Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 11. märtsi 2020. aasta teatist „Uus ringmajanduse tegevuskava. Puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel“ (COM(2020)0098) ning talituste töödokumenti „Leading the way to a global circular economy: state of play and outlook“ (Ülemaailmsele ringmajandusele teed rajades: hetkeseis ja tulevikuväljavaated) (SWD(2020)0100),

–  võttes arvesse ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja kestliku arengu eesmärke, sealhulgas kestliku arengu eesmärki nr 12 „Säästev tootmine ja tarbimine“ ja kestliku arengu eesmärki nr 15 „Maa ökosüsteemid“,

–  võttes arvesse komisjoni 14. oktoobri 2020. aasta teatist „Kestlikkust toetav kemikaalistrateegia. Mürgivaba keskkonna loomise suunas“ (COM(2020)0667)(1),

–  võttes arvesse oma 10. juuli 2020. aasta resolutsiooni kestlikkust toetava kemikaalistrateegia kohta(2),

–  võttes arvesse komisjoni 10. märtsi 2020. aasta teatist „Euroopa uus tööstusstrateegia“ (COM(2020)0102),

–  võttes arvesse komisjoni 20. mai 2020. aasta teatist „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi“ (COM(2020)0380),

–  võttes arvesse valitsustevahelise bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitleva teaduslik-poliitilise foorumi (IPBES) 2019. aasta mais avaldatud bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste ülemaailmset hindamisaruannet,

–  võttes arvesse komisjoni 20. mai 2020. aasta teatist „Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks“ (COM(2020)0381),

–  võttes arvesse komisjoni 11. oktoobri 2018. aasta teatist „Kestlik biomajandus Euroopas: majanduse, ühiskonna ja keskkonna vaheliste sidemete tugevdamine“ (COM(2018)0673),

–  võttes arvesse komisjoni 16. jaanuari 2018. aasta teatist „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“ (COM(2018)0028),

–  võttes arvesse oma 14. märtsi 2019. aasta resolutsiooni Euroopa pikaajalise strateegilise visiooni kohta, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni(3),

–  võttes arvesse oma 28. novembri 2019. aasta resolutsiooni kliima- ja keskkonnaalase hädaolukorra kohta(4),

–  võttes arvesse oma 4. juuli 2017. aasta resolutsiooni toodete kasutusea pikendamise ning sellega tarbijatele ja ettevõtetele kaasnevate eeliste kohta(5),

–  võttes arvesse oma 9. juuli 2015. aasta resolutsiooni ressursitõhususe ja ringmajandusele ülemineku kohta(6),

–  võttes arvesse oma 13. septembri 2018. aasta resolutsiooni ringmajanduse paketi rakendamise ning kemikaale, tooteid ja jäätmeid käsitlevate õigusaktide vahelise seose tugevdamise kohta(7),

–  võttes arvesse oma 10. juuli 2020. aasta resolutsiooni Euroopa tervikliku lähenemisviisi kohta energia salvestamisele(8),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 2020. aasta määrust (EL) 2020/741(9), mis käsitleb vee taaskasutuse miinimumnõudeid,

–  võttes arvesse ettepanekut kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi kohta, mida komisjon esitles 14. oktoobril 2020. aastal, eelkõige esmatähtsat eesmärki kiirendada üleminekut ringmajandusele, mis on sätestatud ettepaneku artikli 2 lõike 2 punktis c,

–  võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640),

–  võttes arvesse valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) eriaruandeid kliimamuutuste, kõrbestumise, muldade degradeerumise, kestliku maakasutuse ja toiduga kindlustatuse kohta, kasvuhoonegaaside voogude kohta maismaa-ökosüsteemides ning ookeani ja krüosfääri kohta muutuvas kliimas, samuti IPCC eriaruannet „Globaalne soojenemine 1,5 °C“, 5. hindamisaruannet (AR5) ja selle kokkuvõtvat aruannet 2018. aasta septembrist,

–  võttes arvesse 2015. aastal käivitatud esimest ringmajanduse tegevuskava (komisjoni 2. detsembri 2015. aasta teatis „ELi ringmajanduse loomise tegevuskava“ (COM(2015)0614)) ja selle kava alusel võetud meetmeid,

–  võttes arvesse oma 10. juuli 2020. aasta resolutsiooni kestlikkust toetava kemikaalistrateegia kohta(10),

–  võttes arvesse oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni Euroopa rohelise kokkuleppe kohta(11),

–  võttes arvesse oma 13. septembri 2018. aasta resolutsiooni, mis käsitleb Euroopa strateegiat plasti kohta ringmajanduses(12),

–  võttes arvesse oma 13. septembri 2018. aasta resolutsiooni ringmajanduse paketi rakendamise ning kemikaale, tooteid ja jäätmeid käsitlevate õigusaktide vahelise seose tugevdamise kohta(13),

–  võttes arvesse oma 31. mai 2018. aasta resolutsiooni ökodisaini direktiivi rakendamise kohta(14),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/904 teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta(15),

–  võttes arvesse ELi 2018. aastal vastu võetud jäätmealaste õigusaktide läbivaatamist: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/851, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid(16) (edaspidi „jäätmete raamdirektiiv); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/852, millega muudetakse direktiivi 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta(17) (edaspidi „pakendijäätmete direktiiv“); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/850, millega muudetakse direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta(18) (edaspidi „prügiladirektiiv“); ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/849, millega muudetakse direktiivi 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta, direktiivi 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid, ning direktiivi 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta(19),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist (edaspidi „CLP-määrus“)(20),

–  võttes arvesse komisjoni 26. jaanuari 2017. aasta teatist „Jäätmetest energia tootmise roll ringmajanduses“ (COM(2017)0034),

–  võttes arvesse rahvusvahelise ressursside komisjoni poolt koostatud ülemaailmset ressursside ülevaadet 2019(21) ning aruandeid ressursitõhususe ja kliimamuutuste kohta(22),

–  võttes arvesse teadusväljaannet „Evaluating scenarios toward zero plastic pollution“ (Hinnangud plastsaaste nullväärtuse saavutamise stsenaariumitele)(23),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit (A9-0008/2021),

A.  arvestades, et rahvusvaheline ressursside komisjon hindas oma ülemaailmses ressursside ülevaates 2019. aasta kohta, et loodusvarade ammutamine ja töötlemine põhjustavad poole kõigist kasvuhoonegaaside heitkogustest ja enam kui 90 % bioloogilise mitmekesisuse vähenemisest ja veevarudele avalduvast survest; arvestades, et maailma majanduses kasutatakse pooleteise planeedi jagu ressursse, ning arvestades, et kui kõik tarbiksid sama palju kui keskmine ELi kodanik, oleks meil juba praegu vaja kolme planeeti, ning arvestades, et ringmajanduse üldeesmärk peaks olema märkimisväärselt vähendada loodusressursside üldist kasutamist ja tekkivat jäätmekogust; arvestades, et selleks tuleb majanduskasv ressursikasutusest lahti siduda, pidades silmas täieliku ja suhtelise lahtisidumise vahelist erinevust;

B.  arvestades, et need arvud näitavad, et ressursside, eelkõige esmase tooraine jätkusuutlik kasutamine on keskse tähtsusega ja et tegevust tuleb hoogustada kogu maailmas kõigil tasanditel; arvestades, et ringmajanduse kontseptsioon on oma olemuselt horisontaalne ja toetab märkimisväärselt muude keskkonnaeesmärkide, sealhulgas Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamist;

C.  arvestades, et ringmajandusele üleminekul on oluline roll ELis kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel, ELi 2030. aasta kliimaeesmärgi saavutamisel ja hiljemalt 2050. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidete nullini vähendamise eesmärgi saavutamisel ning et ringmajandusele üleminekuks tuleb kogu majanduses väärtusahelad põhjalikult ümber kujundada;

D.  arvestades, et ringmajandusele üleminekul on potentsiaali edendada jätkusuutlikke äritavasid, ning arvestades, et Euroopa ettevõtetelt ja majandustelt oodatakse, et nad on üleilmses võidujooksus ringmajanduse suunas juhtpositsioonil nii meetmete rakendamise kui nendest kasusaamise valdkonnas ELi hästi välja arendatud ärimudelite ning meie teadmiste tõttu ringmajandusest ja kogemuste tõttu ringlussevõtu vallas;

E.  arvestades, et ringmajanduse põhimõtted peaksid olema mis tahes Euroopa ja riikliku tööstuspoliitika keskmes ning liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade keskmes taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi raames;

F.  arvestades, et ELis tarbitakse märkimisväärsel hulgal energiat ning ringmajanduse tegevuskavas tuleks käsitleda ka energiatõhusust ja säästlikke energiaallikaid;

G.  arvestades, et ringmajandus on oluline erinevate kestliku arengu eesmärkide täitmiseks, sealhulgas eesmärk nr 12 „Säästev tootmine ja tarbimine“ ja eesmärk nr 13 „Kliimamuutuste vastased meetmed“;

H.  arvestades, et üks ringmajanduse põhimõtetest on jäätmetekke ja reostuse minimeerimine tootekujundusetapis;

I.  arvestades, et hiljutiste uuringute kohaselt on ringmajandusel potentsiaali suurendada ELi SKPd täiendava 0,5 % võrra ning luua 2030. aastaks enam kui 700 000 uut töökohta(24), parandades samas töökohtade kvaliteeti; arvestades, et vahemikus 2012–2018 kasvas ELis ringmajandusega seotud töökohtade arv 5 % ja ulatus ligikaudu 4 miljonini; arvestades, et toetavate meetmete ja tööstusesse investeerimise korral eeldatakse, et ELi ümbertöötlemissektori maht võib 2030. aastaks ulatuda 70–100 miljardi euroni ja selles sektoris võib olla umbes 450 000 kuni peaaegu 600 000 töökohta;

J.  arvestades, et esmase tooraine jätkusuutlik ja vastutustundlik hankimine on ressursitõhususe saavutamiseks ja ringmajanduse eesmärkide täitmiseks hädavajalik; arvestades, et esmatähtsate toorainete ja kaupade kohta tuleb töötada välja säästvad hankestandardid;

K.  arvestades, et enam kui 80 % toodete keskkonnamõjust määratakse kavandamisetapi käigus ja ainult 12 % ELi tööstuses kasutatavatest materjalidest saadakse ringlussevõtust;

L.  arvestades, et e-kaubanduse kiire kasv on suurendanud märkimisväärselt pakendijäätmete, näiteks ühekordselt kasutatava plasti ja kartongijäätmete hulka; arvestades, et jäätmesaadetised kolmandatesse riikidesse on endiselt probleem;

M.  arvestades, et ELis tekib igal aastal hinnanguliselt 88 miljonit tonni toidujäätmeid ning hinnanguliselt enam kui 50 % toidujäätmetest tekib kodumajapidamistes ja tarbijate tasandil; arvestades, et toidujäätmetel on märkimisväärne mõju keskkonnale ja need põhjustavad kogu ELi kasvuhoonegaaside heitkogustest umbes 6 %;

N.  arvestades, et kui plasti nõuetekohaselt ei käidelda, tekitab see keskkonnaprobleeme, näiteks prügistamine, taaskasutamisel ja ringlussevõtul esinevad raskused, probleemsed ained, kasvuhoonegaaside heitkogused ja ressursside kasutamine;

O.  arvestades, et ECHA on võtnud vastu teadusliku arvamuse, et piirata mikroplasti kasutamist, kui seda lisatakse ELi/EMP turule mõeldud toodetesse tahtlikult enam kui 0,01 % mahuprotsendi ulatuses;

P.  arvestades, et Euroopa Keskkonnaameti (EEA) hinnangul kasvas vahemikus 1996–2012 ühe inimese kohta ostetud riiete hulk 40 %, samas enam kui 30 % Euroopa kappides olevatest riietest ei ole vähemalt aasta jooksul kasutatud; arvestades, et lisaks ei võeta pärast äraviskamist enam kui pooli rõivaid ringlusesse, vaid need lõpetavad olmeprügis ja saadetakse seejärel põletamisele või prügilasse(25);

Q.  arvestades, et IPCC eriaruandest „Globaalne soojenemine 1,5°C“, milles väideti, et globaalse soojenemise piiramine 1,5°C-ga nõuaks kiireid, ulatuslikke ja enneolematuid muutusi ühiskonna kõigis aspektides, on möödunud enam kui kaks aastat;

1.  tunneb heameelt komisjoni uue ringmajanduse tegevuskava üle; rõhutab tõsiasja, et ringmajandus ja mürgivaba keskkonna nimel nullsaaste saavutamine on olulised, et vähendada Euroopa tarbimise ja tootmise üldist ökoloogilist jalajälge, austada planeedi piire ja kaitsta inimeste tervist, tagades samas konkurentsivõimelise ja innovaatilise majanduse; rõhutab, et ringmajandus võib olulisel määral aidata kaasa Pariisi kokkuleppe, bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisele;

2.  palub komisjonil esitada kõik tegevuskava alla kuuluvad algatused teatise lisas sätestatud kuupäevadeks ja tugineda kõigi seadusandlike ettepanekute puhul ulatuslikule mõjuhinnangule ning rõhutab, et arvesse tuleb võtta ka tegevusetusega kaasnevaid kulusid;

3.  rõhutab, et ringmajandus võib pakkuda lahendusi uutele probleemidele, mille on põhjustanud ja esile tõstnud COVID-19 kriis, tugevdades ELi piires ja ülemaailmselt väärtusahelaid ja vähendades nende haavatavust ning muutes Euroopa tööstusökosüsteemid vastupidavamaks, jätkusuutlikumaks, konkurentsivõimelisemaks ja kasumlikumaks; märgib, et see edendab ELi strateegilist autonoomiat ja aitab kaasa töökohtade loomisele; rõhutab, et COVID-19 pandeemia on näidanud, et ringmajanduse jaoks on vaja soodsat keskkonda; kutsub liikmesriike üles integreerima ringmajandust oma taaste- ja vastupidavuskavadesse;

4.  usub, et ringmajandus on ELi ja Euroopa ettevõtete võimalus jääda maailmaturul innovaatiliseks ja konkurentsivõimeliseks, vähendades samas oma ökoloogilist jalajälge; nõuab seetõttu komisjonilt ja liikmesriikidelt investeeringute suunamist ringmajanduse algatuste suurendamisele ja innovatsiooni toetamisele; on seisukohal, et ELi majanduse elavdamise kava (taasterahastu „NextGenerationEU“) ning õiglase ülemineku fondi ja programmi „Euroopa horisont“ tuleks kasutada selleks, et võtta kasutusele ja edendada ringmajanduse algatusi, tavasid, taristut ja tehnoloogiat;

5.  rõhutab, et ELis ringmajanduse saavutamise eeldus on siseturu toimimise parandamine; rõhutab eelkõige, et hästi toimiva kestliku ühtse turu saavutamiseks on vaja nõuetekohaselt rakendada kehtivaid reegleid ja tagada nende tulemuslik täitmine; tuletab meelde, et EL on nii maailma suuruselt teine majandus kui ka maailma suurim kaubandusjõud; juhib tähelepanu asjaolule, et ühtne turg on võimas vahend, mida tuleb kasutada lähitulevikus standardiks saavate kestlike ja ringluspõhiste toodete või tehnoloogiate väljaarendamiseks, võimaldades kodanikel osta taskukohaseid tooteid, mis on ohutud, tervislikud ja arvestavad planeediga;

6.  rõhutab, et majanduskasv tuleb ressursikasutusest täielikult lahti siduda; palub, et komisjon esitaks ettepaneku teaduspõhiste siduvate ELi keskmise ja pika tähtajaga eesmärkide kohta, milles käsitletakse esmase tooraine kasutamise ja keskkonnamõju vähendamist; nõuab, et ELi eesmärkide seadmisel kasutataks tagasiarvestuse lähenemist tagamaks, et poliitilised eesmärgid on usutavad, et saavutada hiljemalt 2050. aastaks CO2-neutraalne, keskkonnasäästlik, mürgivaba, täielikult ringmajanduse põhimõtetele toetuv ja planeedi taluvuspiire austav majandus;

7.  palub komisjonil teha ettepaneku siduvate ELi eesmärkide kohta 2030. aastaks, et vähendada olulisel määral ELi materjalide ja tarbimise ökoloogilist jalajälge ning viia see 2050. aastaks vastavusse planeedi taluvuspiiridega, kasutades selleks näitajaid, mis võetakse uuendatud jälgimisraamistiku raames vastu 2021. aasta lõpuks; palub komisjonil lähtuda kõige ambitsioonikamate liikmesriikide eeskujust, võttes samas nõuetekohaselt arvesse liikmesriikide erinevaid lähtepositsioone ja võimekust;

8.  nõuab tungivalt, et komisjon võtaks 2021. aastaks kasutusele ühtlustatud, võrreldavad ja ühtsed ringmajanduse näitajad, mis hõlmavad materjalide ja tarbimise ökoloogilise jalajälje näitajaid ning erinevaid alamnäitajaid ressursitõhususe ja ökosüsteemi teenuste kohta; on arvamusel, et nimetatud näitajad peaksid mõõtma ressursside tarbimist ja nende tootlikkust, näitajates tuleks käsitleda importi ja eksporti ELi, liikmesriikide ja tööstuse tasandil ning need peaksid olema kooskõlas ühtlustatud olelusringi hindamise ja looduskapitali arvestamise meetoditega; on lisaks arvamusel, et näitajaid tuleks kohaldada kogu liidu poliitikale ning kõigile rahastamisvahenditele ja seadusandlikele algatustele;

9.  väljendab heameelt selle üle, et komisjon on võtnud kohustuse vaadata ringmajanduse seireraamistik läbi ja ajakohastada seda; peab kahetsusväärseks, et kehtivas seireraamistikus ei ole esitatud põhjalikku ja terviklikku näitajate kogumit, mis võimaldab mõõta majanduskasvu lahtisidumist ressursikasutusest ja keskkonnamõjust; rõhutab, et seireraamistikus tuleks käsitleda eespool nimetatud ringmajanduse näitajaid ning lisaks ringmajanduse tegevuskava kõiki eesmärke ja konkreetseid tegevusi, et pakkuda tõhusat vahendit ringmajanduse ja selle eesmärkide suunas tehtavate edusammude igakülgseks mõõtmiseks;

10.  rõhutab samuti, et ringmajanduse ja kliimamuutuste leevendamise vahelise sünergia tuvastamiseks on vaja teaduslikult usaldusväärseid mõõtmisi, sealhulgas CO2 jalajälje mõõtmist;

11.  juhib lisaks olelusringi pikendavate ja materjalide kasutamist tõhustavate meetmetega kaasnevatele võimalustele tähelepanu võimalustele, mida pakub toodete ja teenuste optimeeritud kasutamine; rõhutab sellega seoses võimalusi kombineerida ringmajanduse lahendusi ja digitaliseerimist; palub komisjonil ja liikmesriikidel töötada välja poliitika uute kestlike ja ringmajanduse mudelite toetamiseks, näiteks „toode teenusena“ (PaaS-) mudel, millega säästetakse ressursse ja vähendatakse keskkonnamõju ja tagatakse samas tarbijate kaitse; palub komisjonil uue kestlike toodete algatuse raames selliseid PaaS-mudeleid hõlbustada ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kõrvaldama neile kohaldatavaid põhjendamatuid regulatiivseid ja maksualaseid takistusi ning soodustama ringmajandust ja jätkusuutlikku digimajandust võimaldavate taristute väljaarendamist; tuletab meelde, et digiteerimine mõjutab märkimisväärselt kliimat ja majandust, näiteks kasvab energiavajadus, suureneb toorainete kaevandamine ja elektroonikajäätmete teke; palub komisjonil hinnata ja tegeleda nende väljakutsetega, luues selleks digitehnoloogia, -taristute ja -teenuste, sh andmekeskuste, keskkonnamõju jälgimise ja kvantifitseerimise metoodika ning pakkudes välja meetmeid, sealhulgas vajaduse korral seadusandlikke meetmeid, et tagada digilahenduste keskkonnasäästlikkus, seades keskkonnasäästlikus digiüleminekus kesksele kohale energiatõhususe, kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise, ressursside kasutamise ja ringmajanduse loomise;

12.  palub komisjonil tuvastada regulatiivsed ja muud meetmed, mida on vaja ringmajanduse põhimõtetel tugineva jagamis- ja teenusmajanduse teelt administratiivsete ja juriidiliste takistuste eemaldamiseks ning selle arengu stimuleerimiseks; palub eelkõige komisjonil uurida lahendusi sellistele probleemidele nagu jagamis- ja teenusmajandusega seotud vastutuse küsimused ja omandiõigusküsimused, pidades silmas, et nende ideede elluviimiseks on vaja nii tootjatele kui tarbijatele suuremat õiguskindlust; soovitab komisjonil kaaluda Euroopa jagamis- ja teenusmajanduse strateegia väljatöötamist, milles käsitletakse nimetatud küsimusi ja tegeletakse ka sotsiaalküsimustega;

13.  rõhutab, et vaja on paremini mõista, kuidas tehisintellektil põhinev tehnoloogia saaks ringmajandust toetada, julgustades seda rakendama disainis, ärimudelites ja taristutes; juhib tähelepanu sellele, kui oluline on suhtuda digiteerimisse kui ringmajanduse võimaldajasse, eelkõige kui kogu ELi hõlmava andmekogu kontekstis räägitakse tegevuslubadest või olulisest teabest; rõhutab, et andmete kättesaadavuse ja jagamise parandamine on väga oluline, kuid samas tuleb tagada sidusrühmade aktiivne koostöö, et uued lähenemised oleksid õiglased ja kaasavad ning kaitseksid privaatsust ja tagaksid andmete turvalisuse;

14.  rõhutab, et ringmajanduse lahenduste, materjalide ja ärimudelite vallas innovatsiooni saavutamiseks tuleb luua majanduslikud stiimulid ja sobiv õiguskeskkond, kõrvaldades samas turgu moonutavad ja keskkonnale kahjulikud toetused, ning nõuab selle toetamist Euroopa uues tööstusstrateegias ja VKEde strateegias; rõhutab esmategutsejate, VKEde (väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete) ja idufirmade erilist rolli üleminekul ringmajandusele; rõhutab, et kestlike materjalide, protsesside, tehnoloogiate ja toodete ning nende tööstusliku kasvu alased teadusuuringud võivad anda Euroopa ettevõtetele ülemaailmse konkurentsieelise; rõhutab, et ringmajanduse ja selle põhimõtteid järgivate ärimudelite vallas teenäitajate toetamiseks on vaja ELi ja riikliku tasandi poliitikat;

15.  rõhutab, et Euroopa tööstus tuleb ringmajanduse suunas liikumisse sidusrühmana kaasata; tuletab meelde, kui olulised on ringmajanduse meetmed tööstuse dekarboniseerimiseks; nõuab ringmajanduse strateegia kasutamist tööstuses, kõigil tootekujunduse tasanditel, materjalide hankimisel, toodete korduskasutamisel ja jäätmekäitluses ning rõhutab vajadust soodustada kestlike tööstusmaterjalide ja -toodete jaoks juhtivate turgude arendamist;

16.  julgustab ettevõtteid koostama iga-aastase aruandluse raames üleminekukavasid, milles kirjeldatakse, kuidas ja millal nad plaanivad jõuda kliimaneutraalsuse, ringmajanduse ja kestlikkuseni;

17.  palub liikmesriikidel pidada prioriteetseks minimaalse halduskoormusega võimalusi ning tugevdada teadus- ja arendustegevuseks avaliku ja erasektori vaheliste partnerluste väljatöötamist, millega luuakse süsteemseid ja terviklikke lahendusi;

18.  palub komisjonil luua õigusraamistiku kõigi looduspõhiste ja tehnoloogiliste süsiniku eemaldamise lahenduste sertifitseerimiseks, sealhulgas süsinikdioksiidi kogumise, säilitamise ja kasutamise tehnoloogia jaoks;

19.  rõhutab, et biomimikri on tähtis ringmajanduse kiirendaja, sest see soodustab biomimeetilisi lahendusi, mis vähendavad oma olemuse tõttu materjalide, energia ja mürgiste ühendite kasutamist ning pakuvad loodusest inspireeritud kestlikke, regeneratiivseid ja uuenduslikke lahendusi, mida saab kohaldada paljudes sektorites;

20.  nõuab, et komisjoni talitustel, kelle ülesanne on tagada tegevuskava edukas rakendamine, oleks piisavalt töötajaid ja piisavalt suur eelarve; rõhutab, et vahendite eraldamine peab vastama nii praegustele kui ka pikaajalistele poliitilistele prioriteetidele, ning ootab seetõttu Euroopa rohelise kokkuleppe kontekstis inimressursside märkimisväärset suurendamist eelkõige komisjoni keskkonna peadirektoraadis;

Kestliku tootepoliitika raamistik

21.  rõhutab, et lineaarne „võta-tooda-viska ära“ lähenemisviisi järgiv majandus tuleb muuta tõeliseks ringmajanduseks, mis tugineb järgmistele põhimõtetele: energia- ja ressursikasutuse vähendamine, majanduses väärtuse hoidmine, jäätmetekke vältimine, jäätmetekke, kahjulike ainete ja reostuse minimeerimine tootekujundusetapis, toodete ja materjalide kasutusel ja suletud ahelates hoidmine, inimeste tervise kaitse, tarbija hüvede edendamine ning looduslike süsteemide taastamine; on seisukohal, et nimetatud eesmärkidest tuleks juhinduda nii uues kestliku tootepoliitika raamistikus kui ka kogu ringmajanduse strateegias ja tööstusstrateegias; rõhutab, et kestlik ringmajanduse põhimõtteid järgiv mõtteviis tuleb võtta kasutusele kõigis tegevustes, sealhulgas poliitika loomises, toodetes, tootmisprotsessides ja ärimudelites;

22.  rõhutab, et kestlikud ringluspõhised ohutud mittemürgised tooted ja materjalid peaksid saama ELi turul erandi asemel standardiks ning neid tuleks näha atraktiivse, taskukohase ja kõigile tarbijatele kättesaadava vaikevalikuna; väljendab seetõttu heameelt komisjoni kavatsuse üle esitada ettepanek kestlikke tooteid käsitleva seadusandliku algatuse kohta, et määrata kindlaks tootepoliitika horisontaalsed põhimõtted ja ELi turule lastavatele toodetele kehtivad siduvad nõuded;

23.  toetab kindlalt ökodisaini direktiivi(26) kohaldamisala laiendamist, et kaasata energiamõjuta tooted ning kehtestada ELi turule lastavate toodete kohta horisontaalsed kestlikkuse põhimõtted ja tootepõhised standardid toimivusele, vastupidavusele, korduskasutatavusele, parandatavusele, mittemürgisusele, ajakohastatavusele, ringlussevõetavusele, ringlussevõetud materjalidele ning ressursi- ja energiatõhususele, ning palub komisjonil esitada 2021. aastal selleks ettepanek; kordab samas oma üleskutset, et komisjon oleks ambitsioonikam ökodisaini rakendamisel kõigile energiat tarbivatele toodetele, millele kehtivat ökodisaini direktiivi kohaldatakse, sh ringmajanduse aspektide asjus;

24.  rõhutab, kui oluline on säilitada kestlike toodete kohta ühtne ja selge ELi õigusraamistik, ning tõstab esile vajaduse tugevdada koostoimet teiste poliitikavaldkondadega, sealhulgas ELi ökomärgisega; rõhutab, et tootekujundust käsitlevate minimaalsete õiguslike standarditega paralleelselt on oluline pakkuda kõige jätkusuutlikumatele ettevõtetele ning kõige kestlikematele toodetele ja materjalidele turupõhiseid stiimuleid;

25.  palub komisjonil teha kõigi ELi turule lastud tootekategooriate, sealhulgas kõige süsinikumahukamate pooltoodete kohta kogu toote olelusringi jaoks ettepaneku materjale ja ökoloogilist jalajälge käsitlevate siduvate eesmärkide kohta; palub komisjonil samuti teha ettepaneku tootepõhiste ja/või sektoripõhiste siduvate eesmärkide kohta ringlusse võetud materjalide sisalduse asjus, tagades samas asjaomaste toodete toimivuse ja ohutuse ning selle, et need on mõeldud ringlussevõtuks; nõuab tungivalt, et komisjon looks nimetatud eesmärkide saavutamiseks neid toetavad tehnoloogilised, regulatiivsed ja turutingimused ning võtaks arvesse, milliseid tööstusalaseid muudatusi iga sektor vajab ja millised on sektorite investeerimistsüklid; nõuab samas tungivalt, et komisjon kaaluks kohustuslikke nõudmisi, et tõsta teenuste kestlikkust;

26.  toetab kavatsust võtta kasutusele digitaalsed tootepassid, et aidata ettevõtetel, tarbijatel ja turujärelevalveasutustel jälgida kogu väärtusahela jooksul toote kliima-, keskkonna-, sotsiaalseid ja muid mõjusid ning pakkuda usaldusväärset, läbipaistvat ja hõlpsasti kättesaadavat teavet toote vastupidavuse ja selle hooldamise, taaskasutamise, parandamise, lammutamise ja kasutuselt kõrvaldamise võimaluste kohta ning selle kohta, milliseid materjale ja kemikaale tootes kasutatud on ning milline on nende mõju keskkonnale ja muudele aspektidele; palub komisjonil hinnata sellega seoses märgistamise võimalusi; on seisukohal, et tootepasside kasutusele võtmisel tuleb vältida põhjendamatut halduskoormust ettevõtetele, eelkõige VKEdele; usub, et tootepassid peaksid ühilduma teiste digivahenditega, näiteks tulevane hoone renoveerimispass ja SCIP-andmebaas;

27.  rõhutab, et väga oluline on saavutada mittetoksilised ja taastavad materjalitsüklid, et ringmajandus oleks edukas, et saaks luua kestliku ühtse turu ja tagada Euroopa kodanikele mürgivaba keskkonna; kinnitab seepärast veel kord seisukohti, mis on võetud tema resolutsioonis säästlikkust edendava kemikaalialase strateegia kohta ning tema resolutsioonis kemikaale, tooteid ja jäätmeid käsitlevate õigusaktide vahelise seose kohta, ning nõuab kiiret tegutsemist, et rakendada dokumenti „Kestlikkust toetav kemikaalistrateegia. Mürgivaba keskkonna loomise suunas“;

28.  rõhutab, et tarbijatel on õigus täpsemale ja paremini ühtlustatud teabele toodete ja teenuste keskkonna- ja kliimamõjude kohta kogu nende olelusringi jooksul, sealhulgas nende vastupidavuse ja parandatavuse kohta, ning nõuab meetmete võtmist nii veebis kui väljaspool veebi pakutavate toodete rohepesu ja nende kohta valede keskkonnaalaste väidete esitamise vastu; toetab kindlalt komisjoni kavatsust teha ettepanek keskkonnahoidlikkust käsitlevate väidete reguleerimise kohta, kehtestades selleks kogu väärtusahelat hõlmavad kindlad ja ühtlustatud arvutusmeetodid, mis põhinevad ühtlustatud näitajatel ja olelusringi hinnangutel, näiteks ökoloogiline jalajälg, sealhulgas jäätmetekke vältimise, toorainete kasutamise, ohtlike ainete vältimise, toote vastupidavuse ja pikaealisuse asjus ning selle asjus, et toodet on võimalik parandada ja ringlusse võtta; rõhutab lisaks vajadust tagada hiljuti muudetud direktiivi 2005/29/EÜ(27) täitmine ennetavate meetmete abil, millega võideldakse keskkonnasäästlike väidete vastu;

29.  palub komisjonil toetada digivahendite väljatöötamist tarbijatele teabe pakkumiseks, et suurendada tarbija mõjuvõimu digiajastul; rõhutab veebiplatvormide ja -kauplemiskohtade tähtsust kestlike toodete ja teenuste edendamisel ning märgib, et need võiksid anda tarbijatele selgemat ja arusaadavamat teavet nende toodete vastupidavuse ja parandatavuse kohta, mida nad pakuvad;

30.  rõhutab vajadust tugevdada ELi ökomärgist keskkonnasäästlikkuse võrdlusalusena, suurendades turu ja tarbijate teadlikkust ning märgise äratundmist, kehtestades terviklikud standardid ning laiendades kava asjaomastele toodetele ja lihtsustades selle kasutamist toodete hankimisel;

31.  toetab kavandatud algatusi, et parandada toodete vastupidavust ja parandatavust kooskõlas jäätmetekke vältimise põhimõttega jäätmehierarhias, tugevdades samas tarbijaõigusi nii ettevõtetelt tarbijale kui ettevõtetelt ettevõtetele müügiga tegelevatel turgudel; väljendab seepärast heameelt kavandatud algatuste üle, et luua uus parandamisõigus, mis peaks hõlmama vähemalt toodete pikendatud olelusringi, varuosade ja arusaadava teabe kättesaadavust ning tarbijatele taskukohaseid parandusteenuseid;

32.  nõuab sellega seoses meetmeid, mis tagaksid kõigile turuosalistele tasuta juurdepääsu vajalikule remondi- ja hooldusteabele, sealhulgas teabele varuosade ja tarkvarauuenduste kohta, pidades silmas tarbijaohutuse nõudeid ja ilma et see piiraks direktiivi (EL) 2016/943(28) kohaldamist, samuti varuosadele ebaõiglaste takistusteta juurdepääsu tagamist kõigile remondisektori osalistele, sealhulgas sõltumatutele remonditöökodadele ja tarbijatele, ning kohustuslike minimaalsete ajavahemike kindlaksmääramist, mille jooksul varuosad ja/või tarkvarauuendused peavad kättesaadavad olema, ning maksimaalsete tarnetähtaegade kindlaksmääramist paljude tootekategooriate puhul, võttes arvesse nende eripärasid, ning hinnangu andmist sellele, kuidas ergutada parandamist seadusliku garantiikorra alusel; rõhutab, et müüjad peaksid teavitama kõiki turuosalisi oma toodete parandatavusest;

33.  nõuab selleks, et tarbijatel oleks hõlpsam otsuseid teha, selget ja kergesti mõistetavat ühtlustatud märgistust toote vastupidavuse (st toote hinnangulise eluea) ja parandatavuse kohta, mis võiks olla indeksi kujul, ning ühtse parandamishinde väljatöötamist ja teatavate tootekategooriate puhul kasutusarvestite kasutuselevõtmist; nõuab teabe esitamise miinimumnõuete kehtestamist vastavalt direktiividele 2005/29/EÜ ja 2011/83/EL(29); palub komisjonil direktiivi (EL) 2019/771(30) läbivaatamist ette valmistades kaaluda seaduslike garantiiõiguste ja ümberpööratud tõendamiskohustuse reeglite laiendamist teatavatele tootekategooriatele, mille hinnanguline eluiga on pikem, ning tootja otsese vastutuse kehtestamist;

34.  nõuab seadusandlikke meetmeid kavandatud vananemiseni viivate tavade peatamiseks, kaaludes selliste tavade lisamist ka direktiivi 2005/29/EÜ I lisa loetellu;

35.  väljendab heameelt komisjoni kavatsuse üle võtta vastu õigusaktid, millega keelatakse töökorras müümata kestvuskaupade hävitamine, kui need ei ohusta turvalisust või tervist; rõhutab, et toiduks mittekasutatavate toodete ringlussevõtt, taaskasutus ja ümberjaotamine peaks olema standard, mida õigusaktidega jõustatakse;

36.  rõhutab, et on vaja edendada kestlike toodete siseturgu, ja usub, et avalik sektor peaks selles eeskuju näitama; märgib, et avaliku sektori asutused kohaldavad kaupade, teenuste või ehitustööde parimate pakkumuste valimisel endiselt sageli pakkumuste hindamise kriteeriumina ainult madalaima hinna kriteeriumi; toetab valdkondlikes õigusaktides kohustuslike miinimumnõuete ja eesmärkide sisseseadmist roheliste avalike hangete jaoks;

37.  rõhutab keskkonnahoidlike riigihangete rolli kestlikule ja ringmajandusele ülemineku kiirendamisel ning seda, kui oluline on edendada keskkonnahoidlike riigihangete rakendamist ELi majanduse taastamise ajal;

38.  nõuab tungivalt, et komisjon esitaks keskkonnahoidlike riigihangete kohta seadusandliku ettepaneku; on seisukohal, et taaskasutatud, parandatud, ümbertöödeldud ja uuendatud tooted ning muud energia- ja ressursitõhusad tooted ja lahendused, mis vähendavad olelusringi mõju keskkonnale, oleks kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega vaikimisi valikuks kõigis riigihangetes ning kui neid ei valita, tuleks kohaldada „täida või selgita“ põhimõtet; palub komisjonil samuti esitada suunised, et toetada keskkonnahoidlikke erasektori hankeid; nõuab, järgides subsidiaarsuse põhimõtet, et komisjonil ja liikmesriikidel oleks kohustus anda aru oma hankeotsuste kestlikkuse kohta;

39.  rõhutab vajadust edendada materjali kogumise voogude kõrget kvaliteeti, taaskasutamist ja ringlussevõttu, et hoida materjalide väärtust võimalikult kõrgena ning saavutada puhtad, mittetoksilised ja kestlikud suletud materjaliahelad; rõhutab vajadust tõsta ringlussevõetud materjalide kättesaadavust ja kvaliteeti, keskendudes materjali võimele säilitada pärast ringlussevõttu oma olemuslikke omadusi ning selle võimet asendada edasises kasutuses esmast toorainet; rõhutab sellega seoses vajadust soodustada tootekujunduses laialdasemat ringlussevõttu ning selliseid meetmeid nagu prügi tõhus sorteerimine ja tagatisrahasüsteemid; nõuab ringlussevõtu rajatiste ja võimekuse loomise toetamist läheduse põhimõtte alusel kohtades, kus sellised rajatised ja võimekus puuduvad;

40.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid toetaksid kvaliteetse materjalide kogumise, sorteerimise, taaskasutamise ja ringlussevõtu taristu väljaarendamist ning teadusuuringuid uute innovaatilisete tehnoloogiate arendusvõimaluste tuvastamiseks, millega minimeeritakse ressursside kasutamist ja jäätmejääkide teket, parandatakse taas- ning korduskasutatavate teiseste materjalide saagikust ja kvaliteeti, vabastatakse ringlusse võetud materjalid saastest ning vähendatakse võrreldes muude tehnoloogiatega üldist ökoloogilist jalajälge, sealhulgas energeetilist ja kliimajalajälge; on seisukohal, et keemiline ringlussevõtt võib aidata sulgeda teatud jäätmevoogudes materjaliahela, kui see täidab nimetatud kriteeriume;

41.  kutsub komisjoni üles tagama, et uute ringlussevõtu- ja taaskasutamistehnoloogiate protsesside ning väljundite mõju tervisele, keskkonnale ja kliimale hinnatakse enne nende ergutamist tööstuse tasandil põhjalikult, tagades kogu hindamisprotsessi jooksul läbipaistvuse;

42.  on seisukohal, et keemiline ringlussevõtt peab vastama jäätmete raamdirektiivis esitatud ringlussevõtu määratlusele tagamaks, et keemiliseks ümbertöötlemiseks ei loetaks ümbertöötlemist materjalideks ja aineteks, mida kasutatakse kütusena; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks selle kohta õigusliku kinnituse;

43.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid võimaldaksid selliste digitehnoloogiate kasutamist nagu plokiahel ja digitaalsed vesimärgid ning muudaksid need koostalitlusvõimeliseks, et nendega oleks võimaik toetada ringmajanduse arendamist, tehes kindlaks, jälgides ja kaardistades ressursside kasutamist ning tootevoogusid kõigis olelusringi etappides;

44.  rõhutab, et on tähtis parandada ringmajanduse teadus- ja innovatsiooniprojektide jaoks mõeldud vahendite kättesaadavust; kutsub seetõttu komisjoni üles suunama programmi „Euroopa horisont“ tegevuse teadusuuringute ja innovatsiooni toetamisele järgmistes valdkondades:

45.  rõhutab, kui oluline roll võib olla kestlikul taastuval sisendil ringmajanduse protsessides, millega vähendatakse CO2-heidete hulka, ning kuidas taastuvenergia kasutamine võib toote olelusringi ringmajandust tõhustada, edendades samas energiaüleminekut;

46.  rõhutab, et kestliku tootepoliitika raamistiku alased õigusaktid peaksid tuginema usaldusväärsele ja läbipaistvale süsiniku- ja keskkonnaarvestuse süsteemile, mis toimib ringmajanduse toodete ja protsesside korral investeeringute katalüsaatorina;

47.  rõhutab, et kliima- ja keskkonnamõjude kohta tootestandardite kehtestamisel tuleb võtta arvesse toodete kogu elutsüklit hällist hauani ning toorainete hankimise, pooltoodete, varuosade ja kõrvalsaaduste mõju kogu väärtusahela ulatuses; on arvamusel, et need tuleb kehtestada avatud, läbipaistva ja teaduspõhise protsessi kaudu, kaasates asjaomased sidusrühmad; julgustab selles kontekstis kehtestama ühiseid olelusringi hindamise metoodikaid ja parandama andmete kogumist;

48.  rõhutab, et standardimine on kestliku tootepoliitika rakendamise võti, pakkudes usaldusväärseid määratlusi, parameetreid ja katseid selliste näitajate kohta nagu vastupidavus ja parandatavus;

49.  nõuab, et ELi standardid töötataks välja õigeaegselt ja kooskõlas tegelike kasutustingimustega, vältides halduspõhiste kitsaskohtade tekkimist asjassepuutuvatele sidusrühmadele, mille tagajärg on standardite hilisem avaldamine;

50.  tuletab meelde komisjoni 1. juuni 2016. aasta teatist „Euroopa standardid 21. sajandiks“ ja standardimise ühisalgatuse väljatöötamiseks tehtud tööd; kutsub komisjoni üles standardimise ühisalgatust veelgi tugevdama ning võtma kasutusele uusi meetmeid ja projekte Euroopa standardiorganisatsioonide toimimise parandamiseks;

51.  rõhutab, et tooteohutust ja kestlikkusnõudeid käsitlevate ELi õigusaktide tulemuslik rakendamine ja täitmise tagamine on äärmiselt oluline tagamaks, et turule lastud tooted on määruse (EL) 2019/1020(31) kohaselt sellistele reeglitele vastavad; lisab, et väga suur hulk internetist ostetud ja ELi imporditud tooteid ei vasta ELi minimaalsetele ohutusnõuetele; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama pingutusi, et tagada toodete, sealhulgas internetis müüdavate toodete nõuetele vastavus ning tegeleda ohtudega, mida võltsitud tooted tarbijate ohutusele kujutavad, tõhustades turujärelevalvet ja samaväärseid tollikontrolli standardeid, tugevdades selles valdkonnas koostööd ning suurendades eelarvet ja inimressursse; nõuab seetõttu tulemuslikumat ELi järelevalvet, milleks tuleks kehtestada ühtlustatud reeglid kontrollide miinimumarvu ja sageduse kohta ning volitada komisjoni jälgima ja auditeerima riiklike järelevalveasutuste tegevust;

52.  rõhutab, et vabatahtlikud kokkulepped on osutunud mobiilsete raadioseadmete kestliku ja ühise laadimislahenduse saavutamisel ebatõhusaks; kordab oma üleskutset komisjonile rakendada kiiremas korras raadioseadmeid käsitleva direktiivi 2014/53/EL(32) sätteid ning võtta eelkõige kasutusele nutitelefonide ning kõigi väikeste ja keskmise suurusega elektroonikaseadmete ühine laadija, et tagada laadimisvõime, sealhulgas traadita laadimise standardimine, ühilduvus ja koostalitlusvõime elektroonikajäätmete vähendamise ülemaailmse strateegia raames kõige paremini; palub komisjonil valmistada aegsasti ette lahtisidumise strateegia, millega tagataks, et tarbijad ei ole kohustatud ostma koos uute seadmetega uusi laadijaid, et tuua keskkonnale suuremat kasu ning tagada tarbijatele kulude kokkuhoid ja mugavus; kordab, kui oluline on, et tarbijad saaksid ühtlustatud ja kergesti loetava märgistuse kaudu usaldusväärset ja asjakohast teavet laadijate asjakohaste omaduste kohta, nagu koostalitlusvõime ja laadimisvõime, sealhulgas ühilduvus USB 3.1 või kõrgema standardiga, et nad saaksid teha kõige mugavamaid, kulutõhusamaid ja kestlikumaid valikuid;

53.  rõhutab, et kõik ELi ja liikmesriikide tasandil kehtivad ja tulevased meetmed peavad olema poliitiliselt sidusad, et tagada tegevuskava eesmärkide täitmine ja et pakkuda ringmajanduse tehnoloogiate, toodete ja teenuste jaoks majanduslikku ja investeerimisalast kindlust, mis tõstab samuti ELis konkurentsivõimet ja innovatsiooni; palub komisjonil tegeleda võimalike õigusalaste ebakõlade või tõkete või õigusliku ebakindlusega, mis takistavad ringmajanduse täielikku kasutuselevõttu; nõuab majanduslikke stiimuleid, näiteks CO2 hinnad, laiendatud tootjavastutus koos keskkonnahoidlikkuse ja maksustiimulitega ning muud rahalised stiimulid, mis toetavad jätkusuutlikke tarbijavalikuid; on seisukohal, et nimetatud meetmed peaksid olema vajaduse korral kooskõlas ringmajanduse tehniliste sõelumiskriteeriumitega, mis on määratletud taksonoomia määruses; palub liikmesriikidel kaaluda ringmajanduse eesmärke kõigi asjaomaste riiklike õigusaktide korral ning veenduda, et riiklikud õigusaktid on ELi ringmajanduse strateegia eesmärkide ja meetmetega täielikult kooskõlas; palub komisjonil lisaks keskenduda ringmajandusega seotud õigusaktide rakendamisele, et tagada ringmajanduse tootmisprotsesside ja ärimudelite jaoks võrdsed tingimused;

Oluliste toodete väärtusahelad: elektroonika ja IKT

54.  toetab elektroonikaseadmete ringkasutuse algatust, milles tuleks tegeleda vastupidavuse, ringmajanduse tarbeks kujundamise, ohtlike ja kahjulike ainete sisalduse, ringlusse võetud materjalide sisalduse, parandatavuse, varuosade kättesaadavuse, ajakohastatavuse, e-jäätmete vältimise, kogumise, taaskasutamise ja ringlussevõtuga; nõuab lisaks toodete kiire iganemisega seotud teemade käsitlemist, muu hulgas tarkvaras tehtud muudatustest tuleneva toodete iganemise käsitlemist; kutsub üles elektri- ja elektroonikaseadmetest jäätmete ringlussevõtu infrastruktuuri ühtlustamisele ja paremaks muutmisele ELis;

55.  on seisukohal, et elektroonikajäätmete kogumine tuleb tarbijate jaoks palju lihtsamaks muuta; väljendab heameelt selle üle, et komisjon on pühendunud võimaluste uurimisele kogu ELi hõlmava IKT-toodete tagasivõtusüsteemi loomiseks, ning on seisukohal, et selline süsteem peaks hõlmama võimalikult palju tooteid; rõhutab, kui oluline on kavandada nimetatud tagasivõtuskeem või muu kogumismudel selliselt, et sellega kaitstakse IKT-toodete korduskasutamist ning antakse korduskasutamist pakkuvatele ettevõtetele juurdepääs korduskasutatavatele toodetele;

56.  rõhutab ökodisaini meetmete potentsiaali ning tuletab meelde, et ökodisaini direktiiv ja energiamärgistuse direktiiv(33) andsid üheskoos peaaegu poole 2020. aastaks seatud energiatõhususe säästu eesmärgist; rõhutab vajadust tagada, et elektroonika ja IKT kallal käimasolevad ökodisaini tööd tuleb kiiresti lõpetada, eelkõige nutitelefonide, tahvelarvutite, arvutite, printerite (sh kassettide), mobiilsidevõrgu jaamade ja alamsüsteemide ning võrguseadmete vallas, et teha meetmete kohta ettepanek hiljemalt 2021. aastal;

57.  rõhutab, kui oluline on edendada elektroonika ja IKT vallas kestlikumaid tarbimis- ja tootmismustreid ning kutsub komisjoni üles uurima võimalust anda tarbijatele teavet parandavate ja kasutajapõhiste värskenduste eristamise ning andmete tarbimise süsinikumõju kohta;

58.  nõuab elektroonikajäätmete ringlussevõtjatele kohustusliku sertifitseerimiskava loomist, et tagada materjalide tõhus taaskasutamine ja keskkonnakaitse;

59.  palub komisjonil lisaks ringmajanduse elektroonikaalgatusele käivitada ringmajanduse põhimõtteid järgiv ja kestlik digiteerimise algatus ning IKT ja tehisintellekti kava;

Oluliste toodete väärtusahelad: patareid, akud ja sõidukid

60.  rõhutab, kui oluline on strateegiline keskkonnahoidlik ja eetiline lähenemine uutes akusid ja sõidukeid käsitlevates õigusraamistikes nullheitega liikuvusele ja taastuvenergial põhinevatele energiavõrkudele üleminekul ning rõhutab, et tuleb tagada uue tooraine, sh kriitilise tähtsusega tooraine kestlik ja eetiline hankimine; nõuab konkurentsivõimeliste ja vastupidavate väärtusahelate loomist ELis akude tootmiseks, taaskasutuseks ja ringlussevõtuks;

61.  väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle uue akude ja akujäätmete määruse kohta ning on seisukohal, et ELi uus akude õigusraamistik peaks hõlmama vähemalt järgmisi aspekte: kestlik, eetiline ja ohutu tooraine hankimine, ökodisain, sealhulgas meetmed ringlusse võetud materjalide sisalduse ja võimaluse korral ohtlike ja kahjulike ainete asendamise kohta, tõhusam prügi sorteerimine, korduskasutus, ümbertöötlemine, toodete uuendamine ja ringlussevõtt, sealhulgas kõrgemad ringlussevõtu eesmärgid, väärismaterjalide taaskasutamine, laiendatud tootjavastutus ja tarbijale antav teave; raamistikus tuleks käsitleda kogu olelusringi keskkonnamõju ning see peaks sisaldama konkreetseid sätteid akude liikuvuse ja energiasalvestuse kohta;

62.  tunneb muret ELi suure sõltuvuse pärast akude tootmiseks vajaliku tooraine impordist; on veendunud, et akude täiustatud ringlussevõtu kavad võiksid anda märkimisväärse osa ELis akude tootmiseks vajalikust toorainest;

63.  väljendab muret mineraalitööstuse sotsiaalmajandusliku mõju üle, eelkõige koobaltitööstuse puhul; nõuab, et komisjon hindaks jätkusuutliku õigusraamistiku võimalusi, et tagada materjalide eetiline hankimine ning võtta kasutusele kohustuslikud hoolsuskohustust käsitlevad õigusaktid, et tegeleda rahvusvahelises kontekstis kahjulike mõjudega keskkonnale ja inimõigustele;

64.  väljendab heameelt komisjoni kavatsuse üle vaadata läbi kasutuselt kõrvaldatud sõidukite direktiiv(34); palub komisjonil seda direktiivi uuendada, et see kajastaks ja järgiks täielikult ringmajanduse põhimõtteid, sealhulgas jäätmetekke minimeerimine tootekujundusetapis ning materjalide ajakohastatavus, modulaarsus, parandatavus, korduskasutatavus ja ringlussevõetavus väärtuse kõrgeimal tasemel, pidades seejuures esmatähtsaks korduskasutatavust; kutsub komisjoni üles töötama koos autotootjate ja laiendatud tootjavastutusskeemidega tõhusate korduskasutamise ahelate tagamise nimel; palub komisjonil parandada Euroopa andmebaasi kaudu aruandlust kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta; palub komisjonil täpsustada, tugevdada ja järgida põhimõtet, et autode lammutamisele ja purustamisele peab alati eelnema auto osadeks võtmine ja osade korduskasutamine;

65.  rõhutab vajadust edendada veelgi programmi „Euroopa horisont“ raames ringlussevõtu protsesside ja tehnoloogiate alast teadus- ja innovatsioonitegevust, et suurendada akude ringmajandusalast potentsiaali; tunnistab VKEde rolli kogumis- ja ringlussevõtusektorites;

Oluliste toodete väärtusahelad: pakendamine

66.  kinnitab veel kord, et eesmärk on teha kõik pakendid 2030. aastaks majanduslikult elujõulisel viisil taaskasutatavaks või ringlussevõetavaks, ning kutsub komisjoni esitama viivitamata seadusandlikku ettepanekut, sealhulgas meetmeid ja eesmärke ülemääraste pakendijäätmete vähendamiseks, ning seadma pakendijäätmete direktiivis ambitsioonikaid põhinõudeid, et vähendada ülemäärast pakendamist, sh e-kaubanduses, tõsta pakendite ringlussevõetavust, vähendada pakendamise keerukust, suurendada ringlussevõetud materjali osakaalu, kaotada järk-järgult ohtlikud ja kahjulikud ained ning edendada korduskasutust; rõhutab, et toiduohutuse ja hügieenistandardite asjus ei tohi teha järeleandmisi; nõuab, et nimetatud meetmete eesmärk oleks parim võimalik keskkonnaalane tulemus kooskõlas jäätmehierarhiaga ja selleks, et saavutada väike ökoloogiline jalajälg;

67.  rõhutades pakendamise ülimalt olulist rolli tooteohutuse, eelkõige toiduohutuse ja hügieeni jaoks ning toidujäätmete vähendamiseks, palub tööstusel täiendada regulatiivseid meetmeid vabatahtlike meetmetega, et vältida tarbetuid pakendeid ja vähendada märkimisväärselt turule lastavate pakendite hulka, et töötada välja tõhusamaid, ringmajanduse põhimõtteid suuremal määral järgivaid ja kliimasõbralikumaid pakendilahendusi, näiteks ühtlustatud pakendiformaadid ning korduskasutatavad ja taastäidetavad pakendid, ning lihtsustada korduskasutatavate transpordipakendite kasutamist; julgustab selliseid algatusi nagu plastide ringlussevõtu liit ja Euroopa plastipakt;

68.  kordab, et kvaliteetne ringlussevõtt tekitab turul reaalse nõudluse ringlussevõetud materjalide järele ning on üks peamisi tegureid, mis aitab kogutud, sorteeritud ja ringlusse võetud pakendite koguhulka suurendada; nõuab moodsate ja tõhusate sorteerimisseadmete ja eraldustehnoloogiate kasutamist koos parema ökodisainiga pakenditega, sealhulgas vajadus kujundada pakendid ümber olelusringi tõhustatud kriteeriumite põhjal;

69.  palub komisjonil analüüsida erinevaid e-kaubanduses kasutatavaid pakendite tüüpe, et teha ülepakendamise vältimiseks kindlaks pakendite optimeerimise parimad tavad; palub komisjonil kinnitada oma toetust pakkematerjalide korduskasutamisele, et toimetada selles kohale mitu eset ja pakkuda alternatiivi ühekordsetele pakkematerjalidele;

70.  rõhutab, et hulgimüügil võib olla väga oluline roll pakendite vähendamisel, ning palub komisjonil ja liikmesriikidel sellist käitumist julgustada, tagades samas toiduohutuse ja hügieeni;

71.  rõhutab innovatsioonifondide ja -programmide keskset rolli materjalide kasutamise vähendamisel ja ringlussevõtu meetodite uuendamisel;

72.  võtab teadmiseks, et veebipõhine müük ja pakisaadetiste arv kasvab; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks meetmed tagamaks, et kõik veebimüüjad täidaksid olenemata nende asukohast põhinõudeid ning annaksid aru laiendatud tootjavastutuse süsteemidele ja panustaksid neisse rahaliselt nendes liikmesriikides, mille turule nad tooted viinud on;

73.  palub komisjonil toetada pakendijäätmete lahuskogumist ja sorteerimist, mis on sätestatud direktiivis (EL) 2018/852, ning tagada selle õigeaegne ülevõtmine liikmesriikide poolt; palub komisjonil hinnata võimalust vaadata läbi pakendimaterjalide identifitseerimissüsteem (otsus 97/129/EÜ(35)), et lihtsustada kodanike jaoks lahuskogumist pakendite ringlussevõetavuse alusel;

74.  palub komisjonil toetada ja uurida võimalusi ühilduvate riiklike tagatisrahasüsteemide loomiseks, et saavutada plastist joogipakendite nõutud kogumismäär 90 % ning astuda samm pakendite ühtse turu loomise suunas, eelkõige naaberliikmesriikide korral. Süsteemid oleks võimalik ühildada, kui pakenditel oleks seerianumbrid ning kui kasutada kodifitseeritud ühtseid märgistusi. Kui liikmesriigil puudub süsteem või kui plaanitakse süsteemi ümberkavandamist, tuleks liikmesriiki julgustada valima parimate tavade ja asjaomase teadusliku tõendusmaterjali põhjal sellist süsteemi, mis ühildub teiste liikmesriikide süsteemidega või on nendega sarnane;

Oluliste toodete väärtusahelad: plastid

75.  nõuab tungivalt, et komisjon rakendaks jätkuvalt Euroopa strateegiat plasti kohta ringmajanduses, eelkõige soodustades paremat kavandamist, ringmajanduse ärimudeleid ja uuenduslikke tooteid ning „toode kui teenus“ tüüpi lähenemisi, mis pakuvad säästvamaid tarbimismustreid;

76.  palub komisjonil tegeleda terviklikult plasti, sealhulgas mikroplastiga; nõuab tungivalt, et komisjon käivitaks üldise tahtlikult lisatud mikroplasti järkjärgulise käibelt kõrvaldamise ning vähendaks uute kohustuslike regulatiivsete meetmetega igasuguse mikroplasti tahtmatut vabanemist nende allikates, näiteks rehvid, tekstiilid, kunstmuru ja plastpelletite tootmine; rõhutab vajadust täiendada teaduslikke teadmisi mikroplastide ja nanoplastide kohta ning soodustada ohutumate alternatiivide ja mikroplastivabade toodetega konkurentsivõimelisemate turgude väljatöötamist; on samas seisukohal, et lühiajalised meetmed tuleb kiiresti võtta; rõhutab, et suurim mikroplasti reostuse allikas on makroplastide lagunemine keskkonnas, ning toetab seisukohta, et plasttoodetele tuleks nende tootmisetapis rakendada konkreetseid meetmeid, näiteks ökodisaini nõudeid, et vältida sekundaarse mikroplasti eraldumist keskkonda; palub komisjonil uurida nii makro- kui mikroplastide allikaid, jaotust, saatust ja mõju reovee puhastamise ja sademevee majandamise kontekstis; tuletab meelde, et 80 % mereprügist on pärit maismaalt, ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid jõgedes ja jõesuudmetes asuvate mereprügi levialade asjus midagi ette;

77.  rõhutab, et kui ühekordselt kasutatavad tooted koormavad märkimisväärselt keskkonda ja ressursse, tuleks need asendada korduskasutatavate toodetega, kui olemas on korduskasutatavaid ja/või vastupidavaid alternatiive, mis on keskkonnasäästlikud ja ei kahjusta toiduhügieeni ega -ohutust; palub komisjonil sellega seoses kaaluda seadusandlikke meetmeid, sh ühekordselt kasutatavate plasttoodete direktiivi laiendamist nimetatud direktiivi läbivaatamise raames; palub komisjonil töötada korduskasutatavate pakendite ning ühekordsete pakendite, lauanõude ja söögiriistade kohta standardite väljatöötamise nimel;

78.  tunnistab, et biopõhisel, biolaguneval ja kompostitaval plastil võib olla ringmajanduses oma roll, kuid hoiatab, et biopõhine ja/või biolagunev plast üksi ei lahenda plastiga seotud keskkonnaprobleeme; rõhutab teadlikkuse tõstmise tähtsust biopõhise ja biolaguneva plasti nõuetekohase kasutamise vallas;

79.  julgustab esitama materjalide, toodete, disaini ja ringlussevõtu kohta selgeid ülemaailmseid standardeid;

80.  julgustab komisjoni ja liikmesriike looma kõigi väärtusahelas osalejate jaoks, kes tegelevad plasti tootmise, selle müümise, kasutamise ja kasutuselt kõrvaldamisega, järjepidevat ja läbipaistvat raamistikku ja aruandluskohustusi;

81.  julgustab komisjoni töötama välja laiendatud tootjavastutuse kavasid, kus tootjad pannakse vastutama plasttoodete kasutuselt kõrvaldamise eest;

Oluliste toodete väärtusahelad: tekstiil

82.  rõhutab, kui oluline on ELi uus terviklik strateegia tekstiiltoodete jaoks, et edendada ELi tekstiili- ja riidesektoris kestlikkust ja ringmajandust ning jälgitavust ja läbipaistvust, võtta arvesse väärtusahelate üleilmset olemust ning nn kiirmoe mõõdet; nõuab strateegia loomist, et esitada sidus poliitiliste vahendite kogum ja toetada uusi ärimudeleid, et tegeleda kogu väärtusahela jooksul kõigi keskkonnaalaste ja sotsiaalsete mõjudega ning et edendada tekstiili disaini, suurendamaks selle vastupidavust, korduskasutatavust ja mehhaanilist ringlussevõttu ning kvaliteetse kiu kasutamist, kombineerides selleks eelkõige omavahel ökodisaini tüübinõudeid, tootjavastutuse kavasid ja märgiste süsteeme;

83.  väljendab heameelt selle üle, et tekstiilitoodetele rakendatakse uut tootepoliitika raamistikku, ning rõhutab, et selles tuleb pidada esmatähtsaks jäätmetekke vältimist ja vastupidavust, korduskasutatavust ja parandatavust ning ohtlike ja kahjulike kemikaalidega võitlemist kooskõlas jäätmehierarhiaga; nõuab meetmete võtmist disaini ja tootmise etappides sünteetiliste mikrokiudude kao vältimiseks ning muude meetmete võtmist, näiteks ennetava kontrollitud ja mittesaastava tööstusliku eelpesu väljatöötamist ning standardite väljatöötamist, et varustada uued pesumasinad mikrokiufiltritega; nõuab, et tekstiilide kohta võetaks vastu konkreetsed kogu ELi hõlmavad jäätmeksoleku lakkamise kriteeriumid;

84.  nõuab, et tekstiilitoodetele uue tootepoliitika raamistiku rakendamine oleks sidus muude poliitikavahenditega, eelkõige tulevase ELi inimõiguste ja keskkonnaalase hoolsuskohustuse õigusaktide ettepanekuga, tagamaks, et kõigis tekstiili väärtusahela etappides tegeletakse töötajate õiguste, inimõiguste ja soolise võrdõiguslikkuse küsimustega;

Oluliste toodete väärtusahelad: ehitus ja hooned

85.  palub komisjonil rakendada nn renoveerimislaine algatust nii, et see oleks ringmajanduse põhimõtetega täielikult kooskõlas ja võtaks arvesse sektori mitmekesisust; palub komisjonil kehtestada horisontaalsed ja tootepõhised nõudmised; rõhutab, et kui hoonete eluiga nende lammutamise asemel pikendada, on sellega võimalik vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja saada keskkonnaalast kasu; palub komisjonil kaaluda süsiniku jalajälje ja materjalide jalajälje vähendamise eesmärkide kehtestamist ELi hoonetele ning kestlikele hoonetele ehitustööde siduva raamistikuna taseme(te) raamistiku rakendamist; usub, et tuleb lisada minimaalsed õiguslikud nõuded hoonete keskkonnatoime kohta, et parandada hoonete ressursitõhusust ja energiatõhusust;

86.  tuletab meelde, et komisjonil lasub jäätmete raamdirektiivist tulenev kohustus kaaluda ELi õigusaktides ehitus- ja lammutusjäätmete ning nende eri materjalidest koostisosade kohta sätestatud materjalide taaskasutamise eesmärkide läbivaatamist, ning on seisukohal, et see peaks hõlmama väljakaevatud pinnast käsitlevat materjali taaskasutamise eesmärki; soovitab lisada ehitusrakendustesse korduskasutuse ja ringlussevõtu eesmärgid ning teiseste toorainete kasutamise, muutes need hõlpsamini jälgitavaks; palub komisjonil vaadata läbi ehitustoodete määruse ning väljendab heameelt teate üle, et 2021. aastal luuakse kestliku hoonestuse strateegia; on seisukohal, et digilahenduste kasutuselevõtt ehitusvaldkonnas, näiteks jäätmete jälgimine, võimaldaks hoonete paremat energiatõhusust ja ehitussektoris suuremal määral ringmajanduse põhimõtteid järgida;

87.  rõhutab, kui oluline on kehtestada kvaliteetsete hoonete jaoks poliitika, milles keskendutakse võimaluse korral olemasolevate hoonete renoveerimisele, ümberehitamisele ja jätkuvale kasutamisele, mitte uute hoonete ehitamisele;

88.  rõhutab, et kuna 2050. aasta tehiskeskkonnast on 90 % juba olemas, tuleks kehtestada renoveerimissektorile erinõuded, et saavutada 2050. aastaks täielikult modulaarsed, erinevateks kasutusteks sobivad ja positiivse energiabilansiga hooned, sh täielik renoveerimine, kohapealne tootmine ja korduskasutatavus;

Oluliste toodete väärtusahelad: toit, vesi ja toitained

89.  nõuab tungivalt, et komisjon teeks seadusandliku ettepaneku, et viia ellu eesmärk vähendada 2030. aastaks toidujäätmeid poole võrra kooskõlas strateegiaga „Talust taldrikule“ võetud kohustustega ning võttes aluseks liikmesriikide poolt jäätmete raamdirektiivi kohaselt esitatud andmed; kutsub komisjoni üles lisama toidukadu ja toidujäätmete ennetamist kogu toidu väärtusahelas asjakohasesse ELi poliitikasse, nagu on sätestatud strateegias „Talust taldrikule“, ning tuletab meelde, et nimetatud meetmed peaksid olema jäätmehierarhiaga kooskõlas; palub liikmesriikidel võtta kõikehõlmavad meetmed, et piirata oluliselt toidujäätmete teket ja julgustada toitu annetama;

90.  palub komisjonil võtta meetmed, et sulgeda põllumajanduslik toitainete ring, vähendada Euroopa sõltuvust loomasöödaks taimse valgu importimisest ning laiendada sünteetiliste väetiste asemel ringlussevõetud loomasõnniku ja muude orgaaniliste toitainete, näiteks komposti ja kääritussaaduste kasutamist, tagades samas tervise, keskkonna ja ökosüsteemide kõrgetasemelise kaitse;

91.  nõuab, et ringmajandus tugineks keskkonnahoidlikule õigusraamistikule, et hoida ära võimalikke mürgiseid tagajärgi veeökosüsteemidele; väljendab heameelt äsja vastuvõetud määruse üle, mis käsitleb vee taaskasutuse miinimumnõudeid, ning joogivee direktiivi(36) läbivaatamise üle ja nõuab nende täielikku rakendamist; palub komisjonil lõimida vee ja energia vaheline seos täielikult Euroopa poliitikasse ning tuletab meelde, et veevarude kvaliteet ja juurdepääs neile sõltuvad kontrolli tõhusast rakendamisest lähtekohas ja põhimõttest, et saastaja maksab; toetab reovee puhastamisel ja juhtimisel ringmajanduse lähenemist, et edendada linnareovee taaskasutamist; rõhutab, et reoveest on võimalik taastada ressursse alates bioplasti kaudu tselluloosi taastamisest kuni toitainete, energia ja vee taastamiseni, ning on võimalik jätkata võimalike taaskasutusvõimaluste analüüsimist, vähendades samas energia ja vee tarbimist; toetab asulareovee puhastamise direktiivi(37) kavandatud läbivaatamist; palub komisjonil hinnata võimalust võtta seadusandlikke meetmeid, et tegeleda hoonete veekasutuse tõhustamisega;

92.  rõhutab, et Euroopa Liidus kõigile veele juurdepääsu suurendamine võib märkimisväärselt ringmajandust edendada, sest inimesed sõltuvad vähem pakendatud veest; nõuab, et joogiveedirektiivis sätestatud veele juurdepääsu sätteid rakendataks täielikult;

93.  rõhutab kestlike biopõhiste toodete, sealhulgas biojäätmete parema taaskasutamise ning jääkide ja kõrvalsaaduste kasutamise olulist rolli üleminekul kliimaneutraalsele ringmajandusele;

94.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et jäätmete raamdirektiiviga kehtestatud biojäätmete lahuskogumise eesmärk oleks kvaliteetse komposti tootmine, et toetada mullaparandust ohutute kemikaalide ja muude toodetega, ning taastuvenergia tootmine, kui seda on võimalik teha ja see on keskkonnale kasulik;

95.  rõhutab säästva biomajanduse ja jätkusuutliku metsandussektori potentsiaali; rõhutab, kui oluline on ELi biomajanduse ja bioloogilise mitmekesisuse strateegiate rakendamine, et tõhustada ringmajandust, asendades fossiilsed materjalid taastuvate biopõhiste materjalidega seal, kus see on keskkonnale kasulik ja jätkusuutlik, sh bioloogilise mitmekesisuse jaoks, võttes arvesse järjest suurenevat nõudlust biomaterjalide järele;

Vähem jäätmeid, rohkem väärtust

96.  rõhutab, kui oluline on seada nii tootepoliitikas kui ka jäätmepoliitikas esikohale jäätmetekke vältimine kooskõlas ELi jäätmehierarhiaga; palub komisjonil teha 2024. aastaks kavandatud jäätmete raamdirektiivi ja prügiladirektiivi läbivaatamisel ettepaneku siduvate eesmärkide kohta jäätmete üldiseks vähendamiseks ja jäätmete vähendamiseks konkreetsetes jäätmevoogudes ja tooterühmades; palub samuti teha ettepaneku eesmärgi kohta, et peatada jäätmejääkide tekitamine; on seisukohal, et taaskasutamise ja ringlussevõtu eesmärkide täitmiseks valmistumine peaks toimuma eraldi, et taaskasutamise eesmärgiks valmistumisele saaks anda jäätmehierarhias ettenähtud prioriteedi;

97.  väljendab muret selle üle, et liikmesriikides ei rakendata ELi jäätme-eesmärke võrdselt; palub komisjonil tagada, et kõik liikmesriigid rakendaksid nii kehtivaid jäätme-eesmärke kui ka 2018. aasta jäätmepaketti, ning nõuab tungivalt, et kõik liikmesriigid võtaksid 2018. aasta õigusaktid viivitamatult ja täielikult üle;

98.  usub, et konkurentsivõimetud hinnad ja kvaliteetsete teiseste toorainete ja tooraineturgude puudus kuuluvad ringmajanduse peamiste tõkete hulka; palub komisjonil hinnata meetmeid, et muuta teisesed toorained konkurentsivõimelisemaks, toetades samas mittetoksilise keskkonna loomist;

99.  on seisukohal, et erasektor on tugev partner ringmajanduse lahenduste ja toodete vallas nõudluse ja klientide huvi tõstmiseks ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid toetaksid ettevõtteid, kelle ärimudel, teenused või tooted vähendavad jäätmete tekkimist ja ressursside tarbimist, ning kasutaksid nende teenuseid;

100.  toetab kindlalt ambitsiooni luua hästi toimiv ELi kvaliteetse mittetoksilise teisese tooraine turg, ilma et see piiraks jäätmete raamdirektiivi ja jäätmesaadetiste määruse sätete kohaldamist, ja rõhutab, et see nõuab ühiseid kvaliteedistandardeid; tuletab meelde, et liikmesriikidel on võimalik määratleda riiklikud kõrvalsaaduste ja jäätmestaatuse lõpetamise kriteeriumid, ning palub komisjonil teha ettepaneku jäätmestaatuse lõpetamise ühtlustatud Euroopa kriteeriumite kohta kõige olulisemate jäätmevoogude jaoks kooskõlas jäätmete raamdirektiiviga, et kõrvaldada turutõkked ja tagada kvaliteetsete materjalide taaskasutamine; mõistab hukka asjaolu, et komisjon ei ole määratlenud konkreetseid ELi kriteeriume paberi, rehvide ja tekstiilitoodete kohta, mida nõuti jäätmete raamdirektiivis;

101.  palub komisjonil panna tähele jäätmete riikidevahelise veo eeskirju ELi liikmesriikide vaheliseks sissenõudmiseks ning kaaluda nimetatud eeskirjade kohandamist, et muuta need selgemaks ja arusaadavamaks, kõrvaldada haldustõkked ja säilitada samas tõhus õiguslik kaitse inimtervisele ja keskkonnale, ning ühtlustada nimetatud eeskirjade kohaldamist ELi liikmesriikides, sh jäätmesaadetiste registreerimiseks ühtse ELi elektroonilise süsteemi loomise kaudu;

102.  toetab komisjoni käimasolevat tööd õlijäätmete nõuetekohaseks töötlemiseks; kutsub komisjoni üles esitama direktiivis 2008/98/EÜ(38) sätestatud kujul 2022. aastaks seadusandlikku ettepanekut, mis sisaldab lisameetmeid õlijäätmete regenereerimiseks, sh kvantitatiivsete eesmärkide kehtestamist;

103.  tuletab meelde, et liikmesriikidel on kohustus tagada, et hiljemalt 31. detsembril 2023 biojäätmed kas eraldatakse ja võetakse tekkekohal ringlusse või neid kogutakse eraldi ega segata muud liiki jäätmetega; nõuab komisjonilt ja liikmesriikidelt investeeringute suunamist orgaaniliste jäätmete kogumise ja kompostimise toetamisele;

104.  tuletab meelde ELi jäätme-eesmärke ning rõhutab, et EL ja liikmesriigid peavad tõhustama jäätmetekke vältimist ja korduskasutamiseks ettevalmistamist, suurendama kvaliteetset ringlussevõttu ja loobuma jäätmete prügilatesse ladestamisest, minimeerides jäätmete põletamist kooskõlas jäätmehierarhiaga; palub komisjonil määratleda kogu ELis ühtne lähenemisviis jääkolmejäätmete käitlemiseks, mida ei ole võimalik ringlusse võtta, et tagada nende optimaalne käitlemine ja vältida ELi tasandil jäätmepõletustehaste liigse tootmisvõimsuse loomist, mis võib põhjustada süsteemidesse klammerdumist ja pärssida ringmajanduse arengut; on seisukohal, et kui jäätmeid põletatakse, peaks see toimuma tipptasemel käitistes, kus jäätmetest toodetakse energiat ning millel on ELis kõrge energiatõhusus ja madalad heitkogused;

105.  rõhutab, et jäätmete lahuskogumine on eeldus kvaliteetsele ringlussevõtule ning väärtuslike materjalide ja toodete ringlusahelas hoidmisele; toetab komisjoni kavatsust teha ettepanek meetmete kohta, et edendada ja ühtlustada olemasolevaid lahuskogumise süsteeme, milles tuleks võtta arvesse liikmesriikide parimaid tavasid ning erinevaid piirkondlikke ja kohalikke tingimusi ning mis ei tohiks mõjuda kahjulikult hästi toimivatele olemasolevatele süsteemidele; palub komisjonil tagada jäätmete raamdirektiivis sätestatu nõuetekohane rakendamine;

106.  rõhutab vajadust töötada välja jäätmestrateegiad ja -poliitikad, mis põhinevad usaldusväärsetel teadusandmetel ja -metoodikatel ning millega muudetakse ELi statistika usaldusväärsemaks ja võrreldavamaks; palub seetõttu komisjonil jäätmete statistikat veelgi ühtlustada ning koguda andmeid ringlussevõetud materjalide ja jäätmete kohta kolmes osas: kogumine, ringlussevõturajatisse sisenemine ning ringlusse võetud materjalide tõhusa taaskasutamise osakaal;

107.  peab kahetsusväärseks, et prügiladirektiivis ei keskenduta ennetamisele, ning nõuab sellest tulenevalt direktiivi joondamist CEAPi üldpõhimõtetega ja seda, et lähteaasta kohta kehtestataks prügilate osakaalu eesmärgiks 10 % ja kg jäätmeid inimese kohta aastas, et vältida jäätmete suunamist prügilatest põletitesse;

108.  tuletab meelde, et tööstussümbioos on väga oluline, et saavutada ringmajandus omavahel ühendatud võrgustike kaudu, kus ühe sektori jäätmetest saab mõne muu sektori tooraine ning energia ja toorained saavad pidevalt ringelda ja kus ressursse kasutatakse võimalikult kaua produktiivselt; nõuab seetõttu suuremaid jõupingutusi, et kasvatada ELi tasandil tööstussümbioosi ning muuta tööstuse väärtusahel tõhusamaks ja konkurentsivõimelisemaks;

109.  rõhutab, et tööstussümbioosi arendamiseks peavad piirkonnad oma kohalikke ressursside voogusid paremini mõistma ja haldama ning et see peab tõukama neid rakendama uusi ruumilise planeerimise strateegiaid, tehes selleks koostööd tööstuste, sidusrühmade, kohalike omavalitsuse ja kodanikega; nõuab tungivalt, et liikmesriigid nõuaksid kohalikelt ja piirkondlikelt valitsustelt tööstussümbioosi võimaluste tuvastamist, kaardistades selleks põhjalikult majandustegevused ja tehes kohustuslikud ressursside voogude analüüsid;

110.  rõhutab, kui oluline on jäätmete raamdirektiivi artikli 8a lõike 1 kohaldamine, kus sätestatakse selgelt, et liikmesriikidel lasub kohustus tootjavastutusorganisatsioonide kohustused ja rollid täpselt kindlaks määrata;

111.  soovitab biojäätmete ringlussevõtul põhinevate kohalike väärtusahelate väljatöötamist taastuvenergia, näiteks biometaani tootmiseks, et luua tihedamad sidemed maa- ja linnakogukondade vahel, rakendades samal ajal täielikult jäätmehierarhiat;

112.  rõhutab, et piiriülestesse kohandamismehhanismides tuleb võtta arvesse toodete ringlust ja ressursimahukust;

Ringluse inimestele, piirkondadele ja linnadele toimivaks muutmine

113.  tunnistab piirkondlike omavalitsuste, kohalike omavalitsuste ja kogukondade ning VKEde olulist rolli ringmajanduses, jäätmekäitluses ja ringmajanduse tegevuskavas sisalduvate meetmete rakendamisel; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama ringmajanduse keskuste loomist ja koostööd kõikides Euroopa piirkondades, tööstusklastrites ja kohalikes kogukondades kavandatava „Uue Euroopa Bauhausi“ vaimus, pakkudes toetust ringmajanduse mudelite väljatöötamisele disaini ja jäätmekäitluse valdkonnas;

114.  toetab kavatsust ajakohastada ringmajanduse oskuste tegevuskava ja palub komisjonil kohandada nimetatud tegevuskava konkreetsetest töötajate vajadustest lähtuvalt, sh nõuded haridusele ja väljaõppele ning uued töökohad, mida on ringmajandusele üleminekuks vaja; palub komisjonil tagada, et ringmajanduse tegevuskava on seotud Euroopa sotsiaalõiguste samba ning soolise võrdõiguslikkuse strateegia rakendamisega, ning palub tagada õiglase ülemineku; rõhutab, et sotsiaalpartneritel on ringmajandusele üleminekul tööalaste ja sotsiaalsete aspektide seisukohast oluline roll;

115.  rõhutab, et tarbijatel on jäätmetekke vältimisel ja jäätmekäitluses väga oluline roll ning et kodanikke tuleb jäätmete lahuskogumisse rohkem kaasata; kordab, et liikmesriikide ning piirkondlike ja kohalike omavalitsuste jaoks on oluline tõsta teadlikkust kestliku tarbimise, sh taaskasutamisel, üürimisel ja jagamisel põhinevate tarbimismudelite vallas, ning selle asjus, kuidas vältida jäätmeteket ning jäätmeid tõhusalt sorteerida ja kõrvaldada;

116.  kutsub komisjoni üles tagama, et ringmajanduse põhimõtted sisalduksid kõikides tavades, ning kutsub komisjoni üles toetama liikmesriike teadmiste ja parimate tavade jagamisel seoses erinevate ringmajanduse alaste jõupingutustega ELi piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

117.  rõhutab valitsuste, kohalike omavalitsuste akadeemiliste ringkondade ja ettevõtete, sealhulgas nii tootjate kui ka ostjate vahelise koostöö tähtsust ringmajanduse meetmete stimuleerimiseks ja laiendamiseks; rõhutab, kui oluline on laiendada nimetatud koostööd muudele sidusrühmadele, näiteks sotsiaalsetele ettevõtetele, idufirmadele ja valitsusvälistele organisatsioonidele;

118.  märgib, et parandus- ja hooldustööde sektoril on väga suur töökohtade loomise potentsiaal ning et selle arengut tuleb toetada ja edendada, eriti kohalike, rohujuure tasandi ja kogukonna remondialgatuste, ühistute ja sotsiaalsete ettevõtete kaudu;

119.  rõhutab rolli, mis võib keskkonnaohutul süsiniku kogumisel, säilitamisel ja kasutamisel olla Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisel; toetab lõimitud poliitilist konteksti, et soodustada keskkonnale ohutute süsiniku kogumise, säilitamise ja kasutamise süsteemide kasutuselevõtmist, mis vähendavad kasvuhoonegaaside netoheitkoguseid, et muuta rasketööstus kliimaneutraalseks, kui otseseid heitevähenduse võimalusi pole(39); kinnitab uuesti, et ELi netonullheite strateegias tuleks seada esikohale heitkoguste otsene vähendamine ning meetmed ELi looduslike neeldajate ja reservuaaride säilitamiseks ja tugevdamiseks(40);

Jõupingutuste juhtimine ülemaailmsel tasandil

120.  toetab komisjoni püüet vaadata läbi jäätmesaadetiste määrus, et tagada ELi-siseses jäätmekaubanduses läbipaistvus ja jälgitavus, lõpetada kolmandatesse riikidesse selliste jäätmete eksportimine, mis kahjustavad keskkonda või inimeste tervist, ning tulla ebaseadusliku käitumisega tõhusamalt toime tagamaks, et kõiki jäätmeid käideldakse kooskõlas ringmajanduse põhimõtetega; toetab komisjoni lisaks Baseli plastjäätmete konventsiooni hiljutiste muudatuste rakendamisel ning järgides täielikult konventsioonist tulenevaid ELi kohustusi; palub komisjonil keskenduda samuti järgmistele aspektidele:

121.  väljendab heameelt ringmajanduse ja ressursitõhususe ülemaailmse liidu üle, et kiirendada üleilmset üleminekut kliimaneutraalsele ressursitõhusale ringmajandusele, ning kutsub komisjoni üles juhtima jõupingutusi rahvusvahelise lepingu sõlmimiseks loodusvarade haldamise kohta, et loodusvarade kasutamine jääks planeedi taluvuspiiridesse;

122.  toetab komisjoni jõupingutusi rahvusvahelisel tasandil, et saavutada üleilmne plastikokkulepe ning et edendada plasti alase ELi ringmajanduse lähenemisviisi üleilmset kasutuselevõttu; rõhutab, et tuleb tagada, et nii ELi kui ülemaailmsel tasandil võetud eri kohustusi on võimalik integreeritult ja läbipaistvalt jälgida; palub komisjonil ja liikmesriikidel haarata aktiivne juhtroll, et jätkata rahvusvaheliste lahenduste väljatöötamist plastist mereprügi ja mikroplasti vastu võitlemisel;

123.  rõhutab, kui oluline on nõuda, et ELi imporditud primaar- ja sekundaartoorained vastaksid ELi standarditega samaväärsetele inimõiguste, inimeste tervise ja keskkonnakaitse standarditele, sealhulgas komisjoni eelseisva seadusandliku ettepaneku kaudu, mis käsitleb äriühingute jätkusuutlikku juhtimist ja hoolsuskohustust, ning kui oluline on tagada ELi peamistes tarneahelates võrdsed võimalused; rõhutab, kui oluline on tagada liidu sise- ja välispoliitika sidusus seoses Euroopa rohelise kokkuleppe ja ringmajanduse tegevuskava eesmärkidega, sealhulgas liidu välissuhetes ja väliskaubanduslepetes;

124.  palub Euroopa tootjatel võtta kolmandates riikides toodete müümisel vastutus ning teeb ettepaneku, et tööstuse sidusrühmad võtaksid endale kohustuse laiendada oma tootjavastutust, korraldades või rahastades oma toodete lahuskogumise, kui need muutuvad kolmandates riikides jäätmeteks; palub tootjatel samuti tegeleda eksporditud toodete ja ELi turul müüdavate toodete kvaliteedialaste ebajärjepidevustega;

125.  toetab seda, et komisjon edendab mitmepoolseid läbirääkimisi ressursside jätkusuutliku kasutustaseme saavutamiseks ja planeedi taluvuspiiride austamiseks, sh teaduspõhiste ressursikasutuse eesmärkide uurimine;

126.  rõhutab tungivat vajadust rakendada 2030. aasta tegevuskava küsimustes, mis on seotud kemikaalide rahvusvahelise juhtimise ning nende põhjustatud tervise- ja keskkonnakahjude eest kaitsmisega; rõhutab eelkõige kemikaalide kasutamise rahvusvahelise strateegilise lähenemisviisi (SAICM) raames toimuva protsessi tähtsust, et teha 2021. aasta juulis Bonnis toimuval viiendal kemikaalide käitlemise rahvusvahelisel konverentsil (ICCM) otsus tugeva raamistiku kohta, mis käsitleb kemikaalide ja jäätmete ohutut käitlemist pärast 2020. aastat;

127.  nõuab tungivalt, et komisjon edendaks ressursitõhususe näitajate kasutamist rahvusvaheliste konventsioonide kaudu, et võimaldada võrreldavust tööstusharude ja eri riikide majanduse vahel ning tagada võrdsed tingimused, ning toetaks dialoogi ja koostööd kolmandate riikidega;

128.  võttes arvesse, et Maa ressursid on piiratud, tuleks luua rahvusvaheline ressursside jätkumise konventsioon, mille raames arutletaks ressursside kasutamise kättesaadavuse ja tagajärgede üle, lähtudes jätkusuutlikkuse ja võrdsuse kesksetest põhimõtetest;

129.  tuletab meelde, et lisaks meetmete võtmisele ELi kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks 2050. aastaks on vaja tegeleda süsinikujalajälje küsimusega ELi importtoodete nõudluses; kutsub komisjoni üles tegema kindlaks ja kaotama tõkked, mis piiravad või takistavad rohelist majanduskasvu, ökoinnovatsiooni ja väljastpoolt ELi pärinevate ringmajanduse toodete ja teenuste turulepääsu; kutsub komisjoni üles uurima teatavate toodete ja teenuste suhtes kohaldatavate tollitariifide ja mittetariifsete tõkete vähendamise võimalusi ja eeliseid, et ergutada ringmajanduse arengut, sealhulgas ELi üldiste tariifsete soodustuste kava käimasoleva läbivaatamise kontekstis; ergutab sellega seoses komisjoni lisama ringmajanduse mõõtme läbirääkimistesse keskkonnatoodete lepingu üle, mida tuleks tõhustada; kutsub komisjoni üles võtma arvesse ELi väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) erivajadusi, aitama VKEdel integreerida ringmajandus oma ärimudelisse, sealhulgas stiimulite abil, ning toetama neid ringtoodete ekspordi äristrateegiate rakendamisel, eelkõige päritolureeglite riskihindamisvahendi kasutuselevõtu kaudu, mida komisjon praegu kaalub; kutsub komisjoni üles võtma WTOs juhtrolli toodete käsitlemisel vastavalt nende süsinikusisaldusele, mis aitaks tagada võrdsed regulatiivsed tingimused;

130.  on seisukohal, et kaubanduslepingud peavad sisaldama õiguslikult kindlaid sätteid, et kaitsta ringmajandust käsitlevaid asjakohaseid ELi õigusakte kaubandustõkke kontseptsiooni eest;

131.  rõhutab, et strateegiline kaubanduspoliitika on oluline vahend ringmajandusele ning ELi ja ÜRO kestliku arengu tegevuskavale ülemineku edendamiseks kogu maailmas 2030. aastaks, ning toonitab seetõttu, kui tähtis on tagada kaubandus- ja investeerimislepingute kooskõla ringmajanduse poliitikaga;

132.  julgustab komisjoni alustama avatud ja läbipaistvat dialoogi ja koostööd ELi kaubanduspartneritega, et veelgi enam toetada ringmajanduse eesmärke; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jätkama rahvusvahelistel foorumitel (UNCTAD, WTO, G20, G7) jõupingutusi ELi ringmajanduse tegevuskava elluviimiseks ja rahvusvaheliste partneritega ülemaailmsete võrdsete võimaluste tagamiseks, uurides võimalusi digitaalsete passide kasutuselevõtmiseks, et edendada toote sisu ja süsinikujalajälje ning ringlussevõetavusega seotud andmete kättesaadavust, võimaldada paremat ringlussevõttu, edendada laiendatud tootjavastutust ja jätkusuutlikke tarbijavalikuid; esitab sellega seoses ka ettepaneku, et komisjon teeks koostööd asjaomaste mitmepoolsete organisatsioonidega, et jõuda kokkuleppele rahvusvahelise märgise osas, mis on tarbijatele kergesti arusaadav, ja näitaks, kas toodet saab ringlusse võtta; rõhutab lisaks, et erilist tähelepanu tuleb pöörata sellele, kuidas vähem arenenud partnerriigid ringmajanduses osalevad ja sellest kasu saavad; kutsub komisjoni üles integreerima ringmajanduse põhimõtted eelkõige oma strateegiasse „Tervikliku Aafrika-strateegia loomine“; kutsub komisjoni üles kasutama kaubandusabi ning kestlikku arengut ja head valitsemistava stimuleerivat erikorda (GSP+) selleks, et aidata arenguriikidel võtta kasutusele ringmajanduse tavasid, sealhulgas tootestandardeid;

o
o   o

133.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) https://ec.europa.eu/environment/pdf/chemicals/2020/10/Strategy.pdf (2) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0201. (3) ELT C 23, 21.1.2021, lk 116. (4) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0078. (5) ELT C 334, 19.9.2018, lk 60. (6) ELT C 265, 11.8.2017, lk 65. (7) ELT C 433, 23.12.2019, lk 146. (8) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0198. (9) ELT L 177, 5.6.2020, lk 32. (10) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0201. (11) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0005. (12) ELT C 433, 23.12.2019, lk 136. (13) ELT C 433, 23.12.2019, lk 146. (14) ELT C 76, 9.3.2020, lk 192. (15) ELT L 155, 12.6.2019, lk 1. (16) ELT L 150, 14.6.2018, lk 109. (17) ELT L 150, 14.6.2018, lk 141. (18) ELT L 150, 14.6.2018, lk 100. (19) ELT L 150, 14.6.2018, lk 93. (20) ELT L 353, 31.12.2008, lk 1. (21) https://www.resourcepanel.org/reports/global-resources-outlook (22) https://resourcepanel.org/reports/resource-efficiency-and-climate-change (23) https://science.sciencemag.org/content/369/6510/1455 (24) https://www.ellenmacarthurfoundation.org/assets/downloads/publications/EllenMacArthurFoundation_Growth-Within_July15.pdf (25) Euroopa Keskkonnaamet, Keskkonnanäitajate aruanne 2014: Tootmis- ja tarbimissüsteemide keskkonnamõju Euroopas. Euroopa Keskkonnaamet, 2014. (26) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ, 21. oktoober 2009, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks (ELT L 285, 31.10.2009, lk 10). (27) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/29/EÜ, 11. mai 2005, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ebaausate kaubandustavade direktiiv) (ELT L 149, 11.6.2005, lk 22), (28) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/943, 8. juuni 2016, milles käsitletakse avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast kaitset (ELT L 157, 15.6.2016, lk 1). (29) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/83/EL, 25. oktoober 2011 , tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ (ELT L 304, 22.11.2011, lk 64). (30) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/771, 20. mai 2019, kaupade müügilepingute teatavate aspektide kohta, millega muudetakse määrust (EL) 2017/2394 ja direktiivi 2009/22/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/44/EÜ (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 136, 22.5.2019, lk 28). (31) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1020, 20. juuni 2019, turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011 (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 169, 25.6.2019, lk 1). (32) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/53/EL, 16. aprill 2014 , raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/5/EÜ EMPs kohaldatav tekst (ELT L 153, 22.5.2014, lk 62). (33) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiiv 2010/30/EL energiamõjuga toodete energia- ja muude ressursside tarbimise näitamise kohta märgistuses ja ühtses tootekirjelduses (ELT L 153, 18.6.2010, lk 1). (34) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/53/EÜ, 18. september 2000, kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta (EÜT L 269, 21.10.2000, lk 34). (35) Komisjoni otsus 97/129/EÜ, 28. jaanuar 1997, millega kehtestatakse pakendimaterjalide identifitseerimissüsteem vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta (EÜT L 50, 20.2.1997, lk 28). (36) Nõukogu direktiiv 98/83/EÜ, 3. november 1998, olmevee kvaliteedi kohta (EÜT L 330, 5.12.1998, lk 32). (37) Nõukogu direktiiv 91/271/EÜ, 21. mai 1991, asulareovee puhastamise kohta (EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40). (38) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, 19. november 2008, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3). (39) 1Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2020. aasta resolutsioon Euroopa rohelise kokkuleppe kohta, punkt 33. (40) Euroopa Parlamendi 14. märtsi 2019. aasta resolutsioon kliimamuutuste kohta – Euroopa pikaajaline strateegiline visioon, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni kooskõlas Pariisi kokkuleppega, punkt 13. (41) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1013/2006, 14. juuni 2006, jäätmesaadetiste kohta (ELT L 190, 12.7.2006, lk 1).