Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Kolmapäev, 16. september 2020 - Brüssel
ELi roll maailma metsade kaitsmisel ja taastamisel
 ELi ja Aafrika julgeolekukoostöö Sahelis, Lääne‑Aafrikas ja Aafrika Sarves
 Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile: kolmandates riikides asutatud kesksetelt vastaspooltelt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt võetavate tasud
 Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile: kolmanda riigi finantsstabiilsuse süsteemne olulisus
 Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile: miinimumelemendid kolmandate riikide kesksete vastaspoolte taotluste nõuete võrreldava täitmise ning korra hindamiseks
 Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile: rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite muudatus seoses rahvusvahelise finantsaruandlusstandardiga 16
 Liidu elanikkonnakaitse mehhanismi käsitleva otsuse nr 1313/2013/EL muutmine ***I
 Laevade kütusekulu andmete üleilmne andmekogumissüsteem ***I
 Nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta *
 ELi ja Gruusia assotsieerimislepingu rakendamine

ELi roll maailma metsade kaitsmisel ja taastamisel
PDF 177kWORD 68k
Euroopa Parlamendi 16. septembri 2020. aasta resolutsioon ELi rolli kohta maailma metsade kaitsmisel ja taastamisel (2019/2156(INI))
P9_TA(2020)0212A9-0143/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 11, artikli 191 lõiget 1 ja artiklit 208,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 17. aprilli 2018. aasta otsust(1),

–  võttes arvesse ÜRO 2015.–2030. aasta kestliku arengu eesmärke,

–  võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul saavutatud Pariisi kokkulepet,

–  võttes arvesse 1992. aasta bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni, bioloogilise mitmekesisuse ülemaailmset strateegilist kava aastateks 2011–2020 ja Aichi bioloogilise mitmekesisuse eesmärke,

–  võttes arvesse komisjoni 23. juuli 2019. aasta teatist „Ulatuslikumad ELi meetmed maailma metsade kaitseks ja taastamiseks“ (COM(2019)0352),

–  võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist Euroopa rohelise kokkuleppe kohta (COM(2019)0640) ja Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni Euroopa rohelise kokkuleppe kohta(2),

–  võttes arvesse komisjoni 20. mai 2020. aasta teatist „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi“ (COM(2020)0380),

–  võttes arvesse ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava aastateks 2020–2024, ELi 2016. aasta välispoliitikat põlisrahvaste valdkonnas, nõukogu 15. mai 2017. aasta järeldusi põlisrahvaste kohta ja 2017. aasta Euroopa arengukonsensust,

–  võttes arvesse komisjoni 28. novembri 2018. aasta teatist „Puhas planeet kõigi jaoks – Euroopa pikaajaline strateegiline visioon, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni“ (COM(2018)0773),

–  võttes arvesse komisjoni 20. septembri 2013. aasta teatist „Uus ELi metsastrateegia metsade ja metsandussektori jaoks“ (COM(2013)0659),

–  võttes arvesse komisjoni uuringu „ELi tarbimise mõju metsade raadamisele: põhjalik analüüs ELi tarbimise mõju kohta metsade raadamisele“ 2013. aasta lõpparuannet,

–  võttes arvesse komisjoni keskkonna peadirektoraadi tellitud 2018. aasta teostatavusuuringut, milles käsitletakse võimalusi tõhustada ELi tegevust metsade raadamise vastu võitlemisel,

–  võttes arvesse komisjoni 17. oktoobri 2008. aasta teatist „Toimetulek metsade raadamisest ja metsade seisundi halvenemisest tulenevate probleemidega, et võidelda kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisuse hävimise vastu“ (COM(2008)0645),

–  võttes arvesse metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse (FLEGT) 2003. aasta tegevuskava, FLEGTi vabatahtlikke partnerluslepinguid kolmandate riikidega ning FLEGTi töökava aastateks 2018–2022,

–  võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu 21. märtsi 2019. aasta resolutsiooni, mis käsitleb keskkonnaalaste inimõiguste kaitsjate inimõiguste kasutamisse, keskkonnakaitsesse ja kestlikusse arengusse antava panuse tunnustamist,

–  võttes arvesse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) aruannet „The State of the World’s Forests 2020“ (Maailma metsade seisund 2020),

–  võttes arvesse ÜRO metsanduse strateegilist kava 2017–2030,

–  võttes arvesse valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) eriaruandeid kliimamuutuste, kõrbestumise, mulla degradatsiooni, maa kestliku majandamise, toiduga kindlustatuse ja kasvuhoonegaaside heitevoogude kohta maismaa ökosüsteemides ning selle viiendat hindamisaruannet „Kliimamuutused 2014: mõju, kohanemine ja kaitsetus“,

–  võttes arvesse valitsustevahelise bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitleva teaduslik-poliitilise foorumi (IPBES) 31. mai 2019. aasta bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste ülemaailmse hindamise aruannet,

–  võttes arvesse oma 16. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 15. istungjärgu (COP15) kohta(3),

–  võttes arvesse oma 28. novembri 2019. aasta resolutsiooni kliima- ja keskkonnaalase hädaolukorra kohta(4),

–  võttes arvesse oma 11. septembri 2018. aasta resolutsiooni loodusvarade läbipaistva ja vastutustundliku majandamise ning metsade kohta arenguriikides(5),

–  võttes arvesse oma 4. aprilli 2017. aasta resolutsiooni palmiõli ja vihmametsade hävitamise kohta(6),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

–  võttes arvesse arengukomisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamusi,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit (A9‑0143/2020),

A.  arvestades, et aastatel 1990–2016 kadus 1,3 miljonit ruutkilomeetrit maailma metsadest ning sellel oli hävitav mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kliimale, inimestele ja majandusele; arvestades, et vaatamata kõigile senistele jõupingutustele ei suudeta praeguse poliitikaga piisavalt täita paljusid metsaga seotud rahvusvahelisi kohustusi, nagu ÜRO kestliku arengu eesmärk 15.2(7) ja Aichi bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni 5. eesmärk(8); arvestades, et Euroopa Keskkonnaameti aruandes Euroopa keskkonna ning selle seisundi ja väljavaadete kohta 2020. aastal märgitakse, et Euroopa metsastatud ala on viimase kahe aastakümne jooksul olnud suures osas stabiilne, kuid ühtlasi hoiatatakse, et alates 2013. aastast on metsaelupaikade ja liikide kaitsestaatuse olukord vähe paranenud ning looduslikud ja inimtegevusest põhjustatud häired on ohuks Euroopa metsadele;

B.  arvestades, et 17 kestliku arengu eesmärki on lahutamatud ja jagamatud; arvestades, et areng kestliku põllumajanduse, toiduga kindlustatuse ja kestliku metsamajandamise kui kestliku arengu eesmärkide põhielementide suunas peaks toimuma samaaegselt;

C.  arvestades, et metsad aitavad oluliselt kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, ning arvestades, et vastupidiselt on raadamine – eriti troopiliste metsade raadamine – oluline kliimamuutuste põhjustaja; arvestades, et maakasutusest ja maakasutuse muutumisest põhjustatud heitkogused, mis tekivad peamiselt raadamise tagajärjel, on fossiilkütuste põletamise järel suuruselt teine kliimamuutuste​ põhjus, moodustades peaaegu 12 % kogu kasvuhoonegaaside heitkogusest; arvestades, et metsad on ka koduks 80 %‑le kogu maailma bioloogilisest mitmekesisusest, aitavad looduspõhiste lahenduste kaudu kaasa katastroofiohu vähendamise meetmetele ning võimaldavad elatise umbes 25 %‑le kogu maailma elanikkonnast, moodustades samal ajal suure osa põlisrahvaste traditsiooniliselt asustatud maast ja panustades inimeste tervisesse, pakkudes asendamatuid kultuurilisi, ühiskondlikke ja vaimseid väärtusi;

D.  arvestades, et kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise tõttu esineb sagedamini ja suurema intensiivsusega looduslikke häiringuid, nagu põuad, üleujutused, tormid, kahjurite levik, erosioon ja tulekahjud, mis valitsustevahelise kliimamuutuste rühma andmetel põhjustavad üha suuremat kahju ka maailma metsadele; arvestades, et suuremate investeeringute tegemine looduspõhistesse lahendustesse on üks kulutõhusamaid abinõusid heitkoguste vähendamiseks ja elutähtsate ökosüsteemide kaitsmiseks, parandades samal ajal elatise teenimist, vastupidavust ja toiduga kindlustatust;

E.  arvestades, et maailma metsade kaitsmiseks ja taastamiseks on vaja laiaulatuslikku, nõudlikku ja kooskõlastatud tegevust, mida toetab poliitiline ja ühiskondlik tahe;

F.  arvestades, et metsade kaitsmiseks ja taastamiseks ning metsaökosüsteemide kvantiteedi ja kvaliteedi parandamiseks võetavatel meetmetel peab olema oluline roll ELi ja liikmesriikide kestlikkuse poliitikas ning Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamises; arvestades, et globaalse soojenemise piiramiseks ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise vastu võitlemiseks on oluline, et metsi kaitstakse, taastatakse ja majandatakse viisil, mis suurendaks nende võimet CO2 talletada ja bioloogilist mitmekesisust kaitsta; arvestades, et põlismetsad võimaldavad ulatuslikumat süsinikdioksiidi talletamist ja pakuvad rohkem olulisi elupaiku, mida nooremates ja hiljuti istutatud metsades pole;

G.  arvestades, et vastavalt FAO maailma metsade seisukorra 2020. aasta aruandele on põllumajanduse laienemine jätkuvalt raadamise peamine põhjus koos linnade laiendamise, taristu arengu ja kaevandamisega; arvestades, et on vaja teha tihedat koostööd ELi partnerriikide ja eri sidusrühmadega, et edendada põllumajanduse ja metsanduse uuenduslikku ja positiivset koostoimet kestlike põllumajandussüsteemide loomiseks ja toiduga kindlustatuse parandamiseks; arvestades, et raadamisega seotud toodete, näiteks soja, palmiõli, kautšuki, maisi, veiseliha, loomanaha ja kakao impordi ja tarbimise kaudu on EL kaudselt seotud ka kogu maailma metsade ja muude looduslike ökosüsteemide raadamise ja degradeerumisega; arvestades, et ELi tarbimine moodustab umbes 10 % kogu lõpptarbimises väljenduvast raadamise osakaalust maailmas;

H.  arvestades, et organisatsiooni Global Witness hiljutine uurimine näitas, et ajavahemikul 2013–2019 olid ELis asuvad finantseerimisasutused peamiseks rahvusvaheliseks rahastamisallikaks kuuele põllumajandusettevõttele, mis olid seotud metsade hävitamisega Amazonases, Kongo jõe vesikonnas ja Paapua Uus-Guineas, ning nad toetasid neid 7 miljardi euroga(9);

I.  arvestades, et ettevõtete ja pankade praegused vabatahtlikud kohustused raadamisega võitlemiseks ei ole suutnud käitumist muuta, mida on vaja keskkonna katastroofilise hävitamise peatamiseks;

J.  arvestades, et taastuvenergia direktiivi negatiivne mõju maailma ja ELi metsadele tingis direktiivi uuesti sõnastamise(10); arvestades, et tehtud muudatused probleemi siiski ei lahenda;

K.  arvestades, et toetused puidust bioenergia tootmiseks tuleks ümber suunata energiatõhususse ja taastuvenergiasse;

L.  arvestades, et taastuvenergia direktiivi kohaldatavad eeskirjad põhinevad arusaamal, et spetsiaalsed energiakultuurid on kestlikud, kliimaneutraalsed ja võimaldavad allikat sobiva aja jooksul uuendada; arvestades, et see arusaam on ekslik;

M.  arvestades, et maailma metsade ja muude looduslike ökosüsteemide tõhusamaks kaitsmiseks tuleb võtta meetmeid kõigil tasanditel, sealhulgas tuleb võtta reguleerivaid meetmeid ja tagada kehtivate õigusaktide rangem täitmine ning vaja on ka olulisi avaliku ja erasektori investeeringuid; arvestades, et seda on võimalik saavutada ainult siis, kui tagatakse poliitika sidusus kõigis sektorites ning ELi sise- ja välispoliitika vahel, kohaldades põhimõtet „ära tekita kahju“;

N.  arvestades, et metsade ja muude looduslike ökosüsteemide suurem kaitse ja taastamine, samuti metsa kestlik majandamine on olulised põlisrahvaste ja kohalike kogukondade elatise säilitamiseks, pakuvad võimalusi sotsiaalseks ja majanduslikuks arenguks ja töökohtade loomiseks ning võimaldavad kestliku biomajanduse arendamist, edendades samal ajal ökosüsteemi teenuseid ja kaitstes bioloogilist mitmekesisust; arvestades, et metsad kuuluvad keskkonnasäästlikku majandussektorisse, millel on potentsiaal luua kogu maailmas 10–16 miljonit töökohta;

O.  arvestades, et mangroovmetsad pakuvad olulisi ökosüsteemi teenuseid, talletades suures koguses süsinikdioksiidi, on paljudele korallriffide kalaliikidele oluliseks kudemiskohaks ja kaitsevad korallriffe toitainekoormuse ja setete ning rannikualasid üleujutuste eest; arvestades, et kuni viimase ajani hõlmasid mangroovmetsad enam kui kolm neljandikku troopilistest rannikutest, kuid üle poole on kadunud rannikualade arengu, vesiviljeluse, reostuse ja mittesäästva kasutamise tõttu;

P.  arvestades, et mangroovmetsade väärindamine põhjustab 10 % raadamisest tingitud süsinikdioksiidi heitest vaatamata sellele, et mangroovid moodustavad vaid 0,7 % troopilistest metsadest(11);

Q.  arvestades, et ELi rahalised vahendid, mis on eraldatud metsade kaitse ja taastamise ning metsade kestliku majandamise toetamiseks partnerriikides, ei ole probleemi ulatust arvestades piisavad; arvestades, et metsade ja muude looduslike ökosüsteemide kaitsmine, taastamine ja kestlik majandamine, samuti nendega kaasnev kasu ja inimõiguste aspektid tuleb paremini integreerida ELi rahastamismehhanismidesse;

R.  arvestades, et ELil ja tema liikmesriikidel on pikaajaline traditsioon ja kogemus kestliku metsamajandamise alal ning nad saavad kasutada neid selleks, et aidata ka teistel riikidel sellealast suutlikkust suurendada;

S.  arvestades, et põlisrahvaid, kohalikke kogukondi ja keskkonnakaitsjaid ähvardatakse üha enam ja hirmutatakse ning nad kogevad inimõiguste rikkumisi, kui nad püüavad oma metsi, maad ja keskkonda kaitsta;

T.  arvestades, et looduslike ökosüsteemide hävitamine ja muundamine võib suurendada selliste patogeenide nagu viiruste ülekandumist metsloomadelt ja koduloomadelt inimestele (zoonoosid);

U.  arvestades, et kestlik ja tõhus metsapoliitika vajab usaldusväärset teavet metsaressursside, nende seisundi ning majandamise ja kasutamise kohta koos usaldusväärse teabega maakasutuse muutmise kohta;

V.  arvestades, et metsad ja metsapõhine väärtusahel on ringbiomajanduse edasiarendamiseks väga olulised, kuna need tagavad töökohad ja majandusliku heaolu maa- ja linnapiirkondades, aitavad leevendada kliimamuutusi ja toovad tervisealast kasu;

1.  tunneb heameelt komisjoni teatise „Ulatuslikumad ELi meetmed maailma metsade kaitseks ja taastamiseks“ üle ning peab seda heaks aluseks otsustavale tegevusele; nõustub teatises esitatud viie prioriteediga; rõhutab, et need prioriteedid on kõik vajalikud looduslike ökosüsteemide, eriti metsade raadamise ja seisundi halvenemise, samuti bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja sellega seotud inimõiguste rikkumiste peatamiseks ja ümberpööramiseks ning neid tuleb kiiresti ja järjekindlalt rakendada; tuletab siiski meelde, et EL ja selle liikmesriigid peaksid oma meetmetes olema nõudlikumad, et täita oma kohustusi ning tegeleda raadamise ja metsade seisundi halvenemise kiireloomulise probleemiga kogu maailmas; rõhutab niisuguste meetmete ja algatuste, sealhulgas uute reguleerivate meetmete tervikliku paketi olulisust, mis on tõhusad, üksteist täiendavad ja täidetavad ning hõlmavad järelevalvet;

2.  rõhutab vajadust ELi keskkonnapoliitika raames tunnistada ELi pädevust, vastutust ja olemasolevaid rahalisi vahendeid metsakaitse valdkonnas, sealhulgas mis puudutab Euroopa metsi maailma metsade osana; kordab, et meie välistegevuse ja partnerite reaktsiooni edukus metsade kaitsmisel sõltub sellest, kui tõhusad ja nõudlikud me oleme oma looduspärandi suhtes; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles tagama kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe ja 2030. aasta bioloogilise mitmekesisuse strateegiaga kõrgeimad keskkonnakaitsestandardid ning suurema kooskõla metsade kaitse ja taastamise ülesannetes nii ELis kui ka selle välistegevuses;

3.  tuletab meelde, et EL ja selle liikmesriigid peaksid võtma kiireloomulisi meetmeid metsade kaitsmiseks ja taastamiseks, et täita oma kohustused, mis tulenevad kestliku arengu eesmärkidest, Pariisi kokkuleppest, bioloogilise mitmekesisuse ülemaailmsest strateegilisest kavast aastateks 2011–2020 ning ÜRO metsanduse strateegilisest kavast aastateks 2017–2030 ja selle ülemaailmsetest metsandusalastest eesmärkidest;

4.  rõhutab metsade rolli kliimamuutuste kahjuliku mõju suhtes vastupanuvõime suurendamisel; rõhutab vajadust spetsiifiliste ja tõhusate meetmete järele kliimamuutustega kohanemise strateegiates ja kavades, mis hõlmaksid kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise koostoimet;

5.  rõhutab metsade positiivset panust inimeste tervisesse ja kodanike elukvaliteeti ning suurt keskkonnaväärtust, mis on seotud süsiniku sidumise, vee kogumise, erosiooni ohjamise ja kaitsega maalihete eest;

6.  rõhutab, et raadamise põhjustajate tegevus ulatub metsandussektorist kaugemale ja on seotud paljude muude küsimustega, näiteks maaomand, põlisrahvaste õiguste kaitse, põllumajanduspoliitika, kliimamuutused, demokraatia, inimõigused ja poliitiline vabadus;

7.  rõhutab, et metsaökosüsteemide kaitsmisel on keskne roll naissoost põllumajandustootjatel ja põlisrahvaste esindajatel; märgib aga murega, et loodusvarade haldamisse naisi ei kaasata ega suurendata nende mõjuvõimu selles; on arvamusel, et kestlikul metsamajandamisel on otsustava tähtsusega ka metsandushariduses soolise võrdõiguslikkuse tagamine, mida tuleks arvesse võtta ka ELi metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse (FLEGT) tegevuskavas;

8.  kutsub komisjoni üles suurendama jõupingutusi, et käsitleda raadamise probleemi tervikuna ühtse poliitikaraamistiku kaudu, tagades samal ajal ökosüsteemide säilimise; tuletab meelde, et oluline on järgida ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid; toetab käimasolevaid läbirääkimisi rahvusvaheliste korporatsioonide ja muude äriühingute jaoks inimõigusi käsitleva siduva ÜRO vahendi loomiseks ja rõhutab, et on oluline, et EL osaleks selles protsessis ennetavalt;

9.  nõustub komisjoni teatises esitatud viitega põlismetsade asendamatuse kohta ja rõhutab seda ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tunnistama, et looduslike metsade kaitse toob kliimamuutuste leevendamiseks silmapaistvat kasu, mis tuleneb nende ökosüsteemi süsinikuvaru suurusest ja pikaealisusest; rõhutab, et metsastamine, viiduna läbi viisil, mis on kooskõlas kohalike ökosüsteemide kaitse ja tugevdamisega, võib aidata saavutada kliimaneutraalsuse 2050. aastaks, ning märgib samas, et äsja istutatud metsad ei saa asendada põlismetsi; rõhutab, et metsade kaitsmine peaks olema ELi poliitiline prioriteet; rõhutab, et EL peaks olema eeskujuks ning tagama enda ja liikmesriikide rahvusvaheliste sotsiaalsete ja keskkonnaalaste kohustuste täitmise, sealhulgas kliima, bioloogilise mitmekesisuse ja inimõiguste valdkonnas;

10.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama praegustes prioriteetsetes valdkondades tõhusa rakendamise ning lisama ELi tulevase metsastrateegia osana siduvad eesmärgid metsaökosüsteemide, eriti põlismetsade kaitseks ja taastamiseks, mis peaksid olema täielikult kooskõlas ELi 2030. aasta bioloogilise mitmekesisuse strateegias esitatud ettepanekuga taastamise ja kaitsealade siduvate eesmärkide kohta; rõhutab, kui oluline on neid meetmeid piisavalt toetada ja rahastada;

11.  rõhutab, et erilist tähelepanu tuleks pöörata rannikualade mangroovidele ja metsadele, mida kliimamuutused eriti mõjutavad ning mis pakuvad suurepärast võimalust säilitamise, kohanemis- ja leevendamispoliitika jaoks; peab kahetsusväärseks, et komisjoni teatises ei mainita mangroovmetsi; rõhutab, et 80 % maismaa bioloogilisest mitmekesisusest võib leida metsadest ning mangroovmetsad on olulised nii kliima kui ka bioloogilise mitmekesisuse seisukohast, samuti asjaomaste kohalike kogukondade elatise jaoks;

12.  rõhutab kodanikuühiskonna rolli keskkonnakaitses ja kestlikus tarbimises ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama täieliku läbipaistvuse ja üldsuse osalemise metsa ja maakasutusega seotud meetmetes, et ennetada raadamist ja metsade seisundi halvenemist, edendada metsade kaitset ja kestlikku metsamajandamist ning toetada looduslike metsade kaitset ja taastamist piirkondlikul ja maailma tasandil; rõhutab, kui oluline on luua platvorm paljude sidusrühmade ja liikmesriikide dialoogiks raadamise, metsade seisundi halvenemise ja maailma metsaga kaetuse kestliku suurendamise võimaluste üle, et luua liite, võtta ühiseid kohustusi, peatada raadamine ning vahetada kogemusi ja teavet;

13.  rõhutab põlisrahvaste ja kohalike kogukondade, sealhulgas naiste olulist rolli, õigusi ja toetusvajadust maailma metsade kaitsmisel ning neid metsi puudutavate otsuste tegemise protsessis; tunnistab lisaks ohte ja inimõiguste rikkumisi, millega nad silmitsi seisavad; kutsub seetõttu komisjoni üles võtma arvesse nende rolli ja kaasama nad metsakaitsemeetmete kavandamisse, vastuvõtmisse, rakendamisse ja jõustamisse nii maailma, ELi, riigi kui ka piirkondlikul tasandil;

14.  tuletab meelde, et paljud põllumajandustootjad teavad, et mets on maastiku lahutamatu ja oluline osa, mis on vajalik nende asjakohaste ökoloogiliste, majanduslike ja sotsiaalsete funktsioonide jaoks, ning et ajalooliselt on nad püüdnud metsi kaitsta, kasutada ja taastada ning nad jätkavad seda ka praegu; märgib, et teatavad kohalikud kogukonnad ja põlisrahvad on sajandite jooksul kasutanud traditsioonilisi põllumajandustehnikaid, et metsi alal hoida, ja neil on maa kestliku kasutamise kohta oma eriteadmised;

15.  tuletab meelde, et põlisrahvastel, kohalikel kogukondadel, väikepõllumajandustootjatel ja naistel on metsade kohta hädavajalikud teadmised, millest nad sõltuvad väga palju; nõuab, et EL tagaks sotsiaalse õigluse, st et kooskõlas ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) maa-, kalavarude ja metsavalduse vastutustundliku haldamise vabatahtlike suuniste, põlisrahvaste õiguste ÜRO deklaratsiooni (UNDRIP) ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsiooniga nr 169 tunnustataks nende maaomandi- ja inimõigusi ning et nad saaksid osaleda neid mõjutavate ELi arenguprogrammide väljatöötamises ja rakendamises ning metsakaitsemeetmete jõustamises, tuginedes FLEGT-programmist saadud kogemustele;

16.  tuletab meelde, kui oluline on õiguskaitse ning õiguskaitsevahendite ja tõhusa kaitse piisav kättesaadavus rikkumisest teatajatele loodusvarasid eksportivates riikides, et tagada kõigi õigusaktide ja algatuste tõhusus; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama oma toetust keskkonna- ja metsakaitsjatele ELis ja kogu maailmas;

17.  tunneb heameelt komisjoni pühendumuse üle tarneahela ja investeeringute kestlikkuse ja läbipaistvuse suurendamisel, et tagada raadamisvabade tarneahelate toodete tarbimine; kordab selle valdkonna meetmete ja algatuste laiaulatusliku paketi olulisust;

18.  kutsub komisjoni üles selliste meetmete ja algatuste väljatöötamisel kaaluma ka seda, kuidas need saaksid kõige paremini kaasa aidata muude niisuguste oluliste looduslike ökosüsteemide kaitsmisele, kus on tõsine seisundi halvenemise või muundumise oht;

19.  on seisukohal, et raadamisvaba tarneahela mõiste ühtne määratlus on metsade raadamist soodustavate toorainete probleemi lahendamisel keskse tähtsusega, ning kutsub komisjoni üles esitama range määratluse; rõhutab sellega seoses tugevat seost metsapõhiste väärtusahelate ja kestliku arengu eesmärkide vahel;

20.  märgib, et raadamiseta kaupade läbipaistvate sertifitseerimissüsteemide edendamine on üks paljudest sobivatest vahenditest; juhib siiski tähelepanu sellele, et niisuguste süsteemide peamine eesmärk peab olema raadamise vastu võitlemine;

21.  kutsub komisjoni üles viivitamata tegema uuringud metsasektori ja puidupõhiste toodete sertifitseerimis- ja kontrollisüsteemide ning raadamiseta kaupade sertifitseerimissüsteemide kohta; kutsub komisjoni üles esitama need uuringud Euroopa Parlamendile edasiseks arutamiseks koos kavandatud järelmeetmete ja meetmetega, et julgustada kehtestama rangemaid standardeid ning tagada sertifitseerimise ja kolmandate isikute kontrollisüsteemide läbipaistvus;

22.  tunneb heameelt komisjoni teate üle integreerida raadamisega seotud kaalutlused veelgi tugevamalt ELi ökomärgisesse, keskkonnahoidlikesse riigihangetesse ja teistesse ringmajandusega seotud algatustesse niisuguste meetmete ja algatuste ulatusliku kogumi osana, mis tagavad raadamisvabad tarneahelad;

23.  kordab oma nõudmist komisjonile esitada viivitamata mõju hindamisel põhinev ettepanek ELi õigusraamistiku kohta, mis tugineb nõuetekohasele hoolsusele, et tagada ELi turule lastud toodete ja kaupade kestlikud ja raadamisvabad tarneahelad, pöörates erilist tähelepanu raadamisega seotud impordi peamiste põhjustega tegelemisele; on seisukohal, et selline raamistik peaks olema jõustatav ning kooskõlas rahvusvaheliste standardite ja kohustustega, seda tuleks kohaldada kogu tarneahela ulatuses, kui hoolika hindamise tulemusel on leitud, et see on toimiv ja kohaldatav kõigile turul tegutsejatele, sealhulgas VKEdele, ning sellega peaks kaasnema tugev jõustamismehhanism, sealhulgas tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused; juhib tähelepanu asjaolule, et sellealaste ELi meetmetega ei tohiks kaasneda arenguriikide elanike sissetuleku kaotus, vaid uued majanduslikud võimalused ja üldine üleminek kestlikumale majandusele; kutsub komisjoni üles avaldama asjakohastel rahvusvahelistel kaubandusfoorumitel toetust tarneahelate kestlikkuse küsimusele ning käsitlema seejuures ka raadamist ja metsade seisundi halvenemist;

24.  kutsub komisjoni üles esitama finantseerimisasutustele hoolsuskohustuse nõuded EList tingitud raadamise keskkonnaalase, sotsiaalse ja inimõigusi puudutava mõju tuvastamiseks, ennetamiseks ja leevendamiseks, tagamaks, et ükski ELi finants- ega pangandusüksus ei ole otseselt ega kaudselt seotud raadamise, metsade seisundi halvenemise, looduslike ökosüsteemide muundamise või nende seisundi halvenemise või inimõiguste rikkumisega;

25.  rõhutab metsaomanike ja haldajate rolli metsa kestliku arengu tagamisel; rõhutab, et Euroopa metsatööstus saab aidata kaasa kestliku metsamajandamise ülemaailmsete standardite edendamisele; usub, et Euroopa tööstus, VKEd ja metsandussektoris tegutsevad mikroettevõtjad peaksid samuti omama rolli dialoogis, mida peetakse partnerriikidega selle üle, kuidas veelgi edendada kestlikkust kogu väärtusahelas;

26.  kutsub erasektorit üles võitlema oma tarneahelates ja investeeringutes aktiivsemalt raadamise vastu, täites oma raadamisega seotud kohustusi ja tagades täieliku läbipaistvuse oma kohustuste täitmisel; rõhutab vajadust võimendada erainvesteeringuid, et tegeleda raadamise põhjustega ning viia ellu kestliku arengu eesmärgid ja Pariisi kokkulepe; kutsub samal ajal komisjoni üles tõhustama koostööd erasektoriga ja töötama välja asjakohased vahendid eestvedajate stimuleerimiseks jagatud vastutuse põhimõtte alusel; tunneb heameelt muud kui finantsaruandlust käsitleva direktiivi(12) käimasoleva läbivaatamise üle ja kutsub komisjoni üles parandama muu kui finantsteabe avalikustamise kvaliteeti ja ulatust, eriti keskkonnaaspektide osas, ning edendama metsaga seotud kaalutluste integreerimist ettevõtete sotsiaalsesse vastutusse; tuletab samuti meelde, et oluline on järgida ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid; toetab käimasolevaid läbirääkimisi rahvusvaheliste korporatsioonide ja muude äriühingute jaoks inimõigusi käsitleva siduva ÜRO vahendi loomiseks ning rõhutab, et on oluline, et EL osaleks selles protsessis ennetavalt;

27.  kutsub komisjoni üles hindama koos erasektori ja teiste arenguvaldkonnas tegutsejatega uusi katastroofiohuga seotud kulude katmise ja kindlustamise lahendusi, mida saab kasutada suurt hulka hektareid metsa mõjutavate katastroofijuhtumite korral;

28.  kutsub komisjoni üles toetama ja ergutama tööstusest lähtuvat innovatsiooni ja algatusi, et suurendada väärtusahelates kestlikkust;

29.  peab vajalikuks suunata asjakohastes tööstussektorites nii era- kui ka avaliku sektori rahavood ümber tegevustesse, mis ei põhjusta raadamist; tuletab meelde, et 31. detsembriks 2021 peaks komisjon hindama sätteid, mida on vaja taksonoomiamääruse(13) kohaldamisala laiendamiseks majandustegevusele, mis kahjustab märkimisväärselt keskkonnasäästlikkust;

30.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama tõhusalt segarahastamise mehhanisme, et ergutada erasektorit metsa taastamist rahastama;

31.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles esildama erimeetmeid niisuguse poliitilise ja reguleeriva raamistiku tugevdamiseks, mis toetaks metsade kaitset ja taastamist ning kestlikku metsamajandamist kogu maailmas, ning esitama juhised ja erimeetmed kestlikuks maakasutuse planeerimiseks; kutsub komisjoni üles edendama parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel ja kolmandate riikidega; kutsub lisaks komisjoni üles julgustama tootjariikides õigusreforme läbi viima kõigi sidusrühmade, sealhulgas kodanikuühiskonna, põlisrahvaste ja kohalike kogukondade tulemuslikul ja sisulisel osalusel, pöörates erilist tähelepanu naiste tõhusale osalemisele;

32.  rõhutab kestliku metsamajandamise ja kestliku biomajanduse edendamise tähtsust; tunnistab, et kestliku metsamajandamise mudelid ja kestlik maakasutus kogu maailmas võivad aidata kaasa raadamise ja metsade seisundi halvenemise ennetamisele ning peaksid põhinema kõrgeimatel kestlikkuse standarditel, sobitades kokku majandusliku, keskkonnaalase ja sotsiaalse kestlikkuse ning bioloogilise mitmekesisuse ja väärtuslike süsiniku sidujate kui kesksete tegurite kaitse, säilitades ühtlasi neile omase väärtuse, tootlikkuse ja ökosüsteemi teenused; kutsub komisjoni üles edendama kestlikku metsandust ja põllumajandust ning arendama partnerriikides väikepõllumajandustootjate ja kohalike kogukondade jaoks stimuleerivaid mehhanisme, et säilitada ja parandada ökosüsteemi teenuseid ja tooteid, mis on saadud kestliku metsanduse ja põllumajanduse kaudu; rõhutab agrometsandussüsteemide olulisust põllumajandusliku tootmise, mitmekesistamise, kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise ning kõrbestumise ennetamise jaoks; juhib tähelepanu sellele, et neid agrometsandussüsteeme iseloomustab suurem maakasutuse tõhusus võrreldes muude põllumajandussüsteemidega; nõuab muudatusi, et süstemaatiliselt soodustada olemasolevaid suure loodusväärtusega agrometsandussüsteeme, hõlbustada nende taastamist ja suurendada suutlikkust selle tootmismeetodi sujuvamaks muutmiseks;

33.  rõhutab asjaolu, et programmist „Horisont 2020“ on juba rahastatud olulisi teadusuuringuid ja innovatsiooni üleminekul kestlikumatele maakasutustavadele ja tarneahelatele, et peatada raadamine ja metsade seisundi halvenemine; nõuab suuremat rahastamist, et programmi „Euroopa horisont“ raames saaks jätkata nendes valdkondades toetuse pakkumist;

34.  juhib tähelepanu ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud ministrite Katowice deklaratsioonile metsade ja kliima kohta, mille rahvusvaheline üldsus kiitis heaks 12. detsembril 2018 ja milles rõhutatakse metsade ja puidu kasutamise tähtsust kliimakaitses ning seatakse need küsimused muude rahvusvaheliste metsaga seotud eesmärkide ja otsuste konteksti; märgib, et deklaratsiooni kohaselt on neid eesmärke võimalik saavutada üksnes aktiivse multifunktsionaalse metsamajandamise kaudu, mis tähendab majandamisstrateegiat, milles võetakse arvesse kõiki metsaga seotud eesmärke, nagu CO2 talletamine, liikide ja mulla kaitse, tooraine kaevandamine, puhkamine ja toidutootmine, ning viiakse need tasakaalu;

35.  rõhutab metsanduse ja põllumajanduse olulist rolli loodusvarade ja maakasutuse majandamisel ELi ja kogu maailma maapiirkondades; tunnistab sellega seoses liikmesriikide metsamajanduse, metsaomandi, agrometsanduse ja võimaluste erinevust;

36.  rõhutab, et paketis „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ sätestatud eesmärkide saavutamiseks kasutatavad meetodid ei tohi põhjustada raadamist ja metsade seisundi halvenemist mujal maailmas; kutsub seetõttu komisjoni üles vaatama 2021. aastaks läbi komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2019/807(14) lisatud aruande asjakohased aspektid ning vajaduse korral muutma kõnealust määrust põhjendamatu viivituseta ja igal juhul enne 2023. aastat, tuginedes teaduslikele teadmistele ja järgides ettevaatuspõhimõtet; palub komisjonil uuesti hinnata sojakasvatuse andmeid ja lõpetada järk-järgult maakasutuse kaudse muutuse suure riskiga biokütuste tootmine nii kiiresti kui võimalik ja hiljemalt 2030. aastaks;

37.  rõhutab vajadust vähendada puidu ja puidupõhiste toodete tarbimist ELis, edendades rohkem ringlusel põhinevat majandust, minimeerides jäätmeteket ja suurendades tarbijate teadlikkust puidupõhiste kaupade ökoloogilistest tagajärgedest;

38.  tuletab meelde rohkem kui 700 teadlase kirja, milles nõutakse taastuvenergia direktiivi teaduslikult põhjendatud läbivaatamist, eelkõige teatavat liiki puitbiomassi väljajätmist seatud eesmärgi saavutamise arvestusest ja toetuse saamise õigusest;

39.  mõistab hukka puidu üha suurema kasutamise biokütuste ja bioenergia tootmiseks, mis, arvestades kasvavat nõudlust taastuvatest energiaallikatest toodetud energia järele, avaldab survet ELi ja maailma metsadele;

40.  märgib, et ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 23. istungjärgul nähtus mitme põlismetsade ja bioloogiliselt väga mitmekesiste metsade poolest rikka ning poolt maailma elanikkonnast esindava riigi püüd suurendada puidu ja muu taimse materjali kasutamist energia tootmiseks(15); kordab, et EL ei tohiks anda vale eeskuju ja peab tagama, et taastuvenergia poliitikat suunavad normid ei tooks kaasa hävinud ja halvenenud seisundiga ökosüsteeme;

41.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid täielikult arvesse biokütuste suurema kasutamise mõju raadamisele; kutsub seetõttu komisjoni üles reformima põhjalikult ELi bioenergiapoliitikat ning vaatama selleks eelkõige läbi taastuvenergia direktiivi;

42.  kutsub komisjoni üles tagama tõhusad meetmed puitkütuste kestlikuks tootmiseks ja kasutamiseks, pidades muu hulgas silmas puidugraanulite suuremahulist Euroopa Liitu importimist ja potentsiaalset ohtu, mida see import võib tekitada kolmandate riikide metsadele; on seisukohal, et edendada tuleks kaskaadkasutuse põhimõtet, mis võib olla kasulik viis ressursitõhususe parandamiseks;

43.  tuletab meelde, et umbes 2,6 miljardit inimest kogu maailmas kasutab toiduvalmistamiseks traditsioonilist biomassi, peamiselt puitu ja sütt, samas kui peaaegu kolmel neljandikul neist puudub juurdepääs tõhusale pliidile; nõuab, et EL suurendaks kolmandatele riikidele antavat toetust, et minna üle kestlikele ja taastuvatele energiaallikatele ning vähendada puidu kütusena kasutamisest tingitud raadamise survet; rõhutab, et kui kolmandate riikide energiasüsteemid oleksid enam detsentraliseeritud, võimaldaks see otsekohest üleminekut kestlikele taastuvatele energiaallikatele;

44.  märgib, et põllumajanduse sotsiaalne ja majanduslik tähtsus suureneb, kuna maailma rahvastik kasvab ja nõuab suuremat toidu- ja põllumajanduslike toorainete tootmist, kuid samaaegselt tuleb leevendada ka kliimamuutusi; võtab murega teadmiseks hinnangu, et 14 % maailma toidust läheb kaduma saagikoristuse, tapmise ja püügi käigus(16), ning rõhutab vajadust sidusate meetmete järele, et vältida toidukadu ja toidu raiskamist toidutarneahelas ning reageerida kiiresti kriisidele, mis võivad põhjustada toidupuudust;

45.  rõhutab, kui tähtis on edendada kestlikku toitumist ning suurendada selleks tarbijate teadlikkust tarbimisharjumuste mõjust ja anda teavet niisuguste toitumisviiside kohta, mis on inimeste tervisele paremad ja mille keskkonnajalajälg on väiksem;

46.  rõhutab vajadust teha rohkem märkimisväärseid edusamme ELi valgurikaste taimede strateegia väljatöötamisel ja rakendamisel ning valgurikaste taimede jõulise tootmise tagamisel ELis, et piirata nende kultuuridega seotud raadamise ohtu maailma teistes piirkondades ning vähendada impordist sõltumist ning maakasutuse muutusest tingitud survet metsadele; rõhutab, et selliseid edusamme tuleks teha muu hulgas külvikorra laiema kasutuselevõtuga, millega kaasneks toetus ja suunised põllumajandustootjatele valgurikaste taimede kasvatamiseks sobivates piirkondades, ning rõhutab, et sellised meetmed vähendaksid sõltuvust impordist, raadamist, metsade seisundi halvenemist ja metsadele avalduvat survet, mis on tingutud maakasutuse muutusest; nõuab seepärast, et taimsete valkude impordile kehtestataks jätkusuutlikkuse kriteeriumid;

47.  on seisukohal, et raadamise põhjustega tuleks tegeleda ELi poliitikaraamistikus ning seejuures tuleks tagada metsaga seotud poliitikavaldkondade sidusus ja vähendada metsadele avaldatavat survet; on seisukohal, et selline poliitikaraamistik edendaks üha innovatiivsemat, kestlikumat ja tõhusamat põllumajandust ELis ja väljaspool seda ning vähendaks uute tehnoloogiate abil toidukadu kogu toidutarneahelas; juhib tähelepanu asjaolule, et raamistikus esitatud eesmärke saab täita sel moel, et põllumajandustootjatele muudetakse rahastamisvõimalused kergesti kättesaadavaks, nii et nad saaksid soetada tipptasemel ülitäpset põllumajandustehnikat;

48.  rõhutab, et kuigi põllumajandustootjad on meie põllumajanduslike ja toidualaste põhivajaduste rahuldamisel kesksel kohal, sõltub nende töö sellistest loodusvaradest nagu pinnas, vesi ja metsad; märgib, et metsade multifunktsionaalsuse tunnustamine on hädavajalik meie ülemaailmse metsapärandi nõuetekohaseks haldamiseks; rõhutab, et majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnaaspektid, alates puidu ja muude toodete traditsioonilisest tootmisest kuni ökosüsteemi teenuste, bioloogilise mitmekesisuse ja muu keskkonnakasuni, nagu süsiniku kogumine ja säilitamine, mis takistavad mullaerosiooni ning parandavad õhu ja vee kvaliteeti, on kõik omavahel seotud ja üksteisest sõltuvad; rõhutab, et sellised aspektid nõuavad terviklikku ja sidusat lähenemisviisi metsade kaitsmisele, taastamisele ja majandamisele ning raadamise probleemi lahendamisele;

49.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma erimeetmeid maailma ja ELi metsadega seotud olemasolevate ja uute seire- ja hindamisvahendite abil saadud teabe ja andmete kättesaadavuse parandamiseks ja andmete ühtlustamiseks ning tagama, et seda teavet levitatakse reguleerivatele ja täitevasutustele, üldsusele, tarbijatele ja erasektorile kättesaadaval, kasutajasõbralikul ja arusaadaval kujul ning nii, et poliitikakujundajad saaksid seda kohe kasutada; kutsub liikmesriike üles parandama statistikat ostetud puidukoguse kohta, sealhulgas näitama, kui suur võib olla nende hangetes kestliku, seadusliku või FLEGT‑litsentsiga materjali maht;

50.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tõhustama jõupingutusi usaldusväärse metsavarusid ja maakasutuse muutust puudutava teabe kättesaadavuse, kvaliteedi ja ühtsuse parandamiseks, et poliitikakujundamisel saaks kasutada teavet, mis on saadud tänu väga mitmesuguste sidusrühmade osalemisele, sealhulgas partnerriikides;

51.  rõhutab, et usutav ja usaldusväärne metsaseire ja teabe jagamine on väga tähtsad, et parandada metsahaldust ja hõlbustada raadamise kaotamiseks võetud kohustuste täitmist partnerriikides; nõuab, et nende eesmärkide saavutamiseks suurendaks EL partnerriikidele antavat rahalist ja tehnilist toetust ning aitaks neil arendada kohalike metsahaldusstruktuuride ja aruandekohustuse täiustamiseks vajalikku oskusteavet;

52.  rõhutab, et ebaseaduslik raie on jätkuv tava mitte ainult kolmandates riikides, vaid ka ELis; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma otsustavaid meetmeid, et ennetada ebaseaduslikku raiet ja võidelda selle vastu; kutsub komisjoni üles looma Euroopa metsade vaatlus- ja säilitamissüsteemi, mis põhineb GNSSi (Galileo ja Copernicus) ning maapealseid võrke kasutaval seiresüsteemil, et jälgida kogu tegevust alates raiest puidu ülestöötamise kohas kuni puidu jõudmiseni puidutöötlusettevõtetesse ja sealt väljumiseni; rõhutab, et komisjon peaks keskenduma ebaseadusliku raie ennetamisele, parandades puidumääruse(17) ja FLEGTi rakendamist; rõhutab vajadust suurendada üldsuse teadlikkust ebaseadusliku raie ja metsakuritegude sotsiaalsest ja majanduslikust mõjust;

53.  tuletab meelde, et kliimamuutuste tõttu metsatulekahjude oht tõenäoliselt suureneb; rõhutab seetõttu vajadust tugevdada märkimisväärselt ennetus- ja valmisolekualaseid jõupingutusi, tehes rahvusvaheliselt koostööd varajase hoiatamise vahendite, katastroofidele vastupidamise ja riskimaandusmeetmete valdkonnas; soovitab komisjonil jätkata metsatulekahjude mõju jälgimiseks ülemaailmsete (nagu ülemaailmne metsa- ja maastikupõlengute teabesüsteem) ja piirkondlike (nagu Euroopa metsatulekahjude teabesüsteem) teabesüsteemide arendamise toetamist; kutsub komisjoni üles kasutama oma teadmisi ja laiendama Copernicuse programmi REDD+ satelliitsüsteemi kasutamist, et toetada koostöös kolmandate riikidega ülemaailmset metsaga seotud riskide ja raadamise jälgimist;

54.  kordab, et ELi kaubandus- ja investeerimispoliitika peaks hõlmama siduvaid ja jõustatavaid kestliku arengu peatükke, milles järgitakse täielikult rahvusvahelisi kohustusi, eriti Pariisi kokkulepet, ning mis on kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) eeskirjadega; kiidab heaks komisjoni kavatsuse muuta Pariisi kokkulepe kõigi tulevaste kaubandus- ja investeerimislepingute oluliseks osaks; kutsub komisjoni üles tagama, et kõik tulevased kaubandus- ja investeerimislepingud, nii laiaulatuslikud lepingud kui ka asjakohased lisalepingud, sisaldaksid siduvaid ja jõustatavaid sätteid, sealhulgas ebaseadusliku raiega seotud korruptsioonivastaseid sätteid, et vältida raadamist ja metsade seisundi halvenemist;

55.  kiidab heaks „ära tekita kahju“ põhimõtte, nagu on rõhutatud teatises Euroopa rohelise kokkuleppe kohta; soovitab sellega seoses komisjonil paremini hinnata olemasolevate kaubanduslepingute mõju raadamisele ja tagada, et kõikide vabakaubandus- ja investeerimislepingute kaubandust ja kestlikku arengut käsitlevad peatükid sisaldaksid nõudlikumaid sätteid metsakaitse, bioloogilise mitmekesisuse ja kestliku metsanduse kohta;

56.  kutsub komisjoni üles tagama, et kaubanduslepingute mõju metsade seisundile, bioloogilisele mitmekesisusele ja inimõigustele hinnatakse süstemaatiliselt kestlikkuse mõjuhinnangute ja muude asjakohaste hindamismeetodite raames, konsulteerides asjaomaste sidusrühmadega, ning et nende hindamiste järeldusi võetakse hiljem täielikult arvesse selliste lepingute läbirääkimisel ja sõlmimisel;

57.  rõhutab vajadust puidumääruse rakendamist ja täitmise tagamist veelgi parandada, et parimal viisil võidelda imporditud ja liikmesriikides ebaseaduslikult ülestöötatud puidu ja toodetud puittoodete kaubanduse vastu; märgib lisaks, et puidu ja puittoodete importi tuleks ELi piiridel põhjalikumalt kontrollida, tagamaks, et imporditud tooted tõesti vastavad ELi turule laskmiseks vajalikele nõuetele; tuletab meelde, et konfliktipiirkondadest pärit puit kuulub juba FLEGT‑tegevuskava tegevusvaldkonda, kuid selle probleemi lahendamiseks ei ole tehtud piisavalt tööd; kutsub komisjoni üles täitma oma kohustust laiendada eelseisva läbivaatamise raames puidumääruses sätestatud hoolsuskohustusi, et hõlmata ka konfliktipiirkondadest pärit puit; rõhutab, et olemasoleva poliitika tugevdamine peab käima käsikäes suurema poliitika sidususega, tagamaks, et ELi poliitika, sealhulgas kaubandus, ei avalda negatiivset mõju keskkonnale ega inimestele;

58.  märgib kahetsusega, et puidu ja puittoodete Euroopa Liitu suunduva impordi praegune järelevalvetase on ebapiisav, eriti mis puudutab kontrollimist, kas need vastavad ELi sisenemiseks vajalikele kriteeriumidele;

59.  tuletab meelde, et FLEGTi vabatahtlike partnerluslepingute eesmärk on luua õigusraamistik, tagamaks, et kogu partnerriikidest ELi imporditav puit ja puittooted, mis on hõlmatud vabatahtlike partnerluslepingutega, oleksid toodetud seaduslikult; rõhutab, et üldjuhul on vabatahtlike partnerluslepingute eesmärk soodustada metsandussektoris selliseid süsteemseid muutusi, mille eesmärk on arendada kestlikku metsamajandamist, teha lõpp ebaseaduslikule raiele ning toetada ülemaailmset tegevust raadamise ja metsade seisundi halvenemise peatamiseks; rõhutab, et vabatahtlikud partnerluslepingud tagavad nii ELile kui ka tema partnerriikidele olulise õigusraamistiku, mis on võimalik tänu asjaomaste riikide heale koostööle ja kaasatusele;

60.  väljendab heameelt edusammude üle, mis on saavutatud FLEGTi vabatahtlike partnerluslepingutega, ning vabatahtlike partnerluslepingute protsessi tulemusel mitmes riigis tekkinud valitsuste, tööstuse ja kodanikuühiskonna vahelise tihedama dialoogi üle; märgib, et praeguseks on vabatahtliku partnerluslepingu ELiga ratifitseerinud seitse riiki (Ghana, Indoneesia, Kamerun, Kesk‑Aafrika Vabariik, Kongo Vabariik, Libeeria ja Vietnam) ja et nende hulgas on Indoneesia esimene ja seni ainus vabatahtliku partnerluslepingu partnerriik, kellel on alates 2016. aastast toimiv FLEGT‑litsents, ning et EL on viinud läbirääkimised lõpule ja parafeerinud vabatahtlikud partnerluslepingud Hondurase ja Guyanaga, samal ajal kui kuue riigiga (Côte d’Ivoire, Gabon, Kongo Demokraatlik Vabariik, Laos, Malaisia ja Tai) läbirääkimised alles käivad; rõhutab, et vabatahtlikud partnerluslepingud on väga tõhus raamistik heade partnerlussuhete loomiseks nende riikidega ning et edendada tuleks uusi vabatahtlikke partnerluslepinguid lisanduvate partneritega; on veendunud, et EL peaks jätkama koostööd FLEGTi vabatahtlike partnerluslepingute protsessi kaasatud riikidega selle tagamiseks, et EL jääks ka edaspidi atraktiivseks valikuks võrreldes eksporditurgudega, kus kehtivad leebemad keskkonnastandardid; tunnistab FLEGT‑määruse(18) ja puidumääruse olulisust ebaseaduslikult ülestöötatud puidu ELi turule sisenemise takistamisel; nõuab, et EL suurendaks FLEGTi rahastamist; kiidab heaks komisjoni eelseisva FLEGT-määruse ja puidumääruse toimivuskontrolli, mis on ühtlasi võimalus tugevdada nende täitmise tagamist ja laiendada kohaldamissala;

61.  palub, et komisjon tagaks olemasolevat poliitikat tugevdades FLEGTi vabatahtlike partnerluslepingute sidususe kogu oma poliitikaga, sealhulgas arengu, keskkonna, põllumajanduse ja kaubanduse valdkonnas; kutsub komisjoni üles pidama tulevaste kahe- või mitmepoolsete kaubanduslepingute sõlmimisel läbirääkimisi puidu impordistandardite üle, et mitte kahjustada puitu tootvate riikidega kokku lepitud FLEGT‑tegevuskava abil saavutatud edu;

62.  on veendunud, et FLEGT‑litsentsimise protsess täiendab vabatahtlikku kolmandate poolte sertifitseerimist ning et sellest saavad eriti suurt kasu väiksemad ettevõtjad, kellel on sageli keeruline erasektori süsteemide kaudu sertifikaate hankida;

63.  nõuab, et EL tugevdaks rahvusvahelist koostööd, suurendades jõupingutusi peamistel rahvusvahelistel foorumitel, sealhulgas WTOs ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioonis (OECD); kutsub komisjoni üles uurima võimalusi teha kaubanduspartnerite ja teiste importivate riikidega raadamise ja kliimamuutuste vastases võitluses mitme-, mõne- või kahepoolset koostööd (sealhulgas kiirendama läbirääkimisi keskkonnatoodete lepingu üle WTOs), kaitstes samas seadusliku kaubanduse võimalusi ning tugevdades maa kestlikku majandamist ja kestlikku põllumajandust, samuti maaomandit ja head valitsemistava kolmandates riikides;

64.  rõhutab, et raadamisvastase võitluse selged kohustused lisatakse kõigisse uutesse kaubanduslepingutesse, sealhulgas Mercosuri lepingusse ja teistesse lepingutesse;

65.  kutsub komisjoni üles kasutama dumpinguvastase määruse(19) uusi, keskkonna- ja kliimapoliitikat käsitlevaid sätteid;

66.  nõuab, et EL looks tihedama seose kaubandus- ja arengupoliitika vahel, muu hulgas üldiste tariifsete soodustuste kava (GSP+) eeskirjade parema rakendamise kaudu partnerriikides; kutsub komisjoni üles tegema erikorra GSP+ soodustuste saajatega koostööd metsamajandamise tegevuskavade väljatöötamisel, et tagada nende keskkonnaalaste kohustuste tõhus täitmine;

67.  rõhutab, et kliimaprobleemid ja bioloogilise mitmekesisuse massilise vähenemise tagajärjed kujutavad tõsist ohtu inimõigustele; nõuab, et EL ja Euroopa välisteenistus hindaksid põhjalikult, kuidas nende välistegevus saab kõige paremini kaasa aidata terviklikule ja inimõigustel põhinevale lähenemisviisile, mille eesmärk on peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, metsade raadamine ja nende seisundi halvenemine; nõuab, et EL edendaks jätkuvalt bioloogilist mitmekesisust kui inimõigust 2020. aasta järgse ülemaailmse bioloogilise mitmekesisuse raamistikus;

68.  rõhutab, kui tähtis on lihtsustada kõikidel tasanditel kaasavat partnerlust kolmandate riikidega, et võidelda veelgi raadamise ja metsade seisundi halvenemise vastu, tugevdada kestlikku maa majandamist ja põllumajandust, samuti maaomandit ja head valitsemistava, austades samal ajal inimõigusi ning põlisrahvaste, väikepõllumajandustootjate ja kohalike kogukondade õigusi; kutsub komisjoni üles tugevdama koostööd kolmandate riikidega tehnilise abi, teabevahetuse ja heade tavade vahetamise kaudu metsade säilitamise, kaitsmise ja kestliku kasutamise, ringmajanduse, kestliku biomajanduse, taastuvenergia, kestliku ja aruka põllumajanduse, agroökoloogia ja agrometsanduse alal, tunnustades samal ajal erasektori kestlikkuse algatusi, nagu õiglase kaubanduse kavad; rõhutab, et Euroopa rohelise kokkuleppe välismõõdet tuleks veelgi tugevdada liitude ja partnerluse kaudu, mille eesmärk on tegeleda ülemaailmsete probleemide ja ülesannetega, nagu kliimamuutused ja bioloogiline mitmekesisus, hõlbustades samal ajal partnerriikide sotsiaal-majanduslikku arengut;

69.  kiidab heaks komisjoni kava tagada, et raadamise teema oleks osa partnerriikidega peetavatest riigi tasandi ja piirkondlikest poliitilistest dialoogidest, ning julgustab komisjoni töötama välja partnerluslepingud, mis hõlmavad metsade ja ökosüsteemide kaitsmist, inimõiguste, eriti põlisrahvaste ja kohalike kogukondade, sealhulgas naiste õiguste edendamist, samuti kodanikuühiskonna osalejate ja keskkonnakaitsjate tõhusa osalemise toetamist; rõhutab, et selliseid dialooge tuleks pidada kõigi tootjariikidega, sealhulgas arenenud riikidega;

70.  kiidab heaks komisjoni kava toetada partnerriike selliste raamistike kavandamisel ja rakendamisel, mis võivad soodustada paremat metsakaitset ja -majandamist ning maa majandamist, sealhulgas vajaduse korral põlisrahvaste ja kohalike kogukondade maaomandi õiguste tunnustamist ning sellega seotud majandamismeetmeid, nagu leevendamis- ja kohanemisstrateegiad, ning soovitab komisjonil lisada see aspekt oma aruteludesse ja meetmetesse; juhib tähelepanu, et sellised raamistikud peaksid aitama kaasa mitte ainult riigisiseste vajaduste rahuldamisele, vaid ka Pariisi kokkuleppe alusel partnerriikide riiklikult kindlaksmääratud panusele, samuti nende bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni alusel vastu võetud riikliku bioloogilise mitmekesisuse strateegia ja tegevuskava elluviimisele;

71.  nõuab, et EL toetaks partnerriike niisuguse tegevuse elluviimisel, mis aitab neil täita kõiki meetmeid, mida EL võib kehtestada raadamisega seotud impordi vastu võitlemiseks, ning nõuab koostöö tugevdamist ning vajalike ja tõhusate meetmete võtmist, et vältida raadamisega seotud kaubavahetust ja metsade seisundi halvenemise levimist muudesse maailma piirkondadesse; kutsub komisjoni üles tagama, et toetus, mida EL annab partnerriikide põllumajandus-, taristu-, kaevandus-, linna-, linnalähedase ja maaelu poliitika jaoks, ei aitaks kaasa raadamisele ega metsade seisundi halvenemisele; kutsub komisjoni koos liikmesriikidega üles toetama tulevase naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi raames ELi tehnilist ja finantsmehhanismi, mis hoogustaks rahastamist, mille eesmärk on toetada partnerite jõupingutusi metsade kestlikuks kasutamiseks, kaitsmiseks ja taastamiseks, kestliku ja raadamisvaba põllumajandusliku tootmise parandamiseks ning metsadele kahjulikku mõju avaldava kaevandustegevuse käsitlemiseks;

72.  nõuab, et metsandussektor kaasataks igati tulevasse naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendisse ning et kasutataks ära kogu välisinvesteeringute kava ja piirkondlike segarahastamisvahendite potentsiaal, et võimendada erasektori rahaliste vahendite kasutamist metsa kestlikuks majandamiseks (alates küpse metsa kasvatamisest kuni metsastamiseni, sh taasmetsastamiseni), kestlikuks turismiks ja agrometsanduseks ning edendada ettevõtjate algatusi raadamissaaduste kõrvaldamiseks oma tarneahelast, et saavutada kestliku arengu eesmärgid;

73.  soovitab komisjonil ja liikmesriikidel teha kindlaks tõhusad meetodid, kuidas jagada teiste riikidega uuenduslikke ja kestlikke ELi tavasid ja eksperditeadmisi ringmajanduse, kestliku biomajanduse, taastuvenergia, kestliku aruka põllumajanduse ja muude asjakohaste valdkondade puhul;

74.  palub komisjonil esitada korrapäraselt aruanne nii raadamise kui ka suure süsinikuvaruga alade, näiteks turbaalade kasutamise kohta kolmandates riikides;

75.  julgustab rakendama toetusmeetmeid, mille eesmärk on suurendada põllumajanduse tootlikkust sihtriikides, et vähendada sotsiaalset ja majanduslikku survet raadamiseks ja turbaalade kasutamiseks;

76.  toetab komisjoni kavatsust edendada ELi nimel peamistel rahvusvahelistel foorumitel rangete kohustuste ja määruste vastuvõtmist ja rakendamist, et peatada raadamine ja metsade seisundi halvenemine ning toetada metsade taastamist; on seisukohal, et EL peab olema eeskujuks; rõhutab, kui oluline on metsade kaitsemeetmete rakendamisel arvestada riiklike, piirkondlike ja kohalike teadmiste ja tavadega; kiidab heaks ÜRO Peaassamblee otsuse kuulutada aastad 2021–2030 ökosüsteemide taastamise aastakümneks; rõhutab, et selle ÜRO aastakümne raames on ökosüsteemide taastamine seatud oluliseks looduspõhiseks lahenduseks, mis aitab saavutada paljusid kestliku arengu eesmärke;

77.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jätkama metsade kaitsmise toetamist kaitsealade, sealhulgas metsaalade, näiteks NaturAfrica 2030, võrgustike loomise, konsolideerimise ja tõhusa haldamise kaudu, eriti riikides, mis on suured puidutootjad; tunnistab, et see aitab kaasa ka bioloogilise mitmekesisuse säilimisele ning tugevdab ELi positsiooni järgmisel bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsil;

78.  kiidab heaks komisjoni kava tugevdada peamistel rahvusvahelistel foorumitel rahvusvahelist koostööd niisuguste poliitika ja meetmete puhul, mille eesmärk on kaitsta, taastada ja kestlikult majandada maailma metsi, et vältida ülemaailmset raadamist; märgib, et olemasolev metsa määratlus ja metsade liigitamine, samuti muud asjakohased kestliku metsamajandamisega seotud kontseptsioonid ja põhimõtted, mida kasutavad sellised asjaomased asutused nagu FAO, on rangelt tehnilised ega kajasta täielikult metsaökosüsteemide mitmekesisust; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles püüdma teha koostööd nende peamiste rahvusvaheliste foorumitega, eesmärgiga muu hulgas ühtlustada kasutatavat terminoloogiat, kontseptsioone ja statistikat (nt puutumatud ja vanad metsad, istandused, kestlik metsamajandamine, looduslähedane majandamine või raadamisvabad tarneahelad) ning tagada vastuvõetud poliitika ja meetmete sidusus;

79.  kutsub komisjoni üles alustama uuesti läbirääkimisi rahvusvahelise metsakonventsiooni üle, mis aitaks kaasa metsade majandamisele, kaitsmisele ja kestlikule arengule ning näeks ette nende mitmesugused ja üksteist täiendavad funktsioonid ja kasutusviisid, sealhulgas taasmetsastamise, metsastamise ja metsade säilitamisega seotud meetmed; rõhutab, et sellises konventsioonis tuleks võtta arvesse praeguste ja tulevaste põlvkondade sotsiaalseid, majanduslikke, ökoloogilisi, kultuurilisi ja vaimseid vajadusi ning tunnustada igat liiki metsade olulist rolli ökoloogiliste protsesside ja ökoloogilise tasakaalu hoidmisel ning põlisrahvaste, nende kogukondade ja muude kogukondade ning metsarahvaste identiteedi, kultuuri ja õiguste toetamisel;

80.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles integreerima süstemaatiliselt raadamist ja metsade seisundi halvenemist, samuti muude looduslike ökosüsteemide seisundi halvenemist, bioloogilise mitmekesisuse vähenemist ja inimõiguste rikkumisi käsitlevaid sätteid arengupoliitikasse ja kõigisse tootjariikidele suunatud investeerimis- ja toetusprogrammidesse ning kaaluma võimalust seada investeeringute tegemise ja toetuste andmise tingimuseks vastavus nendele elementidele;

81.  tunnistab, et rahvusvahelised raamistikud, nagu maa-, kalavarude ja metsavalduse vastutustundliku haldamise vabatahtlikud suunised, on vajalikud, sest tänu nendele on olemas õiguslik selgus ja maavalduse vastutustundliku haldamise rahvusvaheliselt tunnustatud heade tavade standardid; kutsub komisjoni üles toetama nende suuniste levitamist ja kasutamist üleilmsel, piirkondlikul ja riigi tasandil; rõhutab, et kõnealuste suuniste järgimise tagamiseks vaja on mõjusat sõltumatut seiret ja jõustamist, sealhulgas asjakohast vaidluste lahendamise ja kaebuste esitamise mehhanismi;

82.  nõuab koostöö tugevdamist ELi ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma (AKV) vahel, et lahendada kasvavat raadamise ja kõrbestumise probleemi AKV riikides, töötades välja tegevuskavad, mille eesmärk on parandada metsade majandamist ja säilitamist, võttes arvesse nii metsandussektorist endast kui ka väljastpoolt tingitud raadamise põhjuseid ning tunnistades troopilise puidu tähtsust ülestöötatava puiduga metsadega AKV riikide majanduse jaoks;

83.  nõuab tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid tagaksid poliitika järjepidevuse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 208 sätestatud poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõttele;

84.  tunnustab ja toetab FAO järeldusi, et ülemaailmselt kestlik maakasutus on oluline vaesusevastases võitluses;

85.  juhib tähelepanu sellele, et metsad annavad olulise panuse üleilmsesse toiduga kindlustatusesse ning elatusvahenditesse ja toitumisse arengumaades ning on kohalike kogukondade jaoks oluline sissetulekuallikas; tuletab meelde, et kestliku põllumajanduse, toiduga kindlustatuse ja metsa kestliku majandamise nimel tehtavad edusammud peaksid samal ajal olema kestliku arengu tegevuskava 2030 põhielemendid;

86.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) Euroopa Kohtu 17. aprilli 2018. aasta otsus kohtuasjas Euroopa Komisjon vs. Poola Vabariik, C‑441/17, ECLI:EU:C:2018:255.
(2) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0005.
(3) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0015.
(4) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0078.
(5) ELT C 433, 23.12.2019, lk 50.
(6) ELT C 298, 23.8.2018, lk 2.
(7) Eesmärk 15.2: 2020. aastaks edendada kõikide metsaliikide kestlikku majandamist, peatada metsa raadamine, taastada rikutud metsad ja suurendada kogu maailmas oluliselt metsastamist ja metsade uuendamist.
(8) Eesmärk 5: 2020. aastaks on kõigi looduslike elupaikade, sealhulgas metsade kadumise määr vähenenud vähemalt poole võrra ja võimaluse korral viidud nulli lähedale ning märkimisväärselt on vähenenud degradeerumine ja killustumine.
(9) https://www.globalwitness.org/en/campaigns/forests/why-eu-action-tackle-deforestation-should-not-let-finance-hook/.
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).
(11) Donato, D. et al., „Mangroves among the most carbon-rich forests in the tropics“, Nature Geoscience, aprill 2011.
(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta direktiiv 2014/95/EL, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses mitmekesisust käsitleva teabe ja muu kui finantsteabe avalikustamisega teatavate suurettevõtjate ja kontsernide poolt (ELT L 330, 15.11.2014, lk 1).
(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).
(14) Komisjoni 13. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/807, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 selliste maakasutuse kaudse muutuse suure riskiga lähteainete kindlaksmääramise osas, mille tootmise ala on märkimisväärselt laienenud suure süsinikuvaruga maale, ning maakasutuse kaudse muutuse väikese riskiga biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste sertifitseerimise osas (ELT L 133, 21.5.2019, lk 1).
(15) Doyle, A. ja Roche, A., „Nineteen nations say they’ll use more bioenergy to slow climate change“, Reuters, 16. november 2017, http://www.reuters.com/article/us-climatechange-accord-biofuels/nineteen-nations-say-theyll-use-more-bioenergy-to-slow-climate-change-idUSKBN1DG2DO
(16) http://www.fao.org/food-loss-and-food-waste/en/
(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 995/2010, milles sätestatakse puitu ja puittooteid turule laskvate ettevõtjate kohustused (ELT L 295, 12.11.2010, lk 23).
(18) Nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2173/2005 FLEGT‑litsentsimissüsteemi kehtestamise kohta puidu impordi suhtes Euroopa Ühendusse (ELT L 347, 30.12.2005, lk 1).
(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (ELT L 176, 30.6.2016, lk 21).


ELi ja Aafrika julgeolekukoostöö Sahelis, Lääne‑Aafrikas ja Aafrika Sarves
PDF 184kWORD 64k
Euroopa Parlamendi 16. septembri 2020. aasta resolutsioon ELi ja Aafrika julgeolekukoostöö kohta Saheli piirkonnas, Lääne‑Aafrikas ja Aafrika Sarvel (2020/2002(INI))
P9_TA(2020)0213A9-0129/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut (ELi leping), eriti selle artikleid 41, 42, 43, 44, 45 ja 46,

–  võttes arvesse OECD ning Saheli ja Lääne-Aafrika klubi 14. veebruari 2020. aasta aruannet „Põhja- ja Lääne-Aafrika konflikti geograafia“,

–  võttes arvesse Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-uuringute Instituudi aruannet „Trends in World Military Expenditure, 2019“ (Maailma sõjaliste kulutuste trendid 2019. aastal), mis avaldati aprillis 2020,

–  võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 9. märtsi 2020. aasta ühisteatist „Tervikliku Aafrika‑strateegia loomine“ (JOIN(2020)0004),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu liikmete 28. aprilli 2020. aasta ühisdeklaratsiooni G5 Saheli liikmesriikidega,

–  võttes arvesse nõukogu 25. veebruari 2020. aasta otsust (ÜVJP) 2020/253, millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2018/906, millega pikendatakse Saheli piirkonnas asuva Euroopa Liidu eriesindaja volitusi(1),

–  võttes arvesse G5 Saheli liikmesriikide juhtide ja Prantsuse Vabariigi presidendi 13. jaanuaril 2020. aastal Prantsusmaal Paus toimunud tippkohtumisel vastu võetud ühisdeklaratsiooni (Pau deklaratsioon),

–  võttes arvesse nõukogu 20. aprilli 2015. aasta järeldusi Saheli piirkondliku tegevuskava (2015–2020) kohta, 16. märtsi 2015. aasta järeldusi ELi Guinea lahe tegevuskava (2015–2020) kohta ja 25. juuni 2018. aasta järeldusi Aafrika Sarve / Punase mere piirkonna kohta,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325/1820 ja selle järelmeetmeid käsitlevaid resolutsioone,

–  võttes arvesse oma 15. jaanuari 2013. aasta resolutsiooni Aafrika Sarve piirkonda käsitleva ELi strateegia kohta(2),

–  võttes arvesse oma 7. juuni 2016. aasta resolutsiooni ELi koostöö kohta ÜRO ja Aafrika Liiduga rahutagamisoperatsioonide suhtes(3),

–  võttes arvesse oma 5. juuli 2018. aasta resolutsiooni Somaalia kohta(4),

–  võttes arvesse 2016. aasta septembris vastu võetud G5 Saheli riikide arengu- ja julgeolekustrateegiat, 2020. aasta veebruaris vastu võetud integreeritud prioriteetsete meetmete raamistikku, Saheli allianssi ning Saheli piirkonna stabiilsuse ja julgeoleku partnerlust,

–  võttes arvesse nõukogu 13. oktoobri 2005. aasta dokumenti „ELi kontseptsioon EJKP toetuse kohta julgeolekusektori reformi läbiviimiseks“, komisjoni 24. mai 2006. aasta teatist „Euroopa Ühenduse toetusmeetmete kontseptsioon julgeolekusektori reformi valdkonnas“ (COM(2006)0253), komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 5. juuli 2016. aasta ühisteatist „Julgeolekusektori reformi toetava, kogu ELi hõlmava strateegilise raamistiku elemendid“ (JOIN(2016)0031) ja nõukogu 14. novembri 2016. aasta järeldusi julgeolekusektori reformi toetava, kogu ELi hõlmava strateegilise raamistiku kohta,

–  võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke ja eelkõige kestliku arengu 16. eesmärki, mille eesmärk on toetada rahumeelseid ja kaasavaid ühiskondi, et saavutada kestlik areng,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrust (EL) 2017/821, millega kehtestatakse konflikti- ja riskipiirkondadest pärit tina, tantaali, volframi ja nende maakide ning kulla liidu importijatele tarneahelaga seotud hoolsuskohustus (konfliktimineraalide määrus)(5),

–  võttes arvesse 14. novembri 2011. aasta Aafrika Sarve piirkonna strateegilist raamistikku ja 26. oktoobri 2015. aasta ELi Aafrika Sarve piirkondlikku tegevuskava 2015–2020,

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri üleskutset kehtestada koroonaviiruse (COVID‑19) pandeemia puhkemise tõttu kõikjal maailmas relvarahu,

–  võttes arvesse ELi 17. märtsi 2014. aasta Guinea lahe strateegiat,

–  võttes arvesse 21. märtsil 2011. aastal vastu võetud ELi Saheli piirkonna julgeoleku- ja arengustrateegiat, mille liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning komisjon esitasid nõukogu taotlusel,

–  võttes arvesse Aafrika Liidu rahu- ja julgeolekunõukogu ning Euroopa Liidu poliitika- ja julgeolekukomitee iga-aastaseid ühiseid nõuandekoosolekuid,

–  võttes arvesse 14. juuni 2012. aasta dokumenti „ELi poolt ÜRO rahuvalveoperatsioonidele osutatava ÜJKP toetuse tõhustamise tegevuskava“ ning 27. märtsi 2015. aasta dokumenti „ÜRO ning ELi rahuvalvet ja kriisiohjamist käsitleva strateegilise partnerluse tugevdamine: prioriteedid aastatel 2015–2018“,

–  võttes arvesse 8.–9. detsembril 2007. aastal Lissabonis toimunud ELi‑Aafrika teisel tippkohtumisel kokku lepitud Aafrika ja ELi ühisstrateegiat ning 2.–3. aprillil 2014. aastal Brüsselis toimunud ELi‑Aafrika neljandal tippkohtumisel kokku lepitud Aafrika ja ELi ühisstrateegia tegevuskava 2014.–2017. aastaks,

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 25. mai 2011. aasta eriaruannet nr 3/2011 „ÜRO organisatsioonide kaudu konfliktidest mõjutatud riikides antava ELi abi tõhusus ja mõjusus“,

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni naisi, rahu ja julgeolekut käsitleva ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1325 (2000) kümnenda aastapäeva kohta(6),

–  võttes arvesse ELi 10. detsembri 2018. aasta strateegilist lähenemisviisi naistele, rahule ja julgeolekule ning selle 5. juuli 2019. aasta tegevuskava 2019–2024,

–  võttes arvesse oma 22. novembri 2012. aasta resolutsiooni ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika rolli kohta kliimast tingitud kriiside ja loodusõnnetuste korral(7),

–  võttes arvesse ÜRO Keskkonnaprogrammi 2011. ja 2012. aasta aruandeid „Livelihood security: Climate change, conflict and migration in the Sahel“ (Elatusvahenditega kindlustatus: kliimamuutused, konfliktid ja ränne Sahelis),

–  võttes arvesse nõukogus 10. novembri 2009. aastal vastu võetud ELi vahendustegevuse ja dialoogi alase suutlikkuse suurendamise kontseptsiooni,

–  võttes arvesse oma 12. märtsi 2019. aasta resolutsiooni ELi suutlikkuse suurendamise kohta konfliktide ennetamise ja vahendustegevuse valdkonnas(8),

–  võttes arvesse oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsioone ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika rakendamise kohta(9) ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika rakendamise kohta(10),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrust (EL) nr 230/2014, millega luuakse stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend (COM(2016)0447),

–  võttes arvesse komisjoni 28. aprilli 2015. aasta teatist „Euroopa julgeoleku tegevuskava“ (COM(2015)0185),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

–  võttes arvesse arengukomisjoni kirja,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A9‑0129/2020),

A.  arvestades, et areng ja kestlik rahu saavutatakse ainult vaesuse ja nälja algpõhjustega tegelemisega; arvestades, et arengu eeltingimus on julgeolek; arvestades, et püsiva rahu ja stabiilsuse eeltingimus on inimeste julgeolek; arvestades, et Saheli, Lääne‑Aafrika ja Aafrika Sarve piirkondade kestliku arengu jaoks on oluline tugev seos julgeoleku, arengu ja humanitaarabimeetmete vahel; arvestades, et ilma arenguta ja vaesuse kaotamiseta püsivat rahu ei saavutata; arvestades, et julgeolekuolukord Saheli, Sahara ja Aafrika Sarve piirkonnas on järk-järgult halvenenud ning Euroopa Liit ei ole oma tegevusega suutnud sellele kriisile asjakohaselt reageerida, eelkõige volitus- ja tegevuspiirangute tõttu;

B.  arvestades, et EList lõunasse jääv strateegiline keskkond on ebastabiilne; arvestades, et EL seisab silmitsi suure hulga probleemidega, eelkõige relvakonfliktidega Euroopa lõunapiiridel ja džihaaditerrorismiga; arvestades, et ebastabiilsus selles piirkonnas mõjutab otseselt Euroopa julgeolekut ja selle kodanikke ning stabiilsust ELi välispiiridel;

C.  arvestades, et Saheli, Lääne‑Aafrika ja Aafrika Sarve piirkonna julgeolek ja stabiilsus peavad olema ELi ja lõunapoolsete naaberriikide valitsustega tehtava koostöö strateegiline eesmärk;

D.  arvestades, et ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) missiooni volitused on kõikehõlmavad ja nende eesmärk on muu hulgas edendada julgeolekusektori ja õigusreformi, parandada sõjaväe- ja politseikoolitust ning tõhustada järelevalvet;

E.  arvestades, et Euroopa Liit peab juhtiva partnerina oluliseks edendada integreeritud lähenemisviisiga, mis keskendub poliitilisele ja diplomaatilisele dialoogile ning arengule ja humanitaarabile, Saheli piirkonna julgeolekut ja arengut;

F.  arvestades algatust „Julgeoleku ja arengu toetamine suutlikkuse suurendamise kaudu“, mille tulemusena vaadati 2017. aastal läbi rahu ja stabiilsuse edendamise rahastamisvahend (IcSP+), et võimaldada kolmandates riikides rahastada väljaõppemeetmeid ja relvajõududele mittesurmava varustuse tarnimist;

G.  arvestades, et liikmesriigid peavad tagama vajaliku personali missioonide läbiviimiseks ning et COVID‑19 põhjustatud pandeemia levik tähendab, et ELi töötajate arvu nendel missioonidel vähendatakse tervisega seotud kaalutlustel, mis süvendab veelgi personalipuudust;

H.  arvestades, et Atlandi ookeanist läänes kuni Punase mere ja India ookeanini idas maadlevad paljud Aafrika riigid selliste probleemidega nagu traditsioonilise põllundus-karjandusliku majanduse destabiliseerumine, mis on tingitud sellistest teguritest, nagu kliimamuutused, loodusvarade kasutamine väliste osalejate poolt, toidu ja toitainete puudus, põhiliste sotsiaalteenuste nappus või puudumine, sobimatud põllumajandusmeetodid, rahvastiku kasv ning surve loodus- ja keskkonnaressurssidele, näiteks raadamise tagajärjel; arvestades, et teine suur probleem on nn maffiamajanduse uued vormid, milleks on inim- ja uimastikaubandus, rändajatega kaubitsemine, kultuuriväärtuste ja looduslike liikide salakaubavedu ning kulla- ja mineraalivarude kontrollimatu väljavedu, mis koos nõrkade institutsioonide ja läbipaistvuse puudumise, süveneva ebavõrdsuse, valitsuste vastu usalduse puudumise ning paljudes haldusasutustes vohava korruptsiooniga viib relvarühmituste, inimkaubitsejate ja traditsiooniliste kogukondade ning piirkondlike konfliktide ühtesulamiseni, mistõttu asjaomastes ühiskondades nähakse ekslikult väljapääsu vastuvõetamatus džihadistlikus usuäärmusluses ja radikaliseerumises;

I.  arvestades, et julgeolekuprobleemide, vägivaldsete konfliktide ja poliitilise vägivalla iseloom on Aafrika eri piirkondades, riikides ja provintsides erinev; arvestades, et Saheli või Aafrika Sarve piirkonnas põhjustavad islamistlikud relvarühmitused ja terrorism, aga vähemal määral ka julgeolekujõud ning mitmesugused kuritegelikud ja relvastatud rühmitused eriti tsiviilisikute seas suuri kaotusi; arvestades, et enamikus Lääne‑Aafrika 19 riigis on olukord väga erinev, mõned riigid kogevad püsivat stabiilsust ja julgeolekut, teistes valitsevad poliitiline vägivald või rahvuskonfliktid;

J.  arvestades, et eelmisel aastal teatati seoses nende rühmitustega 3 471 vägivallateost; arvestades, et Aafrika militaristliku islamirühmituse tegevusest põhjustatud surmajuhtumite arv suurenes eelmisel aastal samuti 7 %, ulatudes hinnanguliselt 10 460 surmajuhtumini;

K.  arvestades, et terroristlik tegevus on koondunud suures osas viide piirkonda, sealhulgas Somaaliasse, Tšaadi järve vesikonda ja Saheli piirkonda ning Põhja‑Aafrikasse ja India ookeani läänerannikule, viimases kahes piirkonnas oht on küll väiksem, kuid püsiv; arvestades, et Saheli piirkonnas on 2019. aastal täheldatud vägivaldse äärmusliku tegevuse kiireimat kasvu; arvestades, et iga piirkond seisab silmitsi eriomaste muutustega ja nõuab ainulaadset piirkondlikku lähenemist;

L.  arvestades, et EL ja G5 Saheli liidrid on väljendanud sügavat muret terrorismi suurenemise ning julgeoleku- ja humanitaarolukorra halvenemise pärast Saheli piirkonnas; arvestades, et terrorism avaldab tugevamat survet G5 Saheli riikidele ja nende naabritele; arvestades, et terrorism süvendab kohalikke poliitilisi, etnilisi ja usulisi pingeid ning seda õhutavad kuritegelikud ja fundamentalistlikud rühmitused, sotsiaal-majanduslikud mureküsimused, nõrk valitsemine ning mõnel juhul ka julgeoleku- ja kaitsejõud;

M.  arvestades, et tsiviilelanikkonna, institutsioonide ja riikide esindajate, julgeoleku- ja kaitsejõudude ning taristu vastu suunatud terrorirünnakud õõnestavad sotsiaalset ühtekuuluvust, ning arvestades, et terrorirühmitused kasutavad ära ka olemasolevaid kohaliku tasandi konflikte;

N.  arvestades, et kõik need probleemid on tõsiselt kõigutanud kohalike kogukondade stabiilsust, rahu ja traditsioonilist korda, mis põhineb kompromissidel ning eakate ja traditsiooniliste juhtide moraalsel autoriteedil, selle asemel on võimust võtnud inimsmugeldajad ja terroristlikud relvarühmitused;

O.  arvestades, et on hädavajalik luua vajalikud julgeolekutingimused, et taastada riigi põhistruktuurid, eriti äärepoolseimates piirkondades, kus kodanikud võivad tunda end kõige hüljatumana;

P.  arvestades, et terrori- ja kuritegelikud rünnakud on tavaliselt suunatud tsiviilelanike, riikide esindajate, julgeoleku- ja kaitsejõudude ning sotsiaal-majandusliku taristu vastu, kahjustades sellega ühtekuuluvust ja integratsiooni nii ühiskonnas kui ka kogukonnas;

Q.  arvestades, et Sahel on üks piirkondi, kus ebaseaduslike väikerelvade levik on kõige suurem, ning arvestades, et need dokumenteerimata ja peamiselt ebaseaduslikult hoitavad relvad ei ohusta mitte ainult kogukondade turvalisust ja julgeolekut, vaid neid kasutavad ka ohtlikud riikidevahelised kuritegelikud võrgustikud, mis tegelevad eri liiki salakaubaveoga, sealhulgas relva-, inim- ja ebaseadusliku uimastikaubandusega;

R.  arvestades, et Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-uuringute Instituudi uute andmete kohaselt:

   a) kasvasid Aafrika riikide kombineeritud sõjalised kulutused 2019. aastal 1,5 % ehk hinnanguliselt 41,2 miljardi USA dollarini, mis on piirkonnas viimase viie aasta jooksul esmakordne kulutuste kasv;
   b) Aafrika importis 49 % oma sõjavarustusest Venemaalt, 14 % Ameerika Ühendriikidest ja 13 % Hiinast; arvestades, et Hiina on eksportinud 20 % oma ülemaailmsest relvamüügist Aafrikasse;

S.  arvestades, et Venemaa sõjaline mõju Aafrikas põhineb relvamüügil, palgasõdurite ja poliitiliste nõunike lähetamisel, julgeolekukokkulepetel ja ebastabiilsetele riikidele pakutavatel väljaõppeprogrammidel;

T.  arvestades, et Araabia Ühendemiraatide kaudu smugeldatakse Lääne‑Aafrika riikidest Lähis‑Idasse igal aastal miljardite dollarite väärtuses kulda; arvestades, et ÜRO andmetel teenib Somaalia äärmusrühmitus al‑Shabab ÜRO sanktsioone rikkudes miljoneid dollareid puusöe ekspordist Iraani ja seejärel Araabia Ühendemiraatidesse;

U.  arvestades, et vaesus, hariduse puudumine, töötus, konfliktid ning kriisid ja ebakindlus koos muude teguritega, nagu läbikukkunud riigid, halb valitsemistava ja korruptsioon, mõjutavad eelkõige noori ja nende võimalusi ning sunnivad paljusid neist oma elu ohtu seades põgenema turvalisematesse piirkondadesse või teistesse maailmajagudesse ning jätma oma kodu ja pere;

V.  arvestades, et COVID‑19 pandeemia ja kliimamuutuste kasvav negatiivne mõju süvendavad eelnimetatud probleeme; arvestades, et komisjon teatas, et Saheli julgeoleku, stabiilsuse ja vastupanuvõime toetamiseks eraldatakse täiendavalt 194 miljonit eurot;

W.  arvestades, et Aafrika militaristlikest islamirühmitustest tulenev oht ei ole ühtlane, vaid muutuv, kuna aktiivselt 14 riigis tegutsevate rühmituste (keda on umbes 24) jaotus muutub pidevalt;

X.  arvestades, et Euroopa Liit on läbi viinud kolm ÜJKP sõjalist missiooni ja operatsiooni, mille käigus koolitati ja nõustati relvajõude Somaalias (ELi väljaõppemissioon (EUTM) Somalia – 2010), Malis (EUTM Mali – 2013) ja Kesk-Aafrika Vabariigis (EUTM CAR – 2016), ühe sõjalise mereväeoperatsiooni (ELi mereväeoperatsioon (NAVFOR) ATALANTA – 2009) ning kolm tsiviilmissiooni, et koolitada ja nõustada sisejulgeolekujõude Malis (suutlikkuse suurendamise missioon (EUCAP) Sahel Mali – 2012), Nigeris (EUCAP Sahel Niger – 2014) ja Somaalias (EUCAP Somalia – 2014), läbi viinud projekti GAR‑SI Sahel ning algatanud Kesk‑Aafrika Vabariigis nõuandemissiooni (EUAM), mis peatselt käivitub;

Y.  arvestades, et üksikute riikide, näiteks Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide sõjalised eelpostid annavad kohalikele partneritele julgeolekuabi ning viivad läbi terrorismivastaseid ja muid operatsioone; arvestades, et koos poliitiliste lahenduste, riigi ülesehitamiseks tehtavate jõupingutuste ja arengualgatustega on need otsustava tähtsusega terrorirühmituste alistamisel ja aitavad kaasa piirkondliku stabiilsuse loomisele;

Z.  arvestades, et selleks, et peatada selle ohu levik teistesse piirkondadesse ja maailmajagudesse, sealhulgas Euroopasse, tuleb terroristid pideva surve all hoida;

AA.  arvestades, et viimase kümnendi jooksul on Aafrika julgeolekuasutused saatnud kümneid tuhandeid töötajaid Aafrika pinnal toimuvatele rahuoperatsioonidele, näidates üles tõelist tahet aidata kaasa julgeoleku juhtimisele oma mandril;

AB.  arvestades, et EL toetab ka G5 Saheli ühendvägede operatiivtegevuseks ettevalmistamist, mis on peamine terrorismivastase võitluse vahend ning hädavajalik terrorismi, džihadistliku tegevuse ja julgeolekuohtude vastu võitlemisel ning piirkondliku julgeoleku parandamisel;

AC.  arvestades, et peamiste piirkondlike julgeolekuosaliste, näiteks Lääne‑Aafrika riikide majandusühenduse (ECOWAS), Ida-Aafrika valmisolekuvägede (EASF) ja Aafrika Liidu Aafrika valmisolekuvägede jätkuv operatiivne kasutamine kattub ELi huvidega aidata võitlevatel riikidel tagada oma elanikele rahu ja heaolu;

AD.  arvestades, et piirkondlik koostöö ja heanaaberlikud suhted Saheli piirkonna, Lääne‑Aafrika ja Aafrika Sarve piirkonna riikide vahel on nende piirkondade stabiilsuse säilitamiseks ja tugevdamiseks hädavajalikud;

AE.  arvestades, et ELi peamine partner püüdlustes tagada rahu ja stabiilsus on endiselt Aafrika Liit;

AF.  arvestades, et Aafrika Liit teatas oma 2020. aasta veebruaris toimunud iga‑aastasel tippkohtumisel plaanist saata Sahelisse 3 000 sõdurit, et toetada G5 Saheli relvastatud rühmituste vastases võitluses;

AG.  arvestades, et alates 2017. aastast on EL jälginud ÜJKP missioonide piirkondadeks jaotamise protsessi, mille eesmärk on G5 Saheliga tehtava koostöö edendamise kõrval piirkondadeülese koostöö lünkade parem tuvastamine ja nende täitmine;

AH.  arvestades, et pärast aastatepikkust eriväljaõpet on nii eelnimetatud ELi kui ka ÜRO missioonide jätkusuutlikkust ja tulemuslikkust õõnestanud nende volituste ja väljaõppeprogrammide, kestlikkuskavade ja kohaliku isevastutuse piiratus ning asjaolu, et neil puudub võimalus tarnida oma väljaõppeüksusele ja kohalikele kaitsejõududele vajalikku varustust, sealhulgas relvi, laskemoona ja sõidukeid; arvestades, et ELi missioonide volitused ja eesmärk tuleb läbi vaadata, et analüüsida omandatud kogemusi, mida tuleks kasutada praeguste ja tulevaste missioonide kohandamiseks;

AI.  arvestades, et kolmandates riikides julgeolekujõudude koolitamisel, rahastamisel või varustamisel tuleks järgida Euroopa põhiväärtusi ja aidata rajada usaldusväärne julgeolekusektor, mille peamine eesmärk on suurendada kogu kohaliku elanikkonna julgeolekut, austades samal ajal õigusriiki ja eelkõige inimõigusi käsitlevat rahvusvahelist õigust;

AJ.  arvestades, et need piirangud ning Euroopa Liidu ühtse ja strateegilise kohaloleku puudumine mõjutavad ELi välistegevuse usaldusväärsust, samas kui teised ülemaailmsed osalejad on oma tegevust laiendamas, saadavad palgasõdureid ja ehitavad sõjalisi rajatisi ning on suurendanud relvade ja laskemoona tarnimist piirkonna riikidesse, kus puuduvad juhtimisalased sätted, ning teevad seda tegelikult selleks, et edendada rangelt kahepoolseid huve;

AK.  arvestades, et 2017. aastal võttis Hiina kommunistlik partei Rahvusliku Partei kongressil ametlikult vastu uue siiditee algatuse, mille teadaolev investeering on 8 triljonit USA dollarit ulatuslikku transpordi-, energia- ja telekommunikatsioonitaristu võrku, mis ühendab Euroopat, Aafrikat ja Aasiat; arvestades, et Hiina on Aafrika majanduse peamine sidusrühm, millel on märkimisväärne mõju mandri asjade paljudele aspektidele;

AL.  arvestades, et viimase kümnendi jooksul on Araabia Ühendemiraadid järk-järgult suurendanud oma kohalolekut Aafrika Sarve piirkonnas, kasutades arengu- ja humanitaarprojekte, et suurendada oma geostrateegilist kohalolekut, eriti Adeni lahel; arvestades, et Somaalia on kutsunud ÜRO Julgeolekunõukogu üles võtma meetmeid Araabia Ühendemiraatide sõjaväebaasi ehitamiseks Somaaliasse;

AM.  arvestades, et Türgi on kulutanud aastaid usalduse suurendamisele Aafrika Sarve piirkonnas, kuna püüab suurendada oma mõju eriti Punase mere piirkonnas; arvestades, et Türgi ettevõtted haldavad endiselt Mogadishu peamist meresadamat ja lennujaama ning korraldavad isegi Somaalia valitsuse sõduritele sõjaväelist väljaõpet;

AN.  arvestades, et Hiina Rahvavabastusarmee merevägi on asutanud oma esimese ülemeremaade sõjaväebaasi Djiboutis ja Djibouti on Hiinale võlgu summas, mis ulatub üle 70 % Djibouti sisemajanduse koguproduktist; arvestades, et uue siiditee laenud püüavad vähekaitstud arengumaad võlgade lõksu, ammendades valitsuse reserve ja koormates maksumaksjate põlvkondi hiiglaslike võlgadega;

AO.  arvestades, et Somaalia, Burkina Faso, Mali ja Kesk‑Aafrika Vabariigi relvajõud ei ole suutnud terroristide ja relvastatud rühmituste vastu tulemuslikult võidelda või sõbralike rahvusvaheliste jõudude abiga hõivatud alasid enda käes hoida ja turvata, mistõttu kohalikud elanikud tunnevad end hüljatuna ja kardavad, et kui džihaadivõitlejad või relvarühmitised need alad tagasi võtavad, süüdistatakse neid valitsusega koostöö tegemises;

AP.  arvestades, et nii ELi kui ka NATO rahvusvaheliste meresõiduturvalisuse alaste jõupingutuste tulemusel on piraatlus langenud otsustavalt nii Ida‑ kui ka Lääne‑Aafrika rannikualadel, mis on Euroopa, Aafrika ja Atlandi‑ülese julgeolekukoostöö pretsedent;

AQ.  arvestades, et pärast aastatepikkust osalemist eelnimetatud tsiviil- ja sõjalistes missioonides ei ole üldine olukord märkimisväärselt paranenud ning näib pingutustest hoolimata halvenevat; arvestades, et selle tulemusena on endiselt lahendamata mitu vana ja uut probleemi, mistõttu tuleb rakendada laiaulatuslikku strateegiat, pöörates erilist tähelepanu piirkondadele, kus kaitsetus ja pinged on kõige suuremad, et saavutada piirkondliku stabiilsuse lõppeesmärk ja anda vastutus julgeoleku tagamise eest üle aafriklastele; arvestades, et selle strateegia aluseks on tungiv vajadus ning nii esmatasandi osalejate kui ka kohalike elanike suured ootused ja see peaks käsitlema kriisi algpõhjuseid;

AR.  arvestades, et ÜJKP missioonide ja operatsioonide rahastamise küsimus on oluline sellise poliitika jätkamiseks ning et Euroopa Arengufond toetab Aafrika rahutagamisrahastu ja tulevikus Euroopa rahutagamisrahastu kaudu Aafrika Liitu ning muu hulgas rahastavad Aafrikas toimuvate sõjaliste rahuvalveoperatsioonide tegevuskulusid, eelkõige missiooni AMISOM tegevuskulusid; arvestades, et ÜJKP sõjaliste operatsioonide ühiste kulude rahastamiseks hakkab Athena mehhanismi asendama Euroopa rahutagamisrahastu ning Aafrika rahutagamisrahastu annab ELile uue vahendi sõjaliste operatsioonide paindlikumaks lähetamiseks ja suurendab märkimisväärselt partneritele antava julgeolekuabi võimalusi; arvestades, et Euroopa rahutagamisrahastu kui vägivaldse konflikti ja ebakindluse kestlikuks lahendamiseks mõeldud vahendi lõplik mõju sõltub sellest, mil määral täiendatakse seda vajalike kaitsemeetmete ja järelevalvesüsteemidega, et vältida antud abi võimalikku väärkasutamist ning tagada, et võetakse nõuetekohaselt arvesse vastutuse, inimõiguste ja humanitaarõiguse austamise küsimusi; arvestades, et tulevane Euroopa rahutagamisrahastu, mis peaks alates 2021. aastast hakkama asendama Aafrika rahutagamisrahastut, peaks laiendama selle ulatust partnerriikidele ja võimaldama kaitseotstarbelise varustuse tarnimist;

AS.  arvestades, et on hädavajalik, et EL toetaks oma Saheli ja Sahara ning Aafrika Sarve piirkonna partnereid, kellel on järjest keerulisem relvastatud terrorirühmitustele, sealhulgas džihaadivõitlejatele vastu hakata; arvestades, et Euroopa Liit saab asjakohaselt reageerida ning anda asjaomastele piirkonna riikidele Euroopa rahutagamisrahastu kaudu vajalikku abi, sealhulgas tarnida relvi ja laskemoona; arvestades, et Euroopa rahutagamisrahastu tuleks viivitamata heaks kiita, et võimaldada vajalikku sõjalist abi;

AT.  arvestades, et Saheli piirkonnas tõuseb temperatuur 1,5 korda kiiremini kui mujal maailmas ning et ÜRO andmetel on umbes 80 % Saheli põllumajandusmaast kahjustatud ja maa pärast on konfliktis ligikaudu 50 miljonit loomakasvatusest sõltuvat inimest; arvestades, et Rahvusvahelise Punase Risti Komitee hinnangul on sellise olukorra tagajärjeks elanikkonna toiduga kindlustamatus, mis sunnib inimesi tegema keerulisi valikuid;

AU.  arvestades, et kliimamuutuste mõju on destabiliseerimise, vägivalla ja konfliktide riskitegur;

AV.  arvestades, et riigikoolide vastu suunatud sagenenud vägivaldsete rünnakute ning õpetajate ja õpilaste tapmise, röövimise, peksmise ja nendele tehtavate tapmisähvarduste tõttu on UNICEFi andmetel sulgenud ukse enam kui 9 000 kooli Kesk‑ ja Lääne‑Aafrikas, jättes ilma korraliku hariduseta peaaegu kaks miljonit last;

AW.  arvestades, et EL on endiselt tõsiselt mures selle pärast, et äärmusrühmituste lapssõduriteks värvatakse järjest rohkem lapsi;

AX.  arvestades, et ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo (UNODC) on viidanud uutele murettekitavatele suundumustele piirkonnas seoses uimastiäriga, millel on kahjulik mõju valitsemisele, julgeolekule, majanduskasvule ja rahvatervisele; arvestades, et UNODCi hinnangul on 87 % üle maailma konfiskeeritud farmatseutilistest opiaatidest pärit Lääne‑ ja Kesk‑Aafrikast, samuti Põhja‑Aafrika piirkondadest, ning arvestades, et UNODC tunnistab tihedat seost uimastiäri ja relvastatud rühmituste rahastamise vahel;

AY.  arvestades, et ELi strateegilises lähenemisviisis naistele, rahule ja julgeolekule rõhutatakse soolise võrdõiguslikkuse aspekti integreerimise vajadust kõigisse rahu ja julgeoleku valdkondadesse ja tegevustesse, et tagada ELi poliitika tõhusus;

AZ.  arvestades, et äärmusrühmituste rünnakud ja kogukondadevahelise vägivalla suurenemine ressursside üle mõjutavad juurdepääsu haridusele ja tervishoiule, kusjuures suur hulk tütarlapsi on eri liiki väärkohtlemise (nii füüsiline kui ka seksuaalne) ohus;

BA.  arvestades, et Euroopa Liit peaks strateegilise sammuna oma majanduslikku kohalolekut veelgi suurendama, arvestades teiste välisjõudude tegevusulatuse laienemist;

BB.  arvestades, et naabruspoliitika ja laienemise volinik tegi ettepaneku jaotada olemasolevatest programmidest ümber 3,25 miljardit eurot, sealhulgas 2,06 miljardit eurot Sahara‑taguse Aafrika jaoks, et kiirendada vahendite eraldamist ja tähtsustada neid prioriteetidena, et aidata Aafrikal toime tulla koroonaviirusega;

BC.  arvestades, et EL peaks tugevdama koostööd riikide parlamentidega, sealhulgas julgeoleku- ja kaitsekomiteedega, et tõhustada sise- ja välisjulgeolekualaste sekkumiste suhtes kohaldatavat olulist järelevalvefunktsiooni;

Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide meetmed

1.  on seisukohal, et komisjon, nõukogu ja komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja peavad ühtsest strateegiast lähtudes koordineerima arengu-, humanitaar- ja julgeolekustrateegiaid, milles nad osalevad, ning mille tulemusena Aafrika suudaks ise ja sõltumatult hallata julgeoleku- ja kaitseküsimusi; on seisukohal, et Aafrika Liit ja selle piirkonna Aafrika riigid on peamised partnerid, kellega koos EL on sisuliselt kaasatud, et saavutada ühiselt kestlik areng ja inimeste julgeolek; toetab Aafrika Liidu kavatsust lähetada G5 Saheli toetuseks 3 000 sõdurit; on kindlalt veendunud, et EL ja selle liikmesriigid peavad aitama partneritel suutlikkust suurendada, vaatama uuesti läbi oma julgeoleku- ja kaitsekohustused Saheli, Lääne‑Aafrika ja Aafrika Sarve piirkonnas, kaasa arvatud kaitseotstarbelise varustuse tarnimise kaudu, lähtudes põhimõttest mitte tekitada kahju;

2.  tuletab meelde, et terrorismivastane võitlus sõltub eeskätt asjaomaste riikide võimest säilitada tugevad ja usaldusväärsed institutsioonid, väljakujunenud põhiteenused, sealhulgas sisejulgeolekualane suutlikkus ja eelkõige kriminaalasjade valdkonnas õigussüsteem, mida kodanikud usaldavad; on seisukohal, et Saheli, Lääne‑Aafrika ja Aafrika Sarve piirkondade julgeolekustrateegia peab ennekõike käsitlema piirkonna konfliktide algpõhjuseid, sest kestva rahu saavutamisel mängib olulist rolli vaesuse kaotamine;

3.  nõuab, et edendataks uuendatud suhteid ELi ja Aafrika mandri vahel, mis põhineksid solidaarsusel ning vastastikusel austusel ja kasul, järgides alati rahvusvahelise õiguse austamise, riikliku suveräänsuse ja poolte võrdsuse põhimõtteid;

4.  on seisukohal, et vastavalt ELi lepingu artikli 43 lõikele 2 peaks komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja nõukogu egiidi all koordineerima Euroopa Liidus kõiki ühise välis- ja julgeolekupoliitika missioone, operatsioone ja muud tegevust, ning et ühise toetuse koordineerimise üksus peaks andma komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale rohkem nõu ning tal peaks olema tõhustatud koordineerimisroll ja ta peaks tegema ettepaneku keskse tsiviil-sõjalise doktriinikeskuse rajamiseks, mis tugevdaks sõjaliste missioonide plaanimise ja juhtimise teenistuse ning tsiviiloperatsioonide plaanimise ja juhtimise teenistuse missioonide ning projektide suutlikkust;

5.  on kindlalt veendunud, et EL peaks maksimaalselt investeerima konfliktide ennetamisele suunatud protsessidesse, käivitades paralleelselt muude julgeolekumeetmetega hulgaliselt väga konkreetseid vahendamis-, dialoogi- ja lepitusprotsesse ning -projekte; rõhutab vajadust järgida ka riikideülest lähenemisviisi, mille eesmärk on tugevdada stabiilsust ja turvalisust, eriti seoses ühendusesiseste pingetega; on kindlalt veendunud, et keskpikas ja pikas perspektiivis on tõhus ainult selline julgeolekuabi, mille keskmes on inimeste julgeolek;

6.  rõhutab pakilist vajadust tugevdada ühise kaitse- ja julgeolekupoliitika missioone ja operatsioone ning ELi üldist strateegilist planeerimis- ja kommunikatsioonipoliitikat, et suurendada ELi meetmete nähtavust;

7.  peab tervitatavaks ELi üldist osalust Saheli piirkonnas, Lääne‑Aafrikas ja Aafrika Sarve piirkonnas ning tunnustab ÜJKP missioonide ja operatsioonide panust rahu, julgeoleku ja rahvusvahelise stabiilsuse saavutamisse; rõhutab siiski vajadust kohandada finants- ja haldusnorme, samuti poliitilisi otsustusprotsesse, et muuta kriisidele reageerimine kiiremaks ja operatiivsemaks;

8.  kordab oma nõuet koostada Euroopa kaitset käsitlev valge raamat, milles kavandatakse ja tuuakse välja väga konkreetsed stsenaariumid võimalike ELi sõjaliste sekkumiste jaoks ja nende aluseks olevad doktriinid vastavalt ELi lepingu artikli 43 lõikes 1 sätestatud sõjalistele ülesannetele;

9.  avaldab tunnustust ELi missioonide töötajatele, kes vaatamata väga keerulistele tingimustele on saavutanud erakorralisi tulemusi ja näidanud üles pühendumust ja professionaalsust;

10.  rõhutab, et piirkonna julgeolekutingimuste tõsise ja sügava halvenemise tõttu ning ELi missioonides ja projektides esinevate lünkade täitmiseks tuleb tugevdada partnerite julgeolekusektori suutlikkust, et paremini reageerida piirkonna tõsistele probleemidele ja rasketele julgeolekutingimustele, sealhulgas toetades kolmandaid riike nende territooriumil toimuvas terrorismivastases võitluses;

11.  toetab komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 28. aprilli 2015. aasta ühisteatist „Julgeoleku ja arengu toetamine suutlikkuse suurendamise kaudu – partnerite toetamine kriiside ärahoidmisel ja ohjamisel“(11);

12.  väljendab heameelt komisjoni ettepaneku ja käimasolevate institutsioonidevaheliste läbirääkimiste üle, mille eesmärk on kehtestada määrus naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi kohta, mis hõlmab kõiki praeguse stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi ülesandeid;

13.  toetab komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut luua komisjoni toetusel liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) raames Euroopa rahutagamisrahastu, et rahastada sõjalist ja kaitsealast koostööd kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, sealhulgas sõjaliste kaupade ühisesse Euroopa Liidu nimekirja kuuluvat varustust, mis täidab olulise lünga ELi toetuses, ning annab koos naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendiga ELile võimaluse reageerida julgeolekuprobleemidele kiiremini ja tõhusamalt ning kutsub üles neid kiiresti vastu võtma; tuletab meelde, et Euroopa rahutagamisrahastu eesmärk on hõlmata Aafrika rahutagamisrahastu ja luua suutlikkuse suurendamise komponent, mis võimaldaks varustada partnerriike sõjavarustusega, sealhulgas relvade ja laskemoonaga, austades täielikult ühist seisukohta, inimõigusi ja humanitaarõigust ning järgides tõhusaid läbipaistvussätteid, mis on loetletud parlamendi 28. märtsi 2019. aasta soovituses Euroopa rahutagamisrahastu loomise kohta, selle tagamiseks, et sõjalist varustust ei antaks abisaajatele, kes panevad toime kuritarvitusi, hirmutegusid ja muid tsiviilelanike vastu suunatud kahjusid; märgib, et alates 2018. aasta juunist on liikmesriigid töötanud nõukogu otsuse kallal, millega luuakse Euroopa rahutagamisrahastu, mis luuakse hiljemalt 2021. aasta jaanuaris; sellega seoses ja võttes arvesse praegust olukorda Aafrikas, kutsub nõukogu üles kiitma heaks ettepanekut võtta viivitamata vastu vajalik otsus selle uue rahastamisvahendi loomiseks, et toetada Aafrika relvajõudude sõjaliste võimete suutlikkust, ning

   a) suurendada Euroopa rahutagamisrahastu eelarvet nii palju, et see võimaldaks tulemuslikult lahendada väljaõppe, operatsioonide, missioonide, projektide ja sõjalise varustusega (sh relvad, laskemoon ja transport) seotud probleeme;
   b) tagada, et Euroopa rahutagamisrahastu kaotaks praegused piirangud relvade ja laskemoona muretsemisel, mis tulenevad Aafrika rahutagamisrahastust ja liidu eelarvest;
   c) nõuab kõnealusest nõukogu otsusest tulenevate halduskulude, sealhulgas personalikulude rahastamist ELi eelarvest;
   d) kutsub nõukogu üles kohustama liikmesriike katma selle rahastu rakendamisest tulenevad tegevuskulud, sealhulgas varustuse ning väljaõppe kulud;
   e) võtab teadmiseks, et liikmesriigid, kes ei osale konkreetse tegevuse või selle osa rahastamises, võivad hoiduda hääletamisest nõukogus;
   f) nõuab, et Euroopa välisteenistuses loodaks uus eriosakond, mis vastutaks selle uue rahastamisvahendi haldamise eest, et teha varustuse ja selle kasutamise ning väljaõppe, sealhulgas nõuetekohaste kaitse- ja riskimaandamismeetmete üle järelevalvet;
   g) on arvamusel, et sellise varustuse ja koolituse pakkumist ja kasutamist peaksid jälgima eksperdid, kelle liikmesriigid on sellesse osakonda lähetanud ülesandega teavitada komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat, ning et seda tegevust peaks kontrollima parlament ja auditeerima Euroopa Kontrollikoda;

14.  on seisukohal, et vaatamata Aafrikasse lähetatud ELi tsiviil- ja sõjaliste missioonide töötajate suurele pühendumusele ja professionaalsusele, on nende missioonide jätkusuutlikkust, tõhusust ja nähtavust eriti palju takistanud kohaliku isevastutuse, jätkusuutlikkuse kavade ja põhivarustuse puudumine mõjutatud riikides, samuti nende võime tugevdada partnerite suutlikkust;

15.  kutsub komisjoni ja nõukogu üles tagama, et uuritakse kõigi rahastamisvahendite kasutamist, et tegeleda konfliktide algpõhjustega ja toetada julgeolekusuutlikkuse arendamist asjaomastes Aafrika riikides vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 209 ja 212 ning pidades silmas väga tõsiseid julgeolekukriise Sahara ja Saheli piirkonnas ning Ida‑Aafrikas;

16.  peab kiiduväärseks ettepanekut tugevdada ühisteatises „Tervikliku Aafrika strateegia suunas“ (JOIN(2020)0004) sätestatud partnerluse põhimõtet Aafrika ja ELi suhetes; kutsub komisjoni, eriti komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles käivitama ümberkorraldamiseks kohandatud kahepoolset partnerlust, mis hõlmab paljusid valdkondi, pidades esmatähtsaks julgeolekut ja kaitset; kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles austama arenenud riike demokraatia ja inimjulgeoleku tugevdamise valdkonnas ning kutsub neid liituma kahepoolse partnerlusega põhimõttel „rohkema eest rohkem“; lisaks kahepoolsetele partnerlussuhetele kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles aitama tugevdada piirkondlike allorganisatsioonide, näiteks Lääne‑Aafrika riikide majandusühenduse (ECOWAS), Ida‑Aafrika Ühenduse või Lõuna‑Aafrika Arenguühenduse (SADC) julgeolekufunktsioonide konsolideerimist;

17.  soovitab ELil kaaluda panustamist Mauritaania, Mali, Burkina Faso, Nigeri ja Tšaadi relvajõudude terrorismi vastaste operatsioonide logistilistesse ja tegevuskuludesse, tehes seda Sahara ja Saheli piirkonna rahuvalveoperatsioonide raames ning rakendades samasugust käsitlust nagu G5 ühendvägede ja Aafrika Liidu missiooni Somaalias (AMISON) rahastamisel, ning märgib, et Euroopa rahutagamisrahastu peaks olema selleks sobiv vahend;

18.  ergutab arutelu selle üle, kas on soovitav kohaldada käimasolevate koolitusprogrammide jaoks kaitseotstarbelise varustuse, sealhulgas relvade hankimiseks samu vahendeid, mida praegu kasutatakse G5 Saheli vägede kasutuselevõtuks ja väljaõppeks, sealhulgas andma vajaduse korral rahalist toetust;

19.  soovitab, et Aafrika riikide suutlikkuse suurendamise meetmete rahastamise tingimuseks peab olema abisaajariigi esitatud mõistlike tähtaegadega ühiselt kokkulepitud toetuskava, mis sisaldab julgeolekusektori reformi, inimõiguste, rahvusvahelise humanitaarõiguse ja õigusriigi alaseid koolitusi, mis saavutatakse ELi järelevalve all ja mida saab olukorrast sõltuvalt hiljem kohandada;

20.  on sügavalt mures Mali julgeolekujõudude toime pandud väga tõsiste inimõiguste rikkumiste suure arvu pärast, nagu uuris ja teatas ÜRO mitmemõõtmeline integreeritud stabiliseerimismissioon Malis (MINUSMA);

21.  tunnistab Mali olulist rolli Saheli stabiilsuse tagamisel ning jagab Lääne‑Aafrika riikide majandusühenduse (ECOWAS) sügavat muret Malis 18. augustil 2020. aastal toimunud riigipöörde pärast; rõhutab, et koostöö rahvusvahelise üldsusega, eelkõige ELi ja ÜROga, ja nendepoolne toetus saab edukalt jätkuda üksnes juhul, kui võetakse olulisi meetmeid, et luua hästi ettevalmistatud, kohaldatav, läbipaistev ja kestlik valimissüsteem, mis tagab usaldusväärsed, vabad ja õiglased valimised ning erakondadele tõeliselt võrdsed tingimused; kinnitab vajadust kaasava üleminekuvalitsuse järele, mis peab hõlmama kõiki poliitilisi ja sotsiaalseid rühmi ning püüdma kaitsta iga inimese põhiseaduslikke õigusi ja vabadusi, samas ei tohiks üleminekuvalitsus unustada pakilisi sotsiaalseid, julgeoleku- ja majandusprobleeme, mis nõuavad kiiret tegutsemist, et tulla vastu rahva õiguspärastele nõudmistele osaleda oma riigi tuleviku üle peetavas kaasavas ja konstruktiivses dialoogis; toetab Euroopa välisteenistuse jõupingutusi aidata saavutada rahumeelne ja demokraatlik lahendus, mis lõpptulemusena taastaks püsiva stabiilsuse ja Mali rahva usalduse oma avaliku halduse ja institutsioonide vastu, mis peaksid olema tõeliselt kaasavad ja korruptsioonivabad ning toetama inimesi nende püüdlustes saavutada heaolu, rahu, areng, stabiilsus ja turvalisus;

22.  võtab teadmiseks ÜRO hindamisaruanded õiguste tagamise ja abi andmisega seotud jõupingutuste kohta seoses rahuvalveoperatsioonidel ÜRO ja seotud personali poolt toime pandud seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamisega; on tõsiselt šokeeritud nende kuritegude ärevust tekitava ulatuse ja toimepanijate vastutusele võtmata jätmise pärast; on samuti šokeeritud Euroopa ja ÜRO vägede vastu suunatud laste seksuaalse kuritarvitamise süüdistustest, eriti Kesk‑Aafrika Vabariigis 2016. aastal, ning nõuab õiglust; nõuab tungivalt, et ÜRO, ELi liikmesriigid ja ELi ÜJKP organid viiksid viivitamata ja äärmiselt otsustavalt läbi uurimise kõigi ÜRO, riikide ja ELi töötajate suhtes, kes on pannud toime seksuaalvägivallaakte, esitaksid neile süüdistuse ja mõistaksid nad süüdi; rõhutab pakilist vajadust asjaomaste struktuuride reformimiseks viisil, mis lõpetaks ÜRO ja ELi töötajate karistamatuse ning looks toimivad ja läbipaistvad järelevalve- ja vastutusmehhanismid; peab vastuvõetamatuks, et praeguseni on kohtumenetlused seoses väidetavate kuritarvitustega olnud puht vabatahtlikud ning sõltunud sõdureid lähetanud riigist; on veendunud, et koolituse ja haridusega saab selliseid raskeid kuritegusid vähendada ja ära hoida; tuletab tungivalt meelde, kui kiireloomuline on tulevikus selliseid kuritegusid ära hoida, et taastada kohalike elanike usaldus rahvusvahelise rahuvalve vastu;

23.  nõuab Mali, Kesk‑Aafrika Vabariigi ja Somaalia julgeolekujõudude väljaõppe toetamiseks läbi viidavate Euroopa Liidu sõjaliste missioonide (EUTM Mali, EUTM CAR ja EUTM Somalia) väljaõppemissioonide formaadi muutmist, et kohandada neid paremini abisaavate riikide relvajõudude ja elanike tegelike vajadustega järgmiselt:

   a) ühtlustada koolitusmeetodid, protseduurireeglid ja kaasatus ning tagada, et need on ainulaadsed ja kohandatud asjaomases riigis kindlaks tehtud vajadustele ning hõlmaksid soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste alast koolitust, sealhulgas naisi, rahu ja julgeolekut käsitlevat tegevuskava;
   b) üldise julgeolekusektori reformipoliitika väljatöötamine ja kohaldamine, mille keskmes on inimeste julgeolek ja mis seab kõigi komponentide puhul esikohale kogu elanikkonna julgeolekuvajadused;
   c) tagada, et ELi koolitajatel oleks õigus koos kohalike sõjaväevõimudega valida sõdureid kohalike omavalitsuste pakutud isikute hulgast, koolitada neid oskuste parandamiseks, muu hulgas rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõigusi käsitleva rahvusvahelise õiguse tundmise kaudu, ning pärast väljaõppe andmist neid operatiivtandril kontrollida ja saata, et neid hinnata ning mitte lasta üksustel laguneda ja sõduritel laiali joosta;
   d) sobiva väljaõppe tagamiseks varustada väljaõppekeskused nii jagatud kui ka individuaalse sõjavarustusega, sealhulgas relvadega (kui asjaomane riik neid ei paku), tagada asjakohase koolituse pakkumine pärast seda, kui EL on kehtestanud kaitsemeetmed, mis tagavad ühises seisukohas 944 esitatud kaheksa kriteeriumi järgimise relvade kolmandatesse riikidesse toimetamisel, ja tagada saadetisejärgse ja lõppkasutuse kontroll, et takistada relvade kõrvaletoimetamist relvastatud rühmitustele, sealhulgas terroristidele;
   e) suurendada missioonidele määratud kohtade täituvust, et leevendada korduvaid probleeme;
   f) tagada väljaõppe vastavus operatiivtegelikkusele, mis tähendab, et see peaks hõlmama liikuvust ning juhtimis- ja kontrollisuutlikkust;
   g) saada kasu vajalikest sõjalistest teadmistest, eriti strateegilise nõustamise valdkonnas;
   h) luua inimõiguste jälgimis- ja kaitsemehhanism, et ennetada inimõiguste rikkumisi;

24.  on arvamusel, et mõne missiooni (EUTM Somalia) nõuandekomponendi tugevdamine kohalike vägede juhtimisstruktuurides võimaldaks avaldada märkimisväärset mõju operatsioonide läbiviimisele, samuti mitmepoolse sõjalise abi raames;

25.  on veendunud, et EL peaks kehtestama Euroopa Liidu ÜJKP missiooni Malis (EUCAP Sahel Mali), Euroopa Liidu ÜJKP missiooni Nigeerias (EUCAP Sahel Nigeri), Euroopa Liidu ÜJKP missiooni Somaalias (EUCAP Somalia) ja Euroopa Liidu ÜJKP nõuandemissiooni Kesk‑Aafrika Vabariigis (EUAM CAR) tsiviilmissioonide nõuetekohase järelevalve ning jätkama nende tõhusat korrapärast hindamist ja strateegilist läbivaatamist, vaadates läbi nende volitused, eelarve ja inimressursid, ning jätkama missioonide rakenduskava kohaste järelevalvesüsteemide ja võrdlusuuringute kasutamist tervikliku juhtimisvahendina; on veendunud, et missioonid oleksid paremini kohandatud muutuvatele julgeoleku- ja poliitilistele olukordadele, kui neid kohandataks kohalikele vajadustele ja tõhustataks koostööd kohalike partneritega, ning et see muudaks need veelgi operatiivsemaks ja tõhusamaks ning integreeriks need laiemasse julgeolekusektori reformimisse kohaliku elanikkonna julgeoleku huvides; kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja Euroopa välisteenistust uuesti pöörduma Euroopa Parlamendi poole seoses ühise välis- ja julgeolekupoliitika aasta aruandega(12) ja parlamendi hinnanguga Aafrika missioonidele; kordab oma kriitikat, et ei kehtestatud „sobilikke näitajaid, et jälgida missioonide EUCAP Niger ja EUCAP Mali tulemusi, ning et missioonitegevuse jälgimine ja hindamine polnud piisav ega mõeldud võtma arvesse nende mõju“; palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal ja Euroopa välisteenistusel pöörduma tagasi Euroopa Parlamendi hinnangu juurde EUTM Somalia vägede moodustamise kohta;

26.  tuletab meelde, et julgeolekuolukord Somaalias on väga murettekitav ja see on ebastabiilsuse alus kogu Aafrika Sarvel tervikuna; on seisukohal, et Somaalia föderaalvalitsus ei suuda kõiki oma ülesandeid täita ning et vaatamata hiljutistele arengutele ei suuda Somaalia riiklikud relvajõud endiselt al‑Shabaabi terroritegevuse vastu üksi võidelda; tuletab meelde, et Somaalia relvajõud pidid AMISOMi asemele asuma 2021. aasta detsembris; toonitab, et selle eesmärgi saavutamiseks on vaja uut ja terviklikku abiprogrammi, ning kutsub ELi üles leppima Aafrika Liidu ja Somaalia valitsusega kokku mehhanismi suhtes, mis kehtestatakse pärast AMISOMi lõppemist;

27.  usub, et Pärsia lahe kriis on Somaaliat tõsiselt mõjutanud, mille käigus Araabia Ühendemiraadid (AÜE) jätkavad avalike meetmete toetamist, mis kahjustavad otseselt Somaalias seni saavutatud julgeolekut ja poliitilist kasu, tekitades Somaalia föderaalvalitsuse ja föderaalsete liikmesriikide vahel rahvusliku killustatuse julgeoleku, riiklike valimiste ja arenguküsimuste valdkonnas, ning nõuab selliste meetmete kohest lõpetamist;

28.  nõuab, et Alžiiri protsessi tulemusel Mali rahu- ja lepituskokkuleppele alla kirjutanud Mali seda kokkulepet järgiks ja viivitamata täitma hakkaks;

29.  on seisukohal, et Euroopa Liit peaks jätkama üleminekuperioodil AMISOMI rahalist toetamist Aafrika rahutagamisrahastu kaudu, säilitama kolme, kuid muudetud ELi sõjaliste või tsiviilmissioonide ja -operatsioonide (ATALANTA, EUTM Somalia ja EUCAP Somalia) kohaloleku, toetama demokraatlikke institutsioone, jätkama rahvaarmee koolitamist ja läbipaistvate, vastutustundlike ning demokraatlikult kontrollitud julgeolekusektorite loomist;

30.  nõuab, et liikmesriigid ja EL aitaks G5 Saheli ühisjõududel tegevust alustada sellega, et annab neile rahalist abi, samuti kaitseotstarbelist varustust ja väljaõpet, hõlmates samal ajal piisavad kaitse- ja leevendusmeetmed ning nõustamise doktriini, kavandatud suutlikkuse ja juhtimise valdkonnas; rõhutab sellega seoses vajadust tugeva ja usaldusväärse politseikomponendi järele; kutsub 22. veebruaril 2018 Brüsselis toimunud rahastajate konverentsil lubadusi andnud partnereid üles neid kiiresti täitma;

31.  on veendunud, et Aafrika riigid peavad võtma vastutuse oma suveräänsete kohustuste täitmise eest, st stabiliseerima kõik piirkonnad, mis on vabastatud džihaaditerroristidest, kriminaalsetest ja relvastatud rühmitustest, inimkaubitsejatest ja bandiitidest, et kaitsta kodanikke ja tagama põhiteenuste osutamise (halduse, vee- ja energiavarustuse, tervishoiu, kohtu- ja haridusasutuste toimimise); arvestades, et sõjavägi või julgeolekujõud peaksid ajutiselt kuni tsiviilhalduse ülevõtmiseni tagama nõuetekohase julgeolekukeskkonna ja põhiteenused, nõuab, et Euroopa Liit suurendaks oma jõupingutusi, et toetada Aafrika riike põhiteenuste osutamisel;

32.  toetab Aafrika Liidu taotlust Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile, et saada ÜRO Julgeolekunõukogu mandaadi alusel juurdepääs ÜRO määratavatele osamaksetele Aafrika juhitud missioonide jaoks;

33.  rõhutab, et rahu ja leppimise saavutamiseks Liibüas on vajalik ja mõjus viis tegevuse kooskõlastamine Põhja‑Aafrika riikidega, et hoida ära riigi muutumine džihaadi-, terroristlike, kuritegelike ja relvastatud rühmituste, relvade ja inimkaubanduse kasvulavaks; toetab seetõttu 5+5 rahukõnelusi ja kutsub kõiki riike üles järgima Berliini konverentsi vaimu; väljendab lootust, et hiljutised relvarahu ja rahu saavutamise märgid Liibüas saavad tõeks; tunneb sellega seoses heameelt Euroopa välisteenistuse ja komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja hiljutiste algatuste üle, eelkõige kõrge esindaja 1. septembril 2020. aastal toimunud visiidi üle Liibüasse, ning rõhutab, et EL peaks vahendusprotsessis juhtrolli asuma;

34.  nõuab, et EL tegeleks kultuuripärandi kaitset ja säilitamist ähvardavate pidevate ja kasvavate ohtudega ning leevendaks kultuuriväärtuste salakaubavedu, eriti konfliktipiirkondades;

35.  on seisukohal, et koostöö Põhja‑Aafrika riikidega tuleks ette näha peamiselt teabe- ja luurevahetuse, sõjalise väljaõppe ja radikaliseerumise vastase võitluse valdkonnas, võttes arvesse osade nende riikide tõestatud kogemusi;

36.  usub, et nende piirkondade kõikehõlmav ja keskmise pikkusega ning pikaajaline julgeolekupoliitika peaks samuti keskenduma vastupanuvõime tugevdamisele;

37.  peab kiiduväärseks ning toetab Mauritaania terviklikku lähenemisviisi, mis hõlmab sotsiaalsetel ja arenguaspektidel põhinevat strateegiat oma sõjalises ja julgeolekualases tegevuses; väljendab solidaarsust Nigeri, Mali ja Burkina Fasoga, mis on terrorismist tugevasti mõjutatud; tunnustab rahvusvahelise üldsuse, ÜRO mitmemõõtmelise integreeritud stabiliseerimismissiooni Malis, rahvusvahelise ühisrakkerühma, G5 ja Prantsusmaa relvajõudude (operatsioon Barkhane), ELi piirkondliku nõuande- ja koordineerimisüksuse (RACC), Euroopa Liidu ÜJKP missioonide (EUCAP Sahel) Malis ja Nigeris, EUTM Mali, GAR‑SI Saheli ja Tšaadi relvajõudude pingutusi ja toodud ohvreid, millest eriti viimane on keskne jõud G5 kesk- ja idasektorites, kus selle pataljonide tugi on eriti vajalik; kutsub G5 Saheli riike üles jätkama riiklikke reforme ja rakendama täielikult inimõigusi, head valitsemistava ning demokraatlikku vastutust, austades inimõigusi ja pidades kinni demokraatlikest normidest;

38.  peab kiiduväärseks Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Micheli ja Mauritaania Islamivabariigi presidendi, G5 Saheli presidendi Mohamed Cheikh el Ghazouani 28. aprilli 2020. aasta ühisavaldust, milles nad uuendasid ja suurendasid pühendumust Saheli julgeolekule, stabiilsusele ja arengule tihedas koostöös ÜRO peasekretäri, Aafrika Liidu komisjoni esimehe ja Lääne‑Aafrika riikide majandusühenduse (ECOWAS) praeguse eesistujaga;

39.  õhutab liikmesriike toetama Barkhane ja Takuba operatsioone ning Gazelle and New Nero missioone ja nendega koostööd tegema; rõhutab, kui olulised on liikmesriikide inimkapitali ja sõjalised investeeringud, kes juba neis operatsioonides osalevad; rõhutab vajadust Euroopa suurema kaasamise järele, kuid toonitab, et see ei saa asendada riikide kohustust viia ellu vajalikud siseriiklikud reformid, mille eesmärk on tagada säästev areng ja julgeolekusektorid;

40.  kutsub ELi üles pöörama erilist tähelepanu relvastatud terrorirühmituste levikule Saheli, Lääne‑Aafrika ja Aafrika Sarve piirkonnas, eelkõige islamiterrorismile ja vägivaldsele vahhabismiäärmuslusele, ning jätkama oma ülemaailmseid jõupingutusi džihaadi vastu võitlemisel; arvestades nende piirkondade strateegilist mõju lõunanaabruse riikide stabiilsusele ja julgeolekule, meresõidu turvalisusele ja sellega kaasneva survega Euroopa välispiiridele, nõuab asjaomaste riikidega tehtava julgeolekualase koostöö ja abiprogrammide ajakohastamist;

41.  nõuab, et EL hindaks põhjalikult Aafrika‑ELi ühisstrateegiat ja komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 9. märtsi 2020. aasta ühisteatist tervikliku Aafrika strateegia kohta ning edendaks nõukogu 20. aprilli 2015. aasta järelduste (milles käsitletakse Saheli piirkondlikku tegevuskava aastateks 2015–2020), 16. märtsi 2015. aasta järelduste (ELi ja Guinea lahe tegevuskava 2015–2020 kohta), 25. juuni 2018. aasta järelduste (Aafrika Sarve / Punase mere ning Saheli piirkonna / Mali deklaratsiooni kohta) ja Pau deklaratsiooni rakendamist;

42.  nõuab täiendavat kaitset ja tuge kohapeal tegutsevatele haridusasutustele, kogukondadele ja organisatsioonidele, kes püüavad leida alternatiivseid õppimisvõimalusi kogukonnakeskustes ja kaasavad tuhandeid Lääne‑Aafrika ja Saheli lapsi haridus- ja oskuste omandamise programmidesse;

Hea valitsemistava ja kestlik areng

43.  väidab, et ilma ühise kestliku arengu alase ja humanitaartegevuseta ei saa olla julgeolekustrateegiat; tuletab meelde terrorismi ja relvakonfliktide mitmesuguseid algpõhjusi; nõuab inimkapitali ja inimarengu edendamist, mis rahuldaks kõige vähemkaitstud kogukondade vajadusi ja suurendaks inimeste vastupanuvõimet;

44.  on veendunud, et Euroopa Liit peaks tagama, et kestliku arengu kavad lähtuksid kontekstist, hõlmaksid mitut valdkonda ja pakuksid asjaomase piirkonna probleemidele kõikehõlmavat lahendust; rõhutab, et integreeritud lähenemisviis rahule, julgeolekule ja kestlikule arengule nõuab kohalike kodanikuühiskonna osalejate, eriti naiste ja noorte sisulist kaasamist, tuletades meelde eakate ja rahvajuhtide rolli Saheli ja Sahara ühiskondades; on arvamusel, et tulemusliku kooskõlastamise tagamiseks peavad need kavad peavad olema kooskõlas abi tõhususe põhimõtetega, mis on kinnitatud Euroopa arengukonsensuses, ametiasutused peavad need vastu võtma kokkuleppel kohalike abisaavate kogukondadega ja need tuleb ellu viia kohaliku kodanikuühiskonna ja humanitaarabi organisatsioonide osalusel;

45.  rõhutab, kui tähtis on partnerlus ÜROga, koostöö muude rahvusvaheliste institutsioonidega, eriti Aafrika Liiduga, ning dialoog teiste piirkondlike ja allpiirkondlike organisatsioonidega;

46.  on seisukohal, et sisukas julgeolekukoostöö ELi ja Aafrika vahel peab põhinema kestlikul arengul ja keskenduma eelkõige järgmisele:

   a) tagada demokraatia tugevdamiseks tõhusa parlamentaarse kontrolli kaudu vastutusvõimeline demokraatlik valitsemissüsteem, samuti demokraatlikud institutsioonid ja õigusriik, mis tagab kõik kodanikuühiskonna vabadused;
   b) lõpetada konfliktid ja hoida ära nende kordumine, tegeledes samal ajal nende algpõhjustega, et saavutada pikaajaline rahu ja julgeolek;
   c) töötada välja poliitika, mis edendab noortele suunatud majandusarengut ja töövõimaluste loomist; rõhutada noorte poliitilistesse, majanduslikesse ja rahuprotsessidesse kaasamise vajadust;
   d) toetada ennetava stabiliseerimise tegevuskavu;
   e) suurendada naiste mõjuvõimu, tunnustades neid Aafrika kogukondade muutva jõuna, suurendades nende võimalusi hariduses ja majandustegevuses, edendades nende osalemist kohalikes ja riiklikes institutsioonides ja otsuste tegemisel ning toetades nende rolli rahu tagamisel, konfliktide ennetamisel ja vahendamisel, ning võideldes naiste- ja tütarlaste vastu suunatud seksuaalse vägivallaga;
   f) pakkuda põhilisi teenuseid tervishoiu, toiduga kindlustatuse, veevarustuse, kanalisatsiooni ja hügieeni vallas, sotsiaalset kaitset, eluruume ja turvavõrke, vaimse tervise tuge ja kaitset, haridusteenuseid ning tuge ümberasunud elanikele, et suurendada inimeste usaldust riigi vastu;
   g) tagada turvalisus, halduslik ja õiguslik stabiilsus;
   h) kaotada vaesus, karistamatus ja korruptsioon;
   i) võidelda kliimamuutuste mõjude vastu, võttes arvesse kliimamuutuste leevendamise ja kohanemise meetmeid eesmärgiga tagada, et elatusvahendid omandaksid kestliku vastupanuvõime keskkonnaohtudele;
   j) austada õigusriiki ning edendada säästvat arengut ja inimõigusi ilma igasuguse diskrimineerimiseta, sõnavabadust, meediavabadust ja ühinemisvabadust ning tugevdada kodanikuühiskonna ja sõltumatu meedia struktuurilist toetamist;
   k) edendada säästvaid põllumajandustavasid, näiteks agroökoloogiat, toetada väiketootjaid ja põllumajandustootjaid ning rakendada seostatust toitumise valdkonnas, et käsitleda kõiki alatoitluse vorme igas kontekstis ning jätkata humanitaar- ja arengusekkumisi ühendavate tegevuste rahastamist, et tegeleda algpõhjustega;

47.  väljendab tõsist muret selle pärast, et praegused julgeolekuprobleemid Aafrikas, mis lisanduvad jätkuvale ebavõrdsusele, noorte töövõimaluste puudumisele ja nõrgale valitsemissüsteemile, võib soodustada rännet ja viia inimeste märkimisväärse ümberasumiseni, mis kahjustab Põhja‑Aafrika riike ja mõjutab Euroopat ning toob kaasa laiaulatusliku humanitaarkriisi; tunnistab konfliktide, vaesuse, ebavõrdsuse ja kliimamuutuste mõju elanikkonna sundümberasumisele ning nõuab, et Euroopa Liitu hõlbustaks seaduslikku, ohutut ja väärikat rännet; rõhutab seetõttu, kui oluline on suurendada koostööd eelkõige ELi ja Saheli piirkonna vahel, et tegeleda selle olulise küsimusega, tuletades samas meelde tunnustatud tava hoiduda tingimuslikkuse kohaldamisest humanitaarabi suhtes, mis on seotud piirkonnas rände valdkonnas võetavate meetmetega;

48.  kiidab heaks Aafrika Sarve piirkonda käsitleva ELi strateegia, milles hõlmatakse lisaks julgeoleku- ja humanitaarpoliitikale ka pikemaajalist arengupoliitikat ja aastatuhande arengueesmärke; rõhutab selle pikemaajalise arengupoliitika visiooni olulisust ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kooskõlastama selles valdkonnas oma poliitikat ning rakendama võimalikult kiiresti eri riikide ja kõnealuse piirkonna puhul ühist programmitööd;

49.  nõuab, et ELi ja Aafrika julgeolekukoostöös rakendataks ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni noorte, rahu ja julgeoleku kohta;

50.  kutsub ELi üles edendama naisi, rahu ja julgeolekut käsitleva ÜRO tegevuskava tõhusat rakendamist kõigis ELi välistegevuse valdkondades, sealhulgas soolist perspektiivi ELi ja Aafrika Liidu strateegilise julgeolekupartnerluse peamistes poliitikavaldkondades;

51.  on veendunud, et EL peaks tugevdama oma koostööd riikide parlamentidega, sealhulgas julgeoleku- ja kaitsekomiteedega, et parandada sise- ja välisjulgeolekualaste sekkumiste suhtes kohaldatavat keskse tähtsusega järelevalvefunktsiooni;

52.  nõuab tungivalt, et kõik Saheli piirkonnas tegutsevad sõjaväelased austaksid rahvusvahelist humanitaarõigust ja reageeriksid laiahaardeliselt, keskendudes kõige vähemkaitstud elanikkonnaosa kannatuste leevendamisele, pidades mis tahes integreeritud julgeolekustrateegia edukuse peamiseks näitajaks eelkõige tsiviilisikute kaitset; rõhutab, kui oluline on tagada, et ühegi julgeolekuoperatsiooni rakendamine ei halvenda humanitaarolukorda; kutsub kõiki julgeoleku valdkonnas osalejaid üles jälgima oma sõjaliste operatsioonide ja julgeolekumeetmete mõju teenuste kättesaadavusele, sealhulgas toiduainete ja toitumisega seotud teenuste korral, ning elanikkonna sundümberasumisele eesmärgiga vähendada sõjalise ja julgeolekutegevuse negatiivset mõju humanitaarvajadustele;

53.  peab väga oluliseks anda asjaomastele piirkondadele erakorralist ja kõikehõlmavat abi seoses COVID‑19 pandeemiast tingitud erakordsete probleemidega, säilitada ÜJKP missioonide ja operatsioonide talitluspidevus, toetades kohalikke relvajõude nõuannetega selle epideemiaga toimetulekuks, ning tugevdada neis piirkondades ELi arengutegevust, millel võib olla oluline roll tervishoiukriisi mõju vähendamisel ja olulise humanitaarabi andmisel, näidates üles paindlikkust ja võimet olukorraga kohaneda; kiidab heaks G20 ühehäälselt vastu võetud otsuse peatada vaeseimate riikide jaoks võlateenindusmaksed;

54.  soovitab ELil koos Rahvusvahelise Valuutafondi, Maailmapanga ning Aafrika Arengupangaga sekkuda finantstasandil, et aidata võlga kontrolli all hoida ja intresse tasuda; nõuab COVID‑19 pandeemiat ja selle finantstagajärgi silmas pidades kõigi võimaluste uurimist, et tagada Aafrika riikidele võlakergendused, võlapeatamised ja võla jätkusuutlikkus;

55.  soovitab asjaomastel riikidel täielikult täita oma rahvusvahelist õiguslikku vastutust ja võtta kõik vajalikud meetmed, et tagada rahvusvahelise õiguse alusel vastutus kõigi osapoolte toime pandud rahvusvahelise humanitaarõiguse mistahes rikkumiste eest, et võimaldada abivajajatele, sealhulgas väljaspool valitsuse kontrolli olevatel territooriumidel elavatele inimestele vaba juurdepääs humanitaarabile ja põhiteenustele ja vältida humanitaarabi kõrvaletoimetamise ohtu ning avada võimalus humanitaarabi kohaletoimetamise läbirääkimisteks kõigi konflikti osapooltega, ning rõhutab selle olulisust, et humanitaarabi osutamist peetakse neutraalseks ja erapooletuks, ning tagada humanitaarabitöötajate ohutus;

56.  peab kiiduväärseks ettepanekut tugevdada ühisteatises „Tervikliku Aafrika strateegia suunas“ sätestatud mitmepoolsuse põhimõtet Aafrika ja ELi suhetes; on seisukohal, et kommunistlik Hiina ja autoritaarne Venemaa on Aafrika riikidega seoses järginud teistsugust lähenemisviisi, mis on ELi jõupingutustega vastuolus; kutsub komisjoni üles parandama avaliku diplomaatia jõupingutusi ning dialoogi Aafrika Liidu, valitsuste, parlamentide ja kodanikuühiskondadega, et paremini selgitada ELi julgeolekuabi Aafrikas kui panust Aafrika arengustrateegiasse aastani 2063;

o
o   o

57.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 54I, 26.2.2020, lk 9.
(2) ELT C 440, 30.12.2015, lk 38.
(3) ELT C 86, 6.3.2018, lk 33.
(4) ELT C 118, 8.4.2020, lk 113.
(5) ELT L 130, 19.5.2017, lk 1.
(6) ELT C 99 E, 3.4.2012, lk 56.
(7) ELT C 419, 16.12.2015, lk 153.
(8) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0158.
(9) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0009.
(10) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0008.
(11) JOIN(2015)0017.
(12) Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2020. aasta resolutsioon ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika rakendamise kohta – aastaaruanne (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0009).


Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile: kolmandates riikides asutatud kesksetelt vastaspooltelt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt võetavate tasud
PDF 110kWORD 42k
Euroopa Parlamendi otsus mitte esitada vastuväiteid komisjoni 14. juuli 2020. aasta delegeeritud määrusele, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 seoses kolmandates riikides asutatud kesksetelt vastaspooltelt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt võetavate tasudega (C(2020)4891 – 2020/2720(DEA))
P9_TA(2020)0214B9-0251/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni delegeeritud määrust (C(2020)4891),

–  võttes arvesse komisjoni 14. juuli 2020. aasta kirja, milles komisjon palub Euroopa Parlamendil teatada, et tal ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni 2. septembri 2020. aasta kirja komisjonide esimeeste konverentsi esimehele,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 290,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta(1), eriti selle artikli 25d lõiget 3 ja artikli 82 lõiget 6,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 111 lõiget 6,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni soovitust võtta vastu otsus,

–  võttes arvesse, et kodukorra artikli 111 lõike 6 kolmandas ja neljandas taandes sätestatud ajavahemiku jooksul, mis lõppes 15. septembril 2020, vastuväiteid ei esitatud,

A.  arvestades, et mitmes delegeeritud õigusaktis, mis tuleb vastu võtta hiljuti muudetud määruse (EL) nr 648/2012 (Euroopa turu infrastruktuuri määrus) alusel, sätestatakse, kuidas kohaldatakse Euroopa turu infrastruktuuri määruse reegleid kolmandate riikide kesksete vastaspoolte suhtes, kes osutavad teenuseid liidu äriühingutele; arvestades, et nende delegeeritud õigusaktidega jõustatakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) suuremad volitused; arvestades, et kolmandate riikide kesksete vastaspoolte suhtes, mida peetakse liidu või selle liikmesriigi finantsstabiilsuse seisukohast süsteemselt olulisteks, tuleks kohaldada ESMA erinõudeid ja tõhustatud järelevalvet, et tagada liidu kesksete vastaspooltega võrdsed tingimused ja kaitsta liidu finantssüsteemi stabiilsust;

B.  arvestades, et artikliga 25d antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakt, milles täpsustada lisaüksikasju tasude kohta, mida ESMA peaks kolmandate riikide kesksetelt vastaspooltelt võtma, et katta kõik kulud, mis on tekkinud seoses kolmandate riikide kesksete vastaspooltega tunnustamise ja oma ülesannete täitmisega;

C.  arvestades, et kõnealune delegeeritud määrus peaks jõustuma võimalikult kiiresti, tagamaks et kolmandate riikide kesksed vastaspooled hakkasid ESMA rahastamises osalema kiiresti ja asjakohaselt;

1.  teatab, et ei esita komisjoni delegeeritud määrusele vastuväiteid;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 201, 27.7.2012, lk 1.


Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile: kolmanda riigi finantsstabiilsuse süsteemne olulisus
PDF 112kWORD 42k
Euroopa Parlamendi otsus mitte esitada vastuväiteid komisjoni 14. juuli 2020. aasta delegeeritud määrusele, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 seoses kriteeriumidega, mida ESMA peaks arvesse võtma, et teha kindlaks, kas kolmanda riigi keskne vastaspool on liidu või ühe või mitme selle liikmesriigi finantsstabiilsuse seisukohast süsteemselt oluline või võib tõenäoliselt selleks saada (C(2020)4892 – 2020/2726(DEA))
P9_TA(2020)0215B9-0252/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni delegeeritud määrust (C(2020)4892),

–  võttes arvesse komisjoni 14. juuli 2020. aasta kirja, milles komisjon palub Euroopa Parlamendil teatada, et tal ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni 2. septembri 2020. aasta kirja komisjonide esimeeste konverentsi esimehele,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 290,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta(1), eriti selle artikli 25 lõiget 2a ja artikli 82 lõiget 6,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 111 lõiget 6,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni soovitust võtta vastu otsus,

–  võttes arvesse, et kodukorra artikli 111 lõike 6 kolmandas ja neljandas taandes sätestatud ajavahemiku jooksul, mis lõppes 15. septembril 2020, vastuväiteid ei esitatud,

A.  arvestades, et mitmes delegeeritud õigusaktis, mis tuleb vastu võtta hiljuti muudetud määruse (EL) nr 648/2012 (Euroopa turu infrastruktuuri määrus) alusel, sätestatakse, kuidas kohaldatakse Euroopa turu infrastruktuuri määruse reegleid kolmandate riikide kesksete vastaspoolte suhtes, kes osutavad teenuseid liidu äriühingutele; arvestades, et nende delegeeritud õigusaktidega jõustatakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) suuremad volitused; arvestades, et kolmandate riikide kesksete vastaspoolte suhtes, mida peetakse liidu või selle liikmesriigi finantsstabiilsuse seisukohast süsteemselt olulisteks, tuleks kohaldada ESMA erinõudeid ja tõhustatud järelevalvet, et tagada liidu kesksete vastaspooltega võrdsed tingimused ja kaitsta liidu finantssüsteemi stabiilsust;

B.  arvestades, et artikli 25 lõikega 2a antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakt, milles täpsustatakse ESMA rakendatavaid kriteeriume, mille alusel ta teeb kindlaks, kas kolmanda riigi keskne vastaspool on liidu või ühe või mitme selle liikmesriigi finantsstabiilsuse seisukohast süsteemselt oluline või võib tõenäoliselt selleks saada;

C.  arvestades, et kõnealune delegeeritud määrus peaks jõustuma võimalikult kiiresti, et tagada liidu valmisolek, kui liidu õiguse kohaldamine Ühendkuningriigis pärast üleminekuperioodi lõppu lõpeb;

1.  teatab, et ei esita komisjoni delegeeritud määrusele vastuväiteid;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 201, 27.7.2012, lk 1.


Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile: miinimumelemendid kolmandate riikide kesksete vastaspoolte taotluste nõuete võrreldava täitmise ning korra hindamiseks
PDF 112kWORD 42k
Euroopa Parlamendi otsus mitte esitada vastuväiteid komisjoni 14. juuli 2020. aasta delegeeritud määrusele, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 seoses miinimumelementidega, mida ESMA peab hindama, kui ta hindab kolmandate riikide kesksete vastaspoolte taotlusi nõuete võrreldava täitmise hindamiseks, ning seoses hindamise korra ja tingimustega (C(2020)4895 – 2020/2729(DEA))
P9_TA(2020)0216B9-0253/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni delegeeritud määrust (C(2020)4895),

–  võttes arvesse komisjoni 14. juuli 2020. aasta kirja, milles komisjon palub Euroopa Parlamendil teatada, et tal ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni 2. septembri 2020. aasta kirja komisjonide esimeeste konverentsi esimehele,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 290,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta(1), eriti selle artikli 25a lõiget 3 ja artikli 82 lõiget 6,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 111 lõiget 6,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni soovitust võtta vastu otsus,

–  võttes arvesse, et kodukorra artikli 111 lõike 6 kolmandas ja neljandas taandes sätestatud ajavahemiku jooksul, mis lõppes 15. septembril 2020, vastuväiteid ei esitatud,

A.  arvestades, et mitmes delegeeritud õigusaktis, mis tuleb vastu võtta hiljuti muudetud määruse (EL) nr 648/2012 (Euroopa turu infrastruktuuri määrus) alusel, sätestatakse, kuidas kohaldatakse Euroopa turu infrastruktuuri määruse reegleid kolmandate riikide kesksete vastaspoolte suhtes, kes osutavad teenuseid liidu äriühingutele; arvestades, et nende delegeeritud õigusaktidega jõustatakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) suuremad volitused; arvestades, et kolmandate riikide kesksete vastaspoolte suhtes, mida peetakse liidu või selle liikmesriigi finantsstabiilsuse seisukohast süsteemselt olulisteks, tuleks kohaldada ESMA erinõudeid ja tõhustatud järelevalvet, et tagada liidu kesksete vastaspooltega võrdsed tingimused ja kaitsta liidu finantssüsteemi stabiilsust;

B.  arvestades, et artiklis 25a on sätestatud, et kolmanda riigi keskne vastaspool, keda peetakse liidu või ühe või mitme liikmesriigi finantsstabiilsuse seisukohast süsteemselt oluliseks või tõenäoliselt selliseks saada võivaks (teise taseme keskne vastaspool), võib taotleda, et ESMA hindaks tema võrreldavat nõuete täitmist, st kas vastavust kolmandas riigis kohaldatavale raamistikule võib lugeda vastavaks Euroopa turu infrastruktuuri määruses sätestatud asjakohastele nõuetele;

C.  arvestades, et kõnealune delegeeritud määrus peaks jõustuma võimalikult kiiresti, et tagada liidu valmisolek, kui liidu õiguse kohaldamine Ühendkuningriigis pärast üleminekuperioodi lõppu lõpeb;

1.  teatab, et ei esita komisjoni delegeeritud määrusele vastuväiteid;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 201, 27.7.2012, lk 1.


Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile: rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite muudatus seoses rahvusvahelise finantsaruandlusstandardiga 16
PDF 116kWORD 42k
Euroopa Parlamendi otsus mitte esitada vastuväiteid komisjoni määruse eelnõule, millega muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvahelise finantsaruandlusstandardiga 16 (D067917/01 – 2020/2712(RPS))
P9_TA(2020)0217B9-0254/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni määruse eelnõu (D067917/01),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta(1), eriti selle artikli 3 lõiget 1,

–  võttes arvesse komisjoni 8. juuli 2020. aasta kirja, milles komisjon palub Euroopa Parlamendil teatada, et tal ei ole määruse eelnõule vastuväiteid,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni 2. septembri 2020. aasta kirja komisjonide esimeeste konverentsi esimehele,

–  võttes arvesse nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused)(2) artiklit 5a,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 112 lõike 4 punkti d ja artikli 111 lõiget 6,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust,

A.  arvestades, et Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) avaldas 28. mail 2020 dokumendi „COVID‑19ga seotud rendihinna alandamine“ (rahvusvahelise finantsaruandlusstandardi (IFRS) 16 – Rendiarvestus muudatused); arvestades, et IFRS 16 muudatustega nähakse maksepuhkust kasutavate rentnike jaoks ette valikuline ajutine COVID‑19ga seotud tegevusabi, ilma et see vähendaks äriühingute esitatava finantsteabe asjakohasust ja kasulikkust;

B.  arvestades, et Euroopa finantsaruandluse nõuanderühm (EFRAG) esitas komisjonile 2. juunil 2020 IFRS 16 muudatuste kinnitamist soovitava nõuande;

C.  arvestades, et komisjon jõudis järeldusele, et IFRS 16 muudatused vastavad määruse (EÜ) nr 1606/2002 artikli 3 lõikes 2 nõutavatele tehnilistele vastuvõtukriteeriumidele;

D.  arvestades, et raamatupidamise regulatiivkomitee esitas muudatuste kohta 2. juulil 2020 positiivse arvamuse;

E.  arvestades, et IASB määras IFRS 16 muudatuste jõustumise kuupäevaks 1. juuni 2020, lubades ka varasemat kohaldamist; arvestades, et muutmismääruse sätteid tuleks kohaldada tagasiulatuvalt, et tagada asjaomastele emitentidele õiguskindlus ja kooskõla muude raamatupidamisstandarditega, mis on sätestatud komisjoni 3. novembri 2008. aasta määruses (EÜ) nr 1126/2008, millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002(3); arvestades, et EFRAGi ja komisjoni talituste konsultatsioonid on näidanud, et huvi kohaldada 30. juunil 2020 lõppevate perioodide poolaasta finantsaruandeid ennetähtaegselt on suur;

1.  teatab, et ei esita komisjoni määruse eelnõule vastuväiteid;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus komisjonile ja teavitamise eesmärgil nõukogule.

(1) EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.
(2) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
(3) ELT L 320, 29.11.2008, lk 1.


Liidu elanikkonnakaitse mehhanismi käsitleva otsuse nr 1313/2013/EL muutmine ***I
PDF 224kWORD 87k
Euroopa Parlamendi 16. septembril 2020. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse otsust nr 1313/2013/EL liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kohta (COM(2020)0220 – C9‑0160/2020 – 2020/0097(COD))(1)
P9_TA(2020)0218A9-0148/2020

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu otsus
Volitus 1
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 196 ja artikli 322 lõike 1 punkti a,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 196,
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 1 a (uus)
(1a)  Kliimamuutused suurendavad loodusõnnetuste sagedust, intensiivsust ja keerukust kogu maailmas ning arenguriigid, eelkõige vähim arenenud riigid ja väikesed arenevad saareriigid on nende suhtes eriti kaitsetud ühelt poolt seetõttu, et nende suutlikkus kliimamuutuste tagajärgedega kohaneda ja neid leevendada ning kliimaga seotud katastroofidele reageerida on piiratud, ning teiselt poolt seetõttu, et oma geograafilise asukoha tõttu kannatavad nad üleujutuste, põudade ja metsatulekahjude all.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 2
(2)  Tunnistades liikmesriikide esmavastutust loodus- ja inimtegevusest tingitud õnnetuste ennetamisel, nendeks valmistumisel ja neile reageerimisel, edendab liidu mehhanism liikmesriikidevahelist solidaarsust kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikega 3.
(2)  Kuigi esmavastutus loodus- ja inimtegevusest tingitud õnnetuste ennetamisel, nendeks valmistumisel ja neile reageerimisel lasub liikmesriikidel, edendavad liidu mehhanism ja eelkõige rescEU liikmesriikidevahelist solidaarsust kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikega 3, täiendades liikmesriikide olemasolevaid vahendeid, võimaldades tõhusamat valmisolekut ja reageerimist juhul, kui riikliku tasandi reageerimisvõime ei ole piisav.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 2 a (uus)
(2a)  Metsapõlengud ohustavad elu, elatist ja bioloogilist mitmekesisust, põhjustavad suurtes kogustes süsinikdioksiidi heidet ning vähendavad planeedi süsinikdioksiidi sidumise võimet, mis süvendab kliimamuutusi veelgi. Erilist muret tekitavad olukorrad, kus tulekahju tagajärjel hävivad põlismetsad või radioaktiivselt saastunud alad. Kliimaga seotud katastroofide, sealhulgas metsatulekahjude arvu suurenemine nõuab liidu elanikkonnakaitse mehhanismi operatsioonide tugevdamist väljaspool liitu, sealhulgas ennetusele ja katastroofideks valmisolekule keskenduvat tegevust.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 3
(3)  Enneolematu COVID-19 pandeemia on näidanud, et liidu tegevuse tulemuslikkust kriisi ohjamisel piirab selle juhtimisraamistiku kohaldamisala, aga ka see, kuidas on liit valmis õnnetuseks, mis mõjutab enamikku liikmesriike.
(3)  Enneolematu COVID-19 pandeemia on näidanud, et liidu tegevuse tulemuslikkust kriisi ohjamisel piirab selle juhtimisraamistiku kohaldamisala, aga ka see, kuidas on liit valmis õnnetuseks, mis mõjutab enamikku liikmesriike. Lisaks on selge, et liit ja liikmesriigid ei ole piisavalt valmis ekstreemsemateks ja keerukamateks õnnetusteks, millel on kaugeleulatuvad ja pikaajalised ülemaailmsed tagajärjed, näiteks ulatuslik pandeemia. Seetõttu on oluline, et liikmesriikide elanikkonnakaitsemeetmeid koordineeritaks paremini ja et rescEUd tugevdataks.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 3 a (uus)
(3a)  COVID-19 kriisist saadud kogemused on näidanud, et liit ja liikmesriigid ei ole piisavalt valmis reageerima ulatuslikele hädaolukordadele ning et olemasolev õigusraamistik ei ole piisavalt eesmärgipärane. COVID-19 kriis on toonud esile ka selle, kuidas katastroofide tagajärjed inimeste tervisele, keskkonnale, ühiskonnale ja majandusele võivad omandada enneolematud mõõtmed. Pidades silmas vajadust tugevdada liidu suutlikkust ja meetmeid tervishoiu ja elanikkonnakaitse valdkonnas, on oluline rescEUd tugevdada ning muuta see paindlikumaks ja kiiremaks ning koordineerida seda paremini riiklike elanikkonnakaitseasutustega. Samuti on oluline, et liikmesriigid annaksid piisavat teavet oma hädaolukordade ennetamise ja nendeks valmisoleku kohta.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 3 b (uus)
(3b)  Selleks et suurendada läbipaistvust ja vastutust liidu kodanike ees, peaks komisjon esitama suunised selle kohta, kuidas mõõta liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu tehtud kulutuste seda osa, mis tuleks liigitada ametlikuks arenguabiks.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 3 c (uus)
(3c)   Arvestades COVID-19 puhangust saadud kogemusi ning vajadust suurendada liidu reageerimisvõimet tervishoiu ja elanikkonnakaitse valdkonnas, tuleks rescEUd oluliselt tugevdada, et parandada selle toimimist liidu mehhanismi kõigis kolmes sambas: ennetamine, valmisolek ja reageerimine.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 5
(5)  Selleks et olla tulevikus sarnasteks sündmusteks paremini valmis, on liidu mehhanismi tugevdamiseks vaja kiiresti meetmeid võtta.
(5)  Selleks et olla tulevikus sarnasteks sündmusteks paremini valmis, on liidu mehhanismi tugevdamiseks vaja kiiresti meetmeid võtta. Liidu mehhanismi tugevdamine peaks liidu poliitikat ja fonde täiendama ega tohiks asendada õnnetustele vastupidavuse põhimõtte süvalaiendamist nendesse poliitikavaldkondadesse ja fondidesse.
Muudatusettepanek 88
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 6
(6)  Ennetamise ja valmisoleku paremaks kavandamiseks peaks liit tihedas koostöös asjaomaste teadusringkondade ja peamiste ettevõtjatega jätkuvalt toetama valdkonnaülest investeerimist õnnetuste ennetamisse ning terviklikke riskijuhtimismeetodeid, mis täiustavad ennetamist ja valmisolekut, võttes arvesse mitme ohu ja ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise ning kliimamuutuste tõenäolist mõju. Selleks tuleks esiplaanile seada valdkonnaülesed ja kõiki ohte hõlmavad lähenemisviisid ning need peaksid tuginema kogu liidus kehtivatele vastupidavuseesmärkidele, mille alusel töötatakse välja suutlikkuse ja valmisoleku põhimääratlus. Komisjon peab kogu liidus kehtivate vastupidavuseesmärkide kindlaksmääramisel tegema koostööd liikmesriikidega.
(6)  Ennetamise ja valmisoleku paremaks säilenõtkuseks ja kavandamiseks peaks liit tugevdama piiriülest ja valdkonnaülest investeerimist õnnetuste ennetamisse (kaasa arvatud need õnnetused, mis tulenevad seismilisusest, nagu maavärinad, ning üleujutustest ja hüdrogeoloogilisest ebastabiilsusest, nagu maalihked) ning terviklikke riskijuhtimismeetodeid, mis täiustavad ennetamist ja valmisolekut, võttes arvesse mitme ohu ja ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise ning kliimamuutuste tõenäolist mõju. Liit peaks seejuures tegutsema tihedas koostöös asjaomaste teadusringkondade ja peamiste ettevõtjatega ning piirkondlike ja kohalike omavalitsustega, kellel on katastroofide ohjamise tsüklis määrav roll, samuti kolmanda sektoriga ja vabatahtlike organisatsioonidega, kes selles valdkonnas tegutsevad, ning ei tohiks seejuures ohustada liidu kehtivat koordineerimismehhanismi. Selleks tuleks esiplaanile seada valdkonnaülesed, piiriülesed ja kõiki ohte hõlmavad lähenemisviisid ning need peaksid tuginema kogu liidus kehtivatele vastupidavuseesmärkidele, mille alusel töötatakse välja suutlikkuse ja valmisoleku põhimääratlus. Komisjon peab kogu liidus kehtivate vastupidavuseesmärkide kindlaksmääramisel tegema koostööd liikmesriikide ja Euroopa Parlamendiga ning võtma arvesse kõiki riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil juba olemasolevaid operatiivseid hädaolukordade lahendamise kavasid.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 6 a (uus)
(6a)   Selleks et tagada katastroofide ennetamise tõhusus, tuleks selle peamiste teguritena käsitleda vastupidavusteste ning reageerimisvahendite sertifitseerimise protsessi. Korrapärane riskihindamine piirkondlikul ja kohalikul tasandil on vajalik selleks, et riiklikud ametiasutused saaksid vajaduse korral võtta meetmeid vastupidavuse tugevdamiseks, kasutades selleks muu hulgas olemasolevaid liidu fonde. Sellised riskihindamised peaksid keskenduma igale piirkonnale omastele iseärasustele, nagu seismiline aktiivsus, sagedased üleujutused või metsatulekahjud. Need hindamised peaksid hõlmama ka piiriülese koostöö taset, selleks et liidu mehhanismil oleks üksikasjalik teave kohapeal olemasoleva suutlikkuse kohta, eesmärgiga muuta sekkumine sihipärasemaks.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 6 b (uus)
(6b)   Liidu õnnetustele vastupidavuse eesmärkide väljatöötamine ennetus- ja valmisolekumeetmete toetamiseks peaks hõlmama elanikkonnakaitseasutuste hallatavas hädaolukorrajärgses esimeses etapis täheldatud pikaajaliste sotsiaalsete tagajärgede täpset hindamist ja arvessevõtmist, pöörates erilist tähelepanu kõige haavatavamatele inimestele.
Muudatusettepanek 89
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 6 c (uus)
(6c)   Piirkondlikel ja kohalikel omavalitsustel on õnnetuste ennetamisel ja ohjamisel väga tähtis roll ning nende reageerimisvahendid tuleb sobilikult kaasata käesoleva otsuse alusel toimuvasse koordineerimis- ja kasutuselevõtutegevusse kooskõlas asjaomase liikmesriigi institutsioonilise ja õigusraamistikuga, et vähendada kattumisi ja soodustada koostoimimisvõimet. Omavalitsused saavad ennetustöös palju ära teha ja nad on ka esimesed, kes pärast õnnetust koos oma vabatahtlikega tegutsema hakkavad. Seetõttu tuleb kohalikul, piirkondlikul ja piiriülesel tasandil pidevalt koostööd teha, et luua ühised valmisolekusüsteemid kiireks reageerimiseks enne rescEU kasutuselevõttu, samuti korraldada korrapäraseid üldsusele suunatud teavituskampaaniaid esmase reageerimise teemal.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 8 a (uus)
(8a)   Vahendite reservi loomine koondab hulga päästemeeskondi, eksperte ja varustust, mida liikmesriigid hoiavad alati liidu elanikkonnakaitsemissioonide ooterežiimis. On oluline, et need meeskonnad vastaksid rangetele kvaliteedi ja usaldusväärsuse kriteeriumidele, et tagada nende koostalitlusvõime.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 9
(9)  Liidu mehhanism peaks kasutama liidu kosmosetaristu komponente, nagu Maa seire Euroopa programm (Copernicus), Galileo, kosmose olukorrast ülevaate saamise süsteem ja riiklik satelliitside, mis on olulised liidusisestele ja -välistele hädaolukordadele reageerimise vahendid liidu tasandil. Copernicuse hädaolukordade ohjamise süsteemid toetavad ERCCd hädaolukorra eri etappides alates varajasest hoiatamisest ja ennetamisest kuni õnnetuseni ja sellest taastumiseni. Riiklik satelliitside peab tagama turvalise satelliitside, mis on kohandatud spetsiaalselt valitsussektori kasutajate vajadustele hädaolukordade ohjamisel. Galileo on esimene Euroopas ja mujal maailmas spetsiaalselt tsiviilotstarbeks ette nähtud üleilmne satelliitnavigatsiooni ja -positsioneerimise taristu, mida saab kasutada ka muudes valdkondades, nagu hädaolukordade ohjamine ja varajane hoiatamine. Galileo asjaomaste teenuste hulka kuulub hädaabiteenus, mis edastab signaalide abil hoiatusi loodusõnnetuste või muude hädaolukordade kohta konkreetsetes piirkondades. Liikmesriikidel peaks olema võimalik seda teenust kasutada. Kui nad otsustavad seda teha, peaksid nad süsteemi valideerimiseks määrama riiklikud asutused, kes on pädevad seda hädaabiteenust kasutama, ja teavitama neist komisjoni.
(9)  Liidu mehhanism peaks kasutama liidu kosmosetaristu komponente, nagu Maa seire Euroopa programm (Copernicus), Galileo, kosmose olukorrast ülevaate saamise süsteem ja riiklik satelliitside, mis on olulised liidusisestele ja -välistele hädaolukordadele reageerimise vahendid liidu tasandil. Copernicuse hädaolukordade ohjamise süsteemid toetavad ERCCd hädaolukorra eri etappides alates varajasest hoiatamisest ja ennetamisest kuni õnnetuseni ja sellest taastumiseni. Riiklik satelliitside peab tagama turvalise satelliitside, mis on kohandatud spetsiaalselt valitsussektori kasutajate vajadustele hädaolukordade ohjamisel. Galileo on esimene Euroopas ja mujal maailmas spetsiaalselt tsiviilotstarbeks ette nähtud üleilmne satelliitnavigatsiooni ja -positsioneerimise taristu, mida saab kasutada ka muudes valdkondades, nagu hädaolukordade ohjamine ja varajane hoiatamine. Galileo asjaomaste teenuste hulka kuulub hädaabiteenus, mis edastab signaalide abil hoiatusi loodusõnnetuste või muude hädaolukordade kohta konkreetsetes piirkondades. Arvestades selle teenuse potentsiaali päästa elusid ja hõlbustada erakorraliste meetmete koordineerimist, tuleks liikmesriike julgustada seda teenust kasutama. Kui nad otsustavad seda teha, peaksid nad süsteemi valideerimiseks määrama riiklikud asutused, kes on pädevad seda hädaabiteenust kasutama, ja teavitama neist komisjoni.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 9 a (uus)
(9a)  Liidu mehhanism ja rescEU tuleks välja töötada viisil, mis võimaldab liidul tõhusalt reageerida mitmesugustele hädaolukordadele. Kliimamuutused suurendavad loodusõnnetuste sagedust, intensiivsust ja keerukust liidus ja kogu maailmas, mis nõuab riikidelt suurt solidaarsust. Igal aastal tabavad paljusid liikmesriike metsatulekahjud, mis hävitavad tuhandeid hektareid ja nõuavad arvukaid inimelusid. See olukord oli eriti ilmne Portugali 2017. aasta metsatulekahjude hooajal, mille järel komisjon esitas 2017. aasta novembris rescEU ettepaneku. Liikmesriikide, sealhulgas metsatulekahjudest enim mõjutatud liikmesriikide ennetus- ja reageerimisvõime ei ole sageli piisav. Seetõttu on oluline tugevdada katastroofide ennetamist, nendeks valmisolekut ja neile reageerimist ning tagada liidu mehhanismi piisav suutlikkus, sealhulgas rescEU üleminekuperioodil, et tegutseda metsatulekahjude ja muude loodusõnnetuste korral.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 9 b (uus)
(9b)  COVID-19 pandeemia ajal sai komisjon otsuse nr 1313/2013/EL olemasolevatele sätetele tuginedes lisada rescEU meditsiinivahendite varudesse meditsiinilisi vastumeetmeid, nagu intensiivravi meditsiiniseadmed, isikukaitsevahendid, laboritarbed, vaktsiinid ja ravivahendid, et olla valmis tõsiseks piiriüleseks terviseohuks ja sellele reageerida. Sellest meditsiinivahendite varust tarniti liikmesriikidesse ja kandidaatriikidesse isikukaitsevahendeid. Kuna rescEU vahendeid võivad omandada, rentida või liisida ainult liikmesriigid, on eespool nimetatud varude loomist käsitleva rakendusakti vastuvõtmise ning asjaomaste meditsiiniseadmete ja -tarvikute esmakordse kasutuselevõtmise vahele jäänud rohkem kui üks kuu.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 10
(10)  Selleks et tagada operatiivne suutlikkus kiiresti reageerida ulatuslikule hädaolukorrale või vähe tõenäolisele, kuid suure mõjuga sündmusele, nagu COVID-19 pandeemia, peaks liidul olema võimalus rescEU vahendeid omandada, rentida, liisida või hankida, et kooskõlas toetava pädevusega elanikkonnakaitse valdkonnas ja haavatavatele elanikkonnarühmadele erilist tähelepanu pöörates aidata liikmesriike, mis on ulatusliku hädaolukorra tõttu ülekoormatud. Need vahendid paigutatakse eelnevalt liidusisestesse logistikakeskustesse või strateegilistel põhjustel usaldusväärsete keskuste võrgustike vahendusel, näiteks ÜRO humanitaarabi hoidlatesse.
(10)  Selleks et tagada operatiivne suutlikkus kiiresti ja tõhusalt reageerida ulatuslikele hädaolukordadele või vähe tõenäolistele, kuid suure mõjuga sündmustele, nagu COVID-19 pandeemia, peaks liidul olema võimalus rescEU vahendeid autonoomselt omandada, rentida, liisida või hankida, et kooskõlas toetava pädevusega elanikkonnakaitse valdkonnas aidata liikmesriike, mis on ulatusliku ja piiriülese hädaolukorra tõttu ülekoormatud. Need vahendid paigutatakse eelnevalt liidusisestesse logistikakeskustesse. Euroopa Ravimiameti ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusega tuleks vajaduse korral konsulteerida meditsiinilistele hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse kindlaksmääramisel, juhtimisel ja jaotamisel.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 10 a (uus)
(10a)  Liidu mehhanismi tegevuses tuleks erilist tähelepanu pöörata haavatavate isikute kaitsele. Lisaks peaks komisjon töötama koos liikmesriikidega välja parimatel tavadel põhinevad suunised soolise vägivalla ohvrite toetamiseks liidu elanikkonnakaitse mehhanismi raames, et ennetada kriisi ajal soolist vägivalda, sealhulgas koduvägivalda.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 10 b (uus)
(10b)  Vastavalt solidaarsuse ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste üleüldise kättesaadavuse põhimõtetele ning liidu kesksele rollile ülemaailmsete terviseprobleemide lahendamisel tehtavate edusammude kiirendamisel peaks liidu elanikkonnakaitse mehhanism looma parema ennetus-, valmisoleku- ja reageerimissuutlikkuse meditsiiniliste hädaolukordade puhuks viisil, millega saavutatakse koostoime ja vastastikune täiendavus muude asjaomaste liidu programmidega, eelkõige programmiga „EL tervise heaks“.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 11
(11)  rescEU vahendeid, mille on omandanud, rentinud, liisinud või muul viisil hankinud liikmesriigid, saab kasutada siseriiklikel eesmärkidel, kuid ainult juhul, kui neid ei kasutata või vajata liidu mehhanismi raames reageerimisoperatsioonideks.
(11)  rescEU vahendeid, mille on omandanud, rentinud, liisinud või muul viisil hankinud liikmesriigid või komisjon, saab kasutada siseriiklikel eesmärkidel neid vahendeid vastu võtvate liikmesriikide poolt, kuid ainult juhul, kui neid ei kasutata või vajata liidu mehhanismi raames reageerimisoperatsioonideks, seades prioriteediks võitluse piiriüleste hädaolukordade vastu.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 12
(12)  Liidu huvides on vajaduse korral reageerida hädaolukordadele kolmandates riikides. Kuigi rescEU on loodud kasutamiseks turvavõrguna peamiselt liidus, võib nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja humanitaarpõhimõtteid arvesse võttes kasutada rescEU vahendeid ka väljaspool liitu.
(12)  Liidu huvides on vajaduse korral reageerida hädaolukordadele kolmandates riikides. Kuigi rescEU on loodud kasutamiseks turvavõrguna peamiselt liidus, võib nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ning enne sekkumist humanitaarabi andjatega konsulteerides ja humanitaarpõhimõtteid arvesse võttes kasutada rescEU vahendeid ka väljaspool liitu.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 13
(13)  Selleks et toetada liikmesriike abi kohaletoimetamisel, tuleks Euroopa elanikkonnakaitse ühisressurssi veelgi tõhustada, kaasrahastades tegevuskulusid, mis on seotud eraldatud vahenditega, kui need võetakse kasutusele väljaspool liitu.
(13)  Selleks et toetada liikmesriike abi kohaletoimetamisel ka väljaspool liitu, tuleks Euroopa elanikkonnakaitse ühisressurssi veelgi tõhustada, kaasrahastades tegevuskulusid, mis on seotud eraldatud vahenditega, samal tasemel sõltumata sellest, kas need võetakse kasutusele liidus või sellest väljaspool.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 14 a (uus)
(14a)   Selleks et tugevdada koostööd metsatulekahjude õhust tõrjumisel ja muudele katastroofidele reageerimisel, tuleks haldusprotsesse võimaluse korral lihtsustada, et tagada kiire sekkumine.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 16
(16)  Võttes arvesse, et rescEU vahendite kasutuselevõtul liidu mehhanismi raames toimuvateks reageerimisoperatsioonideks on märkimisväärne liidu lisaväärtus, sest need tagavad tõhusa ja kiire abi hädaolukorras olevatele inimestele, tuleks liidu panuse esiletõstmiseks kehtestada nähtavusega seotud lisakohustused.
(16)  Võttes arvesse, et rescEU vahendite kasutuselevõtul liidu mehhanismi raames toimuvateks reageerimisoperatsioonideks on märkimisväärne liidu lisaväärtus, sest need tagavad tõhusa ja kiire abi hädaolukorras olevatele inimestele, tuleks liidu kodanike ja meedia teavitamiseks ning liidu panuse esiletõstmiseks kehtestada nähtavusega seotud lisakohustused. Liikmesriikide ametiasutused peaksid komisjonilt saama iga konkreetse sekkumise kohta teavitussuuniseid, et tagada liidu rolli asjakohane avalikustamine.
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 17
(17)  Paindlikkuse suurendamiseks ja eelarve optimaalseks täitmiseks tuleks võimaldada ka kaudset eelarve täitmist.
(17)  Paindlikkuse suurendamiseks ja eelarve optimaalse täitmise saavutamiseks tuleks käesoleva otsusega ette näha eelarve kaudne täitmine, mida kasutatakse eelarve täitmise meetodina, kui see on põhjendatud asjaomase meetme laadi ja sisuga.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 17 a (uus)
(17a)   Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/10461a (edaspidi „finantsmäärus“) artikliga 155 peaksid kõnealuse määruse artikli 62 lõike 1 punktis c ja käesoleva otsuse artikli 25 lõikes 2 loetletud üksused täitma oma aruandluskohustusi igal aastal. Nende üksuste aruandlusnõuded on sätestatud finantsmääruse artikli 130 lõikes 3 osutatud kontrollilepingus.
____________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 18
(18)  Selleks et parandada prognoositavust ja pikaajalist tulemuslikkust, peaks komisjon otsuse nr 1313/2013/EL rakendamisel võtma vastu iga-aastased või mitmeaastased tööprogrammid, milles esitatakse kavandatud eraldised. See peaks aitama liidul olla eelarve täitmisel paindlikum, mis omakorda tõhustab ennetus- ja valmisolekumeetmeid.
välja jäetud
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 18 a (uus)
(18a)   Delegeeritud õigusaktides tuleks kindlaks määrata juhtivate liidu ametite suuremad pädevused rescEU suutlikkuse haldamiseks, hankeprotsessi juhtimiseks ning soovituste andmiseks konkreetsete koguste ja toodete kohta, mis paigutatakse geograafiliselt hajutatud logistikakeskustesse.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 18 b (uus)
(18b)  Meditsiinilistele hädaolukordadele reageerimiseks mõeldud liidu strateegiliste tagavarade ja varude loomine, haldamine ja jaotamine programmi „EL tervise heaks“ raames peaks täiendama rescEU reserve.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 22 a (uus)
(22a)   Liidu mehhanism peaks võimaldama liikmesriikidel teha ka vabatahtlikke lisasissemakseid.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 23
(23)  Ennetus- ja valmisolekumeetmeid on vaja selleks, et suurendada loodus- ja inimtegevusest tingitud õnnetuste korral liidu vastupanuvõimet, kuid õnnetused, nende aeg ja ulatus on ettearvamatud. Nagu on näidanud hiljutine COVID-19 kriis, võivad piisavaks reageerimiseks taotletavad rahalised vahendid aastati märkimisväärselt erineda ja need tuleks viivitamata kättesaadavaks teha. Prognoositavuse põhimõtte ühitamiseks vajadusega uute vajaduste tekkimise korral kiirelt reageerida tuleb kohandada programmide rahalist rakendamist. Seepärast on asjakohane lubada lisaks finantsmääruse artikli 12 lõikes 4 sätestatule kanda kasutamata assigneeringud üle järgmisesse eelarveaastasse ning kasutada neid ainult reageerimismeetmeteks.
(23)  Ennetus- ja valmisolekumeetmeid on vaja selleks, et suurendada loodus- ja inimtegevusest tingitud õnnetuste korral liidu vastupanuvõimet, kuid õnnetused, nende aeg ja ulatus on ettearvamatud. Nagu on näidanud hiljutine COVID-19 kriis, võivad piisavaks reageerimiseks taotletavad rahalised vahendid aastati märkimisväärselt erineda ja need tuleks viivitamata kättesaadavaks teha. Prognoositavuse põhimõtte ühitamiseks vajadusega uute vajaduste tekkimise korral kiirelt reageerida tuleb kohandada programmide rahalist rakendamist. Seepärast on asjakohane lubada lisaks finantsmääruse artikli 12 lõikes 4 sätestatule kanda kasutamata assigneeringud üle järgmisesse eelarveaastasse ning kasutada neid ennetus-, valmisoleku- ja reageerimismeetmeteks.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 25
(25)  Otsuse nr 1313/2013/EL I lisa ei ole piisavalt paindlik, et liit saaks nõuetekohaselt kohandada ennetusse, valmisolekusse ja reageerimisse tehtavaid investeeringuid, ning jäetakse seetõttu välja. Selle kohaselt tuleb õnnetustega seotud riskijuhtimise tsükli eri etappidele eraldatavate investeeringute maht eelnevalt kindlaks määrata. Selline paindlikkuse puudumine pärsib liidu võimet reageerida ettenägematutele õnnetustele.
välja jäetud
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 25 a (uus)
(25a)  COVID-19 pandeemia ajal tehti rescEU toimiva suutlikkuse tagamiseks ja liidu mehhanismi tõhusaks reageerimiseks liidu kodanike vajadustele kättesaadavaks täiendavad rahalised assigneeringud, et rahastada meetmeid liidu mehhanismi raames. Oluline on anda liidule vajalik paindlikkus, et ta saaks tõhusalt reageerida õnnetuste prognoosimatule laadile, säilitades samal ajal teatava prognoositavuse käesolevas otsuses sätestatud eesmärkide saavutamisel. On tähtis saavutada nende eesmärkide täitmisel vajalik tasakaal. Selleks et ajakohastada I lisas sätestatud protsendimäärasid vastavalt reformitud liidu mehhanismi prioriteetidele, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 (uus)
Otsus nr 1313/2013/EL
Artikkel 1 – lõige 2
-1)   Artikli 1 lõige 2 asendatakse järgmisega:
2.  Liidu mehhanismi abiga tagatakse eelkõige inimeste, aga ka keskkonna ja vara, sealhulgas kultuuripärandi kaitse igasuguste loodusõnnetuste või inimtegevusest tingitud õnnetuste eest, sealhulgas terroriaktide tagajärgede ning tehnoloogiliste, kiirgus- ja keskkonnaõnnetuste, merereostuse ning ägedate tervisega seotud hädaolukordade eest nii liidus kui ka väljaspool seda. Terroriaktide või kiirgusõnnetuste tagajärgede puhul võib liidu mehhanism hõlmata üksnes valmisoleku- ja reageerimismeetmeid.
„2. Liidu mehhanismi abiga tagatakse eelkõige inimeste, aga ka keskkonna ja vara, sealhulgas kultuuripärandi kaitse igasuguste loodusõnnetuste või inimtegevusest tingitud õnnetuste eest, sealhulgas terroriaktide tagajärgede ning tehnoloogiliste, kiirgus- ja keskkonnaõnnetuste, merereostuse, hüdrogeoloogilise ebastabiilsuse ning ägedate tervisega seotud hädaolukordade eest nii liidus kui ka väljaspool seda. Terroriaktide või kiirgusõnnetuste tagajärgede puhul võib liidu mehhanism hõlmata üksnes valmisoleku- ja reageerimismeetmeid.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 a (uus)
Otsus nr 1313/2013/EL
Artikkel 1 – lõige 3
-1a)   Artikli 1 lõige 3 asendatakse järgmisega:
3.  Liidu mehhanism edendab liikmesriikidevahelist solidaarsust praktilise koostöö ja koordineerimise kaudu, piiramata liikmesriikide esmast vastutust kaitsta oma territooriumil inimesi, keskkonda ja vara, sealhulgas kultuuripärandit, õnnetuste eest ning tagada oma õnnetuste ohjamise süsteemide piisav suutlikkus, mis võimaldab neil nõuetekohaselt ja järjepidevalt toime tulla sellise olemuse ja ulatusega õnnetustega, mida on mõistlikkuse piires võimalik ette näha ja milleks on võimalik valmistuda.
„3. Liidu mehhanism edendab liikmesriikidevahelist solidaarsust praktilise koostöö ja koordineerimise kaudu, piiramata liikmesriikide esmast vastutust kaitsta oma territooriumil inimesi, keskkonda, maad ja vara, sealhulgas kultuuripärandit, õnnetuste eest ning tagada oma õnnetuste ohjamise süsteemide piisav suutlikkus, mis võimaldab neil nõuetekohaselt ja järjepidevalt toime tulla sellise olemuse ja ulatusega õnnetustega, mida on mõistlikkuse piires võimalik ette näha ja milleks on võimalik valmistuda, ning selliseid õnnetusi ennetada.
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 b (uus)
Otsus nr 1313/2013/EL
Artikkel 3 – lõige 1 – punkt c
-1b)   Artikli 3 lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:
(c)  kiirendada ja tõhustada reageerimist õnnetuste või õnnetuste ohu korral, sealhulgas võttes meetmeid õnnetuste otseste tagajärgede leevendamiseks;
„c) kiirendada ja tõhustada reageerimist õnnetuste või õnnetuste ohu korral, sealhulgas eemaldades kõik bürokraatlikud takistused.“
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)
Otsus nr 1313/2013/EL
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 4 a (uus)
1a)  Artiklisse 4 lisatakse järgmine punkt:
„4a. liidu õnnetustele vastupidavuse eesmärgid – eesmärgid, mis on kehtestatud ennetus- ja valmisolekumeetmete toetamiseks, et parandada liidu ja liikmesriikide suutlikkust seista vastu piiriülese mõjuga või seda põhjustada võivale õnnetusele, luua sellise õnnetuse tagajärgedest hoolimata ühine lähtealus elutähtsate ühiskondlike funktsioonide säilitamiseks ning tagada sellises olukorras siseturu nõuetekohane toimimine;“
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 b (uus)
Otsus nr 1313/2013/EL
Artikkel 5 – lõik 1 – punkt c
1b)  Artikli 5 lõigu 1 punkt c asendatakse järgmisega:
(c)  koostab valdkondadeülese ülevaate ja kaardi liidus aset leida võivatest loodusõnnetustest või inimtegevusest tingitud õnnetustest ja ajakohastab seda regulaarselt, kohaldades ühtset lähenemisviisi eri poliitikavaldkondades, mis võivad tegeleda õnnetuste ennetamisega või seda mõjutada, ning võttes arvesse kliimamuutuste tõenäolisi mõjusid;
„c) koostab valdkondadeülese ülevaate ja kaardi liidus aset leida võivatest loodusõnnetustest või inimtegevusest tingitud õnnetustest, sealhulgas õnnetused, mis põhjustavad või võivad põhjustada piiriülest mõju, ja ajakohastab seda regulaarselt, kohaldades ühtset lähenemisviisi eri poliitikavaldkondades, mis võivad tegeleda õnnetuste ennetamisega või seda mõjutada, ning võttes arvesse kliimamuutuste tõenäolisi mõjusid;
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 c (uus)
Otsus nr 1313/2013/EL
Artikkel 5 – lõik 1 – punkt h
1c)   Artikli 5 lõigu 1 punkt h asendatakse järgmisega:
(h)  edendab erinevate liidu rahaliste vahendite kasutamist, mis võivad toetada õnnetuste jätkusuutlikku ennetamist, ning julgustab liikmesriike ja piirkondi kasutama selliseid rahastamisvõimalusi;
„h) edendab liidu rahaliste vahendite kasutamist, mis võivad toetada õnnetuste, sh hüdrogeoloogilise ebastabiilsuse põhjustatud õnnetuste jätkusuutlikku ennetamist, ning julgustab liikmesriike ja piirkondi kasutama selliseid rahastamisvõimalusi;
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt -a (uus)
Otsus nr 1313/2013/EL
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt c
-a)  lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:
(c)  arendama ja täiustama veelgi õnnetustega seotud riskijuhtimise planeerimist riiklikul või asjakohasel piirkondlikul tasandil;
„c) arendama ja täiustama veelgi õnnetustega seotud riskijuhtimise planeerimist riiklikul või asjakohasel piirkondlikul tasandil, sealhulgas piiriülese koostöö osas, võttes arvesse artikli 6 lõikes 5 osutatud liidu õnnetustele vastupidavuse eesmärke ja selliste õnnetustega seotud riske, mis põhjustavad või võivad põhjustada piiriülest mõju;
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt -a a (uus)
Otsus nr 1313/2013/EL
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt d
-aa)  lõike 1 punkt d asendatakse järgmisega:
(d)  tegema komisjonile kättesaadavaks punktides a ja b esitatud asjakohaste elementide kokkuvõtte, keskendudes peamistele riskidele. Piiriülese mõjuga peamiste riskide ning asjakohasel juhul väikese esinemistõenäosuse, kuid suure mõjuga riskide puhul peavad liikmesriigid kirjeldama esmatähtsaid ennetus- ja valmisolekumeetmeid. Kokkuvõte esitatakse komisjonile 31. detsembriks 2020 ja seejärel iga kolme aasta järel ning iga kord, kui tehakse olulisi muudatusi;
„d) tegema komisjonile kättesaadavaks punktides a ja b esitatud asjakohaste elementide kokkuvõtte, keskendudes peamistele riskidele. Piiriülese mõjuga peamiste riskide ja selliste õnnetustega seotud riskide, mis põhjustavad või võivad põhjustada piiriülest mõju, ning asjakohasel juhul väikese esinemistõenäosuse, kuid suure mõjuga riskide puhul peavad liikmesriigid kirjeldama esmatähtsaid ennetus- ja valmisolekumeetmeid. Kokkuvõte esitatakse komisjonile 31. detsembriks 2020 ja seejärel iga kolme aasta järel ning iga kord, kui tehakse olulisi muudatusi;
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt b
Otsus nr 1313/2013/EL
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt f
(f)  parandama õnnetuskahjusid puudutavate andmete kogumist riiklikul või asjakohasel piirkondlikul tasandil, et tagada tõenduspõhiste stsenaariumide väljatöötamine, nagu on osutatud artikli 10 lõikes 1.“;
„f) parandama õnnetuskahjusid puudutavate andmete kogumist riiklikul või asjakohasel piirkondlikul tasandil, et tagada tõenduspõhiste stsenaariumide väljatöötamine, nagu on osutatud artikli 10 lõikes 1, eriti piiriülese katastroofidele reageerimise suutlikkuse puudujääkide tuvastamisel.“;
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt c
Otsus nr 1313/2013/EL
Artikkel 6 – lõige 5
5. Komisjon määratleb liidu eesmärgid seoses õnnetustele vastupidavusega, et toetada ennetus- ja valmisolekumeetmeid. Õnnetustele vastupidavusega seotud eesmärgid peavad tagama esmatähtsate ühiskondlike funktsioonide säilitamise ühised lähtetingimused suure mõjuga õnnetuse doominoefekti korral ja siseturu toimimise tagamiseks. Eesmärgid peavad põhinema edumeelsetel stsenaariumidel, milles võetakse muu hulgas arvesse kliimamuutuste mõju õnnetusohule, andmeid varasemate sündmuste kohta ja valdkondadevahelise mõju analüüsi, ning pöörama erilist tähelepanu haavatavatele elanikkonnarühmadele.
5.  Hiljemalt … [18 kuud pärast käesoleva muutmisotsuse jõustumise kuupäeva] võtab komisjon kooskõlas artikliga 30 vastu delegeeritud õigusaktid, et täiendada käesolevat otsust, kehtestades liidu eesmärgid seoses õnnetustele vastupidavusega, et toetada ennetus- ja valmisolekumeetmeid. Õnnetustele vastupidavusega seotud eesmärgid peavad tagama esmatähtsate ühiskondlike funktsioonide säilitamise ühised lähtetingimused suure mõjuga õnnetuse doominoefekti korral ja siseturu toimimise tagamiseks. Need eesmärgid peavad põhinema edumeelsetel stsenaariumidel, milles võetakse muu hulgas arvesse kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise mõju õnnetusohule, andmeid varasemate sündmuste kohta, valdkondadevahelise mõju analüüsi ning mõjutatud piirkondadele avalduva pikaajalise sotsiaalse mõju analüüsi, pöörates erilist tähelepanu haavatavatele elanikkonnarühmadele. Õnnetustele vastupidavuse eesmärkide koostamisel keskendub komisjon eelkõige liikmesriikide piirkondi tabavatele korduva iseloomuga õnnetustele ning soovitab riiklikel ametiasutustel võtta konkreetseid meetmeid, sealhulgas neid, mida rakendatakse ELi vahendite abil, et tugevdada vastupidavust kriisidele.
Komisjonil on õigus võtta vajaduse korral kooskõlas artikliga 30 vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks liidu eesmärgid seoses õnnetustele vastupidavusega.“;
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3
Otsus nr 1313/2013/EL
Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 2
ERCC põhiülesanne on reaalajas koordineerida, jälgida ja toetada hädaolukordadele reageerimist liidu tasandil. ERCC teeb tihedat koostööd riiklike kriisisüsteemide, elanikkonnakaitseasutuste ja asjaomaste liidu organitega.
ERCC põhiülesanne on reaalajas koordineerida, jälgida ja toetada hädaolukordadele reageerimist liidu tasandil. ERCC teeb tihedat koostööd riiklike kriisisüsteemide, elanikkonnakaitseasutuste, kogukonna tasandi vabatahtlike rühmade ja asjaomaste liidu organitega.
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt a
Otsus nr 1313/2013/EL
Artikkel 8 – punkt c – taane 1
–  arendada liidule huvi pakkuvaid riikidevahelise tuvastamise ja hoiatamise süsteeme;
–  arendada liidule huvi pakkuvaid riikidevahelise tuvastamise ja varajase hoiatamise süsteeme, et leevendada katastroofide ja pandeemiate vahetut mõju inimeludele;
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt a
Otsus nr 1313/2013/EL
Artikkel 8 – punkt c – taane 3 a (uus)
–  pakkuda kohalikele kogukondadele tehnilist koolitusabi, et nad suudaksid paremini korraldada oma esialgset iseseisvat reageerimist kriisile;
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 a (uus)
Otsus nr 1313/2013/EL
Artikkel 9 – lõige 10 a (uus)
5a)   artiklisse 9 lisatakse järgmine lõige:
„10a. Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid tagamaks, et esmareageerijad on nõuetekohaselt varustatud ja valmis reageerima mis tahes katastroofile, nagu on osutatud artiklis 1.“
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6
Otsus nr 1313/2013/EL
Artikkel 10 – lõige 1
1.  Komisjon ja liikmesriigid teevad koostööd, et parandada vastupidavuse valdkondadevahelist kavandamist nii loodus- kui ka inimtegevusest tingitud ja tõenäoliselt piiriülese mõjuga õnnetuste puhul, hõlmates ka kliimamuutuste kahjulikku mõju. Vastupidavuse kavandamise raames tuleb liidu tasandil koostada õnnetuste ennetamise ja neile reageerimise stsenaariumid, mis põhinevad artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud riskihindamistel, artikli 5 lõike 1 punktis c osutatud riskide ülevaatel, artikli 6 lõike 1 punktis c osutatud õnnetustega seotud riskijuhtimise kavandamisel ja artikli 6 lõike 1 punktis f osutatud õnnetuskahjusid puudutavatel andmetel, kaardistada varad ja koostada reageerimisvahendite kasutuselevõtmise kavad, võttes arvesse artikli 6 lõikes 5 osutatud liidu eesmärke seoses õnnetustele vastupidavusega.
1.  Komisjon ja liikmesriigid teevad koostööd, et parandada vastupidavuse valdkondadevahelist kavandamist nii loodus- kui ka inimtegevusest tingitud ja tõenäoliselt piiriülese mõjuga õnnetuste puhul, hõlmates ka kliimamuutuste kahjulikku mõju ning piiriüleste metsatulekahjude sagenemist. Vastupidavuse kavandamise raames tuleb liidu tasandil koostada õnnetuste ennetamise ja neile reageerimise stsenaariumid, mis põhinevad artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud riskihindamistel, artikli 5 lõike 1 punktis c osutatud riskide ülevaatel, artikli 6 lõike 1 punktis c osutatud õnnetustega seotud riskijuhtimise kavandamisel ja artikli 6 lõike 1 punktis f osutatud õnnetuskahjusid puudutavatel andmetel, kaardistada varad ja koostada reageerimisvahendite kasutuselevõtmise kavad, võttes arvesse artikli 6 lõikes 5 osutatud liidu eesmärke seoses õnnetustele vastupidavusega.
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6
Otsus nr 1313/2013/EL
Artikkel 10 – lõige 2
2.  Komisjon ja liikmesriigid teevad kindlaks koostoime elanikkonnakaitseabi ning liidu ja liikmesriikide antava humanitaarabi rahastuse vahel õnnetustele vastupidavuse kavandamisel liiduvälistele humanitaarkriisidele reageerimise operatsioonide korral, ning edendavad seda.
2.  Komisjon ja liikmesriigid teevad kindlaks koostoime elanikkonnakaitseabi ning liidu ja liikmesriikide antava humanitaarabi rahastuse vahel õnnetustele vastupidavuse kavandamisel liiduvälistele humanitaarkriisidele reageerimise operatsioonide korral, ning edendavad seda, konsulteerides humanitaarabi andjatega, sealhulgas võimaluse korral alati kohalike humanitaartöötajate ja kohalike omavalitsustega.
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7
Otsus nr 1313/2013/EL
Artikkel 11 – lõige 2
2.  Kindlaks tehtud riskide, artikli 6 lõikes 5 osutatud vastupidavusega seotud eesmärkide, artikli 10 lõikes 1 osutatud stsenaariumide koostamise ning üldise suutlikkuse ja puuduste põhjal määrab komisjon rakendusaktidega, mis võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõike 2 kohase kontrollimenetlusega, kindlaks Euroopa elanikkonnakaitse ühisressursi jaoks vajaminevate peamiste reageerimisvahendite liigid ja kogused („suutlikkuse eesmärgid”).
2.  Kindlaks tehtud riskide, üldise suutlikkuse, puudujääkide ja artikli 6 lõikes 5 osutatud ELi olemasolevate õnnetustele vastupidavuse eesmärkide, artikli 10 lõikes 1 osutatud stsenaariumide koostamise põhjal määrab komisjon rakendusaktidega kindlaks Euroopa elanikkonnakaitse ühisressursi jaoks vajaminevate peamiste reageerimisvahendite liigid ja kogused („suutlikkuse eesmärgid“) ning täpsustab neid. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8 – alapunkt a
Otsus nr 1313/2013/EL
Artikkel 12 – lõige 2
2.  Artikli 6 lõikes 5 osutatud vastupidavusega seotud eesmärkide ja artikli 10 lõikes 1 osutatud stsenaariumide koostamise põhjal määrab komisjon rakendusaktidega, mis võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõike 2 kohase kontrollimenetlusega, kindlaks rescEU vahendid, võttes arvesse kindlakstehtud ja tekkivaid riske ning üldist suutlikkust ja puudusi liidu tasandil, eelkõige metsatulekahjude õhust kustutamise, keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumaintsidentide ning erakorralise meditsiiniabi valdkonnas.
2.  Komisjon loob logistilistes keskustes meditsiiniliste vastumeetmete ja varustuse Euroopa reservid, mis hõlmavad meditsiinilisi vastumeetmeid, millega reageeritakse tõsise mõjuga ja vähese tõenäosusega juhtumitele. Muu hulgas artikli 6 lõikes 5 osutatud liidu õnnetustele vastupidavuse eesmärkide ja artikli 10 lõikes 1 osutatud olemasolevate stsenaariumide koostamise põhjal määrab komisjon rakendusaktidega kindlaks rescEU vahendid, võttes arvesse kindlakstehtud ja tekkivaid riske ning üldist suutlikkust ja puudusi liidu tasandil, eelkõige metsatulekahjude õhust kustutamise, maavärinate ja üleujutuste päästetööde, keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumaintsidentide ning erakorralise meditsiiniabi valdkonnas. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Komisjon ajakohastab korrapäraselt rescEU vahendite arvu ja liigitust käsitlevat teavet ning teeb selle otse kättesaadavaks teistele liidu institutsioonidele.
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8 – alapunkt a
Otsus nr 1313/2013/EL
Artikkel 12 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)
Meditsiinilistele hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse puhul, nagu strateegiline varu, erakorralise meditsiini rühmad ja mis tahes muu asjakohane suutlikkus, tagab komisjon tõhusa koordineerimise ja koostoime muude liidu programmidega ja fondidega, eelkõige programmiga „EL tervise heaks“1a ning asjaomaste liidu ja rahvusvaheliste osalejatega .
_______________________
1a Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse liidu tervisevaldkonna tegevusprogramm ajavahemikuks 2021–2027 (programm „EL tervise heaks“) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 282/2014 (COM(2020)0405).
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8 – alapunkt a
Otsus nr 1313/2013/EL
Artikkel 12 – lõige 3 – lõik 1
rescEU vahendeid omandavad, rendivad, liisivad ja/või hangivad muul viisil komisjon või liikmesriigid. Komisjon võib kooskõlas liidu finantseeskirjadega hankemenetluste kaudu rescEU vahendeid omandada, rentida, liisida või muul viisil hankida, et liikmesriikidele vahendeid varuda ja jaotada või teenuseid osutada. Kui rescEU vahendeid omandavad, rendivad, liisivad või muul viisil hangivad liikmesriigid, võib komisjon anda neile otsetoetusi ilma konkursikutseta.
rescEU vahendeid omandavad, rendivad, liisivad ja/või hangivad muul viisil komisjon või liikmesriigid. Komisjon võib kooskõlas liidu finantseeskirjadega hankemenetluste kaudu rescEU vahendeid omandada, rentida, liisida või muul viisil hankida, et liikmesriikidele kvaliteetseid vahendeid varuda ja jaotada või teenuseid osutada. Kui komisjon omandab rescEU vahendid, säilitab ta selliste vahendite omandiõiguse isegi siis, kui need jaotatakse liikmesriikidele. Kui rescEU vahendeid rendib, liisib või hangib muul viisil komisjon, säilitab komisjon täieliku kontrolli nende vahendite üle. Kui komisjon omandab ühekordselt kasutatavad vahendid, võib ta selliste vahendite omandiõiguse taotluse esitanud liikmesriigile üle anda. Kui rescEU vahendeid omandavad, rendivad, liisivad või muul viisil hangivad liikmesriigid, võib komisjon anda neile otsetoetusi ilma konkursikutseta.
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8 – alapunkt a
Otsus nr 1313/2013/EL
Artikkel 12 – lõige 3 – lõik 3
RescEU vahendid võtab vastu liikmesriik, kes asjaomased vahendid omandab, rendib, liisib või muul viisil hangib. Selleks et suurendada liidu vastupidavust, tuleb rescEU vahendid, mille on omandanud, rentinud, liisinud või muul viisil hankinud komisjon, eelnevalt liidus strateegiliselt paigutada. Olles liikmesriikidega konsulteerinud, võib rescEU vahendid, mille on omandanud, rentinud, liisinud või muul viisil hankinud komisjon, paigutada asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide hallatavate usaldusväärsete võrkude vahendusel ka kolmandatesse riikidesse.“;
rescEU vahendid võtab vastu liikmesriik, kes asjaomased vahendid omandab, rendib, liisib või muul viisil hangib. Selleks et suurendada liidu vastupidavust, tuleb rescEU vahendid, mille on omandanud, rentinud, liisinud või muul viisil hankinud komisjon, eelnevalt liidus strateegiliselt paigutada.
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8 – alapunkt a a (uus)
Otsus nr 1313/2013/EL
Artikkel 12 – lõige 5
aa)   lõige 5 asendatakse järgmisega:
5.  Liikmesriik, kes omab, rendib või liisib rescEU vahendeid, tagab nende vahendite registreerimise CECISes ning asjaomaste vahendite kättesaadavuse ja kasutusele võetavuse liidu mehhanismi kohastes operatsioonides.
„5. Komisjon või liikmesriik, kes omab, rendib, liisib või muul viisil hangib rescEU vahendeid, tagab nende vahendite registreerimise CECISes ning asjaomaste vahendite kättesaadavuse ja kasutusele võetavuse liidu mehhanismi kohastes operatsioonides.
RescEU vahendeid võib kasutada üksnes riiklike vajaduste jaoks, nagu on osutatud artikli 23 lõikes 4a, kui neid ei kasutata ega vajata liidu mehhanismi kohaste hädaolukordadele reageerimise operatsioonide jaoks.
rescEU vahendeid võib kasutada üksnes riiklike vajaduste jaoks, nagu on osutatud artikli 23 lõikes 4a, kui neid ei kasutata ega vajata liidu mehhanismi kohaste hädaolukordadele reageerimise operatsioonide jaoks.
rescEU vahendeid kasutatakse vastavalt artikli 32 lõike 1 punktis g osutatud rakendusaktidele ning komisjoni ja asjaomaseid vahendeid omava, liisiva või rentiva liikmesriigi vahelisele tegevuslepingule, milles lepitakse kokku rescEU vahendite, sealhulgas osaleva personali lähetamise tingimused.
rescEU vahendeid kasutatakse vastavalt artikli 32 lõike 1 punktis g osutatud rakendusaktidele ning komisjoni ja asjaomaseid vahendeid omava, liisiva või rentiva liikmesriigi vahelisele tegevuslepingule, milles lepitakse kokku rescEU vahendite, sealhulgas osaleva personali lähetamise tingimused.
Tegevuslepingutes täpsustatud tingimustega tagatakse ka, et rescEU vahendeid kasutatakse kooskõlas käesoleva otsusega, eelkõige nõudega teha rescEU vahendid kättesaadavaks, nagu on sätestatud käesoleva artikli lõikes 6, ja artiklis 1 sätestatud üldeesmärkidega. Neis tingimustes täpsustatakse ühtlasi, milliseid meetmeid tuleb võtta nõuete täitmata jätmise korral, et tagada liidu rahaliste vahendite õige kasutamine.“
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8 – alapunkt b
Otsus nr 1313/2013/EL
Artikkel 12 – lõige 10 – lõik 1
rescEU vahendid võib kasutusele võtta väljaspool liitu vastavalt käesoleva artikli lõigetele 6–9.
rescEU vahendid võib kasutusele võtta väljaspool liitu vastavalt käesoleva artikli lõigetele 6–9. Komisjon kehtestab eritingimused, et tagada aruandekohustus ja rescEU vahendite nõuetekohane kasutamine kolmandates riikides, sealhulgas liidu inspektoritele juurdepääsu võimaldamine. Liidu mehhanismi nähtavus kolmandates riikides tagatakse kooskõlas käesoleva otsuse artikli 20a lõigetega 1 ja 2.
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8 a (uus)
Otsus nr 1313/2013/EL
Artikkel 13 – lõige 1 – lõik 2 – punkt f a (uus)
8a)   Artikli 13 lõike 1 teise lõiku lisatakse järgmine punkt:
„fa) loob konkreetsete reageerimisalaste eriteadmiste suutlikkuse, mida saab kasutada kultuuripärandit mõjutavate katastroofide korral.“
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9
Otsus nr 1313/2013/EL
Artikkel 15 – lõige 3 – punkt b
b)  kogub ja analüüsib koostöös mõjutatud liikmesriigiga olukorra kohta kontrollitud teavet, et luua ühine olukorrateadlikkus, ja edastab selle liikmesriikidele;
b)  kogub ja analüüsib koostöös mõjutatud liikmesriigiga olukorra kohta kontrollitud teavet, et luua ühine teadlikkus olukorrast ja olukorrale reageerimisest, ja edastab selle otse liikmesriikidele;“;
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 a (uus)
Otsus nr 1313/2013/EL
Artikkel 16 – lõige 2
9a)   Artikli 16 lõige 2 asendatakse järgmisega:
2.  Käesoleva artikli kohaselt toimuvad missioonid võidakse viia läbi iseseisvate abimissioonidena või nendega võidakse toetada mõne rahvusvahelise organisatsiooni juhitavat missiooni. Liidu koordineerimine integreeritakse täielikult ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo (OCHA) üldisesse koordineerimistegevusse ning selle juhtrolli austatakse. Inimtegevusest tingitud õnnetuste või keerukate hädaolukordade korral tagab komisjon kooskõla Euroopa konsensusega humanitaarabi valdkonnas ja humanitaarabi põhimõtete järgimise.
„2. Käesoleva artikli kohaselt toimuvad missioonid võidakse viia läbi iseseisvate abimissioonidena või nendega võidakse toetada mõne rahvusvahelise organisatsiooni juhitavat missiooni. Liidu koordineerimine integreeritakse täielikult ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo (OCHA) üldisesse koordineerimistegevusse ning selle juhtrolli austatakse. Inimtegevusest tingitud õnnetuste või keerukate hädaolukordade korral konsulteerib komisjon võimaluse korral alati humanitaarabi andjatega, sealhulgas kohalike humanitaarabi andjatega, ja tagab kooskõla Euroopa konsensusega humanitaarabi valdkonnas ja humanitaarabi põhimõtete järgimise.
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10
Otsus nr 1313/2013/EL
Artikkel 17 – lõige 1 – punkt a
(a)  ennetusmeetmete ekspertiisi taotluse korral vastavalt artikli 5 lõikes 2 osutatule;
a)  ennetusmeetmete ekspertiisi taotluse korral vastavalt artikli 5 lõikes 2 osutatule, eelkõige pandeemia korral;
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10
Otsus nr 1313/2013/EL
Artikkel 17 – lõige 1 – punkt b
(b)  valmisolekumeetmete ekspertiisi taotluse korral vastavalt artikli 13 lõikes 3 osutatule;
b)  valmisolekumeetmete ekspertiisi taotluse korral vastavalt artikli 13 lõikes 3 osutatule, eelkõige pandeemia korral;
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11
Otsus nr 1313/2013/EL
Artikkel 18 – lõige 1 – punkt a a (uus)
aa)   töötada välja kaardimaterjal ressursside kiireks kasutuselevõtuks ja kaasamiseks, pidades eelkõige silmas piiriüleste piirkondade eripära seoses piiriüleste riskidega, nagu metsa- ja maastikupõlengud;
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 – alapunkt b a (uus)
Otsus nr 1313/2013/EL
Artikkel 19 – lõige 3 – lõik 1
ba)  lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:
Lõikes 1 osutatud eraldisest võib katta ka liidu mehhanismi juhtimiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks vajalike ettevalmistustööde, järelevalve, kontrolli, auditi ja hindamisega seotud kulusid.
„Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 1a ja artiklis 19a osutatud eraldisest võib katta ka liidu mehhanismi juhtimiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks vajalike ettevalmistustööde, järelevalve, kontrolli, auditi ja hindamisega seotud kulusid.
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 – alapunkt b b (uus)
Otsus nr 1313/2013/EL
Artikkel 19 – lõige 3 a (uus)
bb)  lisatakse järgmine lõige:
„3a. Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 1a ning artiklis 19a osutatud eraldisest võib katta loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud õnnetuste ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimise meetmetega seotud kulusid.“
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 – alapunkt c
Otsus nr 1313/2013/EL
Artikkel 19 – lõige 4
(c)  lõige 4 asendatakse järgmisega:
välja jäetud
„4. Lõigetes 1 ja 1a osutatud eraldisest võib katta loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud õnnetuste ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimise meetmetega seotud kulusid.“;
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 – alapunkt c a (uus)
Otsus nr 1313/2013/EL
Artikkel 19 – lõige 4
ca)  lõige 4 asendatakse järgmisega:
4.  Lõikes 1 osutatud rahastamispakett eraldatakse ajavahemikuks 2014–2020 vastavalt I lisas sätestatud protsendimääradele ja põhimõtetele.
„4. Lõikes 1 osutatud rahastamispakett eraldatakse ajavahemikuks 2014–2020 vastavalt I lisa punktis 1 sätestatud protsendimääradele ja I lisa punktis 3 sätestatud põhimõtetele.“;
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 – alapunkt c b (uus)
Otsus nr 1313/2013/EL
Artikkel 19 – lõige 4 a (uus)
cb)  lisatakse järgmine lõige:
„4a. Käesoleva artikli lõikes 1a ja artiklis 19a osutatud rahastamispakett eraldatakse ajavahemikuks 2021–2027 vastavalt I lisa punktis 2 sätestatud protsendimääradele ja I lisa punktis 3 sätestatud põhimõtetele.“;
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 – alapunkt d
Otsus nr 1313/2013/EL
Artikkel 19 – lõiked 5 ja 6
(d)  lõiked 5 ja 6 jäetakse välja;
välja jäetud
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 – alapunkt d a (uus)
Otsus nr 1313/2013/EL
Artikkel 19 – lõige 5
da)  lõige 5 asendatakse järgmisega:
5.   Komisjon vaatab I lisas sätestatud jaotuse läbi, võttes arvesse artikli 34 lõike 2 punktis a osutatud vahehindamise tulemusi. Komisjonil on õigus, juhul kui see on nimetatud hindamise tulemustest lähtudes vajalik, võtta kooskõlas artikliga 30 vastu delegeeritud õigusakte, et kohandada I lisas esitatud arve rohkem kui 8 protsendipunkti ja maksimaalselt 16 protsendipunkti võrra. Need delegeeritud õigusaktid võetakse vastu 30. juuniks 2017.
„5. Komisjon vaatab I lisas sätestatud jaotuse läbi, võttes arvesse artikli 34 lõikes 3 osutatud hindamise tulemusi. Komisjonil on õigus, juhul kui see on vajalik eelarve täitmist mõjutavate ootamatute sündmuste või rescEU vahendite loomise tõttu, võtta kooskõlas artikliga 30 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta I lisa eesmärgiga kohandada I lisa punktides 1 ja 2 esitatud arve rohkem kui 10 protsendipunkti võrra.“;
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 – alapunkt d b (uus)
Otsus nr 1313/2013/EL
Artikkel 19 – lõige 6
db)  lõige 6 asendatakse järgmisega:
6.   Kui see on reageerimismeetmete võtmiseks kättesaadavate eelarvevahendite vajaliku läbivaatamise korral tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik, on komisjonil õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et kohandada I lisas sätestatud arvud rohkem kui 8 protsendipunkti ja maksimaalselt 16 protsendipunkti võrra, võttes arvesse olemasolevaid eelarvevahendeid ja toimides artiklis 31 sätestatud korras.
„6. Kui see on reageerimismeetmete võtmiseks kättesaadavate eelarvevahendite vajaliku läbivaatamise korral tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik, on komisjonil õigus võtta vastavalt artiklile 30 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta I lisa eesmärgiga kohandada selle punktides 1 ja 2 sätestatud arve rohkem kui 10 protsendipunkti võrra, võttes arvesse olemasolevaid eelarvevahendeid ja toimides artiklis 31 sätestatud korras.“;
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 – alapunkt d c (uus)
Otsus nr 1313/2013/EL
Artikkel 19 – lõige 6 a (uus)
dc)  Artiklisse 19 lisatakse järgmine lõige:
„6a. Euroopa Parlament ja nõukogu kinnitavad ettenähtud iga-aastased assigneeringud, ilma et see piiraks nõukogu määruse (EU, Euratom) …/... (millega sätestatakse mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027) ning Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ... 2020. aasta eelarvealast koostööd ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe sätteid.“
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 13
Otsus nr 1313/2013/EL
Artikkel 19a – lõik 1
Määruse [ERI] artiklis 2 osutatud meetmeid rakendatakse käesoleva otsuse alusel, kõnealuse määruse artikli 3 lõike 2 punkti a alapunktis iv osutatud summade kaudu, kui artikli 4 lõigetes 4 ja 8 ei ole sätestatud teisiti.
Määruse [ERI] artiklis 2 osutatud meetmeid rakendatakse käesoleva otsuse alusel, kõnealuse määruse artikli 3 lõike 2 punkti a alapunktis iv osutatud summaga 2 187 620 000 eurot (jooksevhindades), kui artikli 4 lõigetes 4 ja 8 ei ole sätestatud teisiti.
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14
Otsus nr 1313/2013/EL
Artikkel 20a – lõige 1 – lõik 2
Käesoleva otsuse alusel antud abi või rahastus tuleb teha asjakohaselt nähtavaks. Eelkõige tagavad liikmesriigid, et üldsuse teavitamisel liidu mehhanismi raames rahastatavast tegevusest:
Käesoleva otsuse alusel antud abi või rahastus tuleb teha asjakohaselt nähtavaks kooskõlas komisjoni erisuunistega konkreetsete abimeetmete kohta. Eelkõige tagavad liikmesriigid, et üldsuse teavitamisel liidu mehhanismi raames rahastatavast tegevusest:
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14
Otsus nr 1313/2013/EL
Artikkel 20a – lõige 1 – lõik 2 a (uus)
Kui rescEU vahendeid kasutatakse artikli 12 lõikes 5 osutatud riiklikel eesmärkidel, tunnistavad liikmesriigid käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud vahendite abil nende vahendite päritolu ja tagavad nende vahendite omandamiseks kasutatud liidu rahastamise nähtavuse.
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 15 – alapunkt a a (uus)
Otsus nr 1313/2013/EL
Artikkel 21 – lõige 1 – punkt h
aa)   Artikli 21 lõike 1 punkt h asendatakse järgmisega:
h)  artiklis 13 kirjeldatud valmisolekumeetmete toetamine;
„h) artiklis 13 kirjeldatud valmisolekumeetmete toetamine, eelkõige olemasolevate koolitusvõrgustike tugevdamise ja nendevahelise koostoime kaudu, ning selliste uute võrgustike loomise soodustamine, mis keskenduvad uuenduslikele lahendustele ning uutele riskidele ja probleemidele;“
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 15 – alapunkt b
Otsus nr 1313/2013/EL
Artikkel 21 – lõige 3 – lõik 3
Käesolevas lõikes osutatud rahalist abi võib anda mitmeaastaste tööprogrammide kaudu. Üle ühe aasta kestvate meetmete puhul võib eelarvelised kulukohustused jagada aastasteks osamakseteks.
välja jäetud
Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 18
Otsus nr 1313/2013/EL
Artikkel 25 – lõige 2
2.  Komisjon rakendab liidu rahalist toetust vastavalt finantsmäärusele otsese või kaudse eelarve täitmise korras koostöös finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktis c osutatud asutustega.
2.  Komisjon rakendab liidu rahalist toetust eelarve otsese täitmise korras vastavalt määrusele (EL, Euratom) 2018/1046 või eelarve kaudse täitmise korras koostöös selle määruse artikli 62 lõikes 1 osutatud asutustega. Rahalise toetuse rakendamise viisi valimisel eelistatakse eelarve otsest täitmist. Kui meetme laad ja sisu seda õigustab, võib komisjon kasutada kaudset eelarve täitmist. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 30 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva otsuse täiendamiseks, sätestades liidu mehhanismi raames võetavad meetmed, mida võib rakendada eelarve kaudse täitmisega.
Muudatusettepanek 78
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 18
Otsus nr 1313/2013/EL
Artikkel 25 – lõige 4 – lõik 1
Käesoleva otsuse rakendamiseks võtab komisjon rakendusaktide kaudu vastu iga-aastased või mitmeaastased tööprogrammid. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Iga-aastastes või mitmeaastastes tööprogrammides kehtestatakse eesmärgid, oodatavad tulemused, rakendamise meetod ja kogusumma. Samuti peavad need sisaldama rahastatavate meetmete kirjeldust, märget igale meetmele eraldatud summa kohta ja rakendamise soovituslikku ajakava. Artikli 28 lõikes 2 osutatud rahalise toetuse puhul kirjeldatakse iga-aastastes või mitmeaastastes tööprogrammides iga neis osutatud riigi jaoks ette nähtud meetmeid.
Käesoleva otsuse rakendamiseks võtab komisjon rakendusaktidega vastu iga-aastased tööprogrammid. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Iga-aastastes tööprogrammides kehtestatakse eesmärgid, oodatavad tulemused, rakendamise meetod ja kogusumma. Samuti peavad need sisaldama rahastatavate meetmete kirjeldust, märget igale meetmele eraldatud summa kohta ja rakendamise soovituslikku ajakava. Artikli 28 lõikes 2 osutatud rahalise toetuse puhul kirjeldatakse iga-aastastes tööprogrammides iga neis osutatud riigi jaoks ette nähtud meetmeid.
Muudatusettepanek 79
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 18
Otsus nr 1313/2013/EL
Artikkel 25 – lõige 4 – lõik 2
IV peatükis sätestatud õnnetustele reageerimise meetmete puhul, mida ei saa eelnevalt ette näha, iga-aastast ega mitmeaastast tööprogrammi siiski ei nõuta.
IV peatükis sätestatud õnnetustele reageerimise meetmete puhul, mida ei saa eelnevalt ette näha, iga-aastast tööprogrammi siiski ei nõuta.
Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 18
Otsus nr 1313/2013/EL
Artikkel 25 – lõige 5
5.  Lisaks finantsmääruse artikli 12 lõikes 4 sätestatule kantakse kulukohustuste ja maksete assigneeringud, mida ei ole kasutatud selle eelarveaasta lõpuks, mille eelarvesse need on kantud, automaatselt üle ning neid võib siduda ja välja maksta kuni järgneva aasta 31. detsembrini. Ülekantud assigneeringuid kasutatakse üksnes reageerimismeetmeteks. Järgmisel eelarveaastal tuleb esmalt kasutada ülekantud assigneeringuid.
5.  Lisaks finantsmääruse artikli 12 lõikes 4 sätestatule kantakse kulukohustuste ja maksete assigneeringud, mida ei ole kasutatud selle eelarveaasta lõpuks, mille eelarvesse need on kantud, automaatselt üle ning neid võib siduda ja välja maksta kuni järgneva aasta 31. detsembrini. Ülekantud assigneeringuid kasutatakse ennetus-, valmisoleku- ja reageerimismeetmeteks. Järgmisel eelarveaastal tuleb esmalt kasutada ülekantud assigneeringuid.
Muudatusettepanek 81
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 20 – alapunkt a
Otsus nr 1313/2013/EL
Artikkel 30 – lõige 2
2.  Artikli 6 lõikes 5 ning artikli 21 lõike 3 teises lõigus osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2027.
2.  Artikli 6 lõikes 5, artikli 19 lõigetes 5 ja 6, artikli 21 lõike 3 teises lõigus ja artikli 25 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2027.
Muudatusettepanek 82
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 20 – alapunkt a a (uus)
Otsus nr 1313/2013/EL
Artikkel 30 – lõige 3
aa)   lõige 3 jäetakse välja;
Muudatusettepanek 83
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 20 – alapunkt b
Otsus nr 1313/2013/EL
Artikkel 30 – lõige 4
4.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 6 lõikes 5 ning artikli 21 lõike 3 teises lõigus osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 6 lõikes 5, artikli 19 lõigetes 5 ja 6, artikli 21 lõike 3 teises lõigus ja artikli 25 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
Muudatusettepanek 84
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 20 – alapunkt c
Otsus nr 1313/2013/EL
Artikkel 30 – lõige 7
7.  Artikli 6 lõike 5 või artikli 21 lõike 3 teise lõigu alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
7.  Artikli 6 lõike 5, artikli 19 lõigete 5 ja 6, või artikli 21 lõike 3 teise lõigu või artikli 25 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Muudatusettepanek 85
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 a (uus)
Otsus nr 1313/2013/EL
Artikkel 34 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)
22a)  Artikli 34 lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:
„Hiljemalt ... [24 kuud pärast käesoleva muutmisotsuse jõustumise kuupäeva] hindab komisjon liidu mehhanismi toimimist ning terviseprogrammi ja muude liidu tervisealaste õigusaktidega saavutatud koordineeritust ja koostoimet, et esitada seadusandlik ettepanek, mis hõlmaks spetsiaalse Euroopa tervisealase reageerimismehhanismi loomist.“
Muudatusettepanek 86
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 23
Otsus nr 1313/2013/EL
I lisa
(23)  I lisa jäetakse välja.
välja jäetud
Muudatusettepanek 87
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 23 a (uus)
Otsus nr 1313/2013/EL
I lisa
23a)  I lisa muudetakse järgmiselt:
I lisa
I lisa
Protsendimäärad ja põhimõtted artikli 19 lõigetes 1 ja 1a ning artiklis 19a osutatud liidu mehhanismi rakendamiseks mõeldud rahastamispaketi eraldamiseks
Protsendimäärad artikli 19 lõikes 1 osutatud liidu mehhanismi rakendamiseks mõeldud rahastamispaketi eraldamiseks
1.  Protsendimäärad artikli 19 lõikes 1 osutatud liidu mehhanismi rakendamiseks mõeldud rahastamispaketi eraldamiseks aastateks 2014–2020
Ennetamine: 20 % +/- 8 protsendipunkti
Ennetamine: 10 % +/- 10 protsendipunkti
Valmisolek: 50 % +/- 8 protsendipunkti
Valmisolek: 65 % +/- 10 protsendipunkti
Reageerimine 30 % +/- 8 protsendipunkti
Reageerimine 25 % +/- 10 protsendipunkti
2.  Protsendimäärad artikli 19 lõikes 1a ja artiklis 19a osutatud liidu mehhanismi rakendamiseks mõeldud rahastamispaketi eraldamiseks aastateks 2021–2027
Ennetamine: 8 % +/- 10 protsendipunkti
Valmisolek: 80 % +/- 10 protsendipunkti
Reageerimine 12 % +/- 10 protsendipunkti
Põhimõtted
3.  Põhimõtted
Käesoleva otsuse rakendamisel seab komisjon prioriteediks need meetmed, mille puhul käesolevas otsuses sätestatud tähtpäev saabub enne kõnealust tähtpäeva, eesmärgiga tagada kõnealusest tähtpäevast kinnipidamine.
Käesoleva otsuse rakendamisel seab komisjon prioriteediks need meetmed, mille puhul käesolevas otsuses sätestatud tähtpäev saabub enne kõnealust tähtpäeva, eesmärgiga tagada kõnealusest tähtpäevast kinnipidamine.

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A9‑0148/2020).


Laevade kütusekulu andmete üleilmne andmekogumissüsteem ***I
PDF 238kWORD 77k
Euroopa Parlamendi 16. septembril 2020. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2015/757, et võtta asjakohaselt arvesse laevade kütusekulu käsitlevat üleilmset andmekogumissüsteemi (COM(2019)0038 – C8‑0043/2019 – 2019/0017(COD))(1)
P9_TA(2020)0219A9-0144/2020

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus -1 (uus)
(-1)  Kliimamuutustest tingitud enneolematu ohu tõttu tuleb liidul ja üleilmsel tasandil olla edasipüüdlikum ning võtta tõhusamaid kliimameetmeid. Liit kavatseb kliimamuutuste leevendamiseks ja Pariisi kokkuleppe1a täitmiseks kooskõlas uusimate kättesaadavate teadusandmetega rohkem pingutada. Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) 2018. aasta eriaruandes „Ülemaailmne soojenemine 1,5 °C võrra“ kinnitati, et hoidmaks globaalset soojenemist alla 1,5 °C, tuleb heitkoguseid järsult vähendada tingimata kõigis sektorites. IPCC 2019. aasta eriaruandes „Ookean ja krüosfäär muutuvas kliimas“ märgiti peale selle, et kliimamehhanismid sõltuvad ookeanide ja mereökosüsteemide seisundist, mida praegu mõjutavad globaalne soojenemine, reostus, merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ülekasutamine, hapestumine, hapnikusisalduse vähenemine ja rannikuerosioon. IPCC tuletab meelde, et ookeanid aitavad kliimamuutuste mõju leevendada ja nendega kohaneda, ning rõhutab, et tuleb vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja ökosüsteemide reostust ning edendada looduslikke süsiniku neeldajaid.
__________________
1a Pariisi kokkulepe (ELT L 282, 19.10.2016, lk 4).
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1
(1)  Meretransport mõjutab maailma kliimat, sest laevandus põhjustab süsinikdioksiidi (CO2) heidet. 2015. aastal moodustas laevandussektori heide 13 % kõigist liidu transpordisektori kasvuhoonegaaside heitkogustest15. Rahvusvaheline merelaevandus on ainus transpordiliik, mida ei ole lisatud liidu kohustusse vähendada kasvuhoonegaaside heidet.
(1)  Meretransport mõjutab kliimamuutusi, mere bioloogilist mitmekesisust, õhukvaliteeti ja rahvatervist, sest see põhjustab süsinikdioksiidi (CO2) ja muude ainete, näiteks metaani, lämmastikoksiidide, vääveloksiidide, tahkete osakeste ja musta süsiniku heidet. 2015. aastal moodustas laevandussektori heide 13 % kõigist liidu transpordisektori kasvuhoonegaaside heitkogustest15. Üleilmsed meretranspordi heitkogused suurenevad 2050. aastaks eeldatavasti 50–250 %15a. Kui lisameetmeid ei võeta, suurenevad Euroopa Majanduspiirkonnaga (EMP) seotud meretranspordi heitkogused 2050. aastaks võrreldes 1990. aasta tasemega eeldatavasti 86 %, hoolimata sellest, et Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) on vastu võtnud laevade tõhususe miinimumstandardid. Rahvusvaheline merelaevandus on ainus transpordiliik, mis ei ole hõlmatud liidu kohustusega kasvuhoonegaaside heidet vähendada. IMO võttis 13. aprillil 2018 vastu laevade kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise esialgse strateegia. Strateegia rakendamiseks tuleb kiiresti meetmeid võtta nii üleilmsel kui ka liidu tasandil, tagamaks, et meretranspordi heitkoguste vähendamiseks, Pariisi kokkuleppe rakendamisele kaasaaitamiseks ja kogu liitu hõlmava kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks võetakse viivitamata meetmeid, kahjustamata teistes sektorites tehtavaid kliimaalaseid pingutusi.
__________________
__________________
15 https://www.eea.europa.eu/data-and-maps/indicators/transport-emissions-of-greenhouse-gases/transport-emissions-of-greenhouse-gases-10.
15 https://www.eea.europa.eu/data-and-maps/indicators/transport-emissions-of-greenhouse-gases/transport-emissions-of-greenhouse-gases-10.
15a https://gmn.imo.org/wp-content/uploads/2017/05/GHG3-Executive-Summary-and-Report_web.pdf.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2
(2)  Kõik majandussektorid peaksid aitama vähendada kasvuhoonegaaside heidet kooskõlas kaasseadusandjate võetud kohustusega, mis on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/84216 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/41017.
(2)  Kõik majandussektorid peaksid ühiselt aitama viia võimalikult kiiresti ja hiljemalt 2050. aastaks lõpule ülemineku kasvuhoonegaaside netonullheitele kooskõlas Pariisi kokkuleppest tulenevate liidu kohustustega ja Euroopa Ülemkogu 12. detsembri 2019. aasta järeldustega kliimamuutuste kohta.
__________________
16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 (ELT L 156, 19.6.2018, lk 26).
17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/410, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ eesmärgiga hoogustada heitkoguste kulutõhusat vähendamist ja süsinikdioksiidiheite vähendamist toetavaid investeeringuid, ning otsust (EL) 2015/1814 (ELT L 76, 19.3.2018, lk 3).
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3
(3)  Euroopa Parlamendi 2014. aasta veebruaris vastu võetud resolutsioonis kliima- ja energiapoliitika raamistiku kohta aastani 2030 paluti komisjonil ja liikmesriikidel kehtestada siduv liidu 2030. aasta eesmärk kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks vähemalt 40 % võrreldes 1990. aasta tasemega. Euroopa Parlament märkis samuti, et kõik majandussektorid peavad panustama kasvuhoonegaaside heite vähendamisse, kui liit soovib anda õiglase panuse ülemaailmsetesse heitkoguste vähendamise jõupingutustesse.
(3)  Euroopa Parlamendi 14. märtsi 2019. aasta resolutsioonis kliimamuutuste kohta toetati suure häälteenamusega eesmärki, mille kohaselt tuleb kliimaneutraalsuseni jõuda võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 2050. aastaks. Euroopa Parlament on ühtlasi korduvalt kutsunud komisjoni ja liikmesriike üles seadma liidule 2030. aastaks kõrgema siduva eesmärgi, s.o vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 1990. aastate tasemega võrreldes 55 %. Peale selle on Euroopa Parlament märkinud, et kui liit soovib saavutada oma kliimaeesmärgid ja anda üleilmsetesse pingutustesse õiglase panuse, tuleb kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisse panustada kõigis majandussektorites, sealhulgas rahvusvahelises lennunduses ja meretranspordis. Kliima- ja keskkonnaalast hädaolukorda käsitlevat Euroopa Parlamendi 28. novembri 2019. aasta avaldust arvesse võttes on veelgi tähtsam, et meretranspordisektori CO2-heidet vähendataks kiiresti.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3 a (uus)
(3a)  Oma 28. novembri 2019. aasta resolutsioonis Hispaanias Madridis toimuva 2019. aasta ÜRO kliimamuutuste konverentsi (COP25) kohta rõhutas Euroopa Parlament, et merendussektori kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks peab liit võtma lisameetmeid, sest IMO edusammud on olnud aeglased ja ebapiisavad. Eelkõige toetas Euroopa Parlament seda, et merendussektor lisataks ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) ja liidu tasandil kehtestataks laevade tõhususe standardid. Ainult turupõhistest heitkoguste vähendamise meetmetest liidu heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamiseks ei piisa ning nendele lisaks tuleks kehtestada siduvad regulatiivsed heitkoguste vähendamise nõuded, mis on mõjusalt jõustatud.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4
(4)  Euroopa Ülemkogu kinnitas oma 24. oktoobri 2014. aasta järeldustes liidu siduva eesmärgi vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet 1990. aastaga võrreldes vähemalt 40 %. Ühtlasi teatas Euroopa Ülemkogu, et on oluline vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja ohtusid, mis on seotud transpordisektori sõltumisega fossiilkütustest, ning kutsus komisjoni üles arendama edasi vahendeid ja meetmeid tervikliku ja tehnoloogianeutraalse lähenemisviisi jaoks, sealhulgas transpordi tekitatava heite vähendamiseks ning taastuvate energiaallikate ja energiatõhususe edendamiseks.
(4)  Euroopa Ülemkogu 12. detsembri 2019. aasta järeldustes1a kinnitati, et eesmärk on muuta EL 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Ühtlasi märkis Euroopa Ülemkogu, et kõik asjakohased ELi õigusaktid ja poliitikavaldkonnad peavad olema kooskõlas kliimaneutraalsuse eesmärgiga ja panustama selle täitmisesse, tagades samal ajal võrdsed võimalused.
__________________
1a https://www.consilium.europa.eu/media/41768/12-euco-final-conclusions-en.pdf
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4 a (uus)
(4a)  Praegu on meretranspordisektor ainus, mille kohta liidu heitkoguste vähendamise eesmärk otseselt ei kehti ja mille suhtes spetsiifilisi leevendusmeetmeid ei võeta. Oma 11. detsembri 2019. aasta teatises Euroopa rohelise kokkuleppe kohta teatas komisjon, et ta kavatseb merendussektori kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks võtta lisameetmeid ning eelkõige kaasata merendussektor ELi HKSi, reguleerida kõige saastavamate laevade pääsu liidu sadamatesse ja kohustada sildunud laevu kasutama kaldalt tulevat elektrit. Oma 4. märtsi 2020. aasta ettepanekus võtta vastu määrus, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimaseadus)1a, kinnitab komisjon, et kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks 2050. aastaks tuleb võtta lisameetmeid ja panuse peab andma iga sektor, kuna praeguse poliitika juures peaks kasvuhoonegaaside heide vähenema 2050. aastaks ainult 60 %.
__________________
1a https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1588581905912&uri=CELEX%3A52020PC0080
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4 b (uus)
(4b)  Et toetada energiatõhusa tehnoloogia kasutuselevõttu ja aidata sellega merendussektori heitkoguseid vähendada 2030. aastaks umbes 2 %, tuleb merendussektoris kõrvaldada turutõkked ning kasutada muuhulgas läbipaistvat ja töökindlat seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi. Seetõttu tuleb võtta lisameetmeid, et merendussektor saaks igati kaasa aidata pingutustele, mida kõigis majandussektorites tehakse liidu kliimaneutraalsuse eesmärgi ning 2030. aasta eesmärkide ja muude võimalike vahe-eesmärkide saavutamiseks. Lisameetmete alus on ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimäärus, mis on liidu esmane vahend meretranspordi kasvuhoonegaaside heitkoguste ja õhusaaste seireks, aruandluseks ja kontrollimiseks. Seepärast tuleks kõnealuse määruse kohaldamisala laiendada, et lisada sellesse ettevõtjatele kehtestatav siduv nõue vähendada ühe transporditöö kohta tekkivat kasvuhoonegaaside heitkogust, ning samuti tuleb ELi HKSi laiendada meretranspordisektorile.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6
(6)  2015. aasta aprillis võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu määruse (EL) 2015/757, mis käsitleb meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli20 (edaspidi „ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimäärus“), ning seejärel võeti 2016. aastal täiendavalt vastu kaks delegeeritud määrust21 ja kaks rakendusmäärust22. ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse eesmärk on koguda andmeid laevandusest tuleneva heite kohta, et edendada poliitikakujundamist ja stimuleerida heite vähendamist, pakkudes laevade tõhusust käsitlevat teavet asjaomastele turgudele. ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimäärus kohustab ettevõtjaid alates 2018. aastast teostama iga-aastast seiret, aruandlust ja kontrolli seoses selliste laevade kütusekulu, CO2-heite ja energiatõhususega, mis saabuvad Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) sadamatesse või lahkuvad sealt. See kohustus kehtib ka EMP sadamates tekkiva CO2-heite suhtes. Esimesed heitearuanded tuleb esitada 30. aprilliks 2019.
(6)  2015. aasta aprillis võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu määruse (EL) 2015/757, mis käsitleb meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli20 (edaspidi „ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimäärus“), ning seejärel võeti 2016. aastal täiendavalt vastu kaks delegeeritud määrust21 ja kaks rakendusmäärust22. ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse eesmärk on koguda andmeid laevandusest tuleneva heite kohta, et edendada poliitikakujundamist ja stimuleerida heite vähendamist, pakkudes laevade tõhusust käsitlevat teavet asjaomastele turgudele. ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse vastuvõtmine oli esimene samm mitmeosalises protsessis, millega kaasatakse liidu kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kohustusesse meretranspordi heitkogused ning määratakse nendele heitkogustele kooskõlas „saastaja maksab“ põhimõttega hind. Kui ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimäärus vastu võeti, kohustus komisjon tulevaste merenduse heitkoguseid käsitlevate seadusandlike ettepanekute puhul kaaluma, millised peaksid olema järgmised sammud, millega tagada, et sektor annaks liidu heitkoguste vähendamise eesmärkide täitmisse õiglase panuse, eelkõige peaks ta kaaluma võimalust laiendada ELi HKSi ka merendussektorile. ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimäärusega kohustatakse ettevõtjaid alates 2018. aastast tegema EMP sadamatesse saabuvate ja sealt lahkuvate laevade kütusekulu, CO2-heite ja energiatõhususe iga-aastast seiret, aruandlust ja kontrolli. Kõnealune kohustus kehtib ka EMP sadamates tekkiva CO2-heite suhtes. Esimesed heitearuanded tuli esitada 30. aprilliks 2019 ja komisjon avaldas need 30. juunil 2019.
__________________
__________________
20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/757, mis käsitleb meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli ning millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ (ELT L 123, 19.5.2015, lk 55).
20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/757, mis käsitleb meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli ning millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ (ELT L 123, 19.5.2015, lk 55).
21 Komisjoni 22. septembri 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/2072 tõendamistoimingute ja tõendajate akrediteerimise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2015/757, mis käsitleb meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli (ELT L 320, 26.11.2016, lk 5); Komisjoni 22. septembri 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/2071, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2015/757 seoses süsinikdioksiidi heitkoguste seire meetodite ja muu olulise teabe kogumise eeskirjadega (ELT L 320, 26.11.2016, lk 1).
21 Komisjoni 22. septembri 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/2072 tõendamistoimingute ja tõendajate akrediteerimise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2015/757, mis käsitleb meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli (ELT L 320, 26.11.2016, lk 5); Komisjoni 22. septembri 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/2071, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2015/757 seoses süsinikdioksiidi heitkoguste seire meetodite ja muu olulise teabe kogumise eeskirjadega (ELT L 320, 26.11.2016, lk 1).
22 Komisjoni 4. novembri 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/1927 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/757 (mis käsitleb meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli) kohaste seirekava, heitearuande ja nõuetele vastavuse tunnistuse vormide kohta (ELT L 299, 5.11.2016, lk 1–21); Komisjoni 4. novembri 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/1928 muud liiki laevadega kui reisilaevade, veeremilaevade ja konteinerilaevadega veetud lasti kindlaksmääramise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2015/757, mis käsitleb meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli (ELT L 299, 5.11.2016, lk 22).
22 Komisjoni 4. novembri 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/1927 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/757 (mis käsitleb meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli) kohaste seirekava, heitearuande ja nõuetele vastavuse tunnistuse vormide kohta (ELT L 299, 5.11.2016, lk 1–21); Komisjoni 4. novembri 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/1928 muud liiki laevadega kui reisilaevade, veeremilaevade ja konteinerilaevadega veetud lasti kindlaksmääramise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2015/757, mis käsitleb meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli (ELT L 299, 5.11.2016, lk 22).
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 a (uus)
(6a)  Laevanduses tekkivaid heitkoguseid ning nende mõju globaalsele soojenemisele ja õhusaastele ei tohiks vähendada viisil, mis kahjustab mere bioloogilist mitmekesisust, ning sellega peaksid kaasnema meetmed, mille eesmärk on taastada mere- ja rannikuökosüsteemid, mida laevandus mõjutab, näiteks merre lastavate ainete, sealhulgas ballastvee, süsivesinike, raskmetallide ja kemikaalide ning merel kaotatud konteinerite kaudu ja vaalalistega toimuvate kokkupõrgete kaudu.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 b (uus)
(6b)  Merendussektoris ei ole laeva omanik alati sama isik või üksus, kes laeva ärieesmärgil käitab. Seepärast peaks kõiki ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse alusel nõutavaid andmeid koguma laeva ärilise käitamise eest vastutav isik, näiteks juht, ajaprahtija või laevapereta prahtija.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 c (uus)
(6c)  ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse alusel kogutud andmete alusel tuleks edendada üleminekut heitevabadele laevadele ning selleks tuleks kasutusele võtta laevadele hindamisskaala alusel antav energiatõhususe sertifikaat, et laevu saaks eelkõige müümisel või rentimisel läbipaistvalt võrrelda ning et julgustada liikmesriike edendama parimaid tavasid ja toetama tõhusaimaid laevu.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 d (uus)
(6d)  Komisjon peaks koostöös laevaomanike, muude sidusrühmade ja sõltumatute ekspertidega välja töötama toodetele kantava Euroopa meretranspordimärgise, mille abil anda tarbijatele teada, kuidas nende ostetavate toodetega seotud meretransport keskkonda mõjutab. Märgisega toetataks laevandussektori keskkonna- ja energiaalast üleminekut, sest see on usaldusväärne ja läbipaistev viis tarbijate teavitamiseks vabatahtlikest meetmetest. See julgustaks tarbijaid ostma tooteid, mille on transportinud laevaomanikud, kes on näiteks kasvuhoonegaaside ja muude saasteainete heite, mürasaaste ning jäätme- ja veemajandusega seotud keskkonnamõju vähendanud.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 e (uus)
(6e)  Nõukogu direktiiv 92/106/EMÜ1a aitab transpordist tulenevaid heitkoguseid vähendada sellega, et edendab üleminekut kaupade autoveolt vähemsaastavatele transpordiliikidele, sealhulgas heitevabadele jõekoridoridele. Direktiiv tuleb läbi vaadata, et suurendada pingutusi mitmeliigilise transpordi edendamiseks ning tõhususe ja vähese heitega alternatiivsete võimaluste suurendamiseks. Et kujundada maanteedelt veeteedele kestlikku üleminekut, on väga tähtis heiteta veetransport ning seetõttu tuleb toetada investeeringuid siseveesadamate tankimis- ja laadimistaristusse.
__________________
1a Nõukogu 7. detsembri 1992. aasta direktiiv 92/106/EMÜ, millega kehtestatakse ühiseeskirjad kaupade teatavate kombineeritud vedude kohta liikmesriikide vahel (EÜT L 368, 17.12.1992, lk 38).
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 f (uus)
(6f)  Liidu sadamad on oma geograafilise asukoha ja majandustegevuse tõttu energiasüsteemi ümberkujundamise strateegilised keskused. Nad on peamised kohad, mille kaudu energiatooteid sisse tuuakse (impordi, ladustamise või jaotamise kaudu), nad osalevad üha enam taastuvenergia tootmise kohtade arendamises ning töötavad välja uusi energiajuhtimise ja ringmajanduse strateegiaid. Liit peaks seetõttu kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega toetama merendussektori CO2-heite vähendamist liidu sadamate strateegilise käsitlusega, sest sellega aidataks sadamatel soodustada energiasüsteemi ümberkujundamist. Liikmesriike tuleks julgustada motiveerima heitevabade sadamate arendamist ning investeerima tankimis- ja laadimistaristusse. See tagaks kohese kasu kõigi sadama- ja rannikupiirkondades elavate inimeste tervisele ning vähendaks negatiivset mõju mere ja rannikualade bioloogilisele mitmekesisusele nendes piirkondades, mis on ka suured maismaaterritooriumid, millest mõned kuuluvad Natura 2000 võrgustikku.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7
(7)  ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse artikli 22 kohaselt vaatab komisjon ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse läbi, kui saavutatakse rahvusvaheline kokkulepe seire, aruandluse ja kontrolli ülemaailmse süsteemi suhtes, ja esitab vajaduse korral muudatusettepanekud, et tagada määruse kooskõla kõnealuse rahvusvahelise kokkuleppega.
(7)  ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse artikli 22 kohaselt vaatab komisjon ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse läbi, kui saavutatakse rahvusvaheline kokkulepe, mis käsitleb kas üleilmset seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi või meretranspordi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks võetavaid üleilmseid meetmeid, ja esitab vajaduse korral muudatusettepanekud, et tagada määruse kooskõla kõnealuse rahvusvahelise kokkuleppega. Olenemata üleilmsetest meetmetest peab liit jääma edasipüüdlikuks ja olema kliimaküsimustes eeskujuks sellega, et säilitab või kehtestab liidus rangemad meetmed.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8
(8)  Vastavalt Pariisi kokkuleppele, mis võeti vastu 2015. aasta detsembris Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) osaliste konverentsi 21. istungjärgul,23 võtsid liit ja selle liikmeriigid kohustuse saavutada heite vähendamise eesmärk kõikides majandussektorites. Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) kaudu tehakse jõupingutusi rahvusvahelisest meretranspordist tekkiva heite vähendamiseks ning seda tuleks innustada. IMO võttis 2016. aasta oktoobris vastu24 laevade kütusekulu käsitleva üleilmse andmekogumissüsteemi (edaspidi „IMO üleilmne andmekogumissüsteem“).
(8)  Vastavalt Pariisi kokkuleppele, mis võeti vastu 2015. aasta detsembris Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) osaliste konverentsi 21. istungjärgul,23 võtsid liit ja selle liikmesriigid kohustuse saavutada heite vähendamise eesmärk kõikides majandussektorites. Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) kaudu tehakse jõupingutusi rahvusvahelisest meretranspordist tekkiva heite vähendamiseks ning seda tuleks toetada. IMO võttis 2016. aasta oktoobris vastu laevade kütusekulu käsitleva üleilmse andmekogumissüsteemi24 (edaspidi „IMO üleilmne andmekogumissüsteem“). Samuti võttis IMO 13. aprillil 2018 vastu laevade kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise esialgse strateegia (edaspidi „IMO esialgne strateegia“), millega püütakse nende heitkoguste suurenemist võimalikult kiiresti piirata, vähendada neid 2050. aastaks võrreldes 2008. aastaga vähemalt 50 % ning need järk-järgult täielikult kaotada. Samal ajal kohustusid IMO liikmesriigid ja assotsieerunud liikmed, sh kõik liidu liikmesriigid, vähendama kogu rahvusvahelise merelaevanduse keskmist CO2-heidet ühe transporditöö kohta 2030. aastaks vähemalt 40 % ning püüdma 2050. aastaks vähendada heidet 70 %. Seepärast tuleks IMO esialgse strateegia põhielemendid võtta üle ka liidu õigusesse ja samal ajal jätkata IMO liikmesriikidega konstruktiivset koostööd, et saavutada kasvuhoonegaaside heite vähendamise meetmete kohta üleilmne kokkulepe. Ettevõtjad peaksid olema kohustatud vähendama ühe transporditöö kohta tekkivat iga-aastast CO2-heidet 2030. aastaks kõigi nende vastutusel olevate laevade puhul lineaarselt keskmiselt vähemalt 40 %, võrreldes andmetega, mis seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse kohaselt on esitatud iga ühesuguse suuruse ja ühesugust tüüpi laevade kategooria keskmiste näitajate kohta. Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise meetmete lähtetaseme kindlaksmääramisel tuleks kasutada THETIS-MRV ja IMO andmekogumissüsteemi andmeid ning võtta täielikult arvesse seda, kui suure hulga võrra on CO2-heite vähendamise esirinnas olevad ettevõtjad heitkoguseid juba vähendanud. Komisjon peaks võtma vastu delegeeritud õigusaktid, milles kehtestab lähtetaseme kindlaksmääramiseks üksikasjalikud eeskirjad, iga laevakategooria iga-aastase vähendamiskoefitsiendi, ülemäärase heite eest määratavate karistuste arvutamise ja karistusmaksete kogumise eeskirjad ja vahendid ning muud eeskirjad, mida on vaja selle kohustuse täitmiseks ja täitmise kontrollimiseks.
__________________
__________________
23 Pariisi kokkulepe (ELT L 282, 19.10.2016, lk 4).
23 Pariisi kokkulepe (ELT L 282, 19.10.2016, lk 4).
24 IMO resolutsioon MEPC.278 (70), millega muudetakse MARPOLi konventsiooni VI lisa.
24 IMO resolutsioon MEPC.278 (70), millega muudetakse MARPOLi konventsiooni VI lisa.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9
(9)  Võttes arvesse kaht kõnealust seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi, hindas komisjon ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse artikli 22 kohaselt süsteemide ühtlustamise võimalusi laevade halduskoormuse vähendamise eesmärgil, pidades samas silmas vajadust säilitada ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse eesmärgid.
(9)  Võttes arvesse kaht kõnealust seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi, hindas komisjon ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse artikli 22 kohaselt süsteemide ühtlustamise võimalusi laevade ja eriti VKEde omanduses olevate laevade halduskoormuse vähendamise eesmärgil, pidades samas silmas vajadust säilitada ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse eesmärgid.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10
(10)  Mõju hindamine näitas, et kahe seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi osaline ühtlustamine võiks aidata vähendada laevandusettevõtjate halduskoormust ning samal ajal säiliksid ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse põhieesmärgid. Niisuguse osalise ühtlustamise tulemusena ei tohiks siiski muutuda ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruses sätestatud nõuded, mis käsitlevad juhtimist, kohaldamisala, kontrollimist, läbipaistvust ja CO2-heitega seotud aruandlust, sest see kahjustaks märkimisväärselt kõnealuse määruse eesmärke ja mõjutaks selle toimet seoses andmete kogumisega poliitiliste otsuste tegemiseks tulevikus ning laevandusvaldkonnas energiatõhusust edendavate meetmete ja käitumisviiside kasutuselevõtu stimuleerimisega. Seega tuleks ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse muutmisel piirduda mõistete, seireparameetrite ja seirekavade ning vormide ühtlustamisega vastavalt IMO üleilmsele andmekogumissüsteemile.
(10)  Mõju hindamine näitas, et kahe seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi osaline ühtlustamine võiks aidata vähendada laevandusettevõtjate halduskoormust ning samal ajal säiliksid ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse põhieesmärgid. Niisuguse osalise ühtlustamise tulemusena ei tohiks siiski muutuda ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruses sätestatud nõuded, mis käsitlevad juhtimist, kontrollimist, läbipaistvust ja CO2-heitega seotud aruandlust, sest see kahjustaks märkimisväärselt kõnealuse määruse eesmärke ja mõjutaks selle toimet seoses andmete kogumisega poliitiliste otsuste tegemiseks tulevikus ning laevandusvaldkonnas energiatõhusust edendavate meetmete ja käitumisviiside kasutuselevõtu stimuleerimisega. Seega tuleks ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse muutmisel piirduda määruse ühtlustamisega IMO üleilmse andmekogumissüsteemiga selles, mis puudutab ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse kohaldamisalasse kuuluvaid laevu, mõisteid, seireparameetreid ning seirekavasid ja vorme.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12
(12)  Arvesse tuleks võtta IMO üleilmse andmekogumissüsteemi sätteid iga-aastase seire ja aruandlusega hõlmatavate andmete kohta, et tagada mõlema süsteemi raames jälgitava laevade tegevuse puhul andmete ühtlustatud kogumine. Selleks tuleks aru anda parameetri „dedveit“ kohta, kuid andmete esitamine „veetud lasti“ kohta peaks edaspidi jääma vabatahtlikuks. Parameeter „merel veedetud aeg“ tuleks asendada IMO üleilmse andmekogumissüsteemi mõistega „sõidu kestus tundides“. Samuti peaks „läbitud vahemaa“ arvutamine põhinema halduskoormuse vähendamiseks IMO üleilmsel andmekogumissüsteemil25.
(12)  Arvesse tuleks võtta IMO üleilmse andmekogumissüsteemi sätteid iga-aastase seire ja aruandlusega hõlmatavate andmete kohta, et tagada mõlema süsteemi raames jälgitava laevade tegevuse kohta andmete ühtlustatud kogumine. Selleks tuleks lisaks parameetrile „veetud last“ anda aru ka parameetri „dedveit“ kohta. Parameeter „merel veedetud aeg“ tuleks asendada IMO üleilmse andmekogumissüsteemi mõistega „sõidu kestus tundides“. Samuti peaks „läbitud vahemaa“ arvutamine põhinema halduskoormuse vähendamiseks IMO üleilmsel andmekogumissüsteemil25.
__________________
__________________
25 IMO resolutsioon MEPC 282 (70).
25 IMO resolutsioon MEPC 282 (70).
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13
(13)  Seirekavade sisu tuleks ühtlustada, et võtta arvesse IMO üleilmset andmekogumissüsteemi, välja arvatud kavade need osad, mis on vajalikud selle tagamiseks, et ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse kohane seire ja aruandlus hõlmab üksnes liiduga seotud andmeid. Seetõttu peaksid kõik üksikreise käsitlevad sätted jääma seirekava osaks.
(13)  Seirekavade sisu tuleks ühtlustada, et võtta arvesse IMO üleilmset andmekogumissüsteemi, välja arvatud kavade need osad, mis on vajalikud selle tagamiseks, et ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse kohane seire ja aruandlus hõlmab üksnes liiduga seotud andmeid. Seetõttu peaksid kõik üksikreise käsitlevad sätted jääma seirekava osaks. Ühtlasi peaks komisjon abistama liikmesriike, jagades oskusteavet ja häid tavasid ning rakendades uut tehnoloogiat, et vähendada haldustakistusi ning saada andmeid tõhusalt ja turvaliselt.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13 a (uus)
(13a)  ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse ettepanekule lisatud, komisjoni poolt 2013. aastal koostatud mõjuhinnangu kohaselt on ELi HKS merendussektori heitkoguste puhul tõhus ning sektoris saaks heitkoguste vajalikku vähendamist tagada kas ELi HKSi või eesmärgipõhise hüvitusfondi abil. Et liit hakkaks heitkoguseid vähendama ka merelaevanduses, tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ1a muuta, et hõlmata ka merendussektori heitkogused. Komisjon peaks võtma vastu delegeeritud õigusaktid, milles ta määrab kindlaks, kui suur on meretranspordi saastekvootide üldkogus kooskõlas muude sektoritega ja kuidas meretranspordi saastekvoote täieliku enampakkumise kaudu eraldada. Delegeeritud õigusaktide koostamisel peaks komisjon 2013. aasta mõjuhinnangut ajakohastama, eelkõige selleks, et võtta arvesse eesmärki, mille liit on kõigis majandussektorites kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks 2030. aastaks seadnud, ja määruses (EL) .../... [Euroopa kliimaseadus] määratletud neutraalsuseesmärki ning majandusmõju, sh ohtu, mis võib kaasneda teistele transpordiliikidele soovimatu ülemineku ja kasvuhoonegaaside heite ülekandumisega. Komisjon peaks hindamistulemused avalikustama. Liit ja selle liikmesriigid peaksid toetama meretranspordi kliimamõju vähendamiseks rahvusvahelisel tasandil võetavaid meetmeid. Komisjon peaks jälgima kõiki edusamme, mida IMO on teinud turupõhise meetme vastuvõtmiseks, ning peaks üleilmse turupõhise meetme vastuvõtmise korral kaaluma, kuidas tagada kooskõla liidu ja üleilmsete meetmete vahel nii, et liidu kliimameetmete keskkonnaalane terviklikkus ja tõhusus säiliks.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13 b (uus)
(13b)  Et üleminek heitevabale laevandusele oleks tulemuslik, on vaja integreeritud käsitlusviisi ning sobivat ja soodsat keskkonda, milles innustada nii laevadel kui ka sadamates tehtavaid uuendusi. Soodne keskkond hõlmab avaliku ja erasektori investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni, tehnoloogilisi ja operatiivmeetmeid laevade energiatõhususe parandamiseks, taastuvatest energiaallikatest toodetud säästvate alternatiivkütuste (nt vesiniku ja ammoniaagi) ning heitevaba jõuseadmetehnoloogia kasutuselevõttu, sh sadamates vajaliku tankimis- ja laadimistaristu olemasolu. ELi HKSi raames toimuvate meretranspordi saastekvootide enampakkumiste tulude arvel tuleks luua ookeanifond, mille abil suurendada laevade energiatõhusust ja toetada investeeringuid, millega aidatakse vähendada meretranspordi CO2-heidet, sealhulgas lähimerevedudel ja sadamates. Peale selle peaks komisjon välja töötama meetmed, millega reguleeritakse kõige saastavamate laevade pääsu liidu sadamatesse ja kohustatakse sildunud, fossiilkütust kasutavaid laevu kasutama kaldalt tulevat elektrit või alternatiivseid heitevabu lahendusi. Komisjon peaks ühtlasi hindama, kas sadamatelt on võimalik nõuda, et nad kehtestaksid heitkogustel põhineva laevade üleseisuaja eest võetava tasu.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13 c (uus)
(13c)  Et üleminek heitevabadele ja keskkonnahoidlikele laevadele oleks tulemuslik, on vaja integreeritud käsitlusviisi, et edendada keskkonnahoidlikumate laevade jaoks mõeldud uuenduslikke meetmeid, mis puudutavad näiteks laevakere konstruktsiooni, uusi mootoreid, säästvaid alternatiivkütuseid ja tuule abil käitamist, ning operatiivmeetmeid, mille abil saab kütusekulu ja seega heitkoguseid vähendada lühikese aja jooksul, näiteks kiiruse vähendamine või teekonna parem planeerimine. Kiiruse vähendamist (slow steaming) katsetati aastatel 2006–2012 kütusehindade järsu tõusu tõttu ulatuslikult ning selgus, et kui kiirust vähendati 10 %, siis vähenesid kütusekulu ja sellega seotud heitkogused umbes 19 %1a. Turupõhiste meetmetega, nagu ELi HKS, soodustatakse heitkoguste vähendamist ning investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni, et parandada laevade energiatõhusust, ning säästvate alternatiivkütuste ja säästva jõuseadmetehnoloogia kasutuselevõttu, sealhulgas mere- ja siseveesadamates vajaliku tankimis- ja laadimistaristu olemasolu.
__________________
1a Euroopa Keskkonnaameti tehniline aruanne nr 4/2013 „The impact of international shipping on European air quality and climate forcing“ („Rahvusvahelise laevanduse mõju Euroopa õhukvaliteedile ja kliimamuutustele“).
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14 a (uus)
(14a)  Et THETIS-MRV registrisse kantavad andmed oleksid püsivalt kvaliteetsed, tuleks Euroopa Meresõiduohutuse Ametile (EMSA) anda volitused ja vahendid, mida ta vajab tõendaja poolt rahuldavaks tunnistatud heitearuannete kontrollimiseks.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14 b (uus)
(14b)  Komisjon peaks vaatama läbi määruse (EL) 2015/757 toimimise, võttes arvesse kõnealuse määruse ja IMO üleilmse andmekogumissüsteemi rakendamisel saadud kogemusi ning muid asjaomaseid suundumusi, mille eesmärk on vähendada meretranspordi kasvuhoonegaaside heidet.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14 c (uus)
(14c)  Meretransport tekitab ka õhusaasteaineid, nagu vääveloksiid (SOx), lämmastikoksiid (NOx), tahked osakesed, osoonikihti kahandavad ained (OKA) ja lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ)1a. Õhusaasteained kahjustavad nii keskkonda kui ka inimeste tervist, eelkõige ranniku- ja sadamapiirkondades elavate või töötavate inimeste tervist. Komisjon peaks asjaomased õigusaktid 2021. aasta juuniks läbi vaatama ja esitama meretranspordi tekitatava õhusaaste probleemi lahendamiseks ettepanekud. Ühtlasi peaks komisjon töötama selle nimel, et laiendada kõikides Euroopa meredes, sealhulgas Vahemeres, väävliheite kontrolli piirkondi (SECA) ja NOx-heite kontrolli piirkondi (NECA), ning otsima edasisi lahendusi probleemile, mis on seotud skraberitest pärit pesuvee ja muude ainete, näiteks ballastvee, süsivesinike, raskmetallide ja kemikaalide juhtimisega avatud vetesse ning nende ainete mõjuga mere bioloogilisele mitmekesisusele.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15
(15)  Määruse (EL) 2015/757 eesmärk on tagada EMP sadamaid külastavate laevade CO2-heite seire, aruandlus ja kontroll, mis on esimene samm kasvuhoonegaaside heite järkjärgulisel vähendamisel. Seda ei saa piisaval määral saavutada üksnes liikmesriikide tasandil, küll aga on eesmärki selle ulatuse ja toime tõttu parem saavutada liidu tasandil. Arvesse tuleks võtta IMO üleilmset andmekogumissüsteemi ning käesoleva määrusega tuleks tagada ühtsetest nõuetest lähtudes kogutud andmete jätkuv võrreldavus ja usaldusväärsus. Liit võib võtta vastu meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.
(15)  Määruse (EL) 2015/757 eesmärk on tagada EMP sadamaid külastavate laevade kasvuhoonegaaside heite seire, aruandlus ja kontroll, vähendada nende ühe transporditöö keskmist CO2-mahukust, sh järsult vähendada kai ääres seismise ajal tekkivaid heitkoguseid, ning määrata nendele heitkogustele hind, et merendussektori kasvuhoonegaaside heidet vähendada. Seda ei saa piisaval määral saavutada üksnes liikmesriikide tasandil, küll aga on eesmärki selle ulatuse ja toime tõttu parem saavutada liidu tasandil. Arvesse tuleks võtta IMO üleilmset andmekogumissüsteemi ning käesoleva määrusega tuleks tagada ühtsetest nõuetest lähtudes kogutud andmete jätkuv võrreldavus ja usaldusväärsus. Liit võib võtta vastu meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15 a (uus)
(15a)  Üleminek kliimaneutraalsele laevandusele ei ole veel toimunud ning sellega seotud regulatiivsed meetmed on seni olnud ebapiisavad. Suur roll meretranspordi CO2-heite vähendamisel võib olla sadamatel. Liidu sadamaid külastavate laevade operaatorid peaksid olema näiteks kaldalt tuleva elektriga ühendamise abil kohustatud tagama, et ajal, mil nende laev seisab kai ääres, ei tekita see kasvuhoonegaaside ega õhusaasteainete heidet. See on eriti tähtis linnapiirkondade lähedal asuvate kaide puhul, et vähendada õhusaaste mõju inimeste tervisele. Kuna laevade mõju seoses kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete heitega on erinev, tuleks nõuda, et esimesena hakkavad seda nõuet täitma kõige saastavamad laevad, sealhulgas suured reisilaevad.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15 b (uus)
(15b)  Laevaoperaatorid peaksid tagama, et nad käitavad laevu võimalikult energiatõhusalt ja hoiavad heitkogused võimalikult väiksena. Laevaehitajad peaksid uute laevade ehitamisel tagama, et heitkoguste vähendamine oleks esmatähtis eesmärk.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – pealkiri (uus)
Määruse (EL) 2015/757 muutmine
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige -1 (uus)
Määrust (EL) 2015/757 muudetakse järgmiselt:
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige -1 a (uus)
Määrus (EL) 2015/757
Põhjendus 23
-1a)  Põhjendus 23 asendatakse järgmisega:
(23)  Muud kasvuhoonegaasid, kliimat mõjutavad ained ja õhusaasteained peaksid praeguses etapis liidu seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemist välja jääma, et ei tekiks kohustust paigaldada ebapiisava usaldusväärsusega või kaubanduslikult kättesaadavaid mõõteseadmeid, mis võiks takistada liidu seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi rakendamist.
(23) Et kliimat, keskkonda ja inimeste tervist paremini kaitsta, tuleks liidu seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi laiendada, et see hõlmaks ka muid kasvuhoonegaase, kliimat mõjutavaid aineid ja õhusaasteaineid, kui on olemas piisavalt usaldusväärsed või kaubanduslikult kättesaadavad mõõteseadmed.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige -1 b (uus)
Määrus (EL) 2015/757
Artikkel 1
-1b)  Artikkel 1 asendatakse järgmisega:
Artikkel 1
Artikkel 1
Reguleerimisese
Reguleerimisese
Käesolevas määruses sätestatakse liikmesriikide jurisdiktsiooni alla kuuluvatesse sadamatesse saabuvatelt, seal viibivatelt või sealt väljuvatelt laevadelt pärit süsinikdioksiidi (CO2) heitkoguste ja muu asjakohase teabe täpse seire, aruandluse ja kontrolli eeskirjad eesmärgiga edendada meretranspordist pärit CO2 heitkoguste kulutõhusat vähendamist.
Käesolevas määruses sätestatakse liikmesriikide jurisdiktsiooni alla kuuluvatesse sadamatesse saabuvatelt, seal viibivatelt või sealt väljuvatelt laevadelt pärit kasvuhoonegaaside heitkoguste ja muu asjakohase teabe täpse seire, aruandluse ja kontrolli eeskirjad. Et aidata saavutada liidu eesmärki jõuda kõigis majandussektorites kliimaneutraalsuseni, mis on määratletud määruses (EL) .../... [Euroopa kliimaseadus], ja võtta arvesse laevade kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise esialgset strateegiat, mille IMO võttis vastu 13. aprillil 2018, kehtestatakse käesoleva määrusega ettevõtjatele kohustus vähendada aastas ühe transporditöö kohta keskmiselt tekkivat CO2 heitkogust kooskõlas artikliga 12a.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige -1 c (uus)
Määrus (EL) 2015/757
Artikkel 2 – lõige 1
-1c)  Artikli 2 lõige 1 asendatakse järgmisega:
1.  Käesolevat määrust kohaldatakse laevade suhtes, mille kogumahutavus on üle 5 000 seoses CO2 heitkogustega, mis tekivad nende reisidel viimasena külastatud sadamast liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvasse külastatavasse sadamasse ja liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast külastatavast sadamast järgmisena külastatavasse sadamasse ja nende viibimisel liikmesriigi jurisdiktsiooni all olevates külastatavates sadamates.
1. Käesolevat määrust kohaldatakse laevade suhtes, mille brutotonnaaž on vähemalt 5 000, seoses kasvuhoonegaaside heitkogustega, mis tekivad nende reisidel viimasena külastatud sadamast liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvasse külastatavasse sadamasse ja liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast külastatavast sadamast järgmisena külastatavasse sadamasse ja nende viibimisel liikmesriigi jurisdiktsiooni all olevates külastatavates sadamates.
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1 – punkt -a (uus)
Määrus (EL) 2015/757
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt a a (uus)
-a)  lisatakse järgmine punkt:
„aa) „kasvuhoonegaaside heitkogused“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ* II lisas loetletud kasvuhoonegaaside eraldumine laevadelt;
_______________________
* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).“
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1 – punkt -a a (uus)
Määrus (EL) 2015/757
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt b
-aa)  punkt b asendatakse järgmisega:
b)  „külastatav sadam” – sadam, kus laev peatub kauba lastimiseks või lossimiseks või reisijate pealevõtmiseks või maale laskmiseks; sellest tulenevalt ei ole selleks üksnes kütuse tankimise, varude täiendamise, meeskonna vahetamise, kuivdokki mineku või laeva ja/või selle seadmete remondi eesmärgil tehtavad peatused, abi vajava või ohus oleva laeva peatused sadamas, laevadevaheline reisijate või lasti üleandmine väljaspool sadamaid, ja üksnes ebasoodsate ilmastikutingimuste eest varjumise või vajaliku otsingu- ja päästetegevuse eesmärgil tehtavad peatused sadamas;
b) „külastatav sadam” – sadam, kus laev peatub oma kaubast suure osa lastimiseks või lossimiseks või reisijate pealevõtmiseks või maale laskmiseks; sellest tulenevalt ei ole selleks üksnes kütuse tankimise, varude täiendamise, meeskonna vahetamise, kuivdokki mineku või laeva ja/või selle seadmete remondi eesmärgil tehtavad peatused, abi vajava või ohus oleva laeva peatused sadamas, laevadevaheline reisijate või lasti üleandmine väljaspool sadamaid, ja üksnes ebasoodsate ilmastikutingimuste eest varjumise või vajaliku otsingu- ja päästetegevuse eesmärgil tehtavad peatused sadamas;“;
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1 – punkt a
Määrus (EL) 2015/757
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt d
d)  „ettevõtja“ – laeva omanik või mõni muu organisatsioon või isik, näiteks juht või laevapereta prahtija, kes on võtnud laevaomanikult üle vastutuse laeva käitamise eest ning on nõustunud üle võtma kõik kohustused ja kogu vastutuse, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 336/2006;
d) „ettevõtja” – laeva omanik või mõni muu organisatsioon või isik, näiteks juht, ajaprahtija või laevapereta prahtija, kes on võtnud laevaomanikult üle vastutuse laeva ärilise käitamise eest ja kes vastutab laeva tarbitud kütuse eest tasumise eest;“;
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1 – punkt a a (uus)
Määrus (EL) 2015/757
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt i
aa)  punkt i asendatakse järgmisega:
i)  „muu asjakohane teave” – laevade kütusekulu, transporditöö ja energiatõhususega seotud CO2 heitkoguseid käsitlev teave, mis võimaldab analüüsida heitkoguste suundumusi ja hinnata laevade tulemusnäitajaid;
i) „muu asjakohane teave” – laevade kütusekulu, transporditöö, dokis olemise ajal kaldalt laevale tarnitud elektri kogus ja energiatõhususega seotud CO2 heitkoguseid käsitlev teave, mis võimaldab analüüsida heitkoguste suundumusi ja hinnata laevade tulemusnäitajaid;“;
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1 a (uus)
Määrus (EL) 2015/757
Artikkel 4 – lõige 1
1a)  Artikli 4 lõige 1 asendatakse järgmisega:
1.  Kooskõlas artiklitega 8–12 koguvad ettevõtjad kõigi neile kuuluvate laevade kohta aruandeperioodi jooksul asjakohaseid näitajaid ning esitavad sellekohase aruande. Ettevõtjad viivad kõnealuse seire ja aruandluse läbi kõikides liikmesriigi jurisdiktsiooni all olevates sadamates ning liikmesriigi jurisdiktsiooni all olevas sadamas lõppenud või sealt alanud kõikide reiside kohta.
1. Kooskõlas artiklitega 8–12 koguvad ettevõtjad kõigi nende ärilise käitamise kontrolli all olevate laevade kohta aruandeperioodi jooksul asjakohaseid näitajaid ning esitavad sellekohase aruande. Ettevõtjad viivad kõnealuse seire ja aruandluse läbi kõikides liikmesriigi jurisdiktsiooni all olevates sadamates ning liikmesriigi jurisdiktsiooni all olevas sadamas lõppenud või sealt alanud kõikide reiside kohta.
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1 b (uus)
Määrus (EL) 2015/757
Artikkel 5 – lõige 2 a (uus)
1b)  Artiklisse 5 lisatakse järgmine lõige:
„2a. Komisjon võtab 31. detsembriks 2021 kooskõlas artikliga 23 vastu käesolevat määrust täiendavad delegeeritud õigusaktid, milles ta sätestab metaani (CH4) heitkoguse kindlakstegemise meetodid.
Lisaks esimeses lõigus osutatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisele hindab komisjon 31. detsembriks 2021 liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatesse sadamatesse saabuvate, seal viibivate ja sealt väljuvate laevade kasvuhoonegaaside (v.a CO2 ja CH4) heite mõju üleilmsele kliimale ning esitab selle kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Aruandele lisatakse vajaduse korral seadusandlik ettepanek nende heitkoguste käsitlemise kohta.“
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 2 – punkt a – alapunkt i a (uus)
Määrus (EL) 2015/757
Artikkel 6 – lõige 3 – punkt c a (uus)
ia)  lisatakse järgmine punkt:
„ca) alternatiivkütuste, sealhulgas veeldatud maagaasi, biokütuste ja mittebioloogilise päritoluga süsinikku sisaldavate taastuvkütuste heitekoefitsiendid väljendatakse CO2‑ekvivalendina ja need hõlmavad kõiki kasvuhoonegaase ning põhinevad olelusringi hindamisel. Need heitekoefitsiendid määrab kindlaks komisjon rakendusaktidega. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 24 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega;“
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 3 – punkt a
Määrus (EL) 2015/757
Artikkel 9 – lõige 1 – punkt f
f)  veetud last (vabatahtlik);
välja jäetud
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 3 a (uus)
Määrus (EL) 2015/757
Artikkel 9 – lõige 2 – punkt a
3a)  Artikli 9 lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega:
a)  kõik aruandeperioodi jooksul toimunud laeva reisid algasid liikmesriigi jurisdiktsiooni all olevast sadamast või lõppesid seal ja
a) vähemalt 90 % aruandeperioodi jooksul toimunud laeva reisidest algas liikmesriigi jurisdiktsiooni all olevast sadamast või lõppesid seal ja“.
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 4 – punkt a a (uus)
Määrus (EL) 2015/757
Artikkel 10 – lõik 1 – punkt j a (uus)
aa)  lisatakse järgmine punkt:
„ja) veetud last.“
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 5 – punkt a
Määrus (EL) 2015/757
Artikkel 11 – lõige 2
2.  Ettevõtja vahetumise korral esitab varasem ettevõtja komisjonile ja asjaomase lipuriigi ametiasutustele võimalikult ruttu pärast vahetumise lõpuleviimise päeva, kuid mitte hiljem kui kolm kuud pärast seda päeva, aruande, mis hõlmab heitearuandega samu andmeid, kuid kajastab üksnes ajavahemikku, mille jooksul tegevus toimus tema vastutusel.
2. Ettevõtja vahetumise korral esitab varasem ettevõtja komisjonile ja asjaomase lipuriigi ametiasutustele vahetumise lõpuleviimise päeval või võimalikult ruttu pärast vahetumise lõpuleviimise päeva, kuid mitte hiljem kui üks kuu pärast seda päeva, aruande, mis hõlmab heitearuandega samu andmeid, kuid kajastab üksnes ajavahemikku, mille jooksul tegevus toimus tema vastutusel. Uus ettevõtja tagab, et iga tema vastutusel olev laev täidab pärast vahetumist käesoleva määruse nõudeid kuni aruandlusperioodi lõpuni.“
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 5 – punkt b a (uus)
Määrus (EL) 2015/757
Artikkel 11 – lõige 3 – alapunkt xi a (uus)
ba)  lõike 3 punkti a lisatakse järgmine alapunkt:
„xia) veetud last;“
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 5 – punkt b b (uus)
Määrus (EL) 2015/757
Artikkel 11 – lõige 3 – alapunkt xi b (uus)
bb)  lõike 3 punkti a lisatakse järgmine alapunkt:
„xib) laeva suurus;“
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 5 a (uus)
Määrus (EL) 2015/757
II a peatükk (uus) – artikkel 12 a (uus)
5a)  Lisatakse järgmine peatükk:
„IIa PEATÜKK
HEITKOGUSTE VÄHENDAMINE
Artikkel 12a
Heitkoguste vähendamine
1.  Ettevõtjad vähendavad ühe transporditöö kohta tekkivat iga-aastast CO2-heidet 2030. aastaks kõigi nende vastutusel olevate laevade puhul lineaarselt keskmiselt vähemalt 40 %, võrreldes andmetega, mis käesoleva määruse kohaselt on esitatud iga ühesuguse suuruse ja ühesugust tüüpi laevade kategooria keskmiste näitajate kohta.
2.  Kui ettevõtja teataval aastal lõikes 1 osutatud iga-aastast vähendamiskohustust ei täida, määrab komisjon rahalise karistuse, mis on tõhus, proportsionaalne, hoiatav ja kooskõlas turupõhise heitkogustega kauplemise süsteemiga, näiteks ELi HKSiga. Ülemäärase heitkoguse eest määratud trahvi maksmine ei vabasta ettevõtjat lõike 1 kohasest kohustusest kuni 2030. aastani. Ettevõtjate suhtes, kes ei ole käesolevas artiklis sätestatud heite piirnorme järginud, kohaldatakse artikli 20 lõigete 3 ja 4 sätteid.
3.  Hiljemalt ... [6 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] võtab komisjon kooskõlas artikliga 23 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusaktid, milles ta määrab kindlaks lõikes 1 osutatud laevakategooriad, kehtestab THETIS-MRV andmeid, sh kohustuslikku parameetrit „veetud last“, ja IMO üleilmse andmekogumissüsteemi andmeid kasutades iga laevakategooria suhtes kohaldatava lähtetaseme ja iga-aastase lineaarse vähendamiskoefitsiendi, ning võtab täielikult arvesse seda, kui suure hulga võrra on CO2-heite vähendamise esirinnas olevad ettevõtjad heitkoguseid juba vähendanud, et saavutada lõikes 1 osutatud eesmärk, sätestab ülemäärase heite eest määratavate, lõikes 2 osutatud karistuste arvutamise ja karistusmaksete kogumise eeskirjad ja vahendid ning muud eeskirjad, mida on vaja käesoleva artikli nõuete täitmiseks ja täitmise kontrollimiseks.
4.  12 kuu jooksul pärast seda, kui IMO on vastu võtnud meetmed, millega rakendada 13. aprillil 2018 vastu võetud laevade kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise esialgset strateegiat, kuid enne nende meetmete jõustumist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles ta analüüsib IMO kehtestatud meetmete igakülgsust ja üldist keskkonnaalast terviklikkust, sealhulgas üldisi eesmärke seoses Pariisi kokkuleppe eesmärkidega, liidu eesmärgiga vähendada aastaks 2030 kasvuhoonegaaside heidet kõigis majandussektorites ja määruses (EL).../... [Euroopa kliimaseadus] määratletud kliimaneutraalsuse eesmärgiga.
5.  Vajaduse korral võib komisjon lisada lõikes 4 osutatud aruandele Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatava seadusandliku ettepaneku, millega muudetakse käesolevat määrust nii, et see on kooskõlas eesmärgiga säilitada liidu kliimameetmete keskkonnaalane terviklikkus ja tõhusus, eelkõige mis puudutab liidu eesmärki vähendada aastaks 2030 kasvuhoonegaaside heidet kõigis majandussektorites ja määruses (EL).../... [Euroopa kliimaseadus] määratletud kliimaneutraalsuse eesmärki.“
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 5 b (uus)
Määrus (EL) 2015/757
Artikkel 12 b (uus)
5b)  Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 12b
Kai ääres seisvate laevade heitkogused
Ettevõtjad tagavad, et hiljemalt 2030. aastal nende vastutusel olevad laevad kai ääres seistes kasvuhoonegaaside heidet ei tekita.“
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 5 c (uus)
Määrus (EL) 2015/757
Artikkel 21 – lõige 1
5c)  Artikli 21 lõige 1 asendatakse järgmisega:
1.  Komisjon teeb iga aasta 30. juuniks avalikkusele kättesaadavaks artikli 11 kohaselt aruannetes esitatud teabe CO2 heitkoguste kohta ning käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud teabe.
1. Komisjon teeb iga aasta 30. juuniks avalikkusele kättesaadavaks artikli 11 kohaselt aruannetes esitatud teabe ning käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud teabe.
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 5 d (uus)
Määrus (EL) 2015/757
Artikkel 21 – lõige 2 – punkt a
5d)  Artikli 21 lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega:
a)  laeva identifitseerimisandmed (nimi, IMO identifitseerimisnumber ja registreerimis- või kodusadam);
a) laeva identifitseerimisandmed (nimi, ettevõtja, IMO identifitseerimisnumber ja registreerimis- või kodusadam);
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 6 a (uus)
Määrus (EL) 2015/757
Artikkel 21 – lõige 2 – punkt d
6a)  Artikli 21 lõike 2 punkti d muudetakse järgmiselt:
d)  reiside jooksul tekkinud summaarne aastane kütusekulu;
„d) reiside jooksul tekkinud summaarne aastane kütusekulu kütuseliikide kaupa;
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 6 b (uus)
Määrus (EL) 2015/757
Artikkel 21 – lõige 2 – punkt k a (uus)
6b)  Artikli 21 lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt:
„ka) laeva suurus.“
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 6 c (uus)
Määrus (EL) 2015/757
Artikkel 21 – lõige 2 – punkt k b (uus)
6c)  Artikli 21 lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt:
„kb) läbitud vahemaa kokku;“
Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 6 d (uus)
Määrus (EL) 2015/757
Artikkel 21 – lõige 2 – punkt k c (uus)
6d)  Artikli 21 lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt:
„kc) dedveit;“
Muudatusettepanek 78
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 6 e (uus)
Määrus (EL) 2015/757
Artikkel 21 – lõige 2 – punkt k d (uus)
6e)  Artikli 21 lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt:
„kd) transporditöö;“
Muudatusettepanek 79
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 6 f (uus)
Määrus (EL) 2015/757
Artikkel 21 – lõige 2 – punkt k e (uus)
6f)  Artikli 21 lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt:
„ke) laevaomaniku nimi;“
Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 6 g (uus)
Määrus (EL) 2015/757
Artikkel 21 – lõige 2 – punkt k f (uus)
6g)  Artikli 21 lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt:
„kf) veetud last.“
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 6 h (uus)
Määrus (EL) 2015/757
Artikkel 21 – lõige 6 a (uus)
6h)  Artiklisse 21 lisatakse järgmine lõige:
„6a. Kooskõlas oma 2020.–2022. aasta tööprogrammiga teeb EMSA
artikli 11 lõike 1 kohaselt esitatud andmete statistilise lisakontrolli, et tagada esitatud andmete järjepidevus.“
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 6 i (uus)
Määrus (EL) 2015/757
Artikkel 21 a (uus)
6i)  Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 21a
Laevade keskkonnanäitajate märgistamine
1.  Et innustada heitkoguseid vähendama ja suurendada teabe läbipaistvust, loob komisjon laevade keskkonnanäitajate jaoks tervikliku liidu märgistamissüsteemi, mida kohaldatakse käesoleva määrusega hõlmatud laevade suhtes.
2.  Komisjon võtab 1. juuliks 2021 kooskõlas artikliga 23 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusaktid, milles ta sätestab laevade keskkonnanäitajaid käsitleva liidu märgistamissüsteemi toimimise üksikasjalikud sätted ning süsteemi aluseks olevad tehnilised standardid.“
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 6 j (uus)
Määrus (EL) 2015/757
Artikkel 22 – lõige 3
6j)  Artikli 22 lõige 3 jäetakse välja.
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 6 k (uus)
Määrus (EL) 2015/757
Artikkel 22 a (uus)
6k)  Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 22a
Läbivaatamine
1.  Komisjon vaatab 31. detsembriks 2022 käesoleva määruse toimimise läbi, võttes arvesse selle rakendamisel saadud kogemusi ning muid asjakohaseid arengusuundi, mille eesmärk on vähendada meretranspordist pärit kasvuhoonegaaside heidet ja täita Pariisi kokkuleppest tulenevad liidu kohustused. Läbivaatamise tulemusel teeb komisjon ettepaneku lisanõuete kohta, et vähendada laevade kasvuhoonegaaside (v.a CO2) heidet ning õhusaasteaineid ja reovee, sealhulgas skraberitest pärit reovee juhtimist avatud vetesse. Läbivaatamisel kaalutakse ühtlasi, kas käesoleva määruse kohaldamisala tuleks laiendada, et see hõlmaks laevu, mille brutotonnaaž on 400–5000. Vajaduse korral lisatakse läbivaatamisaruandele seadusandlik ettepanek käesoleva määruse muutmiseks.
2.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/94/EL* ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1315/2013** eelseisva läbivaatamise raames esitab komisjon ühtlasi ettepaneku liikmesriikidele siduvate eesmärkide kehtestamiseks, et tagada mere- ja siseveesadamates piisav varustatus kaldapealse elektrienergiaga.
__________________
* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta direktiiv 2014/94/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta (ELT L 307, 28.10.2014, lk 1).
** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1).“
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 6 l (uus)
Määrus (EL) 2015/757
Artikkel 23 – lõige 2
6l)  Artikli 23 lõige 2 asendatakse järgmisega:
2.  Artikli 5 lõikes 2, artikli 15 lõikes 5 ja artikli 16 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 1. juulist 2015. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
2. Artikli 5 lõigetes 2 ja 2a, artikli 12a lõikes 3, artikli 15 lõikes 5 ja artikli 16 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 1. juulist 2015. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 6 m (uus)
Määrus (EL) 2015/757
Artikkel 23 – lõige 3
6m)  Artikli 23 lõige 3 asendatakse järgmisega:
3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 5 lõikes 2, artikli 15 lõikes 5 ja artikli 16 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 5 lõigetes 2 ja 2a, artikli 12a lõikes 3, artikli 15 lõikes5 ja artikli16 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 6 n
Määrus (EL) 2015/757
Artikkel 23 – lõige 5
6n)  Artikli 23 lõige 5 asendatakse järgmisega:
5.  Artikli 5 lõike 2, artikli 15 lõike 5 ja artikli 16 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
5. Artikli 5 lõigete 2 ja 2a, artikli 12a lõike 3, artikli 15 lõike 5 ja artikli 16 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 a (uus)
Direktiiv 2003/87/EÜ
II a peatükk (uus)
Artikkel 1a
Direktiivi 2003/87/EÜ muutmine
Direktiivi 2003/87/EÜ muudetakse järgmiselt:
1)  Lisatakse järgmine peatükk:
„IIa PEATÜKK
MERETRANSPORT
Artikkel 3ga
Kohaldamisala
Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2022 selliste kasvuhoonegaaside saastekvootide väljaandmise ja eraldamise suhtes, mis on pärit laevadelt, mis saabuvad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatesse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/757* hõlmatud sadamatesse, viibivad seal või väljuvad sealt. Kui ettevõtja vahetub määruse (EL) 2015/757 artikli 11 lõike 2 kohaselt, nõutakse uuelt ettevõtjalt üksnes selliste kasvuhoonegaaside saastekvootide omandamist, mis on seotud ajavahemikuga, mil laeva käitatakse tema vastutusel.
Artikkel 3gb
Meretranspordi saastekvootide üldkogus ja eraldamise meetod
1.  Komisjon ajakohastab 31. detsembriks 2020 mõjuhinnangu, mille ta koostas 2013. aastal ja lisas ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013**, ning võtab kooskõlas artikliga 23 käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusaktid, milles ta määrab kindlaks meretranspordi saastekvootide üldkoguse, mis on kooskõlas muude sektoritega, ja täieliku enampakkumise teel toimuva meretranspordi saastekvootide eraldamise meetodi ning näeb ette erisätted haldava liikmesriigi kohta. Delegeeritud õigusaktid põhinevad parimatel kättesaadavatel andmetel ja eri võimaluste mõju, sealhulgas heitele avalduva mõju ja majandusliku mõju hindamisel.
2.  Artikleid 12 ja 16 kohaldatakse meretranspordi saastekvootide suhtes samuti nagu muude tegevuste jaoks eraldatavate saastekvootide suhtes.
3.  Vähemalt 50 % käesoleva artikli lõikes 1 osutatud saastekvootide enampakkumistest saadud tulust kasutatakse artikli 3gc kohaselt loodud fondi kaudu.
4.  Saastekvootide enampakkumistest saadud tulu, mida ei kasutata artiklis 3gc määratletud fondi kaudu ja mis eraldatakse liikmesriikidele, kasutatakse kooskõlas käesoleva direktiivi eesmärkidega, eelkõige selleks, et võidelda kliimamuutuste vastu liidus ja kolmandates riikides, kaitsta ja taastada globaalsest soojenemisest mõjutatud mereökosüsteeme ning toetada õiglast üleminekut liikmesriikides, toetades sotsiaalpartneritega dialoogi pidades töötajate ümberpaigutamist, ümberõpet ja oskuste täiendamist, haridust, tööotsimisalgatusi ja idufirmasid. Kogu teave kõnealuste tulude kasutamise kohta avalikustatakse.
5.  Komisjon jälgib käesoleva peatüki rakendamist ja võimalikke suundumusi seoses ettevõtjatega, kes püüavad käesoleva direktiivi nõuete täitmist vältida. Vajaduse korral teeb komisjon ettepaneku meetmete kohta, millega vältimist tõkestada.
Artikkel 3gc
Ookeanifond
1.  Aastateks 2022–2030 luuakse ookeanifond, mille eesmärk on suurendada laevade energiatõhusust ja toetada investeeringuid meretranspordisektori CO2-heidet vähendavasse innovatiivsesse tehnoloogiasse ja taristusse, sealhulgas lähimerevedudel ja sadamates, ning võtta kasutusele taastuvatest energiaallikatest toodetud säästvad alternatiivkütused (näiteks vesinik ja ammoniaak) ning heitevaba jõuseadmetehnoloogia, sh tuuletehnoloogia. 20 % fondi tuludest kasutatakse selleks, et aidata kaasa globaalsest soojenemisest mõjutatud mereökosüsteemide, näiteks merekaitsealade kaitsmisele, taastamisele ja paremale majandamisele, ning edendada valdkonnaülest säästvat sinist majandust, näiteks taastuvat mereenergiat. Kõik fondist toetatud investeeringud avalikustatakse ja need peavad olema kooskõlas käesoleva direktiivi eesmärkidega.
2.  Erandina käesoleva direktiivi artiklist 12 võivad meretranspordiettevõtjad kanda fondi iga-aastase liikmemaksu, mille suurus vastab eelmise kalendriaasta koguheitele, millest nad on määruse (EL) 2015/757 kohaselt teada andnud, et piirata merendusettevõtjate, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning selliste ettevõtjate halduskoormust, kes ei tegutse käesoleva direktiivi kohaldamisalas sageli. Fond loovutab saastekvoodid kollektiivselt fondi liikmeteks olevate meretranspordiettevõtjate nimel. Fond sätestab iga aasta 28. veebruariks, kui suur on ühe heitetonni eest makstav liikmemaks, kuid see peab olema vähemalt sama suur kui kõrgeim registreeritud arveldushind, mida esmas- või järelturul eelmisel aastal saastekvootide eest maksti.
3.  Fond omandab saastekvoote kogumaksumuses, mis vastab käesoleva artikli lõikes 2 osutatud eelmise kalendriaasta sissemaksete kogusummale, ja ta tagastab need iga aasta 30. aprilliks käesoleva direktiivi artikli 19 alusel loodud registrile, et need tunnistataks kehtetuks. Sissemakseid puudutav teave tehakse üldsusele kättesaadavaks.
4.  Fondi hallatakse keskselt liidu asutuse kaudu, mille juhtimisstruktuur on samasugune nagu käesoleva direktiivi artikli 10a lõikes 8 sätestatud fondil. Selle juhtimisstruktuur ja otsustusprotsess peavad olema läbipaistvad ja kaasavad, eelkõige prioriteetsete valdkondade, kriteeriumide ja toetuste eraldamise menetluste kindlaksmääramisel. Sidusrühmadel on asjakohane nõuandev roll. Kogu teave investeeringute kohta ja kogu muu asjakohane teave fondi toimimise kohta tehakse üldsusele kättesaadavaks.
5.  Komisjon teeb koostööd kolmandate riikidega, et teha kindlaks, kuidas nad saavad fondi kasutada.
6.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad käesoleva artikli rakendamist.
Artikkel 3gd
Komisjonipoolne aruandlus ja läbivaatamine seoses kliimamuutuste leevendamise meetmete rakendamisega Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis
1.  12 kuu jooksul pärast seda, kui IMO on meretranspordi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks vastu võtnud üleilmsed turupõhised meetmed, kuid enne, kui neid meetmeid hakatakse rakendama, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles ta analüüsib meetmete igakülgsust ja üldist keskkonnaalast terviklikkust, sealhulgas üldisi eesmärke seoses Pariisi kokkuleppe eesmärkidega, liidu eesmärgiga vähendada aastaks 2030 kasvuhoonegaaside heidet kõigis majandussektorites ja määruses (EL).../... [Euroopa kliimaseadus] määratletud kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Aruandes võetakse eelkõige arvesse üleilmsetes meetmetes osalemise määra, nende jõustatavust, läbipaistvust, nõuete täitmata jätmise eest määratavaid karistusi, üldsuse kaasamise protsesse, süsinikdioksiidi kompensatsiooni ühikute kasutamist, heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli, registreid, aruandekohustust ning biokütuste kasutamise eeskirju.
2.  Vajaduse korral lisab komisjon lõikes 1 osutatud aruandele Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatava seadusandliku ettepaneku, millega muudetakse käesolevat direktiivi nii, et see on kooskõlas eesmärgiga säilitada liidu kliimameetmete keskkonnaalane terviklikkus ja tõhusus, eelkõige mis puudutab liidu eesmärki vähendada aastaks 2030 kasvuhoonegaaside heidet kõigis majandussektorites ja määruses (EL).../... [Euroopa kliimaseadus] määratletud kliimaneutraalsuse eesmärki.
__________________
* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/757, mis käsitleb meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli ning millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ (ELT L 123, 19.5.2015, lk 55).
** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta ning otsuse nr 280/2004/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 165, 18.6.2013, lk 13).“

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A9‑0144/2020).


Nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta *
PDF 184kWORD 58k
Euroopa Parlamendi 16. septembri 2020. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi (10025/2020 – C9‑0215/2020– 2018/0135(CNS))
P9_TA(2020)0220A9-0146/2020

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu eelnõu (10025/2020),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 311 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C9‑0215/2020),

–  võttes arvesse oma 14. märtsi 2018. aasta resolutsioone järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ja 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku suhtes võetava parlamendi seisukoha ettevalmistamise kohta(1) ning Euroopa Liidu omavahendite süsteemi reformimise kohta(2),

–  võttes arvesse oma 30. mai 2018. aasta resolutsiooni 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ja omavahendite kohta(3),

–  võttes arvesse oma 14. novembri 2018. aasta vaheraportit mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kohta – parlamendi seisukoht kokkuleppe saavutamiseks(4),

–  võttes arvesse oma 10. oktoobri 2019. aasta resolutsiooni 2021.–2027. aasta finantsraamistiku ja omavahendite kohta: aeg täita kodanike ootused(5),

–  võttes arvesse komisjoni ja nõukogu 10. oktoobri 2019. aasta avaldusi 2021.–2027. aasta finantsraamistiku ja omavahendite kohta: aeg täita kodanike ootused,

–  võttes arvesse oma 15. mai 2020. aasta resolutsiooni järgmise mitmeaastase finantsraamistiku, omavahendite ja majanduse taastamise kava kohta(6),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „ELi eelarve, mis toetab Euroopa majanduse taastekava“ (COM(2020)0442),

–  võttes arvesse kõrgetasemelise omavahendite töörühma lõpparuannet ja soovitusi, mis avaldati 2016. aasta detsembris ning esitati Euroopa Parlamendile ja nõukogule 2017. aasta jaanuaris,

–  võttes arvesse oma 23. juuli 2020. aasta resolutsiooni Euroopa Ülemkogu 17.–21. juuli 2020. aasta erakorralise kohtumise järelduste kohta(7),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 82,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A9‑0146/2020),

1.  kiidab nõukogu eelnõu muudetud kujul heaks;

2.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb oma eelnõu oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Nõukogu eelnõu   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Otsuse eelnõu
Põhjendus 1 a (uus)
(1a)  Käesoleva otsusega antakse komisjonile õiguslik alus laenata kapitaliturgudelt raha, et katta taastepaketiga „NextGenerationEU“ seotud kulud. Põhisumma tagasimaksmisega seotud ja intressikulusid tuleb refinantseerida liidu eelarvest ja eelnevalt kindlaks määratud aja jooksul, mis sõltub emiteeritud võlakirjade tähtajast ja võla tagasimaksmise strateegiast. Nende kulude tõttu ei tohiks põhjendamatult vähendada mitmeaastase finantsraamistiku kohaste programmide kulusid ega investeerimisvahendite summat ega suurendada järsult liikmesriikide osamakseid. Et taastepaketi tagasimaksete kava oleks usaldusväärsem ja jätkusuutlikum, tuleks kulud katta seetõttu täielikult tõelistest uutest omavahenditest saadavast tulust. Sellega seotud kulukohustuste assigneeringuid ei tohiks mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärades arvestada, nagu on sätestatud uues mitmeaastase finantsraamistiku määruses.
Muudatusettepanek 2
Otsuse eelnõu
Põhjendus 1 b (uus)
(1b)   Kõik uutest omavahenditest laekuvad summad, mis ületavad asjaomasel aastal tagasimaksekohustuste täitmiseks vajalikku summat, peaksid üldtuluna liidu eelarvesse jääma. Pärast tagasimaksekava lõppu tuleks nendest omavahenditest jätkata liidu eelarve rahastamist üldtuluna. Uute omavahendite kasutuselevõtmisega tuleks tagada, et mitmeaastase finantsraamistiku kohaste liidu kulutuste tegemiseks on piisavalt raha, kuid samal ajal tuleb liidu aastaeelarve rahastamisel vähendada liikmesriikide kogurahvatulul põhinevate osamaksete ülekaalu ning nõrgendada sellega arusaama, et liidu eelarve on nullsummamäng, kus loeb õiglane vastutasu. Tänu sellele võib olla liidu tasandi kulutusi lihtsam kasutada prioriteetsete valdkondade ja ühiste avalike hüvede rahastamiseks, mis on riikide enda kulutustega võrreldes väga tõhus.
Muudatusettepanek 3
Otsuse eelnõu
Põhjendus 1 c (uus)
(1c)  Uued omavahendite kategooriad tuleks kasutusele võtta 2021. aastal, et nendest laekuvat tulu saaks kasutada siis, kui tuleb hakata täitma intressi- ja tagasimaksekohustusi. Uued omavahendid peaksid olema kooskõlas liidu poliitikaeesmärkidega, toetama Euroopa rohelist kokkulepet ja ühtse turu toimimist ja jõupingutusi äriühingute maksustamise tõhustamiseks ning tugevdama pettuse-, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastast võitlust. Juba 2018. aasta novembri vaheraportis mitmeaastase finantsraamistiku ja omavahendite kohta andis Euroopa Parlament teada, millised võiksid olla uued omavahendid ja muu tulu vahendid, mis nendele nõudmistele vastavad; nende vahendite hulka võiks lisada veel võimalusi.
Muudatusettepanek 4
Otsuse eelnõu
Põhjendus 5
(5)  Praegust käibemaksupõhiste omavahendite kindlaksmääramise süsteemi on korduvalt kritiseerinud Euroopa Kontrollikoda, Euroopa Parlament ja liikmesriigid, pidades seda liiga keeruliseks. 17.–21. juulil 2020 kokku tulnud Euroopa Ülemkogul jõuti seega järeldusele, et on asjakohane kõnealuste omavahendite arvutamist lihtsustada.
(5)  Käibemaksupõhistest omavahenditest on saanud kindel liidu eelarve tuluallikas ning ka edaspidi peaks neis kajastuma seos, mis valitseb ühtse turu tarbijate ja liidu rahanduse vahel. Praegust käibemaksupõhiste omavahendite kindlaksmääramise süsteemi on aga korduvalt kritiseerinud Euroopa Kontrollikoda, Euroopa Parlament ja liikmesriigid, pidades seda liiga keeruliseks. Seepärast tuleks kõnealuste omavahendite arvutamist lihtsustada.
Muudatusettepanek 5
Otsuse eelnõu
Põhjendus 6
(6)  Selleks et viia liidu rahastamisvahendid paremini kooskõlla liidu poliitikaprioriteetidega, paremini kajastada liidu eelarve rolli ühtse turu toimimises, paremini toetada liidu poliitika eesmärke ja vähendada liikmesriikide kogurahvatulul põhinevaid osamakseid liidu aastaeelarvesse, järeldati Euroopa Ülemkogu 17.–21. juuli 2020 kohtumisel, et liit teeb lähiaastatel tööd omavahendite süsteemi reformimiseks ja uute omavahendite kasutuselevõtuks.
(6)  Et katta vähemalt Euroopa taasterahastu põhisumma tagasimaksmisega seotud ja intressikulud, viia liidu rahastamisvahendid paremini kooskõlla liidu poliitikaprioriteetidega, paremini kajastada liidu eelarve rolli ühtse turu toimimise tagamisel, paremini toetada liidu poliitika eesmärke, nt Euroopa rohelist kokkulepet ja üleminekut digitehnoloogiale, ja vähendada liikmesriikide poolt liidu aastaeelarvesse tehtavate kogurahvatulul põhinevate osamaksete ülekaalu, tuleb kehtestada uued omavahendite kategooriad, mis põhinevad äriühingu tulumaksu ühtsel konsolideeritud maksubaasil, Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemist saadavatel riigi tuludel ja ringlusse võtmata plastpakendijäätmete alusel arvutataval riigi osamaksel, millega soodustatakse ringmajandust. Peale selle tuleks sel eesmärgil niipea, kui aluseks olevad seadusandlikud tingimused on kehtestatud, võtta kasutusele uued omavahendid, mis põhinevad süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismil, mis peab olema WTO reeglitega täielikus kooskõlas, digiteenuste maksul ja finantstehingute maksul, mida kohaldatakse soovitatavalt kõigi liikmesriikide poolt kokku lepitud süsteemi alusel. Komisjon peaks nende ja võimalike teiste uute omavahendite – millega toetatakse Euroopa rohelist kokkulepet ja ühtse turu toimimist ning jõupingutusi äriühingute maksustamise tõhustamiseks – kohta esitama võimalikult kiiresti seadusandlikud ettepanekud. Võimalikke uusi omavahendeid, millest komisjon on juba teatanud, nagu ühtse turu maks, tuleks enne Euroopa Parlamendile ja nõukogule nende kohta ettepanekute esitamist põhjalikumalt hinnata.
Muudatusettepanek 6
Otsuse eelnõu
Põhjendus 7
(7)  Esimese sammuna tuleks kasutusele võtta uus omavahendite kategooria, mis põhineb ringlusse võtmata plastpakendijäätmete koguse põhjal arvutatud riiklikul osamaksel. Kooskõlas Euroopa strateegiaga plasti kohta saab liidu eelarve abil aidata kaasa plastpakendijäätmetest tekkiva reostuse vähendamisele. Omavahendid, mis põhinevad riiklikul osamaksel, mis on proportsionaalne igas liikmesriigis ringlusse võtmata plastpakendijäätmete kogusega, annavad stiimuli ühekordselt kasutatavate plasttoodete tarbimise vähendamiseks ning ringlussevõtu ja ringmajanduse edendamiseks. Samal ajal võivad liikmesriigid võtta sobivaimaid meetmeid nende eesmärkide saavutamiseks kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Selleks et vältida liigselt pärssivat mõju riikide osamaksetele, tuleks kohaldada korrigeerimismehhanismi, mis hõlmab nende liikmesriikide osamaksete iga-aastast kindlasummalist vähendamist , kelle kogurahvatulu elaniku kohta jäi 2017. aastal allapoole ELi keskmist. Vähendus peaks vastama 3,8 kilogrammile korrutatuna asjaomase liikmesriigi elanikkonna arvuga 2017. aastal.
(7)  Kooskõlas Euroopa strateegiaga plasti kohta saab liidu eelarve abil aidata kaasa plastpakendijäätmetest tekkiva reostuse vähendamisele ja saavutada pakendijäätmete ringlussevõtu eesmärgid. Omavahendid, mis põhinevad riiklikul osamaksel, mis on proportsionaalne igas liikmesriigis ringlusse võtmata plastpakendijäätmete kogusega, annavad stiimuli ühekordselt kasutatavate plasttoodete tarbimise vähendamiseks ning ringlussevõtu ja ringmajanduse edendamiseks. Komisjon peaks kehtestama ühtlustatud arvutusmeetodi ning tõhusad registreerimis- ja kontrollimehhanismid. Samal ajal võivad liikmesriigid võtta sobivaimaid meetmeid nende eesmärkide saavutamiseks kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Kuna need osamaksed on kavandatud omavahenditena, mis põhinevad „saastaja maksab“ põhimõttel, ei tohiks nende suhtes korrigeerimismehhanisme kohaldada.
Muudatusettepanek 7
Otsuse eelnõu
Põhjendus 7 a (uus)
(7a)  Kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppest tulenevate kohustustega on liidu prioriteet vähendada heitkoguseid 1990.–2030. aastal vähemalt 40 %. Üks peamisi selle eesmärgi saavutamiseks loodud vahendeid on Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem, milles tekib lubatud heitkoguste ühikute enampakkumisel müümise kaudu tulu. Võttes arvesse Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi ühtlustatud laadi ja liidu rahalist toetust liikmesriikides leevendamis- ja kohanemismeetmete edendamiseks, on asjakohane võtta selle raames kasutusele uued liidu eelarve omavahendid. Need omavahendid peaksid põhinema liikmesriikide poolt enampakkumisel müüdavatel lubatud heitkoguste ühikutel, sealhulgas üleminekuperioodil energiasektorile tasuta eraldatud ühikutel. Et võtta arvesse teatavate liikmesriikide suhtes kohaldatavaid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ1a erisätteid, ei tuleks omavahendite osamakse kindlaksmääramisel arvesse võtta lubatud heitkoguste ühikuid, mis on ümber jaotatud solidaarsuse, majanduskasvu ja omavahelise ühendatusega seotud põhjustel, ega lubatud heitkoguste ühikuid, mis on sihtotstarbeliselt määratud innovatsioonifondile ja moderniseerimisfondile. Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemil põhinevad omavahendid tuleks määratleda nii, et need hõlmaks võimalikku lisatulu, mis tekib, kui HKSi direktiivi kohaldamisala laiendatakse tulevikus uutele sektoritele või geograafilistele piirkondadele, kindlustades samal ajal liidu konkurentsivõimet.
__________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).
Muudatusettepanek 8
Otsuse eelnõu
Põhjendus 8
(8)   Euroopa Ülemkogu 17.–21. juuli 2020. aasta kohtumisel märgiti, et täiendavate omavahendite alusena esitab komisjon 2021. aasta esimesel poolel ettepanekud süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismi ja digimaksu kohta, eesmärgiga võtta need kasutusele hiljemalt 1. jaanuaril 2023. Euroopa Ülemkogu kutsus komisjoni üles esitama muudetud ettepaneku heitkogustega kauplemise süsteemi kohta, laiendades seda võimaluse korral lennundus- ja merendussektorile. Euroopa Ülemkogu jõudis järeldusele, et liit teeb mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 jooksul tööd selle nimel, et võtta kasutusele muid omavahendeid, mille seas võib olla ka finantstehingute maks.
(8)   Vajalikud lisaomavahendid tuleks kasutusele võtta hiljemalt 2028. aastaks ja vastavalt käesolevas otsuses sätestatud õiguslikult siduvale ajakavale, mis peaks tagama aluseks olevate õigusaktide õigeaegse vastuvõtmise ja jõustamise nii, et tulud oleksid kulude tasumise ajaks laekunud. Komisjon peaks selleks esitama seadusandlikud ettepanekud. Õiguslikult siduva ajakava kohta kehtiva üksikasjalikuma korra ja muud sätted, nt jõustumise kuupäevad ja võimalus hakata teatavaid uusi omavahendeid kohaldama tagasiulatuvalt, tuleks sätestada Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelises kokkuleppes.
Muudatusettepanek 9
Otsuse eelnõu
Põhjendus 8 a (uus)
(8a)  Esimesena võetakse olemasolevate omavahendite täiendamiseks 2021. aasta jaanuarist kasutusele ringlusse võtmata plastpakendijäätmete koguse põhjal arvutatud osamakse. Peale selle hakatakse 2021. aastast arvestama liidu eelarve üldtuluna 30 % heitkogustega kauplemise süsteemi enampakkumistulust. Teiseks esitab komisjon vajalikud ettepanekud selle kohta, kuidas kujundada finantstehingute maks ümber nii, et seda saaks 2024. aastast hakata kasutama omavahendi alusena. Ühtlasi esitab komisjon 2021. aasta esimesel poolel seadusandlikud ettepanekud süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismil ja digimaksul põhinevate uute omavahendite kasutuselevõtmise kohta. Need tulud tehakse kättesaadavaks 2023. aastast. Süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismi puhul on tegemist impordi suhtes kehtestatava lisatollitariifiga ja seda reguleeritakse traditsioonilisi omavahendeid käsitlevate õigusaktidega ning selle kohta ei ole eraldi omavahendiotsust vaja. Kui süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismiga laiendatakse heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisala, peaks see täielikult kuuluma heitkogustega kauplemise süsteemi põhise omavahendi alla. Kolmandaks esitab komisjon mitmeaastase finantsraamistiku muutmise/läbivaatamise käigus 2024. aasta esimesel poolel uued või uuesti sõnastatud ettepanekud selle kohta, kuidas kujundada äriühingu tulumaksu ühtsest konsolideeritud maksubaasist omavahendi alus. Õigusaktid peaksid jõustuma õigel ajal, et uutest omavahenditest laekuv tulu oleks kättesaadav 2026. aastast. Maksupõhiseid omavahendeid ei pea hakkama kohaldama tagasiulatuvalt.
Muudatusettepanek 10
Otsuse eelnõu
Põhjendus 9
(9)   Euroopa Ülemkogu 17.–21. juuli 2020. aasta kohtumisel leiti, et omavahendite kogumise kord peaks põhinema üldistel lihtsuse, läbipaistvuse ja võrdsuse põhimõtetel, sealhulgas koormuse õiglasel jagamisel. Kohtumisel leiti samuti, et ajavahemikul 2021–2027 saavad Taani, Madalmaad, Austria ja Rootsi ning taaste ja vastupidavuse toetuse kontekstis ka Saksamaa kasu kindlasummalistest korrektsioonidest, millega vähendatakse nende kogurahvatulul põhinevaid iga-aastaseid osamakseid.
(9)  Tagasimaksed ja muud korrigeerimismehhanismid tuleks kaotada.
Muudatusettepanek 11
Otsuse eelnõu
Põhjendus 9 a (uus)
(9a)  Liit teeb tööd selle nimel, et võtta lähiaastatel ja enne 2028. aastat kasutusele võimalikke muid uusi omavahendeid. Kui Euroopa Parlament või nõukogu teeb uue omavahendi kohta ettepaneku, hindab komisjon seda.
Muudatusettepanek 12
Otsuse eelnõu
Põhjendus 9 b (uus)
(9b)  Arvestades tulevasi arutelusid aluslepingute muutmise üle ja kasutades Euroopa tuleviku teemaliselt konverentsilt saadud impulssi, tuleks demokraatlikku legitiimsust, vastutust, vastupanuvõimet ja kooskõla liidu eelarve tulupoole peamiste poliitikaeesmärkidega veel rohkem tugevdada ning selleks tuleks Euroopa Parlamendile anda seadusandlike otsuste tegemisel suuremad volitused ning omavahendite süsteemi rakendamise järelevalves ja selle aluseks olevate valdkondlike õigusaktide puhul aktiivsem roll.
Muudatusettepanek 13
Otsuse eelnõu
Põhjendus 10
(10)  Liikmesriigid peaksid jätma kogumiskulude katteks endale 25 % nende poolt kogutud traditsioonilistest omavahenditest.
(10)  Summa, mille liikmesriigid jätavad endale kogumiskulude katmiseks (20 % kogutud traditsioonilistest omavahenditest), moodustab omavahenditest suure osa, mida ei kanta liidu eelarvesse. Kogutud traditsiooniliste omavahendite osa, mille liikmesriigid jätavad endale kogumiskulude katmiseks, tuleks langetada 20 %-lt uuesti algsele tasemele 10 %, et viia tolliseadmete, töötajate ja teabe jaoks antav rahaline toetus paremini vastavusse tegelike kulude ja vajadustega. Osakaal peaks olema kõigi liikmesriikide jaoks sama.
Muudatusettepanek 14
Otsuse eelnõu
Põhjendus 11
(11)  Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 311 neljandale lõigule kehtestatakse nõukogu määrus, millega sätestatakse liidu omavahendite süsteemi rakendusmeetmed. Sellised meetmed peaksid sisaldama üldist ja tehnilist laadi sätteid, mida kohaldatakse kõigi omavahendite kategooriate suhtes. Kõnealused meetmed peaksid sisaldama üksikasjalikke reegleid saldo arvutamise ja eelarves kajastamise korra kohta, samuti sätteid ja korda, mida on vaja omavahendite kogumise kontrollimiseks ja järelevalveks.
(11)  Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 311 neljandale lõigule sätestab nõukogu liidu omavahendite süsteemi rakendusmeetmed. Sellised meetmed peaksid sisaldama üldisi ja tehnilist laadi sätteid, mida kohaldatakse igat liiki omavahendite suhtes ja mille puhul on asjakohane parlamentaarne järelevalve eriti oluline. Kõnealused meetmed peaksid sisaldama üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad artikli 2 lõikes 1 osutatud kättesaadavaks tehtavate omavahendite summade kindlaksmääramist, sealhulgas artikli 2 lõike 1 punktides b–e osutatud omavahendite suhtes kohaldatavad sissenõudmismäärad, kogurahvatuluga seotud tehnilised küsimused ning sätted ja kord, mida on vaja omavahendite kogumise kontrollimiseks ja järelevalveks, sealhulgas eeskirjad, mis käsitlevad kontrolle ning selliste ametnike ja muude teenistujate õigusi, keda komisjon on volitanud kontrolli tegema, ja kõik asjakohased aruandlusnõuded. Meetmed peaksid sisaldama ka praktilisi sätteid, mille kohaselt tuleb liikmesriike ja Euroopa Parlamenti kui üht eelarvepädevat institutsiooni korrapäraselt teavitada võetud laenude seisust, võlahaldusest ja sellega seotud riskijuhtimisstrateegiatest ning tagasimaksekavast.
Muudatusettepanek 15
Otsuse eelnõu
Põhjendus 13
(13)  Omavahendite ülemmäärade piires tuleks säilitada piisav varu, mille abil liit saaks täita kõik asjaomasel aastal tasumisele kuuluvad finantskohustused ja tingimuslikud kohustused. Omavahendite kogusumma, mis eraldatakse liidu eelarvesse, et katta iga-aastased maksete assigneeringud, ei tohiks ületada 1,40 % kõikide liikmesriikide summaarsest kogurahvatulust. Iga-aastaste kulukohustuste assigneeringute kogusumma ei tohiks ületada 1,46 % kõikide liikmesriikide summaarsest kogurahvatulust.
(13)  Et omavahendite ülemmäärade piires säiliks piisav varu, mille abil liit saaks täita kõik asjaomasel aastal tasumisele kuuluvad finantskohustused ja tingimuslikud kohustused, tuleks omavahendite ülemmäära tõsta maksete assigneeringute puhul 1,50 %‑le liikmesriikide summaarsest kogurahvatulust turuhindades.
Muudatusettepanek 16
Otsuse eelnõu
Põhjendus 16 a (uus)
(16a)  Üksnes selleks et täita erakorralisest ja ajutisest laenuvõtmisvolitusest tulenevaid täiendavaid finantskohustusi ja tingimuslikke kohustusi ning tagada rahaline kestlikkus ka majanduslanguse ajal, tuleks maksete assigneeringute ülemmäära tõsta 0,6 % võrra.
Muudatusettepanek 17
Otsuse eelnõu
Põhjendus 19
(19)  Tagastamatu toetuse, rahastamisvahendite kaudu antava tagasimakstava toetuse või eelarveliste tagatiste andmiseks laenatud vahendite tagasimakseid ning tasumisele kuuluvaid intresse tuleks rahastada liidu eelarvest. Laenatud vahendid, mis antakse liikmesriikidele laenudena, tuleks tagasi maksta laenu saanud liikmesriikidelt saadud summadest. Liidule tuleb eraldada ja teha kättesaadavaks vahendid, mis on vajalikud selleks, et ta saaks täita kõik erakorralisest ja ajutisest laenuvõtmisvolitusest tulenevad finantskohustused ja tingimuslikud kohustused asjaomasel aastal ja igas olukorras kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 310 lõikega 4 ja ELi toimimise lepingu artikliga 323.
(19)  Tagastamatu toetuse, rahastamisvahendite kaudu antava tagasimakstava toetuse või eelarveliste tagatiste andmiseks laenatud vahendite tagasimakseid ning tasumisele kuuluvaid intresse tuleks rahastada tulust, mis laekub liidu eelarvesse lisatud uutest omavahenditest. Laenatud vahendid, mis antakse liikmesriikidele laenudena, tuleks tagasi maksta laenu saanud liikmesriikidelt saadud summadest. Liidule tuleb eraldada ja teha kättesaadavaks vahendid, mis on vajalikud selleks, et ta saaks täita kõik erakorralisest ja ajutisest laenuvõtmisvolitusest tulenevad finantskohustused ja tingimuslikud kohustused asjaomasel aastal ja igas olukorras kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 310 lõikega 4 ja ELi toimimise lepingu artikliga 323.
Muudatusettepanek 18
Otsuse eelnõu
Põhjendus 25
(25)  Käesolev otsus peaks jõustuma üksnes siis, kui selle on heaks kiitnud kõik liikmesriigid kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuetega; seega austatakse täielikult riikide suveräänsust. Euroopa Ülemkogu 17.–21. juuli 2020. aasta kohtumisel märgiti liikmesriikide kavatsust kiita käesolev otsus heaks niipea kui võimalik. Kuna on vaja kiiresti võimaldada laenude võtmist, et rahastada COVID-19 kriisi tagajärgedega tegelemise meetmeid, peaks käesolev otsus jõustuma käesoleva otsuse vastuvõtmiseks vajalike menetluste lõpuleviimist käsitleva viimase teate kättesaamisele järgneva esimese kuu esimesel päeval.
(25)  Et oleks võimalik alustada ratifitseerimisprotsessi, võtab nõukogu käesoleva otsuse vastu pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga. Euroopa Parlament on väljendanud kavatsust esitada kiiresti nõuandev arvamus, mida on õiguslikult vaja kiirendamaks menetlust, millega antakse komisjonile luba alustada Euroopa taasterahastu rahastamiseks laenuvõtmistehinguid. Käesolev otsus peaks jõustuma üksnes siis, kui selle on heaks kiitnud kõik liikmesriigid kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuetega; seega austatakse täielikult riikide suveräänsust, sh seoses uute omavahendite kategooriatega. Euroopa Ülemkogu 17.–21. juuli 2020. aasta kohtumisel märgiti liikmesriikide kavatsust kiita käesolev otsus heaks niipea kui võimalik. Kuna on vaja kiiresti võimaldada laenude võtmist, et rahastada COVID-19 kriisi tagajärgedega tegelemise meetmeid, peaks käesolev otsus jõustuma käesoleva otsuse vastuvõtmiseks vajalike menetluste lõpuleviimist käsitleva viimase teate kättesaamisele järgneva esimese kuu esimesel päeval.
Muudatusettepanek 19
Otsuse eelnõu
Artikkel 2 – lõige 1 – lõik 1 – punkt c
c)  ühtse sissenõudmismäära kohaldamine liikmesriigis tekkinud, kuid ringlusse võtmata plastpakendijäätmete massi suhtes. Sissenõudmismäär on 0,80 eurot kilogrammi kohta. Teatavate liikmesriikide puhul kohaldatakse iga-aastast kindlasummalist vähendamist, nagu on kindlaks määratud neljandas lõigus;
c)  1. jaanuarist 2021 ühtse sissenõudmismäära kohaldamine ringlusse võtmata plastpakendijäätmete massi suhtes; tegelik sissenõudmismäär ei tohi ületada 2,00 eurot kilogrammi kohta;
Muudatusettepanek 20
Otsuse eelnõu
Artikkel 2 – lõige 1 – lõik 1 – punkt c a (uus)
ca)  1. jaanuarist 2021 ühtse sissenõudmismäära kohaldamine summa suhtes, mille moodustavad tulu, mis laekub direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõike 2 punktis a osutatud enampakkumisel müüdavatest lubatud heitkoguste ühikutest, ja energeetikasektori ajakohastamiseks üleminekuperioodil tasuta lubatud heitkoguste ühikute turuväärtus, nagu on sätestatud kõnealuse direktiivi artikli 10c lõikes 3; tegelik sissenõudmismäär ei tohi ületada 50 %; kogu lisatulu, mis laekub heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisala laiendamisest pärast 1. jaanuari 2021 lisasektoritele ja -piirkondadele;
Muudatusettepanek 21
Otsuse eelnõu
Artikkel 2 – lõige 1 – lõik 1 – punkt c b (uus)
cb)  hiljemalt 1. jaanuarist 2023 tulu, mis laekub süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismist kookõlas komisjoni ettepanekuga [.../...];
Muudatusettepanek 22
Otsuse eelnõu
Artikkel 2 – lõige 1 – lõik 1 – punkt c c (uus)
cc)  hiljemalt 1. jaanuarist 2023 tulu, mis laekub digiteenuste maksust, mida hakatakse kohaldama, kui nõukogu direktiiv, milles käsitletakse teatavate digiteenuste osutamisest saadud tuludelt võetava digiteenuste maksu ühist süsteemi (COM(2018)0148), on vastu võetud ja seda on hakatud rakendama; tegelik sissenõudmismäär ei tohi ületada 100 %;
Muudatusettepanek 23
Otsuse eelnõu
Artikkel 2 – lõige 1 – lõik 1 – punkt c d (uus)
cd)  1. jaanuarist 2026 ühtse sissenõudmismäära kohaldamine maksustatava kasumi osa suhtes, mis on igale liikmesriigile määratud vastavalt liidu eeskirjadele äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi kohta; tegelik sissenõudmismäär ei tohi ületada 6 %;
Muudatusettepanek 24
Otsuse eelnõu
Artikkel 2 – lõige 1 – lõik 1 – punkt c e (uus)
ce)  1. jaanuarist 2024 kooskõlas nõukogu direktiiviga (EL) nr […/…] finantstehingute maksu kohaldamine sissenõudmismääraga, mille suurus ei ületa nimetatud direktiivis kehtestatud miinimummäärasid; kui finantstehingute maksu direktiivi rakendatakse ajutiselt tõhustatud koostöö raames, ei mõjuta see omavahend tõhustatud koostöös mitteosalevaid liikmesriike;
Muudatusettepanek 25
Otsuse eelnõu
Artikkel 2 – lõige 2
2.  Ajavahemikul 2021–2027 vähendatakse Austria kogurahvatulul põhinevaid iga-aastaseid brutomakseid 565 miljonit eurot, Taani kogurahvatulul põhinevaid iga-aastaseid brutomakseid 377 miljonit eurot, Saksamaa kogurahvatulul põhinevaid iga-aastaseid brutomakseid 3 671 miljonit eurot, Madalmaade kogurahvatulul põhinevaid iga-aastaseid brutomakseid 1 921 miljonit eurot ja Rootsi kogurahvatulul põhinevaid iga-aastaseid brutomakseid 1 069 miljonit eurot. Kõik kõnealused summad on 2020. aasta hindades ja neid kohandatakse jooksevhindadele, kohaldades kõige värskemat eurodes väljendatud liidu sisemajanduse koguprodukti deflaatorit, mille esitab komisjon ja mis on kättesaadav eelarveprojekti koostamise ajal. Kõnealust brutomaksete vähendamist rahastavad kõik liikmesriigid.
2.  Ühegi liikmesriigi suhtes ei kohaldata tagasimakseid ega korrektsioone.
Muudatusettepanek 26
Otsuse eelnõu
Artikkel 2 – lõige 2 a (uus)
2a.  Euroopa Parlament ja nõukogu kehtestavad tihedas koostöös komisjoniga hiljemalt 1. jaanuariks 2021 institutsioonidevahelises kokkuleppes üksikasjaliku korra ja muud vajalikud sätted, mille alusel kohaldada uute omavahendite kasutuselevõtuks õiguslikult siduvat ajakava. Uutest omavahendistest laekuv tulu on nii suur, et katab vähemalt artikli 3b kohaselt antud laenuvõtmisvolituse kasutamisega kaasnevad laenukulud. Uute omavahenditega tuleks ühtlasi tagada, et mitmeaastase finantsraamistiku kohaste liidu kulutuste tegemiseks on piisavalt raha, kuid samal ajal tuleks vähendada kogurahvatulul põhinevate osamaksete ülekaalu.
Komisjon esitab selleks asjakohased seadusandlikud ettepanekud.
Mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) muutmist kasutatakse muu hulgas selleks, et kohandada ja vajaduse korral vastu võtta uusi õigusakte käesolevas lõikes sätestatud eesmärkide saavutamiseks.
Muudatusettepanek 27
Otsuse eelnõu
Artikkel 3 – lõige 1
1.  Omavahendite kogusumma, mis eraldatakse liidule selleks, et katta iga-aastased maksete assigneeringud, ei või ületada 1,40% kõikide liikmesriikide summaarsest kogurahvatulust.
1.  Omavahendite kogusumma, mis eraldatakse liidule selleks, et katta iga-aastased maksete assigneeringud, ei tohi ületada 1,50 % kõikide liikmesriikide summaarsest kogurahvatulust.
Muudatusettepanek 28
Otsuse eelnõu
Artikkel 3 – lõige 2
2.  Liidu eelarvesse kantud iga-aastaste kulukohustuste assigneeringute kogusumma ei või ületada 1,46% kõikide liikmesriikide summaarsest kogurahvatulust.
välja jäetud
Muudatusettepanek 29
Otsuse eelnõu
Artikkel 3 – lõige 3
3.  Säilitada tuleb kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute sobiv suhe, et tagada nende omavaheline kokkusobivus ning et oleks võimalik lõikes 1 sätestatud ülemmäära järgida järgnevatel aastatel.
välja jäetud
Muudatusettepanek 30
Otsuse eelnõu
Artikkel 3 – lõige 4
4.  Kui määruse (EL) nr 549/2013 muutmisega kaasneb kogurahvatulu taseme oluline muutus, arvutab komisjon ümber lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülemmäärad, nagu neid on ajutiselt suurendatud vastavalt artiklile 3c, vastavalt järgmisele valemile:
välja jäetud
GNIt-2 + GNIt-1 + GNIt ESA praegune
x% (y %) *_________________
GNIt-2 + GNIt-1 + GNIt ESA muudetud
Selles valemis on „t“ viimane täisaasta, mille kohta on kättesaadavad määrusega (EL) 2019/5165 kindlaksmääratud andmed, „x“ osutab omavahendite ülemmäärale maksete assigneeringute puhul ja „y“ omavahendite ülemmäärale kulukohustuste assigneeringute puhul.
Selles valemis on „ESA“ liidus kasutatav Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteem.
___________________
5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/516 kogurahvatulu turuhindades arvutamise ühtlustamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/130/EMÜ, Euratom ja nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 (kogurahvatulu määrus) (ELT L 91, 29.3.2019, lk 19).
Muudatusettepanek 31
Otsuse eelnõu
Artikkel 3b – lõige 2 – lõik 1
Lõike 1 punktis b osutatud kuludeks kasutatud vahendite põhisumma tagasimaksed ja maksmisele kuuluvad intressid kaetakse liidu üldeelarvest. Eelarvelised kulukohustused võib vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/10466 artikli 112 lõikele 2 jaotada mitme aasta jooksul tehtavateks iga-aastasteks osamakseteks.
Lõike 1 punktis b osutatud kuludeks kasutatud vahendite põhisumma tagasimaksed ja maksmisele kuuluvad intressid kaetakse tulust, mis laekub liidu eelarvesse lisatud uutest omavahenditest. Eelarvelised kulukohustused võib vastavalt määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 112 lõikele 2 jaotada mitme aasta jooksul tehtavateks iga-aastasteks osamakseteks.
_____________________
6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).
Muudatusettepanek 32
Otsuse eelnõu
Artikkel 5
Artikkel 5
välja jäetud
Ülejäägi ülekandmine
Liidu eelarveaasta kulusid ületav tulude summa kantakse üle järgmisesse eelarveaastasse.
Muudatusettepanek 33
Otsuse eelnõu
Artikkel 6 – lõige 2
2.  Liikmesriigid jätavad kogumiskulude katteks endale 25 % artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud summadest.
2.  Liikmesriigid jätavad kogumiskulude hüvitamiseks endale 10 % artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud summadest.
Muudatusettepanek 34
Otsuse eelnõu
Artikkel 7 – lõik 1 – punkt b a (uus)
ba)  konkurentsireeglite rikkumise eest määratud trahvidest ja rikkumismenetlustest laekuva tulu kajastamine eelarves;
Muudatusettepanek 35
Otsuse eelnõu
Artikkel 7 – lõik 1 – punkt b b (uus)
bb)   normid artikli 2 lõike 1 punktides a–ce osutatud kättesaadavaks tehtavate omavahendite summade kindlaksmääramise kohta, sealhulgas nende omavahendite suhtes kohaldatavad sissenõudmismäärad kõnealustes punktides sätestatud piirides, samuti kogurahvatulul põhinevate omavahendite suhtes kohaldatava määra arvutamine;
Muudatusettepanek 36
Otsuse eelnõu
Artikkel 7 – lõik 1 – punkt b c (uus)
bc)   aluseks olev kogurahvatulu, sätted kogurahvatulu kohandamiseks ning sätted maksete ja kulukohustuste ülemmäärade ümberarvutamiseks kogurahvatulu oluliste muutuste korral, kui kohaldatakse artikli 2 lõiget 1;

(1) ELT C 162, 10.5.2019, lk 51.
(2) ELT C 162, 10.5.2019, lk 71.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0226.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0449.
(5) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0032.
(6) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0124.
(7) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0206.


ELi ja Gruusia assotsieerimislepingu rakendamine
PDF 161kWORD 55k
Euroopa Parlamendi 16. septembri 2020. aasta resolutsioon ELi ja Gruusia assotsieerimislepingu rakendamise kohta (2019/2200(INI))
P9_TA(2020)0221A9-0136/2020

Euroopa Parlament,

—  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklit 8 ja V jaotist, eelkõige artikleid 21, 22, 36 ja 37, ning Euroopa Liidu toimimise lepingu V osa,

—  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelist assotsieerimislepingut, mis jõustus täielikult 1. juulil 2016,

—  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, sh 14. novembri 2018. aasta resolutsiooni ELi ja Gruusia assotsieerimislepingu rakendamise kohta(1), 14. juuni 2018. aasta resolutsiooni okupeeritud Gruusia alade kohta 10 aastat pärast Venemaa sissetungi(2), 14. märtsi 2018. aasta resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus täiendava makromajandusliku finantsabi andmise kohta Gruusiale(3), 21. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni assotsieerimislepingute / põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduspiirkondade kohta Gruusia, Moldova ja Ukrainaga(4) ning 18. detsembri 2014. aasta resolutsiooni, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelise assotsieerimislepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta(5),

—  võttes arvesse 5. märtsil 2019 toimunud ELi ja Gruusia assotsiatsiooninõukogu viienda kohtumise tulemusi,

—  võttes arvesse 27. ja 28. märtsil 2019 toimunud ELi ja Gruusia parlamentaarse assotsieerimiskomitee kaheksanda kohtumise lõppavaldust ja soovitusi,

—  võttes arvesse idapartnerluse tippkohtumiste ühisavaldusi, eriti viimase, 24. novembril 2017. aastal Brüsselis toimunud tippkohtumise ühisavaldust,

—  võttes arvesse ELi ja Gruusia kodanikuühiskonna platvormi 20. veebruari 2020. aasta kuuenda koosoleku ühisdeklaratsiooni,

—  võttes arvesse 25. oktoobril 2019. aastal toimunud ELi ja Gruusia kolmanda kõrgetasemelise strateegilise julgeolekudialoogi tulemusi,

—  võttes arvesse Euroopa Komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 6. veebruari 2020. aasta talituste ühist töödokumenti, mis käsitleb assotsieerimiskava rakendamise aruannet Gruusia kohta (SWD(2020)0030),

–  võttes arvesse Gruusia valitsevate ja opositsioonierakondade poolt 8. märtsil 2020 allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumit ja ühisavaldust 2020. aasta parlamendivalimiste kohta,

–  võttes arvesse Veneetsia komisjoni 19. juuni 2017. aasta arvamust Gruusia muudetud põhiseaduse eelnõu kohta,

–  võttes arvesse Veneetsia komisjoni 19. märtsi 2018. aasta arvamust Gruusia põhiseaduse reformi kohta,

–  võttes arvesse OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) 28. veebruari 2019. aasta lõpparuannet Gruusia presidendivalimiste kohta,

–  võttes arvesse Veneetsia komisjoni 16. aprilli 2019. aasta kiireloomulist arvamust Gruusia ülemkohtu kohtunike valimise ja ametisse nimetamise kohta ning ODIHRi 9. jaanuari 2020. aasta teist aruannet Gruusia ülemkohtu kohtunike nimetamise ja ametisse määramise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 54 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 punkti 1 alapunkti e ja 3. lisa,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni kirja,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A9‑0136/2020),

A.  arvestades, et Gruusia ja EL on assotsieerunud partneritena pühendunud poliitilise assotsieerimise ja majandusliku integratsiooni edendamisele, tuginedes sellistele ühistele väärtustele ja põhimõtetele nagu demokraatia, inimõigused ja põhivabadused, õigusriik ja hea valitsemistava; arvestades, et Gruusia ühiskond avaldab jätkuvalt tugevat toetust riigi Euroopa-püüdlustele ja lähenemisele ELiga;

B.  arvestades, et ELi lepingu artikli 49 kohaselt ja kooskõlas 25. märtsi 2017. aasta Rooma deklaratsiooniga võib iga Euroopa riik taotleda ELi liikmeks vastuvõtmist, tingimusel et ta järgib Kopenhaageni kriteeriume;

C.  arvestades, et muudetud põhiseaduse jõustumine 2018. aasta detsembris viis lõpule Gruusia ülemineku täielikule parlamentaarsele süsteemile; arvestades, et ELi ja Gruusia vahelise assotsieerimislepingu rakendamisel on tehtud edusamme, sealhulgas on ette nähtud alates 2024. aastast üleminek täielikult proportsionaalsele valimissüsteemile;

D.  arvestades, et Gruusia on jätkuvalt pühendunud assotsieerimislepingu ning põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna rakendamisele ning jätkab oma õigusaktide vastavusse viimist ELi õigustiku ja ELi standarditega, mis toob üha suuremat kasu;

E.  arvestades, et Gruusia destabiliseerimise katsed jätkuvad, muu hulgas nn lepingute rakendamisega Venemaa Föderatsiooni ning Gruusia Abhaasia ja Tshinvali / Lõuna‑Osseetia piirkondade vahel, Tshinvali piirkonna / Lõuna‑Osseetia halduspiiri lähedal asuvate piiripunktide sulgemisega alates 2019. aasta augustist, üha suurema nn piiristamisprotsessiga mööda halduspiiri ja 2020. aasta märtsis Abhaasias nn presidendivalimiste korraldamisega;

F.  arvestades, et hiljutine ELi ja USA vahendatud dialoog valitsevate ja opositsioonierakondade vahel viis vastastikuse mõistmise memorandumi ja ühisavalduseni, mille allkirjastasid 8. märtsil 2020. aastal kõik suuremad erakonnad, mis on oluline samm poliitilise keskkonna depolariseerimise ja normaliseerimise suunas Gruusias 2020. aasta oktoobris toimuvate parlamendivalimiste eel;

G.  arvestades, et kohtusüsteemi reformid on endiselt tagasihoidlikud ning et hiljuti 14 ülemkohtu kohtuniku eluks ajaks ametisse nimetamine ei olnud piisavalt läbipaistev, kaldudes kõrvale objektiivsetest ja tulemuspõhistest kriteeriumidest ning näidates erakondliku poliitika mõju; arvestades, et täiskogu hääletus kohtunike ametissenimetamise üle toimus poliitilise kriisi, opositsiooni boikoti, ulatuslike edasilükkamise üleskutsete ning parlamendikomisjoni ja täiskogu etapis toimunud katkestuste taustal;

1.  väljendab heameelt ELi ja Gruusia suhete jätkuva süvenemise üle ning selle üle, et riigi kogu poliitiline spekter ja ühiskond toetab kindlalt enda valitud Euroopa ja Euroopa‑Atlandi suunalist integratsiooni; tunnustab Gruusia edusamme laiaulatuslike reformide elluviimisel, mis on sellest riigist teinud ELi olulise partneri antud piirkonnas, ning kordab, et on vaja jätkata reformide rakendamist ja jälgimist assotsieerimislepingu ning põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna raames; tuletab meelde, et laiendatud koostöö ja ELi abi põhineb põhimõttel „rohkema eest rohkem“ ja sõltub reformide edusammudest, eeskätt demokraatia ja õigusriigi, sh institutsioonide kontrolli ja tasakaalustamise, kohtusüsteemi sõltumatuse ja valimissüsteemi reformi valdkonnas;

2.  kordab, et toetab täielikult Gruusia suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides ning kinnitab taas võetud kohustust aidata jätkuvalt kaasa Venemaa‑Gruusia konflikti rahumeelsele lahendamisele, sealhulgas Lõuna‑Kaukaasiasse ja Gruusia kriisi jaoks nimetatud ELi eriesindaja, Genfi rahvusvaheliste kõneluste kaaseesistuja, ELi järelevalvemissiooni tegevuse ning mittetunnustamis- ja osalemispoliitika kaudu; mõistab teravalt hukka Gruusia Abhaasia ja Tshinvali /Lõuna‑Osseetia piirkondade ebaseadusliku okupeerimise Venemaa Föderatsiooni poolt ning okastraataedade ja muude kunstlike tõkete jätkuva ebaseadusliku paigaldamise (piiristamise) halduspiiril Venemaa ja de facto Lõuna‑Osseetia julgeolekujõudude poolt ning rõhutab, et need rahvusvahelise õiguse rikkumised tuleb peatada; nõuab, et Abhaasia ja Tshinvali piirkonna / Lõuna‑Osseetia de facto ametivõimud taasavaksid viivitamata suletud piiripunktid ning lõpetaksid liikumisvabaduse piiramise nendes piirkondades; palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal ja liikmesriikidel see protsess hukka mõista; rõhutab, et assotsieerimisleping hõlmab kogu Gruusia territooriumi, sealhulgas okupeeritud piirkondi, ja selle eesmärk on tuua kasu kogu Gruusia elanikkonnale; kutsub Venemaa Föderatsiooni üles täitma oma kohustusi, mis tulenevad ELi vahendatud 12. augusti 2008. aasta relvarahukokkuleppest, eelkõige viima kõik oma sõjalised jõud Gruusia okupeeritud aladelt välja ja võimaldama Euroopa Liidu vaatlusmissioonile takistamatu juurdepääsu kogu Gruusia territooriumile; kutsub sellega seoses Euroopa välisteenistust üles andma selgelt teada sätetest, mida Venemaa Föderatsioon ei ole veel täitnud; palub komisjonil ja Euroopa välisteenistusel suurendada pingutusi konflikti rahumeelseks lahendamiseks, kasutades kõiki diplomaatilisi vahendeid, sealhulgas Euroopa Liidu vaatlusmissiooni ning Lõuna-Kaukaasiasse ja Gruusia kriisi jaoks nimetatud ELi eriesindaja kaudu, toetades jätkuvalt Gruusia parlamendi paketti „Samm parema tuleviku suunas“ ning tugevdades inimestevahelisi kontakte ja usaldust suurendavaid meetmeid; väljendab heameelt Gruusia jõupingutuste üle edendada heanaaberlikke suhteid ja konstruktiivset koostööd Lõuna‑Kaukaasia riikide vahel;

3.  kiidab Gruusia inimeste ja riigiasutuste rahvusvaheliselt tunnustatud reageerimist COVID‑19 puhangule ja rõhutab, kui tähtsad olid tõhusad ennetusmeetmed, mida võtsid meditsiinitöötajad ja valitsusasutused, tänu millele vähenes Gruusia meditsiinisüsteemi koormus ja leevenes negatiivne mõju majandusele; tunnustab Gruusia kodanikke, kes järgisid neid meetmeid vaatamata majanduslikele ja sotsiaalsetele raskustele; julgustab looma investeeringuid tervishoiu kvaliteedi parandamiseks ja tagama võrdne juurdepääs tervishoiuteenustele; väljendab heameelt asjaolu üle, et EL on eraldanud Gruusiale toetusena 183 miljonit eurot COVID‑19‑ga toimetulekuks ja 150 miljonit eurot laenudena, et suurendada Gruusia makromajanduslikku stabiilsust ja võimaldada suunata vahendeid kodanike kaitsesse, leevendada pandeemia äärmiselt raskeid sotsiaalmajanduslikke tagajärgi ja suurendada koostööd ELiga tervishoiu võimekuse valdkonnas, sealhulgas parimate tavade vahetamine ja koostöö kodanikuühiskonnaga epideemiastrateegiate väljatöötamisel, keskendudes kõige vähemkaitstud rühmadele;

4.  tunneb heameelt selle üle, et Gruusia kodanikud on alates 2017. aasta märtsist külastanud 900 000 korda viisavabalt Schengeni ja Schengeni lepinguga ühinenud riike; võtab teadmiseks, et on kasvanud põhjendamatute varjupaigataotluste arv Gruusia kodanikelt ning kutsub kõiki liikmesriike üles tunnustama Gruusiat turvalise päritoluriigina, et kiirendada selliste taotluste menetlemist ja tagasivõtmisi; rõhutab, kui oluline on, et Gruusia jätkaks viisanõude kaotamise kriteeriumide rakendamist ning et Gruusia õigusasutuste ja täitevasutuste ja liikmesriikide vahel toimuks tihedam koostöö, et vähendada piiriülest kuritegevust, eelkõige inimkaubandust ja ebaseaduslikku uimastikaubandust; väljendab heameelt rahvusvahelise õiguskaitsealase koostöö tugevdamise üle Gruusia ja Europoli vahel;

5.  rõhutab Gruusia rolli Euroopa Liidu usaldusväärse partnerina ning ÜJKP ja NATO missioonide ja operatsioonide märkimisväärse toetajana; kutsub nõukogu ja Euroopa välisteenistust üles jätkama koostööd Gruusiaga ÜJKP valdkonnas, võttes eelkõige arvesse Gruusia huvi arutada võimalust osaleda alalise struktureeritud koostöö projektides ning arendada koostööd asjaomaste ELi ametitega, kui see pakub vastastikust huvi nii ELile kui ka Gruusiale;

Poliitiline dialoog ja parlamendivalimised

6.  tunnustab kõiki peamisi erakondi selle eest, et 8. märtsil 2020 allkirjastati rahvusvahelise vahendamise abil saavutatud vastastikuse mõistmise memorandum ja ühisavaldus, milles määrati kindlaks valimissüsteemi põhijooned, mis põhineb 120 proportsionaalsel ja 30 majoritaarsel kohal ning valimisringkondade õiglasel koosseisul kooskõlas Veneetsia komisjoni soovitustega, ning mis võimaldab seda süsteemi kasutada 2020. aasta oktoobris toimuvatel parlamendivalimistel; väljendab heameelt erakondadevahelise dialoogi tulemuste üle, mis on selge märk valmisolekust leida ühine lahendus, ning rõhutab, et on tähtis jätkata erakondadevahelise usalduse taastamist ja erakondadevahelist dialoogi, valmistudes 2020. aastal parlamendivalimisteks ning tagamaks poliitilise olukorra stabiilsus; väljendab heameelt 8. märtsi 2020. aasta kokkuleppe rakendamise üle ja president Salome Zurabišvili 15. mai 2020. aasta otsuse üle anda armu kahele vangistatud opositsioonijuhile, mis on oluline samm pingete leevendamise suunas; kutsub sellega seoses kõiki osapooli üles austama kokkuleppe sätteid ja mõtet, rakendama täielikult kõiki kokkuleppe aspekte ja eelkõige tagama, et kõik valimissüsteemi elemendid võetaks üle põhiseadusesse ja seadusesse ning rakendataks täielikult ning et pooleliolevad poliitilised kohtuprotsessid viivitamata lõpetataks;

7.  väljendab heameelt asjaolu üle, et Gruusia parlament hakkas arutama valimissüsteemi reforme kohe pärast erakorralise seisukorra tühistamist ning võttis edukalt vastu põhiseaduse ja valimisseaduse muudatused; tunnustab Gruusiat meetmete eest esinduslikuma parlamendi loomiseks ja poliitilise keskkonna depolariseerimiseks; kutsub kõiki erakondi ja parlamendiliikmeid üles Gruusia demokraatia edendamisele heas usus kaasa aitama;

8.  märgib, et eelseisvad parlamendivalimised on Gruusia demokraatia usaldusväärsuse kinnitamisel keskse tähtsusega, ning väljendab seetõttu lootust, et valimiskampaaniat iseloomustab aus konkurents; kutsub Gruusia ametivõime üles rakendama kiiresti ja täielikult OSCE/ODIHRi soovitusi ning vaatama läbi osutatud õigusaktid, et kõrvaldada tuvastatud puudused ja tegeleda lahendust ootavate probleemidega, sealhulgas riigi vahendite väärkasutamine poliitilisteks kampaaniateks ja kampaaniate muud ebasobivad rahastamisviisid, vägivalla karistamata jätmine, vihakõne ja ksenofoobia levitamine, häälte ostmine, opositsiooni esindatus valimiste administreerimisel ning valijate, eelkõige riigiteenistujate võimalus hääletada ilma surve ja kättemaksukartuseta(6); kutsub ametivõime üles kaitsma kodanikuühiskonna organisatsioonide ja valimisvaatlejate tööd, et nad saaksid tegutseda hirmutamata ja sekkumata;

9.  ergutab Gruusia ametivõime ja Gruusia valimisametit tagama 2020. aasta oktoobris toimuvateks parlamendivalimisteks ohutu keskkonna, pakkudes valimiste personalile isikukaitsevahendeid, kohandades valimisvõimalusi, et tagada osalevate kodanike tervis ja ohutus, ning tagades valimisvaatlejate häirimatu töö;

10.  kinnitab veel kord oma toetust Gruusia elujõulisele kodanikuühiskonnale ning rõhutab selle otsustavat rolli demokraatliku järelevalve teostamisel ning assotsieerimislepingu ning põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu rakendamise jälgimisel; kutsub Gruusia valitsust ja parlamenti üles looma ametlikke mehhanisme kodanikuühiskonna osalemiseks poliitikas; palub komisjonil ja liikmesriikidel anda kodanikuühiskonna tegevusele poliitilist, tehnilist ja rahalist toetust; palub Gruusia ametiasutustel luua kodanikuühiskonna tegevuse jaoks riiklikud toetusprogrammid lisaks neile, mida pakuvad EL ja rahvusvahelised doonorid;

Õigusriik, hea valitsemistava ja meediavabadus

11.  tunnistab Gruusia edusamme reformide läbiviimisel, mis tugevdavad demokraatiat, õigusriiki, inimõigusi ja põhivabadusi, eelkõige 2018. aastal läbi viidud põhiseadusreforme; ergutab Gruusia valitsust tugevdama õigusriiki ning jätkama võitlust korruptsiooni ja riigi kaaperdamise vastu ning edendama avaliku halduse reformi, detsentraliseerimist ja head valitsemistava, rakendama diskrimineerimisvastaseid õigusakte ja tagama tööõigused, et süvendada Gruusia ja ELi integratsiooni;

12.  väljendab muret opositsioonipoliitikute vastu hiljuti algatatud kohtuasjade pärast, mis on õõnestanud valitseva partei ja opositsiooni vahelist usaldust, võivad negatiivselt mõjutada assotsieerimislepinguga/põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepinguga seotud reforme ning olla vastuolus assotsieerimislepingu sätete ja mõttega; väljendab heameelt selle üle, et president andis süüdimõistetud opositsioonipoliitikutele armu, sest see aitab vähendada poliitika ja ühiskonna polariseerumist; kutsub Gruusia ametivõime üles hoiduma mis tahes poliitiliselt motiveeritud kohtuasjade menetlemisest ning kutsub ELi delegatsiooni üles jälgima kõiki selliseid kohtuprotsesse; kutsub Gruusiat üles järgima õigusriigi, eelkõige kohtusüsteemi sõltumatuse ja õiglase kohtumõistmise kõrgeimaid standardeid ning inimõigusi, nagu assotsieerimislepingus on ette nähtud;

13.  nõuab kohtunike valikumenetluste läbivaatamist, et tagada Veneetsia komisjoni soovituste täielik rakendamine enne uusi ametisse nimetamisi; peab kahetsusväärseks, et ülemkohtu kohtunike hiljutine valikumenetlus ei olnud nende soovitustega täielikult kooskõlas ja seda iseloomustasid olulised puudused; rõhutab poliitilisest sekkumisest vaba depolitiseeritud kohtusüsteemi ning läbipaistvuse, meritokraatia ja vastutuse austamise tähtsust Gruusia ülemkohtu ja muude kohtuasutuste kohtunike ametisse nimetamisel; ergutab seetõttu Gruusia valitsust jätkama ja konsolideerima kohtusüsteemi, sealhulgas prokuratuuri reforme, edendades samal ajal avatud dialoogi kõigi poliitiliste osalejate ja kodanikuühiskonnaga ning tagades, et järgitakse rahvusvahelisi standardeid;

14.  rõhutab, kui oluline on jätkata täielikku koostööd Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga, et tagada selle kohtuasjade menetlemisega igakülgne vastutus;

15.  nõuab, et uuritaks kõiki Gruusia õiguskaitseasutuste poolt rahumeelsete meeleavaldajate ja ajakirjanike vastu toime pandud ülemäärase jõu kasutamise juhtumeid, sealhulgas 2019. aasta juunis toimunud meeleavalduste ajal; rõhutab, et on vaja vältida karistamatust ja tagada, et toimepanijad võetakse vastutusele; nõuab tungivalt, et Gruusia valitsus austaks rahumeelse kogunemise õigust ja sõnavabadust, vastavalt assotsieerimislepingus võetud kohustustele, ning leevendaks protestijatele mõistetud ebaproportsionaalseid karistusi;

16.  tõdeb, et Gruusia meediamaastik on dünaamiline ja pluralistlik, kuid ka polariseerunud; rõhutab meediavabaduse tähtsust, mis peaks eelseisva valimiskampaania ajal hõlmama kõigi erakondade võrdset juurdepääsu meediale, toimetuste sõltumatust ning poliitiliste vaadete pluralistlikku ja mittediskrimineerivat kajastamist avalik-õiguslike ja eraõiguslike ringhäälinguorganisatsioonide programmides; rõhutab, et on vaja selgeid sätteid tasuta ja tasulise reklaami reguleerimiseks ning meedia omandisuhete suuremat läbipaistvust tugevdatud meedia seire kaudu; nõuab tungivalt, et ametivõimud hoiduksid meediavabadusse sekkumast või algatamast poliitiliselt motiveeritud kohtuasju meediaomanike või -esindajate vastu; nõuab tungivalt, et Gruusia valitsus võtaks meetmeid, et ennetada välismaiste või kohalike osalejate väärinfo levitamise kampaaniaid riigi või mis tahes erakonna vastu; nõuab tungivalt, et sotsiaalmeediaplatvormid tagaksid, et neid ei kuritarvitataks valimisprotsessi terviklikkuse õõnestamiseks;

17.  mõistab teravalt hukka Gruusia institutsioonide ja meediaväljaannete vastu suunatud küberrünnakud, mida on laialdaselt seostatud Venemaa jõududega; rõhutab, et on vaja tõhusalt uurida välismaiseid väärinfo levitamise kampaaniaid ja propagandat, mis õõnestavad Gruusia institutsioone ja õhutavad ühiskonna polariseerumist, ning nende vastu võidelda; kutsub seetõttu nõukogu ja Euroopa välisteenistust üles tõhustama küberjulgeolekualast koostööd, et tugevdada Gruusia vastupanuvõimet selles valdkonnas, kutsub komisjoni üles toetama meedia- ja teabepädevuse reforme ning Gruusia valitsust tegema ELi institutsioonidega koostööd väärinfo vastu võitlemise parimate tavade vallas; kutsub lisaks kõiki Gruusia poliitilisi jõude üles hoiduma sotsiaalmeedia kasutamisest inimeste, organisatsioonide ja institutsioonide ründamiseks ning tahtliku valeteabe levitamiseks; märgib ära sotsiaalmeedia platvormide hiljutised meetmed kontode ja lehekülgede vastu, mis on toime pannud koordineeritud autentset käitumist ja rünnakuid opositsiooni, meedia ja kodanikuühiskonna vastu;

Inimõiguste ja põhivabaduste austamine

18.  mõistab hukka asjaolu, et Venemaa Föderatsioon, kes tegelikult kontrollib Gruusia piirkondi Abhaasiat ja Tshinvali / Lõuna‑Osseetiat, rikub pidevalt inimeste põhiõigusi nendes okupeeritud piirkondades, kuna inimestelt on võetud liikumis- ja elukohavabadus, õigus omandile ja juurdepääs emakeelsele haridusele, ning kinnitab uuesti, et toetab täielikult riigisiseste põgenike ja pagulaste turvalise ja inimväärse tagasipöördumise õigust; väljendab muret jätkuva ja ebaseadusliku nn piiristamise pärast, millel on eriti kahjulik mõju seoses jätkuva võitlusega COVID‑19 pandeemia vastu, sest liikumisvabaduse piiramine jätab inimesed ilma juurdepääsust vajalikele meditsiiniteenustele ja seab nende elu ohtu; väljendab heameelt 30. juulil 2020. aastal Ergnetis tehtud otsuse üle vahejuhtumite vältimise ja neile reageerimise mehhanismis uuesti osalema hakata ning kutsub kõiki osalisi üles jätkama sellisel kujul regulaarset dialoogi, et parandada konfliktist mõjutatud elanikkonna ohutust ja humanitaarolukorda;

19.  rõhutab, et sooline võrdõiguslikkus on kestliku ja kaasava arengu oluline eeltingimus; tunnustab Gruusia parlamendi soolise võrdõiguslikkuse nõukogu tööd ja selle jõupingutusi, et suurendada teadlikkust seksuaalsest ahistamisest kui ühest diskrimineerimise vormist; nõuab tungivalt, et Gruusia valitsus ja ametiasutused parandaksid jätkuvalt naiste esindatust ja võrdset kohtlemist poliitilise ja ühiskondliku elu kõigil tasanditel; palub komisjonil lõimida sooline võrdõiguslikkus kõigisse Gruusiaga seotud poliitikavaldkondadesse, programmidesse ja meetmetesse; nõuab Istanbuli konventsiooni täielikku rakendamist;

20.  väljendab heameelt Gruusia siseministeeriumi inimõiguste osakonna töö üle ning nõuab inimõigusi ja diskrimineerimisvastast võitlust käsitlevate kehtivate õigusaktide põhjalikku ja tõhusat rakendamist; nõuab täiendavaid jõupingutusi, et tegeleda naiste, lesbide, geide, biseksuaalide, transinimeste, romade ja usuvähemuste diskrimineerimise probleemiga sotsiaal-, majandus-, töö- ja tervishoiuvaldkonnas ning tõhustada kõigi vähemuste ja vähekaitstud rühmade vastu suunatud vihakõne ja vägivallakuritegude uurimist ja nende eest vastutusele võtmist; kutsub kõiki usukogukondi, sealhulgas Gruusia õigeusu kirikut, ja kodanikuühiskonda üles töötama sallivuse õhkkonna loomise nimel;

21.  rõhutab, kui oluline on veelgi tugevdada lastekaitsesüsteemi, sealhulgas ennetades vägivalda ja alaealiste seksuaalset ärakasutamist; kutsub üles suurendama teadlikkust digitaalsetest ohtudest ja tagama hariduse kättesaadavus kõigile, sealhulgas puuetega lastele; rõhutab Gruusia valitsuse kohustust jälgida lastekodudes elavate laste olukorda;

Institutsioonilised sätted

22.  rõhutab, kui oluline on vähendada antagonismi ja poliitika polariseerumist ning tagada konstruktiivne koostöö riigi demokraatlikes institutsioonides, eelkõige Gruusia parlamendis; rõhutab seetõttu vajadust parandada poliitilist kliimat ja suurendada usaldust kõigi poliitiliste ja institutsiooniliste osalejate vahel, samuti nende ja Gruusia rahva vahel;

23.  kutsub Gruusia parlamenti üles kasutama täiel määral ära võimalusi, mida pakub Gruusiale Euroopa Parlamendi demokraatia toetamise tegevuses prioriteetse riigi staatus, ning alustama dialoogi, et teha kindlaks Gruusia vajadused;

24.  kutsub Gruusia parlamenti üles tugevdama oma suutlikkust kasutada parlamentaarse kontrolli mehhanisme, eelkõige kontrolli julgeolekusüsteemi üle; ergutab suurendama opositsiooni rolli parlamentaarses järelevalves, lihtsustama menetlust valitsuse liikmete ja teiste vastutavate ametnike kutsumiseks ning looma tsentraliseeritud registreerimissüsteemi, et anda kõigile huvitatud sidusrühmadele õigeaegset ja täielikku teavet parlamentaarse kontrolli kohta;

Majandus- ja kaubandussuhted

25.  märgib rahuloluga, et EL on Gruusia peamine kaubanduspartner, kelle osa Gruusia kogu kaubavahetuses moodustab 27 %; väljendab heameelt Gruusia õigusaktide jätkuva ühtlustamise üle kaubandusega seotud valdkondades; rõhutab vajadust suurendada Gruusia eksporti ELi ja muuta seda mitmekesisemaks, nii et see hõlmaks muidki tooteid peale põllumajandustoodete ja tooraine, samuti tõmmata EList Gruusiasse investeeringuid, et luua rohkem töökohti ja parandada Gruusia kaubandusbilanssi ELiga ja riigi makromajanduslikku finantsstabiilsust, eelkõige tugevdades õigusriiki, võideldes korruptsiooni, rahapesu ja maksudest kõrvalehoidmise vastu ning toetades ühtlustamist ELi standarditega; rõhutab, kui oluline on piirkondlike ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks soodsa ettevõtluskeskkonna toetamine, et arendada Gruusia suutlikkust eri majandussektorites innovatsiooni jätkata; kutsub komisjoni üles uurima tihedama valdkondliku koostöö võimalusi digitaalmajanduse, hariduse, teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, edendama IKT‑sektorit, digiteerimist ja keskkonnasäästlikku tehnoloogiat ning jagama oskusteavet ja parimaid tavasid; rõhutab sihipäraste noorteprogrammide tähtsust õiglaste töövõimaluste loomisel;

26.  tuletab meelde, et ELi ja Gruusia assotsieerimislepingu / põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu eesmärk on integreerida Gruusia järk-järgult ühtse turuga; kutsub komisjoni üles olema Gruusiale ühtsele turule juurdepääsu tagamise eesmärgi seadmisel häälekam ning tegema rohkem algatusi valdkondlikku integratsiooni süvendamiseks, et saavutada suurem poliitiline lähenemine ELiga ning muuta kahepoolse koostöö tulemused mõlemale poolele nähtavamaks ja käegakatsutavamaks;

27.  rõhutab läbipaistvuse tähtsust ja ärgitab Gruusia ametiasutusi teavitama kohalikke ettevõtjaid ja massimeediat paremini põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu rakendamisest;

28.  kutsub komisjoni üles toetama põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu täielikku rakendamist koordineeritud abi kaudu, keskendudes kestlikule majandusarengule kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega, toetama VKEsid ja struktuurireforme koostöös ettevõtjate ja kodanikuühiskonnaga, sealhulgas suurt pangandus- ja finantssektori reformi, mille eesmärk on võidelda rahapesu ja maksudest kõrvalehoidumise vastu;

29.  rõhutab, kui tähtsad on struktuurireformid Gruusia investeerimiskliima edasisel parandamisel, sealhulgas välismaiste otseinvesteeringute ligimeelitamisel ja nende läbipaistvuse tagamisel; ergutab Gruusia ametivõime suurendama vastutavate institutsioonide suutlikkust ning poliitilist toetust ja ühtsust riikliku strateegilise tähtsusega projektide puhul;

Valdkondlik koostöö

30.  ergutab Gruusia valitsust jätkama tööõiguse ulatuslikku reformi, et tagada töötingimuste parem reguleerimine, sealhulgas tööinspektsioonide ja sotsiaaldialoogi jätkuv parandamine; rõhutab eelkõige vajadust muuta tööohutusseadust, et luua täiemahuline kontrollisüsteem ja nõuetekohane diskrimineerimisvastane mehhanism, et jälgida selgelt töötajate õiguste täielikku järgimist ja kontrollida süstemaatiliselt töökoha ohtusid, samuti vajadust lisada tänapäevane korruptsioonivastane mehhanism ja ratifitseerida kõik vastavad ILO konventsioonid; ergutab kaasama neisse reformidesse kodanikuühiskonna organisatsioone ja ametiühinguid, pidades silmas nende tähtsust Gruusia töötajate õiguste ja sotsiaalsete õiguste küsimustes;

31.  tuletab meelde, et põhjalikud ja laiaulatuslikud vabakaubanduslepingud peavad alati sisaldama tugevaid, siduvaid ja jõustatavaid kestliku arengu peatükke, millega täielikult täidetakse rahvusvahelisi kohustusi, eelkõige Pariisi kokkulepet, ja mis peavad olema kooskõlas WTO kohaldatavate normidega; soovitab kiirendada kolmanda riikliku keskkonnaalase tegevusprogrammi rakendamist ja Gruusia õigusaktide ühtlustamist ELi keskkonnaalase õigustikuga kooskõlas assotsieerimislepingu keskkonnakaitsenõuetega; kutsub Gruusiat üles veelgi suurendama oma osalust kliimamuutuste vastases võitluses, ning kutsub komisjoni üles hõlbustama Gruusia osalemist Euroopa rohelises kokkuleppes ja tagama, et põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubandusleping ei läheks vastuollu selles sätestatud keskkonnaeesmärkide ja -algatustega;

32.  tunneb heameelt ühtse toetusraamistikuga saavutatu üle ning julgustab kiiresti ja tõhusalt rakendama uusi abiprogramme, mis keskenduvad energiatõhususele, tahkete jäätmete käitlemisele ning veevarustusele ja kanalisatsioonile;

33.  väljendab heameelt selle üle, et komisjon on eraldanud üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN‑T) soovitusliku investeerimiskava raames 3,4 miljardit eurot 18 prioriteetsele projektile Gruusias; kutsub Gruusiat üles parandama rakendamisprotsessi käigus oma energiasektorit ja ühenduvust, tagades samal ajal keskkonnasäästlikkuse, eelkõige bioloogilise mitmekesisuse ja kaitsealade säilitamise ning võttes rakendamisel arvesse ka kohaliku kogukonna vajadusi;

34.  tervitab Gruusia uut haridusprogrammi, 2017.–2021. aasta haridus- ja teadusstrateegia läbivaatamist, uut kutsehariduse ja -koolituse seadust ning edusamme hariduse kvaliteedi tagamise mehhanismi vastavusse viimisel assotsieerimislepinguga; tunneb heameelt Gruusia eduka osalemise üle programmis „Erasmus+“, mille raames on Gruusia ja ELi vahetustes osalenud peaaegu 7 500 üliõpilast ja akadeemilist töötajat, ning idapartnerluse Euroopa kooli ja esimese ELi ja Gruusia valitsuse loodud Euroopa kooli üle;

35.  soovitab komisjonil jätkata pingutusi, et võimaldada Gruusial õiguspärase staatusega osaleda ELi toetatud programmides ja ametites, mis on avatud kolmandatele riikidele;

o
o   o

36.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Gruusia valitsusele ja parlamendile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0457.
(2) ELT C 28, 27.1.2020, lk 97.
(3) ELT C 162, 10.5.2019, lk 138.
(4) ELT C 11, 12.1.2018, lk 82.
(5) ELT C 294, 12.8.2016, lk 111.
(6) ODIHRi valimisvaatlusmissiooni 28. veebruaril 2019. aastal avaldatud lõpparuannet Gruusia presidendivalimiste kohta, lk 30.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika