskava ning tööstusheidete direktiivi läbivaatamist, mis peaks tööstussaastet märkimisväärselt vähendama;

71.  rõhutab tööstuspoliitika piirkondliku mõõtme olulisust, kuna piirkondade majanduslikud erinevused on püsivad ja võivad koroonaviiruse kriisi tagajärgede tõttu süveneda; rõhutab, et piirkondade allakäigu ennetamiseks ja leevendamiseks tuleb piirkondlikes ümberkorralduskavades teha edusamme kestlike ümberkujundusstrateegiate osas ja ühendada majanduse taaselavdamise programmid aktiivsete tööturuprogrammidega; kutsub komisjoni üles tegema tihedat koostööd liikmesriikidega, et koostada keskmise ja pika perspektiivi prognoosid tööturul vajaminevate oskuste kohta;

72.  rõhutab sellega seoses Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tähtsust kvaliteetsete töökohtade loomise toetamisel korralike palkade, ettevõtjate konkurentsivõime, kestliku majandusarengu ning haridus-, koolitus- ja tervishoiusüsteemide ajakohastamise ja täiustamise kaudu;

73.  rõhutab vajadust toetada võrdset, kaasavat ja õiglast üleminekut ning vajadust tegeleda sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsusega lisaks kutsealasele ümberõppele ja uute töökohtade loomisele uutes majandussektorites, tagamaks, et kedagi ei jäetaks kõrvale ja ükski töötaja ei jääks tööturult välja; on veendunud, et hästi kavandatud õiglase ülemineku mehhanism, sh õiglase ülemineku fond, saab olema oluline vahend kaksikülemineku hõlbustamiseks ja kaugeleulatuvate kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamiseks; toonitab, et suurema kaasatusega ülemineku tagamiseks ja selle ühiskondlike mõjudega tegelemiseks tuleks kõik kohalikud sidusrühmad, sealhulgas kodanikuühiskond ja kogukonna esindajad, kaasata piirkondlike õiglase ülemineku kavade koostamise ja rakendamise etappi; rõhutab, et sellega seoses on kestliku tehnoloogia investeeringutel peamine roll piirkondliku majanduse pikaajalise majandusarengu toetamisel; rõhutab, et õiglase ülemineku mehhanismi jõuline rahastamine, sealhulgas märkimisväärsete lisanduvate eelarvevahendite kaudu, oleks Euroopa rohelise kokkuleppe eduka rakendamise põhielement;

74.  usub, et vaja on tugevdada kestlikule ja digitaalsele majandusele ülemineku soodustamisele suunatud piirkondadevahelist koostööd, sh aruka spetsialiseerumise strateegiates, et ergutada piirkondlikke ökosüsteeme; palub seetõttu komisjonil toetada selliste vahendite väljatöötamist, mis pakuvad piirkondadele selget tegevuskava ja kohandatud lähenemisviisi tööstusvaldkonna juhtpositsiooni kindlustamiseks;

75.  on seisukohal, et tööstuse ümberkujundamiseks on vaja oluliselt suurendada pingutusi teadus- ja arendustegevuses ning uute teadmiste ja uuenduste integreerimist olemasolevatesse turgudesse, samuti nende kasutamist uute loomiseks; rõhutab, et innovatsioon on juhtivate tööstusökosüsteemide üks edasiviivaid jõude ja et see peaks kajastuma innovatsiooni ja ettevõtlusvõime tugevdatud toetamises innovatsioonitsükli kõigis etappides; rõhutab vajadust suurendada kulutusi teadusuuringutele, eelkõige kvaliteetsele avalikule teadus- ja arendustegevusele, ning innovatsioonile, mis on võtmeelemendid kaksikülemineku saavutamiseks kestlikule ja digitaalsele majandusele, liidu strateegilise sõltumatuse parandamiseks ja pikaajalise konkurentsivõime suurendamiseks; kutsub sellega seoses liikmesriike üles täitma oma kohustust investeerida teadus- ja arendustegevusse 3 % oma SKPst, et säilitada liidu juhtiv roll üleilmsete konkurentide seas; peab kahetsusväärseks VKEde praegust uuendusvõime puudumist vajaliku riskikapitali nappuse, haldusmenetluste kulude ja keerukuse ning nõuetekohaste oskuste vähesuse ja teabele juurdepääsu puudumise tõttu;

76.  rõhutab vajadust suurendada liidu tööstuse ümberkujundamist toetavate programmide eelarvet ja tuletab seetõttu meelde parlamendi seisukohta selle poolt, et programmi „Euroopa horisont“ eelarvet tuleks suurendada 120 miljardi euroni ja et tagada tuleks programmi kooskõla liidu kliimaneutraalsuse eesmärkidega ning et programme „InvestEU“ ja „Digitaalne Euroopa“ peaks toetama murranguliste tehnoloogiate ja uuenduste turu arendamiseks sobivate rahastamisvahendite kaudu, samuti et soodustada tuleks ka piirkondlike, riiklike, Euroopa ja erasektori finantsallikate koostoimet; nõuab Euroopa Innovatsiooninõukogu ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi tulemuslikku toetamist ning nõuab nende missioonide tugevdamist; nõuab kindlalt, et märkimisväärne osa programmi „Euroopa horisont“ raames VKEdele saadaolevatest vahenditest tuleks rakendada Euroopa Innovatsiooninõukogu ja programmi koostööosade kaudu eesmärgiga luua uusi lahendusi ja edendada innovatsiooni, mis on samal ajal nii järkjärguline kui ka murranguline; toetab Euroopa partnerluse loomist programmi „Euroopa horisont“ raames, eesmärgiga võimendada erasektori investeeringuid, et edendada teadmiste, tehnoloogiate ja innovatsiooni ülekandmist teaduskeskustest ja ülikoolidest tööstusprotsessi, kasutades ära tööstusökosüsteemide kava ning et toetada taastumist ning rohe- ja digipööret; kutsub komisjoni üles lisaks tagama, et need partnerlused oleksid kogu nende rakendamise ajal läbipaistvad ja kaasavad, eriti mis puudutab nende strateegilist teadusuuringute kava ja iga-aastaseid tööprogramme; rõhutab, et need peaksid välistama ka kõik huvide konfliktid ja tagama ühiskonnale tõelise lisaväärtuse;

77.  on sellega seoses arvamusel, et paremini ettevalmistunud ja vastupidavam ühiskond on Euroopa või üleilmsete murranguliste sündmustega toimetulekul ja kõikehõlmavate poliitiliste vastuste andmisel võtmeelement ning et koordineeritud teadus- ja arendustegevuse investeeringud on selles osas keskse tähtsusega; kutsub selleks komisjoni üles toetama sihtotstarbelise pandeemiaks valmisoleku ja ühiskondliku vastupanuvõime vahendi loomist, kuna selle meetmega luuakse tingimused paremaks koordineerimiseks ELi tasandil, määratakse kindlaks prioriteetsed valdkonnad ja käivitatakse meetmed, mis nõuavad kvaliteetset meditsiinilist uurimistööd ning koordineeritud teadus- ja arendustegevuse investeeringud;

78.  tuletab meelde teadusel põhineva farmaatsiatööstuse olulisust peamise tagajana, et taskukohaseid meditsiinivahendeid toodetaks kvaliteetselt ja nende tarne jõuaks kõikide seda vajavate patsientideni, tugevdades liidu innovatsiooni, vastupidavust, juurdepääsetavust ja reageerimisvõimet ning aidates kaasa tulevaste probleemide lahendamisele; kordab vajadust koostada meditsiinivahendite nappuse ohu leevendamise kava, et hallata oluliste meditsiinivahendite tarneahela kõiki nõrku kohti ja ohte, tagada tulevane innovatsioon vastamata vajaduste rahuldamiseks ning toetada tervishoiusüsteemide vastupidavust, reageerimisvõimet ja valmisolekut tulla toime tulevaste probleemidega, sealhulgas pandeemiad;

79.  rõhutab peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate rolli kogu liidus tehnoloogilise ja uuendusliku suutlikkuse suurendamisel; kutsub komisjoni üles kohandama programmi „Euroopa horisont“ ja selle tööstusstrateegiat murranguliste tehnoloogiate ja innovatsioonide arendamisele, laiendamisele ja turustamisele liidus, et vähendada lõhet innovatsiooni ja turulelaskmise vahel, pakkudes riski finantseerimist varajases kasvuetapis olevale tehnoloogiale ja näidisprojektidele ning arendades varajasi väärtusahelaid, et toetada ennekõike kaubanduslikke, turulelastavaid, heiteta ja vähese heitega, taastuvaid, energia- ja ressursitõhusaid ning ringluspõhiseid tehnoloogiaid ja tooteid, protsesse, teenuseid ja ärimudeleid ning soodustada teadustaristu arengut, samuti eesmärgiga vähendada liikmesriikide vahel olevaid erinevusi; julgustab komisjoni ja liikmesriike töötama välja ühtseid kontaktpunkte, kus on ühtlustatud teavet murranguliste tehnoloogiate tööstuslike näidisprojektide rahastamisvõimaluste kohta;

80.  palub komisjonil uurida meetmeid, kuidas vältida praeguse kriisi ajal võimalikku teadmiste ja innovatsiooni kadu, sealhulgas vahendite abil, mis toetavad ettevõtjaid, kes ajutiselt jagavad teadmustöötajaid riiklike teadusasutuste ja ülikoolidega, et võimaldada avaliku ja erasektori uurimistegevust riiklike prioriteetide osas, ning kuidas säilitada kriisi ajal tööhõive ja innovatsioonivõime;

81.  palub komisjonil koos liikmesriikidega arendada välja võimalik maksusoodustus, et võimendada teadus- ja arendustegevusse tehtavaid investeeringuid, mis on COVID‑19 kriisi tõttu oluliselt vähenenud;

82.  kutsub komisjoni üles jätkuvalt toetama Euroopa ettevõtjate suutlikkust teha uuendusi ulatusliku intellektuaalomandi korra alusel, suurendades litsentside andmise paindlikkust, et säilitada nende teadus- ja arendustegevuse investeeringute tõhus kaitse, tagada õiglane tootlus ja samal ajal jätkata avatud tehnoloogiastandardite väljatöötamist, mis soodustavad konkurentsi ja valikuid ning ELi tööstuse osalemist peamiste tehnoloogiate väljatöötamisel;

83.  tunnistab, et intellektuaalomandiõiguste tugev ja tasakaalustatud raamistik on tööstusspionaaži ja võltsimise vastu võitlemisel ülioluline Euroopa konkurentsivõimet toetav tegur, ning palub seega komisjonil seda raamistikku säilitada ja tugevdada; rõhutab vajadust tagada bioteaduste intellektuaalomandi stiimulite osas USA ja Hiinaga samaväärne tase, et Euroopa jääks teadus- ja arendustegevuse investeerimise ja tööstuse arendamise jaoks atraktiivseks paigaks; palub komisjonil säilitada ja arendada Euroopa maailmatasemel intellektuaalomandi süsteemi, edendades intellektuaalomandi tugevat kaitset, teadus- ja arendustegevuse stiimuleid ja preemiasüsteeme, et kaasata ühiskonna kasuks tulevase innovatsiooni arengusse investeeringuid; väljendab heameelt intellektuaalomandi tegevuskava väljakuulutamise üle, mis võiks hõlbustada Euroopa panust standardite väljatöötamisse; toetab jätkusuutlikku tootmist ja töökohti ning ELi kvaliteetse tootmise huvipakkuvuse ja maine parandamist kogu maailmas; kutsub komisjoni üles ergutama oluliste keskkonna- ja kliimatehnoloogiate ülekandmist arenguriikidesse, andes sellistele tehnoloogiatele avatud litsentsid;

84.  palub komisjonil võtta võimalikult kiiresti kasutusele ühtse toimega Euroopa patendi, nagu on ette nähtud 19. veebruari 2013. aasta kokkuleppes ühtse patendikohtusüsteemi kohta;

85.  rõhutab tervikliku ja tõhusa üldjuhtimise tähtsust tööstuse ümberkujundamisel, mis tagab kooskõla asjakohaste ELi õigusaktide ja strateegiatega, eeskätt Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega, mis on selle edu jaoks äärmiselt tähtis; väljendab heameelt komisjoni kindlaksmääratud 14 ökosüsteemi ja kõigi väärtusahelas tegutsevate osalejate koondamise kaasava lähenemisviisi üle, mille eesmärk on edendada Euroopa juhtpositsiooni strateegilistes sektorites ja konkurentsivõimet kogu maailmas; rõhutab vajadust tagada, et VKEd areneksid jõudsalt igas ökosüsteemis; juhib tähelepanu vajadusele tagada tööstuse kindlaksmääratud ökosüsteemide läbipaistvus, eriti seoses kriteeriumidega, mis peavad olema täidetud, et neid saaks pidada ökosüsteemi osaks, ja seega ka struktuurne teabevahetus komisjoniga, täpne jaotus igas kindlaksmääratud ökosüsteemis osalejate liigi ning teave tulemuste ja arutatud teemade kaupa, samuti ettevõtjate foorumi ja liitude roll nendes ökosüsteemides; rõhutab, et kodanikuühiskonnal, tarbijaorganisatsioonidel ja ametiühingutel peaks olema piisav osalus nii üldiste kui ka valdkondlike tööstusstrateegiate ja prioriteetide kindlaksmääramisel; toonitab, et ökosüsteemid peaksid hõlmama kõiki seoseid väärtusahelatega, sealhulgas VKEdega, ning rõhutab, et VKEdel on tööstusliitude ja nende tootmisahelate loomises lahutamatu osa; rõhutab piisavate rahastamisvahendite vajadust liitudele;

86.  on seisukohal, et ökosüsteemid on järgmise tööstusrevolutsiooni keskse tähtsusega osad, kuna need võimendavad arenenud ja nutikat tootmist ning pakuvad taskukohast, puhast, kestlikku ja kindlat energiat, samuti vajalikku energiataristut ning ümberkujundavaid tootmis- ja teenuste osutamise meetodeid; nõuab ökosüsteemide analüüsi, et hinnata mis tahes valdkonna üleminekuvajadusi ning aidata koostada üleminekukava; on lisaks veendunud, et koostöö toetamine tööstuse, akadeemiliste ringkondade, VKEde, idufirmade ja kasvufirmade, ametiühingute, kodanikuühiskonna, lõppkasutajate organisatsioonide ja kõigi teiste sidusrühmade vahel on keskse tähtsusega, et lahendada turutõrkeid ning kaotada lõhe idee ja selle teostamise vahel, tagades töötajate kaitse, sealhulgas valdkondades, mis tööstusele veel huvi ei paku, kuid millel on kõrge ühiskondlik lisaväärtus; nõuab nende ökosüsteemide juhtimist, mis hõlmaks kõiki nendest tööstussektoritest pärit asjakohaseid sidusrühmi, mis on vajalikud rohe- ja digipöörde saavutamiseks; on arvamusel, et ökosüsteemidel peaks olema oma osa lahenduste ja meetmete kehtestamisel, mis tuleb vastu võtta selleks, et rakendada Euroopa tööstusstrateegiat ja toetada jõulisi Euroopa väärtusahelaid, mis on kaksikülemineku (rohe- ja digipööre) jaoks üliolulised;

87.  rõhutab, et investeeringud võtmetähtsusega väärtusahelatesse mängivad meie tulevase strateegilise sõltumatuse säilitamise seisukohast olulist rolli; on veendunud, et on vaja prioriseerida investeeringuid meie strateegilise sõltumatuse jaoks väga olulistesse tööstusharudesse, näiteks julgeolekusse, kaitsesse, kliimaga seotud tehnoloogiatesse, toiduga isevarustamisse ja tervishoidu; kordab eelkõige farmaatsiatööstuse tähtsust tulevaste uuenduste tagamisel, et vastata rahuldamata vajadustele, ning tervishoiusüsteemide vastupidavuse, reageerimisvõime ja valmisoleku toetamiseks tulevaste probleemide, sealhulgas pandeemiate korral;

88.  rõhutab taastuvenergiatööstuse tähtsust strateegilise sektorina, et tugevdada ELi konkurentsieeliseid, saavutada pikaajaline vastupanuvõime ja tagada energiajulgeolek, arendades samal ajal tööstuslikku võimsust; rõhutab lisaks taastuvenergia sektori panust uute kohalike töökohtade ja ärivõimaluste loomisse, eriti VKEde jaoks, ja seadmete tootmise edendamisse, samuti energiakulude vähendamisse ning kulude konkurentsivõime parandamisse;

89.  rõhutab, et COVID-19 kriis on tugevalt mõjutanud autotööstust, mis sunnib ettevõtjaid ja töötajaid kiiresti kohanema muutustega tarnes ning uute tervisekaitse- ja ohutusnõuetega lisaks ümberkujundamisprotsessile, mida sektor läbis juba enne pandeemiat; on arvamusel, et arukale ja puhtamale liikuvusele üleminek on hädavajalik, kui areneme kliimaneutraalse, digitaalse ja vastupanuvõimelisema majanduse suunas, ning et seda tuleks ka käsitleda kui võimalust panna alus keskkonnasäästlikule majanduskasvule ja puhatele töökohtadele, tuginedes Euroopa tööstuse üleilmsele konkurentsieelisele sõidukitehnoloogias; palub komisjonil panna paika prioriteedid, mis on seotud teadusuuringute ja innovatsiooni, digiteerimise ning idufirmade, mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate, sealhulgas autotööstuse toetamisega;

90.  rõhutab, et COVID-19 kriis on tugevalt mõjutanud ka turismisektorit, ja kutsub komisjoni üles seadma prioriteete, mis on seotud sektori taastumisele kaasaaitamise ja selle edendamisega, arvestades selle panust ELi SKPsse ja liidu konkurentsivõimesse; kutsub komisjoni üles edendama koostööd liikmesriikide ja piirkondade vahel, et luua võimalusi uuteks investeeringuteks ja edasisteks uuendusteks, et saavutada kestlik, uuendusmeelne ja paindlik ning töötajate ja tarbijate õigusi kaitsev Euroopa turismiökosüsteem;

91.  rõhutab kultuuri- ja loomesektorite potentsiaali innovatsiooni edendamisel, toimides muutuste katalüsaatoritena teistes sektorites ning stimuleerides innovatsiooni ja arengut; märgib, et innovatiivsed majandussektorid sõltuvad üha enam loovusest, et säilitada oma konkurentsieelis; märgib veel, et järjest keerulisemate, loomingulisemate ja omavahel seotud ärimudelite ilmumisega on kultuuri- ja loomesektor üha enam muutumas otsustavaks komponendiks peaaegu kõigis toodetes ja teenustes; usub seetõttu, et Euroopa peaks tuginema oma loome- ja kultuurivaradele, ning palub komisjonil ja liikmesriikidel pöörata piisavat tähelepanu kultuuri- ja loomesektoritele tervikliku, sidusa ja pikaajalise tööstuspoliitika raamistiku väljatöötamisel, sealhulgas rahastuse ja rahastamisprogrammide kättesaadavusele;

92.  rõhutab ELi kosmosepoliitika olulisust, eelkõige seoses Euroopa tööstuslike kosmoseuuringute suutlikkuse parandamise ning muude peamiste sektorite ja poliitikasuundadega loodava koostoime potentsiaali ärakasutamisega, eriti selleks, et arendada tipptehnoloogiat ja soodustada tööstuse ümberkujundamist;

93.  märgib ära keemiatööstuse panuse paljudes strateegilistes väärtusahelates ning CO2-neutraalsete, ressursitõhusate ja ringluspõhiste tehnoloogiate ning lahenduste väljatöötamisel; nõuab kestlikku ja tööstusstrateegiaga kooskõlastatud kemikaalidepoliitikat;

94.  palub Euroopa Keskkonnaametil koos Euroopa Kemikaaliametiga koostada aruanne, milles käsitletakse keskkonnas olevaid kemikaale Euroopas; usub, et nimetatud aruandes tuleks hinnata ohtlike kemikaalide süsteemset olemust Euroopa tootmis- ja tarbimissüsteemides, nende kasutamist toodetes ja esinemist Euroopa keskkonnas ning nende poolt inimtervisele ja ökosüsteemidele põhjustatavat kahju;

95.  toonitab hästi toimiva ja konkurentsivõimelise farmaatsia- ja meditsiiniseadmete sektori keskset tähtsust patsientidele ravimite kestliku kättesaadavuse ja ELi patsientidele kõrgetasemelise tervishoiu tagamisel; on veendunud, et komisjon peaks liikmesriikide ja kõigi asjaomaste sidusrühmadega peetava dialoogi hõlbustamiseks looma farmaatsiafoorumi, mille üle teostaks järelevalvet Euroopa Ravimiamet, et võimaldada põhjalikku arutelu näiteks küsimustes, mis seonduvad ravimite jätkusuutlikkusega ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtmisega tervishoiusüsteemides; rõhutab, et sellel foorumil tuleks arvesse võtta erinevaid riiklikke lähenemisviise hinnakujundusele ja hüvitamisele, samuti tervishoiusüsteemi investeeringutele ja korraldusele;

96.  peab riigihankeid tööstuse ümberkorraldamise peamiseks teguriks; palub komisjonil uurida, kuidas kasutada poliitikaeesmärkide saavutamiseks täielikult ära avaliku sektori kulutuste ja investeeringute finantsvõimendust, sealhulgas tugevdades kestlikkust ja muutes riigihanked liidu majanduse taastamise kavas keskse tähtsusega elemendiks, kuna need prioriseerivad ja soodustavad nõudlust ökoinnovaatiliste, kulutõhusate ja kestlike kaupade ning teenuste järele, võimaldavad võtmetähtsusega strateegiliste valdkondade, näiteks tervisega seotud toodete, põllumajanduse ja taastuvenergia tehnoloogiate ümberpaigutamist ning lühemaid ja kestlikumaid tarneahelaid; kutsub komisjoni ja ametiasutusi üles analüüsima tingimusi riigihangete kestlikkuse kohustuslikuks muutmiseks keskkonna-, sotsiaalsete ja eetiliste kriteeriumide alusel, sealhulgas CO2-jalajälg, ringlussevõetud materjalide sisaldus ja töötingimused kogu olelusringi vältel, samuti suurendama teadlikkust ning kasutada tõhusamalt olemasolevaid keskkonnasäästlike teenuste edendamise kavasid; nõuab, et VKEdel peaks olema õiglane võimalus riigihangetes osaleda; kutsub hankijaid üles kasutama süsteemset lähenemist, mis põhineb parimal hinna ja kvaliteedi suhtel, mitte toodete ja teenuste kestusel; julgustab neid kasutama sätet (võrgustiku sektori direktiivi artikkel 85), mis võimaldab neil pakkumusi tagasi lükata, kui kolmandatest riikidest pärit toodete osakaal ületab 50 % pakkumust moodustavate toodete koguväärtusest;

97.  tunnustab panust, mida standardimine on andnud Euroopa ühtsesse turgu ning suurenenud majanduslikku, ühiskondlikku ja keskkonnaalasesse heaolusse, sealhulgas tarbijate ja töötajate tervise ja ohutuse parandamisse; rõhutab vajadust arendada, hinnata ja kasutada harmoneeritud standardeid, et toetada tööstusharude toodete tootmist viisidel, mis on tõhusad, ohutud, ringluspõhised, kestlikud ja korratavad ning millega tagatakse kõrge kvaliteet;

98.  palub komisjonil võtta vastu tugeva võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajate süsteemi, et analüüsida liidu õigusaktide ja vahendite eelnevat mõju ja võimalikke vajalikke investeeringuid, ning jälgida edusamme ja tulemusi, võttes arvesse VKEde mõõdet; rõhutab, et võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajate süsteemis tuleks aluseks võtta eesmärgid, mis on konkreetsed, mõõdetavad, saavutatavad, asjakohased ja ajaliselt määratud;

99.  palub komisjonil tugevdada oma mõju hindamise tava ja tagada, et enne uute õigusaktide ettepanekute esitamist või uute meetmete vastuvõtmist viiakse ellu üksikasjalik mõjuhinnang võimalike vastavuskulude, tööhõivele avalduva toime ning Euroopa kodanikele, sektoritele ja ettevõtjatele, sealhulgas VKEdele, tekkiva koormuse ja võimaliku kasu kohta; on veendunud, et ELi õigusaktide ja meetmete hindamine peaks rohkem keskenduma liikmesriikides rakendamisele ning selles tuleks analüüsida, mis juhtub siis, kui liidu õigusakte rakendatakse ja tõlgendatakse viisil, mis loob nii VKEdele kui ka suurematele ettevõtjatele ebavajalikke ja ootamatuid õiguslikke takistusi; kutsub komisjoni üles toetama regulatiivset sidusust ja tunnustama aruka reguleerimise eesmärki vähendada bürokraatlikku koormust, ilma et see kahjustaks õigusaktide tõhusust või langetaks sotsiaalseid ja keskkonnastandardeid, eriti kui traditsiooniline tööstus peab regulatiivsete otsuste tõttu kohanema; on veendunud, et digiteerimise ja CO2-heite vähendamise meetmed tuleks kavandada nii, et need pakuksid ettevõtjatele, sealhulgas VKEdele, võimalusi ja vähendaksid mõjutatud sektori koormust;

100.  loodab, et tööstusstrateegia ei tekita ettevõtjatele, eriti VKEdele, tarbetut regulatiivset koormust ja et sellega rakendatakse põhimõtet „üks sisse, üks välja“, mille eesmärk on tuvastada olemasolevad sätted, mis tuleb kehtetuks tunnistada või läbi vaadata, kui uued sätted toovad kaasa vastavuskulud, tagades sel viisil, et vastavuskulud antud sektoris ei kasvaks, ilma et see piiraks kaasseadusandjate eelisõigusi; on seisukohal, et selline ettepanek peab olema tõenduspõhine, selle teemal tuleb põhjalikult konsulteerida, sellega tuleb tagada õigusaktide ning sotsiaalsete ja keskkonnastandardite tõhusus ning näidata Euroopa tegevuse selget kasu; on veendunud, et EL peaks proportsionaalsuse paremaks tagamiseks tugevdama oma põhimõtet „suurelt suurte asjadega, vähem väikeste asjadega“;

101.  rõhutab, et avalikul haldusel peaks olema keskne roll ettevõtlussõbraliku majanduskeskkonna tagamisel ja ettevõtjate halduskoormuse vähendamisel, tagades samal ajal liidu eetiliste, sotsiaalsete, keskkonnaalaste ja läbipaistvuse standardite ning töötajate ohutuseeskirjade täieliku kohaldamise; on veendunud, et avalikus sektoris ja selle töötajate seas peaks soodustama e-valitsuse tööriistu, digitaalse innovatsiooni poliitikat ja digioskuste tugevdamist; palub komisjonil tagada valdkonnas riiklike ja piirkondlike parimate praktikate jagamine, pöörates erilist tähelepanu majanduse konkurentsivõime avalikule haldamisele;

102.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0124. (2) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0054. (3) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0005. (4) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0102. (5) ELT C 334, 19.9.2018, lk 124. (6) ELT C 307, 30.8.2018, lk 163. (7) ELT C 11, 12.1.2018, lk 55. (8) ELT C 215, 19.6.2018, lk 21. (9) ELT C 238, 6.7.2018, lk 28. (10) ELT C 482, 23.12.2016, lk 89.