Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2020/2818(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B9-0108/2021

Esitatud tekstid :

B9-0108/2021

Arutelud :

PV 08/02/2021 - 18
CRE 08/02/2021 - 18

Hääletused :

PV 11/02/2021 - 2

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2021)0051

Vastuvõetud tekstid
PDF 176kWORD 66k
Neljapäev, 11. veebruar 2021 - Brüssel
Kestlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetav Euroopa oskuste tegevuskava
P9_TA(2021)0051B9-0108/2021

Euroopa Parlamendi 11. veebruari 2021. aasta resolutsioon komisjoni teatise kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetava Euroopa oskuste tegevuskava kohta (2020/2818(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 165 ja 166,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 14 ja 15,

–  võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sammast, mille Euroopa Ülemkogu, Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon kuulutasid välja 2017. aasta novembris, eelkõige selle 1. põhimõtet, mis käsitleb haridust, koolitust ja elukestvat õpet, ning 4. põhimõtet, mis käsitleb tööhõive aktiivset toetamist,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 1974. aasta tasustatud õppepuhkuse konventsiooni,

–  võttes arvesse komisjoni teatist jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetava Euroopa oskuste tegevuskava kohta (COM(2020)0274) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente (SWD(2020)0121) ja (SWD(2020)0122),

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu soovitus jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetava kutsehariduse ja ‑õppe kohta (COM(2020)0275),

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa haridusruumi saavutamise kohta aastaks 2025 (COM(2020)0625) ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2020)0212),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Digiõppe tegevuskava 2021–2027. Hariduse ja koolituse ümberkujundamine digiajastu jaoks“ (COM(2020)0624) ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2020)0209),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet „Digital Economy and Society Index (DESI) 2020 Human capital“ (Digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks (DESI) 2020. Inimkapital)(1),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa uus tööstusstrateegia“ (COM(2020)0102), milles märgitakse, et „see ökoloogiline ja digivaldkonda hõlmav kaksiküleminek mõjutab meie majanduse, ühiskonna ja tööstuse kõiki osi“ ning et „konkurentsivõimeline tööstus sõltub kvalifitseeritud tööjõu värbamisest ja hoidmisest“, ning milles prognoositakse, et „ainuüksi järgmise viie aasta jooksul peab 120 miljonit eurooplast oma oskusi täiendama või ümber õppima“,

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640), milles märgitakse, et selleks, et kõik teatises osutatud muutused oleksid võimalikud, on ökoloogilisest üleminekust kasu saamiseks vaja ennetavat ümber- ja täiendusõpet,

–  võttes arvesse nõukogu 8. juuni 2020. aasta järeldusi, milles käsitletakse ümberõpet ja täiendusõpet kui kestlikkuse ja tööalase konkurentsivõime suurendamise alust majanduse elavdamise ja sotsiaalse ühtekuuluvuse toetamise kontekstis,

–  võttes arvesse nõukogu 16. juuni 2020. aasta järeldusi, milles käsitletakse COVID-19 kriisiga toimetulekut hariduse ja koolituse valdkonnas,

–  võttes arvesse nõukogu 8. novembri 2019. aasta resolutsiooni Euroopa haridusruumi edasise arendamise kohta, et toetada tulevikku suunatud haridus- ja koolitussüsteeme(2),

–  võttes arvesse nõukogu 3. märtsi 2017. aasta järeldusi, milles käsitletakse naiste ja meeste oskuste parandamist ELi tööturul(3),

–  võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2016. aasta soovitust „Oskuste täiendamise meetmed: uued võimalused täiskasvanutele“(4),

–  võttes arvesse nõukogu 14. detsembri 2017. aasta järeldusi ELi uue kõrghariduse tegevuskava kohta(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. aprilli 2018. aasta otsust (EL) 2018/646, milles käsitletakse oskuste ja kvalifikatsioonidega seotud paremate teenuste pakkumise ühist raamistikku (Europass) ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 2241/2004/EÜ(6),

–  võttes arvesse hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö poliitikaraamistikku (HK 2020),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 5. mai 2020. aasta arvamust teemal „Elukestva õppe jätkusuutlik rahastamine ja oskuste arendamine oskustööjõu nappuse tingimustes“ (ettevalmistav arvamus eesistujariigi Horvaatia taotlusel),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 15. märtsi 2018. aasta arvamust teemal „Töö tulevik – asjakohaste teadmiste ja oskuste omandamine, et vastata tulevaste töökohtade vajadustele“ (ettevalmistav arvamus eesistujariigi Bulgaaria taotlusel)(7),

–  võttes arvesse Euroopa töötingimuste uuringut(8),

–  võttes arvesse Eurofoundi uuringut digitaliseerimise mõju kohta oskuste kasutamisele ja arendamisele(9),

–  võttes arvesse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop) uuringut „Empowering adults through upskilling and reskilling pathways“ (Täiskasvanute võimestamine oskuste täiendamise ja ümberõppe meetmete abil), köited 1 ja 2,

–  võttes arvesse Cedefopi aruannet „Skills forecast – trends and challenges to 2030“ (Oskuste prognoos – suundumused ja probleemid 2030. aastani)(10),

–  võttes arvesse Cedefopi oskuste ülevaadet(11) ja Euroopa oskuste indeksit(12),

–  võttes arvesse STOA uuringut „Rethinking education in the digital age“ (Hariduse ümberkujundamine digiajastul)(13),

–  võttes arvesse OECD andmebaasi „Skills for Jobs“(14),

–  võttes arvesse OECD uuringut „Getting Skills Right. Increasing Adult Learning Participation. Learning from successful reforms“ (Õigete oskuste omandamine. Täiskasvanuhariduses osalemise suurendamine. Edukatest reformidest õppimine)(15),

–  võttes arvesse OECD 10. juuli 2020. aasta poliitikaülevaadet „Skill measures to mobilise the workforce during the COVID-19 crisis“ (Oskustega seotud meetmed tööjõu mobiliseerimiseks COVID-19 kriisi ajal)(16),

–  võttes arvesse oma 22. oktoobri 2020. aasta resolutsiooni Euroopa hariduse tuleviku kohta COVID-19 kontekstis(17),

–  võttes arvesse oma 8. oktoobri 2020. aasta resolutsiooni noortegarantii kohta(18),

–  võttes arvesse oma 12. juuni 2018. aasta resolutsiooni hariduse ajakohastamise kohta ELis(19),

–  võttes arvesse oma 14. septembri 2017. aasta resolutsiooni Euroopa uue oskuste tegevuskava kohta(20),

–  võttes arvesse oma 19. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni oskuste arendamise poliitika kohta noorte töötuse vastu võitlemiseks(21),

–  võttes arvesse oma 10. septembri 2015. aasta resolutsiooni konkurentsivõimelise ELi tööjõuturu loomise kohta 21. sajandil: oskuste ja kvalifikatsioonide nõudluse ja töövõimalustega vastavusse viimine kui võimalus kriisist väljuda(22),

–  võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust komisjoni teatise kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetava Euroopa oskuste tegevuskava kohta (O-000006/2021 – B9-0004/2021),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 136 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 2,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni resolutsiooni ettepanekut,

A.  arvestades, et rohe- ja digipööre koos demograafiliste suundumuste ja üleilmastumisega muudavad töö olemust, töökohtade sisu ning nende jaoks vajalikke oskusi ja kvalifikatsioone; arvestades, et oskuste täiendamine ja ümberõpe on üliolulised, et tulla toime kiirenevatest makromajanduslikest suundumustest tulenevate probleemide ja võimalustega, ning need on otsustava tähtsusega, et tegeleda ELi tööturul üha suureneva oskuste nappusega;

B.  arvestades, et jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetav Euroopa oskuste tegevuskava on täielikus kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste sambaga ja eelkõige selle esimese põhimõttega, et „igaühel on õigus kvaliteetsele ja kaasavale haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele, et säilitada ja omandada oskused, mis võimaldavad ühiskonnas täielikult osaleda ja aitavad suunduda edukalt tööturule“;

C.  arvestades, et digiajastu haridus hõlmab nii digitaalset formaalharidust kui ka informaalset ja mitteformaalset haridust tehniliste, pehmete ja kodanike oskuste omandamiseks kogu Euroopa kodanike elukaare jooksul;

D.  arvestades, et formaalsetel haridus- ja koolitussüsteemidel on pidevalt muutuvas maailmas üha raskem reageerida kõigile individuaalsetele ja sotsiaalsetele vajadustele ja nõudmistele;

E.  arvestades, et COVID-19 kriis on muutnud töömaailma, kiirendanud koondamisi ja paljude töökohtade aegumist, on rõhutanud digioskuste ja digikirjaoskuse tähtsust, suurendanud digilõhet ja teravdanud vajadust ajakohastada Euroopa tööjõu oskusi, eelkõige seoses vajaduse järsu suurenemisega digi- ja tehnoloogiliste oskuste ning pehmete oskuste, nagu vastupanu- ja kohanemisvõime järele; arvestades, et need vajadused muutuvad veelgi pakilisemaks tehisintellekti suurema kasutamise tõttu, mis võib täielikult muuta töökorraldust ja asendada teatavat liiki tegevused; arvestades, et pandeemia on katkestanud haridus- ja koolitustegevuse, mõjutades eelkõige kutsehariduses ja -õppes osalejaid, ning toonud kaasa tööpuuduse suurenemise, eriti noorte hulgas, kellel on raskusi siirdumisel haridussüsteemist tööellu; arvestades, et kohustuslik liikumispiirang COVID-19 kriisi ajal on andnud töötajatele võimaluse oma oskusi ajakohastada;

F.  arvestades, et võtmepädevused on teadmistepõhises ühiskonnas ja elukestva õppe kontekstis üliolulised, kuna need tagavad muutuva ühiskonna ja tööturuga kohanemisel suurema paindlikkuse;

G.  arvestades, et juurdepääsul haridusele ja oskustele püsib haavatavate ühiskonnarühmade jaoks ning meeste ja naiste vahel endiselt suur ebavõrdsus, kusjuures erineva etnilise taustaga kodanikel, puuetega inimestel ja naistel on vähem võimalusi uusi oskusi omandada;

H.  arvestades, et inimestel peavad olema tööturul nõutavad oskused ja suutlikkus kiiresti kohaneda muutuva nõudlusega oskuste järele kogu nende elukaare jooksul; arvestades, et ELis võiks paljudes sektorites olla 37–69 % tööülesannetest automatiseeritud, mis tooks kaasa märkimisväärse muutuse töötulemustes(23); arvestades, et Eurofoundi uuringu kohaselt on 28 %-l töötajatest oskused tulla toime nõudlikumate ülesannetega;

I.  arvestades, et oskuste täiendamine ja ümberõpe ei ole mitte ainult isiklik, vaid ka sotsiaalne vastutus, sest põhioskuste madal tase ja täiskasvanute vähene osalemine koolitustegevuses vähendavad nende töövõimalusi tööturul, tekitades sotsiaalset ja majanduslikku ebavõrdsust ning aidates kaasa vaesuse kõrgele tasemele;

J.  arvestades, et oskuste nõudlusele mittevastavus ja oskuste nappus kujutavad endast ELi tööturu ja haridussüsteemide jaoks olulisi probleeme; arvestades, et tööjõul on tohutult vähe digioskusi ja 42 %-l ELi kodanikest puuduvad elementaarsed digioskused(24); arvestades, et puudulike digioskuste probleemi lahendamiseks on vaja märkimisväärseid investeeringuid;

K.  arvestades, et praegune noorte põlvkond on kõrge kvalifikatsiooniga; arvestades, et oskuste omandamine, ümberõpe, oskuste täiendamine ja elukestev õpe ei ole ainuke vastus noorte töökohtade puudumisele; arvestades, et kvaliteetsete ja kestlike töökohtade loomiseks on vaja täiendavaid tööhõivemeetmeid; arvestades, et tööhõivemaastik areneb kiiresti ja hinnanguliselt töötab 65 % praegu põhikooli astuvatest lastest lõpuks täiesti uut liiki töökohtadel, mida praegu veel ei eksisteeri(25); arvestades, et koguni 85 % kodanikest kasutas 2019. aastal internetti ja vaid 58 %-l olid vähemalt elementaarsed digioskused(26);

L.  arvestades, et Euroopa kokkuleppe eesmärk saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ja eesmärk vähendada 2030. aastaks CO2 heidet 60 % tähendab üleminekut kliimaneutraalsele ja energiatõhusale ringmajandusele; arvestades, et see mõjutab põhjalikult kõiki majandussektoreid, muutes tööjõu ümberõppe ja keskendumise rohelistele oskustele kõigi haridusteede puhul ülioluliseks, et saavutada õiglane üleminek, mille puhul ei jäeta kedagi kõrvale;

M.  arvestades, et kriitiline mõtlemine on lisaks tehnoloogilistele ja digioskustele üks peamisi oskusi, mida inimesed digiajastul vajavad; arvestades, et on selge vajadus tugevdada kriitilist mõtlemist kõigis kodanike rühmades, et võimaldada neil kasutada täielikult ära digitaalsete vahendite potentsiaali ja kaitsta neid nende ohtude eest;

N.  arvestades, et tänapäevased, uuenduslikud ja kaasavad haridussüsteemid, mille keskmes on digitehnoloogia, on heal positsioonil, et valmistada uusi spetsialistide põlvkondi ette tulevasteks ülesanneteks ja võimalusteks;

O.  arvestades, et jätkusuutliku konkurentsivõime, sotsiaalse õigluse ja vastupanuvõime seisukohast on kõigi inimeste, sealhulgas haavatavate rühmade, eakate ning mahajäänud linnapiirkondades või hõredalt asustatud ja rahvastikukaoga maapiirkondades ja äärealadel ning saartel elavate inimeste võrdne juurdepääs kvaliteetsetele ja kaasavatele oskuste omandamise, oskuste täiendamise ja ümberõppe meetmetele ning teabele oskuste ressursside, nõustamise, hariduse ja kutseõppe kohta äärmiselt oluline; arvestades, et Eurofoundi uuring näitab, et töötajate ebavõrdne juurdepääs koolitusele on suurenenud(27);

P.  arvestades, et mõnes ELi riigis vähenes laste koolitegevusele pühendatud aeg COVID-19 kriisi ajal poole võrra; arvestades, et haridus- ja koolitusasutuste sulgemisel, isegi kui see on ajutine, võivad õppijatele olla märkimisväärsed tagajärjed, see mõjutab negatiivselt õpitulemusi ja suurendab olemasolevat ebavõrdsust;

Q.  arvestades, et erinevalt kohustuslikust koolisüsteemist on täiskasvanuharidus isiklikel või ametialastel põhjustel võetud vabatahtlik kohustus, mis on hariduse ja koolituse pakkujate jaoks keerulisem väljakutse;

R.  arvestades, et ajakohastatud oskuste olemasolu võimaldab inimestel tööturul püsida ja olla sotsiaalselt kaasatud, mis on oluline ka miljonite meie kodanike vaimse tervise ja elu seisukohast;

S.  arvestades, et ei ole soost sõltuvaid erinevaid oskusi, vaid on soolised erinevused valikutes ja karjäärivõimalustes;

T.  arvestades, et haridus-, koolitus- ja oskuste arendamise poliitika kuulub liikmesriikide pädevusse; arvestades, et ELil on oluline roll liikmesriikide tegevuse toetamisel, koordineerimisel ja täiendamisel nendes valdkondades; arvestades, et uued ülesanded nõuavad ELi vahendite kasutuselevõtmist ja toetavaid meetmeid Euroopa haridusruumis; arvestades, et liidu programmidel, nt programmil „Erasmus+“, Euroopa noortegarantiil ja Euroopa solidaarsuskorpusel on noorte oskuste täiendamisel oluline roll;

U.  arvestades, et digitehnoloogiat tuleks siiski pidada kvaliteetse hariduse ja koolituse pakkumise vahendiks; arvestades, et tulevikus suureneb vajadus digioskuste (programmeerimine, logistika ja robootika) järele mitte ainult IT-koolituskursuste, vaid ka õppekava kui terviku seisukohast;

V.  arvestades, et digitaalse koolituse ja oskuste arendamise võimalusi tuleks paremini uurida ja hõlbustada, näiteks veebikoolitust haavatavatele rühmadele või VKEde töötajatele, kes vajavad paindlikumat koolitust tihedas koostöös vastutavate piirkondlike institutsioonide ja organitega;

W.  arvestades, et pooltes ELi riikides on alla 3-aastaste laste alushariduses ja lapsehoius osalemise määr endiselt alla 33 %(28);

X.  arvestades, et Eurofoundi andmetel tuleks digitaalselt toimivate ärimudelite, näiteks platvormitöö kasutuselevõtuga seotud oskuste mõju paremini uurida ja strateegiliselt käsitleda, seda kas võideldes oskuste nõudlusele mittevastavuse ja kvalifikatsiooni kaotuse vastu või oskuste arendamise kaudu, näiteks valdkonnaüleste ja ettevõtlusalaste oskuste puhul;

Y.  arvestades, et 2019. aastal oli 10,2 % 18–24aastastest ELi elanikest omandanud kõige rohkem põhihariduse ülemise astme ega jätkanud haridust ega koolitust (varajane koolist lahkumine)(29);

Z.  arvestades, et töökohal õppimise olulist rolli oskuste kasutamisel ja arendamisel on juba ammu tunnistatud ning 2019. aasta Euroopa ettevõtete uuring (ECS) näitab, et ainult vähesed organisatsioonid ühendavad sidusalt töökoha tavasid, mis optimeerivad oskuste kasutamist ja toetavad oskuste arendamist;

AA.  arvestades, et 2017. aastal olid 72 % Euroopa õpetajatest naised; arvestades, et 9 % ELis töötavatest õpetajatest olid alla 30-aastased ja 36 % olid 50-aastased või vanemad(30);

1.  väljendab heameelt komisjoni teatise üle jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetava Euroopa oskuste tegevuskava kohta, millega seatakse ELi poliitilise tegevuskava keskmesse oskused ja tagatakse, et kogu liidus saab reaalsuseks Euroopa sotsiaalõiguste sambas kõige esimese põhimõttena sätestatud õigus kvaliteetsele ja kaasavale koolitusele ja elukestvale õppele kõigi jaoks, kõigis valdkondades ja sektorites;

2.  väljendab heameelt teatises esitatud 12 juhtalgatuse ja 2025. aastaks seatud kvantitatiivsete eesmärkide üle; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama haavatavatele rühmadele, sealhulgas puuetega inimestele, madala kvalifikatsiooniga täiskasvanutele, vähemustele, sealhulgas romadele, ning rändetaustaga inimestele, laialdase juurdepääsu oskuste omandamisele ja täiendamisele; palub komisjonil uurida, kuidas seda õigust rakendada, ja kehtestada järelevalvemehhanism, millega ergutatakse liikmesriike koostama riiklikke tegevusprogramme ja esitama korrapäraselt riiklikke aruandeid selle kohta, kuidas sellest õigusest kinni peetakse;

3.  rõhutab, kui oluline on töötajate juurdepääs koolitusele ja ümberõppele sellistes tööstusharudes ja sektorites, mis peavad rohe- ja digipööret arvestades läbima põhjalikke muutusi; rõhutab, et kvalifikatsioonid ja tõendatud pädevused pakuvad töötajatele lisaväärtust, mis parandab nende positsiooni tööturul ning mida saab tööturu muutumisel üle kanda; kutsub üles koostama oskusi käsitlevat riiklikku poliitikat, mis peab olema suunatud erialaste oskuste ja pädevuste tunnustamisele, tõendamisele ja kinnitamisele;

4.  rõhutab, et oskused ja elukestev õpe on kestliku majanduskasvu, tootlikkuse, investeeringute ja innovatsiooni jaoks üliolulised ning seetõttu ettevõtete, eriti VKEde konkurentsivõime seisukohalt võtmetähtsusega tegurid; rõhutab, et tihe koostöö ja parimate tavade vahetamine kõigi asjaomaste osalejate vahel, kes on seotud oskuste arendamisega, sealhulgas sotsiaalpartnerite ja kõigi valitsustasanditega, on otsustava tähtsusega tagamaks, et igaühel oleks võimalik omandada oskusi, mida vajatakse tööturul ja ühiskonnas laiemalt; rõhutab seoses sellega vajadust koguda ajakohaseid andmeid, teavet ja prognoose tööturul vajaminevate oskuste ja nõudluse kohta, sealhulgas kohalikul tasandil; toetab oskuste pakti käivitamist, mille eesmärk on tõhustada ettevõtete võetavaid meetmeid Euroopa tööjõu oskuste täiendamiseks ja ümberõppeks; nõuab kohalikke oskuste pakte, et jõuda paremini inimesteni sektorites, mida COVID-19 kriis kõige rohkem mõjutab, ning aidata neil uuesti kvalifitseeruda, et jääda tööturul aktiivseks;

5.  tuletab meelde, et kutsehariduse ja -õppe süsteemide ajakohastamine on väga oluline, et valmistada noori ja täiskasvanuid ette rohe- ja digipöördeks ning tagada, et parimas eas ja eakad töötajad säilitaksid ja arendaksid oskusi, mis kaitsevad tööalast konkurentsivõimet ja pikendavad tööelu; tuletab lisaks meelde, et selline ajakohastamine on väga oluline COVID-19 pandeemiast taastumiseks; väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle võtta vastu nõukogu soovitus jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetava kutsehariduse ja -õppe kohta; rõhutab, et kutsehariduse ja -õppe programmid peavad olema sihipärased, tulevikku suunatud, juurdepääsetavad, üleminekut võimaldavad ja ELi tasandil omavahel seotud ning õpilasekesksed, võimaldades igaühel valida paindlikult oma tee ja pakkudes õppijatele ning kutsehariduse ja -õppe õpetajatele oskusi, mis aitavad neid saada aktiivseteks ja demokraatlikeks kodanikeks ning tööturul jõudsalt edasi jõuda; tuletab meelde, et kutsehariduse ja -õppe programmide ajakohastamine peab käima käsikäes nende atraktiivsuse suurendamisega, et nende kasuks otsustaks rohkem noori; rõhutab, et duaalse haridussüsteemiga ning kutsehariduse ja -õppega seotud parimad tavad võivad aidata kaasa tööturu struktuurilistele muutustele ja parandada noorte tööhõivemäära;

6.  usub, et õpipoisiõppel võib olla sellega seoses oluline roll, kuna see valmistab noori ette suure nõudlusega töökohtade jaoks ning võib seega aidata neil kestlikult tööturule integreeruda; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama ELi vahendeid kutsehariduse ja -õppe edendamiseks ning julgustama tööandjaid looma kutsekoolide õpilastele tasustatud praktika- ja õpipoisiõppe programme ning korraldama neile võistlusi ja valdkondlikke turniire; innustab ettevõtteid tagama oma tööjõu täiend- ja ümberõppe ning parandama õpipoisiõppe pakkumist kooskõlas praktika kvaliteediraamistiku ning kvaliteetse ja tõhusa õpipoisiõppe Euroopa raamistikuga; palub komisjonil läbi vaadata olemasolevad Euroopa vahendid, nagu praktika kvaliteediraamistik ning kvaliteetse ja tõhusa õpipoisiõppe Euroopa raamistik, ning lisada pakkumiste kvaliteedikriteeriumid, sealhulgas praktikantide õiglase tasustamise põhimõte, juurdepääs sotsiaalkaitsele, jätkusuutlik tööhõive ja sotsiaalsed õigused; rõhutab, et need kriteeriumid tagaksid praktikantide ja õpipoiste ülemineku stabiilsele ja kvaliteetsele tööhõivele ning aitaksid tagada sektoriüleselt sooliselt tasakaalustatud võimalused, mis pakuvad pikaajalist turvalisust, sotsiaalkaitset ning võrdseid ja inimväärseid töötingimusi ning ei too kaasa ebakindlaid töökohti;

7.  tuletab meelde, et kutseoskused on üks Euroopa majanduse liikumapanevaid jõude, ning nõuab seost tavapärase hariduse ning kutsehariduse ja -õppe vahel, mille puhul oskuste arendamine selles valdkonnas kas keskse eesmärgina või nii õpilastele kui ka täiskasvanutele kättesaadavate võimaluste täiendava osana võib suurendada tööotsijatele kättesaadavaid võimalusi, edendada tööalast liikuvust ja parandada tööturu vastupanuvõimet kriisiolukordades;

8.  soovitab komisjonil anda liikmesriikidele soovitusi, mis seovad kutsehariduse ja -õppe oskuste tegevuskavaga, pidades silmas riiklikke pädevusi ja subsidiaarsuse põhimõtet, keskendudes kutsehariduse ja -õppe varajase karjäärinõustamise parandamisele ja Euroopa noorte oskuste arendamise võimaluste maksimeerimisele; väljendab sellega seoses heameelt Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (CEDEFOP) ja Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi (Eurofound) antud panuse üle;

9.  rõhutab, et äärmiselt oluline on aktiivselt toetada õpetajaid ja koolitajaid ning võtta selleks vastu tulemuslik poliitikapakett, et tagada nende hea ettevalmistus ja oskused koolide ja haridusasutuste digi- ja rohepöördeks; on veendunud, et haridusvaldkonna ametiühingud tuleb kaasata selliste vajalike oskuste ja pädevuste määratlemisse, mida õpetajad ja koolitajad peavad seoses rohe- ja digipöördega esmase ja pideva kutsealase arengu raames omandama; on veendunud, et investeeringuid riiklikku haridusse tuleb märkimisväärselt suurendada ning sotsiaalne dialoog ametiühingutega peab olema põhisammas, millega tagatakse haridus- ja koolitussektori töötajatele piisavad palgad, pensionid ja õiglased töötingimused;

10.  rõhutab vajadust parandada sotsiaalpartnereid kaasates oskuste prognoosimise süsteemi, et paremini tuvastada uusi muutusi vajaminevates oskustes, õpetada vajaduse korral üldisi, sektoripõhiseid ja kutsepõhiseid oskusi ning vähendada oskuste kitsaskohti ja oskuste tasakaalustamatust; väljendab sellega seoses heameelt komisjoni kavandatud meetmete üle oskuste prognoosimise parandamiseks; rõhutab, et tehisintellekti ja suurandmete analüüsi rakendamist oskuste prognoosimisel uute ametiprofiilide kindlaksmääramisel tuleb korrapäraselt ja süstemaatiliselt jälgida, et vältida kallutatust ning otsest ja kaudset diskrimineerimist, ning rõhutab, et tagada tuleks parandusmeetmed; rõhutab, et karjäärinõustamise parandamine varasest east alates ning õpilaste ja täiskasvanud õppijate võrdne juurdepääs teabele ja toetusele võib aidata neil valida sobivaid haridus- ja kutseõppevõimalusi, mille tulemuseks on nende huvidele, annetele ja pädevustele vastavad töövõimalused, mis vähendavad oskuste nõudlusele mittevastavust; rõhutab, kui oluline on koostöö tööturuasutuste ja sotsiaalteenistuste vahel, et tuvastada ja toetada inimesi, kes on hiljuti kaotanud töö või keda ähvardab oht töö kaotada; rõhutab elukestva nõustamise tähtsust Euroopa oskuste tegevuskavas ja vajadust parandada juurdepääsu kvaliteetsele nõustamisele;

11.  väljendab heameelt asjaolu üle, et liikmesriikidel soovitati tugevdada varajase hoiatamise süsteeme, et teha kindlaks noored, kellel on oht haridusest ja tööhõivest kõrvale jääda – nn NEET-noored (not in education, employment, or training); on veendunud, et sellised ennetavad meetmed nagu oskuste hindamine ning karjääri- ja kutsenõustamine, mis keskenduvad kooli pooleli jätnute aitamisele tööle või kooli enne töötuks jäämist, kui rakendada neid meetmeid asjakohaselt, ning kaasava ja mittediskrimineeriva tavahariduse pakkumine võivad pikemas perspektiivis mittetöötavate ja mitteõppivate noorte arvu vähendada;

12.  rõhutab sotsiaalpartnerite rolli suurendamise vajadust, mis tagaks, et oskuste poliitika julgustab sõlmima oskuste ja täiendusõppe määratlust ja reguleerimist puudutavaid kollektiivlepinguid, rääkides sotsiaalpartneritega läbi, missugused on pädevusalased vajadused ja kuidas uuendada haridus- ja koolitussüsteemide õppekavasid, ning koostades koos töötajate esindajatega töökohal toimuva väljaõppe kava, et see vastaks tööjõu vajadustele;

13.  palub komisjonil kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba eesmärkide ja rakendamisega lisada sotsiaalvaldkonna tulemustabelisse näitaja oskuste nappuse kohta, mis võib olla kasulik riikliku tasandi poliitikakujundajatele, et teha kindlaks, kus on vaja teha rohkem pingutusi, ning paremini koordineerida ELi tasandil, jälgida oskuste nappusega seotud muutusi ja edusamme ning stimuleerida liikmesriikide vahel ülespoole suunatud lähenemist;

14.  on arvamusel, et teises liikmesriigis omandatud õpiväljundite, diplomite, koolituste, kutsekvalifikatsioonide ja oskuste vastastikust tunnustamist tuleb parandada ning et see aitab ületada oskuste nappust ja oskuste mittevastavust nõudlusele; on veendunud, et ühtlasi võimaldab see täiskasvanutel omandada täieliku kvalifikatsiooni, edendada liikuvust, muuta ELi tööturg integreeritumaks ja vastupidavamaks ning tugevdada Euroopa konkurentsivõimet; rõhutab, kui oluline on tegeleda oskuste nappuse ja nõudlusele mittevastavusega, hõlbustades õppijate liikuvust ja kvalifikatsioonide piiriülest tunnustamist selliste vahendite parema kasutamise kaudu nagu Euroopa kvalifikatsiooniraamistik, Europass CV, Euroopa ainepunktide ülekande süsteem (ECVET), ELi oskuste ülevaade, ESCO või EURES; väljendab heameelt komisjoni teatise üle, mis käsitleb Euroopa haridusruumi loomist 2025. aastaks;

15.  rõhutab, et paljud inimesed omandavad väärtuslikke oskusi ja kogemusi väljaspool formaalset haridus- või koolitussüsteemi, nagu puudega inimesi või eakaid hooldavad mitteametlikud hooldajad; on veendunud, et selliseid mitteametlikke oskusi tuleks tunnustada, sest need võivad aidata parandada mitteametlike hooldajate väljavaateid tööturul;

16.  nõuab kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiivi täielikku rakendamist, kuna direktiivis sisalduv ühine koolitusraamistik võib suurendada nende kutsealade esindajate arvu, kes saavad automaatse tunnustamise süsteemist kasu, ning toetab selle seostamist Euroopa Komisjoni poolt väljatöötatava üleeuroopalise digitaaloskuste passiga;

17.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama jõupingutusi välistudengite paigalhoidmiseks pärast ELi ülikoolide lõpetamist; rõhutab, et kui anda lõpetajatele juurdepääs ELi-sisesele liikuvusele ja tööotsimisviisa, võib see suurendada ELi atraktiivsust tervikuna;

18.  nõuab praeguse sinise kaardi ettepaneku menetlemisel tekkinud ummikseisu ületamist, et anda Euroopa ettevõtetele pädevused, mida nad vajavad selleks, et jääda või saada konkurentsivõimeliseks;

19.  märgib, et COVID-19 pandeemiaga seoses on esile kerkinud nii põhiliste kui ka tipptasemel digioskuste ja vastupidavate haridussüsteemide tähtsus ning haridussüsteemide võime kombineerida statsionaarse õppe, kaug- ja e-õppe ning hübriidõppe meetodeid; märgib ühtlasi, et COVID-19 pandeemia on muutnud nõudlust oskuste järele tööturul, mis suurendab digioskuste lõhet ja süvendab juba olemasolevat haridusalast ebavõrdsust ja haridusalaseid puudujääke; rõhutab, et igal kodanikul peaksid olema vähemalt algtaseme digioskused ning et kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistidele tuleb pakkuda kõrgema taseme digioskuste koolitust ning varustada nad nii selliste oskuste kui ka uuendusliku ja ettevõtliku mõtteviisiga;

20.  peab kahetsusväärseks, et endiselt püsib sooline ebavõrdsus naiste juurdepääsul oskuste arendamisele ja tööturul osalemisele(31); rõhutab, et peamised probleemid, millega naised silmitsi seisavad, on takistused loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika (STEM) valdkonna hariduses ja koolituses, sotsiaal-kultuurilised ja majanduslikud piirangud, eelkõige maapiirkondade ja mitteametlikus majanduses, ning märkimisväärsed vajakajäämised naiste võrdsete võimaluste edendamisel, et nad valiksid elukutse, kus domineerivad sageli mehed; nõuab, et komisjon ergutaks juhendajate võrgustike moodustamist, võimaldades seeläbi suuremal hulgal naistel innustada oma eeskujuga naisi tegema alternatiivseid valikuid ja mitte valima klassikalisi sooliselt kinnistunud elukutseid(32); nõuab, et koolitusega hoitaks ära stereotüübid ja sooliste stereotüüpide tekitamine, sest see on seotud tööalase konkurentsivõimega ja loob nõiaringi, kinnistades nii tööjõu selget segregatsiooni; rõhutab, et 90 % töökohtade puhul on vaja põhilisi digioskusi ning ELis on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kursustel ja IKT sektori töötajate hulgas naisi vaid 17 %(33) ja STEM-valdkonna lõpetanute hulgas ainult 36 %(34), hoolimata asjaolust, et tüdrukute digikirjaoskus on parem kui poistel(35);

21.  rõhutab hariduse ja oskuste arendamise tähtsust soolise kallutatuse käsitlemisel ja soolise võrdõiguslikkuse toetamisel ning nõuab suuremaid jõupingutusi nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil, et kaotada sooline tasakaalustamatus ja tagada naistele juurdepääs kvaliteetsele elukestvale õppele ja koolitusele, sealhulgas pärast hooldusalastel põhjustel töölt puudumise perioode; rõhutab vajadust rakendada sootundlikke värbamis- ja valikumenetlusi era- ja avalikus sektoris ning eriti loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonnas, kus naised on alaesindatud; rõhutab sellega seoses, et sooline diskrimineerimine ei tee kahju mitte ainult konkreetsele üksikisikule, vaid ka ühiskonnale tervikuna; tuletab meelde vajadust võtta meetmeid, et kriisi mõju ei süvendaks soolist ebavõrdsust, leevendamaks ebaproportsionaalset ja pikaajalist mõju naiste õigustele, sissetulekutele ja sotsiaalkaitsele ning hoidmaks ära edasise ebavõrdsuse ja diskrimineerimise töömaailmas, pöörates erilist tähelepanu äärmiselt soopõhisele tööturule, digi- ja rohepöördele ning tasustamata majapidamis- ja hooldustöö ebavõrdsele jaotusele;

22.  rõhutab, et võrdsed võimalused kõigile on keskse tähtsusega, ja kutsub komisjoni ja liikmesriike üles seadma prioriteediks digioskuste lõhe kaotamise, tagades haavatavatele piirkondadele ning puudustkannatavatele ja sotsiaalse tõrjutuse ohus olevatele inimestele, sealhulgas puuetega inimestele või etnilistesse vähemustesse kuuluvatele inimestele, juurdepääsu digiõppele ja -koolitusele, minimaalse nõutava riistvara ja laialdase juurdepääsu internetile, digitaalsele toele ja muudele tehnoloogilistele õppevahenditele; rõhutab, et neid kategooriaid tuleb toetada, et suurendada nende arenguks vajalikke digioskusi ja vältida ebavõrdsuse süvenemist, tagades, et kedagi ei jäeta kõrvale;

23.  võtab suure huviga teadmiseks võimalused ja väljakutsed, mida pakub digilahenduste, nt kaugtöö levik, mis muudab ülioluliseks digioskuste arendamise; tuletab meelde, kui suur tähtsus on ELi õigusraamistikul, mille eesmärk on reguleerida kogu liidus kaugtöö tingimusi ja õigust mitte olla kättesaadav ning tagada inimväärsed töö- ja tööhõivetingimused uute oskuste omandamise vajadusest lähtuvas digitaalmajanduses;

24.  rõhutab arvukaid võimalusi, mida digitaalne töö pakub töötajate, sealhulgas pensionieale lähenevate töötajate töötingimuste parandamiseks ning puuetega inimeste kaasatuse suurendamiseks; peab kahetsusväärseks, et puuetega inimesed on tööturul jätkuvalt ebasoodsas olukorras ning et liiga sageli võib juurdepääsu puudumine haridusele ja koolitusele olla põhjuseks nende tööturult kõrvalejäämisele; nõuab, et komisjon pööraks liikmesriikidele mõeldud soovitustes erilist tähelepanu viisidele, kuidas parandada puuetega inimeste juurdepääsu digioskustele või sellealasele ümberõppele, kooskõlastades seda esilekerkiva ülemaailmse digitaalmajanduse uute vajadustega;

25.  märgib, et kaugtöö osakaalu suurenemise kontekstis peavad komisjon ja liikmesriigid seadma oma strateegiates kesksele kohale seda uut tööviisi edendavad oskused; rõhutab, et distantsõpe ja -koolid tekitavad probleeme nii haridustöötajatele kui ka hariduse saajatele ning et distantsõppe pakkumiseks ning koolitajate ja haridustöötajate koolitamiseks vajalikud oskused on hetkel Euroopa prioriteedid lühiajalises perspektiivis;

26.  kutsub komisjoni üles toetama koolituse pakkumist töötajatele, kes saavad lühiajalist või osalist töötushüvitist, sealhulgas TERA kaudu; kutsub liikmesriike üles pakkuma asjaomastele töötajatele sobivaid koolitusmeetmeid;

27.  kutsub tööandjaid üles rakendama töötavasid, millega kasutatakse ära töötajate oskused ja toetatakse oskuste arendamist, keskendudes järgmise põlvkonna juhtide koolitamisele küsimustes, mis on seotud oskuste kasutamist ja arendamist võimendavate organisatsiooniliste tavade kasutuselevõtuga, samuti riikide valitsuste ja sotsiaalpartnerite toetamisele võrgustike ja tugistruktuuride arendamisel, et nõustada organisatsioone küsimuses, milline töötavade kombinatsioon on nende olukorras kõige sobivam;

28.  nõuab, et hõlbustataks mitteformaalse ja informaalse õppe valdkonnas omandatud oskuste, sealhulgas digitaalsete töövormide, näiteks platvormitöö raames omandatud oskuste tunnustamist, valideerimist ja ülekantavust;

29.  nõuab koheseid ja jõulisi Euroopa, riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi meetmeid, hindamismehhanisme ja vahendeid, et seada digioskused haridus- ja koolituspoliitika keskmesse, säilitades samas õpilaste hulgas kõrge lugemisoskuse ja matemaatiliste oskuste taseme, tehes digioskused, IT-vahendid ja internetiühenduse kõigile kättesaadavaks, parandades õpetajate ja koolitajate digioskusi ning varustades koolid, koolitusasutused, kutsehariduse ja -õppe pakkujad, täiskasvanuhariduse valdkonnas tegutsevad organisatsioonid ning ülikoolid avalike ja sõltumatute veebipõhiste õppeplatvormide ja muu tehnoloogiaga ning digitaalse taristuga, mis on vajalik interneti-, kaug- ja põimõppe võimaldamiseks; rõhutab sellega seoses, kui tähtis on tõeline elukestva õppe lähenemisviis; toetab komisjoni kavandatud meetmeid, mis on esitatud oskuste tegevuskavas ja digiõppe kavas 2021–2027, ning nõuab, et komisjon ja liikmesriigid teeksid selles valdkonnas suuremat koostööd; rõhutab, kui oluline on pakkuda stiimuleid sellise digitaalse õppesisu ja selliste põhiõppekavade väljatöötamiseks, mis arvestavad tööturu vajadustega, keskendudes digioskustele ja rohelistele kutseoskustele, sealhulgas internetipõhiste koolitusplatvormide kaudu;

30.  taunib asjaolu, et Euroopas leidub ikka veel lapsi, kellel puudub juurdepääs haridusele, ning õpilasi ja üliõpilasi, kellel kas puudub üldse juurdepääs digiõppele või ei ole see piisav, kuna digiseadmed, tarkvara või internetiühendus kas puuduvad üldse või ei ole piisavad; kordab, et vaja on parandada ühenduvust kõikidel tasanditel, eelkõige maapiirkondades ja äärealadel, kus see sageli puudub, ning suurendada juurdepääsu digiseadmetele; juhib tähelepanu tipptasemel innovatsioonile, mis puudutab hariduses kasutatavate arvutite, tahvelarvutite ja tarkvara valdkonda Euroopas;

31.  rõhutab, et COVID-19 tagajärjed pakuvad ainulaadset võimalust kiirendada elukestvas õppes digitaalset ja tehnoloogilist revolutsiooni, mis võib kõrvaldada füüsilised tõkked, kus see on võimalik, ning märkimisväärselt suurendada elukestva õppe ulatust ja mõju; ergutab liikmesriike ja haridusteenuse osutajaid suurendama asukohast sõltumatu õppe võimalusi, võimaldades äärealadel ja maapiirkondades või välismaal elavatel üliõpilastel osaleda ükskõik kus ELis pakutavatel kursustel ilma asukohapiiranguteta;

32.  rõhutab, et Euroopa ja riikliku tasandi meetmed, sealhulgas haridusprogrammid ja sihtotstarbelised investeeringud, tuleks välja töötada ja neid rakendada lõppeesmärgiga valmistada inimesed ette tulevasteks digioskusi eeldavateks töökohtadeks, et kasutada täielikult ära ELi tööturul toimuva digipöörde potentsiaal ja võimaldada ettevõtetel kasutada täiel määral uusi töömeetodeid, nagu kaugtöö;

33.  juhib tähelepanu vajadusele täiendavalt selgitada Euroopa ülikoolide algatust ja selle eesmärki kehtestada ELis kõrghariduse standardid; kordab, et ülikoolide edukas koostöö on alati tuginenud alt üles lähenemisviisile, teaduslikule sõltumatusele ja tipptasemele ning et Bologna protsess on oluline vahend ülikoolide koostööks ELis ja laiemalt;

34.  märgib, et rohepööre on oluline tööjõunõudluse tõukejõud kõigis sektorites ja võib luua miljoneid töökohti; tuletab meelde, et edukas üleminek rohelisele majandusele peab käima käsikäes oskuste omandamise, ümberõppe ja oskuste täiendamise meetmetega, et arendada rohelise majanduse jaoks vajalikke oskusi, teadmisi ja pädevusi; väljendab sellega seoses heameelt komisjoni meetmete üle, millega toetatakse rohepöördeks vajalike oskuste omandamist; nõuab kiiret tegutsemist, et vältida selles valdkonnas oskustega seotud kitsaskohti ja võimaldada ELil jääda rohelises majanduses ülemaailmseks liidriks; innustab liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi integreerima kestliku arengu ning keskkonnaalased pädevused ja oskused koolitus- ja haridussüsteemidesse;

35.  rõhutab, et õpilaste ja õpetajate liikuvus on üks peamisi ideede ja parimate tavade vahetamise meetodeid ning vahend, millega kogu liidus parandada oskustealase koolituse kvaliteeti; rõhutab, et selline liikuvus peab olema kättesaadav ja kaasav; märgib, et kuigi füüsiline liikuvus tuleks alati esikohale seada, muutub virtuaalõpe selle täiendusena üha olulisemaks ja võib äärmuslikus olukorras isegi füüsilist liikuvust asendada, nagu näitavad COVID-19 meetmed;

36.  märgib, et loomingulised ja kunstialased oskused on majanduse jaoks väga olulised, ning nõuab, et oskuste tegevuskavas võetaks kasutusele horisontaalsem lähenemisviis, et lisada need kõikidesse õppekavadesse;

37.  rõhutab, et oskuste tegevuskava rakendamine nõuab asjakohast rahastamist nii Euroopa, riiklikul kui ka kohalikul tasandil; eeldab, et mitmeaastases finantsraamistikus 2021–2027 ja taasterahastus „NextGenerationEU“ nähakse oskuste arendamiseks ette märkimisväärselt suuremad vahendid; tuletab meelde, et oskuste täiendamise ja ümberõppe korraldamisel lasub põhivastutus liikmesriikidel ja ettevõtetel, ning kutsub seetõttu liikmesriike üles investeerima rohkem oskuste arendamise ja hariduse eelarvetesse, kuna olulised inimkapitaliinvesteeringud on kestliku konkurentsivõime, sotsiaalse õigluse ja vastupanuvõime tagamise võti;

38.  rõhutab selliste programmide ja vahendite nagu „Erasmus+“, „Euroopa horisont“, Euroopa solidaarsuskorpus, „Loov Euroopa“, „Digitaalne Euroopa“ ning noortegarantii ja lastegarantii tähtsust noorte ja täiskasvanute toetamisel, et nad omandaksid digitaalses ja rohelises majanduses ning töömaailmas vajalikke uusi pädevusi ja kvaliteetseid oskusi, ning õpirände võimaluste pakkumisel; nõuab, et komisjon ja liikmesriigid uuriksid pidevalt nende programmide potentsiaali selleks, et edendada oskuste arendamise pidevat seostamist tööturu vajadustega;

39.  rõhutab programmi „Erasmus+“ pakutavaid potentsiaalseid võimalusi, eriti täiskasvanuhariduse valdkonnas, ning vajadust suurendada programmi 2021.–2027. aasta eelarvet;

40.  kutsub liikmesriike üles seadma oma taaste- ja vastupidavuskavades esikohale ümberõppe ja oskuste täiendamise; kutsub liikmesriike üles tagama õiglase ülemineku fondi ja ESF+ piisava rahastamise ning et need toetaksid integreeritud kavasid kohalikul tasandil, et abistada eelkõige kõige haavatavamaid rühmi – sealhulgas inimesi, keda ohustab töötuks jäämine – oskuste täiendamisel ja ümberõppes, eesmärgiga tagada, et kõik haavatavates sektorites töötavad inimesed saaksid ümber kvalifitseeruda ja omandada uusi oskusi, et tööturul aktiivseks jääda ning saada kasu rohe- ja digipöörde eelistest; juhib tähelepanu isiklike õppekontode potentsiaalile oskuste tegevuskava rakendamise keskse rahastamismehhanismina kui sammule üldise elukestva õppe õiguse suunas;

41.  rõhutab, et motiveeritud ja arukate karjäärivalikute toetamiseks ning õpilaste haridus- ja koolitussüsteemist varakult lahkumise vältimiseks on oluline kutse- ja karjäärinõustamine, ning et eduka haridustee tagamisel ja oskuste arendamisel on ühtlasi oluline õpingute ja koolituse ajal toetuse pakkumine; ergutab komisjoni ja liikmesriike tagama noortele sellise nõustamise kättesaadavuse, mis hõlmab ettevõtlusoskuste arendamist;

42.  rõhutab formaalsesse ja informaalsesse koolitusse ning elukestvasse õppesse investeerimise tähtsust, et tagada õiglased koolitusvõimalused ja tööjõu üleminek ning töötajate tööajal koolitamise ja õppimise edendamine;

43.  märgib, et ELi hariduse rahastamise peamine allikas on Euroopa Sotsiaalfond+, ning rõhutab, kui oluline on tagada, et selle vahendid jääksid sel eesmärgil kättesaadavaks, eriti kriisiaegadel;

44.  nõuab tasustatud õppepuhkuse poliitika kehtestamist kooskõlas ILO tasustatud õppepuhkuse konventsiooniga, et võimaldada töötajatel osaleda koolitusprogrammides tööajal ja ilma isiklike kuludeta, et edendada elukestvat õpet;

45.  rõhutab, et haridus-, teavitustegevus-, nõustamis- ja motivatsioonistrateegia ning elukestva õppe süsteemid peavad olema kvaliteetsed ja kaasavad, paindlikud ja kõigile kättesaadavad, et edendada tööturu konkurentsivõimet, sotsiaalset kaasatust ja võrdseid võimalusi; kutsub komisjoni ja eelkõige liikmesriike üles tagama võrdse juurdepääsu kvaliteetsele haridusele ning hõlbustama juurdepääsu kvaliteetsetele oskuste arendamise programmidele täiskasvanud õppijate, sealhulgas madala kvalifikatsiooniga ja väheste oskustega täiskasvanute jaoks ning ebasoodsas olukorras olevate elanikkonnarühmade ja haavatavate kodanike jaoks, nagu puuetega inimesed, eakad, kodutud, NEET-noored ja rändetaustaga inimesed; rõhutab vajadust suurendada teadlikkust sellest, kui oluline on oskuste arendamine kogu elu jooksul individuaalse, majandusliku ja sotsiaalse kasu saamiseks; julgustab kaasama hariduse sidusrühmi, sealhulgas sotsiaalteenistusi, kodanikuühiskonda ja mitteformaalse hariduse pakkujaid, et teha kindlaks need, kes on tööturust kõige kaugemal, ja nendeni jõuda; rõhutab vajadust uuenduslike kohalike lahenduste järele, et mõelda uuesti läbi, kuidas lahendada oskuste nappuse ja nõudlusele mittevastavuse probleem;

46.  rõhutab, et hariduses osalejate potentsiaali saab praktilise tegevuse abil suurendada, ning toonitab sellega seoses, kui oluline on suurendada tööandjate mõju kutseharidussüsteemi mudelile; rõhutab, et tööandjad peaksid etendama olulist rolli, pakkudes õpetajatele ja koolitajatele võimalusi õppepraktikaks ettevõtetes ning aidates seega kaasa õpetajate ja koolitajate ametialase pädevuse suurendamisele; nõuab tihedamat koostööd ettevõtjate ja hariduse vahel kõikidel tasanditel, pakkudes kutsehariduses ja -õppes osalejatele ning üliõpilastele õppepraktika ja õpipoisiõppe programme ettevõtetes;

47.  rõhutab, kui oluline on jõuda inimesteni maa- ja äärepoolseimates piirkondades ning muuta oskuste täiendamise ja ümberõppe võimalused kättesaadavamaks ning nende piirkondade põllumajanduses, kalanduses, metsanduses ja muudel töökohtadel töötavate inimeste jaoks paremini kohandatuks ning anda neile rohe-, digi- ja kõik vajalikud oskused, et nad suudaksid kasutada paremini rohelise ja sinise majanduse pakutavaid praegusi ja tulevasi võimalusi ning saaksid anda olulise panuse keskkonna säilitamisse;

48.  tuletab meelde, et koolivälised programmid ning mitteformaalne ja informaalne õpe, sealhulgas vabatahtlik tegevus, on olulised kohandatud õppimisvõimaluste ning uute oskuste ja teadmiste pakkumiseks suurele osale neist inimestest, kellele formaalne haridus jääb kättesaamatuks;

49.  rõhutab vajadust suurendada õpetaja elukutse atraktiivsust ja käsitleda õpetajate kõrget sotsiaalset staatust kui ELi riikide strateegilist tegevussuunda; rõhutab, et komisjon ja liikmesriigid peaksid pidama prioriteetseks parimate kandidaatide meelitamist õpetajaametisse koos vanemate õpetajate kvalifikatsiooni parandamise ja oskuste täiendamisega;

50.  rõhutab, et põhipädevus oskuste täiendamise ja ümberõppe korraldamisel kuulub liikmesriikidele; usub, et ökoloogilise ja digitaalse kaksikülemineku saavutamise seisukohast pakub reaalset võimalust ja kasu see, kui töötada välja üleeuroopaline kõrgtehnoloogiliste oskuste ühtne kontaktpunkt, mis koordineerib parimaid tavasid ja tööstuse juhitavat kõrgtehnoloogilist oskuste täiendamist ja ümberõpet ning mis kasutab kogu ELis vajaminevate oskuste kindlaksmääramiseks andmepõhiseid lähenemisviise;

51.  rõhutab, kui olulised on lisaks digi- ja tehnilistele oskustele ka valdkonnaülesed, inimeste- ja kultuuridevahelised oskused, et tagada inimestele laialdane haridus, tegeleda praeguste ja tulevaste ülemaailmsete probleemidega ning toetada digi- ja rohepööret, muutes need kaasavamaks ja õiglasemaks;

52.  võtab teadmiseks komisjoni kavandatud meetmed eluks vajalike oskuste edendamiseks, eelkõige täiskasvanuhariduse Euroopa tegevuskava ajakohastamise; ergutab komisjoni seda rõhuasetust süvendama, integreerides eluks vajalikud oskused kõikidesse haridus- ja koolitussektoritesse; rõhutab, et eluks vajalikud oskused tähendavad ka oskusi väljaspool tööturu vajadusi; rõhutab, et kõigil kodanikel peaks olema juurdepääs isikliku arengu jaoks vajalikele oskustele, et omada tänapäeva kiiresti muutuvas ühiskonnas rohkem mõjuvõimu; tuletab meelde, et see on eriti oluline selleks, et toetada kodanike vastupidavust kriisiaegadel, kui tähelepanu tuleb pöörata heaolule; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pöörama erilist tähelepanu selliste pehmete oskuste arendamisele nagu analüütilised oskused, emotsionaalne intelligentsus, juhtimis-, ettevõtlus- ja finantsoskused, mõjuvõimu suurendamine, meeskonnatöö, kommunikatsioon, koostöö, vastutus, kohanemisvõime, loovus, innovatsioon, kriitiline mõtlemine ja keelteoskus, mis muutuvad veelgi tähtsamaks kodanikuaktiivsuse seisukohalt ja COVID-19 järgses töömaailmas;

53.  juhib tähelepanu sellele, et vananevas ühiskonnas on ülioluline tagada õppimine kogu elu jooksul ning tegeleda elukestva õppega noorpõlvest kuni vanema eani; tuletab meelde, et võitlus eakate inimeste töötuse vastu on ELis endiselt tähtsal kohal; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pöörama suuremat tähelepanu eakamatele töötajatele ning tagama, et nad saaksid osaleda individualiseeritud oskuste täiendamise ja ümberõppe programmides, mis võimaldaks neil kohaneda muutuvate vajadustega oskuste järele ja jääda seega tööturul kauem aktiivseks ning säilitada hea elukvaliteedi ja piisava sõltumatuse; rõhutab, et erilist tähelepanu tuleks pöörata digioskuste parandamisele ja tehnoloogiatele, mis võivad pakkuda uusi meetodeid ja võimalusi ka täiskasvanute ja eakate hariduse jaoks, ning internetile juurdepääsu tagamisele ja digitaristu parandamisele, eelkõige maapiirkondades ja äärealadel; märgib sellega seoses kogukonnakeskuste, raamatukogude ja kohandatud kaugõppelahenduste rolli, et muuta elukestev õpe eakatele kättesaadavamaks; rõhutab, et vanemad põlvkonnad kujutavad endast ka väärtuslikku ressurssi tänu oma kogemustele, mida neid tuleks julgustada jagama, et suurendada töötajate noorema põlvkonna oskusi;

54.  rõhutab vajadust suurendada alla 3-aastaste laste arvu alushariduses ja lapsehoius ning panna suuremat rõhku arengule alates lapse esimestest eluaastatest, uurimisoskustele ja loomingulisele lähenemisviisile maailma tundmaõppimisel; juhib tähelepanu sellele, et koolieelse hariduse varajane alustamine mõjutab märkimisväärselt paremate tulemuste saavutamist hariduse hilisemates etappides ning et alushariduses ja lapsehoius osalemise tasakaalustamatus võib põhjustada erinevusi lastele kättesaadavates võimalustes ja haridusalases tegevuses alates varaseimatest arenguetappidest;

55.  rõhutab vajadust komisjoni väljakuulutatud meetmete kiire rakendamise järele, et rahuldada tööturu vajadused oskuste järele ja aidata kaasa kiirele taastumisele COVID-19 kriisist; palub komisjonil esitada kavandatud meetmete selge ajakava;

56.  rõhutab vajadust lahenduste järele, mille eesmärk on võimaldada ettevõtetel ja eratööandjatel julgustada ja toetada töökohal toimuvat koolitust ja koolituspuhkust, sealhulgas kaaludes koolitusvautšereid või töökohal omandatud oskuste automaatset tunnustamist; tuletab meelde selliste algatuste strateegilist tähtsust nagu EuroSkills ja WorldSkills, mis on headeks näideteks äriühingute, valitsuse ning piirkondlike ja haridusasutuste vahelistest partnerlustest; nõuab, et toetataks EuroSkillsi algatuse edasiarendamist, rahastades ühisprojekte, vahetades kogemusi, suurendades nende institutsioonide potentsiaali, kes pakuvad EuroSkillsi vajadustele vastavat koolitust, luues EuroSkillsi meistriklasse, andekatele noortele mõeldud tööstuslinnakuid ning koolitajate ja tööstusekspertide koolitussüsteemi;

57.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/human-capital
(2) ELT C 389, 18.11.2019, lk 1.
(3) https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-6889-2017-INIT/et/pdf
(4) ELT C 484, 24.12.2016, lk 1.
(5) ELT C 429, 14.12.2017, lk 3.
(6) ELT L 112, 2.5.2018, lk 42.
(7) ELT C 237, 6.7.2018, lk 8.
(8) Kuues Euroopa töötingimuste uuring, Eurofound. https://www.eurofound.europa.eu/sites/default/files/ef_publication/field_ef_document/ef1634en.pdf
(9) „Impact of computerisation on job profiles (changing tasks within occupations – hence requiring different types of skills)“ (Arvutistamise mõju ametiprofiilidele (ametiülesannete muutmine, mis nõuab eri liiki oskusi)). https://www.eurofound.europa.eu/sites/default/files/wpef19007.pdf
(10) https://www.cedefop.europa.eu/files/3077_en.pdf
(11) https://skillspanorama.cedefop.europa.eu/en
(12) https://www.cedefop.europa.eu/en/publications-and-resources/data-visualisations/european-skills-index
(13) EPRS_STU(2020)641528_EN.pdf (europa.eu)
(14) https://www.oecdskillsforjobsdatabase.org/
(15)https://www.oecd-ilibrary.org/docserver/cf5d9c21-en.pdf?expires=1600261868&id=id&accname=ocid194994&checksum=3B44E0891A2F10A546C7CBF7A9521676
(16) https://read.oecd-ilibrary.org/view/?ref=135_135193-hgf8w9g731&title=Skill-measures-to-mobilise-the-
(17) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0282.
(18) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0267.
(19) ELT C 28, 27.1.2020, lk 8.
(20) ELT C 337, 20.9.2018, lk 135.
(21) ELT C 11, 12.1.2018, lk 44.
(22) ELT C 316, 22.9.2017, lk 233.
(23) https://ec.europa.eu/social/main.jsp?langId=en&catId=89&newsId=9150&furtherNews=yes
(24) https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/human-capital
(25) „The future of jobs“ (Töökohtade tulevik), Maailma Majandusfoorum, september 2018.
(26) Digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks (DESI) 2020, Euroopa Komisjon.
(27) „How your birthplace affects your workplace“ (Kuidas sünnikoht mõjutab töökohta), Eurofound (2019). https://www.eurofound.europa.eu/sites/default/files/ef_publication/field_ef_document/ef19004en.pdf
(28) „Key Data on Early Childhood Education and Care Education and Training in Europe“ (Põhiandmed alushariduse ning lapsehoius antava hariduse ja koolituse kohta Euroopas), Eurydice’i 2019. aasta aruanne, lk 26.
(29) https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Early_leavers_from_education_and_training#Overview
(30) https://ec.europa.eu/eurostat/web/products-eurostat-news/-/EDN-20191004-1#:~:text=Among%20teachers%20working%20in%20the,were%20aged%2050%20or%20older.&text=In%20all%20EU%20Member%20States,in%202017%20were%20predominantly%20female.
(31) ILO poliitikaülevaade, august 2020, https://www.ilo.org/wcmsp5/groups/public/---ed_emp/---ifp_skills/documents/publication/wcms_244380.pdf.
(32) „ICT for Work: Digital Skills in the Workplace“ (IKT töö jaoks: digioskused töökohal), Euroopa Komisjon 2017.
(33) https://ec.europa.eu/eurostat/web/products-eurostat-news/-/EDN-20180425-1
(34) https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/9540ffa1-4478-11e9-a8ed-01aa75ed71a1/language-en
(35) 2018. aastal läbiviidud rahvusvahelise digikirjaoskuse ja infopädevuse uuring (International Computer and Information Literacy Study – ICILS).

Viimane päevakajastamine: 3. juuni 2021Õigusteave - Privaatsuspoliitika