Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Kolmapäev, 25. november 2020 - Brüssel
Finantsinstrumentide turud: teabele esitatavate nõuete, tootejuhtimise ja positsioonipiirangute muutmine, et aidata kaasa COVID-19 pandeemiast taastumisele ***I
 Kestlikuma ühtse turu suunas äriettevõtete ja tarbijate jaoks
 Tooteohutuse tagamine ühtsel turul
 Meediavabaduse tugevdamine: ajakirjanike kaitse Euroopas, vaenukõne, desinformatsioon ja platvormide roll
 Euroopa uus tööstusstrateegia
 COVID-19 pandeemia välispoliitilised tagajärjed
 Arengu tulemuslikkuse ja abi tõhususe parandamine

Finantsinstrumentide turud: teabele esitatavate nõuete, tootejuhtimise ja positsioonipiirangute muutmine, et aidata kaasa COVID-19 pandeemiast taastumisele ***I
PDF 193kWORD 65k
Tekst
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 25. novembril 2020. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2014/65/EL seoses teabele esitatavate nõuete, tootejuhtimise ja positsioonipiirangutega, et aidata kaasa COVID-19 pandeemiast taastumisele (COM(2020)0280 – C9-0210/2020 – 2020/0152(COD))(1)
P9_TA(2020)0317A9-0208/2020

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Muudatusettepanek 9, kui ei ole märgitud teisti

EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED(2)
P9_TA(2020)0317A9-0208/2020
komisjoni ettepanekule
P9_TA(2020)0317A9-0208/2020
---------------------------------------------------------
P9_TA(2020)0317A9-0208/2020

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) …/…,
millega muudetakse direktiivi 2014/65/EL seoses teabele esitatavate nõuete, tootejuhtimise ja positsioonipiirangutega, et aidata kaasa COVID-19 pandeemiast taastumisele

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 53 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)  COVID-19 pandeemial on liikmesriikides inimestele, äriühingutele, tervishoiusüsteemidele, majandusele ja finantssüsteemidele ränk mõju. Komisjon rõhutas 27. mai 2020 Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele esitatud teatises „Euroopa võimalus: parandame vead ja teeme ettevalmistusi järgmise põlvkonna jaoks“(3), et likviidsus ja rahastuse kättesaadavus on äriühingute jaoks tulevastel kuudel jätkuvalt probleemiks. Seetõttu on väga tähtis aidata kaasa COVID-19 pandeemia põhjustatud suurest majandusšokist taastumisele, tehes bürokraatia vähendamise eesmärgil kehtivates finantsõigusaktides piiratud sihtotstarbelisi muudatusi. Muudatuste üldine eesmärk peaks seetõttu olema tarbetu bürokraatia kaotamine ja ajutiste erandite tegemine, mis võiksid tulemuslikult aidata leevendada majanduse ebastabiilsust. Vältida tuleks muudatusi, mis sektori koormust suurendavad, ja keerukad seadusandlikud küsimused tuleks jätta lahendamiseks finantsinstrumentide turgude II direktiivi (MiFID II) kavandatud läbivaatamise käigus. See meetmepakett kannab nime „kapitaliturgude taastepakett“.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/65/EL(4) finantsinstrumentide turgude kohta võeti vastu 2014. aastal vastuseks 2007. ja 2008. aasta finantskriisile. Nimetatud direktiiv on liidu finantssüsteemi oluliselt tugevdanud ja taganud kõikjal liidus suure investorikaitse. Kaaluda võiks regulatiivse keerukuse ja investeerimisühingute vastavuskulude vähendamist ning konkurentsimoonutuste kaotamist, tingimusel et samal ajal võetakse piisavalt arvesse investorite kaitset.

(3)  Investorite kaitsmiseks kehtestatud nõuete puhul ei ole direktiiviga 2014/65/EL saavutatud eesmärki kohandada meetmeid nii, et arvestatakse piisavalt iga investorite kategooria – jaeklientide, kutseliste klientide ja võrdsete vastaspoolte – eripäradega. Mõni neist nõuetest ei ole alati investorite kaitset suurendanud, vaid vahel hoopis takistanud investeerimisotsuste sujuvat täideviimist. Investorite kaitse parandamiseks on väga tähtis, et sobivuse hindamisel võetakse arvesse jaeinvestorite võlataset, eriti kuna COVID-19 pandeemia tõttu on tarbijate võlakoormus suurenenud. Peale selle võiks muuta ▌direktiivi 2014/65/EL teatavaid nõudeid, et lihtsustada investeerimisteenuste osutamist ja investeerimist, tingimusel et muudatus tehakse tasakaalustatud viisil, mis täielikult kaitseb investoreid.

(4)  Tootejuhtimisnõuded võivad takistada äriühingu võlakirjade müüki. Tagasikutsutavaid äriühingu võlakirju peetakse tavaliselt lihttoodeteks, mis sobivad jaeklientidele. Tagasikutsumisklauslid kaitsevad investoreid kahjumi eest, kui emitent otsustab võlakirja lunastada enne tähtaega, sest tagavad investoritele sellise summa tasumise, mis võrdub kupongide nüüdispuhasväärtusega, mille nad oleks saanud, kui võlakirja ei oleks tagasi kutsutud. Seetõttu ei tohiks tootejuhtimisnõudeid enam selliste klauslitega tagasikutsutavate äriühingute võlakirjade suhtes kohaldada.

(5)  Nii Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) algatatud direktiivi 2014/65/EL kohaste hüvede ning kulude ja tasude avalikustamise nõuete mõju kohta tõendite esitamise kutse kui ka komisjoni korraldatud avalik konsultatsioon andsid mõlemad kinnituse, et kutselised kliendid ega võrdsed vastaspooled ei vaja kohustuslikku standardset kuluteavet, sest saavad vajaliku teabe teenuseosutajaga läbirääkimisi pidades. Viimati mainitud teave vastab rohkem nende vajadustele ja on sageli põhjalikum. Võrdsed vastaspooled ja kutselised kliendid peaksid seega olema kulude ja tasude avaldamise nõuete kohaldamisalast väljas, välja arvatud siiski investeerimisnõustamise ja portfelli valitsemise korral, sest sellesisulise suhte korral ei pruugi kutselistel klientidel olla piisavalt oskusi ega teavet, et olla kulude ja tasude teabe saamisest vabastatud.

(6)  Kestva suhte puhul peavad investeerimisühingud praegu tegema teatud portfellitegevuste kohta kulude-tulude analüüsi, kui on kavas finantsinstrumendi vahetus. Selleks peavad investeerimisühingud küsima kliendilt vajalikku teavet ja suutma tõendada, et tulu on kuludest suurem. Kutseliste klientide jaoks, kes vahetavad finantsinstrumente tavaliselt üsna sageli, on selline kord liiga koormav, mistõttu peaksid nemad selle nõude kohaldamisalast välja jääma. Kuna aga jaekliendid peavad olema väga hästi kaitstud, peaks valikuvõimalus piirduma vaid kutseliste klientidega.

(7)  Kliendid, kellel on investeerimisühinguga kestev suhe, saavad kohustuslikke teenusaruandeid kas perioodiliselt või teatavate asjaolude korral. Investeerimisühingud ega kutselised kliendid ei pea selliseid aruandeid kasulikuks. Eriti kasutuks on need osutunud väga volatiilsetel turgudel tegutsevate kutseliste klientide jaoks, sest sellisel juhul saadetakse aruandeid väga sageli ja palju. Kutselised kliendid sageli ei loegi neid või otsustavad pikaajalise investeerimise strateegia asemel kiirete investeerimisotsuste kasuks. Niisiis ei peaks võrdsed vastaspooled selliseid teenusaruandeid enam saama. Kutselistel klientidel peab aga olema võimalus otsustada nende saamise kasuks.

(8)  Direktiiviga 2014/65/EL kehtestati nõue esitada aruandeid tehingukorralduste kliendile kõige soodsamatel tingimustel täitmise kohta. Need tehnilised aruanded sisaldavad palju põhjalikku kvantitatiivset teavet täitmiskoha, finantsinstrumendi, hinna, kulude ja täitmise tõenäosuse kohta. Investorid loevad neid harva, mida tõendab see, et aruandeid ei ole investeerimisühingute veebisaitidelt kuigi palju alla laaditud. Kuna aruannetes esitatud andmed ei aita investoritel asjalikke võrdlusi teha, tuleks nende avaldamine ajutiselt peatada.

(9)  Et investeerimisühingute ja nende klientide vahelist suhtlust ja seega investeerimist tervikuna lihtsustada, ei tuleks investeerimisteavet enam esitada paberil, vaid vaikevalikuna elektrooniliselt. Jaeklientidele peaks aga säilima võimalus nõuda teavet endiselt paberil.

(9a)   Komisjon peaks esitama aruande mõju kohta, mida positsioonipiirangute ja positsioonide haldamise kehtestamine avaldab likviidsusele, turukuritarvitustele ja nõuetekohastele hinnakujundus- ja arveldustingimustele kaubatuletisinstrumentide turgudel, nagu sätestatud käesolevas direktiivis. Kaubatuletisinstrumentide korra tõenditel põhinev hindamine ja eri sidusrühmadega konsulteerimine on oluline, kui vaadatakse läbi nende sätete sisu, mis võeti vastu vastusena 2009. aastal Pittsburghis ja 2011. aastal Cannes’is toimunud G20 tippkohtumistel sõlmitud kokkulepetele, mille eesmärk on parandada kaubatuletisinstrumentide turgude reguleerimist, toimimist ja läbipaistvust ning vähendada ülemäärast hinnavolatiilsust. [ME 2]

(10)  Direktiivi 2014/65/EL kohaselt saavad turuosalised, kes kauplevad kauba tuletisinstrumentide, lubatud heitkoguste väärtpaberite ja heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumentidega kutseliselt, kasutada investeerimisühingu tegevusloa saamise nõude erandit, kui nende kauplemine on põhitegevuse kõrvaltegevus. Kõrvaltegevuse testi taotlevad isikud peavad igal aastal pädevat asutust teavitama, kui seda võimalust kasutavad, ja esitama kahe kvantitatiivse kõrvaltegevuse testi jaoks vajaliku teabe. Esimeses testis võrreldakse üksuse spekulatiivse kauplemise mahtu kogu kauplemismahuga liidus varaklassiti. Teises testis võrreldakse üksuse spekulatiivse kauplemise mahtu (kõik varaklassid koos) kogu tema finantsinstrumentidega kauplemise mahuga grupi tasandil. Teisel testil on ka alternatiiv, milles võrreldakse spekulatiivse kauplemise jaoks kasutatud kapitali hinnangulist suurust selle kapitali suurusega, mida kasutatakse grupi tasandil põhitegevuseks. Need kvantitatiivsed testid peaksid kõrvaltegevuse erandi puhul jääma põhireegliks. Alternatiivina peaks riiklikel järelevalveasutustel olema lubatud tugineda selgelt määratletud tingimustel kvalitatiivsele teabele. ESMA-l peaks olema õigus anda suuniseid asjaolude kohta, mille korral riiklikud asutused võiksid kohaldada kvalitatiivset lähenemisviisi, ning töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud kvalitatiivsete kriteeriumide kohta. Isikud, kellel on õigus erandit saada (sh turutegijad) kauplevad oma arvel või osutavad oma põhitegevusala klientidele/tarnijatele investeerimisteenuseid oma arvel kauplemata. Erand oleks kasutatav mõlemal juhul eraldi ja koos, kui tegu on grupi tasandil kõrvaltegevusega. Seda erandit ei tohiks saada isikud, kes kasutavad algoritmipõhist välkkauplemist või kuuluvad gruppi, mille põhitegevus on investeerimis- või pangandusteenuste osutamine, või kes tegutsevad kaubatuletisinstrumentide turutegijana. ▌

(11)  Praegu peavad pädevad asutused kehtestama kauplemiskohtades kaubeldavate kaubatuletisinstrumentide ja majanduslikult samaväärsete börsiväliste lepingute netopositsiooni suuruse piirangud ja neid kohaldama. Kuna positsioonipiirangute kord on osutunud uute kaubaturgude arenguks ebasoodsaks, tuleks tekkivad kaubaturud positsioonipiirangu korra kohaldamisalast välja jätta. Selle asemel tuleks positsioonipiiranguid kohaldada vaid sellise kauba tuletisinstrumentidele, mida loetakse oluliseks või kriitilise tähtsusega kaubaks, ning nendega majanduslikult samaväärsetele börsivälistele lepingutele. Olulise või kriitilise tähtsusega kauba tuletisinstrumendid on energiatoodete tuletisinstrumendid, mille avatud kogupositsioon on aastas vähemalt 300 000 partiid. Kuna toit on kodanikele kriitilise tähtsusega, jäävad positsioonipiirangud kehtima põllumajanduskaupade tuletisinstrumentidele, mille alusvara on põllumajanduslik inimtoit, ja majanduslikult samaväärsetele börsivälistele lepingutele. ESMA-le tuleb anda volitused koostada regulatiivsete standardite eelnõu, milles määratakse kindlaks, milliste põllumajanduskaupade tuletisinstrumentide, mille alusvara on inimtoit, ja kriitilise tähtsusega või oluliste tuletisinstrumentide suhtes positsioonipiiranguid kohaldatakse. Kriitilise tähtsusega või oluliste kaupade tuletisinstrumentide puhul peab ESMA arvestama avatud kogupositsiooni suuruseks vähemalt 300 000 partiid aastas ning aktiivsete turuosaliste arvu ja alusvaraks oleva kaubaga.

(12)  Direktiiviga 2014/65/EL ei lubata riskimaanduserandeid ühelegi finantsettevõtjale. Mitu peamiselt ärigruppi, kes asutasid oma kauplemistegevuse jaoks finantsettevõtte, leidsid end olukorrast, kus see finantsettevõte ei saanud teha grupi eest kogu kauplemist, sest finantsettevõtjad riskimaanduserandit kasutada ei saa. Seetõttu tuleks finantssektori vastaspooltele kehtestada kitsalt piiritletud riskimaanduserand. Seda peaks olema võimalik kasutada siis, kui peamiselt äriga tegelevas grupis registreeritakse üks isik investeerimisühinguna, kes kaupleb kogu grupi nimel. Et riskimaanduserand piirduks vaid nende finantsettevõtjatega, kes kauplevad valdavalt ärigrupis finantssektoriväliste üksuste eest, tuleks erandit kohaldada sellise finantsettevõtja nende positsioonide suhtes, mis on objektiivselt mõõdetavalt käsitletavad grupi finantssektoriväliste üksuste äritegevusega seotud riskide maandamisena.

(13)  Ka likviidsete lepingute puhul tegutseb tavaliselt vaid mõni turuosaline kaubaturutegijana. Kui need turuosalised peavad kohaldama positsioonipiiranguid, ei saa nad olla sama tulemuslikud kui turutegijad. Sellepärast tuleks finantssektorisiseste ja -väliste vastaspoolte jaoks kehtestada positsioonipiirangu korra erand nende positsioonide puhul, mis tulenevad kohustusliku likviidsuse tagamiseks tehtud tehingutest.

(13a)  Positsioonipiirangu korra muudatuste eesmärk on toetada uute energialepingute väljatöötamist, eelkõige elektriturul, ning nende eesmärk ei ole leevendada põllumajanduskauba lepingute korda.

(14)  Praeguses positsioonipiirangu korras ei arvestata väärtpaberistatud tuletisinstrumentide ainulaadsusega. Niisiis tuleks väärtpaberistatud tuletisinstrumendid positsioonipiirangu korra kohaldamisalast välja jätta.

(15)  Direktiivi 2014/65/EL jõustumisest saati ei ole tuvastatud ühtegi nn sama kauba tuletislepingut. Direktiivis määratletud sama lepingu mõiste tõttu on teiste kuude positsioonipiirangu määramise meetod kahjulik vähemlikviidse turu kauplemiskohale, kui kauplemiskohad konkureerivad kauba tuletisinstrumentide alusel, millel on sama alusvara ja samad omadused. Seetõttu tuleks direktiivist 2014/65/EL viide samale lepingule välja jätta. Pädevad asutused peaksid saama kokku leppida, et nende kauplemiskohtades kaubeldavate kauba tuletisinstrumentide alusvara on sama ja samad on ka nende omadused; sellisel juhul saab vähemlikviidsetes kauplemiskohtades kaubeldavate konkureerivate lepingute teiste kuude positsiooni piirangu baasmäärana kasutada selle kauba tuletisinstrumendi teiste kuude aluspiirmäära kõige likviidsematel turgudel.

(16)  See, kuidas liidu kauplemiskohtades positsioone hallatakse, on väga erinev. Seetõttu tuleks vajaduse korral tugevdada positsioonihalduse kontrollimehhanisme.

(17)  Et tagada ELi eurodes nomineeritud kaubaturgude edasine areng, tuleks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaste õigusaktide vastuvõtmise volitused delegeerida komisjonile, et ta määraks kindlaks, milliste põllumajanduskaupade tuletisinstrumentide ja kriitilise tähtsusega või olulise alusvaraga kaubatuletisinstrumentide suhtes tuleks kohaldada positsioonipiiranguid, millise korra alusel võivad isikud taotleda likviidsuse tagamise kohustuste täitmiseks tehtud tehingute jaoks riskimaanduserandit, millise korra alusel võivad valdavalt ärilisse gruppi kuuluvad finantsettevõtjad taotleda grupi finantssektoriväliste üksuste äritegevuse riskide maandamise positsioonide (objektiivselt sellisena mõõdetavad) jaoks riskimaanduserandit, ning täpsustaks positsioonihalduse kontrollimehhanismide sisu. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes(5) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(18)  ELi heitkogustega kauplemise süsteem on liidu olulisim poliitika, mille alusel saavutada majanduse CO2-heite vähendamine kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega. Lubatud heitkoguste väärtpaberite ja nende tuletisinstrumentidega kauplemise suhtes kohaldatakse direktiivi 2014/65/EL ja määrust (EL) nr 600/2014 ning see on liidu CO2-turu tähtis osa. Direktiivis 2014/65/EL sätestatud kõrvaltegevuse erandi kohaselt saavad mõned turuosalised osaleda heitkoguste väärtpaberitega kauplemise turgudel investeerimisühingu tegevusluba omamata, kui on täidetud teatavad tingimused. Arvestades, kui oluline on finantsturgude korrakohasus, hea reguleeritus ja järelevalve, kui tähtis on heitkogustega kauplemise süsteem liidu kestlikkuseesmärkide saavutamiseks ning milline on hästi toimiva heitkoguste väärtpaberite järelturu roll heitkogustega kauplemise süsteemi toimimisel, tuleb kõrvaltegevuse erand kindlasti sobivalt määratleda, et see aitaks kaasa nende eesmärkide saavutamisele. See on eriti oluline siis, kui lubatud heitkoguste väärtpaberitega kaubeldakse kolmanda riigi kauplemiskohtades. Et oleksid kaitstud liidu finantsstabiilsus, turu usaldusväärsus ja investorid, kõigil oleks võrdsed tingimused ning et oleks tagatud heitkogustega kauplemise süsteemi jätkuvalt läbipaistev ja usaldusväärne toimimine, mis tagab kulutõhusa heitkoguste vähendamise, peaks komisjon jälgima lubatud heitkoguste väärtpaberite ja nende tuletisinstrumentidega kauplemist nii liidus kui ka kolmandates riikides, hindama kõrvaltegevuse erandi mõju heitkogustega kauplemise süsteemile ning esitama vajaduse korral selle erandi kohaldamisala ja kohaldamise muutmise ettepanekud.

(19)  Seepärast tuleks direktiivi 2014/65/EL vastavalt muuta.

(20)  Selle muudatuse eesmärk on täiendada liidu olemasolevat õigust, mistõttu on seda kõige parem saavutada liidu tasandil, mitte riiklike eraldi algatustega. Finantsturud on oma olemuselt piiriülesed ja muutuvad selliseks üha enam. Sellise lõimituse tõttu oleks liikmesriikide eraldi sekkumine palju vähem tõhus ning killustaks turge, mis omakorda viiks õigusliku arbitraažini ja konkurentsi moonutamiseni.

(20a)   Kuna käesoleva direktiivi eesmärki – täpsustada liidu kehtivaid õigusakte, mis tagavad kogu liidu investeerimisühingutele ühtsete ja sobivate nõuete kohaldamise – ei suuda liikmesriigid eraldi piisavalt saavutada, ning eesmärgi ulatuse ja mõju tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt võtta meetmeid liit. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(21)  Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta(6) kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et nimetatud dokumentide esitamine on põhjendatud.

(21a)   Muudatusettepanekute eesmärk peaks olema ajutiste erandite tegemine ja ilmse bürokraatia kaotamine, et leevendada majanduskriisi; seetõttu tuleks vältida muudatustega keerukamate seadusandlike teemade avamist, mis võib tekitada sektorile lisakoormust. Suuremaid seadusandlikke muudatusi tuleks finantsinstrumentide turgude direktiivi (MiFID II) kavandatud läbivaatamise käigus kõigepealt uuesti hinnata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2014/65/EL muutmine

Direktiivi 2014/65/EL muudetakse järgmiselt:

1)  Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a)  lõike 1 punkt j asendatakse järgmisega:"

„j) isikute suhtes:

   i) kes kauplevad oma arvel (sh turutegijad) kaubatuletisinstrumentide, lubatud heitkoguste väärtpaberite või nende tuletisinstrumentidega, välja arvatud isikud, kes kauplevad klientide korraldusi täites oma arvel, või
   ii) kes osutavad oma põhitegevusala klientidele/tarnijatele investeerimisteenuseid kaubatuletisinstrumentidega või lubatud heitkoguste väärtpaberite või nende tuletisinstrumentidega, kuid ei kauple oma arvel,

tingimusel et:

   igal nimetatud juhul eraldi ja ka kokkuvõtlikult on tegemist isiku põhitegevusala kõrvaltegevusega grupi tasandil;
   isik ei kuulu gruppi, mille põhitegevus on investeerimisteenuste osutamine käesoleva direktiivi mõistes, direktiivi 2013/36/EL I lisas loetletud tegevus või kauba tuletisinstrumentide turutegijana tegutsemine;
   kõnealune isik ei kasuta algoritmipõhist välkkauplemistehnikat;
   isik annab pädevale asutusele taotluse korral aru sellest, mille alusel ta on hinnanud punktides i ja ii osutatud tegevuse põhitegevuse kõrvaltegevuseks.“;

"

b)  lõige 4 jäetakse välja. [ME 6]

ba)  lisatakse järgmine lõige:"

„4a. Erandina käesoleva artikli lõikest 4 võivad liikmesriigid kohaldada kvalitatiivseid kriteeriume seoses lõike 1 punktis j sätestatud eranditega.

ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et anda suuniseid kvalitatiivsete kriteeriumide kohta, mida võib kasutada käesoleva artikli lõike 1 punktis j sätestatud erandite kohaldamise hindamiseks.

ESMA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 1. aprilliks 2021.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu teises lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.“

"

2)  Artikli 4 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)  lisatakse järgmine punkt 8a:"

„8a) „finantsinstrumentide vahetamine“ – ühe finantsinstrumendi müümine ja teise ostmine või olemasoleva finantsinstrumendiga seotud muutmisõiguse kasutamine;“

"

b)  lisatakse järgmine punkt 50a:"

„50a) „äriühingu tagasikutsutav võlakiri“ – äriühingu võlakiri, millel on klausel, mis kohustab emitenti ennetähtaegse tagasiostmise korral tasuma investorile kogu põhisumma ja kupongide nüüdispuhasväärtuse, mille investor oleks saanud, kui võlakirja poleks tagasi kutsutud;“

"

c)  lisatakse järgmine punkt 62a:"

„62a) „elektrooniliselt“ – püsival andmekandjal, mis ei ole paber;“.

"

3)  Artikli 16 lõikesse 3 lisatakse järgmine lõik:"

„Käesoleva lõike teises kuni viiendas lõigus sätestatud nõudeid ei kohaldata äriühingute tagasikutsutavate võlakirjade suhtes.“

"

4)  Artiklit 24 muudetakse järgmiselt:

a)  lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:"

„Käesolevat lõiget ei kohaldata äriühingute tagasikutsutavatele võlakirjadele.“;

"

b)  lõikesse 4 lisatakse järgmine lõik:"

„Kui finantsinstrumendi ostmise või müümise kokkulepe sõlmitakse kaugsidevahendi abil, mis ei võimalda kulude ja tasude teavet eelnevalt anda, võib investeerimisühing esitada kulude ja tasude teabe▌ viivitamata pärast tehingu sõlmimist, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

   i) investeerimisühing on andnud kliendile võimaluse lükata tehingu tegemine selle teabe saamiseni edasi;
   ii) klient on andnud nõusoleku saada teave põhjendamatu viivituseta pärast tehingu sõlmimist.

Investeerimisühing pakub kliendile võimalust saada sellist teavet telefoni teel enne tehingu tegemist.“;

"

c)  lisatakse järgmine lõige 5a:"

„5a. Investeerimisühingud esitavad (potentsiaasetele) klientidele kogu käesolevas direktiivis nõutava teabe elektrooniliselt, välja arvatud siis, kui (potentsiaalne) klient on (potentsiaalne) jaeklient, kes on palunud seda teavet paberil; sel juhul esitavad nad teabe paberil ja tasuta.

Investeerimisühingud teavitavad (potentsiaalseid) jaekliente, et neil on võimalus saada seda teavet paberil.

Investeerimisühingud peavad olemasolevaid jaekliente, kes said varem siin direktiivis nõutavat teavet paberil, vähemalt kaheksa nädalat enne uue direktiivikohase teabe saatmist teavitama, et edaspidi saavad nad sellist teavet elektrooniliselt. Investeerimisühingud teavitavad olemasolevaid jaekliente, et neil on võimalik valida, kas saada teavet edasi paberil või nõustuda elektroonilise teabe saamisega. Samuti teavitavad investeerimisühingud olemasolevaid jaekliente sellest, et kui nad eelnimetatud kaheksa nädala jooksul ei avalda soovi saada teavet edasi paberil, hakatakse seda automaatselt saatma elektrooniliselt. Olemasolevaid jaekliente, kes juba saavad käesoleva direktiiviga nõutavat teavet elektroonilisel kujul, ei ole vaja teavitada.

"

ca)  lisatakse järgmine lõige 9a: "

„9a. Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühingud võivad maksta täitmisteenuste osutamise ja investeerimisanalüüside koostamise eest ühiselt, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

   a) investeerimisühing ja analüüsi koostaja on enne täitmisteenuste osutamist või investeerimisanalüüside koostamist sõlminud lepingu, milles on kindlaks määratud, milline osa ühismaksest on seotud investeerimisanalüüsiga;
   b) investeerimisühing teavitab oma klienti ühismaksetest;
   c) investeerimisteenuseid, mille eest tehakse ühismakse, osutatakse ainult seoses emitentidega, kelle turukapitalisatsioon investeerimisanalüüsi koostamisele eelnenud 36 kuu jooksul ei ületa 1 miljardit eurot.

Käesoleva artikli kohaldamisel mõistetakse investeerimisanalüüsi all uurimismaterjali või -teenuseid, mis on seotud ühe või mitme finantsinstrumendi või muu varaga või finantsinstrumentide emitentide või potentsiaalsete emitentidega, või uurimismaterjale või -teenuseid, mis on tihedalt seotud konkreetse tööstusharu või turuga, nii et see annab teavet selle tööstusharu või turu finantsinstrumentide, varade või emitentide kohta.

Investeerimisanalüüs hõlmab ka sellist materjali või teenuseid, mille eesmärk on soovitada otseselt või kaudselt investeerimisstrateegiat või pakkuda see välja ning milles esitatakse põhjendatud arvamus finantsinstrumendi või vara praeguse või tulevase väärtuse või hinna kohta, või sisaldab analüüsi ja algupäraseid seisukohti ning uue või olemasoleva teabe põhjal tehtud järeldusi, mida võidakse kasutada investeerimisstrateegiast teavitamisel ning mis võib olla asjakohane ja anda lisaväärtust otsustele, mille investeerimisühing teeb analüüsi eest maksvate klientide nimel.

"

5)  Artikli 25 lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:"

„Kui investeerimisühingud osutavad investeerimisnõustamise või väärtpaberiportfelli valitsemise teenuseid, mis sisaldavad finantsinstrumentide vahetamist, analüüsivad nad vahetamise kulu ja tulu. Kui investeerimisühingud annavad investeerimisnõu, siis annavad nad kliendile teada, kas finantsinstrumendi vahetamisest saadav tulu on suurem kui kulu.“

"

5a)  Artikli 25 lõikesse 6 lisatakse järgmine lõik:"

„Käesolevat lõiget ei kohaldata kohustuste suhtes, mis on seotud käesoleva direktiivi artiklis 25a sätestatud kahjumi aruandluskünnistega.“

"

5b)  Artikli 25 lõike 8 sissejuhatavat osa muudetakse järgmiselt:"

„8. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 89 vastu delegeeritud õigusakte, millega tagatakse, et investeerimisühingud järgivad oma klientidele investeerimis- või kõrvalteenuste osutamisel käesoleva artikli lõigetes 2–6 sätestatud põhimõtteid, mis puudutab muu hulgas teavet, mida tuleb hankida teenuste ja finantsinstrumentide klientidele sobivuse või asjakohasuse hindamisel, kriteeriume lihtfinantsinstrumentide hindamiseks käesoleva artikli lõike 4 punkti a alapunkti vi kohaldamisel, klientidele teenuste osutamisega seotud andmete ja lepingute ning klientidele esitatavate osutatud teenuseid käsitlevate perioodiliste aruannete sisu ja vormi, välja arvatud kohustused, mis on seotud artiklis 25a sätestatud kahjumi aruandluskünnistega. Kõnealustes delegeeritud õigusaktides võetakse arvesse järgmist:“

"

5c)  Lisatakse järgmine artikkel 25a: "

„Artikkel 25a

Kahjumi aruandluskünnised

   1. Väärtpaberiportfelli valitsemise teenust osutavad investeerimisühingud teavitavad klienti juhul, kui portfelli koguväärtus langeb iga aruandlusperioodi alguses tehtud hinnangu kohaselt 10 % ja seejärel 10 % kaupa, hiljemalt selle tööpäeva lõpuks, mil künnis ületatakse, või kui künnis ületatakse puhkepäeval, siis sellele järgneva tööpäeva lõpuks.
   2. Investeerimisühingud, kes hoiavad jaekliendi kontot, mis hõlmab finantsvõimendusega finantsinstrumente või tingimuslike kohustustega tehinguid, teavitavad klienti, kui mõne instrumendi esialgne väärtus langeb 10 % ja seejärel 10 % kaupa. Selle lõike kohane aruandlus peab olema instrumendipõhine, kui kliendiga ei ole teisiti kokku lepitud, ning toimuma hiljemalt selle tööpäeva lõpus, mil künnis ületatakse, või kui künnis ületatakse puhkepäeval, siis sellele järgneva tööpäeva lõpus.“

"

6)  Artikli 27 lõikesse 3 lisatakse järgmine lõik:"

„Käesolevas lõikes sätestatud aruandluskohustust ei kohaldata kuni [käesoleva muutmisdirektiivi jõustumise kuupäev + 2 aastat]. Euroopa Komisjon vaatab põhjalikult läbi käesolevas lõikes sätestatud aruandluskohustuste asjakohasuse ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande hiljemalt [käesoleva muutmisdirektiivi jõustumise kuupäev + 1 aasta].“

"

6a)  Artikli 27 lõikesse 6 lisatakse järgmine lõik:"

„Euroopa Komisjon vaatab põhjalikult läbi käesolevas lõikes sätestatud aruandluskohustuste asjakohasuse ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande hiljemalt [käesoleva muutmisdirektiivi jõustumise kuupäev + 1 aasta];“

"

7)  Lisatakse järgmine artikkel 29a:"

„Artikkel 29a

Kutselistele klientidele osutatavad teenused

   1. Artikli 24 lõike 4 punktis c sätestatud nõudeid kohaldatakse kutseliste klientide puhul vaid investeerimisnõustamise ja portfelli valitsemise suhtes. Artikli 24 lõike 4 punktis c sätestatud nõudeid ei kohaldata ka võrdsete vastaspoolte puhul.
   2. Artikli 25 lõike 2 kolmandas lõigus ja sama artikli lõikes 6 sätestatud nõudeid kutseliste klientide puhul ei kohaldata, kui nad ei ole andnud investeerimisühingule kirjalikult teada, et tahavad nimetatud sätetega kehtestatud õigusi kasutada.
   3. Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühingud dokumenteeriks lõikes 2 osutatud kirjalikud taotlused.“

"

8)  Artikli 30 lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühingud, kellel on luba klientide nimel korraldusi täita, kaubelda oma arvel või võtta vastu ja edastada korraldusi, saaksid algatada või teha tehinguid võrdsete vastaspooltega, ilma et oleksid kohustatud täitma artiklist 24 (välja arvatud lõige 5a), artiklitest 25 ja 27 ning artikli 28 lõikest 1 tulenevaid kohustusi seoses kõnealuste tehingutega või seoses kõrvalteenusega, mis on nimetatud tehingutega otseselt seotud.“

"

9)  Artiklit 57 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused kehtestaksid kooskõlas ESMA poolt lõike 3 kohaselt vastu võetud regulatiivsetes tehnilistes standardites kindlaks määratud arvutusmeetodiga positsioonipiirangud kauplemiskohtades kaubeldavate põllumajanduskauba ja kriitilise tähtsusega või olulise kauba tuletisinstrumentide ning majanduslikult samaväärsete börsiväliste lepingute netopositsiooni suurusele ja kohaldavad neid. Piirangud kehtestatakse isiku kõigi positsioonide ja tema nimel hoitavate grupi positsioonide põhjal eesmärgiga:

   a) hoida ära turukuritarvitamist;
   b) toetada nõuetekohaseid hinnakujundus- ja arveldustingimusi (sh hoida ära turgu moonutavate positsioonide kujunemine) ning tagada eelkõige tuletisinstrumendi hinna ja tuletisinstrumendi aluseks oleva kauba hetkehinna lähenemise tarnekuul, ilma et see piiraks hinna leidmist tuletisinstrumendi aluseks oleva kauba turul.

Positsioonipiiranguid ei kohaldata:

   a) finantssektorivälise üksuse enda või tema nimel hoitavate positsioonide suhtes, mis vähendavad objektiivselt mõõdetaval moel kõnealuse üksuse äritegevusega otseselt seotud riske;
   b) finantssektorivälisesse gruppi kuuluva ja selle nimel tegutseva finantsettevõtja enda või tema nimel hoitavate positsioonide suhtes, mis vähendavad objektiivselt mõõdetaval moel kõnealuse grupi äritegevusega otseselt seotud riske;
   c) finantssektorisiseste ja -väliste vastaspoolte positsioonide suhtes, mis tulenevad objektiivselt mõõdetavalt tehingutest, mida tehti kauplemiskohas likviidsuse tagamise kohustuse täitmiseks, nagu on nõutud artikli 2 lõike 4 neljanda lõigu punktis c;
   d) artikli 4 lõike 1 punkti 44 alapunktis c määratletud väärtpaberitele, mis on seotud kauba või alusvaraga, mille on osutatud I lisa C jao punktis 10.“

ESMA koostab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles määratakse kindlaks kord finantsettevõtjatele, kes kuuluvad valdavalt ärigruppi ja kes võivad taotleda riskimaanduserandit oma positsioonidele, mis vähendavad objektiivselt mõõdetaval moel kõnealuse grupi finantssektoriväliste üksuste äritegevusega otseselt seotud riske. ESMA koostab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles määratakse kindlaks kord, kuidas isikud võivad taotleda riskimaanduserandit positsioonidele, mis tulenevad tehingutest, mida tehti kauplemiskohas likviidsuse tagamise kohustuse täitmiseks.

ESMA esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile ... [9 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.“;

"

b)  lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:"

„3. ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles määratleb lõikes 1 nimetatud põllumajanduskauba tuletisinstrumendid ja kriitilise tähtsusega või olulise kauba tuletisinstrumendid ning määrab kindlaks arvutusmeetodi, mida pädevad asutused peavad kohaldama natuuras ja rahas arveldatavate kaubatuletisinstrumentide kuu hetkepositsiooni piirangute kindlaksmääramiseks ja teiste kuude positsioonipiirangute kindlaksmääramiseks, võttes aluseks asjaomase tuletisinstrumendi omadused.

Kriitilise tähtsusega või olulise kauba tuletisinstrumentide määratlemisel peab ESMA arvestama järgmiste teguritega:

   a) avatud kogupositsiooni suurus keskmiselt 300 000 partiid aastas;
   b) turuosaliste arv;
   c) asjaomase tuletisfinantsinstrumendi aluseks olev kaup.

Esimeses lõigus nimetatud arvutusmeetodi kindlaksmääramisel peab ESMA arvestama järgmiste teguritega:

   a) aluseks oleva kauba üleantav varu;
   b) kõnealuse tuletisinstrumendiga seotud avatud kogupositsioon ja avatud kogupositsioon, mis on seotud muude sama aluskaubaga finantsinstrumentidega;
   c) turuosaliste arv ja suurus;
   d) aluskauba turu omadused (sh tootmis-, tarbimis- ja turule transportimise mudelid);
   e) uute tuletisinstrumentide väljatöötamine;
   f) investeerimisühingute või kauplemiskohta pidavate turukorraldajate ja muude jurisdiktsioonide positsioonipiirangutega seotud kogemused.

ESMA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile [9 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist].

Komisjonil on õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10–14.

4.  Pädev asutus kehtestab positsioonipiirangud kauplemiskohtades kaubeldavatele kriitilise tähtsusega või olulise kauba tuletislepingutele (määratletud regulatiivsetes tehnilistes standardites, mille ESMA on vastu võtnud kooskõlas lõikega 3) ja põllumajanduskauba tuletisinstrumentidele, kasutades arvutusmeetodit, mis on sätestatud regulatiivsetes tehnilistes standardites, mille ESMA on vastu võtnud kooskõlas lõikega 3. Kõnealune positsioonipiirang hõlmab majanduslikult samaväärseid börsiväliseid lepinguid.

Pädev asutus vaatab positsioonipiirangud läbi, kui turul on toimunud märkimisväärne muutus (sh üleantav varu või avatud kogupositsioon on oluliselt muutunud), tuginedes enda määratud üleantava varu ja avatud kogupositsiooni suurusele ning kehtestab uued positsioonipiirangud vastavalt ESMA välja töötatud arvutusmeetodile.“;

"

c)  lõiked 6, 7 ja 8 asendatakse järgmisega:"

„6. Kui põllumajanduskauba ja kriitilise tähtsusega või olulise kauba tuletisinstrumentidega, millel on sama alusvara ja samad omadused, kaubeldakse olulises mahus mitme jurisdiktsiooni kauplemiskohtades, määrab suurima kauplemismahuga kauplemiskoha pädev asutus (keskne pädev asutus) ühtse positsioonipiirangu, mida kohaldatakse kõikide kõnealuse tuletisinstrumendiga tehtavate tehingute suhtes. Keskne pädev asutus konsulteerib teiste selle tuletisinstrumendiga olulises mahus kauplevate kauplemiskohtade pädevate asutustega kohaldatava ühtse positsiooni piirangu ja selle piirangu läbivaatamise üle. Pädevad asutused, kes keskse pädeva asutuse määratud ühtse positsioonipiiranguga ei nõustu, esitavad kirjalikult täielikud ja üksikasjalikud põhjendused selle kohta, miks nad arvavad, et lõikes 1 sätestatud nõuded ei ole täidetud. Pädevate asutuste vahelised vaidlused lahendab ESMA.

Põllumajanduskauba ja kriitilise tähtsusega või olulise kauba tuletisinstrumendiga, millel on sama alusvara ja samad omadused, kauplevate kauplemiskohtade pädevad asutused ja nendes tuletisinstrumentides positsioone hoidvate isikute pädevad asutused sõlmivad koostöökokkulepped (sh üksteisega asjakohase teabe vahetamise kohta), et oleks võimalik ühtset positsioonipiirangut kontrollida ja täitmist tagada.

7.  ESMA kontrollib vähemalt korra aastas, kuidas pädevad asutused on rakendanud positsioonipiiranguid, mis on kehtestatud, kasutades arvutusmeetodit, mille ESMA on kehtestanud lõike 3 kohaselt. Seejuures peab ESMA tagama, et ühtset positsioonipiirangut kohaldatakse vastavalt lõikele 6 tulemuslikult põllumajanduskauba ja kriitilise tähtsusega või olulise kauba tuletisinstrumentide suhtes, millel on sama alusvara ja samad omadused, olenemata sellest, kus sellega kaubeldakse.

8.  Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühing või kauplemiskohta pidav turukorraldaja, kes kaupleb kaubatuletisinstrumentidega, rakendab positsioonide haldamise kontrollimehhanisme, mis hõlmavad kauplemiskoha volitusi teha järgmist:

   a) jälgida isikute avatud kogupositsiooni;
   b) saada isikutelt teavet (sh kõiki asjakohaseid dokumente) positsiooni suuruse ja eesmärgi või võetud kohustuse kohta, tegelike tulusaajate või alusvara omanike kohta, kooskõlastamiskokkulepete kohta ning varade või kohustuste kohta alusvara turul (sh asjakohasel juhul positsioonide kohta, mida hoitakse seotud lepingutes teistes kauplemiskohtades, ning börsiväliste tehingute kohta, mis on tehtud teiste liikmete ja osalejate kaudu);
   c) nõuda isikult positsiooni ajutist või alalist lõpetamist või vähendamist ja võtta ühepoolselt meetmeid, millega tagada positsiooni lõpetamine või vähendamine, kui isik nõuet ei täida, ning
   d) nõuda isikult turu likviidsuse ajutist taastamist kokkulepitud hinnaga ja mahus selge kavatsusega leevendada suure või valitseva seisundi mõju.

ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks positsioonijuhtimise kontrollimehhanismide sisu, võttes arvesse asjaomase kauplemiskoha iseloomu.

ESMA esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile [9 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist].

Komisjonil on õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10–14.“

"

10)  Artikli 58 lõige 2 asendatakse järgmisega:"

„2. Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühingud, kes kauplevad kaubatuletisinstrumentidega või lubatud heitkoguste väärtpaberite või nende tuletisinstrumentidega väljaspool kauplemiskohta, esitavad artikli 57 lõikes 6 nimetatud kesksele pädevale asutusele vähemalt korra päevas täieliku ülevaate kauplemiskohas kaubeldavates kaubatuletisinstrumentides või lubatud heitkoguse väärtpaberites või nende tuletisinstrumentides ja majanduslikus mõttes samaväärsetes börsivälistes lepingutes võetud positsioonide kohta, samuti oma klientide ja nende klientide (kuni lõppkliendini välja) positsioonide kohta vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artiklile 26 ja (kui see on kohaldatav) määruse (EL) nr 1227/2011 artiklile 8.“

"

11)  Artiklisse 90 lisatakse järgmine lõige 1a:"

„1a. Komisjon analüüsib artikli 2 lõike 1 punktis j sätestatud erandi mõju lubatud heitkoguste väärtpaberitele ja nende tuletisinstrumentidele enne 31. detsembrit 2021 ja vajaduse korral esitab selle alusel seadusandliku ettepaneku selle erandi muutmiseks. Sellega seoses hindab komisjon ELi lubatud heitkoguste väärtpaberite ja nende tuletisinstrumentidega kauplemist ELis ja kolmandates riikides, artikli 2 lõike 1 punktis j sätestatud erandi mõju investorikaitsele, asjaomaste turgude usaldusväärsusele ja läbipaistvusele ning seda, kas kolmandate riikide kauplemiskohtades toimuva kauplemisega seoses oleks vaja võtta meetmeid.“

"

Artikkel 1a

Direktiivi (EL) 2019/878 muutmine

Direktiivi (EL) 2019/878 artikli 2 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

1)  esimene lõik asendatakse järgmisega:"

„Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad hiljemalt 28. detsembriks 2020

   i) meetmed, mis on vajalikud käesoleva direktiivi sätete järgimiseks, kuivõrd need puudutavad krediidiasutusi;
   ii) meetmed, mis on vajalikud käesoleva direktiivi artikli 1 lõigete 1 ja 9 järgimiseks direktiivi 2013/36/EL artikli 2 lõigete 5 ja 6 ning artikli 21b osas, kuivõrd need puudutavad krediidiasutusi ja investeerimisühinguid.“;

"

2)  esimese lõigu järel lisatakse järgmine lõik:"

„Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.“

"

Artikkel 1b

Direktiivi 2013/36/EL muutmine

Artikli 94 lõike 2 kolmas, neljas ja viies lõik asendatakse järgmisega:"

„Selleks et teha kindlaks töötajad, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili, nagu on osutatud artikli 92 lõikes 2, välja arvatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 2 määratletud investeerimisühingute töötajate puhul, töötab Euroopa Pangandusjärelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles sätestatakse kriteeriumid, et määrata kindlaks järgmine:

   a) juhtimisvastutus ja kontrollifunktsioonid;
   b) oluline äriüksus ja märkimisväärne mõju asjaomase äriüksuse riskiprofiilile ning
   c) muud töötajate kategooriad, kellele ei ole artikli 92 lõikes 2 selge sõnaga osutatud ja kelle ametialane tegevus mõjutab krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili nimetatud lõikes osutatud töötajate kategooriate tegevusega võrreldaval määral.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 28. detsembriks 2019.

Komisjonile antakse õigus võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu käesolevas lõikes osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14. Seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mida kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti  2 määratletud investeerimisühingute suhtes, kohaldatakse käesoleva direktiivi (mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/843) artikli 94 lõikes 2 sätestatud volitusi kuni 26. juunini 2021.

"

Artikkel 2

Ülevõtmine

1.  Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid [9 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist]. Nad edastavad kõnealuste meetmete teksti viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad neid meetmeid alates [12 kuud käesoleva direktiivi jõustumisest].

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 2a

Läbivaatamisklausel

Komisjon esitab 31. juuliks 2021 pärast ESMAga konsulteerimist ja komisjoni poolt piisava ajavaruga läbiviidava avaliku konsulteerimise tulemustele tuginedes ettepaneku direktiivi 2014/65/EL ja määruse (EL) nr 600/2014 läbivaatamiseks. Läbivaatamine on ulatuslik ja selles võetakse arvesse selliseid küsimusi nagu turu struktuur, andmed, kauplemine ja kauplemisjärgne etapp, analüüsireeglid, nõustajatele hüve maksmise reeglid, nõustajate kutsekvalifikatsiooni tase Euroopas, klientide liigitus ja Brexit.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) Asi suunati vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A9-0208/2020).
(2)* Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.
(3) COM(2020)0456.
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).
(5) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
(6) ELT C 369, 17.12.2011, lk 14.


Kestlikuma ühtse turu suunas äriettevõtete ja tarbijate jaoks
PDF 169kWORD 57k
Euroopa Parlamendi 25. novembri 2020. aasta resolutsioon Kestlikuma ühtse turu suunas äriettevõtete ja tarbijate jaoks (2020/2021(INI))
P9_TA(2020)0318A9-0209/2020

Euroopa Parlament,

—  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

—  võttes arvesse ELi toimimise lepingu artikleid 169, 191, 192 ja 193,

—  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiivi 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul(1),

—  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiivi 2011/83/EL tarbija õiguste kohta(2),

—  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/771 kaupade müügilepingute teatavate aspektide kohta(3),

—  võttes arvesse 7. juuni 2018. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse ühtse turu, ettevõtete, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime ja Euroopa statistika programm (COM(2018)0441),

—  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrust (EL) 2019/1020 turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta(4),

—  võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640),

—  võttes arvesse komisjoni 19. veebruari 2020. aasta teatist „Euroopa andmestrateegia“ (COM(2020)0066),

—  võttes arvesse komisjoni 11. märtsi 2020. aasta teatist „Uus ringmajanduse tegevuskava „Puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel““ (COM(2020)0098),

—  võttes arvesse oma 4. juuli 2017. aasta resolutsiooni toodete kasutusea pikendamise ning sellega tarbijatele ja ettevõtetele kaasnevate eeliste kohta(5),

—  võttes arvesse oma 13. septembri 2018. aasta resolutsiooni ringmajanduse paketi rakendamise ning kemikaale, tooteid ja jäätmeid käsitlevate õigusaktide vahelise seose tugevdamise kohta(6),

—  võttes arvesse oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni Euroopa rohelise kokkuleppe kohta(7),

—  võttes arvesse komisjoni 2018. aasta oktoobri väljaannet „Behavioural Study on Consumers' Engagement in the Circular Economy“ (tarbijate ringmajandusse kaasatust käsitlev käitumisuuring),

—  võttes arvesse Teadusuuringute Ühiskeskuse 2019. aasta aruannet „Analysis and development of a scoring system for repair and upgrade of products“ (toodete parandamist ja ajakohastamist hindava punktisüsteemi analüüs ja areng),

—  võttes arvesse Euroopa Keskkonnaameti (EEA) 4. detsembri 2019. aasta aruannet Euroopa keskkonna ning selle seisundi ja väljavaadete kohta 2020. aastal,

—  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni palvel 2020. aasta märtsis avaldatud uuringut „Promoting product longevity“ (toote pika kasutusea toetamine),

—  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni palvel 2020. aasta aprillis avaldatud analüüsi „Sustainable Consumption and Consumer Protection Legislation“ (säästev tarbimine ja tarbijakaitse õigusaktid),

—  võttes arvesse Euroopa Tarbijaliitude Ameti (BEUC) 18. augusti 2015. aasta aruannet "Durable goods: More sustainable products, better consumer rights – Consumer expectations from the EU’s resource efficiency and circular economy agenda“ (Kestvuskaubad: Jätkusuutlikumad tooted, paremad tarbijaõigused – tarbijate ootused ELi ressursitõhususe ja ringmajanduse tegevuskava suhtes),

—  võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

—  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust,

—  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit (A9-0209/2020),

A.  arvestades, et loodusvarade vähenemise ja jäätmete leviku tõttu on ülioluline luua planeedi taluvuspiiridele vastavad kestlikud tootmis- ja tarbimisviisid, seades prioriteediks ressursside tõhusama ja säästvama kasutamise;

B.  arvestades, et COVID-19 pandeemia põhjustatud kriis on näidanud vajadust luua uusi ja vastupidavamaid ärimudeleid ning toetada Euroopa ettevõtjaid, eelkõige väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd), mikroettevõtjaid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid;

C.  arvestades, et kestlik ühtne turg peab kajastama parlamendi nõudmist(8) võtta vastu ulatuslik Euroopa roheline kokkulepe; arvestades, et seetõttu on oluline töötada välja teadusuuringutel põhinev strateegia, et suurendada toodete vastupidavust, korduvkasutatavust, ajakohastatavust ja parandatavust; arvestades, et see strateegia peaks looma Euroopa ettevõtjatele töökohti, majanduskasvu ja innovatsioonivõimalusi, toetama nende ülemaailmset konkurentsivõimet ja tagama kõrgetasemelise tarbijakaitse;

D.  arvestades, et ühine ja kõikehõlmav strateegia ei tähenda kõigile ühtmoodi sobivat lähenemisviisi; arvestades, et asjakohasem oleks diferentseeritud lähenemisviis, mis põhineks iga tootekategooria ja sektori eripäral ning turu ja tehnoloogia arengul; arvestades, et hästi toimiva kestliku ühtse turu saavutamiseks on vaja tulemuslikult rakendada ja jõustada kehtivaid eeskirju;

E.  arvestades, et kliimaneutraalsusele ja ringmajandusele üleminekuks on oluline mobiliseerida piisavad rahalised vahendid selliste rahastamisprogrammide kaudu nagu ühtse turu programm, et rahastada teadus- ja arendustegevust kestlike toodete valdkonnas ning ettevõtjatele ja tarbijatele suunatud teadlikkuse tõstmise kampaaniaid;

F.  arvestades, et tarbijad on valmis liikuma ringmajanduse poole ja ostavad kolm korda suurema tõenäosusega toodet, kui see on komisjoni 2018. aasta käitumisuuringu kohaselt märgistatud vastupidavama ja parandatava tootena, kuid endiselt esineb takistusi, sealhulgas teabe asümmeetriat; arvestades, et tarbijate teadlikkuse ja ettevõtjate ausa konkurentsi huvides on vaja selget, usaldusväärset ja läbipaistvat teavet toote omaduste, sealhulgas hinnangulise eluea ja parandatavuse kohta; arvestades, et olemasolevat teavet tuleb seetõttu parandada, vältides samas teabe üleküllust;

G.  arvestades, et toote kasutusiga ja vananemine on tingitud mitmesugustest loomulikest või kunstlikest teguritest, milleks on koostis, funktsionaalsus, parandamiskulud ja kasutamine; arvestades, et toote hinnangulist kasutusiga tuleb mõõta objektiivsete testide ja kriteeriumide alusel, mis kajastavad tegelikke kasutustingimusi, ning see tuleb kindlaks määrata enne toote turule laskmist;

H.  arvestades, et direktiiv (EL) 2019/771 tuleb 2024. aastaks läbi vaadata; arvestades, et läbivaatamise ettevalmistamisel tuleks hinnata mitut meedet, mille eesmärk on luua õiged tingimused toodete vastupidavuse suurendamiseks ja kõrgetasemelise tarbijakaitse ning konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna tagamiseks; arvestades, et kaheaastane seaduslik garantiiaeg ei pruugi sobida kõigile tootekategooriatele, mille hinnanguline kasutusiga on pikem;

I.  arvestades, et ühes varasemas resolutsioonis(9) nõudis Euroopa Parlament meetmeid kaupade ja tarkvara kavandatud aegumise probleemi lahendamiseks, sealhulgas ühtse määratluse väljatöötamist testimiseks ja probleemsete tavade tuvastamiseks; arvestades, et on vaja välja töötada ühtse turu ühine strateegia ning tagada õiguskindlus ja usaldus nii ettevõtjate kui ka tarbijate jaoks;

J.  arvestades, et tarkvara kasutusiga on elektrooniliste seadmete tööea jaoks määrava tähtsusega; arvestades, et kuna tarkvara aegub järjest kiiremini, peavad elektroonikaseadmed olema kohandatavad, et turul konkurentsivõimeliseks jääda(10);

K.  arvestades, et 79 % Euroopa kodanikest arvab, et tootjatelt tuleks nõuda, et nad muudaksid digiseadmete parandamise või nende üksikute osade asendamise lihtsamaks(11); arvestades, et kvaliteetsed tooted suurendavad Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet;

L.  arvestades, et 2015. aasta detsembris(12) läbi viidud uuring näitas, et 59 % tarbijatest ei teadnud, et seadusjärgne garantiiperiood ELis kestab vähemalt kaks aastat; arvestades, et tarbijate teadlikkust kehtivatest laialdastest õigustest seadusest tuleneva garantii osas võiks parandada ning et selliselt toimides võidakse kaasa aidata kaupade kestlikumale kasutamisele;

M.  arvestades, et e-kaubanduse kasv on kaasa toonud vajaduse tõhusama kontrolli järele seoses kolmandatest riikidest pärinevate kaupade ja teenuste vastavusega ELi keskkonna- ja tarbijakaitsestandarditele;

N.  arvestades, et kestlik ühtne turg eeldab tulemuslikku turujärelevalvet, et tagada nende eeskirjade nõuetekohane jõustamine, milles turujärelevalve- ja tolliasutustel on keskne roll;

O.  arvestades, et parandamise ja korduskasutuse edendamine ning usalduse suurendamine kasutatud kaupade turu suhtes võib anda majanduslikke, sotsiaalseid ja tööhõivevõimalusi ning teatud juhtudel suurendada tööstuse konkurentsivõimet; arvestades, et teatavatel juhtudel ei saa tarbijad lasta parandustöid teha, näiteks puudub juurdepääs varuosadele, puudub standardimine ja koostalitlusvõime ning parandusteenused ei ole kättesaadavad; arvestades, et sellel on negatiivne mõju remondisektorile;

P.  arvestades, et Eurobaromeetri andmetel(13) eelistaks 77 % ELi kodanikest pigem oma seadmeid remontida kui neid asendada; arvestades, et remondiettevõtted võiksid Euroopas olla kohalike töökohtade ja spetsiifilise oskusteabe allikaks;

Q.  arvestades, et nende tooteliikide kasutusea pikendamist, mille keskkonnatõhusus on oluliselt paranemas, tuleks tasakaalustada selliste täiustatud toodete kasutuselevõtuga ning seetõttu ei tohiks see põhjustada viivitusi uuendusliku tehnoloogia kasutuselevõtmisel, mis võiks anda märkimisväärset keskkonnakasu;

R.  arvestades, et jätkuv digiteerimine pakub ühiskonnale uusi teabejagamiskanaleid ning aitab luua vastutusel, läbipaistvusel, teabe jagamisel ja ressursside tõhusamal kasutamisel põhinevat kestlikku turgu;

S.  arvestades, et digiplatvormid võiksid veelgi paremini täita oma ülesannet anda tarbijatele pakutavate toodete ja teenuste kohta usaldusväärset teavet;

T.  arvestades, et digitaalsektor aitab kaasa innovatsioonile ja kestliku majanduse edendamisele; arvestades, et tuleks jälgida, kuidas selle taristu energia- ja ressursitarbimine mõjutab keskkonda; arvestades, et säästvam pakendamine ja kättetoimetamine on ringmajanduse loomisel otsustavalt tähtis;

U.  arvestades, et keskkonnahoidlik ja kestlik riigihange on strateegiline vahend, mis koos muude oluliste poliitikavaldkondadega võimaldab toetada Euroopa tööstuslikku üleminekut ning tugevdada selle vastupanuvõimet ja avatud strateegilist autonoomiat; arvestades, et säästvate hangete strateegiline kasutamine võib tuua kasu nii ettevõtjatele kui ka tarbijatele, suurendades nõudlust säästvate kaupade järele ja nende pakkumist ning muutes need tooted tarbijate jaoks kulutõhusaks ja huvipakkuvaks;

V.  arvestades, et tuleb võidelda eksitavate keskkonnaalaste väidete ja nn rohepesu vastu, kasutades tulemuslikke meetodeid, mis käsitlevad muu hulgas selliste väidete põhjendamist;

W.  arvestades, et reklaam mõjutab tarbimise taset ja tarbimisviise; arvestades, et reklaam võiks aidata ettevõtjatel ja tarbijatel teha teadlikke kestlikke valikuid;

1.  väljendab heameelt selle üle, et komisjon esitas 2020. aasta märtsis oma ringmajanduse edendamise tegevuskava ja väljendas valmisolekut arendada kestlikumaid tooteid, mida oleks lihtsam parandada, korduskasutada ja ringlusse võtta, samal ajal toetades tarbijat sellel üleminekul;

2.  rõhutab, et kestliku ühtse turu strateegia peaks kindlasti õiglaselt, tasakaalustatult ja proportsionaalselt ühendama kestlikkuse, tarbijakaitse ja väga konkurentsivõimelise sotsiaalse turumajanduse põhimõtted; rõhutab, et kõik võimalikud reguleerivad meetmed peaksid lähtuma nendest põhimõtetest ning olema keskkonnasäästlikud ja kasulikud nii ettevõtjatele kui ka tarbijatele, et nad siseturu roheülemineku omaks võtaksid; rõhutab, et reguleerivad meetmed peaksid andma Euroopa ettevõtjatele konkurentsieeliseid, ei tohiks neile tekitada ebaproportsionaalset finantskoormust ning peaksid ergutama innovatsiooni, julgustama investeerima säästvasse tehnoloogiasse ning tugevdama Euroopa konkurentsivõimet ja lõppkokkuvõttes tarbijakaitset; juhib tähelepanu sellele, et kõigi kavandatavate reguleerivate meetmete kohta tuleks koostada mõjuhinnang ning alati tuleks arvesse võtta turu arengut ja tarbijate vajadusi;

3.  kutsub komisjoni üles ilmutama asjakohaste ettepanekute kavandamisel, vastuvõtmisel ja rakendamisel tugevat poliitilist ambitsiooni, näiteks seoses tarbija mõjuvõimu suurendamisega roheüleminekul ja säästva tootepoliitika algatusega, mis peaks olema täielikult kooskõlas ELi kliima- ja muude keskkonnaeesmärkidega, et parandada väärtusahelate ringlust, ressursitõhusust ja teisese tooraine kasutuselevõttu, minimeerida jäätmeteket ja saavutada mürgivaba ringmajandus; rõhutab, kui oluline on kehtivate kohustuste ja standardite õigeaegne rakendamine ja järgimine; nõuab tungivalt, et komisjon seda enam edasi ei lükkaks;

4.  rõhutab, et hästi toimiv ühtne turg on võimas vahend ELi keskkonnahoidlikuks ja digitaalseks üleminekuks, võttes arvesse ka selle rolli globaliseerunud majanduses; rõhutab, et ühtse turu väljakujundamine ja süvendamine, sealhulgas kehtivate õigusaktide tõhusa jõustamise ning allesjäänud põhjendamatute ja ebaproportsionaalsete tõkete kõrvaldamise kaudu, on ELis säästvama tootmise ja tarbimise saavutamise eeltingimus; nõuab siseturu läbipaistvat juhtimist koos parema ja tulemuslikuma järelevalvega; on veendunud, et kestlikuma ühtse turu õigusraamistik peaks edendama innovatsiooni ja säästva tehnoloogia arendamist, stimuleerima ettevõtteid minema üle kestlikumatele ärimudelitele ja aitama seeläbi kaasa majanduse kestlikumale taastumisele;

5.  juhib tähelepanu sellele, et säästev tarbimine käib käsikäes säästva tootmisega ning et ettevõtjaid tuleks ergutada mõtlema toodete ja teenuste vastupidavusele alates nende väljatöötamise etapist ning siseturule laskmisel või seal pakkumisel, et tagada tarbijatele ohutu, kestlik, kulutõhus ja meeldiv valik; kutsub komisjoni üles tegema ettepanekuid meetmete kohta, mis eristavad tootekategooriaid ja olulise keskkonnamõjuga sektoreid ning suurendavad toodete vastupidavust, sealhulgas nende hinnangulist kasutusiga, korduskasutatavust, ajakohastatavust, parandatavust ja ringlussevõetavust;

Tarbijate õigused ja võitlus toodete kavandatud iganemise vastu

6.  palub komisjonil koostada asjaomaste sidusrühmadega konsulteerides ulatuslik strateegia meetmetega, mis eristavad tootekategooriaid ning võtavad arvesse turu ja tehnoloogia arengut, et toetada ettevõtjaid ja tarbijaid ning kujundada säästvaid tootmis- ja tarbimisharjumusi; märgib, et see strateegia peaks hõlmama meetmeid, mille eesmärk on:

   a. täpsustada, milline lepingueelne teave tuleb esitada toote hinnangulise kasutusaja (väljendatakse aastates ja/või kasutustsüklites ning määratakse kindlaks enne toote turulelaskmist objektiivse ja standarditud metoodika abil, mis põhineb muu hulgas tegelikul kasutamisel, kasutustihedusel ja looduslike tegurite erinevustel) ja parandatavuse kohta, pidades silmas, et see teave tuleks esitada selgelt ja arusaadavalt, et mitte tarbijat segadusse ajada ega teabega üle koormata, ning kooskõlas direktiividega 2011/83/EL ja 2005/29/EÜ teha sellest toote peamine omadus;
   b. töötada välja ja kehtestada kohustuslik märgistamine, et anda tarbijale kohe nähtavat, selget ja kergesti mõistetavat teavet toote hinnangulise eluea ja parandatavuse kohta ostuhetkel; rõhutab, et selline märgistamiskava tuleks välja töötada kõiki sidusrühmi kaasates ning tuginedes teadusuuringutel põhinevatele ühtlustatud ja läbipaistvatele standarditele ja mõjuhinnangutele, mis tõendavad asjakohasust, proportsionaalsust ja tõhusust negatiivse keskkonnamõju vähendamisel ja tarbijate kaitsmisel; leiab, et selline märgistus peaks eelkõige sisaldama teavet vastupidavuse ja parandatavuse kohta, näiteks parandamishinnangut, mida võiks olla keskkonnatoime indeksi kujul, võttes kogu toote olelusringi jooksul vastavalt tootekategooriale arvesse mitmeid kriteeriume;
   c. tugevdada ELi ökomärgise rolli, et suurendada tööstuslikku kasutuselevõttu ja tarbijate teadlikkust,
   d. hinnata kulu-/keskkonnatõhususe analüüsi alusel, millised kaubakategooriad sobivad kõige paremini kasutusarvestiga varustamiseks, et parandada tarbijate teavitamist ja tootehooldust, soodustada toodete pikaajalist kasutamist lihtsustatud korduskasutamise kaudu ning edendada korduskasutust ja kasutatud toodetel põhinevaid ärimudeleid;
   e. hinnata direktiivi (EL) 2019/771 läbivaatamise ettevalmistamise käigus, kuidas viia õiguslike garantiide kestus paremini kooskõlla tootekategooria hinnangulise elueaga ning kuidas mittevastavusega seotud ümberpööratud tõendamiskohustuse pikendamine suurendaks tarbijate ja ettevõtjate võimalusi teha kestlikke valikuid; nõuab, et mõjuhinnangus kaalutaks selliste võimalike pikenduste mõju hindadele, toodete eeldatavale elueale, müügigarantiisüsteemidele ja sõltumatutele remonditeenustele;
   f. uurida direktiivi (EL) 2019/771 läbivaatamiseks valmistumisel, kas on võimalik tugevdada müüjate positsiooni tootjate suhtes, võttes õigusliku garantiikorra raames kasutusele ühise tootja ja müüja vastutuse mehhanismi;
   g. võidelda toodete enneaegse vananemise vastu, kaaludes direktiivi 2005/29/EÜ I lisas esitatud loetellu selliste tavade lisamist, mis tulemuslikult lühendavad toote kasutusiga, et suurendada selle asendamismäära ja põhjendamatult piirata toodete, sealhulgas tarkvara parandatavust; rõhutab, et need tavad tuleks selgelt määratleda objektiivse ja ühise määratluse alusel, võttes arvesse kõigi sidusrühmade, näiteks teadusasutuste ning tarbija-, äri- ja keskkonnaorganisatsioonide hinnangut;

7.  rõhutab, et digielementidega tooted vajavad erilist tähelepanu ning et direktiivi (EL) 2019/771 läbivaatamisel, mis tuleb läbi viia 2024. aastaks, tuleks arvesse võtta järgmisi elemente:

   a. parandusi, st turvalisuse ja vastavuse uuendusi, tuleb teha kogu seadme hinnangulise kasutusaja jooksul vastavalt tootekategooriale;
   b. parandusi tuleks hoida lahus arendusuuendustest, mis peavad olema tagasipööratavad, ning ajakohastamine ei tohi kunagi vähendada kaupade toimivust ega reageerimisvõimet;
   c. müüja peab ostuhetkel tarbijat teavitama ajavahemikust, mille jooksul võib eeldada kaupade ostmisel saadud tarkvara ajakohastamist, viisil, mis on kooskõlas innovatsiooni ja võimalike tulevaste turusuundumustega, samuti nende eripärast ja mõjust seadme toimivusele, et tagada kaupade vastavuse ja turvalisuse säilimine;

8.  rõhutab, et nii ettevõtjad kui ka tarbijad vajavad lihtsaid, tõhusaid ja jõustatavaid õiguskaitsevahendeid; tuletab meelde, et kõikjal ELis tuleks tarbijaid nende õigustest ja õiguskaitsevahenditest teavitada; nõuab, et mitmeaastase finantsraamistiku ühtse turu programmi raames rahastataks meetmeid teabelünga kõrvaldamiseks ning tarbijate, ettevõtjate ja keskkonnaühenduste toetamiseks nende algatustes; leiab, et liikmesriigid peaksid korraldama teavituskampaaniaid, et suurendada tarbijakaitset ja usaldust, eriti haavatavate rühmade seas, ning kutsub komisjoni üles andma ühtse digivärava kaudu tarbijatele asjakohast teavet nende õiguste kohta; rõhutab, et VKEd, mikroettevõtjad ja füüsilisest isikust ettevõtjad vajavad konkreetset toetust, sealhulgas rahalist toetust, et mõista ja täita oma õiguslikke kohustusi tarbijakaitse valdkonnas;

9.  märgib, et paljud ühtsele turule lastud tooted, eelkõige internetipõhistes kauplemiskohtades müüdavad ja väljastpoolt ELi imporditud tooted, ei vasta tooteohutust ja säästlikkusnõudeid käsitlevatele ELi õigusaktidele; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kiiresti tegutsema selle nimel, et tagada ELi ettevõtjatele rahvusvaheliste konkurentidega võrdsed võimalused ning tarbijatele ohutud ja kestlikud tooted, kehtestades kogu ELis nii traditsioonilistele kui ka internetiettevõtetele parema turujärelevalve ja samaväärsed tollikontrolli standardid; tuletab meelde, et selle ülesande täitmiseks tuleb turujärelevalveasutustele kooskõlas määrusega (EL) 2019/1020 anda piisavad rahalised, tehnilised, teabe- ja inimressursid, ning kutsub liikmesriike üles neid vajadusi täitma ja palub komisjonil tagada määruse nõuetekohane rakendamine; rõhutab, et RAPEXi süsteemi ning internetipõhiste kauplemiskohtade ja -platvormide koostoimet tuleks märkimisväärselt parandada;

Parandamisstrateegia

10.  nõuab, et järgmine teave varuosade kättesaadavuse, tarkvarauuenduste ja toote parandatavuse kohta tehtaks ostmise ajal selgelt ja loetavalt kättesaadavaks: eeldatav saadavusaeg alates ostukuupäevast, varuosade keskmine hind ostuhetkel, soovituslikud ligikaudsed tarne- ja remondiajad ning asjakohane teave remondi- ja hooldusteenuste kohta; nõuab lisaks, et see teave esitataks tootedokumentides koos kokkuvõttega kõige sagedasematest riketest ja nende parandamise viisidest;

11.  palub komisjonil kehtestada tarbijate õigus parandamisele, et muuta parandamine süstemaatiliseks, kulutõhusaks ja huvipakkuvaks, võttes arvesse tootekategooriate eripära, nagu ökodisaini direktiivi alusel on juba toimitud mitme kodumasina suhtes:

   a. andes remonditööstuse osalistele, sealhulgas sõltumatutele remonditöökodadele, samuti tarbijatele tasuta juurdepääsu vajalikule remondi- ja hooldusteabele, sealhulgas teabele remondi- ja hooldustööde tegemiseks vajalike diagnostikavahendite, varuosade, tarkvara ja uuenduste kohta, pidades samas silmas tarbijaohutuse nõudeid, ilma et see piiraks direktiivi (EL) 2016/943 kohaldamist,
   b. julgustades koostalitlust ja innovatsiooni toetavat varuosade standardimise protsessi, pidades samas kinni tooteohutuse nõuetest;
   c. kehtestades kohustusliku miinimumperioodi varuosade tarnimiseks, mis kajastab toote hinnangulist kasutusiga pärast lõppseadme turule laskmist, samuti mõistlikud maksimaalsed tarneajad vastavalt tootekategooriale, kooskõlas 1. oktoobril 2019 vastu võetud ökodisaini rakendusmäärustega, mida tuleks laiendada suuremale tootevalikule,
   d. tagades, et varuosa hind on kogu toote hinna suhtes mõistlik ja seega kulutõhus ning et sõltumatutel ja volitatud remonditöökodadel ja tarbijatel on võimalik vajalikke varuosi hankida ilma ebaõiglaste takistusteta;
   e. soodustades pigem parandamist kui asendamist, pikendades selle võimaluse valinud tarbijate garantiisid või nullides garantiiperioodid direktiivi (EL) 2019/711 läbivaatamiseks valmistumisel ja võttes arvesse kulutõhususe analüüsi nii tarbijate kui ka ettevõtjate jaoks, ning tagades, et müüjad teavitavad tarbijaid alati parandamise võimalusest ja sellega seotud garantiiõigustest;
   f. hinnates direktiivi (EL) 2019/771 läbivaatamise ettevalmistamisel, kuidas saaks parandamist hõlbustada, kehtestades ELi tasandil seadusliku tagatise osadele, mille kutseline parandaja asendab, kui kaubal ei ole enam seaduslikku või müügigarantiid,
   g. innustades liikmesriike looma parandamist soodustavaid stiimuleid, nagu „käsitööliste preemia“, ja seda eelkõige pärast seadusest tuleneva garantii lõppemist, tarbijatele, kes lasevad teatud parandustöid teha volitatud ja sõltumatutel remonditöökodadel;

Üldine strateegia taaskasutuskultuuri toetamiseks

12.  tunneb heameelt selle üle, et komisjon kaalub siduvaid meetmeid, et ära hoida müümata jäänud, kuid rikkumata ja töökorras kaupade hävitamine, et neid saaks selle asemel korduskasutada, ning korduskasutamise kvantifitseeritud sihtarvude kehtestamist, sealhulgas jäätmete raamdirektiivi ning pakendite ja pakendijäätmete direktiiviga kooskõlas olevate tagatisrahasüsteemide kasutuselevõtmise teel; rõhutab, et uutele kestlikele ärimudelitele tuleks anda eelisjuurdepääs jäätmeladudele, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles veelgi stimuleerima säästvat jäätmekäitlust; rõhutab, et vaja on strateegiat, millega hinnata ja käsitleda parandamise, edasimüügi, korduskasutamise ja annetamise õiguslikke takistusi, et tagada ressursside tõhusam ja säästvam kasutamine, ning tugevdada teisese tooraine siseturgu, ilma et see piiraks jäätmesaadetisi käsitleva määruse (EÜ) nr 1013/2006 sätete kohaldamist, sealhulgas suurema standardimise kaudu;

13.  rõhutab, kui tähtis on hoogustada ringmajanduse ärimudeleid, sest sellega vähendatakse toodete hävitamist ning edendatakse nende parandamist ja korduskasutamist; kutsub komisjoni üles ergutama selliste mudelite kasutamist, säilitades samas nende kulutõhususe ja atraktiivsuse ning tagades kõrgetasemelise tarbijakaitse, ning ergutama liikmesriike suurendama teadlikkust nendest mudelitest nii tarbijatele kui ka ettevõtjatele suunatud koolituskampaaniate ja koolituste kaudu; rõhutab teadus- ja arendustegevusse investeerimise tähtsust selles valdkonnas;

14.  juhib tähelepanu ettevõtjate tavadele, mille eesmärk on parandamist takistada ning mis piiravad õigust parandamisele ja mõjutavad tarbijate parandamisvõimalusi; nõuab tasakaalustatud lähenemisviisi kasutuselevõttu, mis ühelt poolt kaitseks intellektuaalomandiõiguste jõustamist ja teiselt poolt tagaks tõhusalt toimiva tugisüsteemi sõltumatutele remonditöökodadele, et toetada tarbijavalikut ja saavutada üldine kestlik ühtne turg;

15.  toonitab vajadust luua tarbijatele stiimuleid kasutatud kaupade ostmiseks; rõhutab, et garantii üleandmine veel kehtiva garantiiga kauba edasimüümisel suurendaks tarbija usaldust selle turu suhtes; kutsub sellega seoses komisjoni üles uurima, mil määral saaks esmaostja garantii edasimüügi korral hilisematele ostjatele üle kanda, eriti seoses digitaalse tootepassiga; nõuab lisaks, et direktiivi läbivaatamisel hinnataks vajadust vaadata läbi direktiivis (EL) 2019/771 sätestatud õigusliku garantii korra alusel kasutatud toodete suhtes kohaldatav erandiklausel, lisaks mõjuhinnangule, mis käsitleb võimalikku mõju kasutatud ja korduskasutamisel põhinevatele ärimudelitele;

16.  nõuab taastatud ja renoveeritud kaupade selget määratlemist ning laiendatud müügigarantiide vabatahtliku süsteemi laiemat kasutuselevõttu selliste kaupade suhtes, et täiendada esialgseid õiguslikke tagatisi ja vältida tarbijate kokkupuutumist kuritarvitustega;

17.  juhib tähelepanu sellele, et teenuste siseturu väljakujundamine annab otsustava panuse kestlikumale ühtsele turule üleminekusse; kutsub komisjoni üles jätkama tegutsemist hästitoimiva teenuste siseturu saavutamiseks ja tulemuslikult suurendama jõupingutusi kehtivate õigusaktide täitmise tagamiseks;

18.  rõhutab teenustesektori rolli parandamisvõimaluste ja muude uute ärimudelite kättesaadavuse suurendamisel; tervitab eelkõige selliste ärimudelite kujunemist, mis eraldavad tarbimise materiaalsest omandist ja müüvad toote funktsiooni, ning nõuab samas, et põhjalikult hinnataks funktsionaalse majanduse mõju ja selle võimalikke tagasilööke, sealhulgas nii keskkonnale kui ka tarbijale ja tema finantshuvidele; rõhutab, et internetipõhiste teenuste arendamine, uued turustusvormid (üürimine, liisimine, toode kui teenus jne) ja remonditöökodade olemasolu võivad aidata pikendada toote eluiga ning suurendada tarbijate teadlikkust ja usaldust selliste toodete vastu; kutsub komisjoni üles edendama nende uute ärimudelite arendamist sihtotstarbelise rahalise toetuse kaudu ühtse turu programmi ja muude asjaomaste mitmeaastase finantsraamistiku programmide raames;

19.  kutsub välja töötama riiklikke kampaaniaid ja asjakohaseid mehhanisme, et julgustada tarbijaid kasutatud kaupade parandamise ja kasutamise teel toodete kasutusiga pikendama ning suurendada teadlikkust kestliku innovatiivse tehnoloogia lisaväärtusest; palub, et komisjon ja riikide ametiasutused abistaksid ja toetaksid riikliku ja kohaliku tasandi pädevaid asutusi ning ettevõtteid ja ühendusi selliste teavituskampaaniate läbiviimisel nii tehniliselt kui ka rahaliselt mitmeaastase finantsraamistiku ühtse turu programmi raames;

20.  kutsub kõiki äriühinguid ja organisatsioone üles registreeruma ELi keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS), et suurendada oma keskkonnategevuse tulemuslikkust; ootab huviga muud kui finantsaruandlust käsitleva direktiivi eelseisvat läbivaatamist, mis peaks äriühingute keskkonnatoimet käsitleva teabe kättesaadavust märgatavalt parandama;

Digitaalne tegevuskava kestliku turu huvides

21.  tervitab teadaannet Euroopa ühise andmeruumi loomise kohta arukate ringmajanduse rakenduste jaoks ja komisjoni eesmärki töötada välja digitaalne tootepass, et parandada jälgitavust ja juurdepääsu teabele toote tootmistingimuste, vastupidavuse, koostise, korduskasutamise, parandamise ja demonteerimisvõimaluste kohta ning käitlemise kohta olelusringi lõpul, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet ja ettevõtjate kulusid ning pöörates erilist tähelepanu VKEde, mikroettevõtjate ja füüsilisest isikust ettevõtjate vajadustele; palub, et nende vahendite väljatöötamisel tehtaks tihedat koostööd tööstuse ja sidusrühmadega;

22.  võtab teadmiseks digitehnoloogia panuse innovatsiooni ja valdavalt ringlusel põhineva majanduse saavutamisse; palub komisjonil koostada standardid ja protokollid, et kindlustada juurdepääs koostalitlusvõimelistele andmetele ja neid kasutada, selleks et tagada tõhus andmevahetus ettevõtjate, investorite ja ametiasutuste vahel ja teha kättesaadavaks uued andmetest lähtuvad ringlusel põhinevad ärivõimalused; palub komisjonil ja liikmesriikidel suurendada kestliku tehnoloogiaga seotud teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamist uues mitmeaastase finantsraamistikus;

23.  märgib, et digitaalsektor ja veebitarbimine avaldab keskkonnale olulist mõju nii kaupade tootmisel kui ka teenuste osutamisel, ning nõuab, et komisjon hindaks, kuidas Euroopa kestliku digitaalsuse indeks, mis põhineb toodete olelusringi analüüsil, aitaks suurendada digitehnoloogia kestlikku tootmist ja tarbimist; juhib tähelepanu sellele, et sellise keskkonnamõju vähendamise tavad, nagu pakendite vähendamine ja säästvamate pakendite väljatöötamine, peaksid olema kestliku ühtse turu strateegia osa;

24.  märgib, et tuleks suurendada teadlikkust tarbetute andmete, näiteks kasutamata rakenduste, failide, videote, fotode ja rämpsposti võimalikust ökoloogilisest jalajäljest; kutsub komisjoni üles hindama digitaalsete tavade ja taristu mõju nende CO2- ja keskkonnajalajälje seisukohast, samuti nende mõju tarbijatavadele, ning kaaluma asjakohaseid meetmeid selle vähendamiseks;

25.  nõuab, et komisjon võtaks arvesse Euroopa Parlamendi otsuseid ühtse laadimissüsteemi loomise kohta, et vähendada tootmist ja elektroonikaromusid;

Ametiasutuste hoiak peab muutuma

26.  on seisukohal, et avalik hange tuleks kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega seada ELi majanduse elavdamise kavas kesksele kohale, toetades erasektori innovatsioonipüüdlusi ja avalike hangete digiteerimist ning luues õiged stiimulid säästva tootmise ja tarbimise edendamiseks; nõuab, et esmatähtsaks peetaks väiksema ökoloogilise jalajäljega keskkonnasõbralike kaupade ja teenuste nõudluse stimuleerimist ning sotsiaalsete ja keskkonnakriteeriumide edendamist;

27.  rõhutab vajadust tagada säästvale ja kliimaneutraalsele majandusele üleminekul keskkonna, sotsiaalvaldkonna ja innovatsiooniga seotud avalike hangete kasutuselevõtt ning neile kestlikkuse kriteeriumide ja eesmärkide kehtestamine; tuletab sellega seoses meelde komisjoni lubadust tegevusse asuda, võttes sektoripõhiseid meetmeid ja avaldades keskkonnahoidliku avaliku hanke suunised, samas säilitades kehtiva avaliku hanke õigusraamistiku, ning kutsub komisjoni üles julgelt tegutsema, muutes avaliku hanke kestlikkuse kriteeriumid vaikevalikuks; rõhutab, kui oluline on toetada kasutatud, korduskasutatud, ringlussevõetud ja uuendatud tooteid ning vähese energiatarbimisega tarkvaraprogramme, seades avalikele hangetele vastavad eesmärgid; rõhutab avalike hangete kestlikkuse läbivaatamise vahendi võimalikku kasu, et tagada nende vastavus ELi kliimakohustustele ja võidelda nn rohepesu vastu;

28.  rõhutab keskkonnahoidlike ja sotsiaalsete hangete võimalikku rolli tarneahelate lühendamisel, sõltuvuse vähendamisel kolmandatest riikidest ja kestlikkuse edendamisel sellistes olulistes sektorites nagu ravimite, energia ja toidu tootmine; nõuab, et kolmandate riikidega korraldatavate avalike hangete puhul tagataks tõhus vastastikkus ning et tagataks VKEde ja sotsiaalsete ettevõtete piisav juurdepääs, võttes muu hulgas kasutusele pakkumuste hindamise eeliskriteeriumid;

29.  kutsub liikmesriike üles kasutama olemasolevaid ELi kavasid kestlike hangete korraldamiseks ning palub sellega seoses komisjonil parandada oma suuniseid ja anda eeskuju, avaldades oma hangete keskkonnamõjuga seotud eesmärgid ja statistika; nõuab ühtlasi, et ELi institutsioonidele ja liikmesriikidele kehtestataks kestlike avalike hangete aruandluskohustus, tekitamata põhjendamatut halduskoormust ja austades subsidiaarsuse põhimõtet;

Vastutustundlik turundus ja reklaam

30.  juhib tähelepanu sellele, et nii internetis kui ka väljaspool seda puutuvad tarbijad kokku eksitavate väidetega toodete ja teenuste keskkonnaomaduste kohta; soovitab seetõttu, et enne toote või teenuse turule laskmist teostataks tõhusat järelevalvet tootjate ja turustajate keskkonnaalaste väidete üle ning et hiljuti muudetud direktiivi 2005/29/EÜ täitmist toetataks meetmetega, mis aitavad võidelda eksitavate tavade vastu; palub komisjonil koostada uuendatud suunised selle direktiivi ühtseks rakendamiseks seoses keskkonnaväidetega ning anda suuniseid turujärelevalveks;

31.  nõuab roheliste väidete ja kohustuste kohta selgete suuniste ja standardite väljatöötamist, mille alusel tugevdataks ökomärgise sertifitseerimist, ning väljendab heameelt väljakuulutatud seadusandliku ettepaneku üle, mis käsitleb rohelisi väiteid; soovitab hinnata vajadust luua avalik Euroopa register, milles on loetletud lubatud ja keelatud keskkonnaväited, samuti keskkonnaväidete esitamise tingimused ja etapid; lisab, et läbipaistva, usaldusväärse ja täpse teabe andmine suurendab tarbijate usaldust toodete ja turgude vastu, mis lõppkokkuvõttes viib säästvama tarbimiseni;

32.  märgib, et reklaam mõjutab tarbimistaset ja -harjumusi ning peaks õhutama kestlikele äri- ja tarbijavalikutele; rõhutab, kui oluline on vastutustundlik reklaam, mis järgib keskkonda ja tarbijate tervist käsitlevaid riiklikke standardeid; rõhutab, et praegune reguleeriv raamistik, mis käsitleb eksitavat reklaami, võib tugevdada tarbijakaitset, eriti teatavate haavatavaks loetavate tarbijakategooriate puhul, ning ergutada säästvat tootmist ja tarbimist;

o
o   o

33.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 149, 11.6.2005, lk 22.
(2) ELT L 304, 22.11.2011, lk 64.
(3) ELT L 136, 22.5.2019, lk 28.
(4) ELT L 169, 25.6.2019, lk 1.
(5) ELT C 334, 19.9.2018, lk 60.
(6) ELT C 433, 23.12.2019, lk 146.
(7) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0005.
(8) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0005.
(9) ELT C 334, 19.9.2018, lk 60.
(10) ELT C 334, 19.9.2018, lk 60, põhjendus S.
(11) Eurobaromeetri 2019. aasta detsembri eriuuring nr 503 „Attitudes towards the impact of digitalisation on daily life“ (Hoiakud seoses digiülemineku mõjuga igapäevaelule).
(12) Komisjoni nimel 2015. aasta detsembris tehtud uuring „Consumer market study on the functioning of legal and commercial guarantees for consumers in the EU“ (Tarbijaturu uuring ELi tarbijatele pakutavate õiguslike ja kaubanduslike tagatiste toimimise kohta).
(13) Eurobaromeetri 2014. aasta juuni kiiruuring nr 388 „Eurooplaste suhtumine jäätmekäitlusse ja ressursitõhususse“.


Tooteohutuse tagamine ühtsel turul
PDF 159kWORD 56k
Euroopa Parlamendi 25. novembri 2020. aasta resolutsioon tooteohutuse tagamise kohta ühtsel turul (2019/2190(INI))
P9_TA(2020)0319A9-0207/2020

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiivi 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsust nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 93/465/EMÜ(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrust (EL) 2019/515, mis käsitleb teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate kaupade vastastikust tunnustamist ja määruse (EÜ) nr 764/2008 kehtetuks tunnistamist(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrust (EL) 2019/1020 turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011(5),

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrust (EL) 2019/881, mis käsitleb ENISAt (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertifitseerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013 (küberturvalisuse määrus)(7),

–  võttes arvesse oma 12. veebruari 2020. aasta resolutsiooni automatiseeritud otsustusprotsesside, tarbijakaitse ning kaupade ja teenuste vaba liikumise tagamise kohta(8),

–  võttes arvesse oma 12. veebruari 2019. aasta resolutsiooni tervikliku Euroopa tööstuspoliitika kohta tehisintellekti ja robootika valdkonnas(9),

–  võttes arvesse oma 13. detsembri 2018. aasta resolutsiooni plokiahela ja tulevikule orienteeritud kaubanduspoliitika kohta(10),

–  võttes arvesse oma 12. detsembri 2018. aasta resolutsiooni ühtse turu paketi kohta(11),

–  võttes arvesse oma 14. novembri 2018. aasta vaheraportit mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kohta – parlamendi seisukoht kokkuleppe saavutamiseks(12),

–  võttes arvesse oma 3. oktoobri 2018. aasta resolutsiooni hajusraamatu tehnoloogiate ja plokiahelate kohta: usalduse suurendamine vahendajatest loobumise abil(13),

–  võttes arvesse oma 4. juuli 2017. aasta resolutsiooni Euroopa standardite kohta 21. sajandil(14),

–  võttes arvesse oma 4. juuli 2017. aasta resolutsiooni toodete kasutusea pikendamise ning sellega tarbijatele ja ettevõtetele kaasnevate eeliste kohta(15),

–  võttes arvesse oma 26. mai 2016. aasta resolutsiooni ühtse turu strateegia kohta(16),

–  võttes arvesse oma 15. aprillil 2014. aastal esimesel lugemisel vastu võetud seisukohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr .../2014, milles käsitletakse tarbijatele mõeldud toodete ohutust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/357/EMÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/95/EÜ(17),

–  võttes arvesse komisjoni tööprogrammi 2020 „Liit, mis seab kõrgemad sihid“ (COM(2020)0037),

–  võttes arvesse komisjoni 19. veebruari 2020. aasta aruannet selle kohta, milline on tehisintellekti, asjade interneti ja robootika mõju ohutusele ja vastutusele (COM(2020)0064),

–   võttes arvesse komisjoni 19. veebruari 2020. aasta valget raamatut „Tehisintellekt: Euroopa käsitus tipptasemel ja usaldusväärsest tehnoloogiast“ (COM(2020)0065),

–  võttes arvesse komisjoni 19. veebruari 2020. aasta teatist „Euroopa digituleviku kujundamine“ (COM(2020)0067),

–  võttes arvesse komisjoni 10. märtsi 2020. aasta teatist „Pikaajaline tegevuskava ühtse turu normide paremaks rakendamiseks ja täitmise tagamiseks“ (COM(2020)0094),

–  võttes arvesse komisjoni kõrgetasemelise tehisintellekti eksperdirühma 8. aprillil 2019. aastal avaldatud usaldusväärse tehisintellekti eetikasuuniseid,

–  võttes arvesse komisjoni 8. aprilli 2019. aasta teatist „Usalduse loomine inimkeskse tehisintellekti vastu“ (COM(2019)0168),

–  võttes arvesse komisjoni kõrgetasemelise tehisintellekti eksperdirühma 26. juunil 2019. aastal avaldatud aruannet „Poliitika- ja investeerimissoovitused usaldusväärse tehisintellekti arendamiseks“,

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

–   võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit (A9-0207/2020),

A.  arvestades, et kaupade ühtne turg on ELi üks olulisemaid majanduslikke aluseid ning kaubavahetus moodustab praegu umbes ühe neljandiku ELi SKPst ja kolm neljandikku ELi-sisesest kaubandusest;

B.  arvestades, et 2001. aastal võeti vastu üldise tooteohutuse direktiiv (direktiiv 2001/95/EÜ), ja arvestades, et tarbijate ostuharjumused on e-kaubanduse kasvu tõttu muutunud; arvestades, et komisjoni varasem, 2013. aastal tehtud katse reformida üldise tooteohutuse direktiivi ei olnud edukas;

C.  arvestades, et on vastuvõetamatu, et ELi tarbijad puutuvad kokku toodetega, mis ei vasta ELi ohutusnõuetele või on muul viisil ebaseaduslikud, kusjuures probleemid ulatuvad ohtlike kemikaalide kasutamisest toodetes kuni ohtliku tarkvara ja muude turvaohtudeni; arvestades, et vaja on horisontaalset õigusraamistikku, mis toimiks turvavõrguna ja tõhustaks tarbijakaitset, et saavutada tarbijate tervise ja ohutuse kaitse kõrge tase;

D.  arvestades, et kaubavahetuse intensiivsus ühtsel turul on seotud ülemaailmse kaubavahetuse dünaamika ja tarneahela tõhususega; arvestades, et seepärast on oluline tagada, et ELi välispiiridel oleks kasutada veelgi tõhusamad ja ühtlustatumad vahendid, et avastada kolmandatest riikidest saabuvaid ohtlikke tooteid ja takistada nende ringlust ühtsel turul, tuua kasu reegleid järgivatele ettevõtjatele ning kaitsta nõuetekohaselt ja tõhusalt tarbijate õigusi;

E.  arvestades, et kui pädevad asutused võtavad tarbijate ohutuse tagamiseks meetmeid, peaksid nad võtma nõuetekohaselt arvesse ettevaatuspõhimõtet, eelkõige seoses toodetega, millesse on integreeritud uus digitehnoloogia ja mis võivad olla ohtlikud;

F.  arvestades, et kujunemisjärgus tehnoloogiad muudavad toodete omadusi ning nendega tuleb tarbijakaitse ja õiguskindluse tagamiseks tegelda, takistamata samas innovatsiooni; arvestades, et komisjoni aruanne tehisintellekti, asjade interneti ja robootika ohutuse ja vastutuse kohta sillutab teed selle saavutamisele;

G.  arvestades, et Euroopa veebisaidi „Safety Gate“ (RAPEX) vahendusel teatatud ohtlike toodete arv on endiselt väga suur, samuti ohtlike ja nõuetele mittevastavate toodete müük, ning arvestades, et vastavus ELi õigusraamistikule, eelkõige tooteohutuse normidele, ka tootmisprotsessi ajal aitab suurendada toodete ohutust;

H.  arvestades, et sisseprojekteeritud ja vaikimisi tooteohutus on ülitähtis, sest ohutus projekteerimise etapis võib suurendada turul olevate toodete ohutust;

I.  arvestades, et ELi turujärelevalve süsteemis keskendutakse peamiselt ühtsel turul tegutsevatele ettevõtjatele, ning arvestades, et e-kaubanduse arengu tulemusel lastakse otse turule suur hulk kolmandatest riikidest pärit tooteid; arvestades, et paljud neist toodetest ei vasta siiski Euroopa Liidu ohutusnõuetele ja võivad seetõttu kahjustada tarbijaid, kes sageli ei ole sellistest ohtudest teadlikud;

J.  arvestades, et tarbijakaitse tase ei tohiks sõltuda sellest, kas tarbija teeb oste internetis või kaupluses, ning arvestades, et veelgi tuleks edendada teatavate digiplatvormide ja internetipõhiste kauplemiskohtade vabatahtlikke algatusi; arvestades, et tarbijate piisavaks kaitsmiseks on vaja muidki meetmeid, kuna paljud internetipõhistes kauplemiskohtades müüdavad tooted ei vasta ELi ohutusnormidele, ning arvestades, et seetõttu on vaja ulatuslikumat õigusraamistikku, et tagada platvormidele kohustused ja vastutus;

K.  arvestades, et toodete jälgitavus tarneahelas on oluline ohutuse suurendamiseks ja tarbijate kaitsmiseks;

L.  arvestades, et ELis on suurest arvust võltsitud toodetest teatatud kui ohtlikest ning tarbija tervisele ja ohutusele suurt riski kujutavatest toodetest;

1.  rõhutab, et COVID-19 kriis on näidanud, et ELi elanike kaitsmiseks on ülimalt tähtis, et kõigi selle hädaolukorra ja kõikide ELi tabada võivate kriiside lahendamiseks vajalike toodete ohutus oleks kõrgeimal tasemel, eriti meditsiini- ja kaitsevahendite, internetis ja väljaspool seda müüdavate toodete ja väljastpoolt ELi pärit toodete puhul; rõhutab seepärast vajadust võtta veebiplatvormidel ja internetipõhistes kauplemiskohtades ennetavaid meetmeid, et võidelda internetis müüdavate toodetega seotud eksitavate tavade ja väärinfoga; palub komisjonil pöörata kriisivarustust hankides erilist tähelepanu meditsiinivahendite ohutusele; märgib, et tehisintellektil, asjade internetil või robootikal põhinevate toodete kasutamine pakub lahendusi, mis võivad aidata võidelda ELi strateegilist positsiooni kahjustavate praeguste ja tulevaste kriisidega; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles tõhustama koordineeritud tegevust tooteohutuse raamistikus ja asjaomastes võrgustikes;

Kõigi toodete ohutus

2.  kiidab heaks määruse (EL) 2019/1020 turujärelevalve kohta, kuid toonitab, et kui liitu turule sisenevate toodete kontroll välja arvata, kohaldatakse seda ainult toodetele, mille suhtes kehtivad liidu ühtlustamisõigusaktid, kuid umbes kolmandik kõigist ELis ringlevatest toodetest on ühtlustamata tooted; nõuab tungivalt, et komisjon ajakohastaks ja kehtestaks kooskõlastatud turujärelevalve norme nii ühtlustatud kui ka ühtlustamata toodete osas, mida turustatakse internetis või väljaspool seda, ning muudaks need digiajastu jaoks sobivaks, et tagada võrdsed tingimused ja suurendada tooteohutust;

3.  juhib tähelepanu vajadusele kohandada tooteohutuse norme uuele turuolukorrale ja digipöördele vastavaks, võideldes tekkivate tarbijaturvalisust ähvardavate riskide ja ohtudega, tegeldes tarbijate turvalisuse probleemidega ja kaitstes nende õigusi; palub komisjonil käsitleda üldise tooteohutuse direktiivi läbivaatamisel selliste kujunemisjärgus tehnoloogiatega nagu tehisintellekt, asjade internet, robootika 3D-printimine jt seotud probleeme ning teha kindlaks ja täita lüngad kehtivates õigusaktides, näiteks masinadirektiivis ja raadioseadmete direktiivis, vältides samas õigusaktide dubleerimist ja tagades järjepideva lähenemisviisi tooteohutusele kõigis valdkondlikes õigusaktides, näiteks mänguasjade direktiivis ja muudes tootepõhistes õigusaktides, et saavutada tarbijaohutuse kõrgeim tase, kaotades samas võimalikud takistused murrangulise tehnoloogia arendamisel;

4.  palub komisjonil üldise tooteohutuse direktiivi läbivaatamise käigus ja ühes teiste õigusaktide, näiteks tootevastutuse direktiivi võimaliku läbivaatamisega määratleda uuesti toote ja ohutu toote mõisted, et need kajastaksid kujunemisjärgus tehnoloogiate keerukust, sealhulgas tehisintellektil põhinevad tooted, asjade internet ja robootikat sisaldavad tooted, eraldiseisev tarkvara ja tarkvara või uuendused, mis toodet oluliselt muudavad, viies de facto uue toote tekkeni; nõuab, et üldise tooteohutuse direktiivi läbivaatamisel seaks komisjon esikohale tarbija õigused ja tarbija õiguskindluse;

5.  on veendunud, et toodetesse paigutatud tehisintellekt ja muu arenemisjärgus tehnoloogia võib muuta toodete otstarvet ja mõjutada nende ohutust pärast nende turule laskmist, eriti tarkvarauuenduste tulemusena või iseõppiva tehnoloogia korral; nõuab tungivalt, et komisjon kaaluks, kas turule laskmine kui ettevõtja jaoks otsustav hetk toote ohutuse tagamiseks on veel eesmärgikohane lähenemisviis, ja märgib, et toote jätkuv asjakohaste tooteohutuse õigusaktide nõuetele vastavus ka pärast tarkvara paigaldamist võiks olla digiajastul eesmärgikohasem;

6.  nõustub, et tehisintellekti süsteemid peaksid olema ohutud, et olla usaldusväärsed, nagu rõhutab kõrgetasemeline eksperdirühm usaldusväärse tehisintellekti eetikasuunistes, ning palub komisjonil kõrgetasemelise eksperdirühma soovitusi täielikult arvesse võtta ja jagab seisukohta, et tarbijaid tuleb teavitada tehisintellekti ja seda sisaldavate toodete ohutusest ja turvalisusest; on veendunud, et kogu ELi hõlmav lähenemisviis tehisintellektile on selle tehnoloogia arendamiseks ELis väga tähtis; rõhutab vajadust ühise määratluse järele, mida tuleks korrapäraselt läbi vaadata, et kohandada seda uute suundumustega tehnoloogia arengus, ning samuti tehisintellekti ohutusnõuete järele, et vältida ühtse turu edasist killustumist, mis tuleneb erinevustest siseriiklikes õigusaktides; rõhutab, et EL peab võtma meetmeid, et luua investeeringute, andmetaristu, teadusuuringute ja ühiste eetikanormide raamistik, mis suurendaks tarbijate ja ettevõtjate usaldust, tagaks tõhusama ja õiglasema tarbijakaitse, looks õiguskindluse, parandaks ELi majanduse konkurentsivõimet ning stimuleeriks tehisintellektiga seotud teadusuuringuid tegevate ja neid kasutavate idufirmade ja ettevõtete asutamist ja arendamist; rõhutab, et komisjon peaks hindama, kuidas tehisintellekti tehnoloogiat ja plokiahelat saaks kasutada tooteohutuse suurendamiseks, näiteks töötada välja koostalitlevad andmebaasid ühtsel turul ringlevate ohtlike toodete põhjustatud vigastuste kohta;

7.  leiab, et usaldusväärsuse tagamiseks ja tarbijakaitse edendamiseks peaks eraldiseisvates või tootesse paigutatud tehisintellekti süsteemides kasutama kvaliteetseid ja erapooletuid andmestikke; peab seepärast tervitatavaks komisjoni teatist, milles käsitletakse usalduse suurendamist inimkeskse tehisintellekti vastu, mille puhul võetakse arvesse kõrgetasemelise eksperdirühma suunistes sätestatud seitset põhinõuet; rõhutab, et neid suuniseid tuleks arvesse võtta ka rahvusvahelisel tasandil; rõhutab, et komisjon peaks läbi vaatama ka kehtivad tehisintellekti standardid ja konsulteerima asjaomaste sidusrühmadega, et hinnata, milliseid uusi standardeid on vaja, samuti peaks ta korrapäraselt hindama tehisintellektiga seotud ELi õigusraamistikku, et tagada tooteohutus ning tarbija- ja andmekaitse, ning komisjon peaks sekkuma valdkondades, kus on vaja edendada õiguskindlust ja tagada reeglite ühtlustamine ELis;

Tooteohutuse reeglite järgimine

8.  rõhutab, et selgete ja läbipaistvate kriteeriumide alusel välja töötatud ühtlustatud riskipõhine hindamisraamistik ei ole tõhus mitte ainult halduslikust seisukohast, eelkõige mikroettevõtjate ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) jaoks, sest sellega välditakse ebaproportsionaalset koormust, vaid ka tarbijate ohutuse suurendamise seisukohast; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon ühtlustaks veelgi metoodikat ja hindaks koos asjaomaste sidusrühmadega põhjalikult riskipõhiste hindamissüsteemide teostatavust, kohandades nende kohaldamist kõrge riskitasemega toodete suhtes, ning vastavushindamise mehhanisme, kui neid veel ei ole, et tagada kujunemisjärgus tehnoloogiaid sisaldavate toodete sisseprojekteeritud või vaikimisi ohutus ja turvalisus; rõhutab vajadust tagada järjekindel lähenemisviis tooteohutust käsitlevate õigusaktide jõustamisele ning märgib, et kujunemisjärgus tehnoloogiatega toodete väljatöötamise ja avaliku sektori asutuste suutlikkuse vahel neid hinnata võib tekkida märkimisväärne asümmeetria; rõhutab seepärast, et liikmesriigid peaksid – komisjoni abiga ühtlustama – oma riiklike turujärelevalve strateegiate raames tehisintellektiga seotud riskijuhtimisstrateegiad, et tagada kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused;

9.  on seisukohal, et praegused lüngad kehtivas õigusraamistikus mõjutavad ebasoodsalt ELi tarbijate õigusi ja ELi ettevõtjate, eelkõige VKEde ja mikroettevõtjate konkurentsivõimet; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks uute õigusaktide mõju hindamisel arvesse ka põhimõtet „kõigepealt mõtle väikestele“, mistõttu tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta vajadust toetada VKEsid, et vähendada koormust, mida need meetmed võivad tekitada, ning tagada stabiilne, prognoositav ja nõuetekohaselt reguleeritud keskkond, kus VKEd saavad ettevõtlusega tegelda;

10.  nõuab tungivalt, et komisjon kaaluks ELi võrdlusnäitajate kehtestamist reguleeritud testimiskeskkonna jaoks, loobumata ettevaatuspõhimõttest, sest see võib suurendada toodete ohutust, andes ekspertidele teavet selle kohta, kuidas hinnata kaasaegsel viisil toote vastavust kohaldatavatele õigusaktidele; juhib tähelepanu asjaolule, et ühtse keskkonna loomine tehnoloogiate, näiteks tehisintellekti katsetamiseks ja täiustamiseks aitab ELi ettevõtjatel saada üle ühtse turu killustatusest ja kasutada tõhusalt ära kasvupotentsiaali kogu ELis; tunnistab olulist rolli, mida digitaalse innovatsiooni keskused võivad täita, kui nad tegutsevad ühtaegu vahendajana reguleerija ja ettevõtja vahel ning aitavad idufirmadel ja VKEdel kohandada tegevust uute õigusaktidega ja hõlbustada nende turule sisenemist;

11.  palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta arvesse tehisintellekti autonoomset iseõppivat toimimist kogu toote eluea jooksul ja hinnata võimalust luua mehhanismid esilekerkivate ohtude ennetamiseks; nõuab, et kohustuslik inimjärelevalve oleks kõrge riskiastmega tehisintellektitoodete vaikevalik ning kogu tarneahelas töötataks välja kõrge riskiastmega tehisintellektitoodete tõhus kontroll koos usaldusväärsete ja erapooletute menetlustega, et tagada tooteohutus ja tarbijate õigus nõuda automatiseeritud süsteemidega suhtlemise asemel isiklikku suhtlemist; rõhutab, et tugevad tarbijaõigused toetavad ohutute ja uuenduslike tehisintellektitoodete väljatöötamist;

12.  julgustab kujunemisjärgus tehnoloogiat kasutavaid ettevõtjaid integreerima tehnoloogiatesse ohutusmehhanisme, sealhulgas eneseparanduse mehhanisme, et vältida potentsiaalselt tarbijaid ohustava tarkvara üleslaadimist, suurendada teadlikkust toodete ohutusprobleemidest ja tagada ohutus kogu toote olelusringi vältel; palub komisjonil analüüsida, kas toodete kestlikkus, korduskasutatavus, uuendatavus ja parandatavus võivad mõjutada nende ohutust; märgib siiski, et paljud ettevõtjad ei tee alati kogu toote olelusringi vältel tõhusat kontrolli ja toote eri osade eest vastutab mitu muud osalejat;

13.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et ühenduvuse taristus, sealhulgas uutes kommunikatsioonitehnoloogiates, nagu 5G, oleks olemas sisseprojekteeritud ja vaikimisi turvalisus ja privaatsus, et suurendada ühendatud toodete ohutust; rõhutab, et tarkvarauuendustest, vigastest andmetest ja ühenduvuse kadumisest tulenevad riskid võivad vähendada tarbijate ohutust ja kahjustada nende tervist, ning nõuab tungivalt, et nende riskide käsitlemiseks uuendaks komisjon kehtivaid tooteohutuse õigusakte;

14.  on veendunud, et ühendatud seadmete ja seotud teenuste olematu või vähene küberturvalisus võib kahjustada tooteohutust ja sellega tuleb tegelda asjakohaste reeglite ja soovituste horisontaalse läbivaatamise käigus; kutsub seetõttu komisjoni üles tagama, et üldise tooteohutuse direktiivi läbivaatamisel võetaks arvesse ka küberturvalisuse probleeme ja ilmnevaid suundumusi, tagades et kõik seadmed vastaksid alati pidevalt muutuvatele veebistandarditele;

15.  rõhutab tõsiasja, et ELi tasandi küberturvalisuse edendamise üks põhivahendeid on ELi küberturvalisuse määrus, kuid see põhineb vaid vabatahtlikul sertifitseerimissüsteemil; kutsub komisjoni üles hindama vajadust Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise süsteemi väljatöötamise järele kujunemisjärgus tehnoloogiaid, nagu tehisintellekt, asjade interneti ja robootika, sisaldavate toodete, jaoks kooskõlas ELi küberturvalisuse raamistikuga, võttes arvesse sektoripõhiseid aspekte, samuti vajadust töötada tarbekaupade jaoks välja kohustuslikke sertifitseerimissüsteeme, mida saab kiiresti ajakohastada, et innovatsiooni takistamata kohaneda praeguste riskidega; kutsub seetõttu komisjoni üles hindama vajadust õigusaktide järele, milles käsitletakse kohustuslikke küberturvalisuse nõudeid ja asjakohaseid turujärelevalve mehhanisme;

Tõhus turujärelevalve

16.  juhib tähelepanu finants- ja inimressursside nappusele, millega paljud ELi turujärelevalveasutused on viimastel aastatel kokku puutunud, ning ergutab komisjoni ja liikmesriike suurendama oma pädevuste piires turujärelevalveasutuste vahendeid ja asjatundlikkust, tõhustama nende koostööd ja töötama välja ühismeetmeid, sealhulgas piiriülesel tasandil ja internetiturgude jaoks, et parandada kontrolli tõhusust ja tulemuslikkust, ning tagama vajaliku arvu töötajate olemasolu turujärelevalveasutustes, sealhulgas tolliasutustes, et nad suudaksid teha kindlaks eelkõige kolmandatest riikidest pärit ohtlikud tooted ja vältida nende ringlust siseturul; rõhutab sellega seoses, et oluline on pakkuda asjaomastele asutustele kaasaegseid seadmeid ja tagada, et nad kasutaksid uuenduslikke tehnoloogiaid, ning rõhutab, et juurdepääs asjakohastele dokumentidele, näiteks tooteohutusega seotud tarkvaradokumentidele ja andmekogumitele, on otsustava tähtsusega, et võimaldada turujärelevalveasutustel täita oma ülesandeid ja hinnata toodete vastavust asjakohastele ohutusnormidele;

17.  rõhutab, et 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kontekstis on oluline ühtse turu programm, et toetada ja tugevdada tõhusaid turujärelevalveasutusi oma ülesannete täitmisel kogu siseturul ning tagada tooteohutuse normide ühetaoline jõustamine kogu ELis, nii et siseturul oleksid kättesaadavad ainult ohutud ja nõuetele vastavad tooted, mis tagab kõrgetasemelise tarbijakaitse; kordab sellega seoses oma üleskutset komisjonile ja nõukogule suurendada eraldisi, tagada piisavad vahendid ja luua vastav eelarverida ning kutsub ühtlasi liikmesriike eraldama piisavalt vahendeid ka oma tolliteenistustele; nõuab tungivalt, et institutsioonidevaheliste läbirääkimiste osapooled hoiaksid ära mitmeaastase finantsraamistiku ühtse turu programmi ja tolliprogrammide eelarve vähenemise;

18.  rõhutab, et kuigi turujärelevalvemeetmete eesmärk on kaitsta üldisi avalikke huve ja samas on võltsitud toodete probleem seotud intellektuaalomandi õiguste kaitse eraõiguslike aspektidega, on võltsitud toodete ning tarbijate tervisele ja turvalisusele avalduvate ohtude vahel seos; nõuab seepärast tungivalt, et komisjon uuriks ja selgitaks rohkem võltsimise nähtust ning rolli, mida turujärelevalveasutused ja internetipõhised kauplemiskohad võiksid täita ELi tarbijate tervise ja ohutuse paremal kaitsmisel, sealhulgas tollialaste õigusaktide tulemusliku jõustamise ja tollikontrolli ühtlustamise abil kogu ELis; ergutab turujärelevalveasutusi kasutama uusi tehnoloogiaid, nagu tehisintellekt ja plokiahel, tagamaks et andmeanalüüsi saaks kasutada riskide leevendamiseks, tooteohutuse alaste õigusaktide täitmise parandamiseks ja tarbijate kaitsmiseks võltsitud toodete eest;

19.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid kehtestaksid minimaalsed juhuvalimi määrad; palub turujärelevalveasutustel teha korrapäraselt või lauskontrolli päevadel sektoripõhiseid kontrolloste, sealhulgas internetipõhistes ostukohtades, nagu seda teeb tarbijakaitsealase koostöö võrgustik; märgib ühtlasi, et erilist tähelepanu tuleks pöörata tootekategooriatele, millest on veebisaidi „Safety Gate“ (RAPEX) kaudu kõige rohkem teatatud, ning võtta ohu korral asjakohaseid piiravaid meetmeid; soovitab, et need meetmed peaksid põhinema kindlatel andmeanalüüsi vahenditel; rõhutab, kui oluline on, et liikmesriigid kehtestaksid rikkujatele tõhusad karistused;

20.  kutsub komisjoni üles võtma kooskõlas määrusega (EL) 2019/1020, eriti selle artikliga 25, kiiresti vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse võrdlusalused ja töövõtted ühtlustatud ja ühtlustamata toodete kontrollimiseks, ning lisama liidu turule sisenevate toodete kontrollimise miinimumnõuded, et tagada liidu õiguse järjekindel, tõhus ja ühetaoline jõustamine;

21.  rõhutab, et neid tooteid, mida tarbijad ostavad otse kolmandate riikide ettevõtjatelt, tuleb tõhusalt kontrollida, et tagada nende vastavus ELi õigusraamistikule; kutsub turujärelevalveasutusi, samuti tolliasutusi üles neid tooteid piisavalt kontrollima; palub komisjonil uurida võimalust nõuda ELi-välistelt ettevõtjatelt, et nad määraksid ühtlustamata toodete jaoks ELi ettevõtja, kes esitaks turujärelevalveasutustele toote ohutusega seotud teavet või dokumente ja teeksid nendega koostööd, et tagada parandusmeetmete võtmine mittevastavuste kõrvaldamiseks;

22.  palub komisjonil teha koostööd kolmandate riikide reguleerivate asutustega, vahetada nendega ohtlike toodete turujärelevalvega seotud teavet ning lisada turujärelevalvet ja jõustamist käsitlevat sätted kõikidesse kahepoolsetesse vabakaubanduslepingutesse, et siseturul tooteid müüvatele kolmandate riikide ettevõtjatele kehtiksid samad tooteohutuse nõuded nagu ELi ettevõtjatele;

23.  nõuab tungivalt, et komisjon tihendaks ELi ja rahvusvahelisel tasandil koostööd tarbijakaitse, turujärelevalve, tolli- ja muude asjaomaste pädevate asutuste vahel, et tagada ühtlustatud ja ühetaoline kontroll kõigis liitu sisenemise punktides, et kiiresti oleks võimalik edastada teavet ohtlike toodete kohta ja paremini kooskõlastada jõustamismeetmeid, näiteks ELi õigusraamistikule vastavuse kontrolli ja karistusi; kutsub sellega seoses komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama ohtlike toodete ELi ja riikide avalike andmebaaside vahelist koostoimet; nõuab tungivalt, et komisjon võimaldaks määruses (EL) 2019/1020 sätestatud raamistikus kasutada turujärelevalve info- ja teavitussüsteemi, mis peaks toimima paralleelselt ühtse riskijuhtimise süsteemiga, et tõsta liikmesriikide ja komisjoni vahelise koostöö ja teabevahetuse taset;

24.  nõuab tungivalt, et komisjon seaks tolli tegevuskavas esikohale tooteohutuse;

Ohutud tooted internetipõhistes kauplemiskohtades

25.  rõhutab, et tarbijatele tuleks pakkuda võrdselt ohutuid tooteid nii veebist kui ka mujalt ostmise korral, ja kiidab heaks internetipõhiste kauplemiskohtade tooteohutuse deklaratsiooni(18), rõhutab selle vabatahtlikku laadi, turuosaliste vähest osalemist ja põhjalike peamiste tulemusnäitajate puudumist, mis tagaksid osaliste tehtud jõupingutuste sisulise hindamise; palub komisjonil ergutada teisi internetipõhiseid kauplemiskohti algatusega ühinema ja esitama tarbijatele selget teavet nende õiguste ja jaemüüja kohta, samuti hinnata internetipõhiste kauplemiskohtade võimalikku rolli ohtlike toodete ringluse piiramisel ning esitada kohustuslikud normid ELis ja väljaspool seda asutatud kauplemiskohtade kohustuste ja vastutuse kohta osana digiteenuste õigusaktist, üldise tooteohutuse direktiivi läbivaatamisest ja muudest asjakohastest õigusaktidest;

26.  rõhutab vajadust ELi ja kolmandate riikide platvormide võrdsete tingimuste järele seoses ELi tooteohutuse reeglite järgimisega; palub komisjonil koos turujärelevalveasutustega uurida kolmandatest riikidest pärit toodete ohutust, kontrollida aktiivsemalt internetipõhiseid kauplemiskohti ja suurendada nende vastutust; nõuab tungivalt, et komisjon teavitaks koostöös tarbijaorganisatsioonide ja liikmesriikidega tarbijaid paremini võimalikest ohtudest, mis on seotud internetipõhistest kauplemiskohtadest nõuetele mittevastavate kolmandatest riikidest pärit toodete ostmisega; kutsub komisjoni üles nõudma, et internetipõhised kauplemiskohad kohaldaksid samu reegleid kõigi ELi tarbijatele tooteid pakkuvate üksuste, sealhulgas kolmandates riikides asutatud üksuste suhtes;

27.  märgib, et kuigi internetipõhistest platvormidest, näiteks internetipõhistest kauplemiskohadest, on olnud kasu nii jaemüüjatel kui ka tarbijatel, sest need on suurendanud valikut ja alandanud hindu, kuid samas on suurendanud nende müüjate, – eriti kolmandatest riikidest pärit müüjate arvu, – kes pakuvad ühtsel turul tooteid, mis ei ole ohutud ega seaduslikud; nõuab seepärast tungivalt, et internetipõhised kauplemiskohad reageeriksid võimalikult kiiresti RAPEXi teadetele ja teeksid tõhusat ja ennetavat koostööd liikmesriikide pädevate asutustega, kõrvaldades ohtlikud tooted viivitamata turult ja rakendades meetmeid nende taasilmumise peatamiseks; palub komisjonil kehtestada kohustused, mille kohaselt peavad internetipõhised kauplemiskohad ohtlikele toodetele tõhusalt reageerima, sealhulgas teavitama tarbijaid, kui nad on ostnud ohtliku või muul viisil nõuetele mittevastava toote; julgustab internetipõhiseid kauplemiskohti, kui tarbijaorganisatsioonid on nendega ühendust võtnud, hoiatama ohtliku toote eest ja tegema nimetatud organisatsioonidega võimaliku riski hindamiseks koostööd;

28.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et internetipõhised kauplemiskohad tõhustaksid ühismeetmete abil koostööd pädevate asutustega, tutvuksid RAPEXi teabega enne toote paigutamist oma veebisaidile, eemaldaksid RAPEXi poolt ohtlikuks loetud tooted kiiresti, vahetaksid teavet reegleid rikkuvate müüjate kohta, võtaksid tõhusaid ja hoiatavaid meetmeid nende müüjate ja nende tarneahela vastu, seaksid sisse ärikasutajate usaldusväärse autentimise süsteemi ja töötaksid välja tarbijate jaoks kergesti juurdepääsetava, kogu ELi hõlmava vahendi ohtlikest toodetest teatamiseks;

29.  nõuab tungivalt, et komisjon hindaks, kuidas internetipõhised kauplemiskohad saaksid parandada ühendust RAPEXi süsteemiga, tingimusel et seda ajakohastatakse ja muudetakse kokkusobivaks näiteks rakendusprogrammi liidese kaudu, et saada hoiatus, kui süsteemi on teavitatud tootest, ja tagada müügiks pakutavate toodete ohutus, ning nõuab tungivalt, et komisjon nõuaks internetipõhistelt kauplemiskohtadelt oma veebisaidil RAPEXi lingi lisamist, et suurendada teadlikkust sellest platvormist;

30.  palub komisjonil hinnata veebiplatvormidele esitatavat nõuet kehtestada tõhusad ja asjakohased kaitsemeetmed, et võidelda selliste ohtlike toodete reklaamimisega, mis ei vasta ELi õigusraamistikule, sealhulgas reklaamid või tarnijate või klientide eksitavad tagatised ja avaldused, ning lisada põhjalik hinnang selliste sätete mõju kohta, sealhulgas kulutõhususe analüüs, mis põhineb veebiplatvormide proportsionaalsusel;

31.  kutsub komisjoni üles pidama läbirääkimisi ambitsioonika WTO e-kaubanduse lepingu üle, et parandada tooteohutuse normide järgimist veebis nii ELi kui ka rahvusvahelisel tasandil;

Komisjoni 2020. aasta standardite programm ja jälgitavus

32.  peab tervitatavaks, et ELi standardimisprogrammis aastaks 2020 käsitletakse digitaalsel ühtsel turul esilekerkivaid küsimusi, nagu tehisintellekt, asjade internet, andmete, sealhulgas terviseandmete kaitse, küberturvalisus ja automatiseeritud liikuvus; palub komisjonil teha Euroopa Standardikomiteele, Euroopa Elektrotehnika Standardikomiteele ja Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituudile ülesandeks toetada ühtlustatud standardite väljatöötamise protsessi, sealhulgas traditsioonilistes sektorites, kus varem infotehnoloogiat ei kasutatud, et tagada uute ja koostalitlusvõimeliste digitehnoloogiate ühtne ohutu kasutamine kogu ELis; rõhutab, et tuleks välja töötada standardid, eelkõige seoses teatavate tootekategooriatega, nagu isikukaitsevahendid, et tagada meestele ja naistele kõrgeim ohutustase; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama kõigi asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas tarbijate ja ettevõtjate ühenduste osalemist standardimistegevuses;

33.  rõhutab, et tõhus ja tulemuslik jälgitavus tarneahelas on otsustava tähtsusega toodete ohutuse ja kvaliteedi parandamisel kooskõlas ELi õigusraamistiku ja ELi tarbijakaitsega, kuna selge ja usaldusväärne teave toodete kohta vähendab tarbijate, sealhulgas puuetega inimeste ebakindlust, annab neile võimaluse teha asjakohase teabe põhjal valikuid ning võimaldab turujärelevalveasutustel tegutseda; palub komisjonil ajakohastada ühtlustamata toodete jälgitavuse nõudeid käsitlevaid norme;

34.  palub komisjonil hinnata, kuidas hajusraamatu tehnoloogia, näiteks plokiahela abil saaks suurendada toodete ohutust sellega, et parandatakse toodete jälgitavust kogu tarneahelas, sealhulgas nende standardimise abil; märgib, et usaldusväärne ja kontrollitav elektrooniline teave muudaks turujärelevalveasutuste kontrolli lihtsamaks ja tõhusamaks;

Toodete tagasinõudmine

35.  märgib, et tarbijad reageerivad toodete tagasinõudmisele halvasti ja ohtlike toodete kasutamist jätkatakse isegi siis, kui need on tagasi nõutud; palub komisjonil avaldada lihtsalt sõnastatud suunised tagasinõudmise korra kohta, sealhulgas kontrollnimekiri koos konkreetsete nõuetega, ja anda selget teavet turujärelevalveasutuste kasutatud võrdlusaluste kohta, et suurendada nende tarbijate arvu, kelleni jõutakse, võttes samas arvesse tõsiasja, et VKEd ja eriti mikroettevõtjad võivad vajada rohkem abi, et tulla toime suuniste järgimisega;

36.  kutsub jaemüüjaid, internetipõhiseid kauplemiskohti ja tarbijaühendusi täitma suuremat rolli internetis või mujal ostetud ohtlike toodete tagasinõudmisel, andes tarbijatele piisavat ja usaldusväärset teavet, ning kutsub jaemüüjaid ja internetipõhiseid kauplemiskohti üles tagama, et tooted eemaldatakse kiiresti internetipõhistest kauplemiskohtadest ja riiulitelt ning nõutakse tarbijatelt tagasi; palub komisjonil ja liikmesriikidel nõuda, et internetipõhised kauplemiskohad kehtestaksid tõhusad mehhanismid, tagamaks et nad jõuavad oma kasutajate, ostjate ja müüjateni, olenemata sellest, kas nad on üksikisikud või ettevõtjad, et teavitada neid võimalikult kiiresti sellest, et toode tuleb tagasi nõuda; palub komisjonil hinnata, kuidas uued tehnoloogiad ja algoritmid võivad muuta selle protsessi tõhusamaks, ning tagada, et jõutakse suurema arvu mõjutatud tarbijateni;

37.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid edendaksid tagasinõudmise parimate tavade piiriülest vahetamist ja arutaksid võimalust suurendada toodete registreerimise määra, et mõjutatud tarbijaid oleks kergem tuvastada ja aktiivselt teavitada isegi piiriüleste ostude korral, ning võimaldaksid ettevõtjatel kasutada andmeid – näiteks püsikliendiprogramme – tarbijateni jõudmiseks ilma isikuandmete kaitse üldmääruse norme rikkumata; kutsub tarbijaühendusi üles tihendama koostööd turujärelevalveasutustega tagasinõudmise menetluste valdkonnas ja loetlema oma veebisaitidel tooted, mis on RAPEXi kohaselt ohtlikud;

38.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles koostama ettevõtjatele tagasinõudmise kohta lihtsa ja ühtlustatud tagasisidearuande, mille nad peavad esitama turujärelevalveasutustele, et hinnata tagasinõudmise tõhusust;

o
o   o

39.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4.
(2) ELT L 218, 13.8.2008, lk 82.
(3) ELT L 91, 29.3.2019, lk 1.
(4) ELT L 316, 14.11.2012, lk 12.
(5) ELT L 169, 25.6.2019, lk 1.
(6) ELT L 194, 19.7.2016, lk 1.
(7) ELT L 151, 7.6.2019, lk 15.
(8) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0032.
(9) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0081.
(10) ELT C 388, 13.11.2020, lk 141.
(11) ELT C 388, 13.11.2020, lk 39.
(12) ELT C 363, 28.10.2020, lk 179.
(13) ELT C 11, 13.1.2020, lk 7.
(14) ELT C 334, 19.9.2018, lk 2.
(15) ELT C 334, 19.9.2018, lk 60.
(16) ELT C 76, 28.2.2018, lk 112.
(17) ELT C 443, 22.12.2017, lk 722.
(18) Tooteohutuse deklaratsioon on internetipõhiste kauplemiskohtade võetud vabatahtlik kohustus ja see puudutab kolmandast isikust müüjate alates 2018. aasta juunist veebis müüdavate toiduks mittekasutatavate tarbekaupade ohutust.


Meediavabaduse tugevdamine: ajakirjanike kaitse Euroopas, vaenukõne, desinformatsioon ja platvormide roll
PDF 189kWORD 66k
Euroopa Parlamendi 25. novembri 2020. aasta resolutsioon meediavabaduse tugevdamise kohta: ajakirjanike kaitse Euroopas, vaenukõne, desinformatsioon ja platvormide roll (2020/2009(INI))
P9_TA(2020)0320A9-0205/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut (ELi leping) ja Euroopa Liidu toimimise lepingut (ELi toimimise leping),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

–  võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikat,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, ÜRO korruptsioonivastast konventsiooni ning UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee ja ÜRO Inimõiguste Nõukogu asjaomaseid resolutsioone ning ÜRO eriraportööri aruandeid arvamus- ja väljendusvabaduse edendamise ja kaitsmise kohta, eelkõige 23. aprillil 2020 avaldatud aruannet „Disease pandemics and the freedom of opinion and expression“ („Pandeemiad ning arvamus- ja väljendusvabadus“),

–  võttes arvesse arvamus- ja väljendusvabaduse ÜRO eriraportööri, OSCE meediavabaduse esindaja, Ameerika Riikide Organisatsiooni väljendusvabaduse eriraportööri ning inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika komisjoni väljendusvabaduse ja teabele juurdepääsuga tegeleva eriraportööri 3. märtsi 2017. aasta ühisdeklaratsiooni „Freedom of expression and „Fake News“, Disinformation and Propaganda“ („Väljendusvabadus ja valeuudised, desinformatsioon ja propaganda“),

–  võttes arvesse ÜRO tegevuskava, mis käsitleb ajakirjanike turvalisust ning karistamatuse probleemi,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste komitee üldist märkust nr 34 kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikli 19 (arvamus- ja sõnavabadus) kohta,

–  võttes arvesse kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja selles sätestatud kohustusi, sealhulgas kohustust toetada rahumeelseid ja kaasavaid ühiskondi kestliku arengu kindlustamiseks, tagades muu hulgas üldsuse juurdepääsu teabele ja kaitstes põhivabadusi,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu tehtud tööd ajakirjanike kaitse ja turvalisuse edendamiseks, sealhulgas ministrite komitee soovitust CM/Rec(2018)1[1] liikmesriikidele meedia mitmekesisuse ja meediaomandi läbipaistvuse kohta ning ministrite komitee avaldust kvaliteetse ajakirjanduse rahalise jätkusuutlikkuse kohta digitaalajastul, ministrite komitee soovitust CM/Rec(2016)4[1] liikmesriikidele ajakirjanduse kaitse ning ajakirjanike ja muude meediatöötajate turvalisuse kohta ning ministrite komitee 2020. aasta aruannet „Hands off press freedom: Attacks on media in Europe must not become a new normal“ („Käed eemale ajakirjandusvabadusest: meediavastased rünnakud ei tohi Euroopas saada uueks normaalsuseks“),

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 1. oktoobri 2019. aasta resolutsiooni 2300 rikkumisest teatajate kaitse parandamine kohta kogu Euroopas,

–  võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 10. juuni 2020. aasta ühisteatist „Võitlus COVID-19 kohta levitatava väärinfoga – faktid selgeks“ (JOIN(2020)0008),

–  võttes arvesse komisjoni 29. jaanuari 2020. aasta teatist, mis sisaldab komisjoni tööprogrammi 2020 (COM(2020)0027),

–  võttes arvesse komisjoni 17. juuli 2019. aasta teatist „Õigusriigi tugevdamine liidus. Tegevuskava“ (COM(2019)0343),

–  võttes arvesse komisjoni ELi soolise võrdõiguslikkuse strateegiat aastateks 2020–2025,

–  võttes arvesse komisjoni 26. aprill 2018. aasta teatist „Euroopa lähenemisviis veebis leviva väärinfoga võitlemiseks“ (COM(2018)0236),

–  võttes arvesse komisjoni tegevusjuhendit veebis väärinfo vastu võitlemise kohta, milles lepiti kokku 26. septembril 2018,

–  võttes arvesse komisjoni 1. märtsi 2018. aasta soovitust meetmete kohta, millega tulemuslikult võidelda ebaseadusliku veebisisu vastu (C(2018)1177),

–  võttes arvesse komisjoni 5. detsembril 2018 avaldatud väärinfovastast tegevuskava,

–  võttes arvesse komisjoni poolt 2016. aasta mais avaldatud internetis leviva vaenukõne vastu võitlemise tegevusjuhendit ja selle neljandat hindamisvooru, mille tulemusel koostati dokument „Teabeleht. Tegevusjuhendi 4. järelevalvevoor“,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv)(2) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL(3),

–  võttes arvesse audiovisuaalmeedia teenuste Euroopa regulaatorasutuste rühma 2020. aasta aruannet „Disinformation: Assessment of the implementation of the Code of Practice“ („Desinformatsioon: hinnang tegevusjuhendi rakendamise kohta“),

–  võttes arvesse nõukogu 25. mai 2020. aasta järeldusi meediapädevuse kohta pidevalt muutuvas maailmas,

–  võttes arvesse nõukogu 14. novembri 2018. aasta järeldusi, mis käsitlevad Euroopa sisu (European content) tugevdamist digitaalmajanduses ja milles tunnistatakse nii meedia kui ka muude kultuuri- ja loomesektorite loodud sisu tähtsust „Euroopa sotsiaalse ja majandusliku arengu olulise tugisambana“,

–  võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2008. aasta raamotsust 2008/913/JSK teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega(4),

–  võttes arvesse 12. mail 2014. aastal vastu võetud ELi inimõigustealaseid suuniseid sõnavabaduse kohta internetis ja mujal, milles tunnustatakse kunstilist vabadust meediavabaduse kõrval väljendusvabaduse põhimõttelise komponendina,

–  võttes arvesse Euroopa välisteenistuse 24. aprillil 2020 avaldatud ajakohastatud eriaruannet „Short Assessment of Narratives and Disinformation around the COVID-19/Coronavirus Pandemic“ („Lühihinnang COVID-19/koroonaviiruse puhangut puudutavatele narratiividele ja desinformatsioonile“),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti tehtud tööd,

–  võttes arvesse organisatsiooni Piirideta Reporterid avaldatud maailma ajakirjandusvabaduse indeksi tulemusi ning Euroopa Ülikool-Instituudi meedia mitmekesisuse ja meediavabaduse keskuse avaldatud meedia mitmekesisuse seire tulemusi,

–  võttes arvesse oma 17. aprilli 2020. aasta resolutsiooni ELi kooskõlastatud meetmete kohta võitluses COVID‑19 pandeemia ja selle tagajärgede vastu(5),

–  võttes arvesse oma 9. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõike 1 kohaste Poolat ja Ungarit käsitlevate käimasolevate kuulamiste kohta(6),

–  võttes arvesse oma 18. detsembri 2019. aasta resolutsiooni LGBTI-inimeste avaliku diskrimineerimise ja nende vastu suunatud vaenukõne, sealhulgas LGBTI-vabade piirkondade kohta(7),

–  võttes arvesse oma 18. detsembri 2019. aasta resolutsiooni õigusriigi kohta Maltal pärast Daphne Caruana Galizia mõrvaga seoses tehtud hiljutisi paljastusi(8),

–  võttes arvesse oma 28. novembri 2019. aasta resolutsiooni ELi ühinemise kohta Istanbuli konventsiooniga ja muude meetmete kohta soolise vägivalla vastu võitlemiseks(9),

–  võttes arvesse oma 10. oktoobri 2019. aasta resolutsiooni välisriikide sekkumise kohta valimistesse ja desinformatsiooni kohta riiklikes ja üleeuroopalistes demokraatlikes protsessides(10),

–  võttes arvesse oma 19. septembri 2019. aasta resolutsiooni, millega rõhutatakse Euroopa ajaloomälu tähtsust Euroopa tulevikule(11),

–  võttes arvesse oma 28. märtsi 2019. aasta resolutsiooni õigusriigi olukorra ja korruptsioonivastase võitluse kohta ELis, eelkõige Maltas ja Slovakkias(12),

–  võttes arvesse oma 16. jaanuari 2019. aasta resolutsiooni põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus 2017. aastal(13),

–  võttes arvesse oma 17. aprilli 2018. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse kohta ELi meediasektoris(14),

–  võttes arvesse oma 11. septembri 2018. aasta resolutsiooni meetmete kohta töökohal, avalikes kohtades ja poliitilises elus toimuva kiusamise ja seksuaalse ahistamise ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks ELis(15),

–  võttes arvesse oma 14. novembri 2018. aasta resolutsiooni vajaduse kohta luua ELi terviklik demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste kaitse mehhanism(16),

–  võttes arvesse oma 25. oktoobri 2018. aasta resolutsiooni Facebooki kasutajate andmete kasutamise kohta Cambridge Analytica poolt ja selle mõju kohta andmekaitsele(17),

–  võttes arvesse oma 3. mai 2018. aasta resolutsiooni meedia mitmekesisuse ja meediavabaduse kohta Euroopa Liidus(18),

–  võttes arvesse oma 19. aprilli 2018. aasta resolutsiooni uurivate ajakirjanike kaitse kohta Euroopas: Slovakkia ajakirjaniku Ján Kuciaki ja Martina Kušnírová juhtum(19),

–  võttes arvesse oma 12. detsembri 2017. aasta resolutsiooni ELi kodakondsuse 2017. aasta aruande ja kodanike õiguste tugevdamise kohta demokraatlike muutuste liidus(20),

–  võttes arvesse oma 3. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni küberkuritegevuse vastase võitluse kohta(21),

–  võttes arvesse oma 15. juuni 2017. aasta resolutsiooni veebiplatvormide ja digitaalse ühtse turu kohta(22),

–  võttes arvesse oma 14. märtsi 2017. aasta resolutsiooni suurandmete mõju kohta põhiõigustele, sealhulgas eraelu puutumatusele, andmekaitsele, diskrimineerimiskeelule, turvalisusele ja õiguskaitsele(23),

–  võttes arvesse oma 15. novembri 2017. aasta resolutsiooni õigusriigi kohta Maltal(24),

–  võttes arvesse oma 25. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta(25),

–  võttes arvesse 23. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu kohta ning soovituste kohta meetmete võtmiseks ja algatuste tegemiseks(26),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi kodanike õiguste ja põhiseadusküsimuste poliitikaosakonna 28. veebruari 2019. aasta uuringut väärinfo ja propaganda ning selle mõju kohta õigusriigi toimimisele ELis ja selle liikmesriikides,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A9-0205/2020),

A.  arvestades, et meediavabadus, pluralism ja sõltumatus ning ajakirjanike turvalisus on väljendus- ja teabevabaduse õiguse äärmiselt olulised osad ning ELi ja selle liikmesriikide demokraatliku toimimise jaoks väga tähtsad; arvestades, et meedia peamiste demokraatlike ülesannete hulka kuulub läbipaistvuse ja demokraatliku vastutuse tugevdamine; arvestades, et meedial on demokraatlikus ühiskonnas oluline roll, sest meedia toimib avaliku järelevalvena, aidates samas kodanikke teavitada ja nende mõjuvõimu suurendada, avardades nende arusaamist praegusest poliitilisest ja sotsiaalsest maastikust ning soodustades nende teadlikku osalemist demokraatlikus elus;

B.  arvestades, et kriis on selgelt näidanud ajakirjanike olulist rolli inimestele usaldusväärse ja kontrollitud teabe andmisel; arvestades, et seetõttu tuleb teha suuremaid jõupingutusi, et tagada ajakirjanikele turvalised ja sobivad töötingimused; arvestades, et seoses korruptsiooni ja haldusomavoli vastase võitlusega ELis tuleks eriti tugevalt arvesse võtta uurivat ajakirjandust;

C.  arvestades, et mõned liikmesriigid piiravad meediavabadust majanduslike vahenditega, nagu konkurentsi mõjutav avalik moonutatud reklaam meediaväljaannetes ning avaliku meedia otsene kontrollimine, et mõjutada toimetuslikke otsuseid ja tagada seega lojaalsus valitsusele; arvestades, et riigiasutused peaksid vastu võtma õigusliku ja reguleeriva raamistiku, mis soodustab vaba, sõltumatu ja pluralistliku meedia arengut;

D.  arvestades, et kõik liikmesriigid peavad pidama kinni Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 nimetatud väärtustest;

E.  arvestades, et meedia kaaperdamist, institutsioonide vähest läbipaistvust, vaenukõnet ja desinformatsiooni kasutatakse üha enam poliitilistel eesmärkidel kui vahendeid sotsiaalse polariseerumise süvendamiseks; arvestades, et nende nähtuste vastu võitlemine ei ole oluline mitte ainult inimõiguste seisukohast, vaid see on ka üks põhilisi tegureid õigusriigi ja demokraatia kaitsmisel ELis;

F.  arvestades, et 2020. aasta maailma ajakirjandusvabaduse indeksi kohaselt on COVID-19 pandeemia esile toonud ja võimendanud paljusid muid kriise, mis ohustavad õigust vabalt avaldatud, sõltumatule, mitmekesisele ja usaldusväärsele teabele; arvestades, et indeks näitab märkimisväärseid erinevusi üksikute liikmesriikide vahel, kellest mõned on maailmas kõrgeimatel kohtadel, mõni aga üsna pingerea lõpus, nii et parimate ja halvimate tulemustega liikmesriikide vahe on rohkem kui 100 kohta; arvestades, et mitmed liikmesriigid on rahvusvahelistes ajakirjandusvabaduse pingeridades tahapoole langenud;

G.  arvestades, et meediavabadus on viimastel aastatel vähenenud ja kuigi COVID-19 puhang on olukorda veelgi halvendanud, on see ka näidanud, kui oluline on meedia ja õigus saada usaldusväärset teavet;

H.  arvestades, et Reutersi Instituudi digiuudiste aruande kohaselt on keskmine usaldusmäär uudiste suhtes võrreldes 2018. aastaga üldiselt (maailmas) langenud 42 %ni (2 protsendipunkti) ning vähem kui pooled küsitletutest (49 %) väitsid, et nad usaldavad seda uudismeedia kanalit, mida nad ise kasutavad; arvestades, et usaldus otsingu tulemusena (33 %) ja sotsiaalmeediast (23 %) leitud uudiste suhtes on püsivalt stabiilne, kuid väga madalal tasemel;

I.  arvestades, et meediaomandi läbipaistvus on meedia mitmekesisuse ja sõltumatu ajakirjanduse tagamiseks vältimatu eeltingimus;

J.  arvestades, et ajakirjanikele ja teistele meediaosalistele saavad ELis jätkuvalt osaks vägivald, ähvardused, ahistamine, surve, (enese-)tsensuur, avalik häbistamine ja isegi mõrvamine selle tõttu, et nad teevad oma tööd, mille eesmärk on kaitsta avalikke huve; arvestades, et viimastel aastatel on ajakirjanike vaigistamiseks üha rohkem kasutatud hirmutamist – suundumus, mille vastu tuleb kiiresti meetmeid võtta, et säilitada sõltumatu meedia keskne roll õigusriigi põhimõtete tagamisel; arvestades, et Daphne Caruana Galizia ja Jan Kuciaki mõrvad on kaks sügavalt traagilist näidet selle kohta, mil määral uurivad ajakirjanikud on sihtmärkideks, kuna nad paljastavad korruptsiooni ning kaitsevad demokraatiat ja õigusriiki;

K.  arvestades, et ohud meediavabadusele hõlmavad ajakirjanike ahistamist ja ründamist, nende õiguskaitse unarusse jätmist ning meedia kaaperdamist või poliitiliselt motiveeritud samme meediasektoris;

L.  arvestades, et naisajakirjanikud kannatavad soolise vägivalla, näiteks seksuaalse ahistamise ja küberahistamise all; arvestades, et rohkem kui 70 % meedias töötavatest naistest on internetis kogenud enam kui üht liiki ahistamist, ähvardusi või rünnakuid; arvestades, et ainuüksi viimase aasta jooksul on selliseid rikkumisi kogenud 52 % naistest; arvestades, et küberahistamine ja -kuritarvitamine on tihti tugevalt seksualiseeritud ja ei põhine mitte rünnatavate töö sisul, vaid nende füüsilistel tunnustel, kultuuritaustal või eraelul; arvestades, et sellised ähvardused viivad naisajakirjanikud enesetsensuurini ja et see halvab ajakirjandusvabadust ja väljendusvabadust; arvestades, et uuringutes leitakse järjepidevalt tõendeid selle kohta, et naised on kõigis meediasektorites vähemuses, seda eelkõige loovates rollides, ning et nad on otsuste tegemisega seotud kõrgematel ametikohtadel väga alaesindatud(27);

M.  arvestades, et mitmes liikmesriigis kasutatakse endiselt üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide esitamist, et hirmutada ajakirjanikke korruptsiooni ja muude avalikku huvi pakkuvate teemade uurimist pooleli jätma;

N.  arvestades, et lisaks vägivallale ajakirjanike kallal ning nende hirmutamisele ja ahistamisele jäävad selliste kuritegude toimepanijaid sageli vastutusele võtmata ja et karistamatus mõjub halvavalt; arvestades, et OSCE andmetel on karistamatus valdav, kuna näiteks OSCE territooriumil lahendatakse vähem kui 15 % ajakirjanike mõrvadest;

O.  arvestades, et ajakirjanike õigust kajastada ja uurida tuleb veelgi tugevdada ja mõjusalt kaitsta;

P.  arvestades, et meediavabaduse tugevdamiseks on vaja usaldusväärset ja üksikasjalikku teavet liikmesriikide ja ELi kui terviku probleemide ulatuse ja olemuse kohta, sh sõltumatu meedia põhimõtete ja ajakirjaniku põhiõiguste rikkumiste kohta;

Q.  arvestades, et kunstiline vabadus on väljendusvabaduse põhiõiguse lahutamatu osa ning et see on Euroopa kultuurilise mitmekesisuse ja demokraatliku tervise seisukohast hädavajalik; arvestades, et kunstilise vabaduse vastased rünnakud vohavad, kuid jäävad nähtamatuks;

R.  arvestades, et ülemaailmne COVID-19 kriis on avaldanud meediasektorile laastavat sotsiaalset ja majanduslikku mõju; arvestades, et meediakanalid on teatanud oma reklaamitulude märkimisväärsest vähenemisest; arvestades, et tuhanded meediatöötajad on juba kaotanud töökoha või võivad selle ajutiseks või alatiseks kaotada; arvestades, et see on eriti tugevalt mõjutanud vabakutselisi ajakirjanikke ja meediatöötajaid, kelle arv kogu ELis kasvab ja kes moodustavad juba märkimisväärse osa kõigist Euroopa ajakirjanikest ja meediatöötajatest; arvestades, et sellega kaasneb tõsine oht veelgi soodustada teabe koondumist väheste kätte ning pärssida vaba ja sõltumatu teabe levitamist; arvestades, et töökohtade rahaline jätkusuutlikkus ja majanduslik sõltumatus on ajakirjandusvabaduse oluline osa;

S.  arvestades, et digitaalsest reklaamist saadav tulu toob sageli kasu ELi-välistele toimijatele ja Euroopa meediatulud on järsult vähenemas, ohustades traditsiooniliste reklaamist rahastatavate meediaettevõtete, nagu kommertstelekanalite, ajalehtede ja ajakirjade tulevikku;

T.  arvestades, et mõnes liikmesriigis ei ole meediakanalitele riigiabi andmisel toimitud läbipaistvalt, mistõttu on ohustatud nende kanalite iseseisvus ja usaldusväärsus;

U.  arvestades, et sotsiaalmeediaplatvormide ärimudelil, mis põhineb mikrotasandil suunatud reklaamidel, on oma roll diskrimineerimist ja vägivalda õhutava vaenukõne levitamisel ja võimendamisel ning vägivaldse äärmusluseni viiva radikaliseerumise soodustamisel, sealhulgas ebaseadusliku sisu levitamise kaudu; arvestades, et võitlus kõigi sallimatuse vormide vastu on Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktika alusel kujunenud inimõiguste kaitsmise lahutamatuks osaks;

V.  arvestades, et COVID-19 pandeemia on kaasa toonud mõnede eriti haavatavate isikute häbimärgistamise – ka meedia kaudu –, soodustades Euroopa ühiskonna polariseerumist ja vaenukõnede puhangut;

W.  arvestades, et kübervägivald (sealhulgas vaenu õhutamine internetis ja küberahistamine) levib üha laiemalt; arvestades, et naissoost avaliku elu tegelased, sh poliitikud, ajakirjanikud ning naiste õiguste ja seksuaalvähemuste õiguste eest võitlevad aktivistid on muutumas küberkiusamise ja veebivägivalla üheks peamiseks sihtmärgiks;

X.  arvestades, et audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv kohustab iga liikmesriigi ametiasutusi tagama, et audiovisuaalmeedia teenused ja videojagamisplatvormid võtaksid meetmeid üldsuse kaitsmiseks programmide, kasutajate loodud videote ja audiovisuaalsete äriliste teadaannete eest, mis sisaldavad vägivallale või vihkamisele õhutamist isikute rühma või mõne rühma liikme vastu ELi põhiõiguste harta artiklis 21 osutatud asjaoludel; arvestades, et audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv kohustab liikmesriike tagama meediavaldkonda reguleerivate asutuste sõltumatuse;

Y.  arvestades, et väärinfo ja desinformatsiooni levitamine ning ebaproportsionaalsed meetmed digiplatvormidel nendega võitlemiseks ohustavad teabevabadust, demokraatlikku arutelu ja meedia sõltumatust ning on suurendanud vajadust kvaliteetse traditsioonilise meedia järele; arvestades, et andmeanalüüs ja algoritmid mõjutavad kodanikele kättesaadavaks tehtavat teavet üha enam;

Z.  arvestades, et mitmesugustest ja raskesti kontrollitavatest allikatest pärit uudiste massiline levik koos sotsiaalmeedia- ja sõnumsideplatvormide üha kasvava rolliga avaldab negatiivset mõju ELi kodanike põhiõigustele; arvestades, et COVID-19 pandeemia on kasvatanud internetis leviva desinformatsiooni mõju, millel on mõnikord rasked tagajärjed rahvatervisele, ning muutnud veelgi selgemaks vajaduse tagada vaba ja sõltumatu teave, et kaitsta kodanike põhiõigusi; arvestades, et ELi tasandil koordineeritud kommunikatsioonistrateegia puudumine on soodustanud pandeemiaga seotud desinformatsiooni laine teket, seda eelkõige sotsiaalmeedia- ja sõnumsideplatvormidel;

AA.  arvestades, et COVID-19ga seotud desinformatsioon ja väärinfo võivad põhjustada paanikat ja ühiskondlikke lahkhelisid ning sellele probleemile on vaja tähelepanu pöörata; arvestades, et desinformatsiooni ja väärinfo vastu võitlemise meetmeid ei saa kasutada ettekäändena ebaproportsionaalsete piirangute seadmiseks ajakirjandusvabadusele, meedia mitmekesisuse kahjustamiseks ja ajakirjanike turvalisuse ohtu seadmiseks; arvestades, et aruannetest nähtub, et ELi liikmesriikides ja naaberpiirkondades on toimunud koordineeritud kampaaniaid, millega on levitatud tervisealast valeinfot ja desinformatsiooni ELi ja selle partnerite kohta; arvestades, et komisjon käsitles neid nähtusi oma hiljutises ühisteatises COVID-19 kohta levitatava desinformatsiooniga võitlemise kohta; arvestades, et mõnes riigis on valitsus ära kasutanud erakorralise olukorra õigusakte ja kuigi osa piirangud on ajutised, on olemas oht, et mõningaid piiranguid pikendatakse veel pikemaks ajaks pärast tervisekriisi lõppu; arvestades, et teabeallikate mitmekesisus, vastutus ja institutsiooniline läbipaistvus on peamised kaitsetõkked väärinfo vastu;

AB.  arvestades, et tõeliselt sõltumatu ja piisavalt rahastatud avalik-õiguslik meedia, mis toimib erinevatel platvormidel, on ELis toimiva demokraatia üks põhielemente;

Meediavabadus, meedia mitmekesisus ja ajakirjanike kaitse Euroopas

1.  kordab, et oma jätkuvalt sügavalt mures meediavabaduse olukorra pärast ELis, kuna liikmesriikides pannakse ajakirjanike ja meediatöötajate vastu nende töö tõttu endiselt toime kuritarvitusi ja rünnakuid, samuti nende kutsealade üha suurema avaliku halvustamise ja üldise nõrgestamise pärast, mis avaldab eriti suurt mõju kohalikule, uurivale ja piiriülesele ajakirjandusele; rõhutab, et kooskõlas Euroopa Nõukogu 7. märtsi 2018. aasta soovitusega meedia mitmekesisuse ja meediaomandi läbipaistvuse kohta on liikmesriikidel positiivne kohustus edendada veebis ja väljaspool veebi väljendusvabadust soodustavat keskkonda, kus kõik saaksid kasutada oma õigust väljendusvabadusele, ning kutsub liikmesriike üles seda soovitust täies ulatuses toetama ja omaks võtma;

2.  on äärmiselt šokeeritud Daphne Caruana Galizia mõrvast Maltal ja Ján Kuciaki ja tema kihlatu Martina Kušnírová mõrvast Slovakkias, mis pandi toime nende uurimistöö tõttu korruptsiooni ja muude kuritegude paljastamisel, ning kordab, kui oluline on sõltumatu uurimine, et tuua nende kuritegude toimepanijad ja kavandajad kohtu ette; kutsub riiklikke õiguskaitseasutusi üles tegema sellega seoses täielikku koostööd Europoli ja teiste asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega;

3.  peab taunitavaks, et ajakirjanikud ja meediatöötajad töötavad tihti ebakindlates tingimustes, mis pärsib nende suutlikkust korralikult töötada ja häirib ajakirjandusvabadust; rõhutab, et ajakirjanike korralikud töötingimused on kvaliteetse ajakirjanduse edendamisel määrava tähtsusega; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma jätkusuutlikke meetmeid, et rahastada ja toetada kvaliteetset ja sõltumatut ajakirjandust;

4.  tuletab meelde, kui olulist rolli on ajakirjandus etendanud organiseeritud kuritegevusega võitlemisel, kogudes ja seostades asjakohast teavet ning paljastades sellega kuritegelikke võrgustikke ja ebaseaduslikku tegevust; rõhutab asjaolu, et uurivad ajakirjanikud on oma tegevuse tõttu isiklikult suures ohus;

5.  toonitab, et uurivad ajakirjanikud etendavad ülimalt olulist osa võimukandjatelt vastutuse nõudmisel ning demokraatia ja õigusriigi toimimise üle järelevalve tegemisel;

6.  kordab tungivalt oma üleskutset komisjonile: käsitleda liikmesriikide valitsuste katseid kahjustada meediavabadust ja mitmekesisust kui tõsist ja süstemaatilist võimu kuritarvitamist, mis on vastuolus Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 nimetatud ELi põhiväärtustega; väljendab seetõttu rahulolu komisjoni kavatsuse üle lisada oma aastaaruandesse õigusriigi olukorra kohta ELis eraldi peatükk meediavabaduse ja meedia mitmekesisuse jälgimise kohta; soovitab sellega seoses kasutada alt üles lähenemisviisi, mis peegeldaks üksikisikute seisukohti ja mitmekesisust, et tagada ajakirjanike ja meediasektori ees seisvate probleemide mõjus kajastamine; nõuab lisaks, et sellesse peatükki lisataks riigipõhised soovitused ja toimivad abinõud ja hinnang meedia omandisuhete läbipaistvusele ning valitsuse ja erasektori sekkumise ulatus ELi liikmesriikides; kutsub komisjoni üles tegema Euroopa Nõukoguga aktiivselt koostööd, vahetama parimaid tavasid ja kindlustama selle, et võetud meetmed täiendavad üksteist; nõuab, et komisjon ja liikmesriigid töötaksid välja usaldusväärse raamistiku ajakirjandusvabaduse ja meedia mitmekesisuse kaitsmiseks ning haldaksid seda; nõuab, et komisjon seaks eesmärgiks võtta liidu tasandil kasutusele meediavabaduse normid ja võrdlusalused ning stiimulid liikmesriikide vastastikuse lähenemise edendamiseks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles täielikult toetama ja tugevdama vahendeid, mis on juba välja töötatud ELi põhiõiguste harta artiklis 11 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 10 sätestatud õiguste ja vabaduste edendamiseks ja kaitsmiseks, nagu meedia mitmekesisuse seire ning Euroopa Nõukogu ajakirjanduse ja ajakirjanike turvalisuse kaitse platvorm, ning reageerima viivitamata, kui need õigused ja vabadused on ohus või neid rikutakse; nõuab, et komisjon võtaks arvesse 2020. aastal seoses COVID-19-ga võetud erakorraliste meetmete mõju ajakirjandusvabadusele, institutsioonilisele läbipaistvusele, vastutusele, meedia mitmekesisusele ja ajakirjanike turvalisusele, sh ülevaadet rünnakutest ajakirjanike vastu kogu ELis ja liikmesriikide reaktsioone sellele; tuletab meelde Euroopa Parlamendi korduvat nõudmist luua alaline, sõltumatu ja terviklik mehhanism demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste küsimuste käsitlemiseks ELis; on seisukohal, et ELi demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste mehhanismis tuleb demokraatliku süsteemi olulise tugisambana arvesse võtta meediavabadust, sealhulgas kunstilist vabadust; kutsub sellega seoses komisjoni üles koguma teavet ja statistilisi andmeid meediavabaduse ja -pluralismi kohta kõigis liikmesriikides;

7.  rõhutab avalik-õigusliku meedia asendamatut rolli ja toonitab, et oluline on tagada ja säilitada selle sõltumatus poliitilisest sekkumisest; rõhutab ka vajadust tagada erasektoris tegutsevate ettevõtjate rahaline sõltumatus ja tingimused nende tegevuse jätkusuutlikkuse kindlustamiseks, et hoida ära meedia kaaperdamist; kordab sellega seoses oma üleskutset ambitsioonika ELi meedia tegevuskava kohta; taunib mõnede liikmesriikide valitsuste katseid vaigistada kriitilist ja sõltumatut meediat ning õõnestada meedia vabadust ja mitmekesisust; hoiatab katsete eest sellist meediat metseenluse abil kaudselt kontrolli alla võtta ja mõistab eelkõige hukka katsed kontrollida avalik-õiguslikku meediat; peab kahetsusväärseks, et mõnes liikmesriigis on avalik-õiguslik ringhääling muutunud valitsusmeelseks propagandakanaliks, kus opositsioon ja vähemusrühmad on sageli ühiskonnast välja arvatud või neid esitatakse laimavates seostes ja kus mõnel juhul isegi õhutatakse vägivalda; rõhutab, et mõnes liikmesriigis ja eriti nende maapiirkondades piirdub teabe kättesaadavus avaliku propagandaga, ja keelebarjäär piirab ligipääsu rahvusvahelistele uudistele; tuletab meelde, et juurdepääs teabele ja kvaliteetsele ajakirjandusele on demokraatia jaoks ülimalt oluline; rõhutab, et mõnes liikmesriigis puudub meediaväljaannete kohustuslik sisuanalüüs, mis annaks võrreldavaid avalikke andmeid valitsusmeelsete ja opositsioonimeelsete arvamuste tasakaalustatud avaldamise kohta televisioonis ja raadios, eelkõige valimiskampaaniate ajal;

8.  juhib tähelepanu Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 23. jaanuari 2019. aasta resolutsioonis 2255 esitatud soovitustele, milles palutakse liikmesriikidel tagada toimetuslik sõltumatus ning avalik-õigusliku meedia piisav ja stabiilne rahastamine; rõhutab, et riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul meedial ning eelkõige avalik-õiguslikul meedial on oluline kohustus teenida avalikke huve meie ühiskondade kultuurilise, keelelise, sotsiaalse ja poliitilise mitmekesisuse asjakohasel kajastamisel; rõhutab, et avalik-õigusliku meedia rolli üldsuse huve teeniva usaldusväärse teenusepakkujana oleks liikmesriikides võimalik parandada kohase ja jätkusuutliku rahastusega, mis oleks vaba poliitilisest sekkumisest; kutsub seetõttu liikmesriike üles kasutama rahastamismudeleid, mille puhul avalik-õiguslikku meediat rahastatakse poliitiliste otsuste tegemisest sõltumatutest allikatest; rõhutab, et äärmiselt oluline on kaitsta sõltumatuid asutusi ja tagada meedia tugev sõltumatu järelevalve kaitseks põhjendamatu riikliku ja kaubandusliku sekkumise ja toimetuspoliitika mõjutamise katsete eest; palub komisjonil esitada õigusraamistiku, mille abil teha järelevalvet avalik-õigusliku meediateenuse osutajate tegevuse üle, sealhulgas selle üle, kas nad vastavad usaldusväärse juhtimise ja ülesandepõhise rahastamise kriteeriumidele ning kas nende teenused vastavad faktipõhise, õiglase ja eetilise ajakirjanduse ootustele;

9.  mõistab hukka tasakaalustatud poliitilise arutelu puudumise teatavate liikmesriikide meediaväljaannetes ning selle, et praktikas esineb poliitilistel põhjustel teabe piiramist, näiteks üldist huvi pakkuvate andmete kättesaadavaks tegemisest keeldumine, venitamistaktika kasutamine, küsitud teabe ulatuse põhjendamatu piiramine, ajakirjanikel avalikesse kohtadesse, sh parlamenti sisenemise keelamine, ajakirjanike võimaluste piiramine poliitikuid ja valitsusliikmeid intervjueerida ning intervjuude andmise vältimine meediaväljaannetele, mis ei kuulu valitsussõbralikku konglomeraati, isegi juhul, kui tegemist on märkimisväärse riigisisese levikuga väljaannetega; rõhutab, et avaliku sektori asutused peavad tagama oma tegevuse läbipaistvuse, aidates sellega tugevdada avalikkuse usaldust, kuna info vaba liikumine aitab kaitsta inimeste elu ja tervist ning hõlbustab ja edendab sotsiaalset, majanduslikku ja poliitilist arutelu ja otsuste tegemist; palub liikmesriikidel tagada ajakirjanikele ja meediaväljaannetele piisava juurdepääsu parlamentaarsetele aruteludele, parlamendi liikmetele ja kõrgetele valitsusametnikele, üldist huvi pakkuvatele andmetele ning avalikele sündmustele ja pressikonverentsidele, eelkõige valitsuse pressikonverentsidele, sest sellise juurdepääsu puudumine piirab tõsiselt ajakirjandusvabadust;

10.  väljendab veel kord muret selle pärast, et ELis puuduvad liikmesriikide tasandil konkreetsed õigus- või poliitikaraamistikud, mis kaitseksid ajakirjanikke ja meediatöötajaid vägivalla, ähvarduste ja hirmutamise eest; palub avaliku elu tegelastel ja võimuesindajatel hoiduda ajakirjanike halvustamisest, sest see õõnestab kogu ühiskonnas usaldust meedia vastu; rõhutab, et ajakirjanikel on oluline roll protestide ja meeleavalduste kajastamisel ning nõuab nende kaitsmist, et nad saaksid oma ülesandeid hirmuta täita; palub liikmesriikidel võimaldada ajakirjanike kaitse eest vastutavatele õiguskaitseasutustele spetsiaalseid koolitusprogramme; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles tagama ajakirjanike jt meediaosaliste ning nende allikate mõjusa õigusliku ja tegeliku kaitse ja turvalisuse, seda ka piiriüleselt; on sellega seoses kindlalt veendunud, et liikmesriigid peaksid keelama eradetektiivide kasutamise teabe saamiseks ametiülesandeid täitvate ajakirjanike ja nende allikate kohta, kuna tegemist on hirmutamisviisiga;

11.  on sügavalt mures selle pärast, et meediat rünnatakse poliitiliselt üha enam ning peab kahetsusväärseks ajakirjanduslike allikate kaitse puudumist; tuletab meelde liikmesriikide kohustust uurida ajakirjanikele suunatud rünnakuid – ähvardusi, mõrvu, ahistamist, hirmutamist ja väärkohtlemist – kiiresti, põhjalikult ja erapooletult ning kutsub liikmesriike üles tõhustama pingutusi, et teha lõpp ajakirjanike ja meediatöötajate vastastele ähvardustele ja rünnakutele, tagada vastutus ning ohvrite ja nende perekondade juurdepääs asjakohastele õiguskaitsevahenditele; nõuab, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid teavitamismehhanismide kättesaadavuse; nõuab, et järgitaks ELi inimõigustealaseid suuniseid, mis käsitlevad väljendusvabadust internetis ja mujal ning milles rõhutatakse, et EL astub kõik vajalikud sammud, et tagada ajakirjanike kaitse nii ennetavate meetmete abil kui ka rikkumiste korral tulemuslikku uurimist nõudes; rõhutab, et naisajakirjanikud on ahistamise ja hirmutamise ees eriti kaitsetud ning seetõttu peaks nende kaitsmiseks rakendama lisameetmeid; väljendab sügavat muret naisajakirjanike ja -meediatöötajate vastu suunatud rünnakute sagenemise pärast; kordab oma üleskutset liikmesriikidele: ajakirjanike ohutust käsitlevaid meetmeid kaaludes rakendada sootundlikku lähenemisviisi;

12.  kutsub liikmesriike üles täielikult rakendama Euroopa Nõukogu soovitusi ajakirjanduse ja ajakirjanike ning muude meediaosaliste turvalisuse kaitseks ning võtma riiklikesse õigusaktidesse võimalikult kiiresti üle direktiivi (EL) 2019/1937 (liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta), mille eesmärk on kehtestada minimaalsed ühised normid rikkumistest teatajatele tugeva kaitse tagamiseks; rõhutab, et rikkumistest teatamine on uuriva ajakirjanduse ja ajakirjandusvabaduse jaoks väga oluline;

13.  tunneb muret üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide (SLAPP) kasutamise pärast, millega püütakse vaigistada või hirmutada uurivaid ajakirjanikke ja väljaandeid ning luua hirmuõhkkond, kui need ajakirjanikud ja väljaanded võtavad käsitleda teatavaid teemasid; kutsub komisjoni veel kord tungivalt üles esitama ulatusliku õigusakti ettepaneku, eesmärgiga kehtestada kogu ELis miinimumnõuded üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide esitamise tavade vastu;

14.  tuletab meelde organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu tõkestamise erikomisjoni (CRIM) 23. oktoobri 2013. aasta resolutsioonis esitatud lõplikke soovitusi, mis käsitlevad organiseeritud kuritegevust, korruptsiooni ja rahapesu ning milles märgitakse, et laimamist ja valesüüdistusi puudutavad õigusaktid takistavad võimalikest korruptsioonijuhtudest teatamist; kordab oma nõudmist kõigile liikmesriikidele: lõpetada oma õigussüsteemis laimu ja valesüüdistusi käsitlevate õigusaktide alusel karistamine vähemalt selliste juhtumite puhul, kus tegemist on liikmesriikides või mujal toimuvat organiseeritud kuritegevust, korruptsiooni ja rahapesu puudutavate süüdistustega;

15.  palub komisjonil kasutusele võtta ELi abitelefoni, mis toimiks kiirreageerimismehhanismina kaitset taotlevate ajakirjanike jaoks, ning tagada piisava tähelepanu pööramine nende ajakirjanike olukorrale;

16.  rõhutab, et sisu tootvate ja sisu levitavate sektorite omandisuhete ülemäärane kontsentratsioon võib ohustada mitmekesise sisu kättesaadavust inimeste jaoks; toonitab, et desinformatsiooni leviku tõkestamisel ja ELi kodanike informeerituse tagamisel on määrava tähtsusega meedia mitmekesisus, mis sõltub meedia omandisuhete ja sisu mitmekesisusest ning sõltumatust ajakirjandusest; meenutab, et meedia mitmekesisuse seire 2020. aasta hinnangu kohaselt on meedia omandisuhete kontsentratsioon jätkuvalt üks olulisematest riskidest meedia mitmekesisusele ja seda nähakse informatsiooni mitmekesisust tõkestava barjäärina; kutsub liikmesriike üles vastu võtma ja rakendama meedia omandisuhteid reguleerivaid raamistikke, et vältida meediasektori omandisuhete horisontaalset kontsentreerumist ning tagada meedia omandi, rahastusallikate ja juhtimise kohta käiva informatsiooni läbipaistvus, avalikustamine ja lihtne kättesaadavus kodanikele; kutsub komisjoni üles jälgima omandi kontsentratsiooni ja ebaseadusliku riigiabi vastu suunatud olemasolevate ELi vahendite rakendamist liikmesriigi tasandil, et suurendada meediamaastiku mitmekesisust; mõistab hukka kõik katsed monopoliseerida meedia omandit liikmesriikides või poliitiliselt mõjutada meedia haldamist; nõuab komisjonilt ja liikmesriikidelt kiiret ja otsustavat tegutsemist, et suurendada meediaomandi ja meediaomanike kasutatavate rahastamisallikate läbipaistvust; kutsub komisjoni üles suurendama pingutusi, et tagada, et meedia avaldaks proaktiivselt informatsiooni oma omandistruktuuride kohta, sealhulgas tegelike tulusaajate kohta, ning et kehtestataks selged reeglid, mille abil saaks ennetada meedia omandistruktuuridest tulenevaid huvide konflikte, erilise rõhuga poliitilise sekkumise vältimisele; taunib valitsuste liigset avaliku reklaami kaudu sekkumist meediapluralismi; kutsub komisjoni üles põhjalikult jälgima Euroopa Liidu poolt vaba ja sõltumatu meedia toetamiseks eraldatud rahaliste vahendite kasutamist, et vahendid jõuaksid nendeni, kes neid vajavad; rõhutab sellega seoses, et ELi raha on keelatud eraldada riigi poolt kontrollitavale meediale ja poliitilist propagandat edastavale meediale;

17.  taunib asjaolu, et mõnes liikmesriigis on meediat reguleerivad asutused sattunud valitsuse mõju alla ja tegutsevad valitsust kritiseerivate meediaväljaannete suhtes kallutatult;

18.  väljendab muret katsete pärast kasutada COVID-19 pandeemiat, et karistada sõltumatut ja kriitilist meediat ning kehtestada piirangud meedia juurdepääsule valitsuse otsustele ja meetmetele ning nende üle kontrolli tegemisele, survestades või leevendades erakorraliste meetmete kehtestamisega institutsionaalse läbipaistvuse mehhanisme ja takistades nii nõuetekohast ja teadlikku arutelu nende meetmete üle; rõhutab ajakirjanduse ja teabe vaba liikumise tähtsust seoses ELi pingutustega COVID-19 pandeemia ohjeldamisel; juhib tähelepanu sellele, et ajakirjandusel on ka rahvatervise hädaolukorras otsustav roll; palub komisjonil põhjalikult jälgida liikmesriikide valitsuste sellekohast tegevust ja avaldada tulemused õigusriigi olukorda kajastavates aastaaruannetes;

19.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rakendama kiiremas korras ELi ja liikmesriikide hädaolukorra taastepakette, et kaitsta ajakirjanike ja meediatöötajate töökohti ja elatusvahendeid, toetada ettevõtteid ja rahastada avalik-õiguslikku meediat COVID-19 kriisiga seonduva majanduse taastekava kaudu, austades täielikult ELi konkurentsireegleid; rõhutab, et COVID-19 kriisi ajal on mõned meediaväljaanded ja eriti mõned kohalikud meediaplatvormid reklaamide hulga vähenemise tõttu kaotanud isegi kuni 80 %(28) oma tuludest; rõhutab, et pandeemia olukorras vajavad Euroopa kodanikud professionaalseid, majanduslikult kindlustatud ja sõltumatuid ajakirjanikke; kordab sellega seoses oma nõudmist luua COVID-19-st tulenevalt muudetud järgmise mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) raames alaline Euroopa ajakirjanike fond, mis pakuks otsest rahalist toetust sõltumatutele ajakirjanikele ja meediaväljaannetele, vabakutselistele ja FIEna tegutsevatele meediatöötajatele; rõhutab, et rahastamist peaksid haldama sõltumatud organisatsioonid, et vältida sekkumist toimetuslike otsuste tegemisse, ning et toetust tuleks anda ainult nendele avalik-õiguslikele ja kommertsmeediakanalitele, mis on tõeliselt sõltumatud ja vabad valitsusest või mis tahes muust sekkumisest; tuletab meelde, et erilist tähelepanu tuleks pöörata ka sõltumatutele meediavaldkonna idufirmadele, eriti kohalikul tasandil, ja nimelt nendes liikmesriikides, kus meediavabadus on viimastel aastatel vähenenud, kus meedia omandiõiguste kontsentratsioon on märgatavalt suurenenud ning kus avalik-õiguslikku meediat ähvardab poliitilise mõjutamise oht;

20.  kordab sellega seoses, et nõuab, et ELi meedia jaoks koostataks ammendav tegevuskava, millega toetada elujõulise ja mitmekesise meediavaldkonna arengut;

21.  nõuab, et mitmeaastane finantsraamistik oleks kõikehõlmav ja et suurendataks eraldisi, mis finantsraamistikus on ette nähtud meedia ja sõltumatu ajakirjanduse, eelkõige uuriva ajakirjanduse toetuseks; rõhutab, et ajakirjanduses ja uudismeedias on väga tähtis innovatsioon, mida võiks toetada ELi raha abil; võtab murega teadmiseks, et komisjoni läbivaadatud eelarveettepaneku kohaselt tuleb programmi „Loov Euroopa“ ning õigusküsimuste, õiguste ja väärtuste programmi eelarvet kärpida;

22.  peab igati kiiduväärseks ELi raha eraldamist selleks, et algatada uusi projekte, näiteks üleeuroopaline ajakirjandus- ja meediavabaduse rikkumiste kiirreageerimismehhanism ning piiriülese uuriva ajakirjanduse fond, mis tugevdaks meediavabadust ja mitmekesisust;

23.  rõhutab, et meedial on soolise võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimiskeelu edendamisel mõjus roll; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid aktiivselt meetmeid soolise võrdsuse edendamiseks meediasektoris, et loovatel ja juhtivatel ametikohtadel saaks töötada rohkem naisi, mille abil saaks meedia aidata vähendada soolisi stereotüüpe;

Vaenukõne

24.  mõistab hukka igasugused nii veebis kui ka väljaspool seda toime pandud vaenukuriteod, vaenu õhutamise ning alusetud ja pahauskselt esitatud süüdistused(29), mis on ajendatud näiteks soo, rassi, nahavärvi, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude veendumuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel toimuvast diskrimineerimisest ELis ja mujal; tunneb muret vaenukuritegude ja diskrimineerimisele või vägivallale õhutamisega seotud kuritegude pärast, mis pandi toime COVID-19 pandeemia ajal ja mille tagajärjel hakati teatavaid eriti vähekaitstud isikuid häbimärgistama;

25.  peab kahetsusväärseks, et kõikjal ELis õhutavad valitsused ja erakonnad poliitilises teabevahetuses vaenu üha rohkem; kutsub liikmesriike üles mõista karmilt hukka kõikidel tasanditel ja kõikides meediakanalites poliitikute ja ametiisikute toime pandud vaenukuriteod ja vaenu õhutamise ning patuoinaste otsimise ja määrama nende tegude eest karistuse, sest otseselt sellise tegevuse tagajärjel muutuvad vaen ja vägivald ühiskonnas tavapäraseks ja sagedasemaks, ning kutsub liikmesriike üles hoiduma valitsuse teabevahetuses diskrimineerivast ja vaenuõhutavast kõnemaneerist, sest see on ühiskonnale kahjulik; rõhutab, et karistused peaksid tingimata olema kooskõlas rahvusvaheliste väljendusvabaduse standarditega; nõuab liikmesriikidelt peale selle, et nad seaduste piires kindlustaksid ja soodustaksid väljendusvabadust, sh loominguvabadust, mis on elujõulise demokraatliku arutelu jaoks väga tähtis; rõhutab, et rassistlikud ja ksenofoobsed avaldused ei kuulu väljendusvabaduse alla;

26.  kordab, et kutsub liikmesriike üles võtma ja jõustama vaenu õhutamise ja vaenukuritegude ennetamiseks, hukkamõistmiseks ja tõrjumiseks lisameetmeid, et võidelda vaenu ja vägivalla õhutamisega nii internetis kui ka väljaspool seda, ning tagama, et õiguskaitseasutused kasutavad vaenukuritegude registreerimiseks tõhusaid tavasid, mis põhinevad rassismi, ksenofoobia ja muus vormis sallimatusega võitlemise ELi kõrgetasemelise töörühma poolt heakskiidetud põhimõtetel;

27.  rõhutab, et internetis õhutatakse vaenu viimastel aastatel üha enam, sest üksikisikud ja häireid tekitavad osalised kasutavad vaenuõhutava teabe levitamiseks ära veebiplatvormide mõjujõudu; rõhutab, et see kahjustab kollektiivset avalikku huvi, sest kahjulik sisu õõnestab üksteist austavat ja ausat avalikku arutelu ning ohustab avalikku turvalisust, kuna internetis vaenu õhutamine võib õhutada vägivalda ka reaalmaailmas;

28.  juhib tähelepanu sellele, et vaenu õhutamise ja diskrimineerimise vastu võitlemise õigusraamistikku tuleks tugevdada; kordab oma nõudmist, et sel eesmärgil lõpetataks horisontaalse diskrimineerimisvastase direktiivi üle peetavate läbirääkimiste blokeerimine;

29.  kordab, et kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma meetmeid, millega suurendada avalikes kohtades ja internetis naiste julgeolekut, tegeleda esilekerkivate soolise vägivalla vormidega, nagu küberahistamine ja kiusamine internetis, ning võtma sellise vägivalla ohvrite abistamiseks kasutusele terviklikud mehhanismid;

30.  kordab, et kutsub komisjoni ja nõukogu üles hakkama rakendama Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 sätestatud üleminekuklauslit, et lisada naiste- ja tütarlastevastane vägivald ning muud soopõhise vägivalla vormid (sealhulgas kübervägivald) Euroopa Liidu poolt tunnistatud kuritegude loetellu;

31.  võtab teadmiseks komisjoni edendatava, internetis leviva vihakõne vastase võitluse tegevusjuhendi ja selle viienda hindamisvooru, mille käigus selgus, et IT-ettevõtjad kõrvaldavad ebaseaduslikest vaenu õhutamise materjalidest, millest neile on teatatud, keskmiselt 71 %; tuletab meelde, et tegevusjuhendi hindamisse ja läbivaatamisse tuleks kaasata ajakirjanikud ja kodanikuühiskonna organisatsioonid ning et käitumisjuhendit järgivad IT-ettevõtjad vaatavad kõrvaldamistaotlused läbi üksnes vastavalt oma tingimustele ja ühenduse suunistele; rõhutab, et eraettevõtetele on jäetud suur vabadus otsustada, mis on ebaseaduslik; ergutab kõiki sotsiaalmeedia platvorme haldavaid ettevõtteid tegevusjuhendit järgima;

32.  juhib tähelepanu sellele, et liikmesriigid peavad kõigi asjakohaste vahenditega tagama, et meedias, sealhulgas veebi- ja sotsiaalmeedias ega reklaamis ei õhutataks ühegi isiku ega isikute rühma vastu suunatud vägivallale ega vihkamisele, millel võib olla otsene mõju nende isikute osalemisele kodanikuühiskonnas; kordab, et kutsub komisjoni, liikmesriike ja sotsiaalmeediaettevõtjaid üles võtma koostöös kodanikuühiskonna organisatsioonidega meetmeid, millega takistada internetis rassismi, ksenofoobia, LGBTI-foobia ja usutunnistusega seotud vaenu levikut; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles koguma vaenu õhutamise ja vaenukuritegude ulatuse kohta usaldusväärsemaid andmeid;

33.  väljendab muret selle pärast, et ohvrid annavad vaenukuritegudest teada harva, sest kaitse on ebapiisav, ametivõimud ei ole suutelised juurdlusi nõuetekohaselt läbi viima ja lõpetama liikmesriikides olukorda, kus vaenukuritegude eest karistust ei määrata; kutsub liikmesriike üles arendama välja ja levitama tööriistu ja mehhanisme, mille abil anda vaenukuritegudest ja vaenu õhutamisest teada, ning tagada, et iga väidetava vaenukuriteo või vaenuõhutuse juhtumit uuritaks ja menetletaks korrektselt ning teo toimepanijate üle peetakse kohut;

Desinformatsioon ja platvormide roll

34.  märgib, et desinformatsiooni leviku ja välissekkumise probleemi on mõjutanud ka uus digitehnoloogia ja sotsiaalmeedia, mille tulemusel on veebiplatvormid hakanud mõjutama uudiste ja muu meediasisu avaldamist, levitamist ja propageerimist; kordab, et tunneb muret sellepärast, et desinformatsioon võib ohustada teabevabadust, väljendusvabadust, demokraatlikku arutelu, meedia sõltumatust ja rahvatervist; rõhutab, et desinformatsiooni vastu võitlemise meetmetes tuleks keskenduda sellele, et soodustada kvaliteetse ajakirjanduse toetamise abil arvamuste paljusust, pakkudes usaldusväärset, faktipõhist ja tõendatud teavet, ning tagada meediakirjakoskus, ning et kõigi selliste meetmetega tuleb teabevabadust ja väljendusvabadust kindlustada;

35.  nõuab, et veebiplatvormid ja õiguskaitseasutused teeksid tihedamat koostööd, et piirata vaenu ja vägivalda õhutavate avalduste levikut; rõhutab, et ebaseadusliku sisu kontrollimatu leviku takistamiseks tuleb selline sisu kiiresti eemaldada; märgib aga, et veebiplatvormid ei saa ega tohi muutuda eratsensuuriorganiteks ning et veebiplatvormide poolt ebaseadusliku sisu kõrvaldamise suhtes tuleb kohaldada kaitsemeetmeid, sh liikmesriikide kohtute kontrolli, et kaitsta väljendusvabadust, sh loominguvabadust, õigust vabale ja sõltumatule teabele ning kodanike põhiõigusi üldiselt; tuletab meelde, et veebiplatvormid on osa avalikust sfäärist veebis, kus toimuvad avalikud arutelud; kutsub komisjoni üles tagama platvormidele põhiõiguste ja sõnavabaduse austamiseks kaitsemeetmeid;

36.  tuletab meelde, et erakonnad ning era- ja avaliku sektori üksused kasutavad poliitilist profiilianalüüsi, desinformatsiooni ja teabega manipuleerimist sageli, ning kordab, et on mures selle pärast, et kõigi suuremate riiklike ja ELi valimiste eel ilmub pidevalt tõendeid sekkumise kohta, mis sageli viitavad välismõjule, kusjuures suur osa sekkumisjuhtumitest on kasulik ELi-vastastele ja populistidest kandidaatidele ning selle eesmärk on vastandada ja kaotada ideoloogiline pluralism ning see on mõeldud teatavate vähemuste ja vähekaitstud rühmade mõjutamiseks; juhib tähelepanu sellele, et kolmandate poolte sekkumise vastu võitlemine saab Euroopa väärtuste ja demokraatia kaitse jaoks olema väga tähtis; rõhutab seoses COVID-19 põhjustatud hädaolukorraga, et paremäärmuslased, populistid ja poliitikud on pandeemiaga seotud desinformatsiooni ja kõmulisi meediakajastusi ühtlasi ära kasutanud vähemusrühmade vastu ja immigratsioonivastasusele kaasa aitamiseks, mille tagajärjel on sagenenud rassismi ja ksenofoobiaga seotud vaenu õhutamine ja diskrimineerimine;

37.  juhib tähelepanu sellele, et väärinfo ja desinformatsiooni eri vormid ning muud teabemanipulatsiooni vormid, muuhulgas need, mis on seotud COVID-19 pandeemiaga, levivad endiselt kogu maailmas, nende sihtrühm on sageli kõige vähem kaitstud kogukonnad ning neil võivad olla kahjulikud tagajärjed avalikule julgeolekule, tervishoiule ja tõhusale kriisiohjamisele; on seisukohal, et selliste desinformatsioonikampaaniate eesmärk on kahjustada demokraatlikku protsessi ja kodanike usaldust liikmesriikide demokraatlike institutsioonide vastu; peab 10. juuni 2020. aasta ühisteatist „Võitlus COVID-19 kohta levitatava väärinfoga“ kiiduväärseks; tuletab meelde, et kõik desinformatsiooniga võitlemise meetmed, sealhulgas COVID-19 põhjustatud hädaolukorras võetud meetmed, peavad olema vajalikud, proportsionaalsed, läbipaistavad, ajutised ja nende üle tuleb teha korrapärast järelevalvet, vältides kaldumist avaliku monopoli või teabeallikate kontsentreerumise suunas ning need ei tohi mingil juhul takistada ajakirjanikke ega meediaosalisi oma tööd tegemast ega tuua kaasa sisu põhjendamatut eemaldamist ega sellisele sisule juurdepääsu blokeerimist internetis; taunib seda, et teatavad veebiplatvormid eemaldavad või tsenseerivad COVID-19 pandeemiaga seotud sisu, sh ajakirjanduslikku sisu, läbipaistmatute tingimuste alusel, mis piirab tarbetult väljendusvabadust; rõhutab, et selliste meetmete tagajärjel võidakse takistada või piirata tähtsa rahvatervisealase teabe kättesaamist; rõhutab, et kui pandeemiaga seotud teavet püütakse kriminaliseerida, võib tekkida usaldamatus institutsionaalse teabe suhtes ning see võib viivitada usaldusväärse teabe kättesaamist ning avaldada väljendusvabadusele piiravat mõju;

38.  mõistab hukka vandenõuteooriad ja avaliku sektori rahastatud desinformatsioonikampaaniad, mille eesmärk on diskrediteerida ELi ja anda üldsusele ELi eesmärkide ja tegevuse kohta eksitavat teavet; kutsub komisjoni üles avalikult hukka mõistma ja ümber lükkama valesid ja desinformatsiooni, mida liikmesriikide ametiasutused ELi kohta levitavad, ning avaldama kodanike teavitamiseks faktipõhise teabe ja seda levitama;

39.  väljendab heameelt selle üle, et komisjon on teinud algatuse esitada Euroopa demokraatia tegevuskava, mille eesmärk on võidelda desinformatsiooni vastu ja kohaneda muutuvate ohtude ja manipuleerimistega ning toetada vaba ja sõltumatut meediat; rõhutab seoses sellega, et väljendusvabaduse, seahulgas vaba, sõltumatu ja majanduslikult elujõulise meedia, loominguvabaduse, põhiõigusi puudutava sisu ja demokraatliku arutelu kaitsmine ning vaenuõhutamise ja desinformatsiooni vastu võitlemine on ELis õigusriigi ja demokraatia kaitsmisel peamisi tegureid; märgib murega, et vastavalt üleilmse desinformatsiooni indeksi (GDI) uuringule teenivad ELis desinformatsiooni levitavad veebilehed igal aastal rohkem kui 70 miljonit eurot reklaamitulu; rõhutab, et väga täpselt sihitud reklaamil põhinevad ärimudelid võivad olla kahjulikud; kinnitab, et isikuandmete kaitse üldmääruses(30) on sätestatud üksikisikute õigus sellele, et nende suhtes ei kohaldataks laialdast veebipõhist jälgimist veebisaitidel ja rakendustes; kutsub komisjoni üles jätkama digiplatvormidega sellega seoses koostööd ja suurendama pingutusi selliste tavade keelustamiseks, strateegilise, desinformatsiooni automatiseeritud võimendamise (milleks kasutatakse veebis roboteid ja võltsitud kasutajaprofiile) vastu võitlemiseks ning veebireklaamide rahastamist ja levikut puudutava läbipaistvuse suurendamiseks; kutsub peale selle kõiki veebiplatvorme üles tagama, et nende otsingufunktsioonide aluseks olevad algoritmid ei põhineks peamiselt reklaamil; nõuab, et loodaks digitaalõiguste ja põhiõigustega seotud eri sidusrühmadest koosnev eksperdirühm, mis hõlmaks sõltumatut meediat, digitaalsete õiguste ja inimõigustega tegelevaid valitsusväliseid organisatsioone, et aidata komisjoni ja ELi institutsioone üldiselt;

40.  peab kiiduväärseks Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskuse (EDMO) projekti algatamist, mis tõstab veebis leviva desinformatsiooni kohta kättesaadavate teaduslike teadmiste taset, edendab ELi teabekontrolli teenuste turu arengut ning toetab piiriülese ja sektoritevahelise teaduritest ja faktikontrollijatest koosneva kogukonna loomist, mis teeb sidusrühmadega koostööd, et tuvastada, analüüsida ja paljastada võimalikud desinformatsiooniga seotud ohud, näiteks seoses COVID-19ga;

41.  tuletab komisjonile ja liikmesriikidele ning erasektorile, eelkõige veebiplatvormidele, ja kodanikuühiskonnale tervikuna meelde, et desinformatsiooniga võitlemisel on vaja võtta ühismeetmeid; rõhutab, et veebiplatvormidel peaks desinformatsiooni tuvastamisel ja sellega võitlemisel olema tähtsaimaid rolle; tunnistab, et vabatahtlikud meetmed, mida teatavad teenuseosutajad ja platvormid on desinformatsiooni, ebaseadusliku sisu ning välisriikide ELi valimisprotsessidesse sekkumise vastu võitlemiseks võtnud, on olnud paljulubavad ja vajalikud, kui siiski ebapiisava mõjuga; rõhutab, et veebiplatvormid ei suuda praegu selle vahetu ohu tõkestamiseks vajalikku vastutust võtta;

42.  rõhutab, et veebiplatvormide tegevuse tõhusust desinformatsiooni vastu võitlemisel saab hinnata ainult siis, kui hindamine viiakse läbi täieliku läbipaistvusega ja selle käigus jagatakse asjakohaseid andmeid; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon hindaks kõiki võimalikke meetmeid, millega kohustada veebiplatvorme võitlema desinformatsiooni leviku vastu tõhusalt, läbipaistvalt ja vastutustundlikult, ning jagaks asjakohaseid andmeid; kutsub komisjoni üles kaaluma sanktsioone veebiplatvormidele, kes seda ei tee; loodab, et seda võetakse arvesse Euroopa demokraatia tegevuskavas ja digiteenuste õigusaktis;

43.  rõhutab sellega seoses, et kui veebisisu eemaldatakse ilma kohtumääruseta, milles kinnitatakse, et sisu on ebaseaduslik, on sellel väljendus- ja teabevabadusele suur mõju; nõuab, et korrapäraselt hinnataks, milline mõju on teenuseosutajate ja platvormide poolt desinformatsiooni vastu võitlemiseks võetud vabatahtlikel meetmetel; rõhutab, et liikmesriigid on kohustatud põhiõigusi austama, kaitsma ja tagama, ning palub hinnata kõiki võimalusi, kuidas kaitsta ja teostada õigust teabele ja osalemisele; kutsub komisjoni üles tegema sellega seoses ettepanekut veebiplatvormide suhtes selliste ELi reeglite kehtestamiseks, mille eesmärk on ühtlasi võidelda tavade vastu, millega valitsused seavad väljendusvabadusele tarbetuid piiranguid; rõhutab, et automatiseeritud vahendite kasutamine sisu modereerimiseks võib väljendus- ja teabevabaduse ohtu seada ning ELi digitaalpoliitikas ja -strateegias tuleb ette näha asjakohased õiguskaitsevahendid ja kaitsemeetmed, mis on täielikult kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni asjakohaste sätetega;

44.  on seisukohal, et desinformatsiooni käsitlevat ELi tegevusjuhendit saaks tugevdada, kui kehtivate kohustuste täitmise järele valvataks paremini, kui veebiplatvormid esitaksid teavet ja andmeid läbipaistvalt ja liigiti ning kui kehtivaid kohustusi laiendada; on seisukohal, et edaspidi võiks lähtuda kaasreguleerimisest, mille puhul võetakse kogu aeg arvesse digitaalvaldkonna arengut;

45.  innustab sotsiaalmeediaettevõtteid ja veebiplatvorme uurima, kuidas saaks teha kättesaadavaks vahendid, mille abil saavad kasutajad võimalikust desinformatsioonist teada anda ja seda märgistada, et olukorda saaks kiiresti parandada ning sõltumatud ja erapooletud kolmandast isikust faktikontrollimise organisatsioonid teabe üle vaadata, kuid samal ajal tuleb vältida selliste vahendite kuritarvitamist; rõhutab, et veebiplatvormid peaksid tegema liikmesriikide ja ELi institutsioonidega koostööd, et desinformatsiooni ja välissekkumist oleks lihtsam hinnata ja teo toimepanijaid hõlpsam kindlaks teha;

Meediapädevus

46.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama jõupingutusi, et tugevdada hariduspoliitikat, millega edendatakse meedia- ja infopädevust, õpetatakse kodanikke kriitiliselt mõtlema ja aidatakse neil desinformatsiooni ära tunda; rõhutab, et propaganda, desinformatsiooni ja manipuleerimise vastu tõhusaks võitlemiseks tuleb tugevdada vastupanuvõimet, suurendada teadlikkust ja parandada haridust ning selleks tuleb üleriigilistes ja kohalikes meediaväljaannetes tagada toimetuse sõltumatus ning arendada meediapädevuse projekte; on seisukohal, et selleks, et ühiskond suudaks sellistele ohtudele digiruumis paremini vastu panna, on vaja järjepidevat meediapädevuse õppekava ja pingutusi kõigis vanuserühmades; kutsub sellega seoses komisjoni üles tegema liikmesriikide ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega tihedat koostööd, et töötada teabe-, meedia- ja andmepädevuse õppekavad välja; rõhutab, et meediapädevus on kodanike jaoks üha olulisem ja vajalikum oskus; juhib tähelepanu sellele, et laiema üldsuse ja võimalikult paljude vanuserühmadeni jõudmiseks tuleb meediapädevusega seotud algatusi levitada sotsiaalmeedia platvormide kaudu ning see puudutab muuhulgas eakatele ja kõige vähem kaitstud rühmadele mõeldud tõhusaid meediapädevuse strateegiaid; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles ühtlasi edendama programme ja meetmeid, mille eesmärk on suurendada ajakirjanike ja meediasektori osaliste meedia- ja uudistepädevust ning arendada kriitilist ja teadlikku IKT kasutamist ning mille hulka kuuluvad näiteks kampaaniad, millega suurendatakse teadlikkust digiruumis kehtivate õiguste ja võimalike ohtude kohta; rõhutab, et tuleb välja töötada kõikehõlmav ELi meediapädevuse strateegia, ning kutsub komisjoni üles suurendama sellealaseid jõupingutusi; rõhutab, et meediapädevuse edendamises ja vaenuõhutuse leviku pidurdamisele kaasa aitamises on tähtsaim roll kodanikuühiskonna organisatsioonidel; tuletab meelde, et programmides, mille raames kasutatakse vaenukuritegude ja vaenuõhutuse vastu võitlemiseks tõhusaid strateegiaid, keskendutakse koostööle, teabevahetusele, konfliktide lahendamisele, probleemide lahendamisele, vahendamisele ja eelarvamuste teadvustamisele;

47.  nõuab tungivalt, et komisjon suurendaks jõupingutusi, et eraldada meediapädevuse programmidele ELi eelarvest rohkem raha, ning osaleks aktiivselt usaldusväärse, faktidel põhineva ja kontrollitud väidetest koosneva teabe edendamises, tõhustades meedialevikanaleid, et parandada sellise teabe kättesaadavust; kutsub liikmesriike üles täielikult rakendama läbivaadatud audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi sätteid, mille kohaselt nõutakse liikmesriikidelt meediapädevuse edendamist ja arendamist;

48.  innustab komisjoni pakkuma tuge haridusprogrammide täiendamiseks kõigis liikmesriikides, mitte ainult meediapädevuse, vaid laiema kodanikuhariduse mõttes, mis hõlmab ka teadmisi demokraatlike väärtuste ja inimõiguste kohta, et desinformatsioonist ja propagandast teataks rohkem;

49.  rõhutab, et kohalikud ja kogukonna meediaorganisatsioonid on peamised üksused, mille kaudu propageerida, luua ja levitada teavet kohalike ja vähemuste korraldatud kunsti- ja kultuuriürituste kohta; on seisukohal, et need on olulised, et Euroopas säiliks meedia mitmekesisus ja mitmekultuuriline keskkond; on seisukohal, et kogukonna meediaväljaanded tuleks sidusrühmadena kaasata ka ajakirjanduse ja meediapädevuse edendamiseks mõeldud ELi programmidesse, ning kutsub liikmesriike üles pakkuma neile piisavat tuge, tagades, et nad saaksid täita oma hariduslikku ja kultuurilist rolli;

50.  nõuab, et ELi institutsioonid tagaksid, et üldsust puudutavate hädaolukordade, nt pandeemiate korral oleks teabevahetus kõigis ametlikes keeltes parem ja ennetavam, et ELi kodanikele oleks kättesaadav täpne, kasutusmugav ja kontrollitud teave;

o
o   o

51.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 305, 26.11.2019, lk 17.
(2) ELT L 95, 15.4.2010, lk 1.
(3) ELT L 303, 28.11.2018, lk 69.
(4) ELT L 328, 6.12.2008, lk 55.
(5) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0054.
(6) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0014.
(7) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0101.
(8) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0103.
(9) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0080.
(10) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0031.
(11) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0021.
(12) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0328.
(13) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0032.
(14) ELT C 390, 18.11.2019, lk 19.
(15) ELT C 433, 23.12.2019, lk 31.
(16) ELT C 238, 6.7.2018, lk 57.
(17) ELT C 324, 27.9.2019, lk 392.
(18) ELT C 41, 6.2.2020, lk 64.
(19) ELT C 390, 18.11.2019, lk 111.
(20) ELT C 369, 11.10.2018, lk 11.
(21) ELT C 346, 27.9.2018, lk 29.
(22) ELT C 331, 18.9.2018, lk 135.
(23) ELT C 263, 25.7.2018, lk 82.
(24) ELT C 356, 4.10.2018, lk 5.
(25) ELT C 215, 19.6.2018, lk 162.
(26) ELT C 208, 10.6.2016, lk 89.
(27) Rahvusvaheline Naiste Meedia Sihtasutus, „Global Report on the Status of Women in the News Media“, 2011.
(28) Vt The Economist, „The newspaper industry is a battering“, 18. aprill 2020, ja News Media Europe, „COVID-19 and the news media: journalism always comes at a cost“, 24. märts 2020.
(29) Euroopa Inimõiguste Kohtu 23. aprilli 1992. aasta otsus kohtuasjas nr 11798/85, punkt 46.
(30) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).


Euroopa uus tööstusstrateegia
PDF 193kWORD 74k
Euroopa Parlamendi 25. novembri 2020. aasta resolutsioon Euroopa uue tööstusstrateegia kohta (2020/2076(INI))
P9_TA(2020)0321A9-0197/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikleid 9, 151, 152 ja artikli 153 lõikeid 1 ja 2, samuti selle artiklit 173, milles käsitletakse ELi tööstuspoliitikat ja osutatakse muu hulgas liidu tööstuse konkurentsivõimele,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 14, 27 ja 30,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut ja Euroopa Liidu lepingut, eelkõige selle artikli 5 lõiget 3 ja sellele lisatud protokolli nr 2 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,

–  võttes arvesse ELi lepingu artikli 3 lõiget 3, milles viidatakse siseturule, säästvale arengule ja sotsiaalsele turumajandusele,

–  võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sammast,

–  võttes arvesse 11. juunil 2020 avaldatud digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi tulemusi,

–  võttes arvesse komisjoni 2. juuni 2020. aasta dokumenti farmaatsiastrateegia tegevuskava kohta – patsientide õigeaegne juurdepääs taskukohastele ravimitele,

–  võttes arvesse komisjoni 27. mai 2020. aasta teatist „Euroopa võimalus: parandame vead ja teeme ettevalmistusi järgmise põlvkonna jaoks“ (COM(2020)0456),

–  võttes arvesse komisjoni 27. mai 2020. aasta teatist pealkirjaga „Komisjoni 2020. aasta kohandatud tööprogramm“ (COM(2020)0440),

–  võttes arvesse komisjoni 19. veebruari 2020. aasta teatist „Euroopa andmestrateegia“ (COM(2020)0066),

–  võttes arvesse komisjoni 19. veebruari 2020. aasta valget raamatut „Tehisintellekt: Euroopa käsitus tipptasemel ja usaldusväärsest tehnoloogiast“ (COM(2020)0065),

–  võttes arvesse komisjoni 19. veebruari 2020. aasta aruannet selle kohta, milline on tehisintellekti, asjade interneti ja robootika mõju ohutusele ja vastutusele (COM(2020)0064),

–  võttes arvesse oma 15. mai 2020. aasta resolutsiooni järgmise mitmeaastase finantsraamistiku, omavahendite ja majanduse taastamise kava kohta(1),

–  võttes arvesse komisjoni 2020. aasta kevadprognoosi Euroopa majanduse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu eesistuja 23. aprilli 2020. aasta järeldusi pärast Euroopa Ülemkogu liikmete videokonverentsi,

–  võttes arvesse oma 17. aprilli 2020. aasta resolutsiooni ELi kooskõlastatud meetmete kohta võitluses COVID-19 pandeemia ja selle tagajärgede vastu(2),

–  võttes arvesse komisjoni ja kõrge esindaja 8. aprilli 2020. aasta ühisteatist ELi üleilmse tegevuse kohta seoses COVID-19ga (JOIN(2020)0011),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu eesistuja 17. märtsi 2020. aasta järeldusi pärast Euroopa Ülemkogu liikmete videokonverentsi seoses COVID-19ga,

–  võttes arvesse komisjoni 13. märtsi 2020. aasta teatist „Euroopa koordineeritud majanduslikud meetmed COVID-19 puhangule reageerimiseks“ (COM(2020)0112),

–  võttes arvesse komisjoni 11. märtsi 2020. aasta teatist „Uus ringmajanduse tegevuskava – Puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel“ (COM(2020)0098), nõukogu 4. oktoobril 2019 toimunud 3716. koosolekul vastu võetud järeldusi teemal „Rohkem ringlust – üleminek kestlikule ühiskonnale“ (12791/19) ja 2. detsembri 2015. aasta teatist pealkirjaga „ELi ringmajanduse loomise tegevuskava“ (COM(2015)0614),

–  võttes arvesse komisjoni 10. märtsi 2020. aasta teatist „Euroopa uus tööstusstrateegia“ (COM(2020)0102),

–  võttes arvesse komisjoni 10. märtsi 2020. aasta teatist „VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks“ (COM(2020)0103),

–  võttes arvesse komisjoni 4. märtsi 2020. aasta ettepanekut võtta vastu määrus, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimaseadus) (COM(2020)0080),

–  võttes arvesse komisjoni 19. veebruari 2020. aasta teatist „Euroopa digituleviku kujundamine“ (COM(2020)0067),

–  võttes arvesse komisjoni tööprogrammi 2020 „Liit, mis seab kõrgemad sihid“ (COM(2020)0037),

–  võttes arvesse oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni Euroopa rohelise kokkuleppe kohta(3),

–  võttes arvesse komisjoni 14. jaanuari 2020. aasta teatist „Kestliku Euroopa investeerimiskava“ (COM(2020)0021),

–  võttes arvesse komisjoni 28. novembri 2019. aasta aruannet pealkirjaga „Masterplan for a Competitive Transformation of EU Energy-Intensive Industries - Enabling a Climate-neutral Circular Economy by 2050“(ELi energiamahukate tööstusharude konkurentsivõimelise ümberkujundamise üldkava 2050. aastaks kliimaneutraalse ringmajanduse loomiseks) (energiamahukate tööstusharude kõrgetasemelise töörühma aruanne),

–  võttes arvesse oma 18. detsembri 2019. aasta resolutsiooni õiglase maksustamise kohta globaalses digitaalmajanduses: BEPS 2.0(4),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 12. detsembri 2019. aasta järeldusi (EUCO 29/19),

–  võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 20. juuni 2019. aasta järeldusi ELi uue strateegilise tegevuskava 2019–2024 kohta (EUCO 9/19),

–  võttes arvesse järeldusi tulevase ELi tööstuspoliitika strateegia kohta, mille nõukogu võttis vastu oma 29. novembril 2018 toimunud 3655. istungil (14832/2018),

–  võttes arvesse komisjoni 22. mai 2018. aasta teatist „Uus Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava“ (COM(2018)0267),

–  võttes arvesse komisjoni 13. septembri 2017. aasta teatist „Investeerimine aruka, innovatiivse ja jätkusuutliku tööstuse nimel. Uus ELi tööstuspoliitika strateegia“ (COM(2017)0479),

–  võttes arvesse oma 5. juuli 2017. aasta resolutsiooni ELi ambitsioonika tööstusstrateegia kui Euroopa majanduskasvu, tööhõive ja innovatsiooni seisukohalt strateegilise prioriteedi väljatöötamise kohta(5),

–  võttes arvesse oma 1. juuni 2017. aasta resolutsiooni Euroopa tööstuse digiteerimise kohta(6),

–  võttes arvesse komisjonile esitatud suuliselt vastatavat küsimust ELi ambitsioonika tööstusstrateegia kui Euroopa majanduskasvu, tööhõive ja innovatsiooni seisukohalt strateegilise prioriteedi väljatöötamise kohta (O-000047/2017),

–  võttes arvesse oma 19. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni ettevalmistuste kohta digitaalse ühtse turu aktiks(7),

–  võttes arvesse komisjoni 19. aprilli 2016. aasta teatist „Euroopa tööstuse digitaliseerimine. Kuidas kasutada ühtse digitaalse turu kõiki võimalusi“ (COM(2016)0180),

–  võttes arvesse Pariisi kokkulepet, mille Euroopa Parlament ratifitseeris 4. oktoobril 2016,

–  võttes arvesse oma 5. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni Euroopa taasindustrialiseerimise poliitika vajalikkuse kohta hiljutiste Caterpillari ja Alstomi juhtumite valguses(8),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 15. detsembri 2016. aasta ja 23. juuni 2017. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse oma 13. detsembri 2016. aasta resolutsiooni ELi sidusa kultuuri- ja loomemajanduse poliitika kohta(9),

–  võttes arvesse nõukogu järeldusi tööstuse konkurentsivõime tegevuskava kohta, Euroopa tööstuse digitaliseerimise kohta ning digitaalse ühtse turu tehnoloogiate ja avalike teenuste moderniseerimise paketi kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 14. oktoobri 2015. aasta teatist „Kaubandus kõigile: vastutustundlikuma kaubandus- ja investeerimispoliitika poole“ (COM(2015)0497),

–  võttes arvesse oma 15. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni Euroopa taasindustrialiseerimise kohta konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse edendamiseks(10),

–  võttes arvesse komisjoni 22. jaanuari 2014. aasta teatist „Euroopa tööstuse taassünd“ (COM(2014)0014),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 22. mai 2013. aasta ja 22. märtsi 2019. aasta järeldusi (EUCO 1/19),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, regionaalarengukomisjoni ning õiguskomisjoni arvamusi,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni kirja,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A9-0197/2020),

A.  arvestades, et Euroopa Liit vajab hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalsuse eesmärgile vastavat uut tööstusstrateegiat, mis loob tingimused uuendusliku, kaasava, vastupanuvõimelise ja digiteeritud ühiskonna väljaarendamiseks ning aitab olulisel määral tagada Euroopa tööstuste globaalse konkurentsivõime; arvestades, et selle strateegiaga tuleks säilitada kõrge tööhõive tase ja kvaliteetsed töökohad, kedagi kõrvale jätmata; arvestades, et selline strateegia peab tagama kaksikülemineku Euroopa tööstusbaasile, mis on kaasaegne, digiteeritud, taastuvate energiaallikate täielikku potentsiaali ära kasutav, väga energia- ja ressursitõhus ning kliimaneutraalne; arvestades, et strateegiaga tuleks tugevdada ka Euroopa juhtpositsiooni maailmas ja vähendada liidu sõltuvust muust maailmast strateegilistes väärtusahelates, mitmekesistades ja muutes need kestlikumaks, vältides Euroopa tööstuse ümberpaigutamist ning säilitades samal ajal avatud turu;

B.  arvestades, et COVID-19 pandeemia ja selle tagajärjed on põhjustanud Euroopas enneolematu majanduslanguse, mis võib süvendada ebavõrdsust ja sotsiaalseid pingeid liidus, eriti kõige haavatavamate kodanike seas;

C.  arvestades, et tööstuse konkurentsivõime ja kliimapoliitika tugevdavad teineteist ning uuendusliku ja kliimaneutraalse taasindustrialiseerimisega luuakse kohalikke töökohti ja tagatakse Euroopa majanduse konkurentsivõime; sellist lähenemisviisi tuleks rakendada kõigis poliitikavaldkondades, mis on seotud rohe- ja digipöördega;

D.  arvestades, et liit peab vabastama teatavate sotsiaalsete rühmade, sealhulgas noorte, rändajate, eakate ja naiste kasutamata ettevõtluspotentsiaali ning peab selle nende seas täielikult välja arendama; arvestades, et liidu tööstusstrateegia võiks olla võimalus edendada alaesindatud või ebasoodsas olukorras olevate rühmade ettevõtluskultuuri ning võimaldada neil täielikult digi- ja rohepöördele kaasa aidata;

E.  arvestades, et COVID-19 pandeemia ja sellest tingitud enneolematu majanduslangus on mõjutanud kõiki majandussektoreid, eriti VKEsid, kusjuures mõnede sektorite tegevus on isegi täielikult seiskunud; arvestades, et sellega seoses ei saavutata tavapärase äritegevuse abil kiiret ja õiglast taastumist ning kõigis tulevikku suunatud tööstusstrateegiates tuleks alustada tööstuse taastumise ja pikaajalise globaalse konkurentsivõime käsitlemisest, eriti majanduskasvu sektorites ja valdkondades, mida COVID-19 liikumispiirangud on kõige rängemini mõjutanud;

F.  arvestades, et majanduslanguse üleelamiseks võetud uued võlad tõenäoliselt nõrgendavad ettevõtjate finantsstruktuuri, mis tähendab lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis aeglast majanduskasvu ning investeerimissuutlikkuse puudumist kaksiküleminekul majandusele, mis on nii digiteeritud kui ka kliimaneutraalne, ressursitõhus ja ringluspõhine;

G.  arvestades, et sellistes tingimustes nõuab liit tööstusstrateegiat, mis koosneb kahest erinevast etapist, millest ühes keskendutakse taastumisele ning teises ülesehitamisele ja vastupanuvõime suurendamisele; arvestades, et majanduse elavdamine peaks põhinema tugeval sotsiaalsel ja keskkonnasäästlikul lähenemisviisil ning sellega tuleks toetada tööstuse ülesehitamist eduka digiteerimise ja rohepöörde suunas, kusjuures nende muutustega kaasneb kvalifitseeritud tööjõu suurenemine ning tagatakse aus ja õiglane üleminek;

H.  arvestades, et Euroopa tööstussektor on tihedalt läbi põimunud ning liikmesriikide vahel on tugev vastastikune suhe ja eri suurusega ettevõtjate puhul järgitakse erisuguseid lähenemisviise; arvestades, et sellest tulenevalt on Euroopa üleilmse konkurentsivõime ja kestlikkuse suurendamisel edukam koordineeritud Euroopa poliitika, millega tagatakse, et kasu saavad kõik tootmisahelas osalejad, alates suurettevõtjatest kuni VKEdeni;

I.  arvestades, et liit peaks jätkama nii mitmepoolsete kui ka kahepoolsete laiaulatuslike kaubanduslepingute sõlmimist; arvestades, et Euroopa tööstus oli juba enne COVID-19 kriisi teelahkmel, jäädes samal ajal liidu majanduse alustalaks ja andes tööd ligikaudu 32 miljonile inimesele, ning tema panus ELi SKPsse on viimase 20 aasta jooksul vähenenud 23 %-lt 19 %-le; arvestades, et praegu peab liit hakkama saama tiheda rahvusvahelise konkurentsiga ja seda mõjutavad sageli üha protektsionistlikumad kolmandate riikide kaubandusmeetmed, kus ei rakendata kõrgeid keskkonna- ega sotsiaalseid standardeid;

J.  arvestades, et Euroopa uus tööstusstrateegia peab tagama kaksikülemineku konkurentsivõimelisele ja kestlikule Euroopa tööstusbaasile; arvestades, et see ümberkujundamine annab Euroopale võimaluse ajakohastada oma tööstuslikke aluseid, säilitada ja ümber paigutada töökohti ning tähtsama tööstustootmise ning luua oskusi ja suutlikkust, mis on vajalikud kliimaseadusega seatud eesmärkide ja kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks tehtavate üleilmsete jõupingutuste tagamiseks;

K.  arvestades, et strateegias tuleb välja pakkuda vajalik õigusraamistik, et võimaldada kaksiküleminekut, samuti vajalikke taristuid ja rahalisi vahendeid, ning keskenduda energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttele, energia- ja ressursisäästule, taastuvenergiale ning null- ja vähese CO2-heitega energiatehnoloogiatele, ringlusele ja mittetoksilisusele;

L.  arvestades, et pärast COVID-19 kriisi on kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine endiselt üks suurimate probleemide hulgast ja need vajavad terviklikku ühist lähenemisviisi; arvestades, et ELi tööstusheited moodustavad olulise osa kogu Euroopa kasvuhoonegaaside (KHG) heitkogustest; arvestades, et energiamahukate tööstusharude CO2-heite vähendamine on endiselt üks suurimaid probleeme kliimaneutraalsuse saavutamise teel hiljemalt 2050. aastaks; arvestades, et kõik sektorid peaksid andma oma panuse liidu kliimaeesmärkide saavutamisse;

M.  arvestades, et COVID-19 kriis on tõstnud esile digitaalsete varade, sealhulgas ühenduvuse ja võrkude, aga ka digitaalsete oskuste olulist rolli vahenditena, mis võimaldavad töötajatel ja ettevõtetel kohandada oma ülesannete täitmise ja toimimise viisi eriolukorraga; arvestades, et digitaalse taristu vastupidavus ja töötajate digitaalsete oskuste täiendamine on prioriteetsed valdkonnad, mis puudutab Euroopa ettevõtjate, eriti VKEde konkurentsivõime suurendamist;

N.  arvestades, et liidu uues tööstusstrateegias tuleks keskenduda ühendatuse suurendamisele, digitaalsete kihtide täiustamisele, tööstuslikule asjade internetile, tehisintellektile, digitaalse pearaamatu tehnoloogiatele, ülijõudlusega ja kvantarvutusele; arvestades, et digitaalsektor aitab kaasa ka Euroopa rohelise kokkuleppe järgimisele ja tööstuslikule üleminekule kliimaneutraalsusele nii tehnoloogiliste lahenduste ja tööstusprotsesside optimeerimise allikana kui ka digitaalsektori enda energiatõhususe ja ringmajanduse tulemuslikkuse parandamise kaudu;

O.  arvestades, et liidu suveräänsus ja strateegiline autonoomia eeldavad sõltumatut ja konkurentsivõimelist tööstusbaasi ning ulatuslikke investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni, et arendada juhtpositsiooni võtmetehnoloogiate ja uuenduslike lahenduste osas ning tagada üleilmne konkurentsivõime; arvestades, et liidu tööstusstrateegia peaks sisaldama tegevuskava Euroopa tööstuste tarneahelate tugevdamiseks, lühendamiseks, kestlikumaks muutmiseks ja mitmekesistamiseks, et vähendada liigset tuginemist üksikutele turgudele ja suurendada nende vastupanuvõimet; arvestades, et välja tuleks töötada ka aruka tagasitoomise strateegia eesmärgiga tööstus Euroopasse tagasi tuua, samuti tootmist ja investeeringuid suurendada ning tööstustootmine liidu jaoks strateegiliselt olulistes sektorites ümber paigutada;

1.  on seisukohal, et üleminek sotsiaalselt, majanduslikult ja keskkonnaalaselt vastupanuvõimelisele ühiskonnale, strateegiline juhtpositsioon ja autonoomia ning hästi toimiv ühtne turg peaksid olema kõigi liidu strateegiate keskmes; on seetõttu veendunud, et tuleb luua täielikult toimiv ja tulevikku suunatud õigus- ja poliitikaraamistik, mis põhineb majanduse taastekava, meie kliima- ja digitaalsete püüdluste ning tõhusa tööstusstrateegia vahelise dünaamika mõistmisel, mis ühtlustab erinevaid lähenemisviise, sihte ja eesmärke; kutsub komisjoni üles kehtestama kõikehõlmava läbivaadatud tööstusstrateegia, millega tagatakse selge poliitikaraamistik ja õiguskindlus ning mille põhjal muu hulgas

   a) luuakse tingimused pikaajaliseks majanduskasvuks, parandatakse liidu innovatsioonipõhist jõukust ja üleilmset konkurentsivõimet ning saavutatakse kliimaneutraalsus;
   b) võetakse kasutusele asjakohased rahalised vahendid, sealhulgas meetmed majanduse taastamiseks;
   c) toetatakse ja hallatakse kaksiküleminekut (rohe- ja digipööre), säilitades ja luues kvaliteetseid töökohti;
   d) järgitakse Euroopa rohelist kokkulepet;
   e) tagatakse strateegilised väärtusahelad, need muudetakse kestlikumaks, neid mitmekesistatakse ja digiteeritakse, edendades ja toetades selleks ka eeskirjadel põhinevat rahvusvahelist kaubandust;
   f) tugevdatakse ettevõtlusvaimu, luuakse ettevõtjasõbralik keskkond, toetatakse VKEsid ja julgustatakse looma ja suurendama äriühinguid, sealhulgas idufirmasid;
   g) suurendatakse liidu strateegilist vastupanuvõimet ja autonoomiat, sealhulgas toorainete osas, ja tugevdatakse tehnoloogilist juhtpositsiooni;
   h) luuakse tingimused võrdseks arenguks ja julgustatakse seda kõigis liidu piirkondades, jätmata kedagi kõrvale;

2.  nõuab kaasavat tööstusstrateegiat, mille väljatöötamisse ja rakendamisse oleksid kaasatud kõik tööstuse ökosüsteemid, VKEd, piirkonnad, kogukonnad ja töötajad; on arvamusel, et tugev tööstusstrateegia aitab ületada võimalikke kahjustusi ja võimaldab kasutada kaksikülemineku loodud võimalusi; on veendunud, et liidu tööstuspoliitika peab saama tugineda tugevale sotsiaalsele sambale ja selle raames tuleb õigeaegselt tegeleda struktuurimuutuste sotsiaalsete tagajärgedega;

3.  peab hädavajalikuks investeerida aktiivsetesse tööturgudesse ning pakkuda majanduse vajadustele vastavaid haridus- ja koolitusprogramme; kutsub komisjoni üles töötama välja liidu poliitika, mis sobitaks traditsioonilistes tööstusharudes kaotatud töökohtade arvu nõudlusega tööjõu järele digiteerimist ja keskkonnasäästlikke muutusi püüdlevas tööstuses; julgustab komisjoni ja liikmesriike hõlbustama rahvastiku vähenemise ja vaesumise ohus olevate piirkondade majanduslikku ja sotsiaalset taaselustamist, pöörates erilist tähelepanu soolisele ebavõrdsusele, kuna neid uusi töökohti ei looda tõenäoliselt samades piirkondades, mis kaotaksid traditsioonilise tööstuse ja neid ei hõivaks samad töötajad;

4.  on seisukohal, et kõnealune kaksiküleminek on peamiselt fossiilkütuseid tarbivate valdkondade võimalus liikuda innovatsiooni eesliini ja kliimaneutraalsuse eesmärkidega kooskõlas oleva tootmissüsteemi suunas; kutsub seetõttu komisjoni üles tagama, et kõnealune üleminek soodustaks mitte kellegi kõrvale jätmise põhimõtte vaimus võrdsete ja sotsiaalselt õiglaste töökohtade loomise tingimusi, mis kuulub kokku Euroopa sotsiaalõiguste samba täieliku rakendamise, sotsiaalsete standardite ja elatustaseme parandamise ning heade töötingimuste tagamisega; rõhutab sellega seoses vajadust, et kaksiküleminekut kiirendavate meetmetega kaasneksid vastavad poliitikameetmed ja konkreetsed tegevused, mille eesmärk on kõrvaldada negatiivne mõju nii piirkondadele kui ka kõige haavatavamatele inimestele;

5.  rõhutab, et selleks tuleb keskenduda piirkondlikule ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele ning ümberkorralduste prognoosimisele ja juhtimisele, mis on kohandatud kohaliku tööturu eripäradele ja vajadustele, eesmärgiga saavutada mõjutatud piirkondade majanduse elavdamine, samuti töötuse vastu võitlemine ja riiklike investeeringute kasutamise edendamine ka pandeemiast eriti mõjutatud olulistes sektorites, et toetada kvaliteetseid töökohti kogu liidus; rõhutab töötajate osalemise tähtsust äriühingute haldamises ja juhtimises;

6.  nõuab tulevaste oskuste kogumi väljaselgitamist ja investeeringute suurendamist inimressurssidesse, haridusse, sihipärasesse koolitusse, oskuste täiendamisse ja elukestvasse õppesse, et pakkuda inimestele ja piirkondadele tulevikuperspektiive ja sissetulekuid, samuti varustada tööstust oskustöölistega; märgib, et konkurentsivõimeline tööstus sõltub suuresti kvalifitseeritud tööjõu värbamisest ja säilitamisest, kellel on olulised oskused äriühingute kestlikkuse ja digiteerimise valdkonnas, ning et seda tuleks toetada piisava rahastamisega programmist „Digitaalne Euroopa“ ja ühtse turu programmist;

7.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegutsema hariduspoliitika koordineerimise tugevdamiseks, tehes selleks ulatuslikke riiklikke investeeringuid kogu Euroopas; nõuab lisaks tungivalt, et komisjon moodustaks sidusrühmade eksperdirühma, kelle ülesandeks oleks tehisintellekti ja digitaalsete vahendite, eelkõige suurandmete tehnoloogia abil ennustada tulevasi puudujääke tööstusega seotud oskustes;

8.  on veendunud, et Euroopa tööstuse tulevikku käsitlev uus pikaajaline strateegia peaks aitama võidelda soolise palgalõhe ja soolise pensionilõhega, mis mõjutavad endiselt Euroopa tööturgu ja Euroopa ühiskonda; kutsub komisjoni üles võtma Euroopa tööstusstrateegia rakendamisel nõuetekohaselt arvesse soolist mõõdet – nii majanduse elavdamise kui ka ülesehitamise ja ümberkujundamise etapis, sealhulgas soolisest võrdõiguslikkusest lähtuva eelarvestamise vahendite kasutamist tööstust ja liidu majanduskasvu toetavate rahastamisvahendite kindlaksmääramisel;

9.  rõhutab, et Euroopa tööstus võib saavutada võtmerolli, tegeledes aktiivselt kaugeleulatuvate keskkonna-, sotsiaalsete ja majanduslike eesmärkide edendamisega, sealhulgas inimõiguste valdkonnas; on seisukohal, et selle teostumiseks peab EL varustama end tööstuse kõikehõlmava hoolsuse raamistikuga, et teha oma kohalikus ja ülemaailmses tegevuses ning kogu tarneahelas kindlaks keskkonna- ja sotsiaalsed riskid, mõjud, kuritarvitused ja kahjud, neid jälgida, ennetada, leevendada ja arvestada, et tagada miinimumstandardid ja luua võrdsed võimalused;

10.  on seisukohal, et liit vajab tööstusstrateegiat, mis aitab kaasa tööstuse taastumisele praegusest majanduskriisist, meelitab ligi investeeringuid, hõlbustab juurdepääsu kapitalile ja stimuleerib tõhusat konkurentsi; on seepärast veendunud, et ajakohastatud strateegias tuleks võtta arvesse kahte peamist ja omavahel seotud etappi: üks on suunatud töökohtade konsolideerimisele, tootmise taaskäivitamisele ja selle kohandamisele COVIDi-järgse n-ö uue normaalsusega ning teine on suunatud ülesehitusele ja ümberkujundamisele;

11.  palub komisjonil sellega seoses tugevdada asjakohaseid olemasolevaid ja tulevasi õigusakte, et seada esikohale rohe- ja digipööre, edendades samal ajal mõlema etapi pikaajalist konkurentsivõimet ning ühiskonna ja majanduse vastupanuvõimet; lisaks kutsub komisjoni üles stimuleerima liidu sisemist nõudlust ja pikaajalist majanduskasvu, meelitades rohkem ligi nii riiklikke kui ka erasektori investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni, uute kestlike ja digitaalsete tehnoloogiate arendamisse, sealhulgas tööjõumahukatesse tööstusharudesse, uutesse taristuvõrgustikesse ja projektidesse, mis on kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega, energia- ja ressursitõhususse ning ringmajandusse;

12.  kutsub komisjoni üles koostama põhjaliku aruande, milles hinnatakse liidu majanduse olukorda ja kaksikülemineku teostatavust, võttes arvesse tööstuse, sealhulgas VKEde võimalusi koostoime ärakasutamiseks ja riskide minimeerimiseks, mida nad üksteisele võivad põhjustada, ja kasu maksimeerimiseks; palub komisjonil oma järelduste põhjal kohandada 2020. aasta märtsis avaldatud strateegia praeguse olukorraga ja käsitleda mõlemat etappi, keskendudes samal ajal jätkuvalt rohe- ja digipöördele, võrdsele ja õiglasele üleminekule, mis tugevdab liidu suveräänsust ja selle strateegilist sõltumatust;

13.  rõhutab, et liidu tööstusstrateegias tuleb järgida täpselt määratletud eesmärke ja kutsub täieliku läbipaistvuse huvides komisjoni üles töötama välja arusaadavad, sõnaselged ja konkreetsed tähendused mõistetele „strateegiline“, „autonoomia“, „strateegiline sõltumatus“, „vastupanuvõime“, „strateegiline vastupanuvõime“ ja muudele seonduvatele mõistetele, tagamaks, et nende mõistetega seoses võetud meetmed on konkreetsed ja suunatud ELi prioriteetide ja eesmärkide saavutamisele;

14.  on seisukohal, et tavapärastest kindlustusvahenditest ei piisa pandeemiast põhjustatud äritegevuse katkemisest tekkinud kahjude hüvitamiseks ja et tulevaste pandeemiate või süsteemsete kriiside inimestele, ettevõtetele ja majandusele avalduva negatiivse mõju prognoosimisel ja juhtimisel on vaja kaugeleulatuvat kogu ELi hõlmavat lahendust; palub komisjonil töötada institutsionaalseid investoreid, liikmesriike ja ELi hõlmava raamistiku loomise suunas, et hüvitada tulevaste pandeemiate korral äritegevuse katkemisest tingitud kahjusid;

15.  väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle luua uus taasterahastu, nimelt 750 miljardi euro suurune taasterahastu „NextGenerationEU“; mõistab hukka Euroopa Ülemkogu 2020. aasta juulis kavandatud tulevikku suunatud programmide kärped nii mitmeaastases finantsraamistikus 2021–2027 kui ka taasterahastus „NextGenerationEU“ ning nõuab, et kliimamuutustega seotud kulutusi suurendataks vähemalt 30 %-ni ELi eelarvest; on seisukohal, et need kärped õõnestavad liidu tööstuse kestliku ja vastupanuvõimelise taastumise aluseid ning avaldavad negatiivset ülekanduvat mõju nii liidu 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamisele kui ka sotsiaalsele õiglusele ja üleilmsele konkurentsivõimele; nõuab seetõttu ELi kaugeleulatuvat ja tugevamat pikaajalist eelarvet aastateks 2021–2027, mis ei jääks alla komisjoni ettepanekule; rõhutab sellega seoses parlamendi seisukohta ELi omavahendite süsteemi reformimisel, sealhulgas uute vahendite kasutuselevõtmisel, mis on paremini kooskõlas ELi peamiste poliitiliste prioriteetidega ja stimuleerivad nende saavutamist;

16.  kiidab heaks meetmed, mida liit on võtnud COVID-19 kriisiga toimetulekuks, EKP tehtud likviidsussüsti, EIP kapitali suurendamise VKEde jaoks ja algatuse TERA, mille eesmärk on aidata liikmesriikidel rahastada lühendatud tööajaga töötamise korda, säilitada tööhõivet ja kaitsta töötajaid; tunneb lisaks heameelt riigiabi raamistiku erakorraliste rahaliste vahendite üle, mille eesmärk on aidata muidu maksevõimelistel ettevõtjatel ja töötajatel võidelda pandeemia majanduslike tagajärgedega; palub komisjonil sellest hoolimata tagada, et hädaolukorras antud abi on põhjendatud epideemia tagajärgedega ja et see ei takistaks ühtsel turul tõhusa konkurentsi tekkimist ning et ühtegi strateegilist sektorit ei jäeta tähelepanuta; lisaks ootab liidu riigiabi eeskirjade õigeaegset läbivaatamist, et anda liikmesriikidele vajalik paindlikkus sihipäraseks toetuseks tööstuse CO2-heite vähendamiseks ja digiteerimiseks, eriti keskkonnakaitse ja energeetika valdkonnale eraldatava riigiabi suuniste osas; rõhutab sellega seoses, et riigiabi eeskirjade mis tahes läbivaatamine peaks põhinema Euroopa tööstuse konkurentsivõime mõjuhinnangul, võtma arvesse võimalikke moonutusi üleilmsel tasandil ja olema täielikult kooskõlas ELi 2050. aasta kliimaneutraalsuse ja keskkonnaeesmärkidega, nagu on kokku lepitud ELi kliimaseaduses;

17.  rõhutab, et riigiabi tuleks anda ainult ettevõtjatele, keda COVID-19 kriis on vahetult majanduslikult mõjutanud, ning et riigiabi eeskirjade lõdvendamine peaks olema ajaliselt piiratud; kutsub sellega seoses komisjoni üles pakkuma välja konkreetse riigiabi korra, mis oleks suunatud COVID-19st tingitud erakorralise olukorra tõttu enim kannatada saanud sektorite, näiteks auto-, turismi-, lennundus-, terase- ja metallitööstuse toetamiseks; kutsub komisjoni üles kehtestama ühised miinimumstandardid rahalist abi saavatele ettevõtjatele, et vältida riikide lahknevatest kriteeriumidest tingitud veelgi suuremaid erinevusi; rõhutab, et saadud riigiabi peaks tagama töökohad ja seda tuleks kasutada asjaomaste ettevõtjate tegevuse vastavusse viimiseks liidu kliimaneutraalsuse ja keskkonnaeesmärkidega;

18.  rõhutab hädaabi kontekstis abi osutamise tähtsust ettevõtjatele, kes järgivad kehtivaid kollektiivlepinguid ega ole registreeritud maksuparadiisides;

19.  rõhutab veel, et igasuguse tööstus- või muu poliitika raames antava riigiabi puhul tuleks järgida ühist tasakaalustamispõhimõtet, et tagada võrdsed võimalused, ning samuti tuleks ELis vältida mis tahes maksudumpingut ja konkurentsimoonutusi;

20.  kutsub komisjoni üles kehtestama selge, järjepideva ja juurdepääsetava lähenemisviisi turu määratlemisele eri tööstusharude konkurentsijuhtumites; rõhutab veel vajadust tagada piisav kiirus, läbipaistvus ja proportsionaalsus ELi konkurentsimenetluste haldus- ja menetlusraamistikus, eelkõige ELi ühinemiskontrolli puhul;

21.  julgustab komisjoni töötama välja aruandlussüsteemi selle kohta, kuidas välismaine protektsionism mõjutab liidu tööstust, ja hindama korrapäraselt liidu tööstuse eri sektorite konkurentsivõimet võrreldes selle peamiste üleilmsete konkurentidega ning tegutsema kiiresti, kui liidu eeskirju on vaja kohandada;

22.  palub komisjonil sügavalt muutunud üleilmset majandustausta silmas pidades vaadata läbi liidu konkurentsieeskirjad, otsides tasakaalu ülemaailmses konkurentsis toimetuleku vajaduse ning tarneahela ja tarbijate kaitse vahel kontsentreeritumast siseturust tingitud võimalike negatiivsete tagajärgede eest;

23.  on seisukohal, et eri liikmesriikide kehtestatud majanduskavad, mis aitavad VKEdel, idufirmadel ja ettevõtjatel lühiajalise sularahakriisiga toime tulla, on kasulikud, kuid võivad mõnel juhul suurendada nende laenukoormust; kutsub sellega seoses komisjoni üles toetama ELi ja riiklikke programme, mis ergutavad kapitali suurendamist ja hõlbustavad taastumist;

24.  kutsub komisjoni üles taaselustama ja uuendama väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act“ mõtet just mikro- ja väikeettevõtjaid toetavate algatuste kaudu, kuna kõigile ühesugust lahendust pakkuvad meetmed ei ole sageli mikroettevõtjate ja VKEde toetamiseks piisavad; usub, et VKEdele on kõige sobilikumad sihtotstarbelised toetusmeetmed, millega välditakse bürokraatlikke takistusi ja tagatakse, et vajalik likviidsus jõuaks ettevõtjateni tõhusate ja juurdepääsetavate vahendite ning kiirete, paindlike ja VKEdele sobilike menetluste kaudu; rõhutab, et paljudel VKEdel puudub likviidsus kestlikku digiteerimisse investeerimiseks;

25.  rõhutab, et ELi rahastamisprogrammidel on mõju abisaavate ettevõtjate pikaajalise majanduskasvu taseme tõstmisele, kuid toonitab ka, et ettevõtjatel, eriti VKEdel, on ELi rahaliste vahendite saamisel suuri raskusi; palub seetõttu komisjonil järgida ka riiklike ajutiste maksukrediidikavade kaasrahastamise juba kogetud suundumusi, mille eesmärk on edendada investeeringuid digitaalsesse ja keskkonnatehnoloogiasse;

26.  kordab, kui olulised on järgmises mitmeaastases finantsraamistikus VKEdele suunatud sihtotstarbelised toetusmeetmed usaldusväärse rahalise toetuse kaudu; ergutab komisjoni kaaluma VKEde vautšeriprogrammi loomist, et toetada VKEde jõupingutusi, sealhulgas seoses vananenud seadmete ajakohastamise, teadmussiirde edendamise ja selliste tehnoloogiate, nagu tööstuslik tehisintellekt, kõige tõhusamate kasutusviiside väljatöötamisega, ning anda tööjõule täiendusõpet kohe vajalike oskuste osas, et võimaldada varade kaugkontrolli, tootmise jälgimist ja töötajate koostööd, samuti keskkonnasäästlikke ärimudeleid, ringmajanduslikke lähenemisviise, energia- ja ressursitõhusust – valdkondades, kus digitaalne oskusteave on sageli ülioluline ja võimaldab VKEdel konkurentsis püsida;

27.  peab kahetsusväärseks, et suurte äriühingute ja VKEde vahel on endiselt oluline lõhe seoses digitaalsete tehnoloogiate integreerimisega nende äritegevusse, samuti lõhe uuenduste eestvedajate ja neis mahajääjate vahel; rõhutab vajadust suurendada VKEde võimalusi uuenduslike tehnoloogiate kasutuselevõtmiseks ja vähendada digitaalset tasakaalustamatust seoses taristuga väiksemates linnades ning maa- ja äärealadel; kutsub sellega seoses komisjoni üles veelgi toetama Euroopa digitaalse innovatsiooni keskusi, mis tänu kohalike ökosüsteemide tundmisele on potentsiaalselt tõhus viis digitaalse lõhe vähendamiseks;

28.  on arvamusel, et sotsiaalsed ettevõtted peaksid olema tööstusstrateegia tulemustesse täielikult kaasatud, kuna nad loovad ühiskondlikku väärtust ning aitavad kaasa kohalike kogukondade arengule, kus nad asuvad; palub sellega seoses võtta komisjonil rahastamisvahendite ja tööprogrammide kujundamisel arvesse selle ettevõttekategooria eripärasid, et toetada nende juurdepääsu rahastamisallikatele;

29.  rõhutab, et teatavate spetsiifiliste omaduste tõttu on majanduslikult kestlik üleminek kliimaneutraalsele ja täielikult digitaalsele majandusele eriti sobiv taastamismeetmete jaoks, mille eesmärk on hoogustada tarbijatepoolset nõudlust ja tööhõivet; rõhutab, et tõendid näitavad, et roheliste ja digitaalsete projektidega luuakse rohkem töökohti, need annavad suuremat lühiajalist tulu iga kulutatud euro kohta ja suurendavad pikaajalist kulude kokkuhoidu võrreldes traditsiooniliste maksustiimulitega, sest neid saab kiiresti laiendada, kuna tehnoloogia on hõlpsasti kättesaadav (nt taastuvad energiaallikad); üldiselt kaasatakse nendesse projektidesse VKEsid ja nendega edendatakse kohalikku majandust tugeva tööhõivealase mõju kaudu, mis suurendab kiiresti tarbijate kasutada olevat sissetulekut (nt energiatõhusus) ning nad on rohkem kaitstud väliste vapustuste eest ja seega aidatakse selliste projektidega kaasa vastupidavamale sotsiaalsele ja majanduslikule taastumisele;

30.  märgib, et selleks, et aidata tuvastada investeeringuid, millel on suur positiivne keskkonna- ja sotsiaalne mõju, seab ELi taksonoomia, kui see on olemas, raamistiku, et teha kindlaks, mil määral on investeering keskkonnasäästlik, ja tagada, et keskkonna- ja sotsiaalsetele eesmärkidele ei tekitataks olulist kahju;

31.  on seisukohal, et liit vajab uuenduslikku tööstusstrateegiat, mis kiirendaks meie (muu hulgas traditsiooniliste) tööstuste ja VKEde digiteerimist, suurendaks ELi tööstuslikku suutlikkust kriitilise tähtsusega digitaalsetes taristute ja võimete osas ning tugevdaks ühtset digitaalset ja andmeside turgu; on arvamusel, et liit peab toetama ettevõtjaid nende oskusteabe ja väljaõppe automatiseerimisel ja digiteerimisel ning digitaalvarustusse (riist- ja tarkvara) investeerimisel, pöörates erilist tähelepanu naiste osalemise soodustamisele digiteerimisprotsessis ning koolitus- ja oskussüsteemide ajakohastamisele ja täiustamisele; rõhutab programmi „Digitaalne Euroopa“ ning tööstussektorites progressi võimaldavate ja kujunemisjärgus tehnoloogiate kasutuselevõtmise kiirendamise olulisust; ergutab digitaalse innovatsiooni keskuste loomist kogu ELis;

32.  palub komisjonil ja liikmesriikidel investeerida muu hulgas andmepõhisesse majandusse, inimkesksesse tehisintellekti, arukasse tootmisse, asjade internetti, liikuvusse, superandmetöötlusse, tarkvara projekteerimisse ja -tehnoloogiasse, pilv- ja kvanttehnoloogiasse, vastupidavatesse, taskukohastesse ja turvalistesse kiiretesse 5G- ja 6G-võrkudesse, hajusraamatu tehnoloogiasse, robootikasse, patareidesse ja satelliitinternetti; kutsub seetõttu liikmesriike ja komisjoni üles sellega seoses tagama 5G küberturvalisuse meetmepaketis soovitatud asjakohaste põhimeetmete õigeaegse rakendamise ning eelkõige kohaldama vajaduse korral liidu koordineeritud riskihindamises kriitilise tähtsusega ja tundlikena määratletud põhivarade puhul asjakohaseid piiranguid kõrge riskiga tarnijate suhtes;

33.  rõhutab digitaalsektori olulist rolli tööstussektori ümberkujundamisse panustamisel, seda nii puhta tehnoloogia lahenduste allikana, tööstusprotsesside optimeerimisel kui ka nende keskkonnamõju minimeerimisel; arvestades IKT-sektoriga seotud energia ja ressursside suurt tarbimist, palub komisjonil hinnata digilahenduste ulatusliku väljatöötamise võimalikku keskkonnamõju, tagades samal ajal Euroopa juhtpositsiooni väga energiatõhusate ja ringluspõhiste digitaalsete tehnoloogiate ning andmekeskuste alal; palub komisjonil pakkuda välja konkreetsed võimalused digitaalseteks lahendusteks, mis teenivad ökoloogilist üleminekut, ja luua metoodika digitaalsete tehnoloogiate kasvava keskkonnamõju jälgimiseks ja hindamiseks;

34.  rõhutab, et andmetel on Euroopa tööstuse ümberkujundamisel keskne roll, ning toonitab aruka tootmise kasvu ja digiteerimise tähtsust; kutsub komisjoni üles rakendama ühtset Euroopa digitaalset ja andmekeskkonda ning tagama ja edendama koostegutsemisvõimet ning turvalistele andmetele ja tarkvarale juurdepääsu ja selle voogu liidus ja kõigis tööstussektorites, igas suuruses äriühingutes ja riigiasutustes; lisaks kutsub komisjoni üles tagama Euroopa juhtpositsioon tulevikku suunatud standardite kehtestamisel ning tulevikku suunatud vahendite ja taristute loomisel andmete salvestamiseks ja töötlemiseks ning Euroopa andmete koondamiseks peamistes sektorites koos kogu liitu hõlmavate ühiste ja koostegutsemisvõimeliste andmeruumidega; kutsub sellega seoses komisjoni üles keskenduma eelkõige projektidele, mis on suunatud andmete haldamisele ja märgistamisele, andmevormingu standardimisele ja andmete turvalisusele, töötama välja ja töötlema andmeid Euroopa pinnal, eriti avaliku sektori asutuste andmeid, ehitama üles parem digitaalne maksusüsteem, kus kasumit maksustatakse ja kus äriühingutel on märkimisväärne suhtlus kasutajatega, ning arendama edasi küberturvalisuse alaseid Euroopa standardeid ja sertifikaate, tagades sel viisil parema konkurentsivõime, edendades murranguliste tehnoloogiate kasutamist, eriti elutähtsate taristute jaoks, sealhulgas küberturvalisuse direktiivi läbivaatamise ning küberturvalisuse pädevuskeskuste võrgustiku loomise kaudu; lisaks kutsub komisjoni üles tagama õiglase platvormi ärisuhetele, mis võimaldaks ELi ettevõtjatel, eriti VKEdel, platvormidel loodud andmeid tõhusalt kasutada;

35.  tunnistab, kui tähtis on andmemajanduse jaoks läbipaistev, usaldusväärne, koostegutsemisvõimeline ja inimkeskne Euroopa lähenemisviis; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles järk-järgult vähendama erinevate riiklike strateegiate killustatust ja tegelema turuvõimu tasakaalustamatusega, selleks et toetada kogu liitu läbivat andmevoogu, koostegutsemisvõimet, andmehaldust, -kaitset ja andmete (taas)kasutamist;

36.  rõhutab vajadust luua Euroopa õigusraamistik tehisintellekti, robootika ja nendega seotud tehnoloogiate jaoks, mis käsitleks eetikapõhimõtteid ja põhiõigusi nende väljatöötamisel, juurutamisel ja kasutamisel ning ohutus- ja vastutusküsimusi; rõhutab, et Euroopa tööstussektori uuendustegevuseks ja konkurentsivõimeks on vaja horisontaalset raamistikku, mis kajastaks liidu väärtusi ja põhimõtteid, et pakkuda konkreetseid juhiseid ja õiguskindlust nii kodanikele kui ka ettevõtjatele – sealhulgas neile, kes asuvad väljaspool liitu;

37.  on arvamusel, et praegu kohaldatava intellektuaalomandiõiguste raamistiku läbivaatamisega seotud mis tahes seadusandlikke meetmeid tuleb hoolikalt kaaluda, kuna need võivad avaldada märkimisväärset mõju ELi endiselt haprale ja arenevale andmemajandusele; on seisukohal, et tehisintellekti jms tehnoloogiate kasutatavatele ja toodetud isikustamata andmetele ei tohiks kehtida intellektuaalomandil põhinevat omandiõigust;

38.  palub komisjonil lisada taastekavasse konkreetsed meetmed tööstusettevõtjate Euroopasse meelitamiseks, et laiendada, tugevdada ja edendada Euroopa tööstuse ümberpaigutamist ja mitmekesistamist selle strateegilise tähtsuse osas ning kliimaneutraalsuse seisukohast tarneahelaid lühendada ja mitmekesistada; rõhutab sellega seoses, kui oluline on tagada, et liit toodaks piisavalt strateegilisi kaupu, näiteks meditsiini- ja tervishoiuseadmeid või taastuvenergiat, et olla kriisi ajal isemajandav, ja julgustab selle saavutamiseks kasutama stiimuleid, näiteks kehtestada nõue osta rohkem kohalikku (EL/EMP) toodangut ajutist abi saavatelt tööstusharudelt;

39.  tunnistab ohtu, et COVID-19 kriis võib kaasa tuua majandusliku natsionalismi ja protektsionismi kasvu, mis tekitab eeskirjadel põhinevale vabakaubandusele ja üleilmsetele väärtusahelatele suuri probleeme tootmise taasriigistamise ja nimetatud ahelate lagunemise tõttu; seepärast kutsub sidusrühmi üles mitmekesistama haavatavuse vähendamiseks oma tarneahelaid ja muutma need kestlikumaks;

40.  kutsub sellega seoses komisjoni üles toetama avatud ja eeskirjadel põhinevat mitmepoolset kaubandussüsteemi, mis on kooskõlas üleilmsete jõupingutustega kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamiseks ning ELi kõrgete keskkonna- ja sotsiaalsete standarditega, parandab ELi ettevõtjate juurdepääsu rahvusvahelistele turgudele ja takistab tugevatel rahvusvahelistel osalejatel oma turujõudu kuritarvitamast; on arvamusel, et sellega seoses peaks liit kolmandate riikide äriühingute suhtes vastavalt vajadusele kasutama konkurentsipoliitikat, rakendama kindlamalt kaubanduse kaitsevahendite meetmeid, et võidelda süstemaatiliselt ebaausate dumpingu- ja subsiidiumitavade vastu ning tugevdada olemasolevat kaubanduse kaitsevahendite kava;

41.  kutsub komisjoni üles tegema viivitamata ettepaneku keelustada ajutiselt strateegilistes sektorites tegutsevate Euroopa äriühingute välisriikides ülevõtmine riigi osalusega ettevõtete või kolmandate riikide valitsustega seotud äriühingute poolt; lisaks kutsub komisjoni üles kaaluma turulepääsu vastastikkuse küsimust, tugevdama ja jälgima süstemaatiliselt liidu välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistikku, et kaitsta juurdepääsu strateegilistele tööstusharudele, taristule, peamistele progressi võimaldavatele tehnoloogiatele ning muudele turvalisuse ja küberturvalisuse varadele, samuti tõkestama vaenulikke ülevõtmisi, et kaitsta konkurentsivõimet ja vähendada turumoonutusi ühtsel turul; kiidab sellega seoses heaks valge raamatu, milles käsitletakse võrdsete võimaluste loomist välisriigi subsiidiumide osas; nõuab määruse (EL) nr 654/2014 (jõustamismäärus) olulist tugevdamist ja kiiret vastuvõtmist; rõhutab, et see on oluline vahend liidu huvide kaitsmiseks olukorras, kus kolmandad riigid võtavad vastu ebaseaduslikke meetmeid, mis kahjustavad ELi ettevõtjaid;

42.  kutsub nõukogu üles edendama ka edaspidi läbirääkimisi seoses rahvusvaheliste hangete instrumendiga, mis tagavad vastastikkuse põhimõtte ja vastastikuste standardite järgimise; kutsub komisjoni üles tegema ettepanekuid asjakohaste õiguslike vahendite kohta, mis käsitleksid ühtsest turust, sealhulgas hankemenetlustest tingitud moonutusi; kutsub sellega seoses komisjoni üles kaaluma selliste ettevõtjate esmatähtsale kohale seadmist, kellel on liidus peakontor, tootmine ja töötajad ning kes seda kõike ka alal hoiavad; palub komisjonil tugeva rahvusvaheliste hangete instrumendi ja riigihangetele juurdepääsu käsitlevate kehtivate üleilmsete eeskirjade puudumisel uurida võimalusi meetmete kehtestamiseks Euroopa tootjate, eriti VKEde toetamiseks, kellel on raskusi kasvava konkurentsi tõttu tärkava turumajandusega riikide poolt, kes ei vasta rahvusvahelistele kaubanduseeskirjadele ega sotsiaalsetele keskkonnastandarditele;

43.  on seisukohal, et kõikehõlmav lähenemine tööstusstrateegiale, mis hõlmab kõiki ELi poliitikavaldkondi, võib kanda majandus- ja nn tööstusdiplomaatias olulist rolli; julgustab komisjoni kasutama aktiivselt ELi kaubanduskodade võrgustikku kolmandates riikides, et luua uusi äripartnerlusi;

44.  tunnustab eesmärki luua keskkonnasäästlike ja digitaalsete tehnoloogiate ning uuenduslike lahenduste juhtivad turud; on seisukohal, et teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamine on innovatiivsete tööstusprojektide ja digitaalsete võimete jaoks hädavajalik, ning on veendunud, et see peaks kaasnema komisjoni praeguse analüüsiga üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide suuniste kohta; on arvamusel, et vastupanuvõimet ja strateegilist sõltumatust tuleks käsitleda määratlevate kriteeriumidena ning et üleeuroopalist huvi pakkuvad tähtsad projektid peaksid vastama liidu kliimaneutraalsuse ja digitaalsetele eesmärkidele; kutsub komisjoni üles suurendama üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide rakendamise läbipaistvust ja tagama VKEde osalemine; lisaks kutsub komisjoni üles kiirendama Euroopa juhtide ja/või ökosüsteemide tegevust strateegilistes tööstussektorites, mis on võimelised konkureerima üleilmsel tasandil ning aitavad kaasa kliimaneutraalse majanduse ja digitaalse juhtpositsiooni saavutamisele, ilma et see tekitaks liidus konkurentsimoonutusi või vähendaks usaldust turu avatuse ja juurdepääsu vastu;

45.  kutsub komisjoni üles jätkama tööd väärtusahelate valdkonnas, tagades asjakohased järelmeetmed üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide strateegilise foorumi soovitatud meetmetele foorumi määratletud kuue strateegilise väärtusahela kohta, ning looma kõikides liikmesriikides üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate ühisprojektide jaoks ühtsed läbipaistvad rakendamistingimused, et tagada nende kasu liidule tervikuna; kutsub komisjoni üles praeguses kriisis investeerima selget Euroopa lisaväärtust omavatesse projektidesse ning lihtsustama haldusprotsesse, laiendama kulude rahastamiskõlblikkuse kriteeriume ja suurendama rahastamist;

46.  peab taasterahastu „NextGenerationEU“ algatust ELi tööstuse COVID-19st taastumise esimese etapi alustalaks; kutsub komisjoni üles tagama fondi kiire rakendamine ning nõuab, et parlament oleks täielikult kaasatud otsuste tegemise ja rakendamise protsessi, et kindlustada demokraatlik vastutus ning maksimeerida läbipaistvust ja parlamentaarset kontrolli; nõuab, et 750 miljardi euro tõhusaks ja võimalikult kiireks rakendamiseks toimiks taasterahastu „NextGenerationEU“ järgmiselt:

   a) näeb ette eesmärgid sotsiaalsetele, kestlikele ja digitaalsetele investeeringutele, et vähendada kahjulikke mõjusid ning maksimeerida kasu kliima-, keskkonna- ja sotsiaalses mõõtmes;
   b) pöörab erilist tähelepanu VKEdele, keda COVID-19 kriis on kõige rängemalt tabanud, ning toetab nende juurdepääsu rahastamisele;
   c) fondi peab võimaluse korral juhtima otse komisjon tihedas koostöös liikmesriikidega ja Euroopa programmide kaudu, eesmärgiga liikuda koordineeritumalt edasi, et avaldada maailmaturule paremini mõju ning maksimeerida läbipaistvust ja parlamentaarset kontrolli, samuti vältida ühtse turu sise- ja välismoonutusi ning turuhäireid;
   d) võtab arvesse nende liikmesriikide eripära, keda kriis on tabanud mitmel viisil;
   e) jaotab rahalise abi eri tööstusökosüsteemide vahel, sealhulgas mikroettevõtjad ja VKEd, vastavalt tekkinud kahjule, ühiskondlikule mõjule, lahendamist vajavatele probleemidele ja riiklikest abikavadest juba saadud riikliku rahalise toetuse summale, võttes arvesse erinevate väärtusahelate struktuuride sõltuvust üksteisest; võtab arvesse kogemusi, mis on saadud varasematest avaliku sektori toetusmeetmetest, kui reageeriti 2008.–2009. aasta majandus- ja finantskriisile, ning selle mõju vastupanuvõimele ning pikaajalisele majanduslikule ja sotsiaalsele taastumisele; arvestab sellega, et fond peab sõltuma kriteeriumidest, millega tagatakse, et rahalisi vahendeid ei kasutata vanade võlgade tasumiseks ega vananenud tehnoloogia säilitamiseks ning et toetatakse ettevõtjaid, kes aitavad kaasa pikaajalisele majanduskasvule ja kellel on suur majanduse elavdamise potentsiaal; võtab arvesse, et taasterahastus tuleks suunata ka kliima- ja innovatsioonisõbralikesse sektoritesse, kus see märkimisväärselt mitmekordistub, mis aitab suurendada ELi majanduse vastupanuvõimet tulevikus;
   f) toetab riiklikku maksumeetmete kava, millega soodustatakse erasektori omakapitaliinvesteeringuid ja võimaldatakse ettevõtjatel muuta osa fondi antud laenudest omakapitaliks;
   g) eraldab sihtotstarbelist rahastamist ettevõtjatele, eelkõige VKEdele, mikroettevõtjatele ja idufirmadele, kellel on äriplaanid ja kes teostavad toimingud, mis hõlmavad peamisi uuendusi, tehnoloogiaid ja teenuseid, sealhulgas digiteerimise ja keskkonnasäästliku muutuse edendamine, või kelle tegevus on vajalik liidu strateegiliseks sõltumatuseks kriitilistes sektorites, pöörates erilist tähelepanu suuremale ringlusele, ressursi- ja energiatõhususele ning kokkuhoiule ja üleminekule taastuvenergiale; aitab muuta meie tarneahelad vastupidavamaks ja vähem sõltuvaks, paigutades neid ümber, mitmekesistades ja tugevdades neid, vältides samas hädaolukorras olevate ettevõtete diskrimineerimist, mis vajavad üleminekul toetust;
   h) eraldab rahalisi vahendeid suurtele ettevõtjatele, kellel on usaldusväärne plaan minna üle kliimaneutraalsele ärimudelile;
   i) tugevdab EIP tagatiste programmi ja seab selle riiklikele programmidele täienduseks, et see saaks toimida väärtusliku lisana ja tugevdada kohapeal nende mõju;
   j) eelistab ettevõtjaid, kes pühenduvad läbipaistvusele, tagavad ELi rahastamise nähtavuse, kes on võtnud kasutusele süsteemid eesmärgiga julgustada töötajad osalema ettevõtjaga seotud küsimustes ning kes täidavad oma muu kui finantsaruandluse kohustusi;

47.  rõhutab vajadust toetada kestlikku ja õiglast taastumist, tagades kodanike heaolu ka pärast COVID-19 kriisi; on arvamusel, et fond peaks edendama Euroopa tööstuse kestlikkust ja konkurentsivõimet ning tagama võrdse ja õiglase tööstusliku digi- ja rohepöörde;

48.  on seisukohal, et paralleelselt praeguse kriisiga peaks liit ette valmistama ja ette nägema oma tööstusstrateegia teise etapi, tagades oma tööstuse konkurentsivõime, keskkonnasäästlikkuse ja digiteerimise ning saavutades pikaajalise vastupanuvõime sotsiaalselt vastutustundlikel alustel; tuletab meelde, et liikmesriigid on ELi piiratud vahendeid võimendava eduka taastumise jaoks üliolulised ning et tööstuspoliitikast peaks saama komisjoni horisontaalne ülesanne;

49.  on arvamusel, et liit vajab tööstusstrateegiat, mis hõlmab keskkonnatervise ja bioloogilise mitmekesisuse kaitset, ning rõhutab vajadust kiirendada meie tööstuse üleminekut kliimaneutraalsusele; rõhutab, et investeeringud peavad olema kooskõlas 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärkidega, kuna vastasel juhul ilmneb oht, et fossiilkütustepõhised ja keskkonda kahjustavad tehnoloogiad tekitavad varade kasutuskõlbmatuks muutumist ja seotuse efekti;

50.  toonitab, et tõeliselt tulemuslik Euroopa tööstusstrateegia ja sellega seotud poliitika peavad põhinema kaugeleulatuvatel kliimameetmetel ja -eesmärkidel, mille aluseks on kliimaseadus, ning peavad pakkuma tegevuskava tuleviku tööstuse kujundamiseks, kusjuures kõik sektorid aitavad jõuda kliimaneutraalsuse eesmärgini võimalikult varakult ja hiljemalt 2050. aastaks;

51.  rõhutab vajadust viia uus tööstusstrateegia kooskõlla eesmärgiga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne majandus, kusjuures Euroopa kliimapoliitika peab olema tõenduspõhine;

52.  rõhutab, et siseturg ja üleilmsed turud pakuvad märkimisväärseid võimalusi üleminekuks saasteta või vähesaastavale tehnoloogiale, taastuvatele energiaallikatele ning keskkonnasäästlikele kaupadele, protsessidele ja teenustele kogu väärtusahela ulatuses alates toorainest kuni energiamahukate tööstusharude, töötleva tööstuse ja tööstuslike teenuste sektorini; on lisaks arvamusel, et kliimaseadus aitab oluliselt kaasa jõupingutuste ühtlustamisele kliimaneutraalsuse saavutamiseks hiljemalt 2050. aastaks, sätestades liidu õigusaktides 2030. ja 2050. aasta kliimaeesmärgid; on veendunud, et vaja on ka terviklikumat ja süsteemsemat poliitikaraamistikku, et tagada sidusus kõigi liidu poliitikameetmete vahel, samuti investorite pikaajaline kindlus ja regulatiivne prognoositavus ning sidus, läbipaistev ja kaasav juhtimispõhimõte kõigis poliitikavaldkondades, soodustades selge ja prognoositava Euroopa tööstusstrateegia väljatöötamist;

53.  tunneb heameelt kavandatud ettevõtjate foorumi üle; kutsub komisjoni üles oma asutamistegevusega edasi liikuma ja looma selles raamistikus dialoog kõigi asjaomaste teadusekspertide, organisatsioonide ja sidusrühmade, sealhulgas kodanikuühiskonna, tarbijaorganisatsioonide ja ametiühingute, tasakaalustatud esindatusega, pidevalt jälgima ja korrapäraselt aru andma üksikute tööstussektorite edusammudest ELi tasandil hiljemalt 2050. aastaks seatud kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamisel ning nõustama komisjoni investeeringute panuse ja järjepidevuse osas ELi keskkonna- ja kliimaeesmärkidega vastavalt energialiidu juhtimist käsitlevale määrusele;

54.  on arvamusel, et kõik sektorid peaksid andma oma panuse liidu kliimaeesmärkide saavutamisse, ning rõhutab sellega seoses, kui oluline on komisjoni jaoks arendada sektoripõhiseid strateegiaid, millega kehtestatakse tegevused, mille abil neid eesmärke saavutada ja tagada poliitika ühtsus; nõuab tungivalt kiiret fossiilkütuste kasutamise lõpetamist ning rõhutab vajadust luua tööstusele ülemaailmselt konkurentsivõimeliste hindadega väga tõhus ja kliimaneutraalne energiasüsteem; rõhutab puhta, säästva ja taskukohase energia ning tooraine rolli üleminekul energiasäästlikule ja kliimaneutraalsele majandusele; rõhutab vajadust tagada, et selliste energiaallikate nagu maagaasi kasutamine toimuks vaid üleminekul, pidades silmas eesmärki saavutada kliimaneutraalsus hiljemalt 2050. aastaks; rõhutab, et ELi energiaturu edasisel integreerimisel on oluline osa energiavarustuse taskukohasuse ja kindluse suurendamisel; rõhutab sellega seoses vajadust kiirendada taastuvate energiaallikate arendamist ja nende integreerimist energiaallikate jaotusesse ning hõlbustada taastuvatel energiaallikatel põhineva vesiniku tootmise käivitamist kui potentsiaalset murrangulist tehnoloogiat raskesti leevendatavates sektorites; tunneb heameelt saastevaba vesiniku liidu ja vähese CO2-heitega tööstuste liidu loomise üle; rõhutab vajadust kiirendada teadusuuringuid seoses vesiniku ja keskkonnasõbralike kütuste laiaulatusliku tootmise ja CO2-heite vähendamise tehnoloogiatega, näiteks süsiniku kogumise ja säilitamise taristu tööstusprotsessides, bioenergiajaamades ja tootmisrajatistes, pidades silmas energiapööret ning uurides ka geotermilise energiaallika kasutamise võimalusi; kordab, et see nõuab taskukohase ja puhta energia ning seda toetavate taristute laialdast kättesaadavust vastavalt suure energiakasutusega tööstusharude CO2-heite vähendamise vajadustele;

55.  kutsub ELi institutsioone, liikmesriike, piirkondi, tööstust ja muid olulisi osapooli tegema koostööd, et parandada Euroopa energiatõhusust, luua liidus kliimaga seotud tehnoloogiate ja uuenduste juhtivad turud ning seada esikohale investeeringud energiataristutesse; palub komisjonil tagada, et Euroopa Investeerimispanka kui liidu kliimapanka kasutatakse tõhusamalt avaliku ja erasektori kestliku rahastamise suurendamiseks ning ettevõtjate abistamiseks CO2-heite vähendamise protsessis;

56.  rõhutab, et kõigis majandussektorites on vajadus konkurentsivõimelise hinnaga taastuvenergia suuremahulise kasutamise järele; tunnistab, et liidule kuulub 40 % taastuvenergia patentidest kogu maailmas, ning rõhutab, et EL peaks sealjuures jääma liidriks murranguliste taastuvenergiatehnoloogiate osas; rõhutab sellega seoses, et vajadus arendada jõulist tööstuspoliitikat taastuvenergia osas, mis hõlmab nii pakkumise poole kui ka nõudmise poole poliitikameetmeid ning võimaldab integreerida taastuvenergia sektori, on keskse tähtsusega selleks, et tagada Euroopa pikaajaline energiavarustuse julgeolek, tehnoloogiline juhtpositsioon ja strateegiline sõltumatus; nõuab tungivalt, et komisjon tunnistaks taastuvenergiatehnoloogiat peamise strateegilise väärtusahelana ja tööstusökosüsteemina, mida võib rahastada strateegiliste investeeringute rahastamisvahendist ning mis on piisavalt esindatud tulevasel ettevõtjate foorumil; rõhutab vajadust valmistada ette taastuvenergiatehnoloogia arendamise toetusmeetmed Euroopas ning tagada võrdsed võimalused liidu ja liiduvälistele tootjatele;

57.  rõhutab, et kui Euroopa tööstus soovib olla konkurentsivõimeline, peab seda toetama tõhus, kestlik ja täielikult ühendatud transpordi-, digitaal- ja energiataristute võrk; nõuab pikaajalist investeerimispoliitikat taristu varustamiseks ja renoveerimiseks ning üleeuroopaliste võrkude kiiret arengut takistavate haldustõkete vähendamiseks; nõuab Euroopa ühendamise rahastu suuremat rahastamist selle kolmes sektoris, et suurendada investeeringuid taristutesse, ühendustesse, digiteerimisse ja arukatesse võrkudesse kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega; rõhutab lisaks vajadust kiirendada ühishuviprojektide elluviimist ja vaadata võimalikult kiiresti läbi üleeuroopaliste energiavõrkude (TEN-E) määrus;

58.  juhib tähelepanu ringmajanduse ja nullsaastega majanduse potentsiaalile liidu majanduse ajakohastamisel, selle energia- ja ressursitarbimise vähendamisel, jäätmetekke vältimise esikohale seadmisel, innovatsiooni tarbeks stiimulite pakkumisel ning täiemahuliste tööstussektorite ja nende väärtusahelate, toodete, tootmisprotsesside ja ärimudelite ümberkujundamisel, soodustades sel viisil liidu majanduse dematerialiseerumist ja detoksifitseerumist ning muutes Euroopa vähem sõltuvaks esmastest materjalidest, innustades samal ajal innovatsiooni, sealhulgas fossiilkütusel põhinevate toodete ja materjalide asendamist null-, vähese CO2-heitega ja taastuvate lahendustega turgude loomiseks, ning uute ökodisainiga tehnoloogiate ja lahenduste väljatöötamist keskkonnamõjude vältimiseks; rõhutab kliimameetmete ja ringmajanduse tugevat koostoimet, eriti energia- ja ressursimahukates ning renoveerimisega tegelevates tööstusharudes, ning rõhutab, et sektoritel on erinevad CO2-heite vähendamise teed ja lähtepunktid; toonitab ringbiomajanduse ja metsal põhineva tööstuse potentsiaali konkurentsivõimelise ja kestliku tööstuse edendamisel;

59.  tuletab meelde, et ELi kliima- ja energiapoliitika nõuab strateegiliste tehnoloogiate jaoks suuri metalli- ja mineraalide koguseid; väljendab muret seoses sellega, et paljude kõnealuste metallide ja mineraalide tarnimisel sõltub Euroopa väga palju teistest maailma piirkondadest ning kaotab järk-järgult oma globaalset turuosa isegi nende materjalide puhul, mille tootmisvõimsus tal on; rõhutab, et strateegilistes sektorites ei ole võimalik saavutada Euroopa autonoomiat ilma konkurentsivõimelise ja kestliku ELi ökosüsteemita esmastest ja teisestest allikatest pärit alus-, vääris- ja kriitilise tähtsusega materjalide jaoks; toob sellega seoses välja ringmajanduse tegevuskava olulisuse, kuid rõhutab, et EL peab suurendama oma suutlikkust toorainete väärtusahela kõigis etappides, nimelt kaevandamine, ringlussevõtt ning sulatamine, rafineerimine ja muundamine; on seisukohal, et kriitilise tähtsusega toorainete tegevuskava ja liidu kohaldamisala ei peaks piirduma kriitilise tähtsusega toorainetega ja selle eesmärk peaks olema integreeritud ökosüsteemi väljatöötamine tööstusliku ülemineku jaoks kõigi vajalike materjalide, metallide ja mineraalide tarbeks;

60.  kutsub komisjoni üles töötama välja Euroopa taastuvenergia ning ressursi- ja energiatõhusate tehnoloogiate ekspordi- ja impordistrateegia;

61.  rõhutab energiat tarbivate tööstusharude, näiteks ehitus- ja transpordisektori turgude liitmise ja ühendamise potentsiaali ning tunnustab sellega seoses komisjoni teatist energiasüsteemide integreerimise kohta;

62.  nõuab märkimisväärse rahastamisvoo kehtestamist hoonete energiakasutusel põhinevate renoveerimistööde jaoks, et toetada kavandatud renoveerimislaine algatust taastumiskava kohaselt vajalike rahaliste vahenditega; rõhutab, et seoses peatse ettepanekuga renoveerimislaine kohta ja liikmesriikide kohustuse kohta kehtestada pikaajalised strateegiad, et saavutada kõrge energiatõhususega ja vähendatud süsinikuheitega hooned, tuleb seada prioriteediks energiatõhususe esimene põhimõte ja sel viisil peaks kiirenema kapitaalsed renoveerimistööd ning fossiilkütustel põhinevate ebatõhusate kütte- ja jahutussüsteemide asendamine; rõhutab, et terveid omavalitsusi või piirkondi hõlmavaid integreeritud põhjaliku renoveerimise programme saab rakendada madalamate kuludega ja suurema kiirusega, tuues tarbijatele kasu ja vähendades energiakulusid;

63.  juhib tähelepanu asjaolule, et protsessiküte ja -jahutus kuuluvad tööstussektori kõige olulisema energiakasutuse hulka; rõhutab seetõttu, et tööstuses kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise edusammude kiirendamiseks on vaja täielikult ära kasutada tööstusliku kütte ja jahutuse energiatõhususe potentsiaali, suurendades taastuvenergia kasutusel põhinevat elektrivarustust ja soojuspumpasid, parendades tööstuslike klastrite ja sümbioosi kasutust ning pakkudes paljudes sektorites olulist vähendusvõimalust;

64.  juhib tähelepanu rohelise liikuvuse potentsiaalile luua uusi töökohti, edendada Euroopa tööstust ja toetada kestliku transpordi taristu laiendamisele suunatud investeeringuid, mis võimaldaksid saavutada mitmekordistava toime tellimuste esitamise kaudu paljudele üksustele – töövõtjatele, alltöövõtjatele, tarnijatele ja nende alltöövõtjatele – ning vähendada transpordisektori heitkoguseid; toonitab vajadust kiirendada Euroopa akuliidu rakendamist, et kasutada ära strateegilise väärtusahela võimalused, suurendada kohapeal toodetud uudsete akude ja metalli ringlussevõtu võimalusi Euroopas, luua Euroopa lisaväärtust, anda panus liidu autotööstuse konkurentsivõime parandamisse ning hõlbustada üleminekut vähendatud CO2-heitega elektrisüsteemile; nõuab suuremaid investeeringuid kiirrongidesse ja linnadevaheliste raudteevõrkude renoveerimisse ning samuti null- ja vähese heitega ühistransporti; rõhutab vajadust edendada rohelist liikuvust, investeerides paremasse taristusse, näiteks laiema levikuga laadimisjaamadesse; on arvamusel, et tihedamalt paiknevad laadimisjaamad võimaldavad märkimisväärselt ja kiiremini laiendada elektrisõidukite turgu, avaldades positiivset mõju meie keskkonna- ja CO2-jalajäljele; palub seetõttu komisjonil esitada laiaulatuslik strateegia elektrisõidukite kiirlaadimise taristu kasutuselevõtuks, et tarbijad saaksid elektrisõidukeid turvaliselt kasutada, andes neile kindluse tehnoloogia potentsiaali osas ja juurdepääsu ühilduva laadimise taristute tihedale võrgustikule, ning toetada Euroopas asuvat autotootmist;

65.  on veendunud, et edukaks energiaüleminekuks on Euroopal vaja märkimisväärset hulka taskukohast null-/vähese CO2-heitega ja taastuvenergiat, mis pärineb ka kolmandatest riikidest ja kasutades tugitaristuid; nõuab strateegilisi algatusi ELis ja energiapoliitika muutmist liidu välis- ja naabruspoliitika keskmeks, sealhulgas taastuvenergial põhinevate vesiniku- ja rohelise energia liitude rahalist toetamist; on seisukohal, et need liidud peaksid olema ka kaubanduslepingute osa; rõhutab tugevate liitude tähtsust ressursside ja toorainete nappuse ja säästva sisseostmise lahendamiseks;

66.  tuletab meelde ELi 2019. aasta energiamahukate tööstuste konkurentsivõimelise ümberkujundamise üldkava, mille alusel juhitakse üleminekut, hoides samal ajal Euroopa tööstuse konkurentsivõimelisena, ning palub komisjonil rakendada oma soovitust aidata asendada kolmandatest riikidest pärit importi, mis ei vasta piisaval määral keskkonnastandarditele, ning edendada ELi ülemaailmsete kaubanduspartnerite kõrgemaid kliimaeesmärke;

67.  nõuab ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) muutmist vastavalt kliimaeesmärkidele ja süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismile, et toetada tootmise arukat tagasitoomist ja lühemaid väärtusahelaid; rõhutab süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismi võimalikku tähtsust kasvuhoonegaaside heite ülekandumise vältimisel;

68.  juhib tähelepanu sellele, et üle poole maailma SKPst sõltub loodusest ja selle pakutavatest teenustest, kusjuures mitmed sektorid sõltuvad suurel määral loodusest; märgib, et üle 90 % bioloogilise mitmekesisuse vähenemisest ja veepuudusest on põhjustatud loodusvarade kaevandamisest ja töötlemisest; rõhutab, et Euroopa tööstuspoliitika peaks olema kooskõlas 2030. aasta bioloogilise mitmekesisuse strateegia eesmärkidega;

69.  rõhutab, et terviseühtsuse põhimõtte alusel on looduslike ökosüsteemide säilitamine väga oluline, et tagada inimkonna esmavajadused, nagu joogivesi, puhas õhk ja viljakad mullad; nõuab, et ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegiast lähtudes tuleb kiires korras välja töötada töökindlad näidikud bioloogilisele mitmekesisusele avalduva mõju hindamiseks ning tagada reostuse järkjärguline vähendamine;

70.  juhib tähelepanu asjaolule, et tööstus on endiselt oluline keskkonnareostuse põhjustaja, mis paiskab saasteaineid õhku, vette ja pinnasesse; toonitab tööstusheidete direktiivi rolli suurtele käitistele saasteainete heite vähendamise kohustuste kehtestamisel; ootab eelseisvat saastevaba õhu, vee ja pinnase tegevuskava ning tööstusheidete direktiivi läbivaatamist, mis peaks tööstussaastet märkimisväärselt vähendama;

71.  rõhutab tööstuspoliitika piirkondliku mõõtme olulisust, kuna piirkondade majanduslikud erinevused on püsivad ja võivad koroonaviiruse kriisi tagajärgede tõttu süveneda; rõhutab, et piirkondade allakäigu ennetamiseks ja leevendamiseks tuleb piirkondlikes ümberkorralduskavades teha edusamme kestlike ümberkujundusstrateegiate osas ja ühendada majanduse taaselavdamise programmid aktiivsete tööturuprogrammidega; kutsub komisjoni üles tegema tihedat koostööd liikmesriikidega, et koostada keskmise ja pika perspektiivi prognoosid tööturul vajaminevate oskuste kohta;

72.  rõhutab sellega seoses Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tähtsust kvaliteetsete töökohtade loomise toetamisel korralike palkade, ettevõtjate konkurentsivõime, kestliku majandusarengu ning haridus-, koolitus- ja tervishoiusüsteemide ajakohastamise ja täiustamise kaudu;

73.  rõhutab vajadust toetada võrdset, kaasavat ja õiglast üleminekut ning vajadust tegeleda sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsusega lisaks kutsealasele ümberõppele ja uute töökohtade loomisele uutes majandussektorites, tagamaks, et kedagi ei jäetaks kõrvale ja ükski töötaja ei jääks tööturult välja; on veendunud, et hästi kavandatud õiglase ülemineku mehhanism, sh õiglase ülemineku fond, saab olema oluline vahend kaksikülemineku hõlbustamiseks ja kaugeleulatuvate kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamiseks; toonitab, et suurema kaasatusega ülemineku tagamiseks ja selle ühiskondlike mõjudega tegelemiseks tuleks kõik kohalikud sidusrühmad, sealhulgas kodanikuühiskond ja kogukonna esindajad, kaasata piirkondlike õiglase ülemineku kavade koostamise ja rakendamise etappi; rõhutab, et sellega seoses on kestliku tehnoloogia investeeringutel peamine roll piirkondliku majanduse pikaajalise majandusarengu toetamisel; rõhutab, et õiglase ülemineku mehhanismi jõuline rahastamine, sealhulgas märkimisväärsete lisanduvate eelarvevahendite kaudu, oleks Euroopa rohelise kokkuleppe eduka rakendamise põhielement;

74.  usub, et vaja on tugevdada kestlikule ja digitaalsele majandusele ülemineku soodustamisele suunatud piirkondadevahelist koostööd, sh aruka spetsialiseerumise strateegiates, et ergutada piirkondlikke ökosüsteeme; palub seetõttu komisjonil toetada selliste vahendite väljatöötamist, mis pakuvad piirkondadele selget tegevuskava ja kohandatud lähenemisviisi tööstusvaldkonna juhtpositsiooni kindlustamiseks;

75.  on seisukohal, et tööstuse ümberkujundamiseks on vaja oluliselt suurendada pingutusi teadus- ja arendustegevuses ning uute teadmiste ja uuenduste integreerimist olemasolevatesse turgudesse, samuti nende kasutamist uute loomiseks; rõhutab, et innovatsioon on juhtivate tööstusökosüsteemide üks edasiviivaid jõude ja et see peaks kajastuma innovatsiooni ja ettevõtlusvõime tugevdatud toetamises innovatsioonitsükli kõigis etappides; rõhutab vajadust suurendada kulutusi teadusuuringutele, eelkõige kvaliteetsele avalikule teadus- ja arendustegevusele, ning innovatsioonile, mis on võtmeelemendid kaksikülemineku saavutamiseks kestlikule ja digitaalsele majandusele, liidu strateegilise sõltumatuse parandamiseks ja pikaajalise konkurentsivõime suurendamiseks; kutsub sellega seoses liikmesriike üles täitma oma kohustust investeerida teadus- ja arendustegevusse 3 % oma SKPst, et säilitada liidu juhtiv roll üleilmsete konkurentide seas; peab kahetsusväärseks VKEde praegust uuendusvõime puudumist vajaliku riskikapitali nappuse, haldusmenetluste kulude ja keerukuse ning nõuetekohaste oskuste vähesuse ja teabele juurdepääsu puudumise tõttu;

76.  rõhutab vajadust suurendada liidu tööstuse ümberkujundamist toetavate programmide eelarvet ja tuletab seetõttu meelde parlamendi seisukohta selle poolt, et programmi „Euroopa horisont“ eelarvet tuleks suurendada 120 miljardi euroni ja et tagada tuleks programmi kooskõla liidu kliimaneutraalsuse eesmärkidega ning et programme „InvestEU“ ja „Digitaalne Euroopa“ peaks toetama murranguliste tehnoloogiate ja uuenduste turu arendamiseks sobivate rahastamisvahendite kaudu, samuti et soodustada tuleks ka piirkondlike, riiklike, Euroopa ja erasektori finantsallikate koostoimet; nõuab Euroopa Innovatsiooninõukogu ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi tulemuslikku toetamist ning nõuab nende missioonide tugevdamist; nõuab kindlalt, et märkimisväärne osa programmi „Euroopa horisont“ raames VKEdele saadaolevatest vahenditest tuleks rakendada Euroopa Innovatsiooninõukogu ja programmi koostööosade kaudu eesmärgiga luua uusi lahendusi ja edendada innovatsiooni, mis on samal ajal nii järkjärguline kui ka murranguline; toetab Euroopa partnerluse loomist programmi „Euroopa horisont“ raames, eesmärgiga võimendada erasektori investeeringuid, et edendada teadmiste, tehnoloogiate ja innovatsiooni ülekandmist teaduskeskustest ja ülikoolidest tööstusprotsessi, kasutades ära tööstusökosüsteemide kava ning et toetada taastumist ning rohe- ja digipööret; kutsub komisjoni üles lisaks tagama, et need partnerlused oleksid kogu nende rakendamise ajal läbipaistvad ja kaasavad, eriti mis puudutab nende strateegilist teadusuuringute kava ja iga-aastaseid tööprogramme; rõhutab, et need peaksid välistama ka kõik huvide konfliktid ja tagama ühiskonnale tõelise lisaväärtuse;

77.  on sellega seoses arvamusel, et paremini ettevalmistunud ja vastupidavam ühiskond on Euroopa või üleilmsete murranguliste sündmustega toimetulekul ja kõikehõlmavate poliitiliste vastuste andmisel võtmeelement ning et koordineeritud teadus- ja arendustegevuse investeeringud on selles osas keskse tähtsusega; kutsub selleks komisjoni üles toetama sihtotstarbelise pandeemiaks valmisoleku ja ühiskondliku vastupanuvõime vahendi loomist, kuna selle meetmega luuakse tingimused paremaks koordineerimiseks ELi tasandil, määratakse kindlaks prioriteetsed valdkonnad ja käivitatakse meetmed, mis nõuavad kvaliteetset meditsiinilist uurimistööd ning koordineeritud teadus- ja arendustegevuse investeeringud;

78.  tuletab meelde teadusel põhineva farmaatsiatööstuse olulisust peamise tagajana, et taskukohaseid meditsiinivahendeid toodetaks kvaliteetselt ja nende tarne jõuaks kõikide seda vajavate patsientideni, tugevdades liidu innovatsiooni, vastupidavust, juurdepääsetavust ja reageerimisvõimet ning aidates kaasa tulevaste probleemide lahendamisele; kordab vajadust koostada meditsiinivahendite nappuse ohu leevendamise kava, et hallata oluliste meditsiinivahendite tarneahela kõiki nõrku kohti ja ohte, tagada tulevane innovatsioon vastamata vajaduste rahuldamiseks ning toetada tervishoiusüsteemide vastupidavust, reageerimisvõimet ja valmisolekut tulla toime tulevaste probleemidega, sealhulgas pandeemiad;

79.  rõhutab peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate rolli kogu liidus tehnoloogilise ja uuendusliku suutlikkuse suurendamisel; kutsub komisjoni üles kohandama programmi „Euroopa horisont“ ja selle tööstusstrateegiat murranguliste tehnoloogiate ja innovatsioonide arendamisele, laiendamisele ja turustamisele liidus, et vähendada lõhet innovatsiooni ja turulelaskmise vahel, pakkudes riski finantseerimist varajases kasvuetapis olevale tehnoloogiale ja näidisprojektidele ning arendades varajasi väärtusahelaid, et toetada ennekõike kaubanduslikke, turulelastavaid, heiteta ja vähese heitega, taastuvaid, energia- ja ressursitõhusaid ning ringluspõhiseid tehnoloogiaid ja tooteid, protsesse, teenuseid ja ärimudeleid ning soodustada teadustaristu arengut, samuti eesmärgiga vähendada liikmesriikide vahel olevaid erinevusi; julgustab komisjoni ja liikmesriike töötama välja ühtseid kontaktpunkte, kus on ühtlustatud teavet murranguliste tehnoloogiate tööstuslike näidisprojektide rahastamisvõimaluste kohta;

80.  palub komisjonil uurida meetmeid, kuidas vältida praeguse kriisi ajal võimalikku teadmiste ja innovatsiooni kadu, sealhulgas vahendite abil, mis toetavad ettevõtjaid, kes ajutiselt jagavad teadmustöötajaid riiklike teadusasutuste ja ülikoolidega, et võimaldada avaliku ja erasektori uurimistegevust riiklike prioriteetide osas, ning kuidas säilitada kriisi ajal tööhõive ja innovatsioonivõime;

81.  palub komisjonil koos liikmesriikidega arendada välja võimalik maksusoodustus, et võimendada teadus- ja arendustegevusse tehtavaid investeeringuid, mis on COVID‑19 kriisi tõttu oluliselt vähenenud;

82.  kutsub komisjoni üles jätkuvalt toetama Euroopa ettevõtjate suutlikkust teha uuendusi ulatusliku intellektuaalomandi korra alusel, suurendades litsentside andmise paindlikkust, et säilitada nende teadus- ja arendustegevuse investeeringute tõhus kaitse, tagada õiglane tootlus ja samal ajal jätkata avatud tehnoloogiastandardite väljatöötamist, mis soodustavad konkurentsi ja valikuid ning ELi tööstuse osalemist peamiste tehnoloogiate väljatöötamisel;

83.  tunnistab, et intellektuaalomandiõiguste tugev ja tasakaalustatud raamistik on tööstusspionaaži ja võltsimise vastu võitlemisel ülioluline Euroopa konkurentsivõimet toetav tegur, ning palub seega komisjonil seda raamistikku säilitada ja tugevdada; rõhutab vajadust tagada bioteaduste intellektuaalomandi stiimulite osas USA ja Hiinaga samaväärne tase, et Euroopa jääks teadus- ja arendustegevuse investeerimise ja tööstuse arendamise jaoks atraktiivseks paigaks; palub komisjonil säilitada ja arendada Euroopa maailmatasemel intellektuaalomandi süsteemi, edendades intellektuaalomandi tugevat kaitset, teadus- ja arendustegevuse stiimuleid ja preemiasüsteeme, et kaasata ühiskonna kasuks tulevase innovatsiooni arengusse investeeringuid; väljendab heameelt intellektuaalomandi tegevuskava väljakuulutamise üle, mis võiks hõlbustada Euroopa panust standardite väljatöötamisse; toetab jätkusuutlikku tootmist ja töökohti ning ELi kvaliteetse tootmise huvipakkuvuse ja maine parandamist kogu maailmas; kutsub komisjoni üles ergutama oluliste keskkonna- ja kliimatehnoloogiate ülekandmist arenguriikidesse, andes sellistele tehnoloogiatele avatud litsentsid;

84.  palub komisjonil võtta võimalikult kiiresti kasutusele ühtse toimega Euroopa patendi, nagu on ette nähtud 19. veebruari 2013. aasta kokkuleppes ühtse patendikohtusüsteemi kohta;

85.  rõhutab tervikliku ja tõhusa üldjuhtimise tähtsust tööstuse ümberkujundamisel, mis tagab kooskõla asjakohaste ELi õigusaktide ja strateegiatega, eeskätt Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega, mis on selle edu jaoks äärmiselt tähtis; väljendab heameelt komisjoni kindlaksmääratud 14 ökosüsteemi ja kõigi väärtusahelas tegutsevate osalejate koondamise kaasava lähenemisviisi üle, mille eesmärk on edendada Euroopa juhtpositsiooni strateegilistes sektorites ja konkurentsivõimet kogu maailmas; rõhutab vajadust tagada, et VKEd areneksid jõudsalt igas ökosüsteemis; juhib tähelepanu vajadusele tagada tööstuse kindlaksmääratud ökosüsteemide läbipaistvus, eriti seoses kriteeriumidega, mis peavad olema täidetud, et neid saaks pidada ökosüsteemi osaks, ja seega ka struktuurne teabevahetus komisjoniga, täpne jaotus igas kindlaksmääratud ökosüsteemis osalejate liigi ning teave tulemuste ja arutatud teemade kaupa, samuti ettevõtjate foorumi ja liitude roll nendes ökosüsteemides; rõhutab, et kodanikuühiskonnal, tarbijaorganisatsioonidel ja ametiühingutel peaks olema piisav osalus nii üldiste kui ka valdkondlike tööstusstrateegiate ja prioriteetide kindlaksmääramisel; toonitab, et ökosüsteemid peaksid hõlmama kõiki seoseid väärtusahelatega, sealhulgas VKEdega, ning rõhutab, et VKEdel on tööstusliitude ja nende tootmisahelate loomises lahutamatu osa; rõhutab piisavate rahastamisvahendite vajadust liitudele;

86.  on seisukohal, et ökosüsteemid on järgmise tööstusrevolutsiooni keskse tähtsusega osad, kuna need võimendavad arenenud ja nutikat tootmist ning pakuvad taskukohast, puhast, kestlikku ja kindlat energiat, samuti vajalikku energiataristut ning ümberkujundavaid tootmis- ja teenuste osutamise meetodeid; nõuab ökosüsteemide analüüsi, et hinnata mis tahes valdkonna üleminekuvajadusi ning aidata koostada üleminekukava; on lisaks veendunud, et koostöö toetamine tööstuse, akadeemiliste ringkondade, VKEde, idufirmade ja kasvufirmade, ametiühingute, kodanikuühiskonna, lõppkasutajate organisatsioonide ja kõigi teiste sidusrühmade vahel on keskse tähtsusega, et lahendada turutõrkeid ning kaotada lõhe idee ja selle teostamise vahel, tagades töötajate kaitse, sealhulgas valdkondades, mis tööstusele veel huvi ei paku, kuid millel on kõrge ühiskondlik lisaväärtus; nõuab nende ökosüsteemide juhtimist, mis hõlmaks kõiki nendest tööstussektoritest pärit asjakohaseid sidusrühmi, mis on vajalikud rohe- ja digipöörde saavutamiseks; on arvamusel, et ökosüsteemidel peaks olema oma osa lahenduste ja meetmete kehtestamisel, mis tuleb vastu võtta selleks, et rakendada Euroopa tööstusstrateegiat ja toetada jõulisi Euroopa väärtusahelaid, mis on kaksikülemineku (rohe- ja digipööre) jaoks üliolulised;

87.  rõhutab, et investeeringud võtmetähtsusega väärtusahelatesse mängivad meie tulevase strateegilise sõltumatuse säilitamise seisukohast olulist rolli; on veendunud, et on vaja prioriseerida investeeringuid meie strateegilise sõltumatuse jaoks väga olulistesse tööstusharudesse, näiteks julgeolekusse, kaitsesse, kliimaga seotud tehnoloogiatesse, toiduga isevarustamisse ja tervishoidu; kordab eelkõige farmaatsiatööstuse tähtsust tulevaste uuenduste tagamisel, et vastata rahuldamata vajadustele, ning tervishoiusüsteemide vastupidavuse, reageerimisvõime ja valmisoleku toetamiseks tulevaste probleemide, sealhulgas pandeemiate korral;

88.  rõhutab taastuvenergiatööstuse tähtsust strateegilise sektorina, et tugevdada ELi konkurentsieeliseid, saavutada pikaajaline vastupanuvõime ja tagada energiajulgeolek, arendades samal ajal tööstuslikku võimsust; rõhutab lisaks taastuvenergia sektori panust uute kohalike töökohtade ja ärivõimaluste loomisse, eriti VKEde jaoks, ja seadmete tootmise edendamisse, samuti energiakulude vähendamisse ning kulude konkurentsivõime parandamisse;

89.  rõhutab, et COVID-19 kriis on tugevalt mõjutanud autotööstust, mis sunnib ettevõtjaid ja töötajaid kiiresti kohanema muutustega tarnes ning uute tervisekaitse- ja ohutusnõuetega lisaks ümberkujundamisprotsessile, mida sektor läbis juba enne pandeemiat; on arvamusel, et arukale ja puhtamale liikuvusele üleminek on hädavajalik, kui areneme kliimaneutraalse, digitaalse ja vastupanuvõimelisema majanduse suunas, ning et seda tuleks ka käsitleda kui võimalust panna alus keskkonnasäästlikule majanduskasvule ja puhatele töökohtadele, tuginedes Euroopa tööstuse üleilmsele konkurentsieelisele sõidukitehnoloogias; palub komisjonil panna paika prioriteedid, mis on seotud teadusuuringute ja innovatsiooni, digiteerimise ning idufirmade, mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate, sealhulgas autotööstuse toetamisega;

90.  rõhutab, et COVID-19 kriis on tugevalt mõjutanud ka turismisektorit, ja kutsub komisjoni üles seadma prioriteete, mis on seotud sektori taastumisele kaasaaitamise ja selle edendamisega, arvestades selle panust ELi SKPsse ja liidu konkurentsivõimesse; kutsub komisjoni üles edendama koostööd liikmesriikide ja piirkondade vahel, et luua võimalusi uuteks investeeringuteks ja edasisteks uuendusteks, et saavutada kestlik, uuendusmeelne ja paindlik ning töötajate ja tarbijate õigusi kaitsev Euroopa turismiökosüsteem;

91.  rõhutab kultuuri- ja loomesektorite potentsiaali innovatsiooni edendamisel, toimides muutuste katalüsaatoritena teistes sektorites ning stimuleerides innovatsiooni ja arengut; märgib, et innovatiivsed majandussektorid sõltuvad üha enam loovusest, et säilitada oma konkurentsieelis; märgib veel, et järjest keerulisemate, loomingulisemate ja omavahel seotud ärimudelite ilmumisega on kultuuri- ja loomesektor üha enam muutumas otsustavaks komponendiks peaaegu kõigis toodetes ja teenustes; usub seetõttu, et Euroopa peaks tuginema oma loome- ja kultuurivaradele, ning palub komisjonil ja liikmesriikidel pöörata piisavat tähelepanu kultuuri- ja loomesektoritele tervikliku, sidusa ja pikaajalise tööstuspoliitika raamistiku väljatöötamisel, sealhulgas rahastuse ja rahastamisprogrammide kättesaadavusele;

92.  rõhutab ELi kosmosepoliitika olulisust, eelkõige seoses Euroopa tööstuslike kosmoseuuringute suutlikkuse parandamise ning muude peamiste sektorite ja poliitikasuundadega loodava koostoime potentsiaali ärakasutamisega, eriti selleks, et arendada tipptehnoloogiat ja soodustada tööstuse ümberkujundamist;

93.  märgib ära keemiatööstuse panuse paljudes strateegilistes väärtusahelates ning CO2-neutraalsete, ressursitõhusate ja ringluspõhiste tehnoloogiate ning lahenduste väljatöötamisel; nõuab kestlikku ja tööstusstrateegiaga kooskõlastatud kemikaalidepoliitikat;

94.  palub Euroopa Keskkonnaametil koos Euroopa Kemikaaliametiga koostada aruanne, milles käsitletakse keskkonnas olevaid kemikaale Euroopas; usub, et nimetatud aruandes tuleks hinnata ohtlike kemikaalide süsteemset olemust Euroopa tootmis- ja tarbimissüsteemides, nende kasutamist toodetes ja esinemist Euroopa keskkonnas ning nende poolt inimtervisele ja ökosüsteemidele põhjustatavat kahju;

95.  toonitab hästi toimiva ja konkurentsivõimelise farmaatsia- ja meditsiiniseadmete sektori keskset tähtsust patsientidele ravimite kestliku kättesaadavuse ja ELi patsientidele kõrgetasemelise tervishoiu tagamisel; on veendunud, et komisjon peaks liikmesriikide ja kõigi asjaomaste sidusrühmadega peetava dialoogi hõlbustamiseks looma farmaatsiafoorumi, mille üle teostaks järelevalvet Euroopa Ravimiamet, et võimaldada põhjalikku arutelu näiteks küsimustes, mis seonduvad ravimite jätkusuutlikkusega ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtmisega tervishoiusüsteemides; rõhutab, et sellel foorumil tuleks arvesse võtta erinevaid riiklikke lähenemisviise hinnakujundusele ja hüvitamisele, samuti tervishoiusüsteemi investeeringutele ja korraldusele;

96.  peab riigihankeid tööstuse ümberkorraldamise peamiseks teguriks; palub komisjonil uurida, kuidas kasutada poliitikaeesmärkide saavutamiseks täielikult ära avaliku sektori kulutuste ja investeeringute finantsvõimendust, sealhulgas tugevdades kestlikkust ja muutes riigihanked liidu majanduse taastamise kavas keskse tähtsusega elemendiks, kuna need prioriseerivad ja soodustavad nõudlust ökoinnovaatiliste, kulutõhusate ja kestlike kaupade ning teenuste järele, võimaldavad võtmetähtsusega strateegiliste valdkondade, näiteks tervisega seotud toodete, põllumajanduse ja taastuvenergia tehnoloogiate ümberpaigutamist ning lühemaid ja kestlikumaid tarneahelaid; kutsub komisjoni ja ametiasutusi üles analüüsima tingimusi riigihangete kestlikkuse kohustuslikuks muutmiseks keskkonna-, sotsiaalsete ja eetiliste kriteeriumide alusel, sealhulgas CO2-jalajälg, ringlussevõetud materjalide sisaldus ja töötingimused kogu olelusringi vältel, samuti suurendama teadlikkust ning kasutada tõhusamalt olemasolevaid keskkonnasäästlike teenuste edendamise kavasid; nõuab, et VKEdel peaks olema õiglane võimalus riigihangetes osaleda; kutsub hankijaid üles kasutama süsteemset lähenemist, mis põhineb parimal hinna ja kvaliteedi suhtel, mitte toodete ja teenuste kestusel; julgustab neid kasutama sätet (võrgustiku sektori direktiivi artikkel 85), mis võimaldab neil pakkumusi tagasi lükata, kui kolmandatest riikidest pärit toodete osakaal ületab 50 % pakkumust moodustavate toodete koguväärtusest;

97.  tunnustab panust, mida standardimine on andnud Euroopa ühtsesse turgu ning suurenenud majanduslikku, ühiskondlikku ja keskkonnaalasesse heaolusse, sealhulgas tarbijate ja töötajate tervise ja ohutuse parandamisse; rõhutab vajadust arendada, hinnata ja kasutada harmoneeritud standardeid, et toetada tööstusharude toodete tootmist viisidel, mis on tõhusad, ohutud, ringluspõhised, kestlikud ja korratavad ning millega tagatakse kõrge kvaliteet;

98.  palub komisjonil võtta vastu tugeva võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajate süsteemi, et analüüsida liidu õigusaktide ja vahendite eelnevat mõju ja võimalikke vajalikke investeeringuid, ning jälgida edusamme ja tulemusi, võttes arvesse VKEde mõõdet; rõhutab, et võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajate süsteemis tuleks aluseks võtta eesmärgid, mis on konkreetsed, mõõdetavad, saavutatavad, asjakohased ja ajaliselt määratud;

99.  palub komisjonil tugevdada oma mõju hindamise tava ja tagada, et enne uute õigusaktide ettepanekute esitamist või uute meetmete vastuvõtmist viiakse ellu üksikasjalik mõjuhinnang võimalike vastavuskulude, tööhõivele avalduva toime ning Euroopa kodanikele, sektoritele ja ettevõtjatele, sealhulgas VKEdele, tekkiva koormuse ja võimaliku kasu kohta; on veendunud, et ELi õigusaktide ja meetmete hindamine peaks rohkem keskenduma liikmesriikides rakendamisele ning selles tuleks analüüsida, mis juhtub siis, kui liidu õigusakte rakendatakse ja tõlgendatakse viisil, mis loob nii VKEdele kui ka suurematele ettevõtjatele ebavajalikke ja ootamatuid õiguslikke takistusi; kutsub komisjoni üles toetama regulatiivset sidusust ja tunnustama aruka reguleerimise eesmärki vähendada bürokraatlikku koormust, ilma et see kahjustaks õigusaktide tõhusust või langetaks sotsiaalseid ja keskkonnastandardeid, eriti kui traditsiooniline tööstus peab regulatiivsete otsuste tõttu kohanema; on veendunud, et digiteerimise ja CO2-heite vähendamise meetmed tuleks kavandada nii, et need pakuksid ettevõtjatele, sealhulgas VKEdele, võimalusi ja vähendaksid mõjutatud sektori koormust;

100.  loodab, et tööstusstrateegia ei tekita ettevõtjatele, eriti VKEdele, tarbetut regulatiivset koormust ja et sellega rakendatakse põhimõtet „üks sisse, üks välja“, mille eesmärk on tuvastada olemasolevad sätted, mis tuleb kehtetuks tunnistada või läbi vaadata, kui uued sätted toovad kaasa vastavuskulud, tagades sel viisil, et vastavuskulud antud sektoris ei kasvaks, ilma et see piiraks kaasseadusandjate eelisõigusi; on seisukohal, et selline ettepanek peab olema tõenduspõhine, selle teemal tuleb põhjalikult konsulteerida, sellega tuleb tagada õigusaktide ning sotsiaalsete ja keskkonnastandardite tõhusus ning näidata Euroopa tegevuse selget kasu; on veendunud, et EL peaks proportsionaalsuse paremaks tagamiseks tugevdama oma põhimõtet „suurelt suurte asjadega, vähem väikeste asjadega“;

101.  rõhutab, et avalikul haldusel peaks olema keskne roll ettevõtlussõbraliku majanduskeskkonna tagamisel ja ettevõtjate halduskoormuse vähendamisel, tagades samal ajal liidu eetiliste, sotsiaalsete, keskkonnaalaste ja läbipaistvuse standardite ning töötajate ohutuseeskirjade täieliku kohaldamise; on veendunud, et avalikus sektoris ja selle töötajate seas peaks soodustama e-valitsuse tööriistu, digitaalse innovatsiooni poliitikat ja digioskuste tugevdamist; palub komisjonil tagada valdkonnas riiklike ja piirkondlike parimate praktikate jagamine, pöörates erilist tähelepanu majanduse konkurentsivõime avalikule haldamisele;

102.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0124.
(2) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0054.
(3) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0005.
(4) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0102.
(5) ELT C 334, 19.9.2018, lk 124.
(6) ELT C 307, 30.8.2018, lk 163.
(7) ELT C 11, 12.1.2018, lk 55.
(8) ELT C 215, 19.6.2018, lk 21.
(9) ELT C 238, 6.7.2018, lk 28.
(10) ELT C 482, 23.12.2016, lk 89.


COVID-19 pandeemia välispoliitilised tagajärjed
PDF 170kWORD 59k
Euroopa Parlamendi 25. novembri 2020. aasta resolutsioon COVID‑19 puhangu välispoliitiliste tagajärgede kohta (2020/2111(INI))
P9_TA(2020)0322A9-0204/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut (ELi leping),

–  võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 8. aprilli 2020. aasta ühisteatist ELi üleilmse tegevuse kohta seoses COVID‑19ga (JOIN(2020)0011),

–  võttes arvesse komisjoni 22. aprilli 2020. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus makromajandusliku finantsabi andmise kohta laienemis- ja naabruspartneritele COVID‑19 kriisi tingimustes (COM(2020)0163),

–  võttes arvesse komisjoni 29. aprilli 2020. aasta teatist „Lääne‑Balkani riikide toetamine COVID‑19 puhanguga võitlemisel ja pandeemiajärgsel taastumisel. Komisjoni panus ELi ja Lääne‑Balkani riikide juhtide 6. mai 2020. aasta kohtumise eel“ (COM(2020)0315),

–  võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrelli 5. mail 2020 Euroopa Liidu nimel tehtud avaldust inimõiguste kohta koroonaviiruse pandeemia ajal,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2532 (2020) vaenutegevuse lõpetamise kohta koroonaviirushaiguse (COVID‑19) pandeemia tingimustes ja ÜRO peasekretäri António Guterresi toetamise kohta,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku Michelle Bachelet’ üleskutset uuesti hinnata ulatuslike majandussanktsioonirežiimide mõju COVID‑19 pandeemia tingimustes,

–  võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 10. juuni 2020. aasta ühisteatist „Võitlus COVID‑19 kohta levitatava väärinfoga – faktid selgeks“ (JOIN(2020)0008),

–  võttes arvesse Euroopa välisteenistuse 1. aprillil 2020 ja 20. mail 2020 avaldatud ajakohastatud eriaruannet „Short Assessment of Narratives and Disinformation around the COVID‑19/Coronavirus Pandemic“ („Lühihinnang COVID‑19/koroonaviiruse puhangut puudutavatele narratiividele ja desinformatsioonile“),

–  võttes arvesse komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni 16. septembri 2020. aasta kõnet Euroopa Liidu olukorra kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 25. märtsi 2020. aasta suuniseid kriitilise tähtsusega Euroopa varade ja tehnoloogia kaitsmise kohta praeguses kriisiolukorras,

–  võttes arvesse komisjoni 16. juuni 2020. aasta konsultatsiooniteadet „Uuendatud kaubanduspoliitika tugevama Euroopa nimel“,

–  võttes arvesse nõukogu 8. juuni 2020. aasta järeldusi Euroopa tiimi üleilmse tegevuse kohta seoses COVID‑19‑ga,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 17.–21. juuli 2020. aasta kohtumise järeldusi taastekava ja mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) kohta,

–  võttes arvesse 28. juunil 2016 avaldatud Euroopa Liidu üldist välis- ja julgeolekupoliitika strateegiat,

–  võttes arvesse nõukogu 13. juuli 2020. aasta järeldusi, milles sätestatakse ELi prioriteedid ÜROs ja ÜRO Peaassamblee 75. istungjärgul, teemal „Mitmepoolsuse ning tugeva ja tõhusa, kõigile kasu toova ÜRO toetamine“,

–  võttes arvesse Euroopa – Ladina‑Ameerika parlamentaarse assamblee (EuroLat) kaasesimeeste 30. märtsi 2020. aasta deklaratsiooni COVID‑19 pandeemia kohta,

–  võttes arvesse oma 17. aprilli 2020. aasta resolutsiooni ELi kooskõlastatud meetmete kohta võitluses COVID‑19 pandeemia ja selle tagajärgede vastu(1),

–  võttes arvesse ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 25. septembril 2015. aastal, ja kestliku arengu eesmärke,

–  võttes arvesse oma 11. detsembri 2018. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile humanitaarviisade küsimuses(2),

–  võttes arvesse ELi 8. detsembri 2008. aasta suuniseid, mis käsitlevad naistevastast vägivalda ja võitlust kõikide naiste diskrimineerimise vormide vastu,

–  võttes arvesse Veneetsia komisjoni hea valimistava eeskirja,

–  võttes arvesse nõukogu aastaaruannet Euroopa Parlamendile ühise välis- ja julgeolekupoliitika kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A9‑0204/2020),

A.  arvestades, et COVID‑19 on põhjustanud ülemaailmse pandeemia, mis mõjutab miljoneid inimelusid, põhjustades enneolematu ülemaailmse tervishoiu-, majandus-, sotsiaal- ja humanitaarkriisi, tekitades ülemaailmses juhtimises süsteemseid pingeid, millel on kaugeleulatuvad ja pikaajalised tagajärjed rahvusvahelistele suhetele, mis mõjutavad ELi välispoliitika ning julgeoleku ja kaitse põhiaspekte nii Euroopa Liidus kui ka väljaspool seda; arvestades, et EL on olnud väärinfo ja küberrünnakute sihtmärk ning on toimunud muid pahatahtlikke sekkumisi kolmandate osaliste poolt eesmärgiga destabiliseerida ELi institutsioone ja liikmesriike;

B.  arvestades, et pandeemia mõjutab ebaproportsionaalselt vähimkaitstud riike ning arvestades, et mõned riigid maailmas ei ole reageerinud ega ole võtnud kiireid ja piisavaid julgeolekumeetmeid epideemia ohjeldamiseks; arvestades, et Hiina valitsus pisendas alguses COVID‑19 puhangu tähtsust; arvestades, et narratiivid, milles rõhutatakse COVID‑19 olukorrale viidates rohkem geograafilist kui meditsiinilist konteksti, on häbimärgistavad; arvestades, et viirus on tapnud kogu maailmas ligikaudu miljon inimest ja näidanud, et seda on võimalik kontrollida ja leevendada üksnes riikidevahelise koordineerimise ja solidaarsuse kaudu;

C.  arvestades, et ELil on kohustus tegutseda ülemaailmse osalejana ja kohandada oma prioriteete ja poliitikat, sealhulgas välispoliitikat, kooskõlas muutuva geopoliitilise olukorraga maailmas ja üleilmse COVID‑19 vastase võitlusega; arvestades, et EL peab tegutsema juhirollis prognoositaval viisil, kaitstes mitmepoolsetes ja rahvusvahelistes jõupingutustes põhiõigusi ja õigusriiki, ning toimima vastavalt oma positsioonile ülemaailmses majanduses; arvestades, et COVID‑19 kriis on tõstnud taas esile vajaduse tugevdada mitmepoolsust ja reeglitepõhist korda ülemaailmsete probleemide paremaks lahendamiseks;

D.  arvestades, et pandeemia ning selle majanduslik ja sotsiaalne mõju võivad veelgi võimendada tajutavast ebavõrdsusest ja tõrjutusest tulenevaid poliitilisi mureküsimusi; arvestades, et ülemaailmne majanduslangus on eriti rängalt mõjutanud vähimkaitstud majandusi; arvestades, et COVID‑19 puhang on kogu maailmas süvendanud püsivat ravimite puuduse probleemi, millel on drastilised tagajärjed arengumaade jaoks;

E.  arvestades, et pandeemia on raskendanud vähekaitstud inimeste kriitilist humanitaarolukorda eelkõige konfliktipiirkondades, põgenikelaagrites ja ebakindlates riikides, samuti põlisrahvaste kogukondades; arvestades, et EL on korranud ÜRO üleskutset kehtestada viivitamata ülemaailmne relvarahu ja leevendada pandeemiaga seotud sanktsioone, et tagada koroonaviiruse vastu võitlemiseks hädavajaliku varustuse tarnimine; arvestades, et sellest tulenevalt oleme tunnistajaks ülemaailmse vabaduse ja demokraatia vähenemisele, mis seab juba kriisis oleva mitmepoolse korra veelgi suurema surve alla;

F.  arvestades, et vägivaldses suhtes olevad naised kogu maailmas olid sunnitud püsima kodus, olles seega pikema aja jooksul väärkohtleja meelevallas; arvestades, et perevägivalla abiliinid ja varjupaigad üle kogu maailma teatavad üha suurenevast abivajajate hulgast ning mitmes riigis on perevägivallast teatamise juhtumite ja hädaabikõnede arv alates suhtlemisdistantsi meetmete kehtestamisest kasvanud 25 %;

1.  kinnitab, et COVID‑19 pandeemia ülemaailmne puhang on rahvusvahelises keskkonnas pöördelise tähtsusega, mitmekordistab ohte ja kiirendab maailmakorras muutuste toimumist; rõhutab, kui oluline on tugevdada ELi sisemist vastupanuvõimet, arendada uusi partnerlusi ja tugevdada liidu mitmepoolsust toetavat seisukohta ülemaailmsel tasandil, võttes kindlameelseid ja kooskõlastatud välispoliitilisi meetmeid;

2.  väljendab heameelt, et on loodud Euroopa tiim ja koroonaviirusele ülemaailmse reageerimise algatus, mis aitavad partnerriikidel võidelda koroonaviiruse mõjuga piiriülesele koordineerimisele; väljendab heameelt ELi tegevuse koordineerimise üle G7, G20, ÜRO, Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO), Maailma Toiduprogrammi ja teiste rahvusvaheliste partneritega, mis aitab edendada ühtset ja kaasavat ülemaailmset reageerimist pandeemiale, leevendada laiemat mõju ühiskonnale ja majandusele ning vähendada destabiliseerimise ohtu;

3.  peab kahetsusväärseks, et COVID‑19 kriisi algetapis puudus ülemaailmne juhtimine ja koordineeritud rahvusvaheline reageerimine; mõistab hukka kriitilise tähtsusega teabe varjamise; on vastu isolatsionistlike lahenduste otsimisele; on kindlalt vastu autoritaarse natsionalismi kasvule, riigi rahastatud väärinfo levitamise kampaaniatele ja valepropaganda edendamisele, mis tekitab usaldamatust, õõnestab demokraatlikke ühiskondi ja rahvusvahelist koostööd ning tõstatab küsimusi ELi rolli kohta maailmas; toonitab, et ülemaailmne koostöö, kaasav ülemaailmne lähenemine ja kooskõlastamine on ülemaailmse tervisekriisi ja muude ülemaailmsete ohtude tõhusaks lahendamiseks hädavajalikud;

4.  rõhutab, et vaatamata COVID‑19 pandeemiale peaksid ELi partnerriigid õigusloomeprotsessi käigus jätkama reformidega, võtma korruptsioonivastast võitlust tõsiselt ning pühenduma inimõiguste ja vähemuste põhiõiguste austamisele ja rakendamisele kooskõlas oma rahvusvaheliste kohustuste ja antud lubadustega;

5.  taunib asjaolu, et mõned valitsused ja poliitilised juhid kogu maailmas kasutavad kriisi kui võimalust võtta endale liiga palju volitusi ja täita oma poliitilisi eesmärke, piirates inimõigusi, õõnestades demokraatlikke standardeid, nõrgendades õigusriiki, vähendades parlamentide rolli, piirates meediavabadust, õhutades vihkamist vähemuste vastu, korraldades desinformatsioonikampaaniaid ELi-meelsete reformide ja väärtuste vastu ning kahjustades rahvusvahelist koostööd; rõhutab, et mis tahes erakorraline seisukord peab sisaldama lõpetamisklauslit; tunneb muret selle pärast, et maailma eri linnades koroonaviiruse vastu protestivatesse meeleavaldustesse on sageli sisse imbunud äärmusrühmitusi, kes meeleavaldustega manipuleerivad, ja meeleavaldajad nimetavad viirust pettuseks;

6.  peab kahetsusväärseks, et COVID‑19 puhangu tagajärjed on teravdanud kogu maailmas sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust ning mõjutavad ebaproportsionaalselt kõige vaesemaid ja kõige ebasoodsamas olukorras olevaid, tõrjutud ja kaitseta ühiskonnarühmi, sealhulgas rändajaid; mõistab hukka COVID‑19‑ga nakatunute igasuguse tõrjumise ja diskrimineerimise ning kutsub kolmandaid riike ja ELi liikmesriike üles leevendama pandeemia sotsiaalset mõju;

7.  kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles kriisi globaalset mõju arvestades 2016. aasta üldist strateegiat läbi vaatama, et kajastada neid geopoliitilisi muutusi, tagamaks, et ELi tegevus oleks strateegilisem ja et EL täidaks oma osa pärast Teist maailmasõda loodud reeglitepõhise mitmepoolse maailmakorra kaitsmisel, edendamisel ja arendamisel, ning võtma demokraatia toetamine ja inimõiguste kaitse Euroopa tiimi esmaseks eesmärgiks, kaasates selle ülesande täitmisse Euroopa Parlamendi oma olemasolevate demokraatia ja õigusriigi toetamise vahendite ja mehhanismidega;

Muutunud geopoliitiline tasakaal pärast COVID‑19

8.  võtab murelikult teadmiseks, et geopoliitiline konkurents ja pinged on COVID‑19 puhangu järel teravnenud ning tunnistab, et Euroopa Liit peab alles kinnitama oma positsiooni uues maailmakorras; nõustub, et COVID‑19 järgne maailm on täiesti erinev ja sellel on kaugeleulatuvad tagajärjed ELi välispoliitikale, ning usub, et COVID‑19 on kinnitanud vajadust tugevama ja tõhusama ELi välis- ja julgeolekupoliitika järele;

9.  nõuab tungivalt Atlandi-ülese partnerluse elavdamist, et võidelda tõhusamalt pandeemia ja muude suuremate rahvusvaheliste probleemide, näiteks kliimamuutuste vastu; tunnistab, et on vaja leida uus alus ELi ja USA vaheliseks koostööks, rõhutades vastastikust austust ja ühist tegevuskava, milles mitmepoolsus, rahvusvaheline õiglus, õigusriik ja inimõigused vastanduvad natsionalistlikele, autoritaarsetele ja hegemoonilistele ambitsioonidele;

10.  on seisukohal, et selles muutuvas kontekstis peab EL võtma initsiatiivi ja näitama eeskuju, edendades mitmepoolseid lahendusi, tehes koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, eelkõige ÜRO ja selle asutustega, Maailma Terviseorganisatsiooniga, Maailmapangaga, Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF) ja rahvusvaheliste piirkondlike organisatsioonidega, nagu NATO, püüdes teha tihedamat koostööd sarnaselt meelestatud riikidega, sealhulgas lõunapoolkeralt, edendades koostööd demokraatlike režiimide vahel ja tugevdades demokraatlikke väärtusi; tuletab meelde, et pandeemia on rõhutanud vajadust teha koostööd, et leida ühiseid lahendusi kogu inimkonda puudutavatele probleemidele;

Ameerika Ühendriigid

11.  on mures selle pärast, et Ameerika Ühendriikide valitsus ei ole koostöövalmis, ei soovi võtta COVID‑19 vastases võitluses juhtrolli ega osale vaktsiinidega seotud ühisalgatustes; on seisukohal, et alternatiivsed faktid ja valeteave, millega eitatakse pandeemia tõsidust, on ühises võitluses viiruse vastu väga eksitavad; nõuab, et nii EL kui ka USA tugevdaksid ühises võitluses COVID‑19 pandeemia vastu koostööd ja solidaarsust teaduspõhise lähenemisviisi alusel, sealhulgas edendaksid õigeaegset teabevahetust ning vaktsiini ja strateegiliste meditsiiniseadmete teadus- ja arendustegevust, ning lahendaksid koos ka muid ülemaailmseid probleeme;

12.  julgustab ametiasutusi võtma kasutusele head tavad Veneetsia komisjoni hea valimistava eeskirjast, mis sisaldab ka suuniseid valimiste korraldamiseks pandeemia ajal;

13.  tuletab meelde, et Atlandi-ülene koostöö on jätkuvalt ELi välispoliitika oluline tugisammas ning et see on ELi ja USA vastastikuste julgeoleku- ja kaubandushuvide seisukohast ülimalt oluline; väljendab jätkuvat toetust Atlandi-ülesele liidule ja tihedamale strateegilisele Atlandi-ülesele koostööle; peab kahetsusväärseks, et COVID‑19 kriisi ajal võeti ilma ELiga konsulteerimata ühepoolseid meetmeid, nt ELi Schengeni alalt USAsse reisimise piirangud;

14.  peab kahetsusväärseks USA ülemaailmse osaluse vähenemist ja USA valitsuse otsust lõpetada Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) rahastamine ja loobuda avatud taeva lepingust, samuti USA praeguse administratsiooni üldist suundumust distantseeruda mitmepoolsetest organisatsioonidest, mis on loodud reeglitel põhineva liberaalse maailmakorra kehtestamiseks, või neid õõnestada (näiteks Rahvusvahelise Kriminaalkohtu puhul);

15.  rõhutab, et on vaja konsolideerida ja täiustada ELi ja USA koostööd, mis põhineb vastastikusel austusel ja ühisel tegevuskaval, et kaitsta mitmepoolsust, rahvusvahelist õigust, jagatud demokraatlikke väärtusi, õigusriiki ja inimõigusi; märgib, et maailmas, mida iseloomustab suurriikide vaheline konkurents, jagavad Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid ühiseid väärtusi, mis on seotud olemasolevate rahvusvaheliste struktuuridega, ning on praeguses ebastabiilses rahvusvahelises keskkonnas asendamatud partnerid;

Hiina

16.  märgib, et pärast COVID‑19 puhangut on Hiina Rahvavabariik tugevdanud ülemaailmseid diplomaatilisi jõupingutusi, püüdes täita mitmepoolse süsteemi poliitilist vaakumit, mille on jätnud isolatsionistlikum USA, ja püüdes haarata alternatiivse juhtimismudeliga domineeriva maailmajõu positsiooni; tunneb muret Hiina Rahvavabariigi jõupingutuste pärast saavutada piirkonnas tugevam võim, mille tulemuseks on piirivaidlused paljude naaberriikidega ja riigi strateegiliste huvide edendamine mitmepoolsete organisatsioonide kaudu; on seetõttu mures võimaliku võimunihke pärast globaalpoliitikas seoses Hiina liidrite vahetusega; taunib asjaolu, et Hiina valitsus kasutas pandeemia puhkemist ära selleks, et suruda peale riiklikku julgeolekuseadust ja suruda maha demokraatiameelset liikumist Hongkongis, hoogustada Taiwani ähvardamist ja suurendada tegevust Tiibetis ja Lõuna‑Hiina merel, samuti uiguuride jõhkrat tagakiusamist Xinyangis, ning mõistab hukka Hiina esindajate korduvad rünnakud ja surve liikmesriikide valitsustele ja demokraatlikult valitud poliitikutele ELis, näiteks Tšehhi Vabariigi presidendile ja Rootsi kultuuriministrile;

17.  märgib, et Hiina andis pärast COVID‑19 puhangut viiruse vastu võitlemiseks erakorralist abi ja nendib kahetsusega, et osa sellest oli puudulik või kehva kvaliteediga; tunnistab siiski ka selgelt geopoliitiliselt ja geomajanduslikult motiveeritud jõupingutusi, mida toetavad „viirusediplomaatia“ ja „hunt-sõdalase diplomaatia“, ning humanitaarabi politiseerimist; mõistab hukka Hiina katsed kasutada seda „viirusediplomaatiat“ ELi vastu eesmärgiga luua endast maailmale heategija kuvand; peab kahetsusväärseks, et Hiina on isoleerinud WHOs Taiwani; kutsub liikmesriike üles toetama Taiwani kuulumist vaatlejana Maailma Terviseorganisatsiooni, maailma terviseassambleesse ja muudesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, arvestades, et Taiwan on viiruse riigis tõhusalt kontrolli all hoidnud, kuid neid asjatundlikke teadmisi ja kogemusi ei saa praeguses tervisekriisis rahvusvahelisel tasandil kasutada; kiidab Taiwani ametiasutuste antud abi;

18.  on mures, et Hiina esialgses reaktsioonis COVID‑19 pandeemia ülemaailmsele puhangule oli palju vigu ja puudus läbipaistvus, sealhulgas varjati probleemi ulatust, püüti manipuleerida ja teavet mitte anda, suhtlemine WHOga oli puudulik, esines tsensuuri, rikkumistest teatajate, inimõiguslaste ja kodanikest ajakirjanike mahasurumist, ähvardamist, tagakiusamist ja sunniviisilist kadumist ning kahtluste tekitamist COVID‑19 ohvrite ametliku arvu suhtes, mis kõik on kahjustanud ELi suutlikkust COVID‑19 kriisi ette näha, selleks valmistuda ja sellega toime tulla, ning see on läinud maksma inimelusid; nõuab seetõttu tungivalt, et Hiina valitsus teeks täielikku koostööd sõltumatu rahvusvahelise uurimisega COVID‑19 päritolu kohta, ning kutsub liikmesriike üles töötama välja tervikliku lähenemisviisi Hiina tõusule ja kaitsma ELi strateegilist autonoomiat;

19.  nõuab, et Euroopa reageeriks Hiina intensiivsemale laienemisele enim mõjutatud liikmesriikide ja ELi naabrite suunas; juhib tähelepanu sellele, et praegune kiirustamine pandeemia tekitatud majanduslanguse ohjeldamiseks annab Hiinale võimaluse teha strateegilisi investeeringuid peamistesse sektoritesse, nagu telekommunikatsioon, transport ja tehnoloogia;

20.  tunneb muret võimaliku laenulõksu pärast, millesse Aafrika riigid võivad COVID‑19 tagajärjel sattuda, samuti kolmandate riikide suureneva poliitilise ja majandusliku sõltuvuse pärast Hiinast, kuna neil on majanduslanguse tõttu raske Hiinalt algatuse „Üks vöönd, üks tee“ raames saadud laene tagasi maksta; nõuab tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid aitaksid rahvusvahelistel foorumitel otsida otstarbekaid lahendusi kolmandate riikide võla vähendamiseks; nõuab, et EL ja liikmesriigid tagaksid, et humanitaarabiga seotud eranditel sanktsioonidest oleks viivitamatu ja praktiline tulemus, mis puudutab meditsiiniseadmete, -varustuse ja muu abi kiiret kohaletoimetamist asjaomastesse riikidesse;

21.  kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles neid muresid tunnistama, vaatama läbi ELi ja Hiina suhted ning looma samal ajal dialoogi, kaasatuse ning tõelise koostöö ja konkurentsi õhkkonna, mis põhineb uuel, sidusal ja jõulisemal strateegial, mida on kohandatud vastavalt muutunud geopoliitilisele ja geomajanduslikule maastikule, ning pikaajalisel Hiina-strateegial, milles EL ja liikmesriigid teevad võimaluse korral koostööd, vajadusel konkureerivad ja kui vaja, seisavad selle eest, et kaitsta Euroopa väärtusi ja huve; on seisukohal, et EL peaks uue strateegia raames püüdma teha tihedamat koostööd selle piirkonna samasuguse mõtteviisiga riikide ja teiste demokraatlike riikidega, sealhulgas India, Austraalia, Uus‑Meremaa, Jaapan ja Lõuna‑Korea ning tegema tööd Euroopa strateegia loomise nimel India ja Vaikse ookeani piirkonnas, seejuures tuleks täiel määral kasutada ELi Euroopa ja Aasia ühendamise strateegiat;

India

22.  märgib murelikult, et paralleelselt COVID‑19 epideemia laienemisega Indias, kus praeguseks on registreeritud üle 90 000 surma, jätkuvad poliitilised repressioonid inimõiguste ja isikuvabaduste kaitsjate vastu kogukondlike pingete taustal, ning peab hädavajalikuks võtta see teema järgmise ELi ja India kõrgetasemelise dialoogi päevakorda;

23.  rõhutab ELi ja India strateegilise partnerluse tähtsust, vajadust seda väärtustada ning teha koostööd stabiilsuse ja turvalisuse nimel, eriti India ookeanis ja Vaikse ookeani piirkonnas;

Venemaa

24.  väljendab sügavat muret Venemaa Föderatsiooni süstemaatiliste katsete pärast õõnestada ELi ühtsust ja selle reageerimist kriisidele, tekitada usaldamatust ELi ning Lääne‑Balkani ja idapartnerluse riikide vahel väärinfo levitamise kampaaniate intensiivistamise kaudu alates COVID‑19 pandeemia puhkemisest, ja küberrünnakute pärast teadusasutuste vastu, samuti humanitaarabi politiseerimise pärast; tunnustab Euroopa välisteenistust ja idanaabruse strateegilise kommunikatsiooni osakonda nende jõupingutuste eest Venemaaga seotud meediaväljaannete väärinfokampaaniate tuvastamisel ja mahasurumisel mitmes liikmesriigis ning kutsub komisjoni üles suurendama oma jõupingutusi ja rahastamist Venemaa libauudiste vastu võitlemiseks;

25.  tunnistab Venemaa pakkumise selget geopoliitilist ja geomajanduslikku mõõdet, mida toetab nn viirusdiplomaatia ja narratiivide kokkupõrge; võtab murelikult teadmiseks, et Venemaa võtab rahvusvahelisel areenil teatavaid kindlaid meetmeid, et edendada omaenda geopoliitilist tegevuskava; nõuab, et EL ei jätaks seda tähelepanuta ja hoiaks päevakorras konfliktid, millest Venemaa on huvitatud, näiteks Valgevene, Ukraina, Gruusia, Krimmi, Süüria ja Liibüa konfliktid;

26.  väljendab sügavat muret Venemaa katsete pärast kasutada pandeemiat selleks, et riigis inimõiguste ruumi veelgi ahendada, toetada autoritaarseid režiime ja jätkata oma agressiivset välispoliitikat; rõhutab, et me ei tohi lubada Venemaa‑sugustel riikidel kasutada kriisi selleks, et juhtida tähelepanu kõrvale nende olulistelt siseriiklikelt probleemidelt; tunneb muret põhiseaduse referendumi pärast, millega Venemaa president kasutas praegust kriisi oluliste põhiseaduse muudatuste vastuvõtmiseks, et pikendada ja kindlustada oma autoritaarset võimu Venemaal;

27.  mõistab hukka Aleksei Navalnõi mõrvakatse ja nõuab, et viivitamata toimuks Aleksei Navalnõi mürgitamise sõltumatu ja läbipaistev uurimine;

28.  kutsub Venemaad üles heas usus ja rahvusvahelise reeglitepõhise korra raames mõistlikult panustama ülemaailmsesse kriisile reageerimisse; on mures praegu kasutusel oleva Venemaa uue vaktsiini tõhususe ja ohutuse pärast; tuletab meelde, et Venemaalt tarnitud meditsiinitoodete kvaliteet oli mõnel juhul väga madal ja seetõttu olid need ebatõhusad;

Jõulisem ELi välispoliitika, et kaitsta Euroopa huve, väärtusi ja mitmepoolset maailmakorda

29.  tunnistab, et COVID‑19 pandeemia tagajärjed võivad põhjustada ülemaailmseid julgeoleku-, sotsiaalmajanduslikke, keskkonna-alaseid ja poliitilisi riske ning on mures asjaolu pärast, et ülemaailmsed suurjõud nagu Hiina ja Venemaa olid valmis kriisi oskuslikult ära kasutama, et lüüa kõikuma mitmepoolsete organisatsioonide poolt toetatud reeglitepõhine maailmakord;

30.  rõhutab, et mitmepoolne reeglitepõhine maailmakord on ülemaailmse rahu, õigusriigi ja demokraatia jaoks hädavajalik; on veendunud, et geopoliitilisel ELil peab olema koos sama mõtteviisiga partneritega kindlam roll selle kaitsmisel ja taastamisel; on veendunud, et EL peab otsima võimalusi võimude vaheliste pingete leevendamiseks, eriti kui need pinged pärsivad mitmepoolset tegevust; märgib, et COVID‑19 kriis on näidanud nii vajadust tugevdada mitmepoolset koostööd, eriti tervishoiu ülemaailmses juhtimises, kui ka vajadust reformida rahvusvahelisi institutsioone; kutsub ELi liikmesriike ning komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles töötama välja ELi mitmepoolsuse tegevuskava, et edendada ja algatada mitmepoolsete organisatsioonide struktuurireforme;

31.  nõuab, et uuritaks, kas on võimalik luua uus foorum mitmepoolse koostöö tegemiseks lääneliitlaste vahel, st ELi, USA, Jaapani, Kanada, Lõuna‑Korea, Austraalia ja Uus‑Meremaa vahel, tuginedes mitmepoolse strateegilise ekspordikontrolli kooskõlastuskomitee (Coordinating Committee for Multilateral Strategic Export Controls) pärandile; rõhutab, et see uus komitee peaks olema pädev jälgima ja kontrollima tehnoloogia eksporti, kaubandusvooge ja tundlikke investeeringuid probleemsetesse riikidesse;

32.  märgib, et ELi geopoliitilisi ambitsioone tuleb toetada piisavate eelarveeraldistega tulevases mitmepoolses finantsraamistikus, ning peab kahetsusväärseks, et Euroopa Ülemkogu on teinud ettepaneku kärpida välispoliitika vahendite eelarveridu; nõuab, et mitmeaastases finantsraamistikus aastateks 2021–2027 tugevdataks ELi välistegevuse eelarvet ning tagataks piisavad rahalised vahendid, et ELil oleksid vajalikud ressursid oma naabruses probleemide lahendamiseks ja COVID‑19 geopoliitiliste tagajärgedega tegelemiseks ning selleks, et täita liidu eesmärk saada vastutustundlikuks geopoliitiliseks osalejaks;

33.  rõhutab, et ainult tugev ja ühtsem EL, millel on avatud strateegiline autonoomia ning mida toetavad piisav ja usaldusväärne sõjaline võimekus, samuti vahendid ja mehhanismid partnerite toetamiseks, saab täita uues geopoliitilises keskkonnas jõulist rolli ja viia ellu tugevat välispoliitikat, ning on veendunud, et liikmesriigid peaksid andma komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale tugevamad ja selgelt määratletud volitused ELi nimel kõnelemiseks, näiteks luues mitmepoolsetes organites Euroopa koha; kiidab heaks eesistuja Charles Micheli järelduse, et „liidu strateegilise autonoomia suurendamine on äärmiselt oluline“;

34.  usub, et teatavates välispoliitika valdkondades kehtiva ühehäälsuse nõude kaotamine aitaks ELil rakendada tõhusamat ja proaktiivsemat välispoliitikat, mis võimaldaks paremini eriolukordadele kiiresti reageerida; palub nõukogul või Euroopa Ülemkogul järgida komisjoni ja Euroopa Parlamendi üleskutset minna vähemalt inimõiguste või sanktsioonide küsimuses üle kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisele, kohaldades üleminekuklauslit; rõhutab, et ELi finantsvõimendus on suurim siis, kui liikmesriigid tegutsevad üheskoos ühtse liiduna;

35.  rõhutab relvajõudude olulist rolli COVID‑19 pandeemia ajal; tunneb heameelt, et sõjavägi toetas tsiviilelanike abistamise operatsioone, eelkõige välihaiglatega, patsientide transpordiga ning varustuse jaotamisega, ning usub, et liikmesriikide relvajõudude põhjalikum ühisoperatsioon ja koordineerimine olemasolevates raamistikes, nagu alalise struktureeritud koostöö projekt Euroopa meditsiinistaap, või uutes raamistikes, nagu sõjaväehaiglarongid, võiks suurendada tõhusust ja aidata kaasa ELi valmisolekule pandeemiatega võitlemiseks; tunnistab vajadust, et sõjaväelased oleksid kaaskodanike toetuseks ja selliste oluliste ülesannete täitmiseks piisavalt koolitatud, ette valmistatud ja varustatud;

36.  tunnistab vajadust vaadata läbi ELi julgeoleku- ja kaitsestrateegiad, et arendada strateegilist autonoomiat, sealhulgas tervishoiuvaldkonnas, olla paremini ette valmistatud ja vastupanuvõimelisem uute ja hübriidohtude ja tehnoloogiate suhtes, mis on muutnud sõjapidamise olemuse vähem tavapäraseks ja vaidlustanud sõjaväe traditsioonilise rolli, ning tuleviku suhtes, kus Venemaa ja Hiina on muutumas jõulisemaks; rõhutab, et on vaja tugevdada sõjaväelist liikuvust, et aidata liikmesriikidel võimaliku tulevase konflikti korral kiiremini ja tõhusamini tegutseda; rõhutab, et tulevastes julgeoleku- ja kaitsealastes strateegilistes suunistes tuleks neid arenguid kajastada ja võtta arvesse COVID‑19 laiemat geopoliitilist mõju ning käsitleda kõiki ohte, nagu uued pandeemia-, keemilised, bioloogilised, kiirgus- ja tuumaohud ning välised sekkumised, sealhulgas väärinfo või küberrünnakud; on veendunud, et arvestades uut poliitilist tasakaalu ja rahvusvahelise julgeolekukeskkonna võimalikku halvenemist pärast COVID‑19, ei tohi ELi kaitse-eelarvet üldiselt ja eelkõige sõjaväelise liikuvuse eelarvet kärpida;

37.  toetab vajadust jätkata, tugevdada ning vajaduse korral koordineerida koostööd ELi ja NATO vahel, sealhulgas Euro-Atlandi katastroofidele reageerimise koordineerimiskeskuse (EADRCC) või NATO sõjaväemeditsiini tippkeskuse tegevust, samuti võidelda COVID‑19‑ga seotud väärinfo levitamisega ja küberrünnakutega; nõuab, et toimuks tihe koordineerimine Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ametiga (ENISA) ja amet pakuks tuge ning et tehtaks koostööd sõjalise võimekuse kavandamise ja arendamise valdkonnas;

38.  nõuab uut institutsioonilist lähenemisviisi strateegilisele kommunikatsioonile, et tulla toime lääne liberaalseid demokraatiaid ohustavate probleemide ja riskidega, ning ELi kommunikatsioonistrateegiate laiendamist ja ajakohastamist, et ELi väärtused ja tegevus oleks nii ELis kui ka väljaspool, eriti naaberpiirkondades piisavalt nähtav; nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus tugevdaks veelgi oma suutlikkust võidelda pahatahtliku välissekkumise ning väärinfo, hübriidsõja, propaganda ja spionaaži vastu, moodustaks selleks muu hulgas spetsiaalsed strateegilise kommunikatsiooni rakkerühmad, mis keskenduksid tegevustele, mis levivad a) Hiinast ja b) Lähis‑Idast, sh Iraanist, ning näeks ette rahalised tagajärjed riikidele ja valitsusvälistele osalejatele, kes levitavad ELi ja selle liikmesriikide killustamiseks ja kahjustamiseks tahtlikult väärinfot; kinnitab veel kord oma pühendumust töötada välja seadusandlikud ja muud kui seadusandlikud kooskõlastatud raamistikud ning parandada ELi tasandil kooskõlastamist ja teabe jagamist liikmesriikide vahel, et võidelda väärinfo vastu;

39.  tunnustab EUvsDisinfo tööd ning kodanikuühiskonna, rohujuure tasandi organisatsioonide, sõltumatute ajakirjanike ja meediaorganisatsioonide rolli võitluses väärinfo vastu; rõhutab, kui oluline on ELi põhimõtteline hoiak võitluses desinformatsiooni vastu, mis on seotud COVID‑19 viiruse levikuga ja küberrünnetega kriitilise tähtsusega taristu vastu; kutsub sotsiaalmeedia platvorme üles tegutsema ennetavalt ja võtma meetmeid, et hoida ära COVID‑19 viirusega seotud väärinfo ja vihakõne levikut, ning investeerima küberkuritegude vastasesse võitlusesse ja suurendama teadlikkust sellest kasvavast ohust;

40.  rõhutab, et ELil on ligi 500 miljoni inimesega suurim ülemaailmne tarbijaturg, mis annab talle maailmas märkimisväärse mõjuvõimu, ning on veendunud, et komisjon peaks geopoliitilisel tasandil seda mõjuvõimu ELi huvide kaitsmiseks kasutama, sh kaubanduspoliitika kaudu, kui teised riigid ei ole valmis järgima inimõigusi, õigusriiki või rahvusvahelisi lepinguid;

41.  märgib, et COVID‑19 pandeemia on näidanud, et tuleb vähendada ELi sõltuvust kolmandatest riikidest teatavates strateegilistes ja elulise tähtsusega sektorites nagu tervishoid, ning toetab kindlalt kõige olulisemate tarneahelate mitmekesistamist ja ümberpaigutamist; juhib tähelepanu sellele, et COVID‑19 on tõstnud esile vastastikuse seotuse ja sõltuvuse nõrgad kohad ning toonud kaasa kasvava protektsionismi; rõhutab seetõttu, kui oluline on leida õige tasakaal meie väärtusahelate vastupanuvõime parandamise, mis on vajalik strateegilise autonoomia saavutamiseks, ELi ülemaailmse konkurentsivõime tugevdamise ja võimalikult avatud kaubandussuhete säilitamise vahel;

42.  tuletab meelde oma tungivat nõudmist luua enne 2020. aasta lõppu inimõiguste tõsiste rikkumistega tegelemiseks kogu maailmas rakendatav tugev sanktsioonirežiim, mis oleks ELi versioon nn Magnitski aktist; rõhutab, et see peaks sanktsioonide kehtestamise kriteeriumina hõlmama kõrgetasemelise korruptsiooni juhtumeid; väljendab heameelt president Ursula von der Leyeni teate üle, et komisjon esitab peagi ettepaneku, ning kutsub Euroopa Ülemkogu üles võtma ülemaailmse ELi inimõiguste sanktsioonide mehhanismi vastu otsusega, mis on seotud liidu strateegiliste huvide ja eesmärkidega vastavalt ELi lepingu artikli 22 lõikele 1;

43.  tunneb tõsist muret COVID‑19 pandeemia ebaproportsionaalse negatiivse mõju pärast rändajatele ja pagulastele; nõuab tungivalt, et valitsused tugineksid oma välispoliitikas pandeemiale reageerimisel inimõiguste ja -väärikuse austamisele ning otsiksid lahendusi, milles arvestaks rändajate ja pagulaste kaitsetu olukorra ja nende vajadusega kaitse järele, kooskõlas solidaarsuse ja partnerluse põhimõtetega, ning tagades rändeks piisavad ja ligipääsetavad seaduslikud lahendused; rõhutab, kui oluline on tagada varjupaigaõigus kogu maailmas;

44.  kutsub ELi üles osalema ülemaailmses kampaanias, et propageerida ÜRO soovitusi vähendada kinnipeetavate arvu, rakendades madala riskiastmega õigusrikkujate ennetähtaegse, ajutise või ajutise vabastamise kavasid; nõuab eelkõige, et vabastataks kõik isikud, kes on kinni peetud kriitiliste või lahknevate seisukohtade väljendamise või inimõigustega kaitsmise eest, ning pooldab sisserändajate kinnipidamisasutuste ja suletud pagulaslaagrite kasutamise vähendamist;

45.  tunnistab naiste otsustavat rolli COVID‑19 kriisiga toimetulemisel ja pandeemia soolist mõju; on jätkuvalt sügavalt mures enneolematu lõivu pärast, mille COVID‑19 kriis on toonud kaasa soolise võrdõiguslikkuse edendamisele kogu maailmas seoses nii kodu- kui ka riikliku hoolduse ebavõrdse jaotusega, kus naised moodustavad umbes 70 % kogu maailma tervishoiutöötajast, ning nõuab, et kogu maailmas võetaks pandeemiale reageerides arvesse naiste ja tõrjutud rühmade vajadusi, kuna nad on ikka veel harva esindatud läbirääkimistel, kus arutatakse kriisile reageerimist;

46.  on veendunud, et inimõigustel põhinev reageerimine COVID‑19 pandeemiale on kõige tõhusam, kaasavam ja jätkusuutlikum lähenemisviis praeguse kriisi ohjamiseks; tuletab meelde, et kolmandate riikide reageerimisel COVID‑19 kriisile ei tohi rikkuda inimõigusi ega rahvusvahelist õigust ning peab piirduma rangelt vajalike ja proportsionaalsete meetmetega, mida tuleb korrapäraselt kontrollida ja ajaliselt piirata; kutsub ELi delegatsioone üles jälgima tähelepanelikult ülemaailmset inimõiguste olukorda, tuvastama suundumusi ja toetama rahvusvahelisi, piirkondlikke ja kohalikke organisatsioone, kodanikke ja kodanikuühiskonda nende jõupingutustes pöörata tagasi COVID‑19 kriisi negatiivne mõju inimõigustele kogu maailmas; palub komisjonil tagada, et COVID‑19 tagajärjed ei kahjustaks ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskavas (2020–2024) juba sätestatud ELi väärtuste ja inimõigustega seotud kohustuste elluviimist;

47.  rõhutab, et ELi juhtimine ja toetus on strateegilist tähtis liidu naabruses nii idas, lõunas kui ka Arktika piirkonnas, aidates naabritel COVID‑19 pandeemiaga võidelda; nõuab, et naabruses toetataks rohkem demokraatiat, õigusriiki, inimõigusi ja reforme;

48.  rõhutab, et EL peab andma Lääne‑Balkani riikidele, kes ei ole veel ELi liikmed, õiglase võimaluse ELiga ühinemiseks ning et EL peab tugevdama jõupingutusi sellesse piirkonda investeerimiseks; rõhutab, et hoolimata käimasolevast pandeemiast jätkatakse ELi laienemisprotsessi ja EL keskendub endiselt Lääne-Balkani reformiprotsesside toetamisele; kiidab komisjoni finantsabi algatust ja Lääne-Balkani riikide kaasamist ELi ühisesse meditsiiniseadmete hankesse, et toetada neid riike COVID‑19 pandeemia vastu võitlemisel; nõuab kõigi Lääne-Balkani riikide kaasamist ELi solidaarsusfondi ja kordab, et meie partneritele antava abiga peab kaasnema jõuline teavituskampaania;

49.  rõhutab, et COVID‑19 kriis võib destabiliseerida Aafrika riike, kellel on sageli habras tervishoiutaristu ja suured võlad, toimides sel viisil konflikti mitmekordistava tegurina; nõuab, et ELi ja Aafrika koostööd tugevdataks ja koordineeritaks tõhusamalt, laiendataks erainvesteeringuid, tugevdataks finantsabi ja taastekavu ning pakutaks alternatiivi Hiina investeeringutele; nõuab, et EL jätkaks tõhustatud dialoogi, mis viiks ELi ja Aafrika tippkohtumiseni ning töötaks selle nimel, et Aafrikast saaks ELi pikaajaline, usaldusväärne ja lähedane partner;

50.  rõhutab, et sanktsioonid ei tohiks takistada ulatuslikku reageerimist COVID‑19 pandeemiale; rõhutab, et Iraani erijuhul tuleb kaubavahetust toetava rahastamisvahendi (INSTEX) kohaldamisala laiendada ja et seda mehhanismi tuleks kasutada meie humanitaarmeetmete tõhustamiseks;

51.  toonitab, et lisaks pidevale võitlusele relvastatud terrorirühmituste, sealhulgas džihaadivõitlejate vastu peavad ELi partnerid Saheli‑Sahara ja Aafrika Sarve piirkonnas tegelema COVID‑19 pandeemia enneolematute tagajärgedega;

52.  on seisukohal, et ELi suhted Ladina‑Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikidega on strateegilise ja ülisuure tähtsusega; rõhutab, et Ladina‑Ameerika on üks piirkondadest, mida COVID‑19 pandeemia kõige rängemini tabas; kutsub komisjoni üles jätkama koostööd Ladina-Ameerika riikidega, seadma sisse tõhustatud koostöö COVID‑19 probleemi lahendamiseks, aitama neid riike taastamiskavades ja toetama neid poliitiliselt, et vältida nende liigset sõltuvust teiste geopoliitiliste osalejate abist; nõuab, et Euroopa Liit ja selle liikmesriigid viiksid ellu kestliku arengu tegevuskava 2030 ja kestliku arengu eesmärke ning juhinduksid neist majanduse taastamisel;

53.  märgib, et praegune COVID‑19 pandeemia on avaldanud negatiivset mõju käimassolevatele ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) missioonidele, eelkõige ELi väljaõppemissioonidele sellistes kohtades nagu Mali, Somaalia ja Kesk‑Aafrika Vabariik; tuletab meelde, et Euroopa kohalolek ja usaldusväärne pühendumus on COVID‑19 pandeemia humanitaarsete ja sotsiaalmajanduslike tagajärgede leevendamisel ülioluline; nõuab konfliktide ennetamiseks või leevendamiseks loodud ÜJKP missioonide tugevdamist, seda eriti ELi vahetus naabruses, et aidata stabiliseerida juba niigi ebakindlaid olusid ning vältida konfliktide ja vägivalla taaspuhkemist COVID‑19 põhjustatud täiendavate pingete tõttu; kutsub liikmesriike üles tegema selliste missioonide ja operatsioonide jaoks kättesaadavaks rohkem tsiviil- ja sõjalisi töötajaid ning nõuab sellega seoses ka Euroopa rahutagamisrahastu kiiret vastuvõtmist; nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus töötaks ÜJKP missioonide ja operatsioonide vastupidavuse ja kestlikkuse tagamiseks selliste kriiside ajal nagu COVID‑19 pandeemia; rõhutab, et sellises olukorras on tähtis säilitada ÜJKP missioonide ja operatsioonide järjepidevus; nõuab, et uuritaks põhjalikult COVID‑19 mõju ÜJKP operatsioonide ja missioonide ettevalmistusele, valmisolekule, vägede moodustamisele, töötajate turvalisusele ning järjepidevusele;

54.  kutsub Euroopa välisteenistust, komisjoni ja liikmesriike üles integreerima ELi välis- ja julgeolekupoliitikasse soolise võrdõiguslikkuse, soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise ja valdkonnaülese perspektiivi, sealhulgas võrdse ja mitmekesise esindatuse, ning tunnustama naiste ja teiste tõrjutud rühmade erinevaid kogemusi, kellele see pandeemia avaldas kahjulikku mõju;

55.  usub kindlalt, et kliimamuutuste alane koostöö võiks olla alus laiemale ülemaailmsele koostööle vastuseks COVID‑19‑le, tugevdades mitmepoolset süsteemi ja taastades usku reeglipõhise korra vajadusse;

56.  on arvamusel, et COVID‑19 kriis on juhtinud tähelepanu meie liidu teatavatele kitsaskohtadele ning näidanud, kui väga on vaja tulemuslikku, tõhusat ja autonoomset liitu, nii siseselt kui ka maailma areenil, ja mehhanisme kriiside ennetamiseks ja nendega toimetulekuks, sh rahastamisvahendeid; on veendunud, et Euroopa tulevikku käsitlev konverents on hea platvorm, mille toel jätkata ELi välispoliitikas tõhusama otsustusprotsessi loomist; on seetõttu võtnud kindlalt sihiks, et konverentsi tuleb alustada niipea kui võimalik;

57.  märgib COVID‑19 mõju vähemkaitstud piirkondadele, sealhulgas konfliktipiirkondadele ja vähim arenenud riikidele; nõuab tungivalt, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja tegutseks kohalike ja piirkondlike relvarahude ja vaherahu sõlmimise nimel ning toetaks ÜRO peasekretäri António Guterresi ülemaailmse relvarahu algatust; tuletab meelde, et abi andmisel tuleb erapooletuse ja neutraalsuse humanitaarpõhimõtteid, sealhulgas reageerida COVID‑19‑ga seotud vajadustele; nõuab, et EL kaitseks humanitaarabi kättesaadavust kaugetes konfliktipiirkondades ja edendaks humanitaarkoridoride loomist; rõhutab, et igasugune välistegevus konfliktidest mõjutatud riikides peab põhinema konfliktitundlikul riskide ja kaitsetuse hindamisel, sealhulgas seoses naiste tulevikuväljavaadetega ja erilise tähelepanu pööramisega rahuloomele;

58.  tunneb heameelt selle üle, et EL ei nõustu vaktsiini-natsionalismiga; kordab, et ELil on juhtroll, et hõlbustada kogu maailma inimeste jaoks õiglast juurdepääsu vaktsiinidele; kutsub komisjoni üles tegema koostööd oma rahvusvaheliste partneritega, tagamaks, et kedagi ei jäetaks kõrvale, kui vaktsiin on kättesaadavaks tehtud;

o
o   o

59.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogu eesistujale, nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning liikmesriikidele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0054.
(2) ELT C 388, 13.11.2020, lk 11.


Arengu tulemuslikkuse ja abi tõhususe parandamine
PDF 168kWORD 64k
Euroopa Parlamendi 25. novembri 2020. aasta resolutsioon arengu tulemuslikkuse ja abi tõhususe parandamise kohta (2019/2184(INI))
P9_TA(2020)0323A9-0212/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ÜRO 25.–27. septembril 2015. aastal toimunud kestliku arengu tippkohtumist ja ÜRO Peaassamblee 25. septembril 2015. aastal vastu võetud lõppdokumenti „Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma““ ning eelkõige selles sätestatud 17. kestliku arengu eesmärki, millega pannakse ÜRO liikmesriikidele kohustus tugevdada tegevuskava rakendamise meetodeid ja taaselustada ülemaailmne kestliku arengu partnerlus(1),

–  võttes arvesse Addis Abeba tegevuskava – lõppdokumenti, mis võeti vastu arengu rahastamise kolmandal rahvusvahelisel konverentsil (mis peeti Etioopias Addis Abebas 13.–16. juulil 2015) ning mille ÜRO Peaassamblee kiitis heaks oma 27. juuli 2015. aasta resolutsioonis 69/313,

–  võttes arvesse ÜRO arengu rahastamise asutustevahelise töörühma 2019. aasta aruannet kestliku arengu rahastamise kohta(2),

–  võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul (COP 21) sõlmitud Pariisi kokkulepet ja Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimuvat konventsiooniosaliste 11. konverentsi (CMP 11), mis peeti 30. novembrist 11. detsembrini 2015. aastal Pariisis (Prantsusmaal),

–  võttes arvesse abi tõhusust käsitlevat Pariisi deklaratsiooni (mis võeti vastu 2005. aastal abi tõhususe teemal peetud teisel kõrgetasemelisel foorumil), Accra tegevuskava (mis võeti vastu 2008. aastal abi tõhususe teemal peetud kolmandal kõrgetasemelisel foorumil Accras (Ghanas)) ning 2011. aasta detsembris Busanis (Korea Vabariigis) abi tõhususe teemal peetud neljandat kõrgetasemelist foorumit, mille tulemusena algatati tulemusliku arengukoostöö ülemaailmne partnerlus (GPEDC),

–  võttes arvesse 2016. aasta novembris ja detsembris Nairobis (Keenias) toimunud GPEDC teise kõrgetasemelise kohtumise Nairobi lõppdokumenti(3),

–  võttes arvesse GPEDC kõrgetasemelist kohtumist 13.–14. juulil 2019, mis toimus New Yorgis ÜRO kestliku arengu kõrgetasemelise poliitilise foorumi raames,

–  võttes arvesse 26.–27. märtsil 2019 Kampalas (Ugandas) toimunud ülemaailmse partnerluse 2019. aasta kõrgema taseme kohtumise 17. juhtkomitee koosolekut,

–  võttes arvesse GPEDC 2019. aasta aruannet arengukoostöö tulemuslikumaks muutmise kohta(4),

–  võttes arvesse ÜRO 20. novembri 1989. aasta lapse õiguste konventsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 208, milles vaesuse vähendamist ja kaotamist nimetatakse ELi arengupoliitika põhieesmärgina ning nõutakse, et liit ja selle liikmesriigid täidaksid kohustusi, mille nad on võtnud ÜROs ja teistes pädevates organisatsioonides, ning võtaksid arengukoostöö eesmärke arvesse sellise poliitika puhul, mida nad rakendavad ja mis tõenäoliselt mõjutab arengumaid,

–  võttes arvesse 30. juuni 2017. aasta Euroopa uut arengukonsensust(5),

–  võttes arvesse Aafrika ja ELi ühisstrateegiat, mis võeti vastu 2007. aasta detsembris Lissabonis toimunud ELi ja Aafrika riikide teisel tippkohtumisel,

–  võttes arvesse 29.–30. novembril 2017 toimunud Aafrika Liidu ja ELi viiendat tippkohtumist ja tippkohtumise deklaratsiooni „Investing in Youth for Accelerated Inclusive Growth and Sustainable Development“ (Investeerimine noortesse hoogsama kaasava majanduskasvu ja kestliku arengu nimel)(6),

–  võttes arvesse ELi üldist välis- ja julgeolekupoliitika strateegiat „Ühtne visioon, ühine tegevus: tugevam Euroopa“, mida komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja esitles 2016. aasta juunis,

–  võttes arvesse nõukogu 12. mai 2016. aasta järeldusi ühise kavandamise tõhustamise kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 16. mai 2019. aasta järeldusi, mis käsitlevad 2019. aasta aruannet Euroopa Ülemkogule ELi arenguabi eesmärkide kohta(7),

–  võttes arvesse Euroopa arengualase finantsstruktuuri kõrgetasemelise eksperdirühma 2019. aasta oktoobri aruannet „Europe in the World – the future of European financial architecture for development“ (Euroopa maailmas – Euroopa arengualase finantsstruktuuri tulevik)(8),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 26. märtsi 2015. aasta töödokumenti „ELi rahvusvahelise koostöö ja arengu tulemuste raamistiku käivitamine“ (SWD(2015)0080) ning nõukogu 26. mai 2015. aasta järeldusi tulemuste raamistiku kohta,

–  võttes arvesse komisjoni rahvusvahelise koostöö ja arengu strateegilist kava 2016–2020,

–  võttes arvesse komisjoni 12. septembri 2018. aasta teatist uue Euroopa–Aafrika kestliku investeerimise ja töökohtade loomise alliansi kohta (COM(2018)0643),

–  võttes arvesse komisjoni Aafrika maapiirkondade rakkerühma 2019. aasta märtsi lõpparuannet „Aafrika–Euroopa tegevuskava maaelu ümberkujundamiseks“(9),

–  võttes arvesse 2019. aasta juuli uuringut tulemuslikkuse põhimõtete kohaldamise kohta pealkirjaga „Effectiveness to Impact“ (Tulemuslikkusest mõjuni)(10),

–  võttes arvesse oma 22. mai 2008. aasta resolutsiooni abi tõhusust käsitleva 2005. aasta Pariisi deklaratsiooni järelmeetmete kohta(11),

–  võttes arvesse oma 5. juuli 2011. aasta resolutsiooni ELi eelarvest arenguriikidele antava toetuse tuleviku kohta(12),

–  võttes arvesse oma 25. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni neljanda kõrgetasemelise abi tõhusust käsitleva foorumi kohta(13),

–  võttes arvesse oma 6. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni arenguriikide kohalike omavalitsuste rolli kohta arengukoostöös(14),

–  võttes arvesse oma 19. mai 2015. aasta resolutsiooni arengu rahastamise kohta(15),

–  võttes arvesse oma 14. aprilli 2016. aasta resolutsiooni erasektori ja arengu kohta(16),

–  võttes arvesse oma 7. juuni 2016. aasta resolutsiooni poliitikavaldkondade arengusidusust käsitleva ELi 2015. aasta aruande kohta(17),

–  võttes arvesse oma 13. septembri 2016. aasta resolutsiooni ELi Aafrika usaldusfondi ning selle mõju kohta arengu- ja humanitaarabile(18),

–  võttes arvesse oma 22. novembri 2016. aasta resolutsiooni arengukoostöö tulemuslikkuse suurendamise kohta(19),

–  võttes arvesse oma 14. veebruari 2017. aasta resolutsiooni Euroopa arengukonsensuse läbivaatamise kohta(20),

–  võttes arvesse oma 16. novembri 2017. aasta resolutsiooni ELi Aafrika‑strateegia kui arengu kiirendaja kohta(21),

–  võttes arvesse oma 17. aprilli 2018. aasta resolutsiooni arengukoostöö rahastamisvahendi, humanitaarabi rahastamisvahendi ja Euroopa Arengufondi rakendamise kohta(22),

–  võttes arvesse oma 14. juuni 2018. aasta resolutsiooni eelseisvate läbirääkimiste kohta Euroopa Liidu ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma uue partnerluslepingu üle(23),

–  võttes arvesse oma 14. märtsi 2019. aasta resolutsiooni kestliku arengu eesmärkide elluviimise ja täitmise iga-aastase strateegilise aruande kohta(24),

–  võttes arvesse oma 27. märtsi 2019. aasta seadusandlikku resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend(25),

–  võttes arvesse oma 28. novembri 2019. aasta resolutsiooni käimasolevate läbirääkimiste kohta Euroopa Liidu ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma uue partnerluslepingu üle(26),

–  võttes arvesse oma 28. novembri 2019. aasta resolutsiooni Hispaanias Madridis toimunud 2019. aasta ÜRO kliimamuutuste konverentsi (COP25) kohta(27),

–  võttes arvesse oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni Euroopa rohelise kokkuleppe kohta(28),

–  võttes arvesse nõukogu 26. oktoobri 2015. aasta järeldusi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava (2016–2020) kohta(29),

–  võttes arvesse komisjoni talituste ühist töödokumenti soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise kohta ELi välissuhete kaudu aastatel 2016–2020 (SWD(2015)0182),

–  võttes arvesse komisjoni 12. septembri 2012. aasta teatist „Demokraatia ja säästva arengu juured: Euroopa koostöö kodanikuühiskonnaga välissuhete valdkonnas“ (COM(2012)0492),

–  võttes arvesse komisjoni tellitud uuringut „Effective Development Cooperation - Does the EU deliver?: Detailed Analysis of EU Performance“ (Tulemuslik arengukoostöö – Kas EL annab tulemusi? ELi tulemuslikkuse üksikasjalik analüüs), mis avaldati 2020. aasta mais(30),

–  võttes arvesse 2020. aasta mai uuringut segarahastamise tulemuslikkuse kohta „The use of development funds for de-risking private investment: how effective is it in delivering development results?“ (Arengufondide kasutamine erainvesteeringute riskide vähendamiseks: kui tulemuslik on see arengutulemuste saavutamisel?),

–  võttes arvesse komisjoni 15. mai 2013. aasta teatist kohalike omavalitsuste mõjuvõimu suurendamise kohta partnerriikides, et tõhustada valitsemistava ja saavutada paremaid arengualaseid tulemusi (COM(2013)0280),

–  võttes arvesse komisjoni 9. märtsi 2020. aasta ühisteatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Tervikliku Aafrika strateegia suunas“,

–  võttes arvesse OECD (arengukoostöö vastastikused eksperdihinnangud) 10. detsembri 2018. aasta aruannet Euroopa Liidu kohta,

–  võttes arvesse OECD arenguabi komitee 22. veebruari 2019. aasta soovitust humanitaarabi, arengu ja rahu vahelise seose kohta,

–  võttes arvesse OECD 24. juuni 2020. aasta aruannet „The impact of the coronavirus (COVID‑19) crisis on development finance“ (Koroonaviirushaiguse (COVID‑19) kriisi mõju arengu rahastamisele)(31),

–  võttes arvesse valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) 25. septembri 2019. aasta eriaruannet ookeani, krüosfääri ja kliimamuutuste kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

–  võttes arvesse arengukomisjoni raportit (A9‑0212/2020),

A.  arvestades, et arengukoostöö kontekst on aastate jooksul muutunud, kuna esile on kerkinud uued üleilmsed probleemid, nagu kliimamuutused ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, ränne, toiduga kindlustamatus, sisekonfliktid, terrorism ja vägivaldne äärmuslus ning nakkushaiguste puhangud, samuti sagedased ja rängad loodusõnnetused, eriti arenguriikides, mis mõjutavad vähimkaitstud inimesi; arvestades, et ülemaailmne keskkond muutub üha keerukamaks ja ebakindlamaks, suureneb konfliktide arv ja geopoliitiline rivaliteet; arvestades, et seetõttu on vaja tugevdada mitmepoolsust ja jätkata jõupingutusi, et suurendada Euroopa abi tulemuslikkust ja mõju;

B.  arvestades, et maailma on tabanud COVID‑19 pandeemia; arvestades, et selle pandeemia mõju arenguriikidele ja abisaavatele riikidele on endiselt ebaselge ning kujutab endast olulist survet nii doonorriikide kui ka erainvestorite abistamisvõimalustele;

C.  arvestades, et COVID‑19 pandeemial, mis on mõjutanud kõiki riike nende arengutasemest olenemata, on tervisealane, aga ka majanduslik ja sotsiaalne mõju; arvestades, et pandeemia mõjutab arengukoostööd ja kohustab tagama suurema tõhususe;

D.  arvestades, et praegune pandeemia on tugevalt häirinud turismi, meretransporti ja muid ookeanipõhiseid sektoreid ning võib neile avaldada pikaajalist toimet, mõjutades negatiivselt paljude arenguriikide, sealhulgas vähimkaitstud riikide, väikeste arenevate saareriikide ja vähim arenenud riikide majandust;

E.  arvestades, et abi tulemuslikkus sõltub poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtte rakendamise viisist; arvestades, et poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtete järgimiseks on vaja teha veel rohkem jõupingutusi, eriti ELi rände-, kaubandus-, kliima- ja põllumajanduspoliitika valdkonnas;

F.  arvestades, et ELi ja liikmesriikide sise- ja välispoliitika ei tohiks vastavalt poliitikavaldkondade arengusidususele avaldada arenguriikidele negatiivset mõju; arvestades, et üha enam rõhutatakse ELi välispoliitiliste huvide edendamist; arvestades, et ELi välisabi keskmes peaks jätkuvalt olema arengu tulemuslikkus ja partnerriikide vajadused vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 208, milles on sätestatud, et vaesuse vähendamine ja kaotamine on arengukoostööpoliitika põhieesmärk;

G.  arvestades, et Pariisi kliimakokkuleppes seatud eesmärkide täitmiseks tuleks sõnastada nii arengu tulemuslikkuse põhimõtted kui ka kõik arengu rahastamise allikad;

H.  arvestades, et maailma rahvastik kasvab kiiremini kui kogurahvatulu, eriti Sahara-taguses Aafrikas, kus rahvaarv hinnangute kohaselt järgmise 30 aasta jooksul kahekordistub ning ulatub 2050. aastal 2,1 miljardini ja sajandi lõpuks 3,8 miljardini; arvestades, et tugevast majanduskasvust hoolimata suurendab see vaesuses ja töötuses elavate inimeste arvu, mistõttu on tungivalt vajalik tulemuslikult toetada arenguriikide jõupingutusi kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks;

I.  arvestades, et võrdsete partnerlusel põhinev ELi ja Aafrika strateegia hõlmab Aafrika riikide konkreetsete probleemide arvestamist majanduse mitmekesistamise, industrialiseerimise, valitsuse tulude vähenemise ja piirkondliku integratsiooni osas;

J.  arvestades, et riikidevaheline ebavõrdsus on endiselt väga suur ning ebavõrdsusel on negatiivne mõju abi tõhususele ja tulemuslikkusele;

K.  arvestades, et on oluline rakendada meetmeid, mille eesmärk on kogukondade vastupanuvõime ülesehitamine ja suurendamine, eriti ebakindlates partnerriikides, konfliktidest või loodusõnnetustest mõjutatud riikides ja pagulasi vastuvõtvates riikides;

L.  arvestades, et laste tervis ja heaolu on arengukoostööpoliitika oluline eesmärk;

M.  arvestades, et EL, mis koos oma liikmesriikidega on maailma suurim ametliku arenguabi andja (2018. aastal kokku 74,4 miljardit eurot, mis moodustab peaaegu 57 % kogu maailma ametlikust arenguabist), on pühendunud tulemusliku arengukoostöö edendamisele, mille eesmärk on kaotada vaesus ja ebavõrdsus mis tahes kujul, ning oma arengupartnerite toetamisele kestliku arengu tegevuskava 2030 elluviimisel; arvestades, et 2019. aastal kulutasid OECD arenguabi komitee liikmed ametlikule arenguabile ainult 0,3 % kogurahvatulust, kusjuures üksnes viis liiget saavutasid kulutuste eesmärgi või ületasid seda (Ühendkuningriik, Rootsi, Taani, Luksemburg ja Norra);

N.  arvestades, et kõigi arengukoostöö vormide aluseks peaksid olema riigi ja demokraatliku vastutuse ning vastavusse viimise põhimõtted, tulemustele keskendumine, kaasavad partnerlused, läbipaistvus ja aruandekohustus, et tagada arenguvahendite tõhus ja tulemuslik kasutamine kestliku arengu eesmärkide nõuetekohaseks saavutamiseks;

O.  arvestades, et tulemusliku arengukoostöö ülemaailmse partnerluse roll on edendada abi tõhususe põhimõtteid; arvestades, et sellel on kolm järgmist strateegilist prioriteeti, mis suunavad selle panust tegevuskümnendi käivitamisse: arengu tõhususe edendamine, et kiirendada kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamist; paremate partnerluste loomine ja meetmete järelevalve võimendamine;

P.  arvestades, et komisjoni tellitud uuringus „Effective Development Cooperation - Does the EU deliver?: Detailed Analysis of EU Performance“ (Tulemuslik arengukoostöö – Kas EL annab tulemusi? ELi tulemuslikkuse üksikasjalik analüüs) viidatakse sellele, et ELi liikmesriigid ja institutsioonid juhinduvad varasemast vähem tõhususe põhimõtetest ja seotud näitajatest, eelkõige mis puudutab prognoositavust, partnerriigile kuuluvate tulemuste raamistikust saadud näitajate kasutamist, partnerriigi avalike finantsjuhtimissüsteemide kasutamist, partnerriikide valitsuste projektide hindamisse kaasamise kohustust ja läbipaistvat aruandlust;

Q.  arvestades, et ELi arengupoliitika ja partnerlus peavad põhinema kestlikul poliitilisel ja majanduslikul koostööl partneritega võrdsetel alustel ja inimõiguste austamisel selle keskmes; arvestades, et liidu arengupoliitikas tuleb arvesse võtta sunniviisiliselt ümberasustatud isikute, vähekaitstud elanikkonnarühmade ning rändajate ja varjupaigataotlejate olukorda;

R.  arvestades, et pikaajaliste kriiside sagenemise tõttu peaks EL jätkama jõupingutusi humanitaar- ja arenguvaldkonna vahelise seose toimivuse tagamiseks eesmärgiga saavutada pikaajalisi tulemusi;

S.  arvestades, et abi killustatus on endiselt püsiv mureküsimus, mida põhjustab rahastajate ja abiorganisatsioonide suur arv ning nende tegevuste ja projektide vähene kooskõlastamine;

T.  arvestades, et programmitöö käigus on oluline tagada partnerriikides ulatuslik konsulteerimine kõigi asjakohaste osalejatega: kohalike ametiasutuste, riikide parlamentide, kodanikuühiskonna, kohalike valitsusväliste organisatsioonide, naisühenduste, tõrjutud rühmade, ÜRO ja selle asutuste, VKEde ning erasektoriga;

U.  arvestades, et ilma arengu suhtes rakendatava alt üles lähenemisviisita on arengutulemuste maksimeerimine võimatu; arvestades, et partnerriikides kohapeal õnnestunud projektide kohta konkreetsete näidete ja nõuannete parem jagamine aitab põhimõtteid tulemuslikult rakendada ja soovitud tulemusi edukalt saavutada;

V.  arvestades, et erasektori tulemuslik kaasamine peaks põhinema viiel Kampala põhimõttel: riigi kaasav omavastutus, tulemused ja sihipärane mõju, kaasav partnerlus, läbipaistvus ja vastutus ning põhimõte, et mitte kedagi ei tohi kõrvale jätta;

W.  arvestades, et partnerriikides pakuvad humanitaar- ja arenguabi mitmed teised osalejad ja rahastajad;

X.  arvestades, et kuigi ELi institutsioonidel ja liikmesriikidel, kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel, rahvusvahelistel organisatsioonidel ja kodanikuühiskonna organisatsioonidel on palju andmeid ja kogemusi, ei jagata neid siiski piisavalt; arvestades, et nimetatud andmed tuleks muuta kättesaadavamaks ja neid tuleks kasutada poliitikakujundamisel;

Y.  arvestades, et koostöö parandamiseks on eriti tõhus võtta kasutusele kolmepoolne koostöö, et lahendada ühiseid probleeme, näiteks arengut aeglustavate ja katkestavate loodusõnnetuste ennetamine, ohjamine ja nendest taastumine, laiema piirkonna julgeolekuprobleemid või väikeettevõtjate mudelite kohandamine uute majanduslike ülesannetega, mis on koroonaviiruse kriisi ajal esile kerkinud;

Z.  arvestades, et tulemusliku abipoliitika kujundamise ja rakendamise eeldus on, et sügavamalt mõistetakse abi mõju ja üldist keskkonda, kus arenguabi antakse;

AA.  arvestades, et kättesaadavad ja usaldusväärsed andmed abi kohta suurendavad abivoogude läbipaistvust ja aitavad kõiki arengupartnereid nende kavandamis- ja koordineerimisprotsessides; arvestades, et rahvusvahelise abi läbipaistvuse algatuse (IATI) raames edendatavad rahvusvahelised standardid muudavad need andmed võrreldavaks; arvestades, et arengutulemuste saavutamine ja kestliku arengu eesmärkide poole püüdlemine eeldavad üksikasjalikke andmeid kohaliku olukorra kohta, kokkulepitud taotletavaid tulemusi, ühist tegevust nende saavutamiseks ja avalikkuse kiiret tagasisidet usaldusväärsuse suurendamiseks;

AB.  arvestades, et sooline võrdõiguslikkus on ELi arenguabi oluline põhimõte; arvestades, et arengupoliitika mõju naistele ja tütarlastele on erinev; arvestades, et arenguvaldkonnas on vähe soo alusel jaotatud andmeid;

AC.  arvestades, et võrdõiguslikkust edendav abipoliitika on osutunud tulemuslikumaks kestliku arengu eesmärkide saavutamisel, eriti vaesuse vähendamisel ja hariduse edendamisel;

AD.  arvestades, et on reaalne oht, et arenguabist, välismaistest otseinvesteeringutest ja humanitaarabist saavad kasu eelkõige poliitiline ja majanduslik eliit; arvestades, et see näitab vajadust sellise arengukoostöö järele, mille eesmärk on käivitada poliitmajanduses ümberkujundavaid muutusi, mis on seotud eelkõige valitsemise, võimujaotuse, sotsiaalse tõrjutuse, sotsiaalkaitse ja ressurssidele juurdepääsuga, samuti vastasmõjuga maailmamajandusega; arvestades, et see toob esile vajaduse toetada ja edendada arengukoostöö kaudu head valitsemistava, õigusriiki, võimude lahusust ja inimõigusi;

AE.  arvestades, et ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi (UNCTAD) hinnangul vajavad arenguriigid COVID‑19 järgset võla vähendamist ühe triljoni USA dollari ulatuses; arvestades, et Maailmapank, Rahvusvaheline Valuutafond, G20 ja G7 on võtnud maailma vaeseimate riikide jaoks valitsemissektori võla vähendamise meetmeid; arvestades, et neid meetmeid tuleks täiendada, et arenguabi saaks kestliku arengu eesmärke tulemuslikult täita sellistes valdkondades nagu juurdepääs põhiteenustele, hea valitsemistava ja põhilised inimõigused arenguriikides;

AF.  arvestades, et EL on oma ülemereterritooriumide (nii äärepoolseimate piirkondade kui ka ülemeremaade ja -territooriumide) kaudu esindatud kõigis ookeanides ning on väga oluline, et liidus töötataks välja piirkondlikud strateegiad, mis arvestaksid võimalikult suures ulatuses kohapealseid vajadusi;

AG.  arvestades, et kohalikel omavalitsustel on kestliku arengu eesmärkide saavutamisel suurim roll ja detsentraliseeritud koostöö peab olema ELi arengustrateegia keskmes;

AH.  arvestades, et arengupoliitikas tuleb vaesuse kaotamise eesmärgil pidada vähekaitstud elanikkonna ümberasustamise ja sotsiaalse ebavõrdsuse süvenemise osas silmas kliimamuutuste mõjuga kohanemist;

AI.  arvestades, et sissetulek, mille arenguriigid kaotavad ebaseaduslike rahavoogude, sealhulgas maksudest kõrvalehoidumise tõttu, on rohkem kui kaks korda suurem summast, mis nad saavad ametlike väliste allikate, sealhulgas arenguabi kaudu;

AJ.  arvestades, et riigi tulemusraamistike ja planeerimisvahendite (avaliku sektori finantsjuhtimine) kasutamine ELi institutsioonide poolt väheneb, kuigi neil on oluline roll tulemuslikus arengukoostöös, kestliku arengu eesmärkide saavutamisel ja soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel, sest need edendavad sooteadlikkuse süvalaiendamist; arvestades, et sellega seoses on vaja suuremat pühendumist;

1.  rõhutab, et tulemuslikkus tähendab suurema ja parema mõju saavutamist, kestliku arengu eesmärkide täitmist ja mitte kellegi kõrvalejätmist; on seisukohal, et kui Euroopa arengukoostöö viiakse kooskõlla partnerriikide enda jõupingutuste ja kohalike vajadustega, koordineeritakse teiste rahastajate pingutustega ja viiakse ellu nende partnerite institutsioonide ja süsteemide, samuti kohalike osalejate ja kodanikuühiskonna kaudu ning et kui sellega toetatakse prioriteete, mis on kokku lepitud kaasavate ja õiglaste poliitiliste protsesside kaudu, tagades demokraatliku riigi vastutuse ja kõigi sidusrühmade kaasamise, on selle mõju suurem, kiirem ja kestlikum;

2.  rõhutab, et EL kui maailma suurim rahastaja ning reeglitel põhinevat mitmepoolsust ja demokraatiat edendav oluline rahvusvaheline osaleja peaks kasutama oma võimsaid vahendeid ja abimeetodeid kooskõlastatult, et võimaldada ülesannete jagamist ja vältida abi killustumist ning määrata kindlaks prioriteedid, kus see suudab tulemuslikult pakkuda suurimat lisaväärtuslikku mõju;

3.  rõhutab, et EL peaks võtma juhtpositsiooni abi tulemuslikkuse ja tõhususe põhimõtete kasutamisel, et kindlustada oma partnerriikides kestliku arengu eesmärkide tegelik mõju ja nende saavutamine, jätmata kedagi kõrvale; rõhutab sellega seoses mõju, mida ELi arenguabi ja välismaiste otseinvesteeringute kasutamine võib avaldada rände ja sundümberasustamise algpõhjuste vastu võitlemisel;

4.  rõhutab vajadust rakendada uues Euroopa arengukonsensuses seatud poliitilisi eesmärke igas partnerriigis strateegilisemalt ja sihipärasemalt, kohaldades seega humanitaar- ja arenguabi lõimumise lähenemisviisi ja austades poliitikavaldkondade arengusidusust; rõhutab, et abiprogramme tuleks kombineerida võla kestlikkuse analüüsiga ja neis tuleks võtta arvesse vajadust tugevdada partnerriigis parlamentaarset järelevalvet;

5.  rõhutab, et EL peab jätkama rahaliste vahendite kasutamise hoolikat jälgimist ja võtma kõik vajalikud meetmed, et vältida abivahendite väärkasutust, tagades arengukoostöös oma poliitiliste eesmärkide ja väärtuste järgimise; nõuab tulemuslike mehhanismide kehtestamist, et oleks võimalik põhjalikult kontrollida nimetatud vahendite lõppsihtkohta ja hinnata rahastatud projekte;

6.  rõhutab, et hea valitsemistava on otsustav tegur abi õiglasel ja asjakohasel jaotamisel, ning juhib tähelepanu sellele, et kestliku arengu eesmärkide saavutamine ja seega ka rahaliste vahendite tulemuslikkus sõltub suuresti partnerriikide võimest kasutada vahendeid õiglasel ja läbipaistval viisil;

7.  kutsub ELi üles vahetult osalema kaasavates kestlikes partnerlustes rände päritolu- ja transiidiriikidega ning selliseid partnerlusi looma, lähtudes iga riigi erivajadustest ja rändajate konkreetsetest oludest;

8.  rõhutab, et tulemusliku arengukoostöö ülemaailmse partnerluse (GPEDC) põhimõtted tuginevad varasematest arengustrateegiatest ja tavadest, sealhulgas nii õnnestumistest kui ka ebaõnnestumistest saadud olulistele ja kestvatele õppetundidele ning mitmepoolne koostöö ja koordineerimine, mille toetamisele EL on pühendunud, toimub ka edaspidi nende tähtsate põhimõtete alusel; kutsub komisjoni üles kasutama oma liikmesust GPEDCs ja OECD arenguabi komitees ning oma häält rahvusvahelistel foorumitel ja rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide juhtimisstruktuurides, et tugevdada veelgi tulemuslikkuse põhimõtteid ning julgustada neist kinni pidama ja neid rakendama kõigis arengukoostöö vormides ja kõigi asjaosaliste poolt;

9.  tunnistab, et tulemuslikku arengukoostööd ei saa saavutada üksnes ELi koostöö kaudu ja see võib olla tõeliselt tulemuslik ainult juhul, kui kõik arenguvaldkonna osalejad teevad omavahel koostööd; väljendab muret selle pärast, et kui teised osalejad ei austa ega rakenda oma koostööprogrammides tulemuslikkuse põhimõtteid, vähendab sellest tulenev partnerriikide süsteemide killustatus ja neist möödaminemine abi, sealhulgas ELi abi, tulemuslikkust ja mõju üldiselt;

10.  kutsub komisjoni üles avaldama vähemalt kaks korda aastas abi tulemuslikkuse eduaruande, mis hõlmab ühist planeerimist, ühist rakendamist ja ühiseid tulemuste raamistikke ning ELi institutsioonide, liikmesriikide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tegevust; rõhutab, et see aruanne peaks põhinema ühiselt kokku lepitud eesmärkidel ja poliitilistel eesmärkidel, eelkõige kestliku arengu eesmärkidel ja konsensusel; kutsub komisjoni üles nimetatud aruande koostamisel konsulteerima sidusrühmadega ja esitama aruande parlamendile;

11.  kutsub komisjoni ja nõukogu üles laiendama ELi ja selle liikmesriikide vahelist ühist kavandamist; juhib tähelepanu sellele, et riigi tasandil peavad EL ja liikmesriigid minema kaugemale olemasolevate kahepoolsete arenguprioriteetide ja -meetmete konsolideerimisest ning moodustama poliitiliste ja poliitikat käsitlevate dialoogide käigus partnerriikidega ühtse Euroopa koondhääle strateegilistes küsimustes, milles tuleks samuti vajaduse korral arvestada piirkondlike integratsiooniorganite kui ELi partneritega, samuti uuenduslike rahastamismeetoditega, nagu segarahastamine ja tagatised, kui need on tulemuslikud; nõuab selgeid ja teostatavaid kohustusi, võttes arvesse varasemaid strateegiaid ja tavasid;

12.  kutsub komisjoni üles tagama, et ELi vastavates partnerriikides kohapeal toimuksid korrapärased kohtumised liikmesriikide esindajate, rakendusametite, rahvusvaheliste organisatsioonide, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning kodanikuühiskonna organisatsioonidega, et teha kindlaks probleemid ja võimalused ning tagamaks, et järgnev ühine reageerimine ja rakendamine vastab tuvastatud vajadustele; juhib tähelepanu sellele, et ühine kavandamine missioonide juhtide suuniste kohaselt on osutunud poliitiliste, kaubandus-, arengu- ja julgeolekustrateegiate sidususe seisukohast edukaks; nõuab samuti, et EL ja selle liikmesriigid osaleksid ühises rakendamises ja hindamises ning kodanike ees ühiste aruandekohustuse mehhanismide loomises; nõuab, et EL teeks koostööd mittetraditsiooniliste rahastajatega, kes suudavad tõendada abi tulemuslikkuse põhimõtete järgimist;

13.  tunneb heameelt nõukogu 8. juuni 2020. aasta järelduste üle, milles rõhutatakse kõigi Euroopa tiimi kaasatud osalejate tähtsust meetmete koordineerimisel ning teabe- ja suhtlusalaste jõupingutuste jagamisel riigi tasandil, ELis, partnerriikides ning üleilmsetel ja mitmepoolsetel foorumitel; palub komisjonil ja liikmesriikidel järgida tulevikus seda lähenemisviisi seoses kõigi arenguga seotud meetmete, kavandamise ja rakendamisega; kordab oma 2013.(32) ja 2017. aasta(33) taotlusi ning palub komisjonil esitada ELi toimimise lepingu artiklite 209 ja 210 alusel ettepaneku võtta vastu õigusakt, milles käsitletakse regulatiivseid aspekte seoses ELi rahastajate koordineerimisega arenguabi valdkonnas;

14.  rõhutab, et naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi tulevast rakendamist silmas pidades peaksid ELi, selle liikmesriikide ja ELi arenguvaldkonna rahastamispartnerite ühise kavandamise ja rakendamise aluseks olema abi tulemuslikkuse põhimõtted; juhib tähelepanu asjaolule, kui oluline on, et EL seaks eelkavandamise etapis ühiselt strateegilised prioriteedid ja määraks kindlaks investeerimisvajadused ja -puudujäägid ning seejärel uuriks viise, kuidas optimeerida ELi institutsioonide vahendite võimalusi, sealhulgas toetused, eelarvetoetus ja Euroopa Investeerimispanga (EIP) laenud ning liikmesriikide antav rahastamine; on sellega seoses mures selle pärast, et vähim arenenud riikides suureneb seotud abi osakaal, ja kordab, et abi lahtisidumine võib kulusid 15–30 % vähendada;

15.  kutsub komisjoni üles tagama, et nende viiside kavandamine ja rakendamine oleks koordineeritud, strateegiliselt kooskõlas partnerriikide prioriteetide ja protsessidega ning keskenduks tulemuste ja mõjude saavutamisele, mis on kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks iga partnerriigi konkreetses kontekstis muutuvad; rõhutab vajadust hõlbustada isemajandavate turgude loomist ja tagada, et kavandamiseelses etapis võetakse arvesse häid väljumistavasid; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kiirendama jõupingutusi oma ametliku arenguabi lahtisidumiseks vastavalt konsensuse kohustustele ja julgustama kõiki arengukoostöö pakkujaid, sealhulgas tärganud turumajandusega riike, sama tegema; innustab kohalikke hankeid ja isevastutust;

16.  rõhutab, et Euroopa Parlamendi mandaat naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi osas nõuab sätteid finantsettevõtjate inimõiguste, keskkonnaalase ja sotsiaalse vastavuse parandamiseks segarahastamise ja tagatismehhanismide kasutamisel Euroopa Kestliku Arengu Fond+ ja välistegevuse tagatise kaudu; tuletab meelde, et vastavalt parlamendi seisukohale eraldatakse 45 % Euroopa Kestliku Arengu Fond+ ja välistegevuse tagatise kaudu saadavast rahastusest investeeringutele, mis aitavad kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele, keskkonnajuhtimisele ja -kaitsele, bioloogilisele mitmekesisusele ja kõrbestumise tõkestamisele, kusjuures 30 % kogu rahastamispaketist eraldatakse kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise toetamiseks;

17.  juhib tähelepanu sellele, et EL on seadnud endale kaugeleulatuvad keskkonna- ja kliimaeesmärgid, ning nõuab, et see toetaks tiheda koostöö kaudu partnerriike eesmärgiga aidata neil täita omaenda – nii lepingupõhiselt sätestatud kui ka ise seatud – kliima- ja keskkonnaeesmärke ning -strateegiaid, kuna nende omavahendite kestlik kasutamine on paljude partnerriikide majanduse alus ja see on kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks hädavajalik;

18.  nõuab, et ELi institutsioonid, liikmesriigid ning muud avalikud ja valitsusvälised osalejad oleksid aktiivselt kaasatud arengukoostöösse, et jagada tõendeid ja kogemusi selle kohta, millised arengumeetmed on üldiselt edukad ja millised on ebaõnnestunud, mille rakendamine on osutunud keeruliseks või mis ei ole avaldanud kavandatud mõju;

19.  tunneb heameelt Euroopa arengualase finantsstruktuuri kõrgetasemelise eksperdirühma sõltumatu aruande üle ning nõuab Euroopa investeerimis- ja kestliku arengu panga loomist;

20.  rõhutab, et vastutus kõigi avaliku sektori kulutuste, sealhulgas ametliku arenguabi eest on ülioluline nii Euroopas kui ka partnerriikides; usub, et vastutus eeldab tugevaid institutsioone ning et Euroopa ametliku arenguabi selged ja kokkulepitud eesmärgid on hädavajalikud, et tagada üldsuse jätkuv toetus ELi arengukoostöö püüdlustele; tuletab meelde, et partnerlus ja koostöö kodanikuühiskonna ja valitsusväliste organisatsioonidega võivad parandada vastutust seoses avaliku sektori kulutustega ametliku arenguabi raames; juhib tähelepanu kodanikuühiskonna organisatsioonide rollile kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks vajalike vahendite kasutamisel;

21.  rõhutab, et vastutus eeldab läbipaistvaid ja usaldusväärseid menetlusi, samuti hoolt tõhususe ja tõestatavate tulemuste saavutamise eest, põhjalikku eel- ja järelhindamist ning ebaõnnestumiste kriitilist analüüsi, samuti õppimist, kuidas saavutada tulemuslikke ja kestlikke tulemusi; kutsub seetõttu komisjoni üles koordineerima mõjunäitajate üleeuroopalist standardimist, et võrrelda liikmesriikide vahel projektide tulemuslikkust ja tõhusust;

22.  julgustab abisaajariikide parlamente võtma vastu riiklik arenguabi poliitika, et parandada rahastajate ja abisaajate valitsuste, sealhulgas kohalike omavalitsuste vastutust, kaotada korruptsioon ja igasugune abi raiskamine ning parandada eelarvetoetuse saamise ja samuti pikemas perspektiivis abist sõltuvuse vähendamise tingimusi;

23.  rõhutab, et on oluline, et ELi ametlikus arenguabis keskendutaks veelgi rohkem ebavõrdsuse vähendamisele, vaesuse kaotamisele ja mitte kellegi kõrvalejätmisele;

24.  rõhutab, et riigipõhiste strateegiate ja suutlikkuse arendamisele suunatud tulemusliku ja tõhusa abiga kaasneb laste suremuse vähenemine ning et investeerimine laste heaolusse, sealhulgas võitlus sunniviisilise ja alaealiste töö vastu, on vaesusest väljapääsemiseks keskse tähtsusega;

25.  usub, et tulemuspõhiste lähenemisviiside kasutamine on ELi partnerriikide jaoks otsustavalt tähtis ning et see on peamine element, mis tagab nende suutlikkuse täita oma kodanike heaks kestliku arengu eesmärgid; juhib siiski tähelepanu sellele, kui oluline on võtta arvesse partnerriikide, eriti vähim arenenud riikide ja ebakindlate riikide eriolukordade ja probleemide mitmekesisust; kutsub ELi ja selle liikmesriike üles toetama ja kasutama partnerriikide tulemuste mõõtmise riigisiseseid raamistikke ning nende seire- ja statistikasüsteeme ja kaasama kõigis etappides kõiki asjaosalisi: kohalikke ametiasutusi, liikmesriikide parlamente, kodanikuühiskonda, sealhulgas naisühendusi ja tõrjutud rühmi, ning erasektorit, keskendudes VKEdele; rõhutab, et investeeringud kohalike kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkuse suurendamisse on tulemusliku abi oluline eeltingimus;

26.  märgib, et mõnes valdkonnas on arenguabi tõhusust ja tulemuslikkust keeruline mõõta, kuid kutsub komisjoni üles uurima hindamiseks sobivaid näitajaid ja kasutama tulemusi selleks, et valmistada ette riigipõhine teave arenguabi tõhususe ja tulemuslikkuse kohta ning töötada välja parimaid tavasid käsitlevad lähenemisviisid;

27.  nõuab, et EL ja selle liikmesriigid taotleksid kindlamalt andmevoogude läbipaistvust, jätkates investeerimist andmete visualiseerimisse, statistilistesse aruannetesse ja avatud andmete avaldamisse ning rahvusvaheliste standardite, näiteks IATI (rahvusvahelise abi läbipaistvuse algatuse standardi) rakendamisse, ning ajakohastades ja arendades korrapäraselt ELi abi teejuhti (EU Aid Explorer); julgustab suurendama jõupingutusi ELi tasandil, et tagada üldsuse juurdepääs andmetele ja nende levitamine ning aruandlus ELi arenguabi kulutamise kohta; kordab sellega seoses, et komisjon peaks enne konkreetse aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse algust avaldama aastaaruande Euroopa Liidu välistegevuse rahastamise vahendite rakendamise kohta;

28.  juhib tähelepanu sellele, et sooline võrdõiguslikkus on kestliku arengu jaoks hädavajalik ning et partnerriikides naiste ja tütarlaste vastu suunatud diskrimineerimise ja vägivalla vastu võitlemisel tehtud edusamme tuleks pidada abi tulemuslikkuse oluliseks aspektiks; tuletab meelde, et arengukoostöö võib avaldada erinevat mõju tütarlastele ja poistele ning naistele ja meestele;

29.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid, samuti kõik arengupartnerid, peaksid soolist võrdõiguslikkust esmatähtsaks, kasutades laialdasemalt soolõimet, sooaspekti arvestavat eelarvestamist ja soolist suunitlust; rõhutab lisaks vajadust koguda võrreldavaid ja soo alusel jaotatud andmeid, et edendada terviklikku ja ühtlustatud lähenemisviisi ELi soolise võrdõiguslikkuse eesmärkide alasele aruandlusele ja toetada naisi, et neist saaksid oma kogukonnas ja mujalgi arengut mõjutavad osalejad;

30.  nõuab, et EL ja selle liikmesriigid tõhustaksid oma abi vastavusse viimist tulemuslikkuse põhimõtete ja seonduvate näitajatega, eelkõige seoses prognoositavuse, partnerriigile kuuluvate tulemuste raamistikust saadud näitajate kasutamise, partnerriigi avalike finantsjuhtimissüsteemide kasutamise, partnerriikide valitsuste projektide hindamisse kaasamise kohustuse ja läbipaistva aruandlusega;

31.  kutsub liikmesriike üles muutma oma abi Euroopa ühiste abieesmärkidega sobivamaks, et parandada ELi arengupoliitika kui terviku tulemuslikkust;

32.  toetab katalüütilist ja valdkondadevahelist lähenemisviisi, mis põhineb detsentraliseeritud ja alt üles vajaduste hindamisel ja kavandamisel, millega soositakse kohalikku isevastutust ja mida varustatakse teabega olukorra põhjalikust analüüsist ning konsultatsioonidest kõigi partnerriikide kodanikuühiskondade ja muude sidusrühmadega tihedas koostöös kohalike kogukondade ja organisatsioonidega;

33.  ergutab lõunariikide ja kolmepoolse koostöö tugevdamist, sealhulgas selliste projektide puhul, mis on suunatud tulemuslikumale piirkondlikule koostööle ja integratsioonile, samuti äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide tulemuslikumale kaasamisele Euroopa arengukoostöö rakendamisse kõigil valitsemistasanditel nende vastavates geograafilistes piirkondades, et toetada kestliku arengu eesmärkide saavutamist ja COVID‑19 pandeemiast taastumist; rõhutab, et keskmiste tuludega riikide – sealhulgas OECD arenguabi komitee ametliku arenguabi saajate nimekirjast hiljuti välja arvatud riikide – suutlikkust tuleks vajaduse korral kaasata;

34.  toonitab, et arenguabi tulemuslikumaks muutmiseks, pikaajaliste tulemuste saavutamiseks ja kohalike vajaduste rahuldamiseks, eriti pikaleveninud kriisis ja kriisijärgses olukorras, on tungivalt vaja parandada humanitaar- ja arenguabi koordineerimist ning tugevdada humanitaar- ja arenguvaldkonna vahelist seost ning selle sidemeid rahu ja julgeolekuga seotud tegevustega arenguriikides; nõuab, et EL arendaks sellist lähenemisviisi edasi;

35.  tunnistab prognoositava ja paindliku rahastamise olulisust, sealhulgas mitmeaastase humanitaarabi rahastamise olulisust pikaajaliste kriiside korral ja arenguabiprogrammide tähtsust, mis suudavad kohaneda ettenägematute humanitaarkriisidega;

36.  rõhutab kodanikuühiskonna organisatsioonide tugevdamise tähtsust nende iseseisvate arenguvaldkonna osalejate rollis; toonitab, et kodanikuühiskonna organisatsioonide jaoks võimaldav ja avatud keskkond on kooskõlas rahvusvahelisel tasandil kokkulepitud õigustega ning sellega suurendatakse kodanikuühiskonna organisatsioonide panust arengusse; väljendab muret kodanikuühiskonna organisatsioonide tegevusruumi ahenemise pärast paljudes partnerriikides; kutsub komisjoni üles parandama kodanikuühiskonna organisatsioonide rahastamise kättesaadavust, sealhulgas partnerriikides;

37.  rõhutab parimate tavade ja poliitikameetmete vahetamise rakendamise ning meetmete koordineerimise ja koostöö tähtsust ELi ja teiste partnerriikides abi osutavate osalejate, nt ÜRO ja selle asutuste vahel; rõhutab, et see on veelgi olulisem ebakindlates partnerriikides, konfliktide või loodusõnnetuste tõttu kannatanud riikides ja pagulasi vastuvõtvates riikides; peab sellega seoses hädavajalikuks seada kogukonna vastupanuvõime kesksele kohale ja toetada meetmeid, mille eesmärk on riskiteadlike programmide ja hädaolukordade koolitusprogrammide väljatöötamine, kogukonna kaasamine ja partnerluste edendamine;

38.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tõhustama koostööd partnerriikide, aga ka ELi kohalike omavalitsustega; nõuab, et eelarvetoetus kui abimeetod oleks kasutatav ka piirkondlikul tasandil ning et töötataks välja ümberjagamismehhanismid valitsuse eri tasandite ja piirkondade vahel peamise eesmärgiga vähendada riigis esinevaid erinevusi ja ebavõrdsust ning tagada, et mitte kedagi ei jäeta kõrvale;

39.  rõhutab kiriku- ja misjoniorganisatsioonide rolli humanitaar- ja arenguabis ning nende tähtsust kohapeal, kuna nad kuuluvad suurimate arengu ja abi valdkonnas tegutsevate valitsusväliste organisatsioonide hulka; rõhutab asjaolu, et koostöö usujuhtidega on arenguriikide paljudes kohalikes kogukondades sageli tulemuslikem viis jõuda abi vajavate kohalike inimesteni;

40.  tunnistab kodanikuühiskonna olulist rolli partnerina nii konsultatsiooniprotsessi ajal kui ka teenuste osutajana; kutsub sellega seoses komisjoni ja liikmesriike üles tunnustama ja tugevdama oma rolle kaasavate arengupartnerluste saavutamiseks;

41.  nõuab, et pöörataks suuremat tähelepanu kohalikele VKEdele, väikepõllumajandustootjatele ja naiste mõjuvõimu suurendamisele, kuna see lähenemine on osutunud eriti tulemuslikuks vaesuse ja ebavõrdsuse vähendamisel ning kodanikuühiskonna ja kogukondade tugevdamisel;

42.  tunnistab, et erasektori osalemine nii kohalikul, riiklikul, kahepoolsel kui ka rahvusvahelisel tasandil on oluline kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks, arengu rahastamisse lisavahendite kaasamiseks ning üleminekuks kestlikule majandusarengule, majanduskasvule ja heaolu saavutamisele;

43.  nõuab jõupingutusi, et tagada erasektori kooskõla arenguriikide valitsuste ja kodanikuühiskonna arenguprioriteetide ning kohaliku elanikkonna, eelkõige tõrjutud ja vähekaitstud rühmade vajadustega ning et viia erasektori kaasatus arengukoostöös kooskõlla tulemuslikkuse ja Kampala põhimõtetega, parandades samal ajal välismaiste otseinvesteeringute ja üleilmsete väärtusahelate läbipaistvust, järelevalvet ja hindamist ning nendega seotud vastutust, samuti inimõiguste ja hoolsuspõhimõtete austamist;

44.  nõuab, et Euroopa institutsioonid ja asutused looksid selge, struktureeritud, läbipaistva ja vastutustundliku raamistiku erasektoriga sõlmitavate partnerluste ja liitude haldamiseks arenguriikides, ning rõhutab, et erasektori rolli suurendamisega üheaegselt on tähtis arendada institutsioonilist suutlikkust;

45.  rõhutab, et kõik osalejad, sealhulgas erasektor, peavad panustama tulemuslikkuse tegevuskavasse kaasava osaluse, kavandamise ja rakendamise, vastastikuse vastutuse ja läbipaistvuse, järelevalve ja hindamise kaudu; rõhutab, et rahastajad peaksid parandama oma prognoositavust ja kiirust, kui nad teevad nende osalejatega koostööd rakenduspartnerite ja põhiteenuste pakkujatena, selleks et tõepoolest jõuda vähimkaitstud elanikkonnarühmadeni;

46.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et arengupartnerlustesse kaasatud erasektori osalejad järgiksid kogu projekti elutsükli vältel inimõiguste ja keskkonna valdkonnas ettevõtja sotsiaalse vastutuse põhimõtet kooskõlas ÜRO üleilmse inimõigusi käsitleva kokkuleppe, ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete, ILO tööõiguse põhireeglite ja ÜRO korruptsioonivastase konventsiooniga; kordab üleskutset luua ELi õigusraamistik, mis toetab kohustuslikku ettevõtjate hoolsuskohustust, tagamaks, et ELi investorid tegutsevad rahvusvaheliselt ja kohalikul tasandil vastutustundlikult ning aitavad arenguriikides kaasa kohalikule arengule;

47.  tuletab meelde, et erasektori arenguabis tuleb järgida ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid, ILO reegleid ja OECD suuniseid rahvusvahelistele ettevõtjatele; rõhutab lisaks, et selles peab keskenduma hea valitsemistava, vaesuse vähendamise ja jõukuse loomise tagamisele kestlike investeeringute kaudu, samuti ebavõrdsuse vähendamisele, inimõiguste ja keskkonnastandardite edendamisele ning kohaliku majanduse võimestamisele;

48.  rõhutab, et rahastaja ja abisaaja vahelisest dünaamikast eemaldumiseks ning partnerriikide kestliku arengu saavutamiseks arenguprioriteetide osas vastutuse suurendamiseks tuleb ELi arengustrateegia raamistikes näha ette konkreetsed meetmed, et soodustada riigisiseste ressursside laialdasemat kasutuselevõtmist partnerriikides, näiteks toetades korruptsioonivastast võitlust ja progressiivsete maksusüsteemide väljatöötamist, samuti maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise vastaseid meetmeid;

49.  tunneb heameelt selle üle, et EL kasutab vaesuse kaotamiseks ja kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks mitmesuguseid arengu rahastamise vahendeid; rõhutab, et rahastajad peavad seadma esikohale toetuspõhise rahastamise, eriti vähim arenenud riikidele, olukorras, kus enne COVID‑19 pandeemia puhangut kulutasid vaesemad riigid juba rohkem raha laenu teenindustasudeks kui tervishoiuteenustele;

50.  märgib, et komisjon näeb ELi arengupoliitikas segarahastamise ja tagatismehhanismide üha suuremat rolli, mis saavutatakse teiste abimeetodite arvelt; rõhutab, et kuigi segarahastamine on kiiresti kasvanud, on selle mõjust arengule vähe tõendeid, kuna enamik sellest on praegu suunatud keskmiste tuludega riikidesse ja ainult väike osa läheb vähim arenenud riikidele; rõhutab Euroopa Kontrollikoja kriitilist seisukohta seoses Euroopa Kestliku Arengu Fondi (EFSD) komisjonipoolse rakendamise juhtimise ja tulemuslikkusega; nõuab seetõttu, et EL ja selle liikmesriigid võtaksid segarahastamise suhtes ettevaatliku lähenemisviisi ja tagaksid, et kõik segarahastamise teel kasutusele võetud vahendid oleksid kooskõlas arengu tulemuslikkuse põhimõtetega;

51.  innustab ELi jätkama jõupingutusi partnerriikide toetamiseks aruka, sihipärase ja kohanemisvõimelise poliitika väljatöötamisel, mis võib aidata saavutada kestliku arengu eesmärke kõige tulemuslikumal viisil; tuletab sellega seoses meelde teadus- ja arendustegevuse väga olulist rolli innovatsiooni ja ettevõtluse edendamisel, millel on positiivne ülekanduv mõju kohaliku majanduse kõikidele sektoritele; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles tõhustama koostööd teadus- ja arendustegevuse vallas ning tugevdama investeeringuid kohalikku strateegilisse tootmisvõimsusse, eriti tervisega seotud ning sealhulgas uusimate bioressursipõhiste ravimite osas, et suurendada sõltumatust üleilmsetest tarneahelatest;

52.  rõhutab kodanikuühiskonna organisatsioonide olulist rolli vajaduste väljaselgitamisel ja arenguabi edastamisel otse vaestele, ebasoodsas olukorras olevatele ja vähekaitstud inimestele; nõuab siiski valitsusväliste organisatsioonide ja teiste rahastajate vahel jaotatava abi paremat koordineerimist, et tagada abi prognoositavus ja vältida selle killustatust, kattuvaid tegevusi ja nn vaeslapse ossa jäänud riikide (arengukogukonna poolt tähelepanuta jäetud riigid) teket;

53.  kutsub komisjoni üles uuesti hindama, kas ELi rahastamisele juurdepääsu halduskohustused on proportsionaalsed; mõistab sellega seoses hukka asjaolu, et ELi toetused muutuvad abikulude piiramise nõuete ning suureneva haldus- ja auditikoormuse tõttu valitsusväliste organisatsioonide jaoks üha ebapiisavamaks ja vähem ligitõmbavamaks;

54.  kutsub komisjoni üles looma väiksemate projektide elluviimiseks usaldusväärsete valitsusväliste partnerite, näiteks kohalike kodanikuühiskonna organisatsioonide, kirikute, usupõhiste organisatsioonide ja liikmesriikide valdkondlike asutuste võrgustik ning tegema nendega koostööd;

55.  kinnitab veel kord, et kohalike ja riiklike võtmetähtsusega projektide jaoks mõeldud investeeringud erineva ulatusega kohalikku ja riiklikku taristusse on kõige tõhusam viis abi kasutamiseks, kuna sel viisil stimuleeritakse ja edendatakse majandus- ja sotsiaalset arengut kogu elanikkonna jaoks;

56.  rõhutab, et võla vähendamise meetmed tuleb siduda ametliku arenguabi edasise kasutuselevõtuga; nõuab mitmepoolsete ja kommertsvõlgade lisamist G20 võlgade peatamise algatusse (DSSI); toonitab vajadust tagada kõigi võlausaldajate, sealhulgas Maailmapanga ja teiste mitmepoolsete arengupankade, samuti erasektori võlausaldajate osalemine võlgade peatamise algatuses ja kõigis muudes võla vähendamise pakkumistes; nõuab, et loodaks mitmepoolne võlgade restruktureerimise mehhanism, et käsitleda nii COVID‑19 kriisi mõju kui ka kestliku arengu tegevuskava 2030 rahastamisvajadusi;

57.  juhib tähelepanu sellele, et kohalikele töötajatele ja valdkondlikele ettevõtjatele mõeldud koolitusprogrammidel on eriti oluline roll partnerriikides ELi toetatavate projektide järjepidevuse tagamisel ning seeläbi vastutuse ja aruandluse parandamisel;

58.  rõhutab ametliku arenguabi keskset rolli arengu tulemuslikkuse tegevuskava täitmisel; toonitab, et ametlik arenguabi on muudest arengut soodustada võivatest abivoogudest paindlikum, prognoositavam ja vastutustundlikum; hoiatab, et ametliku arenguabi kriteeriume ei tohi leevendada ega kasutada seda selliste kulude katmiseks, mis ei ole vahetult seotud arenguriikides kestliku arengu edendamisega;

59.  kordab nõudmist, et nõukogu ja liikmesriigid kehtestaksid selge ajakava, mille alusel täita eesmärk suurendada ametliku arenguabi eelarvet 0,7 %‑ni kogurahvatulust, kaasa arvatud rahvusvaheline kohustus kulutada 0,15–0,2 % kogurahvatulust ametliku arenguabi jaoks vähim arenenud riikidele, ja et komisjon esitaks konkreetse tegevuskava, milles määratakse kindlaks, kuidas kasutatakse lisavahendeid kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks; rõhutab, et abi tulemuslikkus ei asenda piisavat abi mahtu ja ametliku arenguabi 0,7 % eesmärgi säilitamine või ületamine on väga oluline; kordab, et ELi eelarve peaks aitama märkimisväärselt kaasa ELi ametliku arenguabi suurendamisele üldiselt;

60.  kordab oma toetust järgmiste eesmärkide lisamisele naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendisse: 20 % sotsiaalse kaasatuse ja inimarengu edendamiseks ning vähemalt 85 % projektide puhul, mida rahastatakse ametlikust arenguabist, on peamine või oluline eesmärk soolise võrdõiguslikkuse ning naiste ja tütarlaste õiguste ja mõjuvõimu suurendamine, nagu on määratletud OECD arenguabi komitees;

61.  nõuab arengupoliitika suuremat sidusust, mille eesmärk on tagada, et ükski ELi või liikmesriikide poliitika ei avaldaks arenguriikidele negatiivset mõju ja sellel ei oleks vastuolulisi eesmärke;

62.  arvab, et Euroopa arenguabi ja avaliku sektori investeeringud peaksid edendama ühiseid prioriteete ja poliitikaeesmärke, sealhulgas vaesuse kaotamine, kliima- ja keskkonnameetmed, majandus- ja kaubanduspoliitika ning rände haldamine, ning need peaksid olema ka täielikult kooskõlas põhiliste inimõiguste, demokraatia ja hea valitsemistava põhimõtetega;

63.  rõhutab, et humanitaar- ja hädaabi andmise sõltuvusse seadmine koostööst ELiga rände- või julgeolekuküsimustes ei ole kooskõlas kokkulepitud arengu tulemuslikkuse põhimõtetega;

64.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa välisteenistusele, Euroopa Investeerimispangale, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangale, Maailmapanga Grupile, Aafrika Liidule, tulemusliku arengukoostöö ülemaailmse partnerluse, ÜRO Arenguprogrammi ning ÜRO majandus- ja sotsiaalosakonna kaaseesistujatele, OECD‑le ning Parlamentidevahelisele Liidule.

(1) Resolutsioon, mis võeti vastu ÜRO Peaassambleel 25. septembril 2015: https://www.unfpa.org/sites/default/files/resource-pdf/Resolution_A_RES_70_1_EN.pdf
(2) Financing for Sustainable Development Report 2019 (2019. aasta aruanne kestliku arengu rahastamise kohta): https://developmentfinance.un.org/sites/developmentfinance.un.org/files/FSDR2019.pdf
(3) 2016. aastal Nairobis toimunud GPEDC kõrgetasemelise kohtumise lõppdokument: http://effectivecooperation.org/wp-content/uploads/2016/12/OutcomeDocumentEnglish.pdf
(4) Ülemaailmse partnerluse eduaruanne, 17. juuni 2019: http://effectivecooperation.org/blogs-news-resources/resource-library/
(5) ELT C 210, 30.6.2017, lk 1.
(6) https://www.africa-eu-partnership.org/sites/default/files/33454-pr-final_declaration_au_eu_summit1.pdf
(7) 2019. aasta aruanne ELi arenguabi eesmärkide kohta: http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-9201-2019-INIT/et/pdf
(8) Nõukogu 2019. aasta aruanne Euroopa arengualase finantsstruktuuri kohta: https://www.consilium.europa.eu/media/40967/efad-report_final.pdf
(9) https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/food-farming-fisheries/farming/documents/report-tfra_mar2019_en.pdf
(10) Benfield ja Como eksperdivõrgustikule AECOM International Development Europe (2019), Euroopa Komisjoni tellitud uuring tõhususe põhimõtete kohaldamise kohta (projekt nr 2018/403300/1): https://knowledge.effectivecooperation.org/system/files/2019-07/2019_07_Impact_study_final.pdf
(11) ELT C 279 E, 19.11.2009, lk 100.
(12) ELT C 33 E, 5.2.2013, lk 38.
(13) ELT C 131 E, 8.5.2013, lk 80.
(14) ELT C 349, 17.10.2017, lk 11.
(15) ELT C 353, 27.9.2016, lk 2.
(16) ELT C 58, 15.2.2018, lk 209.
(17) ELT C 86, 6.3.2018, lk 2.
(18) ELT C 204, 13.6.2018, lk 68.
(19) ELT C 224, 27.6.2018, lk 36.
(20) ELT C 252, 18.7.2018, lk 62.
(21) ELT C 356, 4.10.2018, lk 66.
(22) ELT C 390, 18.11.2019, lk 33.
(23) ELT C 28, 27.1.2020, lk 101.
(24) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0220.
(25) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0298.
(26) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0084.
(27) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0079.
(28) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0005.
(29) https://www.consilium.europa.eu/media/24467/st13201-en15.pdf
(30) https://ec.europa.eu/international-partnerships/system/files/eu-development-effectiveness-monitoring-report-2020_en.pdf
(31) http://www.oecd.org/coronavirus/policy-responses/the-impact-of-the-coronavirus-covid-19-crisis-on-development-finance-9de00b3b/
(32) 11. detsembri 2013. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile ELi arenguabi rahastajate tegevuse koordineerimise kohta (ELT C 468, 15.12.2016, lk 73).
(33) 14. veebruari 2017. aasta resolutsioon Euroopa arengukonsensuse läbivaatamise kohta (ELT C 252, 18.7.2018, lk 62).

Õigusteave - Privaatsuspoliitika