Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Neljapäev, 14. mai 2020 - Brüssel
Geneetiliselt muundatud sojauba MON 87708 × MON 89788 × A5547-127
 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: kütuseelementide ja vesiniku valdkonna 2. ühisettevõte
 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine – ühisettevõte Clean Sky 2
 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine - biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõte
 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve
 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ühisettevõte ECSEL
 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: innovatiivsete ravimite algatuse 2. ühisettevõte
 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ühisettevõte Shift2Rail
 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Keskkonnaamet
 Euroopa Liidu 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Liidu Raudteeamet
 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Meresõiduohutuse Amet
 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa GNSSi Agentuur
 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus
 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Liidu Lennundusohutusamet
 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet
 Euroopa Liidu 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ELi üldeeralrve - Euroopa Parlament
 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ELi üldeelarve – Euroopa Liidu Kohus
 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ELi üldeelarve – Euroopa Ombudsman
 Euroopa Liidu 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ELi üldeelarve - Euroopa Andmekaitseinspektor
 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ELi üldeelarve – kontrollikoda
 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus
 2018. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmine: ELi üldeelarve – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu
 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA)
 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus
 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Kalanduskontrolli Amet
 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ELi üldeelarve – Euroopa välisteenistus
 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ühisettevõte SESAR
 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Koolitusfond
 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Eurojust
 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte
 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: BERECi Tugiamet (BERECi Büroo)
 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutus
 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet
 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT‑süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ameti (eu‑LISA)
 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut
 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euratomi Tarneagentuur
 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufond
 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut
 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve
 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Pangandusjärelevalve
 Euroopa Liidu 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Amet (CEPOL)
 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Amet
 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Kemikaaliamet
 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus
 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Toiduohutusamet
 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ELi üldeelarve – komisjon ja rakendusametid
 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet
 Euroopa Liidu 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ELi üldeelarve – Regioonide Komitee
 Euroopa Liidu 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet
 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet (Europol)
 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Ravimiamet
 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ELi üldeelarve – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ELi ametite tulemused, finantsjuhtimine ja kontroll
 Euroopa äriühingu (SE) ja Euroopa ühistu (SCE) üldkoosolekuga seotud ajutised meetmed ***
 Euroopa Parlamendi eelarveaasta 2021 tulude ja kulude eelarvestus

Geneetiliselt muundatud sojauba MON 87708 × MON 89788 × A5547-127
PDF 172kWORD 57k
Euroopa Parlamendi 14. mai 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87708 × MON 89788 × A5547-127 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (D065067/03 ‒ 2020/2535(RSP))
P9_TA(2020)0069B9-0121/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni rakendusotsuse eelnõu, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87708 × MON 89788 × A5547-127 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (D065067/03),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta(1), eriti selle artikli 7 lõiget 3 ja artikli 19 lõiget 3,

–  võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 9. detsembril 2019. aastal toimunud hääletust, mille tulemusel arvamust ei esitatud, ning võttes arvesse, et arvamust ei esitatud ka 23. jaanuaril 2020. aastal apellatsioonikomitees toimunud hääletuse tulemusel,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes)(2) artikleid 11 ja 13,

–  võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 22. mail 2019. aastal vastu võetud ja 5. juulil 2019. aastal avaldatud arvamust(3),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, milles esitatakse geneetiliselt muundatud organismide (edaspidi „GMOd“) kasutamiseks lubade andmisele vastuväiteid(4),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 112 lõikeid 2 ja 3,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

A.  arvestades, et 28. oktoobril 2016. aastal esitas Monsanto Europe N.V. äriühingu Monsanto Company nimel Madalmaade pädevale asutusele määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklite 5 ja 17 kohase taotluse (edaspidi „taotlus“); arvestades, et taotlus hõlmas geneetiliselt muundatud sojauba MON 87708 × MON 89788 × A5547-127 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toidu, toidu koostisosade ja sööda turule laskmist ning geneetiliselt muundatud sojauba MON 87708 × MON 89788 × A5547-127 sisaldavate või sellest koosnevate toodete turule laskmist muuks otstarbeks kui toidu ja söödana kasutamiseks, välja arvatud viljelemiseks;

B.  arvestades, et EFSA võttis 22. mail 2019. aastal selle taotluse suhtes vastu heakskiitva arvamuse, mis avaldati 5. juulil 2019. aastal;

C.  arvestades, et geneetiliselt muundatud sojauba MON 87708 × MON 89788 × A5547-127 arendati välja dikambal, glufosinaatammooniumil ja glüfosaadil põhinevate herbitsiidide suhtes tolerantsuse saavutamiseks(5);

Täiendherbitsiidid

D.  arvestades, et on tõestatud, et geneetiliselt muundatud herbitsiiditolerantsete kultuuride kasvatamisega kaasneb herbitsiidide ulatuslikum kasutamine, mis on suurel määral tingitud herbitsiiditolerantse umbrohu tekkest(6); arvestades, et seetõttu on oodata, et geneetiliselt muundatud sojaoa MON 87708 × MON 89788 × A5547-127 põllukultuurid puutuvad kokku nii täiendherbitsiidide (glufosinaadi, dikamba ja glüfosaadi) suuremate kui ka korduvannustega, mistõttu on võimalik, et nende ainete jääkide kogus saagis suureneb;

E.  arvestades, et ühes eelretsenseeritud uuringus jõuti järeldusele, et glüfosaat koguneb geneetiliselt muundatud sojaubadesse(7); arvestades, et Argentinas ellu viidud katseprojekti raames tuvastati geneetiliselt muundatud sojaubades üllatavalt kõrge glüfosaadijääkide tase(8);

F.  arvestades, et glüfosaadi kantserogeensuse osas on endiselt küsimusi; arvestades, et EFSA järeldas 2015. aasta novembris, et glüfosaat ei ole tõenäoliselt kantserogeenne, ja Euroopa Kemikaaliamet järeldas 2017. aasta märtsis, et selle klassifitseerimata jätmine oli õigustatud; arvestades, et Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus, mis on Maailma Terviseorganisatsiooni vähiuuringutele spetsialiseerunud keskus, klassifitseeris seevastu 2015. aastal glüfosaadi inimeste jaoks tõenäoliselt kantserogeenseks aineks; arvestades, et mitu hiljutist eelretsenseeritud uuringut kinnitavad glüfosaadi kantserogeenset toimet(9);

G.  arvestades, et glufosinaat on klassifitseeritud kategooria 1B reproduktiivtoksiliseks aineks ning seetõttu kehtivad selle suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009(10) sätestatud piirkriteeriumid; arvestades, et glufosinaat oli liidus kasutamiseks heaks kiidetud ajavahemikuks, mis lõppes 31. juulil 2018. aastal(11);

H.  arvestades, et geneetiliselt muundatud taimede puhul võib seda, kuidas taim täiendherbitsiide lagundab, ning lagunemisproduktide (edaspidi „metaboliidid“) koostist ja seega ka nende toksilisust mõjutada geneetiline muundamine ise(12);

I.  arvestades, et sellest hoolimata ei loeta geneetiliselt muundatud taimede herbitsiidijääkide ja nende metaboliitide hindamist EFSA geneetiliselt muundatud organismide komisjoni pädevusse kuuluvaks;

J.  arvestades, et kuigi EFSA märgib oma arvamuses, et EFSA pestitsiidiüksus on uurinud kõnealuse taotlusega seotud herbitsiidijääkide hindamist, ei ole see iseenesest piisav, sest arvesse ei ole võetud täiendherbitsiidide ja metaboliitide kombineeritud toksilisust ning nende võimalikku koostoimet geneetiliselt muundatud taime endaga, kõnealusel juhul geneetiliselt muundatud sojaoaga MON 87708 × MON 89788 × A5547-127;

K.  arvestades, et EFSA pestitsiidiüksuse sõnul puuduvad ka toksikoloogilised andmed, mis võimaldaksid hinnata glüfosaaditolerantsete geneetiliselt muundatud põllukultuuridega seotud glüfosaadi metaboliitidest tarbijatele tulenevat riski(13), ning ei ole piisavalt andmeid geneetiliselt muundatud sojaubade puhul glüfosaadi jääkide piirnormide tuletamiseks(14);

L.  arvestades, et arvukad liikmesriikide pädevad asutused on väljendanud muret geneetiliselt muundatud põllukultuuride herbitsiidijääkide analüüsi puudumise ja tarbijate võimalike terviseriskide pärast(15);

M.  arvestades, et 2020. aasta jaanuaris esitletud rahvusvahelise uurimisprojekti „Risk Assessment of genetically engineered organisms in the EU and Switzerland“ („Geneetiliselt muudetud organismide riskihindamine ELis ja Šveitsis“) tulemuste põhjal järeldati, et liidu GMOde riskihindamine ei käsitle rahuldavalt rahvatervisele ja keskkonnale avalduvaid ohte, sealhulgas terviseohte, mis on seotud herbitsiiditolerantsetest geneetiliselt muundatud taimedest saadud toodete tarbimisega(16);

Jääkide piirnormid ja nendega seotud kontroll

N.  arvestades, et vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 396/2005(17), mille eesmärk on tagada seoses jääkide piirnormidega tarbijakaitse kõrge tase, tuleks liidus lubamatute toimeainete jääke toiduks ja söödaks imporditud põllukultuurides hoolikalt kontrollida ja jälgida(18);

O.  arvestades, et liidu viimase kooskõlastatud mitmeaastase kontrolliprogrammi (2020., 2021. ja 2022. aastaks) kohaselt ei ole liikmesriikidel tegelikult üldse kohustust toodetes, sh sojaoas sisalduvat glufosinaadijääki mõõta(19); arvestades, et ei saa välistada, et geneetiliselt muundatud sojauba MON 87708 × MON 89788 × A5547-127 või sellest saadud toidu- ja söödatooted ületavad glufosinaadi jääkide piirnorme, mis on kehtestatud selleks, et tagada tarbijakaitse kõrge tase;

Ebademokraatlik otsustusprotsess

P.  arvestades, et määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 9. detsembril 2019 toimunud hääletuse tulemusel arvamust ei esitatud, mis tähendab, et liikmesriikide kvalifitseeritud enamus ei toetanud loa andmist; arvestades, et arvamust ei esitatud ka 23. jaanuaril 2020 apellatsioonikomitees toimunud hääletuse tulemusel;

Q.  arvestades, et komisjon mõistab, et on problemaatiline, et ta jätkab GMOdele loa andmise otsuste vastuvõtmist ilma liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamuseta, mis on tootelubade puhul üldiselt väga suur erand, kuid mis on geneetiliselt muundatud toidu ja sööda lubade puhul muutunud normiks(20);

R.  arvestades, et Euroopa Parlament võttis oma kaheksandal ametiajal vastu 36 resolutsiooni, milles väljendatakse vastuseisu toiduks ja söödaks mõeldud GMOde turule laskmisele (33 resolutsiooni) ning GMOde kasvatamisele liidus (kolm resolutsiooni); arvestades, et Euroopa Parlament on oma üheksandal ametiajal võtnud siiani vastu seitse vastuväidet; arvestades, et liikmesriikide kvalifitseeritud enamus ei pooldanud nende GMOde lubamist; arvestades, et kuigi komisjon ise tunnistab puudujääke demokraatlikus protsessis, liikmesriikide toetuse puudumist ja parlamendi vastuväiteid, jätkab ta siiski geneetiliselt muundatud organismidele lubade andmist;

S.  arvestades, et selleks, et komisjon saaks keelduda GMOdele loa andmisest, kui apellatsioonikomitees ei ole saavutatud liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamust, ei ole vaja õigusakte muuta(21);

Liidu rahvusvaheliste kohustuste täitmine

T.  arvestades, et määruses (EÜ) nr 1829/2003 sätestatakse, et geneetiliselt muundatud toit ega sööt ei tohi avaldada kahjulikku mõju inimeste või loomade tervisele ega keskkonnale, ning nõutakse, et komisjon võtaks oma otsuse koostamisel arvesse kõiki liidu õigusaktide asjakohaseid sätteid ning teisi kõnealuse küsimusega seotud õiguspäraseid tegureid; arvestades, et need õiguspärased tegurid peaksid hõlmama liidu kohustusi seoses Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) kestliku arengu eesmärkidega, Pariisi kliimakokkuleppega ja ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga;

U.  arvestades, et õigusega toidule tegeleva ÜRO eriraportööri hiljutises aruandes leiti, et eelkõige arengumaades on ohtlikel pestitsiididel tervisele laastav mõju(22); arvestades, et kestliku arengu eesmärgi 3.9 abil soovitakse 2030. aastaks oluliselt vähendada selliste surmade ja haiguste arvu, mille on põhjustanud ohtlikud kemikaalid ning õhu, vee ja pinnase reostus ja saastumine(23);

V.  arvestades, et EFSA leidis, et kui reproduktiivtoksiliseks liigitatud glufosinaati kasutatakse geneetiliselt muundatud maisi puhul umbrohutõrjeks, ületab kasutajate hinnanguline kokkupuude selle ainega lubatavat taset isegi siis, kui kasutati isikukaitsevahendeid(24); arvestades, et kasutajate suurema kokkupuute oht on eelkõige murettekitav herbitsiiditolerantsete geneetiliselt muundatud põllukultuuride puhul, võttes arvesse kasutatavate herbitsiidide suuremaid koguseid;

W.  arvestades, et bioloogilise mitmekesisuse vähenemise üks peamisi põhjusi on raadamine; arvestades, et maakasutuse ja selle muutuse põhjustatud heitkogused, peamiselt raadamise tagajärjel, on fossiilkütuste põletamise järel kliimamuutuste tähtsuselt teine põhjus(25); arvestades, et Pariisi kliimakokkulepe ja ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni alusel vastu võetud ülemaailmne bioloogilise mitmekesisuse strateegiline kava aastateks 2011–2020 ning Aichi bioloogilise mitmekesisuse eesmärgid edendavad metsade säästvat majandamist ning nende kaitset ja taastamist(26); arvestades, et kestliku arengu 15. eesmärk hõlmab eesmärki peatada 2020. aastaks raadamine(27); arvestades, et metsadel on mitmekülgne roll, mis toetab enamiku kestliku arengu eesmärkide saavutamist(28);

X.  arvestades, et soja tootmine on üks peamisi põhjusi, miks toimub raadamine Lõuna-Ameerikas Amazonases, Cerrados ja Gran Chacos; arvestades, et Brasiilias on 97 % ja Argentiinas 100 % kasvatatavast sojast geneetiliselt muundatud soja(29);

Y.  arvestades, et EL on maailmas suuruselt teine soja importija. Enamik soja imporditakse loomasöödaks; arvestades, et komisjoni analüüsis leiti, et soja on pikka aega olnud liidu kõige olulisem tegur, mis on kaasa aidanud üleilmsele raadamisele ja sellega seotud heitkogustele, moodustades peaaegu poole kogu liidu impordist põhjustatud raadamisest(30);

1.  on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu ületab määruses (EÜ) nr 1829/2003 sätestatud rakendamisvolitusi;

2.  on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu ei ole kooskõlas liidu õigusega, kuna see ei ole kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 eesmärgiga, milleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 178/2002(31) sätestatud üldpõhimõtete kohaselt on luua alus inimeste elu ja tervise, loomade tervise ja heaolu, keskkonna ja tarbijate huvide kindla kaitse tagamiseks seoses geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamisega ning tagada samal ajal ka siseturu tõhus toimimine;

3.  palub komisjonil oma rakendusotsuse eelnõu tagasi võtta;

4.  palub komisjonil mitte anda toidu või söödana kasutamiseks importimise luba geneetiliselt muundatud taimedele, mis on muudetud tolerantseks mõne herbitsiidi (käesoleval juhul glufosinaadi) suhtes, mille kasutamine ei ole liidus lubatud;

5.  palub komisjonil jääkide piirnorme käsitlevate õigusaktide tulevase õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi ning strateegia „Talust toidulauani“ raames võtta kohustus mitte lubada liitu imporditavas toidus ja söödas selliste toksiliste pestitsiidide nagu glufosinaadi jääke; kordab oma üleskutset komisjonile ja liikmesriikidele tagada kolmandatest riikidest imporditud põllumajandustoodete tõhus kontroll, et kindlustada Euroopa toidutootmise kõrgetasemeline kaitse ja võrdsed võimalused(32);

6.  palub, et komisjon lõimiks herbitsiiditolerantsete geneetiliselt muundatud taimede riskihindamisega täielikult ka täiendavate herbitsiidide jääkide ja nende metaboliitide riskihindamise, kaasa arvatud kombineeritud mõju, olenemata sellest, kas geneetiliselt muundatud taime tahetakse liidus kasvatada või toidu ja söödana kasutamiseks liitu importida;

7.  palub, et komisjon võtaks tagasi ettepanekud GMOdele loa andmise kohta kas kasvatamiseks või toidu ja söödana kasutamiseks, kui alaline toiduahela ja loomatervishoiu komitee arvamust ei esita;

8.  võtab teadmiseks ja väljendab heameelt selle üle, et iga voliniku missioonikirjas sedastatakse, et „iga volinik tagab oma poliitikavaldkonnas ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamise. Volinike kolleegium tervikuna vastutab eesmärkide üldise elluviimise eest.“(33);

9.  väljendab heameelt selle üle, et komisjoni juhtprojekt Euroopa roheline kokkulepe on esitatud lahutamatu osana komisjoni strateegiast ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja kestliku arengu eesmärkide rakendamiseks;

10.  tuletab meelde, et kestliku arengu eesmärke on võimalik saavutada ainult siis, kui tarneahelad muutuvad säästvaks ja poliitikavaldkondade vahel luuakse koostoime(34);

11.  kordab oma muret, et liidu suur sõltuvus loomasööda impordist sojaubade kujul põhjustab kolmandates riikides raadamist(35);

12.  palub komisjonil mitte lubada geneetiliselt muundatud sojaubade importi, välja arvatud juhul, kui on võimalik tõendada, et nende viljelemine ei soodusta raadamist;

13.  nõuab tungivalt, et komisjon vaataks läbi kõik kehtivad geneetiliselt muundatud sojaoa load, võttes arvesse liidu rahvusvahelisi kohustusi, sealhulgas Pariisi kliimakokkuleppe, ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ja kestliku arengu eesmärkide raames võetud kohustusi;

14.  kordab oma nõuet, et rakendataks Euroopa taimse valgu tootmise ja sellega varustamise strateegiakava(36), mis võimaldaks liidul vähendada sõltuvust geneetiliselt muundatud sojaubade impordist ning luua lühemaid toiduahelaid ja piirkondlikke turge; nõuab, et see lõimitaks eelseisva strateegiaga „Talust toidulauani“;

15.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 1.
(2) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.
(3) EFSA geneetiliselt muundatud organismide komisjoni teaduslik arvamus, mis käsitleb toiduks ja söödaks kasutatava geneetiliselt muundatud sojaoa MON 87708 × MON 89788 × A5547-127 hindamist määruse (EÜ) nr 1829/2003 alusel (taotlus EFSA-GMO-NL-2016-135), EFSA Journal 2019;17(7):5733, https://doi.org/10.2903/j.efsa.2019.5733.
(4)––––––– Euroopa Parlament võttis kaheksandal ametiajal vastu 36 resolutsiooni, milles on esitatud GMOde lubamisele vastuväiteid. Lisaks on Euroopa Parlament võtnud üheksandal ametiajal vastu järgmised resolutsioonid:Euroopa Parlamendi 10. oktoobri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MZHG0JG (SYN-ØØØJG-2) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0028);Euroopa Parlamendi 10. oktoobri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud sojauba A2704-12 (ACS-GMØØ5-3) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0029);Euroopa Parlamendi 10. oktoobri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 89034 × 1507 × MON 88017 × 59122 × DAS-40278‑9 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks, kolm või neli MON 89034, 1507, MON 88017, 59122 ja DAS-40278‑9 ühekordset transformatsiooni, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0030);Euroopa Parlamendi 14. novembri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud puuvilla LLCotton25 (ACSGHØØ1-3) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0054);Euroopa Parlamendi 14. novembri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 89788 (MON-89788-1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0055);Euroopa Parlamendi 14. novembri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 89034 × 1507 × NK603 × DAS-40278-9 ja alakombinatsioone MON 89034 × NK603 × DAS-40278-9, 1507 × NK603 × DAS-40278-9 ning NK603 × DAS-40278-9 sisaldavaid, nendest koosnevaid või nendest valmistatud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0056);Euroopa Parlamendi 14. novembri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi Bt11 × MIR162 × MIR604 × 1507 × 5307 × GA21 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks, kolm, neli või viis Bt11, MIR162, MIR604, 1507, 5307 ja GA21 ühekordset transformatsiooni, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0057).
(5) EFSA arvamus, lk 3.
(6) Vt näiteks Bonny, S., „Genetically Modified Herbicide-Tolerant Crops, Weeds, and Herbicides: Overview and Impact“ („Geneetiliselt muundatud herbitsiiditolerantsed põllukultuurid, umbrohi ja taimemürgid: ülevaade ja mõju“), Environmental Management, jaanuar 2016, 57(1), lk 31–48, https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/26296738, ja Benbrook, C. M., „Impacts of genetically engineered crops on pesticide use in the U.S. - the first sixteen years“ („Geneetiliselt muudetud põllukultuuride mõju pestitsiidikasutusele USAs – esimesed 16 aastat“), Environmental Sciences Europe 24, 24 (2012), https://enveurope.springeropen.com/articles/10.1186/2190-4715-24-24.
(7) https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/24491722.
(8) https://www.testbiotech.org/sites/default/files/TBT_Background_Glyphosate_Argentina_0.pdf.
(9) Vt näitekshttps://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1383574218300887, https://academic.oup.com/ije/advance-article/doi/10.1093/ije/dyz017/5382278, https://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0219610 ja https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC6612199/.
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).
(11) https://ec.europa.eu/food/plant/pesticides/eu-pesticides-database/public/?event=activesubstance.detail&language=ET&selectedID=1436.
(12) See on tõepoolest nii glüfosaadi puhul, nagu on kirjas EFSA hinnangus glüfosaadijääkide kehtivate piirnormide kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 396/2005 artiklile 12, EFSA Journal 2018;16(5):5263, lk 12, https://www.efsa.europa.eu/fr/efsajournal/pub/5263.
(13) EFSA järeldused toimeaine glüfosaat pestitsiidina kasutamise riskihindamist käsitleva vastastikuse hindamise kohta, EFSA Journal 2015;13(11):4302, lk 3, https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/4302.
(14) EFSA hinnang glüfosaadijääkide kehtivate piirnormide kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 396/2005 artiklile 12 – läbivaadatud versioon, et võtta arvesse väljajäetud andmeid, EFSA Journal 2019;17(10):5862, lk 4, https://doi.org/10.2903/j.efsa.2019.5862.
(15) Liikmesriikide märkustega geneetiliselt muundatud sojaoa MON 87708 × MON 89788 × A5547-127 kohta on võimalik tutvuda EFSA küsimuste registris: http://registerofquestions.efsa.europa.eu/roqFrontend/login.
(16) https://www.testbiotech.org/sites/default/files/RAGES_%20Factsheet_Overview_0.pdf.
(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrus (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta (ELT L 70, 16.3.2005, lk 1).
(18) Vt määruse (EÜ) nr 396/2005 põhjendust 8.
(19) Komisjoni 28. märtsi 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/533 ELi kooskõlastatud mitmeaastase kontrolliprogrammi kohta aastateks 2020, 2021 ja 2022, et tagada vastavus pestitsiidijääkide piirnormidele ja hinnata tarbijate kokkupuudet taimses ja loomses toidus või selle pinnal esinevate pestitsiidijääkidega (ELT L 88, 29.3.2019, lk 28).
(20) Vt näiteks komisjoni 22. aprillil 2015 esitatud seadusandliku ettepaneku (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003 seoses liikmesriikide võimalusega piirata oma territooriumil geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamist või see keelata) seletuskirja ja 14. veebruaril 2017 esitatud seadusandliku ettepaneku (millega muudetakse määrust (EL) nr 182/2011) seletuskirja.
(21) Määruse (EL) nr 182/2011 (artikli 6 lõike 3) kohaselt komisjon võib loa anda, kuid ei pea seda tegema, kui apellatsioonikomitees ei ole selle toetuseks saavutatud liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamust.
(22) https://www.ohchr.org/EN/Issues/Environment/ToxicWastes/Pages/Pesticidesrighttofood.aspx
(23) https://www.un.org/sustainabledevelopment/health/
(24) EFSA järeldused toimeaine glufosinaadi pestitsiidina kasutamise riskihindamist käsitleva vastastikuse hindamise kohta, EFSA Scientific Report (2005) 27, 1-81, lk 3, https://efsa.onlinelibrary.wiley.com/doi/pdf/10.2903/j.efsa.2005.27r.
(25) Komisjoni 23. juuli 2019. aasta teatis „Ulatuslikumad ELi meetmed maailma metsade kaitseks ja taastamiseks“, COM(2019)0352, lk 1.
(26) Sama, lk 2.
(27) Vt eesmärki 15.2: https://www.un.org/sustainabledevelopment/biodiversity/
(28) Komisjoni 23. juuli 2019. aasta teatis „Ulatuslikumad ELi meetmed maailma metsade kaitseks ja taastamiseks“, COM(2019)0352, lk 2.
(29) International Service for the Acquisition of Agri-biotech Applications (põllumajanduse biotehnoloogia rakenduste omandamise rahvusvaheline talitus (ISAAA)), „Global status of commercialized biotech/GM crops in 2017: Biotech Crop Adoption Surges as Economic Benefits Accumulate in 22 Years“ („Kaubanduslike biotehnoloogiliste / geneetiliselt muundatud põllukultuuride üleilmne staatus 2017. aastal. Biotehnoloogiliste põllukultuuride kasutus kasvab hüppeliselt tänu 22 aastaga kogunenud majanduslikule kasule“), ISAAA Brief nr 53 (2017), lk 16 ja 21, http://www.isaaa.org/resources/publications/briefs/53/download/isaaa-brief-53-2017.pdf.
(30) Komisjoni tehniline aruanne, 2013 – 063, „The impact of EU consumption on deforestation: Comprehensive analysis of the impact of EU consumption on deforestation“ (ELi tarbimise mõju raadamisele. Süvaanalüüs), Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraadi rahastatud uuring, mille korraldasid VITO, IIASA, HIVA ja IUCN NL, http://ec.europa.eu/environment/forests/pdf/1.%20Report%20analysis%20of%20impact.pdf, lk 23-24: Ajavahemikus 1990–2008 importis liit põllumajandus- ja taimekasvatussaadusi mahus, mis põhjustas raadamist 90 000 km² ulatuses. Taimekasvatussaaduste osa selles oli 74 000 km² (82 %) ning õlikultuuride osa oli kõige suurem (52 000 km²). Sojaoad ja sojakook moodustasid sellest 82 % (42 600 km²), mis vastab 47 %-le kogu liidu impordist põhjustatud raadamisest.
(31) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).
(32) Euroopa Parlamendi 16. jaanuari 2019. aasta resolutsioon pestitsiididele lubade andmise ELi menetluse kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0023), punkt 32.
(33) Vt näiteks https://ec.europa.eu/commission/commissioners/sites/comm-cwt2019/files/commissioner_mission_letters/mission-letter-frans-timmermans-2019_en.pdf, lk 2.
(34) Euroopa Parlamendi 11. septembri 2018. aasta resolutsioon loodusvarade läbipaistva ja vastutustundliku majandamise ning metsade kohta arenguriikides (ELT C 433, 23.12.2019, lk 50), punkt 67.
(35) Sama.
(36) Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2020. aasta resolutsioon Euroopa rohelise kokkuleppe kohta (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0005), http://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2020-0005_ET.html, punkt 64.


2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: kütuseelementide ja vesiniku valdkonna 2. ühisettevõte
PDF 149kWORD 50k
Otsus
Otsus
Resolutsioon
1. Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta otsus kütuseelementide ja vesiniku valdkonna 2. ühisettevõtte 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2019/2104(DEC))
P9_TA(2020)0070A9-0030/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse kütuseelementide ja vesiniku valdkonna 2. ühisettevõtte 2018. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi ühisettevõtete eelarveaasta 2018 kohta koos ühisettevõtete vastustega(1),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(2) 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2020. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2018. aasta eelarve täitmisel (05763/2019 – C9‑0070/2019),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(3), eriti selle artiklit 209,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(4), eriti selle artiklit 71,

–  võttes arvesse nõukogu 6. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 559/2014 kütuseelementide ja vesiniku valdkonna 2. ühisettevõtte asutamise kohta(5), eriti selle artiklit 12,

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 110/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta(6),

–  võttes arvesse komisjoni 13. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/887 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 71 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta(7),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0030/2020),

1.  annab heakskiidu kütuseelementide ja vesiniku valdkonna 2. ühisettevõtte tegevdirektori tegevusele ühisettevõtte 2018. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, kütuseelementide ja vesiniku valdkonna 2. ühisettevõtte tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2. Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta otsus kütuseelementide ja vesiniku valdkonna 2. ühisettevõtte 2018. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (2019/2104(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse kütuseelementide ja vesiniku valdkonna 2. ühisettevõte 2018. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi ühisettevõtete eelarveaasta 2018 kohta koos ühisettevõtete vastustega(8),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(9) 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2020. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2018. aasta eelarve täitmisel (05763/2019 – C9‑0070/2019),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(10), eriti selle artiklit 209,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(11), eriti selle artiklit 71,

–  võttes arvesse nõukogu 6. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 559/2014 kütuseelementide ja vesiniku valdkonna 2. ühisettevõtte asutamise kohta(12), eriti selle artiklit 12,

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 110/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta(13),

–  võttes arvesse komisjoni 13. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/887 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 71 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta(14),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0030/2020),

1.  annab heakskiidu kütuseelementide ja vesiniku valdkonna 2. ühisettevõtte 2018. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus kütuseelementide ja vesiniku valdkonna 2. ühisettevõtte tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

3. Euroopa Parlamendi 14. mai 2020. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõtte 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (2019/2104(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust kütuseelementide ja vesiniku valdkonna 2. ühisettevõtte 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0030/2020),

A.  arvestades, et Kütuseelementide ja Vesiniku Valdkonna Ühisettevõte (edaspidi „FCH“) asutati 2008. aasta mais nõukogu määrusega (EÜ) nr 521/2008(15) avaliku ja erasektori partnerlusena ajavahemikuks kuni 31. detsembrini 2017, et välja töötada turukõlblikke rakendusi ning toetada tööstuse püüdlusi kütuseelementide- ja vesinikutehnoloogiate kiireks kasutuselevõtmiseks; arvestades, et määrus (EÜ) nr 521/2008 tunnistati kehtetuks nõukogu määrusega (EL) nr 559/2014(16);

B.  arvestades, et määrusega (EL) nr 559/2014 loodi 2014. aasta mais kütuseelementide ja vesiniku valdkonna 2. ühisettevõte (edaspidi „FCH2“) kui FCH asendaja ja õigusjärglane kuni 31. detsembrini 2024;

C.  arvestades, et FCHs osalesid liit, keda esindas Euroopa Komisjon, kütuseelementide ja vesiniku ühise tehnoloogiaalgatuse tööstusrühmitus ning teadusrühmitus N.ERGHY;

D.  arvestades, et FCH2s osalevad Euroopa Liit, keda esindab Euroopa Komisjon, New Energy World Industry AISBL (edaspidi „tööstusrühmitus“), mille uueks nimeks sai 2016. aastal Hydrogen Europe, ning mittetulundusühing New European Research Grouping on Fuel Cells and Hydrogen AISBL (edaspidi „teadusrühmitus“);

E.  arvestades, et liidu maksimaalne toetus FCH2 esimese etapi tegevusele on 470 000 000 eurot seitsmendast raamprogrammist; arvestades, et muude liikmete osalus peab olema vähemalt võrdne liidu osalusega;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

1.  märgib, et FCH2 raamatupidamise aastaaruannet käsitleva kontrollikoja aruande (edaspidi „kontrollikoja aruanne“) kohaselt annab 2018. aasta raamatupidamise aruanne kõigis olulistes aspektides õiglase pildi FCH2 finantsolukorrast 31. detsembri 2018. aasta seisuga ning finantstulemustest, rahavoogudest ja netovara muutustest sel kuupäeval lõppenud aastal vastavalt FCH2 finantsmäärusele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud arvestuseeskirjadele; märgib lisaks, et FCH2 raamatupidamiseeskirjad põhinevad rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandarditel;

2.  võtab teadmiseks, et FCH2 2018. aasta lõplik eelarve sisaldas 85 504 157 euro ulatuses kulukohustuste assigneeringuid ja 126 526 307 euro ulatuses maksete assigneeringuid;

3.  märgib, et 2018. aasta kulukohustuste ja maksete assigneeringute kasutusmäärad olid vastavalt 93 % ja 83 %;

Mitmeaastane eelarve täitmine seitsmenda raamprogrammi raames

4.  märgib, et FCH2 raames on liidu toetus 421 300 000 eurot seitsmendast raamprogrammist, sealhulgas 19 100 000 euro suurune mitterahaline osalus, ning tööstus- ja teadusrühmituste liikmed panustavad 442 500 000 eurot, millest 420 000 000 eurot on mitterahaline osalus FCH2 kaudu rahastatavates seitsmenda raamprogrammi projektides, ja 17 900 000 eurot on ette nähtud halduskulude katteks;

5.  seitsmenda raamprogrammi projektide jaoks ette nähtud FCH2 2018. aasta eelarve puhul oli maksete assigneeringute täitmise määr 79,6 %, mis on tingitud pooleli olevate seitsmenda raamprogrammi projektide maksetaotluste hilisest esitamisest;

Mitmeaastane eelarve täitmine programmi „Horisont 2020“ raames

6.  märgib, et FCH2 raames on liidu toetus programmist „Horisont 2020“ 318 800 000 eurot ning tööstusrühmituse ja teadusrühmituse liikmed panustavad 649 400 000 eurot, millest 1 800 000 eurot on mitterahaline osalus FCH2 kaudu rahastatavates programmi „Horisont 2020“ projektides, 7 700 000 eurot on mitterahaline osalus lisategevustes ja 3 600 000 eurot on rahaline toetus halduskuludeks;

7.  märgib, et tööstusrühmituse liikmete väike mitterahaline osalus põhitegevuses on tingitud asjaolust, et FCH2 kinnitab need koos lõplike kulutaotlustega; seetõttu kinnitatakse enamik kulukohustustega seotud mitterahalisest osalusest hiljem programmi „Horisont 2020“ raames, kui tehakse projektide lõppmakseid ja esitatakse finantsaruande õigsust kinnitavad kontrollitõendid;

8.  võtab teadmiseks, et kulukohustuste assigneeringute kasutusmäär oli 95,8 % ning maksete assigneeringute kasutusmäär oli 84,4 %; märgib, et seitsmenda raamprogrammi osas tehti 2018. aasta lõpus 29 makset (seoses vahe- ja peamiselt lõpparuannetega) kogusummas 21 400 000 eurot; märgib, et eelarve täitmise määr (maksete assigneeringute osas) oli 79,6 % (võrreldes 73,8 %-ga 2017. aastal);

9.  märgib, et programmi „Horisont 2020“ maksete assigneeringute osas tehti 2017. aasta ja 2018. aasta projektikonkursi alusel rakendatavate projektide eelmakseteks 19 makset ning veel 11 makset uuringute ja 2 Teadusuuringute Ühiskeskuse jaoks; märgib ühtlasi, et eelarve täitmise määr (maksete osas) oli 83,4 % (võrreldes 93,3 %-ga 2017. aastal); märgib, et kulukohustuste assigneeringute osas oli eelarve täitmise määr 95,8 % (võrreldes 98,3 %-ga 2017. aastal), mis oli tingitud projektikonkursi tulemusest, mille kohaselt ei olnud hõlmatud üks teema, ning viivitusest hangete kavandamisel;

10.  märgib, et FCH2 koostas tegevuskava, mille FCH2 juhatus 2018. aasta märtsis heaks kiitis ja mis sisaldab suurt hulka FCH2 rakendatavaid meetmeid, mille jaoks on juba algatatud teatav hulk tegevusi; märgib, et enamik neist tegevustest on kavas läbi viia 2018. ja 2019. aastal, samas kui mõnda neist kaalutakse järgmisel programmitöö perioodil;

Tulemuslikkus

11.  märgib, et FCH2 kasutab oma tegevuse lisaväärtuse hindamiseks võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajatena teatavaid tegevusvaldkondi, näiteks taastuvenergiat, lõpptarbija energiatõhusust, arukaid võrke ja salvestamist; märgib lisaks, et FCH2 kasutab ka muid meetmeid, nagu näidisprojektide läbiviimine liikmesriikides ja piirkondades, mis saavad toetust liidu vahenditest; märgib ära FCH2 poolt 2018. aastal heaks kiidetud peamiste tulemusnäitajate läbivaatamise, tingituna viimaste aastate märkimisväärsest tehnoloogilisest arengust ja uutest rakendustest, mida on hakatud kasutama;

12.  märgib, et halduskulude osakaal (haldus- ja tegevuseelarve) jääb alla 5 %, mis viitab sellele, et FCH2 organisatsiooniline struktuur on suhteliselt optimaalne ja tõhus;

13.  võtab teadmiseks, et 2018. aasta finantsvõimenduse väärtus oli 1,36 võrreldes nõutud 0,56-ga; märgib lisaks, et võttes arvesse kõigi erasektori partnerite mitterahalist osalust projektides, ulatus finantsvõimendus 1,96‑ni;

14.  väljendab heameelt asjaolu üle, et kõik konkursikutsed avaldati ja lõpetati kooskõlas vastavate töökavade ja 2018. aasta tööprogrammiga, hõlmates 20 teemat;

15.  märgib, et 2018. aasta lõpus oli ühisettevõttes FCH2 27 töötajat 10 liikmesriigist, ning märgib rahuloluga, et töötajate hulgas valitseb sooline tasakaal (51 % mehi ja 49 % naisi); märgib samuti, et 2018. aastal olid programmi „Horisont 2020“ projektides osalejatest 31 % naised, et 26 % programmi koordinaatoritest olid naised, et 22 % FCH2 liikmesriikide esindajate rühma liikmetest olid naised ning et 33 % teaduskomitee liikmetest olid naised;

16.  märgib, et tulemuslik teabevahetus on edukate liidu rahastatavate projektide ülioluline osa; peab oluliseks suurendada FCH saavutuste nähtavust ning levitada teavet selle lisaväärtuse kohta; kutsub FCH2 üles järgima proaktiivset kommunikatsioonipoliitikat, levitades oma teadusuuringute tulemusi üldsusele, näiteks sotsiaalmeedia või muude meediakanalite kaudu, et suurendada üldsuse teadlikkust liidu toetuse mõjust, pöörates erilist tähelepanu turuleviimisele;

17.  märgib, et transpordisektoris toetas FCH2 rohkem kui 1900 kergeveoki tutvustamistegevust ning et enam kui 630 neist olid 2018. aastal juba kasutusel; märgib samuti, et FCH2 on tutvustanud 45 bussi, mis 2018. aastal tegutsesid ELi 10 linnas; märgib rahuloluga, et kütuseelementidel põhinevate elektribusside kasutuselevõttu võib lugeda tipptasemeks kogu maailmas ning et see on märkimisväärses osas saavutatud FCH2 projektide kaudu;

Siseaudit

18.  märgib, et 2018. aastal viis FCH2 lõpule kõigi tegevuskavade rakendamise, võttes arvesse siseauditi talituse poolt 2016. aastal läbi viidud tulemusjuhtimise auditite raames esitatud soovitusi, sealhulgas soovitust mitmeaastase tööprogrammi ning strateegiliste ja tegevuseesmärkide läbivaatamise kohta; märgib, et 2018. aasta jaanuaris esitas FCH2 siseauditi talitusele tegevuskava seoses siseauditi talituse esitatud kolme soovitusega koordineerimise kohta keskse tugiteenistusega ning keskse tugiteenistuse vahendite ja teenuste rakendamise kohta; võtab teadmiseks, et osana tegevuskavast korraldas FCH2 oma esimese seminari koos keskse tugiteenistusega; väljendab heameelt asjaolu üle, et FCH2 esitas 2018. aasta detsembris läbivaatamiseks kõik tegevuskavad, mis käsitlevad siseauditi talituse 2017. aasta auditiaruandes esitatud soovitusi; märgib lisaks rahuloluga, et siseauditi talitus saatis 2019. aastal juhatusele kirja, milles kinnitas, et kõik soovitused ja tegevuskavad on edukalt rakendatud;

19.  märgib, et järelauditit jätkati, algatades seitsmenda raamprogrammi toetuste puhul 141 auditit, millest 132 viidi lõpule ja ülejäänud viiakse lõpule 2019. aasta esimeses kvartalis, mis tähendab, et audit hõlmab kokku 23 % kinnitatud väljamaksetaotluste väärtusest; märgib, et jääkvigade määr oli alla 2 %; märgib, et 2018. aastal käivitati programmi „Horisont 2020“ jaoks 14 uut auditit;

20.  märgib, et läbi on viidud komisjoni lõplik hindamine FCH suhtes ajavahemikul 2008–2016 ja programmi „Horisont 2020“ raames tegutseva FCH2 vahehindamine, mis hõlmab ajavahemikku 2014–2016, et ühisettevõtte juhatus kinnitas 2018. aasta märtsis tegevuskava, millest on juba alustatud mitmeid meetmeid, ning eeldatavasti viiakse enamik programmist ajavahemikul 2018–2019 lõpule, kuid et tuleb võtta arvesse, et mõned meetmed rakendatakse ilmselt järgmisel programmitöö perioodil;

Sisekontroll

21.  väljendab heameelt selle üle, et FCH2 on kehtestanud finants- ja tegevusalaste dokumentide kontrollil põhinevad eelkontrollimenetlused ning seitsmenda raamprogrammi vahe- ja lõppmaksete saajate ja programmi „Horisont 2020“ projektikulude väljamaksetaotluste järelauditid, ning et järelauditite eest on vastutav komisjon; väljendab heameelt asjaolu üle, et järelauditite allesjäänud veamäär 2018. aasta lõpus oli seitsmenda raamprogrammi projektide puhul 1,10 % ja programmi „Horisont 2020“ projektide puhul 0,46 %, mida kontrollikoda ei lugenud oluliseks veamääraks;

22.  märgib, et 2017. aastal algatas FCH2 koos komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi ühise audititalitusega esimese järelauditi, mis käsitles programmi „Horisont 2020“ vahemaksetaotluste juhuslikku valimit; märgib, et FCH2 on loonud finants- ja tegevusalaste dokumentide kontrollil põhinevad eelkontrollimenetlused; märgib, et seitsmenda raamprogrammi vahe- ja lõppmaksete puhul teeb FCH2 järelauditeid toetusesaajate juures, programmi „Horisont 2020“ projektide väljamaksetaotluste järelauditite eest vastutab aga komisjoni ühine audititeenistus; märgib siiski murelikult, et 2018. aasta lõpuks oli 2017. aastal algatatud kaks avatud auditit ja FCH2 ei lõpetanud neid auditeid toetusesaajatega peetavate arutelude tõttu, mis nõudsid kooskõlastamist ka teiste teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi talitustega, et tagada eri sidusrühmade audititulemuste sidusus;

23.  palub kontrollikojal hinnata mitterahalise osaluse arvutamise ja hindamise metoodika korrektsust ja usaldusväärsust ning seda, et hindamise käigus hinnatakse mitterahalise osaluse menetluse rakendamise suuniste ülesehitust ja usaldusväärsust, et aidata kaasa mitterahalise osaluse kavandamis-, aruandlus- ja sertifitseerimisprotsessile.

(1) ELT C 426, 18.12.2019, lk 1.
(2) ELT C 426, 18.12.2019, lk 42.
(3) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(4) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
(5) ELT L 169, 7.6.2014, lk 108.
(6) ELT L 38, 7.2.2014, lk 2.
(7) ELT L 142, 29.5.2019, lk 16.
(8) ELT C 426, 18.12.2019, lk 1.
(9) ELT C 426, 18.12.2019, lk 42.
(10) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(11) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
(12) ELT L 169, 7.6.2014, lk 108.
(13) ELT L 38, 7.2.2014, lk 2.
(14) ELT L 142, 29.5.2019, lk 16.
(15) Nõukogu 30. mai 2008. aasta määrus (EÜ) nr 521/2008, millega luuakse kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte (ELT L 153, 12.6.2008, lk 1).
(16) Nõukogu 6. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 559/2014 kütuseelementide ja vesiniku valdkonna teise ühisettevõtte asutamise kohta (ELT L 169, 7.6.2014, lk 108).


2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine – ühisettevõte Clean Sky 2
PDF 152kWORD 59k
Otsus
Otsus
Resolutsioon
1. Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta otsus ühisettevõtte Clean Sky 2 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2019/2101(DEC))
P9_TA(2020)0071A9-0032/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ühisettevõtte Clean Sky 2 2018. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi ühisettevõtete eelarveaasta 2018 kohta koos ühisettevõtte vastusega(1),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(2), 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2020. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2018. aasta eelarve täitmisel (05763/2019 – C9‑0067/2019),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(3), eriti selle artiklit 209,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(4), eriti selle artiklit 71,

–  võttes arvesse nõukogu 6. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 558/2014 ühisettevõtte Clean Sky 2 asutamise kohta(5), eriti selle artiklit 12,

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 110/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta(6),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9‑0032/2020),

1.  annab heakskiidu ühisettevõtte Clean Sky 2 tegevdirektori tegevusele ühisettevõtte 2018. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, ühisettevõtte Clean Sky 2 tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L‑seerias).

2. Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta otsus ühisettevõtte Clean Sky 2 2018. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (2019/2101(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ühisettevõtte Clean Sky 2 2018. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi ühisettevõtete eelarveaasta 2018 kohta koos ühisettevõtte vastusega(7),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(8) 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2020. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2018. aasta eelarve täitmisel (05763/2019 – C9‑0067/2019),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(9), eriti selle artiklit 209,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(10), eriti selle artiklit 71,

–  võttes arvesse nõukogu 6. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 558/2014 ühisettevõtte Clean Sky 2 asutamise kohta(11), eriti selle artiklit 12,

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 110/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta(12),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9‑0032/2020),

1.  annab heakskiidu ühisettevõtte Clean Sky 2 2018. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ühisettevõtte Clean Sky 2 tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L‑seerias).

3. Euroopa Parlamendi 14. mai 2020. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on ühisettevõtte Clean Sky 2 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (2019/2101(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust ühisettevõtte Clean Sky 2 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9‑0032/2020),

A.  arvestades, et ühisettevõte alustas iseseisvat tööd 16. novembril 2009;

B.  arvestades, et nõukogu määrusega (EL) nr 558/2014(13) asutatud ühisettevõte Clean Sky 2 (edaspidi „ühisettevõte“) asendas alates 27. juunist 2014 programmi „Horisont 2020“ raames tegutsenud ühisettevõtte Clean Sky;

C.  arvestades, et ühisettevõtte peamine eesmärk on leevendada oluliselt lennundustehnoloogiate keskkonnamõju ja tõsta Euroopa lennundustööstuse konkurentsivõimet; arvestades, et ühisettevõtte tegutsemisaega on pikendatud kuni 31. detsembrini 2024;

D.  arvestades, et ühisettevõtte asutajaliikmed on liit, keda esindab komisjon, ning integreeritud tehnoloogia tutvustusvaldkondade (ITD), innovatiivse õhusõiduki tutvustusplatvormide (IADP) ja läbivate meetmete (TA) juhid koos ITD toetajaliikmetega;

E.  arvestades, et liidu maksimaalne rahaline toetus ühisettevõtte teisele tegevusetapile on 1 755 000 000 eurot, mis tuleb programmi „Horisont 2020“ eelarvest;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

1.  märgib, et kontrollikoja hinnangul annab ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglase pildi ühisettevõtte finantsolukorrast 31. detsembri 2018. aasta seisuga, aga ka selle tulemustest, rahavoogudest ja netovara muutustest 31. detsembil 2018 lõppenud aasta jooksul vastavalt ühisettevõtte finantseeskirjale ja komisjoni peaarvepidaja poolt heaks kiidetud raamatupidamisreeglitele;

2.  märgib, et kontrollikoda märkis oma aruandes ühisettevõtte Clean Sky 2 kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et selle raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud on kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed;

3.  märgib, et ühisettevõtte 2018. aasta lõplik eelarve hõlmas 371 100 000 euro suuruses summas kulukohustuste assigneeringuid ja 343 786 573 euro suuruses summas maksete assigneeringuid; märgib, et 98,7 % kulukohustuste assigneeringutest ja 98,6 % maksete assigneeringutest moodustasid komisjoni toetused ja eelmistest aastatest üle kantud summad;

4.  märgib, et kulukohustuste assigneeringute kasutusmäär oli 99,2 % (2017. aastal 99,6 %) ning maksete assigneeringute kasutusmäär 97,3 % (2017. aastal 98,5 %); märgib, et maksete assigneeringute täitmise määr langes halduskulude osas 79,23 %‑le (2017. aastal oli see 93,13 %);

5.  märgib rahuloluga, et ühisettevõte on rakendanud mitmesuguseid vahendeid programmi täitmise jälgimiseks nii tootlikkuse, tulemuste, planeerimise kui ka tegevusriskide seisukohast;

Eelarve mitmeaastane täitmine seitsmenda raamprogrammi raames

6.  märgib, et liidu toetus seitsmendast raamprogrammist ulatus 800 000 000 euroni ning tööstus- ja teadusrühmituste liikmed eraldasid omalt poolt 608 300 000 euro ulatuses vahendeid, millest 594 100 000 eurot oli mitterahaline toetus seitsmenda raamprogrammi projektidele, mida rahastab kütuseelementide ja vesiniku valdkonna 2. ühisettevõte (FCH2), ning 14 900 000 eurot läks halduskulude katteks;

7.  märgib, et seitsmes raamprogramm lõpetati ametlikult 2017. aastal ja selle täitmise määr oli ligikaudu 100 %; märgib, et 2018. aastal sai ühisettevõte veel 850 000 euro suuruses summas tagasimakseid, mis oli tingitud tasaarvestamata eelmaksetest ja järelauditite tulemustest;

Eelarve mitmeaastane täitmine programmi „Horisont 2020“ raames

8.  võttis teadmiseks, et 2018. aasta lõpuks oli programmi „Horisont 2020“ raames rahastatavate meetmete jaoks ette nähtud 2 064 000 000 eurot, millest 816 700 000 eurot pidi olema liidu rahaline toetus ja 14 100 000 eurot eraliikmete rahaline toetus; märgib, et 2018. aasta lõpus oli juhatus kinnitanud mitterahalise osaluse summas 273 900 000 eurot ja deklareeritud oli veel 157 600 000 eurot, mida ei olnud veel kinnitatud, sellele lisandus 801 700 000 eurot tööstusharu liikmete mitterahalise osalusena lisategevustele;

Projektikonkursid

9.  võtab teadmiseks, et ühisettevõte algatas 2018. aastal kaks projektikonkurssi, sai 417 abikõlblikku toetustaotlust (kokku oli taotlusi 420) ja valis rahastamiseks välja 131 taotlust;

10.  märgib nelja tuumikpartneri projektikonkursi edukat lõpetamist 2017. aastal; võtab teadmiseks, et 2018. aasta tegevus oli seotud kõigi valitud tuumikpartnerite (kellest vähesed said 2018. aastal aktiivseks liikmeks) liikmete uue toetuslepingu rakendamisega; märgib, et nelja konkursi lõpetamise ja võitnud üksuste liikmetena liitumise tulemuseks oli 183 tuumikpartnerit, kellest 49 on sidusettevõtjad või seotud kolmandad isikud;

11.  märgib, et 2018. aasta lõpuks käivitati üheksa projektikonkurssi, millest kaheksa on hinnatud ja lõpetatud või lõppetapis, ning märgib, et need kaheksa projektikonkurssi hõlmavad rohkem kui 560 partnerit 27 eri riigist; märgib, et seitsmes projektikonkurss viidi ellu 2018. aasta oktoobris 198 osalejaga; märgib, et kaheksas projektikonkurss käivitati 2018. aasta novembris 182 osalejaga; lisaks kuulutati 2018. aasta novembris välja üheksas projektikonkurss, mille hindamine toimus 2019. aasta märtsis;

Tulemuslikkus

12.  märgib, et teave mõne võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitaja kohta ei ole projektide laadi tõttu veel kättesaadav; peab kiiduväärseks, et enamik konkreetsetest võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajast on saavutatud või saavutamise plaanipärases etapis; märgib, et eksperdid nõuavad täiendavat järelevalvet ja analüüsi ning iga aasta lõpuks tegelikult kehtestatud ja kavandatud võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajate selget eristamist;

13.  märgib, et halduskulude osakaal (haldus- ja tegevuseelarve) jääb alla 5 %, mis näitab, et ühisettevõtte organisatsiooniline struktuur on üsna ratsionaalne ja tõhus;

14.  võtab teadmiseks, et 2017. ja 2018. aastal oli ühisettevõtte ajutiste ja lepinguliste töötajate seas suur kaadrivoolavus; märkis, et ajutiste töötajate puhul suurenes tööjõu voolavus peaaegu 17 % ning ajutiste töötajate kasutamine peaaegu kahekordistus 2018. aastal;

15.  märgib, et ühisettevõtte 2018. aasta tegevusaruandes 2017. ja 2018. aasta soolise tasakaalu kohta esitatud võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajate kohaselt on naiste osakaal ühisettevõtte tegevuses stabiilne, aga üsna väike – naisi on programmis osalejate seas 22 %, programmi koordinaatorite seas 13 % ning hindamisi ja analüüse läbi viivates nõunike ja ekspertide seas ning teaduskomitees 18–25 %; soovitab teha jätkuvaid jõupingutusi naiste osaluse suurendamiseks programmis;

16.  peab kiiduväärseks, et ühisettevõte kaasab Euroopa kõige andekamaid inimesi ja hinnalisemaid ressursse; märgib, et üksiti kasutatakse ära Euroopa juhtivate lennundusalaste teadusasutuste ja akadeemiliste ringkondade olulisimaid oskusi ja teadmisi;

Peamised juhtimis- ja kontrollisüsteemid

17.  võtab teadmiseks, et ühisettevõte on kehtestanud finants- ja tegevusdokumentide kontrollil põhinevad eelkontrollimenetlused ning näinud ette seitsmenda raamprogrammi vahe- ja lõppmaksete saajate ja programmi „Horisont 2020“ projekti maksetaotluste järelauditid, ning võtab ühtlasi teadmiseks, et järelauditite eest vastutab komisjoni ühine audititalitus;

18.  märgib, et ühisettevõtte poolt teatatud järelauditite jääkvigade määr oli seitsmenda raamprogrammi projektide puhul 1,21 % ja programmi „Horisont 2020“ projektide puhul 1,11 %, st olulisuse piirmäärast (2 %) väiksem;

Pettustevastane strateegia

19.  märgib, et ühisettevõte pöörab erilist tähelepanu pettuste ennetamisele ja avastamisele – selle tulemusena rakendab teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat (DG RTD) koos sidusrühmadega 2020. aasta pettustevastast strateegiat, et avastada ja vältida topeltrahastamist; märgib siiski murega, et 2018. aastal avastati kolm juhtumit, kus ühisettevõtte rahaliste vahendite saaja oli väidetavalt seotud pettusega, ja neist teatati Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF);

Siseaudit

20.  märgib, et 2018. aastal viis siseauditi talitus läbi auditi ühise tugikeskusega koordineerimise kohta, et hinnata ühisettevõtte juhtimise, riskijuhtimise ja siseprotsesside ülesehituse asjakohasust; märgib rahuloluga, et siseauditi talitus pidas ühisettevõtte aktiivset rolli ühise tugikeskusega peetavas teabevahetuses tugevuseks; lisaks võtsid audiitorid teadmiseks direktorite ühised lähenemisviisid oma vajaduste väljendamiseks olulistes valdkondades (nt konfidentsiaalsus); lisaks on siseauditi talitusele esitatud mitu soovitust komisjoni IT‑süsteemide edasiseks kohandamiseks, et kaotada andmete edastamisega seotud allesjäänud piirangud; kutsub ühisettevõtet üles viima lõpule kriteeriumide ja menetluste väljatöötamine ühisettevõtte toetusesaajate konfidentsiaalsete andmete käitlemiseks;

Muud märkused

21.  võtab teadmiseks ühisettevõtte kahepoolsete kontaktide laiendamise mitme liikmesriigi ja piirkonnaga, tuginedes ühisettevõtte koostatud aruka spetsialiseerumise teadus- ja innovatsioonistrateegiate (RIS3) prioriteetide kaardistamisele, mis tõi esile enam kui 60 piirkonda, kes on ühisettevõttele teada andnud, et nende teadusuuringute ja innovatsiooni prioriteetide hulka kuuluvad ka lennundus või seotud valdkonnad; märgib lisaks rahuloluga, et Saksamaa ühe piirkonnaga allkirjastati 2018. aastal veel üks vastastikuse mõistmise memorandum, nii et 31. detsembriks 2018 tõusis jõustunud vastastikuse mõistmise memorandumite arv 17‑ni; märgib, et seejärel allkirjastati 2019. aasta juunis vastastikuse mõistmise memorandum ka Prantsusmaa Uus‑Akvitaania piirkonnaga;

22.  märgib, et selleks, et ELi rahastatavad projektid oleksid edukad, on väga tähtis tõhusalt teavet vahetada; peab oluliseks suurendada ühisettevõtte saavutuste nähtavust ning levitada teavet selle pakutava lisaväärtuse kohta; kutsub ühisettevõtet üles järgima proaktiivset kommunikatsioonipoliitikat, levitades oma teadusuuringute tulemusi üldsusele, näiteks sotsiaalmeedia või muude meediakanalite kaudu, et suurendada üldsuse teadlikkust liidu toetuse mõjust, pöörates erilist tähelepanu turuleviimisele;

23.  palub kontrollikojal hinnata mitterahalise osaluse arvutamise ja hindamise metoodika korrektsust ja usaldusväärsust; märgib, et hindamise käigus tuleks hinnata mitterahalise osaluse menetluse rakendamissuuniste ülesehitust ja usaldusväärsust, et aidata kaasa mitterahalise osaluse kavandamis-, aruandlus- ja sertifitseerimisprotsessile;

Transport ja turism

24.  rõhutab, et ühisettevõtte eesmärke tuleks kohandada, et võtta arvesse CO2‑heite järkjärgulise vähendamise vajadust, ning toonitab, et rahaliste ja inimressursside eraldamine peaks toimuma automaatselt, et ühisettevõttel oleks mis tahes kohandusteks piisavad vahendid;

25.  märgib, et ühisettevõte põhineb liidu ja lennundusettevõtete, s.o avaliku ja erasektori partnerlusel, mille eesmärk on töötada välja murrangulised tehnoloogiad, et muuta lennukid ja lennutransport oluliselt keskkonnasõbralikumaks; märgib, et ühisettevõte asutati 2007. aastal teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi (edaspidi „seitsmes raamprogramm“) raames Clean Sky nime all ning 2014. aastal sai sellest teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ raames tegutsev ühisettevõte Clean Sky 2;

26.  märgib, et ajavahemikul 2014–2020 rahastatakse ühisettevõtte programme „Horisont 2020“ raames ühiselt nii, et liit eraldab kuni 1 755 miljoni euro eest toetusi ja eraliikmed panustavad vähemalt 2 193,75 miljoni euro suuruse mitterahalise osalusega; märgib, et halduskulud, mis ei tohi nimetatud ajavahemiku jooksul ületada 78 miljonit eurot, jagunevad võrdselt liidu ja eraliikmete vahel;

27.  peab tervitatavaks ühisettevõtte suurt panust lennundussektori tõhususe suurendamisse; rõhutab ühisettevõtte väga häid tulemusi ja olulist rolli Euroopas selliste keskkonnahoidlike tehnoloogiate kiirel arendamisel, mille eesmärk on vähendada õhusõidukite tekitatavat CO2‑heidet, kasvuhoonegaaside hulka ja mürataset; rõhutab, et ühisettevõttel peaks olema tulevases programmis „Euroopa horisont“ strateegiliselt tähtis roll, et aidata kaasa 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamisele ja tehnoloogia arengust tulenevale CO2‑heite kavandatud vähendamisele;

28.  märgib, et ühisettevõtte loodud ja edendatavate tehnoloogiate ülemaailmne kasutamine võib kõrvaldada Madalmaade koguheite suuruse CO2‑heite koguse;

29.  rõhutab, et Clean Sky I tehnoloogiad on vähendanud CO2‑heidet pikamaalendudel 19 % ja keskmise pikkusega lendudel 40 % reisija kohta; nõuab, et ühisettevõttele antaks kõik vajalikud inim- ja rahalised ressursid, et seda edukat käsitust edasi arendada;

30.  märgib, et kuni 40 % ühisettevõtte rahalistest vahenditest eraldatakse selle 16 juhile ja nendega seotud üksustele, s.o ettevõtetele, kelle ülesanne on kogu Clean Sky 2 programm selle kestuse jooksul ellu viia; märgib, et 30 % ühisettevõtte rahalistest vahenditest eraldatakse projektikonkursside ja hankekonkursside kaudu ühisettevõtte tuumikpartneritele, kes valitakse välja programmiga seotud pikaajaliste kohustuste täitmiseks; märgib ühtlasi, et ülejäänud 30 % rahalistest vahenditest eraldatakse projektikonkursside ja hankekonkursside kaudu teistele partneritele, kes tegelevad kindla valdkonnaga ja osalevad täpselt kindlaks määratud, piiratud kohustustega projektides;

31.  märgib, et 2018. aasta esialgse raamatupidamise aastaaruande esitamise tähtajaks (2019. aasta veebruari lõpp) oli ühisettevõtte eraliikmete deklareeritud mitterahalise osaluse maht põhitegevustes kokku 399 miljonit eurot ja ühisettevõte oli kinnitanud tõendatud osalusi summas 279,9 miljonit eurot; märgib ühtlasi, et lisategevustes deklareerisid eraliikmed mitterahalise osaluse kogumahus 827,9 miljonit eurot, millest ühisettevõte oli kinnitanud 620 miljonit eurot;

32.  märgib, et ühisettevõttel on praegu 16 juhti ja 193 tuumikpartnerit (sh 50 VKEd) ning välja on kuulutatud üheksa projektikonkurssi, mille eesmärk on eraldada ülejäänud rahalised vahendid teistele partneritele; märgib, et neist projektikonkurssidest kaheksa puhul on hindamisetapp lõppenud ja 27 riigist on välja valitud 560 partnerit (neist 31 % on VKEd, kellele eraldatakse 25 % rahalistest vahenditest);

33.  märgib, et ühisettevõttel on kavas oma finantsreeglid läbi vaadata, et viia need vastavusse liidu üldeelarve suhtes kohaldatavate uute finantsreeglitega kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2018/1046(14);

34.  märgib, et siseauditi talitus esitas ühisettevõttele väga olulise soovituse koostada ühtne riskiregister, mis sisaldaks programmiga seotud riske ja ühisettevõtte omaette üksusena tegutsemise riske; märgib, et siseaudiitor andis ühisettevõtte juhtkonnale teada, et korduva osalemise tõttu juhtimisülesannete täitmisel ja kvaliteedijuhtimise protsesside tõttu ei ole ta objektiivne; nõuab tungivalt, et ühisettevõte lahendaks selle probleemi viivitamata ja rakendaks täielikult siseaudiitori soovitust;

35.  märgib murelikult, et siseaudiitor tegi kindlaks mitu riskivaldkonda, mis vajavad ühisettevõtte juhtkonna sekkumist; loodab, et juhtkond võtab riskide maandamiseks kõik vajalikud meetmed;

36.  märgib, et 2018. aastal avastati kolm juhtumit, mille puhul oli ühisettevõttelt rahaliste vahendite saaja väidetavalt seotud pettusega, ja neist teatati OLAFile; palub ühisettevõttel võtta kõik vajalikud meetmed, et pettust rohkem ei esineks.

(1) ELT C 426, 18.12.2019, lk 1.
(2) ELT C 426, 18.12.2019, lk 32.
(3) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(4) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
(5) ELT L 169, 7.6.2014, lk 77.
(6) ELT L 38, 7.2.2014, lk 2.
(7) ELT C 426, 18.12.2019, lk 1.
(8) ELT C 426, 18.12.2019, lk 32.
(9) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(10) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
(11) ELT L 169, 7.6.2014, lk 77.
(12) ELT L 38, 7.2.2014, lk 2.
(13) Nõukogu 6. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 558/2014 ühisettevõtte Clean Sky 2 asutamise kohta (ELT L 169, 7.6.2014, lk 77).
(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).


2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine - biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõte
PDF 144kWORD 50k
Otsus
Otsus
Resolutsioon
1. Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta otsus biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2019/2102(DEC))
P9_TA(2020)0072A9-0034/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte 2018. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi ühisettevõtete eelarveaasta 2018 kohta koos ühisettevõtete vastustega(1),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta(2),

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2020. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele 2018. aasta eelarve täitmisel heakskiidu andmise kohta (05763/2019 – C9‑0068/2019),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(3), eriti selle artiklit 209,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(4), eriti selle artiklit 71,

–  võttes arvesse nõukogu 6. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 560/2014 biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte asutamise kohta(5), eriti selle artiklit 12,

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 110/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta(6),

–  võttes arvesse komisjoni 13. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/887 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 71 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta(7),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0034/2020),

1.  annab heakskiidu biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte tegevdirektori tegevusele ühisettevõtte 2018. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2. Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta otsus biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte 2018. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (2019/2102(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte 2018. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi ühisettevõtete eelarveaasta 2018 kohta koos ühisettevõtete vastustega(8),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta(9),

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2020. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele 2018. aasta eelarve täitmisel heakskiidu andmise kohta (05763/2019 – C9‑0068/2019),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(10), eriti selle artiklit 209,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(11), eriti selle artiklit 71,

–  võttes arvesse nõukogu 6. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 560/2014 biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte asutamise kohta(12), eriti selle artiklit 12,

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 110/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta(13),

–  võttes arvesse komisjoni 13. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/887 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 71 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta(14),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0034/2020),

1.  annab heakskiidu biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte 2018. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

3. Euroopa Parlamendi 14. mai 2020. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (2019/2102(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0034/2020),

A.  arvestades, et biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõte (edaspidi „ühisettevõte“) asutati määrusega (EL) nr 560/2014 avaliku ja erasektori partnerlusena 10 aastaks, et viia kokku kõik asjaomased sidusrühmad ning aidata liidul saavutada keskne roll täiustatud bioressursipõhiste toodete ja biokütuste teadusuuringute, tutvustamise ja kasutuselevõtu alal;

B.  arvestades, et ühisettevõtte juhatuse 14. oktoobri 2014. aasta otsusega vastu võetud ühisettevõtte finantseeskirjade artiklite 38 ja 43 kohaselt koostas pearaamatupidaja raamatupidamise aastaaruande;

C.  arvestades, et ühisettevõtte asutajaliikmed on liit, keda esindab komisjon, ning tööstuspartnerid, keda esindab biotoorainel põhinevate tööstusharude konsortsium (BTK);

Üldine teave

1.  märgib, et programmi „Horisont 2020“ kaudu ühisettevõtte tegevuseks antav maksimaalne liidu toetus on 975 000 000 eurot; märgib, et tööstusharu esindavad ühisettevõtte liikmed peavad ühisettevõtte tegutsemisaja vältel eraldama selle rahastamiseks vähemalt 2 730 000 000 eurot, sh pakkudes ühisettevõtte põhitegevuse rahastamiseks mitterahalist ja rahalist toetust vähemalt 182 500 000 euro ulatuses ning toetades ühisettevõtte lisategevust väljaspool ühisettevõtte töökava vähemalt 1 755 000 000 euro ulatuses mitterahalise osalusega;

2.  märgib, et 2018. aasta lõpuks oli 2018. aasta projektikonkursi 101 heakskiidetud toetustaotlusest 19 toetuslepingu ettevalmistamise etapis; märgib lisaks, et 2018. aasta alguseks oli ühisettevõtte programmiportfellis 101 käimasolevat projekti kokku 1169 osalejaga 35 riigist ja toetuste koguväärtusega 499 000 000 eurot;

3.  märgib, et ühisettevõtte eesmärke ei olnud võimalik tavapäraste liidu vahenditega saavutada; märgib, et ühisettevõttel on olnud struktureeriv mõju, sest see toob sektorid ja osalejad uute väärtusahelate kasutuselevõtuks kokku, ning see on suurendanud investeeringuid biotoorainel põhinevate tööstusharude uuenduste arendamisse; märgib lisaks, et ühisettevõtte ülesanne on rakendada innovatsiooni ja teadusuuringute strateegilist tegevuskava, mille on välja töötanud BTK ja heaks kiitnud komisjon;

4.  märgib, et edukate liidu rahastatavate projektide puhul on väga tähtis tulemuslik teabevahetus; peab oluliseks suurendada ühisettevõtte saavutuste nähtavust ning levitada teavet nende lisaväärtuse kohta; kutsub ühisettevõtet üles järgima aktiivset kommunikatsioonipoliitikat, s.o levitama oma teadusuuringute tulemusi üldsuse hulgas, näiteks sotsiaalmeedia või muude meediakanalite kaudu, et üldsus teaks rohkem liidu toetuse mõjust, eriti selle mõjust turuleviimisele;

5.  palub kontrollikojal hinnata mitterahalise osaluse arvutamise ja hindamise metoodika korrektsust ja usaldusväärsust; palub, et sellise hindamise käigus hinnatakse mitterahalise osaluse menetluse rakendamise suuniste ülesehitust ja usaldusväärsust, et toetada mitterahalise osaluse kavandamis-, aruandlus- ja sertifitseerimisprotsessi;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

6.  võtab teadmiseks, et kontrollikoja aruandes ühisettevõtte 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“) leitakse, et raamatupidamise aastaaruanne annab ühisettevõtte finantsolukorrast 31. detsembri 2018. aasta seisuga ning toimingute tulemustest ja rahavoogudest sel kuupäeval lõppenud aastal kõigis olulistes aspektides õiglase pildi ning on kooskõlas ühisettevõtte finantsmääruse ja komisjoni pearaamatupidaja vastu võetud raamatupidamiseeskirjadega;

7.  märgib, et ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruandest nähtub, et 2018. aasta lõplik kasutatav eelarve sisaldas kulukohustuste assigneeringuid summas 121 231 820 eurot ja maksete assigneeringuid summas 118 126 520 eurot, mille kasutusmäärad olid vastavalt 99 % ja 71 %;

8.  märgib, et maksete assigneeringuid kasutati peamiselt 2017. aasta konkursikutsete tulemusena sõlmitud toetuslepingute eelrahastamiseks ja varasemate konkursikutsete tulemusena algatatud projektide vahemakseteks; märgib lisaks, et maksete assigneeringute madalam täitmise määr oli tingitud mõne perioodilise aruande hilinemisest ja kuludeklaratsioonidest, mis jäid toetuslepingutes heaks kiidetud eelarvest oluliselt väiksemaks;

9.  märgib, et maksimaalselt 975 000 000 euro suurusest summast, mida liit ühisettevõttele kogu tema tegutsemisaja jooksul eraldada võib, oli liit 2018. aasta lõpuks eraldanud 264 600 000 eurot;

10.  väljendab muret selle pärast, et 757 900 000 eurost, mida tööstusharu esindavad liikmed pidid ühisettevõtte põhitegevus- ja halduskulude katmiseks eraldama, teatasid nad ainult 36 800 000 euro suurusest mitterahalisest panusest põhitegevuskulude katmiseks, ning ühisettevõtte juhatuse kinnitusel olid tööstusharu esindavad liikmed eraldanud ühisettevõtte halduskulude katteks 21 200 000 eurot (sellest 9 100 000 eurot rahalise toetusena ja 12 100 000 eurot mitterahalise osalusena);

11.  võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et ühisettevõte korraldas 2018. aastal ühisettevõtte koosseisu kuuluvate üksuste liikmesuse läbivaatamise ja ajakohastamise, kuna liikmesus on peamine alus tööstusharu esindavate liikmete ühisettevõtte põhitegevusse antava mitterahalise osaluse valideerimiseks ja kajastamiseks; tõdeb rahulolevalt, et sellist läbivaatamist peetakse heaks tavaks ja seda tuleks korrapäraselt läbi viia;

12.  peab kahetsusväärseks, et tööstusharu esindavate liikmete poolt ühisettevõtte tegevuskulude katteks makstava rahalise toetuse 182 500 000 euro suurusest miinimumsummast oli 2018. aasta lõpuks makstud kõigest 800 000 eurot, mistõttu 2018. aasta lõpus otsustas komisjon vähendada ühisettevõtte 2020. aasta 205 000 000 euro suurust eelarvet 140 000 000 euro võrra; märgib murelikult, et valitseb suur oht, et ühisettevõtte kavandatud tegutsemisaja lõpuks jäävad minimaalselt ettenähtud rahalised sissemaksed tegemata;

Tulemused

13.  märgib, et peamised olemasolevad, ühisettevõttele spetsiifilised tulemusnäitajad leiti olevat kavandatuga kooskõlas; on rahul sellega, et ühisettevõte on tegutsenud tõhusalt ja selle keskmised tulemused võrreldes programmi „Horisont 2020“ kolme peamise tulemusnäitajaga ületavad 2018. aastal seatud eesmärke;

14.  märgib murelikult, et finantsvõimendustegur oli 2018. aasta lõpus 1,88, mis ei vasta ootustele; märgib murelikult, et realiseeritud võimendustegur on alates 2015. aastast vähenenud; palub ühisettevõttel võtta meetmeid selleks, et saavutada ajavahemiku 2014–2020 lõikes eesmärgiks seatud võimendustegur 2,86;

15.  märgib, et ühisettevõtte konkursikutsed on kõigile sidusrühmadele osavõtuks täielikult avatud; väljendab heameelt ühisettevõtte tõsiste püüete üle teatada oma eesmärkidest ja saavutustest ning teavitada oma ürituste, kohtumiste ja veebisaidi kaudu sidusrühmi Euroopa Liidus projektikonkurssidest;

16.  märgib, et ekspertide kinnitusel on ühisettevõte tõmmanud ligi rahuldaval määral parimaid valitud väärtusahelate valdkondades tegutsevaid liidu osalejaid; märgib, et on saavutatud tööstusharude esindajate osalemise hea osakaal – nad moodustavad 61 % osalejate koguarvust; rõhutab, et 54 % kasumit taotlevatest eraettevõtetest on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted ning 27 % suurettevõtted;

17.  märgib, et 2018. aastal sõlmis ühisettevõte 2017. aasta konkursikutsest tulenevalt 17 toetuslepingut ja 2018. aasta lõpuks oli ühisettevõte sõlminud kokku 82 toetuslepingut; märgib lisaks, et ühisettevõte korraldas edukalt 2018. aasta projektikonkursi; märgib, et 19 väljavalitud ettepanekuga seotud menetlus algatati enne 2018. aasta lõppu;

18.  märgib, et 2018. aasta projektikonkursi struktuuri ja ettepanekute järjestamissüsteemi haldamise tõttu jäi üks konkursi kahest juhtteemast rahastamata, olgugi et mõlema teema kohta olid esitatud rahastamiskõlblikud ja väga hea hinnangu saanud ettepanekud;

19.  märgib rahuloluga, et 2018. aastal saavutas ühisettevõte oma eri allüksustes mõistliku soolise tasakaalu: teaduskomitees 60 % naisi ja 40 % mehi; riikide esindajate rühmas 59 % naisi ja 41 % mehi; programmiüksuses 61 % naisi ja 39 % mehi; 2018. aasta projektikonkursi hindamisekspertidest 48 % naisi ja 52 % mehi; projektide koordinaatoritest 45 % naisi ja 55 % mehi; ainsaks erandiks oli ühisettevõtte nõukogu, mille liikmetest 20 % olid naised ja 80 % mehed; võtab teadmiseks ühisettevõtte tähelepaneku, et ta ei saa nõukogu koosseisu mõjutada; võtab rahuloluga teadmiseks ühisettevõtte projektidega tegelevate töötajate soolise jaotuse (46 % naisi ja 54 % mehi);

Hanke- ja töölevõtmismenetlused

20.  märgib, et 2018. aasta lõpu seisuga oli ühisettevõttes 23 töötajat, mis tähendab, et kõik ametikohtade loetelus ette nähtud kohad olid täidetud; märgib, et 2018. aastal algatati kaks töölevõtmismenetlust, neist üks lepingulise töötaja ja teine ajutise töötaja palkamiseks; märgib siiski, et ühisettevõtte koosseisu täiendati 2018. aastal veel kolme lepingulise töötajaga; märgib lisaks, et 2018. aasta lõpus nimetati ametisse üks ajutisele ametikohale kandideerinu, kes asus tööle 2019. aasta esimeses kvartalis;

Siseaudit

21.  märgib, et 2017. aasta novembris korraldas siseauditi talitus kohapealse auditi, mis käsitles biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte sisekontrollistandardite rakendamise piiratud läbivaatamist; märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt näitas 2018. aasta lõpuks kujunenud olukord seda, et enamjaolt oli ühisettevõte sisekontrollistandardeid rakendanud;

22.  märgib, et programmiüksus tegi oma sisekontrollistandardite enesehindamise, et hinnata nende rakendamise praegust taset ja uurida, millised tingimused on organisatsiooni sisekontrolli raamistiku kõrgemale küpsusastmele viimiseks vajalikud; märgib, et siseauditi talitus esitas ühisettevõtte sellealase tegevuse toetamiseks kolm soovitust; märgib, et programmiüksus pakkus välja vastavad tegevuskavad ja siseauditi talitus pidas neid probleemide leevendamiseks piisavaks; märgib siiski murelikult, et 2018. aasta alguseks ei olnud need kolm standardit veel täielikult rakendatud;

23.  märgib, et iga-aastases tegevusaruandes loetakse peaaegu kõik sisekontrollistandardid rakendatuks või valdavalt rakendatuks ning täielikult rakendamata on veel ainult mõned standardid, näiteks number 8 (protsessid ja menetlused), number 10 (toimepidevus) ja number 11 (dokumendihaldus);

24.  võtab teadmiseks, et 2017. aastal käivitas ühisettevõte koos Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi ühise audititalitusega programmi „Horisont 2020“ vahemaksetaotluste juhuvalimi esimese järelauditi; märgib, et auditite teine voor algas 2018. aastal, kuid auditeeritute vähesuse tõttu ei ole veel võimalik järeldusi teha;

25.  võtab tunnustavalt teadmiseks kontrollikoja järelduse, et jääkvigade määr jääb allapoole olulisuse piirmäära, moodustades programmi „Horisont 2020“ puhul 0,01 %;

26.  märgib, et komisjon viis läbi ühisettevõtte 2014.–2016. aasta tegevuse vahehindamise ja esitatud soovituste järgimiseks on koostatud tegevuskava; märgib, et tegevuskava kohaselt tuli enamik soovituste põhjal võetavaid meetmeid rakendada 2018. ja 2019. aastal ning et mitmed meetmed on juba võetud;

Õigusraamistik

27.  märgib murelikult, et kuigi ühisettevõtte vahehindamine viidi lõpule selle õigusraamistikus kindlaks määratud täpset ajakava järgides, ei andnud see niisuguses varases etapis ühisettevõtte otsustusprotsessi jaoks parimat lisaväärtust;

Huvide konfliktide ennetamine ja ohjamine ning läbipaistvus

28.  märgib, et ühisettevõte on koos kuue teise ühisettevõttega käivitanud ühise konkursikutse, et valida välja kuni seitse usaldusnõunikku, kes loovad usaldusnõunike võrgustiku; märgib, et selle tulemusena nimetasid tegevdirektorid 2018. aasta novembris ametisse kaks usaldusnõunikku.

(1) ELT C 426, 18.12.2019, lk 1.
(2) ELT C 426, 18.12.2019, lk 24.
(3) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(4) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
(5) ELT L 169, 7.6.2014, lk 130.
(6) ELT L 38, 7.2.2014, lk 2.
(7) ELT L 142, 29.5.2019, lk 16.
(8) ELT C 426, 18.12.2019, lk 1.
(9) ELT C 426, 18.12.2019, lk 24.
(10) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(11) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
(12) ELT L 169, 7.6.2014, lk 130.
(13) ELT L 38, 7.2.2014, lk 2.
(14) ELT L 142, 29.5.2019, lk 16.


2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve
PDF 145kWORD 50k
Otsus
Otsus
Resolutsioon
1. Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta otsus Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2019/2091(DEC))
P9_TA(2020)0073A9-0042/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve 2018. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2018 kohta koos asutuste vastustega(1),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(2) 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2020. aasta soovitust asutuse tegevusele heakskiidu andmise kohta 2018. aasta eelarve täitmisel (005761/2020 – C9‑0058/2020),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(3), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(4), eriti selle artiklit 70,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrust (EL) nr 1094/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ)(5), eriti selle artiklit 64,

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(6), eriti selle artiklit 108,

–  võttes arvesse komisjoni 18. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/715 raamfinantsmääruse kohta asutustele, mis on asutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu alusel ning millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 70(7), eriti selle artiklit 105,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9‑0042/2020),

1.  annab heakskiidu Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevdirektori tegevusele asutuse 2018. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2. Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta otsus Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve 2018. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (2019/2091(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve 2018. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2018 kohta koos asutuste vastustega(8),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(9) 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2020. aasta soovitust asutuse tegevusele heakskiidu andmise kohta 2018. aasta eelarve täitmisel (05761/2020 – C9‑0058/2020),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(10), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(11), eriti selle artiklit 70,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrust (EL) nr 1094/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ)(12), eriti selle artiklit 64,

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(13), eriti selle artiklit 108,

–  võttes arvesse komisjoni 18. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/715 raamfinantsmääruse kohta asutustele, mis on asutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu alusel ning millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 70(14), eriti selle artiklit 105,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9‑0042/2020),

1.  annab heakskiidu Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve 2018. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

3. Euroopa Parlamendi 14. mai 2020. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (2019/2091(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0042/2020),

A.  arvestades, et Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (edaspidi „asutus“) tulude ja kulude kalkulatsiooni(15) kohaselt oli asutuse 2018. aasta lõplik eelarve 25 207 008 eurot, mis tähendab 2017. aastaga võrreldes 5,03 % kasvu; arvestades, et asutust rahastatakse liidu eelarvest (9 365 000 eurot ehk 37,15 %) ja liikmesriikide riiklike järelevalveasutuste osamaksust (15 742 008 eurot ehk 62,45 %)(16);

B.  arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eelarveaasta 2018 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et asutuse raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

1.  märgib rahuloluga, et 2018. aastal tehtud eelarveseire tulemusel oli eelarve täitmise määr 100 %, mis oli 2017. aasta määrast 0,21 % võrra kõrgem; märgib ühtlasi, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 85,48 %, mis oli 2017. aasta omast 2,61 % võrra madalam;

2.  märgib, et asutuse töökoormus on pidevalt suurenenud ning asutuse töö hõlmab nii reguleerimisülesandeid kui ka liidu õiguse kohaldamise ja täitmise tagamist;

Tulemuslikkus

3.  märgib, et asutuse kõigi kolme tegevuspõhise strateegilise eesmärgi puhul kasutatakse peale muude asutusesiseste näitajate peamisi tulemusnäitajaid, millega hinnatakse asutuse tegevuse lisaväärtust ja eelarve haldamise parandamist;

4.  märgib, et asutus saavutas eesmärgi 11 peamise tulemusnäitaja puhul; tunnistab, et kahe ülejäänud peamise tulemusnäitaja puhul jäi eesmärgist puudu väga vähe;

5.  märgib, et enamik ameti kavandatud tööst (218 toodet ja teenust) viidi edukalt ellu, kuid 25 toote ja teenuse pakkumine viibis veidi, sest vahenditest ei piisanud ning nõuded ja prioriteedid muutusid; märgib peale selle, et ainult kolmes töövaldkonnas ei jõutud tööga kavakohaselt või lubatava viivitusega valmis;

6.  märgib, et asutus asendab oma praeguse elektroonilise personalijuhtimise süsteemi komisjoni pakutava süsteemiga Sysper; võtab murega teadmiseks, et Sysper 2 kasutuselevõtmine viibib; palub asutusel anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile teada, kuidas see edeneb;

7.  märgib rahuloluga, et asutus teeb Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee ja ühishangete kaudu ennetavalt kindlaks, kuidas töötada tõhusamini ja saavutada koostoime teiste asutustega, eelkõige Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega (ESMA); peab kiiduväärseks, et asutuse jaoks on esmatähtis töötada koostöös EBA ja ESMAga välja ühised suunised selle kohta, kuidas hakata rahapesu tõkestamist ja terrorismi rahastamise riske usaldatavusnõuete täitmise järelevalves arvesse võtma; soovitab asutusel tungivalt püüda igati teha kõigi liidu ametitega veel rohkem ja ulatuslikumat koostööd; peale selle kutsub asutust üles uurima, kas talitusi, mis ei vaja asutuse eriteadmisi, näiteks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia talitus, saaks ühendada teiste liidu ametitega;

8.  rõhutab, et asutusel on kogu Euroopa finantssüsteemis ühtse järelevalvekorra edendamisel suur roll, et tagada liidus finantsstabiilsus, paremini integreeritud, tõhusam ja turvalisem finantsturg ning kõrgel tasemel tarbijakaitse, suurendades toodete ja finantsteenuste turul õiglust ja läbipaistvust;

9.  rõhutab, et asutuse keskne roll on aidata kaasa kvaliteetsete ühtsete regulatiivsete ja järelevalvestandardite ning -tavade väljatöötamisele, õiguslikult siduvate liidu õigusaktide ühtsele kohaldamisele, innustada ja lihtsustada pädevate asutuste vahel ülesannete ja kohustuste delegeerimist, jälgida ja hinnata oma pädevusvaldkonnas turusuundumusi ja tugevdada kindlustusvõtjate, pensioniskeemi liikmete ja soodustatud isikute kaitset;

10.  rõhutab, et teatavates liikmesriikides on vaja rangemat järelevalvet, et kõrvaldada nende kindlustusturgudelt nõrgad kohad ja kaitsta tarbijaid rahvusvaheliste kindlustusandjate ebaausate tavade eest;

11.  rõhutab, et asutus peab tagama samas kõigi ülesannete täieliku ja tähtaegse täitmise, kuid jääma nende ülesannete ja volituste juurde, mille parlament ja nõukogu on talle andnud, ja neid täiel määral kasutama, ning asutus ei tohi mingil juhul proovida oma volitusi ületada; juhib tähelepanu sellele, et kui asutus keskendub parlamendi ja nõukogu antud volitustele, muutub ressursikasutus tõhusamaks ja tulemuslikumaks;

12.  jagab kontrollikoja muret, et vastastikuste eksperdihinnangute andmise tõttu on liikmesriikide järelevalveasutustel asutuse peamises juhtorganis otsustav sõnaõigus, mis tähendab, et neil on võimalik otsustada selle üle, mil määral võib asutus nende enda tulemuslikkust kontrollida;

Personalipoliitika

13.  märgib, et 31. detsembril 2018. aastal oli ametikohtade loetelust täidetud 95,54 %, kusjuures liidu eelarves kinnitatud 112 ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 107 (2017. aastal oli kinnitatud ametikohti 101); märgib, et 2018. aastal töötas asutuse heaks ka 33 lepingulist töötajat ja 18 lähetatud riiklikku eksperti;

14.  peab kahetsusväärseks, et haldusnõukogu koosseisus puudub meeste (kuus liiget) ja naiste (üks liige) vahel tasakaal; märgib, et asutuse teatel oli tippjuhtide hulgas sooline tasakaal 2018. aastal suhteliselt hea (viis meest ja kolm naist);

15.  märgib, et kontrollikoja hinnangul ei ole asutus veel regulatiivsetelt ülesannetelt järelevalveülesannetele üle läinud ning asutus peaks suurendama järelevalveülesannete täitmiseks ette nähtud inimressursse;

Hanked

16.  märgib murelikult, et asutus kohaldas ühe hankemenetluse puhul hindamiskriteeriume, mis hõlmasid mittekonkurentsivõimelisi hinnaelemente; palub asutusel kasutada hindamiskriteeriume, mis sisaldavad konkurentsivõimelisi hinnaelemente;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

17.  võtab teadmiseks meetmed, mida asutus on juba võtnud, ja tema pidevad jõupingutused läbipaistvuse tagamiseks, huvide konfliktide ennetamiseks ja haldamiseks ning rikkumisest teatajate kaitseks; märgib, et asutus on oma veebisaidil avaldanud asutuseväliste sidusrühmadega kohtumiste registri;

18.  rõhutab, et kõigi liidu asutuste ja liidu kui terviku jaoks on tähtis avatud, tõhus ja sõltumatu haldus; tuletab meelde nn pöördukseefektist tulenevat huvide konflikti probleemi ja rõhutab, et selliste küsimustega tegelemiseks on vaja ühtset õigusraamistikku;

Sisekontroll

19.  märgib, et komisjoni siseauditi talitus avaldas auditiaruande „Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve stressitestid“, mille tulemusel esitati tegevuskava parandamiseks ja rakendamiseks viis soovitust;

20.  märgib, et 2018. aastal kasutas asutus tööjõurendiasutustega sõlmitud lepingute alusel 29 ajutist töötajat; tuletab meelde, et direktiivi 2008/104/EÜ(17) kohaselt peaksid ajutistel töötajatel olema samad töötingimused mis asutuse enda palgal olevatel töötajatel; märgib murega, et lepingutega tööjõurendiasutustelt nende töötingimuste järgimist ei nõutud, mis tekitas kohtuvaidluste ja mainega seotud riske; palub asutusel oma ajutiste töötajate töötingimusi analüüsida ning tagada, et need oleksid kooskõlas Euroopa ja liikmesriigi tööõigusega;

Muud märkused

21.  märgib, et Ühendkuningriigi liidust väljaastumise tõttu võivad asutuse tulud tulevikus väheneda; märgib, et asutus esitas kindlustusandjatele ja riiklikele järelevalveasutustele kaks arvamust meetmete kohta, mida tuleb võtta, et teenuste osutamine ei katkeks ja riskid oleksid võimalikult väiksed;

22.  rõhutab, et finantssüsteem vastutab kestlikkusega seotud probleemide lahendamise ja selle tagamise eest, et liit täidaks ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonist tulenevad, Pariisi kokkuleppe raames võetud kohustused; rõhutab, et asutusel on suur roll keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite integreerimisel õigus- ja järelevalveraamistikku ning erakapitali kaasamisel ja suunamisel kestlikesse investeeringutesse; rõhutab seetõttu, et vaja on piisavalt vahendeid, et jälgida, kuidas finantseerimisasutused ja riikide pädevad asutused raamistikku täidavad;

23.  kutsub asutust keskenduma sellele, et levitada oma teadusuuringute tulemusi üldsuse hulgas ning suhtlema üldsusega sotsiaalmeedia ja muude meediakanalite kaudu;

o
o   o

24.  viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 14. mai 2020. aasta resolutsioonile(18) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(1) ELT C 417, 11.12.2019, lk 1.
(2) ELT C 417, 11.12.2019, lk 34.
(3) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(4) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
(5) ELT L 331, 15.12.2010, lk 48.
(6) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.
(7) ELT L 122, 10.5.2019, lk 1.
(8) ELT C 417, 11.12.2019, lk 1.
(9) ELT C 417, 11.12.2019, lk 34.
(10) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(11) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
(12) ELT L 331, 15.12.2010, lk 48.
(13) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.
(14) ELT L 122, 10.5.2019, lk 1.
(15) ELT C 108, 22.3.2018, lk 147.
(16) ELT C 108, 22.3.2018, lk 149.
(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/104/EÜ renditöö kohta (ELT L 327, 5.12.2008, lk 9).
(18) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0121.


2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ühisettevõte ECSEL
PDF 143kWORD 50k
Otsus
Otsus
Resolutsioon
1. Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta otsus ühisettevõtte ECSEL 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2019/2106(DEC))
P9_TA(2020)0074A9-0045/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ühisettevõtte ECSEL 2018. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi ühisettevõtete eelarveaasta 2018 kohta koos ühisettevõtete vastustega(1),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(2) 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2020. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2018. aasta eelarve täitmisel (05763/2019 – C9‑0072/2019),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(3), eriti selle artiklit 209,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(4), eriti selle artiklit 71,

–  võttes arvesse nõukogu 6. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 561/2014 ühisettevõtte ECSEL asutamise kohta(5), eriti selle artiklit 12,

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 110/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta(6),

–  võttes arvesse komisjoni 13. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/887 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 71 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta(7),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0045/2020),

1.  annab heakskiidu ühisettevõtte ECSEL tegevdirektori tegevusele ühisettevõtte 2018. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, ühisettevõtte ESCEL tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2. Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta otsus ühisettevõtte ECSEL 2018. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (2019/2106(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ühisettevõtte ECSEL 2018. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi ühisettevõtete eelarveaasta 2018 kohta koos ühisettevõtete vastustega(8),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(9) 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2020. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2018. aasta eelarve täitmisel (05763/2019 – C9‑0072/2019),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(10), eriti selle artiklit 209,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(11), eriti selle artiklit 71,

–  võttes arvesse nõukogu 6. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 561/2014 ühisettevõtte ECSEL asutamise kohta(12), eriti selle artiklit 12,

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 110/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta(13),

–  võttes arvesse komisjoni 13. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/887 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 71 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta(14),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0045/2020),

1.  annab heakskiidu ühisettevõtte ECSEL 2018. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ühisettevõtte ECSEL tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

3. Euroopa Parlamendi 14. mai 2020. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on ühisettevõtte ECSEL 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (2019/2106(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust ühisettevõtte ECSEL 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0045/2020),

A.  arvestades, et ühisettevõte ECSEL (edaspidi „ühisettevõte“) asutati 7. juunil 2014 kuni 31. detsembrini 2024 kestvaks ajavahemikuks ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 187 tähenduses, et viia ellu ühine tehnoloogiaalgatus „Euroopa juhtpositsiooni tugevdamine elektroonikakomponentide ja -süsteemide toel“;

B.  arvestades, et ühisettevõte asutati 2014. aasta juunis nõukogu määrusega (EL) nr 561/2014(15), et asendada ühisettevõtted ARTEMIS ja ENIAC, mille õigusjärglane ta on;

C.  arvestades, et ühisettevõtte liikmed on liit, liikmesriigid ja vabatahtlikkuse alusel assotsieerunud riigid (edaspidi „osalevad riigid“) ning erasektorist pärit liikmetena ühendused, kes esindavad oma ettevõtteid ja teisi organisatsioone, kes tegutsevad liidus elektroonikakomponentide ja -süsteemide valdkonnas;

D.  arvestades, et kavandatud rahaline osalus ühisettevõttes programmi „Horisont 2020“ koguperioodi jooksul on liidu puhul 1 184 874 000 eurot, osalevate riikide puhul 1 170 000 000 eurot ja erasektorist pärit liikmete puhul 1 657 500 000 eurot;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

1.  võtab teadmiseks, et kontrollikoja aruandes ühisettevõtte 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“) leitakse, et raamatupidamise aastaaruanne annab ühisettevõtte finantsolukorrast 31. detsembri 2018. aasta seisuga ning toimingute tulemustest, rahavoogudest ja netovara muutustest sel kuupäeval lõppenud aastal kõigis olulistes aspektides õiglase pildi ning on kooskõlas ühisettevõtte finantsreeglite ja komisjoni peaarvepidaja vastu võetud raamatupidamiseeskirjadega;

2.  märgib, et ühisettevõtte 2018. aasta lõplikus eelarves oli kulukohustuste assigneeringute summa 194 100 000 eurot ja maksete assigneeringute summa 310 554 000 eurot; märgib, et kulukohustuste assigneeringutest kasutati ära 98 % ja maksete assigneeringutest 65 %;

3.  võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et ühisettevõtte 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud on kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed;

4.  märgib, et 2018. aasta lõpus eraldas liit seitsmenda raamprogrammi vahenditest 637 600 000 eurot ühistegevuste kaasrahastamiseks ja lisaks 17 900 000 eurot sellega seotud halduskulude kaasrahastamiseks; märgib, et seitsmenda raamprogrammi operatiivtegevuse kumuleerunud kulukohustused oli 606 000 000 eurot ja nendega seotud kumuleerunud maksed 529 000 000 eurot; märgib, et 2018. aastal täideti seitsmenda raamprogrammi projektide jaoks kasutada olnud 98 000 000 euro suurustest maksete assigneeringutest vaid 42 %, mis oli tingitud peamiselt sellest, et riiklikelt rahastamisasutustelt raamprogrammi käimasolevatele tegevustele projekti lõpetamise kohta sertifikaatide väljastamine viibis;

5.  märgib, et ühisettevõtte poolt seitsmenda raamprogrammi projektidele tehtud maksed moodustasid 41 000 000 eurot, s.o 22 % kõigist 2018. aastal tegevuskulude katteks tehtud maksetest; märgib peale selle, et jääkvigade määr oli aasta lõpus 3,36 %;

6.  märgib, et seitsmenda raamprogrammi tegevuskuludega seotud maksete puhul sõltub ühisettevõte endiselt osalevate riikide riiklikest rahastamisasutustest, mis suurendab õigeaegsete lõppmaksetega seotud riski;

7.  märgib hoiatavalt, et osalevad riigid, kelle rahaline osalus peab programmiga „Horisont 2020“ seotud ühisettevõtte operatiivtegevuses olema vähemalt 1 170 000 000 eurot, võtsid 2018. aastal kulukohustusi summas 564 000 000 eurot ja tegid makseid summas 178 000 000 eurot, mis moodustab nõutava rahalise osaluse kogusummast 15 %; märgib, et osalevate riikide rahalise osaluse määr on madal, sest mõned osalevad riigid teevad oma kulud kindlaks ja annavad neist ühisettevõttele teada alles siis, kui nende toetatavad programmi „Horisont 2020“ projektid on lõpule jõudnud; märgib, et programmi „Horisont 2020“ eelarve täitmise määr oli kulukohustuste assigneeringute puhul 100 % ja maksete assigneeringute puhul 72 % ning maksete assigneeringute puhul oli täitmise määr madalam seetõttu, et 2018. aasta detsembris saadi 20 000 000 euro ulatuses lisatoetust;

8.  märgib, et erasektorist pärit liikmetelt ühisettevõtte tegevuskulude katteks ette nähtud 1 657 500 000 euro suurusest summast oli ühisettevõtte hinnangul 2018. aasta lõpuks laekunud mitterahalise osalusena 705 400 000 eurot, samas kui liidult oli laekunud rahalist toetust 512 000 000 euro ulatuses; märgib ühtlasi, et erasektorist pärit liikmete rahaline osalus oli 11 300 000 eurot ning nende teatatud, kuid kinnitamata mitterahaline osalus moodustas 694 100 000 eurot;

Tulemuslikkus

9.  märgib, et tegevuse ja programmi tulemuslikkuse mõõtmiseks kasutatakse peamisi tulemusnäitajaid ning ühisettevõte teeb koostööd teiste ühisettevõtete ja nende sidusrühmadega, et määrata kindlaks ühised peamised tulemusnäitajad ja nende hindamise metoodika;

10.  märgib, et halduskulude osakaal (halduskulude osa tegevuseelarvest) jääb alla 5 %, mis viitab sellele, et ühisettevõtte organisatsiooniline struktuur on suhteliselt optimaalne ja tõhus;

11.  tunneb heameelt selle üle, et 2018. aastal jõuti ühisettevõtte programmi finantsvõimenduses koguväärtuseni (see arvutati nii, et programmi „Horisont 2020“ kuludest lahutati liidu toetus, vahe jagati liidu toetusega ning tulemuseks saadi 3), mis ületab kogu ajavahemikuks 2014–2020 eesmärgiks seatud finantsvõimenduse sihttaset; märgib ühtlasi, et kui võtta aluseks riiklikud kulud, on kogu saavutatud finantsvõimendus 3,3;

12.  märgib, et ühisettevõte on teinud jõupingutusi oma tegevuse konsolideerimiseks ja arendamiseks, et ta saaks tegutseda sujuvalt ja tõhusalt; märgib, et 2018. aastal esitati neli konkursikutset, mille tulemusel valiti välja 13 koostööprojekti ning kaks koordineerimis- ja toetusmeedet;

13.  märgib, et ühisettevõte esitas kaks konkursikutset; kuigi kutsete arv vähenes neljandat aastat järjest, oli valituks osutunud ettepanekute arv sama mis 2017. aastal;

14.  märgib, et edukate liidu rahastatavate projektide puhul on väga tähtis tõhusalt teavet vahetada; peab oluliseks suurendada ühisettevõtte saavutuste nähtavust ning levitada teavet selle lisaväärtuse kohta; kutsub ühisettevõtet üles järgima ennetavat kommunikatsioonipoliitikat, s.o levitama oma teadusuuringute tulemusi üldsuse hulgas, näiteks sotsiaalmeedia või muude meediakanalite kaudu, et üldsus teaks liidu toetuse mõjust, eriti mõjust turuleviimisele rohkem;

Personal

15.  märgib, et ametikohtade loetelus sisalduvast 31 kinnitatud ametikohast oli 2018. aastal täidetud 30: 14 ajutise teenistuja ja 16 lepingulise töötaja ametikohta; märgib samuti, et 2018. aastal oli täidetud kahe haldusjuhi, ühe finantsjuhi ja ühe programmiametniku ametikoht;

16.  võtab teadmiseks teabe, mis on ühisettevõtte 2018. aasta tegevusaruandes esitatud ECSELi projektide soolise tasakaalu kohta ja mille kohaselt osales ECSELi projektides, mida viidi 2018. aastal ellu, ja projektides, mille kohta esitati 2018. aasta aruanne (2014., 2015. ja 2016. aastast saadik ellu viidavad projektid), naisi kokku 3 336 (ehk 18 %) ja mehi 14 820 (ehk 82 %); märgib, et mitte kõik ECSELi projektides osalevate ja vahendeid saavate ettevõtete töötajad ei tegele teadusuuringutega ja ainult 16 % teadustöötajatest on naised;

Hanked

17.  märgib suure murega, et kontrollikoda leidis haldusteenuste hanke menetluste haldamisel suuri puudusi; märgib ühisettevõtte vastuste põhjal, et selle küsimuse lahendamiseks on ametisse nimetatud eelarve, hangete ja lepingute sõlmimise assistent;

Sisekontroll

18.  avaldab heameelt selle üle, et ühisettevõte on astunud samme, et hinnata järelauditite rakendamist riiklike rahastamisasutuste poolt, ning on saanud riiklikelt rahastamisasutustelt kirjalikud avaldused, milles kinnitatakse, et nende riiklike menetluste täitmine andis tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta piisava kindluse; märgib, et kontrollikoja aruanne viitab asjaolule, et programmi „Horisont 2020“ maksete puhul vastutab järelauditite eest komisjoni ühine audititalitus ning ühisettevõtte arvutatud jääkvigade määr oli 2018. aasta lõpus 1,15 %;

19.  märgib, et riiklike rahastamisasutuste kasutatud metoodikate ja menetluste erinevus ei ole programmi „Horisont 2020“ projektide elluviimisel enam oluline, sest järelauditeid teeb kas ühisettevõte või komisjon; märgib, et vastavalt programmi „Horisont 2020“ ühise järelauditi kava sätetele on ühisettevõte saanud riiklikelt rahastamisasutustelt 27-st deklaratsioonist 22, ning võtab teadmiseks, et nad tagavad oma liikmete finantshuvidele mõistliku kaitse;

20.  nendib, et komisjon koostas ühisettevõtete ARTEMIS ja ENIAC kohta aastaid 2008–2013 hõlmanud lõpliku hinnangu koos programmi „Horisont 2020“ raames tegutseva ühisettevõtte vahehinnanguga, mis hõlmas ajavahemikku 2014–2016; märgib, et ühisettevõte koostas ja võttis nende hindamiste tulemusel antud soovituste käsitlemiseks vastu tegevuskava ja teatavaid meetmeid hakati kohe rakendama; suurema osa meetmete rakendamine jäi siiski 2019. aastasse ning osa puhul leiti, et need ei kuulu ühisettevõtte pädevusse;

21.  märgib, et ühe erasektorist pärit liikmega sideteenuste osutamiseks ja ürituste korraldamiseks sõlmitud teenustaseme kokkuleppe rakendamisega seotud lõppmakse tehti ilma vajalike tõendavate dokumentideta;

22.  palub kontrollikojal hinnata mitterahalise osaluse arvutamise ja hindamise metoodika korrektsust ja usaldusväärsust ning soovitab hindamisel analüüsida mitterahalise osaluse menetluse rakendamise suuniste ülesehitust ja usaldusväärsust, et aidata kaasa mitterahalise osaluse kavandamis-, aruandlus- ja sertifitseerimisprotsessile;

23.  märgib murega, et ühisettevõte avastas, et enne ühisettevõtte loomist ei esitanud ENIAC erasektorist pärit liikmele AENEASele halduskulude katteks mõeldud rohkem kui 1 000 000 euro suuruse rahalise osaluse kohta arvet; selle probleemi lahendamiseks sai ühisettevõte oma liikmetelt 1 000 000 eurot ettemakstud rahalise osalusena; palub ühisettevõttel väljastada viivitamata võlateade;

Siseaudit

24.  märgib, et 2018. aastal korraldas komisjoni siseauditi talitus riskihindamise; märgib, et siseauditi talitus kontrollis, kuidas on järgitud auditisoovitusi, mille ta andis programmi „Horisont 2020“ toetustaotluste menetlemise ja ühisettevõtte tulemuslikkuse kohta; peab kiiduväärseks, et siseauditi talitus jõudis järeldusele, et kõiki soovitusi on korrektselt rakendatud;

Personalijuhtimine

25.  märgib, et 31. detsembril 2018 töötas ühisettevõttes 30 töötajat; märgib, et 2018. aastal täitis ühisettevõte kaks ametikohta, millest ühel asus tööle haldus- ja rahandusjuht ning teisel programmiametnik, ja esitas lähetatud riikliku eksperdi ametikoha täitmiseks vaba ametikoha teate;

26.  võtab teadmiseks, et organisatsiooni struktuuri kohandamiseks vastavalt prioriteetidele ja eriteadmiste vajadusele ajakohastati 6. augustil 2018 ühisettevõtte organisatsiooni skeemi; märgib, et juhatus kinnitas 2018. aasta jaanuaris viis uut personalieeskirjade rakenduseeskirja.

(1) ELT C 426, 18.12.2019, lk 1.
(2) ELT C 426, 18.12.2019, lk 24.
(3) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(4) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
(5) ELT L 169, 7.6.2014, lk 152.
(6) ELT L 38, 7.2.2014, lk 2.
(7) ELT L 142, 29.5.2019, lk 16.
(8) ELT C 426, 18.12.2019, lk 1.
(9) ELT C 426, 18.12.2019, lk 24.
(10) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(11) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
(12) ELT L 169, 7.6.2014, lk 152.
(13) ELT L 38, 7.2.2014, lk 2.
(14) ELT L 142, 29.5.2019, lk 16.
(15) ELT L 169, 7.6.2014, lk 152.


2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: innovatiivsete ravimite algatuse 2. ühisettevõte
PDF 147kWORD 53k
Otsus
Otsus
Resolutsioon
1. Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta otsus innovatiivsete ravimite algatuse 2. ühisettevõtte 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2019/2103(DEC))
P9_TA(2020)0075A9-0046/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse innovatiivsete ravimite algatuse 2. ühisettevõtte 2018. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi ühisettevõtete eelarveaasta 2018 kohta koos ühisettevõtete vastustega(1),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(2) 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2020. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2018. aasta eelarve täitmisel (05763/2020 – C9‑0069/2020),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(3), eriti selle artiklit 209,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(4), eriti selle artiklit 71,

–  võttes arvesse nõukogu 6. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 557/2014 innovatiivsete ravimite algatuse teise ühisettevõtte asutamise kohta(5), eriti selle artiklit 12,

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 110/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta(6),

–  võttes arvesse komisjoni 13. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/887 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 71 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta(7),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0046/2020),

1.  annab heakskiidu innovatiivsete ravimite algatuse 2. ühisettevõtte tegevdirektori tegevusele ühisettevõtte 2018. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, innovatiivsete ravimite algatuse 2. ühisettevõtte tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2. Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta otsus innovatiivsete ravimite algatuse 2. ühisettevõtte 2018. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (2019/2103(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse innovatiivsete ravimite algatuse 2. ühisettevõtte 2018. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi ühisettevõtete eelarveaasta 2018 kohta koos ühisettevõtete vastustega(8),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(9) 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2020. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2018. aasta eelarve täitmisel (05763/2020 – C9‑0069/2020),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(10), eriti selle artiklit 209,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(11), eriti selle artiklit 71,

–  võttes arvesse nõukogu 6. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 557/2014 innovatiivsete ravimite algatuse 2. ühisettevõtte asutamise kohta(12), eriti selle artiklit 12,

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 110/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta(13),

–  võttes arvesse komisjoni 13. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/887 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 71 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta(14),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0046/2020),

1.  annab heakskiidu innovatiivsete ravimite algatuse 2. ühisettevõtte 2018. aasta eelarve raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus innovatiivsete ravimite algatuse 2. ühisettevõtte tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

3. Euroopa Parlamendi 14. mai 2020. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on innovatiivsete ravimite algatuse 2. ühisettevõtte 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (2019/2103(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust innovatiivsete ravimite algatuse 2. ühisettevõtte 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0046/2020),

A.  arvestades, et ühisettevõte innovatiivsete ravimite ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks (edaspidi „ühisettevõte IMI“) asutati 2007. aasta detsembris 10-aastaseks perioodiks eesmärgiga märgatavalt suurendada ravimite väljatöötamise protsessi tõhusust ja tulemuslikkust, ning selle pikaajaline eesmärk on tagada farmaatsiasektori suutlikkus toota tõhusamaid ja ohutumaid innovatiivseid ravimeid;

B.  arvestades, et pärast määruse (EL) nr 557/2014(15) vastuvõtmist 2014. aasta mais loodi innovatiivsete ravimite algatuse 2. ühisettevõtte (edaspidi „ühisettevõte IMI 2“) ajavahemikuks kuni 31. detsembrini 2024; arvestades, et see asendab alates 2014. aasta juunist ühisettevõtte IMI ja täidab selle ülesandeid eesmärgiga viia lõpule teadusuuringud seitsmenda raamprogrammi raames ja käivitada uus projekt raamprogrammi „Horisont 2020“ raames;

C.  arvestades, et ühisettevõtte IMI ja ühisettevõtte IMI 2 asutajaliikmed on liit, mida esindab komisjon, ja Euroopa Ravimitootjate Organisatsioonide Liit;

D.  arvestades, et liidu maksimaalne rahaline toetus ühisettevõttele IMI on 10 aasta jooksul 1 000 000 000 eurot, mis makstakse välja seitsmenda raamprogrammi eelarvest, ning et asutajaliikmed katavad jooksvad kulud võrdselt, kusjuures kellegi eraldatav summa ei ületa 4 % liidu rahalise toetuse kogusummast;

E.  arvestades, et liidu maksimaalne rahaline toetus ühisettevõttele IMI 2 on 10 aasta jooksul 1 638 000 000 eurot, mis makstakse välja programmi „Horisont 2020“ eelarvest, ning et muud liikmed kui komisjon peavad katma 50 % jooksvatest kuludest ja peaksid osalema tegevuskulude katmises rahalise ja/või mitterahalise osaluse kaudu sellises ulatuses, mis on võrdväärne liidu rahalise toetusega;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

1.  võtab teadmiseks, et kontrollikoja aruandes ühisettevõtte IMI 2 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“) leitakse, et raamatupidamise aastaaruanne annab ühisettevõtte IMI 2 finantsolukorrast 31. detsembri 2018. aasta seisuga ning tehingute tulemustest, rahavoogudest ja netovara muutustest sel kuupäeval lõppenud aastal kõigis olulistes aspektides õiglase pildi ning on kooskõlas ühisettevõtte finantsmääruse ja komisjoni peaarvepidaja vastu võetud raamatupidamiseeskirjadega;

2.  märgib, et kontrollikoda ei leidnud ühisettevõtte IMI 2 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse osas puudusi ning on seisukohal, et tehingud on kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed;

3.  märgib, et 2018. aasta lõplik eelarve oli kulukohustuste assigneeringutena 275 600 000 eurot (2017. aastal 187 900 000 eurot) ja maksete assigneeringutena 235 900 000 eurot (2017. aastal 206 400 000 eurot); võttes arvesse eelmiste aastate kasutamata assigneeringuid ja sihtotstarbelist tulu, oli kulukohustuste kogueelarve 485 596 000 eurot (2017. aastal 322 400 000 eurot) ja maksete eelarve 235 900 000 eurot (2017. aastal 206 400 000 eurot);

4.  märgib, et tööstusharu esindavatelt liikmetelt ühisettevõtte IMI tegevuskulude katteks ette nähtud 1 000 000 000 euro suurusest summast oli ühisettevõte IMI 2 2018. aasta lõpuks kinnitanud mitterahalise osaluse ja rahalise toetuse summas 655 200 000 eurot (mitterahaline osalus 633 300 000 eurot ja rahaline toetus 21 900 000 eurot); juhib tähelepanu sellele, et liikmed olid ühisettevõttele IMI 2 veel täiendavalt teada andnud 80 600 000 euro suurusest kinnitamata mitterahalisest osalusest; rõhutab, et sellest tulenevalt oli 2018. aasta lõpus tööstusharu esindavate liikmete panus ühisettevõtte IMI seitsmenda raamprogrammi tegevuskulude katteks mitterahalise osalusena ja rahalise toetusena kokku 735 800 000 eurot ning liidult oli samal ajal laekunud rahalist toetust summas 916 000 000 eurot;

5.  märgib rahuloluga, et ühisettevõtte IMI seitsmenda raamprogrammi projektide maksete assigneeringute kasutusmäär 2018. aastal oli 88 %, mis on parem tulemus kui eelmisel perioodil, mil kasutusmäär jäi neljal järjestikusel aastal alla 75 %; märgib lisaks, et programmi „Horisont 2020“ maksete assigneeringute täitmise määr oli 86 % ning et 2018. aastal kasutati haldus- ja tegevuskulude kulukohustuste ja maksete assigneeringuid rohkem kui 2017. aastal;

6.  märgib, et tööstusharu esindavate liikmete ja assotsieerunud partnerite mitterahalisest osalusest ja rahalisest toetusest (1 425 000 000 eurot), mis oli ette nähtud ühisettevõtte IMI 2 tegevuskulude katmiseks, oli ühisettevõtte tegevdirektor 2018. aasta lõpuks kinnitanud 130 500 000 eurot ning täiendavalt oli teada antud veel 83 900 000 euro suurusest summast; märgib lisaks, et tegevdirektor oli kinnitanud tööstusharu esindavate liikmete rahalist toetust summas 13 500 000 eurot; märgib, et sellest tulenevalt oli 2018. aasta lõpus ühisettevõtte IMI 2 programmi „Horisont 2020“ tegevuses tööstusharu esindavate liikmete osaluse kogusumma 227 700 000 eurot ning liidu rahaline toetus oli 241 900 000 eurot;

7.  märgib, et 2018. aastal võttis ühisettevõtte IMI 2 juhatus vastu kolm eelarvemuudatust: 

   a) 12. juunil 2018, et lisada eelmisest aastast üle kantud summad (209 698 405 eurot kulukohustuste assigneeringutena ja 56 133 212 eurot maksete assigneeringutena);
   b) 13. juulil 2018, et lisada eelmisest aastast üle kantud täiendavad summad (25 669 eurot kulukohustuste assigneeringutena ja 25 669 eurot maksete assigneeringutena), mis vastavad konkreetselt 2017. aastal toetusesaajatelt sisse nõutud ja 2018. aasta eelarvesse üle kantud ühisettevõtte IMI summadele; ning
   c) 5. detsembril 2018, et vähendada järgmisse aastasse üle kantavaid põhitegevuse maksete assigneeringuid 36 332 261 euro võrra, kuna liidu rahalist toetust tegevuskuludele vähendati (34 978 261 eurot) ja ühisettevõtte IMI 2 partneri (Bill and Melinda Gates`i Foundation) rahaline osalus tegevuskuludes (1 354 000 eurot) lükati edasi 2019. aastasse;

8.  märgib, et 2018. aasta lõpus olid ühisettevõtte IMI 2 direktorite nõukogu poolt 2019. aastasse üle kantavad tegevus- ja halduskuludega seotud kasutamata maksete assigneeringud hinnanguliselt 30 943 429 eurot; võtab murega teadmiseks kontrollikoja järeldused, et kuigi pärast seda, kui ühisettevõte IMI 2 rakendas mitut parandusmeedet, on olukord paranenud, esineb uute maksete assigneeringute vajaduse planeerimisel ja jälgimisel endiselt puudusi;

Tulemuslikkus

9.  märkis, et 2018 on esimene aasta, kui ühisettevõte IMI 2 esitas oma 2018. aasta tegevusaruandes aruande läbivaadatud võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajate kohta; väljendab heameelt asjaolu üle, et see samm on osutunud tõhusaks järelevalvevahendiks, mis on suurendanud ühisettevõtte IMI 2 saavutuste läbipaistvust ja seega äratanud kodanikuühiskonna liikmete huvi;

10.  märgib aasta tegevusaruande põhjal, et kuni 31. detsembrini 2018 kogutud andmete analüüs näitab, et peaaegu kõiki ühisettevõtte IMI 2 strateegiliste teadusuuringute kava prioriteetseid valdkondi käsitletakse ühisettevõtte IMI 2 projektides (11 projekti 12st);

11.  väljendab heameelt asjaolu üle, et ühisettevõte IMI 2 allkirjastas 2018. aastal kokku 20 uut toetuslepingut, mistõttu projektiportfelli kogumaht ulatub 119ni (59 ühisettevõtte IMI projekti + 60 ühisettevõtte IMI 2 projekti);

12.  märgib, et halduskulude suhe (haldus- ja tegevuseelarve) jääb alla 5 %, mis viitab sellele, et ühisettevõtte IMI 2 organisatsiooniline struktuur on suhteliselt optimaalne ja tõhus;

13.  märgib, et 2018. aastal oli ühisettevõtte IMI 2 finantsvõimenduse määr 0,99;

14.  märgib, et tulemuslik teabevahetus on edukate liidu rahastatavate projektide ülioluline osa; peab oluliseks suurendada ühisettevõtte IMI 2 saavutuste nähtavust ning levitada teavet nende lisaväärtuse kohta; kutsub ühisettevõtet IMI 2 üles järgima proaktiivset kommunikatsioonipoliitikat, levitades oma teadusuuringute tulemusi üldsusele, näiteks sotsiaalmeedia või muude meediakanalite kaudu, et suurendada üldsuse teadlikkust liidu toetuse mõjust, pöörates erilist tähelepanu turuleviimisele;

15.  väljendab heameelt EBOVAC3 eduka käivitamise üle 2018. aastal, mille eesmärk on Sierra Leone ja Guinea lastel kliiniliste uuringute läbiviimine; märgib lisaks, et projekti raames viiakse Kongo Demokraatliku Vabariigi tervishoiuteenuste osutajate seas läbi kliiniline uuring, mis aitab kaasa selle haiguse vastu võitlemisele; märgib rahuloluga, et ühisettevõtte IMI 2 Ebola+ projektidest saadud õppetunde saab kasutada ka muude tekkivate nakkushaiguste puhul;

16.  kutsub ühisettevõtet IMI 2 üles kaaluma tulevikus rahastatavate projektide arvu läbivaatamist; märgib lisaks, et väiksem arv suuremaid ja hästi rahastatud projekte selgitaks suuresti ühisettevõtte IMI 2 tegevusvaldkonda ja laseks üldsusel paremini mõista ühisettevõtte eeliseid;

Töötajad ja värbamispoliitika

17.  märgib, et 2018. aasta detsembris oli ühisettevõttes IMI 2 täidetud kokku 48 ametikohta (2017. aastal 49 ametikohta);

18.  märgib, et 2018. aastal olid ühisettevõttes IMI 2 esindatud 15 liikmesriigi kodanikud, kellest seitse olid esindatud ühe töötajaga; võtab teadmiseks, et 48 töötajast 73 % olid naised ja ainult 27 % mehed;

19.  võtab murega teadmiseks kontrollikoja järelduse, et 2018. aastal oli ühisettevõtte IMI 2 töötajate voolavus suur (keskmiselt 21 %) ja lepinguliste töötajate puhul eriti suur (60 %) ning olukord halvenes seetõttu, et kaheksa inimest olid pikaajalisel haiguspuhkusel, kusjuures neli neist haigusjuhtudest ilmnes 2018. aastal, nii et 2018. aastal sai tööülesandeid täita ainult pool ühisettevõtte IMI 2 töötajatest, mis suurendas ohtu, et ühisettevõtte IMI 2 tegevuseesmärke ei saavutata kavakohaselt; märgib, et personaliprobleemide lahendamiseks kasutas ühisettevõte IMI 2 ajutisi töötajaid, kes moodustasid 2018. aastal 9,8 % ühisettevõtte töötajate koguarvust, ning on investeerinud vahendeid oma talentide hoidmiseks ühelt poolt koolitus- ja heaolutegevuste kaudu ning teiselt poolt täieliku personalini jõudmiseks; väljendab muret pikaajalisel haiguspuhkusel olevate töötajate arvu pärast ja tunneb muret, et mõned neist juhtumitest võivad olla seotud kurnatuse ning häiritud töö- ja eraelu tasakaaluga; palub ühisettevõttel IMI 2 toimida töötajate suhtes ennetavalt, hinnata hoolikalt töötajate töökoormust ja tagada ülesannete tasakaalustatud jaotus;

Siseaudit

20.  märgib, et komisjoni siseauditi talituse 2018. aasta märtsis avaldatud lõpparuandes „Koordineerimine ühise tugikeskusega ning ühise tugikeskuse vahendite ja teenuste rakendamine ühisettevõttes IMI2“ jõuti järeldusele, et ühisettevõte IMI 2 on rakendanud piisavaid juhtimis-, riskijuhtimis- ja sisekontrolliprotsesse, mis toetavad tõhusalt ja tulemuslikult ühisettevõtte koordineerimist ühise tugikeskusega ning ühise tugikeskuse vahendite ja teenuste rakendamist;

21.  märgib, et siseauditi talituse auditi tulemusel ei tuvastatud ühtegi kriitilise tähtsusega või väga tähtsat küsimust ning esitati kolm „olulist“ soovitust; märgib, et ühisettevõte IMI 2 koostas tegevuskava, milles kolme soovituse põhjal esitati viis meedet, kusjuures neli meedet, milles käsitleti kahte soovitust, rakendati 2018. aasta lõpuks;

Sisekontrollisüsteemid

22.  võtab teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, et ühisettevõte IMI 2 on loonud finants- ja tegevusdokumentide kontrollil põhinevad usaldusväärsed eelkontrollimenetlused eelkõige seitsmenda raamprogrammi vahe- ja lõppmaksete jaoks; märgib, et ühisettevõte teeb toetusesaajate juures järelauditeid, programmi „Horisont 2020“ projektide väljamaksetaotluste järelauditite eest vastutab aga komisjoni ühine audititalitus; märgib, et ühisettevõtte IMI 2 poolt 2018. aasta lõpus esitatud järelauditite jääkvigade määr oli seitsmenda raamprogrammi projektide puhul 0,87 % ja programmi „Horisont 2020“ projektide puhul 0,67 %;

23.  märgib, et 2017. aasta detsembris võttis ühisettevõtte IMI 2 juhatus vastu ühisettevõtte sisekontrolliraamistiku, mis on kooskõlastatud komisjoni kontrolliraamistikuga; märgib, et 2018. aastal keskendus ühisettevõtte IMI 2 sisekontrolli tegevuskava sisekontrolliraamistiku ja läbivaatamise uute põhimõtete rakendamisele ning sisekontrollikeskkonna struktuuri arendamisele; märgib, et vastu võeti uued tegevussuunised kontrollisüsteemi rakendamise ja tõhususe mõõtmise kohta;

24.  märgib, et komisjoni eelarve peadirektoraat (DG BUDG) viis läbi ühisettevõttes IMI 2 loodud kohalike finantssüsteemide iga-aastase hindamise, vaatas läbi teabe kohalikes süsteemides ja kontrollikeskkonnas toimunud muutuste kohta, hindas auditite ja järelevalvekontrollide käigus tuvastatud sisekontrollipuudusi ning kontrollis tehingute valimit; märgib, et DG BUDG jõudis 13. detsembril 2018 järeldusele, et ühisettevõtte IMI 2 sisekontrollisüsteemid toimivad kavakohaselt; märgib, et ühisettevõte IMI 2 viis lõpule peaarvepidaja poolt 5. veebruaril 2018 heaks kiidetud tegevuskava rakendamise, DG BUDG hindas tegevuskava rakendamise olukorda ja kõik viis soovitust lõpetati 28. jaanuariks 2019.

25.  palub kontrollikojal hinnata mitterahalise osaluse arvutamise ja hindamise metoodika korrektsust ja usaldusväärsust ning seda, et hindamisel hinnataks mitterahalise osaluse menetluse rakendamise suuniste ülesehitust ja usaldusväärsust, et aidata kaasa mitterahalise osaluse kavandamisele, aruandlusele ja kinnitamismenetlusele.

(1) ELT C 426, 18.12.2019, lk 1.
(2) ELT C 426, 18.12.2019, lk 1.
(3) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(4) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
(5) ELT L 169, 7.6.2014, lk 54.
(6) ELT L 38, 7.2.2014, lk 2.
(7) ELT L 142, 29.5.2019, lk 16.
(8) ELT C 426, 18.12.2019, lk 1.
(9) ELT C 426, 18.12.2019, lk 1.
(10) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(11) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
(12) ELT L 169, 7.6.2014, lk 54.
(13) ELT L 38, 7.2.2014, lk 2.
(14) ELT L 142, 29.5.2019, lk 16.
(15) Nõukogu 6. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 557/2014 innovatiivsete ravimite algatuse teise ühisettevõtte asutamise kohta (ELT L 169, 7.6.2014, lk 54).


2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ühisettevõte Shift2Rail
PDF 152kWORD 53k
Otsus
Otsus
Resolutsioon
1. Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta otsus ühisettevõtte Shift2Rail 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2019/2105(DEC))
P9_TA(2020)0076A9-0055/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ühisettevõtte Shift2Rail 2018. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi ühisettevõtete eelarveaasta 2018 kohta koos ühisettevõtete vastustega(1),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(2) 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2020. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2018. aasta eelarve täitmisel (05763/2019 – C9-0071/2019),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(3), eriti selle artiklit 209,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(4), eriti selle artiklit 71,

–  võttes arvesse nõukogu 16. juuni 2014. aasta määrust (EL) nr 642/2014 (millega luuakse ühisettevõte Shift2Rail)(5), eriti selle artiklit 12,

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 110/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta(6),

–  võttes arvesse komisjoni 13. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/887 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 71 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta(7);

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0055/2020),

1.  annab heakskiidu ühisettevõtte Shift2Rail tegevdirektori tegevusele ühisettevõtte 2018. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, ühisettevõtte Shift2Rail tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2. Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta otsus ühisettevõtte Shift2Rail 2018. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (2019/2105(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ühisettevõtte Shift2Rail 2018. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi ühisettevõtete eelarveaasta 2018 kohta koos ühisettevõtte vastusega(8),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(9) 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2020. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2018. aasta eelarve täitmisel (05763/2019 – C9-0071/2019),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(10), eriti selle artiklit 209,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(11), eriti selle artiklit 71,

–  võttes arvesse nõukogu 16. juuni 2014. aasta määrust (EL) nr 642/2014 (millega luuakse ühisettevõte Shift2Rail)(12), eriti selle artiklit 12,

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 110/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta(13),

–  võttes arvesse komisjoni 13. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/887 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 71 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta(14);

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0055/2020),

1.  annab heakskiidu ühisettevõtte Shift2Rail 2018. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ühisettevõtte Shift2Rail tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

3. Euroopa Parlamendi 14. mai 2020. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on ühisettevõtte Shift2Rail 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (2019/2105(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust ühisettevõtte Shift2Rail 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0055/2020),

A.  arvestades, et ühisettevõte Shift2Rail (edaspidi: ühisettevõte) loodi 2014. aasta juunis 10 aasta pikkuseks perioodiks nõukogu määrusega (EL) nr 642/2014(15);

B.  arvestades, et ühisettevõtte asutajaliikmed on Euroopa Liit, mida esindab komisjon, ja raudteesektori partnerid (peamised sidusrühmad, sh raudteeseadmete tootjad, raudtee-ettevõtjad, taristuettevõtjad ja teaduskeskused), ning muud üksused võivad ühisettevõttes osaleda assotsieerunud liikmetena;

C.  arvestades, et ühisettevõtte eesmärk on saavutada ühtne Euroopa raudteepiirkond; parandada Euroopa raudteesüsteemi atraktiivsust ja konkurentsivõimet; tagada transpordi ümbersuunamine maanteedelt raudteedele ning säilitada Euroopa raudteetööstuse juhtpositsioon maailmaturul;

D.  arvestades, et ühisettevõte alustas iseseisvat tööd 2016. aasta mais;

Üldine teave

1.  võtab teadmiseks, et kontrollikoja aruandes ühisettevõtte 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“) leitakse, et raamatupidamise aastaaruanne annab ühisettevõtte finantsolukorrast 31. detsembri 2018. aasta seisuga ning toimingute tulemustest, rahavoogudest ja netovara muutustest sel kuupäeval lõppenud aastal kõigis olulistes aspektides õiglase pildi ning on kooskõlas ühisettevõtte finantsmääruse ja komisjoni peaarvepidaja vastu võetud raamatupidamiseeskirjadega;

2.  võtab teadmiseks, et kontrollikoja aruande põhjal on ühisettevõtte 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed;

3.  märgib, et programmi „Horisont 2020“ kaudu ühisettevõtte tegevuseks antav maksimaalne liidu toetus on 450 000 000 eurot; märgib, et ühisettevõtte tööstusharu liikmed peavad osalema rahastamises vähemalt 470 000 000 euro ulatuses, sh rahalise ja mitterahalise toetusega ühisettevõtte operatiivtegevuseks ja halduskuludeks vähemalt 350 000 000 euro suuruses summas ning mitterahalise osalusega ühisettevõtte täiendavas tegevuses vähemalt 120 000 000 euro suuruses summas;

4.  märgib, et edukate liidu rahastatavate projektide puhul on väga tähtis tõhusalt teavet vahetada; peab oluliseks suurendada ühisettevõtte saavutuste nähtavust ning levitada teavet selle lisaväärtuse kohta; kutsub ühisettevõtet üles järgima ennetavat kommunikatsioonipoliitikat, s.o levitama oma teadusuuringute tulemusi üldsuse hulgas, näiteks sotsiaalmeedia või muude meediakanalite kaudu, et üldsus teaks liidu toetuse mõjust, eriti mõjust turuleviimisele rohkem;

5.  palub kontrollikojal hinnata mitterahalise osaluse arvutamise ja hindamise metoodika korrektsust ja usaldusväärsust; hindamise käigus hinnatakse mitterahalise osaluse menetluse rakendamise suuniste ülesehitust ja usaldusväärsust, et aidata kaasa mitterahalise osaluse kavandamis-, aruandlus- ja sertifitseerimisprotsessile;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

6.  märgib, et ühisettevõtte 2018. aasta lõplik, täitmiseks kasutada olnud eelarve sisaldas 84 756 000 euro suuruses summas kulukohustuste assigneeringuid ja 71 890 000 euro suuruses summas maksete assigneeringuid; rõhutab, et kulukohustuste ja maksete assigneeringute kasutusmäärad olid vastavalt 100 % ja 82,3 %, mis on madal tase, eriti maksete assigneeringute osas; märgib, et oodatust väiksem maksete assigneeringute täitmine on tingitud oodatavast õiguslikust otsusest ühisettevõtte liikmesuse kohta; märgib, et jaotise 2 (halduskulud, mis moodustavad 3 % ühisettevõtte eelarvest) maksete assigneeringute täitmise määr oli madal (63,4 %), kuna tarnijad esitasid mitmeaastaste raamlepingute alusel arveid hilinemisega; märgib lisaks, et 2018. aastal oli enamik ühisettevõtte tehtud maksetest vahemaksed „Horisont 2020“ projektidele, mis valiti välja 2015. ja 2016. aasta projektikonkursside alusel, ning samuti eelmaksed programmi „Horisont 2020“ projektidele, mis valiti välja 2018. aasta projektikonkursside alusel;

7.  märgib, et 2018. aasta lõpuks oli ühisettevõte 411 200 000 eurost (sh 158 900 000 eurot liidu maksimaalse rahalise osalusena ja 6 500 000 eurot tööstusharu esindavate liikmete rahalist toetust ühisettevõtte halduskuludeks) esimese laine projektide elluviimiseks võtnud kulukohustusi summas 84 756 000 eurot ja teinud makseid summas 59 155 000 eurot; see näitab, et ühisettevõte on kooskõlas oma mitmeaastase tööprogrammiga praeguseks sõlminud omavahel seotud mitmeaastased toetuslepingud ja riigihankelepingud, mis katavad 39 % ühisettevõtte teadus- ja innovatsiooniprogrammi mahust;

8.  peab tervitatavaks asjaolu, et ühisettevõtte tegevus- ja halduskulude katmiseks ette nähtud tööstusharu liikmete 350 000 000 euro suurusest osalusest olid liikmed 2018. aasta lõpuks ehk neli kuud pärast seda, kui ühisettevõte oli käivitanud oma esimesed projektid programmi „Horisont 2020“ raames, deklareerinud tegevuskulude katteks mitterahalist toetust summas 63 700 000 eurot, millest kinnitatud oli 21 700 000 eurot; märgib lisaks, et ühisettevõtte täiendava tegevuse kuludeks ette nähtud tööstusharu liikmete 120 000 000 euro suurusest osalusest olid liikmed deklareerinud muuks tegevuseks väljaspool ühisettevõtte töökava rahalist toetust ainult summas 6 500 000 eurot;

9.  märgib, et 2018. aasta lõpus oli tööstusharu liikmete osaluse kogusumma 252 300 000 eurot ning liidu rahaline toetus 158 900 000 eurot;

10.  märgib, et 2018. aastal allkirjastas ühisettevõte 17 toetuslepingut, mis tulenesid 2018. aasta projektikonkurssidest, ning nende konkursside teadusuuringute ja innovatsiooni alase tegevuse väärtus oli 152 600 000 eurot, mida ühisettevõte kaasrahastab kuni 77 300 000 euro ulatuses; märgib, et teised liikmed leppisid kokku, et nad ei taotle projekti kogukulude kaasrahastamist rohkem kui 44 % jaoks, mis on raamprogrammi „Horisont 2020“ puhul madalaim määr; märgib kahetsusega, et 2018. aasta projektikonkursil osales ainult 76 väikest ja keskmise suurusega ettevõtjat (VKEd) (2017. aastal 120) ja rahastamiseks valiti välja 40 VKEd (2017. aastal 50) – 21,6 % kõigist rahastamiseks väljavalitud osalejatest;

Tulemuslikkus

11.  märgib, et kolmas peamiste tulemusnäitajate kogum töötatakse projektide laadi tõttu välja programmi „Horisont 2020“ esimeste tulemuste põhjal; võtab lisaks teadmiseks, et ühisettevõte jätkas peamiste tulemusnäitajate mudeli väljatöötamist, et mõõta teadus- ja innovatsioonitegevuse panust ühisettevõtte määrusesse; märgib, et see töö on veel pooleli ja esimesed tulemused esitati juhatusele 2018. aasta detsembris;

12.  märgib, et halduskulude suhe (haldus- ja tegevuseelarve) jääb alla 5 %, mis viitab sellele, et ühisettevõtte organisatsiooniline struktuur on suhteliselt optimaalne ja tõhus;

13.  märgib, et ühisettevõte on aidanud kaasa selle sektori teadusuuringute järjepidevusele ja ühisele nägemusele; märgib lisaks, et ühisettevõte on aidanud luua usaldust turuosaliste vahel, kellel muidu ei oleks võimalust jagada ideid ja ühiseid huvisid väljaspool kaubandusolukorda; märgib, et raudtee-ettevõtjate kohalolu ühisettevõttes tuleks aja jooksul tugevdada;

14.  märgib, et ühisettevõte peaks aitama lahendada raudteesektori probleeme, keskendudes raudteesüsteemi ja selle kasutajate vajadustele, sealhulgas liikmesriikides, kelle territooriumil puudub raudteesüsteem; märgib, et selleks rakendab ühisettevõte sidusrühmade ja liikmesriikide vahelise koostöö kaudu Euroopa raudteesektoris programmi Shift2Rail ning teadusuuringuid ja innovatsiooni; märgib, et erilist tähelepanu tuleks pöörata konkreetsete meetmete edendamisele koostalitlusvõime parandamist takistavate allesjäänud tehniliste takistuste kõrvaldamiseks ning meetmetele, millega toetatakse integreeritumat, tõhusamat ja turvalisemat liidu raudteeturgu lõppeesmärgiga viia ellu ühtne Euroopa raudteepiirkond;

15.  märgib, et ühisettevõte käivitas ühekordsete maksete kavana 2018. aasta projektikonkursi toetuste andmiseks ainult oma liikmetele; toetuste hindamise etapis osalenud finantseksperdid tõid siiski välja mõned olulised kõrvalekalded finantsettepanekutes; ühisettevõte kasutas toetuste ettevalmistamise etappi, et analüüsida toetusesaajate selgitusi kõrvalekallete kohta ja korrigeerida ühekordset makset, kui see oli põhjendatud; kutsub ühisettevõtet üles jätkuvalt tugevdama finantsandmeid oma toetusesaajate andmebaasis ja avaldama hindamisaruandes oluliste finantsekspertide märkused; võtab teadmiseks ühisettevõtte vastuse, et komisjoni otsuse C(2017)7151(16) kõiki õiguslikke ja finantsaspekte on rangelt järgitud ning et eelarvevahendite käsutaja on taganud, et kõiki ekspertide tehnilisi ja finantsalaseid märkusi on nõuetekohaselt arvesse võetud; lisaks, arvestades kontrollikoja soovitust, täiustatakse üldprotsessi 2019. aasta projektikonkursi raames;

16.  märgib, et ühisettevõtte 2018. aasta tegevusaruande kohaselt näitavad soolise tasakaaluga seotud peamised tulemusnäitajad, et naiste osakaal juhatuses on väga väike – ainult 15 % –, samas kui 34 % ühisettevõtte esindajatest ja 40 % teaduskomitee liikmetest on naised;

Töötajate valik ja töölevõtmine

17.  märgib, et 2018. aastal võttis ühisettevõte kooskõlas ametikohtade loeteluga ja eelarvepädevate institutsioonide nõusolekul tööle kaks riiklikku eksperti, ning võttis eelarvepädevate institutsioonide nõusolekul ühe programmijuhi asendamiseks üheaastase lähetuse alusel tööle veel kolmanda eksperdi;

18.  märgib, et 2018. aasta lõpu seisuga oli ühisettevõttes ametikohtade loetelus ettenähtud 23-st töötajast tööle võetud 22 töötajat;

Sisekontroll

19.  märgib, et ühisettevõte on loonud usaldusväärsed eelkontrollimenetlused, mis põhinevad finants- ja tegevusalaste dokumentide kontrollil, ning et programmi „Horisont 2020“ projektikulude väljamaksetaotluste järelkontrolli eest vastutab komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi ühine audititeenistus (edaspidi „ühine audititeenistus“); märgib lisaks, et 2018. aasta lõpus valitsenud olukord näitas, et kõige olulisemaid sisekontrollistandardeid oli suures osas rakendatud ning mõne meetme, eelkõige tulemuslikkuse põhinäitajate mudeli läbivaatamise lõpuleviimine lükkus edasi 2019. aastale;

20.  võtab teadmiseks, et programmi „Horisont 2020“ jääkvigade määr jäi kontrollikoja hinnangul alla olulisuse piirmäära, ulatudes 0,97 %-ni; võtab arvesse, et 2018. aasta lõpus võis ühisettevõte võtta veamäära arvutamisel aluseks neli järelauditi aruannet, millest üks oli seotud riskipõhise auditiga ja kolm ühisettevõtte esindusliku valimiga;

21.  võtab teadmiseks asjaolu, et siseauditi talitus täidab ühisettevõtte siseaudiitori ülesandeid ja seoses sellega annab kaudselt aru juhatusele ja tegevdirektorile; märgib, et esimene audit hõlmas ühisettevõtte riskiprofiili loomist, eesmärgiga kehtestada kolmeaastane siseauditi töökava; märgib, et siseauditi talituse strateegiline siseauditi kava aastateks 2017–2019 esitati 2017. aasta juunis; lisaks viis siseauditi talitus kooskõlas kõnealuse auditikavaga 2018. aastal läbi sisekontrollistandardite rakendamise piiratud kontrolli; märgib rahuloluga, et juhtkonnale esitatud viiest soovitusest kõrvaldada tuvastatud puudused, mida ei olnud veel täielikult rakendatud, vajas 2019. aastal rakendusmeetmeid veel ainult üks;

22.  märgib kahetsusega, et 2017. aasta lõpuks ei olnud veel valminud komisjoni programmi „Horisont 2020“ toetuste ühiste haldus- ja seirevahendite moodulid, mis on vajalikud ühisettevõttele eraldatud mitterahalise toetuse kajastamiseks ja seireks; märgib siiski, et tegevdirektor kinnitas mitterahalised sissemaksed 2018. aastal;

23.  märgib, et komisjon koostas programmi „Horisont 2020“ raames ühisettevõtte tegevuse vahehindamise, mis hõlmab ajavahemikku 2014–2016; märgib, et koostatud on tegevuskava, mille juhatus võttis vastu 2018. aasta juunis; võtab arvesse, et praeguse finantsraamistiku programmi raames ei käsitleta kõiki vahehindamise käigus esitatud soovitusi; märgib siiski, et mõned tegevuskavas sisalduvad meetmed on juba algatatud, samas kui teiste rakendamist oodatakse 2020. aastaks;

Muud küsimused

24.  toonitab ühisettevõtte ja Euroopa Liidu Raudteeameti (ERA) vahelise koostöö olulisust; väljendab heameelt ERA kaasamise üle ühisettevõtte juhatuse koosolekutele ja mitmeaastase tegevuskava koostanud rühmadesse; märgib, et ühisettevõte hindas Euroopa teadusruumist pärinevaid teadusuuringute ja innovatsiooni taotlusi, et vältida tegevuste kattumist ja maksimeerida avaliku sektori vahendite kasutamise tõhusust;

25.  märgib, et 2018. aastal muutus üks assotsieerunud liige täielikult asutajaliikme omanduses olevaks tütarettevõtjaks, mille tulemusena suurenes asutajaliikme esindatus juhatuses; märgib, et ühisettevõtte kehtiva õigusraamistiku sätetes ei käsitleta piisavalt ettevõtete omandamist ühisettevõtte tööstuspartnerite seas ega mõju, mida need võivad avaldada liikmete tasakaalustatud esindatusele juhatuses; võtab teadmiseks ühisettevõtte vastuse, et ühisettevõtte määruses on piiranguid, kuigi tuleb märkida, et ühisettevõtte sisene õigusraamistik ei võimalda suurendada asutajaliikme mõjuvõimu otsustusprotsessile ja üldjuhtimisele; märgib, et kontrollikoja tähelepanekut arvestatakse ühisettevõtte määruse võimalikul muutmisel;

26.  märgib, et ühisettevõtte vahehindamine viidi lõpule ühisettevõtte õigusraamistikus kindlaksmääratud aja jooksul; märgib kahetsusega, et ühisettevõte ei suutnud oma tegevuse praeguses varajases etapis anda ühisettevõtte otsustusprotsessile parimat lisaväärtust; võtab teadmiseks ühisettevõtte vastuse, et hindamine toimus ühisettevõtte tegevuse alguses, kuid see oli ühisettevõtte määruse ja kogu programmiga „Horisont 2020“ kooskõlas olev nõue;

27.  märgib, et viimase kahe aasta tööjõu voolavuse määrad tulenesid täielikult lepinguliste töötajate voolavusest; väljendab heameelt selle üle, et ühisettevõte on astunud samme selle olukorraga toimetulekuks; märgib, et ühisettevõte kasutas ajutiste töötajate teenuseid, kes moodustasid umbes 17 % ühisettevõtte töötajate koguarvust; võtab teadmiseks ühisettevõtte vastuse, et selle peamised põhjused tulenevad praegusest ametikohtade loetelu ülesehitusest, mis ei võimalda ühisettevõttel pakkuda samasuguseid soodsaid lepingutingimusi, mida pakuvad muud ELi asutused ja institutsioonid; märgib, et tööjõu suure voolavuse vähendamiseks on siiski kehtestatud n-ö pehmed meetmed; palub komisjonil selle teemaga edasi tegeleda;

Transport ja turism

28.  rõhutab, et ühisettevõtte eesmärk on saavutada ühtne Euroopa raudteepiirkond ning parandada liidu raudteesüsteemi atraktiivsust ja konkurentsivõimet; juhib tähelepanu sellele, et raudteetranspordil on keskne roll tulevastes liidu meetmetes, mille eesmärk on edendada üleminekut vähese heitega liikuvusele ja võidelda negatiivsete välismõjudega; rõhutab, et ühisettevõttele tuleb anda rahalised ja materiaalsed vahendid ning personal, mida ta vajab, et saavutada need põhieesmärgid ja aidata kaasa transpordi tegelikule ümbersuunaminele;

29.  märgib, et ühisettevõte põhineb avaliku ja erasektori partnerlusel ja loodi 2014. aastal raamprogrammi „Horisont 2020“ raames; märgib, et programmi Shift2Rail rahastatakse ühiselt liidu toetustest (ühisettevõtte tegevuseelarvest) ja muude liikmete, st kaheksa asutajaliikme (v.a EL) ja üheksateistkümne assotsieerunud liikme mitterahalistest toetustest;

30.  märgib, et 2018. aastal on ühisettevõte teinud edusamme oma eesmärkide saavutamisel, viies ellu programmi Shift2Rail, mis tagab tulemusliku ja tõhusa ning usaldusväärse finantsjuhtimise; märgib, et 2018. aastal tehti edusamme eelmistel aastatel alustatud teadusuuringute ja innovatsioonimeetmetes, mis kulgevad nüüd kavakohaselt ja suures osas kiiresti; märgib, et aasta lõpus algas uus teadusuuringute ja innovatsioonimeetmete tsükkel (2018. aasta projektikonkurss); märgib, et 2018. aastal elluviidud projektitegevuste kogumaksumus on hinnanguliselt 83 400 000 eurot;

31.  rõhutab vajadust suurendada raudtee atraktiivsust transpordiettevõtjatele ja reisijatele, et saavutada püsiv maanteetranspordilt raudteetranspordile üleminek, ning märgib, et järgmised viis aastat on raudtee edu jaoks otsustava tähtsusega ning et ühisettevõttel on raudteetranspordi odavamaks, tõhusamaks ja atraktiivsemaks muutmisel oluline roll;

32.  rõhutab, et 25–30 % raudteevõrgu kõigist hooldustöödest tehakse ainuüksi pöörangute või vigaste pöörangute tõttu ja see moodustab märkimisväärse osa taristukuludest; väljendab heameelt ühisettevõtte pingutuste üle suurendada süsteemi töökindlust ja vähendada kulusid;

33.  väljendab heameelt ühisettevõtte eesmärkide üle vähendada raudteesüsteemi olelusringi kulusid poole võrra, kahekordistada läbilaskevõimet ning suurendada töökindlut ja täpsust 50 %; nõuab, et ühisettevõtte käsutuses oleksid nende eesmärkide saavutamiseks vajalikud inimressursid ja rahalised vahendid;

34.  väljendab heameelt selle üle, et ühisettevõte on teinud jõupingutusi rongide automaatjuhtimise kasutuselevõtmiseks; hoiatab, et maanteetranspordi sektoris on tehtud automatiseerimise valdkonnas suuremaid edusamme;

35.  peab tervitatavaks ühisettevõtte otsust teha juhatusele ettepanek lisada 2018. aasta tööprogrammi kindlasummaline toetus, mida seejärel 2018. aasta projektikonkursi raames toimunud liikmete projektikonkursi kaudu kindlasummalise toetuse katseprojektina ka rakendati;

36.  on seisukohal, et ühisettevõtte otsustusprotsessi ja üldise juhtimise õigusselguse tagamiseks on äärmiselt oluline selgitada ühisettevõtte õigusraamistiku sätteid, mis käsitlevad ettevõtete omandamist tööstusharu liikmete seas ja selle tagajärgi juhatuse liikmelisusele; kutsub seetõttu nõukogu üles käsitlema seda küsimust nõukogu määruse (EL) nr 642/2014 muudatuste vastuvõtmise kaudu;

37.  märgib, et 2018. aastal algatas ühisettevõte oma andmekogumi kohta 14 esinduslikku auditit ja ühe riskipõhise auditi (lisaks 15 esinduslikule auditile ja ühele riskipõhisele auditile, mida alustati 2017. aastal), viies ühisettevõtte auditite otsese katvuse 4 660 000 euroni; märgib, et 31. detsembriks 2018 lõpetatud kolme esindusliku auditi ja ühe riskipõhise auditi käigus tuvastatud üldine veamäär oli 0,94 % (aritmeetiline keskmine) ja 1,19 % (kaalutud keskmine); märgib, et kõik muud veamäärad (representatiivsed ja jääkvead), kuigi nende katvus on piiratud, jäävad samuti alla 2 % künnise;

38.  peab tervitatavaks ühisettevõtte 2017.–2020. aasta pettustevastase strateegia jätkuvat rakendamist, mille tulemusena ei esinenud mitte ühtegi juhtumit, mida oleks pidanud suure pettuseohu hinnangu tõttu lähemalt jälgima, ja OLAFile ei tulnud saata mitte ühtegi toimikut.

(1) ELT C 426, 18.12.2019, lk 1.
(2) ELT C 426, 18.12.2019, lk 57.
(3) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(4) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
(5) ELT L 177, 17.6.2014, lk 9.
(6) ELT L 38, 7.2.2014, lk 2.
(7) ELT L 142, 29.5.2019, lk 16.
(8) ELT C 426, 18.12.2019, lk 1.
(9) ELT C 426, 18.12.2019, lk 57.
(10) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(11) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
(12) ELT L 177, 17.6.2014, lk 9.
(13) ELT L 38, 7.2.2014, lk 2.
(14) ELT L 142, 29.5.2019, lk 16.
(15) Nõukogu 16. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 642/2014, millega luuakse ühisettevõte Shift2Rail (ELT L 177, 17.6.2014, lk 9).
(16) Komisjoni 27. oktoobri 2017. aasta otsus C(2017)7151 teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ ning Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogrammi (2014–2018) kohaste meetmete rahastamiskõlblike kulude kindlasummalise hüvitamise lubamise kohta.


2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Keskkonnaamet
PDF 142kWORD 50k
Otsus
Otsus
Resolutsioon
1. Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta otsus Euroopa Keskkonnaameti 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2019/2070(DEC))
P9_TA(2020)0077A9-0064/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Keskkonnaameti 2018. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2018 kohta koos asutuste vastustega(1),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(2) 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2020. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2018. aasta eelarve täitmisel (05761/2020 – C9-0037/2020),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(3), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(4), eriti selle artiklit 70,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 401/2009 Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa keskkonnateabe- ja ‑vaatlusvõrgu kohta(5), eriti selle artiklit 13,

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(6), eriti selle artiklit 108,

–  võttes arvesse komisjoni 18. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/715 raamfinantsmääruse kohta asutustele, mis on asutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu alusel ning millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046(7) artiklis 70, eriti selle artiklit 105,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0064/2020),

1.  annab heakskiidu Euroopa Keskkonnaameti tegevdirektori tegevusele ameti 2018. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Keskkonnaameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2. Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta otsus Euroopa Keskkonnaameti 2018. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (2019/2070(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Keskkonnaameti 2018. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2018 kohta koos asutuste vastustega(8),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(9) 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2020. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2018. aasta eelarve täitmisel (05761/2020 – C9-0037/2020),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(10), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(11), eriti selle artiklit 70,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 401/2009 Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa keskkonnateabe- ja ‑vaatlusvõrgu kohta(12), eriti selle artiklit 13,

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(13), eriti selle artiklit 108,

–  võttes arvesse komisjoni 18. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/715 raamfinantsmääruse kohta asutustele, mis on asutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu alusel ning millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 70(14), eriti selle artiklit 105,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0064/2020),

1.  annab heakskiidu Euroopa Keskkonnaameti 2018. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Keskkonnaameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

3. Euroopa Parlamendi 14. mai 2020. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Keskkonnaameti 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (2019/2070(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Keskkonnaameti 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0064/2020),

A.  arvestades, et Euroopa Keskkonnaameti (edaspidi „amet“) tulude ja kulude aruande(15) kohaselt oli ameti 2018. aasta lõplik eelarve 65 800 176,52 eurot, mis tähendab 2017. aastaga võrreldes 6,57 % suurust vähenemist; arvestades, et ameti eelarve moodustavad peamiselt liidu eelarvest eraldatud vahendid (65,45 %) ja erilepingute, nimelt Copernicuse programmi ja Euroopa inimeste bioseire programmi raames tehtavad maksed (34,55 %)(16);

B.  arvestades, et Euroopa Kontrollikoda (edaspidi „kontrollikoda“) märkis oma aruandes ameti eelarveaasta 2018 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

1.  märgib rahuloluga, et 2018. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste pingutuste tulemusel oli eelarve täitmise määr 99,96 %, mis on 2017. aastaga võrreldes veidi (0,01 %) madalam; märgib, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 91,06 %, mis on eelnenud aastaga võrreldes 2,03 % kõrgem;

Tulemused

2.  väljendab heameelt asjaolu üle, et ameti sõnul on tehtud märkimisväärseid edusamme ressursside jagamisel teiste samalaadse tegevusega ametitega kattuvate ülesannete täitmiseks; märgib samuti, et amet tegi inimeste tervisega seotud küsimustes ühiseid jõupingutusi teiste teaduspõhiste ametitega, sealhulgas Euroopa Kemikaaliameti ja Euroopa Toiduohutusametiga; väljendab heameelt asjaolu üle, et huvi ameti teabe ja andmete vastu kasvab; on arvamusel, et keskkonnateabe levitamine on uue komisjoni poliitika ja kliimamuutuste ohtude seisukohast väga oluline;

3.  märgib, et amet saavutas oma iga-aastases tööprogrammis osutatud 2018. aasta eesmärgid ning andis Euroopa poliitikakujundajatele ja kodanikele juurdepääsu õigeaegsele ja asjakohasele teabele: ameti veebisaidi kasutajate arv suurenes 2018. aastal 500 000 kasutaja võrra (+17 %) ja jõudis kokku 3,45 miljoni kasutajani ning veebisaidi külastuste arv oli 10,7 miljonit (+15 %);

4.  ergutab ametit jätkama oma teenuste digiteerimist;

5.  tuletab meelde, et amet annab usaldusväärset ja sõltumatut keskkonnateavet; tõstab esile ameti 2018. aasta head tulemused, näiteks aruanded Euroopa õhu kvaliteedi, Euroopa keskkonnas leiduva elavhõbeda ja ringmajanduse kohta; rõhutab asjaolu, et endiselt on raske saada liidu mõne majandussektori kohta selget ja usaldusväärset teavet, mistõttu ei ole ametil võimalik liidu keskkonnaseisundit igakülgselt ja terviklikult analüüsida;

6.  märgib ameti väga olulist rolli meie keskkonna seisundi kohta kvaliteetsete andmete esitamisel, mis muutub üha olulisemaks seoses tohutu ülesandega, millega liit kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse kriisiga võitlemisel toime peab tulema, ning tema rolli Euroopa rohelise kokkuleppe raames vastuste leidmisel; väljendab heameelt asjaolu üle, et ameti arvamust võetakse institutsioonides kuulda, ning soovitab ameti teaduskomiteel täita olulist rolli komisjoni nõustamisel;

7.  julgustab ametit tegema koostööd liidu teiste asjaomaste ametitega, et paremini hinnata inimtegevuse keskkonnamõju;

8.  tuletab meelde, et amet alustas 2018. aastal tööd energialiidu juhtimise ja keskkonnaalase aruandluse ühtlustamisega;

9.  peab kahetsusväärseks, et mõnda tegevust ei saanud 2018. aastal teatavate asjaolude, sealhulgas IT-vahendite ja töötajate vähesuse tõttu täielikult ellu viia; võtab murega teadmiseks, et haldusnõukogu on rõhutanud tõsiasja, et ameti võime reageerida ka edaspidi asjakohaselt poliitika arengusuundumustele sõltub põhivahendite suurendamisest või praeguste peamiste ülesannete edasisest prioriseerimisest ja/või lõpetamisest;

10.  võtab teadmiseks komisjoni tehtud ameti ning Euroopa keskkonnateabe- ja ‑vaatlusvõrgu hindamise järeldused;

11.  rõhutab, et ameti eesmärgid on üleeuroopalised ja seetõttu peab ta tegema tihedat koostööd Euroopas asuvate kolmandate riikidega;

12.  märgib, et haldusnõukogu ja büroo toimimise 2018. aasta sisekontrolli tulemusi hakatakse rakendama 2019. aastal; palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selles valdkonnas võetud meetmetest aru;

Personalipoliitika

13.  märgib, et 31. detsembril 2018. aastal oli ametikohtade loetelust täidetud 98,39 %, kusjuures liidu eelarves kinnitatud 124 ametikohast oli täidetud 3 ametniku ja 119 ajutise teenistuja ametikohta (2017. aastal oli kinnitatud ametikohti 127); märgib, et 2018. aastal töötas ameti heaks ka 63 lepingulist töötajat ja 19 lähetatud riiklikku eksperti;

14.  märgib, et 2018. aastal puudus kõrgema juhtkonna liikmete seas sooline tasakaal (seitse meest ja kaks naist), kuid haldusnõukogus saavutati hea tasakaal (15 meest ja 17 naist);

15.  märgib kontrollikoja aruande põhjal murelikult, et ametil puudub tundlike ametikohtade ajakohastatud poliitika; võtab ameti vastuse põhjal teadmiseks, et amet on koostanud tundlike ametikohtade loetelu alates 2009. aastast ning seda vaadatakse praegu läbi, et lisada muudatused, mis tulenevad ameti reorganiseerimisest 2018. aasta septembris; palub ametil võtta viivitamata vastu tundlike ametikohtade poliitika ja seda rakendada;

16.  toetab kontrollikoja soovitust avaldada teated vabade ametikohtade kohta ka Euroopa Personalivaliku Ameti veebisaidil, et parandada teabe levikut; mõistab ameti vastuses tõstatatud probleemi, mis on seotud sellise avaldamisega kaasnevate tõlkekuludega; märgib, et amet avaldab teated vabade ametikohtade kohta ELi asutuste võrgustiku veebisaidil ja sotsiaalmeedias, et parandada teabe levikut;

Hanked

17.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et pärast seda, kui amet lõpetas 1,4 miljonit euro suuruse maksumusega lepingu, sest töövõtja tegevus ei olnud rahuldav, sõlmis amet mõni kuu hiljem sama liiki teenuste hankimiseks sama töövõtjaga uue, 2 miljoni euro suuruse maksumusega astmelise lepingu, ilma et oleks lisanud tehnilisse kirjeldusse elemente, mis neutraliseeriksid uue lepingu alusel uuesti tekkida võivate sarnaste probleemide riski; on arvamusel, et selline lepingute sõlmimine tekitab tõsist muret ameti usaldusväärse finantsjuhtimise pärast; kutsub ametit üles sõlmima hankelepinguid ainult juhul, kui võib eeldada rahuldavat tulemust; palub ametil anda kontrollikojale ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru töövõtja tegevuse tulemuslikkusest;

18.  võtab kontrollikoja aruande põhjal murega teadmiseks, et Copernicuse kohaliku maismaaseire teenuse osutamiseks sõlmis amet teenuste hankelepingu, mille maksumus ületas kehtiva raamlepingu ülemmäära, kuid amet ei vormistanud seda ametlikult lepingu muutmisega; võtab ameti vastuse põhjal teadmiseks, et tema arvates toimus eelarve ülemmäära suurendamine vastavalt komisjoni suunistele; kutsub siiski ametit üles muutma lepingu muudatused ametlikuks ainult riigihanke-eeskirjade sätetele vastavalt;

Huvide konfliktide ennetamine ja ohjamine ning läbipaistvus

19.  võtab teadmiseks ameti kehtestatud meetmed ja pidevad jõupingutused, mille eesmärk on tagada läbipaistvus, ennetada ja hallata huvide konflikte ning kaitsta rikkumisest teatajaid; väljendab muret selle pärast, et amet ei ole kehtestanud siseekspertide huvide konflikti deklareerimise süsteemi;

20.  rõhutab, et haldusnõukogu liikmete elulookirjelduste ja huvide deklaratsioonide avaldamine peaks olema kohustuslik;

Muud märkused

21.  võtab teadmiseks ameti pingutused kulutõhusa ja keskkonnahoidliku töökoha tagamiseks ning ruumide ja reisidega seotud CO2 heite vähendamiseks ja kompenseerimiseks, kui see on võimalik;

22.  kutsub ametit üles pöörama tähelepanu oma teadusuuringute tulemuste üldsusele levitamisele ning pöörduma avalikkuse poole sotsiaalmeedia ja muude meediaväljaannete kaudu;

o
o   o

23.  viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 14. mai 2020. aasta resolutsioonile(17) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(1) ELT C 417, 11.12.2019, lk 1.
(2) ELT C 417, 11.12.2019, lk 34.
(3) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(4) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
(5) ELT L 126, 21.5.2009, lk 13.
(6) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.
(7) ELT L 122, 10.5.2019, lk 1.
(8) ELT C 417, 11.12.2019, lk 1.
(9) ELT C 417, 11.12.2019, lk 34.
(10) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(11) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
(12) ELT L 126, 21.5.2009, lk 13.
(13) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.
(14) ELT L 122, 10.5.2019, lk 1.
(15) ELT C 416, 15.11.2018, lk 1.
(16) ELT C 416, 15.11.2018, lk 3.
(17) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0121.


Euroopa Liidu 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Liidu Raudteeamet
PDF 148kWORD 57k
Otsus
Otsus
Resolutsioon
1. Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta otsus Euroopa Liidu Raudteeameti 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2019/2081(DEC))
P9_TA(2020)0078A9-0061/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Raudteeameti 2018. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2018 kohta koos asutuste vastustega(1),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(2) 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2020. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2018. aasta eelarve täitmisel (05761/2020 – C9‑0048/2020),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(3), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(4), eriti selle artiklit 70,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrust (EL) 2016/796 (mis käsitleb Euroopa Liidu Raudteeametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 881/2004)(5), eriti selle artiklit 65,

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(6), eriti selle artiklit 108,

–  võttes arvesse komisjoni 18. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/715 raamfinantsmääruse kohta asutustele, mis on asutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu alusel ning millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 70(7), eriti selle artiklit 105,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9‑0061/2020),

1.  annab heakskiidu Euroopa Liidu Raudteeameti tegevdirektori tegevusele ameti 2018. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Liidu Raudteeameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L‑seerias).

2. Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta otsus Euroopa Liidu Raudteeameti 2018. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (2019/2081(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Raudteeameti 2018. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2018 kohta koos asutuste vastustega(8),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(9) 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2020. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2018. aasta eelarve täitmisel (05761/2020 – C9‑0048/2020),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(10), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(11), eriti selle artiklit 70,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrust (EL) 2016/796 (mis käsitleb Euroopa Liidu Raudteeametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 881/2004)(12), eriti selle artiklit 65,

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(13), eriti selle artiklit 108,

–  võttes arvesse komisjoni 18. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/715 raamfinantsmääruse kohta asutustele, mis on asutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu alusel ning millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 70(14), eriti selle artiklit 105,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9‑0061/2020),

1.  annab heakskiidu Euroopa Liidu Raudteeameti 2018. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Liidu Raudteeameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L‑seerias).

3. Euroopa Parlamendi 14. mai 2020. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu Raudteeameti 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (2019/2081(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu Raudteeameti 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9‑0061/2020),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu Raudteeameti (edaspidi „amet“) tulude ja kulude kalkulatsiooni(15) kohaselt oli ameti 2018. aasta lõplik eelarve 28 793 243 eurot, s.o 2017. aasta eelarvest 6,31 % väiksem; arvestades, et ameti eelarve koosneb peamiselt liidu eelarvest eraldatud vahenditest(16);

B.  arvestades, et Euroopa Kontrollikoda (edaspidi „kontrollikoda“) märkis oma aruandes ameti eelarveaasta 2018 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

1.  märgib rahuloluga, et 2018. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste pingutuste tulemusel oli eelarve täitmise määr 99,98 %, mis on 2017. aastaga võrreldes veidi (0,02 %) madalam; märgib ka, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 88,96 %, mis oli 2017. aastaga võrreldes 1,66 % kõrgem;

2.  märgib ameti tähtsust Euroopa raudteesüsteemi ohutuse ja koostalitlusvõime tagamisel ning raudteetranspordi konkurentsivõime parandamisel võrreldes teiste transpordiliikidega, vähendades tehnilisi ja haldustõkkeid, ergutades turule sisenemist ja tagades mittediskrimineerimise, kulutades tõhusamalt avaliku sektori vahendeid riiklikele raudteeveoteenustele ning tagades taristute parema haldamise; toetab komisjoni visiooni, mille kohaselt omandab Euroopa raudteesüsteem maailmas ohutusega seotud tulemuslikkuse alase juhtpositsiooni;

3.  väljendab heameelt ameti rolli üle Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) arendamise, katsetamise ja rakendamise järelmeetmete võtmises ning konkreetsete ERTMSi projektide hindamises; märgib ka, et neljas raudteepakett sisaldab tehnilist sammast, mis suurendab ameti rolli, kuna tekivad uued ülesanded ELi raamistiku ühetaolise rakendamise tagamiseks; rõhutab, et kuna ametile pannakse suuremad kohustused, tuleb talle eraldada uute ja täiendavate ülesannete tulemuslikuks ja tõhusaks täitmiseks vajalikud rahalised, materiaalsed ja inimressursid;

4.  tuletab meelde ERTMSi üliolulisust ühtse Euroopa raudteepiirkonna loomisel; rõhutab seepärast, et peamine prioriteet on ERTMSi väljatöötamise ja kasutuselevõtmise optimeeritud kooskõlastamine, millega tagatakse kogu Euroopas ühtne, läbipaistev, stabiilne, taskukohane ja koostalitlusvõimeline ERTMS;

5.  märgib, et ametile tema uues määruses antud suuremate volituste põhjal hakkab amet 2019. aastal sertifitseerimistoimingute eest lõive ja tasusid koguma, võttes seejuures arvesse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) erivajadusi; märgib, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/796 kohaselt moodustavad lõivud ja tasud ameti sihtotstarbelise tulu; märgib, et ameti finantsreeglite rakenduseeskirja on vaja teha mõned muudatused, ja võtab ameti vastuse põhjal teadmiseks, et amet on esitanud komisjonile sellekohase eranditaotluse; palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile uue süsteemi rakendamisest aru;

6.  palub ametil võtta sertifitseerimismenetluse käigus arvesse VKEde erivajadusi, eelkõige vähendades nende haldus- ja finantskoormust;

Tulemused

7.  märgib, et amet kasutab oma tegevuses võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajatena raudteeindikaatoritest koosnevat näitajakogumit, mille abil hinnatakse ameti tegevuse lisaväärtust, ja peale selle on veel näitajaid, mille abil parandatakse eelarvehaldust;

8.  julgustab ametit kontrollikoja soovitusi ellu viima;

9.  tunnistab, et amet sai oma võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajate ja väljundite sihttasemete osas rahuldava tulemuse, kuna pärast neljanda raudteepaketi jõustumist oli esialgne tegevus täielikult lõpule viidud; märgib, et amet saavutas oma eesmärgi esitada vähemalt 95 % aruannetest, nõuannetest ja arvamustest tähtajaks; juhib tähelepanu sellele, et ametil jäi täitmata eesmärk saavutada finants- ja personaliplaneerimise abil vähemalt 90 % kõigist väljundnäitajatest, sest täielikult saavutati neist ainult 79,75 %;

10.  tunneb heameelt ameti jätkuva koostöö üle Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega raamatupidamisteenuste jagamisel; nõuab lisaks tungivalt, et amet uuriks võimalusi jagada kattuvate ülesannete täitmisel ressursse ametitega, kellel on sarnane tegevus; soovitab ametil püüda teha kõigi liidu ametitega veelgi tihedamat ja ulatuslikumat koostööd; ergutab ametit uurima töötajate jagamise võimalust teatavates mittespetsiifilistes, tehnilistes ja haldusvaldkondades, pöörates erilist tähelepanu koostöö arendamisele Pariisis asuva Julgeoleku-uuringute Instituudiga;

11.  ergutab ametit jätkama oma teenuste digiteerimist;

12.   märgib, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni seatud eesmärki luua ühtne Euroopa raudteeturg ei ole saavutatud; kutsub ametit üles keskendama oma jõupingutused ja väljaanded sellele valdkonnale;

13.  märgib, et maanteeliikluselt raudteeliiklusele ülemineku eesmärki on võimalik saavutada ainult juhul, kui luuakse konkurentsivõimeline Euroopa raudteepiirkond; kutsub ametit üles koostama meetmete kogumit, mille eesmärk on tagada, et raudteetransporti oleks tulevikus võimalik integreerida kaasaegsetesse logistikaahelatesse;

14.  märgib, et järgmised viis aastat on raudteesektori tuleviku jaoks otsustava tähtsusega ning ametile tuleb tagada rahalised vahendid ja personal, mida ta vajab eesseisvate probleemide lahendamiseks;

15.  märgib, et assigneeringute järgmisse aastasse ülekandmise soovitusliku ülemmäära näitajatest – 1. jaotise (personalikulud) puhul 10 % ja 2. jaotise (halduskulud) puhul 20 % –, millest kontrollikoda eelarve täitmise hindamisel lähtus, on kinni peetud; märgib kahetsusega, et 3. jaotise soovituslikku ülemmäära (30 % tegevuskuludeks) ei ole saavutatud;

16.  märgib, et töötajate iga-aastase võrdlusanalüüsi tulemused on sarnased 2017. aasta tulemustega, nimelt 18,4 % (2017. aastal 18,18 %) ametikohtadest on seotud haldusülesannetega, 69,7 % (70,16 %) operatiivülesannetega ja 11,90 % (11,67 %) järelevalve ja finantsülesannetega;

17.  väljendab heameelt ameti jätkuvate pingutuste üle valmistuda oma uuteks ülesanneteks, mis on määratletud neljandas raudteepaketis, ning asuda 2019. aasta juunis täitma oma rolli ELi asutusena, kes vastutab raudteeveeremi turuleviimise lubade, raudteeveo-ettevõtja ühtsete ohutustunnistuste ja ERTMSi raudteeäärsete lubade väljaandmise eest; väljendab eelkõige heameelt selle üle, et kõik õigusaktid ja haldusnõukogu otsused võeti vastu õigeaegselt ning amet avaldas veeremiloa taotlemise juhendi; väljendab heameelt ka muude ameti võetud meetmete üle, et valmistuda oma uuteks ülesanneteks (aktiivne suhtlemine sidusrühmadega, õpijuhtumid ja varijuhtimine, katseline riiklike ohutusasutuste järelevalve); väljendab heameelt ühtse kontaktpunkti väljaarendamise üle;

väljendab heameelt asjaolu üle, et amet on hakanud ühtlustama enam kui 14 000 riiklikku raudteetranspordi reeglit;

   a) peab kahetsusväärseks asjaolu, et erinevalt lennundus- ja maanteetranspordisektorist on raudteesektoris ühtlustamine endiselt kaugem eesmärk;
   b) kutsub ametit üles märkimisväärselt suurendama pingutusi ühtse Euroopa raudteepiirkonna loomiseks;

18.  märgib, et ametil on keskne roll bürokraatlike takistuste kõrvaldamisel piiriülese raudteetranspordi valdkonnas;

19.  märgib, et nii taristu kui ka veeremi osas on Euroopas ERTMSi jaoks vajalike seadmete kasutuselevõtmisel saavutatud liiga vähe edu, ning kutsub ametit üles esitama meetmeid selle protsessi kiirendamiseks;

20.  peab kahetsusväärseks, et 2018. aastal registreeriti 37 mittevastavust, sealhulgas 18 mittevastavust, millel oli finantsmõju (ja millest nelja puhul ületas see 15 000 eurot); nõuab, et amet jätkaks jõupingutusi oma juhtimise ja hankemenetluste parandamiseks;

21.  märgib, et amet tegi ettepaneku hea haldustava raamistik läbi vaadata; nõuab, et amet annaks selle raamistiku arengust aru oma järgmises aastaaruandes; väljendab heameelt asjaolu üle, et amet jätkas eetika- ja pettusevastase võitluse alast koolitust; väljendab heameelt asjaolu üle, et OLAFile ei ole edastatud ühtegi pettusekahtluse juhtumit; märgib, et 2017. aastal teatatud juhtumit alles uuritakse;

22.  väljendab heameelt seoses ISO 9001 kinnitusauditi eduka läbimisega;

Personalipoliitika

23.  märgib, et 31. detsembril 2018. aastal oli ametikohtade loetelust täidetud 89,19 %, kusjuures liidu eelarves kinnitatud 148 ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 132 (2017. aastal oli kinnitatud ametikohti 139); märgib, et 2018. aastal töötas ametis ka 31 lepingulist töötajat ja kaks lähetatud riiklikku eksperti;

24.  märgib murega, et 2018. aastal puudus sooline tasakaal tippjuhtide seas (viis meest ja üks naine) ja haldusnõukogus (40 meest ja 15 naist);

25.  märgib, et amet on kehtestanud inimväärikuse kaitse ja ahistamise ennetamise poliitika ning edendab konfidentsiaalsete nõustajate tööd ja innustab töötajaid oma probleemidega nende poole pöörduma; märgib, et teatati ühest väidetavast ahistamisjuhtumist, kuid ühtegi juhtumit ei uuritud ega antud kohtusse;

Hanked

26.  võtab kontrollikoja aruandest teadmiseks, et amet ei võrrelnud süstemaatiliselt hindu ja vahendustasusid tarnijate hinnapakkumiste ja raamlepingu sõlminud töövõtjale tarkvaralitsentside soetamise eest esitatud arvetega; tunnistab, et amet kohaldas komisjoni raamlepingut, ja ootab uut raamlepingut, milles on ette nähtud hankemenetluse taasavamine; kutsub ametit üles kohandama raamlepingute alusel tehtavate maksete eelkontrolle ja tagama kõigi hangete puhul konkurentsipõhise menetluse;

27.  märgib kontrollikoja aruandele tuginedes, et amet otsustas konverentsi korraldamise otselepingut muutes hankida ja maksta kõik seotud teenused eraldi, jagades seega lepingu kunstlikult osadeks, mis aga muutis lepingu ja kõik sellega seotud maksed reeglitevastaseks; võtab teadmiseks ameti vastuse, et ta kavatseb valmistada ette tingimused ürituste korraldamise raamlepingu allkirjastamiseks;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

28.  märgib, et amet on avaldanud oma veebisaidil deklaratsioonid haldusnõukogu ja töötajate huvide konfliktide puudumise kohta ning ka haldusnõukogu liikmete ja osa juhtkonna elulookirjeldused; väljendab heameelt selle üle, et alates 2019. aasta juunist peavad kõik ameti kõrgema juhtkonna liikmed ja töötajad allkirjastama iga-aastase huvide konflikti puudumise deklaratsiooni;

29.  märgib, et ameti sõnul hõlmab kehtiv hea haldustava raamistik rangeid meetmeid neljandast raudteepaketist tulenevate uute ülesannetega seotud isikute huvide konflikti haldamiseks; märgib samuti, et raamistiku rakendamisel on esinenud praktilisi raskusi ja seetõttu tuleb selle kohta esitada muudetud ettepanek; märgib, et Euroopa Pettustevastane Amet uurib endiselt 2017. aastal teatatud pettusekahtluse juhtumit; märgib, et pärast seda ei ole teatatud ühestki muust pettusekahtluse juhtumist; nõuab tungivalt, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile teada, millise järelduseni uurimisel jõutakse;

30.  märgib, et amet võttis vastu rikkumisest teatamise suunised, mis avaldati 21. novembril 2018;

Sisekontroll

31.  märgib, et pärast ameti ümberkorraldamist on peaarvepidaja halduslikult otseselt seotud tegevdirektoriga ega vastuta enam finants- ja hankerühma eest;

32.  märgib, et 2018. aastal avaldas komisjoni siseauditi talitus auditiaruande programmi-, projekti- ja teenuste haldamise kohta ametis ning amet koostas tegevuskava võimalike parandamist vajavate valdkondade käsitlemiseks; palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile sellega seoses võetud meetmetest aru;

Muud märkused

33.  märgib, et üleminekuperioodi lõpuks (16. juuni 2019) saab ametist asutus, kes hakkab pelgalt poliitika ettevalmistamise ja teabe levitamise asemel töötama veeremi ja ohutustunnistustega seotud lubade valdkonnas otseselt tööstusharu heaks; märgib sellega seoses, et ameti ümberkorraldamine on võimaldanud teha vajalikke muudatusi, et tagada uute taotluste haldamine ekspertide toel ning nii koolitusprogrammi kui ka järelevalvesüsteemi väljatöötamine;

34.  märgib, et 15. aprillil 2019 allkirjastas amet Prantsusmaa ametiasutustega peakorterilepingu; tunnistab, et otsus kahe asukoha kohta on nõukogu otsus, mida amet peab kohaldama;

35.  kutsub ametit üles pöörama tähelepanu oma teadusuuringute tulemuste üldsusele levitamisele ning pöörduma avalikkuse poole sotsiaalmeedia ja muude meediakanalite kaudu;

o
o   o

36.  viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 14. mai 2020. aasta resolutsioonile(17) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(1) ELT C 417, 11.12.2019, lk 80.
(2) ELT C 417, 11.12.2019, lk 80.
(3) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(4) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
(5) ELT L 138, 26.5.2016, lk 1.
(6) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.
(7) ELT L 122, 10.5.2019, lk 1.
(8) ELT C 417, 11.12.2019, lk 80.
(9) ELT C 417, 11.12.2019, lk 80.
(10) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(11) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
(12) ELT L 138, 26.5.2016, lk 1.
(13) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.
(14) ELT L 122, 10.5.2019, lk 1.
(15) ELT C 108, 22.3.2018, lk 76.
(16) ELT C 108, 22.3.2018, lk 77, komisjoni toetus (28 135 398 eurot), kolmandate riikide osalus (657 845 eurot, s.o vähem kui eelneval aastal).
(17) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0121.


2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Meresõiduohutuse Amet
PDF 146kWORD 52k
Otsus
Otsus
Resolutsioon
1. Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta otsus Euroopa Meresõiduohutuse Ameti 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2019/2076(DEC))
P9_TA(2020)0079A9-0066/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Meresõiduohutuse Ameti 2018. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2018 kohta koos asutuste vastustega(1),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(2) 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2020. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2018. aasta eelarve täitmisel (05761/2020 – C9‑0043/2020),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(3), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(4), eriti selle artiklit 70,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1406/2002 (millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet)(5), eriti selle artiklit 19,

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(6), eriti selle artiklit 108,

–  võttes arvesse komisjoni 18. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/715 raamfinantsmääruse kohta asutustele, mis on asutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu alusel ning millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 70(7), eriti selle artiklit 105,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0066/2020),

1.  annab heakskiidu Euroopa Meresõiduohutuse Ameti tegevdirektori tegevusele ameti 2018. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Meresõiduohutuse Ameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2. Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta otsus Euroopa Meresõiduohutuse Ameti 2018. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (2019/2076(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Meresõiduohutuse Ameti 2018. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2018 kohta koos asutuste vastustega(8),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(9) 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2020. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2018. aasta eelarve täitmisel (05761/2020 – C9‑0043/2020),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(10), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(11), eriti selle artiklit 70,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1406/2002 (millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet)(12), eriti selle artiklit 19,

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(13), eriti selle artiklit 108,

–  võttes arvesse komisjoni 18. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/715 raamfinantsmääruse kohta asutustele, mis on asutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu alusel ning millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 70(14), eriti selle artiklit 105,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0066/2020),

1.  annab heakskiidu Euroopa Meresõiduohutuse Ameti 2018. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Meresõiduohutuse Ameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

3. Euroopa Parlamendi 14. mai 2020. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Meresõiduohutuse Ameti 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (2019/2076(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Meresõiduohutuse Ameti 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0066/2020),

A.  arvestades, et Euroopa Meresõiduohutuse Ameti (edaspidi „amet“) tulude ja kulude eelarvestuse(15) kohaselt oli ameti 2018. aasta lõplik eelarve 106 777 232,65 eurot, mis kujutab endast 2017. aastaga võrreldes 23,76 % suurust kasvu; arvestades, et eelarve suurenes peamiselt seetõttu, et ametile anti volitusi juurde; arvestades, et ameti eelarve koosneb ainult liidu eelarvest eraldatud vahenditest(16);

B.  arvestades, et Euroopa Kontrollikoda (edaspidi „kontrollikoda“) märkis oma aruandes ameti eelarveaasta 2018 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

1.  märgib rahuloluga, et 2018. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste pingutuste tulemusel oli eelarve täitmise määr 99,02 %, mis oli 2017. aasta määrast veidi (0,98 % võrra) kõrgem, ja maksete assigneeringute täitmise määr oli 92,84 %, mis oli 3,41 % võrra madalam;

Tulemused

2.  võtab teadmiseks, et amet hindab iga-aastase tööprogrammi rakendamist paljude spetsiifiliste võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajate varal ja ameti hinnang on peamine vahend, mille abil saab selle tegevuse lisaväärtust hinnata; võtab teadmiseks ameti tulemusjuhtimise süsteemi, millega kehtestatakse iga-aastaste tööprogrammide rakendamise korrapärasel järelevalvel nii mitmeaastased eesmärgid kui ka kvartaalsed tulemuslikkuse põhinäitajad; märgib, et eelarvehalduse parandamiseks kasutab amet peamise võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajana ainult eelarve täitmise määra;

3.  märgib, et ameti sisseostetavate teenuste järjepidevuse ja kvaliteedi tulemuslikkuse põhinäitajate osas on eesmärgid täidetud ning ameti visiitide ja kontrollide kvaliteedisüsteemi on laiendatud;

4.  julgustab ametit kontrollikoja soovitusi ellu viima;

5.  võtab teadmiseks, et amet teeb Euroopa rannikuvalvel tihedat koostööd teiste liidu ametitega, nagu Euroopa Kalanduskontrolli Amet ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet; soovitab lisaks tungivalt, et amet püüaks teha kõigi liidu ametitega veelgi tihedamat ja ulatuslikumat koostööd;

6.  märgib, et pärast ameti asutamismääruse rakendamise sõltumatu välishindamise heakskiitmist 2017. aastal esitas amet 2018. aasta märtsis oma tegevuskava; võtab rahuloluga teadmiseks, et määrati kindlaks tegevused, võimalikud riskid ja leevendusmeetmed, samuti rakendamise ajakava ja realistlik mõju eelarvele;

7.  innustab ametit jätkama oma teenuste digiteerimist;

8.  märgib, et tehnilistest probleemidest tingitud viivitus kaugjuhitava õhusõiduki süsteemide (RPA-süsteemid) käitamisel seoses Euroopa koostööga rannikuvalve ülesannete täitmisel ja jätkuvad raskused riiklikelt asutustelt lennulubade saamisel tõid kaasa eelarvemuudatuse, millega vähendati ELi toetust ja tagastati komisjonile 6 000 000 euro ulatuses maksete assigneeringuid; märgib, et see vähendamine osutus ebapiisavaks edasiste viivituste tõttu, mis olid tingitud tehnilistest probleemidest ja halbadest ilmastikuoludest, mis viis maksete assigneeringute väiksema kasutamiseni; toetab haldusnõukogu soovitust, et amet peaks seoses eelarve täieliku täitmise probleemiga tegelema lennulubade küsimusest tuleneva riskiga;

9.  väljendab heameelt selle üle, et amet toetab otseselt liikmesriikide pingutusi keskkonnaõiguse täitmise tagamiseks keskkonnaalaste õigusaktide rakendamisel, ning ameti RPA-süsteemide teenuste üle, mis aitavad kaasa mereseireoperatsioonidele, nagu merereostuse ja heite seire; on veendunud, et täiendavate vahenditega võib amet mängida olulist rolli, toetades liikmesriike laevandusega seotud keskkonnariskide leevendamisel ja merendussektori kestlikkuse parandamisel;

10.  tõdeb, et ametil on praegu alles teine täismahus tegutsemise aasta pärast volituste pikendamist 2016. aasta lõpus ning et mõned eelarvemuudatusi põhjustanud tegurid ei olnud 2018. aasta eelarve koostamise ajal teada; märgib, et amet pidi tegema eelarvemuudatusi, et võtta arvesse Portugali paranduskoefitsiendist tulenevat palgatõusu;

11.  märgib rahuloluga, et amet katsetab suurel kõrgusel liikuvaid pseudosatelliite (HAPS), ning väljendab heameelt asjaolu üle, et sel viisil vähendatakse satelliitide ja droonide vahelist lõhet;

12.  väljendab heameelt ameti pingutuste üle teha komisjoni ja liikmesriikide projektide raames ning meretranspordisektori kasutajatele kättesaadavaks operatiivteenused, analüüsid, eriteadmised ja parim võimalik tehniline tugi;

13.  kutsub ametit üles täiel määral kasutama ja vajaduse korral kohandama droonide, ülisuurel kõrgusel liikuvate pseudosatelliitide ja satelliitide pakutavaid operatiivvõimalusi; rõhutab süsteemide multifunktsionaalsust, mis hõlmab kogu spektrit alates päästetöödest merel kuni merereostuse varajase avastamise ja seire ning hädavajalike pingutusteni ebaseadusliku tegevuse, näiteks uimastikaubanduse, inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja litsentsimata kalapüügi vastu võitlemisel;

14.  märgib, et ameti haldusnõukogu võttis 2018. aasta novembris vastu uue sisekontrolliraamistiku, mis põhineb komisjoni 2017. aasta raamistikul;

15.  märgib, et 2018. aasta alguses laiendas amet visiitide ja kontrollide kvaliteedijuhtimise süsteemi (V&I QMS) kohaldamisala, et see hõlmaks meresõiduturvalisuse kontrolli ja horisontaalset analüüsiprotsessi; väljendab heameelt selle üle, et TÜV Rheinland Portugal viis edukalt läbi laiendatud kvaliteedijuhtimissüsteemi iga-aastase kontrollauditi, ilma et oleks tuvastatud nõuetele mittevastavust;

16.  märgib, et 2018. aastal ei teatatud ühestki huvide konflikti juhtumist; märgib, et kooskõlas riskijuhtimispoliitikaga ajakohastati 2018. aastal riskiregistrit ja see ajakohastus ei toonud päevavalgele ühtki kriitilise tähtsusega riski, mis võiks anda alust ametliku reservatsiooni esitamiseks eelarvevahendite käsutaja iga-aastases kinnitavas avalduses; märgib ka, et 2018. aastal ei realiseerunud ükski varem tuvastatud risk;

17.  peab kiiduväärseks, et amet on oma lepingutes kehtestanud asjakohased maksete kontrollimehhanismid;

18.  märgib, et töötajate viienda võrdlusanalüüsi tulemused on sarnased 2017. aasta tulemustega, nimelt 20,20 % (2017. aastal 20,42 %) ametikohtadest on seotud koordineerimise haldustoega, 71,65 % (72,08 %) operatiivülesannetega ja 8,15 % (7,50 %) neutraalsete ülesannetega;

Personalipoliitika

19.  märgib, et 31. detsembril 2018 oli ametikohtade loetelust täidetud 98,58 %, kusjuures liidu eelarves kinnitatud 212 ametnikust ja ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 209 (2017. aastal oli kinnitatud ametikohti 212); märgib, et 2018. aastal töötas ameti heaks lisaks 30 lepingulisele töötajale 17 lähetatud riiklikku eksperti; ergutab ametit uurima töötajate jagamist teiste liidu ametite vahel, pöörates erilist tähelepanu haldustöötajate edasise ühendamise võimalustele teiste Lissabonis asuvate ametitega, nimelt Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskusega;

20.  märgib rahuloluga, et kõrgema juhtkonna hulgas saavutati võrdne sooline tasakaal (2 meest ja 2 naist); on siiski mures, et haldusnõukogu tasandil on meeste (44 liiget) ja naiste (12 liiget) tasakaal paigast ära;

21.  peab kahetsusväärseks teabe ja üksikasjade puudumist seoses Euroopa Meresõiduohutuse Ameti soolise tasakaalu tegevuskavaga;

Hanked

22.  võtab kontrollikoja aruandest teadmiseks, et 2018. aasta lõpu seisuga ei võrrelnud amet süstemaatiliselt hindu ja vahendustasusid tarnijate hinnapakkumiste ja raamlepingu sõlminud töövõtjale tarkvaralitsentside soetamise eest esitatud arvetega; võtab ameti vastuse põhjal teadmiseks, et kõnealuse raamlepingu rakendusmehhanismis puudus kindlaksmääratud hinnakiri, vaid selle asemel otsustas komisjon kasutada hinnalisade süsteemi, ning et töövõtja on kasutanud oma õigust lõpetada leping alates 12. oktoobrist 2019;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

23.  võtab teadmiseks, et amet on võtnud kasutusele ja avaldab oma haldusnõukogu liikmete ja kõrgema juhtkonna huvide konflikti deklaratsioonid ning et amet on välja andnud suunised huvide konflikti kohta ja rakendanud rikkumisest teatamise korra, mis on oluline vahend pettuste, korruptsiooni ja raskete rikkumiste avastamiseks;

Sisekontroll

24.  võtab teadmiseks, et komisjoni siseauditi talitus auditeeris ameti visiite ja kontrolle ning jõudis järeldusele, et selleks kasutatavad juhtimis- ja kontrollisüsteemid on asjakohased ning neid rakendatakse tulemuslikult ja tõhusalt; juhib tähelepanu sellele, et siseauditi talitus esitas neli soovitust, millega amet nõustus ja kohustus neid järgima;

25.  märgib, et 2018. aastal viis amet ellu kõik tegevuskavad, mis olid seotud EMSAs 2017. aastal toimunud siseauditi talituse personalijuhtimise auditiga;

Muud märkused

26.  võtab teadmiseks jõupingutused, mida amet on kulutõhusa ja keskkonnahoidliku töökeskkonna loomiseks teinud; juhib siiski tähelepanu sellele, et amet ei ole võtnud täiendavaid meetmeid CO2 heite vähendamiseks või kompenseerimiseks;

27.  kutsub ametit üles pöörama tähelepanu oma teadusuuringute tulemuste üldsusele levitamisele ning pöörduma avalikkuse poole sotsiaalmeedia ja muude meediaväljaannete kaudu;

o
o   o

28.  viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 14. mai 2020. aasta resolutsioonile(17) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(1) ELT C 417, 11.12.2019, lk 1.
(2) ELT C 417, 11.12.2019, lk 1.
(3) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(4) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
(5) EÜT L 208, 5.8.2002, lk 1.
(6) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.
(7) ELT L 122, 10.5.2019, lk 1.
(8) ELT C 417, 11.12.2019, lk 1.
(9) ELT C 417, 11.12.2019, lk 1.
(10) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(11) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
(12) EÜT L 208, 5.8.2002, lk 1.
(13) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.
(14) ELT L 122, 10.5.2019, lk 1.
(15) ELT C 120, 29.3.2019, lk 201.
(16) ELT C 120, 29.3.2019, lk 202.
(17) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0121.


2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa GNSSi Agentuur
PDF 146kWORD 49k
Otsus
Otsus
Resolutsioon
1. Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta otsus Euroopa GNSSi Agentuuri 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2019/2084(DEC))
P9_TA(2020)0080A9-0067/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa GNSSi Agentuuri 2018. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2018 kohta koos asutuste vastustega(1),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(2) 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2020. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2018. aasta eelarve täitmisel (05761/2020 – C9‑0051/2020),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(3), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(4), eriti selle artiklit 70,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta määrust (EL) nr 912/2010 (millega luuakse Euroopa GNSSi Agentuur, tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1321/2004 Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide juhtimisstruktuuride loomise kohta ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 683/2008)(5), eriti selle artiklit 14,

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(6), eriti selle artiklit 108,

–  võttes arvesse komisjoni 18. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/715 raamfinantsmääruse kohta asutustele, mis on asutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu alusel ning millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 70(7), eriti selle artiklit 105,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0067/2020),

1.  annab heakskiidu Euroopa GNSSi Agentuuri tegevdirektori tegevusele agentuuri 2018. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa GNSSi Agentuuri tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2. Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta otsus Euroopa GNSSi Agentuuri 2018. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (2019/2084(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa GNSSi Agentuuri 2018. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2018 kohta koos asutuste vastustega(8),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(9) 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2020. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2018. aasta eelarve täitmisel (05761/2020 – C9‑0051/2020),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(10), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(11), eriti selle artiklit 70,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta määrust (EL) nr 912/2010 (millega luuakse Euroopa GNSSi Agentuur, tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1321/2004 Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide juhtimisstruktuuride loomise kohta ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 683/2008)(12), eriti selle artiklit 14,

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(13), eriti selle artiklit 108,

–  võttes arvesse komisjoni 18. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/715 raamfinantsmääruse kohta asutustele, mis on asutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu alusel ning millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 70(14), eriti selle artiklit 105,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0067/2020),

1.  annab heakskiidu Euroopa GNSSi Agentuuri 2018. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa GNSSi Agentuuri tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

3. Euroopa Parlamendi 14. mai 2020. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa GNSSi Agentuuri 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (2019/2084(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa GNSSi Agentuuri 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0067/2020),

A.  arvestades, et Euroopa GNSSi Agentuuri (edaspidi „agentuur“) tulude ja kulude kalkulatsiooni(15) kohaselt oli agentuuri 2018. aasta lõplik eelarve 32 230 582 eurot, mis tähendab 2017. aastaga võrreldes 13,22 % suurust kasvu; arvestades, et kasv oli seotud 2. ja 3. jaoga; arvestades, et agentuuri eelarve koosneb peamiselt liidu eelarvest eraldatud vahenditest(16);

B.  arvestades, et Euroopa Kontrollikoda (edaspidi „kontrollikoda“) märkis oma aruandes ameti eelarveaasta 2018 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta oli saanud piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

1.  märgib rahuloluga, et 2018. aastal tehtud eelarveseire tulemusel oli eelarve täitmise määr 100 % ehk sama, mis 2017. aastal; märgib ühtlasi, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 83,72 %, mis on 2017. aasta näitajast 2,48 % väiksem;

2.  märgib, et lisaks oma põhieelarvele jätkas agentuur 2018. aastal suure osa delegeeritud eelarve haldamist Euroopa Geostatsionaarse Navigatsioonilisasüsteemi (EGNOS), Galileo delegeerimislepingu, avaliku reguleeritud teenuse delegeerimislepingu ja programmi „Horisont 2020“ delegeerimislepingu jaoks; märgib, et delegeeritud eelarves seoti 2018. aastal kulukohustustega kokku 1 173 219 279 eurot ja välja maksti 796 500 300,84 eurot;

Ülekantud assigneeringute tühistamine

3.  väljendab heameelt selle üle, et 2017. aastast 2018. aastasse üle kantud assigneeringutest tühistati kogu üle kantud summast 3,25 %, mis oli 2017. aastaga võrreldes 2,05 % vähem;

Tulemused

4.  märgib, et agentuur kasutab oma tegevusega loodava lisaväärtuse mõõtmiseks ja eelarve haldamise täiustamiseks teatavaid tulemuslikkuse põhinäitajaid;

5.  märgib, et agentuuri programmid Galileo ja EGNOS on nüüd täielikult kasutusetapis ning Galileo puhul viis agentuur lisaks viimase nelja satelliidi edukale orbiidile viimisele 2018. aastal enne 3. partiid lõpule lepingute sõlmimise;

6.  peab kiiduväärseks asjaolu, et alates 2015. aastast tellib agentuur raamatupidamisteenused komisjonilt ning et talitluspidevuse haldamise ja siseauditi valdkonna teenuseid osutatakse koos teiste ametitega;

7.  märgib, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni eelmise aasta märkuste ja tähelepanekute põhjal viis komisjon läbi programmide Galileo ja EGNOS ning agentuuri tegevuse vahehindamise, mis esitati parlamendile ja nõukogule 2017. aasta oktoobris;

8.  ergutab agentuuri jätkama oma teenuste digiteerimist;

Personalipoliitika

9.  märgib, et 31. detsembri 2018. aasta seisuga oli ametikohtade loetelust täidetud 90,63 %, kusjuures liidu eelarves kinnitatud 128 ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 116 (2017. aastal oli kinnitatud ametikohti 116); märgib, et 2018. aastal töötas agentuuris ka 51 lepingulist töötajat ja 3 lähetatud riiklikku eksperti; märgib, et lisaks kahele juba ette nähtud ametikohale eraldati agentuurile 2018. aasta ametikohtade loetelus kümme täiendavat ametikohta;

10.  märgib murega, et 2018. aastal ei olnud soolist tasakaalu tippjuhtide seas (10 meest ja 2 naist) ega ka haldusnõukogus (44 meest ja 7 naist);

11.  väljendab heameelt asjaolu üle, et agentuur täitis kontrollikoja soovituse ja avaldas lõpuks teated vabade ametikohtade kohta ka EPSO veebisaidil, et parandada teabe levikut; võtab agentuuri vastuse põhjal teadmiseks, et agentuur kavatseb avaldada kõik vabade ametikohtade teated ametitevahelises portaalis, mida peetakse ametite seisukohast EPSOga samaväärseks, ning ühtlasi avaldab agentuur oma vabade ametikohtade teated kosmosevaldkonna väljaannetes;

Hanked

12.  märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt allkirjastas agentuur 15. detsembril 2016. aastal raamlepingu satelliitsüsteemi Galileo kasutamiseks perioodil 2017–2027, maksumusega 1 500 000 000 eurot; märgib ühtlasi, et leping sõlmiti avaliku hankemenetluse alusel; märgib, et üks osalenud pakkuja on algatanud kohtumenetluse ja vaidlustanud hankemenetluse tulemused; võtab teadmiseks, et raamlepingu hanke ning kõigi sellega seotud lepingute ja tulevaste maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta teeb otsuse Euroopa Liidu Kohus; juhib tähelepanu asjaolule, et kirjalik menetlus lõpetati 2019. aasta esimeses kvartalis, suuline ärakuulamine pidi toimuma 2019. aasta teises või kolmandas kvartalis ning Euroopa Liidu Kohus pidi otsuse tegema 2019. aasta viimases kvartalis, kuid lõpetas menetluse 3. detsembril 2019 (kohtuasi T-99/17)(17); võtab agentuuri lepingu sõlmimise otsuse võimaliku tühistamise tagajärgede õigusliku analüüsi põhjal teadmiseks, et tõenäoliselt ei nõuta agentuurilt lepingu lõpetamist, vaid ta peaks pigem katma hageja kohtukulud ligikaudu 300 000 euro ulatuses ja võimaliku kahju, mis on ära toodud agentuuri raamatupidamise aastaaruandes; palub agentuuril anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selles valdkonnas tehtud edusammudest teada;

13.  märgib, et pärast sisehindamist ja võttes arvesse eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni märkusi ja tähelepanekuid e-riigihangete menetluste kasutamise kohta, jõuti järeldusele, et pakkumuste elektroonilise esitamise moodul ei vasta praeguses arenguetapis agentuuri keerukatele hankevajadustele, ning praegu on otsustatud, et pakkumusi ei tehta elektrooniliselt; palub agentuuril anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selles valdkonnas tehtud edusammudest teada;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

14.  märgib, et algatuse Active Senior Initiative raames tegeleb nõustamisega üks endine kõrge ametnik, kes ei saa agentuurilt tasu;

15.  märgib, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni märkuste ja tähelepanekute põhjal, mis on seotud agentuuri kõrgema juhtkonna huvide deklaratsioonide ja elulookirjelduste avaldamisega, avaldatakse agentuuri veebisaidil ainult agentuuri haldusnõukogu esimehe ja aseesimehe huvide deklaratsioonid; märgib, et agentuur kavatseb haldusnõukogu liikmete elulookirjeldused avaldada oma veebisaidil pärast seda, kui on nõuetekohaselt arvesse võtnud kohaldatavaid isikuandmete kaitse eeskirju;

16.  peab kahetsusväärseks, et haldusnõukogu liikmete elulookirjeldusi ei ole ikka veel agentuuri veebisaidil avaldatud; palub agentuuril anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile teada, mida selles vallas tehakse;

17.  märgib, et agentuur võttis 2018. aasta juunis vastu sisesuunised rikkumisest teatajate kohta;

18.  märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt viis komisjoni siseauditi talitus 2018. aastal läbi auditi „IT-juhtimine GSA-s“ ning agentuur koostas tegevuskava mõne potentsiaalselt parandamist vajava valdkonna kohta; palub agentuuril anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selles valdkonnas tehtud edusammudest teada;

Muud märkused

19.  märgib, et võttes arvesse eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni märkusi ja tähelepanekuid seoses agentuuri kohustusega minimeerida ebasoodsat mõju, mis tuleneb Ühendkuningriigi liidust välja astumisest, saatis agentuur kirjad kõigile töövõtjatele ja toetusesaajatele, kes on seotud mõjutatud lepingute ja toetustega, ning palus võtta 2019. aasta oktoobri lõpuks leevendusmeetmeid eeskätt tagamaks, et peatöövõtjad ja alltöövõtjad ei oleks Ühendkuningriigis asutatud üksused, ning viis Galileo turvaseirekeskuse varuüksuse Ühendkuningriigist ümber Hispaania Kuningriiki; palub agentuuril hoida eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni meetmete tulemustega kursis;

20.  kutsub ametit üles pöörama tähelepanu oma teadusuuringute tulemuste üldsusele levitamisele ning suhtlema avalikkusega sotsiaalmeedia ja muude meediaväljaannete kaudu;

o
o   o

21.  viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 14. mai 2020. aasta resolutsioonile(18) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(1) ELT C 417, 11.12.2019, lk 1.
(2) ELT C 417, 11.12.2019, lk 34.
(3) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(4) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
(5) ELT L 276, 20.10.2010, lk 11.
(6) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.
(7) ELT L 122, 10.5.2019, lk 1.
(8) ELT C 417, 11.12.2019, lk 1.
(9) ELT C 417, 11.12.2019, lk 34.
(10) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(11) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
(12) ELT L 276, 20.10.2010, lk 11.
(13) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.
(14) ELT L 122, 10.5.2019, lk 1.
(15) ELT C 116, 28.3.2018, lk 21.
(16) ELT C 116, 28.3.2018, lk 22.
(17) ECLI:EU:T:2019:847.
(18) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0121.


2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus
PDF 148kWORD 50k
Otsus
Otsus
Resolutsioon
1. Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta otsus Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2019/2069(DEC))
P9_TA(2020)0081A9-0073/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse 2018. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2018 kohta koos asutuste vastustega(1),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(2) 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2020. aasta soovitust keskuse tegevusele heakskiidu andmise kohta 2018. aasta eelarve täitmisel (05761/2020 – C9-0036/2020),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(3), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(4), eriti selle artiklit 70,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1920/2006 Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse kohta(5), eriti selle artiklit 15,

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(6), eriti selle artiklit 108,

–  võttes arvesse komisjoni 18. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/715 raamfinantsmääruse kohta asutustele, mis on asutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu alusel ning millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 70(7), eriti selle artiklit 105,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0073/2020),

1.  annab heakskiidu Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse direktori tegevusele keskuse 2018. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2. Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta otsus Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse 2018. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (2019/2069(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse 2018. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2018 kohta koos asutuste vastustega(8),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(9) 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2020. aasta soovitust keskuse tegevusele heakskiidu andmise kohta 2018. aasta eelarve täitmisel (05761/2020 – C9-0036/2020),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(10), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(11), eriti selle artiklit 70,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1920/2006 Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse kohta(12), eriti selle artiklit 15,

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(13), eriti selle artiklit 108,

–  võttes arvesse komisjoni 18. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/715 raamfinantsmääruse kohta asutustele, mis on asutatud ELi toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu alusel ning millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 70(14), eriti selle artiklit 105,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0073/2020),

1.  annab heakskiidu Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse 2018. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

3. Euroopa Parlamendi 14. mai 2020. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (2019/2069(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0073/2020),

A.  arvestades, et Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (edaspidi „keskus“) tulude ja kulude aruande(15) kohaselt oli keskuse 2018. aasta lõplik eelarve 16 174 200,21 eurot, mis tähendab 2017. aastaga võrreldes 2,18 % suurust kasvu; arvestades, et keskuse eelarve koosneb peamiselt liidu eelarvest eraldatud vahenditest(16);

B.  arvestades, et kontrollikoda märgib oma aruandes keskuse eelarveaasta 2018 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et keskuse raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

1.  peab kiiduväärseks, et 2018. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste pingutuste tulemusel oli eelarve täitmise määr 100 % ehk sama, mis 2017. aastal; märgib, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 98,02 %, mis on eelnenud aastaga võrreldes 3,31 % suurem;

Tulemuslikkus

2.  märgib, et keskus kasutab oma 66 iga-aastase eesmärgi saavutamise mõõtmiseks 50 tulemuslikkuse põhinäitajat, mis on jagatud kaheksaks strateegiliseks eesmärgiks, et hinnata oma tegevusest tulenevat lisaväärtust ning parandada eelarve haldamist; märgib, et alates 2019. aastast võttis keskus kasutusele uue tulemuslikkuse mudeli, mis põhineb kümnel tulemuslikkuse põhinäitajatel, mida kasutatakse selleks, et mõõta keskuse tulemuslikkust soovitud tulemuste saavutamisel ja tõhusust selleks eraldatud vahendite kasutamisel;

3.  märgib, et keskus on saavutanud 85 % 2018. aasta tööprogrammis kavandatud väljunditest/tulemustest ning läbis edukalt oma 2025. aasta strateegia esimese aasta;

4.  ergutab keskust jätkama oma teenuste digiteerimist;

5.  märgib rahuloluga, et keskus jagab jätkuvalt sünergiat Euroopa Meresõiduohutuse Ametiga korporatiiv- ja tugiteenuste ning ühiste ruumide haldamise valdkonnas Lissabonis ning et see sünergia on seotud ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, telekommunikatsiooni ning internetipõhiste taristute ja teenuste valdkonnaga; märgib, et tegevuste sünergia on saavutatud ka teiste liidu ametitega justiits- ja siseküsimuste ning tervishoiu valdkonnas; tunnustab ameteid sellise koostöö vormi eest ja peab seda eeskujuks, mida tasub järgida;

6.  rõhutab keskuse olulist rolli poliitikakujundajate ja spetsialistide varustamisel analüüside ja teabega uimastite ja narkomaania ning esilekerkivate suundumuste kohta, et võidelda tõhusalt ebaseadusliku uimastitarbimise ja -kaubanduse vastu, ning tuletab meelde, et uimastikaubandust peetakse organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi üheks peamiseks tuluallikaks ja värbamiskanaliks; tuletab meelde, et 2018. aastal laiendati keskuse volitusi, sealhulgas lisati keskusele uusi kohustusi ja ametlikke partnerlusi teiste liidu asutustega, nagu Europol;

7.  on seisukohal, et täielikult keskuse 2025. aasta strateegial(17) põhineva programmdokumendi 2019–2021 vastuvõtmine on keskuse strateegilise ja operatiivse planeerimise raamistikus oluline samm;

Personalipoliitika

8.  märgib, et 31. detsembril 2018 oli ametikohtade loetelust täidetud 96,05 %, kusjuures liidu eelarves kinnitatud 10 ametnikust ja 66 ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 9 ametnikku ja 64 ajutist teenistujat (2017. aastal oli kinnitatud ametikohti 77); märgib, et 2018. aastal töötas keskuse heaks ka 29 lepingulist töötajat ja üks lähetatud riiklik ekspert;

9.  märgib, et keskus on andnud teada, et sooline tasakaal oli haldusnõukogus 2018. aastal hea – 15 mees- ja 14 naisliiget;

10.  märgib rahuloluga, et keskus on kehtestanud üldsätted inimväärikusel põhineva töökultuuri loomise ja säilitamise ning ahistamise ärahoidmise ja tõkestamise kohta; märgib, et keskus pakub konfidentsiaalset nõustamist;

Hanked

11.  peab tervitatavaks asjaolu, et keskus võttis kasutusele keskuse juhtimiskavaga kooskõlas oleva uue hankekava, mis viidi tihedas koostöös kõikide üksustega edukalt ellu;

12.  märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt ei õnnestunud keskusel kaasata väikese maksumusega hankemenetluste puhul mõistlikku arvu pakkujaid ning et kõnealustest menetlustest viies esitas vaid üks kandidaat pakkumuse ja ühes menetluses esitati kaks pakkumust; märgib, et keskuse vastuse kohaselt kutsus ta pakkumises osalema asjakohaste finantsreeglite nõuetele vastava arvu pakkujaid, et tagada vajalik konkurentsi tase; kutsub keskust üles jätkama pingutusi, et tagada riigihankemenetluste vastavus ausa konkurentsi põhimõttele ja hõlbustada osalemist väikese maksumusega hankemenetlustes;

Huvide konfliktide ennetamine ja ohjamine ning läbipaistvus

13.  võtab teadmiseks keskuse kehtestatud meetmed ja tehtavad jõupingutused, mille eesmärk on tagada läbipaistvus, huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning rikkumisest teatajate kaitse; märgib rahuloluga, et keskuse veebisaidil on avaldatud direktori ja teaduskomitee liikmete elulookirjeldused ja huvide deklaratsioonid;

14.  rõhutab, et Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjoni tellitud hiljutises uuringus(18) leiti, et arvestades asjaolu, et keskus kasutab eksperte, ja eelkõige seda, et teaduskomitee teeb otsuseid ise, on olemas potentsiaalne huvide konfliktide oht;

Sisekontroll

15.  märgib, et tuginedes komisjoni siseauditi talituse aruandele, mis käsitles andmete kogumise, valideerimise ja kvaliteedi tagamise protsesside alaste vajaduste analüüsi ja andmekvaliteedihalduse raamistiku läbivaatamist ning selle vastavust keskuse 2025. aasta strateegiale, rakendati 2018. aastal kõik vastuvõetud tegevuskavas esitatud vajalikud soovitused;

16.  märgib murelikult, et keskuse andmetel on mitmed siseauditi talituse 2015. aasta auditis IT projektijuhtimise kohta esitatud soovitused vaid osaliselt ellu viidud ja 2018. aasta lõpus oli kaks soovitust veel täitmata; märgib, et need kaks soovitust kavatseti siiski rakendada 2019. aasta keskpaigaks; palub, et keskus annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2020. aasta juuniks saavutatust aru;

17.  märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt peaksid ajutistel töötajatel olema (vastavalt direktiivile 2008/104/EÜ(19) ja Portugali tööõigusele) samad töötingimused kui neid kasutava organisatsiooni otse palgatud töötajatel; märgib siiski, et asjassepuutuvates lepingutes ei nõutud, et ajutist tööd pakkuvad bürood nimetatud tingimusi järgiksid, ning puuduvad tõendid selle kohta, et keskus oleks ise oma otse värvatud töötajate töötingimusi ajutiste töötajate omadega võrrelnud, mis kahjustab ohutuid ja prognoositavaid töötingimusi ning tekitab kohtuvaidluste ja keskuse mainega seotud riske; märgib, et keskuse vastuse kohaselt viidatakse keskuse ja ajutist tööd pakkuva büroo vahelises lepingus keskuse kohustusele järgida kõiki kohaldatavate õigusaktide aspekte ning et nimetatud lepingu kohaselt on see pool, kellel on kohtuvaidluse oht, ajutist tööd pakkuv büroo; rõhutab siiski, et seda tüüpi olukorraga kaasnevad keskuse jaoks endiselt suured maineriskid; väljendab heameelt asjaolu üle, et keskus hindab ümber oma ajutiste töötajate kasutamise poliitika, nii et see poliitika põhineks kooskõlas keskuse tegevusvajaduste ja õigusraamistikuga rohkem selle liikmesriigi õigusel, kus keskus asub; palub keskusel oma ajutiste töötajate töötingimusi analüüsida ning tagada, et need oleksid kooskõlas liidu ja riikliku tööõigusega; palub, et keskus annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2020. aasta juuniks saavutatust aru;

18.  märgib, et liit allkirjastas 2006. aastal Norraga lepingu, milles määratakse kindlaks valem, mille alusel arvutatakse Norra osamakse keskusele ning selle alammäär, mille suhtes tuleks kohaldada iga-aastast kohandamist, mis põhineb liidu hinnasuundumustel ja kogurahvatulul; märgib murelikult, et kuigi aastatel 2007–2018 suurenes liidu eelarvest tulev toetus 24 %, jäi Norra osamakse suurus peaaegu samaks; märgib, et keskuse vastuse kohaselt puudub lineaarne seos liidu toetuse ja Norra osamakse suurendamise vahel ning keskusel ei ole vajalikku õigusvõimet, et taotleda Norra osamakse alammäära kohandamiseks teistsugust valemit/meetodit; palub keskusel koos asjaomaste pooltega Norra osamakse alammäära vastavalt kokkulepitud tingimustele kohandada;

19.  kutsub keskust üles keskenduma sellele, et levitada oma teadusuuringute tulemusi üldsuse hulgas, ning suhtlema üldsusega sotsiaalmeedia ja muude meediakanalite kaudu;

o
o   o

20.  viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 14. mai 2020. aasta resolutsioonile(20) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(1) ELT C 417, 11.12.2019, lk 1.
(2) ELT C 417, 11.12.2019, lk 1.
(3) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(4) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
(5) ELT L 376, 27.12.2006, lk 1.
(6) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.
(7) ELT L 122, 10.5.2019, lk 1.
(8) ELT C 417, 11.12.2019, lk 1.
(9) ELT C 417, 11.12.2019, lk 1.
(10) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(11) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
(12) ELT L 376, 27.12.2006, lk 1.
(13) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.
(14) ELT L 122, 10.5.2019, lk 1.
(15) ELT C 29, 23.1.2019, lk 1.
(16) ELT C 29, 23.1.2019, lk 2.
(17) Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (EMCDDA), EMMDA 2025. aasta strateegia, Lissabon, märts 2017. http://www.emcdda.europa.eu/publications/work-programmes-and-strategies/strategy-2025_en.
(18) https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2020/621934/IPOL_STU(2020)621934_EN.pdf
(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/104/EÜ renditöö kohta (ELT L 327, 5.12.2008, lk 9).
(20) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0121.


2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Liidu Lennundusohutusamet
PDF 151kWORD 57k
Otsus
Otsus
Resolutsioon
1. Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta otsus Euroopa Liidu Lennundusohutusameti (enne 11. septembrit 2018 Euroopa Lennundusohutusamet) 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2019/2077(DEC))
P9_TA(2020)0082A9-0074/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Lennundusohutusameti 2018. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2018 kohta koos asutuste vastustega(1),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(2) 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2020. aasta soovitust, mis käsitleb heakskiidu andmist ameti tegevusele 2018. aasta eelarve täitmisel (05761/2020 – C9‑0044/2020),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(3), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(4), eriti selle artiklit 70,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrust (EÜ) nr 216/2008 (mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ)(5), eriti selle artiklit 60,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrust (EL) 2018/1139 (mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91)(6), eriti selle artiklit 121,

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(7), eriti selle artiklit 108,

–  võttes arvesse komisjoni 18. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/715 raamfinantsmääruse kohta asutustele, mis on asutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu alusel ning millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 70(8), eriti selle artiklit 105,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9‑0074/2020),

1.  annab heakskiidu Euroopa Liidu Lennundusohutusameti tegevdirektori tegevusele ameti 2018. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Liidu Lennundusohutusameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L‑seerias).

2. Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta otsus Euroopa Liidu Lennundusohutusameti (enne 11. septembrit 2018 Euroopa Lennundusohutusamet) 2018. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (2019/2077(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Lennundusohutusameti 2018. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2018 kohta koos asutuste vastustega(9),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(10) 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2020. aasta soovitust, mis käsitleb heakskiidu andmist ameti tegevusele 2018. aasta eelarve täitmisel (05761/2020 – C9‑0044/2020),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(11), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(12), eriti selle artiklit 70,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrust (EÜ) nr 216/2008 (mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ)(13), eriti selle artiklit 60,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrust (EL) 2018/1139 (mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91)(14), eriti selle artiklit 121,

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(15), eriti selle artiklit 108,

–  võttes arvesse komisjoni 18. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/715 raamfinantsmääruse kohta asutustele, mis on asutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu alusel ning millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 70(16), eriti selle artiklit 105,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9‑0074/2020),

1.  annab heakskiidu Euroopa Liidu Lennundusohutusameti 2018. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Liidu Lennundusohutusameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L‑seerias).

3. Euroopa Parlamendi 14. mai 2020. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu Lennundusohutusameti (enne 11. septembrit 2018 Euroopa Lennundusohutusamet) 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (2019/2077(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu Lennundusohutusameti 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9‑0074/2020),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu Lennundusohutusameti (edaspidi „amet“) tulude ja kulude kalkulatsiooni(17) kohaselt oli ameti 2018. aasta lõplik eelarve 197 871 000 eurot, mis tähendab 2017. aastaga võrreldes 3,27 % suurust kasvu; arvestades, et ameti eelarve koosneb 36 915 000 euro ulatuses liidu eelarvest eraldatud vahenditest(18) ning 102 992 000 eurot on saadud lõivudest ja tasudest;

B.  arvestades, et Euroopa Kontrollikoda (edaspidi „kontrollikoda“) märgib oma aastaaruandes ameti 2018. aasta raamatupidamise aruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta on saanud piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

1.  märgib rahuloluga, et 2018. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste pingutuste tulemusel oli eelarve täitmise määr 98,31 %, mis on 2017. aastaga võrreldes 1,02 % väiksem; märgib ka, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 90,26 %, mis oli 2017. aastaga võrreldes 3,49 % väiksem;

Tulemused

2.  märgib, et 2017. aastal tegi Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO) ameti auditi ja avaldas 2018. aasta juunis selle tulemused, mis kinnitasid väga kõrget täitmismäära ja näitasid, et amet on maailma kolme parima lennunduse reguleerimisameti hulgas;

3.  tunnistab, et amet tugevdab ohutusteabe ja ohutusalase tulemuslikkusega seotud ülesandeid ning eelkõige töötab välja programmi Data4Safety, mis tagab suurandmete platvormi ja parema analüüsivõime Euroopa tasandil;

4.  julgustab ametit jätkama oma digiteerimispoliitikat;

5.  märgib rahuloluga, et amet jagab kattuvate ülesannete täitmisel vahendeid teiste asutustega, eelkõige Euroopa Toiduohutusameti, Euroopa Koolitusfondi ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega, uuringute, e‑õppe, pilveteenuste, LinkedIni teenuste ja keskkonnaalase teadlikkuse koolituste valdkonnas; soovitab tungivalt, et amet püüaks jätkuvalt teha kõigi liidu asutustega veelgi tihedamat ja ulatuslikumat koostööd;

6.  märgib, et 2018. aastal koostati välishindamine, et hinnata protsessi, mille alusel koostati ameti ühtne programmdokument, ning viisi, kuidas amet konsulteerib ühtse programmdokumendi koostamisel oma peamiste sidusrühmadega; märgib, et amet koostab tegevuskava kõigi potentsiaalselt parandamist vajavate valdkondade kohta;

7.  rõhutab ameti üliolulist rolli maksimaalse lennundusohutuse ja keskkonnakaitse taseme tagamisel kiiresti kasvaval lennundusturul; rõhutab, et 2018. aasta oli ameti jaoks tähendusrikas aasta, sest jõustus määrus (EL) 2018/1139(19); tunnistab, et ameti vastutusalade ja töökoormuse suurenemisega ei kaasnenud talle eraldatud vahendite proportsionaalset suurenemist, mis tekitas ametile 2018. aastal märkimisväärseid raskusi oma ülesannete ja eesmärkide täitmisel ning põhjustas teatavate toimingute edasilükkamise või mitte enam esmatähtsaks pidamise; kordab, et ametile tuleks eraldada piisavad rahalised vahendid ja personal (31. detsembri 2018. aasta seisuga oli töötajate arv vähenenud 767‑le, võrreldes 771 töötajaga 2017. aastal), et ta saaks täita talle usaldatud olulisi ülesandeid;

8.  tuletab meelde ameti panust müra ja CO2 heidet käsitlevate arukate standardite väljatöötamisse ning ameti vastutust lennundustoodete, osade ja seadmete keskkonnaohutuse sertifitseerimise eest; on veendunud, et täiendavate vahenditega võib amet mängida juhtivat rolli lennundussektori kestlikkuse parandamiseks vajalike meetmete väljatöötamisel ja rakendamisel;

9.  väljendab heameelt ameti märkimisväärsete jõupingutuste üle Euroopa ühtse droonipiirkonna loomisel;

10.  tunneb muret selle pärast, et lennundus on küberrünnakute jaoks atraktiivne sihtmärk ja et tarkvaravigadel võivad olla tõsised tagajärjed; palub ametil koos Euroopa lennunduse küberjulgeoleku keskusega veelgi suurendada Euroopa lennunduse digitaalset vastupidavust;

11.  tunneb muret selle pärast, et kaugjuhitava õhusõiduki süsteemide peatne inkorporeerimine tekitab üldsuse hulgas muret ohutuse pärast; kutsub ametit üles võtma rohkem arvesse üldisi ohutuskaalutlusi ja ametiasutuste muresid seoses õigusrikkujate vastutusele võtmisega;

12.  kutsub ametit üles tagama, et liit saaks nii kiiresti kui võimalik ja ohutust ohustamata ühtsed ja kergesti järgitavad droonide kaubandusliku müügi reeglid; tunneb muret selle pärast, et ametil ei ole nende uute ülesannete täitmiseks piisavalt rahalisi ja inimressursse;

13.  märgib, et ameti üldine puudujääk oli aasta lõpus 2 000 000 eurot (700 000 euro suurune ülejääk toetusega seotud tegevuse puhul ning 2 700 000 euro suurune puudujääk tasude ja lõivudega seotud tegevuse puhul); märgib, et tasude ja lõivudega seotud puudujääk on arvatud maha kumuleerunud ülejäägist, mistõttu on see vähenenud 54 900 000 eurolt 52 200 000 eurole; täheldab, et tasude ja lõivudega seotud tegevuse puhul suurenes tulu 2017. aastaga võrreldes 1 800 000 euro võrra, kuid personalikulud suurenesid 3 700 000 euro, halduskulud 900 000 euro ja tegevuskulud 2 600 000 euro võrra; märgib, et toetusega seotud tegevuse puhul oli toetuse 2 000 000 euro võrra suurendamine piisav, et katta halduskulude suurenemine 100 000 euro võrra ja tegevuskulude suurenemine 1 400 000 euro võrra;

14.  peab kiiduväärseks meetmeid, mida on võetud ameti tõhususe suurendamiseks, näiteks programmi LEAP (Lean Efficiency Agility Programme) ja muid tõhususe algatusi, tänu millele on õnnestunud vähendada töökoormust kokku niisugusel määral, mis vastab 16 täistööajaga töötava inimese koormusele, ning mis võimaldasid ametil ametikohti ümber paigutada ning tulla toime suurenenud töökoormusega ja järeltegevuse läbivaadatud kvaliteedinõuetega; väljendab heameelt ka finantsprotsesside ulatuslikuma digitaliseerimise, automatiseerimise ja lihtsustamise üle, mille tulemusel töödeldakse 86 % finantstehingutest paberivabalt;

15.  on rõõmus selle üle, et amet on järginud kontrollikoja soovitust tagada peaarvepidaja sõltumatus, mis väljendub selles, et peaarvepidaja annab nüüd tegevusalastes küsimustes aru ameti haldusnõukogule ja haldusalastes küsimustes ameti tegevdirektorile;

16.  väljendab heameelt selle üle, et ameti haldusnõukogu on võtnud vastu rikkumisest teatamise suunised, ja kutsub ametit üles tagama nende rakendamise; märgib, et siseauditi talitus tegi 2018. aastal eetikakontrolli, mis hõlmas selliseid valdkondi nagu käitumisjuhend, eetika ja pettus, ning et auditiaruande kavand pidi valmima 2019. aasta alguses; kordab sellega seoses vajadust kehtestada kaitsemeetmed huvide konfliktide vastu;

Personalipoliitika

17.  märgib, et 31. detsembril 2018 oli ametikohtade loetelust täidetud 95,74 %, kusjuures liidu eelarves kinnitatud 680 ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 651 (2017. aastal oli kinnitatud ametikohti 678); märgib, et 2018. aastal töötas ametis ka 83 lepingulist töötajat ja 19 lähetatud riiklikku eksperti;

18.  märgib murega, et 2018. aasta kohta on teatatud ebaühtlasest soolisest tasakaalust kõrgema juhtkonna hulgas (neli meest ja üks naine) ja haldusnõukogu liikmete seas (26 meest ja kolm naist);

19.  märgib, et amet ühines komisjoni algatusega „Naised ja transport“, mille eesmärk on suurendada naiste töövõimalusi kõigil tasanditel; väljendab heameelt selle üle, et amet on loonud soolise tasakaalu rakkerühma, kelle ülesanne on anda soovitusi praeguse märkimisväärse tasakaalustamatuse kõrvaldamiseks;

20.  innustab ametit välja töötama pikaajalist personalipoliitika raamistikku, et käsitleda oma töötajate töö ja eraelu tasakaalu, elukestvat nõustamist ja karjääri arendamist, soolist tasakaalu, kaugtööd, mittediskrimineerimist, geograafilist tasakaalu ning puuetega inimeste töölevõtmist ja lõimimist;

Hanked

21.  võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et amet eraldas vahendid komisjoniga sõlmitud arhiveerimisteenuste lepingu jaoks umbes kaheksa kuud pärast lepingu pikendamist; märgib, et finantsmääruse kohaselt tuleks kulukohustus võtta enne juriidilise kohustuse võtmist; võtab teadmiseks ameti vastuse, et kohustus allkirjastati enne arve kättesaamist, kuid pärast teenuse osutamise algust, ning seetõttu kehtis selle suhtes tagantjärele erand; palub, et amet võtaks eelarvelised kulukohustused enne juriidiliste kohustuste võtmist;

22.  võtab murega teadmiseks, et kontrollikoja aruande andmetel otsustas amet kasutada andmeanalüüsiteenuste hankimiseks (kuni 5 000 000 euro suuruses summas) ühe töövõtjaga raamlepingut, mis põhines Euroopa Liidu Teatajas avaldatud avatud menetlusel; märgib siiski, et raamlepingu tingimused ei olnud piisavalt konkreetsed, et võimaldada ausat konkurentsi, sest nõuded ei olnud hankemenetluse ajal veel teada; tuletab meelde, et finantsmääruse kohaselt peab hankija sellises olukorras sõlmima raamlepingu mitme ettevõtjaga ja iga ostu puhul tuleb kasutada valitud töövõtjate vahelist konkurentsipõhist hankemenetlust; võtab teadmiseks ameti vastuse, et ta eelistas ühe töövõtjaga raamlepingut mitme töövõtjaga raamlepingule, sest viimane oleks kaasa toonud töövõtja vahetamise raamlepingu kehtivuse ajal ning sellel oleksid olnud rasked tagajärjed lepingu sidusale rakendamisele ja õigeaegsele lõpetamisele; kutsub ametit üles välja töötama raamlepingud, mis tagavad ausa konkurentsi ja parima hinna ja kvaliteedi suhte;

23.  täheldab kontrollikoja aruande põhjal, et ameti põhitegevusega seotud teises hankemenetluses, nimelt sertifitseerimisülesannete allhankimiseks sõlmis amet lepingud üksnes teenuse kvaliteedi alusel, hinda arvestamata; märgib lisaks, et amet sõlmis lepingu ühe ettevõtjaga enne, kui ta sai tõendi selle kohta, et töövõtja ei olnud hankemenetlusest kõrvaldamist põhjustavas olukorras; võtab ameti vastuse põhjal teatavaks, et finantsmäärus ei kajasta ameti seda eritegevust; märgib ka, et puudus oht, et amet kasutab sobimatut teenuseosutajat, sest hankemenetlusest kõrvaldamise kriteeriumide tõendid esitati enne ülesannete määramist; palub ametil tagada, et lepingud allkirjastatakse alles pärast hankemenetlusest kõrvaldamise kriteeriumide kontrollimist;

24.  tõdeb eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni märkuste ja tähelepanekute põhjal, mis on seotud mõnede vahenditega, mille komisjon on välja töötanud, et võtta avaliku hanke menetlustes osalevate kolmandate isikutega toimuvaks elektrooniliseks teabevahetuseks kasutusele ühtne lahendus (e‑hange), et amet pakkus alates 2018. aasta jaanuarist kõikidele töövõtjatele võimalust esitada elektrooniliselt e‑arveid; märgib lisaks, et 2018. aasta lõpuks oli üle 80 % arvetest laekunud elektrooniliselt; märgib siiski, et elektrooniliselt saadud arvete töötlemine ja arvete andmete kodeerimine toimub käsitsi, kuna seda peetakse kõige mõistlikumaks lahenduseks;

Huvide konflikti ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

25.  tõdeb eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni märkuste ja tähelepanekute põhjal, mis on seotud ameti dokumendi „Erapooletuse ja sõltumatuse poliitika: huvide konflikti vältimine ja leevendamine“ läbivaatamisega ja kõigi töötajate huvide deklaratsioonide koostamise, läbivaatamise ja ajakohastamisega, et amet sai 2019. aasta mai lõpus siseauditi talituse lõpliku auditiaruande eetika, pettuste ennetamise ja huvide konflikti kohta, ning järeldused juhtimis- ja kontrollisüsteemide kohta olid üldiselt positiivsed; märgib lisaks, et amet on koostanud siseauditi talituse soovitusi silmas pidades tegevuskava ning kavatseb 2020. aasta märtsi lõpuks läbi vaadata ameti töötajate ja apellatsiooninõukogu liikmete kehtiva käitumisjuhendi raamistiku ning haldusnõukogu liikmete avaliku huvide deklaratsiooni menetluse;

26.  märgib, et 62 % ameti tuludest moodustavad lõivud; võtab teadmiseks ameti seisukoha, mille kohaselt asjaoluga, et taotlejad maksavad lõive, ei kaasne tingimata huvide konflikt;

Sisekontroll

27.  märgib, et siseauditi talitus vaatas 2018. aastal läbi kõik talitluspidevuse, infoturbe halduse ja lennundusohutuse Euroopa tegevuskava valdkonnas pooleliolevate meetmete rakendamise ja kinnitas selle;

28.  täheldab, et komisjoni siseauditi talitus avaldas 2018. aastal auditiaruande teemal „Strateegiline riskihindamine (sealhulgas IT) EASAs“; märgib lisaks, et amet koostas tegevuskava mõne potentsiaalselt parandamist vajava valdkonna kohta;

29.  märgib, et siseauditi üksus korraldas 2018. aastal neli kindluse andmise menetlust, et hinnata, kas on järgitud asjaomaseid määruseid, saavutatud protsessi eesmärgid ja peamised riskid nõuetekohaselt maandatud; märgib, et kindluse tase oli tagatud iga läbivaatamise puhul ja et esitati soovitusi, kuidas parandada veelgi kas kontrollikeskkonda või protsesside üldist tõhusust; võtab lisaks teadmiseks, et 2018. aastal läbi viidud neljas järelauditis olid jääkriskid märkimisväärselt vähenenud, mistõttu need olid langenud kuni vastuvõetava tasemeni, ning kõik viimase meetme raames rakendatavad lõpetamata meetmed oli kavas lõpule viia 2019. aasta kolmandaks kvartaliks;

30.  kutsub ametit üles pöörama tähelepanu sellele, et ta levitaks oma teadusuuringute tulemusi üldsuse hulgas, ning suhtlema üldsusega sotsiaalmeedia ja muude meediakanalite kaudu;

o
o   o

31.  viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 14. mai 2020. aasta resolutsioonile(20) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(1) ELT C 417, 11.12.2019, lk 48.
(2) ELT C 417, 11.12.2019, lk 48.
(3) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(4) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
(5) ELT L 79, 19.3.2008, lk 1.
(6) ELT L 212, 22.8.2018, lk 1.
(7) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.
(8) ELT L 122, 10.5.2019, lk 1.
(9) ELT C 417, 11.12.2019, lk 48.
(10) ELT C 417, 11.12.2019, lk 48.
(11) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(12) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
(13) ELT L 79, 19.3.2008, lk 1.
(14) ELT L 212, 22.8.2018, lk 1.
(15) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.
(16) ELT L 122, 10.5.2019, lk 1.
(17) ELT C 279, 8.8.2018, lk 4.
(18) ELT C 279, 8.8.2018, lk 5.
(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91 (ELT L 212, 22.8.2018, lk 1).
(20) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0121.


2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet
PDF 157kWORD 58k
Otsus
Otsus
Resolutsioon
1. Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta otsus Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2019/2096(DEC))
P9_TA(2020)0083A9-0077/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti 2018. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2018 kohta koos asutuste vastustega(1),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(2) 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2020. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2018. aasta eelarve täitmisel (05761/2020 – C9-0063/2020),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(3), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(4), eriti selle artiklit 70,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta määrust (EL) nr 439/2010 (millega luuakse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet)(5), eriti selle artiklit 36,

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(6), eriti selle artiklit 108,

–  võttes arvesse komisjoni 18. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/715 raamfinantsmääruse kohta asutustele, mis on asutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu alusel ning millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 70(7), eriti selle artiklit 105,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9‑0077/2020),

1.  annab heakskiidu Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti tegevdirektori tegevusele ameti 2018. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L‑seerias).

2. Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta otsus Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti 2018. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (2019/2096(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti 2018. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2018 kohta koos asutuste vastustega(8),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(9) 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2020. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2018. aasta eelarve täitmisel (05761/2020 – C9-0063/2020),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(10), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(11), eriti selle artiklit 70,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta määrust (EL) nr 439/2010 (millega luuakse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet)(12), eriti selle artiklit 36,

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(13), eriti selle artiklit 108,

–  võttes arvesse komisjoni 18. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/715 raamfinantsmääruse kohta asutustele, mis on asutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu alusel ning millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 70(14), eriti selle artiklit 105,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9‑0077/2020),

1.  annab heakskiidu Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti 2018. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L‑seerias).

3. Euroopa Parlamendi 14. mai 2020. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (2019/2096(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9‑0077/2020),

A.  arvestades, et Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (edaspidi „amet“) tulude ja kulude eelarvestuse(15) kohaselt oli ameti 2018. aasta lõplik eelarve 97 665 322 eurot, mis tähendab 2017. aastaga võrreldes 12,52 % suurust kasvu; arvestades, et kasv oli seotud operatiivtegevuse suurendamisega; arvestades, et ameti eelarve koosneb peamiselt liidu eelarvest eraldatud vahenditest(16);

B.  arvestades, et kontrollikoda märgib oma aruandes Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti eelarveaasta 2018 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne, ning et ta sai piisavat asjakohast auditi tõendusmaterjali selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta; arvestades, et kontrollikoda esitas siiski põhjenduse märkusega arvamuse esitamiseks seoses eelarveaastate 2016 ja 2017 kohta esitatud kontrollikoja leidudega maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta; arvestades, et kontrollikoda on arvamusel, et kui mitte arvestada eelarveaastate 2016 ja 2017 mõju, on 31. detsembril 2018 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad maksed kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed;

2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva raporti järelmeetmed

1.  võtab teadmiseks ameti haldusnõukogu 6. juuni 2018. aasta otsuse vabastada senine tegevdirektor viivitamata ametist; märgib, et 6. juunil 2018 nimetati ametisse ajutine tegevdirektor ja 16. juunil 2019 nimetati ametisse uus tegevdirektor; tunneb heameelt ameti järelaruande üle seoses Euroopa Parlamendi poolt eelarveaasta 2017 kohta esitatud tähelepanekutega, eelkõige ameti haldusnõukogu, ajutise tegevdirektori ja uue tegevdirektori võetud parandusmeetmete üle, et parandada ameti juhtimisstruktuuri ja tõhusust, taastada läbipaistvus ja suurendada usaldust; toetab 2019. aastaks koostatud ameti juhtimise tegevuskava ja peab selles nimetatud meetmeid kiiduväärseks; võtab teadmiseks uue tegevdirektori positiivse sõnumi ja edaspidise tiheda koostöö kavatsuse, mida ta väljendas 4. septembril 2019 toimunud avalikul kuulamisel ja Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjonis 4. detsembril 2019 toimunud asutuste kuulamisel;

Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluse tulemused

2.  peab kahetsusväärseks OLAFi avastatud hankemenetluse rikkumisi, liidu vahendite väärkasutamist, juhtimisvigu, ametiseisundi kuritarvitusi personaliküsimustes, andmekaitse-eeskirjade rikkumisi, ahistamise ja töötajatega sobimatu käitumise juhtumeid 2017. aastal; kordab ametile esitatud nõuet anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavatele institutsioonidele OLAFi soovitatud meetmete võtmisest aru; mõistab ameti taotlust esitada konfidentsiaalsuse ja andmekaitseküsimuste tõttu üksikasjalikum aruanne asjakohases vormis;

3.  tunneb heameelt, et tegevdirektor vabastati ameti haldusnõukogu 6. juuni 2018. aasta otsusega koheselt ametist; rõhutab siiski, et 2017. aasta eelarvet täideti ameti eelmise juhtkonna järelevalve all; rõhutab, et raportis käsitletakse 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist; võtab teadmiseks uue tegevdirektori kavatsuse viia läbi põhjalikke reforme, mis tagavad usaldusväärse juhtimise;

Põhjendus vastupidise arvamuse esitamiseks eelarveaasta 2017 raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

4.  võtab teadmiseks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavate institutsioonide märkused ja tähelepanekud, mille kohaselt on amet väga sõltuv piisavatest vahenditest ja eelkõige liikmesriikide poolt tööle suunatud ekspertidest, ning märgib, et ekspertide nappusest on liikmesriikidele ja komisjonile eri tasanditel teada antud; märgib ühtlasi, et liikmesriikide poolt ametisse nimetatud ja lähetatud ekspertide nappuse korvamiseks on amet kasutanud rohkem kohapeal palgatud ajutisi töötajaid ning et 2018. aastal oli liikmesriikide ekspertide osakaal vaid 26 % operatiivvajadusi täitnud lähetatud töötajatest; juhib tähelepanu asjaolule, et ilma ajutiste töötajateta ei ole ametil võimalik pakkuda liikmesriikidele nende varjupaigasüsteemide jaoks kriitilise tähtsusega tuge; võtab teadmiseks ameti ettepaneku luua 500 liikmesriigi eksperdist koosnev varjupaigaekspertide reservnimekiri; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles seda ettepanekut kiiresti hindama ja käsitlema;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

5.  peab kahetsusväärseks, et piiratud aastaeelarved ja ettenägematuid kiireloomulisi operatiivvajadusi rahastada võimaldava ettenägematute kulude reservi osaline puudumine ameti eelarves tekitab eelarvelist ebakindlust ja takistab hädaolukordadele reageerimise planeerimist; märgib, et amet peab operatiivplaneerimise ja vahendite eraldamise üle pidevalt arutelusid komisjoni ja eelarvepädevate institutsioonidega; võtab teadmiseks, et amet kasutab assotsieerunud riikide osamakseid osaliselt ettenägematute tegevuskulude katteks, eelkõige selleks, et tegeleda liikmesriikide ootamatute toetustaotlustega; kutsub ametit üles tegelema jätkuvalt eelarvepiirangute küsimusega, konsulteerides tihedalt komisjoni ja eelarvepädevate institutsioonidega;

6.  juhib tähelepanu asjaolule, et kavandatavad eelarvekärped võivad kahjustada ameti suutlikkust jätkata nõuetekohaselt talle usaldatud ülesannete täitmist liikmesriikidele vajaliku toetuse pakkumisel; tuletab meelde, et ameti volituste suurendamise ja töökoormuse suurenemisega peaksid kaasnema piisavad eelarveassigneeringud;

7.  avaldab heameelt ameti ja Frontexi ühise haldusnõukogu uuendatud koostööstrateegia üle; märgib ka tunnustavalt, et amet tegutseb asutuste võrgustikus aktiivselt selliste ühismeetmete ühtlustamisel nagu konfidentsiaalsete nõustajate töölevõtmise kutsed, osaleb raamlepingute ühistes hankemenetlustes ja töötajate liikuvuse programmides; soovitab tungivalt, et amet teeks kõigi liidu ametitega veelgi tihedamat ja ulatuslikumat koostööd; juhib tähelepanu rände haldamist käsitlevas kontrollikoja eriaruandes esitatud soovitusele tagada vastastikune täiendavus ja parem koordineerimine Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning ameti vahel; nõuab tungivalt, et amet uuriks võimalusi jagada kattuvate ülesannete täitmisel ressursse ametitega, kellel on sarnane tegevus;

Tulemuslikkus

8.  märgib, et 31. detsembril 2018. aastal oli ametikohtade loetelust täidetud ainult 68,22 %, kusjuures liidu eelarves kinnitatud 214 ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 146 (2017. aastal oli kinnitatud ametikohti 155); märgib, et 2018. aastal töötas ameti heaks ka 61 lepingulist töötajat ja kolm lähetatud riiklikku eksperti; märgib rahuloluga, et ameti värbamiskavas on 2020. aastaks ette nähtud 500 töötajat;

9.  märgib, et haldusosakonnas on puudu juhtidest, sest viiest juhtivast ametikohast neli olid kas täitmata või peatati neid ülesandeid täitnud isikute tegevus, kuid võtab teadmiseks ameti vastuse, et teade personali- ja turbeüksuse juhi vaba ametikoha kohta avaldatakse 2020. aasta esimeses kvartalis; märgib samuti, et kuna ametit mõjutas ümberkorraldamine, on käimas finants- ja hankeüksuse juhataja töölevõtmine ning IKT üksuse juhataja ametikoht täideti 2019. aastal; kutsub ametit üles rohkem pingutama, et täita vabad ametikohad koostöös komisjoni ja liikmesriikidega, ning andma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavatele institutsioonidele teada selle riskiteguri leevendamiseks võetud parandusmeetmetest;

10.  peab kahetsusväärseks, et kontrollikoja aruande kohaselt on ameti personaliolukord alates 2017. aasta lõpust järsult halvenenud; märgib, et 2018. aasta lõpus oli ametis 216 töötajat, välja saadeti 89 tööpakkumist ja allkirjastati 60 lepingut; märgib siiski, et 2018. aasta lõpus oli täitmata veel 78 vaba töökohta; väljendab sügavat muret sellise olukorra pärast, mis seab tõsiselt ohtu ameti tegevuse jätkumise praeguses ulatuses; võtab teadmiseks juhtkonna väljendatud kohustuse täita ameti värbamiskava läbipaistvalt ja tõhusalt;

11.  märgib murega, et 2018. aastal kuulusid kõrgemasse juhtkonda ainult mehed (üheksa liiget), kuid negatiivne sooline tasakaal muutus 2019. aastal, kui tegevdirektoriks nimetati naine; märgib rahuloluga, et haldusnõukogus saavutati hea sooline tasakaal (16 meest ja 15 naist);

12.  võtab teadmiseks, et tegevdirektor tutvustas 26. novembril 2019 haldusnõukogule uut organisatsiooni skeemi; on seisukohal, et personali ümberkorraldamine peaks aitama tugevdada sisekontrolli, kvaliteedi tagamist ja riskijuhtimist ning võtta meetmeid, mida nõudsid kontrollikoda ja komisjoni sisekontrolli talitus.

Personalipoliitika

13.  märgib murega, et 31. detsembril 2018. aastal oli ametikohtade loetelust täidetud vaid 68,22 %, kusjuures liidu eelarves kinnitatud 214 ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 146 (2017. aastal oli kinnitatud ametikohti 155); märgib, et 2018. aastal töötas ameti heaks ka 61 lepingulist töötajat ja kolm lähetatud riiklikku eksperti;

14.  märgib rahuloluga, et 2019. aasta juulis allkirjastas amet Küprosega vastuvõtulepingu, mis käsitleb varjupaigatugirühmade ja muude ameti töötajate majutamist liikmesriikides (nt seoses ameti enda töötajate, liikmesriikide ekspertide ja lepinguliste ekspertide privileegide ja immuniteetidega), 2020. aasta jaanuaris pidi amet allkirjastama Kreekaga vastuvõtulepingu ning on sõlmimas Itaaliaga uut lepingut määruse (EL) nr 439/2010(17) täielikuks järgimiseks ja kooskõlas ameti muude vastuvõtulepingutega; kutsub ametit ja komisjoni üles püüdma jätkuvalt jõuda liikmesriikidega varjupaigatugirühmade ja muude ameti töötajate majutamise küsimuses tulemuslikule kokkuleppele;

15.  võtab teadmiseks ameti vastused kontrollikoja tähelepanekutele ja tehtud pingutused, et tegelda uue tegevdirektori juhtimisel nende küsimustega, muu hulgas seades prioriteediks vastuvõtulepingute sõlmimise Itaalia, Kreeka ja Küprosega varjupaigatugirühmade ja muude ameti töötajate majutamise kohta liikmesriikides, suurendades töölevõtmismenetluste läbipaistvust ja tugevdades 2019. aasta jooksul ameti õigusteenistust;

16.  märgib, et kontrollikoda täheldas, et asutustel on tekkinud tava palgata IT‑konsultandi ülesannete täitmiseks koosseisuväliseid töötajaid; nõuab, et nii olulises ja tundlikus valdkonnas vähendataks nii palju kui võimalik sõltuvust koosseisuvälisest töötajatest, et piirata võimalikke ohte;

17.  märgib kontrollikoja aruandele tuginedes, et amet algatas 2018. aastal avatud riigihankemenetluse, et sõlmida raamlepingud renditöötajate teenuse osutamiseks Itaalias; märgib, et amet katkestas menetluse, kuna saadi ainult üks pakkumus ja amet pidas seda vastuvõetamatuks, kuna finantspakkumus ületas hinnangulise maksimaalse eelarve; täheldab, et kontrollikoda leidis tehnilises kirjelduses olulise vea, mis ulatus 25 miljoni euroni; märgib siiski, et amet on neid leide tunnistanud ning on vastu võtnud parandusmeetmed ja neid rakendanud; need parandusmeetmed hõlmavad järgmist: lõpetada Itaalias renditöötajate teenuse raamleping; algatada uus renditöötajate teenuse hankemenetlus Itaalias; esitada täiendav kutse liikmesriikide ekspertidele ja võimaluse korral kasutada alternatiivset korda ekspertide lähetamiseks kuni uue raamlepingu jõustumiseni; vähendada ajutiselt märkimisväärselt Itaalias töötavate ameti renditöötajate arvu ning hoida koos Itaalia ametiasutustega oluliste tugimeetmete talitluspidevuse taset; märgib samuti, et uus hankemenetlus viidi lõpule ja uus raamleping sõlmiti 2019. aasta detsembris, et tagada talitluspidevus kogu menetluse vältel; kutsub ametit üles liidu riigihanke-eeskirjadest rangelt kinni pidama;

18.  märgib, et amet kasutab IT‑ettevõtetega sõlmitud teenuslepinguid, mis on sõnastatud viisil, mis võib osutada renditöötajate kasutamisele selle asemel, et käsitleda selgelt määratletud IT‑teenuseid ja -tooteid; tuletab meelde, et konkreetseid tähtajalisi ülesandeid täitvate renditöötajate kasutamist reguleeritakse direktiiviga 2008/104/EÜ(18) ning liikmesriikide poolt vastu võetud erieeskirjadega; märgib, et IT‑teenuste hankelepingute kasutamine töötajate leidmiseks ei ole kooskõlas ei liidu personalieeskirjade ega liidu sotsiaal- ja tööõiguse normidega; võtab rahuloluga teadmiseks, et ameti muutis aja ja vahendite suhtes täpsustatud lepingute vormi, et lisada igasse lepingusse lepingu alusel üleantavate tulemuste loetelu; kutsub ametit üles olema jätkuvalt hoolas ja tagama, et lepingute sõnastuses tehtaks selget vahet IT‑teenuste osutamise ja ajutiste töötajate värbamise vahel;

Hanked

19.  võtab ameti andmete põhjal teadmiseks, et amet hakkas 2018. aastal rakendama komisjoni otsust rikkumisest teatamise kohta ning töötas välja huvide konfliktide haldamise ja ennetamise praktilise juhendi, mille haldusnõukogu peaks vastu võtma 2019. aasta kolmandaks kvartaliks, ja rikkumisest teatajate kaitsmist käsitlevad eeskirjad; märgib rahuloluga, et amet on korraldanud mitmeid töötajatele suunatud eetikaalaseid koolitusi, milles pööratakse erilist tähelepanu huvide konfliktide ennetamisele ja juhtidele mõeldud erimoodulile; märgib rahuloluga, et asjaomased huvide konflikte käsitlevad eeskirjad on samuti üle võetud asjaomastesse standardsetesse töökordadesse ja poliitikasse; kutsub ametit üles pöörama jätkuvalt erilist tähelepanu huvide konfliktide ennetamisele ning rikkumisest teatamist käsitlevate eeskirjade ja menetluste nõuetekohasele rakendamisele;

20.  märgib murega, et kuigi amet avaldab haldusnõukogu liikmete majanduslike huvide deklaratsioonid ja elulookirjeldused oma veebisaidil, ei avalda ta siiani kõrgema juhtkonna huvide deklaratsioone, ning kutsub ametit üles võtma koheselt selles osas meetmeid;

Huvide konfliktide ennetamine ja ohjamine ning läbipaistvus

21.  on teadlik, et ametil puudus 2018. aasta lõpus siseauditi üksus ja et alates 2018. aasta jaanuarist ei ole koostatud ühtegi põhjalikku siseauditi talituse auditiaruannet; märgib lisaks, et järelkontrollide väljatöötamine tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kontrollimiseks oli alles lapsekingades; tunneb heameelt ameti vastuse üle, et amet on kokku leppinud ja dokumenteerinud sisekontrollisüsteemide parandusmeetmed, sealhulgas auditiüksuse loomise 2019. aasta neljandaks kvartaliks ja järel-sisekontrolli üksuse loomise 2019. aasta kolmandaks kvartaliks; märgib rahuloluga, et amet arendab oma järelkontrolli suutlikkust ja võttis 2019. aasta neljandas kvartalis tööle esimese järelkontrolli ametniku ning 2020. aasta esimeses pooles võetakse veel ametnikke tööle; võtab teadmiseks, et amet on loomas siseauditi suutlikkust ja peab praegu kõnelusi teise liidu ametiga, kellel on selles valdkonnas ulatuslikud kogemused, et teha kindlaks parim mudel ameti jaoks; palub ametil eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavatele institutsioonidele selles valdkonnas võetud meetmetest teada anda;

Sisekontroll

22.  väljendab heameelt asjaolu üle, et vastavalt kontrollikoja aastaaruandele liidu asutuste kohta eelarveaastal 2018 on amet astunud konkreetseid ja positiivseid samme organisatsioonilise juhtimise parandamiseks; märgib, et tegevuskava 61 meetmest oli kontrollikoja auditi toimumise ajal lõpule viidud 48 ja 13 rakendamine oli pooleli;

23.  väljendab heameelt 2019. aasta septembris vastu võetud ameti uue tundlike ametikohtade poliitika üle, milles nähakse ette suunised ja kriteeriumid juhtkonnale riskihindamise rakendamiseks, ameti tundlike funktsioonide kindlakstegemiseks ja dokumenteerimiseks koos kokkulepitud leevendavate kontrollidega ning lisaks tundliku funktsiooni hindamiseks ja leevendavate kontrollide dokumenteerimiseks 2020. aasta esimeseks kvartaliks;

24.  tuletab meelde asjaolu, et 2017. aasta lõpus puudus ametil asutusesisene õigusteenistus ning et eelmise tegevdirektori kontrolli all kaasati ameti töösse paljud õigusbürood; märgib siiski, et 2018. aastal koostas amet nimekirja kõigist lepingutest, mida kasutatakse õigusnõustamise eesmärgil, ning 2019. aastal alustas ametis tööd uus vanemõigusnõustaja ja allkirjastati uus õigusnõustamise raamleping, millega asendati varasemad lepingud, ning 2020. aastal võetakse tööle veel mitu õigusnõustajat; märgib siiski, et endiselt ei olnud ametis sisse seatud korda juriidiliste dokumentide asutusesiseseks süstemaatiliseks läbivaatamiseks ning 2018. aastal täheldati riigihankemenetluste õiguslikes aspektides mitmeid vastuolusid; kutsub ametit üles tagama tugeva õigusteenistuse loomine ja õigusmenetluste tõhus haldamine; võtab rahuloluga teadmiseks ameti eesmärgi luua juhtimis- ja sisekontrolliraamistik, luues muu hulgas õigus- ja andmekaitseüksuse ning sisekontrolli- ja riskijuhtimisüksuse, et tagada tulevikus õigusdokumentide süstemaatiline läbivaatamine, sealhulgas hangete puhul; tunneb heameelt ka ameti algatuse üle luua ametis siseauditi üksus, korraldades samal ajal koos Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT‑süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ametiga ühist auditisuutlikkust;

25.  peab kahetsusväärseks, et ametis ei ole ikka veel kehtestatud tundlikke ametikohti käsitlevat poliitikat, mis ei ole kooskõlas ameti sisekontrollistandarditega, mille kohaselt peaksid tundlikud ülesanded olema selgelt määratletud, dokumenteeritud ja ajakohastatud; võtab teadmiseks ameti vastuse, et tundlike ametikohtade poliitika oli viimistlemisel ning see kavatseti heaks kiita 2019. aasta kolmandaks kvartaliks ja seda rakendada alates 2019. aasta neljandast kvartalist; palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavatele institutsioonidele selles valdkonnas toimuvatest muutustest aru;

26.  hindab sisekontrollisüsteemide rakendamisel, sealhulgas hanke- ja kulutoimingute kontrollimisel tehtud edusamme; toetab otsust vähendada õigusnõustamise allhankeid ja need kiiresti lõpetada ning luua ametisisene õigusteenistus; nõustub kontrollikoja tähelepanekutega, mille kohaselt on vaja võtta kasutusele täiendavad parandusmeetmed;

27.  märgib seoses eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavate institutsioonide märkuste ja tähelepanekutega, mis tehti seoses asjaoluga, et amet on üks vähestest mitme asukohaga liidu ametitest ja et amet sõlmis mitmes asukohas üürilepingud asjakohast kohaliku turu analüüsi tegemata, et praeguse olukorra lahendamiseks alustatakse Roomas asuva kontori jaoks peatselt uut pakkumismenetlust, millele eelneb kontori üürimiseks tehtav nõuetekohane turuanalüüs; märgib lisaks, et Ateena kontori puhul lõppes kehtiv üürileping 2020. aasta jaanuaris ning praegu valmistatakse ette uut hankemenetlust, mis hõlmab nõuetekohast turuanalüüsi; märgib lisaks, et Pagani (Lesbos) töötlemisüksus viis esmase vastuvõtu keskustes asuvad operatiivsed töökohad keskustest välja; märgib, et Küprose büroo osas sõlmiti 2018. aasta keskel hoone omanikuga uus leping, millele eelnes hankemenetlust eesmärgiga esialgne leping seadustada ja lisada võimalus uute vajaduste tekkides seda laiendada; väljendab heameelt 15. veebruaril 2019 vastu võetud uue hankestandardi töökorra üle, milles antakse juhiseid hanke- ja lepingute haldamise menetluse tundlike aspektide kohta ja mis sisaldab üksikasjalikud sätted turu-uuringute kohta; võtab teadmiseks ameti püüdlused viia oma hankemenetlused kooskõlla metoodikaga, mida komisjoni talitused peavad järgima hoonete otsimisel ja nende üle läbirääkimiste pidamisel, ning avaldada turuväljavaadete teateid kõigi kavandatavate kinnisvaralepingute kohta, et suurendada läbipaistvust ja konkurentsi;

28.  märgib murega, et üüritud ruumide ja nendega seotud teenuste ja tööde haldamist puudutavate kohustuste ja rollide selgete määratluste puudumine võib takistada ruumidega seotud riskide tõhusat maandamist; kutsub ametit üles kehtestama üüritud ruumide ja nendega seotud teenuste haldamiseks tulemuslik poliitika;

Muud märkused

29.  väljendab heameelt asjaolu üle, et arvestades eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavate institutsioonide märkusi 6. juunil 2018 ametisse asunud uue ajutise tegevdirektori ametisse nimetamise kohta, on juhkonna vahetumisest alates omistatud läbipaistvusele ülisuurt tähtsust ning ameti uus tegevdirektor on pidanud seda juhtimise tegevuskava aluspõhimõtteks ja on kohustunud seda joont hoidma ka edaspidi;

30.  kutsub ametit üles pöörama tähelepanu oma teadusuuringute tulemuste üldsusele levitamisele ning pöörduma avalikkuse poole sotsiaalmeedia ja muude meediaväljaannete kaudu;

31.  märgib eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavate institutsioonide märkuste ja tähelepanekute põhjal, mis on seotud asjaoluga, et amet laiendas oma kontoripinda Maltal, võttes hoonest, kus ta ruumid asuvad, kasutusele täiendava osa, et amet vormistas 2018. aasta oktoobris kogu hoone kasutamiseks üürilepingu, mille kulud kaetakse täies ulatuses ameti eelarvest;

o
o   o

32.  viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 14. mai 2020. aasta resolutsioonile(19) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(1) ELT C 417, 11.12.2019, lk 1.
(2) ELT C 417, 11.12.2019, lk 1.
(3) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(4) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
(5) ELT L 132, 29.5.2010, lk 11.
(6) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.
(7) ELT L 122, 10.5.2019, lk 1.
(8) ELT C 417, 11.12.2019, lk 1.
(9) ELT C 417, 11.12.2019, lk 1.
(10) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(11) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
(12) ELT L 132, 29.5.2010, lk 11.
(13) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.
(14) ELT L 122, 10.5.2019, lk 1.
(15) ELT C 306, 30.8.2018, lk 4.
(16) ELT C 306, 30.8.2018, lk 6.
(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta määrus (EL) nr 439/2010, millega luuakse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (ELT L 132, 29.5.2010, lk 11).
(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/104/EÜ renditöö kohta (ELT L 327, 5.12.2008, lk 9).
(19) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0121.


Euroopa Liidu 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ELi üldeeralrve - Euroopa Parlament
PDF 299kWORD 105k
Otsus
Resolutsioon
1. Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta otsus Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, I jagu – Euroopa Parlament (2019/2056(DEC))
P9_TA(2020)0084A9-0021/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu majandusaasta konsolideeritud aruannet 2018 (COM(2019)0316 – C9-0051/2019)(2),

–  võttes arvesse 2018. aasta eelarve haldamise ja finantsjuhtimise aruannet, I jagu – Euroopa Parlament(3),

–  võttes arvesse siseaudiitori 2018. aasta aruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2018 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(4),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(5) 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ja artiklit 318,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(6), eriti selle artikleid 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(7), eriti selle artikleid 260, 261 ja 262,

–  võttes arvesse juhatuse 10. detsembri 2018. aasta otsust Euroopa Parlamendi eelarve täitmise sise-eeskirja kohta, eriti selle artiklit 34,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100, artikli 104 lõiget 3 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0021/2020),

A.  arvestades, et president võttis Euroopa Parlamendi 2018. aasta raamatupidamisaruande vastu 27. juunil 2019. aastal;

B.  arvestades, et peasekretär kui peamine volitatud eelarvevahendite käsutaja kinnitas 25. juunil 2019. aastal, et tal on piisav kindlus, et Euroopa Parlamendi eelarve jaoks eraldatud vahendeid on kasutatud eesmärgipäraselt ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ning kehtestatud kontrollimenetlused annavad aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta vajaliku tagatise;

C.  arvestades, et 2018. aasta haldus- ja muude kulude erihinnangus märkis kontrollikoda, et ta ei leidnud kontrollitud institutsioonide ja asutuste iga-aastastes tegevusaruannetes, mida nõutakse määruses (EL, Euratom) 2018/1046, tõsiseid puudusi;

D.  arvestades, et määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 262 lõike 1 kohaselt peavad kõik liidu institutsioonid võtma kõik asjakohased meetmed, et järgida eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevale Euroopa Parlamendi otsusele lisatud tähelepanekuid;

1.  annab heakskiidu presidendi tegevusele Euroopa Parlamendi 2018. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2. Euroopa Parlamendi 14. mai 2020. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, I jagu – Euroopa Parlament (2019/2056(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, I jagu – Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100, artikli 104 lõiget 3 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0021/2020),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi (edaspidi „parlament“) peaarvepidaja märkis lõpliku raamatupidamise aastaaruande kinnitamisel, et tal on piisav kindlus selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne kajastab parlamendi finantsolukorda ning finantstulemusi ja rahavoogu kõigis olulistes aspektides õiglaselt;

B.  arvestades, et tavapärase menetluse kohaselt saadeti parlamendi administratsioonile 126 küsimust, mille kirjalikud vastused saadeti eelarvekontrollikomisjonile, kes arutas neid avalikult eelarve eest vastutava asepresidendi, peasekretäri ja siseaudiitori osavõtul;

C.  arvestades, et avaliku sektori rahaliste vahendite haldamise kvaliteeti, tõhusust ja tulemuslikkust saab alati parandada ning kontrolli on vaja, et tagada poliitilise juhtkonna ja parlamendi administratsiooni vastutus liidu kodanike ees;

Euroopa Parlamendi eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

1.  märgib, et parlamendi 2018. aasta lõplike assigneeringute kogusumma oli 1 950 687 373 eurot ehk 18,9 % kõigi liidu institutsioonide 2018. aasta halduskuludeks ette nähtud mitmeaastase finantsraamistiku(8) rubriigist 5 ning lõplikud assigneeringud olid 2017. aasta eelarvest (1 909 590 000 eurot) 2,2 % suuremad;

2.  märgib, et 31. detsembri 2018. aasta seisuga oli raamatupidamise aastaaruandes esitatud kogutulu 193 998 910 eurot (2017. aastal 206 991 865 eurot), millest 30 783 590 eurot oli sihtotstarbeline tulu (2017. aastal oli see 50 052 674 eurot);

3.  rõhutab, et 67,6 % kulukohustuste kogusummast oli pärit neljast peatükist: peatükk 10 (institutsiooni liikmed), peatükk 12 (ametnikud ja ajutised töötajad), peatükk 20 (hooned ja nendega seotud kulud) ja peatükk 42 (parlamendiliikmete assistentide kulud), mis näitab, et suur osa parlamendi kuludest on väga jäigad;

4.  võtab teadmiseks summad, millega parlamendi kontod 2018. aastal suleti:

a)  kasutada olnud assigneeringud (eurodes)

2018. aastaks ette nähtud assigneeringud

1 950 687 373

2017. aastast mitteautomaatselt üle kantud assigneeringud

2 564 000

2017. aastast automaatselt üle kantud assigneeringud

289 785 291

2018. aasta sihtotstarbelisele tulule vastavad assigneeringud

30 783 590

2017. aastast üle kantud, sihtotstarbelisele tulule vastavad assigneeringud

47 369 977

Kokku

2 318 626 231

b)  assigneeringute kasutamine 2018. aastal (eurodes)

kulukohustused

2 283 150 877

tehtud maksed

1 933 089 380

automaatselt üle kantud assigneeringud, sealhulgas sihtotstarbelisest tulust pärit assigneeringud

348 106 015

mitteautomaatselt üle kantud assigneeringud

---

tühistatud assigneeringud

39 994 836

c)  tulu (eurodes)

2018. aastal saadud tulu

193 998 910

d)  bilansi summa 31. detsembri 2018. aasta seisuga (eurodes)

1 671 682 153

5.  juhib tähelepanu sellele, et kulukohustustega seoti parlamendi eelarvesse kantud assigneeringutest 99,2 % (1 934 477 627 eurot) ja tühistamismäär oli 0,8 %; märgib rahuloluga, et nagu varasematelgi aastatel, saavutati eelarve täitmisel väga kõrge määr; märgib, et maksete kogusumma oli 1 636 858 018 eurot, mille tulemusel oli maksete assigneeringute täitmise määr 84,6 %;

6.  rõhutab asjaolu, et 2018. aasta tühistatud assigneeringud summas 16 209 746 eurot olid seotud peamiselt töötasu ja muude õigustega ning hoonetega seotud kuludega;

7.  märgib, et 2018. aastal kiideti kooskõlas finantsmääruse artiklitega 31 ja 49 heaks 11 ümberpaigutust, mille summa oli 53 533 500 eurot, st 2,7 % lõplikest assigneeringutest; märgib, et suurem osa ümberpaigutustest oli seotud parlamendi kinnisvarapoliitikaga ja eelkõige sellega, et aidata rahastada Konrad Adenaueri hoone ehitusprojekti iga-aastaseid makseid;

Kontrollikoja arvamused 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

8.  tuletab meelde, et kontrollikoda koostab erihinnangu kõikide liidu institutsioonide kui ühtse poliitikavaldkondade rühma haldus- ja muude kulude kohta; juhib tähelepanu sellele, et haldus- ja seonduvad kulud hõlmavad personalikulusid (palgad, toetused ja pensionid), mis moodustavad kõigist halduskuludest 60 %, ning hoonete, seadmete, energia, teabevahetuse ja infotehnoloogiaga seotud kulusid;

9.  märgib, et üldiselt võib auditi tõendusmaterjali põhjal järeldada, et halduskuludes olulisel määral vigu ei esinenud; märgib ühtlasi, et 13 kvantifitseeritud vea alusel on mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 5 halduskulude hinnanguline veamäär alla olulisuse piirmäära;

10.  võtab teadmiseks Euroopa Parlamenti käsitleva konkreetse tähelepaneku, mis sisaldub kontrollikoja aruandes Euroopa Parlamendi eelarveaasta 2018 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“); märgib, et viimastel aastatel toimunud terrorirünnakute tõttu on institutsioonid, sealhulgas Euroopa Parlament, pidanud hädavajalikuks parandada kiiresti inimeste ja hoonete turvalisust; märgib, et kontrollikoda leidis parlamendi ja komisjoni korraldatud menetlustes puudusi; märgib, et konkreetsete turvalisusega seotud ehitustööde hankimiseks kasutas parlament raamlepinguid, mis olid juba olemas, ning et nende raamlepingute ülesehitus võimaldas parlamendil töövõtja üheainsa hinnapakkumise alusel tellida olulisi turvalisusega seotud töid, mida esialgne hinnakiri ei sisaldanud; märgib, et parlament on kasutanud seda meetodit kontrollikoja uuritud neljast menetlusest kahes;

11.  märgib murega vastust, mille parlament andis kontrollikojaga peetud ärakuulamismenetluses ja milles ta tunnistab, et konkreetset konteksti (ajasurve ja turupõhine struktuur) arvestades võis konkurents olla ebaoptimaalne; märgib rahuloluga, et selles sektoris viie töövõtjaga sõlmitud uued raamlepingud põhinevad hankemenetluse taasavamisel, et tagada piisav hinnakonkurents;

Siseaudiitori aastaaruanne

12.  märgib, et vastutava komisjoni ja siseaudiitori 18. novembri 2019. aasta koosolekul tutvustas siseaudiitor oma aastaaruannet ning kirjeldas kinnitusauditeid ja konsulteerimisi, mida ta oli teinud ja mille kohta ta oli aru andnud ning mis hõlmasid 2018. aastal järgmisi teemasid:

   hoonete korrashoid, remont ja käitamine (taristu ja logistika peadirektoraat) (DG INLO);
   institutsiooni info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) turvalisuse esialgne läbivaatamine;
   isiklikud õigused vastavalt ametnike personalieeskirjadele ja muude teenistujate teenistustingimustele;
   töötajate kauplus Luxembourgis (DG INLO);
   siseauditi aruannetes nimetatud pooleliolevate tegevuste järelkontroll – 2018. aasta 1. ja 2. etapp;
   direktoraadisisese kvaliteeditagamise funktsiooni loomine turvalisuse ja ohutuse peadirektoraadis (DG SAFE);
   sõltumatu nõustamine projekti „Lauaarvutist hübriidseadmeteni“ kohta, tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraat (DG ITEC);
   liidu välispoliitika peadirektoraadi (DG EXPO) aruandluslehtede süsteemi aspektid;
   IT-katkestuste järelmeetmed ja infotehnoloogilise järjepidevuse tugevdamine;
   aruanne hangete ja lepingute rakendamise kohta toitlustussektoris (DG INLO) ei ole veel avaldatud, esialgsed järeldused on juhtkonnaga arutamisel.

13.  peab tervitatavaks ja toetab meetmeid, mille leppisid kokku siseaudiitor ja vastutavad peadirektoraadid seoses kinnitusauditite ja soovitustega, mida siseaudiitor konsulteerimise järel andis;

kokkulepitud meetmed:

   seoses hoonete korrashoiu, remondi ja käitamise auditiga (DG INLO) täiustada hoonete korrashoiu strateegilist raamistikku ja parandada parlamendi hoonete korrashoidu, võttes selleks vastu tervikliku poliitika ja struktureeritud sidusa mitmeaastase kava; suurendada kindlustunnet, et parlamendi ehitusprotsessid ja -tegevused on tulemuslikud ja kulutõhusad; toetada hoonete korrashoidu käsitlevate otsuste tegemist usaldusväärse teabe ja analüüsi abil;
   seoses infosüsteemide auditiga vaadata esialgselt läbi institutsiooni IKT turvalisus, tugevdada infosüsteemide turvalisuse juhtimist (hõlmab poliitikat, standardeid ja suuniseid), eelkõige institutsioonilise infoturbepoliitika vastuvõtmise kaudu: parandada IT-varade (riistvara, sellega seotud tarkvara ja võrk) identifitseerimist, kaitset ja järelevalvet; avastada küberintsidente kiiremini ja reageerida neile tõhusamalt ning suurendada taastamissuutlikkust;
   seoses töötajate isiklike õiguste auditiga tugevdada üldist kontrollikeskkonda selles valdkonnas ja käsitleda peretoetustega seotud konkreetseid küsimusi;
   seoses Luxembourgi töötajate kaupluse auditiga rakendada vajalikke meetmeid, et parandada kontrollikeskkonda ja kontrollitegevust ning sisekontrolli adekvaatsust; tagada kaupluse tegevuse, sealhulgas avansikonto vastavus finantsmäärusele, raamatupidamispõhimõtetele ja maksualastele õigusaktidele.

Soovitused:

   rakendada seoses DG EXPO aruandluslehtede süsteemiga kuut soovitust, et tugevdada aruandlussüsteemi ning kujundada paremini delegatsioonide, komisjonide ja muude huvitatud isikute vahelist koostööd;
   rakendada seoses DG SAFE sisemiste kvaliteeditagamisfunktsioonide kehtestamisega kuut soovitust, sealhulgas eelkõige kvaliteedipoliitika kehtestamine;
   tugevdada seoses katseprojektiga „Lauaarvutist hübriidseadmeteni“ projekti ärimudelit; kasutada hübriidseadet mitme olemasoleva seadme asendamiseks; parandada enne uute vahendite kasutuselevõttu kontseptsiooni toimivuse tõestamise ja katseprojektide finantsjuhtimist;
   tagada seoses IT-katkestuste järelmeetmetega ja infotehnoloogilise järjepidevuse tugevdamisega IKT-taristu täiendav kaitse; katsetada avariitaastekava; koostada elutähtsate infosüsteemide ja neist sõltuvate osade loetelu ning parandada parlamendi IKT-taristu väljaspool parlamendi ruume paigutamise planeerimist;

14.  märgib, et 2018. aasta järelmeetmete tulemusena lõpetati 76 pooleliolevast meetmest 28, samuti jätkus 2018. aastal tähtajaks võtmata meetmete riskiprofiili järkjärguline vähendamine; märgib eelkõige, et oluliste riskidega seotud pooleliolevate meetmete arv vähenes 22-lt seitsmele ja kõige kõrgema riskiteguriga kategoorias „kriitilise tähtsusega“ pooleliolevaid meetmeid ei olnud; märgib, et lisaks nendele kinnitatud meetmetele oli kokku 117 lõpetamata meedet, sealhulgas need, mille rakendamise tähtaeg ei ole veel saabunud, millest 47 käsitlevad olulist riski; loodab, et neid rakendatakse kokkulepitud tähtaegadel;

15.  väljendab erilist heameelt võimaluse üle, et peadirektoraadid kutsuvad siseaudiitori konsultatsioonile, ja soovitab kõigil peadirektoraatidel seda võimalust vajaduse korral kasutada;

16.  märgib, et kaks auditit, üks külastusrühmade ja teine parlamendiliikme assisteerimise hüvitise kohta, on osa 2019. aasta tegevusest ja neist antakse aru 2020. aasta alguses; palub siseaudiitoril teavitada parlamendi eelarvekontrollikomisjoni mõlemast tulemusest niipea, kui need on kättesaadavad;

17.   peab väga kahetsusväärseks, et siseaudiitori aruanne ei ole avalik; nõuab, et see aruanne avalikustataks igal aastal ja saadetaks parlamendiliikmetele samal ajal, kui see saadetakse parlamendi presidendile ja peasekretärile; taunib asjaolu, et 2018. aasta aruande puhul tehti 2020. aasta jaanuaris otsus, et parlamendiliikmed võivad seda aruannet vaadata ainult taotluse korral ja turvatud lugemissaalis; on kindlalt veendunud, et juurdepääsu piiramine sellele avaliku sektori vahendite kasutamist puudutavale dokumendile jätab kahetsusväärse mulje, et on midagi varjata;

2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsiooni järelmeetmed

18.  võtab teadmiseks kirjalikud vastused, mis esitati Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjonile 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva resolutsiooni kohta 17. septembril 2019. aastal, ja peasekretäri esitluse, milles käsitleti Euroopa Parlamendi 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas resolutsioonis tõstatatud mitmesuguseid küsimusi ja nõudmisi, ning seejärel parlamendiliikmetega toimunud arvamuste vahetuse;

19.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et teatavate Euroopa Parlamendi 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas resolutsioonis esitatud soovituste suhtes ei ole võetud mingeid meetmeid ja et eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelmeetmete dokumendis ei ole esitatud selle kohta ühtegi põhjendust; rõhutab, et küsimusi, mis on seotud parlamendi eelarve ja selle täitmisega, tuleb peasekretäriga eelarvekontrollikomisjonis arutada sagedamini;

Parlamendi 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine

20.  märgib, et 18. novembril 2019 toimus eelarve eest vastutava asepresidendi, peasekretäri ja Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni vahel parlamendi 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise teemal arvamuste vahetus, millest võttis osa ka siseaudiitor;

21.  kordab palvet, et juhatus võtaks kõigi eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuste suhtes järelmeetmed vastavalt Euroopa Parlamendi kodukorra artiklile 25 ja V lisale ning finantsmääruse artiklitele 6 ja 166; palub peasekretäril esitada käesolev resolutsioon juhatusele ja tuua esile kõik meetmed, mille juhatus peab võtma, ja otsused, mille see peab tegema; kutsub peasekretäri üles koostama tegevuskava ja ajakava, mis võimaldab juhatusel võtta järelmeetmeid ja/või reageerida soovitustele, mis sisalduvad parlamendi resolutsioonides eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, ning lisama tulemused iga-aastasesse järelevalvedokumenti; palub peasekretäril anda eelarvekomisjonile ja eelarvekontrollikomisjonile aegsasti aru kõigist juhatusele esitatud projektidest, millel on suur eelarvemõju; kordab, et juhatus peab oluliselt ja ennetavalt parandama oma otsustusprotsessi läbipaistvust;

22.  taunib asjaolu, et 2018. aastal tuvastati sisejuurdluse käigus neli parlamendiliikme assisteerimiskulude hüvitisega seotud juhtumit, mis võimaldas sisse nõuda 146 814 eurot (2017. aastal tuvastati 47 juhtumit ja sisse nõuti 903 741,00 eurot), ning et parlamendiliikmete reisikulude ja päevarahade puhul nõuti kuue juurdluse tulemusel sisse 173 546 eurot (2017. aastal 68 589,05 eurot);

23.  juhib tähelepanu sellele, et seadusandlik tegevus suurenes 2018. aastal märkimisväärselt, kuna parlamendi ametiaja 2014–2019 lõpp oli lähenemas;

24.  märgib, et kaks ajutist komisjoni – terrorismi käsitlev erikomisjon (TERR) ja pestitsiididele lubade andmise liidu menetlust käsitlev erikomisjon (PEST) – viisid oma töö aasta jooksul edukalt lõpule ning moodustati kolmas, finantskuritegusid, maksudest kõrvalehoidumist ja maksustamise vältimist käsitlev erikomisjon (TAX3);

25.  rõhutab, et 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimisi silmas pidades käivitati edukalt teavituskampaania; märgib, et 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel oli kodanike osalemine suurem, kuid teatavates riikides oli valimisaktiivsus endiselt liiga madal; on seisukohal, et seda liiki kampaania peaks jätkuma, pöörates erilist tähelepanu just nendele riikidele;

26.  kiidab heaks institutsiooni meetmed turvalisuse suurendamiseks, eelkõige füüsilise ja hoonete turvalisuse, aga ka küber- ja kommunikatsiooni turvalisuse valdkonnas;

27.  peab kahetsusväärseks, et hoolimata asjaolust, et parlamendi eelarvekomisjon lükkas tagasi tehisintellekti vaatluskeskuse loomiseks taotletud eelarve, näib see algatus endiselt jätkuvat töörühma vormis; on sügavalt mures ilmse parlamendiliikmete demokraatlikust otsusest möödahiilimise pärast, mis loob väga kahetsusväärse pretsedendi; soovitab selle töörühma tegevuse viivitamata katkestada, kuni eelarvepädevad institutsioonid on otsustanud sellele eelarve anda;

28.  on teadlik kinnisvarapoliitika tähtsusest, eelkõige Martensi hoone projektist ja Brüsselis asuva Montoyer 63 hoone rekonstrueerimisest, mis viidi lõpule 2018. aastal, ning Konrad Adenaueri projektist Luxembourgis, mis peaks lõpule jõudma 2023. aasta juuni lõpuks; mõistab, et 2018. aastal kiitis Euroopa Parlamendi eelarvekomisjon heaks 29 miljoni euro suuruse assigneeringute koondümberpaigutamise projekti eelrahastamiseks, mille tulemusel hoiti kokku hinnanguliselt 4,7 miljonit eurot intressi; tunneb muret viivituste pärast, mis on tekkinud Luxembourgis Konrad Adenaueri hoone ehitamisel, mille üleandmine oli kavandatud 2018. aastaks, kuid mida ei ole praegu oodata enne 2023. aastat;

29.  toetab keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi (EMAS) kasutamist, mis on Euroopa Liidu haldusvahend era- ja avalik-õiguslike organisatsioonide jaoks, et hinnata ja parandada nende keskkonnatoimet kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1221/2009(9); toetab parlamendi CO2-jalajälje vähendamiseks võetud meetmeid;

30.  palub administratsioonil juhtida tähelepanu parlamendiliikmete käitumisjuhendile, milles on sätestatud, et parlamendiliikmed tegutsevad üksnes avalikes huvides ja teevad oma tööd erapooletult, ausalt, avatult, hoolikalt, vastutustundlikult ja parlamendi mainet austades; rõhutab, et käitumisjuhendis määratletakse huvide konfliktid ja see, kuidas parlamendiliikmed peaksid nendega tegelema, ning käitumisjuhendis sisalduvad ka reeglid endiste parlamendiliikmete ametialase tegevuse kohta;

31.  võtab murega teatavaks, et ajavahemikul 2012–2018 rikuti käitumisjuhendit vähemalt 24 korda, mille eest ei kehtestatud karistusi; rõhutab, et kui rikkumiste eest ei määrata piisavaid karistusi, järgivad parlamendiliikmed käitumisjuhendit väiksema tõenäosusega; kutsub presidenti üles hindama hoolikalt iga käitumisjuhendi rikkumise juhtumit ja kui see on kohane, määrama asjaomasele parlamendiliikmele nõuetekohase karistuse;

32.  võtab teadmiseks Euroopa Parlamendi töökohtades parlamendiliikmete transpordikorraldust reguleeriva eeskirja (edaspidi „eeskiri“); on seisukohal, et eeskirja sätted, millega nähakse ette tingimused ametiautode alaliseks kasutamiseks presidendi, peasekretäri, asepeasekretäri ja iga fraktsiooni esimehe poolt, on liiga ebamäärased; kutsub juhatust üles eeskirja läbi vaatama, et kehtestada selliste autode kasutamisele rangemad tingimused;

33.  on arvamusel, et rikkumisest teatajate kaitse on demokraatia lahutamatu osa ning ebaseadusliku tegevuse ja väärtegude ennetamisel ja tõkestamisel väga oluline; tuletab meelde, et teiste hulgas on ka parlamendiliikmete registreeritud assistendid oma töölepingu tõttu haavatavas olukorras; võtab murelikult teadmiseks peasekretäri tõdemuse, et rikkumisest teatamise reegleid kohaldatakse ka registreeritud assistentide suhtes, kuid parlament ei saa tagada tööhõivekaitset, kuna nad sõltuvad oma konkreetsest parlamendiliikmest; kutsub peasekretäri üles võtma seda asjaolu arvesse, kui registreeritud assistendid tegutsevad rikkumisest teatajatena, ning otsima võimalusi laiendada parlamendi poolt registreeritud assistentidest tagakiusamise ohvritele antud lepingukaitse võimalusi ka rikkumisest teatajatena tegutsevatele registreeritud assistentidele;

34.  rõhutab asjaolu, et registreeritud assistentide lepingu lõpetamise praegused reeglid ei võimalda lepingu lõpetamist vastastikusel nõusolekul, mis oleks viis tunnustada parlamendiliikmete ja assistentide erisuhet, kus mõlemad pooled saavad tunnistada, et vastastikust usaldust enam ei ole, ning jõuda ühisele lahendusele, seadmata ohtu registreeritud assistentide sotsiaalseid õiguseid; palub peasekretäril leida lahendus asjaolule, et registreeritud assistentide palkasid saab maksta üksnes Belgia pangakontodele, mis on vastuolus ühtse raha- ja makseliidu ideega;

35.   väljendab veel kord muret parlamendiliikmete väidetava tava pärast kohustada registreeritud assistente minema lähetusse, eriti Strasbourgi, ilma lähetuskorralduseta ning lähetuskulude ja isegi sõidukulude hüvitamiseta; on arvamusel, et selline praktika loob võimaluse kuritarvitusteks: kui registreeritud assistendid reisivad ilma lähetuskorralduseta, peavad nad kulud ise katma ja neil puudub ka tööga seotud kindlustus; kordab oma üleskutset peasekretärile sellist väidetavat tava uurida ja sellest aasta lõpuks aru anda;

36.  kordab üleskutset esimeeste konverentsile ja juhatusele veel kord kaaluda, kas registreeritud assistentidel võiks teatavatel tingimustel, mis tuleb veel kindlaks määrata, lubada saata parlamendiliikmeid parlamendi ametlikes delegatsioonides ja lähetustel, nagu mitmed parlamendiliikmed on juba taotlenud; palub peasekretäril uurida, kuidas need lähetused mõjutaksid eelarvet ning millist korraldust ja logistikat oleks selleks vaja;

37.  kutsub parlamenti üles viima personalieeskirjades kätketud sisereeglid täielikult vastavusse hiljuti vastu võetud direktiiviga (EL) 2019/1937(10), mis käsitleb liidu õiguse rikkumisest teatavate isikute kaitset, luues muu hulgas turvalised aruandluskanalid; nõuab lisaks, et Euroopa Parlament tagaks rikkumisest teatajatele sama kaitsetaseme kui ahistamise ohvritele; nõuab, et peasekretär korraldaks otsestele ülemustele kohustusliku koolituse, et suurendada parlamendi töötajate teadlikkust rikkumisest teatajate kaitsest ja nende enda personalieeskirjadest tulenevast kohustusest teatada ebaseaduslikust tegevusest või haldusomavolist;

38.  märgib, et Ühendkuningriigi otsus Euroopa Liidust välja astuda avaldas parlamendi eri talitustele, eelkõige komisjonidele, uuringuteenuste üksustele ja horisontaalsetele teenistustele märkimisväärset mõju;

39.  väljendab heameelt juhatuse 2. mai 2018. aasta otsuse üle Ühendkuningriigi kodakondsusega töötajate kohta, mille kohaselt ei vabastata Ühendkuningriigi kodakondsuse tõttu töölt ühtegi ametnikku; võtab teadmiseks, et Ühendkuningriigi kodakondsusega lepinguliste ja ajutiste töötajate juhtumipõhised hindamised, mis viidi läbi algselt Ühendkuningriigi väljaastumiseks Euroopa Liidust ette nähtud kuupäevaks, ei toonud kaasa lepingute lõpetamist; võtab teadmiseks, et fraktsioonid teevad ise oma töötajate juhtumipõhise hindamise;

40.  märgib, et töötajate arvu 5 % vähendamise eesmärk, mille kohaselt pidi parlament 2018. aastal ametikohtade loetelust kaotama 60 ametikohta, on edukalt täide viidud; on seisukohal, et oluline on tagada Euroopa Parlamendi kõrge tulemuslikkus nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis, tagades samal ajal ka eelarve vastutustundliku haldamise ja kus vajalik, kokkuhoiu; usub, et kavandada võiks lisakokkuhoidu; on kindlalt veendunud, et väga oluline on rakendada kommunikatsioonistrateegiat, mis on suunatud nõukogule, liikmesriikidele ja Euroopa kodanikele, et reageerida Euroopa Liidu avalikule teenistusele osaks saanud ebaõiglasele ja laialt levinud kriitikale, mis on kestnud aastaid;

41.  on mures pikaajalisel haiguspuhkusel olevate töötajate arvu ja läbipõlemise juhtumite arvu järsu suurenemise pärast ning tunneb muret, et mõned neist juhtumitest võivad olla seotud kurnatuse ning häiritud töö- ja eraelu tasakaaluga; on eriti mures töötajate nappuse pärast ning on arvamusel, et keeruline on põhjendada kõrgema juhtkonna ametikohtade arvu kasvu, mis toob kaasa tasakaalustamata ja liiga paljude juhtidega juhtimisstruktuuri; palub administratsioonil toimida asjaomaste töötajate suhtes ennetavalt, hinnata hoolikalt töötajate töökoormust ja tagada ülesannete tasakaalustatud jaotus; palub esitada 30. juuniks 2020 pikaajalistele haiguspuhkustele ja läbipõlemisele reageerimiseks võetud meetmeid kajastava aruande;

42.  rõhutab seoses töötajate võimekusele esitatavate suurenenud ootustega, kui oluline on korrapärane ja konstruktiivne dialoog personalikomitee ja ametiühingutega ning fraktsioonide puhul nende personaliesindajatega; loodab, et konstruktiivset dialoogi nende organitega jätkatakse, eelkõige sellistes personalipoliitikaga ja töötingimustega seotud küsimustes nagu liikuvus, töökeskkond ja paindlik tööaeg;

43.   on seisukohal, et väga oluline on, et töötajate esindajad kuulataks ära, kui juhatus arutab üldisi personalipoliitikat mõjutavaid küsimusi, ning palub peasekretäril võtta asjakohased meetmed selle olulise vajaduse täitmiseks;

44.   juhib tähelepanu sellele, et kvaliteetse ja sõltumatu, lojaalse ja motiveeritud Euroopa Liidu avaliku teenistuse säilitamiseks tuleb täielikult järgida nii personalieeskirjade sätteid kui ka mõtet; nõuab sellega seoses, et lõpetataks ka inimeste ametikohtadele „sokutamine“, sest sellega kaasneb nii menetluskorra kui ka iseäranis institutsiooni ja üldiselt liidu usaldusväärsuse kahjustamise oht;

45.   tuletab meelde Euroopa Ombudsmani järeldusi ja soovitusi liidetud juhtumites 488/2018/KR ja 514/2018/K ning Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2018. aasta resolutsiooni, eelkõige seda, et töötajaid esindavate organite ametnikud osaleksid parlamendi tippjuhtide valimiskomisjonides, ja kutsub peasekretäri üles veelgi parandama kõrgete ametnike ametisse nimetamise menetlusi, et saavutada suurem läbipaistvus ja võrdsus; nõuab lisaks, et tagataks järjepidevus kõrgema juhtkonna vabade ametikohtade institutsioonist väljaspool avaldamise puhul ja hoolsus nende ametikohtade avaldamisel, kui need vabanevad; palub parlamendi administratsioonil esitada igal aastal aruanne kõrgete ametnike ametisse nimetamise kohta;

46.   peab väga kahetsusväärseks, et lepingulistel töötajatel ei ole mitte mingeid karjäärivõimalusi; palub peasekretäril hinnata riske, mis on seotud lepinguliste töötajate arvu suurenemisega, sealhulgas ohtu, et parlamendis luuakse kahetasandiline personalistruktuur; nõuab, et põhilisi alalisi ametikohti ja ülesandeid täidaksid alalised töötajad;

47.  on veendunud, et parlamendi kui töökoha atraktiivsus on institutsiooni edukaks toimimiseks väga oluline; juhib tähelepanu raskustele seoses teatavatest liikmesriikidest pärit töötajate leidmisega; kutsub peasekretäri üles nõudma, et kõik liikmesriigid oleksid kõigil tasanditel, sealhulgas tippjuhtkonna tasandil, geograafiliselt ja proportsionaalselt esindatud; tunnustab soolise tasakaalu saavutamiseks võetud väga positiivseid meetmeid; nõuab kiireid meetmeid parema soolise tasakaalu saavutamiseks kõigil tasanditel, sealhulgas peadirektorite tasandil;

48.   peab kahetsusväärseks, et pärast 2004. aastat liiduga ühinenud riigid on endiselt alaesindatud, eriti kõrgematel ametikohtadel – probleem seisneb selles, et uute liikmesriikide kodanikud võetakse küll tööle, kuid vanade liikmesriikide kodanikke edutatakse rohkem, see aga toob kaasa üha suureneva lõhe vanade ja uute liikmesriikide vahel; nõuab selle olukorra parandamist;

49.   märgib, et aastatel 2014–2019 toimunud sisekonkurssidel määrati AD9 kõrgeimale palgaastmele ametisse 30 inimest, kellest 16 olid pärit kahest suurest vanast liikmesriigist, nii et kogu õigusloometsükli jooksul oli nendest kahest riigist ametis väga palju töötajaid, ning palub peasekretäril selle ebaproportsionaalse tulemuse põhjust selgitada;

50.   mõistab raskusi seoses madalama palgaastmega töötajate töölevõtmisega Luxembourgis, eriti assistentide-sekretäride kategoorias; rõhutab, et selle struktuurse probleemi lahendamiseks on vaja kehtestada paranduskoefitsient, mis võtab arvesse selle töökoha suuremaid elamiskulusid, ning võtta töötajad tööle kõrgematele palgaastmetele; kutsub üles Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) poolset töötajate töölevõtmist reformima, et see vastaks paremini institutsioonide vajadustele, sealhulgas lühemate töölevõtmismenetluste läbi;

51.  tuletab meelde, et kodukorra artikliga 11 on kehtestatud raportööridele, variraportööridele ja komisjonide esimeestele kohustus avaldada iga oma raporti puhul teave huvirühmade esindajatega peetavate kohtumiste kohta; märgib rahuloluga, et alates parlamendi uue koosseisu ametiaja algusest on parlamendi veebisaidil olemas vajalik taristu, mille kaudu parlamendiliikmed saavad huvirühmade esindajatega kavandatavad kohtumised avaldada; kutsub sekretariaati üles levitama üksikasjalikku teavet ja korraldama koolitusi, et lihtsustada parlamendiliikmete büroodel seda kohustust täielikult täita; peab kahetsusväärseks, et praeguses taristus puudub parlamendiliikmete ja parlamendiliikmete registreeritud assistentide jaoks menetlus, mis võimaldaks neil teha kasutajate kogemustele tuginedes täiustamissoovitusi ja anda tagasisidet; palub parlamendi teenistustel töötada igal aastal välja tagasiside küsimustik ja lisada tulemused vahendi kasutamise aruandesse; väljendab heameelt asjaolu üle, et peasekretär on teinud parlamendi teenistustele ülesandeks ühendada see vahend läbipaistvusregistri ja õigusloome vaatluspunktiga, ning ergutab tegema pingutusi, et seda vahendit veelgi parandada, andes juurdepääsu parlamendiliikmete poolt esitatud, huvirühmadega peetavate koosolekutega seotud andmete töötlemisele parlamendi veebisaidi taristus masinloetaval kujul, pakkudes võimalust siduda koosolek mingi delegatsiooni liikmesusega, näidata, et koosolek toimus töötajate tasandil, siduda parlamendi veebisaidil olevad kanded parlamendiliikme oma veebisaidiga ja teha see taristu kättesaadavaks kõigis liidu ametlikes keeltes; palub ka, et parlament parandaks parlamendiliikmete teavitamist raportööride, variraportööride ja komisjonide esimeeste kohustusest sellised koosolekud avaldada;

52.   väljendab heameelt selle läbipaistvuse suunas tehtud positiivse sammu üle ja võimaluse üle, et kõik parlamendiliikmed, kes seda soovivad, võivad sellise teabe parlamendi veebisaidi taristu kaudu avaldada, isegi kui parlamendiliige ei ole raportöör, variraportöör ega komisjoni esimees; on seisukohal, et suurem läbipaistvus aitab Euroopa kodanikel oma Euroopa Parlamenti valitud liikmete tööd paremini mõista; peab seetõttu kahetsusväärseks, et nimetatud kohtumiste avaldamise taristu on olemas üksnes inglise keeles ja mitte kõigis liidu ametlikes keeltes;

53.  palub parlamendil lisaks parlamendi ja komisjoni ühisele aruandele läbipaistvusregistri tegevuse kohta koostada igal aastal aruande, milles antakse põhjalik ülevaade huvirühmade ja muude organisatsioonide kohta, kellele on antud juurdepääs Euroopa Parlamendi hoonetesse;

54.   tunnistab asjaolu, et avalike andmete loomine avatud, masinloetavas, kergesti juurdepääsetavas ja taaskasutatavas vormingus annab suurepärase võimaluse tagada üldsusele läbipaistvus ja edendada innovatsiooni; tunneb heameelt praeguste algatuste üle luua üldsusele huvipakkuv osa oma andmetest selles vormingus või need sellesse teisendada; rõhutab, et sellised algatused vajavad parlamendi üksikasjalikult määratletud avatud andmete poliitika kohast kasutajasõbralikumat, süstemaatilisemat ja koordineeritumat käsitust;

55.   tunnistab lisaväärtust, mida tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara võib parlamendile anda; rõhutab eelkõige selle rolli läbipaistvuse suurendamisel ja seotuse vältimisel müüjaga; tunnistab ka selle potentsiaali turvalisuse parandamisel, kuna see võimaldab tuvastada ja kõrvaldada puudusi; soovitab tungivalt, et institutsiooni jaoks välja töötatud tarkvara tehtaks tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara litsentsi alusel avalikult kättesaadavaks;

56.   märgib, et täiskogu nimelise hääletuse tulemused peaksid olema parlamendi veebisaidil avatud ja masinloetavas vormingus kättesaadavad ning kergesti nähtavad; palub seetõttu parlamendil avaldada täiskogu istungi protokolli veebisaidil nimelise hääletuse tulemuste mittemasinloetavate versioonide kõrval ka masinloetav versioon;

57.   märgib, et 1. jaanuaril 2017 jõustus muudetud eeskiri ametlikult kutsutud külastusrühmadele rahalise toetuse maksmise kohta; palub, et peasekretär annaks selle eeskirja kohta viivitamatult hinnangu; on arvamusel, et praegune süsteem ei võta arvesse kõikuvaid majutus- ja transpordikulusid ega suuda pidada sammu inflatsiooniga, ning nõuab tungivalt külastusrühmade rahalise toetuse arvutamise süsteemi võimalikult kiiret läbivaatamist, vältimaks muu hulgas ka seda, et parlamendiliikmed võiksid sellest süsteemist materiaalset kasu saada; palub, et juhatus muudaks külastusrühmade kulude hüvitamise süsteemi nii, et see põhineks arvete esitamisel; kordab oma nõudmist kaotada võimalus määrata rühmajuhiks registreeritud assistente;

Keskkonnahoidlik parlament ja CO2-neutraalsus aastaks 2030

58.  väljendab heameelt selle üle, et parlament annab oma rolli kaudu poliitikas ja seadusandlikes menetlustes positiivse panuse kestlikku arengusse; rõhutab, et parlament peab olema eeskujuks ja oma tegevusega kestlikule arengule kaasa aitama;

59.  tunnustab parlamendi pühendumust keskkonnahoidlikele avalikele hangetele; märgib, et parlamendi eesmärk on suurendada teatavate keskkonnahoidlikeks, väga keskkonnahoidlikeks või olemuselt keskkonnahoidlikeks liigitatud prioriteetsete toodete puhul väärtusepõhist lepingute kaalutud osakaalu; märgib, et 44,9 % prioriteetsete tootekategooriate lepingutest liigitati väärtuse põhjal 2018. aastal keskkonnahoidlikeks, väga keskkonnahoidlikeks või olemuselt keskkonnahoidlikeks; juhib tähelepanu sellele, et kui nimetatud näitaja hõlmab kõiki olemuselt keskkonnahoidlikeks liigitatud lepinguid, olenemata tootekategooriast, suureneb parlamendi lepingute keskkonnahoidlikkus 2018. aastal 55,8 %ni, mis on lähedal vahe-eesmärgile 60 %; rõhutab, et keskkonnahoidlikke avalikke hankeid tuleb edasi arendada, seades keskmiseks ajavahemikuks keskkonnahoidlike lepingute sõlmimisele kaugeleulatuvad eesmärgid;

60.  peab tervitatavaks 2018. aasta keskkonnajuhtimise ülevaate ja keskkonnaaruande vastuvõtmist, 2018. aasta tegevuskava rakendamist ja selle korrapärast järelevalvet;

61.  toetab parlamendi eesmärki vähendada oma CO2-heidet nii palju kui võimalik; kordab oma muret selle pärast, et 78 % parlamendi töötajate kõigist lähetustest toimub parlamendi geograafilise hajutatuse tõttu ning selle keskkonnamõju on 11 000 – 19 000 tonni CO2-heidet;

62.   on arvamusel, et pärast kliimaga seotud hädaolukorra väljakuulutamist näitab parlament eeskuju ja võtab endale kohustuse saavutada 2030. aastaks CO2-neutraalsus; nõuab, et Euroopa Parlament töötaks välja strateegia, kuidas saavutada 2030. aastaks CO2‑neutraalsus, ja esitaks selle strateegia eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile; teeb juhatuse EMASi töörühmale ülesandeks muuta peamisi tulemusnäitajaid ja praegust CO2-heite vähendamise kava, et saavutada CO2-neutraalsus 2030. aastaks; nõuab lisaks kiiremas korras aruandlust ja arvestust parlamendi CO2‑heite kompenseerimise kohta;

63.   rõhutab, et ligikaudu 67 % parlamendi CO2-jalajäljest tuleneb inimeste transpordist; tuletab meelde, et juhatus kiitis oma 15. mai 2017. aasta otsusega heaks ettepaneku pakkuda parlamendiliikmetele tõhusat ja kvaliteetset viisi keskkonnamõju vähendamiseks seeläbi, et Euroopa Parlamendi autopargis minnakse järk-järgult üle elektrisõidukitele ja edendatakse kõiki keskkonnasäästlikke transpordiliike, mis toimivad linnakeskkonnas heitevabalt, ning selle, et alates 2024. aastast oleks parlamendi autopark täiselektriline; tunneb heameelt mitmesuguste meetmete ja vahendite üle, mille taristu ja logistika peadirektoraat on sellega seoses kasutusele võtnud; eeldab, et juhatus töötab välja sõidukulude hüvitamise süsteemi, milles sõidukulude puhul arvestatakse CO2-heite kompenseerimist, et stimuleerida keskkonnasõbraliku transpordi kasutamist;

64.  toetab parlamendi eesmärki, milleks on oma vältimatu heite kompenseerimine; soovitab vältimatu heite kompenseerimist koos teiste liidu institutsioonide ja organitega;

65.   rõhutab, et parlament peab täitma oma kliimamuutuste vastase võitlusega seotud kohustused ja võtma seetõttu kõigis oma hoonetes asjakohaseid meetmeid, et muuta jalgrattaparklad, kus jalgrattad on kaitstud varguse, vandalismi ja ilmastiku eest, kättesaadavaks kõigile töötajatele ning pakkuma vähemalt samu võimalusi, mida praegu pakutakse töötajatele autoparklates; märgib sellega seoses võiks olla väga kasulik ka süsteem, milles kasutatakse identifitseerimisvahendina kleebiseid;

66.   väljendab heameelt parlamendi pingutuste üle suurendada paberivabade koosolekute arvu; nõuab, et kõigile parlamendiliikmetele, töötajatele ja registreeritud assistentidele pakutaks rohkem koolitust paberivabade vahendite teemal, mis on loodud selleks, et dokumente trükitaks vähem välja, ning korraldataks edaspidiseid teavituskampaaniaid;

67.  kutsub parlamenti üles parandama teabevahetust parlamendiliikmetega, teavitades neid võimalusest kasutada parlamendi ja Brüsseli lennujaama vahelist otserongi, millega reis kestab 20 minutit ja mida parlamendiliikmed võivad kasutada tasuta, ning kasutada oma mõjuvõimu toetamaks, et rongid sõidaksid korrapäraselt ja väiksema intervalliga, et muuta see võimalus võimalikult atraktiivseks;

68.  peab kiiduväärseks, et töötajad kasutavad Strasbourgi tšarterronge täiel määral; soovitab kõrgema tasandi juhtidel lähetustel Strasbourgi oma ametiautot mitte kasutada;

69.  toetab ettepanekut kompenseerida igal aastal 100 % parlamendi CO2 heitkogustest, sealhulgas parlamendiliikmete päritoluriigi ning Brüsseli või Strasbourgi vaheliste lendude heitkogused, CO2 arvestusühikute kaudu; tuletab meelde, et Euroopa Parlamendi 2017. aasta heitkoguste kompenseerimise leping allkirjastati 19. juulil 2018 kogusummas 184 095,80 eurot;

70.  tunneb muret CO2-heite kompenseerimise hindade volatiilsuse pärast saastekvootide turul, mistõttu ei ole võimalik täpselt hinnata kogu CO2-heite tasaarveldamiseks vajalikku summat; juhib tähelepanu asjaolule, et eelarvereal 2390 kättesaadavad rahalised vahendid (praegu 249 000 eurot) ei pruugi olla piisavad, et kompenseerida CO2-heite koguhulka järgnevatel aastatel;

71.  väljendab heameelt kvestorite ja juhatuse vastavalt 2018. aasta aprillis ja juunis tehtud otsuste üle vähendada plastijäätmeid ja jäätmekäitlust; kutsub parlamenti üles võtma kiiresti edasisi ambitsioonikaid meetmeid plastivaba parlamendi loomiseks;

72.  väljendab heameelt 2018. aasta mais/juunis toimunud välisauditi positiivse tulemuse üle, mis kinnitab parlamendi keskkonnajuhtimissüsteemi head seisukorda ja küpsust;

Parlamendi geograafiline hajutatus – üksainus asukoht

73.  rõhutab, et liit on otsustanud tegutseda oma institutsioonide ja ametite kaudu mitmes liikmesriigis, mis tagab tugeva sideme kodanikega ja liidu lisaväärtuse nähtavuse (edaspidi „Euroopa nähtavuse“), arvestades vajadust avaliku sektori vahendeid vastutustundlikult hallata;

74.  märgib, et parlamendiliikmete 12 Strasbourgi reisiga seotud kulud on 21 266 689 eurot aastas; märgib, et parlamendi töötajate iga-aastased reisikulud on 3 631 082 eurot ja registreeritud assistentide reisikulud 2 097 250 eurot;

75.  märgib, et Thalyse tšarterrongi maksumus oli 2018. aastal 3 741 900 eurot (2017. aastal 3 668 532 eurot);

76.  rõhutab, et see, et parlamendi ametisõidukid liiguvad Strasbourgi ja tagasi tühjalt, v.a autojuht, suurendab aastas 12 korral toimuvate Strasbourgi lähetuste finants- ja keskkonnamõju veelgi; väljendab heameelt asjaolu üle, et registreeritud assistentidel on võimalus koos juhiga Strasbourgi kaasa sõita ja tagasi tulla, kuid peab kahetsusväärseks, et seda võimalust ei kasutata täiel määral; palub, et parlament lubaks kõigil parlamendi ja fraktsioonide töötajatel seda võimalust Strasbourgi sõitudeks kasutada ja parandaks selle võimaluse kohta teabe andmist;

77.  märgib, et ühtse asukoha puudumisega seotud lisakulu on vastuolus usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ja eelarvedistsipliini põhimõttega; tuletab meelde, et parlamendi valdav enamus on mitmes resolutsioonis toetanud parlamendi ühtainust asukohta, et tagada liidu maksumaksjate raha tõhus kasutamine; märgib, et kontrollikoja hinnangul võib üleviimine Strasbourgist Brüsselisse tuua kaasa 114 miljoni euro suuruse kokkuhoiu aastas ja 616 miljoni euro suuruse ühekordse kokkuhoiu, kui Strasbourgi hooned võõrandatakse edukalt, või 40 miljoni euro suuruse ühekordse kulu, kui neid ei võõrandata; märgib, et üksainus asukoht on saavutatav vaid aluslepingu ühehäälse muutmise korral; nõuab tungivalt, et nõukogu võtaks parlamendi seisukoha teadmiseks, võtaks endale vastutuse ja tegutseks vastavalt; rõhutab, et oleks tõhusam, kui parlamendi Strasbourgi sõitvad ametisõidukid transpordiksid parlamendiliikmeid, parlamendiliikme registreeritud assistente ja lähetuskorraldusega töötajaid; on seisukohal, et enne, kui Brüsseli ja Strasbourgi vaheliste tšarterrongide täitumise korral tellitakse tšarterbussid, tuleks täita parlamendi ametisõidukid;

78.  rõhutab asjaolu, et liit kui üks nendest, kes Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel sõlmitud Pariisi kokkuleppele alla kirjutasid, lubas hoida ülemaailmse keskmise temperatuuri tõusu võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega tunduvalt alla 2 °C, ning märgib murega, et 12 Strasbourgi-sõitu aastas suurendavad tarbetult parlamendi tekitatud CO2-heidet ;

Kommunikatsiooni peadirektoraat (DG COMM)

79.  tuletab meelde, et 2018. aastal oli kommunikatsiooni peadirektoraadis (DG COMM) 805 töötajat; kutsub DG COMMi üles kasutama järgnevatel aastatel parlamendi kogueelarvest ära suuremat osa kui seda on 6,1 %, mille ta kasutas ära 2018. aastal;

80.  väljendab heameelt 2018. aasta eelarve täieliku täitmise üle, mis annab tunnistust asjaolust, et DG COMMis tehti pingutusi olemasolevate vahendite täielikuks ärakasutamiseks, et jõuda võimalikult paljude kodanikeni, mis oli valimisteeelsel aastal eriti oluline; märgib rahuloluga, et 2018. aastal aitas DG COMM aktiivselt kaasa Euroopa Parlamendi valimiste kampaania strateegia väljatöötamisele ja koostamisele;

81.  märgib, et alates 2017. aastast on DG COMMi juhtiv näitaja tundides mõõdetav tähelepanu, mida Euroopa Parlament kõigis kommunikatsioonikanalites saab; märgib rahuloluga, et lisaks saadavale tähelepanule keskendumisele töötab DG COMM välja metoodikat oma tegevuse säästlikkuse, tõhususe ja tulemuslikkuse mõõtmiseks kõigis kommunikatsioonikanalites; kiidab heaks keskendumise parlamendi nähtavuse suurendamisele;

82.  palub DG COMMil tulevaste eelarve täitmisele heakskiidu andmise tsüklite ajal teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni vastaval aastal seatud eesmärkidest, et oleks võimalik hinnata peadirektoraadi tegevuse tõhusust;

83.  palub DG COMMil jätkata pingutusi parlamendi avaliku veebisaidi täiustamisel, eelkõige seoses otsingumootorite optimeerimisega, ja suurendada selle nähtavust; nõuab tungivalt, et DG COMM looks lihtsasti sirvitava veebisaidi, mis oleks kergesti juurdepääsetav kõigis seadmetes (st nutitelefonides, tahvelarvutites ja lauaarvutites), pöörates eritähelepanu veebisaidi lihtsustatud mobiiliversioonile;

84.  märgib, et meedia valdkonnas viidi 2018. aastal ellu mitmeid projekte ning parlamendi veebis kohalolu tugevdati veelgi Webstreaming 3.0 kasutuselevõtuga, mis parandab parlamendi voogedastuse suutlikkust;

85.  tõdeb ka, et sotsiaalmeedia kasutamine parlamendis on märkimisväärselt paranenud, ning julgustab kasutama avatud lähtekoodiga isemajandavaid tasuta sotsiaalvõrgustiku platvorme, kus pööratakse erilist tähelepanu kasutajate andmete kaitsele; tunnustab ka pingutusi, mis on seotud teadlikkuse suurendamisega liidu meetmetest, ning nõuab tungivalt, et parlament intensiivistaks oma tegevust sotsiaalmeedias, et teavitada liidu kodanikke parlamendi töö tulemustest; märgib veel, et suuri pingutusi tehti mitmekülgse külastajate strateegia raames ning parlamendi saadikutekooli programmi elluviimisel, pöörates erilist tähelepanu noortele;

86.  märgib, et 2018. aastal korraldati liikmesriikides 285 pressiseminari, kus osales üle 3629 ajakirjaniku; väljendab heameelt asjaolu üle, et lisaks kutsuti täiskogu istungitele 1905 ajakirjanikku ja tsentraalselt korraldatud pressiseminaridele 1191 ajakirjanikku; tunnustab DG COMMi kõigi võimalike meediakanalite kasutamise eest parlamendi tegevuse ja saavutuste laiemal tutvustamisel; palub peadirektoraadil asjakohaselt arvesse võtta sotsiaalmeedia olulisust ning selle märkimisväärset ja üha kasvavat potentsiaali kodanikeni jõudmisel;

87.  toetab Parlamentariumi tegevust, kus 11. juulil 2018 tervitati kahe miljonendat külastajat, ning Euroopa Elamuskeskuse katseprojektide edu Berliinis, Ljubljanas, Strasbourgis ja Helsingis; avaldab tänu külastuste ja seminaride üksusele, kes võttis 2018. aastal vastu rekordarvu külastajaid;

88.  tuletab meelde, et 2018. aasta oli Euroopa Ajaloo Maja esimene täistööaasta; märgib, et Euroopa Ajaloo Maja külastas 164 158 inimest; väljendab heameelt Euroopa Komisjoniga sõlmitud kaasrahastamise lepingu üle, millega tagatakse iga-aastane panus tegevuskuludesse; on endiselt sügavalt mures aruannete pärast, mis käsitlevad töötingimusi Euroopa Ajaloo Majas eelmise töövõtja alluvuses, ning nõuab tungivalt, et peasekretär teavitaks parlamendi eelarvekontrollikomisjoni Euroopa Ajaloo Maja töötajate olukorrast uue töövõtja alluvuses; palub peasekretäril avaldada ka arvandmed töövõtja kogukulude ja Euroopa Ajaloo Maja töötajate palgale kulutatud summade kohta;

Euroopa Parlamendi bürood

89.  tuletab meelde, et toimus liikmesriikides asuvate Euroopa Parlamendi büroode reform, mille läbivaadatud ülesanded ja eesmärgid näevad ette teha kodanike ja meediaga koostööd, tugevdades pressimeeskondi ning kasutades sidusrühmi ja arvamusliidreid, et paremini kodanikeni jõuda;

90.  võtab teadmiseks 2018. aasta kuluartiklid, mille läbilõige on järgmine:

Kuluartikkel

2018. aasta kulud

Personalikulud

22 814 372 eurot

Hoonetega seotud kulud

11 170 082 eurot

Turvalisusega seotud kulud

1 843 339 eurot

Kommunikatsioonikulud

11 639 088 eurot

Kokku

45 886 152 eurot

91.  rõhutab, et tõhus teabevahetus liikmesriikides, tagades samal ajal kulutõhususe, on väga tähtis; palub, et kõik otsusetegijad peaksid silmas suurema lisaväärtuse saavutamist, eriti jooksvate kulude osas;

92.  palub parlamendil ja liikmesriikidel tõhustada koostööd vastavate Euroopa Parlamendi büroodega; nõuab, et Euroopa Parlamendi bürood suurendaksid kodanikeni jõudmiseks oma nähtavust ürituste ja intensiivse sotsiaalmeedia kasutamise abil; palub Euroopa Parlamendi büroodel parandada koostööd ja teabevahetust Euroopa institutsioonidega, et bürood toimiksid tõhusamalt;

93.  märgib, et Ateenas asuv Euroopa Parlamendi büroo kulutas 2018. aastal parkimiskohtade rentimiseks 38 400 eurot; on seisukohal, et see kulu on ebaproportsionaalselt suur, sest selles büroos töötab praegu ainult kuus töötajat; kutsub Euroopa Parlamenti üles uurima selle kulu põhjuseid ja võtma vajaduse korral sobivaid meetmeid olukorra parandamiseks;

94.  märgib, et 30. jaanuaril 2019 otsustas juhatus säilitada parlamendi büroo Londonis ja Edinburghi harubüroo jääb alles vähemalt 2020. aasta lõpuni; märgib, et otsus parlamendi kohaloleku kohta Edinburghis pärast 2020. aastat tehakse hiljem;

95.  märgib murega juhatuse 11. veebruari 2019. aasta otsust parlamentaarse toetuse kohta ELi esindusele ASEANi juures Jakartas, ELi delegatsioonile Aafrika Liidu juures Addis Abebas ja ELi delegatsioonile ÜRO juures New Yorgis; on seisukohal, et arvestades selle parlamentaarse toetuse eripära, tuleks Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjonile anda parlamendi eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames igal aastal ressursside ja tulemuste kohta üksikasjalikku teavet; palub, et peasekretär teeks enne 2020. aasta lõppu ja enne võimalikku laiendamist maailma teistele piirkondadele selle parlamentaarse diplomaatiatoetuse kulude-tulude analüüsi;

Personali peadirektoraat (DG PERS)

96.  tuletab meelde, et 2018. aastal oli DG PERSis 456 töötajat ja see haldas 47,5 % parlamendi kogueelarvest;

97.  tunneb heameelt registreeritud assistentidega seotud ülesannete üleandmise üle DG FINSilt DG PERSile ning märkimisväärsete pingutuste üle, selleks et korraldada ülesannete üleandmine;

98.  võtab rahuloluga teadmiseks parlamendiliikmete registreeritud assistentide front office'i loomise, mille ülesanne on hallata registreeritud assistentide töölevõtmist algusest lõpuni, lepingute muutmist ja lõpetamist ning registreeritud assistentide haldustuge; on veendunud, et front office’i suutlikkust vastata registreeritud assistentide vajadustele tuleks veelgi tugevdada; väljendab heameelt registreeritud assistentide töölevõtmise lihtsustatud ja kiirema menetluse kehtestamise üle ning edusammude üle toimikute paberivaba haldamise suunas; nõuab, et parlamendi haldusmeeskondi, kes vastutavad registreeritud assistentide töölevõtmise eest, suurendataks enne parlamendi iga uue ametiaja algust ajaks, mis on vajalik põhjalikuks koolituseks enne suure töökoormuse tekkimist, ja seni, kuni suur töökoormus on läbi;

99.  kordab oma üleskutset, et administratsioon pakuks parlamendi järgmise ametiaja jooksul eelkõige uutele registreeritud assistentidele võimalikult vara koolituskursusi ja väljaandeid, sealhulgas praktiliste ja haldusalaste küsimuste kohta (lähetuskorraldused, arstlikud läbivaatused, akrediteerimine, parkimiskleebised, külastusrühmad, näitused jne), et hoida ära süsteemseid vigu, mis takistavad uusi registreeritud assistente hõlmavate haldusmenetluste sujuvat läbiviimist;

100.   kordab oma nõudmist, et registreeritud assistendid saaksid Strasbourgi osaistungjärkudel osalevate koosseisuliste töötajatega võrdset päevaraha;

101.  avaldab toetust Ühendkuningriigi liidust väljaastumise tagajärgede haldamisele parlamendi administratsioonis, eelkõige seoses mõjuga inimressurssidele ja eelarvele;

102.  märgib, et DG PERSi 2018. aasta juhtiv näitaja oli teostamisaeg; märgib rahuloluga, et andmete kogumise eesmärke ja meetodeid täiustati ja tulemustele anti üldiselt positiivne hinnang;

103.  märgib, et parlamendis oli 2018. aasta detsembris kokku 9883 töötajat, sh koosseisulised ja ajutised töötajad, lepingulised töötajad ja parlamendiliikmete registreeritud assistendid (2017. aastal oli töötajaid 9682);

104.  juhib tähelepanu kontrollikoja eriaruandele nr 05/2019 „Personalieeskirjade 2014. aasta reformipaketi rakendamine komisjonis – suur rahaline kokkuhoid, kuid sellega kaasnesid tagajärjed personalile“; võtab murega teadmiseks kontrollikoja tähelepanekud, mis kehtivad ka teiste liidu institutsioonide, sealhulgas parlamendi kohta, ning tunneb seetõttu heameelt komisjoni valmisoleku üle nõustuda kontrollikoja soovitustega; toetab Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni selles küsimuses väljendatud seisukohta(11); rõhutab, kui oluline on, et liit pakuks elukohariigi erasektoriga võrreldes konkurentsivõimelist palka, ning kuna mitmest liikmesriigist on raske piisaval arvul töötajaid saada, väljendab muret, et ebasoodsamad töötingimused võivad olla vähendanud liidu jaoks töötamise atraktiivsust; hoiatab tõsiste tagajärgede eest, mida mis tahes halduseelarve kärped või töötajate arvu vähendamine võivad Euroopa Liidu avalikule teenistusele ja liidu poliitika rakendamisele kaasa tuua; väljendab samuti suurt muret lepinguliste töötajate arvu suurenemise pärast 2014. aasta personalireformi tõttu, mille tulemuseks on üha ebakindlamad töötingimused liidu institutsioonides ja paralleelse madala maksumusega ELi töötajaskonna loomine; palub liidu institutsioonidel hinnata põhjalikult personalieeskirjade mis tahes reformide või muutmise mõju personalijuhtimisele ja töötajate heaolule;

105.  tuletab meelde, et võrdsete võimaluste loomine on parlamendi personalipoliitikas endiselt tähtsal kohal; võtab teadmiseks asjaolu, et soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava rakendamist jätkatakse konkreetsete meetmetega: 2019. aasta lõpuks oli seatud eesmärk, et 40 % üksuse juhatajatest, 35 % direktoritest ja 30 % peadirektoritest on naised; peab siiski kahetsusväärseks, et soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava ei ole täielikult rakendatud, iseäranis, mis puudutab naiste esindatuse juhtivatel ametikohtadel 40%lise sihttaseme saavutamist aastaks  2020; nõuab, et kiiresti seataks kaugeleulatuvamad eesmärgid ja et need saavutataks lühikese aja jooksul;

106.  teeb ka ettepaneku pöörata rohkem tähelepanu võrdsetele võimalustele kõigi jaoks, näiteks suurendada parlamendi administratsioonis töötavate puuetega inimeste arvu; märgib, et juhatuses on juba olemas soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse kõrgetasemeline töörühm, ning nõuab, et juhatus viiks läbi uuringu, mis käsitleb võetud meetmeid, mis on olnud tulemuslikud liikmesriikides ja rahvusvahelisel tasandil puuetega inimeste tööturul osalemise suurendamiseks, sealhulgas seadusandlikke meetmeid; nõuab, et kõrgetasemeline töörühm annaks pärast uuringu läbiviimist ja tulemuste analüüsimist juhatusele aru, esitades konkreetsed ettepanekud; nõuab, et kiiresti seataks edasipüüdlikumad eesmärgid, sealhulgas need, mis kajastavad geograafilise tasakaalu saavutamise vajalikkust, ja et need saavutataks lühikese aja jooksul;

107.  märgib rahuloluga, et soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse kõrgetasemeline töörühm tegi 2018. aastal personali peadirektoraadile ülesandeks koostada aruanne koos tegevuskavaga, mis sisaldab loetelu meetmetest Euroopa Parlamendi peasekretariaadis igasuguse diskrimineerimise, näiteks etnilise päritolu, puude, seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi tõttu diskrimineerimise kõrvaldamiseks; võtab teadmiseks, et juhatus võttis aruande 2019. aasta aprillis vastu ja seda juba rakendatakse; palub kõrgetasemelisel töörühmal jätkata selliste meetmete ja algatuste tugevdamist ja parandamist, et edendada Euroopa Parlamendis kaasavat töökeskkonda;

108.  taunib asjaolu, et puudub süsteem rasedus- ja sünnituspuhkusel olevate parlamendiliikmete ajutiseks asendamiseks; on arvamusel, et sellise võimaluse puudumine on põhimõtteliselt vastuolus liidu põhiväärtustega, sest saadab signaali, et naiskandidaadi poolt hääletamisega võib kaasneda ajutine esindatuse puudumine; on arvamusel, et see, et puudub süsteem lapsepuhkusel olevate, aga ka pikaajalisel haiguspuhkusel viibivate parlamendiliikmete ajutiseks asendamiseks, on lahendamata probleem, kuna enda eest hääletamiseks volituse andmise võimaluse puudumine toob kaasa liidu kodanike esindatuse ajutise tasakaalustamatuse; palub nõukogul olukorra parandamiseks muuta otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva akti(12) artiklit 6;

109.  peab kahetsusväärseks, et aastatel 2017–2018 püsis peadirektori ametikohal töötavate naiste arv absoluutarvudes stabiilsena kahe juures, mida on kaugelt vähem kui eesmärgiks seatud; märgib rahuloluga, et naiste osakaal direktorite hulgas oli 2018. aasta lõpus 34 % ja 2019. aastal 37 % ning osakonnajuhatajate hulgas suurenes naiste osakaal 2018. aasta lõpuks 38 %-ni ja 2019. aasta lõpuks 39 %-ni; tunnistab järkjärgulise lähenemisviisi vajalikkust, kuid rõhutab, et olukord on rahuldav alles siis, kui sooline tasakaal juhtkonna tasandil kajastab neile ametikohtadele kandideerijate soolist tasakaalu;

110.  märgib, et on liikmesriike, kellel ei ole ühtegi direktori või peadirektori ametikohta, ning et hoolimata sellest, et 2004., 2007. ja 2013. aasta laienemisest on möödunud palju aastaid, ei ole uute liikmesriikide esindatus juhtimistasanditel, kus mõned rahvused on jätkuvalt üleesindatud, vastavalt suurenenud; soovitab selle olukorraga tegeleda; tuletab meelde, kui oluline on, et kogu töölevõtmine põhineks pädevusel, võttes samas arvesse, kui oluline on saavutada parlamendi töötajate hulgas geograafiline tasakaal; kutsub sellega seoses parlamenti üles tagama, et kõigile tasanditele, sealhulgas direktorite ja peadirektorite tasanditele, võetaks töötajad tööle ja neid edutataks ilma kodakondsusel põhineva diskrimineerimiseta ning tagama, et tööhõive parlamendis oleks kõigi rahvuste jaoks võrdselt atraktiivne;

111.  võtab teadmiseks lahendused, mis on leitud registreeritud assistentide jaoks, kes olid kaks parlamendi ametiaega järjest katkematult töötanud, kuid kellel jäi kuni kaks kuud puudu kümne teenistusaasta läbimisest, mis andnuks neile õiguse liidu institutsioonide pensioniõiguste skeemi alusel pensioni saada; kritiseerib asjaolu, et lahendus esitati liiga hilja, vaatamata arvukatele ja pidevatele hoiatustele parlamendi eelmise koosseisu ametiajal; kritiseerib ka asjaolu, et leiti ainult üks lahendus ja et see sõltus üksnes teatavate parlamendiliikmete heast tahtest, kes olid olukorrast teadlikud ja soovisid olla oma sellisesse olukorda sattunud registreeritud assistentidega solidaarsed; kritiseerib ka asjaolu, et administratsioon ei teavitanud sellest küsimusest uueks ametiajaks valitud parlamendiliikmeid, ning asjaolu, et nad võisid sellistel juhtudel sõlmida vähem kui kuus kuud kestva lepingu, mistõttu paljud registreeritud assistendid nägid suurt vaeva parlamendiliikme leidmisel, kes oleks valmis neid lühikeseks ajaks ilma katkestuseta tööle võtma, ning mõnel registreeritud assistendil isegi ei õnnestunud seda teha (administratsiooni sõnul oli see 170 registreeritud assistendist nii vähemalt kolme assistendi puhul);

112.  väljendab heameelt parlamendi peasekretariaadi kaugtöö võimaluste laiendamise ja lihtsustamise üle, kuid nõuab kaugtöö võimaluse laiendamist kindlaksmääratud ajakava alusel, nagu on komisjonis ja teistes institutsioonides; toetab küsitluse läbiviimist kaugtöö kogemuste kohta ning palub hindamistulemusi jagada parlamendiliikmete ja parlamendi kõigi teenistustega;

113.   kordab oma üleskutset kasutada rohkem videokonverentse ja muid tehnoloogiaid, et kaitsta keskkonda ja säästa ressursse ning eelkõige vähendada töötajate reisimist oma tööülesannete täitmisel kolme töökoha vahel;

114.  tunnistab parlamendi täisleppimatuse poliitikat ahistamise suhtes kõigil tasanditel, sh parlamendiliikmete, personali ja registreeritud assistentide tasandil, ning meetmeid ahistamise ärahoidmiseks töökohal, eelkõige juhatuse poolt 12. märtsil 2018 vastu võetud ajakohastatud tegevuskava, mille eesmärk on kohandada ennetavaid ja varajasi toetusmeetmeid parlamendiliikmete ja registreeritud assistentide, praktikantide või muude töötajate vaheliste konfliktide ja ahistamisega tegelemiseks, parlamendi sisemiste tavade ja menetluste välisauditit, konfidentsiaalsete nõustajate võrgustiku ja vahendaja funktsiooni loomist ning ekspertide osavõtul avaliku kuulamise korraldamist töökohal toimuva ahistamise teemal; märgib, et välisauditi tulemusi oodati 2018. aasta novembri alguseks, ja nõuab, et nendest teavitataks viivitamata, kui need on kättesaadavad; nõuab sellise viivituse kohta selgitust, tunneb heameelt asjaolu üle, et mõned fraktsioonid on oma liikmetel tungivalt soovitanud osaleda väärikust ja austust töökohal käsitlevatel koolitustel, et olla eeskujuks, ning nõuab parlamendiliikmetele ja töötajatele koolitusi; ootab tegevuskava täielikku ja läbipaistvat rakendamist; võtab teadmiseks, et nõuandekomitee, mis tegeleb ahistamiskaebuste menetlemisega ja ahistamise ärahoidmisega töökohal, sai psühholoogilise või seksuaalse ahistamise kohta töökohal aastatel 2014–2017 igal aastal ligikaudu 20 kaebust ja 2018. aastal 7 kaebust – seda ei saa ignoreerida olukorras, kus kas või üks juhtum on liiga palju;

115.  nõuab, et rakendataks täielikult meetmeid, mida soovitati Euroopa Parlamendi 26. oktoobri 2017. aasta resolutsioonis seksuaalse ahistamise ja väärkohtlemise vastase võitluse kohta Euroopa Liidus, nimelt kõigile töötajatele ja parlamendiliikmetele kohustusliku ahistamisvastase koolituse korraldamist ning kahe olemasoleva komisjoni ümberkorraldamist üheks sõltumatuks komisjoniks; nõuab, et ahistamise ohvrite kohtu- ja ravikulud hüvitataks vastavalt personalieeskirjade artiklile 24;

116.  väljendab heameelt asjaolu üle, et esimese kolme töötajate kategooria puhul (s.t parlamendis töötav või Euroopa Parlamendi liikmest üksikvanem; kaks lapsevanemat, kes töötavad parlamendis täistööajaga; kaks parlamendis töötavat lapsevanemat, kellest üks töötab täistööajaga ja teine vähemalt poole tööajaga) ei kasutatud ootenimekirju, et järjestada neid kohtade eraldamisel parlamendi lasteaias ja Brüsselis asuvates eralasteaedades, kellega parlamendil on leping; märgib, et 2018. aastal pakuti töötajatele 197 lasteaiakohta, millest 116 võeti vastu; märgib rahuloluga, et Wayenbergi lasteaeda laiendatakse ja seal hakkab olema koht 320le lapsele (praegu 230 kohta);

117.  märgib, et alates 1. veebruarist 2020 sai parlamendi sõimede ja lasteaedade sektsioonide uueks teenuseosutajaks ettevõte Esedra; märgib murega, et Euroopa Parlamendi vastavad teenistused (DG PERS) andsid enne teenuseosutaja vahetumist muudatuste kohta, mida see uus leping kaasa toob, piiratud teavet; rõhutab, et Euroopa Parlament peab hankemenetluse hindamisel seadma alati esikohale nii laste heaolu lasteaias kui ka pidama väga oluliseks teenuseosutaja töötajate töötingimusi;

118.  rõhutab, kui olulised on lastesõimesid ja lasteaedu käsitlevad selged normid; nõuab, et parlamendi sõimede ja lasteaedade sektsioonide korralduskomitee võtaks vastu piisavad tingimused, et muuta normid selgeks ja läbipaistvaks ning piisavalt laiaulatuslikuks, et hõlmata kõik ebatavalised ja spetsiifilised olukorrad, nagu individuaalne perekondlik olukord või erivajadustega lapsed; teeb ettepaneku hoida veebisaitidel sõime- ja lasteaiateenuste kohta ajakohastatud teavet, mis hõlmab tasusid ja praegust mahutavust; soovitab ka muuta Euroopa Parlamendi hallatavaid lastesõimi ja lasteaedu käsitleva eeskirja artiklit 4, märkides selgelt ära vanemate maksimaalse tasu, et tagada piisav läbipaistvus ja vältida võimalikke lahknevusi;

119.  tuletab meelde, et kõik teenuseosutajad peavad täielikult austama Belgia õigust ja tagama, et alltöövõtja järgib parlamendi poliitikat austuse ja väärikuse kohta töökohal; palub parlamendi vastutavatel teenistustel tagada sujuv üleminek ning see, et ükski uue juhtkonna tehtud võimalik muudatus sõimede ja lasteaedade sektsoonide toimimises ei tooks võrreldes eelmise teenuseosutajaga kaasa teenuse kvaliteedi ja töötingimuste halvenemist;

120.  märgib, et DG PERSi töötajate suur töökoormus vähendab paindlikkust registreeritud assistentide palkade muutmisel, kui parlamendiliige seda taotleb ja kui see on põhjendatud registreeritud assistentide kohustuste suurenemisega;

Taristu ja logistika peadirektoraat (DG INLO)

121.  tuletab meelde, et 2018. aastal oli DG INLOs 607 töötajat ja see haldas 12,6 % parlamendi kogueelarvest;

122.  märgib, et kulukohustustega seotud assigneeringute summa oli 239 547 603 eurot, mis on 11 % vähem kui 2017. aastal (265 839 576 eurot);

123.  rõhutab, et parlamendi kinnisvarapoliitikas tuleb nii olemasolevate hoonetega seotud kulude kui ka uute projektide osas võimalikult suurel määral järgida kulutõhususe põhimõtet; rõhutab, et parlamendi esmane mure peab olema tulemuslik finantsjuhtimine, mille eesmärk peab olema töö lõpuleviimine võimalikult väikeste kuludega;

124.  märgib, et 2018. aasta aprillis võttis juhatus vastu uue keskmise pikkusega ja pikaajalise kinnisvarastrateegia; märgib, et juhatuse kinnisvarastrateegia keskendub meetmetele, mis on kavandatud tulevaste vajaduste rahuldamiseks pärast 2019. aastat, sealhulgas hoonete renoveerimine, mis on endiselt üks peamisi lahendamist vajavaid probleeme; tuletab meelde, et Euroopa Parlament on keskendunud kinnisvara ostmisele, mis tähendab, et talle kuulub nüüd 80 % tema valduses olevatest hoonetest;

125.  võtab teadmiseks, et Brüsselis viidi lõpule Martensi hoone ehitus ja renoveeriti Montoyer 63 hoone;

126.  märgib, et parlamendi suurim ehitusprojekt – Luxembourgis asuva Konrad Adenaueri hoone laiendamine – on selle esimese etapi – idaosa – lõppjärgus, mis moodustab ligikaudu 70 % kogu projektist; tuletab meelde, et praegu asuvad Euroopa Parlamendi töötajad Luxembourgis neljas hoones; möönab, et Konrad Adenaueri hoone toob kõik teenused ühe katuse alla ning võimaldab mastaabisäästu energia, vee, turvalisuse ja hoonete haldamise vallas; juhib murega tähelepanu asjaolule, et teatavad ehitusviivitustega seotud kulud on olnud algselt prognoositust suuremad, aga tänu märkimisväärselt väiksematele kulutustele laenude finantskuludele on parlamendil olnud võimalik lisakulud osaliselt korvata; võtab teadmiseks, et Adenaueri projekti kogumaksumus jääb heakskiidetud kogueelarvest 32,5 miljoni euro võrra väiksemaks, mis ei hõlma muu hulgas projekti juhtimiskulusid, finantskulusid, sertifitseeritud asutusi; peab kahetsusväärseks ehitusviivitustest tingitud kulude suurenemist ja märgib, et tehingud ehitusettevõtetega (mis on seotud projekti viibimisega) on olnud vajalikud edasiste viivituste ja kulude vältimiseks (5–15 % lepingu summast);

127.  märgib murega, et nii nagu eelmistel aastatel, kiideti heaks uus assigneeringujääkide ümberpaigutamine summas 29 miljonit eurot, et eelrahastada Konrad Adenaueri hoone projekti; rõhutab, et assigneeringujääkide ümberpaigutamine kujutab endast sihtotstarbelisuse põhimõtte lõdvendamist ning et seetõttu rikutakse sellega tahtlikult eelarve õigsuse põhimõtet; ei ole nõus kehtiva tavaga paigutada assigneeringujäägid eelarveaasta lõpus ümber pooleliolevatesse kinnisvaraprojektidesse; nõuab paremat eelarve haldamist, et viia sellised ümberpaigutamised absoluutse miinimumini ning parandada asjassepuutuvate eelarveridade selgust ja läbipaistvust;

128.  toetab parlamendiliikmete töökeskkonna parandamist Brüsselis (1 isiklik büroo + 2 bürood töötajatele) ja Strasbourgis (1 + 1 bürood); toetab ka parlamendiliikmete töötingimuste parandamist kooskõlas punktiga 147 allpool;

129.  toetab DG INLO pingutusi oma turvameetmete karmistamisel struktuurilise ja organisatsioonilise täiendamise abil, sealhulgas kõigi füüsiliste objektide turvalisuse tagamine; rõhutab vajadust ühitada avatus kodanikele ja julgeolekunõuded;

130.  märgib kahetsusega, et mitmed olulised teenuseosutajad (pangad ja toidupoed) on hiljuti otsustanud parlamendiga sõlmitud pikaajalisi lepinguid mitte pikendada, ning palub teenistusel uurida parlamendis pakutavate teenuste vähenemise põhjuseid;

131.  võtab teadmiseks, et 2018. aastal alustati tööd Wayenbergi lasteaia laiendamiseks; tunneb siiski muret selle pärast, et ehitustööde ajal oli objektile juurdepääs ebaturvaline, ning soovitab DG INLO-l ja DGD SAFE-l pöörata edaspidi suuremat tähelepanu kasutajate ohutuse tagamisele selliste ehitustööde ajal;

132.  võtab teadmiseks parlamendi olulise taristu, mis jaguneb järgmiselt:

Brüsseli hooned

Luxembourgi hooned

Strasbourgi hooned

13 parlamendi omanduses

1 parlamendi omanduses

5 parlamendi omanduses

7 üüritud

6 üüritud

1 üüritud parkla

671 285 m2

176 283 m2

344 283 m2

EP bürood ja esindused

 

Kokku

37

parlamendi omanduses

12

üüritud

25

pindala

28 383 m2

133.  võtab teadmiseks, et juhatus tegi peasekretärile ülesandeks anda DG INLO-le volitus kuulutada välja arhitektuurikonkurss Paul-Henri Spaaki hoone renoveerimiseks, mida saaks teha ainult kahel viisil: hoone renoveerimine või ümberkujundamine; nõuab tungivalt, et hoone oleks järgmistel aastakümnetel parlamendi tegevuse edasiseks arenguks vastavalt aluslepingutele valmis; tuletab meelde, et konkreetsete arhitektuuriliste ettepanekute kogumiseks avati arhitektuurikonkurss ning lõpliku otsuse projekti kohta peaksid tegema poliitilised ja eelarvepädevad institutsioonid; rõhutab, et selline otsus tuleks teha pärast hoone ohutust käsitleva hinnangu avaldamist ning peasekretär peaks enne otsuse tegemist nägema ette selle kava eelarvestuse;

134.  märgib, et juhatus on Euroopa Elamuskeskuste loomise mitmes Euroopa Parlamendi büroos heaks kiitnud ja see otsus viiakse lähiaastatel ellu;

135.  toetab autojuhtide teenuse institutsioonisiseseks muutmist ja märgib, et ametiautode teenusega oldi 2018. aastal väga rahul (99,9 %); leiab, et ametiautod ei tohiks sõita tühjalt ja sõites Brüsselist Strasbourgi ning tagasi, neid tuleks kasutada selleks, et transportida parlamendi liikmeid, töötajaid ja registreeritud assistente, kellel on lähetuskorraldus; võtab teadmiseks uue reegli, millega nõutakse, et sõidukijuhid ootaksid pealevõtmiskohas maksimaalselt viis minutit, ning mõistab sellise reegli vajalikkust, kuid tunneb siiski muret, et see aeg on liiga lühike; märgib, et parlamendiliikmed peavad lennujaamas pikka aega ootama, enne kui autod parlamenti sõidavad, ning soovitab leida tõhusama viisi nende viivitustega toimetulemiseks;

136.  väljendab suurt muret parlamendiga sõlmitud kahe välise kontsessioonilepinguga seotud töötajate töötingimuste pärast, nimelt koristus- ja restoranitöötajad, ning soovitab tungivalt, et DG INLO korraldaks sõltumatu uuringu selle kohta, kui rahul on nad oma töötingimustega, et tagada tööl austus ja väärikus; nõuab parlamendi avalike hangete poliitika hindamist, et muuta kõigi lepinguliste teenistuste töötingimused läbipaistvamaks ja prognoositavamaks; palub parlamendil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selle hindamise tulemustest aru; tõdeb, et Euroopa Parlament järgib asjakohaseid õigusakte;

137.   tunneb muret selle pärast, et teenistus ei ole ikka veel suutnud lahendada parlamendi sooja vee süsteemiga seotud probleemi, ning palub vastutaval komisjonil anda edaspidi teavet meetmete kohta, mida on võetud, et võidelda parlamendis legionella vastu;

138.  väljendab heameelt parlamendi iseteenindussöökla menüü mitmekesistamise üle; on siiski mures selle pärast, et vaatamata avalikule üleskutsele teha pakkumise hinna ja kvaliteedi suhte kulude-tulude analüüs, peetakse pakutavat toitu mitterahuldavaks; nõuab, et kvaliteedi ja hinna suhte ning turul olevate võimalike teenuseosutajate analüüs hinnataks ümber; nõuab, et uuringust tulenevat kvaliteedi ja hinna tasakaalustamata suhet muudetaks vastavalt vajadusele; väljendab tõsist muret toidu ja jookide hinna ja kvaliteedi pärast;

139.  väljendab solidaarsust ettevõtte Compass Groupi töötajatega, keda ohustab töötajate arvu vähendamine ja töötingimuste halvenemine; on mures, et väline toitlustusettevõte kasutab järjest enam ajutisi töötajaid, millel on tagajärjed teenuste kvaliteedile ning alaliste töötajate töötingimustega seotud eelistele ja kvaliteedile;

140.  kiidab heaks eelkontrolli ja avalike hangete koordineerimise üksuse loomise 2017. aastal, et tugevdada eelkontrolli üksuse keskset rolli ja pakkuda tuge hankemenetluste ühtse kohaldamise ja järelevalve tagamiseks DG INLOs;

141.  märgib rahuloluga, et 2018. aastal korraldati poliitika „Disain kõigile“ raames ning DG INLO juurdepääsetavuse võrgustiku käivitamisega seoses audit hoonete juurdepääsetavuse kohta puuetega inimestele;

142.  kiidab heaks DG INLO rolli parlamendi keskkonnapoliitikas, eelkõige eesmärgi muuta hooned energiatõhusamaks ja vähendada veetarbimist;

Konverentsikorralduse ja suulise tõlke peadirektoraat (DG LINC)

143.  tuletab meelde, et 2018. aastal oli DG LINCis 534 töötajat ja see haldas 3,1 % parlamendi kogueelarvest;

144.  nõuab mitmekeelsuse eeskirja kohaldamist, mis võimaldab igal parlamendiliikmel end väljendada oma emakeeles; rõhutab, et mitmekeelsuse eeskirja läbivaatamisega kehtestatud üksikasjalikumaid keeleprofiile võib kasutada ainult erandjuhtudel; nende eesmärk ei ole piirata tõlkekeelte pakkumist, vaid pakkuda parlamendiliikmetele turu- ja logistiliste piirangute korral sihipärasemat teenust;

145.  kiidab heaks peadirektoraadi ümberkujundamise 2018. aastal, et suurendada parlamendi suutlikkust konverentside korraldamisel, ja tõlkidele uute töötingimuste loomise protsessi lõpuleviimise;

146.  tunnustab konverentsikorralduse ajakohastamise strateegiat, kus keskendutakse peamiselt teenuste osutamise tõhustamisele ja kohandamisele parlamendis, lähtudes kasutajate vajadustest, ning korraldajate jaoks ühtse liidese väljatöötamisele;

147.  võtab rahuloluga teadmiseks 8. septembri 2018. aasta kokkuleppe tõlkide töötingimuste kohta; ergutab ühist järelevalverühma, mis koosneb administratsiooni ja tõlkide esindajatest, pakkuma jätkuvalt võimalust viljakaks koostööks, et võimalikud probleemid sujuvalt lahendada;

148.  märgib, et keskmine tundide arv nädalas, mille jooksul koosseisulised tõlgid tõlkekabiinis tõlketeenust osutasid, suurenes 2014. aasta 11 tunnilt ja 54 minutilt 2018. aastaks 13 tunnile ja 47 minutile, seda muu hulgas parlamendi tegevuse laienemise tõttu;

149.  juhib tähelepanu asjaolule, et eri keeltest tõlkimise kulud on väga erinevad, ning palub teenistusel uurida selle suure lahknevuse põhjuseid;

Kirjaliku tõlke peadirektoraat (DG TRAD)

150.  tuletab meelde, et 2018. aastal oli DG TRADis 1145 töötajat ja see haldas 0,9 % parlamendi kogueelarvest;

151.  võtab teadmiseks, et 2018. aastal suurenes DG TRADi toodang eelmise aastaga võrreldes 10 %, kuna tõlkenõudlus on tsükliline ja tihedalt seotud parlamendi tegevusega; märgib murega, et sisetõlke maht küündis 119,4 %ni (võrdlusalus: 100 %) ja allhanke määr oli 32,8 % (2017. aastal 31,4 %); palub kirjaliku tõlke peadirektoraadil kaaluda allhangete hulga suurendamist, järgides 100 % sihttaset ning pidades silmas dokumentide tõlkekvaliteeti ja veatust; kutsub DG TRADi üles jätkama tööd suurendamaks sisseostetud tõlgete vastavuse ja kvaliteedi kontrollimist;

152.  võtab teadmiseks järkjärgulise ülemineku masintõlkevahendi eTranslation kasutamisele, mis võimaldab masintõlget kõigi keelekombinatsioonide jaoks; rõhutab inimestest tõlkijate asendamatut rolli ja lisaväärtust;

153.  märgib, et 2018. aastal lisandusid tõlkijatele uued ülesanded, millega tõlkimisest saab kultuuride keeleline vahendamine, näiteks loodi audiolevi teenistus, mis hõlmab mõningaid tõlkijaid, kes tõlgivad lühiuudiseid (päevauudiseid) 24 keelde ja netisaateid 6 keelde; märgib, et DG TRAD palkas hääleseadja, kes on koolitanud peaaegu 180 töötajat; tunneb muret selle pärast, et DG TRADi töötajad on seisnud silmitsi mitte ainult erakordselt suure töökoormusega, mis tulenes parlamendi ametiaja lõppemisest, vaid ka ees ootavatest uutest ja tundmatutest ülesannetest tuleneva ebakindlusega; kutsub DG TRADi kõrgema astme juhtkonda ja töötajaid üles jätkama arutelusid tsüklilise töökoormuse mõju üle töötajate heaolule; soovitab, et DG LINCis loodud töörühma eeskujul moodustataks ühine järelevalverühm, mis koosneks administratsiooni ja tõlkijate esindajatest;

Finantsküsimuste peadirektoraat (DG FINS)

154.  tuletab meelde, et 2018. aastal oli DG FINSis 222 töötajat ja see haldas 20,8 % parlamendi kogueelarvest;

155.  on teadlik, et DG FINSi õigusraamistik on sestsaadik, kui 2009. aastal jõustus uus parlamendiliikmete põhimäärus, oluliselt muutunud; võtab lisaks teadmiseks uue finantsmääruse jõustumise 2. augustil 2018 ja sellest tulenevad parlamendi eelarve täitmise sise-eeskirjade muudatused, mis mõjutavad DG FINSi tööd;

156.  tunneb muret inimressursside nappuse ja liikuvuse pärast, mille tõttu on tulnud esikohale seada parlamendiliikmetele ja parlamendile osutatavad põhiteenused, mis tekitas probleeme kontrollide ulatuse, tähtaegade, maksete tegemise kiiruse ja kulutoimingute tasakaalustamisega; tunneb muret selle suundumuse ja selle kahjuliku mõju pärast, mis aasta jooksul üha selgemalt ilmnes eelkõige tööheaolu vähenemises ja pikaajaliste haiguste sagenemises;

157.  väljendab suurt muret peadirektoraadi IT-rakenduste aegumise ja IT-rikke ohu pärast, mida mõlemat peetakse suureks; kutsub finantsküsimuste peadirektoraati ning tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraati üles tihendama konstruktiivset koostööd, et rakendada asjakohaseid leevendusmeetmeid, sealhulgas võtta sujuvalt kasutusele uus finantsjuhtimis- ja raamatupidamissüsteem;

158.  toetab märkimisväärseid jõupingutusi jätkata investeerimist finantsprotsesside digiteerimisse, nagu parlamendiliikmete elektroonilised allkirjad, et parandada klienditeenindust, haldustõhusust ja kontrollide taset, eelkõige parlamendiliikmete ravikulude veebipõhise hüvitamise ja kohalolijate keskregistri automatiseerimise kasutuselevõtmist, et kiirendada õigustega seotud hüvitiste maksmist ja laiendada e‑portaali ülesandeid, mis on parlamendiliikmete ühtne kontaktpunkt oma rahaliste ja sotsiaalsete õiguste haldamiseks; taunib aeganõudvat ebatõhusust andmete sisestamisel ja kontrollimisel, eelkõige asjaolu, et andmed parlamendiliikmete reisikulude kohta sisestatakse süsteemi kaks korda, kõigepealt parlamendiliikmete poolt ja seejärel uuesti administratsiooni poolt;

159.  märgib, et pärast avalikku pakkumismenetlust alustas 1. jaanuaril 2019 tegevust parlamendi uus reisibüroo; märgib, et reisibüroo nädalavahetusel kättesaadava kõnekeskuse kasutamine on piiratud, sest ei hõlma kõiki reisibüroo kasutatavaid ettevõtteid; taunib asjaolu, et parlamendiliikmetel on olnud reisibüroo kõnekeskusesse helistamisel raskusi nii tööajal kui ka väljaspool seda; taunib büroo piiratud lahtiolekuaegu, eelkõige asjaolu, et see on reede pärastlõunal suletud, välja arvatud reede pärastlõuna enne Strasbourgi istungit, mis piirab suurel määral parlamendiliikmete suutlikkust tõhusalt töötada; nõuab kättesaadavuse parandamist; nõuab lihtsa ja kasutajasõbraliku kaebuste esitamise mehhanismi kohustuslikku rakendamist, et lahendada probleemid kiiresti; taunib büroo aeglast reageerimist piletitaotlustele; peab täielikult vastuvõetamatuks, et reisibüroo pakutavad piletid ei ole alati kõige soodsamad (need on sageli kallimad kui internetist leitavad piletihinnad) ja parlamendiliikmete reisikulude hüvitamisel esineb märkimisväärset hilinemist; kutsub finantsküsimuste peadirektoraati üles tegema reisibüroo teenuste kohta rahulolu-uuringut ning esitama tulemused hiljemalt 30. juuniks 2020, et teavitada kliente finantsküsimuste peadirektoraadi ja parlamendi reisibüroo korraldusest ja vastutusest; nõuab tungivalt, et uus reisibüroo teeks rahulolu-uuringu tulemustest järeldused ja viiks sisse vastavad parandused;

Üldkulude hüvitis

160.  tunneb heameelt meetmete üle, mida juhatus on läbipaistvuse ja finantsvastutuse suurendamiseks võtnud;

161.  tuletab meelde, et eraldi pangakonto üldkulude hüvitise vastuvõtmiseks on kohustuslik; palub Euroopa Parlamendil teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni korrapäraselt sellest, kui palju parlamendiliikmeid seda kohustust täidab;

162.  juhib tähelepanu asjaolule, et juhatus võttis oma 2. juuli 2018. aasta koosolekul vastu uue mittetäieliku üldkulude hüvitisest kaetavate kulude loetelu, mis sisaldab kõige levinumaid näiteid rahastamiskõlblikest kuludest; märgib, et parlamendiliikme soovi korral võib üldkulude hüvitise kasutamise vabatahtliku kontrollimisega seotud kulud katta üldkulude hüvitisest; tuletab meelde, et kõik parlamendiliikmed võivad üldkulude hüvitise kasutamise dokumenteerida ja lasta selle teabe avaldada oma isiklikul veebisaidil; palub Euroopa Parlamendil teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni korrapäraselt sellest, kui palju parlamendiliikmeid neid soovitusi täidab;

163.  tunnustab viimastel aastatel kulude hüvitamise tõhusas ja läbipaistvas kontrollis tehtud edusamme, näiteks mis puudutab parlamendiliikmete reisikulude ja registreeritud assistentide toetuste hüvitamist, mille kohta tuleb esitada kuludokumendid; nõuab, et juhtumeid, mille puhul on avastatud rikkumine, käsitletaks rangelt; nõuab tungivalt, et juhatus teeks varasematest pettusejuhtumitest järeldusi ja kehtestaks pettuse eest karmid karistusmeetmed; nõuab tungivalt, et parlamendiliikmed kasutaksid oma üldkulude hüvitist rangelt Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmetes sätestatud eesmärkidel; nõuab tungivalt, et juhatus jätkaks suuniste hindamist, nagu on ette nähtud juhatuse viimases otsuses; nõuab kodanike ning parlamendi ja selle liikmete maine huvides, et tasakaal mandaadivabaduse ning väärkasutuse ja pettuse ohu vastu võitlemise vahel oleks hästi paika pandud; on seisukohal, et asjassepuutuvaid sätteid oleks asjakohane hinnata korrapäralt iga viie aasta järel siis, kui parlamendi ametiaeg on jõudnud poole peale;

164.  tuletab meelde juhatuse 19. mai ja 9. juuli 2008. aasta otsuse (Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmete kohta, viimati muudetud 1. juulil 2019) artikli 62 lõikeid 1 ja 2, milles on sätestatud, et makstavad summad, sh üldkulude hüvitis, „on ette nähtud üksnes parlamendiliikme mandaadi täitmisega seotud tegevuse rahastamiseks ja neid ei tohi kasutada isiklike kulude katmiseks või poliitilise iseloomuga toetuste või annetuste rahastamiseks“ ning et „parlamendiliige maksab kasutamata jäänud summad Euroopa Parlamendile tagasi, välja arvatud juhul, kui need on makstud kindlasummalise hüvitisena“; palub peasekretäril ja juhatusel tagada nende sätete täielik rakendamine ja järgimine ning teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni korrapäraselt sellest, kui palju parlamendiliikmeid on oma kasutamata summad tagasi maksnud;

165.  tuletab meelde, et eelmisel ametiajal soovitas üldkulude hüvitise kasutamise reeglite väljatöötamise ja avaldamise ajutine töörühm juhatusel jätkata arutelu üldkulude hüvitise üle ja jõuda sellisele kokkuleppele, millega parlamendiliikmetelt nõutakse kõigi üldkulude hüvitisega seotud kviitungite säilitamist, sõltumatu audiitori määramist, kes kontrollib igal aastal kontosid ja avaldab oma arvamuse, ning üldkulude hüvitise kasutamata osa tagastamist parlamendiliikme mandaadi lõppemisel;

166.  tuletab ühtlasi meelde, et lisaks ajutise töörühma poolt juba avaldatud muudatustele võeti täiskogul vastu järgmised täiendavad muudatused seoses üldkulude hüvitisega, millega nõutakse: parlamendi siseauditilt üldkulude hüvitise kulude 5 % suuruse valimi kontrolli, mille lõpptulemused ja tulemused oleksid osa parlamendi avaldatavast iga-aastasest siseauditi aruandest; parlamendiliikmetelt iga-aastase ülevaate avaldamist oma kuludest kategooriate kaupa (kommunikatsioonikulud, kontoriruumide üürimine, kontoritarbed jne);

167.  nõuab tungivalt, et juhatus rakendaks võimalikult kiiresti täiskogu demokraatlikku tahet seoses üldkulude hüvitisega;

168.   tunneb heameelt asjaolu üle, et parlamendi eelmise koosseisu juhatus lõi parlamendi veebisaidil parlamendiliikmete veebilehel vajaliku taristu nendele parlamendiliikmetele, kes soovivad avaldada oma kulude kohta vabatahtliku auditi või kinnituse, et nende üldkulude hüvitise kasutamine on kooskõlas Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse ja selle rakendusmeetmete kohaldatavate sätetega; palub Euroopa Parlamendil parlamendiliikmeid nimetatud võimalusest ja selle praktikas kasutamisest paremini teavitada;

Vabatahtlik pensionifond

169.  märgib, et vabatahtliku pensionifondi hinnanguline kindlustusmatemaatiline puudujääk oli 2018. aasta lõpu seisuga 286,1 miljonit eurot; märgib ühtlasi, et 2018. aasta lõpu seisuga oli arvesse minevate netovarade summa 112,3 miljonit eurot ja kindlustusmatemaatiliste kulukohustuste summa 398,4 miljonit eurot;

170.  tuletab meelde, et need prognoositud tulevased kohustused jagunevad mitmele aastakümnele, kuid märgib, et 2017. aastal tehti vabatahtlikust pensionifondist makseid kokku 17,8 miljoni euro ulatuses;

171.  juhib tähelepanu sellele, et see põhjustab muret fondi vahendite võimaliku ammendumise pärast, kusjuures parlament peab tagama pensioniõiguste väljamaksmise ka juhul, kui fond ei suuda oma kohustusi täita;

172.  toetab jõuliselt juhatuse 10. detsembri 2018. aasta koosoleku otsust muuta pensioniskeemi suhtes kohaldatavaid reegleid, tõstes pensioniea 63 eluaastalt 65 eluaastale ja kehtestades tulevaste pensionäride pensionimaksetele 5 % suuruse maksu, et parandada pensioniskeemi jätkusuutlikkust; kinnitab, et see juhatuse otsus on positiivne samm; märgib siiski, et Euroopa Parlament vastutab tulevikus väga suure summa eest; tuletab meelde Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse artikli 27 lõiget 2, milles on sätestatud, et „[o]mandatud õigused ja ooteõigused säilivad täies ulatuses“;

173.  palub peasekretäril ja juhatusel täielikus kooskõlas parlamendiliikmete põhimääruse, nimelt selle artikli 27 lõigetega 1 ja 2 kaaluda läbi kõik võimalused, et leida probleemile õiglane lahendus ja hoida parlamendi vastutus seejuures võimalikult väiksena, sest tegemist on maksumaksja rahaga, ning teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni sellega seoses võetud meetmetest;

Tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraat (DG ITEC)

174.  tuletab meelde, et 2018. aastal oli DG ITECis 484 töötajat ja see haldas 6,4 % parlamendi kogueelarvest;

175.  märgib, et 2018. aastal oli DG ITECi põhinäitaja õigeaegne ja tõhus reageerimine kasutajate ja partnerite nõudmistele kõigis tegevusvaldkondades; nõuab, et DG ITEC jätkaks investeerimist tänapäevaste, sujuvate, tõhusate ja kasutajakesksete IT-liideste loomisse;

176.  toetab e-parlamendi rakenduste edasiarendamist, IT-innovatsioonitegevuse tugevdamist ja parlamendi küberturvalisussuutlikkuse suurendamist; väljendab heameelt otsuse üle kahekordistada ELi institutsioonide, organite ja asutuste infoturbeintsidentidega tegelevale rühmale (CERT-EU) eraldatud vahendeid; tunnustab liidu institutsioonide suutlikkuse suurendamist, et tagada optimaalne kaitse küberrünnakute vastu;

177.  võtab teadmiseks, et tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraadil on väga raske värvata piisavalt kõrge kvalifikatsiooniga eksperte, kellel on väga spetsiifiline profiil, teadmised ja kogemused; palub Euroopa Parlamendil tagada, et see taotlus edastatakse nõuetekohaselt Euroopa Personalivaliku Ametile, et reageerida liidu institutsioonide sellistele erivajadustele paremini;

178.  nõuab, et DG ITEC teeks rohkem pingutusi, et tagada parlamendi IKT-taristute järjepidevus ja vastupidavus, mis saavutati pärast 2017. aasta oktoobris toimunud IT-katkestust; nõuab jõupingutuste ja suutlikkuse suurendamist, et tagada parlamendi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia töökindlus; nõuab töö jätkamist ja edusamme talitluspidevuse, riskijuhtimise, vahejuhtumite haldamise ja taastumissuutlikkuse valdkonnas; rõhutab, et parlamendi internetivõrgu toimimises esineb puudusi;

179.  rõhutab, et andmete ja eraelu puutumatusega seotud ohud kasvavad; juhib murelikult tähelepanu hiljutistele teadetele, et kui kasutajad logivad sisse parlamendi traadita kohtvõrku, siis nende andmed salvestatakse ja neid töödeldakse; peab vajadust säilitada andmeid kuni kuus kuud väga küsitavaks(13); kutsub Euroopa Parlamenti üles töötama välja infoturbepoliitikat ja -strateegiat; rõhutab, et tihe koostöö DG ITECi ning turvalisuse ja ohutuse peadirektoraadi vahel on äärmiselt oluline; ergutab peadirektoraate keskmises ja kaugemas perspektiivis ühist tegevust kavandama;

Turvalisuse ja ohutuse peadirektoraat (DG SAFE)

180.  tuletab meelde, et 2018. aastal oli DG SAFEs 756 töötajat ja see haldas 1,5 % parlamendi kogueelarvest;

181.  tunneb muret peadirektoraadi hiljutise personaliuuringu tulemuste pärast ja loodab, et lähitulevikus leitakse töötajate muredele lahendus;

182.  tuletab meelde, et üldsusele avatus on parlamendile iseloomulik ja et tuleb säilitada piisav tasakaal vajaliku turvalisustasemega;

183.  kiidab heaks juhatuse poolt parlamendi kaheksandal ametiajal vastu võetud tähtsad julgeolekuga seotud otsused, eelkõige a) meetmed, mis käsitlevad suhteid vastuvõtvate riikide ametiasutuste ja teiste institutsioonidega, eelkõige meetmed Brüsseli Euroopa kvartali turvalisuse tagamiseks, väliste teenuseosutajate personali turvakontroll, ohuhinnangud ja häiretasemete muudatused, b) meetmed parlamendi hoonete ajakohastamiseks ja c) sisemeetmed; tuletab meelde, et need otsused eeldasid investeeringuid taristusse;

184.  väljendab heameelt Euroopa Parlamendi poolt 2018. aastal komisjoni, Euroopa välisteenistuse, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komiteega sõlmitud kokkuleppe üle, mis käsitleb vastastikust vabastamist turvakontrollidest; peab siiski kahetsusväärseks, et nõukoguga ei ole veel sellist lepingut sõlmitud, ning loodab, et selle suhtes leitakse peatselt lahendus;

185.  kiidab heaks parlamendiliikmete ja nende töötajate sissepääsukaartide väljavahetamise; ootab parlamendi töötajate sisepääsukaartide peatset väljavahetamist;

186.  peab kiiduväärseks DG SAFE ja DG INLO head koostööd kõigi parlamendi hoonete turvalisuse suurendamisel ja juurdepääsu parandamisel, sealhulgas parklatesse, nagu nõudis juhatus;

187.  tunnustab turvaüksuse loomist, eelkõige parlamendi presidendi lähikaitset ja parlamendi strateegiliste asukohtade turvalisuse tugevdamist;

188.  toetab SMS-turvahoiatussüsteemi laiendamist kõigile teenistustelefonide kasutajatele ja märgib, et tulevikus hakkavad seda kasutama kõik parlamendiliikmed ja parlamendi töötajad;

Õigusteenistus

189.  kiidab heaks õigusteenistuse strateegia teha juristidega kontaktivõtmine parlamendikomisjonidele lihtsamaks; nõuab parlamendi tegevusega seotud töötajate arvu suurendamist;

190.  märgib rahuloluga, et õigusteenistus austab soolist tasakaalu administraatorite, üksuse juhatajate ja direktorite tasandil;

191.  juhib tähelepanu asjaolule, et õigusteenistus on võitnud 95 % kohtuasjadest, mis on 8. ametiajal kohtusse antud; väljendab veendumust, et õigusteenistus täidab oma rolli Euroopa Parlamendi ja liidu kodanike finantshuvide kaitsmisel, saades kohtuasjade kaudu tagasi avaliku sektori raha;

192.  tunneb muret raskuste pärast teatavatest riikidest teatavate ametikohtade täitmiseks kvalifitseeritud töötajate leidmisel, kuna kohustus on hõlmata kõik õigussüsteemid ja kõik liikmesriikide keeled;

Sõlmitud lepingute aastaaruanne

193.  tuletab meelde, et kahes järjestikuses finantsmääruses(14) ja määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 kohaldamise eeskirjades(15) on sätestatud teave, mis tuleb eelarvepädevatele institutsioonidele ja üldsusele esitada lepingute kohta, mille institutsioon on sõlminud; märgib, et finantsmääruste kohaselt tuleb avaldada lepingud, mille väärtus on üle 15 000 euro – väärtus, mis vastab künnisele, mille ületamisel muutub hankemenetlus kohustuslikuks;

194.  märgib, et 2018. aastal sõlmitud 251 lepingust põhinesid 94 avatud või piiratud menetlusel (väärtusega 569,5 miljonit eurot) ja 155 läbirääkimistega menetlusel (koguväärtusega 35,9 miljonit eurot); märgib, et läbirääkimistega menetluse teel sõlmitud lepingute koguväärtus protsendina sõlmitud lepingute koguväärtusest vähenes 2017. aasta 12 %-lt 2018. aastal 6 %-le ning nende lepingute maht vähenes 2017. aasta 70,5 miljonilt eurolt 2018. aastal 35,86 miljonile eurole;

195.  võtab teadmiseks 2018. ja 2017. aastal sõlmitud lepingute, sh ehituslepingute läbilõike liikide kaupa:

Lepingu liik

2018

2017

Arv

Protsent

Arv

Protsent

Teenused

Tarned

Tööd

Ehitustööd

199

37

12

3

79 %

15 %

5 %

1 %

177

36

11

0

79 %

16 %

5 %

0 %

Kokku

251

100 %

224

100 %

Lepingu liik

2018

2017

Väärtus (eurodes)

Protsent

Väärtus (eurodes)

Protsent

Teenused

256 374 627

42 %

446 313 270

76 %

Tarned

210 526 209

35 %

133 863 942

23 %

Tööd

133 431 628

22 %

6 892 972

1 %

Ehitustööd

5 039 824

1 %

0

0 %

Kokku

605 372 288

100 %

587 070 184

100 %

(Aastaaruanne Euroopa Parlamendi 2018. aastal sõlmitud lepingute kohta, lk 6).

196.  võtab teadmiseks 2018. ja 2017. aastal sõlmitud lepingute läbilõike menetluse liigi alusel arvu ja väärtuse järgi:

Menetluse liik

2018

2017

Arv

Protsent

Arv

Protsent

Avatud menetlus

Piiratud menetlus

Läbirääkimistega menetlus

Väljakuulutamisega hankemenetlus

Erakorraline menetlus

89

5

155

1

1

35,46 %

1,99 %

61,75 %

0,40 %

0,40 %

78

1

145

35 %

1 %

64 %

Kokku

251

100 %

224

100 %

Menetluse liik

2018

2017

Väärtus (eurodes)

Protsent

Väärtus (eurodes)

Protsent

Avatud menetlus

Piiratud menetlus

Läbirääkimistega menetlus

Väljakuulutamisega hankemenetlus

Erakorraline menetlus

486 039 380

83 433 046

35 859 040

24 221

16 600

80

14

6

488 368 460

28 200 000 70 501 724

83 %

5 %

12 %

Kokku

605 372 288

100%

587 070 184

100%

(Aastaaruanne Euroopa Parlamendi 2018. aastal sõlmitud lepingute kohta, lk 8).

Fraktsioonid (eelarvepunkt 4 0 0)

197.  märgib, et 2018. aastal kasutati fraktsioonidele ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmetele ette nähtud eelarvepunkti 4 0 0 assigneeringuid järgmiselt(16):

Fraktsioon

2018

2017

Aasta assigneeringud

Omavahendid ja ülekantud assignee-ringud

Kulud

Aasta assignee-ringute kasutusmäär

Järgmisse perioodi üle kantud summad

Aasta assignee-ringud

Omavahendid ja ülekantud assigneerin-gud

Kulud

Aasta assigneerin-gute kasutusmäär

Järgmisse perioodi üle kantud summad

Euroopa Rahvapartei (PPE)

18 282

6690

20 820

113,88

4152

17 790

8150

19 330

108,66

6610

Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon (S&D)

15 792

5863

16 888

106,94

4767

15 610

5469

15 268

97,81

5812

Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioon (ECR)

6182

2962

7200

116,47

1944

6200

2810

6051

97,60

2959

Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liit (ALDE)

5823

1824

6033

103,61

1614

5711

1694

5596

97,99

1809

Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon (Verts/ALE)

4478

1579

4669

104,27

1388

4333

1826

4583

105,77

1578

Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete fraktsioon (GUE/NGL)

4443

1257

4590

103,31

1110

4421

1407

4571

103,39

1257

Vaba ja Otsedemokraatliku Euroopa fraktsioon (EFDD)

3829

1828

2725

71,17

1915

3654

1917

3523

96,41

1827

Rahvaste ja Vabaduste Euroopa fraktsioon (ENF)

3238

1094

3612

111,55

720

2719

846

2474

90,99

1091

Fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed

1153

314

537

46,57

442

929

257

494

53,18

318

Kokku

63 220

23 412

67 073

106,09

18 052

61 365

24 377

61 889

100,85

23 258

198.  väljendab heameelt asjaolu üle, et fraktsioonide sõltumatud välisaudiitorid esitasid 2018. eelarveaasta kohta ainult märkusteta arvamusi;

Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused

199.  märgib, et 2016. aastal loodi Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste amet (APPF), mille ülesanne on hinnata registreerimistaotlusi, registreerida uued liidu erakonnad ja sihtasutused, jälgida nende rahastamist ning kohustuste täitmata jätmise korral määrata sanktsioonid; võtab teadmiseks, et amet alustas täiemahulist tööd 2017. aastal;

200.  märgib, et komisjon, nõukogu ja parlament nõustusid andma APPFile 2019. aasta eelarves täiendavaid rahalisi ja inimressursse;

201.  juhib tähelepanu sellele, et vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014(17) artikli 6 lõikele 10 esitab APPFi direktor igal aastal Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile ameti tegevust käsitleva aruande; märgib, et aastaaruanne saadeti Euroopa Parlamendi presidendile ja peasekretärile 21. novembril 2019; taunib asjaolu, et 2018. aasta aruanne esitati Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjonile alles 2020. aasta jaanuaris; väljendab muret otsuse pärast, et pärast seda, kui APPF oli esitanud selgesõnalise taotluse, et aruanne tehtaks piiratud tingimustel kättesaadavaks ainult piiratud arvule isikutele, loeti see konfidentsiaalseks; leiab, et juurdepääsu piiramine sellele avaliku sektori vahendite kasutamist puudutavale dokumendile jätab kahetsusväärselt mulje, et on midagi varjata; nõuab, et APPFi aruanne avalikustataks igal aastal ja saadetaks parlamendiliikmetele samal ajal, kui see saadetakse parlamendi presidendile ja peasekretärile;

202.  palub Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjonil kutsuda APPFi direktor Euroopa Parlamendi eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevale iga-aastasele kuulamisele, nii nagu see toimub teiste ametite ja institutsioonide juhtide puhul;

203.  rõhutab, et APPFi avalik aruandlus oma tegevuse kohta on oluline osa tema aruandekohustusest, mida on vaja usalduse ja kindlustunde tugevdamiseks, samuti selleks, et hinnata, kas APPFil on piisavalt töötajaid, vahendeid ja pädevust, et rahaliste vahendite väärkasutamist erakondade ja sihtasutuste poolt tulemuslikult vältida;

204.  märgib, et 2018. aastal kasutati eelarvepunkti 4 0 2 assigneeringuid järgmiselt:

Erakond

Lühend

Omavahendid

Euroopa Parlamendi lõplik panus – esimene osa

Kogutulu (18)

EP toetus protsendina rahastamiskõlblikest kuludest (maksimaalselt 85 %)

Tulude ülejääk (reservi kandmine või kahjum)

Euroopa Rahvapartei

PPE

1 427 466

7 356 802

11 340 157

85%

64 271

Euroopa Sotsiaaldemokraatlik Partei

PES

1 153 831

6 309 079

7 462 911

85%

Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liit

ALDE

759 642

2 674 543

3 935 648

85%

157 524

Euroopa Roheliste Partei

EGP

544 072

2 244 342

2 961 972

85%

– 26 538

Euroopa Vasakpartei

EL

301 456

1 513 876

1 875 332

85%

– 6,798

Euroopa Demokraatide Partei

EDP

125 374

532 075

754 587

85%

18 913

Euroopa Vabaliit

EFA

156 351

628 696

910 047

85%

32 110

Euroopa Konservatiivide ja Reformistide Liit

ACRE

– 286 814

1 253 918

1 245 829

71%

– 729 991

Euroopa Kristlik Poliitiline Liikumine

ECPM

125 110

624 532

749 641

85%

5995

Rahvaste ja Vabaduste Euroopa Liikumine

MENL

211 768

1 045 592

1 257 360

85%

– 28 579

KOKKU

 

4 518 257

24 183 454

32 493 485

 

–513 092

205.  märgib, et 2018. aastal kasutati eelarvepunkti 4 0 3 assigneeringuid järgmiselt:

Sihtasutus

Lühend

Seotud erakonnaga

Omavahendid

EP lõplik toetussumma

Kogutulu

EP toetus protsendina rahastamiskõlblikest kuludest (maksimaalselt 85 %)

Tulude ülejääk (reservi kandmine või kahjum)

Wilfried Martens Centre for European Studies (Wilfried Martensi nimeline Euroopa Poliitikauuringute Keskus)

WMCES

PPE

1 097 171

5 816 345

6 913 516

85%

31 397

Foundation for European Progressive Studies (Euroopa edumeelsete uuringute sihtasutus)

FEPS

PES

1 050 548

4 895 825

5 946 373

85%

European Liberal Forum (Euroopa liberaalne foorum)

ELF

ALDE

292 141

1 650 538

1 942 680

85%

Green European Foundation (Rohelise Euroopa sihtasutus)

GEF

EGP

185 182

1 038 822

1 224 004

85%

1368

Transform Europe (Euroopa muutmine)

TE

EL

244 655

1 193 712

1 438 367

85%

16 375

Institute of European Democrats (Euroopa demokraatide instituut)

IED

EDP

45 755

255 000

300 755

85%

Coppieters Foundation

CF

EFA

115 193

388 702

503 895

85%

38 617

New Direction - Foundation for European Reform (Uus suund – Euroopa reformimise sihtasutus)

ND

ACRE

279 636

1 215 011

1 494 647

85%

– 156 378

Sallux

SALLUX

ECPM

77 416

418 444

495 860

85%

 

Foundation for a Europe of Nations and Freedom (Rahvaste ja Vabaduse Euroopa Sihtasutus)

FENL

MENL

53 600

329 251

382 851

85%

– 4503

KOKKU

 

 

3 441 296

17 201 651

20 642 947

 

–70 965

(1) ELT L 57, 28.2.2018.
(2) ELT C 327, 30.9.2019, lk 1.
(3) ELT C 340, 8.10.2019, lk 1.
(4) ELT C 340, 8.10.2019, lk 1.
(5) ELT C 340, 8.10.2019, lk 9.
(6) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(7) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
(8) Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ (ELT L 342, 22.12.2009, lk 1).
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (ELT L 305, 26.11.2019, lk 17).
(11) Personalieeskirjade 2014. aasta reformipaketi rakendamise kohta komisjonis – suur rahaline kokkuhoid, kuid sellega kaasnesid tagajärjed personalile.
(12) Akt, mis käsitleb esindajate otsest ja üldist valimist Euroopa Parlamenti, mis on lisatud nõukogu 20. septembri 1976. aasta otsusele 76/787/ESTÜ, EMÜ, Euratom (Euroopa Parlamendi valimisi käsitlev akt) (EÜT L 278, 8.10.1976, lk 5)
(13) https://euobserver.com/institutional/146270
(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014, (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).
(15) Komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).
(16) Kõik summad on näidatud tuhandetes eurodes.
(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1141/2014, mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist (ELT L 317, 4.11.2014, lk 1).
(18) Kogutulu hõlmab vastavalt finantsmääruse (vastaval eelarveaastal kehtiva versiooni) artikli 125 lõikele 6 eelmise aasta ülekantud summasid.


2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ELi üldeelarve – Euroopa Liidu Kohus
PDF 139kWORD 63k
Otsus
Resolutsioon
1. Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta otsus Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, IV jagu – Euroopa Liidu Kohus (2019/2058(DEC))
P9_TA(2020)0085A9-0027/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu majandusaasta konsolideeritud aruannet 2018 (COM(2019)0316 – C9‑0053/2019)(2),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2018. aastal tehtud siseauditite kohta,

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2018 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(3),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(4) 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ja artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(5), eriti selle artikleid 55, 99, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(6), eriti selle artikleid 59, 118, 260, 261 ja 262,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9‑0027/2020),

1.  annab heakskiidu Euroopa Kohtu kohtusekretäri tegevusele Euroopa Liidu Kohtu 2018. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Liidu Kohtule, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L‑seerias).

2. Euroopa Parlamendi 14. mai 2020. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, IV jagu – Euroopa Liidu Kohus (2019/2058(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, IV jagu – Euroopa Liidu Kohus,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9‑0027/2020),

A.  arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames soovib eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon rõhutada, et liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust tuleb tugevdada ning selleks tuleb suurendada läbipaistvust ja parandada aruandekohustuse täitmist ning rakendada tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ja personalijuhtimise head tava;

1.  võtab rahuloluga teadmiseks, et kontrollikoda märkis 2018. aastat käsitlevas aruandes, et ta ei leidnud seoses Euroopa Liidu Kohtus (edaspidi „kohus“) auditeeritud inimressursse ja hankeid käsitlevate teemadega suuri puudusi;

2.  peab kiiduväärseks kontrollikoja järeldust, et maksed, mille kohus 31. detsembril 2018 lõppenud aastal halduskulude katmiseks tegi, ei sisaldanud tervikuna olulisi vigu ning auditeeritud järelevalve- ja kontrollisüsteemid olid mõjusad;

3.  peab üldiselt kahetsusväärseks asjaolu, et ehkki mitmeaastase finantsraamistiku rubriiki 5 „Haldus“ peetakse väikese riskiga rubriigiks, on kontrollikoja 2018. aasta aruande 10. peatükk „Haldus“ ja selles esitatud järeldused üsna piiratud;

4.  märgib, et kontrollikoja valim koosnes 45 mitmeaastase finantsraamistiku rubriiki 5 („Haldus“) kuuluvast tehingust, mille hulgas oli kõigi liidu institutsioonide ja asutuste omi; märgib, et valim koostati nii, et see oleks statistiliselt esinduslik kogu rubriigi 5 kulutuste suhtes, mis moodustavad liidu eelarvest 6,3 %; võtab teadmiseks, et kontrollikoja töö põhjal võib järeldada, et halduskulude puhul on vearisk väike; on aga seisukohal, et teiste institutsioonide kategooriaga seoses valitud tehingute arv ei ole piisav, ja nõuab, et kontrollikoda suurendaks auditeeritavate tehingute arvu vähemalt 10 %;

5.  märgib, et 2018. aastal oli kohtu eelarve 410 025 089 eurot, mida oli 2017. aasta 399 344 000 eurost 2,67 % rohkem; märgib, et üldine täitmismäär oli 99,18 % (2017. aastal 98,69 %);

6.  tunneb heameelt selle üle, et 2018. aasta eelarve täitmisel oli kohtu finantsjuhtimine üldiselt arukas ja usaldusväärne; märgib, et täitmismäär oli kõrge nii jaotises 1 (kohtu heaks töötavad isikud, kellega seotud kulud moodustavad täidetud eelarvest 75 %) – 99,0 % (2017. aastal 98,6 %) – kui ka jaotises 2 (hooned, mööbel, seadmed ja mitmesugused tegevuskulud, mis moodustavad täidetud eelarvest ülejäänud osa) – 99,8 % (2017. aastal 99,1 %);

7.  avaldab kohtule tunnustust selle eest, et ta on püüdnud vältida kulukohustuste (99,18 %) ja maksete (94,04 %) vahel suurt erinevust; väljendab heameelt asjaolu üle, et kohus jälgib eelarve täitmist aasta jooksul väga tähelepanelikult, sest iga kuu koostatakse tulemustabelid, millega tagada eraldatud vahendite optimaalne kasutamine;

8.  rõhutab, et kohus rakendab tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtteid kõigi oma haldusteenistuste suhtes; märgib, et püstitatud on kindlad eesmärgid, mille juurde kuulub üks või mitu mõõdetavat näitajat, mis on aastaeelarve koostamisel hädavajalikud; peab kiiduväärseks, et korraldatakse seminare, kus osalevad kõik teenistused, et ühtlustada eelarvemeetodeid ja vahetada parimaid tavasid;

9.  peab aga kahetsusväärseks, et eelarvepunkti 2022 „Puhastusteenused ja hooldus“ kulud suurenesid 2018. aastal 2017. aastaga võrreldes 11,81 %, sest eelarvestamata olid jäänud uue hoonete hooldamise lepingu ja ka muude teguritega seotud kulud, mille tõttu selle eelarverea kulud 2018. aastal suurenesid; kutsub kohut üles jätkama pingutusi koostada eelarvestus usaldusväärselt;

10.  peab kiiduväärseks asjaolu, et koosolekute ja konverentside lõplike assigneeringute täitmise määr tõusis 2018. aastal 98,83 %‑ni (2017. aastal oli see 81,40 %); tunnistab, et see eelarvepunkt on osaliselt ette nähtud selleks, et rahastada ametlikke visiite ja pidulikke üritusi, mille eelarvet on ettenägematuse tõttu raskem planeerida;

11.  tunnustab kohut pingutuste eest avaldada oma iga-aastane tegevusaruanne 29. aprillil; märgib, et kohus otsib koostöös teiste institutsioonidega endiselt võimalusi, kuidas ajakava kiirendada, et anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile rohkem aega sügavamaks analüüsiks ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus läbi viia;

12.  tunnustab kohut selle eest, et ta töötab selle nimel, et viia kontrollikoja soovitused ellu, eelkõige mis puudutab kohtuasjade ennetavat haldamist, milleks kohandatakse ajakava vastavalt kohtuasjade laadile ja keerukusele; märgib, et kohus kavandab ja seirab oma tööd hoolikalt, et õigusemõistmine kulgeks sujuvalt; märgib, et 2018. aastal kestis Euroopa Kohtus menetlus keskmiselt 15,7 kuud (2017. aastal 16,4 kuud) ja Üldkohtus 20 kuud (2015. aastal 20,6 kuud ja 2017. aastal 16 kuud); ergutab kohut jätkama pingutusi menetluse kestuse lühendamiseks kõikidel juhtudel, mil see on võimalik;

13.  tunnistab, et kohtu peamised prioriteedid on tagada mõistlik ajavahemik kahele kohtule esitatud kohtuasjade käsitlemiseks säilitades samas otsuste kvaliteedi; märgib, et tänu rangele kontrollisüsteemile ja suurele valvsusele on viimastel aastatel olnud võimalik menetluste keskmist kestust lühendada; märgib aga, et see nõuab pidevat tähelepanu, eelkõige kuna töökoormus suureneb;

14.  väljendab heameelt selle üle, et kasutajad on rahul rakendusega e‑Curia, mille kasutamine on menetlusdokumentide vahetamiseks advokaatide ja Üldkohtu vahel alates 1. detsembrist 2018 kohustuslik; märgib, et Euroopa Kohus ei ole e‑Curia kasutamist kohustuslikuks muutnud; ergutab Euroopa Kohut järgima Üldkohtu head eeskuju ja kaaluma e‑Curia kohustuslikku kasutuselevõttu; peab kiiduväärseks asjaolu, et tänu sellele on teabevahetus muutunud turvalisemaks ja kiiremaks, paranenud on keskkonnahoid (sest paberikulu on väiksem) ja vähenenud postikulud; ergutab kohut jätkama pingutusi, et saavutada kohtumenetluse kõigis etappides laialdane digiteerimine;

15.  võtab arvesse asjaolu, et tööd ja menetlusi tuleb korraldada veel paremini, et kohus tuleks üha suureneva töökoormusega toime ja täidaks seejuures ka oma eesmärgid; märgib, et 26. märtsil 2018 esitas kohus Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 281 teise lõigu alusel taotluse muuta protokolli nr 3 Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta; ja et see seadusandlik menetlus lõppes määruse (EL, Euratom) 2019/629(7) vastuvõtmise ja jõustumisega;

16.  märgib, et kohtus oli 2018. aastal 2 217 ametikohta, millel töötas 1 413 ametnikku (64 %), 650 ajutist töötajat (29 %) ja 154 lepingulist töötajat (7 %) (2017. aastal oli ametikohti 2 180);

17.  on seisukohal, et töötajate jaotus tegevusvaldkondade kaupa on sarnane eelmiste aastate jaotusega, kusjuures vähemalt 85 % ametikohtadest on täidetud õigus- ja keelevaldkonna töötajatega; märgib, et ametikohtade täitmise määr oli 2018. aastal endiselt väga kõrge (97 %), kuna järjepideva õigusalase tegevuse tõttu on vaja kõik vabad ametikohad kiiresti ja optimaalselt täita;

18.  kordab, et kuna kohtuasjade arv pidevalt suureneb, võib kohtu tööd aidata tõhustada ressursside, eelkõige õigusnõunike paindlik kasutamine; palub kohtul võetud meetmete kohta aru anda;

19.  väljendab muret selle pärast, et kui 2018. aastal töötas kohtus 274 praktikanti ja üksnes 87 neist sai iga kuu 1 120 eurot tasu; väljendab heameelt asjaolu üle, et kohus võttis vastu praktikante käsitlevad uued reeglid ja taotles lisaassigneeringuid, millest rahastada alates 2019. aastast liikmete kabinetis toimuvat praktikat; märgib siiski, et endiselt ei kaasne iga praktikakohaga õiglast tasu; teeb kohtule ülesandeks (pidades asjakohaselt silmas diskrimineerimise vältimist ja õiglast tasu) kiita kiiresti heaks otsus, mille kohaselt hakatakse tasu maksma kõikidele praktikantidele; palub kohtul tagada kõigile oma töötajatele õiglane tasustamine;

20.  peab kiiduväärseks Üldkohtu reformi, mis aitas vähendada kohtuasjade kuhjumist ja menetluste keskmist kestust; märgib, et 2018. aastal lõpetas Üldkohus 13 % rohkem kohtuasju kui 2017. aastal ja vähendas pooleliolevate kohtuasjade arvu 12 %;

21.  väljendab heameelt selle üle, et Euroopa Liidu Kohtu alla kuuluvad kaks kohut viisid 2018. aastal lõpule kokku 1 769 kohtuasja, mis on rekordiline tulemus, ja mis kinnitab, et ajavahemikul 2012–2018 oli üldine suundumus kohtu tegevuse märkimisväärsele suurenemisele;

22.  rõhutab, et 2018. aastal algatati kohtus erakordselt palju uusi kohtuasju (849, mida on 2017. aastaga võrreldes 15 % rohkem); väljendab heameelt lõpetatud kohtuasjade rekordiliselt suure arvu üle (760, mida on 2017. aastaga võrreldes 10 % rohkem);

23.  väljendab heameelt selle üle, et 2018. aasta oli Üldkohtu tegutsemisaja jooksul esimene, mil lõpetatud kohtuasju oli üle 1 000 (täpsemalt oli neid 1 009); rõhutab ka, et pooleliolevate kohtuasjade arv vähenes 2017. aastaga võrreldes palju – 12 % (2017. aasta lõpus oli pooleli 1 505 kohtuasja, kuid 31. detsembri 2018. aasta seisuga 1 333 asja);

24.  märgib, et naiste arv juhtivatel ametikohtadel on pidevalt suurenenud ja 2018. aastal oli naiste osakaal 37,7 % (2016. aastal 35 % ja 2013. aastal 30 %); märgib, et 2018. aastal oli naisjuhte 27 (21 ametikohal keskastme juhtkonnas ja kuuel ametikohal kõrgema astme juhtkonnas) ja meesjuhte 45; tunneb heameelt selle üle, et kohus püüab tugevdada oma võrdsete võimaluste ja mitmekesisuse poliitikat ning on selleks loonud spetsiaalse üksuse, kes viib ellu programme ja meetmeid ning korraldab teavitusüritusi ja võtab järelmeetmeid; palub kohtul pingutusi jätkata;

25.  märgib aga, et nii Euroopa Kohtu kui ka Üldkohtu kohtunike hulgas on endiselt liiga vähe naisi; kutsub nõukogu liikmeid veel kord üles seda olukorda parandama ning aktiivselt edendama kohtunike ametisse nimetamisel soolist võrdõiguslikkust kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklis 8 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 23 sätestatud põhimõtetega ning määruste (EL, Euratom) 2015/2422(8) ja (EL, Euratom) 2019/629 alusel võetud kohustustega.

26.  kordab, et töötajate geograafilist tasakaalu, eelkõige juhtivatel ametikohtadel, tuleks tähelepanelikult jälgida; märgib, et ainult 15 kohtu 57 osakonnajuhatajast ja kaks kohtu 13 direktorist olid liikmesriikidest, kes on liiduga ühinenud alates 2004. aasta maist; ergutab veelkord kohut töötama välja poliitikat geograafilise tasakaalu parandamiseks ning andma sellest eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru;

27.  peab tervitatavaks, et kohus on otsustanud toetada töö ja eraelu tasakaalustamist, näiteks on vastu võetud otsus, et lisaks alalisele kaugtööle võib kaugtööd teha ka üksikute päevade kaupa; võtab samuti teadmiseks saavutused, milleni kaugtööks vajalikele rakendustele juurdepääsu parandamisel jõuti IT‑valdkonnas; võtab rahuloluga teadmiseks ka püüdlused kaitsta töötajate psühholoogilist tervist, pakkudes töötajatele osalise töötajaga töötava psühholoogi tuge;

28.  väljendab muret läbipõlemisjuhtumite arvu pärast kohtus, kus nii 2017. kui ka 2018. aastal oli kokku 12 juhtumit; palub seetõttu kohtul hinnata, kas töökoormus on eri meeskondade ja töötajate vahel proportsionaalselt jaotatud;

29.  kutsub kohut üles avaldama igal aastal tabeli, milles on üksikasjalikud andmed institutsioonidevaheliste koostöölepingutega seotud tasude, teenuste ja muu asjaomase teabe kohta; kordab, et teenustaseme kokkulepete alusel tehtav institutsioonidevaheline koostöö eri valdkondades, nagu personali-, julgeoleku- ja IT‑valdkond, on väga tähtis; nõustub siseauditi talituse soovitustega, et teiste institutsioonidega tuleb rohkem häid tavasid vahetada ja uurida, kas lepingute koostamisel ja haldamisel (näiteks IT‑valdkonnas) saaks rohkem koostööd teha; peab kahetsusväärseks, et Euroopa Parlamendi küsimusele, mis käsitleb kohtu koostööd Euroopa Pettustevastase Ametiga, ei antud piisavalt teavet; julgustab kohut otsima viise, kuidas suurendada koostööd Euroopa Pettustevastase Ametiga;

30.  märgib, et kohus ajakohastas pärast määruse (EL) 2018/1725(9) jõustumist oma andmetöötlustoimingud; peab kiiduväärseks, et andmetega seotud rikkumistest teatamiseks kehtestati erimenetlus;

31.  peab tervitatavaks kohtu pingutusi institutsiooni küberturvalisuse parandamisel; märgib, et tegevust on koordineeritud ELi institutsioonide, organite ja asutuste infoturbeintsidentidega tegeleva rühmaga (CERT‑EU) ning institutsioonidevahelise informaatikakomitee julgeoleku allrühmaga;

32.  peab kiiduväärseks, et töötajate valiku ja töölevõtmise menetluste korrektse toimimise kohta korraldati siseaudit, selleks et teha kindlaks, kuidas saaks neid menetlusi koostoime ja ühtlustamise abil tõhustada; märgib, et tegevuskava hakati ellu viima 2016. aastal ja 2018. aastal viidi see lõpule, võttes vastu meetmeid nagu uus töölevõtmisjuhend, uued ja ajakohastatud personalijuhtimise infosüsteemi moodulid, lihtsustatud haldusmenetlused ja vabade ametikohtade teadete koostamine; võtab teadmiseks meetmed, mida on võetud institutsioonidevahelises kontekstis kohtu ja Luxembourgi atraktiivsuse suurendamiseks;

33.  rõhutab siseaudiitori järelmeetmeid, mille eesmärk on hinnata, kas auditeeritud osakondade võetud meetmed on asjakohased, tõhusad ja õigeaegsed, ning teha kindlaks ja registreerida tehtud parandused; märgib rahuloluga, et kõik läbiviidud auditid lõpetati, ilma et see piiraks lisakontrollide läbiviimist;

34.  võtab teadmiseks, et kohtul on pettuste, korruptsiooni ja muu liidu huve kahjustava ebaseadusliku tegevusega võitluseks olemas pettustevastane strateegia; märgib, et strateegia põhineb finantsmääruse ja personalieeskirjade asjakohastel sätetel, mida täiendavad mitu siseotsust ja -eeskirja; märgib, et strateegia kuulub sisekontrollisüsteemi raames kohtu riskijuhtimispoliitika alla;

35.  tunnustab kohtu keskkonnajuhtimissüsteemi, mis põhineb määrusel (EÜ) nr 1221/2009(10); märgib, et kohus parandas 2018. aastal oma keskkonnatoimet võrreldes lähteaastaga 2015 järgmiselt: vähendas paberitarbimist 15,5 % ja elektritarbimist 8,3 % ning suurendas videokonverentside arvu 52,9 %; väljendab heameelt ka mitme muu projekti üle, nagu ühekordselt kasutatava plasti vähendamine, isiklike printerite arvu vähendamine ja osalemine koos teiste Luxembourgis asuvate liidu institutsioonidega iseteenindusega jalgrattasüsteemis vel’OH;

36.  tunneb heameelt selle üle, et kohtuhoonete viienda laienduse puhul (ehitatakse kolmas torn, milles on 50 000 m² lisaruumi), mis võimaldab koondada kõik kohtu töötajad ühte kohta, kavatseb kohus ajakavast ja eelarvest täielikult kinni pidada; võtab teadmiseks, et turvameetmeid on parandatud, ja väljendab heameelt selle üle, et kohtuhooned on kavandatud nii, et puuetega inimestel on neisse lihtne pääseda;

37.  tunneb heameelt selle üle, et umbes 100 miljoni euro suurune summa, mis viienda laienduse abil 25‑aastase amortisatsiooniperioodi jooksul sellega kokku hoitakse, et hooneid enam ei rendita, näitab selgelt, kui kasulik on olnud otsus kinnisvara osta; rõhutab kontrollikoja eriaruande nr 34/2018 (ELi institutsioonide kontoriruumide haldamise kohta) tulemusi, milles kontrollikoda on teinud kohtu kinnisvarapoliitika tõhususe kohta väga positiivseid järeldusi;

38.  märgib huviga, et Euroopa Liidu Kohtu personalikomitee korraldas 2017. aastal uuringu „Avatud ruum“ ja esitas tulemused peadirektoritele 30. jaanuaril 2018; väljendab rahulolu Euroopa Liidu Kohtu algatuse üle luua töörühm, mis koosneb hoonete ja turvalisuse eest vastutavast direktorist, personalikomitee esimehest ja avatud ruumides töötavatest töötajatest; märgib, et selle töörühma soovituste kohaselt muutis infotehnoloogia direktoraat osa oma kontoriruumidest üksikuteks kontoriteks; kutsub kohut üles jagama oma kogemust teiste institutsioonide ja eelkõige komisjoniga;

39.  õnnitleb kohut selle puhul, et Euroopa Ombudsman valis kohtu hea halduse auhinna (koostöö kaudu tipptasemele jõudmise kategoorias) kolme finalisti hulka, sest kohus lõi Euroopa Liidu õigusalase koostöö võrgustiku, millesse kuuluvad liikmesriikide konstitutsioonikohtud ja kõrgeimad kohtud; nõustub, et läbipaistvuse ja koostöö seisukohast on väga õige, et 2018. aasta jaanuaris võeti kasutusele turvaline platvorm, mille kaudu saavad osalevad kohtud kätte varem avaldamata dokumente;

40.  märgib, et 2018. aasta juunis kujundas kohus oma veebisaidi ümber, ning võtab teadmiseks mahukad meetmed ja suure töö, mida on tehtud, et üldsusele antav teave oleks sisukam, selgem ja lihtsam; peab kiiduväärseks, et veebisaidil on uus rubriik „Teabelehed“, mille eesmärk on anda kõigis ametlikes keeltes ülevaade liidu õiguse eri valdkondade kohtupraktikast; märgib, et hiljutine uuring näitas väga suurt rahulolu – 80 % kasutajatest andis viiepalliskaalal hinde, mis jäi 4 ja 5 vahele;

41.  väljendab heameelt kohtu kommunikatsioonistrateegia käivitamise üle, mille eesmärk on tuua kohus kodanikele lähemale; märgib, et kohtu kommunikatsioonieelarve on suurenenud ning 2018. aastal oli see 429 000 eurot (2013. aastal 330 500 eurot); võtab teadmiseks, et kohtu YouTube’i kanalis saab 23 ametlikus keeles vaadata lühikesi joonisfilme, mida 2018. aastal vaatas 82 800 inimest, kohtul on Twitteris üle 74 000 jälgija (2017. aastal 42 000 jälgijat) ning ta korraldab teavitusüritusi, sealhulgas ajakirjanikele mõeldud seminare ja avatud uste päevi;

42.  julgustab kohut hakkama oma avalikke kuulamisi üle kandma ja tegema nende salvestused veebis kättesaadavaks; on seisukohal, et selline läbipaistvuse suurendamine oleks kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 15 ja sellest saaksid kasu kõik, kes töötavad või õpivad liidu õigusvaldkonnas;

43.  juhib tähelepanu sellele, et loodud on Euroopa Liidu õigusalase koostöö võrgustik, mis hõlmab liikmesriikide konstitutsiooni- ja kõrgeimaid kohtuid ja mis loodi kohtu poolt ja mida koordineerib kohus;

44.  väljendab heameelt asjaolu üle, et kooskõlas kohtu muudetud käitumisjuhendiga on kohtu veebisaidil avaldatud liikmete lähetuste (kohtu esindamine pidulikul või ametlikul üritusel) loetelu, kus on kirjas osaleva liikme nimi ning ürituse eesmärk, koht ja korraldaja; kutsub kohut üles avaldama ka selliste üritustega seotud kulud, nagu seda teevad teised liidu institutsioonid; kordab oma üleskutset kohtule avaldada üksikasjalikum teave liikmete väljaspool toimuva tegevuse kohta, sealhulgas ürituse eesmärk, kuupäev, toimumiskoht ning sõidu- ja elamiskulud ning teave selle kohta, kas selle eest tasus kohus või kolmas isik;

45.  tunneb heameelt selle üle, et kohtu liikmed on kohustatud järgima käitumisjuhendit, milles käsitletakse sõltumatust, erapooletust, ausust, pühendumust, kollegiaalsust, vastutust ja kohustusi; märgib, et kohus peab oma liikmete majanduslike huvide deklaratsioone kohtusiseseks abivahendiks, millega tagada erapooletus ja sõltumatus; kutsub kohut üles kaaluma, kas deklaratsioone saaks avaliku kontrolli huvides avaldada;

46.  märgib, et finantshuvide deklaratsiooni täidab paratamatult igaüks ise ja kehtiva õigusraamistiku kohaselt ei ole kohtul mingit õigust esitatud andmete õigsust ega täielikkust kontrollida; kutsub kohut üles seda süsteemi koostöös teiste liidu institutsioonidega parandama;

47.  tuletab meelde, et ta palub kohtul avaldada kõigi oma liikmete CVd ja huvide deklaratsioonid kohtu veebisaidil; võtab teadmiseks, et veebisaidil on avaldatud iga liikme lühielulugu, kuid selles pole teavet selle kohta, millistesse organisatsioonidesse liige veel kuulub; märgib, et kohtu liikmete uue käitumisjuhendi kohaselt peab iga liige esitama oma majanduslike huvide deklaratsiooni ametiaja alguses Euroopa Liidu Kohtu selle kohtu presidendile, mille liige ta on; palub kohtul avaldada need deklaratsioonid oma veebisaidil;

48.  peab kiiduväärseks, et sisemenetlusega kontrollitakse enne liikmele kohtuasja andmist huvide deklaratsiooni alusel, kas liikmel on asjaga seoses finantshuvi; märgib, et liikmed võtavad käitumisjuhendi tõlgendamisel tekkivate küsimuste korral ühendust Euroopa Liidu Kohtu selle kohtu presidendiga, mille liikmed nad on, ja nõuandekomitee kutsutakse kokku üksnes erandjuhul, näiteks kui liikme vastu on esitatud kaebus; palub kohtul parlamendi eelarvekontrollikomisjonile anda nõu, kui hästi see mehhanism töötab;

49.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et teavet ei ole esitatud selle kohta, kui kaugele on jõutud sisemenetluses, mille eesmärk on vältida kõrgematel ametikohtadel olevate töötajate puhul „pöördukse“ efekti; tuletab kohtule meelde, et 2018. aastal viis Euroopa Ombudsman ellu strateegilise algatuse, milles ta selgitas, kuidas rakendada personalieeskirjade sätteid kõrgematel ametikohtadel olevate töötajate „pöördukse“ liikumiste puhul; nõuab, et kohus kehtestaks selleks kiiresti ranged reeglid ja avaldaks need viivitamata;

50.  võtab teadmiseks menetluse, mille raames esitavad uued töötajad enne tööle asumist huvide konflikti puudumise deklaratsiooni; märgib peale selle, et töölevõtmismenetlust muudeti, et neid deklaratsioone kindlasti kontrollitaks ja vajaduse korral soovitataks ametisse nimetavale asutusele erimeetmeid; märgib samuti, et kohus töötab välja reegleid, mis reguleerivad töötajate kohtuvälist tegevust; palub, et kohus annaks sellest parlamendi eelarvekontrollikomisjonile teada;

51.  peab kiiduväärseks kohtu veebisaidil avaldatud korda ja sise-reegleid, mille eesmärk on vältida töökohal igasugust ahistamist; tunneb heameelt selle üle, et antakse teavet selle kohta, kuidas algatada kohatu käitumise korral ametlik või mitteametlik menetlus;

52.  peab tervitatavaks institutsioonidevahelist nõunike võrgustikku (mis loodi kõigi Luxembourgis asuvate liidu institutsioonide osalusel ja mille eesmärk on vahetada ahistamise vältimise ja nõustamise parimaid tavasid); väljendab heameelt selle üle, et kohtu nõunikele on pakutud intensiivkoolitusi;

53.  taunib asjaolu, et kohus ei ole teada andnud plaanidest tõhustada ametiautode kasutamise kontrolli süsteemi tõhustada; rõhutab nõuet, et autojuht peaks kohtu liikmega tema päritoluriiki kaasa minema ainult erandkorras ja põhjendatud juhul; nõuab tungivalt, et kohus võtaks kiiresti meetmed, millega vältida olukorda, kus autojuht sõidab liikme päritoluriiki, ilma et liige ise kaasa sõidaks; rõhutab, et sellised tavad võivad tuua kohtule kaasa suuri maine- ja eetilisi riske; palub kohtul esitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2020. aasta juuniks aruande selles valdkonnas tehtud edusammude kohta;

54.  märgib, et 2018. aastal telliti üle 40 % tõlgetest väljast ja välistõlke lehekülje maksumus oli 103,10 eurot (2017. aastal 111,30 eurot); märgib, et kohtu enda tõlkijate tõlgitud lehekülje maksumus oli 2018. aastal 128,07 eurot (2017. aastal 136,70 eurot); märgib, et kohtusisese tõlke kulud hõlmavad kõiki vajalikke kõrvalkulusid, nt IT ja kontoriruumide kulu; märgib, et praegustes tingimustes ei pea kohus väljast tellitava tõlketeenuse osakaalu suurendamist soovitavaks, ning et institutsioonis käideldava teabe tundlikkuse tõttu peaks osa tõlkekoormusest siiski jääma asutusesiseseks; palub kohtul parlamendi eelarvekontrollikomisjonile seda seisukohta selgitada;

55.  võtab teadmiseks, et Ühendkuningriigist pärit töötajaid on teavitatud, et ametisse nimetav asutus ei kavatse pärast Ühendkuningriigi väljaastumist liidust nõuda nende ametnike ametist tagandamist, kes ei ole enam liikmesriigi kodanikud; märgib, et samuti on Ühendkuningriigist pärit ajutisi ja lepingulisi töötajaid teavitatud sellest, et neist igaühe puhul hinnatakse asjaolusid teenistuse huvides eraldi;

56.  tõstab esile kogu töö, mida on viimastel aastatel tehtud sellistes valdkondades nagu tulemuspõhine eelarvestamine, eetikaraamistik koos paljude sellega seotud reeglite ja menetlustega, tõhustatud teabevahetus ja läbipaistvuse parandamiseks võetud meetmete arvu suurendamine; väljendab heameelt selle üle, et institutsioonid on üksteisega sõlminud palju teenus- ja koostöölepinguid; rõhutab, et liidu institutsioonid ja organid peavad koostööd tegema ja kogemusi jagama; soovitab analüüsida, kuidas saaks eri valdkondades luua ametlikke võrgustikke, mille kaudu jagada parimaid tavasid ja töötada välja ühiseid lahendusi.

(1) ELT L 57, 28.2.2018.
(2) ELT C 327, 30.9.2019, lk 1.
(3) ELT C 340, 8.10.2019, lk 1.
(4) ELT C 340, 8.10.2019, lk 9.
(5) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(6) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL, Euratom) 2019/629, millega muudetakse protokolli nr 3 Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta (ELT L 111, 25.4.2019, lk 1).
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2015. aasta määrus (EL, Euratom) 2015/2422, millega muudetakse protokolli nr 3 Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta (ELT L 341, 24.12.2015, lk 14).
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ (ELT L 342, 22.12.2009, lk 1).


2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ELi üldeelarve – Euroopa Ombudsman
PDF 134kWORD 52k
Otsus
Resolutsioon
1. Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta otsus Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, VIII jagu – Euroopa Ombudsman (2019/2062(DEC))
P9_TA(2020)0086A9-0028/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu majandusaasta konsolideeritud aruannet 2018 (COM(2019)0316 – C9-0057/2019)(2),

–  võttes arvesse Euroopa Ombudsmani aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2018. aastal tehtud siseauditite kohta,

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2018 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(3),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(4) 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ning artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(5), eriti selle artikleid 55, 99, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(6), eriti selle artikleid 59, 118, 260, 261 ja 262,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0028/2020),

1.  annab heakskiidu Euroopa Ombudsmani tegevusele Euroopa Ombudsmani 2018. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Ombudsmanile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule, Euroopa Kontrollikojale, Euroopa Andmekaitseinspektorile ja Euroopa välisteenistusele ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2. Euroopa Parlamendi 14. mai 2020. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, VIII jagu – Euroopa Ombudsman (2019/2062(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, VIII jagu – Euroopa Ombudsman,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0028/2020),

A.  arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames soovib eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon rõhutada, et liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust tuleb tugevdada ning selleks tuleb suurendada läbipaistvust ja parandada aruandekohustuse täitmist ning rakendada tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ja personalijuhtimise head tava;

1.  märgib rahulolevalt, et kontrollikoda ei leidnud oma aruandes Euroopa Ombudsmani (edaspidi „ombudsman“) 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande kohta olulisi puudusi auditeeritud valdkondades, mis hõlmasid inimressursse ja hankeid;

2.  võtab teadmiseks kontrollikoja järelduse, et maksed, mille ombudsman 31. detsembril 2018 lõppenud aastal halduskulude katmiseks tegi, ei sisaldanud tervikuna olulisi vigu ning auditeeritud järelevalve- ja kontrollisüsteemid olid mõjusad;

3.  peab üldiselt kahetsusväärseks, et kontrollikoja aastaaruande 10. peatükk „Haldus“ ja selles esitatud järeldused on üsna piiratud, hoolimata asjaolust, et mitmeaastase finantsraamistiku rubriiki 5 „Haldus“ peetakse väikese riskiga rubriigiks;

4.  märgib, et kontrollikoja valim koosnes 45 mitmeaastase finantsraamistiku rubriiki 5 („Haldus“) kuuluvast tehingust, mille hulgas oli kõigi liidu institutsioonide ja asutuste omi; märgib, et valim koostati nii, et see oleks statistiliselt esinduslik kogu rubriigi 5 kulutuste suhtes, mis moodustavad liidu eelarvest 6,3 %; märgib, et kontrollikoja tööst nähtub, et halduskulude puhul on risk väike; on aga seisukohal, et „teiste institutsioonidega“ seoses valitud tehingute arv ei ole piisav, ja nõuab, et kontrollikoda suurendaks auditeeritavate tehingute arvu vähemalt 10 % võrra;

5.  väljendab rahulolu selle üle, et ombudsman järgib head tava määrata iga-aastase tegevusaruande esitamise tähtajaks aruandeaastale järgneva aasta 31. märts; märgib seetõttu tunnustavalt asjaolu, et ombudsman võttis oma iga-aastase tegevusaruande vastu 28. märtsiks, mis annab eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile rohkem aega aruandesse süvenemiseks ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse paremaks korraldamiseks;

6.  rõhutab, et ombudsmani eelarve sisaldab üksnes halduskulusid ja 2018. aasta eelarve maht oli 10 837 545 eurot (2017. aastal 10 905 441 eurot), mis tähendab 67 896 euro (0,62 %) suurust vähenemist; peab kiiduväärseks ombudsmani üldist usaldusväärset ja arukat finantsjuhtimist 2018. aasta eelarveperioodil; märgib, et kõigist assigneeringutest seoti kulukohustustega 95,33 % (võrreldes 93,91 %-ga 2017. aastal) ja maksti välja 91,33 % (võrreldes 86,20 %-ga 2017. aastal);

7.  võtab teadmiseks 2018. aastast 2019. aastasse üle kantud assigneeringutega seotud parandused, mis moodustavad 433 865,17 eurot (4 % 2018. aasta eelarvest) võrreldes 2017. aastast 2018. aastasse üle kantud 841 340,68 euroga (7,71 % 2017. aasta eelarvest);

8.  märgib aga, et kasutamata assigneeringuid oli mitmel eelarvereal, nagu „sisekoosolekud“ (eelarverida B3-030), kus 45 000 eurost jäi kasutamata 13 514,61 eurot, „väljaanded“ (eelarverida B3-210), kus 161 100 eurost jäi kasutamata 47 530,48 eurot, jne; tuletab meelde vajadust võtta meetmeid, et viia eelarve ülehindamine miinimumini;

9.  võtab teadmiseks, et ombudsmanil on piiratud ressursid üha suureneva töökoormusega toimetulekuks; toetab ombudsmani taotlust viia ametikohtade loetelu kooskõlla tegelike vajaduste ja töökoormusega, määrates kindlaks alalised ülesanded, mida peaksid täitma alalised töötajad; võtab teadmiseks ametikohtade loetelu, mis sisaldas 2018. aastal 82 ametikohta (võrreldes 2013. aasta 77 ametikohaga); palub ombudsmanil aru anda võimalikust tõhususe kasvust üksnes ülesannete ümberkorraldamise ja ümberjaotamise tulemusel;

10.  soovitab ombudsmani bürool teha kulude piiramiseks koostööd teiste liidu institutsioonidega; märgib, et tõlgete tegemiseks ei ole ombudsmanil oma tõlkijaid ning seetõttu tuleb kasutada Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse tõlkijaid; märgib siiski, et 2018. aastal kirjaliku tõlke kulud suurenesid, kuna ombudsman kulutas kirjalikule tõlkele 343 771 eurot (võrreldes 262 631 euroga 2017. aastal);

11.  tunnustab eeskujulikku soolist tasakaalu juhtivatel ametikohtadel, kus on neli naist ja neli meest; märgib aga, et 65 % kõigist töötajatest on naised ja ainult 35 % mehed; soovitab ombudsmani büroo töötajaskonda sooliselt paremini tasakaalustada;

12.  märgib seoses juhtivate ametikohtade geograafilise tasakaaluga, et ombudsmani juhtivtöötajate seas oli 2018. aastal esindatud kuus riiki (Saksamaa, Kreeka, Iirimaa, Itaalia, Poola ja Rootsi), võrreldes kaheksa riigiga 2013. aastal (Austria, Saksamaa, Taani, Kreeka, Iirimaa, Poola, Portugal ja Ühendkuningriik); võtab arvesse, et juhtide koguarv vähenes aastatel 2013–2018 üheteistkümnelt kaheksale; kutsub ombudsmani üles jätkama pingutusi geograafilise tasakaalu saavutamiseks, võttes sealjuures siiski arvesse ombudsmani büroo väiksust ja spetsiifilist põhitegevust;

13.  tunnustab ombudsmani büroo pingutusi uue soolise võrdõiguslikkuse poliitika rakendamisel, kuid peab kahetsusväärseks, et keskmine koolituspäevade arv on meestel ja naistel erinev: meestel 6,80 ja naistel 5,90;

14.  võtab teadmiseks, et 2017. aasta personalipoliitika raamistiku rakendamine jätkub ajutiste töötajate töölevõtmise uute reeglite vastuvõtmisega, otsusega osalise tööaja ja arvestuspunktide tundide kohta ning mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise poliitika rakendamisega; märgib ära edasised algatused värbamismenetluste ja -meetmete parandamiseks, näiteks töötajate õppekülastused ja vahetusprogrammid;

15.  soovitab ombudsmanil töötada välja pikaajalise personalipoliitika raamistiku, mis aitaks edendada töötajate töö- ja eraelu tasakaalu, elukestvat nõustamist ja karjääri arendamist, soolist tasakaalu, mittediskrimineerimist, kaugtööd, geograafilist tasakaalu töötajate hulgas, töötajate töölevõtmist ning puuetega inimeste lõimimist töötajaskonnas;

16.  märgib huviga, et ombudsman kutsus seoses oma sisetegevusega Euroopa Puuetega Inimeste Foorumit üles levitama oma kanalite kaudu ombudsmani praktikakutset, et innustada puuetega inimesi praktikale kandideerima; võtab teadmiseks taotlusvormi läbivaatamise, et lisada sellesse küsimus mõistlike abinõude kohta, mis on vajalikud valikumenetluse käigus;

17.  väljendab ombudsmani sisekontrollistandarditega seoses rahulolu selle üle, et on rakendatud meetmeid ahistamise ennetamise otsuse rakendamiseks, kaasa arvatud eetikaametnike (üks Brüsselis ja üks Strasbourgis) ja lepituskomitee liikmete nimetamine; võtab teadmiseks asjaolu, et kõik töötajad osalesid septembris kohustuslikul eetilise käitumise (sh ahistamise ennetamine) koolitusel ja 2018. aasta novembris toimus erikursus osakonnajuhatajatele;

18.  märgib tunnustavalt, et rakendatakse 2017. aastal vastu võetud ombudsmani büroo töötajate eetika ja hea käitumise juhendit, milles uutelt töötajatelt nõutakse huvide deklaratsiooni vormi täitmist ning mille kohaselt tuleb ametist lahkuvatele töötajatele anda teavet nende kohustuste kohta;

19.  peab kahetsusväärseks, et ombudsmani järelaruandes 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva resolutsiooni kohta võetakse parlamendi märkused enamiku nimetatud punktide kohta üksnes teadmiseks, ilma üksikasju esitamata; rõhutab, et järelaruanne on Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni jaoks väga oluline, ning palub ombudsmanil lisada oma järgmisse järelaruandesse vajalikud vastused ja selgitused tõstatatud punktide kohta;

20.  märgib, et ombudsmani peamist üldist tulemusnäitajat – nõudlikku 90 % eesmärki – ei suudetud 2018. aastal saavutada; märgib, et saavutati 81 % (võrreldes 2017. aasta 85 %‑ga), samas kui üldsuse huvides tehtud uurimiste nõuetele vastavuse määr oli 85 % (võrreldes 2017. aasta 79 %-ga); tunnistab, et viimasena nimetatud määr on märkimisväärne, arvestades, et nõuete täitmise mõju toob tõenäoliselt kasu suuremale hulgale inimestele;

21.  toetab ombudsmani kavatsust teha parlamendiga veelgi tihedamat koostööd, tagamaks, et parlamenti teavitatakse rikkumistest, eelkõige uurimistega tuvastatud haldusomavoli juhtumite puhul või seoses institutsioonide negatiivsete vastustega ombudsmani soovitustele; on veendunud, et selline teave, mis esitatakse kokkuvõtlikus ja korrastatud vormis, oleks Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni jaoks äärmiselt väärtuslik; võtab aga teadmiseks ombudsmani kinnituse, et üldiselt eelistavad institutsioonid ombudsmaniga konstruktiivselt suhelda;

22.  rõhutab asjaolu, et peamise tulemusnäitaja nr 7 (tõhusus: kaebuste ja uurimiste käsitlemise koondnäitaja) kõigi kolme komponendi tulemused vastavad seatud eesmärgile või ületavad selle; märgib, et kuue kuu ja kaheksateistkümne kuu jooksul lõpetatud uurimiste osakaal on vastavalt 57 % ja 88 % (eesmärk oli vastavalt 50 % ja 80 %) ning et kolmas komponent, „ühe kuu jooksul tehtud lubatavusotsuste osakaal“, on märkimisväärselt suurenenud (69 %-lt 2016. aastal 86 %-ni 2017. aastal) ja saavutas 2018. aastal 90 % eesmärgi;

23.  märgib, et kõigi kaebuste kategooriate käsitlemise keskmine aeg pikenes 2018. aastal 79 päevani (võrreldes 2017. aasta 64 päevaga), samas kui uurimiste käsitlemise keskmine aeg lühenes 2018. aastal 255 päevani (võrreldes 266 päevaga 2017. aastal ja 369 päevaga 2013. aastal); märgib aga, et kaebustel põhinevate lõpetatud uurimiste arv suurenes 53 % (mis seletab kõigi kaebuste liikide käsitlemise keskmise aja pikenemist);

24.  märgib, et volituste raames esitatud kaebuste arv (880 kaebust võrreldes 2017. aasta 751 kaebusega) suurenes 2018. aastal märkimisväärselt (17 %), pärast 2017. aastal toimunud 5,5 % suurenemist; märgib, et kaebuste alusel algatati 482 uurimist, võrreldes 2017. aasta 433 uurimisega (suurenemine 11 %) ja lõpule viidi 534 kaebuste alusel algatatud uurimist, võrreldes 2017. aastal lõpetatud 348 uurimisega (suurenemine 53 %); märgib, et alustatud ja lõpetatud uurimiste arvu suurenemine kajastab osaliselt asjaolu, et ümberliigitamise tõttu on mitmed juhtumid, mida oleks varem liigitatud „juhtumiteks, mille puhul ei ole alust uurimiseks“, nüüd lõpetatud kui „uurimised, mille puhul haldusomavoli ei tuvastatud“;

25.  võtab teadmiseks ombudsmani poolt 2018. aastal lõpetatud uurimiste tulemused, nimelt a) „haldusomavoli ei tuvastatud“ 254 juhtumil (46,6 %), b) „asjaomase institutsiooni poolt lahendatud – ettepanekud vastu võetud – lahendused saavutatud“ 221 juhtumil (40,6 %), c) „edasist uurimist ei peeta põhjendatuks“ 56 juhtumil (10,3 %), d) „haldusomavoli tuvastati“ 29 juhtumil (5,3 %) ja e) „muud tulemused“ 10 juhtumil (1,8 %); tunnistab, et ombudsmani põhiülesanne on tagada, et liidu haldus teeniks avalikke huve, ja aidata kõiki, kellel on liidu institutsioonidega probleeme;

26.  märgib, et alates 2013. aastast on üksikasju ombudsmani lähetuste, sealhulgas nende kulude, eesmärgi ja kestuse kohta avaldatud ombudsmani veebisaidil; märgib, et lähetuste kulud olid 2018. aastal 27 206,79 eurot (2017. aastal 30 592 eurot); kordab, et läbipaistvuse huvides tuleks iga-aastasesse tegevusaruandesse lisada loetelu aasta lähetuste kohta;

27.  kiidab algatust „Hea halduse auhind“, mis aitab head tööd ametlikult tunnustada, aitab jagada parimaid tavasid institutsioonide vahel ja on eeskujuks tulevastele projektidele; hindab Euroopa ombudsmanide võrgustiku, teiste liikmesriikide organite ja rahvusvaheliste võrgustike ja organisatsioonide koostööd, mille eesmärk on välja selgitada kõrgeimad standardid ja neid edendada;

28.  väljendab rahulolu meetmete üle, mida ombudsman on võtnud küberturvalisuse ja andmekaitse parandamiseks – näiteks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia turvalisuse alaste koolitustega, isikuandmetega seotud rikkumiste käsitlemise menetluste väljatöötamisega ning andmekaitseametniku ja Euroopa Andmekaitseinspektoriga õigeaegse konsulteerimisega –, et tagada projektide kavandamisel eraelu puutumatus; palub ombudsmanil anda jätkuvalt aru töös olevate tegevuspunktide täitmise kohta, sealhulgas andmekaitse mõju hindamise vormi ja töötlemistoimingute andmete keskregistri loomise kohta;

29.  möönab, et tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara võib ombudsmanile lisaväärtust tuua; rõhutab eelkõige selle rolli läbipaistvuse suurendamisel ja müüjaga seotuse efekti (vendor lock-in effect) vältimisel; tunnistab samuti sellise tarkvara potentsiaali turvalisuse parandamisel, kuna see võimaldab tuvastada ja kõrvaldada nõrku kohti; soovitab tungivalt, et institutsiooni jaoks välja töötatud tarkvara tehtaks tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara litsentsi alusel avalikult kättesaadavaks;

30.  toonitab, kui tähtis on, et liidu kodanikud teaksid, et haldusomavoli korral on neil võimalus pöörduda abi saamiseks ombudsmani poole; võtab teadmiseks ombudsmani büroo jätkuvad jõupingutused oma nähtavuse suurendamiseks selliste vahenditega nagu 2018. aastal avatud uus veebisait, mis hõlmab parandatud liidest võimalike kaebuste esitamiseks ja kasutajasõbralikku otsingufunktsiooni; võtab teadmiseks uue video, milles tõstetakse esile selliseid teemasid nagu juurdepääs teabele, probleemid liidupoolse rahastamisega ja lobitöö läbipaistvus; märgib, et ombudsmani jälgijate arv suurenes Twitteri kontol 17 %, LinkedIni kontol 13 % ja Instagrami kontol 61 %; soovitab lisaks kasutada tasuta avatud lähtekoodiga isehallatavaid (self-hosted) sotsiaalvõrgustiku platvorme, pöörates erilist tähelepanu kasutajate andmekaitsele;

31.  soovitab ombudsmanil edendada sidusat poliitikat oma teenuste digiteerimiseks;

32.  hindab positiivselt sotsiaalmeedia suuniste väljatöötamist koostöös teiste liidu institutsioonidega ja parimate tavade vahetamist, et lahendada probleeme, millega liidu institutsioonid puutuvad kokku seoses sotsiaalmeedia suureneva kasutamisega;

33.  kutsub ombudsmani bürood üles jätkama pingutusi oma ökoloogilise jalajälje vähendamiseks, näiteks edendama digiteerimist, et vähendada paberi kasutamist, piirama töötajate lähetusi videokonverentsiseadmete kasutamise edendamise kaudu ning propageerima ühistranspordi kasutamist; palub 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisel rohkem teavet selliste meetmete rakendamise kohta;

34.  rõhutab parlamendi korduvat nõudmist vaadata läbi ombudsmani põhikiri, et võtta arvesse uusi olusid ja probleeme; märgib, et viimane läbivaatamine oli 2008. aastal ja veebruaris 2019 hääletati viimaks resolutsiooni üle, mis käsitleb Euroopa Parlamendi määruse eelnõu, millega kehtestatakse ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriv kord ja üldtingimused (Euroopa Ombudsmani põhikiri); märgib, et ombudsmani ülesanne on võtta vastu selle määruse rakendussätted; palub ombudsmani bürool neist küsimustest järgmises iga-aastases tegevusaruandes aru anda;

35.  väljendab rahulolu selle üle, et ombudsman viis läbi uurimise nn pöördukse juhtumite käsitlemise kohta ning uuris, kuidas 15 liidu institutsiooni ja asutust (sealhulgas parlament, nõukogu ja kontrollikoda) avaldavad teavet, kui nende kõrgemad ametnikud taotlevad luba asuda tööle institutsioonist väljaspool, ning uuris ka, kui sageli sellist teavet avaldatakse ning milline on teabe ulatus ja sisu; märgib, et ombudsman leidis, et rangete reeglite rakendamise tähtsusest selles valdkonnas ollakse väga teadlikud, kuid on siiski esitatud ka mõned parandusettepanekud; väljendab rahulolu ombudsmani kavatsuse üle viia 2020. aastal läbi järeluurimine;

36.  õnnitleb ombudsmani uue sisemise kiirmenetluse kasutuselevõtmise puhul, mis aitab tegeleda kaebustega, mis puudutavad dokumentide kättesaadavust; võtab teadmiseks, et uut süsteemi kasutades tehakse kaebuste kohta otsuseid kolm korda kiiremini kui tavamenetluse puhul; palub ombudsmanil jagada teiste liidu institutsioonide ja organitega selle uue menetluse tõhususe hindamise tulemusi;

37.  hindab ombudsmani koostööd Euroopa Pettustevastase Ametiga seoses mõlemale asutusele lahendamiseks esitatud juhtumitega; märgib, et uurimiste dubleerimise vältimiseks on kasutusele võetud otsekontaktikanal, mis andis esimesi tulemusi 2018. aastal;

38.  rõhutab suurt tööd, mida on viimastel aastatel tehtud sellistes valdkondades nagu tulemuspõhine eelarvestamine, eetikaraamistik koos kõigi sellega seotud reeglite ja menetlustega, tõhustatud teabevahetus ja läbipaistvuse parandamiseks võetud meetmete arvu suurendamine; väljendab rahulolu selle üle, et institutsioonid on üksteisega sõlminud suurel hulgal teenus- ja koostöölepinguid; rõhutab, et liidu institutsioonid ja organid peavad koostööd tegema ja kogemusi jagama; soovitab analüüsida, kuidas saaks eri valdkondades luua ametlikke võrgustikke, mille kaudu jagada parimaid tavasid ja töötada välja ühiseid lahendusi.

(1) ELT L 57, 28.2.2018.
(2) ELT C 327, 30.9.2019, lk 1.
(3) ELT C 340, 8.10.2019, lk 1.
(4) ELT C 340, 8.10.2019, lk 9.
(5) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(6) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.


Euroopa Liidu 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ELi üldeelarve - Euroopa Andmekaitseinspektor
PDF 134kWORD 53k
Otsus
Resolutsioon
1. Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta otsus Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, IX jagu – Euroopa Andmekaitseinspektor (2019/2063(DEC))
P9_TA(2020)0087A9-0029/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu majandusaasta konsolideeritud aruannet 2018 (COM(2019)0316 – C9-0058/2019)(2),

–  võttes arvesse Euroopa Andmekaitseinspektori aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2018. aastal tehtud siseauditite kohta,

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2018 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(3),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(4) 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ja artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(5), eriti selle artikleid 55, 99, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(6), eriti selle artikleid 59, 118, 260, 261 ja 262,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0029/2020),

1.  annab heakskiidu Euroopa Andmekaitseinspektori tegevusele Euroopa Andmekaitseinspektori 2018. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Andmekaitseinspektorile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule, kontrollikojale, Euroopa Ombudsmanile ja Euroopa välisteenistusele ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2. Euroopa Parlamendi 14. mai 2020. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, IX jagu – Euroopa Andmekaitseinspektor (2019/2063(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, IX jagu – Euroopa Andmekaitseinspektor,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0029/2020),

A.  arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon soovib eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames rõhutada, et eriti oluline on veelgi tugevdada liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust, suurendades läbipaistvust ja aruandekohustust ning rakendades tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ja personalijuhtimise head tava;

1.  märgib rahuloluga, et kontrollikoda ei leidnud oma aruandes Euroopa Andmekaitseinspektori (edaspidi „andmekaitseinspektor“) eelarveaasta 2018 raamatupidamise aastaaruande (edaspidi „kontrollikoja aruanne“) kohta olulisi puudusi seoses auditeeritud inimressursse ja hankeid käsitlevate teemadega;

2.  võtab teadmiseks asjaolu, et vastavalt andmekaitseinspektori iga-aastasele tegevusaruandele uuris kontrollikoda üht 2018. eelarveaasta tehingut ega leidnud alust ühegi tähelepaneku tegemiseks;

3.  tunneb heameelt kontrollikoja järelduse üle, et maksed, mille andmekaitseinspektor 31. detsembril 2018 lõppenud aastal halduskulude katmiseks tegi, ei sisaldanud tervikuna olulisi vigu ning auditeeritud järelevalve- ja kontrollisüsteemid olid mõjusad; märgib, et kontrollikoda taotles järelkontrolli taastamist, mis nüüd ongi uuesti kasutusele võetud;

4.  peab üldiselt kahetsusväärseks, et kontrollikoja aastaaruande 10. peatükk „Haldus“ ja selles esitatud järeldused on üsna piiratud, vaatamata asjaolule, et mitmeaastase finantsraamistiku rubriiki 5 „Haldus“ peetakse väikese riskiga rubriigiks;

5.  märgib, et kontrollikoja valim koosnes 45 mitmeaastase finantsraamistiku rubriiki 5 („Haldus“) kuuluvast tehingust, mille hulgas oli kõigi liidu institutsioonide ja asutuste omi; märgib, et valim koostati nii, et see oleks statistiliselt esinduslik kogu rubriigi 5 kulutuste suhtes, mis moodustavad liidu eelarvest 6,3 %; võtab teadmiseks, et kontrollikoja töö põhjal võib järeldada, et halduskulude puhul on vearisk väike; on aga seisukohal, et „teiste institutsioonidega“ seoses valitud tehingute arv ei ole piisav, ja nõuab, et kontrollikoda suurendaks auditeeritavate tehingute arvu vähemalt 10 % võrra;

6.  tuletab meelde, et andmekaitseinspektor ei ole liidu detsentraliseeritud asutus, ja on seisukohal, et vaatamata asjaolule, et selle eelarve moodustab liidu eelarvest protsentuaalselt väga väikese osa, peaks kontrollikoda andmekaitseinspektori tehingute seaduslikkust ja korrektsust sellegipoolest nõuetekohaselt kontrollima, sest läbipaistvus on liidu kõigi organite asjakohaseks toimimiseks ülimalt oluline; märgib, et andmekaitseinspektorit ei käsitleta ei kontrollikoja aruandes ELi 2018. aasta eelarve täitmise kohta ega ka 2018. aasta aruandes liidu ametite ja muude asutuste kohta; rõhutab siiski, et teave kontrollikoja sõltumatute välisauditite tulemuste kohta peaks olema kõigile liidu asutustele avalikult kättesaadav; palub seetõttu kontrollikojal oma seisukoht läbi vaadata ja alustada järgmisest aastast andmekaitseinspektori auditeerimise aruannete avaldamist; nõuab seetõttu, et kontrollikoda koostaks eraldi iga-aastased tegevusaruanded selle olulise liidu asutuse raamatupidamise aastaaruannete kohta, eesmärgiga tagada, et liidu institutsioonid ja asutused austavad täiel määral õigust eraelu puutumatusele ja andmekaitsele;

7.  väljendab rahulolu selle üle, et andmekaitseinspektori finantsjuhtimine oli üldiselt arukas ja usaldusväärne; märgib, et andmekaitseinspektor on selgelt eristanud „käimasolevat ja uut tegevust“; märgib, et käimasoleva tegevuse puhul oli kasv 1,54 %, mis vastab kokkuhoiupoliitikale, mille kohaselt enamik eelarveridu külmutati ja kasv oli 0 %; võtab siiski teadmiseks uue tegevuse suurenemise, mis tuleneb peamiselt liidu uue üksuse – Euroopa Andmekaitsenõukogu – loomisest ja sellega seotud toimingutest (mis alustas tegevust alates 25. maist 2018);

8.  märgib, et 2018. aastal oli andmekaitseinspektorile eraldatud kogueelarve 14 449 068 eurot (2017. aastal oli see 11 324 735 eurot), mis on 27,59 % suurem kui 2017. aasta eelarve (2017. aastal oli eelarve 21,93 % suurem kui 2016. aastal); väljendab rahulolu asjaolu üle, et 2018. aasta lõpuks oli kulukohustustega seotud 93,7 % kõigist assigneeringutest, võrreldes 89 %-ga 2017. aastal; märgib murega, et eelarve täitmise määr maksete assigneeringute osas oli 75,2 % kõigist assigneeringutest (2017. aastal oli see 77 %);

9.  tuletab meelde vajadust teha eelarveprognoose, mis tagaksid järgmistel aastatel eelarve tõhusa täitmise; tunnistab, et on olemas asjaolud, millel on oluline mõju, näiteks andmekaitseinspektori palgaeelarve, mille osakaal on üle 53 % ja mille puhul isegi mõõdukal tööjõu voolavusel on märkimisväärne mõju üldisele eelarve täitmise määrale; tunnistab, et hiljuti loodud Euroopa Andmekaitsenõukogu eelarveprognoosid muutuvad täpseks alles pärast mitmeaastast tegutsemist;

10.  märgib huviga, et andmekaitseinspektor algatas uue avaliku konkursi, et luua oma tulevaste värbamisvajaduste rahuldamiseks kõrgelt kvalifitseeritud andmekaitseekspertide reserv; võtab seoses töötajate värbamise kavandamisega teadmiseks, et andmekaitseinspektor taotles Euroopa Andmekaitsenõukogu loomise ettevalmistuste raames töötajate arvu mõõdukat suurendamist kuue töötaja võrra;

11.  tunnistab, et 2018. aasta oli andmekaitseinspektori jaoks oluline, kuna 2016. aastal võeti andmekaitse-eeskirjade ajakohastamise raames vastu määrus (EL) 2016/679(7) ja direktiiv (EL) 2016/680(8); märgib, et määrusest (EL) 2016/679 tulenevad uued ülesanded ja kohustused nõuavad tulevikus lisaressursse; märgib, et andmekaitseinspektoril oli 2018. aastal 97 töötajat (2013. aastal oli töötajaid 55); palub aga andmekaitseinspektoril olukorda analüüsida, kas tõhususega seotud potentsiaalne kasu tuleneb üksnes ülesannete ümberkorraldamisest ja ümberjaotamisest;

12.  märgib, et nende uute õigusaktide tulemusel loodi Euroopa Andmekaitsenõukogu, mis koosneb liidu 28 liikmesriigi andmekaitseasutusest ja Euroopa Andmekaitseinspektorist, eesmärgiga tagada määruse (EL) 2016/679 järjepidev rakendamine kogu liidus; märgib, et märkimisväärne osa andmekaitseinspektori 2018. aasta alguse ajast ja pingutustest kulus Euroopa Andmekaitsenõukogu sekretariaadi toetamisele ning nõukogu tegevuses ise täisliikmena osalemisele;

13.  märgib, et isikuandmete töötlemise uute reeglite kohaselt peavad liidu institutsioonid ja asutused tagama ka nende nõuete järgimise, sealhulgas oma IT-taristute ja -süsteemide haldamises ja juhtimises; võtab teadmiseks, et andmekaitseinspektor laiendas oma konkreetsete suuniste kataloogi ja alustas eraldi programmi, et kontrollida nende nõuete järgimist liidu asutustes;

14.  märgib, et Euroopa andmekaitseasutuste vahel on vaja suuremat läbipaistvust ja koostööd; rõhutab Euroopa Andmekaitseinspektori ja liikmesriikide riiklike andmekaitseasutuste koostöö tähtsust, et tagada tõhus järelevalve ja koostöö uue õigusraamistiku ettevalmistamisel; palub andmekaitseinspektoril teavitada parlamendi eelarvekontrollikomisjoni kõigist saavutatud tulemustest;

15.  märgib, et andmekaitseinspektor avaldab igal aastal andmed oma institutsioonidevahelise koostöö kohta, mis toimub meditsiini-, kirjaliku ja suulise tõlke, toitlustus- ja koolitusteenuste valdkonnas talitustevaheliste kokkulepete kaudu ning ehituse, logistika, turvateenuste ja infotehnoloogia valdkonnas halduskokkulepete kaudu; väljendab rahulolu andmekaitseinspektori ja Euroopa Andmekaitsenõukogu (peamiselt infotehnoloogia valdkonnas) kokku lepitud vastastikuse mõistmise memorandumi üle, mis võimaldab uuel liidu organil saada kasu andmekaitseinspektori viimaste aastate tööst;

16.  tunneb heameelt andmekaitseinspektori (hankeprotsesside ajakohastamise käigus tekkinud) kavatsuse üle seada sisse elektrooniline töövoog paberivaba toimimisviisi loomiseks; kordab, kui oluline on institutsioonidevaheline koostöö andmekaitseinspektori ja komisjoni vahel finantsjuhtimise ja inimressursside valdkonnas; tunnustab komisjoni eelarve peadirektoraadi ja informaatika peadirektoraadiga saavutatud talitustevahelist kokkulepet, mis on seotud IT-vahenditega „ABAC“ ja „Sysper II“, nagu nõuti viimases eelarve täitmisele heakskiidu andmise raportis; soovitab andmekaitseinspektoril edendada sidusat poliitikat oma teenuste digiteerimiseks;

17.  märgib, et eetikaametniku esimene tegevuskava on täielikult ellu viidud ning et teises raportis nähakse ette mitu meedet, nagu andmekaitseinspektorite ja töötajate tegevusjuhendite läbivaatamine, läbivaadatud otsus välistegevuse kohta, liidu institutsioonide uue läbipaistvusregistriga ühinemise võimalus jne; kutsub andmekaitseinspektorit üles rakendama selliseid nõutud meetmeid võimalikult kiiresti; tunnustab kooskõlas eetikaraamistikuga korraldatud teadlikkuse suurendamise üritusi; nõuab, et järgmises iga-aastases tegevusaruandes esitataks üksikasjalik teave eetikaraamistikust tulenevate saavutuste kohta;

18.  väljendab heameelt asjaolu üle, et 2016. aastal vastu võetud sise-eeskirja rikkumisest teatamise kohta ajakohastatakse, et tugevdada rikkumisest teatajate ja väidetavate õigusrikkujate kaitset; võtab teadmiseks mõnede kaitsemeetmete olemasolu, nagu riskihindamine ja asjasse puutuvatele dokumentidele juurdepääsu range piiramine nii, et seda võimaldatakse üksnes juhul, kui teabe saamine on tingimata vajalik; soovitab andmekaitseinspektoril paluda oma eetikaametnikul sellele küsimusele erilist tähelepanu pöörata järgmisel teadlikkuse suurendamise koosolekul, mis korraldatakse kõigile töötajatele; märgib rahuloluga, et andmekaitseinspektoril ei ole seni olnud rikkumisest teatamise juhtumeid;

19.  tuletab meelde andmekaitse tähtsust seoses küberturvalisusega; väljendab heameelt andmekaitseinspektori jõupingutuste üle anda liidu institutsioonidele suuniseid selle kohta, kuidas kaitsta isikuandmeid küberturvalisuse meetmete rakendamisel, kuidas terviklikud infoturbe halduse süsteemid on aluseks nii andmekaitse kui ka küberturvalisuse alaste kohustuste täitmisele ning kuidas täita andmekaitsealaseid teavitamis- ja teabealaseid kohustusi seoses isikuandmetega seotud rikkumistega; märgib, et skandaal seoses Facebooki andmete väärkasutamisega Cambridge Analytica poolt ja üha arvukamad tõendid ebaseadusliku valimistesse sekkumise kohta nõuavad vastuseid andmekaitseinspektorilt; rõhutab, et andmekaitseinspektor peab võitlema digitaalandmete võimaliku väärkasutamise vastu;

20.  tunnistab lisaväärtust, mida tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara võib andmekaitseinspektorile tuua; rõhutab eelkõige selle rolli läbipaistvuse suurendamisel ja müüjaga seotuse efekti vältimisel; tunnistab samuti sellise tarkvara potentsiaali turvalisuse parandamisel, kuna see võimaldab tuvastada ja kõrvaldada nõrku kohti; soovitab tungivalt, et institutsiooni jaoks välja töötatud tarkvara tehtaks tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara litsentsi alusel avalikult kättesaadavaks;

21.  väljendab rahulolu asjaolu üle, et ahistamisvastane otsus on andmekaitseinspektori intraneti kaudu tehtud kättesaadavaks kõigile töötajatele; märgib rahuloluga, et andmekaitseinspektor tegeleb praegu ahistamisvastase otsuse läbivaatamisega ning usaldusnõunike lisamiseks vajalike volituste andmisega; märgib, et 2018. aasta töötajate uuringus tunnistas 69 % neist, et nad on teadlikud praegusest psühholoogilise ja seksuaalse ahistamise vastasest poliitikast; väljendab heameelt asjaolu üle, et 2018. aastal koolitati ühte usaldusnõunikku;

22.  märgib tunnustavalt asjaolu, et Euroopa Andmekaitseinspektori veebisaidil on kättesaadavad andmekaitseinspektorite CVd ja huvide deklaratsioonid; märgib, et finantshuvide deklaratsiooni täidab paratamatult igaüks ise ning ei andmekaitseinspektoril ega eetikaametnikul ole uurimisvolitusi deklareeritud andmete õigsuse ja täielikkuse tagamiseks; palub andmekaitseinspektoril hinnata, kuidas seda süsteemi koos teiste liidu institutsioonide ja organitega parandada;

23.  palub andmekaitseinspektoril tagada oma veebisaidil kõigi eetikaraamistikuga seotud suuniste ja menetluste avaldamine ja regulaarne ajakohastamine; kutsub andmekaitseinspektorit üles jätkama pingutusi, et parandada internetis kättesaadavat teavet, pidades silmas läbipaistvust ja avalikku kontrolli;

24.  peab kahetsusväärseks tõsiasja, et iga-aastases tegevusaruandes ei esitatud üksikasjalikumat teavet konkreetsete meetmete kohta, millega parandada heaolu töökohal; peab aga tunnustust väärivaks asjaolu, et 2018. aastal võeti vastu ja/või rakendati selliseid otsuseid ja meetmeid nagu personaliuuringu aruanne, muudetud otsus kaugtöö kohta ja muudetud otsus juhendamise kohta; palub andmekaitseinspektoril esitada järgmises iga-aastases tegevusaruandes üksikasjalikumat teavet;

25.  väljendab heameelt andmekaitseinspektori 2018. aasta algatuse üle pakkuda tulevikus ainult tasustatud praktikakohti praktikaprogrammi „Blue Book“ kaudu; märgib, et see muudatus tehti andmekaitseinspektori praktikantide töölevõtmise protsessis pärast ombudsmani soovitust kohandada tasustatud praktikaga seotud sobivuskriteeriume; kordab taas vajadust tagada, et vältimaks majandusliku diskrimineerimise põlistamist makstakse kõikidele liidu institutsioonide praktikantidele asjakohast toetust,;

26.  märgib huviga, et andmekaitseinspektori töötajate hulgas oli 20 liidu liikmesriigi kodanikke (2017. aastal 16 eri liikmesriigi kodanikke), märgib soolise tasakaalu kohta, et mehi oli neist 40 % (võrreldes 32 %-ga 2017. aastal) ja naisi 60 %; tunnustab andmekaitseinspektori jätkuvaid pingutusi tasakaalu saavutamiseks, võttes sealjuures arvesse andmekaitseinspektori asutuse väiksust ja spetsiifilist põhitegevust;

27.  märgib huviga, et andmekaitseinspektorile anti juurde neli tööruumi MTS-hoones, mida praegu jagatakse Euroopa Ombudsmaniga; märgib, et andmekaitseinspektori töötajaskond, sealhulgas Euroopa Andmekaitsenõukogu sekretariaat, peaks 2020. aastal veelgi kasvama, mille tõttu osutub vajalikuks veel suurem laienemine kogu hoone ulatuses; toetab andmekaitseinspektori sellekohast taotlust ja palub kõigist sellega seotud sammudest ja saavutustest teavitada parlamendi eelarvekontrollikomisjoni;

28.  väljendab heameelt andmekaitseinspektori sihipäraste algatuste üle, mille eesmärk on vähendada institutsiooni ökoloogilist jalajälge; ergutab andmekaitseinspektorit koostama oma ökoloogilise jalajälje vähendamiseks konkreetse tegevuskava;

29.  väljendab heameelt asjaolu üle, et andmekaitseinspektori kommunikatsioonitegevuse tähtsus on viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud; tunnustab andmekaitseinspektori pingutusi, et suurendada internetis esinemise mõju; märgib, et korraldati kaks olulist teavituskampaaniat, nimelt 2018. aasta rahvusvaheline konverents, mis keskendus eetika küsimustele (kus digitaaleetika teemalise aruteluga püüti jõuda võimalikult laia publikuni), ning 2018. aasta detsembris toimunud teavituskampaania uue andmekaitsemääruse kohta, mis oli suunatud liidu institutsioonidele;

30.  tuletab meelde, et andmekaitseinspektor kasutab paljusid olulisi tulemusnäitajaid, mis aitavad tal oma tööd ja ressursside kasutamist jälgida; märgib rahuloluga, et 2018. aastal täitis või ületas andmekaitseinspektor enamiku peamiste tulemusnäitajate jaoks seatud eesmärgid (nt tulemusnäitaja 4 – „sidusrühmade huvitatuse tase“ –, kus eesmärgiks oli seatud 10 konsultatsiooni, tegelikult toimus aga 13 konsultatsiooni); märgib, et asjaomaste strateegiliste eesmärkide saavutamine on kulgenud edukalt ja parandusmeetmeid pole vaja; palub andmekaitseinspektoril sellesuunalist tööd jätkata;

31.  väljendab heameelt asjaolu üle, et andmekaitseinspektor järgib peaaegu kõiki 16 sisekontrollistandardit, mida jälgitakse regulaarselt, et eesmärkide täitmine oleks majanduslik, tõhus ja tulemuslik; märgib, et siseauditi talitus viis läbi järelkontrolli, mis puudutas sisekontrollistandardite läbivaatuse veel täitmata soovitusi, ja jõudis järeldusele, et sisekontrolli tase on rahuldav ja mõjus;

32.  märgib, et siseauditi talitus viis läbi uuringu, keskendudes kolmele peamisele valdkonnale (andmekaitseinspektori juhtimistegevus seoses Euroopa Andmekaitsenõukoguga, inimressursside, eelarve ja finantshalduse tagamise raamistik ning logistiline tugi andmekaitseinspektori ja Euroopa Andmekaitsenõukogu tugirühmadele), mis kõik võeti põhjalikuma kontrolli alla; märgib, et siseauditi talitus avaldas lõpparuande, milles kõik soovitused otsustati anda ainult „kaalumiseks“ ja mille suhtes siseauditi talitus ei võta järelmeetmeid;

33.  märgib, et tõlkekulu oli andmekaitseinspektori puhul 337 057,35 eurot ja Euroopa Andmekaitsenõukogu puhul 516 461,90 eurot; märgib, et Euroopa Andmekaitsenõukogu saab kasutada komisjoni kirjaliku tõlke peadirektoraadi võimaldatavat tasuta tõlgete kvooti; märgib, et andmekaitseinspektori asutuse väiksus ja teisalt vajadus teha sageli tõlkeid kõigisse liidu ametlikesse keeltesse teeb tõlkimise „majasiseseks“ muutmise kulude ja tulude seisukohast võimatuks;

34.  võtab teadmiseks, et töötajate lähetused kodeeritakse lähetuste integreeritud töötlemissüsteemi ja lähetusaruanne laaditakse üles kuludokumenti tõendava dokumendina; märgib tunnustavalt, et iga-aastases tegevusaruandes on esitatud eelmises eelarve täitmisele heakskiidu andmise raportis nõutud andmed, millest nähtub, et viimase nelja aasta jooksul ei ole lähetuste arvu ja kulude osas olulisi muutusi toimunud;

35.  väljendab rahulolu selle üle, et andmekaitseinspektor järgib head tava määrata iga-aastase tegevusaruande esitamise tähtajaks aruandeaastale järgneva aasta 31. märts; märgib seetõttu tunnustavalt asjaolu, et andmekaitseinspektor võttis oma iga-aastase tegevusaruande vastu 26. märtsiks 2019, mis annab eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile rohkem aega aruandesse süvenemiseks ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse paremaks korraldamiseks;

36.  rõhutab suurt tööd, mida on viimastel aastatel tehtud sellistes valdkondades nagu tulemuspõhine eelarvestamine, eetikaraamistik koos kõigi sellega seotud reeglite ja menetlustega, tõhustatud teabevahetus ja läbipaistvuse parandamiseks võetud meetmete arvu suurendamine; väljendab rahulolu selle üle, et institutsioonid on üksteisega sõlminud arvukalt teenus- ja koostöölepinguid; rõhutab liidu institutsioonide ja organite vahelise koostöö ja kogemuste jagamise olulisust; teeb ettepaneku analüüsida eri valdkondade ametlike võrgustike tegevuse võimalust, et jagada parimaid tavasid ja töötada välja ühised lahendused;

37.  rõhutab, et Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumisel on andmekaitseinspektori kavandatud tööle märkimisväärne mõju; rõhutab, kui oluline on pidada Ühendkuningriigiga kiiresti läbirääkimisi andmelepingu sõlmimiseks.

(1) ELT L 57, 28.2.2018.
(2) ELT C 327, 30.9.2019, lk 1.
(3) ELT C 340, 8.10.2019, lk 1.
(4) ELT C 340, 8.10.2019, lk 9.
(5) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(6) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89).


2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ELi üldeelarve – kontrollikoda
PDF 140kWORD 60k
Otsus
Resolutsioon
1. Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta otsus Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, V jagu – Kontrollikoda (2019/2059(DEC))
P9_TA(2020)0088A9-0031/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu majandusaasta konsolideeritud aruannet 2018 (COM(2019)0316 – C9‑0054/2019)(2),

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2018. aastal tehtud siseauditite kohta,

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2018 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(3),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(4) 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ning artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(5), eriti selle artikleid 55, 99, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(6), eriti selle artikleid 59, 118, 260, 261 ja 262,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9‑0031/2020),

1.  annab heakskiidu kontrollikoja peasekretäri tegevusele kontrollikoja 2018. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2. Euroopa Parlamendi 14. mai 2020. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, V jagu – Kontrollikoda (2019/2059(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, V jagu – Kontrollikoda,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9‑0031/2020),

A.  arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames soovib eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon rõhutada, et liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust on oluline veelgi tugevdada ning selleks tuleb suurendada läbipaistvust ja parandada aruandekohustuse täitmist ning rakendada tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ja personalijuhtimise head tava;

1.  märgib, et kontrollikoja raamatupidamise aastaaruannet auditeerib välisaudiitor – PricewaterhouseCoopers Sàrl –, et kohaldada seal samu läbipaistvuse ja aruandekohustuse põhimõtteid, mida kontrollikoda kohaldab oma auditeeritavate suhtes; märgib rahuloluga, et välisaudiitori aruandes märgitakse, et finantsaruanded annavad õige ja õiglase ülevaate kontrollikoja finantsolukorrast 31. detsembri 2018. aasta seisuga ning selle tehingute tulemustest, rahavoogudest ja netovara muutustest lõppenud aastal;

2.  rõhutab tõsiasja, et 2018. aastal oli kontrollikoja lõplike assigneeringute kogusumma 146 469 000 eurot (2017. aastal 141 240 000 eurot), mis on 2017. aastaga võrreldes 3,70 % suurem (hinnatõus Luksemburgis oli hinnanguliselt 1,9 %); märgib, et 2018. aasta lõpuks oli kulukohustustega seotud 96,21 % kõigist assigneeringutest (võrreldes 97,73 %‑ga 2017. aastal ja 99 %‑ga 2016. aastal) ning et 2018. aastal maksti välja 94,73 % kõigist assigneeringutest (võrreldes 94,27 %‑ga 2017. aastal ja 93,29 %‑ga 2016. aastal);

3.  rõhutab, et kontrollikoja eelarve on täielikult halduseelarve, mis on seotud institutsioonis töötavate inimeste (jaotis 1), hoonete ja vallasvaraga seotud kulude ning mitmesuguste tegevuskuludega (jaotis 2); väljendab muret eelarve jätkuva ülehindamise pärast 2. jaotises, mille kulukohustuste määr on 59,13 % (võrreldes 57,13 %‑ga 2017. aastal) ja maksete määr 55,11 % (võrreldes 55,75 %‑ga 2017. aastal);

4.  märgib, et 2019. aastasse üle kantud kulukohustused moodustasid 6 068 597 eurot ehk 4,1 % 2018. aasta eelarvest (võrreldes 2018. aastasse üle kantud 7 908 250 euro ehk 5,5 %‑ga 2017. aasta eelarvest), märgib, et ülekandmise peamine põhjus oli vajadus kanda üle 4 310 280 eurot 21. peatüki alusel (andmetöötlus, seadmed ja vallasvara: ostmine, üürimine ja hooldus) IT‑projektide jaoks, mis olid 2018. aasta lõpus veel pooleli;

5.  peab üldiselt kahetsusväärseks asjaolu, et ehkki mitmeaastase finantsraamistiku rubriiki 5 „Haldus“ peetakse väikese riskiga rubriigiks, on kontrollikoja 2018. aasta aruande 10. peatükk „Haldus“ ja selles esitatud järeldused üsna piiratud; nõuab 10. peatükki hõlmava audititöö laiendamist, et anda ülevaade iga institutsiooni halduskulude puudustest;

6.  väljendab heameelt tõsiasja üle, et üldiselt on kontrollikoda viimastel aastatel kohaldanud usaldusväärselt eelarvedistsipliini, et hoida oma halduskulud stabiilsena, mõjutamata samas negatiivselt oma põhitegevust; märgib, et 2018. aastaks ei taotletud ühtegi täiendavat ametikohta ning et seetõttu on kontrollikoja ametikohtade loetelus (nagu ka 2017. aastal) ette nähtud kokku 853 kinnitatud ametikohta;

7.  peab kiiduväärseks kontrollikoja jõupingutusi avaldada oma iga-aastane tegevusaruanne järgmise aasta 5. maiks ja võtta lõplik raamatupidamise aastaaruanne vastu 31. maiks; nõustub, et kontrollikojale tuleb anda piisavalt aega audititöö tegemiseks (nagu on väljendatud kontrollikoja aastaaruandes liidu eelarve täitmise kohta); teeb siiski ettepaneku, et kontrollikoda arutaks seda küsimust edasi parlamendi eelarvekontrollikomisjoni ja teiste asjaomaste osalejatega, et paremini hinnata eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse ajakava;

8.  väljendab heameelt, et iga‑aastases tegevusaruandes on esitatud tabel komisjoni ja teiste institutsioonidega sõlmitud erinevate teenustaseme kokkulepete kohta, mis puudutavad selliseid küsimusi nagu personal, tõlkimine ja taristu ning kus on märgitud nende mõju eelarvele; märgib murega, et individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ameti teenuslepingu kulud seoses kontrollikoja personalitoimikute ja lähetuste haldamisega suurenesid 2018. aastal uue lepingu tõttu 325 000 euroni (võrreldes 180 000 euroga 2017. aastal); kordab institutsioonidevahelise koostöö tähtsust;

9.  hindab kontrollikoja jõupingutusi oma ametisõidukite kõige kulutõhusama kasutamise saavutamiseks; märgib, et Euroopa Kohtuga tehtava koostöö raames allkirjastas kontrollikoda kõnealuste sõidukite kohta nelja-aastase institutsioonidevahelise liisingulepingu, mille tulemusena on paranenud liisinguhinnad ja kehtestatud keskkonnakriteeriumid;

10.  märgib, et kontrollikoda otsustas vaadata läbi ametiautode kasutamise reeglid ning et uute reeglite kohaselt võivad liikmed ja peasekretär kasutada ametisõidukeid muudeks kui ametiülesannete täitmiseks tehtavateks sõitudeks kindlaksmääratud määraga 100 eurot kuus, millele lisanduvad teatavad kulud ja tasud; märgib, et kontrollikoda eeldab, et võrreldes praeguste reeglite kohase olukorraga saavutatakse märkimisväärne kokkuhoid; märgib, et uued reeglid kehtivad alates 1. jaanuarist 2020; on arvamusel, et ametisõidukeid ei tohiks erasõitudeks mingil juhul kasutada; on seisukohal, et selline tava võib kahjustada nii kontrollikoja kui ka liidu institutsioonide mainet üldiselt; palub seetõttu kontrollikojal see teema uuesti läbi vaadata ja hoida parlamenti asjaga kursis;

11.  märgib, et kontrollikoda võttis ajavahemikuks 2018–2020 vastu uue võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajate kogumi, mis koosneb võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajatest, mis annavad laiaulatusliku ülevaate tema töö levitamisest, mõjust ja selle tajumisest; märgib, et võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajate hulka kuuluvad kontrollikoja osalemine Euroopa Parlamendi, nõukogu ja riikide parlamentide kohtumistel ning avaldatud (mitte üksnes vastu võetud) eriaruannete arv; väljendab heameelt kontrollikoja töö tõhususe selge paranemise üle, kuna eriaruannete arv on alates 2008. aastast suurenenud 25 % ja alates 2017. aastast on suurenenud osalemine Euroopa Parlamendi kohtumistel 47 %, nõukogu kohtumistel 39 % ja liikmesriikide parlamentide kohtumistel 164 %; kutsub kontrollikoda üles kaaluma auditi lisaväärtuse lisamist oma võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajatesse ja andma pidevalt aru oma soovituste rakendamise kohta;

12.  väljendab heameelt tõsiasja üle, et meediahuvi kontrollikoja vastu on märkimisväärselt suurenenud ja tema eriettekandeid kajastatakse eriti suures ulatuses; väljendab heameelt tõsiasja üle, et kontrollikoda jätkab oma väljaannete reklaamimist sotsiaalmeedia kanalite kaudu; võtab huviga teadmiseks, et enamik kontrollikoja väljaandeid on kättesaadavad kontrollikoja veebisaidil lingi „Väljaannete otsing“ kaudu; märgib, et 2018. aastal said kõige enam meediakajastust eriaruanded, mis käsitlesid Euroopa kiirraudteevõrku, EKP tehtava pankade kriisijuhtimise toimimise tõhusust ning Türgi pagulasrahastut; väljendab heameelt seoses kontrollikoja digitaalse kommunikatsiooni strateegiaga koostööks institutsiooniväliste sidusrühmadega, nagu mõttekojad, valitsusvälised organisatsioonid, tööstusühendused ja akadeemilised ringkonnad (kes võivad toimida kontrollikoja sõnumite võimendajatena); innustab peale selle kasutama tasuta avatud lähtekoodiga isehallatavaid (self-hosted) sotsiaalvõrgustiku platvorme, kus pööratakse erilist tähelepanu kasutajate andmete kaitsele;

13.  märgib rahuloluga, et 2017. aastaga võrreldes on üldine meediakajastus (sealhulgas sotsiaalmeedias) 2018. aastal peaaegu kolmekordistunud (suurenedes umbes 15 500 veebiartiklilt ja sotsiaalmeediapostituselt rohkem kui 44 000‑le); märgib, et 2018. aastal kuvati kontrollikoja ametlikelt kontodelt tema väljaandeid puudutavaid sotsiaalmeediapostitusi ligikaudu 11 miljonit korda (mis on peaaegu 18 korda rohkem kui 2017. aastal); märgib, et 2018. aastal oli kontrollikoja eriaruannete kohta kättesaadav rohkem kui 11 000 veebiartiklit (võrreldes 1 500 veebiartikliga 2013. aastal);

14.  võtab teadmiseks, et avaldati 35 eriaruannet (2017. aastal 28), üheksa ülevaatepõhist väljaannet (2017. aastal kaks) ja 10 arvamust (2017. aastal viis); väljendab heameelt kontrollikoja jõupingutuste üle koostada kooskõlas finantsmäärusega oma eriaruanded üldiselt 13 kuu jooksul, märkides samas, et 2018. aastal avaldatud eriaruannete koostamise keskmine aeg oli 15,2 kuud; rõhutab siiski, et 35 eriaruandest 15 (43 %) koostamiseks kulus vähem kui 13 kuud (võrreldes 29 %‑ga 2017. aastal);

15.  märgib murega, et kontrollikoja valim koosnes 45‑st kõigi liidu institutsioonide ja asutuste mitmeaastase finantsraamistiku rubriiki 5 „Haldus“ kuuluvast tehingust (võrreldes 55‑ga 2017. aastal ja 100‑ga 2016. aastal); märgib, et valim koostati nii, et see oleks statistiliselt esinduslik kogu rubriigi 5 kulutuste suhtes, mis moodustavad liidu eelarvest 6,3 %; märgib, et kontrollikoja tööst nähtub, et halduskulude puhul on risk väike; on aga seisukohal, et teiste institutsioonide kategoorias valitud tehingute arv ei ole piisav, ja nõuab, et kontrollikoda suurendaks auditeeritavate tehingute arvu vähemalt 10 %; palub kontrollikojal kaaluda sõltumatu aastaaruande esitamist liidu institutsioonide kohta (nagu ta juba teeb liidu ametite kohta), palub kontrollikojal hoida parlamenti kursis sellega seotud arengusuundadega;

16.  märgib rahuloluga, et kontrollikoja veebisaidi peatükis läbipaistvuse kohta on esitatud kontrollikoja koosolekute ajakava ja tabel kontrollikoja liikmete lähetuste kohta (koos kuupäeva, koha, eesmärgi ja kuludega) ning lingid seonduvatele dokumentidele ja muudele läbipaistvusportaalidele;

17.  juhib tähelepanu, et kontrollikoda on võtnud kasutusele kohalolijate nimekirja, et registreerida liikmete osalemine kontrollikoja, selle kodade ja komiteede koosolekutel (see on kasutusel olnud alates 1. jaanuarist 2019); palub kontrollikojal anda parlamendi eelarvekontrollikomisjonile nendes küsimustes aru oma järgmises iga‑aastases tegevusaruandes;

18.  palub kontrollikojal kehtestada liikmete aastapuhkuste, haiguspuhkuste ja muul põhjusel töölt puudumiste registri pidamise korra, et tagada kogu liikmete võetud puhkuse tegelik registreerimine; rõhutab, et praegune kord võib õõnestada liidu kodanike ja liidu institutsioonide usaldust kontrollikoja vastu;

19.  võtab huviga teadmiseks, et kontrollikoda kogub teavet liikmete tööga seotud lähetuste kohta, et hinnata, kas kavandatav tegevus kuulub kontrollikoja huvivaldkonda; väljendab heameelt selle üle, et võimaliku kuritarvituste ohu vähendamiseks esitavad liikmed nende isikute nimed ja ametinimetused, kellega nad kohtuvad, arutatavate teemade üldise kirjelduse ja võimaluse korral kutse, mis sisaldab vajalikke üksikasju;

20.  märgib, et otsus, millega täpsustatakse liikmete lähetusi reguleerivaid eeskirju, jõustus 1. veebruaril 2018; märgib, et otsuses määratakse eelkõige kindlaks teave, mis tuleb esitada lähetuskorralduse taotlemisel;

21.  märgib, et kontrollikoda otsustas oma sisekontrollisüsteemi raames alates 2018. aasta veebruarist delegeerida peasekretärile eelarvevahendite käsutaja volitused seoses liikmete lähetus- ja esinduskuludega seotud raamatupidamisarvestusega; märgib, et nende kulude suhtes kohaldatakse nüüd peasekretariaadi teenistuste hallatavat üldist kontrollisüsteemi, mis hõlmab riskijuhtimist ja eel- ja järelkontrolli, ning need sisalduvad ka edasivolitatud ja volitatud eelarvevahendite käsutajate iga-aastases deklaratsioonis; taunib sügavalt asjaolu, et selleks, et kontrollikoda võttis meetmeid üksnes pärast eriti kriitilise olukorra tekkimist;

22.  märgib, et siseauditi talitus vaatas läbi 2018. aasta kontrolliaruanded ja edasivolitatud eelarvevahendite käsutajate deklaratsioonid, et hinnata esitatud teabe usaldusväärsust; märgib, et peasekretär nõudis kontrolliaruandeid kõigilt direktoraatidelt; tõdeb, et siseauditi talitus kinnitab teenistuste tehtud eel- ja järelkontrolli usaldusväärset kvaliteeti ning et üldiselt on kontrolliaruannetes sisalduv teave usaldusväärne;

23.  võtab teadmiseks kontrollikoja otsuse viia ajavahemiku 2012–2018 suhtes lõpule lähetuskulude ja ametiautode kasutamise siseaudit (audit viidi lõpule 2019. aasta juulis); märgib, et auditiaruandes jõuti järeldusele, et valdav enamus siseauditi talituse poolt kontrollitud juhuslikult valitud toimingutest vastas kohaldatavatele reeglitele ja menetlustele; peab kahetsusväärseks tõsiasja, et aruandes jõuti samuti järeldusele, et enne 2017.–2018. aasta reforme esinesid kontrollikoja juhtimis- ja kontrollisüsteemides teatavad puudused; märgib lisaks, et aruandes jõuti järeldusele, et 2017.–2018. aasta reformidega kõrvaldati puudused kontrollisüsteemides tulemuslikult ning et praegu kehtivad juhtimis- ja kontrollimenetlused on üldiselt usaldusväärsed;

24.  märgib, et kõnealuse auditiaruande põhjal ei ole mingeid märke sellest, et liikmed või endised liikmed oleksid oma ametiseisundit kuritarvitanud; märgib, et pärast seda auditiaruannet ei ole toimunud ühtegi muud sisejuurdlust;

25.  märgib, et Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) on edastanud Luksemburgi õigusasutustele oma aruande ühe endise liikme kohta; märgib, et sellelt endiselt liikmelt on puutumatus ära võetud; märgib, et kontrollikoda on endiselt liikmelt sisse nõudnud 153 407,58 eurot;

26.  märgib, et 2016. aastal algatas OLAF juurdluse seoses reisi- ja elamiskulude võimaliku kuritarvitamisega ühe kontrollikoja praeguse liikme poolt (seoses ajaga, mil ta oli Euroopa Parlamendi liige); märgib, et OLAF lõpetas juhtumi 2019. aasta septembris soovitusega Euroopa Parlamendile nõuda tagasi 11 243 eurot; märgib, et sellega seoses ei ole antud ühtegi distsiplinaar- ega õiguslikku soovitust ning et kontrollikojale ei esitatud ühtegi soovitust;

27.  väljendab heameelt tõsiasja üle, et kontrollikoja liikmete suhtes kohaldatakse käitumisjuhendit, mis reguleerib nende sõltumatust, erapooletust, ausust, pühendumust, kollegiaalsust, konfidentsiaalsust, vastutust ja kohustusi pärast ametist lahkumist; väljendab heameelt tõsiasja üle, et kontrollikoda avaldab oma liikmete huvide deklaratsioonid (finantshuvide ja institutsioonivälise tegevuse deklaratsioonid) ja elulookirjeldused veebisaidil, allutades kontrollikoja seega samasugusele avalikule kontrollile nagu teised liidu institutsioonid;

28.  väljendab muret selle pärast, et huvide deklaratsiooni täidab igaüks ise ning et praegusest õigusraamistikust tulenevalt puuduvad nii kontrollikojal kui ka selle eetikakomisjonil uurimisvolitused, et tagada deklareeritud andmete õigsus ja täielikkus; kutsub kontrollikoda üles tagama, et liikmed esitaksid mitte deklaratsioonid huvide konflikti puudumise kohta, vaid huvide deklaratsioonid; toonitab, et huvide konflikti puudumise tagamiseks tuleb praegusi menetlusi, sealhulgas eetikakomisjoni menetlusi tugevdada; nõuab, et kontrollikoda annaks tehtud edusammude kohta aru;

29.  väljendab heameelt, et kontrollikoda avaldas eetikasuunised, mida kohaldatakse kõigi liikmete ja töötajate suhtes; väljendab heameelt selle üle, et eetikakomitee arutab kõiki eetilisi küsimusi, mida ta peab asjakohaseks, sealhulgas hindab kontrollikoja liikmete institutsioonivälist tegevust; võtab teadmiseks eetikanõustajate nimetamise kontrollikoja töötajate hulgast eesmärgiga tagada, et igal töötajal oleks õigus ja võimalus küsida konfidentsiaalset ja erapooletut nõu tundlikes küsimustes, nagu huvide konflikt, kingituste vastuvõtmine ning kuidas anda teavet tõsiste rikkumiste korral (rikkumisest teatamine);

30.  rõhutab tõsiasja, et kontrollikoda pakub kõigile töötajatele spetsiaalset avaliku eetika alast koolituskursust (mis on tööleasuvate töötajate jaoks kohustuslik), mis sisaldab rikkumisest teatamisele (sealhulgas järgitavale menetlusele ja töötajate õigustele) pühendatud osa; väljendab heameelt tõsiasja üle, et sisesuunistes „Sagedased küsimused eetiliste küsimuste kohta“ on esitatud arvukalt näiteid, mille eesmärk on aidata võimalikke huvide konflikte hõlpsamini ära tunda; palub kontrollikojal teha veelgi suuremaid jõupingutusi, parandades teabe kvaliteeti ja teabevahetust ning jälgides tegevust;

31.  rõhutab tõsiasja, et eetikaraamistik peaks koosnema reeglitest võimalike huvide konfliktide ennetamiseks, tuvastamiseks ja vältimiseks; märgib, et kontrollikoja eetikaraamistiku on vaadanud läbi Poola ja Horvaatia kõrgeimate kontrolliasutuste eksperdid; võtab teadmiseks vastastikuse eksperdihinnangu lõpparuande; palub kontrollikojal teavitada Euroopa Parlamenti järelmeetmetest, mille üle otsustatakse vastastikuse eksperdihinnangu tulemuste põhjal;

32.  väljendab heameelt tõsiasja üle, et kontrollikoda on loonud rikkumisest teatamise kanalid, mis tagavad rikkumisest teatajatele asjakohase kaitse, ning et ta on avaldanud sellega seotud menetluskorra; märgib, et tõsistest rikkumistest teatamiseks on olemas veebipõhine kontaktvorm; väljendab heameelt selle üle, et kontrollikoja kodulehel on link juhendile, kuidas pettusejuhtumitest OLAFile teada anda;

33.  võtab teadmiseks tõsiasja, et kontrollikoda jätkab juhtidele, tööleasuvatele töötajatele ja personaliosakonna töötajatele koolituste ja esitluste korraldamist, et suurendada teadlikkust ahistamise kohta töökeskkonnas; märgib lisaks, et ahistamisvastase võitluse kontaktisikud saavad igal aastal asjakohast koolitust; märgib, et kontrollikoda tugevdas 2017. aastal ahistamisvastaseid reegleid, mille eesmärk on vältida ahistamisolukordi, säilitada rahuldav töökeskkond ja hõlbustada isikutevaheliste konfliktide rahumeelset lahendamist;

34.  tervitab pingutusi, mida kontrollikoda on teinud töötajate heaolu tagamiseks, näiteks võimaldades paindlikult töötada ja kaugtööd teha ning märgib, et sellega seoses teeb kontrollikoda kättesaadavaks ettekanded võrdsete võimaluste kohta ja tasuta psühholoogilise nõustamise; märgib siiski, et 2018. aastal oli kolm läbipõlemise juhtumit; palub kontrollikojal seetõttu hinnata, kas töökoormus on eri meeskondade ja töötajate vahel proportsionaalselt jaotatud;

35.  märgib, et 2018. aastal esitati üks ametlik kaebus ahistamise kohta ning et tuvastati seksuaalse ahistamise asjaolud; märgib, et kogu menetlus (mis lõppes ennetavate ja distsiplinaarmeetmete võtmisega) võttis alates kaebuse esitamise kuupäevast aega viis kuud;

36.  rõhutab tõsiasja, et (nagu on osutatud personalieeskirjade artikli 16 kolmandas lõigus, mis käsitleb kõrgemate ametnike ametialast tegevust pärast teenistusest lahkumist) kontrollikoda avaldab asjakohast teavet kontrollikoja kõrgemate ametnike ametialase tegevuse kohta; märgib ka, et asjaomased reeglid on avaldatud kontrollikoja veebisaidil;

37.  märgib tõsiasja, et kontrollikoda ja OLAF teevad liidu finantshuvide kaitseks tihedat koostööd; märgib lisaks, et 2018. aastal teatas kontrollikoda üheksast pettusekahtluse juhtumist, mis tema auditite käigus olid ilmsiks tulnud (võrreldes 13 juhtumiga 2017. aastal); õnnitleb kontrollikoda asjaolu puhul, et käimasolevate läbirääkimiste tulemusel sõlmiti kontrollikoja ja OLAFi vahel halduskoostöö kokkulepe (see allkirjastati 2019. aasta mais), mille eesmärk on hõlbustada nendevahelist praktilist töösuhet, eelkõige seoses pettusekahtluste edastamisega, ning korraldada ühist huvi pakkuvaid tegevusi, nagu koolitused, õpikojad või töötajate vahetus;

38.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et kontrollikoja järelmeetmetega 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevale resolutsioonile reageeriti parlamendi märkustele vaid piiratud määral; rõhutab, et järelmeetmed on väga olulised selleks, et võimaldada parlamendi eelarvekontrollikomisjonil teha kindlaks, kas kontrollikoda on parlamendi soovitused ellu viinud; kutsub kontrollikoda üles lisama oma järgmisesse järelmeetmete aruandesse kõik vajalikud vastused ja üksikasjalikumad selgitused parlamendi soovituste elluviimise kohta;

39.  märgib, et Ühendkuningriigi liidust väljaastumisel ei ole kontrollikoja struktuurile ega inimressurssidele olulist mõju; märgib, et kontrollikoda on kohustunud kasutama oma kaalutlusõigust vastavalt personalieeskirjade artiklile 49, et mitte vabastada ametnikke ametist üksnes põhjusel, et nad ei ole enam liikmesriigi kodanikud; märgib, et ajutiste ja lepinguliste töötajate puhul on kontrollikoda seadusega kohustatud iga juhtumit eraldi uurima ja lubama erandeid, kui see on teenistuse huvides õigustatud; väljendab heameelt tõsiasja üle, et kontrollikoda on võtnud kohustuse kasutada seda erandite lubamise võimalust avatud ja läbipaistval viisil; märgib, et kontrollikoda lähtub oma hinnangus üksnes teenistuse huvidest;

40.  rõhutab kontrollikoja võetud kohustust parandada kõigil juhtimistasanditel soolist tasakaalu; märgib, et 45 % kontrollikoja audiitoritest ja administraatoritest on naised, mistõttu on seal peaaegu võrdne naiste ja meeste osakaal; märgib, et 38 % juhtidest, 24 on naised ja kümnest direktorist kolm on naised; kutsub kontrollikoda üles jätkama jõupingutusi soolise tasakaalu edendamiseks, eelkõige seoses juhtivate ametikohtade ja kõrgemate juhtivate ametikohtadega; väljendab heameelt tõsiasja üle, et naiste osakaal auditikodade juhtivatel ametikohtadel suurenes 7 %‑lt 2015. aastal peaaegu 24 %‑le 2018. aasta lõpus (võrreldes 20 %‑ga 2017. aastal); märgib, et kontrollikoja 2018.–2020. aasta võrdsete võimaluste poliitikas (mis kiideti heaks 2018. aasta veebruaris) käsitletakse ka vanuse ja puuete küsimusi;

41.  kordab, et ainult kuus kontrollikoja 28 liikmest on naised (2016. aastal oli neid neli); rõhutab liikmete soolise tasakaalustamatuse probleemi; tuletab meelde, et liikmesriigid peaksid aktiivsemalt julgustama naisi sellistele ametikohtadele kandideerima; kordab, et nõukogu peaks ametisse nimetamise menetluses esitama alati vähemalt kaks kandidaati – ühe naise ja ühe mehe;

42.  märgib, et kirjaliku tõlke töökoormuse suurenemist on kompenseeritud tõhususe suurenemisega kontrollikoja sisemenetluste lihtsustamise kaudu, sealhulgas tõlgete eel- ja järeltöötlemise tsentraliseerimisega; märgib, et see on võimaldanud kulusid lehekülje kohta märkimisväärselt (üle 10 %, võrreldes 2017. aastaga) vähendada;

43.  väljendab veel kord heameelt seoses kontrollikoja koostööga teiste avaliku sektori asutuste ja sidusrühmadega; võtab rahuloluga teadmiseks kõrgeimate kontrolliasutuste juhtide koostöö ja ühise töökava vastuvõtmise alates 2018. aastast; toetab ka partnerluste sõlmimist mitmete ülikoolidega seoses kontrollikoja poliitikaga, mis näeb ette tema koolitustegevuse laiendamise; palub kontrollikojal laiendada kontakte täiendavatele ülikoolidele, et luua tulevikus koostöö, mis oleks mitmekesine ja säilitaks geograafilise tasakaalu;

44.  väljendab heameelt tõsiasja üle, et K2 hoone arhiiviruumid muutusid üha suureneva digitaliseerimise tõttu tarbetuks; märgib, et need ruumid muudetakse uuteks koostöö- või heaoluruumideks ning et kulud kaetakse mõne aasta eest lõpule viidud K3 ehitusprojekti ülejäänud eelarvest; märgib, et K1 hoone mugavustase on linnaku teistest hoonetest palju madalam; tõdeb, et lõpule on viidud uuring, milles soovitatakse läbi viia tööd, mis tooksid endaga kaasa ülisuured investeeringud; märgib, et võimalusi leida K1 hoone tuleviku jaoks kõige tõhusam lahendus kaalutakse ikka veel (sealhulgas koostöös Luksemburgi ametiasutustega); palub kontrollikojal teavitada Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni mis tahes lahendustest, esitades eelarveprognoosid;

45.  väljendab heameelt asjaolu üle, et kontrollikoda on loonud ulatusliku keskkonnaprogrammi, et tegeleda oma keskkonnaanalüüsis kindlaks tehtud erinevate teemadega ja vähendada oma keskkonnamõju; märgib rahuloluga, et ajavahemikus 2014–2018 suutis kontrollikoda vähendada oma energiatarbimist 11,5 % võrra, ajavahemikus 2016–2018 veetarbimist 21,1 % võrra ja ajavahemikus 2014–2018 paberi tarbimist 50,8 % võrra;

46.  toetab kontrollikoja jõupingutusi andmekaitse ja küberturvalisuse parandamiseks, võttes 2018. aasta keskel vastu kolmeaastase küberturvalisuse tegevuskava, mis sisaldab mitmeid meetmeid tuvastatud riskide leevendamiseks; võtab rahuloluga teadmiseks kontrollikoja koostöö ELi institutsioonide ja ametite infoturbeintsidentidega tegeleva rühmaga (CERT‑EU), et viia ellu mõned kavas ette nähtud kontrollidest;

47.  tunnistab lisaväärtust, mida tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara võib kontrollikojale tuua; rõhutab eelkõige sellise tarkvara rolli läbipaistvuse suurendamisel ja müüjaga seotuse efekti vältimisel; tunnistab samuti selle potentsiaali turvalisuse parandamisel, kuna see võimaldab puudusi tuvastada ja kõrvaldada; soovitab tungivalt, et kontrollikoja jaoks välja töötatud tarkvara tehtaks tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara litsentsi alusel avalikult kättesaadavaks;

48.  rõhutab suurt tööd, mida kontrollikoda on viimastel aastatel teinud sellistes valdkondades nagu tulemuspõhine eelarvestamine, eetikaraamistik (koos kõigi sellega seotud reeglite ja menetlustega), tõhustatud teabevahetus ja läbipaistvuse parandamiseks võetud meetmete arvu suurendamine; väljendab heameelt selle üle, et institutsioonid on sõlminud üksteisega arvukalt teenus- ja koostöölepinguid; rõhutab liidu institutsioonide ja organite vahelise koostöö ja kogemuste jagamise olulisust; teeb ettepaneku analüüsida eri valdkondade ametlike võrgustike tegevust, et jagada parimaid tavasid ning töötada välja ühised lahendused.

(1) ELT L 57, 28.2.2018.
(2) ELT C 327, 30.9.2019, lk 1.
(3) ELT C 340, 8.10.2019, lk 1.
(4) ELT C 340, 8.10.2019, lk 9.
(5) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(6) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.


2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus
PDF 143kWORD 51k
Otsus
Otsus
Resolutsioon
1. Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta otsus Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2019/2072(DEC))
P9_TA(2020)0089A9-0035/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse 2018. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2018 kohta koos asutuste vastustega(1),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(2) 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2020. aasta soovitust keskuse tegevusele heakskiidu andmise kohta 2018. aasta eelarve täitmisel (05761/2020 – C9‑0039/2020),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(3), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(4), eriti selle artiklit 70,

–  võttes arvesse nõukogu 28. novembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 2965/94(5) Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskuse asutamise kohta, eriti selle artiklit 14,

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(6), eriti selle artiklit 108,

–  võttes arvesse komisjoni 18. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/715 raamfinantsmääruse kohta asutustele, mis on asutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu alusel ning millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046(7) artiklis 70, eriti selle artiklit 105,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0035/2020),

1.  annab heakskiidu Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse direktori tegevusele keskuse 2018. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2. Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta otsus Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse 2018. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (2019/2072(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse 2018. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2018 kohta koos asutuste vastustega(8),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(9) 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2020. aasta soovitust keskuse tegevusele heakskiidu andmise kohta 2018. aasta eelarve täitmisel (05761/2020 – C9‑0039/2020),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(10), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(11), eriti selle artiklit 70,

–  võttes arvesse nõukogu 28. novembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 2965/94(12) Euroopa Liidu Asutuste tõlkekeskuse asutamise kohta, eriti selle artiklit 14,

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(13), eriti selle artiklit 108,

–  võttes arvesse komisjoni 18. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/715 raamfinantsmääruse kohta asutustele, mis on asutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu alusel ning millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046(14) artiklis 70, eriti selle artiklit 105,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9‑0035/2020),

1.  annab heakskiidu Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse 2018. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

3. Euroopa Parlamendi 14. mai 2020. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (2019/2072(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0035/2020),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse (edaspidi „keskus“) tulude ja kulude kalkulatsiooni(15) kohaselt oli keskuse 2018. aasta lõplik eelarve 47 142 100 eurot, mis on 2017. aastaga võrreldes 4,63 % väiksem; arvestades, et 91,48 % keskuse eelarvest moodustavad institutsioonide, muude asutuste ja organite osamaksed(16);

B.  arvestades, et kontrollikoda märgib oma aruandes keskuse eelarveaasta 2018 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et keskuse raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

1.  märgib rahuloluga, et 2018. aastal tehtud eelarve jälgimise pingutuste tulemusel saavutati eelarve täitmise määr 94,94 %, mis oli eelnenud aasta määrast 1,82 % kõrgem; märgib, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 87,94 %, mis on eelnenud aastaga võrreldes 2,53 % kõrgem;

Tulemuslikkus

2.  märgib, et keskus kasutab oma tegevuse tulemuste hindamiseks tulemuslikkuse põhinäitajatena sisend- ja väljundnäitajaid ning eelarve haldamise tõhustamiseks mitut näitajat; võtab teadmiseks keskuse programmide ja tegevuse läbivaadatud eelhindamise ning käimasoleva järelhindamise; palub keskusel tulemuslikkuse põhinäitajaid edasi arendada, hindamaks oma tegevuse tulemusi ja mõju, et saada kvalitatiivseid nõuandeid selle kohta, kuidas suurendada keskuse väljundite lisaväärtust ja täiustada keskuse ärimudelit;

3.  märgib tunnustavalt, et keskus tegi 2018. aastal suuri edusamme tõlketehnoloogia kasutamisel ning on tihedas koostöös komisjoni partnerpeadirektoraadiga edukalt integreerinud oma tootmise töövoogu masintõlke ja Euramise;

4.  märgib lisaks, et 2018. aastal tehti üldsusele kättesaadavaks maailma suurima terminoloogiaandmebaasi IATE (Interactive Terminology for Europe, Euroopa interaktiivne terminibaas) uus versioon ning keskus arendab ja haldab seda oma institutsiooniliste partnerite nimel;

5.  tunnustab asjaolu, et keskus rakendas kahte meedet, et jagada vahendeid teiste asutustega kattuvate ülesannete täitmiseks ELi asutuste võrgustiku kaudu: jagatud teenuste kataloog, milles loetletakse kõik teenused, mida liidu asutused saaksid jagada, ja ühine hankeportaal, kus jagatakse liidu asutuste hankekavu; soovitab keskusel tungivalt püüda aktiivselt teha rohkem ja ulatuslikumat koostööd kõigi liidu asutustega, eriti arvestades keskuse strateegiliselt sobivat asukohta Luxembourgis, kus asuvad paljude teiste liidu asutuste peakorterid;

6.  julgustab keskust kontrollikoja soovitusi ellu viima;

7.  väljendab heameelt 2017. aastal keskuse ärimudeli välishindamisel tehtud edusammude üle; palub keskusel eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile lõpphindamise tulemustest aru anda;

8.  märgib tunnustavalt 2017. aastal kehtestatud dokumentide tõlkimise hinnakujundusstruktuuri jätkuvat mõju, mis tõi 2018. aastal keskuse klientide jaoks kaasa 4,4 miljoni euro suuruse säästu, ning rõhutab selle positiivseid tagajärgi;

9.  nõuab tungivalt, et keskus võtaks vastu kestliku ärimudeli kooskõlas ümberkujundamiskavaga, mis töötati välja tõlkekeskust kui ELi ametitele ja asutustele ühise keeleteenuse pakkujat käsitleva välisuuringu „Study on the Translation Centre as the Linguistic Shared Service Provider for the EU Agencies and Bodies“ alusel; ergutab keskust täielikult rakendama meetmeid, mis aitaksid kohandada uut ärimudelit tehnoloogia arenguga, mille näiteks on veebitõlke ja kõnetuvastuse projekt;

10.  märgib murelikult, et keskus ei ole täitnud pettustevastast kava, mis oleks tulnud rakendada 2018. aasta lõpuks ja mille rakendamise määr oli 2018. aastal 66 %; nõuab tungivalt, et keskus kiirendaks selle kava rakendamist;

11.  on rahul pingutustega, mida keskus on teinud põhitöötajate kvaliteedi- ja projektijuhtimisalase suutlikkuse arendamisel, kusjuures põhitöötajatest on saanud koolitust 86,8 %, millega ületati 2018. aastaks seatud eesmärk;

12.  võtab teadmiseks järelmeetmed, mida keskus on võtnud seoses liidu institutsioonidele 2018. aasta lõpuks IATE uue versiooni kättesaadavaks tegemise kohustusega, mis täideti 2018. aasta novembris; märgib, et keskus andis IATE institutsioonidevahelise versiooni välja 2019. aasta veebruaris;

Personalipoliitika

13.  märgib, et 31. detsembril 2018 oli ametikohtade loetelust täidetud 94,82 %, kusjuures liidu eelarves kinnitatud 55 ametnikust ja 138 ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 50 ametnikku ja 133 ajutist teenistujat (2017. aastal oli kinnitatud ametikohti 195); märgib, et lisaks töötas 2018. aastal keskuse heaks 23 lepingulist töötajat;

14.  märgib rahuloluga, et 2018. aastal saavutati hea sooline tasakaal kõrgema juhtkonna ametikohtadel (kolm meest ja kaks naist) ja haldusnõukogus (32 meest ja 27 naist);

15.  ergutab keskust töötama välja pikaajalist personalipoliitika raamistikku, et käsitleda oma töötajate töö- ja eraelu tasakaalu, elukestvat nõustamist ja karjääri arendamist, soolist tasakaalu, kaugtööd, mittediskrimineerimist, geograafilist tasakaalu ning puuetega inimeste töölevõtmist ja lõimimist;

Hanked

16.  võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et 2018. aasta lõpuks oli amet kasutusele võtnud e-arveldamise, kuid mitte veel e-hanke ja dokumentide elektroonilise esitamise vahendeid, mille komisjon on välja töötanud, et võtta avaliku hanke menetlustes osalevate kolmandate isikutega toimuvaks elektrooniliseks teabevahetuseks kasutusele ühtne lahendus (e-hange); kutsub keskust üles võtma kõik hankemenetluste haldamiseks vajalikud vahendid kasutusele ja andma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile nende rakendamisest aru;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

17.  märgib, et juhtimisprobleemide tõttu, mis tulenevad haldusnõukogu suurusest (umbes 130 liiget ja asendusliiget), otsustas keskus avaldada ainult huvide deklaratsioonid ilma elulookirjeldusteta; märgib, et direktori elulookirjeldus ja huvide deklaratsioon on keskuse veebisaidil avaldatud; märgib, et keskuse arvates on tema äritegevuse olemust arvestades huvide konfliktidega seotud riskid väga väikesed;

18.  märgib murelikult, et kuigi keskust ei rahastata tasudest, sõltub ta haldusnõukogus esindatud klientidelt saadud tuludest ja seetõttu tekib tema toodete hinnakujundusega seoses suur huvide konflikti oht, mida saaks vältida, kui komisjon koguks tasusid keskuse klientide nimel, mille tulemuseks oleks keskuse täielik rahastamine liidu eelarvest; võtab teadmiseks keskuse märkuse, et liidu eelarvest rahastamise võimalus eeldaks komisjoni ja eelarvepädevate institutsioonide kokkulepet; palub keskusel anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru huvide konflikti ohu leevendamiseks võetud meetmetest;

Muud märkused

19.  tunnustab seda, et 2018. aastal käivitati IATE uus versioon, mille eesmärk on suurendada keskuse nähtavust ja esindatust internetis; kutsub keskust üles pöörama rohkem tähelepanu oma töö tulemuste üldsusele levitamisele ning pöörduma avalikkuse poole sotsiaalmeedia ja muude meediaväljaannete kaudu;

20.  ergutab keskust jätkama oma teenuste digiteerimist;

21.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) otsustas 26. aprillil 2018 lõpetada keskusega sõlmitud tõlkimiskorra, hoolimata oma juriidilisest kohustusest kasutada keskuse teenuseid, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2017/1001(17) (millega EUIPO asutati) artiklis 148; võtab teadmiseks hagi, mille keskus esitas Üldkohtule 6. juulil 2018, ja kohtuistungi suulise osa lõpetamise 4. juunil 2019; märgib, et keskus ja EUIPO allkirjastasid 7. detsembril 2018 uue lepingu ainult kaheks aastaks; palub keskusel hoida eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni kohtumenetluse arenguga kursis;

o
o   o

22.  viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 14. mai 2020. aasta resolutsioonile(18) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(1) ELT C 417, 11.12.2019, lk 1.
(2) ELT C 417, 11.12.2019, lk 1.
(3) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(4) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
(5) EÜT L 314, 7.12.1994, lk 1.
(6) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.
(7) ELT L 122, 10.5.2019, lk 1.
(8) ELT C 417, 11.12.2019, lk 1.
(9) ELT C 417, 11.12.2019, lk 1.
(10) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(11) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
(12) EÜT L 314, 7.12.1994, lk 1.
(13) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.
(14) ELT L 122, 10.5.2019, lk 1.
(15) ELT C 416, 15.11.2018, lk 16.
(16) ELT C 416, 15.11.2018, lk 18.
(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (ELT L 154, 16.6.2017, lk 1).
(18) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0121.


2018. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmine: ELi üldeelarve – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu
PDF 153kWORD 54k
Otsus
Resolutsioon
1. Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta otsus Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, II jagu – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu (2019/2057(DEC))
P9_TA(2020)0090A9-0038/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu majandusaasta konsolideeritud aruannet 2018 (COM(2019)0316 – C9-0052/2019)(2),

–  võttes arvesse nõukogu aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2018. aastal tehtud siseauditite kohta,

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2018 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(3),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(4) 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ja artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(5), eriti selle artikleid 55, 99, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(6), eriti selle artikleid 59, 118, 260, 261 ja 262,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse põhiseaduskomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0038/2020),

1.  lükkab edasi otsuse tegemise heakskiidu andmise kohta nõukogu peasekretäri tegevusele Euroopa Ülemkogu ja nõukogu 2018. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2. Euroopa Parlamendi 14. mai 2020. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, II jagu – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu (2019/2057(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, II jagu – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu,

–  võttes arvesse Euroopa Ombudsmani soovitust juhtumi 1069/2019/MIG kohta, mis käsitleb Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi sponsorlust,

–  võttes arvesse Euroopa Ombudsmani eriaruannet „Strateegiline uurimine OI/2/2017/TE nõukogu õigusloomeprotsessi läbipaistvuse kohta“,

–  võttes arvesse oma 17. jaanuari 2019. aasta resolutsiooni Euroopa Ombudsmani strateegilise uurimise OI/2/2017/TE kohta, mis käsitleb õigusloomeprotsessi läbipaistvust nõukogu ettevalmistavates organites(7),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse põhiseaduskomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0038/2020),

A.  arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames soovib eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon rõhutada, et liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust tuleb tugevdada ning selleks tuleb suurendada läbipaistvust ja parandada aruandekohustuse täitmist ning rakendada tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ja personalijuhtimise head tava;

1.  märgib rahuloluga, et Euroopa Kontrollikoda (edaspidi „kontrollikoda“) märkis 2018. aastat käsitlevas aruandes, et aspektides, mida ta Euroopa Ülemkogu ja nõukogu inimressursside ja hangete puhul auditeeris, ei leidnud ta suuri puudusi;

2.  võtab teadmiseks kontrollikoja järelduse, et maksed, mille nõukogu 31. detsembril 2018 lõppenud aastal halduskulude katmiseks tegi, ei sisaldanud tervikuna olulisi vigu ning auditeeritud järelevalve- ja kontrollisüsteemid olid mõjusad;

3.  peab üldiselt kahetsusväärseks, et kontrollikoja 2018. aasta aruande 10. peatükk „Haldus“ ja selles esitatud järeldused on üsna piiratud, ehkki mitmeaastase finantsraamistiku rubriiki 5 „Haldus“ peetakse väikese riskiga rubriigiks;

4.  märgib, et kontrollikoja valim koosnes 45st mitmeaastase finantsraamistiku rubriiki 5 „Haldus“ kuuluvast tehingust, mille hulgas oli kõigi liidu institutsioonide ja asutuste omi; märgib, et valim koostati nii, et see oleks statistiliselt esinduslik kogu rubriigi 5 kulutuste suhtes, mis moodustavad liidu eelarvest 6,3 %; võtab teadmiseks, et kontrollikoja töö põhjal võib järeldada, et halduskulude puhul on vearisk väike; on aga seisukohal, et kategoorias „teised institutsioonid“ valitud tehingute arv ei ole piisav, ja nõuab, et kontrollikoda suurendaks auditeeritavate tehingute arvu vähemalt 10 %;

5.  peab kahetsusväärseks, et parlamendi poolt varasemates eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevates resolutsioonides esitatud nõudmist lahutada Euroopa Ülemkogu ja nõukogu eelarve kummagi institutsiooni eraldi eelarveks ei ole kaalutud; kutsub nõukogu üles eelarvet niimoodi lahutama, sest see on läbipaistev, ning parandama mõlema institutsiooni aruandekohustust ja kulutõhusust;

6.  märgib, et 2018. aastal oli nõukogu eelarve kogusumma 572 854 377 eurot (2017. aastal 561 576 000 eurot) ning sellest täideti kokku 91,9 % (2017. aastal 93,8 %); märgib, et eelarve suurenes 11,3 miljoni euro võrra ehk 2,0 % (2017. aastal suurenes see 3 % ja 2016. aastal 0,6 %);

7.  tunneb heameelt selle üle, et nõukogu finantsjuhtimine oli üldiselt arukas ja usaldusväärne; peab kiiduväärseks, et kui 2010. aastal oli nõukogu eelarve summa 634 miljonit eurot, siis 2018. aastal 573 miljonit eurot, mis tähendab 9,63 % vähenemist;

8.  märgib, et 2018. aastast 2019. aastasse üle kantud assigneeringute kogusumma oli 56 599 584 eurot ehk 10,7 % (2017. aastal 60 576 175 eurot ehk 11,5 %) ning need assigneeringud olid peamiselt seotud arvutisüsteemide (18,3 miljonit eurot), hoonete (16,0 miljonit eurot) ja suulise tõlkega (11,9 miljonit eurot); võtab teadmiseks, et 2018. aastal tühistati assigneeringuid summas 46 348 862 eurot (2017. aastal summas 35 025 789 eurot); tuletab nõukogule meelde, et assigneeringute ülekandmiseks tehakse aastasuse põhimõttest erand ja seejuures tuleks arvesse võtta tegelikku vajadust, ning kutsub seetõttu nõukogu üles rohkem pingutama, et eelarvevajadusi mitte üle hinnata;

9.  märgib veel kord, et delegatsioonide sõidukuludeks ette nähtud assigneeringute täitmise määr oli madal, sest kulukohustusi võeti 11,1 miljoni euro ulatuses, kuid lõplik eelarve (mis hõlmab ka institutsioonisiseseid ümberpaigutusi) oli 22,3 miljonit eurot; märgib, et kuna liikmesriigid pidid eelmiste aastate kasutamata summad tagasi maksma, sidus nõukogu järgnevateks makseteks kulukohustustega ainult 11,1 miljonit eurot; kutsub nõukogu üles andma Euroopa Parlamendile teada, milliste tulemusteni on jõutud poliitikaga, mis on pikaajalise probleemi lahendamiseks liikmesriikidega läbi räägitud;

10.  märgib, et 2018. aasta ametikohtade loetelus määrati ametikohtade arvuks 3 031 (2017. aastal 3 027); märgib, et 2018. aastal võeti tööle 137 inimest (74 alalist ametnikku ja 63 ajutist teenistujat) ning töölt lahkus 184 inimest (154 alalist ametnikku ja 30 ajutist teenistujat), mille tulemusena kadus 47 täidetud ametikohta ning see oli peamine põhjus, miks eelarvepunkti „Ametikohtade loetelu“ eraldisest jäi 18,8 miljonit kasutamata;

11.  tunnistab suurenenud töökoormust, mida kajastab 2018. aastal toimunud koosolekute koguarv 7 733 (2010. aastal oli neid 6 338); võtab teadmiseks veel ühe kvantitatiivse tegevusnäitaja, s.o Euroopa Liidu Teatajas avaldatud õigusaktide arvu, mis 2018. aastal oli 1 210 ja 2010. aastal 825;

12.  tervitab nõukogu jõupingutusi dünaamilisema, paindlikuma ja koostööpõhisema nõukogu peasekretariaadi loomise tegevuskava rakendamisel; võtab teadmiseks meetmed, millega on nõukogu finantsjuhtimist ja tulemuslikkust parandatud ning mille hulgas on näiteks nõuandva haldusnõukogu loomine, ühise projektide ja rakkerühmade juhtimise raamistiku suuniste vastuvõtmine, ümberkorraldusküsimustega tegeleva rakkerühma moodustamine ja pärast uue finantsmääruse avaldamist sise-reeglite läbivaatamine;

13.  võtab teadmiseks nõukogu hoonetega seotud olukorra, mille tõttu peeti 2018. aastal intensiivseid läbirääkimisi Belgia ametiasutustega, kes ei alustanud nelja naaberkrundi müüki, kuigi Europa hoone projekti lõplikus hinnas jõuti kokkuleppele; märgib, et pooled leppisid kokku alternatiivses lahenduses, mille tulemusena ei makstud kruntide eest esialgset hinda, s.o 4 672 944 eurot;

14.  väljendab muret selle pärast, et meedias on uue Europa hoone ehitamise kohta avaldatud murettekitavat teavet; kutsub nõukogu üles põhjalikult uurima peatöövõtjat ja kogu alltöövõtjate ahelat (meedia andmetel on neid kuni 12), samuti töötajate töötingimusi, ning esitama kõik oma järeldused Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjonile;

15.  märgib, et läbivaadatud sisekontrolliraamistik jõustus 1. novembril 2018 ning selle moodustavad viis komponenti, milleks on kontrollikeskkond, riskihindamine, kontrollitegevus, teavitamine ja seire, ning veel 17 põhimõtet ja 33 näitajat, mille alusel anda seatud eesmärkide saavutamise kohta piisav kindlus;

16.  tunneb heameelt selle üle, et 2018. aastal oli 92 % siseauditisoovitustest, mis esitati aastatel 2015–2017, kas juba rakendatud või parajasti rakendamisel; märgib, et siseauditi jaoks koostatud 2018. aasta tööprogramm põhines ajakohastatud riskihindamisel (võttes arvesse riskiregistrite läbivaatamist) ja see viidi tulemuslikult ellu; märgib, et 2018. aastal tehti auditid sellistes valdkondades nagu tehniline juhtimine, IT-alased riigihanked, õigustalitus ja kommunikatsioonistrateegia;

17.  märgib, et seoses ettepanekuga uue institutsioonidevahelise kokkuleppe kohta, mis käsitleb Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni hõlmavat huvide esindajate kohustuslikku, masinloetavas vormis läbipaistvusregistrit, toimus 2018. aastal Bulgaaria eesistumise ajal kaks läbirääkimisvooru ja 2019. aastal Rumeenia eesistumise ajal üks voor; tuletab meelde Euroopa Ombudsmani (edaspidi „ombudsman“) 18. juuni 2019. aasta otsust, et nõukogu peasekretariaat peaks kõigi huvide esindajate ja Euroopa Ülemkogu eesistuja vaheliste kohtumiste kohta täielikku arvestust pidama ning see tuleks avalikustada; peab kahetsusväärseks, et nõukogu ei ole kõigist läbirääkimistest hoolimata ikka veel läbipaistvusregistriga ühinenud, ning kutsub nõukogu üles läbirääkimisi jätkama, et jõuda soovitud tulemuseni, st olukorrani, kus nõukogu lõpuks registriga ühineb; kutsub nõukogu üles näitama, et ta tõepoolest järgib läbipaistvus- ja vastutuspõhimõtet, ning võtma selleks meetmeid ja tuginema eesistujariigi Soome eeskujule; kutsub kõiki eesistujariikide kolmikuid üles näitama eeskuju, st keelduma registreerimata lobistidega kohtumast;

18.  võtab teadmiseks, et ombudsman on soovitanud, et Euroopa Ülemkogu eesistuja ja eesistuja kabinet peaksid avaldama kõigi lobitööga seotud kohtumiste loetelu; on pettunud, et Euroopa Ülemkogu uus eesistuja ei ole seda soovitust veel täitma hakanud; märgib, et kuigi Euroopa Ülemkogu eesistuja ei paista kohtuvat paljude lobistidega, on lobitöö läbipaistvuse põhimõte siiski oluline; nõuab tungivalt, et Euroopa Ülemkogu eesistuja tagaks, et tema ise ja tema kabinet keelduksid kõigist kohtumistest registreerimata lobistidega, ning avaldaksid ennetavalt lobistidega kohtumiste kohta koostatud ammendava loetelu; kutsub nõukogu peasekretariaati üles tagama, et Euroopa Ülemkogu eesistuja suhtes kohaldatavad eetikareeglid viiakse kooskõlla komisjoni presidendi omadega, mis tähendab, et nn pöörduksejuhtumite reegleid kohaldatakse kolm aastat ja kõigi uute rollide jaoks, mis on seotud liidu tegevusega, on vaja ametlikku heakskiitu;

19.  tunneb heameelt, et nõukogu peasekretariaadi ümberkorraldamise käigus loodi 1. juulil 2018 digiteenuste talitus; märgib, et peamiste tööprotsesside ühtlustamiseks ja digiteerimiseks on loodud teabe- ja juhtimisprogramm, millega luuakse täielikult integreeritud rakenduste ja teenuste süsteem, mis tehakse kasutajatele kättesaadavaks koostööl põhineva ja turvalise digitaalse töökoha kaudu, mis on mõeldud töötajatele, eesistujariikidele ja delegaatidele;

20.  märgib, et läbirääkimisi Ühendkuningriigi liidust väljaastumise üle on meedias väga palju kajastatud ja meedia huvi selle teema vastu on eriti suur; tunneb heameelt nõukogu veebisaidi pideva arendamise ja intensiivse töö üle, mida tehakse publiku suurendamiseks kõiki kanaleid pidi (eelmise aastaga võrreldes lisandus veebisaidi külastusi 9 %, fänne Facebookis 13 %, Twitteris jälgijaid 26 % ja Instagramis jälgijaid 92 %); võtab teadmiseks taustatutvustuste ja pressikonverentside suure arvu; võtab teadmiseks uudisteplatvormi, mille kaudu saavad ajakirjandus- ja meediakanalid vaadata, alla laadida ja kasutada nõukogu kõrge resolutsiooniga video- ja fotomaterjali; innustab peale selle kasutama avatud lähtekoodiga sotsiaalvõrgustiku platvorme, kuid pöörama erilist tähelepanu kasutajate andmete kaitsele;

21.  kordab, et toetab ombudsmani soovitusi selle kohta, et nõukogu ettevalmistavates organites peetavad seadusandlikud arutelud peavad olema läbipaistvad(8); palub nõukogul suurendada pingutusi, et muuta õigusloomeprotsess jälgitavamaks ja lugejatele mugavamaks, tagada läbipaistvus eelkõige õigusloomeprotsessi vahe-eesmärkides ning teha panus (nt avaldused ja muudatusettepanekud), mille liikmesriigid annavad nõukogu istungitel toimuvates seadusandlikes aruteludes või nõukogu alaliste esindajate komitees või selle ettevalmistavates organites peetavates ettevalmistavates aruteludes, alati kiiresti kindlaks ja avaldada see masinloetavas vormingus; kutsub nõukogu üles püüdma läbipaistvust suurendada veel rohkem ning muu hulgas avaldama selleks nõukogu seadusandlikud dokumendid, koostama nõukogu ettevalmistavate organite kohtumistel liikmesriikide seisukohtade registreerimiseks protokolle ja neid avaldama ning tegema kooskõlas ombudsmani soovitustega kättesaadavaks rohkem kolmepoolsete läbirääkimiste dokumente; tunnustab nõukogu jõupingutusi läbipaistvuse parandamiseks oma veebisaidi jätkuva muutmise ja nõukogusisese läbipaistvusrühma tegevuse kaudu; kutsub nõukogu üles võtma tulemusliku läbipaistvuspoliitika kujundamiseks lisameetmeid, et üldsusel oleks liidu õigusloomeprotsessi kergem jälgida;

22.  tuletab meelde järeldusi, mille ombudsman avaldas 2018. aasta mai eriaruandes nõukogu õigusloomeprotsessi läbipaistvust käsitleva strateegilise uurimise OI/2/2017/TE kohta ja mille kohaselt kujutavad nõukogu praegused töötavad endast haldusomavoli; tuletab meelde, et 2019. aasta oktoobris avaldasid Belgia, Taani, Eesti, Iirimaa, Läti, Luksemburg, Sloveenia, Rootsi ja Madalmaad liidu läbipaistvuse ja vastutuse suurendamise kohta ühise mitteametliku dokumendi, milles palutakse nõukogul muuta kolmepoolsed läbirääkimised avatumaks sellega, et kõik seadusandlikud vahedokumendid avaldatakse; palub nõukogul neid soovitusi läbipaistvuse huvides tõsiselt kaaluda ja Euroopa Parlamendile aru anda;

23.  väljendab suurt muret Euroopa meedias esitatud info pärast, mille kohaselt äriühingud sponsivad nõukogu eesistujariigiks olevaid liikmesriike, ning kinnitab omalt poolt liidu kodanike ja Euroopa Parlamendi liikmete poolt väljendatud muret; märgib, et eeldatakse, et liikmesriigid rahastavad oma eesistumist ise, ja väljendab kahetsust, et äriühingute sponsorluse kasutamine osa kulude katmiseks on viimastel aastatel muutunud tavaks; väljendab muret, et selline tava võib kahjustada liidu mainet liidu kodanike silmis ning põhjustada liidu, selle institutsioonide ja eriti nõukogu suhtes usalduse kaotuse ohtu; märgib, et nõukogu väitel kuulub sponsorlusküsimus nõukogu eesistujariigina tegutseva liikmesriigi ainupädevusse; on ombudsmaniga samal arvamusel, et üldsus ei tee nõukogu eesistujal ja eesistujariigina tegutseval liikmesriigil vahet; toetab täielikult ombudsmani poolt nõukogule antud hinnangut ja soovitust(9) anda liikmesriikidele selles küsimuses suuniseid; soovitab peale selle nõukogul eesistumisega seotud kulud eelarvesse kanda; palub, et nõukogu edastaks selle mureküsimuse liikmesriikidele, eelkõige praegusele eesistujariikide kolmikule, et need kaaluks nimetatud soovituste järgimist tõsiselt ja annaks sellest Euroopa Parlamendile aru;

24.  nõuab, et Euroopa Ülemkogu eesistuja käitumisjuhend viidaks kooskõlla komisjoni ja parlamendi käitumisjuhendiga, tagamaks, et kolme aasta jooksul pärast nõukogust lahkumist tuleb liidu õigusaktidega seotud tegevuseks saada ametlik heakskiit;

25.  on väga mures väidete pärast, mille kohaselt on paljudel kõrgetasemelises poliitika- ja eelarvealases otsustusprotsessis osalevatel liikmesriikide esindajatel huvide konflikt; palub nõukogul tagada, et liikmesriikide esindajad, kes saavad oma ettevõtete kaudu liidu toetustest otsest kasu, ei osaleks toetusega seotud poliitilistes ega eelarvealastes aruteludes ja hääletustel; palub peale selle, et nõukogu ühineks komisjonile esitatava parlamendi üleskutsega teha ettepanek uute auditimenetluste kohta, millega kiirendada kiireloomuliste ja tõsiste huvide konflikti juhtumite uurimist ning tagada, et parlamendile antakse auditi järeldustest korrektselt teada;

26.  peab kahetsusväärseks, et nõukogu ei vastanud jälle parlamendi esitatud kirjalikele küsimustele ning nõukogu peasekretär ei osalenud 12. novembril 2019. aastal eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames toimunud kuulamisel, mis näitab, et nõukogu ei tee endiselt mingisugust koostööd; rõhutab, et nõukogu kulutusi tuleb kontrollida samamoodi nagu teiste institutsioonide omi, ning juhib tähelepanu sellele, et kontrolli põhielemendid on esitatud viimaste aastate eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonides; juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Parlament on ainus liidu kodanike poolt otse valitud institutsioon ning tema roll eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses on otseselt seotud kodanike õigusega saada teavet selle kohta, kuidas avaliku sektori raha kasutatakse;

Nõukogu ja Euroopa Parlamendi edasine koostöö

27.  märgib, et Euroopa Parlamendi roll eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingus, finantsmääruses ja Euroopa Parlamendi kodukorras;

28.  märgib, et vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 319 annab Euroopa Parlament nõukogu soovituse põhjal heakskiidu komisjoni tegevusele liidu üldeelarve täitmisel; märgib, et selles on täielikult tunnustatud nõukogu rolli institutsioonina, kes annab eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses soovitusi;

29.  tõstab esile Euroopa Parlamendi õigust anda eelarve täitmisele heakskiit vastavalt ELi toimimise lepingu artiklitele 316, 317 ja 319 ning kooskõlas praeguse tõlgenduse ja tavaga, mille kohaselt tuleb heakskiit anda igale rubriigile eraldi, et säilitada läbipaistvus ja tagada demokraatlik vastutus liidu maksumaksjate ees;

30.  on arvamusel, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses tuleks kummagi institutsiooni eri rolle eristada ning seega tuleks iga-aastases eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses välistada nende kahe institutsiooni samaväärne ja vastastikune roll;

31.  tuletab meelde, et ELi toimimise lepingu artiklite 316 ja 335 kohaselt on institutsioonidel halduslik iseseisvus ja nende kulud on esitatud eelarve eraldi osades; märgib, et finantsmääruse artikli 59 kohaselt vastutab iga institutsioon oma eelarve täitmise eest ise; rõhutab, et institutsioonid peavad eelarvet täitma vastutustundlikult ja asjatundlikult;

32.  märgib, et Euroopa Parlamendil on peaaegu kahekümne aasta jooksul välja kujunenud tava anda heakskiit kõikide liidu institutsioonide ja asutuste eelarve täitmisele; tuletab meelde, et parlament annab liidu institutsioonidele ja asutustele eelarve täitmisel heakskiidu pärast seda, kui on läbi vaadanud esitatud dokumendid ja kirjalikult vastatavatele küsimustele antud vastused ning kuulanud ära institutsioonide peasekretärid; märgib, et kõik liidu institutsioonid ja asutused nõustuvad Euroopa Parlamendi korraldatavas eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses osalema ning seejuures on ainus erand nõukogu; peab kahetsusväärseks, et nõukogu keeldus Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni 12. novembri 2019. aasta küsimustele vastamast;

33.  tunneb heameelt selle üle, et nõukogu on näidanud üles valmisolekut jõuda Euroopa Parlamendiga kokkuleppele selles, kuidas teha eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses koostööd;

34.  peab kahetsusväärseks, et nõukogu ei ole eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses koostööd teinud, mistõttu on parlament alates 2009. aastast nõukogu peasekretäri tegevusele eelarve täitmisel heakskiidu andmisest keeldunud;

35.  rõhutab, et vaja on nõukogu ja parlamendi vastastikuse mõistmise memorandumit, et leida lahendused pikaajalistele erimeelsustele, mis nõukogu ja parlamendi vahel on seoses eelarve täitmisele heakskiidu andmise praeguse tavaga tekkinud;

36.  tunneb heameelt selle üle, et hiljuti ametisse nimetatud parlamendi läbirääkimisrühma koosseis kiideti heaks; palub läbirääkimisrühmal tagada, et kokkulepe oleks täielikult kooskõlas seisukohaga, mille Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjon 2020. aasta veebruaris heaks kiitis; kutsub nõukogu üles läbirääkimisi jätkama ja mitte enam tarbetult viivitama;

37.  on veendunud, et vastused korduvatele küsimustele, mis on esitatud eri institutsioonidele, organitele ja asutustele mõeldud küsimustikes ja mis puudutavad näiteks soolist ja geograafilist tasakaalu, huvide konflikte ning lobitööd ja rikkumisest teatajate kaitset, võiks lisada ELi toimimise lepingu artikli 318 kohaselt koostatavasse liidu rahanduse hindamisaruandesse, kuivõrd need teemad on eelarve täitmisega seotud; tuletab meelde, et ELi toimimise lepingu artiklis 318 osutatud aruannet nimetatakse ELi toimimise lepingu artikli 319 lõikes 1 ühe dokumendina, mis tuleb eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses läbi vaadata;

38.  tuletab meelde, et finantsmääruse kohaselt peavad kõik institutsioonid ja organid võtma asjakohaseid meetmeid, et järgida eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevale Euroopa Parlamendi otsusele lisatud tähelepanekuid ja anda aru nende tähelepanekute põhjal võetud meetmetest; juhib tähelepanu sellele, et kui institutsiooni kutsutakse üles seda nõuet täitma, kuid ta keeldub, võib tema vastu esitada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 265 kohase tegevusetushagi;

39.  peab kiiduväärseks asepresidendi kandidaadi Věra Jourová ja volinikukandidaat Johannes Hahni avaldusi, mille nad tegid Euroopa Parlamendis toimunud kuulamistel selle kohta, et nad on valmis selle probleemiga tegelema ja soovivad aidata muuta nõukogu eelarve täitmist läbipaistvamaks; juhib tähelepanu Euroopa Liidu Kohtu praktikale, mis puudutab maksumaksjate ja üldsuse õigust saada avaliku sektori tulude kasutamise kohta teavet;

40.  on seisukohal, et nende volinike kohustuste põhjal võib järeldada, et võrreldes senise seisukohaga, mida komisjon väljendas oma 23. jaanuari 2014. aasta kirjas (milles ta märkis, et komisjonilt ei tohiks oodata järelevalve tegemist teiste institutsioonide eelarvete täitmise üle), on suhtumine paranenud;

41.  palub nõukogul täita oma erilist rolli ja anda muudele liidu institutsioonidele eelarve täitmisele heakskiidu andmist puudutavaid soovitusi.

(1) ELT L 57, 28. 2.2018.
(2) ELT C 327, 30.9.2019, lk 1.
(3) ELT C 340, 8.10.2019, lk 1.
(4) ELT C 340, 8.10.2019, lk 9.
(5) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(6) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0045.
(8) Euroopa Parlamendi 17. jaanuari 2019. aasta resolutsioon Euroopa Ombudsmani strateegilise uurimise OI/2/2017/TE kohta, mis käsitleb õigusloomeprotsessi läbipaistvust nõukogu ettevalmistavates organites (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0045).
(9) Euroopa Ombudsmani soovitus juhtumi 1069/2019/MIG kohta, mis käsitleb Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi sponsorlust.


2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA)
PDF 146kWORD 56k
Otsus
Otsus
Resolutsioon
1. Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta otsus Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) (nüüd ENISA (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet)) 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2019/2080(DEC))
P9_TA(2020)0091A9-0039/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) 2018. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2018 kohta koos ameti vastusega(1),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(2) 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2020. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2018. aasta eelarve täitmisel (05761/2020 – C9‑0047/2020),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(3), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(4), eriti selle artiklit 70,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrust (EL) nr 526/2013 (mis käsitleb Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeametit (ENISA) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 460/2004)(5), eriti selle artiklit 21,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrust (EL) 2019/881 (mis käsitleb ENISAt (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertifitseerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013 (küberturvalisuse määrus))(6) , eriti selle artiklit 31,

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(7), eriti selle artiklit 108,

–  võttes arvesse komisjoni 18. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/715 raamfinantsmääruse kohta asutustele, mis on asutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu alusel ning millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 70(8), eriti selle artiklit 105,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9‑0039/2020),

1.  annab heakskiidu ENISA (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) tegevdirektori tegevusele ameti 2018. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, ENISA (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L‑seerias).

2. Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta otsus Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) (nüüd ENISA (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet)) 2018. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (2019/2080(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) 2018. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2018 kohta koos ameti vastusega(9),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(10) 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2020. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2018. aasta eelarve täitmisel (05761/2020 – C9‑0047/2020),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(11), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(12), eriti selle artiklit 70,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrust (EL) nr 526/2013 (mis käsitleb Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeametit (ENISA) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 460/2004)(13), eriti selle artiklit 21,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrust (EL) 2019/881 (mis käsitleb ENISAt (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertifitseerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013 (küberturvalisuse määrus))(14), eriti selle artiklit 31,

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(15), eriti selle artiklit 108,

–  võttes arvesse komisjoni 18. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/715 raamfinantsmääruse kohta asutustele, mis on asutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu alusel ning millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 70(16), eriti selle artiklit 105,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9‑0039/2020),

1.  annab heakskiidu Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) 2018. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ENISA (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L‑seerias).

3. Euroopa Parlamendi 14. mai 2020. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) (nüüd ENISA (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet)) 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (2019/2080(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9‑0039/2020),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti (edaspidi „amet“) tulude ja kulude aruande(17) kohaselt oli ameti 2018. aasta lõplik eelarve 11 473 788 eurot, mis kujutab endast 2017. aastaga võrreldes 2,67 % suurust kasvu; arvestades, et ameti eelarve koosneb peamiselt liidu eelarvest eraldatud vahenditest(18);

B.  arvestades, et kontrollikoda märgib oma aruandes ameti eelarveaasta 2018 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

1.  märgib rahuloluga, et 2018. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste pingutuste tulemusel oli eelarve täitmise määr 99,98 %, mis on 2017. aastaga võrreldes 0,01 % väiksem; märgib ühtlasi, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 88,56 %, mis oli 2017. aastaga võrreldes veidi kõrgem (0,37 %);

Tulemuslikkus

2.  märgib, et amet kasutab teatavaid tulemuslikkuse põhinäitajaid, et hinnata oma tegevusest tulenevat lisaväärtust ja parandada eelarve haldamist, keskendudes oma tegevuseesmärkide saavutamise hindamisel rohkem kvalitatiivsetele näitajatele ja oma haldusalaste eesmärkide hindamisel rohkem kvantitatiivsetele näitajatele; märgib, et sidusrühmade ootuste paremaks täitmiseks tõhustab amet oma aruandluspaketti, kohandades oma kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid tulemuslikkuse põhinäitajaid, et oma tegevuse mõju tõhusamalt mõõta;

3.  kutsub ametit üles tõhusamini tegelema 5G turvanõrkustega ja jagama selle teema kohta võimalikult laialdaselt teavet selle tagamiseks, et tööstuses kasutataks olemasolevaid tehnilisi lahendusi;

4.  peab kahetsusväärseks, et pärast 2017. aastal komisjoni uuringut ameti tulemuslikkuse välishindamise kohta 2013–2016 aastal ei ole ametlikku tegevuskava koostatud; märgib siiski, et asjaomased soovitused on täidetud ja komisjoni siseauditi talituse koostatud siseauditis esitati kattuvaid soovitusi, mille suhtes on kokku lepitud ametlik parandusmeetmete kava;

5.  ergutab ametit jätkama oma teenuste digiteerimist;

6.  palub komisjonil viia läbi teostatavusuuring, et hinnata võimalust luua ühine koostoime Euroopa Kutseõppe Arenduskeskusega, mille peakorter asub Thessalonikis; kutsub komisjoni üles hindama mõlemat stsenaariumi, nimelt ameti üleviimist Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse peakorterisse Thessalonikis ja ameti peakorteri üleviimist Irákleio peakorterisse; märgib, et ameti üleviimine Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse peakorterisse hõlmaks korporatiiv- ja tugiteenuste jagamist ning ühiste ruumide haldamist, samuti ühist IKT- ja telekommunikatsioonisüsteeme ning internetipõhist taristut, mis hoiaks kokku märkimisväärseid summasid, mida saaks kasutada mõlema ameti täiendavaks rahastamiseks;

Personalipoliitika

7.  märgib murega, et 31. detsembril 2018. aastal oli ametikohtade loetelust täidetud vaid 93,62 %, kusjuures liidu eelarvega lubatud 47 ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 44 (2017. aastal oli kinnitatud ametikohti 48); märgib, et 2018. aastal töötas ametis ka 27 lepingulist töötajat ja kolm lähetatud riiklikku eksperti;

8.  märgib, et 2015. aastal kavatses amet viia oma haldustöötajad üle Ateenasse, ehkki määruses (EL) nr 526/2013(19) on sätestatud, et need töötajad peaksid paiknema Irákleios, ning et tõenäoliselt oleks kulusid võimalik veelgi kärpida, kui kõik töötajad oleksid koondatud ühte kohta; võtab teadmiseks, et Irákleio kontoris töötab praegu vaid seitse töötajat; märgib, et amet uurib asukohtade asjakohasust vastavalt kehtivale asukohalepingule ja nendes asukohtades välja töötatud programmidele;

9.  märgib murega, et ametil on raske kvalifitseeritud töötajaid tööle võtta, ligi tõmmata ja tööl hoida, ning et selle peamised põhjused on väljakuulutatud ametikohtade liigid, nimelt lepinguliste töötajate kohad, ja Kreekas ameti töötajate palkadele kohaldatav madal paranduskoefitsient; märgib siiski rahuloluga, et amet on rakendanud oma atraktiivsuse suurendamiseks mitmeid sotsiaalmeetmeid;

10.  märgib, et ametil ei ole vajalikke vahendeid, et kuulutada välja kõik vabad ametikohad kõigis ELi keeltes, mida nõuab EPSO; märgib siiski, et amet, nagu ka teised liidu detsentraliseeritud asutused, avaldab vabade ametikohtade kohta teateid mitmel veebisaidil, väljaannetes üle kogu Euroopa Liidu ning ka ELi asutuste võrgustiku veebisaidil;

11.  märgib, et üleandmisprotsess uutele töötajatele on praegu läbivaatamisel, et anda tulevikus teadmisi uutele töötajatele paremini üle, ning et see protsess kavatsetakse lisada tundlike ametikohtade poliitikasse; palub, et amet teavitaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni, kui ülevaatamine on lõpetatud;

12.  märgib murega, et 2018. aastal ei olnud soolist tasakaalu tippjuhtide seas (kaheksa meest ja kaks naist) ega ka haldusnõukogu liikmete seas (25 meest ja viis naist);

Huvide konfliktide ennetamine ja ohjamine ning läbipaistvus

13.  võtab teadmiseks ameti kehtestatud meetmed ja jätkuvad püüdlused tagada läbipaistvus, huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning märgib, et haldusnõukogu liikmete elulookirjeldused ja huvide konfliktide deklaratsioonid on nüüd ameti veebisaidil avaldatud; tuletab meelde, et amet ei avalda oma veebisaidil kõrgema juhtkonna liikmete huvide konfliktide deklaratsioone; kutsub ametit uuesti üles avaldama kõigi haldusnõukogu liikmete elulookirjeldused ja oma kõrgema juhtkonna liikmete huvide konfliktide deklaratsioonid ning andma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru selleks võetud meetmetest;

Sisekontroll

14.  märgib murega, et kontrollikoja aruande kohaselt puudub ametil tundlike ametikohtade poliitika, mis määratleks tundlikud funktsioonid, hoiaks neid ajakohasena ja looks erahuvide riskide maandamiseks vastavad meetmed; kutsub ametit üles sellise poliitika viivitamata vastu võtma ja seda rakendama;

15.  võtab teadmiseks, et komisjoni siseauditi talitus avaldas 2018. aastal auditiaruande teemal „Sidusrühmade osalemine ENISA väljundite koostamise“, seoses millega koostab amet võimalike parandamist vajavate valdkondade käsitlemiseks tegevuskava;

Muud märkused

16.  märgib, et Ühendkuningriigi liidust väljaastumise otsus mõjutab ameti tegevust ja haldamist vaid väga piiratud määral; märgib siiski, et amet on oma sisemenetlused läbi vaadanud, et maandada Ühendkuningriigi liidust väljaastumisega seotud riske ning ühtegi neist riskidest ei peeta kriitiliseks, vaid pigem väga väikeseks;

17.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et amet ei ole veel ametlikult välja töötanud strateegiat keskkonnasõbraliku töökoha tagamiseks; palub ametil seda kiiremas korras teha;

18.  kutsub ametit üles pöörama tähelepanu oma teadusuuringute tulemuste üldsusele levitamisele ning suhtlema avalikkusega sotsiaalmeedia ja muude meediaväljaannete kaudu;

o
o   o

19.  viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 14. mai 2020. aasta resolutsioonile(20) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(1) ELT C 417, 11.12.2019, lk 1.
(2) ELT C 417, 11.12.2019, lk 34.
(3) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(4) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
(5) ELT L 165, 18.6.2013, lk 41.
(6) ELT L 151, 7.6.2019, lk 15.
(7) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.
(8) ELT L 122, 10.5.2019, lk 1.
(9) ELT C 417, 11.12.2019, lk 1.
(10) ELT C 417, 11.12.2019, lk 34.
(11) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(12) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
(13) ELT L 165, 18.6.2013, lk 41.
(14) ELT L 151, 7.6.2019, lk 15.
(15) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.
(16) ELT L 122, 10.5.2019, lk 1.
(17) ELT C 120, 29.3.2019, lk 205.
(18) ELT C 120, 29.3.2019, lk 206.
(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 526/2013, mis käsitleb Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeametit (ENISA) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 460/2004 (ELT L 165, 18.6.2013, lk 41).
(20) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0121.


2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus
PDF 148kWORD 55k
Otsus
Otsus
Resolutsioon
1. Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta otsus Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (nüüd Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop)) 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2019/2066(DEC))
P9_TA(2020)0092A9-0040/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse 2018. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2018 kohta koos asutuste vastustega(1),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(2) 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2020. aasta soovitust keskuse tegevusele heakskiidu andmise kohta 2018. aasta eelarve täitmisel (05761/2020 – C9‑0033/2020),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(3), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(4), eriti selle artiklit 70,

–  võttes arvesse nõukogu 10. veebruari 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 337/75 Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse loomise kohta(5), eriti selle artiklit 12a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. jaanuari 2019. aasta määrust (EL) 2019/128, millega asutatakse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop) ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 337/75(6), eriti selle artiklit 15,

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(7), eriti selle artiklit 108,

–  võttes arvesse komisjoni 18. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/715 raamfinantsmääruse kohta asutustele, mis on asutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu alusel ning millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 70(8), eriti selle artiklit 105,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9‑0040/2020),

1.  annab heakskiidu Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop) tegevdirektori tegevusele keskuse 2018. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop) tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L‑seerias).

2. Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta otsus Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (nüüd Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop)) 2018. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (2019/2066(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse 2018. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2018 kohta koos asutuste vastustega(9),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(10) 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2020. aasta soovitust keskuse tegevusele heakskiidu andmise kohta 2018. aasta eelarve täitmisel (05761/2020 – C9‑0033/2020),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(11), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(12), eriti selle artiklit 70,

–  võttes arvesse nõukogu 10. veebruari 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 337/75 Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse loomise kohta(13), eriti selle artiklit 12a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. jaanuari 2019. aasta määrust (EL) 2019/128, millega asutatakse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop) ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 337/75(14), eriti selle artiklit 15,

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(15), eriti selle artiklit 108,

–  võttes arvesse komisjoni 18. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/715 raamfinantsmääruse kohta asutustele, mis on asutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu alusel ning millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 70,(16) eriti selle artiklit 105,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9‑0040/2020),

1.  annab heakskiidu Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse 2018. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop) tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L‑seerias).

3. Euroopa Parlamendi 14. mai 2020. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (nüüd Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop)) 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (2019/2066(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9‑0040/2020),

A.  arvestades, et Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (edaspidi „keskus“) tulude ja kulude eelarvestuse(17) kohaselt oli keskuse 2018. aasta lõplik eelarve 17 850 210 eurot, mis on 2017. aastaga võrreldes mõnevõrra (0,11 %) väiksem; arvestades, et keskuse eelarve koosneb peamiselt liidu eelarvest eraldatud vahenditest(18);

B.  arvestades, et kontrollikoda märgib oma aruandes keskuse eelarveaasta 2018 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et keskuse raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

1.  märgib rahuloluga, et 2018. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste pingutuste tulemusel oli eelarve täitmise määr 100 %, mis on 2017. aastaga võrreldes veidi (0,04 %) kõrgem; märgib, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 96,50 %, mis oli 2017. aastaga võrreldes 6,84 % kõrgem;

Tulemuslikkus

2.  märgib, et keskus kasutab eeskujulikku tulemuslikkuse mõõtmise süsteemi, mis hõlmab tulemuslikkuse põhinäitajaid, et hinnata oma tegevusest tulenevat lisaväärtust projekti, tegevuse ja organisatsiooni tasandil ning teisi meetmeid, et parandada oma eelarve haldamist;

3.  märgib samuti, et keskuse 2018. aasta tööprogramm on täielikult rakendatud kooskõlas seatud eesmärkide, sihtide ja suunistega;

4.  väljendab heameelt asjaolu üle, et keskus arendab koostoimet ja jagab ressursse teiste ametitega;

5.  märgib keskuse jätkuvalt tihedat ja ametlikuks muudetud koostööd Euroopa Koolitusfondi (ETF) ning Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutusega (Eurofound);

6.  märgib, et finantsreeglite kohaselt viidi keskuses 2017. aastal läbi välishindamine, mille tulemusel jõuti järeldusele, et keskuse tugevdatud koostöö tööhõive peadirektoraadi pädevusse kuuluva kolme muu detsentraliseeritud asutusega – ETFi, Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti (EU‑OSHA) ning Eurofoundiga – on teostatav võimalus; märgib, et keskuse uuesti sõnastatud asutamismääruses (määrus (EL) 2019/128), mis jõustus 2019. aasta veebruaris, võeti välishindamise tulemust arvesse;

7.  kutsub komisjoni üles tegema teostatavusuuringu, et hinnata vähemalt võimalust luua ühine koostoime Eurofoundiga, kui mitte neid ameteid täielikult ühendada; kutsub komisjoni üles hindama mõlemat stsenaariumi, nimelt keskuse üleviimist Eurofoundi peakorterisse Iirimaal Loughlinstownis ja Eurofoundi peakorteri üleviimist keskuse peakorterisse Thessalonikis; märgib, et selle tulemusena toimuks korporatiiv- ja tugiteenuste jagamine ning ühiste ruumide haldamine, samuti tähendaks see ühiseid IKT- ja telekommunikatsioonisüsteeme ning internetipõhist taristut, mis hoiaks kokku märkimisväärseid summasid, mida saaks kasutada mõlema ameti lisarahastamiseks; tunnistab, et ametite tulemuslik, tõhus ja vigadeta töö on tihedalt seotud nende põhi- ja haldustegevuse piisava rahastamisega; kutsub seetõttu liikmesriike üles kohandama ametite tegevust vastavalt neile eraldatud vahenditele;

8.  palub keskusel jätkata digiteerimist;

9.  ergutab keskust kontrollikoja soovitusi ellu viima;

10.  tunnustab keskuse kogemusi ja jätkuvalt kõrge kvaliteediga tööd teadusuuringute, analüüside ja tehnilise nõustamise pakkumisel, et aidata arendada Euroopa elukestva õppe ning kutsehariduse ja -õppe, kvalifikatsioonide ja oskuste poliitika valdkonda, mille eesmärk on edendada kvaliteetset haridust, mis on eelkõige kohandatud tööturu vajadustele; rõhutab sellega seoses, kui tähtis on tagada piisavad materiaalsed ja inimressursid, mis võimaldaksid keskusel täita oma kasvavaid ja laienevaid ülesandeid, tagades üldiselt keskuse eesõiguse eraõiguslike töövõtjate ees;

11.  väljendab heameelt keskuse panuse ja eksperditeadmiste üle uute teadmiste, tõendite ja poliitikaanalüüside pakkumisel, poliitikasuundumuste jälgimisel ja teadmiste vahendajana tegutsemisel liidu tegevuskava väga olulistes poliitikavaldkondades; tunnustab keskuse kvaliteetset tööd eri projektide vallas, eelkõige mis puudutab Euroopa oskuste tegevuskava, Europassi, oskuste ülevaate läbivaatamist, ning keskuse rolli Kopenhaageni protsessi, Euroopa oskuste indeksi ja oskuste prognoosi osaliste toetamisel;

12.  peab märkimisväärseks, et keskus on algatanud digiteerimise uue tegevussuuna ja seda eelkõige veebipõhiste vahendite vallas, mis pakuvad riigipõhist teavet ja paremaid veebiandmete visualiseerimisvõimalusi, nagu juhendmaterjalid tööturuteabe kohta ja oskuste prognoosid; võtab sellega seoses teadmiseks keskuse kindla suunitlusega turunduskampaaniad, mille eesmärk on suurendada teadlikkust tema veebisaidi sisust;

13.  rõhutab, et läbipaistvus ja kodanike teadlikkus ametite olemasolust on nende demokraatliku vastutuse seisukohalt väga olulised; on arvamusel, et ametite ressursside ja andmete kasutatavus ja kasutamise lihtsus on äärmiselt tähtsad; nõuab seetõttu hinnangu andmist sellele, kuidas andmeid ja ressursse praegu esitatakse ja kättesaadavaks tehakse ning kui lihtne on kodanikel neid tuvastada, ära tunda ja kasutada; tuletab meelde, et liikmesriigid saavad üldsuse teadlikkust selles küsimuses suurendada, töötades välja ulatusliku kava, mille kaudu jõuda suurema arvu liidu kodanikeni;

Personalipoliitika

14.  märgib, et 31. detsembril 2018. aastal oli ametikohtade loetelust täidetud 96,70 %, kusjuures liidu eelarves kinnitatud 13 ametnikust ja 78 ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 12 ametnikku ja 76 ajutist teenistujat (võrdluseks oli 2017. aastal kinnitatud ametikohti 92); märgib, et 2018. aastal töötas keskuse heaks ka 26 lepingulist töötajat ja kolm lähetatud riiklikku eksperti;

15.  märgib, et keskus on võtnud meetmete võtmisel arvesse eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni tähelepanekuid ja märkusi seoses keskuse uue personalitalituse juhiga, kes asus tööle 2019. aasta jaanuaris, ning seoses otsusega kasutada keskuse õigusteenistuse puhul allhanget; märgib murega, et arvestades nende kohtuasjade suurt arvu, millesse keskus on kaasatud, ohustab õigusteenuste täielik allhange juhtumite ühetaolist käsitlemist ja tõhususe põhimõtet; palub keskusel anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru kõigist selles valdkonnas toimuvatest muutustest;

16.  võtab teadmiseks keskuses valikumenetluste parandamiseks käimasoleva protsessi, millega tagatakse valikukomisjonide hindamise läbinud kavandamiskriteeriumidest kinnipidamine ja personaliosakonna teostatav suurem kontroll; võtab kontrollikoja aruande põhjal murega teadmiseks, et kahe 2018. aastal auditeeritud töölevõtmise puhul kahest 2015. ja 2016. aastal koostatud reservnimekirjast esines puudujääke haldamise ja dokumenteerimise osas, ja et sama kehtib ka mitme muu varasematel aastatel auditeeritud töölevõtmismenetluste kohta; nõuab tungivalt, et keskus võtaks viivitamata parandusmeetmeid, et tagada korrakohased värbamismenetlused, ning annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile sel eesmärgil võetud meetmetest aru;

17.  võtab teadmiseks, et keskus tunneb muret selle pärast, et tema uue asutamismäärusega laiendatakse keskuse volitusi nii, et need hõlmaksid lisaks kutseharidusele ja -koolitusele ka kvalifikatsioonide ja oskuste poliitikat, ilma et uute ülesannetega kaasneksid lisavahendid; märgib, et keskuse töötajate arvu on juba vähendatud 10 % ning see on suurendanud keskuse töötajate töökoormust ja neile avalduvat survet;

18.  väljendab heameelt selle üle, et keskus on oma töötajate seas peaaegu üldjoontes saavutanud soolise tasakaalu (59 % naisi ja 41 % mehi), kuid peab kahetsusväärseks, et juhtimistasandite soolise tasakaalu kohta pole esitatud üksikasju;

19.  märgib rahuloluga, et 2018. aastal saavutati sooline tasakaal haldusnõukogu liikmete seas (50 % naisi ja 50 % mehi);

20.  peab kahetsusväärseks selguse puudumist töötajate geograafilise tasakaalu osas;

Hanked

21.  peab kontrollikoja aruande põhjal kahetsusväärseks asjaolu, et keskuse reisibürooteenuste hankemenetluses ei olnud hinna- ja kvaliteedikriteeriumid alati piisavalt üksikasjalikud, et tagada parima hinna ja kvaliteedi suhtega lepingute sõlmimine; väljendab kahetsust asjaolu üle, et keskusel oli ebapiisav metoodika potentsiaalselt põhjendamatult madala hinnaga pakkumuste analüüsiks ja dokumenteerimiseks;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

22.  võtab teadmiseks keskuse olemasolevad meetmed ja jätkuvad pingutused, mille eesmärk on tagada läbipaistvus, huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning rikkumisest teatajate kaitse; juhib siiski murega tähelepanu sellele, et keskuse veebisaidil ei ole veel avaldatud kõrgema juhtkonna elulookirjeldusi ning et keskuse kõrgem juhtkond, koosseisulised eksperdid ja assistendid deklareerivad võimalikke huvide konflikte vaid siis, kui need avalduvad vastavalt keskuse huvide konfliktide ennetamise ja haldamise 2014. aasta poliitikale; võtab teadmiseks keskuse ajakohastatud suunised huvide konfliktidest teatamise kohta valiku- ja värbamisprotsessis ning haldusnõukogu liikmete, sõltumatute ekspertide ja muude töötajate huvide konfliktide ennetamise ja haldamise eeskirjade muutmise ettevalmistamise;

23.  väljendab heameelt asjaolu üle, et keskus võttis eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni tähelepanekuid ja märkusi arvesse võttes 2. septembril 2019 vastu määrust (EÜ) nr 1049/2001 käsitlevad rakenduseeskirjad(19);

24.  võtab eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni tähelepanekute ja märkuste põhjal teadmiseks rikkumisest teatajate jaoks sõltumatu avalikustamis-, nõustamis- ja suunamisasutuse loomise ning keskuse sisekontrolli koordinaatori nimetamise eetika- ja aususküsimuste koordinaatoriks;

Üldine teave

25.  kutsub keskust üles pöörama tähelepanu oma teadusuuringute tulemuste üldsusele levitamisele ning pöörduma avalikkuse poole sotsiaalmeedia ja muude meediaväljaannete kaudu;

Siseaudit

26.  väljendab suurt muret, et pärast siseauditi talituse poolt 14.–18. jaanuarini 2018 keskuse personalijuhtimise ja eetika kohta läbi viidud auditit peeti värbamismenetlusi endiselt kriitiliseks;

o
o   o

27.  viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 14. mai 2020. aasta resolutsioonile(20) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(1) ELT C 417, 11.12.2019, lk 1.
(2) ELT C 417, 11.12.2019, lk 1.
(3) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(4) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
(5) EÜT L 39, 13.2.1975, lk 1.
(6) ELT L 30, 31.1.2019, lk 90.
(7) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.
(8) ELT L 122, 10.5.2019, lk 1.
(9) ELT C 417, 11.12.2019, lk 1.
(10) ELT C 417, 11.12.2019, lk 1.
(11) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(12) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
(13) EÜT L 39, 13.2.1975, lk 1.
(14) ELT L 30, 31.1.2019, lk 90.
(15) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.
(16) ELT L 122, 10.5.2019, lk 1.
(17) ELT C 108, 22.3.2018, lk 1.
(18) ELT C 108, 22.3.2018, lk 2.
(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).
(20) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0121.


2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Kalanduskontrolli Amet
PDF 145kWORD 51k
Otsus
Otsus
Resolutsioon
1. Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta otsus Euroopa Kalanduskontrolli Ameti 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2019/2085(DEC))
P9_TA(2020)0093A9-0041/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Kalanduskontrolli Ameti 2018. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2018 kohta koos ameti vastustega(1),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(2) 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2020. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2018. aasta eelarve täitmisel (05761/2020 – C9-0052/2020),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(3), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(4), eriti selle artiklit 70,

–  võttes arvesse nõukogu 26. aprilli 2005. aasta määrust (EÜ) nr 768/2005 (millega moodustatakse Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur ja muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem)(5), eriti selle artiklit 36,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrust (EL) 2019/473 Euroopa Kalanduskontrolli Ameti kohta(6), eriti selle artiklit 45,

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(7), eriti selle artiklit 108,

–  võttes arvesse komisjoni 18. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/715 raamfinantsmääruse kohta asutustele, mis on asutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu alusel ning millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 70(8), eriti selle artiklit 105,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0041/2020),

1.  annab heakskiidu Euroopa Kalanduskontrolli Ameti tegevdirektori tegevusele ameti 2018. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Kalanduskontrolli Ameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2. Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta otsus Euroopa Kalanduskontrolli Ameti 2018. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (2019/2085(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Kalanduskontrolli Ameti 2018. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2018 kohta koos ameti vastustega(9),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(10) 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2020. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2018. aasta eelarve täitmisel (05761/2020 – C9-0052/2020),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(11), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(12), eriti selle artiklit 70,

–  võttes arvesse nõukogu 26. aprilli 2005. aasta määrust (EÜ) nr 768/2005 (millega moodustatakse Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur ja muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem)(13), eriti selle artiklit 36,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrust (EL) 2019/473 Euroopa Kalanduskontrolli Ameti kohta(14), eriti selle artiklit 45,

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(15), eriti selle artiklit 108,

–  võttes arvesse komisjoni 18. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/715 raamfinantsmääruse kohta asutustele, mis on asutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu alusel ning millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 70(16), eriti selle artiklit 105,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0041/2020),

1.  annab heakskiidu Euroopa Kalanduskontrolli Ameti 2018. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Kalanduskontrolli Ameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

3. Euroopa Parlamendi 14. mai 2020. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Kalanduskontrolli Ameti 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (2019/2085(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Kalanduskontrolli Ameti 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0041/2020),

A.  arvestades, et Euroopa Kalanduskontrolli Ameti (edaspidi „amet“) tulude ja kulude kalkulatsiooni(17) kohaselt oli ameti lõplik eelarve 2018. aastal 17 408 849 eurot, mis tähendab 2017. aastaga võrreldes 1,73 % suurust kasvu; arvestades, et ameti eelarve koosneb peamiselt liidu eelarvest eraldatud vahenditest(18);

B.  arvestades, et kontrollikoda märgib oma aruandes ameti eelarveaasta 2018 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta on saanud piisava kindluse selle kohta, et ameti 2018. aasta raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

1.  märgib rahuloluga, et 2018. aastal tehtud eelarveseire tulemusel oli eelarve täitmise määr 99,74 %, mis on 2017. aasta määrast veidi (0,83 % võrra) kõrgem; märgib rahuloluga, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 87,62 % ehk 13,81 % võrra kõrgem kui 2017. aastal;

Tulemuslikkus

2.  võtab teadmiseks, et amet kasutas mitmeaastaste strateegiliste eesmärkide toetamiseks ja tegevuse lisaväärtuse hindamiseks suurt hulka peamisi tulemusnäitajaid;

3.  märgib, et amet viis õigeks ajaks ellu 98 % oma tegevustest ja iga-aastase kommunikatsioonistrateegia kava viis ta ellu täielikult;

4.  märgib, et amet, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ning Euroopa Meresõiduohutuse Amet võtsid vastu kolmepoolse töökorra, milles on kindlaks määratud nende ametite vaheline koostöö ja koostöö rannikuvalveülesandeid täitvate riiklike asutustega teenuste, teabe, seadmete ja koolituse pakkumisel ning mitmeotstarbeliste operatsioonide kooskõlastamisel;

5.  innustab ametit jätkama oma teenuste digiteerimist;

6.  võtab teadmiseks, et 2017. aastal esitati ameti teise viieaastase (2012–2016) sõltumatu välishindamise tulemused; märgib rahuloluga, et 2018. aasta lõpus oli üks antud soovitustest täidetud ja kümne soovituse täitmine edenes haldusnõukogule esitatud kava kohaselt;

7.  on seisukohal, et ameti roll Frontexi loomise edendamisel ei tohiks häirida ameti põhitegevust, mille eesmärk on tegutseda liidus asutusena, kes vastutab kalanduskontrolli operatiivse koordineerimise korraldamise eest ning liikmesriikide ja komisjoni abistamise eest selles valdkonnas, sest vastasel korral võib kalandusjärelevalve nõrgeneda ning ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük (ETR-kalapüük) suureneda; rõhutab seetõttu, et ametile tuleb tagada piisavad rahalised vahendid ja inimressursid, mis vastavad tema kasvavatele ülesannetele;

8.  rõhutab, et amet võttis 2018. aasta juunis organisatsioonide ja füüsilisest isikust ettevõtjatega peetavaid kohtumisi käsitleva teabe avaldamise kohta vastu otsuse ning vastavalt läbipaistvusregistrit puudutavale Euroopa Parlamendi ja komisjoni kokkuleppele avalikustab amet oma veebisaidil teabe, mis puudutab tegevdirektori ja töötajate kohtumisi lobistidega;

9.  märgib, et pärast 2017. aastal tehtud ettevalmistustööd rakendas amet 2018. aastal tööle infoturbehalduse süsteemi, mis põhineb rahvusvahelisel standardil ISO 27001 ja mille otstarve on kaitsta ametit tehnoloogiapõhiste riskide eest ning säilitada teabe konfidentsiaalsus, terviklikkus ja kättesaadavus;

10.  rõhutab ameti aktiivset rolli ja tema tegevuse lisaväärtust Lääne-Aafrika piirkondliku kalanduse juhtimise parandamise projektis (PESCAO), mille eesmärk on luua Lääne-Aafrikas ETR-kalapüügiga võitlemise suutlikkus ning parandada kalavarude majandamist; juhib tähelepanu kolmele 2018. aastal korraldatud operatsioonile, milles osalesid Senegal, Gambia, Guinea-Bissau, Guinea-Conakry, Sierra Leone, Cabo Verde ja Mauritaania;

11.  rõhutab, et ametil on tähtis roll ühise kalanduspoliitika rakendamisel ja selle eesmärkide saavutamisel, eelkõige seoses lossimiskohustusega, sest liikmesriikidel on selle kohustuse täitmisega raskusi;

Personalipoliitika

12.  märgib, et 31. detsembri 2018. aasta seisuga oli ametikohtade loetelust täidetud 98,36 %, kusjuures liidu eelarves kinnitatud 61 ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 60 (2017. aastal oli kinnitatud ametikohti 61); märgib, et 2018. aastal töötas ameti heaks ka 11 lepingulist töötajat ja kuus lähetatud riiklikku eksperti;

13.  innustab ametit välja töötama pikaajalist personalipoliitika raamistikku, et käsitleda oma töötajate töö ja eraelu tasakaalu, elukestvat nõustamist ja karjääri arendamist, soolist tasakaalu, kaugtööd, mittediskrimineerimist, geograafilist tasakaalu ning puuetega inimeste töölevõtmist ja lõimimist;

14.  võtab murega teadmiseks, et haldusnõukogu koosseis ei ole sooliselt tasakaalus (47 meest ja 21 naist);

Hanked

15.  juhib tähelepanu sellele, et 2018. aastal seisnes hanketegevus peamiselt kahe avatud hankemenetluse käivitamises, millest ühe eesmärk oli osta ametile ja Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ametile reisibürooteenuseid ja teise oma osta ürituste korraldamise teenuseid;

16.  peab kiiduväärseks, et vastavalt liidu ametite eesmärgile teha hangeteks ühiseid pingutusi algatas amet 2018. aastal teise institutsioonidevahelise avatud hankemenetluse ning selle menetlusega ühines veel kaks ametit; palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru, kuidas ühishanked on kulgenud; on seisukohal, et sellest tasub eeskuju võtta; innustab ametit uurima, milliseid võimalusi teiste institutsioonidega menetluste ühendamiseks veel on;

17.  võtab kontrollikoja aruandest teadmiseks, et amet ei võrrelnud süstemaatiliselt hindu ja vahendustasusid tarnijate hinnapakkumiste ja raamlepingu sõlminud töövõtjale tarkvaralitsentside soetamise eest esitatud arvetega; võtab ameti vastuse põhjal teadmiseks, et ametil ei ole võimalik komisjoni allkirjastatud raamlepingu tingimusi ja sätteid muuta ning amet rakendab vana lepinguga seoses tõstatatud küsimuste lahendamiseks uut raamlepingut;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

18.  võtab teadmiseks ameti kehtestatud meetmed ja pideva tegevuse, mille eesmärk on tagada läbipaistvus, huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning rikkumisest teatajate kaitse; märgib rahuloluga, et ekspertidel, kes huvide deklaratsiooni ei allkirjasta, ei lubata erilepingu alusel töötada ning amet jälgib deklaratsioonide esitamist korrapäraselt;

19.  märgib, et komisjoni siseauditi talitus avaldas 2018. aastal auditiaruande „Planeerimine, eelarvestamine ja järelevalve Kalanduskontrolli Ametis“ ning lepiti kokku võimalikke parandamist vajavaid valdkondi puudutavas tegevuskavas; palub ametil teatada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile võetud meetmetest;

Muud märkused

20.  märgib, et amet on algatanud menetluse tema sertifitseerimiseks ELi keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis ning on võtnud palju meetmeid oma üldise keskkonnamõju vähendamiseks; juhib aga tähelepanu sellele, et CO2-heite vähendamiseks ega kompenseerimiseks ei ole amet lisameetmeid võtnud;

21.  kutsub ametit üles pöörama tähelepanu sellele, et ta levitaks oma teadusuuringute tulemusi üldsuse hulgas, ning suhtlema üldsusega sotsiaalmeedia ja muude meediakanalite kaudu;

o
o   o

22.  viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 14. mai 2020. aasta resolutsioonile(19) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(1) ELT C 417, 11.12.2019, lk 1.
(2) ELT C 417, 11.12.2019, lk 34.
(3) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(4) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
(5) ELT L 128, 21.5.2005, lk 1.
(6) ELT L 83, 25.3.2019, lk 18.
(7) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.
(8) ELT L 122, 10.5.2019, lk 1.
(9) ELT C 417, 11.12.2019, lk 1.
(10) ELT C 417, 11.12.2019, lk 34.
(11) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(12) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
(13) ELT L 128, 21.5.2005, lk 1.
(14) ELT L 83, 25.3.2019, lk 18.
(15) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.
(16) ELT L 122, 10.5.2019, lk 1.
(17) ELT C 416, 15.11.2018, lk 42.
(18) ELT C 416, 15.11.2018, lk 43.
(19) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0121.


2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ELi üldeelarve – Euroopa välisteenistus
PDF 147kWORD 66k
Otsus
Resolutsioon
1. Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta otsus Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, X jagu – Euroopa välisteenistus (2019/2064(DEC))
P9_TA(2020)0094A9-0043/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu majandusaasta konsolideeritud aruannet 2018 (COM(2019)0316 – C9‑0059/2019)(2),

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2018 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(3),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(4) 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ja artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(5), eriti selle artikleid 55, 99 ja 164–167,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(6), eriti selle artikleid 59, 118 ja 260–263,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse väliskomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9‑0043/2020),

1.  annab heakskiidu liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja tegevusele Euroopa välisteenistuse 2018. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa välisteenistusele, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale, Euroopa Liidu Kohtule, Euroopa ombudsmanile ja Euroopa Andmekaitseinspektorile ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L‑seerias).

2. Euroopa Parlamendi 14. mai 2020. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, X jagu – Euroopa välisteenistus (2019/2064(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, X jagu – Euroopa välisteenistus,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse väliskomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9‑0043/2020),

A.  arvestades, et välispoliitika eesmärkide saavutamiseks, geopoliitiliste probleemide lahendamiseks ja liidu kui üleilmse osaleja rolli tugevdamiseks tuleb järgida peamisi juhtpõhimõtteid, mis puudutavad juhtimissüsteemide tulemuslikkust ja tõhusust ning vahendite kasutamist peakorteris ja liidu delegatsioonides;

B.  arvestades, et Euroopa välisteenistuses tuleb edendada ühist juhtimiskultuuri ning selleks tuleb suurendada diplomaatiliste töötajate euroopalikku olemust ja ühtekuuluvustunnet;

C.  arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames soovib eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon rõhutada, et liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust on oluline veelgi tugevdada ning selleks tuleb suurendada läbipaistvust ja parandada aruandekohustuse täitmist ning rakendada tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ja personalijuhtimise head tava;

1.  peab üldise tähelepanekuna kahetsusväärseks, et kontrollikoja koostatud institutsiooni eelarveaasta 2018 raamatupidamise aastaaruande (edaspidi „kontrollikoja aruanne“) 10. peatükk „Haldus“ ja selles esitatud järeldused on üsna piiratud, hoolimata asjaolust, et mitmeaastase finantsraamistiku rubriiki 5 „Haldus“ peetakse väikese riskiga rubriigiks;

2.  on seisukohal, et kontrollikoja aruande 10. peatüki raames tehtav audititöö peaks olema liidu institutsioonide vahel paremini tasakaalustatud ja hõlmama muudki kui ainult vastavusnõudeid;

3.  on seisukohal, et rohkem tuleks auditeerida tegevuskulusid või valdkondi, mis on Euroopa välisteenistuse jaoks muutumas väga tähtsaks või isegi ülioluliseks, nagu näiteks strateegilise kommunikatsiooni suutlikkus ja infotehnoloogia (nt küberturvalisus), delegatsioonide üldise julgeolekupaketi tulemuslikkus ning missioonide toetamise platvormi finantsjuhtimine ja haldustugi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika tsiviiltegevuses;

4.  märgib samuti, et kontrollikoda ei andnud teist aastat järjest teada ühestki konkreetsest Euroopa välisteenistusega seotud probleemist;

5.  märgib rahuloluga, et teist aastat järjest ei tuvastanud kontrollikoda Euroopa välisteenistuse iga-aastases tegevusaruandes ega juhtimiskorras olulisi vigu;

6.  märgib, et Euroopa välisteenistuse 2018. aasta kogueelarve oli 678,5 miljonit eurot (s.o 2,8 % suurem kui 2017. aastal), kulukohustuste täitmise määr oli aasta lõpu seisuga 99,9 % ja maksete täitmise määr 84,8 % (veidi madalam kui 2017. aasta 86,7 %) ning komisjon eraldas lisasummad, et katta liidu delegatsioonidesse lähetatud komisjoni töötajatega seotud halduskulusid; märgib, et praegu jaguneb eelarve nii, et 249,7 miljonit eurot on mõeldud Euroopa välisteenistuse peakorterile ja 428,8 miljonit eurot delegatsioonidele;

7.  märgib, et 2018. aastal saadi 58,5 miljoni euro suurune toetus ka Euroopa Arengufondist ja usaldusfondidest (2017. aastal oli see 55 miljonit eurot);

8.  julgustab Euroopa välisteenistust võimaluse korral praegust eelarve liigendust lihtsustama, et Euroopa välisteenistust oleks lihtsam ja tõhusam hallata, ning hakkama selleks järk‑järgult ühtlustama 35 eelarverida, mida kasutatakse komisjoni personali tegevuse rahastamiseks delegatsioonides, ning võtma arvesse geograafilisi ja eri arenguvahendeid;

9.  võtab rahuloluga teadmiseks, et eelarve haldamist on lihtsustatud, sest kõikide delegatsioonide (sealhulgas Euroopa Arengufondi delegatsioonid) büroodega seotud ühised üldkulud (üür, turvalisus, koristamine ja muud üldkulud) kaeti 2018. aastal kolmandat aastat järjest tervenisti Euroopa välisteenistuse eelarveridadelt; toetab Euroopa välisteenistuse jõupingutusi oma halduse ajakohastamiseks ja lihtsustamiseks projekti „Innovatiivne 2019“ kaudu, mis hõlmab 20 läbivaatamisel olevat ettepanekut; palub Euroopa välisteenistusel läbivaatamisel olevate ettepanekute kohta eelarvekontrollikomisjonile aru anda;

10.  märgib, et peakorteri eelarve oli 249,7 miljonit eurot, millest 162,4 miljonit eurot (st 65,5 %) oli seotud koosseisuliste ja koosseisuväliste töötajate palkade ja muude hüvitiste maksmisega, 30,8 miljonit eurot (st 12 %) hoonete ja seotud kuludega ning 34,9 miljonit eurot (st 14 %) IT, arvutisüsteemide, seadmete ja mööbliga;

11.  märgib, et delegatsioonide 428,8 miljoni euro suurune eelarve jagunes nii, et 118,4 miljonit eurot (27,6 %) kulus koosseisuliste töötajate palkadele, 168 miljonit eurot (39,2 %) hoonetele ja nendega seotud kulutustele, 72,1 miljonit eurot (16,8 %) koosseisuvälistele töötajatele ja väljasttellitavatele teenustele, 27,6 miljonit eurot (6,4 %) muudele personaliga seotud kulutustele ja 42,7 miljonit eurot (10 %) muudele halduskuludele; märgib samuti, et 196,4 miljonit eurot (2016. aastal 185,6 miljonit eurot ja 2015. aastal 204,7 miljonit eurot) saadi komisjonilt liidu delegatsioonidesse lähetatud komisjoni töötajate halduskulude katteks ning see jagunes komisjoni V rubriigi (47,2 miljonit eurot), rakenduskavade haldustoe eelarveridade (93,2 miljonit eurot) ning Euroopa Arengufondi ja usaldusfondide (58,5 miljonit eurot) (2017. aastal 55 miljonit eurot ja 2016. aastal 45,4 miljonit eurot) vahel;

12.  märgib, et hoonete haldamise poliitika on Euroopa välisteenistuse missiooni silmas pidades keeruline; rõhutab, et Euroopa välisteenistus peab hoonete ostmisel, rentimisel ja haldamisel esitama oma hoonete haldamise poliitika kohta piisavalt selgitusi; kutsub Euroopa välisteenistust üles säilitama oma hoonete haldamise poliitika suhtes pideva valvsuse ning eelkõige tagama, et kõiki pettuse- või korruptsioonikahtlusi, mis võivad hoonete ostmisel, rentimisel või haldamisel tekkida, uuritakse viivitamata; palub Euroopa välisteenistusel esitada oma hankemenetluste ja hoonete kulude kohta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames piisavad selgitused;

13.  rõhutab, et hoonetega seotud dokumentide haldamiseks ja läbivaatamiseks on oluline parlamendi ja Euroopa välisteenistuse hea koostöö; soovitab tungivalt, et Euroopa välisteenistus esitaks hoonetega seotud dokumendid heakskiitmiseks õigeaegselt, et anda aega põhjalikuks läbivaatamiseks ja järelmeetmetega seotud küsimusteks; kordab, et kui eelarvepädevatele institutsioonidele esitatakse dokumendid alles vahetult enne tähtpäeva saabumist, tekitatakse tarbetuid ajalisi piiranguid ja eelarvepädevad institutsioonid on sunnitud andma heakskiidu, ilma et neil oleks võimalik läbivaatamisperioodi pikendada;

14.  kutsub Euroopa välisteenistust üles võtma endale kohustuse saata järgmiste eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluste jaoks eelarvekontrollikomisjonile jätkuvalt Euroopa välisteenistuse kinnisvarapoliitikaga seotud töödokumendid, sealhulgas teavet selle kohta, millega on kinnisvarakulud seotud ja mida nendest kaetakse; võtab teadmiseks täieliku ja üksikasjaliku teabe, mis esitati Euroopa välisteenistuse kinnisvarapoliitika kohta kirjalike küsimustike kaudu;

15.  märgib, et Euroopa välisteenistus paigutas ümber 30,8 miljonit eurot, millest suurimat osa kasutati Washingtonis hoone ostmiseks, ja mille tõttu vähenes peakorteri lõplik eelarve 239 miljoni euroni, kuid delegatsioonide eelarve suurenes 10,7 miljoni euro võrra;

16.  märgib, et liit peab toime tulema üha keerulisemas rahvusvahelises keskkonnas ja seetõttu on senisest rohkem vaja, et liit täidaks rahvusvahelisel areenil juhtrolli; rõhutab, et Euroopa välisteenistusel on keskne osa liidu välispoliitika elluviimisel komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja juhtimisel; märgib, et kuigi Euroopa välisteenistusele on antud suurem roll, ei ole selle töötajate arvu samavõrra suurendatud; nõuab, et välisteenistuse käsutusse antaks piisavad inimressursid, et liidu tõhusat tegutsemist üleilmsel areenil mitte ohtu seada;

17.  märgib, et Euroopa välisteenistusel on liidu välispoliitika sidususe tagamisel tähtis osa; rõhutab samuti, et ELi tõhusa ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika tulemuslikuks elluviimiseks tuleb eraldada vajalikud vahendid;

18.  mõistab Euroopa välisteenistuse keerulist tegevusvaldkonda, milles liidu delegatsioonid töötavad, sest poliitilised ja sotsiaal-majanduslikud olud on sageli keerulised, ebastabiilsed ja seotud kõrgete riskidega, millel võib töötajate ja taristu turvalisuse tõttu olla eelarvele ja kuludele suur mõju;

19.  kutsub Euroopa välisteenistust üles looma ametikohad kohalikele töötajatele, kes vastutaksid õigusloomealase aruandluse eest strateegilist huvi pakkuvates riikides, eelkõige läbirääkijariikides ja idapartnerluse riikides, et liit mõistaks oma naaberriike paremini ja need lähendaksid oma õigusakte liidu õigustikule; kutsub Euroopa välisteenistust üles võtma midagi ette, et lahendada probleemid, mille tagajärjel tuvastati hangetes vead, ja hoidma ära asjaomaste reeglite edaspidise rikkumise;

20.  märgib, et idanaabruse strateegilise kommunikatsiooni töörühmale anti 2018. aastal 1,1 miljonit eurot Venemaa väärinfoga võitlemiseks ning et 2019. aastal suurenes eelarve 3 miljoni euroni; nõuab selle eelarve märkimisväärset suurendamist, et liit saaks Venemaa infosõjale edukalt vastu astuda; nõuab rohkem teavituskampaaniaid, mis selgitaksid paremini liidu poliitikat idapartnerlusriikides;

21.  märgib sellega seoses, et Euroopa välisteenistuse teatavate kulude (nt taristukulud) struktuuri võib olla raske hallata, sest vahetuskurss kõigub või kohalikul turul valitsevad eritingimused, mille tõttu on kulusid delegatsioonide tasandil keerulisem hallata ja kavandada;

22.  märgib, et finantsmääruse artiklis 60 on delegatsioonide eelarve täitmise volituste täitmiseks ette nähtud uus kord: toimepidevuse tagamiseks võib edasivolitatud eelarvevahendite käsutajana tegutseda ja komisjoni tegevuseelarvet täita ka delegatsiooni juhi asetäitja;

23.  tunneb sellega seoses heameelt selle üle, et Euroopa välisteenistus on oma sise‑eeskirja sellega vastavusse viinud, kuid palub välisteenistusel sellest hoolimata uute sätete rakendamist, eriti väikestes delegatsioonides, hoolikalt jälgida; palub Euroopa välisteenistusel pöörata oma sisekontrolliraamistikus asjaomastele riskidele eritähelepanu sellega, et hakkab tehingutega seotud rahavoogude korrektsust täpsemini kaugkontrollima ja/või pakub ajutiselt rohkem tuge, teeb vajaduse korral järelevalvet ja annab nendest perioodidest aru; tuletab meelde, et toimepidevust käsitlev sisekontrolli standard oli paljude aastate jooksul Euroopa välisteenistuse, eriti delegatsioonide sisekontrollisüsteemi nõrgim element;

24.  peab kiiduväärseks, et loodud on riskide hindamise ja haldamise vahend, milles on registreeritud peakorteri ja delegatsioonidega seotud riskid, ning et vastu on võetud uus sisekontrolliraamistik; kutsub aga Euroopa välisteenistust üles mitte pelgalt riskidest teadlik olema, vaid tagama, et riskileevendusmeetmeid rakendataks tõhusalt ja vaadataks pidevalt läbi;

25.  võtab teadmiseks määra, kui palju kõrvalekaldeid kulukohustuste ja maksete eelkontrollimisel leiti (1 041 kulukohustustega seotud toimingust oli kõrvalekaldeid 209 juhul ja 1 841 maksest vastavalt 258 juhul); peab kahetsusväärseks, et tuvastatud vead on korduvad, s.o peamiselt puuduvad tõendavad dokumendid, kui finantstoimingud esitatakse eelnevaks finantskontrolliks; palub Euroopa välisteenistusel ühtlasi jätkata spetsiaalse abi andmist igasuguse maksumusega avalike hangete puhul, mis delegatsioonides korraldatakse; tunneb heameelt, et peakorteris rakendati 2019. aasta lõpuks finantsalaseid e‑töövoogusid, mille eesmärk on aidata kaasa vigade üldise taseme vähendamisele;

26.  tunneb heameelt selle üle, et järjelkontrollimeetod viidi 2018. aastal kooskõlla kontrollikoja meetodiga ning veamäär on võimalik esitada peamiste kuluvaldkondade (personali-, taristu-, turvalisuse ja IT-/telekommunikatsioonikulud) kaupa ja toimingute kihtvaliku põhjal; on seisukohal, et tänu sellele positiivsele arengule saab juhtkond ja volitatud eelarvevahendite käsutaja parema ülevaate, kui suur risk on seotud toimingute ja üldiste rahasummadega, sest ammendavalt on hõlmatud rohkem finantstoiminguid; rõhutab, et selle meetodiga on võimalik objektiivsemalt põhjendada, miks on vaja koostada leevendusmeetmete või võimalike reservatsioonidega tegevuskava;

27.  kordab, et delegatsioonidele tuleb anda igas valdkonnas tulemusi tähtsustavat tuge, eelkõige hanketuge; on seisukohal, et 27 delegatsiooni hõlmanud Euroopa piirkondliku keskuse kogemusi, koostööd ja tulemusi tuleks hoolikalt hinnata, eelkõige suurema kindluse saamiseks, ning vajaduse korral tuleks kaaluda muid sama mõjusaid vahendeid;

28.  kutsub Euroopa välisteenistust üles oma kindluse tagamise ahelat kooskõlas uute sisekontrollistandarditega järk-järgult tugevdama ning pöörama selleks suuremat tähelepanu kontrollijate individuaalsele pädevusele ja vastutusele (nagu on märgitud ka sisekontrolli põhimõtete rakendamist käsitlevas 2018. aasta küsimustikus, eriti puudutab see tehnoloogiakontrolli valdkonda, millele on antud veidi kehvem hinnang) ning pettuseohule;

29.  väljendab heameelt selle üle, et Euroopa välisteenistus püüab suurendada äsja ametisse nimetatud delegatsioonijuhtide vastutustunnet, et nad tagaksid peale poliitiliste volituste täitmise ka nende vastutusalasse kuuluvate liidu vahendite usaldusväärse finantsjuhtimise; on seisukohal, et see puudutab ka kõiki välisasjadega seotud isikuid, nagu ELi eriesindajad, ELi erisaadikud, sõjaliste operatsioonide juhid ja tsiviilmissioonide juhid;

30.  tuletab meelde, et reservatsioonide esitamine on vastutuse võtmiseks väga tähtis ning seetõttu tagab see Euroopa välisteenistuse kindluse tagamise ahelas ennetuse ja läbipaistvuse, sest reservatsioonides tuuakse esile püsivad probleemid ning kõrvaldamata jäänud või korduvad puudused, millega delegatsioonide juhid kokku puutuvad;

31.  märgib, et põhjendatud reservatsioone esitasid ainult kaks delegatsiooni, st delegatsioon Süürias, kes tegi seda ka 2017. aastal, ja delegatsioon Euroopa Nõukogus Strasbourgis, ja need olid seotud sellega, et täidetud lepingud ei vastanud hankereeglitele; ergutab Euroopa välisteenistust jätkama kõigi lepingute täielikku läbivaatamist, et tagada finantseeskirjade järgimine;

32.  märgib, et 2018. aasta lõpus moodustas liikmesriikide diplomaatide arv administraatorite koguarvust 33,76 %, mis on peaaegu sama mis 2014. aastal (33,8 %); võtab teadmiseks, et aastatel 2014–2018 see osakaal veidi kõikus: 2017. aasta lõpus oli see 32,83 %, 2016. aasta lõpus 31,7 % ja 2015. aastal 32,9 %; kutsub Euroopa välisteenistust üles täitma otsuses 2010/427/EL(7) sätestatud töötajaskonna koosseisu nõuet, mille kohaselt peab kolmandik töötajatest olema pärit liikmesriikidest ja kaks kolmandikku liidu institutsioonidest;

33.  on aga mures, et kodakondsuse mõttes ei ole Euroopa välisteenistuse töötajaskond endiselt tasakaalus; märgib, et 2017. aasta lõpus moodustasid liikmesriikide diplomaadid Euroopa välisteenistuse administraatorite koguarvust 32,83 % (st 307 inimest) ning 2016. aasta lõpus pärines Euroopa välisteenistuse töötajatest liikmesriikidest 31,7 %, (2015. aastal 32,9 % ja 2014. aastal 33,8 %);

34.  rõhutab, et vaatamata korduvatele üleskutsetele ei vasta Euroopa välisteenistuse töötajaskond endiselt geograafilise tasakaalu nõuetele ja on väga ebaproportsionaalne, sest delegatsioonijuhid on pärit Belgiast (9), Saksamaalt (15), Prantsusmaalt (16), Itaaliast (21), Poolast (5) ja Tšehhi Vabariigist (2); märgib eelkõige, et viimase kahe aasta jooksul on suurenenud Itaaliast pärit delegatsioonijuhtide arv;

35.  nõuab, et Euroopa välisteenistuses parandataks geograafilist tasakaalu; kordab, kui oluline on kõikide liikmesriikide kodanike asjakohane ja sisuline kohalolek; rõhutab, et Euroopa välisteenistus peab tagama, et kõik liikmesriigid on piisavalt esindatud ning et seejuures võetakse arvesse kandidaatide pädevust ja teeneid; ergutab seetõttu Euroopa välisteenistust jätkama suhtlust liikmesriikidega, et edendada oma ametikohti riiklikes diplomaatilistes võrgustikes;

36.  kutsub Euroopa välisteenistust üles rakendama kõikides avaliku sektori kulutustes sooteadlikku eelarvestamist;

37.  tuletab meelde, et soolise võrdõiguslikkuse peavoolustamine tähendab poliitikakujundamise (ümber)korraldamist, parandamist, arendamist ja hindamist, nii et poliitikakujunduses osalejad võtaksid soolist võrdõiguslikkust arvesse kõikides poliitikavaldkondades kõigil tasanditel ja kõigis etappides;

38.  märgib rahuloluga, et ametikohtade koguarvus saavutati peaaegu üldine arvuline sooline tasakaal, sest ametikohtadest 47,4 %‑l töötavad naised; kutsub aga Euroopa välisteenistust üles olemasolevat kvalitatiivset tasakaalustamatust kõigil tasanditel, kõigis ülesannetes ja eri kategooriates veel rohkem vähendama, seda eriti administraatorite ametikohtadel, kus praegu on naiste osakaal 34,92 %; ergutab Euroopa välisteenistust jätkama tööd mitmesuguste meetmetega, mida võetakse soolise tasakaalu toetamiseks ja mitmekesisuse suurendamiseks, näiteks madalama astme juhi ametikohal töötavate naiste võrgustik ning spetsiaalsed koolitused juhtival ametikohal töötavatele ja selle poole püüdlevatele naistele;

39.  märgib, et sooline ja geograafiline tasakaal tuleks tagada ka ELi eriesindajate hulgas, ning et praegu on kaheksast ELi eriesindajast kaks naised; on samuti seisukohal, et võimalike huvide konfliktide vältimiseks tuleb arvesse võtta eetikanorme; toetab Euroopa välisteenistuse ettevalmistusi eetikasuuniste koostamiseks, võttes arvesse delegatsioonide töö eripära;

40.  rõhutab, et sama olukord valitses juhtivatel ametikohtadel töötavate inimeste üldises soolises jaotuses, kuigi 2018. aastal olukord veidi paranes ja osakaal suurenes 27,1 %‑ni (2017. aastal oli see 24,5 %), mis tähendas 71 naist, nimelt 60 naist (28,4 % osakaal, mis 2017. aastal oli 26 %) keskastme juhi ametikohal, mida oli kokku 211, ja 11 naist (21,57 % osakaal, mis 2017. aastal oli 18 %) kõrgema astme juhi ametikohal, mida oli kokku 51;

41.  nõuab, et tasakaalu saavutamiseks võetaks lisameetmeid; kutsub Euroopa välisteenistust üles oma soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste strateegiat ajakohastama, et lisada sinna konkreetsed eesmärgid, mis puudutavad naiste esindatust juhtivatel ametikohtadel; rõhutab, et kui geograafiline ja sooline tasakaal Euroopa välisteenistuses paraneb, aitab see suurendada liidu vastutust välistegevuse eest;

42.  märgib, et 135 delegatsioonijuhi ametikohast töötasid 34‑l naised; peab ühtlasi kahetsusväärseks, et delegatsioonide iga‑aastase rotatsiooni käigus juhtivatele ametikohtadele kandideerivate naiste osakaal on endiselt väike (ainult 18 %); julgustab Euroopa välisteenistust jätkama koostööd liikmesriikidega, et kandideeriks rohkem naisi;

43.  märgib, et liikmesriikidest lähetatud riiklike ekspertide arv stabiliseerus 449 juures, mida on sama palju kui 2017. aastal, ning see arv on alates 2011. aastast pidevalt suurenenud; märgib, et 87,31 % riikide lähetatud ekspertidest on lähetatud Euroopa välisteenistuse peakorterisse seetõttu, et nad vastavad Euroopa välisteenistuse struktuuri väga spetsiifilistele vajadustele; kutsub Euroopa välisteenistust ühtlasi üles pöörama lähetatud riiklike ekspertide töölevõtmise poliitikas eritähelepanu võimalikule huvide konfliktile;

44.  tuletab meelde ooteaja tähtsust ametnike jaoks, kes varem töötasid liidu institutsioonides või ametites, kuna lahendamata huvide konfliktid võivad ohustada kõrgete eetiliste standardite jõustamist kogu liidu halduses; rõhutab, et personalieeskirjade artikkel 16 võimaldab liidu institutsioonidel ja ametitel, sealhulgas Euroopa välisteenistusel, endise ametniku teatavale tööle asumise taotluse tagasi lükata, kui piirangud ei ole institutsioonide õigustatud huvide kaitsmiseks piisavad; peab murettekitavaks, et tihti ei ole endiste avaliku sektori töötajate edasisele tegevusele kehtestatud piiranguid võimalik rakendada; ergutab seetõttu Euroopa välisteenistust ning kõiki teisi ameteid ja liidu institutsioone kaaluma kõiki personalieeskirjade artikli 16 alusel kättesaadavaks tehtud vahendeid, eelkõige juhul, kui neid teavitatakse üleviimisest läbipaistvusregistris registreeritud organisatsiooni või ettevõttesse, eesmärgiga välistada oht, et endised ametnikud teevad liidu institutsioonides lobitööd kahe aasta jooksul pärast teenistusest lahkumist; kutsub lisaks kõiki liidu institutsioone ja ameteid, sealhulgas Euroopa välisteenistust, üles avaldama rangelt kõikide juhtude hinnangud, nagu on nõutud personalieeskirjade artiklis 16;

45.  on seisukohal, et personalieeskirjade artikli 16 ja sellega seotud eetikanormide jõustamise ja järelevalve alaste kogemuste täiendav koondamine on vajalik kõigi liidu institutsioonide puhul; väljendab heameelt komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni võetud kohustuse üle luua liidu institutsioonidele ühine liidu eetikaküsimustega tegelev organ;

46.  märgib, et ühispaiknemisprojektide arv ja nende vastu tuntav huvi on tänu nende kulutõhususele ja koostoimele järk-järgult suurenenud ning neis on olemas mehhanism ühispaiknemiskulude täielikuks katmiseks;

47.  tunneb heameelt selle üle, et liidu delegatsioonid on liikmesriikidega sõlminud ühispaiknemiseks rohkem lepinguid, sest 2018. aastal allkirjastati 22 uut ühispaiknemislepingut, mis puudutasid 65 delegatsiooni ja suurendasid ühispaiknemisprojekti arvu 114‑ni; võtab samuti teadmiseks, et Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametiga ning komisjoni Euroopa elanikkonnakaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraadiga sõlmiti kaks teenustaseme kokkulepet, ning väljendab heameelt selle üle, et teenustaseme kokkuleppe sõlmimiseks peetakse praegu läbirääkimisi ka Euroopa Investeerimispanga, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ning Euroopa Liidu Lennundusohutusametiga;

48.  märgib rahuloluga, et tänu ühispaiknemisele tekkis Euroopa välisteenistusel uus märkimisväärse tulu (52,1 miljonit eurot) allikas, mis annab võimaluse töötada välja kinnisvaraostu poliitika; märgib, et Euroopa välisteenistusele kuulus 34 büroohoonet ja ta rentis 143 hoonet;

49.  nõuab, et Euroopa välisteenistus tagaks, et nende ruumides paikneksid Euroopa välisteenistusega võrdsetel tingimustel ka kõik huvitatud liidu institutsioonid ja organid, nagu Euroopa Parlament ja Euroopa Investeerimispank; rõhutab ühispaiknemise majanduslikku kasu, kuna vähenevad hooldus- ja tegevus- ning turvakulud; kordab lisaks, et Euroopa välisteenistus peab tagama, et tema delegatsioonidele kinnisvara rentimise või ostmise kulude puhul peetakse kinni samast hinnavahemikust, mida peavad järgima liikmesriikide esindused; rõhutab, et Euroopa välisteenistus peab lisama oma arvutustesse asjakohased turvakulude hinnangud, et vältida hiljem lisarahastamise taotlemist;

50.  väljendab heameelt edusammude üle, mida on tehtud, et vähendada selliste delegatsioonide arvu, kus maksimaalne pind inimese kohta on rohkem kui 35 m2, tulenevalt kontrollikoja soovitusest kasutada Euroopa välisteenistuse ruume parimal viisil ja vältida tarbetuid kulutusi;

51.  toetab alalist iga-aastast läbivaatamismehhanismi, sest see on tõhus tööjõu haldamise vahend, millega saab paremini prioriteete seada ja tagada delegatsioonide võrgustikus Euroopa välisteenistuse inimressursside pideva kohandamise muutuvate geopoliitiliste prioriteetide ja projektiportfellide suurusega (nt Ühendkuningriigi delegatsiooni loomise ettevalmistamine, Saalomoni Saarte delegatsiooni sulgemine, Panama delegatsiooni uuendamine ja Mongoolia delegatsiooni loomine); märgib, et 2018. aastal paigutati personali ratsionaliseerimiseks kõigepealt delegatsioonide vahel ümber kaheksa ametikohta;

52.  kordab, et liit astus sammu lähemale, et kõik liidu institutsioonides töötavad inimesed saaksid õiglast tasu; rõhutab, et Euroopa välisteenistus peaks tagama, et tema peakorteris ja delegatsioonides tegutsevad praktikandid saavad inimväärset tasu, olenemata praktikaliigist (Blue Book, Brugge jt); väljendab heameelt, et Euroopa ombudsmani soovitustest lähtudes on delegatsioonides hakatud rakendama tasustatavat praktikat ja tasustamata praktika pakkumine on lõpetatud; märgib, et praktikantide arv delegatsioonides on enam kui neljakordistunud – 2017. aastal oli neid 26, 2018. aastal aga 109; peab siiski kahetsusväärseks, et 2018. aastal oli Euroopa välisteenistuses pakutud 404 praktikakohast 126 tasustamata, sest need olid osa üliõpilaste kohustuslikust koolitusest; kutsub Euroopa välisteenistust üles tagama kõikidele Euroopa välisteenistuse praktikantidele asjakohase toetuse, et vältida majandusliku diskrimineerimise põlistamist;

53.  on seisukohal, et töökoormuse haldamise vahendeid oleks hea parandada ning koostada inimeste ligimeelitamiseks ja tööl hoidmiseks tegevuskava, milles võetakse arvesse eri kutsevajadusi, kogemusi ja kodakondsust; väljendab heameelt inimressursside aruande üle, kutsub Euroopa välisteenistust üles selgelt esile tooma oma institutsioonilised vajadused (või uued vajalikud eksperditeadmised) ja tegema kindlaks, millised on institsiooni tasandil töötajatega seotud riskid, mis võivad takistada Euroopa välisteenistusel poliitiliste eesmärkide saavutamist; toetab Euroopa välisteenistuse võetud meetmeid, et tulla toime personalikärbetest tuleneva kasvava töökoormusega;

54.  võtab murega teadmiseks, et 2018. aastal käsitleti delegatsioonide ja peakorteriga seoses 135 vahendusjuhtumit, mis puudutasid kas õiguste ja kohustustega seotud lahendamata erimeelsusi või eri liiki konflikte töökohal, sealhulgas väidetavat psühholoogilist ja seksuaalset ahistamist; palub Euroopa välisteenistusel ja eelkõige vahendusteenistusel, kes annab nüüd aru otse peasekretariaadile, pidada seda küsimust ressursside haldamisel ka edaspidi esmatähtsaks; kordab, et ahistamise suhtes tuleb kujundada täisleppimatus ning teatatud juhtumitega tuleb tähelepanelikult tegeleda; väljendab heameelt Euroopa välisteenistuse peasekretäri 2018. aastal käivitatud ahistamisvastase teadlikkuse suurendamise algatuse üle, mille eesmärk on anda rohkem teavet Euroopa välisteenistuse ahistamisvastase poliitika kohta;

55.  kutsub Euroopa välisteenistust sellega seoses üles praegu kuuest inimesest koosnevat usaldusnõunike võrgustikku eelkõige delegatsioonide võrgustikus laiendama ning suurendama selleks vajaduse korral delegatsioonides tegutsevate vabatahtlike koolitatud nõustajate arvu; innustab Euroopa välisteenistust edendama sotsiaaldialoogi, olenemata töötajate päritolust ja nende eri staatusest;

56.  märgib, et pärast 2017. aastat, mil Euroopa välisteenistus ajakohastas Euroopa Pettustevastase Ametiga sõlmitud halduskokkulepet ning tihendas pettuseküsimustes koostööd välispoliitikas tegutsevate peadirektoraatidega, s.o välispoliitika vahendite talitus, naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraat ning rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat, jätkas ta pettustevastase strateegia täiustamist; rõhutab, et Euroopa Pettustevastase Ameti ja komisjoniga (välispoliitikas tegutsevad peadirektoraadid, s.o välispoliitika vahendite talitus, naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraat ning rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat) tuleks koostööd tegema hakata ka muudes valdkondades; võtab rahuloluga teadmiseks, et rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi ning naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadiga kokkuleppel suurendati pettuste ennetamist käsitleva sisekontrollipõhimõtte alusel delegatsioonijuhtide teadmisi pettuste ennetamisest ja pettustest teatamisest; väljendab heameelt asjaolu üle, et Euroopa välisteenistus on Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juhitava pettuste ennetamise ja avastamise võrgustiku liige;

57.  palub Euroopa välisteenistusel esitada oma iga‑aastases tegevusaruandes andmed selle kohta, kui palju juhtumeid on OLAFile edastatud ja kui palju on OLAFis pooleli juurdlusi, mis puudutavad võimalikku huvide konflikti Euroopa välisteenistuses;

58.  märgib, et 2018. aastal registreeriti üks rikkumisest teatamise juhtum, mille puhul väline isik paljastas liidu delegatsiooni kuuluva komisjoni töötaja väidetava rikkumise; palub Euroopa välisteenistusel anda parlamendile teavet poliitika ja menetluste kohta, mida rakendatakse, eriti delegatsioonides, rikkumisest teatamise juhtumi korral;

59.  toetab Euroopa välisteenistuse jõupingutusi läbipaistvuse parandamiseks, mistõttu edendatakse ja täiustatakse Euroopa välisteenistuse e‑registrit, mille kaudu kodanikud saavad taotleda juurdepääsu dokumentidele; märgib rahuloluga, et kodanikud kasutasid Euroopa välisteenistuse e‑registrit sagedamini kui 2017. aastal; palub Euroopa välisteenistusel tagada kodanike taotlustele kiire vastus;

60.  tunneb heameelt kohalike töötajate töötingimusi, tervisekindlustust ja pensionifondi käsitleva kolme ühisotsuse jõustumise üle 2020. aastal, misläbi kehtestatakse delegatsioonide kohalikele töötajatele uus reeglite raamistik, et ajakohastada ja parandada sotsiaalkindlustussüsteeme; väljendab heameelt Euroopa välisteenistuse ja komisjoni esimese ühise personaliuuringu üle, mis tehti delegatsioonides 2018. aastal; on selle poolt, et hakata koostama siseauditit kohalike töötajate töölevõtmise ja juhtimise kohta, et kõrvaldada teatavad puudused, mille kontrollikoda tegi kindlaks delegatsioonide kohalike töötajate töölevõtmise menetlustes (st läbipaistvuse puudumine menetluse teatavates etappides);

61.  võtab teadmiseks, et siseauditi talitus koostas auditi Euroopa Komisjoni ja Euroopa välisteenistuse vahelise koordineerimise kohta, ning võtab rahuloluga teadmiseks auditis esitatud järelduse, et komisjoni talituste (rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat, naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraat ning välispoliitika vahendite talitus) ja Euroopa välisteenistuse vaheline koordineerimine on üldiselt tulemuslik ja tõhus; märgib aga, et asjaomasele riigile antavast üldisest liidu välisabist tuleb kujundada ühtne arusaam ning koostöös rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi ning naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadiga tuleb parandada riskihindamist ja juhtimist, töötades ebakindluse ja leevendamisstrateegiate kohta välja ühise seisukoha;

62.  juhib tähelepanu kontrollikoja eriaruandes nr 15/2018 „Nigeri ja Mali sisejulgeolekujõudude tugevdamine: edusammud on napid ja aeglased“ esitatud järeldustele ja soovitustele; kutsub Euroopa välisteenistust üles i) võtma meetmeid, millega muuta missioonide tegevus tõhusmaks sellega, et neile antakse piisavaid praktilisi suuniseid ja piisavat tuge, ii) parandama missioonide ametikohtade täituvust, iii) kehtestama volitused ja eraldama eelarvevahendid, et viia tegevus vastavusse, ning töötama välja ühise tervikliku väljumisstrateegia, milles määratakse selgelt kindlaks ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonide lõpetamisega seotud ülesanded ja kohustused, iv) pöörama rohkem tähelepanu kestlikkusaspektidele ning v) parandama tulemusnäitajaid ja Euroopa välisteenistuse mõjuhinnanguid, et ülesannete täitmist saaks hoolikalt jälgida ja hinnata;

63.  toetab poliitikakujunduse, avaliku diplomaatia ja strateegilise kommunikatsiooni seose tugevdamist; märgib sellega seoses, et 2018. aastal eraldati Euroopa välisteenistusele meetme „Strateegiline kommunikatsioon+“ tugevdamiseks 3 miljonit eurot (2017. aastal 1,1 miljonit eurot), et võidelda väärinfo ja hübriidohtude vastu ja suurendada välisele sekkumisele vastupanu võimet, ning võtab teadmiseks ettevõtlusteabeteenuste arendamise;

64.  rõhutab, et tuleb võidelda propaganda vastu ning paljastada väärinfo ja halb välismõju; rõhutab Euroopa välisteenistuse strateegilise kommunikatsiooni rakkerühma töö tähtsust ning nõuab, et rühmale tagataks vajalikud rahalised ja inimressursid;

65.  pooldab kiirhoiatussüsteemi loomist liidu institutsioonide ja liikmesriikide vahel, et hõlbustada väärinfo levitamise kampaaniatega seotud parimate tavade jagamist ja koordineerida reageerimist akadeemiliste ringkondade, faktikontrollijate, veebiplatvormide ja rahvusvaheliste partnerite esitatud avalikest allikatest pärineva teabe alusel; julgustab Euroopa välisteenistust töötama kiirhoiatussüsteemi jaoks välja pikaajalise visiooni ning edendama koordineerimist liikmesriikide ja teiste peamiste partneritega; lisaks julgustab Euroopa välisteenistust edendama veebisaiti EUvsDisinfo.eu, kus on käsitletud rohkem kui 5 000 väärinfo juhtumit, kuid millel oli 2018. aastal vaid 1,2 miljonit külastust;

66.  Pooldab Euroopa välisteenistuse jõupingutusi, et tugevdada kõiki füüsilisi ja IT‑turvalisuse küsimusi (alates töötajate ja hoonete turvalisusest ning uute turvaseadmete ostmisest kuni piirkondlike julgeolekuametnike koolitamiseni), et kaitsta Euroopa välisteenistuse julgeolekuhuve ja suurendada julgeolekualast oskusteavet, rakendades ametlikku julgeolekuriski juhtimise ja küberturvalisuse probleemile pühendunud poliitikat; tunneb erilist heameelt 2018. aasta personaliuuringul põhineva turvateadlikkuse programmi käivitamise üle, mille eesmärk on vähendada riske peakorteris, ning delegatsioonide turvariskide juhtimise süsteemi üle, mille eesmärk on standardida aruandlust kohalikest julgeolekuohtudest, sealhulgas tervise ja ohutusega seotud riskidest; soovitab Euroopa välisteenistusel jätkata teenuste digiteerimise poliitikat;

67.  väljendab heameelt selle üle, et Euroopa välisteenistuse 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva resolutsiooni esimene järelraport võeti vastu parlamendiliikmete enamusega, ning Euroopa välisteenistus kavatseb eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus esitatud peamisi soovitusi ja tähelepanekuid arvesse võtta, et hallata liidu vahendeid veel paremini;

68.  palub Euroopa välisteenistusel esitada eelarveaasta 2018 kohta järelaruande kooskõlas finantsmääruse artikliga 266;

69.  peab kiiduväärseks uusi algatusi, mille eesmärk on liidu kodanikke paremini teavitada sellest, kui tähtis on avalik diplomaatia ja strateegiline kommunikatsioon, mis on liidu välissuhete lahutamatu osa; julgustab Euroopa välisteenistust investeerima digitaalsidesse sotsiaalmeedia ja oma veebisaitide kaudu; tunnustab Euroopa välisteenistust selle eest, et ta hakkab üleeuroopaliste avalikkuse teavitamise kampaaniate korraldamisse kaasama arvamusliidreid; innustab peale selle kasutama tasuta avatud lähtekoodiga isehallatavaid sotsiaalvõrgustiku platvorme, kus pööratakse erilist tähelepanu kasutajate andmete kaitsele;

70.  peab kahetsusväärseks, et Euroopa välisteenistusel ei ole veel keskkonnajuhtimissüsteemi; märgib, et edendada püüti videokonverentsi kasutamist; palub siiski, et Euroopa välisteenistus koostaks oma peakorteri ja delegatsioonide keskkonnajalajälje vähendamiseks konkreetse tegevuskava;

71.  peab kiiduväärseks Euroopa välisteenistuse ja parlamendi vahelist lühiajaliste lähetuste programmi; rõhutab, et see aitab mõlemal institutsioonil teineteise struktuure ja töömeetodeid paremini mõista ning parandada nii kahe institutsiooni koostööd; innustab Euroopa välisteenistust seda programmi oma töötajate hulgas aktiivsemalt tutvustama, et suurendada osalejate arvu; soovitab peale selle laiendada Euroopa välisteenistuse ja liikmesriikide diplomaatiliste teenistuste vahelist diplomaatide vahetuse ja lähetuse programmi, mille eesmärk on aidata arendada ühist diplomaatilist kultuuri;

72.  rõhutab, et ELi Arktika‑poliitika muutub järjest tähtsamaks ning liidu usaldusväärsust partnerite seas tuleb tugevdada sellega, et kindlustatakse ELi Arktika suursaadiku ametikoha stabiilsus.

(1) ELT L 57, 28.2.2018.
(2) ELT C 327, 30.9.2019, lk 1.
(3) ELT C 340, 8.10.2019, lk 1.
(4) ELT C 340, 8.10.2019, lk 9.
(5) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(6) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
(7) Nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsus 2010/427/EL, millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine (ELT L 201, 3.8.2010, lk 30).


2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ühisettevõte SESAR
PDF 155kWORD 52k
Otsus
Otsus
Resolutsioon
1. Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta otsus ühisettevõtte SESAR 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2019/2100(DEC))
P9_TA(2020)0095A9-0044/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ühisettevõtte SESAR 2018. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi ühisettevõtete eelarveaasta 2018 kohta koos ühisettevõtete vastustega(1),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(2) 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2020. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2018. aasta eelarve täitmisel (05763/2019 – C9‑0066/2019),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(3), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(4), eriti selle artiklit 70,

–  võttes arvesse nõukogu 27. veebruari 2007. aasta määrust (EÜ) nr 219/2007 ühisettevõtte loomise kohta Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) väljaarendamiseks(5), eriti selle artiklit 4b,

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208(6),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0044/2020),

1.  annab heakskiidu ühisettevõtte SESAR tegevdirektori tegevusele ühisettevõtte 2018. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, ühisettevõtte SESAR tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2. Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta otsus ühisettevõtte SESAR 2018. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (2019/2100(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ühisettevõtte SESAR 2018. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi ühisettevõtete eelarveaasta 2018 kohta koos ühisettevõtete vastustega(7),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(8) 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2020. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2018. aasta eelarve täitmisel (05763/2019 – C9‑0066/2019),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(9), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(10), eriti selle artiklit 70,

–  võttes arvesse nõukogu 27. veebruari 2007. aasta määrust (EÜ) nr 219/2007 ühisettevõtte loomise kohta Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) väljaarendamiseks(11), eriti selle artiklit 4b,

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208(12),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0044/2020),

1.  annab heakskiidu ühisettevõtte SESAR 2018. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ühisettevõtte SESAR tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

3. Euroopa Parlamendi 14. mai 2020. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on ühisettevõtte SESAR 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (2019/2100(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust ühisettevõtte SESAR 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0044/2020),

A.  arvestades, et ühisettevõte SESAR (edaspidi „ühisettevõte“) loodi 2007. aasta veebruaris selleks, et viia ellu Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) programm, mille eesmärk on moderniseerida liikluse juhtimist liidus;

B.  arvestades, et nõukogu määruse (EL) nr 721/2014 vastuvõtmisega pikendati ühisettevõtte tegutsemisaega programmiga SESAR 2020 kuni 31. detsembrini 2024;

C.  arvestades, et ühisettevõte kavandati avaliku ja erasektori partnerlusena ning selle asutajaliikmed on liit ja Eurocontrol;

D.  arvestades, et liidu rahaline toetus programmist „Horisont 2020“ rahastatava SESAR 2020 kasutuselevõtu etapis aastatel 2014–2024 on 585 000 000 eurot; arvestades, et uute programmi „Horisont 2020“ liikmelepingute alusel on Eurocontroli eeldatav osalus umbes 500 000 000 eurot ja lennundustööstuse muude partnerite eeldatav osalus vähemalt 500 000 000 eurot ning ligikaudu 90 % Eurocontroli ja muude partnerite osalusest peaks olema mitterahaline;

Üldine teave

1.  võtab teadmiseks, et vastavalt kontrollikoja aruandele ühisettevõtte 31. detsembril 2018 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta („kontrollikoja aruanne“) annab aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglase ülevaate ühisettevõtte finantsolukorrast 31. detsembri 2018. aasta seisuga, finantstulemustest, rahavoogudest ja netovara muutustest sel kuupäeval lõppenud aastal vastavalt ühisettevõtte finantsmäärusele ning komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele;

2.  võtab teadmiseks, et kontrollikoja aruande põhjal on ühisettevõtte 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed;

3.  märgib, et tulemuslik teabevahetus on edukate liidu rahastatavate projektide ülioluline osa; peab oluliseks suurendada ühisettevõtte saavutuste nähtavust ning levitada teavet selle lisaväärtuse kohta; kutsub ühisettevõtet üles järgima proaktiivset kommunikatsioonipoliitikat, levitades oma teadusuuringute tulemusi üldsusele, näiteks sotsiaalmeedia või muude meediakanalite kaudu, eesmärgiga suurendada üldsuse teadlikkust liidu toetuse mõjust, pöörates erilist tähelepanu turuleviimisele;

4.  palub kontrollikojal hinnata mitterahalise osaluse arvutamise ja hindamise metoodika korrektsust ja usaldusväärsust; hindamise käigus hinnatakse mitterahalise osaluse menetluse rakendamise suuniste ülesehitust ja usaldusväärsust, et aidata kaasa mitterahalise osaluse kavandamis-, aruandlus- ja sertifitseerimisprotsessile;

5.  tuletab meelde, et SESAR on ühtse Euroopa taeva algatuse tehnoloogiline tugisammas ning selle ülesanne on koordineerida ja rakendada teadusuuringuid, et aidata saada üle ühtse Euroopa taeva algatuse killustatusest; juhib tähelepanu sellele, et ühisettevõtte üks peamisi saavutusi on vabalt valitavad marsruudid, mille eesmärk on vähendada lendamisel ja kütuse kasutamisel tekkivaid heitkoguseid; on seetõttu veendunud, et ühisettevõtte kaudu võiks toetada ka lennundussektori kestlikkust;

6.  rõhutab, et ühisettevõte teeb tähtsat tööd uuenduste kasutuselevõtu kiirendamiseks; tõstab peale selle esile ühisettevõtte rolli süsteemi „U-space“ ulatuslikus arendamises ning tegevuskava koostamises selleks, et võimaldada mehitamata õhusõidukite ohutut kasutuselevõttu ja kasutamist õhuruumi madalamas osas, millel tänapäevane ja kiiresti kasvav sektor põhineb;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

7.  märgib, et 2018. aastal oli maksete assigneeringute eelarve 94 800 000 eurot (2017. aastal 90 900 000 eurot) ning kulukohustuste assigneeringute eelarve oli 129 517 762 eurot (2017. aastal 109 900 000 eurot); võttes arvesse eelmiste aastate kasutamata assigneeringuid, mille ühisettevõte käesoleva aasta eelarvesse tagastas, ja sihtotstarbelist tulu, oli maksete eelarve kogusumma 166 465 000 eurot (2017. aastal 213 000 000 eurot) ja kulukohustuste eelarve kogusumma 175 918 000 eurot (2017. aastal 130 900 000 eurot);

8.  märgib, et detsembris 2016 programm SESAR 1 ametlikult lõpetati ja viimane lõplik toetusmakse tehti detsembris 2017 ning eelmiste aastate kasutamata maksete assigneeringud summas 40 000 000 eurot kanti üle 2018. aastasse, et maksta tagasi SESAR 1 tööstusharu esindavatelt liikmetelt saadud liigne rahaline osalus ning tasuda seitsmenda raamprogrammi ja üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) projektide hilinenud, kuid siiski põhjendatud maksetaotlused; võtab murega teadmiseks, et 2018. aasta lõpu seisuga oli neist assigneeringutest võimalik maksekorrektsioonideks kasutada ainult 1 800 000 eurot (5 %); 20 000 000 eurot (50 %) tuli tühistada ja 18 200 000 eurot (45 %) kanti üle 2019. aastasse; peab kahetsusväärseks, et ühisettevõttel oli 2018. aasta lõpus (SESAR 1 sulgemisetapis) ikka veel suur hulk täitmata kulukohustusi (61 400 000 eurot) ning neid ühisettevõttele eraldatud vahendeid ei kasutata täiel määral ära;

Mitmeaastane eelarve täitmine seitsmenda raamprogrammi ja TEN-T raames

9.  märgib, et ühisettevõtte põhi- ja haldustegevuseks ette nähtud teiste liikmete mitterahalise ja rahalise osaluse 1 284 300 000 euro suurusest summast (700 000 000 eurot Eurocontrolilt ja 584 300 000 eurot lennuliikluse sektori esindajatelt) oli ühisettevõte 2018. aasta lõpuks kinnitanud 1 099 800 000 euro suuruse osaluse (560 700 000 eurot Eurocontrolilt ja 539 100 000 eurot lennuliikluse sektorilt);

Mitmeaastane eelarve täitmine programmi „Horisont 2020“ raames

10.  märgib, et programmi „Horisont 2020“ raames antud 585 000 000 euro suurusest liidu toetusest oli 2018. aasta lõpuks liidu (liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi (DG MOVE)) rahaline toetus ühisettevõtte põhitegevusele kokku 216 900 000 eurot ning et teised liikmed kohustusid andma ühisettevõtte SESAR 2020 põhitegevusele vähemalt 1 000 000 000 euro ulatuses mitterahalist ja rahalist toetust (hinnanguliselt 500 000 000 eurot Eurocontrolilt, millele vastab lennuliikluse sektori hinnanguline toetus suuruses 500 000 000 eurot); märgib lisaks sellele, et 2018. aasta lõpuks olid teised liikmed panustanud rahaliselt 14 400 000 eurot ning nende kinnitatud mitterahaline osalus oli 114 000 000 eurot; lisaks oli deklareeritud veel 120 200 000 euro suurune mitterahaline osalus, kuid seda ei olnud veel kinnitatud;

11.  märgib, et SESAR 2020 puhul oli ühisettevõte 2018. aasta lõpu seisuga kasutanud vastavalt 81 % ja 61 % programmi „Horisont 2020“ projektidele eraldatud kulukohustuste ja maksete assigneeringutest ning tühistanud umbes 44 600 000 eurot (35 %) programmi „Horisont 2020“ raames kasutatavatest maksete assigneeringutest (2017. aastal oli kulukohustuste ja maksete assigneeringute kasutusmäär vastavalt 80,24 % ja 67,97 %);

12.  võtab teadmiseks kontrollikoja tähelepanekud, et programmi „Horisont 2020“ maksete assigneeringute madal täitmismäär ja kõrged tühistamismäärad 2018. aastal olid tingitud peamiselt ühisettevõtte konservatiivsest eelarve planeerimisest ja sellest, et eelarve planeerimise ja järelevalve puhul ei võetud täielikult arvesse eelmiste aastate kasutamata maksete assigneeringute summat;

Tulemuslikkus

13.  võtab teadmiseks ühisettevõtte võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajad 2018. aastal, eelkõige programmi lõpus prognoositud avaliku ja erasektori partnerluse finantsvõimenduse väärtused, mis olid:

   vahehindamismeetodi alusel 1,22,
   täpsustatud vahehindamismeetodi alusel 1,26,
   programmi „Horisont 2020“ puhul 2,26, ja
   partnerluse võimenduse puhul 1,74;

14.  märgib, et ühisettevõte on täitnud oma peamised poliitika- ja tegevuseesmärgid, mis on esitatud dokumendis „Ühtne programmdokument aastateks 2017–2019“;

15.  tuletab ühisettevõttele meelde nõuet võtta meetmeid, et saavutada kogu ajavahemikuks 2014–2020 finantsvõimenduse sihttase 1,41;

16.  märgib, et halduskulude suhe (haldus- ja tegevuseelarve) jääb alla 5 %, mis viitab sellele, et ühisettevõtte organisatsiooniline struktuur on suhteliselt optimaalne ja tõhus;

17.  märgib, et ühisettevõte SESAR on üks mitmest ühisettevõttest, kes saavutas suurema tegevuse koostoime vastavates teadusuuringute ja innovatsiooni valdkondades tegutsevate liidu detsentraliseeritud asutustega, eelkõige tegid ühisettevõte ja Euroopa Liidu Lennundusohutusamet koostööd mehitamata õhusõidukite valdkonnas;

18.  märgib, et ühisettevõtte 2018. aasta tegevusaruandes on teave soolist tasakaalu puudutavate võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajate kohta esitatud ainult 2017. ja mitte 2018. aasta kohta; märgib, et 2017. aasta teave on seotud ühisettevõtte programmi „Horisont 2020“ puudutavate projektikonkurssidega 2016. aastal, mille võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajad on järgmised: naiste osakaal „Horisont 2020“ projektides – 15,4 %; naiste osakaal projektikoordinaatorite hulgas – 12 %; naiste osakaal komisjoni nõuande- ja eksperdirühmades jms – 33,3 %;

19.  märgib, et ühisettevõte on ellu viinud kolm olulist algatust, mis on olnud võtmetähtsusega Euroopa lennuliikluse korraldamise tulevikuvisiooni kujundamisel 2018. aastal, ning et nende saavutuste tulemused, mida on tunnustanud kogu lennuliikluse korraldamisega tegelev kogukond, on edastatud komisjonile, kes astub järgmised sammud nende kaasamiseks lennunduse õigus- ja poliitikaraamistikku;

20.  tunnistab, et lisaks ettevalmistavate teadusuuringute projektide tulemustele on ühisettevõte osutunud lennunduse innovatsioonis oluliseks osalejaks, integreerides lennuliikluse korraldamisega seotud teadusuuringutesse ja innovatsiooni lisaks traditsioonilistele osalejatele ka uusi osalejaid;

Hanke- ja töölevõtmismenetlused

21.  võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et 31. detsembri 2018. aasta seisuga oli ühisettevõtte töötajate arv 42 (2017. aastal 40);

22.  märgib, et 2018. aastal sõlmis ühisettevõte 48 lepingut, sealhulgas 37 erilepingut ühisettevõtte raamlepingute ja institutsioonidevaheliste kokkulepete rakendamiseks, ning korraldati 12 hankemenetlust: viis väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust, viis väga madala, madala ja keskmise maksumusega läbirääkimistega hankemenetlust, kolm avatud hankemenetlust ja üks auhind;

23.  märgib, et liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi delegeerimislepingu alusel käivitas ühisettevõte 2018. aasta jaanuaris avatud projektikonkursi mehitamata õhusõidukite liikluse korraldamisega seotud uuringute ja esitluste jaoks Euroopas (U-Space Call), mille puhul maksimaalset toetussummat (9 500 000 eurot) rahastatakse komisjoni Euroopa ühendamise rahastu vahenditest; võtab suure murega teadmiseks kontrollikoja leiud, et kuigi konkursikutses esitatud toetuse andmise kriteeriumid on üldiselt kooskõlas määruses (EL) nr 1316/2013(13) sätestatud suunistega, esines kontrollikoja andmetel mitmeid kattuvusi ja ebakõlasid lepingute sõlmimise kriteeriumide ja allkriteeriumide vahel, mis võib seada ohtu toetuste hindamise protsessi üldise tulemuslikkuse ning mida tuleb käsitleda projektikonkursi kavandamise ja ettevalmistamise etapis;

Sisekontroll

24.  tunnistab, et ühisettevõtte eelkontrollimenetlused on usaldusväärsed, eelkõige seitsmenda raamprogrammi vahe- ja lõppmaksete puhul, ühisettevõte teeb toetusesaajate juures järelauditeid, samas kui programmi „Horisont 2020“ maksete järelauditite eest vastutab komisjoni ühine audititalitus; märgib, et ühisettevõtte 2018. aasta lõpus esitatud järelauditite jääkvigade määr oli seitsmenda raamprogrammi projektide puhul 1,29 % ja programmi „Horisont 2020“ projektide puhul 1,33 %;

25.  tunnistab ühisettevõtte poolt Euroopa Parlamendi 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva resolutsiooni alusel võetud järelmeetmete põhjal, et ühisettevõte on astunud samme parlamendi tõstatatud probleemide lahendamiseks, eelkõige on ta nimetanud ametisse uue eelarve- ja finantsküsimuste töörühma juhi, rühma kuulub uus finantsametnik ja -assistent, ühisettevõte värbab praegu juhtivat finantsametnikku ning kehtestatud on uus eelarvemenetlus, mis on viinud üksikasjaliku eelarve õigeaegse koostamiseni;

Siseauditid

26.  märgib, et komisjoni siseauditi talitus (IAS) avaldas lõpliku auditiaruande ühisettevõtte ja ühise tugikeskuse vahelise koordineerimise ning ühise tugikeskuse vahendite ja teenuste rakendamise kohta, mis viis kolme olulise soovituseni; märgib, et ühisettevõte koostas nende soovituste aluseks olevate riskidega tegelemiseks üksikasjaliku tegevuskava, mida kavatseti rakendada 2019. aasta jooksul;

27.  märgib, et siseauditi üksus viis 2018. aastal läbi tegevusi, mis keskendusid kinnitavatele audititele ja konsulteerimistele; märgib, et siseauditi üksus viis läbi värbamise järelauditi ja osales aktiivselt ühisettevõtte riskihindamises, tegi koostööd siseauditi talituse, kontrollikoja ja teiste asjaomaste auditiosalistega, jälgis ühisettevõtte varasemate audititega seotud tegevuskavade rakendamist ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse järelmeetmeid;

28.  märgib, et ühisettevõte korraldas 2018. aasta juulis ettevõtte riskijuhtimise seminari, et anda aru riskijuhtimise kohta ja kinnitada ettevõttest tulenevate riskidega seotud peamised muutused;

Projekti SESAR kasutuselevõtuetappi puudutavad küsimused

29.  võtab teadmiseks, et kontrollikoda avaldas 2019. aastal eriaruande nr 11/2019 ELi lennuliikluse korraldamise ajakohastamist käsitleva määruse kohta; märgib, et kontrollikoda hindas oma eriaruandes, kui hästi on komisjon hallanud SESARi kasutuselevõttu alates 2011. aastast, kas liidu sekkumine oli suunatud kõige enam toetamist vajavatele projektidele ja kas see andis lisaväärtust liidu lennuliikluse juhtimisele; märgib vajadust lennuliikluse tulemusliku korraldamise järele tulevikus, et tagada ohutus ja tõhusus;

30.  võtab murega teadmiseks kontrollikoja leiud, et enamikku auditeeritud projektidest oleks rahastatud ilma liidu rahalise toetuseta, rahastamiskava rakendamisel esines puudusi, eelkõige ebapiisavat prioriteetide seadmist, ning lennuliikluse korraldamise paremat toimimist töökeskkonnas ei ole veel tõendatud;

31.  palub komisjonil teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni meetmetest, mida ta on võtnud võimalike huvide konfliktide leevendamiseks, eelkõige seoses projektide valikuga;

32.  kiidab heaks kontrollikoja soovitused, mille eesmärk on probleeme käsitleda, ning märgib, et komisjon on aktsepteerinud kõik kontrollikoja soovitused; kutsub komisjoni üles jälgima kontrollikoja soovituste rakendamist;

Transport ja turism

33.  märgib, et ühisettevõte on esitanud oma eelarve kahes eraldi jaos: üks SESAR 1 jaoks ja teine SESAR 2020 jaoks; märgib ühtlasi, et SESAR 1 kaasrahastati TEN‑T programmist ja teadusuuringute seitsmendast raamprogrammist ning SESAR 2020 kaasrahastatakse programmist „Horisont 2020“;

34.  märgib, et kulukohustuste assigneeringute täitmise määr oli 83 % ja maksete assigneeringute täitmise määr 47 % (SESAR 1 puhul olid need näitajad 99 % ja 5 % ning SESAR 2020 puhul 81 % ja 61 %); märgib, et maksete üldine madal täitmismäär tuleneb peamiselt SESAR 1 madalast määrast, mis on seotud sellega, et toimus SESAR 1 projektide lõplik rahaline arveldamine ja programmi lõpetamine, ning samuti ühisettevõtte püüdlustest hoida jooksvad kulud minimaalsel vajalikul tasemel;

35.  rõhutab, et nii Euroopa õhuruumi edasiarendamiseks SES2+ raamistikus kui ka mehitamata õhusõidukite kasutuselevõtuks on vaja piisavalt rahalisi vahendeid ja inimressursse;

36.  märgib, et ühisettevõte tegutses täielikult kooskõlas järgmise nelja raamistikuga: programm „Horisont 2020“, Euroopa ühendamise rahastu programm mehitamata õhusõidukite süsteemi „U-space“ tutvustamiseks ning kaks eriraamistikku aktiivse geotarastuse teenuse projektikonkursi ja uuringu jaoks, millega töötada välja Euroopa õhuruumi tulevast ülesehitust käsitlev ettepanek; tunnistab, et need eri õigusraamistikud on ühisettevõtte jaoks väga keerukad, ning avaldab seetõttu ühisettevõttele tunnustust innovatsiooniprojektide eduka elluviimise eest;

37.  rõhutab, et ühisettevõte teeb tähtsat tööd uuenduste kasutuselevõtu kiirendamiseks; tõstab peale selle esile ühisettevõtte rolli süsteemi „U-space“ ulatuslikus arendamises ning tegevuskava koostamises selleks, et võimaldada mehitamata õhusõidukite ohutut kasutuselevõttu ja kasutamist õhuruumi madalamas osas, millel tänapäevane ja kiiresti kasvav sektor põhineb; rõhutab, et ühisettevõttel on oluline roll Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkava ajakohastamise ettevalmistamisel, et minna lennunduse tervikliku ja reisijakeskse digiülemineku kaudu üle digitaalsele Euroopa taevale; on seetõttu veendunud, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus tuleks ühisettevõtte rolli tunnustada ja tugevdada;

38.  märgib, et ühisettevõte jätkas SESAR 1 finants- ja haldustegevuse lõpetamist; märgib, et programmi tegelik üldine täitmismäär on 89,9 %; märgib, et ühisettevõtte virtuaalsel pangakontol on 30,7 miljonit eurot, millest saab katta kõik SESAR 1 täitmata kohustused, ning et maksete ja sissenõudmiste prognoosi kohaselt peaks ühisettevõttel jääma pärast SESAR 1 sulgemist üle hinnanguliselt 30,6 miljonit eurot; tuletab meelde, et SESAR 1 arvele kogunenud eelarveülejäägist hüvitatakse ühisettevõtte liikmete rahalise osaluse ülejääk ja ülejäänud kasutamata summa makstakse liidule tagasi;

39.  märgib, et 2018. aasta oli SESAR 2020 jaoks esimene aasta ilma SESAR 1 projektideta; märgib lisaks, et SESAR 2020 96,0 miljoni euro suurusest tulust 2018. aastal moodustas liidu toetus 88,2 miljonit eurot ja Eurocontroli toetus 5,2 miljonit eurot;

40.  märgib, et 2018. aastal kasutamata jäänud maksete assigneeringute tulemusel tekkis 19,3 miljoni euro suurune ülejääk (sellest 0,05 miljonit eurot SESAR 1 ja 19,25 miljonit eurot SESAR 2020 arvel), mis jääb ühisettevõttele, ning kumulatiivne ülejääk oli 77,24 miljonit eurot (sellest 30,93 miljonit eurot SESAR 1 arvel ja 46,31 miljonit eurot SESAR 2020 arvel);

41.  märgib, et 2018. aastal alustati viimaseid auditeid, mis puudutasid 2017. aastal SESAR 1 arvelt tehtud makseid, ja viidi lõpule 4. audititsükkel, mis koosnes 23 auditist kaheksa liikme juures; on mures selle pärast, et 2018. aasta jääkvigade määr oli 5,07 %;

42.  võtab teadmiseks 2018. aastal tehtud personali võrdlusuuringu tulemused: 61,67 % on põhitegevusega seotud ametikohti, 28,57 % administratiivseid ja 9,76 % neutraalseid ametikohti;

(1) ELT C 426, 18.12.2019, lk 1.
(2) ELT C 426, 18.12.2019, lk 26.
(3) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(4) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
(5) ELT L 64, 2.3.2007, lk 1.
(6) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.
(7) ELT C 426, 18.12.2019, lk 1.
(8) ELT C 426, 18.12.2019, lk 26.
(9) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(10) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
(11) ELT L 64, 2.3.2007, lk 1.
(12) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.
(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1316/2013, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu, muudetakse määrust (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010 (ELT L 348, 20.12.2013, lk 129).


2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Koolitusfond
PDF 143kWORD 49k
Otsus
Otsus
Resolutsioon
1. Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta otsus Euroopa Koolitusfondi 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2019/2075(DEC))
P9_TA(2020)0096A9-0047/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Koolitusfondi 2018. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2018 kohta koos asutuste vastustega(1),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(2) 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2020. aasta soovitust Euroopa Koolitusfondi tegevusele 2018. aasta eelarve täitmisel heakskiidu andmise kohta (05761/2020 – C9-0042/2020),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(3), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(4), eriti selle artiklit 70,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1339/2008(5), millega luuakse Euroopa Koolitusfond, eriti selle artiklit 17,

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(6), eriti selle artiklit 108,

–  võttes arvesse komisjoni 18. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/715 raamfinantsmääruse kohta asutustele, mis on asutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu alusel ning millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 70(7), eriti selle artiklit 105,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0047/2020),

1.  annab heakskiidu Euroopa Koolitusfondi direktori tegevusele fondi 2018. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Koolitusfondi direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2. Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta otsus Euroopa Koolitusfondi 2018. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (2019/2075(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Koolitusfondi 2018. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2018 kohta koos asutuste vastustega(8),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(9) 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2020. aasta soovitust Euroopa Koolitusfondi tegevusele 2018. aasta eelarve täitmisel heakskiidu andmise kohta (05761/2020 – C9‑0042/2020),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(10), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(11), eriti selle artiklit 70,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1339/2008(12), millega luuakse Euroopa Koolitusfond, eriti selle artiklit 17,

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(13), eriti selle artiklit 108,

–  võttes arvesse komisjoni 18. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/715 raamfinantsmääruse kohta asutustele, mis on asutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu alusel ning millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 70(14), eriti selle artiklit 105,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0047/2020),

1.  annab heakskiidu Euroopa Koolitusfondi 2018. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Koolitusfondi direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

3. Euroopa Parlamendi 14. mai 2020. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Koolitusfondi 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (2019/2075(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Koolitusfondi 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0047/2020),

A.  arvestades, et Euroopa Koolitusfondi (edaspidi „fond“) tulude ja kulude kalkulatsiooni(15) kohaselt oli fondi 2018. aasta lõplik eelarve 20 144 018 eurot, st peaaegu sama suur kui 2017. aastal (ainult natuke väiksem); arvestades, et fondi eelarve koosneb tervenisti liidu eelarvest eraldatud vahenditest(16);

B.  arvestades, et kontrollikoda märgib oma aruandes fondi eelarveaasta 2018 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta on saanud piisava kindluse selle kohta, et fondi raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

1.  märgib rahuloluga, et 2018. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste pingutuste tulemusel oli eelarve täitmise määr 99,99 %, st 2017. aastaga võrreldes veidi (0,06 %) kõrgem; märgib ka, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 98,07 %, mis oli 2017. aastaga võrreldes 0,10 % kõrgem;

Tulemused

2.  märgib, et fond kasutab lisaks muudele tootlikkuse ja kvaliteedi näitajatele teatavaid tulemuslikkuse põhinäitajaid, et hinnata oma tegevusest tulenevat lisaväärtust ning parandada eelarve haldamist;

3.  märgib, et fondi tegevuste lõpuleviimise määr oli 91 %, millest 94 % lõpetati õigeaegselt; märgib, et 14 tulemuslikkuse põhinäitaja puhul (kokku on neid näitajaid 15) ületas fond seatud eesmärki;

4.  väljendab rahulolu fondi kokkulepete ja iga-aastaste tegevuskavade üle, mis puudutavad kattuvates poliitikavaldkondades tehtavat koostööd Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutuse ja Euroopa Kutseõppe Arenduskeskusega; märgib tunnustavalt, et fond sai juhtrolli töötajate kaasamise teemaliste võrdlusuuringute koostamise ametitevahelise lepingu juures; märgib kiitvalt, et sellest tasub eeskuju võtta; soovitab fondil tungivalt teha kõigi liidu ametitega veel rohkem ja ulatuslikumat koostööd;

5.  märgib, et fond on osalenud oskusi, inimkapitali arendamist ja tööhõivet käsitlevate liidu välisprogrammide kindlaksmääramises, koostamises, rakendamises, järelevalves ja hindamises; märgib tunnustavalt, et fond on ainus liidu amet, millel on volitused töötada väljaspool liitu, et toetada liidu välistegevust hariduse, kutseõppe, oskuste ja tööturusüsteemide ning inimkapitali arendamise valdkonnas liidu partnerriikides, et suurendada nende kodanike tööalast konkurentsivõimet ja töö leidmise väljavaateid;

6.  tunnustab fondi tööd liidu naaberriikide, kandidaatriikide ja Kesk-Aasia riikidega ning fondi osalust liidu Aafrikale suunatud poliitikas ja programmides eesmärgiga edendada tööalast konkurentsivõimet ja sotsiaal-majanduslikku kaasatust, ning toetab kindlalt fondi eesmärki parandada kutsehariduse ja -õppe poliitika kujundamist kogu maailmas;

7.  soovitab fondil tõhustada tööd digioskuste ja -pädevuste valdkonnas ning toetada riike kvalifikatsioonide ja kvalifikatsioonisüsteemide parandamisel, et ajakohastada kutseharidust ja -koolitust elukestvaks õppeks, tööalast konkurentsivõimet ning nende piirkondade ja riikide tulevast konkurentsivõimet; tunnistab, et 86 % riikidest, kus fondi tegevus on olnud aktiivne, on teinud kvalifikatsioonide, juhtimise, tööalase konkurentsivõime, kutsehariduse ja -koolituse pakkumise, ettevõtlusõppe ja poliitikaanalüüsi valdkonnas edusamme;

8.  kordab, et ÜRO kestliku arengu eesmärkides, Euroopa arengukonsensuses ja töö tulevikku käsitlevas ILO ülemaailmses aruandes peetakse elukestvat õpet kestliku majanduskasvu ja kaasava stabiilse ühiskonna seisukohast oluliseks, ning leiab, et see peaks jääma fondi töö keskseks valdkonnaks;

9.  võtab kontrollikoja aruande põhjal kahetsusega teadmiseks, et puuduvad tõendid selle kohta, et hankemenetlus, mille alusel viis ajutist töötajat fondi jaoks töötasid, oleks viinud parima hinna ja kvaliteediga lepingu sõlmimiseni; toetab sellega seoses kontrollikoja seisukohta, et fond peaks kasutama hindamiskriteeriume, mis keskenduvad konkurentsipõhistele hinnaelementidele;

10.  väljendab heameelt asjaolu üle, et fond rakendas meetmeid, mille tulemusel loeti ametlikult täidetuks kõik komisjoni siseauditi talituse soovitused, mis esitati 2017. aasta auditis kutsehariduse ja -koolituse edusammude seire kohta, ning et siseauditi soovituste täitmise määr on kolmandat aastat järjest 100 %;

11.  rõhutab, et läbipaistvus ja kodanike teadlikkus ametite olemasolust on nende demokraatliku vastutuse seisukohalt väga olulised; on seisukohal, et ameti ressursside ja andmete kasutatavus ning kasutamise lihtsus on äärmiselt tähtsad; nõuab seetõttu, et hinnataks, kuidas andmeid ja ressursse praegu esitatakse ja kättesaadavaks tehakse ning mil määral on kodanikel lihtne neid tuvastada, mõista ja kasutada; märgib, et liikmesriigid saavad üldsuse teadlikkust selles küsimuses suurendada, töötades välja ulatusliku kava, mille kaudu jõuda suurema arvu liidu kodanikeni;

Personalipoliitika

12.  märgib, et 31. detsembril 2018. aastal oli ametikohtade loetelust täidetud 98,84 %, kusjuures liidu eelarves kinnitatud 86 ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 85 (2017. aastal oli kinnitatud ametikohti 88); märgib, et 2018. aastal töötas fondi heaks ka 39 lepingulist töötajat ja üks lähetatud riiklik ekspert;

13.  märgib, et kõrgema juhtkonna seas parema soolise tasakaalu saavutamiseks on vaja teha veel pingutusi (kolm meest ja üks naine); märgib rahuloluga, et haldusnõukogus on saavutatud sooline tasakaal (14 meest ja 14 naist);

14.  märgib, et fond on võtnud mitmeid ahistamisvastaseid meetmeid ja kõik uued töötajad osalevad teabekoosolekul, mille korraldavad nõustajad, kes täidavad oma ülesandeid usalduslikkuse alusel;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

15.  võtab teadmiseks fondis kehtivad meetmed ja jätkuvad pingutused, mille eesmärk on tagada läbipaistvus, huvide konfliktide ennetamine ja ohjamine ning rikkumisest teatajate kaitse;

16.  märgib, et fond töötas OLAFi metoodika alusel välja oma pettusevastase strateegia ning on seda rakendanud alates 2014. aastast;

Sisekontroll

17.  märgib, et 2018. aasta oli esimene täisaasta, mil rakendati fondi juhatuse poolt 2017. aasta novembris vastu võetud 17 sisekontrollipõhimõtet, ning märgib samuti, et 2018. aasta jaanuaris töötas fond välja metoodika ja näitajad, mille abil toetada ja tugevdada sisekontrolli põhimõtete korrapärast jälgimist ja iga-aastast hindamist; palub fondil eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile teatada, milliseid meetmeid on olukorra parandamiseks võetud;

18.  märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt viidi 2018. aastal komisjoni nimel läbi tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi pädevusse kuuluvate liidu ametite (fond, EU-OSHA, Eurofound ning Cedefop) välishindamine, mille puhul hinnati nende tegevuse asjakohasust, tulemuslikkust, tõhusust, sidusust ja liidu pakutavat lisaväärtust; palub fondil eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile hindamise kohta aru anda;

19.  palub fondil panna rõhku oma teadusuuringute tulemuste üldsusele levitamisele ning suhelda avalikkusega sotsiaalmeedia ja muude meediaväljaannete kaudu;

20.  soovitab fondil rohkem kasutada uuenduslikke digilahendusi, sealhulgas e-hankeid;

o
o   o

21.  viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 14. mai 2020. aasta resolutsioonile(17) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(1) ELT C 417, 11.12.2019, lk 1.
(2) ELT C 417, 11.12.2019, lk 1.
(3) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(4) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
(5) ELT L 354, 31.12.2008, lk 82.
(6) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.
(7) ELT L 122, 10.5.2019, lk 1.
(8) ELT C 417, 11.12.2019, lk 1.
(9) ELT C 417, 11.12.2019, lk 1.
(10) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(11) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
(12) ELT L 354, 31.12.2008, lk 82.
(13) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.
(14) ELT L 122, 10.5.2019, lk 1.
(15) ELT C 120, 29.3.2019, lk 182.
(16) ELT C 120, 29.3.2019, lk 183.
(17) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0121.


2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Eurojust
PDF 148kWORD 57k
Otsus
Otsus
Resolutsioon
1. Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta otsus Eurojusti (nüüd Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet (Eurojust)) 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2019/2074(DEC))
P9_TA(2020)0097A9-0048/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Eurojusti 2018. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2018 kohta koos asutuste vastustega(1),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(2) 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2020. aasta soovitust Eurojusti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2018. aasta eelarve täitmisel (05761/2020 – C9‑0041/2020),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(3), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(4), eriti selle artiklit 70,

–  võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsust 2002/187/JSK (millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu)(5), eriti selle artiklit 36,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrust (EL) 2018/1727 Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2002/187/JSK(6), eriti selle artiklit 63,

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(7), eriti selle artiklit 108,

–  võttes arvesse komisjoni 18. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/715 raamfinantsmääruse kohta asutustele, mis on asutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu alusel ning millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046(8) artiklis 70, eriti selle artiklit 105,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9‑0048/2020),

1.  annab heakskiidu Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) haldusdirektori tegevusele Eurojusti 2018. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) haldusdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L‑seerias).

2. Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta otsus Eurojusti (praegu Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet (Eurojust)) 2018. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (2019/2074(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Eurojusti 2018. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2018 kohta koos asutuste vastustega(9),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(10) 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2020. aasta soovitust Eurojusti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2018. aasta eelarve täitmisel (05761/2020 – C9‑0041/2020),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(11), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(12), eriti selle artiklit 70,

–  võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsust 2002/187/JSK (millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu)(13), eriti selle artiklit 36,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrust (EL) 2018/1727 Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2002/187/JSK(14), eriti selle artiklit 63,

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(15), eriti selle artiklit 108,

–  võttes arvesse komisjoni 18. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/715 raamfinantsmääruse kohta asutustele, mis on asutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu alusel ning millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 70(16), eriti selle artiklit 105,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9‑0048/2020),

1.  annab heakskiidu Eurojusti 2018. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) haldusdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L‑seerias).

3. Euroopa Parlamendi 14. mai 2020. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Eurojusti (praegu Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet (Eurojust)) 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (2019/2074(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Eurojusti 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9‑0048/2020),

A.  arvestades, et tulude ja kulude aruande(17) kohaselt oli Eurojusti 2018. aasta lõplik eelarve 38 606 737 eurot, mis tähendab, et 2017. aasta eelarvega võrreldes on see 20,71 % võrra väiksem; arvestades, et eelarve vähenemine on seotud jaotise 2 eelarveliste vajaduste vähenemisega; arvestades, et Eurojusti kogu eelarve koosneb liidu eelarvest eraldatud vahenditest(18);

B.  arvestades, et kontrollikoda märgib oma aruandes Eurojusti eelarveaasta 2018 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et Eurojusti raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

1.  märgib rahulolevalt, et 2018. aastal tehtud eelarve jälgimise pingutuste tulemusel oli eelarve täitmise määr 99,94 %, mis on 2017. aastaga võrreldes veidi (0,03 %) madalam; märgib, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 86,91 %, mis on 2017. aasta määrast 2,96 % kõrgem;

Tulemuslikkus

2.  märgib rahuloluga, et eelarve haldamise parandamiseks kasutab Eurojust kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid tulemuslikkuse põhinäitajaid ning muid näitajaid, sealhulgas tulemus-, tegevus- ja väljundnäitajad, tegevusalased, tehnilised ja toimenäitajad ning toetus-, haldus- ja juhtimisnäitajad, mis aitavad hinnata iga‑aastase tegevuse ja mõju eesmärkide saavutamist; märgib, et Eurojust suutis mõõta ja hinnata 2018. aastaks kehtestatud 119 tulemuslikkuse põhinäitajast 98 (82 %) saavutamist, millest 72 % esialgsetest eesmärkidest saavutati või ületati; märgib, et Eurojust lisas 2018. aasta tööprogrammi mitu uut näitajat, millel alusnäitajat ei ole, mistõttu ei olnud 15 % tulemuslikkuse põhinäitajatest võimalik hinnata; kutsub Eurojusti üles selle küsimusega tegelema ja tagama, et kõiki näitajaid saab nõuetekohaselt hinnata, ning andma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2020. aasta juuniks tehtud edusammude kohta aru;

3.  märgib, et 2018. aastal tegeleti Eurojusti organisatsioonilise ümberkorraldamise teise etapiga, mille käigus tõhustati põhitegevust ning kujundati ümber haldus- ja tugiteenused;

4.  innustab Eurojusti jätkama oma teenuste digiteerimist;

5.  väljendab heameelt asjaolu üle, et Eurojust jätkab tiheda operatiivkoostöö arendamist Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametiga (Europol) ning teiste justiits- ja siseküsimuste partnerite ja kolmandate riikidega; märgib, et 2018. aastal alustas Eurojust läbirääkimisi koostöölepingu sõlmimiseks Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga; märgib, et Eurojust tegi koostööd ka Euroopa Pettustevastase Ametiga, ning ergutab riikide ametiasutusi kaaluma vajaduse korral mõlema organi kaasamist; ergutab lisaks Eurojusti osalema ühistes hankemenetlustes Europoli ja Euroopa Ravimiametiga;

6.  palub Eurojustil uurida võimalusi jagada kattuvate ülesannete täitmisel ressursse teiste ametitega, kellel on sarnane tegevus; soovitab Eurojustil tungivalt püüda igati teha teiste liidu ametitega veel rohkem ja ulatuslikumat koostööd;

7.  tuletab meelde asjaolu, et nii uute juhtumite kui ka pooleliolevate juhtumite arv (st juhtumid, mis nõuavad keerulisi uurimisi, mis võivad kesta mitu aastat) on viimastel aastatel suurenenud, ning et töökoormus peaks 2019. aasta lõpus jõustuvate uute volituste tõttu veelgi suurenema, pidades ühtlasi silmas täiendavaid vahendeid, mida on vaja selleks, et Eurojust saaks Euroopa Prokuratuuri tööd toetada; toonitab, et liidu kodanike turvalisuse tagamiseks on raskete piiriüleste kuritegude valdkonnas oluline peale kurjategijate vahistamise neile ka tulemuslikult süüdistused esitada; tuletab lisaks meelde, et nii 2017. kui ka 2018. aastal korraldati 17 koordineerimiskeskust, mis näitab selle töövahendi populaarsust ja kasulikkust; rõhutab, et Eurojustil on liidu julgeolekuahelas väga tähtis roll ning tema eelarve peaks vastama ülesannetele ja prioriteetidele ning võimaldama tal oma volitusi täita; on seetõttu äärmiselt mures komisjoni poolt mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 jaoks kavandatud suurte eelarvekärbete pärast, mis kahjustaksid Eurojusti tööd ja kujutaksid seega liikmesriikides julgeolekuriske; kutsub Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni üles paluma Eurojusti haldusdirektoril tutvustada Eurojusti eeldatavaid pikaajalisi rahastamisvajadusi (sealhulgas teavitada, kui suure osa tulevikuks kavandatud ülesannetest saaks katta tõhususe kasvuga) ning käsitleda ka ebapiisavast rahastamisest tulenevaid tegevuslünki ja nende eeldatavat mõju võitlusele piiriülese kuritegevuse vastu;

8.  väljendab heameelt selle üle, et kolleegium võttis 2018. aasta novembris vastu ajakohastatud pettustevastase strateegia ja tegevuskava;

9.  toonitab Eurojusti juhtimisstruktuuri ümberkorraldamist, sealhulgas täitev- ja operatiivküsimuste selget eristamist, mis algatati 2018. aasta lõpus, et järgida määrust (EL) 2018/1727(19) (uus Eurojusti määrus), kui see 2019. aasta detsembris jõustus; märgib, et läbivaadatud sisekontrolliraamistiku rakendamise ettepanek kavatseti vastu võtta 2019. aasta lõpuks ja rakendada 2020. aasta lõpuks;

Personalipoliitika

10.  tunnustab asjaolu, et 31. detsembril 2018. aastal oli ametikohtade loetelust täidetud 99,04 %, kusjuures liidu eelarves kinnitatud 209 ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 207 (2017. aastal oli kinnitatud ametikohti 208); märgib, et 2018. aastal töötas Eurojusti heaks ka 15 lepingulist töötajat ja 16 lähetatud riiklikku eksperti;

11.  märgib murega, et soolist tasakaalu käsitlevate 2018. aasta andmete kohaselt on haldusnõukogu liikmete hulgas 20 meest ja kaheksa naist;

12.  märgib tunnustavalt, et vastavalt kontrollikoja varasemate aastate soovitusele on Eurojust alates 2019. aasta juunist avaldanud vabade töökohtade teateid Euroopa Personalivaliku Ameti veebisaidil, kasutades võimalust avaldada vabade ametikohtade nimetused kõigis liidu ametlikes keeltes koos lingiga täistekstile, mis on ainult inglise keeles; ergutab Eurojusti madalama astme töötajatega seoses kaaluma võimalust jagada töötajaid ja ressursse teiste liidu asutustega;

13.  märgib rahuloluga, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni tähelepanekuid silmas pidades kaalub Eurojust põhiõiguste strateegia vastuvõtmist, sealhulgas põhiõigustele viitamist käitumisjuhendis, milles võiks kindlaks määrata Eurojusti töötajate kohustused ja töötajate koolituse, ning teeb kooskõlastatud lähenemisviisi tagamiseks konsulteerides komisjoni ja teiste liidu asutustega;

Hanked

14.  märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt allkirjastas Eurojust IT‑raamlepingu äriühinguga, kes oli eelmise raamlepingu alusel samu teenuseid osutanud, ilma et läbirääkimistega hankemenetluse käigus oleks eelnevalt hanketeade avaldatud; märgib, et kõik selle raamlepingu ja sellega seotud erilepingute alusel tehtud maksed on õigusnormide vastased ning et lihtsustatud menetlus on vastuvõetav ainult konkreetsetel asjaoludel, mida Eurojust ei ole tõendanud; võtab Eurojusti vastusest teadmiseks, et läbirääkimistega hankemenetlus toimus delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012(20)artikli 134 lõike 1 teise lõigu punkti f alusel, mis võimaldab seda menetlust kasutada juhul, kui tarnija vahetamine tooks kaasa ühildamatuse või ebaproportsionaalsed tehnilised raskused kasutamisel ja hooldamisel, ning et seetõttu peeti seda lahendust kõige kulutõhusamaks; palub Eurojustil tagada riigihanke-eeskirjade järgimine;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

15.  tunnustab Eurojusti kehtestatud meetmeid ja praeguseid jõupingutusi, mille eesmärk on tagada läbipaistvus ning huvide konfliktide ennetamine ja haldamine; märgib, et Eurojust võttis vastu kolleegiumi otsuse 2019‑02 seoses kõigi töötajate suhtes kohaldatavate Eurojusti suunistega rikkumisest teatamise kohta; märgib, et Eurojusti andmetel pakuti 2019. aastal nende suuniste alast koolitust, nagu on nõutud;

16.  väljendab heameelt asjaolu üle, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni tähelepanekuid silmas pidades tegeleb kodukorra projektimeeskond praegu huvide deklaratsioonide avaldamisega Eurojusti kolleegiumi eetikakoodeksi eelnõu raames; märgib, et Eurojust on hetkel avaldanud deklaratsioonid huvide konflikti puudumise kohta; palub Eurojustil avaldada ka haldusnõukogu liikmete ja juhtkonna elulookirjeldused; märgib, et Eurojust võttis ajakohastatud pettusevastase strateegia vastu kolleegiumi 6. novembri 2018. aasta otsusega 2018‑19;

Sisekontroll

17.  märgib, et siseauditi talitus esitas Eurojusti strateegilise siseauditi kava (2018–2020) kohaselt 2018. aastal seiret ja aruandlust ning kinnituse andmise etappe käsitlevast auditist tulenevalt kuus täitmata soovitust, millest viis on Eurojust täitnud; märgib rahuloluga, et 2018. aastal võeti vastu Eurojusti riskijuhtimispoliitika ning 2019. aastal pidi välja töötatama rakenduskava ja riskiregister, mida tuleb hakata rakendama 2020. aastast;

Muud märkused

18.  võtab teadmiseks, et 2017. aasta juunis viidi edukalt lõpule uutesse ruumidesse kolimine ja 2 339 809 euro ülekandmine puudutas peamiselt kulusid, mille kohta vastuvõttev riik pidi 2018. aastal tagasiulatuvalt arve esitama; märgib lisaks, et 2018. aastal täideti ja maksti välja kõik ülekantud kulukohustused, v.a 73 000 eurot, millest suurem osa oli seotud kavandatud muudatustega, mida vastuvõttev riik ei teinud;

19.  kutsub Eurojusti üles pöörama tähelepanu oma teadusuuringute tulemuste üldsusele levitamisele ning pöörduma avalikkuse poole sotsiaalmeedia ja muude meediakanalite kaudu;

o
o   o

20.  viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 14. mai 2020. aasta resolutsioonile(21) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(1) ELT C 417, 11.12.2019, lk 1.
(2) ELT C 417, 11.12.2019, lk 1.
(3) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(4) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
(5) EÜT L 63, 6.3.2002, lk 1.
(6) ELT L 295, 21.11.2018, lk 138.
(7) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.
(8) ELT L 122, 10.5.2019, lk 1.
(9) ELT C 417, 11.12.2019, lk 1.
(10) ELT C 417, 11.12.2019, lk 1.
(11) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(12) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
(13) ELT L 63, 6.3.2002, lk 1.
(14) ELT L 295, 21.11.2018, lk 138.
(15) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.
(16) ELT L 122, 10.5.2019, lk 1.
(17) ELT C 108, 22.3.2018, lk 82.
(18) ELT C 108, 22.3.2018, lk 85.
(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1727 Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2002/187/JSK (ELT L 295, 21.11.2018, lk 138).
(20) Komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).
(21) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0121.


2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte
PDF 153kWORD 51k
Otsus
Otsus
Resolutsioon
1. Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta otsus ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2019/2099(DEC))
P9_TA(2020)0098A9-0049/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte 2018. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi ühisettevõtete eelarveaasta 2018 kohta koos ühisettevõtete vastustega(1),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(2) 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2020. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2018. aasta eelarve täitmisel (05763/2019 – C9‑0065/2019),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(3), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(4), eriti selle artiklit 70,

–  võttes arvesse nõukogu 27. märtsi 2007. aasta otsust 2007/198/Euratom (millega luuakse ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte ning antakse sellele eelised)(5), eriti selle artikli 5 lõiget 3,

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208(6),

–  võttes arvesse komisjoni 18. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/715 raamfinantsmääruse kohta asutustele, mis on asutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu alusel ning millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 70(7),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0049/2020),

1.  annab heakskiidu ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise ühisettevõtte direktori tegevusele ühisettevõtte 2018. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2. Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta otsus ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte 2018. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (2019/2099(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte 2018. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi ühisettevõtete eelarveaasta 2018 kohta koos ühisettevõtete vastustega(8),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(9) 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2020. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2018. aasta eelarve täitmisel (05763/2019 – C9‑0065/2019),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(10), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(11), eriti selle artiklit 70,

–  võttes arvesse nõukogu 27. märtsi 2007. aasta otsust 2007/198/Euratom (millega luuakse ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte ning antakse sellele eelised)(12), eriti selle artikli 5 lõiget 3,

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208(13),

–  võttes arvesse komisjoni 18. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/715 raamfinantsmääruse kohta asutustele, mis on asutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu alusel ning millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 70(14),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0049/2020),

1.  annab heakskiidu ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte 2018. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

3. Euroopa Parlamendi 14. mai 2020. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (2019/2099(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0049/2020),

A.  arvestades, et ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte (edaspidi „ühisettevõte“) loodi 2007. aasta märtsis nõukogu otsusega 2007/198/Euratom(15) 35 aasta pikkuseks perioodiks;

B.  arvestades, et ühisettevõtte liikmeteks on Euratom, mida esindab komisjon, Euratomi liikmesriigid ja kolmandad riigid, kes on sõlminud Euratomiga koostöölepingu juhitava termotuumasünteesi alal;

C.  arvestades, et ühisettevõtte eesmärk on anda liidu panus ITERi rahvusvahelisse termotuumaenergeetika projekti, rakendada Euratomi ja Jaapani vahelist laiemat lähenemisviisi ning valmistada ette termotuumasünteesi näidisreaktori ehitamine;

D.  arvestades, et ühisettevõte alustas iseseisvat tööd 2008. aasta märtsis;

Üldine teave

1.  võtab teadmiseks, et kontrollikoja aruandes ühisettevõtte 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“) leitakse, et raamatupidamise aastaaruanne annab ühisettevõtte finantsolukorrast 31. detsembri 2018. aasta seisuga ning toimingute tulemustest, rahavoogudest ja netovara muutustest sel kuupäeval lõppenud aastal kõigis olulistes aspektides õiglase pildi ning on kooskõlas ühisettevõtte finantsmääruse ja komisjoni peaarvepidaja vastu võetud raamatupidamiseeskirjadega;

2.  võtab teadmiseks asjaolu, et ühisettevõtte 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud on kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed;

3.  juhib tähelepanu asjaolule, et ühisettevõtte ümberarvutuste kohaselt on tema panus projekti ehitusetapis 12 000 000 000 eurot, mis tähendab kasvu võrreldes 6 600 000 000 euroga, mille nõukogu kiitis heaks 2010. aastal; märgib, et see summa ei hõlma ettenägematuid kulusid, ehkki komisjoni hinnangul oleks ajakava jaoks asjakohane kokku leppida 24-kuuline ning eelarve jaoks 10–20 % suurune puhver;

4.  märgib, et 2016. aasta novembris kiitis ITERi organisatsiooni nõukogu (edaspidi „ITERi nõukogu“) heaks ITERi uue projektikirjelduse; märgib, et ITERi uues projektikirjelduses prognoositakse esimese plasma saavutamist ja kasutusetapi algust 2025. aastaks ja ehitusetapi lõpuleviimist 2035. aastaks, kuid märgib samas, et eelmises, 2010. aasta projektikirjelduses prognoositi ehitusetapi lõpuleviimist 2020. aastaks; märgib siiski, et uut projektikirjeldust käsitletakse kõige varasema võimaliku tehniliselt saavutatava tähtajana;

5.  märgib, et 2017. aasta teavitas Ühendkuningriik nõukogu oma otsusest Euroopa Liidust ja Euratomist välja astuda; märgib murelikult, et see võib mõjutada ühisettevõtte ja ITERi projekti tegevust pärast 2020. aastat;

6.  väljendab heameelt asjaolu üle, et 2018. aasta aprillis volitas nõukogu komisjoni kiitma Euratomi nimel heaks ITERi uue projektikirjelduse ning kinnitas lubadust teha vahendid kättesaadavaks järgmise mitmeaastase finantsraamistiku piires, ilma et see piiraks edasisi mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavaid läbirääkimisi, millega määratakse kindlaks tulevase rahastamise üksikasjad(16);

7.  toonitab asjaolu, et lisaks ehitusetapile peab ühisettevõte pärast 2035. aastat panustama ka ITERi kasutusetappi ning sellele järgnevatesse deaktiveerimise ja dekomisjoneerimise etappidesse; võtab teadmiseks asjaolu, et panus deaktiveerimise ja dekomisjoneerimise etappidesse on hinnanguliselt vastavalt 95 540 000 eurot ja 180 200 000 eurot; märgib, et ITERi projekt kestab kuni 2042. aastani, mil ITERi leping lõpeb, ning liit jätkab selle ajani ITERi kulude katmist; märgib, et need lisakulud hõlmavad viimast aastast rahalist toetust kasutusetapiks ja dekomisjoneerimise etapiks ning kõiki deaktiveerimise etapi kulusid;

8.  märgib, et jätkuvalt püsib oht, et projekti elluviimise maksumus võib suureneda ja selle lõpuleviimine praeguse heakskiidetud projektikirjeldusega võrreldes veelgi edasi lükkuda, kuigi on võetud positiivseid meetmeid, et parandada ühisettevõtte poolt projekti ehitusetappi antava panuse haldamist ja kontrolli; kutsub ühisettevõtet üles mitte ületama praeguses heakskiidetud projektikirjelduses ette nähtud projekti kogukulusid;

9.  märgib, et edukate liidu rahastatavate projektide puhul on väga tähtis tõhusalt teavet vahetada; peab oluliseks suurendada ühisettevõtte saavutuste nähtavust ning levitada teavet selle lisaväärtuse kohta; kutsub ühisettevõtet üles järgima ennetavat kommunikatsioonipoliitikat, s.o levitama oma teadusuuringute tulemusi üldsuse hulgas, näiteks sotsiaalmeedia või muude meediakanalite kaudu, et üldsus teaks liidu toetuse mõjust, eriti mõjust turuleviimisele rohkem;

10.  palub kontrollikojal hinnata mitterahalise osaluse arvutamise ja hindamise metoodika korrektsust ja usaldusväärsust;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

11.  märgib, et ühisettevõtte 2018. aasta lõplik, täitmiseks kasutada olnud eelarve sisaldas 706 230 231 euro suuruses summas kulukohustuste assigneeringuid ja 847 366 988 euro suuruses summas maksete assigneeringuid; märgib, et kulukohustuste ja maksete assigneeringute kasutusmäärad olid vastavalt 98,4 % ja 96,1 % (2017. aastal 99,9 % ja 96,3 %);

12.  märgib, et puuduste tõttu 2017. aasta eelarve planeerimises ületasid 2017. aastal ja 2018. aastal vajaminevad maksete assigneeringud esialgses eelarves ettenähtud maksete assigneeringuid; märgib, et ühisettevõttel oli vaja täiendavaid maksete assigneeringuid summas 160 700 000 eurot, mis ületas esialgset eelarvet 25 %; võtab teadmiseks ühisettevõtte vastuse, mille kohaselt ühisettevõte on tänulik Euratomile täiendava panuse eest 2018. aasta eelarvesse ning soovib märkida, et maksete assigneeringute puudumisel ei oleks olnud mingit mõju ning sellega ei oleks kaasnenud mingit riski, sest 137 000 000 eurot maksti ITERi organisatsioonile ettemaksena 2019. aasta rahalisest panusest; märgib, et maksete prognoosimise süsteemi on täielikult muudetud ja see on integreeritud uude finantsjuhtimisvahendisse, ning et see, koos uue organisatsioonilise struktuuriga, tagab eelarve nõuetekohase planeerimise, mida on juba kasutatud 2019. aasta eelarve tulude kindlaksmääramiseks;

13.  väljendab heameelt asjaolu üle, et kulukohustuste assigneeringutest summas 706 200 000 eurot kasutati peaaegu 98,4 % otseste individuaalsete kulukohustuste kaudu (2017. aastal oli see 96,5 %);

14.  märgib, et 2018. aasta eelarve ülejääk oli 1 316 734 eurot (2017. aastal oli see 17 236 192 eurot);

15.  märgib, et 2018. aastal tegi ühisettevõte korrigeeriva makse, millega kanti halduseelarvest tegevuseelarvesse üle 1 000 000 euro ulatuses heakskiidetud ja kontrollitud makseid, mis olid seotud töötajate ametireiside kuludega; märgib siiski, et korrigeeriva makse puhul ei järgitud eelarve sihtotstarbelisuse põhimõtet; võtab teadmiseks ühisettevõtte vastuse, milles ollakse arvamusel, et korrigeeriv makse, mis tehti kogu summa ulatuses ja eelarvepunkte eristamata, ei olnud läbipaistvuse tajutava puudumise tõttu kulude ülekandeks optimaalne vahend; loodab siiski, et kontrollikoda kinnitab oma 2019. aasta aruandes edusamme, mida ühisettevõtte kaubandusosakond 2019. aastal tegi;

16.  märgib, et 2018. aastal saavutas ühisettevõte kuus ITERi nõukogu ja juhatuse poolt kõnealuseks aastaks seatud vahe-eesmärki, mille kavandatud tulemuslikkuse näitaja oli 93 % (võrreldes 91 %ga 2017. aastal, 70 %ga 2016. aastal ja 75 %ga 2015. aastal); võtab samuti teadmiseks ITERi organisatsiooni 2018. aasta detsembri teadaande, milles kinnitati, et 60 % esimese plasma (2025) kavandatud ehitustöödest (võrreldes 50 %ga 2017. aastal) on lõpule viidud;

Tulemuslikkus

17.  märgib kontrollikoja aruande põhjal, et direktori otsus viia äsja tööle võetud kõrgema astme juhi töökoht Barcelonast üle Cadarache’i ei olnud dokumentaalselt piisavalt põhjendatud, mis õigustaks erinevast paranduskoefitsiendist tulenevaid täiendavaid palgakulusid; väljendab heameelt asjaolu üle, et ühisettevõte tunnistab oma vastuses, et asukoha muutus ei olnud piisavalt dokumenteeritud, kuna see oli ametisse nimetava asutuse pädevus