Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ÜRO 2011. aasta äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid(1),

–  võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke(2),

–  võttes arvesse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) suuniseid rahvusvahelistele ettevõtjatele(3),

–  võttes arvesse OECD hoolsuskohustuse suuniseid vastutustundliku ettevõtluse kohta(4) ning suuniseid institutsionaalsetele investoritele vastutustundliku ettevõtluse kohta(5),

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kolmepoolset deklaratsiooni hargmaiste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta(6),

–  võttes arvesse 12. detsembril 2015. aastal vastu võetud Pariisi kokkulepet(7),

–  võttes arvesse valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2018. aasta eriaruannet ülemaailmse soojenemise kohta 1,5  C võrra(8),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. märtsi 2020. aasta ettepanekut võtta vastu määrus, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimaseadus) (COM(2020)0080),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrust (EL) nr 517/2014 fluoritud kasvuhoonegaaside kohta ja määruse (EÜ) nr 842/2006 kehtetuks tunnistamise kohta(9),

–  võttes arvesse ELi tegevuskava jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise kohta (COM(2018)0097),

–  võttes arvesse Euroopa rohelist kokkulepet (COM(2019)0640),

–  võttes arvesse komisjoni 2020. aasta kohandatud tööprogrammi (COM(2020)0440),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ(10) (raamatupidamisdirektiiv),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta direktiivi 2014/95/EL, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses mitmekesisust käsitleva teabe ja muu kui finantsteabe avalikustamisega teatavate suurettevõtjate ja kontsernide poolt(11) (muu kui finantsteabe avalikustamise direktiiv),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/943, milles käsitletakse avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast kaitset(12),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta direktiivi (EL) 2017/828, millega muudetakse direktiivi 2007/36/EÜ seoses aktsionäride pikaajalise kaasamise soodustamisega(13) (aktsionäride õiguste direktiiv),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta(14),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrust (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris(15) (avalikustamise määrus),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrust (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088(16) (taksonoomiamäärus),

–  võttes arvesse komisjoni suuniseid muu kui finantsteabe avaldamise kohta (muu kui finantsteabe esitamise metoodika)(17) ja komisjoni suuniseid muu kui finantsteabe avaldamise kohta: kliimaga seotud teabe avaldamist käsitlev lisa(18),

–  võttes arvesse kapitaliturgude liidu kõrgetasemelise foorumi lõpparuannet „A new vision for Europe’s capital markets“ (Euroopa kapitaliturgude uus visioon)(19),

–  võttes arvesse komisjoni jaoks 2020. aasta juulis koostatud uuringut juhtide ülesannete ja äriühingute kestliku üldjuhtimise kohta,

–  võttes arvesse ÜRO 2008. aasta ettevõtlust ja inimõigusi käsitlevat raamistikku „Kaitsta, austada ja heastada“(20),

–  võttes arvesse komisjoni jaoks 2020. aasta mais koostatud uuringut „Improving financial security in the context of the Environmental Liability Directive“ (Finantstagatise parandamine keskkonnavastutuse direktiivi kontekstis)(21),

–  võttes arvesse kliimamuutuste vähendamise ülemaailmseid kohustusi käsitlevaid Oslo põhimõtteid(22),

–  võttes arvesse finantsstabiilsuse nõukogu kliimaga seotud finantsteabe avaldamise töörühma 2017. aasta juuni soovitusi,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamusi,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A9‑0240/2020),

A.  arvestades, et Euroopa Liit rajaneb Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud väärtustel, ja arvestades, et liidu keskkonnapoliitika põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 191 lõikes 2 sätestatud ettevaatusprintsiibil;

B.  arvestades, et äriühingu kontekstis tähendab kestlik lähenemisviis seda, et äriühingutes võetakse nõuetekohaselt arvesse üldisi ühiskondlikke ja keskkonnaprobleeme, nagu nende töötajate õigused ja planeedi taluvuspiiride austamine, et tegeleda nende tegevusest tulenevate kõige pakilisemate ohtudega;

C.  arvestades, et äriühingu kestlikku üldjuhtimist edendavad mitmed rahvusvahelised algatused on vabatahtlikud, need on vaid pehme õiguse vahendid ja on osutunud äriühingute käitumise kestlikumaks muutmisel suuresti ebatõhusaks; arvestades, et kestliku rahanduse tegevuskava kohaselt komisjoni jaoks koostatud uuringus juhtide ülesannete ja äriühingute kestliku üldjuhtimise kohta rõhutatakse eeliseid, mis saadakse kestlikkuse ja pikaajaliste kaalutlustega seonduvate juhtide kohustuste selgitamisel; tõstab esile lühiajalisusega seotud probleeme ja tuletab meelde, et äriühingutel on vaja arvestada pikaajalisi huve, et hoida ELi liidu enda võetud kestlikkusega seotud kohustuste täitmisel õigel teel; arvestades, et uuringus osutatakse selgelt vajadusele võtta sellega seoses vastu ELi õigusaktid;

D.  arvestades, et eelmisel seadusandlikul perioodil tegi EL mitu algatust finants- ja majandustegevuse läbipaistvuse ja pikaajalisuse edendamiseks, näiteks aktsionäride õiguste direktiiv, kestliku rahanduse tegevuskava, avalikustamise määrus ja taksonoomiamäärus; arvestades, et see suundumus algas muu hulgas muu kui finantsteabe avalikustamise direktiivi vastuvõtmisega; arvestades, et muu kui finantsteabe avalikustamine on vajalik, et mõõta, jälgida ja hallata ettevõtete tegevust ning nende pikaajalist mõju ühiskonnale ja keskkonnale;

E.  arvestades, et muu kui finantsteabe avalikustamise direktiiv on põimunud äriühingu kestliku üldjuhtimisega ja on olnud oluline samm edasi muu kui finantsteabe avalikustamise edendamisel ELis; arvestades, et selles on siiski tõsiseid puudusi, mis tuleb kõrvaldada, et muuta see investoritele ja sidusrühmadele kasulikumaks;

F.  arvestades, et vastavalt Euroopa rohelisele kokkuleppele peavad äriühingud ja finantseerimisasutused parandama kliima- ja keskkonnateabe avalikustamist, et investorid oleksid täielikult teadlikud oma investeeringute kestlikkusest; arvestades, et komisjon on võtnud endale kohustuse sel eesmärgil muu kui finantsteabe avalikustamise direktiiv läbi vaadata; arvestades, et 2020. aasta kohandatud tööprogrammi kohaselt kavatseb komisjon esitada ettepaneku vaadata muu kui finantsteabe avalikustamise direktiiv läbi 2021. aasta esimesel trimestril;

G.  arvestades, et sidusrühmad on sageli väljendanud arvamust, et äriühingute muu kui finantsteabe avalikustamise direktiivi kohaselt esitatud muu kui finantsteave on ebapiisav, ebausaldusväärne ja võrreldamatu; arvestades, et need, kelle ülesanne on selle teabe ettevalmistamine, on väljendanud segadust vabatahtlike aruandlusraamistike rohkuse suhtes ja nõudnud õiguslikku selgitust ja standardimist; arvestades, et täieliku ja usaldusväärse teabe avaldamine on vajalik selleks, et vähendada mis tahes võimalikke kahjulikke mõjusid kliimale, keskkonnale ja ühiskonnale; arvestades, et muu kui finantsteabe avalikustamise parandamine võib suurendada äriühingute vastutust ja usaldust nende vastu; arvestades, et need parandused ei tohiks põhjustada kõlvatut ja ebavõrdset konkurentsi; arvestades, et seetõttu tuleks avalikustamiskohustustes võtta arvesse halduskulusid ning need peaksid olema proportsionaalsed äriühingu suurusega ning kooskõlas muude äritegevuse suhtes kohaldatavate õigusaktidega, nt ärisaladuste austamist ja rikkumisest teatajate kaitset käsitlevate õigusaktidega;

H.  arvestades, et komisjoni jaoks koostatud uuring juhtide ülesannete ja äriühingute kestliku üldjuhtimise kohta näitab, et ELis on börsil noteeritud äriühingute seas üha süvenev suundumus keskenduda oma aktsionäride lühiajalistele huvidele; arvestades, et uuringus pakutakse ELi tasandil välja mitmeid seadusandlikke võimalusi, mis parandaksid oluliselt äriühingute kestlikkust; arvestades, et Euroopa äriühingute jaoks on vaja vastu võtta õigusraamistik, austades täielikult proportsionaalsuse põhimõtet ja vältides Euroopa äriühingute ülemäärast halduskoormust; arvestades, et selle raamistikuga tuleb tagada siseturul õiguskindluse järgimine, seda parandada ning mitte tekitada ebasoodsaid konkurentsiolukordi;

I.  arvestades, et kestlik lähenemisviis äriühingu üldjuhtimisele hõlmab nii inimõigusi kui ka keskkonnakaitset; arvestades, et keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja töötajatega seotud küsimuste ning inimõiguste, altkäemaksu ja korruptsiooniga seotud teabe avalikustamise õiguslikult siduvat kohustust tuleks pidada ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetes määratletud inimõiguste austamist puudutava ettevõtjate vastutuse põhimõtte osaks;

J.  arvestades, et Pariisi kliimakokkuleppe eesmärk on ohjeldada ülemaailmse keskmise temperatuuri tõusu tuntavalt alla 2 °C tööstusrevolutsioonieelse tasemega võrreldes ning püüda piirata temperatuuri tõusu 1,5 °C tööstusrevolutsioonieelse tasemega võrreldes;

K.  arvestades, et tihenev ülemaailmne konkurents loodusvaradele juurdepääsu pärast toob sageli kaasa loodus- ja inimkeskkonna jätkusuutmatu ärakasutamise äriühingute poolt;

L.  arvestades, et äriühingu üldjuhtimisel on keskne roll ELi kohustuste täitmisel seoses ÜRO kestliku arengu eesmärkide ja Pariisi kokkuleppe rakendamisega;

M.  arvestades, et kliimamuutused seavad tõsisesse ohtu toiduga kindlustatuse, nimelt toidu kättesaadavuse, sellele ligipääsetavuse ja selle kasutamise ning toidusüsteemide stabiilsuse; arvestades, et naispõllumajandustootjad annavad praegu 45–80 % kogu toiduainete toodangust arenguriikides, mida mõjutavad ebaproportsionaalselt kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine;

N.  arvestades, et Århusi konventsiooniga kehtestatakse üldsusele ja ühendustele mitmed keskkonnaalased õigused, sealhulgas õigus pääseda juurde keskkonnateabele, õigus osaleda keskkonnaalaste otsuste tegemises ja õiguskaitse kättesaadavus;

O.  arvestades, et 2017. aastal leidis ÜRO Århusi konventsiooni vastavuskomitee, et EL rikkus Århusi konventsiooni, kuna ei võimaldanud üldsuse esindajatel ELi institutsioonide otsuseid ELi kohtutes vaidlustada;

P.  arvestades, et komisjon on seadnud ajavahemikuks 2019–2024 suuremad eesmärgid ja kehtestanud Euroopa rohelise kokkuleppe tegevuskava, kinnitades, et „Euroopa peab juhtima üleminekut […], mis hoolib ka planeedi tervisest“;

Q.  arvestades, et äriühingute juhtidel on õiguslik ja põhikirjaline kohustus tegutseda oma äriühingu huvides; arvestades, et seda kohustust on eri jurisdiktsioonides tõlgendatud erinevalt ja et äriühingu huvi on sageli samastatud aktsionäri finantshuvidega; arvestades, et see, mida peetakse äriühingu huviks, peaks hõlmama ka asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas töötajate huve ja laiemaid ühiskondlikke huve; arvestades, et selle kohustuse kitsas tõlgendamine, pöörates liiga suurt tähelepanu lühiajalisele kasumi maksimeerimisele, kahjustab äriühingu pikaajalist tulemuslikkust ja kestlikkust ning seega ka selle aktsionäride pikaajalisi huve;

R.  arvestades, et äriühingu kestlikku üldjuhtimist käsitlevate ELi õigusaktide järjepidevus tuleks saavutada konkreetsete kohustuste ja stiimulite kehtestamise kaudu, mitte ainult teabe edastamise kohustusena; arvestades, et vaja on täiendavat raamistikku, milles määratletakse äriühingute juhatuste ülesanded seoses kestlikkusega;

S.  arvestades, et ELis äriühingu üldjuhtimise kestlikumaks, läbipaistvamaks ja vastutustundlikumaks muutmiseks peaks komisjon lisaks muu kui finantsteabe avalikustamise direktiivi läbivaatamise ettepanekutele kehtestama uued õigusaktid hoolsuskohustuse ja juhtide kohustuste kohta; arvestades, et kui hoolsuskohustused ja juhtide kohustused on hõlmatud ühe õigusaktiga, peaksid need olema selgelt kaheks eri osaks jagatud; arvestades, et need ülesanded ja kohustused täiendavad üksteist, kuid ei ole omavahel asendatavad ning üks ei ole alam kui teine;

Muu kui finantsteabe avalikustamise kohustused

1.  palub komisjonil äriühinguõiguse ja äriühingu üldjuhtimise valdkonnas uute meetmete ettepanekute tegemisel leida õige tasakaal ühelt poolt seoses vajadusega leevendada lühiajalist survet äriühingute juhtidele ja edendada kestlikkusega seotud probleemide integreerimist äriühingu otsuste tegemisse ning teiselt poolt seoses vajadusega piisava paindlikkuse järele, tagades samal ajal ühtlustamise; rõhutab juhtide rolli tugevdamise tähtsust äriühingute pikaajaliste huvide järgimisel ELi tasandi tulevases tegevuses ning äriühingute juhtorganites kultuuri loomist, milles võetakse arvesse ja rakendatakse äriühingu kestlikku üldjuhtimist;

2.  väljendab heameelt komisjoni võetud kohustuse üle muu kui finantsteabe avalikustamise direktiiv läbi vaadata; rõhutab, et selline läbivaatamine peaks olema täielikult kooskõlas avalikustamise määruses ja taksonoomiamääruses kehtestatud nõuetega; kutsub komisjoni üles võtma arvesse käesolevas resolutsioonis sisalduvaid soovitusi;

3.  kordab oma üleskutset laiendada muu kui finantsteabe avalikustamise direktiivi kohaldamisala, et see hõlmaks kõiki ELi territooriumil asutatud, börsil noteeritud ja noteerimata suurettevõtjaid, nagu on sätestatud raamatupidamisdirektiivi artikli 3 lõikes 4; rõhutab, et võrdsete võimaluste tagamiseks peaksid muu kui finantsteabe avalikustamise kohustused kehtima ka ELi‑väliste äriühingute suhtes, kes tegutsevad ELi turul; kutsub komisjoni üles määrama kindlaks suure riskiga majandustegevuse sektorid, millel on märkimisväärne mõju kestlikkusega seotud küsimustele, mis võiksid õigustada nende sektorite väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) arvamist muu kui finantsteabe avalikustamise direktiivi kohaldamisalasse; on sellega seoses seisukohal, et komisjon peaks tuginema sõltumatutele välisekspertidele, et koostada soovituslik, mitteammendav ja korrapäraselt ajakohastatav loetelu konfliktidest mõjutatud ja kõrge riskiga valdkondadest, samuti konkreetsed juhised VKEdele; on eelkõige seisukohal, et investeeringute ja sektoritega, mis on sageli seotud ebaseadusliku äritegevusega, nagu keskkonnakuriteod, looduslike liikidega kaubitsemine, korruptsioon või majanduskuritegevus, tuleb spetsiaalselt tegeleda; rõhutab, et muu kui finantsteabe avalikustamise direktiiv tuleb läbi vaadata ka selleks, et tagada finantsturu osalistele juurdepääs asjakohastele andmetele, täitmaks avalikustamise määruses sätestatud kohustusi;

4.  rõhutab, et äriühingu kestlik üldjuhtimine on oluline sammas, mis võimaldab ELil saavutada majanduse, mis on nii vastupidav kui ka kestlik, edendada võrdseid võimalusi, et säilitada ja suurendada ELi äriühingute rahvusvahelist konkurentsivõimet ning kaitsta ELi töötajaid ja ettevõtjaid kolmandatest riikidest lähtuva ebaausa konkurentsi eest, ning võib seega olla kasulik ELi kaubandus- ja investeerimispoliitikale, kui see on piisavalt mõõdetav ja proportsionaalne;

5.  märgib, et COVID‑19 pandeemia on toonud esile ülemaailmsete tarneahelate kaitsetuse ning on näidanud, et vabatahtlikest reeglitest üksi ei piisa, nagu on märgata näiteks rõivasektoris, kus tootmine kriisi ajal katkes, mis avaldas negatiivset mõju kogu tarneahelale; märgib, et paremini kindlaks määratud keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimistavade ning riskimaandamismeetmetega äriühingud saavad kriisiga paremini hakkama; tõdeb, et OECD on väitnud(23), et äriühingud, kes võtavad ennetavaid meetmeid COVID‑19 kriisiga seotud ohtudega tegelemiseks viisil, mis leevendab kahjulikku mõju töötajatele ja tarneahelatele, loovad tõenäoliselt pikaajalisemat väärtust ja vastupanuvõimet ning parandavad lühiajalises perspektiivis oma elujõulisust ning keskpikas ja pikas perspektiivis oma taastumise väljavaateid;

6.  märgib, et taksonoomiamäärusega seatakse rida keskkonnaeesmärke, nimelt seoses kliimamuutuste, vee- ja mereressursside kasutamise ja kaitse, ringmajandusele ülemineku, reostuse vältimise ja kontrolli ning bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemidega; on seisukohal, et muu kui finantsteabe avalikustamise direktiivi keskkonnaküsimuste mõistet tuleb tõlgendada kooskõlas taksonoomiamäärusega ja selles tuleb hõlmata kõiki reostuse vorme; kutsub komisjoni üles võtma arvesse finantsstabiilsuse nõukogu kliimaga seotud finantsteabe avaldamise töörühma soovitusi ja edendama ökosüsteemide väärtust kajastavate uuenduslike raamatupidamistehnikate väljatöötamist; peab sama oluliseks määrata täpselt kindlaks muud kestlikkusega seotud küsimused, millele muu kui finantsteabe avalikustamise direktiivis viidatakse, näiteks sotsiaal- ja töötajatega seotud küsimused, inimõiguste austamine ning korruptsiooni ja altkäemaksu vastane võitlus; on veendunud, et töötajatega seotud küsimused võivad hõlmata äriühingute palgapoliitika avalikustamist, mille raames võidakse näidata palka detsiilide kaupa ja tuua esile sooline palgalõhe;

7.  on seisukohal, et äriühingute kestlik üldjuhtimine on keskse tähtsusega äriühingute pikaajalise tegutsemissuuna kujundamisel, millega viiakse nende tegevus kooskõlla ELi üldiste keskkonnaeesmärkide saavutamisega, mis on sätestatud Euroopa rohelises kokkuleppes, ning ELi võetud kohustusega vähendada kasvuhoonegaaside heidet, liikudes eesmärgi poole saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus; rõhutab, et kõik valdkonnad peaksid selle eesmärgi saavutamisele kaasa aitama;

8.  on seisukohal, et olulisuse määratlus peaks viitama mis tahes asjakohasele keskkonna-, inimõiguste ja juhtimise mõjule ühiskonnale tervikuna, lisaks väärtuse loomisele ja äriühingute puhta finantstulemusega seotud küsimustele; nõuab selle määratluse läbivaatamist kooskõlas kahepoolse olulisuse põhimõttega, mis kehtestati muu kui finantsteabe avalikustamise direktiiviga ja mida selgitati täpsemalt komisjoni suunistes kliimaga seotud teabe avaldamise kohta; on seisukohal, et olulisust tuleks hinnata protsessis, kuhu on kaasatud asjakohased sidusrühmad;

9.  märgib, et muu kui finantsteabe avalikustamise direktiiviga antakse selle kohaldamisalasse kuuluvatele äriühingutele märkimisväärne paindlikkus avalikustada asjakohast teavet viisil, mida nad peavad kõige kasulikumaks; märgib, et äriühingud võivad praegu oma äranägemisel tugineda mitmele eri raamistikule; täheldab, et nad pole endiselt kindlad, kuidas oma avalikustamiskohustusi kõige paremini täita; peab vajalikuks luua proportsionaalsuse põhimõtet nõuetekohaselt arvesse võttes ulatuslik ELi raamistik, et hõlmata kõiki kestlikkusega seotud küsimusi, mis on olulised muu kui finantsteabe terviklikuks avalikustamiseks; rõhutab sellega seoses, et ELi õigusraamistikuga tuleks tagada, et avalikustatav teave oleks selge, tasakaalustatud, arusaadav, sektori äriühingute vahel võrreldav, kontrollitav ja objektiivne ning sisaldaks tähtajalisi kestlikkuse eesmärke; rõhutab, et selle raamistikuga tuleks hõlmata ka kohustuslikke standardeid, nii üldisi kui ka sektoripõhiseid; väljendab sellega seoses heameelt komisjoni kohustuse üle toetada ELi muu kui finantsteabe avalikustamise standardite väljatöötamise protsessi; rõhutab, et muu kui finantsteabe avalikustamise direktiivi läbivaatamise raames tuleks kehtestada konkreetsed kohustuslikud aruandekohustused ja -standardid, kaasates nõuetekohaselt kõiki asjaomaseid sidusrühmi, nagu kodanikuühiskond, keskkonnaorganisatsioonid ja sotsiaalpartnerid;

10.  on seisukohal, et iga-aastases tegevusaruandes tuleks esitada ka muud kui finantsteavet kajastavad aruanded, et vältida äriühingutele tekitatavat lisakoormust; peab kiiduväärseks kapitaliturgude liidu tegevuskavas (COM(2020)0590) võetud komisjoni kohustust esitada 2021. aasta kolmandaks kvartaliks seadusandlik ettepanek kogu ELi hõlmava üldkasutatava digitaalse veebiplatvormi loomiseks, kus võib tasuta tutvuda äriühingute avaldatud finantsteabe ja muu kui finantsteabega; on seisukohal, et see platvorm peaks võimaldama kasutajatel võrrelda äriühingute avaldatud andmeid, lisades sellised kategooriad nagu teemad, sektorid, riigid, käive ja töötajate arv;

11.  märgib, et muu kui finantsteabe avalikustamise direktiivis on muud kui finantsteavet kajastavad aruanded vabastatud sisu hindamise nõudest, mis äriühingute finantsaruannetele muidu kehtib; on seisukohal, et muud kui finantsteavet kajastavad aruanded tuleb allutada kohustuslikule auditile, olenevalt asjaomase äriühingu suurusest ja tegevusvaldkonnast; on seisukohal, et objektiivsuse ja sõltumatuse nõuete kohaselt peaks hindamisteenuse pakkuja tegema auditi kooskõlas ELi tulevase raamistikuga; rõhutab eeltoodut arvestades vajadust tegeleda kohustusliku auditeerimise olemuslike valede stiimulitega, vaadates läbi kohustusliku auditi direktiivi(24); kinnitab, et see annaks ka võimaluse tegeleda peaaegu monopoli moodustavate nn suureks nelikuks nimetatud raamatupidamisettevõtetega, mis tavaliselt auditeerivad suurimaid börsil noteeritud äriühinguid;

12.  rõhutab, et töötajate esindajad peaksid olema kaasatud muu kui finantsteabe avalikustamise protsessi määratlemisse ja teabe kontrollimisse, eelkõige seoses sotsiaalse kestlikkuse eesmärkide ja toodete tarneahela, sh tegevuse edasiandmise ja allhankega seotud küsimustega;

13.  rõhutab, kui oluline on kehtestada kohustus, millega nõutakse teatavatelt ELi äriühingutelt iga-aastase riigipõhise aruande koostamist kõigi maksujurisdiktsioonide kohta, kus nad tegutsevad; kutsub nõukogu üles võtma võimalikult kiiresti vastu oma üldise lähenemisviisi, et alustada parlamendiga läbirääkimisi komisjoni ettepaneku üle võtta vastu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses tulumaksualase teabe avalikustamisega teatavate äriühingute ja filiaalide poolt (COM(2016)0198);

14.  on veendunud, et EL peaks tegema kõik endast oleneva, tagamaks, et vabakaubanduslepingud, mille üle nad läbi räägivad, sisaldavad klausleid, mis kohustavad partnerriike kehtestama oma äriühingutele võrreldavad kohustused, et vältida uusi konkurentsi moonutavaid meetmeid;

Juhtide hoolsuskohustus ja lisameetmed äriühingu üldjuhtimise kestlikumaks muutmiseks

15.  rõhutab mitmekesisuse ja kaasatuse tähtsust äriühingutes, mis toob kaasa parema ettevõtlusalase tulemuslikkuse; kutsub nõukogu üles võtma võimalikult kiiresti vastu üldise lähenemisviisi, et alustada parlamendiga läbirääkimisi ettepaneku üle naissoost juhatuseliikmete kohta(25), mille eesmärk on teha lõpp naiste ja meeste tasakaalust väljas esindatusele äriühingute otsuste tegemise kõrgeimal tasemel; kutsub komisjoni üles uurima edasisi ettepanekuid soolise tasakaalu parandamiseks tippjuhtide ja äriühingutes mõjukatel ametikohtadel töötavate isikute seas;

16.  rõhutab vajadust töötajate suurema kaasamise järele äriühingu otsustusprotsessidesse, et tulemuslikumalt lõimida oma äriühingute pikaajalisi eesmärke ja mõjusid; kutsub komisjoni üles uurima võimalust vaadata läbi Euroopa töönõukogu direktiiv(26) ja luua uus raamistik töötajate teavitamiseks, nendega konsulteerimiseks ja Euroopa äriühingutes osalemiseks;

17.  rõhutab, et ökoloogiline üleminek ja digiteerimise kasv avaldavad tööjõule sügavat mõju; on seetõttu seisukohal, et äriühingu kestliku üldjuhtimise juurde peaks kuuluma see, et tunnustatakse töötaja õigust saada tööajal jätkuvat kutseõpet ja elukestvat õpet, ning et see oleks ka tegelikult tagatud;

18.  märgib, et äriühingud ei ole abstraktsed üksused, mis on eraldatud tänapäeva keskkonna- ja sotsiaalsetest probleemidest; on seisukohal, et äriühingud peaksid aktiivsemalt panustama kestlikkusse, sest nende pikaajaline tulemuslikkus, vastupanuvõime ja isegi ellujäämine võivad sõltuda nende piisavast reageerimisest keskkonna- ja sotsiaalsetele küsimustele; toonitab sellega seoses, et juhtide hoolsuskohustust nende äriühingu suhtes tuleks määratleda mitte ainult seoses aktsiate kaudu lühiajalise kasumi maksimeerimisega, vaid ka seoses kestlikkuse probleemidega; märgib tegevdirektorite suurt rolli äriühingu strateegia määratlemisel ja selle tegevuse jälgimisel; on seisukohal, et tegevdirektorite juriidilisi kohustusi tegutseda oma äriühingu huvides tuleks mõista kohustusena lõimida pikaajalised huvid ja kestlikkuse riskid, mõjud, võimalused ja sõltuvused äriühingu üldisesse strateegiasse; rõhutab, et see prioriteetide seadmise kohustus võib kaasa tuua ülemineku jätkusuutmatutelt investeeringutelt kestlikele investeeringutele;

19.  kutsub komisjoni üles esitama õigusakti ettepaneku, tagamaks, et juhtide kohustusi ei saa vääralt tõlgendada, nii et need tähendaksid üksnes aktsionäride vara väärtuse lühiajalist maksimeerimist, vaid need peavad hõlmama ka äriühingu pikaajalist huvi ja laiemaid ühiskondlikke, sealhulgas töötajate ja muude asjaomaste sidusrühmade huve; on lisaks veendunud, et sellise ettepanekuga tuleks tagada, et haldus-, juhtimis- ja järelevalveorganite liikmetel, kes tegutsevad riigi õigusega neile antud pädevuse piires, on õiguslikult siduv kohustus määratleda ja avalikustada äriühingu kestlikkuse strateegia ning teostada selle üle järelevalvet;

20.  rõhutab seoses keskkonnavastutuse direktiivi(27) käimasoleva läbivaatamisega, et äriühingutel peaksid olema finantstagatised keskkonnavastutuse kohustuse täitmiseks üksikisikutele ja ökosüsteemidele tekitatud keskkonnakahjude korral;

21.  on seisukohal, et äriühingute kestlikkuse strateegiate raames tuleks vastavalt nende hoolsuskohustustele tuvastada ja tegeleda ühelt poolt oluliste küsimustega, mis vastavad muu kui finantsteabe avalikustamise nõuetele, ja teiselt poolt olulise mõjuga, mis kõnealustel äriühingutel võib olla keskkonna-, kliima-, sotsiaal- ja töötajate küsimustes, ning nende ärimudelitest, tegevusest ja tarneahelatest tulenevate tagajärgedega inimõigustele, altkäemaksule ja korruptsioonile, sealhulgas väljaspool ELi; on seisukohal, et juhtide hoolsuskohustus äriühingu ees eeldab ka seda, et nad järgivad kohustust mitte kahjustada ökosüsteeme ja kaitsta asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas töötajate huve, keda äriühingu tegevus võib ebasoodsalt mõjutada;

22.  usub, et tulevaste õigusaktide reguleerimisala peaks hõlmama kõiki ELi territooriumil asutatud, börsil noteeritud ja noteerimata suurettevõtjaid, nagu on sätestatud raamatupidamisdirektiivi artikli 3 lõikes 4; rõhutab, et võrdsete võimaluste tagamiseks tuleks seda õigusakti kohaldada ka ELi‑väliste äriühingute suhtes, kes tegutsevad ELi turul; kutsub komisjoni üles määrama kindlaks suure riskiga majandustegevuse sektorid, millel on märkimisväärne mõju kestlikkusega seotud küsimustele, mis võiks õigustada selle õigusakti kohaldamist nimetatud sektorite VKEde suhtes; on lisaks seisukohal, et pärast komisjoni praegu teostatavat mõjuhinnangut peaksid kestlikkuse strateegiad sisaldama mõõdetavaid, konkreetseid, tähtajalisi ja teaduspõhiseid eesmärke ning üleminekukavasid, mis on kooskõlas ELi rahvusvaheliste kohustustega keskkonna ja kliimamuutuste valdkonnas, eelkõige Pariisi kokkuleppe, bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ja rahvusvaheliste lepingutega raadamise kohta; usub, et strateegiad võiksid hõlmata ka sisepoliitikat, milles käsitletakse õiglast palka (mis põhineb äraelamist võimaldaval töötasul riikide kaupa), soolise võrdõiguslikkuse poliitikat ja poliitikat, millega tagatakse töötajate õiguste tulemuslikum lõimimine äritegevusse; rõhutab, et sellise äriühingusisese poliitika sisu peaksid kindlaks määrama äriühingud ise, võttes oma töötajaid nõuetekohaselt arvesse ja konsulteerides nendega; on seisukohal, et neis poliitikavaldkondades tuleks arvesse võtta sektoripõhiseid ja/või geograafilisi küsimusi ning eriti vähekaitstud rühmadesse või kogukondadesse kuuluvate isikute õigusi; on seisukohal, et tegevdirektorite töötasude muutuva osa sidumine strateegias seatud mõõdetavate eesmärkide saavutamisega aitaks viia juhtide huvid vastavusse nende äriühingute pikaajaliste huvidega; kutsub komisjoni üles veelgi selliseid tippjuhtide ametikohtade tasustamisskeeme edendama;

23.  märgib, et mõned liikmesriigid on oma seadusandlusesse lisanud mõiste „lojaalsusaktsiad“, mille kohaselt pikaajalist osalust premeeritakse hääleõiguse ja maksusoodustuste kaudu; kutsub komisjoni üles kaaluma uute mehhanismide kasutuselevõttu, et edendada kestlikku tootlust ja äriühingute pikaajalist tulemuslikkust; rõhutab, et jaotamata kasum võib aidata kaasa piisavate reservide loomisele;

24.  on seisukohal, et ka aktsionäride õiguste direktiivi tuleks muuta, et stimuleerida aktsionäre kannatlikult käituma, premeerides eelkõige pikaajalist osalust hääleõiguste ja maksusoodustuste kaudu;

25.  väljendab muret, et teatavad rahvusvahelised investeerimislepingud, nagu energiaharta leping, seavad hargmaiste äriühingute finantshuvid keskkonna- ja kliimaprioriteetidest tähtsamale kohale; nõuab komisjonilt tungivalt kiirete meetmete võtmist, et tagada kehtivate ja tulevaste kaubandus- ja investeerimislepingute täielik kooskõla ELi keskkonna- ja kliimaeesmärkidega, ning ettepanekute esitamist äriühingute poolt teostatava maa hõivamise ja raadamise vastu võitlemiseks muud kui finantsaruandlust käsitleva direktiivi eelseisva läbivaatamise käigus;

26.  on seisukohal, et kestlikkuse strateegiate kindlaksmääramisel ja seiramisel peaks äriühingutel olema kohustus teavitada asjaomaseid sidusrühmi ning nendega konsulteerida; usub, et sidusrühma mõistet tuleks tõlgendada laiemalt ja sellega tuleks hõlmata kõiki isikuid, kelle õigusi ja huve võivad äriühingu otsused mõjutada, näiteks töötajad, ametiühingud, kohalikud kogukonnad, põlisrahvad, kodanike ühendused, aktsionärid, kodanikuühiskond ning keskkonnaorganisatsioonid; peab lisaks sellele väga vajalikuks konsulteerida majandusküsimuste kestlikkusega tegelevate riiklike ja kohalike ametiasutustega, eelkõige nendega, kes vastutavad avaliku sektori tööhõive- ja keskkonnapoliitika eest;

27.  on seisukohal, et see kaasamine peab toimuma asjaomase äriühingu suurusest ja tegevusvaldkonnast olenevalt, erandiga väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEdele), kes ei tegutse kõrge riskiga sektorites, mille peaks määratlema komisjon, ning et see peaks toimuma nõuandekomiteede kaudu, kus osalevad sidusrühmade esindajad või pressiesindajad, sealhulgas töötajad ja sõltumatud eksperdid, ning kelle ülesanne on anda nõu äriühingu kestlikkuse strateegia sisu ja rakendamise teemal; leiab, et nimetatud nõuandekomiteedel peaks olema õigus taotleda sõltumatut auditit, kui see on heaks kiidetud valdava häälteenamusega ja juhul, kui kestlikkuse strateegia nõuetekohase rakendamise küsimuses peaks tekkima põhjendatud kaebusi;

28.  on veendunud, et riigiabi, ELi rahalisi vahendeid või muud riiklikku rahastust saavad äriühingud või koondamiskavasid ellu viivad äriühingud peaksid püüdma säilitada oma töötajate töökohad ja pakkuma neile kaitset, vastavalt oma juhtide töötasusid kohandama, maksma oma õiglase osa maksudest, rakendama oma kestlikkuse strateegiat kooskõlas eesmärgiga vähendada oma CO2 jalajälge ning hoiduma dividendide väljamaksmisest või aktsiate tagasiostukavade pakkumisest aktsionäride tasustamiseks;

o
o   o

29.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) https://www.ohchr.org/documents/publications/guidingprinciplesbusinesshr_en.pdf (2) https://www.un.org/sustainabledevelopment/sustainable-development-goals/ (3) http://mneguidelines.oecd.org/guidelines/ (4) https://www.oecd.org/investment/due-diligence-guidance-for-responsible-business-conduct.htm (5) https://mneguidelines.oecd.org/RBC-for-Institutional-Investors.pdf (6) https://www.ilo.org/wcmsp5/groups/public/---ed_emp/---emp_ent/---multi/documents/publication/wcms_094386.pdf (7) https://unfccc.int/files/essential_background/convention/application/pdf/english_paris_agreement.pdf (8) https://www.ipcc.ch/2018/10/08/summary-for-policymakers-of-ipcc-special-report-on-global-warming-of-1-5c-approved-by-governments/ (9) ELT L 150, 20.5.2014, lk 195. (10) ELT L 182, 29.6.2013, lk 19. (11) ELT L 330, 15.11.2014, lk 1. (12) ELT L 157, 15.6.2016, lk 1. (13) ELT L 132, 20.5.2017, lk 1. (14) ELT L 305, 26.11.2019, lk 17. (15) ELT L 317, 9.12.2019, lk 1. (16) ELT L 198, 22.6.2020, lk 13. (17) ELT C 215, 5.7.2017, lk 1. (18) ELT C 209, 20.6.2019, lk 1. (19) https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/business_economy_euro/growth_and_investment/documents/200610-cmu-high-level-forum-final-report_en.pdf (20) http://www.undocs.org/A/HRC/8/5 (21) https://ec.europa.eu/environment/legal/liability/pdf/Final_report.pdf (22) https://climateprinciplesforenterprises.files.wordpress.com/2017/12/osloprincipleswebpdf.pdf (23) http://www.oecd.org/coronavirus/policy-responses/covid-19-and-responsible-business-conduct-02150b06/#:~:text=A%20responsible%20business%20conduct%20(RBC,both%20government%20and%20business%20response (24) ELT L 158, 27.5.2014, lk 196. (25) Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2012. aasta direktiiv, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete seas ja sellega seotud meetmeid (COM(2012)0614). (26) ELT L 122, 16.5.2009, lk 28. (27) ELT L 143, 30.4.2004, lk 56.