Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni rakendusotsuse eelnõu, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87751 × MON 87701 × MON 87708 × MON 89788 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta(1), eriti selle artikli 7 lõiget 3 ja artikli 19 lõiget 3,

–  võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 26. oktoobril 2020. aastal toimunud hääletust, mille tulemusel arvamust ei esitatud,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes)(2) artikleid 11 ja 13,

–  võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 25. septembril 2019. aastal vastu võetud ja 11. novembril 2019. aastal avaldatud arvamust(3),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, milles esitatakse geneetiliselt muundatud organismide (edaspidi „GMOd“) kasutamiseks lubade andmisele vastuväiteid(4),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 112 lõikeid 2 ja 3,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

A.  arvestades, et Monsanto Europe N.V. esitas 17. detsembril 2015 ettevõtte Monsanto (USA) nimel Madalmaade riiklikule pädevale asutusele vastavalt määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitele 5 ja 17 taotluse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87751 × MON 87701 × MON 87708 × MON 89788 sisaldava, sellest koosneva või sellest valmistatud toidu, toidu koostisosade ja sööda turule laskmiseks (edaspidi „taotlus“); arvestades, et nimetatud taotlus hõlmas ka geneetiliselt muundatud sojauba MON 87751 × MON 87701 × MON 87708 × MON 89788 (edaspidi „mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud sojauba“) sisaldavate või sellest koosnevate toodete (mis on ette nähtud muudeks kasutusviisideks kui toiduks ja söödaks kasutamine, välja arvatud viljelemiseks) turule laskmist;

B.  arvestades, et mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud sojauba on saadud nelja geneetiliselt muundatud sojaoa transformatsiooni (MON 87751 × MON 87701 × MON 87708 × MON 89788) ristamisel, annab vastupidavuse glüfosaati ja dikambat sisaldavate herbitsiidide suhtes ja toodab kolme insektitsiidset valku (Cry1A.105, Cry2Ab2 ja Cry1Ac ehk nn Bt-toksiine), mis on teatavate liblikaliste (liblikad ja öölased) vastsetele mürgised(5);

C.  arvestades, et mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud sojaoa nelja ühekordse, juba kasutusloa saanud transformatsiooni kohta antud varasemaid hinnanguid kasutati neljakordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud sojaoa hindamise alusena(6);

D.  arvestades, et EFSA võttis 25. septembril 2019 vastu heakskiitva arvamuse, mis avaldati 11. novembril 2019(7);

Liikmesriikide märkused ja lisandused

E.  arvestades, et liikmesriikide pädevad asutused esitasid kolmekuulise konsulteerimisperioodi jooksul EFSA-le hulgaliselt kriitilisi märkusi(8); arvestades, et neis kriitilistes märkustes väljendatakse muret selle pärast, et ei ole tehtud mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud sojaoa glüfosaadi jääkide või glüfosaadi analüüse, et ei ole püütud katseliselt hinnata Bt-toksiinide ja herbitsiidijääkide võimalikku sünergilist või antagonistlikku mõju, et puuduvad vastused mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud sojaoa ja sellest saadud toidu ja sööda ohutusega seotud küsimustele, et saadud toidu või sööda võimalikku pikaajalist reproduktiiv- või arengumõju ei ole hinnatud ning et teabe puudumise tõttu ei ole mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud sojaoa ohutust võimalik täielikult hinnata;

F.  arvestades, et sõltumatust teaduslikust analüüsist ilmneb, et muu hulgas ei ole võimalik teha lõplikke järeldusi mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud sojaoa ohutuse kohta, et toksikoloogiline hindamine ja keskkonnaohtude hindamine ei ole vastuvõetavad ning et riskihindamine ei vasta immuunsüsteemile avalduvate riskide hindamise nõuetele(9);

Täiendherbitsiidid

G.  arvestades, et on tõestatud, et geneetiliselt muundatud herbitsiiditolerantsete kultuuride kasvatamisega kaasneb herbitsiidide ulatuslikum kasutamine, mis on suurel määral tingitud herbitsiiditolerantse umbrohu tekkest(10); arvestades, et seetõttu võib oodata, et mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud sojaoa kultuurid puutuvad kokku nii täiendherbitsiidide (glufosinaadi, dikamba ja glüfosaadi) suuremate kui ka korduvannustega, mistõttu võivad nende ainete jääkkogused saakides suureneda;

H.  arvestades, et glufosinaat on klassifitseeritud kategooria 1B reproduktiivtoksiliseks aineks ning seetõttu kehtivad selle suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009(11) sätestatud piirkriteeriumid; arvestades, et glufosinaat oli liidus kasutamiseks heaks kiidetud ajavahemikuks, mis lõppes 31. juulil 2018(12);

I.  arvestades, et eelretsenseeritud uuringus leiti, et glüfosaat ladestub geneetiliselt muundatud sojaubadesse ning see kahjustab vastavalt nende toiteväärtust, võrreldes geneetiliselt muundamata sojaoaga(13); arvestades, et Argentinas ellu viidud katseprojekti raames tuvastati geneetiliselt muundatud sojaubades üllatavalt kõrge glüfosaadijääkide tase(14);

J.  arvestades, et glüfosaadi kantserogeensust puudutavad küsimused on endiselt vastuseta; arvestades, et EFSA leidis 2015. aasta novembris, et glüfosaat ei ole tõenäoliselt kantserogeenne, ja Euroopa Kemikaaliamet otsustas 2017. aasta märtsis, et selle klassifitseerimata jätmine on põhjendatud; arvestades, et Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus, mis on Maailma Terviseorganisatsiooni vähiuuringutele spetsialiseerunud keskus, klassifitseeris seevastu 2015. aastal glüfosaadi inimeste jaoks tõenäoliselt kantserogeenseks aineks; arvestades, et mitmed hiljutised eelretsenseeritud uuringud kinnitavad glüfosaadi võimalikku kantserogeenset toimet(15);

K.  arvestades, et 2020. aasta augustis avaldatud teadusuuringus leiti, et dikamba kasutamine võib suurendada maksa- ja sapiteede intrahepaatiliste vähkide tekke riski(16);

L.  arvestades, et geneetiliselt muundatud taimede puhul võib see, kuidas taim täiendherbitsiide lagundab, ning lagunemisproduktide (edaspidi „metaboliidid“) koostist ja seega ka nende toksilisust mõjutada geneetiline muundamine ise(17);

M.  arvestades, et kuigi EFSA arvamuses märgitakse, et „EFSA pestitsiidide üksus on uurinud käesoleva taotlusega seotud herbitsiidijääkide hindamist“, ei ole see piisav, kuna arvesse ei ole võetud täiendherbitsiidide ja lagunemisproduktide kombineeritud toksilisust ega nende võimalikku koostoimet mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud sojaoa endaga;

N.  arvestades, et paljud liikmesriikide pädevad asutused on EFSA riskihindamise kohta esitatud märkustes öelnud, et peavad geneetiliselt muundatud põllukultuurides leiduvate herbitsiidijääkide ja neist tuleneda võivate terviseriskide analüüsi puudumist murettekitavaks;

Jääkide piirnormide ja sellekohase kontrolli puudumine

O.  arvestades, et vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 396/2005(18), mille eesmärk on tagada seoses jääkide piirnormidega tarbijakaitse kõrge tase, tuleks liidus lubamatute toimeainete, näiteks glufosinaadi jääke imporditud põllukultuurides hoolikalt kontrollida ja jälgida(19);

P.  arvestades, et liidu viimase kooskõlastatud mitmeaastase (2020., 2021. ja 2022. aasta) kontrolliprogrammi kohaselt ei ole liikmesriikidel kohustust toodetes, sh sojaoas sisalduvaid glufosinaadijääke mõõta(20);

Bt-valgud

Q.  arvestades, et reas uuringutes on täheldatud, et kokkupuude Bt-valkudega on põhjustanud kõrvaltoimeid, mis võivad mõjutada immuunsüsteemi, ning et mõnedel Bt-valkudel võivad olla adjuvantsed omadused(21), mis tähendab, et need võivad suurendada selliste teiste valkude allergeensust, millega nad kokku puutuvad;

R.  arvestades, et ühe EFSA GMO-komisjoni liikme esitatud vähemuse arvamuses, mis koostati mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud maisi ja selle alakombinatsioonide hindamise käigus, leiti, et kui Bt-valkude ekspressiooniga kasutusviiside puhul ei ole soovimatut mõju immuunsüsteemile kunagi tuvastatud, võib see tuleneda asjaolust, et toksilisuse uuringutes, mida praegu soovitatakse ja EFSAs geneetiliselt muundatud taimede ohutuse hindamiseks tehakse, ei olnud neid võimalik täheldada, sest need uuringud ei sisalda selleks eesmärgiks sobivaid katseid(22);

S.  arvestades, et ei saa järeldada, et mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud sojaoa tarbimine oleks inimeste ja loomade tervisele ohutu;

Ebademokraatlik otsustusprotsess

T.  arvestades, et määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 26. oktoobril 2020 toimunud hääletuse tulemusel arvamust ei esitatud, mis tähendab, et liikmesriikide kvalifitseeritud enamus ei toetanud loa andmist;

U.  arvestades, et komisjon mõistab, et on problemaatiline, et ta jätkab GMOdele loa andmise otsuste vastuvõtmist ilma liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamuseta, mis on turustuslubade puhul üldiselt väga suur erand, kuid on geneetiliselt muundatud toidu ja sööda lubade puhul muutunud normiks;

V.  arvestades, et Euroopa Parlament võttis oma kaheksandal ametiajal vastu ühtekokku 36 resolutsiooni, milles väljendatakse vastuseisu toiduks ja söödaks mõeldud GMOde turule laskmisele (33 resolutsiooni) ning GMOde kasvatamisele liidus (kolm resolutsiooni); arvestades, et üheksandal ametiajal on Euroopa Parlament seni vastu võtnud üheksa vastuväidet; arvestades, et nende GMOde lubamise toetuseks puudus liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamus; arvestades, et kuigi komisjon ise tunnistab puudujääke demokraatlikus protsessis, liikmesriikide toetuse puudumist ja parlamendi vastuväiteid, jätkab ta siiski GMOdele lubade andmist;

W.  arvestades, et määruse (EL) nr 182/2011 kohaselt võib komisjon otsustada GMO-le luba mitte anda, kui liikmesriigid ei toeta seda apellatsioonikomitees kvalifitseeritud häälteenamusega(23); arvestades, et sellega seoses ei ole vaja õigusakte muuta;

Liidu rahvusvaheliste kohustuste täitmine

X.  arvestades, et määruses (EÜ) nr 1829/2003 sätestatakse, et geneetiliselt muundatud toit ega sööt ei tohi avaldada kahjulikku mõju inimeste või loomade tervisele ega keskkonnale, ning nõutakse, et komisjon võtaks oma otsuse koostamisel arvesse kõiki liidu õigusaktide asjakohaseid sätteid ning teisi kõnealuse küsimusega seotud õiguspäraseid tegureid; arvestades, et need õiguspärased tegurid peaksid hõlmama liidu kohustusi, mis tulenevad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) kestliku arengu eesmärkidest, Pariisi kliimakokkuleppest ja ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioonist;

Y.  arvestades, et õigusega toidule tegeleva ÜRO eriraportööri hiljutises aruandes leiti, et eelkõige arengumaades on ohtlikel pestitsiididel tervisele laastav mõju(24); arvestades, et kestliku arengu eesmärgi 3.9 abil soovitakse 2030. aastaks oluliselt vähendada selliste surmade ja haiguste arvu, mille on põhjustanud ohtlikud kemikaalid ning õhu, vee ja pinnase reostus ja saastumine(25);

Z.  arvestades, et EFSA leidis, et reproduktiivtoksiliseks liigitatud glufosinaadi kasutamisel geneetiliselt muundatud maisi puhul umbrohutõrjeks ületab kasutajate hinnanguline kokkupuude selle ainega lubatavat taset isegi siis, kui kasutatakse isikukaitsevahendeid(26); arvestades, et kasutajate suurema kokkupuute oht on eriti murettekitav herbitsiiditolerantsete geneetiliselt muundatud põllukultuuride puhul, kuna kasutatavate herbitsiidide kogused on seal suuremad;

AA.  arvestades, et üks bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peapõhjuseid on metsaraadamine; arvestades, et maakasutusest ja peamiselt raadamisest tingitud maakasutuse muutusest põhjustatud heitkogused on fossiilkütuste põletamise järel tähtsuselt teine kliimamuutuste põhjustaja(27); arvestades, et Pariisi kliimakokkulepe ja ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni alusel vastu võetud ülemaailmne bioloogilise mitmekesisuse strateegiline kava aastateks 2011–2020 ning Aichi bioloogilise mitmekesisuse eesmärgid edendavad metsade säästvat majandamist ning nende kaitset ja taastamist(28); arvestades, et kestliku arengu 15. eesmärk hõlmab eesmärki peatada 2020. aastaks metsaraadamine(29); arvestades, et metsadel on palju eri funktsioone, mis toetavad enamiku kestliku arengu eesmärkide saavutamist(30);

AB.  arvestades, et soja tootmine on üks Lõuna-Ameerikas Amazonase, Cerrado ja Gran Chaco piirkonnas toimuva metsaraadamise peapõhjuseid; arvestades, et Brasiilias on 97 % ja Argentinas 100 % kasvatatavast sojast geneetiliselt muundatud soja(31);

AC.  arvestades, et valdavat osa geneetiliselt muundatud sojaoa kultuuridest, mida on lubatud Brasiilias ja Argentinas kasvatada, on lubatud ka liitu importida(32); arvestades, et mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud sojaoa kasvatamine Brasiilias on juba lubatud(33);

AD.  arvestades, et komisjoni analüüsis leiti, et liidus on soja olnud juba pikemat aega peamine üleilmset metsaraadamist ja sellega seotud heitkoguseid soodustav tegur ning praegu langeb tema arvele peaaegu pool kogu liidu impordist tingitud raadamisest(34);

AE.  arvestades, et hiljutises eelretsenseeritud teadusuuringus leiti, et liidu süsinikujalajälg on Brasiiliast imporditud soja tõttu suurim maailmas – 13,8 % suurem kui suurimal soja importijal Hiinal, kuna ELi puhul on metsaraadamisest tingitud heitkoguste osakaal suurem(35); arvestades, et ühes teises hiljutises uuringus leiti, et ligikaudu viiendik Brasiilia Amazonase ja Cerrado piirkonnast peamiselt loomasöödaks liitu eksporditavast sojast võib olla seotud ebaseadusliku raadamisega(36);

AF.  arvestades, et ulatuslik raadamine soodustab Amazonase metsatulekahjude teket; arvestades, et komisjoni 2019. aasta teatises väljendatakse soovi kaitsta ja taastada maailma metsi(37); arvestades, et kogu maailma elurikkuse, sealhulgas metsade kaitse on komisjoni hiljuti avaldatud ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia(38) peamine eesmärk;

1.  on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu ületab määruses (EÜ) nr 1829/2003 sätestatud rakendamisvolitusi;

2.  on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu ei ole kooskõlas liidu õigusega, kuna see ei ole kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 eesmärgiga, milleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 178/2002(39) sätestatud üldpõhimõtete kohaselt on luua alus inimeste elu ja tervise, loomade tervise ja heaolu ning keskkonna ja tarbijate huvide kindla kaitse tagamiseks seoses geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamisega ning tagada samal ajal ka siseturu tulemuslik toimimine;

3.  palub komisjonil oma rakendusotsuse eelnõu tagasi võtta;

4.  tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjon tunnistas lõpuks oma 11. septembri 2020. aasta kirjas parlamendiliikmetele, et GMOde lubamise otsuste tegemisel on vaja arvesse võtta kestlikkust(40); väljendab siiski suurt pettumust selle üle, et 28. septembril 2020 andis komisjon parlamendi ja enamiku liikmesriikide vastuseisule vaatamata impordiloa veel ühele geneetiliselt muundatud sojaoale(41);

5.  kutsub komisjoni üles kestlikkuse kriteeriumide väljatöötamisel võimalikult kiiresti edasi liikuma, kaasates täiel määral Euroopa Parlamendi; palub, et komisjon annaks teada, kuidas ja millise aja jooksul seda tehakse;

6.  nõuab veel kord tungivalt, et komisjon võtaks arvesse liidu kohustusi, mis tulenevad sellistest rahvusvahelistest kokkulepetest nagu Pariisi kliimakokkulepe, ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioon ja ÜRO kestliku arengu eesmärgid;

7.  kordab oma üleskutset komisjonile lõpetada nii kasvatamiseks kui ka toiduks ja söödaks kasutatavatele GMOdele lubade andmine, kui liikmesriigid vastavalt määruse (EL) nr 182/2011 artikli 6 lõikele 3 ei esita apellatsioonikomitees arvamust;

8.  kutsub komisjoni taas üles mitte lubama herbitsiiditolerantseid geneetiliselt muundatud põllukultuure enne, kui ainejääkidega seotud terviseriske on iga juhtumi puhul eraldi põhjalikult uuritud, kusjuures selleks tuleb täielikult hinnata geneetiliselt muundatud põllukultuuride täiendherbitsiididega pihustamisest jäänud jääke, herbitsiidide lagunemisprodukte ja võimalikku kombineeritud mõju, sealhulgas vastasmõju geneetiliselt muundatud taime endaga;

9.  kordab oma üleskutset komisjonile mitte anda toidu või söödana kasutamiseks importimise luba geneetiliselt muundatud taimedele, mis on muudetud tolerantseks mõne herbitsiidi toimeaine suhtes, mille kasutamine ei ole liidus lubatud;

10.  kutsub taas EFSAt üles edasi arendama ja süstemaatiliselt kasutama meetodeid, mis võimaldavad tuvastada mitmekordsete transformatsioonide soovimatut mõju, näiteks seoses Bt-toksiinide adjuvantsete omadustega;

11.  väljendab veel kord muret selle pärast, et liidu suur sõltuvus loomasöödaks kasutatava sojaoa impordist põhjustab kolmandates riikides metsaraadamist(42);

12.  tunneb heameelt komisjoni kavatsuse üle esitada 2021. aasta juuniks seadusandlik ettepanek meetmete kohta, millega vältida või minimeerida raadamisega või metsade seisundi halvenemisega seotud toodete laskmist ELi turule; seniks, arvestades vajadust kiiresti piirata Amazonase, Cerrado ja Gran Chaco piirkonna metsade raadamist ning asjaolu, et liidu nõudlus geneetiliselt muundatud sojaoa järele põhjustab selles piirkonnas metsaraadamist, kordab oma üleskutset komisjonile peatada viivitamata Brasiilias ja Argentinas kasvatatud geneetiliselt muundatud sojaoa import, tuginedes vajaduse korral määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklile 53, kuni kehtestatakse mõjusad õiguslikult siduvad mehhanismid, mis aitavad vältida raadamise ja sellega seotud inimõiguste rikkumistega seotud toodete liidu turule laskmist;

13.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 1. (2) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13. (3) EFSA geneetiliselt muundatud organismide komisjoni teaduslik arvamus, mis käsitleb toiduks ja söödaks kasutatava geneetiliselt muundatud sojaoa MON 87751 × MON 87701 × MON 87708 × MON 89788 hindamist määruse (EÜ) nr 1829/2003 alusel (taotlus EFSA-GMO-NL-2016-128), EFSA Journal 2019;17(11):5847, https://doi.org/10.2903/j.efsa.2019.5847. (4) –––––––––– Euroopa Parlament võttis kaheksandal ametiajal vastu 36 resolutsiooni, milles ta esitas GMOde lubamisele vastuväiteid. Lisaks võttis parlament oma üheksandal ametiajal vastu järgmised resolutsioonid:Euroopa Parlamendi 10. oktoobri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MZHG0JG (SYN-ØØØJG-2) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0028);Euroopa Parlamendi 10. oktoobri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud sojauba A2704-12 (ACS-GMØØ5-3) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0029);Euroopa Parlamendi 10. oktoobri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 89034 × 1507 × MON 88017 × 59122 × DAS402789 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks, kolm või neli MON 89034, 1507, MON 88017, 59122 ja DAS402789 ühekordset transformatsiooni, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0030);Euroopa Parlamendi 14. novembri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud puuvilla LLCotton25 (ACS-GHØØ1-3) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0054);Euroopa Parlamendi 14. novembri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 89788 (MON-89788-1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0055);Euroopa Parlamendi 14. novembri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 89034 × 1507 × NK603 × DAS-40278-9 ja alakombinatsioone MON 89034 × NK603 × DAS-40278-9, 1507 × NK603 × DAS-40278-9 ning NK603 × DAS-40278-9 sisaldavaid, nendest koosnevaid või nendest valmistatud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0056); Euroopa Parlamendi 14. novembri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi Bt11 × MIR162 × MIR604 × 1507 × 5307 × GA21 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks, kolm, neli või viis Bt11, MIR162, MIR604, 1507, 5307 ja GA21 ühekordset transformatsiooni, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0057);Euroopa Parlamendi 14. mai 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87708 × MON 89788 × A5547-127 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0069);Euroopa Parlamendi 11. novembri 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 87427 × MON 89034 × MIR162 × NK603 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks või kolm MON 87427, MON 89034, MIR162 ja NK603 ühekordset transformatsiooni, ja millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/1111, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0291);Euroopa Parlamendi 11. novembri 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud sojauba SYHT0H2 (SYN-ØØØH2-5) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0292);Euroopa Parlamendi 11. novembri 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 87427 × MON 87460 × MON 89034 × MIR162 × NK603 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks, kolm või neli MON 87427, MON 87460, MON 89034, MIR162 and NK603 ühekordset transformatsiooni, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0293). (5) EFSA arvamus, lk 11, https://efsa.onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.2903/j.efsa.2019.5847 (6) EFSA arvamus, lk 3, https://efsa.onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.2903/j.efsa.2019.5847 (7) Samas. (8) Liikmesriikide märkused: http://registerofquestions.efsa.europa.eu/roqFrontend/questionLoader?question=EFSA-Q-2016-00009 (9) Testbiotechi märkus, mis käsitleb toiduks ja söödaks kasutatava geneetiliselt muundatud sojaoa MON87751 x MON87701 x MON87708 x MON89788 hindamist EFSA poolt määruse (EÜ) nr 1829/2003 alusel (taotlus EFSA-GMO-NL-2016), Bayer/Monsanto, detsember 2019, https://www.testbiotech.org/sites/default/files/Testbiotech_Comment_MON87751%20x%20MON87701%20x%20MON87708%20x%20MON89788_fin.pdf (10) Vt nt Bonny, S. „Genetically Modified Herbicide-Tolerant Crops, Weeds, and Herbicides: Overview and Impact“ (Geneetiliselt muundatud herbitsiiditolerantsed põllukultuurid, umbrohud ja herbitsiidid: ülevaade ja mõju), Environmental Management, jaanuar 2016, 57(1), lk 31–48, https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/26296738; Benbrook, C. M. „Impacts of genetically engineered crops on pesticide use in the U.S. – the first sixteen years“ (Geneetiliselt muundatud põllukultuuride mõju pestitsiidide kasutamisele USAs – esimesed 16 aastat). Environmental Sciences Europe 24, 24 (2012), https://enveurope.springeropen.com/articles/10.1186/2190-4715-24-24 ja Schütte, G., Eckerstorfer, M., Rastelli, V. jt, „Herbicide resistance and biodiversity: agronomic and environmental aspects of genetically modified herbicide-resistant plants“ (Herbitsiidiresistentsus ja bioloogiline mitmekesisus: geneetiliselt muundatud herbitsiidiresistentsete taimede agronoomilised ja keskkonnaaspektid), Environmental Sciences Europe 29, 5 (2017), https://enveurope.springeropen.com/articles/10.1186/s12302-016-0100-y (11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1). (12) https://ec.europa.eu/food/plant/pesticides/eu-pesticides-database/active-substances/index.cfm?event=as.details&as_id=79 (13) https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/24491722 (14) https://www.testbiotech.org/sites/default/files/TBT_Background_Glyphosate_Argentina_0.pdf (15) Vt näiteks https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1383574218300887, https://academic.oup.com/ije/advance-article/doi/10.1093/ije/dyz017/5382278 https://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0219610 ning https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC6612199/ (16) https://academic.oup.com/ije/advance-article-abstract/doi/10.1093/ije/dyaa066/5827818?redirectedFrom=fulltext (17) Glüfosaadi puhul on see on tõepoolest nii, nagu on ka kirjas EFSA hinnangus glüfosaadijääkide kehtivate piirnormide kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 396/2005 artiklile 12 (EFSA Journal 2018;16(5):5263, lk 12, https://www.efsa.europa.eu/fr/efsajournal/pub/5263; (18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrus (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta (ELT L 70, 16.3.2005, lk 1). (19) Vt määruse (EÜ) nr 396/2005 põhjendust 8. (20) Komisjoni 28. märtsi 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/533 ELi kooskõlastatud mitmeaastase kontrolliprogrammi kohta aastateks 2020, 2021 ja 2022, et tagada vastavus pestitsiidijääkide piirnormidele ja hinnata tarbijate kokkupuudet taimses ja loomses toidus või selle pinnal esinevate pestitsiidijääkidega (ELT L 88, 29.3.2019, lk 28). (21) Ülevaate saamiseks vt Rubio-Infante, N., Moreno-Fierros, L. „An overview of the safety and biological effects of Bacillus thuringiensis Cry toxins in mammals“ (Ülevaade Bacillus thuringiensis Cry-toksiinide ohutusest ja bioloogilisest mõjust imetajatele), Journal of Applied Toxicology, mai 2016, 36(5), lk 630–648, http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/jat.3252/full. (22) Taotlus EFSA‑GMO‑DE‑2010‑86 (Bt11 × MIR162 × 1507 × GA21 maisi ja kolme alakombinatsiooni kohta, päritolust sõltumata), vähemuse arvamus, EFSA GMO-komisjoni liige J. M. Wal, EFSA Journal 2018;16(7):5309, lk 34, https://efsa.onlinelibrary.wiley.com/doi/epdf/10.2903/j.efsa.2018.5309. (23) Määruse (EL) nr 182/2011 artikli 6 lõike 3 kohaselt võib komisjon loa anda, kuid ei pea seda tegema, kui apellatsioonikomitees ei ole selle toetuseks saavutatud liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamust. (24) https://www.ohchr.org/EN/Issues/Environment/ToxicWastes/Pages/Pesticidesrighttofood.aspx (25) https://www.un.org/sustainabledevelopment/health/ (26) EFSA järeldused toimeaine glufosinaadi pestitsiidina kasutamise riskihindamist käsitleva vastastikuse hindamise kohta, EFSA Scientific Report (2005) 27, 1-81, lk 3, https://efsa.onlinelibrary.wiley.com/doi/pdf/10.2903/j.efsa.2005.27r. (27) Komisjoni 23. juuli 2019. aasta teatis „Ulatuslikumad ELi meetmed maailma metsade kaitseks ja taastamiseks“, COM(2019)0352, lk 1. (28) Samas, lk 2. (29) Vt eesmärki 15.2: https://www.un.org/sustainabledevelopment/biodiversity/ (30) Komisjoni 23. juuli 2019. aasta teatis „Ulatuslikumad ELi meetmed maailma metsade kaitseks ja taastamiseks“, COM(2019)0352, lk 2. (31) International Service for the Acquisition of Agri-biotech Applications, „Global status of commercialized biotech/GM crops in 2017: Biotech Crop Adoption Surges as Economic Benefits Accumulate in 22 = Years“ (Kaubanduslike biotehnoloogiliste / geneetiliselt muundatud põllukultuuride üleilmne staatus 2017. aastal. Biotehnoloogiliste põllukultuuride kasutus kasvab hüppeliselt tänu 22 aastaga kogunenud majanduslikule kasule), ISAAA Brief nr 53 (2017), lk 16 ja 21, http://www.isaaa.org/resources/publications/briefs/53/download/isaaa-brief-53-2017.pdf (32) Kui vaadata 2020. aasta oktoobri seisuga andmeid kahes andmebaasis (geneetiliselt muundatud toidu ja sööda ühenduse register (https://webgate.ec.europa.eu/dyna/gm_register/index_en.cfm) ja ISAAA muundatud geneetilisele materjalile lubade andmise andmebaas (http://www.isaaa.org/gmapprovaldatabase/)), saab välja arvutada, kui suurt osa geneetiliselt muundatud sojaoa kultuuridest, mida on lubatud Brasiilias ja Argentinas kasvatada, on lubatud ka liitu importida. Brasiilia: 17st viljelusloaga geneetiliselt muundatud sojaoa kultuurist 12 on praegu lubatud liitu importida ja kolme geneetiliselt muundatud sojaoa kultuuri impordiloa andmine on pooleli. Argentina: 15st viljelusloaga geneetiliselt muundatud sojaoa kultuurist 10 on praegu lubatud liitu importida ja kolme geneetiliselt muundatud sojaoa kultuuri impordiloa andmine on pooleli. (33) https://www.isaaa.org/gmapprovaldatabase/event/default.asp?EventID=438&Event=MON87751%20x%20MON87701%20x%20MON87708%20x%20MON89788 (34) Komisjoni tehniline aruanne 2013-063 „The impact of EU consumption on deforestation: Comprehensive analysis of the impact of EU consumption on deforestation“ (ELi tarbimise mõju raadamisele: selle mõju põhjalik analüüs), Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraadi rahastatud uuring, mille viisid läbi VITO, IIASA, HIVA ja IUCN NL, http://ec.europa.eu/environment/forests/pdf/1.%20Report%20analysis%20of%20impact.pdf, lk 23–24. Ajavahemikus 1990–2008 importis liit looma- ja taimekasvatussaadusi mahus, mis põhjustas raadamist 90 000 km² ulatuses. Taimekasvatussaaduste osa selles oli 74 000 km² (82 %), millest suurima osa (52 000 km²) moodustasid õlikultuurid. Viimasest 82 % (42 600 km² ehk 47 % kogu liidu impordist põhjustatud raadamisest) moodustasid sojaoad ja sojakook. (35) Escobar, N., Tizado, E. J., zu Ermgassen, E. K., Löfgren, P., Börner, J., Godar, J., „Spatially-explicit footprints of agricultural commodities: Mapping carbon emissions embodied in Brazil’s soy exports“ (Põllumajanduslike toorainete ruumilised jalajäljed. Brasiilia sojaekspordist tingitud CO2 heite kaardistamine), Global Environmental Change, 62. kd, mai 2020, 102067, https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0959378019308623 (36) Rajão, R., Soares-Filho, B., Nunes, F., Börner, J., Machado, L., Assis, D., Oliveira, A., Pinto, L., Ribeiro, V., Rausch, L., Gibbs, H., Figueira, D., „The rotten apples of Brazil’s agribusiness“ (Brasiilia põllumajandustööstuse mädad õunad), Science, 17. juuli 2020, 369. kd, nr 6501, lk 246–248, https://science.sciencemag.org/content/369/6501/246. (37) Euroopa Komisjoni teatis „Ulatuslikumad ELi meetmed maailma metsade kaitseks ja taastamiseks“, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52019DC0352&from=ET (38) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi“, mai 2020, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52020DC0380&from=ET (39) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1). (40) https://tillymetz.lu/wp-content/uploads/2020/09/Co-signed-letter-MEP-Metz.pdf (41) MON 87708 × MON 89788 × A5547-127. https://webgate.ec.europa.eu/dyna/gm_register/gm_register_auth.cfm?pr_id=100 (42) Sama.