Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Kolmapäev, 11. november 2020 - Brüssel
Erandlike kaubandusmeetmete kehtestamine Euroopa Liidu stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate või sellega seotud riikide ja territooriumide suhtes ***I
 Geneetiliselt muundatud mais MON 87427 × MON 89034 × MIR162 × NK603 ja geneetiliselt muundatud mais, mis ühendab kaks või kolm MON 87427, MON 89034, MIR162 ja NK603 transformatsioonidest
 Geneetiliselt muundatud sojauba SYHT0H2 (SYN‑ØØØH2‑5)
 Geneetiliselt muundatud mais MON 87427 × MON 87460 × MON 89034 × MIR162 × NK603 ja geneetiliselt muundatud mais, milles on kombineeritud kaks, kolm või neli MON 87427, MON 87460, MON 89034, MIR162 ja NK603 transformatsiooni
 ELi ja Senegali vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu rakendamise protokoll ***
 ELi ja Senegali vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu rakendamise protokoll (resolutsioon)
 ELi ja Seišellide vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu rakendamise protokoll (2020–2026) ***
 ELi ja Hiina vaheline leping geograafiliste tähiste alase koostöö ja nende tähiste kaitse kohta ***
 ELi ja Hiina vaheline leping geograafiliste tähiste alase koostöö ja nende tähiste kaitse kohta (resolutsioon)
 Ühine käibemaksusüsteem ning maksukohustuslaste registreerimine Põhja‑Iirimaal *
 Läänemere idaosa tursa püügipiirangute kehtestamine, andmete kogumine ja kontrollimeetmed Läänemerel ning Läänemere idaosa tursa püügiga tegelevate laevastike püügitegevuse püsiv lõpetamine ***I
 Avalike tööturuasutuste koostöö tõhustamine ***I

Erandlike kaubandusmeetmete kehtestamine Euroopa Liidu stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate või sellega seotud riikide ja territooriumide suhtes ***I
PDF 114kWORD 42k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 11. novembri 2020. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1215/2009, millega kehtestatakse erandlikud kaubandusmeetmed Euroopa Liidu stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate või sellega seotud riikide ja territooriumide suhtes (COM(2020)0135 – C9-0099/2020 – 2020/0051(COD))
P9_TA(2020)0290A9-0175/2020

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2020)0135),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 207 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9-0099/2020),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 7. oktoobri 2020. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4.

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit (A9-0175/2020),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 11. novembril 2020. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/…, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1215/2009, millega kehtestatakse erandlikud kaubandusmeetmed Euroopa Liidu stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate või sellega seotud maade ja territooriumide suhtes

P9_TC1-COD(2020)0051


(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2020/2172) lõplikule kujule).


Geneetiliselt muundatud mais MON 87427 × MON 89034 × MIR162 × NK603 ja geneetiliselt muundatud mais, mis ühendab kaks või kolm MON 87427, MON 89034, MIR162 ja NK603 transformatsioonidest
PDF 167kWORD 53k
Euroopa Parlamendi 11. novembri 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 87427 × MON 89034 × MIR162 × NK603 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks või kolm MON 87427, MON 89034, MIR162 ja NK603 ühekordset transformatsiooni, ja millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/1111, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (D068777/01 – 2020/2836(RSP))
P9_TA(2020)0291B9-0346/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni rakendusotsuse eelnõu, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 87427 × MON 89034 × MIR162 × NK603 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks või kolm MON 87427, MON 89034, MIR162 ja NK603 ühekordset transformatsiooni, ja millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/1111, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1829/2003(1) geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta, eriti selle artikli 7 lõiget 3 ja artikli 19 lõiget 3,

–  võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 15. septembril 2020. aastal toimunud hääletust, mille tulemusel arvamust ei esitatud,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011(2) (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes) artikleid 11 ja 13,

–  võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 22. mail 2019. aastal vastu võetud ja 8. juulil 2019. aastal avaldatud arvamust(3),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, milles esitatakse geneetiliselt muundatud organismide (edaspidi „GMOd“) kasutamiseks lubade andmisele vastuväiteid(4),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 112 lõikeid 2 ja 3,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

A.  arvestades, et Monsanto Europe S.A./N.V. esitas 15. veebruaril 2016 ettevõtte Monsanto (USA) nimel Madalmaade riiklikule pädevale asutusele taotluse (edaspidi „taotlus“) geneetiliselt muundatud maisi MON 87427 × MON 89034 × MIR162 × NK603 (edaspidi „mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud mais“) sisaldava, sellest koosneva või sellest valmistatud toidu, toidu koostisosade ja sööda turule laskmiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitele 5 ja 17; arvestades, et taotlus hõlmas ka selliste toodete turule laskmist, mis sisaldavad mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud maisi või koosnevad sellest ning mida kasutatakse muul otstarbel kui toiduks või söödaks, kuid ei kasutata viljelemiseks; arvestades, et taotlus hõlmas ka selliste toodete turule laskmist, mis sisaldavad mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud maisi koostiseks olevate transformatsioonide 10 alakombinatsiooni, koosnevad nendest või on nendest toodetud;

B.  arvestades, et mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud mais on saadud nelja geneetiliselt muundatud maisi transformatsiooni (MON 87427, MON 89034, MIR162 ja NK603) ristamisel, annab vastupidavuse glüfosaati sisaldavate herbitsiidide suhtes ja toodab kolme insektitsiidset valku (Cry1A.105, Cry2Ab2 ja Vip3Aa20 ehk („Bt-“ või „Cry-“ valgud), mis on teatavate liblikaliste vastsetele mürgised(5);

C.  arvestades, et varasemaid hinnanguid nelja ühekordse transformatsiooni ja nelja mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud maisi alakombinatsiooni kohta, mis on juba heaks kiidetud, kasutati neljakordse transformatsiooniga geneetiliselt muundatud maisi ja ülejäänud kuue alakombinatsiooni hindamise alusena(6);

D.  arvestades, et EFSA võttis 22. mail 2019. aastal selle taotluse suhtes vastu heakskiitva arvamuse, mis avaldati 8. juulil 2019. aastal;

E.  arvestades, et määruses (EÜ) nr 1829/2003 on sätestatud, et geneetiliselt muundatud toit ega sööt ei tohi avaldada kahjulikku mõju inimeste või loomade tervisele ega keskkonnale, ning nõutakse, et komisjon võtaks oma otsuse koostamisel arvesse kõiki liidu õigusaktide asjakohaseid sätteid ning teisi kõnealuse küsimusega seotud õiguspäraseid tegureid;

Liikmesriikide märkused ja täiendavad punktid

F.  arvestades, et liikmesriigid esitasid kolmekuulise konsulteerimisperioodi jooksul EFSA-le palju kriitilisi märkusi(7); arvestades, et need kriitilised märkused hõlmavad muret, et mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud maisi glüfosaadi jääkide või glüfosaadi metaboliitide kohta ei ole tehtud analüüsi, et Cry valkude, Vip-valgu ja herbitsiidide jääkide võimalikku sünergistlikku või antagonistlikku mõju ei ole katsetatud, et geneetiliselt muundatud maisi ja sellest saadud toidu ja sööda ohutusega seotud küsimustele ei ole vastatud, et geneetiliselt muundatud maisi võimalikku pikaajalist reproduktiiv- või arengumõju ei ole hinnatud ning et puuduva teabe tõttu ei ole mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud maisi ohutust võimalik täielikult hinnata;

G.  arvestades, et sõltumatu teaduslik analüüs on näidanud, et muu hulgas ei ole võimalik teha lõplikke järeldusi mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud maisi ohutuse kohta, et toksikoloogiline hindamine ja keskkonnaohu hindamine ei ole vastuvõetavad ning et riskihindamine ei vasta immuunsüsteemile avalduvate riskide hindamise nõuetele(8);

H.  arvestades, et taotleja ei esitanud katseandmeid mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud maisi kuue alakombinatsiooni kohta, millel praegu luba ei ole;

Herbitsiidijääkide, metaboliitide ja kokteiliefekti puudulik hindamine

I.  arvestades, et mitu uuringut näitab, et geneetiliselt muundatud herbitsiiditolerantsete kultuuride kasvatamise tagajärjel hakatakse rohkem kasutama lisaherbitsiide, seda peamiselt herbitsiiditolerantse umbrohu tekke tõttu(9); arvestades, et sellest tulenevalt tuleb eeldada, et mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud mais puutub kokku nii suuremate kui ka korduvate glüfosaadiannustega, mis võivad viia nende ainete jääkide suurema esinemiseni saagis; arvestades, et mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud mais sisaldab kolme glüfosaadikindlat valku, mis muudab selle suuremate annuste ja korduva pihustamise suhtes veelgi vastupidavamaks;

J.  arvestades, et glüfosaadi kantserogeensust puudutavad küsimused on endiselt vastuseta; arvestades, et EFSA järeldas 2015. aasta novembris, et glüfosaat ei ole tõenäoliselt kantserogeenne, ja Euroopa Kemikaaliamet järeldas 2017. aasta märtsis, et selle klassifitseerimata jätmine on õigustatud; arvestades, et Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus, mis on Maailma Terviseorganisatsiooni vähiuuringutele spetsialiseerunud keskus, klassifitseeris seevastu 2015. aastal glüfosaadi inimeste jaoks tõenäoliselt kantserogeenseks aineks;

K.  arvestades, et EFSA geneetiliselt muundatud organismide komisjon (EFSA GMO-komisjon) märkis oma 22. mai 2019. aasta teaduslikus arvamuses, et „EFSA pestitsiidide üksus on uurinud käesoleva taotlusega seotud hindamist herbitsiiditolerantsete maisikultuuride herbitsiidijääkide kohta“(10); arvestades, et EFSA pestitsiidide üksuse arvamuse kohaselt ei ole EPSPSi muudatusega geneetiliselt muundatud maisi(11) glüfosaadijääkide kohta siiski piisavalt andmeid, et tuletada jääkide piirnormid ja riskihindamise väärtused(12);

L.  arvestades, et EFSA pestititsiidide üksuse andmeil ei ole toksikoloogilisi andmeid, mis võimaldaksid hinnata glüfosaaditolerantsete geneetiliselt muundatud põllukultuuridega seotud glüfosaadi lagunemisproduktidest tarbijatele tulenevat riski(13);

M.  arvestades, et geneetiliselt muundatud taimedes leiduvate herbitsiidijääkide ja nende lagunemisproduktide hindamist ning nende võimalikku koostoimet Bt-valkudega ei loeta EFSA geneetiliselt muundatud organismide komisjoni pädevusse kuuluvaks ning seetõttu seda GMOde loaandmismenetluse käigus ei tehta; arvestades, et see põhjustab probleeme, sest asjaomaste geneetiliselt muundatud taimede puhul võib seda, kuidas taim täiendavaid herbitsiide lagundab, ja lagunemisproduktide (edaspidi „metaboliidid“) koostist ja seega ka nende toksilisust mõjutada geneetiline muundamine ise(14);

Bt-valgud

N.  arvestades, et mitmes uuringus on täheldatud, et kokkupuude Bt-valkudega on põhjustanud kõrvaltoimeid, mis võivad mõjutada immuunsüsteemi, ning et mõnel Bt-valgul võivad olla adjuvandi omadused(15), mis tähendab, et need võivad suurendada teiste valkude allergeensust, millega nad kokku puutuvad;

O.  arvestades, et ühe EFSA geneetiliselt muundatud organismide komisjoni liikme poolt vastu võetud vähemuse arvamuses, mis koostati sarnase mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud maisi ja selle alakombinatsioonide hindamise käigus, leiti, et kui Bt-valkude ekspressiooniga kasutusviiside puhul ei ole soovimatut mõju immuunsüsteemile kunagi tuvastatud, võib see tuleneda asjaolust, et toksilisuse uuringutes, mida praegu soovitatakse ja EFSAs geneetiliselt muundatud taimede ohutuse hindamiseks tehakse, ei olnud neid võimalik täheldada, sest need uuringud ei sisalda selleks eesmärgiks kohaseid katseid(16);

P.  arvestades, et ei saa järeldada, et mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud maisi või selle alakombinatsioonide tarbimine oleks inimeste ja loomade tervisele ohutu;

Q.  arvestades, et hiljutine uuring näitab, et samaaegselt seemnete neonikotinoididega töötlemise kiire kasvuga Ameerika Ühendriikides on suurenenud ka geneetiliselt muundatud Bt-maisi külvamine(17); arvestades, et Euroopa Liit on mesilastele ja teistele tolmeldajatele avalduva mõju tõttu keelustanud kolme neonikotinoidi kasutamise välitingimustes, sealhulgas seemnete katmiseks(18);

Ebademokraatlik otsuste tegemine

R.  arvestades, et määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 15. septembril 2020. aastal toimunud hääletuse tulemusel arvamust ei esitatud, mis tähendab, et liikmesriikide kvalifitseeritud enamus ei toetanud loa andmist;

S.  arvestades, et komisjon mõistab, et on problemaatiline, et ta jätkab GMOdele loa andmise otsuste vastuvõtmist ilma liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamuseta, mis on tootelubade puhul üldiselt väga suur erand, kuid on geneetiliselt muundatud toidu ja sööda lubade puhul muutunud normiks;

T.  arvestades, et parlament võttis oma kaheksandal ametiajal vastu 36 resolutsiooni, milles väljendatakse vastuseisu toiduks ja söödaks mõeldud GMOde turule laskmisele (33 resolutsioonis) ning GMOde kasvatamisele liidus (kolmes resolutsioonis); arvestades, et Euroopa Parlament on oma üheksandal ametiajal siiani vastu võtnud kaheksa vastuväidet; arvestades, et liikmesriikide kvalifitseeritud enamus ei pooldanud nende GMOde lubamist; arvestades, et kuigi komisjon ise tunnistab puudujääke demokraatlikus protsessis, liikmesriikide toetuse puudumist ja parlamendi vastuväiteid, jätkab ta siiski geneetiliselt muundatud organismidele lubade andmist;

U.  arvestades, et määruse (EL) nr 182/2011 kohaselt võib komisjon otsustada GMO-le luba mitte anda, kui apellatsioonikomitees puudub liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamus(19); arvestades, et sellega seoses ei ole vaja õigusakte muuta;

1.  on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu ületab määruses (EÜ) nr 1829/2003 sätestatud rakendamisvolitusi;

2.  on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu ei ole kooskõlas liidu õigusega, kuna see ei ole kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 eesmärgiga, milleks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 178/2002(20) sätestatud üldpõhimõtete kohaselt luua alus inimeste elu ja tervise, loomade tervise ja heaolu, keskkonna ja tarbijate huvide kindla kaitse tagamiseks seoses geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamisega ning tagada samal ajal ka siseturu tõhus toimimine;

3.  palub komisjonil oma rakendusotsuse eelnõu tagasi võtta;

4.  tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjon tunnistas lõpuks oma 11. septembri 2020. aasta kirjas parlamendiliikmetele, et GMOde lubamise otsuste tegemisel on vaja arvesse võtta kestlikkust(21); väljendab siiski suurt pettumust selle üle, et 28. septembril 2020 andis komisjon impordiloa veel ühele geneetiliselt muundatud sojaoale(22), hoolimata parlamendi ja enamiku liikmesriikide vastuseisust;

5.  kutsub komisjoni üles kestlikkuse kriteeriumide väljatöötamisel väga kiiresti edasi liikuma, kaasates täiel määral Euroopa Parlamenti; palub, et komisjon annaks teada, kuidas ja millise aja jooksul seda tehakse;

6.  nõuab veel kord tungivalt, et komisjon võtaks arvesse liidu kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest kokkulepetest, nagu Pariisi kliimakokkulepe, ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioon ja ÜRO kestliku arengu eesmärgid;

7.  kordab oma üleskutset komisjonile lõpetada nii kasvatamiseks kui ka toiduks ja söödaks kasutatavate GMOde lubamine, kui liikmesriigid ei esita apellatsioonikomitees määruse (EL) nr 182/2011 artikli 6 lõike 3 kohast arvamust;

8.  kutsub komisjoni taas üles mitte lubama herbitsiidikindlaid geneetiliselt muundatud põllukultuure enne, kui jääkidega seotud terviseriske on iga juhtumi puhul eraldi põhjalikult uuritud, kusjuures selleks tuleb täielikult hinnata geneetiliselt muundatud põllukultuuride lisaherbitsiididega pihustamise jääke, herbitsiidide lagunemisprodukte ja mis tahes kombineeritud mõju;

9.  kordab oma üleskutset, et komisjoni lõimiks herbitsiiditolerantsete geneetiliselt muundatud taimede riskihindamise täielikult lisaherbitsiidide kasutamise ja nende jääkide riskihindamisega, olenemata sellest, kas geneetiliselt muundatud taime tahetakse liidus kasvatada või toidu ja söödana kasutamiseks liitu importida;

10.  palub komisjonil mitte anda luba ühelegi mitmekordsete transformatsioonide alakombinatsioonile, kui EFSA ei ole neid taotleja esitatud täielike andmete alusel põhjalikult hinnanud;

11.  on täpsemalt seisukohal, et selliste sortide heakskiitmine, mille kohta ei ole esitatud ohutusandmeid, mida ei ole veel katsetatud või mida ei ole isegi veel loodud, on vastuolus määruses (EÜ) nr 178/2002 sätestatud üldiste toidualaste õigusnormide põhimõtetega;

12.  kutsub taas EFSAt üles edasi arendama ja süstemaatiliselt kasutama meetodeid, mis võimaldavad tuvastada mitmekordsete transformatsioonide soovimatut mõju, sh seoses Bt-toksiinide adjuvantsete omadustega;

13.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 1.
(2) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.
(3) EFSA geneetiliselt muundatud organismide komisjoni teaduslik arvamus, mis käsitleb toiduks ja söödaks kasutatava geneetiliselt muundatud maisi MON 87427 × MON 89034 × MIR162 × NK603 ja alakombinatsioonide hindamist määruse (EÜ) nr 1829/2003 alusel (taotlus EFSA-GMO-NL-2016-131), EFSA Journal 2019;17(7):5734, https://doi.org/10.2903/j.efsa.2019.5734
(4)–––––––– Parlament võttis oma kaheksandal ametiajal vastu 36 resolutsiooni, milles on esitatud GMOde lubamisele vastuväiteid. Peale selle on parlament oma üheksandal ametiajal vastu võtnud järgmised resolutsioonid:Euroopa Parlamendi 10. oktoobri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MZHG0JG (SYN-ØØØJG-2) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0028);Euroopa Parlamendi 10. oktoobri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud sojauba A2704-12 (ACS-GMØØ5-3) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0029);Euroopa Parlamendi 10. oktoobri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 89034 × 1507 × MON 88017 × 59122 × DAS-40278-9 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks, kolm või neli MON 89034, 1507, MON 88017, 59122 ja DAS-40278-9 ühekordset transformatsiooni, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0030);Euroopa Parlamendi 14. novembri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud puuvilla LLCotton25 (ACS-GHØØ1-3) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0054);Euroopa Parlamendi 14. novembri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud puuvilla LLCotton25 (MON-89788-1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0055);Euroopa Parlamendi 14. novembri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 89034 × 1507 × NK603 × DAS‑40278‑9 ja alakombinatsioone MON 89034 × NK603 × DAS‑40278‑9, 1507 × NK603 × DAS‑40278‑9 ning NK603 × DAS‑40278‑9 sisaldavaid, nendest koosnevaid või nendest valmistatud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0056);Euroopa Parlamendi 14. novembri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 89034 × 1507 × MON 1507 × 5307 × GA21 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks, kolm või neli MON 89034, 1507, MON 1507, 5307 ja GA21 ühekordset transformatsiooni, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0057);Euroopa Parlamendi 14. mai 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud sojauba MON 87708 × MON 89788 × A5547-127 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0069).
(5) EFSA arvamus, lk 11.
(6) Sama, lk 3.
(7) Liikmesriikide märkused:
(8) TestBioTech’i märkus EFSA hinnangu kohta geneetiliselt muundatud maisile MON 87427 × MON 89034 × MIR162 × NK603 ja alakombinatsioonidele, august 2019, https://www.testbiotech.org/en/content/testbiotech-comment-efsa-assessment-genetically-engineered-maize-mon87427xmon89034xMIR162xNK603
(9) Vt nt Bonny, S., „Genetically Modified Herbicide-Tolerant Crops, Weeds, and Herbicides: Overview and Impact“ (Geneetiliselt muundatud herbitsiidikindlad põllukultuurid, umbrohud ja herbitsiidid: ülevaade ja mõju), Environmental Management, jaanuar 2016, 57(1), lk 31–48, https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/26296738 ja Benbrook, C.M., „Impacts of genetically engineered crops on pesticide use in the U.S. - the first sixteen years“ (Geneetiliselt muundatud põllukultuuride mõju pestitsiidide kasutamisele USAs – esimesed 16 aastat), Environmental Sciences Europe 24, 24 (2012), https://enveurope.springeropen.com/articles/10.1186/2190-4715-24-24, ja Schütte, G., Eckerstorfer, M., Rastelli, V. et al., „Herbicide resistance and biodiversity: agronomic and environmental aspects of genetically modified herbicide-resistant plants“ (Herbitsiidiresistentsus ja elurikkus: geneetiliselt muundatud herbitsiidiresistentsete taimede agronoomilised ja keskkonnaspektid), Environmental Sciences Europe 29, 5 (2017), https://link.springer.com/article/10.1186/s12302-016-0100-y
(10) EFSA arvamus, lk 9.
(11) Mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud mais sisaldab EPSPSi muudatust.
(12) EFSA hinnang glüfosaadijääkide kehtivate piirnormide kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 396/2005 artiklile 12 – läbivaadatud versioon, et võtta arvesse väljajäetud andmeid, EFSA Journal 2019;17(10):5862, lk 4, https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/5862
(13) EFSA järeldused toimeaine glüfosaat pestitsiidina kasutamise riskihindamist käsitleva vastastikuse hindamise kohta, EFSA Journal 2015; 13(11):4302, lk 3, https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/4302
(14) Glüfosaadi puhul on see on tõepoolest nii, nagu on kirjas EFSA hinnangus glüfosaadijääkide kehtivate piirnormide kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 396/2005 artiklile 12, EFSA Journal 2018;16(5):5263, lk 12, https://www.efsa.europa.eu/fr/efsajournal/pub/5263
(15) Ülevaate saamiseks vt Rubio Infante, N., Moreno-Fierros, L. (2016) „An overview of the safety and biological effects of Bacillus thuringiensis Cry toxins in mammals“ (Ülevaade Bacillus thuringiensis Cry toksiinide turvalisusest ja bioloogilisest mõjust imetajatele), Journal of Applied Toxicology, mai 2016, 36(5): lk 630–648. http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/jat.3252/full
(16) Taotlus EFSA‑GMO‑DE‑2010‑86 (Bt11 × MIR162 × 1507 × GA21 maisi ja kolme alakombinatsiooni kohta, päritolust sõltumata), vähemuse arvamus, EFSA geneetiliselt muundatud organismide komisjoni liige J. M. Wal, EFSA Journal 2018;16(7):5309, lk 34, https://efsa.onlinelibrary.wiley.com/doi/epdf/10.2903/j.efsa.2018.5309
(17) Douglas, M.R., Tooker, J.F., „Large-Scale Deployment of Seed Treatments Has Driven Rapid Increase in Use of Neonicotinoid Insecticides and Preemptive Pest Management in U.S. Field Crops“ (Seemnete puhtimise ulatuslik kasutuselevõtt on kiiresti suurendanud neonikotinoide sisaldavate putukamürkide ja ennetava kahjuritõrje kasutamist põllukultuuride kasvatamisel USAs), Environmental Science and Technology 2015, 49, 8, 5088-5097, https://pubs.acs.org/doi/10.1021/es506141g
(18) Neonikotinoidid, https://ec.europa.eu/food/plant/pesticides/approval_active_substances/approval_renewal/neonicotinoids_en
(19) Määruse (EL) 182/2011 artikli 6 lõike 3 kohaselt võib komisjon loa anda, kuid ei pea seda tegema, kui apellatsioonikomitees ei ole selle toetuseks saavutatud liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamust.
(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).
(21) https://tillymetz.lu/wp-content/uploads/2020/09/Co-signed-letter-MEP-Metz.pdf
(22) MON 87708 × MON 89788 × A5547-127, https://webgate.ec.europa.eu/dyna/gm_register/gm_register_auth.cfm?pr_id=100


Geneetiliselt muundatud sojauba SYHT0H2 (SYN‑ØØØH2‑5)
PDF 180kWORD 58k
Euroopa Parlamendi 11. novembri 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud sojauba SYHT0H2 (SYN‑ØØØH2‑5) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (D068779/01 – 2020/2838(RSP))
P9_TA(2020)0292B9-0349/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni rakendusotsuse eelnõu, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud sojauba SYHT0H2 (SYN‑ØØØH2‑5) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (D068779/01),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1829/2003(1) geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta, eriti selle artikli 7 lõiget 3 ja artikli 19 lõiget 3,

–  võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 15. septembril 2020. aastal toimunud hääletust, mille tulemusel arvamust ei esitatud,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011(2) (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes) artikleid 11 ja 13,

–  võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 28. novembril 2019. aastal vastu võetud ja 20. jaanuaril 2020. aastal avaldatud arvamust(3),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, milles esitatakse geneetiliselt muundatud organismide (edaspidi „GMOd“) kasutamiseks lubade andmisele vastuväiteid(4),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 112 lõikeid 2 ja 3,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

A.  arvestades, et 8. augustil 2012 esitas Syngenta Crop Protection AG oma sidusettevõtja Syngenta Crop Protection NV/SA kaudu Saksamaa pädevale asutusele taotluse (edaspidi „taotlus“) vastavalt määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitele 5 ja 17; arvestades, et taotlus hõlmas geneetiliselt muundatud sojauba (Glycine max (L.) Merr.) SYHT0H2 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud toidu, toidu koostisosade ja sööda turule laskmist; arvestades, et taotlus hõlmas ka selliste toodete turule laskmist, mis sisaldavad geneetiliselt muundatud sojauba SYHT0H2 või koosnevad sellest ning mida kasutatakse muul otstarbel kui toiduks või söödaks, kuid ei kasutata viljelemiseks;

B.  arvestades, et EFSA võttis 28. novembril 2019. aastal selle taotluse suhtes vastu heakskiitva arvamuse, mis avaldati 20. jaanuaril 2020. aastal;

C.  arvestades, et geneetiliselt muundatud sojauba SYHT0H2 on välja töötatud selleks, et anda tolerantsus glufosinaatammooniumi ning herbitsiidsete toimeainete mesotriooni ja muude p‑hüdroksüfenüülpüruvaadi dioksügenaasi (HPPD) inhibeerivate herbitsiidide suhtes(5);

Täiendavate herbitsiidide jääkide hindamise puudumine

D.  arvestades, et on tõestatud, et geneetiliselt muundatud herbitsiiditolerantsete kultuuride kasvatamisega kaasneb herbitsiidide ulatuslikum kasutamine, mis on suurel määral tingitud herbitsiiditolerantse umbrohu tekkest(6); arvestades, et seetõttu võib eeldada, et geneetiliselt muundatud sojaoa SYHT0H2 põllukultuurid puutuvad kokku nii täiendavate herbitsiidide (glufosinaadi ja HPPDd inhibeerivate herbitsiidide) suuremate kui ka korduvannustega, mistõttu on võimalik, et nende ainete jääkide kogus saagis suureneb;

E.  arvestades, et glufosinaat on klassifitseeritud kategooria 1B reproduktiivtoksiliseks aineks ning seetõttu kehtivad selle suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009(7) sätestatud piirkriteeriumid; arvestades, et glufosinaat oli liidus kasutamiseks heaks kiidetud ajavahemikuks, mis lõppes 31. juulil 2018. aastal(8);

F.  arvestades, et EFSA andmetel võib järeldada, et HPPDd inhibeerival herbitsiidil mesotrioonil on endokriinfunktsiooni kahjustavad omadused, samas kui mesotriooni lagunemisprodukti AMBA genotoksilist potentsiaali „ei saa välistada“(9);

G.  arvestades, et riskihindamisel peeti täiendavateks herbitsiidideks ainult glufosinaati ja mesotriooni; arvestades siiski, et HPPDd inhibeerivate herbitsiidide hulka kuulub palju herbitsiide, sealhulgas isoksaflutool, mida võib seetõttu sellel geneetiliselt muundatud sojaoal suurtes kogustes kasutada; arvestades, et liidu poolt heaks kiidetud ühtlustatud klassifikatsiooni ja märgistuse kohaselt on isoksaflutool väga mürgine veeorganismidele ja arvatavasti kahjustab loodet(10);

H.  arvestades siiski, et geneetiliselt muundatud taimedes leiduvate herbitsiidijääkide ja nende lagunemisproduktide ning nende võimaliku kombineeritud mõju (kokteiliefekti) hindamist ei loeta EFSA geneetiliselt muundatud organismide komisjoni pädevusse kuuluvaks ning seetõttu seda GMOde loaandmismenetluse käigus ei tehta; arvestades, et see põhjustab probleeme, sest asjaomaste geneetiliselt muundatud taimede puhul võib seda, kuidas taim täiendavaid herbitsiide lagundab, ja lagunemisproduktide (edaspidi „metaboliidid“) koostist ja seega ka nende toksilisust mõjutada geneetiline muundamine ise;

I.  arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005(11) kohaselt tuleks liidus lubamatute herbitsiidide jääke toiduks ja söödaks imporditud põllukultuurides hoolikalt kontrollida ja jälgida;

J.  arvestades, et liidu kooskõlastatud mitmeaastase kontrolliprogrammi raames aastateks 2020, 2021 ja 2022 ei ole liikmesriigid siiski kohustatud imporditud sojaubades glufosinaati mõõtma(12); arvestades, et ei saa välistada, et geneetiliselt muundatud sojauba SYHT0H2 või sellest saadud toiduks või söödaks kasutatavad tooted võivad ületada jääkide piirnorme, mis on kehtestatud tarbijakaitse kõrge taseme tagamiseks;

K.  arvestades, et seetõttu ei saa järeldada, et geneetiliselt muundatud sojaoa SYHT0H2 tarbimine oleks inimeste ja loomade tervisele ohutu;

L.  arvestades, et 2020. aasta jaanuaris esitletud rahvusvahelise uurimisprojekti „Risk Assessment of genetically engineered organisms in the EU and Switzerland“ („Geneetiliselt muudetud organismide riskihindamine ELis ja Šveitsis“) tulemuste põhjal järeldati, et liidu GMOde riskihindamisel ei võeta piisavalt arvesse rahvatervisele ja keskkonnale avalduvaid ohte, sealhulgas terviseohte, mis on seotud herbitsiiditolerantsetest geneetiliselt muundatud taimedest saadud toodete tarbimisega(13);

Liikmesriikide pädevate asutuste märkused

M.  arvestades, et liikmesriikide pädevad asutused esitasid kolmekuulise konsulteerimisperioodi jooksul EFSA‑le märkusi(14); arvestades, et kriitilised märkused hõlmavad muret, et geneetiliselt muundatud sojaoa SYHT0H2 impordi korral ei ole tehtud herbitsiidijääkide ja tarbijate tervisele avalduva võimaliku ohu analüüsi, et toksikoloogilised andmed on ebapiisavad ning et seetõttu ei ole võimalik hinnata geneetiliselt muundatud sojaoast SYHT0H2 toodetud toidu tarbimisega seotud võimalikku ohtu, et keskkonnatervise hindamise järelduste tegemiseks vajalik teave ei ole täielik ja et enne loa andmist tuleks esitada üksikasjalik seirekava;

Ebademokraatlik otsuste tegemine

N.  arvestades, et määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 15. septembril 2020 toimunud hääletuse tulemusel arvamust ei esitatud, mis tähendab, et liikmesriikide kvalifitseeritud enamus ei toetanud loa andmist;

O.  arvestades, et komisjon mõistab, et on problemaatiline(15), et ta jätkab GMOdele loa andmise otsuste vastuvõtmist ilma liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamuseta, mis on tootelubade puhul üldiselt väga suur erand, kuid on geneetiliselt muundatud toidu ja sööda lubade puhul muutunud normiks;

P.  arvestades, et Euroopa Parlament võttis oma kaheksandal ametiajal vastu 36 resolutsiooni, milles väljendatakse vastuseisu toiduks ja söödaks mõeldud GMOde turule laskmisele (33 resolutsiooni) ning GMOde kasvatamisele liidus (kolm resolutsiooni); arvestades, et Euroopa Parlament on oma üheksandal ametiajal siiani vastu võtnud kaheksa vastuväidet; arvestades, et liikmesriikide kvalifitseeritud enamus ei pooldanud nende GMOde lubamist; arvestades, et kuigi komisjon ise tunnistab puudujääke demokraatlikus protsessis, liikmesriikide toetuse puudumist ja parlamendi vastuväiteid, jätkab ta siiski geneetiliselt muundatud organismidele lubade andmist;

Q.  arvestades, et määruse (EL) nr 182/2011 kohaselt võib komisjon otsustada GMO‑le luba mitte anda, kui apellatsioonikomitees puudub liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamus(16); arvestades, et sellega seoses ei ole vaja õigusakte muuta;

Liidu rahvusvaheliste kohustuste täitmine

R.  arvestades, et määruses (EÜ) nr 1829/2003 sätestatakse, et geneetiliselt muundatud toit ega sööt ei tohi avaldada kahjulikku mõju inimeste või loomade tervisele ega keskkonnale, ning nõutakse, et komisjon võtaks oma otsuse koostamisel arvesse kõiki liidu õigusaktide asjakohaseid sätteid ning teisi kõnealuse küsimusega seotud õiguspäraseid tegureid; arvestades, et need õiguspärased tegurid peaksid hõlmama liidu kohustusi, mis tulenevad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) kestliku arengu eesmärkidest, Pariisi kliimakokkuleppest ja ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioonist;

S.  arvestades, et õigusega toidule tegeleva ÜRO eriraportööri hiljutises aruandes leiti, et eelkõige arengumaades on ohtlikel pestitsiididel tervisele laastav mõju(17); arvestades, et kestliku arengu eesmärgi 3.9 abil soovitakse 2030. aastaks oluliselt vähendada selliste surmade ja haiguste arvu, mille on põhjustanud ohtlikud kemikaalid ning õhu, vee ja pinnase reostus ja saastumine(18);

T.  arvestades, et EFSA leidis, et kui reproduktiivtoksiliseks liigitatud glufosinaati kasutatakse geneetiliselt muundatud maisi puhul umbrohutõrjeks, ületab kasutajate hinnanguline kokkupuude selle ainega lubatavat taset isegi siis, kui kasutati isikukaitsevahendeid(19); arvestades, et kasutajate suurema kokkupuute oht on eriti murettekitav herbitsiiditolerantsete geneetiliselt muundatud põllukultuuride puhul, kuna kasutatavate herbitsiidide kogused on suuremad;

U.  arvestades, et bioloogilise mitmekesisuse vähenemise üks peamisi põhjusi on raadamine; arvestades, et maakasutuse ja selle muutuse põhjustatud heitkogused, peamiselt raadamise tagajärjel, on fossiilkütuste põletamise järel kliimamuutuste tähtsuselt teine põhjus(20); arvestades, et Pariisi kliimakokkulepe ja ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni alusel vastu võetud ülemaailmne bioloogilise mitmekesisuse strateegiline kava aastateks 2011–2020 ning Aichi bioloogilise mitmekesisuse eesmärgid edendavad metsade säästvat majandamist ning nende kaitset ja taastamist(21); arvestades, et kestliku arengu 15. eesmärk hõlmab eesmärki peatada 2020. aastaks raadamine(22); arvestades, et metsadel on mitmekülgne roll, mis toetab enamiku kestliku arengu eesmärkide saavutamist(23);

V.  arvestades, et soja tootmine on üks peamisi põhjusi, miks toimub raadamine Lõuna‑Ameerikas Amazonases, Cerrados ja Gran Chacos; arvestades, et Brasiilias on 97 % ja Argentinas 100 % kasvatatavast sojast geneetiliselt muundatud soja(24);

W.  arvestades, et suuremat osa geneetiliselt muundatud sojaoa kultuuridest, mida on lubatud Brasiilias ja Argentinas kasvatada, on lubatud ka liitu importida(25); arvestades, et geneetiliselt muundatud sojaoa SYHT0H2 kasvatamine Argentinas on juba lubatud(26);

X.  arvestades, et komisjoni analüüsis leiti, et soja on pikka aega olnud liidu jaoks kõige olulisem tegur, mis on suurendanud üleilmset raadamist ja sellega seotud heitkoguseid ning mis moodustab peaaegu poole kogu liidu impordist põhjustatud raadamisest(27);

Y.  arvestades, et hiljutises eelretsenseeritud teadusuuringus leiti, et liidul on Brasiiliast imporditud soja tõttu maailma kõige suurem süsinikujalajälg – 13,8 % suurem kui suurimal soja importijal Hiinal, kuna ELi puhul on metsaraadamisest tingitud heitkogused suuremad(28); arvestades, et ühes teises hiljutises uuringus leiti, et ligikaudu viiendik Brasiilia Amazonase ja Cerrado piirkonnast peamiselt loomasöödaks liitu eksporditavast sojast võib olla seotud ebaseadusliku raadamisega(29); arvestades, et suur raadamine soodustab Amazonase metsatulekahjude teket; arvestades, et 2019. aasta teatises(30) väljendas komisjon soovi kaitsta ja taastada maailma metsi; arvestades, et bioloogilise mitmekesisuse, sealhulgas metsade ülemaailmne kaitse on komisjoni hiljuti avaldatud ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia(31) peamine eesmärk;

1.  on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu ületab määruses (EÜ) nr 1829/2003 sätestatud rakendamisvolitusi;

2.  on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu ei ole kooskõlas liidu õigusega, kuna see ei ole kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 eesmärgiga, milleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 178/2002(32) sätestatud üldpõhimõtete kohaselt on luua alus inimeste elu ja tervise, loomade tervise ja heaolu, keskkonna ja tarbijate huvide kindla kaitse tagamiseks seoses geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamisega ning tagada samal ajal ka siseturu tõhus toimimine;

3.  palub komisjonil oma rakendusotsuse eelnõu tagasi võtta;

4.  tunneb heameelt selle üle, et komisjon tunnistas lõpuks oma 11. septembri 2020. aasta kirjas parlamendiliikmetele, et GMOde lubamise otsuste tegemisel on vaja võtta arvesse kestlikkust(33); väljendab siiski sügavat pettumust selle pärast, et 28. septembril 2020 andis komisjon impordiloa(34) veel ühele geneetiliselt muundatud sojaoa kultuurile, hoolimata parlamendi ja enamiku liikmesriikide vastuseisust;

5.  kutsub komisjoni üles liikuma kestlikkuse kriteeriumide väljatöötamisel võimalikult kiiresti edasi, kaasates täiel määral Euroopa Parlamendi; kutsub komisjoni üles andma teavet selle kohta, kuidas ja millise aja jooksul seda protsessi läbi viiakse;

6.  nõuab veel kord tungivalt, et komisjon võtaks arvesse liidu kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest kokkulepetest, nagu Pariisi kliimakokkulepe, ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioon ja ÜRO kestliku arengu eesmärgid;

7.  kordab oma üleskutset komisjonile lõpetada nii kasvatamiseks kui ka toiduks ja söödaks kasutatavate GMOde lubamine, kui liikmesriigid ei esita apellatsioonikomitees määruse (EL) nr 182/2011 artikli 6 lõike 3 kohast arvamust;

8.  kutsub komisjoni taas üles mitte andma luba herbitsiidikindlatele geneetiliselt muundatud põllukultuuridele enne, kui jääkidega seotud terviseriske on iga juhtumi puhul eraldi põhjalikult uuritud, mis eeldab geneetiliselt muundatud põllukultuuride täiendavate herbitsiididega pihustamise jääkide, herbitsiidide lagunemisproduktide ja mis tahes kombineeritud mõju täielikku hindamist;

9.  kutsub komisjoni taas üles lõimima herbitsiiditolerantsete geneetiliselt muundatud taimede riskihindamise täielikult lisaherbitsiidide kasutamise ja nende jääkide riskihindamisega, olenemata sellest, kas geneetiliselt muundatud taime tahetakse liidus kasvatada või toidu ja söödana kasutamiseks liitu importida;

10.  palub komisjonil mitte anda toidu või söödana kasutamiseks importimise luba geneetiliselt muundatud taimedele, mis on muudetud tolerantseks mõne herbitsiidi suhtes, mille kasutamine ei ole liidus lubatud;

11.  väljendab heameelt selle üle, et komisjoni juhtprojekt Euroopa roheline kokkulepe on esitatud lahutamatu osana komisjoni strateegiast, millega rakendatakse ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja viiakse ellu kestliku arengu eesmärgid; tuletab meelde, et kestliku arengu eesmärke on võimalik saavutada ainult siis, kui tarneahelad muutuvad säästvaks ja poliitikavaldkondade vahel luuakse koostoime(35);

12.  väljendab veel kord muret selle pärast, et liidu suur sõltuvus loomasööda impordist sojaubade kujul põhjustab kolmandates riikides raadamist(36);

13.  tunneb heameelt komisjoni kavatsuse üle esitada 2021. aasta juuniks seadusandlik ettepanek meetmete kohta, millega vältida raadamisega või metsa seisundi halvenemisega seotud toodete laskmist ELi turule või viia see miinimumini; seni, arvestades kiireloomulist vajadust piirata Amazonase, Cerrado ja Gran Chaco metsade raadamist ning asjaolu, et liidu nõudlus geneetiliselt muundatud soja järele põhjustab selles piirkonnas metsade raadamist, kutsub komisjoni üles viivitamata peatama Brasiilias ja Argentinas kasvatatud geneetiliselt muundatud soja impordi, kasutades vajaduse korral määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklit 53, kuni on kehtestatud tõhusad õiguslikult siduvad mehhanismid, mis aitavad vältida raadamise ja sellega seotud inimõiguste rikkumistega seotud toodete liidu turule laskmist;

14.  kordab oma nõuet, et rakendataks Euroopa taimse valgu tootmise ja sellega varustamise strateegiakava(37), mis võimaldaks liidul vähendada sõltuvust geneetiliselt muundatud sojaoa impordist ning luua lühemaid toiduahelaid ja piirkondlikke turge;

15.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 1.
(2) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.
(3) EFSA geneetiliselt muundatud organismide komisjoni teaduslik arvamus, mis käsitleb geneetiliselt muundatud sojaoa SYHT0H2 hindamist toiduks ja söödaks kasutamise ning impordi ja töötlemise puhul määruse (EÜ) nr 1829/2003 alusel (taotlus EFSA‑GMO‑DE‑2012‑111), EFSA Journal 2020;18(1):5946, https://doi.org/10.2903/j.efsa.2020.5946
(4)–––––––– Euroopa Parlament võttis oma kaheksandal ametiajal vastu 36 resolutsiooni, milles on esitatud GMOde lubamisele vastuväiteid. Peale selle on parlament oma üheksandal ametiajal vastu võtnud järgmised resolutsioonid:Euroopa Parlamendi 10. oktoobri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MZHG0JG (SYN‑ØØØJG‑2) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0028);Euroopa Parlamendi 10. oktoobri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud sojauba A2704‑12 (ACS‑GMØØ5‑3) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0029);Euroopa Parlamendi 10. oktoobri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 89034 × 1507 × MON 88017 × 59122 × DAS‑40278‑9 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks, kolm või neli MON 89034, 1507, MON 88017, 59122 ja DAS‑40278‑9 ühekordset transformatsiooni, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0030);Euroopa Parlamendi 14. novembri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud puuvilla LLCotton25 (ACSGHØØ1‑3) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0054);Euroopa Parlamendi 14. novembri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 89788 (MON‑89788‑1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0055);Euroopa Parlamendi 14. novembri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 89034 × 1507 × NK603 × DAS‑40278‑9 ja alakombinatsioone MON 89034 × NK603 × DAS‑40278‑9, 1507 × NK603 × DAS‑40278‑9 ning NK603 × DAS‑40278‑9 sisaldavaid, nendest koosnevaid või nendest valmistatud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0056);Euroopa Parlamendi 14. novembri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi Bt11 × MIR162 × MIR604 × 1507 × 5307 × GA21 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks, kolm, neli või viis Bt11, MIR162, MIR604, 1507, 5307 ja GA21 ühekordset transformatsiooni, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0057);Euroopa Parlamendi 14. mai 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87708 × MON 89788 × A5547‑127 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0069).
(5) EFSA arvamus, lk 1.
(6) Vt nt Bonny, S., „Genetically Modified Herbicide-Tolerant Crops, Weeds, and Herbicides: Overview and Impact“ (Geneetiliselt muundatud herbitsiidikindlad põllukultuurid, umbrohud ja herbitsiidid: ülevaade ja mõju), Environmental Management, jaanuar 2016, 57(1), lk 31–48, https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/26296738 ja Benbrook, C.M., „Impacts of genetically engineered crops on pesticide use in the U.S. - the first sixteen years“ (Geneetiliselt muundatud põllukultuuride mõju pestitsiidide kasutamisele USAs – esimesed 16 aastat), Environmental Sciences Europe 24, 24 (2012), https://enveurope.springeropen.com/articles/10.1186/2190-4715-24-24, ja Schütte, G., Eckerstorfer, M., Rastelli, V. et al., „Herbicide resistance and biodiversity: agronomic and environmental aspects of genetically modified herbicide-resistant plants“ (Herbitsiidiresistentsus ja elurikkus: geneetiliselt muundatud herbitsiidiresistentsete taimede agronoomilised ja keskkonnaaspektid), Environmental Sciences Europe 29, 5 (2017), https://link.springer.com/article/10.1186/s12302-016-0100-y
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).
(8) https://ec.europa.eu/food/plant/pesticides/eu-pesticides-database/public/?event=activesubstance.detail&language=EN&selectedID=1436
(9) EFSA Conclusion on the peer review of the pesticide risk assessment of the active substance mesotrione (EFSA järeldused toimeaine mesotriooni pestitsiidina kasutamise riskihindamist käsitleva vastastikuse hindamise kohta). EFSA Journal 2016;14(3):4419, lk 3, https://doi.org/10.2903/j.efsa.2016.4419
(10) https://echa.europa.eu/substance-information/-/substanceinfo/100.114.433
(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrus (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta (ELT L 70, 16.3.2005, lk 1).
(12) Komisjoni 28. märtsi 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/533 ELi kooskõlastatud mitmeaastase kontrolliprogrammi kohta aastateks 2020, 2021 ja 2022, et tagada vastavus pestitsiidijääkide piirnormidele ja hinnata tarbijate kokkupuudet taimses ja loomses toidus või selle pinnal esinevate pestitsiidijääkidega (ELT L 88, 29.3.2019, lk 28).
(13) https://www.testbiotech.org/en/content/research-project-rages
(14) Liikmesriikide märkustega geneetiliselt muundatud sojaoa SYHT0H2 kohta on võimalik tutvuda EFSA küsimuste registris: http://registerofquestions.efsa.europa.eu/roqFrontend/questionLoader?question=EFSA-Q-2012-00753
(15) Vt näiteks komisjoni 22. aprillil 2015 esitatud seadusandliku ettepaneku (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003 seoses liikmesriikide võimalusega piirata oma territooriumil geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamist või see keelata) seletuskirja ja 14. veebruaril 2017 esitatud seadusandliku ettepaneku (millega muudetakse määrust (EL) nr 182/2011) seletuskirja.
(16) Määruse (EL) nr 182/2011 artikli 6 lõike 3 kohaselt võib komisjon loa anda, kuid ei pea seda tegema, kui apellatsioonikomitees ei ole selle toetuseks saavutatud liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamust.
(17) https://www.ohchr.org/EN/Issues/Environment/ToxicWastes/Pages/Pesticidesrighttofood.aspx
(18) https://www.un.org/sustainabledevelopment/health/
(19) EFSA järeldused toimeaine glufosinaadi pestitsiidina kasutamise riskihindamist käsitleva vastastikuse hindamise kohta, EFSA Scientific Report (2005) 27, 1-81, lk 3, https://efsa.onlinelibrary.wiley.com/doi/pdf/10.2903/j.efsa.2005.27r.
(20) Komisjoni 23. juuli 2019. aasta teatis „Ulatuslikumad ELi meetmed maailma metsade kaitseks ja taastamiseks“, COM(2019)0352, lk 1.
(21) Sama, lk 2.
(22) Vt eesmärki 15.2: https://www.un.org/sustainabledevelopment/biodiversity/
(23) Komisjoni 23. juuli 2019. aasta teatis „Ulatuslikumad ELi meetmed maailma metsade kaitseks ja taastamiseks“, COM(2019)0352, lk 2.
(24) International Service for the Acquisition of Agri-biotech Applications (põllumajanduse biotehnoloogia rakenduste omandamise rahvusvaheline talitus (ISAAA)), „Global status of commercialized biotech/GM crops in 2017: Biotech Crop Adoption Surges as Economic Benefits Accumulate in 22 Years“ („Kaubanduslike biotehnoloogiliste / geneetiliselt muundatud põllukultuuride üleilmne staatus 2017. aastal. Biotehnoloogiliste põllukultuuride kasutus kasvab hüppeliselt tänu 22 aastaga kogunenud majanduslikule kasule“), ISAAA Brief nr 53 (2017), lk 16 ja 21, http://www.isaaa.org/resources/publications/briefs/53/download/isaaa-brief-53-2017.pdf.
(25) Kui vaadata 2020. aasta oktoobri seisuga andmeid kahes andmebaasis (geneetiliselt muundatud toidu ja sööda ühenduse register (https://webgate.ec.europa.eu/dyna/gm_register/index_en.cfm) ja ISAAA muundatud geneetilisele materjalile lubade andmise andmebaas (http://www.isaaa.org/gmapprovaldatabase/)), saab välja arvestada, kui suurt osa geneetiliselt muundatud sojaoa kultuuridest, mida on lubatud Brasiilias ja Argentinas kasvatada, on lubatud ka liitu importida. Brasiilia: 17‑st viljelusloaga geneetiliselt muundatud sojaoa kultuurist 12 on praegu lubatud liitu importida ja kolme geneetiliselt muundatud sojaoa kultuuri impordiloa andmine on pooleli. Argentina: 15‑st viljelusloaga geneetiliselt muundatud sojaoa kultuurist 10 on praegu lubatud liitu importida ja kolme geneetiliselt muundatud sojaoa kultuuri impordiloa andmine on pooleli.
(26) http://www.isaaa.org/gmapprovaldatabase/event/default.asp?EventID=358&Event=SYHT0H2
(27) Komisjoni tehniline aruanne 2013‑063 „The impact of EU consumption on deforestation: Comprehensive analysis of the impact of EU consumption on deforestation“ (ELi tarbimise mõju raadamisele: põhjalik analüüs ELi tarbimise mõju kohta raadamisele). Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraadi rahastatud uuring, mille viisid läbi VITO, IIASA, HIVA ja IUCN NL, http://ec.europa.eu/environment/forests/pdf/1.%20Report%20analysis%20of%20impact.pdf, lk 23–24. Ajavahemikus 1990–2008 importis liit põllumajandus- ja taimekasvatussaadusi mahus, mis põhjustas raadamist 90 000 km2 ulatuses. Taimekasvatussaaduste osa selles oli 74 000 km2 (82 %) ning õlikultuuride osa oli kõige suurem (52 000 km2). Sojaoad ja sojakook moodustasid sellest 82 % (42 600 km2), mis vastab 47 %‑le kogu liidu impordist põhjustatud raadamisest.
(28) Escobar, N., Tizado, E. J., zu Ermgassen, E. K., Löfgren, P., Börner, J., Godar, J., „Spatially-explicit footprints of agricultural commodities: Mapping carbon emissions embodied in Brazil’s soy exports“ (Põllumajanduslike toorainete ruumilised jalajäljed. Brasiilia sojaekspordist tingitud CO2 heite kaardistamine), Global Environmental Change, 62. osa, mai 2020, 102067. https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0959378019308623
(29) Rajão, R., Soares-Filho, B., Nunes, F., Börner, J., Machado, L., Assis, D., Oliveira, A., Pinto, L., Ribeiro, V., Rausch, L., Gibbs, H., Figueira, D., „The rotten apples of Brazil’s agribusiness“, Science. 17. juuli 2020, 369. osa, nr 6501, lk 246–248, https://science.sciencemag.org/content/369/6501/246.
(30) Euroopa Komisjoni teatis „Ulatuslikumad ELi meetmed maailma metsade kaitseks ja taastamiseks“, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52019DC0352&from=EN
(31) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi“, mai 2020, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52020DC0380&from=ET
(32) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).
(33) https://tillymetz.lu/wp-content/uploads/2020/09/Co-signed-letter-MEP-Metz.pdf
(34) https://webgate.ec.europa.eu/dyna/gm_register/gm_register_auth.cfm?pr_id=100
(35) Euroopa Parlamendi 11. septembri 2018. aasta resolutsioon loodusvarade läbipaistva ja vastutustundliku majandamise ning metsade kohta arenguriikides (ELT C 433, 23.12.2019, lk 50), punkt 67.
(36) Sama.
(37) Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2020. aasta resolutsioon Euroopa rohelise kokkuleppe kohta (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0005), punkt 64).


Geneetiliselt muundatud mais MON 87427 × MON 87460 × MON 89034 × MIR162 × NK603 ja geneetiliselt muundatud mais, milles on kombineeritud kaks, kolm või neli MON 87427, MON 87460, MON 89034, MIR162 ja NK603 transformatsiooni
PDF 172kWORD 55k
Euroopa Parlamendi 11. novembri 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 87427 × MON 87460 × MON 89034 × MIR162 × NK603 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks, kolm või neli MON 87427, MON 87460, MON 89034, MIR162 and NK603 ühekordset transformatsiooni, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (D068778/01 – 2020/2837(RSP))
P9_TA(2020)0293B9-0347/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni rakendusotsuse eelnõu, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 87427 × MON 87460 × MON 89034 × MIR162 × NK603 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks, kolm või neli MON 87427, MON 87460, MON 89034, MIR162 and NK603 ühekordset transformatsiooni, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (D068778/01),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta(1), eriti selle artikli 7 lõiget 3 ja artikli 19 lõiget 3,

–  võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 15. septembril 2020 toimunud hääletust, mille tulemusel arvamust ei esitatud,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes)(2) artikleid 11 ja 13,

–  võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 3. juulil 2019. aastal vastu võetud ja 8. augustil 2019. aastal avaldatud arvamust(3),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, milles esitatakse geneetiliselt muundatud organismide (edaspidi „GMOd“) kasutamiseks lubade andmisele vastuväiteid(4),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 112 lõikeid 2 ja 3,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

A.  arvestades, et Monsanto Europe S.A./N.V. esitas 28. oktoobril 2016 ettevõtte Monsanto (USA) nimel Madalmaade riiklikule pädevale asutusele taotluse (edaspidi „taotlus“) geneetiliselt muundatud maisi MON 87427 × MON 87460 × MON 89034 × MIR162 × NK603 (edaspidi „mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud mais“) sisaldava, sellest koosneva või sellest valmistatud toidu, toidu koostisosade ja sööda turule laskmiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitele 5 ja 17;

B.  arvestades, et taotlus hõlmab ka selliste toodete turule laskmist, mis sisaldavad mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud maisi või koosnevad sellest ning mida kasutatakse muul otstarbel kui toiduks või söödaks, kuid ei kasutata viljelemiseks;

C.  arvestades, et taotlus hõlmab ka selliste toodete turule laskmist, mis sisaldavad mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud maisi koostiseks oleva transformatsiooni 25 alakombinatsiooni, koosnevad või on toodetud sellest;

D.  arvestades, et mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud maisi 11 alakombinatsiooni on juba loa saanud; arvestades, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu hõlmab ülejäänud 14 alakombinatsiooni;

E.  arvestades, et mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud mais on saadud viie geneetiliselt muundatud maisi transformatsiooni (MON 87427, MON 87460, MON 89034, MIR162 ja NK603) ristamisel, annab kolmekordse vastupidavuse glüfosaati sisaldavate herbitsiidide suhtes ja toodab kolme insektitsiidset valku (Cry1A.105, Cry2Ab2 ja Vip3Aa20 ehk („Bt-“ või „Cry-“valgud), mis on mürgised teatavate liblikaliste vastsetele(5);

F.  arvestades, et lisaks avaldub mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud maisis Bacillus subtilis’e muudetud CspB-geen, mille eesmärk on vähendada põuast tingitud saagi vähenemist; arvestades, et nptII-geeni, mis tekitab resistentsust antibiootikumide kanamütsiini ja neomütsiini suhtes, kasutati geneetilise muundamise protsessis valikumarkerina(6);

G.  arvestades, et EFSA võttis 3. juulil 2019. aastal selle taotluse suhtes vastu heakskiitva arvamuse, mis avaldati 8. augustil 2019. aastal;

H.  arvestades, et määruses (EÜ) nr 1829/2003 sätestatakse, et geneetiliselt muundatud toit ega sööt ei tohi avaldada kahjulikku mõju inimeste või loomade tervisele ega keskkonnale, ning nõutakse, et komisjon võtaks oma otsuse koostamisel arvesse kõiki liidu õigusaktide asjakohaseid sätteid ning teisi kõnealuse küsimusega seotud õiguspäraseid tegureid;

Liikmesriikide märkused ja katseandmete puudumine alakombinatsioonide kohta

I.  arvestades, et liikmesriigid esitasid kolmekuulise konsulteerimisperioodi jooksul EFSA-le palju kriitilisi märkusi(7); arvestades, et need kriitilised märkused hõlmavad seda, et arvesse ei ole võetud võimalikku koostoimet keskkonnatingimustega, mis võivad mõjutada transgeensete valkude sisaldust taimes, et ohutuse ja võimaliku toksilisusega seotud küsimused on lahendamata, et hindamisel ei võeta arvesse herbitsiidijääke ja glüfosaadi metaboliite, aga ka muret antimikroobselt resistentse geeni NPTII kasutamise pärast;

J.  arvestades, et taotleja ei esitanud katseandmeid mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud maisi 14 alakombinatsiooni kohta, millel praegu luba ei ole(8);

Herbitsiidijääkide ja lagunemisproduktide hindamise puudumine

K.  arvestades, et mitmed uuringud näitavad, et geneetiliselt muundatud herbitsiiditolerantsete kultuuride kasvatamise tagajärjel hakatakse rohkem kasutama lisaherbitsiide, seda peamiselt herbitsiiditolerantse umbrohu tekke tõttu(9); arvestades, et sellest tulenevalt tuleb eeldada, et mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud mais puutub kokku nii glüfosaadi suuremate kui ka korduvannustega, mis võivad viia nende ainete jääkide suurema esinemiseni saagis; arvestades, et mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud mais sisaldab kolme glüfosaadikindlat valku, mis muudab selle suuremate annuste ja korduva pihustamise suhtes veelgi vastupidavamaks;

L.  arvestades, et glüfosaadi kantserogeensuse osas on endiselt küsimusi; arvestades, et EFSA järeldas 2015. aasta novembris, et glüfosaat ei ole tõenäoliselt kantserogeenne, ja Euroopa Kemikaaliamet järeldas 2017. aasta märtsis, et selle klassifitseerimata jätmine on õigustatud; arvestades, et Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus, mis on Maailma Terviseorganisatsiooni vähiuuringutele spetsialiseerunud keskus, klassifitseeris seevastu 2015. aastal glüfosaadi inimeste jaoks tõenäoliselt kantserogeenseks aineks;

M.  arvestades, et EFSA geneetiliselt muundatud organismide komisjon (EFSA GMO-komisjon) märkis oma 3. juuli 2019. aasta teaduslikus arvamuses, et „EFSA pestitsiidide üksus on käesoleva taotlusega seotud herbitsiidijääkide hindamist uurinud“(10); arvestades, et EFSA pestitsiidide üksuse arvamuse kohaselt ei ole EPSPSi muundusega(11) geneetiliselt muundatud maiside glüfosaadijääkide kohta siiski piisavalt andmeid, et tuletada jääkide piirnormid ja riskihindamise väärtused(12);

N.  arvestades, et EFSA pestititsiidide üksuse andmeil ei ole toksikoloogilisi andmeid, mis võimaldaksid hinnata glüfosaadikindlate geneetiliselt muundatud põllumajanduslike taimekasvatussaadustega seotud glüfosaadi lagunemisproduktidest tarbijatele tulenevat riski(13);

O.  arvestades, et geneetiliselt muundatud taimedes leiduvate herbitsiidijääkide ja nende lagunemisproduktide hindamist ning nende võimalikku koostoimet Bt-valkudega ei loeta EFSA GMO-komisjoni pädevusse kuuluvaks ning seetõttu seda GMOde loaandmismenetluse käigus ei tehta; arvestades, et see põhjustab probleeme, sest asjaomaste geneetiliselt muundatud taimede puhul võib seda, kuidas taim lisaherbitsiide lagundab, ja lagunemisproduktide koostist ja seega ka nende toksilisust mõjutada geneetiline muundamine ise(14);

P.  arvestades, et seetõttu ei saa järeldada, et mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud maisi või selle alakombinatsioonide tarbimine oleks inimeste või loomade tervisele ohutu;

Bt-valgud

Q.  arvestades, et mitmes uuringus on täheldatud, et kokkupuude Bt-valkudega on põhjustanud kõrvaltoimeid, mis võivad mõjutada immuunsüsteemi, ning et mõnel Bt-valgul võivad olla adjuvandi omadused(15), mis tähendab, et need võivad suurendada teiste valkude allergeensust, millega nad kokku puutuvad;

R.  arvestades, et ühe EFSA geneetiliselt muundatud organismide komisjoni liikme poolt vastu võetud vähemuse arvamuses, mis koostati sarnase mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud maisi ja selle alakombinatsioonide hindamise käigus, leiti, et kui Bt-valkude ekspressiooniga kasutusviiside puhul ei ole soovimatut mõju immuunsüsteemile kunagi tuvastatud, võib see tuleneda asjaolust, et toksilisuse uuringutes, mida praegu soovitatakse ja EFSAs geneetiliselt muundatud taimede ohutuse hindamiseks tehakse, ei olnud neid võimalik täheldada, sest need uuringud ei sisalda selleks eesmärgiks kohaseid katseid(16);

S.  arvestades, et hiljutine uuring näitab, et samaaegselt seemnete neonikotinoididega töötlemise kiire kasvuga Ameerika Ühendriikides on suurenenud ka geneetiliselt muundatud Bt-maisi külvamine(17); arvestades, et Euroopa Liit on mesilastele ja teistele tolmeldajatele avalduva mõju tõttu keelustanud kolme neonikotinoidi kasutamise välitingimustes, sealhulgas seemnete katmiseks(18);

Antibiootikumiresistentse markergeeni lisamine

T.  arvestades, et mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud mais toodab NPTII-valku, mis tekitab resistentsuse mitmesuguste antibiootikumide, sealhulgas neomütsiini ja kanamütsiini suhtes, mis on WHO liigituse kohaselt inim- ja veterinaarkasutusel kriitilise tähtsusega(19); arvestades, et NPTII-d kasutati markerina muundatud rakkude valikuprotsessi hõlbustamiseks;

U.  arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/18/EÜ(20) artikli 4 lõikes 2 nõutakse, et keskkonnariski hindamisel pöörataks erilist tähelepanu GMOdele, mis sisaldavad geene, milles avaldub resistentsus inim- või veterinaarmeditsiinis kasutatavate antibiootikumide suhtes, ning et üldine eesmärk on selgitada välja ja järk-järgult kõrvaldada antibiootikumiresistentsuse markerid, mis võivad inimeste tervist ja keskkonda kahjustada;

V.  arvestades, et komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 503/2013(21) põhjenduses 17 on märgitud, et nüüd on „võimalik GMOsid luua antibiootikumiresistentseid markergeene kasutamata [...]. Seda arvestades peaks taotleja eesmärk olema luua GMOsid ilma antibiootikumiresistentseid markergeene kasutamata“;

W.  arvestades, et Austria on ametlikult esitanud vastuväite mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud maisi turuleviimisele NPTII lisamise tõttu, mis „võib hõlbustada antimikroobse resistentsuse levikut mullas ja soolebakterites“ ning „arvestades praegust antibiootikumiresistentsuse kriisi“ ei saa Austria „toetada selle toote keskkonna antibiootikumiresistentse geenikogumi tahtlikku propageerimist“; arvestades, et Austria lisab, et „[k]uigi selle resistentse geeni eemaldamine turustatavast tootest on tehniliselt võimalik [...], rikub taotleja komisjoni rakendusmäärust [(EL) nr 503/2013] selliste markergeenide ja muude nukleiinhappe/-hapete järjestuste sisestamise osas, mis ei ole soovitud tunnuse saavutamiseks olulised“ ja direktiivi 2001/18/EÜ antibiootikumiresistentsete geenide järkjärgulise kaotamise osas(22);

Põuatunnus

X.  arvestades, et lisaks avaldub mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud maisis Bacillus subtilis’e muundatud CspB-geen, mille eesmärk on leevendada põuast tingitud saagi vähenemist; arvestades, et põua tingimustes ei ole mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud maisiga tehtud siiski ühtegi välikatset; arvestades, et stressitingimused, nagu põud, mõjutavad tõenäoliselt ikkagi taimede koostist ja bioloogilisi omadusi, mis on toidu- ja söödaohutuse hindamisel otsustava tähtsusega;

Ebademokraatlik otsuste tegemine

Y.  arvestades, et määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 15. septembril 2020 toimunud hääletuse tulemusel arvamust ei esitatud, mis tähendab, et liikmesriikide kvalifitseeritud enamus ei toetanud loa andmist;

Z.  arvestades, et komisjon mõistab, et on problemaatiline, et ta jätkab GMOdele loa andmise otsuste vastuvõtmist ilma liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamuseta, mis on tootelubade puhul üldiselt väga suur erand, kuid mis on geneetiliselt muundatud toidu ja sööda lubade puhul muutunud normiks;

AA.  arvestades, et Euroopa Parlament võttis oma kaheksandal ametiajal vastu 36 resolutsiooni, milles väljendatakse vastuseisu toiduks ja söödaks mõeldud GMOde turule laskmisele (33 resolutsiooni) ning GMOde kasvatamisele liidus (kolm resolutsiooni); arvestades, et Euroopa Parlament on oma üheksandal ametiajal võtnud siiani vastu kaheksa vastuväidet; arvestades, et liikmesriikide kvalifitseeritud enamus ei pooldanud nende GMOde lubamist; arvestades, et kuigi komisjon ise tunnistab puudujääke demokraatlikus protsessis, liikmesriikide toetuse puudumist ja parlamendi vastuväiteid, jätkab ta siiski geneetiliselt muundatud organismidele lubade andmist;

AB.  arvestades, et määruse (EL) nr 182/2011 kohaselt võib komisjon otsustada GMO-le luba mitte anda, kui apellatsioonikomitees puudub liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamus(23); arvestades, et sellega seoses ei ole vaja õigusakte muuta;

1.  on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu ületab määruses (EÜ) nr 1829/2003 sätestatud rakendamisvolitusi;

2.  on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu ei ole kooskõlas liidu õigusega, kuna see ei ole kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 eesmärgiga, milleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 178/2002(24) sätestatud üldpõhimõtete kohaselt on luua alus inimeste elu ja tervise, loomade tervise ja heaolu, keskkonna ja tarbijate huvide kindla kaitse tagamiseks seoses geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamisega ning tagada samal ajal ka siseturu tõhus toimimine;

3.  palub komisjonil oma rakendusotsuse eelnõu tagasi võtta;

4.  väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjon tunnistas lõpuks oma 11. septembri 2020. aasta kirjas liikmetele, et GMOde lubamise otsuste tegemisel on vaja võtta arvesse kestlikkust(25); väljendab siiski sügavat pettumust selle üle, et 28. septembril 2020 andis komisjon impordiloa veel ühele geneetiliselt muundatud sojaoale(26), hoolimata parlamendi vastuseisust ja sellest, et enamik liikmesriike hääletas selle vastu;

5.  kutsub komisjoni üles liikuma kestlikkuse kriteeriumide väljatöötamisel võimalikult kiiresti edasi, kaasates täiel määral Euroopa Parlamendi; kutsub komisjoni üles andma teavet selle kohta, kuidas ja millise aja jooksul seda protsessi läbi viiakse;

6.  nõuab veel kord tungivalt, et komisjon võtaks arvesse liidu kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest kokkulepetest, nagu Pariisi kliimakokkulepe, ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioon ja ÜRO kestliku arengu eesmärgid;

7.  kordab oma üleskutset komisjonile lõpetada nii kasvatamiseks kui ka toiduks ja söödaks kasutatavate GMOde lubamine, kui liikmesriigid ei esita apellatsioonikomitees määruse (EL) nr 182/2011 artikli 6 lõike 3 kohast arvamust;

8.  kutsub komisjoni taas üles mitte lubama herbitsiidikindlaid geneetiliselt muundatud põllukultuure enne, kui jääkidega seotud terviseriske on iga juhtumi puhul eraldi põhjalikult uuritud, mis eeldab geneetiliselt muundatud põllukultuuride lisaherbitsiididega pihustamise jääkide, herbitsiidide lagunemisproduktide ja mis tahes kombineeritud mõju täielikku hindamist;

9.  kutsub komisjoni taas üles, et ta lõimiks herbitsiiditolerantsete geneetiliselt muundatud taimede riskihindamise täielikult lisaherbitsiidide kasutamise ja nende jääkide riskihindamisega, olenemata sellest, kas geneetiliselt muundatud taime tahetakse liidus kasvatada või toidu ja söödana kasutamiseks liitu importida;

10.  palub komisjonil mitte anda luba ühelegi mitmekordsete transformatsioonide alakombinatsioonile, kui EFSA ei ole neid taotleja esitatud täielike andmete alusel põhjalikult hinnanud;

11.  on täpsemalt seisukohal, et selliste geneetiliselt muundatud sortide heakskiitmine, mille kohta ei ole esitatud ohutusandmeid, mida ei ole veel katsetatud või mida ei ole isegi veel loodud, on vastuolus määruses (EÜ) nr 178/2002 sätestatud üldiste toidualaste õigusnormide põhimõtetega;

12.  kutsub EFSAt üles edasi arendama ja süstemaatiliselt kasutama meetodeid, mis võimaldavad tuvastada mitmekordsete transformatsioonide soovimatut mõju, sh seoses Bt-toksiinide adjuvantsete omadustega;

13.  kordab oma üleskutset komisjonile mitte lubada turule viia geneetiliselt muundatud taimi, mis sisaldavad antimikroobikumiresistentsust tekitavaid geene; märgib, et loa andmine oleks vastuolus direktiivi 2001/18/EÜ artikli 4 lõikega 2, milles nõutakse inimeste tervisele või keskkonnale kahjulikku mõju avaldada võivate GMO antibiootikumiresistentsuse markerite järkjärgulist kõrvaldamist;

14.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 1.
(2) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.
(3) EFSA geneetiliselt muundatud organismide komisjoni teaduslik arvamus, mis käsitleb toiduks ja söödaks kasutatava geneetiliselt muundatud maisi MON 87427 × MON 87460 × MON89034 × MIR167 × NK603 ja alakombinatsioonide hindamist määruse (EÜ) nr 1829/2003 alusel (taotlus EFSA-GMO-NL-2016-134), EFSA Journal 2019;17(8):5774, https://doi.org/10.2903/j.efsa.2019.5774
(4)–––––––– Euroopa Parlament võttis oma kaheksandal ametiajal vastu 36 resolutsiooni, milles on esitatud GMOde lubamisele vastuväiteid. Lisaks on Euroopa Parlament võtnud üheksandal ametiajal vastu järgmised resolutsioonid:Euroopa Parlamendi 10. oktoobri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MZHG0JG (SYN-ØØØJG-2) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0028);Euroopa Parlamendi 10. oktoobri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud sojauba A2704-12 (ACS-GMØØ5-3) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0029);Euroopa Parlamendi 10. oktoobri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 89034 × 1507 × MON 88017 × 59122 × DAS-40278-9 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks, kolm või neli MON 89034, 1507, MON 88017, 59122 ja DAS-40278-9 ühekordset transformatsiooni, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0030);Euroopa Parlamendi 14. novembri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud puuvilla LLCotton25 (ACSGHØØ1-3) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0054);Euroopa Parlamendi 14. novembri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 89788 (MON-89788-1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0055);Euroopa Parlamendi 14. novembri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 89034 × 1507 × NK603 × DAS-40278-9 ja alakombinatsioone MON 89034 × NK603 × DAS-40278-9, 1507 × NK603 × DAS-40278-9 ning NK603 × DAS-40278-9 sisaldavaid, nendest koosnevaid või nendest valmistatud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0056);Euroopa Parlamendi 14. novembri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi Bt11 × MIR162 × MIR604 × 1507 × 5307 × GA21 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks, kolm, neli või viis Bt11, MIR162, MIR604, 1507, 5307 ja GA21 ühekordset transformatsiooni, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0057);Euroopa Parlamendi 14. mai 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87708 × MON 89788 × A5547-127 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0069). EFSA arvamus, lk 12.
(5) EFSA arvamus, lk 12.
(6) EFSA arvamus, lk 12.
(7) Liikmesriikide märkused: http://registerofquestions.efsa.europa.eu/roqFrontend/questionLoader?question=EFSA-Q-2016-00686
(8) EFSA arvamus, lk 4.
(9) Vt näiteks Bonny, S., ‘Genetically Modified Herbicide-Tolerant Crops, Weeds, and Herbicides: Overview and Impact’ (Geneetiliselt muundatud herbitsiidikindlad põllukultuurid, umbrohud ja herbitsiidid: ülevaade ja mõju), Environmental Management, jaanuar 2016, 57(1), lk 31–48, https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/26296738 ja Benbrook, C.M., ‘Impacts of genetically engineered crops on pesticide use in the U.S. - the first sixteen years’ (Geneetiliselt muundatud põllukultuuride mõju pestitsiidide kasutamisele USAs), Environmental Sciences Europe 24, 24 (2012), https://enveurope.springeropen.com/articles/10.1186/2190-4715-24-24, ja Schütte, G., Eckerstorfer, M., Rastelli, V. et al., ‘Herbicide resistance and biodiversity: agronomic and environmental aspects of genetically modified herbicide-resistant plants’ (Herbitsiidiresistentsus ja elurikkus: geneetiliselt muundatud herbitsiidiresistentsete taimede agronoomilised ja keskkonnaaspektid), Environmental Sciences Europe 29, 5 (2017), https://enveurope.springeropen.com/articles/10.1186/s12302-016-0100-y
(10) EFSA arvamus, lk 9.
(11) Mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud mais sisaldab EPSPSi muundust.
(12) EFSA hinnang glüfosaadijääkide kehtivate piirnormide kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 396/2005 artiklile 12 – läbivaadatud versioon, et võtta arvesse väljajäetud andmeid. EFSA Journal 2019;17(10):5862, lk 4, https://efsa.onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.2903/j.efsa.2019.5862
(13) EFSA järeldused toimeaine glüfosaat pestitsiidina kasutamise riskihindamist käsitleva vastastikuse hindamise kohta, EFSA Journal 2015; 13(11):4302, lk 3, https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/4302
(14) Glüfosaadi puhul on see on tõepoolest nii, nagu on kirjas EFSA hinnangus glüfosaadijääkide kehtivate piirnormide kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 396/2005 artiklile 12, EFSA Journal 2018;16(5):5263, lk 12, https://www.efsa.europa.eu/fr/efsajournal/pub/5263
(15) Ülevaate saamiseks vt Rubio Infante, N., Moreno-Fierros, L. (2016) „An overview of the safety and biological effects of Bacillus thuringiensis Cry toxins in mammals“ (Ülevaade Bacillus thuringiensis Cry toksiinide turvalisusest ja bioloogilisest mõjust imetajatele), Journal of Applied Toxicology, mai 2016, 36(5): lk 630–648. http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/jat.3252/full
(16) Taotlus EFSA‑GMO‑DE‑2010‑86 (Bt11 × MIR162 × 1507 × GA21 maisi ja kolme alakombinatsiooni kohta, päritolust sõltumata), vähemuse arvamus, EFSA geneetiliselt muundatud organismide komisjoni liige J. M. Wal, EFSA Journal 2018;16(7):5309, lk 34, https://efsa.onlinelibrary.wiley.com/doi/epdf/10.2903/j.efsa.2018.5309
(17) Douglas, M.R., Tooker, J.F., ‘Large-Scale Deployment of Seed Treatments Has Driven Rapid Increase in Use of Neonicotinoid Insecticides and Preemptive Pest Management in U.S. Field Crops’ (Seemnete puhtimise ulatuslik kasutuselevõtt on kiiresti suurendanud neonikotinoide sisaldavate putukamürkide ja ennetava kahjuritõrje kasutamist põllukultuuride kasvatamisel USAs), Environmental Science and Technology 2015, 49, 8, 5088–5097, https://pubs.acs.org/doi/10.1021/es506141g
(18) Neonikotinoidid, https://ec.europa.eu/food/plant/pesticides/approval_active_substances/approval_renewal/neonicotinoids_en
(19) http://apps.who.int/iris/bitstream/handle/10665/255027/9789241512220-eng.pdf;jsessionid=11933F77EEEE4D6E7BD574889996C4E6?sequence=1, lk 21.
(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiiv 2001/18/EÜ geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta ja nõukogu direktiivi 90/220/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 106, 17.4.2001, lk 1).
(21) Komisjoni 3. aprilli 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 503/2013, mis käsitleb loa taotlemist geneetiliselt muundatud toidule ja söödale Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1829/2003 kohaselt ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 641/2004 ja (EÜ) nr 1981/2006 (ELT L 157, 8.6.2013, lk 1).
(22) Alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee geneetiliselt muundatud toidu ja sööda sektsiooni 15. septembri 2020. aasta kokkuvõttev aruanne, https://ec.europa.eu/food/sites/food/files/plant/docs/sc_modif-genet_20200915_sum.pdf
(23) Määruse (EL) nr 182/2011 artikli 6 lõike 3 kohaselt võib komisjon loa anda, kuid ei pea seda tegema, kui apellatsioonikomitees ei ole selle toetuseks saavutatud liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamust.
(24) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).
(25) https://tillymetz.lu/wp-content/uploads/2020/09/Co-signed-letter-MEP-Metz.pdf
(26) MON 87708 × MON 89788 × A5547-127, https://webgate.ec.europa.eu/dyna/gm_register/gm_register_auth.cfm?pr_id=100


ELi ja Senegali vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu rakendamise protokoll ***
PDF 109kWORD 41k
Euroopa Parlamendi 11. novembri. 2020. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Senegali Vabariigi vahelise säästva kalanduse partnerluslepingu rakendamise protokolli sõlmimise kohta (13484/2019 – C9‑0178/2019 – 2019/0226(NLE))
P9_TA(2020)0294A9-0180/2020

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (13484/2019),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Senegali Vabariigi vahelise säästva kalanduse partnerluslepingu rakendamise protokolli (13483/2019),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 43 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v ning artikli 218 lõikele 7 (C9-0178/2019),

–  võttes arvesse oma 11. novembri 2020. aasta muud kui seadusandlikku resolutsiooni(1), mis käsitleb otsuse eelnõu,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 114 lõiget 7,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni ja arengukomisjoni arvamusi,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni soovitust (A9-0180/2020),

1.  annab nõusoleku protokolli sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Senegali Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0295.


ELi ja Senegali vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu rakendamise protokoll (resolutsioon)
PDF 132kWORD 48k
Euroopa Parlamendi 11. novembri 2020. aasta muu kui seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Senegali Vabariigi vahelise säästva kalanduse partnerluslepingu rakendamise protokolli sõlmimise kohta (13484/2019 – C9‑0178/2019 – 2019/0226M(NLE))
P9_TA(2020)0295A9-0182/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (13484/2019),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Senegali Vabariigi vahelist säästva kalanduse partnerluslepingut, mis jõustus 20. novembril 2014,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Senegali vahelise säästva kalanduse partnerluslepingu protokolli tagasiulatuvat ja ettevaatavat hindamisaruannet,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Senegali Vabariigi vahelise säästva kalanduse partnerluslepingu rakendamise protokolli (13483/2019),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõikele 2 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v ning lõikele 7 (C9-0178/2019),

–  võttes arvesse oma 11. novembri 2020. aasta seadusandlikku resolutsiooni(1), mis käsitleb otsuse eelnõu,

–  võttes arvesse ühist kalanduspoliitikat käsitleva määruse(2) artikli 31 lõiget 4,

–  võttes arvesse oma 12. aprilli 2016. aasta resolutsiooni ühiste eeskirjade kohta ühise kalanduspoliitika välismõõtme ja kalanduskokkulepete rakendamiseks(3),

–  võttes arvesse Senegali riiklikku strateegiakava (2019–2023),

–  võttes arvesse Senegali keskkonnasäästlike töökohtade edendamise riiklikku strateegiat (2015–2020),

–  võttes arvesse asjaolu, et Senegali vetes tegutseb üha rohkem Aasia riikide laevu,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõiget 2,

–  võttes arvesse arengukomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A9-0182/2020),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu ja Senegali Vabariigi vaheline säästva kalanduse partnerlusleping jõustus 20. novembril 2014; arvestades, et lepingu rakendamise protokoll aegus 19. novembril 2019 ning uus protokoll parafeeriti 19. juulil 2019;

B.  arvestades, et kõige hiljutisema protokolli (2014–2019) ettevaataval hindamisel järeldatakse, et see on üldiselt olnud mõjus vahend Senegali kalapüügipiirkonna kalavarude säästva kasutamise tagamisel, ning soovitatakse mõlema poole vajaduste rahuldamiseks protokolli uuendada;

C.  arvestades, et viimase protokolli tulemuslikkus on tuunipüügi osas rahuldav, ning arvestades, et ühenduse laevad on jätnud siiski osa põhjalähedaste süvamereliikide püügivõimalustest kasutamata; arvestades, et senegali merluusi püük Senegali vetes moodustab vähem kui 10 % ühenduse püügist selles allpiirkonnas;

D.  arvestades, et senegali merluusi sihtliigina püüdva põhjalähedase süvamerepüügi areng ning senegali merluusi täiendav püük Senegali ja naaberriikide kalapüügipiirkondades on suurendanud püügisurvet selle liigi varudele;

E.  arvestades, et liidu kalalaevad tegutsevad üksnes avamere püügipiirkondades, mistõttu nad puutuvad harva kokku Senegali väikesemahulise kalapüügi laevadega ning seetõttu on nende mõju selle sektori elatusvahenditele minimaalne;

F.  arvestades, et uus protokoll hõlmab viieaastast ajavahemikku ning näeb liidu laevadele (28 tuunikülmutusseinerit, 10 ritvõngelaeva, 5 õngejadalaeva ja 2 traalerit) ette püügivõimalused ja võrdlustonnaaži, mis on tuunikala puhul 10 000 tonni aastas, ja senegali merluusi lubatud püügimahu 1750 tonni aastas;

G.  arvestades, et selle eest makstav rahaline hüvitis on 3 050 750 eurot aastas, mis jaguneb järgmiselt: 800 000 eurot aastas kalavarudele juurdepääsu eest, 900 000 eurot aastas valdkondliku poliitika elluviimiseks ja laevaomanike makstavad hinnangulised tasud 1 350 750 eurot aastas;

H.  arvestades, et uus protokoll pakub liidu laevadele kalapüügivõimalusi Senegali vetes, lähtudes parimatest saadaolevatest teaduslikest nõuannetest ja järgides Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) soovitusi;

I.  arvestades, et ühise kalanduspoliitika reformi üks peatükk käsitleb välismõõdet ja selle eesmärk on edendada säästva kalapüügi põhimõtteid; arvestades, et kahepoolsete lepingutega luuakse stabiilne õigus-, majandus- ja keskkonnaalane raamistik ELi laevastiku juurdepääsuks kolmandate riikide vetele ning nähakse ette nn valdkondlik toetus, et tugevdada kohalikku haldussuutlikkust ja parandada kalavarude säästva majandamise standardeid partnerriigis;

J.  arvestades, et vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta mereõiguse konventsiooni artiklile 62 püüavad Euroopa kalalaevad ühise kalanduspoliitika raames ainult lubatud kogupüügi ülejääki;

K.  arvestades, et Senegal on ratifitseerinud enamiku rahvusvahelise kalanduse juhtimist reguleerivaid rahvusvahelisi õigusakte ning on Senegali laevade püütavate kalavarude majandamiseks loodud asjaomaste piirkondlike kalandusorganisatsioonide koostööpartner;

L.  arvestades, et Senegaliga sõlmitav kalandusalase partnerluslepingu uus protokoll on osa ELi välistegevusest seoses Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikidega ning selles võetakse eelkõige arvesse liidu eesmärke järgida demokraatlikke põhimõtteid ja inimõigusi.

M.  arvestades, et selle lepingu raames tuleks toetada ka ELi otsuseid järgida rahvusvahelisi lepinguid, eelkõige ÜRO kestliku arengu eesmärke, eriti eesmärki nr 14, ning et kõik sellised ELi meetmed nagu säästva kalanduse partnerlusleping peavad nende eesmärkide saavutamisele kaasa aitama;

N.  arvestades, et Euroopa Liit ja Senegal teevad koostööd Cotonou lepingu üldises raamistikus ning kalanduse rahalise toetamise meetmeid võetakse programmi PESCAO kaudu, eesmärgiga parandada kalandussektori juhtimist ning võidelda ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi (ETR-kalapüük) vastu, kusjuures aastateks 2018–2024 selleks eraldatud eelarve on 15 miljonit eurot;

O.  arvestades, et lisaks loodusvarabaasi vaesestamisele ja loodusliku tootlikkuse alandamisele kahjustab ETR-kalapüük ka kalurite elatusvahendeid ja riigi tulusid;

P.  arvestades, et Euroopa Parlamenti tuleb protokolliga või selle uuendamisega seotud menetluste kõigil etappidel viivitamatult ja täielikult teavitada;

Q.  arvestades, et väikeste pelaagiliste liikide varusid kasutavad mitu Loode-Aafrika piirkonna naaberriiki, kellega ELil on kalandusalased partnerluslepingud, mis annavad juurdepääsu neile varudele; arvestades, et komisjon peaks soovitama Senegali ametivõimudel alustada naaberriikidega konsultatsioone teaduslikel nõuannetel põhinevate ühiste siduvate majandamiseeskirjade üle, et tagada säästev kalapüük, eriti väikeste pelaagiliste liikide puhul, olgugi et ELi ja Senegali vaheline leping ei võimalda nende püüki;

R.  arvestades, et Senegali riikliku strateegiakava (2019–2023) strateegilised eesmärgid hõlmavad kalavarude säästvat majandamist ja nende tootlikkuse tõstmist ning kalandussektori turulepääsu ja konkurentsivõime üldist suurendamist;

S.  arvestades, et kalandussektor annab tööd enam kui 600 000-le Senegali elanikule ehk umbes 17 %-le töötavast elanikkonnast;

1.  kinnitab, et protokoll võimaldab jätkata Euroopa Liidu ja Senegali vahelist tihedat koostööd, et tagada Senegali vete kalavarude vastutustundlik kasutamine ning toetada Senegali pingutusi loodusvarade säästva majandamise arendamisel ja merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse kaitsel;

2.  toetab ELi strateegiat säilitada piirkonnas kokkulepete võrgustik, et täiendada piirkondlikes kalandusorganisatsioonides võetavaid kalavarude kestlikkust toetavaid meetmeid;

3.  märgib, et hindamisaruande järelduste kohaselt vähendatakse uue protokolliga senegali merluusi püüki (2000 tonnilt 1750 tonnile aastas) ning suurendatakse valdkondlikuks toetuseks ette nähtud rahalist toetust (150 000 euro võrra) ja laevaomanike makstavaid hinnangulisi tasusid;

4.  võtab teadmiseks avameretraalerite senegali merluusi püügi võimaluste vähendamise kooskõlas Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee (CECAF) teadusliku arvamusega, et alandada suremust;

5.  väljendab heameelt selle üle, et protokollis võetakse arvesse kaaspüügina püütavaid ohustatud liike; rõhutab vajadust veelgi tõhustada meetmeid mereökosüsteemide kaitsmiseks; toonitab väljaõpetatud teadusvaatlejate keskset rolli kaaspüükide seires;

6.  rõhutab, et Senegali vete mere elusressursside seisundi parema seire tagamiseks sisaldab leping teaduskoostöö peatükki; võtab teadmiseks põhjalähedaste süvamere kalavarude kasutamise teaduslikul seirel esinevad raskused ning nõuab tungivalt, et hindamisel võetaks arvesse ka kolmandate riikide laevade püügisurvet teiste rannikuriikide (Mauritaania, Maroko, Guinea Bissau ja Gambia) vetes, kuna ELi laevade püügivõimalused Senegali vetes on suhteliselt piiratud;

7.  on seisukohal, et Senegali vetes leiduvatele lubatud kogupüüki ületavatele varudele juurdepääsu tagamiseks on vaja teada üldist püügikoormust - mis hõlmaks ka Senegali ja kolmandate riikide laevu – , ning palub komisjonil tagada, et läbipaistvust käsitlevat artiklit kohaldataks kehtiva protokolli raames ning pädevates piirkondlikes kalandusorganisatsioonides toimuvatel aruteludel;

8.  võtab teadmiseks võimaluse vaadata läbi püügivõimalused ja lubada korraldada Senegali püügipiirkonnas katsepüüki; väljendab heameelt protokollis sätestatud jätkusuutlikkuse ja teaduslike soovituste järgimise tingimuste üle ning kutsub komisjoni üles teavitama Euroopa Parlamenti, kui ühiskomitee peaks sellised muudatused heaks kiitma; väljendab heameelt selle üle, et protokolli on lisatud püükide jälgimine elektroonilise aruandlussüsteemi (ERS, electronic reporting system) kaudu; palub komisjonil tagada süsteemi võimalikult kiire kasutuselevõtmine;

9.  väljendab heameelt uute tehniliste meetmete vastuvõtmise üle, millega vähendatakse kaitsealuste liikide (merelinnud, kilpkonnad, haid ja mereimetajad) juhupüüki, ning nõuab tungivalt, et komisjon jälgiks kalapüügivahendite selektiivsuse suurendamiseks vajalike meetmete vastuvõtmist kooskõlas piirkondlikest kalandusorganisatsioonidest tulenevate teaduslike soovituste ja õigusaktidega;

10.  toonitab, et lepinguga luuakse õiguslik raamistik koostööks järelevalve ning ETR-kalapüügi vastase võitluse valdkonnas, ning väljendab heameelt selle üle, et Senegal ratifitseeris 2017. aastal ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) sadamariigi meetmeid käsitleva kokkuleppe, mis oli positiivne samm, arvestades Dakari sadama tähtsust eri kolmandate riikide lippude all sõitvate laevade poolt alampiirkonna mitmetes piirkondades püütud kalandustoodete lossimisel;

11.  peab kiiduväärseks Senegali meremeeste töölevõtmist Euroopa Liidu laevadele ning rõhutab eelmise protokolli rakendamisel saavutatud häid tulemusi; väljendab heameelt selle üle, et Senegal on ratifitseerinud ILO konventsiooni C188 kalandustöö kohta, ning kutsub Senegali ametivõime üles selle sätteid rakendama; kutsub komisjoni üles hindama ühiskomitee koosolekutel korrapäraselt selle tõhusat rakendamist, eelkõige töö- ja töötasutingimusi, millele protokollis samuti osutatakse;

12.  on seisukohal, et liikmesriikidel võib siin olla oluline roll ja nad võivad aktiivselt osaleda suutlikkuse suurendamises ja koolitustegevuses;

13.  soovitab artiklis 5 sätestatud valdkondlike toetuseesmärkide saavutamiseks ja ilma et see piiraks muid tegevusi, järgmisi prioriteetseid ja strateegilisi meetmeid:

   parandada seiret, kontrolli ja järelevalvet kalapüügi seirekeskuse (Fisheries Monitoring Centre, FMC) kiire ajakohastamise kaudu, nimelt tuleb asjakohaseid tehnilisi tingimusi järgides ajakohastada Senegali kalastusvööndis asuvate laevade asukoha satelliitside (muu hulgas laevaseiresüsteemi) kaudu jälgimise tarkvara ning olla võimeline võtma vastu elektrooniliste püügipäevikute andmeid;
   toetada Senegali pingutusi ETR-kalapüügi tõkestamisel Dakari sadamat külastavate laevade seiremehhanismi abil;
   arendada teadussuutlikkust ja teaduslike andmete kogumist, et Senegali ametiasutused saaksid teha otsuseid kalavarude parimate kättesaadavate teaduslike hinnangute alusel, ning kiiresti käivitada kavandatud okeanograafilised uuringud, et tõhustada põhjalähedaste süvamereliikide varude teaduslikku seiret ning teadmisi mere- ja rannikuökosüsteemidest;
   toetada inimväärseid töötingimusi kõigi kalurite ja kalandusega seotud tegevuste puhul ja eelkõige naiste jaoks, arendada andmete kogumist sooliste erinevuste kindlakstegemiseks ning edendada naiste mõjuvõimu suurendamist ja parandada nende (liidri-)rolli kalandus- ja vesiviljelusorganisatsioonides;
   toetada kalandustoodetele lisaväärtuse andmist sektori ettevõtjatele suunatud horisontaalse suutlikkuse suurendamise programmi kaudu;
   toetada Senegali väikesemahulist rannapüüki ja rannikukogukondi, muu hulgas töökohtade loomist ja kalandusega seotud taristu arendamist, mis toetaks väikesemahulist kalapüüki ja hõlbustaks kalandussektori arengut;
   luua teadusvaatlejate ja meremeeste jaoks põhi- ja kutseõppeprogrammid (püügitehnikate õpetamine, aga ka meresõiduohutus jne), pöörates erilist tähelepanu noorkalurite ja naiste koolitamisele – viimastel on keskne tähtsus turustamisel ja töötlemisel ning nende töö ja elatusvahendid sõltuvad kalandussektorist;
   Senegali poolt vastu võetud kalanduse ja vesiviljeluse valdkonnapoliitika harta (2016–2023) raames korraldada koos partneritega, sealhulgas liiduga iga-aastane ühine läbivaatamine et tagada kavandatud valdkonnapoliitiliste reformide elluviimine;
   tõhustada tegevust selleks, et valdkondliku toetuse rakendamine ei hilineks Senegali poole raskuste tõttu vahendite käsutamise haldusmehhanismide rakendamisel;
   tagada liidu rahastatavate meetmete parem nähtavus ning edendada kalurikogukondade ja kodanikuühiskonna arusaamist protokolli konkreetsest panusest sektori arengusse;
   tugevdada meetmeid, millega õhutatakse noori kalapüügiga tegelema;

14.  kutsub komisjoni üles läbi viima üldist uuringut liidu kahepoolsete kalanduslepingute mõju kohta ning eelkõige selle kohta, millist kasu toovad valdkondlik toetus ja Euroopa laevastiku tegevus kolmandate riikide vetes kohalikule majandusele (säästva kalapüügi areng, kohalik tööhõive, taristu, edusammud sotsiaalvaldkonnas jne), rakendades seejuures kõigi Lääne-Aafrika riikide suhtes ühtset ja järjepidevat käsitlust;

15.  väljendab muret selle pärast, et Lääne-Aafrika rannikule rajatakse üha uusi kalajahu- ja kalaõlitehaseid, mille tooraineks on Senegali ja naaberriikide vetest kolmandate (s.t mitte ELi) riikide laevade püütud väikesed pelaagilised liigid; kritiseerib siinkohal kestlikkuse osas ilmnevat vastuolu seoses kohalikele elanikele väärtuslike valguressursside võimaldamisega;

16.  on seisukohal, et kui ressursside jätkusuutlikkuse tagamiseks kehtestatakse usaldusväärsetele teaduslikele nõuannetele tuginedes püügikeeld või püügipiirangud, tuleb eelkõige arvesse võtta kohaliku kalapüügi vajadusi;

17.  tunnustab ELi tasandil läbipaistvuse nimel tehtud jõupingutusi, kuna protokollid ja ühiste teaduskomiteede tekstid on nüüd kättesaadavad; rõhutab vajadust suurendada läbipaistvust ja rannikukogukondade ühenduste osalemist valdkondliku toetuse haldamisel; kutsub komisjoni üles avaldama regulaarselt valdkondliku toetuse kasutamise aruandeid ning edastama Euroopa Parlamendile ühiskomitee koosolekute järeldused ja tema iga-aastaste hindamiste tulemused; kutsub komisjoni üles hõlbustama Euroopa Parlamendi esindajate osalemist vaatlejatena ühiskomitee koosolekutel ning parandama Senegali kalurite organisatsioonide ja kalurikogukondade osalemist; rõhutab, et Senegali valitsus peab seoses teiste riikidega sõlmitud kalanduspartnerlustega tegutsema läbipaistvalt;

18.  soovitab sidusrühmade osalemist rakenduskavade ettevalmistamises, rakendamises, järelevalves ja hindamises, milleks tuleb kooskõlas Senegali õigusaktidega kohalikke kalurikogukondi kaasata ja nendega konsulteerida;

19.  nõuab merekaitsealade aruandluse selgemaks muutmist ja ühtlustamist ning kokkulepitud terviklikku majandamiskava, milles määratakse kindlaks ülesanded ja majandamistegevuse üldise koordineerimise eest vastutav organ;

20.  märgib, et sisemaariigid, nagu Mali, saavad Senegalist üle 40 % oma kalaimpordist ja sõltuvad Senegali kalaekspordist; märgib, et Senegali eksport aitab sisemaariike toiduga varustada;

21.  märgib, et rohkem kui viiendik Senegali ekspordist läheb sisemaariikidesse, eelkõige Malisse, Burkina Fasosse ja Nigerisse, ning aitab kaasa Aafrika mandri majandusintegratsioonile;

22.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Senegali Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0294.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).
(3) ELT C 58, 15.2.2018, lk 93.


ELi ja Seišellide vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu rakendamise protokoll (2020–2026) ***
PDF 109kWORD 42k
Euroopa Parlamendi 11. novembri 2020. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu ja selle rakendusprotokolli (2020–2026) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (05243/2020 – C9‑0073/2020 – 2020/0002(NLE))
P9_TA(2020)0296A9-0185/2020

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (05243/2020),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu eelnõu ja selle rakendusprotokolli (2020–2026) (05246/2020),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõikele 2 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v ning lõikele 7 (C9‑0073/2020),

–  võttes arvesse oma 12. novembri 2020. aasta muud kui seadusandlikku resolutsiooni otsuse eelnõu kohta(1),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 114 lõiget 7,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse arengukomisjoni kirja,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni soovitust (A9‑0185/2020),

1.  annab nõusoleku lepingu ja protokolli sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Seišelli Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0303.


ELi ja Hiina vaheline leping geograafiliste tähiste alase koostöö ja nende tähiste kaitse kohta ***
PDF 110kWORD 41k
Euroopa Parlamendi 11. novembri 2020. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu otsuse eelnõu kohta Euroopa Liidu ja Hiina Rahvavabariigi valitsuse vahelise geograafiliste tähiste alast koostööd ja nende tähiste kaitset käsitleva lepingu sõlmimise kohta (08359/2020 – C9‑0298/2020 – 2020/0089(NLE))
P9_TA(2020)0297A9-0199/2020

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (08359/2020),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Hiina Rahvavabariigi valitsuse vahelise geograafiliste tähiste alast koostööd ja nende tähiste kaitset käsitleva lepingu eelnõu (08361/2020),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõike 4 esimesele lõigule ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v ning lõikele 7 (C9‑0298/2020),

–  võttes arvesse oma 11. novembri 2020. aasta muud kui seadusandlikku resolutsiooni(1) otsuse eelnõu kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 114 lõiget 7,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni soovitust (A9‑0199/2020),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Hiina Rahvavabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0298.


ELi ja Hiina vaheline leping geograafiliste tähiste alase koostöö ja nende tähiste kaitse kohta (resolutsioon)
PDF 130kWORD 48k
Euroopa Parlamendi 11. novembri 2020. aasta muu kui seadusandlik resolutsioon nõukogu otsuse eelnõu kohta Euroopa Liidu ja Hiina Rahvavabariigi valitsuse vahelise geograafiliste tähiste alast koostööd ja nende tähiste kaitset käsitleva lepingu sõlmimise kohta (08359/2020 – C9‑0298/2020 – 2020/0089M(NLE))
P9_TA(2020)0298A9-0202/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (08359/2020),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Hiina Rahvavabariigi valitsuse vahelise geograafiliste tähiste alast koostööd ja nende tähiste kaitset käsitleva lepingu eelnõu (08361/2020),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 207 lõikele 3, artikli 207 lõike 4 esimesele lõigule koostoimes artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktiga v ning artikli 218 lõikega 7,

–  võttes arvesse Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingut (TRIPS),

–  võttes arvesse komisjoni 14. oktoobri 2015. aasta teatist „Kaubandus kõigile: vastutustundlikuma kaubandus- ja investeerimispoliitika poole“ (COM(2015)0497),

–  võttes arvesse komisjoni 1. juuli 2014. aasta teatist „Kaubandus, majanduskasv ja intellektuaalomand – Intellektuaalomandi õiguste kaitse ja tagamise strateegia kolmandates riikides“ (COM(2014)0389),

–  võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti intellektuaalomandi õiguste kaitse ja tagamise kohta kolmandates riikides (SWD(2019)0452),

–  võttes arvesse 16. juulil 2018 toimunud ELi ja Hiina 20. tippkohtumisel ning 9. aprillil 2019 toimunud ELi ja Hiina 21. tippkohtumisel tehtud ühisavaldusi,

–  võttes arvesse 12. märtsi 2019. aasta ühisteatist „ELi ja Hiina suhete strateegilised väljavaated“ (JOIN(2019)0005),

–  võttes arvesse oma 9. juuni 2015. aasta resolutsiooni intellektuaalomandi õiguste kaitse ja tagamise strateegia kohta kolmandates riikides(1),

–  võttes arvesse oma 12. septembri 2018. aasta resolutsiooni ELi ja Hiina suhete seisu kohta(2),

–  võttes arvesse oma 11. novembri 2020. aasta seadusandlikku resolutsiooni(3), mis käsitleb otsuse eelnõu,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut (ELi leping), eriti selle V jaotist liidu välistegevuse kohta,

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingut, eriti selle artikleid 91, 100, 168 ja 207 koostoimes artikli 218 lõike 6 punkti a alapunktiga v ja artikli 218 lõikega 7,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõiget 2,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni kirja,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit (A9‑0202/2020),

A.  arvestades, et geograafiliste tähiste kaitse rahvusvahelisel tasandil on ELi kaubanduspoliitika põhielement;

B.  arvestades, et EL on maailma suurim põllumajanduslike toiduainete eksportija ja saavutas 2019. aastal põllumajanduslike toiduainetega kauplemisel rekordilise 39 miljardi euro suuruse ülejäägi;

C.  arvestades, et geograafilise tähisega toodete keskmine väärtus on kaks korda suurem kui ilma sellise kvaliteedimärgiseta toodete väärtus;

D.  arvestades, et ELi põllumajanduslike toiduainete eksport Hiinasse on viimase kümne aasta jooksul tohutult kasvanud ja aastatel 2009–2019 on aastane kasvumäär olnud üle 20 %; arvestades, et see on muutnud ELi põllumajandusliku toidutööstuse 2009. aasta 1 miljardi euro suuruse kaubandusbilansi puudujäägi 2019. aastal enam kui 9 miljardi euro suuruseks ülejäägiks, tehes seeläbi Hiina ELi põllumajanduslike toiduainete ekspordi kolmandaks sihtkohaks pärast Ühendkuningriiki ja USAd; arvestades, et eeldatavasti kasvab Hiina põllumajanduslike toiduainete import järgmisel aastakümnel veelgi;

E.  arvestades, et ELi geograafiliste tähistega kaitstud toodete, mis hõlmavad veine, põllumajanduslikke toiduaineid ja piiritusjooke, ülemaailmne müügiväärtus on 74,76 miljardit eurot(4), mis moodustab 6,8 % ELi põllumajandusliku toidutööstuse müügist ja 15,4 % ELi põllumajandusliku toidutööstuse ekspordist;

F.  arvestades, et EL on ülemaailmselt tuntud oma oskusteabe ning väärtuslike ja kvaliteetsete põllumajanduslike toiduainete tootmise poolest;

G.  arvestades, et kõiki imporditud põllumajanduslikke toiduaineid tuleb kontrollida ning need peavad vastama tervishoiu-, ohutus- ja loomade heaolu nõuetele, mida kohaldatakse ELi tootjate suhtes kogu põllumajandusliku toidutootmise tarneahelas, aidates seega suurendada nende väärtust ja kvaliteeti;

H.  arvestades, et paljud ELi geograafilised tähised seisavad Hiinas silmitsi märkimisväärsete probleemidega, mis põhjustavad ELi tootjatele olulist majanduslikku kahju;

I.  arvestades, et leping tugineb ELi-Hiina geograafiliste tähiste alase koostöö katseprojekti raames aastatel 2007–2012 saadud kogemustele;

J.  arvestades, et eeldatavasti tekib tulevikus oluline osa ülemaailmsest majanduskasvust väljaspool Euroopat;

K.  arvestades et põllumajanduslike toiduainete tootjad ja eksportijad peavad tegutsema keerulises rahvusvahelises kaubanduskeskkonnas;

L.  arvestades, et see leping on oluline geograafiliste tähiste ülemaailmse tunnustamise seisukohast;

M.  arvestades, et see leping on oluline esimene samm ja seda tuleks võimalikult kiiresti laiendada, et kaitsta paljusid ELi geograafilisi tähiseid, mis on endiselt välja jäetud;

N.  arvestades, et selle lepingu sõlmimine näitab, et EL ja Hiina on võimelised sõlmima kahepoolseid lepinguid, kui ühiseid huve võetakse hästi arvesse;

1.  pooldab ELi ja Hiina Rahvavabariigi vahelise geograafiliste tähiste alase koostöö ja kaitse lepingu sõlmimist; pooldab Euroopa geograafiliste tähiste kaitset Hiina turul; on seisukohal, et lepingu tulemuslik rakendamine on mõlema poole jaoks oluline usalduse suurendamine ja oluline signaal, et Hiina on valmis ELiga koostööd tegema; loodab, et edusamme tehakse ka muudes õiglase kaubandusega seotud koostöövaldkondades;

2.  rõhutab ELi strateegiliste suhete tähtsust Hiinaga ning kutsub ELi liikmesriike ja institutsioone üles pöörduma Hiina poole ühehäälselt ja kooskõlastatud viisil; rõhutab, et kaubandus ja investeeringud peaksid põhinema eeskirjadel ja väärtustel, mille keskmes peaks olema mitmepoolne kaubandussüsteem; kutsub Hiinat üles etendama aktiivsemat rolli WTOs ja muudes mitmepoolsetes algatustes ning täitma täielikult oma WTOga seotud kohustusi, viies saavutatud majandusjõu vastavusse oma arengutasemega; rõhutab, et inimõiguste austamine on ELiga kaubandus- ja investeerimissuhetes osalemise eeltingimus, ning nõuab tungivalt, et Hiina täidaks rahvusvahelisi kohustusi ja kohustuks austama inimõigusi, pidades eelkõige silmas käimasolevaid läbirääkimisi kahepoolse investeerimislepingu üle; on sügavalt mures teadete pärast uiguuride ekspluateerimise ja kinnipidamise kohta Hiina tehastes;

3.  nõuab rahaliste karistuste rakendamist ettevõtjate suhtes, kes ei austa geograafilisi tähiseid ja kes tegelevad geograafilise tähisega toodete võltsimisega;

4.  juhib tähelepanu sellele, et leping on positiivne signaal rahvusvahelisele üldsusele, sealhulgas mitmepoolsetele institutsioonidele; väljendab heameelt selle üle, et lepinguga kaitstud 100 Euroopa ja 100 Hiina geograafilise tähise loetelu kaitsetase on kõrge, minnes eelkõige toiduainete, aga ka veinide ja kangete alkohoolsete jookide puhul kaugemale WTO intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepinguga ette nähtud kaitse praegusest tasemest; võtab teadmiseks asjaolu, et nelja aasta jooksul pärast lepingu jõustumist on kavas kaitsta veel 175 ELi ja Hiina geograafilist tähist; märgib, et EL kaitseb rohkem kui 3 300 geograafilist tähist; kutsub komisjoni üles jätkama kiiresti selle lepingu laiendamist, et kaitsta lähiaastatel võimalikult paljusid kriteeriumidele vastavaid geograafilisi tähiseid, sealhulgas kalanduse ja vesiviljeluse geograafilisi tähiseid; kutsub lisaks komisjoni üles teavitama Euroopa Parlamenti nõuetekohaselt lepingu laiendamiseks peetavate läbirääkimiste edenemisest; tuletab meelde, et leping sõlmiti enne ELi aluslepingute kohaldamise lõppu Suurbritannia ja Põhja‑Iiri Ühendkuningriigis ning et kokkulepitud loeteludes on kaheksa Ühendkuningriigi toodet; nõuab tungivalt, et komisjon konsulteeriks liikmesriikidega ja asendaks need tooted ELi liikmesriikidest pärit toodetega võimalikult kiiresti pärast üleminekuperioodi lõppu;

5.  tunneb heameelt sätte üle, mis võimaldab kaitstud geograafilise tähisega toodete tootjatel esitada taotluse otse käesoleva lepinguga ette nähtud ühiskomiteele, kui nende toode ei ole kantud algselt kokkulepitud loeteludesse ning kui nende toode saab pärast lepingu jõustumist kaitse; palub praegustel ja võimalikel huviühmadel, sealhulgas ELi kalandus- ja vesiviljelussektoril, seda sätet uurida;

6.  märgib, et ELil on suur kaubandusbilansi puudujääk Hiinaga, kuid tuletab meelde, et põllumajanduslike toiduainete valdkonnas on ELil kaubandusbilansi ülejääk;

7.  tuletab meelde, kui oluline on edendada ELi geograafiliste tähiste kaitse mudelit kui olulist vahendit registreeritud ELi toodete autentsuse ja ainulaadsete omaduste kaitsmiseks, mis on kasulik turundusvahend ärivõimaluste jaoks ja kultuuripärandi sümbol; tunnistab traditsiooniliste kvaliteetsete toiduainete rikkalikku Euroopa ja Hiina pärandit ning sellega seoses geograafiliste tähiste kaitse tähtsust; kutsub komisjoni, liikmesriike ja Hiina valitsust üles pühenduma selle pärandi kaitsmisele ja tagama selle tunnustamise mõlemas ühiskonnas, et hõlbustada asjaomaste toodete tuvastamist ja päritolu kaitset ning edendada kultuurivahetust ja avatust;

8.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et hoolimata lepingust tulenevast kaitsest ei saa teatavaid ELi geograafilisi tähiseid Hiina toiduainete impordistandardite tõttu Hiinasse eksportida; palub komisjonil jätkata dialoogi Hiinaga, et tunnustada ELi toiduohutusstandardeid, mis on ühed maailma kõrgeimad; kutsub Hiinat üles kõrvaldama põhjendamatud tõkked ELi põllumajanduslike toiduainete ekspordilt, tagama üldistes kaubandussuhetes vastastikkuse ning järgima, parandama, rangelt rakendama ja jõustama sanitaar- ja fütosanitaarstandardeid, et vältida kõlvatut konkurentsi;

9.  kutsub Hiinat üles toetama ka olemasolevat mitmepoolset geograafiliste tähiste kaitse raamistikku, ühinedes Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) Lissaboni kokkuleppe ja Genfi redaktsiooniga, mis kehtivad alates 26. veebruarist 2020;

10.  rõhutab geograafiliste tähiste tähtsust intellektuaalomandi õiguste laiemas raamistikus ja toodete võltsimise vastu tehtavates jõupingutustes; rõhutab, et leping peab tagama toodete intellektuaalomandi õiguste täieliku kaitse, et kaitsta kohaliku keskkonna, sealhulgas infrastruktuuri, tööhõive ja bioloogilise mitmekesisuse väärtust ja kvaliteeti, parandada regionaalarengut ning edendada jälgitavust, läbipaistvust ja tarbijate teavitamist;

11.  tunneb sellega seoses heameelt intellektuaalomandi õiguste kaitset käsitlevate uute Hiina õigusaktide vastuvõtmise üle; kutsub komisjoni üles jälgima tähelepanelikult lepingu rakendamist ja palub leping kiirelt ratifitseerida; kutsub lisaks komisjoni üles jätkama koostööd Hiinaga, et teha edusamme ambitsioonikama lepingu rakendamiseks intellektuaalomandi õiguste valdkonnas, eesmärgiga laiendada ELi kaitstud geograafiliste tähiste loetelu; nõuab tungivalt, et komisjon jälgiks geograafiliste tähiste registreerimise protsessi Hiinas; palub komisjonil jätkata ELi ettevõtete toetamist intellektuaalomandi õiguste kasutajatoe kaudu; rõhutab lisaväärtust, mida annab nõuetekohase järelevalve ja jõustamise alane koostöö selliste asutustega nagu Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet;

12.  märgib, et intellektuaalomandi õiguste kaitset ja jõustamist käsitleva viimase aruande kohaselt on üle 80 % ELis 2018. ja 2019. aastal konfiskeeritud võltsitud ja piraatkaupadest pärit Hiinast, mis tähendab ELi liikmesriikidele ligikaudu 60 miljardi euro suurust kahju; rõhutab, kui oluline on jätkuvalt range kontroll ja testimine kõigi imporditud toodete puhul, et avastada võltsitud ja pettusega seotud toiduaineid; tuletab seetõttu meelde vajadust tiheda ja tõhusa tollikoostöö järele ELi ja Hiina vahel, et tagada aus konkurents suurenenud kaubavoogude kontekstis ja vahendina võitluses võltsitud kaupade vastu;

13.  rõhutab, kui oluline on lepingu sätete tõhus rakendamine ja nõuetekohane jõustamine turul; kordab, et Euroopa Parlament on kindlalt otsustanud jälgida ja kontrollida lepingu nõuetekohast kohaldamist; kutsub sellega seoses komisjoni üles teavitama Euroopa Parlamenti igal aastal lepingu rakendamisest alates esimesest aastast pärast selle jõustumist; väljendab heameelt uue kaubandusvaldkonna juhtiva järelevalveametniku ametisse nimetamise üle ja rõhutab tema otsustavat rolli kõnealuse lepingu täitmise jälgimisel ja parandamisel; kutsub kaubandusvaldkonna juhtivat järelevalveametnikku üles viivitamata reageerima, kui lepingut ei rakendata nõuetekohaselt;

14.  tunneb muret mõju pärast, mida 14. veebruaril 2020 jõustunud Ameerika Ühendriikide ja Hiina vaheline majandus- ja kaubandusleping (nn USA ja Hiina esimese etapi kaubandusleping) võib avaldada ELi ja Hiina vahelisele geograafiliste tähiste lepingule, ning rõhutab, et seda tuleb rakendada mittediskrimineerival viisil, täielikus kooskõlas WTO eeskirjadega ning ilma, et see kahjustaks ELi ja Hiina geograafiliste tähiste lepingus võetud kohustuste täitmist; rõhutab, et EL peab tähelepanelikult jälgima ka teise 175 ELi geograafilise tähise loetelu rakendamist, pidades silmas võimalikke kattumisi USA ja Hiina esimese etapi kaubanduslepinguga; loodab, et Euroopa eksportijad saavad kohe kasu kaubandust hõlbustavatest meetmetest põllumajandusliku toidutööstuse sektoris;

15.  väljendab sügavat muret paljude tõkete pärast, millega ELi ettevõtjad ja põllumajandustootjad Hiina turule pääsemisel ja seal tegutsemisel Hiina riigi juhitava süsteemi tõttu kokku puutuvad; on arvamusel, et ELi ja Hiina ettevõtjate vaheline aus konkurents tooks kaasa rohkem võimalusi ja suurema innovatsiooni, ja nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks koostööd Hiina ametiasutustega nende tõkete kõrvaldamiseks;

16.  rõhutab, et juba pikka aega on olnud vajadus võrdsete tingimuste järele ELi ja Hiina vahel kaubanduse ja investeeringute valdkonnas, pöörates erilist tähelepanu vastastikkusele turulepääsu, riigihangete ja finantsteenuste valdkonnas; nõuab tungivalt, et mõlemad pooled teeksid selles osas konstruktiivset koostööd, et viia ellu turupõhiseid reforme ja teha sisulisi edusamme, eelkõige seoses käimasolevate läbirääkimistega kahepoolse investeerimislepingu üle, aga ka seoses ettevõtete sotsiaalse vastutuse, kestliku arengu eesmärkide saavutamise ja kliimamuutuste vastase võitlusega kooskõlas Pariisi kokkuleppega; kordab oma üleskutset Hiinale liikuda edasi WTO ambitsioonika reformiga, sealhulgas tööstussubsiidiume käsitlevate põhjalike eeskirjadega; kordab oma muret Hiina riigiettevõtete turgu moonutavate tavade, sunniviisilise tehnosiirde ja andmete lokaliseerimise, tööstuse ülevõimsuse ja sellega seotud ekspordi dumpingu ning muude ebaausate kaubandustavade pärast; kordab vajadust parandada kahe- ja mitmepoolset koostööd kestliku arengu ja õiglase kaubandussüsteemi nimel, edendades samal ajal sotsiaalseid ja keskkonnastandardeid, mis põhinevad rahvusvaheliste konventsioonide ja lepingute austamisel ja rakendamisel; on mures Hiina kehvade tulemuste pärast ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi valdkonnas; juhib tähelepanu läbipaistvuse puudumisele laevade ja kalalaevastike registreerimisel kogu maailmas ning rõhutab, et Hiina toetused selles valdkonnas tekitavad ELi kalandussektorile kõlvatut konkurentsi; kutsub Hiinat üles tegema kõik endast oleneva, et tugevdada ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi õigusraamistikku ja jõustada seda rangemalt;

17.  tuletab meelde, et ELi ja Hiina ulatusliku investeerimislepingu üle peetavatel läbirääkimistel on vaja teha märkimisväärseid ja ambitsioonikaid edusamme, et lahendada praegune turu asümmeetria; rõhutab, kui oluline on lisada kaubandust ja säästvat arengut käsitlev ambitsioonikas peatükk, et kaitsta inimõigusi, sealhulgas tööõiguse põhireegleid, edendada kestlikku arengut ja võidelda kliimamuutuste vastu kooskõlas Pariisi kokkuleppega; rõhutab, et kõige alus on võrdsete tingimuste, vastastikkuse ja mittediskrimineeriva kohtlemise tagamine asjaomastele osapooltele ja nende äriringkondadele, kodanikele ja kodanikuühiskonnale; nõuab tungivalt, et osapooled suurendaksid läbipaistvust ja kehtestaksid parlamentaarse mõõtme ka lepingu rakendamise osas; toonitab, et ELi riigihangete turg on avatud Hiina ettevõtetele, sealhulgas riigiettevõtetele, samas kui Euroopa ettevõtetel on Hiina turgudel hankevõimalustele juurdepääsul sageli raskusi; kutsub komisjoni ja Hiinat üles tugevdama ELi ja Hiina koostööd keskkonnaeesmärkide saavutamiseks;

18.  rõhutab, et ELi kaubandussuhted nõuavad harmoonilisi piirkondlikke suhteid Hiina ja tema naaberriikide vahel ning Hiina sõbralikku kooseksisteerimist kõigi territooriumidega, millel on Euroopaga olnud erisuhted; rõhutab, et Hiina poolne varasemate rahvusvaheliste kohustuste täielik austamine piirkonnas sillutab teed selle lepingu nõuetekohasele rakendamisele;

19.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Hiina Rahvavabariigi valitsusele ja Hiina Rahvakongressile.

(1) ELT C 407, 4.11.2016, lk 18.
(2) ELT C 433, 23.12.2019, lk 103.
(3) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0297.
(4) 2020. aasta aprillis avaldatud komisjoni uuring https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/IP_20_683


Ühine käibemaksusüsteem ning maksukohustuslaste registreerimine Põhja‑Iirimaal *
PDF 108kWORD 41k
Euroopa Parlamendi 11. novembri 2020. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) seoses maksukohustuslaste registreerimisega Põhja‑Iirimaal (COM(2020)0360 – C9‑0279/2020 – 2020/0165(CNS))
P9_TA(2020)0299A9-0200/2020

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2020)0360),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 113, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C9‑0279/2020),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 82,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A9‑0200/2020),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku heaks;

2.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb kõrvale kalduda Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud tekstist;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.


Läänemere idaosa tursa püügipiirangute kehtestamine, andmete kogumine ja kontrollimeetmed Läänemerel ning Läänemere idaosa tursa püügiga tegelevate laevastike püügitegevuse püsiv lõpetamine ***I
PDF 128kWORD 43k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 11. novembri 2020. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2016/1139 seoses Läänemere idaosa tursa püügivõimsuse piirangute kehtestamise, andmete kogumise ja kontrollimeetmetega Läänemerel ning määrust (EL) nr 508/2014 seoses Läänemere idaosa tursa püügiga tegelevate laevastike püügitegevuse püsiva lõpetamisega (COM(2019)0564 – C9-0161/2019 – 2019/0246(COD))
P9_TA(2020)0300A9-0093/2020

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2019)0564),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9-0161/2019),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 23. jaanuari 2020. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 74 lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 30. septembri 2020. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4.

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A9-0093/2020),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 11. novembril 2020. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/…, millega muudetakse määrust (EL) 2016/1139 seoses püügivõimsuse vähendamisega Läänemeres ning määrust (EL) nr 508/2014 seoses Läänemere idaosa tursa, Läänemere lääneosa tursa ja Läänemere lääneosa räime püügiga tegelevate laevastike püügitegevuse püsiva lõpetamisega

P9_TC1-COD(2019)0246


(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2020/1781) lõplikule kujule).

(1) ELT C 106, 31.3.2020, lk 10.


Avalike tööturuasutuste koostöö tõhustamine ***I
PDF 118kWORD 43k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 11. novembri 2020. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse otsust nr 573/2014/EL avalike tööturuasutuste koostöö tõhustamise kohta (COM(2019)0620 – C9-0117/2019 – 2019/0188(COD))
P9_TA(2020)0301A9-0128/2020

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2019)0620),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 149, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9‑0117/2019),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 30. oktoobri 2019. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 74 lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 7. oktoobri 2020. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit (A9-0128/2020),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 11. novembril 2020. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2020/…, millega muudetakse otsust nr 573/2014/EL avalike tööturuasutuste koostöö tõhustamise kohta

P9_TCI-COD (2019)0188


(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (otsus (EL) 2020/1782) lõplikule kujule).

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika