Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Vietnami kohta, eriti 15. novembri 2018. aasta resolutsiooni Vietnami ja eelkõige poliitvangide olukorra kohta(1), 14. detsembri 2017. aasta resolutsiooni väljendusvabaduse kohta Vietnamis, eelkõige Nguyen Van Hoa juhtumi kohta(2) ja 9. juuni 2016. aasta resolutsiooni Vietnami kohta(3),

–  võttes arvesse oma 12. veebruari 2020. aasta resolutsiooni, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu sõlmimise kohta(4), ja nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahelise investeeringute kaitse lepingu liidu nimel sõlmimise kohta(5),

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahel sõlmitud laiahaardelist partnerluse ja koostöö raamlepingut, millele kirjutati alla 27. juunil 2012 ja mis jõustus 2016. aasta oktoobris (partnerlus- ja koostööleping),

–  võttes arvesse ELi ja Vietnami vahelist vabakaubanduslepingut,

–  võttes arvesse ELi ja Vietnami vahelist kümnendat inimõigustealast dialoogi, mis toimus 19. veebruaril 2020,

–  võttees arvesse Euroopa välisteenistuse pressiesindaja 6. jaanuari 2021 avaldust kolmele ajakirjanikule (Pham Chi Dung, Nguyen Tuong Thuy ja Le Huu Minh Tuan) süüdimõistmise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Vietnami delegatsiooni teadet Ho Chi Minhi linna apellatsioonikohtu 2021. aasta jaanuaris tehtud otsuse kohta jätta jõusse Hiến Phápi rühma liikmetele määratud karm karistus,

–  võttes arvesse ÜRO eriraportööride 14. jaanuari 2021. aasta ühisavaldust „Vietnam: vahistamistega edastatakse tähtsa parteikoosoleku eel heidutav sõnum“,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku pressiesindaja 8. jaanuari 2021. aasta pressiteadet Vietnami kohta ja ÜRO inimõiguste ülemvoliniku 3. juuni 2020. aasta avaldust „Aasia: Bachelet tunneb suurt muret väljendusvabaduse mahasurumise pärast COVID‑19 pandeemia ajal“,

–  võttes arvesse ÜRO erimenetluste esindajate 17. septembri 2020. aasta ühist süüdistuskirja kolme ajakirjaniku teemal ja 22. jaanuari 2020. aasta süüdistuskirja kahe üksikisiku, sh ajakirjanik Pham Chi Dungi teemal ja Vietnami valitsuse 28. detsembri 2020. aasta ja 18. märtsi 2020. aasta vastuseid,

–  võttes arvesse 11. ja 12. märtsi 2019. aasta kolmandat perioodilist aruannet Vietnami kohta (CCPR/C/VNM/3) ja ÜRO inimõiguste komitee sellekohaseid 29. augusti 2019. aasta lõppjäreldusi,

–  võttes arvesse ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid (2011),

–  võttes arvesse ELi suuniseid inimõiguste kaitsjate kohta,

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, millega Vietnam ühines 1982. aastal,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 144 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 4,

A.  arvestades, et Ho Chi Minhi linna rahvakohus mõistis 5. jaanuaril 2021 Vietnami sõltumatute ajakirjanike liitu (IJAVN) kuuluvatele inimõiguste kaitsjatele ja ajakirjanikele Pham Chi Dungile, Nguyen Tuong Thuyle ja Le Huu Minh Tuanile karmid vanglakaristused (vastavalt 15, 11 ja 11 aastat) muu hulgas „teabe, materjalide ja esemete valmistamise, ladustamise ja levitamise eest riigi vastustamise eesmärgil“; arvestades, et nad on kajastanud oma kirjutistes selliseid teemasid nagu puudulik haldustegevus ja korruptsioon valitsuses, inimõiguste kaitsjate kohtlemine Vietnami võimude poolt ja demokraatiat toetav liikumine Vietnamis;

B.  arvestades, et Vietnami võimud jätkavad inimõiguste kaitsjate, ajakirjanike, blogipidajate, inimõiguste advokaatide, kodanikuühiskonna aktivistide ja ametiühingutegelaste vangistamist, kinnipidamist, ahistamist ja ähvardamist; arvestades, et inimõiguste kaitsjaid ähvardab inimõigustealase töö ning oma põhiõiguste ja väljendusvabaduse nii veebis kui ka veebiväliselt kasutamise eest pikk vanglakaristus; arvestades, et kõigist Kagu-Aasia riikidest on Vietnamis praegu kõige rohkem poliitvange, sh 170 meelsusvangi, kellest 69 vangistati pelgalt sotsiaalmeediategevuse eest; arvestades, et suuremat osa poliitvange peetakse kinni häguselt sõnastatud riiklikku julgeolekut käsitlevate klauslite alusel, mis ei ole kooskõlas ei Vietnami põhiseaduse ega ka rahvusvaheliste inimõigustealaste lepingutega, nagu kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt, mille osalisriik Vietnam on;

C.  arvestades, et poliitaktivistid ja inimõiguslased elavad kinnipidamiskohtades karmides tingimustes, mh ei võimaldata neile arstiabi, õigusnõustamist ega kontakte perekonnaga ning sageli kohaldatakse nende suhtes vägivalda, piinamist ja muud väärkohtlemist; arvestades, et nende kohtuasjade sageli kiire arutamine ei vasta erapooletuse, õigluse ja kohtute sõltumatuse aluspõhimõtetele; arvestades, et ülestunnistused saadakse korrapäraselt survestamise abil ja kantakse televisioonis üle;

D.  arvestades, et keskkonna, demokraatia, meediavabaduse, poliitilise pluralismi, õigusriigi ja kodanikuühiskonna arengu kaitsmise eest võitlevat sõltumatut ajakirjanikku Pham Chi Dungi hoitakse meelevaldselt kinni alates 2019. aasta novembrist ning teda süüdistatakse „välismeediaga koostöö tegemises moonutatud teabe edastamise eesmärgil“; arvestades, et talle esitati see süüdistus pärast seda, kui ta saatis Euroopa Parlamendi liikmetele videopöördumise, milles ta kutsus neid tungivalt üles lükkama edasi ELi ja Vietnami vabakaubanduslepingu ratifitseerimine, kuni Vietnam on teinud edusamme inimõiguste valdkonnas; arvestades, et Pham Chi Dungi hoiti sama süüdistuse alusel 2012. aastal kuus kuud kinni;

E.  arvestades, et vahetult pärast Pham Chi Dungi vahistamist sulgesid võimud IJAVNi veebisaidi; arvestades, et Ngyuen Tuong Thuy vahistati oma Hanois asuvas korteris 23. mail 2020 ja Le Huu Minh Tuan vahistati 12. juunil 2020; arvestades, et enne meelevaldset vahistamist ja süüdimõistmist ahistasid ja ähvardasid Vietnami võimud kõiki kolme inimõiguste kaitsjat;

F.  arvestades, et kodanikuühiskonna edastatud andmetel on ligikaudu 80 % Vietnami meelsusvangidest vangis sotsiaalmeediategevuse eest; arvestades, et vähemalt kaks ülemaailmset sotsiaalmeediaplatvormi alluvad varasemast oluliselt rohkem sõnavabadusvabaduse piirangutele ja tsensuuriseadustele Vietnamis, tsenseerides muu hulgas rahumeelset kriitikat riigi suhtes, laiendades asukohapõhist piiramist ja eemaldades „partei ja riigi vastu suunatud propaganda“, rikkudes sellega universaalseid standardeid, nt ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid ning oma käitumisjuhendit;

G.  arvestades, et Vietnam on organisatsiooni Piirideta Reporterid 2020. aasta ajakirjandusvabaduse indeksis 180 riigi seas 175. kohal; arvestades, et peaaegu kõik Vietnami meediaväljaanded on riigi omanduses ja riigi kontrolli all ning kohaldatakse tsensuuri, muu hulgas välismaise ringhäälingu ja trükiste suhtes; arvestades, et Vietnami valitsus keelab jätkuvalt sõltumatutel või eraõiguslikel meediaväljaannetel tegutseda ning teostab ranget kontrolli raadio- ja telejaamade ning trükiste üle; arvestades, et rahvuskogu võttis 2016. aasta aprillis vastu meediaseaduse, mis piirab järsult ajakirjandusvabadust Vietnamis;

H.  arvestades, et 12. juunil 2018 võttis Vietnami rahvuskogu vastu küberturvalisuse seaduse, mille eesmärk on karmistada veebikontrolle ja mille kohaselt peavad teenuseosutajad kustutama postitused, mida peetakse „ohuks“ riigi julgeolekule; arvestades, et selle seadusega kehtestatakse sõnavabadusele internetis karmid piirangud ja püütakse oluliselt piirata õigust eraelu puutumatusele;

I.  arvestades, et õigus väljendusvabadusele on tagatud Vietnami põhiseadusega, inimõiguste ülddeklaratsiooniga ja muude rahvusvaheliste konventsioonidega, millega Vietnam on ühinenud, sealhulgas kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt; arvestades, et ÜRO inimõiguste olukorra üldise korrapärase läbivaatamise raames võttis Vietnam vastu soovitused tagada arvamus- ja väljendusvabadus ning tühistada selle piirangud;

J.  arvestades, et 1. jaanuaril 2018 jõustus Vietnami ajaloo esimene veendumusi ja usku käsitlev seadus, mis kohustab kõiki riigi usurühmi end ametiasutustes registreerima ja neid oma tegevusest teavitama; arvestades, et ametiasutused võivad neid registreerimistaotlusi tagasi lükata või takistada ja keelustada usulise tegevuse, mis nende hinnangul on vastuolus „riiklike huvide“, „avaliku korra“ või „rahvusliku ühtsusega“;

K.  arvestades, et Vietnami kriminaalkoodeks sisaldab repressiivseid sätteid, mida kuritarvitatakse eelkõige Vietnami valitsuse suhtes kriitilisi seisukohti väljendavate inimõiguste kaitsjate, teisitimõtlejate, advokaatide, ametiühingute, usurühmade ja valitsusväliste organisatsioonide vaigistamiseks, vahistamiseks, kinnipidamiseks, karistamiseks või nende tegevuse piiramiseks;

L.  arvestades, et riigis kohaldatakse endiselt surmanuhtlust, kuid hukkamiste arv ei ole teada, kuna Vietnami ametivõimud salastavad surmanuhtlust puudutava statistika kui riigisaladuse;

M.  arvestades, et ELi‑Vietnami suhted põhinevad ELi-Vietnami partnerlus- ja koostöölepingul, milles on tähtis roll inimõigustel ning milles nähakse inimõiguste raske ja süstemaatilise rikkumise korral ette kahepoolsete koostöövahendite, sealhulgas kahepoolsete kaubandussoodustuste peatamine;

N.  arvestades, et ELi-Vietnami partnerlus- ja koostöölepingus, eriti selle artiklites 1, 2 ja 35, on Vietnam võtnud kohustuse teha Euroopa Liiduga inimõiguste edendamisel ja kaitsmisel koostööd; arvestades, et see koostöö hõlmab selliste rahvusvaheliste inimõigusi käsitlevate õigusaktide rakendamist nagu kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt, mille osalisriik Vietnam on; arvestades, et on olemas selge seos ELi‑Vietnami partnerlus- ja koostöölepingu ning ELi ja Vietnami vabakaubanduslepingu vahel, milles mõlemad pooled on võtnud kohustuse täita oma inimõigustealaseid kohustusi; arvestades, et ELi-Vietnami partnerlus- ja koostöölepingus sisalduvad inimõiguste põhipunktid võimaldavad võtta inimõiguste raske ja süstemaatilise rikkumise korral asjakohaseid meetmeid;

O.  arvestades, et ELi‑Vietnami partnerlus- ja koostöölepingu alusel loodud ühiskomitee, mis pidas 15. detsembril 2020 veebi teel oma teise kohtumise, vaatas läbi inimõigustealast koostööd käsitlevad ettepanekud, sealhulgas kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti rakendamise, ning võttis vastu inimõiguste olukorra üldise korrapärase läbivaatamise käigus esitatud soovitused;

1.  kutsub Vietnami ametivõime üles viivitamata ja tingimusteta vabastama Pham Chi Dungi, Nguyen Tuong Thuy ja Le Huu Minh Tuani ning kõik teised ajakirjanikud, inimõiguste ja keskkonnakaitsjad, ametiühingutegelased ja meelsusvangid, kes on vahistatud ja keda on karistatud ainult väljendusvabaduse õiguse kasutamise eest, ning loobuma kõigist nende vastu esitatud süüdistustest;

2.  on kohkunud Vietnamis ägenevast teisitimõtlemise mahasurumisest ja sagenevatest inimõiguste rikkumistest ning mõistab need hukka, sealhulgas poliitiliste aktivistide, ajakirjanike, blogipidajate, teisitimõtlejate ja inimõiguste kaitsjate süüdimõistmise, poliitilise hirmutamise, jälgimise, ahistamise, ebaõiglase kohtupidamise, sundpaguluse ja ründamise väljendusvabaduse kasutamise eest, sest sellega rikub Vietnam selgelt oma inimõiguste valdkonnas võetud rahvusvahelisi kohustusi;

3.  kutsub Vietnami ametivõime üles viivitamata lõpetama muus vormis ahistamise, sealhulgas ajakirjanike, inimõiguste ja keskkonnakaitsjate, aktivistide ja kõigi nende isikute kohtuliku tagakiusamise ja hirmutamise, kes kasutavad internetis ja mujal oma õigust väljendusvabadusele ja teisi inimõigusi;

4.  väljendab sügavat muret selle pärast, et Vietnami vanglad on ülerahvastatud ja seal valitsevad ebasanitaarsed tingimused, mis suurendavad COVID‑19 ja muudesse haigustesse nakatumise ohtu; kordab ÜRO inimõiguste ülemvoliniku üleskutset vabastada kõik isikud, keda peetakse kinni ilma piisava õigusliku aluseta, sealhulgas poliitvangid ja eriarvamuste väljendamise eest kinnipeetavad; rõhutab, et kuni nende vabastamiseni peavad Vietnami ametivõimud tagama igas olukorras kõigi vangide, teiste hulgas Pham Chi Dungi, Nguyen Tuong Thuy ja Le Huu Minh Tuani füüsilise turvalisuse ja psühholoogilise heaolu ning selle, et kõigi teiste poliitvangide ja kinnipeetavate kohtlemine on kooskõlas rahvusvaheliste standarditega; rõhutab, et õigus kohtuda advokaatide, meditsiinitöötajate ja pereliikmetega on oluline tagatis piinamise ja väärkohtlemise vastu;

5.  kutsub Vietnami ametivõime üles lõpetama nii riigisiseste kui rahvusvaheliste uudisteallikate, sealhulgas IJAVNi toodetud sõltumatute uudiste ja meediaväljaannete tsensuuri, tühistama piirangud teabeallikatele internetis ja internetikasutusele ning tagama turvalise ja soodsa keskkonna ajakirjanikele, rahvaajakirjanikele, blogipidajatele ja teistele, kes avaldavad internetis arvamust;

6.  väljendab muret selle pärast, et teadete kohaselt on ülemaailmsed sotsiaalmeediavõrgustikud osalenud Vietnami ametivõimude püüetes piirata väljendusvabadust, ning nõuab tungivalt, et ülemaailmsed sotsiaalmeedia platvormid ei oleks kaasosalised Vietnamis käimasolevas tsensuuris;

7.  kutsub Vietnami valitsust üles kaotama kõik usuvabaduse piirangud ja lõpetama usukogukondade tagakiusamise;

8.  nõuab tungivalt, et Vietnami valitsus vaataks läbi Vietnami kriminaalkoodeksi sätted, eriti artiklid 117, 118 ja 331, millega piiratakse liialdatult õigust väljendusvabadusele ning rahumeelse kogunemise ja ühinemise vabadusele, ning muudaks küberturvalisuse seadust ja dekreeti 15/2020/ND‑CP (mis käsitleb karistusi postiteenuste, telekommunikatsiooni, raadiosageduste, infotehnoloogia ja elektrooniliste tehingute õigusnormide haldusrikkumiste eest) ning dekreeti 72/2013/ND‑CP (mis käsitleb internetiteenuste ja veebisisu haldamist, pakkumist ja kasutamist), et viia need kooskõlla rahvusvaheliste inimõiguste standarditega; rõhutab eelkõige, et kriminaalkoodeksi reform on vajalik ka selleks, et tagada Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonide nr 98 ja nr 87 (mida Vietnam on kohustunud ratifitseerima) tõhus rakendamine;

9.  kutsub Vietnami üles kiirendama ühinemisvabadust ja organiseerumisõiguse kaitset käsitleva ILO konventsiooni nr 87 ratifitseerimise tempot ja tagama selle kiire jõustumise ning esitama usaldusväärse tegevuskava, mille alusel rakendada ILO konventsiooni nr 105 sunniviisilise töö kaotamise kohta ja konventsiooni nr 98 organiseerumisõiguse ja kollektiivse läbirääkimisõiguse kohta; kutsub Vietnami võime üles tunnustama sõltumatuid ametiühinguid ja kaitsma kõiki töötajaid, eelkõige naisi ja lapsi, diskrimineerimise, seksuaalse ahistamise, seadusliku ületunnitöö ülemmäära rikkumise ning ohutus- ja tervisekaitsekohustuste rikkumise eest;

10.  kutsub Vietnami võime üles toetama ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete rakendamist ning kutsub ELis asuvaid või seal tegutsevaid äriühinguid üles järgima ÜRO juhtpõhimõtteid ning nii rahvusvahelist kui ka inimõigusi käsitlevat õigust;

11.  kutsub Vietnami võime üles viivitamata kehtestama surmanuhtluse kasutamisele moratooriumi, mis oleks esimene samm surmanuhtluse kaotamise suunas; nõuab kõigi surmaotsuste läbivaatamist, tagamaks, et kohtuprotsessid vastavad rahvusvahelistele normidele, ning nõuab, et Vietnam ühineks kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti teise fakultatiivse protokolliga, mille eesmärk on surmanuhtluse kaotamine;

12.  rõhutab, et inimõiguste austamine on Vietnami ja ELi kahepoolsete suhete peamine alus ja ELi-Vietnami partnerlus- ja koostöölepingu ning ELi ja Vietnami vabakaubanduslepingu oluline osa;

13.  väljendab heameelt ELi ja Vietnami tugevdatud partnerlus- ja inimõigustedialoogi üle, eelkõige Euroopa Parlamendi ja Vietnami rahvuskogu parlamentaarse ühiskontrolli töörühma loomise üle, mille ülesanne on jälgida ELi ja Vietnami vabakaubanduslepingu ning investeeringute kaitse lepingu rakendamist, mis võib hõlbustada dialoogi laiendamist väljapoole kaubandusküsimusi; tuletab meelde inimõigusdialoogi tähtsust, kuna see on peamine vahend, mis võimaldab Vietnami tulemuslikult toetada ja ergutada teda vajalikke reforme rakendama; kutsub Euroopa välisteenistust, komisjoni ja ELi inimõiguste eriesindajat üles tugevdama kõrgeimal tasandil inimõigusdialoogi Vietnamiga;

14.  tunnistab ELi ja Vietnami vabakaubanduslepingu ning partnerlus- ja koostöölepingu institutsioonilist ja õiguslikku seost, millega tagatakse, et inimõigused seatakse ELi ja Vietnami suhete keskmesse; nõuab, et lepinguosalised kasutaksid lepinguid selleks, et parandada inimõiguste olukorda Vietnamis, ning rõhutab ELi ja Vietnami konstruktiivse ja tulemusliku inimõigusdialoogi tähtsust; tuletab jätkuvate ulatuslike inimõiguste rikkumistega seoses Vietnami valitsusele meelde, et ELI-Vietnami partnerlus- ja koostööleping, mis on seotud ELi ja Vietnami vabakaubanduslepinguga, võimaldab inimõiguste ränga rikkumise korral võtta sobivaid meetmeid, võttes Vietnami valitsuse suhtes karmima hoiaku; väljendab heameelt võimaluse üle tõstatada inimõiguste küsimusi parlamentaarse ühiskontrolli töörühma ELi-Vietnami vabakaubanduslepingu teemalistel kohtumistel Vietnami parlamendiga, ja tunneb heameelt ka selle üle, et esimene niisugune kohtumine toimus 2020. aasta detsembris;

15.  kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles kiiresti koostama terviklikku inimõiguste mõjuhinnangut selle kohta, mida ELi ja Vietnami vabakaubandusleping võib inimõiguste vallas tähendada, nagu parlament palus oma resolutsioonis lepingu ratifitseerimise kohta; nõuab tegevuskava vastuvõtmist, mis tulemuslikult käsitleks Vietnami hoogustuvaid repressioone ja inimõigusi puudutavate kohustuste eiramist, ning kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles parlamendile selle tegevuskava rakendamisest korrapäraselt aru andma;

16.  kordab üleskutset, et EL ja Vietnam moodustaksid sõltumatu inimõiguste järelevalvemehhanismi ja sõltumatu kaebuste lahendamise mehhanismi, mis pakuks mõjutatud kodanikele ja kohalikele sidusrühmadele tõhusat õiguskaitset;

17.  kahetseb, et ELi ja Vietnami vabakaubanduslepingut käsitlevad sisenõuanderühmad ei ole veel tööd alustanud, ning kordab üleskutset, et neis rühmades oleksid ulatuslikult ja tasakaalustatult esindatud mitmesugused sõltumatud ja vabad kodanikuühiskonna organisatsioonid, sealhulgas Vietnami sõltumatud tööhõive- ja keskkonnakaitseorganisatsioonid ning inimõiguste kaitsjad; kutsub Vietnami võime üles hoiduma kohatust sekkumisest nende rühmade moodustamisse ja toimimisse, samuti ähvardustest või kättemaksuaktsioonidest nende liikmete vastu;

18.  nõuab tungivalt, et Vietnam esitaks ÜRO erimenetluste esindajatele, eelkõige arvamus- ja väljendusvabaduse eriraportöörile ning inimõiguste kaitsjate olukorra eriraportöörile alalise kutse Vietnami külastada ning annaks neile vaba ja piiramatu juurdepääsu kõigile, kellega nad konsulteerida soovivad;

19.  kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat, Euroopa välisteenistust ja komisjoni üles aktiivselt toetama Vietnamis inimõigusi kaitsvaid ajakirjanikke, kodanikuühiskonna rühmi ja üksikisikuid, sh nõudes kõigis oma kontaktides Vietnami võimudega ajakirjanike, inimõiguste kaitsjate ja meelsusvangide vabastamist; nõuab tungivalt, et ELi delegatsioon Hanois annaks vangistatud inimõiguste kaitsjatele igakülgset toetust, sh korraldades vanglakülastusi, kohtuistungite jälgimist ja õigusabi osutamist;

20.  kutsub ELi delegatsiooni üles tõstatama käesolevas resolutsioonis nimetatud juhtumeid, millele on tähelepanu juhtinud ka ÜRO organid ja eksperdid, sealhulgas paljude teiste seas Tran Huynh Duy Thuci, Ho Duc Hoa, Tran Anh Kimi, Le Thanh Tungi, Phan Kim Khanhi, Tran Hoang Phuci, Hoang Duc Binhi, Bui Van Trungi, Truong Minh Duci, Nguyen Trung Toni, Pham Van Troi, Nguyen Bac Truyeni, Le Dinh Luongi, Nguyen Van Tuci, Nguyen Trung Truci, Pham Van Diepi, Nguyen Nang Tinhi, Tran Duc Thachi, Pham Doan Trangi, Can Thi Theu, Trinh Ba Phuongi, Trinh Ba Tu, Dinh Thi Thu Thuy, Nguyen Thi Ngoc Hanhi, Ngo Van Dungi, Le Quy Loci ja Ho Dinh Cuongi juhtum;

21.  nõuab tungivalt, et ELi välisasjade nõukogu arutaks inimõiguste olukorda Vietnamis; kutsub liikmesriike üles, eelistatavalt enne Vietnami Kommunistliku Partei 13. rahvuskongressi, jõuliselt väljendama oma muret seoses inimõiguste olukorra halvenemisega Vietnamis; ergutab ELi ja selle liikmesriike suurendama rahvusvahelisi jõupingutusi, edendamaks ÜRO Inimõiguste Nõukogus ühisalgatust sarnaselt meelestatud partnerite ja eelkõige USA uue administratsiooniga, et töötada Vietnami inimõiguste olukorra konkreetse parandamise nimel;

22.  nõuab, et EL jätkaks tööd tulemusliku kontrollisüsteemi loomiseks mis tahes liiki julgeolekuvarustuse, relvade ja kahesuguse kasutusega kaupade, sealhulgas interneti jälgimise tehnoloogia ekspordi, müügi, uuendamise ja hooldamise üle, et vältida nende kasutamist siserepressioonideks riikides, kus inimõiguste olukord on murettekitav, sealhulgas Vietnamis;

23.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Kagu‑Aasia Maade Assotsiatsiooni peasekretärile, Vietnami valitsusele ja rahvuskogule ning ÜRO peasekretärile.

(1) ELT C 363, 28.10.2020, lk 66. (2) ELT C 369, 11.10.2018, lk 73. (3) ELT C 86, 6.3.2018, lk 122. (4) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0027. (5) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0029.