Euroopa Parlamendi 16. detsembri 2020. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse teatavad üleminekusätted Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) toetuse kohta 2021. aastal ning muudetakse määrusi (EL) nr 228/2013, (EL) nr 229/2013 ja (EL) nr 1308/2013 seoses 2021. aastal eraldatavate vahendite ja nende jaotusega, samuti määrusi (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013 ja (EL) nr 1307/2013 seoses nende vahendite ja taotlusega 2021. aastal (COM(2019)0581 – C9-0162/2019 – 2019/0254(COD))

P9_TA(2020)0354 A9-0101/2020

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2019)0581),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9-0162/2019),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse kontrollikoja 26. veebruari 2020. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 7. mai 2020. aasta arvamust(2),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 74 lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu teavet Euroopa Parlamendi seisukoha kinnitamise kohta vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni kirja,

–  võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A9-0101/2020),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  kiidab heaks oma käesolevale resolutsioonile lisatud avaldused;

3.  kiidab heaks Euroopa Parlamendi ja, nõukogu ühisavaldused, mis on lisatud käesolevale resolutsioonile

4.  võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avaldused;

5.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta,

6.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. detsembril 2020. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/…, millega kehtestatakse teatavad üleminekusätted Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) toetuse kohta 2021. ja 2022. aastal ning muudetakse määrusi (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013 ning (EL) nr 1307/2013 seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja nende määruste kohaldamisega ning määrust (EL) nr 1308/2013 seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja sellise toetuse jaotamisega

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2020/2220) lõplikule kujule).

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

Euroopa Parlamendi avaldus ÜPP üleminekukorra ja mitmeaastase finantsraamistiku kohta

Kriisireserv

2014. aastal loodud põllumajandussektori kriisireservi ei ole kunagi kasutusele võetud finantsdistsipliini mehhanismi tõttu, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 25, mille kohaselt võetakse reservi vahendid iga aasta alguses otsetoetuste kogusummast. Kasutamata raha tagastatakse aasta lõpus otsetoetustesse. Reservi ei ole seega kunagi kasutatud, et vältida põllumajandustootjatele mõeldud vahendite kinnipidamist.

Reserv loodi selleks, et aidata põllumajandustootjaid hindade ja turu ebastabiilsuse korral, kuid asjaolu, et seda ei ole kunagi kasutusele võetud, näitab, et reservi finantsstruktuur ja -tegevus on piiratud. Majanduslik olukord ning halvad kliima- ja sanitaartingimused põhjustavad üha sagedamini märkimisväärseid turuhäireid, mistõttu on tungiv vajadus täielikult toimiva kriisireservi järele, mida saab kasutusele võtta ning oludele vastavalt ja tõhusalt kättesaadavaks teha.

Euroopa Parlament rõhutab, et täielikult rahastatud kriisireserv, mis algselt loodi 400 miljoni euro suuruses summas lisaks EAGFi ja EAFRD eelarvele ja mis on kumulatiivne ning mille kasutamata vahendid kantakse üle ja lisatakse järgmisse aastasse kogu programmitöö perioodi vältel, toimiks tõhusamalt ja suurema mõjuga, et anda kriisiabi õigel ajal ja rahastada kriisist mõjutatud sektoritele suunatud sihipäraseid meetmeid.

POSEI ja Egeuse mere saared

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimatel piirkondadel on oma geograafilise asendi, eelkõige kauguse, saarelise asendi, väikese pindala, raskete looduslike olude ja kliima tõttu erilised sotsiaal-majanduslikud probleemid, mis on seotud tarbimise või põllumajandusliku tootmise seisukohast oluliste toiduainete ja põllumajandustoodete tarnimisega. Põllumajandussektori erimeetmed, millega püütakse kõrvaldada kõnealuses artiklis osutatud erilisest olukorrast tingitud raskused, kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 228/2013. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 229/2013 sätestatud Egeuse mere väikesaarte põllumajanduse erimeetmete kavas käsitletakse ka samu probleeme, kuid nende geograafiline kohaldamisala on teine.

Erimeetmed ja -võimalused on nende piirkondade ja saarte jaoks olulised. See õigustab eritoetuste taset, mis on nende meetmete edukaks rakendamiseks hädavajalik. Komisjoni poolt varem nende piirkondade ja saarte suhtes võetud avalikke kohustusi arvesse võttes nõuab Euroopa Parlament määruste (EL) nr 228/2013 and (EL) nr 229/2013 alusel rakendatavate väga edukate programmide häireteta jätkamist ning nendele piirkondadele ja saartele antava toetuse säilitamist vähemalt praegusel tasemel. Sel viisil näitaks liit üles solidaarsust ja pühendumist nendele eriti ebasoodsas olukorras olevatele piirkondadele ja saartele.

Euroopa Parlamendi avaldus äärepoolseimate piirkondade tootmisharudevaheliste organisatsioonide kohta

Äärepoolseimate piirkondade kohalikud turud on oma väiksuse ja saarelise asendi tõttu eriti tundlikud hinnakõikumiste suhtes, mis on seotud impordivoogudega mujalt liidust või kolmandatest riikidest. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349 tunnistatakse äärepoolseimate piirkondade erivajadusi ja luuakse alus õigusraamistikule, mis aitab neil oma erilise olukorraga toime tulla. Seda käsitletakse lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 228/2013. Kuna tootmisharudevaheliste organisatsioonide kasutamise abil on võimalik rahuldada äärepoolseimate piirkondade põllumajandustootmise sektorite erivajadusi, tuleks juba praegu lubada paindlikkust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 asjakohaste sätete rakendamisel nendes piirkondades, et kasutada täielikult ära käesoleva määrusega nendele piirkondadele eraldatud vahendeid.

Seepärast peaks tootmisharudevahelistel organisatsioonidel, mida tunnustatakse määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 157 alusel ja mida käsitatakse representatiivsena, olema võimalus võtta vajalikke kollektiivseid meetmeid, millega tagatakse, et kohalik tootmine jääb kõnealustel kohalikel turgudel konkurentsivõimeliseks ja kestlikuks.

Sel eesmärgil ja hoolimata ELi toimimise lepingu artiklitest 28, 29 ja 110 ning määruse (EL) nr 1308/2013 artiklist 165 ning ilma et see piiraks vastava määruse artikli 164 kohaldamist ja tuginedes ELi toimimise lepingu artiklile 349, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Liidu Kohus liidetud kohtuasjades C-132/14–C-136/14 tehtud otsuses, rõhutab Euroopa Parlament, kui oluline on uurida kõiki asjakohaseid vahendeid, et asjaomased liikmesriigid saaksid laiendatud tootmisharudevaheliste kokkulepete raames ja pärast asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist nõuda, et kõnealusel kohalikul turul osalevad, kuid tootmisharudevahelisse organisatsiooni mittekuuluvad üksikettevõtjad ja ettevõtjate rühmad, olenemata nende päritolust, maksaksid sellele organisatsioonile täielikult või osaliselt rahalise osalustasuna summa, mida maksavad selle liikmed, sealhulgas juhul, kui nendest osalustasudest saadud tulust rahastatakse üksnes kohaliku tootmise säilitamiseks võetavaid meetmeid või kui osalustasusid nõutakse mõnes muus turustusprotsessi etapis.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisavaldus äärepoolseimate piirkondade ja Egeuse mere väikesaarte kohta

Euroopa Parlament ja nõukogu tuletavad meelde:

–  kui olulised on äärepoolseimate piirkondade jaoks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 349 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 228/2013 kohased erimeetmed, mille eesmärk on võtta arvesse nende piirkondade eripära;

–  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 229/2013 Egeuse mere väikesaarte jaoks kehtestatud põllumajanduse erimeetmete tähtsust; ning

–  et eespool nimetatud küsimused õigustavad nendele piirkondadele ja saartele eritoetuse andmist, et rakendada asjakohaseid meetmeid.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisavaldus POSEI ja Egeuse mere väikesaarte jaoks ette nähtud ELi rahastamiskorra kohta

Euroopa Parlament ja nõukogu rõhutavad, et käesolevasse üleminekumäärusesse POSEI ja Egeuse mere väikesaarte jaoks aastateks 2021 ja 2022 lisatud ELi rahastamiskord on erandlik, kajastab erilist olukorda ega loo pretsedenti tulevase ÜPP rahastamise puhul ei äärepoolseimate piirkondade, Egeuse mere väikesaarte ega otsetoetuste osas.

Komisjoni avaldus oliiviõli turustamiseeskirjade kohta

Komisjon võtab teadmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu poliitilise kokkuleppe parlamendi muudatusettepaneku 106 kohta, et lisada põllumajandustoodete ühise turukorralduse määrusesse uus artikkel 167a, milles käsitletakse oliiviõlisektorit. Komisjon märgib, et see parlamendi ja nõukogu poolt kokku lepitud muudatus ei ole kooskõlas üleminekumääruse aluseks oleva kehtivate eeskirjade järjepidevuse põhimõttega, on sisulist laadi ning et kaasseadusandjad lisasid muudatuse ilma mõjuhinnanguta, mis on nõutav institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktiga 15. Komisjon tuletab meelde oma kohustust säilitada põllumajandussektoris tõhus konkurents ja tagada Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 39 sätestatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) eesmärkide täielik saavutamine.

Komisjoni avaldus looduslikust või muust eripärast tingitud piirangutega alade jaoks ettenähtud toetuse kohta

Komisjon võtab teadmiseks kaasseadusandjate kokkuleppe, et EAFRDsse lisatud Euroopa taasterahastu vahendeid võib kasutada looduslikust või muust eripärast tingitud piirangutega alade jaoks ettenähtud toetuse rahastamiseks.

Komisjon on juba väljendanud muret seoses looduslikust või muust eripärast tingitud piirangutega alade jaoks ettenähtud toetuse vähese osakaaluga keskkonna- ja kliimaaeesmärkide täitmisel, võttes arvesse, et toetuse saamiseks ei pea põllumajandustootjad järgima konkreetseid tavasid. Seetõttu ei tohiks looduslikust või muust eripärast tingitud piirangutega alade jaoks ettenähtud toetuse lisamist Euroopa taasterahastu vahendite sellesse osasse, mis on ette nähud keskkonna- ja kliimaaeesmärkide täitmise jaoks, pidada tulevase ÜPP üle peetavatel läbirääkimistel pretsedendiks.

(1) ELT C 109, 1.4.2020, lk 1. (2) ELT C 232, 14.7.2020, lk 29.

Euroopa Parlamendi 16. detsembri 2020. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1303/2013 seoses majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi raames ettenähtavate erakorraliste lisavahendite ja rakenduskorraga, et toetada COVID‑19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamist ning ettevalmistuste tegemist majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil (REACT‑EU) (COM(2020)0451 – C9‑0149/2020 – 2020/0101(COD))

P9_TA(2020)0355 A9-0150/2020

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2020)0451),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artiklit 177 ja artikli 322 lõike 1 punkti a, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9‑0149/2020),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse kontrollikoja 13. juuli 2020. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega,

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 14. oktoobri 2020. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 74 lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu antud teavet Euroopa Parlamendi seisukoha heakskiitmise kohta vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ning eelarvekomisjoni arvamusi,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit (A9‑0150/2020),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. detsembril 2020. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/…, millega muudetakse määrust (EL) nr 1303/2013 seoses ▌lisavahendite ja rakenduskorraga, et toetada COVID‑19 pandeemiaga seotud kriisi ja selle sotsiaalsete tagajärgede kõrvaldamist ning ettevalmistuste tegemist majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil (REACT‑EU)

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2020/2221) lõplikule kujule).

(1) ELT C 272, 17.8.2020, lk 1. (2) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

Euroopa Parlamendi 16. detsembri 2020. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks (09980/1/2020 – C9‑0407/2020 – 2018/0136(COD))	P9_TA(2020)0356 A9-0262/2020
PARANDUSED COR01

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (09980/1/2020 – C9‑0407/2020),

–  võttes arvesse kontrollikoja 17. augusti 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse komisjoni arvamust (COM(2020)0843),

–  võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(2) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2018)0324) suhtes,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 74 lõike 4 kohaselt heaks kiidetud esialgset kokkulepet,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 67,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni ja eelarvekontrollikomisjoni soovitust teisele lugemisele (A9‑0262/2020),

1.  kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks;

2.  kiidab heaks käesolevale resolutsioonile lisatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavalduse;

3.  võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avalduse;

4.  märgib, et seadusandlik akt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga;

5.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga seadusandlikule aktile alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1;

6.  teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist seadusandlikule aktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

7.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavaldus

Ilma et see piiraks komisjoni algatusõigust, lepivad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kokku, et nad kaaluvad käesoleva määruse sisu integreerimist Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määruse (EL, Euratom) 2018/1046 („finantsmäärus“) järgmisesse versiooni.

Komisjoni avaldus

Komisjon on nõus kaaluma, et käesoleva määruse kohaldamist käsitleva Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatava aruande juurde lisatakse vajaduse korral asjakohased ettepanekud.

(1) ELT C 291, 17.8.2018, lk 1. (2) Vastuvõetud tekstid, 4.4.2019, P8_TA(2019)0349.

Euroopa Parlamendi 16. detsembri 2020. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu määruse eelnõu, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (09970/2020 – C9‑0409/2020 – 2018/0166(APP))

P9_TA(2020)0357 A9-0260/2020

(Seadusandlik erimenetlus – nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu määruse eelnõu (09970/2020),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 312 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklile 106a (C9-0409/2020),

–  võttes arvesse oma 14. novembri 2018. aasta resolutsiooni, mis käsitleb mitmeaastast finantsraamistikku aastateks 2021–2027 – parlamendi seisukoht kokkuleppe saavutamiseks(1),

–  võttes arvesse oma 10. oktoobri 2019. aasta resolutsiooni 2021.–2027. aasta finantsraamistiku ja omavahendite kohta: aeg täita kodanike ootused(2),

–  võttes arvesse oma 23. juuli 2020. aasta resolutsiooni Euroopa Ülemkogu 17.–21. juuli 2020. aasta erakorralise kohtumise järelduste kohta(3),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 92 ning artikli 105 lõikeid 1 ja 4,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ning põhiseaduskomisjoni kirju,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni soovitust (A9‑0260/2020),

1.  annab nõusoleku nõukogu määruse eelnõule, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027, käesolevale resolutsioonile lisatud kujul;

2.  kiidab heaks käesolevale resolutsioonile lisatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonid;

3.  kiidab heaks käesolevale resolutsioonile lisatud Euroopa Parlamendi deklaratsiooni;

4.  võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni deklaratsioonid;

5.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistuja ja komisjoni presidendiga alla Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonile selliste ELi toimimise lepingu artiklil 122 põhinevate uute ettepanekute eelarvekontrolli kohta, millel võib olla märgatav mõju liidu eelarvele;

6.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

1. LISA: NÕUKOGU MÄÄRUSE EELNÕU, MILLEGA MÄÄRATAKSE KINDLAKS MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK AASTATEKS 2021–2027

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL, Euratom) 2020/…,

...,

millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 312,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 106a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut(4),

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

pärast konsulteerimist Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega,

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt,

ning arvestades järgmist:

(1)  Võttes arvesse vajadust piisava prognoositavuse järele keskpika tähtajaga investeeringute ettevalmistamisel ja rakendamisel, peaks mitmeaastase finantsraamistiku kestus olema alates 1. jaanuarist 2021 seitse aastat.

(2)  COVID-19 kriisi majandusliku mõju tõttu peab liit ette nägema pikaajalise finantsraamistiku, mis sillutab teed õiglasele ja kaasavale üleminekule rohelisele ja digitaalsele tulevikule, toetab liidu pikemaajalist strateegilist autonoomiat ja aitab tal tulevikus vapustustele paremini vastu seista.

(3)  Käesoleva määrusega kehtestatud iga-aastased kulukohustuste assigneeringute ülemmäärad iga kululiigi kohta ning iga-aastased maksete assigneeringute ülemmäärad peavad järgima kulukohustuste ülemmäärasid ja omavahendite ülemmäärasid, mis on sätestatud vastavalt kehtivale Euroopa Liidu omavahendite süsteemi käsitlevale nõukogu otsusele, mis on vastu võetud Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 311 kohaselt (edaspidi „omavahendite otsus“).

(4)  Juhul kui on vaja kasutada liidu üldeelarve kohaseid tagatisi liikmesriikidele antava finantsabi puhul, mis on heaks kiidetud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046(5) (edaspidi „finantsmäärus“) artikli 220 lõikele 1, võib kasutatav summa ületada finantsraamistikus ette nähtud kulukohustuste ja maksete assigneeringute ülemmäärasid, kuid mitte omavahendite ülemmäära.

(5)  Mitmeaastases finantsraamistikus ei tuleks arvesse võtta eelarvepunkte, mida rahastatakse sihtotstarbelistest tuludest finantsmääruse tähenduses.

(6)  Mitmeaastane finantsraamistik tuleks kindlaks määrata 2018. aasta hindades. Samuti tuleks sätestada reeglid mitmeaastase finantsraamistiku iga-aastaseks tehniliseks kohandamiseks, et arvutada ümber ülemmäärad ja olemasolevad varud.

(7)  Tuleks sätestada reeglid muudeks olukordadeks, mille puhul võib olla vaja mitmeaastast finantsraamistikku kohandada. Need kohandused võivad olla seotud uute reeglite või jagatud eelarve täitmisega hõlmatud programmide hilinenud vastuvõtmisega, meetmetega, mis on seotud usaldusväärse majandusjuhtimisega, või meetmetega, mis on võetud liidu eelarve kaitsmiseks ette nähtud üldise tingimuslikkuse korra kohta käiva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse alusel. Samuti tuleks sätestada reeglid programmispetsiifilise kohandamise mehhanismi kohta.

(8)  Tagada tuleks konkreetne ja võimalikult suur paindlikkus, et võimaldada liidul täita ELi toimimise lepingu artiklist 323 tulenevaid kohustusi.

(9)  Selleks et liit saaks reageerida konkreetsetele ettenägematutele asjaoludele või tagajärgedele ning võimaldada seega eelarvemenetluse sujuvat toimimist, on vajalikud järgmised temaatilised erivahendid: Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond, solidaarsus-ja hädaabireserv ning Brexitiga kohanemise reserv. Solidaarsus- ja hädaabireserv ei ole ette nähtud selleks, et tegeleda põllumajanduslikku tootmist või turustamist mõjutavate, turuga seotud kriiside tagajärgedega.

(10)  Veelgi suurema paindlikkuse võimaldamiseks on vajalikud järgmised erivahendid: ühtne varuinstrument ja paindlikkusinstrument. Ühtne varuinstrument peaks võimaldama vastavalt kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute ülemmääradest allapoole jäävate olemasolevate varude ümber paigutamist eelarveaastate vahel ja kulukohustuste assigneeringute puhul mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide vahel, ilma mitmeaastase finantsraamistiku kogu perioodi jaoks ettenähtud mitmeaastase finantsraamistiku kulukohustuste ja maksete assigneeringute kogusummasid ületamata. Paindlikkusinstrument peaks võimaldama rahastada vastava eelarveaasta konkreetseid ettenägematuid kulusid.

(11)  Vastu tuleks võtta erisätted, et juhul, kui on vaja kasutada erivahendeid, oleks võimalus kanda kulukohustuste assigneeringud ja vastavate maksete assigneeringud eelarvesse suurematena, kui mitmeaastase finantsraamistikuga kehtestatud ülemmäärades ette nähtud.

(12)  On vaja näha ette mitmeaastase finantsraamistiku muutmine juhul, kui aluslepingute läbivaatamine mõjutab eelarvet, kui Küpros taasühendatakse või kui liit laieneb, samuti eelarve täitmist silmas pidades.

(13)  Samuti võib olla vaja muuta käesolevat määrust seoses ettenägematute asjaoludega, millega ei ole võimalik tegeleda mitmeaastases finantsraamistikus sätestatud piirmäärade piires. Seepärast on sellisteks juhtudeks vaja ette näha mitmeaastase finantsraamistiku muutmine.

(14)  Erisätted on vajalikud ka selliste suuremahuliste projektidega tegelemiseks, mis kestavad mitmeaastasest finantsraamistikust oluliselt kauem. Vaja on kindlaks määrata maksimumsummad, mida makstakse nendele projektidele liidu üldeelarvest, tagades seeläbi, et neile eraldatavad summad ei mõjuta muid kõnealusest eelarvest rahastatavaid projekte.

(15)  Eelarvemenetluse käigus tehtava institutsioonidevahelise koostöö reguleerimiseks on vaja sätestada üldised reeglid, võttes samas arvesse aluslepingutes sätestatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni (edaspidi "institutsioonid") eelarvepädevust ning läbipaistvusnõudeid.

(16)  Komisjon peaks esitama uue mitmeaastase finantsraamistiku ettepaneku enne 1. juulit 2025, et institutsioonid saaksid võtta selle vastu piisavalt aegsasti enne järgmise mitmeaastase finantsraamistiku algust. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 312 lõikele 4 kehtivad käesoleva määrusega ette nähtud mitmeaastase finantsraamistiku viimase aasta ülemmäärad edasi juhul, kui käesoleva määrusega kindlaks määratud mitmeaastase finantsraamistiku kehtivuse lõpuks ei ole uut mitmeaastast finantsraamistikku vastu võetud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. peatükk

Üldsätted

Artikkel 1

Mitmeaastane finantsraamistik

Käesoleva määrusega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (edaspidi „finantsraamistik“).

Artikkel 2

Vastavus finantsraamistiku ülemmääradele

1.  Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon (edaspidi "institutsioonid") järgivad iga eelarvemenetluse puhul ja asjaomase aasta eelarve täitmisel iga-aastaste kulude ülemmäärasid, mis on sätestatud I lisas (edaspidi „finantsraamistiku ülemmäärad“).

I lisas esitatud rubriigi 3 vaheülemmäär ei mõjuta ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) kahe samba vahelist paindlikkust. ÜPP esimese samba suhtes pärast Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ja otsetoetuste vahelisi ümberpaigutamisi kohaldatav kohandatud ülemmäär sätestatakse asjakohases õigusaktis ning finantsraamistikku kohandatakse vastavalt sellele käesoleva määruse artikli 4 kohase tehnilise kohandamise raames.

2.  Kui on vaja kasutada artiklites 8, 9, 10 ja 12 ette nähtud erivahendite vahendeid, võib kulukohustuste assigneeringud ja vastavate maksete assigneeringud eelarvesse kanda finantsraamistiku asjaomastest ülemmääradest suurematena.

Kui on vaja kasutada artiklis 11 sätestatud ühtse varuinstrumendi vahendeid, kantakse kulukohustuste assigneeringud ja vastavate maksete assigneeringud eelarvesse finantsraamistiku konkreetse aasta asjaomastest ülemmääradest suurematena.

3.  Juhul kui on vaja kasutada tagatisi liikmesriikidele antava finantsabi puhul, mis on heaks kiidetud vastavalt finantsmääruse artikli 220 lõikele 1, võib kasutatav summa ületada finantsraamistikus kindlaksmääratud ülemmäärasid.

Artikkel 3

Omavahendite ülemmäära järgimine

1.  Ühegi finantsraamistikuga hõlmatud aasta puhul ei tohi vajalikeks makseteks ettenähtud assigneeringute üldsumma pärast iga-aastast kohandamist ning muid kohandusi või muudatusi ning artikli 2 lõigete 2 ja 3 kohaldamist arvesse võttes olla selline, et tagajärjeks on omavahendite sissenõudemäär, mis ületab omavahendite ülemmäära, mis on sätestatud vastavalt kehtivale Euroopa Liidu omavahendite süsteemi käsitlevale nõukogu otsusele, mis on vastu võetud EL toimimise lepingu artikli 311 kolmanda lõigu kohaselt (edaspidi „omavahendite otsus“).

2.  Vajaduse korral finantsraamistikus ülemmäärasid vähendatakse, et tagada omavahendite otsuses sätestatud omavahendite ülemmäära järgimine.

2. peatükk

Finantsraamistiku kohandused

Artikkel 4

Tehnilised kohandused

1.  Komisjon teeb igal aastal enne aasta n+1 eelarvemenetlust finantsraamistikku järgmised tehnilised kohandused:

a)  hindab ülemmäärad ja kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute üldsummad ümber aasta n+1 hindades;

b)  arvutab omavahendite otsuses sätestatud omavahendite ülemmäära piiresse jääva kättesaadava varu;

c)  arvutab artikli 11 lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud ühtse varuinstrumendi alusel kättesaadava kulukohustuste assigneeringute summa ja artikli 11 lõike 2 esimese lõigu punktis a osutatud maksimaalse kogusumma;

d)  arvutab artikli 11 lõike 1 esimese lõigu punktis b osutatud ühtse varuinstrumendi kohase maksekohustuste assigneeringute ülemmäära kohandamise ja artikli 11 lõike 2 esimese lõigu punktis b osutatud maksimaalse kogusumma;

e)  arvutab artikli 5 lõikes 1 osutatud konkreetsete programmide jaoks täiendavad eraldised ning artikli 5 lõikes 2 osutatud iga-aastase kohanduse tulemuse.

2.  Lõikes 1 osutatud tehnilised kohandused tehakse 2 % suurusele aastadeflaatorile tuginedes.

3.  Komisjon edastab lõikes 1 osutatud tehniliste kohanduste tulemused ja nende aluseks olevad majandusprognoosid Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

4.  Ilma et see piiraks artiklite 6 ja 7 kohaldamist, ei tehta asjaomase aasta suhtes kas kõnealuse aasta jooksul või järgnevatel aastatel tagantjärele täiendavaid tehnilisi kohandusi.

Artikkel 5

Programmispetsiifiline kohandus

1.  Liidu institutsioonide poolt nõukogu määruste (EÜ) nr 1/2003(6) ja (EÜ) nr 139/2004(7) alusel määratud trahvidest saadava tuluga võrdne summa, mis on kantud aasta n-1 eelarvesse vastavalt finantsmääruse artiklile 107, pärast Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu(8) artikli 141 lõikes 1 osutatud aasta n-1 summa mahaarvamist, on kättesaadav täiendava eraldisena järgmise puhul:

a)  aasta n+1 kulukohustuste assigneeringud II lisas loetletud programmidele kooskõlas protsendimääradega, mis on nende programmide jaoks sätestatud II lisa tabeli veerus „Jaotamispõhimõte“, alates 2022. aastast kuni 2027. aastani, ning

b)  aasta n+1 maksete assigneeringud alates 2022. aastast kuni 2027. aastani.

Ajavahemikul 2022–2027 on kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute täiendavate eraldiste kogusumma vastavalt 11 000 miljonit eurot (2018. aasta hindades). Ajavahemikul 2022–2026 eraldatakse igal aastal kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute täiendavate eraldistena vastavalt vähemalt 1500 miljonit eurot (2018. aasta hindades) ning see ei ületa 2000 miljonit eurot (2018. aasta hindades).

Programmidele ajavahemikuks 2022–2027 ette nähtud kulukohustuste assigneeringute täiendavate eraldiste kogusumma on esitatud II lisa tabeli veerus „Artikli 5 kohaste kulukohustuste assigneeringute täiendavate eraldiste kogusumma“.

2.  Aasta n+1 asjaomaste rubriikide kulukohustuste assigneeringute ülemmäärasid alates 2022. aastast kuni 2027. aastani kohandatakse ülespoole summadega, mis vastavad lõikes 1 sätestatud täiendavatele eraldistele, kooskõlas protsendimääradega, mis on nende rubriikide jaoks sätestatud II lisas esitatud tabeli veerus „Jaotamispõhimõte“. Aasta n+1 maksete assigneeringute ülemmäärasid alates 2022. aastast kuni 2027. aastani kohandatakse automaatselt ülespoole summadega, mis vastavad lõikes 1 sätestatud täiendavatele eraldistele.

Artikkel 6

Kohandused tulenevalt meetmetest, mis on seotud usaldusväärse majandusjuhtimisega või liidu eelarve kaitsmiseks ette nähtud üldise tingimuslikkuse korraga

1.  Juhul kui vastavalt asjakohastele alusaktidele tühistatakse otsus peatada liidu vahenditega seotud eelarveliste kulukohustuste täitmine selliste meetmete kontekstis, mis on seotud usaldusväärse majandusjuhtimisega, või meetmetega, mis on võetud liidu eelarve kaitsmiseks ette nähtud üldise tingimuslikkuse korra kohta käiva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse alusel, kantakse peatatud kulukohustustele vastavad summad üle järgmistesse aastatesse ja finantsraamistiku ülemmäärasid kohandatakse vastavalt.

2.  Komisjon edastab lõike 1 alusel tehtud kohanduste tulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3.  Aastal n peatatud kulukohustusi ei või liidu üldeelarvesse kanda kaugemale kui aastasse n+2.

Artikkel 7

Kohandus tulenevalt uutest reeglitest või jagatud eelarve täitmise kohastest programmidest

1.  Kui pärast 1. jaanuari 2021 võetakse vastu uued reeglid või jagatud eelarve täitmise kohased programmid struktuurifondide, Ühtekuuluvusfondi, õiglase ülemineku fondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi, Varjupaiga- ja Rändefondi, Sisejulgeolekufondi ning integreeritud piirihalduse fondi piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi jaoks, kantakse 2021. aastal kasutamata jäänud eraldistele vastavad summad võrdsete osadena aastapõhiselt üle aastatesse 2022–2025 ning finantsraamistiku asjaomaseid ülemmäärasid kohandatakse vastavalt.

2.  Komisjon edastab lõike 1 alusel tehtud kohanduste tulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3. peatükk

Erivahendid

1. jagu

Temaatilised erivahendid

Artikkel 8

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond

1.  Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond, mille eesmärgid ja reguleerimisala on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kohta, ei ületa iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 186 miljonit eurot (2018. aasta hindades).

2.  Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi assigneeringud kantakse liidu üldeelarvesse määratlemata otstarbega assigneeringutena.

Artikkel 9

Solidaarsus- ja hädaabireserv

1.  Solidaarsus- ja hädaabireservi võib kasutada järgneva rahastamiseks:

a)  abi andmine, et reageerida suurtest loodusõnnetustest tulenevatele hädaolukordadele, mis on hõlmatud Euroopa Liidu Solidaarsusfondiga, mille eesmärgid ja reguleerimisala on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2012/2002(9), ning

b)  kiire reageerimine konkreetsetele hädaabivajadustele liidus või kolmandates riikides selliste sündmuste järel, mida eelarve koostamisel ei olnud võimalik ette näha, eelkõige hädaolukordadele reageerimiseks ja tugioperatsioonideks pärast punktiga a hõlmamata loodusõnnetusi, inimtegevusest tingitud õnnetusi, humanitaarkriise ulatuslike ohtude korral rahva-, looma- või taimetervisele ning liidu välispiiridel rändevoogudest tekkiva erakorralise surve korral, kui olukord seda nõuab.

2.  Solidaarsus- ja hädaabireserv ei ületa iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 1200 miljonit eurot (2018. aasta hindades). Aastal n kasutamata jäänud osa iga-aastasest summast võib kasutada kuni aastani n+1. Kõigepealt võetakse kasutusele eelmisest aastast tulenev osa iga-aastasest summast. See osa iga-aastasest summast, mida ei kasutata ära aastal n+1, tühistatakse.

3.  Solidaarsus-ja hädaabireservi assigneeringud kantakse liidu üldeelarvesse määratlemata otstarbega assigneeringuna.

4.  Iga aasta 1. oktoobril peab aasta lõpuni tekkivate vajaduste katmiseks jääma kasutada vähemalt veerand lõikes 2 osutatud iga-aastasest summast.

Ilma et see piiraks esimese lõigu kohaldamist, võib kuni iga aasta 1. septembrini võtta kogusummast kasutusele maksimaalselt järgmise protsendimäära:

—  50 % lõike 1 punkti a kohaselt antavast abist. Lõike 5 kohaldamisel vähendatakse selle arvutuse tulemusel saadavat summat eelmisel aastal kasutusele võetud summa võrra;

—  35 % lõike 1 punkti b kohaselt kolmandatele riikidele antavast abist;

—  15 % lõike 1 punkti b kohaselt liidus antavast abist.

Ilma et see piiraks esimese lõigu kohaldamist, võib alates iga aasta 1. septembrist kasutada kättesaadava summa ülejäänud osa teises lõigus osutatud abi andmiseks, et katta kuni kõnealuse aasta lõpuni tekkivaid vajadusi.

5.  Erandjuhtudel ning juhul, kui solidaarsus- ja hädaabireservi allesjäänud rahalistest vahenditest ei piisa nende summade katmiseks, mida peetakse vajalikuks lõike 1 punkti a kohaselt abi andmiseks kõnealuses punktis osutatud katastroofi toimimise aastal, võib komisjon teha ettepaneku vahe rahastamiseks solidaarsus- ja hädaabireservis järgmiseks aastaks kättesaadavatest iga-aastastest summadest maksimaalselt kuni 400 miljoni euro (2018. aasta hindades) ulatuses.

Artikkel 10

Brexitiga kohanemise reserv

1.  Brexitiga kohanemise reservist antakse abi selleks, et leevendada ettenägematuid ja negatiivseid tagajärgi liikmesriikides ja sektorites, mis on kõige rängemalt mõjutatud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest lahkumisest, vastavalt asjakohases vahendis ettenähtule ja seal sätestatud tingimustele.

2.  Brexitiga kohanemise reserv ei ületa iga-aastast summat, milleks on 5000 miljonit eurot (2018. aasta hindades).

3.  Brexitiga kohanemise reservi assigneeringud kantakse liidu üldeelarvesse määratlemata otstarbega assigneeringutena.

2. jagu

Mittetemaatilised erivahendid

Artikkel 11

Ühtne varuinstrument

1.  Ühtne varuinstrument koosneb järgmisest:

a)  alates 2022. aastast finantsraamistiku aasta n-1 kulukohustuste ülemmäärade raames allesjäänud varudele vastavad summad, mis tehakse kättesaadavaks lisaks finantsraamistikus aastateks 2022–2027 kindlaks määratud kulukohustuste assigneeringute ülemmääradele;

b)  alates 2022. aastast summad, mis on võrdsed sooritatud maksete ja finantsraamistiku aasta n–1 maksete ülemmäära vahega, et korrigeerida aastate 2022–2027 maksete ülemmäära ülespoole, ning

c)  lisasummad, mis võidakse teha kättesaadavaks lisaks finantsraamistikus konkreetseks aastaks kindlaks määratud kulukohustuste või maksete assigneeringute või asjakohasel juhul nende mõlema ülemmääradele, tingimusel et kulukohustuste assigneeringute puhul tasaarvestatakse need täielikult finantsraamistiku jooksva eelarveaasta või tulevaste eelarveaastate ühe või mitme rubriigi varuga ning maksete assigneeringute puhul tasaarvestatakse need täielikult tulevaste eelarveaastate jaoks kindlaks määratud maksete ülemmäära kohase varuga.

Esimese lõigu punkti c alusel võib summad võtta kasutusele üksnes siis, kui nimetatud lõigu punktide a ja b alusel kättesaadavatest summadest ei piisa ja igal juhul viimase abinõuna, et reageerida ettenägematutele asjaoludele.

Esimese lõigu punkti c kasutamisel ei tohi ületada finantsraamistikus jooksvaks eelarveaastaks või tulevasteks eelarveaastateks ette nähtud kulukohustuste ja maksete assigneeringute ülemmäärade kogusummat. Selle punkti kohaselt tasaarvestatud summasid ei võeta seega enam kasutusele finantsraamistiku kontekstis.

2.  Lõike 1 esimese lõigu punktide a ja c alusel ühtse varuinstrumendi kasutamisel ei tohi ületada ühelgi konkreetsel aastal kokku:

a)  0,04 % liidu kogurahvatulust kulukohustuste assigneeringute puhul, arvutatuna artiklis 4 osutatud finantsraamistiku iga-aastase tehnilise kohandamise käigus;

b)  0,03 % liidu kogurahvatulust maksete assigneeringute puhul, arvutatuna artiklis 4 osutatud finantsraamistiku iga-aastase tehnilise kohandamise käigus.

Ühtse varuinstrumendi kasutamisel igal konkreetsel aastal peetakse kinni omavahendite otsuses sätestatud omavahendite ülemmääradest.

3.  Lõike 1 esimese lõigu punktis b osutatud iga-aastased kohandused võrrelduna aastate 2025–2027 algsete maksete ülemmääradega ei tohi ületada järgmisi maksimumsummasid (2018. aasta hindades):

—  2025 – 8000 miljonit eurot;

—  2026 – 13 000 miljonit eurot;

—  2027 – 15 000 miljonit eurot.

Artikli 5 lõike 2 teises lõigus osutatud summad ületavad käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud maksimumsummasid.

Iga ülespoole korrigeerimine tasaarvestatakse täielikult aasta n–1 maksete ülemmäära vastava vähendamisega.

4.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punktides a ja c osutatud summad kasutusele võtta EL toimimise lepingu artiklis 314 sätestatud eelarvemenetluse raames, et võimaldada kulude rahastamist, mida ei saa rahastada finantsraamistikus konkreetseks aastaks kättesaadavate asjakohaste ülemmäärade piires.

Käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punktis b osutatud ülespoole korrigeerimise viib läbi komisjon alates 2022. aastast osana artiklis 4 osutatud tehnilisest kohandamisest.

Artikkel 12

Paindlikkusinstrument

1.  Paindlikkusinstrumenti võib kasutada selleks, et rahastada konkreetsel eelarveaastal kulukohustuste assigneeringutena ja vastavate maksete assigneeringutena konkreetseid ettenägematuid kulusid, mida ei saa rahastada muul moel ühe või mitme muu rubriigi ülemmäärade piires. Paindlikkusinstrumendi aastane ülemmäär on 915 miljonit eurot (2018. aasta hindades).

2.  Paindlikkusinstrumendi iga-aastase summa ärakasutamata osa võib kasutada kuni aastani n+2. Kõigepealt võetakse kasutusele eelmistest aastatest tulenev osa iga-aastasest summast, alustades kõige varasemast. See osa iga-aastasest summast, mida ei kasutata ära aastal n+2, tühistatakse.

4. peatükk

Finantsraamistiku muutmine

Artikkel 13

Finantsraamistiku muutmine

1.  Ilma et see piiraks artikli 3 lõike 2 ja artiklite 14–17 kohaldamist, võib ettenägematute asjaolude korral finantsraamistikku muuta, pidades kinni omavahendite otsuses sätestatud omavahendite ülemmäärast.

2.  Üldjuhul tuleb kõik lõike 1 kohased ettepanekud finantsraamistiku muutmiseks esitada ja vastu võtta enne asjaomase aasta või esimese asjaomase aasta eelarvemenetluse algust.

3.  Igas lõike 1 kohast finantsraamistiku muutmist käsitlevas ettepanekus uuritakse võimalust kulud muudetava rubriigiga hõlmatud programmide vahel ümber jaotada, pidades eeskätt silmas assigneeringute eeldatavat alakasutamist.

4.  Finantsraamistiku muutmisel vastavalt lõikele 1 võetakse arvesse võimalust tasaarvestada ühe rubriigi ülemmäära suurendamine mõne muu rubriigi ülemmäära vähendamise abil.

5.  Finantsraamistiku muutmisel vastavalt lõikele 1 säilib asjakohane suhe kulukohustuste ja maksete assigneeringute vahel.

Artikkel 14

Rakendamisega seotud muutmine

Euroopa Parlamendile ja nõukogule finantsraamistiku tehniliste kohanduste tulemuste teatamisel esitab komisjon asjakohasel juhul ettepanekud makseteks ettenähtud assigneeringute üldsumma muutmiseks, mida ta peab rakendamisest lähtuvalt vajalikuks, et tagada iga-aastaste maksete ülemmäärade nõuetekohane haldamine ja eelkõige nende korrapärane areng kulukohustuste täitmisega seotud assigneeringute suhtes.

Artikkel 15

Muutmine aluslepingute läbivaatamise korral

Kui aluslepingute läbivaatamine mõjutab eelarvet, muudetakse finantsraamistikku vastavalt.

Artikkel 16

Muutmine liidu laienemise korral

Kui liiduga ühineb uus riik või mitu uut riiki, muudetakse finantsraamistikku, et võtta arvesse ühinemisest tulenevaid kulusid.

Artikkel 17

Muutmine Küprose taasühendamise korral

Kui Küpros taasühendatakse, muudetakse finantsraamistikku, et võtta arvesse Küprose küsimuse terviklikku lahendust ja taasühendamisest tulenevaid täiendavaid rahalisi vajadusi.

5. peatükk

Suuremahuliste projektide rahastamise toetamine

Artikkel 18

Suuremahuliste projektide rahastamise toetamine

1.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega luuakse liidu kosmoseprogramm ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet kohaldamisalasse kuuluvate suuremahuliste projektide jaoks eraldatakse liidu üldeelarvest ajavahemikuks 2021–2027 maksimaalselt 13 202 miljonit eurot (2018. aasta hindades).

2.  Rahvusvahelise katsetermotuumareaktori (ITER) projektile eraldatakse liidu üldeelarvest aastateks 2021–2027 maksimaalselt 5000 miljonit eurot (2018. aasta hindades).

6. peatükk

Eelarvemenetluse käigus tehtav institutsioonidevaheline koostöö

Artikkel 19

Eelarvemenetluse käigus tehtav institutsioonidevaheline koostöö

1.  Institutsioonid võtavad iga-aastase eelarvemenetluse lihtsustamiseks meetmeid.

2.  Institutsioonid teevad kogu menetluse vältel heas usus koostööd oma seisukohtade lähendamiseks. Institutsioonid teevad menetluse kõikides etappides asjakohaste institutsioonidevaheliste kontaktide abil koostööd, et jälgida töö edenemist ja analüüsida oma seisukohtade lähenemist.

3.  Institutsioonid tagavad nii palju kui võimalik oma töö ajakava kooskõlastamise, et võimaldada menetluste läbiviimist ühtsel ja kooskõlastatud viisil, mille lõpptulemuseks on liidu üldeelarve lõplik vastuvõtmine.

4.  Kolmepoolseid kohtumisi võib korraldada menetluse kõikidel etappidel ja erineval esindatuse tasemel, sõltuvalt kavandatava arutelu olemusest. Iga institutsioon nimetab kooskõlas oma kodukorraga kohtumisel osalejad, määrab kindlaks oma läbirääkimismandaadi ja teavitab õigel ajal teisi institutsioone kohtumiste korrast.

Artikkel 20

Eelarve ühtsus

Kooskõlas finantsmääruse artikliga 7 kantakse liidu üldeelarvesse kõik liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse kulud ja tulud, sealhulgas kulud, mis tulenevad nõukogu poolt pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga ühehäälselt tehtud mis tahes asjaomastest otsustest vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 332.

7. peatükk

Lõppsätted

Artikkel 21

Üleminek järgmisele mitmeaastasele finantsraamistikule

Komisjon esitab enne 1. juulit 2025 uue mitmeaastase finantsraamistiku ettepaneku.

Artikkel 22

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

I LISA

MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK (EL 27)

(miljonites eurodes – 2018. aasta hindades)

II LISA

PROGRAMMISPETSIIFILINE KOHANDUS – PROGRAMMIDE LOETELU, JAOTAMISPÕHIMÕTTED

JA KULUKOHUSTUSTE ASSIGNEERINGUTE TÄIENDAVATE ERALDISTE KOGUSUMMA

2. LISA: DEKLARATSIOONID

1.  Prioriteetsete programmide rahastamispaketid, taasterahastu „NextGenerationEU“ kulud ning paindlikkus

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioon eriprogrammide tugevdamise ja alusaktide kohandamise kohta

Ilma et see piiraks seadusandja ja eelarvepädevate institutsioonide volitusi, lepivad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kokku, et Euroopa Parlamendi poolt kindlaks määratud programmide puhul suurendatakse vastavalt kas alusaktides esitatud rahastamispakette või finantsplaneeringut 2,5 miljardi euro võrra 2018. aasta hindades. See saavutatakse finantsraamistiku ülemmäärade raames olemasolevate varude vastava vähendamisega, piiramata paindlikkusinstrumendi võimalikku kasutamist 2021. aastal.

Ilma et see piiraks institutsioonide seadusandlikke volitusi, lepivad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kokku, et finantsraamistiku määruse II lisas loetletud programmide alusaktidesse lisatakse säte rahastamispakettide suurendamise kohta selles täpsustatud summade võrra. Programmide puhul, millega kehtestatakse eelarvelisi tagatisi, kajastub lisasumma antud tagatiste täiendavas tasemes.

Euroopa Parlamendi deklaratsioon eriprogrammide tugevdamise kohta mittesihtotstarbelistest varudest

2,5 miljardi euro suurune summa (2018. aasta hindades), millele osutatakse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonis eriprogrammide tugevdamise ja alusaktide kohandamise kohta, jaotatakse järgmiselt:

–  programm „Euroopa horisont“: +0,5 miljardit eurot

–  programm „Erasmus+“: +0,5 miljardit eurot, millest 165 miljonit eurot 2021. aastal

–  programm „EL tervise heaks“: +0,5 miljardit eurot, millest 70 miljonit eurot 2021. aastal

–  Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet: +0,5 miljardit eurot

–  humanitaarabi: +0,5 miljardit eurot

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioon AKV riikide investeerimisrahastust tagasi saadavate vahendite kasutamise kohta naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi jaoks

Nõukogu nõustub, et ajavahemikul 2021–2027 kasutatakse AKV riikide investeerimisrahastu raames 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi rahastamistoimingutest tagasi saadavatest vahenditest kuni 1 miljard eurot (2018. aasta hindades) naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi jaoks. Kolm institutsiooni leiavad, et naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend peaks võimaldama nimetatud vahendite vastuvõtmist.

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioon vabanenud vahendite taaskasutamise kohta seoses teadusprogrammiga

Ilma et see piiraks nende institutsioonilisi õigusi, lepivad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kokku, et teevad teadusprogrammi jaoks aastatel 2021–2027 uuesti kättesaadavaks kulukohustuste assigneeringud, mis vastavad kuni 0,5 miljardile eurole (2018. aasta hindades) vabastatud kulukohustuste summast, mis tuleneb kõnealusesse programmi või selle eelkäijasse kuuluvate projektide täielikust või osalisest rakendamata jätmisest, nagu on sätestatud finantsmääruse artikli 15 lõikes 3.

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioon taasterahastu „NextGenerationEU“ intressikulude ja tagasimaksete käsitlemise kohta finantsraamistikus 2021–2027

Kolm institutsiooni leiavad, et kuludega, millega kaetakse taasterahastu „NextGenerationEU“ rahastamiskulusid, püütakse mitte vähendada ELi programme ja fonde.

Kolm institutsiooni lepivad kokku, et taasterahastu „NextGenerationEU“ intressikulude ja tagasimaksete käsitlemine finantsraamistikus 2021–2027, mis praegu on seitsmeks aastaks prognoositud 12,9 miljardile eurole, ei mõjuta kõnealuse küsimuse käsitlemist tulevastes finantsraamistikes alates 2028. aastast.

Kolm institutsiooni nõustuvad tegema jõupingutusi piisavate uute omavahendite kasutuselevõtmiseks, et katta tagasimaksete ja intressidega seotud eeldatavatele kuludele vastav summa.

2.  Omavahendid

Komisjoni deklaratsioon digimaksul põhineva omavahendi kehtestamise kohta

Võttes arvesse rahvusvahelisel tasandil toimuvaid arenguid, kiirendab komisjon oma tööd seoses liidus digimaksu kehtestamiseks vajalike ettepanekute esitamisega ning esitab alusakti ettepaneku võimalikult kiiresti, hiljemalt 2021. aasta juuniks. Selle põhjal teeb komisjon ettepaneku, et digimaksust saadav tulu muutuks hiljemalt 2023. aasta jaanuaris omavahendiks.

Komisjoni deklaratsioon finantstehingute maksul põhineva omavahendi kehtestamise kohta

Arutelud finantstehingute maksu üle tõhustatud koostöö raames jätkuvad ja need tahetakse lõpule viia enne 2022. aasta lõppu. Kui finantstehingute maksu osas jõutakse kokkuleppele, teeb komisjon ettepaneku kanda finantstehingute maksust saadav tulu ELi eelarvesse omavahendina.

Kui 2022. aasta lõpuks kokkulepet ei saavutata, teeb komisjon mõjuhinnangute põhjal ettepaneku uuel finantstehingute maksul põhineva uue omavahendi kohta. Komisjon püüab need ettepanekud esitada 2024. aasta juuniks, pidades silmas omavahendi kasutuselevõttu hiljemalt 1. jaanuaril 2026.

3.  Eelarvepädevate institutsioonide roll

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioon selliste ELi toimimise lepingu artiklil 122 põhinevate uute ettepanekute eelarvekontrolli kohta, millel võib olla märgatav mõju liidu eelarvele

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon (edaspidi „kolm institutsiooni“) tunnistavad, et ELi toimimise lepingu artikkel 122 on õiguslik alus, võtmaks vastu konkreetsete kriisiolukordade käsitlemiseks meetmeid, millel võib olla eelarvemõju, mis omakorda võib mõjutada liidu kulude kujunemist selle omavahendite piires.

(2)  Võttes arvesse nende aluslepingutest tulenevat eelarvepädevust, on asjakohane, et mõlemad eelarvepädevad institutsioonid arutavad selliste kavandatavate õigusaktide mõju eelarvele, mille mõju on tõenäoliselt märgatav. Selleks peaks komisjon esitama kogu asjakohase teabe, mis võib olla vajalik Euroopa Parlamendi ja nõukogu arutelude hõlbustamiseks,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

1.  Käesolevas deklaratsioonis on esitatud komisjoni aktiivse abiga toimuva Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahelise eelarvekontrollimenetluse (edaspidi „menetlus“) kord.

2.  Seda menetlust võib kohaldada komisjoni ettepanekute suhtes ELi toimimise lepingu artiklil 122 põhineva nõukogu õigusakti kohta, millel võib olla märgatav mõju liidu eelarvele.

3.  Komisjon lisab igale sellisele ettepanekule hinnangu kavandatava õigusakti eelarvemõju kohta ning märgib, kas kõnealune õigusakt võib tema arvates avaldada märgatavat mõju liidu eelarvele. Selle alusel võivad Euroopa Parlament ja nõukogu nõuda menetluse algatamist.

4.  Menetlus toimub ühiskomitees, kuhu kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu esindajad asjakohasel tasandil. Komisjon osaleb ühiskomitee töös.

5.  Ilma et see piiraks nõukogu ELi toimimise lepingu artikli 122 kohast pädevust, alustavad Euroopa Parlament ja nõukogu konstruktiivset dialoogi, et jõuda ühise arusaamani kavandatava õigusakti eelarvemõju suhtes, võttes nõuetekohaselt arvesse küsimuse kiireloomulisust.

6.  Menetlus peaks toimuma ajavahemiku jooksul, mis ei ületa kahte kuud, välja arvatud siis, kui kõnealune õigusakt tuleb vastu võtta enne konkreetset kuupäeva, või kui asja kiireloomulisuse tõttu määrab nõukogu selleks lühema tähtaja.

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioon finantsmääruse sihtotstarbelise välistulu ning laenuvõtmise ja -andmise sätete ümberhindamise kohta

Seoses taasterahastuga „NextGenerationEU“ (NGEU) lepivad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kokku, et finantsmääruse järgmise läbivaatamise raames hinnatakse ja vajaduse korral muudetakse järgmist:

–  sihtotstarbelist välistulu käsitlevad sätted, eelkõige nagu on osutatud finantsmääruse artikli 21 lõikes 5;

–  laenutehingute aruandlust käsitlevad sätted.

Kolm institutsiooni tunnistavad, et sihtotstarbelise tulu suhtes kohaldatakse kehtivaid reegleid auditite ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse kohta.

4.  Horisontaalsed küsimused – kliima, bioloogiline mitmekesisus, meeste ja naiste võrdõiguslikkus ning kestliku arengu eesmärgid

Komisjoni deklaratsioon kliimamuutustega seotud kulutuste jälgimise metoodika ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu kaasamise kohta

Komisjon tagab, et kliimamuutustega seotud kulutuste jälgimise metoodika on juurdepääsetav, läbipaistev ja avalikult kättesaadav. Komisjon vahetab Euroopa Parlamendi ja nõukoguga arvamusi kliimamuutustega seotud kulutuste jälgimise metoodika üle. Läbipaistvus ja teabevahetus Euroopa Parlamendi ja nõukoguga kliimaeesmärkide saavutamiseks tehtavate edusammude kohta on üks kliimamuutustega seotud kulutuste jälgimise peamisi põhimõtteid.

Komisjoni deklaratsioon kliimaga seotud panuste kohta eri programmides

Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu seadusandlikke volitusi seoses asjaomaste valdkondlike alusaktidega, on kliimaga seotud panused aastateks 2021–2027 (võttes arvesse üldise eesmärgi saavutamist, milleks on tagada vähemalt 30 % ELi kogueelarvest ja taasterahastu „NextGenerationEU“ kulutustest kliimaeesmärkide toetamiseks) märgitud asjaomaste programmide ja fondide puhul järgmiselt:

Komisjon kasutab siin toodud kliimaga seotud panuseid võrdlusalusena kõrvalekallete hindamiseks ja ebapiisavate edusammude korral meetmete väljapakkumiseks.

Komisjoni deklaratsioon bioloogilise mitmekesisusega seotud kulutuste jälgimise metoodika ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu kaasamise kohta

Komisjon tagab, et bioloogilise mitmekesisusega seotud kulutuste jälgimise metoodika on juurdepääsetav, läbipaistev ja avalikult kättesaadav. Pärast komisjoni poolt hiljuti käivitatud metoodikauuringu lõpuleviimist vahetab komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukoguga metoodika üle arvamusi. Läbipaistvus ja teabevahetus Euroopa Parlamendi ja nõukoguga bioloogilise mitmekesisusega seotud eesmärkide saavutamiseks tehtavate edusammude kohta on jälgimise seisukohast võtmetähtsusega.

5.  Muud deklaratsioonid

Komisjoni deklaratsioon läbivaatamise/muutmise kohta

Komisjon esitab 1. jaanuariks 2024 finantsraamistiku toimimise läbivaatamise.

Kõnealusele läbivaatamisele lisatakse vajaduse korral asjakohased ettepanekud finantsraamistiku määruse muutmiseks ELi toimimise lepingus sätestatud korras.

(1) ELT C 363, 28.10.2020, lk 179. (2) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0032. (3) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0206. (4) … nõusolek (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1). (6) Nõukogu 16. detsembril 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1). (7) Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus) (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1). (8) ELT L 29, 31.1.2020, lk 7. (9) Nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta (EÜT L 311, 14.11.2002, lk 3).

Euroopa Parlamendi 16. detsembri 2020. aasta otsus institutsioonidevahelise kokkuleppe sõlmimise kohta Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise, samuti uute omavahendite, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise tegevuskava kohta (2018/2070(ACI))

P9_TA(2020)0358 A9-0261/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 2. mai 2018. aasta ettepanekut võtta vastu institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (COM(2018)0323) ja muudetud ettepanekut (COM(2020)0444),

–  võttes arvesse institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõud Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise, samuti uute omavahendite, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise tegevuskava kohta

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 295, 310, 311, 312, 323 ja 324,

–  võttes arvesse 2015. aasta detsembris Pariisis toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul (COP21) vastu võetud Pariisi kokkulepet,

–  võttes arvesse oma 14. novembri 2018. aasta resolutsiooni, mis käsitleb mitmeaastast finantsraamistikku aastateks 2021–2027 – parlamendi seisukoht kokkuleppe saavutamiseks(1),

–  võttes arvesse oma 10. oktoobri 2019. aasta resolutsiooni 2021.–2027. aasta finantsraamistiku ja omavahendite kohta: aeg täita kodanike ootused(2),

–  võttes arvesse oma 17. aprilli 2020. aasta resolutsiooni ELi kooskõlastatud meetmete kohta võitluses COVID‑19 pandeemia ja selle tagajärgede vastu(3),

–  võttes arvesse oma 15. mai 2020. aasta resolutsiooni järgmise mitmeaastase finantsraamistiku, omavahendite ja majanduse taastamise kava kohta(4),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 21. juulil 2020. aastal vastu võetud järeldusi,

–  võttes arvesse oma 23. juuli 2020. aasta resolutsiooni Euroopa Ülemkogu 17.–21. juuli 2020. aasta erakorralise kohtumise järelduste kohta(5),

–  võttes arvesse oma 16. septembri 2020. aasta seadusandlikku resolutsiooni nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi(6),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 148 lõiget 1,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni kirja,

–  võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A9‑0261/2020),

A.  arvestades, et mitmeaastase finantsraamistiku kontekstis on asjakohane võtta vastu institutsioonidevaheline kokkulepe, milles sätestatakse selle rakendussätted;

B.  arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni esindajad jõudsid 10. novembril 2020 mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) ning omavahendite ja Euroopa Liidu taasterahastu osas üldisele poliitilisele kokkuleppele;

C.  arvestades, et nimetatud kokkulepe hõlmab uut institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise, samuti uute omavahendite, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise tegevuskava kohta (edaspidi „institutsioonidevaheline kokkulepe“);

D.  arvestades, et 5. novembril 2020 saavutati ka poliitiline kokkulepe, mis puudutab ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liidu eelarve kaitsmise kohta, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises;

E.  arvestades, et uue kokkuleppega asendatakse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(7);

F.  arvestades, et eelarvedistsipliini rakendamiseks ning institutsioonide vaheliseks koostööks eelarveküsimustes ja usaldusväärseks finantsjuhtimiseks on vaja, et nõukogu jagaks Euroopa Parlamendiga Euroopa Ülemkogu ja nõukogu eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus vajalikku teavet, tagamaks, et Euroopa Parlament saab kas otse või komisjoni kaudu vajaliku teabe selle kohta, kuidas nõukogu oma eelarvet täidab;

G.  arvestades, et uus kokkulepe sisaldab olulisi uusi elemente, eelkõige tegevuskava uute omavahendite kasutuselevõtuks järgmise seitsme aasta jooksul, sätteid Euroopa Liidu taasterahastu vahendite kasutamise tugevdatud eelarvekontrolli kohta ning kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide ning soolise võrdõiguslikkuse ja soolõimega seotud kulutuste seire korda;

H.  arvestades, et institutsioonidevaheline kokkulepe sisaldab esimest korda sätteid Euroopa Liidu omavahendite kohta, nimelt uut lisa, milles esitatakse tegevuskava uute omavahendite kasutuselevõtmiseks mitmeaastase finantsraamistiku perioodil 2021–2027, mis on piisav, et katta Euroopa Liidu taasterahastu intressi- ja tagasimaksekulud; arvestades, et tegevuskava suurendab omavahendite otsuse muutmise usaldusväärsust ja kestlikkust, tagades, et omavahendite ülemmäärad on piisavalt kõrged, et täita liidu kohustusi kooskõlas eelarvedistsipliini põhimõttega ELi toimimise lepingu artikli 310 lõike 4 tähenduses; arvestades, et omavahenditest saadavast tulust, mis ületab tagasimaksevajadust, jätkatakse liidu eelarve rahastamist üldtuluna kooskõlas kõikehaaravuse põhimõttega; arvestades, et tegevuskavaga ei ole välistatud, et rahastamisperioodil 2021–2027 võiks esitada uute omavahendite ettepanekuid;

I.  arvestades, et institutsioonidevaheline kokkulepe sisaldab uut osa, mis käsitleb koostööd seoses Euroopa Liidu taasterahastuga ja mille eesmärk on tagada eelarvepädevate institutsioonide asjakohane kaasamine taasterahastu sihtotstarbelise välistulu haldamisse; arvestades, et selles osas viidatakse uuele ühisdeklaratsioonile selliste ELi toimimise lepingu artiklil 122 põhinevate uute ettepanekute eelarvekontrolli kohta, millel võib olla märgatav mõju liidu eelarvele;

J.  arvestades, et kokkuleppega nähakse ette liidu programmide raames kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide, soolise võrdõiguslikkuse ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks tehtavate kulutuste järelevalve; arvestades, et institutsioonidevaheline kokkulepe sisaldab olulisi täiustusi seoses selliste meetodite väljatöötamise ja rakendamisega, mida saab kasutada kliimameetmetega seotud kulude puhul liidu eelarvest kulutatava 30 %‑lise osakaalu ja Euroopa Liidu taasterahastu kulude jälgimiseks, uue mitmeaastase finantsraamistiku eesmärgi väljatöötamiseks, mille kohaselt kulutatakse bioloogilisele mitmekesisusele alates 2024. aastast 7,5 % aastas ning 2026. ja 2027. aastal 10 % aastas, ning soolise võrdõiguslikkusega, sealhulgas soolõime edendamisega seotud kulutuste mõõtmiseks;

K.  arvestades, et institutsioonidevaheline kokkulepe sisaldab uut osa toetusesaajaid käsitlevate andmete kvaliteedi ja võrreldavuse kohta, mille eesmärk on võtta kasutusele standardmeetmed, et koguda, võrrelda ja koondada teavet ja andmeid liidu rahaliste vahendite lõplike saajate kohta;

L.  arvestades, et institutsioonidevahelist kokkulepet kohaldatakse horisontaalselt ja see ei takista kaasseadusandjaid leppimast eraldi õigusnormina kokku lisameetmetes, et parandada andmete kvaliteeti ja võrreldavust, eelkõige seoses otsese eelarve täitmise programmidega, või suurendada eelarvepädevate institutsioonide osalemist sihtotstarbelise välistulu haldamises;

M.  arvestades, et peale selle sisaldab institutsioonidevaheline kokkulepe esimest korda sätteid, mis käsitlevad mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavate läbirääkimiste ajal toimuvat institutsioonide koostööd ja arutelu, mille eesmärk on rakendada aluslepingu nõudeid, mille kohaselt peavad institutsioonid võtma kõik vajalikud meetmed, et hõlbustada mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmist ning edendada konsultatsioone ja eelarveküsimustes oma seisukohtade lähendamist;

N.  arvestades, et institutsioonidevahelises kokkuleppes on säilitatud olemasolevad sätted ja see sisaldab uut korda, mis puudutab selliste erivahendite kasutuselevõtmist nagu Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond, solidaarsus- ja hädaabireserv, Brexitiga kohanemise reserv, ühtne varuinstrument ja paindlikkusinstrument;

O.  arvestades, et institutsioonidevahelises kokkuleppes nähakse ette, et kavandamise ja prognooside läbipaistvust tuleb edaspidi sihipäraselt kohandada;

P.  arvestades, et Euroopa Liidu taasterahastu hõlmab uut taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendit; arvestades, et seoses poliitilise kokkuleppega, mis saavutati Euroopa Liidu taasterahastu suhtes ja eelarvepädevate institutsioonide kaasamise suhtes selle vahendi sihtotstarbelise välistulu haldamisse, on asjakohane tuletada meelde vajadust luua objektiivne, õiglane ja läbipaistev õigusraamistik taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendist rahastatavate projektide valimiseks ning rõhutada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli sellisele taastumisele kaasaaitamisel, mis ei ole sümmeetriline mitte ainult liikmesriikide, vaid ka piirkondade vahel;

1.  kiidab lisatud kokkuleppe sõlmimise heaks;

2.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistuja ja komisjoni presidendiga kokkuleppele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus koos selle lisaga teavitamise eesmärgil nõukogule ja komisjonile.

LISA

INSTITUTSIOONIDEVAHELINE KOKKULEPE EUROOPA PARLAMENDI, EUROOPA LIIDU NÕUKOGU JA EUROOPA KOMISJONI VAHEL, MIS KÄSITLEB EELARVEDISTSIPLIINI, EELARVEALAST KOOSTÖÖD NING USALDUSVÄÄRSET FINANTSJUHTIMIST, SAMUTI UUSI OMAVAHENDEID, SEALHULGAS UUTE OMAVAHENDITE KASUTUSELEVÕTMISE SUUNAS LIIKUMISE TEGEVUSKAVA

EUROOPA PARLAMENT, EUROOPA LIIDU NÕUKOGU JA EUROOPA KOMISJON,

edaspidi „institutsioonid“,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 295,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

1.  Käesoleva kokkuleppe eesmärk on rakendada eelarvedistsipliini, parandada iga-aastase eelarvemenetluse toimimist ja institutsioonidevahelist koostööd eelarveküsimustes ning tagada usaldusväärne finantsjuhtimine, samuti rakendada koostööd ja koostada tegevuskava mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kehtivusaja jooksul uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumiseks, mis on piisavad nõukogu määruse (EL) 2020/…(8)(9) (edaspidi „Euroopa taasterahastu määrus“) alusel loodud Euroopa Liidu taasterahastu tagasimakseteks.

2.  Käesolevas kokkuleppes osutatud eelarvedistsipliin hõlmab kõiki kulusid. Käesolev kokkulepe on institutsioonide jaoks siduv kogu oma kehtivusaja jooksul. Käesoleva kokkuleppe lisad on selle lahutamatu osa.

3.  Käesolev kokkulepe ei muuda institutsioonide asjaomast eelarvepädevust ega asjaomaseid seadusandlikke volitusi, mis on sätestatud aluslepingutes, nõukogu määruses (EL, Euratom) 2020/…(10)(11) (edaspidi „mitmeaastase finantsraamistiku määrus“), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) 2018/1046(12) (edaspidi „finantsmäärus“) ning nõukogu otsuses (EL, Euratom) 2020/…(13)(14)++ (edaspidi „omavahendite otsus“), ning ei piira liikmesriikide parlamentide volitusi omavahendite suhtes.

4.  Käesolevat kokkulepet võib muuta üksnes institutsioonide ühisel kokkuleppel.

5.  Käesolev kokkulepe on neljaosaline:

–  I osa sisaldab sätteid, mis on seotud mitmeaastase finantsraamistiku ning temaatiliste ja mittetemaatiliste erivahenditega;

–  II osas käsitletakse institutsioonidevahelist eelarvealast koostööd;

–  III osa sisaldab liidu vahendite usaldusväärse finantsjuhtimisega seotud sätteid;

–  IV osa sisaldab sätteid, mis on seotud toetusesaajate andmete kvaliteedi ja võrreldavusega liidu eelarve kaitsmise kontekstis.

6.  Käesolev kokkulepe jõustub …(15) ning sellega asendatakse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(16).

I OSA

MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK JA ERIVAHENDID

A.  MITMEAASTASE FINANTSRAAMISTIKUGA SEOTUD SÄTTED

7.  Finantsjuhtimise usaldusväärsuse kindlustamiseks tagavad institutsioonid eelarvemenetluse käigus ja liidu üldeelarve vastuvõtmise ajal niivõrd kui võimalik, et mitmeaastase finantsraamistiku eri rubriikide ülemmäärade piires jäetakse piisav varu, välja arvatud alamrubriigi „Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus“ puhul.

Maksete assigneeringute prognooside ajakohastamine

8.  Komisjon kohandab igal aastal maksete assigneeringute prognoose ajavahemikuks vähemalt aastani 2027. Seejuures võetakse arvesse kogu asjakohast teavet, sealhulgas kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute tegelikku täitmist ning eelarve täitmise prognoose. Samuti võetakse arvesse reegleid, mis on koostatud selleks, et tagada maksete assigneeringute korrakohane kujunemine võrreldes kulukohustuste assigneeringutega ja liidu kogurahvatulu kasvu prognoosidega.

B.  TEMAATILISTE JA MITTETEMAATILISTE ERIVAHENDITEGA SEOTUD SÄTTED

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond

9.  Kui asjakohases alusaktis sätestatud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise tingimused on täidetud, esitab komisjon ettepaneku selle kasutuselevõtmiseks ning Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise otsuse teevad Euroopa Parlament ja nõukogu ühiselt.

Samal ajal Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise ettepaneku tegemisega esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku vahendite ümberpaigutamiseks asjakohastele eelarveridadele.

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondiga seotud ümberpaigutused tehakse kooskõlas finantsmäärusega.

Solidaarsus-ja hädaabireserv

10.  Kui komisjon leiab, et solidaarsus- ja hädaabireservi kasutuselevõtmise tingimused on täidetud, esitab ta Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku vahendite ümberpaigutamiseks kõnealusest reservist vastavatele eelarveridadele kooskõlas finantsmäärusega.

Otsuse võtta kasutusele mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 9 lõike 1 punkti a kohased summad teevad komisjoni ettepaneku alusel kooskõlas asjakohase alusaktiga ühiselt Euroopa Parlament ja nõukogu.

Enne kui komisjon teeb ettepaneku paigutada solidaarsus- ja hädaabireservist vahendid ümber mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 9 lõike 1 punkti b kohaseks toetuseks, uurib ta assigneeringute ümberjaotamise võimalust.

Brexitiga kohanemise reserv

11.  Kui asjakohases instrumendis sätestatud Brexitiga kohenemise reservi kasutuselevõtmise tingimused on täidetud, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku vahendite ümberpaigutamiseks asjakohastele eelarveridadele.

Brexitiga kohanemise reserviga seotud ümberpaigutused tehakse kooskõlas finantsmäärusega.

Ühtne varuinstrument

12.  Komisjon võib seoses eelarve- või paranduseelarve projektiga teha ettepaneku mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 11 lõike 1 esimese lõigu punktides a ja c osutatud kõikidele või osadele varudele vastavate summade kasutuselevõtmiseks. Ettepaneku nimetatud määruse artikli 11 lõike 1 esimese lõigu punktis c osutatud summade kasutuselevõtmiseks teeb komisjon pärast kõikide muude rahaliste võimaluste põhjalikku analüüsimist.

Euroopa Parlament ja nõukogu võivad võtta need varud kasutusele Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 314 sätestatud eelarvemenetluse raames.

Paindlikkusinstrument

13.  Komisjon esitab paindlikkusinstrumendi kasutamise ettepaneku pärast seda, kui ta on uurinud kõiki võimalusi jaotada assigneeringud ümber täiendavaid kulusid vajava rubriigi piires.

Ettepanekus määratakse kindlaks rahastatavad vajadused ja summa. Sellise ettepaneku võib teha seoses eelarve- või paranduseelarve projektiga.

Euroopa Parlament ja nõukogu võivad paindlikkusinstrumendi kasutusele võtta ELi toimimise lepingu artiklis 314 sätestatud eelarvemenetluse raames.

II OSA

INSTITUTSIOONIDEVAHELISE EELARVEALASE KOOSTÖÖ PARANDAMINE

A.  INSTITUTSIOONIDEVAHELINE KOOSTÖÖMENETLUS

14.  Institutsioonidevahelise eelarvealase koostöö üksikasjad on esitatud I lisas.

15.  Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 312 lõikega 5 võtavad institutsioonid kõik vajalikud meetmed uue mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmise või selle muutmise hõlbustamiseks vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 312 lõikes 2 osutatud seadusandlikule erimenetlusele. Sellised meetmed hõlmavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu korrapäraseid kohtumisi ja teabevahetust ning komisjoni initsiatiivil parlamendi presidendi, nõukogu eesistuja ning komisjoni presidendi kohtumisi, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 324, et edendada konsulteerimist ja institutsioonide seisukohtade lähendamist. Kui on esitatud uue mitmeaastase finantsraamistiku ettepanek või ettepanek selle sisuliseks muutmiseks, püüavad institutsioonid määrata kindlaks nendevahelise koostöö ja dialoogi erikorra kogu selle vastuvõtmiseni viiva menetluse vältel.

Eelarve läbipaistvus

16.  Komisjon koostab koos liidu üldeelarvega esitatava iga-aastase aruande, milles on kokku pandud kõik kättesaadavad mittekonfidentsiaalsed andmed, mis on seotud:

a)   liidu varade ja kohustustega, sealhulgas liidu poolt kooskõlas aluslepingutega tehtud laenutehingutest tulenevate varade ja kohustustega;

b)   Euroopa Arengufondi,(17) Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi, Euroopa stabiilsusmehhanismi ja teiste võimalike tulevaste mehhanismide tulude, kulude, varade ja kohustustega;

c)  liikmesriikide kuludega tõhustatud koostöö raames, kui need ei ole kantud liidu üldeelarvesse;

d)  kliimameetmetega seotud kuludega vastavalt tõhusale metoodikale, mille komisjon on kehtestanud, ning asjakohasel juhul kooskõlas valdkondlike õigusaktidega kliimakulutuste ja nende tulemuslikkuse seireks, et saavutada üldine eesmärk, et kulud kliimaeesmärkide toetamiseks oleksid vähemalt 30 % kogu liidu eelarvest ja Euroopa Liidu taasterahastu kuludest, võttes arvesse Euroopa Liidu taasterahastu poolse rahastamise järkjärgulise kaotamise mõju ning eristades võimaluse korral kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist.

Kui ühe või mitme asjaomase programmi puhul ei ole kliimameetmetega seotud kulude eesmärgi saavutamisel tehtud piisavaid edusamme, konsulteerivad institutsioonid omavahel kooskõlas oma kohustuste ja asjakohaste õigusaktidega vajalike meetmete üle, millega tagada, et liidu kulutused kliimaeesmärkidele kogu mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kehtivusaja jooksul oleksid vähemalt 30 % kogu liidu eelarvest ja Euroopa Liidu taasterahastu kuludest;

e)  kuludega bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamiseks ja ümberpööramiseks komisjoni poolt koostöös Euroopa Parlamendi ja nõukoguga kehtestatud tõhusa, läbipaistva ja tervikliku metoodika alusel ning asjakohasel juhul kooskõlas valdkondlike õigusaktidega, et püüelda eesmärgi poole eraldada 2024. aastal 7,5 % mitmeaastase finantsraamistiku alusel tehtavatest iga-aastastest kulutustest ning 2026. ja 2027. aastal 10 % mitmeaastase finantsraamistiku alusel tehtavatest iga-aastastest kulutustest bioloogilise mitmekesisuse eesmärkidele, võttes arvesse kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide olemasolevaid kattuvusi;

f)  naiste ja meeste võrdõiguslikkuse ning kõikide jaoks õiguste ja võrdsete võimaluste edendamisega kogu asjakohaste programmide rakendamise ja järelevalve jooksul ning nende eesmärkide ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisega, tugevdades sealhulgas mõjuhinnangutes ja hindamistes soolise mõju hindamist parema õigusloome raamistikus. Komisjon uurib, kuidas saaks töötada välja metoodika asjaomaste kulude mõõtmiseks programmide tasandil mitmeaastases finantsraamistikus 2021–2027. Komisjon võtab selle metoodika kasutusele niipea kui see on kättesaadav. Hiljemalt 1. jaanuaril 2023 rakendab komisjon selle metoodika teatavatele keskselt juhitud programmidele, et katsetada selle teostatavust. Poole aja möödudes uuritakse, kas metoodikat saab laiendada teistele programmidele mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kehtivusaja lõpuni;

g)   Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kestliku arengu eesmärkide rakendamisega kõigis mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 asjakohastes liidu programmides.

Esimese lõigu punktides d ja e osutatud tõhusad metoodikad sisaldavad võimaluse korral viidet liidu eelarve panusele Euroopa rohelisse kokkuleppesse, mis hõlmab põhimõtet „ära tekita kahju“.

Esimese lõigu punktis d osutatud tõhus metoodika on läbipaistev, terviklik, tulemustele orienteeritud ja tulemuspõhine, hõlmab iga-aastast komisjonipoolset konsulteerimist Euroopa Parlamendi ja nõukoguga ning selles määratakse kindlaks asjakohased meetmed, mis tuleb võtta seatud eesmärkide saavutamiseks kui edusammud ei ole piisavad.

Ükski käesolevas punktis osutatud metoodika ei tohiks tekitada projekti haldajatele ega toetusesaajatele ülemäärast halduskoormust.

17.  Komisjon koostab igal aastal aruande Euroopa Liidu taasterahastu rakendamise kohta. See iga-aastane aruanne koondab kättesaadava ja mittekonfidentsiaalse teabe, mis on seotud järgmisega:

–   omavahendite otsuse artikli 5 alusel tehtud laenutehingutest tulenevad varad ja kohustused;

–  Euroopa Liidu taasterahastu rakendamise raames eelmisel aastal liidu programmidele eraldatud vahendite koondsumma programmide ja eelarveridade kaupa;

–  laenatud vahendite osakaal Euroopa Liidu taasterahastu ja liidu eriprogrammide eesmärkide saavutamisel.

B.  FINANTSSÄTETE INKORPOREERIMINE SEADUSANDLIKESSE AKTIDESSE

18.  Igas seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu võetud ja mitmeaastasi programme käsitlevas seadusandlikus aktis sisaldub säte, millega seadusandja määrab kindlaks programmi rahastamispaketi.

See summa on Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks.

Mitmeaastase finantsraamistiku määruse II lisas osutatud programmide puhul suurendatakse lähtesummat automaatselt mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 5 lõikes 1 osutatud täiendavate eraldistega.

Euroopa Parlament ja nõukogu ning eelarveprojekti koostamisel ka komisjon kohustuvad kogu asjaomase programmi kestel sellest summast mitte üle 15 % kõrvale kalduma, välja arvatud juhul, kui ilmnevad uued, objektiivsed ja pikaajalised asjaolud, mis on programmi rakendamise tulemusi silmas pidades sõnaselgelt ja täpselt põhjendatud ning mis on eeskätt kindlaks tehtud hindamiste käigus. Sellisest kõrvalekaldumisest tingitud summa suurenemine jääb allapoole asjaomase rubriigi jaoks kehtestatud ülemmäära, ilma et see piiraks mitmeaastase finantsraamistiku määruses ja käesolevas kokkuleppes osutatud vahendite kasutamist.

Neljandat lõiku ei kohaldata kolmandas lõigus osutatud täiendavate eraldiste suhtes.

Käesolevat punkti ei kohaldata seadusandliku tavamenetluse kohaselt eraldatud ühtekuuluvuspoliitikaga seotud ja liikmesriikide poolt sihtotstarbeliselt eraldatud assigneeringute suhtes, millega kaasneb kogu programmi kestust hõlmav rahastamispakett, ega mitmeaastase finantsraamistiku määruse artiklis 18 osutatud suuremahuliste projektide suhtes.

19.  Mitmeaastasi programme käsitlevad õiguslikult siduvad liidu aktid, mida ei võeta vastu seadusandliku tavamenetluse kohaselt, ei sisalda „vajalikuks peetavat summat“.

Kui nõukogu soovib kindlaks määrata lähtesumma, käsitatakse seda summat seadusandja tahte väljendusena ja see ei mõjuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu eelarvepädevust, mis on sätestatud ELi toimimise lepingus. Sellekohane säte lisatakse kõikidesse siduvatesse liidu õigusaktidesse, mis sisaldavad sellist lähtesummat.

C.  KALANDUSKOKKULEPETEGA SEOTUD KULUD

20.  Kalanduskokkulepetega seotud kulude suhtes kohaldatakse järgmisi reegleid.

Komisjon kohustub Euroopa Parlamendile korrapäraselt teatama kalanduskokkulepete läbirääkimiste ettevalmistamisest ja käigust, sealhulgas nende kokkulepete mõjust eelarvele.

Kalanduskokkulepetega seotud seadusandliku menetluse käigus kohustuvad institutsioonid tegema kõik tagamaks, et kõik toimingud tehakse võimalikult kiiresti.

Pärast asjaomase eelarveaasta 1. jaanuari kehtima hakkavate uute kalanduskokkulepete sõlmimiseks või olemasolevate kalanduskokkulepete uuendamiseks eelarves sätestatud summad paigutatakse reservi.

Kui kalanduskokkulepetega seotud assigneeringutest, sealhulgas reservist, ei piisa, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule vajaliku teabe olukorra põhjuste ning meetmete kohta, mida on võimalik kehtestatud menetluste kohaselt vastu võtta. Vajaduse korral esitab komisjon sobivate meetmete kohta ettepaneku.

Kord kvartalis esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule üksikasjaliku teabe kehtivate kalanduskokkulepete rakendamise kohta ja aasta järelejäänud osa käsitleva finantsprognoosi.

21.  Ilma et see mõjutaks kalanduskokkulepete üle peetavate läbirääkimiste suhtes kohaldatavat asjakohast menetlust, kohustuvad Euroopa Parlament ja nõukogu saavutama eelarvealase koostöö raames õigeaegse kokkuleppe kalanduskokkulepete piisava rahastamise küsimuses.

D.  ÜHISE VÄLIS- JA JULGEOLEKUPOLIITIKA (ÜVJP) RAHASTAMINE

22.  ÜVJP tegevuskulude üldsumma kantakse täies ulatuses ühte eelarvepeatükki pealkirja „ÜVJP“ all. See summa katab tegelikud eeldatavad vajadused, mida hinnatakse eelarveprojekti koostamise raames, lähtudes igal aastal liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja“) koostatud prognoosidest. Ettenägematute meetmeteks jaoks jäetakse piisav varu. Rahalisi vahendeid ei või kanda reservi.

23.  ÜVJP kulude puhul, mis kantakse liidu eelarvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 41 kohaselt, püüavad institutsioonid lähtuda komisjoni koostatud eelarveprojektist ja jõuda ELi toimimise lepingu artikli 314 lõikes 5 osutatud lepituskomitees igal aastal kokkuleppele tegevuskulude summas ja selle summa jaotuses ÜVJPd käsitleva eelarvepeatüki artiklite vahel. Kui kokkuleppele ei jõuta, kannavad Euroopa Parlament ja nõukogu eelarvesse eelmises eelarves sisaldunud summa või, kui see on väiksem, eelarveprojektis esitatud summa.

ÜVJPga seotud tegevuskulude üldsumma jaotatakse ÜVJP eelarvepeatüki artiklite vahel, mis on esitatud kolmandas lõigus. Iga artikkel hõlmab juba heakskiidetud meetmeid, kavandatud, kuid veel heakskiitmata meetmeid ja summasid tulevaste ehk ettenägemata meetmete jaoks, mille nõukogu kiidab heaks asjaomasel eelarveaastal.

ÜVJP eelarvepeatükis võiksid artiklid, mille alla ÜVJP meetmed kantakse, olla järgmised:

–  finantsmääruse artikli 52 lõike 1 punktis g nimetatud suuremad missioonid;

–  muud missioonid (kriisiohjeoperatsioonid, konfliktide ärahoidmine ja lahendamine ning rahu- ja julgeolekuprotsesside stabiliseerimine, järelevalve ja elluviimine);

–  tuumarelva leviku tõkestamine ja desarmeerimine;

–  erakorralised meetmed;

–  ettevalmistavad ja järelmeetmed;

–  Euroopa Liidu eriesindajad.

Kuna komisjonil on õigus assigneeringuid finantsmääruse kohaselt ÜVJP eelarvepeatüki artiklite vahel iseseisvalt ümber paigutada, siis tagatakse sellega ÜVJP meetmete kiireks rakendamiseks vajalik paindlikkus. Juhul kui eelarveaastaks ettenähtud ÜVJP eelarvepeatükist ei piisa vajalike kulude katmiseks, püüavad Euroopa Parlament ja nõukogu küsimuse komisjoni ettepanekul kiirkorras lahendada.

24.  Igal aastal peab kõrge esindaja Euroopa Parlamendiga nõu tulevikku käsitleva dokumendi üle, mis esitatakse asjaomase aasta 15. juuniks ja milles määratakse kindlaks ÜVJP peamised aspektid ja põhivalikud, sealhulgas rahaline mõju liidu eelarvele, ning hinnatakse aastal n-1 käivitatud meetmeid ning ÜVJP kooskõla ja täiendavust liidu teiste välisrahastamisvahenditega. Lisaks peab kõrge esindaja hoidma Euroopa Parlamenti regulaarselt toimuvaga kursis, korraldades selleks ÜVJP küsimustes toimuva korrapärase poliitilise dialoogi raames vähemalt viis korda aastas ühiseid nõupidamiskohtumisi, milles lepitakse kokku hiljemalt iga aasta 30. novembril. Osalemise nimetatud kohtumistel otsustavad vastavalt Euroopa Parlament ja nõukogu, võttes arvesse asjaomaste kohtumiste eesmärki ja vahetatava teabe laadi.

Neile kohtumistele kutsutakse osalema ka komisjon.

Iga kord, kui nõukogu võtab vastu ÜVJPga seotud otsuse, millega kaasnevad kulud, saadab kõrge esindaja viivitamata ja igal juhul mitte hiljem kui viis tööpäeva pärast otsuse vastuvõtmist Euroopa Parlamendile kavandatud kulude eelarvestuse (finantsselgituse), milles käsitletakse eelkõige neid kulusid, mis on seotud ajakava, kaasatavate töötajate, ruumide ja muu taristu kasutamise, sõidukite, koolitusvajaduste ning turvameetmetega.

Kord kvartalis annab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule teavet ÜVJP meetmete rakendamise ja eelarveaasta järelejäänud osa käsitlevate finantsprognooside kohta.

E.  INSTITUTSIOONIDE OSALEMINE

ARENGUPOLIITIKAS

25.  Komisjon peab Euroopa Parlamendiga mitteametlikku dialoogi arengupoliitika küsimuste üle.

III OSA

LIIDU VAHENDITE USALDUSVÄÄRNE FINANTSJUHTIMINE

A.  FINANTSPLANEERING

26.  Komisjon esitab kaks korda aastas, kõigepealt koos eelarveprojekti juurde kuuluvate dokumentidega ja seejärel pärast liidu üldeelarve vastuvõtmist täieliku finantsplaneeringu mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide 1, 2 (välja arvatud alamrubriik „Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus“), 3 (üksnes „Keskkond ja kliimameetmed“ ning „Merenduspoliitika ja kalandus“), 4, 5 ja 6 kohta. Nimetatud planeering peab olema jaotatud rubriikide, poliitikavaldkondade ja eelarveridade järgi ning hõlmama järgmist:

a)  kehtivad õigusaktid, eristades seejuures mitmeaastaseid programme ja iga-aastaseid meetmeid:

i)  mitmeaastaste programmide puhul peaks komisjon osutama, millise menetluse kohaselt need on vastu võetud (seadusandlik tava- või erimenetlus), milline on nende kestus, rahastamispaketi kogusumma ning kui suur on nende halduskulude osakaal;

ii)  komisjon peaks mitmeaastase finantsraamistiku määruse II lisas osutatud mitmeaastaste programmide puhul läbipaistvalt märkima mitmeaastase finantsraamistiku määruse artiklist 5 tulenevad täiendavad eraldised;

iii)  iga-aastaste meetmete (mis seonduvad katseprojektide, ettevalmistavate meetmete ja ametitega) ning komisjoni institutsiooniliste õiguste raames rahastatavate meetmete puhul peaks komisjon esitama nende mitmeaastaste kulude eelarvestuse;

b)  menetluses olevate seadusandlike ettepanekute puhul: menetluses olevate komisjoni ettepanekute viimased versioonid.

Komisjon peaks kaaluma, kuidas teha finantsplaneeringusse ristviited kavandatavatele õigusaktidele, et muuta prognoosid täpsemaks ja usaldusväärsemaks. Iga seadusandliku ettepaneku puhul peaks komisjon märkima, kas see kajastub eelarveprojekti esitamise ajal või eelarve lõpliku vastuvõtmise järel esitatud finantsplaneeringus. Eelkõige peaks komisjon teavitama Euroopa Parlamenti ja nõukogu järgmisest:

a)  kõik vastuvõetud uued seadusandlikud aktid ja kõik menetluses olevad seadusandlikud ettepanekud, mis ei kajastu eelarveprojekti ajal või eelarve lõpliku vastuvõtmise järel esitatud finantsplaneeringus (koos asjaomaste summadega);

b)  komisjoni iga‑aastases õigusloomeprogrammis ette nähtud õigusaktid märkega selle kohta, kas neil on tõenäoliselt finantsmõju.

Vajaduse korral peaks komisjon osutama finantsplaneeringu muutustele, mis tulenevad uutest seadusandlikest ettepanekutest.

B.  AMETID JA EUROOPA KOOLID

27.  Enne ettepaneku esitamist uue ameti asutamise kohta peaks komisjon esitama usaldusväärse, täieliku ja objektiivse mõjuhinnangu, võttes muu hulgas arvesse personali ja pädevuste kriitilist massi, kulutõhususe aspekte, subsidiaarsust ja proportsionaalsust, mõju liikmesriigi ja liidu tegevusele, ning eelarvemõju asjaomase rubriigi kuludele. Tuginedes neile andmetele, võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu eelarvealase koostöö raames endale kohustuse jõuda ameti rahastamise küsimuses aegsasti kokkuleppele, ilma et see piiraks kavandatud ameti asutamist reguleerivate õiguslike menetluste kohaldamist.

Menetlusetapid on järgmised:

–  esiteks võtab komisjon uue ameti asutamise ettepaneku vastu ja tutvustab seda korrapäraselt esimestel kolmepoolsetel läbirääkimistel, mis järgnevad asjaomase ettepaneku vastuvõtmisele, ning tutvustab finantsselgitusi, mis esitatakse koos kõnealuse ameti asutamist käsitleva seadusandliku ettepanekuga ja milles tuuakse välja selle tagajärjed finantsplaneerimise järelejäänud perioodiks;

–  teiseks abistab komisjon seadusandliku protsessi käigus seadusandjat kavandatud muudatuste finantstagajärgede hindamisel. Selliseid finantstagajärgi tuleks arutada asjaomaste seadusandlusalaste kolmepoolsete läbirääkimiste käigus;

–  kolmandaks esitab komisjon enne seadusandliku protsessi lõppu ajakohastatud finantsaruande, võttes arvesse seadusandjapoolseid võimalikke muudatusi; see lõplik finantsaruanne võetakse viimaste seadusandlusalaste kolmepoolsete läbirääkimiste päevakorda ning see kinnitatakse ametlikult seadusandja poolt. Samuti võetakse see järgmiste eelarvealaste kolmepoolsete läbirääkimiste päevakorda, mis kiireloomulistel juhtudel võivad toimuda lihtsustatud korras, et saavutada rahastamist käsitlev kokkulepe;

–  neljandaks, võttes arvesse komisjoni eelarvehinnangut seadusandliku protsessi sisu kohta, kinnitatakse kolmepoolsetel läbirääkimistel saavutatud kokkulepe ühisavalduses. Nimetatud kokkulepe tuleb heaks kiita Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt vastavalt nende kodukorrale.

Sama menetlust rakendatakse ametit käsitleva õigusakti muutmise korral, kui sellega võib kaasneda mõju kõnealuse ameti vahenditele.

Kui ameti ülesanded peaksid oluliselt muutuma ilma kõnealuse ameti asutamist käsitlevat õigusakti muutmata, annab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule teavet muudetud finantsselgituse kaudu, et Euroopa Parlament ja nõukogu saaksid jõuda ameti rahastamise küsimuses aegsasti kokkuleppele.

28.  Eelarvemenetluse käigus tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta 19. juulil 2012. aastal allkirjastatud Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni ühisavaldusele detsentraliseeritud ametite kohta lisatud ühise lähenemisviisi asjakohaseid sätteid.

29.  Kui juhatajate nõukogu näeb ette uue Euroopa kooli loomise, kohaldatakse sarnast menetlust mutatis mutandis selle eelarvemõju kohta liidu eelarvele.

IV OSA

LIIDU EELARVE KAITSMINE: TOETUSESAAJATE ANDMETE KVALITEET JA VÕRRELDAVUS

30.  Vastavalt Euroopa Parlamendi nõudmisele ja vastuseks Euroopa Ülemkogu 17.–21. juuli 2020. aasta järelduste punktile 24, et tugevdada liidu eelarve ja Euroopa Liidu taasterahastu kaitset pettuste ja reeglite rikkumise eest, lepivad institutsioonid kokku standardmeetmete kehtestamises, et kontrolli ja auditite eesmärgil koguda, võrrelda ja koondada teavet ja andmeid liidu rahaliste vahendite lõppsaajate ja toetusesaajate kohta.

31.  Tõhusate kontrollide ja auditite tagamiseks on vaja koguda andmeid nende kohta, kes saavad lõpptulemusena otsest või kaudset kasu liidu rahastamisest, mis toimub jagatud eelarve täitmise raames ning projektidest ja reformidest, mida toetatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse alusel loodud taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendist, sealhulgas andmeid rahaliste vahendite saajate tegelikult kasu saavate omanike kohta. Selliste andmete kogumise ja töötlemisega seotud reeglid peavad vastama kohaldatavatele andmekaitsenormidele.

32.  Liidu eelarve kaitse tõhustamiseks teeb komisjon kättesaadavaks integreeritud ja koostalitlusvõimelise teabe- ja järelevalvesüsteemi, sealhulgas ühtse andmekogumis- ja riskihindamisvahendi, et hinnata ja analüüsida punktis 31 osutatud andmeid, pidades silmas üldist kohaldamist liikmesriikides. Kõnealune süsteem tagaks tõhusa kontrolli huvide konflikti, õigusnormide rikkumise, topeltrahastamise probleemide ja rahaliste vahendite väärkasutamise üle. Kõnealune teave peaks olema komisjonile, Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ja teistele liidu uurimis- ja kontrolliasutustele vajaduse korral kättesaadav, et nad saaksid teostada järelevalvet liikmesriikide tehtavate kontrollide ja auditite üle, eelkõige selleks, et avastada reeglite rikkumist ja viia läbi haldusjuurdlusi seoses asjaomaste liidu rahaliste vahendite väärkasutamisega ning saada nende jaotamisest täpne ülevaade.

33.  Ilma et see piiraks institutsioonide õigusi, mis tulenevad aluslepingutest, kohustuvad institutsioonid asjakohaste alusaktidega seotud seadusandliku menetluse käigus tegema lojaalset koostööd, et tagada järelmeetmed Euroopa Ülemkogu 17.–21. juuli 2020. aasta järeldustele vastavalt käesolevas osas kirjeldatud lähenemisviisile.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel Komisjoni nimel

president eesistuja president

I LISA

INSTITUTSIOONIDEVAHELINE KOOSTÖÖ EELARVEMENETLUSE AJAL

A osa. Eelarvemenetluse ajakava

1.  Institutsioonid lepivad igal aastal aegsasti enne eelarvemenetluse algust kokku pragmaatilises ajakavas, tuginedes senistele tavadele.

2.  Selleks et Euroopa Parlament ja nõukogu saaksid oma eelarvealaseid õigusi tõhusalt kasutada, esitatakse eelarvepositsioonid, ümberpaigutusettepanekud või muud teated, millega kaasnevad tähtajad, nii, et on võetud arvesse kõik vaheajad ja kuupäevad, millest kõnealused institutsioonid on teineteisele õigel ajal oma talituste kaudu teatanud.

B osa. Eelarvemenetluse prioriteedid

3.  Aegsasti enne eelarveprojekti vastuvõtmist komisjoni poolt peetakse kolmepoolsed läbirääkimised, et arutada komisjoni poolt punkti 37 kohaselt esitatud teabe alusel järgmise eelarveaasta eelarve võimalikke prioriteete ja jooksva eelarveaasta eelarve täitmisest tulenevaid küsimusi.

C osa. Eelarveprojekti koostamine ja esialgse eelarvestuse ajakohastamine

4.  Teisi institutsioone peale komisjoni kutsutakse üles võtma oma eelarvestusi vastu enne märtsi lõppu.

5.  Komisjon esitab igal aastal eelarveprojekti, milles on näidatud liidu tegelikud rahastamisvajadused.

Seejuures võtab ta arvesse:

a)  liikmesriikide prognoose seoses struktuurifondidega;

b)  assigneeringute kasutamise võimet, püüdes hoida kindlat seost kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute vahel;

c)  võimalusi algatada uusi tegevussuundi katseprojektide, uute ettevalmistavate meetmete või mõlema kaudu või jätkata lõpulejõudvaid mitmeaastasi meetmeid, olles eelnevalt hinnanud, kas finantsmääruse tähenduses on alusakti vastuvõtmise eeldused olemas (alusakti mõiste, alusakti vajalikkus rakendamisel ja erandite tegemisel);

d)  vajadust tagada, et iga muutus kuludes võrreldes eelmise aastaga vastab eelarvedistsipliini piirangutele.

6.  Institutsioonid väldivad võimaluse kohaselt ebaolulise suurusega tegevuskulude kandmist eelarvesse.

7.  Euroopa Parlament ja nõukogu kohustuvad ka arvesse võtma eelarve täitmise võimaluste hinnangut, mis komisjon on andnud oma eelarveprojektides ja seoses jooksva eelarveaasta eelarve täitmisega.

8.  Usaldusväärse finantsjuhtimise huvides ja mõju tõttu, mida eelarveliigenduse jaotistes ning peatükkides tehtud olulised muudatused avaldavad komisjoni osakondade juhtimisaruandluse alastele kohustustele, kohustuvad Euroopa Parlament ja nõukogu lepitusmenetluse käigus kõiki olulisi muudatusi komisjoniga arutama.

9.  Euroopa Parlament ja nõukogu kohustuvad lojaalse ja usaldusväärse institutsioonidevahelise koostöö huvides hoidma oma vastavate läbirääkijate kaudu korrapäraseid aktiivseid kontakte kõikidel tasanditel kogu eelarvemenetluse jooksul ning eelkõige kogu lepitusperioodi vältel kokkuleppe saavutamise eesmärgil. Euroopa Parlament ja nõukogu tagavad vajaliku teabe ja dokumentide õigeaegse ja pideva vastastikuse vahetamise nii ametlikul kui ka mitteametlikul tasandil ning peavad vajaduse korral koostöös komisjoniga lepitusperioodi jooksul tehnilisi või mitteametlikke kohtumisi. Komisjon tagab Euroopa Parlamendile ja nõukogule õigeaegse ja võrdse juurdepääsu teabele ja dokumentidele.

10.  Kuni lepituskomitee kokkukutsumiseni võib komisjon vajaduse korral esitada vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 314 lõikele 2 eelarveprojekti kirjalikke muutmisettepanekuid, sealhulgas kirjaliku muutmisettepaneku, millega ajakohastatakse eeskätt põllumajanduskulude eelarvestust. Komisjon esitab ajakohastamist käsitleva teabe niipea kui see on kättesaadav arutamiseks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Ta esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule nende nõudmisel kõik nõuetekohased põhjendused.

D osa. Lepitusmenetlusele eelnev eelarvemenetlus

11.  Kolmepoolsed läbirääkimised peetakse aegsasti enne nõukogus toimuvat lugemist, et institutsioonid saaksid eelarveprojekti arutada.

12.  Et komisjonil oleks piisavalt aega hinnata Euroopa Parlamendi ja nõukogu kavandatud selliste muudatuste teostatavust, mis loovad uusi ettevalmistusmeetmeid või käivitavad katseprojekte või pikendavad käimasolevate kestust, teavitavad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni oma asjaomastest kavatsustest, nii et esimesed arutelud saaksid toimuda juba nimetatud kolmepoolsetel läbirääkimistel.

13.  Kolmepoolsed läbirääkimised võib pidada enne Euroopa Parlamendi täiskogu hääletust.

E osa. Lepitusmenetlus

14.  Kui Euroopa Parlament võtab vastu nõukogu seisukoha kohta esitatud muudatusettepanekud, võtab nõukogu eesistuja samal täiskogu istungil teadmiseks nimetatud kahe institutsiooni seisukohtade erinevused ja annab Euroopa Parlamendi presidendile oma nõusoleku kutsuda viivitamata kokku lepituskomitee. Kiri lepituskomitee kokkukutsumiseks saadetakse välja hiljemalt selle nädala esimesel tööpäeval, mis järgneb sellele lõppenud parlamendi osaistungjärgule, mil toimus täiskogu hääletus, ning lepitusperiood algab järgmisel päeval. 21‑päevane ajavahemik arvutatakse kooskõlas nõukogu määrusega (EMÜ, Euratom) nr 1182/71(18).

15.  Kui nõukogu ei ole nõus kõikide Euroopa Parlamendis vastu võetud muudatusettepanekutega, tuleks tal kinnitada oma seisukohta kirjas, mis saadetakse enne lepitusperioodile kavandatud esimest kohtumist. Sellisel juhul jätkab lepituskomitee järgmistes punktides sätestatud tingimustel.

16.  Lepituskomitee eesistujateks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu esindajad ühiselt. Lepituskomitee kohtumiste eesistujaks on kordamööda seda korraldavad institutsioonid. Iga institutsioon määrab vastavalt oma kodukorrale kindlaks kohtumisel osalejad ja läbirääkimisvolitused. Euroopa Parlament ja nõukogu on esindatud lepituskomitees asjakohasel tasandil, nii et kumbki delegatsioon saab võtta oma institutsioonile poliitilisi kohustusi ning et saaks teha tegelikke edusamme lõpliku kokkuleppe saavutamiseks.

17.  Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 314 lõike 5 teisele lõigule võtab komisjon lepituskomitee menetlusest osa ning teeb kõik vajalikud algatused selleks, et lähendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu seisukohti.

18.  Kogu lepitusmenetluse vältel toimuvad erineval esindatuse tasemel kolmepoolsed läbirääkimised, et lahendada tekkivaid küsimusi ja valmistada ette lepituskomitees saavutatavat kokkulepet.

19.  Lepituskomitee kohtumised ja kolmepoolsed läbirääkimised toimuvad kordamööda Euroopa Parlamendi ja nõukogu ruumides, et jagada võrdselt ruumide, sealhulgas tõlketeenusega seonduvaid kulusid.

20.  Institutsioonid lepivad lepituskomitee kohtumiste ja kolmepoolsete läbirääkimiste toimumiskuupäevades eelnevalt kokku.

21.  Lepituskomiteele tehakse kättesaadavaks tavapärased dokumendid (sisenddokumendid), milles võrreldakse eelarvemenetluse eri etappe(19). Nimetatud dokumendid sisaldavad eelarveridade kaupa esitatud summasid, mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kogusummasid ning koonddokumenti summade ja märkustega kõikide tehniliselt avatuks peetavate eelarveridade kohta. Ilma et see piiraks lepituskomitee lõplikku otsust, loetletakse eraldi dokumendis kõik tehniliselt suletuks peetavad eelarveread(20). Kõnealused dokumendid liigitatakse eelarve liigenduste kaupa.

Lepituskomiteele esitatavatele sisenddokumentidele lisatakse veel muud dokumendid, sealhulgas komisjoni kiri nõukogu seisukoha ja Euroopa Parlamendi muudatusettepanekute teostatavuse kohta ning kirjad teistelt institutsioonidelt nõukogu seisukoha või Euroopa Parlamendi muudatusettepanekute kohta.

22.  Eesmärgiga jõuda lepitusperioodi lõpuks kokkuleppele, tehakse kolmepoolsetel läbirääkimistel järgmist:

a)  määratakse kindlaks käsitletavate eelarveküsimustega seotud läbirääkimiste ulatus;

b)  kinnitatakse tehniliselt suletuks peetavate eelarveridade loetelu sõltuvalt lõplikust kokkuleppest eelarveaasta kogu eelarve kohta;

c)  käsitletakse punktis a välja toodud küsimusi, et saavutada võimalik kokkulepe, mille lepituskomitee peab heaks kiitma;

d)  käsitletakse temaatilisi küsimusi, sealhulgas mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa.

Kolmepoolsete läbirääkimiste ajal või vahetult pärast seda koostatakse ühiselt esialgsed järeldused ja samal ajal lepitakse kokku järgmise kohtumise päevakord. Sellised järeldused registreerib kolmepoolsed läbirääkimised korraldanud institutsioon ning need loetakse esialgselt heakskiidetuks 24 tunni pärast, ilma et see mõjutaks lepituskomitee lõplikku otsust.

23.  Kolmepoolsete läbirääkimiste järeldused ja võimaliku kinnitamise dokument on lepituskomitee kohtumistel tema käsutuses koos eelarveridadega, milles kolmepoolsetel läbirääkimistel saavutati esialgne kokkulepe.

24.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu sekretariaadid koostavad komisjoni abiga ELi toimimise lepingu artikli 314 lõikes 5 ette nähtud ühise teksti. See koosneb kaaskirjast, mis adresseeritakse delegatsioonide esimeeste poolt Euroopa Parlamendi presidendile ja nõukogu eesistujale ning mis sisaldab lepituskomitees saavutatud kokkuleppe kuupäeva, ja lisadest, kuhu kuuluvad järgmised osad:

a)  kõikide eelarvepunktide arvnäitajad ridade kaupa ja kogusummad mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa;

b)  koonddokument, milles esitatakse summad ja lõpptekst kõikide ridade kohta, mida on lepitusmenetluse käigus muudetud;

c)  loetelu ridadest, mida võrreldes eelarveprojekti või seda käsitleva nõukogu seisukohaga ei muudetud.

Lepituskomitee võib heaks kiita ka eelarvega seotud järeldused ja võimalikud ühisavaldused.

25.  Ühine tekst tõlgitakse Euroopa Parlamendi teenistustes liidu institutsioonide ametlikesse keeltesse ja esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule heakskiitmiseks 14 päeva jooksul alates kuupäevast, mis järgneb punktis 24 osutatud ühises tekstis kokkuleppimise kuupäevale.

Pärast ühise teksti vastuvõtmist vaadatakse eelarve õiguskeeleliselt läbi, lisades sellesse ühise teksti lisad koos eelarveridadega, mida lepitusmenetluse käigus ei muudetud.

26.  Kolmepoolseid läbirääkimisi või lepituskomitee kohtumise korraldanud institutsioon tagab suulise tõlke kõikidesse keeltesse lepituskomitee kohtumiste ajal ja vastavalt vajadusele asjaomastesse keeltesse kolmepoolsete läbirääkimiste ajal.

Läbirääkimisi või kohtumise korraldanud institutsioon tagab koosolekudokumentide paljundamise ja jaotamise.

Institutsioonide teenistused teevad koostööd läbirääkimiste tulemuste tõlgendamisel ühise teksti lõpliku toimetamise eesmärgil.

F osa. Paranduseelarved

Üldpõhimõtted

27.  Võttes arvesse seda, et paranduseelarved on sageli seotud spetsiifiliste ja mõnikord kiireloomuliste küsimustega, lepivad institutsioonid kokku järgmistes põhimõtetes, et tagada asjakohane institutsioonidevaheline koostöö paranduseelarvete sujuva ja kiire otsustusprotsessi nimel, püüdes niipalju kui võimalik vältida paranduseelarvetega seotud lepituskohtumiste kokkukutsumist.

28.  Institutsioonid püüavad niipalju kui võimalik paranduseelarvete arvu piirata.

Ajakava

29.  Komisjon teatab eelnevalt Euroopa Parlamendile ja nõukogule paranduseelarvete projektide vastuvõtmise võimalikud kuupäevad, ilma et see mõjutaks lõpliku vastuvõtmise kuupäeva.

30.  Euroopa Parlament ja nõukogu püüavad kumbki vastavalt oma sisekorrale vaadata komisjoni vastuvõetud paranduseelarve projekti läbi aegsasti pärast selle esitamist.

31.  Menetluse kiirendamiseks tagavad Euroopa Parlament ja nõukogu oma asjaomaste ajakavade võimalikult ulatusliku kooskõlastamise, et menetlusi saaks läbi viia sidusal ja ühtsel viisil. Seetõttu püüavad nad võimalikult kiiresti kehtestada orienteeruva ajakava paranduseelarve lõpliku vastuvõtmise eri etappide jaoks.

Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad arvesse paranduseelarve suhtelist kiireloomulisust ning selle õigeaegse heakskiitmise vajadust, et paranduseelarve rakenduks asjaomasel eelarveaastal.

Koostöö paranduseelarve lugemise ajal

32.  Institutsioonid teevad kogu menetluse jooksul koostööd heas usus, kõrvaldades võimaluse korral takistused, et võtta paranduseelarve vastu menetluse varases etapis.

Asjakohasel juhul ja kui arvamused võivad lahkneda, võib Euroopa Parlament või nõukogu teha enne, kui kumbki võtab paranduseelarve suhtes lõpliku seisukoha, või komisjon teha igal ajal ettepaneku korraldada eraldi kolmepoolsed läbirääkimised, et arutada lahkarvamusi ning püüda leida kompromiss.

33.  Kõik komisjoni esitatud paranduseelarvete projektid, mida ei ole veel lõplikult heaks kiidetud, võetakse automaatselt iga-aastase eelarvemenetluse käigus korraldatavate kolmepoolsete läbirääkimiste päevakorda. Komisjon esitab paranduseelarvete projektid ning Euroopa Parlament ja nõukogu teatavad oma asjaomased seisukohad võimaluse korral enne kolmepoolseid läbirääkimisi.

34.  Kui kolmepoolsetel läbirääkimistel saavutatakse kompromiss, kohustuvad Euroopa Parlament ja nõukogu arvestama kolmepoolsete läbirääkimiste tulemustega paranduseelarve arutamisel kooskõlas ELi toimimise lepinguga ja oma kodukorra kohaselt.

Koostöö pärast paranduseelarve lugemist

35.  Kui Euroopa Parlament kiidab nõukogu seisukoha ilma muudatusteta heaks, võetakse paranduseelarve kooskõlas ELi toimimise lepinguga vastu.

36.  Kui Euroopa Parlament võtab muudatused vastu oma liikmete häälteenamusega, kohaldatakse ELi toimimise lepingu artikli 314 lõike 4 punkti c. Enne lepituskomitee kohtumist kutsutakse siiski kokku kolmepoolsed läbirääkimised:

a)  kui kõnealuste kolmepoolsete läbirääkimiste käigus saavutatakse kokkulepe ja kui Euroopa Parlament ja nõukogu nõustuvad kolmepoolsete läbirääkimiste tulemustega, lõpetatakse lepitusmenetlus kirjavahetuse teel ilma lepituskomitee kohtumiseta;

b)  kui kõnealuste kolmepoolsete läbirääkimiste käigus kokkulepet ei saavutata, tuleb kokku lepituskomitee ja korraldab oma töö vastavalt asjaoludele, eesmärgiga jõuda enne ELi toimimise lepingu artikli 314 lõikes 5 sätestatud 21‑päevast tähtaega otsustusprotsessiga võimalikult kaugele. Lepituskomitee võib töö viia lõpule kirjavahetuse teel.

G osa. Eelarve täitmine, maksed ja täitmata kulukohustused

37.  Võttes arvesse vajadust tagada maksete koguassigneeringute korrapärane progressioon seoses kulukohustuste assigneeringutega, et vältida ebatavalist täitmata kulukohustuste edasikandumist ühest aastast teise, lepivad institutsioonid kokku, et jälgivad tähelepanelikult makseprognoose ja täitmata kulukohustuste taset eesmärgiga vähendada ohtu, et liidu programmide elluviimisel võiks tekkida mitmeaastase finantsraamistiku lõpus maksete assigneeringute puudujäägi tõttu tõrkeid.

Selleks et tagada kõigi rubriikide kohaste maksete hallatav tase ja profiil, kohaldatakse kõigi rubriikide puhul rangelt kulukohustuste vabastamise reegleid, eelkõige kulukohustuste automaatse vabastamise reegleid.

Eelarvemenetluse käigus kohtuvad institutsioonid korrapäraselt, eesmärgiga hinnata ühiselt olukorra arenemist ning eelarve täitmise väljavaateid jooksval aastal ja tulevastel eelarveaastatel. Kõnealune hindamine leiab aset teemakohaste institutsioonidevaheliste kohtumistena asjakohasel tasandil, mille eel esitab komisjon üksikasjaliku ülevaate olukorrast fondide ja liikmesriikide kaupa ning maksete sooritamise, ümberpaigutamise, saadud hüvitamistaotluste ja läbivaadatud prognooside, sealhulgas pikaajaliste prognooside kohta, kui see on asjakohane. Eelkõige selleks, et tagada, et liit saab kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 323 täita kõik oma finantskohustused, mis tulenevad olemasolevatest ja tulevastest kulukohustustest ajavahemikul 2021–2027, analüüsivad ja arutavad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni hinnanguid maksete assigneeringute nõutava taseme kohta.

H osa. Koostöö seoses Euroopa Liidu taasterahastuga(21)(22)

38.  Ainuüksi COVID‑19 kriisi tagajärgedega tegelemiseks antakse komisjonile volitused laenata liidu nimel kapitaliturgudelt rahalisi vahendeid kuni 750 000 miljonit eurot 2018. aasta hindades, millest kuni 390 000 miljonit eurot 2018. aasta hindades võib omavahendite otsuse artikli 5 lõike 1 kohaselt kasutada kuludeks ja kuni 360 000 miljonit eurot 2018. aasta hindades laenude andmiseks. Nagu on sätestatud Euroopa taasterahastu määruses, on kuludeks kasutatav summa sihtotstarbeline välistulu finantsmääruse artikli 21 lõike 5 tähenduses.

39.  Institutsioonid leiavad, et tuleb suurendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu rolli eelarvepädevate institutsioonidena seoses Euroopa Liidu taasterahastu sihtotstarbelise välistuluga, et tagada kohane kontroll sellise tulu kasutamise üle ja kaasamine selle tulu kasutamisse, tehes seda Euroopa taasterahastu määruses ja kui see on kohane, asjakohastes valdkondlikes õigusaktides sätestatud piirides. Institutsioonid leiavad samuti, et tuleb tagada kõigi Euroopa Liidu taasterahastu alla kuuluvate fondide täielik läbipaistvus ja nähtavus.

Euroopa Liidu taasterahastu alla kuuluv sihtotstarbeline välistulu

40.  Võttes arvesse vajadust tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu asjakohane kaasamine Euroopa Liidu taasterahastu alla kuuluva sihtotstarbelise välistulu juhtimisse, lepivad kolm institutsiooni kokku menetluses, mis on sätestatud punktides 41–46.

41.  Komisjon esitab eelarvemenetluse raames oma eelarvestuse projektis üksikasjaliku teabe. Selline teave sisaldab kulukohustuste ja maksete assigneeringute ning juriidiliste kohustuste üksikasjalikku prognoosi, liigitatuna rubriikide ja Euroopa taasterahastu määrusele vastavat sihtotstarbelist tulu saavate programmide kaupa. Komisjon esitab asjakohase lisateabe, mida nõuab Euroopa Parlament või nõukogu. Komisjon lisab eelarveprojektile dokumendi, milles esitatakse kogu asjakohane teave Euroopa Liidu taasterahastu kohta, sealhulgas kokkuvõtlikud tabelid, kuhu on koondatud eelarveassigneeringud ja Euroopa Liidu taasterahastu sihtotstarbeline tulu. Kõnealune dokument on osa punktis 44 ette nähtud sihtotstarbelist välistulu käsitlevast liidu üldeelarve lisast.

42.  Komisjon ajakohastab korrapäraselt punktis 41 osutatud teavet ja esitab seda kogu eelarveaasta jooksul, vähemalt enne iga punktis 45 osutatud erikoosolekut. Komisjon teeb asjakohase teabe Euroopa Parlamendile ja nõukogule kättesaadavaks piisavalt vara, et võimaldada sisulisi arutelusid ja nõupidamisi vastavate planeerimisdokumentide üle, seda veel enne kui komisjon võtab vastu asjakohased otsused.

43.  Institutsioonid kohtuvad eelarvemenetluse raames korrapäraselt, et ühiselt hinnata Euroopa Liidu taasterahastu alla kuuluva sihtotstarbelise välistulu kasutamist, eelkõige hetkeseisu ja väljavaateid, ning arutada vastavates eelarveprojektides esitatud iga-aastaseid prognoose ja nende jaotust, võttes kohaselt arvesse Euroopa taasterahastu määruses ja kui see on kohane, asjakohastes valdkondlikes õigusaktides sätestatud piiranguid ja tingimusi.

44.  Euroopa Parlament ja nõukogu lisavad liidu üldeelarvele lisana dokumendi, milles on esitatud kõik eelarveread, kuhu laekub Euroopa Liidu taasterahastust saadav sihtotstarbeline tulu. Lisaks kasutavad nad Euroopa Liidu taasterahastu alla kuuluva sihtotstarbelise tulu esitamise eelarvestruktuuri, eelkõige eelarvemärkusi, et tulude kasutamist nõuetekohaselt kontrollida. Vastavalt finantsmääruse artiklile 22 lisavad Euroopa Parlament ja nõukogu kulude eelarvestusse selgitused, sealhulgas üldised selgitused, millistele eelarveridadele võib kanda Euroopa taasterahastu määruse kohasele sihtotstarbelisele tulule vastavaid assigneeringuid, ning märgivad asjakohased summad. Komisjon, vastutades sihtotstarbelise tulu kasutamise eest, kohustub neid märkusi nõuetekohaselt arvesse võtma.

45.  Institutsioonid lepivad kokku institutsioonidevaheliste erikohtumiste korraldamises asjakohasel tasandil, et hinnata Euroopa Liidu taasterahastu alla kuuluva sihtotstarbelise välistulu hetkeseisu ja väljavaateid. Need kohtumised toimuvad vähemalt kolm korda eelarveaasta jooksul, just enne või pärast eelarvealaste kolmepoolsete läbirääkimiste toimumist. Lisaks korraldavad institutsioonid lisakohtumisi, kui mõni institutsioon esitab põhjendatud taotluse. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad igal ajal esitada kirjalikke märkusi sihtotstarbelise välistulu kasutamise kohta. Komisjon kohustub võtma nõuetekohaselt arvesse kõiki Euroopa Parlamendi ja nõukogu märkusi ja soovitusi. Nendel kohtumistel võidakse käsitleda märkimisväärseid kõrvalekaldeid Euroopa Liidu taasterahastu kuludest vastavalt punktile 46.

46.  Komisjon esitab üksikasjaliku teabe kõikide kõrvalekaldumiste kohta oma esialgsetest prognoosidest enne punktis 45 osutatud institutsioonidevahelist kohtumist ja ka vastavalt vajadusele, kui on tegemist märkimisväärse kõrvalekaldumisega. Kõrvalekaldumine Euroopa Liidu taasterahastu prognoositavatest kuludest on märkimisväärne, kui kulu erineb konkreetse eelarveaasta prognoosist ja konkreetse programmi puhul rohkem kui 10 %. Märkimisväärse kõrvalekaldumise korral esialgsetest prognoosidest arutavad institutsioonid küsimust, kui Euroopa Parlament või nõukogu annab sellisest soovist teada kahe nädala jooksul pärast märkimisväärsest kõrvalekaldumisest teatamist. Institutsioonid hindavad seda ühiselt, et jõuda kolme nädala jooksul koosoleku kokkukutsumisest asjas ühisele seisukohale. Komisjon võtab saadud märkused täiel määral arvesse. Komisjon kohustub loobuma otsuse tegemisest enne arutelude või kolmenädalase tähtaja lõppemist. Viimasel juhul põhjendab komisjon oma otsust nõuetekohaselt. Kiireloomulisel juhul võivad institutsioonid leppida kokku tähtaegade lühendamises ühe nädala võrra.

Euroopa Liidu taasterahastu alusel antavad laenud

47.  Selleks et tagada Euroopa Liidu taasterahastu laenukomponendi kohta täielik teave ning selle läbipaistvus ja nähtavus, esitab komisjon oma eelarvestuse projektis üksikasjaliku teabe Euroopa Liidu taasterahastu alusel liikmesriikidele antavate laenude kohta, pöörates samal ajal erilist tähelepanu tundlikule kaitstud teabele.

48.  Teave Euroopa Liidu taasterahastu alusel antavate laenude kohta esitatakse eelarves vastavalt finantsmääruse artikli 52 lõike 1 punkti d nõuetele, mis sisaldab ka nimetatud punkti alapunktis iii osutatud lisa.

II LISA

INSTITUTSIOONIDEVAHELINE KOOSTÖÖ UUTE OMAVAHENDITE KASUTUSELEVÕTMISE SUUNAS LIIKUMISE TEGEVUSKAVA OSAS

Preambul

A.  Institutsioonid on pühendunud lojaalsele ja läbipaistvale koostööle ning uute omavahendite kasutuselevõtmise tegevuskava rakendamisele suunatud tööle mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kehtivusaja jooksul.

B.  Institutsioonid tunnistavad, kui tähtis on seos Euroopa Liidu taasterahastuga, milles uued omavahendid tuleks kasutusele võtta.

C.  Ainuüksi COVID‑19 kriisi tagajärgedega tegelemiseks antakse komisjonile omavahendite otsuse artikli 5 lõike 1 kohaselt volitused võtta liidu nimel kapitaliturgudelt laenu kuni 750 000 miljonit eurot 2018. aasta hindades, millest kuni 390 000 miljonit eurot 2018. aasta hindades võib kõnealuse otsuse artikli 5 lõike 1 punkti b kohaselt kasutada kuludeks.

D.  Euroopa Liidu taasterahastu alla kuuluvate kulude katteks kasutatud vahendite põhisumma tagasimaksed ja maksmisele kuuluvad intressid tuleb katta liidu üldeelarvest, sealhulgas pärast 2021. aastat kasutusele võetud uutest omavahenditest saadavast piisavast tulust. Kõik sellega seotud kohustused makstakse täielikult tagasi hiljemalt 31. detsembriks 2058, nagu on sätestatud omavahendite otsuse artikli 5 lõike 2 teises lõigus. Iga‑aastased makstavad summad sõltuvad emiteeritud võlakirjade tähtajast ja võla tagasimaksmise strateegiast, pidades samal ajal kinni nimetatud lõike kolmandas lõigus osutatud vahendite põhisumma tagasimaksmise piirmäärast, milleks on 7,5 % kõnealuse otsuse artikli 5 lõike 1 punktis b osutatud kuludeks ette nähtud maksimumsummast.

E.  Euroopa Liidu taasterahastu tagasimaksmisega seotud kulud liidu eelarvest ei tohiks põhjendamatult vähendada mitmeaastase finantsraamistiku kohaste programmide kulusid ega investeerimisvahendite summat. Samuti on soovitav leevendada kogurahvatulul põhinevate omavahendite suurenemise mõju liikmesriikidele.

F.  Sellest tulenevalt ning et Euroopa Liidu taasterahastu tagasimaksete kava oleks usaldusväärsem ja jätkusuutlikum, püüavad institutsioonid võtta kasutusele piisavad uued omavahendid, et katta tagasimaksega seotud eeldatavatele kuludele vastav summa. Kooskõlas kõikehaaravuse põhimõttega ei tähenda see ühegi konkreetse omavahendi sihtotstarbelist kasutamist või eraldamist konkreetse kululiigi katmiseks.

G.  Institutsioonid tõdevad, et uute omavahendite kogumi kasutuselevõtmine peaks toetama mitmeaastase finantsraamistiku kohaste liidu kulude piisavat rahastamist, vähendades samal ajal liikmesriikide kogurahvatulul põhinevate osamaksete osakaalu liidu aastaeelarve rahastamiseks. Tuluallikate mitmekesistamine võib omakorda hõlbustada liidu tasandi kulude suunamist prioriteetsetele valdkondadele ja ühiste avalike hüvede rahastamisele, mis oleks riikide enda kulutustega võrreldes oluliselt tõhusam.

H.  Seetõttu peaksid uued omavahendid olema kooskõlas liidu poliitikaeesmärkidega ja toetama selliseid liidu prioriteete, nagu Euroopa roheline kokkulepe ja digiajastule vastav Euroopa, ning aitama kaasa õiglasele maksustamisele ning maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastase võitluse tugevdamisele.

I.  Institutsioonid leiavad, et uued omavahendid tuleks eelistatult luua viisil, mis võimaldab tekitada nn „uut raha“. Samal ajal püütakse vähendada bürokraatiat ning ettevõtjate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd), ja kodanike koormust.

J.  Uued omavahendid peaksid vastama lihtsuse, läbipaistvuse, prognoositavuse ja õigluse kriteeriumidele. Uute omavahendite arvutamine, ülekandmine ja kontrollimine ei tohiks kaasa tuua liidu institutsioonidele ja liikmesriikide ametiasutustele liigset halduskoormust.

K.  Võttes arvesse uute omavahendite kasutuselevõtmise keerukaid menetlusnõudeid, leiavad institutsioonid, et omavahendite süsteemi vajaliku reformi elluviimiseks tuleks omavahendite otsust muuta võimalikult vähe.

L.  Seetõttu lepivad institutsioonid kokku, et teevad ajavahemikul 2021–2027 koostööd käesolevas lisas sätestatud põhimõtete alusel, et püüda võtta uued omavahendid kasutusele vastavalt B osas sätestatud tegevuskavale ja selles märgitud tähtpäevadele.

M.  Institutsioonid tunnistavad samuti, kui olulised on institutsioonidevahelises 13. aprilli 2016. aasta parema õigusloome kokkuleppes(23) sätestatud parema õigusloome vahendid, eelkõige mõjuhinnang.

A osa. Rakendamispõhimõtted

1.  Komisjon esitab vajalikud seadusandlikud ettepanekud uute omavahendite ja võimalike muude uute omavahendite kohta, nagu on osutatud punktis 10, järgides parema õigusloome põhimõtteid. Sellega seoses võtab komisjon nõuetekohaselt arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitusi. Kõnealustele seadusandlikele ettepanekutele lisatakse asjakohased omavahendeid käsitlevad rakendusaktid.

2.  Institutsioonid lepivad kokku järgmistes juhtpõhimõtetes uute omavahendite kogumi kasutuselevõtmiseks:

a)  koguda uutest omavahenditest summa, mis on piisav, et katta omavahendite otsuse artikli 5 lõike 1 punktis b osutatud kuludeks võetud laenu põhisumma ja intresside tagasimaksmiseks eeldatavad kogukulud, järgides samal ajal kõikehaaravuse põhimõtet. Omavahenditest saadavast tulust, mis ületab tagasimaksevajaduse, jätkatakse liidu eelarve rahastamist üldtuluna kooskõlas kõikehaaravuse põhimõttega;

b)  püüda mitte vähendada liidu programme ja fonde kuludega, millega kaetakse Euroopa Liidu taasterahastu rahastamiskulusid;

c)  viia omavahendid kooskõlla selliste liidu prioriteetidega nagu kliimamuutustega võitlemine, ringmajandus ja digiajastule vastav Euroopa ning panustada õiglasse maksustamisse ning maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastase võitluse tugevdamisse;

d)  järgida lihtsuse, läbipaistvuse ja õigluse kriteeriume;

e)  tagada tuluvoo stabiilsus ja prognoositavus;

f)  mitte põhjustada liidu institutsioonidele ja liikmesriikide ametiasutustele liigset halduskoormust;

g)  luua eelistatavalt „uusi“ lisatulusid;

h)  püüda samal ajal vähendada bürokraatiat ning ettevõtjate, eelkõige VKEde, ja kodanike koormust.

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu analüüsivad ja arutavad punktis 1 osutatud seadusandlikke ettepanekuid ja jätkavad nende käsitlemist ilma põhjendamatu viivituseta vastavalt oma sisemenetlusele, et hõlbustada kiiret otsuse tegemist. Pärast seda, kui komisjon on oma ettepanekud esitanud, saavad Euroopa Parlamendi liikmed ja nõukogu esindajad oma arutelude käigus komisjoni esindajate juuresolekul kokku, et anda vastastikku teavet töö hetkeseisu kohta. Lisaks alustavad institutsioonid korrapärast dialoogi, et teha kokkuvõtteid tegevuskavaga seotud edusammudest.

B osa. Uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava

Esimene etapp: 2021

4.  Esimese etapina võetakse kasutusele uus omavahend, mida hakatakse kohaldama alates 1. jaanuarist 2021 ja mis koosneb riikide osamaksetest, mis arvutatakse ringlusse võtmata plastpakendijäätmete kaalu põhjal, nagu on ettenähtud omavahendite otsuses. Nimetatud otsus jõustub eelduste kohaselt 2021. aasta jaanuaris, tingimusel, et liikmesriigid on selle kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuetega heaks kiitnud.

5.  Komisjon kiirendab oma tööd ja esitab pärast 2020. aastal algatatud mõjuhinnanguid ettepanekud piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi ja digilõivu kohta ning nendega kaasneva ettepaneku võtta selle alusel kasutusele uued omavahendid 2021. aasta juuniks, pidades silmas nende kasutuselevõttu hiljemalt 1. jaanuariks 2023.

6.  Komisjon vaatab 2021. aasta kevadel läbi ELi heitkogustega kauplemise süsteemi, sealhulgas selle võimaliku laiendamise lennundusele ja merendusele. Komisjon teeb 2021. aasta juuniks ettepaneku ELi heitkogustega kauplemise süsteemil põhineva omavahendi kohta.

7.  Institutsioonid leiavad, et piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism ja ELi heitkogustega kauplemise süsteem on temaatiliselt omavahel seotud ning et seetõttu oleks õigustatud nende arutamine samas vaimus.

Teine etapp: 2022 ja 2023

8.  Vastavalt aluslepingute alusel kohaldatavatele menetlustele ja tingimusel, et liikmesriigid need kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuetega heaks kiidavad, kavatsetakse kõnealused uued omavahendid kasutusele võtta 1. jaanuariks 2023.

9.  Nõukogu arutab kõnealuseid uusi omavahendeid hiljemalt 1. juuliks 2022, pidades silmas nende kasutuselevõttu 1. jaanuariks 2023.

Kolmas etapp: 2024–2026

10.  Mõjuhinnangute põhjal teeb komisjon ettepaneku täiendavate uute omavahendite kohta, mille hulka võivad kuuluda finantstehingute maks ja ettevõtlussektoriga seotud rahaline panus või uus äriühingu tulumaksu ühtne maksubaas. Komisjon püüab esitada ettepaneku 2024. aasta juuniks.

11.  Vastavalt aluslepingute alusel kohaldatavatele menetlustele ja tingimusel, et liikmesriigid need kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuetega heaks kiidavad, kavatsetakse sellised täiendavad uued omavahendid kasutusele võtta 1. jaanuariks 2026.

12.  Nõukogu arutab neid uusi omavahendeid hiljemalt 1. juuliks 2025, pidades silmas nende kasutuselevõttu 1. jaanuariks 2026.

(1) ELT C 363, 28.10.2020, lk 179. (2) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0032. (3) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0054. (4) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0124. (5) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0206. (6) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0220. (7) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1. (8) Nõukogu … määrus (EL) 2020/…, millega luuakse Euroopa Liidu taasterahastu COVID‑19 kriisi järgse taastumise toetuseks (ELT L …). (9) + ELT: palun sisestada teksti dokumendis ST 9971/20 (2020/0111(NLE)) sisalduva määruse number ning esitada joonealuses märkuses kõnealuse määruse kuupäev, number, pealkiri ja ELT avaldamisviide. (10) Nõukogu … määrus (EL, Euratom) 2020/…, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (ELT L …). (11) + ELT: palun sisestada teksti dokumendis ST 9970/20 (2018/0166(APP)) sisalduva määruse number ning esitada joonealuses märkuses kõnealuse määruse kuupäev, number, pealkiri ja ELT avaldamisviide. (12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1). (13) Nõukogu … otsus (EL, Euratom) 2020/… Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2014/335/EL, Euratom (ELT L …). (14) ++ELT: palun sisestada teksti dokumendis ST 10046/20 (2018/0135(CNS)) sisalduva otsuse number ning esitada joonealuses märkuses kõnealuse määruse kuupäev, number, pealkiri ja ELT avaldamisviide. (15) + ELT: palun sisestada teksti käesoleva kokkuleppe jõustumise kuupäev. (16) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1. (17) Nagu on sätestatud sisekokkuleppes nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate vahel Euroopa Liidu abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 alusel vastavalt AKV‑ELi partnerluslepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu neljandat osa (ELT L 210, 6.8.2013, lk 1), ja sellele eelnenud sisekokkulepetes. (18) Nõukogu 3. juuni 1971. aasta määrus (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad (EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1). (19) Eri etapid on järgmised: jooksva eelarveaasta eelarve (sealhulgas vastuvõetud paranduseelarved); esialgne eelarveprojekt; nõukogu seisukoht eelarveprojekti kohta; Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud nõukogu seisukoha kohta ja komisjoni esitatud kirjalikud muutmisettepanekud (kui institutsioonid ei ole neid veel täielikult heaks kiitnud). (20) Tehniliselt suletuks peetav eelarverida on eelarverida, mille suhtes ei esine Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel lahkarvamusi ning mille kohta ei ole esitatud kirjalikke muutmisettepanekuid. (21) Kui komisjon esitab ELi toimimise lepingu artikli 122 alusel ettepaneku nõukogu õigusakti kohta, millel võib olla märgatav mõju eelarvele, kohaldatakse menetlust, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ... ühisdeklaratsioonis selliste ELi toimimise lepingu artiklil 122 põhinevate uute ettepanekute eelarvekontrolli kohta, millel võib olla märgatav mõju liidu eelarvele (ELT …). (22) + ELT: palun lisada joonealusesse märkusesse dokumendis SN 3633/3/20 REV 3 ADD 1 sisalduva ühisdeklaratsiooni kuupäev ja täiendada avaldamisviidet. (23) Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016. aastal sõlmitud institutsioonidevaheline kokkulepe parema õigusloome kohta (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1).

Euroopa Parlamendi 16. detsembri 2020. aasta resolutsioon uue Euroopa VKEde strateegia kohta (2020/2131(INI))

P9_TA(2020)0359 A9-0237/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõiget 3, milles viidatakse siseturule, säästvale arengule ja sotsiaalsele turumajandusele,

–  võttes arvesse komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitust 2003/361/EÜ, mis käsitleb mikroettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta direktiivi 2011/7/EL hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul(2) (hilinenud maksmise direktiiv),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1287/2013, millega kehtestatakse ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm (COSME) (2014–2020) ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1639/2006/EÜ(3),

–  võttes arvesse oma 23. oktoobri 2012. aasta resolutsiooni väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) konkurentsivõime ja ärivõimaluste kohta(4),

–  võttes arvesse oma 8. septembri 2015. aasta resolutsiooni pereettevõtete kohta Euroopas(5),

–  võttes arvesse oma 17. aprilli 2020. aasta resolutsiooni ELi kooskõlastatud meetmete kohta võitluses COVID-19 pandeemia ja selle tagajärgede vastu(6),

–  võttes arvesse oma 15. mai 2020. aasta resolutsiooni järgmise mitmeaastase finantsraamistiku, omavahendite ja majanduse taastamise kava kohta(7),

–  võttes arvesse oma 23. juuli 2020. aasta resolutsiooni Euroopa Ülemkogu 17.–21. juuli 2020. aasta erakorralise kohtumise järelduste kohta(8),

–  võttes arvesse komisjoni 23. veebruari 2011. aasta teatist „Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act“ läbivaatamine“ (COM(2011)0078) ja Euroopa Parlamendi 12. mai 2011. aasta resolutsiooni selle kohta(9),

–  võttes arvesse komisjoni 7. detsembri 2011. aasta teatist „Tegevuskava VKEde rahastamisvõimaluste parandamiseks“ (COM(2011)0870),

–  võttes arvesse komisjoni 7. märtsi 2013. aasta teatist „Arukas reguleerimine – väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vajaduste rahuldamine“ (COM(2013)0122),

–  võttes arvesse komisjoni 22. novembri 2016. aasta teatist „Euroopa uued liidrid: idu- ja kasvufirmade algatus“ (COM(2016)0733),

–  võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640),

–  võttes arvesse komisjoni 19. veebruari 2020. aasta teatist „Euroopa digituleviku kujundamine“ (COM(2020)0067),

–  võttes arvesse komisjoni 10. märtsi 2020. aasta teatist „VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks“ (COM(2020)0103),

–  võttes arvesse komisjoni 10. märtsi 2020. aasta teatist „Euroopa uus tööstusstrateegia“ (COM(2020)0102),

–  võttes arvesse komisjoni 11. märtsi 2020. aasta teatist „Uus ringmajanduse tegevuskava „Puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel““ (COM(2020)0098),

–  võttes arvesse komisjoni 27. mai 2020. aasta teatist „Euroopa võimalus: parandame vead ja teeme ettevalmistusi järgmise põlvkonna jaoks“ (COM(2020)0456),

–  võttes arvesse komisjoni 27. mai 2020. aasta teatist pealkirjaga „Komisjoni 2020. aasta kohandatud tööprogramm“ (COM(2020)0440),

–  võttes arvesse komisjoni 1. juuli 2020. aasta teatist jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetava Euroopa oskuste tegevuskava kohta (COM(2020)0274),

–  võttes arvesse 2019. aasta novembri aruannet 2018.–2019. aasta Euroopa VKEde kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 2020. aasta kevadist majandusprognoosi,

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 22. jaanuari 2020. aasta eriaruannet 02/2020 „VKEde rahastamisvahend: tõhus ja uuenduslik programm, mille ees on lahendamata ülesandeid“,

–  võttes arvesse 11. juunil 2020 avaldatud digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi tulemusi,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga 2020. aasta juuni aruannet maailmamajanduse väljavaadete kohta,

–  võttes arvesse OECD 10. detsembri 2019. aasta aruannet kadunud ettevõtete kohta (‘The Missing Entrepreneurs 2019’).

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, tööstuse, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamusi,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni kirja,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A9-0237/2020),

A.  arvestades, et komisjoni teatis „VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks“ avaldati 10. märtsil 2020, kuid 11. märtsil 2020 kuulutas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) välja COVID-19 pandeemiahäire(10), mis mõjutas oluliselt majanduslikku, sotsiaalset ja poliitilist keskkonda, milles VKEd tegutsevad, ning muutis paljude majanduslike, sotsiaalsete ja poliitiliste tingimuste muutumise tõttu vajalikuks strateegia läbivaatamise; arvestades, et komisjoni 2020. aasta märtsis esitatud strateegia pakub endiselt lahendusi, tegelemaks nii struktuursete majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaprobleemidega, millega VKEd enne COVID-19 kriisi silmitsi seisid, kui ka eelseisva digi- ja rohepöördega seotud probleemidega; arvestades, et komisjon peaks esitama oma VKEde strateegiat käsitleva teatise ajakohastatud versiooni, mis kajastaks käesolevas resolutsioonis tõstatatud punkte; arvestades, et Euroopa konkurentsivõime jääb teistest arenenud majandustest maha, ohustades Euroopa jõukuse ja heaolu loomise potentsiaali;

B.  arvestades, et 24 miljonit VKEd ELi 27 liikmesriigis on majanduse selgroog ning enne pandeemiat andsid nad üle poole ELi SKPst, andes tööd ligikaudu 100 miljonile töötajale; arvestades, et 98,9 % ELi muus kui finantssektoris tegutsevatest ettevõtjatest on väikeettevõtjad, kellel on vähem kui 49 töötajat(11); arvestades, et mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (MVKEd) on nii riiklikul kui ka ELi tasandil väga keerulised ja heterogeensed, arvestades nende suurust ja väga mitmekesiseid tegevusvaldkondi, mida nad hõlmavad; arvestades, et VKEd on Euroopa tööstuse väärtusahelate arengu ja vastupidavuse jaoks ülitähtsad ning panustavad märkimisväärselt kohalikku, piirkondlikku ja riiklikku majandusse;

C.  arvestades, et VKEd peaksid olema Euroopa rohelise kokkuleppe ja digistrateegia keskmes ning neid tuleks kohandatud rahastamisvahendite ja VKEsid soodustava õiguskeskkonnaga nõuetekohaselt toetada, et neil oleks võimalik etendada olulist rolli Euroopa majanduse kasvus ning liidu laiemates strateegilistes eesmärkides, sealhulgas keskkonnaeesmärkides 2050. aastaks; arvestades, et oma resolutsioonis ELi kooskõlastatud meetmete kohta võitluses COVID‑19 pandeemia ja selle tagajärgede vastu rõhutas parlament, et Euroopa roheline kokkulepe ja digiüleminek peaksid COVIDi järgsele taaste- ja ülesehitusstrateegiale kaasa aitama; arvestades, et VKEd tuleb aktiivselt kaasata ELi digistrateegiasse ja Euroopa rohelisse kokkuleppesse ning neid tuleb selles toetada, et parandada nende konkurentsivõimet ja vallandada nende digiteerimise, innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtmise ning pakiliste keskkonna- ja ühiskonnaprobleemide lahendamise potentsiaal; arvestades, et VKEde panus on nende strateegiate edu jaoks otsustava tähtsusega;

D.  arvestades, et pandeemia põhjustatud majanduskriis ja sellest tulenev majanduse väljavaade on viinud märkimisväärse ja teadmata hulga VKEsid ja idufirmasid maksejõuetuse piirile; tuletab meelde, et 2018. aastal maksti õigeaegselt arved ainult 40 %-le ettevõtetest; arvestades, et likviidsuskriis, mille all paljud VKEd kannatavad, ei avalda negatiivset mõju mitte ainult nende igapäevasele tegevusele, vaid ka tulevastele kasvuväljavaadetele, takistades neil pikaajalisi investeeringuid õigesti planeerimast;

E.  arvestades, et Euroopa Keskpanga (EKP) erakorralised varaostud, et reageerida pandeemia põhjustatud majanduskriisile, on enamasti abiks suurematele ettevõtetele, kuna need sõltuvad kommertsvõlgade turust rohkem, kuid ei paranda VKEde rahalist olukorda; arvestades, et EL ja liikmesriigid peaksid tegutsema julgelt ja kiiresti, et minimeerida nende ettevõtete kadumisega seotud majanduslikke, sotsiaalseid ja strateegilisi riske; tunnistab, et liidus on VKEde peamine välisrahastamise allikas tavaliselt pangalaenud, moodustades rohkem kui kolm neljandikku VKEde rahastamisest, ning see muudab VKEd pangalaenude vähenemise korral eriti haavatavaks; arvestades, et VKEdel ei ole vahendeid pikaleveninud kriisiga toimetulekuks ning riiklikud meetmed ei tohiks ELi siseturgu negatiivselt mõjutada;

F.  arvestades, et COVID-19 kriisi tagajärjel on kapitalipuudujäägi mõju sektorites, ettevõttetüüpides ja liikmesriikides ebaühtlane ning see põhjustab ühtsel turul lahknevusi; arvestades, et võrdsete tingimuste säilitamine on oluline, et vähendada siseturul konkurentsimoonutusi, sest liikmesriikide erinev majanduskasv on üks ELis toimuva ebavõrdse majandusarengu põhjuseid; arvestades, et VKEd kannatavad ülekaaluka ja sageli reguleerimata ülemaailmse konkurentsi tõttu veelgi enam;

G.  arvestades, et OECD majandusperspektiivis (OECD Economic Outlook) ei välistata, et COVID-19 teise tõsise laine korral on sissetuleku kaotus 2021. aasta lõpuks suurem kui mis tahes viimase 100 aasta jooksul toimunud majanduslanguse puhul(12); arvestades, et pärast COVID-19 puhangut ei tohiks riigiabi põhjustada siseturul eri riikidest pärit VKEde vahel konkurentsimoonutusi; arvestades, et pandeemia on näidanud, et digiüleminek on äärmiselt oluline, ning toonud esile vajaduse majanduse digiteerimise järele, et tagada tulevikus parem vastupanuvõime, samal ajal aga püsivad keskkonnaprobleemid ja nendega tuleb tegeleda; arvestades, et ülemaailmsed osalejad pakuvad ELile tugevat konkurentsi; arvestades, et üks tulemuslik viis, kuidas VKEd saaksid saavutada pikaajalise ja kestliku majanduskasvu, on innovatsioon;

H.  arvestades, et keskkonnasäästlike tavade, uuenduste ja tehnoloogiate kasutuselevõtt loob VKEdele eeldatavasti uusi töökohti ja ärivõimalusi, parandades samal ajal nende konkurentsivõimet ja vähendades kulusid, tingimusel et on olemas õiged haldus-, regulatiivsed ja tehnilised tingimused; arvestades, et paljud VKEd soovivad parandada oma keskkonnatoimet, ressursi- ja energiatõhusust, digitehnoloogiate kasutamist ja innovaatiliste lahenduste kasutuselevõttu, mis kõik on väga olulised nende pikaajalise ja kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime toetamiseks ning võimaldavad neil etendada põhirolli ökoinnovatsiooni otsesel elluviimisel; arvestades, et selleks tuleks tagada parem juurdepääs rahastamisele ja tehnilisele toele;

I.  arvestades, et komisjoni 2020. aasta digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi(13) kohaselt pole paljudel VKEdel endiselt täit juurdepääsu digiüleminekule ja nad jäävad suurtest ettevõtetest maha nii digioskuste kui ka oma tegevuse digiteerimise poolest, mis osaliselt on tingitud hargmaiste ettevõtjate poolsest ebaausast konkurentsist; arvestades, et võrdsete tingimuste tagamiseks peaksid samad reeglid kehtima nii digitaalsel kui ka mittedigitaalsel ühtsel turul, vältides samal ajal negatiivset mõju töö- ja sotsiaalsetele õigustele; arvestades, et andmete kasutamine võib anda konkurentsieelise ja võimaldada VKEdel digiüleminekust kasu saada, samal ajal kui digikirjaoskusele ja -oskustele keskendumine peaks käima käsikäes digitaristusse tehtavate ELi investeeringute suurendamisega ning VKEde juurdepääsu parandamisega andmetele ning õiglaste äri- ja õigusraamistikega igas turukeskkonnas, st ettevõtjate vahelises, ettevõtjate ja tarbijate vahelises ning ettevõtjate ja valitsuse vahelises keskkonnas;

J.  arvestades, et digiteerimise potentsiaali vabastamise üks peamisi probleeme on kvalifitseeritud töötajate leidmine; arvestades, et komisjon, liikmesriigid ja kohalikud omavalitsused peaksid võtma meetmeid ettevõtluskeskkonna parandamiseks, et tagada VKEde konkurentsivõime ning liidu kestlik ja pikaajaline majanduskasv; arvestades, et liidu VKEde strateegia annab võimaluse edendada alaesindatud rühmade ettevõtluskultuuri ning võimaldab neil digi- ja rohepöördest tulenevaid võimalusi täielikult ära kasutada;

K.  arvestades, et ettevõtluskultuuri edendamine võib anda VKEdele võimaluse panustada täiel määral kaksiküleminekusse ja sellest kasu saada ning suurendada töökohtade loomist ja seega VKEde mõju tööturule; arvestades, et naised moodustavad 52 % kogu Euroopa elanikkonnast, kuid vaid 34,4 % ELi füüsilisest isikust ettevõtjatest ja 30 % idufirmade ettevõtjatest(14); arvestades, et naiste loovus ja ettevõtluspotentsiaal jäävad kasutamata ning neid tuleks edasi arendada;

L.  arvestades, et vähendada tuleks regulatiivset koormust, näiteks ülereguleerimisest ja liiga keerulistest haldusmenetlustest tingitud nõuete täitmisega seotud rahalisi ja liigseid kulusid, sealhulgas probleeme, mis on seotud patendivaidlustega, näiteks intellektuaalomandi kaitse valdkonnas, aga ka seoses rahastamisvõimalustega; arvestades, et innovatsioon ei ole seotud reguleerimisega, vaid on sageli ühiste pingutuste tulemus, mille käigus ettevõtted suhtlevad, et vahetada laiema innovatsioonisüsteemi raames partneritega teadmisi ja teavet ning viia kokku ideed ja rahastamine; arvestades, et VKEde või tegevusteni, millega VKEd tõenäolisemalt tegelevad, jõuavad pigem toetused kui maksusoodustused;

M.  arvestades, et ELi VKE määratlusele viidatakse enam kui sajas ELi õigusaktis, mis hõlmavad paljusid ELi poliitikavaldkondi; arvestades, et komisjon uurib praegust määratlust täpsemalt ja annab aru viimasel avalikul arutelul tõstatatud konkreetsetest probleemidest, näiteks keerukad omandistruktuurid või võimalik seotuse efekt; arvestades, et komisjon peab endiselt täitma Euroopa Kohtu 15. septembri 2016. aasta otsust, milles nõutakse sõltumatuse/autonoomia kriteeriumide selgitamist;

N.  arvestades, et mikroettevõtjad moodustavad Euroopa VKEdest olulise osa ja neil on rahastamisele juurdepääsuga ning Euroopa ja riiklikul tasandil pakutavatest võimalustest teadasaamisega väga sageli raskusi; arvestades, et COVID-19 kriis on tabanud väga rängalt ka seda ettevõtjate kategooriat ning see väärib suuremat abi ja paremat edendamist, ilma et see piiraks VKEde praegust määratlust;

O.  arvestades, et keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad aitavad tööhõivele ja majanduskasvule märkimisväärselt kaasa, eriti mõnes liikmesriigis; arvestades, et komisjon peaks REFITi algatuse raames hindama vajadust keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja eraldi määratluse järele, et teha võimalikuks sihipärased meetmed, tagades samal ajal, et see ei laienda kehtivat VKE määratlust ega ohusta mingil viisil VKEde toetamist;

Struktuursed probleemid enne COVID-19 kriisi

1.  tunneb heameelt komisjoni VKEde strateegia üle ja jagab tema seisukohta, et VKEd on Euroopa majanduse jaoks väga olulised; rõhutab, et VKEde strateegiat on vaja COVID-19 kriisi valguses ajakohastada, keskendudes samas ülemineku edendamisele sotsiaalselt, majanduslikult ja keskkonnaalaselt vastupidavale ühiskonnale ning konkurentsivõimelisele majandusele, ning nõuab seetõttu, et VKEde strateegia viidaks kooskõlla tööstusstrateegia, Euroopa andmestrateegia(15) ja Euroopa rohelise kokkuleppega, et kõiki VKEsid kaksiküleminekus aktiivselt kaasata ja toetada, eesmärgiga saavutada parem konkurentsivõime, pikaajaline majanduskasv ja suurem vastupidavus;

2.  nõuab ka meetmeid, mis parandaksid ettevõtete loomise keskkonda ja tugevdaksid ettevõtlusvaimu, sealhulgas VKEde halduskoormuse vähendamise kaudu; nõuab sellega seoses selgete eesmärkide, vahe-eesmärkide ja ajakavaga VKEde tegevuskava vastuvõtmist koos korrapärase järelevalve, aruandluse ja hindamistega; rõhutab sellega seoses vajadust edendada liidus ettevõtlusvaimu ja luua tingimused, mis võimaldavad uutel ettevõtetel ja olemasolevatel VKEdel jõudsalt areneda ja uuendusi teha ning aitavad seeläbi kaasa liidu majanduslikule, sotsiaalsele ja keskkonnaalasele kestlikkusele ning majanduslikule konkurentsivõimele;

3.  tunnistab, et haldusnormide ja regulatiivse koormuse üleküllus takistab VKEde jõudsat edasiminekut, kuna neil puuduvad vajalikud ressursid keeruliste bürokraatlike nõuete täitmiseks;

4.  tunneb seetõttu heameelt komisjoni võetud kohustuse üle kehtestada põhimõte „üks sisse, üks välja“, kuid tuletab meelde, et see üksnes säilitab õigusaktide status quo, millest ei piisa, ning rõhutab, et reguleerimise pidurdamiseks peavad liikmesriigid esimese sammuna vältima ülereguleerimist; arvestades, et avalikul haldusel on nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil ettevõtluse lihtsuse tagamisel ja näiteks ka majanduse konkurentsivõimet suurendavate investeeringute edendamisel, kaitstes samas kõrgeimaid läbipaistvuse, töötajate tervise, õiguste ja ohutuse standardeid ja keskkonda;

5.  kutsub liikmesriike ja komisjoni seetõttu üles tunnistama parema õigusloome ja lihtsustamise vajadust ning võtma vastu konkreetsete ja siduvate eesmärkide ja näitajatega tegevuskava, mis on meie majanduse taastumise ja innovatsiooni ning ELi ettevõtete konkurentsivõime säilitamise oluline eeltingimus; märgib, et mitu liikmesriiki on seadnud endale kvantitatiivse eesmärgi vähendada halduskoormust kuni 30 %(16), ning kutsub komisjoni üles seadma ELi tasandil halduskoormuse vähendamiseks kaugelevaatavaid ja siduvaid kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid eesmärke võimalikult kiiresti pärast seda, kui on tehtud mõjuhinnang, ent igal juhul hiljemalt 2021. aasta juuniks ning enne komisjoni teatist;

6.  märgib, et selles tegevuskavas tuleks kindlaks määrata valdkonnad, kus VKEde haldus- ja regulatiivset koormust tuleks märkimisväärselt vähendada, et vähendada nõuete täitmisega seotud kulusid, sealhulgas bürokraatiat, ning toetada liikmesriike reeglite arvu kiirel vähendamisel, tagades samal ajal töötajate õigused, sotsiaalsed ja tervishoiustandardid ning keskkonnakaitse; rõhutab, et bürokraatia vähendamise tulemuslikkuse jälgimiseks on oluline selliseid meetmeid hinnata ka tagantjärele, võttes arvesse VKEde vaatekohta ning kahjustamata töötajate õigusi;

7.  nõuab, et õigusaktide parema ühtlustamisega kaasneks arukas digiteerimine, suurem kasutajasõbralikkus, sujuvamad menetlused ning turvalisemad ja eraelu rohkem kaitsvad andmemenetlused; nõuab sellega seoses suuremat ja sihipärasemat riiklikku ja ELi tasandi tehnilist ja haldusabi, parimate tavade vahetamist ja koolitusvõimalusi VKEdele; kutsub komisjoni üles haldama tõelist ühtset digitaalset juurdepääsupunkti, kuhu koonduksid kõik päringud VKEde ELi rahastamisvõimaluste kohta, ning tagama, et ELi toetuskavad, sealhulgas COVID-19 järelmõju käsitlevad kavad, sisaldaksid tugevat VKEde komponenti;

8.  tunneb heameelt parema õigusloome põhimõtete senise rakendamise üle; märgib, et tuleb teha veelgi edusamme, eelkõige vormide ja menetluste lihtsustamise ja standardimise valdkonnas, rakendades järjekindlalt ühekordsuse ja vaikimisi digitaalsuse põhimõtet nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil, ning halduskoormust üldiselt vähendada;

9.  palub komisjonil enne õigusaktide esitamist tehtavates mõjuhinnangutes analüüsida hoolikalt COVID-19 kriisi majanduslikku ja sotsiaalset mõju VKEdele ning võtta arvesse VKEde COVID-19 kriisist tulenevaid probleeme;

10.  nõuab seetõttu siduvat testi, mis võimaldaks hinnata seadusandlikest ettepanekutest VKEdele tulenevaid kulusid ja tulusid, kaasa arvatud nende majanduslik mõju ja mõju VKEde töötajatele; eeldab, et VKE-testi tulemusi võetakse täielikult arvesse kõigis seadusandlikes ettepanekutes ja näidatakse selgelt, kuidas lihtsustamine saavutatakse, ning võimaluse korral sõnastatakse lisasoovitused, et vältida VKEdele tarbetut haldus- või regulatiivset koormust; tuletab meelde, et ELi õigusloomeprotsessis tuleks keskenduda pigem mõjuhinnangute kvaliteedile kui algatuste lõpuleviimise kiirusele; palub liikmesriikidel koguda ja edendada parimaid tavasid ja töötada välja suunised VKE-testi süstemaatilise rakendamise kohta ka riiklikul tasandil;

11.  kutsub komisjoni üles tagama õiguskontrollikomitee tulemuslikkust ja head toimimist, tagades, et enamik liikmetest on väliseksperdid ja et sellel on Teadusuuringute Ühiskeskuse toetus; kordab, et õiguskontrollikomitee sõltumatus, läbipaistvus ja objektiivsus ning selle töö peavad olema kaitstud ja komitee liikmete suhtes ei tohiks kehtestada mingit poliitilist kontrolli, seal ei tohi olla huvide konflikti ega kallutatust; kutsub komisjoni üles tagama tasakaalu suurte ja väikeste ettevõtete esindatuse vahel kõigis ELi poliitikakujundamisega seotud asjakohastes organites ja komiteedes, sealhulgas õiguskontrollikomitees; peab praegust nõuet, et õiguskontrollikomitees on ainult üks VKEde esindaja, kes esindab kõiki VKEsid kõigis sektorites, ebapiisavaks, võttes arvesse VKEde suurt mitmekesisust Euroopas;

12.  kutsub üles taaselustama väikeettevõtlusalgatust „Small Business Act“ (SBA); rõhutab vajadust põhimõtte „kõigepealt mõtle väikestele“ järjepideva kohaldamise ja põhimõtte „suur suurtes asjades, väike väikestes asjades“ tugevdamise järele, et tagada nõuetekohane keskendumine VKEdele ELi ja riiklikes õigusaktides ning panna alus uuele institutsioonidevahelisele kohustusele vähendada halduskoormust;

13.  võtab teadmiseks komisjoni kavatsuse nimetada ametisse spetsiaalne ELi VKEde saadik, et muuta VKEde mured nähtavamaks, ning palub komisjonil määrata VKEde saadik komisjoni presidendi alluvuses olevasse kesksesse üksusse, et võimaldada järelevalvet VKEdega seotud küsimuste üle kõigis peadirektoraatides; kutsub komisjoni üles tuginema olemasolevale VKEde tulemuslikkuse ülevaatuse protsessile ja osalema iga-aastases arutelus VKEde liidu olukorra üle, mis toimub Euroopa Parlamendi täiskogu istungil; rõhutab võimalust tugevdada koostööd VKEde saadikute võrgustiku ning VKEsid esindavate riiklike ja kohalike organisatsioonide vahel;

14.  on seisukohal, et ELi eesmärkidele kestlikkuse ja digiteerimise valdkonnas tuleks ette näha ka neile täielikult vastavad rahalised ja muud vahendid, et võimaldada liikmesriikidel selles valdkonnas edendada VKEde üleminekut mõlemas valdkonnas, mis on vähim arenenud piirkondade jaoks eriti oluline; rõhutab, et sellised eesmärgid ei tohi olla vastuolulised ja peavad hoopis üksteist vastastikku tugevdama ning nendega peavad kaasnema meetmed, mis tagavad õigustega tööhõive ja paremad töötingimused;

15.  peab kahetsusväärseks, et VKEdel on olnud suuremate ettevõtetega võrreldes rohkem raskusi rahastamisele juurdepääsul, muu hulgas mitmesuguste rahaliste meetmete ja reguleeriva raamistiku tõttu; soovitab sellega seoses võtta meetmeid, mis parandaksid VKEde, sealhulgas mikroettevõtjate ja idufirmade juurdepääsu krediidile; tuletab meelde, et VKEdel ei ole tavaliselt piisavalt rahalisi vahendeid ega inimressursse, et osaleda rahastamisvahenditele juurdepääsul võrdsetel alustel teiste sidusrühmadega, eriti rahvusvaheliste korporatsioonidega;

16.  väljendab muret raskuste pärast EIP rahastusliinidele juurdepääsul, millega enamik VKEsid, aga eriti piiratud kapitalisatsiooniga VKEd silmitsi seisavad, ja nõuab, et juurdepääsutingimustes võetaks arvesse VKEde suurema kaasamise vajadust; peab kahetsusväärseks, et paljud VKEd, sealhulgas mikroettevõtted ja idufirmad, ei saa selle tõttu, et nad ei tea, mida on võimalik saada, ning ka asjakohaste kõlblikkuskriteeriumide ja menetluste aegluse ja ülemäärase keerukuse tõttu ELi rahalisi vahendeid kasutada; kutsub komisjoni üles neid takistusi menetluste lihtsustamise abil kõrvaldama, tagades internetipõhise juurdepääse teabele ning toetades veelgi rohkem VKEde ja mikroettevõtete jaoks kohandatud stiimuleid;

17.  tuletab sellega seoses liikmesriikidele ja komisjonile meelde, et kiiresti on vaja taastada VKEde likviidsus, et tagada nende toimimine, ning hoiatab, et COVID-19 järgne VKEde, eelkõige mikroettevõtjate püsimajäämine, arvestades nende struktuurilisi nõrkusi võrreldes suuremate ettevõtetega, sõltub kiirest otsuste tegemisest, piisavast rahastamisest ja likviidsuse kiirest kättesaadavusest;

18.  julgustab komisjoni ja liikmesriike kasutama järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ELi vahendeid parimal viisil vastavalt kohalike kogukondade erivajadustele ning võttes võimaluse korral arvesse olemasolevaid valdkondlikke ja riiklikke eripärasid; tuletab meelde, et muu hulgas oodatakse neilt VKEdesse investeeringute suunamist;

19.  peab kahetsusväärseks, et taastekavas pöörati VKEdele vähe tähelepanu, ja nõuab meetmeid, mis tagaksid VKEde hõlpsa juurdepääsu;

20.  kutsub komisjoni üles kohandama ELi rahalisi vahendeid paremini, et mittedigitaalsed, kõrgtehnoloogilised ja innovaatilised VKEd oleksid huvitatud rohkem osalema, ning nõuab ka, et uute ELi vahendite kavandamisel võetaks arvesse, kas VKEd saavad rahastamist mõistlikult kasutada ja kas see vastab nende vajadustele, ning tagataks, et VKEd saaksid Euroopa ülemaailmse konkurentsivõime huvides kasu samavõrra kui kõik teised väärtusahelas osalevad partnerid; tuletab meelde, et idufirmade arengu soodustamiseks on väga oluline tagada pikaajalise kapitali pakkumine, mille eesmärk on saada kasu konkreetsetest pikaajalistest investeeringutest ja mille pakkujad suudavad säilitada oma investeeringud isegi ebasoodsate lühiajaliste tingimuste korral;

21.  rõhutab, et ELi organid peaksid pöörduma ennetavalt VKEde kohaliku, piirkondliku ja riikliku tasandi võrgustike ja organisatsioonide poole, et pakkuda olemasolevate ja kavandatavate ELi rahastamisvõimaluste kasutamise kohta õigeaegset teavet ja juhiseid; tuletab komisjonile meelde, et kasutada tuleks kõiki kättesaadavaid suhtlusvahendeid ning ka üliõpilastele ja noortele ettevõtjatele mõeldud võistlusi;

22.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid VKEdele, eelkõige neile, mille ärimudel keskendub immateriaalsele varale, mittediskrimineeriva juurdepääsu pangalaenudele; tuletab meelde, et juurdepääs rahastamisele on majanduskasvu, kestlike muutuste ja innovatsiooni peamine eeldus, ning nõuab innovaatiliste ärimudelite täiendavat toetamist; mõistab hukka eri liikmesriikides asuvate VKEde krediiditingimuste lahknevused ja kutsub liikmesriike üles tegema finants- ja pangandussektoriga koostööd seoses nende kohustusega tagada VKEde jaoks pangalaenudele täielik ja õiglane juurdepääs;

23.  rõhutab, et VKEde jaoks sobivate lahenduste pakkumiseks ei piisa üksnes kapitaliturgude kaudu rahastamisest, ning on veendunud, et finantsteenuste sektor peab olema stabiilne ning pakkuma VKEdele, mikroettevõtjatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele kulutõhusal viisil mitmesuguseid kohandatud rahastamisvõimalusi; rõhutab sellega seoses traditsioonilise panganduse mudelite, sealhulgas väikeste regionaalpankade ning ühistu- ja hoiupankade tähtsust; kutsub EIPd üles tegema tihedamat koostööd oma liikmesriikides asuvate finantsvahendajatega, et levitada VKEdele asjakohast teavet, mis parandaks nende juurdepääsu rahastamisele;

COVID-19 pandeemiast põhjustatud uued probleemid

24.  tuletab meelde, et VKEdele tuleb kiiresti tagada likviidsus ja ühtlasi tugevdada meetmeid VKEde rekapitaliseerimiseks; nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja komisjon tegeleksid hilinenud maksete probleemiga, mis tekitab VKEdele jätkuvalt märkimisväärseid likviidsusprobleeme, ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid, kes ei ole seda veel teinud, rakendaksid hilinenud maksmise direktiivi, eelkõige seoses haldusasutuste ja ettevõtjatevaheliste suhetega;

25.  nõuab tungivalt, et komisjon tugevdaks hilinenud maksmise direktiivi järelevalvet ja jõustamist ning hindaks vajadust see läbi vaadata, et tagada kiire maksete tegemine kogu siseturul nii ettevõtjatevaheliste tehingute puhul, eelkõige suurematelt ettevõtjatelt väiksematele, kui ka riigi ja ettevõtjate vaheliste tehingute puhul; kutsub Euroopa, riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi ametiasutusi üles andma head eeskuju, makstes VKEdele alati õigeaegselt, ning julgustab sellega seoses kasutama aktiivselt rikkumismenetlusi juhtudel, kui direktiivi nõuetekohaselt ei rakendata;

26.  tunnistab vajadust riigiabi eeskirju ajutiselt lõdvendada ja tunnistab, et need on viinud meetmete ebaühtlase rakendamiseni kogu liidus; kutsub komisjoni ja nõukogu üles võtma kiiresti meetmeid, et tagada liikmesriikidele võrdsed konkurentsitingimused;

27.  märgib, et riigiabi eeskirjade mis tahes tulevasel hindamisel ja läbivaatamisel tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta nende VKEde eripära ja ebasoodsaid geograafilisi tingimusi, kes asuvad kõige äärepoolsematel territooriumidel, sealhulgas saartel, äärepoolseimates piirkondades ja mägipiirkondades, samuti muudes piirkondades, sealhulgas mujal kui äärealadel, mida mõjutavad enneolematud loodusõnnetused;

28.  on sügavalt mures selle pärast, et COVID-19 kriis on kõige rängemini tabanud selliseid sektoreid nagu turism, majutus, kultuur, loomemajandus, transport, kaubandusmessid ja üritused, mis koosnevad peamiselt VKEdest; rõhutab pidevate kiirete meetmete tähtsust, et taastada ja säilitada reisijate ja operaatorite usaldus; rõhutab vajadust vabastada need sektorid halduskoormusest ja kulupõhisest reguleerimisest, määrata kindlaks edasised sammud sektorite taastamiseks ja tagada mõjutatud sektorite töötajate õiguste kaitse; tuletab meelde, kui oluline on parandada juurdepääsu digitehnoloogiale ja toetada kultuuri- ja loomesektori VKEde programme, kuna COVID-19 kriis on näidanud nende olulist rolli meie majanduses ja ühiskondlikus elus;

29.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid tunnistaksid peamiste poliitiliste prioriteetidena tööhõive kaitset ning VKEde ja idufirmade püsimajäämist, esitades konkreetsed meetmed majanduslikult elujõuliste, kuid maksejõuetuse ohus olevate VKEde ja idufirmade toetamiseks, pidades eelkõige silmas maksevõime toetamise rahastamisvahendi tühistamist, mida Euroopa Ülemkogu soovitas; võtab teadmiseks tööhõive toetamise erakorralise rahastu (TERA) algatuse, mille eesmärk on katta riiklike lühendatud tööaja kavade kulud; kutsub komisjoni üles aktiivselt toetama liikmesriike saneerimise ja maksejõuetuse direktiivi(17) ülevõtmisel, et tagada raskustes olevatele VKEdele tõeline teise võimaluse andmine;

30.  märgib, et COVID-19 kriis on sundinud VKEsid kasutama uuenduslikke tehnoloogiaid, uusi viise oma töö korraldamiseks ja digitaalseid ärimudeleid, nagu e-kaubandus, ühistarbimine ja kaugtöö; juhib tähelepanu asjaolule, et paljudel VKEdel on raskusi uute oludega kohanemisega, ning kutsub sellega seoses komisjoni üles tagama, et teadusuuringud ja innovatsioon oleksid suunatud VKEde osalemisele, saavutades samas tasakaalu intellektuaalomandi õiguste jõustamise ja innovatsiooni edendamise vahel; nõuab ka töötajate õiguste austamist kogu selle protsessi vältel;

31.  tuletab meelde, et innovatsioon VKEdes on tootlikkuse ja kestliku majanduskasvu peamine liikumapanev jõud, mis võib aidata lahendada ülemaailmseid ja ühiskondlikke probleeme ning pakkuda paremaid töötingimusi; tuletab meelde, et tehnoloogia areng ja digitaliseerimine suurendavad VKEde võimalusi innovatsiooniks ja õitsenguks, kiirendavad teadmiste levikut, uute ärimudelite esilekerkimist ja suurendavad nende suutlikkust kiiremini kasvada;

32.  rõhutab, et innovatsiooni investeerimisel tuleks seada esikohale ökosüsteemid, mis kaasavad VKEsid ja tugevdavad tipptasemel tehnoloogia ühist loomist, väljatöötamist ja siiret tööstusse ning uute tehnoloogiate kasutuselevõttu; rõhutab seetõttu, kui oluline on sihipärane avalik poliitika, et toetada mikroettevõtjate ja VKEde digiülemineku protsessidega seotud horisontaalseid vajadusi, nagu aruandluskohustuste lihtsustamine, ning kutsub liikmesriike üles töötama välja katsealgatusi, et kiirendada VKEdes e-kaubanduse lahenduste kasutuselevõttu, näiteks koolitus- ja nõustamistegevuse, tehnilise abi, parimate tavade või teadmiste kolmnurga (haridus, teadusuuringud ja innovatsioon) lõimimise kaudu, kaasates kõik asjaomased sidusrühmad ja kohalikud ametiasutused;

33.  tunneb heameelt VKEde kaasamise üle Euroopa kosmoseprogrammi, sealhulgas paljude järelteenuste ja rakenduste arendamisse; tunnistab VKEde keskset rolli Euroopa kaitsevaldkonna tarneahelates;

34.  väljendab heameelt komisjoni lubaduse üle korraldada digitaalsete kiirkursuste näol intensiivkoolitus, et mikroettevõtjate ja VKEde töötajad saaksid olla edukad sellistes valdkondades nagu tehisintellekt, küberturvalisus ja hajusraamatu tehnoloogiad; rõhutab, et programmi „Digitaalne Euroopa“ raames korraldatavatele VKEdele mõeldud digitaalsetele kiirkursustele peaksid eelnema subsideeritud programmid, mis võimaldaksid VKEde omanikel ja juhtidel teha kindlaks oma digitaalsed vajadused ja võimalused; juhib tähelepanu sellele, et kvalifitseeritud tööjõud on hädavajalik, et muuta VKEd edukaks ja võimaldada neil edukalt toime tulla mitte ainult keskkonna- ja digiüleminekuga, vaid ka traditsiooniliste probleemidega, millega need ettevõtted silmitsi seisavad;

35.  peab kahetsusväärseks seda, et seni on vaid 17 % VKEdest on edukalt lõiminud digitehnoloogia oma ettevõttega; nõuab, et tugevdataks meetmeid, mille eesmärk on tegeleda oskuste ja nõudluse mittevastavuse ja oskuste nappusega ning anda VKEdele digikirjaoskus ja digitaalsed oskused, samuti parandada riigihangete ja finantsharidusega seotud oskusi, lisaks krediidi- ja tarneahela juhtimise oskustele kiiresti muutuva tööturu jaoks, võttes arvesse ka COVID-19 kriisist tingitud kiirenemist;

36.  rõhutab vajadust edendada investeeringuid täiendavatesse kutseõppe- ja praktikaprogrammidesse VKEdes; nõuab sellega seoses mikroettevõtjatele kohandatud digioskuste lähenemisviisi väljatöötamist; rõhutab rolli, mida komisjoni oskuste tegevuskava võib sel eesmärgil täita, ning juhib tähelepanu asjaolule, et digi- ja innovatsioonivaldkonna lõhe ületamiseks on vaja suurendada teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkonna lõpetanute osakaalu ning tegeleda lõhega, millega naised mõlemas valdkonnas silmitsi seisavad; väljendab sellega seoses heameelt Euroopa oskuste tegevuskava üle;

37.  võtab teadmiseks komisjoni valge raamatu tehisintellekti kohta (COM(2020)0065) ja komisjoni seisukoha, et igal liikmesriigil peaks olema vähemalt üks tehisintellektile spetsialiseerunud digitaalse innovatsiooni keskus;

38.  ergutab komisjoni toetama VKEde jõupingutusi muu hulgas vananenud seadmete ajakohastamisel, teadmussiirde edendamisel ja tehnoloogiate, nt tööstuslik tehisintellekt, kõige tõhusamate kasutusviiside kindlakstegemisel ning tööjõu täiendamisel koheselt vajalike oskustega, et võimaldada varade kaugkontrolli, tootmise jälgimist ja töötajate koostööd, samuti keskkonnasäästlikke ärimudeleid, ringmajanduse lähenemisviise ning energia- ja ressursitõhusust valdkondades, kus digitaalne oskusteave on sageli ülioluline ja võimaldab VKEdel konkurentsis püsida; kutsub komisjoni üles kaaluma eespool nimetatud jõupingutuste toetamiseks ka VKEde vautšeriprogrammi loomist;

39.  nõuab tungivalt meetmeid VKEde teadmiste ja oskuste lünkade vähendamiseks seoses keskkonnasäästlike tehnoloogiate, tavade ja ärimudelitega, eelkõige sektorites, kus ELi säästva energia ja keskkonnaeesmärgid nõuavad põhjalikke muutusi;

40.  tuletab meelde, kui tähtsad on sellised vahendid nagu Euroopa ettevõtlusvõrgustik ja Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused, mis võivad edendada VKEde rahvusvahelistumist, digiteerimist ja innovatsioonipüüdlusi kohalikul tasandil, sealhulgas keskkonna valdkonnas, ning aidata neil täita oma eesmärki; kutsub komisjoni üles viima läbi nende vahendite põhjaliku vahe- ja järelhindamise, konsulteerides kogu hindamisprotsessi vältel VKEde esindajatega, et tagada nende võrgustike tegelik VKEdeni jõudmine;

41.  toonitab, et isikustamata andmed ja tehnosiire akadeemilistelt ringkondadelt VKEdele omavad üliolulist rolli, ning rõhutab, kui oluline on luua Euroopa andmeruumid mittediskrimineerivaks, usaldusväärseks ja turvaliseks isikustamata andmete jagamiseks, et avatud andmemudelit kasutades suurendada andmevooge ettevõtete vahel ja valitsustega;

42.  nõuab, et võetaks vastu paralleelne ja tugevam poliitika, et parandada äärepoolseimate piirkondade VKEde huvides internetitaristut ja ühenduvuse tingimusi, mis on digiteerimise parandamise ja tulemusliku ümberkujundamise põhitingimus; kutsub komisjoni üles kaaluma ühenduvuse siduvaid eesmärke;

Taastamisstrateegia

43.  rõhutab, et programm „Euroopa horisont“ on prioriteet, mis vajab kindlat üldist rahastamist; nõuab, et oluline osa sellest tehtaks kättesaadavaks VKEdele, sealhulgas Euroopa Innovatsiooninõukogu VKEde komponentidele, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et teadusuuringute ja innovatsiooni vahendid, nagu rahastamisvahend „Accelerator“, pakuksid võimaluse korral innovaatilisi tehnoloogiaid arendavatele VKEdele ja idufirmadele kiirvõimalusi;

44.  nõuab, et ELi üldine teadus- ja innovatsioonipoliitika ja selle vahendid hoitaks võimalikult sektorineutraalsetena ning et rohkem toetataks mitte ainult neid VKEsid ja mikroettevõtteid, kes juba tegelevad innovatsioonialaste jõupingutustega, vaid vastavalt nende vajadustele ka neid ettevõtteid, kes on maha jäänud, eriti traditsioonilise tootmise valdkonnas; nõuab, et Euroopa tasandil eraldataks teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas rohkem rahalisi vahendeid mittedigitaalsetele VKEdele ja VKEdele, kes soovivad parandada oma keskkonnatoimet ja ressursitõhusust;

45.  rõhutab, et ühistegevus ja koostöö on VKEde tulemuslikkuse parandamiseks otsustava tähtsusega; märgib sellega seoses, et paremini tuleb edendada ja ergutada klastreid ja partnerlusi kõigi teadmiste kolmnurgas (haridus, teadusuuringud ja innovatsioon) osalejatega, vähendades halduskoormust, lihtsustades menetlusi ja luues VKEde klastrites osalemiseks ühisteenuste rajatisi; kutsub lisaks komisjoni üles tagama, et programmi „Euroopa horisont“ partnerlused ja missioonid oleksid kogu nende rakendamise ajal läbipaistvad ja kaasavad, eelkõige seoses VKEde osalemisega ning nende strateegiliste teadusuuringute kava ja iga-aastaste tööprogrammide koostamisega; rõhutab lisaks vajadust tagada õiglane kord järelduste ja lõpptulemuste jagamiseks kooskõlas põhimõttega olla nii avatud kui võimalik ja nii suletud kui vajalik;

46.  rõhutab Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi ning selle teadmis- ja innovaatikakogukondade potentsiaali, kuna need kujutavad endast tõhusat viisi VKEde, uurimiskeskuste ja ülikoolide vahelise koostöö tõhustamiseks, et edendada kohalikku ettevõtlust ja tegeleda meie ajastu kõige pakilisemate ühiskondlike probleemidega;

47.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles investeerima muu hulgas andmemajandusse, tehisintellekti, arukasse tootmisse, asjade internetti ja kvantarvutusse ning tagama neis valdkondades tugeva VKEde komponendi; taunib asjaolu, et enamikul VKEdel puudub juurdepääs nende loodud andmetele; väljendab sellega seoses heameelt Euroopa andmestrateegia üle, mille eesmärk on luua tõeline andmeturg, kus VKEdel on lihtne juurdepääs andmetele ja nende kasutamisele igat liiki turuolukordades, st ettevõtjalt tarbijale, ettevõtjalt ettevõtjale ja ettevõtjalt valitsusele;

48.  kutsub liikmesriike üles tagama, et VKEd saavad innovatsioonivõimalustele vajalikku toetust, ja maksimeerima oma riiklikes innovatsioonistrateegiates koostoimet ELi programmidega; rõhutab sellega seoses uuenduslike VKEde rolli, kes on spetsialiseerunud teedrajavatele tehnoloogiatele;

49.  rõhutab vajadust suurendada VKEde omanike ja juhtide, VKEde ühenduste ja tugiorganisatsioonide teadlikkust parema keskkonnatoimega tehnoloogiate rahastamisvõimalustest, ökodisaini, tõhusa ressursikasutuse ja -haldusega seotud teenuste (nt nõustamine, juhendamine ja koolitus) ning keskkonnahoidliku ettevõtluse ja keskkonnahoidlike tehnoloogiate, toodete ja teenuste kohta;

50.  rõhutab, et investeeringud uutesse ja keskkonnasõbralikesse tehnoloogiatesse võivad muuta Euroopa rohelise kokkuleppe uueks majanduskasvu strateegiaks, millest VKEd saavad kasu ja mille kaudu nad saavad suurendada oma innovatsioonipotentsiaali;

51.  tunnistab, et kuigi paljud VKEd on valmis investeerima energiatõhusatesse, ringmajanduspõhistesse ja keskkonnasõbralikesse protsessidesse, toodetesse ja teenustesse, esineb märkimisväärseid takistusi, eelkõige rahalisi takistusi; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles koos regulatiivse koormuse vähendamisega sellised takistused kõrvaldama, kehtestades toetava õigusraamistiku ning tehnilised ja rahalised toetuskavad, muu hulgas erainvesteeringute kaudu, et võimaldada VKEdel keskkonnahoidlikke tavasid, tooteid, protsesse ja teenuseid edukalt ja kiiresti kasutusele võtta; on arvamusel, et suurem sihipärane tehniline ja rahaline abi on oluline VKEdes, sealhulgas mikroettevõtetes keskkonnahoidlike võimaluste edendamiseks; rõhutab, et selline abi peaks võimaldama VKEdel ja mikroettevõtjatel täielikult ära kasutada rohelisest kokkuleppest tulenevaid võimalusi, võttes arvesse nende struktuuri, ärimudelit ja üldisemalt nende vajadusi, sest puudub kõigile sobiv ühtne lähenemisviis; rõhutab sellega seoses vajadust kaasata aktiivselt VKEde organisatsioonide esindajaid;

52.  väljendab heameelt algatuste üle, mis pakuvad VKEdele kõige rohkem tööhõive- ja konkurentsivõimalusi, nagu ringmajanduse tegevuskava rakendamine, kohalike töökohtade loomine ning VKEdele suuremate äri- ja innovatsioonivõimaluste pakkumine; võtab teadmiseks võimalused, mida pakuvad nn renoveerimislaine algatused, sealhulgas linnade taaselustamise projektid; juhib tähelepanu asjaolule, et õigus parandamisele, mis on küll tarbijatele kasulik, võib tõugata VKEsid sisenema ka remondituru segmenti ning et hoonete energiatõhususe suurendamisele suunatud poliitika ei aita mitte ainult ehitussektori VKEsid, vaid ka kõiki VKEsid energiatõhususe edendamisel, ning aitab seeläbi vähendada nende tegevuskulusid; nõuab energiateenuse ettevõtjate jaoks konkurentsivõimelisema turu väljaarendamist;

53.  rõhutab, et riigihanked on kestlike tootmis- ja tarbimisharjumuste edendamiseks strateegiline vahend; on veendunud, et see vahend koos õige toetuse ja abiga võib pakkuda suurepäraseid võimalusi ka kohalikele innovaatilistele VKEdele; märgib keskkonnahoidlike ja ringmajandusel põhinevate riigihangete sarnast rolli ning tuletab sellega seoses meelde, et nende rakendamisega riiklikul tasandil peaks kaasnema koolitus ja toetus avaliku sektori asutustele ja VKEdele;

54.  märgib, et intellektuaalomandi õiguste tasakaalustatud raamistikku on pikka aega peetud oluliseks sammuks siseturu toimimise parandamisel; kutsub seetõttu komisjoni üles seadma väljakuulutatud intellektuaalomandi tegevuskava prioriteediks, et tagada autoriõigusega kaitstud toodete ja patenteeritud leiutiste kaitse ELi tasandil ning tugevdada Euroopa ettevõtete, eelkõige VKEde innovatsioonivõimet tugeva ja tasakaalustatud intellektuaalomandi korra alusel, mis toob kasu innovatiivsete VKEde ülemaailmsele konkurentsivõimele ning vähendab haldusmenetluste kulusid ja keerukust, käsitledes samal ajal ka patendivaidlustega seotud probleeme ning pakkudes avatud lähtekoodi ja avatud andmetega mudeleid tulevaseks innovatsiooniks;

55.  tuletab meelde kutsehariduse ja elukestva õppe rolli, mis on olulised oskustööjõu nõudluse ja pakkumise vahelise ebakõla vähendamiseks; ergutab integreerima ettevõtlusoskusi hariduse varastesse etappidesse ning edendama töötute ümberõpet ja oskuste täiendamist, et võimaldada neid tööturule kaasata ja tagada, et VKEd saavad arvestada nõuetekohaselt koolitatud töötajatega;

56.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kiirendama ja laiendama algatusi, mille eesmärk on teha kindlaks vajalikud oskused ja kõrvaldada lüngad tööturul VKEdele suunatud hariduse, kutsealase koolituse strateegiate ja oskuste arendamise programmide kaudu, ning peab kahetsusväärseks, et endiselt püsib ettevõtluses sooline lõhe ning lõhe naiste juhitavate mikroettevõtete ja VKEde juurdepääsus rahastamisele; kutsub liikmesriike üles hindama tõkkeid, mis endiselt takistavad naistel saamast ettevõtte asutajateks ja juhtideks; rõhutab, et sugupoolte lõikes esitatava statistika kasutamine aitab seda põhjalikumalt hinnata ja parandab otsustusprotsessi üldist kvaliteeti; nõuab naiste haridus- ja kvalifikatsiooni tõstmise algatusi, et aidata neil parandada oma ettevõtlusoskusi ja enesekindlust; on lisaks veendunud, et avalikus sektoris tuleks edendada e-valitsuse vahendeid ja digitaaloskusi, et muuta avalik haldus ettevõtja- ja kodanikusõbralikumaks, ning kutsub liikmesriike üles tagama riiklike ja piirkondlike parimate tavade vahetamise selles valdkonnas, muu hulgas seoses avaliku halduse ja erasektori vahelise koostööga, et suurendada majanduse konkurentsivõimet;

57.  tuletab meelde, et VKEde strateegia peab hõlmama eri suurusega ja eri tüüpi VKEsid, olenemata sellest, kas nad tegutsevad traditsioonilises, sotsiaalses või kõrgtehnoloogilises sektoris; on seisukohal, et VKEde võrgustiku eriti haavatavad osad on traditsioonilise käsitöö ja turismi valdkonnas, kultuuri- ja loomesektoris ning sotsiaalmajanduses tegutsevad VKEd; tunnistab nende ajaloolist, kultuurilist, majanduslikku ja sotsiaalset väärtust ning kutsub liikmesriike üles tagama asjaomaste sektorite konkurentsivõime, muu hulgas edendades põlvkondade vahetumist ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist, edendades juurdepääsu innovatsioonivõimalusi käsitlevale teabele ning toetades nende sektorite kaitset ja tõhustamist;

58.  kutsub komisjoni üles pöörama ELi VKEde toetusprogrammide, eelkõige ühtse turu programmi raames erilist tähelepanu ka sotsiaalsetele ettevõtetele, kuna need on kohalikud ettevõtted, kes pakuvad laia valikut tooteid ja teenuseid kogu ELi ühtsel turul ning loovad kvaliteetseid töökohti ja edendavad sotsiaalset innovatsiooni;

59.  kutsub komisjoni üles esitama halduskoormuse vähendamise tegevuskava, sealhulgas meetmete ajakava ja vahehindamised, ja pühenduma selle täitmisele ning VKEde strateegia rakendamisele, mis esitatakse iga-aastasel täiskogu arutelul VKEde liidu olukorra üle; märgib, et pärast WHO pandeemiahoiatust ja COVID-19 leviku piiramiseks mõeldud meetmete rakendamist olid paljud Euroopa ettevõtted sunnitud peatama või aeglustama tootmist kaubanduspiirangute, tarneahela häirete ning kolmandatest riikidest pärit tooraine ja komponentide nappuse tõttu, mis näitab veel kord, et Euroopa tööstus peab saavutama strateegilise sõltumatuse ja vähendama oma sõltuvust ELi mittekuuluvatest riikidest ning tagama, et strateegiliste väärtusahelate peamised osad, sealhulgas töötlevas tööstuses, asuvad paremini ELi piirides; kutsub lisaks komisjoni üles tagama, et meditsiinitarbeid tarnivad ettevõtted ei seisaks uuesti silmitsi samade raskustega, mis tekkisid siseturul, ning õppima COVID-19 kriisi varastes etappides tekkinud probleemidest;

60.  nõuab, et tugevdataks konkurentsieeskirju, et parandada VKEde konkurentsivõimet ja kaitsta neid ebaausate tavade eest, mis võivad põhjustada sotsiaalset dumpingut ja tööturu dereguleerimist; palub komisjonil tagada liidu konkurentsiõiguse tulemuslik jõustamine, ilma et see piiraks töötajate õigusi; tuletab sellega seoses meelde, kui oluline on edendada sotsiaalset dialoogi VKEde poliitika kujundamisel ja rakendamisel ning tagada VKEdele võrdsed võimalused, et nad saaksid kasu siseturust õiglastel alustel ja saaksid kasutada kasvuvõimalusi;

61.  kutsub komisjoni üles tagama, et VKEd areneksid ökosüsteemides, tagades kaasava lähenemisviisi ja tuues kokku kõik väärtusahelas osalejad, et edendada Euroopa juhtpositsiooni strateegilistes sektorites ja konkurentsivõimet ülemaailmsel tasandil;

62.  on seisukohal, et ELi VKEde strateegias tuleks alati arvestada täielikult nende riiklike eripäradega, tagades seeläbi liikmesriikide ulatusliku riikliku autonoomia nõuetekohase arvessevõtmise liidu üldises raamistikus;

63.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et ainult 600 000 VKEd ekspordib praegu väljapoole ELi; tuletab meelde, et need VKEd, kes soovivad pääseda maailmaturule, parandavad oma konkurentsivõimet ainult siis, kui neid toetatakse nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil struktureeritud, prognoositava ja toetava õigusraamistiku, struktureeritud võrgustike, usaldusväärsete teabeallikate ning investeerimisvõimalustele ja kvalifitseeritud tööjõule juurdepääsuga; rõhutab, kui oluline on suurendada VKEde teadlikkust nii siseturust kui ka rahvusvahelistest turgudest ning nende eeskirjadest ja vahenditest, muu hulgas lihtsustades võrdlusraamistikku ja parandades teavitamist kohandatud võimaluste kohta; tuletab sellega seoses meelde VKEde katusorganisatsioonide, võrgustike ja kaubanduskodade rolli liikmesriikides ja rahvusvahelisel tasandil ning ELi delegatsioonide rolli;

64.  kutsub seetõttu komisjoni üles võtma kasutusele sellised vahendid nagu ühtne digivärav, et selgitada hõlpsalt välja VKEde rahvusvahelistest kaubanduslepingutest tulenevad võimalused; tunneb sellega seoses heameelt tolliprotseduure ja -formaalsusi puudutava komisjoni uue portaali „Access2Markets“ käivitamise üle ja nõuab tungivalt, et komisjon tagaks sellele vahendile mitmekeelse juurdepääsu;

65.  tuletab meelde vajadust kaasata VKEsid aktiivselt rahvusvahelistesse kaubanduslepingutesse ja nõuda vastastikkust, et tagada nende juurdepääs kolmandates riikides korraldatavatele riigihangetele; nõuab seetõttu, et kaubanduslepingutesse lisataks eraldi VKEde peatükk, milles osutatakse mikroettevõtteid ja VKEsid soosivatele sätetele teistes peatükkides ning pakutakse mikroettevõtete ja VKEde omanikele kiireid vahendeid lepingu asjakohaste ja kasulike aspektide väljaselgitamiseks;

66.  nõuab tungivalt, et komisjon püüdleks võrdsete tingimuste ja sellise regulatiivse keskkonna poole, kus VKEd saaksid üleilmselt jõudsalt areneda ja konkureerida, ning kaaluks kaubanduse kaitsemeetmete kasutuselevõttu, et vähendada kõlvatut konkurentsi, mis tuleneb kolmandate riikide ebaseaduslikest või ebaausatest kaubandustavadest, sealhulgas kaubanduse kaitsemeetmetest, millega ebaõiglaselt takistatakse ELi ettevõtjaid kasutamast vaba juurdepääsu nende riikide turgudele;

67.  on seisukohal, et riiklikud ja Euroopa haldusasutused peaksid olema eeskujuks ning hõlbustama ja suurendama VKEde ja mikroettevõtjate osalemist riigihangetes, lihtsustades juurdepääsu pakkumiskutseid ja menetlusi käsitlevale teabele, vältides samal ajal ebaproportsionaalseid nõudeid ja diskrimineerivaid tavasid (nagu hankekriteeriumid, millega kehtestatakse ostetavate teenuste või kaupade põhielementidest kaugemaleulatuvaid nõudeid või kvalifikatsioone), aidates seeläbi kaasa tarneahelate lühendamisele ja mitmekesistamisele;

68.  nõuab, et avaliku sektori asutustele ja VKEdele antaks rohkem suuniseid riigihanke-eeskirjade olemasolevate paindlikkusvõimaluste kohta ja vastavate kohanduste tegemise kohta;

69.  märgib, et suuremate lepingute jagamine väiksemateks osadeks võib aidata tarneahelaid lühendada ja mitmekesistada, pakkudes paremaid stiimuleid kohalikele VKEdele, sealhulgas hõlbustades VKEde osalemist innovatsioonihangetes ja kommertskasutusele eelnevates hangetes, mis on üldiselt kättesaadavad ainult suurematele kontsernidele;

70.  nõuab nn nullkilomeetri hangete väärtustamist, kehtestades kohalikele ettevõtetele boonuskriteeriumid, juhindudes seejuures ELi põllumajandusalastest õigusaktidest ja lühematest tarneahelatest; nõuab, et avaliku poliitika kujundajad saaksid teatud määral eelistada lepinguid kohalike VKEdega;

71.  rõhutab, kui oluline on teha koostööd riiklike haldajatega, et luua Euroopa riigihanketurg, mis põhineb keskmise suurusega pakkumustel, mis võimaldavad VKEdel hankemenetlustes osaleda, muu hulgas suuremate lepingute väiksemateks osadeks jagamise kaudu, ning kus turuosaliste vahel saab toimuda tõeline ja aus konkurents, ning toonitab vajadust muuta Euroopa ühtne hankedokument VKEdele kättesaadavamaks;

o
o   o

72.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 124, 20.5.2003, lk 36. (2) ELT L 48, 23.2.2011, lk 1. (3) ELT L 347, 20.12.2013, lk 33. (4) ELT C 68E, 7.3.2014, lk 40. (5) ELT C 316, 22.9.2017, lk 57. (6) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0054. (7) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0124. (8) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0206. (9) ELT C 377 E, 7.12.2012, lk 102. (10) WHO peadirektori avasõnad COVID-19 käsitlevas pressi infotunnis, 11. märts 2020. (11) https://ec.europa.eu/growth/smes_et (12) OECD Economic Outlook, Volume 2020, Issue I (13) https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/digital-economy-and-society-index-desi-2020 (14) Innovation Finance Advisory poolt Euroopa Komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga jaoks koostatud aruanne„ Funding female entrepreneurs – How to empower growth“ (Naisettevõtjate rahastamine – kuidas kasvu suurendada), juuni 2020. (15) Komisjoni 19. veebruari 2020. aasta teatis „Euroopa andmestrateegia“ (COM(2020)0066), (16) Euroopa Poliitikauuringute Keskuse aruanne Saksamaa majandus- ja energeetikaministeeriumile „Feasibility Study: Introducing ‘one-in-one-out’ in the European Commission“ (Teostatavusuuring: põhimõtte „üks sisse, üks välja“ juurutamine Euroopa Komisjonis), 5. detsember 2019. (17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1023, mis käsitleb ennetava saneerimise raamistikke, võlgadest vabastamist ja äritegevuse keeldu ning saneerimis-, maksejõuetus- ja võlgadest vabastamise menetluste tõhususe suurendamise meetmeid, ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132. ELT L 172, 26.6.2019, lk 18.