Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2020. aasta resolutsioon soolise võrdõiguslikkuse kohta ELi välis- ja julgeolekupoliitikas (2019/2167(INI))

P9_TA(2020)0286 A9-0145/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke, eelkõige eesmärke nr 5 ja nr 16,

–  võttes arvesse ÜRO konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta (CEDAW),

–  võttes arvesse ÜRO ja ELi rahuoperatsioonide ja kriisiohjamise strateegilise partnerluse prioriteete aastateks 2019–2021, mille nõukogu kiitis heaks 18. septembril 2018 ning mille üldiseks prioriteediks on naised, rahu ja julgeolek,

–  võttes arvesse 1995. aasta Pekingi deklaratsiooni ja neljanda naiste maailmakonverentsi tegevusprogrammi ning läbivaatamiskonverentside tulemusi,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 31. oktoobri 2000. aasta resolutsiooni 1325 naiste, rahu ja julgeoleku kohta ning selle järelmeetmeid käsitlevaid resolutsioone 1820 (19. juuni 2008), 1888 (30. september 2009), 1889 (5. oktoober 2009), 1960 (16. detsember 2010), 2106 (24. juuni 2013), 2122 (18. oktoober 2013), 2242 (13. oktoober 2015), 2467 (23. aprill 2019) ja 2493 (29. oktoober 2019),

–  võttes arvesse 12. detsembril 2015 Pariisis toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul (COP21) vastu võetud kokkulepet (Pariisi kokkulepe),

–   võttes arvesse 2017. aasta detsembris Buenos Aireses toimunud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ministrite konverentsi ühisdeklaratsiooni kaubanduse ja naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamise kohta,

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta direktiivi 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/629/JSK(1), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiivi 2011/93/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust ja mis asendab nõukogu raamotsuse 2004/68/JSK(2),

–  võttes arvesse rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastast ÜRO konventsiooni ja selle protokolle, eriti protokolli inimestega, eelkõige naiste ja lastega kauplemise takistamise, sellise kauplemise vastu võitlemise ja selle eest karistamise kohta,

–  võttes arvesse ELi ja ÜRO algatust „Spotlight“,

–  võttes arvesse nõukogu 10. detsembri 2018. aasta järeldusi naiste, rahu ja julgeoleku kohta,

–  võttes arvesse ELi strateegilist lähenemisviisi naistele, rahule ja julgeolekule ning selle tegevuskava aastateks 2019–2024,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Nõukogu 24. juuni 2013. aasta kohtumisel vastu võetud suuniseid lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste (LGBTI‑inimesed) kõikide inimõiguste edendamiseks ja kaitsmiseks,

–  võttes arvesse komisjoni 2015. aasta detsembris avaldatud LGBTI‑inimeste võrdõiguslikkuse edendamise meetmete loetelu,

–  võttes arvesse nõukogu poolt 26. oktoobril 2015. aastal vastu võetud ELi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava aastateks 2016–2020 (GAP II) ja selle rakendamise aastaaruandeid,

–  võttes arvesse oma 31. mai 2018. aasta resolutsiooni talituste ühise töödokumendi (SWD(2015)0182) „Sooline võrdõiguslikkus ja naiste mõjuvõimu suurendamine: naiste ja tütarlaste elu muutmine ELi välissuhete kaudu aastatel 2016–2020“ rakendamise kohta(3) ning 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni naisi, rahu ja julgeolekut käsitleva ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 (2000) kümnenda aastapäeva kohta(4),

–  võttes arvesse 19. mai 2017. aasta Euroopa konsensust arengu küsimuses,

–  võttes arvesse 5. märtsil 2020. aastal esitatud komisjoni soolise võrdõiguslikkuse strateegiat (COM(2020)0152),

–  võttes arvesse Euroopa välisteenistuse tsiviiloperatsioonide ülema 8. oktoobri 2018. aasta soolise võrdõiguslikkuse peavoolustamise teemalisi tegevussuuniseid missioonide juhtidele ja personalile,

–  võttes arvesse dokumenti „Naisi, rahu ja julgeolekut käsitlevate ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide rakendamine ÜJKP missioonide ja operatsioonide raames“, mille nõukogu võttis vastu 22. märtsil 2012,

–  võttes arvesse 22. jaanuari 2018. aasta ajakohastatud üldisi käitumisnorme ÜJKP missioonide ja operatsioonide jaoks,

–  võttes arvesse Euroopa välisteenistuse 2017. aasta novembri soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste strateegiat aastateks 2018–2023,

–  võttes arvesse Euroopa välisteenistuse 10. novembri 2016. aasta aruannet inimõiguste ja soolise võrdõiguslikkuse Euroopa Liidu ühisesse julgeoleku- ja kaitsepoliitikasse integreerimist käsitleva lähteolukorra analüüsi kohta,

–  võttes arvesse Euroopa välisteenistuse 2016. aasta juunis avaldatud Euroopa Liidu üldist välis- ja julgeolekupoliitika strateegiat,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2, artikli 3 lõiget 5 ja artikli 21 lõiget 1,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 8,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

–  võttes arvesse väliskomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit (A9‑0145/2020),

A.  arvestades, et naiste ja meeste võrdõiguslikkuse põhimõte on ELi oluline väärtus, mis on sätestatud aluslepingutes ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas; arvestades, et seetõttu tuleks soolise võrdõiguslikkuse peavoolustamist rakendada ja integreerida läbiva põhimõttena kõikidesse ELi meetmetesse ja poliitikavaldkondadesse; arvestades, et EL peaks aitama luua maailma, kus kõik inimesed, olenemata soost, rassist, nahavärvusest, etnilisest või sotsiaalsest päritolust, geneetilistest omadustest, keelest, usutunnistusest või veendumustest, poliitilistest või muudest arvamustest, rahvusvähemusse kuulumisest, varalisest seisundist, sünnipärast, puudest, vanusest, seksuaalsest sättumusest või identiteedist, saavad elada rahumeelselt, kasutades võrdseid õigusi ja samu võimalusi oma potentsiaali realiseerimiseks;

B.  arvestades, et viies kestliku arengu eesmärk on saavutada sooline võrdõiguslikkus ja suurendada kõigi naiste ja tütarlaste mõjuvõimu üle maailma; arvestades, et ükski arengustrateegia ei saa olla tõhus, kui naistel ja tütarlastel ei ole keskset rolli, ning arvestades, et viies kestliku arengu eesmärk tuleb horisontaalselt integreerida eri poliitikavaldkondadesse, kus ELil on tegutsemispädevus;

C.  arvestades, et mitu riiki, nagu Rootsi, Taani, Šveits ja Norra, on võtnud vastu raamistikud, et liikuda välispoliitika suunas, mille keskmes on kindlalt sooline võrdõiguslikkus, ning arvestades, et Prantsusmaa, Hispaania, Luksemburg, Iirimaa, Küpros ja Saksamaa on muu hulgas teatanud kavatsusest seada sooline võrdõiguslikkus oma välispoliitika prioriteediks; arvestades, et selline poliitika peaks edendama välispoliitikas soolist võrdõiguslikkust kujundavat käsitust, milles seatakse esikohale sooline võrdõiguslikkus, kaitstakse ja edendatakse naiste ja teiste traditsiooniliselt tõrjutud rühmade inimõigusi, tagatakse nende õiglane juurdepääs sotsiaalsetele, majanduslikele ja poliitilistele ressurssidele ning nende osalemine kõigil tasanditel, eraldatakse piisavad vahendid selle eesmärgi saavutamiseks ning võetakse arvesse naissoost inimõiguste kaitsjate ja kodanikuühiskonna seisukohti; arvestades, et igasuguse tulevase ELi välis- ja julgeolekupoliitika eesmärk peaks olema nende eesmärkide saavutamine;

D.  arvestades, et füüsiline, vaimne ja seksuaalne vägivald, vaesus, relvakonfliktid ja kliima- ning tevishoiualased ja muud hädaolukorrad mõjutavad eriti naisi ja tütarlapsi ning nende mõjuvõimu suurendamine on selliste probleemide lahendamiseks hädavajalik; arvestades, et naiste ja LGBTIQ+ inimeste õiguste osas on toimunud tagasiminek; arvestades, et rahuni viiva tegevuse edendamiseks peab igasugune arusaam julgeolekust selgelt keskenduma inimõigustele; arvestades, et LGBTI‑inimesi käsitlevad nõukogu suunised on tõhus vahend nende inimõiguste täieliku kasutamise edendamiseks ning hea alus, millele rajada kõrgete eesmärkidega tulevane LGBTI‑inimeste võrdõiguslikkuse strateegia;

E.  arvestades, et välis- ja julgeolekupoliitika, milles ei arvestata naiste, tütarlaste ja LGBTI+ inimeste õigusi ega käsitleta praegust ebaõiglust, tugevdab tasakaalustamatust veelgi; arvestades, et igaüks, kes soovib sellist ebaõiglust lõpetada, peab tunnistama, et sugude vahel valitseb jõudude ebavõrdne tasakaal;

F.  arvestades, et naisi ja tütarlapsi ümbritsev valdav narratiiv käsitleb ohvristamist, mis jätab nad ilma tegevusvõimekusest ega anna neile võimalust olla muutuste eestvedaja; arvestades, et üha rohkem tõendeid näitab, et naiste ja tütarlaste sisuline osalemine konfliktide ennetamises ja lahendamises, rahu kindlustamises ja konfliktijärgses ülesehituses suurendab rahu püsivust, kvaliteeti ja kestvust ning kohalike kogukondade vastupanuvõimet ning aitab ära hoida soolise vägivalla kõiki vorme; arvestades, et kuigi naistel on püsiva rahu saavutamisel sedavõrd otsustav osa, olid aastatel 1992–2018 peamistes rahuprotsessides vaid 13 % läbirääkijatest, 4 % allkirjastajatest ja 3 % vahendajatest naised;

G.  arvestades, et naised ja tütarlapsed võivad kogeda mitmesuguseid diskrimineerimise vorme; arvestades, et diskrimineerimisele ja marginaliseerumisele aitavad kaasa sooline vägivald, sealhulgas varajased ja sundabielud ning naiste suguelundite moonutamine, ebapiisav juurdepääs tervishoiule, haridusele, puhtale veele, kanalisatsioonile ja toitumisele, piiratud juurdepääs seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste teenustele ning ebavõrdne osalemine poliitiliste otsuste tegemisel ning avaliku ja erasektori asutustes; arvestades, et selleks et tütarlapsed saaksid oma inimõigusi täielikult kasutada, on eriti oluline nende kaitse vägivalla ja diskrimineerimise eest eeskätt hariduse, teabe ja tervishoiuteenuste, sealhulgas seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste osas; arvestades, et pagulastest ja rändajatest tütarlapsed on eriti kaitsetus olukorras;

H.  arvestades, et tänased tütarlapsed on need, kellel tuleb tulevikus tegelda konfliktide ja hädaolukordade tagajärgedega, ning neil tuleb pikaajaliste konfliktide korral üles kasvada kaugeleulatuva kahjuliku mõju tingimustes; arvestades, et tütarlastel on spetsiifilised vajadused ja neil on spetsiifilised probleemid, mis erinevad täiskasvanud naiste vajadustest ja probleemidest, mida laste või naiste puhul üldiselt sageli tähele ei panda;

I.  arvestades, et 2020. aastal on naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse raamistiku olulised aastapäevad, sealhulgas 1995. aasta Pekingi deklaratsioon ja tegevusprogramm ning ÜRO Julgeolekunõukogu 2000. aasta resolutsioon nr 1325 „Naised, rahu ja julgeolek“;

J.  arvestades, et ELi strateegiline lähenemisviis naiste, rahu ja julgeoleku teemale kujutab endast märkimisväärset edusammu ELi osalemisel ÜRO naiste, rahu ja julgeoleku tegevuskavas; arvestades, et selles rõhutatakse vajadust konkreetsete kohustuste ja meetmete järele, samuti vajadust kaasata, kaitsta ja toetada naisi ja tütarlapsi püsiva rahu ja julgeoleku saavutamiseks; arvestades, et sellise strateegilise lähenemisviisi rakendamiseks võeti 2019. aastal vastu ELi naiste, rahu ja julgeoleku tegevuskava, kuid selle poliitilise kohustuse täitmine on endiselt keeruline ülesanne; arvestades, et äärmiselt oluline on, et ELi töötajad suurendaksid oma jõupingutusi naiste, rahu ja julgeoleku küsimuste integreerimiseks oma töösse eesmärgiga mitte ainult parandada missioonide tõhusust, vaid tagada neis ka naiste õigused ja sooline võrdõiguslikkus;

K.  arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse teine tegevuskava (GAP II) sai alguse Euroopa Parlamendi soovitustest, milles keskenduti ELi institutsioonilise kultuuri ümberkujundamisele peakorterite ja delegatsioonide tasandil, et tekitada süsteemne muutus viisis, kuidas EL käsitleb soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet, samuti keskenduti naiste ja tütarlaste elu muutmisele neljas keskses valdkonnas; arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse arvestamine ELi välis- ja julgeolekupoliitikas sõltub suuresti GAP II edukast rakendamisest ja hindamisest, et soovitada meetmeid tulevase tegevuskava parema raamistiku jaoks (uus ehk kolmas ELi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava);

L.  arvestades, et algne GAP I tõi teatavat edu, kuid sellel oli ka hulk puudusi: kitsas kohaldamisala, sooteadliku eelarvestamise puudumine, ELi delegatsioonide vähene arusaamine soolise võrdõiguslikkuse raamistikust, kohustuste võtmata jätmine ELi juhtide poolt ning institutsioonilise struktuuri ja stiimulite puudumine töötajate motiveerimiseks ja piisavaks toetamiseks; arvestades, et GAP II oli oluline samm soolise võrdõiguslikkuse edendamisel ELi välissuhetes koos mitme positiivse suundumusega, kuid nõuab ELilt ja selle liikmesriikidelt täielikku teadlikkust ja vankumatut pühendumist, et kaitsta olukorra halvenemise eest ja kiirendada oma edusamme; arvestades, et GAP II‑s esineb endiselt palju puudusi seoses peamiste prioriteetide ja sooküsimustega seotud kestliku arengu eesmärkide rakendamisega, probleeme kõigi eesmärkide ja kvalitatiivsete andmete osas tehtud edusammudest täpse aruandlusega ning soolise võrdõiguslikkuse arvestamisega poliitikadialoogides; arvestades, et tegevuskava kohaldamisala on vaja veelgi laiendada, nõuetekohaselt rakendada sootundlikku eelarvestamist ning ühtlustada programmitöö ja eelarvetsüklite ajakavasid; arvestades, et ELi juhtide suurem pühendumus ning institutsioonilise struktuuri ja stiimulite kehtestamine motiveerimiseks, piisavaks toetamiseks ja töötajate koolitamiseks on äärmiselt olulised, et saavutada käegakatsutavaid tulemusi soolise võrdõiguslikkuse suurendamisel kogu maailmas;

M.  arvestades, et GAP II‑s on seatud eesmärk integreerida 2020. aastaks soolise võrdõiguslikkuse meetmed 85 % kõigist uutest ELi algatustest; arvestades, et vaatamata tehtud edusammudele hõlmas 2018. aastal ainult 55–68 % uutest programmidest soolist mõõdet;

N.  arvestades, et ELi delegatsioonid ja missioonid on GAP II rakendamisel partnerriikides esmatähtsad ning delegatsioonide ja missioonide juhtide ja personali juhtimistööl ja teadmistel on oluline roll GAP II eduka rakendamise tagamisel; arvestades, et soovitav on, kui ELi delegatsioonides pääseb juhtimise ja haldusega seotud ametikohtadele rohkem naisi;

O.  arvestades, et naised on endiselt suuresti alaesindatud ja alahinnatud poliitikas ja otsustusprotsessides, sealhulgas välispoliitika ja rahvusvahelise julgeoleku valdkonnas ELis ja kogu maailmas; arvestades, et ELis on kaitseministri ametikohal kuus naist ja 27 välisministrist ainult kolm on naised; arvestades, et sooliselt tasakaalustatud ametissenimetamised annavad otsustusprotsessile suure lisaväärtuse;

P.  arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse strateegias aastateks 2020–2024 on seatud eesmärk saavutada 2024. aasta lõpuks kõigil komisjoni juhtimistasanditel 50 %‑line sooline tasakaal;

Q.  arvestades, et Euroopa välisteenistuses on 75 % keskastme juhtide ja 87 % kõrgema juhtkonna ametikohtadel mehed; arvestades, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja on võtnud kohustuse saavutada oma ametiaja lõpuks eesmärk, et 40 % juhtivatel ametikohtadel oleksid naised; arvestades, et tema kõige viimaste ametisse nimetamiste tulemusel loodi struktuur, millesse kuuluvad üksnes meessoost asepeasekretärid;

R.  arvestades, et ELi poliitikas kaldutakse kujutama naisi seksuaalse ja soolise vägivalla ohvritena ning tegelema nende kaitsega peamiselt siis, kui seksuaalne ja sooline vägivald on aset leidnud; arvestades, et tugevam poliitika ja tegevuse keskendamine inimõiguste rikkumiste ennetamisele, millega vähendatakse jõudude tasakaalustamatust sugudevahelistes suhetes, parandaks ELi poliitikat selles valdkonnas;

S.  arvestades, et kogu maailmas on tehtud edusamme seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste tagamisel, kuid seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste tagamisel ja nendele juurdepääsul esineb jätkuvalt suuri puudusi; arvestades, et kogu maailmas täheldatakse muret tekitavat tagasiminekut naiste ja LGBTIQ+ inimeste õigustes, mis tähendab seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste piiramist ning seksuaalhariduse ja soouuringute keelamist; arvestades, et 2018. aastal vähenes seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õigustega seotud ELi meetmete arv ning samas valdkonnas oli kõige väiksem ka soolise võrdõiguslikkusega tegelevate komisjoni talituste ülemaailmsete meetmete arv; arvestades, et on olemas tungiv vajadus kinnitada uuesti ELi võetud kohustust edendada, kaitsta ja täita iga inimese õigust omada ilma diskrimineerimise ja vägivallata täielikku kontrolli oma seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste küsimustes;

T.  arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse nõustajate ja teabekeskuste töö on oluline ELi soolise võrdõiguslikkuse ning naiste, rahu ja julgeoleku poliitika analüüsimiseks, kavandamiseks, rakendamiseks ja hindamiseks, samuti soolise aspekti integreerimiseks igapäevastesse ülesannetesse ja tegevusse; arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse nõustajad ja teabekeskused täidavad olulist rolli soolise võrdõiguslikkuse poliitika horisontaalsel integreerimisel; arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse suurem tähtsustamine ELi delegatsioonides, piisav aeg soolise võrdõiguslikkuse peavoolustamiseks ja projektijuhid, kes on pühendunud soolise võrdõiguslikkuse piisavale arvestamisele oma töös, on vajalikud tagamaks, et teabekeskused saavad oma ülesandeid asjakohaselt arendada; arvestades, et on vaja lisameetmeid selle tagamiseks, et soolise võrdõiguslikkuse kontaktisikute ametijuhendis oleks nende ülesannete hulgas soolise võrdõiguslikkuse arvestamine ja edendamine;

U.  arvestades, et ainult kolmandik kõigist ELi delegatsioonidest tegeleb LGBTIQ+ inimeste õigustega; arvestades, et ELi LGBTIQ+ suuniseid ei kohaldata ühetaoliselt ning nende rakendamine sõltub suurel määral delegatsioonide juhtide teadmistest ja huvist, mitte struktuurse lähenemisviisi järgimisest;

V.  arvestades, et kodanikuühiskonna naisrühmadel ja -aktivistidel on rahu ja julgeoleku tegevuskava edendamisel otsustava tähtsusega roll ning nende osalemine soolise võrdõiguslikkuse küsimuste peavoolustamisel on hädavajalik; arvestades, et kodanikuühiskonna tegutsemisruum eri valdkondades aheneb, sealhulgas naisorganisatsioonide ja naissoost inimõiguste kaitsjate, seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste ja LGBTIQ+ inimeste õiguste valdkonnas; arvestades, et naissoost inimõiguste kaitsjad seisavad sageli silmitsi mitmesuguste lisariskide ja -takistustega, mis on valdkondadevahelised ja valitsevate sooliste stereotüüpide kujundatud; arvestades, et kogu GAP III kavandamise, rakendamise, järelevalve ja hindamise tsükli jooksul tuleb tagada järjepidev koostöö naisorganisatsioonide ja naissoost inimõiguste kaitsjatega; arvestades, et vaja on kõrgemate eesmärkidega sise- ja välistegevust, et aktiivselt tegelda kõigi tagasilöökidega ja jätkata liikumist sooliselt võrdõigusliku ühiskonna suunas;

W.  arvestades, et piiratud rahastamine ja töötajate vähesus on peamised takistused ELi soolise võrdõiguslikkuse eesmärkide elluviimisel; arvestades, et poliitika sidusus soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas on samuti puudulik ning seni puudub ühtne süsteem, mis hõlbustaks soolise võrdõiguslikkuse peavoolustamise ühesugust mõistmist ja rakendamist ELi institutsioonides;

X.  arvestades, et soolise perspektiivi lisamine ELi välis- ja julgeolekupoliitikasse tähendab ka spetsiifilise soolise mõõtme ja selliste ülemaailmsete nähtuste nagu kliimamuutused, ränne, kaubandus ja julgeolek tundmist ning nende mõju tõkestamist ja keskendumist nende naiste ja rühmade kogemustele ja vajadustele, kes seisavad silmitsi poliitika kujundamise keskmes oleva diskrimineerimise ja tõrjumise arvukate ja läbipõimunud vormidega;

1.  kutsub ELi ja selle liikmesriike üles jätkuvalt tugevdama naiste ja tütarlaste õigusi ning edendama välis- ja julgeolekupoliitikas soolist võrdõiguslikkust kujundavat käsitust; rõhutab, et selline poliitika peab põhinema järjepideval soolise võrdõiguslikkuse arvestamisel, soolisel analüüsil koos soo ja vanuse alusel eristatud andmete ja sootundlike näitajatega ning süstemaatilisel soolise mõju hindamisel, et määrata kindlaks, sõnastada ja jälgida meetmeid kõigis sektorites eesmärgiga suurendada soolist võrdõiguslikkust, ning et naistel ja erineva taustaga inimestel oleks sisukas ja õiglane roll otsuste tegemisel; julgustab ELi uurima võimalusi, kuidas soolise võrdõiguslikkuse analüüsi süstemaatiliselt jagada, hallata ja ajakohastada;

2.  nõuab tungivalt, et komisjon, komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning liikmesriigid suurendaksid veelgi oma toetust soolisele võrdõiguslikkusele, kõigi naiste ja tütarlaste inimõiguste täielikule kasutamisele ja nende mõjuvõimu suurendamisele kogu maailmas ning täidaksid peamist ja suuremat rolli selle jaoks ressursside tõhusamaks muutmisel ja võimendamisel;

3.  peab tervitatavaks asjaolu, et GAP II‑l on kolm temaatilist sammast, nimelt 1) tagada tütarlaste ja naiste füüsiline ja vaimne puutumatus, 2) edendada majanduslikke ja sotsiaalseid õigusi ning tütarlaste ja naiste mõjuvõimu suurendamist ning 3) suurendada tütarlaste ja naiste sõnaõigust ja osalust; märgib, et temaatilistes prioriteetides ja ELi eri osalejate tehtud edusammud on olnud ebaühtlased; nõuab seetõttu komisjonilt, komisjoni asepresidendilt ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgelt esindajalt ja kõigilt liikmesriikidelt suuremaid jõupingutusi ELi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava täielikuks rakendamiseks ja selles sätestatud tulemuslikkuse miinimumstandardite saavutamiseks; peab kahetsusväärseks, et 2018. aastal oli GAP II raames kõige vähem teada antud meetmetest, mille eesmärk oli võidelda naiste ja tütarlastega kaubitsemise vastu kõigi ekspluateerimise vormide eesmärgil, ning et see oli ka ainus eesmärk, mille puhul teatatud meetmete arv võrreldes 2017. aastaga vähenes;

4.  kiidab heaks komisjoni ettepaneku vaadata 2020. aastal läbi ja esitada uus ehk kolmas ELi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava aastateks 2021–2025 (GAP III); rõhutab, et GAP III peaks tuginema kehtivas GAP II‑s ette nähtud tegevusele ja seda laiendama ning võtma arvesse selle praegusel rakendamisel saadud kogemusi; rõhutab, et see dokument peab olema teatise vormis, et tagada selle tõhus rakendamine; tuletab meelde, et ühise välis- ja julgeolekupoliitika suhtes kohaldatakse erinorme ja -menetlusi ning et liidu ja liikmesriikide arengukoostöö poliitika peaks teineteist täiendama ja tugevdama, austades täielikult ELi põhimõtteid ja aluslepinguid, sealhulgas ELi lepingu artikleid 2, 3 ja 5; väljendab heameelt komisjoni soovituste üle liikmesriikidele nende lähenemisviisi kohta soolisele võrdõiguslikkusele välistegevuses ja jätkata poliitiliste eesmärkide saavutamist oma vastutusalas vastavalt tegevuskavale;

5.  väljendab heameelt naisi, rahu ja julgeolekut käsitleva ELi tegevuskava üle ning nõuab selle jõulist rakendamist; väljendab heameelt selle üle, et ELi ja NATO koostööd käsitlevasse 2018. aasta ühisdeklaratsiooni lisati naisi, rahu ja julgeolekut käsitleva tegevuskava edendamine; peab tervitatavaks otsust uuendada ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava ning nõuab, et sellesse lisataks soolise võrdõiguslikkuse peavoolustamine ja sihipärased meetmed soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste, sealhulgas seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste valdkonnas; väljendab ühtlasi heameelt inimkaubanduse kaotamist käsitleva uue ELi strateegia üle, mis on kavandatud 2021. aastaks;

6.  kutsub üles suurendama veelgi poliitika sidusust ja koordineerimist ELi välistegevuses sisalduvate soolise võrdõiguslikkuse alaste kohustuste rakendamisel; rõhutab, et ELi strateegiline lähenemisviis tuleks siduda ja sünkroniseerida uue GAP III‑ga, ning nõuab, et naiste, rahu ja julgeoleku teemaline 2019. aasta ELi tegevuskava lisataks GAP III eraldi peatükina; rõhutab naisi, rahu ja julgeolekut käsitleva tegevuskavaga seotud kehtiva normatiivse raamistiku tähtsust; nõuab, et see raamistik oleks kõigi ELi ja rahvusvahelisel tasandil võetavate meetmete lähtealus ning kõik katsed selles valdkonnas võetud kohustustest loobuda või neist taganeda tuleb kindlalt tagasi lükata;

7.  kutsub kõiki liikmesriike üles järgima feministlikku välis- ja julgeolekupoliitikat, mis käsitleks tõkkeid, mis ühtaegu takistavad naisi pääsemast kõrgema tasandi juhtivatele ja keskse tähtsusega ametikohtadele, nagu suursaadiku ja vahendaja ametikohad rahvusvahelistel rahukõnelustel ja läbirääkimistel, ja neil püsida ning on takistuseks ka algastme ametikohtade puhul; tuletab meelde, et arvesse tuleks võtta naiste osalemist takistavaid tegureid, nagu töö- ja eraelu head tasakaalu soodustava poliitika puudumine ja perekondlike kohustuste ebavõrdne jagunemine ning ootus, et naised on peamiselt hooldajad, mistõttu tuleb naistel sageli teha karjääripause või minna osalise tööajaga tööle, ning üldsuse üldist arvamust naisjuhtide kohta; rõhutab lisaks, et naisi, rahu ja julgeolekut käsitlevas tegevuskavas naiste juhtrolli käsitlevate eesmärkide edendamisel on võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõte üks ELi aluspõhimõtteid ning seda tuleks peavoolustada naiste majanduslike ja sotsiaalsete õiguste edendamisega nii väljaspool ELi kui ka ELis; tuletab meelde, et liikmesriikidel on kohustus kaotada sooline diskrimineerimine seoses sama või võrdväärse töö tasustamise kõigi aspektide ja tingimustega;

Sooline võrdõiguslikkus kui ELi välistegevuse juhtpõhimõte

8.  kutsub Euroopa välisteenistust, asjaomaseid komisjoni talitusi, väljaspool Euroopa Liidu piire töötavaid Euroopa ameteid ja liikmesriike üles süstemaatiliselt integreerima soolise võrdõiguslikkuse peavoolustamist ja valdkonnaülest perspektiivi ELi välis- ja julgeoleku-, laienemis-, kaubandus- ja arengupoliitikasse, sealhulgas mitmepoolsetesse foorumitesse ja kogu poliitika kujundamisse, poliitilistesse ja strateegilistesse dialoogidesse, avalikesse avaldustesse, ülemaailmsesse inimõiguste alasesse aruandlusse ning järelevalve-, hindamis- ja aruandlusprotsessidesse; rõhutab, et sooline võrdõiguslikkus peaks olema kogu ELi välistegevuses peamine eesmärk;

9.  rõhutab, et ELi poliitikale ja tavadele ning praegusele programmitöö tsüklile omast võimudünaamikat tuleb põhjalikumalt analüüsida, et uurida ja käsitleda nende soolist mõju;

10.  tuletab meelde, kui tähtis on integreerida valdkondadevaheline perspektiiv kogu ELi välistegevusse, ning samuti seda, et ELi meetmetes tuleks arvestada erineva taustaga naiste kogemusi, eriti nende naiste kogemusi, kes seisavad silmitsi vanuse, soo, rassi, usu, sotsiaal-majandusliku ja õigusliku seisundi, võimete, seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi alusel diskrimineerimise ja tõrjutuse läbipõimunud vormidega; tuletab meelde, et naised ei ole homogeenne rühm ega räägi ühel häälel;

11.  rõhutab vajadust tagada jätkuv pühendumine kolmanda tegevuskava rakendamisele kõige kõrgemal poliitilisel tasandil; palub GAP III‑s täpsustada, et 85 % ametlikust arenguabist tuleks suunata programmidele, mille oluline või peamine eesmärk on sooline võrdõiguslikkus, ning et selle laiema kohustuse raames tuleks suur osa ametlikust arenguabist eraldada programmidele, mille peamine eesmärk on sooline võrdõiguslikkus, sealhulgas seksuaal- ja reproduktiivtervis ning seonduvad õigused; nõuab täiendavaid sihipäraseid meetmeid soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks; nõuab lisaks, et uus tegevuskava tugevdaks GAP II‑s võetud kindlatel tõenditel põhinevat lähenemisviisi, milles kasutatakse kvalitatiivseid analüüse, et hinnata selliste programmide tegelikku mõju soolise võrdõiguslikkuse edendamisele; nõuab soolise võrdõiguslikkuse jaoks eraldatud ja partnerriikides GAP III kaudu välja makstavate ELi rahaliste vahenditega seotud aruandluse parandamist;

12.  soovitab, et GAP III‑ga kaasneksid selged, mõõdetavad ja tähtajalised edunäitajad, et jälgida lühiajalisi, keskmise ajaplaani ja pikaajalisi muutusi, vastutuse jagamist eri osalejatele, ning selged eesmärgid igas partnerriigis, mis on välja töötatud tihedas koostöös asjaomase partnerriigiga ja kohalike kodanikuühiskonna organisatsioonide, teiste asjaomaste kodanikuühiskonna osalejate ning kohalike väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) aktiivsel kaasamisel; kutsub Euroopa välisteenistust, komisjoni ja ELi liikmesriike üles võtma uue tegevuskavaga taas kohustuse peavoolustada soolist võrdõiguslikkust kõigis sektorites; kutsub Euroopa välisteenistust, asjaomaseid komisjoni talitusi ja ELi liikmesriike üles tegema ettepanekuid soopõhiste lisameetmete kohta;

13.  nõuab, et GAP III‑s tegeldaks tõsiselt tagasiminekuga naiste õigustes, parandades naiste ja tütarlaste juurdepääsu haridusele, teabele ning seksuaal- ja reproduktiivtervishoiule ja seonduvatele õigustele ning tagades nende kaitse sunduse, vägivalla, diskrimineerimise ja kuritarvitamise eest; rõhutab samuti, et uues tegevuskavas tuleks sõnaselgelt käsitleda naiste õiguste kaitset ja edendamist ning naiste osalemist kõikjal, sealhulgas ebakindlates riikides ja konfliktiolukordades;

14.  usub, et haridus on soolise võrdõiguslikkuse ja naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamise saavutamiseks väga oluline; nõuab seepärast, et ELi üles pühenduks tulevases GAP III‑s veelgi enam soolise võrdõiguslikkuse edendamisele ja sooliste stereotüüpide vastu võitlemisele haridussüsteemis ja selle abil; nõuab sellega seoses, et arutataks mitmesuguseid võimalusi teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkonnas;

15.  väljendab rahulolu naisi, rahu ja julgeolekut käsitleva ELi strateegilise lähenemisviisiga ning 2019. aastal vastu võetud ELi tegevuskavaga naiste, rahu ja julgeoleku kohta ning nõuab nende jõulist rakendamist; väljendab siiski kahetsust, et olenemata selgetest eesmärkidest ja näitajatest on selle poliitilise kohustuse elluviimine endiselt probleem ning nõuab edasiste jõupingutuste tegemist; rõhutab, et naiste, rahu ja julgeoleku tegevuskava rakendamiseks on olulised riiklikud tegevuskavad; peab kiiduväärseks asjaolu, et peaaegu kõik ELi liikmesriigid on aasta lõpuks vastu võtnud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 käsitlevad riiklikud tegevuskavad; peab siiski kahetsusväärseks, et ainult ühes neist on eraldatud eelarve nende tegevuskavade rakendamiseks; kutsub ELi liikmesriike üles eraldama sellise eelarve ning töötama välja riiklikud parlamentaarse järelevalve mehhanismid ning võtma naiste kontrolli-, hindamis- ja järelevalvemehhanismides osalemise jaoks kasutusele kvoodid; peab kahetsusväärseks, et paljud ELi töötajad ei ole naisi, rahu ja julgeolekut käsitlevat tegevuskava oma töösse integreerinud ja arvatakse, et seda võib rakendada oma äranägemise järgi eesmärgiga parandada missioonide tõhusust, kuid mitte selleks, et tagada naiste õigused ja sooline võrdõiguslikkus kui selline;

16.  kutsub komisjoni üles suurendama jõupingutusi, et rakendada struktureeritud sooteadlikku eelarvestamist, et jälgida täpselt kõiki seonduvaid kulutusi, sealhulgas välistegevuse valdkonnas, ning korraldada ELi rahastatavate eri programmide soolise mõju eel- ja järelhindamisi ning anda aru Euroopa Parlamendile; rõhutab, et see hindamine peaks põhinema soo ja vanuse alusel eristatud andmetel ning selle tulemus tuleks integreerida programmitöö tsüklisse; rõhutab vajadust suurendada võrdõiguslikkuse analüüsi usaldusväärsust, ühtlustades ELi delegatsioonide kogutud andmeid nii, et neid saaks võrrelda; nõuab, et soolise võrdõiguslikkuse analüüsil oleks osa riigi strateegiliste eesmärkide, programmide, projektide ja dialoogi kujundamisel;

17.  nõuab, et kavandatava naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi (NDICI) määruse raames toetataks 85 % sihtotstarbelise rahastamise eraldamist programmidele, mille oluline või peamine eesmärk on soolise võrdõiguslikkuse edendamine, ning halduspiirangute vähendamisele, et kohalikud ja väikesed kodanikuühiskonna organisatsioonid saaksid juurdepääsu rahastamisele; rõhutab, et oluline on muuta soolise võrdõiguslikkuse peavoolustamine ja sihipärased meetmed NDICI määruse kohasteks selgeteks eesmärkideks ja tagada, et partnerid saaksid selle rakendamiseks loota piisavale poliitilisele ja rahalisele toetusele; nõuab, et kõigi ELi eelarvest rahastatavate ELi välis- ja julgeolekupoliitika meetmete projektide valimise, seire ja hindamise etappides kasutataks soopõhiseid näitajaid; rõhutab vajadust muuta olemasolevate ja tulevaste ELi vahendite kasutamine tõhusamaks sooteadliku eelarvestamise abil, eelkõige ajal, mil tuleb lahendada tähtsaid küsimusi, nagu järgmine mitmeaastane finantsraamistik, eelarvepiirangud ja COVID‑19 kriisi tagajärjed;

18.  kutsub komisjoni, Euroopa välisteenistust ja ELi delegatsioone üles tunnustama tütarlapsi ja noori naisi muutuste algatajatena ning toetama nende turvalist, sisulist ja kaasavat osalemist ühiskondlikus ja avalikus elus, sealhulgas võtma arvesse noote juhitavate organisatsioonide tagasisidet ja toetama neid suutlikkuse suurendamise abil; rõhutab tütarlaste, noorte naiste ja naiste positiivset rolli püsiva rahu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse saavutamisel, sealhulgas tütarlaste ja naiste juhitavate kohalike algatustega konfliktide ennetamisel ja rahu tagamisel; nõuab, et EL ja liikmesriigid tagaksid hädaolukordades hariduse jaoks piisava eelarve, et igal tütarlapsel oleks eduvõimalus, hoolimata konfliktidest ja loodusõnnetustest põhjustatud oludest;

19.  tunnustab, et humanitaarkriisid suurendavad seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õigustega seotud probleeme, ning tuletab meelde, et kriisipiirkondades puutuvad naised ja tütarlapsed, eelkõige sellistes vähekaitstud rühmades nagu pagulased ja rändajad, eriti kokku seksuaalse vägivalla, suguhaiguste, seksuaalse ärakasutamise, vägistamise sõjarelvana kasutamise ja soovimatu rasedusega; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles omistama humanitaarabi andmisel suurt tähtsust soolisele võrdõiguslikkusele ning seksuaal- ja reproduktiivtervisele ning seonduvatele õigustele, samuti vastutusele ning õigusemõistmise ja õiguskaitsevahendite kättesaadavusele seksuaal- ja reproduktiivõiguste rikkumise ning soolise vägivalla korral, sealhulgas humanitaarabi osutajate koolitusele ning praegusele ja edaspidisele rahastamisele; rõhutab, kui oluline on OECD arenguabi komitee soovitus seksuaalse ärakasutamise, väärkohtlemise ja ahistamise lõpetamise kohta arengukoostöö ja humanitaarabi valdkonnas; peab sellega seoses tervitatavaks arengukoostöö ja humanitaarabi valdkonnas tegutsevate sidusrühmade keskendumist kuritarvitamise ja ahistamise vastu võitlemisele konfliktiolukorras; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama naiste õiguste eest võitlevate organisatsioonide ning samuti naiste juhitavate organisatsioonide ja naiste õiguste kaitsjate kaasamist humanitaarabi koordineerimise ja otsuste tegemise struktuuridesse;

20.  nõuab liidu sise- ja välisprogrammide koostoime uurimist, et tagada ühtne ja järjepidev lähenemisviis nii liidusisestele kui ka -välistele poliitikasuundadele, näiteks naiste suguelundite moonutamise korral;

21.  kutsub komisjoni töötama välja väärtustepõhise kaubanduspoliitika, mis tagab töö- ja keskkonnaõiguste kõrgetasemelise kaitse ning põhivabaduste ja inimõiguste, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse austamise; tuletab meelde, et kõik ELi kaubandus- ja investeerimislepingud peavad võtma arvesse soolist aspekti ning sisaldama põhjalikku ja jõustatavat peatükki kaubanduse ja kestliku arengu kohta; tuletab meelde, et kaubanduslepingute läbirääkimised võivad olla oluline vahend soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks ja naiste mõjuvõimu suurendamiseks kolmandates riikides, ning nõuab sooliselt eristatud andmete kogumist kaubanduse mõju kohta; nõuab, et EL ja liikmesriigid võtaksid eel- ja järelhindamistes arvesse ELi kaubanduspoliitika ja -lepingute riigi- ja sektoripõhist soolist mõju; rõhutab, et kaubandusläbirääkimistel tuleks arvesse võtta soolise analüüsi tulemusi, arvestades nii nende positiivset kui ka negatiivset mõju kogu protsessi jooksul alates läbirääkimistest kuni rakendamiseni, ning sellele peaksid lisanduma meetmed võimaliku ebasoodsa mõju vältimiseks või kompenseerimiseks; väljendab heameelt komisjoni võetud kohustuse üle tagada esimest korda ELi jaoks eraldi soolise võrdõiguslikkuse peatüki lisamine Tšiili ja ELi vahelisesse ajakohastatud assotsieerimislepingusse ning nõuab, et edendataks ja toetataks selliste peatükkide lisamist kõikidesse edasistesse ELi kaubandus- ja investeerimislepingutesse, tuginedes olemasolevatele rahvusvahelistele eeskujudele ja nende lisaväärtusele pärast läbiviidud hindamisi;

22.  kutsub liikmesriike üles järgima täielikult relvaeksporti käsitlevat ühist seisukohta ning kutsub eelkõige liikmesriike üles võtma arvesse riski, et eksporditud materjale kasutatakse sooliseks vägivallaks või naiste ja laste vastaseks vägivallaks või selle hõlbustamiseks; rõhutab, et sootundlik lähenemisviis tähendab inimestele keskendunud julgeolekukäsitlust, mille eesmärk on parandada naiste turvalisust, sealhulgas majanduslikku, sotsiaalset ja tervisealast turvalisust;

Soolisele võrdõiguslikkusele ja mitmekesisusele keskendumine ELi peakorterites ja delegatsioonide institutsioonilises kultuuris

23.  kutsub liikmesriike üles looma ametlikku soolise võrdõiguslikkuse töörühma; nõuab, et moodustataks uus nõukogu koosseis, kus saavad kokku soolise võrdõiguslikkuse eest vastutavatele ministritele ja riigisekretäridele eesmärgiga soodustada soolise võrdõiguslikkuse peavoolustamist kogu ELi poliitikas, sealhulgas välis- ja julgeolekupoliitikas;

24.  peab tervitatavaks Euroopa välisteenistuse sooküsimuste peanõuniku ja ELi mitteametliku naiste, rahu ja julgeoleku rakkerühma senist tööd, sealhulgas asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonide osalemise tagamist oma aruteludes; peab siiski kahetsusväärseks sooküsimuste peanõuniku ametikohale eraldatud töötajate arvu ja vahendite piiratust ning nõuab, et ametikoha täitja annaks aru otse komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale; rõhutab, et sellele ametikohale eraldatud vahendeid tuleb veelgi tõhusamalt kasutada; kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat jätkama jõupingutuste tegemise soolise võrdõiguslikkuse peavoolustamisel, nimetama igas Euroopa välisteenistuse direktoraadis ametisse ühe täiskohaga sooküsimustega tegeleva nõuniku, kes annab aru otse peanõunikule, ning ergutama oma töötajaid tegema tihedat koostööd Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudiga; rõhutab, et ELi institutsioonide ja asutuste vahel teadmiste vahetamine on oluline ja väga tõhus vahend, millega vältida kõrgeid halduskulusid ja bürokraatia asjatut suurenemist;

25.  väljendab heameelt Euroopa välisteenistuse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste strateegia üle aastateks 2018–2023 ning nõuab selle ajakohastamist, et lisada sellesse konkreetsed, mõõdetavad ja siduvad poliitilised kohustused naiste esindatuse kohta juhtivatel ametikohtadel; nõuab tungivalt, et saavutataks eesmärk, mille kohaselt 50 % naistest töötab juhtivatel ametikohtadel, sealhulgas delegatsioonide juhtidena ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) missioonidel ja operatsioonidel; tunneb heameelt komisjoni edusammude üle selles valdkonnas, sest naised moodustavad 41 % komisjoni kõigi tasandite juhtidest; peab kahetsusväärseks tõsiasja, et Euroopa välisteenistus on kaugel selle eesmärgi saavutamisest, kuna ainult kaks kaheksast ELi eriesindajast on naised ning naiste osakaal keskastme juhtide ametikohtadel on 31,3 % ja kõrgema astme juhtide ametikohtadel 26 %; kutsub praegust komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles võtma vajalikke meetmeid selle olukorra parandamiseks ning palub liikmesriikidel esitada juhtivatele ametikohtadele kandidaadiks rohkem naisi;

26.  rõhutab mittediskrimineerimise ja mitmekesisuse põhimõtte tähtsust ELi institutsioonides, nagu on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 21; rõhutab, et Euroopa välisteenistusel on vaja kohandada oma värbamis- ja töölevõtmise protsesse, et pöörata rohkem tähelepanu mitmekesisusele ja kaasamisele; rõhutab vajadust sootundlike värbamismenetluste järele, sealhulgas Euroopa Personalivaliku Ametis; nõuab, et sootundlik juhtimine kuuluks kesk- ja kõrgema juhtkonna ametikohtade kirjeldustesse;

27.  palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal tagada, et ELi delegatsioonide juhid välisriikides vastutaksid ametlikult soolise võrdõiguslikkuse peavoolustamise eest oma delegatsiooni töö kõikides aspektides ning tagaksid selle, et nad annavad sellest aru anda; palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal tagada, et ELi delegatsioonides oleksid eraldi sihtotstarbelised soolise võrdõiguslikkuse kontaktpunktid, et tagada töö sujumine ja hoida bürokraatia võimalikult väiksena; rõhutab, et soolise võrdõiguslikkuse kontaktpunktidel peab olema piisavalt vahendeid ja aega oma ülesannete täitmiseks ja ametijuhendid, milles on üksikasjalikult kirjeldatud nende kohustused; rõhutab, et nad peaksid aru andma otse delegatsiooni juhile/osakonna juhatajale, neil peaks olema juurdepääs kõigile oma ülesannete täitmiseks vajalikele dokumentidele ja koolitusele ning neil peaks vajaduse korral olema juhtimisülesanded; nõuab, et kõikidel ELi delegatsioonidel oleksid võrdõiguslikkuse suunised ja delegatsioonide töö hõlbustamiseks välja töötatud veebipõhine aruandlus, selged vormid ja juhendid;

28.  rõhutab, et soolise võrdõiguslikkuse saavutamine ei ole võimalik ilma soolist võrdõiguslikkust arvestava juhtimiseta; nõuab sellega seoses soolise võrdõiguslikkuse ja selle peavoolustamise alast kohustuslikku ja kohandatud koolitust kõigile Euroopa välisteenistuse juhtidele, ELi diplomaatilise teenistuse töötajatele ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonide ja operatsioonide juhtidele või ülematele; rõhutab, et uute ELi delegatsioonide juhtide ülesannete kirjeldused ja ametijuhendid peavad sisaldama spetsiifilisi viiteid soolisele võrdõiguslikkusele; rõhutab, et nende hindamisel tuleb kohaldada erikriteeriume, mille alusel mõõta võrdõiguslikkuse peavoolustamiseks tehtud tööd; rõhutab, et naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine peaks olema kõigi ELi eriesindajate jaoks läbiv prioriteet ja nende mandaadi juhtpõhimõte, eelkõige ELi inimõiguste eriesindaja puhul;

29.  rõhutab, et naiste osalemine ÜJKP missioonidel aitab kaasa missiooni tõhususele ja suurendab ELi usaldusväärsust meeste ja naiste võrdsete õiguste edendajana kogu maailmas; väljendab heameelt asjaolu üle, et kõik ÜJKP tsiviilmissioonid on nüüdseks nimetanud ametisse soolise võrdõiguslikkuse nõustajad, ning kutsub ÜJKP sõjalisi missioone üles tegema sama; julgustab ELi liikmesriike nimetama olemasolevate vabade ametikohtade jaoks naiskandidaate; nõuab, et kõik ELi lähetatud sõjaväelased ja tsiviiltöötajad oleksid soolise võrdõiguslikkuse ning naiste, rahu ja julgeoleku valdkonnas saanud piisava koolituse, eelkõige seoses sellega, kuidas integreerida soolist perspektiivi oma ülesannetesse; peab kahetsusväärseks, et ÜJKP missioonidel ja eelkõige sõjalistel operatsioonidel töötavate naiste arv on endiselt väga väike; nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus edendaks vajaliku poliitilise kohustuse võtmist, et suurendada naiste arvu ELi kriisiohjamise missioonides ja operatsioonides; nõuab tungivalt, et liikmesriigid otsiksid võimalusi värbamis- ja kinnistamispoliitika tugevdamiseks ning naiste osaluse edendamiseks rahu tagamise ja rahuvalvemissioonidel;

30.  peab kahetsusväärseks, et üksnes mõned ELi ÜJKP missioonid pakuvad koolitust seksuaalse ja soolise ahistamise kohta, ning kutsub Euroopa välisteenistust ja liikmesriike üles korraldama kõikidele missioonidele ja operatsioonidele kohustuslikke koolitusi sellise ahistamise tõkestamiseks ning tagama ohvritele ja rikkumisest teatajatele tõhusa kaitse; nõuab ÜJKP missioonide ja operatsioonide uuendatud üldiste käitumisstandardite ajakohastamist, et lisada täisleppimatuse põhimõte ELi juhtide ja juhtkonna tegevusetuse suhtes seoses seksuaalse ja soolise vägivallaga;

31.  nõuab tungivalt, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning ELi liikmesriigid lisaksid ÜJKPga seotud nõukogu otsustesse ja missioonide mandaatidesse viited ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile 1325 ja järelmeetmete resolutsioonidele ning tagaksid, et kõigil ÜJKP missioonidel ja operatsioonidel oleks iga-aastane tegevuskava selle kohta, kuidas rakendada tulevase GAP III eesmärke ning naiste, rahu ja julgeoleku teemalist ELi tegevuskava; nõuab, et uute ÜJKP vahendite, sealhulgas Euroopa Kaitsefondi ja kavandatud Euroopa rahutagamisrahastu jaoks nähtaks ette sooline analüüs;

32.  kiidab heaks sooküsimustega tegelevate kontaktisikute suureneva võrgustiku, milles on olemas haldustugi ja juurdepääs koolitusele; märgib sellega seoses, et korraldati Lääne‑Balkani riikides ja Türgis asuvate sooküsimustega tegelevate kontaktisikute piirkondlik kohtumine, mille eesmärk oli tõhustada tööd soolise võrdõiguslikkuse ja soolise võrdõiguslikkuse peavoolustamise vallas; kiidab heaks parema koostöö Lääne‑Balkani riikidega G7 partnerlusalgatuse raames, kus EL nõustus looma partnerlussuhted Bosnia ja Hertsegoviinaga, et laiendada naisi, rahu ja julgeolekut käsitlevat tegevuskava;

33.  juhib tähelepanu sellele, et oluline on edendada soolist võrdõiguslikkust ELi välispoliitikas ka Euroopa Parlamendi suhete kaudu kolmandate riikidega; kiidab sellega seoses heaks parlamendi delegatsioonide otsuse määrata igas delegatsioonis ametisse esindaja soolise võrdõiguslikkuse küsimustes; juhib tähelepanu vajadusele edendada võrdõiguslikkust ja mitmekesisust kõikides Euroopa Parlamendi delegatsioonide tegevustes, sealhulgas parlamendi ametlike kohtumiste ajal kolmandate riikidega;

Naiste ja tütarlaste õiguste kaitse ja edendamise ning nende osalemise esikohale seadmine

34.  nõuab, et EL ja liikmesriigid täidaksid kõiki ülemaailmse soolise võrdõiguslikkuse tegevuskavaga seotud rahvusvahelisi kohustusi; nõuab lisaks, et nad ergutaksid partnerriike tühistama naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimist käsitleva konventsiooni suhtes tehtud reservatsioonid, pakkudes selleks tuge, ning rakendama 1995. aastal Pekingis toimunud ÜRO neljandal naiste maailmakonverentsil vastu võetud deklaratsiooni ja tegevuskava, sealhulgas õigusaktide abil;

35.  tuletab meelde naiste keskset rolli rahuloojatena ning rõhutab, kui oluline on naiste roll dialoogi edendamisel, rahu kindlustamisel, ning nende erinevad seisukohad on muutnud arusaama rahu ja julgeoleku tähendusest; juhib tähelepanu sellele, et naiste sisulise ja õiglase osalemise tagamine ELi välispoliitilistel läbirääkimistel ning rahu- ja julgeolekuprotsessides on seotud heaolu kasvu, inimõiguste rikkumise vähenemise ning üleilmse julgeoleku, demokraatia ja püsiva rahu edendamisega; märgib, et naiste õiguste edendamine kriisidest või konfliktidest räsitud riikides soodustab tugevamate ja vastupidavamate kogukondade teket; kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat, Euroopa välisteenistust ja liikmesriike üles kaitsma naiste ja tütarlaste õigusi ning tagama ELi konfliktide ennetamise ja vahendamisega seotud tegevuses nende täieliku ja sisulise osalemise konfliktitsükli eri etappides;

36.  juhib tähelepanu sellele, et pühendumine seksuaalse ja soopõhise vägivalla kõigi vormide, sealhulgas lähisuhtevägivalla, veebipõhise vägivalla, selliste kahjulike tavade nagu naiste suguelundite moonutamine ning lapsega sõlmitud ja varajased abielud ja sundabielud, „au nimel“ toime pandud vägivald, samuti konfliktidega seotud seksuaalse ja soolise vägivalla, inimkaubanduse, seksuaalse ärakasutamise, kuritarvitamise ja ahistamise vastasele võitlusele ning nende eest kohtu alla andmisele on ülimalt oluline; rõhutab sellega seoses, et kannatanuid on vaja abistada; rõhutab, et erilist tähelepanu tuleks pöörata naistele ja tütarlastele, kes seisavad silmitsi diskrimineerimise arvukate ja läbipõimunud vormidega; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid ratifitseeriksid Istanbuli konventsiooni kui esimese õiguslikult siduva rahvusvahelise vahendi, mille eesmärk on naistevastase vägivalla ennetamine ja selle vastu võitlemine, näidates sellega eeskuju kogu maailmas ja muutes ELi pühendumuse sellise vägivalla likvideerimisele oma välissuhetes usutavaks; nõuab naistevastast vägivalda ja naiste diskrimineerimise kõigi vormide vastast võitlust käsitlevate ELi suuniste läbivaatamist ja ajakohastamist;

37.  rõhutab, et soolise võrdõiguslikkuse saavutamine ei ole võimalik ilma meeste ja noorukite kaasamiseta; on veendunud, et soolise võrdõiguslikkuse edendamise protsessis tuleb kutsuda mehi ja noorukeid osalema ja aitama aktiivselt muutusi ellu viia, võideldes seeläbi sooliste stereotüüpide vastu; tuletab eelkõige meelde meeste ja noorukite rolli ja vastutust seksuaalse ja soolise vägivalla vastases võitlemises;

38.  kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat, Euroopa välisteenistust ja liikmesriike üles tagama inimõiguste kaitsjaid käsitlevate ELi suuniste täieliku rakendamise ning võtma vastu lisa, mille eesmärk on tunnustada ja arendada täiendavaid strateegiaid ja vahendeid, et paremini ja tõhusamalt reageerida ja ennetada konkreetseid olukordi, ohtusid ja riskitegureid, millega naissoost inimõiguste kaitsjad, sealhulgas tütarlapsed ja nooraktivistid silmitsi seisavad; nõuab soolise perspektiivi viivitamatut kohaldamist ja erimeetmeid naissoost inimõiguste kaitsjate toetamiseks kõigis programmides ja vahendites, mille eesmärk on kaitsta inimõiguste kaitsjaid;

39.  rõhutab, et paljudes maailma piirkondades ei ole naiste ja tütarlaste inimõigused täielikult tagatud ning kodanikuühiskonna organisatsioonid, sealhulgas naiste ja tütarlaste õiguste organisatsioonid, seisavad silmitsi üha suuremate probleemidega üle maailma ahenevas demokraatlikus tegevusruumis. tuletab meelde olulist tööd, mida kodanikuühiskonna organisatsioonid on kohapeal teinud, et säilitada rahu ja kaasata naised rahuprotsessi, poliitikasse, valitsemisse, institutsioonide ülesehitamisse, õigusriiki ja julgeolekusektorisse; kutsub ELi delegatsioone üles jälgima tagasilööke soolise võrdõiguslikkuse ning seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste valdkonnas ning suundumust kodanikuühiskonna tegutsemisruumi ahenemise poole ning võtma konkreetseid meetmeid kodanikuühiskonna kaitsmiseks ähvarduste, ahistamise, vägivalla ja vaenukõne eest; nõuab tungivalt, et komisjon, Euroopa välisteenistus, liikmesriigid ja ELi delegatsioonide juhid tagaksid suutlikkuse asjakohase edendamisega toetuse kohalikele kodanikuühiskonna organisatsioonidele, sealhulgas naisorganisatsioonidele ja inimõiguste kaitsjatele ning muudaksid nendega tehtava koostöö ja konsulteerimise oma töö standardelemendiks; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid toetaksid algatusi, mille eesmärk on vaidlustada ja kujundada ümber negatiivsed soolised normid ja stereotüübid kõigis olukordades;

40.  kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust süstemaatiliselt toetama seksuaal- ja reproduktiivtervishoidu ning seonduvaid õigusi, mis aitab kaasa kõigi tervist käsitlevate kestliku arengu eesmärkide saavutamisele, näiteks sünnieelne hooldus ja meetmed suure riskiga sündide ennetamiseks ning imikute ja väikelaste suremuse vähendamiseks; juhib tähelepanu vajadusele toetada juurdepääsu pereplaneerimisele ja emade tervishoiuteenustele, igakülgsele eakohasele seksuaalharidusele, rasestumisvastastele vahenditele, ohututele ja seaduslikele aborditeenustele ning austada naiste õigust teha otsuseid oma keha kohta ja olla kaitstud igasuguse diskrimineerimise, sunduse või vägivalla eest; kutsub komisjoni üles tõkestama nn üleilmse suutropireegli (global gag rule) mõju, toetades oluliselt seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste rahastamist olemasolevatest ELi välismõõtme rahastamisvahenditest;

41.  tuletab meelde, et kultuurilise ja struktuurse soolise ebavõrdsuse tõttu mõjutavad kliimamuutused ebaproportsionaalselt naisi ja tütarlapsi; tunnistab, et sooline võrdõiguslikkus on rahu, julgeoleku ja kestliku arengu saavutamise ning kliimaprobleemide tõhusa lahendamise seisukohast oluline ning et sellise ausa ja õiglase ülemineku saavutamiseks, kus mitte kedagi ei jäeta kõrvale, on otsustava tähtsusega valdkondadevahelise perspektiivi olemasolu; juhib tähelepanu asjaolule, et ainult 30 % kliimaläbirääkijatest on naised, ja tuletab meelde, et naiste sisuline ja võrdne osalemine ELi, riigi ja kohaliku tasandi kliimapoliitika ja meetmete üle otsuste tegemise organites on pikaajaliste kliimaeesmärkide saavutamiseks äärmiselt oluline; soovitab tungivalt luua GAP III‑s selged seosed Pariisi kokkuleppega ning palub, et EL ja tema liikmesriigid tagaksid naisorganisatsioonidele juurdepääsu rahvusvahelistele kliimafondidele;

42.  peab kahetsusväärseks, et naised ja tütarlapsed kogu maailmas puutuvad jätkuvalt kokku süstemaatilise diskrimineerimise paljude vormidega; märgib, et on vaja võidelda naiste vaesuse vastu, tagades neile võrdse juurdepääsu majandusressurssidele; tuletab meelde, et naiste suurem kaasatus tööturul, suurem toetus naiste ettevõtlusele, võrdne kapitali kättesaadavus ka naisettevõtjatele, meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse töö eest võrdse palga kaitse ning töö- ja eraelu tasakaalu edendamine on tähtsad tegurid pikaajalise kestliku ja kaasava majandusliku heaolu saavutamisel, ebavõrdsusega võitlemisel ja naiste ergutamisel saavutada rahaline iseseisvus; kutsub sellega seoses liikmesriike ja ELi institutsioone üles suurendama vajaduse korral rahastamise kättesaadavust, sealhulgas mikrokrediidi tagamisega ning tegema koostööd partnerriikidega, et edendada naiste staatust, sealhulgas sellistes valdkondades nagu pärandiõigus omandile ja maale, juurdepääs õiguslikule seisundile ning finants- ja digitaalsele kirjaoskusele ning kaitse lapstööjõu kasutamise ja muude ekspluateerimisvormide eest;

43.  rõhutab vajadust rakendada ELi rändepoliitikas sooline perspektiiv, mis tagab naistest ja tütarlastest varjupaigataotlejate ja pagulaste õigused, võtta viivitamata kasutusele sootundlikud varjupaiga- ja rändemenetlused ning tõhustada tööd, et tagada Euroopa vastuvõtukeskustes võimaliku vägivalla, ahistamise, vägistamise ja naistega kaubitsemise nõuetekohane kindlakstegemine ja kaitse nende eest;

44.  mõistab hukka igasuguse naiste- ja tütarlastevastase vägivalla, sealhulgas inimkaubanduse; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama koostööd kolmandate riikidega, et võidelda inimkaubanduse kõigi vormide vastu, pöörates erilist tähelepanu inimkaubanduse soolisele mõõtmele, eriti selleks, et tõkestada lapsega sõlmitud abielusid, naiste ja tütarlaste seksuaalset ärakasutamist ning seksiturismi; nõuab sootundlikku lähenemisviisi inimkaubandusele, käsitledes põhjalikult selle mõju mitmesuguste inimõiguste kasutamisele;

45.  nõuab, et sõjaaegse vägistamise ohvriks langenud tütarlastel ja naistel peab olema juurdepääs mittediskrimineerivale hooldusele, eelkõige põhjalikule arstiabile; rõhutab sellega seoses vajadust tagada, et kõikide naiste ja tütarlaste õigust elule ja inimväärsele kohtlemisele kaitstakse, eelkõige kahjulike tavade vastase aktiivse võitluse abil; rõhutab, et vägistamise kasutamine relva ja sunnivahendina tuleb kaotada ning EL peaks avaldama survet kolmandate riikide valitsustele ja kõigile sidusrühmadele, kes on seotud piirkondadega, kus toimub sooline vägivald, et teha sellele tavale lõpp, anda toimepanijad kohtu alla ja teha koostööd ellujäänute, kannatada saanud naiste ja kogukondadega, et aidata neil terveneda ja taastuda;

46.  võtab teadmiseks jätkuvad eduammud ELi ja ÜRO algatuse „Spotlight“ rakendamisel, et kaotada naiste- ja tütarlastevastane vägivald kogu maailmas – sellega seoses eraldati 2018. aastal Aafrikas ja Ladina‑Ameerikas elluviidavate programmide jaoks 270 miljonit eurot; nõuab, et EL võtaks kindla juhtrolli algatuses „Kaitse tagamine soolise vägivalla eest hädaolukordades“ ning konfliktidega seotud seksuaalse ja soolise vägivalla ohvrite toetamisel; tuletab komisjonile ja ELi liikmesriikidele meelde seksuaalse ja soolise vägivalla lõpetamist humanitaarkriisides käsitleva Oslo konverentsi tulemuste tähtsust;

47.  märgib, et 2018. aastal leppisid EL ja ÜRO aastateks 2019–2021 rahuoperatsioone ja kriisiohjet käsitlevaks koostööks kokku uutes, tulevikku suunatud prioriteetides; rõhutab vajadust muuta ELi ja ÜRO vahelise naisi, rahu ja julgeolekut käsitleva koostööplatvormi loomine välisasjade ja julgeolekuküsimuste tähtsaks osaks;

48.  märgib, et ÜRO on hoiatanud, et COVID‑19 pandeemia on toonud ilmsiks ja süvendanud igat liiki ebavõrdsust, sealhulgas soolist ebavõrdsust; peab äärmiselt muret tekitavaks koduse hoolduse ja riikliku hooldustöö ebavõrdset jaotust ja seda, et naised moodustavad umbes 70 % kogu maailma tervishoiutöötajatest ning et muret tekitab soolise vägivalla järsk kasv, mis on osaliselt tingitud pikemast piirangute perioodist ning piiratud juurdepääsust reproduktiiv- ja emadustervisele; nõuab seetõttu sihipäraste ja konkreetsete meetmete väljatöötamist, et tegelda COVID‑19 sotsiaal‑majandusliku mõjuga naistele ja tütarlastele; rõhutab, et kiiremas korras tuleks teha kättesaadavaks piisavalt rahalisi vahendeid selle tagamiseks, et naisorganisatsioonidel, inimõiguste kaitsjatel ja rahu kindlustajatel oleks täielik ja takistusteta juurdepääs kvaliteetsele tehnoloogiale, et neil oleks võimalik sisuliselt osaleda COVID‑19 kriisi ajal otsuste tegemise protsessis; rõhutab, kui vajalik on, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjon tunnustaksid inimeste julgeoleku vajalikkust, mis hõlmab naisi, rahu ja julgeolekut käsitleva ELi strateegilise lähenemisviisi kõiki aspekte; rõhutab vajadust tagada, et COVID‑19‑le suunatud ELi ülemaailmse vastuse rakendamine oleks sootundlik ning selles käsitletaks nõuetekohaselt naiste ja muude tõrjutud rühmade erivajadusi ning tagataks nende kaasamine kogu kavandamistsüklis.

o
o   o

49.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 101, 15.4.2011, lk 1. (2) ELT L 335, 17.12.2011, lk 1. (3) ELT C 76, 9.3.2020, lk 168. (4) ELT C 99 E, 3.4.2012, lk 56.

Euroopa Parlamendi 23. oktoobril 2020. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud(1) ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse eeskirjad, kuidas toetada liikmesriikide koostatavaid Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavaid ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavu (ÜPP strateegiakavad), ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (COM(2018)0392 – C8‑0248/2018 – 2018/0216(COD))(2)

P9_TA(2020)0287 A8-0200/2019

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek Muudatusettepanekud 776 ja 847 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 (1)  Komisjoni 29. novembri 2017. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ on sätestatud tulevase ühise põllumajanduspoliitika („ÜPP“) probleemid, eesmärgid ja suunad pärast 2020. aastat. Kõnealused eesmärgid sisaldavad muu hulgas ÜPP tulemuspõhisemaks muutmise vajaduse täitmist, põllumajanduse, metsanduse ja maapiirkondade kaasajastamise ning majandusliku, sotsiaalse, keskkonna- ja kliimaalase jätkusuutlikkuse edendamist ning toetusesaajate suhtes kohaldatavate liidu õigusaktidega seotud halduskoormuse vähendamisele kaasaaitamist. (1)  Komisjoni 29. novembri 2017. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ on sätestatud tulevase ühise põllumajanduspoliitika („ÜPP“) probleemid, eesmärgid ja suunad pärast 2020. aastat. Kõnealused eesmärgid sisaldavad muu hulgas ÜPP tulemuspõhisemaks ja turule orienteeritumaks muutmise vajaduse täitmist, põllumajanduse, metsanduse ja maapiirkondade kaasajastamise ning majandusliku, sotsiaalse, demograafilise, keskkonna- ja kliimaalase jätkusuutlikkuse edendamist ning toetusesaajate suhtes kohaldatavate liidu õigusaktidega seotud halduskoormuse vähendamisele kaasaaitamist. Uus poliitika peaks samuti lihtsustama toetusesaajate tegevust ning tagama neile piisava sissetuleku. Kõnealuste eesmärkide saavutamiseks on äärmiselt oluline, et mitmeaastase finantsraamistiku rahastamine aastatel 2021–2027 jääks samale tasemele, nagu see oli 2014.–2020. aastal. Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 a (uus) (1a)   Ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) on Euroopa Liidu maapiirkondade arengus jätkuvalt kesksel kohal. Seepärast on oluline püüda peatada järkjärgulist loobumist põllumajanduslikust tegevusest, säilitades tugeva ÜPP, mida toetatakse piisavalt, et leevendada maapiirkondade rahvaarvu vähenemist ning jätkata tarbijate ootuste täitmist keskkonna-, toiduohutuse ja loomade heaolu küsimustes. Pidades silmas, et liidu tootjatel tuleb täita uusi õigusnõudeid ja ambitsioonikamaid keskkonnaeesmärke, ning võttes arvesse hindade volatiilsust ja ELi piiride suuremat avatust kolmandate riikide impordile, tuleks säilitada ÜPP eelarve vähemalt samal tasemel nagu aastatel 2014–2020. Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 b (uus) (1b)   ÜPP üleilmse mõõtme ja mõju arvessevõtmiseks peaks komisjon tagama sidususe ja järjepidevuse liidu muude välispoliitika meetmete ja välisrahastamisvahenditega, eelkõige arengukoostöö ja kaubanduse valdkonnas. Liidu pühendumus poliitikavaldkondade arengusidususele nõuab poliitika kujundamisel arengueesmärkide ja -põhimõtete arvestamist. Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2 (2)  Kuna ÜPP peab tõhusamalt reageerima liidu, rahvusvahelisel, liikmesriikide, piirkondlikul, kohalikul ja põllumajandusettevõtete tasandil ilmnevatele probleemidele ja võimalustele, on oluline ühtlustada ÜPP juhtimist ning parandada selle tulemuslikkust liidu eesmärkide saavutamisel ning vähendada märkimisväärselt halduskoormust. Tulemuslikkusel põhineva ÜPP rakendamismudeli (edaspidi „rakendamismudel“) kohaselt peaks liit kehtestama poliitilised alusparameetrid, näiteks ÜPP eesmärgid ja põhinõuded, ning liikmesriikidel tuleks kanda suuremat vastutust eesmärkide täitmisel ja sihtide saavutamisel. Suurem subsidiaarsus võimaldab võtta paremini arvesse kohalikke tingimusi ja vajadusi, kohandades toetust, et anda võimalikult suur panus liidu eesmärkide saavutamisse. (2)  Kuna ÜPP peab tõhusamalt reageerima liidu, rahvusvahelisel, liikmesriikide, piirkondlikul, kohalikul ja põllumajandusettevõtete tasandil ilmnevatele probleemidele ja võimalustele, on oluline ühtlustada ÜPP juhtimist ning parandada selle tulemuslikkust liidu eesmärkide saavutamisel ning vähendada märkimisväärselt eelkõige lõplike toetusesaajate halduskoormust. Tulemuslikkusel põhineva ÜPP rakendamismudeli (edaspidi „rakendamismudel“) kohaselt peaks liit kehtestama poliitilised alusparameetrid, näiteks ÜPP eesmärgid ja põhinõuded, ning liikmesriikidel tuleks kanda suuremat vastutust eesmärkide täitmisel ja sihtide saavutamisel, tagades samal ajal sektori poliitilise kindluse ja rahalise kindlustatuse. Suurem subsidiaarsus võimaldab võtta paremini arvesse kohalikke tingimusi ja vajadusi, kohandades toetust, et anda võimalikult suur panus liidu eesmärkide saavutamisse. Tagamaks, et selline subsidiaarsus poleks märk ÜPP taasriigistamisest, peaks käesolev määrus sisaldama kindlaid Euroopa Liidu sätteid, mille eesmärk on vältida konkurentsimoonutusi ja tagada kõikide liidu põllumajandustootjate mittediskrimineeriv kohtlemine tervel liidu territooriumil. Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3 (3)  Täielikult liidu tasandil kehtestatud ühiste määratluste kasutamine on liikmesriikidele kaasa toonud teatavaid raskusi oma eripäradega arvestamisel riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Seetõttu tuleks liikmesriikidele võimaldada paindlikkust ÜPP strateegiakavas teatavate määratluste kindlaks määramisel. Ühtsete võrdsete tingimuste tagamiseks tuleb siiski liidu tasandil kehtestada vajalike oluliste elementidega mõisteid (edaspidi „raammääratlus“) sisaldav raamistik. (3)  Liikmesriikidele tuleks võimaldada paindlikkust ÜPP strateegiakavas teatavate määratluste kindlaks määramisel. Ühtsete võrdsete tingimuste tagamiseks tuleb siiski liidu tasandil kehtestada vajalike ühiste elementidega mõisteid (edaspidi „raammääratlus“) sisaldav raamistik. Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 (4)  Selleks et liit suudaks järgida oma rahvusvahelisi kohustusi seoses riiklike toetustega, nagu on sätestatud Maailma Kaubandusorganisatsiooni põllumajanduslepingus, ning eelkõige tagamaks, et jätkusuutlikkuse ja sellega seotud sekkumisliikide jaoks määratud sissetulekutoetust käsitletaks jätkuvalt rohelise kategooria toetusena, millel puudub või on väike kaubandust moonutav mõju või mõju tootmisele, peaks põllumajandustegevuse raammääratlus hõlmama nii põllumajandustoodete tootmist kui ka põllumajandusmaa säilitamist. Arvestades kohandamist kohalikele tingimustele, peaksid liikmesriigid kehtestama põllumajandustegevuse tegeliku määratluse oma ÜPP strateegiakavas. (4)  Selleks et liit suudaks järgida oma rahvusvahelisi kohustusi seoses riiklike toetustega, nagu on sätestatud Maailma Kaubandusorganisatsiooni põllumajanduslepingus, ning eelkõige tagamaks, et jätkusuutlikkuse ja sellega seotud sekkumisviiside jaoks määratud sissetulekutoetust käsitletaks jätkuvalt rohelise kategooria toetusena, millel puudub või on väike kaubandust moonutav mõju või mõju tootmisele, peaks põllumajandustegevuse raammääratlus hõlmama nii põllumajandustoodete tootmist kui ka põllumajandusmaa säilitamist. Arvestades kohandamist kohalikele tingimustele, peaksid liikmesriigid kehtestama põllumajandustegevuse määratluse oma ÜPP strateegiakavas, mis vastaks liidu raammääratluse ühistele elementidele. Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5 (5)  Et säilitada olulisi, kogu liitu hõlmavaid elemente, millega tagatakse liikmesriikide otsuste vaheline võrreldavus, kuid mitte seada liikmesriikidele piiranguid liidu eesmärkide saavutamisel, tuleks kehtestada „põllumajandusmaa“ raammääratlus. Seotud raammääratlused „põllumaa“, „püsikultuuride all olev maa“ ja „püsirohumaa“ peaksid olema laiaulatuslikud, et liikmesriigid saaksid määratlusi täpsustada vastavalt kohalikele tingimustele. „Põllumaa“ raammääratlus peaks olema kehtestatud viisil, mis võimaldaks liikmesriikidel hõlmata erinevaid tootmisviise, sealhulgas süsteeme, nagu agrometsandus, ning põõsaste ja puudega põllumaad, ning see nõuab kesade hõlmamist, et tagada tootmiskohustusega sidumata toetustena antava sekkumise liik. „Püsikultuuride all oleva maa“ raammääratlus peaks hõlmama tegelikult tootmiseks kasutatavaid alasid ja muid kui tootmiseks kasutatavaid alasid, samuti puukoole ja lühikese raieringiga madalmetsi, mille määratlevad liikmesriigid. „Püsirohumaa“ raammääratlus peaks võimaldama liikmesriikidel täpsustada lisakriteeriume ning lubama neil lisada muid karjatamiseks sobivaid liike kui rohi või muud rohttaimed või millest oleks võimalik toota loomasööta, olenemata sellest, kas neid kasutatakse tegelikuks tootmiseks või mitte. (5)  Et säilitada olulisi, kogu liitu hõlmavaid ühiseid elemente, millega tagatakse liikmesriikide otsuste vaheline võrreldavus ja liidu põllumajandustootjate võrdne kohtlemine, kuid mitte seada liikmesriikidele piiranguid liidu eesmärkide saavutamisel, tuleks kehtestada „põllumajandusmaa“ raammääratlus. Seotud raammääratlused „põllumaa“, „püsikultuuride all olev maa“ ja „püsirohumaa“ peaksid olema laiaulatuslikud, et liikmesriigid saaksid määratlusi täpsustada vastavalt kohalikele tingimustele ja traditsioonilistele tavadele. „Põllumaa“ raammääratlus peaks olema kehtestatud viisil, mis võimaldaks liikmesriikidel hõlmata erinevaid tootmisviise, sealhulgas süsteeme, nagu agrometsandus, ning põõsaste ja puudega põllumaad, ning see nõuab kesade hõlmamist, et tagada tootmiskohustusega sidumata toetustena antava sekkumise liik. „Püsikultuuride all oleva maa“ raammääratlus peaks hõlmama tegelikult tootmiseks kasutatavaid alasid ja muid kui tootmiseks kasutatavaid alasid, samuti puukoole ja lühikese raieringiga madalmetsi, mille määratlevad liikmesriigid. „Püsirohumaa“ raammääratlus peaks võimaldama liikmesriikidel täpsustada lisakriteeriume ning lubama neil lisada muid karjatamiseks sobivaid liike kui rohi või muud rohttaimed või millest oleks võimalik toota ainult või muu hulgas loomasööta, olenemata sellest, kas neid kasutatakse tegelikuks tootmiseks või mitte. Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5 a (uus) (5a)  Põllumajandustootmise tulevikku silmas pidades tuleks keskenduda kvaliteetse toidu tootmisele, kuna selles valdkonnas on liidul konkurentsieelis. Liidu standardid tuleks säilitada ning võimaluse korral neid rangemaks muuta, ning tuleks ette näha meetmed, et suurendada veelgi toiduainetootjate pikaajalist tootlikkust ja konkurentsivõimet ning võtta kasutusele uusi tehnoloogiaid ja kasutada tõhusamalt ressursse, tugevdades seeläbi liidu ülemaailmset liidrirolli. Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8 (8)  Mis puudutab kanepi tootmiseks kasutatavaid maa-alasid, peaks rahvatervise säilitamiseks ning teiste õigusorganitega kooskõla tagamiseks nende kanepiseemnesortide kasutamine, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2 %, kuuluma toetuskõlblike hektarite määratluse alla. (8)  Mis puudutab kanepi tootmiseks kasutatavaid maa-alasid, peaks rahvatervise säilitamiseks ning teiste õigusorganitega kooskõla tagamiseks nende kanepiseemnesortide kasutamine, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,3 %, kuuluma toetusõiguslike hektarite määratluse alla. Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9 (9)  Et veelgi parandada ÜPP tulemuslikkust, peaks sissetulekutoetus olema suunatud tegelikele põllumajandustootjatele. Et tagada liidu tasandil toetuse suunamise ühtne lähenemisviis, tuleks kehtestada olulisi elemente hõlmav „tegeliku põllumajandustootja“ raammääratlus. Selle raamistiku alusel peaksid liikmesriigid määrama oma ÜPP strateegiakavas kindlaks, milliseid põllumajandustootjaid ei loeta tegelikeks põllumajandustootjateks, võttes aluseks sellised tingimused nagu sissetulekukriteeriumid, tööjõusisendid põllumajandusettevõttes, ettevõtte eesmärk ning kuulumine registritesse. Samuti ei tohiks see välistada toetuse andmist mitmes valdkonnas tegutsevatele põllumajandustootjatele, kes tegelevad aktiivse põllumajandustootmisega, kuid väljaspool oma põllumajandusettevõtet ka mittepõllumajandusliku tegevusega, kuna nende mitmekesine tegevus aitab enamasti tugevdada maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku olukorda. (9)  Et veelgi parandada ÜPP tulemuslikkust, peaks sissetulekutoetus olema suunatud aktiivsetele põllumajandustootjatele. Et tagada liidu tasandil toetuse suunamise ühtne lähenemisviis, tuleks kehtestada ühiseid elemente hõlmav „aktiivse põllumajandustootja“ raammääratlus. See ei tohiks välistada toetuse andmist mitmes valdkonnas tegutsevatele põllumajandustootjatele, kes tegelevad aktiivse põllumajandustootmisega, kuid väljaspool oma põllumajandusettevõtet ka mittepõllumajandusliku tegevusega, kuna nende mitmekesine tegevus aitab enamasti tugevdada maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku olukorda. Raammääratlus peaks igal juhul aitama säilitada liidus eksisteerivat perekondliku põllumajandustootmise mudelit. Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9 a (uus) (9a)  Naiste ja meeste võrdõiguslikkus on üks liidu aluspõhimõtteid ja soolise aspekti arvessevõtt on tähtis vahend selle põhimõtte ÜPPsse lõimimiseks. Seepärast tuleks eelkõige keskenduda naiste osalemise edendamisele maapiirkondade sotsiaalmajanduslikus arengus. Naiste juhitud põllumajandusettevõtted kipuvad üldiselt olema väiksemad ning naiste kui põllumajandustootjate abikaasade töö ei ole alati tunnustatud ja nähtav, mis mõjutab nende majanduslikku sõltumatust. Käesolev määrus peaks aitama kaasa naiste töö nähtavuse suurendamisele, suuremale väärtustamisele ja arvesse võtmisele konkreetsete eesmärkide raames, mida liikmesriigid oma strateegiakavades esitavad. Soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtted peaksid olema ÜPP sekkumiste ettevalmistamise, elluviimise ja hindamise lahutamatu osa. Liikmesriigid peavad samuti tugevdama oma suutlikkust võtta soolist aspekti arvesse ja koguda soopõhiselt eristatud andmeid. Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10 (10)  Selleks et tagada põlvkondadevahetuse eesmärgi saavutamisel otsetoetustena makstavate sekkumiste ja maaelu arengu sekkumiste vaheline kooskõla, tuleb ELi tasandil kehtestada „noore põllumajandustootja“ raammääratlus. (10)  Selleks et tagada põlvkondadevahetuse eesmärgi saavutamisel otsetoetustena makstavate sekkumiste ja maaelu arengu sekkumiste vaheline kooskõla, tuleb ELi tasandil kehtestada ühiste elementidega „noore põllumajandustootja“ raammääratlus. Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10 a (uus) (10a)   Selleks et tagada maapiirkondades ettevõtluse arengu soodustamise eesmärgil otsetoetustena makstavate sekkumisviiside ja maaelu arengu sekkumisviiside vaheline kooskõla, tuleb ELi tasandil kehtestada ühiste elementidega „uue põllumajandustootja“ raammääratlus. Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11 (11)  Ühise põllumajanduspoliitika eesmärkidele konkreetse sisu andmiseks, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 39, ning ühtlasi tagamaks, et liit suudab asjakohaselt lahendada kõige hiljutisemad probleemid, on asjakohane näha ette üldeesmärgid, milles kajastatakse teatises „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ kehtestatud suuniseid. Liidu tasandil tuleb täpsustada erieesmärgid ning neid peavad liikmesriigid kohaldama oma ÜPP strateegiakavas. Hoides tasakaalu kestliku arengu mõõtmete vahel ning kooskõlas mõjuhinnanguga aitavad need erieesmärgid vormida ÜPP üldeesmärgid konkreetsemateks prioriteetideks ning võtta arvesse eelkõige asjakohaseid kliima-, energia- ja keskkonnaalaseid liidu õigusakte. (11)  Ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide täitmiseks, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 39, ning ühtlasi tagamaks, et liit suudab asjakohaselt lahendada kõige hiljutisemad probleemid, on asjakohane näha ette üldeesmärgid, milles kajastatakse teatises „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ kehtestatud suuniseid. Liidu tasandil tuleb täpsustada erieesmärgid ning neid peavad liikmesriigid järgima oma ÜPP strateegiakavas. Hoides tasakaalu kestliku arengu mõõtmete vahel ning kooskõlas mõjuhinnanguga aitavad need erieesmärgid vormida ÜPP üldeesmärgid konkreetsemateks prioriteetideks nii majandus-, keskkonna- kui ka sotsiaalvaldkonnas. Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13 (13)  Kuna ÜPP rakendamismudeli kohaselt peaks liit kehtestama liidu eesmärgid ja määratlema sekkumisliigid ning liikmesriikide suhtes kohaldatavad liidu alusnõuded, millest viimaste kohaselt kohandatakse liidu raamistik toetusesaajate suhtes kohaldatavaks toetuskorraks. Selles kontekstis peaksid liikmesriigid tegutsema kooskõlas põhiõiguste harta ja liidu õiguse üldpõhimõtetega ning tagama, et toetusesaajatele liidu toetuse andmise õigusraamistik põhineb liikmesriikide ÜPP strateegiakaval ning on kooskõlas käesoleva määruses ja [horisontaalmääruses] sätestatud põhimõtete ja nõuetega. (13)  Kuna ÜPP rakendamismudeli kohaselt peaks liit kehtestama liidu eesmärgid ja määratlema sekkumisviisid ning liikmesriikide suhtes kohaldatavad liidu ühised nõuded, millest viimaste kohaselt kohandatakse liidu raamistik toetusesaajate suhtes kohaldatavaks toetuskorraks. Selles kontekstis peaksid liikmesriigid tegutsema kooskõlas põhiõiguste harta ja liidu õiguse üldpõhimõtetega ning tagama, et toetusesaajatele liidu toetuse andmise õigusraamistik põhineb liikmesriikide ÜPP strateegiakaval ning on kooskõlas käesoleva määruses ja [horisontaalmääruses] sätestatud põhimõtete ja nõuetega. Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13 a (uus) (13a)   ÜPP strateegiakavade rakendamisel tuleb järgida Euroopa Liidu lepingu artiklis 3 ja ELi toimimise lepingu artiklis 10 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid, sh Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet. Liikmesriigid ja komisjon peaksid täitma ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooniga seotud kohustusi ning tagama juurdepääsu vastavalt selle artiklile 9 ja kooskõlas liidu õigusega, millega ühtlustatakse toodete ja teenuste kättesaadavuse nõudeid. Liikmesriigid ja komisjon peaksid püüdma kõrvaldada ebavõrdsust ning edendada meeste ja naiste võrdõiguslikkust ja soolise aspekti arvessevõttu, samuti võidelda soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu toimuva diskrimineerimisega. Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) ei tohiks toetada tegevust, mis aitab kaasa mis tahes liiki segregatsioonile, diskrimineerimisele või tõrjutusele. Nimetatud fondide eesmärke tuleks täita kestliku arengu seisukohast ning kooskõlas Århusi konventsiooni raames ja liidus edendatud eesmärgiga säilitada ja kaitsta keskkonda ning parandada selle kvaliteeti ja võidelda kliimamuutuste vastu, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 11 ja artikli 191 lõikes 1, võttes arvesse põhimõtet „saastaja maksab“. Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13 b (uus) (13b)  Rakendamismudel ei tohiks tekitada olukorda, kus kõigis 27 riigis viiakse ellu erinevat põllumajanduspoliitikat, mis seaks ohtu ÜPP ühise vaimu ja tekitaks moonutusi. See peaks jätma liikmesriikidele tugeva ühise õigusraamistiku piires teatava paindlikkuse. Muudatusettepanekud 17 ja 779 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15 (15)  ÜPP suurema turule orienteerituse tingimustes, nagu on esitatud teatises „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“, võivad tururiskid, kliimamuutused ning nendega kaasnevate äärmuslike ilmastikunähtuste sagedus ja raskusaste, samuti sanitaar- ja fütosanitaarkriisid kaasa tuua hinnavolatiilsuse riski ja avaldada suuremat survet sissetulekutele. Seega, kuigi põllumajandustootjad vastutavad lõppkokkuvõttes põllumajandusettevõtetes kasutatavate strateegiate kujundamise eest, tuleks välja töötada usaldusväärne raamistik, et tagada asjakohane riskijuhtimine. Sel eesmärgil võivad liikmesriigid ja põllumajandustootjad suutlikkuse suurendamiseks toetuda liidu tasandi riskijuhtimise platvormile, et põllumajandustootjatel oleksid asjakohased rahalised vahendid investeeringute tegemiseks ning juurdepääs käibekapitalile, koolitusele, teadmiste jagamisele ja nõustamisele. (15)  ÜPP suurema turule orienteerituse tingimustes, nagu on esitatud teatises „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“, võivad tururiskid, vastastikkusklauslite puudumine kaubanduslepingutes kolmandate riikidega, kliimamuutused ning nendega kaasnevate äärmuslike ilmastikunähtuste sagedus ja raskusaste, samuti sanitaar- ja fütosanitaarkriisid kaasa tuua hinnavolatiilsuse riski ja avaldada suuremat survet sissetulekutele. Toiduainete tarneahela tasakaalustamatus mõjutab peamiselt primaarsektorit, mis on selle nõrgim lüli, kuid niisugune tasakaalustamatus avaldab negatiivset mõju ka tootjate sissetulekule. Seega, kuigi põllumajandustootjad vastutavad lõppkokkuvõttes põllumajandusettevõtetes kasutatavate strateegiate kujundamise ja oma ettevõtete vastupidavuse parandamise eest, tuleks välja töötada usaldusväärne raamistik, et tagada asjakohane riskijuhtimine. Sel eesmärgil võivad liikmesriigid ja põllumajandustootjad suutlikkuse suurendamiseks toetuda liidu tasandi riskijuhtimise platvormile, et põllumajandustootjatel oleksid asjakohased rahalised vahendid investeeringute tegemiseks ning juurdepääs käibekapitalile, koolitusele, teadmiste jagamisele ja nõustamisele. Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16 (16)  Keskkonnahoiu ja kliimameetmete edendamine ning liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse panustamine on tulevikus ELi põllumajanduse ja metsanduse suur prioriteet. Seetõttu peaks ÜPP ülesehitus olema asjaomaseid eesmärke arvestades ambitsioonikam. Rakendamismudeli kohaselt peaksid keskkonnaolude halvenemise ja kliimamuutustega kaasnevate probleemide lahendamiseks võetavad meetmed olema tulemuspõhised ning ELi toimimise lepingu artiklit 11 tuleks käesoleva määruse kohaldamisel tõlgendada tulemuse saavutamise kohustusena. (16)  Keskkonnakaitse, elurikkuse ja geneetilise mitmekesisuse toetamine ja parandamine põllumajandussüsteemis, samuti kliimameetmete edendamine ning liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse panustamine on tulevikus ELi põllumajanduse, aianduse ja metsanduse suur prioriteet. Seetõttu peaks ÜPP ülesehitus olema asjaomaseid eesmärke arvestades ambitsioonikam, kajastades samal ajal piisavalt tootjate ees seisvat suuremat koormust ja suuremaid nõudeid. Rakendamismudeli kohaselt peaksid keskkonnaolude halvenemise ja kliimamuutustega kaasnevate probleemide lahendamiseks võetavad meetmed olema tulemuspõhised ning ELi toimimise lepingu artiklit 11 tuleks käesoleva määruse kohaldamisel tõlgendada tulemuse saavutamise kohustusena. Kuna paljudes liidu maapiirkondades esineb struktuurilisi probleeme, nagu atraktiivsete töövõimaluste puudumine, oskustööjõu nappus, ühenduvuse, taristute ja oluliste teenuste alarahastatus, samuti noorte väljavool, on oluline tugevdada asjaomaste piirkondade sotsiaal-majanduslikku olukorda kooskõlas Corki deklaratsiooni versiooniga 2.0. Seda tuleb teha eelkõige töökohtade loomise ja põlvkondade vahetuse kaudu, tuues komisjoni kavandatud tööhõive ja majanduskasvu maapiirkondadesse, parandades sotsiaalset kaasatust, põlvkondade vahetust ning edendades arukate külade loomist kõigis Euroopa maapiirkondades. Nagu on märgitud teatises „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“, võivad uued maapiirkondade väärtusahelad, nagu taastuvenergia, kasvav biomajandus, ringmajandus ning ökoturism, suurendada maapiirkondade kasvupotentsiaali ja tööhõivet. Sellega seoses võib rahalistel vahenditel ja InvestEU tagatise kasutamisel olla tähtis roll rahastamisele juurdepääsu tagamisel ning põllumajandusettevõtete kasvupotentsiaali edendamisel. Maapiirkondades on riigis seaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike jaoks olemas tööhõivevõimaluste potentsiaal selliselt, et kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiate raames edendatakse nende sotsiaalset ja majanduslikku integratsiooni. Kuna paljudes liidu maapiirkondades esineb struktuurilisi probleeme, nagu atraktiivsete töövõimaluste puudumine, oskustööjõu nappus, lairibaühenduse ja ühenduvuse, taristute ja oluliste teenuste alarahastatus, samuti noorte väljavool, on oluline tugevdada asjaomaste piirkondade sotsiaal-majanduslikku olukorda kooskõlas Corki deklaratsiooni versiooniga 2.0. Seda tuleb teha eelkõige töökohtade loomise ja põlvkondade vahetuse kaudu, tuues komisjoni kavandatud tööhõive ja majanduskasvu maapiirkondadesse ning parandades sotsiaalset kaasatust, noorte toetamist, naiste suuremat osalemist maapiirkondade majanduses, põlvkondade vahetust ning edendades arukate külade loomist kõigis Euroopa maapiirkondades. Et maapiirkondade majandust stabiliseerida ja mitmekesistada, tuleks toetada mittepõllumajanduslike ettevõtete arendamist, loomist ja säilitamist. Nagu on märgitud teatises „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“, võivad uued maapiirkondade väärtusahelad, nagu taastuvenergia, kasvav biomajandus, ringmajandus ning ökoturism, suurendada maapiirkondade kasvupotentsiaali ja tööhõivet, kaitstes samal ajal loodusvarasid. Sellega seoses võib rahalistel vahenditel ja InvestEU tagatise kasutamisel olla tähtis roll rahastamisele juurdepääsu tagamisel ning põllumajandusettevõtete kasvupotentsiaali edendamisel. Maapiirkondades on riigis seaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike jaoks olemas tööhõivevõimaluste potentsiaal selliselt, et kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiate raames edendatakse nende sotsiaalset ja majanduslikku integratsiooni. Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16 a (uus) (16a)   Komisjon peaks maapiirkondade sotsiaalmajandusliku kestlikkuse nimel kontrollima, kas liikmesriigid tagavad ÜPP strateegiakava raames sidususe Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/41/EL kohaldamise1a ning maaelu arengu fondide kasutamise pikaajalise lähenemisviisi vahel. ____________________ 1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta direktiiv 2010/41/EL füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 86/613/EMÜ (ELT L 180, 15.7.2010, lk 1). Muudatusettepanek 853 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16 b (uus) (16b)   Põllumajandus võib olla majanduskasvu ja vaesuse vähendamise oluline tõukejõud, kuid see sektor on paljudes riikides ebatõhus, osaliselt seetõttu, et naised, kes annavad suure panuse maapiirkondade majandusse, seisavad silmitsi piirangutega. Liikmesriigid peaksid võtma mõjusaid meetmeid, et toetada naiste olulist rolli maapiirkondade arendamisel ja säilitamisel. Muudatusettepanekud 20 ja 781 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17 (17)  ÜPP peaks jätkuvalt tagama toiduga kindlustatuse, see tähendab seda, et igal inimesel on igal ajal juurdepääs piisavale, ohutule ja täisväärtuslikule toidule. Lisaks sellele peaks ÜPP aitama liidu põllumajandusel paremini reageerida ühiskonna nõudmistele, mis on seotud toiduainete ja tervise, sealhulgas ka säästva põllumajandustootmise, tervislikumate toitumisharjumuste, toidu raiskamise ja loomade heaoluga. ÜPP peaks jätkuvalt soodustama konkreetsete ja väärtuslike näitajatega tootmist, aidates samal ajal põllumajandustootjatel ennetavalt kohandada tootmist vastavalt turusignaalidele ja tarbijate nõudmistele. (17)  ÜPP peaks jätkuvalt tagama toiduga kindlustatuse, see tähendab seda, et igal inimesel on igal ajal juurdepääs piisavale, ohutule, tervislikule ja täisväärtuslikule toidule. Lisaks sellele peaks ÜPP aitama liidu põllumajandusel paremini reageerida ühiskonna nõudmistele, mis on seotud toiduainete ja tervise, sealhulgas ka säästva põllumajandustootmise, tervislikumate toitumisharjumuste, kvaliteetse toodangu ja kvaliteedieristuse, toidu raiskamise ja loomade heaoluga. ÜPP peaks jätkuvalt soodustama konkreetsete ja väärtuslike näitajatega kestlikku tootmist, nagu suure loodusväärtusega põllumajandustootmissüsteemid, aidates samal ajal põllumajandustootjatel ennetavalt kohandada tootmist vastavalt turusignaalidele ja tarbijate nõudmistele. Muudatusettepanek 782 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17 a (uus) (17a)   Kooskõlas kohustusega järgida 2030. aasta tegevuskava ja Pariisi kokkulepet ning kooskõlas rahvusvahelise põllumajandusteadmiste, teaduse ja arengutehnoloogia hindamise järeldustega, samuti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni eriraportööri soovitustega, mis käsitlevad õigust toidule, peaksid liit ja liikmesriigid üle minema kestlikule Euroopa toidu- ja põllumajandussüsteemile. Sellel üleminekul tuleks keskenduda mitmekesiste, säästvate ning vastupanuvõimeliste põllumajandustavade edendamisele, mis aitavad kaitsta ja suurendada loodusvarasid, tugevdada ökosüsteeme, kohaneda kliimamuutustega ja neid leevendada, kohandades loomakasvatust vastavalt ökoloogilisele taluvusvõimele, vähendades sõltuvust mittesäästvatest sisenditest, sealhulgas fossiilsetest energiaallikatest, ning parandades järk-järgult elurikkust ja mullakvaliteeti. Muudatusettepanekud 21 ja 783 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17 b (uus) (17b)   Kuigi Euroopa terviseühtsuse tegevuskavas antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks käsitatakse vaktsineerimist kulutõhusa rahvatervisega seotud meetmena antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemisel, on diagnoosimise, antimikroobikumide alternatiivide ja vaktsineerimise suhteliselt suurem maksumus võrreldes tavapäraste antibiootikumidega takistuseks loomade vaktsineerimise määra tõstmisel. Muudatusettepanek 784 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17 c (uus) (17c)   Et täita ÜPP keskkonnaeesmärgid, aga ka ühiskondlikud nõuded seoses suurema toiduohutusega, tuleks edendada väga väikese raskmetallisisaldusega väetisetoodete kasutamist. Muudatusettepanek 1100 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 19 a (uus) (19a)   Põllumajandustootjate ja nende perekondade heaolu tagamiseks ning pidades silmas asjaolu, et stress on põllumajandusettevõtetes toimunud õnnetuste peamine põhjus, tagavad liikmesriigid poliitika sotsiaalse kestlikkuse, hoides regulatiivse ja halduskoormuse võimalikult madalana, võimaldades põllumajandustootjatel töö- ja eraelu tervislikult tasakaalustada ning tagades põllumajanduse elujõulisuse liidus; Muudatusettepanekud 728 ja 785 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 21 (21)  Tuginedes varasemale nõuetele vastavuse süsteemile, mida rakendatakse kuni 2020. aastani, seob uus tingimuslikkuse süsteem ÜPP toetuse saamise toetusesaajate vastavusega keskkonna, kliimamuutuste, rahvatervise, loomatervise, taimetervise ja loomade heaoluga seotud põhinõuetele. Põhinõuded hõlmavad ühtlustatud kujul kohustuslikke majandamistingimusi ning maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudeid. Kõnealustes põhinõuetes tuleks paremini arvesse võtta keskkonna- ja kliimaprobleeme ning ÜPP keskkonnaaspekte, seades seega sihikindlamaid keskkonna ja kliimaga seotud eesmärke kui need, mis komisjon avaldas oma teatises „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ ja teatises mitmeaastase finantsraamistiku kohta. Tingimuslikkuse eesmärk on toetada säästva põllumajanduse arengut, suurendades toetusesaajate teadlikkust nimetatud põhinõuete järgimise vajadusest. Samuti on siht see, et ÜPP vastaks paremini ühiskonna ootustele, parandades poliitika sidusust keskkonna, rahvatervise, loomatervise, taimetervise ja loomade heaoluga seotud eesmärkidega. Tingimuslikkus peaks olema ÜPP keskkonnaalase struktuuri lahutamatu osa, moodustades ühtlasi ühe osa ambitsioonikamatest keskkonna- ja kliimaalastest põhikohustustest, ning seda tuleks ammendavalt kohaldada kõikjal ELis. Selliste põllumajandustootjate suhtes, kes ei järgi kõnealuseid nõudeid, peaksid liikmesriigid tagama proportsionaalsete, tõhusate ja hoiatavate karistuste kohaldamise kooskõlas [horisontaalmäärusega]. (21)  Tuginedes varasemale nõuetele vastavuse süsteemile, mida rakendatakse kuni 2020. aastani, seob uus tingimuslikkuse süsteem ÜPP toetuse saamise toetusesaajate vastavusega keskkonna, kliimamuutuste, rahvatervise, kohaldatavate töö- ja töötingimuste, loomatervise, taimetervise ja loomade heaoluga seotud põhinõuetele. Põhinõuded hõlmavad ühtlustatud kujul kohustuslikke majandamistingimusi ning maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudeid. Kõnealustes põhinõuetes tuleks paremini arvesse võtta keskkonna- ja kliimaprobleeme ning ÜPP keskkonnaaspekte, seades seega sihikindlamaid keskkonna ja kliimaga seotud eesmärke kui need, mis komisjon avaldas oma teatises „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ ja teatises mitmeaastase finantsraamistiku kohta. Lisaks on eriti oluline, et liikmesriigid võtaksid asjakohaseid meetmeid, et tagada tööandjate juurdepääs otsetoetustele, tingimusel et järgitakse kohaldatavaid töö- ja tööhõivetingimusi ja/või tööandjate kohustusi, mis tulenevad kõikidest asjakohastest kollektiivlepingutest ning sotsiaal- ja tööõigusest riiklikul ja liidu tasandil, muu hulgas teadlikkuse valdkonnas seoses töötingimuste, töötasu, tööaja, tervise ja ohutuse, eluaseme, soolise võrdõiguslikkuse, töötajate vaba liikumise, võrdse kohtlemise, töötajate lähetamise, kolmandate riikide kodanike viibimistingimuste, renditöö, sotsiaalkaitse ja sotsiaalkindlustuse kooskõlastamisega liikmesriikide vahel. Tingimuslikkuse eesmärk on toetada säästva põllumajanduse arengut, suurendades toetusesaajate teadlikkust nimetatud põhinõuete järgimise vajadusest. Toetusesaajad peaksid saama nende nõuete täitmise eest ka asjakohast hüvitist. Samuti on siht see, et ÜPP vastaks paremini ühiskonna ootustele, parandades poliitika sidusust keskkonna, töönormide, rahvatervise, loomatervise, taimetervise ja loomade heaoluga seotud eesmärkidega. Tingimuslikkus peaks olema ÜPP keskkonnaalase ja sotsiaalse struktuuri lahutamatu osa, moodustades ühtlasi ühe osa ambitsioonikamatest keskkonna-, sotsiaalsetest ja kliimaalastest põhikohustustest, ning seda tuleks ammendavalt kohaldada kõikjal ELis. Selliste põllumajandustootjate suhtes, kes ei järgi kõnealuseid nõudeid, peaksid liikmesriigid tagama proportsionaalsete, tõhusate ja hoiatavate karistuste kohaldamise kooskõlas [horisontaalmäärusega]. Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 22 (22)  Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete raamistiku eesmärk on aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, tegeleda veega seotud probleemidega, pinnase kaitse ja kvaliteediga ning elurikkuse kaitse ja kvaliteediga. Raamistikku tuleb täiustada, et võtta eeskätt arvesse kuni 2020. aastani kehtestatud tavasid seoses otsetoetuste keskkonnasäästlikumaks muutmisega, kliimamuutuste leevendamist ning vajadust parandada põllumajandusettevõtete jätkusuutlikkust ning eelkõige toitainete kasutamist. Tunnistatakse, et iga meetmega maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmiseks saab saavutada mitmesuguseid eesmärke. Raamistiku rakendamiseks peaksid liikmesriigid iga liidu tasandil kehtestatud standardi kohta määrama kindlaks riikliku standardi, võttes arvesse asjaomase maa-ala eriomadusi, sealhulgas mulla- ja ilmastikutingimusi, olemasolevaid põllumajandustingimusi, maakasutust, külvikorda, põllumajandustavasid ja põllumajandusstruktuure. Lisaks võivad liikmesriigid määrata kindlaks teised riiklikud standardid, mis on seotud III lisas sätestatud põhieesmärkidega, et parandada maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete raamistiku keskkonna- ja kliimamõju. Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete raamistiku osana kehtestatakse põllumajandusettevõtete põllumajandusliku ja keskkonnaalase tulemuslikkuse toetamiseks toitainete haldamise kavad, kasutades selleks sihtotstarbelist elektroonilist põllumajandusettevõtte säästlikkust soodustavat abivahendit, mille liikmesriigid teevad põllumajandustootjatele kättesaadavaks. Kõnealune abivahend peaks aitama kaasa otsuste tegemisele põllumajandusettevõtetes kohapeal, alustades toitainete minimaalse kasutamise funktsioonidega. Laialdane koostalitlusvõime ja moodulitest komplekteeritavus peaksid samuti võimaldama lisada teisi põllumajandusettevõtetes kohapeal kasutatavaid elektroonilisi ja e-valitsuse rakendusi. Põllumajandustootjatele üle kogu liidu võrdsete tingimuste tagamiseks võib komisjon anda liikmesriikidele toetust abivahendi väljatöötamiseks, samuti vajalike andmete säilitamise ja töötlemise teenuste jaoks. (22)  Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete raamistiku eesmärk on aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, tegeleda veega seotud probleemidega, pinnase kaitse ja kvaliteediga ning elurikkuse kaitse ja kvaliteediga. Raamistikku tuleb täiustada, et võtta eeskätt arvesse kuni 2020. aastani kehtestatud tavasid seoses otsetoetuste keskkonnasäästlikumaks muutmisega, kliimamuutuste leevendamist ning vajadust parandada põllumajandusettevõtete jätkusuutlikkust. Tunnistatakse, et iga meetmega maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmiseks saab saavutada mitmesuguseid eesmärke. Raamistiku rakendamiseks peaksid liikmesriigid iga liidu tasandil kehtestatud standardi kohta määrama kindlaks riikliku standardi, võttes arvesse asjaomase maa-ala eriomadusi, sealhulgas mulla- ja ilmastikutingimusi, olemasolevaid põllumajandustootmise tingimusi, erineva tootmise agronoomilisi omadusi, erinevusi üheaastaste kultuuride, püsikultuuride ja muu spetsialiseeritud tootmise vahel, maakasutust, külvikorda, kohalikke ja traditsioonilisi põllumajandustootmise tavasid ja põllumajandusettevõtete struktuure. Liikmesriigid võivad määrata kindlaks ka samaväärsed tavad või sertifitseerimissüsteemid, millel on kliimale ja keskkonnale kasulik mõju, mis on sarnane ühe või mitme maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise tava mõjuga või sellest parem. Muudatusettepanek 1127 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 22 a (uus) (22a)  Kogu liidus toimuva elurikkuse vähenemise vastu võitlemiseks on hädavajalik tagada kõikides liikmesriikides tingimuslikkuse ja ökokavade alusel mittetootlike alade ja elementide miinimumtase. Sellega seoses peaksid liikmesriigid oma strateegiakavades püüdma tagada vähemalt 10 % elurikkusele kasulike maastikuelementide pindala. Need peaksid muu hulgas hõlmama puhverribasid, külvikorraga või külvikorravälist kesa, hekke, mittetootlikke puid, terrass-seinu ja tiike, mis kõik aitavad parandada süsiniku sidumist, ennetada mulla erosiooni ja vähenemist, filtreerida õhku ja vett ning toetada kliimamuutustega kohanemist. Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 23 (23)  Selleks et kohustuslikud majandamisnõuded hakkaksid põllumajandusliku majapidamise tasandil toimima ja oleks tagatud põllumajandustootjate võrdne kohtlemine, peavad liikmesriigid neid täiel määral rakendama. Tingimuslikkuse eeskirjade järjepidevuse tagamiseks seoses poliitika jätkusuutlikkuse parandamisega peaksid kohustuslikud majandamisnõuded hõlmama keskkonda, rahvatervist, loomatervist, taimetervist ja loomade heaolu käsitlevaid peamisi liidu õigusakte, mille kohaldamine riigi tasandil tähendab põllumajandustootjatele täpseid kohustusi, sealhulgas nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ11 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ12 või nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ13 kohaseid kohustusi. Selleks et täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/201314 lisas esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu tehtud ühisavaldust, on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ15 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ16 asjakohased sätted kohustuslike majandamisnõuetena lisatud tingimuslikkuse kohaldamisalasse ning maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete loetelu on vastavalt kohandatud. (23)  Selleks et kohustuslikud majandamisnõuded hakkaksid põllumajandusliku majapidamise tasandil toimima ja oleks tagatud põllumajandustootjate võrdne kohtlemine, peavad liikmesriigid neid täiel määral rakendama. Tingimuslikkuse eeskirjade järjepidevuse tagamiseks seoses poliitika jätkusuutlikkuse parandamisega peaksid kohustuslikud majandamisnõuded hõlmama keskkonda, rahvatervist, loomatervist, taimetervist ja loomade heaolu käsitlevaid peamisi liidu õigusakte, mille kohaldamine riigi tasandil tähendab põllumajandustootjatele täpseid kohustusi, sealhulgas nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ11 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ12 või nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ13 kohaseid kohustusi. Selleks et täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/201314 lisas esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu tehtud ühisavaldust, on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ15 (veepoliitika raamdirektiiv) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ16 asjakohased sätted kohustuslike majandamisnõuetena lisatud tingimuslikkuse kohaldamisalasse ning maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete loetelu on vastavalt kohandatud. ____________________ ____________________ 11. Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7). 11. Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7). 12. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7). 12. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7). 13. Nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1). 13. Nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1). 14. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549). 14. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549). 15. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1). 15. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1). 16. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks (ELT L 309, 24.11.2009, lk 71). 16. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks (ELT L 309, 24.11.2009, lk 71). Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 24 (24)  Liikmesriigid peaksid kasutusele võtma põllumajandusettevõtete nõustamisteenused, et parandada põllumajanduslike majapidamiste ja põllumajandusettevõtete säästvat majandamist ja üldist tulemuslikkust, hõlmates majanduslikku, keskkonna- ja sotsiaalset mõõdet, ning et määrata kindlaks vajalikud parandused seoses ÜPP strateegiakavades sätestatud põllumajandusettevõtete tasandi kõigi meetmetega. Asjaomased põllumajandusettevõtete nõustamisteenused peaksid aitama põllumajandustootjatel ning teistel ÜPP toetuse saajatel ühelt poolt paremini mõista põllumajandusettevõtte juhtimise ja maa majandamise vahelist seost ning teiselt poolt teatud standardeid, nõudeid ja teavet sealhulgas seoses keskkonna ja kliimaga. Viimaste loetelu hõlmab põllumajandustootjatele ja teistele ÜPP toetusesaajatele kehtivaid või vajalikke standardeid, mis on sätestatud ÜPP strateegiakavades, ning neid standardeid, mis tulenevad vee ja pestitsiidide säästvat kasutamist käsitlevatest õigusaktidest, ning ka antimikroobikumiresistentsuse vastase võitluse algatustest ja riskijuhtimisest. Nõustamise kvaliteedi ja tõhususe võimendamiseks peaksid liikmesriigid kaasama nõustajaid põllumajandusalaste teadmiste ja innovatsioonisüsteemide (AKIS) raames, et olla võimeline pakkuma teadustegevuse ja innovatsiooni kaudu arendatud ajakohast tehnoloogilist ja teadusteavet. (24)  Liikmesriigid peaksid osutama kvaliteetseid põllumajandusettevõtete nõustamisteenuseid, et parandada põllumajanduslike majapidamiste ja põllumajandusettevõtete säästvat majandamist ja üldist tulemuslikkust, hõlmates majanduslikku, keskkonna- ja sotsiaalset mõõdet, ning et määrata kindlaks vajalikud parandused seoses ÜPP strateegiakavades sätestatud põllumajandusettevõtete tasandi kõigi meetmetega. Asjaomased põllumajandusettevõtete nõustamisteenused peaksid aitama põllumajandustootjatel ning teistel ÜPP toetuse saajatel ühelt poolt paremini mõista põllumajandusettevõtte juhtimise ja maa majandamise vahelist seost ning teiselt poolt teatud standardeid, nõudeid ja teavet sealhulgas seoses keskkonna ja kliimaga. Viimaste loetelu hõlmab põllumajandustootjatele ja teistele ÜPP toetusesaajatele kehtivaid või vajalikke standardeid, mis on sätestatud ÜPP strateegiakavades, ning neid standardeid, mis tulenevad vee ja pestitsiidide säästvat kasutamist käsitlevatest õigusaktidest, ning ka antimikroobikumiresistentsuse vastase võitluse algatustest ja riskijuhtimisest. Nõustamise kvaliteedi ja tõhususe võimendamiseks peaksid liikmesriigid kaasama nõustajaid põllumajandusalaste teadmiste ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) raames, et olla võimeline pakkuma teadustegevuse ja innovatsiooni kaudu arendatud ajakohast tehnoloogilist ja teadusteavet. Kõik ELi algatused, mis on seotud nõustamisteenuste ja innovatsioonisüsteemidega, peaksid võimaluse korral lähtuma liikmesriikide tasandil juba olemasolevatest teenustest ja süsteemidest. Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 26 (26)  Liidu õigusaktides tuleks sätestada, et liikmesriigid peaksid ÜPP strateegiakavas kehtestama nõuded miinimumpindalale, mille puhul saadakse tootmiskohustusega sidumata toetust. Asjaomased nõuded peaksid arvestama vajadusega vältida mitme väikese toetussumma haldamisest tingitud liigset halduskoormust ning tagada toetuse tõhus panus ÜPP eesmärkide saavutamisse, millele aitab kaasa tootmiskohustusega sidumata otsetoetuste kohaldamine. Põllumajandusliku sissetulekutoetuse minimaalse taseme tagamiseks kõigile tegelikele põllumajandustootjatele ning vastamaks aluslepingu eesmärgile tagada põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa rahuldav elatustase, tuleks kehtestada iga-aastane pindalapõhine tootmiskohustusega sidumata toetus sekkumisliigina „põhiline sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks“. Asjaomase toetuse sihipärasemaks muutmiseks võib toetussummasid diferentseerida vastavalt territooriumirühmadele, võttes aluseks sotsiaal-majanduslikud ja/või agronoomilised tingimused. Et vältida häireid põllumajandustootjate sissetulekus, võivad liikmesriigid rakendada jätkusuutlikkuse tagamiseks põhilist sissetulekutoetust toetusõiguste alusel. Sel juhul peaks toetusõiguste väärtus enne kõiki ühtlustamisi olema proportsionaalne nende väärtusega, mis on kehtestatud vastavalt määruse (EL) nr 1307/2013 kohastele põhitoetuskavale, võttes arvesse ka toetusi, mis on ette nähtud kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade puhul. Liikmesriigid peaksid jõudma täiendava ühtlustamiseni, et liikuda järjekindlalt varasematelt väärtustelt edasi. (26)  Liidu õigusaktides tuleks sätestada, et liikmesriigid peaksid ÜPP strateegiakavas kehtestama nõuded miinimumpindalale, mille puhul saadakse tootmiskohustusega sidumata toetust. Asjaomased nõuded peaksid arvestama vajadusega vältida mitme väikese toetussumma haldamisest tingitud liigset halduskoormust ning tagada toetuse tõhus panus ÜPP eesmärkide saavutamisse, millele aitab kaasa tootmiskohustusega sidumata otsetoetuste kohaldamine. Põllumajandusliku sissetulekutoetuse minimaalse taseme tagamiseks kõigile aktiivsetele põllumajandustootjatele ning vastamaks aluslepingu eesmärgile tagada põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa rahuldav elatustase, tuleks kehtestada iga-aastane pindalapõhine tootmiskohustusega sidumata toetus sekkumisviisina „põhiline sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks“. Asjaomase toetuse sihipärasemaks muutmiseks võib toetussummasid diferentseerida vastavalt territooriumirühmadele, võttes aluseks sotsiaal-majanduslikud, keskkonna- ja/või agronoomilised tingimused. Et vältida häireid põllumajandustootjate sissetulekus, võivad liikmesriigid rakendada jätkusuutlikkuse tagamiseks põhilist sissetulekutoetust toetusõiguste alusel. Sel juhul peaks toetusõiguste väärtus enne kõiki ühtlustamisi olema proportsionaalne nende väärtusega, mis on kehtestatud vastavalt määruse (EL) nr 1307/2013 kohastele põhitoetuskavale, võttes arvesse ka toetusi, mis on ette nähtud kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade puhul. Liikmesriigid peaksid jõudma täiendava ühtlustamiseni, et liikuda järjekindlalt 2026. aastaks täieliku ühtlustamiseni. Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 26 a (uus) (26a)   ÜPP kaudu makstav sissetulekutoetus on Euroopas paljude väikeste põllumajandustootjate ja põllumajanduslike pereettevõtete jaoks peamine stabiilsuse ja jätkusuutlikkuse toetaja ning kuigi põllumajandustootjate suhtes on ootused kasvanud, ei ole seda teinud rahalised hüved. ÜPP üldine osakaal liidu eelarves väheneb, samas kui sektoris aset leidvad turukriisid ja aktiivsete põllumajandustootjate arvu vähenemine seavad sektori püsimajäämise jätkuvalt ohtu. Põllumajanduslike pereettevõtete mudelit tuleks kaitsta ÜPP üldeesmärgina ja liikmesriikide strateegiliste kavade abil, et luua sobiv koht esmatähtsale rollile, mis sellel mudelil on maapiirkondade sotsiaalse struktuuri toetamisel ja paljudele maapiirkonna elanikele elamisvõimaluste pakkumisel. Põllumajanduslikud pereettevõtted aitavad kaasa kestlikule toidutootmisele, loodusvarade säilitamisele, mitmekesistamise vajaduse täitmisele ning toiduga kindlustatuse tagamisele. Esimesed, kes üleilmastumisega kaasneva suure surve all kannatavad, on väikeste põllumajanduslike pereettevõtete mudeli kasutajad. Selline olukord tähendaks ilmselgelt, et ÜPP eesmärke ei ole suudetud täita ning see õõnestaks tulevikus ÜPP toetamiseks toodavaid argumente. Seetõttu tuleks ÜPP strateegiakavades püüda erieesmärkide kaudu sellist põllumajandustootmismudelit jätkuvalt kaitsta. Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 28 (28)  Väikesed põllumajandusettevõtted on jätkuvalt liidu põllumajanduse nurgakiviks, sest neil on oluline roll maapiirkondade tööhõive toetamisel ja territoriaalsele arengule kaasaaitamisel. Toetuse tasakaalustatuma jaotamise edendamiseks ja väikeste toetussummade saajate halduskoormuse vähendamiseks peaks liikmesriikidel olema valik pakkuda väikestele põllumajandustootjatele teiste otsetoetuste asendamise võimalust, makstes väikestele põllumajandusettevõtjatele toetust kindlasummalise maksena. (28)  Väikesed põllumajandusettevõtted on jätkuvalt liidu põllumajanduse nurgakiviks, sest neil on oluline roll maapiirkondade tööhõive toetamisel ja territoriaalsele arengule kaasaaitamisel. Toetuse tasakaalustatuma jaotamise edendamiseks ja väikeste toetussummade saajate halduskoormuse vähendamiseks peaks liikmesriikidel olema valik pakkuda väikestele põllumajandustootjatele otsetoetuste asendamise võimalust, makstes väikestele põllumajandusettevõtjatele toetust kindlasummalise maksena. Halduskoormuse edasise vähendamise eesmärgil peaksid liikmesriigid siiski esialgselt lubama teatavate põllumajandustootjate automaatset lisamist lihtsustatud kavasse, pakkudes neile võimalust teatud aja jooksul selles osalemisest loobuda. Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega tuleks liikmesriikidele anda võimalus kohaldada lihtsustatud kavas osalevatele väikestele põllumajandusettevõtjatele tingimuste lihtsustatud kontrolli. Muudatusettepanekud 28 ja 791 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 30 a (uus) (30a)   Mahepõllumajandus areneb paljudes liikmesriikides ning kogemused näitavad, et mahepõllumajandus pakub avalikke hüvesid, säilitab ökosüsteemi teenuseid ja loodusvarasid, vähendab sisendeid, meelitab ligi noori põllumajandustootjaid ja eelkõige naisi, loob töökohti, katsetab uusi ärimudeleid, vastab ühiskonna nõudmistele ning taaselustab maapiirkondi. Siiski kasvab nõudlus mahetoodete järele endiselt kiiremini kui tootmismaht. Liikmesriigid peaksid tagama, et nende ÜPP strateegiakava sisaldab eesmärke mahepõllumajanduslikuks tootmiseks kasutatava põllumajandusmaa osakaalu tõstmiseks, et täita tõusvat nõudlust mahetoodete järele ning arendada kogu mahepõllumajanduslike toodete tarneahelat. Liikmesriigid peaksid saama rahastada mahepõllumaale üleminekut ja selle säilitamist kas maaelu arengu meetmetest või keskkonnakavadest või neid kahte viisi omavahel kombineerides ning nad peaksid tagama, et eelarveeraldised on mahetootmise eeldatava kasvuga vastavuses. Muudatusettepanekud 29 ja 792 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 31 (31)  ÜPP peaks tagama liikmesriikidele piisava paindlikkuse keskkonnamõju suurendamisel, võttes samas arvesse kohalikke vajadusi ja põllumajandustootjate tegelikke tingimusi. Liikmesriigid peaksid ÜPP strateegiakavas kehtestama põllumajandustootjatele otsetoetuste kohased vabatahtlikud keskkonnakavad, mida tuleb täielikult koordineerida teiste asjakohaste sekkumistega. Liikmesriigid saaksid neid määratleda kui toetusi, mida makstakse avalike hüvede soodustamise ja pakkumise eest sellise põllumajandustegevuse kaudu, mis on kasulik keskkonnale ja kliimale, või hüvitisena selliste tavade kasutuselevõtu eest. Mõlemal juhul peaks olema eesmärgiks ÜPP keskkonna- ja kliimaalase tulemuslikkuse suurendamine ning tuleks minna kaugemale kohustuslikest nõuetest, mis on juba tingimuslikkuse süsteemi kohaselt ette nähtud. Liikmesriigid võivad otsustada kehtestada keskkonnakavad sellistele põllumajandustavadele nagu püsirohumaade ja maastikuelementide tõhusam majandamine ning mahepõllumajandus. Sellised keskkonnakavad võivad sisaldada ka rohujuuretasandi kavasid, mis võidakse seada tingimuseks ambitsioonikamate maaelu arenguga seotud kohustuste võtmisel. (31)  ÜPP peaks tagama liikmesriikidele piisava paindlikkuse keskkonnamõju suurendamisel, võttes samas arvesse kohalikke vajadusi ja põllumajandustootjate tegelikke tingimusi. Liikmesriigid peaksid ÜPP strateegiakavas komisjoni määratletud kliima- ja keskkonnasõbralike põllumajandustavade loetelu alusel kehtestama põllumajandustootjatele otsetoetuste kohased vabatahtlikud keskkonnakavad, mida tuleb täielikult koordineerida teiste asjakohaste sekkumistega. Liikmesriigid saaksid neid määratleda kui toetusi, mida makstakse avalike hüvede soodustamise ja pakkumise eest sellise põllumajandustegevuse kaudu, mis on kasulik keskkonnale ja kliimale. Eesmärgiks peaks olema ÜPP keskkonna- ja kliimaalase tulemuslikkuse suurendamine ning tuleks minna kaugemale kohustuslikest nõuetest, mis on juba tingimuslikkuse süsteemi kohaselt ette nähtud. Liikmesriigid peaksid määrama teatava protsendi oma otsetoetuste eraldisest keskkonnakavade toetamiseks. Liikmesriigid võivad otsustada kehtestada keskkonnakavad, et soodustada keskkonnale kasulikke tootmismudeleid, eriti ekstensiivse loomakasvatuse puhul, ning edendada igat liiki põllumajandustavasid, nagu püsirohumaade ja püsivate maastikuelementide tõhusam majandamine, ning luua keskkonnaohutuse sertifitseerimissüsteeme, näiteks mahepõllumajandust, integreeritud tootmist või keskkonda säästvat põllumajandust. Sellised keskkonnakavad võivad sisaldada meetmeid, mis ei ole seotud maaelu arengu põllumajandusliku keskkonnapoliitika ja kliimakohustustega, samuti sarnaseid meetmeid, mida võib käsitada rohujuuretasandi kavadena, mis võidakse seada tingimuseks ambitsioonikamate maaelu arenguga seotud kohustuste võtmisel. Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 33 (33)   Tuleks tagada tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetuse vastavus liidu rahvusvahelistele kohustustele. Kõnealused kohustused hõlmavad eelkõige GATTi alla kuuluvaid õliseemneid käsitleva Euroopa Majandusühenduse ja Ameerika Ühendriikide vastastikuse mõistmise memorandumis17 kehtestatud nõudeid, mida pärast ELi koosseisu muutumist kohaldatakse edaspidi õliseemnetega seotud ELi eraldi baaskülvipinna muudatuste suhtes. Komisjonil peaks olema õigus võtta vastu rakendusakte vastavate üksikasjalike eeskirjade kehtestamiseks. välja jäetud _________________ 17 Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vaheline vastastikuse mõistmise memorandum GATTi alla kuuluvate õliseemnete kohta (EÜT L 147, 18.6.1993). Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 35 (35)  Sektoripõhiste sekkumisliikide abil aidatakse kaasa ÜPP eesmärkide saavutamisele ning koostoime loomisele teiste ÜPP instrumentidega. Kooskõlas rakendamismudeliga tuleks liidu tasandil välja töötada asjaomaste sektoripõhiste sekkumisliikide sisu ja eesmärkide miinimumnõuded, et tagada siseturul võrdsed tingimused ning vältida ebavõrdset või ebaausat konkurentsi. Liikmesriigid peaksid põhjendama nende lisamist ÜPP strateegiakavasse ning tagama kooskõla teiste sekkumistega sektori tasandil. Liidu tasandil kehtestatud üldised sekkumised peaksid hõlmama puu- ja köögiviljasektorit, veinisektorit, mesindustoodete sektorit, oliiviõli ja lauaoliivide sektorit, humalasektorit ja teisi määratletavaid tooteid, mille puhul sektoripõhiste programmide kehtestamine avaldab eeldatavalt kasulikku mõju ÜPP mõne või kõigi käesoleva määruse kohaste üld- ja erieesmärkide saavutamisele. (35)  Sektoripõhiste sekkumisviiside abil aidatakse kaasa ÜPP eesmärkide saavutamisele ning koostoime loomisele teiste ÜPP instrumentidega. Kooskõlas rakendamismudeliga tuleks liidu tasandil välja töötada asjaomaste sektoripõhiste sekkumisviiside sisu ja eesmärkide miinimumnõuded, et tagada siseturul võrdsed tingimused ning vältida ebavõrdset või ebaausat konkurentsi. Liikmesriigid peaksid põhjendama nende lisamist ÜPP strateegiakavasse ning tagama kooskõla teiste sekkumistega sektori tasandil. Liidu tasandil kehtestatud üldised sekkumised peaksid hõlmama puu- ja köögiviljasektorit, veinisektorit, mesindustoodete sektorit, oliiviõli ja lauaoliivide sektorit, humalasektorit ja teisi artiklis 39 määratletud tooteid, mille puhul sektoripõhiste programmide kehtestamine avaldab eeldatavalt kasulikku mõju ÜPP mõne või kõigi käesoleva määruse kohaste üld- ja erieesmärkide saavutamisele. Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 35 a (uus) (35a)   Arvestades mesindussektorile ette nähtud toetuste suurendamist ja tunnustades elurikkuse säilitamise ja toiduainete tootmise olulist rolli, on vaja suurendada ka liidu kaasrahastamise maksimummäära ning lisada uusi rahastamiskõlblikke meetmeid, mille eesmärk on edendada sektori arengut. Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 37 (37)  Maaelu arengu sekkumiste puhul on põhimõtted määratud kindlaks liidu tasandil, eriti selles osas, mis puudutab liikmesriikidele kehtivaid põhinõudeid valikukriteeriumide kohaldamisel. Kuid liikmesriikidel peaks olema õigus määratleda konkreetsed tingimused vastavalt vajadustele. Maaelu arengu sekkumised sisaldavad toetusi, mis on seotud keskkonna-, kliima- ja muude juhtimisalaste kohustustega, mida liikmesriigid peaksid toetama oma territooriumidel vastavalt riiklikele, piirkondlikele või kohalikele erivajadustele. Liikmesriigid peaksid andma toetust põllumajandustootjatele ja teistele maa valdajatele, kes vabatahtlikkuse alusel võtavad selliseid juhtimisalaseid kohustusi, millega aidatakse kaasa kliimamuutuste tagajärgede leevendamisele ja nendega kohanemisele ning keskkonna kaitsele ja parandamisele (sh veekvaliteet ja -kogus, õhukvaliteet, mullastik, bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemi teenused), ning samuti vabatahtlikke kohustusi seoses Natura 2000 alade ja geneetilise mitmekesisuse toetusega. Juhtimisalaste kohustuste täitmiseks makstavat toetust võib ette näha ka kohalikul tasandil juhitud, integreeritud või koostööpõhiste lähenemisviiside ning tulemuspõhiste sekkumistena. (37)  Maaelu arengu sekkumiste puhul on põhimõtted määratud kindlaks liidu tasandil, eriti selles osas, mis puudutab liikmesriikidele kehtivaid põhinõudeid valikukriteeriumide kohaldamisel. Kuid liikmesriikidel peaks olema õigus määratleda konkreetsed tingimused vastavalt vajadustele. Maaelu arengu sekkumised sisaldavad toetusi, mis on seotud keskkonna-, kliima- ja muude juhtimisalaste kohustustega, mida liikmesriigid peaksid toetama oma territooriumidel vastavalt riiklikele, piirkondlikele või kohalikele erivajadustele. Liikmesriigid peaksid andma toetust põllumajandustootjatele ja põllumajandustootjate rühmadele ning teistele maa valdajatele, kes vabatahtlikkuse alusel võtavad selliseid juhtimisalaseid kohustusi, millega aidatakse kaasa kliimamuutuste tagajärgede leevendamisele ja nendega kohanemisele ning keskkonna kaitsele ja parandamisele (sh veekvaliteet ja -kogus, õhukvaliteet, mullastik, bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemi teenused), ning samuti vabatahtlikke kohustusi seoses Natura 2000 alade, suure loodusväärtusega alade ja geneetilise mitmekesisuse toetusega. Juhtimisalaste kohustuste täitmiseks makstavat toetust võib ette näha ka kohalikul tasandil juhitud, integreeritud, kollektiivsete või koostööpõhiste lähenemisviiside ning tulemuspõhiste sekkumistena. Muudatusettepanek 729 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 37 a (uus) (37a)  Selleks et tagada liidu ökosüsteemide vastupanuvõime ja edendada elurikkust, peaks liikmesriikidel olema lubatud anda toetusi põllumajanduse-keskkonnaalaste jätkusuutlike tavade, kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisele ning geneetiliste ressursside kaitse ja parandamise jaoks, eelkõige traditsiooniliste aretusmeetodite abil. Muudatusettepanekud 34, 794 ja 856 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 38 (38)  Juhtimisalaste kohustuste täitmiseks makstav toetus võib hõlmata ka mahepõllumajanduse lisatasu mahepõllumaa säilitamiseks ja sellele ülemineku toetamiseks; toetusi teistele sekkumisliikidele, millega toetatakse selliseid keskkonnasõbralikke tootmissüsteeme nagu agroökoloogia, säilitav põllumajandus ja integreeritud tootmine; metsakeskkonna- ja kliimateenuseid ning metsakaitset; lisatasu metsadele ja agrometsandussüsteemide rajamisele; loomade heaolu; geneetiliste ressursside säilitamist, säästvat kasutamist ja arendamist. Liikmesriigid võivad asjaomaste sekkumisliikide raames vastavalt oma vajadustele välja töötada teisi kavasid. Seda liiki toetused peaksid katma täiendavaid kulusid ja saamata jäänud tulu, mis on tingitud üksnes sellistest kohustustest, mis lähevad kaugemale liidu ja riiklikes õigusaktides sätestatud kohustuslikest põhistandarditest ja nõuetest, samuti tingimuslikkusest, nagu on sätestatud ÜPP strateegiakavas. Seda liiki sekkumistega seotud kohustused võidakse võtta varem kindlaks määratud aastaseks või mitmeaastaseks perioodiks ning need võivad ületada seitset aastat, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud. (38)  Juhtimisalaste kohustuste täitmiseks makstav toetus hõlmab lisatasu mahepõllumaale ülemineku eest ja võib hõlmata lisatasu mahepõllumaa säilitamise eest; toetusi teistele sekkumisviisidele, millega toetatakse selliseid keskkonnasõbralikke tootmissüsteeme nagu suure loodusväärtusega põllumajandustootmine, agroökoloogia ja integreeritud tootmine; metsakeskkonna- ja kliimateenuseid ning metsakaitset; lisatasu metsadele ja agrometsandussüsteemide rajamisele; traditsiooniliste põllumajandusmaastike kaitsmist, loomade heaolu ja loomatervist; geneetiliste ressursside säilitamist, säästvat kasutamist ja arendamist ning elurikkust. Liikmesriigid võivad asjaomaste sekkumisviiside raames vastavalt oma vajadustele välja töötada teisi kavasid ning nad võivad tõhustada mesindussektorile omaseid põllumajanduslikke keskkonnameetmeid, mis on osades liidu piirkondades juba olemas, ning töötada välja edasisi meetmeid. Seda liiki toetused peaksid katma täiendavaid kulusid, finantsstiimuleid ja saamata jäänud tulu, mis on tingitud üksnes sellistest kohustustest, mis lähevad kaugemale liidu ja riiklikes õigusaktides sätestatud kohustuslikest põhistandarditest ja nõuetest, samuti tingimuslikkusest, nagu on sätestatud ÜPP strateegiakavas. Liikmesriigid peaksid toetusesaajatele pakkuma ka finantsstiimuleid. Seda liiki sekkumistega seotud kohustused võidakse võtta varem kindlaks määratud aastaseks või mitmeaastaseks perioodiks ning need võivad ületada seitset aastat, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud. Muudatusettepanekud 35 ja 795 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 39 (39)  Metsandusalased meetmed peaksid aitama kaasa liidu metsandusstrateegia rakendamisele ning põhinema liikmesriikide riikliku või piirkondliku tasandi metsandusprogrammidel või samaväärsetel vahenditel, mis peaksid tuginema kohustustele, mis tulenevad määrusest, milles käsitletakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tuleneva kasvuhoonegaaside heite ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumist [LULUCF määrus], ning Euroopa metsade kaitse kohustustele, mis on võetud ministrite konverentside käigus. Sekkumised peaksid põhinema metsamajandamiskavadel või samaväärsetel vahenditel ning võivad hõlmata metsaalade arendamist ning säästvat metsandust, sh maa metsastamist ning agrometsandussüsteemide loomist ja taaselustamist; metsaressursside kaitset, taastamist ja täiustamist, võttes arvesse kohandamisvajadusi; metsade säilitamise ja vastupanuvõime tagamiseks ja võimendamiseks, samuti metsade ökosüsteemide ja kliimateenuste osutamiseks tehtavaid investeeringuid; ning taastuvenergia ja biomajanduse toetamiseks võetavaid meetmeid ja tehtavaid investeeringuid. (39)  Metsandusalased meetmed peaksid aitama kaasa agrometsandussüsteemide kasutamise laiendamisele ning liidu metsandusstrateegia rakendamisele ning põhinema liikmesriikide riikliku või piirkondliku tasandi metsandusprogrammidel või samaväärsetel vahenditel, mis peaksid tuginema kohustustele, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2018/841 ning Euroopa metsade kaitse kohustustele, mis on võetud ministrite konverentside käigus. Sekkumised peaksid põhinema kestlikel metsamajandamiskavadel või samaväärsetel vahenditel, mis võimaldavad tõhusat süsinikdioksiidi sidumist atmosfäärist ja suurendavad elurikkust ning võivad hõlmata metsaalade arendamist ning säästvat metsandust, sh maa metsastamist, tulekahjude ennetamist ning agrometsandussüsteemide loomist ja taaselustamist; metsaressursside kaitset, taastamist ja täiustamist, võttes arvesse kohandamisvajadusi; metsade säilitamise ja vastupanuvõime tagamiseks ja võimendamiseks, samuti metsade ökosüsteemide ja kliimateenuste osutamiseks tehtavaid investeeringuid; ning taastuvenergia ja biomajanduse toetamiseks võetavaid meetmeid ja tehtavaid investeeringuid. _____________________ 1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/841, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 ja otsust nr 529/2013/EL (ELT L 156, 19.6.2018, lk 1). Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 40 (40)  Õiglase sissetuleku ja vastupanuvõimelise põllumajandussektori tagamiseks kogu ELi territooriumil võivad liikmesriigid anda toetusi põllumajandustootjatele piirkondades, kus kehtivad looduslikust eripärast tingitud ja muud pindalapõhised piirangud. Looduslikust või muust konkreetsest eripärast tingitud piirangutega alade toetuste puhul tuleks jätkuvalt kohaldada maaelu arengu poliitikat 2014–2020. Selleks et ÜPP abil saaks tugevdada keskkonnaküsimustest hoolivat liitu ja tugevdada tema koostoimet looduse ja elurikkuse heaks tehtavate investeeringute rahastamiseks, on vaja eraldi meedet, mille kaudu hüvitatakse abisaajatele ebasoodsad asjaolud, mis tulenevad Natura 2000 ja veepoliitika raamdirektiivi rakendamisest. Seepärast tuleks jätkata toetuse andmist põllumajandustootjatele ja metsamaa valdajatele, et aidata toime tulla ebasoodsate asjaoludega, mis tulenevad direktiivi 2009/147/EÜ ja direktiivi 92/43/EMÜ rakendamisest, et aidata kaasa Natura 2000 alade tõhusale majandamisele. Samas tuleks toetus teha kättesaadavaks põllumajandustootjatele, et aidata toime tulla vesikonna piirkondade ebasoodsate asjaoludega, mis tulenevad veepoliitika raamdirektiivi rakendamisest. Toetus peaks olema seotud ÜPP strateegiakavades kirjeldatud erinõuetega, mis on rangemad vastavatest kohustuslikest standarditest ja nõuetest. Samuti peaksid liikmesriigid tagama, et põllumajandustootjatele makstavad toetused ei langeks kokku rahastamisega keskkonnakava alusel. Lisaks sellele peaksid liikmesriigid oma ÜPP strateegiakava koostamisel võtma arvesse Natura 2000 alade erivajadusi. (40)  Õiglase sissetuleku ja vastupanuvõimelise põllumajandussektori tagamiseks kogu ELi territooriumil võivad liikmesriigid anda toetusi põllumajandustootjatele piirkondades, kus kehtivad looduslikust eripärast tingitud ja muud piirkondlikust eripärast tulenevad piirangud, sh mägi- ja saarepiirkondades. Looduslikust või muust konkreetsest eripärast tingitud piirangutega alade toetuste puhul tuleks jätkuvalt kohaldada maaelu arengu poliitikat 2014–2020. Selleks et ÜPP abil saaks tugevdada keskkonnaküsimustest hoolivat liitu ja tugevdada tema koostoimet looduse ja elurikkuse heaks tehtavate investeeringute rahastamiseks, on vaja eraldi meedet, mille kaudu hüvitatakse abisaajatele ebasoodsad asjaolud, mis tulenevad nõukogu direktiiviga 92/43/EMÜ1a loodud Natura 2000 ja veepoliitika raamdirektiivi rakendamisest. Seepärast tuleks jätkata toetuse andmist põllumajandustootjatele ja metsamaa valdajatele, et aidata toime tulla ebasoodsate asjaoludega, mis tulenevad direktiivi 2009/147/EÜ ja direktiivi 92/43/EMÜ rakendamisest, et aidata kaasa Natura 2000 alade tõhusale majandamisele. Samas tuleks toetus teha kättesaadavaks põllumajandustootjatele, et aidata toime tulla vesikonna piirkondade ebasoodsate asjaoludega, mis tulenevad veepoliitika raamdirektiivi rakendamisest. Toetus peaks olema seotud ÜPP strateegiakavades kirjeldatud erinõuetega, mis on rangemad vastavatest kohustuslikest standarditest ja nõuetest. Samuti peaksid liikmesriigid tagama, et põllumajandustootjatele makstavad toetused ei langeks kokku rahastamisega keskkonnakava alusel, võimaldades samas strateegiakavades piisavat paindlikkust, et suurendada eri sekkumiste vastastikust täiendavust. Lisaks sellele peaksid liikmesriigid oma ÜPP strateegiakava koostamisel võtma arvesse Natura 2000 alade erivajadusi. ____________________ 1a Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7). Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 41 (41)  ÜPP eesmärkide poole tuleks püüelda ka tootlike ja mittetootlike, põllumajanduslike ja mittepõllumajanduslike investeeringute tegemise toetuste kaudu. Sellised investeeringud võivad muu hulgas puudutada põllumajanduse ja metsanduse arendamise, moderniseerimise või kliimamuutustega kohanemisega seotud taristuid, sealhulgas juurdepääsu põllumajandus- ja metsamaale, maakorraldust ja maaparandust, agrometsandustavasid ning energia- ja veevarustust ning -säästmist. ÜPP strateegiakavade parema kooskõla tagamiseks liidu eesmärkidega ning võrdsete tingimuste kindlustamiseks liikmesriikide vahel on käesolevasse määrusesse lisatud investeerimiseks ebasobivate valdkondade loetelu. (41)  ÜPP eesmärkide poole tuleks püüelda ka tootlike ja mittetootlike investeeringute tegemise toetuste kaudu, millega püütakse suurendada põllumajandusettevõtete vastupidavust. Sellised investeeringud võivad muu hulgas puudutada põllumajanduse ja metsanduse arendamise, moderniseerimise või kliimamuutustega kohanemisega seotud taristuid, sealhulgas juurdepääsu põllumajandus- ja metsamaale, maakorraldust ja maaparandust, agrometsandustavasid ning energia- ja veevarustust ning -säästmist. ÜPP strateegiakavade parema kooskõla tagamiseks liidu eesmärkidega ning võrdsete tingimuste kindlustamiseks liikmesriikide vahel on käesolevasse määrusesse lisatud investeerimiseks ebasobivate valdkondade loetelu. Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 42 (42)  Arvestades vajadust katta liidu põllumajandussektori investeeringute puudujääk ning parandada finantsvahendite kättesaadavust esmatähtsatele rühmadele, eelkõige noortele põllumajandustootjatele ning kõrgema riskiprofiiliga uutele turuletulijatele, tuleks julgustada InvestEU fondi tagatise kasutamist ning toetuste ja finantsvahendite kombineerimist. Kuna finantsvahendite kasutamine liikmesriikides on väga erinev, mis on tingitud erinevustest rahaliste vahendite kättesaadavuses, pangandussektori arengus, riskikapitali olemasolus, sellest, kuivõrd on haldusasutused ja paljud võimalikud toetusesaajad kursis finantsvahenditega, peaksid liikmesriigid sätestama ÜPP strateegiakavas asjakohased eesmärgid, toetusesaajad, eelistatud tingimused ning muud võimalikud toetuskõlblikkuse eeskirjad. (42)  Arvestades vajadust katta liidu põllumajandussektori investeeringute puudujääk ning parandada finantsvahendite kättesaadavust esmatähtsatele rühmadele, eelkõige noortele põllumajandustootjatele ning kõrgema riskiprofiiliga uutele turuletulijatele, tuleks julgustada toetuste ja finantsvahendite kombineerimist. Kuna finantsvahendite kasutamine liikmesriikides on väga erinev, mis on tingitud erinevustest rahaliste vahendite kättesaadavuses, pangandussektori arengus, riskikapitali olemasolus, sellest, kuivõrd on haldusasutused ja paljud võimalikud toetusesaajad kursis finantsvahenditega, peaksid liikmesriigid sätestama ÜPP strateegiakavas asjakohased eesmärgid, toetusesaajad, eelistatud tingimused ning muud võimalikud toetusõiguslikkuse eeskirjad. Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 43 (43)  Noored põllumajandustootjad ja uued turuletulijad seisavad siiski silmitsi oluliste takistustega seoses maakitsikusega, kõrgete hindadega ning juurdepääsuga krediidile. Nende ettevõtted on enam ohustatud hinna volatiilsusest (nii sisendite kui ka saagi puhul) ning nende vajadus ettevõtlus- ja riskijuhtimisoskuste koolituse järele on suur. Seetõttu on oluline jätkata uute põllumajandusettevõtete loomise toetamist. Liikmesriigid peaksid välja töötama strateegilise raamistiku ning kindlaks tegema selged ja sidusad sekkumised põlvkondade vahetuseks asjaomasele küsimusele pühendatud erieesmärgiga seoses. Selleks võivad liikmesriigid ÜPP strateegiakavas sätestada eelistingimused noorte põllumajandustootjate ja uute turuletulijate finantsvahenditele, ning peaksid oma ÜPP strateegiakavasse lisama abi sihtotstarbelise kasutamise vähemalt summas, mis vastab 2 %-le aasta otsetoetuste eelarvest. Tuleks kehtestada noorte põllumajandustootjate ja maapiirkondade idufirmade toetuse maksimaalse summa suurendamine kuni 100 000 euroni, mis oleks kättesaadav ka finantsvahendi vormis toetuse kaudu või sellega kombineerituna. (43)  Noored põllumajandustootjad ja uued põllumajandustootjad seisavad siiski silmitsi oluliste takistustega seoses maakitsikusega, kõrgete hindadega ning juurdepääsuga krediidile. Nende ettevõtted on enam ohustatud hinna volatiilsusest (nii sisendite kui ka saagi puhul) ning nende vajadus ettevõtlus-, riskiennetus- ja riskijuhtimisoskuste koolituse järele on suur. Seetõttu on oluline jätkata uute põllumajandusettevõtete loomise toetamist. Liikmesriigid peaksid välja töötama strateegilise lähenemise ning kindlaks tegema selged ja sidusad sekkumised põlvkondade vahetuseks asjaomasele küsimusele pühendatud erieesmärgiga seoses. Selleks võivad liikmesriigid ÜPP strateegiakavas sätestada eelistingimused noorte põllumajandustootjate ja uute turuletulijate finantsvahenditele, ning peaksid oma ÜPP strateegiakavasse lisama abi sihtotstarbelise kasutamise vähemalt summas, mis vastab 2 %-le esimese samba aasta otsetoetuste eelarvest. Tuleks kehtestada noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise ja maapiirkondade idufirmade toetuse maksimaalse summa suurendamine kuni 100 000 euroni, mis oleks kättesaadav ka finantsvahendi vormis toetuse kaudu või sellega kombineerituna. Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 44 (44)  Arvestades vajadust tagada asjakohased riskijuhtimise abivahendid, tuleks kehtestada kindlustusmaksed ja luua avatud investeerimisfondid, mida rahastatakse EAFRDst. Avatud investeerimisfondid hõlmavad nii neid, mis on seotud tootmiskadudega, kui ka üldisi ja sektoripõhiseid sissetuleku stabiliseerimise abivahendeid, mis on seotud saamata jäänud tuludega. (44)  Arvestades vajadust tagada asjakohased riskijuhtimise abivahendid, tuleks kehtestada kindlustusmaksed ja luua avatud investeerimisfondid, mida rahastatakse EAFRDst. Avatud investeerimisfondid hõlmavad nii neid, mis on seotud tootmiskadudega, kui ka üldisi ja sektoripõhiseid sissetuleku stabiliseerimise abivahendeid, mis on seotud saamata jäänud tuludega. Et kohandada riskijuhtimise abivahendeid põllumajandustootjate probleemidega, eeskätt kliimamuutustega, tuleb ÜPP vahenditesse lisada põllumajandustootjatele niisuguse kantud kulu ja kahju hüvitamine, mis on seotud meetmetega, mida võeti, et võidelda loomade haiguste või kahjurite levikuga taimedel, ning mahepõllumajandusega tegelevatele põllumajandustootjatele sellise kantud kahju hüvitamine, mis tekkis neist sõltumatu välise saastumise tagajärjel. Tuleks ka tagada EAFRDst rahastatavate sekkumiste kooskõla riiklike riskijuhtimissüsteemidega. Muudatusettepanekud 41 ja 796 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 45 (45)  Toetus peaks võimaldama ÜPP eesmärkide saavutamise nimel vähemalt kahe ettevõtte vahelise koostöö loomist ja elluviimist. Toetus võib sisaldada kõiki asjaomase koostöö aspekte, näiteks kvaliteedisüsteemide loomine; ühised keskkonna- ja kliimameetmed; lühikese tarneahela ja kohalike turgude edendamine; katseprojektid; põllumajanduse tootlikkuse ja jätkusuutlikkusega tegeleva Euroopa innovatsioonipartnerluse (EIP-AGRI) töörühma projektid, kohalikud arendusprojektid, arukad külad, ostjate klubid ja masinaühistud; põllumajandusettevõtete partnerlused; metsamajandamiskavad; võrgustikud ja klastrid; sotsiaalne põllumajandus; kogukonna toetatud põllumajandus; LEADERi raames võetavad meetmed; ning tootjarühmade ja -organisatsioonide moodustamine, samuti teiste koostöövormide loomine, mis on vajalik ÜPP erieesmärkide saavutamiseks. (45)  Toetus peaks võimaldama ÜPP eesmärkide saavutamise nimel vähemalt kahe ettevõtte vahelise koostöö loomist ja elluviimist. Toetus võib sisaldada kõiki asjaomase koostöö aspekte, näiteks selle alustamine, sertifitseerimiskulud ning kvaliteedisüsteemide edendamine ja haldamine; ühised keskkonna- ja kliimameetmed; lühikese tarneahela ja kohalike turgude edendamine; katseprojektid; põllumajanduse tootlikkuse ja jätkusuutlikkusega tegeleva Euroopa innovatsioonipartnerluse (EIP-AGRI) töörühma projektid, kohalikud arendusprojektid, arukad külad, ostjate klubid ja masinaühistud; põllumajandusettevõtete partnerlused; metsamajandamiskavad, sealhulgas agrometsandus; võrgustikud ja klastrid; sotsiaalne põllumajandustootmine; kogukonna toetatud põllumajandus; LEADERi raames võetavad meetmed; ning tootjarühmade ja -organisatsioonide, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/20121a kohaselt tunnustatud tootjarühmade moodustamine, samuti teiste koostöövormide loomine, mis on vajalik ÜPP erieesmärkide saavutamiseks. Et edendada põlvkondadevahelist vahetumist, tuleks kaaluda eritoetuste maksmist põllumajandustootjatele, kes soovivad põllumajandustootmise lõpetada enne seaduslikku pensioniikka jõudmist ning kavatsevad oma põllumajandusettevõtte anda üle koostööaltis nooremale põllumajandustootjale. _____________________ 1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343, 14.12.2012, lk 1). Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 47 (47)  EAGF peaks jätkama käesolevas määruses kirjeldatud otsetoetustena makstavate sekkumisliikide ja sektoripõhiste sekkumisliikide rahastamist ning EAFRD peaks jätkama maaelu arengu sekkumisliikide rahastamist. ÜPP finantsjuhtimise eeskirjad tuleks sätestada kahe fondi ja kummagi toetatava tegevuse puhul eraldi, võttes arvesse asjaolu, et uus rakendamismudel võimaldab liikmesriikidele eesmärkide saavutamiseks suuremat paindlikkust ja subsidiaarsust. Käesoleva määruse kohased sekkumisliigid peaksid hõlmama ajavahemikku 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027. (47)  EAGF peaks jätkama käesolevas määruses kirjeldatud otsetoetustena makstavate sekkumisviiside ja sektoripõhiste sekkumisviiside rahastamist ning EAFRD peaks jätkama maaelu arengu sekkumisviiside rahastamist. ÜPP finantsjuhtimise eeskirjad tuleks sätestada kahe fondi ja kummagi toetatava tegevuse puhul eraldi, võttes arvesse asjaolu, et uus rakendamismudel võimaldab liikmesriikidele eesmärkide saavutamiseks suuremat paindlikkust ja subsidiaarsust. Käesoleva määruse kohased sekkumisviisid peaksid hõlmama ajavahemikku 1. jaanuarist 2022 kuni 31. detsembrini 2027. Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 48 (48)  ÜPP strateegiakavade kohaste otsetoetuste maksmiseks antav toetus tuleks tagada käesoleva määrusega kindlaksmääratud riiklikest eraldistest. Asjaomased riiklikud eraldised peaksid peegeldama jätkuvaid muutusi, mille kohaselt suurendatakse hektari kohta madalaimat toetust saavatele liikmesriikidele antavaid eraldisi järk-järgult, et vähendada 50 % vahet 90 % suunas ELi keskmisest. Selleks et võtta arvesse toetusmehhanismi vähendamist ja võimalust kasutada liikmesriigis toetuse vähendamisest tekkivat summat, tuleks lubada, et liikmesriigi ÜPP strateegiakavas sätestatud rahaeraldiste kogusumma aastas võib ületada riiklikku eraldist. (48)  EAGFist ei tohiks toetada meetmeid, mis võiksid kahjustada keskkonda või mis ei ole kooskõlas säästliku põllumajandusliku majandamise põhimõtetele vastavate kliima- ja keskkonnaeesmärkidega. ÜPP strateegiakavade kohaste otsetoetuste maksmiseks antav toetus tuleks tagada käesoleva määrusega kindlaksmääratud riiklikest eraldistest. Asjaomased riiklikud eraldised peaksid peegeldama jätkuvaid muutusi, mille kohaselt suurendatakse hektari kohta madalaimat toetust saavatele liikmesriikidele antavaid eraldisi järk-järgult, et vähendada 50 % vahet 90 % suunas ELi keskmisest. Selleks et võtta arvesse toetusmehhanismi vähendamist ja võimalust kasutada liikmesriigis toetuse vähendamisest tekkivat summat, tuleks lubada, et liikmesriigi ÜPP strateegiakavas sätestatud rahaeraldiste kogusumma aastas võib ületada riiklikku eraldist. Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 49 (49)  EAFRD rahaliste vahendite haldamise hõlbustamiseks tuleks kehtestada EAFRD ühekordse toetuse määr liikmesriikide avaliku sektori kulutustele. Selleks et võtta arvesse teatavat liiki tegevuse erilist tähtsust või laadi, tuleks nende jaoks kehtestada osaluse erimäärad. Arengu, kauguse ja isoleerituse tasemest tingitud eripiirangute leevendamiseks tuleks kehtestada asjakohane EAFRD osaluse määr vähem arenenud piirkondade, ELi toimimise lepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimate piirkondade ning Egeuse mere väikesaarte puhul. (49)  EAFRD rahaliste vahendite haldamise hõlbustamiseks tuleks kehtestada EAFRD üldise osaluse määr liikmesriikide avaliku sektori kulutustele. Selleks et võtta arvesse teatavat liiki tegevuse erilist tähtsust või laadi, tuleks nende jaoks kehtestada osaluse erimäärad. ELi toimimise lepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimate piirkondade ning Egeuse mere väikesaarte puhul, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 229/20131a artikli 1 lõikes 2, tuleks arengu, kauguse ja isoleerituse tasemest tingitud eripiirangute leevendamiseks kehtestada kõrgem EAFRD osaluse määr. _____________________ 1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2013. aasta määrus (EL) nr 229/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte jaoks ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1405/2006 (ELT L 78, 20.3.2013, lk 41). Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 49 a (uus) (49a)  Tuleks kehtestada objektiivsed kriteeriumid, et liidu tasandil liigitada piirkonnad ja alad, mis võivad saada EAFRD-lt toetust. Selleks peaks liidu tasandil piirkondade ja alade kindlakstegemine põhinema ühisel piirkondade klassifitseerimise süsteemil, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1059/20031a.Uusimaid liigitusi ja andmeid tuleks kasutada piisava toetuse tagamiseks, eelkõige selleks, et tegeleda arengus mahajäänud piirkondadega ning liikmesriigisiseste piirkondadevaheliste erinevustega. _____________________ 1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1). Muudatusettepanekud 46 ja 797 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 50 (50)  EAFRDst ei tuleks toetada investeeringuid, millest tuleneb kahju keskkonnale. Sellest tulenevalt on vaja käesolevas määruses sätestada teatavad välistamiseeskirjad ning ka võimalus kõnealuste tagatiste täiustamiseks delegeeritud õigusaktides. EAFRDst ei peaks nimelt rahastatama investeeringuid niisutussüsteemidesse, mis ei aita kaasa seotud veekogu või veekogude hea seisundi saavutamisele või säilitamisele, ega investeeringuid metsastamisse, mis ei vasta metsade säästva majandamise põhimõtete kohastele kliima- ja keskkonnaeesmärkidele. (50)  EAFRDst tuleks esmajärgus toetada investeeringuid, mis loovad ühel ajal nii majanduslikku kui ka keskkonnaga seotud kasu, jättes seejuures toetamata investeeringud, millest tuleneb kahju keskkonnale või mis ei ole kooskõlas kliima-, keskkonna-, loomade heaolu ja elurikkuse eesmärkidega. Tuleks eelistada investeeringuid, mis toovad kasu nii majandusele kui ka keskkonnale. Sellest tulenevalt on vaja käesolevas määruses sätestada teatavad täpsemad välistamiseeskirjad ning ka võimalus kõnealuste tagatiste täiustamiseks delegeeritud õigusaktides. EAFRDst ei peaks nimelt rahastatama investeeringuid metsastamisse, mis ei vasta metsade säästva majandamise põhimõtete kohastele kliima- ja keskkonnaeesmärkidele. EAFRDst ei peaks samuti katma investeeringuid niisutussüsteemidesse, mis ei aita kaasa seotud veekogu või veekogude hea seisundi saavutamisele või säilitamisele. Liikmesriigid peaksid tagama, et ametiasutused osalevad kõigi metsastamise või taasmetsastamise meetmete raames aktiivselt ökoloogias ning metsatulekahjude haldamisel ning tugevdavad leebete ennetusmeetmete ja maakasutuse korraldamise rolli. Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 51 a (uus) (51a)   Et tagada liidu sõltumatus taimsete valkude impordist, peaks ÜPP edendama kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/28/EÜ1a (taastuvenergia direktiiv) valgurikaste kultuuride õlil põhinevate kaassaaduste kasutamist biokütustena. __________________ 1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 140, 5.6.2009, lk 16). Muudatusettepanek 858 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 51 b (uus) (51b)   EAGFist ja EAFRDst ei tohiks toetada põllumajandustootjaid, kelle tegevus hõlmab pullide kasvatamist härjavõitluse eesmärgil. Selline rahastamine rikub selgelt põllumajandusloomade kaitse Euroopa konventsiooni. Muudatusettepanek 798 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 52 (52)  Võttes arvesse, kui oluline on võidelda kliimamuutuse vastu kooskõlas liidu kohustusega rakendada Pariisi kliimakokkulepet ja ÜRO säästva arengu eesmärke, panustab see programm liidu poliitikas esitatud kliimaküsimuste integreerimisse ja üldise eesmärgi – pühendada 25 % ELi eelarve kuludest kliimaeesmärkide toetamisele – saavutamisse. ÜPP kohaste meetmetega saab ÜPP kogu rahastamispaketist eeldatavasti 40 % ulatuses panustada kliimaeesmärkidesse. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi hindamis- ja läbivaatamismenetluste käigus. (52)  Võttes arvesse, kui oluline on võidelda kliimamuutuse vastu kooskõlas liidu kohustusega rakendada Pariisi kliimakokkulepet ja ÜRO säästva arengu eesmärke, panustab see programm kliimaküsimuste integreerimisse ja keskkonda kahjustavate toetuste järkjärgulisse lõpetamisse liidu poliitikas ning üldise eesmärgi saavutamisse, mis näeb ette pühendada vähemalt 30 % ELi eelarve kuludest kliimaeesmärkide toetamisele. ÜPP meetmetega tuleks vähemalt 40% kogu rahastamispaketist panustada kliimaeesmärkidesse. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi hindamis- ja läbivaatamismenetluste käigus. Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 54 (54)  Liidu lisaväärtuse võimendamiseks ning toimiva põllumajandusliku siseturu säilitamiseks, samuti eespool osutatud üld- ja erieesmärkide saavutamiseks ei tohiks liikmesriigid käesoleva määruse kohaselt võtta otsuseid vastu eraldiseisvalt, vaid struktureeritud protsessi raames, mis peaks materialiseeruma ÜPP strateegiakavas. Liidu ülalt-alla eeskirjades tuleks kehtestada kogu ELi hõlmavad konkreetsed ÜPP eesmärgid, sekkumiste peamised liigid, tulemusraamistik ja juhtimisstruktuur. Asjaomase ülesannete jaotamisega soovitakse tagada investeeritud rahaliste vahendite ja saavutatud tulemuste vaheline täielik vastavus. (54)  Liidu lisaväärtuse võimendamiseks ning toimiva põllumajandusliku siseturu säilitamiseks, samuti eespool osutatud üld- ja erieesmärkide saavutamiseks ei tohiks liikmesriigid käesoleva määruse kohaselt võtta otsuseid vastu eraldiseisvalt, vaid struktureeritud protsessi raames, mis peaks materialiseeruma ÜPP strateegiakavas. Liidu ülalt-alla õigusnormides tuleks kehtestada üleliidulised konkreetsed ÜPP eesmärgid, peamised sekkumisviisid, tulemusraamistik ja juhtimisstruktuur. Asjaomase ülesannete jaotamisega soovitakse tagada investeeritud rahaliste vahendite ja saavutatud tulemuste vaheline täielik vastavus. Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 55 (55)  Selleks et tagada kõnealuste ÜPP strateegiakavade strateegiline laad ja lihtsustada seoseid liidu poliitikaga, nimelt kehtestatud pikaajaliste eesmärkidega, mis tulenevad kliimamuutuste, metsade, elurikkuse ja veega seotud liidu õigusaktidest või rahvusvahelistest kokkulepetest, on asjakohane koostada üks ÜPP strateegiakava liikmesriigi kohta. (55)  Selleks et tagada kõnealuste ÜPP strateegiakavade strateegiline laad ja lihtsustada seoseid liidu poliitikaga, nimelt kehtestatud pikaajaliste eesmärkidega, mis tulenevad kliimamuutuste, metsade, elurikkuse ja veega seotud liidu õigusaktidest või rahvusvahelistest kokkulepetest, on asjakohane koostada üks ÜPP strateegiakava liikmesriigi kohta. Liikmesriikide haldusstruktuuri nõuetekohaselt arvesse võttes tuleks strateegiakavadesse lisada vajaduse korral maaelu arengu piirkondlikud sekkumised. Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 55 a (uus) (55a)   On väga oluline, et ÜPP strateegiakavadel oleks selge, lihtne ja üheti mõistetav raamistik, et vältida riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil poliitika ülereguleerimist. Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 55 b (uus) (55b)   Uue rakendamismudeliga ei tohiks seada kahtluse alla ühtse turu terviklikkust ega ÜPP ajalooliselt euroopalikku olemust, sest ÜPP peaks jääma tõeliselt ühiseks poliitikaks, et tagada liidu lähenemisviis ja võrdsed tingimused. Muudatusettepanek 730 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 55 c (uus) (55c)  Liit ja liikmesriigid peaksid tagama kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 208, et kõikides ÜPP sekkumistes võetakse arvesse arengukoostöö eesmärke ja austatakse nii õigust toidule kui ka õigust arengule. Liikmesriigid peaksid samuti tagama, et ÜPP strateegilised kavad aitavad võimalikult suurel määral kaasa kestliku arengu tegevuskavas aastaks 2030 ja Pariisi kokkuleppes sätestatud ning Euroopa rohelise kokkuleppe, liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkide ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu strateegia „Talust toiduauani“ ja elurikkuse strateegia alusel vastu võetud kohaldatavate õigusaktide eesmärkide õigeaegsele saavutamisele. Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 56 (56)  Liikmesriigid peaksid oma ÜPP strateegiakava väljatöötamise käigus analüüsima oma konkreetset olukorda ja vajadusi, seadma ÜPP eesmärkide saavutamisega seotud eesmärgid ja kavandama sekkumised, mis võimaldavad saavutada neid eesmärke, mida on kohandatud riiklikus ja konkreetses piirkondlikus, sh ELi toimimise lepingu artikli 349 kohaste äärepoolseimate piirkondade kontekstis. Sellise väljatöötamisega tuleks edendada suuremat subsidiaarsust ühtses liidu raamistikus, tagades samas vastavuse liidu õiguse üldpõhimõtetele ja ÜPP eesmärkidele. Seepärast on asjakohane kehtestada eeskirjad ÜPP strateegiakavade struktuuri ja sisu kohta. (56)  Liikmesriigid peaksid oma ÜPP strateegiakava väljatöötamise käigus analüüsima oma konkreetset olukorda ja vajadusi, seadma ÜPP eesmärkide saavutamisega seotud realistlikud eesmärgid ja kavandama sekkumised, mis võimaldavad saavutada lõplikele kasusaajatele kindlust tagades neid eesmärke, mida on kohandatud riiklikus ja konkreetses piirkondlikus, sh ELi toimimise lepingu artikli 349 kohaste äärepoolseimate piirkondade kontekstis. Sellise väljatöötamisega tuleks edendada suuremat subsidiaarsust ühtses liidu raamistikus, tagades samas vastavuse liidu õiguse üldpõhimõtetele ja ÜPP eesmärkidele. Seepärast on asjakohane kehtestada eeskirjad ÜPP strateegiakavade struktuuri ja sisu kohta. Selle tagamiseks, et liikmesriikide eesmärkide seadmine ja sekkumiste kavandamine on asjakohane ja maksimeerib ÜPP eesmärkide saavutamisse tehtavat panust, on vaja, et ÜPP strateegiakavade strateegia põhineks kohaliku olustiku eelneval analüüsil ja ÜPP eesmärkidega seotud vajaduste hindamisel, tagades samal ajal ÜPP ühtsuse. ÜPP strateegiakavade täitmise juures on vaja tagada, et protsessi kaasatakse põllumajandusettevõtjad ja nende organisatsioonid. Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 57 (57)  Selle tagamiseks, et liikmesriikide eesmärkide seadmine ja sekkumiste kavandamine on asjakohane ja ÜPP eesmärkide saavutamisel maksimaalne, on vaja, et ÜPP strateegiakavade strateegia põhineks kohaliku olustiku eelneval analüüsil ja ÜPP eesmärkidega seotud vajaduste hindamisel. (57)  Samuti on oluline, et ÜPP strateegiakavad kajastaksid asjakohaselt muudatusi liikmesriikide tingimustes, (nii sisemistes kui ka välistes) struktuurides ja turuolukorras ning et neid oleks seega võimalik aja jooksul nende kajastamiseks kohandada. Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 58 (58)  ÜPP strateegiakavad peaksid tagama ÜPP paljude abivahendite suurema sidususe, sest see peaks hõlmama nii otsetoetustena makstavate sekkumiste liike, sektoripõhiseid sekkumisliike kui ka maaelu arengu sekkumisi. Kõnealused kavad peaksid tagama ja näitama liikmesriikide tehtud valikute vastavust ja asjakohasust seoses liidu prioriteetide ja eesmärkidega. Seepärast on asjakohane, et need kavad hõlmavad tulemustele orienteeritud sekkumisstrateegiat, mis on struktureeritud lähtuvalt ÜPP erieesmärkidest, sh nende eesmärkidega seotud mõõdetavad ülesanded. Kõnealuste kavade aastapõhise seire võimaldamiseks on vajalik, et kõnealused eesmärgid tuginevad tulemusnäitajatele. (58)  ÜPP strateegiakavad peaksid tagama ÜPP paljude abivahendite suurema sidususe, sest see peaks hõlmama nii otsetoetustena makstavate sekkumiste liike, sektoripõhiseid sekkumisviise kui ka maaelu arengu sekkumisi. Kõnealused kavad peaksid tagama ja näitama liikmesriikide tehtud valikute vastavust ja asjakohasust seoses liidu prioriteetide ja eesmärkidega. Seepärast on asjakohane, et need kavad hõlmavad tulemustele orienteeritud sekkumisstrateegiat, mis on struktureeritud lähtuvalt ÜPP erieesmärkidest, sh nende eesmärkidega seotud mõõdetavad ülesanded. Kõnealuste kavade seire võimaldamiseks on vajalik, et kõnealused eesmärgid tuginevad tulemusnäitajatele. Muudatusettepanek 800 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 58 a (uus) (58a)   Käesoleva määruse artiklis 6 sätestatud erieesmärkide seireks kättesaadava teabe kvantiteet ja kvaliteet vaheldub märkimisväärselt. Mõne erieesmärgi, eelkõige elurikkuse seire jaoks on teadmusbaas hetkel nõrk või piisavalt kohandamata, et võimaldada kindlate mõjunäitajate loomist, näiteks tolmeldajate ja põllukultuuride bioloogilise mitmekesisuse jälgimiseks. Liidu kui terviku jaoks artiklis 6 ja I lisas sätestatud erieesmärgid ja näitajad peaksid põhinema kõigi liikmesriikide jaoks ühisel või võrreldaval teadmusbaasil ja metoodikal. Komisjon peaks kindlaks tegema valdkonnad, kus teadmised on lünklikud või kus teadmusbaasi ei ole ühise põllumajanduspoliitika mõju jälgimiseks piisavalt kohandatud. Komisjon peaks kasutama liidu eelarvet, et ühiselt reageerida teadmiste ja seirega seotud takistustele seoses kõigi artikli 6 erieesmärkide ja näitajatega. Komisjon peaks koostama selle teema kohta aruande ning avalikustama oma tähelepanekud. Muudatusettepanek 801 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 59 (59)  Strateegias tuleks rõhutada täiendavust nii ÜPP abivahendite kui ka liidu muude poliitikate vahel. Iga ÜPP strateegiakava peaks vajaduse korral tuginema keskkonna- ja kliimaalastele õigusaktidele ning kõnealustest õigusaktidest tulenevaid riiklikke kavasid peaks kirjeldama praeguse olukorra analüüsi (edaspidi „SWOT-analüüs“) osana. Asjakohane on loetleda õigusaktid, millele tuleks konkreetselt osutada ÜPP strateegiakavas. (59)  Strateegias tuleks rõhutada täiendavust nii ÜPP abivahendite vahel kui ka liidu muu poliitikaga, kaasa arvatud ühtekuuluvus. Iga ÜPP strateegiakava peaks tuginema keskkonna- ja kliimaalastele õigusaktidele ja liidu kohustustele poliitikavaldkondade arengusidususe vallas ning kõnealustest õigusaktidest tulenevaid riiklikke kavasid peaks kirjeldama praeguse olukorra analüüsi (edaspidi „SWOT-analüüs“) osana. Asjakohane on loetleda õigusaktid, millele tuleks konkreetselt osutada ÜPP strateegiakavas. Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 59 a (uus) (59a)   Kuna sissetulekutoetuste kava on põllumajandusettevõtete majandusliku elujõulisuse tagamisel väga oluline, on asjakohane võtta arvesse sotsiaalset mõju, mida ÜPP avaldab maapiirkondades töökohtade loomisele. Sel põhjusel peaksid liikmesriigid võtma strateegiakavade planeerimisel arvesse ka seda, kuidas ettevõte konkreetses piirkonnas tööhõivet mõjutab. Vastavate poliitikavahendite kavandamisel ja rakendamisel tuleks pidada esmatähtsaks meetmeid ja tegevusi, millega luuakse tööhõivevõimalusi. Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 60 (60)  Võttes arvesse, et liikmesriikidele tuleb võimaldada paindlikkust ÜPP strateegiakava teatud osa rakendamise delegeerimisel riigi tasandil vastavalt riiklikule raamistikule, et hõlbustada piirkondade vahelist koordineerimist riigiüleste probleemidega tegelemisel, on asjakohane, et ÜPP strateegiakavades on esitatud riiklike ja piirkondlike sekkumiste koosmõju kirjeldus. (60)  Võttes arvesse, et liikmesriikidele tuleb võimaldada paindlikkust ÜPP strateegiakava teatud osa kavandamise ja rakendamise delegeerimisel riigi tasandil maaelu arengu sekkumisprogrammide kaudu kooskõlas riikliku raamistikuga, et hõlbustada piirkondade vahelist koordineerimist riigiüleste probleemidega tegelemisel, on asjakohane, et ÜPP strateegiakavades on esitatud riiklike ja piirkondlike sekkumiste koosmõju kirjeldus. Muudatusettepanek 802 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 68 a (uus) (68a)   Vesi on põllumajanduses oluline tootmistegur. Veemajandus on seega põhiküsimus ja vaja on paremaid veemajanduse vorme. Lisaks mõjutavad veevarusid suuresti kliimamuutused, millega kaasnevad sagedasemad ja intensiivsemad põuad, aga ka tugevad sajuperioodid. Vee kogumine sügisel ja talvel on mõistlik lahendus. Lisaks aitavad veekogud luua elurikkust soodustavat keskkonda. Need võimaldavad ka hoida mulda elujõulisena ning tagada veekogudes piisava voolu, mis soodustab veeorganismide elu. Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 69 (69)  Iga ÜPP strateegiakava juhtimise ja rakendamise eest peaks vastutama korraldusasutus. Sellise asutuse ülesanded tuleks täpsustada käesolevas määruses. Korraldusasutus peaks olema võimeline delegeerima osa oma ülesannetest, jäädes ise vastutama tõhusa ja täpse juhtimise eest. Liikmesriigid peaksid tagama, et ÜPP strateegiakavade haldamisel ja rakendamisel oleksid kaitstud liidu finantshuvid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu [määrusega (EL, Euratom) X] [uus finantsmäärus] ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) X [uus horisontaalmäärus]. (69)  Iga ÜPP strateegiakava juhtimise ja rakendamise eest peaks vastutama korraldusasutus. Kui aga maaelu arengu poliitikaga seotud elemente käsitletakse piirkondades, võivad liikmesriigid luua piirkondlikke korraldusasutusi. Nende ülesanded tuleks täpsustada käesolevas määruses. Korraldusasutused peaksid olema võimelised delegeerima osa oma ülesannetest, jäädes ise vastutama tõhusa ja täpse juhtimise eest. Liikmesriigid peaksid tagama, et ÜPP strateegiakavade haldamisel ja rakendamisel oleksid kaitstud liidu finantshuvid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu [määrusega (EL, Euratom) X] [uus finantsmäärus] ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) X [uus horisontaalmäärus]. Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 70 (70)  Vastavalt jagatud juhtimise põhimõttele aitavad liikmesriikide esindajate moodustatud komisjonid Euroopa Komisjoni ÜPP rakendamisel. Süsteemi lihtsustamiseks ja liikmesriikide seisukoha ühtlustamiseks luuakse käesoleva määruse rakendamiseks ainult üks seirekomisjon, liites omavahel maaelu arengu komisjoni ja otsetoetuste komisjoni, mis loodi programmiperioodi 2014–2020 raames. Liikmesriikide abistamise eest ÜPP strateegiakavade rakendamisel jagavad vastutust korraldusasutus ja asjaomane seirekomisjon. Euroopa Komisjoni peaks aitama ka ühise põllumajanduspoliitika komisjon vastavalt käesolevas määruses sätestatule. (70)  Vastavalt jagatud juhtimise põhimõttele aitavad liikmesriikide esindajate moodustatud komisjonid Euroopa Komisjoni ÜPP rakendamisel. Süsteemi lihtsustamiseks ja liikmesriikide seisukoha ühtlustamiseks luuakse käesoleva määruse rakendamiseks ainult üks seirekomisjon, liites omavahel maaelu arengu komisjoni ja otsetoetuste komisjoni, mis loodi programmiperioodi 2014–2020 raames. Liikmesriikide abistamise eest ÜPP strateegiakavade rakendamisel jagavad vastutust korraldusasutus ja asjaomane seirekomisjon. Kui aga maaelu arengu poliitikaga seotud elemente käsitletakse piirkondades, võivad liikmesriigid luua piirkondlikke seirekomisjone. Euroopa Komisjoni peaks aitama ka ühise põllumajanduspoliitika komisjon vastavalt käesolevas määruses sätestatule. Muudatusettepanek 59 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 71 (71)  Komisjoni algatusel peaks EAFRD tehnilise abi kaudu toetama tegevusi, mis on seotud [horisontaalmääruse artiklis 7] osutatud ülesannete täitmisega. Tehnilist abi võib osutada ka liikmesriigi algatusel ÜPP strateegiakavaga seotud toetuse tõhusaks haldamiseks ja rakendamiseks vajalike ülesannete täitmiseks. Liikmesriigi algatusel antava tehnilise abi suurendamine on võimalik ainult Malta puhul. (71)  Komisjoni algatusel peaks EAFRD tehnilise abi kaudu toetama tegevusi, mis on seotud [horisontaalmääruse artiklis 7] osutatud ülesannete täitmisega. Tehnilist abi võib osutada ka liikmesriigi algatusel ÜPP strateegiakavaga seotud toetuse tõhusaks haldamiseks ja rakendamiseks vajalike ülesannete täitmiseks. Liikmesriigi algatusel antava tehnilise abi suurendamine on võimalik ainult Luksemburgi ja Malta puhul. Muudatusettepanekud 60 ja 803 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 74 (74)  Rakendamismudeli käivitatud tulemustele orienteeritus nõuab tugevat tulemuslikkuse raamistikku, eelkõige seepärast, et ÜPP strateegiakavad aitaksid kaasa teiste jagatud juhtimisega poliitikameetmete ulatuslike üldeesmärkide saavutamisele. Tulemuspõhine poliitika tähendab aastast ja mitmeaastast hindamist valitud väljundite, tulemus- ja mõjunäitajate põhjal, nagu on määratletud tulemuslikkuse seire- ja hindamisraamistikus. Selleks tuleks piiratud ja sihipärasemad näitajad valida nii, et need peegeldaksid võimalikult täpselt seda, kas toetatud sekkumised aitavad saavutada kavandatud eesmärke. Keskkonna- ja kliimaeesmärkidega seotud väljundnäitajad võivad hõlmata sekkumisi, mis kuuluvad liidu õigusaktidest tulenevate riiklike keskkonna- ja kliimakavandamisvahendite alla. (74)  Rakendamismudeli käivitatud tulemustele orienteeritus nõuab tugevat tulemuslikkuse raamistikku, eelkõige seepärast, et ÜPP strateegiakavad aitaksid kaasa teiste jagatud juhtimisega poliitikameetmete ulatuslike üldeesmärkide saavutamisele. Tulemuspõhine poliitika tähendab hindamisi valitud väljundite, tulemus- ja mõjunäitajate põhjal, nagu on määratletud tulemuslikkuse seire- ja hindamisraamistikus. Selleks tuleks piiratud ja sihipärasemad näitajad valida nii, et need peegeldaksid võimalikult täpselt seda, kas toetatud sekkumised aitavad saavutada kavandatud eesmärke. Keskkonna- ja kliimaeesmärkidega seotud väljundnäitajad, näiteks vee kvaliteet ja kvantiteet, peaksid hõlmama sekkumisi, mis kuuluvad liidu õigusaktidest tulenevate riiklike keskkonna- ja kliimaplaneerimismisvahendite alla. Muudatusettepanek 61 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 75 (75)  Tulemus-, seire- ja hindamisraamistiku osana peaksid liikmesriigid igal aastal tehtud edusamme kontrollima ja nendest komisjonile aru andma. Komisjon peaks esitama aruande kogu programmitöö perioodil erieesmärkide saavutamisel tehtu kohta liikmesriikide edastatud teavet ja põhinäitajaid kasutades. (75)  Tulemus-, seire- ja hindamisraamistiku osana peaksid liikmesriigid igal aastal tehtud edusamme kontrollima. Komisjon peaks esitama aruande kogu programmitöö perioodil erieesmärkide saavutamisel tehtu kohta liikmesriikide edastatud teavet ja põhinäitajaid kasutades. Muudatusettepanek 62 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 76 (76)  Kehtestada tuleks mehhanismid, mis võimaldaksid võtta meetmeid liidu finantshuvide kaitsmiseks juhul, kui ÜPP strateegiakava rakendamisel ilmneb seatud eesmärkidest olulisi kõrvalekaldeid. Märkimisväärselt ja põhjendamatult viletsate tulemusnäitajate korral võidakse liikmesriikidelt nõuda tegevuskavade esitamist. Kui kavandatud tulemusi ei saavutata, võib see kaasa tuua väljamaksete peatamised ning lõpuks liidu fondide vähendamise. Lisaks sellele kehtestatakse tulemuspreemia jaotamisel põhineva stimuleerimismehhanismi osana selline tulemuspreemia. millega ergutatakse heade keskkonna- ja kliimatulemuste saavutamist. (76)  Kehtestada tuleks mehhanismid, mis võimaldaksid võtta meetmeid liidu finantshuvide kaitsmiseks juhul, kui ÜPP strateegiakava rakendamisel ilmneb seatud eesmärkidest olulisi kõrvalekaldeid. Märkimisväärselt ja põhjendamatult viletsate tulemusnäitajate korral võidakse liikmesriikidelt nõuda tegevuskavade esitamist. Kui kavandatud tulemusi ei saavutata, võib see kaasa tuua väljamaksete peatamised ning lõpuks liidu fondide vähendamise. Muudatusettepanek 1144 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 78 a (uus) (78a)   Artiklis 106 kirjeldatud hindamine tuleks läbi viia strateegia „Talust taldrikule“ ja elurikkuse strateegia kvantifitseeritud eesmärkide alusel. Muudatusettepanek 63 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 80 a (uus) (80a)   Kolmandate riikidega sõlmitavad ja põllumajandussektorit puudutavad kaubanduslepingud peaksid sisaldama mehhanisme ja kaitseklausleid, et tagada ELi ja kolmandate riikide põllumajandustootjatele võrdsed tingimused ja tarbijakaitse. Muudatusettepanek 64 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 81 (81)  Käesoleva määruse sätete kohaldamise eesmärgil kogutud isikuandmeid tuleks töödelda viisil, mis on kooskõlas asjaomaste eesmärkidega. Samuti peaksid andmed olema anonüümsed, seire või hindamise eesmärgil töötlemiseks koondatud ning kaitstud vastavalt liidu õigusele, milles käsitletakse üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumist, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 45/200119 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/67920. Andmesubjekte tuleks teavitada nende isikuandmete töötlemisest ja andmekaitsealastest õigustest. (81)  Käesoleva määruse sätete kohaldamise eesmärgil kogutud isikuandmeid tuleks töödelda viisil, mis on kokkusobiv asjaomaste eesmärkidega. Samuti peaksid andmed olema anonüümsed, seire või hindamise eesmärgil töötlemiseks koondatud ning kaitstud vastavalt liidu õigusele, milles käsitletakse üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumist, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/172519 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/67920. Andmesubjekte tuleks teavitada nende isikuandmete töötlemisest ja andmekaitsealastest õigustest. _________________ _________________ 19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1). 19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39). 20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1). 20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1). Muudatusettepanek 65 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 83 (83)  Selleks et tagada õiguskindlus, kaitsta põllumajandustootjate õigusi ning kindlustada otsetoetustena makstavate sekkumisliikide sujuv, ühetaoline ja tõhus toimimine, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, millega kehtestatakse eeskirjad, mille kohaselt on toetuste andmise tingimuseks teatavate sortide sertifitseeritud seemne kasutamine ning milles sätestatakse kanepisortide kindlaksmääramise kord ja nende tetrahüdrokannabinooli sisalduse kontroll; häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi käsitlevad eeskirjad ning teatavad seotud elemendid toetuskõlblikkuse nõuete kohta ning eeskirjad toetusõiguste deklaratsiooni sisu ja aktiveerimise nõuete kohta; keskkonnakavade eeskirjad; meetmed, mille eesmärk on vältida tootmiskohustusega seotud toetuse saajate kahju turgude struktuurilise tasakaalustamatuse tõttu vastavas sektoris, sh otsust, et sellist toetust tohib jätkuvalt maksta kuni 2027. aastani nende tootmisühikute alusel, mille eest anti varasemal võrdlusperioodil asjaomast toetust; eeskirjad ja tingimused puuvilla eritoetuse puhul kohaldatava maa ja sortide heakskiitmise kohta ning sellise toetuse andmise eeskirjad ja tingimused. (83)  Selleks et tagada õiguskindlus, kaitsta põllumajandustootjate õigusi ning kindlustada otsetoetustena makstavate sekkumisviiside sujuv, ühetaoline ja tõhus toimimine, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, millega kehtestatakse eeskirjad, mille kohaselt on toetuste andmise tingimuseks teatavate sortide sertifitseeritud seemne kasutamine ning milles sätestatakse kanepisortide kindlaksmääramise kord ja nende tetrahüdrokannabinooli sisalduse kontroll; häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi käsitlevad eeskirjad ning teatavad seotud elemendid toetusõiguslikkuse nõuete kohta, kehtestatakse kriteeriumid võrdväärsete meetmete kindlakstegemiseks ja asjakohased nõuded, mida kohaldatakse riiklike või piirkondlike sertifitseerimissüsteemide suhtes; koostatakse kliimat, keskkonda ja loomade heaolu toetavate põllumajandustavade näidete kataloog; meetmed, mille eesmärk on vältida tootmiskohustusega seotud toetuse saajate kahju turgude struktuurilise tasakaalustamatuse tõttu vastavas sektoris, sh otsust, et sellist toetust tohib jätkuvalt maksta kuni 2027. aastani nende tootmisühikute alusel, mille eest anti varasemal võrdlusperioodil asjaomast toetust; eeskirjad ja tingimused puuvilla eritoetuse puhul kohaldatava maa ja sortide heakskiitmise kohta ning sellise toetuse andmise eeskirjad ja tingimused. Muudatusettepanek 66 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 84 (84)  Selle tagamiseks, et sektoripõhiste sekkumistega aidatakse kaasa ÜPP eesmärkide saavutamisele ja koostoime loomisele teiste ÜPP vahenditega ning selleks et tagada siseturul võrdsed tingimused ning et vältida ebavõrdset ja ebaõiglast konkurentsi, tuleks komisjonile delegeerida teatud õigusaktide vastuvõtmise volitused seoses tootmisharudevaheliste organisatsioonide heakskiitmise kriteeriumide ja eeskirjadega, millega reguleeritakse olukordi, kus heakskiidetud tootmisharudevaheline organisatsioon ei vasta kõnealustele kriteeriumidele ega täida tootjate kohustusi; eeskirjad sektoripõhiste sekkumiste nõuetekohaseks toimimiseks liidu finantsabi arvutamise alusel, sh võrdlusperioodid ja turustatud toodangu väärtuse arvutamine ning liidu finantsabi ülemmäär turult kõrvaldamise jaoks; eeskirjad kulude ülemmäära kindlaksmääramiseks seoses viinamarjaistanduste ümberistutamisega ning eeskirjad, mille alusel teevad tootjad erandi veinivalmistamise kõrvalsaaduste kohta, ja eeskirjad erandite kohta kõnealusest kohustusest, et vältida täiendavat halduskoormust, samuti eeskirjad destilleerijate vabatahtlikuks sertifitseerimiseks. Selleks et tagada liidu vahendite tulemuslik ja tõhus kasutamine sekkumisteks mesindussektoris, tuleks komisjonile delegeerida teatavate õigusaktide vastuvõtmise volitused seoses teatamiskohustust käsitlevate lisanõuetega ja kõnealust liiki sekkumiste rakendamiskulude katmiseks liidu toetuse miinimummäära kehtestamisega. (84)  Selle tagamiseks, et sektoripõhiste sekkumisviisidega aidatakse kaasa ÜPP eesmärkide saavutamisele ja koostoime loomisele teiste ÜPP vahenditega ning selleks et tagada siseturul võrdsed tingimused ning et vältida ebavõrdset ja ebaõiglast konkurentsi, tuleks komisjonile delegeerida teatud õigusaktide vastuvõtmise volitused seoses tootmisharudevaheliste organisatsioonide heakskiitmise kriteeriumide ja eeskirjadega, millega reguleeritakse olukordi, kus heakskiidetud tootmisharudevaheline organisatsioon ei vasta kõnealustele kriteeriumidele ega täida tootjate kohustusi; eeskirjad sektoripõhiste sekkumisviiside nõuetekohaseks toimimiseks liidu finantsabi arvutamise alusel, sh võrdlusperioodid ja turustatud toodangu väärtuse arvutamine ning liidu finantsabi ülemmäär turult kõrvaldamise jaoks; eeskirjad kulude ülemmäära kindlaksmääramiseks seoses viinamarjaistanduste ümberistutamisega ning eeskirjad, mille alusel teevad tootjad erandi veinivalmistamise kõrvalsaaduste kohta, ja eeskirjad erandite kohta kõnealusest kohustusest, et vältida täiendavat halduskoormust, samuti eeskirjad destilleerijate vabatahtlikuks sertifitseerimiseks ja eeskirjad, mis on seotud toimimis-, seire- ja ka hindamisraamistikuga. Komisjonile tuleks anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte tingimuslikkuse nõuetest ajutiste erandite tegemise kohta väga ebasoodsates oludes, nagu katastroofid või epideemiad. Komisjonile tuleks samuti anda õigus määrata kindlaks põllumajandus- ja keskkonnatavadega võrdväärsed tavad ja riiklikud või piirkondlikud keskkonna sertifitseerimissüsteemid. Selleks et tagada liidu vahendite tulemuslik ja tõhus kasutamine sekkumisteks mesindussektoris, tuleks komisjonile delegeerida teatavate õigusaktide vastuvõtmise volitused seoses teatamiskohustust käsitlevate lisanõuetega ja kõnealust liiki sekkumiste rakendamiskulude katmiseks liidu toetuse miinimummäära kehtestamisega. Pidades silmas ÜPP strateegikavade koostamist, tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, et kehtestada liikmesriigi ning pädevate piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ja muude partnerite vahelise partnerluse käitumisjuhend. Muudatusettepanek 67 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 85 (85)  Selleks et tagada õiguskindlus ja maaelu arengu sekkumiste eesmärkide saavutamine, tuleks komisjonile delegeerida teatud õigusaktide vastuvõtmise volitused seoses toetusega juhtimisalasteks kohustusteks, investeeringuteks ja koostööks. (85)  Selleks et tagada õiguskindlus ja maaelu arengu sekkumiste eesmärkide saavutamine, tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte seoses teatud sekkumisviiside miinimum- ja maksimumtoetuse summade täiendamisega. Muudatusettepanek 68 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 86 (86)  Selleks et muuta käesoleva määruse teatavaid mitteolemuslikke osi, tuleks komisjonile kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 delegeerida õigusaktide vastuvõtmise volitused seoses otsetoetustena makstavate sekkumisliikide eraldiste ja ÜPP strateegiakava sisu käsitlevate eeskirjadega. (86)  Selleks et muuta käesoleva määruse teatavaid mitteolemuslikke osi, tuleks komisjonile kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 delegeerida õigusaktide vastuvõtmise volitused seoses otsetoetustena makstavate sekkumisviiside eraldistega. Muudatusettepanek 69 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 87 (87)  Käesoleva määruse rakendamise ühetaoliste tingimuste tagamiseks ning selleks et vältida ebaõiglast konkurentsi ja diskrimineerimist põllumajandustootjate vahel, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et määrata kindlaks võrdlusalad seoses õliseemnetoetusega, koostada eeskirjad kasvatusmaa heakskiitmiseks ja sortide kinnitamiseks seoses puuvilla eritoetuse ja seonduvate teadetega, arvutada vähendamine, kui toetuskõlblik puuvillakasvatusmaa ületab põhikasvupinda, anda liidu rahalist toetust veinivalmistamise kõrvalsaaduste destilleerimiseks, teha maaelu arengu sekkumisliikide toetuseks antava liidu toetuse kogusumma iga-aastane jaotus liikmesriikide kaupa, koostada eeskirjad ÜPP strateegiakavasse lisatavate elementide esitamise kohta, et koostada eeskirjad ÜPP strateegiakavade heakskiitmise korra ja tähtaegade kohta ning kehtestada ühetaolised tingimused ÜPP strateegiakavades pakutavate võimalustega seotud teavitamis- ja avalikustamisnõuete kohaldamise kohta, koostada eeskirjad tegevus-, seire- ja hindamisraamistiku kohta, koostada eeskirjad iga-aastase tulemusaruande esitamise ja sisu kohta, koostada eeskirjad sellise teabe kohta, mida liikmesriigid peavad komisjonile saatma tulemushindamiseks, koostada eeskirjad andmevajaduse ja võimalike andmeallikate vahelise koostoime kohta ning kehtestada kord, mille alusel tagatakse järjekindel lähenemisviis liikmesriikidele tulemuspreemia jaotamise kindlaksmääramiseks. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201122. (87)  Käesoleva määruse rakendamise ühetaoliste tingimuste tagamiseks ning selleks et vältida ebaõiglast konkurentsi ja diskrimineerimist põllumajandustootjate vahel, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et määrata kindlaks võrdlusalad seoses õliseemnetoetusega, koostada eeskirjad kasvatusmaa heakskiitmiseks ja sortide kinnitamiseks seoses puuvilla eritoetuse ja seonduvate teadetega, arvutada vähendamine, kui toetusõiguslik puuvillakasvatusmaa ületab põhikasvupinda, anda liidu rahalist toetust veinivalmistamise kõrvalsaaduste destilleerimiseks, teha maaelu arengu sekkumisviiside toetuseks antava liidu toetuse kogusumma iga-aastane jaotus liikmesriikide kaupa, kehtestada ÜPP strateegiakavade standardvorm, et koostada eeskirjad ÜPP strateegiakavade heakskiitmise korra ja tähtaegade ning ÜPP strateegiakavade muutmise taotluste esitamise ja heakskiitmise kohta ning kehtestada ühetaolised tingimused ÜPP strateegiakavades pakutavate võimalustega seotud teavitamis- ja avalikustamisnõuete kohaldamise kohta. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201122. _________________ _________________ 22 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13). 22 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13). Muudatusettepanek 70 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 92 a (uus) (92a)   Liidu saarepiirkondades esineb põllumajandustegevuse elluviimisel ja maapiirkondade arengul erilisi raskusi. Tuleks hinnata ÜPP mõju nendele piirkondadele ning kaaluda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 229/2013 kehtestatud meetmete laiendamist kõigile liidu saarepiirkondadele. Muudatusettepanek 71 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 93 (93)  Õiguskindluse ja järjepidevuse tagamiseks peaksid Horvaatiale kehtivad erisätted, mis puudutavad otsetoetuste ning täiendava riikliku otsetoetuse järkjärgulist kehtestamist järkjärgulise kohaldamise mehhanismi raames, jätkuvalt kehtima kuni 1. jaanuarini 2021. (93)  Õiguskindluse ja järjepidevuse tagamiseks peaksid Horvaatiale kehtivad erisätted, mis puudutavad otsetoetuste ning täiendava riikliku otsetoetuse järkjärgulist kehtestamist järkjärgulise kohaldamise mehhanismi raames, jätkuvalt kehtima. Horvaatial on ühinemislepingu kohaselt õigus saada makseid ka 2022. aastal, mis hõlmab lisarahastamispaketti Horvaatia demineeritud maa-ala riikliku reservi jaoks, ning seda õigust tuleks 2022. aasta riiklike rahastamispakettide arvutamisel arvesse võtta. Muudatusettepanek 72 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 1 – punkt b (b)  sekkumisliigid ja liikmesriikidele esitatud ühised nõuded kõnealuste eesmärkide saavutamiseks ning nendega seotud rahastamiskord; b)  sekkumisviisid ja liikmesriikidele esitatud ühised nõuded kõnealuste eesmärkide saavutamiseks, tagades võrdsed tingimused, ning nendega seotud rahastamiskord; Muudatusettepanek 73 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 1 – punkt c (c)  liikmesriikide koostatavad ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavad (edaspidi „ÜPP strateegiakavad“), sihtide seadmine, sekkumiste kindlaksmääramine ja rahaliste vahendite eraldamine, mis on kooskõlas erieesmärkide ja väljaselgitatud vajadustega; c)  liikmesriikide koostatavad ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavad (edaspidi „ÜPP strateegiakavad“), vajaduse korral koostöös piirkondadega, milles seatakse sihid, määratakse kindlaks sekkumised ja eraldatakse rahalised vahendid, mis on kooskõlas erieesmärkide ja väljaselgitatud vajadustega ning vastavad siseturu nõudmistele; Muudatusettepanek 74 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 2 2.  Käesolevat määrust kohaldatakse EAGFist ja EAFRDst rahastatavale liidu toetusele liikmesriikide koostatud ja komisjoni poolt heakskiidetud ÜPP strateegiakava alla kuuluvateks sekkumisteks ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027. 2.  Käesolevat määrust kohaldatakse EAGFist ja EAFRDst rahastatavale liidu toetusele liikmesriikide koostatud ja komisjoni poolt heakskiidetud ÜPP strateegiakava alla kuuluvateks sekkumisteks ajavahemikul alates 1. jaanuarist 2022. Muudatusettepanek 75 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 2 2.  Käesoleva määruse alusel EAFRD poolt rahastatava toetuse puhul kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) [CPR]26 II jaotise III peatükki, III jaotise II peatükki ning artikleid 41 ja 43. 2.  Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning ÜPP strateegiakavade vahelise sidususe tagamiseks kohaldatakse käesoleva määruse alusel EAFRD poolt rahastatava toetuse puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) [CPR]26 II jaotise III peatükki, III jaotise II peatükki ning artikleid 41 ja 43. __________________ __________________ 26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu [kuupäev] määrus (EL) […/…], [täielik pealkiri] (ELT L). 26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu [kuupäev] määrus (EL) […/…], [täielik pealkiri] (ELT L). Muudatusettepanek 76 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõik 1 – punkt a (a)  „põllumajandustootja“ – füüsiline või juriidiline isik või selliste isikute rühm, olenemata sellest, milline on selle rühma ja rühma liikmete õiguslik seisund siseriikliku õiguse järgi, kelle põllumajanduslik majapidamine asub aluslepingute territoriaalses kohaldamisalas, nagu on määratud kindlaks Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 52 koostoimes Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklitega 349 ja 355, ning kes tegeleb põllumajandusliku tegevusega, mis on määratud kindlaks liikmesriigi poolt; a)  „põllumajandustootja“ – füüsiline või juriidiline isik või selliste isikute rühm, olenemata sellest, milline on selle rühma ja rühma liikmete õiguslik seisund siseriikliku õiguse järgi, kelle põllumajanduslik majapidamine asub aluslepingute territoriaalses kohaldamisalas, nagu on määratud kindlaks Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 52 koostoimes Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklitega 349 ja 355, ning kes tegeleb headele põllumajandustootmise tavadele vastava põllumajandusliku tegevusega, mis on määratud kindlaks liikmesriigi poolt; Muudatusettepanek 77 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõik 1 – punkt b a (uus) ba)   „avalikud hüved“ – hüved või teenused, mida turg ei hüvita ning mille keskkonnaalased ja ühiskondlikud tulemused ületavad keskkonna-, kliima- ja loomade heaolu alaste õigusaktidega ette nähtud kohustuslikke tulemusi. Muudatusettepanek 78 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõik 1 – punkt b b (uus) bb)   „Euroopa avalikud hüved“ – avalikud hüved või teenused, mida saab tõhusalt pakkuda vaid liidu tasandil sekkumise kaudu, et tagada liikmesriikidevaheline koordineerimine ja võrdsed võimalused liidu põllumajandusturul. Euroopa avalike hüvede hulka kuuluvad eelkõige veekaitse, elurikkuse kaitse, mullaviljakuse kaitse, tolmeldajate kaitse ja loomade heaolu; Muudatusettepanek 79 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõik 1 – punkt e (e)  „ühisfond“ – liikmesriigi poolt tema õiguse kohaselt akrediteeritud skeem, mille kaudu skeemiga ühinenud põllumajandustootjad saavad end kindlustada, nii et majanduslikku kahju kannatanud põllumajandustootjale hüvitatakse tema kahju; e)  „ühisfond“ – liikmesriigi poolt tema õiguse kohaselt akrediteeritud skeem, mille kaudu skeemiga ühinenud põllumajandustootjad saavad kaitsta end riskide eest ning saada hüvitist majandusliku kahju või sissetuleku vähenemise korral; Muudatusettepanek 80 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõik 1 – punkt f – alapunkt i i)  projekt, leping, meede või projektide rühm, mis on valitud välja asjaomaste programmide raames; i)  projekt, leping, meede või projektide rühm, mis on valitud välja asjaomase strateegiakava raames; Muudatusettepanek 81 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõik 1 – punkt f – alapunkt ii ii)  rahastamisvahendite puhul programmi osalus rahastamisvahendis ja seejärel kõnealusest rahastamisvahendist lõppsaajatele antav rahaline toetus; ii)  rahastamisvahendite puhul strateegiakava osalus rahastamisvahendis ja seejärel kõnealusest rahastamisvahendist lõppsaajatele antav rahaline toetus; Muudatusettepanek 82 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõik 1 – punkt h – alapunkt i i)  eraõiguslik või avalik-õiguslik juriidiline isik, üksus, kes on või ei ole juriidiline isik, või füüsiline isik, kes vastutab algatamise või nii algatamise kui ka rakendamise eest; i)  eraõiguslik või avalik-õiguslik juriidiline isik, üksus, kes on või ei ole juriidiline isik, füüsiline isik või füüsiliste või juriidiliste isikute rühm, kes vastutab algatamise või nii algatamise kui ka rakendamise eest; Muudatusettepanek 83 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõik 1 – punkt h – alapunkt ii ii)  riigiabi kavade puhul asutus, mis saab toetust; ii)  riigiabi kavade puhul üksus, mis saab toetust; Muudatusettepanek 84 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõik 1 – punkt i (i)  „sihtväärtused“ – erieesmärgiga seotud näitajate eelnevalt kokkulepitud väärtused, mis tuleb saavutada perioodi lõpuks; i)  „sihtväärtused“ – erieesmärgiga seotud näitajate eelnevalt kokkulepitud väärtused, mis tuleb saavutada ÜPP strateegiakava perioodi lõpuks; Muudatusettepanek 85 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõik 1 – punkt j (j)  „vahe-eesmärgid“ – vahepealsed sihtväärtused, mis tuleb erieesmärgiga seotud näitaja puhul saavutada kindlaks ajaks ÜPP strateegiakava perioodi jooksul. j)  „vahe-eesmärgid“ – vahepealsed sihtväärtused, mis tuleb liikmesriigil erieesmärgiga seotud tulemusnäitaja puhul õigeaegsete edusammude tagamiseks saavutada kindlaks ajaks ÜPP strateegiakava perioodi jooksul. Muudatusettepanekud 86 ja 1148cp1 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – sissejuhatav osa 1.  Liikmesriigid määratlevad oma ÜPP strateegiakavas mõisted „põllumajanduslik tegevus“, „põllumajandusmaa“, „rahastamiskõlblik hektar“, „tegelik põllumajandustootja“ ja „noor põllumajandustootja“: 1.  Liikmesriigid määratlevad oma ÜPP strateegiakavas mõisted „põllumajanduslik tegevus“, „põllumajandusmaa“, „toetusõiguslik hektar“, „aktiivne põllumajandustootja“, „noor põllumajandustootja“ ning „uus põllumajandustootja“: Muudatusettepanekud 866 ja 1185 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt a (a)  „põllumajanduslik tegevus“ peab olema määratletud nii, et see hõlmaks ELi toimimise lepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete, sealhulgas puuvilla ja lühikese raieringiga madalmetsa tootmist ja põllumajandusmaa hoidmist karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras ilma tavapärasest erinevaid põllumajandusmeetodeid või -masinaid vajava ettevalmistava tegevuseta; a)  „põllumajanduslik tegevus“ peab olema määratletud nii, et see hõlmaks ELi toimimise lepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete, sealhulgas puuvilla ja lühikese raieringiga madalmetsa tootmist ja paludikultuuri ning põllumajandusmaa hoidmist karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras ilma tavapärasest erinevaid põllumajandusmeetodeid või -masinaid vajava ettevalmistava tegevuseta, sealhulgas agrometsanduses; Muudatusettepanekud 87 ja 1148cp2 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b – sissejuhatav osa (b)  „põllumajandusmaa“ peab olema määratletud nii, et see hõlmab põllumaad, püsikultuure ja püsirohumaad. Mõisted „põllumaa“, „püsikultuurid“ ja „püsirohumaa“ täpsustatakse liikmesriikide poolt vastavalt järgmisele raamistikule: b)  „põllumajandusmaa“ peab olema määratletud nii, et see hõlmab põllumaad, püsikultuure, püsirohumaad ja agrometsandussüsteeme. Põllumajandusmaa osana hõlmatakse maastikuelemente. Mõisted „põllumaa“, „püsikultuurid“, „püsirohumaa“ ja „agrometsandussüsteemid“ täpsustatakse liikmesriikide poolt vastavalt järgmisele raamistikule: Muudatusettepanek 1148cp3 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b – alapunkt i i)  „põllumaa“ peab olema põllumajanduskultuuride tootmiseks haritav maa või kesa, mida saab kasutada põllumajanduskultuuride tootmiseks, ja sealhulgas tootmisest kõrvalejäetud maa vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/199928 artiklitele 22, 23 ja 24, nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/200529 artiklile 39, määruse (EL) nr 1305/2013 artiklile 28 või käesoleva määruse artiklile 65; i)  „põllumaa“ – põllumajanduskultuuride tootmiseks haritav maa või kesa, mida saab kasutada põllumajanduskultuuride tootmiseks, sealhulgas põllukultuuride ja puistute/põõsastike kombinatsioon, kus tegeldakse metsapõllumajandusliku agrometsandusega, ning tootmisest kõrvalejäetud maa vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/199928 artiklitele 22, 23 ja 24, nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/200529 artiklile 39, määruse (EL) nr 1305/2013 artiklile 28 või käesoleva määruse artiklile 65; _________________ _________________ 28 Nõukogu 17. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1257/1999 Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80). 28 Nõukogu 17. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1257/1999 Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80). 29 Nõukogu 20. septembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1). 29 Nõukogu 20. septembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1). Muudatusettepanek 1148cp4 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b – alapunkt ii ii)  „püsikultuurid“ peavad olema külvikorravälised kultuurid, välja arvatud püsirohumaa ja püsikarjamaa, mis võtavad maa enda alla vähemalt viieks aastaks või kauemaks ja mis annavad korduvat saaki, sealhulgas puukoolid ja lühikese raieringiga madalmets; ii)  „püsikultuurid“ – külvikorravälised kultuurid, välja arvatud püsirohumaa ja püsikarjamaa, mis võtavad maa enda alla vähemalt viieks aastaks või kauemaks ja mis annavad korduvat saaki, sealhulgas puukoolid, kaasa arvatud (kui liikmesriik nii sätestab) kilevoodriga konteinerites kasvatatavad taimed, samuti lühikese raieringiga madalmets; Muudatusettepanekud 1148cp5, 1148cp6, 1148cp7, 89cp2 ja 804cp3 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b – alapunkt iii iii)  „püsirohumaa ja püsikarjamaa (koos „püsirohumaa“)“ peavad olema maa, mis ei ole põllumajandusliku majapidamise külvikorraga hõlmatud viis aastat või kauem, ning mida kasutatakse rohu või muude rohttaimede kasvatamiseks kas looduslikul viisil (isekülvi teel) või harimise teel (külvamise teel). See võib hõlmata muid liike, nagu põõsad ja/või puud, mis sobivad karjatamiseks või loomasööda tootmiseks. iii)  „püsirohumaa ja püsikarjamaa (koos „püsirohumaa“)“ – maa, mida kasutatakse rohu või muude rohttaimede kasvatamiseks kas looduslikul viisil (isekülvi teel) või harimise teel (külvamise teel) ja mis ei ole olnud põllumajandusliku majapidamise külvikorraga hõlmatud viis aastat või kauem, ning, kui liikmesriigid nii otsustavad, ka maa, mida ei ole viis aastat või kauem küntud; see võib hõlmata muid liike, nagu karjatamiseks sobivad põõsad ja/või puud, ning, kui liikmesriigid nii otsustavad, muid liike, nagu söödaallikaks olevad põõsad ja/või puud, tingimusel et rohi või muud rohttaimed jäävad valdavaks. Kui liikmesriik nii otsustab, tähendab külvikorra vahetus samuti haljassööda liigi vahetust, kui uuskülvi liigid erinevad eelmise külvi omadest. Liikmesriigid võivad otsustada lugeda püsirohumaaks ka järgmise: i)   karjatamiseks sobiv ja kohalike tavade kohaselt selleks kasutatav maa, mille puhul rohi ja muud rohttaimed ei ole karjatamisaladel tavapäraselt valdavad; ja/või ii)   karjatamiseks sobiv maa, kus rohi ja muud rohttaimed ei ole karjamaal ülekaalus või kus need puuduvad, sellisel maal võib olla põõsaid ja/või puid ning muid ressursse, mida loomad tarbivad (lehed, lilled, varred, viljad); Muudatusettepanekud 90 ja 1148cp8 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b – alapunkt iii a (uus) iiia)  „agrometsandussüsteemid“ – maakasutussüsteemid, kus puid kasvatatakse samal maal, kus toimub põllumajanduslik tootmine; Muudatusettepanek 1148cp9 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b – alapunkt iii b (uus) iiib)  „ajutine rohumaa“ – põllumaa, kus rohi või muud rohttaimed kasvavad (st roteeruvad) vähem kui viie aasta jooksul või kündmise ja taaskülvamise korral rohkem kui viie aasta jooksul. Muudatusettepanekud 91 ja 1148cp10 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt c – sissejuhatav osa (c)  Otsetoetuste vormis sekkumisliikide puhul peab „rahastamiskõlblik hektar“ olema määratletud nii, et see hõlmab põllumajandusliku majapidamise mis tahes põllumajandusmaad: c)  Otsetoetuste vormis sekkumisviiside puhul peab „toetusõiguslik hektar“ olema määratletud nii, et see hõlmab põllumajandusliku majapidamise mis tahes põllumajandusmaad, sealhulgas liikuvaid või statsionaarseid ajutisi tehnilisi rajatisi, eelkõige taluteid ja veekünasid, samuti silopalle ja sookultuuride kasvatamiseks kasutatavaid taastatud märgalasid: Muudatusettepanekud 1148cp11 ja 1148cp12 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt c – alapunktid i, i a (uus) ja ii i)  mida aasta jooksul, mille jaoks toetust taotletakse, kasutatakse põllumajanduslikuks tegevuseks või, kui maad kasutatakse ka mittepõllumajanduslikuks tegevuseks, siis kasutatakse peamiselt põllumajanduslikuks tegevuseks, ning mis on põllumajandustootja kasutuses. Kui see on keskkonnakaitse seisukohast põhjendatud, võivad rahastamiskõlblikud hektarid hõlmata ka teatavaid selliseid alasid, mida kasutatakse põllumajanduslikuks tegevuseks üksnes iga kahe aasta tagant; i)  mida aasta jooksul, mille jaoks toetust taotletakse, kasutatakse põllumajanduslikuks tegevuseks või, kui maad kasutatakse ka mittepõllumajanduslikuks tegevuseks, siis kasutatakse valdavalt põllumajanduslikuks tegevuseks, ning mis on põllumajandustootja kasutuses. Kui see on keskkonnakaitse, elurikkuse ja kliima seisukohast põhjendatud, võivad toetusõiguslikud hektarid hõlmata ka teatavaid selliseid alasid, mida kasutatakse põllumajanduslikuks tegevuseks üksnes iga kolme aasta tagant; ia)   mis, kui liikmesriigid nii otsustavad, võib sisaldada maastikuelemente, sealhulgas biotoope, nagu puud, põõsad, põllumähised ja niisked alad, tingimusel et need ei hõlma rohkem kui kolmandikku iga põllumajandusliku maatüki pindalast, nagu on määratletud määruse (EL) .../... [Horisontaalne määrus] artikli 63 lõikes 4; ii)  mille puhul on õigus teha makseid käesoleva määruse III jaotise II peatüki 2. jao 2. alajao või põhitoetuskava või ühtse pindalatoetuse kava raames vastavalt määruse (EL) nr 1307/2013 III jaotisele, ja mis: ii)  majapidamise mis tahes ala, mille puhul on õigus teha makseid käesoleva määruse III jaotise II peatüki 2. jao 2. alajao või põhitoetuskava või ühtse pindalatoetuse kava raames vastavalt määruse (EL) nr 1307/2013 III jaotisele, ja mis: –  ei vasta direktiivi 92/43/EMÜ, direktiivi 2000/147/EÜ või direktiivi 2009/60/EÜ rakendamise tulemusena enam „rahastamiskõlbliku hektari“ määratlusele, mis on esitatud määruse (EL) nr 1307/2013 punktis a; –  ei ole liikmesriigi määratluse kohaselt „rahastamiskõlblik hektar“ vastavalt käesoleva punkti alapunktidele i ja ia –   direktiivide 92/43/EMÜ, 2009/147/EÜ või 2000/60/EÜ kohaldamise tulemusena –   käesoleva määruse artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f sätestatud kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist, keskkonda ja elurikkust käsitlevate eesmärkide saavutamist toetavate pindalapõhiste meetmete tulemusena. Sellist ala tohib kasutada sookultuuride kasvatamiseks; –  mis individuaalse põllumajandustootja asjaomase kohustuse kestmiseks on metsastatud määruse (EÜ) nr 1257/1999 artikli 31, määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 43, määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 22 või siseriikliku kava kohaselt, mille tingimused vastavad määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 43 lõigetele 1, 2 ja 3, määruse (EL) nr 1305/2013 artiklile 22 või käesoleva määruse artiklitele 65 ja 67; –  mis individuaalse põllumajandustootja asjaomase kohustuse kestmiseks on metsastatud määruse (EÜ) nr 1257/1999 artikli 31, määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 43, määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 22 või siseriikliku kava kohaselt, mille tingimused vastavad määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 43 lõigetele 1, 2 ja 3, määruse (EL) nr 1305/2013 artiklile 22 või käesoleva määruse artiklitele 65 ja 67. Liikmesriigid võivad kehtestada sobivad tingimused, et lisada maa metsastamine era või riikliku rahastamise kaudu, mis aitab saavutada ühte või mitut konkreetset keskkonna, elurikkuse ja kliimaga seotud eesmärki. –  mis individuaalse põllumajandustootja asjaomase kohustuse kestmiseks on jäetud tootmisest kõrvale määruse (EÜ) nr 1257/1999 artiklite 22, 23 ja 24, määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 39, määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 28 või käesoleva määruse artikli 65 kohaselt. –  mis individuaalse põllumajandustootja asjaomase kohustuse kestmiseks on jäetud tootmisest kõrvale määruse (EÜ) nr 1257/1999 artiklite 22, 23 ja 24, määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 39, määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 28 või käesoleva määruse artikli 65 kohaselt. Muudatusettepanekud 93 ja 1148cp13 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt c – lõik 2 Kanepi tootmiseks kasutatavad maa-alad on rahastamiskõlblikud hektarid üksnes siis, kui kasutatavate sortide tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2 %; Kanepi tootmiseks kasutatavad maa-alad on toetusõiguslikud hektarid üksnes siis, kui kasutatavate sortide tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,3 %; Muudatusettepanek 1148cp14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt d (d)  „tegelik põllumajandustootja“ tuleb määratleda tagamaks, et sissetulekutoetust ei eraldata isikutele, kelle põllumajanduslik tegevus moodustab üksnes tühise osa tema üldisest majandustegevusest või kelle peamine äritegevus ei ole põllumajanduslik, välistamata seejuures toetust mitmes valdkonnas tegutsevatele põllumajandustootjatele. Mõiste alusel peab saama määrata kindlaks, milliseid põllumajandustootjaid ei käsitata tegelike põllumajandustootjatena, võttes aluseks sellised tingimused nagu sissetuleku testid, põllumajandusettevõtte tööjõu sisendid, äriühingu eesmärgid ja/või äriühingu registrisse kandmine; d)  „aktiivne põllumajandustootja“ tuleb määratleda selliselt, et toetust eraldataks ainult füüsilistele või juriidilistele isikutele või füüsiliste või juriidiliste isikute rühmadele, kes tegelevad vähemalt minimaalsel tasemel põllumajandustegevuse ja avalike hüvede loomisega vastavalt ÜPP strateegiakava eesmärkidele, välistamata seejuures toetust mitmes valdkonnas tegutsevatele põllumajandustootjatele, eelkõige osalise tööajaga põllumajandustootjatele, osaelatus-põllumajandusettevõtjatele ja suure loodusväärtusega põllumajandustootmisele. Määratlus peab igal juhul säilitama liidu perekondlike üksik- või ühinenud põllumajandustootjate mudeli, olenemata põllumajandustootja suurusest, ning võib vajaduse korral arvesse võtta ELi toimimise lepingu artiklis 349 määratletud piirkondade eripära. Määratlusega tagatakse, et toetusi ei anta füüsilistele või juriidilistele isikutele ega füüsiliste või juriidiliste isikute rühmadele, kes haldavad lennujaamu, veerajatisi, alalisi spordiväljakuid või puhkealasid või osutavad raudtee- või kinnisvarateenuseid. Liikmesriigid võivad otsustada lisada loetellu muid sarnaseid mittepõllumajanduslikke ettevõtteid või tegevusi või kustutada selliselt lisatud tegevusi ning neil on õigus teha määratluses erand isikutele ja ettevõtetele, kes tegelevad põllumajandustoodete suuremahulise töötlemisega, välja arvatud sellises töötlemises osalevad põllumajandusettevõtjate rühmad. Kui ÜPP makseid saav majapidamine kuulub suuremasse struktuuri, kelle põhitegevus ei ole põllumajandus, peab see olema läbipaistev. Mõiste sõnastamisel teeb liikmesriik järgmist: i)   määrab eesmärgi ja mittediskrimineerivate kriteeriumite põhjal kindlaks ühe või mitu elementi, näiteks sissetuleku testi, põllumajandusettevõtte tööjõu sisendid, äriühingu eesmärgid, minimaalse põllumajandusliku tegevuse kriteeriumid, asjaomased kogemused, väljaõpe ja/või oskused, ja/või põllumajandusliku tegevuse riiklikusse registrisse kandmine; ii)   määrab riiklike ja piirkondlike eripärade põhjal kindlaks otsetoetuste summa, mis ei ole suurem kui 5 000 eurot ning mille alusel loetakse põllumajandustootjad, kes tegelevad vähemalt minimaalsel tasemel põllumajandusliku tegevuse ja avalike hüvede loomisega, igal juhul „aktiivseks põllumajandustootjaks“. Muudatusettepanekud 95 ja 1148cp15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt e – sissejuhatav osa (e)  „noor põllumajandustootja“ peab olema määratletud nii, et see hõlmaks: e)  „noor põllumajandustootja“ peab olema määratletud nii, et see hõlmaks vanusepiiri 40 eluaastat ja: Muudatusettepanekud 96 ja 1148cp16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt e – alapunkt i i)  vanusepiiri, mis ei tohi ületada 40 aastat; välja jäetud Muudatusettepanekud 97 ja 1148cp16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt e – alapunkt iii iii)  asjakohast koolitust ja/või nõutavaid oskusi. iii)  asjakohast koolitust ja/või asjakohaseid oskusi. Muudatusettepanekud 98 ja 1148cp16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt e – lõik 1 a (uus) Põllumajandusliku majapidamise juhile kohaldatavate tingimuste täitmist hinnates võtavad liikmesriigid arvesse partnerluskokkulepete erijooni. Muudatusettepanekud 99 ja 1148cp16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt e a (uus) ea)  „uus põllumajandustootja“ peab olema määratletud nii, et see hõlmab järgmist: i)  „põllumajandusliku majapidamise juhiks“ olemise tingimusi; ii)  asjakohast koolitust ja/või asjakohaseid oskusi; iii)  vanusepiiri, mis ületab 40 eluaastat. Sellele määratlusele vastavat „uut põllumajandustootjat“ ei käsitata „noore põllumajandustootjana“ punkti e tähenduses. Muudatusettepanek 100 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 2 2.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 138 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust eeskirjadega, mille kohaselt on toetuste andmise tingimuseks teatavate kanepisortide sertifitseeritud seemne kasutamine ning milles sätestatakse kanepisortide kindlaksmääramise kord ja nende tetrahüdrokannabinooli sisalduse kontroll, millele on osutatud lõike 1 punktis c ja mis on mõeldud rahvatervise kaitsmiseks. 2.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 138 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust eeskirjadega, mille kohaselt on toetuste andmise tingimuseks teatavate kanepisortide sertifitseeritud seemne kasutamine ning milles sätestatakse kanepisortide kindlaksmääramise kord ja nende tetrahüdrokannabinooli sisalduse kontroll, millele on osutatud käesoleva artikli lõike 1 punktis c ja mis on mõeldud rahvatervise kaitsmiseks. Muudatusettepanekud 101 ja 1149cp1 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõik 1 – sissejuhatav osa EAGFist ja EAFRDst eraldatava toetuse eesmärk on veelgi parandada põllumajandustootmise, toiduainete tootmise ja maapiirkondade säästvat arengut ning see aitab saavutada järgmisi üldeesmärke: Seoses ELi toimimise lepingu artiklis 39 sätestatud ÜPP eesmärkidega on EAGFist ja EAFRDst eraldatava toetuse eesmärk veelgi parandada põllumajandustootmise, toiduainete tootmise ja maapiirkondade säästvat arengut ning see aitab saavutada järgmisi majanduse, keskkonna ja ühiskonnaga seotud üldeesmärke: Muudatusettepanekud 102 ja 1149cp1 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõik 1 – punkt a (a)  tõhustada arukat, vastupidavat ja mitmekesist põllumajandussektorit, mis tagab toiduga kindlustatuse; a)  tõhustada nüüdisaegset, konkurentsivõimelist, vastupidavat ja mitmekesist põllumajandussektorit, mis tagab pikaajalise toiduga kindlustatuse, kaitstes samas põllumajandusliku pereettevõtte mudelit; Muudatusettepanek 1149cp2 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõik 1 – punkt b (b)  edendada keskkonnahoidu ja kliimameetmeid ning panustada liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse; b)  toetada ja parandada keskkonnakaitset, elurikkust ja kliimameetmeid ning saavutada liidu keskkonna- ja kliimaeesmärgid; Muudatusettepanekud 104 ja 1149cp3 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõik 1 – punkt c (c)  parandada maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku olukorda. c)  parandada maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku olukorda, et aidata kaasa töökohtade loomisele ja säilitamisele, tagades põllumajandustootjatele piisava sissetuleku, püüdes saavutada põllumajandusega tegeleva elanikkonna õiglast elatustaset ja võideldes maapiirkondade rahvastikukao vastu, pöörates erilist tähelepanu vähem asustatud ja vähem arenenud piirkondadele ning tasakaalustatud territoriaalsele arengule. Muudatusettepanekud 105 ja 1149cp4 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõik 2 Neile eesmärkidele lisandub sektoriülese eesmärgina sektori kaasajastamise põllumajanduses ning maapiirkondades teadmiste edendamise ja jagamise, innovatsiooni ja digiülemineku abil ning ergutades nende kasutuselevõttu. Neile eesmärkidele lisandub sektoriülese eesmärgina sektori ajakohastamine põllumajanduses ja need seotakse selle eesmärgiga, tagades põllumajandustootjatele juurdepääsu teadusuuringutele, koolitusele ning teadmiste jagamisele ja teadmussiirde teenustele, innovatsioonile ja digiüleminekule põllumajanduses ja maapiirkondades, ning ergutades nende kasutuselevõttu. Muudatusettepanek 106 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 – punkt a (a)  toetada põllumajandustootja elujõulisust tagavat sissetulekut ja vastupanuvõimet kogu liidus, et tagada toiduga kindlustatus; a)  kindlustada põllumajandustootja elujõulisust tagav sissetulek ja põllumajandussektori vastupanuvõime kogu liidus, et tagada pikaajaline toiduga kindlustatus ja põllumajanduslik mitmekesisus, tagades samal ajal õiglaste hindadega ohutu ja kvaliteetse toidu, et põllumajandustootjate arvu vähenemine peatada ja ümber pöörata ning tagada põllumajandustootmise majanduslik jätkusuutlikkus liidus; Muudatusettepanek 107 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 – punkt b (b)  suurendada konkurentsivõimet ja turule orienteeritust, pöörates erilist tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digiüleminekule; b)  suurendada põllumajandusettevõtete pikaajalist konkurentsivõimet ja turule orienteeritust kohalikel, riiklikel, liidu ja rahvusvahelistel turgudel, samuti turu stabiliseerimist, riskijuhtimist ja kriisiohjamist, põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise suutlikkust, pöörates erilist tähelepanu kvaliteedierinevustele, teadusuuringutele, innovatsioonile, tehnoloogiale, teadmussiirdele ja teadmiste vahetamisele ja digiüleminekule, ning hõlbustada põllumajandustootjate juurdepääsu ringmajanduse dünaamikale; Muudatusettepanek 108 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 – punkt c (c)  parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas; c)  parandada põllumajandustootjate läbirääkimispositsiooni väärtusahelates, soodustades ühinguvorme, tootjaorganisatsioone ja kollektiivläbirääkimisi ning edendades lühikesi tarneahelaid ja parandades turu läbipaistvust; Muudatusettepanek 1150cp1 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 – punkt d (d)  panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse ning säästvasse energiasse; d)  panustada kliimamuutuste leevendamisse ja globaalse soojenemisega kohanemisse ning, vähendades kasvuhoonegaaside heiteid, sh CO2 sidujad, CO2 sidumine ja ladustamine põllumajandus- ja toidusektoris, ning säästva energia kaasamine, tagades samas toiduga kindlustatuse ning metsakaitse ja säästva metsamajanduse vastavalt Pariisi kliimakokkuleppele; Muudatusettepanek 110 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 – punkt e (e)  edendada säästvat arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk; e)  edendada säästvat arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk, vähendades samas sõltuvust kemikaalidest eesmärgiga saavutada asjaomastes õigusaktides sätestatud eesmärgid ning premeerides põllumajandustootmise tavasid ja süsteeme, mis annavad mitmekesist kasu keskkonnale, sealhulgas peatavad kõrbestumist; Muudatusettepanek 1150cp3 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 – punkt f (f)  panustada elurikkuse kaitsesse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke; f)  edendada ökosüsteemi teenuseid, panustada elurikkuse vähenemise ümberpööramisele ja peatamisele, sealhulgas kaitses kasulikku taimestikku, loomastikku ja tolmeldajaliike, edendades agrobioloogilist mitmekesisust, looduskaitset ja agrometsandust ning panustades suurema loodusliku vastupidavuse saavutamisse, taastades ja säilitades muldasid, veekogusid, elupaiku ja maastikke ning toetades suure loodusväärtusega põllumajandustootmise süsteeme; Muudatusettepanekud 112 ja 1150cp4 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 – punkt g (g)  olla atraktiivne noorte põllumajandustootjate jaoks ja soodustada ettevõtluse arengut maapiirkondades; g)  olla atraktiivne noorte põllumajandustootjate ja uute põllumajandustootjate jaoks ja neid toetada ning edendada naiste osalemist põllumajandussektoris, eeskätt kõige suurema rahvastikukaoga piirkondades ja looduslikust eripärast tingitud piirangutega piirkondades; soodustada kogu liidus koolitamist ja kogemuste saamist, säästva ettevõtluse arengut ja töökohtade loomist maapiirkondades; Muudatusettepanek 1150cp5 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 – punkt h (h)  edendada tööhõivet, majanduskasvu, sotsiaalset kaasatust ja maapiirkondade arengut, sealhulgas biomajandust ja säästvat metsamajandust; h)  edendada sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust maapiirkondades, sealhulgas töökohtade loomise, majanduskasvu ja investeeringute, sotsiaalse kaasamise, maapiirkondade vaesuse vastu võitlemise ja kohaliku arengu kaudu, sealhulgas kvaliteetsete kohalike teenuste kaudu maapiirkondade kogukondadele, keskendudes eelkõige looduslikust eripärast tingitud piirangutega aladele; inimväärsete elamis-, töö- ja majandustingimuste edendamine; tegevuste ja sissetulekute mitmekesistamine, sh põllumajandusturism, kestlik biomajandus, ringmajandus, metsakaitse ja sööstev metsamajandus, tagades samas soolise võrdõiguslikkuse; maapiirkondades võrdsete võimaluste toetamine konkreetsete toetusmeetmetega ning naiste põllumajanduses, käsitöönduses, turisminduses ja kohalike teenuste osutamisel tehtava töö tunnustamine; Muudatusettepanek 1150cp6 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 – punkt i (i)  parandada ELi põllumajanduse reageerimist ühiskonna nõudlusele toidu ja tervise osas, siia alla kuulub nii ohutu, toitev ja säästev toit, toidu raiskamine kui ka loomade heaolu. i)  parandada liidu põllumajanduse reageerimist ühiskonna nõudlusele toidu ja tervise osas, siia alla kuulub ohutu, toitev, kvaliteetne ja säästev toit, vähese sisendiga põllumajandustootmine, mahepõllumajandus, toidu raiskamise vähendamine, antimikroobikumiresistentsusega võitlemine ning loomade tervise ja heaolu parandamine ning samuti ühiskonna põllumajandustootjate ja maapiirkondade tähtsusest teadlikkuse suurendamine, sealjuures kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamisele kaasa aitamine. Muudatusettepanek 115 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2 2.  Erieesmärke täites peavad liikmesriigid tagama ÜPP toetuse lihtsuse ja tulemuslikkuse. 2.  Konkreetsete eesmärkide täitmiseks peavad liikmesriigid ja komisjon tagama lõplike toetusesaajate jaoks ÜPP toetuse tulemuslikkuse ja lihtsustamise, vähendades halduskoormust ning tagades samal ajal, et toetusesaajaid ei diskrimineerita. Muudatusettepanek 116 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 1 – sissejuhatav osa Artikliga 5 ja artikli 6 lõikega 1 ette nähtud eesmärkide saavutamist hinnatakse väljundit, tulemust ja mõju kajastavate ühiste näitajate põhjal. Ühiste näitajate kogum hõlmab järgmist: Artikliga 5 ja artikli 6 lõikega 1 ette nähtud eesmärkide saavutamist hinnatakse väljundit, tulemust ja mõju kajastavate ühiste näitajate ja ametlike teabeallikate põhjal. Ühiste näitajate kogum hõlmab järgmist: Muudatusettepanek 117 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 1 – punkt b (b)  tulemusnäitajad, mis peegeldavad asjaomaste erieesmärkide kehtestamist ja mille abil hinnatakse kvantifitseeritud vahe-eesmärke ja sihtväärtusi seoses kõnealuste erieesmärkidega ÜPP strateegiakavades, ühtlasi kasutatakse neid sihtväärtuste saavutamiseks tehtud edusammude hindamiseks. Keskkonna- ja kliimaeesmärkidega seotud näitajad võivad hõlmata sekkumisi, mis kuuluvad vastavate riiklike keskkonna- ja kliimakavandamisvahendite alla, mis tulenevad liidu õigusaktidest, mis on loetletud XI lisas; b)  tulemusnäitajad, mis peegeldavad asjaomaste erieesmärkide kehtestamist ja mille abil hinnatakse kvantifitseeritud vahe-eesmärke ja sihtväärtusi seoses kõnealuste erieesmärkidega ÜPP strateegiakavades, ühtlasi kasutatakse neid sihtväärtuste saavutamiseks tehtud edusammude hindamiseks. Keskkonna- ja kliimaeesmärkidega seotud näitajad võivad hõlmata sekkumisi, mis aitavad kaasa kohustustele, mis tulenevad liidu õigusaktidest, mis on loetletud XI lisas; Muudatusettepanek 118 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 1 – punkt c (c)  mõjunäitajad, mis on seotud artiklis 5 ja artikli 6 lõikega 1 ette nähtud eesmärkidega ning mida kasutatakse ÜPP strateegiakavade ja ÜPP kontekstis. c)  mõjunäitajad, mis on seotud artiklis 5 ja artikli 6 lõikega 1 ette nähtud eesmärkidega ning mida kasutatakse ÜPP strateegiakavade kontekstis, võttes arvesse ÜPPst välja jäävaid välistegureid. Muudatusettepanek 119 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 2 a (uus) Liikmesriigid võivad jaotada I lisas sätestatud väljundnäitajad ja tulemusnäitajad oma strateegilistes kavades üksikasjalikumalt, vastavalt oma konkreetsetele riiklikele ja piirkondlikele erijoontele. Muudatusettepanek 120 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 2 2.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 138 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse I lisa, et kohandada ühiseid väljund-, tulemus- ja mõjunäitajaid, et võtta arvesse nende kohaldamisel saadud kogemusi ja vajaduse korral lisada uusi näitajaid. 2.  Komisjon viib strateegiakavade kohaldamise kolmanda aasta lõpuks läbi I lisas sätestatud väljund-, tulemus- ja mõjunäitajate tõhususe täieliku hindamise. Pärast kõnealuse hindamise tegemist on komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 138 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse I lisa, et kohandada vajaduse korral ühiseid näitajaid, võttes arvesse käesolevas määruses sätestatud poliitika elluviimise käigus saadud kogemusi. Muudatusettepanek 121 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõik 1 Liikmesriigid püüavad saavutada II jaotises seatud eesmärgid, määrates kindlaks sekkumised, mis põhinevad käesoleva jaotise II, III ja IV peatükis kehtestatud sekkumisliikidel, kooskõlas käesolevas peatükis kehtestatud ühiste nõuetega. Liikmesriigid ja vajaduse korral nende piirkonnad püüavad saavutada II jaotises seatud eesmärgid, määrates kindlaks sekkumised, mis põhinevad käesoleva jaotise II, III ja IV peatükis kehtestatud sekkumisviisidel, kooskõlas käesolevas peatükis kehtestatud ühiste nõuetega. Muudatusettepanekud 122 ja 1117cp1 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõik 1 Liikmesriigid töötavad välja oma ÜPP strateegiakava kohased sekkumised kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja liidu õiguse üldpõhimõtetega. Liikmesriigid töötavad vajaduse korral koostöös oma piirkondadega välja oma ÜPP strateegiakava kohased sekkumised kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja liidu õiguse üldpõhimõtetega. Muudatusettepanek 1104 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõik 1 a (uus) Liikmesriigid võtavad ÜPP strateegiakavade koostamisel – kohaldatavuse korral koostöös oma piirkondadega – arvesse ELi toimimise lepingu artiklis 39 esitatud eripõhimõtteid, nimelt põllumajandusliku tegevuse eripära, mis tuleneb põllumajanduse sotsiaalsest struktuurist ning põllumajanduspiirkondade struktuurilistest ja looduslikest erinevustest; vajadust viia asjakohaseid kohandamisi ellu järk-järgult; tõsiasja, et liikmesriikides kujutab põllumajandus endast kogu rahvamajandusega tihedalt seotud sektorit. Muudatusettepanekud 123 ja 1117cp2 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõik 2 Liikmesriigid tagavad, et sekkumine toimub vastavalt objektiivsetele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele, on siseturuga kokkusobiv ega moonuta konkurentsi. Liikmesriigid, vajaduse korral koostöös oma piirkondadega, tagavad, et sekkumine toimub vastavalt objektiivsetele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele ega takista siseturu nõuetekohast toimimist. Muudatusettepanek 1117cp3 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõik 2 a (uus) Juriidiliste isikute või füüsiliste või juriidiliste isikute rühma puhul võivad liikmesriigid kohaldada artiklis 15 osutatud toetuste vähendamist või artiklites 26, 27, 29, 66, 67 ja 68 osutatud toetusi ÜPP strateegiakavas kindlaks määratud viisil kõnealuste juriidiliste isikute või rühma liikmete tasandil, kui individuaalsete liikmete puhul sätestatakse liikmesriigi õigusega õigused ja kohustused, mis on võrreldavad põllumajandusliku majapidamise juhi staatuses oleva aktiivse üksiku põllumajandustootja õiguste ja kohustustega, eelkõige seoses nende majandusliku, sotsiaalse ja maksualase seisundiga, ning tingimusel, et nad on andnud panuse asjaomaste juriidiliste isikute või rühmade põllumajandusstruktuuride tugevdamisesse. Muudatusettepanekud 124 ja 1117cp4 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõik 3 Liikmesriigid kehtestavad õigusraamistiku, millega reguleeritakse liidu toetuse andmist toetusesaajatele ÜPP strateegiakava alusel ja kooskõlas käesolevas määruses ning määruses (EL) [HzR] sätestatud põhimõtete ja nõuetega. Liikmesriigid kehtestavad vajaduse korral koostöös oma piirkondadega õigusraamistiku, millega reguleeritakse liidu toetuse andmist toetusesaajatele ÜPP strateegiakava alusel ja kooskõlas käesolevas määruses ning määruses (EL) [HzR] sätestatud põhimõtete ja nõuetega. Muudatusettepanekud 731 ja 807 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 a (uus) Artikkel 9a Kestlik areng ÜPP strateegiakavade eesmärke tuleb ellu viia kooskõlas kestliku arengu põhimõttega ning liidu püüdlustega edendada keskkonna säilitamise, kaitsmise ja selle kvaliteedi parandamise eesmärke, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 11 ja artikli 191 lõikes 1, võttes arvesse „saastaja maksab“ põhimõtet. Liikmesriigid ja komisjon tagavad, et ÜPP erieesmärkide ettevalmistamisel ja rakendamisel edendatakse keskkonnakaitse nõudeid, ressursitõhusust, kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist, elurikkust, vastupidavust katastroofidele ning riskide leevendamist ja ennetamist. Sekkumiste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse ELi toimimise lepingu artiklis 208 sätestatud poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtet. Komisjon kontrollib strateegilist kooskõla V jaotise III peatükis kirjeldatud menetluse kohaselt. Muudatusettepanek 808 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 b (uus) Artikkel 9b Vastavus Pariisi kokkuleppele ÜPP strateegiakavade eesmärke taotletakse kooskõlas Pariisi kokkuleppega, selleks et saavutada kokkuleppes sätestatud ülemaailmsed eesmärgid ja järgida kohustusi, mis on sätestatud liidu ja liikmesriikide riiklikult määratletud toetuste raames. Enne strateegiakavade kinnitamist tagab komisjon, et kõigi strateegiakavade eesmärkide ja meetmete kombinatsioon võimaldab käesolevas artiklis sätestatud kliimaeesmärkide täitmist. Muudatusettepanek 125 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 c (uus) Artikkel 9c Soolise aspekti arvessevõtt Liikmesriigid tagavad soolise aspekti arvessevõtu oma ÜPP strateegiakavade ettevalmistamisel, rakendamisel ja hindamisel, et edendada soolist võrdõiguslikkust ja võidelda soolise diskrimineerimise vastu. Muudatusettepanek 126 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige -1 (uus) -1.  Komisjon tagab, et liikmesriikide strateegiakavad järgivad Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) kohustusi. Muudatusettepanek 127 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 1 – lõik 1 Liikmesriigid tagavad, et käesoleva määruse II lisas loetletud sekkumisliikidel põhinevad sekkumised, sealhulgas artiklis 3 sätestatud mõisted ja ÜPP strateegiakavades kindlaks määratavad mõisted, mis on esitatud artiklis 4, vastavad WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punktis 1 esitatud sätetele. Käesoleva määruse II lisas loetletud sekkumisviisidel põhinevad sekkumised, sealhulgas artiklis 3 sätestatud mõisted ja ÜPP strateegiakavades kindlaks määratavad mõisted, mis on esitatud artiklis 4, vastavad WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punktis 1 esitatud sätetele. Muudatusettepanek 128 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 2 2.  Liikmesriigid tagavad, et sekkumised, mille aluseks on puuvilla eritoetus, mis on ette nähtud käesoleva jaotise II peatüki 3. jao 2. alajaos, vastavad WTO põllumajanduslepingu artikli 6 lõike 5 sätetele. välja jäetud Muudatusettepanek 809 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 a (uus) Artikkel 10a ÜPP globaalne mõõde 1.   Liit ja liikmesriigid tagavad kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 208, et kõikides ÜPP sekkumistes võetakse arvesse arengukoostöö eesmärke ja austatakse nii õigust toidule kui ka õigust arengule. 2.   Liikmesriigid tagavad, et ÜPP strateegiakava panustab suurimal võimalikul määral kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030 ja samuti Pariisi kokkuleppes seatud eesmärkide, eriti kestliku arengu eesmärkide 2, 10, 12 ja 13, õigeaegsesse saavutamisse. Seega peavad ÜPP sekkumised: i)   aitama kaasa mitmekesise ja kestliku põllumajanduse ja vastupanuvõimeliste agroökoloogiliste tavade arendamisele nii liidus kui ka partnerriikides; ii)   aitama säilitada seemnete, kasvatatavate taimede, koduloomade ning nendega suguluses olevate looduslike liikide geneetilist mitmekesisust nii liidus kui ka partnerriikides; iii)   lõimima täielikult kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmed; 3.   ÜPP ühtivust poliitikavaldkondade arengusidususega hinnatakse korrapäraselt, kasutades muu hulgas artiklis 119a sätestatud seiremehhanismidest saadud teavet. Komisjon esitab nõukogule ja Euroopa Parlamendile aruande hindamise tulemuste ja liidu poliitilise reageeringu kohta. Muudatusettepanek 1151cp1 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 1 – sissejuhatav osa 1.  Liikmesriigid lisavad oma ÜPP strateegiakavasse tingimuslikkuse süsteemi, – mille kohaselt määratakse halduskaristus toetusesaajatele, kes saavad käesoleva jaotise II peatüki kohaselt otsetoetusi või artiklite 65, 66 ja 67 kohaselt iga-aastaseid toetusi ja kes ei vasta liidu õiguses sätestatud kohustuslikele majandamisnõuetele ning maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise standardile, mis on kehtestatud ÜPP strateegiakavas, nagu on loetletud III lisas, – mida kohaldatakse järgmistes valdkondades: 1.  Liikmesriigid lisavad oma ÜPP strateegiakavasse tingimuslikkuse süsteemi, – mille kohaselt käesoleva jaotise II peatüki kohaselt otsetoetusi või artiklite 65, 66 ja 67 kohaselt iga-aastaseid toetusi saavatele toetusesaajatele määratakse halduskaristus, kui nad ei vasta liidu õiguses sätestatud kohustuslikele majandamisnõuetele ning maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise standardile, mis on kehtestatud ÜPP strateegiakavas, nagu on loetletud III lisas, – mida kohaldatakse järgmistes valdkondades: Muudatusettepanekud 810cp2, 887, ja 1151cp2 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 1 – punkt a (a)  kliima ja keskkond; a)  kliima ja keskkond, sealhulgas vesi, õhk, pinnas, elurikkus ja ökosüsteemiteenused; Muudatusettepanek 1151cp3 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 2 2.  ÜPP strateegiakavasse lisatavate halduskaristuste eeskirjade puhul tuleb järgida määruse (EL) [HzR] IV jaotise IV peatükis sätestatud nõudeid. 2.  ÜPP strateegiakavasse lisatavate tulemuslike ja proportsionaalsete halduskaristuste eeskirjade puhul tuleb järgida määruse (EL) [HzR] IV jaotise IV peatükis sätestatud nõudeid. Muudatusettepanek 132 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 2 a (uus) 2a.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 138 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust seoses tingimuslikkuse eeskirjade ajutiste eranditega haiguspuhangute, ebasoodsate kliimatingimuste, katastroofide või loodusõnnetuste korral. Muudatusettepanek 732 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 a (uus) Artikkel 11a Sotsiaalse tingimuslikkuse põhimõte ja kohaldamisala 1.  Liikmesriigid lisavad oma ÜPP strateegilistesse kavadesse tingimuslikkuse süsteemi, mille kohaselt käesoleva jaotise II ja III peatüki alusel otsetoetuste või artiklite 65, 66 ja 67 kohaste iga-aastaste lisatasude saajate suhtes kohaldatakse halduskaristust, kui nad ei täida kohaldatavaid töö- ja töötingimusi ja/või tööandja kohustusi, mis tulenevad kõikidest asjakohastest kollektiivlepingutest ning sotsiaal- ja tööõigusest, riiklikul, liidu ja rahvusvahelisel tasandil. 2.  ÜPP strateegiakavasse lisatava tulemusliku ja proportsionaalse halduskaristuste süsteemi puhul tuleb järgida määruse (EL) [HzR] IV jaotise IV peatükis sätestatud nõudeid. Muudatusettepanek 1128 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 Artikkel 12 Artikkel 12 Liikmesriikide kohustused seoses maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundiga Liikmesriikide kohustused seoses maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundiga 1.  Liikmesriigid tagavad, et kogu põllumajandusmaad, sealhulgas maad, mida enam ei kasutata tootmise eesmärgil, hoitakse heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis. Liikmesriigid määratlevad riiklikul või piirkondlikul tasandil toetusesaajate suhtes maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise miinimumstandardid vastavalt III lisas esitatud standardite peamise eesmärgiga, võttes arvesse asjaomaste alade eriomadusi, sh mulla- ja ilmastikutingimusi, olemasolevat põllumajandustootmist, maakasutust, külvikorda, põllumajandustavasid ja põllumajandusettevõtte struktuure. 1.  Liikmesriigid tagavad, et kogu põllumajandusmaad, sealhulgas maad, mida enam ei kasutata tootmise eesmärgil, hoitakse heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis. Liikmesriigid määratlevad, konsulteerides kõigi asjaomaste sidusrühmadega riiklikul või vajaduse korral piirkondlikul tasandil, toetusesaajate suhtes maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise miinimumstandardid vastavalt III lisas esitatud standardite peamise eesmärgiga, võttes arvesse asjaomaste alade eriomadusi, sh mulla- ja ilmastikutingimusi, olemasolevat põllumajandustootmist, maakasutust, külvikorda, põllumajandustavasid ja põllumajandusettevõtte struktuure, tagades seeläbi, et maa aitab kaasa artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f sätestatud konkreetsete eesmärkide saavutamisele. 2.  III lisas esitatud peamiste eesmärkide puhul võivad liikmesriigid ette näha täiendavad standardid lisaks neile, mis on kõnealuste peamiste eesmärkide puhul kehtestatud. Liikmesriigid ei või siiski määrata kindlaks miinimumnõudeid muude peamiste eesmärkide kohta kui need, mis on esitatud III lisas. 2.  Selleks, et kaitsta ÜPP ühtsust ja tagada kõigile võrdsed tingimused, ei või liikmesriigid III lisas esitatud peamiste eesmärkide puhul ette näha täiendavaid standardeid lisaks neile, mis on kõnealuste peamiste eesmärkide puhul tingimuslikkuse süsteemis kehtestatud. Lisaks ei või liikmesriigid määrata kindlaks miinimumnõudeid muude peamiste eesmärkide kohta kui need, mis on esitatud III lisas. Liikmesriigid edastavad, vajaduse korral elektrooniliste vahendite kaudu, toetusesaajatele põllumajandusettevõtte tasandil kohaldatavate nõuete ja standardite loetelu ning sellekohase selge ja täpse teabe. 2a.   Põllumajandustootjaid, kes vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/8481a (mahepõllumajanduse määrus) sätestatud nõuetele, peetakse käesoleva määruse III lisas sätestatud maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise standardile ja nõudele 8 vastavaks. 2b.   ELi toimimise lepingu artikli 349 kohaselt määratletud liidu äärepoolseimad piirkonnad ja määruse (EL) nr 229/2013 artikli 1 lõikes 2 määratletud Egeuse mere väikesaared on vabastatud käesoleva määruse III lisas sätestatud maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise standarditest ja nõuetest 1, 2, 8 ja 9. 2c.   Põllumajandustootjad, kes osalevad artikli 28 alusel vabatahtlikes kliima- ja keskkonnakavades, mille põllumajandustegevus vastab maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise standarditele 1, 8, 9 või 10, loetakse vastavaks maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise vastavatele standarditele nagu on sätestatud käesoleva määruse III lisas, tingimusel, et need kavad toovad kliima- ja keskkonnakaitsele suuremat kasu võrreldes maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise vastavatele standarditega 1, 8, 9 ja 10. Selliseid tegevusi hinnatakse käesoleva määruse V jaotise kohaselt. 3.   Liikmesriigid kehtestavad süsteemi, et näha ette põllumajandusettevõtte säästlikku toitainekasutust soodustav abivahend, millele on osutatud III lisas, selle sisu ja funktsioonid esitatud vahendit kasutama hakkavate toetusesaajate jaoks. Komisjon võib toetada liikmesriike kõnealuse vahendi kavandamisel ning andmete talletamise ja töötlemisteenuste nõuete osas. 4.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 138 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust eeskirjadega heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste kohta, sealhulgas püsirohumaa suhtarvu süsteemi üksikasjade, võrdlusaasta ja maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise 1. standardi (GAEC 1) alla kuuluva ümberarvestuskursi kehtestamine, nagu on osutatud III lisas, ning põllumajandusettevõtte säästlikku toitainekasutust soodustav abivahend, selle vahendi vorm ja täiendavad miinimumelemendid ning funktsionaalsused. 4.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 138 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust eeskirjadega, mis käsitlevad püsirohumaa suhtarvu süsteemi, võrdlusaasta ja maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise 1. standardi (GAEC 1) alla kuuluva ümberarvestuskursi edasisi elemente, nagu on osutatud III lisas. _________________ 1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/848, mis käsitleb mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007 (ELT L 150, 14.6.2018, lk 1). Muudatusettepanek 1129 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 Artikkel 13 Artikkel 13 Põllumajandusettevõtete nõuandeteenused Põllumajandusettevõtete nõuandeteenused 1.  Liikmesriigid lisavad ÜPP strateegiakavasse süsteemi, millega pakkuda nõuandeteenust põllumajandustootjatele ja teistele ÜPP raames toetuse saajatele maa majandamise ja põllumajandusettevõtete juhtimise („põllumajandusettevõtete nõuandeteenused“) kohta. 1.  Liikmesriigid lisavad ÜPP strateegiakavasse süsteemi, millega pakkuda kvaliteetset ja sõltumatut nõuandeteenust põllumajandustootjatele ja teistele ÜPP raames toetuse saajatele maa majandamise ja põllumajandusettevõtete juhtimise („põllumajandusettevõtete nõuandeteenused“) kohta, mis vajaduse korral tuginevad liikmesriikide tasandil juba olemasolevatele süsteemidele. Liikmesriigid eraldavad nende teenuste rahastamiseks eelarve ning nende teenuste lühikirjeldus lisatakse riiklikesse ÜPP strateegiakavadesse. Liikmesriigid eraldavad vähemalt 30 % käesoleva artikliga seotud eraldistest nõuandeteenustele ja tehnilisele abile, mis aitavad kaasa artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f osutatud eesmärkide saavutamisele. 2.  Põllumajandusettevõtete nõuandeteenused hõlmavad majanduslikku, keskkondlikku ja sotsiaalset mõõdet ning nendega pakutakse ajakohast, teadusuuringute ja innovatsiooni alusel välja töötatud tehnilist ja teaduslikku teavet. Need teenused integreeritakse põllumajandusalaste teadmiste ja innovatsiooni süsteemi (AKIS) kuuluvatesse põllumajandusnõustajate, teadlaste, põllumajandusorganisatsioonide ja teiste asjaomaste sidusrühmade pakutavatesse omavahel seotud teenustesse. 2.  Põllumajandusettevõtete nõuandeteenused hõlmavad majanduslikku, keskkondlikku ja sotsiaalset mõõdet ning nendega pakutakse ajakohast, teadusuuringute ja innovatsiooni alusel välja töötatud tehnilist ja teaduslikku teavet, võttes arvesse traditsioonilisi põllumajandustootmise tavasid ja meetodeid. Need teenused integreeritakse põllumajandusalaste teadmiste ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) kuuluvatesse põllumajandusalaste nõuandevõrgustike, nõustajate, teadlaste, põllumajandusorganisatsioonide, -ühistute ja teiste asjaomaste sidusrühmade pakutavatesse omavahel seotud teenustesse. 3.  Liikmesriigid tagavad, et põllumajandusettevõtete nõustamine on erapooletu ja et nõustajate puhul ei esine mingisugust huvide konflikti. 3.  Liikmesriigid tagavad, et põllumajandusettevõtete nõustamine on erapooletu ja kohandatud mitmesuguste tootmisviiside ja põllumajandusettevõtetega ning et nõustajate puhul ei esine mingisugust huvide konflikti. 3a.   Liikmesriigid tagavad, et põllumajandusettevõtete nõuandeteenused on pädevad nõu andma nii tootmise kui ka avalike hüvede pakkumise valdkonnas. 4.  Põllumajandusettevõtete nõuandeteenused hõlmavad vähemalt järgmist: 4.  Põllumajandusettevõtete nõuandeteenused, mille liikmesriigid on loonud, hõlmavad vähemalt järgmist: (a)  kõik nõuded, tingimused ja halduskohustused, mida kohaldatakse põllumajandustootjatele ja teistele ÜPP raames toetuse saajatele, kes on ÜPP strateegiakavas selleks ette nähtud, sealhulgas tingimuslikkuse nõuded ja standardid ning toetuskavade tingimused, samuti rahastamisvahendid ja äriplaanid, mis on ÜPP strateegiakava alusel koostatud; a)  kõik nõuded, tingimused ja halduskohustused, mida kohaldatakse põllumajandustootjatele ja teistele ÜPP raames toetuse saajatele, kes on ÜPP strateegiakavas selleks ette nähtud, sealhulgas tingimuslikkuse nõuded ja standardid, ökokavad, keskkonna-, kliima- ja muud halduskohustused vastavalt artiklile 65, ning toetuskavade tingimused, samuti rahastamisvahendid ja äriplaanid, mis on ÜPP strateegiakava alusel koostatud; (b)  liikmesriikide poolt kindlaks määratud nõuded, et kohaldada direktiivi 2000/60/EÜ, direktiivi 92/43/EMÜ, direktiivi 2009/147/EÜ, direktiivi 2008/50/EÜ, direktiivi (EL) 2016/2284, määrust (EL) 2016/2031, määrust (EL) 2016/429, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklit 5530 ning direktiivi 2009/128/EÜ; b)  liikmesriikide poolt kindlaks määratud nõuded, et kohaldada direktiivi 2000/60/EÜ, direktiivi 92/43/EMÜ, direktiivi 2009/147/EÜ, direktiivi 2008/50/EÜ, direktiivi (EL) 2016/2284, määrust (EL) 2016/2031, määrust (EL) 2016/429, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklit 5530 ning direktiivi 2009/128/EÜ; (c)  teatisega „Euroopa terviseühtsuse tegevuskava antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks“31 ette nähtud põllumajandustavad antimikroobikumiresistentsuse tekkimise vältimiseks; c)  teatisega „Euroopa terviseühtsuse tegevuskava antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks“31 ette nähtud põllumajandustavad antimikroobikumiresistentsuse tekkimise vältimiseks; (d)  riskijuhtimine, nagu on osutatud artiklis 70; d)  riskiennetus ja -juhtimine; (e)  innovatsioonitoetus, et eelkõige valmistada ette ja rakendada Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühma projekte põllumajandusliku tootlikkuse ja jätkusuutlikkuse jaoks, nagu on osutatud artiklis 114; e)  innovatsioonitoetus, et eelkõige valmistada ette ja rakendada Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühma projekte põllumajandusliku tootlikkuse ja jätkusuutlikkuse jaoks, nagu on osutatud artiklis 114; (f)  digitehnoloogia areng põllumajanduses ja maapiirkondades, nagu on osutatud artikli 102 punktis b. f)  digitehnoloogia areng põllumajanduses ja maapiirkondades, nagu on osutatud artikli 102 punktis b; fa)   tootmissüsteemide majandusliku tulemuslikkuse optimeerimise, konkurentsivõime parandamise, turule orienteerituse, lühikeste tarneahelate ja ettevõtluse edendamise meetodid; fb)   esimest korda tegutsema asuvate põllumajandustootjate erinõustamine; fc)   ohutusstandardid ja psühhosotsiaalne hooldus põllumajandustootmise kogukondades; fd)   toitainete säästev majandamine, sealhulgas kestliku põllumajanduse toitainete kalkuleerimise rakendus; fe)   agroökoloogiliste ja agrometsandustavade ja -meetodite parandamine nii põllumajandus- kui ka metsamaadel; ff)   koondumine tootjaorganisatsioonidesse ja muudesse põllumajandustootjate rühmadesse; fg)   põllumajandustootjate, kes soovivad muuta tootmist, eelkõige tarbijanõudluse muutumise tõttu, abistamine uusi oskusi ja vajalikke seadmeid käsitlevate nõuannetega; fh)   maa liikuvuse ja õigusjärgluse kavandamise teenused; fi)   kõik põllumajandustavad, mille abil on võimalik vähendada väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamist, edendades looduslikke meetodeid mullaviljakuse parandamiseks ja kahjuritõrjeks; fj)   kliimamuutustele vastupanuvõime ja nendega kohanemise parandamine; ning fk)   loomade heaolu parandamine. 4a.   Ilma et see piiraks siseriikliku õiguse ja liidu õiguse muude asjakohaste sätete kohaldamist, ei tohi nõustamisteenuste eest vastutavad isikud ja üksused avaldada isikuandmeid või äriteavet või kõnealust põllumajandustootjat või toetusesaajat puudutavaid andmeid, mis on saadud nende nõustamisülesande täitmise käigus, ühelegi isikule peale nõustatava põllumajandustootja või toetusesaaja, välja arvatud rikkumiste korral, mille puhul on teatamine riigiasutustele vastavalt siseriiklikele või liidu õigusaktidele kohustuslik. 4b.   Liikmesriigid tagavad asjakohaste avalike menetlustega ka selle, et põllumajandusettevõtete nõustamissüsteemis töötavad nõustajad on sobivalt kvalifitseeritud ja et neid koolitatakse korrapäraselt. __________________ __________________ 30.Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1). 30.Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1). 31.„Euroopa terviseühtsuse tegevuskava antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks“ (COM(2017)0339). 31.„Euroopa terviseühtsuse tegevuskava antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks“ (COM(2017)0339). Muudatusettepanek 811 Ettepanek võtta vastu määrus III jaotis – peatükk 1– Jagu 3 a (uus) Jagu 3a Mahepõllumajandus Artikkel 13a Mahepõllumajandus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/8481a määratletud mahepõllumajandus on sertifitseeritud põllumajandussüsteem, mis võib aidata kaasa mitmete ÜPP erieesmärkide saavutamisele, mis on sätestatud käesoleva määruse artikli 6 lõikes 1. Arvestades mahepõllumajanduse eeliseid ja ka suurenevat nõudlust selle järele, mis edestab jätkuvalt tootmise suurenemist, hindavad liikmesriigid, kui suurt toetust mahepõllumajanduse sertifitseerimise abil hallatav põllumajandusmaa vajab. Liikmesriigid lisavad oma ÜPP strateegiakavadesse analüüsi, mis käsitleb mahepõllumajanduslikku tootmist, eeldatavat nõudlust ja selle potentsiaali täita ÜPP eesmärke, ning seavad eesmärgid, et suurendada mahepõllumajanduslikult hallatava põllumajandusmaa osakaalu ning töötada välja kogu mahepõllumajanduslik tarneahel. Liikmesriigid määravad selle hinnangu alusel kindlaks mahepõllumajandusele üleminekuks ja selle säilitamiseks asjakohase toetuse taseme kas artikli 65 kohaste maaelu arengu meetmete abil, ning tagavad, et eraldatud eelarved on kooskõlas mahepõllumajandusliku tootmise eeldatava kasvuga. Muudatusettepanek 160 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 2 – punkt d (d)  kliima- ja keskkonnakavad. d)  kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavad ning Muudatusettepanek 161 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 2 – punkt d a (uus) da)   konkurentsivõime suurendamise kavad; Muudatusettepanekud 163, 733cp2, 765, 897, 1118cp2, 1126cp2 ja 1207cp2 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 2 – lõik 1 – sissejuhatav osa Enne lõike 1 kohaldamist arvavad liikmesriigid põllumajandustootjale käesoleva peatüki alusel asjaomasel kalendriaastal makstavast otsetoetuste summast maha: Enne lõike 1 kohaldamist võivad liikmesriigid arvata põllumajandustootjale käesoleva peatüki alusel asjaomasel kalendriaastal makstavast otsetoetuste summast maha: Muudatusettepanekud 164, 733cp3, 766, 1118cp3, 1126cp3 ja 1207cp3 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 2 – lõik 1 – punkt a (a)  palgad, mis on seotud põllumajandustootja deklareeritud põllumajandusliku tegevusega, sealhulgas tööhõivega seotud maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed; ning a)  50 % palkadest, mis on seotud põllumajandustootja deklareeritud põllumajandusliku tegevusega, sealhulgas tööhõivega seotud maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed; ning Muudatusettepanekud 165, 733cp4, 899, 1118cp4, 1126cp4 ja 1207cp4 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 2 – lõik 1 – punkt b (b)  samaväärsed kulud korrapärase ja tasustamata tööjõu puhul, mis on seotud nende isikute põllumajandusliku tegevusega, kes töötavad asjaomases põllumajandusettevõttes, kuid ei saa palka või saavad vähem tasu kui osutatud teenuste eest tavaliselt makstav summa, kuid kelle töö hüvitatakse põllumajandusettevõtte majanduslike tulemuste alusel. välja jäetud Muudatusettepanekud 166, 767, 900, 1118cp5 ja 1126cp5 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 2 – lõik 1 – punkt b a (uus) ba)  artiklites 27 ja 28 osutatud otsetoetused. Muudatusettepanekud 167, 768, 1118cp6, 1126cp6 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 2 – lõik 2 Punktides a ja b osutatud summade arvutamisel kasutavad liikmesriigid põllumajandustegevuse eest riiklikul või piirkondlikul tasandil makstavaid keskmisi standardpalku korrutatuna asjaomase põllumajandustootja poolt deklareeritud aastaste tööühikute arvuga. Esimese lõigu punktis a osutatud summade arvutamisel kasutavad liikmesriigid tegelikku palgakulu või põllumajandustegevuse ja seotud tegevuse eest riiklikul või piirkondlikul tasandil makstavaid keskmisi standardpalku korrutatuna asjaomase põllumajandustootja poolt deklareeritud aastaste tööühikute arvuga. Liikmesriigid võivad kasutada eri liiki põllumajandusettevõtetega seotud standardse palgakulu näitajaid või võrdlusaluseid töökohtade loomise kohta eri liiki põllumajandusettevõtetes. Muudatusettepanekud 1096 ja 1126cp7 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 2 a (uus) 2a.   Komisjon kogub kokku teabe kõikide ÜPP esimesest ja teisest sambast saadavate toetuste kohta ning arvestab välja kogusumma, mida füüsiline isik saab kas otse otsetoetustena või kaudselt ÜPP toetusi saavate juriidiliste isikute kasusaava omanikuna (otsetoetused ja maaelu arengu toetused). Komisjon jälgib seda teavet reaalajas ning lõpetab maksete tegemise, kui kogusumma on suurem kui: a)   esimese samba puhul 500 000 eurot otsetoetusi; b)   teise samba puhul 1 000 000 eurot investeeringuid. Komisjonile tuleb piirmäära ületamisest teada anda. Komisjon hindab erandite tegemist konkreetsete ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtumite kaupa. Komisjon töötab välja selgelt määratletud, objektiivsed kriteeriumid, mis tuleb põhjendamatu viivituseta avaldada liikmesriikide ametiasutustele mõeldud suunistena. Ülemmääradest tuleks välja jätta toetused projektidele, mis toovad kasu laiemale elanikkonnale ja mida viivad ellu piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused, omavalitsused või linnad. Komisjon loob ARACHNE süsteemi või muude sobivate IT-vahendite kohandamise ja laiendamise kaudu reaalajas toimiva teavitamis- ja järelevalvesüsteemi. Liikmesriigid on käesoleva määruse alusel rahaliste vahendite saamise tingimusena kohustatud sisestama sellesse süsteemi reaalajas kõik asjakohased andmed (nt projekt, maksed, juriidiline isik, füüsiline isik, tegelikud tulusaajad jne). Komisjon kasutab reaalajas toimivat teavitamis- ja järelevalvesüsteemi selleks, et saada täpne ülevaade liidu vahendite jaotamisest ja õiglasest eraldamisest ning jälgida rahaliste vahendite kasutamist ja saada eraldatud vahenditest üldpilt. Muudatusettepanekud 168, 733cp7, 769, 1118cp7, 1126cp8 ja 1207cp7 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 3 – lõik 1 Maksete vähendamisest tulenevat hinnangulist tulemit kasutatakse eelkõige selleks, et aidata rahastada jätkusuutlikkuseks antavat täiendavat ümberjaotavat sissetulekutoetust ning seejärel muid tootmiskohustusega sidumata otsetoetuste alla kuuluvaid sekkumisi. Maksete vähendamisest tuleneva hinnangulise tulemi prioriteet on rahastada jätkusuutlikkuseks antavat täiendavat ümberjaotavat sissetulekutoetust ning seejärel muid tootmiskohustusega sidumata otsetoetuste alla kuuluvaid sekkumisi. Muudatusettepanekud 169, 733cp8, 770, 1118cp8, 1126cp9 ja 1207cp8 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 3 – lõik 2 Ühtlasi võivad liikmesriigid kasutada kogu vastavat tulemit või osa sellest, et rahastada vahendite ümberpaigutamise teel EAFRD raames rahastatavaid sekkumisliike, mis on täpsustatud IV peatükis. Selline vahendite ümberpaigutamine EAFRDsse on osa ÜPP strateegiakava finantstabelitest ja selle võib läbi vaadata 2023. aastal kooskõlas artikliga 90. Sel juhul ei kohaldata EAGFist EAFRDsse vahendite ümberpaigutamisel artikli 90 alusel kehtestatud ülempiire. Ühtlasi võivad liikmesriigid kasutada kogu vastavat tulemit või osa sellest, et rahastada vahendite ümberpaigutamise teel EAFRD raames rahastatavaid sekkumisviise, mis on täpsustatud IV peatükis. Selline vahendite ümberpaigutamine EAFRDsse on osa ÜPP strateegiakava finantstabelitest ja selle võib läbi vaadata 2024. aastal kooskõlas artikliga 90. Muudatusettepanekud 170, 733cp9, 771, 1118cp9, 1126cp10 ja 1207cp9 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 3 a (uus) 3a.  Juriidiliste isikute või füüsiliste või juriidiliste isikute rühma puhul võivad liikmesriigid kohaldada lõikes 1 osutatud vähendamist kõnealuste juriidiliste isikute või rühma liikmete tasandil, kui individuaalsete liikmete puhul sätestatakse siseriiklike õigusnormidega õigused ja kohustused, mis on võrreldavad põllumajandusliku majapidamise juhi staatuses oleva üksiku põllumajandustootja õiguste ja kohustustega, eelkõige seoses nende majandusliku, sotsiaalse ja maksualase seisundiga, ning tingimusel, et nad on andnud panuse asjaomaste juriidiliste isikute või rühmade põllumajandusstruktuuride tugevdamisesse. Muudatusettepanekud 733cp10, 772, 1118cp10 ja 1126cp11 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 3 b (uus) 3b.   Kui liikmesriik eraldab põllumajandustootjatele artikli 26 kohaselt täiendavat ümberjaotavat sissetulekutoetust ja kasutab selleks vähemalt 12% oma IV lisas sätestatud rahaeraldisest otsetoetuste jaoks, siis võib ta otsustada käesolevat artiklit mitte kohaldada. Muudatusettepanekud 172, 773, 903, 1118cp11 ja 1126cp12 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 3 c (uus) 3c.  Põllumajandustootjatele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad lõid käesoleva artikli õiguslike tagajärgede ärahoidmiseks vajalikud tingimused kunstlikult, ei anta soodustust, mis seisneb toetuse vähendamise vältimises. Muudatusettepanekud 173, 775, 1118cp12 ja 1126cp13 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 4 4.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 138 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust eeskirjadega, millega kehtestatakse lõikes 1 osutatud maksete vähendamiste arvutamise ühtlustatud alus, et oleks tagatud eraldiste nõuetekohane jaotamine toetuse saamise õigustele vastavatele toetusesaajatele. välja jäetud Muudatusettepanekud 174, 1208 ja 1213cp1 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 1 1.  Liikmesriigid annavad tootmiskohustusega sidumata otsetoetusi käesolevas jaos sätestatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi ette näeb. 1.  Liikmesriigid annavad aktiivsetele põllumajandustootjatele tootmiskohustusega sidumata otsetoetusi käesolevas jaos sätestatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi ette näeb. Muudatusettepanek 175 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 2 – lõik 1 Liikmesriigid kehtestavad pindalaga seotud künnise ja annavad tootmiskohustusega sidumata otsetoetust üksnes tegelikele põllumajandustootjatele, kelle põllumajandusliku majapidamise rahastamiskõlblik pindala, mille eest tootmiskohustusega sidumata otsetoetusi taotletakse, ületab selle pindala künnise. Liikmesriigid kehtestavad pindalaga seotud künnise ja/või otsetoetuste miinimummäära ja annavad otsetoetust üksnes aktiivsetele põllumajandustootjatele, kelle pindala ja/või otsetoetuste maht on künnise täitnud või selle ületanud. Muudatusettepanek 176 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 2 – lõik 2 – sissejuhatav osa Pindalaga seotud künnise kehtestamisel on liikmesriikide eesmärk tagada, et tootmiskohustusega sidumata otsetoetusi võib anda üksnes tegelikele põllumajandustootjatele, kui: Pindalaga seotud künnise või toetuste miinimummäära kehtestamisel on liikmesriikide eesmärk tagada, et otsetoetusi võib anda üksnes aktiivsetele põllumajandustootjatele, kui: Muudatusettepanek 177 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 2 – lõik 2 – punkt a (a)  vastavate maksete haldamine ei tekita ülemäärast halduskoormust ja a)  vastavate künnise täitnud või selle ületanud maksete haldamine ei tekita ülemäärast halduskoormust ja Muudatusettepanek 178 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 2 – lõik 2 – punkt b (b)  asjaomased summad on tõhus panus, et saavutada artikli 6 lõikes 1 seatud eesmärke, mille jaoks tootmiskohustusega sidumata otsetoetused on ette nähtud. b)  asjaomased künnise täitnud või selle ületanud summad on tõhus panus, et saavutada artikli 6 lõikes 1 seatud eesmärke, mille jaoks otsetoetused on ette nähtud. Muudatusettepanek 179 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 3 3.  Asjaomased liikmesriigid võivad otsustada, et lõiget 1 ei kohaldata äärpoolseimate piirkondade ja Egeuse mere väikesaarte suhtes. 3.  Asjaomased liikmesriigid võivad otsustada, et käesolevat artiklit ei kohaldata äärpoolseimate piirkondade ja Egeuse mere väikesaarte ning Baleaari saarte saarestiku suhtes. Muudatusettepanek 180 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 2 a (uus) 2a.   Erijuhtudel, kui põllumajandustootjad ei oma põllumajandustootmissüsteemi omadustest tulenevalt pindala, kuid saavad käesoleva määruse jõustumise hetkel põhitoetuse alusel toetust, võib põhiline sissetulekutoetus seisneda summas põllumajandusettevõtte kohta. Muudatusettepanek 181 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 3 3.  Ilma et see piiraks artiklite 19–24 kohaldamist, antakse põhilist sissetulekutoetust iga rahastamiskõlbliku hektari eest, mille tegelik põllumajandustootja on deklareerinud. 3.  Ilma et see piiraks artiklite 19–24 kohaldamist, antakse põhilist sissetulekutoetust iga toetusõigusliku hektari eest, mille aktiivne põllumajandustootja on deklareerinud. Muudatusettepanek 1119 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõiked 2 ja 2 a (uus) 2.  Liikmesriigid võivad otsustada diferentseerida põhilise sissetulekutoetuse summa hektari kohta erinevate territooriumirühmade vahel, kus on sarnased sotsiaalmajanduslikud või agronoomilised tingimused. 2.  Liikmesriigid võivad otsustada diferentseerida põhilise sissetulekutoetuse summa hektari kohta eri piirkonnarühmade järgi vastavalt sotsiaal-majanduslikele, keskkonna- või agronoomilistele tingimustele. Liikmesriigid võivad otsustada suurendada summat looduslikust või piirkondlikust eripärast tulenevate ebasoodsate tingimustega piirkondade ja väheasustatud piirkondade korral ning püsirohumaadele ettenähtud toetuse korral. Liikmesriikide määratletud traditsiooniliste ulatuslike alpikarjamaade korral võib põhilise sissetulekutoetuse summat hektari kohta vähendada olenemata põllumajandusettevõtte sissetulekust. 2a.  Liikmesriigid võivad kehtestada liikmesriigi määratud võrdlusperioodi alusel mehhanismid, millega piiratakse riigi toetuskõlblike hektarite arvu, millele võib toetust maksta. Muudatusettepanek 184 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 2 2.  Kui liikmesriigid, kes on kohaldanud määruse (EL) nr 1307/2013 III jaotise I peatüki 1. jaos kehtestatud põhitoetuskava, otsustavad mitte anda põhilist sissetulekutoetust toetusõiguste alusel, muutuvad määruse (EL) nr 1307/2013 alusel eraldatud toetusõigused 31. detsembril 2020 kehtetuks. 2.  Kui liikmesriigid, kes on kohaldanud määruse (EL) nr 1307/2013 III jaotise I peatüki 1. jaos kehtestatud põhitoetuskava, otsustavad mitte anda põhilist sissetulekutoetust toetusõiguste alusel, muutuvad määruse (EL) nr 1307/2013 alusel eraldatud toetusõigused 31. detsembril 2022 kehtetuks. Liikmesriigid, kes on toetusõiguste sisemise kohandamisprotsessi juba lõpetanud, võivad otsustada toetusõiguste kasutamisest loobuda varem. Muudatusettepanek 1120 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 20 Artikkel 20 Artikkel 20 Toetusõiguste väärtus ja selle ühtlustamine Toetusõiguste väärtus ja selle ühtlustamine 1.  Liikmesriigid määravad kindlaks toetusõiguste ühikuväärtuse enne käesoleva artikli kohast lähenemist, kohandades toetusõiguste väärtust proportsionaalselt oma väärtusele, mis on kehtestatud kooskõlas määrusega (EL) nr 1307/2013 toetusaastaks 2020, ning sellega seotud toetusi kõnealuse määruse III jaotise III peatükiga ette nähtud vastavate kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade puhul taotlusaastaks 2020. 1.  Liikmesriigid määravad kindlaks toetusõiguste ühikuväärtuse enne käesoleva artikli kohast lähenemist, kohandades toetusõiguste väärtust proportsionaalselt oma väärtusele, mis on kehtestatud kooskõlas määrusega (EL) nr 1307/2013 toetusaastaks 2023, ning sellega seotud toetusi kõnealuse määruse III jaotise III peatükiga ette nähtud vastavate kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade puhul taotlusaastaks 2023. 2.  Liikmesriigid võivad otsustada diferentseerida toetusõiguste väärtust vastavalt artikli 18 lõikele 2. 2.  Liikmesriigid võivad otsustada diferentseerida toetusõiguste väärtust vastavalt artikli 18 lõikele 2. 3.  Liikmesriigid kehtestavad hiljemalt 2026. taotlusaastaks toetusõiguste väärtuse maksimumtaseme liikmesriigi või iga liikmesriikide rühma kohta, mis on kindlaks määratud kooskõlas artikli 18 lõikega 2. 3.  Liikmesriigid kehtestavad hiljemalt 2026. taotlusaastaks toetusõiguste väärtuse maksimumtaseme liikmesriigi või iga liikmesriikide rühma kohta, mis on kindlaks määratud kooskõlas artikli 18 lõikega 2. 4.  Kui toetusõiguste väärtus, nagu on kindlaks määratud vastavalt lõikele 1, ei ole liikmesriigis või territooriumide rühmas, mis on kindlaks määratud kooskõlas artikli 18 lõikega 2 ühtne, tagavad liikmesriigid toetusõiguste väärtuste lähenemise ühesugusele ühikuväärtusele hiljemalt 2026. taotlusaastaks. 4.  Kui toetusõiguste väärtus, nagu on kindlaks määratud vastavalt lõikele 1, ei ole liikmesriigis või territooriumide rühmas, mis on kindlaks määratud kooskõlas artikli 18 lõikega 2 ühtne, tagavad liikmesriigid toetusõiguste väärtuste täieliku lähenemise ühesugusele ühikuväärtusele hiljemalt 2026. taotlusaastaks. 5.  Lõike 4 kohaldamisel tagavad liikmesriigid, et hiljemalt 2026. taotlusaastaks moodustab kõigi toetusõiguste väärtus vähemalt 75 % põhilise sissetulekutoetuse keskmisest planeeritud ühikusummast 2026. taotlusaastaks, nagu on sätestatud kooskõlas artikli 106 lõikega 1 edastatud ÜPP strateegiakavas liikmesriigi või territooriumide puhul, mis on kindlaks määratud kooskõlas artikli 18 lõikega 2. 5.  Lõike 4 kohaldamisel tagavad liikmesriigid, et hiljemalt 2024. taotlusaastaks moodustab kõigi toetusõiguste väärtus vähemalt 75 % põhilise sissetulekutoetuse keskmisest planeeritud ühikusummast 2024. taotlusaastaks, nagu on sätestatud kooskõlas artikli 106 lõikega 1 edastatud ÜPP strateegiakavas liikmesriigi või territooriumide puhul, mis on kindlaks määratud kooskõlas artikli 18 lõikega 2. 5a.  Lõike 4 kohaldamisel tagavad liikmesriigid, et hiljemalt programmiperioodi viimaseks taotlusaastaks moodustab kõigi toetusõiguste väärtus vähemalt 100 % põhilise sissetulekutoetuse keskmisest planeeritud ühikusummast 2026. taotlusaastaks, nagu on sätestatud kooskõlas artikli 106 lõikega 1 edastatud ÜPP strateegiakavas liikmesriigi või territooriumide puhul, mis on kindlaks määratud kooskõlas artikli 18 lõikega 2. 6.  Liikmesriigid rahastavad toetusõiguste väärtuse suurendamist, mis peab vastama lõigetele 4 ja 5, kasutades selleks mis tahes võimalikku tulemit, mis saadakse lõike 3 kohaldamisel ning vajaduse korral vähendades erinevust lõike 1 kohaselt kindlaks määratud toetusõiguste väärtuse ja keskmise ühikusumma vahel, mis on kavandatud 2026. taotlusaastaks, nagu on sätestatud kooskõlas artikli 106 lõikega 1 edastatud ÜPP strateegiakavas liikmesriigi või territooriumide puhul, mis on kindlaks määratud kooskõlas artikli 18 lõikega 2. 6.  Liikmesriigid rahastavad toetusõiguste väärtuse suurendamist, mis peab vastama lõigetele 4 ja 5, kasutades selleks mis tahes võimalikku tulemit, mis saadakse lõike 3 kohaldamisel ning vajaduse korral vähendades erinevust lõike 1 kohaselt kindlaks määratud toetusõiguste väärtuse ja keskmise ühikusumma vahel, mis on kavandatud 2026. taotlusaastaks, nagu on sätestatud kooskõlas artikli 106 lõikega 1 edastatud ÜPP strateegiakavas liikmesriigi või territooriumide puhul, mis on kindlaks määratud kooskõlas artikli 18 lõikega 2. Liikmesriigid võivad otsustada kohaldada kõigi või osa toetusõiguste vähendamist väärtuse ulatuses, mis määratakse kindlaks vastavalt lõikele 1 ja mis ületab 2026. taotlusaasta põhilise sissetulekutoetuse keskmist kavandatavat ühikusummat, nagu on sätestatud ÜPP strateegiakavas, mis edastatakse kooskõlas artikli 106 lõikega 1 liikmesriigile või territooriumidele, mis on kindlaks määratud kooskõlas artikli 18 lõikega 2. Liikmesriigid võivad otsustada kohaldada kõigi või osa toetusõiguste vähendamist väärtuse ulatuses, mis määratakse kindlaks vastavalt lõikele 1 ja mis ületab 2026. taotlusaasta põhilise sissetulekutoetuse keskmist kavandatavat ühikusummat, nagu on sätestatud ÜPP strateegiakavas, mis edastatakse kooskõlas artikli 106 lõikega 1 liikmesriigile või territooriumidele, mis on kindlaks määratud kooskõlas artikli 18 lõikega 2. 7.  Lõikes 6 osutatud vähendamised peavad põhinema objektiivsetel ja mitte-diskrimineerivatel kriteeriumidel. Ilma et see piiraks kooskõlas lõikega 5 kehtestatud miinimumväärtust, võib sellise kriteeriumi alla kuuluda maksimaalse vähendamise kehtestamine, mis ei tohi olla madalam kui 30 %. 7.  Lõikes 6 osutatud vähendamised peavad põhinema objektiivsetel ja mitte-diskrimineerivatel kriteeriumidel. Ilma et see piiraks kooskõlas lõikega 5 kehtestatud miinimumväärtust, võib sellise kriteeriumi alla kuuluda maksimaalse vähendamise kehtestamine, mis ei tohi olla madalam kui 30 % aastas. Muudatusettepanek 190 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 21 – lõige 1 1.  Liikmesriigid annavad tegelikele põllumajandustootjatele, kellele kuulub põllumajanduslik majapidamine või kes seda rendivad, toetusõigused põhilise sissetulekutoetuse saamiseks kõnealuste toetusõiguste aktiveerimisega. Liikmesriigid tagavad, et toetusõiguste aktiveerimiseks deklareerib tegelik põllumajandustootja mis tahes toetusõigusega seotud rahastamiskõlblikud hektarid. 1.  Liikmesriigid annavad põllumajandustootjatele, kellele kuulub põllumajanduslik majapidamine või kes seda rendivad, toetusõigused põhilise sissetulekutoetuse saamiseks kõnealuste toetusõiguste aktiveerimisega. Liikmesriigid tagavad, et toetusõiguste aktiveerimiseks deklareerib aktiivne põllumajandustootja mis tahes toetusõigusega seotud toetusõiguslikud hektarid. Muudatusettepanek 191 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõige 1 1.  Iga liikmesriik, kes otsustab anda toetusõigustel põhinevat põhilist sissetulekutoetust haldab riiklikku reservi. 1.  Iga liikmesriik, kes otsustab anda toetusõigustel põhinevat põhilist sissetulekutoetust, loob riikliku reservi, mis moodustab VII lisas kehtestatud eraldistest maksimaalselt 3 %. Muudatusettepanek 192 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõige 2 a (uus) 2a.  Liikmesriigid võivad ületada lõikes 1 osutatud protsendimäära, kui see on vajalik jaotamisnõuete täitmiseks vastavalt lõike 4 punktidele a ja b ning lõikele 5. Muudatusettepanek 193 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõige 3 3.  Liikmesriigid tagavad, et reservist eraldatavad toetusõigused jaotatakse üksnes tegelikele põllumajandustootjatele. 3.  Liikmesriigid tagavad, et reservist eraldatavad toetusõigused jaotatakse üksnes aktiivsetele põllumajandustootjatele. Muudatusettepanek 194 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõige 4 – punkt a (a)  noored põllumajandustootjad, kes on äsja esmakordselt loonud põllumajandusliku majapidamise; a)  noored põllumajandustootjad, kes on äsja esmakordselt loonud põllumajandusliku majapidamise, või Muudatusettepanek 195 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõige 4 – punkt b (b)  põllumajandustootjad, kes on äsja esmakordselt loonud põllumajandusliku majapidamise selle juhina, ning kellel on asjakohane koolitus või kes on omandanud vajalikud oskused, mis liikmesriigid on noorte põllumajandustootjate puhul kindlaks määranud. b)  põllumajandustootjad, kes on äsja esmakordselt loonud põllumajandusliku majapidamise selle juhina, ning kellel on asjakohane koolitus või kes on omandanud vajalikud oskused ja teadmised. Muudatusettepanek 196 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõik 4 – punkt b a (uus) ba)  käesoleva lõike esimese lõigu punktide a ja b puhul võivad liikmesriigid eelistada naisi, et artikli 6 lõike 1 punktis h osutatud eesmärgi täitmisele kaasa aidata. Muudatusettepanek 197 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõige 4 a (uus) 4a.  Liikmesriigid võivad objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel teha kindaks ka muud juhtumid, mis on artiklis 96 kirjeldatud vajaduste hindamise kohaselt haavatavamad või artiklis 6 sätestatud konkreetsete eesmärkide saavutamiseks asjakohasemad, samuti põllumajandustootjad, kes on hakanud äsja kasutama kollektiivselt hallatavaid alasid. Muudatusettepanek 198 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõige 5 5.  Liikmesriigid jaotavad toetusõigusi või suurendavad olemasolevate toetusõiguste väärtust tegelike põllumajandustootjate puhul, kellel on õigus saada toetust lõpliku kohtumääruse või liikmesriigi pädeva asutuse lõpliku haldusakti alusel. Liikmesriigid tagavad, et asjaomastele tegelikele põllumajandustootjatele eraldatakse sellel hulgal ja väärtuses toetusõigusi, mis on kehtestatud kõnealuse kohtumääruse või haldusaktiga liikmeriigi poolt kindlaks määratud kuupäevaks. 5.  Liikmesriigid jaotavad toetusõigusi või suurendavad olemasolevate toetusõiguste väärtust aktiivsete põllumajandustootjate puhul, kellel on õigus saada toetust lõpliku kohtumääruse või liikmesriigi pädeva asutuse lõpliku haldusakti alusel. Liikmesriigid tagavad, et asjaomastele aktiivsetele põllumajandustootjatele eraldatakse sellel hulgal ja väärtuses toetusõigusi, mis on kehtestatud kõnealuse kohtumääruse või haldusaktiga liikmeriigi poolt kindlaks määratud kuupäevaks. Muudatusettepanek 199 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõige 5 a (uus) 5a.  Liikmesriigid võivad tingimusel, et käesoleva artikli lõigete 4 ja 5 sätete jaoks jäävad alles piisavad vahendid, kasutada riiklikku reservi, et suurendada lineaarselt sissetulekutoetust või et täita teatavaid artikli 6 lõikes 1 ette nähtud eesmärke, tuginedes mittediskrimineerivatele kriteeriumidele. Muudatusettepanek 200 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 Artikkel 23 välja jäetud Delegeeritud volitused Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 138 vastu delegeeritud õigusakte, mis täiendavad käesolevat määrust eeskirjadega, mis hõlmavad järgmist: a)  reservi loomine; b)  juurdepääs reservile; c)  toetusõiguste deklaratsiooni sisu ja aktiveerimise nõuded. Muudatusettepanek 201 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 – lõige 1 1.  Välja arvatud tegeliku või eeldatava pärandi teel üleandmine, antakse toetusõigused üle üksnes tegelikule põllumajandustootjale. 1.  Välja arvatud tegeliku või eeldatava pärandi teel üleandmine, antakse toetusõigused üle üksnes aktiivsele põllumajandustootjale. Muudatusettepanek 202 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 – lõige 1 a (uus) 1a.   Toetusõigustele ei saa anda turuväärtust. Muudatusettepanek 203 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – pealkiri Kindlasummaline toetus väikestele põllumajandustootjatele Lihtsustatud kava väikestele põllumajandustootjatele Muudatusettepanek 204 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – lõik 1 Liikmesriigid võivad anda liikmesriigi poolt kindlaks määratud väikestele põllumajandustootjatele kindlasummalist toetust, käesolevas jaos ja käesoleva peatüki 3. jaos osutatud otsetoetuste asemel. Liikmesriigid kavandavad vastavad sekkumised ÜPP strateegiakavas põllumajandustootjate jaoks vabatahtlike sekkumistena. Liikmesriigid kehtestavad lihtsustatud kava väikestele põllumajandustootjatele, kes taotlevad kuni 1250 euro suurust toetust. See kava võib koosneda käesolevas jaos ja käesoleva peatüki 3. jaos osutatud otsetoetuste asemel kindlasummalisest toetusest või toetusest hektari kohta, mida võib diferentseerida artikli 18 lõike 2 kohaselt määratletud territooriumide kaupa. Liikmesriigid kavandavad vastavad sekkumised ÜPP strateegiakavas põllumajandustootjate jaoks vabatahtlike sekkumistena. Muudatusettepanek 205 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – lõik 1 a (uus) 1a.  Lihtsustatud kavas osaleda soovivad põllumajandustootjad peavad esitama taotluse hiljemalt liikmesriigi kindlaks määratud kuupäevaks, mis ei piira võimalust, et liikmesriik lisab tingimusi täitvad põllumajandustootjad kavva automaatselt, pakkudes neile võimalust sellest kindlaksmääratud aja jooksul lahkuda. Muudatusettepanek 206 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – lõik 1 b (uus) 1b.  Lihtsustatud kavas osalevate põllumajandustootjate suhtes võivad liikmesriigid kohaldada määruse (EL) [HzR] artiklis 84 sätestatud tingimuste lihtsustatud kontrolli. Muudatusettepanek 207 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – lõik 1 c (uus) 1c.  Liikmesriigid võivad kehtestada õigusnormid ja osutada teenuseid halduskulude vähendamiseks, et aidata väikestel põllumajandustootjatel nõudeid täita. Muudatusettepanek 208 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – lõik 1 d (uus) 1d.  Liikmesriigid tagavad, et ühtegi käesolevas artiklis ette nähtud soodustust ei anta põllumajandusettevõtetele juhul, kui on kindlaks tehtud, et nad on pärast 1. juunit 2018 kunstlikult loonud tingimusi, mis on võimaldanud neil saada väikestele põllumajandustootjatele ette nähtud toetust. Muudatusettepanek 209 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – lõige 2 2.  Liikmesriigid tagavad toetuse ümberjaotamise suurematelt väiksematele ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtetele, nähes ümberjaotava sissetulekutoetuse ette iga-aastaselt hektari kohta arvestatava tootmiskohustusega sidumata toetuse vormis, mida makstakse põllumajandustootjatele, kellel on õigus saada toetust põhitoetuskava alusel, millele on osutatud artiklis 17. 2.  Liikmesriigid tagavad toetuse õiglase ümberjaotamise suurematelt väiksematele ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtetele, nähes ümberjaotava sissetulekutoetuse ette iga-aastaselt hektari kohta arvestatava tootmiskohustusega sidumata toetuse vormis, mida makstakse põllumajandustootjatele, kellel on õigus saada toetust põhitoetuskava alusel, millele on osutatud artiklis 17. Muudatusettepanek 210 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – lõige 3 3.  Liikmesriigid kehtestavad hektari kohta makstava summa või erinevad summad eri hektaritüüpide kohta, samuti põllumajandustootja kohta maksimaalse hektarite arvu, mille eest ümberjaotavat sissetulekutoetust makstakse. 3.  Liikmesriigid kehtestavad toetuse, mis vastab hektari kohta makstavale summale, või erinevad summad eri hektaritüüpide kohta. Nad võivad neid summasid diferentseerida vastavalt artikli 18 lõike 2 kohaselt määratletud territooriumidele. Muudatusettepanekud 1158cp3 ja 211 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – lõige 3 a (uus) 3a.  Ümberjaotatava toetuse summa hektari kohta ei moodusta põhilisest sissetulekutoetusest jätkusuutlikkuseks rohkem kui 65 % vastavalt riiklikule või territooriumipõhisele keskmisele korrutatuna toetusõiguslike hektarite arvuga. Muudatusettepanek 212 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – lõik 3 b (uus) 3b.  Toetusõiguslike hektarite arv põllumajandustootja kohta ei ole suurem kui 30 hektarit või suurem kui põllumajanduslike majapidamiste riiklik keskmine või artikli 18 lõikes 2 kehtestatud territooriumide põhine keskmine. Liikmesriigid tagavad selle toetuse alates põllumajandusliku majapidamise esimesest toetusõiguslikust hektarist. Muudatusettepanek 213 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – lõik 3 c (uus) 3c.  Liikmesriigid määravad artikli 6 lõike 1 punktis a sätestatud eesmärgi alusel kindlaks mittediskrimineerivad kriteeriumid, et arvutada ÜPP strateegiakavade kontekstis jätkusuutlikkuse eesmärgil sissetuleku täiendavaks ümberjaotamiseks antav summa, ja kehtestavad ka rahalise ülemmäära, mille ületamisel ei ole põllumajandusettevõtetel ümberjaotatavale toetusele õigust. Liikmesriigid võtavad arvesse põllumajandusettevõtete sissetulekute keskmist taset riigi või piirkonna tasandil. Jaotuskriteeriumides võtavad nad arvesse ka nende piirkondade, sealhulgas saarpiirkondade looduslikke ja konkreetseid piiranguid põllumajandustegevuse arendamisel. Muudatusettepanek 214 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – lõige 4 4.  Vastavaks taotlusaastaks kavandatud summa hektari kohta ei tohi ületada riigi keskmist hektari kohta makstavate otsetoetuste summat kõnealusel taotlusaastal. välja jäetud Muudatusettepanek 215 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – lõige 5 5.  Riigi keskmine otsetoetuse summa hektari kohta on määratud kindlaks suhtena antud taotlusaasta eest makstavate otsetoetuste riikliku ülemmäära, mis on ette nähtud IV lisas, ja kõnealuseks taotlusaastaks hektarites väljendatud põhilise sissetulekutoetuse kavandatud väljundite koguarvu vahel. välja jäetud Muudatusettepanek 216 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – lõige 5 a (uus) 5a.  Juriidiliste isikute või füüsiliste või juriidiliste isikute rühma puhul võivad liikmesriigid kohaldada lõikes 3 osutatud maksimaalset hektarite arvu kõnealuste juriidiliste isikute või rühma liikmete tasandil, kui individuaalsete liikmete puhul sätestatakse riikliku õigusega õigused ja kohustused, mis on võrreldavad põllumajandusliku majapidamise juhi staatuses oleva üksiku põllumajandustootja õiguste ja kohustustega, eelkõige seoses nende majandusliku, sotsiaalse ja maksualase seisundiga, ning tingimusel, et nad on andnud panuse asjaomaste juriidiliste isikute või rühmade põllumajandusstruktuuride tugevdamisse. Muudatusettepanekud 217, 743, 1158cp5 ja 1219 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – lõige 5 b (uus) 5b.  Liikmesriigid tagavad, et käesolevas peatükis ettenähtud soodustusi ei anta põllumajandustootjatele, kelle puhul on tehtud kindlaks, et nad jagasid oma põllumajandusliku majapidamise üksnes selleks, et saada toetust ümberjaotava toetuse alusel. See kehtib ka põllumajandustootjate suhtes, kelle põllumajanduslikud majapidamised on moodustatud kõnealuse jagamise tulemusel. Muudatusettepanekud 218 ja 1161cp1 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 – lõige 1 1.  Liikmesriigid võivad ette näha täiendava sissetulekutoetuse noortele põllumajandustootjatele käesolevas artiklis esitatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi ette näeb. 1.  Liikmesriigid võivad ette näha täiendava sissetulekutoetuse artikli 4 lõike 1 punktis d sätestatud kriteeriumidele vastavalt määratletud noortele põllumajandustootjatele käesolevas artiklis esitatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi ette näeb. Muudatusettepanek 1159 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 – lõige 2 2.  Osana nende kohustustest aidata kaasa erieesmärgile „olla atraktiivne noorte põllumajandustootjate jaoks ja soodustada ettevõtluse arendamist maapiirkondades“, mis on kehtestatud artikli 6 lõike 1 punktis g, ning selleks, et suunata vähemalt 2 % oma otsetoetuste eraldistest selle eesmärgi saavutamisele kooskõlas artikli 86 lõikega 4, võivad liikmesriigid sätestada täiendava sissetulekutoetuse noortele põllumajandustootjatele, kes on äsja esmakordselt tegevust alustanud ning kellel on õigus saada toetust põhilise sissetulekutoetuse raames, millele on osutatud artiklis 17. 2.  Osana nende kohustustest olla atraktiivne noorte põllumajandustootjate jaoks kooskõlas eesmärgiga, mis on kehtestatud artikli 6 lõike 1 punktis g, ning selleks, et suunata vähemalt 4% oma otsetoetuste eraldistest selle eesmärgi saavutamisele kooskõlas artikli 86 lõikega 4, võivad liikmesriigid sätestada täiendava sissetulekutoetuse noortele põllumajandustootjatele, kes on äsja esmakordselt põllumajandusliku majapidamise juhina tegevust alustanud ning kellel on õigus saada toetust põhilise sissetulekutoetuse raames, millele on osutatud artiklis 17. Muudatusettepanek 1161cp3 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 – lõige 3 3.  Täiendavat sissetulekutoetust noortele põllumajandustootjatele antakse tootmiskohustusega sidumata iga-aastase toetuse vormis rahastamiskõlbliku hektari kohta. 3.  Täiendavat sissetulekutoetust noortele põllumajandustootjatele antakse kuni seitsmeks aastaks alates noorte põllumajandustootjate toetuse taotluse esitamisest ning seda kas aktiivse põllumajandustootja kohta makstava ühekordse toetuse või tootmiskohustusega sidumata iga-aastase toetuse vormis rahastamiskõlbliku hektari kohta. Sel juhul võidakse see välja arvutada kas riiklikul tasandil või artikli 18 lõikes 2 määratletud territooriumide põhjal. Muudatusettepanek 221 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 – lõige 3 a (uus) 3a.  Noored põllumajandustootjad, kes on määruse (EL) nr 1307/2013 viimase rakendamisaasta jooksul saanud nimetatud määruse artiklis 50 ette nähtud toetust, võivad saada käesolevas artiklis ette nähtud toetust käesoleva artikli lõikes 3 osutatud maksimaalseks perioodiks. Muudatusettepanek 222 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 – lõige 3 b (uus) 3b.  Toetust makstakse hektarite arvu eest, mis ei ületa põllumajandusettevõtete keskmist suurust riiklikul tasandil või artikli 18 lõikes 2 määratletud territooriumidel. Muudatusettepanek 223 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 – lõik 3 c (uus) 3c.  Liikmesriigid võivad kehtestada erisätted seoses põllumajandustootjate rühmadesse, tootjaorganisatsioonidesse või ühistutesse kuuluvate noorte põllumajandustootjatega, et nad ei jääks selliste üksustega liitumisel käesoleva artikli kohasest toetusest ilma. Muudatusettepanek 1160 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 – lõige 3 d (uus) 3d.   Juriidiliste isikute või füüsiliste või juriidiliste isikute rühma puhul võivad liikmesriigid kohaldada toetusi noortele põllumajandustootjatelekõnealuste juriidiliste isikute või rühma liikmete tasandil, kui individuaalsete liikmete puhul sätestatakse siseriikliku õigusega õigused ja kohustused, mis on võrreldavad põllumajandusliku majapidamise juhi staatuses oleva üksiku põllumajandustootja õiguste ja kohustustega, eelkõige seoses nende majandusliku, sotsiaalse ja maksualase seisundiga, ning tingimusel, et nad on andnud panuse asjaomaste juriidiliste isikute või rühmade põllumajandusstruktuuride tugevdamisesse. Muudatusettepanek 1130 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 28 Artikkel 28 Artikkel 28 Kliima- ja keskkonnakavad Kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavad 1.  Liikmesriigid võivad ette näha vabatahtlikud kliima- ja keskkonnakavad („ökokavad“) käesolevas artiklis esitatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi ette näeb. 1.  Liikmesriigid koostavad ja näevad ette vabatahtlikud kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavad (edaspidi „ökokavad“) käesolevas artiklis esitatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi ette näeb. Ühe tegevusvaldkonna ökokavad peavad olema kooskõlas teise tegevusvaldkonna eesmärkidega. Liikmesriigid pakuvad laia valikut ökokavasid, et tagada põllumajandustootjate võimalus osaleda ja toetada erinevaid ambitsioonitasemeid. Liikmesriigid koostavad erinevad kavad, et pakkuda kaasnevaid hüvesid, edendada koostoimet ja rõhutada integreeritud lähenemisviisi. Ühtsuse ja tulemusliku tasustamise hõlbustamiseks loovad liikmesriigid punkti- või reitingusüsteemid. 2.  Käesoleva sekkumisliigi alusel annavad liikmesriigid toetust tegelikele põllumajandustootjatele, kes võtavad kohustuse kasutada rahastamiskõlblikel hektaritel kliimat ja keskkonda säästvaid põllumajandustavasid. 2.  Käesoleva sekkumisviisi alusel annavad liikmesriigid toetust aktiivsetele põllumajandustootjatele või põllumajandustootjate rühmadele, kes võtavad endale kohustuse säilitada ja edendada säästvaid tavasid ning lähevad üle põllumajandustavadele ja -meetoditele ning sertifitseeritud kavadele, mis aitavad kliimat, keskkonda ja loomade heaolu paremini toetada, ja mis on määratud vastavalt artiklile 28a ja kantud artiklis 28b osutatud loeteludesse ning on kohandatud nii, et nad vastaksid konkreetsetele riiklikele või piirkondlikele vajadustele. 3.  Liikmesriigid koostavad kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade loetelu. 3.  Ökokavadele makstakse toetust iga-aastase maksena rahastamiskõlbliku hektari kohta ja/või maksena põllumajandusettevõtte kohta ja seda antakse ergutustoetusena, mis ületab tekkinud lisakulude ja saamata jäänud tulude hüvitist ja mis võib koosneda kindlasummalisest maksest. Maksete tase varieerub iga ökokava ambitsioonitaseme kohaselt, tuginedes mittediskrimineerivatele kriteeriumidele. 4.  Kõnealused tavad peavad olema kavandatud nii, et vastaksid ühele või mitmele konkreetsele keskkonna- ja kliimaalasele eesmärgile, mis on esitatud artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f. 5.  Käesoleva sekkumisliigi alusel toetavad liikmesriigid üksnes neid kohustusi, mis: (a)  on rangemad kui kohustuslike majandamisnõuete ning heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste standardid, mis on kehtestatud käesoleva jaotise I peatüki 2. jaos; (b)  on rangemad kui väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise ning loomade heaolu miinimumnõuded ning muud siseriikliku ja liidu õigusega ette nähtud kohustuslikud nõuded; (c)  on rangemad kui põllumajandusmaa säilitamise tingimused vastavalt käesoleva määruse artikli 4 lõike 1 punktile a; (d)  erinevad toetuse eraldamisel võetud kohustustest lähtuvalt artiklist 65. 6.  Ökokavadele makstakse toetust iga-aastase maksena rahastamiskõlbliku hektari kohta ja seda antakse kas: (a)  täiendava toetusena lisaks põhilisele sissetulekutoetusele, nagu on kehtestatud käesoleva jao 2. alajaos või (b)  toetustena, millega hüvitatakse toetusesaajatele täielikult või osaliselt kohustustega seonduvad täiendavad kulud ja saamata jäänud tulud, nagu on sätestatud artiklis 65. 7.  Liikmesriigid tagavad, et käesoleva artikli alusel toimuv sekkumine on kooskõlas artikliga 65. 8.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 138 vastu delegeeritud õigusakte, mis täiendavad käesolevat määrust lisaeeskirjadega ökokavade kohta. Muudatusettepanek 238 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 28 a (uus) Artikkel 28a Konkurentsivõime suurendamise kavad 1.   Liikmesriigid võivad ette näha vabatahtlikud konkurentsivõime suurendamise kavad („konkurentsikavad“) käesolevas artiklis esitatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi ette näeb. 2.   Käesoleva sekkumisviisi alusel otsustavad liikmesriigid anda toetust aktiivsetele põllumajandustootjatele, kes võtavad kohustuse teha kulutusi, mis aitaksid kaasa põllumajandustootja põllumajandusliku konkurentsivõime suurendamisele. 3.   Liikmesriigid koostavad loetelu rahastamiskõlblike kulutuste kategooriatest, mis aitavad kaasa põllumajandustootja põllumajandusliku konkurentsivõime suurendamisele. 4.   Kõnealused kulutused tuleb kavandada nii, et need vastaksid ühele või mitmele konkreetsele majanduslikule eesmärgile, mis on esitatud artikli 6 lõike 1 punktides a, b ja c, ning aitaksid kaasa artiklis 5 sätestatud sektoriülese eesmärgi saavutamisele. 5.   Selle sekkumisviisi alusel toetavad liikmesriigid üksnes neid kohustusi, mille toetamine ei tooks käesoleva määruse suhtes kaasa topeltrahastamist. 6.   Konkurentsikavadele makstakse toetust iga-aastase maksena ja seda antakse kas a)  toetusõiguslike hektarite põhise lisatoetusena lisaks põhilisele sissetulekutoetusele, nagu on kehtestatud käesoleva jao 2. alajaos, või b)  toetusena toetusesaaja kulutuste täielikuks või osaliseks hüvitamiseks või c)  sellele sekkumisviisile vastavate väljundite põhjal. 7.   Liikmesriigid tagavad, et käesoleva artikli alusel toimuv sekkumine oleks kooskõlas artiklitega 27, 28, 65, 68, 69, 70, 71 ja 72. 8.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 138 vastu delegeeritud õigusakte, mis täiendavad käesolevat määrust lisaeeskirjadega konkurentsikavade kohta. Muudatusettepanek 1131 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 28 b (uus) Artikkel 28b Kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavade rahastamiskõlblikud tavad 1.  Käesoleva sekkumisviisiga hõlmatud põllumajandustavad aitavad kaasa ühe või mitme artikli 6 lõike 1 punktides d, e, f ja i sätestatud erieesmärgi saavutamisele, samal ajal säilitades ja parandades põllumajandustootjate majandustulemusi artikli 6 lõike 1 punktides a ja b sätestatud erieesmärkide kohaselt. 2.  Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud põllumajandustavad hõlmavad vähemalt kahte järgmistest kliima- ja keskkonnameetmete valdkondadest: a)  kliimamuutustega seotud meetmed, sealhulgas põllumajanduse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine, samuti süsiniku sidumise säilitamine ja/või tõhustamine; b)  meetmed muude kui kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks; c)  põllumajanduspiirkondade veekvaliteedi kaitse või parandamine ja veeressurssidele avaldatava surve vähendamine; d)  mulla erosiooni vähendamise meetmed, mulla viljakuse parandamine ja toitainete haldamise parandamine, samuti mullaelustiku säilitamine ja taasloomine; e)  elurikkuse kaitse, elupaikade ja liikide kaitse või taastamine, tolmeldajate kaitse ja maastikuelementide haldamine, sealhulgas uute maastikuelementide rajamine; f)  meetmed pestitsiidide, eriti inimeste tervisele või elurikkusele ohtu kujutavate pestitsiidide säästvaks ja vähendatud kasutamiseks; g)  alade eraldamine mittetootlikele elementidele või tsoonidele, kus pestitsiide ja väetisi ei kasutata; h)  loomade heaolu suurendamise ja antimikroobikumiresistentsuse vähendamise meetmed; i)  meetmed sisendite vähendamiseks ja loodusvarade säästva majandamise parandamiseks, näiteks täppispõllundus; j)  meetmed loomade ja taimede mitmekesisuse parandamiseks, et saavutada suurem vastupanuvõime haigustele ja kliimamuutustele. 3.  Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud põllumajandustavad: a)  on rangemad kui kohustuslike majandamisnõuete ning heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste standardid, mis on kehtestatud käesoleva jaotise I peatüki 2. jaos; b)  on rangemad kui loomade heaolu ja väetiste ning taimekaitsevahendite kasutamise miinimumnõuded ning muud liidu õigusega ette nähtud kohustuslikud nõuded; c)  on rangemad kui põllumajandusmaa säilitamise tingimused vastavalt käesoleva määruse artikli 4 lõike 1 punktile a; d)  erinevad toetuse eraldamisel võetud kohustustest lähtuvalt artiklist 65, või täiendavad neid. 4.  Komisjon võtab [kaks kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] kooskõlas artikliga 138 vastu delegeeritud õigusaktid, millega täiendatakse käesolevat määrust, koostades soovitusliku ja mittetäieliku loetelu käesoleva artikli lõigetele 1, 2 ja 3 vastavate tavade liikide näidetest. Muudatusettepanek 1132 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 28 c (uus) Artikkel 28c Kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavade rahastamiskõlblike tavade riiklikud loetelud Liikmesriigid koostavad koostöös riiklike, piirkondlike ja kohalike sidusrühmadega artiklis 28 osutatud kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavadest rahastamiskõlblike tavade riiklikud loetelud koos võimalusega valida artiklis 28b osutatud soovituslike ja mitteammendava loetelu näidete hulgast või kehtestada täiendavad tavad, mis vastavad artikli 28b tingimustele, ning võttes arvesse nende konkreetseid riiklikke või piirkondlikke vajadusi artikli 96 kohaselt. Riiklikud loetelud koosnevad mitut liiki meetmetest, välja arvatud artiklis 65 hõlmatud, või sama laadi, kuid erineva ambitsioonitasemega meetmetest artikli 28 kohaselt. Liikmesriigid peavad nendesse loeteludesse lisama vähemalt ökokavad, et käivitada põllumajandusettevõtte säästlikku toitainekasutust soodustav abivahend ning vajaduse korral märgalade ja turbaalade asjakohane hooldamine. Direktiivide 92/43/EMÜ või 2009/147/EÜ kohaselt määratud alasid, kus viiakse läbi samaväärseid tegevusi, käsitatakse automaatselt kava jaoks rahastamiskõlblikena. Komisjon kiidab riiklikud loetelud heaks artiklites 106 ja 107 sätestatud korra kohaselt. Parimate tavade vahetamise hõlbustamiseks ning teadmusbaasi parandamiseks ja lahenduste leidmiseks annab komisjon liikmesriikidele riiklike loetelude koostamisel vajalikke suuniseid kooskõlas artiklis 113 sätestatud Euroopa ja riiklike ühise põllumajanduspoliitika võrgustikega. Riiklike loetelude hindamisel võtab komisjon eelkõige arvesse kavade ülesehitust, tõenäolist kasulikku mõju, kasutuselevõttu, alternatiivide olemasolu ja kavade panust artiklis 28a osutatud erieesmärkide saavutamisse. Komisjon hindab riiklikke loetelusid iga kahe aasta järel. Hinnangud tehakse avalikult kättesaadavaks ning ebapiisavuse või negatiivse hinnangu korral esitavad liikmesriigid muudetud riiklikud loetelud ja kavad artiklites 106 ja 107 sätestatud korras. Muudatusettepanek 239 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 29 – lõige 1 1.  Liikmesriigid võivad anda tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetust tegelikele põllumajandustootjatele käesolevas alajaos esitatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi ette näeb. 1.  Liikmesriigid võivad anda tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetust aktiivsetele põllumajandustootjatele käesolevas alajaos esitatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi ette näeb. Muudatusettepanekud 240 ja 1162 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 29 – lõige 2 2.  Liikmesriikide sekkumine aitab toetada artiklis 30 loetletud sektoreid ning tootmist või konkreetseid põllumajanduslikke tootmisviise, et ületada selle või nendega seotud raskusi, parandades nende konkurentsivõimet, jätkusuutlikkust või kvaliteeti. 2.  Liikmesriikide sekkumine aitab toetada artiklis 30 loetletud sektoreid ning tootmist või konkreetseid põllumajanduslikke tootmisviise, et ületada selle või nendega seotud raskusi, parandades nende konkurentsivõimet, ülesehitust, jätkusuutlikkust või kvaliteeti. Erandina eelmisest lausest võivad liikmesriigid toetada artiklis 30 loetletud valgurikkaid põllukultuure ja kaunvilju, et parandada nende konkurentsivõimet, jätkusuutlikkust või kvaliteeti. Lisaks peavad need sekkumised olema kooskõlas artikli 6 lõikes 1 sätestatud asjakohaste erieesmärkidega. Muudatusettepanek 241 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 29 – lõige 3 3.  Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetust antakse iga-aastase toetuse vormis hektari või looma kohta. 3.  Tootmiskohustusega seotud toetus on tootmise piiramise kava, mille raames antakse iga-aastast toetust kindlaksmääratud pindala ja saagikuse alusel või kindlaksmääratud loomade arvu alusel ning mille puhul järgitakse rahalisi ülemmäärasid, mille liikmesriigid määravad kindlaks iga meetme jaoks ja mille nad teatavad komisjonile. Muudatusettepanek 242 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 29 – lõige 3 a (uus) 3a.  Liikmesriigid võivad otsustada suunata või suurendada tootmiskohustusega seotud toetust vastavalt toetusesaaja kohustusele parandada oma konkurentsivõimet, kvaliteeti või sektorit struktureerida. Muudatusettepanek 1163 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 29 – lõige 3 b (uus) 3b.   Juriidiliste isikute või füüsiliste või juriidiliste isikute rühma puhul võivad liikmesriigid kohaldada toetusi kõnealuste juriidiliste isikute või rühma liikmete tasandil, kui individuaalsete liikmete puhul sätestatakse liikmesriigi õigusega õigused ja kohustused, mis on võrreldavad põllumajandusliku majapidamise juhi staatuses oleva üksiku põllumajandustootja õiguste ja kohustustega, eelkõige seoses nende majandusliku, sotsiaalse ja maksualase seisundiga, ning tingimusel, et nad on andnud panuse asjaomaste juriidiliste isikute või rühmade põllumajandusstruktuuride tugevdamisesse. Muudatusettepanek 243 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 30 – lõik 1 Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetust võib anda üksnes järgmistele sektoritele ning toodetele või konkreetsetele põllumajanduslikele tootmisviisidele seal, kus need on olulised majanduslikel, sotsiaalsetel või keskkonnaga seotud põhjustel: teravili, õliseemned, valgurikkad kultuurid, kaunviljad, lina, kanep, riis, pähklid, kartulitärklis, piim ja piimatooted, seemned, lamba- ja kitseliha, veise- ja vasikaliha, oliiviõli, siidiussid, kuivsööt, humal, suhkrupeet, suhkruroog ja sigur, puu- ja köögivili, lühikese raieringiga madalmets ning muud kui toiduks kasutatavad põllukultuurid, välja arvatud puud, mida kasutatakse selliste toodete tootmiseks, mis võivad asendada fossiilmaterjale. Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetust võib anda üksnes järgmistele sektoritele ning toodetele või konkreetsetele põllumajanduslikele tootmisviisidele: teravili, õliseemned, valgurikkad kultuurid, kaunviljad, lina, kanep, riis, pähklid, tärklisekartul, piim ja piimatooted, seemned, lamba- ja kitseliha, veise- ja vasikaliha, oliiviõli, siidiussid, kuivsööt, humal, suhkrupeet, suhkruroog ja sigur, puu- ja köögivili, lühikese raieringiga madalmets. Muudatusettepanek 244 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 31 – lõige 1 a (uus) 1a.  Erandina lõikest 1 võib tootmiskohustusega seotud toetust anda põllumajandustootjatele, kelle käsutuses ei ole toetusõiguslikke hektareid. Tootmiskohustusega seotud toetuse andmisega tagavad liikmesriigid järgmiste tingimuste täitmise: a)  on olemas selge keskkonnaalane või sotsiaal-majanduslik vajadus või kasu; b)  toetus ei tekita siseturul suuri moonutusi; ning c)  loomakasvatustoetus on kooskõlas veepoliitika raamdirektiiviga 2000/60/EÜ. Muudatusettepanekud 1229 ja 1353 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 31 – lõige 1 b (uus) 1b.  Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetus ei kata seda proportsionaalset osa kariloomade arvust, mis müüakse härjavõitlusega seotud tegevusteks (nii otse kui ka vahendajate kaudu). Muudatusettepanek 245 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 33 [...] välja jäetud Muudatusettepanek 246 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 34 – lõik 1 Liikmesriigid annavad puuvilla eritoetust tegelikele põllumajandustootjatele, kes toodavad CN-koodi 5201 00 alla kuuluvat puuvilla käesolevas alajaos sätestatud tingimustel. Liikmesriigid annavad puuvilla eritoetust aktiivsetele põllumajandustootjatele, kes toodavad CN-koodi 5201 00 alla kuuluvat puuvilla käesolevas alajaos sätestatud tingimustel. Muudatusettepanek 247 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 36 – lõige 3 – taane 1 –  Bulgaaria: 624,11 eurot, –  Bulgaaria: X eurot, Muudatusettepanek 248 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 36 – lõige 3 – taane 2 –  Kreeka: 225,04 eurot, –  Kreeka: X eurot, Muudatusettepanek 249 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 36 – lõige 3 – taane 3 –  Hispaania: 348,03 eurot, –  Hispaania: X eurot, Muudatusettepanek 250 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 36 – lõige 3 – taane 4 –  Portugal: 219,09 eurot. –  Portugal: X eurot. Muudatusettepanekud 251 ja 1042 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 39 – lõik 1 – punkt a (a)  puu- ja köögiviljasektor, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 1 lõike 2 punktis i; a)  puu- ja köögiviljasektor, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 1 lõike 2 punktis i, ja sellised tooted on töötlemiseks ette nähtud; Muudatusettepanek 252 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 39 – lõik 1 – punkt f (f)  muud sektorid, millele on osutatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 1 lõike 2 punktides a–h, k, m, o–t ja w. f)  muud sektorid, millele on osutatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 1 lõike 2 punktides a–h, k, m, o–t ja w, samuti valgurikkad kultuurid. Muudatusettepanek 253 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 40 – lõige 3 3.  Liikmesriigid võivad otsustada oma ÜPP strateegiakavas rakendada sektoripõhised sekkumisliike, millele on osutatud artikli 39 punktides d, e ja f. 3.  Liikmesriigid võivad otsustada oma ÜPP strateegiakavas rakendada sektoripõhised sekkumisviise, millele on osutatud artikli 39 punktides d, e ja f, ning nad põhjendavad oma sektorite valikut ja sekkumisviisi. Muudatusettepanek 254 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 41 – lõik 1 – punkt a (a)  käesolevas peatükis kehtestatud sekkumisliikide nõuetekohase toimimise tagamine; a)  käesolevas peatükis kehtestatud sekkumisviiside nõuetekohase toimimise tagamine, eelkõige selleks, et vältida konkurentsimoonutusi siseturul; Muudatusettepanek 255 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 41 – lõik 1 – punkt a a (uus) aa)  tootjaorganisatsioonide toetamine seoses nende käesoleva peatüki kohaste konkreetsete ülesannete täitmisega; Muudatusettepanek 256 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 41 – lõik 1 – punkt c (c)  liidu rahalise toetuse ülemmäär turult kõrvaldamise korral, millele on osutatud artikli 46 lõike 4 punktis a, ja sekkumisliikide korral, millele on osutatud artikli 52 lõikes 3; c)  liidu rahalise toetuse ülemmäär turult kõrvaldamise korral, millele on osutatud artikli 46 lõike 4 punktis a, ja sekkumisviiside korral, millele on osutatud artikli 52 lõikes 3, samuti tasuta jaotamisest kõrvaldatud toodete kindlaksmääratud pakendi- ja transpordikulu ning sellel eesmärgil kohaletoimetamisele eelnenud töötlemiskulud; Muudatusettepanek 257 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 41 – lõik 1 – punkt c a (uus) ca)  rakendusfondi loomise ja haldamise ning abi- ja ettemaksetaotluste tingimuste kehtestamine. Muudatusettepanek 258 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 42 – lõik 1 – sissejuhatav osa Puu- ja köögiviljasektoris püütakse saavutada järgmisi eesmärke: Kooskõlas artiklitega 5 ja 6 püütakse puu- ja köögiviljasektoris saavutada järgmisi eesmärke: Muudatusettepanek 259 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 42 – lõik 1 – punkt b (b)  koondada tarneteid ning viia turule puu- ja köögiviljasektori tooteid, sealhulgas otseturunduse kaudu; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides a ja c osutatud erieesmärkidega; b)  koondada tarneid ning viia turule puu- ja köögiviljasektori tooteid, sealhulgas otseturunduse ja lühikeste tarneahelate kaudu, ning edendades lepingute kollektiivläbirääkimisi; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud erieesmärkidega; Muudatusettepanek 260 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 42 – lõik 1 – punkt c (c)  teha teadusuuringuid jätkusuutlike tootmismeetodite vallas ja arendada need meetodid välja, sealhulgas kahjurikindlus, majanduslikku konkurentsivõimet edendavad ja turu arengut toetavad uuenduslikud tootmistavad; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides a, c ja i osutatud erieesmärkidega; c)  teha teadusuuringuid jätkusuutlike tootmismeetodite vallas ja neid arendada ja rakendada, sealhulgas kahjurikindlus, majanduslikku konkurentsivõimet edendavad ja turu arengut toetavad uuenduslikud tootmistavad; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides a, b, c ja i osutatud erieesmärkidega; Muudatusettepanek 261 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 42 – lõik 1 – punkt d (d)  arendada välja, rakendada ja edendada keskkonnasäästlikke tootmismeetodeid, keskkonnahoidlikke viljelustavasid ja tootmistehnoloogiat, loodusvarade säästvat kasutamist, eelkõige vee, mulla, õhu, elurikkuse ja muude loodusvarade kaitset; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides e ja f osutatud erieesmärkidega; d)  arendada välja, rakendada ja edendada keskkonnasäästlikke tootmismeetodeid, keskkonnahoidlikke viljelustavasid ja tootmistehnoloogiat, loodusvarade säästvat kasutamist, eelkõige vee, mulla, õhu, elurikkuse ja muude loodusvarade kaitset; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides d, e, f ja i osutatud erieesmärkidega; Muudatusettepanek 262 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 42 – lõik 1 – punkt f (f)  suurendada toodete kaubanduslikku väärtust, sealhulgas parandada tootekvaliteeti ja edendada selliseid tooteid, mis kuuluvad kaitstud päritolunimetuse, geograafilise tähise või riiklike kvaliteedikavade alla; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud erieesmärkidega; f)  suurendada toodete kaubanduslikku väärtust ja kvaliteeti, sealhulgas parandada töötlemiseks ette nähtud tooteid ja edendada selliseid tooteid, mis kuuluvad kaitstud päritolunimetuse, geograafilise tähise või muude avaliku või erasektori kvaliteedikavade alla; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud erieesmärkidega; Muudatusettepanek 263 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 42 – lõik 1 – punkt g (g)  edendada ning turustada puu- ja köögiviljasektori tooteid nii värskelt kui ka töödeldult; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides b ja c osutatud erieesmärkidega; g)  edendada ning turustada puu- ja köögiviljasektori tooteid nii värskelt kui ka töödeldult; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides b, c ja i osutatud erieesmärkidega; Muudatusettepanek 264 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 42 – lõik 1 – punkt i (i)  vältida ja juhtida riske, et hoida ära puu- ja köögiviljaturu kriise ja nendega toime tulla; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud erieesmärkidega. i)  vältida, maandada ja juhtida riske, sealhulgas fütosanitaaraspekte, et hoida ära puu- ja köögiviljaturu kriise ja nendega toime tulla; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud erieesmärkidega; Muudatusettepanek 265 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 42 – lõik 1 – punkt i a (uus) ia)  käidelda ja vähendada kõrvalsaadusi ja jäätmeid; Muudatusettepanek 266 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 42 – lõik 1 – punkt i b (uus) ib)  edendada geneetilist mitmekesisust. Muudatusettepanekud 267 ja 819cp2 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 43 – lõik 1 – punkt a (a)  investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse, eelkõige keskendudes vee ja energia säästmisele, ökoloogilisele pakendamisele ning jäätmete vähendamisele; a)  investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse, sealhulgas varasse, mis on mõeldud vee säästmiseks ja vee kvaliteedi parandamiseks, energia tootmiseks ja säästmiseks, ökoloogiliseks pakendamiseks, jäätmete vähendamiseks, jäätmete liikumise seireks, ning tootmise seireks; Muudatusettepanek 268 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 43 – lõik 1 – punkt a a (uus) aa)  meetmed puu- ja köögiviljasektori toodete tootmise planeerimiseks ja nõudlusele kohandamiseks, eelkõige kvaliteedi ja koguse vallas; Muudatusettepanek 269 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 43 – lõik 1 – punkt a b (uus) ab)  meetmed toodete kaubandusliku väärtuse suurendamiseks; Muudatusettepanek 270 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 43 – lõik 1 – punkt a c (uus) ac)  tootjaorganisatsioonide või nende liikmete toodetud toodete ühine ladustamine; Muudatusettepanek 271 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 43 – lõik 1 – punkt b (b)  teadustegevus ja eksperimentaaltootmine, eelkõige keskendudes vee ja energia säästmisele, ökoloogilisele pakendamisele, jäätmete vähendamisele, kahjurikindlusele, pestitsiidide kasutamisega seotud riskide ja mõju vähendamisele, ebasoodsate ilmastikutingimuste tekitatud kahju vältimisele ning muutuvatele kliimatingimustele kohandatud puu- ja köögiviljasortide kasutamise ergutamisele; b)  teadustegevus ja eksperimentaaltootmine, keskendudes sellistele meetmetele nagu vee säästmisele ja kvaliteedile, energia tootmisele ja säästmisele, ökoloogilisele pakendamisele, jäätmete vähendamisele, kahjurikindlusele, integreeritud taimekaitsele, pestitsiidide kasutamisega seotud riskide ja mõju vähendamisele, tolmeldajate kaitsele, ebasoodsate ilmastikutingimuste tekitatud kahju vältimisele ning muutuvatele kliimatingimustele kohandatud puu- ja köögiviljasortide kasutamise ergutamisele; Muudatusettepanek 272 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 43 – lõik 1 – punkt c a (uus) ca)  keskkonna parandamise ja kliimamuutuste mõju leevendamise ning nendega kohanemise meetmed; Muudatusettepanek 273 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 43 – lõik 1 – punkt d (d)  integreeritud tootmine; d)  integreeritud tootmine, edendades loodusvarade säästvat kasutamist, vähendades samas sõltuvust pestitsiididest ja muudest sisenditest; Muudatusettepanek 274 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 43 – lõik 1 – punkt e (e)  meetmed mulla säilitamiseks ja mulla süsinikusisalduse suurendamiseks; e)  meetmed mulla struktuuri säilitamiseks ja taastamiseks ning mulla süsinikusisalduse suurendamiseks, sealhulgas mulla degradeerumise vältimiseks; Muudatusettepanek 275 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 43 – lõik 1 – punkt h (h)  meetmed kahjurikindluse suurendamiseks; h)  meetmed kahjurikindluse suurendamiseks ja kahjurite tekitatud kahju leevendamiseks, sealhulgas integreeritud taimekaitse edendamisega; Muudatusettepanek 276 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 43 – lõik 1 – punkt h a (uus) ha)  meetmed, mille eesmärk on võtta kasutusele tootmissüsteemid, millega edendatakse eriti bioloogilist ja struktuurilist mitmekesisust; Muudatusettepanek 277 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 43 – lõik 1 – punkt k (k)  meetmed, mille eesmärk on suurendada puu- ja köögiviljasektori toodete transpordi jätkusuutlikkust ja tõhusust ning toodete säilitamist; k)  meetmed, mille eesmärk on suurendada puu- ja köögiviljasektori toodete transpordi jätkusuutlikkust ja tõhusust ning toodete säilitamist ning edendada lühikesi tarneahelaid; Muudatusettepanek 279 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 43 – lõik 1 – punkt n (n)  müügiedendus- ja teavitustegevus, eelkõige meetmed ja tegevused, mille eesmärk on mitmekesistada ja tugevdada puu- ja köögiviljaturge ja jagada teavet puu- ja köögivilja tarbimise kasulikust mõjust tervisele; n)  müügiedendus- ja teavitustegevus, eelkõige meetmed ja tegevused, mille eesmärk on mitmekesistada ja tugevdada puu- ja köögiviljaturge, otsida uusi turuväljundeid ning jagada teavet puu- ja köögivilja tarbimise kasulikust mõjust tervisele; Muudatusettepanek 280 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 43 – lõik 1 – punkt o (o)  nõuandeteenused ja tehniline abi, eelkõige seoses säästvate kahjurikontrollitehnikate, pestitsiidide säästva kasutamisega ning panusega kliimamuutustega kohanemisse ja nende mõju leevendamisse. o)  nõuandeteenused ja tehniline abi, sealhulgas need, mis on seotud säästvate kahjurikontrollitehnikate, pestitsiidide säästva kasutamisega ja nende kasutamise vähendamisega, integreeritud taimekaitsega, panusega kliimamuutustega kohanemisse ja nende mõju leevendamisse, agroökoloogiliste tavadega, toodete kvaliteedi ja turustustingimuste parandamisega, samuti need, mis on seotud läbirääkimistega ja kolmandate riikide suhtes ekspordi fütosanitaarprotokollide kohaldamisega. Muudatusettepanek 281 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 43 – lõik 1 – punkt p (p)  koolitus ja parimate tavade vahetamine, eelkõige seoses säästvate kahjurikontrollitehnikate, pestitsiidide säästva kasutamisega ning panusega kliimamuutustega kohanemisse ja nende mõju leevendamisse. p)  koolitus ja parimate tavade vahetamine, muu hulgas seoses säästvate kahjurikontrollitehnikate, alternatiividega pestitsiididele, pestitsiidide säästva kasutamisega ja nende kasutamise vähendamisega ning panusega kliimamuutustega kohanemisse ja nende mõju leevendamisse. Muudatusettepanek 282 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 43 – lõik 1 – punkt p a (uus) pa)  meetmed, mille eesmärk on parandada innovatsiooni abil kvaliteeti; Muudatusettepanek 283 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 43 – lõik 1 – punkt p b (uus) pb)  jälgitavus- ja sertifitseerimissüsteemide loomine. Muudatusettepanek 284 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 43 – lõik 2 – punkt b (b)  investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse, muutes nii turuleviidavate tootekoguste juhtimise tõhusamaks; b)  investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse, muutes nii turuleviidavate tootekoguste juhtimise tõhusamaks, sealhulgas ühiseks ladustamiseks; Muudatusettepanek 285 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 43 – lõik 2 – punkt d (d)  turult kõrvaldamine tasuta jaotamiseks või muuks otstarbeks; d)  turult kõrvaldamine tasuta jaotamiseks, kaasa arvatud turult kõrvaldatud toodete tasuta jaotamise eelse töötlemise kulud, või muuks otstarbeks; Muudatusettepanek 286 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 43 – lõik 2 – punkt g (g)  saagikindlustus, mis aitab kaitsta tootjate sissetulekut loodusõnnetustest, halbadest ilmastikutingimustest, haigustest või kahjurite levikust tulenevate kahjude vastu ning millega on samal ajal tagatud, et toetusesaajad võtavad vajalikke riskiennetusmeetmeid; g)  saagikindlustus, sealhulgas indekseeritud kindlustuspoliitikad, mis katavad mõõdetava ohu esinemise, mis aitab kaitsta tootjate sissetulekut loodusõnnetustest, halbadest ilmastikutingimustest, haigustest või kahjurite levikust tulenevate kahjude vastu ning millega on samal ajal tagatud, et toetusesaajad võtavad vajalikke riskiennetusmeetmeid; Muudatusettepanek 287 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 43 – lõik 2 – punkt h (h)  muude määruse (EL) nr 1308/2013 alusel tunnustatud tootjaorganisatsioonide ja tootjaorganisatsioonide liitude või üksiktootjate juhendamine; h)  muude määruse (EL) nr 1308/2013 alusel tunnustatud tootjaorganisatsioonide ja tootjaorganisatsioonide liitude või üksiktootjate erialased vahetused ja/või juhendamine; Muudatusettepanek 288 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 43 – lõik 2 – punkt h a (uus) ha)  toodete müügiedendustegevus ja teadlikkuse tõstmine puu- ja köögiviljatarbimise tervislikkusest vastusena turukriisidele; Muudatusettepanek 289 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 43 – lõik 2 – punkt i (i)  kolmanda riigi fütosanitaarprotokolli rakendamine ja juhtimine liidu territooriumil, et hõlbustada juurdepääsu kolmandate riikide turgudele; i)  läbirääkimised kolmanda riigi fütosanitaarprotokolli üle, selle rakendamine ja juhtimine liidu territooriumil, et võimaldada juurdepääsu kolmandate riikide turgudele, sealhulgas turu-uuringud; Muudatusettepanek 290 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 43 – lõik 2 – punkt i a (uus) ia)  fütosanitaarkriiside ennetus ja ohjamine; Muudatusettepanek 291 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 43 – lõik 2 – punkt k (k)  nõustamisteenused ja tehniline abi, eelkõige seoses säästvate kahjurikontrollitehnikate ning pestitsiidide säästva kasutamisega. k)  nõustamisteenused ja tehniline abi, muu hulgas seoses säästvate kahjurikontrollitehnikatega, nagu integreeritud taimekaitse, ning pestitsiidide säästva kasutamise ja nende kasutamise vähendamisega; Muudatusettepanek 292 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 43 – lõik 2 – punkt k a (uus) ka)  koolitusmeetmed ja parimate tavade vahetamine. Muudatusettepanek 293 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 44 – lõige 2 2.  Rakenduskavad kestavad vähemalt kolm aastat ja maksimaalselt seitse aastat. Neis järgitakse artikli 42 punktides d ja e osutatud eesmärke ning vähemalt kahte kõnealusesse artiklisse kuuluvat muud eesmärki. 2.  Rakenduskavad kestavad vähemalt kolm aastat ja maksimaalselt seitse aastat. Neis järgitakse artikli 42 punktides b, d ja e osutatud eesmärke ning vähemalt kahte kõnealusesse artiklisse kuuluvat muud eesmärki. Muudatusettepanek 294 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 44 – lõige 5 a (uus) 5a.  Tootjaorganisatsioonide liitude rakenduskavad võivad olla osalised rakenduskavad või täielikud rakenduskavad. Täielikud rakenduskavad peavad vastama samadele haldusnormidele ja tingimustele kui tootjaorganisatsioonide rakenduskavad. Muudatusettepanek 295 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 44 – lõige 6 – lõik 1 Tootjaorganisatsioonide liitude rakenduskavad ei hõlma samu sekkumisi kui liikmesorganisatsioonide rakenduskavad. Liikmesriigid käsitlevad tootjaorganisatsioonide liitude rakenduskavasid koos liikmesorganisatsioonide rakenduskavadega. Tootjaorganisatsioonide liitude rakenduskavad ei hõlma samu toiminguid kui liikmesorganisatsioonide rakenduskavad. Liikmesriigid käsitlevad tootjaorganisatsioonide liitude rakenduskavasid koos liikmesorganisatsioonide rakenduskavadega. Samuti võivad tootjaorganisatsioonide liidud esitada osalised rakenduskavad, mis sisaldavad meetmeid, mille liikmesorganisatsioonid on oma rakenduskavades kindlaks määranud, kuid mida nad ei ole rakendanud. Muudatusettepanek 296 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 44 – lõige 6 – lõik 2 – punkt a (a)  tootjaorganisatsioonide liitude rakenduskavade raames tehtavaid sekkumisi rahastatakse täielikult kõnealuse liidu liikmesorganisatsioonide osalustest ja et selline rahastamine tuleb kõnealuste liikmesorganisatsioonide rakendusfondidest; a)  tootjaorganisatsioonide liitude rakenduskavade raames tehtavaid toiminguid rahastatakse täielikult kõnealuse liidu liikmesorganisatsioonide osalustest ja et selline rahastamine tuleb kõnealuste liikmesorganisatsioonide rakendusfondidest; Muudatusettepanek 298 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 44 – lõige 7 – punkt a a (uus) aa)  rakenduskava hõlmab kolme või enamat meedet, mis on seotud artikli 42 punktides d ja e osutatud eesmärkidega; Muudatusettepanek 300 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 44 – lõige 7 a (uus) 7a.  Enne … [käesoleva määruse jõustumise kuupäev] heaks kiidetud rakenduskavasid tuleb juhtida vastavalt määrustele, mille alusel need heaks kiideti, kuni nende lõpuleviimiseni, välja arvatud juhul, kui tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioonide liit otsustab vabatahtlikult käesoleva määruse vastu võtta. Muudatusettepanek 301 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 45 – lõige 1 – punkt a (a)   rahaliste osalustega: välja jäetud (i)  tootjaorganisatsiooni liikmetelt ja/või tootjaorganisatsioonilt endalt; või ii)  tootjaorganisatsioonide liitudelt kõnealuste liitude liikmete kaudu; Muudatusettepanek 302 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 45 – lõige 1 – sissejuhatav osa 1.  Puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonid ja/või nende liidud võivad moodustada rakendusfondi. Fondi rahastatakse: 1.  Puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonid ja/või nende liidud võivad moodustada liikmesriikide poolt heaks kiidetud rakenduskavade rahastamiseks rakendusfondi. Fondi rahastatakse tootjaorganisatsioonide endi või tootjaorganisatsioonide liitude ja/või selle partnerite osalustest koos artikli 46 alusel antud rahalise toetusega. Muudatusettepanek 303 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 46 – lõige 2 – punkt b (b)  4,5 % iga tootjaorganisatsioonide liidu turustatud toodangu väärtusest; b)  4,5 % iga tootjaorganisatsioonide liidu turustatud toodangu väärtusest; ja Muudatusettepanek 304 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 46 – lõige 2 – punkt b a (uus) ba)  5 % turustatud toodangu väärtusest: –  tootjaorganisatsioonide puhul, kelle turustatud toodang ja liikmete arv rakenduskava esitamise aastal on 25 % suurem kui keskmine turustatud toodang ja nende eelmise rakenduskava kehtivuse ajal registreeritud tootjaliikmete keskmine arv; –  ühinemise tulemusena tekkinud tootjaorganisatsiooni esimese rakenduskava puhul; –  iga riikidevahelise tootjaorganisatsiooni või riikidevaheliste tootjaorganisatsioonide liitude puhul. Muudatusettepanek 305 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 46 – lõige 2 – lõik 1 – punkt c (c)  5 % iga riikidevahelise tootjaorganisatsiooni või riikidevahelise tootjaorganisatsioonide liidu turustatud toodangu väärtusest. välja jäetud Muudatusettepanek 306 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 46 – lõige 2 – lõik 2 – sissejuhatav osa Erandina esimesest lõigust võib liidu rahalist toetust suurendada järgmiselt: Erandina esimesest lõigust võib punktides a, b ja b a osutatud liidu rahalist toetust suurendada 0,5 % turustatud toodangu väärtusest, kui seda summat kasutatakse ainult ühe või mitme 42 punktides c, d, e, g, h ja i osutatud eesmärgiga seotud sekkumise jaoks; (a)  tootjaorganisatsioonide puhul võib turustatud toodangu väärtuse protsendimäära suurendada 4,6 %-ni, tingimusel et turustatud toodangu 4,1 % suurust väärtust ületavaid summasid kasutatakse üksnes üheks või mitmeks sekkumiseks, mis on seotud artikli 42 punktides c, d, e, g, h ja i osutatud eesmärkide saavutamiseks; (b)  tootjaorganisatsioonide liitude puhul võib turustatud toodangu väärtuse protsendimäära suurendada 5 %-ni, tingimusel et turustatud toodangu 4,5 % suurust väärtust ületavaid summasid kasutatakse üksnes üheks või mitmeks sekkumiseks, mis on seotud artikli 42 punktides c, d, e, g, h ja i osutatud eesmärkide saavutamiseks, mida rakendavad tootjaorganisatsioonide liidud oma liikmete nimel; (c)  riikidevaheliste tootjaorganisatsioonide või riikidevaheliste tootjaorganisatsioonide liitude puhul võib turustatud toodangu väärtuse protsendimäära suurendada 5,5 %-ni, tingimusel et turustatud toodangu 5 % suurust väärtust ületavaid summasid kasutatakse üksnes üheks või mitmeks sekkumiseks, mis on seotud artikli 42 punktides c, d, e, g, h ja i osutatud eesmärkide saavutamiseks, mida rakendavad riikidevaheliste tootjaorganisatsioonide või riikidevaheliste tootjaorganisatsioonide liitude oma liikmete nimel. Muudatusettepanek 307 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 46 – lõige 3 – punkt a (a)  eri liikmesriikides tegutsevad tootjaorganisatsioonid rakendavad sekkumisi artikli 42 punktides b ja e osutatud eesmärkide saavutamiseks riikideüleselt; a)  eri liikmesriikides tegutsevad tootjaorganisatsioonid ja tootjaorganisatsioonide liidud rakendavad sekkumisi artikli 42 punktides b ja e osutatud eesmärkide saavutamiseks riikideüleselt; Muudatusettepanek 308 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 46 – lõige 3 – punkt d (d)  määruse (EL) nr 1308/2013 alusel tunnustatud tootjaorganisatsioonide liit rakendab rakenduskava esimest korda; d)  määruse (EL) nr 1308/2013 alusel tunnustatud ühes liikmesriigis tegutsev tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioonide liit või eri liikmesriikides tegutsevate tootjaorganisatsioonide liit rakendab rakenduskava esimest korda; Muudatusettepanek 309 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 46 – lõige 3 – punkt f a (uus) fa)  mägi- ja saarepiirkondades tegutsevad tootjaorganisatsioonid; Muudatusettepanek 310 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 47 – lõige 1 1.  Nende liikmesriikide piirkondades, kus puu- ja köögiviljasektori tootjate organiseerituse tase on liidu keskmisest märkimisväärselt madalam, võivad liikmesriigid anda määruse (EL) nr 1308/2013 alusel tunnustatud tootjaorganisatsioonidele riiklikku rahalist abi, mis moodustab maksimaalselt 80 % artikli 45 lõike 1 punktis a osutatud rahalisest osalustest ja on kuni 10 % mis tahes sellise tootjaorganisatsiooni turustatud toodangu väärtusest. Riikliku rahalise abiga täiendatakse rakendusfondi kaudu toimuvat rahastamist. 1.  Nende liikmesriikide piirkondades, kus puu- ja köögiviljasektori tootjate organiseerituse tase on liidu keskmisest märkimisväärselt madalam ning saare- ja äärepoolseimates piirkondades, võivad liikmesriigid anda määruse (EL) nr 1308/2013 alusel tunnustatud tootjaorganisatsioonidele riiklikku rahalist abi, mis moodustab maksimaalselt 80 % artikli 45 lõike 1 punktis a osutatud rahalisest osalustest ja on kuni 10 % mis tahes sellise tootjaorganisatsiooni turustatud toodangu väärtusest. Riikliku rahalise abiga täiendatakse rakendusfondi kaudu toimuvat rahastamist. Muudatusettepanek 311 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 48 – lõik 1 Liikmesriigid püüavad saavutada vähemalt ühte artikli 6 lõikes 1 osutatud erieesmärki mesindussektoris. Liikmesriigid püüavad saavutada artikli 6 lõikes 1 osutatud asjaomast erieesmärki mesindussektoris. Muudatusettepanek 312 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 49 – lõige 1 – sissejuhatav osa 1.  Mesindussektoris valib iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas iga artikli 6 lõikega 1 ette nähtud konkreetse eesmärgi puhul ühte või mitu sekkumist järgmistest sekkumisliikidest: 1.  Mesindussektoris valib iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas ühte või mitu sekkumist järgmistest sekkumisviisidest: Muudatusettepanek 313 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 49 – lõige 1 – punkt a (a)  tehniline abi mesinikele ja nende organisatsioonidele; a)  tehniline abi mesinikele ja nende organisatsioonidele, sealhulgas heade tavade edendamine, teave ja reklaam, ning põhi- ja jätkuõpe ning -koolitus; Muudatusettepanek 314 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 49 – lõige 1 – punkt b (b)  meetmed võitluseks kahjurite ja mesilaste haigustega, eriti varroatoosi tõrje; b)  meetmed võitluseks kahjurite ja mesilaste haigustega ning nende ennetamiseks, eriti varroatoosi tõrjeks, ning epideemiakindluse suurendamiseks; Muudatusettepanek 315 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 49 – lõige 1 – punkt b a (uus) ba)  mesilaste tervise riiklike võrgustike loomine ja/või arendamine; Muudatusettepanek 316 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 49 – lõige 1 – punkt d (d)  laboratooriumide toetamise meetmed mesindustoodete analüüsimiseks; d)  riiklike, piirkondlike või kohalike laboratooriumide toetamise meetmed mesindustoodete, mesilaste kao või tootlikkuse languse ja mesilastele potentsiaalselt toksiliste ainete analüüsimiseks; Muudatusettepanek 317 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 49 – lõige 1 – punkt e (e)  mesitarude taasasustamine liidus; e)  meetmed mesilaspopulatsioonide praeguse arvu säilitamiseks või suurendamiseks; Muudatusettepanek 318 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 49 – lõige 1 – punkt f (f)  koostöö asutustega, kes on spetsialiseerunud mesindamist ja mesindustooteid käsitlevate teadusprogrammide rakendamisele; f)  koostöö asutustega, kes on spetsialiseerunud mesindamist ja mesindustooteid käsitlevate teadus- ja katseprogrammide kohaldamisele; Muudatusettepanek 319 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 49 – lõige 1 – punkt h a (uus) ha)  investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse; Muudatusettepanek 320 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 49 – lõige 1 – punkt h b (uus) hb)  tootmise kavandamise ja pakkumise nõudlusega kohandamise meetmed; Muudatusettepanek 321 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 49 – lõige 1 – punkt h c (uus) hc)  ebasoodsate ilmastikutingimuste ennetamise meetmed; Muudatusettepanek 322 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 49 – lõige 1 – punkt h d (uus) hd)  kliimamuutuste ja ebasoodsate ilmastikutingimustega kohanemise meetmed; Muudatusettepanek 323 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 49 – lõige 1 – punkt h e (uus) he)  mesinike ja põllumajandustootjate vahelise koostöö edendamise, eelkõige pestitsiidide kasutamise mõju vähendamise meetmed; Muudatusettepanek 324 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 49 – lõige 1 – punkt h f (uus) hf)  energia säästmine, suurem energiatõhusus ja ökoloogiline pakendamine; Muudatusettepanek 325 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 49 – lõige 1 – punkt h g (uus) hg)  jäätmetekke vähendamine ning kõrvalsaaduste ja jäätmete parem kasutamine ja käitlemine; Muudatusettepanek 326 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 49 – lõige 1 – punkt h (uus) hh)  meetmed mesilaste tolmeldamise parandamiseks ja nende kooseksisteerimiseks looduslike tolmeldajatega, sealhulgas soodsate elupaikade loomise ja säilitamise abil; Muudatusettepanek 327 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 49 – lõige 1 – punkt h i (uus) hi)  geneetilise mitmekesisuse suurendamise meetmed; Muudatusettepanek 328 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 49 – lõige 1 – punkt h j (uus) hj)  noorte või uute mesinike toetamise meetmed. Muudatusettepanek 329 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 49 – lõige 4 4.  Liidu rahaline toetus lõikes 2 osutatud sekkumisliikidele on maksimaalselt 50 % kuludest. Ülejäänud osa kuludest kannavad liikmesriigid. 4.  Liidu rahaline toetus lõikes 2 osutatud sekkumisviisidele on maksimaalselt 75 % kuludest, välja arvatud äärepoolseimate piirkondade puhul, kus see on kuni 85 %. Ülejäänud osa kuludest kannavad liikmesriigid. Muudatusettepanek 330 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 49 – lõige 5 5.  Oma ÜPP strateegiakava koostamisel küsib iga liikmesriik nõu mesindussektori esindusorganisatsioonidelt. 5.  Oma ÜPP strateegiakava koostamisel küsib iga liikmesriik nõu mesindussektori esindusorganisatsioonidelt ja pädevatelt asutustelt. Muudatusettepanek 331 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 49 – lõige 6 6.  Liikmesriigid teatavad komisjonile igal aastal oma territooriumil olevate mesitarude arvu. 6.  Liikmesriigid teatavad komisjonile igal aastal oma territooriumil olevate mesitarude ja/või mesilaskolooniate arvu. Muudatusettepanek 332 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 49 – lõige 6 a (uus) 6a.  Kõiki enne … [käesoleva määruse jõustumise kuupäev] heaks kiidetud riiklikke kavasid reguleeritakse kuni nende kehtimise eeldatava lõpukuupäevani vastavalt määrusele (EL) nr 1308/2013. Muudatusettepanek 333 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 50 – lõik 1 – sissejuhatav osa Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 138 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust käesolevas jaos sätestatud nõudeid täiendavate nõuetega, mis hõlmavad järgmist: Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 138 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust käesolevas jaos sätestatud nõudeid täiendavate nõuetega, mis hõlmavad järgmist: Muudatusettepanek 334 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 50 – lõik 1 – punkt a (a)  liikmesriikidele artikli 49 lõikega 6 kehtestatud kohustus teatada komisjonile igal aastal oma territooriumil olevate mesitarude arv; a)  liikmesriikidele artikli 49 lõikega 6 kehtestatud kohustus teatada komisjonile igal aastal oma territooriumil olevate mesitarude ja/või mesilaskolooniate arv; Muudatusettepanek 335 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 50 – lõik 1 – punkt b (b)  mesitaru määratlus ja tarude arvu arvutamise meetodid; b)  mesitaru määratlus ja tarude ja mesilaskolooniate arvu arvutamise meetodid; Muudatusettepanek 336 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 51 – lõik 1 – sissejuhatav osa Liikmesriigid püüavad saavutada ühte või mitut järgmist eesmärki veinisektoris: Kooskõlas artiklitega 5 ja 6 püüavad liikmesriigid saavutada ühte või mitut järgmist eesmärki veinisektoris: Muudatusettepanek 337 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 51 – lõik 1 – punkt a (a)  suurendada ELi veinitootjate konkurentsivõimet, sealhulgas aidata kaasa säästlike tootmissüsteemide edendamisele ja liidu veinisektori keskkonnamõju vähendamisele; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides b–f ja h osutatud erieesmärkidega; a)  suurendada ELi veinitootjate majanduslikku jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet vastavalt artikli 6 lõike 1 punktidele a, b ja c; Muudatusettepanek 338 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 51 – lõik 1 – punkt a a (uus) aa)  panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse ning säästvate tootmissüsteemide parandamisse ja liidu veinisektori keskkonnamõju vähendamisse, sealhulgas toetades viinamarjakasvatajaid sisendite kasutamise vähendamisel ja keskkonnahoidlikumate meetodite ja viljelustavade rakendamisel, ning säilitada traditsiooniliste liidu sortide mitmekesisus; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f osutatud erieesmärkidega. Muudatusettepanekud 339 ja 820cp3 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 51 – lõik 1 – punkt b (b)  tõhustada liidu veiniettevõtete tulemuslikkust ning nende kohandamist turunõudlusele, samuti suurendada nende konkurentsivõimet viinamarjasaaduste tootmisel ja turustamisel, sealhulgas energia säästmine, üleilmne energiatõhusus ja säästlikkuse protsessid; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides a–e, g ja h osutatud erieesmärkidega; b)  tõhustada liidu veiniettevõtete tulemuslikkust ning nende kohandamist turunõudlusele, samuti suurendada nende pikaajalist konkurentsivõimet viinamarjasaaduste tootmisel ja turustamisel, sealhulgas energia säästmine, üleilmne energiatõhusus ja säästlikkuse protsessid; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides a–e, g ja h osutatud erieesmärkidega; Muudatusettepanek 340 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 51 – lõik 1 – punkt c a (uus) ca)  parandada tarnete koondamist, pidades silmas majandustulemusi ja sektorite ülesehitust, kooskõlas artikli 6 lõike 1 punktis b sätestatud eesmärgiga; Muudatusettepanek 341 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 51 – lõik 1 – punkt f (f)  kasutada veinitootmise kõrvalsaadusi tööstuses ja energeetikas liidu veini kvaliteedi tagamiseks, kaitstes samal ajal keskkonda; kõnealune eesmärk on seotud artikli 6 lõike 1 punktides d ja e osutatud erieesmärkidega; f)  kasutada veinitootmise kõrvalsaadusi ja jääke tööstuses, energeetikas või põllumajanduses liidu veini kvaliteedi tagamiseks, kaitstes samal ajal keskkonda; kõnealune eesmärk on seotud artikli 6 lõike 1 punktides d ja e osutatud erieesmärkidega; Muudatusettepanek 342 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 51 – lõik 1 – punkt h (h)  tõhustada liidu viinamarjaveinide konkurentsivõimet kolmandates riikides; kõnealune eesmärk on seotud artikli 6 lõike 1 punktides b ja h osutatud eesmärkidega; h)  parandada liidu viinamarjaveinide konkurentsivõimet kolmandates riikides, sealhulgas veiniturgude avamine, mitmekesistamine ja tugevdamine; kõnealune eesmärk on seotud artikli 6 lõike 1 punktides b ja h osutatud eesmärkidega; Muudatusettepanek 343 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 51 – lõik 1 – punkt i a (uus) ia)  tagada viinamarjakasvatuse majanduslik jätkusuutlikkus ja kasumlikkus piirkondades, kus on märkimisväärsed looduslikud piirangud, kallakutel asuvatel aladel ja vähem arenenud piirkondades kooskõlas artikli 6 lõike 1 punktides a, b ja h sätestatud konkreetsetele eesmärkidele; Muudatusettepanek 820cp7 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 51 – lõik 1 – punkt i b (uus) ib)   panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse; see eesmärk on seotud artikli 6 lõike 1 punktis d osutatud erieesmärkidega. Muudatusettepanekud 344 ja 1122cp1 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 52 – lõige 1 – punkt a (a)  viinamarjaistanduste ümberkorraldamine ja muutmine, sealhulgas viinapuude taasistutamine, kui see on vajalik pärast kohustuslikku väljajuurimist taimetervisega seotud ja fütosanitaarsetel põhjustel liikmesriigi pädeva asutuse juhiste kohaselt; siia alla ei kuulu viinamarjaistanduste tavapärane uuendamine, mis seisneb selles, et kui viinapuud on ealiselt vananenud, istutatakse samale maatükile varasemat viljelussüsteemi kasutades sama viinamarjasort; a)  viinamarjaistanduste ümberkorraldamine ja muutmine, sealhulgas viinapuude taasistutamine, kui see on vajalik pärast kohustuslikku väljajuurimist taimetervisega seotud ja fütosanitaarsetel põhjustel liikmesriigi pädeva asutuse juhiste kohaselt, või pärast vabatahtliku väljajuurimist taasistutamiseks kliimamuutustega kohanemise põhjustel ning geneetilise mitmekesisuse suurendamiseks; siia alla ei kuulu viinamarjaistanduste tavapärane uuendamine, mis seisneb selles, et kui viinapuud on ealiselt vananenud, istutatakse samale maatükile varasemat viljelussüsteemi kasutades sama viinamarjasort; Muudatusettepanekud 345 ja 1122cp2 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 52 – lõige 1 – punkt a a (uus) aa)  viinapuude istutamine maa-aladele, mis on antud määruse (EL) nr 1308/2013 I jaotise III peatüki sätestatud lubade andmise süsteemi alusel kadumisohus olevates traditsioonilistes veinitootmise piirkondades, mille määratlevad liikmesriigid, kui veinitootmise mitmekesisuse kaitsmise meede; Muudatusettepanekud 346 ja 1122cp2 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 52 – lõige 1 – punkt a b (uus) ab)  teadusuuringud ja eksperimentaalne tootmine ning muud meetmed, eriti Euroopa viinamarjasortide mitmekesisuse säilitamise, uurimise ja sortidevahelise ja sordisisese mitmekesisuse parandamise valdkonnas ning tegevused nende majandusliku kasutamise edendamiseks; Muudatusettepanekud 347 ja 1122cp2 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 52 – lõige 1 – punkt a c (uus) ac)  pestitsiidide kasutamise vähendamise meetmed; Muudatusettepanekud 348 ja 1122cp2 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 52 – lõige 1 – punkt a d (uus) ad)  riskide võtmise vähendamise meetmed viinamarjakasvatajate puhul, kes tahavad muuta põhjalikult oma tegevust ja toodete süsteemi, et jätkusuutlikumalt toota, sealhulgas struktuurilise ja bioloogilise mitmekesisuse lisamisega; Muudatusettepanekud 349 ja 1122cp2 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 52 – lõige 1 – punkt b (b)  materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud töötlemisrajatistesse ja veinitootmise taristusse ning turustusstruktuuridesse ja -vahenditesse; b)  materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud veiniettevõtetesse, sealhulgas kallakutel asuvates ja astangulistes piirkondades, välja arvatud toimingud, mis on seotud punktis a kirjeldatud sekkumisviisiga, töötlemisrajatistesse ja veinitootmise taristusse ning turustusstruktuuridesse ja -vahenditesse; selliste investeeringute eesmärk võib olla viinamarjaistanduste kaitsmine kliimast tulenevate ohtude eest ja põllumajanduslike majapidamiste kohandamine liidu uute õiguslike nõuetega; Muudatusettepanekud 350 ja 1122cp2 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 52 – lõige 1 – punkt d (d)  saagikindlustus loodusõnnetusega võrreldavatest ebasoodsatest ilmastikutingimustest tingitud kahju, halbadest ilmastikutingimustest, loomadest, taime haigustest või kahjurite levikust tulenevate kahjude vastu; d)  saagikindlustus loodusõnnetusega võrreldavatest ebasoodsatest ilmastikutingimustest tingitud kahju, halbadest ilmastikutingimustest, loomadest, taime haigustest või kahjurite levikust tulenevate kahjude vastu ning samal ajal selle tagamine, et toetusesaajad võtavad vajalikke riskiennetusmeetmeid; Muudatusettepanekud 351 ja 1122cp2 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 52 – lõige 1 – punkt e (e)  materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud innovatsiooni, mis seisneb veinitootmise uuenduslike toodete ja kõrvaltoodete, tootmisprotsesside ja tehnoloogiate väljaarendamises, samuti muud investeeringud lisandväärtuse andmiseks kõigis tootmisahela etappides, sealhulgas teadmiste vahetamiseks; e)  materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud digiüleminekusse ja innovatsiooni, mis seisneb uuenduslike toodete ja määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osas osutatud toodete või veinitootmise kõrvaltoodetega seotud tehnoloogiliste protsesside, tootmisprotsesside ja tehnoloogiate väljaarendamises, samuti muud investeeringud lisandväärtuse andmiseks kõigis tootmisahela etappides, sealhulgas teadmiste vahetamiseks ja/või kaasaaitamiseks kliimamuutustega kohanemisele; Muudatusettepanekud 353 ja 1122cp3 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 52 – lõige 1 – punkt g (g)  teavitustegevus liikmesriikides seoses liidu veinide vastutustundliku tarbimise soodustamisega ning päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid hõlmavate liidu kvaliteedikavade edendamisega; g)  teavitustegevus liikmesriikides seoses liidu veinide vastutustundliku tarbimise soodustamisega; Muudatusettepanekud 354 ja 1122cp4 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 52 – lõige 1 – punkt g a (uus) ga)  meetmed, mis on suunatud turgude paremale tundmisele, nt olemasolevate turgude majanduslike ja õiguslike uuringute teostamine, samuti veiniturismi edendamise meetmed, mille eesmärk on suurendada eurooplaste teadlikkust viinamarjaistanduste kohta; Muudatusettepanekud 355 ja 1122cp5 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 52 – lõige 1 – punkt h – sissejuhatav osa (h)  kolmandates riikides toimuv müügiedendustegevus, mis koosneb ühest või mitmest järgmisest elemendist: h)  kolmandates riikides toimuv müügiedendus- ja teavitustegevus, mis koosneb ühest või mitmest järgmisest meetmest ja tegevusest, millega püütakse parandada veinisektori konkurentsivõimet ning avada, luua, mitmekesistada või tugevdada turge: Muudatusettepanekud 356 ja 1122cp5 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 52 – lõige 1 – punkt h – alapunkt iv iv)  uurimused uute turgude kohta, mis on vajalikud turuväljundite laiendamiseks; iv)  uute või olemasolevate turgude uuringud, mis on vajalikud turuväljundite laiendamiseks ja tugevdamiseks; Muudatusettepanekud 357 ja 1122cp5 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 52 – lõige 1 – punkt h – alapunkt vi vi)  tehniliste toimikute ettevalmistamine, sealhulgas laboratoorsed testid ja hindamised, veinivalmistustavade eeskirjade, taimekaitse- ja hügieenieeskirjade, aga ka muude kolmandate riikide nõudmiste jaoks veinisektori toodete impordil, et hõlbustada juurdepääsu kolmandate riikide turgudele; vi)  tehniliste toimikute ettevalmistamine, sealhulgas laboratoorsed testid ja hindamised, veinivalmistustavade eeskirjade, taimekaitse- ja hügieenieeskirjade, aga ka muude kolmandate riikide nõudmiste jaoks veinisektori toodete impordil, et takistada kolmandate riikide turgudele juurdepääsu piiramist või juurdepääsu võimaldada; Muudatusettepanekud 358 ja 1122cp6 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 52 – lõige 1 – punkt i a (uus) ia)  veekasutuse ja -majanduse parandamise meetmed; Muudatusettepanekud 359 ja 1122cp6 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 52 – lõik 1 – punkt i b (uus) ib)  mahepõllumajanduslik tootmine; Muudatusettepanekud 360 ja 1122cp6 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 52 – lõige 1 – punkt i c (uus) ic)  integreeritud tootmine; Muudatusettepanekud 361 ja 1122cp6 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 52 – lõige 1 – punkt i d (uus) id)  täppis- ja digiteeritud tootmine; Muudatusettepanekud 362 ja 1122cp6 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 52 – lõige 1 – punkt i e (uus) ie)  mullakaitse ja muldade süsinikusisalduse suurendamine; Muudatusettepanekud 363 ja 1122cp6 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 52 – lõige 1 – punkt i f (uus) if)  elurikkust ja maastikuhooldust soodustavate elupaikade loomine või säilitamine, sealhulgas nende ajaloolise eripära säilitamine; Muudatusettepanekud 364 ja 1122cp6 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 52 – lõige 1 – punkt i g (uus) ig)  viinamarjade kahjurikindluse ja viinamarjahaiguste suhtes vastupanuvõime suurendamine; Muudatusettepanekud 365 ja 1122cp6 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 52 – lõige 1 – punkt i h (uus) ih)  jäätmete tekitamise vähendamine ning jäätmekäitluse tõhustamine. Muudatusettepanekud 366 ja 1122cp6 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 52 – lõige 1 – lõik 1 a (uus) Esimese lõigu punktis h osutatud müügiedendusmeetmeid kohaldatakse üksnes kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega veinide või selliste veinide suhtes, millele on märgitud viinamarjasort. Muudatusettepanek 367 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 52 – lõige 2 2.  Iga liikmesriigid põhjendab oma ÜPP strateegiakavas oma eesmärkide ja sekkumisliikide valikut veinisektoris. Valitud sekkumisliikidest lähtuvalt määravad nad kindlaks sekkumised. 2.  Iga liikmesriigid põhjendab oma ÜPP strateegiakavas oma eesmärkide ja sekkumisviiside valikut veinisektoris. Valitud sekkumisviisidest lähtuvalt määravad nad kindlaks sekkumised. Liikmesriigid võivad kehtestada erisätted teavitustegevuse ja müügiedenduse kohta, mida viivad kõigi asjaomaste ettevõtete nimel läbi kaitstud päritolunimetusi ja kaitstud geograafilisi tähiseid haldavad asutused, eeskätt seoses nende meetmete maksimaalse kestusega. Muudatusettepanek 368 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 53 – lõige 1 – lõik 1 Liidu rahaline toetus viinamarjaistanduste ümberkorraldamiseks ja muutmiseks, millele on osutatud artikli 52 lõike 1 punktis a, ei tohi ületada 50 % viinamarjaistanduste ümberkorraldamise ja muutmise tegelikest kuludest või 75 % viinamarjaistanduste ümberkorraldamise ja muutmise tegelikest kuludest vähem arenenud piirkondades. Liidu rahaline toetus viinamarjaistanduste ümberkorraldamiseks ja muutmiseks, millele on osutatud artikli 52 lõike 1 punktis a, ei tohi ületada 50 % viinamarjaistanduste vabatahtliku ümberkorraldamise ja muutmise tegelikest kuludest või 75 % viinamarjaistanduste kohustusliku ümberkorraldamise ja muutmise tegelikest kuludest. Muudatusettepanek 369 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 53 – lõige 2 – lõik 1 – punkt a (a)  50 % rahastamiskõlblikest investeeringukuludest vähem arenenud piirkondades; a)  50 % rahastamiskõlblikest investeeringukuludest vähem arenenud piirkondades, järskudel nõlvadel ja saarepiirkondades asuvates viinamarjakasvatustes, mis ei kuulu käesoleva lõigu punktides c ja d osutatute alla; Muudatusettepanek 370 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 53 – lõige 2 – lõik 1 – punkt c (c)  75 % rahastamiskõlblikest investeeringukuludest äärepoolseimates piirkondades, millele on osutatud ELi toimimise lepingu artiklis 349; c)  85 % rahastamiskõlblikest investeeringukuludest äärepoolseimates piirkondades, millele on osutatud ELi toimimise lepingu artiklis 349; Muudatusettepanek 371 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 53 – lõige 3 a (uus) 3a.  Liidu rahaline abi artikli 52 lõike 1 punktides aa, ab, ac, fa, ia, ib, ic, id, ie, if, ig ja ih osutatud eesmärkide saavutamiseks ei tohi ületada 50 % otsestest või rahastamiskõlblikest kuludest. Muudatusettepanek 372 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 53 – lõige 5 – lõik 1 – punkt a (a)  50 % rahastamiskõlblikest investeeringukuludest vähem arenenud piirkondades; a)  50 % rahastamiskõlblikest investeeringukuludest vähem arenenud piirkondades, järskudel nõlvadel ja saarepiirkondades asuvates viinamarjakasvatustes, mis ei kuulu käesoleva lõigu punktides c ja d osutatute alla; Muudatusettepanek 373 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 53 – lõige 5 – lõik 1 – punkt c (c)  75 % rahastamiskõlblikest investeeringukuludest äärepoolseimates piirkondades, millele on osutatud ELi toimimise lepingu artiklis 349; c)  85 % rahastamiskõlblikest investeeringukuludest äärepoolseimates piirkondades, millele on osutatud ELi toimimise lepingu artikli 349 esimeses lõigus; Muudatusettepanek 374 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 53 – lõige 5 – lõik 2 Liidu rahalist toetust antakse esimeses lõigus osutatud maksimumtasemel üksnes mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele soovituse 2003/361/EÜ tähenduses; siiski võib seda kohaldada kõikide ettevõtjate puhul äärepoolseimates piirkondades, millele on osutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349, ja Egeuse mere väikesaartele, mis on määratud kindlaks määruse (EL) nr 229/2013 artikli 1 lõikes 2. välja jäetud Muudatusettepanek 375 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 53 – lõige 5 – lõik 3 Ettevõtjate puhul, kes ei ole hõlmatud soovituse 2003/361/EÜ lisa I jaotise artikli 2 lõikega 1 ja kus on vähem kui 750 töötajat või kelle käive on väiksem kui 200 miljonit eurot, vähendatakse esimeses lõigus osutatud piirmäära poole võrra. Esimeses lõigus kehtestatud ülemmäärasid võib vähendada selliste ettevõtjate tehtud investeeringute korral, kes ei ole mikroettevõtjad ega väikesed või keskmise suurusega ettevõtjad. Siiski võib neid kohaldada kõikide ettevõtjate puhul äärepoolseimates piirkondades, millele on osutatud ELi toimimise lepingu artiklis 349, ja Egeuse mere väikesaartele, mis on määratud kindlaks määruse (EL) nr 229/2013 artikli 1 lõikes 2. Muudatusettepanek 376 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 53 – lõige 6 6.  Liidu rahaline toetus teavitustegevusele ja müügiedendusele, millele on osutatud artikli 52 lõike 1 punktides g ja h, ei tohi ületada 50 % rahastamiskõlblikest kuludest. 6.  Liidu rahaline toetus teavitustegevusele ja müügiedendusele, millele on osutatud artikli 52 lõike 1 punktides g ja h, ei tohi ületada 50 % rahastamiskõlblikest kuludest. Liikmesriigid võivad ettevõtjate suuruse järgi diferentseerida, et suurendada väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele antavat toetust. Muudatusettepanek 377 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 54 – lõige 4 4.  Iga asjaomane liikmesriik esitab oma ÜPP strateegiakavas selliste kulude minimaalse osakaalu, mis on ette nähtud keskkonnakaitseks, kliimamuutustega kohanemiseks, tootmissüsteemide ja -protsesside jätkusuutlikkuse tõhustamiseks, liidu veinisektori keskkonnamõju vähendamiseks, energia säästmiseks ja ülemaailmse energiatõhususe parandamiseks veinisektoris. 4.  Iga asjaomane liikmesriik tagab oma ÜPP strateegiakavas, et vähemalt 5 % kuludest nähakse ette või vähemalt üks meede võetakse selliste eesmärkide täitmiseks, millega soodustatakse keskkonnakaitset, kliimamuutustega kohanemist, tootmissüsteemide ja -protsesside jätkusuutlikkuse tõhustamist, liidu veinisektori keskkonnamõju vähendamist, energia säästmist ja ülemaailmse energiatõhususe parandamist veinisektoris, kooskõlas artikli 51 punktides aa, b ja f sätestatud eesmärkidega. Muudatusettepanek 378 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 54 – lõige 4 a (uus) 4a.  Kõiki enne ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev] heaks kiidetud programme juhitakse kuni nende lõpuleviimise kuupäevani vastavalt määrusele (EL) nr 1308/2013. Muudatusettepanek 379 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 55 – lõige 2 2.  Artikli 82 lõikes 3 osutatud liikmesriik määrab oma ÜPP strateegiakavas kindlaks ühe või mitu artiklis 60 osutatud sekkumisliiki oma valitud eesmärkide, saavutamiseks, nagu on ette nähtud lõikega 1. Valitud sekkumisliikidest lähtuvalt määrab liikmesriik kindlaks sekkumised. Artikli 82 lõikes 3 nimetatud liikmesriik põhjendab oma ÜPP strateegiakavas oma eesmärkide, sekkumisliikide ja nende eesmärkide saavutamiseks vajaliku sekkumiste valikut. 2.  Artikli 82 lõikes 3 osutatud liikmesriik määrab oma ÜPP strateegiakavas kindlaks ühe või mitu artiklis 60 osutatud sekkumisviisi oma valitud eesmärkide saavutamiseks, nagu on ette nähtud lõikega 1. Valitud sekkumisviisidest lähtuvalt määrab liikmesriik kindlaks sekkumised. Artikli 82 lõikes 3 nimetatud liikmesriik põhjendab oma ÜPP strateegiakavas oma eesmärkide, sekkumisviiside ja nende eesmärkide saavutamiseks vajaliku sekkumiste valikut ilma, et ta oleks kohustatud läbi viima artikli 103 lõikes 1 osutatud eelhindamist ja keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH) ning artikli 103 lõikes 2 osutatud SWOT-analüüsi. Muudatusettepanek 380 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 56 – lõik 1 – punkt c (c)  vähendada keskkonnamõju ja panustada kliimameetmetesse oliivipuude kasvatamise teel; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides d ja e osutatud erieesmärkidega; c)  vähendada keskkonnamõju ja panustada kliimameetmetesse kliimamuutustega kohanemise ja nende vähendamisega oliivipuude kasvatamise teel; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides d ja e osutatud erieesmärkidega; Muudatusettepanek 381 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 56 – lõik 1 – punkt d (d)  parandada oliiviõli ja lauaoliivide kvaliteeti; kõnealune eesmärk on seotud artikli 6 lõike 1 punktis f osutatud erieesmärgiga; d)  parandada oliiviõli ja lauaoliivide kvaliteeti; kõnealune eesmärk on seotud artikli 6 lõike 1 punktides b ja f osutatud erieesmärkidega; Muudatusettepanek 382 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 56 – lõik 1 – punkt f (f)  vältida ja juhtida riske, et suurendada kahjurikindlust, hoida ära oliiviõli- ja lauaoliivituru kriise ja nendega toime tulla; kõnealune eesmärk on seotud artikli 6 lõike 1 punktis h osutatud erieesmärgiga. f)  vältida ja juhtida riske, et suurendada kahjurikindlust, hoida ära oliiviõli- ja lauaoliivituru kriise ja nendega toime tulla, sealhulgas ennetamise parandamine ja kahjurikindluse suurendamine; kõnealune eesmärk on seotud artikli 6 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud erieesmärgiga; Muudatusettepanek 1241 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 56 – lõik 1 – punkt f a (uus) fa)  elurikkuse ja ökosüsteemi teenuste kaitse ja parandamine, sealhulgas mulla säilitamine. Muudatusettepanek 383 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 57 – lõige 1 1.  Artiklis 56 osutatud eesmärgi saavutamiseks valivad artikli 82 lõikes 4 osutatud liikmesriigid oma ÜPP strateegiakavas välja ühe või mitu artiklis 60 osutatud sekkumisliiki. Valitud sekkumisliikidest lähtuvalt määravad nad kindlaks sekkumised. 1.  Artiklis 56 osutatud eesmärgi saavutamiseks valivad artikli 82 lõikes 4 osutatud liikmesriigid oma ÜPP strateegiakavas välja ühe või mitu artiklis 60 osutatud sekkumisviisi, mis määratakse kindlaks liikmesriigi tasandil. Valitud sekkumisviisidest lähtuvalt määravad nad kindlaks sekkumised. Muudatusettepanek 384 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 57 – lõige 2 2.  Sekkumised, mille artikli 82 lõikes 4 osutatud liikmesriigid kindlaks määravad, viiakse ellu määruse (EL) nr 1308/2013 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioonide ja/või tootjaorganisatsioonide liitude heakskiidetud rakenduskavade abil. Selleks kohaldatakse käesoleva määruse artikleid 61 ja 62. 2.  Sekkumised, mille artikli 82 lõikes 4 osutatud liikmesriigid kindlaks määravad, viiakse ellu määruse (EL) nr 1308/2013 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioonide ja/või tootjaorganisatsioonide liitude ja/või tootmisharudevaheliste organisatsioonide heakskiidetud rakenduskavade abil. Selleks kohaldatakse käesoleva määruse artikleid 61 ja 62. Muudatusettepanek 385 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 57 – lõige 2 a (uus) 2a.   Erandina lõikest 2 võivad artikli 82 lõikes 4 osutatud liikmesriigid usaldada rakenduskavade rakendamise määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 157 kohaselt tunnustatud tootmisharudevahelistele organisatsioonidele, kui need organisatsioonid on juba kehtestanud sarnase programmi määruse (EL) nr 1308/2013 alusel. Muudatusettepanek 386 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 58 – lõige 1 – punkt d (d)  75 % tegelikest kuludest sekkumisliikide puhul, millele on osutatud artikli 60 lõike 1 punktides f ja h, kui rakenduskava rakendatakse vähemalt kolmes kolmandas riigis või mittetootja-liikmesriigis vähemalt kahest tootja-liikmesriigist pärit tootjaorganisatsiooni poolt, ning 50 % tegelikest kuludest kui selle sekkumisliigi puhul ei ole kõnealune tingimus täidetud. d)  85% tegelikest kuludest sekkumisviiside puhul, millele on osutatud artikli 60 lõike 1 punktides f ja h, kui rakenduskava rakendatakse vähemalt kolmes kolmandas riigis või mittetootja-liikmesriigis vähemalt kahest tootja-liikmesriigist pärit tootjaorganisatsiooni või tootjaorganisatsioonide liidu poolt, ning 50 % tegelikest kuludest kui selle sekkumisviisi puhul ei ole kõnealune tingimus täidetud. Muudatusettepanek 387 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 58 – lõige 1 – punkt d a (uus) da)   saarepiirkondade puhul suurendatakse punktides a–d nimetatud protsente 10% võrra. Muudatusettepanek 388 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 58 – lõige 3 3.   Liikmesriigid tagavad täiendava rahastamise kuni 50 %-le kuludest, mida liidu rahaline toetus ei kata. välja jäetud Muudatusettepanekud 824 ja 1242 Ettepanek võtta vastu määrus III jaotis 3 – peatükk 3 – jagu 6 a (uus) JAGU 6a LIBLIKÕIELISTE KULTUURIDE SEKTOR Artikkel 58a Liblikõieliste kultuuride sektori eesmärgid Sõltumata artiklites 5 ja 6 osutatud üldeesmärkidest, taotlevad liikmesriigid liblikõieliste kultuuride sektoris järgmisi eesmärke: a)   toetuskava suurendab liidus liblikõieliste kultuuride kestlikku tootmist ja tarbimist, et suurendada toidu ja söödaga omavarustatust vastavalt I lisas kehtestatud eesmärkidele; b)   sõltuvuse vähendamine kontsentreeritud söödasegudest, mis sisaldavad soja, eelkõige kui see pärineb piirkonnast, mida on hiljuti raadatud või mille maakasutuseesmärki on muudetud, vastavalt kestliku arengu eesmärgile 15, ELi lubadusele hoiduda täielikult raadamisest ja eraettevõtjate kohustumisele vältida täielikult raadamist; c)   toitainetsüklite sulgemine ja nende piiramine kohalike ja piirkondlike vesikondadega vastavalt veepoliitika raamdirektiivile 2000/60/EÜ; d)   kohalike ja piirkondlikke toidu- ja loomasöödaturgude ja kohalike tingimustega kohandatud madala sisendiga seemnesortide turgude tugevdamine. Asjaomases sektoris rahastatavad meetmed peavad olema kooskõlas liidu kliima- ja keskkonnaalaste kohustuste ja õigusaktidega ega tohi põhjustada otsest või kaudset maakasutuse muutust, ning neil peab olema ülemaailmse kasvuhoonegaaside heitega globaalse biosfääri haldusmudeli (GLOBIOM) põhjal tegelik positiivne mõju. Artikkel 58b Sekkumisviisid Artiklis 58a osutatud eesmärkide saavutamiseks valivad liikmesriigid oma ÜPP strateegiakavades ühe või mitu järgmistest sekkumisviisidest: a)   investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse; teadusuuringuteks mõeldud ja eksperimentaaltoodang ning muud meetmed, sealhulgas tegevused, mille eesmärk on: i)   mullakaitse, sealhulgas tegelik ja tõestatud muldade süsinikusisalduse suurendamine, ilma süsteemse tuginemiseta pestitsiididele; ii)   veekasutuse ja veemajanduse, sealhulgas vee säästmise tõhustamine; iii)  muutuvate kliimatingimustega kohandatud puu- ja köögiviljasortide ning viljelustavade kasutamise edendamine; iv)   viljelustavade parandamine, et suurendada kultuuride kahjurikindlust ja vähendada nende vastuvõtlikkust kahjuritele; v)   pestitsiidide kasutamise ja neist sõltumise vähendamine; vi)   elurikkust soodustavate põllumajanduslike elupaikade loomine ja säilitamine pestitsiide kasutamata; b)   nõuandeteenused ja tehniline abi, eelkõige seoses kliimamuutustega kohanemisega ja nende mõju leevendamisega, samuti põllumajandustootjapoolse kõige asjakohasema külvikorra valimise osas; c)   koolitus, sealhulgas kootsimine ja parimate tavade vahetamine; d)   mahepõllumajanduslik tootmine ja meetodid; e)   meetmed, mille eesmärk on suurendada toodete transpordi jätkusuutlikkust ja tõhusust ning toodete säilitamist. Muudatusettepanek 389 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 59 – lõik 1 – sissejuhatav osa Liikmesriigid püüavad saavutada ühte või mitut järgmist eesmärki artikli 39 punktis f osutatud muudes sektorites: Kooskõlas artiklitega 5 ja 6 püüavad liikmesriigid saavutada ühte või mitut järgmist eesmärki artikli 39 punktis f osutatud muudes sektorites: Muudatusettepanek 390 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 59 – lõik 1 – punkt a (a)  planeerida tootmist ja kohandada seda vastavalt nõudlusele, eriti seoses kvaliteedi ja koguse, tootmiskulude optimeerimise, investeeringutasuvuse ja omahindade tasakaalustamisega; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides a, b, c ja i osutatud erieesmärkidega; a)  planeerida tootmist ja kohandada seda vastavalt nõudlusele, eriti seoses kvaliteedi, koguse ja mitmekesisuse, tootmiskulude optimeerimise, investeeringutasuvuse ja omahindade tasakaalustamisega; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides a, b, c ja i osutatud erieesmärkidega; Muudatusettepanek 391 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 59 – lõik 1 – punkt b (b)  tarnete koondamine ja asjaomaste toodete turule laskmine; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides a ja c osutatud erieesmärkidega; b)  tarnete koondamine ja asjaomaste toodete turule laskmine ning lepingute kollektiivläbirääkimiste edendamine; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides a ja c osutatud erieesmärkidega; Muudatusettepanek 392 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 59 – lõik 1 – punkt c (c)  teha teadusuuringuid jätkusuutlike tootmismeetodite vallas ja need meetodid välja arendada, sealhulgas kahjurikindlus, majanduslikku konkurentsivõimet edendavad ja turu arengut toetavad uuenduslikud tootmistavad ja tootmistehnikad; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides a, c ja i osutatud erieesmärkidega; c)  uurida ja arendada jätkusuutlikke tootmismeetodeid ja neid rakendada, sealhulgas kahjurikindlus ja vastupanuvõime loomahaigustele ning kliimamuutustele, geneetiline mitmekesisus, mullakaitse, bioohutuse tugevdamine, antimikroobikumide kasutamise vähendamine ning pikaajalist majanduslikku konkurentsivõimet edendavad ja turu arengut toetavad uuenduslikud tootmistavad ja tootmistehnikad; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides a, c, d, e, f ja i osutatud erieesmärkidega; Muudatusettepanek 393 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 59 – lõik 1 – punkt d (d)  edendada, arendada välja ja rakendada keskkonnasäästlikke tootmismeetodeid, loomade heaolu standardeid, kahjurikindlust, keskkonnahoidlikke viljelustavasid. tootmistehnoloogiat ja tootmismeetodeid, keskkonnahoidlikku kõrvalsaaduste ja jäätmete kasutamist ja käitlemist, loodusvarade säästvat kasutamist, eelkõige vee, mulla ja muude loodusvarade kaitset; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides e ja f osutatud erieesmärkidega; d)  edendada, arendada välja ja rakendada keskkonnasäästlikke tootmismeetodeid, loomade heaolu standardeid, kahjurikindlust, keskkonnahoidlikke viljelustavasid, tootmistehnoloogiat ja tootmismeetodeid, vastupanuvõimet loomahaigustele, keskkonnahoidlikku kõrvalsaaduste ja jäätmete kasutamist ja käitlemist, loodusvarade säästvat kasutamist, eelkõige vee, mulla ja muude loodusvarade kaitset; heitkoguste vähendamine ja energiatõhususe suurendamine; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides e ja f osutatud erieesmärkidega; Muudatusettepanek 394 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 59 – lõik 1 – punkt e (e)  panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse, nagu on osutatud artikli 6 lõike 1 punktis d; e)  panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse, sealhulgas troopiliste ja zoonootiliste haiguste ennetamisse ja ohjamisse, nagu on osutatud artikli 6 lõike 1 punktis d; Muudatusettepanek 395 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 59 – lõik 1 – punkt f (f)  suurendada toodete kaubanduslikku väärtust, sealhulgas parandada tootekvaliteeti ja edendada selliseid tooteid, mis kuuluvad kaitstud päritolunimetuse, geograafilise tähise või riiklike kvaliteedikavade alla; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud erieesmärkidega; f)  suurendada toodete kaubanduslikku väärtust, sealhulgas parandada tootekvaliteeti ja turu segmenteerimist ning edendada selliseid tooteid, mis kuuluvad kaitstud päritolunimetuse, geograafilise tähise või riiklike kvaliteedikavade alla; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud erieesmärkidega; Muudatusettepanek 396 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 59 – lõik 1 – punkt g (g)  korraldada ühe või mitme artikli 40 punktis f osutatud sektori toodete müügiedendust ja turustamist; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides b ja c osutatud erieesmärkidega; g)  korraldada ühe või mitme artikli 39 punktis f osutatud sektori toodete müügiedendust ja turustamist; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides b ja c osutatud erieesmärkidega; Muudatusettepanek 397 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 59 – lõik 1 – punkt h (h)  vältida ja juhtida riske, et hoida ära ühe või mitme artikli 39 punktis f osutatud ühe või mitme sektori turukriise ja nendega toime tulla. kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud erieesmärkidega. h)  vältida, maandada ja juhtida riske, et hoida ära ühe või mitme artikli 39 punktis f osutatud ühe või mitme sektori turukriise ja nendega toime tulla. kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud erieesmärkidega; Muudatusettepanek 398 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 59 – lõik 1 – punkt h a (uus) ha)  hoida ära kariloomade vastu suunatud kiskjarünnakud; Muudatusettepanek 399 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 59 – lõik 1 – punkt h b (uus) hb)  panustada valgurikaste taimede, eelkõige sööda ja kaunviljade edendamise liidu strateegiasse. Muudatusettepanekud 400 ja 826cp Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 60 – lõige 1 – sissejuhatav osa 1.  Artikli 59 punktides a–g osutatud eesmärkide saavutamiseks valib iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas ühe või mitu sekkumist järgmistest sekkumisliikidest: 1.  Artikli 56 punktides a–fa ja artikli 59 punktides a–g osutatud eesmärkide saavutamiseks valib iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas kaks või rohkem sekkumist järgmistest sekkumisviisidest: Muudatusettepanekud 401 ja 826cp Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 60 – lõige 1 – punkt a – alapunkt i i)  mullakaitse, sealhulgas muldade süsinikusisalduse suurendamine; i)  mullakaitse ja mulla viljakuse ja struktuuri taastamine, sealhulgas mulla degradeerumise ennetamine ja muldade süsiniku sidumise võime suurendamine ning väetistest tulenevate saasteainete vähendamine; Muudatusettepanek 402 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 60 – lõige 1 – punkt a – alapunkt ii ii)  veekasutuse ja -majanduse parandamine, sealhulgas vee säästmine ja drenaaž; ii)  mõistliku veekasutuse ja -majanduse parandamine, sealhulgas vee säästmine ja drenaaž, aidates kaasa veekogude heale seisundile; Muudatusettepanek 403 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 60 – lõige 1 – punkt a – alapunkt iv iv)  energia säästmine ja energiatõhususe suurendamine; iv)  energia säästmine ja energiatõhususe suurendamine, sealhulgas taastuvate energiaallikate kasutamine, näiteks põllumajandusjääkide säästev kasutamine; Muudatusettepanek 404 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 60 – lõige 1 – punkt a – alapunkt iv a (uus) iva)  saastavate gaaside ja kasvuhoonegaaside heite vähendamine; Muudatusettepanekud 405 ja 826cp Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 60 – lõige 1 – punkt a – alapunkt v v)  ökoloogiline pakendamine; v)  ökoloogiline pakendamine ja pakendijäätmete tekke vähendamine; Muudatusettepanekud 406 ja 826cp Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 60 – lõige 1 – punkt a – alapunkt vi vi)  loomatervis ja loomade heaolu; vi)  bioohutus, loomatervise kaitse ja loomade heaolu, sealhulgas säästev majandamine ning troopiliste ja zoonootiliste haiguste ennetamine; Muudatusettepanek 826cp Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 60 – lõige 1 – punkt a – alapunkt vii vii)  jäätmete tekitamise vähendamine ning kõrvalsaaduste ja jäätmete kasutamise ja käitlemise tõhustamine; vii)  heitkoguste ja jäätmete tekitamise vähendamine ning kõrvalsaaduste ja jäätmete kasutamise ja käitlemise tõhustamine; Muudatusettepanek 407 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 60 – lõige 1 – punkt a – alapunkt vii a (uus) viia)  troopiliste ja zoonootiliste haiguste ennetamine ja ohjamine; Muudatusettepanekud 408 ja 826cp Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 60 – lõige 1 – punkt a – alapunkt viii viii)  kahjurikindluse suurendamine; viii)  põllukultuuride kahjuritele vastupanuvõime parandamine integreeritud taimekaitse edendamise kaudu, mis hõlmab ka asjakohaseid juhtimis- ja viljelustavasid, ning loomahaiguste vastu võitlemise abil; Muudatusettepanekud 409 ja 826cp Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 60 – lõige 1 – punkt a – alapunkt ix ix)  pestitsiidide kasutamisega seotud riskide ja mõju vähendamine; ix)  pestitsiidide kasutamise märkimisväärne vähendamine; Muudatusettepanek 826cp Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 60 – lõige 1 – punkt a – alapunkt ix a (uus) ixa)   loomahaigustele vastupanuvõime parandamine ja antibiootikumide kasutamise vähendamine; Muudatusettepanek 410 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 60 – lõige 1 – punkt a – alapunkt x x)  elurikkust soodustavate elupaikade loomine ja säilitamine; x)  elurikkust soodustavate elupaikade loomine ja säilitamine ja kohalike sortide edendamine; Muudatusettepanek 411 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 60 – lõige 1 – punkt a – alapunkt x a (uus) xa)  antimikroobikumide kasutamise vähendamine; Muudatusettepanek 412 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 60 – lõige 1 – punkt a – alapunkt x b (uus) xb)  toodangu kasvatamise, koristamise ja kohaletoimetamise tingimuste parandamine; Muudatusettepanek 413 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 60 – lõige 1 – punkt a – alapunkt x c (uus) xc)  järelevalvemeetmed, turualased teadmised ja turu järelevalve; Muudatusettepanek 414 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 60 – lõige 1 – punkt a – alapunkt x d (uus) xd)  kariloomade vastu suunatud kiskjarünnakute ärahoidmine; Muudatusettepanekud 415 ja 826cp Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 60 – lõige 1 – punkt b (b)  nõuandeteenused ja tehniline abi, eelkõige seoses kliimamuutustega kohanemisega ja nende mõju leevendamisega; b)  nõuandeteenused ja tehniline abi, eelkõige seoses tootmiskvaliteedi, elurikkuse ja keskkonnaga, kliimamuutuste mõju leevendamise ja nendega kohanemisega ning kahjurite ja loomahaiguste vastu võitlemisega, kahjurikindluse ja loomahaigustele vastupanuvõime parandamisega ning tootekvaliteedi parandamisega; Muudatusettepanek 826cp Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 60 – lõige 1 – punkt c (c)  koolitus, sealhulgas kootsimine ja parimate tavade vahetamine; c)  koolitus, sealhulgas kootsing ja parimate tavade vahetamine eelkõige mahepõllumajanduse, permakultuuri kujundamise kursuste ja süsiniku kasutamise tõhustamise tavade alal; Muudatusettepanek 416 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 60 – lõige 1 – punkt d a (uus) da)  integreeritud tootmine; Muudatusettepanek 417 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 60 – lõige 1 – punkt e (e)  meetmed, mille eesmärk on suurendada ühe või mitme artikli 40 punktis f osutatud sektori toodete transpordi jätkusuutlikkust ja tõhusust ning toodete säilitamist; e)  meetmed, mille eesmärk on suurendada ühe või mitme artikli 39punktis f osutatud sektori toodete transpordi jätkusuutlikkust ja tõhusust ning toodete säilitamist; Muudatusettepanek 418 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 60 – lõige 1 – punkt h (h)  jälgitavuse ja sertifitseerimissüsteemide rakendamine, eelkõige lõpptarbijale müüdavate toodete kvaliteedi järelevalve. h)  kogu tootmisahela ulatuses jälgitavuse ja sertifitseerimissüsteemide rakendamine, eelkõige lõpptarbijale müüdavate toodete kvaliteedi järelevalve, sealhulgas oliivide ja õli päritolu jälgitavus tootmisahela eri etappides ning teave tootmismeetodite kohta; Muudatusettepanek 419 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 60 – lõige 1 – punkt h a (uus) ha)  kolmandate riikide fütosanitaar- ja veterinaarprotokollide rakendamine. Muudatusettepanek 420 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 60 – lõige 2 – sissejuhatav osa 2.  Artikli 59 punktis h osutatud eesmärgi saavutamiseks valib iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas ühe või mitu sekkumist järgmistest sekkumisliikidest: 2.  Punktis f või artiklis 56 ja artikli 59 punktis h osutatud eesmärgi saavutamiseks valib iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas ühe või mitu sekkumist järgmistest sekkumisviisidest: Muudatusettepanek 421 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 60 – lõige 2 – punkt b (b)  investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse, muutes nii turuleviidavate tootekoguste juhtimise tõhusamaks; b)  investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse, muutes nii turuleviidavate tootekoguste juhtimise tõhusamaks ja kohandades pakkumist paremini nõudlusele; Muudatusettepanek 422 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 60 – lõige 2 – punkt c (c)  tootjaorganisatsioonide või nende liikmete toodetud toodete ühine ladustamine; c)  tootjaorganisatsioonide või nende liikmete toodetud toodete ühine ladustamine, samuti toodete töötlemine nende ladustamise hõlbustamiseks; Muudatusettepanekud 423 ja 826cp Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 60 – lõige 2 – punkt d (d)  viljapuude taasistutamine liikmesriigi pädeva asutuse juhiste kohaselt seal, kus see on vajalik pärast kohustuslikku väljajuurimist taimetervisega seotud või fütosanitaarsetel põhjustel või kohanemiseks kliimamuutustega; d)  viljapuude või oliivisalude taasistutamine liikmesriigi pädeva asutuse juhiste kohaselt seal, kus see on vajalik pärast kohustuslikku väljajuurimist taimetervisega seotud või fütosanitaarsetel põhjustel või kus see on vajalik kohanemiseks kliimamuutustega; Muudatusettepanek 424 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 60 – lõige 2 – punkt d a (uus) da)  loomade tervise ja heaolu toetamise meetmed; Muudatusettepanek 425 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 60 – lõige 2 – punkt d b (uus) db)  loomakarja taastamine pärast tervishoiu kaalutlustel toimunud sundtapmist või looduskatastroofidest tingitud kaotusi; Muudatusettepanek 426 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 60 – lõige 2 – punkt d c (uus) dc)  geneetiliste ressursside parandamine; Muudatusettepanek 427 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 60 – lõige 2 – punkt d d (uus) dd)  põllumajanduslikus majapidamises kohustusliku sanitaarperioodi pikendamine loomataudide kriisi tõttu; Muudatusettepanek 826cp Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 60 – lõige 2 – punkt h (h)  saagi- ja toodangukindlustus, mis aitab kaitsta tootjate sissetulekut loodusõnnetustest, halbadest ilmastikutingimustest, haigustest või kahjurite levikust tulenevate kahjude vastu ning millega on samal ajal tagatud, et toetusesaajad võtavad vajalikke riskiennetusmeetmeid. h)  saagi- ja toodangukindlustus, mis aitab kaitsta tootjate sissetulekut loodusõnnetustest, halbadest ilmastikutingimustest, haigustest või kahjurite levikust tulenevate kahjude vastu ning millega on samal ajal tagatud, et kõik toetusesaajad võtavad vajalikke riskiennetusmeetmeid. Kindlustust ei anta, kui tootjad ei võta aktiivselt meetmeid oma riskide miinimumini viimiseks. Muudatusettepanek 428 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 61 – lõige 7 7.  Liikmesriigid tagavad, et artikli 59 punktis h osutatud eesmärkidega seotud sekkumised ei ületa tootjaorganisatsioonide ja/või tootjaorganisatsioonide liitude heakskiidetud rakenduskavade kogukulu ühe kolmandiku võrra. 7.  Liikmesriigid tagavad, et artikli 59 punktis h osutatud eesmärkidega seotud sekkumised ei moodusta tootjaorganisatsioonide ja/või tootjaorganisatsioonide liitude heakskiidetud rakenduskavade kogukulust enam kui 50 %. Muudatusettepanek 429 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 62 – pealkiri Rakendusfondid Tootjaorganisatsioonide rakendusfondid Muudatusettepanek 430 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 63 – lõige 1 a (uus) 1a.  Lõikes 1 ettenähtud 50 % piirmäär tõstetakse 60 %-le määruse (EL) nr 1308/2013 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioonide või tootjaorganisatsioonide liitude jaoks esimese viie aasta jooksul pärast tunnustamise aastat ning üksnes looduslike piirangutega piirkondades tegutsevate tootjaorganisatsioonide jaoks. Muudatusettepanek 431 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 64 – lõik 1 – punkt a (a)  keskkonna-, kliima- ja muud halduskohustused; a)  põllumajandus- ja keskkonnasäästlikkuse, kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmed ning muud majandamiskohustused; Muudatusettepanek 432 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 64 – lõik 1 – punkt e (e)  noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine ja põllumajandusettevõtluse stardiabi; e)  noorte põllumajandustootjate, uute põllumajandustootjate tegevuse alustamine ning kestliku põllumajandusettevõtluse stardi- ja arendusabi; Muudatusettepanek 433 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 64 – lõik 1 – punkt e a (uus) ea)  maapiirkondade naised; Muudatusettepanek 434 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 64 – lõik 1 – punkt h (h)   teadmiste vahetamine ja teave; h)   teadmiste vahetamine ja teave; ja Muudatusettepanekud 435, 1123cp2 ja 1165cp2 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 64 – lõik 1 – punkt h a (uus) ha)  digitehnoloogia kasutuselevõtt; Muudatusettepanek 1133 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 65 Artikkel 65 Artikkel 65 Keskkonna-, kliima- ja muud halduskohustused Põllumajandus- ja keskkonnasäästlikkus, meetmed kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks ja muud keskkonnale kasulikud majandamiskohustused 1.  Liikmesriigid võivad anda toetust keskkonna-, kliima- ja muude halduskohustuste täitmiseks käesolevas artiklis esitatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi ette näeb. 1.  Liikmesriigid võivad anda toetust põllumajanduse säästlikele keskkonnatavadele, kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks, sealhulgas looduslike riskide ohjamiseks, ja muude majandamiskohustuste, nagu metsamajandus, geneetiliste ressursside kaitse ja parandamine ning loomatervis ja loomade heaolu, täitmiseks käesolevas artiklis esitatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi ette näeb. 2.  Iga liikmesriik lisab põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustused oma ÜPP strateegiakavasse. 2.  Iga liikmesriik lisab põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustused oma ÜPP strateegiakavasse. 3.  Käesoleva sekkumisliigi alusel võivad liikmesriigid anda toetust kogu oma territooriumil kooskõlas oma riiklike, piirkondlike ja kohalike vajadustega. 3.  Käesoleva sekkumisviisi alusel annavad liikmesriigid toetust kogu oma territooriumil kooskõlas oma riiklike, piirkondlike ja kohalike vajadustega. Selle toetuse maksimumsummad on sätestatud IXaa lisas. 4.  Liikmesriigid eraldavad toetust põllumajandusettevõtjatele ja muudele toetusesaajatele, kes võtavad vabatahtlikult halduskohustusi artikli 6 lõikega 1 ette nähtud erieesmärkide saavutamise huvides. 4.  Liikmesriigid eraldavad toetust põllumajandusettevõtjatele, nende rühmadele ja muudele maavaldajatele, kes võtavad vabatahtlikult majandamiskohustusi, nagu märgalade ja orgaaniliste muldade asjakohane kaitse, artikli 6 lõikega 1 ette nähtud asjaomaste erieesmärkide saavutamise huvides. Esmatähtsaks võib pidada kavasid, mis on suunatud konkreetselt kohalike keskkonnatingimuste ja -vajaduste lahendamisele ning aitavad asjakohastel puhkudel kaasa XI lisas loetletud õigusaktides sätestatud eesmärkide saavutamisele. 5.  Käesoleva sekkumisliigi alusel toetavad liikmesriigid üksnes neid kohustusi, mis: 5.  Käesoleva sekkumisviisi alusel toetavad liikmesriigid üksnes neid kohustusi, mis: (a)  on rangemad kui kohustuslike majandamisnõuete ning heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste standardid, mis on kehtestatud käesoleva jaotise I peatüki 2. jaos; a)  on rangemad kui kohustuslike majandamisnõuete ning heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste standardid, mis on kehtestatud käesoleva jaotise I peatüki 2. jaos; (b)  on rangemad kui väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise ning loomade heaolu miinimumnõuded ning muud siseriikliku ja liidu õigusega ette nähtud kohustuslikud nõuded; b)  on rangemad kui väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise ning loomade heaolu ja antimikroobikumiresistentsuse ennetamise asjaomased miinimumnõuded ning muud liidu õigusega ette nähtud asjaomased kohustuslikud nõuded; (c)  on rangemad kui põllumajandusmaa säilitamise tingimused vastavalt käesoleva määruse artikli 4 lõike 1 punktile a; c)  on rangemad kui põllumajandusmaa säilitamise tingimused vastavalt käesoleva määruse artikli 4 lõike 1 punktile a; (d)  erinevad toetuse eraldamisel võetud kohustustest lähtuvalt artiklist 28. d)  erinevad toetuse eraldamisel võetud kohustustest lähtuvalt artiklist 28 või täiendavad neid, tagades topeltrahastamise vältimise. 6.  Liikmesriigid hüvitavad toetusesaajatele võetud kohustustega seonduvad kantud kulud ja saamata jäänud tulu. Vajaduse korral võivad nad katta ka tehingu maksumuse. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad liikmesriigid anda toetust kindlamääralise toetusena või ühekordse maksena ühiku kohta. Toetust makstakse välja aastapõhiselt. 6.  Liikmesriigid hüvitavad toetusesaajatele võetud kohustustega seonduvad kantud kulud ja saamata jäänud tulu. Samuti annavad liikmesriigid toetusesaajatele rahalise stiimuli ja vajaduse korral võivad nad katta ka tehingu maksumuse. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad liikmesriigid anda toetust kindlamääralise toetusena või ühekordse maksena ühiku kohta, kas pindala hektari kohta või mõne teise kindlaksmääratud ühiku kohta olenevalt kohustuse iseloomust. Liikmesriigid võivad anda iga-aastast toetust tervet farmi hõlmavate programmide eest, mis on suunatud põllumajandustootmise süsteemide terviklikule ümberkujundamisele vastavalt selles punktis kirjeldatud eesmärkidele. Toetust makstakse välja aastapõhiselt. 6a.   Toetuse suurus sõltub iga tootmismudelis muutuseid lubava tava või tavade kogu kestlikkuse ambitsiooni tasemest, põhinedes mittediskrimineerivatel kriteeriumidel, et pakkuda osalemiseks tõhusat stiimulit. Liikmesriigid võivad toetusi diferentseerida ka tulenevalt piirangute laadist, mis võetud kohustuste tõttu põllumajandustegevust mõjutavad, ning vastavalt eri tootmissüsteemidele. 7.  Liikmesriigid võivad edendada ja toetada ühiseid kavu ja tulemuspõhiseid toetuskavu, et julgustada põllumajandustootjaid tegema märkimisväärset pingutust, et parandada keskkonna kvaliteeti suuremas ulatuses ja mõõdetaval viisil. 7.  Liikmesriigid võivad edendada ja toetada vabatahtlikke ühiseid kavu ja majandamiskohustuste kombinatsiooni kohapeal juhitavate skeemide kujul ja tulemuspõhiseid toetuskavu, sealhulgas territoriaalse lähenemise teel, et julgustada põllumajandustootjaid ja nende rühmi tegema märkimisväärset pingutust, et parandada keskkonna kvaliteeti suuremas ulatuses ja mõõdetaval viisil. Nad tagavad kõik vajalikud vahendid nõustamise, koolituse ja teadmusiirde näol, et oma tootmissüsteeme muutvaid põllumajandustootjaid abistada. 8.  Kohustused võetakse viieks ja seitsmeks aastaks. Kui aga on vaja saavutada või säilitada teatavat kavandatud keskkonnaalast kasu, võivad liikmesriigid määrata oma ÜPP strateegiakavas teatavat liiki kohustuste jaoks pikema ajavahemiku, muu hulgas sel viisil, et pärast esialgse ajavahemiku lõppu nähakse ette kõnealuse ajavahemiku iga-aastane pikendamine. Erandlikel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ning uute kohustuste puhul, mis tulenevad esialgsel ajavahemikul kantud kohustusest, võivad liikmesriigid määrata oma ÜPP strateegiakavas lühema ajavahemiku. 8.  Kohustused võetakse tavaliselt viieks ja seitsmeks aastaks. Kui aga on vaja saavutada või säilitada teatavat kavandatud keskkonnaalast kasu, sealhulgas võttes arvesse metsanduse pikaajalist iseloomu, võivad liikmesriigid määrata oma ÜPP strateegiakavas teatavat liiki kohustuste jaoks pikema ajavahemiku, muu hulgas sel viisil, et pärast esialgse ajavahemiku lõppu nähakse ette kõnealuse ajavahemiku iga-aastane pikendamine. Erandlikel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ning uute kohustuste puhul, mis tulenevad esialgsel ajavahemikul kantud kohustusest, võivad liikmesriigid määrata oma ÜPP strateegiakavas lühema ajavahemiku. 9.  Kui käesoleva sekkumisliigi alusel antakse toetust põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustustele, mille alusel hakatakse kasutama või säilitatakse määruses (EÜ) nr 834/2007 määratletud mahepõllumajandusliku tootmise tavu ja meetodeid, ning metsa-, keskkonna- ja kliimateenused, kehtestavad liikmesriigid hektari kohta makstava toetuse. 9.  Kui käesoleva sekkumisviisi alusel antakse toetust põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustustele, sealhulgas mahepõllumajandusliku tootmise tavadele ja meetoditele üleminekule või nende säilitamisele vastavalt määrusele (EÜ) nr 834/2007, integreeritud taimekaitsele, agrometsandussüsteemide kaitsele ning metsa-, keskkonna- ja kliimateenustele, kehtestavad liikmesriigid hektari kohta makstava toetuse, mida makstakse olenevalt kohustuse iseloomust pindala hektari kohta või mõne teise kindlaksmääratud ühiku alusel. 10.  Liikmesriigid tagavad, et käesoleva sekkumisliigi alusel tööd tegevatel inimestel on juurdepääs vastava tegevuse rakendamiseks vajalikele teadmistele ja teabele. 10.  Liikmesriigid tagavad, et käesoleva sekkumisviisi alusel tööd tegevatel inimestel on vastava tegevuse rakendamiseks ligipääs vajalikele asjakohastele teadmistele ja teabele ning et neile, kes seda vajavad, tehakse kättesaadavaks asjakohane koolitus, samuti oskusteave, et aidata oma tootmissüsteeme muuta soovivaid põllumajandustootjaid. 11.  Liikmesriigid tagavad, et käesoleva artikli alusel toimuv sekkumine on kooskõlas artikliga 28. 11.  Liikmesriigid tagavad, et käesoleva artikli alusel toimuv sekkumine on kooskõlas artikliga 28. Muudatusettepanekud 448 ja 1166cp1 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 66 – lõige 1 1.  Liikmesriigid võivad anda toetust looduslike või muude pindalapõhised piirangute puhul käesolevas artiklis esitatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi täpsustab, et aidata kaasa artikli 6 lõikega 1 ette nähtud erieesmärkide saavutamisele. 1.  Liikmesriigid võivad anda toetust looduslike või muude piirkonna eripärast tulenevate piirangute puhul, sealhulgas mägi- ja saarepiirkonnad, käesolevas artiklis esitatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi täpsustab, et aidata kaasa artikli 6 lõikega 1 ette nähtud asjaomaste erieesmärkide saavutamisele. Muudatusettepanekud 449 ja 1166cp2 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 66 – lõige 2 2.  Kõnealust toetust antakse tegelikele põllumajandustootjatele määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 32 kohaselt kindlaks määratud alade eest. 2.  Kõnealust toetust antakse tegutsevatele põllumajandustootjatele määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 32 kohaselt kindlaks määratud alade eest ja Horvaatia Vabariigi sõjas kannatanud alade eest. Muudatusettepanekud 450 ja 1166cp2 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 66 – lõige 2 a (uus) 2a.  Juriidiliste isikute või füüsiliste või juriidiliste isikute rühma puhul võivad liikmesriigid kohaldada toetusi kõnealuste juriidiliste isikute või rühma liikmete tasandil, kui individuaalsete liikmete puhul sätestatakse siseriikliku õigusega õigused ja kohustused, mis on võrreldavad põllumajandusliku majapidamise juhi staatuses oleva üksiku põllumajandustootja õiguste ja kohustustega, eelkõige seoses nende majandusliku, sotsiaalse ja maksualase seisundiga, ning tingimusel, et nad on andnud panuse asjaomaste juriidiliste isikute või rühmade põllumajandusstruktuuride tugevdamisesse. Muudatusettepanek 451 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 66 – lõige 3 3.  Käesoleva sekkumisliigi alusel võivad liikmesriigid anda üksnes sellist toetust, millega hüvitada toetusesaajatele täielikult või osaliselt asjaomasel alal looduslike või muude pindalapõhiste piirangutega seonduvad täiendavad kulud ja saamata jäänud tulud. 3.  Käesoleva sekkumisviisi alusel võivad liikmesriigid anda üksnes sellist toetust, millega hüvitada toetusesaajatele täielikult või osaliselt asjaomasel alal looduslike või muude piirkondlikust eripärast tulenevate piirangutega seonduvad täiendavad kulud ja saamata jäänud tulud. Nad võivad anda toetusesaajatele ka rahalise stiimuli jätkata põllumajandustegevust nendes piirkondades. Toetuse summat võib muuta, et võtta arvesse looduslike piirangute raskusastet, mis mõjutavad põllumajandustegevust ja põllumajandussüsteemi. Toetuse puhul võib asjakohastel puhkudel arvesse võtta ka sotsiaal-majanduslikke ja keskkonnategureid. Liikmesriigid tagavad, et toetuste arvutamine on nõuetekohane ja täpne ning ausate arvutamismeetoditega eelnevalt kindlaks määratud. Muudatusettepanek 1166cp3 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 66 – lõige 4 4.  Lõikes 3 osutatud täiendavad kulud ja saamata jäänud tulud arvutatakse seoses looduslike või muude alapõhiste piirangutega, võrdlusena võib tuua pindalad, mis ei ole looduslike ja muude alapõhiste piirangutega hõlmatud. 4.  Lõikes 3 osutatud täiendavad kulud ja saamata jäänud tulud arvutatakse seoses looduslike või muude alapõhiste piirangutega, võrdlusena võib tuua pindalad, mis ei ole looduslike ja muude alapõhiste piirangutega hõlmatud. Toetuse summat võib muuta, et võtta arvesse piiranguid, mis mõjutavad erinevate tootmissüsteemide põllumajandustegevust. Liikmesriigid võivad kehtestada minimaalse toetuse piirmäära, millest väiksemat toetust ei anta. Antavates toetustes võib vajaduse korral arvesse võtta ka sotsiaal-majanduslikke ja keskkonnakriteeriume. Muudatusettepanek 452 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 66 – lõige 5 5.  Toetust antakse aasta kohta pindala hektari eest. 5.  Toetust antakse aasta kohta pindala hektari eest ja selle suhtes kehtivad IXaa lisas kehtestatud miinimum- ja maksimumsummad. Muudatusettepanek 1124 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 67 Artikkel 67 Artikkel 67 Teatavatest kohustuslikest nõuetest tulenevad piirkondlikud ebasoodsad tegurid Teatavatest kohustuslikest nõuetest tulenevad piirkondlikud ebasoodsad tegurid 1.  Liikmesriigid võivad anda toetust direktiivi 92/43/EMÜ, direktiivi 2009/147/EÜ või direktiivi 2000/60/EÜ rakendamisest tulenevate piirkondlike ebasoodsate tegurite puhul käesolevas artiklis esitatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi täpsustab, et aidata kaasa artikli 6 lõikega 1 ette nähtud erieesmärkide saavutamisele. 1.  Liikmesriigid võivad anda toetust direktiivi 92/43/EMÜ, direktiivi 2009/147/EÜ või direktiivi 2000/60/EÜ rakendamisest tulenevate piirkondlike ebasoodsate tegurite puhul käesolevas artiklis esitatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi täpsustab, et aidata kaasa artikli 6 lõikega 1 ette nähtud asjaomaste erieesmärkide saavutamisele. 2.  Kõnealuseid toetusi võib lõikes 1 osutatud ebasoodsate asjaoludega hõlmatud alade puhul anda põllumajandustootjatele, metsamaa valdajatele ning teistele maa haldajatele. 2.  Kõnealuseid toetusi võib anda põllumajandustootjatele, põllumajandustootjate ühendustele, metsamaa valdajatele, metsamaa valdajate ühendustele, metsaomanikele ja metsaomanike ühendustele. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib toetust anda ka teistele maa haldajatele. 2a.  Juriidiliste isikute või füüsiliste või juriidiliste isikute rühma puhul võivad liikmesriigid kohaldada toetusi kõnealuste juriidiliste isikute või rühma liikmete tasandil, kui individuaalsete liikmete puhul sätestatakse liikmesriigi õigusega õigused ja kohustused, mis on võrreldavad põllumajandusliku majapidamise juhi staatuses oleva üksiku põllumajandustootja õiguste ja kohustustega, eelkõige seoses nende majandusliku, sotsiaalse ja maksualase seisundiga, ning tingimusel, et nad on andnud panuse asjaomaste juriidiliste isikute või rühmade põllumajandusstruktuuride tugevdamisesse. 3.  Ebasoodsate asjaoludega hõlmatud alade kindlaksmääramisel võivad liikmesriigid lisada sinna ka järgmised alad: 3.  Ebasoodsate asjaoludega hõlmatud alade kindlaksmääramisel võivad liikmesriigid lisada sinna ka järgmised alad: (a)  direktiivide 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ kohaselt määratud Natura 2000 põllumajandus- ja metsaalad; a)  direktiivide 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ kohaselt määratud Natura 2000 põllumajandus- ja metsaalad; (b)  muud piiritletud looduskaitsealad, mille puhul põllumajandusele või metsadele kohaldatakse keskkonnapiiranguid seoses direktiivi 92/43/EMÜ artikli 10 rakendamisega, tingimusel et kõnealused alad ei ületa iga ÜPP strateegiakava territoriaalse kohaldamisala kohta 5 % Natura 2000 territoriaalsesse kohaldamisalasse kuuluvatest aladest; b)  muud piiritletud looduskaitsealad, mille puhul põllumajandusele või metsadele kohaldatakse keskkonnapiiranguid seoses direktiivi 92/43/EMÜ artikli 10 rakendamisega, tingimusel et kõnealused alad ei ületa iga ÜPP strateegiakava territoriaalse kohaldamisala kohta 5 % Natura 2000 territoriaalsesse kohaldamisalasse kuuluvatest aladest; (c)  põllumajandusalad, mis direktiivi 2000/60/EÜ kohaselt kuuluvad veemajanduskavade alla. c)  põllumajandusalad, mis direktiivi 2000/60/EÜ kohaselt kuuluvad veemajanduskavade alla. 4.  Käesoleva sekkumisliigi alusel võivad liikmesriigid anda üksnes sellist toetust, millega hüvitada toetusesaajatele täielikult või osaliselt asjaomasel pindalal piirkondlike ebasoodsate teguritega seonduvad täiendavad kulud ja saamata jäänud tulud. 4.  Käesoleva sekkumisviisi alusel võivad liikmesriigid anda üksnes sellist toetust, millega hüvitada toetusesaajatele täielikult või osaliselt asjaomasel pindalal piirkondlike ebasoodsate teguritega seonduvad täiendavad kulud ja saamata jäänud tulud. 5.  Lõikes 4 osutatud täiendavad kulud ja saamata jäänud tulud arvutatakse: 5.  Lõikes 4 osutatud täiendavad kulud ja saamata jäänud tulud arvutatakse: (a)  arvestades direktiivide 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ piiranguid seoses ebasoodsate asjaoludega, mis tulenevad nõuetest, mis on rangemad kui heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste standardid, mis on kehtestatud käesoleva määruse käesoleva jaotise I peatüki 2. jaos, ning seoses põllumajandusmaa säilitamise tingimustega vastavalt käesoleva määruse artikli 4 lõike 1 punktile a; a)  arvestades direktiivide 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ piiranguid seoses ebasoodsate asjaoludega, mis tulenevad nõuetest, mis on rangemad kui heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste standardid, mis on kehtestatud käesoleva määruse käesoleva jaotise I peatüki 2. jaos, ning seoses põllumajandusmaa säilitamise tingimustega vastavalt käesoleva määruse artikli 4 lõike 1 punktile a; (b)  arvestades direktiivi 2000/60/EÜ piiranguid seoses ebasoodsate asjaoludega, mis tulenevad nõuetest, mis on rangemad kui vastavad kohustuslikud majandamisnõuded, välja arvatud III lisas kehtestatud SMR 2, ning heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste standardid, mis on kehtestatud käesoleva jaotise I peatüki 2. jaos; ning kui põllumajandusmaa säilitamise tingimused vastavad käesoleva määruse artikli 4 lõike 1 punktile a. b)  arvestades direktiivi 2000/60/EÜ piiranguid seoses ebasoodsate asjaoludega, mis tulenevad nõuetest, mis on rangemad kui vastavad kohustuslikud majandamisnõuded, välja arvatud III lisas kehtestatud SMR 1, ning heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste standardid, mis on kehtestatud käesoleva jaotise I peatüki 2. jaos; ning kui põllumajandusmaa säilitamise tingimused vastavad käesoleva määruse artikli 4 lõike 1 punktile a. 6.  Toetust antakse aasta kohta pindala hektari eest. 6.  Toetust antakse aasta kohta pindala hektari eest ja selle suhtes kehtivad IXaa lisas kehtestatud maksimumsummad. Muudatusettepanek 1139 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 68 Artikkel 68 Artikkel 68 Investeeringud Investeeringud 1.  Liikmesriigid võivad anda investeeringutoetust käesolevas artiklis sätestatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi ette näeb. 1.  Liikmesriigid võivad anda investeeringutoetust käesolevas artiklis sätestatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi ette näeb. 1a.   EAFRD toetuse saamise tingimustele vastamiseks peab investeerimistegevusele eelnema seda laadi investeeringuid käsitleva õiguse kohane eeldatava keskkonnamõju hinnang, kui on tõenäoline, et investeering avaldab keskkonnale kahjulikku mõju. 2.  Käesoleva sekkumisliigi alusel võivad liikmesriigid anda toetust üksnes materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse tehtavateks investeeringuteks, nii et see aitab kaasa artiklis 6 osutatud erieesmärkide saavutamisele. Metsandussektorile makstav toetus peab põhinema metsamajanduskaval või samaväärsel vahendil. 2.  Käesoleva sekkumisviisi alusel võivad liikmesriigid anda toetust üksnes materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse tehtavateks investeeringuteks, sealhulgas kollektiivses vormis, nii et see aitab kaasa artiklis 6 osutatud asjaomaste erieesmärkide saavutamisele. Metsandussektorile makstav toetus peab põhinema metsamajanduskaval, mis hõlmab kohaliku ökosüsteemiga kohanenud liikide istutamise nõuet, või samaväärsel vahendil teatavat liikmesriigi kindlaksmääratavat suurust ületavate ettevõtete puhul. 2a.   Liikmesriigid eraldavad vähemalt 30 % käesolevas artiklis osutatud toetusest keskkonna- ja kliimaalasteks investeeringuteks, mis aitavad kaasa artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f osutatud eesmärkide saavutamisele. Liikmesriigid kehtestavad kõnealuste investeeringute prioriteedid suurema toetuse, suurema punktisummaga hindamise ja muude sarnase mõjuga objektiivsete kriteeriumide abil. Liikmesriigid võivad seada prioriteediks ka noorte põllumajandustootjate käesoleva artikli kohaselt tehtud investeeringud. 3.  Liikmesriigid koostavad loetelu rahastamiskõlbmatutest investeeringutest ja kulukategooriatest ning see peab hõlmama vähemalt järgmist: 3.  Liikmesriigid koostavad loetelu rahastamiskõlbmatutest investeeringutest ja kulukategooriatest ning see peab hõlmama vähemalt järgmist: (a)  põllumajandustoodete tootmise õiguste ostmine; a)  põllumajandustoodete tootmise õiguste ostmine; (b)  toetusõiguste ostmine; b)  toetusõiguste ostmine; (c)  maa ostmine, välja arvatud maa ostmine keskkonnakaitseks või maa ostmine noorte põllumajandustootjate poolt, kasutades selleks rahastamisvahendeid; c)  maa ostmine, välja arvatud maa ostmine keskkonnakaitseks või maa ostmine noorte põllumajandustootjate poolt, kasutades selleks rahastamisvahendeid; (d)  loomade ning üheaastaste taimede ost ja nende istutamine muul eesmärgil kui loodusõnnetuse ja katastroofi tagajärjel kaotatud põllumajandusliku või metsamajandusliku potentsiaali taastamine; d)  loomade ost, välja arvatud loomad, keda kasutatakse masinate asemel maastiku säilitamiseks ja kaitseks suurte röövloomade eest; da)   üheaastaste taimede ost ja nende istutamine muul eesmärgil kui loodusõnnetuse ja katastroofi tagajärjel kaotatud põllumajandusliku või metsamajandusliku potentsiaali taastamine; (e)  laenu intressimäär, välja arvatud toetused, mis on antud intressitoetusena või tagatistasu toetusena; e)  laenu intressimäär, välja arvatud toetused, mis on antud intressitoetusena või tagatistasu toetusena; (f)   investeeringud niisutuseks, mis ei ole vastavuses direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõike 1 kohase veekogude hea seisundi saavutamisega, sealhulgas niisutuse laiendamine, nii et see mõjutab veekogusid, mille olukorda hinnatakse asjaomases veemajanduskavas madalamaks kui hea; (g)  investeeringud suurtesse taristutesse, mis ei kuulu kohalikesse arengustrateegiatesse; g)  investeeringud suurtesse taristutesse, mis ei kuulu kohalikesse arengustrateegiatesse; samuti võivad liikmesriigid ette näha spetsiaalsed erandid investeeringute puhul lairibaühendusse, kui on kehtestatud selged kriteeriumid täiendavuse tagamiseks teistest liidu vahenditest antava toetusega; (h)  investeeringud metsastamisse, mis ei ole vastavuses kliima- ja keskkonnaeesmärkidega lähtuvalt säästva metsamajandamise põhimõtetest, mis on välja arendatud üleeuroopalistes metsastamise ja taasmetsastamise suunistes. h)  investeeringud metsastamisse, mis ei ole vastavuses kliima- ja keskkonnaeesmärkidega lähtuvalt säästva metsamajandamise põhimõtetest, mis on välja arendatud üleeuroopalistes metsastamise ja taasmetsastamise suunistes. ha)   investeeringud, mis ei vasta loomatervist ja loomade heaolu käsitlevatele õigusaktidele või direktiivile 91/676/EMÜ; hb)   investeeringud bioenergia tootmisse, mis ei ole kooskõlas taastuvenergia direktiivis sätestatud säästlikkuse kriteeriumidega. Esimese lõigu punkte a, b, d ja g ei kohaldata, kui toetust antakse rahastamisvahendi kaudu. Esimese lõigu punkte a, b, d ja g ei kohaldata, kui toetust antakse rahastamisvahendi kaudu. Erandina esimese lõigu punktidest a–h võivad liikmesriigid näha ette erandid saarepiirkondades, sealhulgas äärepoolseimates piirkondades, et võtta arvesse eraldatuse ja kaugusega seotud ebasoodsaid asjaolusid. 4.  Liikmesriigid kehtestavad toetuse maksimummääraks 75 % rahastamiskõlblikest kuludest. 4.  Liikmesriigid kehtestavad toetuse maksimummääraks lisas IXa a sätestatud rahastamiskõlblikud kulud. Toetuse maksimummäära võib suurendada järgmiste investeeringute puhul: Toetuse maksimummäära võib suurendada järgmiste investeeringute puhul: (a)  metsastamine ja mittetulusad investeeringud seoses keskkonna- ja kliimaalaste erieesmärkidega, mis on esitatud artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f; a)  metsastamine, agrometsandussüsteemide rajamine ja mittetulusad investeeringud, sealhulgas maakorraldus, seoses keskkonna- ja kliimaalaste erieesmärkidega, mis on esitatud artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f; (b)  investeeringud maapiirkonna põhiteenustesse; b)  investeeringud maapiirkonna põhiteenustesse; (c)  investeeringud loodusõnnetuse ja katastroofi tagajärjel kaotatud põllumajandusliku või metsamajandusliku potentsiaali taastamisse ning vastavatesse ennetusmeetmetesse metsa- ja põllumajanduskeskkonnas. c)  investeeringud põlengute, muu loodusõnnetuse ja katastroofi (sealhulgas tormid, üleujutused, kahjurid ja haigused, samuti metsade taastamine demineerimise teel) tagajärjel kahjustatud põllumajandusliku või metsamajandusliku potentsiaali taastamisse ning vastavatesse ennetusmeetmetesse metsa- ja põllumajanduskeskkonnas, samuti investeeringud metsade tervise säilitamisse; ca)   investeeringud uuenduslikesse tootmismeetoditesse ja -süsteemidesse, mis osalevad samal ajal artikli 6 lõikes 1 punktides a, b, d, e ja f nimetatud eesmärkides; cb)   investeeringud kariloomade kaitseks kiskjate eest; cc)   investeeringud äärepoolseimatesse piirkondadesse ja looduslike piirangutega piirkondadesse, sealhulgas mägi- ja saarepiirkonnad; cd)   loomade heaoluga seotud investeeringud. Muudatusettepanek 475 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 68 a (uus) Artikkel 68a Investeeringud niisutusse 1.  Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 68 kohaldamist, käsitatakse uute ja olemasolevate niisutatud ja kuivendatud alade niisutuse puhul rahastamiskõlblike kuludena üksnes käesolevas artiklis sätestatud tingimustele vastavaid investeeringuid. 2.  Direktiivi 2000/60/EÜ kohaselt nõutavast veemajanduskavast on komisjonile teatatud kogu ala puhul, millel investeerimine toimub, samuti muude alade puhul, mille keskkonda võib investeerimine mõjutada. Eelnimetatud direktiivi artikli 11 kohaselt veemajanduskava alusel jõustuvad meetmed, mis on põllumajandussektori jaoks asjakohased, on täpsustatud asjaomases meetmeteprogrammis. 3.  Teostatakse veemõõtmist, mis võimaldab mõõta vee kasutamist toetatud investeeringu tasandil, või tehakse selline mõõtmine võimalikuks investeeringu osana. 4.  Olemasoleva niisutusrajatise või niisutusinfrastruktuuri elemendi parendamiseks tehtav investeering on rahastamiskõlblik üksnes siis, kui eelnevalt on hinnatud, et see annab vähemalt 5–25 % potentsiaalse veekokkuhoiu vastavalt olemasoleva rajatise või infrastruktuuri tehnilistele parameetritele. Kui investeering mõjutab põhja- või pinnaveekogusid, mille puhul on asjakohases veemajanduskavas tehtud kindlaks, et nende seisund on ainult vee koguse tõttu vähem kui hea: a)  tagab investeering investeerimistasandil tõhusa veekasutuse vähenemise, mis ulatub vähemalt 50 %ni potentsiaalsest veekokkuhoiust, mis on investeeringuga võimalikuks tehtud; b)  kui investeering tehakse ühes ja samas põllumajanduslikus majapidamises, on selle tulemuseks samuti põllumajandusliku majapidamise kogu veekasutuse vähenemine kuni 50 % potentsiaalsest veekokkuhoiust, mis on tehtud võimalikuks investeerimistasandil. Põllumajandusliku majapidamise kogu veekasutus hõlmab majapidamise poolt müüdavat vett. Ühtki lõike 4 tingimust ei kohaldata olemasolevasse rajatisse tehtava investeeringu suhtes, mis mõjutab üksnes energiatõhusust, või veehoidla rajamiseks tehtava investeeringu suhtes või investeeringu suhtes taaskasutatud vee kasutamisse, mis ei mõjuta põhja- või pinnaveekogu. 5.  Investeering, mille tulemusel suureneb niisutatud ala netopindala, mis mõjutab konkreetset põhja- või pinnaveekogu, on rahastamiskõlblik üksnes järgmistel tingimustel: a)  veekogu seisundi puhul ei ole asjakohases veemajanduskavas tehtud kindlaks, et see on ainult vee kvaliteedi tõttu vähem kui hea ja b)  keskkonna eelanalüüs näitab, et investeeringul ei ole märkimisväärset kahjulikku mõju keskkonnale; sellise keskkonnamõju analüüsi teeb pädev asutus või see kiidetakse pädeva asutuse poolt heaks ning see võib puudutada ka põllumajanduslike majapidamiste rühmasid. Programmis kehtestatud ja põhjendatud alasid, mida ei ole niisutatud, kuid millel varem oli kasutusel niisutusrajatis, võib käsitada niisutatud ala netopindala suurenemise kindlaks määramise eesmärgil niisutatud aladena. 6.  Erandina lõike 5 punktist a võib investeering, mille tulemusel suureneb niisutatud ala netopindala, olla siiski rahastamiskõlblik, kui: a)  investeering on ühendatud olemasoleva niisutusrajatise või niisutustaristu elemendi jaoks tehtava investeeringuga, mille puhul on eelnevalt hinnatud, et see annab võimaliku veekokkuhoiu vähemalt 5–25 % ulatuses vastavalt olemasoleva rajatise või taristu tehnilistele parameetritele ning b)  investeering tagab investeerimistasandil tervikuna veekasutuse tõhusa vähenemise, mis ulatub vähemalt 50 %ni potentsiaalsest veekokkuhoiust, mis on investeerimisega olemasolevasse niisutusrajatisse või taristuelementi võimalikuks tehtud. 7.  Liikmesriigid kehtestavad toetuse maksimummääraks 75 % rahastamiskõlblikest kuludest. maksimummäära võidakse suurendada investeeringute puhul äärepoolseimatesse piirkondadesse ja looduslike piirangutega piirkondadesse, sealhulgas mägi- ja saarepiirkonnad. Muudatusettepanek 1168 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 68 b (uus) Artikkel 68b Digitehnoloogia kasutuselevõtmine 1.  Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 68 kohaldamist ning selleks, et aidata kaasa artiklis 5 sätestatud sektoriülese eesmärgi ja artiklis 6 osutatud erieesmärkide saavutamisele, võivad liikmesriigid anda toetust digitehnoloogia kasutuselevõtmiseks maapiirkondades käesolevas artiklis esitatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas täpsustab. 2.  Käesoleva sekkumisviisi alusel võivad liikmesriigid anda toetust digitehnoloogia kasutuselevõtu soodustamiseks, et toetada muu hulgas täppispõllumajandust, arukate külade maaettevõtlust ning IKT-taristu arendamist põllumajandusettevõtete tasandil. 3.  Liikmesriigid kehtestavad digitehnoloogia kasutuselevõtu toetuse maksimummääraks 30 % rahastamiskõlblikest kuludest. Muudatusettepanek 477 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 69 – pealkiri Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine ja põllumajandusettevõtluse stardiabi Noorte põllumajandustootjate, uute põllumajandustootjate tegevuse alustamine ning kestliku põllumajandusettevõtluse stardi- ja arendusabi Muudatusettepanek 478 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 69 – lõige 1 1.  Liikmesriigid võivad anda toetust noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamiseks ja põllumajandusettevõtluse stardiabiks käesolevas artiklis esitatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi täpsustab, et aidata kaasa artiklis 6 osutatud erieesmärkide saavutamisele. 1.  Liikmesriigid võivad anda toetust noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamiseks või nende lõimimiseks olemasolevatesse põllumajandusettevõtetesse, uutele põllumajandustootjatele ning põllumajandusettevõtluse stardiabiks ja arendamiseks, sealhulgas põllumajandustegevuse mitmekesistamiseks käesolevas artiklis esitatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi täpsustab, et aidata kaasa artiklis 6 osutatud erieesmärkide saavutamisele. Käesoleva artikli alusel abi andmiseks tuleks nõuda äriplaani esitamist. Muudatusettepanek 479 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 69 – lõige 2 – sissejuhatav osa 2.  Käesoleva sekkumisliigi alusel võivad liikmesriigid anda toetust üksnes selleks, et aidata kaasa järgmisele: 2.  Käesoleva artikli alusel võivad liikmesriigid anda toetust üksnes selleks, et aidata kaasa järgmisele: Muudatusettepanek 480 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 69 – lõige 2 – punkt a a (uus) aa)  uute põllumajandustootjate tegevuse alustamine; Muudatusettepanek 481 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 69 – lõige 2 – punkt b (b)  põllumajandusettevõtluse stardiabi seoses põllumajanduse või metsamajanduse või põllumajandusliku majapidamise sissetuleku mitmekesistamisega; b)  põllumajandusettevõtluse stardi- ja arenguabi seoses põllumajanduse, metsamajanduse, biomajanduse, ringmajanduse ja maaturismi või sissetuleku mitmekesistamisega; Muudatusettepanek 482 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 69 – lõige 2 – punkt c (c)  põllumajandusettevõtluse stardiabi sellisele mittepõllumajanduslikule tegevusele maapiirkondades, mis kuuluvad kohalike arengustrateegiate alla. c)  põllumajandusettevõtluse stardiabi oma tegevusvaldkonda mitmekesistavate maapiirkonnas tegutsevate põllumajandustootjate, samuti mikroettevõtjate ning füüsilisest isikust ettevõtjate sellisele mittepõllumajanduslikule tegevusele maapiirkondades, mis kuulub kohalike arengustrateegiate alla. Muudatusettepanek 483 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 69 – lõige 2 a (uus) 2a.  Liikmesriigid võivad kehtestada erisätted tagamaks, et noored põllumajandusettevõtjad ning põllumajandustootjate rühmadesse, tootjaorganisatsioonidesse või ühistutesse astuvad uued põllumajandusettevõtjad ei jääks stardiabist ilma. Nimetatud sätetes tuleb järgida proportsionaalsuse põhimõtet ning teha kindlaks, et noored põllumajandustootjad ja uued põllumajandustootjad osalevad ühistu tegevuses. Muudatusettepanek 484 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 69 – lõige 4 4.  Liikmesriigid annavad toetust kindlasummalise maksena. Toetus peab olema piiratud maksimaalselt 100 000 euro suuruse summaga ja seda võib kombineerida rahastamisvahenditega. 4.  Liikmesriigid annavad toetust kindlasummalise maksena, mida võib diferentseerida kooskõlas objektiivsete kriteeriumidega. Toetus peab olema piiratud maksimaalselt IXaa lisas ette nähtud summaga ja seda võib kombineerida rahastamisvahenditega. Muudatusettepanek 485 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 69 – lõige 4 a (uus) 4a.  Käesoleva artikli kohase toetuse võib maksta välja mitme osamaksena. Muudatusettepanekud 486, 1152cp1 ja 1063 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 70 – lõige 1 1.  Liikmesriigid annavad toetust riskijuhtimisvahenditele käesolevas artiklis sätestatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi ette näeb. 1.  Liikmesriigid võivad anda toetust riskijuhtimisvahenditele, võttes arvesse nende vajadusi ja SWOT-analüüse käesolevas artiklis sätestatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi ette näeb. Liikmesriigid tagavad, et see säte ei kahjusta erasektori ega avaliku sektori riigi osalusega riskijuhtimisvahendeid. Muudatusettepanek 487 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 70 – lõige 2 2.  Käesoleva sekkumisliigi alusel annavad liikmesriigid toetust selleks, et edendada riskijuhtimisvahendeid, mis aitavad tegelikel põllumajandustootjatel juhtida oma tootmist ja sissetulekuriske väljapoole nende kontrolli jäävat põllumajandustegevust, nii et see aitab kaasa artiklis 6 osutatud erieesmärkide saavutamisele. 2.  Käesoleva sekkumisviisi alusel võib anda toetust, et edendada riskijuhtimisvahendeid, mis aitavad aktiivsetel põllumajandustootjatel juhtida oma tootmis- ja sissetulekuriske väljapoole nende kontrolli jäävat põllumajandustegevust, nii et see aitab kaasa artiklis 6 osutatud asjaomaste erieesmärkide saavutamisele. Need vahendid võivad koosneda mitut riski hõlmavatest riskijuhtimissüsteemidest. Lisaks tuleks soodustada seda, et riskimaandamisstrateegiad suurendaksid põllumajandusettevõtte toimetulekuvõimet looduslike ja kliimamuutustega seotud riskide korral ning vähendaksid sissetulekuriske. Muudatusettepanekud 488, 1065 ja 1152cp3 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 70 – lõige 3 – punkt a (a)  rahaline osalus kindlustusskeemide maksetes; a)  rahaline osalus kindlustusskeemide maksetes, millega kaetakse halbadest ilmastikutingimustest, loodusõnnetustest ja katastroofidest, looma- või taimehaiguste puhangutest, keskkonnajuhtumist, mahepõllukultuuride saastumisest või vastavalt direktiivile 2000/29/EÜ vastuvõetud meetmest põhjustatud kahjusid, et kõrvaldada või vähendada taimehaigusi või taimekahjustajaid; Muudatusettepanekud 489, 1067 ja 1152cp4 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 70 – lõige 3 – punkt b (b)  rahaline osalus ühisfondides, sealhulgas fondide moodustamise halduskuludes; b)  rahaline osalus ühisfondides, sealhulgas fondide moodustamise halduskuludes, et maksta põllumajandustootjatele rahalist hüvitist halbadest ilmastikutingimustest, loodusõnnetustest ja katastroofidest, looma- või taimehaiguste puhangutest, keskkonnajuhtumist, mahepõllukultuuride saastumisest või vastavalt direktiivile 2000/29/EÜ vastuvõetud meetmest põhjustatud kahjusid, et kõrvaldada või vähendada taimehaigusi või taimekahjustajaid; Muudatusettepanekud 490, 1068 ja 1152cp5 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 70 – lõige 3 – punkt b a (uus) ba)  rahaline osalus sissetuleku stabiliseerimise vahendina, mis võtab ühisfondide vormi ja tagab järgmise: i)  hüvitise maksmine kõigi sektorite põllumajandustootjatele, kelle sissetulek on järsult vähenenud; ii)  hüvitise maksmine teatud konkreetse sektori põllumajandustootjatele, kelle sissetulek on järsult vähenenud. Muudatusettepanekud 948 ja 1270 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 70 – lõige 3 – punkt b b (uus) bb)   rahaline osalus riskimaanduses, näiteks maastikuelementide ja pinnase kaitse, mis aitavad vähendada selliseid riske nagu põud, üleujutused ja tulekahju. Muudatusettepanekud 491 ja 1152cp6 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 70 – lõige 3 a (uus) 3a.  Liikmesriigid piiravad lõike 3 punktides b ja ba osutatud rahalist osalust ühisfondides järgmiste elementidega: a)  ühisfondi moodustamise halduskulud, mis on vähenevatena jaotatud maksimaalselt kolme aasta peale; b)  ühisfondidest põllumajandustootjatele rahaliseks hüvitamiseks makstavad summad. Lisaks võib rahaline osalus olla seotud ühisfondide selliste kommertslaenude intresside tagasimaksmisega, mis on võetud põllumajandustootjatele kriisiolukorra puhul rahalise hüvitise maksmiseks; c)  fondi tehtavate iga-aastaste sissemaksete täiendamine; d)  ühisfondi algne põhivara. Muudatusettepanekud 492 ja 1152cp7 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 70 – lõige 4 – punkt a (a)  rahastamiskõlblike kindlustusskeemide ja ühisfondide liigid ja rahastamise ulatus; a)  rahastamiskõlblike kindlustusskeemide ja ühisfondide liigid ning sissetulekute stabiliseerimise vahendid; Muudatusettepanekud 493, 1071, 1152cp8 ja 1272 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 70 – lõige 4 – punkt b (b)  metoodika, mille alusel arvutada kahjusid ja hüvitamise vajadust põhjustavaid tegureid, b)  metoodika, mille alusel arvutada kahjusid ja hüvitamise vajadust põhjustavaid tegureid, sealhulgas bioloogiliste, ilmastiku või majanduslike indeksite kasutamine ettevõtte või kohalikul, piirkondlikul või riiklikul tasandil; Muudatusettepanek 1152cp9 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 70 – lõige 5 5.  Liikmesriigid tagavad, et toetust antakse üksnes selleks, et katta vähemalt 20 % keskmisest aastatoodangust või põllumajandustootja sissetulekust eelneva kolmeaastase perioodi või eelneva viieaastase perioodi kolme aasta keskmise alusel, välja arvatud kõige kõrgem ja kõige madalam näitaja. 5.  Liikmesriigid tagavad, et toetust antakse üksnes selleks, et: katta kahjud, mis moodustavad 20% asjaomase toote keskmisest aastatoodangust või põllumajandustootja sissetulekust eelneva kolmeaastase perioodi või eelneva viieaastase perioodi kolme aasta keskmise alusel, välja arvatud kõige kõrgem ja kõige madalam näitaja. Tootmiskadude korral võib seda perioodi pikendada neljale aastale või perioodi kaheksa aasta keskmisele, välja arvatud kõige kõrgem ja kõige madalam näitaja. Muudatusettepanekud 494, 1074 ja 1152cp10 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 70 – lõige 6 6.  Liikmesriigid kehtestavad toetuse maksimummääraks 70 % rahastamiskõlblikest kuludest. 6.  Liikmesriigid kehtestavad toetuse maksimummääraks IXaa lisas sätestatud rahastamiskõlblikud kulud. Muudatusettepanekud 1152cp11 ja 1276 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 70 – lõige 7 7.  Liikmesriigid tagavad, et ülemäärane hüvitamine, mis võib tuleneda käesoleva artikli alusel toimuvate sekkumiste kombineerimisest muude avaliku või erasektori riskijuhtimise kavadega, on välistatud. 7.  Liikmesriigid tagavad, et kasutatakse riskimaandusmeetmeid, et suurendada põllumajandusettevõtte vastupidavust looduslike ja kliimamuutustega seotud ohtude suhtes ning vähendada avatust sissetulekute ebastabiilsusele, lisaks tagavad liikmesriigid, et ülemäärane hüvitamine, mis võib tuleneda käesoleva artikli alusel toimuvate sekkumiste kombineerimisest muude avaliku või erasektori riskijuhtimise kavadega, on välistatud. Muudatusettepanekud 495, 1076 ja 1152cp12 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 70 – lõige 7 a (uus) 7a.  Liikmesriigid, kes kehtestavad riiklikud kindlustusskeemid või kellel on need olemas enne ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev], võivad kasutada käesolevas artiklis sätestatud vahendeid nende riskide katmiseks, mida nimetatud riiklikud süsteemid ei hõlma. Muudatusettepanek 496 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 71 – lõige 1 1.  Liikmesriigid võivad anda toetust koostööle käesolevas artiklis sätestatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi ette näeb, et valmistada ette ja rakendada Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühma projekte põllumajanduse tootlikkuse ja jätkusuutlikkuse jaoks, millele on osutatud artiklis 114, ning programmi „LEADER“, millele on määruse (EL) [CPR] artiklis 25 osutatud kui kogukonna juhitud kohalikule arengule, ning selleks, et edendada kvaliteedikavasid, tootjaorganisatsioone või tootjarühmi või muud liiki koostööd. 1.  Liikmesriigid võivad anda toetust koostööle käesolevas artiklis sätestatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi ette näeb, et valmistada ette ja rakendada Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühma projekte põllumajanduse tootlikkuse ja jätkusuutlikkuse jaoks, millele on osutatud artiklis 114, ning programmi „LEADER“, millele on määruse (EL) [CPR] artiklis 25 osutatud kui kogukonna juhitud kohalikule arengule, ning selleks, et edendada kvaliteedikavasid, tootjaorganisatsioone või tootjarühmi või muud liiki koostööd., sealhulgas neid, mille tooteid on käsitletud määruses (EL) nr 1151/2012. Muudatusettepanekud 497 ja 1170cp2 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 71 – lõige 2 2.  Käesoleva sekkumisliigi alusel võivad liikmesriigid anda toetust üksnes selleks, et ergutada koostöövorme, millesse on kaasatud vähemalt kaks üksust ning mis aitab saavutada artiklis 6 osutatud erieesmärke. 2.  Käesoleva sekkumisviisi alusel võivad liikmesriigid anda toetust üksnes selleks, et ergutada koostöövorme ja säilitada olemasolevaid vorme, millesse on kaasatud vähemalt kaks üksust, millest vähemalt üks tegeleb põllumajandustootmisega, ning mis aitab saavutada artiklis 6 osutatud erieesmärke. Muudatusettepanekud 498 ja 1170cp2 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 71 – lõige 2 a (uus) 2a.  Erandina lõikest 2 võivad liikmesriigid anda EAFRD toetust kohalikele tegevusrühmadele, kes rakendavad kohaliku arengu strateegiat, mis aitab saavutada artiklis 6 osutatud erieesmärke. Muudatusettepanekud 499 ja 1170cp2 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 71 – lõige 3 3.  Käesoleva sekkumisliigi alusel võivad liikmesriigid katta kõigi koostööaspektidega seotud kulud. 3.  Käesoleva sekkumisviisi alusel võivad liikmesriigid katta kõigi vajalike koostööaspektidega, sealhulgas liidu kvaliteedikavas osalemisega seotud sertifitseerimiskulud. Muudatusettepanekud 500 ja 1170cp2 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 71 – lõige 4 – lõik 1 a (uus) Liikmesriigid võivad anda toetust, mille eesmärk on edendada kvaliteedisüsteeme, tootjaorganisatsioone või tootjarühmi või muid koostöövorme, kindlaksmääratud summa kujul. Muudatusettepanek 1170cp3 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 71 – lõige 7 7.  Kui tegemist on koostööga põllumajandusettevõtte pärimise kontekstis võivad liikmesriigid anda toetust ainult pensioniikka jõudnud põllumajandustootjatele. 7.  Kui tegemist on koostööga põllumajandusettevõtte pärimise kontekstis ja eesmärgiga toetada põlvkondade vahetumist põllumajandustootja tasandil, võivad liikmesriigid anda toetust ainult nendele põllumajandustootjatele, kellel ei ole pensioniikka jõudmiseni jäänud üle viie aasta. Muudatusettepanekud 501 ja 830cp1 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 71 – lõige 8 8.  Liikmesriigid kehtestavad toetuse ülempiiriks maksimaalselt seitse aastat, välja arvatud kollektiivsed keskkonna ja kliimameetmed nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, et saavutada keskkonna- ja kliimaalaseid erieesmärke, mis on esitatud artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f. 8.  Liikmesriigid kehtestavad toetuse ülempiiriks maksimaalselt seitse aastat, välja arvatud kollektiivsed keskkonna ja kliimameetmed nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, et saavutada keskkonna ja kliimaga seotud eesmärke, mis on esitatud artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f. Liikmesriigid ei toeta keskkonda kahjustavaid sekkumisi. Muudatusettepanekud 502 ja 1170cp4 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 71 – lõige 8 a (uus) 8a.  Kohalikud tegevusrühmad võivad pädevalt makseasutuselt taotleda ettemakset, kui selline võimalus on strateegiakavas ette nähtud. Ettemakse summa ei või ületada 50 % riiklikust toetusest, mis on seotud jooksvate kulude ja elavdamiskuludega. Muudatusettepanek 503 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 71 – lõige 8 b (uus) 8b.  Põllumajandustoodete ja toiduainete kvaliteedikavadele, sealhulgas teavitus- ja edendamismeetmetele, ning tootjarühmade ja -organisatsioonide loomisele mõeldud toetuse maksimumsumma on sätestatud IXaa lisas. Muudatusettepanek 830cp2 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 71 – lõige 8 c (uus) 8c.   Algatusega LEADER, millele on lõikes 1 osutatud kui kogukonna juhitud kohalikule arengule, nähakse ette põllumajandus- ja/või metsandusettevõtete aktiivne ja juhtiv osalemine. Muudatusettepanek 504 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 71 a (uus) Artikkel 71a Valdkondlikud allprogrammid, millega toetatakse põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavasid Liikmesriigid võivad kehtestada määruses (EL) nr 1151/2012 ettenähtud põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade jaoks valdkondliku allprogrammi, mis saavutab artikli 6 lõikes 1 osutatud erieesmärgid. Muudatusettepanek 505 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 72 – lõige 1 1.  Liikmesriigid võivad anda toetust põllumajanduse, metsanduse ja maaelualase ettevõtluse alaste teadmiste vahetamiseks ja teabeks käesolevas artiklis esitatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi ette näeb. 1.  Liikmesriigid võivad anda toetust teadmiste vahetamiseks ja teabeks individuaalsel või kollektiivsel alusel käesolevas artiklis esitatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi ette näeb, põllumajanduse, metsanduse, sealhulgas agrometsanduse, keskkonna ja kliimakaitse, maaelualase ettevõtluse, arukate külade ja ÜPP sekkumiste jaoks. Muudatusettepanek 506 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 72 – lõige 2 2.  Käesoleva sekkumisliigi alusel võivad liikmesriigid katta mis tahes selliste asjakohaste meetmete kulusid, millega edendada innovatsiooni, juurdepääsu koolitusele ja nõustamisele ning teadmiste ja teabe vahetust ning levitamist, mis aitab saavutada artiklis 6 osutatud erieesmärke. 2.  Käesoleva sekkumisviisi alusel võivad liikmesriigid ja liit katta mis tahes selliste asjakohaste meetmete kulusid, millega edendada innovatsiooni, juurdepääsu koolitusele ja nõustamisele, kavade ja uuringute koostamist ning teadmiste ja teabe vahetust ning levitamist, mis aitab saavutada artiklis 6 osutatud erieesmärke. Muudatusettepanek 507 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 72 – lõige 3 – lõik 1 Liikmesriigid kehtestavad toetuse maksimummääraks 75 % rahastamiskõlblikest kuludest. Liikmesriigid võivad anda toetust kuni IXaa lisas ette nähtud maksimummääras. Muudatusettepanek 508 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 72 – lõige 3 – lõik 2 Erandina esimesest lõigust, juhul kui tegemist on põllumajandusettevõtte nõustamisteenuste alustamisega, võivad liikmesriigid anda toetust kindlaksmääratud summas kuni 200 000 eurot. Erandina esimesest lõigust, juhul kui tegemist on põllumajandusettevõtte nõustamisteenuste alustamisega, võivad liikmesriigid anda toetust kuni IXaa lisas ette nähtud maksimummääras. Muudatusettepanek 509 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 72 – lõige 4 4.  Erandina lõikest 3 võivad liikmesriigid kohaldada äärepoolseimates piirkondades ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel kõrgemat määra või maksta suurema summa kui see, mis on kehtestatud kõnealuses lõikes, et saavutada artiklis 6 osutatud erieesmärke. välja jäetud Muudatusettepanek 510 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 72 – lõige 6 a (uus) 6a.  Käesoleva artikli kohane toetus ei hõlma sellist teoreetilist või praktilist õpet, mis moodustab osa kesk- või kõrghariduse kohustuslikest tavaprogrammidest või -süsteemidest. Muudatusettepanek 511 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 72 – lõige 6 b (uus) 6b.  Teadmussiiret ja teavet pakkuvatel asutustel peab olema kõnealuse ülesande täitmiseks asjakohane suutlikkus personali kvalifikatsiooni ja koolituse näol. Muudatusettepanek 512 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 72 a (uus) Artikkel 72a Meetmed maapiirkonnas elavate naiste toetamiseks 1.  Liikmesriigid võtavad vastu erimeetmeid, mis keskenduvad naiste suuremale kaasamisele maapiirkondade majandusse kehtivate õigusaktidega kooskõlas olevate sekkumise abil artikli 6 lõikes 1 osutatud eesmärkide täitmiseks. 2.  Liikmesriigid võivad oma ÜPP strateegiakavades anda toetust, et edendada naiste kaasamist muuhulgas teadmussiirdesse ja teabemeetmetesse, nõustamisteenustesse, materiaalsesse varasse tehtavatesse investeeringutesse, põllumajandus- ja maaelualase ettevõtluse alustamisse ja arendamisse, digitehnoloogia kasutamisse ja koostöösse. Muudatusettepanek 513 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 72 b (uus) Artikkel 72b Arukate külade strateegia väljatöötamine 1.  Selleks et edendada digiüleminekut ja innovatsiooni, hõlbustada ettevõtluse arendamist, sotsiaalset kaasatust ja tööhõivet maapiirkondades, arendavad ja rakendavad liikmesriigid oma ÜPP strateegiakavades arukate külade strateegiat, võttes arvesse artikli 64 punktides a, b, d, e, g ja h sätestatud sekkumisviise ning elemente, mis tagavad artiklis 102 sätestatud kaasajastamise ja strateegiad. 2.  Liikmesriigid peaksid lisaks lõikes 1 sätestatud sekkumisviisidele suhtuma eriti hoolikalt meetmetesse, mille puhul käsitletakse maapiirkonnas järgmisi küsimusi: a)  maapiirkondade majanduse digiüleminek; b)  täppispõllumajandus; c)  digitaalsete platvormide arendamine; d)  liikuvus maapiirkondades; e)  sotsiaalne innovatsioon; f)  arukate energiasüsteemide, nutivõrkude ja aruka energiasalvestuse seadmete väljatöötamine kohalikul tasandil ning energiaühistute arendamise toetamine. 3.  Liikmesriigid peaksid võtma eelkõige arvesse EAFRD ja teiste Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahelist kooskõlastamist, nagu on sätestatud artikli 98 punkti d alapunktis iii. 4.  Liikmesriigid võivad lisada oma arukate külade strateegia kogukondade juhitud kohaliku arengu terviklikesse strateegiatesse, nagu on sätestatud määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artikli 25 lõikes c. Muudatusettepanek 514 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 73 – lõige 1 – lõik 1 ÜPP strateegiakava korraldusasutus või muu selleks määratud vahendusasutus määrab kindlaks valikukriteeriumid järgmiste sekkumisliikide puhul: investeeringud, noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine, põllumajandusettevõtluse stardiabi, koostöö, teadmiste vahetamine ja teave, pärast konsulteerimist artiklis 111 osutatud seirekomisjoniga. Valikukriteeriumidega tagatakse taotlejate võrdne kohtlemine, rahaliste vahendite tõhusam kasutamine ja toetuse suunamine vastavalt sekkumise eesmärgile. ÜPP strateegiakava korraldusasutus või asjakohasel juhul piirkondlikud korraldusasutused või muu selleks määratud vahendusasutus määrab kindlaks valikukriteeriumid järgmiste sekkumisviiside puhul: investeeringud, noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine, uued põllumajandustootjad, põllumajandusettevõtluse stardiabi, koostöö, teadmiste vahetamine ja teave, erimeetmed maapiirkondades elavate naiste, samuti digitehnoloogia kasutamise toetamiseks, pärast konsulteerimist artiklis 111 osutatud seirekomisjoniga. Valikukriteeriumidega tagatakse taotlejate võrdne kohtlemine, rahaliste vahendite tõhusam kasutamine ja toetuse suunamine vastavalt sekkumise eesmärgile. Muudatusettepanek 515 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 73 – lõige 1 – lõik 2 Liikmesriigid võivad otsustada mitte kohaldada valikukriteeriumeid selliste investeeringusekkumiste puhul, mis on selgelt suunatud keskkonnaeesmärkidele või mida rakendatakse koos ökosüsteemide taastamise tegevustega. Liikmesriigid võivad otsustada mitte kohaldada valikukriteeriumeid selliste investeeringute puhul, mis on seotud katastroofijärgsete taastamistegevustega. Muudatusettepanek 516 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 73 – lõige 4 4.  Valikukriteeriumid ei tohi olla kindlaks määratud tegevuste puhul, mis on saanud programmi „Horisont 2020“ või „Euroopa horisont“ kvaliteedimärgise või on valitud välja programmi „Life+“ raames, tingimusel et sellised tegevused on ÜPP strateegiakavaga kooskõlas. välja jäetud Muudatusettepanek 1173 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 73 – lõige 5 5.  Tegevusi ei valita toetuse saamiseks välja, kui need on füüsiliselt lõpetatud või täielikult ellu viidud enne, kui taotlus ÜPP strateegiakava raames rahastuse saamiseks on korraldusasutusele esitatud, olenemata sellest, kas kõik seonduvad maksed on tehtud või mitte. 5.  Tegevusi ei valita toetuse saamiseks välja, kui need on füüsiliselt lõpetatud või täielikult ellu viidud enne, kui taotlus ÜPP strateegiakava raames rahastuse saamiseks on korraldusasutusele esitatud, olenemata sellest, kas kõik seonduvad maksed on tehtud või mitte. Erandina esimesest lõigust võib toetuse saamiseks valida seemikute varajase hooldamise ja noorte istikute hooldamise ökoloogilistel, kaitse- ja meelelahutuslikel eesmärkidel, kui need tööd on füüsiliselt lõpetatud enne, kui ametiasutusele esitatakse toetuse taotlus. Selliseid tegevusi ei nõuta või neil loetakse olevat ergutav mõju, kui i)   abikavaga antakse õigus saada abi kooskõlas objektiivsete kriteeriumidega ja ilma et liikmesriik saaks täiendavalt oma kaalutlusõigust kasutada; abi andmise tingimus on see, et abikava jaoks ette nähtud eelarve ei ole ammendatud; ii)   abikava on vastu võetud ja jõustunud enne, kui toetusesaaja on kandnud rahastamiskõlblikke kulusid; iii)   abikava hõlmab ainult selliseid alasid, kus vastavalt riiklikele õigusaktidele on kasvama pandud uus mets ja pädevat asutust on sellest teavitatud; ning iv)   abikava hõlmab ainult selliseid meetmeid, mis põhinevad metsamajanduskaval või sellega samaväärsel kaval. Muudatusettepanek 517 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 74 – lõige 5 – lõik 1 a (uus) Kui tegemist on põllumajandustootjatega, keda on mõjutanud rasked ilmastikutingimused ja/või turukriis, võidakse käesoleva lõike punktis a sätestatud makseid tagada käibekapitaliga. Muudatusettepanek 518 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 74 – lõige 5 a (uus) 5a.  Kui käesoleva artikli alusel rahalisi vahendeid ei kasutata või tagastatakse rahastamisvahendist, tuleks need säilitada kasutamiseks ÜPP strateegilise kava maaelu arengu osas. Muudatusettepanek 519 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 75 [...] välja jäetud Muudatusettepanek 520 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 78 – lõik 1 Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 138 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust seoses täiendavate nõuetega lisaks käesolevas peatükis sätestatud nõuetele, mis hõlmavad tingimusi, mille alusel saada maaelu arengu toetust järgmistes sekkumisliikides: Komisjonil on ka õigus võtta vastu õigusakte, mis on delegeeritud artikli 138 kohaselt, millega täiendatakse IXb lisa minimaalsete ja maksimaalsete piirmäärade osas seoses käesolevas peatükis toodud toetustega. (a)  halduskohustused, millele on osutatud artiklis 65; (b)  investeeringud, millele on osutatud artiklis 68; (c)  koostöö, millele on osutatud artiklis 71. Muudatusettepanek 521 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 79 – pealkiri EAGFist ja EAFRDst rahastatavad kulud EAGFi ja EAFRD rahaeraldised Muudatusettepanek 522 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 79 – lõige 1 – sissejuhatav osa 1.  EAGFist rahastatakse sekkumisliike, mis on seotud: 1.  EAGFi rahastamispakett perioodiks 2021–2027 on 2018. aasta hindades 286 143 miljonit eurot (jooksevhindades 322 511 miljonit eurot). Selle rahastamispaketi raames ja määruse (EL) [HzR] II jaotise I peatüki sätetest olenemata rahastatakse EAGFist sekkumisviise, mis on seotud: Muudatusettepanek 523 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 79 – lõige 2 2.  EAFRDst rahastatakse sekkumisliike, millele on osutatud III jaotise IV peatükis. 2.  Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi rahastamispakett perioodiks 2021–2027 on 2018. aasta hindades 96 712 miljonit eurot (jooksevhindades 109 000 miljonit eurot). EAFRDst rahastatakse sekkumisviise, millele on osutatud III jaotise IV peatükis, artiklis 112 osutatud tehnilist abi liikmesriikide algatusel ning artikli 83 lõikes 2 osutatud tehnilist abi komisjoni algatusel. Muudatusettepanek 524 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 80 – lõige 1 1.  Kulud on EAGFi ja EAFRD osaluste jaoks rahastamiskõlblikud alates selle aasta 1. jaanuarist, mis järgneb aastale, millal komisjon ÜPP strateegiakava heaks kiidab. 1.  Kulud on EAGFi ja EAFRD osaluste jaoks rahastamiskõlblikud alates ajast, millal komisjon ÜPP strateegiakava heaks kiidab. Muudatusettepanek 525 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 80 – lõige 2 – lõik 1 Kulud, mis muutuvad rahastamiskõlblikuks ÜPP strateegiakava muudatuse tõttu, on EAFRD osaluse saamiseks rahastamiskõlblikud alates kuupäevast, millal muutmistaotlus komisjonile esitatakse. Kulud, mis muutuvad rahastamiskõlblikuks ÜPP strateegiakava muudatuse tõttu, on EAFRD ja EAGFi osaluse saamiseks rahastamiskõlblikud alates kuupäevast, millal muutmistaotlus komisjonile esitatakse. Muudatusettepanek 526 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 80 – lõige 2 – lõik 2 Erandina artikli 73 lõikest 5 ja esimesest lõigust võib selliste erakorraliste meetmete puhul, mis on tingitud loodusõnnetustest, katastroofidest või ebasoodsatest ilmastikutingimustest või liikmesriigi või piirkonna sotsiaalmajanduslike tingimuste olulisest ja järsust muutumisest, näha ÜPP strateegiakavaga ette, et EAFRDst rahastatavate, strateegiakava muutmisega seotud kulude rahastamiskõlblikkus võib alata alates kuupäevast, mil sündmus toimus. Erandina artikli 73 lõikest 5 ja esimesest lõigust võib selliste erakorraliste meetmete puhul, mis on tingitud loodusõnnetustest, katastroofidest, sealhulgas tulekahjud, põud ja üleujutused, või ebasoodsatest ilmastikutingimustest, epideemiatest või liikmesriigi või piirkonna sotsiaalmajanduslike tingimuste olulisest ja järsust muutumisest, näha ÜPP strateegiakavaga ette, et EAFRDst rahastatavate, strateegiakava muutmisega seotud kulude rahastamiskõlblikkus võib alata alates kuupäevast, mil sündmus toimus. Muudatusettepanek 527 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 80 – lõige 3 3.  Kulud on EAFRD toetuse saamiseks rahastamiskõlblikud, kui need on kandnud toetusesaaja ja need on makstud 31. detsembriks [2029]. Lisaks on kulud EAFRD toetuse saamiseks rahastamiskõlblikud ainult juhul, kui makseasutus maksab asjaomase toetuse tegelikult 31. detsembriks [2029]. 3.  Kulud on EAFRD osaluse saamiseks rahastamiskõlblikud, kui need on kandnud toetusesaaja ja need on makstud 31. detsembriks [2030]. Lisaks on kulud EAFRD osaluse saamiseks rahastamiskõlblikud ainult juhul, kui makseasutus maksab asjaomase toetuse tegelikult 31. detsembriks [2030]. Muudatusettepanek 528 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 82 – lõige 3 3.  Saksamaale eraldatav liidu rahaline toetus sekkumisliikidele humalasektoris on 2 188 000 eurot aastas. 3.  Saksamaale eraldatav liidu rahaline toetus sekkumisviisidele humalasektoris on X eurot aastas. Muudatusettepanek 529 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 82 – lõik 4 – punkt a (a)  Kreekale 10 666 000 eurot aastas; a)  Kreekale X eurot aastas; Muudatusettepanek 530 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 82 – lõige 4 – punkt b (b)  Prantsusmaale 554 000 eurot aastas ja b)  Prantsusmaale X eurot aastas ja Muudatusettepanek 531 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 82 – lõige 4 – punkt c (c)  Itaaliale 34 590 000 eurot aastas. c)  Itaaliale X eurot aastas. Muudatusettepanek 532 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 82 – lõige 7 7.  Liikmesriigid võivad vaadata lõikes 6 nimetatud otsused 2023. aastal läbi osana oma ÜPP strateegiakava muutmise taotlusest, millele on osutatud artiklis 107. 7.  Kaks aastat pärast strateegiakavade kohaldamise alguskuupäeva võivad liikmesriigid vaadata lõikes 6 nimetatud otsused läbi osana oma ÜPP strateegiakava muutmise taotlusest, millele on osutatud artiklis 107. Muudatusettepanek 533 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 83 – lõige 1 1.  Käesoleva määruse alusel antava liidu toetuse kogusumma maaelu arengu sekkumisliikide jaoks ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027 on jooksevhindades 78 811 miljonit eurot kooskõlas mitmeaastase finantsraamistikuga aastateks 2021–202738. 1.  Käesoleva määruse alusel antava liidu toetuse kogusumma maaelu arengu sekkumisviiside jaoks ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027 on jooksevhindades 109 000 miljonit eurot kooskõlas mitmeaastase finantsraamistikuga aastateks 2021–202738. __________________ __________________ 38 Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027: komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele (COM(2018)0322). 38 Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027: komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele (COM(2018)0322). Muudatusettepanek 534 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 85 – lõige 1 1.  ÜPP strateegiakavadega kehtestatakse kõikidele sekkumistele kohaldatav ühtne EAFRD osaluse määr. 1.  ÜPP strateegiakavadega kehtestatakse sekkumistele kohaldatav ühtne EAFRD osaluse määr piirkondades, mis vastavad ühise statistiliste territoriaalüksuste liigituse 2. tasandile (edaspidi „NUTS 2. tasand“), mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1059/2003. Muudatusettepanek 535 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 85 – lõige 1 a (uus) 1a.  EAFRD vahendid eraldatakse järgmisele kolmele NUTS 2. tasandi piirkonna kategooriale: a)  vähem arenenud piirkonnad, mille SKP elaniku kohta on väiksem kui 75 % EL 27 keskmisest SKPst (edaspidi „vähem arenenud piirkonnad“); b)  üleminekupiirkonnad, mille SKP elaniku kohta on vahemikus 75–100 % EL 27 keskmisest SKPst (edaspidi „üleminekupiirkonnad“); c)  enam arenenud piirkonnad, mille SKP elaniku kohta on suurem kui 100 % EL 27 keskmisest SKPst (edaspidi „enam arenenud piirkonnad“). Piirkondade klassifitseerimine ühte kolmest piirkonnakategooriast määratakse kindlaks selle alusel, kuidas iga piirkonna ostujõu standardites väljendatud ja liidu arvandmete alusel ajavahemikuks 2014–2016 arvutatud SKP elaniku kohta on seotud EL 27 sama võrdlusperioodi keskmise SKPga. Muudatusettepanek 536 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 85 – lõige 2 – lõik 1 – punkt a (a)  70 % rahastamiskõlblikest avaliku sektori kuludest äärepoolseimates piirkondades ja Egeuse mere väikesaartel (määruse (EL) nr 229/2013 tähenduses); a)  85 % rahastamiskõlblikest avaliku sektori kuludest äärepoolseimates piirkondades ja Egeuse mere väikesaartel (määruse (EL) nr 229/2013 tähenduses); Muudatusettepanek 537 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 85 – lõige 2 – lõik 1 – punkt b (b)  70 % rahastamiskõlblikest avaliku sektori kuludest vähem arenenud piirkondades; b)  85 % rahastamiskõlblikest avaliku sektori kuludest vähem arenenud piirkondades; Muudatusettepanek 538 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 85 – lõige 2 – lõik 1 – punkt b a (uus) ba)  65 % üleminekupiirkondade jaoks; Muudatusettepanek 539 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 85 – lõige 2 – lõik 1 – punkt c (c)  65 % rahastamiskõlblikest kuludest artikli 66 kohaste maksete puhul; c)  75 % rahastamiskõlblikest kuludest artikli 66 kohaste maksete puhul; Muudatusettepanek 540 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 85 – lõige 2 – lõik 1 – punkt d (d)  43 % rahastamiskõlblikest avaliku sektori kuludest muudes piirkondades. d)  53 % rahastamiskõlblikest avaliku sektori kuludest muudes piirkondades. Muudatusettepanek 541 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 85 – lõik 3 – punkt a (a)  80 % käesoleva määruse artiklis 65 osutatud halduskohustuste, käesoleva määruse artiklis 67 osutatud toetusmaksete, käesoleva määruse artiklis 68 osutatud mittetulusate investeeringute, käesoleva määruse artikli 71 kohaste Euroopa innovatsioonipartnerluse toetamise ning programmi „LEADER“ puhul, millele on määruse (EL) [CPR] artiklis 25 osutatud kui kogukonna juhitud kohalikule arengule; a)  90 % käesoleva määruse artiklis 65 osutatud majandamiskohustuste, käesoleva määruse artiklis 67 osutatud toetusmaksete, käesoleva määruse artiklis 68 osutatud mittetulusate investeeringute, mis on seotud metsastamise ning keskkonna- ja kliimaalaste erieesmärkidega, millele on osutatud artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f, artikli 69 lõike 2 punktis a osutatud tegevuste, käesoleva määruse artikli 71 kohaste Euroopa innovatsioonipartnerluse toetamise ning programmi „LEADER“ puhul, millele on määruse (EL) [CPR] artiklis 25 osutatud kui kogukonna juhitud kohalikule arengule, artiklis 72 osutatud tegevuste, rahastamisvahenditest toetatavate tegevuste, artiklis 72 a (uus) osutatud meetmete ning väherahvastatud piirkondade puhul. Muudatusettepanek 542 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 85 – lõige 3 – punkt b (b)  100 % selliste tegevuste puhul, mida rahastatakse vahenditest, mis paigutatakse ümber EAFRDsse kooskõlas käesoleva määruse artiklitega 15 ja 90. b)  100 % selliste tegevuste puhul, mida rahastatakse vahenditest, mis paigutatakse ümber EAFRDsse kooskõlas käesoleva määruse artikliga 90, kui nende tegevustega täidetakse artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f osutatud keskkonna- ja kliimaalaseid erieesmärke. Muudatusettepanek 1134 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 86 Artikkel 86 Artikkel 86 Miinimum- ja maksimumrahaeraldised Miinimum- ja maksimumrahaeraldised 1.  Vähemalt 5 % EAFRD koguosalusest ÜPP strateegiakavas, nagu on esitatud IX lisas, nähakse ette programmile „LEADER“, millele on määruse (EL) [CPR] artiklis 25 osutatud kui kogukonna juhitud kohalikule arengule. 1.  Vähemalt 5 % EAFRD koguosalusest ÜPP strateegiakavas, nagu on esitatud IX lisas, nähakse ette programmile „LEADER“, millele on määruse (EL) [CPR] artiklis 25 osutatud kui kogukonna juhitud kohalikule arengule. 2.  Vähemalt 30 % EAFRD koguosalusest ÜPP strateegiakavas nähakse ette sekkumisteks, millega saavutada keskkonna- ja kliimaalaseid erieesmärke, mis on esitatud käesoleva määruse artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f, välja arvatud artikli 66 kohased sekkumised. 2.  Vähemalt 35 % EAFRD koguosalusest ÜPP strateegiakavas, nagu on esitatud IX lisas, nähakse ette igat liiki sekkumisteks, millega saavutada keskkonna- ja kliimaalaseid erieesmärke, mis on esitatud käesoleva määruse artikli 6 lõike 1 punktides d, e, f ja i. Esimeses lõigus osutatud EAFRD koguosaluse arvutamisel võib arvesse võtta kõige rohkem 40 % vastavalt artiklile 66 antavatest toetustest. Esimest lõiku ei kohaldata äärepoolseimate piirkondade suhtes. Esimest lõiku ei kohaldata äärepoolseimate piirkondade suhtes. 2a.   Vähemalt 30 % EAFRD koguosalusest ÜPP strateegiakavas, nagu on esitatud IX lisas, nähakse ette artiklite 68, 70, 71 ja 72 kohasteks sekkumisteks, millega saavutada aruka, paindliku ja mitmekesise põllumajanduse arendamiseks ette nähtud erieesmärke, nagu määratletud käesoleva määruse artikli 6 lõike 1 punktides a, b ja c. 3.  Kuni 4 % EAFRD koguosalusest ÜPP strateegiakavas, nagu on esitatud IX lisas, võib kasutada liikmesriikide algatusel võetud tehnilise abi meetmete rahastamiseks, millele on osutatud artiklis 112. 3.  Kuni 4 % EAFRD koguosalusest ÜPP strateegiakavas, nagu on esitatud IX lisas, võib kasutada liikmesriikide algatusel võetud tehnilise abi meetmete rahastamiseks, millele on osutatud artiklis 112. EAFRD osalust võib suurendada 6 %-ni selliste ÜPP strateegiakavade puhul, kus maaelu arenguks antava liidu toetuse kogusumma on kuni 90 miljonit. EAFRD osalust võib suurendada 6 %-ni selliste ÜPP strateegiakavade puhul, kus maaelu arenguks antava liidu toetuse kogusumma on kuni 90 miljonit. Tehniline abi hüvitatakse määruse (EL, Euratom.../... [uus finantsmäärus] artikli 125 lõike 1 punkti e kohase kindlamääralise maksena määruse (EL) nr [HZR] artikli 30 kohaste vahemaksete raames. Kõnealune kindlamääraline makse kujutab endast protsenti ÜPP strateegiakavas tehnilise abi jaoks ette nähtud deklareeritud kogukulust. Tehniline abi hüvitatakse määruse (EL, Euratom.../... [uus finantsmäärus] artikli 125 lõike 1 punkti e kohase kindlamääralise maksena määruse (EL) nr [HZR] artikli 30 kohaste vahemaksete raames. Kõnealune kindlamääraline makse kujutab endast protsenti ÜPP strateegiakavas tehnilise abi jaoks ette nähtud deklareeritud kogukulust. 4.  Iga liikmesriik peab eraldama X lisas kehtestatud miinimumsumma selleks, et aidata kaasa erieesmärgile „olla atraktiivne noorte põllumajandustootjate jaoks ja soodustada ettevõtluse arendamist“, mis on sätestatud artikli 6 lõike 1 punktis g. Lähtudes olukorra tugevate ja nõrkade külgede, võimaluste ja ohtude analüüsist (edaspidi „SWOT-analüüs“) ning käsitlemist vajavate vajaduste kindlakstegemisest kasutatakse summat järgmisteks sekkumisliikideks: 4.  Liikmesriigid eraldavad täiendavaks sissetulekutoetuseks noortele põllumajandustootjatele vastavalt artiklis 27 ettenähtule vähemalt X lisas kehtestatud summad. (a)   noorte põllumajandustootjate täiendav sissetulekutoetus, mis on kehtestatud artiklis 27; (b)   noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine, millele on osutatud artiklis 69. 4a.   Liikmesriigid eraldavad vähemalt 60 % VII lisas sätestatud summadest: a)   III jaotise II peatüki 2. alajaos nimetatud jätkusuutlikkuse tagamise määratud sissetulekutoetuseks; b)   III jaotise II peatüki 2. jao 3. alajaos nimetatud ümberjaotavaks toetuseks; c)   III jaotise II peatüki 2. jao 1. alajaos nimetatud tootmiskohustusega seotud toetusteks; d)   III jaotise III peatüki 7. jaos nimetatud sekkumisviisideks muudes sektorites. Liikmesriik võib erandina esimese lõike alusel eraldatud summast juhul, kui ta kasutab artikli 90 lõike 1 esimese lõigu punktis a sätestatud varianti, esimese lõigu alusel määratud miinimumsummat suurenenud summa ulatuses vähendada. 4b.   Vähemalt 6 % VII lisas sätestatud summadest eraldatakse artiklis 26 osutatud ümberjaotatavaks toetuseks. 4c.   Vähemalt 30 % VII lisas sätestatud perioodiks 2023–2027 eraldatud kogusummast tuleb jätta artiklis 28 nimetatud kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavade jaoks. Kui kõigi iga-aastaste summade kogusumma vastab sellele protsendile, võivad liikmesriigid igal kalendriaastal eraldada erineva summa, mis võib olla liikmesriigi poolt vastavalt esimesele lausele määratud protsendist väiksem või suurem. Liikmesriik võib erandina artikli 28 alusel eraldatud summast juhul, kui ta kasutab artikli 90 lõike 1 esimese lõigu punktis a sätestatud varianti, esimese lõigu alusel määratud miinimumsummat suurenenud summa ulatuses vähendada. 5.  Tootmiskohustusega seotud toetuste puhul, millele on osutatud III jaotise II peatüki 2. jao 1. alajaos, peab soovitusliku rahaeraldise ülemmäär olema 10 % VII lisaga ette nähtud summadest. 5.  Tootmiskohustusega seotud toetuste puhul, millele on osutatud III jaotise II peatüki 2. jao 1. alajaos, peab soovitusliku rahaeraldise ülemmäär olema 10 % VII lisaga ette nähtud summadest. Liikmesriigid võivad osa sellest üle kanda artikli 82 lõikes 6 sätestatud maksimumeraldise suurendamiseks, kui eraldis on ebapiisav III jaotise III peatüki 7. jaos käsitletud sekkumiste rahastamiseks. Erandina esimesest lõigust võivad liikmesriigid, kes vastavalt määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 53 lõikele 4 kasutasid vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetuseks rohkem kui 13 % oma iga-aastasest riiklikust ülemmäärast, mis on sätestatud kõnealuse määruse II lisas, otsustada kasutada tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetust rohkem kui 10 % ulatuses VII lisaga ette nähtud summast. Saadav protsendimäär ei tohi ületada protsendimäära, mille komisjon on heaks kiitnud vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetuse puhul 2018. taotlusaasta kohta. Erandina esimesest lõigust võivad liikmesriigid, kes vastavalt määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 53 lõikele 4 kasutasid vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetuseks rohkem kui 13 % oma iga-aastasest riiklikust ülemmäärast, mis on sätestatud kõnealuse määruse II lisas, otsustada kasutada tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetust rohkem kui 10 % ulatuses VII lisaga ette nähtud summast. Saadav protsendimäär ei tohi ületada protsendimäära, mille komisjon on heaks kiitnud vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetuse puhul 2018. taotlusaasta kohta. Esimeses lõigus osutatud protsendimäära võib suurendada kuni 2 % võrra, tingimusel et summa, mis vastab 10 % ületavale protsendimäärale, eraldatakse III jaotise II peatüki 2. jao 1. alajao kohaselt valgurikaste taimede toetusele. Esimeses lõigus osutatud protsendimäära võib suurendada kuni 2 % võrra, tingimusel et summa, mis vastab 10 % ületavale protsendimäärale, eraldatakse III jaotise II peatüki 2. jao 1. alajao kohaselt valgurikaste taimede toetusele. Heakskiidetud ÜPP strateegiakavasse lisatud summa, mis tuleneb esimese ja teise lõigu kohaldamisest, on siduv. Heakskiidetud ÜPP strateegiakavasse lisatud summa, mis tuleneb esimese ja teise lõigu kohaldamisest, on siduv. 6.  Ilma et see piiraks määruse (EL) [HzR] artikli 15 kohaldamist, ei tohi maksimumsumma, mida võib liikmesriigis enne käesoleva määruse artikli 15 kohaldamist käesoleva määruse III jaotise II peatüki 2. jao 1. alajao kohaselt kalendriaastal anda, ületada summasid, mis on määratud kindlaks ÜPP strateegiakavas kooskõlas lõikega 6. 6.  Ilma et see piiraks määruse (EL) [HzR] artikli 15 kohaldamist, ei tohi maksimumsumma, mida võib liikmesriigis enne käesoleva määruse artikli 15 kohaldamist käesoleva määruse III jaotise II peatüki 2. jao 1. alajao kohaselt kalendriaastal anda, ületada summasid, mis on määratud kindlaks ÜPP strateegiakavas kooskõlas lõikega 5. 7.  Liikmesriigid võivad otsustada oma ÜPP strateegiakavas kasutada teatavat osa EAFRD eraldisest, et toetada ja ajakohastada [LIFE määruse] raames kindlaks määratud strateegilisi loodusprojekte ning rahastada põllumajandus- ja maaeluvaldkonna inimeste õppimisega seotud riikidevahelist liikuvust kooskõlas [Erasmuse määrusega]. 7.  Liikmesriigid võivad otsustada oma ÜPP strateegiakavas kasutada teatavat osa EAFRD eraldisest, et toetada ja ajakohastada põllumajandustootjate kogukondade kaasamise korral [LIFE määruse] raames kindlaks määratud strateegilisi loodusprojekte ning rahastada põllumajandus- ja maaeluvaldkonna inimeste õppimisega seotud riikidevahelist liikuvust kooskõlas [Erasmuse määrusega], pöörates eelkõige tähelepanu noortele põllumajandustootjatele ja maapiirkonnas elavatele naistele. Muudatusettepanek 1135 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 87 Artikkel 87 Artikkel 87 Kliimameetmetega seotud kulude kontrollimine Kliimameetmetega seotud kulude kontrollimine 1.  Liikmesriikide esitatud teabe põhjal hindab komisjon poliitika panust kliimamuutuste eesmärkide saavutamisse, kasutades lihtsat ja ühtset metoodikat. 1.  Liikmesriikide esitatud teabe põhjal hindab komisjon poliitika panust kliimamuutuste eesmärkide saavutamisse, kasutades ühtset rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikat. 2.   Panust kulude kontrollimise sihtväärtuse saavutamisel hinnatakse konkreetse panuse kaalu kindlaksmääramise abil, jaotades panused lähtuvalt sellest, kas toetus annab kliimamuutustega seotud eesmärkide saavutamisele märkimisväärse või mõõduka panuse. Kaal määratakse kindlaks järgmiselt: (a)  40 % kuludest jätkusuutlikkuseks antava põhilise sissetulekutoetuse ja täiendava sissetulekutoetuse puhul, millele on osutatud III jaotise II peatüki II jao 2. ja 3. alajaos; (b)  100 % kuludest kliima- ja keskkonnakavade puhul, millele on osutatud III jaotise II peatüki II jao 4. alajaos; (c)  100 % kuludest sekkumistele, millele on osutatud artikli 86 lõike 2 esimeses lõigus; (d)  40 % kuludest looduslike või muude pindalapõhiste piirangute puhul, millele on osutatud artiklis 66. 2a.  Komisjon töötab artiklis 139a viidatud vahehindamise raames välja ühtse teaduspõhise ja rahvusvaheliselt tunnustatud metoodika kliima- ja keskkonnaalaste eesmärkide täitmiseks, sh elurikkuse säilitamiseks tehtud kulutuste täpsemaks jälgimiseks, ja hindab eri tüüpi meetmete hinnangulist panust. Muudatusettepanek 1175 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 88 – lõige 1 a (uus) 1a.   Lõikes 1 osutatud kavandatud ühikusummad peavad olema ühtsed või keskmised, nagu liikmesriigid on kindlaks määranud. Muudatusettepanek 554 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 89 – lõige 1 – lõik 2 Varieeruvusprotsent on protsent, mille ulatuses võib tegeliku keskmise või ühtse ühikuväärtuse summa ületada kavandatud keskmist või ühesugust ühikuväärtust, millele on osutatud ÜPP strateegiakavas. Varieeruvusprotsent on protsent, mille ulatuses võib tegeliku keskmise või ühtse soovitusliku ühikuväärtuse summa ületada kavandatud keskmist või ühesugust soovituslikku ühikuväärtust, millele on osutatud ÜPP strateegiakavas. Muudatusettepanek 555 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 89 – lõige 1 – lõik 3 Mitte ühegi otsetoetuste vormis sekkumise puhul ei tohi tegeliku keskmise või ühtse ühikuväärtuse summa olla kunagi väiksem kui kavandatud ühikusumma, välja arvatud juhul, kui realiseeritud väljund ületab ÜPP strateegiakavas kindlaks määratud kavandatud väljundit. Mitte ühegi otsetoetuste vormis sekkumise puhul ei tohi tegeliku keskmise või ühtse soovitusliku ühikuväärtuse summa olla kunagi väiksem kui kavandatud soovituslik ühikusumma, välja arvatud juhul, kui realiseeritud väljund ületab ÜPP strateegiakavas kindlaks määratud kavandatud väljundit. Muudatusettepanek 556 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 89 – lõige 1 – lõik 4 Kui sekkumise raames on kindlaks määratud erinevad summad ühiku kohta, kohaldatakse käesolevat lõiku vastava sekkumise iga ühtse või keskmise ühikusumma suhtes. Kui sekkumise raames on kindlaks määratud erinevad soovituslikud summad ühiku kohta, kohaldatakse käesolevat lõiku vastava sekkumise iga ühtse või keskmise soovitusliku ühikusumma suhtes. Muudatusettepanek 557 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 89 – lõige 2 a (uus) 2a.  Liikmesriigid võivad summasid sekkumisviiside piires ümber jaotada. Muudatusettepanek 1136 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 90 Artikkel 90 Artikkel 90 Otsetoetuste eraldiste ja EAFRD eraldiste vaheline paindlikkus Otsetoetuste eraldiste ja EAFRD eraldiste vaheline paindlikkus 1.  artikli 106 lõikega 1 ette nähtud ÜPP strateegiakava ettepanekus võivad liikmesriigid otsustada ümber paigutada: 1.  artikli 106 lõikega 1 ette nähtud ÜPP strateegiakava ettepanekus võivad liikmesriigid otsustada ümber paigutada: (a)  kuni 15 % liikmesriigi otsetoetuste eraldisi, mis on ette nähtud IV lisas ja millest on maha arvatud VI lisaga ette nähtud puuvillatoetuse eraldised, kalendriaastateks 2021–2026 liikmesriigi EAFRD eraldistesse aastateks 2022–2027. või a)  kuni 12% liikmesriigi otsetoetuste eraldiste kogusummast, mis on ette nähtud IV lisas ja millest on maha arvatud VI lisaga ette nähtud puuvillatoetuse eraldised kalendriaastateks 2023–2026 ja mis on üle kantud liikmesriigi EAFRD eraldistesse aastateks 2024–2027, kui liikmesriigid kasutavad vastavat suurenemist artiklis 65 nimetatud põllumajanduse keskkonnasekkumiste jaoks põllumajandustootjate hüvanguks; või (b)  kuni 15 % eelarveaastateks 2022–2027 liikmesriigile ette nähtud EAFRD eraldisi liikmesriigile IV lisas kindlaks määratud otsetoetustesse kalendriaastateks 2021–2026. b)  kuni 5 % eelarveaastateks 2024–2027 liikmesriigile ette nähtud EAFRD eraldisi liikmesriigile IV lisas kindlaks määratud otsetoetustesse kalendriaastateks 2023–2026, kui vastav suurenemine eraldatakse artiklis 28 osutatud tegevusteks. Liikmesriigi otsetoetusteeraldiste EAFRD eraldistesse ümberpaigutamise protsenti, millele on osutatud esimeses lõigus, võib suurendada: Erandina esimese lõigu puntist b võivad liimesriigid, kus keskmine summa hektari kohta on liidu keskmisest madalam, paigutada kuni 12 % EAFRD eraldistest ümber otsetoetuseraldisteks. Ümberpaigutatud summa ei tohi aga olla suurem kui summa, mis on vajalik, et viia riigi keskmine summa hektari kohta vastavusse liidu keskmisega. See eraldatakse täies ulatuses artiklis 28 nimetatud sekkumisteks. (a)   kuni 15 protsendipunkti võrra, kui liikmesriigid kasutavad vastavat suurenemist EAFRD rahastatud sekkumistes, et täita artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f osutatud keskkonna- ja kliimaalaseid erieesmärke; (b)   kuni 2 protsendipunkti võrra, kui liikmesriigid kasutavad vastavat suurendamist vastavalt artikli 86 lõike 5 punktile b. Vastavalt käesoleva artikli lõike 1 punktile a otsetoetuste jaoks ümberpaigutatud eraldised võib lahutada artikli 86 lõikes 4a või lõikes 4c või nendes mõlemas sätestatud kohustuste osast. 2.  Lõikes 1 osutatud otsustes esitatav lõikega 1 ette nähtud protsendimäär võib kalendriaastate lõikes erineda. 2.  Lõikes 1 osutatud otsustes esitatav lõikega 1 ette nähtud protsendimäär võib kalendriaastate lõikes erineda. 3.  Liikmesriigid võivad vaadata lõikes 1 nimetatud otsused 2023. aastal läbi osana oma ÜPP strateegiakava muutmise taotlusest, millele on osutatud artiklis 107. 3.  Liikmesriigid võivad vaadata lõikes 1 nimetatud otsused 2024. aastal läbi osana oma ÜPP strateegiakava muutmise taotlusest, millele on osutatud artiklis 107. Liikmesriigid edastavad oma lõikes 1 osutatud otsused ja artiklite 15 ja 26 rakendamist puudutava otsuse komisjonile hiljemalt 31. detsembriks 2021. Muudatusettepanek 562 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 91 – lõik 1 Iga liikmesriik koostav oma ÜPP strateegiakava kooskõlas käesoleva määrusega, et rakendada EAGFi ja EAFRD poolt rahastatavat liidu toetust artiklis 6 sätestatud erieesmärkide saavutamiseks. Iga liikmesriik ja asjakohastel puhkudel koostöös piirkondadega koostab oma ÜPP strateegiakava kooskõlas käesoleva määrusega, et rakendada EAGFi ja EAFRD poolt rahastatavat liidu toetust artikli 6 lõikes 1 sätestatud erieesmärkide saavutamiseks. Muudatusettepanek 563 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 91 – lõik 2 Artikli 103 lõikes 2 osutatud SWOT-analüüsi ja artiklis 96 osutatud vajaduste hindamise põhjal määrab iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas artiklis 97 osutatud sekkumisstrateegia, milles määratakse kindlaks mõõdetavad sihtväärtused ja vahe-eesmärgid artiklis 6 sätestatud erieesmärkide saavutamiseks. Sihtväärtused määratakse kindlaks I lisas osutatud tulemusnäitajate ühise kogumi alusel. Artikli 103 lõikes 2 osutatud SWOT-analüüsi ja artiklis 96 osutatud vajaduste hindamise põhjal määrab iga liikmesriik ja asjakohastel puhkudel koostöös piirkondadega oma ÜPP strateegiakavas artiklis 97 osutatud sekkumisstrateegia, milles määratakse kindlaks mõõdetavad sihtväärtused ja vahe-eesmärgid artiklis 6 sätestatud erieesmärkide saavutamiseks. Sihtväärtused määratakse kindlaks I lisas osutatud tulemusnäitajate ühise kogumi alusel. Muudatusettepanek 564 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 91 – lõik 4 Iga ÜPP strateegiakava hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027. Iga ÜPP strateegiakava hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist 2022 kuni 31. detsembrini 2027. Muudatusettepanek 565 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 91 – lõik 4 a (uus) ÜPP strateegiakavade heakskiitmine ja rakendamine liikmesriikides ei põhjusta toetusesaajate jaoks viivitusi abi taotlemise perioodil ega õigeaegsel väljamaksmisel toetusesaajatele. Muudatusettepanek 832cp1 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 92 – pealkiri Suuremad ambitsioonid keskkonna- ja kliimaalaste eesmärkide puhul Keskkonna-, kliima- ja loomade heaolu alaste eesmärkide suurem ambitsioonikus Muudatusettepanek 567 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 92 – lõige 1 1.  Iga liikmesriik seab eesmärgiks anda oma ÜPP strateegiakava ja eelkõige sekkumisstrateegia elementide abil, millele on osutatud artikli 97 lõike 2 punktis a, suurem üldine panus konkreetsete keskkonna- ja kliimaalaste eesmärkide, mis on sätestatud artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f, saavutamisse võrrelduna üldise panusega, mida andis määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 110 lõike 2 esimese lõigu punktis b sätestatud eesmärgi saavutamine EAGFi ja EAFRD toetuste abil ajavahemikul 2014–2020. 1.  Iga liikmesriik seab eesmärgiks anda oma ÜPP strateegiakava ja eelkõige sekkumisstrateegia elementide abil, millele on osutatud artikli 97 lõike 2 punktis a, suurem üldine eraldatud eelarveosa konkreetsete põllumajanduskeskkonna ja kliimaalaste eesmärkide, mis on sätestatud artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f, saavutamisse võrrelduna üldise eelarveosaga, mis eraldati määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 110 lõike 2 esimese lõigu punktis b sätestatud eesmärgi saavutamiseks EAGFi ja EAFRD osaluste abil ajavahemikul 2014–2020. Muudatusettepanek 832cp4 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 92 – lõige 2 2.  Iga liikmesriik selgitab olemasoleva teabe põhjal oma ÜPP strateegiakavas, kuidas ta suurema üldise panuse abil lõikes 1 sätestatud eesmärke saavutada kavatseb. Kõnealune selgitus peab põhineb sellistel asjakohastel elementidel, mis on osutatud artikli 95 lõike 1 punktides a–f ja artikli 95 lõike 2 punktis b. 2.  Liikmesriigid selgitavad oma ÜPP strateegiakavades kõige värskema ja usaldusväärse teabe põhjal, millist keskkonna- ja kliimamõju nad tahavad aastatel 2021–2027 saavutada, kuidas nad kavatsevad saavutada lõikes 1 sätestatud suurema üldise panuse ning seejuures tagada, et I lisas osutatud mõjunäitajate alusel seatud eesmärgid parandavad praegust olukorda. Kõnealune selgitus peab põhinema sellistel asjakohastel elementidel, mis on osutatud artikli 95 lõike 1 punktides a–f ja artikli 95 lõike 2 punktides a ja b. Muudatusettepanek 1177 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 92 a Artikkel 92a Riskijuhtimine ja riskiennetusmeetmed Liikmesriigid selgitavad olemasoleva teabe ja SWOT-analüüsi põhjal oma ÜPP strateegiakavas, kuidas nad kavatsevad pakkuda piisavaid ja asjakohaseid riskijuhtimislahendusi, et aidata põllumajandustootjatel tulla toime kliima‑, sanitaar- ja majandusohtudega. Käesolevas artiklis osutatud riskijuhtimislahendused võivad hõlmata artiklis 70 loetletud riskijuhtimisvahendeid või mis tahes olemasolevat riiklikku riskijuhtimislahendust. Muudatusettepanek 569 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 93 – lõik 1 Iga liikmesriik koostab kogu oma territooriumi kohta eraldiseisva ÜPP strateegiakava. Iga liikmesriik koostab ja asjakohastel puhkudel koostöös piirkondadega kogu oma territooriumi kohta eraldiseisva ÜPP strateegiakava. Muudatusettepanek 570 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 93 – lõik 2 Kui ÜPP strateegiakava elemendid hõlmavad piirkondlikku tasandit, peavad liikmesriigid tagama nende sidususe ja kooskõla riiklikul tasandil kehtestatud ÜPP strateegiakavaga. Kui ÜPP strateegiakava elemendid on kehtestatud ja/või rakendatud piirkondlikul tasandil piirkondlike sekkumisprogrammide abil, peavad liikmesriigid tagama nende sidususe ja kooskõla riiklikul tasandil kehtestatud ÜPP strateegiakavaga. Muudatusettepanekud 571 ja 734cp2 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 94 – lõige 2 2.  Liikmesriigi asutus, kes vastutab ÜPP strateegiakava koostamise eest, tagab, et keskkonna- ja kliimavaldkonna pädev asutus on tõhusalt kaasatud kava keskkonna- ja kliimaaspektide ettevalmistamisse. 2.  Liikmesriigi asutus, kes vastutab ÜPP strateegiakava koostamise eest, tagab, et keskkonna- ja kliimavaldkonna pädev avaliku sektori asutus on täielikult kaasatud kava keskkonna- ja kliimaaspektide ettevalmistamisse. Muudatusettepanekud 572 ja 734cp3 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 94 – lõige 3 – lõik 1 – sissejuhatav osa Iga liikmesriik seab sisse partnerlussuhte pädevate piirkondlike ja kohalike asutustega. Partnerlus hõlmab vähemalt järgmisi partnereid: Iga liikmesriik seab sisse partnerlussuhted pädevate piirkondlike ja kohalike asutustega, samuti muude partneritega. Partnerlus hõlmab vähemalt järgmisi partnereid: Muudatusettepanekud 573 ja 734cp5 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 94 – lõige 3 – lõik 1 – punkt b (b)  majandus- ja sotsiaalpartnerid; b)  majandus- ja sotsiaalpartnerid, eelkõige põllumajandussektori esindajad, ja sealhulgas kohalikud tegevusrühmad programmide „LEADER“ kontekstis; Muudatusettepanekud 574 ja 734cp6 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 94 – lõige 3 – lõik 1 – punkt c (c)  asjaomased kodanikuühiskonda esindavad organid ning vajaduse korral sotsiaalse kaasatuse, põhiõiguste, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise edendamise eest vastutavad organid. c)  asjaomased kodanikuühiskonda esindavad organid, mis on seotud kõikide artiklis 5 ja artikli 6 lõikes 1 sätestatud eesmärkidega, ning vajaduse korral sotsiaalse kaasatuse, põhiõiguste, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise edendamise eest vastutavad organid. Muudatusettepanekud 575 ja 734cp7 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 94 – lõige 3 – lõik 2 Liikmesriigid kaasavad kõnealused partnerid ÜPP strateegiakava ettevalmistamisse. Liikmesriigid kaasavad kõnealused partnerid täielikult ÜPP strateegiakava ettevalmistamisse. Muudatusettepanekud 576 ja 734cp9 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 94 – lõige 4 4.  Liikmesriigid ja komisjon teevad koostööd, et tagada tulemuslik koordineerimine ÜPP strateegiakavade rakendamisel, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet ja koostööd liikmesriikidega. 4.  Liikmesriigid ja komisjon teevad koostööd, et tagada tulemuslik koordineerimine ÜPP strateegiakavade rakendamisel, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet, koostööd liikmesriikidega ning siseturu nõuetekohast toimimist. Muudatusettepanekud 577, 970 ja 1312cp7 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 94 – lõige 4 a (uus) 4a.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 138 vastu delegeeritud õigusakt, et kehtestada käitumisjuhend liikmesriikide toetamiseks lõikes 3 osutatud partnerluse korraldamisel. Käitumisjuhendis sätestatakse raamistik, mille piires peavad liikmesriigid püüdma rakendada partnerluspõhimõtet vastavalt oma siseriiklikule õigusele ja piirkondlikule pädevusele. Muudatusettepanek 578 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 95 – lõige 1 – punkt e (e)  sihtväärtus ja rahastamiskavad; e)  sihtväärtus ja rahastamiskavad, sealhulgas asjakohasel juhul piirkondliku sekkumise programmides; Muudatusettepanek 579 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 95 – lõige 2 – punkt c (c)  III lisa partneritega konsulteerimise kohta; c)  III lisa partneritega konsulteerimise kohta, artikli 94 lõikes 3 osutatud pädevate piirkondlike ja kohalike asutuste ning partnerite esitatud märkuste kokkuvõte; Muudatusettepanek 580 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 95 – lõige 2 – punkt d (d)  IV lisa puuvilla eritoetuse kohta; d)  IV lisa puuvilla eritoetuse kohta, kui see on asjakohane; Muudatusettepanek 581 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 95 – lõige 2 – punkt e (e)  V lisa ÜPP strateegiakava kohaldamisala raames ette nähtud täiendava riikliku rahastamise kohta. e)  V lisa strateegiakava riigiabi kohta, mis ei ole vabastatud ELi toimimise lepingu artiklite 107, 108 ja 109 täitmisest vastavalt artikli 131 lõikele 4, ning ÜPP strateegiakava kohaldamisala raames kõikideks arengusekkumisteks ette nähtud täiendava riikliku rahastamise kohta. Muudatusettepanek 582 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 95 – lõige 2 – punkt e a (uus) ea)  VI lisa kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavade kohta vastavalt artiklis 28 osutatule; Muudatusettepanek 583 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 95 – lõige 2 – punkt e b (uus) eb)  VII lisa piirkondliku sekkumise programmide kohta ning Muudatusettepanek 584 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 95 – lõige 2 – punkt e c (uus) ec)  VIII lisa strateegiakavade elementide kohta, mis aitavad suurendada konkurentsivõimet. Muudatusettepanek 585 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 96 – lõik 1 – punkt b (b)  iga artiklis 6 sätestatud konkreetse eesmärgi vajaduste kindlaksmääramine SWOT-analüüsi põhjal saadud tõendite põhjal. Vaja on kirjeldada kõiki vajadusi, olenemata sellest, kas neid käsitletakse ÜPP strateegiakavas või mitte; b)  iga artiklis 6 sätestatud konkreetse eesmärgi, sealhulgas loomade heaolu vajaduste kindlaksmääramine SWOT-analüüsi põhjal saadud tõendite põhjal. Vaja on kirjeldada kõiki vajadusi, olenemata sellest, kas neid käsitletakse ÜPP strateegiakavas või mitte; Muudatusettepanek 586 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 96 – lõik 1 – punkt d (d)  vajaduse korral selliste haavatavate geograafiliste piirkondade nagu äärepoolseimad piirkonnad konkreetsete vajaduste analüüs; d)  vajaduse korral selliste eraldatud või haavatavate geograafiliste piirkondade nagu äärepoolseimad piirkonnad, mägipiirkonnad ja saarepiirkonnad, konkreetsete vajaduste analüüs; Muudatusettepanek 587 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 96 – lõik 1 – punkt e (e)  prioriteetide seadmine ja järjestamine, sealhulgas tehtud valikute mõistlik põhjendamine ja vajaduse korral põhjendus, miks teatavaid kindlaksmääratud vajadusi ei ole ÜPP strateegiakavas käsitletud või on käsitletud osaliselt. e)  prioriteetide seadmine ja järjestamine vastavalt tehtud valikutele ja vajaduse korral põhjendus, miks teatavaid kindlaksmääratud vajadusi ei ole ÜPP strateegiakavas käsitletud või on käsitletud osaliselt; Muudatusettepanek 588 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 96 – lõik 1 – punkt e a (uus) ea)  kokkuvõte valdkondadest, mille kohta puudub põhiteave või on see ebapiisav, et anda täielik kirjeldus hetkeolukorrast seoses artiklis 6 sätestatud konkreetsete eesmärkide ja nende jälgimisega. Muudatusettepanek 589 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 96 – lõik 3 Osutatud hindamise puhul peavad liikmesriigid kasutama kõige uuemaid ja kõige usaldusväärsemaid andmeid. Osutatud hindamise puhul peavad liikmesriigid kasutama kõige uuemaid ja kõige usaldusväärsemaid andmeid ning asjakohasel juhul kasutama sooliselt eristatud andmeid. Muudatusettepanek 590 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 97 – lõige 2 – punkt a a (uus) aa)  ÜPP strateegiakava sotsiaal-majandusliku ülesehituse selgitus, milles kirjeldatakse artikli 6 lõike 1 punktides a, b, c, g, h ja i määratletud põllumajandusliku majandusarengu ja maapiirkondadega seotud konkreetsete eesmärkide saavutamiseks ette nähtud erinevate sekkumiste vastastikust täiendavust ja põhitingimusi; Muudatusettepanek 591 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 97 – lõige 2 – punkt b a (uus) ba)  asjakohasel juhul ülevaade sellest, kuidas ÜPP strateegiakavas tegeletakse suure loodusväärtusega põllumajandussüsteemide vajadustega, sealhulgas nende sotsiaal-majandusliku elujõulisusega seotud aspektidega; Muudatusettepanek 592 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 97 – lõige 2 – punkt c (c)  seoses erieesmärgiga „olla atraktiivne noorte põllumajandustootjate jaoks ja soodustada nende ettevõtluse arendamist“, mis on sätestatud artikli 6 lõike 1 punktis g, esitatakse ülevaade ÜPP strateegiakava vastavatest sekkumistest ning eritingimustest, nagu näiteks artiklite 22 lõikes 4, artiklites 27, 69 ja artikli 71 lõikes 7 esitatud tingimused. Eelkõige osutavad liikmesriigid artikli 86 lõikele 5, kui nad esitavad oma rahastamiskava seoses sekkumisliikidega, millele on osutatud artiklites 27 ja 69. Ülevaates selgitatakse ka koosmõju riiklike vahenditega, et parandada liidu ja siseriiklike meetmete vahelist kooskõla kõnealuses valdkonnas; c)  seoses eesmärgiga „olla atraktiivne noorte põllumajandustootjate jaoks ja soodustada nende ettevõtluse arendamist“ vastavalt artikli 6 lõike 1 punktile g, esitatakse ülevaade ÜPP strateegiakava vastavatest sekkumistest ning eritingimustest, nagu näiteks artikli 22 lõikes 4, artiklites 27, 69 ja artikli 71 lõikes 7 esitatud tingimused. Eelkõige osutavad liikmesriigid artikli 86 lõikele 5, kui nad esitavad oma rahastamiskava seoses sekkumisviisidega, millele on osutatud artiklites 27 ja 69. Ülevaates selgitatakse ka koosmõju riiklike vahenditega, et parandada liidu ja siseriiklike meetmete vahelist kooskõla kõnealuses valdkonnas; Muudatusettepanek 593 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 97 – lõige 2 – punkt f (f)   riiklike ja piirkondlike sekkumiste vaheliste seoste kirjeldus, sealhulgas rahaeraldiste jaotamine sekkumise kohta ja fondi kohta. f)   riiklike ja piirkondlike sekkumiste vaheliste seoste kirjeldus, sealhulgas rahaeraldiste jaotamine sekkumise kohta ja fondi kohta, ning Muudatusettepanek 594 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 97 – lõige 2 – punkt f a (uus) fa)  selgitus, kuidas ÜPP strateegiakava peaks aitama saavutada loomade tervise ja heaolu parandamise ja antimikroobikumiresistentsuse vähendamise eesmärki. Eelkõige käsitlevad liikmesriigid artiklites 28 ja 65 osutatud sekkumisviise. Muudatusettepanek 1112 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 97 – lõige 2 – punkt f b (uus) fb)   selgitus selle kohta, kuidas aitavad artikli 6 lõikes 1 sätestatud iga erieesmärgiga seotud sekkumised kaasa lõplike toetusesaajate huvides toimuvale lihtsustamisele ja halduskoormuse vähendamisele. Muudatusettepanek 595 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 98 – pealkiri Ühised elemendid mitme sekkumise puhul Mitmele sekkumisele ühised elemendid strateegiakavades Muudatusettepanek 1113 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 98 – lõik 1 – punkt b – alapunkt ii a (uus) iia)   lõplike toetusesaajate huvides toimuva lihtsustamise ning regulatiiv- ja halduskoormuse vähendamisega seotud üldise panuse kirjeldus. Muudatusettepanek 835 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 98 – lõik 1 – punkt b a (uus) ba)   selgitus selle kohta, kuidas ÜPP strateegiakava toetab mahepõllumajandust, et aidata viia mahepõllumajanduslik tootmine kooskõlla kasvava nõudlusega, nagu on sätestatud artiklis 13a. Muudatusettepanek 596 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 98 – lõik 1 – punkt c (c)  kirjeldus, kuidas kasutatakse tehnilist abi, millele on osutatud artikli 83 lõikes 2, artikli 86 lõikes 3 ja artiklis 112, ning ÜPP võrgustikke, millele on osutatud artiklis 113; c)  kirjeldus, kuidas kasutatakse tehnilist abi, millele on osutatud artikli 83 lõikes 2, artikli 86 lõikes 3 ja artiklis 112, ning ÜPP võrgustikke, millele on osutatud artiklis 113, ning Muudatusettepanek 597 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 99 – lõik 1 – punkt c (c)  asjaomase sekkumise eriprojekt või -nõuded, millega tagatakse tegelik panus artikli 6 lõikega 1 ette nähtud erieesmärgi (-eesmärkide) saavutamiseks. Keskkonna- ja kliimameetmete puhul peab seos tingimuslikkuse nõuetega näitama, et tegevused ei kattu; c)  asjaomase sekkumise eriprojekt või -nõuded, millega tagatakse tegelik panus artikli 6 lõikega 1 ette nähtud asjaomase erieesmärgi (-eesmärkide) saavutamiseks. Keskkonna- ja kliimameetmete puhul peab seos tingimuslikkuse nõuetega näitama, et tegevused ei kattu; Muudatusettepanek 598 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 99 – lõik 1 – punkt d (d)  toetuskõlblikkuse tingimused, d)  toetuskõlblikkuse tingimused kooskõlas käesoleva määrusega; Muudatusettepanek 599 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 99 – lõik 1 – punkt h (h)  sellest tulenevad iga-aastased rahalised eraldised sekkumiseks, nagu on osutatud artiklis 88. Kui see on asjakohane, tuleb esitada toetusteks kavandatud summade jaotus ja rahastamisvahenditeks kavandatavad summad; h)  sellest tulenevad iga-aastased rahalised eraldised sekkumiseks, nagu on osutatud artiklis 88. Kui see on asjakohane, tuleb esitada toetusteks kavandatud summade jaotus ja rahastamisvahenditeks kavandatavad summad, ning Muudatusettepanek 600 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 99 – lõik 1 – punkt i (i)  märge selle kohta, kas sekkumine jääb väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisala ja kuulub riigiabi hindamise alla. i)  märge selle kohta, kas sekkumine jääb väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisala ja kuulub riigiabi hindamise alla vastavalt teabele, mille komisjon on riigiabi suunistes andnud. Muudatusettepanek 601 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 100 – lõige 1 1.  Artikli 95 lõike 1 punktis e osutatud sihtväärtuste kava koosneb kokkuvõtvast tabelist, milles on esitatud artikli 97 lõike 1 punktis a osutatud sihtväärtused, tuues välja aastaste vahe-eesmärkide jaotuse. 1.  Artikli 95 lõike 1 punktis e osutatud sihtväärtuste kava koosneb kokkuvõtvast tabelist, milles on esitatud artikli 97 lõike 1 punktis a osutatud sihtväärtused, tuues välja aastaste või asjakohasel juhul mitmeaastaste vahe-eesmärkide jaotuse, jaotatuna vajaduse korral osaliselt piirkondade kaupa. Muudatusettepanek 602 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 100 – lõige 2 – lõik 1 – punkt e (e)  III jaotise III peatüki VII jaos osutatud sektoripõhiste sekkumisliikide alla kuuluvate eraldiste jaotus sekkumiste kaupa, näidates ära kavandatud väljundid ja keskmise ühikusumma; e)  III jaotise III peatükis osutatud sektoripõhiste sekkumisviiside alla kuuluvate eraldiste jaotus sekkumiste kaupa, näidates ära kavandatud väljundid ja keskmise ühikusumma; Muudatusettepanek 603 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 100 – lõige 2 – lõik 1 – punkt f (f)  liikmesriikide maaelu arengu eraldiste jaotus pärast ümberpaigutamist otsetoetustesse ja otsetoetustest, nagu on osutatud punktis b, sekkumisliigi ja sekkumise kaupa, sealhulgas ajavahemiku kogusumma, näidates ära ka kohaldatava EAFRD toetuse määra, jaotatuna vajaduse korral sekkumise ja piirkonna kaupa. Kui vahendid paigutatakse otsetoetuste alt ümber, tuleb täpsustada, millist sekkumist (milliseid sekkumisi) või selle osa ümberpaigutatavast vahendist rahastatakse. Käesolevas tabelis täpsustatakse ka kavandatavad väljundid sekkumise kohta ning keskmised või ühtsed ühikumäärad, samuti vajaduse korral rahastamisvahendite jaoks kavandatud toetuste ja summade jaotus. Täpsustada tuleb ka tehnilise abi summad; f)  liikmesriikide maaelu arengu eraldiste jaotus pärast ümberpaigutamist otsetoetustesse ja otsetoetustest, nagu on osutatud punktis b, sekkumisviisi ja sekkumise kaupa, sealhulgas ajavahemiku kogusumma, näidates ära ka kohaldatava EAFRD osaluse määra, jaotatuna vajaduse korral sekkumise ja piirkonna kaupa. Kui vahendid paigutatakse otsetoetuste alt ümber, tuleb täpsustada, millist sekkumist (milliseid sekkumisi) või selle osa ümberpaigutatavast vahendist rahastatakse. Käesolevas tabelis täpsustatakse ka kavandatavad väljundid sekkumise kohta ning keskmised või ühtsed ühikusummad, samuti vajaduse korral rahastamisvahendite jaoks kavandatud toetuste ja summade jaotus. Täpsustada tuleb ka tehnilise abi summad; ning Muudatusettepanek 604 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 100 – lõige 2 – lõik 2 Käesolevas lõikes osutatud elemendid koostatakse aasta kaupa. Käesolevas lõikes osutatud elemendid koostatakse vajaduse korral aasta kaupa ja võivad asjakohasel juhul sisaldada piirkondlikke tabeleid. Muudatusettepanek 605 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 100 a (uus) Artikkel 100a Piirkondliku sekkumise programmid Iga maaelu arengu piirkondliku sekkumise programm sisaldab vähemalt järgmisi jagusid: a)  SWOT-analüüsi kokkuvõte;  b)  vajaduste hinnangu kokkuvõte;  c)  sekkumisstrateegia;  d)  kooskõlas artiklis 99 sätestatud riikliku strateegiakavaga piirkondlikul tasandil juhitavate ja rakendatavate sekkumiste toimimisalane kirjeldus. Konkreetsemalt sisaldab iga käesoleva artikli punkti c kohases strateegias nimetatud sekkumine järgmisi elemente: i)  sekkumise kirjeldus; ii)  toetuskõlblikkuse tingimused;  iii)  toetuse määr; iv)  toetuse ühikusumma arvutamine; v)  rahastamiskava; vi)  tulemusnäitajad; vii)  sihtväärtused; viii)  selgitus sihtväärtuste saavutamise kohta; e)  mitmeaastane rahastamiskava ning f)  juhtimis- ja koordineerimissüsteemi kirjeldus. Muudatusettepanek 606 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 102 – lõik 1 – sissejuhatav osa ÜPP ajakohastamist tagavate üksikasjade kirjelduses, millele on osutatud artikli 95 lõike 1 punktis g, tuuakse esile ÜPP strateegiakava elemendid, millega toetatakse põllumajandussektori ja ÜPP kaasajastamist ning mis peavad sisaldama eelkõige järgmist: ÜPP ajakohastamist tagavate üksikasjade kirjelduses, millele on osutatud artikli 95 lõike 1 punktis g, tuuakse esile ÜPP strateegiakava elemendid, millega toetatakse uute probleemide lahendamiseks põllumajandussektori ja ÜPP kaasajastamist, sealhulgas üleminek jätkusuutlikumatele mudelitele, ning mis peavad sisaldama eelkõige järgmist: Muudatusettepanek 607 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 102 – lõik 1 – punkt a – sissejuhatav osa (a)  ülevaade sellest, kuidas ÜPP strateegiakava aitab kaasa sektoriülesele üldeesmärgile, mis on seotud teadmiste edendamise ja jagamisega, innovatsiooni ja digiüleminekuga ning nende kasutuselevõtu ergutamisega, millele on osutatud artikli 5 teises lõigus, eelkõige järgmise kaudu: a)  ülevaade sellest, kuidas ÜPP strateegiakava aitab kaasa sektoriülesele üldeesmärgile, mis on seotud põllumajanduses ja maapiirkondades teadmiste edendamise ja jagamisega, innovatsiooni ja digiüleminekuga ning nende kasutuselevõtu ergutamise ja edendamisega, millele on osutatud artikli 5 teises lõigus, eelkõige järgmise kaudu: Muudatusettepanek 836 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 102 – lõik 1 – punkt a – alapunkt ii a (uus) iia)   sidusus kestliku arengu eesmärkide saavutamise ja rahvusvaheliste kliimakokkulepete täitmisega. Muudatusettepanek 608 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 102 – lõik 1 – punkt b (b)  kirjeldus, kuidas toimib strateegia digitehnoloogia arendamiseks põllumajanduses ja maapiirkondades ning kõnealustest tehnoloogiatest kasutamiseks ÜPP strateegiakava tulemuslikkuse ja tõhususe parandamise nimel. b)  kirjeldus, millist strateegiat kasutatakse digitehnoloogia arendamiseks põllumajanduses ja maapiirkondades ja arukates külades ning kõnealuste tehnoloogiate kasutamistingimuste puhul (tingimused hõlmavad põllumajandustootjate teavitamist nende õigustest seoses isikuandmete kaitse ja kasutamisega) ÜPP strateegiakava sekkumiste tulemuslikkuse ja tõhususe parandamise nimel. Muudatusettepanek 609 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 103 – lõige 2 – lõik 3 – punkt e (e)  kui see on asjakohane, siis territoriaalsete aspektide analüüs, tuues esile eelkõige sihipäraste sekkumistega hõlmatud piirkonnad; e)  kui see on asjakohane, siis territoriaalsete aspektide analüüs, tuues esile eelkõige sihipäraste sekkumistega hõlmatud piirkonnad, sealhulgas suure loodusväärtusega põllumajandusalad; Muudatusettepanek 610 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 103 – lõige 2 – lõik 5 Artikli 6 lõike 1 punktis g sätestatud erieesmärgi „olla atraktiivne noorte põllumajandustootjate jaoks“ puhul sisaldab SWOT-analüüs lühikest analüüsi maale juurdepääsu, maa liikuvuse ja maa ümberkorraldamise, rahastamise ja krediidi kättesaadavuse ning teadmistele ja nõuannetele juurdepääsu kohta. Artikli 6 lõike 1 punktis g sätestatud erieesmärgi „olla atraktiivne noorte põllumajandustootjate jaoks“ puhul sisaldab SWOT-analüüs lühikest analüüsi maale juurdepääsu, maaomandi liikuvuse ja maa ümberkorraldamise, rahastamise ja krediidi kättesaadavuse ning teadmistele ja nõuannetele juurdepääsu ja riskiga toimetuleku suutlikkuse kohta. Muudatusettepanek 611 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 103 – lõige 5 – punkt a (a)  ÜPP strateegiakavaga ette nähtud täiendava riikliku rahastamise lühike kirjeldus, sealhulgas summad meetmete kaupa ja märge vastavuse kohta käesoleva määruse nõuetele; a)  ÜPP strateegiakavaga ette nähtud täiendava riikliku rahastamise lühike kirjeldus, sealhulgas summad sekkumiste kaupa ja märge vastavuse kohta käesoleva määruse nõuetele; Muudatusettepanek 612 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 103 – lõige 5 a (uus) 5a.  ÜPP strateegiakava VI lisa sisaldab kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kava kirjeldust vastavalt artiklis 28 osutatule. Muudatusettepanek 613 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 103 – lõige 5 b (uus) 5b.  ÜPP strateegiakava VII lisa sisaldab piirkondliku sekkumise programmide kirjeldust. Muudatusettepanek 615 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 104 Artikkel 104 välja jäetud Delegeeritud volitused ÜPP strateegiakava sisu suhtes Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 138 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse kõnealust peatükki seoses ÜPP strateegiakava sisu ja kava lisadega. Muudatusettepanek 616 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 105 – pealkiri Rakendamisvolitused ÜPP strateegiakava sisu suhtes Rakendamisvolitused ÜPP strateegiakava vormi suhtes Muudatusettepanek 617 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 105 – lõik 1 Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega nähakse ette eeskirjad, kuidas esitada ÜPP strateegiakava elemente, mida on kirjeldatud artiklites 96–103. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 139 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega sätestatakse standardvorm ja eeskirjad, kuidas esitada ÜPP strateegiakava elemente, mida on kirjeldatud artiklites 96–103. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 139 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Muudatusettepanek 1153cp1 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 106 – lõige 1 1.  Iga liikmesriik esitab komisjonile ÜPP strateegiakava ettepaneku, mis sisaldab artiklis 95 osutatud teavet, hiljemalt 1. jaanuaril 2020. 1.  Iga liikmesriik esitab komisjonile ÜPP strateegiakava ettepaneku, mis sisaldab artiklis 95 osutatud teavet, hiljemalt ... [üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva]. Komisjon julgustab liikmesriike vahetama ÜPP strateegiakavade koostamisel üksteisega teavet ja parimaid tavasid. Muudatusettepanek 619 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 106 – lõige 2 2.  Komisjon hindab kavandatud ÜPP strateegiakavasid, võttes arvesse kavade terviklikkust, nende kooskõla ja sidusust liidu õiguse üldpõhimõtete, käesoleva määruse ja selle alusel vastu võetud sätete ning horisontaalmäärusega, samuti hindab ta kavade tegelikku panust artikli 6 lõikega 1 ette nähtud erieesmärkide saavutamisse, mõju siseturu nõuetekohasele toimimisele ja konkurentsi moonutamisele, toetusesaajate ja haldusasutuste halduskoormuse tasemele. Hindamisel käsitletakse eelkõige ÜPP strateegiakava strateegia nõuetekohasust, vastavaid erieesmärke, sihtväärtusi, sekkumisi ja eelarveliste vahendite eraldamist ÜPP strateegiakava eesmärkide saavutamiseks, võttes aluseks SWOT-analüüsi ja eelhindamise alusel kavandatud sekkumised. 2.  Komisjon hindab kavandatud ÜPP strateegiakavasid, võttes arvesse kavade terviklikkust, nende kooskõla ja sidusust liidu õiguse üldpõhimõtete, käesoleva määruse ja selle alusel vastu võetud sätete ning horisontaalmäärusega, samuti hindab ta kavade tegelikku panust artikli 6 lõikega 1 ette nähtud erieesmärkide saavutamisse, mõju siseturu nõuetekohasele toimimisele ja konkurentsi moonutamisele, toetusesaajate ja haldusasutuste halduskoormuse tasemele. Hindamisel käsitletakse eelkõige ÜPP strateegiakava strateegia nõuetekohasust, sealhulgas kasutatud teabe kvaliteeti, vastavaid erieesmärke, sihtväärtusi, sekkumisi ja eelarveliste vahendite eraldamist ÜPP strateegiakava eesmärkide saavutamiseks, võttes aluseks SWOT-analüüsi ja eelhindamise alusel kavandatud sekkumised. Muudatusettepanek 1153cp2 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 106 – lõige 5 – lõik 1 ÜPP strateegiakava kiidetakse heaks hiljemalt kaheksa kuud pärast seda, kui liikmesriik on kava esitanud. ÜPP strateegiakava kiidetakse heaks hiljemalt kuus kuud pärast seda, kui liikmesriik on kava esitanud. Muudatusettepanekud 620, 1153cp3 ja 1331 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 106 – lõige 5 – lõik 2 Heakskiitmine ei hõlma teavet, mis on esitatud artikli 101 punktis c ja ÜPP strateegiakava I–IV lisas, millele on osutatud artikli 95 lõike 2 punktides a–d. välja jäetud Muudatusettepanek 1153cp4 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 106 – lõige 5 – lõik 3 Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib liikmesriik paluda komisjonil kiita heaks ÜPP strateegiakava, mis ei sisalda kõiki elemente. Sellisel juhul osutab asjaomane liikmesriik ÜPP strateegiakava puuduvatele osadele ning esitab soovituslikud sihtväärtused ja rahastamiskavad, millele on osutatud artiklis 100, kogu ÜPP strateegiakava kohta, et näidata kava üldist järjepidevust ja sidusust. ÜPP strateegiakava puuduvad elemendid esitatakse komisjonile kava muudatusena vastavalt artiklile 107. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib liikmesriik paluda komisjonil kiita heaks ÜPP strateegiakava, mis ei sisalda kõiki elemente. Sellisel juhul osutab asjaomane liikmesriik ÜPP strateegiakava puuduvatele osadele ning esitab soovituslikud sihtväärtused ja rahastamiskavad, millele on osutatud artiklis 100, kogu ÜPP strateegiakava kohta, et näidata kava üldist järjepidevust ja sidusust. ÜPP strateegiakava puuduvad elemendid esitatakse komisjonile kava muudatusena vastavalt artiklile 107 hiljemalt kolme kuu jooksul. Need on kooskõlas ja vastavuses sihtväärtuste ja rahastamiskavadega, mille liikmesriigid eelnevalt esitasid ning ei kaldu ambitsioonikuse osas märkimisväärselt kõrvale ega vähenda seda. Muudatusettepanekud 621, 983, 1153cp5 ja 1333 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 106 – lõige 7 a (uus) 7a.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule riiklike ÜPP strateegiakavade kohta kokkuvõtliku aruande kuue kuu jooksul pärast nende heakskiitmist koos selgesti kirjeldatud hinnangutega, et anda teavet otsuste kohta, mida liikmesriigid on teinud oma artikli 6 lõikes 1 sätestatud erieesmärkide saavutamiseks. Muudatusettepanek 1153cp6 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 106 – lõige 7 b (uus) 7b.   Komisjon tõlgib ÜPP strateegiakavad inglise keelde ja avaldab need internetis viisil, millega tagatakse avalikustamine ja läbipaistvus liidu tasandil. Muudatusettepanekud 623, 985 ja 1153cp7 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 106 – lõige 7 c (uus) 7c.  ÜPP strateegiakavade heakskiitmine ja nende rakendamine liikmesriikides ei põhjusta toetusesaajate jaoks viivitusi toetuse taotlemise perioodil ega toetuse õigeaegsel väljamaksmisel, eelkõige rakendamise esimesel aastal. Muudatusettepanek 735cp1 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 107 – lõige 1 1.  Liikmesriigid võivad esitada komisjonile taotluse oma ÜPP strateegiakava muutmiseks. 1.  Liikmesriigid võivad esitada komisjonile taotluse oma ÜPP strateegiakava muutmiseks, sealhulgas vajaduse korral piirkondlike sekkumisprogrammide muudatuse kokkuleppel piirkondlike korraldusasutustega. Muudatusettepanekud 625 ja 735cp2 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 107 – lõige 2 2.  ÜPP strateegiakava muutmise taotlused peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud ja eelkõige kajastama kava muudatuste oodatavat mõju artikli 6 lõikega 1 ette nähtud erieesmärkide saavutamisele. Neile lisatakse vastavalt vajadusele muudetud kava koos ajakohastatud lisadega. 2.  ÜPP strateegiakava muutmise taotlused peavad sisaldama selgitust kava muudatuste oodatava mõju kohta artikli 6 lõikega 1 ette nähtud erieesmärkide saavutamisele. Neile lisatakse vastavalt vajadusele muudetud kava koos ajakohastatud lisadega. Muudatusettepanekud 626 ja 735cp3 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 107 – lõige 7 7.  ÜPP strateegiakava muutmise taotluse võib esitada ainult üks kord kalendriaastas, välja arvatud võimalikud erandid, mille komisjon määrab kindlaks artikli 109 kohaselt. 7.  ÜPP strateegiakava muutmise taotluse võib esitada ainult üks kord kalendriaastas, välja arvatud võimalikud erandid, mis on sätestatud käesolevas määruses ja mille komisjon määrab kindlaks artikli 109 kohaselt. Muudatusettepanekud 627 ja 735cp4 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 107 – lõige 8 8.  ÜPP strateegiakava iga muudatuse peab komisjon oma rakendusotsusega heaks kiitma ilma artiklis 139 osutatud komiteemenetlust kohaldamata. 8.  ÜPP strateegiakava iga muudatuse peab komisjon oma rakendusotsusega heaks kiitma ilma artiklis 139 osutatud komiteemenetlust kohaldamata. Euroopa Parlamenti ja nõukogu teavitatakse nõuetekohaselt. Muudatusettepanekud 628 ja 735cp5 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 107 – lõige 9 9.  Ilma et see piiraks artikli 80 kohaldamist, on ÜPP strateegiakavadel õiguslik mõju vaid pärast seda, kui komisjon on nad heaks kiitnud. 9.  Ilma et see piiraks artikli 80 kohaldamist, on ÜPP strateegiakavadel õiguslik mõju vaid pärast seda, kui komisjon on nad heaks kiitnud ja need avaldatakse. Muudatusettepanek 1137 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 107 a (uus) Artikkel 107a ÜPP strateegiakavade läbivaatamine Liikmesriigid vaatavad 31. detsembriks 2025 strateegiakavad läbi, et veenduda, et strateegiakavad on kooskõlas kohaldatavate ELi kliima- ja keskkonnaalaste õigusaktidega, ja esitavad komisjonile vastavalt taotlused strateegiakavade muutmiseks. Muudatusettepanek 629 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 108 – lõik 2 Kõnealune tähtaeg ei tohi sisaldada ajavahemikku, mis algab kuupäevaga, mis järgneb kuupäevale, mil komisjon saadab liikmesriigile oma tähelepanekud või muudetud dokumentide taotluse ja lõpeb kuupäevaga, mil liikmesriik komisjonile vastab. välja jäetud Muudatusettepanek 630 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 109 – lõik 1 – punkt c (c)  ÜPP strateegiakavade esitamise sagedus programmitöö perioodil, sealhulgas selliste erandjuhtude kindlaksmääramine, mille puhul artikli 107 lõikes 7 osutatud muudatuste maksimumarvu arvesse ei võeta. c)  ÜPP strateegiakavade muudatuste esitamise sagedus ÜPP strateegiakavade rakendamise programmitöö perioodil, sealhulgas selliste erandjuhtude kindlaksmääramine, mille puhul artikli 107 lõikes 7 osutatud muudatuste maksimumarvu arvesse ei võeta. Muudatusettepanek 631 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 110 – lõige 1 a (uus) 1a.  Ilma et see piiraks lõike 1 esimese lõigu kohaldamist, võivad liikmesriigid luua ka piirkondlikud ametiasutused riiklike strateegiakavade raames EAFRD-st rahastatud sekkumiste elluviimiseks ja juhtimiseks, kui kõnealused sekkumised on piirkondliku ulatusega. Sellisel juhul määrab riiklik korraldusasutus EAFRD riikliku koordineerimisasutuse, kes tagab liidu eeskirjade ühetaolise kohaldamise, tagades sidususe strateegiakava riiklikul tasandil sätestatud elementidega vastavalt artikli 93 teisele lõigule. Muudatusettepanek 736cp2 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 110 – lõige 2 – sissejuhatav osa 2.  Korraldusasutus vastutab ÜPP strateegiakava tegeliku, tõhusa ja korrektse juhtimise ja rakendamise eest. Eelkõige tagab ta, et: 2.  Korraldusasutus vastutab ÜPP strateegiakava tegeliku, tõhusa ja korrektse juhtimise ja rakendamise eest ning vajaduse korral koos piirkondlike korraldusasutustega seoses piirkondlike sekkumisprogrammidega. Eelkõige tagatakse nendega, et: Muudatusettepanekud 632 ja 736cp3 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 110 – lõige 2 – punkt g (g)  iga-aastase tulemusaruande koostamise ja selles sisalduvad seire koondtabelid ning esitab selle pärast seirekomisjoni poolset heakskiitu komisjonile; g)  koostatakse seire tulemusaruanne ja selles sisalduvad seire koondtabelid ning see esitatakse pärast seirekomisjoni poolset heakskiitu komisjonile; Muudatusettepanekud 633 ja 736cp4 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 110 – lõige 2 – punkt h (h)  võetakse asjakohased järelmeetmed nende tähelepanekute alusel, mida komisjon on iga-aastase tulemusaruande alusel teinud; h)  võetakse asjakohased järelmeetmed nende tähelepanekute alusel, mida komisjon on tulemusaruande alusel teinud; Muudatusettepanek 736cp5 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 110 – lõige 3 3.  Liikmesriik või korraldusasutus võivad ÜPP strateegiakava sekkumiste juhtimiseks ja rakendamiseks määrata ühe või mitu vahendusasutust, sealhulgas kohaliku omavalitsuse, regionaalarengu asutuse või valitsusvälise organisatsiooni. 3.  Liikmesriik või korraldusasutused või vajaduse korral piirkondlikud korraldusasutused võivad ÜPP strateegiakava sekkumiste juhtimiseks ja rakendamiseks määrata ühe või mitu vahendusasutust, sealhulgas kohaliku omavalitsuse, regionaalarengu asutuse või valitsusvälise organisatsiooni. Muudatusettepanekud 634 ja 736cp6 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 110 – lõige 5 – lõik 1 Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 138 vastu käesolevat määrust täiendavaid delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust üksikasjalike eeskirjadega teabe kohaldamise, avalikustamise ja nähtavuse nõuetega, mis on osutatud lõike 2 punktides j ja k. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 138 vastu käesolevat määrust täiendavaid delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust üksikasjalike eeskirjadega lõike 2 punktides j ja k osutatud teavitamis-, avalikustamis- ja nähtavusnõuete kohaldamise kohta. Muudatusettepanekud 635 ja 736cp7 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 110 – lõige 5 – lõik 2 Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 139 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. välja jäetud Muudatusettepanek 636 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 110 a (uus) Artikkel 110a Vahendusasutus Ilma et see piiraks liikmesriikide haldus- ja kohtuliku kontrolli eeskirjade kohaldamist, määravad liikmesriigid oma tegevuses sõltumatu vahendusasutuse, kelle ülesanne on pädevate asutuste tehtud otsused uuesti läbi vaadata. Toetusesaajate taotlusel püüavad need asutused saavutada asjaomaste poolte vahel kokkulepitud lahendused. Nad pakuvad nõutavat oskusteavet ning neis peavad olema esindatud ametiasutused ja sidusrühmad. Muudatusettepanek 637 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 111 – lõige 1 – lõik 1 Liikmesriigid asutavad komisjoni, mis teostab ÜPP strateegiakava seiret („seirekomisjon“) enne ÜPP strateegiakava esitamist. Liikmesriigid asutavad riikliku komisjoni, mis teostab ÜPP strateegiakava seiret („seirekomisjon“), ja asjakohasel juhul piirkondlikud seirekomisjonid. Muudatusettepanek 638 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 111 – lõige 1 – lõik 2 Iga seirekomisjon võtab vastu oma kodukorra. Iga seirekomisjon võtab vastu oma kodukorra. Riiklik seirekomisjon võtab oma kodukorra vastu koostöös piirkondlike seirekomisjonidega. Muudatusettepanek 639 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 111 – lõige 1 – lõik 3 Seirekomisjon tuleb kokku vähemalt üks kord aastas ja vaatab läbi kõik küsimused, mis mõjutavad ÜPP strateegiakava sihtväärtuste saavutamist. Seirekomisjon tuleb kokku vähemalt üks kord aastas ja vaatab läbi kõik tema pädevusse kuuluvad küsimused, mis mõjutavad ÜPP strateegiakava sihtväärtuste saavutamist. Muudatusettepanek 640 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 111 – lõige 1 – lõik 4 Liikmesriik avaldab seirekomisjoni kodukorra ning kõik seirekomisjoniga jagatavad andmed veebis. Liikmesriik avaldab seirekomisjonide kodukorrad ning arvamused ja edastab need komisjonile. Muudatusettepanek 641 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 111 – lõige 2 – lõik 1 Liikmesriik otsustab seirekomisjoni koosseisu ning tagab, et asjakohased avalik-õiguslikud asutused ja vahendusasutused ning artikli 94 lõikes 3 osutatud partnerite esindajad on tasakaalustatult esindatud. Liikmesriik ja asjakohasel juhul piirkonnad otsustab/otsustavad seirekomisjonide koosseisu, võttes nõuetekohaselt arvesse huvide konfliktide vältimist, ning tagab/tagavad, et asjaomased avalik-õiguslikud asutused ja vahendusasutused ning kõigi artikli 6 lõikes 1 osutatud eesmärkide täitmiseks asjakohaste artikli 94 lõikes 3 osutatud partnerite esindajad on tasakaalustatult esindatud. Muudatusettepanek 642 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 111 – lõige 2 – lõik 3 Liikmesriik avaldab seirekomisjoni liikmete nimekirja veebis. Liikmesriik avaldab seirekomisjoni liikmete nimekirja veebis ning liikmesriigid teevad selle teatavaks komisjonile. Muudatusettepanek 643 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 111 – lõige 3 – sissejuhatav osa 3.  Seirekomisjon kontrollib järgmist: 3.  Seirekomisjonid kontrollivad järgmist: Muudatusettepanek 645 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 111 – lõige 3 – punkt d a (uus) da)  riikliku ÜPP võrgustiku kaudu esitatud asjakohane teave; Muudatusettepanek 646 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 111 – lõige 3 – punkt f a (uus) fa)  tulemusaruanded; Muudatusettepanek 647 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 111 – lõige 3 – punkt f b (uus) fb)  lihtsustamisel ja lõplike toetusesaajate halduskoormuse vähendamisel tehtud edusammud. Muudatusettepanek 648 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 111 – lõige 4 – punkt a (a)  ÜPP strateegiakava projekti kohta; välja jäetud Muudatusettepanek 649 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 111 – lõige 4 – punkt c (c)  iga-aastaste tulemusaruannete kohta; c)  tulemusaruannete kohta; Muudatusettepanek 650 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 111 – lõige 4 a (uus) 4a.  Seirekomisjonid võivad nõuda riiklikult ÜPP võrgustikult konkreetsete sekkumistega seotud teavet ja analüüsi. Muudatusettepanek 651 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 113 – lõige 1 1.  Iga liikmesriik loob riikliku tasandi põllumajanduse ja maaelu arengu valdkonna organisatsioonide ja haldusasutuste, nõustajate, teadlaste ja muude uuenduste valdkonnas tegutsejatele ühendamiseks riikliku ühise põllumajanduspoliitika võrgustiku (riiklik ÜPP võrgustik) hiljemalt 12 kuud pärast seda, kui komisjon on ÜPP strateegiakava heaks kiitnud. 1.  Iga liikmesriik loob riikliku tasandi põllumajanduse ja maaelu arengu valdkonna organisatsioonide, põllumajandussektori esindajate ja haldusasutuste, nõustajate, teadlaste, muude uuenduste valdkonnas tegutsejate ja muude osaliste ühendamiseks riikliku ühise põllumajanduspoliitika võrgustiku (riiklik ÜPP võrgustik) hiljemalt 12 kuud pärast seda, kui komisjon on ÜPP strateegiakava heaks kiitnud. Riiklik ÜPP võrgustik rajaneb liikmesriikide olemasolevatel võrgustruktuuridel. Muudatusettepanek 652 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 113 – lõige 4 – punkt j (j)  riiklike ÜPP võrgustike puhul osaleda Euroopa ÜPP võrgustikus ja aidata selle tegevusele kaasa. j)  riiklike ÜPP võrgustike puhul osaleda Euroopa ÜPP võrgustikus ja aidata selle tegevusele kaasa; Muudatusettepanek 653 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 113 – lõige 4 – punkt j a (uus) ja)  Euroopa ÜPP võrgustike puhul osaleda riiklikes ÜPP võrgustikes ja aidata nende tegevusele kaasa; Muudatusettepanek 654 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 113 – lõige 4 – punkt j b (uus) jb)  esitada artiklis 111 osutatud seirekomisjonidele nende taotletav teave. Muudatusettepanek 655 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 114 – lõige 2 2.  Euroopa innovatsioonipartnerluse eesmärk on edendada innovatsiooni ja parandada teadmiste vahetust. 2.  Euroopa innovatsioonipartnerluse eesmärk on edendada kestlikku innovatsiooni ja parandada teadmiste vahetust. Muudatusettepanek 656 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 114 – lõige 4 – lõik 1 – punkt c (c)  soodustada uuenduslike lahenduste kiiremat ja ulatuslikumat praktikasse ülevõtmist ning c)  soodustada uuenduslike lahenduste kiiremat ja ulatuslikumat praktikasse ülevõtmist, sealhulgas teabe vahetamist põllumajandustootjate vahel, ning Muudatusettepanek 657 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 114 – lõige 4 – lõik 1 – punkt d (d)  teavitada teadlaskonda põllumajandustootmise jaoks vajalikest teadusuuringutest. d)  teavitada teadlaskonda põllumajandustootmise ja põllumajandustootjate jaoks vajalikest teadusuuringutest. Muudatusettepanek 658 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 114 – lõige 4 – lõik 2 – sissejuhatav osa Euroopa innovatsioonipartnerluse osaks on Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmad. Nad koostavad kava innovaatiliste projektide väljatöötamiseks, katsetamiseks, kohandamiseks või rakendamiseks; kava põhineb interaktiivsel innovatsioonimudelil, mille kesksed põhimõtted on järgmised: Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmad moodustatakse Euroopa innovatsioonipartnerluse elluviimiseks ning need võivad moodustada muu hulgas tootja- ja tootmisharudevahelised organisatsioonid ning rühmadesse võivad kuuluda eri liikmesriikidest pärit liikmed. Nad koostavad kava innovaatiliste projektide väljatöötamiseks, katsetamiseks, kohandamiseks või rakendamiseks; kava põhineb interaktiivsel innovatsioonimudelil, mille kesksed põhimõtted on järgmised: Muudatusettepanek 659 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 114 – lõige 4 – lõik 2 – punkt a (a)  töötada välja uuenduslikke lahendusi, milles keskendutakse põllumajandus- või metsandusettevõtjate vajadustele, ja lahendada vajaduse korral kogu tarneahela vastastikust mõju; a)  töötada välja uuenduslikke lahendusi, milles keskendutakse põllumajandus- või metsandusettevõtjate vajadustele, ja lahendada vajaduse korral kogu tarneahela vastastikust mõju ning võtta ühtlasi arvesse tarbijate huve; Muudatusettepanek 660 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 114 – lõige 4 – lõik 3 Kavandatav innovatsioon võib põhineda uutel, kuid ka traditsioonilistel tavadel uutes geograafilistes või keskkonnatingimustes. Kavandatav innovatsioon võib põhineda uutel, kuid ka traditsioonilistel ja agroökoloogilistel tavadel uutes geograafilistes või keskkonnatingimustes. Muudatusettepanek 661 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 114 – lõige 4 – lõik 4 Töörühmad levitavad oma projektide tulemusi eelkõige ÜPP võrgustiku kaudu. Töörühmad levitavad oma kavasid ja projektide tulemusi eelkõige ÜPP võrgustiku kaudu ning rühmadesse võivad kuuluda mitmest liikmesriigist pärit liikmed. Muudatusettepanek 662 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 115 – lõige 2 – punkt a (a)  väljundit, tulemust, mõju ja konteksti kajastavate näitajate ühine kogum, sealhulgas artiklis 7 osutatud näitajad, ning mida kasutatakse seire, hindamise ja iga-aastase tulemusaruande alusena; a)  väljundit, tulemust, mõju ja konteksti kajastavate artiklis 7 osutatud näitajate ühine kogum, mida kasutatakse seire, hindamise ja tulemusaruande alusena; Muudatusettepanek 663 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 115 – lõige 2 – punkt b (b)  sihtväärtused ja iga-aastased vahe-eesmärgid, mis on kehtestatud tulemusnäitajaid kasutades vastava erieesmärgi kohta; b)  sihtväärtused ja iga-aastased või asjakohasel juhul mitmeaastased vahe-eesmärgid, mis on kehtestatud tulemusnäitajaid kasutades vastava erieesmärgi kohta; Muudatusettepanek 664 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 115 – lõige 3 3.  Tulemusraamistik hõlmab järgmist: 3.  Tulemusraamistik hõlmab ÜPP strateegiakavade sisu, sealhulgas piirkondliku sekkumise programmide sisu, kui see on asjakohane. (a)  ÜPP strateegiakavade sisu; (b)  määruses (EL) nr 1308/2013 sätestatud turukorraldusmeetmed ja muud sekkumissätted. Muudatusettepanek 665 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 116 – lõik 1 – punkt a (a)  hinnata ÜPP mõju, tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, sidusust ja liidu lisaväärtust; a)  hinnata ÜPP mõju, tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, sidusust ja liidu lisaväärtust ning lihtsustamist toetusesaajate jaoks; Muudatusettepanek 666 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 116 – lõik 1 – punkt e (e)  toetada järelevalve ja hindamisega seotud ühist õppeprotsessi. e)  toetada järelevalve ja hindamisega seotud ühist õppeprotsessi, võttes arvesse valdkondi, kus lähteandmed puuduvad või on ebapiisavad ning mille jaoks saab välja töötada asjakohasemad ja täpsemad näitajad. Muudatusettepanek 667 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 117 – lõik 1 Liikmesriigid loovad elektroonilise infosüsteemi, milles nad registreerivad ja säilitavad sellise põhilise teabe ÜPP strateegiakavade rakendamise kohta, mida on vaja seireks ja hindamiseks, eelkõige iga rahastamiseks valitud sekkumise, samuti lõpetatud sekkumised, sealhulgas teave iga toetusesaaja ja tegevuse kohta. Liikmesriigid loovad elektroonilise infosüsteemi või kasutavad olemasolevat süsteemi, milles nad registreerivad ja säilitavad sellise põhilise teabe ÜPP strateegiakavade rakendamise kohta, mida on vaja seireks ja hindamiseks, eelkõige iga rahastamiseks valitud sekkumise, samuti lõpetatud sekkumised, sealhulgas teave iga toetusesaaja ja tegevuse kohta. Muudatusettepanek 668 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 118 – lõik 1 Liikmesriigid tagavad, et ÜPP strateegiakavade kohaste sekkumiste raames toetust saavad isikud ja kohalikud tegevusrühmad esitavad korraldusasutusele või teistele asutustele, kes on volitatud täitma korraldusasutuse ülesandeid, ÜPP strateegiakava seireks ja hindamiseks vajaliku teabe. Liikmesriigid tagavad, et ÜPP strateegiakavade kohaste sekkumiste raames toetust saavad isikud ja kohalikud tegevusrühmad esitavad korraldusasutusele või piirkondlikele korraldusasutustele või teistele asutustele, kes on volitatud täitma korraldusasutuse ülesandeid, ÜPP strateegiakava seireks ja hindamiseks vajaliku teabe. Muudatusettepanek 669 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 118 – lõik 2 Liikmesriigid tagavad kõikehõlmavate, täielike, õigeaegsete ja usaldusväärsete andmeallikate loomise, mis võimaldavad teha poliitiliste eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude tõhusat seiret, kasutades väljund-, tulemus- ja mõjunäitajad. Liikmesriigid tagavad selliste kõikehõlmavate, õigeaegsete ja usaldusväärsete andmeallikate, sealhulgas andmebaaside loomise, mis võimaldavad teha poliitiliste eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude tõhusat seiret, kasutades väljund-, tulemus- ja mõjunäitajad. Muudatusettepanek 670 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 119 – lõik 1 Korraldusasutus ja seirekomisjon jälgivad ÜPP strateegiakava rakendamist ja ÜPP strateegiakava sihtväärtuste saavutamiseks tehtut, kasutades selleks väljund- ja tulemusnäitajaid. Korraldusasutus ning seirekomisjon jälgivad ÜPP strateegiakava rakendamist ja ÜPP strateegiakava sihtväärtuste saavutamiseks tehtut, kasutades selleks väljund- ja tulemusnäitajaid, vajaduse korral koostöös piirkondlike korraldusasutuste ja piirkondlike seirekomisjonidega. Muudatusettepanek 671 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 120 – pealkiri Tulemusraamistiku rakendamise volitused Tulemusraamistiku alased delegeeritud volitused Muudatusettepanek 672 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 120 – lõik 1 Komisjon võtab vastu rakendusaktid tulemusraamistiku sisu kohta. Osutatud õigusaktid sisaldavad taustanäitajate loetelu, muid näitajaid, mida on vaja seoses poliitika asjakohase seire ja hindamisega, näitajate arvutamise meetodeid ja vajalikke sätteid, et tagada liikmesriikide kogutud andmete täpsus ja usaldusväärsus. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 139 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Komisjon võtab vastu käesolevat määrust täiendavad delegeeritud õigusaktid, millega määratakse kindlaks tulemusraamistiku sisu. Osutatud õigusaktid sisaldavad taustanäitajate loetelu, muid näitajaid, mida on vaja seoses poliitika asjakohase seire ja hindamisega, näitajate arvutamise meetodeid ja vajalikke sätteid, et tagada liikmesriikide kogutud andmete täpsus ja usaldusväärsus. Nimetatud delegeeritud õigusaktid võetakse vastu kooskõlas artikliga 138. Muudatusettepanek 673 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 121 – pealkiri Iga-aastased tulemusaruanded Tulemusaruanded Muudatusettepanek 674 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 121 – lõige 1 1.  15. veebruariks 2023 ja seejärel iga järgmise aasta 15. veebruariks kuni aastani 2030 esitavad liikmesriigid komisjonile iga-aastase tulemusaruande ÜPP strateegiakava rakendamise kohta eelmisel eelarveaastal. 2023. aastal esitatav aruanne hõlmab eelarveaastaid 2021 ja 2022. III jaotise II peatükis osutatud otsetoetuste puhul hõlmab aruanne ainult 2022. eelarveaastal. 1.  Liikmesriigid esitavad komisjonile tulemusaruanded ÜPP strateegiakava rakendamise kohta vastavalt määruse (EL) [horisontaalmäärus] artiklile 8. Muudatusettepanek 675 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 121 – lõige 2 2.  Viimane iga-aastane tulemusaruanne, mis esitatakse 15. veebruariks 2030, sisaldab kokkuvõtet rakendusperioodil tehtud hindamiste kohta. 2.  Viimane tulemusaruanne, mis esitatakse, sisaldab kokkuvõtet rakendusperioodil tehtud hindamiste kohta. Muudatusettepanek 676 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 121 – lõige 3 3.  Selleks et iga-aastane tulemusaruanne oleks vastuvõetav, peab see sisaldama kogu lõigetes 4, 5 ja 6 nõutavat teavet. Kui tulemusaruanne ei ole vastuvõetav, teatab komisjon sellest liikmesriigile 15 tööpäeva jooksul alates tulemusaruande kättesaamisest; vastasel juhul loetakse aruanne vastuvõetavaks. 3.  Selleks et tulemusaruanne oleks vastuvõetav, peab see sisaldama kogu lõigetes 4, 5 ja 6 nõutavat teavet. Kui tulemusaruanne ei ole vastuvõetav, teatab komisjon sellest liikmesriigile 15 tööpäeva jooksul alates tulemusaruande kättesaamisest; vastasel juhul loetakse aruanne vastuvõetavaks. Muudatusettepanek 677 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 121 – lõige 4 – lõik 1 Iga-aastastes tulemusaruannetes esitatakse põhiline kvalitatiivne ja kvantitatiivne teave ÜPP strateegiakava rakendamise kohta, viidates finantsandmetele ning väljund- ja tulemusnäitajatele ja kooskõlas artikli 118 teise lõiguga. Samuti lisatakse teave saavutatud väljundite, tehtud kukutuste, saavutatud tulemuste ja eesmärkide saavutamiseks veel vajaliku kohta. Tulemusaruannetes esitatakse põhiline kvalitatiivne ja kvantitatiivne teave ÜPP strateegiakava rakendamise kohta, viidates finantsandmetele ning väljund- ja tulemusnäitajatele ja kooskõlas artikli 118 teise lõiguga. Samuti lisatakse teave saavutatud väljundite, tehtud kukutuste, saavutatud tulemuste ja eesmärkide saavutamiseks veel vajaliku kohta. Muudatusettepanek 678 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 121 – lõige 4 – lõik 2 Kui käesoleva määruse artiklis 89 nimetamata sekkumisliikide puhul on tegeliku väljundi ja tegelike kulude suhtarv 50 % erinev kavandatud aastasest väljundi- ja kulusuhtest, esitab liikmesriik põhjenduse selle kõrvalekalde kohta. välja jäetud Muudatusettepanek 679 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 121 – lõige 5 5.  Esitatud andmed peavad seostuma osaliselt ja täielikult rakendatud sekkumismeetmetega seotud näitajate saavutatud väärtustega. Aruannetes esitatakse ka kokkuvõte eelmisel eelarveaastal rakendatud ÜPP strateegiakava rakendamise seisust ja teemadest, mis mõjutavad ÜPP strateegiakava täitmist, eelkõige vahe-eesmärkidest kõrvalekaldumistega seotud kõrvalekalded, esitades põhjendused ja, kui see on asjakohane, kirjeldades võetud meetmeid. 5.  Esitatud andmed peavad seostuma osaliselt ja täielikult rakendatud sekkumismeetmetega seotud näitajate saavutatud väärtustega. Aruannetes esitatakse ka kokkuvõte rakendatud ÜPP strateegiakava rakendamise seisust ja teemadest, mis mõjutavad ÜPP strateegiakava täitmist, eelkõige vahe-eesmärkidest kõrvalekaldumistega seotud kõrvalekalded, esitades põhjendused ja, kui see on asjakohane, kirjeldades võetud meetmeid. Muudatusettepanek 680 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 121 – lõige 7 7.  Komisjon annab määruse (EL) [HzR] artiklis [52] osutatud iga-aastasele tulemusaruandele hinnangu, teeb raamatupidamiskontrolli ja kiidab aruande heaks, lähtudes iga-aastases tulemusaruandes esitatud teabest. välja jäetud Muudatusettepanek 681 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 121 – lõige 8 – lõik 1 Iga-aastase tulemusaruande hinnangus võib komisjon teha oma tähelepanekud iga-aastaste tulemusaruannete kohta ühe kuu jooksul pärast aruannete esitamist. Kui komisjon ei esita oma tähelepanekuid nimetatud tähtaja jooksul, loetakse aruanded vastuvõetuks. Komisjon viib läbi tulemuslikkuse hindamise, lähtudes tulemusaruannetes esitatud teabest, ja võib teha tähelepanekuid kõige rohkem ühe kuu jooksul pärast täielike aruannete esitamist. Kui komisjon ei esita oma tähelepanekuid nimetatud tähtaja jooksul, loetakse aruanded vastuvõetuks. Muudatusettepanek 682 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 121 – lõige 9 9.  Kui ühe või mitme tulemusnäitaja väärtusest selgub, et asjaomase aruandeaasta puhul on erinevus vastavast vahe-eesmärgi väärtusest üle 25 %, võib komisjon paluda liikmesriigil esitada tegevuskava, mis on kooskõlas määruse (EL) nr [HZR] artikli 39 lõikega 1 ning milles kirjeldatakse kavandatavaid parandusmeetmeid ja eeldatavat ajakava. 9.  Kui ühe või mitme tulemusnäitaja väärtusest selgub, et asjaomase aruandeaasta puhul on erinevus vastavast vahe-eesmärgi väärtusest üle 25 %, esitab liikmesriik selle erinevuse kohta põhjenduse. Vajaduse korral võib komisjon paluda liikmesriigil esitada komisjoniga konsulteerides koostatava tegevuskava, mis on kooskõlas määruse (EL) [horisontaalmäärus] artikli 39 lõikega 1 ning milles kirjeldatakse kavandatavaid parandusmeetmeid ja rakendamise eeldatavat ajakava. Muudatusettepanek 683 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 121 – lõige 10 10.  Iga-aastased tulemusaruanded ning kodanike jaoks koostatud nende sisu kokkuvõte, tehakse üldsusele kättesaadavaks. 10.  Kodanike jaoks koostatakse tulemusaruannete sisu kokkuvõte ja tehakse üldsusele kättesaadavaks. Muudatusettepanek 684 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 121 – lõige 11 11.  Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles sätestatakse eeskirjad iga-aastaste tulemusaruannete sisu esitamise kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 139 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 11.  Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles sätestatakse eeskirjad tulemusaruannete sisu esitamise kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 139 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Muudatusettepanek 685 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 122 – pealkiri Iga-aastane läbivaatuskoosolek Läbivaatamiskoosolekud Muudatusettepanek 686 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 122 – lõige 1 1.  Liikmesriigid korraldavad igal aastal koos komisjoniga iga-aastase hindamiskoosoleku, mida juhatatakse ühiselt või juhatab seda komisjon ja mis toimub kõige varem kaks kuud pärast iga-aastase tulemusaruande esitamist. 1.  Liikmesriigid korraldavad igal aastal koos komisjoniga läbivaatamiskoosoleku, mida juhatatakse ühiselt või juhatab seda komisjon ja mis toimub kõige varem kaks kuud pärast tulemusaruande esitamist. Muudatusettepanek 687 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 122 – lõige 2 2.  Iga-aastase hindamiskoosoleku eesmärk on analüüsida iga kava tulemuslikkust, sealhulgas edusamme seatud sihtväärtuste saavutamisel, mis tahes probleeme, mis võivad mõjutada tulemuslikkust ja varasemaid või tulevasi meetmeid, mida kavatsetakse probleemide lahendamiseks võtta. 2.  Läbivaatamiskoosoleku eesmärk on analüüsida iga kava tulemuslikkust, sealhulgas edusamme seatud eesmärkide saavutamisel, mis tahes probleeme, mis võivad mõjutada tulemuslikkust, ning varasemaid või tulevasi meetmeid, mida tuleb nende lahendamiseks võtta. Võimaluse korral kasutatakse koosolekuid mõju analüüsimiseks. Muudatusettepanek 688 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 123 Artikkel 123 välja jäetud Tulemuspreemia 1.  Liikmesriikidele võib anda aastal 2026 tulemuspreemiat, et premeerida rahuldavaid tulemusi seoses keskkonna- ja kliimaeesmärkidega, tingimusel et asjaomane liikmesriik on täitnud artikli 124 lõikes 1 sätestatud tingimuse. 2.  Tulemuspreemia suurus on 5 % liikmesriigi jaoks 2027. eelarveaastal ette nähtud summast, mis on kehtestatud IX lisas. Artiklite 15 ja 90 alusel EAGFi ja EAFRD vahel ümberpaigutatud vahendeid tulemuspreemia arvutamisel arvesse ei võtmata. Muudatusettepanek 689 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 124 Artikkel 124 välja jäetud Tulemuspreemia määramine 1.  2026. aasta tulemusaruande hindamise alusel antakse liikmesriikide eraldisest artikli 123 teise lõigu kohaselt kinni peetud tulemuspreemia sellele liikmesriigile, kelle ÜPP strateegiakava artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f ette nähtud keskkonna- ja kliimaalaste eesmärkide suhtes kehtestatud tulemusnäitajad on jõudnud 2025. aasta jooksul vähemalt 90 % tasemele nende sihtväärtusest. 2.  Komisjon võtab kahe kuu jooksul pärast iga-aastase tulemusaruande kättesaamist 2026. aastal vastu rakendusakti, ilma et kohaldataks artiklis 139 osutatud komiteemenetlust, et otsustada iga liikmesriigi puhul, kas nende ÜPP strateegilised kavad on saavutanud käesoleva artikli lõikega 1 ette nähtud sihtväärtused. 3.  Kui lõikega 1 ette nähtud sihtväärtused on saavutatud, eraldab komisjon lõikes 2 osutatud otsuse alusel asjaomastele liikmesriikidele tulemuspreemia summa, mis määratakse lõplikult kindlaks 2027. majandusaasta kohta. 4.  Kui lõikega 1 ette nähtud sihtväärtusi ei saavutata, ei täida komisjon 2027. eelarveaastaks võetud kohustusi asjaomastele riikidele makstava tulemuspreemia osas. 5.  Tulemuspreemia määramisel võib komisjon arvesse võtta vääramatu jõu juhtusid ja tõsiseid sotsiaalmajanduslikke kriise, mis takistasid asjakohaste vahe-eesmärkide saavutamist. 6.  Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega nähakse ette üksikasjalik kord, millega tagada ühtne lähenemisviis tulemuspreemia eraldamisel liikmesriikidele. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 139 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Muudatusettepanek 690 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 125 – lõige 1 1.  Liikmesriigid teevad eelhindamisi, et parandada oma ÜPP strateegiakavade koostamise kvaliteeti. 1.  Liikmesriigid, asjakohasel juhul koos piirkondadega, teevad eelhindamisi, et parandada oma ÜPP strateegiakavade koostamise kvaliteeti. Muudatusettepanek 691 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 125 – lõige 3 – punkt g (g)  ÜPP strateegiakava seiremenetluste ja hindamiste tegemiseks vajalike andmete kogumise menetluste sobivus; g)  ÜPP strateegiakava seiremenetluste ja hindamiste tegemiseks vajalike andmete, sealhulgas asjakohasel juhul sooliselt eristatud andmete kogumise menetluste sobivus; Muudatusettepanek 692 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 126 – lõige 1 1.  Liikmesriigid hindavad ÜPP strateegiakavasid, et parandada nende väljatöötamise ja rakendamise kvaliteeti ning hinnata nende tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, sidusust, liidu lisaväärtust ja mõju seoses nende osatähtsusega selliste ÜPP üldiste ja erieesmärkide saavutamisel, millele on osutatud artiklis 5 ja artikli 6 lõikes 1. 1.  Liikmesriigid, asjakohasel juhul koos piirkondadega, hindavad ÜPP strateegiakavasid, et parandada nende väljatöötamise ja rakendamise kvaliteeti ning hinnata nende tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, sidusust, liidu lisaväärtust ja mõju seoses nende osatähtsusega selliste ÜPP üldiste ja erieesmärkide saavutamisel, millele on osutatud artiklis 5 ja artikli 6 lõikes 1. Muudatusettepanek 693 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 126 – lõige 2 2.  Liikmesriigid delegeerivad hindamised sõltumatult tegutsevatele ekspertidele. 2.  Liikmesriigid ja asjakohasel juhul piirkonnad delegeerivad hindamised sõltumatult tegutsevatele ekspertidele. Muudatusettepanek 694 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 126 – lõige 3 3.  Liikmesriigid tagavad, et on kehtestatud menetlused hindamiseks vajalike andmete koostamiseks ja kogumiseks. 3.  Liikmesriigid ja asjakohasel juhul piirkonnad tagavad, et on kehtestatud menetlused hindamiseks vajalike andmete koostamiseks ja kogumiseks. Muudatusettepanek 695 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 126 – lõige 4 4.  Liikmesriigid vastutavad selle eest, et ÜPP strateegiakava sekkumisi artikli 6 lõikega 1 ette nähtud erieesmärkide saavutamiseks hinnatakse nõuetekohaselt. 4.  Liikmesriigid ja asjakohasel juhul piirkonnad vastutavad selle eest, et ÜPP strateegiakava sekkumisi artikli 6 lõikega 1 ette nähtud erieesmärkide saavutamiseks hinnatakse nõuetekohaselt. Muudatusettepanek 696 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 126 – lõige 5 5.  Liikmesriigid koostavad hindamiskava, mis sisaldab andmeid kavandatud hindamise kohta rakendusperioodi jooksul. 5.  Liikmesriigid ja asjakohasel juhul piirkonnad koostavad hindamiskava, mis sisaldab andmeid kavandatud hindamise kohta rakendusperioodi jooksul. Muudatusettepanek 697 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 126 – lõige 6 6.  Liikmesriigid esitavad hindamiskava seirekomisjonile hiljemalt üks aasta pärast ÜPP strateegiakava vastuvõtmist. 6.  Liikmesriigid ja asjakohasel juhul piirkonnad esitavad hindamiskava seirekomisjonile hiljemalt üks aasta pärast ÜPP strateegiakava vastuvõtmist. Muudatusettepanekud 987 ja 1335 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 127 – lõige 1 a (uus) 1a.   Niipea kui kõik riiklikud ÜPP strateegiakavad on heaks kiidetud, tellib Euroopa Komisjon nende eeldatava koondmõju sõltumatu hindamise. Kui analüüs näitab, et Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks ei tehta piisavalt ühiseid jõupingutusi, võtab Euroopa Komisjon asjakohaseid meetmeid, mis võivad hõlmata liikmesriikidelt ÜPP strateegiakavade muutmise nõudmist või käesolevale määrusele muudatusettepanekute esitamist. Muudatusettepanekud 988 ja 1336 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 127 – lõige 2 2.  Komisjon teeb vahehindamise, et uurida EAGFi ja EAFRD tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, sidusust ja liidu lisaväärtust kolmanda aasta lõpuks pärast ÜPP strateegiakavade rakendamise algust, võttes arvesse I lisas esitatud näitajaid. Komisjon võib kasutada kogu asjakohast teavet, mis on juba kättesaadav vastavalt [uue finantsmääruse] artiklile [128]. 2.  Komisjon teeb ja teeb avalikkusele kättesaadavaks vahehindamise, et uurida EAGFi ja EAFRD tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, sidusust ja liidu lisaväärtust kolmanda aasta lõpuks pärast ÜPP strateegiakavade rakendamise algust, võttes arvesse I lisas esitatud näitajaid. Komisjon võib kasutada kogu asjakohast teavet, mis on juba kättesaadav vastavalt [uue finantsmääruse] artiklile [128]. Kui vahehindamise käigus selgub, et Euroopa rohelise kokkuleppe ning liidu keskkonna- ja kliimaalaste õigusaktide eesmärkide saavutamiseks ei ole tehtud piisavalt ühiseid jõupingutusi, esitab Euroopa Komisjon liikmesriikidele soovitused, et tagada Euroopa rohelise kokkuleppe ja XI lisas loetletud õigusaktide eesmärkide saavutamine. Liikmesriigid kirjeldavad oma iga-aastases tulemusaruandes, kuidas soovitusi on arvesse võetud, või põhjendavad soovituste või nende osade mittejärgimist. Muudatusettepanek 698 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 127 – lõige 4 a (uus) 4a.  Komisjon võtab oma hindamisaruannetes arvesse käesoleva määruse I lisas osutatud näitajaid ning ÜPP-väliseid tegureid, mis on saavutatud tulemusi mõjutanud. Muudatusettepanek 699 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 129 – lõige 2 2.  Konteksti ja mõju näitajateks vajalikud andmed on peamiselt loodud selliste andmeallikate poolt nagu põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrk (Farm Accountancy Data Network) ja Eurostat. Kui kõnealuste näitajate jaoks vajalikud andmed ei ole kättesaadavad või need ei ole täielikud, käsitletakse lünki Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 223/200940 alusel loodud Euroopa statistikaprogrammi, põllumajandusliku raamatupidamise andmesidevõrgu õigusliku raamistiku või muude andmete esitajate, näiteks Teadusuuringute Ühiskeskuse ja Euroopa Keskkonnaagentuuriga sõlmitud ametlike kokkulepete raames. 2.  Konteksti ja mõju näitajateks vajalikud andmed on peamiselt pärit sellistest andmeallikatest nagu põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrk (Farm Accountancy Data Network) ja Eurostat. Kui kõnealuste näitajate jaoks vajalikud andmed ei ole kättesaadavad või need ei ole täielikud, kõrvaldab komisjon lüngad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 223/200940 alusel loodud Euroopa statistikaprogrammi, põllumajandusliku raamatupidamise andmesidevõrgu õigusliku raamistiku või muude andmete esitajate, näiteks Teadusuuringute Ühiskeskuse ja Euroopa Keskkonnaagentuuriga sõlmitud ametlike kokkulepete raames. __________________ __________________ 40 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164). 40 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164). Muudatusettepanek 1340 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 129 – lõige 2 a (uus) 2a.  Liikmesriigid parandavad Euroopa rohelise kokkuleppega ettenähtud peamiste põllumajanduseesmärkide, mis vastavad mõju- ja taustanäitajatele I.10, I.15, I.18, I.19, I.20, I.26, I.27 ja C.32, lõikes andmete kogumise kvaliteeti ja sagedust. Andmed avaldatakse ja esitatakse õigeaegselt komisjonile, et hinnata ÜPP tõhusust ja võimaldada liidu tasandil seatud eesmärkide saavutamiseks tehtud edusammude seiret. Muudatusettepanek 700 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 129 – lõige 3 3.  Säilitatakse olemasolevad haldusregistrid, nagu ühtne haldus- ja kontrollisüsteem, põldude identifitseerimise süsteem ning looma- ja istandusregistrid. Ühtset haldus- ja kontrollisüsteemi ning põldude identifitseerimise süsteemi arendatakse edasi, et need vastaksid paremini ÜPP vajadustele. Haldusregistritest saadud andmeid kasutatakse nii palju kui võimalik statistilistel eesmärkidel, tehes seda koostöös liikmesriikide statistikaasutuste ja Eurostatiga. 3.  Säilitatakse olemasolevad ajakohased haldusregistrid, nagu ühtne haldus- ja kontrollisüsteem, maatükkide identifitseerimise süsteem ning looma- ja istandusregistrid. Ühtset haldus- ja kontrollisüsteemi ning maatükkide identifitseerimise süsteemi arendatakse edasi, et need vastaksid paremini ÜPP vajadustele. Haldusregistritest saadud andmeid kasutatakse nii palju kui võimalik statistilistel eesmärkidel, tehes seda koostöös liikmesriikide statistikaasutuste ja Eurostatiga. Muudatusettepanek 701 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 129 – lõige 4 4.  Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse eeskirjad, milles käsitletakse teabe saatmist liikmesriikide poolt, võttes arvesse vajadust vältida põhjendamatut halduskoormust, samuti eeskirjad andmevajaduse ja võimalike andmeallikate vahelise sünergia kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 139 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. välja jäetud Muudatusettepanek 702 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 130 – lõik 1 Kui käesoleva määruse III jaotise kohast toetust antakse ettevõtjatevahelise koostöö vormidele, võib seda anda üksnes sellistele koostöövormidele, mis vastavad määruse (EL) nr 1308/2013 artiklite 206–209 alusel kohaldatavatele konkurentsieeskirjadele. Kui käesoleva määruse III jaotise kohast toetust antakse ettevõtjatevaheliste kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse vormidele, võib seda anda üksnes sellistele kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse vormidele, mis vastavad määruse (EL) nr 1308/2013 artiklite 206–209 alusel kohaldatavatele konkurentsieeskirjadele. Muudatusettepanekud 1092, 1146 ja 1179 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 132 a (uus) Artikkel 132a Riiklik üleminekutoetus 1.   Liikmesriigid võivad jätkata riikliku üleminekutoetuse andmist põllumajandustootjatele igas sektoris, mille komisjon määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 132 lõike 7 või artikli 133a lõike 5 kohaselt 2013. aastal heaks kiitis. 2.   Põllumajandustootjatele anda lubatud riikliku üleminekutoetuse kogusumma on piiratud 50 %ga igast sektoripõhisest toetussummast, mille komisjon määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 132 lõike 7 või artikli 133a lõike 5 kohaselt 2013. aastal heaks kiitis. 3.   Liikmesriigid võivad objektiivsete kriteeriumite alusel ja lõikes 2 sätestatud määra piires määrata kindlaks antava riikliku üleminekutoetuse summad. 4.   Liikmesriigid võivad otsustada kohandada tootmiskohustusega sidumata riikliku üleminekutoetuse kavade võrdlusperioodi. Kohandatud võrdlusperiood ei või olla hilisem kui 1. juuni 2018. Muudatusettepanek 703 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 133 – lõik 1 ELi toimimise lepingu artikleid 107, 108 ja 109 ei kohaldata liikmesriikide fiskaalmeetmete suhtes, mille puhul liikmesriigid otsustavad kalduda kõrvale üldistest maksueeskirjadest, lubades põllumajandustootjate suhtes kohaldada tulumaksubaasi, mida arvutatakse mitmeaastase perioodi alusel. Selleks et piirata sissetulekute muutlikkuse mõju, ergutades põllumajandustootjaid headel aastatel kokku hoidma, et tulla toime halbade aastatega, ei kohaldata ELi toimimise lepingu artikleid 107, 108 ja 109 liikmesriikide fiskaalmeetmete suhtes, mille puhul liikmesriigid otsustavad kalduda kõrvale üldistest maksueeskirjadest, lubades põllumajandustootjate suhtes kohaldada tulumaksubaasi, mida arvutatakse mitmeaastase perioodi alusel, sealhulgas osa maksubaasist üle kandes, sealhulgas lükates osa maksubaasist edasi või lubades välja arvata sihtotstarbelisele põllumajanduse säästukontole paigutatud summad.. Muudatusettepanekud 1097, 1125 ja 1180 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 134 a (uus) Artikkel 134a Kaebuste esitamise kord põllumajandustootjatele ja VKEdele 1.   Komisjon kehtestab korra, mille kohaselt põllumajandustootjad ja VKEd saavad komisjonile järgmistel juhtudel vahetult kaebusi esitada: –   maa hõivamine või selle tõsine oht, –   riiklike ametiasutuste tõsised rikkumised, –   ebaregulaarne või erapoolik kohtlemine seoses hangete või toetuste jaotamisega, –   kuritegelike struktuuride, organiseeritud kuritegevuse ja oligarhiliste struktuuride surve või hirmutamine, –   nende põhiõiguste tõsine rikkumine. 2.   Komisjon loob komisjonis kontaktpunkti, kus nende kaebustega tegeletakse. 3.   Komisjon töötab välja kaebuste esitamise menetluse ja hindamiskriteeriumid ning muudab need läbipaistvaks. 4.   Komisjon tagab isikutele või ettevõtjatele kaebuse esitamise järel piisava kaitse. 5.   Komisjon peaks kindlaks tegema, kas selle mehhanismi kaudu saadud teavet tuleb käsitleda vahetult nende auditites või tuleb see edastada otse Euroopa Prokuratuurile või Euroopa Pettustevastasele Ametile. Muudatusettepanek 704 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 135 – lõige 1 1.  Liidu äärepoolseimates piirkondades vastavalt määruse (EL) nr 228/2013 IV peatükile antavate otsetoetuste suhtes kohaldatakse ainult käesoleva määruse III jaotise I peatüki 2. jao artikli 3 lõike 2 punkte a ja b, artikli 4 lõike 1 punkte a, b ja d ning IX jaotise artiklit 16. III jaotise I peatüki 2. jao artikli 4 lõike 1 punkte a, b ja d, ning IX jaotise artiklit 16 kohaldatakse ilma ÜPP strateegiakavaga seotud mis tahes kohustuseta. 1.  Liidu äärepoolseimates piirkondades vastavalt määruse (EL) nr 228/2013 IV peatükile antavate otsetoetuste suhtes kohaldatakse ainult käesoleva määruse artikli 3 punkte a ja b, artikli 4 lõike 1 punkte a, b ja d, III jaotise I peatüki 2. jagu, artiklit 16 ning IX jaotist. Artikli 4 lõike 1 punkte a, b ja d, III jaotise I peatüki 2. jagu, artiklit 16 ning IX jaotist kohaldatakse ilma ÜPP strateegiakavaga seotud mis tahes kohustuseta. Muudatusettepanek 705 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 135 – lõige 2 2.  Egeuse mere väikesaartele vastavalt määruse (EL) nr 229/2013 IV peatükile antavate otsetoetuste suhtes kohaldatakse ainult käesoleva määruse III jaotise I peatüki 2. jao artikli 3 lõike 2 punkte a ja b, artiklit 4, III jaotise II peatüki 1. ja 2. jagu ning IX jaotist. III jaotise I peatüki 2. jao artiklit 4, III jaotise II peatüki 1. ja 2. jagu ning IX jaotist kohaldatakse ilma ÜPP strateegiakavaga seotud mis tahes kohustuseta. 2.  Egeuse mere väikesaartele vastavalt määruse (EL) nr 229/2013 IV peatükile antavate otsetoetuste suhtes kohaldatakse ainult käesoleva määruse artikli 3 punkte a ja b, artiklit 4, III jaotise I peatüki 2. jagu, III jaotise II peatüki 1. ja 2. jagu ning IX jaotist. Artiklit 4, III jaotise I peatüki 2. jagu, III jaotise II peatüki 1. ja 2. jagu ning IX jaotist kohaldatakse ilma ÜPP strateegiakavaga seotud mis tahes kohustuseta. Muudatusettepanek 706 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 138 – lõige 2 2.  Artiklites 4, 7, 12, 15, 23, 28, 32, 35, 36, 37, 41, 50,78, 81, 104 ja 141 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile seitsmeks aastaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne seitsmeaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. 2.  Artiklites 4, 7, 11, 12, 28, 32, 35, 36, 37, 41, 50, 78, 81, 83, 94, 110, 120 ja 141 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Muudatusettepanek 707 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 138 – lõige 3 3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 4, 7, 12, 15, 23, 28, 32, 35, 36, 37, 41, 50, 78, 81, 104 ja 141 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 4, 7, 11, 12, 28, 32, 35, 36, 37, 41, 50, 78, 81, 83, 94, 110, 120 ja 141 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Muudatusettepanek 708 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 138 – lõige 6 6.  Delegeeritud õigusakt, mis on vastu võetud kooskõlas artiklitega 4, 7, 12, 15, 23, 28, 32, 35, 36, 37, 41, 50, 78, 81, 104 ja 141 jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud vastuväiteid kahe kuu jooksul pärast kõnealusest õigusaktist teatamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne nimetatud ajavahemiku lõppemist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. 6.  Delegeeritud õigusakt, mis on vastu võetud kooskõlas artiklitega 4, 7, 11, 12, 28, 32, 35, 36, 37, 41, 50, 78, 81, 83, 94, 110, 120 ja 141 jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud vastuväiteid kahe kuu jooksul pärast kõnealusest õigusaktist teatamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne nimetatud ajavahemiku lõppemist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. Muudatusettepanek 1138 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 139 a (uus) Artikkel 139a Vahehindamine 1.  Komisjon viib 30. juuniks 2025 läbi ÜPP vahehindamise ja esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, et hinnata liikmesriikide uue rakendamismudeli toimimist ja korrigeerida vastavalt artikli 87 lõikes 3 nimetatud uuele metoodikale kliimamuutuste jälgimiseks kasutatavaid kaale, ning esitab vajaduse korral seadusandlikud ettepanekud. 2.  Liikmesriikide strateegiakavade liidu kliima- ja keskkonnaalastele õigusaktidele vastavuse tagamiseks võetakse lõikes 1 nimetatud vahehindamises arvesse hindamise ajal kehtivate asjakohaste õigusaktide sätteid. Muudatusettepanek 710 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 140 – lõige 1 – lõik 1 Määrus (EL) nr 1305/2013 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021. Määrus (EL) nr 1305/2013 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2022. Ilma et see piiraks käesoleva määruse IX ja IXa lisa kohaldamist, kohaldatakse määrust (EL) nr 1305/2013 siiski kuni 31. detsembrini 2022 järgmise suhtes: (a)  vastavalt maaelu arengu programmidele läbi viidavad tegevused, mille komisjon on määruse (EL) nr 1305/2013 alusel heaks kiitnud, ning (b)  maaelu arengu programmid, mis on kiidetud heaks vastavalt määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 10 lõikele 2 enne 1. jaanuari 2022. Muudatusettepanek 711 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 140 – lõige 2 – lõik 1 Määrus (EL) nr 1307/2013 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021. Määrus (EL) nr 1307/2013 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2022. Muudatusettepanek 712 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 140 – lõige 2 – lõik 2 Seda kohaldatakse siiski jätkuvalt toetusetaotluste suhtes, mis esitatakse nõudeaastate kohta, mis algavad enne 1. jaanuari 2021. Seda kohaldatakse siiski jätkuvalt toetusetaotluste suhtes, mis esitatakse nõudeaastate kohta, mis algavad enne 1. jaanuari 2022. Muudatusettepanek 713 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 140 – lõige 2 – lõik 3 Määruse (EL) nr 1307/2013 artiklite 17 ja 19 ning kõnealuse määruse I lisa kohaldamist jätkatakse Horvaatia puhul kuni 31. detsembrini 2021. Määruse (EL) nr 1307/2013 artiklite 17 ja 19 ning kõnealuse määruse I lisa kohaldamist jätkatakse Horvaatia puhul kuni 31. detsembrini 2022. Muudatusettepanek 714 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 141 – lõik 1 Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 138 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust meetmetega, millega kaitsta toetusesaajate mis tahes omandatud õigusi ja õiguspäraseid ootusi ulatuses, mis on vajalik et minna üle määrustes (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 kehtestatud korralt käesoleva määrusega sätestatavale korrale. Kõnealustes üleminekueeskirjades sätestades eelkõige tingimused, mille kohaselt komisjoni poolt vastavalt määrusele (EL) nr 1305/2013 heakskiidetud toetuse võib ühendada käesoleva määruse kohaselt antava toetusega, sealhulgas tehnilise abi ja järelhindamise jaoks. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 138 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust meetmetega, mille eesmärk on kaitsta toetusesaajate mis tahes omandatud õigusi ja õiguspäraseid ootusi ulatuses, mis on vajalik, et minna üle määrustes (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1307/2013 ja (EL) nr 1308/2013 kehtestatud korralt käesoleva määrusega sätestatavale korrale. Kõnealustes üleminekueeskirjades sätestades eelkõige tingimused, mille kohaselt komisjoni poolt vastavalt määrusele (EL) nr 1305/2013, määrusele (EL) nr 1307/2013 ja määrusele (EL) nr 1308/2013 heakskiidetud toetuse võib ühendada käesoleva määruse kohaselt antava toetusega, sealhulgas tehnilise abi ja järelhindamise jaoks. Muudatusettepanek 715 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 141 a (uus) Artikkel 141a Aruanded Euroopa Komisjon esitab 31. detsembriks 2025 aruande selle kohta, kuidas on ÜPP mõjutanud muid saarepiirkondi kui neid, millele on osutatud artiklis 135. Kõnealusele aruandele lisatakse strateegiakavade muutmise ettepanekud, et võtta arvesse nende piirkondade eripärasid ja parandada artikli 6 lõikes 1 osutatud eesmärkide puhul oodatavaid tulemusi. Muudatusettepanek 1154 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa Komisjoni ettepanek I LISA ARTIKLI 7 KOHASED MÕJU-, TULEMUS- JA VÄLJUNDNÄITAJAD Poliitika tulemuslikkuse hinnang (mitmeaastane) – MÕJU Iga-aastane tulemuslikkuse ülevaade – TULEMUS*   Iga-aastane tulemuslikkuse kontroll – VÄLJUND Eesmärgid ja nende vastavad mõjunäitajad*     Üldised sekkumisviisid ja nende väljundnäitajad* ELi valdkonnaülene eesmärk: Ajakohastamine Näitaja Tulemusnäitajad (ainult ÜPP toetatud sekkumismeetmete põhjal)   Põllumajanduslikud teadmised ja innovatsioonisüsteemid (AKIS) Väljundnäitajad Teadmiste, innovatsiooni ja digiteerimise edendamine ja kasutuselevõtt põllumajanduses ja maapiirkondades I.1. Teadmiste ja innovatsiooni jagamine: teadmiste jagamisele ja innovatsioonile eraldatavate vahendite osakaal ÜPP eelarvest R.1. Tulemuslikkuse suurendamine teadmiste ja innovatsiooni kaudu: põllumajandustootjate osakaal, kes saavad toetust nõustamiseks, koolituseks, teadmiste vahetamiseks või töörühmades osalemiseks, et suurendada majanduslikku, keskkonna-, kliima- ja ressursitõhususe alast tulemuslikkust   Põllumajanduslikke teadmisi ja innovatsiooni käsitlev Euroopa innovatsioonipartnerlus (EIP)** O.1. EIP töörühmade arv   R.2. Nõuande- ja teadmistevahetussüsteemide sidumine: põllumajanduslike teadmiste ja innovatsioonisüsteemidega (AKIS) seotud nõustajate arv (võrreldes põllumajandustootjate koguarvuga)     O.2. EIP töörühmi moodustavate või nendes osalevate nõustajate arv     R.3. Põllumajanduse digiteerimine: ÜPP kaudu täppispõllumajanduse tehnoloogiale antavast toetusest kasu saavate põllumajandustootjate osakaal       ELi erieesmärgid Mõjunäitajad Tulemusnäitajad (ainult ÜPP toetatud sekkumismeetmete põhjal)   Üldine sekkumisviis Väljundnäitajad (sekkumisviisi kaupa) Toetada põllumajandusettevõtte elujõulisust tagavat sissetulekut ja vastupanuvõimet kogu liidus, et suurendada toiduga kindlustatust I.2. Sissetulekuerinevuste vähendamine: põllumajandusliku sissetuleku muutumine võrreldes üldise majandusega R.4. Sissetulekutoetuse sidumine standardite ja heade tavadega: sissetulekutoetusega hõlmatud ja teatavate tingimuste täitmisega seotud kasutatava põllumajandusmaa osakaal   ÜPP toetus O.3. ÜPP toetusesaajate arv I.3. Põllumajandusettevõtete sissetulekute erinevuse vähendamine: põllumajandusliku sissetuleku muutumine R.5. Riskijuhtimine: ÜPP riskijuhtimisvahendeid omavate põllumajandusettevõtete osakaal   Toodanguga sidumata otsetoetus O.4. Hektarite arv toodanguga sidumata otsetoetuse kohta I.4. Põllumajandusettevõtte elujõulisust tagava sissetuleku toetamine: põllumajandusliku sissetuleku taseme muutumine sektorite kaupa (võrreldes põllumajandussektori keskmise sisetulekuga) R.6. Ümberjaotamine väiksematele põllumajandusettevõtetele: keskmisest väiksema suurusega toetuskõlblikele põllumajandusettevõtetele antava lisatoetuse protsent hektari kohta (võrreldes keskmisega)     O.5. Toetusesaajate arv toodanguga sidumata otsetoetuse kohta I.5. Panustamine territoriaalsesse tasakaalu: põllumajandusliku sissetuleku muutumine looduslike piirangutega aladel (võrreldes keskmisega) R.7. Erivajadustega piirkondades asuvate põllumajandusettevõtete toetuse suurendamine: erivajadustega piirkondades antava lisatoetuse protsent hektari kohta (võrreldes keskmisega)