Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Ühenduse ja Cabo Verde Vabariigi vahelise kalandussektori partnerluslepingu rakendamise protokolli (2019–2024) sõlmimise kohta (08662/1/2019 – C9-0004/2019 – 2019/0078(NLE))

P9_TA(2020)0134 A9-0024/2020

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (08662/1/2019),

–  võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Cabo Verde Vabariigi vahelise kalandussektori partnerluslepingu rakendamise protokolli (2019–2024) (08668/2019),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 43 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v ning lõikele 7 (C9-0004/2019),

–  võttes arvesse oma 18. juuni 2020. aasta muud kui seadusandlikku resolutsiooni(1), mis käsitleb otsuse eelnõu,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 114 lõiget 7,

–  võttes arvesse arengukomisjoni ja eelarvekomisjoni arvamusi,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni soovitust (A9-0024/2020),

1.  annab nõusoleku protokolli sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Cabo Verde Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0135.

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta muu kui seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Ühenduse ja Cabo Verde Vabariigi vahelise kalandussektori partnerluslepingu rakendamise protokolli (2019–2024) sõlmimise kohta (08662/2019 – C9-0004/2019 – 2019/0078M(NLE))

P9_TA(2020)0135 A9-0023/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (08662/2019),

–  võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Cabo Verde Vabariigi vahelise kalandussektori partnerluslepingu rakendamise protokolli (2019–2024) (08668/2019),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõikele 2, artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v ning artikli 218 lõikele 7 (C9-0004/2019),

–  võttes arvesse oma 18. juuni 2020. aasta(1) seadusandlikku resolutsiooni, mis käsitleb otsuse eelnõu,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1380/2013 (ühise kalanduspoliitika kohta) artikli 31 lõiget 4(2),

–  võttes arvesse oma 12. aprilli 2016. aasta resolutsiooni ühiste eeskirjade kohta ühise kalanduspoliitika välismõõtme ja kalanduskokkulepete rakendamiseks(3),

–  võttes arvesse 2018. aasta veebruari lõpparuannet „Euroopa Liidu ja Cabo Verde Vabariigi vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu järel- ja eelhindamine“,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõiget 2,

–  võttes arvesse arengukomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A9-0023/2020),

A.  arvestades, et komisjon ja Cabo Verde valitsus on pidanud läbirääkimisi uue säästva kalapüügi partnerluslepingu (ELi ja Cabo Verde säästva kalapüügi partnerlusleping) üle viieaastaseks perioodiks koos selle rakendusprotokolliga;

B.  arvestades, et ELi ja Cabo Verde säästva kalapüügi partnerluslepingu üldine eesmärk on suurendada ELi ja Cabo Verde vahel kalandusalast koostööd mõlema poole huvides, edendades selleks kestlikku kalanduspoliitikat ja kalavarude kestlikku kasutamist Cabo Verde majandusvööndis;

C.  arvestades, et ELi ja Cabo Verde eelmise säästva kalapüügi partnerluslepingu raames kasutati kalapüügivõimalusi 58–68 % ulatuses, seejuures seinerid kasutasid neid rohkem ning õngejadalaevad ja ritvõngelaevad mõõdukalt;

D.  arvestades, et haid moodustavad 20 % saagist, kuid teaduslike andmete puudumine tähendab, et koguarv ei pruugi olla täpne ja võib olla palju suurem;

E.  arvestades, et ELi ja Cabo Verde säästva kalapüügi partnerluslepinguga tuleks edendada Cabo Verde kalapüügiga tegelevate kogukondade ja kalapüügiga seotud tööstusharude ja tegevuse, sealhulgas kalandusteaduse kestlikumat arengut; arvestades, et protokolli alusel antav toetus peab olema kooskõlas riiklike arengukavadega ja meremajanduse tegevuskavaga arenguks ökoloogiliste võimaluste piires, mis töötati välja koos ÜROga, et muuta sektor professionaalsemaks ja suurendada selle tootlikkust, et rahuldada kohaliku elanikkonna toidu- ja tööhõivevajadusi;

F.  arvestades, et säästva kalapüügi partnerluslepingu raames tuleks toetada ka rahvusvahelistest lepingutest tulenevaid ELi kohustusi, nimelt ÜRO kestliku arengu eesmärke, eelkõige 14. kestliku arengu eesmärki, ning arvestades, et kõik ELi meetmed, sealhulgas säästva arengu partnerlusleping, peavad nende eesmärkide saavutamisele kaasa aitama;

G.  arvestades, et EL eraldab Cabo Verdele Euroopa Arengufondi kaudu mitmeaastase eelarve 55 miljoni euro ulatuses ja keskendub peamiselt ühele sektorile, nimelt hea valitsemistava ja arengu lepingule;

H.  arvestades, et säästva kalapüügi partnerlusleping peaks aitama kaasa Cabo Verde kalandussektori edendamisele ja arendamisele ning arvestades, et põhitaristu, näiteks sadamad, lossimiskohad ja töötlemisrajatised, tuleb ehitada või neid tuleb renoveerida;

I.  arvestades, et Euroopa Parlamenti tuleb protokolliga või selle uuendamisega seotud menetluste kõigil etappidel viivitamatult ja täielikult teavitada;

1.  on seisukohal, et ELi ja Cabo Verde säästva kalapüügi partnerluslepinguga tuleks püüelda kahe võrdselt olulise eesmärgi poole: 1) pakkuda ELi laevadele kalapüügivõimalusi Cabo Verde majandusvööndis, tuginedes parimatele kättesaadavatele teaduslikele teadmistele ja nõuannetele ning sekkumata nende piirkondlike organisatsioonide kaitse- ja majandamismeetmetesse, kuhu Cabo Verde kuulub (eelkõige Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon, ICCAT) ja jäädes kasutamata ülejäägi piiresse; ning 2) edendada ELi ja Cabo Verde vahelist majandus-, finants-, tehnilist ja teaduskoostööd Cabo Verde majandusvööndi kestliku kalanduse ja kalavarude vastutustundliku kasutamise valdkonnas, kahjustamata samal ajal Cabo Verde sellealase arenguga seotud suveräänseid valikuid ja strateegiaid; on samal ajal ja võttes arvesse merebioloogia suurt väärtust Cabo Verde vetes, seisukohal, et leping peaks tagama meetmete vastuvõtmise, et leevendada ELi laevade tahtmatut kalapüüki Cabo Verde majandusvööndis;

2.  on seisukohal, et tuleks võtta meetmeid selle tagamiseks, et lepingus sätestatud võrdlustonnaaži ei ületata;

3.  juhib tähelepanu ELi ja Cabo Verde säästva kalapüügi partnerluslepingu protokolli (2014–2018) eel- ja järelhindamisele, mis tehti 2018. aasta mais ja mille tulemustes sätestati, et protokoll oli üldiselt tõhus, tulemuslik, osaliste huve silmas pidades asjakohane ja Cabo Verde valdkondliku poliitikaga kooskõlas, sellele sai osaks sidusrühmade ulatuslik toetus ning soovitati sõlmida uus protokoll; rõhutab, et ELi ja Cabo Verde vahelise kalanduskoostöö valdkonnas on veel arenguruumi, ning on seisukohal, et uus protokoll peaks seetõttu minema nimetatud lepingu rakendamisel varasematest protokollidest kaugemale, eelkõige seoses Cabo Verde kalandussektori arengu toetamisega;

4.  toetab vajadust oluliselt kiirendada Cabo Verde kalandussektori, sh tööstuse ja sellega seotud valdkondade arengut, ning kutsub komisjoni üles võtma kõik vajalikud meetmed, sealhulgas lepingu valdkondlikku toetust käsitleva osa läbivaatamine ja tugevdamine, samuti looma tingimusi selle toetuse suuremaks ärakasutamiseks;

5.  on seisukohal, et ELi ja Cabo Verde säästva kalapüügi partnerluslepingu eesmärke ei saavutata, kui sellega ei suurendata Cabo Verde kalavarude kasutamise tulemusena riiki jäävat lisaväärtust;

6.  on seisukohal, et ELi ja Cabo Verde vaheline säästva kalapüügi partnerlusleping ja selle protokoll tuleb viia kooskõlla riiklike arengukavade ja meremajanduse tegevuskavaga, et arendada Cabo Verde kalandussektorit ökoloogilistes piirides, mis on prioriteetsed valdkonnad ELi toetuse saamiseks ning mille jaoks tuleb mobiliseerida vajalik tehniline ja rahaline abi, ning eelkõige tuleks teha järgmist:

7.  väljendab heameelt asjaolu üle, et leping ei hõlma väikeseid pelaagilisi kalu, mis on kohaliku elanikkonna jaoks väga olulised ja mille puhul ülejääki ei ole;

8.  väljendab muret püügitegevuse võimaliku kahjuliku mõju pärast Cabo Verde majandusvööndi haipopulatsioonile;

9.  on seisukohal, et tuleks üksikasjalikumalt hinnata kasu, mida protokolli rakendamine toob kohalikule majandusele (tööhõive, taristu, parandused sotsiaalvaldkonnas);

10.  peab soovitavaks parandada kogu saaki (sihtliigid ja kaaspüük), kalavarude kaitsestaatust ja püügitegevuse mõju merekeskkonnale käsitlevate andmete kogust ja täpsust ning parandada valdkondliku toetuse rakendamist, et võimaldada täpsemalt hinnata lepingu mõju mere ökosüsteemile, kalavarudele ja kohalikele kogukondadele, sealhulgas selle sotsiaalset ja majanduslikku mõju;

11.  on seisukohal, et pidades silmas kalapüügi võimalikku lõpetamist või piirangute kehtestamist, tuleks kõigepealt tegeleda kohalike kalapüügivajadustega, tuginedes usaldusväärsetele teaduslikele nõuannetele, et tagada kalavarude kestlikkus;

12.  kutsub komisjoni ja Cabo Verde ametiasutusi üles parandama andmete kogumist kalavarude kohta ja nende seiret ülepüügi kontekstis, pöörates erilist tähelepanu haidele;

13.  palub komisjonil ja liikmesriikidel oma koostöö- ja ametliku arenguabi poliitikas, mis keskendub Cabo Verdele, pidada meeles, et Euroopa Arengufond ja säästva kalapüügi partnerluslepingus sätestatud valdkondlik toetus peaksid üksteist täiendama, et aidata kaasa kohaliku kalandussektori tugevdamisele ja tagada riigi täielik suveräänsus oma ressursside üle; kutsub komisjoni üles kiirendama Euroopa Arengufondi ja muude asjakohaste vahendite abil vajalikke meetmeid sellise taristu rajamiseks, mida selle ulatuse ja kulude tõttu ei ole võimalik rajada üksnes säästva kalapüügi partnerluslepingu raames ette nähtud valdkondliku toetuse abil, näiteks kalasadamad (tööstuslik ja väikesemahuline kalapüük);

14.  toetab vajadust suurendada säästva kalapüügi partnerluslepingu panust kohalike otseste ja kaudsete töökohtade loomisesse nii säästva kalapüügi partnerluslepingu raames tegutsevatel laevadel kui ka kalandusega seotud tegevuses (nii väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides); on seisukohal, et liikmesriikidel võib selle saavutamises olla oluline roll ja nad võivad sel eesmärgil aktiivselt osaleda suutlikkuse suurendamises ja koolitustegevuses;

15.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles veelgi tugevdama koostööd Cabo Verdega, hindama tulevase arenguabi tõhustamise võimalusi, eelkõige uue naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi (NDICI) raames, mis on kavandatud ELi eelarve osana aastateks 2021–2027, ning võtma eelkõige arvesse ELi vahendite head kasutamist Cabo Verdes ja riigi poliitilist stabiilsust keerulises geopoliitilises kontekstis, mida tuleb toetada ja premeerida;

16.  kutsub komisjoni üles nõudma, et Cabo Verde Vabariik kasutaks protokolliga ettenähtud rahalist toetust oma riigi kalandussektori tugevdamiseks pikas perspektiivis, ergutaks nõudlust kohalike investeeringute ja tööstusprojektide järele ning edendaks kestlikku meremajanduse kasvu, luues seeläbi kohalikke töökohti ja suurendades kalandustegevuse atraktiivsust noorte põlvkondade jaoks;

17.  palub, et komisjon saadaks Euroopa Parlamendile ja teeks üldsusele kättesaadavaks lepingu artikliga 9 ette nähtud ühiskomitee koosolekute protokollid ja järeldused ning iga-aastaste hindamiste tulemused; palub, et komisjon võimaldaks Euroopa Parlamendi esindajatel osaleda ühiskomitee koosolekutel vaatlejatena ning ergutaks Cabo Verde kalurikogukondade ja kaasatud sidusrühmade osalust;

18.  on seisukohal, et tuleks koguda teavet kasu kohta, mida protokolli rakendamine toob kohalikule majandusele (tööhõive, taristu, parandused sotsiaalvaldkonnas);

19.  palub komisjonil ja nõukogul oma volituste piires ning ELi lepingu artikli 13 lõike 2 ja ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 10 kohaselt teavitada Euroopa Parlamenti viivitamata ja täielikult protokolliga ja selle võimaliku uuendamisega seotud menetluse kõikidel etappidel;

20.  juhib komisjoni ja eelkõige nõukogu tähelepanu asjaolule, et rahvusvaheliste lepingute jätkuv ajutine kohaldamine enne Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist ei ole kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe juhtpõhimõtetega, et see tava õõnestab oluliselt Euroopa Parlamendi kui ainsa demokraatlikult otse valitud ELi institutsiooni staatust ning kahjustab ka kogu ELi demokraatia usaldusväärsust;

21.  palub komisjonil integreerida siinsed soovitused paremini ELi ja Cabo Verde säästva kalapüügi partnerluslepingusse ning võtta neid muu hulgas arvesse protokolli uuendamise menetlustes;

22.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Cabo Verde valitsusele ja parlamendile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0134. (2) ELT L 354, 28.12.2013, lk 22. (3) ELT C 58, 15.2.2018, lk 93.

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokolli (2019–2024) sõlmimise kohta (08928/2019 – C9-0011/2019 – 2019/0090(NLE))

P9_TA(2020)0136 A9-0012/2020

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (08928/2019),

–  milles käsitletakse Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokolli (08894/2019) sõlmimist,

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 43, artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v ning artikli 218 lõikele 7 (C9-0011/2019),

–  võttes arvesse oma 18. juuni 2020. aasta muud kui seadusandlikku resolutsiooni,(1) mis käsitleb otsuse eelnõu,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 114 lõiget 7,

–  võttes arvesse arengukomisjoni ja eelarvekomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni soovitust (A9‑0012/2020),

1.  annab nõusoleku protokolli sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide ja Guinea-Bissau Vabariigi valitsustele ja parlamentidele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0137.

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta muu kui seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalandussektori partnerluslepingu rakendamise protokolli (2019–2024) sõlmimise kohta (08928/2019 – C9-0011/2019 – 2019/0090M(NLE))

P9_TA(2020)0137 A9-0013/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (08928/2019),

–  võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokolli (08894/2019) (edaspidi „protokoll“),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 43 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v ning lõikele 7 (C9-0011/2019),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1380/2013 (ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ)(1) artikli 31 lõiget 4,

–  võttes arvesse oma 12. aprilli 2016. aasta resolutsiooni ühiste eeskirjade kohta ühise kalanduspoliitika välismõõtme ja kalanduskokkulepete rakendamiseks(2),

–  võttes arvesse oma 18. juuni 2020. aasta seadusandlikku resolutsiooni, mis käsitleb otsuse eelnõu(3),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõiget 2,

–  võttes arvesse arengukomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A9-0013/2020),

A.  arvestades, et ELi ja Guinea-Bissau vahelise kalandusalase partnerluslepingu üldine eesmärk on suurendada mõlema lepinguosalise huvides ELi ja Guinea-Bissau vahelist kalandusalast koostööd ning edendada lisaks Guinea-Bissau kalandussektori ja meremajanduse arendamisele ka säästvat kalanduspoliitikat ja kalavarude säästvat kasutamist Guinea-Bissau kalapüügipiirkonnas;

B.  arvestades, et eelmise kalandusalase partnerluslepingu kohast püügivõimaluste kasutamist peetakse üldiselt rahuldavaks;

C.  arvestades, et ELi ja Guinea-Bissau kalandusalane partnerlusleping on ELi ja kolmandate riikide vahel sõlmitud kalandusalaste partnerluslepingute kontekstis väga oluline, kuna see on kaasatud vahendite poolest praegu tähtsuselt kolmas leping ning sellele lisaks üks ainult kolmest lepingust, mis annab juurdepääsu mitme liigiga püügipiirkondadele;

D.  arvestades, et Guinea-Bissau kalanduse panus riigi jõukusse on väga väike (2015. aastal 3,5 % SKPst), kuigi kalandusalase partnerluslepingu alusel kalavarudele juurdepääsu võimaldamise eest tasutavad summad annavad olulise panuse riigi rahandusse;

E.  arvestades, et eelmise protokolliga võrreldes kasvab ELi rahaline makse juurdepääsu eest kalavarudele 9 miljonilt eurolt 11,6 miljonile eurole aastas ning summa, millega EL toetab Guinea-Bissau kalanduspoliitikat, suureneb 3 miljonilt eurolt 4 miljonile eurole aastas;

F.  arvestades, et protokolliga hõlmatud ajavahemikul määratakse püügivõimalused kindlaks kahel eri viisil: esimesel kahel aastal püügikoormusena (mõõdetuna brutoregistertonnides) ning viimasel kolmel aastal lubatud kogupüügina (tonnides); arvestades, et selle üleminekuga peaks kaasnema protokolli kahe esimese kehtivusaasta jooksul püügiaruannete ja püügiandmete töötlemise elektroonilise süsteemi rakendamine;

G.  arvestades, et esimesel protokolliga hõlmatud ajavahemikul määratakse ELi laevastikele antavad püügivõimalused kindlaks järgmiselt: krevetikülmutustraalerite püütav kogus on 3700 brutoregistertonni, kala- ja peajalgsete külmutustraaleritel 3500 brutoregistertonni, ning väikestel pelaagilise püügi traaleritel, 28 tuunikülmutusseineril ja õngejadalaeval ning 13 ritvõngedega tuunipüügilaeval – ühtekokku 15 000 brutoregistertonni; arvestades, et teisel ajavahemikul määratakse ELi laevastikele antavad püügivõimalused kindlaks järgmiselt: krevetikülmutustraaleritel – 2500 tonni, kalakülmutustraaleritel – 11 000 tonni, peajalgsete külmutustraaleritel – 1500 tonni ning väikestel pelaagilise püügi traaleritel, 28 tuunikülmutusseineril ja õngejadalaeval ning 13 ritvõngedega tuunipüügilaeval – ühtekokku 18 000 tonni;

H.  arvestades, et esimene Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau vaheline kalandusalane partnerlusleping sõlmiti 1980. aastal; arvestades, et lepingu eelmise protokolli kehtivusaeg lõppes 23. novembril 2017; arvestades, et üldjuhul ei saa nimetatud lepingute arengukoostööd käsitleva osaga (valdkondlik toetus) siiani rahule jääda; arvestades, et siiski on saavutatud edu kalapüügi jälgimise, kontrolli ja järelevalve ning sanitaarkontrolli alase võimekuse osas ning Guinea-Bissau osalemisel piirkondlike kalandusorganisatsioonide töös; arvestades, et tõhustada tuleb valdkondlikku koostööd, et paremini edendada kohaliku kalandussektori ning sellega seotud tööstusharude ja tegevuste arengut, tagamaks et senisest suurem osa riigi loodusvarade kasutamisest saadavast lisaväärtusest jääks Guinea-Bissausse;

I.  arvestades, et Guinea-Bissau kalandussektori arendamiseks tuleb rajada siiani puuduv põhitaristu – sadamad, lossimiskohad, ladustamis- ja töötlemisrajatised; eesmärk on saavutada, et Guinea-Bissau vetes püütav kala lossitaks kohapeal;

J.  arvestades, et 2021. aastal algab ÜRO kestlikule arengule suunatud ookeaniteaduse kümnend (2021–2030); arvestades, et kolmandaid riike tuleb julgustada etendama teadmiste omandamisel võtmerolli;

K.  arvestades, et Guinea-Bissau kalatoodete müük ELis on juba hulk aastaid olnud keelatud, kuna riik ei ole täitnud liidu kehtivaid sanitaarnorme; arvestades, et Guinea-Bissau kalandustoodete eksportimist ELi takistavad peamiselt viivitused analüüsilaboratooriumi sertifitseerimisprotsessis; arvestades, et riigi ametiasutused ja komisjon teevad keelu tühistamiseks sertifitseerimisprotsessis koostööd;

L.  arvestades vajadust tagada, et riiki jääks senisest suurem osa Guinea-Bissau kalapüügipiirkonna kalavarude kasutamisel saadavast lisaväärtusest;

M.  arvestades, et otsene tööhõive Guinea-Bissau kalandussektoris on olnud piiratud, isegi arvestades laevade meeskonnaliikmete kohapeal värbamist (praegu töötab neid ELi laevadel vähem kui eelmise protokolli sõlmimise ajal) või naisi, kelle elatis ja töökohad sõltuvad kalandussektorist;

N.  arvestades, et eelmise protokolliga võrreldes tuleb ELi laevadele tööle võtta märksa rohkem meremehi; arvestades, et ELi laevaomanikud peavad püüdma palgata täiendavalt Guinea-Bissau meremehi; arvestades, et Guinea-Bissau ametiasutused peavad koostama soovitusliku nimekirja kvalifitseeritud meremeestest, keda saaks ELi laevadele tööle võtta, ning seda nimekirja ajakohastama;

O.  arvestades, et võitluses ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga (ETR-kalapüük) Guinea-Bissau territoriaalvetes on tehtud edusamme tänu sellele, et Guinea-Bissau majandusvööndis on tõhustatud järelevalvet, s.t FISCAPi (kalapüügi järelevalve ja kontroll) käsutusse on antud seireüksus ja kiired patrull-laevad; arvestades, et sellele vaatamata esineb veel puudusi ja vajakajäämisi, mis tuleb kõrvaldada (laevaseiresüsteemiga seotud küsimused);

P.  arvestades, et Guinea-Bissau majandusvööndi põhjalähedaste kalavarude kirjeldamisel on tehtud edusamme, näiteks avaldati 2019. aasta jaanuaris Guinea-Bissau majandusvööndi põhjalähedaste liikide hindamise kampaania aruanne;

Q.  arvestades, et Guinea-Bissau on üks 13 riigist, mida hõlmab komisjoni 28. aprilli 2017. aasta otsusega C(2017)2951 vastu võetud projekti „Parem piirkondlik kalanduse juhtimine Lääne-Aafrikas (PESCAO)“ kohaldamisala; projekti eesmärk on muu hulgas tugevdada ETR-kalapüügi tõkestamist ja vastumeetmeid, milleks tuleb riiklikul ja piirkondlikul tasandil täiustada seiret, kontrolli ja järelevalvet;

R.  arvestades, et Euroopa Parlamendi poolt varem esitatud soovitusi ei ole praegusesse protokolli päris rahuldavalt üle võetud;

S.  arvestades, et Euroopa Parlamenti tuleb protokolliga või selle uuendamisega seotud menetluste kõigil etappidel aegsasti teavitada;

1.  märgib, kui tähtis on ELi ja Guinea-Bissau kalandusalane partnerlusleping nii Guinea-Bissau kui ka tema kalapüügipiirkonnas tegutsevate ELi laevastike jaoks; rõhutab, et ELi ja Guinea-Bissau vahelise kalanduskoostöö valdkonnas on veel arenguruumi, ning kordab oma üleskutset komisjonile võtta kõik vajalikud meetmed, et minna kaugemale varasematest kõnealuse lepingu rakendamist käsitlevatest protokollidest ning tagada, et käesoleva kalandusalase partnerluslepingu tulemuseks oleks kohaliku kalandussektori üldiselt rahuldav arengutase, ning et see oleks kooskõlas ÜRO kestliku arengu 14. eesmärgis osutatud eesmärkidega kaitsta ja säästvalt kasutada ookeane, meresid ja mereressursse kestliku arengu saavutamiseks;

2.  on seisukohal, et ELi ja Guinea-Bissau kalandusalase partnerluslepingu eesmärke on täidetud erineval määral: kui ühelt poolt on leping pakkunud ja pakub ELi laevadele Guinea-Bissau kalapüügipiirkonnas olulisi kalapüügivõimalusi ning ELi laevaomanikud on neid võimalusi märkimisväärselt kasutanud, siis samal ajal ei ole kohalik kalandussektor siiski üldiselt piisavalt või rahuldavalt arenenud;

3.  rõhutab, et protokolli artikkel 3 sisaldab mittediskrimineerimise klauslit, mille kohaselt Guinea-Bissau kohustub mitte andma soodsamaid tehnilisi tingimusi teistele Guinea-Bissau kalapüügipiirkonnas tegutsevatele, ELi omadega sarnastele ja samu liike püüdvatele välisriikide laevastikele; palub komisjonil hoolikalt jälgida ELi kalanduskokkuleppeid Guinea-Bissau kalapüügipiirkonnas asuvate kolmandate riikidega;

4.  tunneb heameelt ELi laevade panusest Guinea-Bissau toiduga kindlustatusesse tänu protokolli lisa 5. peatükis märgitud kohapeal lossimisele, millega soovitakse tuua kasu kohalikele kogukondadele ning edendada riigisisest kalakaubandust ja kala tarbimist;

5.  on seisukohal, et käesoleva protokolli puhul on probleemiks üleminek püügikoormusel põhinevalt kalapüügivõimaluste haldamiselt lubatud kogupüügil põhinevale haldamisele; kutsub komisjoni ja Guinea-Bissaud üles viivitamata edendama nõuetekohast ja tulemuslikku üleminekut, et tagada elektroonilise laevaettekannete süsteemi (ERS) ja püügiandmete töötlemise vajalik usaldusväärsus ja tulemuslikkus;

6.  toetab vajadust oluliselt kiirendada Guinea-Bissau kalandussektori, sh tööstuse ja sellega seotud valdkondade arengut, ning kutsub komisjoni üles tegema kõik vajaliku selle eesmärgi saavutamiseks, muu hulgas võib-olla valdkondlikku toetust käsitleva osa läbi vaatama ja seda tugevdama, ning üksiti võtma meetmeid rahalise toetuse paremaks ärakasutamiseks;

7.  on seisukohal, et ELi ja Guinea-Bissau kalandusalase partnerluslepingu eesmärgid jäävad täitmata, kui leping ei aita luua riigi kalavarude pikaajalise kestliku kasutamise juhtimise süsteemi; peab väga oluliseks järgida protokolli valdkondlikku toetust käsitlevaid sätteid, et see aitaks riiklikku kalanduse ja meremajanduse strateegiat täielikult ellu viia; sellega seoses peab ELi toetuse juures esmatähtsaks vajaliku tehnilise ja finantsabi mobiliseerimist järgmistel eesmärkidel:

8.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid oma koostöö ja ametliku arenguabi poliitikasuundade puhul arvesse seda, et Euroopa Arengufondi (EAF) toetus ning ELi ja Guinea-Bissau kalandusalases partnerluslepingus sätestatud valdkondlik abi peaksid olema teineteist täiendavad ja täielikult kooskõlastatud, et aidata tugevdada kohalikku kalandussektorit;

9.  väljendab muret selle pärast, et Lääne-Aafrika rannikul kerkib üha rohkem kalajahu- ja kalaõlitehaseid, mida varustatakse ka Guinea-Bissau vetest püütud kalaga; toonitab, et kalapüük söödatootmise eesmärgil läheb vastuollu kestlikkuse põhimõttega ja vajadusega varustada kohalikke elanikke väärtuslike valgurikaste ressurssidega; väljendab heameelt Guinea-Bissau sadama ja lossimisrajatiste laiendamise üle, kuid väljendab samas muret, et sellele võib järgneda uute kalajahutehaste ehitamine;

10.  kutsub komisjoni ja Guinea-Bissau ametivõime üles tõhustama koostööd, et kehtestada Guinea-Bissau kalandustoodete ELi eksportimise tingimused, eelkõige sanitaarnõuete täitmise kontrollimise ja analüüsilaboratooriumi sertifitseerimise osas, eesmärgiga teha lõpp praegusele ekspordikeelule, kiirendada kohaliku kalandussektori arengut ja sellest tulenevalt edendada kalandusalase partnerluslepingu eesmärkide täitmist;

11.  toetab vajadust suurendada kalandusalase partnerluslepingu panust kohapeal töökohtade otsesesse ja kaudsesse loomisse kalandusalase partnerluslepingu raames tegutsevatel laevadel ja muus kalandusega seotud tegevuses nii väärtusahela eelnevates kui ka järgnevates etappides; on seisukohal, et liikmesriikidel võib selle saavutamises olla oluline roll ja nad võivad aktiivselt osaleda suutlikkuse suurendamises ja koolitustegevuses;

12.  tuletab meelde, et Guinea-Bissau mere- ja rannikuökosüsteemid, näiteks noorkalade elupaigana toimivad mangroovimetsad on unikaalsed ning nende bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine ja taastamine nõuab sihipäraseid meetmeid;

13.  on seisukohal, et tuleks koguda teavet kasu kohta, mida protokolli rakendamine toob kohalikule majandusele (nt tööhõive, taristu, parendused sotsiaalvaldkonnas);

14.  on seisukohal, et on vaja parandada kogu saaki (siht- ja kaaspüüki), Guinea-Bissau kalapüügivööndi kalavarude kaitsestaatust ja kalandusalasest partnerluslepingust ökosüsteemidele tulenevat üldist mõju kajastavate andmete hulka ja kvaliteeti ning et tuleks püüda arendada Guinea-Bissau võimet selliseid andmeid koguda; palub komisjonil aidata tagada, et kalandusalase partnerluslepingu rakendamise järelevalve eest vastutavad asutused, s.t ühiskomitee ja ühine teaduskomitee saaksid tegutseda tõrgeteta, kaasates väikesemahulise kalapüügiga tegelevate kalurite ühendusi, kalandussektoris töötavate naiste ühendusi, ametiühinguid, rannikukogukondade esindajaid ning Guinea-Bissau vabaühendusi;

15.  peab tingimata vajalikuks parandada andmete kogumist Ginea-Bissau püükide kohta; lisaks nõuab, et parandataks ELi laevade laevaseiresüsteemide loodud andmete edastamist lipuriigi kaudu Aafrika ametivõimudele; nõuab andmesüsteemide koostalitlusvõime parandamist;

16.  suurema läbipaistvuse huvides nõuab tungivalt, et avaldataks aruanded valdkondlikku toetust saanud meetmete kohta;

17.  on seisukohal, et kui protokolli kohaselt ette nähtud varude kestlikkuse tagamiseks suletakse püügipiirkondi või kehtestatakse püügipiirangud, tuleb usaldusväärsetele teaduslikele andmetele tuginedes eelkõige arvesse võtta kohaliku kalapüügi vajadusi;

18.  rõhutab, kui oluline on kolmanda riigi vetes kala püüdvate liidu laevade puhul ülejäägi nõue;

19.  toetab vajadust parandada püügitegevuse jätkusuutlikkuse eesmärgil Guinea-Bissau kalapüügipiirkonna juhtimist, kontrolli ja järelevalvet ning võidelda ETR-kalapüügi vastu, tugevdades muu hulgas laevaseiresüsteemide abil laevade seiret;

20.  nõuab tungivalt läbipaistvussätete lisamist, mis tähendaks, et avaldatakse kõik lepingud nende riikide või eraõiguslike üksustega, kes on andnud välisriikide laevadele juurdepääsu Guinea-Bissau majandusvööndile;

21.  rõhutab, kui oluline on jaotada kalandusalase partnerluslepinguga ette nähtud kalapüügivõimalused õiglaselt, läbipaistvalt ja tasakaalustatult;

22.  rõhutab, et kala lossimine Guinea-Bissau sadamates soodustab kohalikku töötlemist ja toiduga kindlustatust nii kala liikide kui ka kvaliteedi mõttes;

23.  palub komisjonil edastada Euroopa Parlamendile ühiskomitee koosolekute protokollid ja järeldused, protokolli artiklis 5 osutatud mitmeaastane valdkondliku programm ja iga-aastaste hindamiste tulemused, teave kõnealuse programmi kooskõlastamise kohta Guinea-Bissau kalanduse strateegilise arengukavaga (2015–2020) ning ühise teaduskomitee koosolekute protokollid ja järeldused, samuti teave Guinea kalapüügipiirkonnas toimuva ETR-kalapüügi kohta, ELi ettevõtjate integreerimise kohta Guinea kalandussektorisse (protokolli artikkel 10) ja laevaomanike kohustuste täitmise kontrollimise kohta (nt seoses protokolli lisa V peatükis sätestatud mitterahalise panusega); palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile protokolli kohaldamise viimase aasta jooksul ja enne selle uuendamise läbirääkimiste alustamist protokolli rakendamise täieliku aruande;

24.  palub komisjonil ja Guinea-Bissau ametivõimudel anda põhjalikumat teavet piirkonnas loomasööda tootmiseks teostatava kalapüügi kohta;

25.  palub komisjonil integreerida siinsed soovitused paremini ELi ja Guinea-Bissau kalandusalasesse partnerluslepingusse ning võtta neid muu hulgas arvesse protokolli uuendamise menetlustes;

26.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Guinea-Bissau valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT L 354, 28.12.2013, lk 22. (2) ELT C 58, 15.2.2018, lk 93. (3) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0136.

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsuse eelnõu, milles käsitletakse São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi ning Euroopa Ühenduse vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokolli sõlmimist (12199/2019 – C9-0001/2020 – 2019/0173(NLE))

P9_TA(2020)0138 A9-0001/2020

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (12199/2019),

–  võttes arvesse São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi ning Euroopa Ühenduse vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokolli (12202/2019),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 43, artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v ning artikli 218 lõikele 7 (C9-0001/2020),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 114 lõiget 7,

–  võttes arvesse arengukomisjoni ja eelarvekomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni soovitust (A9‑0001/2020),

1.  annab nõusoleku protokolli sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Sao Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Šveitsi vahelise kirjavahetuse vormis lepingu (mis käsitleb GATT 1994 artikli XXVIII alusel peetud läbirääkimisi Šveitsi kontsessioonide muutmiseks maitsestatud liha osas) sõlmimise kohta (12482/2019 – C9-0194/2019 – 2019/0196(NLE))

P9_TA(2020)0139 A9-0092/2020

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (12482/2019),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise kirjavahetuse vormis lepingu eelnõu, mis käsitleb GATT 1994 artikli XXVIII alusel peetud läbirääkimisi Šveitsi WTO kontsessioonide muutmiseks maitsestatud liha osas (12483/2019),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõike 4 esimesele lõigule ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v (C9-0194/2019),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 114 lõiget 7,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni soovitust (A9-0092/2020),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Šveitsi Konföderatsiooni valitsusele ja parlamendile.

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta resolutsioon müalgilise entsefalomüeliidi biomeditsiiniliste uuringute lisarahastamise kohta (2020/2580(RSP))

P9_TA(2020)0140 B9-0186/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 168 ja 179–181,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 35,

–  võttes arvesse komisjonile 2. septembril 2019. aastal esitatud kirjalikult vastatavat küsimust teemal „Müalgilise entsefalomüeliidi (ME) teadusuuringud“ (E-002599/2019) ja komisjoni 28. oktoobri 2019. aasta vastust,

–  võttes arvesse komisjonile 4. detsembril 2018. aastal esitatud kirjalikult vastatavat küsimust teemal „Kroonilise väsimuse sündroom“ (E-006124/2018) ja komisjoni 30. jaanuari 2019. aasta vastust,

–  võttes arvesse komisjonile 28. augustil 2018. aastal esitatud kirjalikult vastatavat küsimust teemal „Müalgilise entsefalomüeliidi tunnistamine Maailma Terviseorganisatsiooni poolt ning Euroopa Komisjoni toetus teadusuuringutele ja koolitusele“ (E-004360/2018) ja komisjoni 1. novembri 2018. aasta vastust,

–  võttes arvesse komisjonile 9. novembril 2017. aastal esitatud kirjalikult vastatavat küsimust teemal „Müalgilise entsefalomüeliidi / kroonilise väsimuse sündroomi teadusuuringute rahastamine“ (E-006901/2017) ja komisjoni 18. detsembri 2017. aasta vastust,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 227 lõiget 2,

A.  arvestades, et petitsioonikomisjonile on laekunud mitu petitsiooni, milles väljendatakse muret selle pärast, et müalgilisele entsefalomüeliidile / kroonilise väsimuse sündroomile (ME/KVS) puudub ravi ja biomeditsiinilised uuringud on ELis praegu alarahastatud;

B.  arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 35 kohaselt on „Igaühel [...] õigus [...] ravile siseriiklike õigusaktide ja tavadega ettenähtud tingimustel“ ning muudes rahvusvahelistes inimõigusi käsitlevates dokumentides, sealhulgas inimõiguste ülddeklaratsioonis, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelises paktis ning puuetega inimeste õiguste konventsioonis on tunnustatud või käsitletud õigust tervisele või selle elemente, näiteks õigust arstiabile;

C.  arvestades, et liikmesriikide ja liidu meetmete eesmärk peab olema parandada rahvatervist; arvestades, et selle eesmärgi saavutamiseks peaks liit toetama liikmesriike sellega, et tihendab koostööd ning soodustab haiguste põhjuste, leviku ja ennetamise kohta tehtavaid teadusuuringuid;

D.  arvestades, et ME/KVS on kurnav krooniline multisüsteemne haigus, mille etioloogia ei ole teada ning mille sümptomid, raskusaste ja kulg on äärmiselt erinevad;

E.  arvestades, et Maailma Terviseorganisatsioon on ME/KVSi liigitanud rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni (RHK-11) alusel närvisüsteemi häireks koodiga 8E49 (viirusejärgse väsimuse sündroom);

F.  arvestades, et ME/KVS on keeruline, toimetulekut oluliselt pärssiv haigus, sest äärmine väsimus ja muud füüsilised sümptomid võivad muuta igapäevaste toimingute tegemise võimatuks; arvestades, et ME/KVS võib elukvaliteeti väga palju halvendada ja takistada haigestunutel kodust lahkuda või isegi voodist tõusta, põhjustades ränki kannatusi, mõjudes halvasti sotsiaalsetele ja peresuhetele ning tekitades töövõime kaotamise tõttu suuri kulusid ka ühiskonnale;

G.  arvestades, et erilist tähelepanu tuleb pöörata ME/KVSi all kannatavate inimeste sotsiaalse tõrjutuse suurele ohule; arvestades, et seetõttu on selle haigusega töötajate jaoks ülioluline, et nende töökoht säiliks ja nad ei tunneks end isoleerituna;

H.  arvestades, et ME/KVSi all kannatavate inimeste töötingimuste ja -keskkonna ümberkujundamiseks tuleks võtta kõik võimalikud meetmed; arvestades, et samuti peaks neil olema õigus kohandada oma töökohta ja -aega;

I.  arvestades, et ME/KVSi puhul ei ole endiselt välja töötatud biomeditsiinilisi diagnostilisi teste ega ka ELi ja Euroopa Ravimiameti (EMA) heaks kiidetud ravimeetodeid;

J.  arvestades, et ME/KVSi esmahaigestumus ja levimus (nagu ka kogu sellest tulenev sotsiaalne ja majanduslik koormus) ELis ei ole teada, sest ELi tasandil andmeid kooskõlastatult ja põhjalikult ei koguta;

K.  arvestades, et komisjoni 30. augusti 2019. aasta vastuse kohaselt petitsioonile nr 0204/2019 on MEd/KVSi diagnoositud kogu maailmas umbes 24 miljonil inimesel, kuid see moodustab kõigist ME/KVSi all kannatavast inimestest hinnanguliselt vaid 10 %;

L.  arvestades, et Ameerika müalgilise entsefalomüeliidi ja kroonilise väsimuse sündroomi ühingu hinnangul on ME/KVS kogu maailmas umbes 17–24 miljonil inimesel;

M.  arvestades, et ELis arvatakse olevat umbes kaks miljonit eri rahvusest, vanusest või soost ME/KVSi all kannatavat inimest; arvestades, et täiskasvanute seas on sagedamini haigestunud naised;

N.  arvestades, et praeguseks ei teata MEd/KVSi kohta veel palju ja seetõttu on see aladiagnoositud, sest tervishoiuteenuse osutajatel ei ole selle haiguse kohta piisavalt teadmisi või sümptomite tuvastamisel on ilmnenud raskusi ja puuduvad sobivad diagnostilised testid; arvestades, et ME/KVSi vähene tundmine võib olla suureks takistuseks, et tunnistada haigestunu töövõimetuks;

O.  arvestades, et haigestunute kogukond tunneb, et ametiasutused ja kogu ühiskond on nad toetuse ja tähelepanuta jätnud, ning nõuab õigustatult teadlikkuse suurendamist ja teadusuuringute edendamiseks lisaraha eraldamist; arvestades, et haigestunud kaebavad selle üle, et kuna selle haiguse kohta ei ole piisavalt teavet, tunnevad nad end häbimärgistamise ohvritena; arvestades, et MEga/KVSiga inimeste õigustega seotud häbimärgistamist ning sellega kaasnevat psühholoogilist stressi, millel on suur mõju nii üksikisikutele, perekondadele ja ühiskonnale kui ka kõigile inimeste elu aspektidele, märgatakse sageli liiga vähe;

P.  arvestades, et MEga/KVSiga lastel ja noortel võib hariduse omandamisel tekkida takistusi;

Q.  arvestades, et seda tüüpi haigusi tuleb liikmesriikide tasandil paremini tuvastada; arvestades, et ametiasutuste, tervishoiuteenuste osutajate ja kõigi ametnike teadlikkuse parandamiseks tuleks pakkuda just neile mõeldud koolitust;

R.  arvestades, et petitsioon nr 0204/2019 on saanud ja saab haigestunutelt ja nende perekondadelt ning teadusringkondadelt endiselt palju toetusallkirju, millega nõutakse investeeringute suurendamist ME/KVSi biomeditsiinilisteks teadusuuringuteks ning patsientide toetamiseks;

S.  arvestades, et aastate jooksul on mitu Euroopa Parlamendi liiget esitanud komisjonile küsimusi, mis puudutavad ELi rahaliste vahendite kättesaadavaks tegemist ME/KVSi uuringuteks;

T.  arvestades, et ME/KVSi käsitlevad teadusuuringud on endiselt üsna killustatud ja teadusuuringuid ELi tasandil ei kooskõlastata; arvestades, et kuigi ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist „Horisont 2020“ (2014–2020) on toetatud paljusid eri etioloogiaga neuroloogiliste häirete teadusprojekte ja valu-uuringuid (nt Help4Me, GLORIA ja RTCure), tunnistas komisjon 30. jaanuari 2019. aasta vastuses kirjalikult vastatavale küsimusele E-006124/2018, et seni ei ole ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammidest ME/KVSi diagnoosimise ega ravi projekte toetatud;

1.  väljendab muret ME/KVSi suure esinemissageduse pärast ELis, kuna haiguse all kannatab hinnanguliselt 2 miljonit inimest;

2.  peab kiiduväärseks, et komisjon toetab Euroopa teaduse ja tehnika alase koostöö organisatsiooni (European Cooperation in Science and Technology, COST), kes moodustas hiljuti ME/KVSi uurimisega tegelevate teadlaste võrgustiku (Euromene); on arvamusel, et Euromene võib anda lisaväärtust meetmetele, mis ei oleks nii tõhusad, kui neid võetaks üksnes riiklikul tasandil;

3.  kiidab heaks Euromene võrgustiku praeguse töö, mille eesmärk on töötada välja ühtne kogu Euroopat hõlmav tegutsemisviis, et kõrvaldada suured lüngad seda keerulist haigust puudutavates teadmistes ning anda tervishoiuteenuse osutajatele, haigestunutele ja muudele sidusrühmadele teavet haiguskoormuse kohta Euroopas ning kliinilise diagnoosi ja võimaliku ravi kohta;

4.  tunneb heameelt selle üle, et 28. oktoobri 2019. aasta vastuses kirjalikult vastatavale küsimusele E-002599/2019 lubas komisjon, et loob MEd/KVSi puudutavateks teadusuuringuteks uusi võimalusi programmile „Horisont 2020“ järgneva tulevase teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi, s.o programmi „Euroopa horisont“ kaudu;

5.  peab aga kahetsusväärseks, et komisjoni senised rahastamisalgatused ei ole olnud piisavad; tunneb muret selle pärast, et praegu on ME/KVSi teadusuuringud alarahastatud, mida võib käsitada ELi rahvatervise varjatud probleemina; rõhutab, et üha pakilisem on tegeleda inimlike ja sotsiaal-majanduslike tagajärgedega, sest on üha suurem hulk inimesi, kes elavad ja töötavad selliste toimetulekut pärssivate pikaajaliste ja krooniliste haigustega, mis mõjutavad nende töötegemise ja -suhte kestlikkust ja järjepidevust;

6.  palub komisjonil eraldada lisaraha ja seada prioriteediks projektikonkursid, mis keskenduvad just ME/KVSi biomeditsiinilistele teadusuuringutele, et töötada välja ja valideerida biomeditsiiniline diagnostiline test ning tõhus biomeditsiiniline ravi, mille tulemusel on võimalik haigusest paraneda või leevendada selle tagajärgi;

7.  on veendunud, et ME/KVSi biomeditsiiniliste teadusuuringute praegune alarahastamine on haigestunute hinnanguliselt suurt arvu ja haiguse majanduslikku ja sotsiaalset mõju arvestades õigustamatu;

8.  rõhutab, et tuleb ellu viia uuenduslikud projektid, mis suudaksid tagada selle haiguse kohta liikmesriikides koordineeritud ja põhjaliku andmete kogumise, ning nõuab kohustuslikku aruandlust kõigis liikmesriikides, kus MEd/KVSi esineb;

9.  kutsub kõiki liikmesriike üles võtma otsustavalt vajalikke meetmeid, et tagada ME/KVSi korrektne tuvastamine;

10.  palub komisjonil soodustada sõeluuringumeetodite, diagnoosimise ja raviga seotud koostööd ning parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel ja luua MEga/KVSiga patsientide kohta Euroopa levimusregistri;

11.  nõuab, et komisjon eraldaks rahalised vahendid, et tagada MEga/KVSiga patsientidega töötavate tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandetöötajate asjakohane ning parem meditsiiniline haridus ja koolitus; kutsub seetõttu komisjoni üles uurima, kas ME/KVSi ennetamiseks ja raviks on võimalik luua EL fond;

12.  kutsub komisjoni üles tagama teadlastele vajaliku logistilise toe rahastamist, et edendada selle valdkonna teadusuuringute kooskõlastamist ELis ja teha kindlaks ME/KVSi diagnostika keerukuse ja patsientide hooldamisega seotud probleemid ning kasutada täielikult ära võimalused, mida annab ekspertide ja kõigi sidusrühmade abil kogutud innovatsiooni- ja terviseandmete kättesaadavus, et seada esikohale õige poliitika;

13.  nõuab ME/KVSi uurimisel tihedamat rahvusvahelist koostööd, et kiirendada objektiivsete diagnostiliste standardite ja tõhusate ravimeetodite väljatöötamist;

14.  kutsub komisjoni üles tellima uuringut, milles hinnatakse ELis ME/KVSi tõttu tekkivaid üldisi sotsiaalseid ja majanduslikke kulusid;

15.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles käivitama tervishoiutöötajate ning avalikkuse teavitamise ja teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, et inimesed oleks ME/KVSi olemasolust ja sümptomitest teadlik;

16.  kutsub nõukogu üles kiitma ELi järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavate läbirääkimiste kontekstis heaks Euroopa Parlamendi nõudmise suurendada programmi „Euroopa horisont“ eelarvet ja see eelarve kiiresti vastu võtta, et ME/KVSi teadusuuringute tagamiseks oleks võimalik õigel ajal tööd alustada;

17.  palub komisjonil tunnistada spetsiifilisi probleeme, millega seisavad silmitsi teadlased, kes tegelevad teadmata põhjusega haigustega (sh ME/KVS), ja kindlustada, et hoolimata nendest probleemidest tagatakse selliste haiguste biomeditsiinilisteks uuringuteks õiglane võimalus saada programmi „Euroopa horisont“ kaudu rahalisi vahendeid;

18.  rõhutab, et väga oluline on suurendada selle teemaga seotud teadlikkust ja toetada veelgi ELi ja liikmesriikide tasandil tegevust iga aasta veebruari viimasel päeval peetava haruldaste haiguste päeva raames;

19.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (EGF/2020/000 TA 2020 – Tehniline abi komisjoni algatusel) (COM(2020)0146 – C9‑0112/2020 – 2020/2062(BUD))

P9_TA(2020)0141 A9-0109/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2020)0146 – C9‑0112/2020),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006(1),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(2), eriti selle artiklit 12,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3), eriti selle punkti 13,

–  võttes arvesse oma 18. septembri 2019. aasta resolutsiooni, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (taotlus EGF/2019/000 TA 2019 – Tehniline abi komisjoni algatusel)(4),

—  võttes arvesse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku esimest lugemist Euroopa Parlamendis(5),

—  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 13 ette nähtud kolmepoolset menetlust,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A9‑0109/2020),

A.  arvestades, et liit on loonud õigusnormid ja eelarvevahendid, et anda lisaabi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud suurte struktuurimuutuste või üleilmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel, ning aidata neil kiiresti tööturule tagasi pöörduda, mis on vajalik;

B.  arvestades, et vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonile, mis võeti vastu 17. juulil 2008 toimunud lepituskohtumisel, peaks koondatud töötajatele antav liidu abi olema paindlik ning see tuleks teha kättesaadavaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt, ning võttes Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (edaspidi „EGF“) kasutuselevõtmise üle otsustamisel nõuetekohaselt arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet;

C.  arvestades, et määruse (EL) nr 1309/2013 vastuvõtmine kajastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel saavutatud kokkulepet võtta uuesti kasutusele fondi kriisi korral kasutamise kriteerium, suurendada liidu rahalist toetust kuni 60 %‑ni kavandatud meetmete hinnangulisest maksumusest, suurendada fondi kasutuselevõtmise taotluste läbivaatamise tõhusust komisjonis ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt, lühendades selleks hindamis- ja heakskiitmisprotsessi, laiendada toetuskõlblike tegevuste ja toetusesaajate ringi füüsilisest isikust ettevõtjatele ja noortele ning rahastada oma ettevõtte loomise stiimuleid;

D.  arvestades, et EGFi iga-aastane maksimumeelarve on 150 miljonit eurot (2011. aasta hindades), ja arvestades, et määruse (EL) nr 1309/2013 artikli 11 lõike 1 kohaselt võib komisjoni algatusel nimetatud summast (mis on 179 264 000 eurot 2020. aasta hindades) kasutada 0,5 % tehniliseks abiks, st määruse (EL) nr 1309/2013 rakendamiseks vajalike ettevalmistus-, järelevalve- ja andmekogumismeetmete ja teadmistebaasi loomise ning haldus- ja tehnilise toe, info- ja teavitamismeetmete ning auditi, kontrolli- ja hindamismeetmete rahastamiseks;

E.  arvestades, et kavandatav 345 000 euro suurune summa vastab ligikaudu 0,19 %‑le EGFi 2020. aasta maksimumeelarvest;

1.  nõustub meetmetega, mida komisjon soovitab rahastada kooskõlas määruse (EL) nr 1309/2013 artikli 11 lõigetega 1 ja 4 ning artikli 12 lõigetega 2, 3 ja 4 tehnilise abina;

2.  tunnistab järelevalve ja andmete kogumise tähtsust; tuletab meelde, kui olulised on usaldusväärsed statistilised aegread, mis on esitatud asjakohases vormis, et need oleksid lihtsalt juurdepääsetavad ja mõistetavad; kordab, et COVID‑19‑st tingitud praeguste probleemide kohta maailmaturul on vaja ajakohastatud uuringuid ja analüüse;

3.  kordab vajadust spetsiaalse veebisaidi järele, mis oleks kättesaadav kõigile liidu kodanikele ja sisaldaks üksikasjalikku teavet EGFi kohta;

4.  peab kiiduväärseks tööd, mida EGFi taotluste esitamise ja haldamise standardkorraga pidevalt tehakse, kasutades elektroonilist andmevahetussüsteemi (SFC), tänu millele on võimalik taotluste töötlemist lihtsustada ja kiirendada ning aruandlust parandada;

5.  võtab teadmiseks, et komisjon kasutab olemasolevat eelarvet selleks, et korraldada kaks EGFi kontaktisikute eksperdirühma koosolekut (üks liige igast liikmesriigist) ja tõenäoliselt samaaegselt ka kaks seminari, kus osalevad EGFi rakendusasutused ja sotsiaalpartnerid, et edendada võrgustike loomist liikmesriikide vahel;

6.  palub, et komisjon kutsuks ka edaspidi parlamenti süstemaatiliselt sellistele koosolekutele ja seminaridele, järgides Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppe sätteid;

7.  rõhutab, et võimalikult suure koostoime saavutamiseks tuleb veelgi parandada koostööd ja suhtlust kõikide EGFi taotlustega seotud asjaosaliste vahel, sealhulgas eelkõige piirkondliku ja kohaliku tasandi sotsiaalpartnerite ja sidusrühmade vahel; rõhutab, et riikliku kontaktisiku ning juhtumitega piirkondlikul ja kohalikul tasandil tegelevate isikute vahelist suhtlemist tuleks parandada ning teabevahetus, toetuse eraldamise kord ning teabevoog (sisemine jaotus, ülesanded ja vastutusvaldkonnad) tuleks selgelt kindlaks määrata ja kõikide partnerite vahel kokku leppida;

8.  tuletab taotluse esitanud liikmesriikidele meelde nende põhiülesannet anda sihtrühma kuuluvatele toetusesaajatele, kohalikele ja piirkondlikele ametiasutustele, sotsiaalpartneritele, meediale ja üldsusele ulatuslikku teavet EGFi rahastatavate meetmete kohta, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1309/2013 artiklis 12;

9.  tuletab meelde, et kehtivate õigusnormide kohaselt võiks EGFi kasutada selleks, et toetada COVID‑19 põhjustatud ülemaailmse kriisi olukorras alaliselt koondatud töötajaid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid ilma fondi määrust (EL) nr 1309/2013 muutmata;

10.  palub seetõttu komisjonil igal võimalikul viisil abistada liikmesriike, kes kavatsevad taotluse lähinädalatel ja -kuudel ette valmistada;

11.  palub komisjonil ühtlasi teha kõik endast olenev, et näidata üles paindlikkust ja lühendada hindamisperioodi nii palju kui võimalik, kui ta hindab taotluste vastavust rahalise toetuse andmise tingimustele;

12.  kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

13.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

14.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

LISA: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (EGF/2020/000 TA 2020 – Tehniline abi komisjoni algatusel)

(Käesoleva lisa teksti siinkohal ei avaldata, kuna see kattub lõpliku õigusaktiga, st otsusega (EL) 2020/986).

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 855. (2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884. (3) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1. (4) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0015. (5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0019.

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta toetuse maksmiseks Portugalile, Hispaaniale, Itaaliale ja Austriale (COM(2020)0200 – C9‑0127/2020 – 2020/2068(BUD))

P9_TA(2020)0142 A9-0105/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2020)0200 – C9‑0127/2020),

–  võttes arvesse nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu Solidaarsusfondi loomise kohta(1),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(2), eriti selle artiklit 10,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3), eriti selle punkti 11,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni kirja,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A9‑0105/2020),

1.  väljendab otsuse üle heameelt, sest see näitab liidu solidaarsust looduskatastroofide tagajärjel kannatanud liidu kodanike ja piirkondadega;

2.  rõhutab, et 2019. aastal looduskatastroofide all kannatanud liidu piirkondadele on kiiresti vaja eraldada Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kaudu (edaspidi „fond“) rahalist toetust;

3.  on seisukohal, et liikmesriikidele antav rahaline abi jaotatakse õiglaselt kõige enam mõjutatud piirkondadele ja aladele;

4.  juhib tähelepanu sellele, et kliimamuutuste tõttu muutuvad looduskatastroofid üha laastavamaks ja sagedasemaks; nõuab fondi reformimist järgmises mitmeaastases finantsraamistikus, et võtta arvesse kliimamuutuste tulevasi tagajärgi, rõhutades samal ajal, et fond on üksnes leevendav vahend ning et kliimamuutus nõuab eelkõige ennetavat poliitikat kooskõlas Pariisi kokkuleppe ja rohelise kokkuleppega;

5.  tuletab meelde, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 174 ja 349 kohaselt võtab Euroopa Liit meetmeid territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks, võttes arvesse äärepoolseimate piirkondade eripära ja piiranguid; juhib tähelepanu asjaolule, et äärepoolseimas piirkonnas on looduskatastroofi sotsiaalne ja majanduslik mõju suurem kui üheski teises Euroopa piirkonnas ning sellest tulenevalt taastub äärepoolseim piirkond aeglasemalt; on seetõttu veendunud, et äärepoolseimaid piirkondi tuleks fondist rohkem rahastada;

6.  kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

7.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

8.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

LISA: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta toetuse maksmiseks Portugalile, Hispaaniale, Itaaliale ja Austriale

(Käesoleva lisa teksti siinkohal ei avaldata, kuna see kattub lõpliku õigusaktiga, st otsusega (EL) 2020/1076).

(1) EÜT L 311, 14.11.2002, lk 3. (2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884. (3) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta resolutsioon, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2020. aasta paranduseelarve projekti nr 3/2020 kohta – 2019. aasta ülejäägi kandmine eelarvesse (07764/2020 – C9-0131/2020 – 2020/2061(BUD))

P9_TA(2020)0143 A9-0104/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(1), eriti selle artiklit 44,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2020. aasta üldeelarvet, mis võeti lõplikult vastu 27. novembril 2019. aastal(2),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(3),

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(4),

–  võttes arvesse nõukogu 26. mai 2014. aasta otsust 2014/335/EL, Euratom Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta(5),

–  võttes arvesse paranduseelarve projekti nr 3/2020, mille komisjon võttis vastu 15. aprillil 2020. aastal (COM(2020)0180),

–  võttes arvesse 6. mail 2020. aastal vastu võetud ja järgmisel päeval Euroopa Parlamendile esitatud nõukogu seisukohta paranduseelarve projekti nr 3/2020 kohta (07764/2020 – C9‑0131/2020),

–  võttes arvesse oma 17. aprilli 2020. aasta resolutsiooni ELi kooskõlastatud meetmete kohta võitluses COVID‑19 pandeemia ja selle tagajärgede vastu(6),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 94 ja 96,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A9‑0104/2020),

A.  arvestades, et paranduseelarve projekti nr 3/2020 eesmärk on kanda 2020. aasta eelarvesse 2019. aasta eelarve ülejääk summas 3 218,4 miljonit eurot;

B.  arvestades, et selle ülejäägi põhielemendid on tulude positiivne saldo (2 414,8 miljonit eurot) ja kavandatust väiksemad kulud (803,6 miljonit eurot);

C.  arvestades, et tulude poolel tuleneb suurim erinevus viiviste ja trahvide laekumisest (2 510,5 miljonit eurot), kusjuures see tulemus koosneb konkurentsitrahvidest ja viivistest, muudest karistusmaksetest ning trahvide ja karistusmaksetega seotud viivistest;

D.  arvestades, et kulude poolel oli maksete alatäitmine komisjoni poolt 2019. aastal 592,3 miljonit eurot (sellest 351,5 miljonit eurot hädaabireservist ja 94,5 miljonit eurot reservist rubriigis 3 „Julgeolek ja kodakondsus“) ja 2018. aastast üle kantud assigneeringute puhul 86,3 miljonit eurot, ning alatäitmine muude institutsioonide poolt 2019. aastal 82,4 miljonit eurot ja 2017. aastast üle kantud assigneeringute puhul 39 miljonit eurot;

1.  võtab teadmiseks komisjoni esitatud paranduseelarve projekti nr 3/2020, milles käsitletakse üksnes 2019. aasta ülejäägi eelarvesse kandmist 3 218,4 miljoni euro suuruses summas vastavalt finantsmääruse artiklile 18, ning nõukogu seisukoha selle kohta;

2.  kordab oma seisukohta, et kõiki liidu eelarves olemasolevaid vahendeid ja kasutamata raha, sealhulgas ülejääki, tuleks kasutada selleks, et suunata finantsabi kiiresti COVID‑19 pandeemia poolt kõige enam mõjutatud piirkondadesse ja ettevõtetesse; kutsub sellega seoses liikmesriike üles andma 2019. aasta ülejäägist tulenevad kogurahvatulul põhinevate osamaksete eeldatavad vähendamised täielikult COVID‑19‑ga seotud meetmete rahastamiseks, eelistatavalt liidu tasandil, et tagada vahendite optimaalne eraldamine;

3.  märgib, et komisjoni andmetel moodustasid konkurentsitrahvid 2019. aastal 2 510,5 miljonit eurot; väljendab veel kord seisukohta, et liidu eelarves peaks olema võimalik uuesti kasutada trahvide või hilinenud maksetega seotud tulu, ilma et sellega kaasneks kogurahvatulul põhinevate maksete vähendamine; tuletab meelde oma seisukohta, mille kohaselt tuleks järgmises mitmeaastases finantsraamistikus suurendada kavandatavat liidu reservi (kulukohustuste koguvaru) summa võrra, mis on võrdväärne trahvide ja karistuste kohaldamisest saadava tuluga;

4.  kiidab nõukogu seisukoha paranduseelarve projekti nr 3/2020 kohta heaks;

5.  teeb presidendile ülesandeks kuulutada paranduseelarve nr 3/2020 lõplikult vastuvõetuks ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

6.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1. (2) ELT L 57, 27.2.2020. (3) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884. (4) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1. (5) ELT L 168, 7.6.2014, lk 105. (6) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0054.

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta resolutsioon, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2020. aasta paranduseelarve projekti nr 4/2020 kohta, mis on lisatud ettepanekule Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta toetuse maksmiseks Portugalile, Hispaaniale, Itaaliale ja Austriale (08097/2020 – C9‑0146/2020 – 2020/2069(BUD))

P9_TA(2020)0144 A9-0106/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(1), eriti selle artiklit 44,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2020. aasta üldeelarvet, mis võeti lõplikult vastu 27. novembril 2019. aastal(2),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(3) (edaspidi „mitmeaastase finantsraamistiku määrus“),

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(4),

–  võttes arvesse nõukogu 26. mai 2014. aasta otsust 2014/335/EL, Euratom Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta(5),

–  võttes arvesse paranduseelarve projekti nr 4/2020, mille komisjon võttis vastu 30. aprillil 2020. aastal (COM(2020)0190),

–  võttes arvesse 25. mail 2020. aastal vastu võetud ja samal päeval Euroopa Parlamendile edastatud nõukogu seisukohta paranduseelarve projekti nr 4/2020 kohta (08097/2020 – C9‑0146/2020),

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta toetuse maksmiseks Portugalile, Hispaaniale, Itaaliale ja Austriale (COM(2020)0200),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 94 ja 96,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A9‑0106/2020),

A.  arvestades, et paranduseelarve projekt nr 4/2020 hõlmab ettepanekut Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta toetuse maksmiseks Portugalile, Hispaaniale, Itaaliale ja Austriale 2019. aastal nendes liikmesriikides toimunud looduskatastroofide tõttu;

B.  arvestades, et sellega seoses on komisjon teinud ettepaneku muuta 2020. aasta eelarvet ning suurendada eelarverea 13 06 01 „Liikmesriikide toetamine tõsise loodusõnnetuse korral, mis mõjutab oluliselt elutingimusi, looduskeskkonda või rahvamajandust“ kulukohustuste ja maksete assigneeringuid 272 498 208 euro võrra;

C.  arvestades, et Euroopa Liidu Solidaarsusfond on mitmeaastase finantsraamistiku määruses määratletud erivahend ning et asjakohased kulukohustuste ja maksete assigneeringud tuleb kanda eelarvesse väljaspool mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid;

1.  kiidab nõukogu seisukoha paranduseelarve projekti nr 4/2020 kohta heaks;

2.  teeb presidendile ülesandeks kuulutada paranduseelarve nr 4/2020 lõplikult vastuvõetuks ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1. (2) ELT L 57, 27.2.2020. (3) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884. (4) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1. (5) ELT L 168, 7.6.2014, lk 105.

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelise ühise lennunduspiirkonna lepingu liidu nimel sõlmimise kohta (14205/2019 – C9‑0192/2019 – 2012/0006(NLE))

P9_TA(2020)0145 A9-0084/2020

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (14205/2019),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Moldova Vabariigi vahelise ühise lennunduspiirkonna lepingu eelnõu (08185/2012),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 100 lõikele 2 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v ning lõikele 7 (C9‑0192/2019),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 114 lõiget 7,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni soovitust (A9‑0084/2020),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Moldova Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu protokolli, millega muudetakse Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Moldova Vabariigi vahelist ühise lennunduspiirkonna lepingut, et võtta arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga, liidu ja selle liikmesriikide nimel sõlmimise kohta (07048/2015 – C9‑0195/2019 – 2015/0035(NLE))

P9_TA(2020)0146 A9-0083/2020

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (07048/2015),

–  võttes arvesse protokolli projekti, millega muudetakse Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Moldova Vabariigi vahelist ühise lennunduspiirkonna lepingut, et võtta arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga (07047/2015),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 100 lõikele 2 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C9‑0195/2019),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 114 lõiget 7,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni soovitust (A9‑0083/2020),

1.  annab nõusoleku protokolli sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Moldova Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu otsuse eelnõu kohta, milles käsitletakse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahelist Euroopa–Vahemere lennunduslepingut muutva protokolli sõlmimist, et võtta arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga (06198/2013 – C9-0006/2019 – 2007/0181(NLE))

P9_TA(2020)0147 A9-0005/2020

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (06198/2013),

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahelist Euroopa–Vahemere lennunduslepingut muutva protokolli eelnõu, et võtta arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga(1),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 100 lõikele 2, artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a ja artikli 218 lõike 8 esimesele lõigule (C9-0006/2019),

–  võttes arvesse oma 12. detsembri 2007. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, milles käsitletakse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahelist Euroopa–Vahemere lennunduslepingut muutva protokolli sõlmimist, et võtta arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga(2),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 114 lõiget 7,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni soovitust (A9‑0005/2020),

1.  annab nõusoleku protokolli sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Maroko Kuningriigi valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT L 200, 27.7.2012, lk 25. (2) ELT C 323 E, 18.12.2008, lk 259.

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahelise Euroopa – Vahemere piirkonna lennunduslepingu liidu nimel sõlmimise kohta (14209/2019 – C9-0193/2019 – 2010/0180(NLE))

P9_TA(2020)0148 A9-0086/2020

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (14209/2019),

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Jordaania Hašimiidi Kuningriigi valitsuse vahelise Euroopa – Vahemere piirkonna lennunduslepingu eelnõu (14366/2010),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 100 lõikele 2 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v ning artikli 2018 lõikele 7 (C9‑0193/2019),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 114 lõiget 7,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni soovitust (A9-0086/2020),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Jordaania Hašimiidi Kuningriigi valitsusele ja parlamendile.

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Hiina Rahvavabariigi valitsuse vahelise tsiviillennundusohutuse lepingu sõlmimise kohta (14185/2019 – C9‑0191/2019 – 2018/0155(NLE))

P9_TA(2020)0149 A9-0087/2020

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (14185/2019),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Hiina Rahvavabariigi valitsuse vahelise tsiviillennundusohutuse lepingu eelnõu (09702/2018),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 100 lõikele 2 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v ning artikli 218 lõikele 7 (C9‑0191/2019),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 114 lõiget 7,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni soovitust (A9‑0087/2020),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Hiina Rahvavabariigi valitsusele ja parlamendile.

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelise ühise lennunduspiirkonna lepingu liidu nimel sõlmimise kohta (09556/2019 – C9-0013/2019 – 2010/0186(NLE))

P9_TA(2020)0150 A9-0082/2020

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (09556/2019),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Gruusia vahelise ühise lennunduspiirkonna lepingu projekti (14370/2010),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 100 lõikele 2 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v ning lõikele 7 (C9‑0013/2019),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 114 lõiget 7,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni soovitust (A9-0082/2020),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide ning Gruusia valitsustele ja parlamentidele.

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Iisraeli Riigi valitsuse vahelise Euroopa – Vahemere piirkonna lennunduslepingu liidu nimel sõlmimise kohta (14207/2019 – C9-0196/2019 – 2012/0324(NLE))

P9_TA(2020)0151 A9-0085/2020

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (14207/2019),

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Iisraeli Riigi valitsuse vahelise Euroopa – Vahemere piirkonna lennunduslepingu eelnõu (16828/2012),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 100 lõikele 2 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v ning lõikele 7 (C9‑0196/2019),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 114 lõiget 7,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni soovitust (A9-0085/2020),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide ja Iisraeli valitsustele ja parlamentidele.

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta soovitus, mis käsitleb läbirääkimisi uue partnerluse üle Suurbritannia ja Põhja‑Iiri Ühendkuningriigiga (2020/2023(INI))

P9_TA(2020)0152 A9-0117/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut ning eelkõige viimati nimetatu artiklit 218,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

–  võttes arvesse nõukogu 25. veebruari 2020. aasta otsust (EL, Euratom) 2020/266, millega antakse luba alustada Suurbritannia ja Põhja‑Iiri Ühendkuningriigiga läbirääkimisi uue partnerluslepingu üle(1), ning selle addendumis esitatud juhiseid läbirääkimiste pidamiseks uue partnerluse üle Suurbritannia ja Põhja‑Iiri Ühendkuningriigiga, mis on avalikustatud,

–  võttes arvesse oma 5. aprilli 2017. aasta resolutsiooni läbirääkimiste kohta, mida alustatakse Ühendkuningriigiga tulenevalt Ühendkuningriigi teatest kavatsuse kohta Euroopa Liidust välja astuda(2), 3. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni Ühendkuningriigiga peetavate läbirääkimiste seisu kohta(3), 13. detsembri 2017. aasta resolutsiooni Ühendkuningriigiga peetavate läbirääkimiste seisu kohta(4), 14. märtsi 2018. aasta resolutsiooni ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete raamistiku kohta(5), 18. septembri 2019. aasta resolutsiooni Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise hetkeseisu kohta(6), 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni kodanike õigusi käsitlevate väljaastumislepingu sätete rakendamise ja järelevalve kohta(7) ning 12. veebruari 2020. aasta resolutsiooni Suurbritannia ja Põhja‑Iiri Ühendkuningriigiga uue partnerluse üle peetavate läbirääkimiste kavandatud mandaadi kohta(8),

–  võttes arvesse ELi ja Ühendkuningriigi uut partnerlust käsitleva lepingu projekti teksti (18. märts 2020)(9),

–  võttes arvesse oma 29. jaanuari 2020. aasta seadusandlikku resolutsiooni nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb Suurbritannia ja Põhja‑Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu sõlmimist(10),

–  võttes arvesse Suurbritannia ja Põhja‑Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingut(11) (edaspidi „väljaastumisleping“) ning sellele lisatud poliitilist deklaratsiooni, millega kehtestatakse Euroopa Liidu ning Suurbritannia ja Põhja‑Iiri Ühendkuningriigi tulevaste suhete raamistik(12) (edaspidi „poliitiline deklaratsioon“),

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni, majandus- ja rahanduskomisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni, regionaalarengukomisjoni, kalanduskomisjoni, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni, põhiseaduskomisjoni ja petitsioonikomisjoni arvamusi,

–  võttes arvesse arengukomisjoni, eelarvekontrollikomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni ja õiguskomisjoni kirju,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 114 lõiget 4 ja artiklit 54,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 58 kohaseid väliskomisjoni ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ühisarutelusid,

–  võttes arvesse väliskomisjoni ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit (A9‑0117/2020),

A.  arvestades, et poliitiline deklaratsioon on läbirääkimiste mõõdupuu ja selles kehtestatakse parameetrid suurte eesmärkidega, laialdase, põhjaliku ja paindliku kaubandus- ja majanduspartnerluse jaoks, mille keskmes on laiaulatuslik ja tasakaalustatud vabakaubandusleping, õiguskaitse ja kriminaalõigus, välispoliitika, julgeolek ja kaitse ning laiemad koostöövaldkonnad; arvestades, et nõukogu poolt 25. veebruaril 2020. aastal sellistel alustel vastu võetud Euroopa Liidu (EL) mandaat toimib läbirääkimiste raamistikuna, mis näeb ette tugeva ja laiaulatusliku partnerluse ELi ja Ühendkuningriigi vahel ning moodustab sidusa struktuuri ja üldise juhtimisraamistiku; arvestades, et EL ei nõustu Ühendkuningriigi killustatud lähenemisega, mille kohaselt loodetakse sõlmida mitu eraldiseisvat lepingut;

B.  arvestades, et ELi mandaat põhineb Euroopa Ülemkogu 23. märtsi 2018. aasta juhistel ja poliitilisel deklaratsioonil;

C.  arvestades, et läbirääkimised tulevase partnerluse üle Ühendkuningriigiga võivad tugineda ainult väljaastumislepingu ja selle kolme protokolli tulemuslikule ja täielikule rakendamisele;

D.  arvestades, et EL peaks jätkama kindlameelselt jõupingutusi, et pidada läbirääkimisi ambitsioonika lepingu üle, nagu on selgelt sätestatud poliitilises deklaratsioonis, mille mõlemad pooled, sealhulgas Ühendkuningriigi peaminister, allkirjastasid 17. oktoobril 2019. aastal, ning ELi mandaadis; arvestades, et 31. jaanuaril 2020. aastal lakkas Ühendkuningriik olemast ELi liikmesriik;

E.  arvestades, et praegune ajasurve läbirääkimistel tuleneb üksnes Ühendkuningriigi valikutest;

F.  arvestades, et tulevane leping peaks olema üldise juhtimisraamistiku osa, ning arvestades, et Euroopa Liidu Kohus peaks olema ainus organ, kes vastutab ELi õiguse tõlgendamise eest;

G.  arvestades, et üleminekuperioodil kohaldub ELi õigus Ühendkuningriigile ja Ühendkuningriigis endiselt kõikides poliitikavaldkondades, välja arvatud aluslepingute ja õigusaktide sätted, mis ei olnud Ühendkuningriigile ega Ühendkuningriigis siduvad enne väljaastumislepingu jõustumist; arvestades, et Euroopa Komisjon algatas 14. mail 2020. aastal Ühendkuningriigi suhtes rikkumismenetluse ELi vaba liikumise eeskirjade rikkumise eest;

H.  arvestades, et Ühendkuningriigi väljaastumine EList mõjutab miljoneid kodanikke – ELis elavaid, reisivaid või töötavaid Ühendkuningriigi kodanikke, Ühendkuningriigis elavaid, reisivaid või töötavaid ELi kodanikke ja muid inimesi peale ELi ja Ühendkuningriigi kodanike;

I.  arvestades, et kolmanda riigina ei saa Ühendkuningriigil olla samu õigusi ja hüvesid ning samu kohustusi kui liikmesriigil ning seetõttu muutub olukord nii ELis kui ka Ühendkuningriigis üleminekuperioodi lõpus märkimisväärselt; arvestades, et ELil ja Ühendkuningriigil on ühised aluspõhimõtted ja -väärtused; arvestades, et tulevases partnerluslepingus tuleks võtta arvesse Ühendkuningriigi geograafilist lähedust, vastastikust seotust ning praegust suurt kooskõla ja omavahelist seotust ELi eeskirjadega, ning arvestades, et EL tegi algusest peale selgeks, et mida rohkem privileege ja õigusi Ühendkuningriik taotleb, seda rohkem lisandub kohustusi;

J.  arvestades, et EL ja Ühendkuningriik leppisid poliitilises deklaratsioonis kokku, et korraldavad 2020. aasta juunis kõrgetasemelise kohtumise, et teha kokkuvõte edusammudest ning leppida kokku edasised sammud läbirääkimiste pidamiseks oma tulevaste suhete üle; arvestades, et 15. juunil 2020. aastal toimunud kõrgetasemelise kohtumise lõpus tegid pooled ühisavalduse, milles muu hulgas märgiti, et vaja on uut hoogu;

K.  arvestades, et ELi ja selle liikmesriikide ühtsus läbirääkimiste vältel on esmatähtis, et kaitsta ELi, sealhulgas selle kodanike huve parimal võimalikul viisil; arvestades, et EL ja selle liikmesriigid on väljaastumislepingu läbirääkimiste ja vastuvõtmise vältel ning pärast seda jäänud ühtseks; arvestades, et see ühtsus kajastub ELi ja selle liikmesriikide tugevalt toetatavale ELi läbirääkijale ja ELi rakkerühma juhile Michel Barnier’le usaldatud läbirääkimisvolituste vastuvõtmises;

L.  arvestades, et EL ja Ühendkuningriik leppisid poliitilises deklaratsioonis kokku, et tulevased suhted peaksid põhinema ühistel väärtustel, nagu inimõiguste ja põhivabaduste, demokraatlike põhimõtete ja õigusriigi ning eeskirjadel põhineva rahvusvahelise korra – sealhulgas ÜRO põhikirja ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise toetamise, desarmeerimise, rahu ja julgeoleku põhimõtete ning kestliku arengu ja keskkonnakaitse – austamine ja kaitsmine, ning et need väärtused on poliitilise deklaratsiooni raames tehtava koostöö oluline eeltingimus ja peaksid olema väljendatud siduvates poliitilistes sätetes ning põhinema vastastikusel usaldusel; arvestades, et kuna ELile jääb siduvaks Euroopa Liidu põhiõiguste harta, peab tulevasi suhteid käsitleva lepingu tingimuseks olema Ühendkuningriigi jätkuv kohustus järgida Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni raamistikku;

M.  arvestades, et COVID‑19 pandeemia on loonud täiesti ootamatu ja seninägematu uue olukorra, millel on märkimisväärsed tagajärjed ELi ja Ühendkuningriigi vaheliste läbirääkimiste rütmile ja tõhususele; arvestades, et kui kokkuleppele ei jõuta, peavad mõlemad pooled olema valmis väga suurteks majanduslikeks muutusteks, mida süvendavad COVID‑19 pandeemia ja selle eeldatavad majanduslikud tagajärjed; arvestades, et ülemaailmne pandeemia ja selle prognoositavad geopoliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed suurendavad vajadust täiustada partnerite ja liitlaste vahelisi koostöömehhanisme;

Üldpõhimõtted

1.  peab kahetsusväärseks, et pärast nelja läbirääkimisvooru ei ole tehtud tõelisi edusamme, välja arvatud väga vähene areng piiratud arvus valdkondades; juhib tähelepanu ELi ja Ühendkuningriigi märkimisväärsetele erimeelsustele, sealhulgas läbiräägitava teksti ulatuse ja õigusliku ülesehituse osas; väljendab sügavat muret Ühendkuningriigi valitsuse kavandatud tulevase partnerluse piiratud kohaldamisala üle ning tema killustatud lähenemisviisi üle pidada läbirääkimisi üksnes Ühendkuningriiki huvitavates valdkondades; kordab, et selline parimate palade väljanoppimine ei ole ELi jaoks vastuvõetav; juhib tähelepanu sellele, et Ühendkuningriigi ettepanekud, sealhulgas tema keeldumine sõlmida kokkulepe julgeoleku- ja kaitseküsimustes, ei vasta väljaastumislepingust ja poliitilisest deklaratsioonist tulenevatele kohustustele, millega Ühendkuningriik nõustus;

2.  kordab ELi kindlat seisukohta, et paralleelselt tuleb teha konkreetseid edusamme kõikides läbirääkimiste valdkondades, sealhulgas poliitilises deklaratsioonis nimetatud võrdsete võimaluste, kalanduse, sisejulgeoleku ja valitsemise valdkonnas; rõhutab, et kõik läbirääkimised on jagamatud ning EL ei nõustu kokkuleppega iga hinna eest, eelkõige vabakaubanduslepinguga ilma tugevate võrdsete võimaluste tagatisteta ja rahuldava kalanduskokkuleppeta; toetab seega täielikult komisjoni, kes kaitseb vajadust koostada laiaulatuslik lepingu eelnõu, nagu EL alguses välja pakkus, selle asemel, et sõlmida eraldi kokkulepped, nagu Ühendkuningriik välja pakkus;

3.  toonitab, et mis tahes uus suhteid reguleeriv leping ELi ja Ühendkuningriigi vahel peab olema sidus ning arvestama mõlema poole geograafilist lähedust ja mõlema poole majanduse tihedat vastastikust seotust;

4.  väljendab heameelt selle üle, et Ühendkuningriik avaldas, ehkki hilinemisega, seadusandlike ettepanekute eelnõud; märgib, et erinevalt Ühendkuningriigi väidetest olemasolevate pretsedentide kasutamise kohta, lähevad paljud neist ettepanekutest oluliselt kaugemale sellest, mille EL on viimastel aastatel kokku leppinud muudes vabakaubanduslepingutes kolmandate riikidega; tuletab meelde, et lõplik leping peab põhinema õiguste ja kohustuste tasakaalul;

5.  väljendab heameelt asjaolu üle, et Euroopa Parlamendi 12. veebruari 2020. aasta resolutsioonis ja nõukogu 25. veebruari 2020. aasta otsuses (EL, Euratom) 2020/266, millega antakse luba alustada Suurbritannia ja Põhja‑Iiri Ühendkuningriigiga läbirääkimisi uue partnerluslepingu üle(13) (edaspidi „läbirääkimisjuhised“), väljendatud läbirääkimiseesmärgid on väga sarnased; rõhutab, et Euroopa Parlament toetab komisjoni täielikult läbirääkimistes Ühendkuningriigiga vastavalt läbirääkimisjuhistele, kuna kõik kolm institutsiooni jagavad üldiselt samu eesmärke selles osas, mida neil läbirääkimistel tuleks saavutada;

6.  väljendab heameelt ELi ja Ühendkuningriigi uut partnerlust käsitleva lepingu eelnõu teksti üle, mis avaldati 18. märtsil 2020 ja millega tehakse ettepanek sõlmida laiaulatuslik põhjaliku ja tiheda partnerluse leping, mis hõlmab lisaks kaupade ja teenuste vabakaubandusele ka viise, kuidas hoida ära moonutused ja ebaõiglased konkurentsieelised, sealhulgas seoses põllumajandussektori, sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete ja riigiabiga, ning luua kaubanduse ja investeeringute arengut soosiv kliima;

7.  kutsub komisjoni üles jätkama läbirääkimiste pidamist läbipaistvalt, kuna see on kasulik nii läbirääkimisprotsessile kui ka kodanikele ja ettevõtetele, kellel see võimaldab paremini valmistuda üleminekujärgseks etapiks; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks sellega seoses avaliku konsultatsiooni ja pideva dialoogi sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna ning liikmesriikide parlamentidega; peab kiiduväärseks komisjoni tava anda Euroopa Parlamendile läbirääkimiste kohta regulaarset ja õigeaegset teavet, mis on kooskõlas liikmesriikidega jagatava teabega, ja loodab, et see tava jätkub;

8.  tuletab meelde, et ELi ja Ühendkuningriigi vahel ELi toimimise lepingu artikli 217 kohaselt sõlmitav tulevane assotsieerimisleping (edaspidi „leping“) peab olema rangelt kooskõlas järgmiste põhimõtetega:

9.  rõhutab, et parlament toetab ELi pealäbirääkijat täielikult ja vankumatult selle nõudmises, et kõigi Ühendkuningriigiga sõlmitud lepingute oluline element oleks võrdsete võimaluste tagamine, kuna see ei ole ELi dogmatism ega ideoloogia, vaid eeltingimus Ühendkuningriigiga edasipüüdliku ja tasakaalustatud partnerluse loomiseks ning siseturu ja ELi ettevõtete konkurentsivõime säilitamiseks, samuti sotsiaalse, keskkonna- ja tarbijakaitse kõrge taseme säilitamiseks ja arendamiseks tulevikus;

10.  austab sellega seoses täielikult Ühendkuningriigi suveräänsust, mida EL ei kavatse praegustel läbirääkimistel õõnestada; tuletab siiski meelde, et Ühendkuningriiki ei võrdsustata kunagi muude kolmandate riikidega, kuna see on endine ELi liikmesriik, õigusnormid on praegu täielikult ühtlustatud, poolte vahel toimub ulatuslik kaubavahetus ning see on ELile geograafiliselt lähedal – see kõik selgitab, miks on lepingus vaja tugevaid ja jõulisi võrdsete võimaluste sätteid;

11.  rõhutab asjaolu, et EL peaks jätkama lepingu läbirääkimistele suunatud jõupingutusi ja pühendumust, nagu ta on seda alati kinnitanud poliitilises deklaratsioonis ja läbirääkimisjuhistes, seoses järgmisega: kaubandus- ja majanduskoostöö, õiguskaitsekoostöö ja õigusalane koostöö kriminaalasjades, välispoliitika, julgeolek ja kaitse ning temaatilised koostöövaldkonnad, nagu koostöö kestliku arengu valdkonnas; nõuab mõlema poole pragmaatilist ja mõistlikku lähenemist;

12.  rõhutab, kui oluline on olla täielikult valmistunud Ühendkuningriigi lahkumiseks siseturult ja tolliliidust üleminekuperioodi lõpus, olenemata läbirääkimiste tulemustest; rõhutab, et kui kokkuleppele ei jõuta, on tagajärjed veelgi tõsisemad; juhib siiski tähelepanu sellele, et EL on valmis mõlemaks stsenaariumiks;

13.  väljendab sellega seoses heameelt komisjoni sektoripõhiste valmisolekuteadete üle, mille eesmärk on tagada, et ELi tööstus on valmis vältimatuks šokiks, mida põhjustab Ühendkuningriigi lahkumine siseturult; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama jõupingutusi, et teavitada ELi kodanikke ja ettevõtjaid täielikult ohust, et üleminekuperiood võib lõppeda enne kokkuleppe saavutamist, et tagada piisav valmisolek;

14.  rõhutab valmisoleku- ja eriolukorra meetmete tõhustamise ja nõuetekohase rahastamise tähtsust aegsasti enne üleminekuperioodi lõppu, eriti juhuks, kui läbirääkimised peaksid lõppema ummikseisus; rõhutab, et sellised eriolukorra meetmed peaksid olema ajutised ja ühepoolsed;

15.  kordab oma toetust läbirääkimisjuhistele, milles sätestati, et Gibraltarit ei arvata ELi ja Ühendkuningriigi vahel sõlmitavate lepingute territoriaalsesse kohaldamisalasse ning et iga eraldi leping nõuab Hispaania Kuningriigi eelnevat nõusolekut;

16.  rõhutab Gibraltarit käsitleva protokolli piirialatöötajaid, maksustamist, keskkonda ja kalandust käsitlevate sätete rakendamise olulisust; kutsub Hispaania ja Ühendkuningriigi valitsust üles tagama nende probleemide lahendamiseks vajaliku koostöö kehtestamist;

17.  tuletab meelde, et väljaastumislepingu artiklis 132 on sätestatud võimalus, et ühiskomitee võib võtta 30. juuniks 2020 vastu otsuse jätkata üleminekuperioodi ka pärast 31. detsembrit 2020; võtab teadmiseks pärast ühiskomitee 12. juuni 2020. aasta koosolekut tehtud Ühendkuningriigi otsuse mitte kaaluda üleminekuperioodi pikendamist; rõhutab, et EL jääb pikendamise suhtes avatuks;

Väljaastumislepingu rakendamine

18.  tuletab meelde, et õiguslikult siduv väljaastumisleping on Ühendkuningriigi EList korrakohase väljaastumise korra rakendamise vahend, mida ei saa hiljem uute läbirääkimiste käigus muuta, ning et ELi‑Ühendkuningriigi ühiskomitee ainus eesmärk on jälgida selle rakendamist; rõhutab, et väljaastumislepingu tulemuslik rakendamine on Ühendkuningriigiga edukaks lepingu sõlmimiseks vajaliku usalduse eeltingimus ja selle tagamise põhielement ning lakmustest heausksusele, mille Ühendkuningriik on kohustunud läbirääkimiste protsessi kaasa tooma;

19.  soovib käegakatsutavaid edusamme näha võimalikult kiiresti ning kindlat garantiid, et Ühendkuningriik rakendab väljaastumislepingut tulemuslikult ja täielikult juba enne üleminekuperioodi lõppu, rõhutab, et lepingu rakendamise järelevalve on parlamendi töö lahutamatu osa, ning kordab, et vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikele 10 teavitatakse parlamenti viivitamata ja täielikult kõigist ühiskomitees toimunud aruteludest ja tehtud otsustest, ning et parlament jääb valvsaks ja kasutab täielikult oma õigusi; tuletab sellega seoses meelde Euroopa Komisjoni presidendi poolt Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta täiskogu istungil võetud kohustust ning nõukogu 30. jaanuari 2020. aasta otsusest (EL) 2020/135 tulenevaid kohustusi; kutsub sellega seoses ühiskomitee kaaseesistujaid üles kaasama kodanikke ja kodanikuühiskonna organisatsioone aktiivselt oma aruteludesse;

20.  tuletab meelde, et väljaastumislepinguga antakse vastastikku kaitse ELi ja Ühendkuningriigi kodanikele ja nende pereliikmetele, kellele tuleb anda kogu vajalik teave oma õiguste ja menetluste kohta, mis on vaja läbi teha, et jätkata oma elukohariigis elamist ja töötamist ning seal ja sinna reisimist; tuletab meelde, et kodanikud, keda Ühendkuningriigi väljaastumine puudutab, loodavad õigeaegsele ja usaldusväärsele teabele oma õiguste ja staatuse kohta, ning nõuab tungivalt, et nii liikmesriigid kui ka Ühendkuningriik käsitleksid seda teemat esmatähtsana; nõuab tungivalt, et liikmesriigid austaksid ja kaitseksid täielikult väljaastumislepingu alusel ELis elavate Ühendkuningriigi kodanike õigusi ning annaksid neile kogu vajaliku teabe ja õiguskindluse oma olukorra ja õiguste kohta, sealhulgas selle kohta, kas liikmesriik rakendab elanikustaatuse kohustusliku taotlemise või deklareerimise süsteemi;

21.  kordab, et kodanikuõigused peavad jääma absoluutseks prioriteediks, ning on kindlalt otsustanud tagada, et väljaastumislepingus tagatakse kodanikuõigused nii ELi kui ka Ühendkuningriigi kodanikele ja nende peredele; nõuab, et EL ja Ühendkuningriik püüaksid tulevases lepingus tagada ulatuslikud liikuvusõigused; peab kahetsusväärseks, et Ühendkuningriik on seni üles näidanud vähest tahet seoses kodanike liikuvusega, millest Ühendkuningriik ja tema kodanikud on varasemalt kasu saanud;

22.  väljendab muret teadete pärast, et Ühendkuningriigis ei antud esialgses püsielaniku staatuses ELi kodanikele bürokraatlike takistuste tõttu sotsiaaltoetusi; rõhutab, et sellised olukorrad kujutavad endast põhjuseta diskrimineerimist ja neil on märkimisväärsed tagajärjed, eriti tõsise majandusliku ja sotsiaalse ebakindluse ajal;

23.  rõhutab, et Ühendkuningriigis elavatel ELi kodanikel on suuri probleeme alalise elaniku staatuse saamisel, kaasa arvatud COVID‑19 pandeemia tõttu; leiab, et esialgse püsielaniku staatuse saanute arv on püsielaniku staatuse saanute arvuga võrreldes ebaproportsionaalselt suur; soovitab tungivalt, et Ühendkuningriigi siseministeerium ilmutaks paindlikkust, aktsepteerides taotlejate esitatud tõendeid selle kohta, et nad on riigis viibinud nõutavad viis aastat; väljendab muret ka selle pärast, et taotlejatele ei väljastata neile antud staatuse kohta ühtegi füüsilist tõendit;

24.  palub lepinguosalistel tagada Iirimaa ja Põhja‑Iirimaa protokolli rakendamine, sest see on tulevase lepingu eduka sõlmimise eeltingimus; tuletab meelde, et see protokoll koostati ja võeti vastu selleks, et austada rahuprotsessi ja järgida suure reede kokkulepet, tagades range piirikontrolli puudumise Iirimaa saarel ja kaitstes samal ajal siseturu terviklikkust, ning on ettevõtjate, eelkõige põllumajandusliku toidutööstuse, kodanike kaitse, keskkonna ja bioloogilise mitmekesisuse jaoks äärmiselt oluline; rõhutab, et ELi kodanike ja teenuste vaba liikumine Iirimaa saarel on olulised, et vähendada kahju kogu saare majandusele, ning see küsimus tuleks lisada tulevasse lepingusse; nõuab, et Ühendkuningriigi ametivõimud tagaksid, et Põhja‑Iirimaa kodanike õigusi ei vähendata;

25.  väljendab muret Ühendkuningriigi valitsuse avalikkusele tehtud avalduste pärast, mis näitavad, et puudub poliitiline tahe täielikult täita väljaastumislepingust tulenevaid juriidilisi kohustusi, nimelt seoses kaupade kontrollimisega Iiri merel;

26.  tuletab meelde, et ELi‑Ühendkuningriigi ühiskomitee peab tegema olulised otsused Iirimaa ja Põhja‑Iirimaa protokolli rakendamise kohta enne üleminekuperioodi lõppu;

27.  loodab, et EL ja Ühendkuningriik suudavad jõuda kokkuleppele kõigis institutsioonilistes küsimustes, nagu Euroopa Komisjoni tehnilise büroo loomine Belfastis, olenemata Ühendkuningriigi ametiasutuste korduvast keeldumisest sellise büroo avamisele luba anda; rõhutab, et Ühendkuningriik peab kiiresti esitama üksikasjaliku ajakava ja hakkama võtma vajalikke meetmeid, näiteks valmistuma liidu tollieeskirjade rakendamiseks ja tolliprotseduuride kehtestamiseks Suurbritanniast Põhja‑Iirimaale sisenevatele kaupadele ning tagama, et väljastpoolt ELi Põhja‑Iirimaale sisenevatele kaupadele oleks võimalik läbi viia kõik vajalikud sanitaar- ja fütosanitaarkontrollid ning muud õigusnormidele vastavuse kontrollid, mida on vaja ka ettevõtjatele selguse loomiseks;

28.  rõhutab selgete õigusnormide, läbipaistva rakendamise ja mõjusate kontrollimehhanismide tähtsust, kuna need aitavad vältida käibemaksu- ja tollipettustega seotud süsteemseid riske, salakaubavedu (smugeldamist) ning muud potentsiaalselt ebaselge õigusraamistiku väärkasutamist pettuse eesmärgil, kaasa arvatud oht, et esitatakse vale päritoludeklaratsioon või siseturule soovitakse viia tooteid, mis ei ole sinna mõeldud; kutsub komisjoni üles viima läbi korrapäraseid ja tõhusaid kontrolle ja regulaarselt parlamenti piirikontrolli olukorrast teavitama;

29.  märgib, et Iirimaa ja Põhja‑Iirimaa protokolli artiklis 5 kasutatud mõiste „kaubad, mille puhul on oht, et need viiakse hiljem liitu“ sõltub ühiskomitee edasistest otsustest, ning nõuab kindlalt, et sellised otsused võetaks vastu Euroopa Parlamendi kontrolli all; nõuab, et parlamenti teavitataks täielikult selle artikli rakendamisest ja ühiskomitee otsuste ettepanekutest selle artikli rakendamise kohta, nagu spetsiifiliste kriteeriumide kehtestamine, mille alusel otsustatakse, kas mingi kaubaga seoses esineb „oht“, ning oma varasemate otsuste muudatustest;

30.  tuletab meelde, et kuni üleminekuperioodi lõpuni on Ühendkuningriik kohustatud panustama muu hulgas Euroopa Kaitseagentuuri, Euroopa Liidu Julgeoleku-uuringute Instituudi ja Euroopa Liidu Satelliidikeskuse rahastamisse ning nende ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) operatsioonide kuludesse, milles ta osaleb;

31.  rõhutab asjaolu, et üleminekuperioodil peab Ühendkuningriik rakendama kõiki ELi poolt juba kehtestatud või sel perioodil otsustatud piiravaid meetmeid ja sanktsioone, toetama ELi avaldusi ja seisukohti kolmandates riikides ja rahvusvahelistes organisatsioonides ning osalema juhtumipõhiselt ELi ÜJKP raames toimuvates sõjalistes operatsioonides ja tsiviilmissioonides, kuid et see toimub uue osalemise raamlepingu alusel ja ilma juhtimisõiguseta, austades samal ajal ELi sõltumatust otsuste tegemisel ning asjakohaseid ELi otsuseid ja õigusakte, sealhulgas kaitsevaldkonna hangete ja ülekannete vallas; kinnitab, et sellise koostöö tingimuseks on rahvusvahelise inimõigustealase õiguse ja rahvusvahelise humanitaarõiguse ning ELi põhiõiguste täielik järgimine;

Majanduspartnerlus

Kaubandus

32.  võtab teadmiseks, et Ühendkuningriik on otsustanud luua oma tulevase majandus- ja kaubanduspartnerluse ELiga laiaulatusliku vabakaubanduslepingu alusel, nagu on sätestatud Ühendkuningriigi valitsuse 27. veebruaril 2020 avaldatud dokumendis pealkirjaga „Tulevased suhted ELiga – Ühendkuningriigi lähenemisviis läbirääkimistele“; rõhutab, et parlament küll toetab ELi konstruktiivseid läbirääkimisi Ühendkuningriigiga tasakaalustatud, ambitsioonika ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu sõlmimiseks, kuid vabakaubandusleping ei saa oma olemuselt olla kunagi samaväärne tõrgeteta kaubavahetusega; nõustub läbirääkimisjuhiste seisukohaga, mille võtsid ühiselt vastu 27 liikmesriiki ja mille kohaselt vabakaubanduslepingu ulatus ja ambitsioonid, millega EL nõustuks, sõltuvad sellest ja peavad omama otsest seost sellega, kas Ühendkuningriik nõustub ulatuslike, siduvate ja täitmisele kuuluvate sätetega, mis käsitlevad võrdseid tingimusi, võttes arvesse turgude suurust, geograafilist lähedust, nende omavahelist majanduslikku sõltuvust ja ühendatust ning integratsiooni, ning sellest, kas sõlmitakse partnerluse lahutamatuks osaks olev kahepoolne kalanduskokkulepe; kinnitab veel kord, et ELi ja Ühendkuningriigi vahel ei saa sõlmida kaubanduslepingut, kui see ei sisalda täielikku, kestlikku, tasakaalustatud ja pikaajalist kalanduskokkulepet, mis tagaks optimaalsetel tingimustel olemasoleva juurdepääsu jätkumise asjaomaste poolte vetele, kalavarudele ja turgudele vastavalt ühise kalanduspoliitika (ÜKP) põhimõtetele ja oleks vastu võetud enne üleminekuperioodi lõppu;

33.  märgib, et vastupidiselt Ühendkuningriigi väitele tugineda olemasolevatele pretsedentidele, lähevad paljud Ühendkuningriigi õigusaktide eelnõudes esitatud ettepanekud märkimisväärselt kaugemale sellest, mida EL on viimastel aastatel muude kolmandate riikidega vabakaubanduslepingute osas läbi rääkinud, näiteks finantsteenuste, kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise ja vastavushindamise, sanitaar- ja fütosanitaarsüsteemi samaväärsuse ja päritolureeglite kumulatsiooni valdkonnas; toetab kahepoolse kumulatsioonisüsteemi varianti, mis on kõige asjakohasem, kuna hõlmab integratsiooni toetamist ELi ja Ühendkuningriigi vahel, mitte kolmandate riikidega, kellega EL on sõlminud vabakaubanduslepingud, ning seda, et tuleks ette näha ajutine mehhanism vahetustehingutega seotud riskide vastu võitlemiseks(14);

34.  peab sellega seoses väga kahetsusväärseks, et Ühendkuningriik on siiani vaatamata poliitilises deklaratsioonis võetud kohustustele keeldunud tegelemast näiteks riigihangete, meretranspordi ning tulevaste geograafiliste tähiste kaitse teemaga, kuigi mõne neist teemadest lisas ta USA ja Jaapaniga peetavate läbirääkimiste mandaati; peab kahetsusväärseks ka seda, et Ühendkuningriik ei ole seni esitanud ettepanekut väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) kohta;

35.  tuletab meelde, et jätkuv ühine tahe saavutada kaubandussuhetes nullkvoodid ja nulltariifid on endiselt oluline tingimus lepingu õigeaegseks sõlmimiseks äärmiselt tiheda ajakavaga, mille on nende läbirääkimiste puhul kehtestanud Ühendkuningriik ise, eriti kuna varasemad kogemused on selgelt näidanud, et läbirääkimised tariifirea kaupa võivad võtta mitu aastat; väljendab muret Ühendkuningriigi valitsuse kavatsuse pärast sellest eesmärgist loobuda; rõhutab, et tõenäoliselt oleks mõju kõige suurem põllumajandustoodetele, arvestades et vabakaubanduslepingute ülejäänud tariifiread, mis ei ole nulltariifiga, mõjutavad tavaliselt just seda sektorit; kinnitab sellega seoses, et sõltumata sellest, kas kõik või osad tariifiread jäetakse välja, jääb EL oma võrdsete tingimuste kindla nõudmise juurde; kordab, et võrdsete tingimuste sätetega tuleb säilitada keskkonna-, sotsiaalsed ja tööhõivestandardid püsivalt kõrgel tasemel, tuginedes asjakohastele ELi ja rahvusvahelistele standarditele ning hõlmates asjakohaseid mehhanisme, et tagada tõhus rakendamine riigisiseselt, ning lisada tugev ja põhjalik konkurentsi ja riigiabi kontrolli hõlmav raamistik, mille abil välditakse kaubanduse ja konkurentsi põhjendamatut moonutamist, selle asemel et osutada üksnes toetustele, mida Ühendkuningriik kahetsusväärselt teeb;

36.  ergutab sellega seoses komisjoni kasutama ära kõnealuste läbirääkimiste antavat impulssi, et suurendada Euroopa ettevõtete ja VKEde konkurentsivõimet; rõhutab, et lepingu eesmärk peaks olema võimalikult kiire turulepääsu võimaldamine ja kaubanduse hõlbustamine, et vähendada kaubandushäireid; julgustab pooli looma VKEde kontaktpunkte ning kutsub üles looma stabiilset, läbipaistvat ja prognoositavat õigusraamistikku, mis ei tekitaks VKEdele ebaproportsionaalset koormust;

37.  rõhutab, et selleks, et vabakaubandusleping edendaks tõeliselt ELi huve, peaksid läbirääkimised olema suunatud järgmiste eesmärkide saavutamisele, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi 12. veebruari 2020. aasta resolutsioonis, eelkõige selle punktis 14, mille sätted on endiselt täielikult kehtivad; rõhutab, et käsitleda tuleks ka järgmist:

Võrdsed võimalused

38.  peab kahetsusväärseks, et seni on Ühendkuningriik olnud ELiga peetavatel läbirääkimistel seisukohal, et võrdseid võimalusi üksikasjalikult arutama ei hakata; juhib tähelepanu sellele, et sellise seisukoha puhul ei ole arvesse võetud ELi ja Ühendkuningriigi poolt allkirjastatud poliitilise deklaratsiooni punkti 77; nõuab seetõttu tungivalt, et Ühendkuningriigi valitsus vaataks kiiresti läbi oma läbirääkimispositsiooni ja osaleks konstruktiivselt läbirääkimistes võrdsete võimaluste üle, kuna see on vajalik tingimus, et parlament saaks anda nõusoleku Ühendkuningriigiga kaubanduslepingu sõlmimiseks;

39.  kordab, et kuna Ühendkuningriik on ELile geograafiliselt lähedal ning Ühendkuningriik ja EL sõltuvad üksteisest majanduslikult, oleneb ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete ulatus sellest, kui ulatuslikult ja põhjalikult võrdsetes võimalustes kokku lepitakse; on seetõttu seisukohal, et dünaamilise vastavusse viimise huvides tuleb tagada võrdsed võimalused, mis vastavad lepingu eesmärkide ja liberaliseerimise tasemele, et tagada õigusnormide lähendamine vastavalt poliitilisele deklaratsioonile, ning ühe tingimusena tuleb kaitsta ELi standardeid, et vältida üksteise võidu madalamate normide kehtestamist, samuti meetmeid, millel on põhjendamatu ja ebaproportsionaalselt kahjulik mõju kaubavoogudele; sealhulgas riigiabi; rõhutab, et tuleb tagada, et Ühendkuningriik ei saaks ebaõiglasi konkurentsieeliseid kaitse vähendamise kaudu, ning vältida turuosalistepoolset õiguslikku arbitraaži;

40.  tuletab meelde, et kavatseb ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete raames kindlalt vältida igasugust dumpingut; juhib tähelepanu sellele, et läbirääkimiste peamine tulemus on tagada võrdsed tingimused, et säilitada konkurentsivõime, kõrged sotsiaalsed ja kestlikkuse standardid, sealhulgas võitlus kliimamuutuste vastu ning kodanike ja töötajate õigused tulevikus, kasutades selleks kindlaid kohustusi, sätteid, mille täitmise tagatakse, ja kaitse taseme säilitamise klausleid, et saavutada dünaamiline kooskõla järgmistes valdkondades:

41.  juhib tähelepanu sellele, et nende sätetega tuleks tagada, et norme ei leevendata, kuid anda samas ELile ja Ühendkuningriigile õigus kohustusi aja jooksul muuta, et kehtestada rangemad normid või lisada valdkondi, järgides samas täielikult proportsionaalsuse ja vajalikkuse põhimõtet; rõhutab ka, et dünaamilise vastavusse viimise huvides peaks kohustuste ja õigusnormide täitmise tagamine toimuma autonoomsete ajutiste meetmete, kõiki valdkondi hõlmava töökindla vaidluste lahendamise mehhanismi ja õiguskaitsevahendite, sh kohtuliku järelevalve abil, et anda ELile võimalus kehtestada viimase abinõuna sanktsioonid, sealhulgas kestliku arengu vallas; rõhutab, et võrdsed võimalused nõuavad horisontaalset mehhanismi, näiteks üldist juhtimisraamistikku, mis hõlmab kõiki koostöövaldkondi;

42.  rõhutab kaitse taseme säilitamise klausleid eelkõige järgmistes valdkondades: i) tööalased põhiõigused; ii) töötervishoiu ja tööohutuse standardid; iii) õiglased töötingimused ja tööhõivestandardid; iv) õigus teavitamisele ja konsulteerimisele ettevõtte tasandil; ja v) restruktureerimine;

43.  leiab, et võitlus kliimamuutuste vastu, bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamine ja ümberpööramine, säästva arengu edendamine, keskkond ja peamised terviseküsimused peaksid olema kavandatava partnerluse kesksed elemendid; märgib, et komisjon võttis oma teatises Euroopa rohelise kokkuleppe kohta kohustuse muuta Pariisi kokkuleppe järgimine kõigi tulevaste laiaulatuslike kaubanduslepingute oluliseks osaks;

44.  rõhutab, et nn põrkmehhanismi klausel ei ole tulevase kaitsetaseme jaoks piisav, kuna see ei näe ette võrdseid tingimusi ega stiimuleid ambitsioonide taseme tõstmiseks, ning on seisukohal, et kui EL või Ühendkuningriik peaks oma kliima- või keskkonnakaitse taset tõstma, peaks ka teine lepinguosaline tagama, et tema standardid ja eesmärgid pakuvad vähemalt samaväärset kliima- või keskkonnakaitse taset;

45.  on kindlalt veendunud, et Ühendkuningriik peaks järgima ELi õigustikku kuuluvate ja ka üleilmsete maksunduse ning rahapesu- ja terrorismi rahastamise vastaste õigusaktide muutuvaid norme, sealhulgas maksude läbipaistvuse, maksualase teabevahetuse ja maksustamise vältimise vastaseid meetmeid, ning peaks viljaka ja usaldusel põhineva vastastikuse koostöö tagamiseks lahendama oma ülemereterritooriumidel, suveräänsetes baasipiirkondades ja Briti kroonile alluvatel aladel nendes valdkondades tekkida võivad probleemid ning ELi hea valitsemistava kriteeriumide ja läbipaistvuse nõuete järgimisega seotud küsimused, eelkõige maksualase teabe vahetamise, maksustamise läbipaistvuse, õiglase maksustamise, maksustamise vältimise vastaste meetmete ning maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastaste OECD standardite vallas; kutsub ühtlasi ELi ja Ühendkuningriiki üles järgima rahapesuvastase töökonna standardeid; tuletab seoses Gibraltariga meelde läbirääkimisjuhiseid ja ELi õigusliku teksti eelnõus esitatud sätteid;

46.  kordab, et tuleb säilitada ranged normid, selge jälgitavus, kõrge kvaliteediga inspekteerimisteenistused ja võrdsed tingimused ravimite, meditsiiniseadmete, toiduohutuse ja märgistamise, looma- ja taimetervise ja loomade heaolu valdkonnas ning veterinaar-, fütosanitaar- ja keskkonnapoliitika ja -normid;

47.  kutsub komisjoni üles tagama, et ELi sotsiaal-, keskkonna- ja kliimapoliitika raamistiku praegusi ja tulevasi põhimõtteid ja vahendeid (nt dumpinguvastased meetmed, Euroopa tööstuspoliitika, kohustuslikku hoolsuskohustust käsitlevad õigusaktid, ELi kestlike investeeringute taksonoomia, olulise kahju ärahoidmise põhimõte, piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism, kestlikkusega seotud teabe avalikustamine finantsteenuste sektoris) ei saa ELi ja Ühendkuningriigi vabakaubanduslepingu ega tulevaste kaubanduslepingute raames õiguslikult vaidlustada;

Valdkondlikud eriküsimused ja temaatiline koostöö

Siseturg

48.  rõhutab, et ELi siseturule pääsemise eeltingimus on, et siseturuga seotud ELi õigusakte järgitakse täielikult;

49.  rõhutab, et õigusnormide dünaamiline ühtlustamine ja ranget turujärelevalvet kindlustavad sätted, mis aitavad tagada tooteid käsitlevate reeglite (sh reeglid, mis puudutavad tooteohutust ja jälgitavust) täitmist ning tagavad ELi ettevõtetele õiguskindluse ning ELi tarbijatele kõrgel tasemel kaitse, peaksid olema tulevase lepingu oluline ja asendamatu osa, mille eesmärk on kindlustada võrdsed tingimused;

50.  tuletab meelde, et uus leping tähendab igal juhul seda, et enne kui kaubad jõuavad siseturule, peavad need läbima tolli- ja muu kontrolli, ning rõhutab, et tingimata tuleb tagada, et kaubad vastavad siseturu reeglitele;

51.  rõhutab, et regulatiivsetes ja järelevalveküsimustes tuleb nii poliitilisel kui ka tehnilisel tasandil säilitada tihe ja struktureeritud koostöö, kuid samal ajal austada ELi regulatiivset korda ja sõltumatust otsuste tegemisel;

52.  rõhutab, et tuleb tagada kutsekvalifikatsioonide ja diplomite vastastikuse tunnustamise kord, ning innustab mõlemaid pooli ning eriti kutseorganisatsioone ja -asutusi koostama ja esitama eelkõige partnerlusnõukogu kontekstis kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta ühiseid lisasoovitusi;

Finantsteenused

53.  on arvamusel, et tulevane leping peaks sisaldama erisätteid Euroopa järelevalveasutuste ja Ühendkuningriigi finantsjärelevalveasutuste vahelise koostöö kohta, et soodustada õigusaktide kooskõlla viimist, vahetada järelevalveprobleeme puudutavat teavet ja häid tavasid ning tagada sujuv koostöö ja säilitada integreeritud kapitaliturud;

54.  tuletab meelde, et ELi ja Ühendkuningriigi vahelised tegevusloa andmist käsitlevad sätted, mis põhinevad vastastikusel tunnustamisel ja ühtlustatud usaldatavusnõuetel ning järelevalve ühtlustamisel siseturul, kaotavad üleminekuperioodi lõpus kehtivuse, sest Ühendkuningriigist saab kolmas riik; rõhutab, et seejärel peab pääs ELi finantsturule põhinema ELi autonoomsel samaväärsusraamistikul; tuletab aga meelde, et samaväärsust kinnitavate otsuste kohaldamisala on piiratud;

55.  rõhutab, et Ühendkuningriigi finantseeskirjade samaväärsust hindab komisjon ning samaväärsust saab tagada üksnes siis, kui tema otsuste tegemise sõltumatust austatakse täielikult ning Ühendkuningriigi õigus- ja järelevalvekord ning -standardid on ELi omadega täielikult samaväärsed; nõuab, et hindamine tehtaks võimalikult kiiresti, et täita poliitilises deklaratsioonis võetud kohustus; tuletab meelde, et EL võib samaväärsusstaatuse igal ajal ühepoolselt tühistada;

56.  tuletab meelde, et suur osa eurodes nomineeritud tuletisinstrumentidest kliiritakse Ühendkuningriigis, mis võib avaldada mõju ELi finantsstabiilsusele;

Toll

57.  võtab teadmiseks, et Ühendkuningriik ei kavatse taotleda selle staatuse pikendamist, mis tal praegu on siseturul ja tolliliidus; rõhutab, et tuleb säilitada tolliliidu ja selle protseduuride terviklikkus, mis tagab tarbijate turvalisuse ja kaitse ning ELi ja ELi ettevõtjate majandushuvid; rõhutab, et ühistel piiridel asuvatesse ühiste transiidipunktide tollikontrollirajatistesse on vaja teha suuremaid investeeringuid ning vajaduse korral tuleb tõhustada pooltevahelist kooskõlastamist ja teabevahetust ning luua võimalus seada Põhja-Iirimaal sisse alaline ELi büroo, mis tegeleb tollireeglite täitmise küsimustega;

58.  rõhutab, et tulevase lepinguga tuleks piiriülese kaubanduse hõlbustamiseks luua laiaulatuslikud tollikoostöö mehhanismid ning koostöömehhanismid tolli- ja turujärelevalveasutuste vahel; palub ELil ja Ühendkuningriigil töötada ka selle nimel, kui see on asjakohane, et muuta tolliprotseduuride nõuded ja formaalsused kauplejate ja ettevõtjate, sealhulgas VKEde jaoks lihtsamaks;

59.  rõhutab, et EL ja Ühendkuningriik peaksid püüdma säilitada oma tollialaste õigusaktide ja tavade kõrge ühtlustatuse, et tagada tõhus tollikontroll ja -vormistus, tollialaste õigusaktide täitmise tagamine ja poolte finantshuvide kaitse, mille puhul on alusetult makstud tolli- ja muid makse võimalik tagasi nõuda, ning meetmed, mis kaitsevad kohaldatavate tollialaste õigusaktide pideva rikkumise eest;

60.  rõhutab, et Ühendkuningriigil oleks väga soovitav säilitada praegune Euroopa ühenduste integreeritud tariifistikul (TARIC) põhinev toodete klassifikatsioon, et lihtsustada protseduure ja vähendada regulatiivset koormust;

Tarbijapoliitika

61.  rõhutab, et tulevase lepinguga peavad mõlemad pooled säilitama kehtivad ELi tarbijakaitsestandardid ja ELi õigustikust tulenevad kodanike õigused; on veendunud, et leping peaks tagama ELi tarbijatele lisaväärtuse sellega, et selles sisalduv raamistik on tarbijate õiguste kaitseks ja kauplejate kohustuste täitmise tagamiseks parim;

62.  peab äärmiselt oluliseks tagada Ühendkuningriigist imporditud toodete ohutus nii, et need vastaksid ELi standarditele;

63.  rõhutab, et tuleb teha regulatiivset ja halduskoostööd, millega kaasnevad vajaduse korral parlamentaarne järelevalve ja kaitse taseme säilitamisega seotud kohustused, et kõrvaldada mittetariifsed tõkked ja püüelda avalikku huvi pakkuvate eesmärkide poole, et kaitsta ELi tarbijate huve, sealhulgas tagada tarbijatele ja ettevõtjatele internetis turvaline ja usaldusväärne keskkond, ning võidelda ebaausate kaubandustavade vastu;

Kalandus

64.  kordab, et ELi ja Ühendkuningriigi vahel ei saa sõlmida laiaulatuslikku lepingut, kui see ei sisalda kalandust ja sellega seotud küsimusi käsitlevat täielikku, tasakaalustatud ja pikaajalist kokkulepet, mis võimaldaks optimaalsetel tingimustel säilitada juurdepääsu asjaomaste poolte vetele, kalavarudele ja turgudele ning tagaks praeguse püügitegevuse jätkumise;

65.  tuletab meelde, et suurim vastastikune kasu saadakse ühiste ökosüsteemide kaitsmisest ja nende kasutamise säästvast haldamisest, säilitades olemasoleva vastastikuse juurdepääsu vetele ja kalavarudele, et praegune püügitegevus säiliks, ning määrates kindlaks ühised, sidusad, selged ja stabiilsed põhimõtted ja reeglid, mis võimaldavad kalandus- ja vesiviljelustoodete vastastikust avatud pääsu turgudele, tekitamata tasakaalustamata konkurentsi kaudu majanduslikke ja sotsiaalseid pingeid; rõhutab, et vaja on üldist juhtimisraamistiku, millega tagada, et vetele ja kalavarudele vastastikust juurdepääsu käsitlevate sätete rikkumisel võib kehtestada sanktsioone, sh peatada Ühendkuningriigi kaupade jaoks ELi turul kehtivad soodustariifid;

66.  rõhutab, et lepingusse tuleb vastavalt kehtivale suhtelise stabiilsuse põhimõttele lisada FISH‑2 lisas toodud praegu mõlema poole vahel jagatavate kalavarude suhtes kohaldatavad protsendimäärad (kalapüügivõimaluste jaotamine);

67.  kutsub pooli üles säilitama kehtivad kvoodiosad ning kalapüügiõiguste stabiilse ja püsiva jaotuse; rõhutab, kui oluline on kalavarude pikaajaline majandamine, mis põhineb ühise kalanduspoliitika selliste põhimõtete järgimisel nagu maksimaalne jätkusuutlik saagikus ja tehnilised meetmed, samuti piirkondlikel majandamisvahenditel, näiteks Põhjamere ja läänepiirkonna vete mitmeaastased kavad, ning merestrateegia raamdirektiivil, mis on seni aidanud parandada kalavarude olukorda nii ELi liikmesriikide kui ka Ühendkuningriigi laevade heaks;

68.  rõhutab, et lepinguga tuleb tagada, et tehnilised meetmed või merekaitsealad on vastastikused, mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed ega anna võimalust ELi laevu Ühendkuningriigi vetest eemal hoida; rõhutab, et lepinguga ei tohi nõrgendada ELi keskkonna- ega sotsiaalseid standardeid;

69.  nõuab tungivalt, et komisjon lisaks lepingusse sätted ELi ja Ühendkuningriigi vetes ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimise ja selle vastu võitlemise kohta;

70.  rõhutab, et vaja on asjakohaseid koostöö- ja konsultatsioonimehhanisme, ühist teaduspõhist käsitust ja tagatisi, et Ühendkuningriik panustab ka edaspidi kalavarusid käsitlevate andmete kogumisse ja kalavarude teaduslikku hindamisse, mille alusel hakatakse kõigis ühistes merepiirkondades kalavarude ühise majandamise kohta otsuseid tegema; nõuab tungivalt, et EL ja Ühendkuningriik jätkaksid kalanduskontrolli alal ning võitluses ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu aktiivset ja lojaalset koostööd;

Kodanike õigused ja isikute vaba liikumine

71.  võtab kahetsusega teadmiseks, et Ühendkuningriik on otsustanud, et ELi ja Ühendkuningriigi vahel isikute vaba liikumise põhimõtet pärast üleminekuperioodi enam ei kohaldata; rõhutab, et tulevane partnerlus peab sisaldama isikute liikumise kohta ammendavaid sätteid, mis põhinevad täielikul vastastikkusel ja mittediskrimineerimisel liikmesriikide vahel; kinnitab, et Ühendkuningriigi pääs siseturule peab olema vastavuses sellega, milliseid kohustusi ta võtab isikute vaba liikumise hõlbustamiseks; rõhutab, et piiriülese korraga ei tohi tekitada tarbetut halduskoormust ega liigseid kulusid;

72.  rõhutab, et eritähelepanu tuleb pöörata selliste laste vajadustele, kes on pärit segaperekonnast, kus ainult üks lapsevanem on ELi kodanik, ning tuleb ette näha õigusmehhanismid, mille abil lahendada vanematevahelisi vaidlusi (näiteks lahutuse korral);

73.  on seisukohal, et liikuvust käsitlevad kokkulepped, mis puudutavad muu hulgas lühiajalist viisavaba reisimist, peaksid põhinema ELi liikmesriikide vahelisel diskrimineerimiskeelul ja täielikul vastastikkusel ning hõlmama liikuvust käsitlevat ELi õigustikku, töötajate lähetamise eeskirju ja sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise reegleid;

74.  on seisukohal, et kodanike õiguste edasine kodifitseerimine õiguslikult siduvate sätete kaudu peab olema ELi ja Ühendkuningriigi vahelise tulevase lepingu teksti lahutamatu osa; on seisukohal, et see peab hõlmama ka piiriüleseid töötajaid, kellele tuleks tagada liikumisvabadus, mis põhineb diskrimineerimiskeelul ja vastastikkusel; nõuab, et kaalutaks teadusuuringute, õpingute, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetusprogrammide või haridusprojektide, lapsehoidjana töötamise ja Euroopa solidaarsuskorpuses vabatahtliku teenistuse eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste paremat reguleerimist, mis peaks olema osa tulevasest lepingust ja mida ei tohiks jätta riigisisese reguleerimise hooleks; tuletab meelde, et COVID‑19 kriis on näidanud, mil määral Ühendkuningriigi elutähtsad sektorid, nagu rahvatervishoid või põllumajandus, sõltuvad ELi töötajatest, sealhulgas hooajalisest tööjõust;

Töö, liikuvus ja sotsiaalkindlustuse koordineerimine

75.  peab kahetsusväärseks, et Ühendkuningriigi valitsus ei ole veel täitnud kohustust jõustada uus tööhõiveseadus, ning nõuab tungivalt, et Ühendkuningriik teeks seda enne üleminekuperioodi lõppu; osutab sellega seoses eelkõige hiljuti vastu võetud ELi õigusaktidele, mille ülevõtmise tähtaeg on üleminekuperioodil; rõhutab, et esmatähtis on vältida lünki, mille korral ei ole töötajate õigused kaitstud kehtivate ELi õigusaktide ega Ühendkuningriigi tööhõiveseadusega;

76.  tuletab meelde, kui oluline on säilitada mõjutatud isikute praegused ja tulevased sotsiaalkindlustusõigused kõigis aspektides; kutsub lepingu üle läbirääkijaid üles seadma selliste kodanike õigused sotsiaalkindlustuse koordineerimisel kõiki vahendeid kasutades esikohale ning nägema kõigis peatükkides ette sotsiaalkindlustuse koordineerimise reeglite pideva kohaldamise;

77.  peab aga kahetsusväärseks, et piiriüleste ja piirialatöötajate kohta puuduvad töötushüvitist käsitlevad erisätted, ja julgustab seetõttu ELi ja Ühendkuningriiki uurima, millised oleksid nõuetekohased sätted piiriülestele ja piirialatöötajatele töötushüvitise tagamiseks;

78.  rõhutab, et sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimiseks tuleb saavutada dünaamiline kokkulepe; toonitab, et kooskõlas poliitilise deklaratsiooniga peavad inimeste liikuvust käsitleva lõpliku kokkuleppe sätted sisaldama sotsiaalkindlustuse koordineerimisega seotud proportsionaalseid ja kindlaid õigusi;

Andmekaitse

79.  rõhutab andmekaitse tähtsust, kuna see on nii põhiõigus kui ka digitaalmajanduse oluline eeldus; märgib, et vastavalt Euroopa Liidu Kohtu praktikale peab komisjon selleks, et kuulutada Ühendkuningriigi andmekaitseraamistik piisavaks, tõendama, et Ühendkuningriigi pakutava kaitse tase on ELi õigusraamistikus tagatuga „sisuliselt samaväärne“, sealhulgas andmete edastamisel kolmandatesse riikidesse;

80.  tuletab meelde, et Ühendkuningriigi andmekaitseseaduses on sätestatud andmekaitsepõhimõtetest ja andmesubjektide õigustest tehtav üldine ja laiaulatuslik erand, mida kasutatakse isikuandmete töötlemiseks sisserändega seotud eesmärkidel; tunneb muret, et kui muude kui Ühendkuningriigi kodanike andmeid töödeldakse selle erandi alusel, ei kaitsta neid samal viisil kui Ühendkuningriigi kodanike andmeid ning see oleks vastuolus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679(15); on seisukohal, et elektroonilise telekommunikatsiooni andmete säilitamist käsitlev Ühendkuningriigi õigusraamistik ei vasta liidu sellekohase õigustiku tingimustele, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Liidu Kohus, ega vasta seega praegu ka piisavuse tingimustele;

81.  rõhutab ja toetab seda, et tulevane partnerlus põhineb kohustusel austada põhiõigusi, sealhulgas isikuandmete piisavat kaitset, mis on kavandatava koostöö vajalik tingimus, ning õiguskaitselepingu automaatsel peatamisel, kui Ühendkuningriik peaks tühistama riigisisese õigusakti, millega on jõustatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon; kutsub komisjoni üles pöörama erilist tähelepanu Ühendkuningriigi õigusraamistikule, kui hinnatakse selle piisavust ELi õiguse alusel; pooldab seda valdkonda käsitleva Euroopa Liidu Kohtu praktika (nt Schremsi kohtuasi) ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika arvessevõtmist;

82.  on seisukohal, et kui Ühendkuningriik ei võta endale selget kohustust tagada Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni täitmine ega aktsepteeri Euroopa Liidu Kohtu rolli, ei ole kokkulepe kriminaalasjades tehtava õigusalase ja politseikoostöö kohta võimalik; peab kahetsusväärseks, et Ühendkuningriik on seni keeldunud andmast põhiõigustele ja isikuvabadustele kindlaid tagatisi ning nõudnud kehtivate standardite alandamist ja kokkulepitud andmekaitsemehhanismidest kõrvalekaldumist, muuhulgas sellega, et kasutab massilist jälgimist;

83.  kutsub komisjoni üles võtma eespool nimetatud aspekte arvesse, kui ta hindab, kas Ühendkuningriigi õigusraamistik on isikuandmete kaitsmiseks piisav, ja tagama, et Ühendkuningriik lahendaks käesolevas resolutsioonis tõstatatud probleemid enne, kui komisjon võib kooskõlas ELi õigusega (nii nagu seda on tõlgendanud Euroopa Liidu Kohus) kinnitada, et Ühendkuningriigi andmekaitseõigus on piisav; palub komisjonil küsida nõu ka Euroopa Andmekaitsenõukogult ja Euroopa Andmekaitseinspektorilt;

Julgeolek, õiguskaitse ja kriminaalasjades tehtav õiguskoostöö

84.  kordab, et julgeoleku, õiguskaitse ja kriminaalasjades tehtava õiguskoostöö valdkonnas tuleks saavutada käegakatsutavat edu, et oleks võimalik saavutada kokkulepe ulatusliku ja tõhusa koostöö kohta, mis oleks ELi ja Ühendkuningriigi kodanike julgeolekule vastastikku kasulik;

85.  on kindlalt vastu Ühendkuningriigi nõudmisele saada otsejuurdepääs ELi justiits- ja siseasjade valdkonna infosüsteemidele; rõhutab sellega seoses veel kord, et Ühendkuningriigil kui Schengeni alasse mittekuuluval kolmandal riigil ei saa olla otsejuurdepääsu ELi infosüsteemide andmetele; hoiatab, et igasugusel teabe, sealhulgas isikuandmete jagamisel Ühendkuningriigiga tuleks kohaldada rangeid kaitsemeetmeid ning auditi- ja järelevalvetingimusi, sealhulgas ELi õiguses sätestatuga samaväärset isikuandmete kaitset;

86.  juhib tähelepanu sellele, et Schengeni infosüsteemi (SIS) käsitlevates õigusaktides on sõnaselgelt keelatud lubada kolmandatel riikidel süsteemi pääseda ning et kolmanda riigina ei ole Ühendkuningriigil võimalik SISi pääseda; tuletab meelde, et nõukogu esitas 5. märtsil 2020 palju soovitusi, milles käsitleti ränki rikkumisi SISi rakendamisel Ühendkuningriigi poolt, ning et Ühendkuningriigi vastusest nähtub, et kavatsus neid soovitusi täita on väike, mis on ELi õigusega vastuolus; on seisukohal, et ELi ja Ühendkuningriigi tulevane õiguskaitse- ja õiguskoostöö peaks põhinema vastastikusel usaldusel; rõhutab, et sellises koostöös saab kokku leppida üksnes juhul, kui kehtestatud on ranged andmekaitsenõuded ja tööle rakendatud mõjusad täitmise tagamise mehhanismid;

87.  juhib tähelepanu sellele, et DNA-andmete automaatset vahetust Ühendkuningriigiga Prümi raamistiku alusel alustati alles 2019. aastal ning et nõukogu valmistub tegema otsust rakendusotsuse vastuvõtmiseks, mis võimaldaks Ühendkuningriigil osaleda sõrmejälgede andmete automatiseeritud andmevahetuses; märgib sellega seoses, et parlament otsustas 13. mail 2020 toimunud endise kolmanda samba õigusakte käsitleva erikonsultatsioonimenetluse käigus, et lükkab nõukogu otsuse eelnõu tagasi probleemide tõttu, mis puudutasid sõrmejäljeandmete vahetuse täielikku vastastikkust, andmekaitsetagatisi ja väga lühikest otsuse kohaldamise aega; kutsub nõukogu üles parlamendi esitatud tagasilükkamise argumente hoolikalt kaaluma; tuletab läbirääkijatele meelde, et juhul kui automatiseeritud andmevahetust lubavad nõukogu otsused vastu võetakse, aeguvad need üleminekuperioodi lõpus; rõhutab, et tulevaste suhete jaoks on väga oluline õigeaegselt kokku leppida uus kord, arvestades teabevahetuse tähtsust võitluses raske ja organiseeritud piiriülese kuritegevuse ja terrorismi vastu;

88.  tunneb muret, et Ühendkuningriigi läbirääkimisvolitused kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö olulistes valdkondades on liiga tagasihoidlikud; usub, et EL ja Ühendkuningriik võiksid leida lahenduse, mis tagaks väljaandmist käsitlevas Euroopa Nõukogu konventsioonis ette nähtud koostööst kaugeleulatuvama koostöö;

Ränne, varjupaigaküsimused ja piirihaldus

89.  rõhutab vajadust leppida kokku rännet puudutava koostöö tingimustes seoses isikutega, kes ei ole kahe läbirääkimispoole kodanikud, austades põhiõigusi, säilitades inimväärikust ning tunnistades kõige vähem kaitstud isikute kaitsmise vajadust; kordab oma üleskutset, et see koostöö peaks hõlmama vähemalt korda, mis suurendab turvalisi ja seaduslikke võimalusi rahvusvahelise kaitse saamiseks, sealhulgas perekondade taasühinemise kaudu;

90.  rõhutab, et inimkaubanduse vastu võitlemiseks peavad läbirääkimispooled tegema tihedat koostööd kooskõlas rahvusvahelise õigusega, mis jääb ELi ja Ühendkuningriigi vahelisel piiril kehtima;

91.  on seisukohal, et Ühendkuningriik ei saa valida, milliseid elemente ELi varjupaiga- ja rändeõigustikust endale alles jätta;

92.  rõhutab veel kord vajadust võtta vastu perekondade taasühinemise kava, mis oleks valmis üleminekuperioodi lõpus jõustuma;

93.  seoses selle kavaga ja ka üldisemalt tuletab parlament läbirääkijatele meelde nii ELi kui ka Ühendkuningriigi kohustust kaitsta oma territooriumil kõiki lapsi; kutsub liikmesriike üles andma pärast Ühendkuningriigilt konkreetsete ettepanekute saamist komisjonile volitused pidada kooskõlas ÜRO 1989. aasta lapse õiguste konventsiooniga varjupaigataotlejate perekondade taasühinemise kava üle läbirääkimisi;

94.  rõhutab ELi kooskõlastatud seisukoha olulisust kõigis neis küsimustes, sest Ühendkuningriigi ja üksikute liikmesriikide vahelistel kahepoolsetel kokkulepetel, mis puudutavad selliseid küsimusi nagu perekonna taasühinemine varjupaigataotlejate või põgenike puhul ning ümberpaigutamise või tagasivõtmise kord, võivad olla negatiivsed tagajärjed ELi varjupaiga- ja rändepoliitika sidususele; kutsub nii ELi kui ka Ühendkuningriiki üles püüdlema tasakaalustatud ja konstruktiivse lähenemisviisi poole kõigis neis küsimustes;

Võitlus rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu

95.  kutsub ELi ja Ühendkuningriiki üles lisama tulevasse partnerluslepingusse sätted rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise poliitika, sealhulgas teabevahetusmehhanismi kohta; tuletab meelde, et oma poliitilises deklaratsioonis kohustusid EL ja Ühendkuningriik minema kaugemale rahapesuvastase töökonna standarditest rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohta tegeliku tulusaajaga seotud läbipaistvuse valdkonnas ning lõpetama virtuaalvääringute kasutamisega seotud anonüümsuse, sealhulgas kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete abil;

96.  kutsub EL ja Ühendkuningriiki üles lisama uude partnerluslepingusse erisätted, mis käsitlevad nii kohustatud finantsüksuste kui ka finantssektoriväliste kohustatud üksuste järelevalvet rahapesuvastase raamistiku kontekstis;

Maksuküsimused

97.  palub ELil ja Ühendkuningriigil seada prioriteediks koordineeritud võitluse maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu; nõuab, et lepinguosalised tegeleksid kahjulike maksutavade probleemiga, jätkates koostööd ELi äriühingute maksustamise tegevusjuhendi alusel; märgib, et komisjoni hinnangul on Ühendkuningriigil palju selliseid tunnusjooni, mida äriühingud võivad kasutada maksustamise vältimise eesmärgil; kutsub üles tulevases lepingus seda küsimust konkreetselt käsitlema; märgib, et üleminekuperioodi lõpus käsitatakse Ühendkuningriiki kolmanda riigina ning seetõttu peab ta läbima äriühingute maksustamise käitumisjuhendi töörühma sõelumise koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu jaoks kehtestatud kriteeriumide alusel; nõuab, et EL ja Ühendkuningriik tagaksid täieliku halduskoostöö, et tagada vastavus käibemaksualastele õigusaktidele ning käibemaksutulude kaitse ja tagasinõudmine;

Kliimamuutuste vastane võitlus ja keskkonnakaitse

98.  on seisukohal, et Ühendkuningriik peaks täielikult järgima ELi praegust ja tulevast kliimapoliitika raamistikku, sealhulgas läbivaadatud 2030. aasta ja 2040. aasta eesmärke ja 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamise trajektoore;

99.  on seisukohal, et Ühendkuningriik peaks rakendama CO2 heite maksustamise süsteemi, mis on vähemalt sama tõhus ja sama ulatusega kui ELi heitkogustega kauplemise süsteem (ELi HKS), ning kohaldama üleminekuperioodi lõpuks ka väliste kompensatsiooniühikute kasutamise suhtes samu põhimõtteid; on lisaks seisukohal, et kui Ühendkuningriik peaks taotlema oma heitkogustega kauplemise süsteemi sidumist ELi HKSiga, tuleks sellise taotluse kaalumisel kohaldada järgmist kahte tingimust: Ühendkuningriigi heitkogustega kauplemise süsteem ei tohiks kahjustada ELi HKSi terviklikkust, eelkõige selle õiguste ja kohustuste tasakaalu, ning peaks peegeldama ELi HKSi kohaldamisala ja tõhususe pidevat suurenemist; rõhutab, et CO2 heite maksustamise süsteem peaks olema juba kehtestatud ja kasutusel enne parlamendis toimuvat hääletust selle üle, kas anda lepingu eelnõule nõusolek;

100.  rõhutab, et lisaks ühiste standardite ja eesmärkide vastuvõtmisele on oluline tagada Ühendkuningriigis õhu ja vee kvaliteedi asjakohane seire ja hindamine; rõhutab ka seda, et on oluline, et Ühendkuningriik rakendaks ja jõustaks heitkoguste piirmäärasid ja muid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2284(16) alusel kokku lepitud sätteid ning järgiks jooksvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL(17), sealhulgas parimat võimalikku tehnikat käsitlevaid ajakohastatud viitedokumente;

Rahvatervis

101.  rõhutab, et kui Ühendkuningriik soovib olla kantud nende riikide loetellu, kellel on lubatud eksportida ELi kaupu, mille suhtes kohaldatakse sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid, peab ta täielikult täitma nende kaupade suhtes kehtivaid ELi nõudeid, sealhulgas tootmisprotsessidega seotud nõudeid; rõhutab lisaks, et eelkõige tuleks tagada täielik vastavus toiduainete päritolureeglitele ning et Ühendkuningriigis tuleks kindlaks määrata selged toiduainete töötlemise eeskirjad, et vältida ELi nõuetest kõrvalehoidmist, eriti seoses võimalike vabakaubanduslepingutega Ühendkuningriigi ja teiste riikide vahel;

102.  rõhutab, et Ühendkuningriik peab järgima geneetiliselt muundatud organisme ja taimekaitsevahendeid käsitlevaid ELi õigusakte; on seisukohal, et lepinguosalised peaksid võtma eesmärgiks vähendada pestitsiidide kasutamist ja nendega seotud riske; rõhutab, et mõlemad lepinguosalised peavad püüdma vähendada antibiootikumide kasutamist loomakasvatuses ja ka edaspidi keelustama nende kasutamise kasvustimulaatorina ning vähendama nende ebasobivat või asjatut kasutamist inimeste puhul;

103.  rõhutab, et on tähtis vältida ravimite ja meditsiiniseadmete nappust; nõuab tungivalt, et riiklikud ametiasutused ja sidusrühmad tagaksid riiklikult lubatud ravimite ümberjaotamise lõpuleviimise üleminekuperioodi lõpuks; kutsub seetõttu ELi ja Ühendkuningriiki üles tegema pikaajalist koostööd, et ennetada ja tuvastada kindlakstehtud ja esilekerkivaid ohte terviseohutusele ning nende vastu valmistuda ja neile reageerida; nõuab sellega seoses, et EL ja Ühendkuningriik teeksid COVID‑19 pandeemia vastu võitlemiseks pidevat koostööd; on seisukohal, et kui üks lepinguosaline ei võta konkreetse terviseohuga tegelemiseks piisavaid meetmeid, võib teine lepinguosaline võtta rahvatervise kaitseks ühepoolseid meetmeid;

104.  rõhutab, et on oluline järgida ravimeid, meditsiiniseadmeid, kemikaaliohutust, sealhulgas endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitlevaid ELi õigusakte, tagades samal ajal ravimite ja meditsiiniseadmete pideva kättesaadavuse, ning toonitab, et igal juhul kehtiksid Ühendkuningriigi ettevõtjate suhtes samad kohustused, mida kohaldatakse väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda asuvate ettevõtjate suhtes; rõhutab ka vajadust kehtestada ranged tingimused WTO lepingust kaugemale minevatele sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetele, et kaitsta ELi siseturgu ja eelkõige tarbijaid ohtude eest, mis on seotud Ühendkuningriiki puudutava toodete impordi või ekspordiga;

Transport

105.  rõhutab, et kavandatav partnerlus, mis põhineb tihedatel majandussidemetel ja ühistel huvidel, peaks tagama kõigi transpordiliikide jätkuva ja takistamatu ühenduvuse vastastikkuse põhimõtte alusel ning tagama võrdsed tingimused, eelkõige seoses sotsiaalsete, tööhõive- ja keskkonnastandarditega ning reisijate õigustega; tuletab meelde, et see peaks hõlmama La Manche’i tunneli eriolukorda, eelkõige seoses ohutuse ja lubade andmise korraga;

106.  on seisukohal, et tulevane koostöö Ühendkuningriigiga peaks hõlmama ühist huvi pakkuvaid transpordiprojekte ning soodustama häid piiriüleseid kaubandus- ja ettevõtlustingimusi, eelkõige aidates VKEdel vältida mis tahes täiendavat halduskoormust;

107.  on veendunud, et tuleks kavandada Ühendkuningriigi osalemine ELi piiriülestes transpordialastes teadus- ja arendusprogrammides, lähtudes ühistest huvidest;

108.  tuletab meelde, kui oluline on, et komisjon oleks läbirääkimistel ainus ELi läbirääkija ning et liikmesriigid ei alustaks kahepoolseid läbirääkimisi; nõuab siiski tungivalt, et komisjon esindaks lõplikus laiaulatuslikus lepingus iga liikmesriigi huve;

109.  rõhutab, et õigused ja privileegid sisaldavad kohustusi ning juurdepääs ELi siseturule peaks täielikult vastama õigusnormide lähendamise ulatusele ja kohustustele, milles on kokku lepitud seoses võrdsete võimaluste tagamisega avatud ja ausaks konkurentsiks, ning põhinema ELis kohaldatavatel ühistel miinimumstandarditel;

110.  tuletab meelde, et lennundus on ainus transpordiliik, mille puhul ei ole WTO õiguslikku varumehhanismi juhuks, kui enne üleminekuperioodi lõppu kokkuleppele ei jõuta;

111.  on seisukohal, et kavandatav partnerlus peaks sisaldama ambitsioonikat ja terviklikku peatükki lennutranspordi kohta, mis tagab ELi strateegilised huvid ja sisaldab asjakohaseid sätteid turulepääsu, investeeringute ning paindlikkuse kohta käitamises ja ettevõtete juhtimises (nt koodijagamine), järgides tasakaalustatud õigusi ja kohustusi, ning et partnerlus peaks hõlmama ka tihedat koostööd lennuohutuse ja lennuliikluse korraldamise valdkonnas;

112.  rõhutab, et nn viienda vabaduse (õhuvabadus) mõningate elementide võimaldamine peaks olema piiratud ulatusega ja tasakaalustatud vastavate kohustustega ELi huvides;

113.  märgib, et ELi ja Ühendkuningriigi vahelise maanteeveo mahtu arvestades ei sobi praegune piiratud arvul lubadel põhinev Euroopa Transpordiministrite Konverentsi raamistik ELi ja Ühendkuningriigi suhetele; rõhutab sellega seoses, et tuleks kehtestada asjakohased meetmed, et vältida ohtu avalikule korrale ja hoida ära häired autoveoettevõtjate ja bussiveoettevõtjate liiklusvoogudes; rõhutab sellega seoses, et on oluline parandada otseseid mereühendusi Iirimaalt mandrile, vähendades seeläbi sõltuvust Ühendkuningriigi maismaasillast;

114.  rõhutab, et Ühendkuningriigi kaubaveoettevõtjatele ei saa seoses kaupade autoveoga anda ELi kaubaveoettevõtjatega samaväärseid õigusi ja eeliseid;

115.  on seisukohal, et kavandatav partnerlus peaks hõlmama veosega ja veoseta transiiti ühe poole territooriumilt sama poole territooriumile läbi teise poole territooriumi;

116.  on seisukohal, et kavandatav partnerlus peaks hõlmama võrdseid võimalusi, eelkõige töö-, sõidu- ja puhkeaja, sõidukijuhtide lähetamise, sõidumeerikute, sõiduki massi ja mõõtmete, kombineeritud veo ja personali koolitamise valdkonnas ning erisätteid, et tagada ettevõtjate ja sõidukijuhtide kaitse võrreldav tase;

117.  rõhutab, et prioriteediks peaks olema ELi ja Ühendkuningriigi vahelise merekaubanduse sujuvus ning reisijate, meremeeste ja avamerel ja maismaal töötava personali vaba liikumine; rõhutab sellega seoses, et EL ja Ühendkuningriik peaksid tagama nõuetekohaste piiri- ja tollisüsteemide olemasolu, et vältida viivitusi ja häireid;

Kultuur ja haridus

118.  on seisukohal, et lepingus tuleks selgelt sätestada, et see toetab kultuurilist ja keelelist mitmekesisust kooskõlas UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooniga;

119.  tunneb heameelt läbirääkimisjuhistes esitatud selge seisukoha üle, et ELi ja Ühendkuningriigi tulevased suhted peaksid hõlmama ka dialoogi ja teabevahetust hariduse ja kultuuri valdkonnas; kutsub komisjoni üles võtma sellekohaste liikuvussätete üle peetavatel läbirääkimistel arvesse kultuurisektori eripära; on eelkõige mures selle pärast, et komisjoni avaldatud lepingu eelnõu tekstis esitatud sätted, mis reguleerivad füüsiliste isikute ärilistel eesmärkidel riiki sisenemist ja seal ajutist viibimist, ei vasta kultuuri- ja loomesektori vajadustele ning võivad kultuurivahetuse jätkumist takistada;

120.  toetab täielikult läbirääkimisjuhiste selget seisukohta, et audiovisuaalteenused tuleks majanduspartnerluse kohaldamisalast välja jätta, ning nõuab tungivalt, et komisjon jääks oma seisukohale kindlaks;

121.  rõhutab, et juurdepääsu liidu audiovisuaalteenuste turule saab tagada ainult siis, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/13/EL(18) rakendatakse täielikult, nii et mõlemale poolele antakse samad taasedastamise õigused; tuletab meelde, et Ühendkuningriigist pärit infosisu liigitatakse pärast üleminekuperioodi lõppu jätkuvalt „Euroopa päritolu teosteks“, kui Euroopa päritolu teoste sisukvoot hõlmab teoseid, mis pärinevad Euroopa Nõukogu piiriülese televisiooni konventsiooni osalisteks olevatest kolmandatest riikidest ja EMP‑välistest riikidest;

122.  tunneb heameelt selle üle, et käsitletakse ka ebaseaduslikult päritoluriigist väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise teemat; rõhutab, kui oluline on jätkata selles valdkonnas koostööd Ühendkuningriigiga;

Finantsjuhtimine ja kontrolliraamistik

123.  nõuab komisjoni talituste, Euroopa Kontrollikoja, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) ja Euroopa Prokuratuuri juurdepääsuõiguse ning Euroopa Parlamendi kontrolliõiguse tagamist ja austamist; tuletab meelde, et ELi õiguse järgimist ja tõlgendamist puudutavates kohtuasjades tuleb Euroopa Liidu Kohut tunnustada pädeva kohtuna;

Osalemine liidu programmides

124.  soovitab komisjonil pöörata erilist tähelepanu järgmistele kohaldatavatele põhimõtetele ja tingimustele, mis on seotud nii liidu programmides osalemise kui ka horisontaalse korra ja juhtimisega;

125.  eelkõige usub, et oluline on Ühendkuningriigi osalemine piiriülestes, kultuuri-, arengu-, haridus- ja teadusprogrammides (nt Erasmus +, Loov Euroopa, Horisont, Euroopa Teadusnõukogu, programm LIFE, üleeuroopaline transpordivõrk (TEN‑T), Euroopa ühendamise rahastu, ühtne Euroopa taevas, Interreg), ühistes tehnoloogiaalgatustes (nt Clean Sky I ja II, SESAR, ERIC, Galileo, Copernicus, Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem (EGNOS), kosmose jälgimise ja seire (SST) abi raamprogramm) ning avaliku ja erasektori partnerlustes kooskõlas kolmandatele riikidele liidu programmides osalemise suhtes kohaldatavate üldpõhimõtetega;

126.  loodab, et lepingus käsitletakse Ühendkuningriigi suhteid Euratomi ja ITERi projektiga ning väljaastumise mõju varadele ja kohustustele; loodab lisaks, et Ühendkuningriik järgib kõige kõrgemaid tuumaohutuse, -julgeoleku ja kiirguskaitse standardeid;

127.  on seisukohal, et kui Ühendkuningriik peaks kokkuvõttes siiski soovima osaleda siseturul, peaks ta panustama ühtekuuluvusfondidesse aastateks 2021–2027, nagu seda teevad Euroopa Majanduspiirkonna riigid;

128.  on veendunud, et uues lepingus tuleks arvesse võtta Ühendkuningriigi EList väljaastumisest mõjutatud ELi piirkondade vajadusi;

129.  rõhutab, et äärmiselt oluline on, et Põhja‑Iirimaal ja Iirimaa piirialadel jätkuks programm PEACE ja seda haldaks iseseisvalt ELi programmide erikolleegium;

130.  on seisukohal, et jätkata tuleks koostööd ühist huvi pakkuvates küsimustes ühelt poolt ELi äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide ning teiselt poolt Ühendkuningriigi ülemeremaade ja -territooriumide vahel, eelkõige Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonnas; nõuab erisätteid, et võimaldada vajaduse korral tulevasi ühisprojekte Euroopa Arengufondi ja Ühtekuuluvusfondi raames; peab vajalikuks säilitada piisav toetus ülejäänud ülemeremaadele ja -territooriumidele;

131.  rõhutab, et Euroopa Liidu Solidaarsusfond (ELSF) on ELi eelarve kaudu rahalisi vahendeid kättesaadavaks tehes otsene solidaarsuse väljendus, kui muu hulgas majandusele avalduvad tõsised tagajärjed mõjutavad üht või mitut ELi või ühinemist taotleva riigi piirkonda;

132.  rõhutab vajadust siduda programmides osalemine asjakohaste poliitikavaldkondadega, näiteks kliima- või küberpoliitikaga vastavusse viimisega;

133.  on seisukohal, et energiakoostöö kokkulepe, mis on kooskõlas tulevasi suhteid käsitleva üldise kokkuleppega ning põhineb tugeval valitsemisel ja võrdsetel tingimustel, oleks mõlema poole huvides;

134.  rõhutab, et ühtse elektrienergiaturu järjepidevuse tagamiseks Iirimaa saarel pärast Ühendkuningriigi väljaastumist tuleb jätkata ELi energiavaldkonna õigustiku kohaldamist Põhja‑Iirimaal;

135.  on arvamusel, et Ühendkuningriik võiks jätkuvalt olla oluline partner ELi kosmosepoliitikas, rõhutab, et läbirääkimistel tuleb arutada Ühendkuningriigi tulevast juurdepääsu ELi kosmoseprogrammile, kaitstes samal ajal liidu huve ja tagades kooskõla kohaldatava õigusraamistikuga kolmandate riikide osalemiseks ELi kosmoseprogrammis;

Intellektuaalomand

136.  rõhutab, et kavandatavas lepingus tuleks ette näha ka mõjusad ja jõustatavad meetmed, mis hõlmavad selliste geograafiliste tähiste ja intellektuaalomandi õiguste tunnustamist ja kõrgetasemelist kaitset nagu autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused, kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused, patendid ja ärisaladused, vastavalt kehtivale ja tulevasele ELi õigusraamistikule, seadmata samas ohtu vastuvõetava hinnaga ravimite, nt geneeriliste ravimite kättesaadavust; on seisukohal, et kavandatav leping peaks tagama ka võimaluse tihedaks kahepoolseks koostööks Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) ja Ühendkuningriigi intellektuaalomandiameti vahel;

Äriühinguõigus

137.  märgib, et selleks, et vältida standardite alandamist ja tagada kaebeõigus Ühendkuningriigis ja ELis, on soovitav, et kavandatav leping sisaldaks ühiseid miinimumstandardeid, mis käsitlevad tegevuse alustamist ja teostamist, aktsionäride, võlausaldajate või töötajate kaitset, äriühingute aruandlust ja auditeerimist ning läbipaistvuseeskirju, samuti restruktureerimist, pankrotti või maksejõuetust käsitlevate kohtuotsuste vastastikust tunnustamist;

Tsiviilõigusalane koostöö, sealhulgas perekonnaasjades

138.  rõhutab, et õigusalane koostöö tsiviilasjades on ülimalt tähtis, et tagada kodanike ja äriühingute vaheline kaubandus- ja ärialane suhtlus ning tagada piiriüleste tehingute ja muu tegevuse pooltele kindlus ja piisav kaitse; on seisukohal, et seetõttu tuleks kaaluda, kas Lugano konventsioon oleks sobiv lahendus, mis võimaldaks ELil säilitada üldist tasakaalu oma suhetes kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega või oleks asjakohasem leida uus lahendus, mis tagaks kahe poole vahelise „dünaamilise kooskõlastatuse“;

139.  rõhutab, et kavandatav leping peaks leidma sisulise ja tervikliku lahenduse eelkõige seoses abielu, vanemliku vastutuse ja muude perekondlike küsimustega; sellega seoses märgib, et kavandatava lepingu perekonnaasjadega seotud vastastikuse täitmise sätted peaksid põhinema mitte ainult kohtusüsteemide vastastikuse usalduse põhimõttel, vaid ka teatavatel põhiseaduslikel tagatistel ja ühistel põhiõiguste standarditel;

Arengukoostöö ja humanitaarabi

140.  märgib, et Ühendkuningriik on maailmas jätkuvalt üks suurimaid kahepoolseid rahastajaid ning juhib tähelepanu asjaolule, et EL peab käsitlema võimalusi Ühendkuningriigiga koostöö tegemiseks partnerluse vaimus; peab kahetsusväärseks, et Ühendkuningriigi väljaastumine EList jätab ELi üldisesse arengukoostöö- ja humanitaarabipoliitikasse lüngad;

141.  rõhutab ELi ja Ühendkuningriigi keskset rolli ühiste probleemide lahendamisel arengupoliitika ja humanitaarabi kaudu; rõhutab sellega seoses poliitikavaldkondade arengusidususe poole püüdlemise tähtsust;

142.  rõhutab tugeva partnerluse tähtsust, mis hõlmab õigustel põhinevat lähenemisviisi, tagades seejuures jätkuva koostöö ja pühendumise kestliku arengu eesmärkide saavutamisele, inimõigustele ja vaesuse kaotamisele ning Pariisi kokkuleppe rakendamisele; rõhutab lisaks humanitaarkriisidele ühtse reageerimise tähtsust ja humanitaarabi aluspõhimõtteid;

143.  on veendunud, et Cotonou lepingu järgset partnerlust ja ELi Aafrika‑strateegiat saab tõhustada, tehes koostööd Ühendkuningriigiga ning tuginedes Ühendkuningriigi tugevale kohalolekule Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikides; rõhutab, et EL, Ühendkuningriik ja AKV riigid peaksid tegema koostööd kõikidel tasanditel kooskõlas partnerluse, solidaarsuse ja vastastikuse täiendavuse põhimõtetega;

Julgeolek ja välisasjad

144.  võtab teadmiseks asjaolu, et 27. veebruaril 2020 avaldatud Ühendkuningriigi läbirääkimiseesmärkides on märgitud, et välispoliitika määratakse kindlaks ainult Ühendkuningriigi ja ELi vahelise laiema sõbraliku dialoogi ja koostöö raames, millega vähendatakse selle põhivaldkonna tähtsust hilisemas etapis kokkulepitava mitteinstitutsioonilise suhte tasemele;

145.  peab kahetsusväärseks, et see on vastuolus poliitilise deklaratsiooni sätetega, milles nähakse ette ambitsioonikas, ulatuslik, põhjalik ja paindlik partnerlus välispoliitika, julgeoleku ja kaitse valdkonnas ning nõuab laiaulatuslikku, põhjalikku ja tasakaalustatud ELi ja Ühendkuningriigi tulevast julgeolekupartnerlust, millega Ühendkuningriik on nõustunud;

146.  tuletab meelde ELi seisukohta, et välispoliitika, julgeolek ja kaitse peaksid kuuluma laiaulatusliku lepingu alla, millega reguleeritakse ELi ja Ühendkuningriigi tulevasi suhteid;

147.  peab kahetsusväärseks, et Ühendkuningriik ei ole näidanud mingit soovi luua ELiga suhted välispoliitika-, julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas, neid valdkondi ei ole Ühendkuningriigi volitustes ka selgelt nimetatud ning seetõttu neid 11 läbirääkimispaketi hulgas ka ei arutata;

148.  tuletab meelde, et ELil ja Ühendkuningriigil on ühiseid põhimõtteid, väärtusi ja huve; rõhutab, et mõlema poole huvides on säilitada ELi autonoomiat austav ambitsioonikas, tihe ja kestev koostöö ELi lepingu artiklil 21 põhineva ühise välis- ja julgeolekupoliitika raamistiku vormis ning võttes arvesse ÜRO põhikirja ja NATOt järgmistes valdkondades:

149.  märgib, et põhjalikult integreeritud ja koordineeritud rahvusvaheline koostöö Ühendkuningriigi ja ELi vahel on suureks kasuks nii lepinguosaliste kui ka üleilmse korra jaoks üldiselt, sest mõlemal poolel on sarnased lähenemisviisid tõhusas mitmepoolsuses, rahu, julgeoleku ja kestlikkuse tagamisel ning inimõiguste kaitsmisel ja rakendamisel; teeb ettepaneku, et sellist koordineerimist peaks juhtima välispoliitilistes küsimustes toimuvate kõrgetasemeliste konsultatsioonide ja koordineerimise süsteemne platvorm; rõhutab üleilmsetes küsimustes toimuva parlamentidevahelise koostöö tähtsust ja lisaväärtust;

150.  rõhutab, et mõlema poole jaoks on vaja ühist reageerimist välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika probleemidele, nagu terrorism, kübersõda, kriis naabruskonnas, inimõiguste järgimine, väärinfo levitamise kampaaniad ja hübriidohud; ergutab tõhusale, õigeaegsele ja vastastikusele dialoogile, konsulteerimisele, koordineerimisele ning teabe ja jälitusteabe vahetamisele, mis on allutatud Ühendkuningriigi ja ELi institutsioonide demokraatlikule kontrollile; tuletab meelde, et salastatud teabe vahetamine peab toimuma konkreetses raamistikus;

151.  rõhutab, et üleminekuperioodi lõppedes saab Ühendkuningriigist ilma spetsiifilise suhete raamistikuta kolmas riik, mis mõjutab oluliselt välis- ja julgeolekupoliitika valdkonna praegust koostööd;

152.  kutsub nii ELi kui ka Ühendkuningriiki üles tugevdama rahvusvahelist rahu ja stabiilsust, sealhulgas töötades välja ühisstrateegiaid ÜRO rahuvalvega seotud jõupingutuste suurendamiseks; kutsub mõlemaid pooli üles edendama rahu ja dialoogi kultuuri kui konfliktide ennetamise, ohjamise ja lahendamise, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse vahendit; toetab olemasoleva koostöö jätkamist nendes valdkondades; nõuab rahuvalveoperatsioonides süstemaatilist eelistatud koostööd; nõuab tõhustatud koostööd ELi ja Ühendkuningriigi vahel küsimustes, mis on seotud demokraatliku arengu, reformiprotsesside ja demokraatlike parlamentaarsete tavadega kolmandates riikides, sealhulgas valimiste vaatlemine;

153.  märgib, et EL tunneb sellise välissuhete ja julgeolekualase partnerluse vastu suurt huvi, arvestades vastastikust kasu, mis tuleneb Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa alalisest liikmesusest ÜRO Julgeolekunõukogus, Ühendkuningriigi ja ELi liikmete väga tulemuslikust diplomaatilisest teenistusest ning asjaolust, et Ühendkuningriigil on kõige võimsamad relvajõud Euroopas;

154.  teeb ettepaneku rajada tulevane partnerlus väga tihedale ja korrapärasele koostööle ja koordineerimisele ÜROs, eriti ÜRO Julgeolekunõukogus ja ÜRO Inimõiguste Nõukogus;

155.  rõhutab julgeoleku ja arengu vastastikust olulisust; ergutab nii ELi kui ka Ühendkuningriiki tegema tihedat koostööd kestliku arengu ja humanitaarabi valdkonnas; tuletab mõlemale poolele meelde, kui oluline on võtta kohustus saavutada eesmärgiks seatud ametliku arenguabi määr 0,7 % kogurahvatulust ning toetada poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtet; usub, et Cotonou lepingu järgsele partnerlusele ja ELi Aafrika‑strateegiale võib kestliku arengu eesmärkide ja Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks olla kasulik Ühendkuningriigiga tehtav tõhus koostöö, mille raames käsitletakse kõrgetasemelisi sotsiaal-, inimõiguste ja keskkonnakaitse standardeid;

156.  rõhutab, et Ühendkuningriigi ja ELi vastastikustes huvides, mida võimendab nende geograafiline lähedus, on teha koostööd tõhusa ja koostoimel põhineva kaitsevõime arendamisel, sealhulgas Euroopa Kaitseagentuuriga, milleks tuleks sõlmida halduskokkulepe, ning jätkata väga väärtuslikke partnerlussuhteid NATO ning ELi kaitse- ja välisjulgeolekuprogrammide, Galileo küberjulgeoleku programmide raames ning võitluses sihipäraste desinformatsioonikampaaniate ja küberrünnete vastu, nagu on näidanud praegune COVID‑19 pandeemia; tuletab meelde, et seoses Galileo avalikus reguleeritud teenuses osalemisega on erikokkulepe nii võimalik kui ka vajalik; märgib ka, et seoses tulevase Euroopa Kaitsefondiga võiks Ühendkuningriigi kaasata kolmandatele riikidele seatud tingimuste alusel; kutsub nii ELi kui ka Ühendkuningriiki üles töötama välja ühist lähenemisviisi kaitsetehnoloogia standardimisele;

157.  loodab, et Ühendkuningriik saab jätkata küberturvalisuse valdkonnas väljakujunenud koostööd ja teabevahetust riiklike ametiasutustega;

158.  tuletab meelde, et ELi õigusaktide kohaselt kehtivad Ühendkuningriigis praegu paljud piiravad meetmed (sanktsioonid); tõdeb inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi tagamiseks sanktsioonide tõhusat kasutamist kooskõlas ÜRO põhikirjaga; rõhutab asjaolu, et Ühendkuningriik ka pärast väljaastumist endiselt kohustatud kohaldama ÜRO sanktsioone, ning nõuab, et Ühendkuningriik jätkaks oma sanktsioonide poliitika ühtlustamist ELiga; nõuab, et sanktsioonide kooskõlastamiseks mõlema poole vahel loodaks sobiv mehhanism ning tehtaks ülemaailmsetel foorumitel tihedat koostööd sanktsioonide valdkonnas, et maksimeerida nende mõju ja tagada lähenemine, ning et ühiste väärtuste edendamisel austataks vastastikuseid huve;

159.  ergutab Ühendkuningriiki osalema asjaomastes ELi ametites ning võtma endale olulise rolli ELi kriisiohjamisoperatsioonides ning ÜJKP missioonides ja operatsioonides, sealhulgas humanitaar- ja päästemissioonides, konfliktide ennetamises ja rahuvalves, sõjalises nõustamises ja abis ning konfliktijärgses stabiliseerimises, samuti alalise struktureeritud koostöö (PESCO) projektides, kui teda kutsutakse osalema, ning rõhutab, et sellise osalemise suhtes tuleks kohaldada rangeid tingimusi, austades ELi sõltumatust otsuste tegemisel ja Ühendkuningriigi suveräänsust ning järgides õiguste ja kohustuste tasakaalustatuse põhimõtet ning tegelikku vastastikkust, sealhulgas õiglane ja asjakohane rahaline panus; kutsub komisjoni ja välisteenistust üles teavitama Euroopa Parlamenti korrapäraselt Ühendkuningriigiga peetava poliitilise dialoogi protsessist ning ELi ja Ühendkuningriigi vahel toimuva ÜJKP ja kriisiohjega seotud teabevahetuse peamistest aspektidest;

160.  tuletab meelde, et üleilmne ja Euroopa julgeolek põhinevad relvastuskontrolli, desarmeerimise ja relvade leviku tõkestamise mõjusal rahvusvahelisel korral; tuletab meelde, et Euroopal peab mitmepoolseteks läbirääkimisteks üleilmsel tasandil ning piirkondlike pingete leevendamiseks ja usalduse suurendamise meetmete võtmiseks olema sidus ja usaldusväärne strateegia; tuletab meelde Ühendkuningriigi olulist rolli selliste normide, institutsioonide ja organisatsioonide väljatöötamisel ja kehtestamisel; kutsub Ühendkuningriiki üles töötama selles poliitikavaldkonnas koos ELiga välja ühisstrateegia, eelkõige kooskõlas ÜRO desarmeerimiskavaga; kutsub Ühendkuningriiki üles täitma ka edaspidi ühise seisukoha 2008/944/ÜVJP(19) kriteeriumidega samaväärseid kriteeriume ning edendama koos ELiga relvakaubanduslepingu ja tuumarelvade leviku tõkestamise lepingu (NPT) ülemaailmset kohaldamist ja ranget rakendamist ning uue START lepingu uuendamist;

161.  rõhutab EL ja Ühendkuningriigi konsulaar- ja diplomaatilise koostöö olulisust, sest sellega tagataks üksteise kodanikele tõhus abi ja nii Ühendkuningriik kui ka EL saaksid oma kodanikele pakkuda konsulaarkaitset kolmandates riikides, kus ühel lepinguosalistest ei ole diplomaatilist esindust, kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 20 punktiga c;

162.  juhib tähelepanu asjaolule, et COVID‑19 pandeemia ajal on selgunud sõjaväe võimekuse ja vahendite määrav tähtsus, kuna Euroopa relvajõud toetavad tsiviilisikute jõupingutusi pandeemia tõkestamisel ja täidavad samal ajal oma põhiülesandeid; rõhutab, et kõnealune pandeemiaolukord on näidanud ELi strateegilise autonoomia ja Euroopa kaitsekoostöö olulisust Euroopa elanikkonna kaitsmisel hädaolukorras ja liikmesriikide vastupidavuse suurendamisel; on seisukohal, et tuleks luua mehhanismid, mis võimaldaksid kiiret koostööd liidu ja Ühendkuningriigi vahel tulevaste sarnase olemuse ja ulatusega kriiside korral; on seisukohal, et COVID‑19 pandeemia õppetundide põhjal peaksid Euroopa sõjaväelised meditsiiniteenistused looma teabevahetuse ja tugivõrgustiku, et suurendada Euroopa ulatuslikku vastupidavust hädaolukorras ja kriisi korral; on seisukohal, et Ühendkuningriigi osalemine sellises tulevases Euroopa sõjaväemeditsiini võrgustikus oleks vastastikku kasulik;

Institutsioonilised sätted ja juhtimine

163.  juhib tähelepanu sellele, et Ühendkuningriigi kui kolmanda riigiga sõlmitav leping peaks tervikuna, sh võrdseid võimalusi, valdkondlikke eriküsimusi ja temaatilisi koostöövaldkondi ja kalavarusid käsitlevates sätetes, sisaldama kohustust luua ühtne, sidus ja tugev juhtimissüsteem, mis moodustab üldraamistiku ning hõlmab lepingu täitmise pidevat ühist järelevalvet ja juhtimist ning vaidluste läbipaistva lahendamise, vastavuse ja täitmise tagamise mehhanisme lepingusätete tõlgendamiseks ja kohaldamiseks koos karistuste ja ajutiste meetmetega, kui see on asjakohane;

164.  on arvamusel, et tulevastes suhetes kogu Ühendkuningriigiga tuleks kohaldada ühtainust, kõikehõlmavat ja horisontaalset juhtimismehhanismi, mis hõlmab täiendavaid kokkuleppeid, mida võib sõlmida hilisemas etapis, tagades samas kooskõla väljaastumislepingu sätetega ja hoidudes ebaefektiivsusest; juhib tähelepanu sellele, et vaidluste lahendamise mehhanism peab olema töökindel ja nägema ette järkjärgulised sanktsioonid ja õiguskaitsevahendid, kui tehakse kindlaks, et üks pooltest rikub lepingut, ning et selline mehhanism peab tagama tõhusad, kiiresti rakendatavad ja hoiatavad õiguskaitsevahendid; rõhutab, et Euroopa Parlament säilitab kõigi sätete rakendamise suhtes jätkuvalt valvsuse; tuletab meelde, et Ühendkuningriik on endise liikmesriigina töötanud välja olulised institutsioonilised koostöö- ja dialoogistruktuurid ELiga, mis peaksid hõlbustama sellise horisontaalse korra toimimist; kordab, et EL ootab Ühendkuningriigilt ambitsioonikamat juhtimistava, et luua kindel tulevane partnerlus;

165.  rõhutab, et juhtimissüsteemis tuleb mõlema poole autonoomiat austades tingimata täielikult säilitada ELi otsuste tegemise ja õiguskorra sõltumatus, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu roll liidu õiguse kaasseadusandjana ning Euroopa Liidu Kohtu roll ELi õiguse ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta ainutõlgendajana; on seisukohal, et juhtimiskorras tuleb sätestada, et ELi õiguspõhimõtetele tuginevaid õigusnorme puudutavaid vaidlusi on pädev lahendama Euroopa Liidu Kohus;

166.  väljendab heameelt ettepaneku üle luua Euroopa Parlamendi ja Ühendkuningriigi parlamendi liikmete jaoks parlamentaarne partnerlusassamblee, millel oleks õigus saada partnerlusnõukogult teavet ja esitada talle soovitusi; rõhutab, et leping peaks tagama õigusliku aluse sätete jaoks, mis võimaldavad selle organi institutsiooniliselt asutada;

167.  nõuab, et austataks Euroopa Parlamendi rolli seoses regulatiivset koostööd käsitlevate sätete rakendamisega, et ta saaks teostada nõuetekohast poliitilist järelevalvet ning et oleks tagatud tema õigused ja eesõigused kaasseadusandjana; tuletab meelde Euroopa Parlamendi õigust saada teavet lepingu läbivaatamise korra kohta;

168.  rõhutab, et lepingu puhul tervikuna peaksid kehtima sätted kodanikuühiskonnaga dialoogi pidamise, sidusrühmade kaasamise ja mõlema poolega konsulteerimise kohta kooskõlas poliitilise deklaratsiooni punktiga 125, mis peaks hõlmama eelkõige sotsiaalpartnereid, sealhulgas organisatsioone ja töötajate ühendusi, kes esindavad nii Ühendkuningriigis elavaid kui ka töötavaid ELi kodanikke kui ka Ühendkuningriigi kodanikke ELis; nõuab, et lepingu täitmise järelevalveks moodustataks sisenõuanderühmad;

169.  toetab Ühendkuningriigi jätkuvat osalemist otsutusõiguseta kolmanda riigi vaatlejana ELi mitteregulatiivsetes ametites, näiteks transpordi, keskkonna või tööhõive valdkonnas, samuti võimalikke Ühendkuningriigi vastavate asutuste koostöölepinguid Euroopa Kemikaaliameti, Euroopa Lennundusohutusameti ja Euroopa Meresõiduohutuse Ametiga, et vahetada andmeid, parimaid tavasid ja teaduslikke teadmisi; kordab oma üleskutset komisjonile kaaluda võimalikku tulevast praktilist koostööd Ühendkuningriigi ametiasutuste ja ELi ametite vahel justiits- ja siseküsimuste valdkonnas, võttes arvesse Ühendkuningriigi staatust Schengeni alasse mittekuuluva kolmanda riigina ning olulise partnerina võitluses terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu;

o
o   o

170.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus komisjonile ning teavitamise eesmärgil nõukogule, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT L 58, 27.2.2020, lk 53. (2) ELT C 298, 23.8.2018, lk 24. (3) ELT C 346, 27.9.2018, lk 2. (4) ELT C 369, 11.10.2018, lk 32. (5) ELT C 162, 10.5.2019, lk 40. (6) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0016. (7) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0006. (8) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0033. (9) UKTF(2020)14. (10) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0018. (11) ELT L 29, 31.1.2020, lk 7. (12) ELT C 34, 31.1.2020, lk 1. (13) ELT L 58, 27.2.2020, lk 53. (14) Tulevasse lepingusse on vaja lisada ajutine mehhanism vahetustehingutega seotud riskide vastu, et kaitsta siseturgu olukorra eest, kus Ühendkuningriik otsustab importida kolmandatest riikidest madala hinnaga kaupu (et rahuldada oma kodumaist tarbimist) ja eksportida tollimaksuvabalt omamaist toodangut tulutoovamale ELi turule. See nii Ühendkuningriigile kui ka kolmandatele riikidele kasulik tegevus, mida päritolureeglitega ei saa takistada, destabiliseeriks ELi põllumajandussektorit ja vajab seetõttu konkreetseid toimimismehhanisme. (15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1). (16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist (ELT L 344, 17.12.2016, lk 1). (17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17). (18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) (ELT L 95, 15.4.2010, lk 1). (19) ELT L 335, 13.12.2008, lk 99.

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta resolutsioon, mis käsitleb Euroopa Parlamendi seisukohta Euroopa tulevikku käsitleva konverentsi suhtes (2020/2657(RSP))

P9_TA(2020)0153 B9-0170/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu toimimise parandamise kohta Lissaboni lepingu võimalusi kasutades(1), 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni võimalike muutuste ja kohanduste kohta Euroopa Liidu praeguses institutsioonilises ülesehituses(2), 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni euroala eelarvesuutlikkuse kohta(3) ja 13. veebruari 2019. aasta resolutsiooni Euroopa tulevikku käsitleva arutelu seisu kohta(4),

–  võttes arvesse oma 19. jaanuari 2017. aasta resolutsiooni Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta(5),

–  võttes arvesse komisjoni toonase presidendikandidaadi Ursula von der Leyeni 16. juuli 2019. aasta ettepanekut järgmisele Euroopa Komisjonile (2019–2024) esitatud poliitiliste suuniste raames Euroopa tulevikku käsitleva konverentsi (edaspidi „konverents“) korraldamise kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 22. jaanuari 2020. aasta teatist „Euroopa tuleviku teemalise konverentsi kujundamine“ (COM(2020)0027),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 12. detsembri 2019. aasta järeldusi üldise lähenemisviisi kohta Euroopa tulevikku käsitlevale konverentsile,

–  võttes arvesse oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni, mis käsitleb Euroopa Parlamendi seisukohta Euroopa tuleviku konverentsi kohta(6),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 12. veebruari 2020. aasta resolutsiooni Euroopa tuleviku käsitleva konverentsi teemal,

–  võttes arvesse oma 17. aprilli 2020. aasta resolutsiooni ELi kooskõlastatud meetmete kohta võitluses COVID‑19 pandeemia ja selle tagajärgede vastu(7),

–  võttes arvesse oma 15. mai 2020. aasta resolutsiooni järgmise mitmeaastase finantsraamistiku, omavahendite ja majanduse taastamise kava kohta(8),

–  võttes arvesse esimeeste konverentsi avaldust Schumani deklaratsiooni 70. aastapäeva kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A.  arvestades vajadust tegeleda Euroopa ees seisvate sise- ja välisprobleemidega, samuti uute ühiskondlike ja riikidevaheliste probleemidega, mida ei suudetud Lissaboni lepingu vastuvõtmise ajal veel täielikult ette näha; arvestades, et liitu tabanud tõsiste kriiside hulk näitab, et institutsioonilist ja poliitilist reformi on vaja mitmes valitsemisvaldkonnas;

B.  arvestades, et praegune COVID‑19 kriis on valusalt näidanud, et EL on endiselt lõpule viimata projekt ning et konverents peab paremini käsitlema võimetust tagada solidaarsus ja koordineerimine ning analüüsima majanduslikke, tervishoiualaseid ja sotsiaalseid vapustusi ning pidevaid rünnakuid põhiõiguste ja õigusriigi vastu; arvestades, et praegune kriis näitab seetõttu veelgi selgemalt, et Euroopa Liit peab töötama selle nimel, et olla edaspidi tõhusam, demokraatlikum ja kodanikele lähemal;

C.  arvestades, et parlament, komisjon ja nõukogu on kõik märkinud, et Euroopa tulevikku käsitlev konverents tuleks korraldada ning et konverentsi protsess peaks andma võimaluse ELi kodanike tihedaks kaasamiseks alt üles suunatud tegevusse, kus neid kuulda võetakse ja kus ka nemad on osalised aruteludes Euroopa tuleviku üle;

D.  arvestades, et konverents peaks võimaldama avatud arutelufoorumit mitmesuguste osalejate vahel ilma eelnevalt kindlaksmääratud tulemuseta; arvestades, et kolme institutsiooni ühine kokkulepe peaks seetõttu puudutama üksnes konverentsi formaati ja korraldust;

1.  on veendunud, et kümme aastat pärast Lissaboni lepingu jõustumist, 70 aastat pärast Schumani deklaratsiooni ja COVID‑19 pandeemia kontekstis on aeg küps liidu ümberhindamiseks; on arvamusel, et COVID‑19 kriisi tõttu on vajadus konverentsi korraldada veelgi pakilisem;

2.  on arvamusel, et COVID‑19 kriis on veelgi selgemalt välja toonud vajaduse Euroopa Liitu reformida ning näidanud samas, kui väga on vaja tulemuslikku ja tõhusat liitu; on seetõttu arvamusel, et konverentsi protsessis tuleks arvesse võtta ELi olemasolevaid majanduse taastamise vahendeid ja juba kujunenud solidaarsust, tagades samal ajal ökoloogilise kestlikkuse, majandusarengu, sotsiaalse arengu, julgeoleku ja demokraatia;

3.  kinnitab taas oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsioonis esitatud seisukohta igas selle aspektis ning kordab oma üleskutset nõukogule ja komisjonile alustada läbirääkimisi, et jõuda Euroopa tulevikku käsitleva konverentsi loomise suhtes ühisele kokkuleppele enne suvepuhkust;

4.  peab kahetsusväärseks, et nõukogu ei ole konverentsi kohta veel seisukohta vastu võtnud, ning nõuab seetõttu tungivalt, et nõukogu ületaks oma erimeelsused ja esitaks viivitamata seisukoha konverentsi formaadi ja korralduse kohta;

5.  väljendab heameelt selle üle, et komisjon on võtnud vastu seisukoha konverentsi kohta ja on valmis kiiresti edasi liikuma;

6.  nõuab tungivalt, et nõukogu lisaks oma volitustesse kohustuse võtta sisukaid järelmeetmeid ja kaasata kodanikke sisuliselt ja otseselt ning hoiaks konverentsi ulatuse avatuna kõigile võimalikele tulemustele, sealhulgas seadusandlikud ettepanekud, millega algatatakse aluslepingute muutmine või tehakse muid muudatusi;

7.  rõhutab, et hoolimata pandeemiast peab konverentsi prioriteediks jääma kodanike, kodanikuühiskonna organisatsioonide, sotsiaalpartnerite ja valitud esindajate otsene kaasamine; ootab seetõttu konverentsi algust, et luua koos kõigi ELi kodanikega demokraatlikum, tõhusam ja vastupidavam liit;

8.  tunnistab, et konverentsi algus tuli pandeemia tõttu edasi lükata; märgib siiski, et pandeemia on toonud esile liidu mõningad nõrgad küljed; on seetõttu kindlalt sihiks võtnud, et konverentsi tuleb alustada niipea kui võimalik 2020. aasta sügisel;

9.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 252, 18.7.2018, lk 215. (2) ELT C 252, 18.7.2018, lk 201. (3) ELT C 252, 18.7.2018, lk 235. (4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0098. (5) ELT C 242, 10.7.2018, lk 24. (6) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0010. (7) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0054. (8) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0124.

Euroopa Parlamendi otsus mitte esitada vastuväiteid komisjoni 4. mai 2020. aasta delegeeritud määrusele, millega tehakse COVID-19 pandeemia tõttu 2020. aasta kohta erand komisjoni delegeeritud määrusest (EL) 2017/891 puu- ja köögiviljasektori osas ning komisjoni delegeeritud määrusest (EL) 2016/1149 veinisektori osas (C(2020)02908 – 2020/2636(DEA))

P9_TA(2020)0154 B9-0185/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni delegeeritud määrust (C(2020)02908),

–  võttes arvesse komisjoni 27. mai 2020. aasta kirja, milles komisjon palub Euroopa Parlamendil teatada, et tal ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid,

–  võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni 2. juuni 2020. aasta kirja komisjonide esimeeste konverentsi esimehele,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 290,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008(1), eriti selle artikli 62 lõiget 1, artikli 64 lõiget 6 ja artikli 115 lõiget 5,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007(2), eriti selle artikleid 37, 53 ja 173 ning artikli 227 lõiget 5,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 111 lõiget 6,

–  võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni soovitust võtta vastu otsus,

A.  arvestades, et praeguse COVID-19 pandeemia ja sellest tulenevate ulatuslike liikumispiirangute tõttu on kõigil liikmesriikidel ja põllumajandustootjatel kõigis liikmesriikides olnud eriti keeruline kavandada, rakendada ja viia ellu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 32–38 sätestatud toetuskavasid puu- ja köögiviljasektoris ning artiklites 39–54 sätestatud toetuskavasid veinisektoris;

B.  arvestades, et see olukord on puu- ja köögiviljasektoris ning veinisektoris põhjustanud finantsraskusi, rahavooprobleeme, turuhäireid ja tõsiseid häireid tarneahela toimimises;

C.  arvestades, et kõikides liikmesriikides on esinenud samuti erakorralisi raskusi puu- ja köögiviljasektori tunnustatud tootjaorganisatsioonide ja tootjaorganisatsioonide liitude rakenduskavade kavandamisel, juhtimisel ja rakendamisel ning veini tootvates liikmesriikides veinisektori toetusprogrammide meetmete kavandamisel, juhtimisel ja rakendamisel;

D.  arvestades, et nende seonduvate asjaolude erakorralisust silmas pidades on komisjon vastu võtnud sätted, millega nähakse ette paindlikkus ja lubatakse teha erandeid puu- ja köögiviljasektoris ning veinisektoris kohaldatavatest delegeeritud määrustest;

E.  arvestades, et nende paindlikkusmeetmete ja erandite kiire rakendamine on oluline, et need oleksid tõhusad ja tulemuslikud mõlema sektori toetuskavade haldamisel esinevate raskuste lahendamisel, et vältida edasist majanduslikku kahju ning tegeleda turuolukorra ja tarneahela toimimise häiretega puu- ja köögiviljasektoris ning veinisektoris;

1.  teatab, et ei esita delegeeritud määrusele vastuväiteid;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 549. (2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

Euroopa Parlamendi otsus mitte esitada vastuväiteid komisjoni 28. mai 2020. aasta delegeeritud määrusele, millega muudetakse 26. oktoobri 2015. aasta delegeeritud määrust (EL) 2016/101, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 artikli 105 lõike 14 kohaste regulatiivsete tehniliste standarditega usaldusväärse hindamise kohta (C(2020)03428 - 2020/2668(DEA))

P9_TA(2020)0155 B9-0183/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni delegeeritud määrust (C(2020)03428),

–  võttes arvesse komisjoni 29. mai 2020. aasta kirja, milles komisjon palub Euroopa Parlamendil teatada, et tal ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni 9. juuni 2020. aasta kirja komisjonide esimeeste konverentsi esimehele,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 290,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta(1), ja eelkõige selle artiklit 105 lõiget 14,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1093/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ)(2) artiklit 13,

–  võttes arvesse regulatiivse tehnilise standardi eelnõu (EBA/RTS/2020/04), mille Euroopa Pangandusjärelevalve esitas 22. aprillil 2020 vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 105 lõikele 14,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 111 lõiget 6,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni soovitust võtta vastu otsus,

A.  arvestades, et COVID‑19 puhangu tõttu muudetakse delegeeritud õigusaktiga ajutiselt usaldatavusnormatiividel põhinevat pangandusraamistikku; eelkõige selleks, et leevendada turu äärmusliku volatiilsuse mõju usaldusväärsele hindamisraamistikule ning et krediidiasutused ja investeerimisühingud tuleksid toime turu praeguse äärmusliku volatiilsusega, suurendatakse delegeeritud õigusaktiga väärtuse täiendavate korrigeerimiste kogusumma arvutamiseks põhimeetodi kohaselt kasutatavat agregeerimistegurit kuni 31. detsembrini 2020 50 %‑lt 66 %‑le; see vähendaks väärtuse täiendavate korrigeerimiste kogusummat ning seeläbi summat, mis arvatakse maha krediidiasutuste ja investeerimisühingute esimese taseme põhiomavahenditest;

B.  arvestades, et käesolev delegeeritud õigusakt peaks jõustuma võimalikult kiiresti, et tagada krediidiasutuste ja investeerimisühingute kapitalinõuete kiire leevendamine juba käesoleva kvartali jooksul ja kuni aasta lõpuni;

1.  teatab, et Euroopa Parlamendil ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 176, 27.6.2013, lk 1. (2) ELT L 331, 15.12.2010, lk 12.

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta resolutsioon Euroopa 2020. aasta järgse puuetega inimeste strateegia kohta (2019/2975(RSP))

P9_TA(2020)0156 B9-0123/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 2, 9, 10, 19 ja artikli 216 lõiget 2,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 3, 15, 20, 21, 23, 25, 26 ja 47,

–  võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sammast, eelkõige selle 17. põhimõtet puuetega inimeste kaasamise kohta, 3. põhimõtet võrdsete võimaluste kohta ning 10. põhimõtet tervisliku, ohutu ja hästi kohandatud töökeskkonna ning isikuandmete kaitse kohta,

–  võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni (edaspidi „puuetega inimeste õiguste konventsioon“) ja selle jõustumist 21. jaanuaril 2011. aastal, kooskõlas nõukogu 26. novembri 2009. aasta otsusega 2010/48/EÜ Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel(1),

–  võttes arvesse puuetega inimeste õiguste konventsiooni üldkommentaare kui autoriteetseid suuniseid konventsiooni rakendamiseks,

–  võttes arvesse nõukogu, liikmesriikide ja komisjoni vahelist käitumisjuhendit, milles sätestatakse sisekord Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamiseks Euroopa Liidu poolt ja Euroopa Liidu esindamiseks seoses selle konventsiooniga(2),

–  võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee (edaspidi „puuetega inimeste õiguste komitee“) 2. oktoobri 2015. aasta kokkuvõtlikke märkusi Euroopa Liidu esialgse aruande kohta,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (Euroopa inimõiguste konventsioon), majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvahelist pakti ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni ning ÜRO konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Ombudsmani strateegilisi uurimisi selle kohta, kuidas Euroopa Komisjon tagab puuetega inimestele ligipääsu oma veebisaitidele (OI/6/2017/EA), kuidas Euroopa Komisjon kohtleb puuetega inimesi ELi töötajate ühise ravikindlustusskeemi raames (OI/4/2016/EA), ning tema ühise uurimise otsust juhtumite 1337/2017/EA ja 1338/2017/EA kohta, mis puudutavad nägemispuudega kandidaatide ligipääsu ELi ametnike värbamise valikumenetlustele, mida korraldab Euroopa Personalivaliku Amet,

–  võttes arvesse ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja kestliku arengu eesmärke, mida EL on kohustunud ellu viima,

–  võttes arvesse kestliku arengu eesmärkides esitatud selgesõnalisi viiteid puuetega inimestele seoses haridusega (eesmärk 4), majanduskasvu ja tööhõivega (eesmärk 8), ebavõrdsusega (eesmärk 10), juurdepääsetavusega asulates (eesmärk 11) ja andmekogumisega (eesmärk 17),

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsioon),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi taotletud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ettevalmistavat arvamust puuetega naiste olukorra kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/2102, mis käsitleb avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda(5),

–  võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel(6),

–  võttes arvesse oma 15. septembri 2016. aasta resolutsiooni nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ (millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel) („võrdse tööalase kohtlemise direktiiv“) kohaldamise kohta(7),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (uuesti sõnastatud)(8),

–  võttes arvesse komisjoni 15. novembri 2010. aasta teatist „Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020: Uued sammud tõketeta Euroopa suunas“ (COM(2010)0636),

–  võttes arvesse komisjoni 14. jaanuari 2020. aasta teatist „Tugev sotsiaalne Euroopa õiglaste üleminekute jaoks“ (COM(2020)0014),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 2. veebruari 2017. aasta töödokumenti „Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020 rakendamise eduaruanne“ (SWD(2017)0029),

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest (COM(2008)0426), ja Euroopa Parlamendi 2. aprilli 2009. aasta sellekohast seisukohta(9),

–  võttes arvesse oma 16. jaanuari 2019. aasta resolutsiooni põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus 2017. aastal(10),

–  võttes arvesse oma 30. novembri 2017. aasta resolutsiooni Euroopa puuetega inimeste strateegia elluviimise kohta(11),

–  võttes arvesse oma 7. juuli 2016. aasta resolutsiooni ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise kohta, pöörates erilist tähelepanu ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee kokkuvõtlikele märkustele(12),

–  võttes arvesse oma 20. mai 2015. aasta resolutsiooni Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste komitee poolt vastu võetud loetelu kohta küsimustest seoses Euroopa Liidu esialgse aruandega(13),

–  võttes arvesse oma 25. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020 kohta(14),

–  võttes arvesse oma 6. mai 2009. aasta resolutsiooni tööturult tõrjutud isikute aktiivse kaasamise kohta(15),

–  võttes arvesse oma 17. juuni 1988. aasta resolutsiooni kurtide viipekeelte kohta(16), 18. novembri 1998. aasta resolutsiooni viipekeelte kohta(17) ja 23. novembri 2016. aasta resolutsiooni viipekeelte ja elukutseliste viipekeele tõlkide kohta(18),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi sisepoliitika peadirektoraadi poliitikaosakonna C 2016. aasta uuringut Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning puuetega inimeste kohta Euroopa Liidus,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse teabedokumenti „The European Disability Strategy 2010-2020“ (Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020),

–  võttes arvesse Euroopa Ombudsmani 2018. aasta aruannet,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust ELi 2020.–2030. aasta puuetega inimeste õiguste tegevuskava kujundamise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2019. aasta aruandeid põhiõiguste olukorra kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti temaatilisi aruandeid,

–  võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2019. aasta avaldust ELi 2020. aasta järgse puuetega inimeste strateegia kohta,

–  võttes arvesse Eurostati statistikat puuete kohta seoses tööturu, hariduse ja koolituse kättesaadavusega ning vaesuse ja sissetulekute ebavõrdsusega,

–  võttes arvesse puuetega inimesi esindavate organisatsioonide aruandeid ja soovitusi,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006(19), eriti selle artikleid 4, 6 ja 7,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006(20), eriti selle artikli 5 lõike 9 punkti a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006(21), eriti selle artikli 2 lõiget 3 ja artiklit 8,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005(22),

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A.  arvestades, et täieõiguslike kodanikena on kõigil puuetega inimestel võrdsed õigused kõigil elualadel (sh juurdepääs avatud tööturule ja haridusele) ning neil on õigus võõrandamatule väärikusele, võrdsele kohtlemisele, iseseisvale elule, sõltumatusele ja täielikule osalemisele ühiskonnas, kus austatakse ja väärtustatakse nende panust Euroopa sotsiaalsesse ja majanduslikku edusse; arvestades, et enam kui pooled liikmesriigid jätavad vaimse tervise probleemide või vaimse puudega inimesed ilma õigusest hääletada;

B.  arvestades, et Euroopa Liidus on hinnanguliselt 100 miljonit puuetega inimest, kes on endiselt ilma jäetud nende põhilistest inimõigustest ja kellel takistatakse üha iseseisvalt hakkama saamast(23); arvestades, et üle 60 % puuetega inimestest on naised ja suurem osa puuetega inimeste hooldajatest on samuti naised; arvestades, et statistika puudumisel ei teata puuetega laste arvu, kuid neid võib olla umbes 15 % kõigist Euroopa Liidu lastest; arvestades, et üha enam vananeva elanikkonna seas on rohkem puuetega inimesi, kes vajavad kättesaadavamat ja toetavamat elukeskkonda, sealhulgas sobivalt kohandatud teenuseid.

C.  arvestades, et ELi toimimise lepingus nõutakse, et liit võitleks oma poliitika ja tegevuse määratlemisel diskrimineerimisega puuete alusel (artikkel 10), ja talle antakse õigus võtta vastu õigusakte sellise diskrimineerimisega võitlemiseks (artikkel 19);

D.  arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 21 ja 26 keelatakse sõnaselgelt puuete tõttu diskrimineerimine ja nähakse ette puuetega inimeste võrdne osalemine ühiskonnaelus;

E.  arvestades, et puuetega inimeste õiguste konventsioon on esimene rahvusvaheline inimõigustealane leping, mille on ratifitseerinud EL ja kõik selle liikmesriigid;

F.  arvestades, et Euroopa Liidu Kohtu praktika kinnitab tõsiasja, et puuetega inimeste õiguste konventsioon kui teisene õigusakt on ELi ja tema liikmesriikide jaoks ELi õigusaktide vastuvõtmisel ja rakendamisel siduv(24);

G.  arvestades, et EL ja mitu selle liikmesriiki ei ole ratifitseerinud puuetega inimeste õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolli;

H.  arvestades, et puuetega lastel peab olema võimalus teostada kõiki inimõigusi ja põhivabadusi võrdsetel alustel teiste lastega, sealhulgas lapse õiguste konventsioonis sõnastatud õigust kasvada üles oma peres või perekeskkonnas, vastavalt nende parimatele huvidele; arvestades, et perekonnaliikmed peavad sageli oma kutsetegevust piirama või selle peatama, et hoolitseda puuetega pereliikmete eest; arvestades, et komisjoni lastegarantii teostatavusuuringu vahearuandes juhitakse tähelepanu sellele, et puuetega laste puhul on peamisteks takistusteks füüsilise juurdepääsuga seotud probleemid, teenuste ja rajatiste laste vajadustele kohandamata jätmine ning paljudel juhtudel lihtsalt nende puudumine; arvestades, et samas uuringus märkisid paljud vastajad probleemidena diskrimineerimist, eriti haridusküsimustes, ning eluasemega seotud raskuste puhul taskukohasust;

I.  arvestades, et puuetega inimeste õiguste konventsiooni põhimõtted hõlmavad diskrimineerimisest palju ulatuslikumat valdkonda – nende abil püütakse saavutada kaasavat ühiskonda, kus kõik puuetega inimesed ja nende perekonnad saavad oma inimõigusi täielikult kasutada;

J.  arvestades, et Euroopa Liidu Kohtu praktikas leitakse, et poliitikat võib pidada kaudselt diskrimineerivaks, kui vaadeldav säte mõjutab praktikas negatiivselt oluliselt suuremal määral puuetega inimesi; arvestades, et kui õigusnormi kasvõi ainult peetakse olemuslikult diskrimineerivaks ja samasugust kahjulikku mõju omavaks, siis see ka loetakse diskrimineerivaks;

K.  arvestades, et puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklis 1 sätestatakse, et puuetega inimesed on isikud, kellel esinevad pikaajalised füüsilised, vaimsed, intellektuaalsed või tajuvõime häired, mis koostoimes mitmesuguste takistustega võivad tõkestada nende täielikku ja tulemuslikku osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel; arvestades, et sellega seoses on eriti oluline puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikkel 9;

L.  arvestades, et 2018. aastal teatas 37 % EL 28 15‑aastastest ja vanematest elanikest, et neil esinevad mõõdukad või rasked füüsilised või tajuvõime piirangud; arvestades, et 24,7 % EL 28 16‑aastastest ja vanematest elanikest teatas 2018. aastal, et tervisehädad piiravad püsivalt kas mingil määral või tõsiselt nende tavapärast tegevust; arvestades, et 17,7 % vastanutest teatas mõningatest püsivatest piirangutest ja 7 % tõsistest püsivatest piirangutest(25);

M.  arvestades, et peamiste krooniliste haiguste põhjustatud koormust arvutatakse tervisekaotuse tõttu kaotatud eluaastates (disability‑adjusted life year, DALY); arvestades, et kroonilisi haigusi käsitlevad raamistikud on ELis erinevad ja mõnes riigis võivad need moodustada osa laiematest töövõimetuskindlustuse kavadest;

N.  arvestades, et Eurofound juhtis tähelepanu selguse puudumisele seoses mõiste „(krooniline) haigus“ kaasamisega puude määratlusse(26); arvestades, et amet soovitab leida Euroopa puuetega inimeste strateegia läbivaatamisel sellele probleemile lahendus;

O.  arvestades, et puuetega inimesi käsitleva Euroopa strateegiaga 2010–2020 ei suudetud süvalaiendada soolist võrdõiguslikkust ega käsitleda mitmesuguse diskrimineerimisega ja muude oma õiguste rikkumisega silmitsi seisvate puuetega naiste ja tütarlaste eriolukorda, diskrimineerimise vorme ja nende õiguste muul moel eiramist; arvestades, et mitmekordse diskrimineerimise tagajärjed on vaesus ning sotsiaalne, hariduslik ja tööalane tõrjutus (suurem tõenäosus, et nad töötavad madalapalgalistel, ajutistel või ebakindlatel töökohtadel), mis põhjustab puuetega inimestele ning nende perekondadele ja hooldajatele täiendavat stressi ja psühholoogilist koormust; arvestades, et võrdset kohtlemist saab tagada, jõustades puuetega naiste, puuetega laste vanemate, puuetega üksikvanemate ja/või puuetega laste üksikvanemate suhtes positiivsed meetmed ja poliitikasuunad; arvestades, et soolise mõõtme lisamine oodatavasse ELi 2020. aasta järgsesse puuetega inimeste strateegiasse annab oma osa valdkonnaülesesse lähenemisviisi puuetega naiste ja tütarlaste diskrimineerimise kaotamiseks;

P.  arvestades, et 2018. aastal elas 28,7 % kogu ELi puuetega elanikkonnast (16‑aastased ja vanemad) vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus(27);

Q.  arvestades, et vaatamata sellele, et puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklis 19 sedastatakse, et „konventsiooni osalisriigid tunnistavad kõigi puuetega inimeste võrdset õigust elada kogukonnas ning omada teistega võrdseid valikuid ning võtavad tõhusaid ja asjakohaseid meetmeid, et võimaldada puuetega inimestel seda õigust täielikult teostada ning soodustada nende täielikku kogukonda kaasamist ja selles osalemist“, on ELis endiselt 800 000 puuetega inimest, kes on jäetud ilma õigusest hääletada;

R.  arvestades, et pimekurtidel on ainulaadne kaht meelt hõlmav puue, milles on ühendatud vaegnägemine ja -kuulmine, ning see piirab nende täielikku osalemist ja põhjustab selliseid spetsiifilisi probleeme nagu juurdepääs kommunikatsioonile, teabele, liikuvusele ja sotsiaalsele suhtlusele;

S.  arvestades, et lisaks sissetuleku asendamisele, kui see on vajalik, tuleks puuetega seotud toetusi käsitleda riigi toena, mille eesmärk on aidata inimestel ületada tõkked, mis tulenevad nende puuetest ja/või terviseseisundist, et nad saaksid ühiskonnaelus täiel määral osaleda;

T.  arvestades, et puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklis 9 tunnistatakse, et tuleb võtta asjakohased meetmed, tagamaks et puuetega inimestel, eelkõige tütarlastel ja naistel oleks tõeline juurdepääs füüsilisele keskkonnale, transpordivahenditele, teabele ja suhtlusele, sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale, nagu ka teistele üldsusele avatud või ühiskondlikuks kasutamiseks ettenähtud rajatistele ja teenustele nii linna- kui ka maapiirkondades;

U.  arvestades, et 2019. aasta juunis vastu võetud lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamise direktiiviga(28) kehtestatakse esimest korda ELi tasandil igale töötajale õigus saada viis tööpäeva hoolduspuhkust aastas;

V.  arvestades, et puuetega inimesi käsitlev Euroopa strateegia 2010–2020 (käesolev strateegia) on olnud puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise poliitiliste ja seadusandlike ettepanekute raamistikuks nii ELis kui väljaspool seda;

W.  arvestades, et puuetega inimesed ei osale ikka veel täiel määral ühiskonnaelus ega kasuta oma õigusi; arvestades, et vastavalt puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklile 29 on puuetega inimeste osalemist võimalik saavutada üksnes nende kaasamisega poliitilisse ja avalikku ellu, kus nad on sageli alaesindatud;

X.  arvestades, et käesolevat strateegiat ei ole kohandatud uute poliitikavaldkondadega, näiteks ei ole seda viidud kooskõlla kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030, mida EL ja kõik selle liikmesriigid on kohustunud rakendama, ega Euroopa sotsiaalõiguste sambaga;

Y.  arvestades, et COVID‑19 kriisi ajal on puuetega inimesed kogenud tõsiseid probleeme ja õiguste rikkumisi, nagu isikliku abi, hooldus- ja tugiteenuste katkemine, ebavõrdne juurdepääs tervisega seotud teabele ja tervishoiuteenustele, sealhulgas kiireloomulisele ravile, või nende täielik välistamine, selgel ja lihtsal viisil, sealhulgas kättesaadaval, takistusteta ja kasutataval kujul esitatava üldise ja avaliku julgeolekuga seotud teabe puudumine, ettevaatusabinõude puudumine hoolekandeasutustes, ebavõrdne juurdepääs haridusasutuste pakutavate alternatiividele, nimelt kaug- ja veebiõppele, ning koduvägivalla juhtumite arvu suurenemine; arvestades, et pandeemia ja eespool nimetatud probleemid võivad lähikuudel taas esile kerkida;

Z.  arvestades, et käesolev strateegia ei hõlma kõiki puuetega inimeste õiguste konventsiooni sätteid;

AA.  arvestades, et komisjon ei ole seni oma õigusakte valdkondadevaheselt ja ulatuslikult läbi vaadanud, et tagada nende täielik ühtlustamine puuetega inimeste õiguste konventsiooni sätetega;

AB.  arvestades, et käesoleva strateegiaga on saavutatud vaid piiratud edu;

AC.  arvestades, et paljudes ELi poliitikavaldkondades ei ole puuetega inimeste õigusi piisavalt arvesse võetud;

AD.  arvestades, et ikka veel tuleb uusi ja läbivaadatud õigusakte, kus ei ole ühtegi viidet puuetega inimeste õiguste konventsioonile ja juurdepääsetavusele; arvestades, et juurdepääsetavus on iseseisva elu ja osalemise eeltingimus; arvestades, et EL kui puuetega inimeste õiguste konventsiooni osaline on kohustatud tagama puuetega inimeste ja neid esindavate organisatsioonide tiheda kaasamise ja aktiivse osalemise õigusaktide ja poliitikameetmete väljatöötamisel ja rakendamisel, võttes samal ajal arvesse puuete erisuguseid käsitusi;

AE.  arvestades, et puuetega inimestel peab tingimata olema täielik ja võrdne juurdepääs tööturule, mis on endiselt problemaatiline, pidades silmas, et nende praegune tööhõive määr on 50,6 % (53,3 % puuetega meeste ja 48,3 % puuetega naiste puhul), samas kui puueteta inimeste puhul on see 74,8 %(29), ning 20–64‑aastaste puuetega inimeste tööpuuduse määr on 17 % (puueteta inimestel 10 %), mis tähendab, et paljude puuetega inimeste iseseisva ja aktiivse elu elamine on takistatud; arvestades, et igal aastal elab kodutuna neli miljonit inimest, kellest suurel osal on puuded; arvestades, et andmed varieeruvad suuresti eri liiki puuete ja toetusvajaduste lõikes;

AF.  arvestades, et tööandjaid tuleb toetada ja julgustada, et nad tagaksid puuetega inimeste võimaluste suurendamise kogu õppe- ja tööelu kestel; arvestades, et sel eesmärgil on tööandjate teadlikkuse suurendamine üks viis, kuidas võidelda diskrimineerimise vastu puuetega inimeste tööle võtmisel;

AG.  arvestades, et töökohas võetavad meetmed on kriitilise tähtsusega, et edendada head vaimset tervist ja ennetada vaimse tervise probleeme ja psühhosotsiaalseid puudeid;

AH.  arvestades, et meetmed, mille eesmärk on lahendada demograafiliste muutustega kaasnevaid probleeme, peavad hõlmama kohaseid meetmeid puuetega inimeste aktiivsena ja tööturul hoidmiseks; arvestades, et see hõlmab mitte ainult ennetusmeetmeid seoses tööohutuse ja -tervishoiuga, vaid ka meetmeid, millega keskendutakse haiguse või õnnetuse järgsele taastumisele ja osalusele;

AI.  arvestades, et osalust saab täiel määral saavutada ainult siis, kui kaasatakse eri puuetega inimesi ja nende esindusorganisatsioone ja konsulteeritakse sisukalt igat liiki sidusrühmadega, austades puuete erisuguseid käsitusi;

1.  tunnustab puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamisel tehtud edusamme, mis tulenevad puuetega inimesi käsitlevast Euroopa strateegiast 2010–2020; kutsub komisjoni üles saavutatule tuginedes suurendama ambitsioonika 2020. aasta järgse puuetega inimeste strateegia (2020. aasta järgne strateegia) kaudu oma pühendumust puuetega inimeste õigustele;

2.  tuletab meelde, et puuetega inimeste õiguste konventsiooni komitee märkis oma lõppjäreldustes kriitiliselt, et ELi ja tema liikmesriikide vastuvõetud kokkuhoiumeetmed halvendasid puuetega inimeste elatustaset, suurendasid vaesust ja sotsiaalset tõrjutust ning kärpisid sotsiaalteenuste ning perekondade ja kogukonnapõhiste teenuste toetamist;

3.  tuletab meelde, et puuetega inimeste õiguste konventsiooni komitee on väljendanud sügavat muret puuetega inimeste ebakindla olukorra pärast ELis praegu toimuva rändekriisi ajal, eeskätt seetõttu, et puuetega pagulasi, rändajaid ja varjupaigataotlejaid peetakse ELis kinni tingimustes, milles ei pakuta nõuetekohast tuge ega mõistlikke kohandusi; kutsub seetõttu komisjoni üles olukorda parandama, koostades oma ametitele ja liikmesriikidele juhiseid, milles selgitatakse, et puuetega inimeste piirav kinnipidamine rände ja varjupaiga taotlemise kontekstis ei ole kooskõlas puuetega inimeste õiguste konventsiooniga;

4.  on eriti mures puuetega noorte ja pikka aega tööta olnud puuetega noorte pärast; kutsub liikmesriike üles töötama selle nimel, et nad esmajärjekorras tööturule kaasata, näiteks noortegarantii programmi osana;

5.  kutsub komisjoni üles esildama ELi 2020. aasta järgset põhjalikku, ambitsioonikat ja pikaajalist puuetega inimeste strateegiat, mis

6.  rõhutab. et 2020. aasta järgne strateegia peab ühilduma kroonilisi haigusi põdevatele inimestele suunatud raamistike, sealhulgas tööhõive aktiveerimise meetmetega, kuna puuetega inimestele suunatud strateegiad ei pruugi alati vastata nende vajadustele;

7.  rõhutab juurdepääsetavuse tervikliku määratluse ja kohaldamise olulisust ning selle väärtust puuetega inimeste võrdsete võimaluste saamise alusena, nagu on tunnistatud puuetega inimeste õiguste konventsioonis ja vastavalt puuetega inimeste õiguste konventsiooni üldisele märkusele nr 2, võttes arvesse puuetega inimeste vajaduste mitmekesisust ja edendades universaaldisaini ELi põhimõttena;

8.  kutsub liikmesriike üles täielikult rakendama kõiki juurdepääsetavust käsitlevaid õigusakte, sh Euroopa ligipääsetavuse akti(30), audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi, telekommunikatsiooni paketti ja veebi juurdepääsetavuse direktiivi(31) ning samuti asjaomaseid transporti ja reisijate õigusi käsitlevaid määruseid ning nende üle pidevat järelevalvet teostama; rõhutab, et järelevalvet peab teostama puuetega inimesi kaasav sõltumatu üksus ja see ei saa toimuda enesehindamise teel; kutsub komisjoni sellega seoses edendama Euroopa juurdepääsunõukogu loomist ja selle asutama, et jälgida juurdepääsu käsitlevate ELi õigusaktide rakendamist;

9.  palub komisjonil kasutada Euroopa ligipääsetavuse akti alusena, et võtta vastu tugev Euroopa raamistik juurdepääsetava ja kaasava keskkonna saavutamiseks, mis hõlmab täielikult juurdepääsetavat avalikku ruumi, teenuseid, sealhulgas ühistranspordi-, kommunikatsiooni- ja finantsteenuseid ning hoonestust; kutsub komisjoni üles tugevdama edasise diskrimineerimise vältimiseks reisijate õigusi;

10.  palub, et komisjon vaataks läbi Euroopa Liidu Lennundusohutusameti (EASA) ja Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni (IATA) eeskirjad, et kaitsta puuetega reisijate õigusi, keskendudes nii nende keha kui ka varustuse ohutusele ja puutumatusele nende transportimisel ning tunnistades isikliku abistaja või lamavate isikute lisakohtade vajalikkust;

11.  tuletab meelde, et kõigi juurdepääsetavusega seotud kohustuste rakendamine nõuab piisavat rahastamist ELi, riiklikul ja kohalikul tasandil; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama avaliku sektori investeeringuid, et tagada puuetega inimeste juurdepääs nii füüsilisele kui ka digitaalsele keskkonnale;

12.  peab murettekitavaks, et riigihangete eeltingimust, mille kohaselt tuleb ka enne riigihankelepingu sõlmimist hankida kaupu juurdepääsetavust silmas pidades, ei rakendata riiklikul tasandil piisavalt; soovitab luua selleks kõiki juurdepääsetavuse suuniseid sisaldava portaali sarnaselt keskkonnahoidlike riigihangete portaaliga;

13.  kutsub komisjoni üles tegema Euroopa Liidu Kohtuga kommunikatsiooni- ja juurdepääsetavusstrateegiate osas koostööd, et tagada, et puuetega inimesed saavad ELi kohtusüsteemi kasutamiseks paremad võimalused;

14.  rõhutab, et 2020. aasta järgne strateegia peaks põhinema kõigi ELi õigusaktide ja poliitika valdkondadevahelisel ja põhjalikul läbivaatamisel, et need täielikult ühtlustada puuetega inimeste õiguste konventsiooni sätetega; nõuab, et see hõlmaks läbivaadatud pädevusdeklaratsiooni, mis kataks kõiki poliitikavaldkondi, milles EL on tegutsenud seadusandjana või vastu võtnud mittesiduvaid õigusakte, mis mõjutavad puuetega inimesi, ning et selles esitataks konkreetsed seadusandlikud ettepanekud koos rakendus- ja järelevalvemeetmetega;

15.  kutsub komisjoni üles tagama, et lisataks soopõhine ja valdkonnaülene lähenemisviis, et võidelda puuetega naiste ja tütarlaste diskrimineerimise eri vormide vastu; nõuab kindlalt sugupoolte lõikes esitatava statistika kogumist, et selgitada välja läbipõimunud diskrimineerimise vormid, millega puutuvad kokku puuetega naised ja tütarlapsed kõikides Istanbuli konventsiooniga hõlmatud valdkondades ja muudel asjakohastel juhtumitel; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks 2020. aasta järgse strateegia raames konsolideeritud ettepaneku ning võtaks tõhusaid perekondadele, kogukondadele, spetsialistidele ja institutsioonidele suunatud meetmeid, et võidelda puuetega naiste ja laste vastu suunatud vägivallaga, mis hõlmab seksuaalset ahistamist ja kuritarvitamist; nõuab tungivalt, et Euroopa Liit ja kõik selle liikmesriigid ratifitseeriksid Istanbuli konventsiooni;

16.  nõuab, et 2020. aasta järgses strateegias kehtestataks selle rakendamise järelevalveks institutsioonidevaheline struktuur, kasutades institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes(32) sätestatud menetlusi; rõhutab, et kõigis ELi institutsioonides ja ametites peaks olema puuete ja kaitsetuse alane teabekeskus (disability and vulnerability focal points (DVFPs)), mille keskne teabekeskus asuks komisjoni peasekretariaadis; rõhutab, et teabekeskusi tuleks toetada asjakohase institutsioonidevahelise mehhanismiga, et kooskõlastada puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamist ELi institutsioonides ja ametites; rõhutab, et tuleb luua institutsioonidevaheline mehhanism, et soodustada koostööd komisjoni, Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel, sealhulgas korraldada nende presidentide ja eesistuja kohtumised iga ametiaja alguses; rõhutab sellega seoses, et ELi institutsioonid kui avaliku sektori asutused peavad puuetega inimeste õiguste konventsiooni igas aspektis järgima;

17.  nõuab tungivalt, et komisjon kaasaks 2020. aasta järgse strateegia koostamisse tihedalt, sisukalt ja süstemaatiliselt puuetega inimesed ja neid esindavad pereliikmed ja organisatsioonid ning tagaks, et komisjon koos liikmesriikidega teeb nendega strateegia rakendamise, järelevalve ja hindamise eesmärgil tihedat koostööd; rõhutab, et selle eesmärgi saavutamiseks on vaja piisavat rahastamist ja suutlikkuse suurendamist;

18.  kutsub komisjoni üles nägema ette strateegia läbivaatamise iga kolme aasta järel, mille juures peaks olema selgelt määratletud roll puuetega inimeste õiguste konventsiooni ELi järelevalveraamistikul, ning süsteemselt ja aktiivselt kaasama sellesse läbivaatamisse (nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil) puuetega inimesed ja neid esindavaid organisatsioonid;

19.  rõhutab vajadust pidevalt jälgida puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamist; nõuab sellega seoses järgmist:

20.  kutsub komisjoni üles tagama, et 2020. aasta järgse strateegiaga eelkõige edendataks puuetega inimestele garanteeritud juurdepääsu tööhõivele, kutse- ja kutsealasele koolitusele, kaasavale haridusele, taskukohastele kvaliteetsetele tervishoiuteenustele, digitaalsetele teenustele ning sporditegevusele, tagades neile muu hulgas mõistlikud abinõud töökohal, puueteta töötajatega samal tasemel töötasu ning vältides ja hoides ära mis tahes muid diskrimineerimise viise; kutsub liikmesriike üles edasi arendama ja/või paremini rakendama meetmeid, mis edendavad puuetega inimeste osalemist tööturul, ning tunnustama kaitstud töökodades töötavaid puuetega inimesi ametlike töötajatena seaduse alusel ja tagama, et neil on õigus samasugusele sotsiaalkaitsele nagu teistel töötajatel; kutsub komisjoni üles ergutama praktika kvaliteediraamistike väljatöötamist ning soodustama ja arendama puuetega inimeste koolitusvõimalusi õpipoisiõppe kaudu; palub komisjonil kirjeldada oma tulevastes aruannetes parimaid tavasid, et tööandjad saaksid puuetega inimesi käsitlevaid õigusakte tulemuslikult rakendada; kutsub komisjoni üles tunnustama, edendama ja kaitsma kaasavaid ettevõtteid, et luua puuetega inimestele alalised töökohad tööturul; rõhutab sotsiaalsete ettevõtete ja organisatsioonide potentsiaali puuetega inimeste tööturule kaasamise hõlbustamisel; kutsub komisjoni üles andma Euroopa Sotsiaalfondist sihtotstarbelist toetust sotsiaalmajandusele;

21.  rõhutab, et väga oluline on tagada puuetega inimestele kõrgel tasemel teenused ja abi; peab seetõttu vajalikuks määratleda miinimumstandardid ELi tasandil, et tagada puuetega inimeste kõigi vajaduste rahuldamine;

22.  palub komisjonil läbi vaadata piiriülese tervishoiu direktiivi, et viia see kooskõlla puuetega inimeste õiguste konventsiooniga, et tagada puuetega inimestele juurdepääs taskukohastele ja kvaliteetsetele piiriülestele tervishoiuteenustele;

23.  kutsub liikmesriike üles tagama puuetega inimestele juurdepääsu sootundlikele tervishoiuteenustele, sealhulgas tervisega seotud taastusravile ja vajaduse korral pikaajalisele hooldusele;

24.  leiab, et puuetega naistel ja tütarlastel peab olema täielik juurdepääs arstiabile, mis vastab nende erivajadustele, sealhulgas günekoloogi konsultatsioonidele, arstlikule läbivaatusele, pereplaneerimisele ja vajadustega kohandatud tugiteenusele raseduse ajal; nõuab tungivalt, et EL võtaks nimetatud teenuseid 2020. aasta järgse strateegia elluviimisel arvesse;

25.  rõhutab, et pimekurdid vajavad täiendavat abi spetsialistidelt, kellel on erialased ja kvalifitseeritud teadmised, ning pimekurtide tõlkidelt; kutsub liikmesriike üles tunnustama punavalget keppi kui pimekurdi jalakäija sümbolit, et muuta pimekurdid liikluses nähtavamaks;

26.  kutsub komisjoni üles tagama, et õigus- ja teovõimest ilma jäetud isikud saaksid kasutada kõiki Euroopa Liidu aluslepingutes ja õigusaktides sätestatud õigusi;

27.  avaldab kahetsust, et praegune lapse õigusi käsitlev Euroopa poliitika ei sisalda piisavalt puuetega poistele ja tüdrukutele suunatud igakülgset õigustepõhist strateegiat ega kaitsemeetmeid nende õiguste kaitseks ning et neid ei ole puuetega inimeste strateegiates piisavalt käsitletud ega peavoolustatud;

28.  kutsub komisjoni üles parandama vähekaitstud laste juurdepääsu põhiteenustele ja sotsiaalsetele õigustele (eelkõige tervishoid, haridus, alusharidus ja lapsehoid, toitumine ja eluase);

29.  palub komisjonil ja liikmesriikidel aidata ELil saavutada juhtroll puuetega inimeste õiguste edendamisel ning propageerida puuetega inimeste õiguste konventsiooni ratifitseerimist kogu maailmas; kutsub võrdõiguslikkuse voliniku järelevalve all tegutsevat komisjoni ekspertide võrdõiguslikkuse rakkerühma üles süstemaatiliselt süvalaiendama puuetega inimeste õigusi kõigisse asjakohastesse ELi õigusaktidesse, otsustesse, poliitikameetmetesse ja programmidesse; nõuab tungivalt, et puuetega inimeste õiguste küsimused integreeritaks täielikult Euroopa sotsiaalõiguste samba kõigisse põhimõtetesse, soolise võrdõiguslikkuse strateegiasse (pöörates erilist tähelepanu võitlusele vägivalla vastu), programmi Erasmus+ ja noortegarantiisse, õiglase ülemineku mehhanismi, lastegarantiisse, koostatavasse vananemist käsitlevasse rohelisse raamatusse, Euroopa poolaastasse ja ELi välispoliitikasse ning rõhutab vajadust puuetega inimeste õiguste garantii järele, et aidata puuetega inimestel leida töö- ja praktikakohti, töölesuunamist ja täiendõpet; tuletab komisjonile meelde, et ta jälgiks seda ka ELi institutsioonides;

30.  kutsub komisjoni üles koostama hinnangut probleemide ja õiguste rikkumiste kohta, mida puuetega inimesed kogesid COVID‑19 pandeemia ajal, meetmete kohta, mida liikmesriigid pandeemiale reageerimiseks võtsid, ning lünkade ja puuduste kohta õigusaktides; kutsub komisjoni üles esitama 2020. aasta järgses puuetega inimeste strateegias asjakohaseid ja konkreetseid taastumis- ja leevendamismeetmeid, et sellised puudused kõrvaldada ja neid tulevikus ennetada; tuletab meelde, et sellised meetmed tuleb välja töötada konsultatsioonide põhjal, mis viiakse läbi puuetega inimestega ja neid esindavate pereliikmete või organisatsioonidega, samuti Euroopa Parlamendi ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni võrgustikuga;

31.  kutsub komisjoni ekspertide rakkerühma üles algatama ja korraldama süstemaatilisi konsultatsioone puuetega inimeste ja neid esindavate organisatsioonidega;

32.  rõhutab, et õigus elada iseseisvalt ja olla kaasatud kogukonda on puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatud muude õiguste, sealhulgas võrdsuse ja mittediskrimineerimise, autonoomia ja vabaduse, õigus- ja teovõime ning liikumisvabaduse teostamise lahutamatu osa;

33.  kutsub komisjoni üles aktiivselt edendama üleminekut institutsiooniliselt hoolduselt ja/või segregatsioonilt kogukonnapõhisele toetusele, sealhulgas isiklikule abile, ning kaasavatele (tava- ja kohandatud) teenustele kõigis ELi poliitikavahendites ja algatustes; kutsub komisjoni üles tagama, et deinstitutsionaliseerimisel saavutatud üldised edusammud lisatakse näitajana ELi sotsiaalvaldkonna tulemustabelisse;

34.  kutsub liikmesriike üles edendama kaasatust, kiirendades deinstitutsionaliseerimisprotsessi kindlaksmääratud ajavahemikus ja asendades puuetega inimeste eest otsuste tegemise toetatud otsustamisega; palub liikmesriikidel tagada, et deinstitutsionaliseerimine ei põhjustaks ühelgi juhul puuetega inimeste kodutust rahuldava ja/või taskukohase eluaseme puudumise tõttu;

35.  palub komisjonil võtta kindel ja selge seisukoht seoses asjaoluga, et üleminekuks institutsiooniliselt hoolduselt kogukonnas elamisele on ülioluline, et kogukonnapõhised tavateenused oleksid kõigile kättesaadavad;

36.  kutsub komisjoni üles edendama puuetega inimeste liikumisvabadust;

37.  kutsub komisjoni üles töötama ELi tasandil välja meetmed tagamaks, et kõik puuetega inimesed saaksid kasutada oma liikumisvabadust ning kasutada liikumisvabadust ja töötada välismaal teistega võrdsetel alustel;

38.  palub komisjonil tagada puuetega inimeste õiguste konventsiooni nõuetele vastav ELi rahaliste vahendite kasutamine ja tagada, et ELi rahaliste vahenditega ei aidata ehitada või renoveerida institutsioonilisi hooldusasutusi või mis tahes muid asutusi, mis võiksid kergesti institutsiooniliseks hooldusasutuseks muutuda, ega projekte, mis ei kaasa sisuliselt puuetega inimesi, neid esindavaid pereliikmeid ega organisatsioone, ning et neid ei investeeritaks struktuuridesse, mis ei ole puuetega inimestele juurdepääsetavad;

39.  kutsub komisjoni üles tagama, et ELi vahenditega ei aidataks kaasa ebaeetilisele uurimistööle, tahtevastasele steriliseerimisele ega puuetega inimeste reproduktiivõiguste rikkumisele;

40.  kutsub komisjoni üles tunnistama, et intellekti- ja psühhosotsiaalsete puuetega inimesed on eriti kaitsetud eksperimentaalsete lähenemisviiside ja ravi vastu, millel puudub tugev teaduslik tõendusbaas ja mis võib põhjustada märkimisväärset kahju;

41.  leiab, et ELi vahendite eesmärk peaks olema edendada kaasavat ja juurdepääsetavat keskkonda, teenuseid, tavasid ja seadmeid, järgides universaaldisaini lähenemisviisi ja soodustades deinstitutsionaliseerimist, sh tugevat toetust isiklikule abile ja iseseisvale elule; kutsub komisjoni üles edendama algatusi, millega tagatakse, et ELi fondidest rahastatavad tugiteenused vastavad puuetega inimeste vajadustele; rõhutab, et rahalisi vahendeid tuleks aktiivselt investeerida teadusuuringutesse, et töötada puuetega inimeste jaoks välja parem ja taskukohasem tugitehnoloogia; nõuab puuetega inimeste, neid esindavate pereliikmete ja organisatsioonide aktiivset kaasamist kõikidesse ELi rahastatavatesse programmidesse;

42.  kutsub Euroopa Kontrollikoda üles uurima, kas ELi rahastatud võimalused jõuavad puuetega inimesteni;

43.  kutsub komisjoni üles tagama, et kõik ELi fondidest kolmandates riikides toetatavad projektid ja taristu oleksid puuetega inimeste kaasamiseks kättesaadavad, ning et ELi fondid investeeriksid puuetega inimeste konventsiooni rakendamisse ja järelevalvesse ning puuetega inimeste organisatsioonide suutlikkuse suurendamisse;

44.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et ELi strateegia ja liikmesriikide meetmed oleksid täielikult kooskõlas kestliku arengu eesmärkide ja ÜRO kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030, mis kujutab endast jätkusuutlikkuse, võrdõiguslikkuse ja kaasatuse meetmete peamist ülemaailmset raamistikku, sh puuded kui horisontaalne teema kestliku arengu eesmärkides nr 4, 8, 10, 11 ja 17;

45.  kutsub komisjoni üles olema eestvedajaks puuetega inimesi arvestava kestliku arengu eesmärkide elluviimisel oma välistegevuse raames, sõltumata uuest puuetega inimesi käsitlevast Euroopa strateegiast, ning võtma eesmärkide saavutamiseks vastu selge, läbipaistva ja kaasava tegevuskava;

46.  väljendab heameelt seoses hiljuti vastu võetud direktiiviga lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamise kohta, eelkõige seoses sellega, et igale töötajale nähakse aastas ette viis tööpäeva hoolduspuhkust; kutsub liikmesriike üles direktiivi kiiresti rakendama ja julgustab neid mitte piirduma selles sätestatud miinimumnõuetega, vaid kehtestama muu hulgas ka õiguse tasulisele isapuhkusele, vanemapuhkusele ja hoolduspuhkusele; julgustab liikmesriike kehtestama korra hoolduspuhkuseks, isapuhkuseks, vanemapuhkuseks ja paindlikuks töökorralduseks, mis on kohandatud eriti raskes olukorras vanemate, näiteks puuetega vanemate või puuetega või pikaajalise haigusega laste vanemate konkreetsetele vajadustele; palub kõigil liikmesriikidel tagada piisav rahaline ja professionaalne toetus inimestele, kes hoolitsevad nendega koos elavate puuetega pereliikme eest; rõhutab asjaolu, et kuna nad peavad sugulaste eest hoolt kandma, mõjutab see sageli negatiivselt nende pere- ja tööelu ning võib põhjustada tõrjutust ja diskrimineerimist;

47.  kutsub komisjoni üles looma mehhanisme puuetega inimeste hüvitiste ja teenuste ülekantavuse ja kohandatavuse koordineerimiseks liikmesriikide vahel ning laiendama ELi puudega isiku kaardi katseprojekti kõikidele liikmesriikidele, laiendades seda ka muudesse valdkondadesse peale kultuuri ja spordi, ning tagama, et puuetega inimeste ELi parkimiskaarti järgitaks täielikult kõigis liikmesriikides; rõhutab taoliste meetmete üliolulisust selleks, et puuetega inimestel oleks juurdepääs puuetega inimeste toele kogu ELis, ilma et igas liikmesriigis oleks vaja eraldi hindamist; kutsub liikmesriike üles lisama oma õigusaktidesse konkreetsete puuete tunnustamise, et käsitleda ja katta nende erivajadusi (nt pimekurtus);

48.  kutsub komisjoni üles edendama puuetega inimeste ja neid esindavate pereliikmete ja organisatsioonide struktuurset kaasamist kõigis otsustamisetappides nii riiklikul kui ka ELi tasandil ning rahastama puuetega inimeste organisatsioonide suutlikkuse suurendamist, et võimaldada neil struktuursel viisil osaleda kõigis otsustes, mis hõlmavad puuetega inimesi; kutsub komisjoni üles töötama välja algatusi, millega edendatakse puuetega inimeste poliitilist osalemist ja võimet seista oma huvide eest, ning kutsub liikmesriike üles tõhustama sellealaseid riiklikke algatusi;

49.  kutsub komisjoni üles edendama tugiteenuste paremat koordineerimist liikmesriikide vahel ja kontaktpunktide loomist kõigis liikmesriikides, et teavitada puuetega ELi kodanikke sotsiaalsetest õigustest ja tugiteenustest, mida neil on õigus saada;

50.  kutsub komisjoni üles looma koostöös erasektoriga sellise portaali, mis sisaldaks kõiki vahendid, mille eesmärk on pakkuda puuetega inimestele optimaalset osalemist ühiskonnas;

51.  tuletab meelde puuetega inimeste õigust piisavale elatustasemele ja sotsiaalkaitsele, eelkõige rahalisele abile ja ajutisele hooldusele; kutsub komisjoni üles tagama, et ELi puuetega inimesi käsitlev strateegia aastani 2030 sisaldaks konkreetseid meetmeid kaasavate sotsiaalkaitsesüsteemide edendamiseks kogu ELis, mis tagaks puuetega inimestele toetuste ja teenuste kättesaadavuse kogu eluea vältel; kutsub liikmesriike üles kehtestama puuetega inimestele sotsiaalkaitse miinimumtaset, et tagada neile piisav elatustase;

52.  kutsub komisjoni ja nõukogu üles tuginema nõukogu soovitusele sotsiaalkaitse kättesaadavuse kohta(33) ja ettepanekule võtta vastu määrus sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (COM(2016)0815), et võimaldada kõigile ELi kodanikele juurdepääs sotsiaalsetele tugiteenustele kogu ELis, mis on ka kooskõlas puuetega inimeste õiguste konventsiooni komitee soovitusega;

53.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja ulatusliku kampaania, mis hõlmaks puuetega inimesi, neid esindavaid pereliikmeid ja organisatsioone ning mis avaldataks kättesaadavas vormis, sealhulgas kergesti loetavas versioonis, ja riikide viipekeeltes, et suurendada puuetega inimeste ja kohustuste kandjate hulgas ning ühiskonnas üldiselt teadlikkust puuetega inimeste õiguste konventsioonist, puuetega inimeste õigustest ja vajadustest, ning takistustest, millega nad kokku puutuvad; palub komisjonil ja liikmesriikidel edendada, koordineerida ja luua õppematerjale, mida saaks kasutada liikmesriikides, et aidata kaasa positiivse suhtumise tekkimisele puuetega inimestesse ja parandada nende kaasamist;

54.  kutsub ELi ja liikmesriike üles rahastama puuetega inimeste, nende organisatsioonide, ametiühingute, tööandjate liitude, võrdõiguslikkust edendavate asutuste ja riigiametnike koolitust mittediskrimineerimise põhimõtte kohta, mis hõlmab ka mitmekordset ja läbipõimunud diskrimineerimist ning mõistlikke abinõusid;

55.  kutsub kõiki liikmesriike üles toetama ja tõstma sotsiaaltöö (s.o sotsiaaltöötajate ja sotsiaalteenuste valdkonnas tegutsevate inimeste) mainet;

56.  kutsub komisjoni üles looma nende strateegiate jaoks selge vastutuse, kontrolli ja sanktsioonide süsteemi;

57.  kutsub kõiki liikmesriike üles tegelema kiiremas korras kodutuse probleemiga, võttes vastu pikaajalised, eluasemepõhised ja integreeritud kodutuse kaotamise strateegiad riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, ning tunnistama puuetega inimeste, sealhulgas autismispektriga inimeste spetsiifilisi riske selles valdkonnas;

58.  kutsub liikmesriike üles veelkord kinnitama oma kohustust edendada, kaitsta ja tagada kõigi inimõiguste ja põhivabaduste, sealhulgas vaba liikumise ja elamise ning valmistel hääletamise õiguse täielik ja võrdne teostamine kõigi puuetega inimeste poolt kooskõlas puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikliga 12 ning tagama nende loomupärase väärikuse austamise, rakendades ja hoolikalt jälgides 2020. aasta järgse strateegia rakendamist, kaasates sisuliselt puuetega inimesi ja neid esindavaid pereliikmeid või organisatsioone, tehes koostööd asutuste, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonnaga kohalikul, riiklikul ja ELi tasandil, ning eraldades selleks piisavad inimressursid ja rahalised vahendid;

59.  kutsub kõiki liikmesriike üles töötama välja oma riiklikud puuetega inimeste strateegiad, et edendada puuetega inimeste võrdõiguslikkuse süvalaiendamist, ning pöörama tähelepanu puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamisele;

60.  kutsub liikmesriike üles töötama välja riiklikke strateegiaid, võttes arvesse teiste liikmesriikide parimaid tavasid, et tagada puuetega inimeste õiguste konventsiooni nõuetekohane rakendamine;

61.  kutsub Euroopa Liitu ja kõiki liikmesriike üles ratifitseerima puuetega inimeste õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolli;

62.  kutsub kõiki liikmesriike üles andma aru Euroopa puuetega inimeste strateegia rakendamise kohta;

63.  palub, et pärast puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise hindamist annaksid liikmesriigid aru puuetega inimeste õiguste komitee riigipõhiste soovituste järelmeetmete kohta;

64.  rõhutab, kui oluline on saavutada kokkulepe võimalikult kiiresti; palub, et nõukogu lõpetaks ummikseisu, et saaks liikuda edasi praktiliste lahenduste suunas, ning võtaks kiiremini vastu ELi horisontaalse diskrimineerimisvastase direktiivi, mille komisjon 2008. aastal esildas ja mille Euroopa Parlament seejärel heaks kiitis; peab seda konsolideeritud ja järjepideva diskrimineerimisvastase ELi õigusraamistiku tagamise eeltingimuseks, mis pakub inimestele kaitset usu ja veendumuse, puude, vanuse ja seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise vastu ka väljaspool tööelu; märgib, et direktiivi kohaldamisala põhjendamatut piiramist ei tohiks lubada; on seisukohal, et väga oluline element on ka ELi vihakuritegude vastast võitlust käsitleva õigusraamistiku konsolideerimine, sest sarnased kuriteod on sagedased ka töökeskkonnas;

65.  soovitab ELil integreerida puuetega inimesi käsitlev Euroopa strateegia struktuurselt Euroopa poolaasta protsessi;

66.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule, liikmesriikide ja kandidaatriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametile, Euroopa Kontrollikojale, Regioonide Komiteele, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele riigi tasandist madalama tasandi parlamentidele ja volikogudele levitamiseks, Euroopa Nõukogule ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile.

(1) ELT L 23, 27.1.2010, lk 35. (2) ELT C 340, 15.12.2010, lk 11. (3) ELT L 151, 7.6.2019, lk 70. (4) ELT L 327, 2.12.2016, lk 1. (5) ELT L 303, 28.11.2018, lk 69. (6) EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16. (7) ELT C 204, 13.6.2018, lk 179. (8) ELT L 321, 17.12.2018, lk 36. (9) ELT C 137 E, 27.5.2010, lk 68. (10) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0032. (11) ELT C 356, 4.10.2018, lk 110. (12) ELT C 101, 16.3.2018, lk 138. (13) ELT C 353, 27.9.2016, lk 41. (14) ELT C 131 E, 8.5.2013, lk 9. (15) ELT C 212 E, 5.8.2010, lk 23. (16) EÜT C 187, 18.7.1988, lk 236. (17) EÜT C 379, 7.12.1998, lk 66. (18) ELT C 224, 27.6.2018, lk 68. (19) ELT L 347, 20.12.2013, lk 320. (20) ELT L 347, 20.12.2013, lk 289. (21) ELT L 347, 20.12.2013, lk 470. (22) ELT L 347, 20.12.2013, lk 487. (23) Sissetulekut ja elamistingimusi käsitleva ELi statistika 2016. aasta uuringuandmete kohaselt on selliseid inimesi 99 miljonit, millele lisandub arvestuste kohaselt üks miljon hoolekandeasutustesse suletud isikut, keda uuring ei hõlma; (24) 11. aprilli 2013. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑335/11 ja C‑337/11, punktid 29–30; 18. märtsi 2014. aasta otsus kohtuasjas C‑363/12, punkt 73 ja 22. mai 2014. aasta otsus kohtuasjas C‑356/12. (25) https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Functional_and_activity_limitations_statistics (26) Eurofound (2019). How to respond to chronic health problems in the workplace? (Kuidas reageerida kroonilistele terviseprobleemidele töökohal?). Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg. (27) https://ec.europa.eu/eurostat/web/products-eurostat-news/-/DDN-20191029-2 (28) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1158, milles käsitletakse lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2010/18/EL (ELT L 188, 12.7.2019, lk 79). (29) Komisjoni 17. detsembri 2019. aasta ettepanek komisjoni ja nõukogu ühise tööhõivearuande kohta (COM(2019)0653). (30) ELT L 151, 7.6.2019, lk 70. (31) ELT L 327, 2.12.2016, lk 1. (32) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1. (33) ELT C 387, 15.11.2019, lk 1.

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EL) nr 575/2013 ja (EL) 2019/876 seoses kohandustega COVID‑19 pandeemiale reageerimiseks (COM(2020)0310 – C9‑0122/2020 – 2020/0066(COD))

P9_TA(2020)0157 A9-0113/2020

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2020)0310),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9‑0122/2020),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Keskpanga 20. mai 2020. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 10. juuni 2020. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 10. juuni 2020. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A9‑0113/2020),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 18. juunil 2020. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/…, millega muudetakse määrusi (EL) nr 575/2013 ja (EL) 2019/876 seoses teatavate kohandustega COVID‑19 pandeemiale reageerimiseks

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2020/873) lõplikule kujule).

(1) ELT C 180, 29.5.2020, lk 4. (2) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta resolutsioon konkurentsipoliitika 2019. aasta aruande kohta (2019/2131(INI))

P9_TA(2020)0158 A9-0022/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 101–109,

–  võttes arvesse komisjoni asjakohaseid eeskirju, suuniseid, resolutsioone, avalikke konsultatsioone, teatisi ja dokumente konkurentsi teemal,

–  võttes arvesse komisjoni 15. juuli 2019. aasta aruannet 2018. aasta konkurentsipoliitika kohta (COM(2019)0339) ning selle täienduseks samal kuupäeval avaldatud komisjoni talituste töödokumenti,

–  võttes arvesse oma 31. jaanuari 2019. aasta resolutsiooni ELi konkurentsipoliitika aastaaruande kohta(1),

–  võttes arvesse komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni 10. septembri 2019. aasta missioonikirja Margrethe Vestagerile,

–  võttes arvesse volinikukandidaat Margrethe Vestageri kirjalikke ja suulisi vastuseid Euroopa Parlamendi 8. oktoobri 2019. aasta kuulamisel,

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Komisjoni teatis ebaseadusliku ja ühisturuga kokkusobimatu riigiabi tagasinõudmise kohta“(2),

—  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiivi (EL) 2019/1, mille eesmärk on anda liikmesriikide konkurentsiasutustele volitused, et tulemuslikumalt tagada konkurentsinormide täitmine ja et tagada siseturu nõuetekohane toimimine(3),

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrust (EL) 2019/1150, mis käsitleb õigluse ja läbipaistvuse edendamist veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks(4),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. detsembri 2019. aasta arvamust komisjoni 15. juuli 2019. aasta aruande kohta konkurentsipoliitika kohta 2018. aastal,

—  võttes arvesse Regioonide Komitee 5. detsembri 2019. aasta arvamust komisjoni 15. juuli 2019. aasta aruande kohta konkurentsipoliitika kohta 2018. aastal,

—  võttes arvesse Euroopa Komisjoni kõrgetasemelise eksperdirühma 4. aprilli 2019. aasta aruannet „Konkurentsipoliitika digitaalajastul“,

—  võttes arvesse Euroopa Andmekaitseinspektori 26. märtsi 2014. aasta esialgset arvamust „Eraelu puutumatus ja konkurentsivõime suurandmete ajastul: andmekaitse, konkurentsiõiguse ja tarbijakaitse vastastikune mõju digitaalses majanduses“ ja Euroopa Andmekaitseinspektori 23. septembri 2016. aasta arvamust nr 8/2016 põhiõiguste sidusa jõustamise kohta suurandmete ajastul,

—  võttes arvesse Euroopa Andmekaitsenõukogu 29. augusti 2018. aasta avaldust majandustegevuse koondumise mõju kohta andmekaitsele,

—  võttes arvesse Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Poola majandus- ja rahandusministrite 4. veebruari 2020. aasta kirja volinik Margrethe Vestagerile ning Austria, Tšehhi, Eesti, Soome, Läti, Leedu, Luksemburgi, Malta, Madalmaade, Poola, Portugali, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania ja Rootsi ühist panust, mis koostati 2020. aasta märtsi Euroopa Ülemkogu kohtumise ettevalmistamiseks,

—  võttes arvesse Prantsusmaa, Saksamaa ja Poola 4. juuli 2019. aasta ettepanekut „Nüüdisaegne Euroopa konkurentsipoliitika“,

—  võttes arvesse Euroopa Tarbijaliitude Ameti (BEUC) 2019. aasta aruannet „Konkurentsipoliitika roll tarbijate heaolu kaitsmisel digitaalajastul“,

—  võttes arvesse komisjoni 7. jaanuari 2019. aasta otsust pikendada seitset ELi riigiabi eeskirjade kogumit (riigiabi ajakohastamise algatus 2014–2020) kuni 2022. aasta lõpuni ja alustada vahepeal hindamisi,

—  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 22. märtsi ja 27. mai 2019. aasta järeldusi,

—  võttes arvesse 18. detsembril 2018. aastal tööstuse sõprade rühma 6. ministrite kohtumisel 18 liikmesriigi poolt esitatud deklaratsiooni,

—  võttes arvesse üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide strateegilise foorumi aruannet „Strengthening strategic value chains for a future-ready EU industry“ („Strateegiliste väärtusahelate tugevdamine ELi tööstuse tulevikukindluse huvides“)

—  võttes arvesse käsilolevat horisontaalse koostöö suuniste läbivaatamist,

—  võttes arvesse avalikku konsultatsiooni horisontaalsete grupierandimääruste üle,

—  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. juuni 2019. aasta arvamust „Sotsiaalsetele ettevõtetele kohandatud Euroopa õigusraamistiku kujundamine“,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni kirja,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A9-0022/2020),

A.  arvestades, et konkurents ja konkurentsipoliitika tulemuslik jõustamine peab kasu tooma kõigile ELi kodanikele, eriti nõrgal tarbijapositsioonil olijaile, ja samas edendama uuendusi ning ühtsel turul tegutsevate ettevõtjate ausat konkurentsi, kindlustades, et väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel (VKEdel) on võimalik ausatel eeldustel konkureerida;

B.  arvestades, et konkurentsipoliitikat tuleb kohandada, et lahendada digitaalseid, ökoloogilisi, geopoliitilisi, tööstus- ja ühiskonnaprobleeme, ning see peab olema kooskõlas Euroopa rohelises kokkuleppes esitatud prioriteetidega ja Pariisi kokkuleppe eesmärkidega, et tagada kõigis sektorites võrdsed tingimused, mis on ELi sotsiaalse turumajanduse aluseks, ja võttes samuti arvesse sotsiaalseid ettevõtteid;

C.  arvestades, et ülemaailmne koostöö konkurentsieeskirjade jõustamisel aitab vältida vastuolusid parandusmeetmetes ja jõustatud meetmete tulemustes ning aitab äriühingutel vähendada nõuete täitmisega seotud kulusid;

D.  arvestades, et kiiresti arenevatel digitaalsetel turgudel võib konkurentsipoliitika mõnel juhul olla liiga aeglane ja seetõttu võib sellest süsteemsete turutõrgete kõrvaldamisel ja konkurentsi taastamisel vähe abi olla; arvestades, et täiendav eelnev reguleerimine ja seire võivad aidata tõhusamat järelevalvet tagada;

E.  arvestades, et Euroopa konkurentsiasutused peaksid olema tähelepanelikud, et võrdselt vältida nii eeskirjade ala- kui ka ületäitmist digitaalsel turul;

F.  arvestades, et ELi konkurentsipoliitika peamine eesmärk on vältida konkurentsi moonutamist, et säilitada siseturu terviklikkus ja kaitsta tarbijaid;

G.  arvestades, et hiljutised andmeskandaalid, uurimised ja tõendid on näidanud, kuidas platvormid isikuandmeid koguvad, kasutavad ja neid kolmandatele isikutele müüvad ning kuidas ülekaalukad tehnoloogiaettevõtjad ja platvormid tarbijaid internetis süstemaatiliselt jälgivad;

Konkurentsipoliitika roll globaliseeruvas maailmas

1.  märgib, et globaliseerunud maailmas on rahvusvaheline koostöö konkurentsiõiguse täitmise tõhusaks tagamiseks otsustavalt tähtis; kutsub komisjoni üles suurendama ELi konkurentsipoliitika mõju maailmas, eelkõige jätkates asjakohast dialoogi ja tihendades koostööd USA, Hiina, Jaapani ja muude kolmandate riikidega, võimaluse korral teise põlvkonna koostöölepingute kaudu, mis võimaldavad konkurentsiasutuste tõhusamat teabevahetust; kutsub komisjoni ja liikmesriikide konkurentsiasutusi üles aktiivselt osalema rahvusvahelise konkurentsivõrgustiku tegevuses; julgustab komisjoni alati püüdlema konkurentsieeskirjade (mis hõlmavad ka riigiabi) lisamise poole ELi vabakaubanduslepingutesse ja nende rakendamise poole Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO), et tagada vastastikune kinnipidamine ausast konkurentsist; märgib kahetsusega WTO vaidluste lahendamise organi ummikseisu negatiivset mõju komisjonile;

2.  palub komisjonil välja töötada vahendid välismaiste otseinvesteeringute parema järelevalve hõlbustamiseks kõigis liikmesriikides, tagada välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute mehhanismi kiire rakendamine ja pakkuda välja vahend praeguse mehhanismi tugevdamiseks, tagades samal ajal, et Euroopa Liit jääb välismaistele otseinvesteeringutele avatuks ja atraktiivseks; juhib komisjoni tähelepanu asjaolule, et kolmandate riikide ettevõtteid koheldakse nende koduturul soodsamalt, mis võib ühtsel turul investeerimisel konkurentsi moonutada;

3.  palub komisjoni tagada riigihanke- ja investeerimispoliitikas vastastikkus kolmandate riikidega, sealhulgas võttes arvesse sotsiaalset ja keskkonnadumpingut; tuletab meelde vajadust avada kolmandate riikide riigihanketurud, millele ei ole veel juurdepääsu; nõuab tungivalt, et komisjon töötaks selle nimel, et sellised olulised kolmandad riigid nagu Hiina ühineksid vastuvõetava esialgse pakkumise alusel WTO riigihankelepinguga; rõhutab, et mis tahes vahend, mille eesmärk on parandada rahvusvahelise turu avamist, näiteks ELi rahvusvaheliste hangete vahend, mis tuleb lõplikult välja töötada 2021. aastaks, peab vältima täiendavat bürokraatiat ja uusi turumoonutusi, millel on kahjulik mõju ELi ettevõtetele;

4.  kutsub komisjoni üles tagama ausat konkurentsi Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahel pärast viimase lahkumist EList, et tagada võrdsed tingimused ja vältida dumpingut;

5.  toetab täielikult üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide, näiteks Euroopa akuliidu rakendamist; kutsub komisjoni üles edendama üleeuroopalist huvi pakkuvaid tähtsaid projekte murrangulise tehnoloogia valdkonnas, lihtsustama vastavaid õigusnorme ja ühtlustama nende nõudeid, et saaks heaks kiita ka väiksemaid rakendusuuringute projekte;

6.   tuletab meelde, et komisjon peab kohaldama riigiabi kontrolli võrdselt nii ELi kui ka kolmandate riikide ettevõtjate suhtes, et vältida asümmeetriat välismaiste konkurentidega ja pöörata suuremat tähelepanu välismaistele riigiettevõtetele, mida nende valitsused subsideerivad viisil, mida ELi ühtse turu eeskirjad ELi üksustele keelavad; kutsub komisjoni üles läbi vaatama Madalmaade valitsuse hiljutist ettepanekut ja uurima võimalust lisada ELi konkurentsiõigusesse sammas, mis annaks komisjonile sobivad uurimisvahendid juhuks, kui leitakse, et äriühing on valitsuse toetuste tõttu moonutavalt käitunud või on teeninud ülemäärast kasumit, kuna tal on oma koduriigis turgu valitsev seisund (nt kehtestades ELi riigihanke-eeskirjades kolmandate riikide äriühingutele riigiabi kontrolli);

7.  kordab oma taotlust, et komisjon uuriks, kas ettevõtete toetusostukava võib moonutada konkurentsi, eriti VKEde ja hargmaiste ettevõtete vahel;

8.  palub komisjonil võtta soodsam hoiak tugeva ELi tööstuspoliitika suhtes, et tagada ja säilitada suur konkurentsivõime ülemaailmsetel turgudel; rõhutab, et komisjon ja liikmesriigid peaksid edendama ja toetama ELi strateegilist huvi pakkuvaid projekte ning kõrvaldama tõkked ja takistused, et võimaldada innovatiivsete ELi liidrite esilekerkimist liidu prioriteetsetes sektorites, austades samas võrdseid tingimusi tagavate konkurentsieeskirjade sõltumatut kohaldamist; selgitab, et see lähenemisviis ei tohiks kahjustada VKEsid ega tarbijate huve ja peaks esikohale seadma ülemineku kestlikumale majandusele ning konkurentsivõimelisele ELi andmetööstusele ja digitaalsele taristule, näiteks 5G arendamise;

9.   kutsub komisjoni üles kasutama horisontaalsete koostöölepingute suuniste läbivaatamise võimalust, et luua paindlikum raamistik ja suurendada äriühingute õiguskindlust; kutsub komisjoni üles teatava ulatusega koostööprojektide korraldajaid õigeaegsemalt ja tõhusamalt teavitama ning võimaldama esitada vabatahtliku kiirmenetluse raames uusi küsimusi;

10.  kiidab heaks komisjoni 9. detsembri 1997. aasta teatises(5) võetud kohustuse vaadata läbi asjaomase turu määratlus, et võtta arvesse pikaajalist visiooni, mis hõlmab ülemaailmset mõõdet, digiteerimist ja võimalikku tulevast konkurentsi; kutsub komisjoni üles tuginema oma uurimistes ka edaspidi usaldusväärsetele majanduslikele ja õiguslikele põhimõtetele, järgides uut liiki turgude uurimisel proportsionaalsuse põhimõtteid ja nõuetekohast menetlust;

11.  rõhutab, et Euroopa, sealhulgas Euroopa ettevõtjate ja eriti VKE-de, samuti töötajate ja tarbijate jaoks on ülitähtis, et reeglipõhises mitmepoolses kaubandussüsteemis, kus on tagatud ka riikide võimalused oma poliitikat suunata, valitseksid rahvusvahelisel tasandil võrdsed võimalused; on seisukohal, et see aitab edendada kestlikku majandusarengut, tagada stabiilse ja prognoositava keskkonna, püüelda suurema konkurentsivõime ja vastastikkuse poole, kindlustada ja luua ELis ja kolmandates riikides inimväärseid töökohti ning tagada kõrged töö- ja keskkonnastandardid, kuna üha suurem arv töökohti sõltub ülemaailmsetest väärtusahelatest; rõhutab sellega seoses, et üleilmsetes väärtusahelates on vaja suurendada läbipaistvust, kestlikkust ja ettevõtete vastutust, ning kutsub ELi üles selleks vajaliku sammuna kaaluma muude meetmete seas õigusraamistiku loomist hoolsuskohustuse täitmiseks üleilmsetes väärtusahelates;

12.  laienevat arutelu silmas pidades kutsub komisjoni üles kooskõlastama ELi konkurentsieeskirju, tööstuspoliitikat ja rahvusvahelist kaubandust, mis peavad käima käsikäes kestlikkuse ja keskkonnakaitsega; rõhutab eriti vajadust rahastada teadusuuringuid, mis on Euroopa ettevõtete innovatsiooni ja arengu alus ning kaubanduse ja konkurentsivõime suurendamise põhielement;

13.  rõhutab, et VKEdel on rahvusvahelises kaubanduses ülioluline roll, kuna nad annavad hinnanguliselt 30% ülejäänud maailma suunduvast ELi ekspordist(6); on seisukohal, et siseturg on VKEde jaoks endiselt kõige olulisem; tuletab meelde, et selleks, et aidata VKEdel ületada suuremaid raskusi uutele turgudele sisenemisel ja võimaldada neil omal jõul konkureerida, peaks ELi kaubandus- ja konkurentsipoliitika toetama majanduse mitmekesisust ja VKE-sõbralikku kaubanduskeskkonda, kaaludes muu hulgas ELi VKE määratluse kaasajastamist, eelkõige kvalitatiivsete kriteeriumide lisamise teel;

14.  toetab täielikult komisjoni jõupingutusi WTOs, sealhulgas selle apellatsioonikogus toimuva reformi raames ajakohastada ja tulemuslikult jõustatavaks muuta mitmepoolseid eeskirju subsiidiumide ja valdkondlike algatuste kohta, et subsiidiumide teemat rahvusvahelisel tasandil asjakohaselt käsitleda, pöörates eelkõige tähelepanu tööstussubsiidiumidele, riigiettevõtetele ja sunniviisilisele tehnosiirdele, ning avaldada vastuseisu kolmandate riikide mitteturupõhistele meetmetele ja tavadele; palub komisjonil kaasata sellesse valdkonda täielikult Euroopa Parlament ja liikmesriigid;

15.  rõhutab, et kaubanduslepingute kestliku arengu sätete tõhus jõustamine on tähtis ausa konkurentsi ning keskkonna- ja sotsiaalsete standardite tagamiseks; seetõttu kiidab heaks keskkonna- ja sotsiaalkriteeriumide võtmise subsiidiumi- ja dumpinguvastaste meetmete reformimise kavva; on seisukohal, et WTO reformi kontekstis võiks kaaluda rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) täpsete ja põhjendatud põhistandardite lisamist WTO õigusesse, et üleilmsete võrdsete tingimuste loomisele kaasa aidata;

16.  väljendab heameelt WTOs peetavate mitmepoolsete läbirääkimiste üle e-kaubanduse teemal ja nõuab põhjalike ja ulatuslike eeskirjade kehtestamist, et võidelda digitaalsete kaubandustõkete vastu, tagada ettevõtetele kogu maailmas võrdsed konkurentsitingimused ning suurendada tarbijate usaldust internetikeskkonna vastu, kahjustamata seejuures Euroopa andmekaitsestandardeid; rõhutab, et EL peaks asuma nendes rahvusvahelistes läbirääkimistes juhtrolli, konsulteerides tihedalt Euroopa Parlamendi, liikmesriikide ja sidusrühmadega, sealhulgas kodanikuühiskonnaga;

17.  leiab, et pääs ELi siseturule peaks sõltuma sanitaar-, fütosanitaar- ja keskkonnanormide järgimisest; kutsub komisjoni üles tagama, et ELi kaubandus- ja konkurentsipoliitika ei õõnestaks ELi sotsiaalsete ja ökoloogiliste standardite järgimist ega takistaks rangemate standardite väljatöötamist;

18.  kutsub komisjoni üles nõuetekohaselt analüüsima ja uurima avalike hangete turge kolmandates riikides, kellega tal on vabakaubanduslepingud või kellega ta sellise lepingu sõlmimiseks läbirääkimisi peab, et taotleda Euroopa ettevõtetele parimaid juurdepääsutingimusi;

19.  palub komisjonil kooskõlastada asjaomaste peadirektoraatide – kaubanduse ja konkurentsi peadirektoraadi – vajalikku tegevust selle nimel, et konkurentsieeskirjad ja nende rakendamine kindlustaksid Euroopa ettevõtetele ausa konkurentsi kolmandatel turgudel ja vastupidi;

20.  palub komisjonil pöörata erilist tähelepanu rahvusvahelise standardimistegevuse mõjule ausa konkurentsi tagamisel; nõuab, et EL tugevdaks oma mitmepoolset lähenemist standardite kehtestamisel, eelkõige Rahvusvahelisse Standardiorganisatsiooni (ISO) ja Rahvusvahelise Elektrotehnikakomisjoni (IEC) kontekstis; hoiatab standardimisviiside natsionaliseerimise eest, eelkõige seoses Hiina uue siiditee algatuse („One Belt, One Road“) ning muude ühenduvust edendavate strateegiatega; palub komisjonil sellega seoses luua standardimispoliitika kõrgetasemelise koordinaatori ametikoht;

21.  rõhutab, et konkurentsi suurendamiseks ja kaasava majanduskasvu edendamiseks on tähtis lisada kaubanduslepingutesse nii mitme- kui ka kahepoolsel tasandil soopõhine perspektiiv, sealhulgas soolist aspekti käsitlevad peatükid, ning töötada välja sootundlikud meetmed (nt hoolitseda selle eest, et nii mõju eel- kui ka järelhindamisel võetaks arvesse ELi kaubanduspoliitika ja -lepingute soolist mõju);

Konkurentsi kohandamine digitaalajastuga

22.  palub komisjonil läbi vaadata ühinemis- ja omandamiseeskirjad ja tugevdada monopolivastaseid meetmeid ning võtta arvesse nii isiku- kui ka finantsandmetega seotud turu- ja võrguvõimu mõju; kutsub eelkõige komisjoni üles pidama kontrolli selliste andmete üle turuvõimu näitajaks vastavalt oma suunistele Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 102 kohta; kutsub komisjoni üles Facebooki ja WhatsAppi ühinemisest õppust võtma ning oma kriteeriume vastavalt kohandama; teeb ettepaneku, et selliste andmete igast turukoondumisest tuleks eelnevalt mitteametlikult teada anda;

23.  kutsub komisjoni üles turgu valitseva seisundi kuritarvitamise mõistet ja oluliste vahendite doktriini läbi vaatama, et tagada nende otstarbekohasus digitaalajastul; teeb ettepaneku laiemalt analüüsida turuvõimu seoses konglomeraadi ja valvuri mõjuga, et võidelda suurte ettevõtjate valitseva seisundi kuritarvitamise ja koostalitlusvõime puudumise vastu; kutsub komisjoni üles korraldama sidusrühmadega konsultatsioone, et kajastada digitaalmajanduse arengut, sealhulgas selle mitmepoolset olemust;

24.  kutsub komisjoni üles kaaluma ühinemiste läbivaatamise künniste muutmist, et lisada ühinemismääruse käimasoleva hindamise raames sellised tegurid nagu mõjutatud tarbijate arv ja seotud tehingute väärtus(7);

25.  kutsub komisjoni üles ühinemismääruse käimasoleval hindamisel hindama suuremat koondumise määra, mis tuleneb suurte varahaldusettevõtjate horisontaalsest omandiõigusest, ning kaaluma sellega seoses suuniste andmist Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 kasutamiseks;

26.  märgib, et mitmel konkreetsel finantsandmete turul (nt aktsiatega kauplemine, reitingud ja võrdlusalused) võib oligopoolne koondumine viia selleni, et tarnijad kuritarvitavad oma turgu valitsevat seisundit investorite ja finantsandmete tarbijate suhtes; kutsub komisjoni üles võtma otsustavaid meetmeid selliste turgu valitseva seisundi kuritarvituste vastu, mis kahjustavad finantsturgude sujuvat toimimist ja on vastuolus kestliku arengu huvidega;

27.  rõhutab, et kuigi idufirmasid luuakse sageli lootuses, et need omandab mõni suurem ettevõte, võib idufirmade ostmine turgu valitsevate ettevõtjate, sealhulgas suurte tehnoloogiaettevõtete ja platvormide poolt lämmatada innovatsiooni ja ohustada suveräänsust; kutsub komisjoni ja riiklikke konkurentsiasutusi üles uurima sellise omandamise tavasid ja nende mõju konkurentsile, eelkõige seoses konkurendist vabanemise eesmärgil toimuva omandamisega („killer acquisition“), nagu on määratletud komisjoni 4. aprilli 2019. aasta kõrgetasemelises eksperdiaruandes „Konkurentsipoliitika digitaalajastul“; kutsub komisjoni üles korraldama uuringut tõendamiskohustuse ümberpööramise kohta vastavalt Saksamaa konkurentsiõiguse digiteerimise seadusele (GWB-Digitalisierungsgesetz), mis avaldati 2019. aasta oktoobris;

28.  palub komisjonil hinnata, kuidas saaks kehtestada rangemaid andmetele juurdepääsu, sealhulgas andmete koostalitlusvõime režiime, eelkõige juhul, kui andmetele juurdepääs avab järelturud täiendavatele teenustele või kui andmed piirduvad turgu valitsevate ettevõtjatega;

29.  rõhutab, et mõned platvormi ja tarnija topeltseisundist kasu saavad üksused kuritarvitavad oma positsiooni, et kehtestada konkurentidele ebaõiglased tingimused, sõltumata sellest, kas nad tegutsevad internetis või väljaspool seda; kutsub komisjoni üles uurima kuritarvitava enesesoodustamise küsimust ja jõustama vajalikud seadused ning kasutama ennast soodustavate üksuste suhtes nõutavaid vahendeid; kutsub komisjoni üles hindama võimalust kehtestada regulatiivsed eelkohustused, kui konkurentsiõigusest neil turgudel vaidlustatavuse tagamiseks ei piisa, vältides seeläbi konkurentide turulepääsu piiramist ja tagades, et tekkivaid kitsaskohti ei põlistata tulevase innovatsiooni monopoliseerimisega;

30.  märgib, et komisjon kaalub vajadust sihipärase eelneva reguleerimise järele konkreetsetes süsteemsetes küsimustes, mis võivad digitaalturgudel tekkida; kutsub seetõttu komisjoni üles võtma kasutusele tsentraliseeritud eelneva turuseire süsteemi (võttes samal ajal arvesse mõjuhinnangu tulemusi), et anda ELi ja liikmesriikide konkurentsi- ja reguleerivatele asutustele vajalikud vahendid anonüümseks andmete kogumiseks, et oleks paremini võimalik turutõrkeid õigel ajal avastada ning vajaduse korral kehtestada sihipärane reguleerimine, kui tavad muutuvad süsteemseks;

31.  palub seetõttu komisjonil kindlaks teha peamised digitaalsed osalejad ja kehtestada näitajate kogum nende süsteemse olemuse määratlemiseks; rõhutab, et kaaluda võiks järgmisi näitajaid: teatavate ulatuslike võrkude tavade kuritarvitamine, märkimisväärse hulga mittejäljendatavate andmete kontrollimine, vältimatu olukord mitmetahulisel turul või ettevõtja võime ise turueeskirju määratleda;

32.  juhib komisjoni tähelepanu sellele, et välismaised monopolid on hiljuti omandanud digitaalsete andmete, sealhulgas tervise-, finants- ja haridusandmete operaatoreid ja et eraelu puutumatusega seotud riskid ületavad kaugelt nende tehingute juba niigi kahjulikku konkurentsivastast mõju; kutsub komisjoni üles võtma neid aspekte tulevase Euroopa andmestrateegia puhul arvesse ja uurima andmete ristkasutust, kus platvormid kasutavad ühest teenusest pärinevaid andmeid uute teenuste pakkumise laiendamiseks;

33.  väljendab heameelt komisjoni 19. veebruaril 2020. aastal esitatud Euroopa andmestrateegia üle, mille eesmärk on tõhustada andmete kasutamist, mis vastaks nii tarbijate kui ka ettevõtjate huvidele; toetab komisjoni kavatsust võtta vastu õigusaktid andmete kasutamise ja neile juurdepääsu kohta; rõhutab, kui oluline on kaitsta tarbijate isikuandmeid ja seda, kuidas neid jagatakse, et suurendada tarbijate ohutust ja usaldust; rõhutab, et tarbijad peavad saama kindlad olla, et nende andmeid säilitatakse turvaliselt, ja et esmatähtsaks tuleb pidada üldist koostööd andmeohutuse valdkonnas; rõhutab, et strateegia põhielementide hulka peaks kuuluma ka klausel selle kohta, et isikuandmeid ei müüda kolmandatele isikutele ilma asjaomase andmesubjekti nõusolekuta;

34.  rõhutab, et kuigi vahendusplatvormidel on oluline roll internetipõhiste teenuste tarbijatele kättesaadavaks tegemisel, kuritarvitavad mõned oma eelisseisundit ja tegutsevad sisule juurdepääsu kontrollijatena (gatekeepers), sealhulgas suletud süsteemides ja internetipõhistes kauplemiskohtades; kutsub komisjoni üles pöörama oma konkurentsipoliitikas sellistele juurdepääsu kontrollijatele selgelt tähelepanu ja viima käimasolevad uurimised võimalikult kiiresti lõpule;

35.  nõuab tungivalt, et komisjon suurendaks tarbijate valikuvabadust, tugevdaks Euroopa tarbijakeskuste võrgustiku (ECC-Net) rolli ning viiks läbi uuringu, et vastata küsimusele, kas ELi tarbijakaitseamet on vajalik; märgib sellega seoses, et konkurentsipoliitika eesmärk ei ole üksnes tarbijatele õiglaste hindade kindlustamine, vaid ka kvaliteedi, mitmekesisuse ja innovatsiooni tagamine;

36.  rõhutab, et üleeuroopaliste maksesüsteemide olemasolu on Euroopa Liidu huvides; kutsub komisjoni üles toetama selle eesmärgi saavutamisele suunatud algatusi ja tunnistama, et nende edu sõltub nii süsteemi uuenduslikkusest tarbijate ja ettevõtjate jaoks kui ka selle majandusmudeli elujõulisusest;

Konkurentsipoliitika vahendite tõhusus

37.  rõhutab, et trahvid võivad mõjutada karistatud äriühingute mainet; juhib siiski tähelepanu sellele, et isegi kui määratakse suured trahvid, ei ole need sageli piisavalt hoiatava mõjuga ja võivad lõpuks tarbijatele üle kanduda; kutsub komisjoni üles kasutama ka alternatiivseid käitumuslikke ja vajaduse korral struktuurilisi parandusmeetmeid, et täielikult tagada ELi konkurentsipoliitika tõhusus; rõhutab, et rikkumise lõpetamise ja sellest hoidumise kord peaks olema tulevastes õiguskaitsevahendites palju ettekirjutuslikum;

38.  tuletab meelde, et turuvõimu kuritarvitamine võib toimuda ka siis, kui tooteid tarnitakse või teenuseid osutatakse tasuta; on veendunud, et isikuandmete edastamine kolmandatele isikutele turustamis- või ärilistel eesmärkidel toimub tihti ilma tarbija nõuetekohase nõusolekuta, kuna sageli ei pakuta alternatiive andmete jagamisele; on seisukohal, et digitaalmajanduses põhjustab andmete koondamine vähestesse ettevõtetesse turutõrkeid, liigse üüritulu nõudmist ja uute turuletulijate blokeerimist;

39.  tuletab meelde, et internetiotsinguturg on digitaalsel ühtsel turul konkurentsi tagamiseks eriti tähtis; märgib kahetsusega, et interneti sisule juurdepääsu kontrollijaks on saanud üks otsingumootor, mille turuosa internetiotsingute turul on enamikus liikmesriikides üle 92 %; nõuab, et kasutataks kõigi sidusrühmade andmeid monopolidevastase võitluse viimase üheksa aasta kohta, et kiiresti hinnata, kas kavandatud parandusmeetmed toovad tarbijatele, internetikasutajatele ja veebiettevõtjatele pikema aja jooksul tõelist kasu; palub komisjonil kaaluda ettepanekut, mille eesmärk on eraldada otsingumootorid – nagu on märgitud Euroopa Parlamendi 27. novembri 2014. aasta resolutsioonis tarbijaõiguste toetamise kohta digitaalsel ühtsel turul(8) – nende kommertsteenustest, et praegune olukord lõpetada, kuna see võiks olla võimalik pikaajaline vahend õiglase ja tõhusa konkurentsi saavutamiseks Euroopa digitaalsel turul;

40.  rõhutab, et konkurentsieeskirjade rikkumist käsitlevad uurimised, nagu Google Shoppingu juhtum, on kiirelt arenevate digitaalsete turgudega võrreldes aeglased; rõhutab sellise olukorra kahjulikku mõju ning finants- ja struktuurset riski teatavate osalejate puhul, kui nad alustavad pikaldasi ja kulukaid menetlusi; rõhutab, et nõuetekohasest menetlusest tuleb kinni pidada, kuid kutsub komisjoni üles kasutama kiireid monopolivastaseid menetlusi ja leidma uusi stiimuleid, nagu leebusprogramm, et suurendada ettevõtjate koostööd kartellide avastamisel kogu ELis;

41.  rõhutab, et tuleb korrapäraselt uurida võimalust kasutada ajutisi meetmeid, et peatada mis tahes tegevus, mis võiks konkurentsi tõsiselt kahjustada; kutsub komisjoni üles leevendama nende meetmete kriteeriume, austades samas õigusriigi põhimõtet, et vältida pöördumatut kahju; palub komisjonil läbi vaadata teatis õiguskaitsevahendite kohta(9), võttes arvesse digitaalsektori arengut viimastel aastatel;

42.  kiidab heaks komisjoni jätkuvad jõupingutused võitluses suurte platvormide kuritarvitusliku käitumise vastu; palub komisjonil uuesti läbi vaadata juhtumid, kus pakutud parandusmeetmed ilmselgelt ei ole aidanud turul konkurentsi taastada, nagu Google Shoppingu juhtumi puhul; rõhutab, et kui asjaga seotud ettevõtete suhtes ei võeta eelnevalt katsetatud sihipäraseid ja tulemuslikke käitumuslike parandusmeetmeid, võib osutuda vajalikuks üldiste ja spetsialiseeritud otsinguteenuste, sealhulgas kohaliku otsingu täielik struktuuriline eraldamine; rõhutab, et struktuursete parandusmeetmetega võrreldes võiksid käitumuslikud parandusmeetmeted pakkuda kiiret ja tõhusat lahendust, vähendades ohtu, et konkurendid tõrjutakse pikaleveninud võõrandamisarutelude kestel turult välja;

43.  juhib tähelepanu vajadusele, et komisjon eraldaks piisavalt vahendeid ELi konkurentsieeskirjade tõhusaks jõustamiseks; märgib, et on vaja tagada eriteadmised, eelkõige sellistes suureneva tähtsusega valdkondades nagu veebiplatvormide turgu valitsev seisund ja tehisintellekti;

44.  palub komisjonil avaldada suunised ühinemismääruses sätestatud „tõhusa konkurentsi märkimisväärse takistamise“ tõlgendamise kohta, nii et komisjon ei uuriks ühinemiste puhul mitte ainult hindu, toodangut ja innovatsiooni, vaid võtaks arvesse ka selliste tehingute sotsiaalset ja keskkonnakulu, pidades silmas ELi toimimise lepingu põhimõtteid, ning pööraks erilist tähelepanu keskkonnakaitsele;

45.  kutsub komisjoni üles uurima uut arvelduskontoteenust, mida mõned maailma suurimad tehnoloogiaettevõtted kavatsevad lähiaastatel tarbijatele pakkuda; nõuab tungivalt, et komisjon pööraks erilist tähelepanu nende sisenemisele uuele digitaalsele finantsturule, tohutule hulgale andmetele, mida nad oma tarbijatelt koguvad, ning nende andmete võimalikele kasutusviisidele;

Euroopa rohelist kokkulepet toetavad konkurentsieeskirjad

46.  tervitab komisjoni teatist Euroopa rohelise kokkuleppe kohta ja selles seatud eesmärke toetada 2050. aastaks kulutõhusat kliimaneutraalsusele üleminekut ja loobuda järk-järgult fossiilkütustest; toetab kohustust 2021. aastaks läbi vaadata ELi riigiabi suunised, et need kajastaksid neid eesmärke;

47.  toetab riigiabi suuniste läbivaatamist komisjoni poolt kõigis asjakohastes sektorites, nagu transport, sealhulgas õhu- ja meretransport, kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega, kohaldades õiglase ülemineku põhimõtet ja tunnustades liikmesriikide valitsuste täiendavat rolli CO2-heite vähendamisse ja puhtasse energiasse tehtavate investeeringute toetamisel, tagades samas võrdsed tingimused ja turumoonutuste puudumise; palub komisjonil energia maksustamise direktiivi(10) läbivaatamise raames uurida, kas praegused maksuvabastused tekitavad ebaõiglased sektoriülesed konkurentsitingimused; kutsub komisjoni üles uurima, kas petrooli maksuvabastus toob kaasa konkurentsimoonutuse, mis annab kasu lennundussektorile;

48.  kutsub komisjoni üles keskkonnakaitse ja energeetika riigiabi suuniste eelseisva läbivaatamise raames võimaldama kodanikele taastuvenergia tootmiseks antava abi suuremat paindlikkust kooskõlas ELi kliimakohustustega;

49.  rõhutab, et komisjon peab vältima võimalikku negatiivset kõrvalmõju, kui suuremad ettevõtted kasutavad ärimudeli kestlikumaks muutmiseks antud riigiabi muudel eesmärkidel, näiteks oma valitseva seisundi tugevdamiseks konkreetses sektoris;

50.  palub komisjonil anda täiendavaid suuniseid ja luua tugiraamistik edasisteks investeeringuteks energiatõhususse ja hoonete renoveerimisse, samuti ajakohastamisse, hübriidprojektidesse ja elektri salvestamisse;

51.  rõhutab sellega seoses, et selleks, et Euroopa roheline kokkulepe oleks edukas, peavad Euroopa kestlike toodete ja teenuste tootjad nägema selle eeliseid ja olema kaitstud kolmandate riikide ettevõtete ebaausa konkurentsi eest;

52.  märgib, et Euroopa roheline kokkulepe peab tagama sidususe põllumajanduspoliitika, kliimameetmete, keskkonna- ja kaubanduspoliitika vahel;

Valdkondlik poliitika

53.  kutsub komisjoni üles süstemaatilisemalt kasutama uuringuid sellistes digitaalajastul inimeste igapäevaelu seisukohast olulistes valdkondades nagu tervishoid, liikuvus, internetireklaam, energeetika, turism (sealhulgas veebimajutusplatvormide hinnapiirangute seire), kultuur, finants- ja makseteenused ning meedia, säilitades ELis samal ajal ranged nõuded;

54.  palub komisjonil märgata riiklike monopolide ja oligopolide olemasolu, mis võib anda märku ühtse turu puudustest või ausat konkurentsi takistavatest teguritest;

55.  nõuab, et komisjon viiks läbi eeluuringu meediaomandi koondumise kohta Euroopas ning uuriks ka Euroopa meediateenuse osutajate väljaostmist rahvusvaheliste kontsernide poolt;

56.  kordab, et mõnikord kasutatakse maksustamist kaudse riigiabi andmiseks, mis loob siseturul ebavõrdsed tingimused; kutsub komisjoni üles ajakohastama kehtivaid riigiabi mõiste suuniseid, et liikmesriigid ei annaks maksusoodustuse kujul riigiabi; taunib maksualaste eelotsuste kuritarvitamist ja väljendab heameelt Üldkohtu hiljutiste otsuste üle, milles kinnitatakse, et see, kui komisjon vaatab riigiabi seisukohast läbi maksualased eelotsused, ei kujuta endast maksude ühtlustamist; märgib, et komisjoni otsuseid vaidlustatakse sageli kohtus, mistõttu tuleb need põhjalikult ette valmistada; nõuab komisjoni juurdepääsu liikmesriikide maksuhaldurite vahel vahetatavale teabele, et konkurentsieeskirjade rikkumisi paremini avastada; nõuab, et võetaks vastu ettepanek äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi ja avaliku riigipõhise aruandluse kohta;

57.  palub komisjonil uurida võimalust määrata trahv riikidele, kes rikuvad riigiabi eeskirju;

58.  kutsub komisjoni üles uurima kiiremas korras lahknevusi likvideerimisabi valdkonnas kehtivate riigiabi eeskirjade ning pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi(11) kohase kriisilahenduskorra vahel ning vaatama seejärel läbi 30. juuli 2013. aasta pangandusteatise(12), võttes muu hulgas arvesse hiljutisi juhtumeid ja maksumaksjate kaitsmise vajadust;

59.  kutsub komisjoni üles uurima pangandussektori juhtumeid, mis võivad olla konkurentsi seisukohast olulised teatavates liikmesriikides, kus tarbijatele kehtivad hetkel kõrged intressimäärad(13) ja laenud ei ole läbipaistvad, mis võib olla tingitud omandiõiguse koondumisest pangandussektoris, mis võib hüpoteeklaenude osas viia eksitavate müügitavadeni;

60.  palub komisjonil igal aastal uuesti hinnata, kas ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b finantssektoris kohaldamise nõuded on jätkuvalt täidetud;

61.  kutsub lisaks komisjoni üles põhjalikult uurima suurimaid börsil noteeritud äriühinguid auditeeriva nelja suure raamatupidamisettevõtte (nn suure neliku) peaaegu monopoolset seisundit ja pakkuma olukorra muutmiseks täiendavaid meetmeid, näiteks võiks eraldada auditi konsultatsiooniteenustest ning muuta kohustuslikuks ühised auditid, et võimaldada suurde nelikusse mittekuuluvatel ettevõtetel arendada välja suutlikkus, mida on vaja suurimate ettevõtete auditeerimiseks;

62.  palub komisjonil tagada aus konkurents ja suurem läbipaistvus veebiväliste platvormide kaubandustavade, sealhulgas supermarketite ja hüpermarketite puhul, tagamaks, et ELi tootjatele kehtivad õiglased tingimused ja tootehinnad; kutsub komisjoni üles jätkama põhjalikku analüüsi ostuühenduste hinnakujundusstrateegiate ja hinna kujundamisega mitteseotud strateegiate ulatuse ja mõju kohta põllumajanduse ja toiduainete tarneahela majanduslikule toimimisele, võttes eelkõige arvesse tagajärgi väiketootjatele ja -tarnijatele; peab kahetsusväärseks, et kauba müümine alla omahinna ei ole kantud ELis keelatud tavade nimekirja; rõhutab, et strateegiaga „talust toidulauale“ ja ELi konkurentsiõigusega tuleb tunnustada esmatootjate olulist panust kvaliteetsete toiduainete tarnimisel ja ühiskonnale avalike hüvede pakkumisel;

63.  nõuab selgemat, paindlikumat ja prognoositavamat konkurentsieeskirjade kohaldamist tootjate ja tootjaorganisatsioonide suhtes, et suurendada õiguskindlust; kutsub seetõttu komisjoni üles hindama ühise turukorralduse määruse(14) rakendamist ja selgitama selle sätteid, eelkõige seoses konkurentsieeskirjadest tehtavate eranditega, mida kohaldatakse ühendustega liitunud põllumajandustootjate teatavate kokkulepete ja tavade suhtes; ergutab looma rohkem tootjaorganisatsioone, et põllumajandustootjad saaksid oma positsiooni tugevdada ja hindade üle tulemuslikke läbirääkimisi pidada ning tegeleda võimu tasakaalustamatuse probleemiga toiduainete tarneahelas;

64.  palub, et komisjon teeks riigiabi eeskirjades erandi maksusätetele, mille liikmesriigid on spetsiaalselt selleks kasutusele võtnud, et ergutada põllumajandustootjaid vabatahtlikult koguma tagavarasääste, et tulla paremini toime suurenevate kliima- ja terviseriskidega ning majanduskriisidega; väljendab heameelt selle üle, et on lõpule viidud vähese tähtsusega riigiabi käsitleva määruse(15) läbivaatamine, mis aitab põllumajandustootjatel tegeleda kliimaprobleemidega, vältides samal ajal turumoonutusi; rõhutab, kui oluline on kehtestada põllumajandussektoris selged suunised keskkonna- ja säästvusnõuete kohta; väljendab heameelt 2012. aasta riigiabi ajakohastamise paketi käimasoleva toimivuskontrolli ja põllumajanduse grupierandi määruse(16) käimasoleva läbivaatamise üle;

65.  palub komisjonil hinnata ÜTK määruse artikli 209 rakendamist ja selgitada selle kohaldamisala, eelkõige seoses konkurentsieeskirjadest tehtavate eranditega, mida kohaldatakse ühendustega liitunud põllumajandustootjate teatavate kokkulepete ja tavade suhtes, et tagada asjaomastele isikutele selle artikli rakendamisel suurem selgus ja õiguskindlus ning võimaldada komisjonile selle artikli rakendamisel suuremat paindlikkust;

66.  tunnustab dialoogi-, teadus- ja arendustegevuse, parimate tavade ja turu läbipaistvuse platvormina toimivate tootmisharudevaheliste organisatsioonide rolli ahelas;

67.  nõuab, et tugevdataks tootmisharudevaheliste organisatsioonide rolli, et tasakaalustada suhteid toiduahelas, ning toetab väärtuse jaotamise klausli laiendamist nii, et see hõlmaks kõiki ettevõtjaid, mitte ainult esmaostjat, kooskõlas parlamendi AGRI‑komisjoni 2019. aasta aprillis vastu võetud raporti projektiga põllumajandustoodete uue ühise turukorralduse kohta ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) järgmise reformi raames;

68.  nõuab, et vajaduse ja proportsionaalsuse põhimõtteid kohaldades kehtestataks ÜTK määruse artikli 210 alusel põllumajanduslike tootmisharudevaheliste organisatsioonide jaoks selge ja automaatne erand ELi toimimise lepingu artiklist 101, et neil oleks võimalik ellu viia neile põllumajandustoodete ühise turukorralduse määrusega antud ülesandeid ning aidata kaasa ELi toimimise lepingu artikli 39 eesmärkide saavutamisele;

69.  palub komisjonil tagada, et turu tõsise tasakaalustamatuse korral rakendatakse kiiresti ÜTK määruse artikli 222 sätteid;

70.  väljendab heameelt, et tootjaorganisatsioonide, tootmisharudevaheliste organisatsioonide ja ettevõtjate rühmade taotlusel kasutusele võetud kvaliteetse juustu ja singi pakkumise juhtimise meetmed on edukad; nõuab, et ÜTK määruse sätteid, millega lubatakse kehtestada pakkumise kontrolli eeskirjad, laiendataks kõigile toodetele, millel on kaitstud päritolunimetus (KPN) või kaitstud geograafiline tähis (KGT), et saavutada pakkumise ja nõudluse parem tasakaal;

71.  kutsub komisjoni üles pidama põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahela toimimise üle dialoogi kõigi asjaomaste sidusrühmadega ning kohandama ELi konkurentsipoliitikat vastavalt kaubanduskeskkonna viimastele suundumustele;

72.  tunneb heameelt 17. aprilli 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/633 (mis käsitleb põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas ettevõtjatevahelistes suhetes esinevaid ebaausaid kaubandustavasid)(17) vastuvõtmise üle, mis on esimene oluline samm ettevõtjate vahel õigluse tagamisel ja toiduainete tarneahela läbirääkimispositsioonide tasakaalustamisel; nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid direktiivi viivitamata üle, ning kutsub komisjoni üles jälgima tähelepanelikult ülevõtmise kulgemist ja edendama parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel; ergutab liikmesriike täiendama keelatud ebaausate tavade nimekirja ja kehtestama rangemaid nõudeid;

73.  tuletab meelde, et toimunud on oluline horisontaalne ja vertikaalne ümberkorraldamine, mis on toonud kaasa täiendava koondumise seemne-, põllumajanduskeemia-, väetise-, loomageneetika- ja põllumajandusmasinasektoris, samuti töötlemis- ja jaemüügisektoris; palub, et komisjon võtaks nendes sektorites ühinemiste hindamisel arvesse mõju, mis ulatub tarbijahindadest kaugemale; rõhutab, et ELi põllumajandustootjate, kodanike ja keskkonna huve tuleb kaitsta, hinnates igakülgselt ja terviklikult põllumajandusettevõtete tasandil põllumajandusliku tooraine tarnijate, sealhulgas taimekaitsevahendite tootjate ühinemiste ja omandamiste mõju;

74.  peab oluliseks, et komisjon jätkaks ELi pestitsiidide, seemnete ja põllumajanduslike tunnuste turu hoolikat jälgimist ning jälgiks digiteerimise mõju põllumajandussektorile;

75.  nõuab tungivalt, et komisjon looks selleks, et aidata põllumajandustootjatel toime tulla kliima ebakindluse, turu volatiilsuse ja muude riskidega, riskijuhtimisvahendite kohta ELi tasandil alalise teabeplatvormi, kus sidusrühmad saavad vahetada parimaid tavasid, nagu on märgitud komisjoni 2017. aasta novembri teatises toidutootmise ja põllumajanduse tuleviku kohta;

76.  märgib, et otsetoetuste suured erinevused takistavad põllumajandustootjate kestlikke kliima- ja keskkonnaalgatusi ning moonutavad konkurentsi ELis; tuletab meelde Euroopa Ülemkogu 7.–8. veebruari 2013. aasta kohtumisel võetud kohustust ühtlustada 2020. aastaks maksed kogu ELis;

77.  juhib tähelepanu sellele, et põllumajandustootjate protestide arv kasvab, ja märgib, et üks nende mureküsimusi on vabakaubanduslepingute kumulatiivne mõju ELi põllumajanduslikule toidutööstusele; tahab teada, kas vabakaubanduslepingud ei sea ELi põllumajanduslikke toidutootjaid ebasoodsasse konkurentsiolukorda, kui arvestada, et kolmandates riikides kehtivad sootuks teistsugused sotsiaalsed, tervishoiu-, töö-, keskkonna- ja loomade heaolu standardid; palub seetõttu komisjonil esitada võimalikult kiiresti oma viimane aruanne käimasolevate ja tulevaste kaubanduslepingute kumulatiivse mõju kohta ning nõuab, et põllumajandustoodete suhtes kohaldataks vastastikkuse ja nõuetele vastavuse põhimõtet ning et tulevastel ja käimasolevatel kaubandusläbirääkimistel kaitstaks haavatavaid sektoreid, tagades, et viiakse läbi kõik vajalikud kontrollid;

78.  peab kiiduväärseks ettepanekut võtta vastu määrus, millega luuakse ühtse turu programm ja konkreetsemalt selle raames toetatavaid toiduahela meetmeid, nagu veterinaar- ja fütosanitaarmeetmed, et lahendada looma- ja taimetervisega seotud kriisiolukordi; nõuab tungivalt, et nõukogu ja parlament viiksid läbirääkimised kiiresti lõpule ja võtaksid määruse vastu;

79.  rõhutab, kui oluline on viia õigeaegselt lõpule töö komisjoni kahe üleminekumääruse ettepanekuga, et vältida viivitusi ja komplikatsioone, mis võivad põhjustada turu ebastabiilsust;

80.  peab väga oluliseks, et DG AGRI säilitaks ÜTK määruse artiklite 209 ja 210 kohaldamiseks ning põllumajandus- ja metsandussektori ja maapiirkondade arengu edendamiseks kasutatava riigiabiga seotud pädevuse, tagades sellega, et on olemas asjatundlikkus selle valdkonna küsimustega tegelemiseks ja nende koordineerimiseks, arvestades nende sektorite eripära, ning täieliku järjepidevuse ja kooskõla ÜPP eesmärkidega;

81.  kutsub komisjoni üles pöörama riigiabi eeskirjade kohaldamisel jätkuvalt erilist tähelepanu üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamisele, eelkõige liidu isoleeritud, kaugete või äärepoolsete piirkondade ja saarte puhul; võtab teadmiseks teatavad raskused Almunia paketi eeskirjade kohaldamisel teatavate üldist majandushuvi pakkuvate teenuste suhtes, nagu postisektor, mille avaliku teenuse osutamise ülesandeid võib ELi õiguse kohaselt määratleda ja korraldada riiklikul tasandil;

82.  tuletab meelde vajadust töötada välja sihipärasema riigiabi tegevuskava, eelkõige üldist majandushuvi pakkuvate teenuste, sealhulgas energia-, transpordi- ja telekommunikatsiooniteenuste osutamiseks;

83.  kordab oma nõudmist, et söekaevanduspiirkonnad määratletaks eritoetuspiirkondadena, et ELi abieeskirju saaks kohandada nii, et oleks võimalik vastu võtta vajalikke struktuurimuutusi käsitlevaid meetmeid, kuni nendes piirkondades tegutsevad ettevõtted võtavad selge kohustuse võtta konkreetseid meetmeid CO2-neutraalsuse ja ELi kliimaeesmärkide saavutamiseks; tuletab meelde, et sellist tegevust, mis on traditsiooniliselt osa ettevõtja sotsiaalsest vastutusest, ei tohiks riigiabi andmisel eeliskohelda;

84.  väljendab heameelt selle üle, et komisjon on üldise grupierandi määruse(18) sihipärase läbivaatamise tulemusel laiendanud määruse kohaldamisala Euroopa territoriaalse koostöö projektidele (Interreg);

85.  on mures ELi rahastatavate tegevuste erineva kohtlemise pärast sõltuvalt sellest, kas neid toetatakse ELi ühtekuuluvuspoliitika vahenditest või muudest ELi fondidest või programmidest, nagu „Horisont 2020“, „Euroopa horisont“ või EFSI2.0/InvestEU, nagu komisjon on üldise grupierandi määruse läbivaatamisel välja pakkunud; on veendunud, et erinevatest allikatest rahastatavate, kuid olemuselt sarnaste projektide puhul tuleks tagada võrdsed tingimused, kuna vastasel juhul saaksid teatavad rahastamiskavad eelise ja tõrjuksid teised kõrvale;

Kodanike suurem arvessevõtmine parlamendi kaudu

86.  nõuab, ilma et see eeldaks aluslepingu muutmist, et konkurentsipoliitika puhul kasutataks pidevalt seadusandlikku tavamenetlust, nagu toimiti ka konkurentsiõiguse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist käsitleva direktiivi(19) ja liikmesriikide konkurentsiasutustele volituste andmise direktiivi (ECN+) puhul;

87.  palub komisjonil esitada parlamendile korrapäraselt aruanded konkurentsialaste koostöölepingute rakendamise ja järelevalve ning välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute kohta; kutsub komisjoni üles säilitama ranged läbipaistvusnõuded;

88.  rõhutab soovi etendada suuremat rolli konkurentsipoliitika üldise raamistiku kindlaksmääramisel ja arendamisel; märgib, et parlament peaks olema rohkem kaasatud töörühmade ja eksperdirühmade, näiteks rahvusvahelise konkurentsivõrgustiku tegevusse, ning tal võiks nendes olla vaatleja staatus, et rohkem asjaomaseid teadmisi omandada ja arengutega kursis olla, et kaasseadusandja rolliks paremini valmis olla; kutsub komisjoni üles kaasama parlamenti eelkõige mittesiduvate õigusaktide, nagu teatised ja suunised, väljatöötamisse;

89.  kutsub komisjoni üles korraldama mitut valdkonda hõlmavaid ja institutsioonidevahelisi foorumeid, kuhu on kaasatud tööstussektori esindajad, riiklikud reguleerivad asutused, sealhulgas andmekaitseasutused, tarbijaühendused ja muud asjaomased sidusrühmad, et kaotada konkurentsipoliitika valdkondlik eraldatus;

90.  rõhutab, et praegu nõutakse riigiabi juhtumite kohta kaebuse esitamise vormi täitmisel paljusid üksikasju riigiabi andmise aja kohta, mida tavakodanik ei pruugi teada; kutsub seetõttu komisjoni üles kaebuse vormi lihtsustama, et anda tavakodanikele võimalus kaebust esitada;

91.  märgib kahetsusega, et komisjon ei ole esitatud kaebuste uurimise käigus piisavalt teavet andnud; kutsub komisjoni üles väljastama kaebuse esitajale kättesaamiskinnituse ja uurimise algatamise teate, sealhulgas esitama teabe uurimise eeldatava kestuse kohta;

92.  tuletab meelde, kui oluline on kooskõlastamine riiklike konkurentsiasutustega, ning palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile hinnang ECN+ direktiivi rakendamise kohta; tuletab meelde, et ECN+ direktiivi lisas tõi komisjon välja, et ajutised meetmed on konkurentsiasutuste jaoks peamine vahend, mille abil tagada, et uurimise ajal ei kahjustata konkurentsi; tuletab meelde vajadust hinnata, kas kahe aasta jooksul alates direktiivi ülevõtmise kuupäevast on võimalik lihtsustada ajutiste meetmete võtmist Euroopa konkurentsivõrgustikus, et võimaldada konkurentsiasutustel tõhusamalt reageerida suundumustele kiiresti arenevatel turgudel;

93.  juhib tähelepanu, et konkurentsiasutuste poliitiline sõltumatus on konkurentsipoliitika erapooletuse ja usaldusväärsuse tagamiseks äärmiselt oluline; tunnistab, et konkurentsimoonutuste vältimiseks on vaja lobitöö üle avalikku kontrolli kõigis ELi institutsioonides; kordab seetõttu oma nõudmist tõhustada ELi läbipaistvusregistrit; nõuab Euroopa Parlamendiga sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe alusel korrapärasemat teabevahetust komisjoniga; kutsub konkurentsiküsimuste eest vastutavat asepresidenti üles hoidma tihedat sidet majandus- ja rahanduskomisjoni ja selle konkurentsiküsimuste töörühmaga, mis on sobiv lüli korrapärasema dialoogi loomiseks;

94.  tuletab meelde, et Euroopa Komisjoni juhtiv asepresident Euroopa digiajastule vastavaks muutmise valdkonnas lubas 8. oktoobril 2019 toimunud ametissenimetaval kuulamisel hoida oma digitaalpoliitika ja konkurentsiportfelli rangelt lahus;

Konkurentsipoliitika meetmed seoses COVID-19 pandeemiaga

95.  peab kiiduväärseks komisjoni kiiret tegutsemist, et võtta vastu riigiabi ajutine raamistik ning selle kaks muudatust ja tingimused kriisist mõjutatud ettevõtete abistamiseks; on selle poolt, et komisjon ja liikmesriigid kasutavad ära võimaluse rakendada riigiabi ajutist raamistikku COVID-19 kriisi ajal paindlikul alusel;

96.  on selle poolt, et riigiabi ajutist raamistikku kohaldatakse nii kaua, kui see on taastumisperioodil vajalik; palub komisjonil õigeaegselt hinnata, kas ajutise raamistiku kohaldamist tuleks vajaduse korral pärast 2020. aasta lõppu pikendada;

97.  kiidab heaks ettevõtetele antava abi rekapitaliseerimist käsitleva ajutise raamistiku teises muudatusettepanekus sätestatud tingimused, eelkõige dividendimaksete, aktsiate tagasiostu ja lisatasude maksmise keelu pankadele ja teistele äriühingutele, samuti kaitsemeetmed teistele ELi ettevõtetele suunatud turuvallutuslike meetmete vastu riigiabi saanud ettevõtete poolt;

98.  tunneb heameelt asjaolu üle, et riigiabi ajutise raamistiku alusel pankadele antav riigiabi tagab majanduse rahastamise ja aitab tagada finantsstabiilsuse, kindlustades samal ajal tegutsemise pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivis ning kriisilahenduseeskirjades sätestatud olemasolevas tugevas õigusraamistikus;

99.  rõhutab turumoonutuste ja ebavõrdsete tingimuste loomise ohtu, mis tuleneb liikmesriikide antava riigiabi tasemete suurenevatest erinevustest; võtab teadmiseks maksevõime toetamise rahastamisvahendi, mis on osa Euroopa majanduse järgmise põlvkonna taastekavast, et tegeleda riskidega, mida need erinevused põhjustavad ühtse turu terviklikkusele;

100.  tunneb heameelt erakorraliste rahaliste vahendite ja riigiabi üle, mida anti ettevõtete ja töötajate toetamiseks, et leevendada pandeemia majanduslikke tagajärgi; kutsub komisjoni üles kehtestama ühised miinimumstandardid, et täpsustada nõuet, mille kohaselt peavad rahalist abi saavad ettevõtted vastama keskkonnaalastele, sotsiaalsetele ja äriühingu üldjuhtimisega seotud kriteeriumidele ning järgima maksustamise läbipaistvuse kohustust, et vältida riikide eri kriteeriumide edasist lahknevust ning näidata, kuidas saadud avaliku sektori toetust kasutatakse selleks, et viia tegevus kooskõlla ELi kliima- ja keskkonnaeesmärkide ning Pariisi kokkuleppega; tuletab meelde, et abi tuleks anda üksnes COVID-19 põhjustatud kahjude korvamiseks; rõhutab, et riigiabi tuleks anda ainult ettevõtetele, keda COVID-19 kriis on vahetult mõjutanud, mitte neile, kelle majanduslik seisund ei olnud hea juba enne kriisi; nõuab tungivalt, et maksuparadiisides registreeritud ettevõtetele keelataks juurdepääs riigiabile või rahalise toetuse pakettidele, kui nad ei kohustu oma lähenemisviisi muutma;

101.  väljendab heameelt komisjoni teatise üle „Ajutine raamistik ettevõtjate koostööga seotud konkurentsiküsimuste hindamiseks COVID-19 puhangust tingitud hädaolukordades“; rõhutab, et komisjon avaldas esimese kinnituskirja alates 2003. aastast; rõhutab, et kriis on näidanud vajadust kiirete ja tõhusate lahenduste järele kiiresti muutuvas keskkonnas, ning rõhutab peamistes strateegilistes sektorites ärikoostöö alustamisel osaluspõhistest monopolidevastastest meetmetest ja ettevõtetele õiguskindluse tagamisest tulenevat kasu;

102.  rõhutab seoses pandeemia mõjuga vajadust suurendada Euroopa peamiste majandusharude majanduslikku vastupanuvõimet ning hoogustada teadusuuringute ja innovatsiooni kaudu majanduse taastamist; kutsub komisjoni üles kasutama turumääratlust käsitleva 1997. aasta teatise läbivaatamisel dünaamilisemat lähenemisviisi, seades ELi ühinemiskontrolli vallas asjaomase turuanalüüsi tegemisel kesksele kohale innovatsioonikriteeriumi; kutsub komisjoni üles hindama toimivuskontrolli raames võimalust võtta koostöö ning teadus- ja arenduskokkulepete puhul kasutusele soodsam lähenemisviis;

103.  rõhutab, et pandeemia on muutnud ettevõtted välismaiste pakkumuste suhtes haavatavamaks; märgib, et COVID-19 kriis tõi ilmsiks puudused ELi tarneahelates ja ELi strateegilise suveräänsuse puudumise sellistes valdkondades nagu ravimid või toit ning vajaduse kaitsta süsteemselt olulisi ELi ettevõtteid ja varasid vaenulike ülevõtmiste eest, mida viivad läbi suured turgu valitsevad ettevõtjad;

104.  rõhutab, et ülimalt tähtis on suurendada ELi jõupingutusi, et jõuliselt vastu astuda välismaiste riigiettevõtete või valitsusega seotud äriühingute kõlvatule konkurentsile ja vaenulikule käitumisele COVID-19 pandeemiast põhjustatud majanduslangusega toimetulekuks kogu jõudu pingutavate haavatavate Euroopa äriühingute suhtes, kuna sellise käitumise eesmärk on haarata kontroll Euroopa peamise tehnoloogia, taristute ja eksperditeadmiste üle; palub seetõttu komisjonil teha viivitamata ettepanek kehtestada ajutine keeld Euroopa ettevõtete ülevõtmiseks kolmandate riikide riigiettevõtete või valitsusega seotud äriühingute poolt;

105.  tervitab sotsiaalmeedia platvormide algatusi, mille eesmärk on võidelda libauudiste vastu ja levitada oma platvormide kaudu Maailma Terviseorganisatsiooni ametlikku teavet COVID-19 kohta; hoiatab siiski nende platvormide eest, millel oli juba enne kriisi väga suur turuvõim; toetab komisjoni üleskutset viia eelreguleerimise raamettepaneku osana läbi uuring platvormide kohta, millel on märkimisväärne võrgustiku mõju ja mis toimivad väravavalvuritena, tingimusel et see ei põhjusta edasisi viivitusi; kutsub komisjoni üles keelama platvormidel avaldada mikrosihitud reklaame ja suurendama läbipaistvust kasutajate jaoks; toetab koostööd nutitelefonide operatsioonisüsteemide turul oluliste Euroopa-väliste osalejate kontaktide jälgimise rakenduste arendamisel; kutsub komisjoni üles tagama, et andmete kogumine ei kinnistaks veelgi mõnede üksikute turgu valitsevate ettevõtjate turuvõimu;

106.  toonitab, et COVID-19 kriis kujutab endast eksistentsiaalset ohtu enneolematule arvule ettevõtetele kogu ELis ning on põhjustanud töötuse määrade järsu tõusu; kutsub komisjoni üles hindama, kas praegu rakendatav raskustes oleva ettevõtte kaitse kontseptsioon täidab praeguses kriisis oma eesmärki; on kindlalt veendunud, et konkurentsi- ja tööstuspoliitika võivad üheskoos toetada Euroopa suveräänsuse kestlikku ülesehitamist; väljendab heameelt komisjoni tööstuspoliitika strateegia üle;

107.  tunnustab komisjoni tõhusat ja tulemuslikku tööd COVID-19 kriisi ajal; rõhutab, et erandlike asjaolude tõttu tuli riigiabi järelevalveks eraldada märkimisväärne hulk inimressursse; nõuab rohkem teavet konkurentsi peadirektoraadi töötajaskonna hetkeseisu ja nende arengu kohta käesoleva ametiaja jooksul;

108.  nõuab tungivalt, et komisjon teavitaks parlamenti paremini oma käimasolevast tööst, eelkõige asjaomase turu määratluse ja riigiabi suuniste läbivaatamisest; kutsub komisjoni üles esitama Euroopa Parlamendile üksikasjaliku hinnangu, milles esitatakse ajutises riigiabi raamistikus lubatud riigiabi kogusumma jaotus liikmesriikide, sektorite ja lubatud abi liikide (toetused, tagatised jne) kaupa, samuti kõik liikmesriikide kohaldatavad lisatingimused; on veendunud, et panoptiline ja üksikasjalik hindamine annaks Euroopa Parlamendi liikmetele ülevaate riiklikul tasandil võetud majandusmeetmetest ja konkreetsetest üksikasjadest (abi liik, abisaajate liik ja heakskiitmise meetod), kui neid on; rõhutab, et riigiabi tulemustabelit, mis koosneb mitmetest tabelitest ja graafikutest riigiabi ja selle mõju kohta siseturule, tuleks õigeaegselt ajakohastada;

109.  palub, et komisjon esitaks pärast kriisi lõppemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatise COVID-19 pandeemia mõju kohta turukonkurentsile ja konkurentsialaste õigusaktide jõustamisele, ühtse turu terviklikkusele ja konkurentsipoliitika tulevikule;

110.  kutsub komisjoni üles muutma riigiabi saavatele pankadele kohustuslikuks jaepangandusteenuste / tarbijale mõeldud pangandusteenuste täies ulatuses säilitamise ning tagama, et pankadel ei lubataks kasutada COVID-19 kriisi ettekäändena selliste teenuste püsivaks vähendamiseks;

o
o   o

111.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele ja konkurentsiasutustele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0062. (2) ELT C 247, 23.7.2019, lk 1. (3) ELT L 11, 14.1.2019, lk 3. (4) ELT L 186, 11.7.2019, lk 57. (5) ELT C 372, 9.12.1997, lk 5. (6) https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/International_trade_in_goods_by_enterprise_size (7) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1. (8) ELT C 289, 9.8.2016, lk 65. (9) ELT C 267, 22.10.2008, lk 1. (10) ELT L 283, 31.10.2003, lk 51. (11) ELT L 173, 12.6.2014, lk 190. (12) ELT C 216, 30.7.2013, lk 1. (13) https://data.worldbank.org/indicator/FR.INR.LNDP?locations=RO&most_recent_value_desc=false (14) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671. (15) ELT L 352, 24.12.2013, lk 1. (16) ELT C 213, 8.9.2009, lk 9. (17) ELT L 111, 25.4.2019, lk 59. (18) ELT L 187, 26.6.2014, lk 1. (19) ELT L 349, 5.12.2014, lk 1.

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta otsus maksuküsimuste allkomisjoni moodustamise kohta (2020/2681(RSO))

P9_TA(2020)0159 B9-0187/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse esimeeste konverentsi ettepanekut,

–  võttes arvesse oma 15. jaanuari 2014. aasta otsust alaliste komisjonide volituste ja vastutusalade kohta(1),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 206 ja 212,

1.  otsustab luua majandus- ja rahanduskomisjoni juurde allkomisjoni,

2.  otsustab, et kõnealune allkomisjon vastutab maksudega seotud küsimuste, eelkõige maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastase võitluse ning maksustamiseks vajaliku finantsläbipaistvuse eest;

3.  otsustab, et kodukorra VI lisa VI osasse lisatakse järgmine lõik:"„Komisjoni abistab maksuküsimuste allkomisjon, kes vastutab maksudega seotud küsimuste, eelkõige maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastase võitluse ning maksustamiseks vajaliku finantsläbipaistvuse eest.“;"

4.  otsustab, et allkomisjoni kuulub 30 liiget;

5.  otsustab, viidates esimeeste konverentsi 30. juuni 2019. aasta ja 9. jaanuari 2020. aasta otsustele allkomisjonide juhatuse koosseisu kohta, et komisjoni juhatus võib koosneda kuni neljast aseesimehest;

6.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus teavitamise eesmärgil nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 482, 23.12.2016, lk 160.

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta otsus vähktõvevastase võitluse erikomisjoni moodustamise ning selle vastutusalade, liikmete arvu ja ametiaja kohta (2020/2682(RSO))

P9_TA(2020)0160 B9-0188/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse esimeeste konverentsi ettepanekut,

–  võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640),

–  võttes arvesse oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni Euroopa rohelise kokkuleppe kohta(1),

–  võttes arvesse teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamist ELi vahenditest aastatel 2021–2027 (programm „Euroopa horisont“),

–  võttes arvesse programmi „Euroopa horisont“ ülesannet võidelda vähktõve vastu,

–  võttes arvesse komisjoni 24. juuni 2009. aasta teatist „Vähktõve vastu võitlemise meede: Euroopa partnerlus” (COM(2009)0291),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2003. aasta soovitust 2003/878/EÜ vähktõve sõeluuringute kohta(2),

–  võttes arvesse nõukogu 22. mai 2008. aasta järeldusi vähktõvest põhjustatud koormuse vähendamise kohta,

–  võttes arvesse 2017. aasta mai raportit vähktõve sõeluuringut käsitleva nõukogu soovituse rakendamise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa suuniseid rinnavähi, emakakaelavähi ja soolevähi sõeluuringute kohta,

–  võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke,

–  võttes arvesse oma 10. aprilli 2008. aasta resolutsiooni vähktõvega võitlemise kohta laienenud Euroopa Liidus(3),

–  võttes arvesse oma 6. mai 2010. aasta resolutsiooni komisjoni teatise „Vähktõve vastu võitlemise meede: Euroopa partnerlus” kohta(4),

–  võttes arvesse Euroopa vähktõvevastast tegevuskava (neljas väljaanne),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi liikmete parteideülese vähivastase huvirühma (MAC) tegevust ja järeldusi,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 207,

A.  arvestades, et Euroopa koostöö ennetamises, diagnoosimises, ravis, teadusuuringutes ja muudes valdkondades aitab selgelt vähktõve vastu võidelda;

B.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingus (edaspidi „ELi toimimise leping“) on sätestatud mitu õiguslikku alust ELi meetmeteks tervise alal, sealhulgas artikkel 114, mille kohaselt tuleks siseturul tagada tervise, ohutuse, keskkonnakaitse ja tarbijakaitse valdkonnas kõrgeim kaitsetase, eelkõige arvestades teaduslikel faktidel põhinevaid uusi arengusuundi; artikkel 168, millega nähakse ette, et kogu liidu poliitika ja meetmete kindlaksmääramisel ja rakendamisel tuleb tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse, ning liidu meetmed, mis täiendavad riiklikku poliitikat, on suunatud rahvatervise parandamisele, inimeste füüsiliste ja vaimsete haiguste ennetamisele ning füüsilist ja vaimset tervist ohustavate tegurite kõrvaldamisele; artikkel 181, mis sätestab, et liit ja liikmesriigid kooskõlastavad oma teadusuuringud ja tehnoloogia arendamise, et tagada liikmesriikide poliitika ja liidu poliitika vastastikune sobivus, ning toetab algatusi, mille eesmärk on kehtestada suuniseid ja näitajaid ning korraldada kogemuste vahetamist, ning artikkel 191, mille kohaselt liidu keskkonnapoliitika aitab kaitsta inimeste tervist, tuginedes ettevaatusprintsiibile, ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust tervishoiu valdkonnas;

C.  arvestades, et vähktõbi on liikmesriikides südame-veresoonkonna haiguste järel teine peamine surma põhjus; arvestades, et 2015. aastal suri 28 ELi liikmesriigis vähktõve tõttu 1,3 miljonit inimest, mis on rohkem kui veerand (25,4 %) surmajuhtumite koguarvust; arvestades, et vähktõbi mõjutab inimesi erinevalt, sõltuvalt vanusest, soost, sotsiaal-majanduslikust seisundist, geneetilistest ja muudest teguritest; arvestades, et demograafilised muutused suurendavad lähikümnenditel vähktõve esinemist;

D.  arvestades, et vähk ei mõjuta mitte ainult patsienti ennast, vaid ka tema lähedasi, perekonda, sõpru, kogukonda ja hooldajaid; arvestades, et tähelepanu vajavad ka nende rühmade probleemid, psühhosotsiaalsed vajadused ja nõudmised, eelkõige mõju vaimsele tervisele;

E.  arvestades, et Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on teinud kindlaks mitmed peamised välditavad riskitegurid, nimelt tubakas, kehalise aktiivsuse puudumine, ebatervislik toitumine ja rasvumine, alkoholitarbimine, HPV, B-hepatiidi ja C-hepatiidi ning Helicobacter pylori (H. pylori) nakkused, keskkonnareostus, sealhulgas kokkupuude kemikaalidega ja õhusaaste, töökeskkonna kantserogeenid ja kiirgus; arvestades, et WHO andmetel on 30–50 % kõigist vähktõvejuhtumitest välditavad; arvestades, et ennetamine on vähktõve vastu kõige kulutõhusam pikaajaline strateegia; arvestades, et viirusega seotud vähktõve ennetamiseks võib abi olla vaktsineerimisest; arvestades, et vähktõve ennetamise programme tuleks ellu viia integreeritud krooniliste haiguste ennetamise programmi raames, kuna enamik üksikuid riskitegureid on samad, mis teistele krooniliste haiguste puhul; arvestades, et keskkonnareostuse vastane võitlus on osa nullsaaste eesmärgist, nagu on kavandatud komisjoni poliitilises tegevuskavas;

F.  arvestades, et on tõendatud geneetiline eelsoodumus vähi suhtes konkreetsete geenide mutatsioonide tõttu; neid mutatsioone on võimalik avastada ja isikustatud sõeluuringud aitavad tõhusalt teatavate vähktõvejuhtude riski vähendada;

G.  arvestades, et õige rakendamise korral võivad vähktõve sõeluuringuprogrammid tuua suurt kasu ja neil võib olla oma koht vähktõve tõrje laiemas kontekstis;

H.  arvestades, et liikmesriikidel on vähktõve ennetamise ja raviga raskusi, kuna selle haiguse majanduslik mõju on väga suur ja kasvab;

I.  arvestades, et avaliku sektori rahastatud teadusuuringud on peamine teaduse arengu allikas; arvestades, et erasektori teadus- ja arendustegevuse tagamiseks on tähtis ka kindel ja tipptasemel bioteaduste tööstus, mis on vähivastases võitluses otsustava tähtsusega, kuid on oluline, et poliitikakujundajad kehtestaksid õige raamistiku, nii et innovatsioonist saaksid kasu kõik patsiendid ja et kaitstaks kogu elanikkonda; arvestades, et avalik ja erasektor peaksid tegema selles valdkonnas koostööd;

J.  arvestades, et vähk on üks peamisi probleeme, millega Euroopa kodanikud tulevikus silmitsi seisavad, kuna prognooside kohaselt diagnoositakse järgmise 25 aasta jooksul vähktõbi rohkem kui 100 miljonil eurooplasel; arvestades, et on äärmiselt tähtis, et nii riiklikud kui ka Euroopa tasandi poliitikakujundajad tegutseksid vähktõve tõhusama tõrje ja kõigi eurooplaste heaolusse panustamise nimel;

K.  arvestades, et liikmesriikide vahel ja nende sees on seoses vähktõve ennetamise, sõeluuringuasutuste, tõenditel põhinevate parimate tavade suuniste rakendamise ja taastusraviga palju ebavõrdsust;

L.  arvestades, et ravimite hinnad võivad olla mõnede inimeste ja tervishoiusüsteemide jaoks liiga kallid, ja vähiravimid on sageli eriti kallid; arvestades, et ühes uuringus leiti, et aastatel 2010–2020 kasvasid vähktõvega seotud kogukulud hinnanguliselt 26 %, samal ajal kui kulutused vähktõve ravimitele on suurenenud 50 %(5);

1.  otsustab moodustada vähktõvevastase võitluse erikomisjoni, millel on järgmised ülesanded

2.  rõhutab, et kõik erikomisjoni soovitused esitatakse parlamendi pädevale alalisele komisjonile, kes võtab vajaduse korral järelmeetmeid;

3.  otsustab, et erikomisjoni vastutusalasse kuuluvate liidu õigusaktide vastuvõtmise, järelevalve ja rakendamisega seotud küsimuste eest vastutava parlamendi alalise komisjoni volitusi, töötajaid ja olemasolevaid ressursse see ei mõjuta ega dubleeri ning seetõttu jäävad need muutmata;

4.  otsustab, et alati, kui erikomisjoni töö hõlmab kuulamisi, kus esitatakse konfidentsiaalset laadi tõendeid või isikuandmeid hõlmavaid tunnistusi või ametiasutuste ja organitega peetavaid arvamuste vahetusi või arutelusid, mis käsitlevad konfidentsiaalset teavet, sealhulgas teaduslikke uuringuid või nende osi, millele on antud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009(6) artikli 63 kohaselt konfidentsiaalne staatus, on koosolekud kinnised; otsustab ühtlasi, et tunnistajatel ja ekspertidel on õigus esitada avaldusi ja anda tunnistusi kinnisel koosolekul;

5.  otsustab, et avalikele koosolekutele kutsutud ja seal osalenud isikute nimekiri ning avalike koosolekute protokollid avaldatakse;

6.  otsustab, et erikomisjonile saabunud konfidentsiaalseid dokumente hinnatakse vastavalt kodukorra artiklis 221 sätestatud menetlusele, ning et sellist teavet kasutatakse üksnes erikomisjoni lõpparuande koostamiseks;

7.  otsustab, et erikomisjoni kuulub 33 liiget;

8.  otsustab, et erikomisjoni ametiaeg on 12 kuud, välja arvatud juhul, kui parlament otsustab ametiaega enne selle lõppemist pikendada, ning erikomisjoni ametiaega hakatakse arvestama alates avakoosoleku kuupäevast.

(1) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0005. (2) ELT L 327, 16.12.2003, lk 34. (3) ELT C 247E, 15.10.2009, lk 11. (4) ELT C 81E, 15.3.2011, lk 95. (5) Prasad, V., Jesús, de K., Mailankody, S., „The high price of anti cancer drugs: origins, implications, barriers, solutions.“ Nature Reviews Clinical Oncology, vol. 14 (2017), lk 381–390. (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta otsus välissekkumist kõigisse Euroopa Liidu demokraatlikesse protsessidesse, sealhulgas väärinfot käsitleva erikomisjoni moodustamise, vastutusalade, liikmete arvu ja ametiaja kohta (2020/2683(RSO))

P9_TA(2020)0161 B9-0190/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse esimeeste konverentsi ettepanekut,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eelkõige selle artikleid 7, 8, 11, 12, 39, 40, 47 ja 52,

–  võttes arvesse inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, eelkõige selle artikleid 8, 9, 10, 11, 13, 16 ja 17, ning nimetatud konventsiooni lisaprotokolli, eelkõige selle artiklit 3,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 207,

A.  arvestades, et käesoleva otsusega loodava erikomisjoni töö tulemuseks peaks olema ühtne, terviklik ja pikaajaline käsitlus tõenditest välissekkumise kohta Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide demokraatlikesse institutsioonidesse ja protsessidesse, mis toimub mitte üksnes kõigi peamiste riiklike ja üleeuroopaliste valimiste eel, vaid pidevalt, kogu ELi ulatuses ning loendamatutel eri kujudel (näiteks tavapärases ja sotsiaalmeedias avaliku arvamuse kujundamiseks korraldatavad desinformatsioonikampaaniad, elutähtsatele taristutele suunatud küberrünnakud, poliitiliste jõudude otsene ja kaudne rahaline toetamine ja majanduslik survestamine ning kodanikuühiskonna nõrgestamine);

B.  arvestades, et kõik teadaolevad demokraatlike protsesside ja institutsioonide vastase välissekkumise juhtumid järgivad kindlat ja viimaste aastate kestel üha kordunud mustrit;

C.  arvestades, et kolmandate riikide riiklike jõudude ja valitsusväliste toimijate katsed sekkuda demokraatia toimimisse ELis ja selle liikmesriikides ning avaldada pahatahtliku sekkumise teel survet ELi lepingu artiklis 2 sätestatud väärtustele on osa laiemast suundumusest, mida demokraatlikud riigid kogevad kõikjal maailmas;

D.  arvestades, et Euroopa ühtsuse kahjustamiseks kasutatakse välissekkumist koos majandusliku ja sõjalise survega;

1.  otsustab moodustada välissekkumist kõigisse Euroopa Liidu demokraatlikesse protsessidesse, sealhulgas väärinfot käsitleva erikomisjoni, millel on järgmised vastutusalad:

2.  rõhutab, et pädevad alalised komisjonid peavad oma töös erikomisjoni soovitusi arvesse võtma;

3.  otsustab, et erikomisjoni pädevusvaldkonda kuuluvate ELi õigusaktide vastuvõtmise, järelevalve ja rakendamisega seotud alaliste parlamendikomisjonide volitusi, personali ja neile eraldatavaid vahendeid ei mõjutata ega dubleerita ning seetõttu ka ei muudeta;

4.  otsustab, et erikomisjoni koosolekud on kinnised kõigil juhtudel, kui tema töö hõlmab kuulamisi, kus esitatakse konfidentsiaalseid tõendeid, isikuandmeid hõlmavaid tunnistusi või ametiasutuste ja organitega peetavaid arvamustevahetusi või arutelusid, mis käsitlevad konfidentsiaalset teavet, sealhulgas teadusuuringuid või nende osi, millele on antud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009(1) artikli 63 kohaselt konfidentsiaalne staatus; otsustab ühtlasi, et tunnistajatel ja ekspertidel on õigus esitada avaldusi või anda tunnistusi kinnisel koosolekul;

5.  otsustab, et avalikele koosolekutele kutsutud ja seal osalenud isikute nimekiri ning selliste koosolekute protokollid avaldatakse;

6.  otsustab, et erikomisjonile edastatud konfidentsiaalseid dokumente hinnatakse vastavalt kodukorra artiklis 221 sätestatud menetlusele; otsustab lisaks, et neis sisalduvat teavet kasutatakse ainult erikomisjoni lõppraporti koostamise eesmärgil;

7.  otsustab, et erikomisjoni kuulub 33 liiget;

8.  otsustab, et erikomisjoni ametiaeg on 12 kuud ja selle alguskuupäev on tema avakoosoleku kuupäev;

9.  otsustab, et erikomisjon võib esitada Euroopa Parlamendile vahearuande ning et ta esitab lõpparuande, mis sisaldab faktidel põhinevaid järeldusi ning soovitusi meetmete võtmiseks ja algatuste tegemiseks, ilma et see piiraks alaliste komisjonide pädevusi vastavalt kodukorra VI lisale.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta otsus tehisintellekti digiajastul käsitleva erikomisjoni moodustamise ning selle vastutusalade, liikmete arvu ja ametiaja kindlaksmääramise kohta (2020/2684(RSO))

P9_TA(2020)0162 B9-0189/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse esimeeste konverentsi ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 207,

A.  arvestades, et Euroopa Liidul on digitaalarengu tegevuskava ja tehisintellekti valdkonnas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 4, 13, 16, 26, 173, 179, 180, 181, 182, 186 ja 187 selge pädevus;

B.  arvestades, et loodava erikomisjoni töö tulemusel peaks valmima terviklik käsitlus, milles esitatakse ühine pikaajaline seisukoht, milles rõhutatakse digiajastu tehisintellektiga seotud ELi põhiväärtusi ja eesmärke;

C.  arvestades, et tuleb tagada, et digiüleminek oleks inimkeskne ja kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga;

D.  arvestades, et tehisintellekti kasutamisega kaasnevad põhiõigustega seotud tähtsad lahendamist vajavad küsimused, näiteks isikuandmete kaitse ja õigus eraelu puutumatusele, aga ka märkimisväärne tehnoloogiline areng ja uuenduslike lahenduste kasutuselevõtt;

E.  arvestades, et digiüleminek mõjutab kõiki majanduse ja ühiskonna aspekte;

F.  arvestades, et digiüleminek muudab meie tööstust ja turge ning seetõttu tuleks kehtivaid õigusakte kohandada;

G.  arvestades, et Euroopa Liit peab olema üksmeelne, et vältida riigisiseste õigusaktide erinevusest tulenevat ühtse turu killustumist;

1.  otsustab moodustada tehisintellekti digiajastul käsitleva erikomisjoni, millel on järgmised täpselt piiritletud vastutusalad:

sealhulgas tegevuskava „Digiajastule vastav Euroopa“, mis on ELi strateegiline kava, milles on kindlaks määratud ELi ühised eesmärgid keskmise pikkusega ja pikas perspektiivis ning eesmärkide saavutamiseks vajalikud peamised sammud;

2.  rõhutab, et kõik erikomisjoni soovitused esitatakse parlamendi pädevatele alalistele komisjonidele, kes võtavad vajaduse korral järelmeetmeid;

3.  otsustab, et erikomisjoni vastutusalasse kuuluvate liidu õigusaktide vastuvõtmise, järelevalve ja rakendamisega seotud küsimuste eest vastutavate parlamendi alaliste komisjonide volitusi, töötajaid ja olemasolevaid ressursse see ei mõjuta ega dubleeri ning seetõttu jäävad need muutmata;

4.  otsustab, et alati, kui erikomisjoni töö hõlmab kuulamisi, kus esitatakse konfidentsiaalset laadi tõendeid või isikuandmeid hõlmavaid tunnistusi, või ametiasutuste ja organitega peetavaid arvamuste vahetusi või kuulamisi, mis käsitlevad konfidentsiaalset teavet, sealhulgas teaduslikke uuringuid või nende osi, millele on antud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009(1) artikli 63 kohaselt konfidentsiaalne staatus, on koosolekud kinnised; on ühtlasi otsustanud, et tunnistajatel ja ekspertidel on õigus esitada avaldusi või anda tunnistusi kinnisel koosolekul;

5.  otsustab, et avalikele koosolekutele kutsutud ja seal osalenud isikute nimekiri ning selliste koosolekute protokollid avaldatakse;

6.  otsustab, et erikomisjonile saabunud konfidentsiaalseid dokumente hinnatakse vastavalt kodukorra artiklis 221 sätestatud korrale; on ühtlasi otsustanud, et sellist teavet kasutatakse üksnes erikomisjoni lõpparuande koostamiseks;

7.  otsustab, et erikomisjoni kuulub 33 liiget;

8.  otsustab, et erikomisjoni ametiaeg on 12 kuud ja see algab erikomisjoni avakoosoleku kuupäevast;

9.  otsustab, et erikomisjon võib esitada parlamendile vahearuande ja ta peab esitama lõpparuande, mis sisaldab faktilisi järeldusi ja soovitusi võetavate meetmete ja tehtavate algatuste kohta, ilma et see piiraks alaliste komisjonide pädevust vastavalt kodukorra VI lisale.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).