Euroopa Parlamendi 20. oktoobri 2020. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 168/2013 seoses L‑kategooria seerialõpu sõidukite suhtes COVID‑19 puhangu tõttu võetavate erimeetmetega (COM(2020)0491 – C9‑0285/2020 – 2020/0251(COD))

P9_TA(2020)0268 A9-0190/2020

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2020)0491),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9‑0285/2020),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  pärast konsulteerimist Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega,

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 14. oktoobri 2020. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi kodukorra artiklit 59 ja artikli 52 lõiget 1,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit (A9‑0190/2020),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 20. oktoobril 2020. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/…, millega muudetakse määrust (EL) nr 168/2013 seoses L‑kategooria seerialõpu sõidukite suhtes COVID‑19 pandeemia tõttu võetavate erimeetmetega

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2020/1694) lõplikule kujule).

Euroopa Parlamendi 20. oktoobri 2020. aasta resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (Hispaania taotlus – EGF/2020/001 ES/Galicia shipbuilding ancillary sectors) (COM(2020)0485 – C9-0294/2020 – 2020/1996(BUD))

P9_TA(2020)0269 A9-0192/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2020)0485 – C9-0294/2020),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006(1) (edaspidi „EGFi määrus“),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(2), eriti selle artiklit 12,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3) (2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe), eriti selle punkti 13,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 13 ette nähtud kolmepoolset menetlust,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ning regionaalarengukomisjoni kirju,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A9-0192/2020),

A.  arvestades, et liit on loonud õigusnormid ja eelarvevahendid, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste või üleilmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel, ning aidata neil tööturule tagasi pöörduda; arvestades, et abi osutatakse rahalise toetuse näol töötajatele ja ettevõtetele, mille heaks nad töötasid;

B.  arvestades, et Hispaania ametiasutused esitasid taotluse EGF/2020/001 ES/Galicia shipbuilding ancillary sectors, et saada EGFilt rahalist toetust seoses Hispaanias NUTS 2. tasandi piirkonnas Galicias (ES11) toimunud 960 koondamisega(4) majandussektorites, mis on liigitatud NACE Revision 2 osadesse 24 (metallitootmine), 25 (metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed), 30 (muude transpordivahendite tootmine), 32 (muu tootmine), 33 (masinate ja seadmete remont ja paigaldus) ja 43 (eriehitustööd).

C.  arvestades, et taotlus põhineb EGFi määruse artikli 4 lõike 2 punktis a sätestatud sekkumiskriteeriumidel, millega lubatakse, et ühes piirkonnas asuvate VKEdega seonduv ühistaotlus võib hõlmata NACE Revision 2 liigituse järgi eri majandussektorites tegutsevaid VKEsid, tingimusel, et need VKEd on selles piirkonnas peamine või ainuke ettevõtlusliik;

D.  arvestades, et VKEd on selle piirkonna majanduse selgroog ja ettevõtted, kus töötab vähem kui 250 töötajat, moodustavad rohkem kui 95 % piirkonna ettevõtetest, ning arvestades, et 38 ettevõtet, mida käesolev taotlus puudutab, on VKEd; arvestades, et Galicia kuulub Atlandi telje liitu ning selle majandus sõltub väga palju piiriülestest ettevõtetest ja töötajatest;

E.  arvestades, et Galicia laevaehituses tehakse allhankeid sama mustri järgi mis Euroopa laevaehitussektoris, mis koosneb peamiselt väikestest ja keskmise suurusega laevatehastest, kusjuures allhangetel on väärtusloomes ja tööjõus suur osakaal;

F.  arvestades, et Hispaania väitel on Euroopa kaotanud alates 2004. aastast oma kaubalaevade ehitussektori(5) Ida-Aasiale ning 2008. aastal alanud majandus- ja finantskriis tõi kaasa tellimuste märkimisväärse vähenemise, laevaehituse turu laienemise Aasias ja intensiivse ülemaailmse konkurentsi(6);

G.  arvestades, et liidu laevaehitajate turuosa on vähenenud seetõttu, et Ida-Aasia riikides rakendatakse subsideerimismeetmeid ja maksualast sooduskohtlemist (nt riigiabi) ning seal on väiksemad tööjõukulud;

H.  arvestades, et Galicias asuvates laevatehastes ehitatakse tehnoloogiliselt keerukaid sõjalaevu, nafta- ja kemikaalitankereid, avamerelaevu, okeanograafia- ja seismiliste uuringute laevu, puksiire, reisilaevu ja kalalaevu;

I.  arvestades, et Factorias Vulcano laevatehase sulgemine 2019. aasta juulis ja võlausaldajate pankrotieelsed nõuded HJ Barrerase laevatehasele 2019. aasta oktoobris on viinud koondamisteni, kuna pooled kõnealuse taotlusega hõlmatud koondamistest leidsid aset ettevõtjate juures, kes on HJ Barrerase võlausaldajad;

J.  arvestades, et Factorias Volcano alltöövõtjad on väga spetsialiseerunud ja sõltuvad seetõttu suurel määral põhilaevatehasest, see aga toob kaasa vastastikuse sõltuvuse ja samad tagajärjed laevaehituse abitööstuse tööhõivele, nagu see oleks siis, kui ettevõtted kuuluksid ühte NACE majandussektorisse;

1.  nõustub komisjoniga, et EGFi määruse artikli 4 lõikes 2 sätestatud tingimused on täidetud ja et Hispaanial on õigus saada nimetatud määruse alusel rahalist toetust summas 2 054 400 eurot, mis moodustab 3 424 000 euro suurustest kogukuludest 60 %, kaasa arvatud individualiseeritud teenuste kulud 3 274 000 eurot ning ettevalmistus-, haldus-, teavitamis- ja reklaami-, kontrolli- ja aruandlustegevuse kulud 150 000 eurot;

2.  märgib, et Hispaania ametiasutused esitasid taotluse 13. mail 2020 ning pärast Hispaanialt lisateabe saamist viis komisjon taotluse hindamise lõpule 11. septembril 2020 ja andis sellest samal päeval Euroopa Parlamendile teada;

3.  märgib, et Hispaania ametiasutused hakkasid sihtrühma kuuluvatele toetusesaajatele individualiseeritud teenuseid osutama 13. augustil 2020 ja seetõttu kehtib õigus EGFi rahalist toetust saada 13. augustist 2020 kuni 13. augustini 2022;

4.  märgib, et Hispaania hakkas EGFi rakendamiseks halduskulusid kandma 8. juunil 2020 ning EGFist saab seetõttu toetust anda ettevalmistus-, haldus-, teavitamis- ja reklaami- ning kontrolli- ja aruandluskulude katteks ajavahemikus 8. juunist 2020 kuni 13. veebruarini 2023;

5.  tunneb heameelt selle üle, et individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi koostas Hispaania sotsiaalpartneritega konsulteerides ning koostöölepingu kaudu kaasatakse sotsiaalpartnerid ka teenuste rakendamisse;

6.  tunneb heameelt selle üle, et ASIME ning ametiühingud CCOO(7) ja UGT(8), kes on Galicia sotsiaaldialoogis osalevad sotsiaalpartnerid, on kaasatud individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi koostamisse ja teenuste rakendamisse; rõhutab, et sotsiaalpartnerid peaksid olema kaasatud ka meetmete järelevalvesse;

7.  võtab arvesse, et Galicia laevatehaste ja kõrvaltööstusharude sektori aastakäive oli 2018. aastal ligikaudu 2000 miljonit eurot, ning et laevaehitussektorist sõltus 10 000 otsest ja 25 000 kaudset töökohta, samas kui möödunud aastal vähenes sektori käive 11 % ja töökohtade arv 20,8 % (ligikaudu 2000 võrra);

8.  rõhutab, et koondamised toimusid Galicia piirkonnas suure tööpuuduse tingimustes (2019. aastal 11,7 %); väljendab seetõttu heameelt EGFi toetusega ette nähtud ümber- ja täiendusõppe meetmete üle, et muuta piirkondlik laevaehitussektor, piiriülene majandus ja üldine tööturg tulevikus vastupidavamaks ja konkurentsivõimelisemaks;

9.  rõhutab, et tulemuslikud teadusuuringud, spetsialiseerumine ja tehnoloogiline innovatsioon on otsustava tähtsusega Euroopa laevaehitustööstuse tugevdamisel ja selle konkurentsivõimelisuse suurendamisel ülemaailmsel tasandil võrreldes riikidega, mille tööjõukulud on väiksemad, mis kasutavad subsideerimismeetmeid ja saavad kasu soodsamast maksukohtlemisest;

10.  rõhutab, et koondatud töötajatele osutatavad individuaalsed teenused peavad olema kohandatud ametinõuetele;

11.  märgib, et 94 % sihtrühma kuuluvatest toetusesaajatest on mehed ja 78,2 % on 30–54aastased; märgib, et koondatud töötajatele osutatavad individuaalsed teenused hõlmavad järgmist: infosessioonid ja ettevalmistavad seminarid, kutsenõustamine tööle asumiseks või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemiseks, koolitus (sealhulgas ettevõtlusalane koolitus neile, kes soovivad tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana), tööle naasmise järgne juhendamine, aktiivse tööotsimise toetamine ja mitmesugused stimuleerivad meetmed;

12.  tunneb heameelt, et lisatud on osalemise stiimulid kuni 400 euro ulatuses, transpordikulude toetus – 0,19 eurot kilomeetri kohta pluss lisakulud, nagu teemaksud ja parkimiskulud, toetus ülalpeetavate isikute hooldajatele kuni 20 eurot päevas osalemise eest ja töökohavahetuse stiimulid, mis võimaldavad palgatöötajana või füüsilisest isikust ettevõtjana tööd alustavatele inimestele maksta 200 eurot kuus maksimaalselt kuue kuu jooksul, et toetada sihtrühma kuuluvate toetusesaajate tööotsingut või koolitust, tingimusel et nad neis meetmetes aktiivselt osalevad;

13.  tuletab meelde, et kavandatud meetmed on aktiivsed tööturumeetmed, mis on EGFi määruse artikli 7 kohaselt rahastamiskõlblikud ega asenda passiivseid sotsiaalkaitsemeetmeid;

14.  märgib, et rahalist toetust haldavad ja kontrollivad samad asutused, mis haldavad ja kontrollivad Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavaid meetmeid, ning korraldusasutuse vahendusasutus on Xunta de Galicia(9);

15.  rõhutab, et Hispaania ametiasutused on kinnitanud, et toetuskõlblikele meetmetele ei anta toetust liidu muudest fondidest ega rahastamisvahenditest;

16.  kordab, et EGFi toetus ei asenda meetmeid, mida ettevõtted peavad võtma riigisisese õiguse või kollektiivlepingute kohaselt;

17.  tuletab meelde, et kehtivate õigusnormide kohaselt võiks EGFi kasutada selleks, et toetada COVID-19 põhjustatud ülemaailmse kriisi olukorras alaliselt koondatud töötajaid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid ilma EGFi määrust muutmata, sest Hispaania on üks neist liikmesriikidest, millele pandeemia mõjus väga rängalt;

18.  kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

19.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

20.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (Hispaania taotlus – EGF 2020/001 ES/Galicia shipbuilding ancillary sectors)

(Käesoleva lisa teksti siinkohal ei avaldata, kuna see kattub lõpliku õigusaktiga, st otsusega (EL) 2020/1598).

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 855. (2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884. (3) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1. (4) EGFi määruse artikli 3 tähenduses. (5) Kaubalaevade ehitussektor hõlmab tankerite, puistlastilaevade ja konteinerlaevade ehitamist. (6) 2018. aastaks oli Hiinast saanud liider (35,5 %), talle järgnesid Jaapan (23,4 %) ja Lõuna-Korea (22,7 %), Euroopa turuosa oli langenud vaid 6,8 %-le. Tellimuste hulgas oli Hiina kui turuliidri turuosa 2019. aastal 34 %, Lõuna-Koreal 26 % ja Jaapanil 15 %. (7) CCOO Galicia tööstusettevõtete liit. (8) UGT metalli-, ehitus- ja sellega seotud tööstusharude liit (MCA-UGT). (9) Xunta de Galicia ja eelkõige Consellería de Facenda – Dirección General de política financiera, tesoro y fondos europeos / Servicio de inspección y control de fondos comunitarios koostöös ametiga Consellería de Economía, Emprego e Industria – Secretaría Xeral de Emprego / Subdirección Xeral de Relacións Laborais hakkab tegutsema korraldusasutuse vahendusasutusena.

1. Euroopa Parlamendi 20. oktoobri 2020. aasta otsus Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (2019/2060(DEC))

P9_TA(2020)0270 A9-0188/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2018. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2019)0316 – C9‑0055/2019)(2),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2018. aastal tehtud siseauditite kohta,

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2018 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(3),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(4) 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse oma 13. mai 2020. aasta otsust(5), millega lükatakse edasi otsuse tegemine 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, ning sellele lisatud resolutsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ja artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(6), eriti selle artikleid 55, 99, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(7), eriti selle artikleid 59, 118, 260, 261 ja 262,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit (A9-0188/2020),

1.  ei anna heakskiitu Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peasekretäri tegevusele Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 2018. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2. Euroopa Parlamendi 20. oktoobri 2020. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (2019/2060(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit (A9-0188/2020),

A.  arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon soovib eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames rõhutada, et liidu asutuste demokraatlikku legitiimsust tuleb tingimata tugevdada ning selleks tuleb suurendada läbipaistvust ja parandada aruandekohustuse täitmist ning rakendada tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ja personalijuhtimise head tava;

B.  arvestades, et Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluse tulemuse ja sellega seoses antud soovituste kohaselt loodab Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjon, et Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (edaspidi „komitee“) annab talle teada, milliseid meetmeid on rikkumiste kõrvaldamiseks võetud;

1.  peab kiiduväärseks, et eelarvereaga „Institutsiooni liikmed ja volitatud esindajad“ seotud ülekandmiste olukorda on parandatud sellega, et hüvitustaotluste esitamiseks on kehtestatud kuuenädalane tähtaeg; tunneb heameelt selle üle, et 1. jaanuarist 2019 on ülekandmisi suudetud vähendada;

2.  märgib, et kuna arvamusi ja raporteid koostati rohkem ning institutsiooni liikmed pidid seetõttu nende koostamisel rohkem osalema, tekkisid suuremad reisikulud ja muud hüvitatavad kulud;

3.  tunneb heameelt selle üle, et komitee kavatseb IT eelarvet märkimisväärselt suurendada, et teha arenguhüpe ja kaotada vahe teiste liidu asutustega ning jätkata 2019. aasta juunis komitees vastu võetud digistrateegia elluviimist; võtab teadmiseks pingutused, mida tuleb teha võrgu võimsuse suurendamiseks ja lõppkasutajate varustamiseks paremate seadmetega, et kõik töötajad saaksid teha kaugtööd;

4.  märgib, et komitee uues struktuuris, mis kehtib 1. jaanuarist 2020, allub õigusteenistus otse peasekretärile ning selle eesmärk on väidetavalt suurendada õigusteenistuse nähtavust ja mõju ning pakkuda õigusküsimustes horisontaalset tuge; võtab komitee esitatud põhjenduse teadmiseks, kuid kardab, et see otsus võib kahjustada õigusteenistuse autonoomiat ja täielikku sõltumatust; palub komiteel tagada õigusteenistuse ametlik ja süsteemne osalemine kõikides kõige olulisemates küsimustes, et sellega konsulteerimine ei jääks eri talituste otsustada; tunneb heameelt selle üle, et liikmete töötingimuste osakonna õigusvõimet suurendati, et käsitleda liikmete põhimäärusega seotud spetsiifilisi küsimusi; võtab teadmiseks, et erioskustega töötajaid, sh õigusteenistuse töötajaid, tahetakse komitee liikuvuspoliitikast vabastada, ning kutsub komiteed üles selle protsessi tulemustest eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru andma;

5.  kinnitab, et komitee sai VMA hoone kohta asbestiohutuse sertifikaadi, mille kohaselt ei ole hoone tavakasutusel ohtlik; märgib aga, et tehti kindlaks väike kogus asbesti, mida kinnitas veel üks analüüs; tunnistab, et need vähesed materjalid, mis asbestkiude sisaldavad, on VMA hoones paigaldatud kohtadesse, kus büroosid ei ole, ning kõik need materjalid on kavas renoveerimistööde käigus eemaldada;

6.  toetab komitee nõudmist, et parlamendi ja komitee koostöökokkuleppe sätete täitmiseks tuleb igas vallas rohkem pingutada; tuletab meelde, et 2014. aasta lepingu kohaselt läks 36 tõlkijat komiteest parlamenti üle, aga komitee sai vastutasuks ainult juurdepääsu Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse teenustele; märgib, et sellepärast pidi komitee võtma tööle lepingulised töötajad ja tellima tõlketeenuseid välistelt teenusepakkujatelt; märgib murega, et parlament on andnud tõlkepersonali vähendamise kompenseerimiseks ja tõlketeenuste sisseostmise kulude katmiseks komiteele lisaraha ja kui seda raha tõlketeenuste allhanke jaoks täielikult ära ei kasutata, saab komitee suunata selle teistesse poliitikavaldkondadesse, mida ongi varasematel aastatel tehtud; on seisukohal, et see ei ole kooskõlas üldise aruka ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega ning selline kord tuleks edaspidi läbi vaadata;

Praegune olukord

7.  tuletab meelde, et OLAF jõudis oma 2020. aasta jaanuari aruandes järeldusele, et komitee toonane I rühma esimees oli vastutav kahe töötaja ahistamise, komitee liikme ja töötaja suhtes kohatu käitumise (tõsine väärkäitumine) ning I rühma sekretariaadi teiste töötajate suhtes väärkäitumise eest;

8.  tuletab meelde, et OLAF jõudis järeldusele, et komitee toonane I rühma esimees rikkus komitee kodukorrast ja käitumisjuhendist tulenevaid kohustusi; tuletab meelde, et OLAF soovitab komiteel algatada asjaomase liikme suhtes vajalikud menetlused, nagu on sätestatud komitee kodukorra artikli 8 lõikes 4, ning võtta kõik vajalikud meetmed, et see liige töökohal enam kedagi ei ahistaks;

9.  taunib asjaolu, et mitu töötajat on komitee toonase I rühma esimehe tõttu pidanud taluma õigustamatult kaua psühholoogilist ahistamist; peab kahetsusväärseks, et kuna tegemist oli kõrgema ametnikuga, ei olnud komitee ahistamisvastastest meetmetest kasu varem ja olukord kestis edasi; peab kahetsusväärseks, et meetmed, mis võeti ohvrite kaitsmiseks OLAFi juurdluse lõpuni, olid pealtnäha improviseeritud ja ebapiisavad, ehkki otsus kohtuasjas F-50/15(8) (FS vs. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EESC)) oleks pidanud komiteele juba õpetust andma; märgib murega, et komitee administratsioon jättis sisemenetluste vajakajäämiste tõttu meetmed võtmata ning rikkus sellega hoolsuskohustust ja kohustust pöörduda OLAFi poole; palub komiteel võtta see oma asjakohaste otsuste käimasoleval läbivaatamisel teadmiseks;

10.  märgib, et komitee president sai OLAFi aruande ja soovitused kätte 17. jaanuaril 2020; märgib, et juhtum edastati komitee liikmete käitumise küsimustega tegelevale nõuandekomiteele 23. jaanuaril 2020; märgib lisaks, et nõuandekomitee esitas 28. aprillil 2020 oma järeldused, et asjaomasel liikmel paluti esitada oma seisukoht ning et komitee president palus komitee laiendatud eestseisusel esitada oma märkused;

11.  märgib, et komitee juhatus võttis häälteenamusega vastu otsuse paluda asjaomasel liikmel I rühma esimehe ametist lahkuda ja võtta tagasi taotlus kandideerida komitee presidendi ametikohale; märgib, et juhatus vabastas selle liikme igasugusest tegevusest, mis on seotud personali juhtimise või haldamisega; märgib, et juhatus tegi peasekretärile ülesandeks võtta vajalikud meetmed tagamaks, et kui prokurör algatab selle liikme vastu menetluse, ühineb komitee selle menetlusega tsiviilhagejana; märgib, et juhatus tegi peasekretärile ülesandeks edastada see otsus OLAFile ja parlamendile; märgib, et otsusest võib vajaduse korral teatada ka teistele institutsioonidele või liikmesriikide asutustele;

12.  märgib murega, et komitee juhatuse otsust I rühma toonase esimehe kohta ei saanud komitee sisemenetluste kaudu täielikult jõustada; märgib, et asjaomane liige võttis oma kandidatuuri komitee presidendi kohale tagasi peaaegu neli kuud pärast juhatuse vastavat otsust ainult omal algatusel; märgib murega, et vaatamata OLAFi järeldustele ja juhatuse otsusele sai asjaomane liige oma tahtmise läbi suruda ja jääda I rühma esimeheks kuni oma ametiaja lõpuni; palub komiteel oma kodukorra ja käitumisjuhendi läbi vaadata, et sellist olukorda tulevikus vältida;

13.  märgib, et OLAF esitas juhtumi Belgia ametiasutustele ja Belgia prokurör algatab asjaomase liikme vastu kohtumenetluse, sest psühholoogilise ahistamise eest saab Belgia õiguse alusel süüdistuse esitada; märgib, et komitee täiskogu otsustas 2020. aasta juulis asjaomase liikme puutumatuse ära võtta, et Belgia prokurör saaks kohtumenetlusega edasi liikuda;

14.  juhib tähelepanu asjaolule, et komitee eksimused selles küsimuses on põhjustanud avaliku sektori eelarves suuri kulutusi (õigusteenused, haiguslehed, ohvrikaitse, vähenenud tulemuslikkus, juhatuse ja teiste organite koosolekud jne); on seisukohal, et seetõttu on küsimus oluline ka vastutuse, eelarvekontrolli ning liidu institutsioonide, ametite, organite ja asutuste inimressursside hea juhtimise seisukohast; tuletab sellega seoses meelde, et kontrollikoda märkis oma eriaruandes nr 13/2019 („Auditeeritud ELi institutsioonide eetikaraamistikud: on veel arenemisruumi“), et eetiline käitumine avalikus sektoris aitab saavutada usaldusväärsemat finantsjuhtimist ja suurendada avalikkuse usaldust ning et liidu institutsioonide ja ametite töötajate ja liikmete ebaeetiline käitumine pälvib suurt tähelepanu ja vähendab liidu institutsioonide usaldusväärsust;

15.  on hämmingus, et komitee veebisaidil on üleval asjaomase liikme poolt I rühma esimehena tehtud avaldus, mis on põhimõtteliselt isiklik enesekaitsekõne, kuigi kohtumenetlused on nii liidu õigusasutustes kui ka Belgia ametiasutustes juba käimas või kohe algamas; peab äärmiselt kahetsusväärseks, et komitee juhtide ja I rühma esimehe vaheline lahkheli on niimoodi avalikuks tehtud, sest see õõnestab tugevalt liidu institutsioonide, ametite, organite ja asutuste mainet ja usaldusväärsust;

16.  tunneb heameelt selle üle, et komitee hakkas põhjalikult hindama ja arutama üldist olemasolevat raamistikku, mis toetab täisleppimatust igasuguse käitumise suhtes, mis võib kahjustada inimväärikust; märgib, et protsessi eesmärk on teha kindlaks võimalikud lüngad ja otsida oma töötajate ja liikmete huvides võimalusi olukorra edasiseks parandamiseks;

17.  palub komiteel hoida eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni kursis kõigi käimasolevate OLAFi juurdlustega ning uute OLAFi juurdluste alustamisega komitee liikmeid või töötajaid hõlmavate ahistamisküsimuste või muude probleemide asjus;

18.  märgib, et komitee liikmete suhtes personalieeskirjade sätteid ei kohaldata, sest nad ei ole töötajad, vaid komitee liikmeteks nimetatud; märgib, et see asjaolu ei ole takistanud teisi liidu institutsioone, ameteid, organeid ja asutusi oma liikmetele konkreetseid, piisavaid ja kasulikke reegleid kehtestamast; tuletab sellega seoses meelde näiteks Regioonide Komitee liikmete käitumisjuhendi artikli 8 lõiget 4, mille kohaselt ei tohi eeskirju rikkunud liiget valida komitee ametikandjaks ning kui rikkumise on toime pannud ametikandja, tuleb ta sellest ametist vabastada; peab kiiduväärseks, et komitee on valmis oma süsteemi parandama, kui praeguseks juba üle kahe aasta kestnud arutelud lõpevad; leiab, et see aeg on ebamõistlikult pikk; peab kahetsusväärseks, et pärast kogu seda aega saab komitee oma liikmetele välja pakkuda ainult teadlikkuse tõstmise ja koolitamise meetmeid, ehkki tegelikult on ilmselgelt vaja rohkemat, nagu osutatakse Euroopa Ombudsmani aruandes väärikuse kohta ELi institutsioonides ja asutustes töötamisel (SI/2/2018/AMF) ning parlamendi soovitustes;

19.  palub, et komitee annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile teada kõigist menetlustest ja protsessidest, mida komitee rakendab või kavatseb rakendada, et ahistamisjuhtumeid või sarnaseid töötajatega seotud probleeme tulevikus vältida ning tagada, et samasuguseid komitee mainet kahjustavaid ja negatiivset tähelepanu pälvivaid kahetsusväärseid juhtumeid enam ette ei tuleks;

20.  tunneb heameelt, et usaldusnõunike arvu on suurendatud, et parandada mitteametlikku menetlust, ning töötajatel on võimalik jagada oma muresid seoses mis tahes tajutava ahistamisolukorraga;

21.  väljendab suurt heameelt komitee arutelude üle, mille tulemusel on koostatud üksikasjalik tegevuskava, kuidas komitees ahistamise suhtes täisleppimatust tugevdada, et sellist käitumist mitte kunagi ei tolereeritaks; peab kiiduväärseks ja toetab praegust ahistamis-, rikkumistest teatamise ja distsiplinaarmenetluste läbivaatamise paketti, millega parandatakse mehhanisme, mille kaudu töötajad saavad esitada ametlikke ahistamiskaebusi, ning suurendatakse asjaomaste õiguslike struktuuride stabiilsust; tuletab siiski meelde, et komitee on sellest protsessist parlamendile aruannetes juba aastaid rääkinud, aga konkreetsed meetmed võeti pealtnäha alles nüüd; tunneb heameelt selle üle, et loodi töörühm, kuhu kuuluvad administratsiooni ja personalikomitee esindajad ja mille eesmärk on koguda olukorra parandamiseks võimalikult palju teavet; peab pettumustvalmistavaks, et komitee on viimastel aastatel vähe edusamme teinud, ehkki parlament on andnud talle väga konkreetseid soovitusi ja nõudnud, et komitee kehtestaks ahistamisjuhtumitega seotud liikmete jaoks reeglid ja menetlused;

22.  peab kiiduväärseks mitmesuguste teadlikkuse suurendamise algatuste jätkamist, et teavitada töötajaid vastavalt kampaania „Respect@work“ järelmeetmetest; peab kiiduväärseks koolitustegevust, mille eesmärk on tagada, et töötajad on teadlikud eetilistest ja organisatsioonilistest väärtustest ning nendega seotud reeglitest ja menetlustest.

(1) ELT L 57, 28.2.2018. (2) ELT C 327, 30.9.2018, lk 1. (3) ELT C 340, 8.10.2019, lk 1. (4) ELT C 340, 8.10.2019, lk 9. (5) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0120. (6) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1. (7) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1. (8) Avaliku Teenistuse Kohtu (kolmas koda) 12. mai 2016. aasta otsus kohtuasjas FS vs. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EESC), F-50/15, ECLI:EU:F:2016:119.

1. Euroopa Parlamendi 20. oktoobri 2020. aasta otsus Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, II jagu – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu (2019/2057(DEC))

P9_TA(2020)0271 A9-0189/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2018. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2019)0316 – C9‑0052/2019)(2),

–  võttes arvesse nõukogu aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2018. aastal tehtud siseauditite kohta,

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2018 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(3),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(4) 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse oma 13. mai 2020. aasta otsust(5), millega lükatakse edasi otsuse tegemine 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, ning sellele lisatud resolutsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ja artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(6), eriti selle artikleid 55, 99, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(7), eriti selle artikleid 59, 118, 260, 261 ja 262,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit (A9‑0189/2020),

1.  ei anna heakskiitu nõukogu peasekretäri tegevusele Euroopa Ülemkogu ja nõukogu 2018. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L‑seerias).

2. Euroopa Parlamendi 20. oktoobri 2020. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, II jagu – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu (2019/2057(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, II jagu – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit (A9‑0189/2020),

A.  arvestades, et liidu institutsioonidena peaksid Euroopa Ülemkogu ja nõukogu kõigi liidu kodanike ees demokraatlikult vastutama neile ülesannete täitmiseks eraldatud rahaliste vahendite kasutamise eest;

B.  arvestades, et Euroopa Parlament on ainus otse valitud liidu institutsioon, kes vastutab Euroopa Liidu üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise eest;

C.  arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus peab olema avatud ja läbipaistev, et kaitsta liidu finantshuve, jätkata vajalikku pettusevastast võitlust ning tagada läbipaistvus ja demokraatlik vastutus liidu kodanike ees, kusjuures iga liidu institutsioon vastutab eelarve eest, mida ta täidab;

1.  rõhutab, et nõukogu on juba kümme aastat järjest keeldunud tegemast eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses koostööd, mistõttu on parlament olnud sunnitud jätma eelarve täitmisele heakskiidu andmata; märgib, et otsus 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta lükati 2020. aasta mais edasi, nagu seda on tehtud ka varasematel aastatel;

2.  rõhutab, et selline olukord ei saa kauem kesta kummagi institutsiooni jaoks – nõukogu jaoks seetõttu, et tema eelarve täitmise kohta ei ole heakskiitvat otsust tehtud 2009. aastast saadik, ja parlamendi jaoks seetõttu, et parlamenti kui eelarve täitmisele heakskiidu andjat ning liidu eelarve läbipaistvuse ja demokraatliku kontrollitavuse tagajat ei austata;

3.  märgib, et sellise olukorra tagajärjel kaotab üldsus liidu institutsioonide finantsjuhtimise vastu usalduse; on seisukohal, et olukorra jätkumisel ei saa liit ja selle institutsioonid enam aruandekohustust korrektselt täita;

4.  tuletab meelde, et vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingule ja finantsmäärusele on parlament liidus ainus eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon, kuid tunnustab täielikult nõukogu rolli, mis seisneb eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse kohta soovituste andmises; palub sellega seoses, et nõukogu esitaks teiste liidu institutsioonide eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta soovitused;

5.  tuletab meelde, et Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt on institutsioonidel halduslik iseseisvus, nende kulud on esitatud eelarve eri osades ja nad vastutavad oma eelarve täitmise eest ise;

6.  tuletab meelde, et parlament annab kõigile liidu institutsioonidele ja asutustele eelarve täitmisel heakskiidu tehnilistes dokumentides sisalduva teabe, parlamendiliikmete küsimustele antud vastuste ja kuulamiste põhjal; peab kahetsusväärseks, et koostöövalmiduse puudumise tõttu on parlament nõukogult vastuste saamisega korduvalt hätta jäänud, mille tagajärjel on parlament heakskiidu rohkem kui kümne aasta jooksul andmata jätnud;

7.  tuletab meelde, et liidu eelarve täitmise tõhusaks kontrollimiseks peavad institutsioonid üksteisega lojaalset koostööd tegema; tuletab meelde, et parlament soovib alustada nõukoguga läbirääkimisi, et jõuda mõlemat rahuldava kokkuleppeni ja teha ummikseisule viimaks lõpp;

8.  rõhutab, et Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjon saatis 25. mail 2020 nõukogu peasekretärile kirja, milles andis teada, et parlamendi esimeeste konverents volitas parlamendi eelarvekontrollikomisjoni alustama nõukoguga eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse üle uuesti läbirääkimisi;

9.  märgib, et parlamendi läbirääkimisrühma kuuluvad Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni esimees Monika Hohlmeier, nõukogu 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raportöör Tomáš Zdechovský ja Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni esimene aseesimees Isabel García Muñoz;

10.  annab teada, et punktis 8 nimetatud kirjaga oli kaasas parlamendi läbirääkimisrühma poolt 20. veebruaril 2020 esitatud mitteametliku dokumendi (Euroopa Parlamendi ja nõukogu koostöö kohta iga-aastase eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus) ajakohastatud versioon; märgib, et parlament peab seda mitteametlikku dokumenti läbirääkimiste lähtekohaks;

11.  annab teada, et selles dokumendis tunnistatakse, et kummalgi institutsioonil on eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses erinev oluline roll, ja jõutakse järeldusele, et parlament ja nõukogu vajavad vastavalt nii oma soovituse (nõukogu) kui ka otsuse (parlament) esitamiseks sarnast faktilist alust;

12.  selgitab, et punktis 8 nimetatud kirjas palutakse nõukogul pakkuda läbirääkimiste alustamiseks sobiv kuupäev; märgib, et COVID‑19 pandeemia on selle protsessi soodsa kulgemise katkestanud;

13.  märgib, et parlament ei kavatse enne läbirääkimisi oma seisukohti muuta ning läbirääkimised on olukorra lahendamiseks ainus võimalus;

14.  rõhutab, et Euroopa Ülemkogu eelarve ja nõukogu eelarve tuleks teineteisest lahutada, et suurendada mõlema institutsiooni kulutuste läbipaistvust, kontrollitavust ja tõhusust, nagu parlament on viimaste aastate jooksul paljudes eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevates resolutsioonides soovitanud;

15.  märgib, et institutsioonidevahelise kokkuleppe saavutamiseks lobistide kohustusliku ja masinloetavas vormis läbipaistvusregistri kohta tuleb üheskoos pingutada, sest ainult nii saab muuta liidu otsustusprotsessid avatumaks ja suurendada liidu institutsioonide vastutust; peab äärmiselt kahetsusväärseks, et nõukogu ei ole läbipaistvusregistri süsteemiga endiselt ühinenud; kutsub nõukogu üles osalema ka edaspidi ühise registri loomist puudutavates aruteludes Euroopa Parlamendiga, kes nõustus taasalustama läbirääkimisi 2020. aasta märtsis, ja komisjoniga, et lobistid, kes soovivad liidu poliitikakujundajatega kohtuda, oleksid de facto kohustatud registreeruma; kutsub kõiki eesistujariikide meeskondi veel kord üles näitama eeskuju, st keelduma kohtumistest registreerimata lobistidega;

16.  peab kiiduväärseks nõukogu positiivset reaktsiooni Euroopa Ombudsmani soovitusele juhtumi 1069/2019/MIG kohta, mis käsitleb Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi sponsimist; võtab teadmiseks nõukogu peasekretariaadi poolt 29. juunil 2020 liikmesriikide delegatsioonidele saadetud suuniste kavandi; kordab, et mis tahes tegelik või tajutav huvide konflikt kahjustab nõukogu ja kogu liidu mainet; soovib, et nõukogu arutaks suuniste mittesiduvat iseloomu; nõuab tungivalt, et nõukogu tegeleks selle küsimusega viivitamatult edasi;

17.  rõhutab, et kodanikel peab olema võimalik liidu õigusloomeprotsessi hõlpsasti jälgida; tuletab nõukogule meelde, et ta peab oma töömeetodid viima kooskõlla parlamentaarse demokraatia standarditega, nagu on nõutud aluslepingutes; tuletab nõukogule meelde, et ta peab täielikult arvesse võtma kõiki soovitusi, mille Euroopa Ombudsman andis nõukogu õigusloomeprotsessi läbipaistvust puudutanud strateegilise uurimise OI/2/2017/TE tulemusel tehtud otsuses; tuletab meelde, et Euroopa Parlament innustas Euroopa Ombudsmani jätkama uurimise suhtes järelmeetmete võtmist;

18.  kutsub nõukogu üles püüdma läbipaistvust veelgi rohkem suurendada ning muu hulgas avaldama selleks nõukogu seadusandlikud dokumendid, sh töörühmade koosolekute protokollid ning kolmepoolseid kohtumisi ja muid olulisi küsimusi puudutavad töödokumendid, nagu Euroopa Ombudsman on soovitanud; peab kiiduväärseks nõukogu veebisaidil tehtud parandusi, eelkõige seoses läbipaistvuse ja dokumentidele juurdepääsuga; väljendab heameelt selgete rubriikide üle, mis käsitlevad õigusloome läbipaistvust, nõukogu istungite päevakordi ja ajakava ning protokolle ja hääletusnimekirjasid; tunnistab, et nõukogu on astunud samme läbipaistvuse suurendamiseks;

19.  peab endiselt äärmiselt murettekitavaks, et äriühingud sponsivad nõukogu eesistujariigiks olevaid liikmesriike, ning kinnitab omalt poolt liidu kodanike ja parlamendiliikmete poolt väljendatud muret; kardab, et selline tava võib kahjustada kodanike silmis liidu mainet ning põhjustada liidu, selle institutsioonide ja eriti nõukogu vastu umbusku; soovitab peale selle nõukogul tungivalt eesistumisega seotud kulud eelarvesse kanda; palub, et nõukogu edastaks selle mureküsimuse liikmesriikidele, eelkõige praegusele eesistujariikide kolmikule, ning kutsub praegust eesistujariikide kolmikut neid soovitusi tõsiselt kaaluma ja neid Euroopa Parlamendiga arutama;

20.  peab endiselt äärmiselt murettekitavaks, et paljudel poliitika- ja eelarvealases otsustusprotsessis osalevatel liikmesriikide esindajatel on väidetavalt huvide konflikte; palub nõukogul tagada, et liikmesriikide esindajad, kes saavad liidu toetustest isiklikku kasu, ei osaleks toetusega seotud poliitilistes ega eelarvealastes aruteludes ja hääletustel.

(1) ELT L 51, 28.2.2017. (2) ELT C 327, 30.9.2018, lk 1. (3) ELT C 357, 4.10.2018, lk 1. (4) ELT C 357, 4.10.2018, lk 9. (5) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0090. (6) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1. (7) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.

Euroopa Parlamendi 20. oktoobri 2020. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile „Digiteenuste õigusakt: siseturu toimimise täiustamine“ (2020/2018(INL))

P9_TA(2020)0272 A9-0181/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 225,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta)(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrust (EL) 2019/1150, mis käsitleb õigluse ja läbipaistvuse edendamist veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/770 digisisu üleandmise ja digiteenuste osutamise lepingute teatavate aspektide kohta(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/771 kaupade müügilepingute teatavate aspektide kohta, millega muudetakse määrust (EL) 2017/2394 ja direktiivi 2009/22/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/44/EÜ(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiivi 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ebaausate kaubandustavade direktiiv)(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrust (EL) 2019/1020 turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul(7),

–  võttes arvesse oma 21. septembri 2010. aasta resolutsiooni e-kaubanduse siseturu väljakujundamise kohta(8),

–  võttes arvesse oma 15. juuni 2017. aasta resolutsiooni veebiplatvormide ja digitaalse ühtse turu kohta(9),

–  võttes arvesse komisjoni 11. jaanuari 2012. aasta teatist „Ühtne raamistik usalduse loomiseks digitaalse ühtse turu vastu seoses e-kaubanduse ja internetipõhiste teenustega“ (COM(2011)0942),

–  võttes arvesse komisjoni 1. märtsi 2018. aasta soovitust (EL) 2018/334 ebaseadusliku veebisisu vastu võitlemise meetmete kohta(10) ja komisjoni 28. septembri 2017. aasta teatist „Võitlus ebaseadusliku veebisisuga. Veebiplatvormidele suurema vastutuse andmine“ (COM(2017)0555),

–  võttes arvesse komisjoni 26. aprilli 2018. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Euroopa lähenemisviisi kohta veebis leviva väärinfoga võitlemiseks (COM(2018)0236), milles käsitletakse tõendatavalt vale või eksitavat teavet, mida luuakse, avaldatakse ja levitatakse majandusliku kasu eesmärgil või üldsuse ettekavatsetud petmiseks, ja mis võib põhjustada avalikku kahju,

–  võttes arvesse 21. juuni 2016. aasta vastastikuse mõistmise memorandumit võltsitud kaupade internetimüügi kohta ja selle ülevaadet komisjoni 29. novembri 2017. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele pealkirjaga „Nüüdisaegse ühiskonna probleemidele kohane ja tasakaalustatud intellektuaalomandi õiguskaitse tagamise süsteem“ (COM(2017)0707),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 5. detsembri 2019. aasta arvamust teemal „Koostöömajandust reguleerivate meetmete Euroopa raamistik“ (ECON-VI/048),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)(11),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/790, mis käsitleb autoriõigust ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi digitaalsel ühtsel turul ning millega muudetakse direktiive 96/9/EÜ ja 2001/29/EÜ(12),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv)(13),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 1996. aasta direktiivi 96/9/EÜ andmebaaside õiguskaitse kohta(14), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas(15) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv)(16),

–  võttes arvesse komisjoni 10. märtsi 2020. aasta teatist „VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks“ (COM(2020)0103),

–  võttes arvesse komisjoni 19. veebruari 2020. aasta valget raamatut „Tehisintellekt: Euroopa käsitus tipptasemel ja usaldusväärsest tehnoloogiast“ (COM(2020)0065),

–  võttes arvesse komisjoni 19. veebruari 2020. aasta teatist „Euroopa digituleviku kujundamine“ (COM(2020)0067),

–  võttes arvesse komisjoni poolt võetud kohustusi dokumendis „Poliitilised suunised järgmisele Euroopa Komisjonile 2019–2024“,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse uuringut „Mapping the cost of Non-Europe 2019–2024“ (Euroopa mõõtme puudumisest tulenevate kulude kaardistamine, 2019–2024), millest nähtub, et teenuste digitaalse ühtse turu väljakujundamisest saadav võimalik kasu võib olla kuni 100 miljardit eurot,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi majandus-, teadus- ja elukvaliteedi poliitikaosakonna uuringut „The e-commerce Directive as the cornerstone of the Internal Market“ (E-kaubanduse direktiiv kui siseturu nurgakivi), milles tuuakse esile neli prioriteeti e-kaubanduse direktiivi parandamiseks,

–  võttes arvesse majandus-, teadus- ja elukvaliteedi poliitikaosakonna uuringuid siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni (IMCO) korraldatud seminari „Digitaalajastusse sobivad e-kaubanduse eeskirjad“ jaoks,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse läbi viidud Euroopa lisaväärtuse hinnangu uuringut „Digiteenuste õigusakt: Euroopa lisaväärtuse hinnang“(17),

–  võttes arvesse direktiivi 98/48/EÜ vademeekumit infoühiskonna teenuseid käsitlevate eeskirjade läbipaistvuse mehhanismi kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 47 ja 54,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni, õiguskomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit (A9-0181/2020),

A.  arvestades, et e-kaubandus mõjutab inimeste, ettevõtjate ja tarbijate igapäevaelu liidus ning õiglastel ja reguleeritud võrdsetel tingimustel toimides võib see aidata kaasa digitaalse ühtse turu potentsiaali avamisele, suurendada tarbijate usaldust ja tagada uutele osalejatele, eelkõige mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele uusi turuvõimalusi, soodustades kestlikku majanduskasvu ja töökohtade loomist;

B.  arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/31/EÜ (e-kaubanduse direktiiv) on olnud üks liidu kõige edukamaid õigusakte ja kujundanud digitaalse ühtse turu selliseks, nagu me seda praegu teame; arvestades, et kuna e-kaubanduse direktiiv võeti vastu 20 aastat tagasi, tuleks digiteenuste õigusakti paketis arvesse võtta e-kaubanduse kiiret muutumist ja laienemist kõigis selle vormides koos paljude uute teenuste, toodete, teenuseosutajate, probleemküsimuste ja mitmesuguste sektoripõhiste õigusaktidega; arvestades, et pärast e-kaubanduse direktiivi vastuvõtmist on Euroopa Kohus (edaspidi „kohus“) teinud sellega seoses mitmeid otsuseid;

C.  arvestades, et praegu on liikmesriikide lähenemisviis ebaseadusliku veebisisuga võitlemisele killustatud; arvestades, et selle tulemusena võib asjaomastele teenuseosutajatele kehtida hulganisti mitmesuguseid õiguslikke nõudeid, mis erinevad oma sisu ja ulatuse poolest; arvestades, et näib, et liikmesriikide vahel puudub jõustamine ja koostöö ning olemasoleva õigusraamistikuga on probleeme;

D.  rõhutab, et digiteenuste puhul tuleb täielikult järgida põhiõigusi, eelkõige privaatsust, isikuandmete kaitset, diskrimineerimiskeeldu ning väljendus- ja teabevabadust, samuti meedia pluralismi, kultuurilist mitmekesisust ja lapse õigusi, nagu on sätestatud aluslepingutes ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“);

E.  arvestades, et oma teatises „Euroopa digitaalse tuleviku kujundamine“ võttis komisjon endale kohustuse võtta digiteenuste õigusakti raames vastu uued ja läbivaadatud eeskirjad veebiplatvormide ja teabeteenuse pakkujate kohta, tugevdada järelevalvet platvormide sisupoliitika üle liidus ning uurida ex ante reguleerimise võimalusi;

F.  arvestades, et COVID-19 pandeemia on toonud kaasa uusi sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme, mis mõjutavad tugevalt kodanikke ja majandust; arvestades, et samal ajal on COVID-19 pandeemias ilmsiks tulnud e-kaubanduse sektori suutlikkus ja selle potentsiaal Euroopa majanduse taaskäivitajana; arvestades, et pandeemia on paljastanud ka kehtiva õigusraamistiku puudusi, eelkõige seoses tarbijakaitset käsitleva liidu acquis’ga; arvestades, et see nõuab, et liidu tasandil võetavad meetmed oleksid sidusamad ja kooskõlastatumad, et kõrvaldada tuvastatud raskused ja hoida ära nende tekkimine tulevikus;

G.  arvestades, et COVID-19 pandeemia on samuti näidanud, kui haavatavad on ELi tarbijad selliste ebaausate kauplejate eksitavate kaubandustavade suhtes, kes müüvad veebis ebaseaduslikke tooteid, mis ei vasta liidu ohutusnõuetele või kehtestavad tarbijatele muid ebaõiglasi tingimusi; arvestades, et COVID-19 pandeemia on näidanud ka seda, et platvormid ja vahendusteenused peavad suurendama pingutusi, et valeväiteid tuvastada ja eemaldada ning järjepidevalt ja koordineeritult tegeleda petturitest kauplejate, eriti veebis võltsmeditsiinitarvikute või ohtlike toodete müüjate eksitavate tavadega; arvestades, et komisjon väljendas pärast platvormidele 23. märtsil 2020. aastal kirja saatmist rahulolu platvormide lähenemisviisi üle; arvestades, et vaja on võtta meetmeid liidu tasandil, et kasutada nende eksitavate tavade vastu võitlemiseks sidusamat ja koordineeritumat lähenemist ja kaitsta tarbijaid;

H.  arvestades, et digiteenuste õigusakt peaks tagama liidu tarbijate ja kasutajate õiguste igakülgse kaitse ning seetõttu peaks selle territoriaalne kohaldamisala hõlmama kolmandates riikides asuvate infoühiskonna teenuste osutajate tegevust, kui nende digiteenuste õigusakti kohaldamisalasse kuuluvad teenused on suunatud liidu tarbijatele või kasutajatele;

I.  arvestades, et digiteenuste õigusakt peaks täpsustama digiteenuste olemust, järgides seejuures e-kaubanduse direktiivi horisontaalset olemust, ja seda tuleks kohaldada mitte ainult veebiplatvormide, vaid kõigi teenuseosutajate suhtes, kes pakuvad infoühiskonna teenuseid, nagu need on määratletud liidu õiguses;

J.  arvestades, et digiteenuste õigusakt ei tohiks piirata määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus), direktiivi (EL) 2019/790 (autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste kohta digitaalsel ühtsel turul) direktiivi 2010/13/EL (audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta) ja direktiivi 2002/58/EÜ (milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris) kohaldamist;

K.  arvestades, et digiteenuste õigusakt ei tohiks mõjutada direktiivi 2005/29/EÜ, mida on muudetud direktiiviga (EL) 2019/2161, ega direktiive (EL) 2019/770 ja (EL) 2019/771 digitaalse sisu üleandmise ja digitaalteenuste osutamise lepingute ja kaupade müügilepingutega seonduvate teatavate aspektide kohta, ning määrust (EL) 2019/1150 õigluse ja läbipaistvuse edendamise kohta veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks;

L.  arvestades, et digiteenuste õigusakt ei tohiks piirata direktiivis 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) sätestatud raamistiku kohaldamist;

M.  arvestades, et teatavat liiki ebaseaduslik sisu, mis kujutab endast suurt muret, näiteks ebaseaduslik vaenukõne, on siseriiklikus ja liidu õiguses juba määratletud ning seda ei peaks digiteenuste õigusaktis uuesti määratlema;

N.  arvestades, et läbipaistvuse suurendamine ning kodanike abistamine meedia- ja digitaalse kirjaoskuse omandamisel seoses kahjuliku sisu, vaenukõne ja desinformatsiooni levitamisega, samuti kriitilise mõtlemise arendamine ning sõltumatu professionaalse ajakirjanduse ja kvaliteetse meedia tugevdamine aitab edendada mitmekesist ja kvaliteetset sisu;

O.  arvestades, et WHOIS-andmebaas on avalik andmebaas, mis on olnud kasulik vahend internetist konkreetse domeeninime omaniku ning iga domeeninime andmete ja kontaktisiku leidmiseks;

P.  arvestades, et digiteenuste õigusakti eesmärk peaks olema õiguskindluse ja selguse tagamine, sealhulgas lühiajalise rendituru ja mobiilsete teenuste puhul, edendades läbipaistvust ja selgemaid teabekohustusi;

Q.  arvestades, et 2020. aasta märtsis komisjoni poolt teatavate lühiajalise rendi sektori platvormidega saavutatud kokkulepe andmejagamise valdkonnas võimaldab kohalikel omavalitsustel jagamismajanduse arengut paremini mõista ning võimaldab usaldusväärset ja pidevat andmete jagamist, toetades seega tõenditel põhinevat poliitikakujundamist; arvestades, et on vaja astuda täiendavaid samme, et algatada põhjalikum andmete jagamise raamistik lühiajalise rendi veebiplatvormide jaoks;

R.  arvestades, et COVID-19 pandeemia mõjus rängalt ELi turismisektorile ning näitas vajadust jätkata koostöö toetamist roheliste koridoride valdkonnas, et tagada ELi tarneahelate sujuv toimimine ja kaupade liikumine ELi transpordivõrgus;

S.  arvestades, et internetiplatvormide areng ja kasutamine väga mitmesugustel eesmärkidel, kaasa arvatud äritegevuse, transpordi ja turismi ning kaupade ja teenuste jagamise eesmärgil, on muutnud tarbijate ja ettevõtjate suhtlemisviise sisupakkujate, kauplejate ja muude kaupu ning teenuseid pakkuvate isikutega; arvestades, et digitaalset ühtset turgu saadab edu üksnes siis, kui kasutajad usaldavad veebiplatvorme, mis järgivad kõiki kohaldatavaid õigusakte ja kasutajate seaduslikke huve; arvestades, et mis tahes tulevane õigusraamistik peaks käsitlema ka pealetükkivaid ärimudeleid, sealhulgas käitumise mõjutamist ja diskrimineerivaid tavasid, mis kahjustavad oluliselt siseturu toimimist ja kasutajate põhiõigusi;

T.  arvestades, et liikmesriigid peaksid pingutama, et parandada juurdepääsu oma õigus- ja õiguskaitsesüsteemidele ning tõhustada neid veebisisu ebaseaduslikkuse kindlakstegemise ning sisu veebist eemaldamist või sisule juurdepääsu tõkestamist käsitlevate vaidluste lahendamise osas;

U.  arvestades, et digiteenuste õigusakti nõudeid peaks infoühiskonna teenuste osutajatel olema lihtne praktikas rakendada; arvestades, et veebipõhised vahendajad võivad krüpteerida või muul viisil takistada kolmandate isikute, sealhulgas sisu talletavate veebimajutusteenuste vahendajate juurdepääsu oma sisule;

V.  arvestades, et tõhus viis ebaseadusliku tegevuse vähendamiseks on uute uuenduslike ärimudelite edenemise soodustamine ja digitaalse ühtse turu tugevdamine, kõrvaldades põhjendamatud tõkked digitaalse sisu vabale liikumisele; arvestades, et tõkked, mis tekitavad killustunud riiklikke turge, aitavad luua nõudlust ebaseadusliku infosisu järele;

W.  arvestades, et digiteenused peaksid pakkuma tarbijatele otseseid ja tõhusaid ning kasutajasõbralikke, kergesti tuvastatavaid ja juurdepääsetavaid suhtlusvahendeid, nagu e-posti aadress, elektroonilised kontaktvormid, jututoad, kiirsõnumite saatmine või tagasihelistamine, ning peaks tagama, et nende suhtlusvahenditega seotud teave oleks tarbijatele kättesaadav selgel, arusaadaval ja võimaluse korral ühtsel viisil ning et tarbijate taotlusi suunataks digitaalse teenuse osutaja erinevate aluseks olevate digitaalteenuste vahel;

X.  arvestades, et digiteenuste õigusakt peaks tagama tarbijatele õiguse saada teavet, kui teenust võimaldab tehisintellekt või kui kasutatakse automatiseeritud otsuste tegemise või masinõppe vahendeid või sisu automaatse tuvastamise vahendeid; arvestades, et digiteenuste õigusakt peaks pakkuma võimalust loobuda mis tahes automatiseeritud isikustamisfunktsioonide kasutamisest, seda piirata või isikustada, pidades eelkõige silmas järjestamist, ja täpsemalt pakkuma võimalust vaadata sisu kureerimata järjekorras, suurendades kasutajate kontrolli selle üle, kuidas sisu nende jaoks järjestatakse;

Y.  arvestades, et isikuandmete kaitset automatiseeritud otsustusprotsesside eest käsitletakse muu hulgas juba isikuandmete kaitse üldmääruses ning digiteenuste õigusakt ei peaks neid meetmeid kordama või muutma;

Z.  arvestades, et komisjon peaks tagama, et digiteenuste õigusakt säilitab inimkeskse lähenemisviisi tehisintellektile kooskõlas tehisintellektil põhinevate teenuste vaba liikumist käsitlevate kehtivate eeskirjadega, austades samal ajal aluslepingutes sätestatud põhiväärtusi ja -õigusi;

AA.  arvestades, et kui see on liidu õigusega lubatud, peaks riiklikel järelevalveasutustel olema juurdepääs läbivaadatavate algoritmide tarkvaradokumentidele ja andmekogumitele;

AB.  rõhutab, et algoritmide läbipaistvuse ja selgitatavuse kontseptsiooni keskmes peaks olema põhimõte, et kasutajale suunatud teave esitatakse kokkuvõtlikul, läbipaistval, arusaadaval ja kergesti kättesaadaval kujul, kasutades selget ja lihtsat keelt;

AC.  arvestades, et on oluline kehtestada meetmed tõhusa jõustamise ja järelevalve tagamiseks; arvestades, et sätete järgimine tuleks tagada tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega, sealhulgas proportsionaalsete trahvide määramisega;

AD.  arvestades, et digiteenuste õigusakt peaks tasakaalustama kõigi kasutajate õigused ja tagama, et tema meetmete koostamisel ei eelistataks üht õigustatud huvi teisele ja välditaks meetmete kasutamist ründevahendina ettevõtete või sektorite vahelistes mis tahes konfliktides;

AE.  arvestades, et ex ante siseturu mehhanismi tuleks kohaldada juhul, kui konkurentsiõigusest üksi ei piisa tuvastatud turutõrgete nõuetekohaseks kõrvaldamiseks;

AF.  arvestades, et digiteenuste õigusakti raames kavandatavad seadusandlikud meetmed peaksid põhinema tõenditel; arvestades, et komisjon peaks läbi viima põhjaliku mõjuhinnangu, mis põhineb asjakohastel andmetel, statistikal, analüüsidel ja eri võimaluste uuringutel; arvestades, et mõjuhinnangus tuleks hinnata ja analüüsida ka internetipõhistes kauplemiskohtades müüdavaid ebaturvalisi ja ohtlikke tooteid; arvestades, et mõjuhinnangus tuleks arvesse võtta ka COVID-19 pandeemiast saadud õppetunde ja Euroopa Parlamendi resolutsioone; arvestades, et digiteenuste õigusaktiga peaksid kaasnema rakendussuunised;

Üldpõhimõtted

1.  väljendab heameelt komisjoni võetud kohustuse üle esitada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 225 alusel ettepanek digiteenuste õigusakti paketi kohta, mis peaks koosnema e-kaubanduse direktiivi muutvast direktiivist ja ettepanekust võtta vastu määrus ex ante reguleerimise kohta seoses süsteemi seisukohalt oluliste ettevõtjatega, kellel on sisule juurepääsu kontrollija roll; palub komisjonil esitada selline pakett Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 53 lõike 1 ning artiklite 62 ja 114 alusel, järgides käesoleva resolutsiooni lisas esitatud soovitusi, tuginedes põhjalikule mõjuhinnangule, mis peaks sisaldama teavet ettepanekute finantsmõju kohta ning põhinema asjakohastel andmetel, statistikal ja analüüsidel;

2.  tõdeb e-kaubanduse direktiivis sätestatud õigusraamistiku tähtsust internetipõhiste teenuste arendamisel liidus ning on veendunud, et põhimõtted, millest seadusandjad lähtusid infoühiskonna teenuste osutajate reguleerimisel 90. aastate lõpus, on endiselt kehtivad ja neid tuleks kasutada mis tahes tulevaste ettepanekute koostamisel; rõhutab, et e-kaubanduse direktiivi loodud õiguskindlus on andnud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEdele) võimaluse laiendada oma äri ja tegutseda hõlpsamini piiriüleselt;

3.  on seisukohal, et kõik väljaspool liitu asutatud digitaalsete teenuste osutajad peavad teenuste suunamisel liitu järgima digiteenuste õigusakti reegleid, et tagada Euroopa ja kolmandate riikide digitaalsete teenuste osutajatele võrdsed tingimused; palub komisjonil lisaks hinnata, kas esineb oht, et kolmandad riigid võtavad vastumeetmeid, suurendades samal ajal teadlikkust sellest, kuidas kohaldatakse liidu õigust liidu turul tegutseda soovivate kolmandate riikide teenuseosutajate suhtes;

4.  rõhutab keskset rolli, mida digitaalse ühtse turu arendamisel on täitnud siseturu klausel, millega kehtestatakse koduriigi kontroll ja liikmesriikide kohustus tagada infoühiskonna teenuste vaba liikumine; rõhutab vajadust tegeleda järelejäänud põhjendamatute ja ebaproportsionaalsete tõketega digitaalteenuste osutamisel, nagu keerukad haldusmenetlused, kulukad piiriülesed vaidluste lahendamise menetlused ja juurdepääs asjaomaseid regulatiivseid nõudeid, sealhulgas maksustamist käsitlevale teabele, ning tagada, et ei loodaks uusi põhjendamatuid ja ebaproportsionaalseid tõkkeid;

5.  märgib, et teenuste vaba liikumist käsitlevate liidu reeglite kohaselt võivad liikmesriigid võtta meetmeid, et kaitsta õigustatud avaliku huvi eesmärke, nagu avaliku korra, rahvatervise, avaliku julgeoleku ja tarbijate kaitse, üürieluasemete nappuse vastu võitlemine ning maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise tõkestamine, tingimusel et need meetmed on kooskõlas mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõtetega;

6.  on seisukohal, et tuleks säilitada e-kaubanduse direktiivi peamised põhimõtted, nagu siseturu klausel, asutamisvabadus, teenuste osutamise vabadus ja üldise jälgimiskohustuse kehtestamise keeld; rõhutab, et põhimõte „mis on ebaseaduslik reaalses maailmas, on seda ka veebis“ ning tarbijakaitse ja kasutajate ohutuse põhimõtted peaksid saama ka tulevase õigusraamistiku põhimõteteks;

7.  rõhutab jagamismajanduse platvormide tähtsust, muu hulgas transpordi- ja turismisektoris, kuna neil platvormidel osutavad teenuseid nii üksikisikud kui ka spetsialistid; kutsub komisjoni üles pärast kõigi asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist algatama arusaadavama isikustamata andmete jagamise ja koordineerimise raamistiku platvormide ning riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste vahel, mille eesmärk oles eelkõige jagada parimaid tavasid ja määrata kooskõlas ELi andmestrateegiaga kindlaks teavitamiskohustused;

8.  märgib, et andmekaitse korda on pärast e-kaubanduse direktiivi vastuvõtmist märkimisväärselt ajakohastatud, ning rõhutab, et digitaalteenuste kiireks arenguks on vaja tugevat tulevikukindlat õigusraamistikku, et kaitsta isikuandmeid ja eraelu puutumatust; rõhutab sellega seoses, et digitaalteenuste osutajad peavad järgima liidu andmekaitsealaseid õigusakte, nimelt isikuandmete kaitse üldmäärust ja direktiivi 2002/58/EÜ (e-privaatsuse direktiiv), mida praegu läbi vaadatakse, ning põhiõiguste, sealhulgas väljendusvabaduse, inimväärikuse ja mittediskrimineerimise laia raamistikku, õigust tõhusale õiguskaitsevahendile, ning tagama oma süsteemide ja teenuste turvalisuse ja ohutuse;

9.  on kindlalt seisukohal, et õiguskindluse tagamiseks tuleks digiteenuste õigusaktiga tagada tarbijate usaldus ja selles tuleks selgelt määratleda, et tarbijaõigust ja tooteohutusnõudeid järgitakse õiguskindluse tagamiseks; märgib, et digiteenuste õigusaktis puhul tuleks erilist tähelepanu pöörata puuetega kasutajatele ja tagada infoühiskonna teenuste kättesaadavus; palub komisjonil ärgitada teenuseosutajaid välja töötama tehnilisi vahendeid, mis võimaldaksid infoühiskonna teenuseid puuetega inmestele hästi kättesaadavaks teha, neil neid teenuseid kasutada ja neist kasu saada;

10.  rõhutab, et oluline on säilitada e-kaubanduse direktiivi horisontaalne lähenemisviis; rõhutab, et kõigile sobiv ühtne lähenemisviis (one-size-fits-all) ei sobi kõigi tänapäeva digimaastiku uute probleemide lahendamiseks ning et veebis osalejate ja pakutavate teenuste mitmekesisus nõuab diferentseeritud reguleerimisviisi; soovitab eristada majandus- ja mittemajandustegevust ning platvormide majutatavate digiteenuste eri liike, mitte keskenduda niivõrd platvormi tüübile; on sellega seoses seisukohal, et tulevaste seadusandlike ettepanekute eesmärk peaks olema tagada, et liidu poolt infoühiskonna teenusepakkujatele seatavad uued kohustused oleksid olemuslikult proportsionaalsed ja selged;

11.  tuletab meelde, et paljude seadusandlike ja haldusotsuste ning lepinguliste suhete puhul kasutatakse e-kaubanduse direktiivi määratlusi ja nõudeid ning et nende muutmisel on seetõttu olulised tagajärjed;

12.  rõhutab, et prognoositav, tulevikukindel, selge ja terviklik ELi tasandi raamistik ja aus konkurents on ülimalt olulised tegurid, et edendada kõigi Euroopa ettevõtete, sealhulgas väiksemahuliste platvormide, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete, sh mikroettevõtete, ettevõtjate ja idufirmade kasvu, suurendada piiriülest infoühiskonna teenuste pakkumist, kaotada turu killustatus ja luua Euroopa ettevõtjatele võrdsed tingimused, et nad saaksid digiteenuste turust täit kasu ja oleksid kogu maailma ulatuses konkurentsivõimelised;

13.  rõhutab, et tulevane siseturuvahend, mis hõlmab eelregulatsioone süsteemsete platvormide kohta, ja väljakuulutatud uus konkurentsivahend, mille eesmärk on kõrvaldada konkurentsiõiguses esinevad lüngad, tuleks säilitada eraldi õigusaktidena;

14.  tuletab meelde, et e-kaubanduse direktiiv koostati tehnoloogianeutraalselt, tagamaks, et IT-sektori kiirest innovatsioonitempost tulenev tehnoloogiline areng ei muudaks seda iganenuks, ning rõhutab, et digiteenuste õigusakt peaks olema jätkuvalt tulevikukindel ja kohaldatav digitaalset ühtset turgu mõjutavate uute tehnoloogiate tekkimisele; palub komisjonil tagada, et kõik muudatused oleksid jätkuvalt tehnoloogianeutraalsed, et tagada ettevõtjatele ja tarbijatele pikaajaline kasu;

15.  on seisukohal, et siseturul on vaja luua võrdsed tingimused platvormimajandusele ja veebivälisele majandusele, nii et kõigil huvitatud isikutel – tarbijatel ja ettevõtjatel – oleksid samad õigused ja kohustused; leiab, et digiteenuste õigusakt ei peaks tegelema platvormitöötajate küsimuse lahendamisega; on seetõttu veendunud, et töötajate, sealhulgas platvormi- või jagamismajanduse töötajate sotsiaalkaitset ja sotsiaalseid õigusi tuleks nõuetekohaselt reguleerida eraldi vahendiga, et tänapäeva digitaalmajanduse probleemidele piisavalt ja terviklikult reageerida;

16.  on arvamusel, et digiteenuste õigusakt peaks lähtuma liidu üldistest väärtustest, mis kaitsevad kodanike õigusi, ja selle eesmärk peaks olema edendada rohke ja mitmekesise veebiökosüsteemi loomist, mis hõlmab laia valikut veebiteenuseid, konkurentsivõimelist digikeskkonda, selgust ja õiguskindlust, et digitaalse ühtse turu potentsiaal täielikult ära kasutada;

17.  on seisukohal, et digiteenuste õigusakt annab liidule võimaluse kujundada digimajandust mitte ainult liidu tasandil, vaid olla selles vallas ka ülejäänud maailmale standardite looja;

Põhiõigused ja -vabadused

18.  märgib, et infoühiskonna teenuste pakkujatel, eriti veebiplatvormidel, sealhulgas suhtlusvõrgustikel, on suur võimekus jõuda laiema publikuni, sealhulgas vähem kaitstud inimrühmadeni, näiteks alaealisteni, ning mõjutada nende käitumist, arvamusi ja tavasid, mistõttu need teenusepakkujad peaksid järgima kasutajaid, kasutajate andmeid ja ühiskonda tervikuna kaitsvaid liidu õigusnorme;

19.  tuletab meelde, et hiljutised skandaalid seoses andmete kogumise ja müügiga, nagu ettevõtte Cambridge Analytica puhul, ning seoses valeuudiste, desinformatsiooni, valijatega manipuleerimise ja muu veebis tekitatud kahjuga (alates vihakõnedest kuni terrorismi levitamiseni) on näidanud vajadust teha pingutusi õigusaktide paremaks järgimiseks ja liikmesriikide koostöö tihendamiseks, et mõista kehtivate õigusnormide eeliseid ja puudujääke ning tugevdada põhiõiguste kaitset veebis;

20.  tuletab sellega seoses meelde, et teatavad kindlad ise- ja kaasregulatsiooni süsteemid, nagu desinformatsiooni käsitlev liidu tegevusjuhis, on aidanud struktureerida dialoogi platvormide ja reguleerivate asutustega; arvab, et veebiplatvormid peaksid kasutusele võtma mõjusad ja piisavad kaitsemeetmed, millega saaks eelkõige tagada, et nad tegutsevad hoolikalt, proportsionaalselt ja mittediskrimineerivalt, ning takistada sellise sisu tahtmatut eemaldamist, mis ei ole ebaseaduslik; sellised meetmed ei tohiks kaasa tuua üleslaaditava sisu kohustuslikku filtreerimist, mis ei ole kooskõlas üldise jälgimiskohustuse keeluga; teeb ettepaneku, et kahjuliku sisu, vaenukõne ja desinformatsiooni vastaseid meetmeid tuleks korrapäraselt hinnata ja edasi arendada;

21.  kordab, kui oluline on tagada väljendus-, teabe- ja arvamusvabadus ning vaba ja mitmekesine ajakirjandus- ja meediamaastik, pidades silmas ka sõltumatu ajakirjanduse kaitset; nõuab, et kaitstaks ja edendataks väljendusvabadust ning arvamuste, teabe, ajakirjanduse, meedia ning kunstilise ja kultuurilise väljenduse mitmekesisuse tähtsust;

22.  rõhutab, et digiteenuste õigusakt peaks tugevdama siseturu vabadusi ning tagama hartas sätestatud põhiõigused ja -põhimõtted; rõhutab, et tarbijate ja kasutajate, sealhulgas alaealiste põhiõigusi peaks kaitsma veebis kasutatavate kahjulike ärimudelite, sealhulgas digitaalset reklaami korraldavate ärimudelite, käitumise manipuleerimise ja diskrimineerivate tavade eest;

23.  rõhutab, et kasutajate põhiõiguste järgimise tagamiseks veebis on oluline suurendada kasutajate mõjuvõimu; kordab, et digiteenuste osutajad peavad austama kasutajate õigust andmeid üle kanda ning seda neile võimaldama, nagu on sätestatud liidu õiguses;

24.  märgib, et biomeetrilisi andmeid käsitatakse isikuandmete erikategooriana, mille töötlemise suhtes kehtivad erieeskirjad; märgib, et biomeetriat saab kasutada ja kasutatakse üha enam üksikisikute tuvastamiseks ja autentimiseks, millega selle potentsiaalsest eelistest hoolimata kaasnevad märkimisväärsed riskid ja sekkumine eraelu puutumatuse õigusse, eriti kui seda tehakse andmesubjekti nõusolekuta, ning mis võimaldab ka identiteedipettust; nõuab seetõttu, et digiteenuste õigusaktiga tagataks, et digiteenuse osutajad salvestavad biomeetrilised andmed ainult seadmele endale, välja arvatud juhul, kui keskselt säilitamine on seadusega lubatud, et digiteenuste kasutajatele antakse teenuse kasutamiseks alati vaikimisi seatud alternatiiv biomeetriliste andmete kasutamisele ning teenuseosutajaid kohustutakse kliente biomeetriliste andmete kasutamise riskidest selgelt teavitama;

25.  rõhutab, et kommunikatsiooni metaandmeid käsitlevast kohtupraktikast lähtuvalt antakse ametiasutustele juurdepääs kasutaja abonendi- ja metaandmetele ainult selleks, et eelneva kohtuliku loaga uurida raskete kuritegude kahtlusaluseid; on aga veendunud, et digiteenuste osutajad ei tohi andmeid säilitada õiguskaitse eesmärkidel, välja arvatud juhul, kui sõltumatu pädev asutus on andnud otse korralduse üksikute kasutajate andmete sihipäraseks säilitamiseks kooskõlas liidu õigusega;

26.  rõhutab, et oluline on rakendada andmete suhtes tõhusat otspunktkrüpteerimist, kuna see on hädavajalik usalduse ja turvalisuse tagamiseks internetis ning takistab mõjusalt volitamata kolmandate isikute juurdepääsu;

Läbipaistvus ja tarbijakaitse

27.  märgib, et COVID-19 pandeemia on näidanud e-kaubanduse tähtsat rolli ja vastupidavust ning potentsiaali Euroopa majanduse taaselustamise ühe mootorina, kuid samal ajal ka seda, kui haavatavad on ELi tarbijad selliste ebaausate kauplejate eksitavate kaubandustavade suhtes, kes veebis müüvad võltsitud või ohtlikke tooteid ja pakuvad teenuseid, mis ei vasta liidu ohutuseeskirjadele, või kes tekitavad põhjendamatu ja kuritahtliku hinnatõusu või seavad tarbijatele muud ebaõiglased tingimused; rõhutab tungivat vajadust tõhustada liidu reeglite järgimise tagamist ja tarbijakaitset;

28.  rõhutab, et seda probleemi süvendavad raskused petturlike ärikasutajate tuvastamisel, mis muudab tarbijate jaoks keeruliseks kahju hüvitamise taotlemise;

29.  on seisukohal, et e-kaubanduse direktiivis infoühiskonna teenuste osutajate ja nende äriklientide jaoks sätestatud praegusi läbipaistvus- ja teabenõudeid ning äriliste teadaannete minimaalse teabe nõudeid tuleks karmistada paralleelselt meetmetega, mis parandaksid kehtivate reeglite järgimist, kahjustamata sealjuured VKEde konkurentsivõimet;

30.  kutsub komisjoni üles tugevdama e-kaubanduse direktiivi artiklis 5 sätestatud teabenõudeid ning nõudma, et veebimajutusteenuse pakkujad võrdleksid kooskõlas andmeprotokolli käsitlevate õigusaktidega nende ärikasutajate teavet ja isikuandmeid, kellega neil on vahetu ärisuhe, olemasolevates ja kättesaadavates asjaomastes liidu andmebaasides olevate identifitseerimisandmetega; veebimajutusteenuse pakkujad peaksid paluma oma ärikasutajatel tagada, et nende esitatav teave on täpne, täielik ja ajakohastatud, ning neil peaks olema õigus ja kohustus keelduda neile teenuste osutamisest või lõpetada teenuste osutamine, kui teave nende ärikasutajate identiteedi kohta on vale või eksitav; ärikasutajatel peaks olema kohustus teavitada teenuseosutajat muudatustest oma äritegevuses (näiteks äritegevuse lõpetamine);

31.  palub komisjonil seada infoühiskonna teenuste pakkujatele täitmisele kuuluvad kohustused, et suurendada läbipaistvust, teabehulka ja vastutust; palub komisjonil tagada, et täitemeetmeid suunatakse selliselt, et võetakse arvesse eri teenuseid ja meetmed ei too paratamatult kaasa privaatsuse ja õigustoimingute rikkumist; on seisukohal, et need kohustused peaksid olema proportsionaalsed ning nende täitmine tuleks tagada asjakohaste, tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistuste abil;

32.  rõhutab, et tuleks tugevdada e-kaubanduse direktiivis ja ebaausate kaubandustavade direktiivis sätestatud kehtivaid kohustusi äriliste teadaannete ja digireklaami läbipaistvuse suhtes; juhib tähelepanu sellele, et profileerimise, suunamise ja personaalse hinnakujundusega seotud tarbijakaitseprobleeme peaks lahendama muu hulgas selgete läbipaistvuskohustuste ja teabenõuetega;

33.  rõhutab, et veebitarbijad on ebavõrdses suhtes teenuseosutajate ja kauplejatega, kellel on teenuseid pakkudes toeks reklaamitulud ja reklaamid, mis suunatakse otse konkreetsele tarbijale, lähtudes suurandmete ja tehisintellekti mehhanismidega kogutud teabest; märgib, et personaalsel reklaamil, eelkõige mikrosihitud ja käitumispõhisel reklaamil võib olla negatiivne mõju; kutsub seetõttu komisjoni üles kehtestama lisanõudeid isikuandmete kogumisel põhineva suunatud reklaami ja mikrosihtimise kohta ning kaaluma mikro- ja käitumispõhise suunatud reklaami rangemat reguleerimist, eelistades vähem sekkuvaid reklaamivorme, mis ei nõua kasutaja ja sisu vastasmõju ulatuslikku jälgimist; kutsub komisjoni üles kaaluma ka seadusandlike meetmete võtmist, et muuta veebireklaam läbipaistvamaks;

34.  rõhutab, kui oluline on digitaalteenuste arengut silmas pidades liikmesriikide kohustus tagada see, et nende õigussüsteem võimaldaks lepingute sõlmimist elektrooniliste vahendite abil, ning tagada samal ajal tarbijakaitse kõrge tase; kutsub komisjoni üles vaatama läbi kehtivad nõuded elektrooniliste vahendite abil sõlmitud lepingutele, sealhulgas liikmesriikide teatistele, ning neid vajaduse korral ajakohastama; märgib sellega seoses nn arukate lepingute, näiteks hajusraamatu tehnoloogial põhinevate lepingute arvu suurenemist ning palub komisjonil hinnata hajusraamatu tehnoloogia, sealhulgas arukate lepingute väljatöötamist ja kasutamist, muu hulgas ka arukate lepingute kehtivuse ja täitmise küsimusi piiriülestes olukordades, anda selle kohta suuniseid, et tagada ettevõtjatele ja tarbijatele õiguskindlus, ning teha seadusandlikke algatusi ainult juhul, kui selle hindamise tulemusel tuvastatakse konkreetsed lüngad;

35.  kutsub komisjoni üles kehtestama lepingutingimuste ja üldtingimuste miinimumstandardid, eelkõige seoses läbipaistvuse, juurdepääsetavuse, õigluse ja mittediskrimineerivate meetmetega, ning vaatama veel läbi nende lepingutingimustes sisalduvate eelsõnastatud standardklauslite tava, mille üle ei ole eelnevalt eraldi läbi räägitud, kaasa arvatud lõppkasutaja litsentsilepingud, et leida viise nende õiglasemaks muutmiseks ja tagada kooskõla liidu õigusega, et võimaldada tarbijate hõlpsamat kaasamist, sealhulgas klauslite valikul, et oleks võimalik saada teadlikum nõusolek;

36.  rõhutab vajadust parandada ettevõtjate ja tarbijate vahelise elektroonilise suhtluse tõhusust, võttes arvesse virtuaalse identimistehnoloogia arengut; on seisukohal, et digiteenuste õigusakti toimivuse tagamiseks peaks komisjon ajakohastama ka digitaalse tuvastamise õigusraamistikku, nimelt määrust (EL) nr 910/2014(18) (eIDASe määrus); on seisukohal, et üldiselt tunnustatud ja usaldusväärse digitaalidentiteedi ja usaldusväärsete autentimissüsteemide loomine oleks kasulik moodus, mis võimaldaks turvaliselt tuvastada füüsiliste isikute, juriidiliste isikute ja masinate individuaalset identiteeti, et kaitsta neid võltsprofiilide kasutamise eest; märgib sellega seoses, kui oluline on, et tarbijad saaksid veebis tooteid ja teenuseid turvaliselt osta või kasutada, ilma et nad peaksid kasutama mitteseotud platvorme ja jagama tarbetult nende platvormide kogutud andmeid, sealhulgas isikuandmeid; kutsub komisjoni üles tegema põhjaliku mõjuhinnangu üldiselt tunnustatud avaliku elektroonilise identiteedi loomise kohta alternatiivina erasektori ühtsetele sisselogimissüsteemidele ning rõhutab, et seda teenust tuleks arendada nii, et kogutud andmed oleksid absoluutselt minimaalsed; on seisukohal, et komisjon peaks hindama võimalust luua digiteenuste kasutajate vanuse kontrollimise süsteem, eelkõige selleks, et kaitsta alaealisi;

37.  rõhutab, et digiteenuste õigusakt ei tohiks mõjutada isikuandmete kaitse üldmäärusega kehtestatud võimalikult väheste andmete kogumise põhimõtet ning kui konkreetsete õigusaktidega ei ole ette nähtud teisiti, peaksid digitaalteenuste vahendajad võimaldama oma teenuste anonüümset kasutamist võimalikult suures ulatuses ja töötlema üksnes kasutaja tuvastamiseks vajalikke andmeid, rõhutab, et selliseid kogutud andmeid ei tohiks kasutada muude digitaalteenuste jaoks kui need, mis nõuavad isiku tuvastamist, autentimist või vanuse kindlakstegemist, ning et neid tuleks kasutada üksnes õiguspärasel eesmärgil ja mitte mingil juhul selleks, et piirata üldist juurdepääsu internetile;

Tehisintellekt ja masinõpe

38.  rõhutab, et kuigi tehisintellektil põhinevatel teenustel või automatiseeritud otsustusvahendeid või masinõppevahendeid kasutavatel teenustel, mida praegu reguleeritakse e-kaubanduse direktiiviga, on tohutu potentsiaal tuua kasu tarbijatele ja teenuseosutajatele, peaks digiteenuste õigusakt tegelema konkreetsete probleemidega, mida need teenused tekitavad seoses mittediskrimineerimise, läbipaistvuse, sealhulgas kasutatavate andmekogumite ja sihipäraste väljundite tagamisega, algoritmide arusaadava selgitamisega ning vastutusega, mida kehtivates õigusaktides ei käsitleta;

39.  rõhutab peale selle, et alusalgoritmid peavad täielikult vastama nõuetele, mis puudutavad põhiõigusi, eelkõige eraelu puutumatust, isikuandmete kaitset, sõna- ja teabevabadust, õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ning lapse õigusi, nagu need on sätestatud aluslepingutes ja hartas;

40.  on seisukohal, et oluline on tagada, et kasutataks kvaliteetseid ja erapooletuid alusandmekogusid, samuti aidata üksikisikutel saada juurdepääs mitmekesisele sisule, eri arvamustele, kvaliteetsetele toodetele ja teenustele;

41.  kutsub komisjoni üles kehtestama automatiseeritud otsustamisprotsesside suhtes läbipaistvus- ja vastutusnõuded, tagades samal ajal kasutaja privaatsuse ja ärisaladuste kohta kehtivate nõuete täitmise; juhib tähelepanu vajadusele võimaldada pädevate asutuste poolt regulatiivseid välisauditeid, juhtumipõhist järelevalvet ja korduvaid riskihindamisi ning hinnata seonduvaid riske, eelkõige tarbijaid või kolmandaid isikuid ähvardavaid riske, ning on seisukohal, et nende riskide ennetamiseks võetavad meetmed peaksid olema põhjendatud ja proportsionaalsed ega tohiks takistada innovatsiooni; on veendunud, et põhimõtet „inimene juhib“ peab järgima muu hulgas selleks, et vältida tervise- ja ohutusriskide teket, diskrimineerimist, põhjendamatut jälgimist ja kuritarvitusi või ennetada võimalikke ohte põhiõigustele ja -vabadustele;

42.  leiab, et tarbijatel ja kasutajatel peaks olema õigus saada õigeaegset, ülevaatlikku, kergesti arusaadavat ja kättesaadavat teavet ning et nende õigused peaksid olema kindlalt garanteeritud, kui nad suhtlevad automatiseeritud otsustussüsteemide ja muude innovaatiliste digitaalteenuste või -rakendustega; väljendab muret seoses praeguse läbipaistvuse puudumisega digitaalassistentide või juturobotite kasutamisel, mis võib olla eriti kahjulik vähem kaitstud tarbijatele, ning rõhutab, et digitaalteenuste osutajad ei tohiks tarbijatoe jaoks kasutada üksnes automatiseeritud otsustussüsteeme;

43.  on sellega seoses kindlalt seisukohal, et tarbijatel peaks olema võimalik saada täpset teavet selle kohta, et ta suhtleb automatiseeritud otsustussüsteemiga, samuti selle kohta, kuidas saada kontakti otsustusõigusega inimesega, kuidas taotleda automatiseeritud otsustest tulenevate võimalike vigade kontrollimist ja parandamist ning automatiseeritud otsustussüsteemide kasutamisega seotud kahju hüvitamist;

44.  rõhutab, et oluline on suurendada tarbijate valikuvõimalusi, kontrolli ja usaldust tehisintellekti teenuste ja rakenduste suhtes; on seetõttu veendunud, et tarbijate õigusi tuleks laiendada, et neid digitaalmaailmas paremini kaitsta, ning kutsub komisjoni üles võtma arvesse eelkõige vastutuse ja õigluse kriteeriume ja kontrolli, õigust mittediskrimineerimisele ja erapooletute tehisintellekti andmekogumite kasutamisele; on seisukohal, et tarbijatel ja kasutajatel peaks olema suurem kontroll tehisintellekti kasutamise üle ning võimalus tehisintellektipõhiste isikustamisfunktsioonide kasutamisest keelduda, kasutamist piirata või isikustada;

45.  märgib, et sisu automatiseeritud modereerimise vahendid ei suuda tõhusalt mõista inimsuhtluse konteksti ja tähenduse peensusi, mis on vajalik selleks, et kindlaks teha, kas hinnatavat sisu võib pidada seaduse või teenusetingimuste rikkumiseks; rõhutab seetõttu, et selliste vahendite kasutamist ei tohiks digiteenuste õigusaktiga ette näha;

Võitlus ebaseadusliku veebisisu ja -tegevuse vastu

46.  rõhutab, et ebaseadusliku veebisisu ja -tegevuse olemasolu ja levik on tõsine oht, mis õõnestab kodanike usaldust digikeskkonna vastu ja nende kindlustunnet, kahjustab heas seisus digitaalsete ökosüsteemide arengut ning sellel võivad olla tõsised ja pikaajalised tagajärjed üksikisikute turvalisusele ja põhiõigustele; märgib, et samas saab ebaseaduslikku sisu ja tegevust kergesti levitada ja selle negatiivset mõju väga lühikese aja jooksul võimendada;

47.  märgib, et eri liiki ebaseaduslikule sisule ja tegevusele ei ole ühte kõigile sobivat lahendust; rõhutab ka, et sisu, mis võib olla mõnes liikmesriigis ebaseaduslik, ei pruugi seda olla teistes liikmesriikides, sest liidus on ühtlustatud vaid teatud ebaseadusliku sisu liigid; nõuab, et tehtaks ranget vahet ühelt poolt ebaseaduslikul sisul, karistatavatel tegudel ja ebaseaduslikult jagatud sisul ning teiselt poolt kahjulikul sisul, vaenukõnel ja desinformatsioonil, mis ei ole alati ebaseaduslik ja hõlmab paljusid iga juhtumi puhul kohaldatavaid eri aspekte, lähenemisviise ja reegleid; on seisukohal, et õigusliku vastutuse kord peaks puudutama üksnes ebaseaduslikku sisu, nagu on määratletud liidu või liikmesriigi õiguses;

48.  usub siiski, et ilma et see piiraks põhiõiguste laiemat raamistikku ja kehtivaid valdkondlikke õigusakte, aitab paremini ühtlustatud ja kooskõlastatud lähenemisviis liidu tasandil, milles võetakse arvesse ebaseadusliku sisu ja tegevuse eri liike ning tuginetakse liikmesriikide vahelisele koostööle ja parimate tavade vahetamisele, ebaseadusliku sisuga mõjusamalt tegeleda; toonitab ka vajadust kohandada nende meetmete raskusastet, mida teenuseosutajad peavad rikkumise tõsidusele vastavalt võtma, ning nõuab paremat koostööd ja teabevahetust pädevate asutuste ja veebimajutusteenuse pakkujate vahel;

49.  on seisukohal, et veebiplatvormide vabatahtlik tegevus ja eneseregulatsioon kogu Euroopas on toonud teatavat kasu, kuid vaja on selget õigusraamistikku ebaseadusliku sisu ja tegevuse kõrvaldamiseks, et tagada kiire teatamine sellisest veebisisust ja selle eemaldamine; toonitab, et digiteenuste osutajatele ei tohi kehtestada nende edastatava või säilitatava teabe üldist jälgimiskohustust ning tuleb hoida ära nii õiguslik kui ka praktiline kogu sisu ja tegevuse aktiivne otsimine, modereerimine või filtreerimine; rõhutab, et ebaseaduslik sisu tuleks eemaldada sealt, kus seda majutatakse, ja juurdepääsu pakkujatelt ei tohi nõuda sisule juurdepääsu blokeerimist;

50.  kutsub komisjoni üles tagama, et veebipõhised vahendajad, kes võtavad omal algatusel veebist maha väidetavalt ebaseadusliku sisu, teeksid seda hoolsalt, proportsionaalselt ja mittediskrimineerivalt ning võttes igas olukorras nõuetekohaselt arvesse kasutajate põhiõigusi ja -vabadusi; rõhutab, et kõigi selliste meetmetega peaksid kaasnema kindlad menetluslikud kaitsemeetmed ning mõistlikud läbipaistvus- ja aruandlusnõuded; palub juhul, kui on kahtlusi, et sisu on ebaseaduslik, lasta see läbi vaadata inimesel ja seda ei tohiks eemaldada ilma täiendava uurimiseta;

51.  palub komisjonil esitada uuring sisu ja andmete eemaldamise kohta enne COVID-19 pandeemia ja selle ajal automatiseeritud otsustamisprotsesside tulemusel ning eemaldatud üksuste arvus sisalduvate ekslikult eemaldamise juhtude (valepositiivsete) määra kohta;

52.  kutsub komisjoni üles tegelema liikmesriikide eeskirjade suurenevate erinevuste ja killustatusega ning võtma vastu selged ja prognoositavad ühtlustatud eeskirjad ning läbipaistva, mõjusa ja proportsionaalse teavitamis- ja tegevusmehhanismi; see peaks andma piisavad kaitsemeetmed, võimaldama kasutajatel teavitada veebivahendajaid võimaliku ebaseadusliku veebisisu või -tegevuse olemasolust ning aitama internetipõhistel vahendajatel kiiresti reageerida ja olema läbipaistvam potentsiaalselt ebaseadusliku sisu suhtes võetavate meetmete osas; on arvamusel, et sellised meetmed peaksid olema tehnoloogiliselt neutraalsed ja kõigile osalistele kergesti kättesaadavad, et tagada kasutajate ja tarbijate kõrgetasemeline kaitse;

53.  rõhutab, et selline teavitamise ja meetmete mehhanism peab olema inimkeskne; rõhutab, et kehtestada tuleks kaitsemeetmed süsteemi kuritarvitamise vastu, sealhulgas korduva vale märkimise, ebaausate kaubandustavade ja muude skeemide vastu; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks juurdepääsu läbipaistvatele, mõjusatele, õiglastele ja kiiretele vastuväite-, kaebuste lahendamise ja vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismidele ning tagaks võimaluse taotleda sisu eemaldamise korral õiguskaitset, et tagada õigus tõhusale õiguskaitsevahendile;

54.  tunneb heameelt sisu eemaldamise läbipaistvaks muutmise üle; kutsub komisjoni üles tagama, et aruanded, mis sisaldavad teavet teavitamise ja meetmete võtmise mehhanismide kohta, nagu teadete arv, sisust teavitavate üksuste liik, kaebuse sisu laad, vahendaja vastamise aeg, edasikaebuste arv ning selliste juhtumite arv, kus sisu on tunnistatud ebaseaduslikuks või ebaseaduslikult jagatuks, tuleks teha üldsusele kättesaadavaks;

55.  võtab teadmiseks probleemid, mis on seotud muus liikmesriigis kui teenuseosutaja päritoluriigis välja antud õiguslike ettekirjutuste jõustamisega, ning rõhutab, et seda küsimust on vaja edasi uurida; on seisukohal, et veebimajutusteenuse pakkujatelt ei tohi nõuda, et nad kõrvaldaksid või tõkestaksid juurdepääsu teabele, mis on nende päritoluriigis seaduslik;

56.  rõhutab, et vastutus õiguse täitmise tagamise, veebitoimingute ja -sisu seaduslikkuse üle otsustamise ja veebimajutusteenuse pakkujatele korralduse andmise eest eemaldada ebaseaduslik sisu või tõkestada juurdepääs sellele ning nende korralduste täpsuse, põhjendatuse ja põhiõigustele vastavuse eest lasub sõltumatutel pädevatel ametiasutustel;

57.  rõhutab, et e-kaubanduse direktiivi artiklites 12, 13 ja 14 sätestatud veebiteenuse vahendajate õigusliku vastutuse ja artikliga 15 sätestatud üldise jälgimiskeelu kaitsemeetmed on digiteenuste vaba liikumise lihtsustamiseks, veebisisu kättesaadavuse tagamiseks ning kasutajate põhiõiguste kaitsmiseks otsustava tähtsusega ja need tuleks säilitada; rõhutab sellega seoses, et õigusliku vastutuse korda ja üldise jälgimise keeldu ei tohiks nõrgendada võimaliku uue õigusaktiga või e-kaubanduse direktiivi muude jaotiste muutmise teel;

58.  tunnustab põhimõtet, et neutraalse ja passiivse rolliga digiteenuste, nagu taga- ja taristuteenuste osutajad ei ole vastutavad teenuste kaudu edastatava sisu eest, sest neil puudub kontroll selle sisu üle, nendega ei toimu aktiivset suhtlust või nad ei optimeeri seda; rõhutab siiski, et vaja on täiendavat selgitust aktiivse ja passiivse rolli kohta, võttes arvesse Euroopa Kohtu praktikat selles küsimuses;

59.  palub komisjonil kaaluda, kas tasuks kohustada veebimajutusteenuse pakkujat teavitama pädevat õiguskaitseasutust ebaseaduslikust sisust, mis võib kujutada endast rasket kuritegu, kohe kui ta on sellest teada saanud;

Internetipõhised kauplemiskohad

60.  märgib, et kuigi internetipõhiste teenuste osutajate, näiteks internetipõhiste kauplemiskohtade tekkimine on toonud kasu nii tarbijatele kui ka kauplejatele, eelkõige valiku parandamise, kulude vähendamise ja hindade alandamise kaudu, on see teinud tarbijad haavatavamaks ka üha suurema arvu müüjate, sealhulgas kolmandatest riikidest pärit müüjate, kellel on võimalik pakkuda internetis ebaseaduslikke, ohtlikke või võltsitud tooteid ja teenuseid, mis sageli ei vasta liidu tooteohutuse eeskirjadele ja standarditele ega taga piisavalt tarbijate õigusi, eksitavate kaubandustavade suhtes;

61.  rõhutab, et tarbijatel peaks olema võrdselt ohutu teha oste nii veebis kui ka kauplustes; rõhutab, et on lubamatu, et liidu tarbijad puutuvad kokku ebaseaduslike, võltsitud ja ohtlike toodetega, mis sisaldavad ohtlikke kemikaale ning muid turvalisusele ohtu kujutavaid riske, mis ohustavad inimeste tervist; toonitab, et tuleb kehtestada asjakohased tooteohutuse ja tarbijakaitsemeetmed, et takistada nõuetele mittevastavate toodete või teenuste müüki internetipõhistel turgudel, ning kutsub komisjoni üles tugevdama vastutuskorda internetipõhistel turgudel;

62.  toonitab turujärelevalve ja toodete vastavuse määruse (EL) 2019/1020 reeglite tähtsust seoses kolmandatest riikidest liitu toodavate toodete vastavusega; palub komisjonil võtta meetmed, et väljaspool liitu asutatud müüjad järgiksid paremini õigusakte, kui puudub liidus registreeritud tootja, importija või turustaja, ning kõrvaldada kõik praegused õiguslikud lüngad, mis võimaldavad väljaspool liitu asutatud tarnijatel müüa Euroopa tarbijatele veebis tooteid, mis ei vasta liidu ohutus- ega tarbijakaitse-eeskirjadele, ilma et neid saaks sellise tegevuse eest karistada või et nad oleks selle eest vastutavad, ning jätmata tarbijatele seaduslikke vahendeid oma õiguste kasutamiseks või kahju eest hüvitise saamiseks; rõhutab sellega seoses, et alati peab olema võimalik teha kindlaks kolmandatest riikidest pärit toodete tootjad ja müüjad;

63.  toonitab, et internetipõhised kauplemiskohad peavad koheselt teavitama tarbijat, kui tema ostetud toode on kauplemiskohast kõrvaldatud, sest kauplemiskohale on teatatud, et toode ei vasta liidu tooteohutuse ja tarbijakaitse eeskirjadele;

64.  toonitab vajadust tagada, et internetipõhised kauplemiskohad konsulteerivad RAPEXiga ja teavitavad pädevaid asutusi niipea, kui nad saavad teada ebaseaduslikest, ohtlikest ja võltsitud toodetest oma platvormidel;

65.  on seisukohal, et internetipõhised kauplemiskohad peaksid tõhustama koostööd turujärelevalveasutuste ja tolliasutustega, vahetades muu hulgas teavet ebaseaduslike, ohtlike ja võltsitud toodete müüja kohta;

66.  kutsub komisjoni üles ärgitama liikmesriike võtma rohkem ühiseid turujärelevalvemeetmeid ja tõhustama koostööd tolliasutustega, et kontrollida veebis müüdavate toodete ohutust enne nende tarbijateni jõudmist; palub komisjonil uurida võimalust luua rahvusvaheline tarbijakeskuste võrgustik, et aidata ELi tarbijatel lahendada vaidlusi kolmandates riikides asuvate kauplejatega;

67.  palub komisjonil tagada, et kui internetipõhised kauplemiskohad pakuvad professionaalseid teenuseid, saavutatakse tarbijakaitse piisav tase asjakohaste kaitsemeetmete ja teavitamisnõuete abil;

68.  on arvamusel, et turismi- ja transporditurul tuleks digiteenuste õigusaktiga püüda tagada õiguskindlus ja selgus, luues juhtimisraamistiku, millega muudetakse ametlikuks platvormide ning riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste koostöö eelkõige eesmärgiga jagada parimaid tavasid ning kehtestades lühiajalise rendi ja liikuvusplatvormidele oma teenuseosutajate suhtes asjaomaste riiklike, piirkondlike ja kohalike õigusaktidega seotud teabekohustused; nõuab komisjonilt põhjendamatute tõkete edasist kõrvaldamist ja kõiki sidusrühmi hõlmavate ELi koordineeritud valdkondlike meetmete koostamist, et leppida kokku kriteeriumides, nagu load, litsentsid või vajaduse korral teenuseosutaja kohalik või riiklik registreerimisnumber, mis on kooskõlas ühtse turu eeskirjadega ning vajalik teenuse pakkumiseks lühiajalise rendi ja liikuvusplatvormil; rõhutab, kui oluline on vältida ebaproportsionaalsete teabekohustuste ja tarbetu halduskoormuse kehtestamist kõigile teenuseosutajatele, pöörates erilist tähelepanu vastastikustele teenuseosutajatele ja VKEdele;

69.  nõuab, et digiteenuste õigusakt edendaks kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega e-kaubanduse kestlikku kasvu ja jätkusuutlikkust; rõhutab internetipõhiste kauplemiskohtade olulist rolli kestlike toodete ja teenuste edendamisel ja säästva tarbimise hoogustamisel; nõuab meetmeid internetis pakutavate toodete ja teenustega seotud eksitavate tavade ja desinformatsiooni, sealhulgas valede keskkonnaalaste väidete vastu võitlemiseks, kutsudes samal ajal internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujaid üles edendama e-kaubanduse kestlikkust, andes tarbijatele selget ja kergesti arusaadavat teavet internetis ostetavate toodete või teenuste keskkonnamõju kohta;

70.  palub komisjonil uurida põhjalikult toodete ja teenuste veebimüüki käsitleva olemasoleva õigusraamistiku selgust ja järjepidevust, et selgitada välja võimalikud lüngad ja vastuolud ning tõhusa jõustamise puudumine; palub komisjonil analüüsida põhjalikult digiteenuste õigusakti ning tooteohutust ja kemikaale käsitlevate liidu õigusaktide koostoimet; palub komisjonil tagada kooskõla internetipõhiste kauplemiskohtade uute eeskirjade ning direktiivi 2001/95/EÜ(19) (üldise tooteohutuse direktiiv) ja direktiivi 85/374/EMÜ(20) (tootevastutuse direktiiv) läbivaatamise vahel;

71.  võtab teadmiseks jätkuvad probleemid, mis on seotud valikuliste turustuskokkulepete kuritarvitamise või valesti kohaldamisega, et piirata toodete ja teenuste piiriülest kättesaadavust ühtsel turul ja platvormide vahel; palub komisjonil tegutseda selle küsimusega vertikaalsete grupierandite ja muude ELi toimimise lepingu artikli 101 kohaste poliitikameetmete laiema läbivaatamise käigus, hoidudes selle lisamisest digiteenuste õigusakti;

Süsteemi seisukohalt oluliste ettevõtjate ex ante reguleerimine

72.  märgib, et tänapäeval iseloomustavad mõnda turgu suured märkimisväärse võrgumõjuga ettevõtjad, kes suudavad tegutseda de facto digimajanduse veebisisule juurdepääsu kontrollijatena (süsteemi seisukohalt olulised ettevõtjad); rõhutab, kui oluline on tarbijate heaolu edendamiseks aus ja mõjus konkurents olulise digitaalse kohaloluga veebiettevõtjate ja muude teenusepakkujate vahel; palub komisjonil viia läbi põhjalik analüüs turul seni täheldatud eri probleeme ja nende tagajärgi, sealhulgas tarbijatele, VKEdele ja siseturule;

73.  leiab, et turule sisenemise tõkete vähendamine ja süsteemi seisukohalt oluliste ettevõtjate reguleerimine annab siseturu vahendile, millega nende märkimisväärse turujõuga süsteemi seisukohalt oluliste ettevõtjate suhtes kehtestatakse ex ante regulatiivsed abinõud, võime avada turge uutele osalejatele, sealhulgas VKEdele, ettevõtjatele ja idufirmadele, suurendades seeläbi tarbijate valikuvõimalusi ja arendades innovatsiooni kaugemale sellest, mida konkurentsiõiguse jõustamisega üksi on võimalik saavutada;

74.  tunneb heameelt, et komisjon pidas avalikke konsultatsioone võimaluse üle kehtestada tulevase digiteenuste õigusakti raames sihipärane ex ante reguleerimine, et lahendada süsteemseid probleeme, mis on omased digitaalsetele turgudele; rõhutab siseturu reguleerimise ja konkurentsipoliitika olemuslikku vastastikust täiendavust, nagu rõhutatakse komisjoni erinõunike aruandes „Digitaalajastu konkurentsipoliitika“;

75.  kutsub komisjoni üles määratlema „süsteemi seisukohalt oluliste ettevõtjate“ mõiste selgete näitajate alusel;

76.  on seisukohal, et ex ante reguleerimine peaks põhinema määrusel (EL) 2019/1150 (edaspidi „platvormide ja ettevõtjate vahelisi suhteid käsitlev määrus“) ning meetmed peaksid olema kooskõlas liidu konkurentsieeskirjade ja liidu konkurentsipoliitikaga, mida praegu läbi vaadatakse, et digiajastu probleeme paremini lahendada; ex ante reguleerimine peaks tagama õiglased kauplemistingimused, mida kohaldatakse kõigi ettevõtjate suhtes, sealhulgas võimalikud lisanõuded ning suletud loetelu positiivsetest ja negatiivsetest meetmetest, mida sellistelt ettevõtjatelt nõutakse ja/või mille võtmine on keelatud;

77.  palub komisjonil eelkõige analüüsida süsteemi seisukohalt oluliste ettevõtjate kasutatavate soovitussüsteemide, sealhulgas selliste süsteemide toimimise reeglite ja kriteeriumide läbipaistmatust ning seda, kas on vaja kehtestada täiendavad läbipaistvuskohustused ja teabenõuded;

78.  rõhutab, et ex ante regulatiivsete abinõude kehtestamine muudes sektorites on parandanud konkurentsi nendes sektorites; märgib, et sarnase raamistiku võiks välja töötada selliste süsteemi seisukohalt oluliste ettevõtjate kindlaks tegemiseks, kellel on „kontrollija“ roll, võttes arvesse digisektori eripära;

79.  juhib tähelepanu asjaolule, et süsteemi seisukohalt olulisi ettevõtjaid kasutavate äriklientide suurus ulatub hargmaistest ettevõtjatest mikroettevõtjateni; rõhutab, et süsteemi seisukohalt oluliste ettevõtjate ex ante reguleerimine ei tohiks viia neid kasutavatele ettevõtjatele esitatavate täiendavate nõueteni;

80.  juhib tähelepanu suurte andmehulkade kogunemisele ja kogumisele ning selliste andmete kasutamisele süsteemi seisukohalt oluliste ettevõtjate poolt, et laieneda ühelt turult teisele, samuti lisavõimalusele sundida kasutajaid kasutama ühe operaatori e-identimist mitme platvormi puhul, mis võib põhjustada läbirääkimispositsiooni tasakaalustamatust ja seega konkurentsi moonutamist ühtsel turul; on seisukohal, et platvormide suurem läbipaistvus ja andmete jagamine süsteemi seisukohalt oluliste ettevõtjate ja pädevate asutuste vahel on hädavajalik, et tagada ex ante reguleerimise toimimine;

81.  rõhutab, et koostalitlusvõime on keskse tähtsusega, et turg oleks konkurentsivõimeline, kasutajatel oleksid valikuvõimalused ja teenused oleksid innovaatilised ning selleks et piirata kasutajate ja tarbijate kinnistamise ohtu; kutsub komisjoni üles tagama süsteemi seisukohalt oluliste ettevõtjate asjakohane koostalitlusvõime ning uurima eri tehnoloogiaid, avatud standardeid ja protokolle, sealhulgas võimalust luua tehniline liides (rakendusliides);

Järelevalve, koostöö ja jõustamine

82.  on veendunud, et digiteenuste piiriülest olemust silmas pidades on digiteenuste õigusakti nõuetekohase jõustamise tagamiseks vaja eelkõige mõjusat järelevalvet ja koostööd, sealhulgas teabe ja parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel; rõhutab, et liidu õigusaktide puudulik ülevõtmine, rakendamine ja jõustamine liikmesriikides tekitab digitaalsel ühtsel turul põhjendamatuid takistusi; kutsub komisjoni üles tegelema nende küsimustega tihedas koostöös liikmesriikidega;

83.  palub komisjonil tagada, et liikmesriigid annaksid riiklikele järelevalveasutustele piisavad rahalised vahendid, inimressursid ja jõustamisvolitused, et nad saaksid täita oma ülesandeid mõjusalt ja aidata kaasa nende vastavale tööle;

84.  rõhutab, et koostöö riiklike ning muude liikmesriikide asutuste, kodanikuühiskonna ja tarbijaorganisatsioonide vahel on digiteenuste õigusakti mõjusa jõustamise saavutamiseks ülimalt oluline; teeb ettepaneku tugevdada päritoluriigi põhimõtet tihedama koostöö kaudu liikmesriikide vahel, et parandada digiteenuste regulatiivset järelevalvet ja saavutada mõjus õiguskaitse piiriüleste juhtumite korral; julgustab liikmesriike koondama ja jagama parimaid tavasid ja andmeid riiklike reguleerivate asutuste vahel ning tagama reguleerivatele asutustele ja õigusasutustele turvalised koostalitlusvõimelised viisid omavaheliseks suhtlemiseks;

85.  kutsub komisjoni üles hindama kõige asjakohasemat järelevalve- ja jõustamismudelit digiteenuste õigusakti käsitlevate sätete kohaldamiseks ning kaaluma riiklike ja liidu ametiasutuste koordineerimisel ja koostööl põhineva hübriidsüsteemi loomist, et tagada digiteenuste õigusakti täitmise tõhus järelevalve ja rakendamine; on seisukohal, et sellisel järelevalvesüsteemil peaks olema vastutus digiteenuste õigusakti järelevalve, nõuetele vastavuse, seire ja rakendamise eest ning tal peaksid olema lisavolitused piiriülesteks algatusteks ja uurimisteks ning talle tuleks anda jõustamis- ja auditeerimisvolitused;

86.  on seisukohal, et ELi koordineerimine koostöös riiklike ametiasutuste võrgustikuga peaks seadma prioriteediks keeruliste piiriüleste küsimuste lahendamise;

87.  tuletab meelde, kui oluline on hõlbustada isikustamata andmete jagamist ja edendada sidusrühmadega peetavat dialoogi; ergutab Euroopa teadusuuringute andmebaasi loomist ja haldamist, et hõlbustada andmete jagamist avaliku sektori asutuste, teadlaste, valitsusväliste organisatsioonide ja ülikoolidega teadusuuringute eesmärgil; kutsub komisjoni üles rajama selline vahend olemasolevatele parimatele tavadele ja algatustele, nagu veebiplatvormimajanduse vaatlusrühm või ELi plokiahela vaatluskeskus;

88.  usub, et komisjon peaks olema Teadusuuringute Ühiskeskuse kaudu volitatud pakkuma taotluse korral liikmesriikidele eksperdiabi digitaalse ühtse turu õigusaktide jõustamisega seotud tehnoloogiliste, haldus- või muude küsimuste analüüsimisel; kutsub riikide reguleerimisasutusi ja komisjoni üles andma liidu VKEdele nende õiguste vallas täiendavat nõu ja abi;

89.  palub komisjonil tugevdada ja ajakohastada olemasolevat liidu raamistikku vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks e-kaubanduse direktiivi raames, võttes arvesse arengusuundumusi direktiivi 2013/11/EL(21) alusel, ning kohtumenetlusteks, et tagada tõhus jõustamine ja tarbijatele kahju hüvitamine; rõhutab vajadust toetada tarbijaid kohtusüsteemi kasutamisel; on veendunud, et mis tahes läbivaatamine ei tohiks nõrgendada väikeettevõtete ja kauplejate õiguskaitset, mida riiklikud õigussüsteemid võimaldavad;

Lõppmärkused

90.  on seisukohal, et taotletava ettepaneku finantsmõju tuleb katta asjakohaste eelarveassigneeringutega;

o
o   o

91.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos üksikasjalike soovitustega komisjonile, nõukogule ning liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele.

RESOLUTSIOONI LISA:

SOOVITUSED TAOTLETAVA ETTEPANEKU SISU KOHTA

I.  ÜLDPÕHIMÕTTED

Digiteenuste õigusakti pakett (edaspidi „pakett“) peaks aitama kaasa siseturu tugevdamisele ja kindlustama digiteenuste vaba liikumise ja ettevõtlusvabaduse ning samas tarbijakaitse kõrge taseme ning parandama kasutajate õigusi, usaldust ja turvalisust.

Pakett peaks tagama, et internetipõhist ja internetivälist majandustegevust käsitatakse võrdselt ja võrdsetel tingimustel, mis peegeldab täielikult põhimõtet „mis on ebaseaduslik reaalses maailmas, on seda ka veebis“, võttes arvesse internetikeskkonna eripära.

Pakett peaks tarbijatele ja ettevõtjatele, eelkõige mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjale pakkuma õiguskindlust ja läbipaistvust. Pakett peaks aitama kaasa innovatsiooni toetamisele ning digiteenuste osutamiselt põhjendamatute ja ebaproportsionaalsete tõkete ja piirangute kõrvaldamisele.

See ei tohiks mõjutada kasutajate ja tarbijate põhiõiguste laiaulatuslikku raamistikku, nagu eraelu puutumatuse kaitse ja isikuandmete kaitse, mittediskrimineerimine, inimväärikuse austamine, väljendusvabadus ja tõhusa kohtuliku kaitse õigus.

Pakett peaks tuginema praegu veebiplatvormide suhtes kohaldatavatele õigusnormidele, nimelt e-kaubanduse direktiivile ning platvormide ja ettevõtjate vahelisi suhteid käsitlevale määrusele.

Pakett peaks hõlmama järgmist:

—  ELi toimimise lepingu artikli 53 lõikel 1 ning artiklitel 62 ja 114 põhineva e-kaubanduse direktiivi põhjalik läbivaatamine, millega tagatakse:

—  muudetud raamistik selgete kohustustega, sealhulgas läbipaistvuse ja teabe osas;

—  selged ja üksikasjalikud menetlused ja meetmed ebaseadusliku veebisisuga tegelemiseks ja selle eemaldamiseks, sealhulgas ühtlustatud õiguslikult siduv Euroopa teavitamise ja meetmete mehhanism;

—  tulemuslik järelevalve, koostöö ning proportsionaalsed, tõhusad ja hoiatavad sanktsioonid;

—  ELi toimimise lepingu artiklil 114 põhinev siseturgu käsitlev õigusakt määruse vormis, millega kehtestatakse ex ante kohustused suurtele platvormidele, mis on digitaalses ökosüsteemis sisule juurdepääsu kontrollijad (süsteemi seisukohalt oluline ettevõtja), ning mida täiendab tõhus institutsiooniline jõustamismehhanism.

II.  KOHALDAMISALA

Õiguskindluse huvides tuleks paketis selgitada, millised digiteenused selle kohaldamisalasse kuuluvad. Pakett peaks järgima e-kaubanduse direktiivi horisontaalset olemust ja seda tuleks kohaldada mitte ainult veebiplatvormide, vaid kõigi infoühiskonna teenuste suhtes, nagu need on määratletud liidu õiguses.

Hoiduda tuleks kõigile ühesugust lahendust pakkuvast käsitusest. Erisuguseid meetmeid võib vaja olla digitaalsete teenuste puhul, mida pakutakse üksnes ettevõtjatele ning millele kolmandate isikute või üldsuse juurdepääs on piiratud või puudub, ning teenuste puhul, mis on mõeldud otse tarbijatele ja üldsusele.

Paketi territoriaalset kohaldamisala tuleks laiendada, et see hõlmaks ka kolmandates riikides asutatud äriühingute, teenuseosutajate ja infoühiskonna ühiskonna teenuste osutajate tegevust, kui nad pakuvad ja suunavad teenuseid või kaupu liidu tarbijatele või kasutajatele.

Kui komisjon leiab pärast paketi läbivaatamist, et sellega tuleks muuta e-kaubanduse direktiivi lisa selles sätestatud erandite osas, ei tohiks ta muuta eelkõige tarbijalepingutega seotud lepinguliste kohustuste erandit.

Pakett peaks tagama, et liit ja liikmesriigid säilitavad kõrgetasemelise tarbijakaitse ning liikmesriigid saavad jätkata õigustatud avaliku huvi eesmärkide täitmist, kui see on vajalik, proportsionaalne ja kooskõlas liidu õigusega.

Paketis tuleks ühtselt kindlaks määrata, kuidas selle sätted toimivad koos teiste õigusaktidega, mille eesmärk on hõlbustada teenuste vaba liikumist, et selgitada välja professionaalsete ja mitteprofessionaalsete teenuste suhtes kohaldatav õiguskord kõigis sektorites, sealhulgas veoteenustega ja lühiajalise üürimisega seotud tegevus, kus täpsustamine on vajalik.

Paketis tuleks sidusalt selgitada ka seda, milline on selle sätete koostoime hiljuti vastuvõetud õigusnormidega, mis käsitlevad muu hulgas geoblokeerimist, tooteohutust, turujärelevalvet, ärisuhete platvorme, tarbijakaitset, kaupade müüki ning digisisu üleandmist ja digiteenuseid(22), ja muude väljakuulutatud algatustega, nagu tehisintellekti õigusraamistik.

Paketti peaks olema kohaldatav, ilma et see piiraks teistes õigusaktides, nagu isikuandmete kaitse üldmääruses, autoriõiguse direktiivis (EL) 2019/790 ja audiovisuaalmeedia teenuste direktiivis 2010/13/EL sätestatud normide kohaldamist.

III.  MÕISTED

Paketis sisalduvates mõistetes tuleks

—  selgitada, mil määral kuuluvad paketi kohaldamisalasse sellised uued digiteenused nagu sotsiaalmeedia võrgustikud, jagamismajanduse teenused, otsingumootorid, WI-FI levialad, veebireklaamid, pilveteenused, veebimajutus, sõnumiteenused, rakenduste poed, võrdlusvahendid, tehisintellektipõhised teenused, sisuedastuse võrgustikud ja domeeninime teenused;

—  selgitada ühelt poolt sisumajutuse vahendajate (tekst, pildid, video- või helisisu) ja teiselt poolt internetipõhiste kauplemiskohtade (kaupade, sealhulgas digitaalsete elementidega kaupade, või teenuste müümiseks) olemust;

—  teha selget vahet majandustegevusel ja tasu eest pakutaval sisul või tehingutel, nagu need on kindlaks määranud kohus ja mis hõlmavad ühelt poolt ka reklaami- ja turundustavasid ning teiselt poolt mittemajanduslikku tegevust ja sisu;

—  selgitada, mis kuulub ebaseadusliku sisu määratluse alla, ja kinnitada, et tarbijakaitset, tooteohutust või toidu või tubakatoodete, kosmeetikatoodete ja võltsitud ravimite või elusloodustoodete pakkumist või müüki käsitlevate liidu õigusnormide rikkumine kuulub samuti ebaseadusliku sisu määratluse alla;

—  määratleda mõiste „süsteemi seisukohalt oluline ettevõtja“, määrates kindlaks selged näitajad, mis võimaldavad reguleerivatel asutustel tuvastada platvormid, mis on märkimisväärse turupositsiooniga sisule juurdepääsu kontrollijad ja millel on internetimajanduses süsteemne roll; näitajates võiks arvesse võtta seda, kas ettevõtja tegutseb olulisel määral mitmepoolsetel turgudel või kas ta suudab kasutajad ja tarbijad kinnistada, tema võrgu suurust (kasutajate arv) ja võrguefekti olemasolu; turuletuleku tõkked, finantstugevus, andmetele juurdepääsu võimalus ning eri allikatest pärit andmete kogumine ja kombineerimine; vertikaalne integratsioon ja roll vältimatu partnerina ning tegevuse tähtsus kolmandate isikute juurdepääsul pakkumisele ja turgudele jne;

—  püüda kodifitseerida Euroopa Kohtu otsused, kui see on vajalik, võttes nõuetekohaselt arvesse neid mõisteid sisaldavaid mitmesuguseid õigusakte.

IV.  LÄBIPAISTVUS- JA TEAVITAMISKOHUSTUS

Paketiga tuleks kehtestada selged ja proportsionaalsed läbipaistvus- ja teavitamiskohustused; Need kohustused ei tohiks tekitada erandeid ega uusi vabastusi kehtivast vastutuskorrast, mis on sätestatud e-kaubanduse direktiivi artiklites 12, 13 ja 14, ning need peaksid hõlmama järgmisi aspekte.

1.  Üldised teabele esitatavad nõuded

E-kaubanduse direktiivi muudetud sätted peaksid täiendama üldisi teabele esitatavaid nõudeid järgmiste kohustustega:

—  e-kaubanduse direktiivi artiklites 5, 6 ja 10 sätestatud teabele esitatavaid nõudeid tuleb karmistada;

—  ärikasutajatele tuleks kehtestada põhimõte „tunne oma äriklienti“ ning see piirdub veebimajutusteenuse pakkuja otseste ärisuhetega; veebimajutusteenuse pakkujad peaksid võrdlema oma ärikasutajate esitatud identimisandmeid ELi käibemaksu ning ettevõtjate identifitseerimise ja registreerimise andmebaasidega, kui on olemas käibemaksukohustuslasena registreerimise või ettevõtja registreerimise ja identifitseerimise (EORI) number; kui ettevõtja on käibemaksust või ettevõtjana registreerimisest (EORI) vabastatud, tuleks esitada isikut tõendav dokument; kui ärikasutaja tegutseb teiste ettevõtjate agendina, peaks ta end sellena deklareerima; veebimajutusteenuse pakkujad peaksid paluma ärikasutajatel tagada, et kogu esitatud teave oleks täpne ja muudatuste tegemise korral ajakohastatud, ning veebimajutusteenuse pakkujatel ei tohiks lubada teenuseid osutada, kui teave on puudulik või kui pädevad asutused on veebimajutusteenuse pakkujat teavitanud sellest, et tema ärikasutaja andmed on valed, eksitavad või muul viisil kehtetud;

—  eespool osutatud teenustest kõrvalejätmise meedet tuleks kohaldada üksnes ettevõtjatevaheliste lepinguliste suhete suhtes ja see ei tohiks piirata andmesubjektide õigusi, mis tulenevad isikuandmete kaitse üldmäärusest. See meede ei tohiks mõjutada muude kui ärikasutajate veebianonüümsuse kaitset. Uued üldised teabele esitatavad nõuded peaksid veelgi täiustama e-kaubanduse direktiivi artikleid 5, 6 ja 10, et viia need meetmed vastavusse hiljuti vastuvõetud õigusaktides, eelkõige ebaõiglaste lepingutingimuste direktiivis 93/13/EMÜ(23), tarbija õiguste direktiivis 2011/83/EL(24) ning platvormide ja ettevõtjate vahelisi suhteid käsitlevas määruses kehtestatud teabele esitatavate nõuetega.

—  e-kaubanduse direktiivi artiklit 5 tuleks veelgi ajakohastada, nõudes, et digiteenuste osutajad annaksid tarbijatele otsesed ja tõhusad suhtlusvahendid, nagu elektrooniline kontaktvorm, juturobotid, kiirsõnumite saatmine või tagasihelistamine, tingimusel et nende suhtlusvahenditega seotud teave on tarbijatele selgel ja arusaadaval viisil kättesaadav.

2.  Õiglased lepingutingimused ja üldtingimused

Paketiga tuleks teenuseosutajatele kehtestada miinimumstandardid õiglaste, teostatavate, mittediskrimineerivate ja läbipaistvate lepingutingimuste ja üldtingimuste koostamiseks, mille suhtes kehtivad vähemalt järgmised nõuded:

—  näha ette selged ja üksiti mõistetavad lepingutingimused ja üldtingimused lihtsas ja arusaadavas keeles;

—  märkida lepingutingimustes ja üldtingimustes selgelt, mida liidu või siseriiklikus õiguses mõistetakse ebaseadusliku sisu või tegevuse all, ning selgitada õiguslikke tagajärgi, mis tulenevad kasutajale ebaseadusliku sisu teadlikul salvestamisel või üleslaadimisel;

—  teavitada kasutajaid kõigist lepingutingimustes ja üldtingimustes tehtavatest olulisest muudatusest, mis võivad mõjutada kasutajate õigusi, ning anda nende kohta selgitusi;

—  tagada, et lepingutingimuste ja üldtingimuste varem koostatud standardklauslid, mille üle ei ole eelnevalt eraldi läbi räägitud, sealhulgas lõppkasutaja litsentsilepingud, algavad kokkuvõtliku märkusega ühtlustatud vormis, mille kehtestab komisjon;

—  tagada, et lõpetamisprotsess oleks sama lihtne kui registreerumine (ilma varjatud mustrite või muude tarbija otsust mõjutavate vahenditeta);

—  automaatsüsteemide kasutamise korral sätestada platvormide ja ettevõtjate vahelisi suhteid käsitleva määruse kohaselt oma lepingutingimustes ja üldtingimustes selgelt ja ühemõtteliselt automaatsüsteemide sisendid ja soovitavad väljundid ning järjestuse kindlaksmääramise peamised parameetrid, samuti nende parameetrite suhtelise tähtsuse põhjused võrreldes teiste parameetritega;

—  tagada, et lepingutingimustele ja üldtingimustele esitatavad nõuded oleksid kooskõlas liidu õiguses, sealhulgas ebaõiglaste lepingutingimuste direktiivis, ebaausate kaubandustavade direktiivis, tarbijaõiguste direktiivis, mida on muudetud direktiiviga (EL) 2019/2161, ja isikuandmete kaitse üldmääruses kehtestatud teabele esitatavate nõuetega ja täiendavad neid.

3.  Äriliste teadaannete läbipaistvusnõuded

—  E-kaubanduse muudetud sätted peaksid karmistama äriliste teadaannete praeguseid läbipaistvusnõudeid, kehtestades süsteemse ja vaikimisi läbipaistvuse põhimõtted.

—  Tuginedes e-kaubanduse direktiivi artiklitele 6 ja 7, peaksid kavandatavad meetmed looma platvormide ja tarbijate vaheliste suhete uue raamistiku, milles käsitletakse veebireklaami, digitaalse mõjutamise (digital nudging), individuaalse mõjutamise (micro-targeting), reklaami soovitamise süsteemide ja sooduskohtlemise läbipaistvust; need meetmed peaksid:

–  hõlmama kohustust avalikustada veebireklaami kohta selgelt kindlaks määratud liiki teavet, et võimaldada tõhusat auditeerimist ja kontrolli, näiteks teavet reklaamija kohta ning otseste ja kaudsete maksete või muu tasu kohta, mida teenuseosutajad saavad; see peaks ka võimaldama tarbijatel ja ametiasutustel kindlaks teha, keda tuleks vastutusele võtta näiteks vale või eksitava reklaami korral; meetmed peaksid ka aitama tagada, et ebaseaduslikku tegevust ei oleks võimalik rahastada reklaamiteenuste kaudu;

–  tegema selget vahet ärilise ja poliitilise veebireklaami vahel ning tagama sihtrühmade profiilianalüüsi kriteeriumide läbipaistvuse ja reklaamikampaaniate optimeerimise; andma tarbijatele vaikimisi võimaluse keelduda jälgimisest ja individuaalsest mõjutamisest ning lubada kasutada käitumisandmeid reklaami eesmärkidel ja saada poliitilisi reklaame ja kuulutusi;

–  andma tarbijatele juurdepääsu oma dünaamilisele turundusprofiilile, et nad oleksid teadlikud, kas ja millistel eesmärkidel neid jälgitakse ning kas neile antav teave teenib reklaami eesmärke, ning tagama neile õiguse vaidlustada otsused, mis nende õigusi kahjustavad;

–  tagama, et tasuline reklaam või tasuline paigutus otsingutulemuste järjestuses oleks selgelt, kokkuvõtlikult ja arusaadavalt ära näidatud vastavalt direktiivile 2005/29/EÜ, mida on muudetud direktiiviga (EL) 2019/2161;

–  tagama mittediskrimineerimise põhimõtte ja mitmekesistamise miinimumnõuete järgimise ning määrama kindlaks agressiivseks reklaamiks loetavad tavad, julgustades samas tarbijasõbralikke tehisintellekti tehnoloogiaid;

–  võtma kasutusele vastutuse ja õigluse kriteeriumid suunatud reklaamiks ja reklaami optimeerimiseks kasutatavate algoritmide jaoks ning võimaldama pädevatel asutustel teha regulatiivseid välisauditeid ja kontrollida algoritmide tehniliste lahenduste valikuid, mis hõlmavad teavet üksikisikute kohta, ilma et tekiks oht rikkuda kasutajate privaatsust ja ärisaladusi;

–  andma juurdepääsu reklaami edastamise andmetele ja teabele reklaami avaldamise kohta, st kus ja millal reklaam avaldatakse, ning tasulise või tasustamata reklaami esitamise kohta.

4.  Tehisintellekt ja masinõpe

Läbivaadatud sätetes tuleks järgida allpool loetletud põhimõtteid seoses selliste infoühiskonna teenuste osutamisega, mida võimaldab tehisintellekt või mis kasutavad automatiseeritud otsuste tegemise või masinõppe vahendeid:

—  tagada, et tarbijatel oleks õigus saada teavet, kui teenust võimaldab tehisintellekt, kui teenuse puhul kasutatakse automatiseeritud otsuste tegemise või masinõppe vahendeid või automaatse sisutuvastamise vahendeid, samuti õiguse mitte alluda üksnes automaattöötlemisel põhinevale otsusele ning võimalus keelduda tehisintellektipõhiste individualiseerimisfunktsioonide kasutamisest, seda piirata või individualiseerida, pidades eelkõige silmas teenuste järjestamist;

—  kehtestada põhjalikud mittediskrimineerimise ning algoritmide ja andmekogumite läbipaistvust käsitlevad reeglid;

—  tagada, et algoritmid oleksid selgitatud pädevatele asutustele nii, et nad saavad neid kontrollida, kui neil on alust arvata, et algoritmid on kallutatud;

—  näha ette algoritmide juhtumipõhine järelevalve ja korduv riskihindamine pädevate asutuste poolt ning inimkontroll otsuste tegemise üle, et tagada tarbijakaitse kõrgem tase; need nõuded peaksid olema kooskõlas automatiseerimisteenuste inimesepoolsete kontrollimehhanismide ja riskihindamise kohustustega, mis on sätestatud kehtivates õigusnormides, näiteks proportsionaalsuse kontrolli direktiivis (EL) 2018/958(25) sätestatud kohustustega, ning need ei tohiks kujutada endast põhjendamatut või ebaproportsionaalset piirangut teenuste vabale liikumisele;

—  nägema ette selge aruandekohustuse, vastutuse ja hüvitamise mehhanismid tehisintellekti rakenduste ja masinõppevahendite kasutamisest tuleneva võimaliku kahjuga tegelemiseks;

—  nägema ette ohutuse, süsteemse ja vaikimisi turvalisuse põhimõtte ning kehtestama tehisintellekti arendajatele tulemuslikud ja tõhusad õigused ja menetlused juhuks, kui algoritmid teevad üksikisikute kohta tundlikke otsuseid, ning võtta arvesse ja kasutada nõuetekohaselt ära tulevaste tehnoloogiliste arengute mõju;

—  tagada kooskõla konfidentsiaalsuse, kasutajate privaatsuse ja ärisaladuse kaitsega;

—  tagada, et kui töökohal kasutusele võetud tehisintellekti tehnoloogial on otsene mõju digiteenuseid kasutavate töötajate töötingimustele, tuleb töötajaid sellest põhjalikult teavitada.

5.  Karistused 

Normide järgimine tuleks tagada tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega, sealhulgas proportsionaalsete trahvide kehtestamisega.

V.  EBASEADUSLIKU VEEBISISU VASTU VÕITLEMISE MEETMED

Pakett peaks tagama selguse ja andma juhiseid selle kohta, kuidas veebipõhised vahendajad peaksid ebaseadusliku veebisisuga võitlema. E-kaubanduse direktiivi muudetud normid peaksid

—  selgitama, et ebaseadusliku sisu eemaldamine või sellele juurdepääsu keelamine ei tohiks mõjutada põhiõigusi ning kasutajate ja tarbijate õigustatud huve ja et seaduslik veebisisu peaks alles jääma;

—  parandama õigusraamistikku, võttes arvesse veebiteenuse vahendajate ja interneti keskset rolli avaliku arutelu hõlbustamisel ning faktide, arvamuste ja ideede tasuta levitamisel;

—  säilitama õigusliku aluspõhimõtte, mille kohaselt ei tohiks veebiteenuse vahendajaid kasutajate tegude eest otseselt vastutavaks pidada ja veebiteenuse vahendajad saavad jätkata seadusliku sisu modereerimist õiglastel, ligipääsetavatel, mittediskrimineerivatel ja läbipaistvatel teenuse osutamise tingimustel;

—  selgitama, et veebiteenuse vahendajate otsus kasutajate üleslaaditud sisu seaduslikkuse kohta peaks olema esialgne ning veebiteenuse vahendajaid ei tohiks pidada selle eest vastutavaks, sest ainult kohus võib teha lõpliku otsuse selle kohta, mis on ebaseaduslik sisu;

—  tagama, et see ei mõjutaks liikmesriikide võimet otsustada, milline sisu on siseriikliku õiguse kohaselt ebaseaduslik;

—  tagama, et meetmed, mida veebiteenuse vahendajaid kutsutakse võtma, oleksid proportsionaalsed, tõhusad ja piisavad, et võidelda tulemuslikult ebaseadusliku veebisisu vastu;

—  kohandama teenuseosutajate võetavate meetmete rangust vastavalt rikkumise raskusastmele;

—  tagama, et ebaseaduslikule sisule juurdepääsu blokeerimine ja selle eemaldamine ei nõua juurdepääsu blokeerimist tervele platvormile ja teenustele, mis on muidu seaduslikud;

—  kehtestama uue läbipaistvuse ja sõltumatuse järelevalve sisu modereerimise ja vahendite üle, mis on seotud ebaseadusliku veebisisu eemaldamisega; selliste süsteemide ja menetlustega peaksid kaasnema tugevad läbipaistvuse ja vastutuse kaitsemeetmed ning need peaksid olema pädevatele asutustele auditeerimiseks ja testimiseks kättesaadavad.

1.  Teavitamise ja meetmete mehhanism 

Paketiga tuleks kehtestada ühtlustatud ja õiguslikult jõustatav teavitamise ja meetmete mehhanism, mis põhineb selgetel protsessidel ja täpsel ajakaval iga teavitamise ja meetme menetlusetapi jaoks. Teavitamise ja meetmete mehhanism:

—  seda tuleks kohaldada ebaseadusliku veebisisu või -käitumise suhtes;

—  selles tuleks teha vahet eri liiki teenuseosutajate, sektorite ja/või ebaseadusliku sisu ja rikkumise raskusastme vahel;

—  peaks looma hõlpsasti juurdepääsetavad, usaldusväärsed ja kasutajasõbralikud menetlused, mis on kohandatud vastavalt sisu liigile;

—  peaks võimaldama kasutajatel hõlpsalt elektroonilisel teel teavitada veebipõhiseid vahendajaid võimalikust ebaseaduslikust veebisisust või -käitumisest;

—  peaks selgitama arusaadaval viisil käibel olevaid mõisteid ja protsesse, nagu „kiire tegutsemine“, „tegelik teadmine ja teadlikkus“, „suunatud meetmed“, „teavitamise formaat“ ja „teavitamise kehtivus“;

—  peaks tagama, et teavitamine ei too automaatselt kaasa õiguslikku vastutust ega näe spetsiifiliste sisuosade või seaduslikkuse hindamise suhtes ette eemaldamisnõuet;

—  nõudma, et teated oleksid piisavalt täpsed ja piisavalt põhjendatud, et teate saanud teenuseosutaja saaks teadlikult ja hoolikalt otsustada, mida järgnevalt ette võtta, ning sätestama vajalikud nõuded selle tagamiseks, et teates esitataks kogu teave, mis on vajalik ebaseadusliku sisu kiireks eemaldamiseks;

—  teade peaks sisaldama väidetavalt ebaseadusliku sisu asukohta (URL ja vajaduse korral ajatempel), viidet väidetava rikkumise toimepanemise kellaajale ja kuupäevale, kaebuse põhjust koos põhjuste selgitusega, miks teate esitaja peab sisu ebaseaduslikuks, ja vajaduse korral, olenevalt sisu liigist, lisatõendeid kaebuse kohta ning heauskset kinnitust esitatud teabe õigsuse kohta;

—  teate esitajatel peaks olema võimalus, kuid mitte kohustus, märkida teates oma kontaktandmed; kui nad otsustavad seda teha, tuleks tagada nende anonüümsus sisuteenuse pakkuja ees; kui kontaktandmeid ei esitata, võib kasutada IP-aadressi või muud samaväärset; anonüümsed teated ei tohiks olla lubatud, kui need puudutavad isiku- või intellektuaalomandi õiguste rikkumist;

—  kehtestama kaitsemeetmed, et hoida ära nende kasutajate kuritahtlikku käitumist, kes esitavad korrapäraselt, korduvalt ning pahauskselt valesid ja kuritahtlikke teateid;

—  kehtestama veebipõhistele vahendajatele kohustuse kontrollida teavitatud sisu ja vastata teavitajale ja sisu üleslaadijale piisavalt kiiresti põhjendatud otsusega; selline vastamisnõue peaks hõlmama otsuse põhjendust, otsuse tegemise viisi, seda, kas otsuse tegi inimene või automaatne otsustaja, ja teavet selle kohta, kas kumbki pool võib otsuse vahendaja, kohtute või muude üksuste kaudu edasi kaevata;

—  pakkuma teavet ja õiguskaitsevahendeid otsuse vaidlustamiseks vastuväite kaudu, sealhulgas juhul, kui sisu on eemaldatud automatiseeritud lahenduste abil, välja arvatud juhul, kui selline vastuväide on vastuolus õiguskaitseasutuste käimasoleva uurimisega;

—  tagama, et teavitamise ja meetmete mehhanismis ei käsitleta kohtulikke ettekirjutusi, mis on tehtud muus kui veebipõhiste vahendajate liikmesriigis.

Digiteenuste õigusakti teavitamise ja meetmete mehhanism peaks olema siduv ainult ebaseadusliku sisu korral. See aga ei tohiks takistada veebipõhistel vahendajatel võtta muu sisu jaoks kasutusele sarnaseid teavitamise ja meetmete mehhanisme.

2.  Teavitamise ja meetmete mehhanismiga seotud vaidluste kohtuväline lahendamine

—  Veebipõhise vahendaja otsus ebaseaduslikuks märgitud sisu puhul tegutseda või mitte peaks sisaldama selget põhjendust selle konkreetse sisu suhtes võetud meetmete kohta. Teavitaja peaks saama teate kättesaamise kinnituse ja teabe sellest tulenevalt võetud meetmete kohta.

—  Ebaseaduslikuks märgitud sisu pakkujaid tuleks sellest viivitamata teavitada ning sellisel juhul tuleb neid teavitada ka sisule juurdepääsu kõrvaldamise, peatamise või selle tõkestamise põhjustest ja otsustest. Kõiki osalisi tuleks nõuetekohaselt teavitada kõigist olemasolevatest õiguslikest võimalustest ja mehhanismidest selle otsuse vaidlustamiseks.

—  Kõigil huvitatud isikutel peaks olema õigus vaidlustada otsus vastuväitega, mille suhtes tuleb kohaldada selgeid nõudeid ja millele tuleb lisada selgitus; huvitatud isikud peaksid saama kasutada ka vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanisme.

—  Kasutaja õigust olla teavitatud ja vastuväite esitamise õigust enne sisu eemaldamise otsuse tegemist tohib piirata või ära võtta vaid järgmistel juhtudel:

a)  kui veebipõhine vahendaja peab riiklikust õiguslikust nõudest tulenevalt lõpetama kõikide oma veebipõhiste vahendusteenuste pakkumise konkreetsele kasutajale viisil, mis ei võimalda tal teavitamise ja meetmete mehhanismi järgida; või

b)  kui teavitamine või vastuväite esitamine takistaks käimasolevat kriminaaluurimist, mille puhul peab sisule juurdepääsu peatamise või tühistamise otsus jääma salajaseks.

—  E-kaubanduse direktiivi artikli 17 normid tuleks läbi vaadata, et tagada sõltumatute kohtuväliste vaidluste lahendamise mehhanismide kehtestamine ja kättesaadavus kasutajatele vaidluste puhul, mis puudutavad nende poolt üles laaditud teostele või muule materjalile juurdepääsu blokeerimist või nende eemaldamist.

—  Vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanism peaks vastama teatavatele standarditele, eelkõige õiglase menetluse, sõltumatuse, erapooletuse, läbipaistvuse ja tõhususe osas. Selline mehhanism peaks võimaldama kaebusi lahendada erapooletult, ei tohi võtta kasutajalt liikmesriigi õigusega tagatud õiguskaitset ega piirata tema õigust tõhusatele õiguskaitsevahenditele.

—  Kui õiguskaitsevahendi ja vastuväitega on kindlaks tehtud, et teavitatud tegevus või teave ei ole ebaseaduslik, peaks veebipõhine vahendaja eemaldatud või peatatud sisu põhjendamatu viivituseta taastama või lubama kasutajal see uuesti üles laadida.

—  Teate väljastamisel, vaidlustamisel või saamisel tuleks kõiki huvitatud pooli teavitada nii vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismi kasutamise võimalusest kui ka õigusest pöörduda pädeva riikliku kohtu poole.

—  Vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismid ei tohiks mingil moel mõjutada asjaosaliste õigusi kohtumenetluse algatamiseks.

3.  Teavitamise ja meetmete mehhanismi läbipaistvus

Teavitamise ja meetmete mehhanism peaks olema läbipaistev ja üldsusele kättesaadav. Selleks peaksid veebipõhised vahendajad olema kohustatud avaldama aastaaruandeid, mis peaksid olema standardsed ja sisaldama järgmist teavet:

—  kõigi teavitamise ja meetmete mehhanismi kaudu laekunud teadete arv ja nendega seotud sisuliigid;

—  keskmine vastamisaeg sisuliigi kohta;

—  eksliku eemaldamise juhtude arv;

—  teavitava üksuse liik (eraisikud, organisatsioonid, ettevõtjad, usaldusväärsed teavitajad jne) ja nende teadete koguarv;

—  teave sisu ebaseaduslikkuse olemuse või eemaldamise põhjuseks olnud rikkumise liigi kohta;

—  veebipõhistele vahendajatele laekunud vaidlustatud otsuste arv ja nende käsitlemise viis;

—  veebimajutusteenuse vahendaja rakendatava sisu modereerimise mudeli kirjeldus ja kõikide automaatsete vahendite kirjeldus, sealhulgas sisuline teave kasutatud loogika kohta;

—  korduvate rikkujate suhtes võetavad meetmed, et tagada nende tõhusus sellise süsteemse kuritegeliku käitumise vastu võitlemisel.

Aruande avaldamise kohustuse ja üksikasjalikkuse nõude puhul tuleks arvesse võtta veebipõhiste vahendajate tegevuse mahtu või ulatust ning nende vahendite ja eksperditeadmiste piiratust. Mikroettevõtjatelt ja idufirmadelt tuleks nõuda kõnealuse aruande ajakohastamist ainult siis, kui aastate lõikes on toimunud märkimisväärne muutus.

Veebipõhised vahendajad peaksid samuti avaldama teavet oma menetluste ja huvitatud poolte sekkumise ajakava kohta, näiteks ajavahemik, mille jooksul sisu üleslaadija võib vastata vastuväitega, ajavahemik, mille jooksul vahendaja teavitab mõlemat poolt menetluse tulemusest, ning ajavahemikud otsuse kohta eri liiki kaebuste esitamiseks.

4.  „Safe harbour“-põhimõte e-kaubanduse direktiivi artiklites 12, 13 ja 14

Digiteenuste õigusakt peaks e-kaubanduse direktiivi artiklites 12, 13 ja 14 infoühiskonna teenuste osutajate (veebipõhiste vahendajate) vastutuse kohta sätestatud praeguseid piiratud erandeid kaitsma ja need säilitama.

5.  Aktiivsed ja passiivsed majutajad

Digiteenuste õigusaktis tuleks säilitada erandid e-kaubanduse direktiivis vahendajatele, kellel on neutraalne ja passiivne roll, ning käsitleda õiguskindluse puudumist aktiivse rolli mõiste puhul, kodifitseerides seda küsimust puudutava Euroopa Kohtu praktika. Selles tuleks samuti selgitada, et veebimajutusteenuse pakkujal on aktiivne roll, kui ta loob sisu või aitab teataval määral kaasa selle ebaseaduslikkusele või kui see tähendab kolmanda isiku sisu ülevõtmist (keskmise kasutaja või tarbija hinnangul).

See peaks tagama, et veebipõhiste vahendajate võetud vabatahtlikud meetmed ebaseadusliku sisu vastu võitlemiseks ei viiks selleni, et neid peetakse aktiivset rolli täitvaks üksnes nende meetmete alusel. Kõigi selliste meetmete rakendamisega peaksid aga kaasnema asjakohased kaitsemeetmed ning sisu modereerimise tavad peaksid olema õiglased, kättesaadavad, mittediskrimineerivad ja läbipaistvad.

Digiteenuste õigusaktis tuleks säilitada vabastused vastutusest taga- ja taristuteenuste eest, mis ei osale veebipõhiste vahendajate ja nende klientide lepingulistes suhetes ning millega lihtsalt rakendatakse veebipõhiste vahendajate või nende klientide tehtud otsuseid.

6.  Üldise jälgimise keeld – e-kaubanduse direktiivi artikkel 15

Digiteenuste õigusakti tuleks üle võtta e-kaubanduse direktiivi artiklis 15 sätestatud üldise jälgimiskohustuse keeld. Veebipõhiste vahendajate suhtes ei tohiks kohaldada üldist jälgimiskohustust.

VI.  INTERNETIPÕHISED KAUPLEMISKOHAD 

Digiteenuste õigusaktis tuleks esitada konkreetsed uued normid internetipõhiste kauplemiskohtade, toodete veebimüügi, veebis edendamise ja pakkumise ning tarbijatele teenuste osutamise kohta.

Need uued normid peaksid

—  olema kooskõlas üldise tooteohutuse direktiivi reformiga ja seda täiendama;

—  hõlmama kõiki üksusi, kes pakuvad ja suunavad liidus tarbijatele teenuseid ja/või tooteid, sealhulgas juhul, kui nad asuvad väljaspool liitu;

—  eristama internetipõhised kauplemiskohad muud tüüpi teenuseosutajatest, sealhulgas sama ettevõtte tegevuse piires ka muust vahendamise kõrvaltegevusest; kui üks ettevõtte pakutavatest teenustest vastab kauplemiskohaks vajalikele kriteeriumidele, peaksid normid selle äritegevuse osa suhtes täielikult kehtima, olenemata selle ettevõtte sisemisest korraldusest;

—  tagama, et internetipõhised kauplemiskohad selgitaksid, millisest riigist tooteid müüakse või teenuseid pakutakse, sõltumata sellest, kas neid pakub või müüb see kauplemiskoht, kolmas isik või liidus või väljaspool liitu registreeritud müüja;

—  tagama, et internetipõhistest kauplemiskohtadest eemaldatakse kiiresti pakkuja jagatud teadaolevalt eksitav teave, sealhulgas pakkuja antud eksitavad kaudsed garantiid ja kinnitused;

—  tagama, et ametitoiminguid pakkuvad internetipõhised kauplemiskohad näitavad, kas kutseala on reguleeritud direktiivi 2005/36/EÜ tähenduses, et võimaldada tarbijatel teha teadlik valik ja vajaduse korral kontrollida asjaomase pädeva asutuse poole pöördudes, kas kutsetöötaja vastab konkreetse kutsekvalifikatsiooni nõuetele;

—  tagama, et internetipõhised kauplemiskohad on läbipaistvad ja aruandekohustuslikud, ning teevad koostööd liikmesriikide pädevate asutustega, et tuvastada olukordi, mil tekib tõsine ohtlike toodete oht, ja hoiatavad neid niipea, kui nad saavad teada selliste toodete esinemisest oma platvormidel;

—  tagama, et internetipõhised kauplemiskohad jälgivad liidu ohtlike toiduks mittekasutatavate toodete kiirhoiatussüsteemi (RAPEX), teevad pistelisi kontrolle, et leida tagasikutsutud ja ohtlikke tooteid, ning võtavad võimaluse korral selliste toodete suhtes vajalikke meetmeid;

—  tagama, et pärast seda, kui liidu varajase hoiatamise süsteemid, riiklikud turujärelevalveasutused, toll või tarbijakaitseasutused on tuvastanud, et toode on ohtlik ja/või võltsitud, peaks olema kohustuslik toode kauplemiskohast kiiresti ja hiljemalt kahe tööpäeva jooksul pärast teate saamist eemaldada;

—  tagama, et internetipõhised kauplemiskohad teavitavad tarbijat, kui neilt ostetud toode on platvormilt eemaldatud pärast teadet, et toode ei vasta liidu tooteohutuse ja tarbijakaitse eeskirjadele; tarbijaid tuleks samuti teavitada kõigist ohutusprobleemidest ja vajalikest meetmetest, et tagada toote tegelik tagasinõudmine;

—  tagama, et internetipõhised kauplemiskohad kehtestavad koostöös platvormide ja ettevõtjate vahelisi suhteid käsitleva määruse kohaste ametiasutustega meetmed, et piirata ohtlikke tooteid pakkuvate korduvrikkujate tegevust, ning et nad võtavad vastu meetmed, mille eesmärk on vältida juba kõrvaldatud ohtlike toodete taasilmumist;

—  kaaluma võimalust, et kolmandas riigis asuvalt pakkujalt nõutakse liidus filiaali loomist või liidus asuva õigusliku esindaja määramist, keda saab pidada vastutavaks Euroopa tarbijatele selliste toodete või teenuste müümise eest, mis ei vasta liidu ohutuseeskirjadele;

—  käsitlema internetipõhiste kauplemiskohtade vastutust tarbijale tekitatud kahju eest ja kui need ei võta piisavaid meetmeid ebaseaduslike toodete kõrvaldamiseks pärast seda, kui neile on sellistest ebaseaduslikest toodetest teada antud;

—  käsitlema internetipõhiste kauplemiskohtade vastutust, kui neil platvormidel on tugev mõju pakkujatele ja majandustehingute olulistele osadele, näiteks maksevahenditele, hindadele, vaikimisi tingimustele või tegevusele, mille eesmärk on hõlbustada liidu turul tarbijale kaupade müümist, ja kui puudub liidus registreeritud tootja, importija või turustaja, keda saab vastutusele võtta;

—  käsitlema internetipõhiste kauplemiskohtade vastutust, kui internetipõhine kauplemiskoht ei ole tarbijat teavitanud, et kaupade või teenuste tegelik pakkuja on kolmas isik, muutes seeläbi kauplemiskoha tarbija ees lepinguliselt vastutavaks; vastutust tuleks kaaluda ka juhul, kui kauplemiskoht pakub teadlikult eksitavat teavet;

—  tagama, et internetipõhistel kauplemiskohtadel on õigus nõuda süüdiolevalt tarnijalt või tootjalt kahju hüvitamist;

—  proovima laiendada mõnede e-kaubanduse jaemüüjate ja komisjoni võetud kohustust kõrvaldada vastavalt ohtlikud või võltstooted müügist kiiremini, tuginedes vabatahtlike kohustuste võtmise kavadele, nagu tooteohutuse deklaratsioon, ja vastastikuse mõistmise memorandumile võltsitud kaupade internetimüügi kohta, ning märkima, millised neist kohustustest võivad muutuda kohustuslikuks.

VII.  SÜSTEEMI SEISUKOHALT OLULISTE ETTEVÕTJATE EX ANTE REGULEERIMINE

Digiteenuste õigusaktis tuleks esitada ettepanek uue eraldi õigusakti kohta, mille eesmärk oleks tagada, et konkreetsete veebiplatvormide süsteemi seisukohalt oluline roll ei kujuta siseturule ohtu, mis tuleneb uute innovaatiliste turuletulijate, sealhulgas VKEde, ettevõtjate ja idufirmade ebaausast välistamisest, millega kaasneb tarbijate valikuvõimaluste vähenemine.

Selleks peaks digiteenuste õigusaktis eelkõige:

—  looma ex ante mehhanismi, et takistada (mitte lihtsalt heastada) digimaailmas süsteemi seisukohalt oluliste ettevõtjate tekitatud turutõrkeid, tuginedes platvormide ja ettevõtjate vahelisi suhteid käsitlevale määrusele; selline mehhanism peaks võimaldama reguleerivatel asutustel rakendada süsteemi seisukohalt oluliste ettevõtjate suhtes kaitsemeetmeid turutõrgete kõrvaldamiseks, ilma et selleks oleks vaja tuvastada konkurentsieeskirjade rikkumist;

—  andma reguleerivatele asutustele volitused kehtestada süsteemi seisukohalt oluliseks ettevõtjaks liigitatud ettevõtete suhtes proportsionaalseid ja täpselt määratletud kaitsemeetmeid, võttes aluseks digiteenuste õigusaktide sätestatud kriteeriumid ning selliste positiivsete ja negatiivsete meetmete ammendava loetelu, mida need ettevõtted peavad järgima ja/või mille võtmine on keelatud; komisjon peaks oma mõjuhinnangus põhjalikult analüüsima seni turul täheldatud eri sõlmküsimusi, nagu:

–  koostalitlusvõime ning selliste asjakohaste süsteemi seisukohalt olulistele ettevõtjatele kuuluvate vahendite, andmete, eksperditeadmiste ja ressursside puudumine, mis võimaldaksid tarbijatel digiplatvorme või interneti ökosüsteeme vahetada või ühendada ja koos kasutada;

–  süstemaatiline eeliskuvamine, mis võimaldab süsteemi seisukohalt olulistel ettevõtjatel pakkuda oma teisi teenuseid tarbivaid teenuseid paremini nähtaval viisil;

–  andmete sidumine, mida kasutatakse turuvõimu laiendamiseks ühelt turult lähiturgudele ning mis toob kaasa oma toodete ja teenuste eelistamise ja tarbijale teenuseosutajast sõltuvuse tekitamise;

–  laialt levinud tava keelata kehtestatud lepingutingimuste kaudu kolmandatest isikutest ärikasutajatel suunata tarbijaid oma veebisaidile;

–  süsteemi seisukohalt oluliste ettevõtjate kasutatavate soovitussüsteemide, sealhulgas selliste süsteemide toimimise reeglite ja kriteeriumide läbipaistmatus;

—  tagama, et süsteemi seisukohalt olulistele ettevõtjatele antakse võimalus näidata, et kõnealune käitumine on õigustatud;

—  täpsustama, et mõningaid kaitsemeetmeid tuleks kehtestada kõikide süsteemi seisukohalt oluliste ettevõtjate suhtes, pidades silmas näiteks läbipaistvuskohustusi äritegevuses, eelkõige andmete kogumise ja kasutamise puhul, ning süsteemi seisukohalt olulistele ettevõtjatele kehtestatavat keeldu toimida nii, et tarbijal oleks raskem teenuseid vahetada või kasutada mitme eri tarnija pakutavaid teenuseid, või muid põhjendamatu diskrimineerimise vorme, mis välistavad teised ettevõtjad või kahjustavad neid;

—  andma reguleerivatele asutustele volitused võtta ajutisi meetmeid ja määrata sanktsioone süsteemi seisukohalt olulistele ettevõtjatele, kes ei täida neile pandud mitmesuguseid regulatiivseid kohustusi;

—  nägema ette, et lõpliku otsuse küsimuses, kas infoühiskonna teenuse osutaja on süsteemi seisukohalt oluline ettevõtja, teeb komisjon, tuginedes ex ante mehhanismis loetletud tingimustele;

—  andma süsteemi seisukohalt oluliste ettevõtjate kasutajatele õiguse saada teavet, andmeid deaktiveerida ning tõhusalt kontrollida ja otsustada, millist sisu nad soovivad näha; kasutajaid tuleks ka nõuetekohaselt teavitada neile konkreetse sisu soovitamise kõigist põhjustest;

—  tagama, et järgitakse isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud õigusi, kohustusi ja põhimõtteid, sealhulgas võimalikult väheste andmete kogumine, eesmärgi piiramine, lõimitud ja vaikimisi andmekaitse ning töötlemise õiguslikud alused;

—  tagama koostalitlusvõime asjakohase taseme, mis nõuab süsteemi seisukohalt olulistelt ettevõtjatelt asjakohaste vahendite, andmete, eksperditeadmiste ja ressursside jagamist, et piirata kasutajate ja tarbijate seotuse ohtu ning kasutajate kunstlikku sidumist ühe süsteemi seisukohalt olulise ettevõtjaga, ilma et neil oleks reaalseid võimalusi või stiimuleid vahetada nende meetmete raames digitaalplatvorme või interneti ökosüsteeme; komisjon peaks uurima erinevaid tehnoloogiaid ning avatud standardeid ja protokolle, sealhulgas võimalust luua tehniline liides (rakendusliides), mille kaudu konkureerivate platvormide kasutajad saaksid süsteemi seisukohalt oluliste ettevõtjatega ühendust võtta ja teavet vahetada; süsteemi seisukohalt olulised ettevõtjad ei tohi kolmandatelt isikutelt koostalitlustegevuse käigus saadud andmeid kasutada äriotstarbeliselt muul eesmärgil kui sellise tegevuse võimaldamiseks; koostalitlusega seotud kohustused ei tohiks piirata, takistada ega aeglustada vahendajate suutlikkust parandada turvaauke;

—  tagama, et uus eelmehhanism ei piira konkurentsieeskirjade kohaldamist, sealhulgas enese-eelistamise ja üldise vertikaalse integratsiooni valdkonnas, ning tagama, et mõlemad poliitikavahendid on täiesti sõltumatud.

VIII.  JÄRELEVALVE, KOOSTÖÖ JA TÄITMISE TAGAMINE

Digiteenuste õigusakt peaks parandama olemasolevate normide järelevalvet ja täitmise tagamist ning tugevdama siseturu klauslit kui digitaalse ühtse turu nurgakivi, täiendades seda uue koostöömehhanismiga, mille eesmärk on parandada teabevahetust, koostööd ja vastastikust usaldust ning taotluse korral antavat vastastikust abi liikmesriikide vahel, eelkõige teenuseosutaja päritoluriigi ametiasutuste ja teenuseosutaja teenuste pakkumise kohaks oleva vastuvõtva riigi ametisasutuste vahel.

Komisjon peaks läbi viima põhjaliku mõjuhinnangu, et hinnata digiteenuste õigusakti käsitlevate sätete kohaldamiseks kõige paremini sobivamat järelevalve ja täitmise tagamise mudelit, mis järgiks ühtlasi subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet.

Komisjon peaks oma mõjuhinnangus uurima olemasolevaid mudeleid, nagu tarbijakaitsealase koostöö võrgustik, audiovisuaalmeedia teenuste Euroopa regulaatorasutuste rühm (ERGA), Euroopa Andmekaitsenõukogu ja Euroopa konkurentsivõrgustik, ning kaaluma kombineeritud järelevalvesüsteemi vastuvõtmist.

Kombineeritud järelevalvesüsteem, mis põhineb ELi koordineerimisel koostöös riiklike ametiasutuste võrgustikuga, peaks parandama digiteenuste õigusakti järelevalvet ja kohaldamist, tagama nõuete täitmise, sealhulgas regulatiivsete trahvide maksmise ja muude sanktsioonide või meetmete täitmise, ning peaks olema võimeline vahendajaid ja platvorme auditeerima. Samuti peaks see vajaduse korral lahendama liikmesriikide ametiasutuste vahelisi piiriüleseid vaidlusi, käsitlema keerulisi piiriüleseid küsimusi, andma nõu ja suuniseid ning kiitma heaks kogu liitu hõlmavad tegevusjuhendid ja otsused ning selle kaudu peaks koos liikmesriikide ametiasutustega saama teha algatusi ja alustada uurimisi piiriülestes küsimustes. Lõplik järelevalve liikmesriikide kohustuste üle peaks jääma komisjonile.

Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande ning koostama koos liikmesriikide ametiasutustega avaliku platvormi tulemustabeli, mis sisaldab asjakohast teavet digiteenuste õigusakti nõuete täitmise kohta. Komisjon peaks hõlbustama ja toetama Euroopa teadusuuringute andmebaasi loomist ja haldamist, et hõlbustada andmete jagamist avaliku sektori asutuste, teadlaste, valitsusväliste organisatsioonide ja ülikoolidega teadusuuringute eesmärgil.

Digiteenuste õigusaktiga tuleks e-kaubanduse direktiivi artiklisse 16 lisada ka uued täitmise tagamise elemendid eneseregulatsiooni kohta.

(1) EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1. (2) ELT L 186, 11.7.2019, lk 57. (3) ELT L 136, 22.5.2019, lk 1. (4) ELT L 136, 22.5.2019, lk 28. (5) ELT L 149, 11.6.2005, lk 22. (6) ELT L 169, 25.6.2019, lk 1. (7) ELT L 376, 27.12.2006, lk 36. (8) ELT C 50 E, 21.2.2012, lk 1. (9) ELT C 331, 18.9.2018, lk 135. (10) ELT L 63, 6.3.2018, lk 50. (11) ELT L 119, 4.5.2016, lk 1. (12) ELT L 130, 17.5.2019, lk 92. (13) EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37. (14) EÜT L 77, 27.3.1996, lk 20. (15) EÜT L 167, 22.6.2001, lk 10. (16) ELT L 95, 15.4.2010, lk 1. (17) https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2020/654180/EPRS_STU(2020)654180_EN.pdf (18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ning millega tunnistatkse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73). (19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiiv 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta (EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4). (20) Nõukogu 25. juuli 1985. aasta direktiiv 85/374/EMÜ liikmesriikide tootevastutust käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 210, 7.8.1985, lk 29). (21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta direktiiv 2013/11/EL tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja direktiivi 2009/22/EÜ (tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise direktiiv) (ELT L 165, 18.6.2013, lk 63). (22) Direktiivis (EL) 2019/770 ja direktiivis (EL) 2019/771 sätestatud normid. (23) Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta direktiiviga (EL) 2019/2161, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/6/EÜ, 2005/29/EÜ ja 2011/83/EL, et ajakohastada liidu tarbijakaitsenorme ja tagada paremini nende täitmine (ELT L 328, 18.12.2019, lk 7). (24) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiiv 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ (ELT L 304, 22.11.2011, lk 64). (25) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. juuni 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/958, milles käsitletakse uute kutsealasid reguleerivate õigusnormide vastuvõtmisele eelnevat proportsionaalsuse kontrolli (ELT L 173, 9.7.2018, lk 25).

Euroopa Parlamendi 20. oktoobri 2020. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile digiteenuste õigusakti kohta: kaubandus- ja tsiviilõiguse normide kohandamine veebis tegutsevatele äriüksustele (2020/2019(INL))

P9_TA(2020)0273 A9-0177/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 225,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 11 ja Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklit 10,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrust (EL) 2019/1150, mis käsitleb õigluse ja läbipaistvuse edendamist veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/790, mis käsitleb autoriõigust ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi digitaalsel ühtsel turul ning millega muudetakse direktiive 96/9/EÜ ja 2001/29/EÜ(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)(3) (edaspidi isikuandmete kaitse üldmäärus),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv)(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2008. aasta direktiivi 2008/52/EÜ vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades(5),

–  võttes arvesse 6. juuni 2018. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2021–2027 digitaalse Euroopa programm (COM(2018)0434),

–  võttes arvesse komisjoni 1. märtsi 2018. aasta soovitust (EL) 2018/334 meetmete kohta, millega tulemuslikult võidelda ebaseadusliku veebisisu vastu(6),

–  võttes arvesse tsiviil- ja kaubandusasjade kohtualluvuse ning neid käsitlevate kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni(7) ning 10. juunil 1958. aastal New Yorgis allkirjastatud välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise ÜRO konventsiooni,

–  võttes arvesse oma 3. oktoobri 2018. aasta resolutsiooni hajusraamatu tehnoloogiate ja plokiahelate kohta: usalduse suurendamine vahendajatest loobumise abil(8),

–  võttes arvesse komisjoni 19. veebruari 2020. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa andmestrateegia“ (COM(2020)0066),

–  võttes arvesse komisjoni 19. veebruari 2020. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa digituleviku kujundamine“ (COM(2020)0067),

–  võttes arvesse komisjoni 25. mai 2016. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Veebiplatvormid ja digitaalne ühtne turg. Euroopa võimalused ja probleemid“ (COM(2016)0288),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse Euroopa lisandväärtuse üksuse Euroopa lisandväärtuse hindamise uuringut „Digitaalteenuste akt: Euroopa lisandväärtuse hindamine“(9),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 47 ja 54,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamusi,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A9-0177/2020),

A.  arvestades, et digiteenuseid, mis on liidu majanduse ja paljude kodanike elatusvahendite nurgakivi, tuleb reguleerida viisil, mis tagab kodanike põhiõigused ja muud õigused, toetades samal ajal arengut, majanduslikku progressi ja digitaalkeskkonda ning suurendades usaldust veebikeskkonnas, võttes arvesse kasutajate ja kõigi turuosaliste, sealhulgas VKEde ja idufirmade huve;

B.  arvestades, et mõningaid veebisisu jagamise teenuse osutajaid ja audiovisuaalmeedia teenuseid käsitlevaid õigusnorme on hiljuti ajakohastatud, eelkõige direktiividega (EL) 2018/18081 ja (EL) 2019/790, kuid mitmeid peamisi tsiviil- ja kaubandusõiguse aspekte ei ole liidu või siseriiklikus õiguses rahuldavalt käsitletud, ning arvestades, et selle küsimuse olulisust on rõhutanud digiteenuste valdkonna kiire ja üha kiirenev areng viimastel aastakümnetel, eelkõige uute ärimudelite, tehnoloogiate ja sotsiaalse tegelikkuse esilekerkimine; arvestades, et sellega seoses on vaja põhjalikult ajakohastada internetis tegutsevate äriüksuste suhtes kohaldatavaid tsiviil- ja kaubandusõiguse olulisi sätteid;

C.  arvestades, et mõnel digiteenuseid pakkuval ettevõttel on tänu tugevale andmepõhisele võrguefektile märkimisväärne turuvõim, mis võimaldab neil suruda kasutajatele peale oma äritavasid ning teeb teiste osalejate, eelkõige idufirmade ja VKEde konkureerimise ja uute ettevõtete turule sisenemisegi üha raskemaks;

D.  arvestades, et üksnes konkurentsiõiguse täitmise järelkontrolliga ei saa tõhusalt käsitleda teatavate veebiplatvormide turuvõimu mõju, sealhulgas ausale konkurentsile digitaalsel ühtsel turul;

E.  arvestades, et sisumajutusplatvormid arenesid pelgalt sisu kuvamisega seotud platvormidest keerukateks organismideks ja turuosalisteks, eelkõige sotsiaalvõrgustikud, mis koguvad ja kasutavad kasutusandmeid; arvestades, et kasutajatel on õiguspärane alus eeldada selliste platvormide kasutamisel ja kasutajaandmete kasutamisel platvormide poolt õiglasi tingimusi seoses juurdepääsu, läbipaistvuse, hinnakujunduse ja konfliktide lahendamisega; arvestades, et läbipaistvus võib aidata usaldust digiteenuste vastu märkimisväärselt suurendada;

F.  arvestades, et sisumajutusplatvormid võivad otsustada, millist sisu nende kasutajatele näidatakse, ja mõjutavad sellega tugevalt teabe saamise ja edastamise viisi, kuni selleni, et sisumajutusplatvormid on tegelikult muutunud digivaldkonnas avalikuks ruumiks; arvestades, et avalikke ruume tuleb hallata nii, et kaitstakse avalikke huve, järgitakse kasutajate põhiõigusi ja tsiviilõigusi, eelkõige õigust väljendusvabadusele ja teabele;

G.  arvestades, et õigusnormide kaitse digimaailmas ei hõlma mitte ainult põhiõiguste, eelkõige väljendus- ja teabevabaduse, eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse, mittediskrimineerimise, omandi- ja intellektuaalomandi õiguste austamise tõhusat jõustamist, vaid ka õiguskaitse kättesaadavust ja nõuetekohast menetlust; arvestades, et sisu või õiguskaitsevolituste seaduslikkust käsitlevate otsuste delegeerimine eraettevõtjatele kahjustab läbipaistvust ja nõuetekohast menetlust, mis viib killustatud lähenemiseni; arvestades, et seetõttu on vaja nõuetekohaste tagatistega kiirmenetlust, et tagada tõhusate õiguskaitsevahendite olemasolu;

H.  arvestades, et automatiseeritud vahendid ei suuda praegu usaldusväärselt eristada konkreetses kontekstis ebaseaduslikku sisu seaduslikust sisust ning seetõttu võivad sisu automaatse tuvastamise ja eemaldamise mehhanismid tekitada õigustatud õiguslikke probleeme, eelkõige seoses väljendus- ja teabevabaduse võimalike piirangutega, mis on kaitstud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 11; arvestades, et seetõttu peaks automatiseeritud mehhanismide kasutamine olema proportsionaalne, hõlmama ainult põhjendatud juhtumeid ja järgima läbipaistvaid menetlusi;

I.  arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 11 kaitseb ka massiteabevahendite vabadust ja mitmekesisust, mis sõltuvad oma publikuni jõudmisel üha enam veebiplatvormidest;

J.  arvestades, et enamik eurooplasi kasutab digiteenuseid igapäevaselt, kuid nende suhtes kohaldatakse kogu liidus üha enam õigusnorme, mis toob kaasa turu märkimisväärse killustumise ning sellest tuleneva õiguskindlusetuse piiriüleselt tegutsevate Euroopa kasutajate ja teenuste jaoks; arvestades, et sisumajutusplatvormide sisu modereerimise tavasid reguleerivad tsiviilõiguslikud normid põhinevad teatavatel liidu ja liikmesriikide tasandi sektoripõhistel õigusnormidel ning kehtestatud kohustused ja eri tsiviilõiguslike normide täitmise tagamiseks kasutatavad mehhanismid on märkimisväärselt erinevad; arvestades, et selline olukord on viinud digitaalse ühtse turu killustunud normide kogumini, mis nõuab reageerimist liidu tasandil;

K.  arvestades, et teatavate sisumajutusplatvormide praegune ärimudel seisneb sellise sisu reklaamimises, mis tõenäoliselt tõmbab kasutajate tähelepanu ja loob seetõttu rohkem profiilianalüüsi andmeid, et pakkuda tõhusamaid suunatud reklaame ja suurendada selle abil kasumit; arvestades, et selline profiilianalüüs koos suunatud reklaamiga võib tuua kaasa emotsioonide ärakasutamisele suunatud sisu võimendamise, mis sageli ergutab ja soodustab uudisvoogudes ja soovitussüsteemides kõmu, tipnedes kasutajate võimaliku manipuleerimisega;

L.  arvestades, et kasutajatele kontekstipõhise reklaami pakkumiseks on vaja vähem kasutajaandmeid kui käitumispõhise suunatud reklaami jaoks ja seetõttu on see vähem pealetükkiv;

M.  arvestades, et selliste soovitussüsteemide, võrdlusteenuste, sisu kureerimise ja reklaamipaigutuste taga oleva algoritmiloogika valimine jääb sisumajutusplatvormide otsustada ja selle avaliku kontrolli võimalus on väike, mis tekitab vastutuse ja läbipaistvusega seotud probleeme;

N.  arvestades, et suure turuvõimuga sisumajutusplatvormid võimaldavad kasutajatel oma profiile kasutada, et logida sisse kolmandate isikute veebisaitidele, mis annab platvormidele võimaluse jälgida nende tegevust isegi väljaspool oma platvormikeskkonda, mis annab konkurentsieelise andmetele juurdepääsul sisu kureerimise algoritmide kasutamiseks;

O.  arvestades, et niinimetatud nutilepinguid, mis põhinevad hajusraamatu tehnoloogial, sealhulgas plokiahelatel, mis võimaldavad detsentraliseeritud ja täielikult jälgitavat arvestuse pidamist ning oma korralduse täitmist, kasutatakse paljudes valdkondades, kus puudub nõuetekohane õigusraamistik; arvestades, et selliste lepingute seaduslikkuse ja nende täitmise suhtes piiriülestes olukordades on ebakindlust;

P.  arvestades, et platvormide mitteläbiräägitavates tingimustes osutatakse sageli nii kohaldatavale õigusele kui ka väljaspool liitu asuvatele pädevatele kohtutele, mis takistab juurdepääsu õigusemõistmisele; arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades(10) sätestatakse kohtualluvuse normid; arvestades, et isikuandmete kaitse üldmääruses täpsustatakse andmesubjekti õigust võtta eraviisilisi täitemeetmeid otse vastutava töötleja või volitatud töötleja vastu, olenemata sellest, kas töötlemine toimub liidus või mitte, ja olenemata sellest, kas vastutav töötleja on asutatud liidus või mitte; arvestades, et isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 79 on sätestatud, et menetlus algatatakse selle liikmesriigi kohtus, kus on vastutava töötleja või volitatud töötleja tegevuskoht, või teise võimalusena selle liikmesriigi kohtus, kus on andmesubjekti alaline elukoht;

Q.  arvestades, et juurdepääs isikustamata andmetele ja nende kaeve on digimajanduse kasvu oluline tegur; arvestades, et nõuetekohased õigusstandardid ja andmekaitse meetmed, mis on seotud andmete koostalitlusvõimega, võivad seotuse efektide kaotamise abil täita olulist osa õiglaste turutingimuste olemasolu tagamisel;

R.  arvestades, et on oluline hinnata võimalust teha Euroopa üksusele ülesandeks tagada ühtlustatud lähenemine digiteenuste õigusakti rakendamisele kogu liidus, hõlbustada koordineerimist riiklikul tasandil ning käsitleda uusi võimalusi ja probleeme, eelkõige neid, mis on piiriülesed ja tulenevad jätkuvast tehnoloogia arengust;

Digiteenuste akt

1.  nõuab, et komisjon esitaks põhjendamatu viivituseta seadusandlike ettepanekute paketi, mis koosneks piisava esemelise, isikulise ja territoriaalse kohaldamisalaga digiteenuste õigusaktist, kus määratletaks peamised kontseptsioonid, ning hõlmaks soovitusi, mis on esitatud käesoleva resolutsiooni lisas; on arvamusel, et piiramata tulevaste seadusandlike ettepanekute üksikasju, peaks õiguslik alus olema Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114;

2.  teeb ettepaneku, et digiteenuste õigusakt sisaldaks õigusnorme, millega pandaks maksma sisuhalduse lepingupõhised õigused, kehtestataks sisu modereerimise läbipaistvad, õiglased, siduvad ja ühtsed standardid ja menetlused ning tagataks kättesaadavad ja sõltumatud õiguskaitsevahendid; rõhutab, et kõik seadusandlikud ettepanekud peaksid olema tõenduspõhised ning nendega tuleks püüda kõrvaldada praegused tõkked, mis veebiplatvormidel digiteenuste pakkumisel esinevad, ja ennetada võimalikke uusi põhjendamatuid tõkkeid, tõhustades samal ajal tarbijate ja kodanike kaitset; on veendunud, et seadusandlike ettepanekute eesmärk peaks olema saavutada kestlik ja arukas majanduskasv, käsitleda tehnoloogilisi probleeme ning tagada, et digitaalne ühtne turg on kõigi jaoks õiglane ja turvaline;

3.  teeb lisaks ettepaneku, et sisu modereerimiseks kavandatud meetmeid kohaldataks üksnes ebaseadusliku sisu, mitte kõigest kahjuliku sisu suhtes; teeb sellega seoses ettepaneku, et määrus sisaldaks universaalseid kriteeriume platvormide turuvõimu kindlaksmääramiseks, et anda märkimisväärse turuvõimuga platvormi selge määratlus ja määrata seeläbi kindlaks, kas teatavatele sisumajutusplatvormidele, millel ei ole märkimisväärset turuvõimu, võib teha teatavatest sätetest erandi; rõhutab, et digiteenuste õigusaktiga loodud raamistik peaks olema hoomatav väikeettevõtete, VKEde ja idufirmade jaoks ning peaks seetõttu sisaldama proportsionaalseid kohustusi kõigi sektorite jaoks;

4.  teeb ettepaneku, et digiteenuste õigusaktiga kehtestataks väljaspool liitu asutatud digiteenuste osutajatele kohustus määrata liidus asuvate kasutajate huvidele vastav seaduslik esindaja, kellele võiks esitada taotluse, et võimaldada näiteks tarbija õiguskaitset vale või eksitava reklaami korral, ning teha selle esindaja kontaktandmed nähtavaks ja kättesaadavaks digiteenuse osutaja veebisaidil;

Sisu modereerimisega seotud õigused

5.  rõhutab, et vastutus õigusakti täitmise tagamise eest peab lasuma riigiasutustel; on seisukohal, et lõpliku otsuse kasutaja loodud sisu seaduslikkuse kohta peab tegema sõltumatu kohus, mitte eraettevõtja;

6.  märgib, et määrus peab keelama sellise infosisu modereerimise, mis on diskrimineeriv või hõlmab ärakasutamist ja tõrjumist, eelkõige kõige haavatavamate suhtes, ning peab alati austama kasutajate põhiõigusi ja -vabadusi, eelkõige nende väljendusvabadust;

7.  rõhutab vajadust tarbijaid paremini kaitsta, andes usaldusväärset ja läbipaistvat teavet kuritarvitamise näidete kohta, nagu eksitavate väidete esitamine ja pettused;

8.  soovitab, et määruse kohaldamist peaks hoolikalt jälgima Euroopa üksus, kelle ülesanne on tagada, et sisumajutusplatvormid järgivad määruse sätteid, eelkõige jälgides sisuhalduse standardite järgimist läbipaistvusaruannete alusel ja jälgides sisumajutusplatvormide poolt sisuhalduse eesmärgil kasutatavaid algoritme; kutsub komisjoni üles hindama võimalusi nimetada nende ülesannete täitmiseks ametisse olemasolev või uus Euroopa amet või Euroopa organ või koordineerida ise riiklike ametiasutuste võrgustikku (edaspidi „Euroopa üksus“);

9.  soovitab sisumajutusplatvormidel esitada Euroopa üksusele korrapäraselt terviklikke läbipaistvusaruandeid, mis põhinevad järjepideval metoodikal ja mida hinnatakse asjakohaste tulemusnäitajate alusel, sealhulgas sisu käsitleva poliitika ja tingimuste vastavuse kohta digiteenuste õigusakti sätetele; teeb lisaks ettepaneku, et sisumajutusplatvormid avaldaksid need aruanded ja oma sisuhalduspoliitika ning teeksid need lihtsal ja juurdepääsetaval viisil üldsusele kättesaadavas andmebaasis kättesaadavaks;

10.  nõuab, et märkimisväärse turuvõimuga sisumajutusplatvormid hindaksid ohtu, mida nende sisu haldamise poliitika kujutab ühiskonnale seoses seadusliku sisuga, eelkõige seoses mõjuga põhiõigustele, ning alustaksid läbipaistvusaruannete esitamise alusel kaks korda aastas dialoogi Euroopa üksuse ja asjaomaste riiklike ametiasutustega;

11.  soovitab liikmesriikidel näha ette sõltumatud vaidluste lahendamise organid, mille ülesanne on lahendada sisu modereerimise üle tekkinud vaidlusi; on seisukohal, et anonüümsete väljaannete ja üldiste huvide kaitsmiseks peaks mitte ainult kasutajal, kes laadis üles vaidluse objektiks oleva sisu, vaid ka kolmandal isikul, näiteks ombudsmanil, kellel on õigustatud huvi tegutseda, olema võimalik sisu modereerimise otsuseid vaidlustada; kinnitab kasutajate õigust edasisele õiguskaitsele;

12.  on kindlal seisukohal, et digiteenuste õigusakt ei tohi sisaldada sätteid, millega sunnitakse sisumajutusplatvorme kasutama sisu mis tahes vormis täielikult automatiseeritud eelkontrolli, kui liidu kehtivas õiguses ei ole sätestatud teisiti, ning on seisukohal, et mehhanismidega, mida platvormid kasutavad vabatahtlikult, ei tohi kaasneda automatiseeritud vahenditel ega üleslaaditava sisu filtreerimisel põhinevaid eelkontrolli meetmeid, ning neid peab auditeerima Euroopa amet, et tagada digiteenuste õigusakti sätetele vastavus;

13.  rõhutab, et sisumajutusplatvormid peavad algoritmide ja nende treenimiseks kasutatavate andmete töötlemisel olema läbipaistvad;

Sisu kureerimise, andmete ja veebireklaamiga seotud õigused

14.  on seisukohal, et arvamusi või seisukohti väljendava kasutajale suunatud sisu võimendamine on üks kahjulikumaid tavasid digitaalühiskonnas, eriti juhtudel, kui sellise sisu nähtavust suurendatakse, võttes aluseks kasutaja varasema reaktsiooni muule võimendatud sisule, ja seda tehakse eesmärgiga optimeerida kasutajaprofiile suunatud reklaami jaoks; on mures, et sellised tavad tuginevad ulatuslikule jälgimisele ja andmekaevele; kutsub komisjoni üles analüüsima selliste tavade mõju ja võtma asjakohaseid seadusandlikke meetmeid;

15.  on seisukohal, et suunatud reklaami kasutamist tuleb rangemalt reguleerida vähem pealetükkivate reklaamivormide kasuks, mis ei nõua kasutajate sisuga tegelemise jälgimist, ja et käitumispõhise reklaami näitamine peab sõltuma kasutajate vabatahtlikult antud, konkreetsest, teadlikust ja ühemõttelisest nõusolekust;

16.  võtab teadmiseks kehtivad sätted, mis käsitlevad suunatud reklaami Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiivis 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv)(11);

17.  soovitab seetõttu seada digiteenuste õigusaktis selged piirid tingimustele ja kehtestada läbipaistvusnormid selle kohta, kuidas kogutakse andmeid suunatud reklaami pakkumiseks ning sellise suunatud reklaami toimimise ja vastutuse osas, eriti juhul, kui andmeid jälgitakse kolmandate isikute veebisaitidel; on jätkuvalt arvamusel, et vaja on uusi meetmeid, et kehtestada platvormide ja tarbijate vaheliste suhete raamistik, mis käsitleks reklaami, digitaalse müksamise ja sooduskohtlemise läbipaistvuse sätteid; palub komisjonil hinnata suunatud reklaami reguleerimise võimalusi, sealhulgas keeluni viivat järkjärgulist kaotamist;

18.  rõhutab, et kooskõlas võimalikult väheste andmete kogumise põhimõttega ja selleks, et vältida isikuandmete loata avaldamist, identiteedivargust ja muid isikuandmete kuritarvitamise vorme, tuleks digiteenuste õigusaktis sätestada õigus kasutada digiteenuseid anonüümselt, kui see on tehniliselt võimalik; kutsub komisjoni üles nõudma, et sisumajutusplatvormid kontrolliksid nende reklaamijate isikusamasust, kellega neil on ärisuhted, et tagada reklaamijate vastutus juhul, kui reklaamitav sisu leitakse olevat ebaseaduslik; soovitab seetõttu, et digiteenuste õigusakt sisaldaks õigusnorme, mis takistavad platvormidel ärieesmärgil kasutada kolmandate isikute andmeid olukordades, kus need kolmandad isikud konkureerivad;

19.  peab kahetsusväärseks sisumajutusplatvormide ja avaliku sektori asutuste vahelist teabealast ebakõla ning nõuab, et vajalikku teavet vahetataks sujuvamalt; rõhutab, et kommunikatsiooni metaandmeid käsitleva kohtupraktika kohaselt antakse ametiasutustele juurdepääs kasutaja abonendi- ja metaandmetele ainult selleks, et eelneva kohtuliku loaga uurida raskete kuritegude kahtlusaluseid;

20.  soovitab, et teenuseosutajad, kes toetavad märkimisväärse turuvõimuga ühe sisselogimisega teenust, peaksid olema kohustatud toetama ka vähemalt ühte mittekaubanduslikul raamistikul põhinevat avatud ja detsentraliseeritud kasutaja tuvastamise süsteemi; palub komisjonil teha ettepaneku ühiste liidu standardite kohta liikmesriikide riiklike süsteemide jaoks, eelkõige seoses andmekaitsestandardite ja piiriülese koostalitlusvõimega;

21.  kutsub komisjoni üles hindama võimalust määratleda õiglased lepingutingimused, et hõlbustada andmete jagamist ja suurendada läbipaistvust eesmärgiga lahendada turuvõimu tasakaalustamatust; soovitab sel eesmärgil uurida võimalusi hõlbustada andmete koostalitlusvõimet, ühenduvust ja ülekantavust; juhib tähelepanu sellele, et andmete jagamisega peaksid kaasnema piisavad ja asjakohased kaitsemeetmed, sealhulgas isikuandmete tõhus anonüümimine;

22.  soovitab, et digiteenuste õigusaktis nõutaks märkimisväärse turuvõimuga platvormidelt rakenduse programmeerimisliidese pakkumist, mille kaudu saavad kolmandatest isikutest platvormid ja nende kasutajad teha koostööd rakenduse programmeerimisliidest pakkuva platvormi peamiste funktsioonide ja kasutajatega, kaasa arvatud kolmandate isikute teenused, mis on mõeldud kasutajakogemuse suurendamiseks ja kohandamiseks, eelkõige selliste teenuste abil, mis kohandavad privaatsusseadeid ja sisu kureerimise eelistusi; teeb ettepaneku, et platvormid dokumenteeriksid avalikult kõik rakenduse programmeerimisliidesed, mille nad teevad kättesaadavaks, et võimaldada teenuste koostalitlusvõimet ja ühenduvust;

23.  on teisest küljest kindlalt seisukohal, et rakenduse programmeerimisliidest pakkuvad märkimisväärse turuvõimuga platvormid ei tohi jagada, säilitada, rahaks muuta ega kasutada mis tahes andmeid, mida nad saavad kolmandate isikute teenustelt;

24.  rõhutab, et koostalitlusvõime ja ühenduvuse kohustused ei tohi piirata, takistada ega aeglustada sisumajutusplatvormide võimet lahendada turvaküsimusi, samuti ei tohiks turvaküsimuste lahendamise vajadus kaasa tuua koostalitlusvõimet ja ühenduvust tagava rakenduse programmeerimisliidese põhjendamatu peatamise;

25.  tuletab meelde, et koostalitlusvõimet ja ühenduvust käsitlevad sätted peavad järgima kõiki asjakohaseid andmekaitsealaseid õigusakte; soovitab sellega seoses, et digiteenuste õigusaktiga nõutaks platvormidelt isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 20 lõikes 2 sätestatud andmete ülekantavuse sätete tehnilise teostatavuse tagamist;

26.  nõuab, et sisumajutusplatvormid pakuksid kasutajatele reaalset valikuvõimalust, kas anda või mitte anda eelnev nõusolek suunatud reklaami vaatamiseks, mis põhineb kasutaja varasemal reaktsioonil sisule samal sisumajutusplatvormil või kolmandate isikute veebisaitidel; rõhutab, et valik tuleb esitada selgel ja arusaadaval viisil ning sellest keeldumine ei tohi kaasa tuua platvormi funktsioonidele juurdepääsu blokeerimist; rõhutab, et suunatud reklaami puhul ei tohi nõusolekut pidada vabatahtlikult antuks ja kehtivaks, kui juurdepääs teenusele on seatud sõltuvusse andmetöötlusest; kinnitab taas, et direktiiviga 2002/58/EÜ on suunatud reklaami suhtes kehtestatud osalemisvõimalust käsitlev otsus ning et vastasel juhul on see keelatud; märgib, et kuna üksikisikute veebitegevused võimaldavad sügavamalt mõista nende käitumist ja nendega manipuleerida, rikub digiteenuse iga kasutamisega seotud isikuandmete üldine ja valimatu kogumine ebaproportsionaalselt õigust eraelu puutumatusele; kinnitab, et kasutajatel on digiteenuste kasutamisel õigus mitte olla ulatusliku jälgimise all;

27.  palub komisjonil samas vaimus tagada, et tarbija saaks ühendatud seadme kõiki funktsioone kasutada ka siis, kui tarbija nõusolekut ei anna või võtab tagasi oma nõusoleku mitteoperatiivsete andmete jagamiseks seadme tootja või kolmandate isikutega; kordab, et lepingutingimused peavad olema kolmandate isikutega andmete jagamise võimaluse ja ulatuse suhtes läbipaistvad;

28.  nõuab lisaks, et kasutajatele tagataks asjakohane läbipaistvus ja mõjuvõim kriteeriumide üle, mille kohaselt sisu kureeritakse ja neile nähtavaks tehakse; kinnitab, et see peaks hõlmama ka võimalust loobuda sisu igasugusest kureerimisest, välja arvatud ajaline järjestus; juhib tähelepanu sellele, et platvormide pakutavad rakenduse programmeerimisliidesed peaksid võimaldama kasutajatel kasutada sisu kureerimiseks nende enda valitud tarkvara või teenuseid;

29.  rõhutab, kui oluline on, et digiteenuste õigusakt tagaks laste õiguslikult usaldusväärse ja tõhusa kaitse veebikeskkonnas, hoidudes samal ajal üldiste järelevalve- või filtreerimiskohustuste kehtestamisest, ning kindlustaks täieliku koordineerimise ja väldiks dubleerimist isikuandmete kaitse üldmääruse ja audiovisuaalmeedia teenuste direktiiviga;

30.  tuletab meelde, et tasulised reklaamid või sponsitud sisu tasuline paigutus järjestuses tuleks selgelt, kokkuvõtlikult ja arukalt tuvastada; teeb ettepaneku, et platvormid peaksid avalikustama tasuliste reklaamide ja sponsitud sisu päritolu; teeb sellega seoses ettepaneku, et sisumajutusplatvormid avaldaksid kogu sponsitud sisu ja reklaamid ning muudaksid need oma kasutajatele selgelt nähtavaks üldsusele kättesaadavas reklaamiarhiivis, märkides, kes on nende eest maksnud ja kelle nimel, kui see on asjakohane; rõhutab, et see hõlmab nii otseseid kui ka kaudseid makseid või mis tahes muud tasu, mida teenuseosutajad saavad;

31.  on veendunud, et kui asjakohastest andmetest nähtub, et liidus asuvate platvormide ja kolmandates riikides asuvate platvormide vahel esineb eksitavas reklaamis ja õigusnormide täitmise tagamises olulisi lünki, on mõistlik kaaluda lisavõimalusi liidus kehtivate õigusaktide täitmise tagamiseks; rõhutab vajadust tagada liidu ja kolmandate riikide reklaamijatele võrdsed tingimused;

Kasutustingimusi käsitlevad sätted, nutilepingud ja plokiahelad ning rahvusvaheline eraõigus

32.  täheldab nn nutilepingute, näiteks hajusraamatu tehnoloogial põhinevate lepingute kasvu, kuigi selleks puudub selge õiguslik raamistik;

33.  kutsub komisjoni üles hindama hajusraamatu tehnoloogia, sealhulgas plokiahelate ja eelkõige nutilepingute arendamist ja kasutamist, pakkudes suuniseid, et tagada ettevõtetele ja tarbijatele õiguskindlus, eelkõige nutilepingute seaduslikkuse ja täitmise tagamise küsimustes piiriülestes olukordades ning vajaduse korral notariaalselt kinnitamise nõuete kohta, ja tegema ettepanekuid asjakohase õigusraamistiku kohta;

34.  rõhutab, et vahendajate poolt oma teenuste kasutajatele kehtestatud standardsete lepingutingimuste õigluse ja põhiõiguste standarditele vastavuse suhtes tuleb kohaldada kohtulikku kontrolli; rõhutab, et kasutustingimused, mis piiravad põhjendamatult kasutajate põhiõigusi, näiteks eraelu puutumatuse ja väljendusvabaduse õigust, ei tohiks olla siduvad;

35.  nõuab, et komisjon uuriks võimalusi, kuidas tagada nutilepingute poolte vahel asjakohane tasakaal ja võrdsus, võttes arvesse nõrgema poole erahuvisid või üldsuse muresid, näiteks neid, mis on seotud kartellikokkulepetega; rõhutab vajadust tagada maksejõuetus- ja restruktureerimismenetlustes võlausaldajate õiguste austamine; soovitab tungivalt, et nutilepingud sisaldaksid mehhanisme, mis võivad nende täitmise ja sellega seotud maksed peatada ja tagasi pöörata;

36.  palub komisjonil eelkõige ajakohastada oma olemasolevat suunisdokumenti tarbijaõigusi käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiivi 2011/83/EL(12) kohta, et selgitada, kas ta peab nutilepinguid kõnealuse direktiivi artikli 3 lõike 3 punktis l sätestatud erandi alla kuuluvaks ja kui jah, siis millistel asjaoludel, ning selgitada taganemisõiguse küsimust;

37.  rõhutab vajadust kasutada plokiahela tehnoloogiaid ja eelkõige nutilepinguid kooskõlas konkurentsireeglite ja -nõuetega, sealhulgas nendega, mis keelavad kartellikokkulepped ja kooskõlastatud tegevuse;

38.  on seisukohal, et tüüptingimused ei tohiks takistada õiguskaitse tõhusat kättesaadavust liidu kohtutes ega jätta liidu kodanikke ja ettevõtjaid õigustest ilma; kutsub komisjoni üles hindama, kas andmetele juurdepääsu õiguse kaitse rahvusvahelise eraõiguse alusel on ebakindel ning seab liidu kodanikud ja ettevõtjad ebasoodsasse olukorda;

39.  rõhutab, kui oluline on tagada, et digiteenuste kasutamist liidus reguleeritaks täielikult liidu õigusega liidu kohtute jurisdiktsiooni all;

40.  järeldab lisaks, et nendele probleemidele tuleks leida seadusandlikud lahendused liidu tasandil, kui rahvusvahelise tasandi meetmed ei näi olevat teostatavad või kui on oht, et selliste meetmetega võtab tulemuste saavutamine liiga kaua aega;

41.  rõhutab, et liidus asutatud teenuseosutajatelt ei tohi nõuda, et nad kõrvaldaksid või tõkestaksid juurdepääsu teabele, mis on nende päritoluriigis seaduslik;

o
o   o

42.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja lisas esitatud üksikasjalikud soovitused komisjonile ja nõukogule.

RESOLUTSIOONI ETTEPANEKU LISA:

ÜKSIKASJALIKUD SOOVITUSED TAOTLETAVA ETTEPANEKU SISU KOHTA

A.  TAOTLETAVA ETTEPANEKU PÕHIMÕTTED JA EESMÄRGID

ETTEPANEKU PEAMISED PÕHIMÕTTED JA EESMÄRGID

—  Ettepanekus on esitatud nii aktid, mis tuleks lisada digiteenuste akti, kui ka need aktid, mis seda õigusakti toetavad.

—  Ettepaneku eesmärk on tugevdada veebis tegutsevate äriüksuste suhtes kohaldatavaid tsiviil- ja kaubandusõiguse norme digiteenuste valdkonnas.

—  Ettepaneku eesmärk on tugevdada ja täpsustada kasutajate lepingupõhiseid õigusi seoses sisu modereerimise ja kureerimisega.

—  Ettepaneku eesmärk on käsitleda täpsemalt digiteenuste osutamisel kasutatavaid vastuvõetamatuid ja ebaõiglasi tingimusi.

—  Ettepanekus käsitletakse andmete kogumise selliste aspektide küsimust, mis on vastuolus kasutajate õiglaste lepingupõhiste õigustega ning andmekaitse ja interneti konfidentsiaalsuse normidega.

—  Ettepanekus käsitletakse kasutajate õiguste õiglase rakendamise tähtsust koostalitlusvõime ja ülekantavuse seisukohast.

—  Ettepanekus rõhutatakse, kui olulised on rahvusvahelise eraõiguse normid, mis pakuvad õigusselgust vaidlustamatute tingimuste suhtes, mida kasutavad digiplatvormid, ning tagavad andmetega tutvumise õiguse ja õigusemõistmise kättesaadavuse.

—  Ettepanekus ei käsitleta internetipõhiste kauplemiskohtade reguleerimisega seotud aspekte, mida tuleks komisjoni esitatavas digiteenuste paketis siiski arvesse võtta.

—  Ettepanekus juhitakse tähelepanu vajadusele hinnata tsiviil- ja kaubandusõiguse aspektide nõuetekohase reguleerimise vajadust hajusraamatu tehnoloogia, sealhulgas plokiahelate valdkonnas, ning eelkõige käsitletakse vajadust nutilepingute tsiviil- ja kaubandusõiguse aspektide nõuetekohase reguleerimise järele.

I.  DIGITEENUSTE AKTI LISATAVAD ETTEPANEKUD

Digiteenuste akti lisatavate ettepanekute põhielemendid peaksid olema järgmised.

Määrus sisuhaldusega seotud lepingupõhiste õiguste kohta, mis sisaldab järgmisi elemente:

—  seda tuleks kohaldada liidus juurdepääsetava sisu haldamise, sealhulgas sisu modereerimise ja kureerimise suhtes;

—  selles tuleks sätestada sisu modereerimise proportsionaalsed põhimõtted;

—  sellega tuleks ette näha teavitamise ja meetmete võtmise mehhanismi ametlikud ja menetluslikud standardid, mis on proportsionaalsed platvormi ning kahju olemuse ja mõjuga, tõhusad ja tulevikukindlad;

—  sellega tuleks ette näha sõltumatu vaidluste lahendamise mehhanism liikmesriikides, piiramata juurdepääsu õiguskaitsevahenditele;

—  see peaks sisaldama selgeid näitajaid sisumajutusplatvormide turuvõimu määramiseks, et teha kindlaks, kas teatavatele sisumajutusplatvormidele, millel ei ole märkimisväärset turuvõimu, saab teha teatavatest sätetest erandi. Sellised näitajad võivad hõlmata võrgustiku suurust (kasutajate arv), rahanduslikku usaldusväärsust, juurdepääsu andmetele, vertikaalse integratsiooni taset ja seotuse efekti;

—  selles tuleks sätestada õigusnormid, mis käsitlevad sisumajutusplatvormide vastutust neil müüdavate või reklaamitavate kaupade eest, võttes arvesse VKEde tugitegevust, et vähendada nende koormust selle vastutusega kohanemisel;

—  selles tuleks asjakohaste poliitikavalikute kohaldamisel selgelt eristada ebaseaduslikku ja kahjulikku sisu. Sellega seoses peaks digiteenuste õigusakti kõik meetmed hõlmama üksnes liidu ja siseriiklikus õiguses määratletud ebaseaduslikku sisu;

—  see peaks põhinema haldusõiguse järgimise suhtes kohaldatava õiguse kindlaksmääramiseks kehtestatud põhimõtetel ning selles tuleks kasutajate õiguste üha suuremat ühtlustumist silmas pidades selgelt sätestada, et kõik selle reguleerimisalasse kuuluvad aspektid on nende põhimõtetega reguleeritud;

—  see peaks täielikult järgima Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ning liidu õigusnorme, mis kaitsevad kasutajaid ja nende turvalisust, eraelu puutumatust ja isikuandmeid, ning muid põhiõigusi;

—   see peaks pakkuma dialoogi märkimisväärse turuvõimuga sisumajutusplatvormide ja Euroopa üksuse vahel seadusliku sisu haldamise riskijuhtimise teemal.

Komisjon peaks kaaluma võimalusi Euroopa üksuse loomiseks, kelle ülesanne oleks tagada ettepaneku sätete järgimine järgmiste meetmete abil:

—  jälgida korrapäraselt sisumajutusplatvormidel sisu haldamise eesmärgil kasutatavaid algoritme;

—  vaadata korrapäraselt läbi sisumajutusplatvormide vastavus määruse sätetele, tuginedes sisumajutusplatvormide esitatud läbipaistvusaruannetele ja digiteenuste õigusaktiga loodavale sisu eemaldamist käsitlevate otsuste avalikule andmebaasile;

—  töötada koos sisumajutusplatvormidega välja parimad tavad, et täita tingimuste läbipaistvuse ja vastutuse nõuded, ning samuti sisu modereerimise ja teavitamise ning meetmete võtmise menetluste rakendamise parimad tavad;

—  teha koostööd ja koordineerida tegevust liikmesriikide ametiasutustega seoses digiteenuste õigusakti rakendamisega;

—  hallata sihtotstarbelist fondi, et aidata liikmesriikidel rahastada määruses kirjeldatud sõltumatute vaidluste lahendamise organite tegevuskulusid, mida rahastatakse sisumajutusplatvormidele digiteenuste õigusakti sätete rikkumise eest määratud trahvidest ning märkimisväärse turuvõimuga sisumajutusplatvormide panusest;

—  määrata trahve digiteenuste õigusakti täitmata jätmise eest. Trahvisummad tuleks kanda spetsiaalsesse fondi, mis on ette nähtud liikmesriikide abistamiseks määruses kirjeldatud vaidluste lahendamise organite tegevuskulude rahastamisel. Mittevastavuste hulka tuleks arvata

–  määruse sätete rakendamata jätmine;

–  läbipaistvate, juurdepääsetavate, õiglaste ja mittediskrimineerivate tingimuste pakkumata jätmine;

–  Euroopa üksusele läbivaatamiseks sisuhalduse algoritmidele juurdepääsu andmata jätmine;

–  Euroopa üksusele läbipaistvusaruannete esitamata jätmine;

—  poolaastaaruannete avaldamine kogu oma tegevuse kohta ja liidu institutsioonidele aruandmine.

Sisuhaldust käsitlevad läbipaistvusaruanded tuleks kehtestada järgmiselt:

digiteenuste õigusakt peaks sisaldama sätteid, millega nõutakse, et sisumajutusplatvormid avaldaksid ja esitaksid Euroopa üksusele korrapäraselt läbipaistvusaruandeid. Sellised aruanded peaksid olema ülevaatlikud, järgima ühtset metoodikat ja sisaldama eelkõige järgmist:

—  teave sisumajutusplatvormi töödeldud teadete kohta, sealhulgas

–  saadud teadete koguarv, millist liiki sisu kohta, ning vastavalt võetud meetmed;

–  saadud teadete arv esitava üksuse kategooria kohta, näiteks eraisikud, avaliku sektori asutused või eraettevõtjad;

–  rahuldatud eemaldamistaotluste koguarv ja pädevatele asutustele edasi saadetud sisu teadete koguarv;

–  saadud vastuväidete või kaebuste koguarv ning teave nende lahendamise kohta;

–  keskmine aeg avaldamise, teate, vastuväite ja meetmete võtmise vahel;

—  teave sisu modereerimiseks tööle võetud töötajate arvu, nende asukoha, hariduse ja keeleoskuse, samuti otsuste tegemiseks kasutatavate algoritmide kohta;

—  teave avaliku sektori asutuste, näiteks õiguskaitse eest vastutavate asutuste teabenõuete kohta, sealhulgas täielikult täidetud ja täitmata või üksnes osaliselt täidetud teabenõuete arv;

—  teave kasutustingimuste täitmisele pööramise kohta ja teave kohtuotsuste kohta, millega nõutakse liikmesriigi poolt ebaseaduslikuks tunnistatud tingimuste tühistamist ja/või muutmist.

Lisaks peaksid sisumajutusplatvormid avaldama oma otsused sisu eemaldamise kohta avalikult juurdepääsetavas andmebaasis, et suurendada kasutajate jaoks läbipaistvust.

Määrusega asutatavad sõltumatud vaidluste lahendamise organid peaksid avaldama aruandeid neile esitatud pöördumiste arvu, sealhulgas menetlusse võetud pöördumiste arvu kohta.

II.  DIGITEENUSTE AKTIGA SEONDUVAD ETTEPANEKUD

Meetmed, mis käsitlevad kasutajate õiglasi lepingupõhiseid õigusi rikkuvat sisu kureerimist, andmeid ja veebireklaami, peaksid hõlmama järgmist:

—  meetmed, millega minimeeritakse andmete kogumist sisumajutusplatvormide poolt (lähtuvalt kasutajate reaktsioonist sisumajutusplatvormidel majutatavale sisule, eesmärgiga koostada suunatud reklaami profiile) eelkõige sel teel, et suunatud isikupõhiste reklaamide kasutamisele seatakse ranged tingimused ning nõutakse kasutaja eelnevat vabatahtlikult antud, konkreetset, teadlikku ja ühemõttelist nõusolekut. Suunatud reklaami puhul ei tohi nõusolekut pidada vabatahtlikult antuks ja kehtivaks, kui juurdepääs teenusele on seatud sõltuvusse andmetöötlusest;

—  sisumajutusplatvormide kasutajaid teavitatakse sellest, kui nende suhtes kohaldatakse suunatud reklaami, neile antakse juurdepääs sisumajutusplatvormi loodud kasutajaprofiilile ja võimalus seda muuta ning antakse valida, kas nad soovivad suunatud reklaami või ei soovi ja võimalus nõusolek tagasi võtta;

—  sisumajutusplatvormid peaksid tegema kättesaadavaks oma kasutajatele näidatud sponsitud sisu ja reklaamide arhiivi, sealhulgas järgmise:

–  kas praegu on sponsitud sisu või sponsorlus aktiivne või mitteaktiivne;

–  ajavahemik, millal sponsitud sisu reklaam oli aktiivne;

–  sponsori või reklaamija nimi ja kontaktandmed ning kui see on erinev, siis selle sponsori või reklaamija nimi ja kontaktandmed, kelle nimel sponsitud sisu või reklaam avaldati;

–  nende kasutajate koguarv, kellele reklaam edastati;

–  teave kasutajate sihtrühma kohta.

Viis, kuidas jõuda kasutajate õiguste õiglase rakendamiseni koostalitlusvõime, ühenduvuse ja ülekantavuse puhul, peaks hõlmama järgmist:

—  hinnang võimaluse kohta määratleda õiglased lepingutingimused, et hõlbustada andmete jagamist eesmärgiga lahendada turuvõimu tasakaalustamatus, eelkõige andmete koostalitlusvõime, ühenduvuse ja ülekantavuse abil;

—  nõue märkimisväärse turuvõimuga platvormidele, et nad pakuksid rakenduse programmeerimisliidest, mille kaudu saavad kolmandatest isikutest platvormid ja nende kasutajad teha koostööd rakenduse programmeerimisliidest pakkuva platvormi peamiste funktsioonide ja kasutajatega, kaasa arvatud kolmandate isikute teenused, mis on mõeldud kasutajakogemuse võimendamiseks ja kohandamiseks, eelkõige selliste teenuste abil, mis kohandavad privaatsusseadeid ja sisu kureerimise eelistusi;

—  sätted, mis tagavad, et rakenduse programmeerimisliidest pakkuvad märkimisväärse turuvõimuga platvormid ei tohi jagada, säilitada, rahaks muuta ega kasutada mis tahes andmeid, mida nad saavad kolmandate isikute teenustelt;

—  sätted, mis tagavad, et koostalitlusvõime ja ühenduvuse kohustused ei tohi piirata, takistada ega aeglustada sisumajutusplatvormide võimet lahendada turvaküsimusi, samuti ei tohiks turvaküsimuste lahendamise vajadus kaasa tuua koostalitlusvõimet ja ühenduvust tagava rakenduse programmeerimisliidese põhjendamatut peatamist;

—  sätted, mis tagavad, et digiteenuste õigusaktiga nõutaks platvormidelt isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 20 lõikes 2 sätestatud andmete ülekantavuse sätete tehnilise teostatavuse tagamist;

—  sätted, mis tagavad, et märkimisväärse turuvõimuga sisumajutusplatvormid dokumenteeriksid avalikult kõik rakenduse programmeerimisliidesed, mille nad teevad kättesaadavaks, et võimaldada teenuste koostalitlusvõimet ja ühenduvust.

Viis, kuidas saavutada hajusraamatu tehnoloogia, sealhulgas plokiahelate ja eelkõige nutilepingute tsiviil- ja kaubandusõiguslike aspektide nõuetekohane reguleerimine, peaks hõlmama järgmist:

—  meetmed, mis tagavad hajusraamatu tehnoloogiat, nagu plokiahelaid ja nutilepinguid kasutavate digiteenuste arendamiseks ja kasutuselevõtuks vajaliku õigusraamistiku kehtestamise;

—  meetmed, mis tagavad, et nutilepingutesse lisatakse mehhanismid, millega saab nende täitmise peatada ja tagasi pöörata, arvestades eelkõige nõrgema poole eraviisilisi muresid ja üldsuse muret näiteks seoses kartellikokkulepetega, ning võlausaldajate õigustega maksejõuetuse ja restruktureerimise menetluste korral;

—  meetmed, mis tagavad nutilepingute poolte vahel asjakohase tasakaalu ja võrdsuse, võttes eelkõige arvesse väikeettevõtete ja VKEde huve, mille puhul komisjon peaks uurima võimalikku korda;

—  direktiivi 2011/83/EL käsitleva olemasoleva juhenddokumendi ajakohastamine, et täpsustada, kas nutilepingud kuuluvad kõnealuse direktiivi artikli 3 lõike 3 punktis i sätestatud erandi alla, ning samuti küsimusi, mis on seotud piiriüleste tehingute, notariaalse kinnitamise nõuete ja taganemisõigusega.

Viis, kuidas saavutada rahvusvahelise eraõiguse õiglased normid, mis ei kaota kasutajate juurdepääsu õigusemõistmisele, peaks:

—  tagama, et standardsed kasutustingimused ei hõlma sätteid, mis reguleerivad rahvusvahelise eraõiguse küsimusi õiguskaitse kättesaadavust kahjustavalt, eelkõige sellega seotud olemasolevate meetmete tõhusa jõustamise kaudu;

—  hõlmama meetmeid, mis selgitavad rahvusvahelise eraõiguse norme, mis käsitlevad platvormide andmetega seotud tegevust, et see ei kahjustaks liidu õigussubjekte;

—  tuginema mitmepoolsusele ja võimaluse korral olema kokku lepitud asjakohastel rahvusvahelistel foorumitel.

Ainult juhul, kui mitmepoolsusel põhinevat lahendust ei ole võimalik mõistliku aja jooksul saavutada, tuleks kavandada liidus kohaldatavad meetmed, millega tagatakse, et digiteenuste kasutamist liidus reguleeritakse täielikult liidu õiguse kohaselt liidu kohtute jurisdiktsiooni all.

B.  TAOTLETAVA SEADUSANDLIKU ETTEPANEKU TEKST

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

sisuhaldusega seotud lepingupõhiste õiguste kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)  Tingimused, mida infoühiskonna teenuste osutajad suhetes kasutajatega kohaldavad, on sageli mitteläbiräägitavad ja teenuseosutajad võivad neid tingimusi ühepoolselt muuta. Selliste tingimuste miinimumstandardite ja eelkõige sisu haldamise menetlusstandardite kehtestamiseks on vaja võtta meetmeid seadusandlikul tasandil.

(2)  Sisumajutusplatvormide sisu modereerimise tavasid reguleerivad tsiviilõiguslikud normid põhinevad teatavatel liidu tasandi sektoripõhistel sätetel ja ka liikmesriikide tasandil vastu võetud seadustel ning nende tsiviilõiguslike normidega sisumajutusplatvormidele kehtestatud kohustused ja täitmise tagamise mehhanismid on märkimisväärselt erinevad.

(3)  Sellest tulenev sisumajutusplatvormide poolset sisu modereerimist reguleerivate tsiviilõiguslike normide killustatus ei tekita mitte ainult õiguslikku ebakindlust, mille tõttu võivad sellised platvormid võtta kasutusele rangemad tavad, kui on vajalik nende teenuse kasutamisest tulenevate riskide vähendamiseks, vaid toob kaasa ka digitaalse ühtse turu killustatuse, mis takistab majanduskasvu ja innovatsiooni ning Euroopa ettevõtete arengut ühtsel turul.

(4)  Arvestades digitaalse ühtse turu killustatuse kahjulikku mõju ja ebakindlust, mida see ettevõtetele ja tarbijatele tekitab, sisumajutuse rahvusvahelist olemust, modereerimist vajava sisu tohutut mahtu ja mõne väljaspool liitu asuva sisumajutusplatvormi märkimisväärset turujõudu, tuleb sisumajutusega seotud eri probleeme reguleerida viisil, millega kaasneb täielik ühtlustamine – määruse abil.

(5)  Mis puudutab suhteid kasutajatega, tuleks käesolevas määruses sätestada sisumajutusplatvormide tingimuste aususe, läbipaistvuse ja vastutuse miinimumstandardid. Tingimused peaksid olema selged, juurdepääsetavad, arusaadavad ja ühemõttelised ning sisaldama sisu modereerimise ausaid, läbipaistvaid, siduvaid ja ühtseid standardeid ja menetlusi, mis peaksid tagama kättesaadava ja sõltumatu õiguskaitsevahendi ning järgima põhiõigusi.

(6)  Arvamusi või seisukohti väljendava kasutajale suunatud sisu võimendamine on üks kahjulikumaid tavasid digitaalühiskonnas, eriti juhul, kui sellist sisu võimendatakse lähtuvalt kasutaja varasemast reaktsioonist muule võimendatud sisule ja seda tehakse eesmärgiga optimeerida kasutajaprofiile suunatud reklaami jaoks.

(7)  Algoritmid, mis otsustavad otsingutulemuste järjestuse üle, mõjutavad individuaalset ja sotsiaalset suhtlust ning võivad kujundada arvamust, eriti meediasisu puhul.

(8)  Selleks et tagada muu hulgas see, et kasutajad saavad oma õigused maksma panna, tuleks neile anda asjakohane läbipaistvus ja mõjuvõim neile nähtavaks tehtud sisu kureerimise üle, sealhulgas võimalus loobuda sisu igasugusest kureerimisest, välja arvatud ajaline järjestus. Eelkõige ei tohiks kasutajate suhtes kohaldada kureerimist ilma vabatahtlikult antud, teadliku ja ühemõttelise eraldi nõusolekuta. Suunatud reklaami puhul ei tohiks nõusolekut pidada vabatahtlikult antuks ja kehtivaks, kui juurdepääs teenusele on seatud sõltuvusse andmetöötlusest.

(9)  Nõusolekut, mille kasutaja on andnud üldiselt sisumajutusplatvormide tingimustele või muule sisumajutusplatvormide poolset sisu haldamist käsitlevate normide üldkirjeldusele, ei tohiks pidada piisavaks nõusolekuks, et kuvada kasutajale automaatselt kureeritud sisu.

(10)  Käesoleva määrusega ei kohustata sisumajutusplatvorme kasutama mis tahes liiki automaatset sisu eelkontrolli, välja arvatud juhul, kui kehtivas liidu õiguses on sätestatud teisiti, ning nähakse ette, et platvormide vabatahtlikult kasutatavad sisu modereerimise menetlused ei too kaasa automaatsetel vahenditel või sisu üleslaadimisel põhinevaid eelkontrollimeetmeid.

(11)  Käesolev määrus peaks sisaldama ka sätteid sisu modereerimise diskrimineerivate tavade, sisu modereerimise eesmärgil ärakasutamise või väljajätmise vastu, eelkõige juhul, kui kasutaja loodud sisu eemaldatakse välimuse, etnilise päritolu, soo, seksuaalse sättumuse, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse, raseduse või laste kasvatamise, keele või sotsiaalse klassi alusel.

(12)  Igale füüsilisele või juriidilisele isikule, sealhulgas avaliku sektori asutustele, kellele sisu veebisaidi või rakenduse kaudu edastatakse, peaks jääma õigus esitada käesoleva määruse kohaselt teade.

(13)  Pärast teate esitamist peaks sisumajutusplatvorm üleslaadijat sellest teavitama, eelkõige teate põhjustest ja võetavatest meetmetest, ning andma talle teavet menetluse kohta, sealhulgas edasikaebamise ja sõltumatute vaidluste lahendamise organite poole pöördumise ning valeteadete korral kättesaadavate õiguskaitsevahendite kohta. Samas ei tohiks sellist teavet anda, kui avaliku sektori asutused on teavitanud sisumajutusplatvormi käimasolevatest õiguskaitsealastest uurimistoimingutest. Sel juhul peaksid üleslaadijat teate esitamisest teavitama asjassepuutuvad asutused kooskõlas kehtivate õigusnormidega.

(14)  Teate kohta tehtud otsusest tuleks teavitada kõiki asjaomaseid isikuid. Huvitatud isikutele antav teave peaks lisaks otsuse tulemusele sisaldama ka vähemalt otsuse põhjendust ja seda, kas otsuse tegi ainult inimene, samuti asjakohast teavet läbivaatamise või õiguskaitse kohta.

(15)  Sisu tuleks lugeda ilmselgelt ebaseaduslikuks, kui on vaieldamatult ja ilma põhjaliku uurimiseta ilmne, et see rikub õigusnorme, mis reguleerivad sisu seaduslikkust internetis.

(16)  Arvestades sisumajutuse vahetut olemust ja sisu üleslaadimise sageli lühiajalist eesmärki, on vaja kiire ja tõhusa kohtuvälise menetluse tagamiseks määrata sõltumatud vaidluste lahendamise organid. Sellised organid peaksid olema pädevad lahendama kasutaja üleslaaditud sisu seaduslikkuse ja tingimuste nõuetekohase kohaldamise üle tekkinud vaidlusi. See protsess ei tohiks siiski takistada kasutaja õigust õiguskaitsele ega õigust edasi kaevata.

(17)  Sõltumatute vaidluste lahendamise organite loomine võiks vähendada kohtute koormust, pakkudes sisuhaldusotsustega seotud vaidluste kiiret lahendamist, ilma et see piiraks õigust õiguskaitsele kohtus. Arvestades, et sõltumatute vaidluste lahendamise organite loomisest võivad eelkõige kasu saada märkimisväärse turuvõimuga sisumajutusplatvormid, on asjakohane, et nad osalevad selliste organite rahastamises. Seda fondi peaks sõltumatult haldama Euroopa üksus, et aidata liikmesriikidel rahastada sõltumatute vaidluste lahendamise organite jooksvaid kulusid. Liikmesriigid peaksid tagama, et sellistele organitele antakse piisavad vahendid, et tagada nende pädevus ja sõltumatus.

(18)  Kasutajatel peaks olema õigus pöörduda õiglase ja sõltumatu vaidluste lahendamise organi kui alternatiivse vaidluste lahendamise mehhanismi poole, et vaidlustada otsus, mille sisumajutusplatvorm on teinud kasutaja üleslaaditud sisu kohta esitatud teate alusel. Teate esitajatel peaks olema see õigus, kui neil oleks kõnealuse sisu suhtes kaebeõigus tsiviilkohtumenetluses.

(19)  Mis puudutab kohtualluvust, peaks pädev sõltumatu vaidluste lahendamise organ asuma selles liikmesriigis, kus vaidluse teemaks olev sisu on üles laaditud. Füüsilistel isikutel peaks alati olema võimalik esitada kaebusi oma elukohaliikmesriigi sõltumatule vaidluste lahendamise organile.

(20)  Rikkumisest teatamine aitab ära hoida õigusrikkumisi ja tuvastada üldist huvi ähvardavaid ohte või sellele tekitatavat kahju, mis jääksid muidu avastamata. Rikkumisest teatajatele kaitse pakkumisel on oluline osa väljendusvabaduse, meediavabaduse ja üldsuse teabe saamise õiguse kaitsmisel. Seetõttu tuleks käesoleva määruse asjakohaste rikkumiste suhtes kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1937(13). Seda direktiivi tuleks ka vastavalt muuta.

(21)  Käesolev määrus peaks hõlmama kohustusi anda aru selle rakendamisest ja määrus mõistliku aja jooksul läbi vaadata. Selleks peaksid liikmesriikide poolt käesoleva määruse alusel ette nähtud sõltumatud vaidluste lahendamise organid esitama aruanded neile esitatud pöördumiste arvu ja tehtud otsuste kohta (muutes vajaduse korral isikuandmed anonüümseks), kaasa arvatud käsitletud pöördumiste arv, süsteemseid probleeme käsitlevate andmete, suundumuste ja sõltumatute vaidluste lahendamise organite otsuseid mittejärgivate platvormide kindlakstegemise kohta.

(22)  Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt liidus sisu haldamise valdkonnas lepingupõhiste õiguste õigusraamistiku loomist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(23)  Käesolevas määruses sätestatud liidu tasandil võetavaid meetmeid aitaks oluliselt tugevdada selline Euroopa üksus, kelle ülesanne on asjakohane järelevalve ja sisumajutusplatvormide vastavuse tagamine käesoleva määruse sätetele. Selleks peaks komisjon kaaluma võimalust nimetada olemasolev või uus Euroopa amet või Euroopa asutus (edaspidi „Euroopa üksus“) või koordineerida võrgustikku või riiklikke asutusi, et kontrollida sisuhalduse standardite järgimist läbipaistvusaruannete alusel ja jälgida sisumajutusplatvormide poolt sisu haldamiseks kasutatavaid algoritme.

(24)  Et tagada sisu võimendamisest tulenevate riskide hindamine, tuleks märkimisväärse turuvõimuga sisumajutusplatvormide ja Euroopa üksuse ning asjaomaste riiklike asutuste vahel luua kaks korda aastas peetav dialoog, mis käsitleb seadusliku sisu sisuhaldamise poliitika mõju põhiõigustele.

(25)  Käesolevas määruses austatakse kõiki põhiõigusi ning järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud vabadusi ja põhimõtteid, nagu need on sätestatud aluslepingutes, eelkõige sõna- ja teabevabadust ning õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva määruse eesmärk on aidata kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele, kehtestades õigusnormid, millega tagada, et sisuhalduses on olemas õiglased lepingupõhised õigused, ja pakkuda sisuhalduse üle tekkinud vaidluste lahendamiseks sõltumatuid mehhanisme.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.  Käesolevat määrust kohaldatakse sisumajutusplatvormide suhtes, mis majutavad ja haldavad sisu, mis on liidus veebisaitide või rakenduste kaudu üldsusele juurdepääsetav, olenemata sisumajutusplatvormi asutamise või registreerimise kohast või peamisest tegevuskohast.

2.  Käesolevat määrust ei kohaldata sisumajutusplatvormide suhtes,

a)  mis ei ole kaubanduslikku laadi või

b)  millel on vähem kui [100 000](14) kasutajat.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)  „sisumajutusplatvorm“ – infoühiskonna teenus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/1535(15) artikli 1 lõike 1 punkti b tähenduses, mille peamine või üks peamisi eesmärke on lubada registreerunud või registreerumata kasutajatel laadida üles sisu avalikult juurdepääsetaval veebisaidil või rakenduses kuvamiseks;

2)  „märkimisväärse turuvõimuga sisumajutusplatvorm“ – sisumajutusplatvorm, millel on vähemalt kaks järgmist omadust:

a)  võime arendada või säilitada oma kasutajabaasi võrgustiku mõju tõttu, mis seob olulise osa kasutajatest, või kuna tema positsioon järgneval turul võimaldab tal tekitada majanduslikku sõltuvust;

b)  märkimisväärne turuosa, mida mõõdetakse kas aktiivsete kasutajate arvuga või platvormi aastase kogukäibega;

c)  ta on integreeritud kontserni või emaettevõtja kontrollitavasse äri- või võrgustikukeskkonda, mis võimaldab turuvõimu võimendada ühelt turult külgnevale turule;

d)  ta kontrollib juurdepääsu tervele sisu- või teabekategooriale;

e)  tal on juurdepääs suurele hulgale kvaliteetsetele isikuandmetele, mille on esitanud kasutajad või mida on kasutajate kohta järeldatud nende veebikäitumise jälgimise põhjal, ning sellised andmed on hädavajalikud sarnase teenuse osutamiseks ja parandamiseks ning potentsiaalsetel konkurentidel on raske neile juurde pääseda või neid kopeerida;

3)  „sisu“ – kontseptsioon, idee, väljendusvorm või teave mis tahes vormingus, näiteks teksti, piltide, heli ja videona;

4)  „ebaseaduslik veebisisu“ – sisu, mis ei ole kooskõlas liidu õiguse või selle liikmesriigi õigusega, kus seda sisu majutatakse;

5)  „sisuhaldus“ – sisu modereerimine ja kureerimine sisumajutusplatvormidel;

6)  „sisu modereerimine“ – kasutajate avaldatud, jagatud või loodud sisu jälgimine ja sisu suhtes eelnevalt kindlaksmääratud reeglite ja juhiste paketi kohaldamine, et tagada sisu vastavus õigus- ja regulatiivsetele nõuetele, ühenduse suunistele ja tingimustele, samuti platvormi võetud muud sellest tulenevad meetmed, näiteks sisu eemaldamine või kasutaja konto kustutamine või peatamine automatiseeritud vahendite või süsteemi teenindava inimese poolt;

7)  „sisu kureerimine“ – individuaalsete kasutajaprofiilide põhjal sisu valimine, optimeerimine, tähtsuse järjekorda seadmine ja soovitamine eesmärgiga kuvada sisu veebis või rakenduses;

8)  „tingimused“ – kõik mis tahes nimetusega või mis tahes vormis tingimused või kirjeldused, millega reguleeritakse lepingulist suhet sisumajutusplatvormi ja platvormi kasutajate vahel ning mille kehtestab ühepoolselt sisumajutusplatvorm;

9)  „kasutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes kasutab sisumajutusplatvormi pakutavaid teenuseid või kes tegeleb sellisel platvormil majutatava sisuga;

10)  „üleslaadija“ – füüsiline või juriidiline isik, kes lisab sisu sisumajutusplatvormile, olenemata sellest, kas sisu on teistele kasutajatele nähtav või mitte;

11)  „teade“ – ametlik teade, millega vaidlustatakse sisu vastavus õigus- ja regulatiivsetele nõuetele, ühenduse suunistele ja tingimustele.

Artikkel 4

Sisuhalduse põhimõtted

1.  Sisu hallatakse õiglasel, seaduslikul ja läbipaistval viisil. Sisuhalduse tavad peavad olema sobivad, sisu liigi ja mahuga proportsionaalsed ja asjakohased ning piirduma sellega, mis on sisu haldamise eesmärkidel vajalik. Sisumajutusplatvormid vastutavad selle eest, et nende sisuhaldustavad on õiglased, läbipaistvad ja proportsionaalsed.

2.  Sisumajutusplatvormid ei kohalda kasutajate suhtes sisu modereerimise eesmärgil diskrimineerivaid tavasid, ärakasutamist või väljajätmist, nagu kasutaja loodud sisu eemaldamine välimuse, etnilise päritolu, soo, seksuaalse sättumuse, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse, raseduse või laste kasvatamise, keele või sotsiaalse klassi alusel.

3.  Sisumajutusplatvormid annavad kasutajatele piisavalt teavet nende sisu kureerimisprofiilide ja üksikkriteeriumide kohta, mille alusel sisumajutusplatvormid nende jaoks sisu kureerivad, kaasa arvatud teave selle kohta, kas kasutatakse algoritme ja millised on nende eesmärgid.

4.  Sisumajutusplatvormid tagavad kasutajatele asjakohase mõjuvõimu neile nähtavaks tehtud sisu kureerimise üle, sealhulgas valiku loobuda sisu igasugusest kureerimisest. Eelkõige ei tohi kasutajate suhtes kohaldada kureerimist ilma nende vabalt antud, teadliku ja ühemõttelise eraldi nõusolekuta.

Artikkel 5

Struktureeritud riskidialoog sisuhalduse teemal

Euroopa üksuse ja asjaomaste riiklike asutustega peetava struktureeritud riskidialoogi raames esitavad märkimisväärse turuvõimuga sisumajutusplatvormid Euroopa üksusele kaks korda aastas aruande mõju kohta põhiõigustele ja oma sisuhalduspoliitika riskijuhtimise kohta ning selle kohta, kuidas nad riske maandavad.

Artikkel 6

Läbipaistvuskohustus

1.  Digiteenuste osutajad võtavad vajalikud meetmed, et võimaldada avaldada teave selliste huvirühmade rahastamise kohta, kellega teenuseosutajate digiteenuste kasutajad on seotud, ning selliste huvirühmade ja kasutajate vaheliste suhete laadi puudutavate üksikasjade kohta. Selline avalikustamine võimaldab tuvastada juriidiliselt vastutava isiku.

2.  Kaubanduslikud digiteenuse osutajad, kes on asutatud väljaspool liitu, määravad liidus asuvate kasutajate huvide kaitseks oma esindaja ning teevad selle esindaja kontaktandmed oma veebiplatvormidel nähtavaks ja juurdepääsetavaks.

Artikkel 7

Teadete esitamise õigus

1.  Igal füüsilisel või juriidilisel isikul või avaliku sektori asutusel, kellele veebisaidi, rakenduse või muu tarkvara kaudu sisu pakutakse, on õigus esitada käesoleva määruse kohaselt teade.

2.  Liikmesriigid näevad ette karistused juhuks, kui isik, kes tegutseb eesmärgil, mis on seotud tema kaubandus-, majandus-, ametialase või kutsetegevusega, esitab süstemaatiliselt ja korduvalt valeteateid. Need karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 8

Teate esitamise kord

Sisumajutusplatvormid esitavad oma tingimustes selge, juurdepääsetava, arusaadava ja ühemõttelise teabe teate esitamise korra kohta, eelkõige järgmise teabe:

a)  maksimaalne tähtaeg, mille jooksul tuleb kõnealuse sisu üleslaadijat teate esitamise korrast teavitada;

b)  aeg, mille jooksul üleslaadija võib edasi kaevata;

c)  tähtaeg, mille jooksul sisumajutusplatvorm peab teadet kiiresti käsitlema ja tegema otsuse;

d)  tähtaeg, mille jooksul sisumajutusplatvorm peab mõlemat poolt otsuse tulemustest teavitama, sealhulgas esitama võetud meetmete põhjenduse.

Artikkel 9

Teate sisu

1.  Sisu käsitlev teade sisaldab vähemalt järgmist teavet:

a)  link kõnealusele sisule ja vajaduse korral ajatempel, näiteks seoses videosisuga;

b)  teate esitamise põhjus;

c)  teates esitatud väidet kinnitavad tõendid;

d)  teate esitaja heausksuse deklaratsioon ning

e)  isikuõiguste või intellektuaalomandi õiguste rikkumise korral teataja isikuandmed.

2.  Esimese lõigu punktis e nimetatud rikkumiste korral on teate esitaja isik, keda isikuõiguste rikkumine puudutab, või intellektuaalomandi õiguste valdaja, kelle õigusi rikuti, või isik, kes tegutseb selle isiku nimel.

Artikkel 10

Teave üleslaadijale

1.  Pärast teate esitamist ja enne sisu suhtes otsuste vastuvõtmist saab kõnealuse sisu üleslaadija järgmise teabe:

a)  teate põhjus ja meede, mille sisumajutusplatvorm võib võtta;

b)  piisav teave järgitava menetluse kohta;

c)  teave lõikes 3 sätestatud vastamisõiguse kohta; ning

d)  teave olemasolevate õiguskaitsevahendite kohta seoses valeteatega.

2.  Esimese lõigu kohaselt nõutavat teavet ei anta, kui avaliku sektori asutused on teavitanud sisumajutusplatvormi käimasolevatest õiguskaitsealastest uurimistoimingutest.

3.  Üleslaadijal on õigus vastata sisumajutusplatvormile vastuteate vormis. Sisumajutusplatvorm võtab võetava meetme kohta otsuse tegemisel arvesse üleslaadija vastust.

Artikkel 11

Teateid käsitlevad otsused

1.  Sisumajutusplatvormid tagavad, et pädevad töötajad teevad teadete kohta otsused põhjendamatu viivituseta pärast vajalike uurimistoimingute tegemist.

2.  Pärast teate saamist otsustavad sisumajutusplatvormid viivitamata, kas sisu, mille kohta teade esitati, tuleb eemaldada, maha võtta või kättesaamatuks muuta, kui see sisu ei vasta õigusnõuetele. Ilma et see piiraks artikli 14 lõike 2 kohaldamist, ei too asjaolu, et sisumajutusplatvorm on lugenud konkreetse sisu nõuetele mittevastavaks, mingil juhul automaatselt kaasa teise kasutaja sisu eemaldamist, mahavõtmist või kättesaamatuks muutmist.

Artikkel 12

Teave otsuste kohta

Kui sisumajutusplatvorm on otsuse teinud, teavitab ta kõiki teate esitamise korraga seotud isikuid otsuse tulemusest, esitades selgel ja lihtsal viisil järgmise teabe:

a)  otsuse põhjendused;

b)  kas otsuse tegi inimene ainuisikuliselt või algoritmi abil;

c)  teave artiklis 13 nimetatud läbivaatamise võimaluse ja kummagi poole õiguskaitsevahendite kohta.

Artikkel 13

Otsuste läbivaatamine

1.  Sisumajutusplatvormid võivad kättesaadavaks teha mehhanismi, mis võimaldab kasutajatel taotleda tehtud otsuste läbivaatamist.

2.  Märkimisväärse turuvõimuga sisumajutusplatvormid teevad kättesaadavaks lõikes 1 osutatud läbivaatamismehhanismi.

3.  Igal juhul teeb läbivaatamise kohta lõpliku otsuse inimene.

Artikkel 14

Sisu eemaldamine

1.  Ilma et see piiraks veebisisu käsitlevate kohtu- või haldusotsuste kohaldamist, jääb teate teemaks olnud sisu nähtavaks, kuni selle sisu hindamist ei ole lõpule viidud.

2.  Sisumajutusplatvormid tegutsevad kiiresti, et teha ilmselgelt ebaseaduslik sisu kättesaamatuks või see eemaldada.

Artikkel 15

Vaidluste sõltumatu lahendamine

1.  Liikmesriigid määravad sõltumatud vaidluste lahendamise organid, et võimaldada kiiret ja tõhusat kohtuvälist õiguskaitsevahendit, kui sisu modereerimise otsuse vastu esitatakse kaebus.

2.  Sõltumatud vaidluste lahendamise organid koosnevad sõltumatutest õigusekspertidest, kellel on volitused lahendada sisumajutusplatvormide ja kasutajate vahelisi vaidlusi kõnealuse sisu õigus- ja regulatiivsetele nõuetele, ühenduse suunistele ja tingimustele vastavuse üle.

3.  Sisu modereerimist käsitleva vaidluse edastamine sõltumatule vaidluste lahendamise organile ei takista kasutajat pöördumast edasi kohtusse, kui vaidlust ei lahendata ühise kokkuleppega.

4.  Märkimisväärse turuvõimuga sisumajutusplatvormid aitavad Euroopa üksuse hallatava sihtotstarbelise fondi kaudu rahaliselt katta sõltumatute vaidluste lahendamise organite tegevuskulusid, et aidata liikmesriikidel neid organeid rahastada. Liikmesriigid tagavad, et sõltumatutele vaidluste lahendamise organitele antakse piisavad vahendid, et tagada nende pädevus ja sõltumatus.

Artikkel 16

Vaidluste sõltumatu lahendamise menetlusnormid

1.  Üleslaadijal, samuti kolmandal isikul, näiteks ombudsmanil, kellel on seaduslik huvi tegutseda, on õigus pöörduda sisu modereerimise juhtumiga pädeva sõltumatu vaidluste lahendamise organi poole, kui sisumajutusplatvorm on otsustanud sisu eemaldada, maha võtta või kättesaamatuks muuta või tegutseda muul viisil, mis on vastuolus üleslaadija eelistatud tegevusega, millest üleslaadija on teada andnud, või mis kujutab endast põhiõiguste rikkumist.

2.  Kui sisumajutusplatvorm on otsustanud teate teemaks olevat sisu mitte maha võtta, on teate esitajal õigus pöörduda küsimusega pädeva sõltumatu vaidluste lahendamise organi poole, tingimusel et teate esitajal on tsiviilkohtumenetluses seoses kõnealuse sisuga kaebeõigus.

3.  Mis puudutab kohtualluvust, asub pädev sõltumatu vaidluste lahendamise organ selles liikmesriigis, kus vaidluse teemaks olev sisu on üles laaditud. Füüsilistel isikutel on igal juhul lubatud esitada kaebusi oma elukohaliikmesriigi sõltumatule vaidluste lahendamise organile.

4.  Kui teate esitajal on õigus pöörduda sisu modereerimise juhtumiga sõltumatu vaidluste lahendamise organi poole kooskõlas lõikega 2, võib ta pöörduda juhtumiga sellise sõltumatu vaidluste lahendamise organi poole, mis asub liikmesriigis, kus on teate esitaja alaline elukoht või üleslaadija alaline elukoht, kui viimane kasutab teenust mittekaubanduslikel eesmärkidel.

5.  Kui sama küsimusega seotud sisumodereerimise juhtumiga on pöördutud teise sõltumatu vaidluste lahendamise organi poole, võib sõltumatu vaidluste lahendamise organ pöördumisega seotud menetluse peatada. Kui sõltumatu vaidluste lahendamise organ on sisu modereerimise küsimuses soovitusi andnud, võib sõltumatu vaidluste lahendamise organ pöördumise menetlemisest keelduda.

6.  Liikmesriigid kehtestavad kõik muud nende kohtualluvusse kuuluvate sõltumatute vaidluste lahendamise organite jaoks vajalikud õigusnormid ja menetlused.

Artikkel 17

Isikuandmed

Käesoleva määruse kohane isikuandmete töötlemine toimub kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679(16) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/58/EÜ(17).

Artikkel 18

Rikkumistest teatamine ja neist teavitavate isikute kaitse

Käesoleva määruse rikkumistest teatamise ja sellistest rikkumistest teavitavate isikute suhtes kohaldatakse direktiivi (EL) 2019/1937.

Artikkel 19

Direktiivi (EL) 2019/1937 muutmine

Direktiivi (EL) 2019/1937 muudetakse järgmiselt.

1)  Artikli 2 lõike 1 punkti a lisatakse järgmine punkt:

„xi) veebisisu haldamine;“;

2)  Lisa I osasse lisatakse järgmine punkt:

„K. Artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkt xi – veebisisu haldamine.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus [XXX] sisuhaldusega seotud lepingupõhiste õiguste kohta.“

Artikkel 20

Aruandlus, hindamine ja läbivaatamine

1.  Liikmesriigid esitavad komisjonile kogu asjakohase teabe käesoleva määruse rakendamise ja kohaldamise kohta. Esitatud teabe ja avaliku konsultatsiooni alusel esitab komisjon ... [kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise ja kohaldamise kohta ning kaalub lisameetmete võtmise, sealhulgas vajaduse korral käesoleva määruse muutmise vajadust.

2.  Ilma et see piiraks teistes liidu õigusaktides sätestatud aruandekohustusi, esitavad liikmesriigid igal aastal komisjonile järgmised statistilised andmed:

a)  sõltumatutele vaidluste lahendamise organitele edastatud vaidluste arv ja vaidluse teemaks oleva sisu liigid;

b)  sõltumatute vaidluste lahendamise organite lahendatud juhtumite arv, liigitatuna tulemuse alusel.

Artikkel 21

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates [XX].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELT L 186, 11.7.2019, lk 57. (2) ELT L 130, 17.5.2019, lk 92. (3) ELT L 119, 4.5.2016, lk 1. (4) ELT L 95, 15.4.2010, lk 1. (5) ELT L 136, 24.5.2008, lk 3. (6) ELT L 63, 6.3.2018, lk 50. (7) ELT L 339, 21.12.2007, lk 3. (8) ELT C 11, 13.1.2020, lk 7. (9) https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2020/654180/EPRS_STU(2020)654180_EN.pdf (10) ELT L 351, 20.12.2012, lk 1. (11) EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37. (12) ELT L 304, 22.11.2011, lk 64. (13) 13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (ELT L 305, 26.11.2019, lk 17). (14) 14 Kasutajate arvu kindlaksmääramisel peaks komisjon võtma arvesse VKEde ja idufirmade olukorda. (15) 15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. septembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.9.2015, lk 1). (16) 16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1). (17) 17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).

Euroopa Parlamendi 20. oktoobri 2020. aasta resolutsioon digiteenuste õigusakti ja põhiõigustega seoses tekkivate probleemide kohta (2020/2022(INI))

P9_TA(2020)0274 A9-0172/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 2,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut (ELi toimimise leping), eriti selle artiklit 16 ja artiklit 114,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artiklit 6, artiklit 7, artiklit 8, artiklit 11, artiklit 13, artiklit 21, artiklit 22, artiklit 23, artiklit 24, artiklit 26, artiklit 38 ja artiklit 47,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (e-kaubanduse direktiiv)(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv)(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/790, mis käsitleb autoriõigust ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi digitaalsel ühtsel turul ning millega muudetakse direktiive 96/9/EÜ ja 2001/29/EÜ (autoriõiguste direktiiv)(5),

–  võttes arvesse komisjoni 1. märtsi 2018. aasta soovitust (EL) 2018/334 meetmete kohta, millega tulemuslikult võidelda ebaseadusliku veebisisu vastu(6),

–  võttes arvesse Europoli 18. septembri 2018. aasta internetipõhise organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude hinnangut (IOCTA),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu asjakohast praktikat,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamusi,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A9-0172/2020),

A.  arvestades, et ELi eduka ja püsiva digiteenuste poliitika keskmesse tuleb juurutada sellised põhiõigused nagu eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse, mittediskrimineerimise põhimõte ning väljendus- ja teabevabadus; arvestades, et neid õigusi tuleb vaadelda nii seadusest kui ka nende rakendamisest lähtuvalt;

B.  arvestades, et digiteenuste liigid ja digiteenuste osutajate rollid on sellest ajast saadik, kui e-kaubanduse direktiiv 20 aastat tagasi vastu võeti, oluliselt muutunud;

C.  arvestades, et kasutajate usalduse saavutavad ainult digiteenused, mis austavad kasutajate põhiõigusi ja mis tagavad mitte ainult teenuste kasutuselevõtu, vaid pakuvad ka ettevõtjatele konkurentsieelist ja stabiilset ärimudelit;

D.  arvestades, et kõigi ELi territooriumil digiteenuseid pakkuvate teenuseosutajate suhtes kohaldatavaid andmekaitse-eeskirju ajakohastati ja ühtlustati kogu ELi piires hiljuti isikuandmete kaitse üldmäärusega; arvestades, et eraelu puutumatuse eeskirjad elektroonilise side sektoris, mis on digiteenuste osa, on hõlmatud eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitleva direktiiviga ning on praegu läbivaatamisel;

E.  arvestades, et veebiplatvormide kaudu jagatava igat liiki kasutajate loodud sisu ja osutatavate teenuste, sealhulgas pilveteenuste hulk on suurenenud hüppeliselt ja enneolematu kiirusega, mida soodustab kõrgtehnoloogia; arvestades, et see hõlmab ebaseaduslikku sisu, näiteks veebis lapspornot kujutavaid pilte, ja sisu, mis on küll seaduslik, kuid võib olla kahjulik ühiskonnale ja demokraatiale, nagu väärinfo COVID-19 ravimeetodite kohta;

F.  arvestades, et internetis levivat vihakõnet ja väärinfot esineb viimastel aastatel üha rohkem, kuna üksikisikud ja häirivad osalejad kasutavad veebiplatvorme polariseerumise süvendamiseks, mida omakorda kasutatakse poliitilistel eesmärkidel; arvestades, et naised, teise nahavärviga isikud, etnilistesse või keelelistesse vähemustesse kuuluvad või eeldatavasti kuuluvad isikud ja LGBTIQ-inimesed puutuvad internetis sageli kokku nende vastu suunatud diskrimineeriva vihakõne, kiusamise, ähvarduste ja süüdistustega;

G.  arvestades, et sellele suundumusele on kaasa aidanud veebiplatvormid, mille ärimudel põhineb kasutajaandmete kogumisel ja analüüsimisel eesmärgiga tekitada rohkem liiklust ja klikke ning omakorda rohkem profiilianalüüsi andmeid ja seega suuremat kasumit; arvestades, et see toob kaasa kõmulise sisu võimendamise; arvestades, et vihakõne ja väärinfo kahjustavad avalikke huve, sest need kahjustavad lugupidavat ja ausat avalikku arutelu ning seavad ohtu avaliku julgeoleku, kuna need võivad õhutada vägivalda päriselus; arvestades, et sellise sisu vastu on oluline võidelda, et tagada põhiõiguste austamine ning kaitsta õigusriigi põhimõtet ja demokraatiat ELis;

H.  arvestades, et sotsiaalmeedia ja teised sisu levitamise platvormid kasutavad oma sisu ja reklaamide täpseks suunamiseks ja levitamiseks profiilianalüüsi meetodeid; arvestades, et üksikisikute digitaalsetest jälgedest kogutud andmeid on võimalik kaevandada viisil, mis võimaldab teha väga täpseid järeldusi väga eraeluliste isikuandmete kohta, eriti kui sellised andmed ühendatakse muude andmekogumitega; arvestades, et Cambridge Analytica ja Facebooki skandaalid näitasid riske, mis on seotud veebiplatvormide läbipaistmatute andmetöötlustoimingutega, ning paljastasid, et teatavatele valijatele edastati täppissuunatud poliitilist reklaami ja mõnel juhul isegi sihipärast väärinfot;

I.  arvestades, et automatiseeritud algoritmid, mis otsustavad, kuidas käidelda, prioriseerida, levitada ja kustutada kolmandate isikute sisu veebiplatvormidel, ka poliitiliste ja valimiskampaaniate käigus, taastekitavad sageli ühiskonnas eksisteerivaid diskrimineerivaid mustreid ja seavad sellega juba niigi mõjutatud isikud suurde diskrimineerimisohtu; arvestades, et algoritmide laialdane kasutamine sisu eemaldamiseks või tõkestamiseks tekitab ka muret õigusriigi põhimõtte pärast ning seaduslikkuse, õiguspärasuse ja proportsionaalsusega seotud küsimusi;

J.  arvestades, et väikesel arvul peamiselt väljastpoolt Euroopat pärit teenuseosutajatel on märkimisväärne turujõud ning nad mõjutavad üksikisikute õigusi ja vabadusi, meie ühiskonda ja demokraatiat, kuna nad kontrollivad teabe, teenuste ja toodete esitlemise viisi, mistõttu neil on ka oluline mõju liikmesriikide toimimisele ja nende kodanikele; arvestades, et nende platvormide otsustel võib olla kaugeleulatuv mõju väljendus- ja teabevabadusele ning meediavabadusele ja meedia mitmekesisusele;

K.  arvestades, et poliitiline lähenemisviis ebaseadusliku veebisisu vastu võitlemiseks ELis on seni keskendunud peamiselt vabatahtlikule koostööle ja kohtuotsuse alusel sisu eemaldamisele, kuid üha rohkem liikmesriike võtab lisaks vastu riiklikke õigusakte ebaseadusliku sisu vastu võitlemiseks ühtlustamata viisil; arvestades, et hiljutistesse ELi tasandi valdkondlikesse õigusaktidesse lisati teatavat liiki ebaseaduslikku sisu käsitlevad eeskirjad;

L.  arvestades, et puhtalt platvormide iseregulatsioonil põhinev lähenemisviis ei taga piisavat läbipaistvust, vastutust ega järelevalvet; arvestades, et selline lähenemisviis ei anna riigiasutustele, kodanikuühiskonnale ja kasutajatele nõuetekohast teavet selle kohta, kuidas platvormid tegelevad ebaseadusliku sisuga ning nende tingimusi rikkuva ebaseadusliku tegevuse ja sisuga, ega ka selle kohta, kuidas nad sisu üldiselt kureerivad;

M.  arvestades, et selline lähenemisviis ei pruugi tagada põhiõiguste järgimist ja tekitab olukorra, kus õiguskaitsekohustused antakse osaliselt üle erasektori osalejatele, millest tuleneb väljendusvabaduse õigusse sekkumise oht;

N.  arvestades, et regulatiivne ja muu järelevalve on ELis valdkonnapõhine; arvestades, et kasulik oleks ELi eri järelevalveasutuste vaheline täiendav ja ulatuslikum kooskõla;

O.  arvestades, et usaldusväärsete ja võrreldavate avalike andmete puudumine ebaseadusliku ja kahjuliku veebisisu levimuse, teadete ning sisu kohtu korraldusel ja iseregulatsiooni raames eemaldamise kohta ning pädevate asutuste järelmeetmete kohta tekitab läbipaistvuse ja vastutuse puudujäägi nii era- kui ka avalikus sektoris; arvestades, et puudub teave platvormide ja veebisaitide kasutatavate algoritmide kohta ning selle kohta, kuidas platvormid tegutsevad sisu eksliku eemaldamise korral;

P.  arvestades, et laste seksuaalne ärakasutamine internetis on üks ebaseadusliku sisu vorme, mida soodustab tehnoloogia areng; arvestades, et internetis ringleva lapsporno tohutu hulk tekitab suuri probleeme selle avastamisel, uurimisel ja eelkõige ohvrite tuvastamisel; arvestades, et Europoli andmetel suurenesid USAs asuvale riiklikule kadunud ja kuritarvitatud laste keskusele (NCMEC) edastatud teated lapsporno internetis jagamise kohta viimase aasta jooksul 106 %;

Q.  arvestades, et vastavalt Euroopa Liidu Kohtu praktikale tuleks sisu eemaldada liikmesriigi kohtu korraldusel; arvestades, et veebimajutusteenuse pakkujad võivad kasutada automatiseeritud otsinguvahendeid ja -tehnoloogiat, et leida üles ja eemaldada sisu, mis on samaväärne varem ebaseaduslikuks tunnistatud sisuga, kuid neid ei tohiks kohustada talletatavat teavet üldiselt jälgima või aktiivselt otsima ebaseaduslikule tegevusele viitavaid fakte ja asjaolusid, nagu on sätestatud direktiivi 2000/31/EÜ artikli 15 lõikes 1;

R.  arvestades, et usaldusväärne e-identimine on hädavajalik digiteenustele turvalise juurdepääsu tagamiseks ja e-tehingute turvalisemaks muutmiseks; arvestades, et praegu on ainult 15 liikmesriiki teavitanud komisjoni oma e-identimise süsteemist piiriüleseks tunnustamiseks määruse (EL) nr 910/2014(7) raames (eIDASe määrus);

S.  arvestades, et internet ja veebiplatvormid on jätkuvalt terrorirühmituste peamisi tegevuskohti ning neid kasutatakse propaganda levitamise, värbamise ja nende tegevuse propageerimise vahendina;

1.  on veendunud, et toimiv digitaalne ühtne turg toob ELile ja selle liikmesriikidele selget ühiskondlikku ja majanduslikku kasu; väljendab heameelt selle kasu, eriti teabe parema kättesaadavuse ja väljendusvabaduse tugevdamise üle; rõhutab olulist kohustust tagada õiglane digitaalne ökosüsteem, kus austatakse aluslepingutes ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigusi, eelkõige väljendus- ja teabevabadust, mittediskrimineerimist, meediavabadust ja meedia mitmekesisust, privaatsust ja andmekaitset ning tagatakse veebis kasutajate turvalisus; rõhutab, et seadusandlikud ja muud reguleerivad sekkumised digitaalsel ühtsel turul, mille eesmärk on tagada nimetatud kohustuse täitmine, peaksid rangelt piirduma sellega, mis on vajalik; tuletab meelde, et sisu eemaldamise mehhanismid, mida kasutatakse väljaspool nõuetekohase menetluse tagatisi, on vastuolus Euroopa inimõiguste konventsiooni artikliga 10;

2.  nõuab tungivalt, et komisjon võtaks vastu kohandatud regulatiivse lähenemisviisi, et käsitleda erinevusi, mis on ikka veel veebi- ja pärismaailma vahel, ning lahendada probleemid, mis on tingitud osalejate ja veebis pakutavate teenuste mitmekesisusest; peab sellega seoses hädavajalikuks kohaldada ebaseadusliku ja seadusliku sisu suhtes erinevaid regulatiivseid lähenemisviise; rõhutab, et ebaseadusliku veebisisu ja küberruumi kasutades toime pandavate kuritegude vastu tuleks võidelda sama rangusastmega ja samadest õiguspõhimõtetest lähtudes nagu ebaseadusliku sisu ja tegevuse vastu väljaspool internetti ning samade tagatistega kodanikele; tuletab meelde, et e-kaubanduse direktiiv toimib siseturul pakutavate veebipõhiste teenuste õigusraamistikuna, millega reguleeritakse sisu haldamist;

3.  peab vajalikuks ebaseadusliku sisu kiiret ja järjepidevat eemaldamist, et võidelda kuritegude ja põhiõiguste rikkumistega; on seisukohal, et vabatahtlikud käitumisjuhendid lahendavad probleemi ainult osaliselt;

4.  kutsub digiteenuste osutajaid üles eemaldama sisu veebist hoolsal, proportsionaalsel ja mittediskrimineerival viisil, võttes igal juhul nõuetekohaselt arvesse kasutajate põhiõigusi, ning võtma arvesse väljendus- ja teabevabaduse otsustavat tähtsust avatud ja demokraatlikus ühiskonnas, et vältida sellise sisu eemaldamist, mis ei ole ebaseaduslik; palub digiteenuste osutajatel, kes soovivad omal algatusel piirata oma kasutajate teatavat seaduslikku sisu, uurida sisu eemaldamise asemel selle märgistamise võimalust, andes sellega kasutajatele võimaluse otsustada tarbida seda sisu omal vastutusel;

5.  on seisukohal, et kõik digiteenuste õigusakti alla kuuluvad õiguslikult volitatud sisu eemaldamise meetmed peaksid puudutama ainult ebaseaduslikku sisu, nagu see on määratletud ELi ja liikmesriikide õiguses, ning et õigusaktid ei tohiks sisaldada määratlemata mõisteid ja termineid, kuna see tekitaks veebiplatvormide jaoks õiguskindlusetust ning ohustaks põhiõigusi ja sõnavabadust;

6.  tunnistab siiski, et praegune digitaalne ökosüsteem soodustab ka probleemset käitumist, nagu täppissuunamine, mis põhineb füüsilisi või psühholoogilisi haavatavusi paljastavatel omadustel, vihakõne, rassistliku sisu ja väärinfo levitamine, uued probleemid, nagu mitme platvormi organiseeritud kuritarvitamine ja kontode loomine või veebisisuga manipuleerimine algoritmide abil; märgib murelikult, et mõned ärimudelid põhinevad kasutajatele kõmulise ja polariseeriva sisu näitamisel, et suurendada nende ekraaniaega ja seeläbi veebiplatvormide kasumit; rõhutab selliste ärimudelite negatiivset mõju üksikisikute põhiõigustele ja ühiskonnale tervikuna; nõuab, et veebiplatvormide monetariseerimispoliitika oleks läbipaistev;

7.  rõhutab seetõttu, et sellise kahjuliku sisu levikut tuleks piirata; on kindel, et sellega seoses on otsustava tähtsusega meediapädevus, kasutajate kontroll neile pakutava sisu üle ning üldsuse juurdepääs kvaliteetsele sisule ja haridusele; väljendab seetõttu heameelt komisjoni algatuse üle luua Euroopa digimeedia vaatluskeskus, mis toetab sõltumatuid faktide kontrollimise teenuseid, suurendab üldsuse teadmisi internetis leviva väärinfo kohta ja toetab digimeedia jälgimise eest vastutavaid riigiasutusi;

8.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama sõltumatuid ja avaliku teenusena pakutavaid meedia- ja haridusalgatusi meediapädevuse valdkonnas ning kodanikuühiskonna teadlikkuse suurendamise sihtkampaaniaid; juhib tähelepanu sellele, et kahjulikule sisule tuleks erilist tähelepanu pöörata seoses internetti kasutavate alaealistega, eriti seoses nende kokkupuutega küberkiusamise, seksuaalse ahistamise, pornograafia, vägivalla ja enesevigastamisega;

9.  märgib, et kuna üksikisiku veebipõhine tegevus võimaldab sügavalt mõista tema isiksust ja temaga manipuleerida, rikub digiteenuse kasutamisega seotud isikuandmete üldine ja valimatu kogumine põhjendamatult õigust eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitsele; rõhutab eelkõige täppissuunatud ja käitumispõhise reklaami ning üksikisikute hindamise võimalikku negatiivset mõju, eriti alaealistele ja haavatavatele rühmadele, kuna sekkutakse üksikisikute eraellu ning tõstatuvad küsimused seoses andmete kogumise ja kogutud andmete kasutamisega reklaami isikupärastamiseks, toodete või teenuste pakkumiseks või hindade kindlaksmääramiseks; kinnitab, et kasutajate õigus mitte olla digiteenuste kasutamisel põhjaliku jälgimise all lisati isikuandmete kaitse üldmäärusesse ja see õigus tuleks kogu ELis nõuetekohaselt jõustada; märgib, et ettepanekus võtta vastu uus määrus, milles käsitletakse eraelu austamist ja isikuandmete kaitset elektroonilise side puhul (2017/0003(COD)), nägi komisjon ette, et sihipärase sisu kureerimise puhul on vaja nõusolekuotsust;

10.  on seisukohal, et eksitav või varjatud poliitiline reklaam on eri liiki internetioht, sest see mõjutab meie demokraatliku ühiskonna toimimise põhimehhanisme, eriti kui sellist sisu toetavad kolmandad isikud, sealhulgas välismaised osalejad; rõhutab, et kui profiilianalüüsi kasutatakse ulatuslikult poliitiliseks täppissuunamiseks, et mõjutada hääletamiskäitumist, võib see rängalt kahjustada demokraatia aluseid; palub seetõttu digiteenuste osutajatel võtta vajalikud meetmed sotsiaalmeediarobotite üleslaaditud sisu tuvastamiseks ja märgistamiseks ning ootab komisjonilt suuniseid sellise veenva digitehnoloogia kasutamise kohta valimiskampaaniates ja poliitilise reklaami poliitikas; kutsub sellega seoses üles kehtestama rangeid läbipaistvusnõudeid tasulise poliitilise reklaami näitamise kohta;

11.  peab vajalikuks ebaseadusliku sisu järjepidevat ja põhjendamatu viivituseta eemaldamist rikkumiste korral, eriti mis puudutab lastega seotud rikkumisi, terroristlikku sisu ja põhiõiguste rikkumisi, sellega peavad kaasnema vajalikud kaitsemeetmed, nagu protsessi läbipaistvus, edasikaebamise õigus ja juurdepääs tõhusatele õiguskaitsevahenditele; on seisukohal, et vabatahtlikke käitumisjuhendeid ja lepingulisi teenuse osutamise standardtingimusi ei jõustata piisavalt ning need on aidanud probleemi ainult osaliselt lahendada; rõhutab, et lõplik vastutus seaduse jõustamise, veebitoimingute seaduslikkuse üle otsustamise ja veebimajutusteenuse pakkujatele ebaseadusliku sisu eemaldamise või sellele juurdepääsu tõkestamise korralduse andmise eest lasub sõltumatutel pädevatel asutustel;

12.  tunnistab asjaolu, et kuigi teatavat liiki sisu ebaseaduslikkust on lihtne kindlaks teha, on muud liiki sisu puhul raskem otsust teha, sest see nõuab konteksti arvestamist; hoiatab, et praeguste automaatsete vahenditega ei ole võimalik kriitiliselt analüüsida ja piisavalt mõista konkreetse sisu puhul konteksti tähtsust, mis võib kaasa tuua tarbetu eemaldamise ning kahjustada väljendusvabadust ja juurdepääsu mitmekesisele teabele, sealhulgas poliitilistele vaadetele, tuues seega kaasa tsensuuri; rõhutab, et automaatsete teadete läbivaatamine teenuseosutajate või nende töövõtjate poolt ei lahenda seda probleemi täielikult, eriti kui see tellitakse erasektori töötajatelt, kellel puudub piisav sõltumatus, kvalifikatsioon ja aruandekohustus;

13.  märgib murelikult, et ebaseaduslikku veebisisu saab hõlpsasti ja kiiresti paljundada ning nii selle kahjulikku mõju väga lühikese aja jooksul suurendada; on sellest hoolimata arvamusel, et digiteenuste õigusaktis ei tohiks ette näha veebimajutusteenuse pakkujate või muude tehniliste vahendajate kohustust kasutada sisu modereerimiseks automaatseid vahendeid;

14.  tuletab meelde, et kuritegude puhul ei peaks veebiplatvormid ebaseaduslikku veebisisu mitte ainult eemaldama, vaid selle suhtes peaksid võtma järelmeetmeid ka õiguskaitse- ja kohtuasutused; palub komisjonil kaaluda, kas kohustada veebiplatvorme teatama pädevale asutusele rasketest kuritegudest, millest nad on teada saanud; leiab sellega seoses, et mõnes liikmesriigis ei ole põhiküsimuseks mitte lahendamata kohtuasjad, vaid ka algatamata kohtuasjad; nõuab, et kõrvaldataks pädevatele asutustele kaebuste esitamise takistused; on veendunud, et arvestades interneti piirideta olemust ja ebaseadusliku veebisisu kiiret levitamist, tuleks koostööd teenuseosutajate ja riikide pädevate asutuste vahel ning piiriülest koostööd riikide pädevate asutuste vahel parandada ning tugineda vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõttele; rõhutab sellega seoses vajadust austada ELi õiguskorda ja kehtestatud piiriülese koostöö ja vastastikuse usalduse põhimõtteid; kutsub liikmesriike üles varustama oma õiguskaitse- ja õigusasutusi vajaliku oskusteabe ja vahenditega, mis võimaldaksid neil tõhusalt toime tulla üha suureneva arvu ebaseaduslikku veebisisu käsitlevate juhtumitega ja sisu eemaldamist puudutavate vaidluste lahendamisega, ning parandama õiguskaitse kättesaadavust digiteenuste valdkonnas;

15.  rõhutab, et konkreetset sisu võidakse ühes liikmesriigis pidada ebaseaduslikuks, kuid teises liikmesriigis kuulub see väljendusvabaduse õiguse alla; rõhutab, et selleks, et kaitsta väljendusvabadust, vältida seaduste vastuolu, põhjendamatut ja ebatõhusat asukohapõhist tõkestust ning luua ühtlustatud digitaalne ühtne turg, ei tohiks veebimajutusteenuse pakkujatelt nõuda teabe eemaldamist või sellele juurdepääsu tõkestamist, kui see teave on seaduslik liikmesriigis, kus nad on asutatud või kus elab või on asutatud nende nimetatud seaduslik esindaja; tuletab meelde, et riiklikud ametiasutused saavad jõustada üksnes nende territooriumil asutatud teenuseosutajatele adresseeritud sõltumatute pädevate asutuste eemaldamiskorraldusi; peab vajalikuks tugevdada liikmesriikidevahelise koostöö mehhanisme komisjoni ja asjaomaste liidu ametite toetusel; nõuab liikmesriikidevahelist struktureeritud dialoogi, et selgitada välja teatavat liiki sisuga seotud riskid ja teha kindlaks selliste riskide hindamisel liikmesriikide vahel esinevad võimalikud erinevused;

16.  rõhutab, et ebaseaduslik sisu tuleks eemaldada selle majutuskohas ja pelgalt edastamisega tegelevatelt vahendajatelt ei tohiks nõuda sisule juurdepääsu tõkestamist;

17.  on kindlalt veendunud, et praegust digiteenuseid reguleerivat ELi õigusraamistikku tuleks ajakohastada, et tegeleda liikmesriikidevahelisest killustatusest ja uutest tehnoloogiatest tulenevate probleemidega, nagu profiilianalüüsi sage kasutamine ja kõiki eluvaldkondi puudutav algoritmipõhine otsustamine, ning tagada õigusselgus ja põhiõiguste, eriti väljendusvabaduse ja privaatsusõiguse austamine tulevikukindlal viisil, arvestades tehnoloogia kiiret arengut;

18.  väljendab heameelt komisjoni võetud kohustuse üle võtta vastu ühtlustatud lähenemisviis digiteenuste osutajate, sealhulgas veebipõhiste vahendajate kohustustele, et vältida siseturu killustumist ja eeskirjade ebajärjepidevat jõustamist; kutsub komisjoni üles pakkuma välja kõige tõhusamaid ja tulemuslikumaid lahendusi siseturu kui terviku jaoks, vältides seejuures uut tarbetut halduskoormust ning hoides digitaalse ühtse turu avatud, õiglase, turvalise ja konkurentsivõimelisena kõigi osalejate jaoks; rõhutab, et digiteenuste osutajate vastutuskord peab olema proportsionaalne, ei tohi seada väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid ebasoodsasse olukorda ega põhjendamatult piirata innovatsiooni ja juurdepääsu teabele;

19.  on seisukohal, et reform peaks tuginema kehtiva ELi õiguse, eelkõige isikuandmete kaitse üldmääruse ning praegu läbi vaadatava eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitleva direktiivi tugevale alusele ja täielikule järgimisele ning selles tuleks austada muude valdkondlike vahendite, nagu audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi ülimuslikkust; rõhutab, et e-kaubanduse eeskirjade ajakohastamine võib mõjutada põhiõigusi; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon oleks oma lähenemisviisis eriti valvas ja integreeriks eeskirjadesse nende läbivaatamisel rahvusvahelised inimõiguste standardid;

20.  rõhutab, et üksikkasutajate praktiline suutlikkus mõista andmete ökosüsteemide keerukust ja nendes orienteeruda on äärmiselt piiratud, nagu ka nende suutlikkus tuvastada, kas nende saadav teave ja kasutatavad teenused on neile kättesaadavad samadel tingimustel kui teistele kasutajatele; palub seetõttu komisjonil seada digiteenuste õigusakti keskmesse läbipaistvus ja diskrimineerimiskeeld;

21.  nõuab kindlalt, et digiteenuste õigusakti eesmärk peab olema tagada veebiteenuste ja diskrimineerimiseta digikeskkonna toimimise suur läbipaistvus; rõhutab, et lisaks kehtivale tugevale õigusraamistikule, mis kaitseb eraelu puutumatust ja isikuandmeid, on vaja veebiplatvormide kohustust tagada algoritmide seaduslik kasutamine; kutsub seetõttu komisjoni üles töötama välja e-kaubanduse direktiivil põhinevat korda, mis määratleks selgelt teenuseosutajate vastutuse nende kasutajate ees seisvate riskidega tegelemisel ja nende õiguste kaitsmisel ning näeks ette algoritmide läbipaistvuse ja selgitatavuse kohustuse, karistused selliste kohustuste jõustamiseks, inimsekkumise võimaluse ja muud meetmed, nagu iga-aastased sõltumatud auditid ja spetsiaalsed stressitestid, et aidata nõudeid täita ja tagada nende täitmine;

22.  rõhutab, et mõned digiteenuste osutajad peavad suutma kasutajaid üheselt tuvastada veebiväliste teenustega võrdväärsel viisil; märgib, et teenuse kasutajaks registreerimisel koguvad veebiplatvormid mittevajalikult isikuandmeid, nagu mobiiltelefoni number, mida põhjustab sageli ühtse sisselogimise võimaluse kasutamine; rõhutab, et isikuandmete kaitse üldmääruses kirjeldatakse selgelt võimalikult väheste andmete kogumise põhimõtet, millega piiratakse kogutud andmeid ainult eesmärgi seisukohalt rangelt vajalikega; soovitab, et veebiplatvormid, kes toetavad valitseva turuosaga ühtse sisselogimise teenust, peaksid olema kohustatud toetama ka vähemalt üht mittekaubanduslikul, detsentraliseeritud ja koostalitlusvõimelisel raamistikul põhinevat avatud tuvastamissüsteemi;

23.  rõhutab, et kui on vaja teatavat liiki ametlikku identimist väljaspool internetti, tuleb luua samaväärne turvaline veebipõhine e-identimise süsteem; on arvamusel, et veebis tuvastamist saab edendada eIDASe määruse e-identimise piiriülese koostalitluse jõustamisega kogu Euroopa Liidus; palub komisjonil uurida võimalust luua erasektori ühtsete sisselogimissüsteemide asemel ühtne Euroopa sisselogimissüsteem ja kehtestada digiteenuste osutajatele kohustus pakkuda alati ka vaikimisi seatud ise sisselogimise võimalust; rõhutab, et seda teenust tuleks arendada nii, et identifitseeritavate sisselogimisandmete kogumine sisselogimisteenuse osutaja poolt on tehniliselt võimatu ja kogutavate andmete hulk on võimalikult väike; soovitab seetõttu komisjonil uurida ka digiteenuste kasutajate kontrollisüsteemi loomist, et tagada isikuandmete kaitse ja vanusekontroll, eriti alaealiste puhul, kusjuures seda süsteemi ei tohiks kasutada kaubanduslikel eesmärkidel ega kasutajate saidiüleseks jälgimiseks; rõhutab, et neid sisselogimis- ja kontrollisüsteeme tuleks kohaldada ainult digiteenuste suhtes, mille puhul on nõutav isiku tuvastamine, autentimine või vanuse kontrollimine; tuletab meelde, et liikmesriigid ja liidu institutsioonid peavad tagama, et e-identimine on turvaline, läbipaistev ja töötleb ainult kasutaja tuvastamiseks vajalikke andmeid, seda kasutatakse üksnes seaduslikul, aga mitte kaubanduslikul eesmärgil ning seda ei kasutata selleks, et piirata üldist juurdepääsu internetile või jälgida kasutajaid saidiüleselt;

24.  peab hädavajalikuks vastutust käsitlevate eeskirjade täielikku ühtlustamist ja selgitamist ELi tasandil, et tagada kogu ELis kasutajate põhiõiguste ja -vabaduste austamine; on arvamusel, et kõnealustes eeskirjades tuleks säilitada selliste vahendajate vastutusest vabastamine, kes ei ole tegelikult teadlikud ebaseaduslikust tegevusest või teabest oma platvormil; väljendab muret selle pärast, et hiljutised riikide õigusaktid vihakõne ja väärinfo vastu võitlemiseks toovad kaasa eeskirjade suureneva killustumise ja põhiõiguste kaitse taseme langemise ELis;

25.  nõuab, et sel eesmärgil esitataks seadusandlikud ettepanekud, mis hoiaksid digitaalse ühtse turu avatuna ja konkurentsivõimelisena, nähes ette ühtlustatud nõuded, et digiteenuste osutajad kohaldaksid mõjusaid, sidusaid, läbipaistvaid ja õiglasi menetlusi ja menetluslikke tagatisi ebaseadusliku sisu eemaldamiseks kooskõlas liikmesriigi ja Euroopa õigusega, sealhulgas ühtlustatud teavitamise ja meetmete menetluse kaudu;

26.  on sellega seoses veendunud, et seoses vastutusega kolmandate isikute sisu eest vajavad veebiplatvormid tingimata selgeid eeskirju, nõudeid ja kaitsemeetmeid; teeb ettepaneku kehtestada ebaseadusliku sisu tõhusaks tuvastamiseks ja eemaldamiseks ühine õigusraamistik;

27.  rõhutab, et eeskirju teavitamise ja meetmete mehhanismide kohta peaksid täiendama nõuded platvormidele võtta erimeetmeid, mis on proportsionaalsed nende ulatuse ning tehnilise ja tegevussuutlikkusega, et tõhusalt tegeleda ebaseadusliku sisu esinemisega nende teenustes; tunnistab seetõttu, et kui see on tehniliselt teostatav, siis võib sõltumatute pädevate asutuste piisavalt põhjendatud korralduste alusel ja sisu spetsiifilist konteksti täiel määral arvesse võttes nõuda digiteenuste osutajatelt, et nad otsiksid perioodiliselt konkreetset sisu, mille kohus on juba ebaseaduslikuks tunnistanud, tingimusel et sellise ettekirjutusega seotud teabe jälgimine ja otsimine piirdub teabega, mis edastab sõnumit, mille sisu ei erine olulisel määral sisust, mille alusel tuvastati õigusvastasus, ja mis sisaldab ettekirjutuses nimetatud elemente, mis kooskõlas Euroopa Kohtu 3. oktoobri 2019. aasta otsusega kohtuasjas C-18/18(8) on identsed või samaväärsed sellises ulatuses, mis ei nõuaks teenusepakkujalt selle sisu eraldi hindamist;

28.  märgib, et konkreetsed meetmed tuleks jätta platvormide valida; toetab tasakaalustatud lähenemisviisi, mis põhineb sidusrühmadega peetaval dialoogil ja platvormidega kaasnevate riskide hindamisel, samuti selget vastutusahelat, et vältida tarbetut regulatiivset koormust platvormidele ning tarbetuid ja ebaproportsionaalseid põhiõiguste piiranguid, eelkõige mis puudutab väljendusvabadust, juurdepääsu teabele, sealhulgas poliitiliste ideede kohta, ja õigust eraelu puutumatusele; rõhutab, et teatavaid kohustusi saab rohkem täpsustada valdkondlike õigusaktidega; rõhutab, et sel eesmärgil võetud meetmed ei tohi endast kujutada de jure ega de facto üldist järelevalvenõuet;

29.  rõhutab, et lisaks vastuväitemenetlustele on vaja asjakohaseid kaitsemeetmeid ja nõuetekohase menetluse kohustust, sealhulgas inimjärelevalve ja -kontrolli nõuet, et võimaldada sisu omanikel ja üleslaadijail oma õigusi asjakohaselt ja õigeaegselt kaitsta ning tagamaks, et eemaldamis- või tõkestamisotsused on seaduslikud, täpsed, hästi põhjendatud, kaitsevad kasutajaid ja austavad põhiõigusi; rõhutab, et süstemaatiliselt ja korduvalt valesid või kuritahtlikke teateid esitavate isikute suhtes tuleks võtta sanktsioone; tuletab meelde, et lisaks vastuväitemenetlustele ja vaidluste kohtuvälisele lahendamisele platvormide poolt kooskõlas platvormisisese kaebussüsteemiga peaks olema võimalik kasutada tõhusat õiguskaitsevahendit, et tagada õigus tõhusale õiguskaitsevahendile;

30.  toetab piiratud vastutust sisu eest käsitleva praeguse raamistiku säilitamist ja päritoluriigi põhimõtet, kuid peab väga oluliseks eemaldamistaotluste paremat koordineerimist riiklike pädevate asutuste vahel; rõhutab, et ebaseaduslik sisu tuleks eemaldada selle majutuskohas; rõhutab, et selliste korralduste suhtes tuleks kohaldada õiguslikke kaitsemeetmeid, et vältida kuritarvitamist ja tagada põhiõiguste täielik austamine; rõhutab, et pädevate asutuste eemaldamistaotlused peaksid olema konkreetsed ja sisaldama selget viidet eemaldamise õiguslikule alusele; rõhutab, et teenuseosutajate suhtes, kes ei täida seaduslikke korraldusi, tuleks kohaldada tõhusat järelevalve- ja jõustamismehhanismi, sealhulgas proportsionaalseid sanktsioone, võttes arvesse nende tehnilist ja tegevussuutlikkust;

31.  tuletab meelde, et digiteenuste osutajatelt ei tohi seadusega nõuda oma kasutajate või abonentide isikuandmete säilitamist õiguskaitse eesmärkidel, välja arvatud juhul, kui andmete sihtotstarbelist säilitamist nõuab sõltumatu pädev asutus täielikus kooskõlas liidu õiguse ja Euroopa Liidu Kohtu praktikaga; tuletab lisaks meelde, et selline andmete säilitamine peaks piirduma sellega, mis on rangelt vajalik seoses säilitatavate andmete kategooriate, mõjutatud sidevahendite, asjaomaste isikute ja vastu võetud säilitamistähtajaga;

32.  on seisukohal, et põhiõiguste kaitsmiseks tuleks digiteenuste õigusaktis kehtestada eeskirjad, mille eesmärk on tagada, et digiteenuste osutajate teenuste osutamise tingimused oleksid selged, läbipaistvad ja õiglased ning kasutajatele hõlpsasti kättesaadavad; taunib asjaolu, et mõnede sisuplatvormide teenuste osutamise tingimused sunnivad õiguskaitseametnikke kasutama isiklikke kontosid teatavate kaebuste uurimiseks, mis kujutab endast ohtu nii nendele uurimistele kui ka isiklikule turvalisusele, nõuab, et liikmesriigid koordineeriksid tõhusamalt õiguskaitse järelmeetmeid seoses ebaseadusliku sisuga, millest on teatatud; tuletab meelde, et pädevate asutuste edastatud eemaldamiskorraldus peab alati põhinema seadusel, mitte teenuseosutajate teenuste osutamise tingimustel;

33.  palub komisjonil tagada, et kasutajatel oleks juurdepääs mitmekesisele ja kvaliteetsele veebisisule eesmärgiga tagada kodanike piisav teavitamine; ootab, et digiteenuste õigusakt tagaks, et kvaliteetne meediasisu on kolmandate isikute platvormidel hõlpsasti juurdepääsetav ja leitav ning sisu eemaldamine on kooskõlas inimõiguste standarditega ja piirdub sisuga, mis on ilmselgelt ebaseaduslik või sõltumatu pädeva asutuse poolt ebaseaduslikuks tunnistatud; rõhutab, et seadusliku sisu suhtes ei tohiks kohaldada juriidilisi eemaldamis- ega tõkestamiskohustusi;

34.  toetab ulatuslikumat dialoogi liikmesriikide, pädevate asutuste ja asjaomaste sidusrühmade vahel eesmärgiga arendada, hinnata ja parandada pehme õiguse lähenemisviise, nagu väärinfot käsitlev ELi tegevusjuhend, et veelgi rohkem tegeleda seadusliku sisu kategooriate, sealhulgas väärinfoga; ootab komisjonilt suuniseid, mis sisaldavad suurema läbipaistvuse eeskirju sisu modereerimise ja reklaamipoliitika kohta eraldi vahendis, mis on lisatud digiteenuste õigusaktile, tagamaks, et seaduslikku sisu eemaldatakse ja tõkestatakse tingimuste kohaselt võimalikult vähe; palub komisjonil ka luua raamistik, millega keelataks platvormidel kontrollida täiendavalt meediateenuste osutaja vastutusel pakutavat sisu, mille suhtes kehtivad konkreetsed standardid ja järelevalve;

35.  rõhutab lisaks, et kasutajatele tuleks anda rohkem valikuvõimalusi ja suurem kontroll sisu üle, mida nad näevad, sealhulgas rohkem valikuvõimalusi sisu järjestamise viisi osas ja võimalus loobuda igasugusest sisu kureerimisest; on kindlalt veendunud, et soovitussüsteemid peaksid olema üles ehitatud ja toimima kasutajasõbralikult ja täiesti läbipaistvalt;

36.  on seisukohal, et vastutuse (nii era- kui ka avalikus sektoris) ja tõenditel põhineva poliitikakujunduse jaoks on vaja usaldusväärseid andmeid ebaseadusliku tegevuse esinemissageduse ja selle vastu võitlemise kohta ning ebaseadusliku veebisisu eemaldamise kohta, samuti usaldusväärseid andmeid veebiplatvormide sisu kureerimise algoritmide kohta;

37.  nõuab sellega seoses, et platvormidele kehtestataks iga-aastase, kõikehõlmava ja järjepideva avaliku aruandluse kohustus, mis oleks proportsionaalne nende ulatuse ja tegevussuutlikkusega ning hõlmaks täpsemalt nende sisu modereerimise menetlusi, sealhulgas teavet ebaseadusliku veebitegevuse vastu vastu võetud meetmete kohta ja standardseid andmeid eemaldatud sisu hulga ning eemaldamise põhjuste ja aluste kohta, saadud eemaldamistaotluste liigi ja põhjenduse, tagasilükatud taotluste arvu ja tagasilükkamise põhjuste kohta; rõhutab, et sellised aruanded, mis hõlmavad konkreetsel aastal võetud meetmeid, tuleks esitada järgneva aasta esimese kvartali lõpuks;

38.  nõuab lisaks, et ka riiklikele ametiasutustele kehtestataks iga-aastase avaliku aruandluse kohustus, mis hõlmaks standardseid andmeid eemaldamistaotluste arvu ja nende õiguslike aluste, halduslikult või kohtulikult vaidlustatud eemaldamistaotluste arvu ning menetluste tulemuste (märkides ära tulemused, mille kohaselt sisu või tegevus oli loetud ebaseaduslikuks ekslikult) ja karistuste määramise otsuste koguarvu, sealhulgas määratud karistuse liigi kirjelduse kohta;

39.  väljendab muret selle pärast, et seire- ja järelevalveasutused on killustatud ning nende rahalised ja inimressursid on dokumenteeritult napid; nõuab suuremat koostööd liikmesriikide vahel seoses digiteenuste regulatiivse järelevalvega;

40.  on seisukohal, et digiteenuste õigusakti nõuetekohase jõustamise tagamiseks tuleks selles sätestatud menetluste, menetluslike tagatiste ja läbipaistvuskohustuste järgimise järelevalve digitaalsel ühtsel turul ühtlustada; toetab sellega seoses tugevat ja ranget jõustamist sõltumatu ELi järelevalvestruktuuri poolt, millel on pädevus määrata trahve, hinnates selgelt määratletud tegureid, nagu proportsionaalsus, tehnilised ja korralduslikud meetmed ning hooletus; on veendunud, et see peaks hõlmama võimalust võtta trahvide aluseks teatav protsent äriühingu aasta kogukäibest;

41.  rõhutab, et digiteenuste osutajate sisepoliitika ja algoritmide auditeerimisel tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta liidu õigust, eriti teenuste kasutajate põhiõigusi, võttes arvesse mittediskrimineerimise ning väljendus- ja teabevabaduse tähtsust avatud ja demokraatlikus ühiskonnas ning avaldamata tundlikku äriteavet; rõhutab tungivalt, et kaebuse alusel või järelevalveasutuste algatusel tuleb hinnata, kas ja kuidas digiteenuste osutajad sisu võimendavad, näiteks soovitusmootorite ja optimeerimisfunktsioonidega, nagu automaatne täitmine ja trendimine;

42.  on seisukohal, et platvormide ja riiklike pädevate asutuste koostatud läbipaistvusaruanded tuleks teha üldsusele kättesaadavaks ning neid tuleks analüüsida, et tunda ära struktuurseid suundumusi eemaldamise, avastamise ja tõkestamise alal ELi tasandil;

43.  rõhutab, kui oluline on anda kasutajatele volitused oma põhiõiguste jõustamiseks internetis, sealhulgas kergesti juurdepääsetavate, erapooletute, läbipaistvate, tõhusate ja vabade kaebuste esitamise menetluste, üksikisikutele ja ettevõtjatele mõeldud ebaseaduslikust sisust ja kuritegelikust käitumisest teavitamise mehhanismide, õiguskaitsevahendite ja haridusmeetmete kaudu ning suurendades teadlikkust andmekaitseküsimustest ja laste turvalisusest internetis;

44.  arvab, et uuenduslike ärimudelite õitsengu võimaldamine ja digitaalse ühtse turu tugevdamine, kõrvaldades digiteenuste vaba liikumist pärssivad takistused ja vältides uute põhjendamatute riigisiseste tõkete kehtestamist, on osutunud varasemate kogemuste põhjal tulemuslikuks ning sellise lähenemisviisi jätkumine vähendaks siseturu killustumist; on lisaks seisukohal, et digiteenuste õigusakt võib pakkuda võimalusi kodanike teadmiste ja oskuste arendamiseks digitaliseerimise valdkonnas, tagades samal ajal tarbijakaitse kõrge taseme, sealhulgas kaitstes turvalisust internetis;

45.  rõhutab, et kokkulepitud küberruumi turvalisuse põhistandardid on hädavajalikud, et digiteenused oleksid kodanikele võimalikult kasulikud; märgib seetõttu, et liikmesriigid peavad võtma kiiresti kooskõlastatud meetmeid, et tagada põhiline küberhügieen ja ennetada välditavaid küberruumi ohte, sealhulgas seadusandlike meetmete abil;

46.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1. (2) ELT L 119, 4.5.2016, lk 1. (3) EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37. (4) ELT L 303, 28.11.2018, lk 69. (5) ELT L 130, 17.5.2019, lk 92. (6) ELT L 63, 6.3.2018, lk 50. (7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu23. juuli 2014 määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73). (8) Euroopa Kohtu 3. oktoobri 2019. aasta otsus, Eva Glawischnig-Piesczek vs. Facebook Ireland Limited, C-18/18, EU:C:2019:821.

Euroopa Parlamendi 20. oktoobri 2020. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia eetiliste aspektide raamistiku kohta (2020/2012(INL))

P9_TA(2020)0275 A9-0186/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 225,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 114,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

–  võttes arvesse nõukogu 28. septembri 2018. aasta määrust (EL) 2018/1488, millega asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte(1),

–  võttes arvesse nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust(2) (rassilise võrdõiguslikkuse direktiiv),

–  võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel(3) (võrdse tööalase kohtlemise direktiiv),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta(4) (isikuandmete kaitse üldmäärus) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/680 (mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK)(5),

–  võttes arvesse 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelist parema õigusloome kokkulepet(6),

–  võttes arvesse 6. juuni 2018. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2021–2027 digitaalse Euroopa programm (COM(2018)0434),

–  võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Euroopa rohelise kokkuleppe kohta (COM(2019)0640),

–  võttes arvesse komisjoni 19. veebruari 2020. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Tehisintellekt: Euroopa käsitus tipptasemel ja usaldusväärsest tehnoloogiast“ (COM(2020)0065),

–  võttes arvesse komisjoni 19. veebruari 2020. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa andmestrateegia“ (COM(2020)0066),

–  võttes arvesse komisjoni 19. veebruari 2020. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa digituleviku kujundamine“ (COM(2020)0067),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Nõukogu 2020. aasta juuni järeldusi Euroopa digituleviku kujundamise kohta,

–  võttes arvesse oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile robootikat käsitlevate tsiviilõiguse normide kohta(7),

–  võttes arvesse oma 1. juuni 2017. aasta resolutsiooni Euroopa tööstuse digiteerimise kohta(8),

–  võttes arvesse oma 12. septembri 2018. aasta resolutsiooni autonoomsete relvasüsteemide kohta(9),

–  võttes arvesse oma 11. septembri 2018. aasta resolutsiooni keelelise võrdõiguslikkuse kohta digitaalajastul(10),

–  võttes arvesse oma 12. veebruari 2019. aasta resolutsiooni tervikliku Euroopa tööstuspoliitika kohta tehisintellekti ja robootika valdkonnas,(11)

–  võttes arvesse komisjoni kõrgetasemelise tehisintellekti eksperdirühma 8. aprilli 2019. aasta aruannet „Usaldusväärse tehisintellekti eetikasuunised“,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse Euroopa lisandväärtuse hindamise uuringut „European framework on ethical aspects of artificial intelligence, robotics and related technologies: European added value assessment“ (12) (Euroopa lisandväärtuse hinnang tehisintellekti, robootika ja seotud tehnoloogiate eetiliste aspektide Euroopa raamistikule).

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse teaduslike tuleviku-uuringute üksuse hallatava teaduse ja tehnoloogia tuleviku esinduskogu (STOA) taotlusel koostatud ülevaateid ja uuringuid „What if algorithms could abide by ethical principles?“ (Aga mis siis, kui algoritmid järgiksid eetikapõhimõtteid?), „Artificial Intelligence ante portas: Legal & ethical reflections“ (Tehisintellekt tulekul: õiguslikud ja eetilised mõtisklused), „A governance framework for algorithmic accountability and transparency“ (Algoritmilise vastutuse ja läbipaistvuse juhtimise raamistik), „Should we fear artificial intelligence?“ (Kas peaksime tehisintellekti kartma?) ja „The ethics of artificial intelligence: Issues and initiatives“ (Tehisintellekti eetika: probleemid ja algatused),

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 12 ning Euroopa piirkondlike ja vähemuskeelte hartat,

–  võttes arvesse OECD nõukogu 22. mai 2019. aasta soovitust tehisintellekti kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 47 ja 54,

–  võttes arvesse väliskomisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamusi,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A9‑0186/2020),

Sissejuhatus

A.  arvestades, et tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamise, juurutamise ja kasutamisega tegelevad inimesed ning nende valikud määravad ära sellise tehnoloogia võime ühiskonnale kasu tuua;

B.  arvestades, et kiiresti edendatakse ja arendatakse tehisintellekti, robotitehnoloogiat ja seonduvat tehnoloogiat, mis võivad luua ettevõtjatele võimalusi ja tuua kodanikele kasu ning võivad vahetult mõjutada meie ühiskonna kõiki aspekte, sealhulgas põhiõigusi ning sotsiaalseid ja majanduslikke põhimõtteid ja väärtusi, samuti avaldada püsivat mõju kõigile tegevusvaldkondadele;

C.  arvestades, et tehisintellekt, robotitehnoloogia ja seonduv tehnoloogia põhjustavad suuri muutusi tööturul ja töökohtades; arvestades, et need võivad asendada korduvaid operatsioone tegevaid töötajaid, hõlbustada inimeste ja masinate koostööl põhinevaid töösüsteeme, suurendada konkurentsivõimet ja jõukust ning luua kvalifitseeritud töötajate jaoks uusi töövõimalusi, ning samas kaasneb nendega töötajaskonna ümberkorraldamise tõsine probleem;

D.  arvestades, et tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamine võib ka aidata saavutada paljudes eri valdkondades Euroopa rohelise kokkuleppe kestlikkuseesmärke; arvestades, et digitehnoloogia võib suurendada poliitika mõju keskkonnakaitsele; arvestades, et see võib ka aidata vähendada liiklusummikuid ning kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete heitkoguseid;

E.  arvestades, et sellistes sektorites nagu ühistransport võib tehisintellekti toetatud arukate transpordisüsteemide abil lühendada järjekordi, optimeerida marsruute, võimaldada puuetega inimestele suuremat sõltumatust ning tõsta energiatõhusust, mis tõhustaks CO2‑heite vähendamise meetmeid ja vähendaks keskkonnajalajälge;

F.  arvestades, et nende tehnoloogiatega kaasnevad uued ärivõimalused võivad aidata kaasa liidu tööstuse praeguse tervise- ja majanduskriisi järgsele taastumisele, kui neid, näiteks transpordisektoris, ulatuslikumalt kasutada; arvestades, et sellised võimalused võivad luua uusi töökohti, kuna nende tehnoloogiate kasutuselevõtt võib tõsta ettevõtete tootlikkust ja aidata suurendada tõhusust; arvestades, et selle valdkonna innovatsiooniprogrammid võivad anda piirkondlikele klastritele võimaluse jõudsalt areneda;

G.  arvestades, et liidul ja selle liikmesriikidel on eriline kohustus kasutada, edendada ja suurendada tehisintellekti lisaväärtust ning tagada, et tehisintellektitehnoloogiad oleksid ohutud ning aitaksid kaasa nende kodanike heaolule ja üldistele huvidele, kuna need võivad anda tohutu panuse ühise eesmärgi saavutamisse, milleks on liidu kodanike elu parandamine ja jõukuse suurendamine, kuna need toetavad paremate strateegiate kujundamist ja innovatsiooni mitmetes valdkondades ja sektorites; arvestades, et tehisintellekti täispotentsiaali ärakasutamiseks ja kasutajate teavitamiseks tehisintellektitehnoloogiatega kaasnevast kasust ja probleemidest tuleb tehisintellekti või digitaalset kirjaoskust käsitleda haridus- ja koolitustegevuses, muu hulgas e-kaasatust edendades, ning tuleb liidu tasandil korraldada teabekampaaniaid, mis kajastaksid täpselt tehisintellekti arendamise kõiki aspekte;

H.  arvestades, et tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamist, juurutamist ja kasutamist käsitlev liidu ühine õigusraamistik peaks võimaldama kodanikel saada osa nende potentsiaalsest kasulikkusest ning samas kaitsma kodanikke selliste tehnoloogiatega seotud võimalike riskide eest ja edendama nende usaldusväärsust liidus ja mujal; arvestades, et raamistiku aluseks peaksid olema liidu õigus ja väärtused ning selles tuleks juhinduda läbipaistvuse, selgitatavuse, õigluse, aruandekohustuse ja vastutuse põhimõtetest;

I.  arvestades, et selline õigusraamistik on väga oluline, et vältida siseriiklike õigusaktide erinevusest tingitud siseturu killustumist, ning see aitab edendada väga vajalikke investeeringuid, arendada andmetaristut ja toetada teadusuuringuid; arvestades, et raamistik peaks koosnema ühistest õiguslikest kohustustest ja eetikapõhimõtetest, mis sätestatakse käesoleva resolutsiooni lisas esitatud määruse ettepanekus; arvestades, et selle loomisel tuleks järgida parema õigusloome suuniseid;

J.  arvestades, et liidus on olemas range õigusraamistik, mis peab tagama muu hulgas isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitse ja mittediskrimineerimise ning edendama soolist võrdõiguslikkust, keskkonnakaitset ja tarbijate õigusi; arvestades, et sellist õigusraamistikku, mis koosneb ulatuslikust horisontaalsete ja valdkondlike õigusaktide kogumist (sh kehtivad tooteohutust ja vastutust käsitlevad õigusnormid), kohaldatakse jätkuvalt tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia suhtes, kuigi konkreetseid õigusakte võib olla vaja mõneti kohandada, et kajastada üleminekut digitehnoloogiale ja tegeleda tehisintellekti kasutamisest tulenevate uute probleemidega;

K.  arvestades, et on väljendatud muret, et praegune ELi õigusraamistik, sealhulgas tarbija-, töö- ja sotsiaalõigustik, andmekaitset, tooteohutust ja turujärelevalvet käsitlevad õigusaktid ning diskrimineerimisvastased õigusaktid, ei pruugi enam alati olla tehisintellektist, robotitehnoloogiast ja seonduvast tehnoloogiast tulenevate riskide tulemuslikuks ohjamiseks otstarbekohane;

L.  arvestades, et lisaks kehtivate õigusaktide kohandamisele tuleks tehisintellektitehnoloogiatega seotud õiguslikke ja eetilisi küsimusi käsitleda tulemusliku, tervikliku ja tulevikukindla liidu õigusraamistiku kaudu, mis kajastab aluslepingutes ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“) sätestatud liidu põhimõtteid ja väärtusi ning milles tuleks hoiduda ülereguleerimisest, kõrvaldada üksnes senised õiguslikud lüngad ja suurendada õiguskindlust nii ettevõtjate kui ka kodanike jaoks, eelkõige lisades kohustuslikud meetmed, et vältida tavasid, mis kindlasti kahjustaksid põhiõigusi;

M.  arvestades, et igasuguses õigusraamistikus tuleb võtta arvesse kõiki kaalul olevaid huve; arvestades, et edasiste seadusandlike sammude eeltingimusena tuleks hoolikalt uurida, kuidas mis tahes uus õigusraamistik kõiki mõju hindamises osalejaid mõjutab; arvestades, et idufirmade ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) keskne tähtsus, eriti Euroopa majanduses, õigustab rangelt proportsionaalset lähenemisviisi, mis võimaldab neil areneda ja uuendusi teha;

N.  arvestades, et tehisintellekt, robotitehnoloogia ja seonduv tehnoloogia võivad avaldada tõsist mõju üksikisikute, rühmade ja kogu ühiskonna materiaalsele ja immateriaalsele puutumatusele ning see võimalik individuaalne ja kollektiivne kahju peab kajastuma seadusandlikes lahendustes;

O.  arvestades, et tehisintellekti käsitleva liidu õigusraamistiku järgimiseks võib olla vaja võtta vastu erinormid liidu transpordisektori jaoks;

P.  arvestades, et tehisintellektitehnoloogiad on transpordisektori jaoks strateegilise tähtsusega, ka seetõttu, et need parandavad kõigi transpordiliikide ohutust ja kättesaadavust ning loovad uusi töövõimalusi ja kestlikumaid ärimudeleid; arvestades, et liidu lähenemisviis tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamisele transpordis võib suurendada liidu majanduse ülemaailmset konkurentsivõimet ja strateegilist autonoomiat;

Q.  arvestades, et kõigist liidu teedel toimuvatest liiklusõnnetustest on ligi 95 % ikka veel seotud inimliku eksimusega; arvestades, et liidu eesmärk oli vähendada 2020. aastaks liiklussurmade arvu liidus 50 % võrra võrreldes 2010. aastaga, kuid edasimineku aeglust arvestades tõhustas liit sellesuunalist tegevust oma ELi liiklusohutuspoliitika raamistikus aastateks 2021–2030, kavandades edasised sammud liiklussurmade nulltasemele lähenemiseks; arvestades, et tehisintellektil, automatiseerimisel ja teistel uutel tehnoloogiatel on liiklusohutuse suurendamise seisukohalt suur potentsiaal ja eluline tähtsus, kuna need vähendavad inimliku eksimuse võimalusi;

R.  arvestades, et liidu tehisintellekti õigusraamistikus peaks kajastuma ka vajadus tagada töötajate õiguste austamine; arvestades vajadust järgida 2020. aasta juunis sõlmitud Euroopa sotsiaalpartnerite raamlepingut digiülemineku kohta;

S.  arvestades, et liidu tehisintellekti õigusraamistiku kohaldamisala peaks olema piisav, proportsionaalne ja läbima põhjaliku hindamise; arvestades, et see peaks hõlmama suurt hulka tehnoloogiaid ja nende komponente, sealhulgas nende kasutatavaid või toodetavaid algoritme, tarkvara ja andmeid, ning et vaja on sihipärast riskipõhist käsitlust, et mitte takistada edasist innovatsiooni ja vältida tarbetut koormust, eriti VKEde jaoks; arvestades, et tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia rakenduste mitmekesisus raskendab kõigi eri riskide jaoks sobiva ühe lahenduse leidmist;

T.  arvestades, et tehisintellekt ja andmeanalüüs mõjutavad kodanikele kättesaadavaks tehtavat teavet järjest rohkem; arvestades, et kui selliseid tehnoloogiaid valesti kasutatakse, võib see ohustada teabe- ja väljendusvabadust ning meedia vabadust ja mitmekesisust;

U.  arvestades, et liidu tehisintellekti õigusraamistiku geograafiline kohaldamisala peaks hõlmama kõiki tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia komponente, mida liidus arendatakse, juurutatakse või kasutatakse, sealhulgas juhtudel, kui osa tehnoloogiast võib asuda väljaspool liitu või kui sellel ei ole kindlat asukohta;

V.  arvestades, et liidu tehisintellekti õigusraamistik peaks hõlmama kõiki asjaomaseid etappe ehk siis asjaomaste tehnoloogiate ja nende komponentide arendamist, juurutamist ja kasutamist, selles tuleks nõuda vajalikku tähelepanu asjaomastele õiguslikele kohustustele ja eetikapõhimõtetele ning kehtestada tingimused, mis tagaksid, et arendajad, juurutajad ja kasutajad neid kohustusi ja põhimõtteid täielikult järgivad;

W.  arvestades, et tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogiaga seotud eetikapõhimõtete ühtlustatud käsitlus eeldab, et liidus saadakse ühtemoodi aru nende tehnoloogiate sellistest aluskontseptsioonidest nagu algoritmid, tarkvara, andmed ja biomeetria;

X.  arvestades, et liidu tasandi meetmed on õigustud, kuna tuleb vältida õiguslikku killustatust või erinevaid riiklikke õigusnorme, mille puudub ühine nimetaja, ning tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamisel, juurutamisel ja kasutamisel tuleb tagada õiguslikult sätestatud ühiste eetikapõhimõtete ühetaoline kohaldamine; arvestades, et oluliste riskide korral on vaja selgeid õigusnorme;

Y.  arvestades, et ühised eetikapõhimõtted on tõhusad ainult siis, kui need sätestatakse ka õigusaktides ning kui määratakse kindlaks, kes vastutavad nõuetele vastavuse tagamise, hindamise ja järelevalve eest;

Z.  arvestades, et eetikasuunised, näiteks kõrgetasemelise tehisintellekti eksperdirühma vastu võetud põhimõtted, on hea lähtepunkt, kuid üksnes nende abil ei saa tagada, et arendajad, juurutajad ja kasutajad käituvad ausalt ja tagavad üksikisikute mõjusa kaitse; arvestades, et sellised suunised on eriti asjakohased suure riskiga tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia puhul;

AA.  arvestades, et iga liikmesriik peaks määrama riikliku järelevalveasutuse, kes peab vastutama tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamise, juurutamise ja kasutamise liidu tehisintellekti õigusraamistiku nõuetele vastavuse tagamise, hindamise ja järelevalve eest; lisaks peaks järelevalveasutus tihedas koostöös asjaomaste sidusrühmade ja kodanikuühiskonnaga võimaldama arutelusid ja arvamuste vahetust; arvestades, et riiklikud järelevalveasutused peaksid tegema koostööd;

AB.  arvestades, et kogu liidus ühtse käsitluse ja digitaalse ühtse turu optimaalse toimimise tagamiseks tuleks hinnata liidu tasandil toimuvat koordineerimist, mida teostab komisjon ja/või mis tahes muu selleks määrata võidav liidu institutsioon, organ, amet või asutus, uute probleemide ja võimaluste seisukohast, eriti kui need on piiriülese iseloomuga ja tulenevad jätkuvast tehnoloogia arengust; arvestades, et selleks tuleks komisjonile teha ülesandeks leida sobiv lahendus, kuidas sellist liidu tasandil toimuvat koordineerimist struktureerida;

Inimkeskne ja inimese loodud tehisintellekt

1.  on seisukohal, et kogu liidus võrdsete standardite kehtestamiseks ja liidu väärtuste tulemuslikuks kaitsmiseks, ilma et see piiraks valdkondlike õigusaktide kohaldamist, on vaja tõhusat ja ühtlustatud õigusraamistikku, mis põhineb liidu õigusel, hartal ja rahvusvahelisel inimõigustealasel õigusel ning mida kohaldatakse eelkõige suure riskiga tehnoloogiate suhtes;

2.  on veendunud, et igasugune uus tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamise, juurutamise ja kasutamisega seotud kohustuste ja eetikapõhimõtete õigusraamistik peab täielikult järgima põhiõiguste hartat ning seetõttu austama üksikisiku inimväärikust, autonoomiat ja enesemääramist, vältima kahjustamist, edendama õiglust, kaasamist ja läbipaistvust, välistama (ka vähemusrühmade suhtes) kallutatuse ja diskrimineerimise ning tunnistama ja järgima järgmisi põhimõtteid: kasutatava tehnoloogia kahjulike välismõjude piiramine, tehnoloogiate selgitatavuse tagamine, et tehnoloogia teeniks inimesi, mitte ei asendaks neid ega otsustaks nende eest, kusjuures lõppeesmärk on iga üksiku inimese heaolu kasv;

3.  juhib tähelepanu tehisintellektitehnoloogia kasutajate ning sellega suhtlejate ja selle objektide vahelisele asümmeetriale; sellega seoses rõhutab, et kodanike usaldus tehisintellekti vastu saab rajaneda üksnes nn vaikimisi ja lõimitud eetikapõhimõtete õigusraamistikul, mis tagab, et igasuguse kasutusele võetud tehisintellekti puhul tunnustatakse ja järgitakse täielikult aluslepinguid, põhiõiguste hartat ja liidu teisest õigust; on seisukohal, et sellisele käsitlusele tuginemine peaks olema kooskõlas ettevaatuspõhimõttega, millest juhindutakse ELi õigusaktides ning mis peaks olema tehisintellekti mis tahes raamistiku keskmes; nõuab sellega seoses selget ja sidusat juhtimismudelit, mis võimaldaks ettevõtjatel ja innovaatoritel tehisintellekti, robotitehnoloogiat ja seonduvat tehnoloogiat edasi arendada;

4.   on veendunud, et igasugused tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogiaga seotud õiguslikud meetmed peaksid olema kooskõlas vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega;

5.   on seisukohal, et selline käsitlus võimaldab ettevõtetel tuua turule innovaatilisi tooteid ja luua uusi võimalusi, tagades samal ajal liidu väärtuste kaitse ning arendades liidu eetikapõhimõtteid järgivaid tehisintellektisüsteeme; on seisukohal, et väärtustel põhinev ELi õigusraamistik oleks lisaväärtus, mis annaks liidule ainulaadse konkurentsieelise ning tänu siseturu edendamisele suurendaks oluliselt liidu kodanike ja ettevõtete jõukust ja heaolu; toonitab, et selline tehisintellekti eetikaraamistik kujutab endast ka lisaväärtust seoses innovatsiooni edendamisega siseturul; on veendunud, et näiteks transpordisektoris võimaldab selline käsitlus liidu ettevõtetel hõivata ülemaailmse liidripositsiooni;

6.  märgib, et liidu õigusraamistikku tuleks kohaldada tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogiaga, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavate või sellega toodetavate tarkvara, algoritmide ja andmete suhtes;

7.  märgib, et tehisintellektist, robotitehnoloogiast ja seonduvast tehnoloogiast tulenevate võimaluste aluseks on nn suurandmed, ning algoritmide kasutamise harjutamiseks ja tulemuste täpsustamiseks on vaja andmete kriitilist massi; väljendab sellega seoses heameelt komisjoni ettepaneku üle luua ELis ühtne andmeruum andmevahetuse tõhustamiseks ja teadusuuringute toetamiseks, järgides sealjuures täielikult Euroopa andmekaitsenorme;

8.  on seisukohal, et tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia suhtes tuleb täielikult kohaldada kehtivat liidu õigusraamistikku, eelkõige seda, mis käsitleb kaitset, eraelu puutumatust ja isikuandmeid, mida tuleb korrapäraselt läbi vaadata ja kontrollida ja vajaduse korral ajakohastada, et tulemuslikult maandada neist tehnoloogiatest tulenevaid riske, ning siin võiks kasu olla selle täiendamisest rangete eetiliste juhtpõhimõtetega; juhib tähelepanu sellele, et seal, kus õigusaktide vastuvõtmine oleks enneaegne, tuleks kasutada mittesiduvat õigusraamistikku;

9.  ootab, et komisjon tehisintellekti, sealhulgas ohutust, vastutust ja põhiõigusi käsitleva valge raamatu järelmeetmena lõimiks käesoleva resolutsiooni lisas esitatud seadusandlikku ettepanekusse jõulise eetikakäsitluse, mis hõlmaks muu hulgas ohutuse, vastutuse ja põhiõiguste temaatikat, suurendaks tehisintellektitehnoloogiate võimalusi ja vähendaks nendega seotud riske; ootab, et taotletav seadusandlik ettepanek sisaldaks tehisintellekti peamiste tuntud riskide poliitilisi lahendusi, muu hulgas suurandmete eetilise kogumise ja kasutamise ning algoritmide läbipaistvuse ja nende kallutatuse küsimustes; kutsub komisjoni üles välja töötama tehisintellektitehnoloogia märgistamise kriteeriumid ja näidikud, et stimuleerida läbipaistvust, selgitatavust ja vastutust ning ergutada arendajaid rakendama täiendavaid ettevaatusabinõusid; rõhutab vajadust lõimida tehisintellektialasesse teadus- ja uurimistegevusse sotsiaalset konteksti käsitlevad tehnikavälised valdkonnad;

10.  on seisukohal, et tehisintellekti, robotitehnoloogiat ja seonduvat tehnoloogiat tuleb kujundada vastavalt inimeste vajadustele ning põhimõttele, et nende arendamine, juurutamine ja kasutamine peavad alati teenima inimesi ja mitte vastupidi, nendega peaks alati püüdma suurendada heaolu ja isikuvabadust, hoida rahu, tugevdada rahvusvahelist julgeolekut ja vältida konflikte, ning ühtlasi tuleks maksimeerida neist saadavat kasu ja vähendada neist tulenevaid riske;

11.  kinnitab, et suure riskiga tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamisel, juurutamisel ja kasutamisel, sealhulgas, kuid mitte ainult inimeste poolt, tuleks alati lähtuda eetikast ning see tuleb kavandada nii, et austataks inimese toimevõimet ja demokraatlikku kontrolli ning sobivate kontrollimeetmete rakendamisega saaks igal ajal inimkontrolli taastada;

Riskihindamine

12.  rõhutab, et igasuguses tulevases määruses tuleks tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia reguleerimisel järgida riskipõhist ja tulevikusuunitlusega käsitlust, sealhulgas valdkonnaüleseid tehnoloogianeutraalseid standardeid ja vajaduse korral valdkonnapõhiseid standardeid; märgib, et riskihindamise süsteemi ühtse rakendamise tagamiseks ja sellega seotud õiguslike kohustuste täitmiseks, et tagada liikmesriikidele võrdsed tingimused ja vältida siseturu killustumist, on vaja ammendavat ja kumulatiivset loetelu suure riskiga sektoritest ja suure riskiga kasutusaladest või eesmärkidest; rõhutab, et sellist loetelu tuleb korrapäraselt uuesti hinnata, ning märgib, et nende tehnoloogiate arengut arvestades võib tulevikus olla vaja nende riske uuesti hinnata;

13.  on seisukohal, et selle otsustamine, kas omistada tehisintellektile, robotitehnoloogiale ja seonduvale tehnoloogiale kõrge riskitase ning sellest tulenevalt allutada need tehisintellekti õigusraamistikus sätestatud õiguslikele kohustustele ja eetikapõhimõtetele, peaks alati tulenema erapooletust, reguleeritud ja väljaspoolsest eelhinnangust, mis põhineb kindlatel ja määratletud kriteeriumidel;

14.  on sellega seoses seisukohal, et tehisintellektile, robotitehnoloogiale ja seonduvale tehnoloogiale tuleks omistada kõrge riskitase, kui selle arendamise, juurutamise ja kasutamisega kaasneb märkimisväärne oht kahjustada üksikisikuid või ühiskonda, millega rikutaks liidu õiguses sätestatud põhiõigusi ja ohutusreegleid; on seisukohal, et selle hindamiseks, kas tehisintellektitehnoloogiaga kaasneb niisugune risk, tuleks hinnata, millises sektoris ja millisel konkreetsel viisil või eesmärgil seda arendatakse, juurutatakse või kasutatakse ning kui tõsine on eeldatav kahju; esimest ja teist kriteeriumit (sektorit ning kasutusviisi või -eesmärki) tuleks hinnata kumulatiivselt;

15.  toonitab, et nende tehnoloogiate riskide hindamisel tuleks lähtuda kõrge riskitasemega sektorite ning kõrge riskitasemega kasutusviiside ja -eesmärkide ammendavast ja kumulatiivsest loendist; on kindlalt veendunud, et nende tehnoloogiate riskianalüüs peaks liidu piires olema sidus, eriti juhul, kui hinnatakse nii nende kooskõla tehisintellekti õigusraamistikuga kui ka kooskõla mis tahes muude kohaldatavate valdkondlike õigusaktidega;

16.  on seisukohal, et selline riskipõhine käsitlus tuleks kujundada nii, et olemasolevate vahendite abil võimalikult piirataks ettevõtjate ja eelkõige VKEde halduskoormust; nimetatud vahendid hõlmavad muu hulgas määruses (EL) 2016/679 sätestatud isikuandmete kaitsele avaldatava mõju hindamise loendit;

Ohutusstandardid, läbipaistvus ja aruandekohustus

17.  tuletab meelde, et tarbijate õigus saada teavet on üks liidu õiguse peamisi põhimõtteid, mistõttu seda tuleks tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia puhul täielikult rakendada; on seisukohal, et see peaks eelkõige hõlmama läbipaistvust – läbipaistvust seoses tehisintellektisüsteemidega, sealhulgas automatiseerimisprotsessidega ilmneva koostoimega ning seoses nende süsteemide toimimisviisi, võimete (näiteks teabe filtreerimise ja esitamise viisi), täpsuse ja piirangutega; on seisukohal, et selline teave tuleks esitada riiklikele järelevalveasutustele ja tarbijakaitseasutustele;

18.   rõhutab, et tarbijate usaldus on hädavajalik siin käsitletavate tehnoloogiate väljatöötamiseks ja rakendamiseks, kuna nendega võivad kaasneda olemuslikud riskid, kui need põhinevad läbipaistmatutel algoritmidel ja kallutatud andmekogumitel; on seisukohal, et tarbijatel peaks olema õigus saada arusaadaval, õigeaegsel, standarditud, täpsel ja kättesaadaval viisil piisavat teavet algoritmiliste süsteemide olemasolust, põhjendustest, võimalikest tulemustest ja mõjust tarbijatele, sellest, kuidas jõuda otsustusõigusega inimeseni ning kuidas süsteemi otsuseid saaks kontrollida, sisuliselt vaidlustada ja parandada; sellega seoses toonitab vajadust silmas pidada ja järgida teavitamise ja avalikustamise põhimõtteid, millele tarbijakaitseõigustik tugineb; peab vajalikuks anda lõppkasutajatele üksikasjalikku teavet transpordisüsteemide ja tehisintellektitoega sõidukite toimimise kohta;

19.  märgib, kui oluline on, et tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia kasutatavad või nende toodetud algoritmid ja andmekogumid oleksid selgitatavad ning avalikele asutustele, näiteks riiklikele järelevalveasutustele ja turujärelevalveasutustele kättesaadavad (kättesaadavad vaid vältimatu vajaduse korral ning andmekaitset, eraelu puutumatust, intellektuaalomandi õigusi ja ärisaladusi reguleerivaid liidu õigusakte täielikult järgides); märgib lisaks, et võimalikest kõige rangemate ja kohaldatavate valdkondlike standardite kohaselt peaksid dokumentatsiooni säilitama suure riskiga tehnoloogiate arendamise eri etappides osalejad; viitab võimalusele, et turujärelevalveasutustele antakse sellega seoses täiendavaid õigusi; rõhutab sellega seoses seadusliku pöördprojekteerimise tähtsust; on seisukohal, et võibolla tuleb kehtivad turujärelevalvet käsitlevad õigusaktid läbi vaadata, et tagada nende eetiline vastavus tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia esilekerkimisele;

20.  märgib, et kui riskianalüüsist nii järeldub, peaksid suure riskiga tehnoloogia arendajad ja juurutajad esitama avaliku sektori asutustele kõnealuse tehnoloogia kasutamist ja kavandamist käsitlevad dokumendid ja ohutusjuhendid, sealhulgas (kui see on vältimatult vajalik ja täielikult kooskõlas andmekaitset, eraelu puutumatust, intellektuaalomandi õigusi ja ärisaladusi käsitlevate liidu õigusaktidega) süsteemis kasutatava lähtekoodi, arendusvahendid ja andmed, märgib, et selline kohustus võimaldaks hinnata, kuidas nad järgivad liidu õigust ja eetikapõhimõtteid, ning võtab sellega seoses eeskujuks väljaannete seaduspärase talletamise rahvusraamatukogus; rõhutab, kui oluline on eristada algoritmide läbipaistvust ja algoritmide kasutamise läbipaistvust;

21.  märgib lisaks, et inimväärikuse, autonoomia ja ohutuse huvides tuleks piisavalt tähtsustada elutähtsaid ja kõrgtehnoloogilisi meditsiiniseadmeid ning vajadust, et sõltumatud ja usaldusväärsed asutused säilitaksid neid seadmeid kandvate isikute teenindamiseks vajalikud vahendid juhuks, kui algne arendaja või juurutaja neid enam ei teeninda; sellised teenused oleksid näiteks toimimisvigade ja ohtude kõrvaldamiseks vajalik hooldus, remont ja täiustused, sh tarkvarauuendused;

22.  väidab, et suure riskiga tehisintellekti, robotitehnoloogiat ja seonduvat tehnoloogiat, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavat või sellega toodetavat tarkvara, algoritme ja andmeid sõltumata sellest, mis valdkonnas neid arendatakse, juurutatakse või kasutatakse, tuleks lõimitult arendada turvalisel, jälgitaval, tehniliselt kindlal, usaldusväärsel, eetilisel ja õiguslikult siduval viisil ning allutada sõltumatule kontrollile ja järelevalvele; on eelkõige seisukohal, et kõik tehisintellekti toodete ja teenuste arendus- ja tarneahelates osalejad peaksid olema õiguslikult vastutavad, ning rõhutab vastutust ja aruandekohustust tagavate mehhanismide vajalikkust;

23.  toonitab, et selgitatavust, auditeeritavust, jälgitavust ja läbipaistvust käsitlev määrus ja suunised ning (kui seda nõuab riskianalüüs, kui see on vältimatult vajalik ja toimub täies kooskõlas liidu õigusega, näiteks andmekaitset, eraelu puutumatust, intellektuaalomandi õigusi ja ärisaladusi käsitleva õigusega) avaliku sektori asutuste juurdepääs sellise tehnoloogia aluseks olevale tehnoloogiale, andmetele ja andmetöötlussüsteemidele on väga tähtis, et tagada kodanike usaldus nende tehnoloogiate vastu, isegi kui selgitatavuse määr on pöördvõrdelises seoses tehnoloogiate keerukusega; juhib tähelepanu sellele, et vahel (näiteks nn musta kasti algoritmide korral) ei ole võimalik selgitada, miks mingi mudel on viinud teatava tulemuse või otsuseni; on seepärast seisukohal, et siin käsitletud põhimõtete järgimine on vastutuse tagamise eeltingimus;

24.  on seisukohal, et kui kodanikud suhtlevad süsteemiga, milles tehisintellekti toel eelkõige toode või teenus kasutaja jaoks isikupärastatakse, tuleb neile teatada, kas ja kuidas nad saavad sellist isikupärastamist välistada või piirata;

25.   sellega seoses märgib, et tehisintellekti, robotitehnoloogiat ja seonduvat tehnoloogiat saab usaldada siis, kui see on tehniliselt kindel ja täpne;

26.  rõhutab, et ühendatud tehisintellekti ja robotitehnoloogia võrkude kaitse on tähtis ning tuleb võtta jõulisi meetmeid, et vältida turvarikkumisi, andmelekkeid, andmete rikkumist (data poisoning) küberrünnakuid ja isikuandmete väärkasutamist ning selleks peavad asjaomased asutused, organid ja institutsioonid nii Euroopa kui ka riikide tasandil tegema koostööd omavahel ja nende tehnoloogiate lõppkasutajatega; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et liidu digitaalse taristu turvalisuse ja vastupidavuse tagamiseks järgitaks tehisintellektitehnoloogia arendamisel ja juurutamisel alati liidu väärtusi ja austataks põhiõigusi;

Kallutatuse vältimine ja mittediskrimineerimine

27.  tuletab meelde, et sõltuvalt tehisintellekti arendamise ja kasutamise viisist võib see põhjustada ja süvendada kallutatust, sealhulgas alusandmekogumitele olemuslikult omase kallutatuse tõttu, ning seetõttu põhjustada mitmesugust automaatset diskrimineerimist, muu hulgas eelkõige sarnaste omadustega inimrühmade kaudset diskrimineerimist; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles igal võimalikul moel sellist kallutatust vältima ja tagama põhiõiguste täieliku kaitse;

28.  väljendab muret selle pärast, et suure riskiga tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatava või sellega toodetava tarkvara, algoritmide ja andmete arendamisel, juurutamisel ja kasutamisel valitseb kallutatuse ja diskrimineerimise oht; tuletab meelde, et kõigil juhtudel tuleb järgida liidu õigust, austada inimõigusi ja üksikisiku inimväärikust, autonoomiat ja enesemääramisõigust ning tagada kõigile võrdne kohtlemine ja mittediskrimineerimine;

29.  rõhutab, et tehisintellektitehnoloogiad tuleks kavandada nii, et need järgiksid, teeniksid ja kaitseksid liidu väärtusi ning inimeste füüsilist ja vaimset puutumatust, toetaksid liidu kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning aitaksid rahuldada põhivajadusi; rõhutab vajadust vältida iga sellist kasutamist, mis võiks viia lubamatu otsese või kaudse sunnini, kahjustada psühholoogilist autonoomiat ja vaimset tervist või tuua kaasa põhjendamatu jälgimise, pettuse või lubamatu manipuleerimise;

30.  on kindlalt veendunud, et hartas sätestatud põhilisi inimõigusi tuleb rangelt järgida, tagamaks, et kõnealused kujunemisjärgus tehnoloogiad ei tekita kaitsealaseid tühikuid;

31.  kinnitab, et tarkvara, algoritmide ja andmete võimalik kallutatus ja nende põhjustatav diskrimineerimine võib ilmselgelt üksikisikuid ja ühiskonda kahjustada, mistõttu tuleks soodustada seda tõkestavate strateegiate (nt kallutatust vähendavad andmekogud uurimis- ja arendustegevuses) väljatöötamist ja jagamist ning koostada andmetöötlust käsitlevad õigusnormid; on seisukohal, et teatavates olukordades võib selline käsitlus muuta tarkvara, algoritmid ja andmed kallutatuse ja diskrimineerimise tõkestamise vahendiks ning võrdseid õigusi ja positiivseid ühiskondlikke muutusi toetavaks jõuks;

32.  väidab, et selliste tehnoloogiate aluseks peaksid olema õigluse, täpsuse, konfidentsiaalsuse ja läbipaistvuse eetilised väärtused, mis selles kontekstis tähendab, et süsteemide käitamine ei tohiks tekitada kallutatud väljundeid;

33.  toonitab, kontekstist sõltuvalt, tehisintellektis, robotitehnoloogias ja seonduvas tehnoloogias kasutatavate andmekogumite kvaliteedi ja eelkõige treenimisandmete representatiivsuse tähtsust andmekogumite ja algoritmide kallutatuse vähendamise, kasutatavate algoritmide ning andme- ja agregeerimisstandardite seisukohalt; rõhutab, et kõnealused andmekogumid peaksid olema vastava taotluse korral igal ajal riiklike järelevalveasutuste poolt auditeeritavad, et tagada nende vastavus eelnimetatud põhimõtetele;

34.   rõhutab, et ulatusliku väärinfosõja raames, mida peavad eelkõige Euroopa-välised osalejad, võivad tehisintellektitehnoloogiad avaldada eetiliselt kahjulikku mõju, kui kasutatakse ära andmete ja algoritmide kallutatust või muudetakse teadlikult kolmanda riigi treenimisandmeid, ning neid võidakse ka muul ohtlikul ja kuritahtlikul moel ettenähtamatul viisil ja ettearvamatute tagajärgedega manipuleerida; seetõttu on liidul järjest enam vaja jätkuvalt investeerida teadusuuringutesse, analüüsi, innovatsiooni ning piiriülesesse ja valdkondadevahelisse teadmussiirdesse, et arendada tehisintellekti tehnoloogiaid, milles selgelt puuduks mis tahes profiilianalüüs, kallutatus ja diskrimineerimine ning mis võiksid aidata võltsuudiseid ja väärinfot tulemuslikult tõkestada, järgides seejuures isikuandmete puutumatuse ja Euroopa õigusraamistiku nõudeid;

35.  tuletab meelde, kui tähtis on tagada üksikisikutele mõjusate õiguskaitsevahendite kättesaadavus, ning kutsub liikmesriike üles tagama kättesaadavad, taskukohased, sõltumatud ja tulemuslikud menetlused ja läbivaatamismehhanismid, tagamaks et inimene vaatab erapooletult läbi kõik kaebused, mis puudutavad kodanike õiguste, näiteks tarbija- või kodanikuõiguste rikkumist algoritmipõhiste süsteemide kasutamise tõttu kas avaliku või erasektori osalejate poolt; rõhutab, kui tähtis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu (selle osas jõuti 22. juunil 2020 poliitilisele kokkuleppele), mis käsitleb tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise esindushagisid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/22/EÜ, selliste tulevaste juhtude jaoks, mil vaidlustatakse tarbijate õiguste rikkumisi põhjustada võiva tehisintellektisüsteemi kasutuselevõtmine või jätkuv kasutamine või nõutakse õiguste rikkumise heastamist; palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et riikide ja liidu tasandi tarbijaorganisatsioonidel oleks piisavalt rahalisi vahendeid, et aidata tarbijatel kasutada oma õigust õiguskaitsele juhtudel, kus nende õigusi on rikutud;

36.   on seepärast seisukohal, et igal füüsilisel või juriidilisel isikul peaks olema võimalik taotleda hüvitist talle kahjuliku ja liidu või liikmesriigi õigusega vastuolus oleva otsuse eest, mille on teinud tehisintellekt, robotitehnoloogia või seonduv tehnoloogia;

37.  on seisukohal, et juhul, kui siinses kontekstis kahtlustatakse liidu õigusraamistiku rikkumist, siis võiks selle raamistiku tulemusliku jõustamise tagamiseks võimaldada tarbijatel hüvitise taotlemiseks kõigepealt pöörduda ka riiklike järelevalveasutuste poole;

Sotsiaalne vastutus ja sooline tasakaal

38.  toonitab, et sotsiaalselt vastutustundlikul tehisintellektil, robotitehnoloogial ja seonduval tehnoloogial on oma osa ka lahenduste leidmisel, mis kaitsevad ja edendavad meie ühiskonna selliseid põhiõigusi ja väärtusi nagu demokraatia, õigusriik, mitmekesine ja sõltumatu meedia ning objektiivne ja vabalt kättesaadav teave, tervis ja jõukus, võrdsed võimalused, töötajate ja sotsiaalsed õigused, kvaliteetne haridus, lastekaitse, kultuuriline ja keeleline mitmekesisus, sooline tasakaal, digikirjaoskus, innovatsioon ja loovus; tuletab meelde vajadust tagada kõigi kodanike, ka tõrjutute või kaitsetus olukorras olijate, näiteks puuetega inimeste huvide piisav arvessevõtmine ja esindatus;

39.  rõhutab, kui oluline on saavutada üldise digikirjaoskuse kõrge tase, koolitada selle valdkonna kvalifitseeritud spetsialiste ning tagada kogu liidu piires selliste kvalifikatsioonide vastastikune tunnustamine; rõhutab vajadust arendajatest ja inseneridest koosnevate mitmekesiste meeskondade järele, kes töötavad koos peamiste ühiskondlike osalejatega, et vältida sooliste ja kultuuriliste eelarvamuste tahtmatut ülekandumist tehisintellekti algoritmidesse, süsteemidesse ja rakendustesse; toetab õppekavade loomist ja tegevusi üldsuse teadlikkuse suurendamiseks tehisintellekti ühiskondliku, õigusliku ja eetilise mõju kohta;

40.  rõhutab mõtte- ja väljendusvabaduse tagamise elulist tähtsust, kuna nendega tagatakse, et antud tehnoloogiatega ei edendata vihakõnet ega vägivalda, ning peab seega digitaalse väljendusvabaduse takistamist või piiramist liidu aluspõhimõtete kohaselt ebaseaduslikuks, välja arvatud juhul, kui seda põhiõigust kasutatakse ebaseaduslike tegude sooritamiseks;

41.  rõhutab, et tehisintellekt, robotitehnoloogia ja seonduv tehnoloogia võivad aidata vähendada sotsiaalset ebavõrdsust, ning kinnitab, et nende arendamise Euroopa mudel peab põhinema kodanike usaldusel ja suuremal sotsiaalsel ühtekuuluvusel;

42.  rõhutab, et ühegi tehisintellektisüsteemi juurutamine ei tohiks asjatult piirata kasutajate juurdepääsu avalikele teenustele, näiteks sotsiaalkindlustusele; palub seetõttu komisjonil hinnata, kuidas seda eesmärki saavutada;

43.  rõhutab, kui oluline on vastutustundlik teadus- ja arendustegevus, mille eesmärk on maksimeerida tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia täielikku potentsiaali kodanike ja üldsuse huvides; nõuab liidu ja liikmesriikide vahendite mobiliseerimist vastutustundliku innovatsiooni toetamiseks ja arendamiseks;

44.  rõhutab, et tehnoloogilised teadmised muutuvad üha olulisemaks ning seetõttu on vaja pidevalt ajakohastada koolituskursusi, eelkõige tulevaste põlvkondade jaoks, ning edendada juba tööturul olevate inimeste kutsealast ümberõpet; väidab sellega seoses, et innovatsiooni ja koolitust tuleb edendada lisaks erasektorile ka avalikus sektoris;

45.  rõhutab, et kõnealuste tehnoloogiate arendamine, juurutamine ja kasutamine ei tohiks mingil viisil kahjustada üksikisikuid, ühiskonda ega keskkonda ning et seetõttu tuleks nende arendajad, juurutajad ja kasutajad vastavalt kehtivatele liidu ja liikmesriikide vastutust käsitlevatele õigusnormidele sellise kahju tekitamise eest vastutusele võtta;

46.  kutsub liikmesriike üles hindama, kas nende tehnoloogiate kasutuselevõtust tulenev töökohtade kadumine peaks tingima asjakohast avalikku poliitikat, näiteks tööaja lühendamist;

47.  väidab, et tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia laialdase ühiskondliku aktsepteerimise jaoks tingimuste loomiseks on hädavajalik liidu väärtustest ja eetikapõhimõtetest lähtuv disainikäsitlus; on seisukohal, et selline usaldusväärse, eetiliselt vastutustundliku ja tehniliselt töökindla tehisintellekti arendamisele suunatud käsitlus võimaldab olulisel määral saavutada kestlikku ja arukat liikuvust, mis on ohutu ja kättesaadav;

48.  juhib tähelepanu autonoomsete sõidukite suurele lisaväärtusele piiratud liikumisvõimega isikute jaoks, kuna sellised sõidukid võimaldavad neil kui üksikisikutel osaleda tõhusamalt maanteeliikluses ja lihtsustavad seeläbi nende igapäevaelu; rõhutab kättesaadavuse tähtsust, eriti „liikuvus kui teenus“ (Mobility as a Service, MaaS) tüüpi süsteemide kavandamisel;

49.  kutsub komisjoni üles jätkuvalt toetama usaldusväärsete tehisintellektisüsteemide arendamist, et muuta transport ohutumaks, tõhusamaks, kättesaadavamaks, taskukohasemaks ja kaasavamaks, sealhulgas piiratud liikumisvõimega ja eelkõige puuetega inimeste jaoks, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/882(13) ning reisijate õigusi käsitlevaid liidu õigusakte;

50.  on seisukohal, et tehisintellekt võib aidata paremini ära kasutada puuetega inimeste oskusi ja pädevusi ning et tehisintellekti rakendamine töökohtadel võib toetada kaasavat tööturgu ja puuetega inimeste kõrgemat tööhõivemäära;

Keskkond ja kestlikkus

51.  väidab, et valitsused ja ettevõtjad peaksid püüdma tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia abil inimestele ja meie planeedile kasu tuua ning aitama saavutada kestliku arengu, keskkonnakaitse, kliimaneutraalsuse ja ringmajanduse eesmärke; nende tehnoloogiate arendamine, juurutamine ja kasutamine peaks toetama rohepööret, aitama kaitsta keskkonda ning (kooskõlas liidu õigusega) minimeerida ja heastada nende olelusringi jooksul ja kogu tarneahela ulatuses keskkonnale tekitatavat kahju;

52.  nende tehnoloogiate suurt keskkonnamõju arvestades peaksid valdkondlikud asutused eelmise punkti kohaldamisel vajaduse korral hindama tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamise, juurutamise ja kasutamise mõju kogu olelusringi kestel; hindamine võiks hõlmata nende valmistamiseks vajaliku toorme tootmise ning nende arendamisest, juurutamisest ja kasutamisest tingitud energiakulu ja kasvuhoonegaaside heite hinnangulist mõju;

53.  teeb ettepaneku, et vastutustundlike ja kõige eesrindlikumate tehisintellektilahenduste väljatöötamiseks tuleks tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia potentsiaali uurida, stimuleerida ja maksimeerida vastutustundliku teadus- ja arendustegevusega, mis eeldab liidu ja liikmesriikide ressursside mobiliseerimist;

54.  juhib tähelepanu asjaolule, et nende tehnoloogiate arendamine, juurutamine ja kasutamine võimaldab edendada ÜRO kestliku arengu eesmärke, ülemaailmset energiapööret ja CO2‑heite kaotamist;

55.  on seisukohal, et sotsiaalse vastutuse, soolise võrdõiguslikkuse, keskkonnakaitse ja kestlikkuse eesmärgid ei tohiks piirata nendes valdkondades praegu kehtivaid üldisi ja valdkondlikke kohustusi; on veendunud vajaduses kehtestada (eeskätt suure riskiga tehnoloogiate) arendajatele, juurutajatele ja kasutajatele mittesiduvad rakendamissuunised, milles võetaks arvesse meetodeid selle hindamiseks, kuidas nad käesoleva määruse nõudeid ja eesmärke täidavad;

56.  kutsub liitu üles edendama ja rahastama inimkeskse tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamist, mis aitab lahendada keskkonna- ja kliimaprobleeme ning maksude, hangete või muude stiimulite abil tagada põhiõiguste austamise;

57.  rõhutab, et tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia, sealhulgas automatiseeritud otsustusprotsesside ja masinõppe arendamine, juurutamine ja kasutamine tekitab praegusajal suure CO2‑jalajälje, kuid edaspidi võivad need tehnoloogiad aidata IKT‑sektori praegust CO2‑jalajälge vähendada; rõhutab, et need ja muud nõuetekohaselt reguleeritud seonduvad tehnoloogiad peaksid olema otsustava tähtsusega rohelise kokkuleppe, ÜRO kestliku arengu eesmärkide ja Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisel paljudes eri sektorites ning peaksid suurendama keskkonnakaitsemeetmete mõju, nt jäätmetekke vähendamisel ja keskkonnaseisundi halvenemise pidurdamisel;

58.  kutsub komisjoni üles teostama uuringut, mis käsitleks tehisintellekti tehnoloogia CO2‑jalajälje mõju ning tarbijate tehisintellektitehnoloogia kasutamisele ülemineku positiivseid ja negatiivseid tagajärgi;

59.  märgib, et arvutus-, salvestus- ja energiaressursse nõudvate tehisintellektirakenduste kiirenevat arengut arvestades tuleks hinnata tehisintellektisüsteemide keskkonnamõju kogu nende olelusringi kestel;

60.  on seisukohal, et sellistes valdkondades nagu tervishoid peab vastutus lasuma lõppkokkuvõttes füüsilisel või juriidilisel isikul; rõhutab, et algoritmide jaoks on vaja jälgitavaid ja avalikult kättesaadavaid koolitusandmeid;

61.  toetab kindlalt komisjoni teatises Euroopa andmestrateegia kohta kavandatud tervishoiu Euroopa andmeruumi loomist, mille eesmärk on edendada terviseandmete vahetamist ja toetada teadusuuringuid, mis järgivad täielikult andmekaitset, sealhulgas andmete töötlemist tehisintellekti tehnoloogia abil, ning mis tugevdab ja laiendab terviseandmete kasutamist ja taaskasutamist; ergutab, et laiendataks terviseandmete piiriülest vahetamist, nende andmete ühendamist ja kasutamist turvaliste liithoidlate kaudu, teatavat liiki terviseteabe vahetamist, nagu Euroopa tervisekaardid, genoomiline teave ja digitaalsed tervisepildid, et hõlbustada kogu liitu hõlmavaid koostalitlusvõimelisi registreid või andmebaase sellistes valdkondades nagu teadusuuringud, teadus ja tervishoid;

62.  tõstab esile tehisintellekti kasulikkust haiguste ennetamises, ravis ja tõrjes, mille näiteks on see, et tehisintellekt prognoosis COVID‑19 epideemiat enne WHOd; nõuab tungivalt, et komisjon annaks Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusele piisava õigusraamistiku ja vahendid vajalike reaalajas anonüümitud ülemaailmsete terviseandmete kogumiseks sõltumatult ja koostöös liikmesriikidega, et tegeleda muude eesmärkide hulgas ka COVID‑19 kriisi käigus ilmnenud probleemidega;

Eraelu puutumatus ja biomeetria

63.  märgib, et tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamisest, juurutamisest ja kasutamisest tulenevate andmete, sealhulgas selliste isikuandmete nagu biomeetriliste andmete tootmine ja kasutamine kasvab kiiresti, rõhutades seega vajadust austada kodanike õigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele ja tagada nende õiguste järgimine kooskõlas liidu õigusega;

64.  juhib tähelepanu, et selle tehnoloogia pakutav võimalus kasutada isiku- ja isikustamata andmeid, et inimesi kategoriseerida ja täpsemalt segmenteerida, teha kindlaks üksikisikute nõrkused või kasutada ära täpseid prognoosivaid teadmisi, peab olema tasakaalustatud selliste tegelikult tagatud andmekaitse ja eraelu puutumatuse põhimõtetega nagu võimalikult väheste andmete kogumine, õigus esitada vastuväiteid profiilianalüüsile ja oma andmete kasutamist kontrollida, õigus saada selgitust automaatsel andmetöötlusel põhineva otsuse kohta, lõimprivaatsus ning proportsionaalsuse, vajalikkuse ja täpselt määratletud eesmärgiga piirdumise põhimõtted kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega;

65.  rõhutab, et kui avaliku sektori asutused kasutavad kaugtuvastustehnoloogiaid, näiteks biomeetriliste tunnuste tuvastust, eelkõige näotuvastust, olulistes avalikes huvides, tuleks nende kasutamine alati avalikustada, see peaks olema proportsionaalne, sihipärane ja piirduma konkreetsete eesmärkidega, see peaks olema ajaliselt piiratud kooskõlas liidu õigusega ning võtma nõuetekohaselt arvesse inimväärikust ja autonoomiat ning hartas sätestatud põhiõigusi. Sellise kasutamise kriteeriumid ja piirangud peaksid alluma kohtulikule kontrollile ja demokraatlikule kontrollile ning võtma arvesse selle psühholoogilist ja sotsiaalkultuurilist mõju kodanikuühiskonnale;

66.  juhib tähelepanu sellele, et tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia kasutuselevõtul avaliku võimu alaste otsuste raames on eeliseid, kuid see võib kaasa tuua tõsiseid väärkasutamisi, nagu massiline jälgimine, ennetav politseitöö ja nõuetekohaste menetlusõiguste rikkumine;

67.  on seisukohal, et tehnoloogiaid, mis võivad teha automatiseeritud otsuseid, asendades seega avaliku sektori asutuste otsused, tuleks käsitleda äärmiselt ettevaatlikult, eelkõige õiguse ja õiguskaitse valdkonnas;

68.  on veendunud, et liikmesriigid peaksid selliseid tehnoloogiaid kasutama üksnes juhul, kui on olemas põhjalikud tõendid nende usaldusväärsuse kohta ning võimalik on sisuline inimsekkumine ja läbivaatamine juhtudel, kui kaalul on põhivabadused, või seda tehakse süstemaatiliselt; rõhutab, kui oluline on, et riiklikud ametiasutused hindaksid sellistel juhtudel rangelt kasutatud tehisintellekti süsteemide põhiõigustele avalduvat mõju, eelkõige pärast seda, kui need tehnoloogiad on hinnatud suure riskiga tehnoloogiateks;

69.  on seisukohal, et kõikide avaliku võimu õiguste raames tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogiaga seoses tehtud otsuste suhtes tuleks kohaldada sisulist inimsekkumist ja nõuetekohast menetlust, eelkõige pärast seda, kui need tehnoloogiad on hinnatud suure riskiga tehnoloogiateks;

70.  on veendunud, et tehnoloogia areng ei tohiks viia tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia kasutamiseni nii, et nad võtavad iseseisvalt vastu avaliku sektori otsuseid, millel on otsene ja märkimisväärne mõju kodanike õigustele ja kohustustele;

71.  märgib, et õiguskaitse ja piirikontrolli valdkonnas võivad tehisintellekt, robotitehnoloogia ja seonduv tehnoloogia suurendada avalikku turvalisust ja julgeolekut, kuid seejuures on vaja ulatuslikku ja ranget avalikku kontrolli ning võimalikult suurt läbipaistvust üksikute rakenduste riskihindamisel, aga ka üldist ülevaadet tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia kasutamisest õiguskaitse ja piirikontrolli valdkonnas; on seisukohal, et selliste tehnoloogiatega kaasnevad märkimisväärsed eetilised riskid, millega tuleb asjakohaselt tegeleda, võttes arvesse võimalikku negatiivset mõju üksikisikutele, eelkõige nende õigusele eraelu puutumatusele, isikuandmete kaitsele ja mittediskrimineerimisele; rõhutab, et nende väärkasutamine võib muutuda otseseks ohuks demokraatiale ning nende tehnoloogiate juurutamisel ja kasutamisel tuleb järgida proportsionaalsuse ja vajalikkuse põhimõtet, põhiõiguste hartat ning asjakohaseid liidu teiseseid õigusakte, näiteks andmekaitsereegleid; rõhutab, et kohtuotsuste tegemisel ei tohiks tehisintellekt kunagi asendada inimesi; on seisukohal, et selliste otsustega nagu kautsjoni vastu vabastamine või tingimisi vangistuse kohaldamine, mida arutatakse kohtus, või üksnes automatiseeritud töötlemisel põhinevate otsustega, millel on üksikisikute suhtes õiguslikud tagajärjed või mis neid märkimisväärselt mõjutavad, peab alati kaasnema inimesepoolne sisuline hindamine ja otsuse langetamine;

Hea juhtimistava

72.  rõhutab, et tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia, eelkõige suure riskiga tehnoloogia arendamise, juurutamise ja kasutamise asjakohane juhtimine, sealhulgas selliste meetmete kehtestamine, mis keskenduvad aruandekohustusele ning võimaliku kallutatuse ja diskrimineerimise riskidega tegelemisele, võib suurendada kodanike ohutust ja usaldust selle tehnoloogia vastu;

73.  on seisukohal, et nende tehnoloogiate juhtimise ühine raamistik, mida koordineerivad komisjon ja/või mis tahes selleks määratav asjaomane liidu institutsioon, organ, amet või asutus ja mida rakendavad iga liikmesriigi riiklikud järelevalveasutused, tagaks sidusa liidu lähenemisviisi ja hoiaks ära ühtse turu killustumise;

74.  märgib, et tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamiseks kasutatakse suures mahus andmeid ning et selliste andmete töötlemist, jagamist, kättesaadavust ja kasutamist tuleb reguleerida vastavalt õigusaktidele ning nendes sätestatud kvaliteedi-, tervikluse-, koostalitlusvõime-, läbipaistvus-, turvalisus-, privaatsus- ja kontrollinõuetele;

75.  tuletab meelde, et juurdepääs andmetele on digitaalmajanduse kasvu oluline osa; juhib sellega seoses tähelepanu asjaolule, et andmete koostalitlusvõimel on seotuse mõju piiramise kaudu oluline roll õiglaste turutingimuste tagamisel ja võrdsete võimaluste edendamisel digitaalsel ühtsel turul;

76.  rõhutab vajadust tagada isikuandmete piisav kaitse, eelkõige vähekaitstud rühmi puudutava või neilt saadud andmete puhul, näiteks puuetega inimesed, patsiendid, lapsed, eakad, vähemused, rändajad ja muud tõrjutuse ohus olevad rühmad;

77.   märgib, et tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamine, juurutamine ja kasutamine avaliku sektori asutuste poolt on sageli antud allhanke korras eraõiguslikele isikutele; on seisukohal, et see ei tohiks mingil viisil kahjustada avalike väärtuste ja põhiõiguste kaitset; on seisukohal, et riigihangete tingimused peaksid vajaduse korral kajastama avaliku sektori asutustele kehtestatud eetikanorme;

Tarbijad ja siseturg

78.   rõhutab, kui oluline on kohaldada tehisintellekti reguleerivat raamistikku, kui liidu tarbijad kasutavad või nende suhtes kohaldatakse algoritmipõhist süsteemi, nad on algoritmipõhise süsteemi sihtrühmaks või suunatakse algoritmipõhise süsteemi poole, olenemata seda süsteemi arendavate, müüvate või kasutavate üksuste asukohast; on ühtlasi veendunud, et õiguskindluse huvides tuleks sellises raamistikus kehtestatud reegleid kohaldada kõigi arendajate suhtes ja kogu väärtusahela ulatuses, st asjaomase tehnoloogia ja selle komponentide arendamise, juurutamise ja kasutamise etapis, ning need peaksid tagama tarbijakaitse kõrge taseme;

79.  märgib tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavate või sellega toodetavate tarkvara, algoritmide ja andmete ning selliste valdkondade nagu asjade internet, tehniline masinõpe, reeglipõhised süsteemid või automatiseeritud ja abistatud otsuste tegemise protsessid, vahelist olemuslikku seost; märgib lisaks, et välja võiks töötada standardsed ikoonid, mis aitaksid tarbijatele selliseid süsteeme selgitada, kui need süsteemid on olemuselt keerukad või nende abil on võimalik teha otsuseid, millel on tarbijate elule suur mõju;

80.  tuletab meelde, et komisjon peaks analüüsima kehtivat õigusraamistikku ja selle kohaldamist, sealhulgas tarbijaõigustikku, tootevastutust käsitlevaid õigusakte, tooteohutust käsitlevaid õigusakte ja turujärelevalvet käsitlevaid õigusakte, et teha kindlaks õiguslikud lüngad, samuti kehtivaid regulatiivseid kohustusi; on seisukohal, et see on vajalik selleks, et teha kindlaks, kas see suudab reageerida tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia esilekerkimisega seotud väljakutsetele ja tagada tarbijakaitse kõrge taseme;

81.  rõhutab vajadust tegeleda mõjusalt tehisintellektist, robotitehnoloogiast ja seonduvast tehnoloogiast tulenevate probleemidega ning tagada, et tarbijad omaksid mõjuvõimu ja oleksid nõuetekohaselt kaitstud; rõhutab vajadust vaadata kaugemale traditsioonilistest teavitamise ja avalikustamise põhimõtetest, millele tarbijakaitseõigustik on rajatud, kuna vaja on tugevamaid tarbijaõigusi ja selgeid piiranguid tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamisele, juurutamisele ja kasutamisele, tagamaks et selline tehnoloogia aitab kaasa tarbijate elu paremaks muutmisele ja areneb viisil, mis austab põhi- ja tarbijaõigusi ning liidu väärtusi;

82.  juhib tähelepanu sellele, et otsusega nr 768/2008/EÜ(14) kehtestatud õigusraamistikuga kehtestatakse tootjatele, importijatele ja turustajatele ühtlustatud kohustuste loetelu, ergutatakse standardite kasutamist ja nähakse sõltuvalt toote ohtlikkusest ette mitu kontrollitasandit; on seisukohal, et seda raamistikku tuleks kohaldada ka toodete suhtes, millesse on sisse ehitatud tehisintellekt;

83.  märgib, et selleks, et analüüsida tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia mõju tarbijatele, võiks juurdepääsu andmetele laiendada riiklikele pädevatele asutustele, järgides täielikult liidu õigust, näiteks andmekaitset, eraelu puutumatust ja ärisaladusi käsitlevat õigust; tuletab meelde, kui oluline on tarbijate harimine, et suurendada nende teadlikkust ja oskusi tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogiaga ümberkäimisel, et kaitsta neid võimalike ohtude eest ja kaitsta nende õigusi;

84.  kutsub komisjoni üles tegema ettepanekuid andmete jälgitavuse meetmete kohta, pidades silmas nii andmete kogumise seaduslikkust kui ka tarbijaõiguste ja põhiõiguste kaitset, järgides samal ajal täielikult liidu õigust, näiteks andmekaitset, eraelu puutumatust, intellektuaalomandi õigusi ja ärisaladusi käsitlevat õigust;

85.   märgib, et need tehnoloogiad peaksid olema kasutajakesksed ja kavandatud viisil, mis võimaldab tehisintellektitooteid või -teenuseid kasutada igaühel, olenemata tema vanusest, soost, võimetest või omadustest; märgib, et eriti oluline on nendele juurdepääs puuetega inimestele; märgib, et ei tohiks olla kõigile ühtmoodi sobivat lähenemist ning nende puhul tuleks kaaluda universaaldisaini põhimõtteid, mis on suunatud võimalikult paljudele kasutajatele, järgides asjakohaseid juurdepääsetavusstandardeid; rõhutab, et see võimaldab üksikisikute võrdset juurdepääsu olemasolevale ja kujunemisjärgus arvutivahendatud inimtegevusele ja tugitehnoloogiale ning võimaldab neil selles aktiivselt osaleda;

86.  rõhutab, et kui tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamisel, juurutamisel või kasutamisel on lisaks avatud hangetele ja avatud lepingustandarditele kasutatud märkimisväärselt ka avalikest allikatest pärit vahendeid, võiks kaaluda võimalust, et kood, genereeritud andmed (niivõrd kui need ei ole isiklikud) ja koolitatud mudel võiksid olla tehtud arendaja nõusolekul vaikimisi avalikuks, et tagada läbipaistvus, suurendada küberturvalisust ja võimaldada nende taaskasutamist, et edendada innovatsiooni; rõhutab, et sellisel viisil on võimalik ära kasutada ühtse turu kogu potentsiaal, vältides turu killustumist;

87.  on seisukohal, et tehisintellektil, robotitehnoloogial ja seonduval tehnoloogial on tohutu potentsiaal pakkuda tarbijatele võimalusi pääseda juurde mitmetele mugavustele oma elu paljudes aspektides koos paremate toodete ja teenustega ning saada kasu paremast turujärelevalvest, tingimusel et jätkuvalt kohaldatakse kõiki kohaldatavaid põhimõtteid, tingimusi (sh läbipaistvus ja auditeeritavus) ja reegleid;

Julgeolek ja kaitse

88.  rõhutab, et Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsepoliitika juhindub hartas ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjas sätestatud põhimõtetest ning universaalsete põhiväärtuste austamise ühisest käsitusest, mis puudutab inimeste puutumatuid ja võõrandamatuid õigusi, inimväärikust, vabadust, demokraatiat, võrdsust ja õigusriiki; rõhutab, et kõigis liidu raamistikus tehtavates kaitsealastes jõupingutustes tuleb neid universaalseid põhiväärtusi järgida, edendades samal ajal rahu, julgeolekut ja progressi Euroopas ja maailmas;

89.  väljendab heameelt selle üle, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni teatavate tavarelvade konventsiooni kõrgete konventsiooniosaliste 2019. aasta kohtumisel kiideti heaks autonoomsete relvasüsteemide arendamise ja kasutamise 11 juhtpõhimõtet; peab siiski kahetsusväärseks, et ei ole suudetud kokku leppida autonoomseid surmavaid relvi reguleerivas õiguslikult siduvas õigusaktis koos tõhusa täitmise tagamise mehhanismiga; peab tervitatavaks ja toetab komisjoni kõrgetasemelise tehisintellekti eksperdirühma 9. aprillil 2019. aastal avaldatud aruannet usaldusväärse tehisintellekti eetikasuuniste kohta ja rühma seisukohta autonoomsete surmavate relvasüsteemide suhtes; nõuab tungivalt, et liikmesriigid töötaksid välja autonoomsete surmavate relvade määratlemise ja staatuse riiklikud strateegiad, eesmärgiga jõuda liidu tasandi tervikliku strateegiani, ning edendaksid koos liidu kõrge esindaja / komisjoni asepresidendiga ning nõukoguga arutelu autonoomsete, poolautonoomsete ja kaugjuhitavate relvade arendamise ja kasutamise eetilisi ja õiguslikke parameetreid käsitlevate rahvusvaheliste normide kehtestamise üle ÜRO tavarelvade konventsiooni raamistikus ja muudel asjakohastel foorumitel; tuletab sellega seoses meelde oma 12. septembri 2018. aasta resolutsiooni autonoomsete surmavate relvasüsteemide kohta ja nõuab veel kord, et kiiresti töötataks välja ja võetaks vastu ühine seisukoht autonoomsete surmavate relvasüsteemide kohta, eesmärgiga keelustada rahvusvahelisel tasandil kooskõlas maailma kõige silmapaistvamate tehisintellekti valdkonna teadlaste avaldusega nende 2015. aasta avalikus kirjas selliste autonoomsete surmavate relvasüsteemide arendamine, tootmine ja kasutamine, mis võimaldavad korraldada rünnakuid ilma tegeliku inimkontrollita; väljendab heameelt nõukogu ja parlamendi kokkuleppe üle jätta Euroopa Kaitsefondi rahastatud meetmetest välja autonoomsed surmavad relvad, „mille üle puudub sihtmärkide valimisel ja [...] ründamise otsuse tegemisel tegelik inimkontroll“; on veendunud, et tähelepanuta ei tohi jätta muude kaitsevaldkonna tehisintellekti rakenduste, nagu luureteave, seire ja eelluure, või küberoperatsioonide eetilisi aspekte, ning erilise hoolega tuleb jälgida droonide arendamise ja juurutamise küsimusi sõjalistes operatsioonides;

90.  rõhutab, et kaitse- ja julgeoleku valdkonna kujunemisjärgus tehnoloogiat, mis ei ole rahvusvahelise õigusega hõlmatud, tuleks hinnata humaansuse põhimõtte ja üldkinnistunud arusaamade põhjal;

91.  soovitab, et mis tahes ELi raamistik, mis reguleerib tehisintellektil põhinevate süsteemide kasutust kaitsevaldkonnas – nii lahingu- kui ka muus olukorras – peab järgima kõiki kohaldatavaid õigusrežiime, eelkõige rahvusvahelist humanitaarõigust ja rahvusvahelist inimõigustealast õigust, ning olema kooskõlas liidu õiguse, põhimõtete ja väärtustega, pidades silmas tehnilise ja julgeolekutaristu erinevusi liidus;

92.  tunnistab, et erinevalt kaitsetööstuslikust baasist võivad otsustava tähtsusega tehisintellekti uuendused pärineda väikestest liikmesriikidest, mistõttu peaks ÜJKP standardne lähenemisviis tagama, et väiksemaid liikmesriike ja VKEsid ei jäeta kõrvale; rõhutab, et ühised ELi tehisintellekti alased võimekused, mis vastavad liikmesriikide tegevuskontseptsioonidele, võivad ületada tehnilise lõhe, mis võib jätta välja riigid, kellel puuduvad asjakohane tehnoloogia, selle valdkonna eksperditeadmised või suutlikkus rakendada tehisintellekti süsteeme oma kaitseministeeriumis;

93.  on seisukohal, et liidu raamistikus nii praegu kui ka tulevikus toimuv julgeoleku- ja kaitsealane tegevus tugineb tehisintellektile, robotitehnoloogiale ja autonoomiale ning seonduvale tehnoloogiale ning et töökindel, vastupidav ja usaldusväärne tehisintellekt võib anda panuse kaasaegsele ja tõhusale sõjaväele; liit peab seetõttu võtma julgeoleku- ja kaitsevaldkonna tehisintellekti süsteemide teadus- ja arendustegevuses juhtiva rolli; on veendunud, et tehisintellektil põhinevate rakenduste kasutamine julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas võib sõjaliste operatsioonide juhtidele pakkuda mitmeid otseseid eeliseid, näiteks kvaliteetsemaid kogutud andmeid, suuremat olukorrateadlikkust, kiiremat otsuste tegemist, vähemat ohtu kaasneva kahju tekkimiseks tänu paremale kaabelühendusele, kohapealsete vägede kaitset ning sõjalise varustuse suuremat töökindlust; rõhutab, et usaldusväärse tehisintellekti arendamine kaitsevaldkonnas on hädavajalik, et tagada Euroopa strateegiline autonoomia sõjaliste võimete ja operatsioonide valdkonnas; tuletab meelde, et tehisintellekti süsteemid on muutumas põhielementideks ka uute julgeolekuohtude, näiteks kübersõja ja hübriidsõja vastu võitlemisel nii internetis kui ka väljaspool seda; rõhutab samal ajal kõiki ohte ja probleeme, mis kaasnevad tehisintellekti reguleerimata kasutamisega; märgib, et tehisintellekti suhtes võidakse kasutada manipuleerimist ning selles võivad esineda vead ja ebatäpsused;

94.  rõhutab, et tehisintellekti tehnoloogia on oma olemuselt kahese kasutusega ning tehisintellekti arendamisele kaitsealases tegevuses tuleb kasuks sõjalise ja tsiviiltehnoloogia vaheline koostoime; rõhutab, et kaitsealases tegevuses kasutatav tehisintellekt on valdkonnaülene murranguline tehnoloogia, mille arendamine võib pakkuda võimalusi ELi konkurentsivõime ja strateegilise autonoomia jaoks;

95.  tunnistab, et tänapäeva arenenud hübriidsõjas võib info maht ja levimiskiirus kriisi algetapis inimanalüütikutele üle jõu käia ning et tehisintellekti süsteem võiks teavet töödelda, tagamaks, et otsuseid tegevatel inimestel oleks kiireks reageerimiseks vajaliku aja vältel ülevaade kogu teabest;

96.  rõhutab, kui oluline on investeerida tehisintellekti jaoks vajalikku inimkapitali arengusse, edendada vajalikke oskusi ja haridust julgeoleku- ja kaitseotstarbelise tehisintellekti tehnoloogia valdkonnas, eelkõige seoses eetikaküsimustega inimlikul vastutusel põhinevate poolautonoomsete ja autonoomsete operatsioonisüsteemide vallas; rõhutab eelkõige, kui oluline on tagada, et selle valdkonna eetikaspetsialistidel oleksid asjakohased oskused ja et nad saaksid nõuetekohast koolitust; kutsub komisjoni üles esitama võimalikult kiiresti oma täiendatud oskuste tegevuskava, mis kuulutati välja 19. veebruari 2020. aasta tehisintellekti valges raamatus;

97.  rõhutab, et kvantandmetöötlus võib kujutada endast pärast tuumarelva konfliktiolukordades kõige revolutsioonilisemat muutust, ning nõuab seetõttu tungivalt, et kvantandmetöötluse tehnoloogia edasiarendamine oleks liidu ja liikmesriikide prioriteet; tõdeb, et agressiooniaktid, sealhulgas kvantandmetöötluse abil sooritatavad rünnakud elutähtsa taristu vastu tekitavad konfliktiolukorra, kus olemasolev otsustamisaeg väheneb päevadelt ja tundidelt minutitele ja sekunditele, mistõttu liikmesriigid on sunnitud välja töötama enda kaitsmiseks suutlikkuse ning koolitama nii poliitikakujundajaid kui sõjaväelasi sellistes ajalistes raamides tulemuslikult reageerima;

98.  nõuab investeeringute suurendamist Euroopa kaitseotstarbelisse tehisintellekti ja seda toetavasse elutähtsasse taristusse;

99.  tuletab meelde, et enamik maailma praegustest sõjalistest jõududest juba teeb tehisintellekti sõjalise mõõtme vallas märkimisväärseid teadus- ja arendustegevuse alaseid pingutusi; on seisukohal, et liit peab tagama, et ta ei jääks selles osas maha;

100.  palub komisjonil lõimida oma tööstuspoliitikasse suutlikkuse suurendamine küberturvalisuse valdkonnas, et tagada ohutute, vastupidavate ja tugevate tehisintellekti- ja robotitehnoloogiasüsteemide arendamine ja juurutamine; kutsub komisjoni üles uurima plokiahelal põhinevate küberturvalisuse protokollide ja rakenduste kasutamist, et parandada tehisintellekti taristute vastupidavust, usaldusväärsust ja stabiilsust andmete krüptimise vahenduseta mudelite kaudu; soovitab Euroopa sidusrühmadel uurida ja kavandada täiustatud elemente, mis aitaksid avastada mitteusaldusväärseid ja pahatahtlikke tehisintellekti- ja robotitehnoloogiasüsteeme, mis võivad kahjustada Euroopa Liidu ja kodanike julgeolekut;

101.  rõhutab, et kõikidel kaitsevaldkonna tehisintellekti süsteemidel peab olema konkreetne ja täpselt määratletud ülesande raamistik, kus inimestel säilitab võimalus tuvastada ja välja lülitada või desaktiveerida kasutuses olevaid süsteeme, kui need väljuvad oma ülesande raamistikus määratletud ja inimese korraldusel määratud kasutusalast või tegutsevad tahtmatult või olukorda pingestavalt; on seisukohal, et tehisintellektil põhinevad ja sõjaliseks kasutuseks mõeldud süsteemid, tooted ja tehnoloogia peaksid olema varustatud nn musta kastiga, mis registreerib kõik masina poolt tehtud andmetehingud;

102.  rõhutab, et tehisintellekti süsteemide projekteerimise, arendamise, juurutamise ja kasutamise otsuse eest peab täielikult vastutama inimene, kuna mis tahes relvasüsteemi üle peab toimuma sisuline inimese järelevalve ja kontroll, samuti peab inimese tahe jääma määravaks tehisintellektil põhineva relvasüsteemi otsuse puhul kasutada jõudu, millel võivad olla surmavad tagajärjed; rõhutab, et inimkontroll peaks kehtima tehisintellektil põhinevate süsteemide juhtimisel ja kontrollimisel ning järgima inimosaluse, inimsekkumise ja inimkontrolli põhimõtet sõjaväelise juhtkonna tasandil; rõhutab, et tehisintellektil põhinevad süsteemid peavad võimaldama sõjalisel juhtkonnal võtta täieliku vastutuse ja aruandekohustuse surmava jõu kasutamise eest, ning kui selliste süsteemide abil võetakse surmavaid või laiaulatuslikke hävitavaid meetmeid, siis hinnata olukorda ja võtta lähtuvalt eristamise, proportsionaalsuse ja ettevaatuse põhimõttest vastu otsus, mida ei saa usaldada masinale; toonitab vajadust luua selged ja jälgitavad loa- ja vastutusraamistikud arukate relvade ja muude tehisintellektil põhinevate süsteemide kasutuselevõtuks, kasutades kordumatuid kasutajatunnuseid, nagu biomeetrilised spetsifikatsioonid, et neid saaksid kasutusele võtta üksnes volitatud töötajad;

Transport

103.  rõhutab tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia kasutamise potentsiaali kõigi autonoomsete maantee-, raudtee-, vee- ja lennutranspordi liikide puhul ning samuti ühelt transpordiliigilt teisele ülemineku ja ühendvedude edendamisel, kuna sellised tehnoloogiad võivad aidata leida kaupade ja reisijate veoks optimaalset transpordiliikide kombinatsiooni; rõhutab lisaks nende potentsiaali muuta transpordi-, logistika- ja liiklusvood tõhusamaks ning kõik transpordiliigid ohutumaks, arukamaks ja keskkonnasõbralikumaks; juhib tähelepanu sellele, et eetilist lähenemisviisi tehisintellektile võib näha ka varajase hoiatamise süsteemina, eelkõige seoses transpordi ohutuse ja tõhususega;

104.  rõhutab asjaolu, et ülemaailmne konkurents äriühingute ja majanduspiirkondade vahel kohustab liitu edendama investeeringuid ja tugevdama transpordisektoris tegutsevate äriühingute rahvusvahelist konkurentsivõimet, luues tehisintellekti lahenduste ja edasiste uuenduste arendamiseks ja rakendamiseks soodsa keskkonna, kus liidus asuvad ettevõtjad võivad saada tehisintellekti tehnoloogiate arendamisel maailmas juhtivaks jõuks;

105.  rõhutab, et liidu transpordisektoris on vaja ajakohastada õigusraamistikku, mis käsitleb selliseid kujunemisjärgus tehnoloogiaid ja nende kasutamist transpordisektoris, ning luua selge eetiline raamistik usaldusväärse tehisintellekti saavutamiseks, mis hõlmab ohutust, turvalisust, inimeste autonoomia austamist, järelevalvet ja vastutust käsitlevaid aspekte, ning et see suurendab kasu, mida jagavad kõik ja mis on esmatähtis, et suurendada investeeringuid, mida tehakse teadusuuringutesse ja innovatsiooni, oskuste arendamisse ja tehisintellekti juurutamisse avalike teenuste, VKEde, idufirmade ja ettevõtjate poolt, tagades samal ajal andmekaitse ja koostalitlusvõime, ilma et see tekitaks ettevõtjatele ja tarbijatele liigset halduskoormust;

106.  märgib, et tehisintellekti arendamine ja rakendamine transpordisektoris ei ole võimalik ilma kaasaegse taristuta, mis on intelligentsete transpordisüsteemide oluline osa; rõhutab, et liikmesriikide arengutaseme püsivad erinevused tekitavad ohu, et vähim arenenud piirkonnad ja nende elanikud jäävad autonoomse liikuvuse arendamisest saadavast kasust ilma; nõuab, et liidu transporditaristu ajakohastamist, sealhulgas selle integreerimist 5G võrku, rahastataks piisavalt;

107.  soovitab töötada välja kogu liitu hõlmavad usaldusväärsed tehisintellekti standardid kõigi transpordiliikide, sealhulgas autotööstuse jaoks, ning tehisintellektil põhinevate sõidukite ja nendega seotud toodete ja teenuste katsetamiseks;

108.  märgib, et tehisintellektisüsteemid võivad aidata märkimisväärselt vähendada liiklussurmade arvu, näiteks reageerimisaja lühendamise ja õigusnormide parema järgimise kaudu; on siiski seisukohal, et autonoomsete sõidukite kasutamisega ei ole võimalik kaotada kõiki õnnetusi, ning rõhutab, et seetõttu muutub üha olulisemaks tehisintellekti otsuste selgitatavus, et põhjendada tehisintellekti otsuste puudusi ja soovimatuid tagajärgi;

Tööhõive, töötajate õigused, digioskused ja töökoht

109.  märgib, et tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia rakendamine töökohal võib soodustada kaasavamat tööturgu ning avaldada mõju töötervishoiule ja tööohutusele, samas kui seda saab kasutada ka töötajate töö jälgimiseks, hindamiseks, prognoosimiseks ja suunamiseks, millel on otsene ja kaudne mõju nende karjäärile; arvestades, et tehisintellektil peaks olema positiivne mõju töötingimustele ning see peaks juhinduma inimõiguste ning liidu põhiõiguste ja -väärtuste austamisest; arvestades, et tehisintellekt peaks olema inimkeskne, suurendama inimeste ja ühiskonna heaolu ning aitama kaasa õiglasele ja võrdsele üleminekule; sellistel tehnoloogiatel peaks seetõttu olema positiivne mõju töötingimustele, juhindudes inimõiguste ning liidu põhiõiguste ja -väärtuste austamisest;

110.  rõhutab, et töötajate ja nende esindajate oskusi tehisintellekti vallas tuleb arendada töökohal pakutava koolituse ja hariduse kaudu, et inimesed saaksid tehisintellekti lahenduste mõjust paremini aru; rõhutab, et kui tehisintellekti kasutatakse töölevõtmisel või muude personaliotsuste langetamisel, tuleks kandidaate ja töölisi sellest nõuetekohaselt ja kirjalikult teavitada, ja neile teatada, kuidas saab sellisel juhul automatiseeritud otsuse tühistamiseks taotleda selle läbivaatamist inimese poolt;

111.  rõhutab vajadust tagada, et tehisintellekti ja robotitehnoloogia arendamisest ja kasutamisest tulenev tootlikkuse kasv ei too kasu mitte ainult ettevõtte omanikele ja aktsionäridele, vaid ka ettevõtetele ja töötajatele paremate töö- ja tööhõivetingimuste, sealhulgas palkade, majanduskasvu ja arengu kaudu, ning teenib laiemas mõttes ka ühiskonna huve, eriti kui selline kasu saadakse töökohtade arvelt; kutsub liikmesriike üles hoolikalt uurima tehisintellekti võimalikku mõju tööturule ja sotsiaalkindlustussüsteemidele ning töötama välja strateegiad selle kohta, kuidas maksude ja sotsiaalmaksu reformimise ning muude meetmete abil tagada pikaajaline stabiilsus, juhul kui avaliku sektori tulud on väiksemad;

112.  rõhutab selle olulisust, et ettevõtted investeeriksid formaalsesse ja informaalsesse koolitusse ning elukestvasse õppesse, et toetada õiglast üleminekut digitaalmajandusele; rõhutab sellega seoses, et tehisintellekti kasutavatel ettevõtetel on kohustus pakkuda kõigile asjaomastele töötajatele piisavat ümber- ja täiendusõpet, et nad saaksid õppida kasutama digitaalseid vahendeid ning töötada koostöörobotite ja muude uute tehnoloogiatega ning kohaneda niimoodi tööturu muutuvate vajadustega ja säilitada oma töökoha;

113.  on seisukohal, et erilist tähelepanu tuleks pöörata uutele töövormidele, nagu juhu- ja platvormitöö, mis tulenevad uute tehnoloogiate rakendamisest; rõhutab, et tehisintellekti mõju tuleb arvesse võtta ka kaugtöö tingimuste reguleerimisel kogu liidus ning inimväärsete töö- ja töötingimuste tagamisel digitaalmajanduses; kutsub komisjoni üles konsulteerima selles küsimuses sotsiaalpartnerite, tehisintellekti arendajate, teadlaste ja muude sidusrühmadega;

114.  rõhutab, et tehisintellekt, robotitehnoloogia ja seonduv tehnoloogia ei tohi mingil viisil mõjutada liikmesriikides ja liidu tasandil tunnustatud põhiõiguste kasutamist, sealhulgas streigiõigust ja -vabadust ning õigust võtta kooskõlas siseriikliku õiguse ja/või tavaga muid aktsioone, mis kuuluvad liikmesriigi konkreetsesse töösuhete süsteemi, ega mõjutada õigust pidada läbirääkimisi, sõlmida kollektiivlepinguid ja tagada nende täitmine või teha kooskõlas riikliku õiguse ja/või tavaga kollektiivseid aktsioone;

115.  kordab hariduse ja pidevõppe tähtsust, et arendada digitaalajastul vajalikke ametioskusi ja võidelda digitaalse tõrjutuse vastu; kutsub liikmesriike üles investeerima kvaliteetsesse, reageerimisvõimelisesse ja kaasavasse haridusse, kutseõppesse ja elukestva õppe süsteemidesse ning töötajate ümber- ja täiendusõppe poliitikasse sektorites, mida tehisintellekt võib tõsiselt mõjutada; rõhutab vajadust tagada praegustele ja tulevastele töötajatele vajalikud kirja-, arvutus- ja digitaaloskused, pädevus loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika (nn STEM valdkonna) vallas ning valdkonnaülesed pehmed oskused, nagu kriitiline mõtlemine, loovus ja ettevõtlikkus; rõhutab, et sellega seoses tuleb erilist tähelepanu pöörata ebasoodsas olukorras olevate rühmade kaasamisele;

116.  tuletab meelde, et töökohal kasutatavad tehisintellekt, robotitehnoloogia ja seonduv tehnoloogia peavad universaaldisaini põhimõtetest lähtudes olema kõigile kättesaadavad;

Haridus ja kultuur

117.  rõhutab vajadust töötada välja kriteeriumid tehisintellekti arendamiseks, juurutamiseks ja kasutamiseks, pidades silmas nende mõju haridus-, meedia-, noorte-, teadus-, spordi- ning kultuuri- ja loomesektorile, töötades neis valdkondades välja tehisintellekti tehnoloogia sihttasemed ja määrates kindlaks selle eetiliselt vastutustundliku ja aktsepteeritud kasutamise põhimõtted, mida saab nendes valdkondades nõuetekohaselt rakendada, sealhulgas selge vastutuskorra, mis kehtib tehisintellekti kasutamisest saadud toodete puhul;

118.  märgib, et igal lapsel on õigus kvaliteetsele avalikule haridusele kõikidel haridusastmetel; nõuab seetõttu selliste kvaliteetsete tehisintellekti süsteemide arendamist, juurutamist ja kasutamist, mis hõlbustaksid ja pakuksid kvaliteetseid haridusvahendeid kõikidel astmetel, ning rõhutab, et uute tehisintellekti süsteemide juurutamine koolides ei tohiks tekitada ühiskonnas suuremat digilõhet; tunnistab, et tehisintellekti ja robotitehnoloogia panus haridusse võib olla tohutult suur; märgib, et tehisintellektipõhised isikustatud õppesüsteemid ei tohiks asendada haridussuhteid, millesse on kaasatud õpetajad, ning et traditsioonilisi haridusvorme ei tohiks kõrvale jätta, juhtides samal ajal tähelepanu sellele, et õpetajatele, kes soovivad omandada asjakohaseid oskusi tehnoloogiliste muutustega kohanemiseks ning mitte ainult tehisintellekti potentsiaali ärakasutamiseks, vaid ka selle piirangute mõistmiseks, tuleb pakkuda rahalist, tehnoloogilist ja haridustoetust, sealhulgas erikoolitust info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas; nõuab, et liidu tasandil töötataks välja strateegia, mis aitaks muuta ja ajakohastada meie haridussüsteeme, valmistada ette kõigi tasemete haridusasutusi ning anda õpetajatele ja õpilastele vajalikud oskused ja võimed;

119.  rõhutab, et haridusasutused peaksid püüdma kasutada tehisintellekti süsteeme hariduslikel eesmärkidel, mis on saanud Euroopa eetilise vastavuse tunnistuse;

120.  rõhutab, et digiteerimise ja uute tehnoloogiatega pakutavad võimalused ei tohi põhjustada kultuuri- ja loomesektori töökohtade üldist kadumist, originaalide säilitamise hooletusse jätmist ega vähema tähelepanu pööramist kultuuripärandi traditsioonilisele kättesaadavusele, mida tuleks samavõrra soosida; märgib, et liidus välja töötatud, juurutatud ja kasutatavad tehisintellekti süsteemid peaksid kajastama liidu kultuurilist mitmekesisust ja mitmekeelsust;

121.  möönab tehisintellekti kasvavat potentsiaali teabe, meedia ja veebiplatvormide valdkonnas, sealhulgas vahendina desinformatsiooni vastu võitlemisel vastavalt liidu õigusele; rõhutab, et kui tehisintellekti ei reguleerita, siis võib sellel olla ka andmete ja algorütmide kallutatuse ärakasutamisest tulenev eetiliselt kahjulik mõju, mis väljendub desinformatsiooni levitamises ja infomullide loomises; rõhutab videojagamis- ja voogedastusplatvormide kasutatavate algoritmide läbipaistvuse ja usaldusväärsuse tähtsust, et tagada juurdepääs kultuuriliselt ja keeleliselt mitmekesisele sisule;

Riiklikud järelevalveasutused

122.  märgib, et lisaväärtust annab see, kui igas liikmesriigis on määratud riiklik järelevalveasutus, kes vastutab suure riskiga tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamisel, juurutamisel ja kasutamisel õiguslike kohustuste ja eetikapõhimõtete järgimise tagamise, hindamise ja järelevalve eest, aidates nii kaasa nende tehnoloogiate õiguslikule ja eetilisele nõuetele vastavusele;

123.  on veendunud, et need asutused peavad oma ülesandeid dubleerimata tegema koostööd valdkondlike õigusaktide rakendamise eest vastutavate asutustega, et teha kindlaks eetilisest seisukohast suure riskiga tehnoloogiad ning teha järelevalvet nõutavate ja asjakohaste meetmete rakendamise üle, kui sellised tehnoloogiad on kindlaks määratud;

124.  märgib, et sellised asutused peaksid tegema koostööd mitte ainult omavahel, vaid ka komisjoni ja muude asjaomaste liidu institutsioonide, organite, ametite ja asutustega, et tagada ühtne piiriülene tegevus;

125.  teeb ettepaneku, et selles koostöös töötataks välja ühised kriteeriumid ja taotlemismenetlus eetikapõhimõtete järgimist kinnitava Euroopa tunnistuse väljastamiseks, sealhulgas juhuks, kui sellise tehnoloogia arendaja, juurutaja või kasutaja, mida ei peeta suure riskiga tehnoloogiaks, esitab taotluse tõendi saamiseks, et asjakohane riiklik järelevalveasutus on talle andnud positiivse hinnangu nõuetele vastavuse kohta;

126.  nõuab, et sellistele asutustele tehtaks ülesandeks edendada liidus innovatsiooni ja korrapärast teabevahetust kodanikuühiskonnaga, osutades abi teadlastele, arendajatele ja muudele asjaomastele sidusrühmadele ning digitaalselt veel mitte küpsetele ettevõtetele, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele või idufirmadele; eelkõige seoses teadlikkuse suurendamise ning arendamise, juurutamise, koolituse ja talentide ligitõmbamise toetamisega, et tagada tõhus tehnosiire ning juurdepääs tehnoloogiale, projektidele, tulemustele ja võrgustikele;

127.  nõuab, et iga liikmesriik rahastaks oma määratud riiklikke järelevalveasutusi piisavalt, ning rõhutab vajadust suurendada riiklike turujärelevalveasutuste suutlikkust, oskusi ja pädevusi ning teadmisi tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia konkreetsete riskide kohta;

Koordineerimine liidu tasandil

128.  rõhutab, kui oluline on liidu tasandil koordineerimine, mida teevad komisjon ja/või mis tahes muu selleks määratav asjaomane liidu institutsioon, organ, amet või asutus, et vältida killustatust ja tagada kogu liidus ühtlustatud lähenemisviis; on seisukohal, et koordineerimisel tuleks keskenduda iga liikmesriigi riiklike järelevalveasutuste volitustele ja meetmetele, nagu on osutatud eelmises alajaos, samuti parimate tavade jagamisele nende asutuste vahel ning selle valdkonna teadus- ja arendustegevuses tehtava koostöö soodustamisele kogu liidus; kutsub komisjoni üles hindama ja leidma kõige sobivamat lahendust sellise koordineerimise struktureerimiseks; näited olemasolevatest asjakohastest liidu institutsioonidest, organitest ja asutustest on ENISA, Euroopa andmekaitseinspektor ja Euroopa Ombudsman;

129.  on seisukohal, et selline koordineerimine ja eetikapõhimõtete järgimist kinnitav Euroopa tunnistus tooksid selles kontekstis kasu mitte ainult liidu tööstuse arengule ja innovatsioonile, vaid suurendaksid ka inimeste teadlikkust selle tehnoloogiaga kaasnevatest võimalustest ja riskidest;

130.  soovitab luua eksperdikeskuse, mis ühendaks liidu tasandil akadeemilisi ringkondi, teaduse ja tööstuse esindajaid ja üksikeksperte, et edendada teadmiste ja tehnilise oskusteabe vahetamist ning hõlbustada koostööd kogu liidus ja väljaspool; nõuab ka, et see eksperdikeskus hõlmaks sidusrühmade organisatsioone, näiteks tarbijakaitseorganisatsioonid, et tagada tarbijate laialdane esindatus; on seisukohal, et algoritmiliste süsteemide võimaliku ebaproportsionaalse mõju tõttu naistele ja vähemustele peaksid sellise struktuuri otsustustasandid olema mitmekesised ja tagama soolise võrdõiguslikkuse; rõhutab, et liikmesriigid peavad oma riiklike turujärelevalve strateegiate raames töötama tehisintellekti jaoks välja riskijuhtimisstrateegiad;

131.   teeb ettepaneku, et komisjon ja/või mis tahes muu selleks määratav asjaomane liidu institutsioon, organ, amet või asutus annaks riiklikele järelevalveasutustele vajalikku abi seoses nende rolliga esmaste kontaktpunktidena juhul, kui kahtlustatakse liidu tehisintellekti reguleerivas raamistikus sätestatud õiguslike kohustuste ja eetiliste põhimõtete, sealhulgas mittediskrimineerimise põhimõtte rikkumist; samuti peaks ta andma mis tahes vajalikku abi riiklikele järelevalveasutustele juhtudel, kui viimased viivad läbi vastavushindamisi, et toetada kodanike õigust vaidlustada ja kasutada õiguskaitsevahendeid, toetades vajaduse korral konsulteerimist teiste liidu pädevate asutustega, eelkõige tarbijakaitsealase koostöö võrgustiku ja riiklike tarbijakaitseasutustega, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja sotsiaalpartneritega, kes asuvad teistes liikmesriikides;

132.  tunnustab akadeemiliste ringkondade, kodanikuühiskonna ja tööstuse esindajatest ning Euroopa tehisintellekti liidust koosneva kõrgetasemelise tehisintellekti eksperdirühma väärtuslikke tulemusi, eelkõige usaldusväärse tehisintellekti eetikasuuniseid, ning soovitab, et töörühm võiks pakkuda eksperditeadmisi komisjonile ja/või mis tahes muule selleks määratavale asjaomasele liidu institutsioonile, organile, ametile või asutusele;

133.  märgib, et tehisintellektiga seotud projektid on kaasatud Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi; on veendunud, et ka tulevane Euroopa Kaitsefond ja alaline struktureeritud koostöö (PESCO) võivad pakkuda tulevaste tehisintellektiga seotud projektide jaoks hästi kohandatud raamistikke, mis võiksid aidata liidu püüdlusi selles valdkonnas paremini ühtlustada, ning edendada samas liidu eesmärki tugevdada inimõigusi, rahvusvahelist õigust ja mitmepoolseid lahendusi; rõhutab, et tehisintellektiga seotud projektid tuleks sünkroniseerida ELi laiemate tehisintellekti käsitlevate tsiviilprogrammidega; märgib, et kooskõlas Euroopa Komisjoni 19. veebruari 2020. aasta valge raamatuga tehisintellekti kohta tuleks luua tipptaseme- ja katsekeskused, kus keskendutakse tehisintellektiga seotud uurimis- ja arendustegevusele julgeoleku ja kaitse valdkonnas, koos rangete spetsifikatsioonidega, mis toetavad erasektori sidusrühmade osalemist ja investeeringuid;

134.  võtab teadmiseks Euroopa Komisjoni 19. veebruari 2020. aasta valge raamatu tehisintellekti kohta ja peab kahetsusväärseks, et selles ei võetud arvesse sõjalisi aspekte; palub komisjonil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal ja komisjoni asepresidendil esitada üldise lähenemisviisi osana valdkondlik tehisintellekti strateegia kaitsealase tegevuse jaoks liidu raamistikus, millega tagatakse nii kodanike õiguste kui ka liidu strateegiliste huvide austamine ning mis põhineb järjepideval lähenemisviisil, mis hõlmab nii tehisintellektil põhinevate süsteemide loomist kui ka nende sõjalist kasutust, ning luua tehisintellekti kõrgetasemelises eksperdirühmas julgeoleku ja kaitse töörühm, mis peaks tegelema konkreetselt tehisintellekti poliitika- ja investeerimisküsimustega ning käsitlema ka tehisintellekti eetilisi küsimusi julgeoleku ja kaitse valdkonnas; kutsub nõukogu, komisjoni ja komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles alustama sel eesmärgil struktureeritud dialoogi Euroopa Parlamendiga;

Eetikapõhimõtetele vastavust kinnitav Euroopa sertifikaat

135.  teeb ettepaneku, et selles koostöös töötataks välja ühised kriteeriumid ja taotlemismenetlus eetikapõhimõtetele vastavust kinnitava Euroopa sertifikaadi väljastamiseks, sealhulgas juhuks, kui sellise tehnoloogia arendaja, juurutaja või kasutaja, mida ei peeta suure riskiga tehnoloogiaks, esitab taotluse tõendi saamiseks, et asjakohane riiklik järelevalveasutus on talle andnud positiivse hinnangu nõuetele vastavuse kohta;

136.   on veendunud, et selline eetikapõhimõtetele vastavuse Euroopa sertifikaat edendaks sisseprojekteeritud eetilisust kogu tehisintellekti ökosüsteemide tarneahelas; soovitab seetõttu, et suure riskiga tehnoloogiate puhul võiks selline sertifitseerimine olla tehisintellekti, robotitehnoloogia ja sellega seotud tehnoloogiate riigihankemenetlustes osalemise kohustuslik eeltingimus;

Rahvusvaheline koostöö

137.  on seisukohal, et tulemuslikku piiriülest koostööd ja eetikanorme on võimalik saavutada vaid juhul, kui kõik sidusrühmad püüavad tagada inimtegevuse primaarsust ja järelevalvet, tehnilist ohutust ja töökindlust, läbipaistvust, vastutust, mitmekesisust, õiglust, mittediskrimineerimist ning sotsiaalset ja ökoloogilist heaolu ning järgivad eraelu puutumatuse, andmehalduse ja andmekaitse põhimõtteid, eelkõige neid, mis on sätestatud määruses (EL) 2016/679;

138.  rõhutab, et liidu õiguslikud kohustused ja eetikapõhimõtted nende tehnoloogiate arendamiseks, juurutamiseks ja kasutamiseks võivad asetada Euroopa maailmas tehisintellekti valdkonnas esikohale ning seetõttu tuleks neid edendada kogu maailmas, tehes koostööd rahvusvaheliste partneritega ning jätkates samal ajal kriitilist ja eetikal põhinevat dialoogi kolmandate riikidega, kellel on alternatiivsed tehisintellekti reguleerimise, arendamise ja juurutamise mudelid;

139.  tuletab meelde, et nende tehnoloogiatega seotud võimalustel ja riskidel on ülemaailmne mõõde, kuna nende kasutatavat tarkvara ja andmeid imporditakse sageli liitu ja eksporditakse sealt välja, ning seetõttu on rahvusvahelisel tasandil vaja järjepidevat koostööl põhinevat lähenemisviisi; kutsub komisjoni üles võtma initsiatiivi, et hinnata, milliseid kahe- ja mitmepoolseid lepinguid ja kokkuleppeid tuleks kohandada, et tagada järjekindel lähenemisviis ja edendada kogu maailmas eetikanõuetele vastavuse Euroopa mudelit;

140.  juhib sellega seoses ka tähelepanu eelnimetatud liidu tasandi koostöö lisandväärtusele;

141.  nõuab koostoime ja võrkude loomist eri Euroopa tehisintellekti valdkonna teaduskeskuste ning muude mitmepoolsete foorumitega, näiteks Euroopa Nõukogu, ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO), Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD), Maailma Kaubandusorganisatsiooni ja Rahvusvahelise Telekommunikatsiooniliiduga (ITU), et kooskõlastada jõupingutused ja paremini koordineerida tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamist;

142.  rõhutab, et liit peab ÜRO teatavate tavarelvade konventsiooni valitsuste eksperdirühma raamistikus ja muudel asjakohastel foorumitel juhtima mitmepoolsete pingutuste toetamist, et pidada arutelusid tõhusa rahvusvahelise õigusraamistiku üle, mis tagaks tegeliku inimkontrolli autonoomsete relvasüsteemide üle, et neid tehnoloogiaid edasi arendada, luues selleks selgelt määratletud võrdluspõhised protsessid ja võttes vastu õigusaktid nende eetiliseks kasutamiseks, ning pidada nõu sõjaväe, tööstuse, õiguskaitse, akadeemiliste ringkondade ja kodanikuühiskonna sidusrühmadega, et mõista nendega seotud eetilisi aspekte, piirata selliste tehnoloogiate olemuslikke riske ning ära hoida nende kasutamine kuritahtlikel eesmärkidel;

143.  tunnistab NATO rolli Euro-Atlandi piirkonna julgeoleku peamise edendajana ning nõuab NATO raames koostööd kaitseotstarbeliste tehisintellekti süsteemide ühiste standardite ja koostalitluse loomiseks; rõhutab, et Atlandi-ülesed suhted on tähtsad ühiste väärtuste säilitamiseks ning tulevaste ja tekkivate ohtude tõrjumiseks;

144.  rõhutab, et tähtis on koostada eetilise käitumise koodeks, mida tuleks järgida tehisintellektil põhinevate relvasüsteemide juurutamisel sõjalistes operatsioonides ja mis sarnaneks juba kehtivale reguleerivale raamistikule, mis keelab keemia- ja bioloogiliste relvade kasutuselevõtu; on seisukohal, et komisjon peaks kooskõlas rahvusvahelise humanitaarõigusega algatama tehisintellektipõhiste relvasüsteemide sõjategevuses kasutamise kohta standardite koostamise ning et EL peaks püüdma saavutada selliste standardite vastuvõtmise rahvusvahelisel tasandil; on seisukohal, et liit peaks rahvusvahelistel foorumitel ajama tehisintellekti alast diplomaatiat selliste temaga sarnastel seisukohtadel olevate partneritega nagu G7, G20 ja OECD;

Lõppmärkused

145.  järeldab pärast eespool nimetatud mõtteid tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia eetilise mõõtmega seotud aspektide kohta, et õiguslik ja eetiline mõõde tuleks sätestada mõjusas, tulevikku suunatud ja terviklikus liidu tasandi õigusraamistikus, mida toetavad liikmesriikide pädevad asutused ning mida koordineerib ja edendab komisjon ja/või mis tahes muu selleks määratav asjaomane liidu institutsioon, organ, amet või asutus, keda korrapäraselt toetab eespool nimetatud eksperdikeskus, ning mida siseturul nõuetekohaselt austatakse ja sertifitseeritakse;

146.  palub kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklis 225 sätestatud menetlusega, et komisjon esitaks ELi toimimise lepingu artikli ss114 alusel ja käesoleva ettepaneku lisas esitatud soovitustele põhinedes ettepaneku võtta vastu määrus tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamise, juurutamise ja kasutamise eetikapõhimõtete kohta; juhib tähelepanu sellele, et ettepanek ei tohiks õõnestada sektoripõhiseid õigusakte, vaid peaks hõlmama üksnes tuvastatud lünki;

147.  soovitab komisjonil pärast kõigi asjakohaste sidusrühmadega konsulteerimist vaadata vajaduse korral läbi kehtivad liidu õigusaktid, mida kohaldatakse tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia suhtes, et reageerida nende kiirele arengule kooskõlas käesoleva ettepaneku lisas esitatud soovitustega, vältides ülereguleerimist, sealhulgas VKEde suhtes;

148.  on veendunud, et tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogiaga seotud liidu õigusraamistiku korrapärane hindamine ja vajaduse korral läbivaatamine on oluline, et tagada tehnoloogia arengu kiire tempo juures kohaldatavate õigusaktide ajakohasus;

149.  on seisukohal, et taotletud seadusandlikul ettepanekul oleks finantsmõju, kui mõnele Euroopa asutusele usaldataks eespool nimetatud koordineerimisülesanded ning kui sellele eraldataks vajalikud tehnilised vahendid ja inimressursid oma uute ülesannete täitmiseks;

o
o   o

150.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja lisas toodud üksikasjalikud soovitused komisjonile ja nõukogule.

RESOLUTSIOONI LISA:

ÜKSIKASJALIKUD SOOVITUSED TAOTLETAVA ETTEPANEKU SISU KOHTA

A.  TAOTLETAVA ETTEPANEKU PÕHIMÕTTED JA EESMÄRGID

I.  Ettepaneku peamised põhimõtted ja eesmärgid on järgmised:

–  suurendada kõigil tasanditel kaasatud sidusrühmade ja ühiskonna usaldust tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia vastu, eriti kui neid peetakse suure riskiga tehnoloogiaks;

–  toetada liidus tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamist, sealhulgas aidates koormuse ja bürokraatia võimalikult ulatusliku vähendamisega ettevõtjatel, sealhulgas väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel, ning idufirmadel kindlustundega hinnata ja käsitleda praegusi ja tulevasi regulatiivseid nõudeid ja riske innovatsiooni ja ettevõtluse arendamise protsessis ning sellele järgnevas etapis, kus neid kasutavad kutsealasel eesmärgil kasutajad ja eraisikud;

–  toetada liidus tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia juurutamist, luues asjakohase ja proportsionaalse õigusraamistiku, mida tuleks kohaldada ilma, et see piiraks kehtivate ja tulevaste valdkondlike õigusaktide kohaldamist, ning mille eesmärk on suurendada õiguskindlust ja soodustada innovatsiooni ning tagada samal ajal põhiõigused ja tarbijakaitse;

–  toetada liidus tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia kasutamist, tagades, et neid arendatakse, juurutatakse ja kasutatakse eetikapõhimõtetele vastavalt;

–  nõuda läbipaistvust ja paremat teabevahetust kodanike hulgas ja organisatsioonides, kes tehisintellekti, robotitehnoloogiat ja seonduvat tehnoloogiat arendavad, juurutavad ja kasutavad, et tagada selle tehnoloogia vastavus liidu õigusele, põhiõigustele ja -väärtustele ning eetikapõhimõtetele, mis on sätestatud taotletavas määruse ettepanekus.

II.  Ettepanek koosneb järgmistest elementidest:

–  määrus tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamise, juurutamise ja kasutamise eetikapõhimõtete kohta;

–  komisjoni ja/või mis tahes selleks määratava asjaomase liidu institutsiooni, organi, ameti või asutuse koordineeriv roll liidu tasandil ning eetikapõhimõtetele vastavust kinnitav Euroopa sertifitseerimissüsteem;

–  Euroopa Komisjoni toetav roll;

–  iga liikmesriigi järelevalveasutuse roll, mis seisneb tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia puhul eetikapõhimõtete kohaldamise tagamises;

–  asjakohaste teadus- ja arendusprojektide ning asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas idufirmade, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate, muude ettevõtjate, sotsiaalpartnerite ja muude kodanikuühiskonna esindajate kaasamine ja nendega konsulteerimine ning nende toetamine;

–  lisa, millega kehtestatakse suure riskiga sektorite ning suure riskiga kasutusalade ja -eesmärkide ammendav ja kumulatiivne loetelu.

III.  Määrus tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamise, juurutamise ja kasutamise eetikapõhimõtete kohta tugineb järgmistele põhimõtetele:

–  inimkeskne ning inimese loodud ja juhitav tehisintellekt, robotitehnoloogia ja seonduv tehnoloogia;

–  suure riskiga tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia kohustuslik vastavushindamine;

–  ohutus, läbipaistvus ja vastutus;

–  tagatised ja kaitsemeetmed kallutatuse ja diskrimineerimise vastu;

–  õigus õiguskaitsele;

–  tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogiaga seotud sotsiaalne vastutus ja sooline võrdõiguslikkus;

–  keskkonnasäästlik tehisintellekt, robotitehnoloogia ja seonduv tehnoloogia;

–  eraelu puutumatuse austamine ja biomeetria kasutamise piirangud;

–  tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogiaga, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavate või sellega toodetavate andmetega, seotud hea juhtimistava.

IV.  Liidu tasandil koordineerimise tagamiseks peaks komisjon ja/või mis tahes selleks määratav asjaomane liidu institutsioon, organ, amet või asutus täitma järgmisi põhiülesandeid:

–  tegema taotletava määruse ettepaneku ja asjakohaste valdkondlike liidu õigusaktide rakendamise järelevalve alast koostööd;

–  tegema koostööd suuniste esitamisel taotletava määruse ettepaneku ühetaoliseks kohaldamiseks, nimelt niisuguste kriteeriumide kohaldamiseks, mille alusel otsustatakse, et tegemist on suure riskiga tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogiaga, ning koostatakse määruse lisas esitatud suure riskiga sektorite ning suure riskiga kasutusalade ja -eesmärkide loetelu;

–  tegema koostööd iga liikmesriigi järelevalveasutusega, et töötada välja taotletavas määruse ettepanekus ja asjakohases liidu õiguses sätestatud eetikapõhimõtetele ja juriidilistele kohustustele vastavust kinnitav Euroopa sertifikaat ning töötada välja taotlusmenetlus mitte suureks peetava riskiga tehnoloogia arendajale, juurutajale ja kasutajale, kes soovib tõendada oma vastavust taotletavale määruse ettepanekule;

–  tegema koostööd valdkonnaülese ja piiriülese koostöö toetamisel, vahetades korrapäraselt teavet asjaomaste sidusrühmade ja kodanikuühiskonnaga ELis ja kogu maailmas, eelkõige ettevõtjate, sotsiaalpartnerite, teadlaste ja pädevate asutustega, muuhulgas rahvusvahelisel tasandil tehniliste standardite väljatöötamise kohta;

–  tegema koostööd iga liikmesriigi järelevalveasutusega, et kehtestada siduvad suunised meetodite kohta, mida iga järelevalveasutus peab vastavushindamise tegemisel järgima;

–  tegema koostööd iga liikmesriigi järelevalveasutusega suhtlemisel ning nende volituste ja ülesannete koordineerimisel;

–  tegema koostööd teadlikkuse suurendamisel, teabe jagamisel ning arendajate, juurutajate ja kasutajatega toimuvas teabevahetuses osalemisel kogu liidus;

–  tegema koostööd teadlikkuse suurendamisel, teabe jagamisel, digikirjaoskuse, ‑koolituse ja ‑oskuste edendamisel ning projekteerijate, arendajate, juurutajate, kodanike, kasutajate ja institutsiooniliste organitega toimuvas teabevahetuses osalemisel kogu liidus ja rahvusvahelisel tasandil;

–  tegema koostööd tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamise, juurutamise ja kasutamise juhtimise niisuguse ühise raamistiku koordineerimisel, mida peab hakkama rakendama iga liikmesriigi järelevalveasutus;

–  tegema koostööd eksperdikeskusena tegutsemisel, edendades teabevahetust ja toetades ühise arusaama kujundamist ühtsel turul;

–  tegema koostööd julgeoleku ja kaitse töörühmale töötingimuste tagamisel.

V.  Lisaks peaks komisjon täitma järgmisi ülesandeid:

–  koostama delegeeritud õigusaktidega ühise loetelu suure riskiga tehnoloogiatest, mis tehakse liidus kindlaks koostöös iga liikmesriigi järelevalveasutusega, ning seda loetelu edaspidi ajakohastama;

–  ajakohastama määruse lisas esitatud loetelu delegeeritud õigusaktidega.

VI.  Iga liikmesriigi järelevalveasutus peaks täitma järgmisi põhiülesandeid:

–  aitama kaasa taotletavas määruse ettepanekus kehtestatud õigusraamistiku ühetaolisele kohaldamisele koostöös teiste liikmesriikide järelevalveasutustega ning muude ametiasutustega, kes vastutavad valdkondlike õigusaktide rakendamise eest, samuti komisjoni ja/või mis tahes selleks määratava asjaomase liidu institutsiooni, organi, ameti või asutusega, pidades eelkõige silmas taotletavas määruse ettepanekus sätestatud riskihindamise kriteeriumide ning lisas esitatud suure riskiga sektorite ning suure riskiga kasutusalade ja -eesmärkide loetelu kohaldamist ning niisuguse kohaldamise tulemusel suure riskiga tehnoloogia kindlakstegemise korral vajalike ja asjakohaste meetmete rakendamise edasist järelevalvet;

–  hindama, kas liidus arendatavat, juurutatavat ja kasutatavat tehisintellekti, robotitehnoloogiat ja seonduvat tehnoloogiat, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavaid või sellega toodetavaid tarkvara, algoritme ja andmeid, tuleb pidada suure riskiga tehnoloogiaks vastavalt riskihindamise kriteeriumidele, mis on sätestatud taotletavas määruse ettepanekus ja selle lisas esitatud loetelus;

–  väljastama taotletavas määruse ettepanekus ja asjakohases liidu õiguses sätestatud eetikapõhimõtetele ja juriidilistele kohustustele vastavust kinnitava Euroopa sertifikaadi, sealhulgas juhul, kui selleks kasutatakse taotlusmenetlust, mille komisjon ja/või mis tahes selleks määratav asjaomane liidu institutsioon, organ, amet või asutus on välja töötanud mitte suureks peetava riskiga tehnoloogia arendaja, juurutaja või kasutaja jaoks, kes soovib tõendada oma vastavust taotletavale määruse ettepanekule;

–  hindama ja jälgima nende vastavust taotletavas määruse ettepanekus ja asjakohases liidu õiguses sätestatud eetikapõhimõtetele ja juriidilistele kohustustele;

–  vastutama tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia juhtimisstandardite kehtestamise ja rakendamise eest, ühtlasi suheldes ja pidades korrapärast dialoogi kõikide asjaomaste sidusrühmade ja kodanikuühiskonna esindajatega; tegema selleks liidu tasandil ühise raamistiku koordineerimise alast koostööd komisjoni ja/või mis tahes selleks määratava asjaomase liidu institutsiooni, organi, ameti või asutusega;

–  suurendama teadlikkust, esitama üldsusele tehisintellekti, robotitehnoloogiat ja seonduvat tehnoloogiat käsitlevat teavet ning toetama asjakohastel kutsealadel, sealhulgas kohtusüsteemis, koolituse pakkumist, suurendades seeläbi kodanike ja töötajate mõjuvõimu õiglaseks üleminekuks vajalike digikirjaoskuse, -oskuste ja ‑vahenditega;

–  olema esimene kontaktpunkt, kellega võtta ühendust juhul, kui kahtlustatakse taotletavas määruse ettepanekus sätestatud juriidiliste kohustuste ja eetikapõhimõtete rikkumist, ning tegema sellisel juhul vastavushindamise; vastavushindamise tegemisel võib ta konsulteerida teiste liidu pädevate asutustega, eelkõige tarbijakaitsealase koostöö võrgustiku, riiklike tarbijakaitseorganite, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja sotsiaalpartneritega, ja/või neid teavitada.

VII.  Sidusrühmade keskse tähtsusega ülesanne peaks olema teha koostööd komisjoni ja/või mis tahes selleks määratava asjaomase liidu institutsiooni, organi, ameti või asutuse ning iga liikmesriigi järelevalveasutusega.

B.  TAOTLETAVA SEADUSANDLIKU ETTEPANEKU TEKST

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamise, juurutamise ja kasutamise eetikapõhimõtete kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)  Tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavate või sellega toodetavate tarkvara, algoritmide ja andmete arendamine, juurutamine ja kasutamine peaks põhinema soovil teenida ühiskonda. Sellise tehnoloogiaga võivad kaasneda võimalused ja riskid, mille käsitlemiseks ja reguleerimiseks tuleks liidu tasandil kehtestada terviklik õigusraamistik, milles võetakse arvesse eetikapõhimõtteid ning mida tuleb järgida alates sellest, kui sellist tehnoloogiat hakatakse arendama ja juurutama, kuni selle kasutamiseni.

(2)  Tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavate või sellega toodetavate tarkvara, algoritmide ja andmete liidus arendamine, juurutamine ja kasutamine peaks olema kõikides liikmesriikides ühesugusel määral õigusraamistikule vastav, et kasutada tõhusalt ära sellise tehnoloogia võimalusi ja tegeleda järjepidevalt sellega seotud riskidega ning hoida ära õiguslikku killustatust. Tuleks tagada, et käesolevas määruses sätestatud reegleid kohaldatakse kogu liidus ühetaoliselt.

(3)  Sellega seoses kujutab kogu liidus järgitavate reeglite ja tavade praegune mitmekesisus endast märkimisväärset ühtse turu killustatuse riski ning ohustab märkimisväärselt nii üksikisikute kui ka ühiskonna heaolu ja jõukuse kaitset ning takistab tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia innovatsiooni edendamise ning heaolu ja jõukuse säilitamise alase täieliku potentsiaali sidusat uurimist. Erinevused selles, kui suurel määral võtavad arendajad, juurutajad ja kasutajad sellele tehnoloogiale omast eetilist mõõdet arvesse, võivad takistada niisuguse tehnoloogia vaba arendamist, juurutamist ja kasutamist liidus ning sellised erinevused võivad takistada võrdsete tingimuste loomist, tehnoloogiliste edusammude tegemist ning majandustegevust liidu tasandil, moonutada konkurentsi ja takistada ametiasutusi täitmast oma liidu õigusest tulenevaid kohustusi. Lisaks loob tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamise, juurutamise ja kasutamise eetikapõhimõtteid kajastava ühise õigusraamistiku puudumine kõigi osaliste, nimelt arendajate, juurutajate ja kasutajate jaoks õiguskindlusetuse.

(4)  Käesolev määrus peaks aga samaaegselt liidu tasandil sidusa lähenemisviisi saavutamisele kaasa aitamisega ja selles seatud piirangute raames jätma liikmesriikidele teatava rakendamisalase diskretsiooni, sealhulgas selle osas, kuidas nende asjaomased riiklikud järelevalveasutused peavad oma volitusi käesolevas määruses sätestatud eesmärki silmas pidades täitma.

(5)  Käesolev määrus ei piira kehtivate ega tulevaste valdkondlike õigusaktide kohaldamist. See peaks olema oma eesmärgiga proportsionaalne, et see ei takistaks liidus põhjendamatult innovatsiooni, ning olema kooskõlas riskipõhise lähenemisviisiga.

(6)  Sellise raamistiku geograafiline kohaldamisala peaks hõlmama kõiki tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia komponente kogu nende liidus arendamise, juurutamise ja kasutamise protsessis, sealhulgas juhul, kui osa tehnoloogiast võib asuda väljaspool liitu või kui sellel ei ole kindlat või ühte asukohta, näiteks pilvandmetöötluse teenuste puhul.

(7)  Liidus on vaja ühist arusaama sellistest mõistetest nagu tehisintellekt, robotitehnoloogia ja seonduv tehnoloogia ning biomeetria, et võimaldada ühtset regulatiivset lähenemisviisi ja seeläbi õiguskindlust nii kodanikele kui ka äriühingutele. Need peaksid olema tehnoloogianeutraalsed ja need tuleks vajaduse korral läbi vaadata.

(8)  Lisaks tuleb arvesse võtta niisuguste tehisintellekti ja robotitehnoloogiaga seotud tehnoloogiate olemasolu, mis võimaldavad tarkvaral juhtida füüsilisi ja virtuaalseid protsesse ning mille autonoomia tase on erinev(15). Näiteks automatiseeritud sõidukijuhtimise puhul on ühingu SAE International standardiga J3016 ette nähtud kuus sõidukijuhtimise automatiseerimise taset.

(9)  Tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavate või sellega toodetavate tarkvara, algoritmide ja andmete arendamisel, juurutamisel ja kasutamisel tuleks tagada inimvõimete täiendamine, mitte nende asendamine, ning seejuures ei tohi minna vastuollu kodanike parimate huvidega ja tuleb tagada vastavus liidu õigusele, Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“) sätestatud põhiõigustele, Euroopa Liidu Kohtu väljakujunenud kohtupraktikale ning muudele liidus kohaldatavatele ELi ja rahvusvahelistele õigusaktidele.

(10)  Tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia enda tehtud või nendelt saadud teabe alusel tehtud otsuseid peaksid ka edaspidi sisuliselt läbi vaatama, hindama ja kontrollima ning nendesse sekkuma inimesed. Sellise tehnoloogia tehniline ja tegevuslik keerukus ei tohiks mingil juhul takistada selle juurutajat või kasutajat vähemalt käivitamast tõrkekindlat seiskamist, tehnoloogia toiminguid muutmast või peatamast või eelmist olekut taastamast, millega taastatakse turvalised funktsioonid, kui vastavus liidu õigusele ning käesolevas määruses sätestatud eetikapõhimõtetele ja juriidilistele kohustustele on ohus.

(11)  Tehisintellekt, robotitehnoloogia ja seonduv tehnoloogia, mille arendamise, juurutamise ja kasutamisega kaasneb märkimisväärne risk tekitada üksikisikutele või ühiskonnale vigastusi või kahju, rikkudes liidu õiguses sätestatud põhiõigusi ja ohutusreegleid, tuleks liigitada suure riskiga tehnoloogiaks. Neile sellise hinnangu andmisel tuleks arvesse võtta sektorit, kus neid arendatakse, juurutatakse või kasutatakse, nende spetsiifilist kasutusala ja -eesmärki ning eeldatava vigastuse või kahju tõsidust. Tõsidusaste tuleks kindlaks määrata võimaliku vigastuse või kahju ulatuse, mõjutatud isikute arvu, tekitatud kahju koguväärtuse ja ühiskonnale tervikuna tekitatud kahju alusel. Raskeks kehavigastuseks või oluliseks kahjuks liigituvad näiteks laste, tarbijate ja töötajate õiguste rikkumised, mis oma ulatuse, mõjutatud laste, tarbijate või töötajate arvu või kogu ühiskonnale avalduva mõju tõttu kujutavad endast märkimisväärset liidu õiguses sätestatud põhiõiguste ja ohutusreeglite rikkumise ohtu. Käesolevas määruses tuleks esitada suure riskiga sektorite ning suure riskiga kasutusalade ja -eesmärkide ammendav ja kumulatiivne loetelu.

(12)  Käesolevas määruses sätestatud nõudeid, eelkõige neid, mis on seotud suure riskiga tehnoloogiaga, tuleks kohaldada üksnes tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavate või sellega toodetavate tarkvara, algoritmide ja andmete suhtes, mille arendamine, juurutamine või kasutamine toimub liidus ning mida käesolevas määruses sätestatud riskihindamise põhjal peetakse suure riskiga tehnoloogiaks. Selliseid nõudeid tuleb täita, ilma et see piiraks üldist nõuet, et mis tahes tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavate või sellega toodetavate tarkvara, algoritmide ja andmete arendamine, juurutamine ja kasutamise peaks olema liidus inimkeskne ning põhinema inimeste autonoomia ja inimeste ohutuse põhimõttel kooskõlas liidu õigusega, austades täielikult põhiõigusi, nagu inimväärikus, õigus vabadusele ja turvalisusele ning õigus isikupuutumatusele.

(13)  Suure riskiga tehnoloogia puhul tuleks järgida ohutuse, läbipaistvuse, vastutuse, kallutamatuse ja mittediskrimineerimise, sotsiaalse vastutuse ja soolise võrdõiguslikkuse, õiguskaitse õiguse, keskkonnasäästlikkuse, eraelu puutumatuse ja hea juhtimistava põhimõtteid, võttes aluseks erapooletu, objektiivse ja välise riskihindamise, mille teeb riiklik järelevalveasutus vastavalt käesolevas määruses ja selle lisas esitatud loetelus sätestatud kriteeriumidele. Hindamisel tuleks arvesse võtta arendaja või juurutaja seisukohti ja enesehindamist.

(14)  Komisjon ja/või mis tahes selleks määratav asjaomane liidu institutsioon, organ, amet või asutus peaks arendajatele, juurutajale ja kasutajatele koostama mittesiduvad rakendussuunised meetodite kohta, millega tagatakse vastavus käesolevale määrusele. Seda tehes peaksid nad konsulteerima asjaomaste sidusrühmadega.

(15)  Kõnealuse tehnoloogia riskihindamine peaks liidus olema sidus, eriti juhul, kui seda hinnatakse nii käesoleva määruse seisukohast kui ka kooskõlas mis tahes kohaldatavate valdkondlike õigusaktidega. Sellest tulenevalt peaksid riiklikud järelevalveasutused teavitama teisi asutusi, kes teevad riskihindamist kooskõlas valdkondlike õigusaktidega, sellest, kui kõnealusele tehnoloogiale antakse käesolevas määruses ette nähtud riskihindamisel suure riskiga tehnoloogia hinnang.

(16)  Selleks et suure riskiga tehisintellekt, robotitehnoloogia ja seonduv tehnoloogia, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavad või sellega toodetavad tarkvara, algoritmid ja andmed, oleksid usaldusväärsed, tuleks niisugust tehnoloogiat arendada, juurutada ja kasutada ohutul, läbipaistval ja vastutustundlikul viisil kooskõlas selliste ohutusnõuetega nagu töökindlus, vastupanuvõime, turvalisus, täpsus ja vigade tuvastamine, selgitatavus, tõlgendatavus, kontrollitavus, läbipaistvus ja tuvastatavus ning viisil, mis võimaldab asjakohased funktsioonid välja lülitada või eelmise oleku taastada, millega taastatakse turvalised funktsioonid, kui neid nõudeid ei järgita. Läbipaistvus tuleks tagada seeläbi, et avaliku sektori asutustele antakse juhul, kui see on tingimata vajalik, juurdepääs sellise tehnoloogia aluseks olevatele tehnoloogia-, andme- ja andmetöötlussüsteemidele.

(17)  Tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia, eriti suure riskiga tehnoloogia arendajad, juurutajad ja kasutajad vastutavad ohutuse, läbipaistvuse ja vastutuse põhimõtete järgimise eest erineval määral vastavalt nende seotusele asjakohase tehnoloogiaga, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavate või sellega toodetavate tarkvara, algoritmide ja andmetega. Arendajad peaksid tagama, et asjakohane tehnoloogia projekteeritakse ja ehitatakse vastavalt käesolevas määruses sätestatud ohutusnõuetele ning juurutajad ja kasutajad peaksid selle tehnoloogia juurutamisel ja kasutamisel neid nõudeid täielikult järgima. Selleks peaksid suure riskiga tehnoloogia arendajad hindama ja prognoosima väärkasutuse riske, mida nende arendatava tehnoloogia puhul võib põhjendatult eeldada. Samuti peavad nad tagama, et nende arendatavad süsteemid annavad võimaluste piires ja asjakohaste vahendite, näiteks vastutuse välistamise teadete kaudu märku vigade või ebatäpsuste tõenäosusest.

(18)  Arendajad ja juurutajad peaksid tegema kasutajatele kättesaadavaks kõik asjakohase tehnoloogia hilisemad, eelkõige tarkvaraga seotud, uuendused, nagu on sätestatud lepingus või liidu või riigi õiguses. Kui riskihindamine seda näitab, peaksid arendajad ja juurutajad esitama avaliku sektori asutustele kõnealuse tehnoloogia kasutamist käsitlevad asjakohased dokumendid ja sellega seotud ohutusjuhised, sealhulgas süsteemis kasutatava lähtekoodi, arendusvahendid ja andmed, kui see on tingimata vajalik ja täielikus kooskõlas andmekaitset, eraelu puutumatust ja intellektuaalomandi õigusi ning ärisaladusi käsitlevate liidu õigusaktidega.

(19)  Üksikisikutel on õigus eeldada, et nende kasutatav tehnoloogia toimib mõistlikul viisil ja väärib nende usaldust. Kodanike usaldus tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavate või sellega toodetavate tarkvara, algoritmide ja andmete vastu sõltub tehniliste protsesside mõistmisest ja neist arusaamisest. Selliste protsesside selgitatavuse tase peaks sõltuma protsesside kontekstist ning ekslike või ebatäpsete väljundite tagajärgede tõsidusest ning peab olema piisav nende vaidlustamiseks ja õiguskaitse taotlemiseks. Kontrollitavus, jälgitavus ja läbipaistvus peaksid vähendama sellise tehnoloogia võimalikku mittemõistetavust.

(20)  Ühiskonna usaldus tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavate või sellega toodetavate tarkvara, algoritmide ja andmete vastu sõltub sellest, kuivõrd on asjakohase tehnoloogia puhul võimalik neid hinnata, kontrollida ja jälgida. Kui arendajate osalemise ulatuse tõttu on see vajalik, peaksid nad tagama, et selline tehnoloogia projekteeritakse ja ehitatakse viisil, mis võimaldab sellist hinnatavust, kontrollitavust ja jälgitavust. Kui see on tehniliselt võimalik, peaksid arendajad, juurutajad ja kasutajad tagama, et tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia juurutamisel ja kasutamisel järgitakse täielikult läbipaistvusnõudeid ning võimaldatakse kontrollitavust ja jälgitavust.

(21)  Läbipaistvuse ja vastutuse tagamiseks tuleks kodanikke teavitada sellest, kui süsteemis kasutatakse tehisintellekti, kui tehisintellekti süsteemid isikustavad kasutaja jaoks toodet või teenust, kas nad saavad isikustamise välja lülitada või seda piirata ning kui nad puutuvad kokku automatiseeritud otsuste tegemise tehnoloogiaga. Lisaks tuleks läbipaistvusmeetmeteid tehniliste võimaluste piires täiendada selgete ja arusaadavate selgitustega kasutatud andmete ja algoritmi, selle kasutuseesmärgi, väljundi ja võimalike ohtude kohta.

(22)  Tarkvara, algoritmide ja andmete kallutatus ja nende kaudu toimuv diskrimineerimine on ebaseaduslik ning selle vältimiseks tuleks reguleerida nende projekteerimise ja juurutamise protsesse. Kallutatus võib tuleneda nii automatiseeritud süsteemilt saadud teabel põhinevatest või niisuguse süsteemi tehtud otsustest, samuti andmekogumitest, millel niisuguste otsuste tegemine põhineb või millega süsteemi treenitud on.

(23)  Tehisintellektis, robotitehnoloogias ja seonduvas tehnoloogias kasutatavaid või nendega toodetavaid tarkvara, algoritme ja andmeid tuleks pidada kallutatuks näiteks siis, kui nende kasutamisel ei saada mõne isiku või isikute rühma puhul optimaalseid tulemusi tingituna üksikisiku või ühiskonna eelarvamuslikust suhtumisest ja nende omadusi käsitlevate andmete hilisemast töötlemisest.

(24)  Liidu õiguse kohaselt tuleks tehisintellektis, robotitehnoloogias ja seonduvas tehnoloogias kasutatavaid või nendega toodetavaid tarkvara, algoritme ja andmeid pidada diskrimineerivaks, kui need loovad väljundeid, millel on ebaproportsionaalne kahjulik mõju ja millega kaasneb mõne isiku või isikute rühma teistest erinev kohtlemine, sealhulgas nende teistega võrreldes halvemasse olukorda seadmine nende isikuomadustega seotud põhjustel – seda objektiivselt või mõistlikult põhjendamata ja tehnoloogia väidetavast neutraalsusest hoolimata.

(25)  Kooskõlas liidu õigusega on õiguspärased eesmärgid, mida võib käesoleva määruse alusel pidada isikute või nende rühmade erinevat kohtlemist objektiivselt põhjendatavateks eesmärkideks, järgmised: avaliku julgeoleku ja turvalisuse ning rahvatervise kaitse, kuritegevuse ennetamine, põhiõiguste ja -vabaduste kaitse, õiglane esindatus ja objektiivsed nõuded kutsealal töötamiseks.

(26)  Tehisintellekt, robotitehnoloogia ja seonduv tehnoloogia, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavad või sellega toodetavad tarkvara, algoritmid ja andmed, peaksid aitama teha kestlikke edusamme. Niisugune tehnoloogia ei tohiks olla vastuolus keskkonnakaitse ega rohelisele majandusele ülemineku eesmärkidega. Sellel võib olla oluline roll ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisel, et võimaldada tulevastele põlvkondadele õitsengut. Sellise tehnoloogiaga võidakse toetada piisavate edusammude jälgimist, võttes aluseks kestlikkuse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse näitajad ning kasutades vastutustundlikke teadus- ja innovatsioonivahendeid, milleks on vaja liidu ja liikmesriikide eraldatavaid vahendeid, et toetada projekte, millega nende eesmärkide poole püüeldakse, ja neisse investeerida.

(27)  Tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavate või sellega toodetavate tarkvara, algoritmide ja andmete arendamisel, juurutamisel ja kasutamisel ei tohiks mingil juhul tekitada üksikisikutele ega ühiskonnale tahtlikult mis tahes vigastust või kahju ega sellega sisseprojekteeritult leppida. Seetõttu tuleks suure riskiga tehnoloogiat arendada, juurutada ja kasutada sotsiaalselt vastutustundlikult.

(28)  Seetõttu tuleks arendajaid, juurutajaid ja kasutajaid pidada üksikisikutele ja ühiskonnale tekitatud mis tahes vigastuse või kahju eest vastutavaks vastavalt sellele, kuivõrd nad on tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamisse, juurutamisse ja kasutamisse kaasatud, ning kooskõlas liidu ja riikide vastutusreeglitega.

(29)  Eelkõige arendajaid, kes teevad tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamise käiku ja viisi määravaid ja kontrollivaid otsuseid, ning juurutajaid, kes on nende juurutamisse kaasatud, tehes juurutamist käsitlevaid otsuseid ning kontrollides sellega seotud riske või saades juurutamisest kasu, ning täidavad juhtimis- või haldusülesandeid, tuleks üldiselt pidada vastutavaks mis tahes vigastuse või kahju tekitamise ärahoidmise eest, milleks nad peavad arendamisprotsessis kehtestama meetmed, mida nad peavad juurutamisetapis ka üksikasjalikult järgima.

(30)  Sotsiaalselt vastutustundlikku tehisintellekti, robotitehnoloogiat ja seonduvat tehnoloogiat, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavaid või sellega toodetavaid tarkvara, algoritme ja andmeid, võib määratleda tehnoloogiana, mis aitab leida lahendusi, millega kaitstakse ja edendatakse ühiskonda puudutavaid eri eesmärke, eelkõige eesmärke, mis on seotud demokraatia, tervishoiu ja majandusliku jõukuse, võrdsete võimaluste, töötajate ja sotsiaalsete õiguste, mitmekesise ja sõltumatu meedia ning avalikku arutelu võimaldava objektiivse ja vabalt kättesaadava teabe, kvaliteetse hariduse, kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse, soolise tasakaalu, digikirjaoskuse, innovatsiooni ja loovusega. Siia hulka kuulub ka tehnoloogia, mille arendamisel, juurutamisel ja kasutamisel võetakse nõuetekohaselt arvesse selle lõplikku mõju kodanike füüsilisele ja vaimsele heaolule ning millega ei õhutata vaenu ega vägivalda. Need eesmärgid tuleks saavutada eelkõige suure riskiga tehnoloogia abil.

(31)  Tehisintellekti, robotitehnoloogiat ja seonduvat tehnoloogiat tuleks arendada, juurutada ja kasutada ka selleks, et toetada sotsiaalset kaasatust, demokraatiat, pluralismi, solidaarsust, õiglust, võrdsust ja koostööd, ning nende sellealast potentsiaali tuleks teadus- ja innovatsiooniprojektide kaudu võimalikult palju suurendada ja uurida. Seetõttu peaksid liit ja selle liikmesriigid võtma selliste projektide toetamiseks ja nendesse investeerimiseks kasutusele oma kommunikatsiooni-, haldus- ja rahalised vahendid.

(32)  Projekte, mis on seotud tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia potentsiaaliga tegeleda sotsiaalse heaolu küsimusega, tuleks ellu viia vastutustundlike teadus- ja innovatsioonivahenditega, et tagada nende projektide puhul algusest peale eetikapõhimõtetele vastavus.

(33)  Tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavate või sellega toodetavate tarkvara, algoritmide ja andmete arendamisel, juurutamisel ja kasutamisel tuleks arvesse võtta nende keskkonnajalajälge. Kooskõlas kohaldatavas liidu õiguses kehtestatud kohustustega ei tohiks niisugune tehnoloogia tekitada oma olelusringi jooksul ega kogu oma tarneahelas keskkonnale kahju ning seda tuleks arendada, juurutada ja kasutada nii, et sellega hoitakse keskkonda, leevendatakse ja korvatakse selle keskkonnajalajälge, aidatakse kaasa rohelisele majandusele üleminekule ning toetatakse kliimaneutraalsuse ja ringmajanduse eesmärkide saavutamist.

(34)  Käesoleva määruse kohaldamisel tuleks arendajaid, juurutajaid ja kasutajaid pidada keskkonnale tekitatud mis tahes kahju eest vastutavaks vastavalt sellele, kuivõrd nad on suure riskiga tehnoloogiaks peetava tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamisse, juurutamisse ja kasutamisse kaasatud, ning kooskõlas kohaldatavate keskkonnavastutuse reeglitega.

(35)  Sellist tehnoloogiat tuleks arendada, juurutada ja kasutada ka selleks, et toetada kooskõlas kohaldatavas liidu õiguses kehtestatud kohustustega selliste keskkonnaeesmärkide saavutamist nagu jäätmetekke ja CO2 jalajälje vähendamine, kliimamuutuste vastu võitlemine ja keskkonnakaitse, ning selle potentsiaali tuleks selles valdkonnas teadus- ja innovatsiooniprojektide kaudu võimalikult palju suurendada ja uurida. Seetõttu peaksid liit ja liikmesriigid võtma selliste projektide toetamiseks ja nendesse investeerimiseks kasutusele oma kommunikatsiooni-, haldus- ja rahalised vahendid.

(36)  Projekte, mis on seotud tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia potentsiaaliga lahendada keskkonnaprobleeme, tuleks ellu viia vastutustundlike teadus- ja innovatsioonivahenditega, et tagada nende projektide puhul algusest peale eetikapõhimõtetele vastavus.

(37)  Liidus arendatava, juurutatava ja kasutatava tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavate või sellega toodetavate tarkvara, algoritmide ja andmete puhul tuleks täielikult austada liidu kodanike õigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele. Eelkõige peaks selle arendamine, juurutamine ja kasutamine olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679(16) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/58/EÜ(17).

(38)  Eelkõige tuleks tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavate või sellega toodetavate tarkvara, algoritmide ja andmete kasutamise eetilisi piire nõuetekohaselt arvesse võtta siis, kui isikute automaatseks tuvastamiseks kasutatakse kaugtuvastustehnoloogiat, näiteks biomeetriliste tunnuste tuvastamist, eelkõige näotuvastust. Kui avaliku sektori asutused kasutavad niisugust tehnoloogiat olulise avaliku huviga seotud põhjustel, eelkõige isikute turvalisuse tagamiseks ja riikliku hädaolukorraga tegelemiseks, mitte vara turvalisuse tagamiseks, peaks niisugune kasutamine olema alati avalik, proportsionaalne ja sihipärane, piirduma erieesmärkidega ning olema ajaliselt piiratud ning seejuures tuleks järgida liidu õigust ja võtta nõuetekohaselt arvesse inimeste väärikust ja autonoomiat ning hartas sätestatud põhiõigusi. Sellise kasutamise kriteeriumid ja piirangud peaksid olema allutatud kohtulikule kontrollile ja demokraatlikule kontrollile ning neid tuleks arutada koos kodanikuühiskonnaga.

(39)  Asjakohastel standarditel põhinev juhtimine suurendab ohutust ning tekitab kodanikes suurema usalduse tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavate või sellega toodetavate tarkvara, algoritmide ja andmete arendamise, juurutamise ja kasutamise vastu.

(40)  Avaliku sektori asutused peaksid enne niisuguse suure riskiga tehnoloogia juurutamist, mis toetab avalikus sektoris tehtavaid otsuseid ning millel on otsene ja märkimisväärne mõju kodanike õigustele ja kohustustele, hindama selle mõju põhiõiguste seisukohast.

(41)  Olemasolevatest asjakohastest juhtimisstandarditest võib nimetada näiteks komisjoni moodustatud kõrgetasemelise tehisintellekti eksperdirühma koostatud eetikasuuniseid usaldusväärse tehisintellekti arendamiseks ning muid tehnilisi standardeid, näiteks neid, mille on Euroopa tasandil vastu võtnud Euroopa Standardikomitee (CEN), Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (CENELEC) ja Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituut (ETSI) ning üleilmsel tasandil Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO) ning Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituut (IEEE).

(42)  Kui andmeid kasutavad ja jagavad mitu osalejat, on tegemist tundliku tegevusega, mistõttu tuleks tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamist, juurutamist ja kasutamist reguleerida asjakohaste reeglite, standardite ja protokollidega, milles võetakse arvesse kvaliteeti, terviklust, turvalisust, usaldusväärsust, eraelu puutumatust ja kontrolli käsitlevaid nõudeid. Andmehaldusstrateegias tuleks keskenduda selliste andmete töötlemisele, jagamisele ja kättesaadavusele, sh nende nõuetekohasele haldamisele, kontrollitavusele ja jälgitavusele, ning tagada piisav kaitse andmete puhul, mis puudutavad vähekaitstud rühmi, sealhulgas puuetega inimesi, patsiente, lapsi, alaealisi, vähemusi ja rändajaid ning muid tõrjutuse ohus olevaid rühmi. Lisaks peaks arendajatel, juurutajatel ja kasutajatel olema arendatava, juurutatava ja kasutatava tehnoloogia usaldusväärsuse suurendamiseks kasutatavate andmekogumite hindamisel võimalik tugineda vajaduse korral võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajatele.

(43)  Liikmesriigid peaksid määrama järelevalveasutuseks sõltumatu haldusasutuse. Eelkõige peaks iga riiklik järelevalveasutus vastutama niisuguse tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia kindlakstegemise eest, mida peetakse käesolevas määruses sätestatud riskihindamiskriteeriumide alusel suure riskiga tehnoloogiaks, ning niisuguse tehnoloogia puhul käesolevas määruses sätestatud nõuetele vastavuse hindamise ja jälgimise eest.

(44)  Iga riiklik järelevalveasutus peaks kandma ka vastutust niisuguse tehnoloogia hea juhtimistava eest ning seda peaks koordineerima komisjon ja/või mis tahes selleks määratav asjaomane liidu institutsioon, organ, amet või asutus. Sellest tulenevalt on neil oluline roll liidu kodanike usalduse ja turvalisuse suurendamisel ning demokraatliku, pluralistliku ja võrdõigusliku ühiskonna võimaldamisel.

(45)  Selleks et hinnata käesoleva määruse kohaselt suure riskiga tehnoloogiat ja jälgida selle vastavust käesolevale määrusele, peaksid riiklikud järelevalveasutused tegema vajaduse korral koostööd asutustega, kes vastutavad niisuguse tehnoloogia hindamise ja jälgimise ning valdkondlikele õigusaktidele vastavuse tagamise eest.

(46)  Riiklikud järelevalveasutused peaksid tegema sisulist ja korrapärast koostööd nii omavahel kui ka komisjoni ja muude asjaomaste liidu institutsioonide, organite, ametite ja asutustega, et tagada sidusad piiriülesed meetmed ning võimaldada liidus kõnealuse tehnoloogia järjepidevat arendamist, juurutamist ja kasutamist vastavalt käesolevas määruses sätestatud eetikapõhimõtetele ja juriidilistele kohustustele.

(47)  Sellise koostöö kontekstis ja selleks, et saavutada liidu tasandil täielik ühtlustamine, peaksid riiklikud järelevalveasutused abistama komisjoni suure riskiga tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia ühise ja ammendava loetelu koostamisel kooskõlas käesolevas määruses ja selle lisas sätestatud kriteeriumidega. Lisaks tuleks välja töötada eetikapõhimõtetele vastavust kinnitava Euroopa sertifikaadi väljastamise menetlus, sealhulgas vabatahtlik taotlusmenetlus mitte suureks peetava riskiga tehnoloogia arendaja, juurutaja või kasutaja jaoks, kes soovib tõendada oma vastavust käesolevale määrusele.

(48)  Riiklikud järelevalveasutused peaksid tagama võimalikult paljude sidusrühmade (tööstussektori esindajad, ettevõtjad, sotsiaalpartnerid, teadlased, tarbijad ja kodanikuühiskonna organisatsioonid) kokkutoomise ning looma pluralistliku foorumi aruteludeks ja arvamuste vahetuseks, et jõuda mõistetavate ja täpsete järeldusteni, millest juhinduda juhtimise reguleerimisel.

(49)  Riiklikud järelevalveasutused peaksid tagama võimalikult paljude sidusrühmade, näiteks tööstussektori esindajate, ettevõtjate, sotsiaalpartnerite, teadlaste, tarbijate ja kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamise ning looma aruteluks ja arvamuste vahetuseks pluralistliku foorumi, et soodustada koostööd sidusrühmadega, eriti akadeemilise ringkonna, teadus- ja tööstusvaldkonna ning kodanikuühiskonna esindajate ja üksikekspertidega, ning nende vahel, mille tulemusel saaks selle valdkonna juhtimise reguleerimise kohta suuniste andmiseks teha mõistetavaid ja täpseid järeldusi.

(50)  Peale selle peaksid riiklikud järelevalveasutused andma abi ja asjatundlikke haldussuuniseid arendajatele, juurutajatele ja kasutajatele, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning idufirmadele, kellel on käesolevas määruses sätestatud eetikapõhimõtete ja juriidiliste kohustuste järgimisel raskusi.

(51)  Komisjon ja/või mis tahes selleks määratav asjaomane liidu institutsioon, organ, amet või asutus peaks koostama mittesiduvad rakendussuunised meetodite kohta, mida riiklikud järelevalveasutused peavad vastavushindamisel kasutama.

(52)  Rikkumisest teatamine juhib ametiasutuste tähelepanu liidu õiguse võimalikule ja tegelikule rikkumisele ning aitab ära hoida vigastusi, kahju ja kahjustusi, mis muidu tekiksid. Ühtlasi aitavad teatamismenetlused parandada ettevõtte- ja organisatsioonisisest teabevoogu ning vähendada niimoodi puudustega ja vigaste toodete ja teenuste arendamise ohtu. Tehisintellekti, robotitehnoloogiat ja seonduvat tehnoloogiat, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavaid või sellega toodetavaid andmeid, arendavad, juurutavad ja kasutavad ettevõtjad ja organisatsioonid, peaksid sisse seadma kanalid rikkumisest teatamiseks ning teatajaid tuleks kättemaksu eest kaitsta.

(53)  Ei ole võimalik prognoosida, kui kiiresti arenevad tehisintellekt, robotitehnoloogia ja seonduv tehnoloogia, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavad või sellega toodetavad tarkvara, algoritmid ja andmed, ning arengu aluseks olevad tehniline masinõpe, arutlusprotsessid ja muu tehnoloogia. Seda arvestades on asjakohane ja vajalik kehtestada läbivaatamismehhanism, mille kohaselt peaks komisjon lisaks määruse kohaldamisest aru andmisele esitama korrapäraselt aruande, mis käsitleb käesoleva määruse kohaldamisala võimalikku muutmist.

(54)  Kuna käesoleva määruse eesmärki kehtestada liidus tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamist, juurutamist ja kasutamist reguleeriv ühine eetikapõhimõtete ja juriidiliste kohustuste raamistik ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda selle ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(55)  Käesolevas määruses sätestatud liidu tasandi koordineerimise ülesanne oleks kõige õigem anda komisjonile ja/või mis tahes selleks määratavale asjaomasele liidu institutsioonile, organile, ametile või asutusele, et vältida killustumist ja tagada käesoleva määruse järjepidev kohaldamine. Komisjonile tuleks seetõttu teha ülesandeks leida sobiv lahendus, kuidas koordineerimist liidu tasandil korraldada, st kuidas koordineerida igas liikmesriigis määratud riikliku järelevalveasutuse volitusi ja tegevust, mis puudutavad tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia riskihindamist, sellise tehnoloogia arendamise, juurutamise ja kasutamise juhtimise reguleerimiseks ühise raamistiku kehtestamist, käesoleva määrusega kehtestatud eetikapõhimõtetele ja juriidilistele kohustustele vastavust kinnitava sertifikaadi väljatöötamist ja väljastamist, sidusrühmade ja kodanikuühiskonna esindajatega korrapärase arvamuste vahetuse toetamist ning liidu tasandil sellise eksperdikeskuse loomist, kuhu on koondunud akadeemilise ringkonna, teadus- ja tööstusvaldkonna esindajad ning üksikeksperdid ja mille eesmärk on soodustada teadmiste, sealhulgas tehniliste eriteadmiste vahetamist, liidu tegutsemisviisi edendamist rahvusvahelise koostöö kaudu ning selle tagamist, et kogu maailmas tegutsetaks seoses kõnealuse tehnoloogiaga kaasnevate võimaluste ja riskidega ühetaoliselt järjepidevalt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I peatükk

Üldsätted

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva määruse eesmärk on kehtestada kõikehõlmav ja tulevikukindel liidu õigusraamistik, mis hõlmab eetikapõhimõtteid ja juriidilisi kohustusi, mida tuleb liidus täita tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamisel, juurutamisel ja kasutamisel.

Artikkel 2

Kohaldamisala

Käesolevat määrust kohaldatakse liidus arendatava, juurutatava ja kasutatava tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavate või sellega toodetavate tarkvara, algoritmide ja andmete suhtes.

Artikkel 3

Geograafiline kohaldamisala

Käesolevat määrust kohaldatakse tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia suhtes, mille mingi osa on liidus arendatud, juurutatud või kasutusel, sõltumata sellest, kas sellises tehnoloogias kasutatavad või sellega toodetavad tarkvara, algoritmid ja andmed asuvad väljaspool liitu või neil puudub kindel geograafiline asukoht.

Artikkel 4

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)  „tehisintellekt“ – tarkvarapõhine või riistvarasse integreeritud intelligentselt käituv süsteem, mis suudab muu hulgas oma tegutsemiskeskkonna kohta andmeid koguda ning neid töödelda, analüüsida ja tõlgendada ning sooritab teataval määral autonoomseid toiminguid, et saavutada konkreetseid eesmärke(18);

b)  „autonoomia“ – tehisintellektisüsteem, mis oma töös tõlgendab teatavat sisendit ja kasutab kindlaksmääratud juhiseid, samas nendega piirdumata, olgugi et süsteemi käitumist piiravad ja suunavad süsteemile seatud eesmärk ja muud arendaja poolt projekteerimise käigus tehtud valikud;

c)  „robotitehnoloogia“ – tehnoloogia, mille abil sooritavad automaatjuhitavad ümberprogrammeeritavad mitmeotstarbelised masinad(19) muu hulgas tehisintellekti või seonduvat tehnoloogiat kasutades füüsilises maailmas toiminguid, mida tavapäraselt on sooritanud või algatanud inimesed;

d)  „seonduv tehnoloogia“ – tehnoloogia, mille abil tarkvara juhib osaliselt või täiesti autonoomselt füüsilist või virtuaalset protsessi, ning biomeetrilisi, geneetilisi või muid andmeid tuvastav tehnoloogia ja inimestele omaseid tunnuseid jäljendav või muul viisil kasutav tehnoloogia;

e)  „suur risk“ – tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamise, juurutamise ja kasutamisega kaasnev märkimisväärne risk tekitada üksikisikutele või ühiskonnale liidu õiguses sätestatud põhiõigusi ja ohutusreegleid rikkudes vigastusi või kahju, võttes arvesse tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia kindlat kasutusala ja -eesmärki, sektorit, kus neid arendatakse, juurutatakse või kasutatakse, ning tõenäoliselt tekkiva vigastuse või kahju tõsidust;

f)  „arendamine“ – tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia loomise või treenimise või olemasolevale tehisintellektile, robotitehnoloogiale ja seonduvale tehnoloogiale uue rakendusvõimaluse loomise eesmärgil algoritmide koostamine ja loomine, tarkvara kirjutamine ja kujundamine ning andmete kogumine, salvestamine ja haldamine;

g)  „arendaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes teeb tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamise käiku ja viisi määravaid ja juhtivaid otsuseid;

h)  „juurutamine“ – tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia käitamine ja haldamine, turulelaskmine ja muul viisil kasutajatele kättesaadavaks tegemine;

i)  „juurutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes on kaasatud tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia juurutamisse ning täidab seejuures juhtimis- või haldusülesandeid, s.o teeb otsuseid, kontrollib riske ja saab juurutamisest kasu;

j)  „kasutamine“ – tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogiaga seotud mis tahes tegevus, mis ei ole arendamine ega juurutamine;

k)  „kasutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes kasutab tehisintellekti, robotitehnoloogiat ja seonduvat tehnoloogiat muul kui arendamise ja juurutamise eesmärgil;

l)  „kallutatus“ – üksikisiku või ühiskonna eelarvamuslik suhtumine mõnda isikusse või isikute rühma tingituna selle isiku või isikute rühma isikuomadustest;

m)  „diskrimineerimine“ – mõne isiku või isikute rühma teistest erinev kohtlemine, mis ei ole objektiivselt ega mõistlikult põhjendatud ja on seetõttu liidu õigusega keelatud;

n)  „vigastus või kahju“ – muu hulgas vaenu õhutamise, kallutatuse, diskrimineerimise või häbimärgistamise tagajärjel tekkinud füüsiline vigastus ja vaimse tervise kahjustus, varaline ja moraalne kahju, näiteks rahaline ja muu majanduslik kahju, töökoha kaotus ja õppimisvõimalustest ilma jäämine, valiku- ja väljendusvabaduse põhjendamatu piiramine, eraelu puutumatusest ilma jäämine, ning liidu õiguse rikkumine, mis tekitab teisele isikule kahju;

o)  „hea juhtimistava“ – viis, millega tagatakse, et arendajad, juurutajad ja kasutajad kehtestavad asjakohased ja mõistlikud käitumisreeglid ja -protokollid, mis põhinevad ametlikel reeglitel, menetlustel ja väärtustel ning mida järgides saavad nad eetikaküsimusi asjakohaselt lahendada nende tekkimisel või enne seda.

Artikkel 5

Tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia suhtes kohaldatavad eetikapõhimõtted

1.  Tehisintellekti, robotitehnoloogiat ja seonduvat tehnoloogiat, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavaid või sellega toodetavaid tarkvara, algoritme ja andmeid, arendatakse, juurutatakse ja kasutatakse liidus kooskõlas liidu õigusega ning inimväärikust, autonoomiat ja ohutust ning teisi hartas sätestatud õigusi täielikult järgides.

2.  Tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamisel, juurutamisel ja kasutamisel töödeldakse isikuandmeid, sealhulgas muude andmete ja biomeetriliste andmete põhjal saadud isikuandmeid, kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 ja direktiiviga 2002/58/EÜ.

3.  Liit ja selle liikmesriigid soodustavad uurimisprojekte, mille eesmärk on leida tehisintellektil, robotitehnoloogial ja seonduval tehnoloogial põhinevaid lahendusi, millega püütakse edendada sotsiaalset kaasamist, demokraatiat, pluralismi, solidaarsust, õiglust, võrdsust ja koostööd.

II peatükk

Suure riskiga tehnoloogiaga seotud kohustused

Artikkel 6

Suure riskiga tehnoloogiaga seotud kohustused

1.  Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse ainult sellise liidus arendatava, juurutatava ja kasutatava tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavate või sellega toodetavate tarkvara, algoritmide ja andmete suhtes, millega kaasnevat riski peetakse suureks.

2.  Suure riskiga tehisintellekti, robotitehnoloogiat ja seonduvat tehnoloogiat, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavaid või sellega toodetavaid tarkvara, algoritme ja andmeid, arendatakse, juurutatakse ja kasutatakse nii, et oleks tagatud vastavus käesolevas määruses sätestatud eetikapõhimõtetele.

Artikkel 7

Inimkeskne ja inimese loodud tehisintellekt

1.  Suure riskiga tehistehnoloogiat, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavaid või sellega toodetavaid tarkvara, algoritme ja andmeid, arendatakse, juurutatakse ja kasutatakse nii, et kogu aeg on tagatud täielik inimjärelevalve.

2.  Lõikes 1 osutatud tehnoloogiat arendatakse, juurutatakse ja kasutatakse nii, et vajaduse korral saab muu hulgas tehnoloogia muutmise või seiskamise kaudu taastada täieliku inimjuhtimise.

Artikkel 8

Ohutus, läbipaistvus ja vastutus

1.  Suure riskiga tehisintellekti, robotitehnoloogiat ja seonduvat tehnoloogiat, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavaid või sellega toodetavaid tarkvara, algoritme ja andmeid, arendatakse, juurutatakse ja kasutatakse nii, et oleks tagatud, et

a)  neid arendatakse, juurutatakse ja kasutatakse vastupidavana, et nendega oleks tagatud piisav turvalisus, st et need vastaksid küberturvalisuse miinimumpõhimõtetele, mis on tuvastatud riskiga proportsionaalsed, ja välditaks tehnilistelt nõrkade kohtade ärakasutamist pahatahtlikul või ebaseaduslikul eesmärgil;

b)  neid arendatakse, juurutatakse ja kasutatakse ohutul viisil, millega on tagatud kaitsemeetmed, mis hõlmavad ohutus- või turvariski korral rakendavaid varuplaani ja -meetmeid;

c)  neid arendatakse, juurutatakse ja kasutatakse nii, et need töötavad piisavalt kindlalt, et täita kasutaja mõistlikke ootusi eesmärkide saavutamise ja selliste toimingute tegemise suhtes, milleks nad loodi, muuhulgas tagades, et kõiki toiminguid saab teha korduvalt;

d)  neid arendatakse, juurutatakse ja kasutatakse nii, et need täidavad oma eesmärke ja teevad toiminguid täpselt; kui juhuslikku ebatäpsust ei õnnestu vältida, peab süsteem teatama juurutajatele ja kasutajatele sobiva vahendi abil võimaluse korral vigade ja ebatäpsuste tõenäosuse;

e)  neid arendatakse, juurutatakse ja kasutatakse lihtsasti kirjeldataval viisil, et tehnoloogia tehnilisi protsesse saaks läbi vaadata;

f)  neid arendatakse, juurutatakse ja kasutatakse nii, et need annavad kasutajatele teada, et nad suhtlevad tehisintellektisüsteemiga, ning esitavad tehisintellekti arendajatele, juurutajatele ja kasutajatele korrektselt ja ammendavalt oma suutlikkust, täpsust ja piiranguid puudutavad andmed;

g)  neid arendatakse, juurutatakse ja kasutatakse kooskõlas artikliga 6 nii, et kui punktides a–g toodud ohutusnõudeid ei järgita, saaks asjaomased funktsioonid ajutiselt välja lülitada ja eelmise oleku taastada, millega taastatakse turvalised funktsioonid.

2.  Kooskõlas artikli 6 lõikega 1 arendatakse, juurutatakse ja kasutatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tehnoloogiat, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavaid või sellega toodetavaid tarkvara, algoritme ja andmeid, läbipaistval ja jälgitaval viisil, nii et selle elemendid, protsessid ja etapid oleksid dokumenteeritud rangeimate kohaldatavate normide kohaselt ning et artiklis 18 osutatud riiklikud järelevalveasutused saaksid hinnata sellise tehnoloogia vastavust käesolevas määruses sätestatud nõuetele. Eelkõige peab tehnoloogia arendaja, juurutaja ja kasutaja vastutama lõikes 1 sätestatud ohutusnõuete järgimise eest ja suutma seda tõendada.

3.  Lõikes 1 osutatud tehnoloogia arendaja, juurutaja ja kasutaja tagab, et artiklis 18 osutatud riiklikud järelevalveasutused ja vajaduse korral muud riiklikud või Euroopa valdkondlikud järelevalveorganid saaksid lõikes 1 sätestatud ohutusnõuete täitmiseks võetud meetmeid auditeerida.

Artikkel 9

Kallutatus ja mittediskrimineerimine

1.  Liidus arendatud, juurutatud ja kasutatavas suure riskiga tehisintellektis, robotitehnoloogias ja seonduvas tehnoloogias kasutatavad või sellega toodetavad tarkvara, algoritmid ja andmed peavad olema kallutamata ja, ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, ei tohi need kedagi rassi, soo, seksuaalse sättumuse, raseduse, puude, füüsiliste ega geneetiliste iseärasuste, vanuse, rahvusvähemuse hulka kuulumise, etnilise ega sotsiaalse päritolu, keele, usutunnistuse ega veendumuste, poliitiliste vaadete ega kodanikuaktiivsuse, kodakondsuse, tsiviilõigusliku ega majandusliku seisundi, hariduse ega karistusregistri andmete alusel diskrimineerida.

2.  Erandina lõikest 1 ning ilma et see piiraks ebaseaduslikku diskrimineerimist käsitleva liidu õiguse kohaldamist, võib isikute või isikute rühmade erinev kohtlemine olla põhjendatud vaid juhul, kui seda tehakse objektiivsel, mõistlikul ja õiguspärasel eesmärgil ning kui see on proportsionaalne ja vajalik niivõrd, kuivõrd puuduvad muud võimalused, millega rikutaks võrdse kohtlemise põhimõtet vähem.

Artikkel 10

Sotsiaalne vastutus ja sooline võrdõiguslikkus

Liidus arendatavat, juurutatavat ja kasutatavat suure riskiga tehisintellekti, robotitehnoloogiat ja seonduvat tehnoloogiat, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavaid või sellega toodetavaid tarkvara, algoritme ja andmeid, arendatakse, juurutatakse ja kasutatakse kooskõlas asjakohaste liidu õigusaktide, põhimõtete ja väärtustega ning nii, et ei sekkuta valimistesse ega aidata kaasa desinformatsiooni levitamisele, austatakse töötajate õigusi, edendatakse kvaliteetset haridust ja digikirjaoskust, ei suurendata soolist ebavõrdsust sellega, et takistatakse kõigile võrdsete võimaluste tagamist, ega rikuta intellektuaalomandiõigusi ega nendega seotud piiranguid ja erandeid.

Artikkel 11

Keskkonnasäästlikkus

Suure riskiga tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavate või sellega toodetavate tarkvara, algoritmide ja andmete keskkonnasäästlikkust hindavad artiklis 18 osutatud riiklikud järelevalveasutused või vajaduse korral muud riiklikud või Euroopa valdkondlikud järelevalveorganid, kes tagavad, et on kehtestatud meetmed, millega leevendada ja korvata sellise tehnoloogia üldist mõju loodusvaradele, energiatarbimisele, jäätmetekkele, CO2 jalajäljele, kliimamuutustega seotud hädaolukorrale ja keskkonnaseisundi halvenemisele, et tagada kooskõla kohaldatava liidu ja liikmesriigi õigusega ning muude rahvusvaheliste keskkonnaalaste kohustustega, mille liit on võtnud.

Artikkel 12

Eraelu puutumatuse austamine ja isikuandmete kaitse

Biomeetriliste andmete kasutamisega ja kogumisega selleks, et isikuid avalikus kohas biomeetria või näotuvastuse abil kaugidentida, kaasneb spetsiifiline oht põhiõigustele ning neid võimalusi juurutavad ja kasutavad suure avaliku huvi eesmärgil üksnes liikmesriikide avaliku sektori asutused. Kõnealused asutused tagavad, et kooskõlas liidu ja liikmesriigi õigusega, eelkõige määrusega (EL) 2016/679 ja direktiiviga 2002/58/EÜ, antakse sellisest juurutamisest ja kasutamisest üldsusele teada, see on proportsionaalne, sihipärane ja piiratud kindlate eesmärkide ja asukohaga ja ajaliselt ning selle puhul võetakse nõuetekohaselt arvesse inimväärikust ja autonoomiat ning hartas sätestatud põhiõigusi, eelkõige õigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele.

Artikkel 13

Õigus õiguskaitsele

Igal füüsilisel ja juriidilisel isikul on õigus taotleda õiguskaitset vigastuse või kahju korral, mis on tekitatud sellega, et suure riskiga tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavate või sellega toodetavate tarkvara, algoritmide ja andmete arendamisel, juurutamisel või kasutamisel on rikutud liidu õigust ja eiratud käesolevas määruses sätestatud nõudeid.

Artikkel 14

Riskihindamine

1.  Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse tehisintellekti, robotitehnoloogiat ja seonduvat tehnoloogiat, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavaid ja sellega toodetavaid tarkvara, algoritme ja andmeid, suure riskiga tehnoloogiana, kui objektiivsetel kriteeriumidel, nagu nende kasutusala ja -eesmärk, sektor, kus neid arendatakse, juurutatakse või kasutatakse, ning tekitatud võimaliku vigastuse või kahju tõsidus, põhineva riskihindamise tulemusel selgub, et nende arendamise, juurutamise või kasutamisega kaasneb liidu õiguses sätestatud põhiõiguste ja ohutusreeglite rikkumise korral suur risk tekitada üksikisikutele tõenäoliselt vigastusi või üksikisikutele või ühiskonnale kahju.

2.  Ilma et see piiraks kohaldatavate valdkondlike õigusaktide kohaldamist, teevad tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavate või sellega toodetavate tarkvara, algoritmide ja andmete riskihindamist vastavalt käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud objektiivsetele kriteeriumidele ning käesoleva määruse lisas sätestatud ammendavale ja kumulatiivsele loetelule artiklis 18 osutatud riiklikud järelevalveasutused ning seda koordineerib komisjon ja/või mis tahes muu selleks määratav asjaomane liidu institutsioon, organ, amet või asutus.

3.  Komisjon koostab lõikes 2 osutatud riiklike järelevalveasutustega koostööd tehes artikli 20 kohaste delegeeritud õigusaktidega liidus tuvastatud suure riskiga tehnoloogia ühise loetelu ja hoiab seda ajakohasena.

4.  Samuti ajakohastab komisjon artikli 20 kohaste delegeeritud õigusaktidega korrapäraselt käesoleva määruse lisas esitatud loetelu.

Artikkel 15

Vastavushindamine

1.  Komisjoni ja/või mis tahes muu selleks määratava asjaomase liidu institutsiooni, organi, ameti või asutuse koordineerimisel hindavad artiklis 18 osutatud riiklikud järelevalveasutused, kas suure riskiga tehisintellekt, robotitehnoloogia ja seonduv tehnoloogia vastavad käesoleva määruse artiklites 6–12 sätestatud nõuetele, ning teevad seejärel sellise tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia üle järelevalvet.

2.  Tarkvara, algoritme ja andmeid, mida kasutatakse suure riskiga tehnoloogias või mida toodetakse suure riskiga tehnoloogiaga, mis vastavad lõikes 1 sätestatud hindamise kohaselt käesolevas määruses sätestatud nõuetele, käsitatakse samuti nendele nõuetele vastavana, välja arvatud juhul, kui asjaomane riiklik järelevalveasutus otsustab teha hindamise omal algatusel või arendaja, juurutaja või kasutaja taotlusel.

3.  Ilma et see piiraks valdkondlike õigusaktide kohaldamist, koostab komisjon ja/või mis tahes selleks määratav asjaomane liidu institutsioon, organ, amet või asutus käesoleva määruse jõustumise kuupäevaks siduvad suunised meetodite kohta, mida riiklikud järelevalveasutused peavad lõikes 1 osutatud vastavushindamisel kasutama.

Artikkel 16

Eetikapõhimõtetele vastavust kinnitav Euroopa sertifikaat

1.  Kui kooskõlas artikliga 15 tehtud vastavushindamise tulemusel jõutakse järeldusele, et suure riskiga tehisintellekt, robotitehnoloogia ja seonduv tehnoloogia, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavad või sellega toodetavad tarkvara, algoritmid ja andmed, vastavad nõuetele, väljastab asjaomane riiklik järelevalveasutus eetikapõhimõtetele vastavust kinnitava Euroopa sertifikaadi.

2.  Sellise tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavate või sellega toodetavate tarkvara, algoritmide ja andmete arendaja, juurutaja ja kasutaja, mida ei peeta suure riskiga tehnoloogiaks ja milles suhtes seetõttu artiklites 6–12 sätestatud nõudeid ega artiklites 14 ja 15 sätestatud riskihindamist ja vastavushindamist ei kohaldata, võib samuti taotleda käesolevas määruses sätestatud nõuetele või nendest osale vastavuse tõendamist, kui see on riikliku järelevalveasutuse otsuse kohaselt asjaomase tehnoloogia laadi tõttu põhjendatud. Sertifikaat väljastatakse üksnes juhul, kui asjaomane riiklik järelevalveasutus on teinud vastavushindamise ja selle tulemus on positiivne.

3.  Lõikes 2 osutatud sertifikaadi väljastamiseks töötab komisjon ja/või mis tahes muu selleks määratav asjaomane liidu institutsioon, organ, amet või asutus välja taotlusmenetluse.

III peatükk

Institutsiooniline järelevalve

Artikkel 17

Juhtimisnormid ja rakendussuunised

1.  Liidus arendatud, juurutatud ja kasutatav tehisintellekt, robotitehnoloogia ja seonduv tehnoloogia peavad vastama asjakohastele juhtimisnormidele, mille artiklis 18 osutatud riiklikud järelevalveasutused on kehtestanud kooskõlas liidu õiguse, põhimõtete ja väärtustega ning komisjoni ja/või mis tahes selleks määratava asjaomase liidu institutsiooni, organi, ameti või asutuse koordineerimisel ning sidusrühmadega konsulteerides.

2.  Lõikes 1 osutatud normid sisaldavad mittesiduvaid rakendussuuniseid meetodite kohta, mille alusel peavad arendajad, juurutajad ja kasutajad käesolevat määrust täitma, ning need avaldatakse hiljemalt käesoleva määruse jõustumise kuupäevaks.

3.  Liidus arendatud, juurutatud ja kasutatavas tehisintellektis, robotitehnoloogias ja seonduvas tehnoloogias kasutatavaid või nendega toodetavaid andmeid haldavad arendajad, juurutajad ja kasutajad kooskõlas asjaomaste liikmesriigi, liidu ja muude Euroopa organisatsioonide ja rahvusvaheliste reeglite ja normidega ning asjakohaste tööstus- ja äritegevuse protokollidega. Kui see on teostatav, kontrollivad arendajad ja juurutajad eelkõige tehisintellektis, robotitehnoloogias ja seonduvas tehnoloogias kasutatavate andmete välisallikate kvaliteeti ning kehtestavad nende andmete kogumise, säilitamise, töötlemise ja kasutamise järelevalveks mehhanismid.

4.  Ilma et see piiraks andmete ülekandmise õiguse kasutamist ja nende isikute õigusi, kes tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia kasutamisega andmed tekitasid, tuleb liidus arendatud, juurutatud ja kasutatavas tehisintellektis, robotitehnoloogias ja seonduvas tehnoloogias kasutatavate või sellega toodetavate andmete kogumisel, säilitamisel, töötlemisel, jagamisel ja kättesaadavaks tegemisel järgida asjaomaseid liikmesriigi, liidu ning muude Euroopa organisatsioonide ja rahvusvahelisi reegleid ja norme ning asjakohaseid tööstus- ja äritegevuse protokolle. Eelkõige tagavad arendajad ja juurutajad, et nimetatud protokolle kohaldatakse tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamisel ja juurutamisel ning selleks tuleb selgelt määratleda sellises tehnoloogias kasutatavate või sellega toodetavate andmete töötlemisel ja kättesaadavaks tegemisel kehtivad nõuded ning andmete töötlemise ja kättesaadavaks tegemise eesmärk, kohaldamisala ja adressaadid, ning kogu see teave peab olema igal ajal auditeeritav ja jälgitav.

Artikkel 18

Järelevalveasutused

1.  Iga liikmesriik määrab sõltumatu avaliku sektori asutuse (edaspidi „järelevalveasutus“), kes vastutab käesoleva määruse kohaldamise järelevalve eest ning artiklites 14, 15 ja 16 sätestatud riski- ja vastavushindamise ning sertifitseerimise eest, ilma et see piiraks valdkondlike õigusaktide kohaldamist.

2.  Riiklik järelevalveasutus peab aitama tagada käesoleva määruse ühetaolist kohaldamist kogu liidus. Sel eesmärgil teevad kõigi liikmesriikide järelevalveasutused koostööd omavahel ning komisjoni ja/või mis tahes muude selleks määratavate asjaomaste liidu institutsioonide, organite, ametite ja asutustega.

3.  Riiklik järelevalveasutus on esimene, kelle poole pöörduda, kui kahtlustatakse, et tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamise, juurutamise või kasutamise tõttu on rikutud käesolevas määruses sätestatud eetikapõhimõtteid ja juriidilisi kohustusi, sealhulgas diskrimineeritakse kedagi või rikutakse muid õigusi. Sellistel juhtudel teeb asjaomane riiklik järelevalveasutus vastavushindamise, et toetada kodanike õigust vaidlustamisele ja õiguskaitsele.

4.  Riiklik järelevalveasutus vastutab tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia suhtes artiklis 17 osutatud asjakohaste liikmesriigi, Euroopa ja rahvusvaheliste reguleerimisreeglite ja -normide kohaldamise järelevalve eest ning muu hulgas kaasab selleks võimalikult palju sidusrühmi. Selleks loovad kõigi liikmesriikide järelevalveasutused foorumid, kus on võimalik sidusrühmadega, kelle hulgas on akadeemilise ringkonna, teadus- ja tööstusvaldkonna ning kodanikuühiskonna esindajaid, ja sidusrühmadel omavahel korrapäraselt aru pidada.

5.  Riiklik järelevalveasutus annab eelkõige asjaomastele teadus- ja arendusorganisatsioonidele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning idufirmadele asjatundlikke haldussuuniseid ja -abi, mis puudutavad tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia suhtes kohaldava liidu õiguse ning käesolevas määruses sätestatud eetikapõhimõtete üldist rakendamist.

6.  Kõik liikmesriigid annavad komisjonile hiljemalt … [üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist] teada, millised õigusnormid nad käesoleva artikli alusel vastu võtavad ning edastavad viivitamata kõik nende hilisemad muudatused.

7.  Liikmesriigid võtavad kõik käesolevas määruses sätestatud eetikapõhimõtete ja juriidiliste kohustuste täitmise tagamiseks vajalikud meetmed. Liikmesriigid toetavad nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil sidusrühmade ja kodanikuühiskonna püüdlusi tegutseda eelkõige piiriüleste uute võimaluste ja probleemide korral, mis tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arenguga kaasnevad, kiiresti, eetiliselt ja teadlikult.

Artikkel 19

Rikkumisest teatamine ja rikkumisest teatajate kaitse

Käesoleva määruse nõuete rikkumisest teatamise ja rikkumisest teatajate kaitse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1937(20).

Artikkel 20

Koordineerimine liidu tasandil

1.  Komisjonil ja/või mis tahes selleks määrataval asjaomasel liidu institutsioonil, organil, ametil või asutusel on järgmised ülesanded:

–  tagada, et artiklis 18 osutatud riiklikud järelevalveasutused teevad artikli 8 lõikes 1 ning käesoleva määruse lisas sätestatud suure riskiga sektorite ning suure riskiga kasutusalade ja -eesmärkide loetelus ette nähtud ühiste objektiivsete kriteeriumide alusel artiklis 14 osutatud tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia riskihindamist ühetaoliselt;

–  võtta teadmiseks suure riskiga tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia vastavushindamine ja sellele järgnev järelevalve, millele on osutatud artiklis 15 ja mida peavad tegema artiklis 18 osutatud riiklikud järelevalveasutused;

–  töötada välja taotlusmenetlus, mida artiklis 18 osutatud riiklikud järelevalveasutused peavad artiklis 16 osutatud sertifikaadi väljastamiseks kasutama;

–  koostada artikli 17 lõikes 4 osutatud siduvad suunised meetodite kohta, mida artiklis 18 osutatud riiklikud järelevalveasutused peavad kasutama, ilma et see piiraks valdkondlike õigusaktide kohaldamist;

–  koordineerida artiklis 18 osutatud riiklike järelevalveasutuste poolt artiklis 17 osutatud asjakohaste juhtimisnormide, sealhulgas arendajatele, juurutajatele ja kasutajatele mõeldud, käesoleva määruse täitmise meetodeid käsitlevate mittesiduvate rakendussuuniste kehtestamist;

–  teha artiklis 18 osutatud riiklike järelevalveasutustega koostööd, et nad saaksid kooskõlas artikli 18 lõikega 2 aidata käesolevat määrust kogu liidus ühetaoliselt kohaldada;

–  tegutseda eksperdikeskusena, kes edendab tehisintellekti, robotitehnoloogiat ja seonduvat tehnoloogiat käsitleva teabe vahetamist ning toetab ühtsel turul ühise arusaama kujundamist, esitades artiklis 18 osutatud riiklikele järelevalveasutustele lisasuuniseid, arvamusi ja ekspertteavet, jälgides asjakohase liidu õiguse rakendamist, määrates kindlaks parimate tavade standardid ja andes vajaduse korral soovitusi reguleerivate meetmete kohta; seda tehes peaks ta suhtlema võimalikult paljude sidusrühmadega ja tagama, et tema otsustustasandite koosseis on mitmekesine ja tagab soolise võrdõiguslikkuse;

–  tagada töötingimused julgeoleku ja kaitse töörühmale, mille eesmärk on analüüsida poliitika- ja investeerimisküsimusi, mis on seotud tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia eetilise kasutamisega julgeoleku ja kaitse valdkonnas.

Artikkel 21

Volituste delegeerimine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artikli 14 lõigetes 3 ja 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates … [käesoleva määruse jõustumise kuupäev].

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 14 lõigetes 3 ja 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.  Artikli 14 lõigete 3 ja  4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

Artikkel 22

Direktiivi (EL) 2019/1937 muutmine

Direktiivi (EL) 2019/1937 muudetakse järgmiselt.

1)  Artikli 2 lõikesse 1 lisatakse järgmine alapunkt:

„xi) tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamine, juurutamine ja kasutamine;“

2)  Lisa I osasse lisatakse järgmine punkt:

„K. Artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkt xi – tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamine, juurutamine ja kasutamine:

xxi) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus [XXX] tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamise, juurutamise ja kasutamise eetikapõhimõtete kohta.“

Artikkel 23

Läbivaatamine

Komisjon jälgib tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavate või sellega toodetavate tarkvara, algoritmide ja andmete arengut pidevalt ning esitab hiljemalt … [kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] ja seejärel iga kolme aasta järel Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele käesoleva määruse kohaldamist käsitleva aruande koos hinnanguga selle kohta, kas käesoleva määruse kohaldamisala oleks vaja muuta.

Artikkel 24

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates XX.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

LISA

Ammendav ja kumulatiivne loetelu suure riskiga sektoritest ning suure riskiga kasutusaladest ja -eesmärkidest, millega kaasneb põhiõiguste ja ohutusreeglite rikkumise risk

(1) ELT L 252, 8.10.2018, lk 1. (2) EÜT L 180, 19.7.2000, lk 22. (3) EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16. (4) ELT L 119, 4.5.2016, lk 1. (5) ELT L 119, 4.5.2016, lk 89. (6) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1. (7) ELT C 252, 18.7.2018, lk 239. (8) ELT C 307, 30.8.2018, lk 163. (9) ELT C 433, 23.12.2019, lk 86. (10) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0332. (11) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0081. (12) https://www.europarl.europa.eu/thinktank/en/document.html?reference=EPRS_STU(2020)654179 (13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta (ELT L 151, 7.6.2019, lk 70). (14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsus nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 93/465/EMÜ (ELT L 218, 13.8.2008, lk 82). (15) Automatiseeritud sõidukijuhtimise puhul on ühingu SAE International standardiga J3016 ette nähtud kuus sõidukijuhtimise automatiseerimise taset. Viimati ajakohastati seda 2018. aastal (J3016_201806), vt https://www.sae.org/standards/content/j3016_201806/. (16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1). (17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37). (18) Euroopa Komisjoni teatisest COM(2018)0237 (25.4.2018, lk 1) muudetud kujul üle võetud määratlus. (19) Võetud standardis ISO 8373 esitatud tööstusrobotite määratlusest. (20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (ELT L 305, 26.11.2019, lk 17).

Euroopa Parlamendi 20. oktoobri 2020. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile tehisintellekti tsiviilvastutuse korra kohta (2020/2014(INL))

P9_TA(2020)0276 A9-0178/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 225,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 114 ja 169,

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuli 1985. aasta direktiivi 85/374/EMÜ liikmesriikide tootevastutust käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta(1) (tootevastutuse direktiiv),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiivi 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul (ebaausate kaubandustavade direktiiv)(2) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiivi 2011/83/EL tarbijaõiguste kohta(3), samuti muid tarbijakaitset käsitlevaid õigusnorme,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrust (EL) 2017/745, milles käsitletakse meditsiiniseadmeid(4),

–  võttes arvesse nõukogu 28. septembri 2018. aasta määrust (EL) 2018/1488, millega asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/770 digisisu üleandmise ja digiteenuste osutamise lepingute teatavate aspektide kohta(6),

–  võttes arvesse 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelist parema õigusloome kokkulepet ja parema õigusloome suuniseid(7),

–  võttes arvesse 6. juuni 2018. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2021–2027 digitaalse Euroopa programm (COM(2018)0434),

–  võttes arvesse komisjoni 25. aprilli 2018. aasta teatist „Tehisintellekt Euroopa huvides“ (COM(2018)0237),

–  võttes arvesse komisjoni 7. detsembri 2018. aasta teatist „Tehisintellekti käsitlev kooskõlastatud kava“ (COM(2018)0795),

–  võttes arvesse komisjoni 8. aprilli 2019. aasta teatist „Usalduse loomine inimkeskse tehisintellekti vastu“ (COM(2019)0168),

–  võttes arvesse komisjoni 19. veebruari 2020. aasta aruannet Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele selle kohta, milline on tehisintellekti, asjade interneti ja robootika mõju ohutusele ja vastutusele (COM(2020)0064),

–  võttes arvesse komisjoni 19. veebruari 2020. aasta valget raamatut „Tehisintellekt: Euroopa käsitus tipptasemel ja usaldusväärsest tehnoloogiast“ (COM(2020)0065),

–  võttes arvesse oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile robootikat käsitlevate tsiviilõiguse normide kohta(8),

–  võttes arvesse oma 1. juuni 2017. aasta resolutsiooni Euroopa tööstuse digiteerimise kohta(9),

–  võttes arvesse oma 12. septembri 2018. aasta resolutsiooni autonoomsete relvasüsteemide kohta(10),

–  võttes arvesse oma 12. veebruari 2019. aasta resolutsiooni tervikliku Euroopa tööstuspoliitika kohta tehisintellekti ja robootika valdkonnas(11),

–  võttes arvesse oma 12. veebruari 2020. aasta resolutsiooni automatiseeritud otsustusprotsesside, tarbijakaitse ning kaupade ja teenuste vaba liikumise tagamise kohta(12),

–  võttes arvesse kõrgetasemelise tehisintellekti eksperdirühma 8. aprilli 2019. aasta aruannet „Usaldusväärse tehisintellekti eetikasuunised“ („Ethics Guidelines for Trustworthy AI“),

–  võttes arvesse kõrgetasemelise tehisintellekti eksperdirühma 8. aprilli 2019. aasta aruannet „Tehisintellekti määratlus: peamised võimalused ja teadusvaldkonnad“ („A definition of AI: Main Capabilities and Disciplines“),

–  võttes arvesse kõrgetasemelise tehisintellekti eksperdirühma 26. juuni 2019. aasta aruannet „Poliitilised ja investeerimissoovitused seoses usaldusväärse tehisintellektiga“ („Policy and Investment Recommendations for Trustworthy AI“),

–  võttes arvesse vastutust ja uusi tehnoloogiaid käsitleva eksperdirühma – uute tehnoloogiate rühma 21. novembri 2019. aasta aruannet „Vastutus tehisintellekti ja teiste kujunemisjärgus digitehnoloogiate eest“ („Liability for Artificial Intelligence and Other Emerging Digital Technologies“),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse Euroopa lisaväärtuse hinnangu uuringut „Euroopa lisaväärtuse hinnang tehisintellekti tsiviilvastutuse korrale“ („Civil liability regime for artificial intelligence: European added value assessment“)(13),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse teaduslike tuleviku‑uuringute üksuse 2016. aasta juuni poliitikaülevaadet robootikaga seotud õiguslike ja eetiliste kaalutluste kohta(14),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi sisepoliitika peadirektoraadi 2016. aasta oktoobri uuringut õiguskomisjoni jaoks „Euroopa tsiviilõiguse normid robootika valdkonnas“ („European Civil Law Rules in Robotics“)(15),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 47 ja 54,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamusi,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A9‑0178/2020),

A.  arvestades, et vastutuse mõistel on meie igapäevaelus oluline topeltroll: ühelt poolt tagab see, et kahju kannatanud isikul on õigus nõuda ja saada hüvitist sellelt isikult, kes tõendatult kahju tekitamise eest vastutab, ning teiselt poolt pakub see füüsilistele ja juriidilistele isikutele majanduslikke stiimuleid kahju tekitamisest hoidumiseks või siis kalkuleerimaks oma käitumisse sisse ka hüvitise maksmise risk;

B.  arvestades, et igasugune tulevikku suunatud tsiviilvastutuse õigusraamistik peab tekitama usalduse toodete ja teenuste, sealhulgas ka digitaaltehnoloogia ohutuse, usaldusväärsuse ja terviklikkuse suhtes, nii et omavahel oleksid tasakaalus ühelt poolt võimalike kahjuohvrite tõhus ja õiglane kaitse ja samas jääks teiselt poolt piisavalt tegutsemisruumi, mis võimaldaks ettevõtetel, eeskätt väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel arendada uusi tehnoloogiaid, tooteid või teenuseid; arvestades, et see aitab suurendada usaldust ja tekitada stabiilsust investeeringute jaoks; arvestades, et igasuguse vastutusraamistiku lõppeesmärk peaks olema õiguskindluse tagamine kõigile osalistele, olgu selleks tootja, käitaja, mõjutatud isik või mis tahes muu kolmas isik;

C.  arvestades, et liikmesriigi õigussüsteem võib kohandada oma vastutust käsitlevaid õigusnorme teatavate osalejate jaoks või siis neid teatavate tegevuste puhul karmistada; arvestades, et mittesüüline vastutus tähendab seda, et osapoolt võib lugeda süü puudumisest hoolimata vastutavaks; arvestades, et paljudes lepinguvälist kahju käsitlevates riiklikes õigusaktides loetakse kostja mittesüüliselt vastutavaks juhul, kui risk, mille ta on näiteks autode või ohtliku tegevuse kujul üldsusele tekitanud või mida ta ei saa kontrollida, nagu näiteks loomade puhul, viib kahju või kahjustuse põhjustamiseni;

D.  arvestades, et igale tulevasele liidu õigusaktile, mille eesmärk on selge vastutuse määramine seoses tehisintellektisüsteemidega, peaks eelnema analüüs ja konsulteerimine liikmesriikidega selle üle, kuidas kavandatav õigusakt vastab majanduslikele, õiguslikele ja sotsiaalsetele tingimustele;

E.  arvestades, et tehisintellekti tsiviilvastutuse kord peaks olema laiapõhjalise avaliku arutelu teema, mille juures võetaks arvesse kõiki kaalul olevaid huve, eelkõige eetilisi, õiguslikke, majanduslikke ja sotsiaalseid aspekte, et vältida arusaamatusi ja põhjendamatuid kartusi, mida selline tehnoloogia võib kodanike seas põhjustada; arvestades, et edasiste seadusandlike sammude eeltingimusena tuleks mõjuhinnangus hoolikalt uurida, kuidas mis tahes uus reguleeriv raamistik kõiki osalejaid mõjutab;

F.  arvestades, et tehisintellektisüsteemide mõiste hõlmab paljusid eri tehnoloogiaid, sealhulgas lihtsat statistikat, masinõpet ja süvaõpet;

G.  arvestades, et mõiste „tehisintellekt“ võimalikku ebaselgust saaks vältida „automatiseeritud otsustusprotsessi“ mõiste kasutamisega; arvestades, et automatiseeritud otsustusprotsess tähendab seda, et kõigepealt delegeerib kasutaja tarkvara või teenust kasutades otsuse tegemise kas osaliselt või täielikult mingile muule üksusele; arvestades, et asjaomane üksus kasutab seejärel omakorda automaatselt toimivaid otsustamismudeleid kasutaja asemel mingi toimingu tegemiseks või et aidata kasutajal toimingu tegemisel teadlikku otsust teha;

H.  arvestades, et teatavad tehisintellektisüsteemid tekitavad kehtivas vastutusraamistikus suuri õiguslikke probleeme ja võivad viia olukordadeni, kus nende läbipaistmatuse tõttu võib olla äärmiselt kulukas või lausa võimatu kindlaks teha, kes omas tehisintellektisüsteemiga seotud riski üle kontrolli või milline kood, sisend või millised andmed lõppkokkuvõttes kahjustava tegevuse põhjustasid; arvestades, et see tegur võib raskendada kahju või kahjustuse ja seda põhjustava käitumise vahelise seose tuvastamist, mistõttu ohvrid ei pruugi saada piisavat hüvitist;

I.  arvestades, et õiguslikke probleeme põhjustab ka tehisintellektisüsteemi ühenduvus teiste tehisintellektisüsteemide ja muude süsteemidega, sõltuvus välisandmetest, ohustatus küberturvalisuse rikkumistest ning samuti üha autonoomsemate, muu hulgas masinõpet ja süvaõpet kasutavate tehisintellektisüsteemide ülesehitus;

J.  arvestades, et tehisintellektisüsteemide usaldusväärsed eetikastandardid koos kindlate ja õiglaste hüvitamismenetlustega võivad aidata neid õiguslikke probleeme lahendada ja vältida ohtu, et kasutajad ei soovi uut arenevat tehnoloogiat omaks võtta; arvestades, et õiglase vastutuse menetlus tähendab, et igal inimesel, kes kannatab tehisintellektisüsteemide põhjustatud kahju või kellele tehisintellektisüsteemid põhjustasid varalise kahju, peaks olema samasugune kaitsetase nagu juhtudel, mis ei hõlma tehisintellektisüsteeme; arvestades, et kasutajal peab olema kindlus, et tehisintellekti kasutavate süsteemide põhjustatud võimalikul kahjul on piisav kindlustuskate ning et on kindlaks määratud seaduslik hüvitusmenetlus;

K.  arvestades, et õiguskindlus on ka tehisintellektil põhineva tehnoloogia dünaamilise arengu ja innovatsiooni ning selle igapäevase praktilise rakendamise oluline eeltingimus, eelkõige idufirmade ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks; arvestades, et idufirmade ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete keskne tähtsus, eriti Euroopa majanduses, õigustab rangelt proportsionaalset lähenemisviisi, mis võimaldab neil areneda ja uuendusi teha;

L.  arvestades, et tehisintellektisüsteemide ja ka sellest tehnoloogiast tingitud ohtude paljusus ja mitmekesisus raskendab kõigi eri riskide jaoks sobiva ühtse lahenduse leidmist; arvestades, et seetõttu tuleks lähtuda käsitlusest, mille puhul kasutatakse eksperimente, katseprojekte ja katselisi regulatsioone proportsionaalsete ja tõenduspõhiste lahenduste leidmiseks, vajaduse korral konkreetsete olude ja sektorite jaoks,

Sissejuhatus

1.  on seisukohal, et tehisintellektisüsteemide ühiskonda, töökohtadele ja majandusse kaasamisega seotud väljakutse on praeguse poliitilise tegevuskava üks kõige olulisemaid küsimusi; arvestades, et tehisintellektipõhiste tehnoloogiate abil saaks ja tuleks püüda parandada meie elu pea igas valdkonnas, alates isiklikust sfäärist (nt transpordisektor, personaalne haridus, ohustatud isikute abistamine, terviseprogrammid ja laenude andmine) kuni töökeskkonna (nt rasketest ja korduvatest töödest vabastamine) ja selliste globaalprobleemideni nagu kliimamuutused, tervishoid, toitumine ja logistika;

2.  on kindlalt veendunud et tehisintellektisüsteemide eeliste tõhusaks ärakasutamiseks ja nende võimaliku väärkasutamise ja liidusisese õigusliku killustatuse vältimiseks on väga oluline, et kogu ELis kehtiksid kõigi tehisintellektisüsteemide suhtes ühesugused, põhimõtteil rajanevad ja tulevikukindlad õigusaktid; on seisukohal, et ehkki eelistada tuleks sektoripõhiseid õigusnorme arvukate võimalike eri rakenduste jaoks, näib olevat vajalik ka ühistel põhimõtetel rajanev horisontaalne õigusraamistik, mis tagaks õigusselguse ja kogu liidus võrdsed standardid ning kaitseks mõjusalt meie euroopalikke väärtusi ja kodanike õigusi;

3.  väidab, et digitaalne ühtne turg tuleb täielikult ühtlustada, kuna digitaalvaldkonda iseloomustavad kiire piiriülene dünaamika ja rahvusvahelised andmevood; on seisukohal, et liit saavutab eesmärgi säilitada liidu digitaalne suveräänsus ning edendada Euroopas toimuvat digitaalset innovatsiooni üksnes ühiste, järjepidevate ja innovatsioonikultuurile vastavate õigusnormide abil;

4.  märgib, et tehisintellekti valdkonnas on ülemaailmne võidujooks juba käimas ja et liit peaks oma teaduslikku ja tehnoloogilist potentsiaali ära kasutades olema selle eesotsas; rõhutab tungivalt, et tehnoloogia areng ei tohi õõnestada kasutajate kaitset kahju eest, mida võivad põhjustada tehisintellekti kasutavad seadmed ja süsteemid; soovitab edendada rahvusvahelisel tasandil liidu tsiviilvastutuse standardeid;

5.  on kindlalt veendunud, et tehisintellektisüsteeme käsitlevad uued ühised õigusnormid tuleks kehtestada ainult määruse vormis; on seisukohal, et vastutus tehisintellektisüsteemi põhjustatud kahju eest on üks peamisi aspekte, mida tuleb selles raamistikus käsitleda;

Vastutus ja tehisintellekt

6.  on veendunud, et hästitoimivat vastutuskorda ei ole vaja täielikult muuta, kuid tehisintellektisüsteemide keerukus, ühenduvus, läbipaistmatus, kaitsetus, uuenduste läbi ajakohastatavus, iseõppimisvõime ja võimalik autonoomia, samuti nendega seotud osalejate arvukus kujutavad endast siiski liidu ja liikmesriikide vastutusraamistike õigusnormide jaoks suurt väljakutset; on seisukohal, et vastutuskordade spetsiifilised ja kooskõlastatud kohandused on vajalikud selleks, et vältida olukorda, kus isikud, kes kannavad kahju või kelle vara on kahjustatud, jäävad hüvitiseta;

7.  märgib, et mis tahes füüsiline või virtuaalne tegevus, seadmed või protsessid, mida juhivad tehisintellektisüsteemid, võivad tehniliselt olla kahju otseseks või kaudseks põhjustajaks, kuid pea alati on põhjus selles, et keegi on need süsteemid üles ehitanud, kasutusele võtnud või neisse sekkunud; sellega seoses märgib, et tehisintellektisüsteemidele juriidilise isiku staatuse andmiseks puudub vajadus; on seisukohal, et tehisintellektisüsteemide läbipaistmatuse, ühenduvuse ja autonoomia tõttu võib praktikas olla väga raske või isegi võimatu teha kindlaks tehisintellektisüsteemide konkreetsete kahjulike tegevuste aluseks olnud konkreetne inimtegevus või süsteemi kavandamist mõjutanud otsused; tuletab meelde, et laialdaselt aktsepteeritud vastutuse kontseptsioonide kohaselt saab sellest takistusest siiski mööda minna, muutes vastutavaks tehisintellektisüsteemiga seotud riske tekitavad, alal hoidvad või kontrollivad isikud kogu väärtusahela ulatuses;

8.  on seisukohal, et ehkki tootevastutuse direktiiv on rohkem kui 30 aasta jooksul võimaldanud defektsest tootest põhjustatud kahju tulemuslikku hüvitamist, tuleks seda siiski muuta, et kohandada direktiivi digitaalmaailmaga ja lahendada kujunemisjärgus digitehnoloogiatest tingitud probleeme, mis võimaldab tagada kõrgetasemelise tulemusliku tarbijakaitse, anda tarbijatele ja ettevõtetele õigusselguse ning VKEdel ja idufirmadel vältida riske ja suuri kulusid; nõuab tungivalt, et komisjon hindaks, kas tootevastutuse direktiiv tuleks muuta määruseks, et „toote“ mõiste selgitamiseks määrata kindlaks, kas digitaalne sisu ja digitaalteenused jäävad selle õigusakti kohaldamisalasse, ning kaaluda selliste mõistete nagu „tootja“, „kahju“ ja „defekt“ kohandamist; on seisukohal, et tootevastutuse direktiivi läbivaatamise järel kogu liidu ulatuses õigusselguse saavutamiseks peaks „tootja“ mõiste hõlmama toote valmistajaid, arendajaid, programmeerijaid, teenusepakkujaid ja tagasüsteemi käitajaid; palub komisjonil kujunemisjärgus digitaaltehnoloogiate põhjustatud kahjude puhul kaaluda tõendamiskohustust reguleerivate õigusnormide muutmist, seda selgelt määratletud juhtudel ja pärast nõuetekohast hindamist; juhib tähelepanu sellele, kui tähtis on tagada, et ajakohastatud liidu õigusakt piirduks selgelt määratletud probleemidega, mille jaoks on juba olemas teostatavad lahendused, ning samas võimaldaks hõlmata edasist tehnoloogia arengut, sealhulgas tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvaral põhinevaid arenguid; märgib, et tootevastutuse direktiivi tuleks jätkuvalt kasutada ka defektse tehisintellektisüsteemi tootja vastu esitatud tsiviilvastutusnõuete puhul, kui tehisintellektisüsteem kvalifitseerub kõnealuse direktiivi kohaselt tooteks; juhib tähelepanu sellele, et tootevastutuse raamistiku mis tahes ajakohastamine peaks käima käsikäes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiivi 2001/95/EÜ (üldise tooteohutuse kohta)(16) ajakohastamisega, et tagada ohutuse ja turvalisuse integreerimine tehisintellektisüsteemidesse juba nende kavandamisetapis;

9.  on seisukohal, et liikmesriikide kehtiv, süül põhinev kahjuõigus pakub enamikul juhtudel piisavat kaitset isikutele, kes kannatavad kahju, mille on põhjustanud sekkuv kolmas osapool, näiteks häkker, või kelle vara selline kolmas isik on kahjustanud, kuna sekkumine kujutab endast harilikult süülist tegevust; märgib, et kehtiva riikliku kahjuõiguse täiendamine vastutust käsitlevate õigusnormidega näib olevat vajalik vaid erijuhtudel, sealhulgas juhul, kui kolmas isik ei ole kättesaadav või on maksejõuetu;

10.  peab seetõttu asjakohaseks keskenduda käesolevas raportis tehisintellektisüsteemi käitaja vastu esitatud tsiviilvastutusnõuetele; kinnitab, et käitaja vastutus on põhjendatud asjaoluga, et ta kontrollib tehisintellektisüsteemiga seotud riski sarnaselt auto omanikuga; on seisukohal, et tehisintellektisüsteemi keerukuse ja ühenduvuse tõttu on käitaja paljudel juhtudel mõjutatud isiku esimene nähtav kontaktpunkt;

Käitaja vastutus

11.  on seisukohal, et käitajat hõlmavad vastutust käsitlevad õigusnormid peaksid hõlmama igasugust tehisintellektisüsteemide käitamist, sõltumata sellest, kus käitamine toimub ja kas see toimub füüsiliselt või virtuaalselt; märgib, et avalikus ruumis toimuvad ja paljusid isikuid ohustavad käitamised on siiski juhtumid, mis vajavad täiendavat kaalumist; on seisukohal, et võimalikud kahjuohvrid ei ole sageli käitamisest teadlikud ning nad ei saa tavaliselt esitada käitaja vastu lepingulise vastutusega seotud nõudeid; märgib, et kahju realiseerumise korral saavad sellised isikud esitada ainult süülise vastutuse nõude ning neil võib olla keeruline tehisintellektisüsteemi käitaja süüd tõestada, mistõttu nõuded võivad jääda rahuldamata;

12.  peab asjakohaseks hõlmata käitaja mõistega nii esi- kui ka tagasüsteemi käitajat, niivõrd kui tootevastutuse direktiiv viimast ei hõlma; märgib, et esisüsteemi käitaja all tuleks mõista füüsilist või juriidilist isikut, kes omab teataval määral kontrolli tehisintellektisüsteemi käitamise ja toimimisega seotud riskide üle ja saab süsteemi käitamisest kasu; väidab, et tagasüsteemi käitaja tuleks määratleda füüsilise või juriidilise isikuna, kes pidevalt määratleb kasutatava tehnoloogia omadused, tagab andmed ja olulised tagasüsteemi tugiteenused ning kes seetõttu omab teataval määral kontrolli tehisintellektisüsteemi käitamise ja toimimisega seotud riskide üle; on seisukohal, et kontroll tähendab käitaja mis tahes tegevust, mis mõjutab tehisintellektisüsteemi toimimist ja seeläbi kolmandate osapoolte selle võimalike riskidega kokkupuutumise määra; on seisukohal, et selline tegevus võib mõjutada tehisintellektisüsteemi toimimist kogu selle ulatuses, määratledes süsteemi sisendi, väljundi või tulemused, või siis muuta selle süsteemi teatavaid kindlaid funktsioone või protsesse;

13.  märgib, et võib esineda olukordi, kus käitajaid on mitu, näiteks esisüsteemi ja tagasüsteemi käitaja; on seisukohal, et sellisel juhul peaksid kõik käitajad olema solidaarselt vastutavad ning omama samas õigust esitada üksteise vastu proportsionaalseid nõudeid; on seisukohal, et vastutuse ulatuse peaks määrama see, kui suurel määral mingi käitaja omas kontrolli tehisintellektisüsteemi käitamise ja toimimisega seotud riski üle; on seisukohal, et eri etappides osalejate paremaks väljaselgitamiseks tuleks parandada toodete jälgitavust;

Erinevad vastutust käsitlevad õigusnormid erinevate riskide korral

14.  tunnistab, et vastutuse puhul on määravaks teguriks see, millist tüüpi tehisintellektisüsteemi käitaja kontrollib; märgib, et suure olemusliku riskiga ja autonoomselt toimiv tehisintellektisüsteem võib üldsust palju suuremal määral ohustada; on seisukohal, et õiguslike probleemide tõttu, mida tehisintellektisüsteemid tekitavad olemasolevale tsiviilvastutuskorrale, näib olevat mõistlik kehtestada kõrge riskitasemega autonoomsete tehisintellektisüsteemide jaoks ühtne mittesüülise vastutuse kord; rõhutab, et selline riskipõhine käsitlus, mis võib hõlmata mitut riskitaset, peaks põhinema selgetel kriteeriumidel ja kõrge riski asjakohasel määratlusel ning tagama õiguskindluse;

15.  on veendunud, et tehisintellektisüsteem on kõrge riskitasemega, kui selle autonoomse käitamisega kaasneb märkimisväärne võimalus tekitada kahju ühele või mitmele inimesele viisil, mis on juhuslik ja mille ettenägemist ei saa mõistlikul viisil eeldada; on seisukohal, et selle otsustamisel, kas tehisintellektisüsteem on kõrge riskitasemega, tuleb arvestada ka sooritatud tegevuste iseloomu ja seda, millises sektoris võib eeldada oluliste riskide tekkimist; on seisukohal, et riskipotentsiaali olulisus sõltub võimaliku kahju tõsiduse, riskist tingitud kahju tekkimise tõenäosuse ja tehisintellektisüsteemi kasutamise viisi vahelistest seostest;

16.  soovitab kõik kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteemid ammendavalt loetleda kavandatava määruse lisas; tunnistab, et tehnoloogia kiiret arengut ja vajalikke tehnilisi ekspertteadmisi silmas pidades peaks komisjon selle lisa asjatute viivitusteta ja vähemalt iga kuue kuu järel läbi vaatama ja vajaduse korral seda delegeeritud õigusaktiga muutma; on veendunud, et komisjon peaks tegema tihedat koostööd uue alalise komiteega, mis sarnaneb olemasoleva alalise lähteainete komitee või mootorsõidukite tehnilise komiteega, kuhu kuuluvad liikmesriikide eksperdid ja sidusrühmad; on seisukohal, et kõrgetasemelise tehisintellekti eksperdirühma tasakaalustatud koosseis võiks olla sidusrühmade grupi moodustamisel eeskujuks ning selle koosseisus võiks olla ka eetikaküsimuste ja vaimse tervise spetsialiste, antropolooge ja sotsiolooge; on lisaks seisukohal, et Euroopa Parlament peaks vastloodud alalise komitee nõustamiseks nimetama nõuandeeksperdid;

17.  märgib, et tehisintellektil põhinevate tehnoloogiate areng on väga dünaamiline ja üha kiirenev; rõhutab, et kasutajatele piisava kaitse tagamiseks on vaja kiirkäsitlusest lähtudes analüüsida Euroopa turule tulevate tehisintellektisüsteeme kasutavate uute seadmete ja süsteemidega seotud võimalikke riske; soovitab kõiki sellega seotud menetlusi võimalikult palju lihtsustada; teeb lisaks ettepaneku, et seda, kas tehisintellektisüsteem kujutab endast suurt riski, peaks komisjon hakkama hindama samal ajal tooteohutuse hindamisega, et vältida olukorda, kus kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteem on juba turul heaks kiidetud, kuid ei ole veel liigitatud kõrge riskitasemega süsteemiks ja toimib seega ilma kohustusliku kindlustuskaitseta;

18.  märgib, et komisjon peaks hindama, kuidas teha uurimisasutusele kättesaadavaks ja kasutatavaks kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteemides kogutud, salvestatud või säilitatavad andmed, et koguda tõendeid selle tehisintellektisüsteemi põhjustatud kahju kohta, ning kuidas saaks parandada selliste andmete jälgitavust ja auditeeritavust, kahjustamata seejuures põhiõigusi ja eraelu puutumatust;

19.  väidab, et sarnaselt liikmesriikide mittesüülise vastutuse süsteemidega peaks kavandatav määrus hõlmama selliste tähtsate ja õiguslikult kaitstud õiguste rikkumist nagu õigus elule, tervisele, füüsilisele puutumatusele ja varale, ning selles tuleks sätestada hüvitiste summad ja ulatus ning aegumistähtaeg; on seisukohal, et kavandatav määrus peaks hõlmama ka märkimisväärset mittemateriaalset kahju, mis põhjustab tõendatavat ja liidu vastutusõigusega ühtlustatud piirmäära ületavat majanduslikku kahju, ning selles peaks asjaomaste isikute juurdepääs õiguskaitsele olema tasakaalus teiste asjaomaste isikute huvidega; nõuab tungivalt, et komisjon liidu õiguses sätestatud kahju piirmäärasid uuesti hindaks ja need ühtlustaks; on seisukohal, et komisjon peaks põhjalikult analüüsima kõigi liikmesriikide õigustavasid ja nende kehtivaid siseriiklikke õigusakte, millega nähakse ette mittemateriaalse kahju hüvitamine, et hinnata, kas mittemateriaalse kahju lisamine tehisintellektiga seotud õigusaktidesse on vajalik ja ega see ei ole vastuolus liidu kehtiva õigusraamistikuga ega kahjusta liikmesriikide riigisisest õigust;

20.  määrab kindlaks, et kõik tehisintellektisüsteemide juhitud tegevused, seadmed või protsessid, mis põhjustavad kahju, kuid mida ei ole loetletud kavandatava määruse lisas, peaksid jääma süülise vastutuse alla; on veendunud, et mõjutatud isik peaks siiski saama kasu käitaja süü presumptsioonist, ning käitaja peaks saama oma süütust tõestada, kui ta tõendab, et ta on hoolsuskohustust täitud;

21.  on seisukohal, et tehisintellektisüsteemi suhtes, mida komisjon ja vastloodud alaline komitee ei ole veel hinnanud ning mida seetõttu ei ole veel liigitatud kõrge riskitasemega süsteemiks ega ole kantud kavandatava määruse lisas esitatud loetellu, tuleks erandina lõikes 20 sätestatud korrast siiski kohaldada mittesüülist vastutust, kui see on korduvalt põhjustanud vahejuhtumeid, mille tagajärjeks on tõsine kahju; märgib, et sellisel juhul peaks komisjon ka põhjendamatu viivituseta hindama, kas nimetatud lisa tuleb läbi vaadata ja kõnealune tehisintellektisüsteem sinna lisada; on seisukohal, et kui komisjon sellise hindamise järel otsustab asjaomase tehisintellektisüsteemi loendisse lisada, peaks sellel lisamisel olema tagasiulatuv mõju kuni esimese süsteemi poolt tõendatult põhjustatud vahejuhtumini, mille tagajärjeks oli tõsine kahju;

22.  nõuab, et komisjon hindaks vajadust liidu tasandi lepinguõiguse normide järele, et vältida lepingulisi vastutusest vabastamise klausleid, sealhulgas ettevõtjatevahelistes ning ettevõtjate ja haldusasutuste vahelistes suhetes;

Kindlustus ja tehisintellektisüsteemid

23.  peab vastutuskindlustust üheks peamiseks teguriks, mis määrab uute tehnoloogiate, toodete ja teenuste edu; märgib, et nõuetekohane vastutuskindlustus on oluline ka selleks, et tõendada üldsusele, et uut tehnoloogiat võib usaldada, hoolimata sellest, et mõjutatud isikud võivad kannatada kahju või esitada õiguslikke nõudeid; märgib seejuures, et käsitletav reguleerimissüsteem keskendub vajadusele kasutada ja suurendada tehisintellektisüsteemide eeliseid, ning samal ajal kehtestab tugevad kaitsemeetmed;

24.  on seisukohal, et arvestades märkimisväärset kahju tekitamise potentsiaali ning võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiivi 2009/103/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta(17), peaks kõigil kavandatava määruse lisas loetletud kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteemide käitajatel olema sõlmitud vastutuskindlustuse leping; on seisukohal, et selline kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteemide kohustusliku kindlustamise kord peaks hõlmama kavandatavas määruses sätestatud hüvitiste suurust ja ulatust; on teadlik asjaolust, et selline tehnoloogia on praegu veel väga haruldane, kuna see eeldab suurel määral iseseisvat otsustusprotsessi, ja seetõttu on praegused arutelud peamiselt tulevikku suunatud; on sellegipoolest veendunud, et riskide osas valitsev ebakindlus ei tohiks muuta kindlustusmakseid üle jõu käivalt kõrgeks ning seeläbi takistada teadusuuringuid ja innovatsiooni;

25.  on veendunud, et avaliku sektori vahenditest rahastatav liidu tasandi hüvitusmehhanism ei ole võimalike kindlustuslünkade täitmiseks õige viis; on seisukohal, et andmete puudumine tehisintellektisüsteemidega seotud riskide kohta koos ebakindlusega tulevaste arengute suhtes raskendab kindlustussektoril kohandatud või uute kindlustustoodete väljatöötamist; on seisukohal, et kui jätta kohustusliku kindlustuse arendamine täielikult turu hooleks, toob see tõenäoliselt kaasa lähenemisviisi „üks lahendus kõigi jaoks“ koos ebaproportsionaalselt kõrgete kindlustusmaksete ja valede stiimulitega, paneb ettevõtjad valima kõige odavamat kindlustust ja mitte parimat kindlustuskatet ning võib pidurdada teadusuuringuid ja innovatsiooni; on seisukohal, et komisjon peaks tegema tihedat koostööd kindlustussektoriga, et näha, kuidas saab andmeid ja uuenduslikke mudeleid kasutada selliste kindlustuspoliiside loomiseks, mis pakuvad piisavat kindlustuskatet mõistliku hinnaga;

Lõpetuseks

26.  palub komisjonil esitada vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 225 ettepaneku võtta vastu määrus, mis käsitleb vastutust tehisintellektisüsteemide käitamise eest, järgides lisas toodud soovitusi;

27.  on seisukohal, et taotletaval ettepanekul puudub finantsmõju;

o
o   o

28.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja lisas toodud soovitused komisjonile ja nõukogule.

RESOLUTSIOONI LISA:

ÜKSIKASJALIKUD SOOVITUSED EESMÄRGIGA TÖÖTADA VÄLJA EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, MIS KÄSITLEB VASTUTUST TEHISINTELLEKTISÜSTEEMIDE KÄITAMISE EEST

A.  ETTEPANEKU PÕHIMÕTTED JA EESMÄRGID

Käesolevas raportis käsitletakse digiteerimise üht olulist aspekti, mida omakorda kujundavad piiriülene tegevus, ülemaailmne konkurents ja olulised sotsiaalsed kaalutlused. Juhinduda tuleks alljärgnevatest põhimõtetest.

1.  Tõeline digitaalne ühtne turg vajab täielikku ühtlustamist määruse abil.

2.  Tehisintellektisüsteemide arengust tulenevad uued õiguslikud probleemid tuleb lahendada sellega, et tootjale, käitajale, mõjutatud isikule ja mis tahes muule kolmandale isikule tagatakse kogu vastutusahela ulatuses maksimaalne õiguskindlus.

3.  Tuleb vältida ülereguleerimist ja bürokraatiat, sest see takistaks Euroopa tehisintellektialast innovatsiooni, eriti kui tehnoloogia, toote või teenuse on välja töötanud VKEd või idufirmad.

4.  Tehisintellekti tsiviilvastutust käsitlevate õigusnormidega tuleks püüda saavutada tasakaal ühelt poolt üldsuse kaitse ja teiselt poolt innovatsiooni, eelkõige tehisintellektisüsteemidesse investeerimise äriliste stiimulite vahel.

5.  Praeguse hästitoimiva vastutuskorra asendamise asemel tuleks teha mõned vajalikud kohandused, võttes kasutusele uued ja tulevikusuunitlusega ideed.

6.  Tulevane määruse ettepanek ja tootevastutuse direktiiv on tehisintellektisüsteemide ühise vastutusraamistiku kaks sammast, mis vajavad tihedat kooskõlastamist ja ühtlustamist kõigi, nii liidu kui ka riikliku tasandi poliitikas osalejate vahel.

7.  Selleks, et kodanikud uut tehnoloogiat rohkem usaldaksid, peab neil olema õigus samal tasemel kaitsele ja õigustele, sõltumata sellest, kas kahju põhjustajaks on tehisintellektisüsteem või midagi muud või kas kahju on tekkinud füüsiliselt või virtuaalselt.

8.  Tulevases määruse ettepanekus tuleks käsitleda nii materiaalset kui ka mittemateriaalset kahju. Euroopa Komisjoni kutsutakse üles põhjalikult analüüsima kõigi liikmesriikide õigustavasid ja kehtivaid õigusnorme, millega nähakse ette mittemateriaalse kahju hüvitamine, et hinnata, kas mittemateriaalse kahju lisamine tulevasse määruse ettepanekusse on õiguslikult korrektne ja mõjutatud isiku seisukohast vajalik. Komisjon peaks siinjuures lähtuma muu hulgas oma 19. veebruari 2020. aasta teatisest tehisintellekti ja robootika ohutuse ja vastutusega seotud mõju kohta. Praegu kättesaadava teabe põhjal on Euroopa Parlament veendunud, et oluline mittemateriaalne kahju tuleks õigusakti lisada juhul, kui mõjutatud isik kannab märgatavat, see tähendab tõendatavat majanduslikku kahju.

B.  TAOTLETAVA ETTEPANEKU TEKST

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

mis käsitleb vastutust tehisintellektisüsteemide käitamise eest

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(18),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(19)

ning arvestades järgmist:

(1)  Vastutuse mõistel on meie igapäevaelus oluline topeltroll: ühelt poolt tagab see, et kahju kannatanud isikul on õigus nõuda hüvitist sellelt isikult, kes kahju tekitamise eest vastutab, ning teiselt poolt pakub see isikutele majanduslikke stiimuleid kahju tekitamisest hoidumiseks. Igasuguse vastutusraamistikuga tuleks püüda suurendada usaldust toodete ja teenuste, sealhulgas kujunemisjärgus digitehnoloogiate (nt tehisintellekt, asjade internet või robootika) ohutuse, usaldusväärsuse ja järjepidevuse vastu, et saavutada tasakaal võimalike kahjuohvrite tõhusa kaitse ning samal ajal piisava tegevusvabaduse andmise vahel, et võimaldada uute tehnoloogiate, toodete või teenuste arendamist.

(2)  Eelkõige uute toodete ja teenuste olelusringi alguses, pärast eeltestimist, esineb kasutajale ja kolmandatele isikutele teatav risk, et miski ei toimi nõuetekohaselt. See katse ja eksituse meetod on samal ajal peamine tehnilise progressi võimaldaja, milleta enamikku meie tehnoloogiaid ei eksisteeriks. Seni on uute toodete ja teenustega kaasnevaid riske nõuetekohaselt leevendanud tooteohutust ja vastutust käsitlevad ranged õigusaktid.

(3)  Tehisintellekti areng on kehtivate vastutusraamistike jaoks siiski suur väljakutse. Tehisintellektisüsteemide igapäevane kasutamine põhjustab olukordi, kus nende läbipaistmatus (nn musta kasti element) ja nende olelusringis osalejate arvukus muudavad väga kulukaks või isegi võimatuks selle kindlakstegemise, kes vastutas kõnealuse tehisintellektisüsteemi kasutamise riski kontrollimise eest või milline kood või sisend põhjustas kahjuliku toimingu. Sellele probleemile lisandub tehisintellektisüsteemi ja teiste tehisintellektisüsteemide ning muude kui tehisintellektisüsteemide vaheline ühenduvus, nende sõltuvus välisandmetest, kaitsetus küberturvalisuse rikkumiste ees ning tehisintellektisüsteemide masinõppe ja süvaõppe suutlikkusest tulenev kasvav autonoomia. Lisaks neile keerulistele omadustele ja võimalikele nõrkustele võib tehisintellektisüsteeme kasutada ka tõsise kahju tekitamiseks, näiteks selleks, et kahjustada inimväärikust ja Euroopa väärtusi ja vabadusi, jälgides üksikisikuid nende tahte vastaselt, võttes kasutusele ühiskondlikud hindamissüsteemid, langetades tervisekindlustuse, laenude andmise, kohtumääruste, töölevõtmise või tööhõive valdkonnas kallutatud otsuseid või luues autonoomseid surmavaid relvasüsteeme.

(4)  On oluline rõhutada, et tehisintellektisüsteemide kasutuselevõtu eelised kaaluvad tugevalt üles nende puudused. Need aitavad tõhusamalt võidelda kliimamuutuste vastu, parandada arstlikku läbivaatust ja töötingimusi, integreerida puuetega ja eakamaid inimesi paremini ühiskonda ja pakkuda igat liiki õpilastele kohandatud koolituskursusi. Selleks et kasutada erinevaid tehnoloogilisi võimalusi ja suurendada inimeste usaldust tehisintellektisüsteemide kasutamise vastu, ennetades samal ajal kahjulikke stsenaariume, on parimaks edasiseks sammuks usaldusväärsed eetikastandardid koos kindla ja õiglase hüvitise menetlusega.

(5)  Et võidelda ohutusreeglite rikkumise vastu, on vaja ka sobivat vastutuskorda. Käesolevas määruses sätestatud vastutuskord peab aga arvesse võtma kõiki kaalul olevaid huve. Edasiste seadusandlike meetmete eeltingimusena tuleks hoolikalt uurida, kuidas mõjutaks uus reguleeriv raamistik väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid (VKEsid) ja idufirmasid. Selliste ettevõtete keskne roll Euroopa majanduses õigustab rangelt proportsionaalset lähenemisviisi, et nad saaksid areneda ja uuendusi teha. Teisest küljest peab ohvritel, kellele tehisintellektisüsteem on tekitanud kahju või kahjustusi, olema õigus kahju hüvitamisele ja täielikule kompensatsioonile kannatatud kahju või kahjustuse eest.

(6)  Kehtiva õigusraamistiku vajalikud muudatused peaks algama selgitusega, et tehisintellektisüsteemid ei ole juriidilised isikud ega oma inimteadvust ning et nende ainus ülesanne on teenida inimkonda. Paljud tehisintellektisüsteemid ei erine ka nii palju teistest tehnoloogiatest, mis mõnikord põhinevad veelgi keerulisemal tarkvaral. Lõpuks kasutatakse enamikku tehisintellektisüsteeme teisejärguliste ülesannete täitmiseks, ilma et see ohustaks ühiskonda rohkem kui minimaalselt. Termini „tehisintellekt“ võimalikku ebaselgust saaks vältida, kui kasutada terminit „automatiseeritud otsustusprotsess“. See termin tähistab olukorda, kus kasutaja delegeerib tarkvara või teenust kasutades otsuse tegemise esialgu kas osaliselt või täielikult mingile muule üksusele. Asjaomane üksus kasutab seejärel omakorda automaatselt toimivaid otsustamismudeleid kasutaja asemel mingi toimingu tegemiseks või et aidata kasutajal toimingu tegemisel teadlikku otsust teha.

(7)  Siiski on olemas ka tehisintellektisüsteemid, mis on välja töötatud ja mida kasutatakse kriitilise tähtsusega valdkondades ning mis põhinevad sellistel tehnoloogiatel nagu neuronvõrgud ja süvaõppe protsessid. Nende läbipaistmatus ja autonoomsus võib teha väga keeruliseks teha tagantjärele kindlaks, millised nende süsteemide projekteerimisel või käitamisel tehtud inimotsused olid konkreetsete tegevuste aluseks. Sellise tehisintellektisüsteemi käitaja võib näiteks väita, et kahju või kahjustuse põhjustanud füüsiline või virtuaalne tegevus, seade või protsess ei olnud tema kontrolli all, sest selle põhjustas tema tehisintellektisüsteemi autonoomne töö. Lisaks ei peaks ainuüksi autonoomse tehisintellektisüsteemi käitamine olema piisav alus vastutusnõude aktsepteerimiseks. Selle tulemusena võib esineda vastutusega seotud juhtumeid, kus vastutuse jaotus võib olla ebaõiglane või ebatõhus, või kus isik, kes saab tehisintellektisüsteemi tõttu kahju või kahjustuse, ei suuda tõendada tootja, sekkuva kolmanda isiku või käitaja süüd ja jääb ilma hüvitiseta.

(8)  Siiski peaks alati olema selge, et igaüks, kes tehisintellektisüsteemi loob, seda hooldab või kontrollib või sellesse sekkub, peaks vastutama tegevuse, seadme või protsessi põhjustatud kahju või kahjustuse eest. See tuleneb õiguse üldistest ja üldtunnustatud vastutuse käsitlustest, mille kohaselt üldsusele riski tekitav isik vastutab, kui see risk põhjustab kahju või kahjustusi, ning peaks seega kas riski eelnevalt minimeerima või tagantjärele hüvitama. Sellest tulenevalt ei ole tehisintellektisüsteemide arvu suurenemise tõttu vaja kogu liidus vastutust käsitlevaid õigusnorme täielikult läbi vaadata. Tehisintellektiga seotud probleemide lahendamiseks piisaks, kui olemasolevaid õigusakte konkreetselt kohandada ning kehtestada selgelt hinnatud ja sihipäraseid uusi sätteid, et vältida õiguslikku killustatust ja tagada kogu liidus seoses tehisintellektiga tsiviilvastutust käsitlevate õigusaktide ühtlustamine.

(9)  Nõukogu direktiiv 85/374/EMÜ(20) (tootevastutuse direktiiv) on olnud üle 30 aasta tõhus vahend defektse toote tekitatud kahju hüvitamisel. Seega tuleks seda kasutada ka defektse tehisintellektisüsteemi tootja vastu kahju või kahjustuse saanud poole esitatud tsiviilvastutusnõuete puhul. Kooskõlas liidu parema õigusloome põhimõtetega tuleks kõiki vajalikke seadusandlikke parandusi arutada kõnealuse direktiivi vajaliku läbivaatamise käigus. Liikmesriikide kehtiv süülist vastutust käsitlev õigus pakub enamikul juhtudel samuti piisavat kaitset isikutele, kes saavad kahju või kahjustuse, mille on põhjustanud sekkuv kolmas isik, kuna selline sekkumine kujutab endast regulaarselt süülist tegevust, kui kolmas isik kasutab tehisintellektisüsteemi kahju tekitamiseks. Seepärast peaks käesolev määrus keskenduma tehisintellektisüsteemi käitaja vastu esitatavatele nõuetele.

(10)  Käitaja vastutus käesoleva määruse alusel põhineb asjaolul, et ta kontrollib tehisintellektisüsteemi käitamise ja toimimisega seotud riske samal määral nagu auto omanik. Mida keerukam ja autonoomsem on süsteem, seda suuremat mõju avaldab algoritmide määratlemine ja mõjutamine, näiteks pideva ajakohastamise teel. Kuna tehisintellektisüsteemi käitajaks võib sisuliselt pidada sageli rohkem kui ühte isikut, tuleks käesoleva määruse kohaselt käitajaks lugeda nii esisüsteemi kui ka tagasüsteemi käitajat. Kuigi üldiselt näib esisüsteemi käitaja olevat isik, kes peamiselt otsustab tehisintellektisüsteemi kasutamise üle, võib tagasüsteemi käitajal olla operatsiooniriskide üle tegelikult suurem kontroll. Kui tagasüsteemi käitaja on ühtlasi „tootja“ tootevastutuse direktiivi artikli 3 tähenduses, siis tuleks direktiivi kohaldada ka tema suhtes. Kui on ainult üks käitaja, kes on ühtlasi tehisintellektisüsteemi tootja, peaks käesolev määrus olema tootevastutuse direktiivi suhtes ülimuslik.

(11)  Kui kasutaja, täpsemalt tehisintellektisüsteemi kasutav isik, osaleb kahju põhjustavas sündmuses, peaks ta käesoleva määruse kohaselt vastutama üksnes juhul, kui ta kvalifitseerub ka käitajaks. Kui see nii ei ole, võib kasutaja raske hooletuse või tahtliku riskipanuse ulatus tuua kaasa kasutaja süülise vastutuse nõude esitaja ees. See ei tohiks mõjutada kasutaja kohaldatavaid tarbijaõigusi.

(12)  Käesolev määrus peaks võimaldama mõjutatud isikul esitada vastutusnõudeid kogu vastutusahela kohta ja tehisintellektisüsteemi kogu kasutustsükli jooksul. Määrus peaks ka põhimõtteliselt hõlmama kõiki tehisintellektisüsteeme, sõltumata sellest, kus neid käitatakse ja kas käitamine toimub füüsiliselt või virtuaalselt. Suurem osa käesoleva määruse kohastest vastutusnõuetest peaks siiski käsitlema kolmanda isiku vastutuse juhtumeid, kui tehisintellektisüsteemi käitatakse avalikus ruumis ja see seab paljud isikud ohtu. Sellises olukorras ei ole mõjutatud isikud sageli käitatavast tehisintellektisüsteemist teadlikud ning neil ei ole käitajaga lepingulisi ega õiguslikke suhteid. Seega asetab tehisintellektisüsteemi käitamine nad olukorda, kus kahju või kahjustuse tekkimise korral on neil ainult süülisel vastutusel põhinevad nõuded tehisintellektisüsteemi käitaja vastu, samas kui neil on tõsiseid raskusi käitaja süü tõendamisega.

(13)  Määrav tegur on see, millist liiki tehisintellektisüsteemi käitaja kontrollib. Kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteem ohustab kasutajat või üldsust potentsiaalselt palju suuremal määral ja viisil, mis on juhuslik ja mida ei ole põhjendatult võimalik ette ennustada. See tähendab, et tehisintellektisüsteemi autonoomse käitamise alguses on enamik potentsiaalselt mõjutatud isikutest tundmatud ja tuvastamatud (nt inimesed avalikul väljakul või naabermajas) võrreldes tehisintellektisüsteemi käitamisega, mis hõlmab konkreetseid isikuid, kes on andnud käitamiseks korrapäraselt eelneva nõusoleku (nt operatsioon haiglas või müügiesitlus väikeses kaupluses). Selle kindlaksmääramine, kui oluline on kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteemi poolt kahju või kahjustuse tekitamise potentsiaal, sõltub selliste tegurite koosmõjust nagu tehisintellektisüsteemi turulelaskmise kasutuseesmärk, tehisintellektisüsteemi kasutamise viis, võimaliku kahju või kahjustuse tõsidus, võimalikku kahju tekitava otsustusprotsessi sõltumatuse määr ja riski realiseerumise tõenäosus. Tõsidusaste tuleks kindlaks määrata selliste tegurite alusel nagu käitamisest tuleneva võimaliku kahju ulatus mõjutatud isikutele, sh eelkõige mõju põhiõigustele, mõjutatud isikute arv, võimaliku kahjustuse koguväärtus ja ühiskonnale tervikuna tekitatud kahju. Kahju või kahjustuse tekkimise tõenäosuse kindlaksmääramisel tuleks lähtuda asjakohastest teguritest nagu algoritmiliste arvutuste roll otsustusprotsessis, otsuse keerukus ja mõju pöörduvus. Lõppkokkuvõttes peaks kasutusviis sõltuma asjakohastest teguritest, näiteks kontekstist ja sektorist, kus tehisintellektisüsteemi käitatakse, sellest, kas sellel võib olla õiguslik või faktiline mõju mõjutatud isiku tähtsatele õiguslikult kaitstud õigustele, ning sellest, kas mõju on võimalik mõistlikult vältida.

(14)  Kõik kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteemid peaksid olema ammendavalt loetletud käesoleva määruse lisas. Pidades silmas kiiret tehnilist ja turuarengut kogu maailmas ning tehisintellektisüsteemide nõuetekohaseks läbivaatamiseks vajalikku tehnilist oskusteavet, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesolevat määrust seoses kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteemide liikidega ja kriitilise tähtsusega sektoritega, kus neid kasutatakse. Käesolevas määruses sätestatud mõistete ja sätete alusel peaks komisjon selle lisa põhjendamatu viivituseta, kuid vähemalt iga kuue kuu järel läbi vaatama ja vajaduse korral seda delegeeritud õigusaktidega muutma. Seda, kas tehisintellektisüsteem kujutab endast suurt riski, peaks komisjon hakkama hindama samal ajal tooteohutuse hindamisega, et vältida olukorda, kus kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteem on juba turul heaks kiidetud, kuid ei ole veel liigitatud kõrge riskitasemega süsteemiks ja toimib seega ilma kohustusliku kindlustuskaitseta. Äriühingutele ja teadusuuringute organisatsioonidele piisava planeerimis- ja investeerimiskindluse andmiseks tuleks kriitilise tähtsusega sektorite loendit muuta ainult iga 12 kuu järel. Käitajaid tuleks kutsuda üles teavitama komisjoni, kui nad töötavad uue tehnoloogia, toote või teenusega, mis kuulub mõnda lisas sätestatud olemasolevasse kriitilise tähtsusega sektorisse ja mis võib hiljem kvalifitseeruda kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteemiks.

(15)  On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone huvirühmadega, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes(21) sätestatud põhimõtetega. Komisjoni peaks käesoleva määruse kohasel regulaarsel läbivaatamisel abistama alaline komitee – kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteemide tehniline komitee (TCRAI‑komitee). Alaline komitee peaks koosnema liikmesriikide esindajatest ning sidusrühmade, sealhulgas tarbijaorganisatsioonide, mõjutatud isikuid esindavate ühenduste, eri sektorite ja suurusega ettevõtjate esindajate ning teadlaste tasakaalustatud valikust. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade ja alalise TCRAI‑komitee koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(16)  Käesolev määrus peaks hõlmama kahju või kahjustuse tekitamist elule, tervisele, kehalisele puutumatusele ja varale, samuti märkimisväärset mittemateriaalset kahju, mis põhjustab tõendatavat ja liidu vastutusõigusega ühtlustatud piirmäära ületavat majanduslikku kahju, ning selles peaks asjaomaste isikute juurdepääs õiguskaitsele olema tasakaalus teiste asjaomaste isikute huvidega. Komisjon peaks uuesti hindama liidu õiguses sätestatud kahju piirmäärasid ja need ühtlustama. Olulist mittemateriaalset kahju tuleks mõista kui kahju, mille tagajärjel kannatab mõjutatud isik märkimisväärset kahju, tema isiklike huvide objektiivset ja tõendatavat kahjustamist ning majanduslikku kahju, mille arvutamisel võetakse arvesse näiteks minevikus teenitud aasta keskmist tulu ja muid asjakohaseid asjaolusid. Määruses tuleks kindlaks määrata ka hüvitise suurus ja ulatus ning vastutusnõuete esitamise aegumistähtaeg. Käesolevas määruses tuleks sätestada märkimisväärselt madalam hüvitise ülemmäär, kui on sätestatud tootevastutuse direktiivis, kuna käesolevas määruses osutatakse ainult ühele inimesele tekitatud kahjule, mis tuleneb tehisintellektisüsteemi ühest toimingust, samas kui esimeses osutatakse mitmele tootele või isegi tootesarjale, millel on sama puudus.

(17)  Igasuguse füüsilise või virtuaalse tegevuse, seadmete või protsesside suhtes, mida juhivad tehisintellektisüsteemid, mida ei ole käesoleva määruse lisas loetletud kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteemina, tuleks kohaldada süülist vastutust, juhul kui riigi tasandil ei kehti rangemad seadused ja tarbijakaitse õigusaktid. Hüvitise suuruse ja ulatuse ning aegumistähtaja suhtes tuleks jätkuvalt kohaldada liikmesriikide siseriiklikke õigusakte, sealhulgas mis tahes asjakohast kohtupraktikat. Isik, kes saab kahju või kahjustuse tehisintellektisüsteemi tõttu, mida ei loeta kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteemiks, peaks siiski saama lähtuda käitaja süü eeldusest.

(18)  Hoolsus, mida võib käitajalt eeldada, peaks olema vastavuses i) tehisintellektisüsteemi olemusega, ii) seadusjärgse õigusega, mida see võib mõjutada, iii) võimaliku kahjuga, mida tehisintellektisüsteem võib põhjustada, ja iv) sellise kahju tõenäosusega. Sealjuures tuleks võtta arvesse, et käitajal võivad olla piiratud teadmised tehisintellektisüsteemis kasutatavatest algoritmidest ja andmetest. Tuleks eeldada, et käitaja on sobiva tehisintellektisüsteemi valimisel rakendanud nõuetekohast hoolsust, mida temalt võib põhjendatult eeldada, kui ta on valinud tehisintellektisüsteemi, mis on sertifitseeritud samasuguse süsteemi alusel nagu komisjoni kavandatud vabatahtliku sertifitseerimise süsteem(22). Tuleks eeldada, et käitaja on rakendanud tehisintellektisüsteemi käitamisel nõuetekohast hoolsust sellises ulatuses, mida temalt võib põhjendatult eeldada, kui ta suudab tõendada, et ta on selle käitamise ajal tehisintellektisüsteemi tegelikult ja korrapäraselt jälginud ning on teavitanud tootjat võimalikest ebareeglipärasustest käitamise ajal. Tuleks eeldada, et käitaja on töökindluse säilitamisel rakendanud nõuetekohast hoolsust sellises ulatuses, mida temalt võib põhjendatult eeldada, kui ta on installeerinud kõik tehisintellektisüsteemi tootja pakutavad saadaolevad värskendused. Kuna käitajate teadmiste tase võib varieeruda sõltuvalt sellest, kas nad on lihtsalt tarbijad või spetsialistid, tuleks hoolsuskohustust vastavalt kohandada.

(19)  Et võimaldada käitajal tõendada, et ta ei ole süüdi, või et mõjutatud isik saaks tõendada süü olemasolu, peaks tootjatel olema kohustus teha koostööd mõlema asjaomase poolega, sealhulgas esitada hästi dokumenteeritud teavet. Nii Euroopa Liidus kui ka väljaspool asuvatel tootjatel peaks olema kohustus määrata liidus tehisintellekti eest vastutav esindaja, kes oleks käitajate kõikidele taotlustele vastamise kontaktisik, sarnaselt andmekaitseametnikele, kes tegutsevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679(23) artikli 37 alusel, tootja esindajatele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/858(24) artikli 3 punkti 41 ja artikli 13 lõike 4 alusel ning volitatud esindajatele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1020(25) artikli 4 lõike 2 ja artikli 5 alusel.

(20)  Seadusandja peab arvesse võtma tehisintellektisüsteemidega seotud vastutusriske kogu nende olelusringi jooksul alates arendamisest ja kasutusest kuni kasutusea lõpuni, sh jäätmete ja ringlussevõtu majandamine. Tehisintellektisüsteemide lisamine tootesse või teenusesse kujutab endast ettevõtjate jaoks finantsriski ning mõjutab seega oluliselt VKEde ning idufirmade suutlikkust ja võimalusi oma uutel tehnoloogiatel põhinevate projektide ning teadus- ja arendusprojektide kindlustamiseks ja rahastamiseks. Vastutuse eesmärk ei ole seega mitte ainult kaitsta üksikisikute olulisi seadusjärgseid õigusi, vaid ka määrata kindlaks, kas ettevõtjad, eelkõige VKEd ja idufirmad, suudavad kapitali kaasata, uuendusi teha ning lõppkokkuvõttes uusi tooteid ja teenuseid pakkuda, samuti kas kliendid usaldavad selliseid tooteid ja teenuseid ning on valmis kasutama, hoolimata nendega seotud võimalikest riskidest ja nende vastu esitatud õiguslikest nõuetest.

(21)  Kindlustus võib aidata tagada, et ohvrid saavad tõhusat hüvitist, ning koondada kõigi kindlustatud isikute riskid. Üks tegureid, millele kindlustusandjad kindlustustoodete ja -teenuste pakkumisel tuginevad, on riskihindamine, mis põhineb juurdepääsul piisavatele varasematele andmetele nõuete kohta. Kvaliteetsetele andmetele juurdepääsu puudumine või nende ebapiisav hulk võib olla põhjus, miks kindlustustoodete loomine uute ja kujunemisjärgus tehnoloogiate jaoks on alguses keeruline. Parem juurdepääs uute tehnoloogiatega loodud andmetele ja nende kasutamise optimeerimine koos kohustusega esitada põhjalikult dokumenteeritud andmeid suurendab kindlustusandjate võimet modelleerida tekkivaid riske ja edendada uuenduslikuma kindlustuskaitse arengut.

(22)  Arvestades, et varasemad andmed nõuete kohta puuduvad, tuleks uurida, kuidas ja millistel tingimustel vastutust kindlustada, et siduda kindlustus tootega, mitte vastutava isikuga. On juba olemas kindlustustooted, mis on tehnoloogia arenedes välja töötatud valdkondade ja kindlustuskaitse liikide kaupa. Paljud kindlustusandjad on spetsialiseerunud teatavatele turusegmentidele (nt VKEd) või pakuvad kindlustuskaitset teatavatele tooteliikidele (nt elektrikaubad), mis tähendab, et tavaliselt on kindlustustoode kindlustatud isikule kättesaadav. Kõigile sobivat lahendust on aga raske ette kujutada ja kindlustusturg vajab kohanemiseks aega. Komisjon peaks tegema kindlustussektoriga tihedat koostööd, et töötada välja uuenduslikud kindlustustooted, mis võiksid vähendada kindlustuse puudujääke. Erandjuhtudel, näiteks kollektiivset kahju tekitanud sündmuse korral, kui hüvitis ületab oluliselt käesolevas määruses sätestatud maksimumsummasid, tuleks liikmesriike julgustada looma piiratud ajavahemikuks spetsiaalset hüvitusfondi, mis tegeleks kõnealuste juhtumite konkreetsete vajadustega. Samuti võiks luua spetsiaalsed hüvitusfondid, et katta need erandjuhud, mil kahju põhjustab tehisintellektisüsteem, mida ei ole veel liigitatud kõrge riskiga tehisintellektisüsteemiks ja mis seega ei ole veel kindlustatud. Õiguskindluse tagamiseks ja kõikide potentsiaalselt mõjutatud isikute teavitamise kohustuse täitmiseks tuleks spetsiaalse hüvitusfondi olemasolu ja fondist kasu saamise tingimused avalikustada selgelt ja kõikehõlmavalt.

(23)  On äärmiselt oluline, et käesoleva määruse mis tahes tulevased muudatused käiksid käsikäes tootevastutuse direktiivi vajaliku läbivaatamisega, et see põhjalikult ja järjepidevalt läbi vaadata ning tagada kõigi osaliste õigused ja kohustused kogu vastutusahelas. Uue vastutuskorra kehtestamine tehisintellektisüsteemide käitajale nõuab, et käesoleva määruse üle peetavaid läbirääkimisi ja tootevastutuse direktiivi läbivaatamist koordineeritaks põhjalikult nii sisu kui ka lähenemisviisi osas, nii et need koos moodustaksid tehisintellektisüsteemide ühtse vastutusraamistiku, tasakaalustades tootjate, käitajate, tarbijate ja mõjutatud isikute huvisid seoses vastutusriskiga ja asjaomase hüvitamise korraga. Seepärast on vaja kohandada ja ühtlustada tehisintellektisüsteemi, esisüsteemi ja tagasüsteemi käitaja, tootja, arendaja, defekti, toote ja teenuse määratlusi kõigis õigusaktides ja seda tuleks ette näha paralleelselt.

(24)  Kuna käesoleva määruse eesmärk on luua liidu tasandil tulevikku suunatud ja ühtne lähenemisviis, millega kehtestatakse Euroopa kodanikele ja ettevõtjatele ühised Euroopa standardid, ning tagada õiguste järjepidevus ja õiguskindlus kogu liidus ja vältida digitaalse ühtse turu killustumist, mis takistaks digitaalse suveräänsuse säilitamist ja digitaalse innovatsiooni edendamist Euroopas, samuti tagada kodanike ja tarbijaõiguste kõrgel tasemel kaitse, eeldab see tehisintellektisüsteemide vastutuskorra täielikku ühtlustamist. Kuna liikmesriigid ei suuda neid eesmärke kiirete tehnoloogiliste muutuste, tehisintellektisüsteemide piiriülese arengu ja kasutamise ning lõpuks vastuoluliste seadusandlike lähenemisviiside tõttu kogu liidus piisavalt saavutada, saab neid meetme ulatuse või toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil. Liit võib võtta vastu meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I peatükk

Üldsätted

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses sätestatakse õigusnormid füüsiliste ja juriidiliste isikute tsiviilvastutusel põhinevate nõuete kohta, mis on tekkinud tehisintellektisüsteemide käitajate vastu.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.  Käesolevat määrust kohaldatakse liidu territooriumil, kui tehisintellektisüsteemil põhinev füüsiline või virtuaalne tegevus, seade või protsess on põhjustanud kahju või kahjustusi füüsilise isiku elule, tervisele, kehalisele puutumatusele või füüsilise või juriidilise isiku varale või märkimisväärset mitteainelist kahju, mis on toonud kaasa tõendatavat majanduslikku kahju.

2.  Kõik tehisintellektisüsteemi käitaja ning tehisintellektisüsteemi tõttu kahju või kahjustusi saanud füüsilise või juriidilise isiku vahelised kokkulepped, millega hoitakse kõrvale käesolevas määruses sätestatud õigustest ja kohustustest või piiratakse neid, olenemata sellest, kas need on sõlmitud enne või pärast kahju või kahjustuse tekitamist, loetakse seoses käesolevas määruses sätestatud õiguste ja kohustustega õigustühiseks.

3.  Käesolev määrus ei piira täiendavaid nõudeid, mis tulenevad lepingulistest suhetest ning tootevastutust, tarbijakaitset, diskrimineerimisvastast võitlust, töösuhteid ja keskkonnakaitset käsitlevatest õigusaktidest käitaja ja füüsilise või juriidilise isiku vahel, kes on tehisintellektisüsteemi tõttu kahju kannatanud, ning mida võib liidu või siseriikliku õiguse alusel käitaja vastu esitada.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)  „tehisintellektisüsteem“ – tarkvarapõhine või riistvarasse integreeritud intellekti matkiv süsteem, mis suudab muu hulgas oma tegutsemiskeskkonna kohta andmeid koguda ning neid töödelda, analüüsida ja tõlgendada ning sooritab teataval määral autonoomseid toiminguid, et saavutada konkreetseid eesmärke;

b)  „autonoomne“ – tehisintellektisüsteem, mis tõlgendab teatavat sisendit ja kasutab kindlaksmääratud juhiseid, ilma et need juhised süsteemi piiraksid, sest süsteemi käitumist piiravad ja suunavad süsteemile seatud eesmärk ja muud arendaja poolt arendamise käigus tehtud valikud;

c)  „kõrge riskitase“ – autonoomselt toimiva tehisintellektisüsteemi märkimisväärne potentsiaal põhjustada ühele või mitmele isikule juhuslikult ja ettearvamatul viisil kahju; potentsiaali olulisus sõltub võimaliku kahju või kahjustuse tõsiduse, otsuste tegemise autonoomia määra, riski realiseerumise tõenäosuse ja tehisintellektisüsteemi kasutamise viisi ja konteksti vastastikusest mõjust;

d)  „käitaja“ – nii esisüsteemi kui ka tagasüsteemi käitaja, kui viimase vastutus ei ole juba hõlmatud direktiiviga 85/374/EMÜ;

e)  „esisüsteemi käitaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes omab teataval määral kontrolli tehisintellektisüsteemi käitamise ja toimimisega seotud riskide üle ja saab süsteemi käitamisest kasu;

f)  „tagasüsteemi käitaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes pidevalt määratleb kasutatava tehnoloogia omadused, tagab andmed ja olulised tagasüsteemi tugiteenused ning seetõttu omab teataval määral kontrolli tehisintellektisüsteemi käitamise ja toimimisega seotud riskide üle;

g)  „kontroll“ – käitaja mis tahes tegevus, mis mõjutab tehisintellektisüsteemi toimimist ja seeläbi kolmandate osapoolte selle võimalike riskidega kokkupuutumise määra; selline tegevus võib mõjutada toimimist kogu selle ulatuses, määrates kindlaks süsteemi sisendi, väljundi või tulemused, või siis muuta selle süsteemi konkreetseid funktsioone või protsesse; see, kui suurel määral selline tegevus tehisintellektisüsteemi toimimise neid aspekte kindlaks määrab, sõltub sellest, kui palju saab käitaja tehisintellektisüsteemi käitamise ja toimimisega seotud riski mõjutada;

h)  „mõjutatud isik“ – isik, kes saab tehisintellektisüsteemi juhitud füüsilise või virtuaalse tegevuse, seadme või protsessi tõttu kahju või kahjustusi ning kes ei ole selle süsteemi käitaja;

i)  „kahju või kahjustused“ – kahjulik mõju füüsilise isiku elule, tervisele, kehalisele puutumatusele või füüsilise või juriidilise isiku varale või märkimisväärse mitteainelise kahju tekitamine, mis on toonud kaasa tõendatavat majanduslikku kahju;

j)  „tootja“ – tootja direktiivi 85/374/EMÜ artikli 3 tähenduses.

II peatükk

Kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteemid

Artikkel 4

Mittesüüline vastutus kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteemide eest

1.  Kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteemi käitaja on sõltumata oma süüst vastutav kõigi tehisintellektisüsteemi juhitud füüsilise ja virtuaalse tegevuse, seadme ja protsessi tekitatud kahjude ja kahjustuste eest.

2.  Kõik kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteemid ja kriitilise tähtsusega sektorid, kus neid kasutatakse, on loetletud käesoleva määruse lisas. Komisjonil on vastavalt artiklile 13 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte selle ammendava loendi muutmiseks,

a)  lisades sinna uusi kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteemide liike ja kriitilise tähtsusega sektoreid, kus neid juurutatakse,

b)  jättes loendist välja süsteemid, mida ei saa enam lugeda kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteemideks ja/või

c)  muutes kriitilise tähtsusega sektoreid, kus olemasolevaid kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteeme kasutatakse.

Delegeeritud õigusakt, millega lisa muudetakse, jõustub kuus kuud pärast selle vastuvõtmist. Otsustades, milliseid uusi kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteeme ja/või kriitilise tähtsusega sektoreid tuleks delegeeritud õigusaktidega lisasse kanda, võtab komisjon täielikult arvesse käesolevas määruses ja eelkõige artikli 3 punktis c sätestatud kriteeriumeid.

3.  Kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteemi käitaja ei saa vastutusest vabaneda, väites, et ta toimis nõutava hoolsusega või et kahju või kahjustuse põhjustas tema tehisintellektisüsteemi juhitud autonoomne tegevus, seade või protsess. Kui kahju või kahjustuse põhjustas vääramatu jõud, ei ole käitaja selle eest vastutav.

4.  Kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteemi esisüsteemi käitaja peab tagama, et tema süsteemi tegevus on kaetud vastutuskindlustusega, mis on käesoleva määruse artiklites 5 ja 6 sätestatud hüvitise suurust ja ulatust arvestades piisav. Kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteemi tagasüsteemi käitaja peab tagama, et tema tegevus on kaetud ettevõtte- või tootevastutuskindlustusega, mis on käesoleva määruse artiklites 5 ja 6 sätestatud hüvitise suuruse ja ulatust arvestades piisav. Kui leitakse, et tehisintellektisüsteemi käitamisele või pakutavale teenusele annavad kindlustuskaitse teised, muude liidu või riiklike õigusaktide kohaselt juba toimivad esisüsteemi või tagasüsteemi käitajate kohustusliku kindlustuse skeemid või olemasolevad ettevõtete vabatahtliku kindlustuse fondid, loetakse käesoleva määruse kohane tehisintellektisüsteemi või pakutava teenuse kindlustuslepingu sõlmimise kohustus täidetuks niivõrd, kui asjaomane olemasolev kohustuslik kindlustus või ettevõtte vabatahtliku kindlustuse fond katab käesoleva määruse artiklites 5 ja 6 sätestatud hüvitise suuruse ja hüvitise ulatuse.

5.  Tehisintellektisüsteemidega seotud süüst sõltumatu vastutuse liigitusest tuleneva vastuolu korral on käesolev määrus riikliku vastutuskorra suhtes ülimuslik.

Artikkel 5

Hüvitise suurus

1.  Kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteemi käitaja, kes on käesoleva määruse kohaselt kahju või kahjustuse eest vastutav, tasub hüvitisena:

a)  kuni kaks miljonit eurot mõjutatud isiku surma või tema tervisele või kehalisele puutumatusele tekitatud kahju eest kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteemi käitamise tagajärjel;

b)  kuni miljon eurot märkimisväärse mitteainelise kahju eest, mis on toonud kaasa tõendatavat majanduslikku kahju või kahjustanud mõjutatud isiku vara, sealhulgas juhul, kui isiku mitut varaühikut kahjustati ühe ja sama kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteemi ühe ja sama käitamise tagajärjel; kui mõjutatud isikul on käitaja vastu ka lepingulisel vastutusel põhinev nõue, ei maksta käesoleva määruse alusel hüvitist, kui varalise kahju või märkimisväärse mitteainelise kahju kogusumma on väiksem kui [500 eurot](26).

2.  Kui ühe ja sama kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteemi ühe ja sama käitamise tagajärjel mitmele isikule tekitatud kahju või kahjustuse eest makstava hüvitise kogusumma ületab lõikes 1 sätestatud maksimumsumma, vähendatakse igale isikule makstavat summat proportsionaalselt nii, et hüvitise kogusumma ei ületaks lõikes 1 sätestatud maksimumsummasid.

Artikkel 6

Hüvitise ulatus

1.  Kui käitaja loetakse mõjutatud isiku surmaga lõppenud tervisekahju eest vastutavaks, arvutatakse artikli 5 lõike 1 punktis a märgitud summa raames makstava hüvitise suurus järgmiselt: aluseks võetakse mõjutatud isiku surmale eelnenud ravi kulud ning surma eel saadud rahaline kahju tulenevalt tema töövõime kaotusest või vähenemisest või tema suurenenud vajadustest enne surma kannatatud kahju kestuse ajal. Lisaks hüvitab vastutav käitaja surnud mõjutatud isiku matusekulud isikule, kes vastutab nende kulude kandmise eest.

Kui mõjutatud isik oli tema surmaga lõppenud kahju põhjustanud vahejuhtumi ajal suhtes kolmanda isikuga ja oli õiguslikult kohustatud seda kolmandat isikut toetama, maksab vastutav käitaja sellele kolmandale isikule hüvitist, tasudes tema ülalpidamise eest sama palju, kui oleks pidanud tasuma mõjutatud isik, ning seda aja jooksul, mis vastab selle isiku vanuses ja temaga üldjoontes sarnase inimese keskmisele oodatavale elueale. Käitaja maksab hüvitist ka sellisele kolmandale isikule, kes oli surma põhjustanud vahejuhtumi ajal juba eostatud, aga veel sündimata.

2.  Vastutava käitaja poolt artikli 5 lõike 1 punktis b märgitud summa raames mõjutatud isiku tervise või kehalise puutumatuse kahjustamise eest makstav hüvitis peab katma seonduvad ravikulud ning mis tahes rahalise kahju, mida mõjutud isik on kandnud seoses tema töövõime ajutise peatamise, vähenemise või püsiva kaotusega või sellest tuleneva meditsiiniliselt tõendatud vajaduste suurenemisega.

Artikkel 7

Aegumistähtaeg

1.  Artikli 4 lõike 1 kohaselt esitatud tsiviilvastutusel põhinevate nõuete, mis tulenevad elu, tervise või kehalise puutumatuse kahjustamisest, erakorraline aegumistähtaeg on 30 aastat alates kahju tekkimise kuupäevast.

2.  Artikli 4 lõike 1 kohaselt esitatud tsiviilvastutusel põhinevate nõuete, mis tulenevad varalise kahju või märkimisväärse mitteainelise kahju tekitamisest, mis on põhjustanud tõendatavat majanduslikku kahju, erandlik aegumistähtaeg on:

a)  10 aastat alates varalise kahju tekkimise kuupäevast või märkimisväärse mitteainelise kahju tekkimise kuupäevast, mis on põhjustanud tõendatavat majanduslikku kahju;

b)  30 aastat alates kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteemi sellise käitamise kuupäevast, mille tagajärjeks oli varaline kahju või mitteaineline kahju.

Esimeses lõigus osutatud tähtaegadest kohaldatakse seda, mis saabub varem.

3.  Käesolev artikkel ei piira selliste siseriiklike õigusaktide kohaldamist, millega reguleeritakse aegumistähtaegade peatumist või katkemist.

III peatükk

Muud tehisintellektisüsteemid

Artikkel 8

Süüline vastutus muude tehisintellektisüsteemide eest

1.  Sellise tehisintellektisüsteemi käitaja, mis ei ole artikli 3 punkti c ja artikli 4 lõike 2 kohaselt kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteem ja mida seega käesoleva määruse lisas ei loetleta, on süü korral vastutav kõigi tehisintellektisüsteemi juhitud füüsilisest või virtuaalsest tegevusest, seadmest või protsessist tingitud kahjude või kahjustuste eest.

2.  Käitaja ei ole vastutav, kui ta suudab tõendada, et ta ei ole kahju või kahjustuse tekkimises süüdi, tuues põhjenduseks järgmised asjaolud:

a)  tehisintellektisüsteem aktiveeriti tema teadmata, samas kui olid võetud kõik mõistlikud ja vajalikud meetmed selle aktiveerimise ärahoidmiseks väljaspool käitaja kontrolli, või

b)  hoolsuskohustus oli täidetud kõigi järgmiste toimingutega: valiti vajalike ülesannete ja oskuste jaoks sobiv tehisintellektisüsteem, pandi see nõuetekohaselt tööle, jälgiti selle toiminguid ja süsteemi töökindluse säilitamiseks installeeriti korrapäraselt kõik saadavalolevad värskendused.

Käitajat ei vabasta vastutusest väide, et kahju või kahjustuse põhjustas tema tehisintellektisüsteemi juhitud autonoomne tegevus, seade või protsess. Kui kahju või kahjustuse põhjustas vääramatu jõud, ei ole käitaja selle eest vastutav.

3.  Kui kahju või kahjustuse põhjustas kolmas isik, kes tehisintellektisüsteemi sekkudes muutis selle toimimist või mõju, peab käitaja ikkagi hüvitist maksma juhul, kui sellist kolmandat isikut ei leita või kui ta on maksejõuetu.

4.  Tehisintellektisüsteemi tootja on käitaja või mõjutatud isiku nõudel kohustatud temaga koostööd tegema ja esitama talle teavet määral, mis sõltub nõude tähtsusest, et vastutuse saaks kindlaks määrata.

Artikkel 9

Hüvitist ja aegumistähtaega reguleerivad liikmesriigi õigusnormid

Artikli 8 lõike 1 kohaselt esitatud tsiviilvastutusel põhinevate nõuete aegumistähtaja ning hüvitise suuruse ja ulatuse suhtes kohaldatakse selle liikmesriigi õigusnorme, kus kahju või kahjustus tekkis.

IV peatükk

Vastutuse jagunemine

Artikkel 10

Kannatanu kaassüü

1.  Kui kahju või kahjustuse põhjustasid nii tehisintellektisüsteemi juhitud füüsiline või virtuaalne tegevus, seade või protsess kui ka mõjutatud isiku või tema vastutuse alla kuuluva isiku tegevus, vähendatakse vastavalt sellele käesolevas määruses sätestatud käitaja vastutuse ulatust. Käitaja ei ole vastutav juhul, kui kahju või kahjustuse tekitas ainult mõjutatud isik või tema vastutuse alla kuuluv isik.

2.  Vastutav käitaja võib mõjutatud isiku kaassüü tõendamiseks kasutada tehisintellektisüsteemi genereeritud andmeid, järgides määrust (EL) 2016/679 ja muid asjaomaseid andmekaitseseadusi. Ka mõjutatud isik võib kasutada selliseid andmeid tõendi või selgitusena vastutusnõudes.

Artikkel 11

Solidaarvastutus

Kui tehisintellektisüsteemil on mitu käitajat, on nad solidaarselt vastutavad. Kui esisüsteemi käitaja on ühtlasi tehisintellektisüsteemi tootja, on käesolev määrus tootevastutuse direktiivi suhtes ülimuslik. Kui tagasüsteemi käitaja on ühtlasi tootja tootevastutuse direktiivi artikli 3 tähenduses, siis tuleks direktiivi kohaldada ka tema suhtes. Kui on ainult üks käitaja, kes on ühtlasi tehisintellektisüsteemi tootja, peaks käesolev määrus olema tootevastutuse direktiivi suhtes ülimuslik.

Artikkel 12

Regressiõigus hüvitise maksmise korral

1.  Käitajal ei ole õigust regressinõuet esitada enne, kui mõjutatud isik on täielikult kätte saanud hüvitise, millele tal on käesoleva määruse kohaselt õigus.

2.  Kui käitaja on mõjutatud isiku suhtes teiste käitajatega solidaarselt vastutav ning on vastavalt artikli 4 lõikele 1 või artikli 8 lõikele 1 sellele mõjutatud isikule hüvitise täielikult välja maksnud, võib see käitaja oma vastutusega proportsionaalse osa hüvitisest teistelt käitajatelt sisse nõuda.

Vastutuse ulatus põhineb sellel, kui suurel määral käitaja omas kontrolli tehisintellektisüsteemi käitamise ja toimimisega seotud riski üle. Kui solidaarselt vastutava käitaja panust temalt kätte ei saada, katavad teised käitajad puudujäägi. Selles ulatuses, milles solidaarselt vastutav käitaja tasub mõjutatud isikule hüvitise ja nõuab teistelt vastutavatelt käitajatelt ettemaksete korrigeerimist, läheb mõjutatud isiku teiste käitajate vastu esitatud nõue üle sellele käitajale. Nõudeõiguse üleminek ei tohi algset nõuet kahjustada.

3.  Kui defektse tehisintellektisüsteemi käitaja hüvitab täielikult mõjutatud isikule tekitatud kahju või kahjustuse vastavalt käesoleva määruse artikli 4 lõikele 1 või artikli 8 lõikele 1, võib ta vastavalt direktiivile 85/374/EMÜ ja tootevastutust käsitlevatele siseriiklikele õigusnormidele taotleda defektse tehisintellektisüsteemi tootjalt hüvitist.

4.  Kui mõjutatud isikule hüvitab kahju või kahjustuse vastavalt artikli 4 lõikele 1 või artikli 8 lõikele 1 käitaja kindlustusandja, lähevad kõik mõjutatud isiku sama kahju eest mõnele teisele isikule esitatud tsiviilvastutusel põhinevad nõuded üle käitaja kindlustusandjale summas, mille ulatuses kindlustusandja mõjutatud isikule kahju hüvitas.

V peatükk

Lõppsätted

Artikkel 13

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artikli 4 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates … [käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäev].

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 4 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteemide alalise tehnilise komiteega.

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.  Artikli 4 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 14

Läbivaatamine

Hiljemalt 1. jaanuariks 202X [kolm aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva] ja seejärel iga kolme aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele põhjaliku aruande, mis sisaldab käesoleva määruse läbivaatamist tehisintellekti edasiarendamise valguses.

Esimeses lõigus osutatud aruande koostamisel nõuab komisjon liikmesriikidelt asjakohast teavet kohtupraktika ja kohtulike kokkulepete kohta ning õnnetuste statistikat (õnnetuste arv, kannatatud kahju, asjaomased tehisintellekti rakendused, kindlustusseltside makstud hüvitised), samuti teavet mõjutatud isikute individuaalselt või kollektiivselt esitatud nõuete arvu ja ajavahemiku kohta, mil neid nõudeid kohtus menetleti.

Vajaduse korral lisatakse komisjoni aruandele seadusandlikud ettepanekud, millega kõrvaldada aruandes tuvastatud võimalikud puudujäägid.

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 202X.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

LISA

[…]

(1) ELT L 210, 7.8.1985, lk 29. (2) ELT L 149, 11.6.2005, lk 22. (3) ELT L 304, 22.11.2011, lk 64. (4) ELT L 117, 5.5.2017, lk 1. (5) ELT L 252, 8.10.2018, lk 1. (6) ELT L 136, 22.5. 2019, lk 1. (7) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1. (8) ELT C 252, 18.7.2018, lk 239. (9) ELT C 307, 30.8.2018, lk 163. (10) ELT C 433, 23.12.2019, lk 86. (11) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0081. (12) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0032. (13) https://www.europarl.europa.eu/thinktank/en/document.html?reference=EPRS_STU(2020)654178 (14) https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2016/563501/EPRS_STU(2016)563501(ANN)_EN.pdf (15) https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2016/571379/IPOL_STU(2016)571379_EN.pdf (16) ELT L 11, 15.1.2002, lk 4. (17) ELT L 263, 7.10.2009, lk 11. (18) ELT ... (19) ELT ... (20) Nõukogu 25. juuli 1985. aasta direktiiv 85/374/EMÜ liikmesriikide tootevastutust käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 210, 7.8.1985, lk 29). (21) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1. (22) Vt komisjoni 19. veebruari 2020. aasta valge raamatu „Tehisintellekt: Euroopa käsitus tipptasemel ja usaldusväärsest tehnoloogiast“ lk 24 (COM(2020)0065). (23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1). (24) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ (ELT L 151, 14.6.2018, lk 1). (25) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1020 turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011 (ELT L 169, 25.6.2019, lk 1). (26) Euroopa Komisjon vaatab selle läbi, nagu on märgitud resolutsiooni punktis 19.

Euroopa Parlamendi 20. oktoobri 2020. aasta resolutsioon intellektuaalomandi õiguste kohta tehisintellekti tehnoloogiate arendamisel (2020/2015(INI))

P9_TA(2020)0277 A9-0176/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 4, 16, 26, 114 ja 118,

–  võttes arvesse Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni,

–  võttes arvesse 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelist parema õigusloome kokkulepet(1) ja komisjoni parema õigusloome suuniseid (COM(2015)0215),

–  võttes arvesse Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) autoriõiguse lepingut, WIPO esituste ja fonogrammide lepingut ning WIPO 29. mai 2020. aasta läbivaadatud aruteludokumenti intellektuaalomandi poliitika ja tehisintellekti kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/790, mis käsitleb autoriõigust ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi digitaalsel ühtsel turul ning millega muudetakse direktiive 96/9/EÜ ja 2001/29/EÜ(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 1996. aasta direktiivi 96/9/EÜ andmebaaside õiguskaitse kohta(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/24/EÜ arvutiprogrammide õiguskaitse kohta(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/943, milles käsitletakse avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast kaitset(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/1024 avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta(7),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrust (EL) 2018/1807, mis käsitleb isikustamata andmete Euroopa Liidus vaba liikumise raamistikku(8),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrust (EL) 2019/1150, mis käsitleb õigluse ja läbipaistvuse edendamist veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks(9),

–  võttes arvesse komisjoni 19. veebruari 2020. aasta valget raamatut „Tehisintellekt: Euroopa käsitus tipptasemel ja usaldusväärsest tehnoloogiast“ (COM(2020)0065),

–  võttes arvesse komisjoni moodustatud kõrgetasemelise tehisintellekti eksperdirühma tööd,

–  võttes arvesse komisjoni teatisi „Euroopa andmestrateegia“ (COM(2020)0066) ja „Euroopa uus tööstusstrateegia“ (COM(2020)0102),

–  võttes arvesse Euroopa Patendiameti (EPO) 2019. aasta novembri kontrollisuuniseid,

–  võttes arvesse komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse ja selle Tulevikutehnoloogiate Instituudi töödokumenti 2016/05 „Veebiplatvormide majanduspoliitiline väljavaade“,

–  võttes arvesse poliitilisi suuniseid järgmisele Euroopa Komisjonile (2019–2024): „Liit, mis seab kõrgemad sihid: Minu tegevuskava Euroopa jaoks“,

–   võttes arvesse oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile robootikat käsitlevate tsiviilõiguse normide kohta(10),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamusi,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A9-0176/2020),

A.  arvestades, et liidu intellektuaalomandi õigusraamistiku eesmärk on edendada innovatsiooni ja loovust ning juurdepääsu teadmistele ja teabele;

B.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 118 on sätestatud, et liidu seadusandja kehtestab meetmed selleks, et luua Euroopa intellektuaalomandi õigused, mis tagaksid intellektuaalomandi õiguste ühetaolise kaitse kogu liidus; arvestades, et ühtne turg soodustab tingimusi suuremaks majanduskasvuks, et tagada liidu kodanike jõukus;

C.  arvestades, et viimase aja arengud tehisintellekti ja sarnaste kujunemisjärgus tehnoloogiate vallas kujutavad endast märkimisväärset tehnoloogilist progressi, mis loob liidu kodanikele, ettevõtetele, avalikule haldusele, loovisikutele ja kaitsesektorile uusi võimalusi ja väljakutseid;

D.  arvestades, et tehisintellektiga loodud väljundite puhul võivad tehisintellekti tehnoloogiad raskendada intellektuaalomandi õiguste jälgimist ja rakendamist, mis takistab nende inimloojate õiglast tasustamist, kelle tööl need tehnoloogiad põhinevad;

E.  arvestades, et eesmärk muuta liit tehisintellekti tehnoloogiate valdkonnas maailmas juhtivaks jõuks peab hõlmama jõupingutusi liidu digitaalse ja tööstusliku suveräänsuse taastamiseks ja kaitsmiseks, liidu konkurentsivõime tagamiseks ning innovatsiooni edendamiseks ja kaitsmiseks, ning nõuab liidu tööstuspoliitika struktuuri ümberkujundamist, mis võimaldaks liidul olla tehisintellekti tehnoloogiate valdkonnas esirinnas, kuid austada samas kultuurilist mitmekesisust; arvestades, et liidu ülemaailmne juhtpositsioon tehisintellekti valdkonnas nõuab tõhusat intellektuaalomandi süsteemi, mis sobib digitaalajastusse ja võimaldab uuendajatel tuua turule uusi tooteid; arvestades, et tugevad kaitsemeetmed on üliolulised, et kaitsta liidu patendisüsteemi kuritarvitamise eest, mis kahjustab uuendajaid, kes tegelevad tehisintellekti arendamisega; arvestades, et on vaja inimkeskset lähenemist tehisintellektile, mis on kooskõlas eetikapõhimõtete ja inimõigustega, et tehnoloogiad toimiksid kui vahendid inimeste ja ühise hüve teenistuses;

F.  arvestades, et tehisintellekti tehnoloogiate valdkonnas on reguleerimiseks asjakohane liidu tasand, et vältida ühtse turu killustumist ning siseriiklike sätete ja suuniste lahknemist; arvestades, et tehisintellekti valdkonnas on täielikult ühtlustatud liidu õigusraamistikul potentsiaali kujuneda rahvusvahelisel tasandil seadusandlikuks kriteeriumiks; arvestades, et tehisintellekti süsteemide uued ühised eeskirjad peaksid olema määruse vormis, et kehtestada kogu liidus võrdsed standardid, ning arvestades, et õigusaktid peavad olema tulevikukindlad ja tagama, et nad suudavad nende tehnoloogiate kiire arenguga sammu pidada, ning et nende suhtes tuleb võtta põhjalike mõjuhinnangute kaudu järelmeetmeid; arvestades, et õiguskindlus aitab kaasa tehnoloogiaarendusele ja et kodanike usaldus uute tehnoloogiate vastu on selle sektori arenguks oluline, kuna see tugevdab liidu konkurentsieelist; arvestades, et tehisintellekti reguleeriv raamistik peaks seetõttu tekitama usaldust tehisintellekti ohutuse ja usaldusväärsuse vastu ning looma tasakaalu avalike huvide kaitse ja ettevõtlusstiimulite vahel, mida pakutakse innovatsiooni investeerimiseks;

G.  arvestades, et tehisintellekt ja seonduvad tehnoloogiad põhinevad arvutuslikel mudelitel ja algoritmidel, mida Euroopa patendikonventsiooni mõistes loetakse matemaatilisteks meetoditeks ja mis seetõttu ei ole patenditavad; arvestades, et matemaatilised meetodid ja arvutiprogrammid võivad olla Euroopa patendikonventsiooni artikli 52 lõike 3 alusel patendiga kaitstud, kui neid kasutatakse tehisintellekti süsteemi osana, mis aitab kaasa täiendava tehnilise mõju saavutamisele; arvestades, et sellise võimaliku patendikaitse mõju tuleks põhjalikult hinnata;

H.  arvestades, et tehisintellekt ja seonduvad tehnoloogiad põhinevad selliste arvutiprogrammide loomisel ja teostamisel, mille suhtes kohaldatakse autoriõiguse kaitse erikorda, mille kohaselt saab kaitsta ainult arvutiprogrammi väljendust, aga mitte meetodeid ja põhimõtteid, millel põhinevad programmi elemendid;

I.  arvestades, et tehisintellektiga seotud patente antakse üha sagedamini;

J.  arvestades, et tehisintellekti ja seonduvate tehnoloogiate areng tõstatab küsimusi seoses innovatsiooni kaitsmise ja intellektuaalomandi õiguste kohaldamisega tehisintellekti või seonduvate tehnoloogiatega kaasnevate materjalide, sisu ja andmete suhtes, mis võivad olla tööstuslikku või kunstilist laadi ja mis loovad erinevaid ärivõimalusi; arvestades, et sellega seoses on oluline teha vahet inimloomingul, mis on loodud tehisintellekti abil ja tehisintellekti iseseisval tegevusel põhineva loomingu vahel;

K.  arvestades, et tehisintellekt ja seonduvad tehnoloogiad sõltuvad suurel määral juba olemasolevast sisust ja suurtest andmemahtudest; arvestades, et läbipaistvam ja avatum juurdepääs teatavatele isikustamata andmetele ja andmebaasidele liidus, eelkõige VKEde ja idufirmade jaoks, ning andmete koostalitlusvõime, mis piirab seotuse efekti, mängib olulist rolli Euroopa tehisintellekti arendamise edendamisel ja Euroopa ettevõtete üleilmse konkurentsivõime toetamisel; arvestades, et isikuandmete kogumisel tuleb järgida põhiõigusi ja andmekaitse-eeskirju ning see nõuab kohandatud juhtimist, eelkõige seoses andmehalduse ja tehisintellekti tehnoloogiate väljatöötamisel ja kasutuselevõtmisel kasutatavate andmete läbipaistvusega, mida tuleb kohaldada tehisintellektil põhineva süsteemi kogu elutsükli jooksul;

1.  võtab teadmiseks komisjoni valge raamatu pealkirjaga „Tehisintellekt: Euroopa käsitus tipptasemel ja usaldusväärsest tehnoloogiast” ja Euroopa andmestrateegia; rõhutab, et järeldused, milleni neis on jõutud, võivad aidata kaasa inimkeskse tehisintellekti potentsiaali avamisele ELis; märgib siiski, et vaatamata intellektuaalomandi õiguste suurele tähtsusele ei ole komisjon käsitlenud nende kaitset tehisintellekti ja seonduvate tehnoloogiate vallas; rõhutab vajadust luua ühtne Euroopa andmeruum ning on veendunud, et selle kasutamine hakkab mängima liidu majanduses olulist rolli innovatsiooni ja loovuse alal, ja et seda tuleks soodustada; rõhutab, et liidul peaks olema oluline roll tehisintellekti arendamise, kasutusele võtmise ja kasutamise aluspõhimõtete kehtestamisel, kuid see ei tohiks piirata tehisintellekti arendamist ega konkurentsi;

2.  juhib tähelepanu asjaolule, et tehisintellekti ja seonduvad tehnoloogiate arendamine transpordi- ja turismisektoris toob kaasa innovatsiooni, teadusuuringud ja investeeringute mobiliseerimise ja annab märkimisväärset majanduslikku, ühiskondlikku, keskkonnaalast, avalikku ja ohutusalast kasu, muudab need sektorid uute põlvkondade jaoks atraktiivsemaks ning loob uusi tööhõivevõimalusi ja kestlikumaid ärimudeleid, kuid rõhutab, et see ei tohiks kahjustada inimesi ega ühiskonda;

3.  rõhutab, kui oluline on luua tehisintellekti tehnoloogiate valdkonna jaoks toimiv ja täielikult ühtlustatud õigusraamistik; soovitab, et selline raamistik peaks olema pigem määruse kui direktiivi vormis, et vältida Euroopa digitaalse ühtse turu killustumist ja edendada innovatsiooni;

4.  kutsub komisjoni üles kõigis tehisintellekti käsitlevates õigusaktides arvesse võtma ja nõuetekohaselt rakendama kõrgetasemelise eksperdirühma suunistes kindlaks määratud seitset põhinõuet, mille üle väljendati heameelt komisjoni 8. aprilli 2019. aasta teatises(11);

5.  rõhutab, et tehisintellektiga seotud tehnoloogiate arendamine, kasutuselevõtt ja kasutamine ning andmepõhise maailmamajanduse kasv nõuavad oluliste tehniliste, sotsiaalsete, majanduslike, eetiliste ja õiguslike küsimuste käsitlemist eri tegevusvaldkondades, sealhulgas intellektuaalomandi õiguste alal ja seoses nende mõjuga neile poliitikavaldkondadele; rõhutab, et tehisintellekti tehnoloogiate potentsiaali avamiseks on vaja kõrvaldada tarbetud õiguslikud tõkked, et mitte takistada liidu areneva andmemajanduse kasvu ja innovatsiooni; nõuab, et seoses tehisintellekti tehnoloogiate arendamisega tuleb läbi viia intellektuaalomandi õiguste kaitse mõjuhinnang;

6.  rõhutab, et tehisintellekti tehnoloogiate valdkonnas on ülitähtis intellektuaalomandi õiguste tasakaalustatud kaitse ja toonitab sellise kaitse mitmemõõtmelist olemust, kuid rõhutab ka seda, kui oluline on tagada intellektuaalomandi õiguste kaitse kõrge tase ning luua õiguskindlust ja usaldust, mida on vaja, et soodustada investeerimist nendesse tehnoloogiatesse ning tagada nende pikaajaline elujõulisus ja kasutamine tarbijate poolt; leiab, et liidul on potentsiaali saavutada tehisintellekti tehnoloogiate loomise alal juhiroll, kui ta töötab välja toimiva õigusraamistiku, mida tehnoloogiaarenduse kontekstis regulaarselt hinnatakse, ning rakendab aktiivset riiklikku poliitikat, pidades eelkõige silmas koolitusprogramme ja rahalist toetust teadusele ning avaliku ja erasektori koostööd; kordab vajadust tagada uute tehnoloogiate, toodete ja teenuste arendamiseks piisav tegutsemisruum; rõhutab, et loovust ja innovatsiooni toetava keskkonna loomine, mis soodustab tehisintellekti tehnoloogiate kasutamist loovisikute poolt, ei tohi toimuda loomeinimeste ega liidu eetiliste põhimõtete arvelt;

7.  on ühtlasi seisukohal, et liit peab käsitlema tehisintellekti eri mõõtmeid tehnoloogiliselt neutraalse ja piisavalt paindlike määratluste abil, mida saaks kohaldada ka tulevaste tehnoloogiaarenduste ja tulevaste kasutajate suhtes; peab vajalikuks jätkata tehisintellekti ja intellektuaalomandi õiguste vastastikuse mõju arutamist nii intellektuaalomandiga tegelevate asutuste kui ka kasutajate seisukohast; on veendunud, et väljakutse, mida kujutab endast tehisintellekti rakenduste hindamine, tekitab vajaduse teatavate läbipaistvusnõuete ja uute meetodite väljatöötamise järele, kuna näiteks adaptiivsed õpisüsteemid võivad iga sisendi järel ümber kalibreeruda, mis muudab üksnes eelneva avalikustamise teatavatel juhtudel ebatõhusaks;

8.  rõhutab, kui oluline on see, et voogedastusteenuste puhul kasutataks algoritme läbipaistvalt ja vastutustundlikult, et juurdepääs eri vormides ja keeltes kultuuri- ja loomesisule ning erapooletu juurdepääs Euroopa päritolu teostele oleks paremini tagatud;

9.  soovitab intellektuaalomandi õiguste osas eelistada sektoripõhist ja tehisintellekti tehnoloogiate mõjusid arvestavat hindamist; on seisukohal, et sellise lähenemisviisi puhul tuleks arvesse võtta näiteks inimsekkumise määra, tehisintellekti autonoomiat, kasutatud andmete ja autoriõigusega kaitstud materjali rolli ja päritolu tähtsust ning muude asjakohaste tegurite võimalikku kaasamist; tuletab meelde, et igas lähenemisviisis tuleb leida õige tasakaal nii ressursside kui ka tööga seotud investeeringute kaitsmise vajaduse ning loomise ja jagamise stimuleerimise vajaduse vahel; on seisukohal, et inimese osa hindamiseks seoses tehisintellekti algoritmiandmetega on vaja põhjalikumaid uuringuid; on seisukohal, et murrangulised tehnoloogiad, nagu tehisintellekt, annavad nii väikestele kui ka suurtele ettevõtetele võimaluse töötada välja turuliidriks saavaid tooteid; on arvamusel, et kõik ettevõtted peaksid tulemuslikust ja usaldusväärsest intellektuaalomandi õiguste kaitsest võrdselt kasu saama; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles pakkuma idufirmadele ja VKEdele ühtse turu programmi ja digitaalse innovatsiooni keskuste kaudu toetust, et kaitsta nende tooteid;

10.  soovitab, et hinnangus keskendutaks tehisintellekti ja seonduvate tehnoloogiate mõjule ja tagajärgedele kehtiva patendiõiguse, kaubamärkide ja disainilahenduste kaitse, autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste süsteemi raames, sealhulgas andmebaaside ja arvutiprogrammide õiguskaitse kohaldatavusele ning avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastasele kaitsele; tunnistab tehisintellekti tehnoloogiate potentsiaali intellektuaalomandi õiguste jõustamise parandamisel, hoolimata inimesepoolse kontrolli ja -läbivaatamise vajadusest, eriti kui see puudutab õiguslikke tagajärgi; rõhutab lisaks vajadust hinnata, kas lepinguõigust tuleks ajakohastada, et tarbijaid kõige paremini kaitsta, ja kas konkurentsieeskirju on vaja kohandada, et tegeleda turutõrgete ja kuritarvitustega digitaalmajanduses, vajadust luua tehisintellektiga seotud majandussektoritele terviklikum õigusraamistik, võimaldades seeläbi Euroopa ettevõtetel ja asjaomastel sidusrühmadel oma tegevust laiendada, ning vajadust luua õiguskindlus; rõhutab, et intellektuaalomandi kaitse tuleb alati ühitada teiste põhiõiguste ja -vabadustega;

11.  juhib tähelepanu sellele, et matemaatilisi meetodeid kui selliseid ei patenteerita, välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse tehnilisel otstarbel tehniliste leiutiste kontekstis, mis on ise patenteeritavad ainult siis, kui on täidetud leiutiste suhtes kohaldatavad kriteeriumid; juhib lisaks tähelepanu sellele, et kui leiutis on seotud tehnilisi vahendeid sisaldava meetodiga või tehnilise seadmega, on selle eesmärk tervikuna võttes tegelikult tehnilist laadi ning seda ei jäeta patentsusest välja; rõhutab sellega seoses patendikaitse raamistiku rolli tehisintellekti leiutiste stimuleerimisel ja nende levitamise edendamisel ning vajadust luua Euroopa ettevõtetele ja idufirmadele võimalusi tehisintellekti arendamise ja juurutamise edendamiseks Euroopas; juhib tähelepanu sellele, et standardi rakendamiseks olulistel patentidel on tähtis roll uute tehisintellekti ja seonduvate tehnoloogiate arendamisel ja levitamisel ning koostalitlusvõime tagamisel; kutsub komisjoni üles toetama tööstusstandardite kasutuselevõtmist ja ergutama ametlikku standardimist;

12.  märgib, et patendikaitse saab anda tingimusel, et leiutis on uus ja mitte endastmõistetav ning sellel on leiutustase; märgib lisaks, et patendiõiguse kohaselt tuleb esitada aluseks oleva tehnoloogia täielik kirjeldus, mis võib põhjenduste keerukust arvesse võttes tekitada mõne tehisintellekti tehnoloogia puhul raskusi; rõhutab ka õiguslikke probleeme seoses pöördprojekteerimisega, mis on erand arvutiprogrammide autoriõiguse ja ärisaladuste kaitsest, mis omakorda on innovatsiooni ja teadusuuringute jaoks otsustava tähtsusega ning mida tuleks tehisintellekti tehnoloogiate arendamise kontekstis nõuetekohaselt arvesse võtta; kutsub komisjoni üles hindama võimalusi toodete nõuetekohaseks testimiseks, näiteks modulaarselt, tekitamata intellektuaalomandi õiguste omajatele või ärisaladustega seoses kergesti kopeeritavate toodete ulatuslikust avalikustamisest tulenevaid riske; rõhutab, et tehisintellekti tehnoloogiad peaksid olema hariduslikel ja teadusuuringute eesmärkidel, näiteks tõhusamate õppemeetodite jaoks avalikult kättesaadavad;

13.  märgib, et kunstilist laadi sisu loomeprotsessi autonoomsemaks muutumine võib tõstatada küsimusi seda sisu hõlmavate intellektuaalomandi õiguste omamise kohta; on sellega seoses seisukohal, et tehisintellekti tehnoloogiale juriidilise isiku staatuse andmine ei oleks asjakohane, ning juhib tähelepanu, et sellisel võimalusel on negatiivne mõju inimloojatele mõeldud stiimulitele;

14.  juhib tähelepanu erinevusele tehisintellekti abil loodud inimloomingu ja tehisintellekti loomingu vahel, kusjuures viimane tekitab uusi regulatiivseid probleeme intellektuaalomandi õiguste kaitsmisel, näiteks omamise, leiutamise ja asjakohase tasustamise küsimustes ning võimaliku turukontsentratsiooniga seotud küsimustes; on lisaks seisukohal, et tehisintellekti tehnoloogiate arendamisega seotud intellektuaalomandi õigusi tuleks eristada tehisintellekti loomingule potentsiaalselt antavatest intellektuaalomandi õigustest; rõhutab, et kui tehisintellekti kasutatakse ainult loomeprotsessis autorit abistava vahendina, kohaldatakse jätkuvalt kehtivat autoriõiguse raamistikku;

15.  on seisukohal, et tehisintellekti tehnoloogia loodud tehnilist loomingut tuleb kaitsta intellektuaalomandi õiguste õigusraamistiku alusel, et ergutada investeeringuid sellisesse loominguvormi ja parandada õiguskindlust kodanike ja ettevõtjate ning samuti leiutajate jaoks, kuna nad on praegu tehisintellekti tehnoloogiate peamised kasutajad; on seisukohal, et kunstlike loojate ja robotite iseseisvalt loodud teoseid ei pruugi olla võimalik autoriõigusega kaitsta, et järgida füüsilise isikuga seotud originaalsuse põhimõtet, kuna mõiste „intellektuaalne looming“ hõlmab autori isikut; kutsub komisjoni üles toetama tehisintellekti loodud teoste suhtes liidus kohaldatavate ühiste ja ühtsete autoriõigust käsitlevate sätete puhul horisontaalset, tõenduspõhist ja tehnoloogianeutraalset lähenemisviisi, kui leitakse, et selliste teoste suhtes võib kohaldada autoriõiguse kaitset; soovitab, et võimalike õiguste omandiõigus tuleks anda ainult füüsilisele või juriidilisele isikule, kes on teose seaduslikult loonud, ja ainult siis, kui autoriõiguse omaja on andnud selleks loa, kui kasutatakse autoriõigusega kaitstud materjali, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse autoriõiguse erandeid või piiranguid; rõhutab, kui oluline on hõlbustada juurdepääsu andmetele ja andmete jagamist, avatud standardeid ja avatud lähtekoodiga tehnoloogiat ning ergutada samal ajal investeeringuid ja edendada innovatsiooni;

16.  märgib, et tehisintellekt võimaldab suure hulga tehnika taseme või intellektuaalomandi õigustega seotud andmete töötlemist; märgib samas, et tehisintellekt või seonduvad tehnoloogiad, mida kasutatakse intellektuaalomandi õiguste andmise registreerimismenetluses ja intellektuaalomandi õiguste rikkumise eest vastutuse kindlaksmääramisel, ei saa otsuste kvaliteedi ja õigluse tagamiseks asendada juhtumipõhist inimesepoolset läbivaatamist; märgib, et tehisintellekti võime sooritada üha rohkem tavapäraselt inimeste täidetavaid ülesandeid järk-järgult suureneb, ning rõhutab seetõttu vajadust kehtestada piisavad kaitsemeetmed, sealhulgas projekteerimissüsteemid, mis hõlmavad tehisintellekti otsuste tegemise inimosaluse põhimõttel töötavaid kontrolli- ja läbivaatamisprotsesse, läbipaistvust ja verifitseerimist;

17.  märgib seoses isikustamata andmete kasutamisega tehisintellekti tehnoloogiates, et autoriõigusega kaitstud teoste ja muu materjali ning nendega seotud andmete, sealhulgas olemasoleva sisu, kvaliteetsete andmekogumite ja metaandmete seaduslikku kasutamist tuleb hinnata lähtuvalt intellektuaalomandi õiguste kaitse piiranguid ja erandeid käsitlevatest kehtivatest eeskirjadest, näiteks teksti- ja andmekaevega seotud erand, nagu on sätestatud autoriõigust ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi digitaalsel ühtsel turul käsitlevas direktiivis; kutsub üles üksikasjalikumalt selgitama autoriõiguse normide kohast andmekaitset ning võimalikku kaubamärgi ja tööstusdisaini kaitset teoste puhul, mis on loodud iseseisvalt tehisintellekti rakenduste kaudu; on seisukohal, et edendada tuleks vabatahtlikku isikustamata andmete jagamist ettevõtjate ja sektorite vahel ning see peaks põhinema õiglastel lepingulistel kokkulepetel, sealhulgas litsentsilepingutel; rõhutab intellektuaalomandi õigusi puudutavaid probleeme, mis tekivad, kui süvavõltsingute loomiseks kasutatakse eksitavaid, manipuleeritud või lihtsalt madala kvaliteediga andmeid, olenemata sellest, kas sellised süvavõltsingud sisaldavad autoriõigusega kaitstud andmeid; on mures selle pärast, et kodanikke võidakse massiliselt manipuleerida demokraatia destabiliseerimiseks, ning nõuab suuremat teadlikkuse tõstmist ja meediapädevust ning hädavajalike tehisintellekti tehnoloogiate kättesaadavaks tegemist, et kontrollida fakte ja teavet; on seisukohal, et tehisintellektil põhinevate tehnoloogiate kogu olelusringi kestel kasutatavate kontrollitavate isikustamata andmete registreerimine kooskõlas andmekaitse-eeskirjadega võiks hõlbustada autoriõigusega kaitstud teoste kasutamise jälgimist ja seeläbi paremini kaitsta õiguste omajaid ning aidata kaasa eraelu puutumatuse kaitsele; rõhutab, et tehisintellekti tehnoloogiad võivad olla kasulikud intellektuaalomandi õiguste jõustamisel, kuid see eeldaks inimesepoolset läbivaatamist ja selle tagamist, et kõik tehisintellektil põhinevad otsustussüsteemid on täiesti läbipaistvad; rõhutab, et ükski tulevane tehisintellekti kord ei tohi kõrvale hoida avatud lähtekoodiga tehnoloogiat puudutavatest võimalikest nõuetest avalikes hangetes ega takistada digiteenuste vastastikust ühenduvust; märgib, et tehisintellektisüsteemid on tarkvarapõhised ja põhinevad statistilistel mudelitel, mis võivad sisaldada vigu; rõhutab, et tehisintellekti loodud väljund ei tohi olla diskrimineeriv ning üks tõhusamaid viise tehisintellektisüsteemide kallutatuse vähendamiseks on tagada – niivõrd kui see on liidu õiguse kohaselt võimalik –, et koolituseks ja masinõppeks on olemas võimalikult palju isikustamata andmeid; kutsub komisjoni üles kaaluma avalike andmete kasutamist sellistel eesmärkidel;

18.  rõhutab, kui oluline on digitaalse ühtse turu strateegia täielik rakendamine, et parandada isikustamata andmete kättesaadavust ja koostalitlusvõimet ELis; rõhutab, et Euroopa andmestrateegia peab tagama tasakaalu ühelt poolt andmete liikumise, laiema kättesaadavuse ning andmete kasutamise ja jagamise edendamise ning teiselt poolt intellektuaalomandi õiguste ja ärisaladuste kaitse vahel, järgides samas andmekaitse ja eraelu puutumatuse eeskirju; rõhutab sellega seoses vajadust hinnata, kas intellektuaalomandit käsitlevad liidu eeskirjad on asjakohane vahend andmete, sealhulgas tehisintellekti arendamiseks vajalike valdkondlike andmete kaitsmiseks, ning tuletab meelde, et struktureeritud andmeid, näiteks andmebaase, mis omavad intellektuaalomandi kaitset, ei pruugita tavaliselt käsitleda andmetena; leiab, et tuleb esitada täielik teave intellektuaalomandiga kaitstud andmete kasutamise kohta, eriti platvormide ja ettevõtete vaheliste suhete raames; väljendab heameelt komisjoni kavatsuse üle luua ühtne Euroopa andmeruum;

19.  märgib, et komisjon kaalub õigusaktide soovitavust selliste küsimuste valdkonnas, mis mõjutavad ettevõtjate vahelisi suhteid, kelle eesmärk on kasutada isikustamata andmeid, ning pooldab andmebaaside direktiivi võimalikku läbivaatamist ja ärisaladuste kaitse direktiivi rakendamise võimalikku täpsustamist üldraamistikuna; ootab huviga komisjoni algatatud Euroopa andmestrateegia teemalise avaliku arutelu tulemusi;

20.  rõhutab, et komisjon peaks püüdma Euroopa tehisintellekti arendajate huvides saavutada intellektuaalomandi tasakaalustatud ja innovatsioonist lähtuva kaitse, tugevdada Euroopa ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet, sealhulgas kaitsta võimaliku menetlustaktika kuritarvitamise eest, ning tagada kasutajatele suurima õiguskindluse, eelkõige rahvusvahelise tasandi läbirääkimistel, eriti mis puudutab käimasolevaid arutelusid tehisintellekti ja andmerevolutsiooni üle Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) tasandil; väljendab heameelt selle üle, et komisjon esitas hiljuti liidu seisukohad WIPO avalikule konsultatsioonile, mis käsitleb intellektuaalomandipoliitikat ja tehisintellekti puudutava WIPO aruteludokumendi eelnõu; tuletab sellega seoses meelde liidu eetilist kohustust toetada kogu maailmas arengut, hõlbustades piiriülest koostööd tehisintellekti valdkonnas, sealhulgas piiriüleste teadusuuringute ning teksti- ja andmekaevega seotud erandite ja piirangute kaudu, nagu on sätestatud autoriõigust ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi digitaalsel ühtsel turul käsitlevas direktiivis;

21.  on täiesti teadlik sellest, et tehisintellekti valdkonnas tehtavad edusammud eeldavad täieliku edu saavutamiseks avaliku sektori investeeringuid taristusse, koolitusse ja digioskustesse ning ühenduvuse olulist parandamist; juhib seetõttu tähelepanu turvaliste ja jätkusuutlike 5G võrkude tähtsusele tehisintellekti tehnoloogiate täielikul kasutuselevõtul ning, mis veelgi olulisem, tööle, mis tuleb kogu liidus 5G taristute ja turvalisuse valdkonnas ära teha; võtab teadmiseks tehisintellektiga seotud intensiivse patendialase tegevuse transpordisektoris; väljendab muret selle pärast, et see võib põhjustada ulatuslikke kohtuvaidlusi, mis kahjustavad kogu sektorit tervikuna ja võivad mõjutada ka liiklusohutust, kui me ei võta viivitamata vastu õigusakte tehisintellektiga seotud tehnoloogiate arendamise kohta liidu tasandil;

22.  toetab komisjoni valmisolekut paluda tootmissektori peamistel osalejatel (transporditootjad, tehisintellekti ja ühenduvusega tegelevad innovaatorid, turismisektori teenusepakkujad ja teised autotranspordi väärtusahela osalised) leppida kokku, millistel tingimustel nad oleksid valmis oma andmeid jagama;

23.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele.

(1) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1. (2) ELT L 130, 17.5.2019, lk 92. (3) EÜT L 77, 27.3.1996, lk 20. (4) 4 ELT L 111, 5.5.2009, lk 16. (5) ELT L 157, 15.6.2016, lk 1. (6) ELT L 172, 26.6.2019, lk 56. (7) ELT L 119, 4.5.2016, lk 1. (8) ELT L 303, 28.11.2018, lk 59. (9) ELT L 186, 11.7.2019, lk 57. (10) ELT C 252, 18.7.2018, lk 239. (11) „Usalduse loomine inimkeskse tehisintellekti vastu“ (COM(2019)0168).

Euroopa Parlamendi 20. oktoobri 2020. aasta soovitus nõukogule ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale alalise struktureeritud koostöö (PESCO) rakendamise ja juhtimise kohta (2020/2080(INI))

P9_TA(2020)0278 A9-0165/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut (ELi leping) ja eriti selle artiklit 36, artikli 42 lõiget 6, artiklit 46 ja selle protokolli (nr 10) alalise struktureeritud koostöö kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 2017. aasta otsust (ÜVJP) 2017/2315, millega luuakse alaline struktureeritud koostöö ning määratakse kindlaks selles osalevate liikmesriikide nimekiri(1),

–  võttes arvesse nõukogu 6. märtsi 2018. aasta otsust (ÜVJP) 2018/340, millega koostatakse alalise struktureeritud koostöö raamistikus arendatavate projektide nimekiri(2),

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2018. aasta otsust (ÜVJP) 2018/909, millega kehtestatakse alalise struktureeritud koostöö (PESCO) projektide ühised projektijuhtimise reeglid(3),

–  võttes arvesse nõukogu 19. novembri 2018. aasta otsust (ÜVJP) 2018/1797, millega muudetakse ja ajakohastatakse otsust (ÜVJP) 2018/340, millega koostatakse alalise struktureeritud koostöö raamistikus arendatavate projektide nimekiri(4),

–  võttes arvesse 12. novembri 2019. aasta nõukogu otsust (ÜVJP) 2019/1909, millega muudetakse ja ajakohastatakse otsust (ÜVJP) 2018/340, millega koostatakse alalise struktureeritud koostöö raamistikus arendatavate projektide nimekiri(5),

–  võttes arvesse nõukogu 13. novembri 2017. aasta järeldusi julgeoleku ja kaitse kohta ELi üldise strateegia raames,

–  võttes arvesse nõukogu 19. novembri 2018. aasta järeldusi julgeoleku ja kaitse kohta ELi üldise strateegia raames,

–  võttes arvesse nõukogu 17. juuni 2019. aasta järeldusi julgeoleku ja kaitse kohta ELi üldise strateegia raames,

–  võttes arvesse nõukogu 15. oktoobri 2018. aasta soovitust, mis käsitleb alalise struktureeritud koostöö (PESCO) raames võetud siduvamate kohustuste täiteetappe ning millega määratakse kindlaks kitsamad eesmärgid (2018/C374/01)(6),

–  võttes arvesse oma 16. märtsi 2017. aasta resolutsiooni ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika põhiseadusliku, õigusliku ja institutsioonilise mõju ning Lissaboni lepingust tulenevate võimaluste kohta(7),

–  võttes arvesse relvakaubanduslepingut, mis jõustus 2014. aasta detsembris,

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 2019. aasta septembri ülevaadet nr 09/2019 Euroopa kaitse kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 118,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A9‑0165/2020),

A.  arvestades, et ELi lepingu artikli 42 lõike 2 kohaselt hõlmab ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika liidu ühise kaitsepoliitika järkjärgulist kujundamist, mis viib ühiskaitseni, kui Euroopa Ülemkogu ühehäälselt niiviisi otsustab; arvestades, et PESCO on oluline samm selle eesmärgi saavutamise suunas;

B.  arvestades, et PESCOt tuleks kasutada Euroopa Liidu lepingu artikli 42 lõikes 7 sätestatud vastastikuse abi ja toetuse kohustuse edasiseks rakendamiseks ja arendamiseks, nagu tuletati meelde liikmesriikide poolt nõukogule ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale PESCO kohta esitatud ühisteates, mille 23 liikmesriiki allkirjastasid 13. novembril 2017, et parandada liikmesriikide valmisolekut pakkuda kaasliikmesriigile solidaarsust, kui see satub oma territooriumil relvastatud rünnaku ohvriks;

C.  arvestades, et ELi lepingu artikliga 42 loodud alalist struktureeritud koostööd käsitleva protokolli (nr 10) artikli 1 punkti a kohaselt on üks PESCO eesmärke see, et liikmesriigid arendavad intensiivsemalt oma kaitsevõimet, arendades oma riiklikku panust ja vajaduse korral osalemist riikidevahelistes relvajõududes, Euroopa peamistes varustusprogrammides ning Euroopa Kaitseagentuuri tegevuses;

D.  arvestades, et protokolli nr 10 artikli 1 punktis b on sätestatud, et liikmesriik peab „olema võimeline hiljemalt 2010. aastaks tagama kavandatud missioonideks kas iseseisvalt või osana riikidevahelistest relvajõudude rühmadest eriülesandega lahinguüksusi, mis on taktikalisel tasandil tugielementidega, kaasa arvatud transport ja logistika, lahinguformeeringutena korraldatud, ning mis on võimelised Euroopa Liidu lepingu artiklis 43 osutatud ülesandeid täitma 5 kuni 30 päeva jooksul eelkõige Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni taotluste korral, ning mida saab lahinguvalmis hoida esialgse 30‑päevase perioodi vältel, mida saab pikendada vähemalt 120 päevani“; arvestades, et artikli 1 punkti b tuleb muuta, et see vastaks nõuetekohaselt järjest keerulisemale geopoliitilisele keskkonnale; arvestades, et liikmesriigid on selle eesmärgi saavutamisest endiselt kaugel;

E.  arvestades, et ELi ühise kaitsestrateegia loomine on mitmete ja üha suurenevate ohtude kontekstis vajalikum kui kunagi varem;

F.  arvestades, et ELi üldise julgeoleku- ja kaitsestrateegia kohane ambitsioonitase hõlmab kriisiohjamist ja partnerite võimekuse suurendamist, et kaitsta Euroopat ja selle kodanikke; arvestades, et ükski liikmesriik ei saa end kaitsta üksinda, kuna ELi ees seisvad ning liidu kodanike, piirkondade ja taristute vastu suunatud julgeoleku- ja kaitseohud on ühised mitmetahulised ohud, millega ei saa tegeleda liikmesriik omaette; arvestades, et tulemuslik ELi süsteem ressursside tõhusaks, sidusaks, strateegiliseks ja ühiseks kasutamiseks oleks kasulik ELi julgeoleku ja kaitse üldisele tasemele ning see on kiiresti halvenevas julgeolekukeskkonnas vajalikum kui kunagi varem; arvestades, et vaja on teha suuremaid jõupingutusi küberkaitsealases koostöös, näiteks tuleb tõhustada teabevahetust, koolitust ja operatiivtuge, et hübriidohtudega paremini võidelda;

G.  arvestades, et PESCO peamised osalejad on osalevad liikmesriigid, kes annavad liidu käsutusse võimed ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika rakendamiseks (ELi lepingu artikli 42 lõige 1 ja artikli 42 lõige 3) ning kasutavad neid ELi operatsioonidel ja missioonidel, kui nõukogu usaldab neile liidu raames teatava ülesande täitmise (ELi lepingu artikli 42 lõiked 1, 4 ja 5, artikkel 43 ja artikkel 44), ning arendavad muu hulgas, kui see on asjakohane, Euroopa Kaitseagentuuri raames oma kaitsevõimet (ELi lepingu artikli 42 lõige 3 ja artikkel 45);

H.  arvestades, et PESCO pikaajaline eesmärk on pakkuda liidule operatiivset tegutsemisvõimet, kasutades sõjalisi vahendeid, mida täiendavad tsiviilvahendid, et luua liikmesriikidele kättesaadav sidus kõiki aspekte hõlmav ühtne väekogum ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika sõjaliste operatsioonide tarbeks; arvestades, et PESCO peaks tugevdama ELi võimet tegutseda rahvusvahelise julgeoleku tagajana, et aidata tulemuslikult ja usaldusväärselt kaasa rahvusvahelise, piirkondliku ja Euroopa julgeoleku tagamisele, hoides samal ajal ära ka ebakindluse levimist, ja suurendama koostegutsemisvõimet, et kaitsta ELi kodanikke ja maksimeerida hangete dubleerimise, ülevõimsuse ja kooskõlastamatuse vähendamise kaudu kaitsekulutuste tõhusust;

I.  arvestades, et vastavalt nõukogu otsusele (ÜVJP) 2017/2315, millega loodi alaline struktureeritud koostöö, on ühtsete jõudude põhimõtet järgides ja tingimusel, et välditakse dubleerimist ja esmatähtsaks peetakse koostegutsemisvõimet, liikmesriikide tõhusamast kaitsevõimest kasu ka NATO‑le, kuna see tugevdab alliansi Euroopa sammast ja vastab korduvatele nõudmistele parandada atlandiülest koormuse jagamist; arvestades, et NATO on endiselt paljude liikmesriikide julgeolekustruktuuri nurgakivi;

J.  arvestades, et PESCO loob siduva raamistiku osalevate liikmesriikide vahel, kes kirjutasid alla 20 siduvale kohustusele ELi lepingus sätestatud viies valdkonnas ning lubasid sellega püsivalt ja struktuurselt kaitsevõimet liidu raamistikus ühiselt rahastada, kavandada, arendada ja kasutada; arvestades, et need kohustused peaksid tähendama seda, et lihtsalt kaitsekoostöölt liigutakse kahepoolsete kasulike partnerluste kaudu liikmesriikide kaitsejõudude täieliku koostegutsemisvõime ja tugevdamise suunas; arvestades, et siduvaid kohustusi hinnatakse PESCO sekretariaadi poolt igal aastal riiklikes rakenduskavades, millega osalevatel liikmesriikidel on võimalik tutvuda; arvestades, et nendest siduvatest kohustustest hoolimata ei ole PESCO‑le loodud tõhusat vastavuse tagamise mehhanismi; arvestades, et PESCO projekte tuleks rakendada viisil, mis kajastab tööstuslikku võimekust, dubleerimisega seotud probleeme või osalevate liikmesriikide eelarvepiiranguid; arvestades, et PESCO vastavuse tagamise mehhanismi tuleks parandada;

K.  arvestades, et osalevad liikmesriigid peavad näitama üles täielikku poliitilist seotust 20 siduva kohustusega, mille nad on heaks kiitnud; arvestades, et sõjalise võimekuse kavandamise tsüklid kestavad tavaliselt kauem kui kolm aastat; arvestades, et praegused riikliku sõjalise võimekuse kavandamise tsüklid on enamasti ajendatud varem loodud NATO kaitseplaneerimise protsessist; arvestades, et rohkem edusamme tuleks teha PESCO märkimisväärsel integreerimisel riiklikesse kaitseplaneerimise protsessidesse, et tagada osalevate liikmesriikide võimekus PESCO projektid lõpule viia;

L.  arvestades, et PESCO loodi algselt uuendusliku koostöövormina, millega ühinesid liikmesriigid, kes soovisid ja suutsid viia oma kaitsekoostöö kõrgemale tasemele; arvestades, et 25 osaleva liikmesriigi olemasolu ei tohi põhjustada PESCO piiratust käsitluse tõttu, mille puhul taandub koostöö vähimale ühisele nimetajale; arvestades, et osalevate liikmesriikide arv näitab valmisolekut tihedamaks koostööks julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas;

M.  arvestades, et PESCO projektide kolme esimese laine tulemusena on algatatud ja vastu võetud 47 projekti; arvestades, et seni pole ühtegi neist veel käivitatud; arvestades, et esimese laine projektide puhul on peamiselt tegemist kaitsevõimeprojektidega, milles osaleb suurim arv liikmesriike; arvestades, et PESCO projektide kaasav olemus ei tohi ohustada osalevate liikmesriikide kõrgeid eesmärke; arvestades, et on oluline, et PESCO keskenduks projektidele, mis pakuvad tõelist lisaväärtust;

N.  arvestades, et PESCO 47 projekti vahel ei näi olevat kõikehõlmavat ühist loogikat; arvestades, et praeguses projektide loetelus puuduvad sidusus, laiahaardelisus ja strateegilised eesmärgid, mis ei võimalda kõrvaldada ka kõige ilmsemaid kaitsevõimealaseid puudujääke, samuti ei kõrvaldata piisavalt ega täielikult suurimaid puudusi, mis on põhieesmärkide protsessi rakendamisega võimearendusplaanis ja kaitseküsimuste iga-aastase kooskõlastatud läbivaatamise tulemusel kindlaks teinud; arvestades, et üks nendest projektidest on tarbetu dubleerimise vältimiseks peatatud; arvestades, et ülejäänud projektidega ei ole saavutatud piisavat edu või neid ähvardab peatamine ning umbes 30 projekti on endiselt ideetasandil või ettevalmistusetapis; arvestades, et kaugeleulatuvate sõjalise võimekuse projektide väljatöötamine võib võtta kuni 10 aastat; arvestades, et valdav osa PESCO projektidest ühtib Euroopa Kaitsefondi ja NATO puudujääkidega;

O.  arvestades, et PESCO teine etapp algab 2021. aastal; arvestades, et kõnealune teine etapp peab andma konkreetseid ja märkimisväärseid tulemusi, mis tähendab, et projektid on vaja tähtsuse järjekorda seada;

P.  arvestades, et teatavate PESCO projektide puhul, näiteks EUFORi kriisidele reageerimise operatsioonide tuumik (EUFOR CROC), sõjaväeline liikuvus ja logistikakeskuste võrgustik, ollakse keskendunud operatiivtegevusele, samas kui teised projektid, nagu küberturbe kiirreageerimisrühmad ja küberturvalisusealane vastastikune abistamine, on rohkem suunatud sõjalise võimekuse arendamisele; arvestades, et mõlemad lähenemisviisid on vajalikud selleks, et oluliselt kaasa aidata ELi ühise integreeritud julgeoleku- ja kaitsestrateegia väljatöötamisele;

Q.  arvestades, et mõned strateegiliselt tähtsaimad PESCO projektid võivad aidata oluliselt kaasa sidusa, kõiki aspekte hõlmava ühtse väekogumi loomisele;

R.  arvestades, et kõige suuremad Euroopa kaitseprojektid, nagu tulevane õhuvõitlussüsteem (Future Air Combat System (FCAS)) ja peamine maapealne lahingusüsteem (Main Ground Combat System (MGCS)), jäävad praegu PESCO kohaldamisalast välja;

S.  arvestades, et on väga oluline seada tähtsuse järjekorda ja kaotada võimearendusplaanis kindlaks tehtud puudujäägid ning tugineda kaitseküsimuste iga-aastasele kooskõlastatud läbivaatamisele eesmärgiga suurendada Euroopa strateegilist sõltumatust;

T.  arvestades, et vaid mõnes PESCO praegustest projektidest tegeletakse piisavalt võimearendusplaanis ja kaitseküsimuste iga-aastase kooskõlastatud läbivaatamise tulemusel kindlaks tehtud võimealaste puudustega või võetakse juba tarvilikul määral arvesse võimearendusplaanist tulenevaid suure mõjuga võimetealaseid eesmärke, ja et neid peaks pidama prioriteetseks;

U.  arvestades, et PESCO, kaitseküsimuste iga-aastase kooskõlastatud läbivaatamise, riiklike rakenduskavade ja võimearendusplaani vahelist kooskõla, sidusust ja vastastikust tugevdamist peab veelgi parandama;

V.  arvestades, et NATO kaitseplaneerimine aitab kaasa NATO liikmeks oleva 21 osaleva liikmesriigi riiklikule kaitseplaneerimisele;

W.  arvestades, et liikmesriikide, ELi ja NATO prioriteetide koostoime tuleks luua võimalikult kiiresti, kui see on vajalik ja asjakohane; arvestades, et ELi ja NATO prioriteetide koostoime tuleks paremini ühtlustada, et saavutada ELi võimekusealased eesmärgid;

X.  arvestades, et pidades silmas kahe organisatsiooni erinevat olemust ja nende vastavaid kohustusi, võiks PESCO olla tõhus ja täiendav vahend võimete arendamise prioriteetide käsitlemiseks ja ELis kindlaks määratud sõjalise võimekuse tagamiseks ning see võib aidata kaasa NATO eesmärkide saavutamisele;

Y.  arvestades, et koos ELi üldise strateegiaga võiks spetsiaalne kaitse- ja julgeolekustrateegia, näiteks ELi julgeoleku ja kaitse valge raamat, mida on soovitatud mitmes parlamendi raportis, soodustada ühist arusaamist praegustest ja tulevastest probleemidest ning anda PESCO ja võimearendusplaani jaoks olulisi juhiseid, mis tulenevad pikaajaliste strateegiliste eesmärkide ja meetmete mõistmisest;

Z.  arvestades, et praegu sõltuvad PESCO projektid 25 osaleva liikmesriigi rahalisest panusest; arvestades, et eeldatakse, et COVID‑19 pandeemia tagajärjel riikide kaitse-eelarved vähenevad; arvestades, et paradoksaalsel moel võiks praegusest 47 PESCO projektist mitu järgmist asjakohase rahastamise korral liikmesriikide valmisolekut tugevdada, kui peaks tekkima uus laiaulatuslik rahvatervise kriis: sõjaväeline liikuvus, Euroopa meditsiinistaap ja paljud teised projektid, mis on seotud logistika ja transpordi, tervishoiu ja katastroofiabiga, valmisolekuga keemiliste, bioloogiliste, kiirgus- ja tuumarelvade vastu ning võitlusega pahatahtliku kübertegevuse ja vaenulike desinformatsioonikampaaniate vastu; arvestades, et kui strateegilisele võimekusele, mida ELil ja liikmesriikidel praegu napib, mõeldud rahasummasid kärbitakse, siis väheneb ka ELi ja liikmesriikide võime võidelda ühiselt tulevaste pandeemiate, keemiliste, bioloogiliste, kiirgus- ja tuumaohtude ja muude suure rahvusvahelise mõjuga ettearvamatute ohtude vastu;

AA.  arvestades, et kahesuguse kasutusega transporditaristu rahastamisest saavad kasu nii tsiviil- kui ka sõjaväeline liikuvus, ning arvestades, et ühtlustatud haldusmenetluste rakendamise abil saaks liigutada vahendeid nõuetekohaste tarneteede kaudu kogu ELis ning aidata kaasa ühise julgeoleku- ja kaitsekeskkonna ülesehitamisele;

AB.  arvestades, et PESCO ja tulevane Euroopa Kaitsefond peavad teineteist täiendama ning nendevahelisi seoseid tuleb edasi arendada, et tagada võimearendusplaanis kindlaks määratud keskse tähtsusega võimed;

AC.  arvestades, et teatud PESCO projektidest pärineva ja tulevasest Euroopa Kaitsefondist eraldatava arenguvõime võimaliku kaasrahastamise saamine on innustanud osalevaid liikmesriike taotlusi mitmekordistama ning soodustanud mõttevahetusi ja koostööd; arvestades, et kõik projektid peavad lähtuma ELi parimatest strateegilistest huvidest;

AD.  arvestades, et mõnel erijuhul võib kolmandate riikide osalemine üksikutes PESCO projektides, juhul kui nad vastavad kokkulepitud poliitilistele sisulistele ja juriidilistele tingimustele, olla liidu strateegilistes huvides, eriti kui tegemist on tehnilise oskusteabe või lisavõimaluste pakkumisega, ning kui see puudutab strateegilisi partnereid; arvestades, et kolmandate riikide mis tahes osalemine PESCO projektides ei tohiks õõnestada ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika edendamise eesmärki;

AE.  arvestades, et kolmandate riikide osalemine võib olla ainult erandlik ning otsustatud juhtumipõhiselt ja ELi liikmesriikide kutsel, arvestades, et selline osalemine, mida tuleb teha väga tingimuslikult ning väljakujunenud ja tõhusa vastastikkuse alusel, peaks pakkuma teatavatele projektidele lisaväärtust ja aitama tugevdada PESCOt ning ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat ning täitma suuremaid kohustusi;

AF.  arvestades, et kokkulepe kolmandate riikide osalemise kohta PESCO projektides on juba ammu vajalik;

AG.  arvestades, et seoses poliitika- ja julgeolekukomitee (PJK) rolliga PESCO ja võimete arendamise kontekstis on parlament juba nõudnud, et ELi lepingu artiklis 38 osutatud PJK volitusi tõlgendataks kitsalt;

AH.  arvestades, et PESCOt juhivad osalevad liikmesriigid; arvestades, et PESCO sekretariaat peaks hõlbustama ka edaspidi kontakte teiste ELi osalistega võimaliku koostoime osas teiste ELi vahendite ja algatustega, et tagada läbipaistvus ja kaasatus ning vältida asjatut dubleerimist;

AI.  arvestades, et ELi tasandi süvenev kaitsekoostöö liikmesriikide vahel peaks käima käsikäes liikmesriikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi kontrollivolituste tugevdamisega;

AJ.  arvestades, et Euroopa ühendamise rahastu peaks keskenduma sõjaväelise liikuvuse ja koostegutsemisvõimega seotud projektidele, mis on ootamatu konflikti või kriisi korral üliolulised; arvestades, et PESCO peaks aitama kaasa sõjaväelise liikuvuse vallas tõhusa Schengeni ala loomisele, mille eesmärk on vähendada piiridel tehtavaid menetlusi ja taristu koormust miinimumini; arvestades, et sellega seoses tuleks pidada kiiduväärseks Rail Baltica projekti, mis on keskse tähtsusega Balti riikide integreerimiseks Euroopa raudteevõrku, ning tuleks tagada selle täielik tõhusus;

AK.  arvestades, et PESCO võib sellega seoses toetada julgeoleku ja kaitse suuremat sidusust, koordineerimist ja koostegutsemisvõimet ning aidata kaasa liidu solidaarsuse, ühtekuuluvuse ja vastupanuvõime tugevdamisele;

AL.  arvestades, et parlament peaks koos nõukoguga täitma aluslepingutes ette nähtud seadusandlikke ja eelarvelisi ning poliitilise kontrolli ja konsulteerimise ülesandeid;

AM.  arvestades, et parlament nõuab, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja edastaks oma iga-aastase aruande PESCO rakendamise kohta;

AN.  arvestades, et osalevate liikmesriikide PESCO raames tehtavad ühised teadus- ja arendustegevuse alased jõupingutused rajavad teed olulistele tehnoloogilistele läbimurretele, mis omakorda annavad liidule tänapäevaste kaitsevõimete valdkonnas konkurentsieelise;

1.  soovitab nõukogul ja komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale.

(1) ELT L 331, 14.12.2017, lk 57. (2) ELT L 65, 8.3.2018, lk 24. (3) ELT L 161, 26.6.2018, lk 37. (4) ELT L 294, 21.11.2018, lk 18. (5) ELT L 293, 14.11.2019, lk 113. (6) ELT C 374, 16.10.2018, lk 1. (7) ELT C 263, 25.7.2018, lk 125. (8) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0010.

Euroopa Parlamendi 20. oktoobri 2020. aasta resolutsioon ELi ja Moldova Vabariigi assotsieerimislepingu rakendamise aastaaruande kohta (2019/2201(INI))

P9_TA(2020)0279 A9-0166/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 8 ning V jaotist, eriti selle artikleid 21, 22, 36 ja 37, samuti Euroopa Liidu toimimise lepingu V osa,

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelist assotsieerimislepingut, mis hõlmab põhjalikku ja laiaulatuslikku vabakaubanduspiirkonda ja jõustus täielikult 1. juulil 2016,

–  võttes arvesse Moldova Vabariigi kodanike jaoks 2014. aasta märtsis kehtestatud viisavabadust, mis tulenes Euroopa Parlamendi ja nõukogu tehtud muudatusettepanekutest nõukogu määrusele (EÜ) nr 539/2001(1),

–  võttes arvesse 2017. aasta novembris allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumit, laenukorralduse lepingut ja 100 miljoni euro suuruse mikromajandusliku finantsabi toetuslepingut aastateks 2017–2018,

–  võttes arvesse Moldova riiklikku tegevuskava Moldova Vabariigi ja Euroopa Liidu vahelise assotsieerimislepingu rakendamise kohta aastatel 2017–2019,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Moldova Vabariigi kohta, eriti eelmist, 14. novembri 2018. aasta resolutsiooni ELi ja Moldova vahelise assotsieerimislepingu rakendamise kohta(2), 5. juuli 2018. aasta resolutsiooni poliitilise kriisi kohta Moldova Vabariigis pärast Chișinău linnapea valimiste kehtetuks tunnistamist(3), 15. novembri 2017. aasta resolutsiooni, mis käsitleb idapartnerlust 2017. aasta novembri tippkohtumise eel(4), 4. juuli 2017. aasta resolutsiooni, mis käsitleb Moldova Vabariigile makromajandusliku finantsabi andmist(5) ning 21. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni assotsieerimislepingute / põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduspiirkondade kohta Gruusia, Moldova ja Ukrainaga(6),

–  võttes arvesse ELi 2018. aasta juulis vastu võetud otsust külmutada makromajandusliku finantsabi esimese väljamakse tegemine pärast seda, kui kõrgeima astme kohus langetas otsuse Chișinău linnapea valimise kohta ning 2018. aasta novembris võeti vastu otsus lõpetada finantsabi andmine mure tõttu õigusriigi väärtuste järgimise ja demokraatia tagasilanguse pärast riigis,

–  võttes arvesse sellele järgnenud 2019. aasta juulis vastu võetud ELi otsust taastada eelarvetoetuse eraldised, arvestades Moldova Vabariigi pühendumust õigussüsteemi reformimisele,

–  võttes arvesse 2019. aasta oktoobris vastu võetud ELi otsust maksta demokraatia standardite rakendamise parandamise ja õigusriigi väärtuste kaitsmise olulisemate reformide elluviimise tulemusena välja esimene makromajandusliku finantsabi väljamakse summas 30 miljonit eurot,

–  võttes arvesse komisjoni ja Euroopa välisteenistuse talituste 11. septembri 2019. aasta ühist töödokumenti, mis käsitleb assotsieerimiskava rakendamise aruannet Moldova Vabariigi kohta,

–  võttes arvesse 30. septembril 2019. aastal toimunud ELi ja Moldova Vabariigi assotsiatsiooninõukogu viienda kohtumise tulemusi,

–  võttes arvesse idapartnerluse tippkohtumiste ühisavaldusi, neist viimane võeti vastu 24. novembril 2017. aastal Brüsselis,

–  võttes arvesse välisasjade nõukogu 26. veebruari 2018. aasta järeldusi Moldova Vabariigi kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 3. oktoobri 2019. aasta resolutsiooni 2308 demokraatlike institutsioonide toimimise kohta Moldova Vabariigis;

–  võttes arvesse Transparency Internationali 2019. aastal koostatud korruptsiooni tajumise indeksit, mis omistas Moldova Vabariigile 120. koha 180 hinnatud riigi ja territooriumi (esimene koht on parim) seas, kui 2018. aasta Transparency Internationali korruptsiooni tajumise nimekirjas oli Moldova 117. kohal,

–  võttes arvesse Economist Intelligence Uniti 2019. aasta demokraatiaindeksit, mis liigitab Moldova Vabariigi „hübriidrežiimiks“,

–  võttes arvesse Freedom House’i 2020. aasta aruannet „Freedom in the World“, mis annab Moldova Vabariigile hinnangu „osaliselt vaba“, ja 2020. aasta aruannet „Nations in Transit“, milles hinnatakse Moldova Vabariiki „ülemineku- või hübriidrežiimina“;

–  võttes arvesse Moldova riiklikku tegevuskava ELi ja Moldova assotsieerimislepingu rakendamiseks, inimõiguste riiklikku tegevuskava 2018–2022, naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja selle vastu võitlemise riiklikku strateegiat aastateks 2018–2023, milles mainitakse sõnaselgelt Istanbuli konventsiooni ratifitseerimist,

–  võttes arvesse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) avaldatud analüüse ja soovitusi, eriti 8. märtsi 2018. aasta dokumenti Moldova noorte probleemide, väärtuste ja püüdluste kohta ja 20. aprilli 2018. aasta Moldova noorte heaolupoliitika ülevaadet,

–  võttes arvesse arvamusi ja soovitusi, mille andsid Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) ja Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjon, eelkõige 15. märtsil 2018 Moldova valimisreformi kohta, 24. juunil 2019 konstitutsioonilise olukorra kohta, eelkõige seoses võimalusega parlamendi laialisaamiseks, ning 14. oktoobril 2019 riigikohtu ja prokuratuuri reformi seaduseelnõu kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 18. märtsi 2020. aasta ühisteatist teemal „Idapartnerluse poliitika pärast 2020. aastat – vastupanuvõime tugevdamine, idapartnerlus, mis toob kasu kõigile“,

–  võttes arvesse nõukogu 11. mai 2020. aasta järeldusi idapartnerluse poliitika kohta pärast 2020. aastat,

–  võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 8. aprilli 2020. aasta ühisteatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele ELi üleilmse tegevuse kohta seoses COVID‑19‑ga ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 2020. aasta otsust (EL) 2020/701, mis käsitleb makromajandusliku finantsabi andmist laienemis- ja naabruspoliitika partneritele COVID‑19 pandeemia kontekstis(7),

–  võttes arvesse 10. juulil 2020 avaldatud komisjoni kolmandat aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule viisanõudest vabastamise peatamise korra kohta ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi soovitust nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, mis käsitleb idapartnerlust 2020. aasta juuni tippkohtumise eel,

–  võttes arvesse ELi‑Moldova parlamentaarse assotsiatsioonikomitee, Euronesti parlamentaarse assamblee, idapartnerluse kodanikuühiskonna foorumi, ELi ja Moldova kodanikuühiskonna platvormi ja muude Moldova kodanikuühiskonna esindajate soovitusi ja meetmeid,

–  võttes arvesse ELi‑Moldova parlamentaarse assotsiatsioonikomitee Strasbourgis 18.–19. detsembril 2019 toimunud 7. kohtumisel vastu võetud avaldust ja soovitusi,

–  võttes arvesse järeldusi, mille tegi Moldova Vabariigi 24. veebruari 2019. aasta parlamendivalimistele saadetud Euroopa Parlamendi valimisvaatlusmissioon, mis oli osa OSCE/ODIHRi juhitud rahvusvahelisest valimisvaatlusmissioonist,

–  võttes arvesse muude riikide hulgas ka Moldova Vabariigi abistamiseks 29. märtsil 2020 vastu võetud komisjoni majandusabipaketti võitluseks COVID‑19 pandeemiaga, mis hõlmas olemasolevate vahendite ümbersuunamist, et leevendada kriisi sotsiaal-majanduslikku mõju,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 54 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 punkti 1 alapunkti e ja 3. lisa,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamust,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A9‑0166/2020),

A.  arvestades, et EL ja Moldova Vabariik on pühendunud edendama poliitilist seotust ja saavutama majanduslikku integratsiooni ning Moldova Vabariik võttis endale assotsieerimislepinguga / põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepinguga kohustuse liidu õigustiku ülevõtmiseks oma seadustesse ja tavadesse paljudes valdkondades; arvestades, et nende pingutuste toetamiseks kohustus liit andma Moldova Vabariigile märkimisväärset rahalist ja eelarvelist abi, tingimusel et austatakse Euroopa põhiväärtusi ja põhimõtteid, nagu õigusriik, inimõigused ja demokraatlikud õigused, ning et korruptsiooni, organiseeritud kuritegevuse, rahapesu, oligarhiliste struktuuride ja onupojapoliitika vastane võitlus on tagatud; arvestades, et tõsise tagasilöögi korral võib koostöö tagasi pöörata;

B.  arvestades, et 13. septembril 2017 võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu otsuse anda Moldova Vabariigile makromajanduslikku finantsabi summas 100 miljonit eurot IMFi programmi kontekstis, et toetada riigi majandus- ja finantsreforme;

C.  arvestades, et EL on korduvalt väljendanud muret õigusriigi olukorra pärast, 2014. aastal paljastatud pangapettuse eest vastutavate isikute kriminaalmenetluse peatumise ja jätkuvate inimõiguste rikkumiste pärast;

D.  arvestades, et 2018. aasta Transparency Internationali korruptsioonitaju nimekiri ja Freedom House’i 2020. aasta aruanded näitavad viimasel ajal Moldova Vabariigi kergeid edusamme, samas kui nende indeksite üldine suundumus, nagu ka demokraatia indeks, näitavad demokraatia, korruptsiooni, poliitiliste õiguste ja kodanikuvabaduste olukorra pikemaajalist halvenemist Moldova Vabariigis;

E.  arvestades, et hoolimata valitsuse muudatustest on Moldova Vabariigi riigiasutused jäänud endiselt nõrgaks ja Moldova Vabariik võitleb jätkuvalt riigi kaaperdamise probleemiga, sest võimu ja kontrolli koondumine kõrgeimal valitsustasandil kõikide oluliste sektorite ja asutuste üle pole märkimisväärselt vähenenud;

F.  arvestades, et õigusriigi väärtuste ja demokraatliku protsessi tõsiste rikkumiste tõttu peatas EL 2018. aastal eelarvetoetuse raames viimase kahe väljamakse tegemise õigussektori reformide toetamise programmi;

G.  arvestades, et 11. juunil 2019 leidis Euroopa Inimõiguste Kohus (kohtuasjas Ozdil jt vs Moldova Vabariik), et Moldova Vabariik rikkus 2018. aasta septembris õigusi vabadusele, turvalisusele, privaatsusele ja perekonnaelule, kui julgeolekuteenistus (SIS) pidas kinni ja saatis Türgisse tagasi viis Türgi kodanikku, kes olid taotlenud varjupaika; arvestades, et see varjatud väljaandmine on vaid üks näide Türgi kodanike tahtevastasest kadunuks jääma sundimise, ebaseadusliku kinnipidamise ja Türgisse väljasaatmise süstemaatilisest mudelist kümnetes riikides üle kogu maailma;

H.  arvestades, et pärast seda, kui 2019. aasta juunis moodustati ulatuslike reformide elluviimisele pühendunud valitsus, kelle programmis keskenduti kohtusüsteemi reformimisele, tegi komisjon esimese makromajandusliku finantsabi väljamakse ja taastas valdkondliku eelarvetoetuse programmide väljamaksed ning teatas samas, et ta jätkab rangete tingimuste kohaldamist; arvestades, et 10. juulil 2020 kiitis komisjon heaks makromajandusliku finantsabi programmist 30 miljoni euro suuruse teise ja viimase osamakse väljamaksmise;

I.  arvestades, et Moldova Vabariigil ei olnud siiski juurdepääsu selle programmi raames, mis aegus 2020. aasta juulis, ülejäänud saadaolevatele rahalistele vahenditele; arvestades, et see abi sõltub endiselt eelnevalt kokku lepitud reformide elluviimisest, eelkõige sellistest reformidest, mille eesmärk on tugevdada õigusriiki ja demokraatlikke standardeid ning saavutada kodanikele käegakatsutavaid tulemusi;

J.  arvestades, et 2019. aasta novembris võttis Moldova parlament vastu 2019. aasta juunis moodustatud valitsusele esitatud umbusaldusavalduse, misjärel moodustati vähemusvalitsus ja hiljem uus koalitsioonivalitsus; arvestades, et liidu institutsioonide esindajad on väljendanud muret endise valitsuse asendamise viisi ja Moldova Vabariigi poolt assotsieerimislepingu / põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu raames läbiviidava reformiprotsessi pärast;

K.  arvestades, et uue koalitsioonivalitsuse enamus Moldova Vabariigi parlamendis on pidevalt kahanenud, sest saadikuid on valitsevast liidust välja tõrjutud; arvestades, et Moldova Vabariigis toimuvad sügisel presidendivalimised ja et praegu on tegemist terava poliitilise ebastabiilsuse perioodiga; arvestades, et president Igor Dodon on rõhutanud, et parlament tuleb laiali saata ja võimalikult kiiresti tuleb korraldada ennetähtaegsed valimised; arvestades, et 7. juulil 2020 otsustas Moldova Vabariigi konstitutsioonikohus, et ennetähtaegsed valimised võiksid toimuda alles pärast presidendivalimisi;

L.  arvestades, et 17. aprillil 2020 allkirjastasid Venemaa ja Moldova valitsused 200 miljoni euro suuruse laenulepingu, mille üle pidasid läbirääkimisi mõlema riigi presidendid ning mille alusel annab Venemaa Föderatsioon Moldova Vabariigile soodsa 2 %‑lise intressimääraga laenu; arvestades, et see leping ratifitseeriti 23. aprillil ja samal päeval pärast parlamendi opositsiooni liikmete pöördumist peatas Moldova Vabariigi konstitutsioonikohus laenulepingu ratifitseerimisseaduse jõustumise selle põhiseadusega kokkusobivuse uurimise lõpuni; arvestades, et 6. mail teatas konstitutsioonikohtu esimees Moldova ametivõimude survest konstitutsioonikohtule ning katsetest selle kohtunikke diskrediteerida; arvestades, et 7. mail 2020 tunnistas konstitutsioonikohus laenulepingu põhiseadusega vastuolus olevaks; arvestades, et praegu peetakse Venemaa Föderatsiooniga läbirääkimisi uue laenulepingu üle;

M.  arvestades, et COVID‑19 pandeemia on tõestanud liidu ja naaberriikide ühiste ohtude käsitlemisel kasvavat vajadust kooskõlastamise järele; arvestades, et liit on sellele vajadusele reageerinud, pakkudes muu hulgas oma naabritele rahalist abi;

N.  arvestades, et COVID‑19 kriisi ajal on solidaarsus idapartnerluse riikidega ülimalt tähtis ja liit pakkus märkimisväärset tuge puhangu mõju vähendamiseks piirkonnas; arvestades, et sellega seoses saab Moldova Vabariik ümbersuunatud kahepoolsest rahastamisest 87 miljonit eurot;

O.  arvestades, et liit teeb Moldova Vabariigile kättesaadavaks ka täiendavad 100 miljoni euro suurused makromajandusliku finantsabi laenud osana otsusest anda makromajanduslikku finantsabi kümnele naabruses asuvale partnerriigile, et aidata neil piirata koroonaviiruse pandeemiast põhjustatud majanduslangust; arvestades, et erakorralise makromajandusliku finantsabi paketi esimene osamakse tehakse võimalikult kiiresti, kuna Moldova Vabariigiga sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandum on ratifitseeritud; arvestades, et teise osamakse – mis makstakse välja ühe aasta jooksul pärast vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastamist – saamiseks peab riik järgima teatavaid tingimusi; arvestades, et selle makromajandusliku finantsabi andmise oluline eeltingimus on see, et riik austab tõhusaid demokraatlikke mehhanisme, sealhulgas parlamentaarset mitmeparteisüsteemi, õigusriigi põhimõtet ja tagab inimõiguste austamise; arvestades, et vastastikuse mõistmise memorandumi sõlmimine peaks olema teretulnud ja tuleks tagada võetud kohustuste täitmine;

P.  arvestades, et Moldova Vabariik on võtnud soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks ja naiste mõjuvõimu suurendamiseks rahvusvahelisi ja riiklikke kohustusi; arvestades, et riik on võtnud meetmeid naiste poliitilise esindatuse edendamiseks, sealhulgas erakondade valimisnimekirjade kohustusliku 40 % suuruse soolise kvoodi vastuvõtmise kaudu; arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse riikliku strateegia 2017–2021 eesmärkide, sealhulgas asjakohase rahastamise ja tugevamate rakendusmehhanismide edendamise täitmiseks tuleb teha täiendavaid pingutusi;

Q.  arvestades, et hoolimata kogu majandusarengust on rahalise abi ja reformipüüdluste sotsiaalne mõju olnud üsna marginaalne; arvestades, et Moldova Vabariik on endiselt üks Euroopa vaeseimaid riike, kus on mahajäetud külade ja äärmise vaesuse tõttu kehv sotsiaalne olukord; arvestades, et 2018. aastal töötas Moldova Vabariigis 38,5 % töötajatest mitteametlikult ning neil ei olnud ligipääsu mitte mingisugusele sotsiaalsele kaitsele;

R.  arvestades, et alates 1989. aastast on Moldova Vabariigi rahvaarv vähenenud peaaegu kolmandiku võrra; arvestades, et need on halvimad demograafilised näitajad kogu Euroopas; arvestades, et moldovlased lahkuvad riigist kõrgema palga, parema hariduse ja võimaluste saamiseks; arvestades, et sellisel arengul on sügavad ja pikaajalised poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed; arvestades, et Moldova Vabariik seisab silmitsi tööjõupuudusega ja selliste spetsialistide nagu õdede ja arstide puudusega; arvestades, et eakad, kellest suur osa sõltub rahasaadetistest, on Moldova Vabariigi kõige haavatavam ja vaesem elanikkonnarühm;

S.  arvestades, et Moldova Vabariigi probleemidele ei saa lahendust pakkuda väljastpoolt riiki ning riigi probleemide lahendamiseks on vaja suurendada Moldova rahva vastutust; arvestades, et endiselt tuleb tegeleda selliste peamiste probleemidega nagu võitlus korruptsiooni ja oligarhiliste struktuuride vastu, demokraatlikest standarditest kinnipidamine, vajadus leida lahendusi mitmetahulistele sotsiaalsetele probleemidele, tagada meedia pluralism ning võidelda vaesuse ja väljarändega;

Ühised väärtused ja üldised põhimõtted

1.  tuletab meelde, et väärtused, millele liit tugineb, nimelt demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamine ning õigusriik, on ka liidu ja Moldova Vabariigi lepingu kohase poliitilise assotsieerimise ja majandusintegratsiooni keskmes; kinnitab veel kord liidu pühendumust toetada Moldova Vabariigi liikumist Euroopa suunas poliitilise assotsieerimise, majandusintegratsiooni ja vastavate reformide kaudu; märgib, et assotsieerimisleping / põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubandusleping on jätkuvalt esmatähtis Moldova Vabariigi arenguks, eelkõige praegusel erakorralisel ajal, ja peab kiiduväärseks Moldova ühiskonna ja ametiasutuste jätkuvat osalemist selles protsessis; tuletab siiski meelde, et vaja on edasist arengut selle rakendamisel, et kasutada täielikult ära selle potentsiaali ja eeliseid, keskendudes eelkõige riigiasutuste sõltumatusele, nende vastupanuvõimele oligarhide mõju vastu, korruptsioonivastasele võitlusele, õiglusele, õigusriigi tugevdamisele ja kodanike elutingimuste parandamisele; rõhutab, et assotsieerimisleping / põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubandusleping oli peamine struktuurireformide, demokraatia ja õigusriigi edendaja ja toetaja;

2.  peab kiiduväärseks kõiki kavatsusi liikuda suurema poliitilise, inimliku ja majandusliku integratsiooni poole liiduga vastavalt diferentseerimise põhimõttele ning põhinedes Moldova Vabariigi ametiasutuste ja ühiskonna saavutustel, tulemustel ja püüdlustel;

3.  võtab teadmiseks IMFi 2020. aasta märtsis korraldatud artikli IV kohase konsulteerimise ning IMFi nõukogu laiendatud laenuvahendi ja laiendatud rahastamisvahendi korra kohaste Moldova Vabariigi majandustulemuste kuuenda ja viimase aruande järeldused, pöörates esmajoones tähelepanu Moldova pangasüsteemi taastamisele ja finantssektori juhtimise tugevdamisele;

4.  väljendab heameelt liidu makromajandusliku finantsabi teise osa väljamakse üle; tunnistab Moldova Vabariigi reformipüüdlusi sellistes valdkondades nagu korruptsioonivastane võitlus, rahapesuvastase raamistiku tugevdamine, valitsusväliste organisatsioonide tegevust käsitleva uue seaduse vastuvõtmine ning märgib, et Moldova Vabariik on ühinenud OECD korruptsiooni vastastikuse eksperdihinnangu programmiga (Istanbuli tegevuskava);

5.  on arvamusel, et ELi makromajandusliku finantsabiprogrammi (2017–2020) teise osa väljamaksmisele peaksid järgnema Moldova ametiasutuste pingutused, et täita asjakohased tingimused valdkondades, mis on seotud rahapesuvastase raamistiku tugevdamisega, millega seoses peaks see andma käegakatsutavaid ja püsivaid tulemusi, ning riikliku panga sõltumatuse tugevdamisega;

6.  kutsub Moldova valitsust ja ELi üles tegema koostööd, et saada üle COVID‑19 kriisi negatiivsest mõjust sotsiaalsele ja majanduslikule arengule;

7.  peab kiiduväärseks tulemusi, mis saavutati läbirääkimistel ELi uue erakorralise makromajandusliku finantsabi programmiga seotud vastastikuse mõistmise memorandumi üle, mille eesmärk on võidelda COVID‑19 pandeemia negatiivse majandusliku mõjuga;

Assotsieerimislepingu rakendamise olulisus seoses praeguste poliitiliste sündmustega ja 1. novembri presidendivalimiste eel

8.  märgib, et Moldova Vabariigi 2019. aasta novembri tegevuskava on vähem ambitsioonikas kui eelmise valitsuse 2030. aasta üldine tegevuskava, ning on mures, et poliitiline ebastabiilsus ja sagedased valitsuse vahetused mõjutavad assotsieerimislepingu / põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu sätete rakendamist ja piiravad reformide tempot; toetab järgmise assotsieerimiskava sidumist uue riikliku tegevuskavaga assotsieerimislepingu rakendamise kohta ning rõhutab, kui oluline on võtta kiiresti vastu uus tegevuskava kui vahend assotsieerimislepingu rakendamise kiirendamiseks ja selle prioriteetide ajakohastamiseks, kaasates aktiivselt parlamentaarset osalust ning ELi ja Moldova Vabariigi kodanikuühiskonna ja muude sidusrühmade panust; rõhutab, et ELi poliitiline ja rahaline toetus jääb sõltuvaks konkreetsete reformide tulemustest, eelkõige kohtusüsteemi ja õigusriigi valdkonnas; kordab sellega seoses kõigi assotsieerimiskavas kokku lepitud prioriteetsete reformide ja makromajandusliku finantsabi teise ja kolmanda osa väljamaksmise tingimuste täitmise olulisust;

9.  peab kiiduväärseks Moldova Vabariigi konstruktiivset panust idapartnerluse raames tehtavasse koostöösse ning ergutab assotsieerimislepingute / põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduslepingutega hõlmatud riikide ja komisjoni vahelist alalist ja intensiivsemat poliitilist mõttevahetust assotsieerimisega seotud reformide teemal; kutsub komisjoni üles kasutama nõuetekohaselt ära olemasolevaid mehhanisme, et jätkata reformide konkreetse rakendamise jälgimist ja töötada välja tingimuslikkuse mehhanism, sealhulgas selged võrdlusalused, kaasates mõjusalt kodanikuühiskonda, eriti kohalikul tasandil; peab selles kontekstis hädavajalikuks suurendada rahalist toetust kodanikuühiskonna organisatsioonidele, millel on ülitähtis roll avalikes aruteludes osalemise edendamisel ja nii Moldova ametiasutuste tegevuse kui ka liidu poliitika tõhususe jälgimisel riigis; soovitab lisaks luua Ukraina tugirühma kogemustele tuginedes sarnane struktuur Moldova Vabariigi jaoks, et suurendada ELi toetuse tõhusust ja nähtavust;

10.  rõhutab, et pikaajalises perspektiivis, sealhulgas valimiseelsel perioodil, tuleks olukorda Moldova Vabariigis hoolikalt jälgida OSCE/ODIHRi tavade ja standardite kohaselt, eriti praegusel kriisiperioodil, sest eelseisvad presidendivalimised testivad demokraatia ja õigusriigi põhimõtete toimimist riigis;

11.  kutsub sellega seoses Moldova ametivõime üles tagama 1. novembriks 2020 kavandatud vabad ja õiglased presidendivalimised, ning nõuab tungivalt, et Moldova ametivõimud täiustaksid veelgi valimisseadusandlust, et tagada hääleõiguse tõhusus, valimiskampaaniate õiglus, seadusandliku protsessi läbipaistvus ja demokraatlik järelevalve, et võimaldada piisavat avalikku kontrolli valitsuse ja parlamendi tegevuse üle; nõuab, et Moldova ametivõimud hoiduksid reeglite ja eeskirjade muutmisest poliitilise kasu eesmärgil, mis lõpeb alati poliitiliste rahutuste ja ebastabiilsusega, mis mõjutavad struktuurireformidele pühendumist; toonitab tulevasi valimisi silmas pidades valitsuse demokraatliku legitiimsuse, koalitsiooni moodustamise läbipaistvuse ja valijate tahte austamise tähtsust ning seda, kui oluline on, et valitsuse enamus kajastaks rahva häält;

12.  kutsub Moldova ametiasutusi üles tugevdama demokraatlikke mehhanisme, sealhulgas mitmeparteilist parlamendisüsteemi, ja tagama vaba, sõltumatu ja pluralistliku meedia ning õiglase juurdepääsu rahastamisele ja meediale; nõuab sellega seoses, et Moldova ametiasutused tugevdaksid vastupanuvõimet väärinfo ja teabega manipuleerimise vastu kodu- ja välismaiste osalejate poolt nii internetis kui ka väljaspool seda ning rakendaksid meetmeid, et tegeleda veelgi pakilisema vajadusega võidelda häälte ostmise, valimisvaatlejate hirmutamise, altkäemaksu andmise ja muude korruptiivsete tavade, samuti riigi ressursside väärkasutamise vastu, kuna need tavad õõnestavad ja hävitavad kõiki Moldova Vabariigi poliitiliste osalejate demokraatlikke pingutusi;

13.  rõhutab vajadust tugeva ja õiglase poliitilise konkureerimise järele presidendikandidaatide vahel, mis poleks võimalik ilma tervikliku ja läbipaistva erakondade rahastamise ja presidendikampaania rahastamise süsteemita;

14.  nõuab tungivalt, et Moldova Vabariigi valitsus võtaks kõik vajalikud meetmed tagamaks, et nii Transnistria piirkonnas kui ka väljaspool Moldova Vabariiki elavad Moldova kodanikud saaksid osaleda valimistel kaasaval, läbipaistval ja õiglasel viisil, ilma välise sekkumiseta;

Reformid ja institutsiooniline raamistik

15.  tervitab reforme, mis viisid viisavabaduse kehtestamiseni Euroopa Liiduga; Moldova Vabariigi kodanikud on seda programmi laialdaselt kasutanud ja see on väga hea näide sellest, kuidas assotsieerimislepingu / põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu rakendamine puudutab kodanike elu, edendades inimestevahelisi kontakte teiste eurooplastega; kutsub liitu ja Moldova Vabariiki üles veelgi parandama inimestevahelisi kontakte ja suhtlust, et luua elanikkonna hulgas vastastikuseid positiivseid kuvandeid;

16.  kiidab heaks asjaolu, et alates 2014. aastast on viisavabadusest kasu saanud enam kui 2,3 miljonit Moldova kodanikku, ning märgib, et vastavalt komisjoni viimasele aruandele täidab Moldova Vabariik jätkuvalt viisavabaduse nõudeid ja viisavaba liikumine annab jätkuvalt positiivseid majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi eeliseid nii liidule kui ka Moldova Vabariigile; julgustab mõlemat poolt toetama inimeste vaba liikumist ka kriiside ajal;

17.  tunnustab Moldova ametiasutuste pingutusi iga-aastases viisanõudest vabastamise mehhanismi aruandes esitatud soovituste rakendamisel; soovitab jätkata viisavabaduse poliitikaga seotud kriteeriumide rakendamist ning kutsub ametiasutusi üles jätkama pingutusi nende kriteeriumide täitmiseks, eriti korruptsioonivastases võitluses, tugevdama kohtusüsteemi, kohaldama rahapesuvastaseid õigusakte ja võtma konkreetseid meetmeid põhjendamatute varjupaigataotluste suurenemise vastu võitlemiseks; on sellega seoses mures Schengeni+ piirkonnas ebaseaduslikult viibivate Moldova kodanike arvu kasvu pärast (tõus 47 %) ja varjupaigataotluste arvu suurenemise (tõus 48 %) pärast; nõuab tungivalt, et Moldova ametivõimud jätkaksid Schengeni ala liberaliseeritud viisarežiimi kontekstis võetud kohustuste täitmist, tagades tõhusa rändehalduse ja varjupaigaõigused Moldova Vabariigis kolmandate riikide taotlejatele;

18.  peab kiiduväärseks Moldova Vabariigi parlamendi poolt arvukate õigusaktide vastuvõtmist, mis on kooskõlas riigile assotsieerimislepingust tulenevate kohustustega, mis on nimelt seotud avaliku halduse, riigi finantsjuhtimise ja kohtusüsteemi reformidega; rõhutab nende õigusaktide täieliku rakendamise olulisust, sh teiseste õigusaktide vastuvõtmise teel;

19.  väljendab heameelt avaliku sektori finantsjuhtimises tehtud edusammude üle ning kutsub Moldova ametiasutusi üles kiirendama muude assotsieerimislepingu / põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu reformide rakendamist, mis põhinevad õigusriigi põhimõtte parandamisel;

20.  tunnustab Moldova Vabariigi poolt avaliku halduse toimimise parandamiseks tehtud olulisi samme; palub seetõttu Moldova valitsusel tagada avaliku halduse reformi 2016–2020 täieliku rakendamise kooskõlas OECD/SIGMA avaliku halduse põhimõtetega; julgustab lisaks Moldova ametiasutusi suurendama läbipaistvust ja võitlema laialt levinud korruptsiooni vastu avalikus halduses ning looma avaliku halduse riiklikku kooli;

21.  rõhutab, et assotsieerimislepingu tõhusam ja jätkusuutlikum rakendamine tuleneb riigiasutuste ja -ametite erapooletust ja professionaalsest haldamisest; väljendab sellega seoses veel kord muret selle pärast, et puudub pidev pühendumus avalikku sektorit paremaks muuta, mis pärsib pädevaid inimesi tegemast karjääri avalikus halduses, ning rõhutab, et on vaja arendada professionaalset avalikku haldust ja julgustada noori alustama karjääri avalikus sektoris, et saavutada läbipaistvam haldus, kus onupojapoliitika ja soosimine ei põhjusta kroonilist politiseerumist;

22.  nõuab tungivalt, et võimalikult kiiresti alustataks ulatuslikumat detsentraliseerimisreformi, sealhulgas Moldova Vabariigi haldusterritoriaalse süsteemi, regionaalarengu ja halduse detsentraliseerimise reformi koos võimalusega saada kohalikke makse; rõhutab sellega seoses vajadust põhjalikuma ja laiema koostöö järele kohalike omavalitsuste vahel kohalike omavalitsuste arvu vähendamiseks ja lisameetmete võtmiseks, et tagada nende suurem sõltumatus ja vähendada tegevuskulusid; kutsub Moldova ametiasutusi üles järgima kohaliku demokraatia ja kohaliku autonoomia põhimõtteid kooskõlas kohalike omavalitsuste Euroopa hartaga, mis tagab kohalikele omavalitsustele piisava pädevuse ja piisavad rahalised vahendid ning tagab nende tõhususe;

23.  tunneb muret meedia- ja reklaamisektorite suure kontsentratsiooni ja politiseerituse pärast, mis toob kaasa avalikkuse vähese usalduse meedia vastu; kutsub Moldova ametiasutusi üles jätkama meediasektori reformi eelkõige kodanikuühiskonna suurema kaasamisega sellesse protsessi ning kutsub Moldova Vabariiki üles vaatama läbi audiovisuaalmeedia seadustiku ja liberaliseerima reklaamituru kooskõlas Euroopa meediavabaduse ja mitmekesisuse standarditega, nagu on soovitanud komisjon ja Veneetsia komisjon, et tagada meedia- ja reklaamituru omandisuhete täielik läbipaistvus;

24.  on seisukohal, et meedia pluralismi ja selle sõltumatuse tugevdamine peaks olema liidu ja Moldova Vabariigi partnerlussuhetes prioriteediks ning see peaks kajastuma asjakohaselt ka rahaeraldistes; kutsub komisjoni üles suurendama toetust sõltumatule meediale, sealhulgas piirkondades; nõuab tungivalt, et Moldova võimud hoiduksid kasutamast COVID‑19 pandeemiat, et võtta meetmeid, mis vähendavad sõnavabadust ja piiravad meedia suutlikkust kajastada sõltumatult ja erapooletult koroonakriisi ühiskondliku mõju kogu mõõdet; väljendab muret valeuudiste ja desinformatsiooni levimise pärast Moldova Vabariigis koroonaviiruse kriisi ajal ning juhib tähelepanu vajadusele, et nii kohalikud omavalitsused kui ka liit arendaksid välja eriprogramme, mis edendavad meediapädevust, võitlevad desinformatsiooni vastu ja toetavad kvaliteetset, faktikontrolli läbinud meediasisu;

25.  nõuab tungivalt, et Moldova võimud soodustaksid vaba ja sõltumatut meediat, sh sõltumatu auditi läbiviimise kaudu, ning tagaksid audiovisuaalnõukogu kui sõltumatu reguleeriva asutuse tõhususe, mille kaudu võideldakse ajakirjanike jätkuva hirmutamise, avalike ja reguleerivate asutuste politiseerimise ja läbipaistvuse puudumise, avalikkuse teabele juurdepääsu ja kvaliteetse meediasisu puudumise vastu ning kindlustatakse meediaomandi läbipaistvus;

26.  rõhutab, et liit on suurim Moldova Vabariigile abi andja; täheldab suure murega valitsuse juhtivate poliitikute liidu vastu suunatud pidevat propagandat, väärinfokampaaniaid ja halvustavaid sõnumeid, mis esitavad avalik-õiguslikus televisioonis ja meedias moonutatud ja ebareaalset pilti; peab kahetsusväärseks selliseid avalikke rünnakuid liidu abi ja maine vastu, sest need õõnestavad assotsieerimislepingu ning ELi ja Moldova Vabariigi suhete rakendamist; palub Moldova ametiasutustel lõpetada väärinfo levitamise ja ELi-vastase propaganda kampaaniad, millega Moldova Vabariigi kodanikud üldiselt kokku puutuvad, ning suurendada toetust võitlusele valeuudiste, kommunikatsiooni hübriidsõja, sihipäraste väärinfo levitamise kampaaniate ja meediaprogrammide halvenemise vastu; rõhutab, et poliitiline osalus massimeedias kahjustab struktuurselt põhivabadusi ja juurdepääsu teabele;

27.  taunib Chişinău praeguse valitsuse Euroopast kaugenemist riigi demokraatlike püüdluste kahjuks ja nõuab tungivalt, et euroopameelsed erakonnad leiaksid dialoogi kaudu lahendusi, et tagada Euroopa integratsiooniprotsessi järjepidevus Moldova Vabariigis ja saada täielikult kasu kõikidest assotsieerimislepingu / põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu pakutavatest eelistest;

28.  kutsub Moldova ametiasutusi üles tegema rohkem pingutusi tagamaks, et assotsieerimislepingu / põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu võimalused ja ELi abi ning programmid jõuaksid kohalikule tasandile, sealhulgas ka riigi kaugematesse osadesse, eriti maapiirkondadesse, et elanikud saaksid anda tõuke positiivsete muutuste jaoks oma kogukondades, eriti nendes, kes on nõukogude aja nostalgia ja Venemaa manipuleerimise suhtes haavatavamad;

29.  on seisukohal, et ametiasutused peavad andma läbipaistvat teavet välisabi kohta, mida nad kavatsevad taotleda, ning et Venemaa Föderatsiooni rahastamist tuleks parlamendis ning ekspertide ja kodanikuühiskonnaga avalikult arutada, sealhulgas seoses geostrateegiliste tingimustega ja sellist tüüpi rahastamisest tuleneva pikaajalise mõjuga majandusele; on seisukohal, et ELi rahalise abiga seotud tingimuste osas peavad ametiasutused avalikkusele vajalikke selgitusi andma; rõhutab, et ELi tingimusi tuleb vaadelda kui võimalust viia läbi vajalikke reforme;

30.  rõhutab vajadust võidelda Venemaa väärinfo vastu faktilise ja kättesaadava kvaliteetteabe abil, samuti avalikkuse teadlikkuse tõstmise kampaaniate kaudu; julgustab Moldova Vabariigi ametiasutusi otsima põhjalikumat koostööd liidu ja selle liikmesriikidega, et tõhustada heade tavade ja lahenduste rakendamist võitlemiseks desinformatsiooni, propaganda, manipuleerimise ja vaenuliku mõjutamisega, mis on korraldatud välisjõudude poolt sisepoliitiliste protsesside ja liiduga suhete terviklikkuse lõhestamiseks, destabiliseerimiseks ja kahjustamiseks;

31.  tunnustab Moldova parlamendi edusamme mittekaubanduslikke organisatsioone käsitleva uue seaduse vastuvõtmisel osana ELi makromajandusliku finantsabi saamise tingimuste nõuetest; loodab, et selle kiire ja tõhus rakendamine edendab kodanikuühiskonna ja valitsusväliste organisatsioonide õiguste ja vabaduste ning ühinemisvabaduse täielikku austamist, ning nõuab Moldova valitsuselt suuremat toetust kodanikuühiskonna arengule; juhib tähelepanu valitsusväliste organisatsioonide kesksele rollile igas demokraatlikus ühiskonnas ja avaldab lootust, et uued õigusaktid parandavad avaliku otsustamise läbipaistvust ja pakuvad ajakohastatud raamistikku riigi kodanikuühiskonna toimimiseks; nõuab tungivalt, et Moldova võimud hoiduksid igasugusest survest valitsusvälistele organisatsioonidele ja teistele kodanikuühiskonna esindajatele; avaldab kahetsust usaldamatuse ja vaenulikkuse pärast, millega poliitilised ametnikud kodanikuühiskonnale üldiselt lähenevad; nõuab tungivalt kodanikuühiskonna sisukamat ja aktiivsemat kaasamist poliitika kujundamise ja rakendamise protsessidesse, eelkõige seoses inimõiguste ja põhivabadustega, mille suhtes valitsusvälised organisatsioonid võiksid tegutseda järelevalvajana ja nõuda asjaomastelt riigiasutustelt aruandmist; kutsub sellega seoses komisjoni ja liikmesriike üles andma kodanikuühiskonnale poliitilist, tehnilist ja rahalist toetust ning nõuab tungivalt, et ELi institutsioonid kehtestaksid selged eeskirjad, mis aitaksid vältida toetuste andmist nn GONGOdele (valitsuse poolt asutatud ja mitteametlike kanalite läbi rahastatud valitsusvälised organisatsioonid);

32.  kutsub Moldova ametiasutusi üles edendama avalike otsuste vastuvõtmise läbipaistvust ning tagama sidusrühmade ja kodanikuühiskonna nõuetekohase kaasamise ja nendega konsulteerimise kõigil etappidel, mis suurendab ka avalikku kontrolli ja läbiviidud reformide sotsiaalset vastuvõetavust;

33.  väljendab heameelt 2019. aasta augustis vastu võetud valimisi käsitlevate õigusaktide muutmise üle ning Moldova konstitutsioonikohtu 2020. aasta veebruaris tehtud otsuse üle erakondade asutamise territoriaalsete nõuete kohta;

34.  juhib tähelepanu asjaolule, et COVID‑19 kriis on toonud ilmsiks asjaolu, et Moldova Vabariigi tervishoiusüsteem on liiga vähe arenenud ja sellel on raske toime tulla hiljutise haigusjuhtumite arvu kasvuga; nõuab tungivalt, et komisjon, liikmesriigid ja Moldova Vabariik suurendaksid koostööd rahvatervise vastupanuvõime alal, vahetaksid parimaid tavasid ja teeksid koostööd kodanikuühiskonna, ettevõtjate ja VKEde kogukondadega epideemiastrateegiate väljatöötamisel, keskendudes ühiskonna kõige haavatavamatele rühmadele; kutsub Moldova valitsust üles tugevdama tervishoiusüsteemi, parandama sanitaartingimusi, eriti haiglates, ning andma oma elanikkonnale täielikku läbipaistvat ja kaasavat asjakohast teavet pandeemia kohta;

Koostöö ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) valdkonnas ning edu Transnistria konflikti lahendamisel

35.  väljendab heameelt Moldova Vabariigi osalemise üle ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonidel ja operatsioonidel, küberturvalisuse ja küberkuritegude uurimisel ning Moldova Vabariigi koostöö üle NATOga ja selle üle, et Moldova järgib ELi ÜVJP deklaratsioone; kutsub ELi institutsioone üles kaasama Moldova Vabariiki küberturvalisust, hübriidohtusid ja küberkuritegude uurimist käsitlevatesse uutesse koostöövormidesse;

36.  tunnistab Moldova ja Ukraina piiril tegutseva Euroopa Liidu piirihaldamise abimissiooni olulisust piirihaldus- ja tollirežiimi ühtlustamisel liidu omaga, samuti Transnistria küsimuse lahendamisel;

37.  tunnustab Moldova Vabariigi kogemusi ja teadmisi ning panust, mida see võib anda liidu ühisesse julgeoleku- ja kaitsepoliitikasse, ning julgustab tegema tihedamat koostööd ELiga seotud kaitsepoliitika valdkonnas, sealhulgas osalema alalises struktureeritud koostöös, kui kolmandate riikide kaasamise küsimus on otsustatud;

38.  kinnitab veel kord ELi toetust Moldova Vabariigi suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele ning 5 + 2 läbirääkimisprotsessis tehtavatele pingutustele Transnistria konflikti rahumeelse, püsiva ja tervikliku poliitilise lahenduseni jõudmisel, mis põhineb Moldova Vabariigi suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse austamisel tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides, kus Transnistrial on eristaatus, mis tagaks inimõiguste kaitse ka aladel, mida põhiseaduslikud võimud praegu ei kontrolli; tuletab meelde, et ÜRO Peaassamblee võttis 22. juunil 2018. aastal vastu resolutsiooni, milles kutsuti Vene Föderatsiooni oma vägesid ja relvastust Moldova Vabariigi territooriumilt tingimusteta välja viima ja kinnitati uuesti toetust selle resolutsiooni viivitamatule rakendamisele;

39.  julgustab Moldova valitsust jätkama konfliktilahendamiseks soodsa keskkonna edendamist ja toetama tegevust, mis suurendab konfliktist lõhestatud kogukondade usaldust ja inimestevahelisi kontakte;

40.  tunnistab suurenenud vastastikust sõltuvust Moldova Vabariigi ja Transnistria piirkonna vahelises julgeolekus ning nende stabiilsust kui peamist tegurit selliste julgeolekuprobleemide ennetamisel ja lahendamisel nagu hübriidohud, küberrünnakud, kübersekkumine valimistesse, desinformatsiooni- ja propagandakampaaniad ning kolmandate osaliste sekkumine poliitilisesse, valimis- ja teistesse demokraatlikesse protsessidesse;

41.  tervitab Moldova valitsuse pingutusi laiendada põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu ja viisavabaduse eeliseid Transnistria piirkonnale, mis on võimaldanud piirkonnas märkimisväärselt liikuvust ja kaubavahetust suurendada, ning kõiki meetmeid, mis edendavad majanduskoostööd ning suurendavad kaupade ja teenuste vahetust Moldova Vabariigi ja Transnistria vahel;

42.  on seisukohal, et Dnestri läänekaldal registreeritud ja Moldova ametnike tollikontrollile allutatud Transnistria ettevõtjatele tariifivaba juurdepääsu tagamisega ELi turgudele tõi põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubandusleping kaasa kaubanduse suuremahulise liikumise Euraasia majandusliidust Euroopa Liidu poole; julgustab Moldova ametiasutusi liikuma edasi kaubanduse ja ELi turgudega suhtlemise poole, et parandada turule pääsemist, läbipaistvust, häid äritavasid ning vähendada oligarhide turuga manipuleerimise ja monopoliseerimise võimet;

43.  rõhutab, et Transnistria probleemi lahendamisel tuleb austada Moldova Vabariigi suveräänset õigust valida ise oma kaitse- ja välispoliitika kurss;

44.  nõuab tungivalt, et Moldova Vabariigi ametivõimud kaaluksid seaduste paketi väljatöötamist ja rakendamist konfliktide ennetamise ja kriisiohjamise valdkonnas, mis oli assotsieerimislepingu rakendamise riikliku tegevuskava osa aastatel 2017–2019;

Õigusriik ja hea valitsemistava

45.  on mures õigusriigi ja demokraatlike institutsioonide reformide aegluse pärast; nõuab tungivalt, et Moldova valitsus viiks viivitamata lõpule kohtureformid, et kindlustada kohtusüsteemi ja korruptsioonivastasele võitlusele spetsialiseerunud institutsioonide sõltumatus, erapooletus ja tõhusus; palub sellega seoses Moldova valitsusel tagada põhiseaduse kohtunike ülemkogu puudutavate muudatuste läbipaistva koostamise ja hilisema vastuvõtmise, kasutades rahvusvahelisi pretsedente ja häid tavasid kooskõlas Veneetsia komisjoni soovitustega ning konsulteerides Euroopa Nõukogu ja ELi ekspertide, kodanikuühiskonna ja teiste huvitatud osalistega; avaldab kahetsust, et parlamendis kiirustati kohtunike ülemkogu liikmete ametisse nimetamist käsitlevate muudatusettepanekute tegemisega; rõhutab vajadust tagada kohtunike ülemkogu sõltumatus ning palub Moldova ametiasutustel tagada kohtunike teenetepõhise valimise ja edutamise;

46.  kutsub ametiasutusi üles jätkama tõhusaid konsultatsioone õigussüsteemi reformi kontseptsiooni ja tegevuskava vastuvõtmiseks, mis põhineb ulatuslikul analüüsil, tagades sidusrühmade laialdase konsensuse ning järgides rangelt Moldova põhiseadust ja Euroopa standardeid;

47.  väljendab muret madala usalduse pärast kohtusüsteemi terviklikkuse ja tõhususe vastu ja kohtuvõimu vastuvõtlikkuse pärast poliitilisele survele, mis takistab selle sõltumatust; palub Moldova Vabariigi ametiasutustel tagada kohtunike ametisse nimetamise protsesside läbipaistvus ja see, et peaprokurör, tema meeskond ja üldse prokurörid oleksid oma tegevuses sõltumatud ning järgiksid professionaalsuse ja usaldusväärsuse kõige kõrgemaid standardeid;

48.  juhib sellega seoses tähelepanu asjaolule, et ressursside nappus ja teadmiste puudumine hea valitsemistava, õigusriigi ja inimõiguste kohta on lokkav ja kahjustab Moldova administratsiooni tõhusat toimimist, ning kutsub komisjoni üles suurendama rahastamist olemasolevate eelarvetoetuse ja tehnilise abi vahendite kaudu, mille eesmärk on tugevdada kohtu- ja õiguskaitseasutuste suutlikkust ja tõhusust, võttes arvesse reformide rakendamisel tehtud edusamme;

49.  kutsub Moldova Vabariigi ametiasutusi üles tugevdama konstitutsioonikohtu täielikku sõltumatust ning tagama, et sellele ei saaks avaldada ühelgi viisil poliitilist survet; on kindlalt vastu kõigile konstitutsioonikohtu kohtunike hirmutamis- või survekatsetele ning mõistab hukka äärmiselt suure surve, väljapressimise ja ahistamise, mida pidid kohtu kohtunikud enne Venemaa laenuotsuse vastuvõtmist taluma; avaldab sügavat kahetsust konstitutsioonikohtu politiseerimise katsete pärast ning prokuröride ja korruptsioonivastase keskuse passiivsuse pärast konstitutsioonikohtu sõltumatuse kaitsmisel;

50.  väljendab muret püsiva pikaajalise edusammude puudumise suundumise pärast seoses korruptsiooniga Moldova Vabariigis ning kutsub seepärast valitsust üles tõhustama korruptsiooni ja riigi kaaperdamise vastast võitlust, samuti rahapesu, salakaubaveo ja organiseeritud kuritegevuse, sh inimkaubanduse tõkestamist; kutsub Moldova Vabariigi valitsust üles kehtestama konkreetseid meetmeid riikliku korruptsioonivastase võitluse keskuse ja prokuratuuri korruptsioonivastase võitluse eriosakonna sõltumatuse, usaldusväärsuse ja tõhususe tugevdamiseks ning avalike korruptsioonivastaste asutuste ja õiguskaitseasutuste depolitiseerimise tagamiseks; juhib tähelepanu, et suurkorruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse ennetamiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks tuleb teha pidevaid ja järjepidevaid pingutusi; on seisukohal, et see on ainus viis Moldova kodanike usalduse taastamiseks ja püsivate reformide läbiviimiseks Moldova Vabariigis; kutsub komisjoni üles toetama palju järjekindlamalt pettusi ja rahapesu jälgivaid kodanikuühiskonna organisatsioone;

51.  nõuab tungivalt, et ametiasutused suurendaksid organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemiseks ja kuritegelike võrgustike lammutamiseks tehtavaid pingutusi;

52.  peab kiiduväärseks rahapesuvastaste sanktsioonide seaduse vastuvõtmist 21. mail 2020 ning nõuab uute õigusaktide kohaldamise suuniste kiiret väljatöötamist ning asjaomaste asutuste eriväljaõpet; kutsub kõiki huvitatud pooli üles jätkama salakaubaveo ja rahapesu vastu võitlemisel, kuritegelike võrgustike lammutamisel ja oligarhide mõju vähendamisel tehtavaid järjekindlaid pingutusi; nõuab tihedamat koostööd Europoli, Interpoli ja tolliorganisatsioonidega, nagu Maailma Tolliorganisatsiooni ja OECD korruptsioonivastased võrgustikud;

53.  märgib murega komisjoni ja Euroopa välisteenistuse 2019. aasta assotsieerimiskava rakendamise aruande järeldusi Moldova kohta, mille kohaselt on pettuste ja rahapesu tõkestamise vahendite ja asutuste loomine olnud aeglane; loodab, et uus valitsus toetub korruptsiooni vastu võitlemisel ning kriminaalsete ja rahapesuskeemide paljastamisel eelmise valitsuse hiljutistele sammudele;

54.  võtab teadmiseks 2014. aastal paljastatud ulatuslike pangapettuste ja muude rahapesujuhtumite eest vastutusele võtmiseks võetud meetmed; kinnitab siiski veel kord oma muret selle pärast, et seni ei ole õnnestunud tagada läbipaistvat kohtumõistmist kõigi 2014. aastal avastatud pangapettuses kahtlustavate suhtes ning varastatud varade tagastamine on aeglane; kordab oma muret, et varasid pole sisuliselt tagasi nõutud, ja rõhutab, et selles suunas tuleb võtta täiendavaid meetmeid; kutsub Moldova ametiasutusi üles süüdistuse esitamise protsessi kiirendama, tooma kõik vastutavad isikud viivitamatult kohtu ette ja nõudma tagasi ebaseaduslikult omastatud raha; kutsub liikmesriike üles pakkuma Moldova Vabariigi ametiasutustele juhtumi uurimisel märkimisväärset abi, kui selleks soovi avaldatakse;

55.  peab kiiduväärseks uue seaduse vastuvõtmist programmi „Kodakondsus investeeringute vastu“ kaotamiseks 1. septembrist 2020 praeguse moratooriumi lõppemisel 18. juunil 2020; on seisukohal, et see on oluline samm korruptsiooni, maksudest kõrvalehoidumise ja rahapesu ohtude vähendamiseks Moldova Vabariigis; märgib, et kuni programmi tühistamiseni jätkatakse ainult olemasolevate taotluste menetlemist, ning kutsub komisjoni üles hoolikalt jälgima, kuidas seda tehakse;

56.  kutsub Moldova Vabariigi ametiasutusi üles suurendama erakondade rahastamise läbipaistvust ning uurima kõiki õigusnormide rikkumisi õiglaselt ja erapooletult; rõhutab vajadust võidelda Moldova poliitikute hulgas leviva korruptsiooniga; on sügavalt mures hiljutiste väidete pärast parlamendiliikmete ülesostmise kohta poliitilise kuuluvuse muutmiseks, samuti süüdistuste pärast valitud esindajate röövimise, hirmutamise ja nendele surve avaldamise kohta; juhib tähelepanu sellele, et neid väiteid tuleb uurida ja selline käitumine on vastuolus väärtustega, mis on Moldova Vabariigiga sõlmitud assotsieerimislepingu keskmes; juhib tähelepanu ka erakondade vastutusele võidelda korruptsiooniga nende endi ridades; kutsub lisaks ametiasutusi üles tagama, et valimiskampaanias ei kasutataks heategevusfondide vahendeid; nõuab tungivalt, et võimud keelaksid valimiskampaania ajal haldusvahendite kasutamise valitseva poliitilise eliidi hüvanguks;

Inimõigused ja põhivabadused

57.  tunnistab inimõiguste kaitset käsitlevate õigusaktide parandamist, eelkõige uue 2018.–2022. aasta inimõiguste tegevuskava tulemusena; kutsub Moldova ametiasutusi üles märkimisväärselt suurendama pingutusi ning võtma vastu rakendusmeetmeid ja teiseseid õigusakte, et kaitsta inimõigusi ja põhivabadusi, sealhulgas eelkõige vähemuste ja haavatavate rühmade puhul, nagu naised ja lapsed, keda inimkaubitsejad kuritarvitavad, keelevähemused, puuetega inimesed, romad ning LGBT+ inimesed, tunnistades sellega inimõiguste austamist kui demokraatliku ühiskonna otsustava tähtsusega kriteeriumi ja olulist tingimust; on mures selle pärast, et endiselt on lahendamata ja karistamata märkimisväärsed inimõigustega seotud probleemid, nagu surve ja poliitiliselt motiveeritud süüdistuse esitamine ja kinnipidamine, piinamine, meelevaldne kinnipidamine, karmid ja eluohtlikud vanglatingimused, meelevaldne või ebaseaduslik sekkumine eraellu, sunniviisilise või kohustusliku lapstööjõu kasutamine;

58.  väljendab sügavat muret nende moldovlaste olukorra pärast, kes on COVID‑19 kriisi tõttu jäänud ELi liikmesriikidesse ilma sotsiaalse kaitseta; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama COVID‑19 kontekstis kolmandatest riikidest pärit hooajatöötajatele ELi kodanikega võrdse kohtlemise, nagu on sätestatud direktiivis 2014/36/EL(8), ja tuletab meelde, et sellistel töötajatel on samad töö- ja sotsiaalsed õigused kui ELi kodanikel; kutsub liikmesriike üles tagama piiriülestele ja hooajatöötajatele kvaliteetse eluaseme, mis ei oleks osa nende töötasust, samuti tagama inimväärsed elamistingimused, üürniku eraelu puutumatuse ja tööinspektsioonide kinnitatud kirjalikud üürilepingud ning kehtestama sellekohased standardid;

59.  märgib murega, et assotsieerimislepingust tulenevate kohustuste rakendamine sotsiaalvaldkonnas on piiratud, eriti sellistes valdkondades nagu tööinspektsioon, diskrimineerimisvastased meetmed ja sotsiaalne dialoog; tunneb muret, et elatustaseme oluliseks tõstmiseks on edusammud makromajanduslike finantshaavatavustega tegelemisel endiselt ebapiisavad ning et seda ohustavad nüüd COVID‑19 kriisi tagajärjed; nõuab, et ametiühingud ja kodanikuühiskonna organisatsioonid tuleks tingimata assotsieerimislepingute rakendamisse kaasata;

60.  rõhutab, et liit peab hoidma Moldova Vabariiki vastutavana oma kohustuste täitmise eest assotsieerimislepingu sotsiaalse mõõtme osas; kutsub komisjoni üles esitama üksikasjalikke iga-aastaseid arenguaruandeid assotsieerimislepingu sotsiaalsete ja tööhõivega seotud küsimuste rakendamise kohta, milles ei analüüsita mitte ainult asjakohaste liidu direktiivide ja normide ülevõtmist, vaid ka nende tegelikku rakendamist; kutsub komisjoni üles võtma omaks tööhõivespetsialistide ettepanekud mehhanismi kehtestamiseks kokkulepitud standardite rikkumiste karistamiseks; soovitab kasutada makromajandusliku finantsabi väljamakseid finantsvõimendusena või tingimusena, et sundida Moldova Vabariiki parandama oma tööjõu töötingimusi;

61.  väljendab muret inimõiguste austamise pärast Transnistria piirkonnas, eriti COVID‑19 pandeemia taustal;

62.  kutsub komisjoni üles ajakohastama assotsieerimislepingute tähelepanuta jäetud valdkondi, mille seas on sellised olulised poliitikavaldkonnad nagu sooline võrdõiguslikkus, Euroopa roheline kokkulepe ja tervishoiukriiside ennetamine;

63.  rõhutab, et sooline võrdõiguslikkus on kestliku ja kaasava arengu oluline eeltingimus; nõuab tungivalt, et Moldova valitsus ja ametiasutused rakendaksid meetmeid, et veelgi parandada naiste esindatust ja võrdset kohtlemist poliitilise ja ühiskondliku elu kõigil tasanditel; palub komisjonil lõimida sooline võrdõiguslikkus kõigisse Moldova Vabariigiga seotud poliitikavaldkondadesse, programmidesse ja meetmetesse ning julgustab Moldova Vabariigi ametiasutusi edendama programme, mis hõlmavad järjepidevat soolise võrdõiguslikkuse mõõdet, pakuvad rohkem tuge ühiskonna kõige ebasoodsamas olukorras ja haavatavamatele rühmadele ning rakendavad õigusakte, et võidelda vihakõne ja haavatavamate rühmade vastu suunatud füüsilise vägivalla vastu;

64.  nõuab tungivalt, et Moldova võimud ratifitseeriksid Istanbuli konventsiooni, mille Moldova Vabariik allkirjastas 6. veebruaril 2017, kuid mille ratifitseerimine on hilinenud, hoolimata sellest, et seda on nimetatud inimõiguste riiklikus tegevuskavas 2018–2022 ning naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja selle vastu võitlemise riiklikus strateegias 2018–2023; tuletab meelde, et Moldova Vabariigis on levinud naiste ja tüdrukute vastane vägivald ning viiest naisest kaks on alates 15. eluaastast kogenud füüsilist ja/või seksuaalset vägivalda partneri või muu isiku kui partneri poolt;

65.  nõuab, et võetaks täiendavaid meetmeid inimkaubanduse ennetamist ja selle vastu võitlemist käsitlevate riiklike õigusaktide rakendamiseks ning parandama oluliselt ohvritele osutatavate teenuste kvaliteeti, samuti suurendama kuriteoohvrite, eelkõige laste kaitset, abistamist ja toetamist uurimise ajal ja pärast kohtumenetlust; nõuab lisaks rohkem tuge ohvrite sotsiaalseks taasintegreerimiseks; nõuab tihedamat koostööd Moldova Vabariigi ja liikmesriikide õigusasutuste ning täitevasutuste vahel, et vähendada piiriülest kuritegevust, eriti inimkaubandust ja ebaseaduslikku uimastikaubandust;

66.  kutsub ametiasutusi üles tagama õigust õiglasele kohtumenetlusele ja austama inimõigusi kinnipidamis- ja parandusasutustes, vältides sealhulgas ebapiisavate tervishoiuteenuste osutamist; rõhutab sellega seoses vajadust tagada vangidele turvaline keskkond; nõuab lisaks meetmete võtmist, et vältida valikulist ja poliitilistelt kallutatud õigusmõistmist;

67.  kordab oma üleskutset, et Moldova ametiasutused tagaksid kolmandate riikide väljaandmistaotluste läbipaistva menetlemise, täites samas õiguslikke menetlusi täielikus kooskõlas Euroopa põhimõtete ja standarditega;

68.  nõuab konkreetsemate meetmete võtmist kinnipidamistingimuste parandamiseks ja puuetega inimeste nende tahte vastaselt psühhiaatriahaiglates kinnipidamise lõpetamiseks; nõuab piinamise ja väärkohtlemise täielikku kaotamist vanglates, millega avaldatakse survet vangistatud või kinni peetud poliitilistele oponentidele;

69.  tunnistab riiklikul tasandil võetud meetmeid piinamise ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks, kuid rõhutab, et Moldova Vabariiki mõistetakse Euroopa Inimõiguste Kohtus endiselt sageli süüdi piinamise ja väärkohtlemise eest; nõuab seetõttu tungivalt täiesti sõltumatu agentuuri loomist, mis tegeleks spetsiaalselt politsei ja teiste õiguskaitseametnike poolt toime pandud piinamiste ja muude inimõiguste rikkumiste uurimisega;

70.  tunneb muret vihakõne juhtumite jätkuva esinemise pärast, mille põhjustajateks on nii poliitikud kui ka usu- ja kogukonnajuhid; rõhutab sellega seoses, et sihtmärgiks on eelkõige olnud naised ja LGBTI+ inimesed; kutsub riigiametnikke üles hoiduma vihakõnega seotud tegevusest ja vihakõne esinemisel seda avalikult hukka mõistma ning ametivõime viimistlema vihakõne vastu võitlemise õiguslikku ja institutsionaalset raamistikku, et võidelda selle nähtuse vastu kõigi olemasolevate mehhanismidega;

71.  tuletab meelde, et Magnitski‑tüüpi õigusakte kehtestava seaduse eelnõu on Moldova parlamendis juba tutvustatud; julgustab seadusandlikku organit jätkama seaduse läbivaatamist, mis vastuvõtmise korral aitaks võidelda inimõiguste rikkumiste, korruptsiooni ja rahapesu vastu;

Kaubandus- ja majanduskoostöö

72.  on seisukohal, et ELi abi andmisel Moldova Vabariigile tuleks jätkuvalt seada prioriteediks kodanike elatustaseme parandamine, keskendudes sellistele valdkondadele nagu VKEde arengu hõlbustamine, noorte abistamine ning hariduse- ja tervishoiu üldine reform;

73.  väljendab heameelt ettevõtlusalgatuste üle, mille eesmärk on arendada Moldova idufirmasid; tunnistab siiski, et täiendavate tööhõivevõimaluste loomiseks, mis meelitaks noori ja oskustöölisi kodumaale naasma, on vaja täiendavaid avaliku sektori reforme ja rahalist abi;

74.  kutsub komisjoni üles aitama kaasa Moldova Vabariigi noorte majandusprobleemide lahendamisele, investeerides programmidesse, mis soosivad noorte ja sotsiaalset ettevõtlust, ning tugevdama seost haridussüsteemi reformi ja tööturu nõudmistega; rõhutab vajadust investeerida programmidesse, mis on suunatud maapiirkondadest pärit noortele, sest see kategooria on linnapiirkondade noortega võrreldes üks kõige haavatavamaid ning neil puuduvad sotsiaal‑majanduslikud võimalused;

75.  tunnistab, et ajude äravool, mille on sageli põhjustanud usalduse puudumine kohtusüsteemi vastu, onupojapoliitika ja nõuetekohaste reformide puudumine riigis, kujutab endast tõsist ohtu Moldova tulevikule, ning tunneb muret Moldova kodanike ulatusliku väljarände pärast, mis rõhutab negatiivseid demograafilisi suundumusi; julgustab Moldova valitsust rakendama täiendavaid meetmeid selle nähtuse ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks, luues eelkõige noortele töötajatele võimalusi ja parandades nende tingimusi ja palgataset koduriigis, et nad saaksid pärast välismaal õppimist või koolitust koju tagasi pöörduda, ning toetades noorte ettevõtlust; kutsub komisjoni üles oma programmides sellele küsimusele keskenduma;

76.  rõõmustab Moldova majanduse mitmekesistamise ning Moldova ja ELi vahelise kaubanduse märkimisväärse suurenemise üle, samuti asjaolu üle, et liit on suurim investor riigis; väljendab heameelt asjaolu üle, et 2018. aastal oli 70 % Moldova Vabariigi koguekspordist ja 56 % kogu kaubavahetusest seotud liiduga; julgustab edasisi edusamme sellistes valdkondades nagu tolliseadustik, intellektuaalomandi õiguste, sealhulgas geograafiliste tähiste kaitse, sanitaar- ja fütosanitaarstandardite parandamine, turutingimuste parandamine energia valdkonnas, riigihanked ja VKEde juurdepääs rahastamisele;

77.  julgustab põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu täielikku rakendamist, et veelgi suurendada ELi ja Moldova Vabariigi kahepoolseid kaubandus- ja investeerimissuhteid, kõrvaldades sealjuures mittetariifsed kaubandustõkked, hõlbustades juurdepääsu ühtsele turule ja liikudes edasi ühtsesse turgu sulandumisega; tuletab meelde, et Moldova Vabariigiga sõlmitavas põhjalikus ja laiaulatuslikus vabakaubanduslepingus tuleb järgida kestliku arengu peatükkides sätestatud eeskirju kooskõlas rahvusvaheliste kohustustega, eelkõige Pariisi kokkuleppega, ja WTO eeskirjadega;

78.  peab kiiduväärseks, et Moldova parlament võttis vastu Euroopa LEADER‑lähenemise kui riigi maaelupoliitika aluse; julgustab siiski Moldova Vabariiki, sealhulgas ka järgmises põllumajanduse ja maaelu arengu riiklikus strateegias ette nähtud erimeetmete abil täiel määral ära kasutama liidu eelisekspordi võimalusi põllumaade tõhusama ja säästvama harimise ning ka demokraatlikuma juurdepääsu ja maa kasutamise abil selliste põllumajandustoodete tootmiseks, mis võimendaksid Moldova Vabariigi suhtelisi põllumajanduseeliseid;

79.  väljendab heameelt seaduste lähendamise üle liidu õigustikule ning julgustab komisjoni pakkuma Moldova institutsioonidele ja avaliku halduse asutustele selle tähtsa ülesande täitmiseks tehnilist ja finantsabi; rõhutab, et sellist abi tuleks kasutada selleks, et suurendada teadmisi inimõigustest ja õigusriigi põhimõttest, ning kutsub Moldova ametiasutusi üles kiirendama assotsieerimislepingu / põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu ühtlustamist, sealhulgas loomatervise ja toiduohutuse standardite osas;

80.  väljendab heameelt riikliku strateegia „Digitaalne Moldova 2020“ üle, kuid nõuab, et komisjon toetaks ja abistaks meedia- ja infopädevusega seotud programme ja reforme, et kajastada praegust digitaalajastut, ning ajakohastada valdkondlikku koostööd digitaalmajanduses; kutsub Moldova Vabariiki üles looma usaldusväärset digitaalset turumajandust, suurendades vajadust edusammude järele avatud andmete valdkonnas, laiendades juurdepääsu digitaalsüsteemidele ning parandades kodanike juurdepääsu elektroonilistele teenustele ja mitmesugustele sidelahendustele;

81.  kutsub komisjoni üles toetama investeeringuid ELi suure arengu-, kasvu- ja konkurentsipotentsiaaliga sektoritesse, eeskätt kolme strateegilise tähtsusega valdkonda (kestlik energia ja kliima, digitaalne ühtne turg ja küberturvalisus ning transport);

82.  kutsub Moldova valitsust üles tegelema sihipärasemalt ka kaubanduse sotsiaalse mõõtme ja kestliku arenguga, järgides ja jõustades tööstandardeid, ratifitseerides ja rakendades täielikult kõiki ILO konventsioone ning kõrvaldades järelejäänud puudused tööinspektsioonisüsteemis, samuti saades üle tööinspektsiooni süsteemi piirangutest ja puudustest ning kohtusüsteemi probleemidest, mis takistavad tööstandardite jõustamist;

83.  kutsub Moldova ametiasutusi üles võtma vastu ja rakendama poliitikat, mille eesmärk on reguleerida selliste jurisdiktsioonide üksuste osalemist, kes ei rakenda rahvusvahelisi läbipaistvusstandardeid (offshore-jurisdiktsioonid), või selliste ettevõtete osalemist, mida kontrollivad otseselt või kaudselt riigiasutustega kauplevad ettevõtted (avalikud hanked, erastamine, kontsessioonid ning avaliku ja erasektori partnerlus);

84.  kutsub ELi üles kaaluma võimalust, et assotsieerimislepingu / põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna riigid ühinevad ühtse euromaksete piirkonnaga, sest see on kodanikele kasulik ja pakuks uusi võimalusi VKEde arenguks;

Energeetika, keskkond ja kliimamuutused

85.  kutsub Moldova valitsust üles jätkama energiasektori reformimist, et suurendada sektori vastupanuvõimet, kulude ja lepingute läbipaistvust ning parandada energiasõltumatust ja tõhusust, suurendades eriti energiaühendusi liiduga ning energiaallikate, sealhulgas taastuvenergia mitmekesistamist ja fossiilkütustest sõltuvuse vähendamist; rõhutab, et kõik need aspektid on riigi energiajulgeoleku parandamisel ülitähtsad;

86.  peab tervitatavaks meetmeid, millega tugevdatakse energiasektorit reguleeriva asutuse institutsioonilist suutlikkust ja sõltumatust, ja julgustab võtma vajalikke ja kiireloomulisi meetmeid kolmanda energiapaketi rakendamiseks, eriti maagaasi valdkonnas, ning selleks, et tagada täielik vastavus energiaühenduse acquis’le; kutsub eelkõige Moldova Vabariigi riiklikku energiasektorit reguleeriva ametit üles kinnitama ausal konkurentsil põhinevaid energiaturu eeskirju ja tagama, et kõik turuosalised, sealhulgas riigile kuuluvad ettevõtjad, neid järgiksid;

87.  rõhutab, kui oluline on suurendada piirkonna taristualast koostööd, pidades silmas ka Moldova Vabariigi energiavarustuse mitmekesistamist, ning parandada Moldova Vabariigi energiasektori ühenduvust, tagades samas keskkonna kestlikkuse;

88.  rõhutab Moldova Vabariigi elektrisüsteemi mitmekesistamise olulisust; nõuab tungivalt, et Moldova ametiasutused tagaksid Moldova Vabariigi ja Rumeenia elektrisüsteemide ühendamise projekti õigeaegse rakendamise, pakkudes vajalikku tuge ja ressursse;

89.  julgustab Moldova ametiasutusi jätkama pingutusi riigi energiajulgeoleku tugevdamiseks ja kiidab Ungheni–Chișinău gaasijuhtme valmimist 2020. aasta lõpuks; kutsub lisaks komisjoni üles kaasama Moldova Vabariiki energia siseturu vastupidavustestidesse;

90.  kiidab heaks Moldova Vabariigi, Ukraina ja Rumeenia vahel 2019. aasta detsembris sõlmitud kokkulepped, et Ukraina ja Moldova Vabariik saaksid Trans‑Balkani torujuhtme kaudu gaasi, ja 2020. aasta veebruaris vastu võetud tegevuskava, et tagada ülekandesüsteemi operaatori Moldovatransgazi sõltumatus;

91.  tervitab samme, mida on tehtud Moldova Vabariigi ja ELi elektrisüsteemide asünkroonseks ühendamiseks läbi Rumeenia, mis on oluline verstapost Moldova Vabariigi energiataristu tugevdamisel ja mitmekesistamisel; kutsub kõiki ametiasutusi üles täitma ELi toetusel eesmärki ühendada Moldova Vabariik 2024. aastaks Rumeenia elektrivõrguga;

92.  peab tervitatavaks Moldova Vabariigi 2019. aasta veebruari kliima- ja keskkonnapaketti ning riigi tegutsemist, tänu millele sai Moldovast neljas riik maailmas, kes esitas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile oma ajakohastatud riiklikult kindlaksmääratud panuse, mis hõlmab ka kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise suuremaid eesmärke; nõuab riigi suuremat pühendumust 2015. aasta Pariisi kliimakokkuleppele, et võidelda kliimamuutuste vastu, samuti kliimamuutuste süvalaiendamise rakendamiseks kõigis poliitikakujundamise valdkondades;

93.  kutsub Moldova Vabariiki üles veelgi suurendama oma osalust kliimamuutuste vastases võitluses, eelkõige jäätmekäitluses ja Nistru jõe veemajanduses, ning kutsub komisjoni üles hõlbustama Moldova Vabariigi osalemist Euroopa rohelises kokkuleppes ja tagama, et põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubandusleping ei lähe vastuollu selles sätestatud keskkonnaeesmärkide ja -algatustega;

94.  tunnistab Moldova Vabariigi haridussüsteemi edasise moderniseerimise tähtsust ning noorte kasvavat rolli kõikides eluvaldkondades ja kutsub ELi üles pakkuma täiendavat tuge, eriti kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas, et vastata tööturu vajadustele; rõhutab vajadust edendada noorte vabatahtliku tegevuse ja kodanikuühiskonna kaasamise võimalusi ning investeerida rohkem noortesse, laiendades Moldova esindajate rahastamist ja suurendades nende osalust olemasolevates liikuvusprogrammides, nagu Erasmus+, „Loov Euroopa“ ja „Horisont 2020“;

95.  julgustab komisjoni korraldama konsultatsioone, valmistama ette ja looma kodanikele kohandatud programme, pidades vahetult ühendust toetuse saajatega, kasutades programmide rahaliste vahendite taotlemiseks ja nende kasutamisest teatamiseks veebiplatvormi; kutsub sellega seoses üles kaaluma rohelise kokkuleppe eesmärke ja Moldova Vabariigi kodanike igapäevaseid vajadusi;

Institutsioonilised sätted

96.  rõhutab, et ilma poliitikute tõelise otsusekindluseta riiki reformida ja liiduga assotsieerimislepingut tõeliselt rakendada ei ole võimalik saavutada reaalset ja püsivat arengut; julgustab sellega seoses kõiki riigi poliitilisi osalejaid ja poliitilisi jõude andma oma panust ning algatama mitmepoolseid formaate ja heas usus koostööd Moldova Vabariigi strateegiliste eesmärkide saavutamiseks, aidates nii kaasa demokraatia kvaliteedile ja inimeste elutingimuste parandamisele; julgustab sellega seoses Moldova ametiasutusi kasutama Jean Monnet’ dialoogi, et toetada erakonnasisest dialoogi ja suurendada parlamendi suutlikkust;

97.  nõuab, et kõik ELi institutsioonid ja liikmesriigid selgitaksid tihedas koostöös Moldova Vabariigi ametiasutustega assotsieerimislepingu / põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu ning ELi abi kasulikkust Moldova Vabariigi kodanikele;

98.  kutsub komisjoni üles tugevdama Euroopa Liidu delegatsiooni Moldova Vabariigis ning tõhustama järelevalvet ja tugevdama Chișinăus asuvat projektimeeskonda, et aidata Moldova Vabariigil teha tõhusat teavitustööd oma õiguse lähendamisest ELi õigusele, võidelda väärinfo vastu ning edendada kõigi asjaosaliste silmis ELi ja Moldova Vabariigi positiivset kuvandit;

o
o   o

99.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, Euroopa Komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning Moldova Vabariigi presidendile, valitsusele ja parlamendile.

(1) Nõukogu 15. märtsi 2001. aasta määrus (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (EÜT L 81, 21.3.2001, lk 1). (2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0458. (3) ELT C 118, 8.4.2020, lk 109. (4) ELT C 356, 4.10.2018, lk 130. (5) ELT C 334, 19.9.2018, lk 199. (6) ELT C 11, 12.1.2018, lk 82. (7) ELT L 165, 27.5.2020, lk 31. (8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/36/EL kolmandate riikide kodanike hooajatöötajatena riiki sisenemise ja seal viibimise tingimuste kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 375).