Euroopa Parlamendi 15. septembri 2020. aasta otsus ettepaneku kohta nimetada ametisse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee esimees (N9-0041/2020 – C9-0276/2020 – 2020/0906(NLE))

P9_TA(2020)0207 A9-0152/2020

(Heakskiitmine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogu 27. augusti 2020. aasta ettepanekut (C9‑0276/2020),

—  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1095/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ)(1) artiklit 41,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määruse (EL) nr 648/2012 (börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta)(2) artikli 24a lõiget 5,

–  võttes arvesse oma 14. märtsi 2019. aasta resolutsiooni soolise tasakaalu kohta kandidaatide esitamisel ELi majandus- ja rahandusalastele ametikohtadele(3),

–  võttes arvesse oma 16. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni majandus- ja rahaliidu institutsioonide ja asutuste kohta: huvide konflikti ennetamine pärast avalikus sektoris töötamist(4),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 131,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A9-0152/2020),

A.  arvestades, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogu esitas määruse (EL) nr 648/2012 artikli 24a lõike 5 kohaselt 27. augustil 2020 pärast avalikku valikumenetlust ettepaneku nimetada kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee esimeheks Klaus Löber’i;

B.  arvestades, et majandus- ja rahanduskomisjon korraldas 2. septembril 2020 Klaus Löber’i kuulamise, kus kandidaat esines avasõnavõtuga ja vastas seejärel nimetatud komisjoni liikmete küsimustele;

1.  annab nõusoleku Klaus Löber’i nimetamiseks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee esimeheks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule, komisjonile, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele ja liikmesriikide valitsustele.

(1) ELT L 331, 15.12.2010, lk 84. (2) ELT L 201, 27.7.2012, lk 1. (3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0211. (4) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0017.

Euroopa Parlamendi 15. septembri 2020. aasta otsus ettepaneku kohta nimetada ametisse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee sõltumatu liige (N9-0042/2020 – C9-0277/2020 – 2020/0907(NLE))

P9_TA(2020)0208 A9-0151/2020

(Heakskiitmine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogu 27. augusti 2020. aasta ettepanekut (C9‑0277/2020),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1095/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ)(1) artiklit 41,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määruse (EL) nr 648/2012 (börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta)(2) artikli 24a lõiget 5,

–  võttes arvesse oma 14. märtsi 2019. aasta resolutsiooni soolise tasakaalu kohta kandidaatide esitamisel ELi majandus- ja rahandusalastele ametikohtadele(3),,

–  võttes arvesse oma 16. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni majandus- ja rahaliidu institutsioonide ja asutuste kohta: huvide konflikti ennetamine pärast avalikus sektoris töötamist(4),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 131,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A9-0151/2020),

A.  arvestades, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogu esitas määruse (EL) nr 648/2012 artikli 24a lõike 5 kohaselt 27. augustil 2020 pärast avalikku valikumenetlust ettepaneku nimetada kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee sõltumatuks liikmeks Nicoletta Giusto;

B.  arvestades, et majandus- ja rahanduskomisjon korraldas 2. septembril 2020 Nicoletta Giusto kuulamise, kus kandidaat esines avasõnavõtuga ja vastas seejärel nimetatud komisjoni liikmete küsimustele;

1.  annab nõusoleku Nicoletta Giusto nimetamiseks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee sõltumatuks liikmeks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule, komisjonile, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele ning liikmesriikide valitsustele.

(1) ELT L 331, 15.12.2010, lk 84. (2) ELT L 201, 27.7.2012, lk 1. (3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0211. (4) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0017.

Euroopa Parlamendi 15. septembri 2020. aasta otsus ettepaneku kohta nimetada ametisse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee sõltumatu liige (N9-0042/2020 – C9-0278/2020 – 2020/0908(NLE))

P9_TA(2020)0209 A9-0153/2020

(Heakskiitmine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogu 27. augusti 2020. aasta ettepanekut (C9-0278/2020),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1095/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ(1) artiklit 41,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määruse (EL) nr 648/2012 (börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta)(2) artikli 24a lõiget 5,

–  võttes arvesse oma 14. märtsi 2019. aasta resolutsiooni soolise tasakaalu kohta kandidaatide esitamisel ELi majandus- ja rahandusalastele ametikohtadele(3),

–  võttes arvesse oma 16. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni majandus- ja rahaliidu institutsioonide ja asutuste kohta: huvide konflikti ennetamine pärast avalikus sektoris töötamist(4),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 131,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A9-0153/2020),

A.  arvestades, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogu esitas määruse (EL) nr 648/2012 artikli 24a lõike 5 kohaselt 27. augustil 2020 pärast avalikku valikumenetlust ettepaneku nimetada kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee sõltumatuks liikmeks Froukelien Wendt’i;

B.  arvestades, et majandus- ja rahanduskomisjon korraldas 2. septembril 2020 Froukelien Wendt’i kuulamise, kus kandidaat esines avasõnavõtuga ja vastas seejärel nimetatud komisjoni liikmete küsimustele;

1.  annab nõusoleku Froukelien Wendt’i nimetamiseks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee sõltumatuks liikmeks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule, komisjonile, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele ning liikmesriikide valitsustele.

(1) ELT L 331, 15.12.2010, lk 84. (2) ELT L 201, 27.7.2012, lk 1. (3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0211. (4) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0017.

Euroopa Parlamendi 15. septembri 2020. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega lubatakse Portugalil kohaldada Madeira ja Assooride autonoomsetes piirkondades toodetud teatavate alkohoolsete toodete suhtes vähendatud aktsiisimäära (COM(2020)0240 – C9‑0190/2020 – 2020/0118(CNS))

P9_TA(2020)0210 A9-0140/2020

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2020)0240),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 349, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C9‑0190/2020),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 82,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit (A9‑0140/2020),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku heaks;

2.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi 15. septembri 2020. aasta resolutsioon tõhusate meetmete kohta programmide „Erasmus+“ ja „Loov Euroopa“ ning Euroopa solidaarsuskorpuse keskkonnasäästlikumaks muutmiseks (2019/2195(INI))

P9_TA(2020)0211 A9-0141/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 11, 165, 166, 167, 191 ja 193,

–  võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepet,

–  võttes arvesse oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni Euroopa rohelise kokkuleppe kohta(1),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 12. detsembri 2019. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640),

–  võttes arvesse oma 28. novembri 2019. aasta resolutsiooni kliima- ja keskkonnaalase hädaolukorra kohta(2),

–  võttes arvesse oma 17. aprilli 2020. aasta resolutsiooni ELi kooskõlastatud meetmete kohta võitluses COVID‑19 pandeemia ja selle tagajärgede vastu(3),

–  võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 5. juuni 2019. aasta resolutsiooni, millega kehtestatakse suunised ELi noortedialoogi juhtimiseks – Euroopa Liidu noortestrateegia 2019–2027,

–  võttes arvesse komisjoni 22. mai 2018. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Tugevama Euroopa väljakujundamine: noorte-, haridus- ja kultuuripoliitika roll“ (COM(2018)0682),

–  võttes arvesse oma 28. märtsi 2019. aasta seadusandlikku resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse liidu haridus‑, koolitus‑, noorte‑ ja spordiprogramm „Erasmus“(4),

–  võttes arvesse 30. mai 2018. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm „Erasmus“ (COM(2018)0367),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1288/2013, millega luuakse „Erasmus+“: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm(5),

–  võttes arvesse komisjoni 31. jaanuari 2018. aasta aruannet Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Programmi Erasmus (2014–2020) vahearuanne“ (COM(2018)0050),

–  võttes arvesse oma 2. veebruari 2017. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1288/2013 (millega luuakse „Erasmus+“: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm) rakendamise kohta(6),

–  võttes arvesse oma 12. märtsi 2019. aasta seadusandlikku resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa solidaarsuskorpuse programm(7),

–  võttes arvesse 11. juuni 2018. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa solidaarsuskorpuse programm (COM(2018)0440),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. oktoobri 2018. aasta määrust (EL) 2018/1475, millega kehtestatakse Euroopa solidaarsuskorpuse õigusraamistik(8),

–  võttes arvesse oma 28. märtsi 2019. aasta seadusandlikku resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse programm „Loov Euroopa“ (2021–2027)(9),

–  võttes arvesse 30. mai 2018. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse programm „Loov Euroopa“ (2021–2027) (COM(2018)0366),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1295/2013, millega luuakse programm „Loov Euroopa“ (2014–2020)(10),

–  võttes arvesse komisjoni 30. aprilli 2018. aasta aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Programmi „Loov Euroopa“ (2014–2020) vahearuanne“ (COM(2018)0248),

–  võttes arvesse oma 2. märtsi 2017. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1295/2013 (millega luuakse programm „Loov Euroopa“ (2014–2020)) rakendamise kohta(11),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS)(12),

–  võttes arvesse kohustusi, mille võttis innovatsiooni, teaduse, kultuuri, hariduse ja noorte volinikukandidaat 30. septembril 2019. aastal Euroopa Parlamendis toimunud kuulamisel,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit (A9‑0141/2020),

A.  arvestades, et Euroopa rohelises kokkuleppes on seatud eesmärk muuta Euroopa Liit 2050. aastaks kliimaneutraalseks, millega paigutatakse kliimaga seotud hädaolukord kõigi liidu programmide ja poliitikameetmete keskmesse; arvestades, et Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärk on ka suurendada üldsuse teadlikkust ja kaasata kodanikke kliimameetmetesse, töötades välja tervikliku Euroopa tegevuskava; arvestades, et selline lähenemisviis peaks tuginema ka haridus-, koolitus-, kultuuri- ja noorteprogrammide ümbermõtestamisele; arvestades, et keskkonnakaitse, kestlikkus ja kliimamuutuste vastu võitlemine tuleks integreerida kõikidesse programmidesse ja neid tuleks edendada valdkonnaüleste oskustena;

B.  arvestades, et kestliku arengu eesmärk nr 13 nõuab meetmete võtmist kliimamuutuste ja nende mõju vastu võitlemiseks, ning arvestades, et kestliku arengu eesmärk nr 13 hõlmab hariduse parandamist ning teadlikkuse ja institutsioonilise suutlikkuse suurendamist kliimamuutuste leevendamise, nendega kohanemise ja nende mõju vähendamise valdkonnas;

C.  arvestades, et COVID‑19 kriis mõjutab oluliselt inimeste igapäevaelu, eelkõige seoses liikuvuse ja haridusega ning kultuuri, kunsti ja spordi füüsilise kättesaadavusega; arvestades, et kriis on märkimisväärselt mõjutanud ka kõnealust kolme programmi; arvestades, et pandeemia järel on oluline säilitada liidu kultuuriväärtusi ja taastada Euroopa kuvand tulevaste põlvkondade jaoks; arvestades, et kolme programmi abil hõlbustatav kultuurivahetus ja kultuurialane koostoime aitavad Euroopal väljuda kriisist, mis on muutunud enamaks kui ainult tervisekriis;

D.  arvestades, et haridusel, spordil, vabatahtlikul tegevusel ja kultuuril on rohelisele majandusele üleminekus määrava tähtsusega roll teadlikkuse suurendamise, õppimise, teabevahetuse ning teadmiste ja heade tavade jagamise valdkonnas ning et seda potentsiaali saab kogu järgmisel programmitöö perioodil kasutada selleks, et töötada välja innovatiivseid viise, kuidas keskkonnaprobleeme lahendada;

E.  arvestades, et programmid „Erasmus+“ ja „Loov Euroopa“ ning Euroopa solidaarsuskorpuse programm mõjutavad kõik miljonite eurooplaste igapäevaelu ning toetavad suuremat ühtekuuluvust ja kultuuridevahelist mõistmist liidus, kandidaat- ja läbirääkijariikides, naaberriikides ning kogu maailmas tänu kolmandate riikide osalusele;

F.  arvestades, et kuigi nendes programmides ei keskenduta eeskätt keskkonnale, aitavad need oma sisu ja ulatusega siiski kaasa rohelisele majandusele üleminekule, kujundades keskkonna- ja kliimahoidlikku mõtteviisi ning vormides ühiskonda, mis põhineb vastastikusel mõistmisel ja austusel; arvestades, et nende põhiolemus tuleks seetõttu säilitada;

G.  arvestades, et ulatuslikud spordi- ja kultuuriüritused ühendavad inimesi;

H.  arvestades, et programm „Erasmus+“ saab kestliku arengu edendamiseks palju ära teha; arvestades, et programm edendab elukestvat õpet;

I.  arvestades, et Euroopa solidaarsuskorpuse eesmärgid ja olemus annavad noortele võimaluse jagada teadmisi ja võtta praktilisi meetmeid keskkonna kaitseks;

J.  arvestades, et liikuvuskogemus, mida nende programmidega pakutakse, võib olla osalejate jaoks elumuutev kogemus ja mõjutada nende igapäevast käitumist, ning arvestades, et sellist liikuvust tuleks seetõttu ergutada;

K.  arvestades, et programmil „Loov Euroopa“ on keskse tähtsusega roll kunsti, kultuuri ja audiovisuaalsisu edendamisel ning kvaliteetse meedia toetamisel; arvestades, et need on kestliku arengu peamised tugisambad, mis aitavad rajada vastupidavamaid ühiskondi; arvestades, et nendes valdkondades tehtava koostöö raames saab arendada vahendeid, mille eesmärk on suurendada inimeste teadlikkust keskkonna-, kliima- ja kestlikkusküsimustest, ning seetõttu võib see tänu osalevatele kolmandatele riikidele olla Euroopas ja kogu maailmas ainulaadne loovate lahenduste allikas;

L.  arvestades, et kultuuri- ja loomesektoris kestlike tavade arendamiseks on vaja koordineeritud ühisalgatust; arvestades, et sellise algatuse puhul peavad keskkonnasäästlikumaks muutmisega seotud kulud olema projektitoetuse raames rahastamiskõlblikud;

M.  arvestades, et väljendus- ja kunstiloomevabadus on programmi „Loov Euroopa“ lahutamatu osa, ning arvestades, et programmi keskkonnasäästlikumaks muutmise alastes pingutustes tuleb seda vabadust austada; arvestades, et projekti rakendamisel keskkonnasäästliku mõtteviisi järgimist saaks ergutada seeläbi, et projekti hindamisel võetaks arvesse keskkonnaaspekte;

N.  arvestades, et oluline osa keskkonnaga seotud projektidest on viidud ellu aastatel 2014–2020;

O.  arvestades, et programmid peaksid olema juurdepääsetavad ja diskrimineerimisvabad; arvestades, et on oluline luua erimeetmed, mille abil muuta programmid piiratud võimalustega inimeste, eelkõige puudega inimeste jaoks kaasavamaks;

P.  arvestades, et Euroopa Parlament on nõudnud järgmiseks programmitöö perioodiks kõnealusele kolmele programmile ulatuslikku eelarvet, eelkõige selleks, et muuta need kaasavamaks ja juurdepääsetavamaks, ning arvestades, et väiksem eelarve ei võimaldaks seda eesmärki saavutada ega kehtestada ka keskkonna-, kliima- ja kestlikkusealaseid meetmeid programmide teisi põhielemente ohtu seadmata;

Q.  arvestades, et praeguse mitmeaastase finantsraamistiku eesmärk, mille kohaselt peaks kliimakaitsemeetmetele tehtavate kulutuste osakaal olema 20 %, ei ole saavutatav, kui puuduvad andmed ja vahendid, mis on vajalikud programmide panuse mõõtmiseks, ning arvestades, et seetõttu tuleb need kiiresti tagada;

R.  arvestades, et füüsiline liikuvus võimaldab muudesse kultuuridesse imbumist ja optimaalset koostoimet nendega; arvestades, et virtuaalne vahetus ja õpe on füüsilise liikuvuse väärtuslik täiendus, kuid ei anna sama kogemust;

S.  arvestades, et ka digitehnoloogial on keskkonnajalajälg;

T.  arvestades, et praegu on vähe stiimuleid, eriti rahalisi stiimuleid, mis ergutaksid kõnealuses kolmes programmis osalejaid minema üle keskkonnasõbralikumatele transpordivahenditele ja käitumisviisidele; arvestades, et keskkonnasõbralikumad transpordivahendid kipuvad olema vähem ligipääsetavad ja vähem taskukohased;

Kolme programmi ühised eesmärgid

1.  märgib, et kliima ja keskkonna ning isegi liikuvuse kontseptsioonid hõlmavad ainult osa eesmärkidest, mida Euroopa rohelise kokkuleppega saavutada püütakse; on seisukohal, et eesmärk on minna kaugemale pelgalt keskkonnaküsimustest ja rajada kõigi jaoks õiglasem ühiskond, mis tugineb ressursside mõistlikule ja vastastikku täiendavale kasutamisele, vastutustundlikule tarbimisele, üksteise kõrval elamisele üksteise erinevusi austades ning piirkondliku ja riikliku vastastikuse täiendavuse arvesse võtmisele; rõhutab, et haridustöötajatel, kunstnikel ja loovisikutel on samuti keskne roll niisuguse ühiskondliku muutuse saavutamisel ning et programmidel „Erasmus+“ ja „Loov Euroopa“ ning Euroopa solidaarsuskorpusel on oluline roll Euroopa rohelise kokkuleppe ulatuslikumate eesmärkide saavutamisel;

2.  tunneb sellega seoses heameelt noorte kindlameelsuse üle aidata kaasa jõupingutustele, mida EL teeb kestlikkuse saavutamiseks, ning jätkusuutliku rohelise Euroopa valimise üle üheks Euroopa noortevaldkonna eesmärgiks;

3.  rõhutab kolme programmi tähtsust koostöö ja innovatsiooni edendamisel Euroopa haridus-, kultuuri- ja noortepoliitikas ning liikuvuse positiivset sotsiaalset ja majanduslikku mõju; rõhutab, et programmid võivad aidata välja töötada loomingulisi ja innovatiivseid lahendusi, mis võimaldavad sellise kriisi korral nagu COVID‑19 tagada haridus- ja kultuuritegevuse tõhusa jätkumise; palub komisjonil ning riikide ametitel ja teabepunktidel olla võimalikult paindlik ning toetada osalejaid ja projektiarendajaid, et nad saaksid pärast pandeemiat oma tegevust kestlikult jätkata;

4.  rõhutab vajadust lähtestsenaariumi hinnangu järele, mis näitaks programmide panust keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamisse ja mõju nendele ning mida saaks kasutada programmide edaspidise rakendamise kavandamiseks; peab kahetsusväärseks, et komisjon ei ole uute programmide jaoks esitanud keskkonna-, kliima- ega kestlikkusnäitajaid; kutsub seetõttu komisjoni üles esitama kaasseadusandjatele ettepaneku erinäitajate kohta, mis tuleb lisada uue põlvkonna programme käsitlevatesse määrustesse; on seisukohal, et sellised näitajad tuleb hoolikalt kindlaks määrata ning seejuures tuleb tugineda usaldusväärsetele uuringutele ja ühisele metoodikale ning need peavad võimaldama põhjaliku analüüsi tegemist nii programmide panuse kohta keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamisse (nt nende eesmärkide ja projektikonkursside kaudu) kui ka nende keskkonnamõju kohta (nt toetatud reisimisviiside kaudu); rõhutab, et selliste näitajate puhul tuleb arvesse võtta asjaomaste programmi toetusesaajate eripära, et vältida liigse koormuse tekitamist; nõuab, et kord aastas esitataks Euroopa Parlamendile ja avalikustataks kogutud andmeid sisaldav aruanne;

5.  palub, et komisjon registreeriks ja arvutaks süstemaatiliselt välja üksikute osalejate transpordiga seotud CO2 jalajälje; peab asjakohaseks kasutada selleks liikuvusvahendit (Mobility Tool) ning laiendada selle kasutamist kõigile programmi „Erasmus+“ sektoritele ja Euroopa solidaarsuskorpusele; palub, et komisjon analüüsiks, kas samasuguse arvutusvahendi saaks kättesaadavaks teha ka programmi „Loov Euroopa“ raames tehtavate reiside jaoks; nõuab tungivalt, et komisjon teeks lisaks programmide aruannetele üldsuse jaoks hõlpsasti kättesaadavaks ka kõik kogutud asjakohased andmed ja tooks seejuures esile head tavad; tuletab meelde, et kõik digivahendid ja -rakendused peavad alati vastama andmekaitsealastele õigusaktidele;

6.  rõhutab, et rakendusorganitel on positiivne ja aktiivne roll ettepanekute tegemisel selle kohta, kuidas tulevastes programmides saaks kõige paremini käsitleda keskkonnaküsimusi ja kuidas suunata toetusesaajaid muutuma keskkonnateadlikumaks; on seisukohal, et riikide ametite ja teabepunktide ning projektiarendajate juba kasutatavaid häid tavasid tuleks jälgida, kooskõlastada ja hinnata; kutsub komisjoni üles tegema koostööd sidusrühmadega, et töötada välja heade tavade analüüsil põhinevate soovituste loetelu ja seda levitada; soovitab töötada välja märgise vastutustundlike keskkonnatavade sertifitseerimiseks ja nähtavaks muutmiseks ning keskkonnaalaselt innovatiivsete ja paljutõotavate projektide tunnustamiseks igas programmis;

7.  märgib, et puudub teave kõnealuse kolme programmi raames keskkonna-, kliima- ja kestlikkusprojektidele pakutava rahastuse kohta; palub komisjonil, riikide ametitel ja teabepunktidel parandada sellealast teavitustööd ning suurendada keskkonnaküsimuste nähtavust projektide korralduses ning vastuvõtvate organisatsioonide ja osalejate silmis;

8.  kutsub programmide peamisi sidusrühmi üles teavitama osalejaid headest keskkonna- ja tarbimistavadest, mida nad saavad programmis osaledes igapäevaelus kasutada, ja neid näiteid aktiivselt propageerima ning teavitama osalejaid oma tegevuse keskkonnamõjust; on seisukohal, et mitmesugused digivahendid, sealhulgas liikuvuseelsed veebikursused ja ehk ka digirakendus, võivad olla seejuures tõhusad;

9.  rõhutab osalejaid vastu võtvate organisatsioonide, sealhulgas nn keskkonnasõbralike kontorite (green offices) ja sihtlinnades asuvate olemasolevate võrgustike keskset rolli ning niisuguste olemasolevate võrgustike nagu programmi „Erasmus+“ vilistlaste tähtsust kestliku eluviisi edendamisel, jagades praktilisi soovitusi ja kasulikke näpunäiteid kohalikul tasandil linnas, piirkonnas või riigis, kus nad asuvad;

10.  kutsub komisjoni üles julgustama riikide ameteid, riikide teabepunkte ja projektiarendajaid registreerima end ELi keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS), et hinnata ja parandada oma keskkonnategevuse tulemuslikkust ja esitada selle kohta teavet ning suurendada oma tegevuse kestlikkust; kutsub komisjoni üles julgustama ja kooskõlastama jõupingutusi, mida riikide ametid ja teabepunktid teevad oma keskkonnajalajälje vähendamiseks, näiteks kasutades säästvaid reklaammaterjale, konservatiivset reisikorraldust ja rohkem videokonverentse ning vähendades jäätmeid; on veendunud, et riikide ametite ja teabepunktide kestlikud tavad julgustavad osalejaid võtma omaks kestlikumaid tarbimisharjumusi;

11.  palub komisjonil ning riikide ametitel ja teabepunktidel kehtestada kriteeriumid, mis võimaldaksid projektide keskkonnaaspektide arvessevõtmist projektide hindamisel, edendades seeläbi keskkonnasäästlikumaid tavasid, järgides samal ajal järjekindlalt loomingulise vabaduse põhimõtet ja hinnates igat projekti kooskõlas programmi eesmärkidega;

12.  rõhutab virtuaalse õppe ja vahetuse potentsiaali ja väärtust liikuvusprogrammide jätkumise võimaldamisel COVID‑19 kriisiga seotud erandlikus olukorras; kutsub komisjoni üles julgustama asjakohasel juhul virtuaalsete formaatide kasutamist füüsilise liikuvuse täiendusena – nii selleks, et vähendada tarbetut reisimist, kui ka selleks, et tagada, et kui osalejad ei saa reisida, on neil siiski võimalik programmidest osa võtta;

13.  nõuab tungivalt, et komisjon julgustaks osalejaid valima kõige vähem saastavaid transpordivahendeid, nt ronge, ja võimaldaks osalejatel neid valida, häbimärgistamata, diskrimineerimata ja tõrjumata samas osalejaid, kelle jaoks lennutransport on ainuvõimalik reisimisviis; nõuab, et sellega seoses pöörataks erilist tähelepanu äärepoolseimatele piirkondadele ning maapiirkondadele ja äärealadele;

14.  palub, et komisjon vaataks läbi kehtivad finantsreeglid, et täielikult kompenseeritaks keskkonnasõbralikumate transpordivahendite kasutamise tõttu lisanduvad kulud ja sõiduaeg ning et pikemat sõiduaega võetaks arvesse toetuste eraldamisel; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kehtestama tõhusad finantsabi kavad, et tagada programme vajavatele inimestele nende kättesaadavus;

15.  palub, et komisjon looks (eelkõige oma kavandatud Euroopa raudteeaasta 2021 projekti raames) partnerlusi Euroopa raudteeveoettevõtjatega, et osalejatel oleks õigus saada soodushindu; rõhutab, et samalaadsed algatused võiks välja töötada ka bussiveoettevõtjatega, eelkõige äärealadel ja maapiirkondades ning nendes piirkondades, kus raudteevedu ei toimu;

16.  tunnistab, et programmides osalejad reisivad oma vastuvõtvas riigis ja mujalgi, et tutvuda kohaliku kultuuriga; kutsub riikide ameteid ja teabepunkte ning projektitöötajaid üles edendama nn aeglast reisimist, ökoturismi ja keskkonnasäästlike reisimisvõimaluste kasutamist nii pikamaareisidel kui ka kohalike sõitude puhul;

17.  märgib, et digitehnoloogia, tehisintellekti ja robootika arukas kasutamine võib suurendada sotsiaalset kaasatust ja vähendada programmide CO2 jalajälge; rõhutab vajadust tegeleda digilõhe probleemiga, tagades juurdepääsu digitaristule ja -seadmetele ning digioskuste omandamise, kuna need on aruka digiülemineku eeltingimused; rõhutab sellega seoses, kui oluline on kõrgemate sihtidega digiõppe tegevuskava, mida toetatakse just programmi „Erasmus+“ raames;

18.  juhib samal ajal tähelepanu sellele, et ulatuslikum digitaliseerimine võib mõjutada ka keskkonda; tuletab meelde, et kõiki kolme programmi, eelkõige programmi „Loov Euroopa“, iseloomustab digivahendite kasutamine, ning kutsub komisjoni üles võtma arvesse nende digitaalset keskkonnamõju; ergutab komisjoni otsima võimalusi, kuidas vähendada programmides kasutatavate digivahendite, sealhulgas veebisaitide ja tarkvara keskkonnajalajälge; kutsub programmi peamisi sidusrühmi üles edendama keskkonnasõbralikumate digivahendite kasutamist; rõhutab, et kogu tulevases digitaalses tegevuskavas ja Euroopa rohelises kokkuleppes tuleb tagada ühine poliitikakujundamine, et ühendada digiüleminek keskkonnapoliitikaga;

19.  rõhutab, et tulemuslikud meetmed, mille eesmärk on muuta programmid „Erasmus+“ ja „Loov Euroopa“ ning Euroopa solidaarsuskorpus keskkonnasäästlikumaks, maksavad raha, ning nõuab kindlalt, et uued meetmed ei vähendaks veelgi programmide niigi ülimalt piiratud eelarvet; juhib sellega seoses tähelepanu asjaolule, kui väärtuslik on edendada tõhusat koostoimet ja vastastikust täiendavust teiste asjakohaste rahastamisprogrammidega, näiteks struktuurifondid, õiglase ülemineku fond, programm LIFE, programm „InvestEU“, programm „Euroopa horisont“, eelkõige teise samba raames teemavaldkonna „Kultuur, loovus ja kaasav ühiskond“, praeguse kliimaalase teadmis- ja innovaatikakogukonna ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi vahendusel, pidades eelkõige silmas ettepanekut luua sinna kultuuri- ja loomesektori teadmis- ja innovaatikakogukond;

20.  tuletab meelde, et paljud kõnealuse kolme programmi toetusesaajad on sageli väikesed ja neil esineb raskusi keerukate haldusnõuete täitmisel; kutsub seetõttu komisjoni üles andma riikide ametitele ja teabepunktidele juhiseid ning toetama ja edendama sidusrühmadega peetavat dialoogi, et tagada koostoime tegelik saavutamine;

Programm „Erasmus+“

21.  kutsub komisjoni üles lisama programmi „Erasmus+“ kõrgharidusharta põhimõtete hulka keskkonna, heade keskkonnatavade ja keskkonnakaitse austamise; nõuab tungivalt, et komisjon kohaldaks seda lähenemisviisi kõigi programmiga hõlmatud sektorite suhtes ja võtaks meetmeid, et tagada põhimõtete järgimine; ergutab riikide ameteid, partnerülikoole ja üliõpilasühendusi tegema koostööd, et lisada kestlikkust ja keskkonnahoidlikke tavasid käsitlev teave ja nõu tervitus- ja muusse integratsioonitegevusse;

22.  rõhutab Euroopa ülikoolide ning kutsehariduse ja -õppe tippkeskuste potentsiaali, kuna nende raames võidakse luua tipp-programme, mille eesmärk on pakkuda keskkonna-, kliima- ja kestlikkusalast koolitust ja õpet väga mitmesugustele sidusrühmadele ja õppijatele, ning toetada selle valdkonna teadusprojekte; rõhutab, et uued algatused suudavad seda saavutada üksnes siis, kui programmile „Erasmus+“ nähakse mitmeaastases finantsraamistikus 2021–2027 ette piisav rahastus;

23.  märgib, et Euroopa üliõpilaspileti tulevane kasutuselevõtt võib olla oluline samm programmis „Erasmus+“ osalemise keskkonnasõbralikumaks muutmisel, kuna see tähendab üleminekut paberipõhiselt protsessilt ühtsele digiprotsessile, mis peab lisaks kaasavusele ja kättesaadavusele olema kõrge kvaliteediga ning lihtsustama seega ka liikuvustsükli juhtimist; märgib, et Euroopa üliõpilaspileti saab kujundada selliseks, et see võimaldab juurdepääsu teenustele, mis edendavad keskkonnasõbralikumaid eluvalikuid; kutsub komisjoni üles tegema kõik endast oleneva, et kiirendada Euroopa üliõpilaspileti kasutuselevõttu;

24.  juhib tähelepanu asjaolule, et programmi toetus- ning kaasaegsete õppe- ja koolitusvõimaluste (SALTO) veebiplatvormid on projektiarendajate jaoks suurepärane teabe- ja nõuandeallikas; kutsub komisjoni üles looma keskkonnasäästlikkusele keskenduva SALTO platvormi;

25.  rõhutab väärtust, mida annab õpetajatele kasutamiseks mõeldud võrgustik eTwinning, mis võimaldab neil välja töötada ja jagada koolitusmooduleid, eriti kestlikkuse ja kliimamuutuste kohta, mis on 2020. aasta teema; palub, et komisjon levitaks seda prioriteeti käsitlevat aastaaruannet ja õpetajatele mõeldud töövahendit võimalikult laialt; juhib sellega seoses tähelepanu sellele, kui oluline on arendada Euroopa e-õppe platvorme, mis võimaldavad sellise kriisi korral nagu COVID‑19 tagada õppimise järjepidevuse;

26.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid meetmeid, et toetada nii põhi- kui ka keskhariduses kliimamuutusi ja kestlikkust käsitlevate kooliprogrammide väljatöötamist; on seisukohal, et programmi „Erasmus+“ teine ja kolmas põhimeede võivad aidata neid jõupingutusi toetada sihipäraste projektikonkursside kaudu, mis käsitlevad keskkonnaharidust ning parimate tavade vahetamist koolide ja õpetajate vahel;

27.  kutsub komisjoni üles lisama Euroopa kõrgharidusruumi ja Euroopa haridusruumi tegevuse koordineerimiseks tehtavatesse algatustesse piirkondlikele ja riiklikele haridusasutustele suunatud niisuguste keskkonnasäästlike kriteeriumide loetelu, mis kehtiksid koolidele kättesaadavaks tehtavate vahendite suhtes ja hõlmaksid ka asutuste integreerimist ühistranspordivõrkudesse ning keskkonna- ja energiaressursside austamise tagamist;

28.  rõhutab, et programm „Erasmus+“ on tänu formaal- ja mitteformaalse hariduse ja koolituse ning noorte osalustegevuse toetamisele eurooplaste, eelkõige noorte põlvkondade teadlikkuse suurendamisel otsustava tähtsusega selles osas, et julgustada neid võtma aktiivset ja teadlikku seisukohta kestlikkuse ja asjakohaste poliitikameetmete suhtes ning kujunema tulevikus kaasatud ja teadlikeks kodanikeks; rõhutab sellega seoses noorte- ja kodanikuühiskonna organisatsioonide olulist rolli niisuguste parimate tavade jagamisel ja projektide rakendamisel, millega suurendatakse nooremate põlvkondade teadlikkust kestlikkusest; on seisukohal, et programm „Erasmus+“ peaks aitama suurendada ka noorsootöötajate teadmisi kliimamuutustest ja keskkonnast;

29.  nõuab tungivalt, et spordivaldkonnas soodustataks koostöös spordiliitudega valmivaid ühisprojekte, milles käsitletakse niisuguseid teemasid nagu keskkonna- ja looduskaitse, tervislikud ja kestlikud eluviisid, keskkonnahoidlikumate sporditavade edendamise alane innovatsioon ning kestliku, rohujuure tasandi spordi ürituste korraldamine; juhib tähelepanu vajadusele muuta spordiüritused keskkonnasõbralikumaks ning on seisukohal, et programm „Erasmus+“ võib aidata sellealaseid parimaid tavasid arendada ja edendada; on seisukohal, et Euroopa solidaarsuskorpuse vabatahtlikud võiksid toetada kestliku, rohujuure tasandi spordi ürituste korraldamist;

30.  on seisukohal, et pikaajalised kohalikul tasandil elluviidavad programmid ja kohalike spordiorganisatsioonide töötajate liikuvuse soodustamine aitaksid suurendada nende teadlikkust sellest, kuidas spordiüritusi keskkonnasõbralikumalt korraldada; nõuab, et Euroopa spordinädalal pöörataks suuremat tähelepanu keskkonna-, kliima- ja kestlikkusküsimustele;

31.  rõhutab, kui oluline on osalejate kestlik kaasamine kohalikku kogukonda, et saavutada kodanikuaktiivsus ja kultuurivahetus, mis on programmi „Erasmus+“ põhielement; nõuab tungivalt, et komisjon uuriks, milliseid programmimeetmeid saaks töötada välja rahvastikukaoga maapiirkondades, kus kogukonna aktiivne osalus võib aidata näiteks edendada looduskaitset ja kultuuripärandi hooldamist;

32.  juhib tähelepanu võimalusele luua sidemed Euroopa Parlamendi saadikutekooli programmiga, et rikastada mõlemat programmi eesmärgiga kaasata osalejaid kohalikku kogukonda ja suurendada kohalike õpilaste teadmisi sellest, mida tähendab Euroopa kodakondsus;

Euroopa solidaarsuskorpus

33.  tuletab meelde, et keskkonnakaitset peetakse Euroopa solidaarsuskorpuses oluliseks solidaartegevuseks, mis on kooskõlas praeguse õigusliku alusega, milleks on komisjoni ettepanek uue, 2020. aasta järgse programmi kohta ja Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht;

34.  on arvamusel, et kvaliteedimärgis, mille peab enne Euroopa solidaarsuskorpuse tegevuses osalemist saama iga organisatsioon, kes vabatahtlikke lähetab või vastu võtab, peaks aja jooksul hõlmama ka häid keskkonnatavasid; tuletab meelde, et Euroopa solidaarsuskorpuses osalevad organisatsioonid on sageli väikesed ühendused; rõhutab seetõttu, et nad vajavad sihipärast toetust, et võimaldada neil kasutusele võtta kestlikumaid tavasid;

35.  juhib tähelepanu sellele, et komisjon võib algatada temaatilisi projektikonkursse; kutsub sellega seoses komisjoni üles edendama veelgi Euroopa solidaarsuskorpuse keskkonna-, kliima- ja kestlikkusmõõdet ning suurendama selleks kõnealuste projektide nähtavust suunamise haldus- ja tugisüsteemi (PASS) platvormil;

36.  kutsub Euroopa solidaarsuskorpuses osalevaid riikide ameteid üles osalejate lähetamise ja vastuvõtmise eest vastutavaid organisatsioone toetama ja aktiivselt nõustama; rõhutab, et nad suudavad ka teha kindlaks keskkonnaprojektide ulatuse ja aidata neid kohapeal ellu viia ning tagada, et vabatahtlikke teavitatakse oma töös ja igapäevaelus järgitavatest headest keskkonnatavadest; julgustab looma digivahendeid, et hõlbustada osalejate vahel heade tavade ja kogemuste levitamist ja vahetamist;

37.  kutsub komisjoni ja riikide ameteid üles edendama projekte vähem populaarsetes sihtkohtades, et soodustada kohaliku majanduse arengut ja kestlikkust, ergutades samal ajal uute sihtkohtade otsimist;

Programm „Loov Euroopa“

38.  rõhutab kultuuri- ja loomesektori väga suurt potentsiaali julgustada kodanikke kestlikult tegutsema; märgib, et muuseumid, kultuuri- ja kogukonnakeskused, etenduskunst, kirjandus, kujutav kunst ja kunstiliigiülesed algatused võivad edendada kestlikkust ja aidata kaasa kliimasuundumuse ümberpööramisele, tingimusel et on olemas piisavad rahalised vahendid; rõhutab kestlikkuse ja heade keskkonnatavade tähtsust nii ainelise kui ka vaimse kultuuripärandi säilitamisel;

39.  kutsub komisjoni ja riikide teabepunkte üles konsulteerima kultuuri- ja loomesektori sidusrühmadega ning koguma teavet kunstitegevuse eri valdkondades kehtivate hartade kohta, et koostada harta, mis sisaldab keskkonnapõhimõtteid, mida iga programmis osaleja peab järgima; on seisukohal, et õigete põhimõtete kindlaksmääramise protsess peaks olema sektoripõhine, võimaldama vastastikust õppimist ja käsitlema lahendamist vajavaid küsimusi laiemalt ning need peaksid hõlmama ringlussevõttu, ringmajandust ja käitumise muutust – nii kultuuri loojate kui ka tarbijate seas;

40.  kutsub komisjoni üles tegema põhjaliku uuringu ja konsulteerima sidusrühmadega, et töötada välja sektoripõhine strateegia ja hea keskkonnatava juhend, mis hõlmaks audiovisuaalse ja kultuurilise materjali tootmist ja levitamist ning ürituste korraldamist, keskendudes eelkõige transpordile, energeetikale, ressursitõhususele ja jäätmekäitlusele ning püüdes muuta need tavad kõigi programmi raames rahastatavate projektide puhul standardiks; tuletab meelde, et sellised standardsed tavad ei tohi tulla kvaliteetsete kultuuri- ja audiovisuaalprojektide ja -ürituste arvelt;

41.  rõhutab keskkonnahoidlike riigihangete tähtsust kultuuriüritustel kestlike ja keskkonnasõbralike kaupade ja teenuste pakkumise tagamisel; kutsub komisjoni üles kehtestama kultuurisektori jaoks ühised keskkonnahoidliku riigihanke kriteeriumid ja töötama välja vahendi kultuuriürituste keskkonnamõju hindamiseks; rõhutab lisaks audiovisuaalse sisu tootmise keskkonnamõju ja kutsub komisjoni üles kasutama programmi „Loov Euroopa“ MEDIA alaprogrammi audiovisuaalsektoris parimate tavade edendamiseks seoses kestlikkuse, energiatõhususe ja keskkonnakaitsega;

42.  kutsub komisjoni üles lisama kestlikkuse ja keskkonnahoiu Euroopa kultuuripealinnade valiku- ja hindamiskriteeriumidesse; nõuab kindlalt, et Euroopa kultuuripealinnad järgiksid ka hartat, milles on sätestatud eespool nimetatud keskkonnapõhimõtted;

43.  palub komisjonil anda sektoriülese meetmena luba luua projektiarendajate ja programmi „Loov Euroopa“ teabepunktide nõustamiseks Euroopa keskkonna-, kliima- ja kestlikkuskonsultantide võrk; on seisukohal, et parimaid tavasid tuleks jagada ja need tuleks avalikustada;

o
o   o

44.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, liikmesriikidele ning kõnealuse kolme programmi rakendamise eest vastutavatele riikide ametitele ja asutustele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0005. (2) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0078. (3) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0054. (4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0324. (5) ELT L 347, 20.12.2013, lk 5. (6) ELT C 252, 18.7.2018, lk 31. (7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0150. (8) ELT L 250, 4.10.2018, lk 1. (9) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0323. (10) ELT L 347, 20.12.2013, lk 221. (11) ELT C 263, 25.7.2018, lk 19. (12) ELT L 342, 22.12.2009, lk 1.