Euroopa Parlamendi 9. märtsi 2021. aasta otsus Clara Ponsatí Obiolsi puutumatuse äravõtmise taotluse kohta (2020/2031(IMM))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse 10. veebruaril 2020. aastal saadud puutumatuse äravõtmise taotlust, mille edastas Hispaania Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) president ja tegi Hispaania Tribunal Supremo teise koja esimees 4. veebruaril 2020 seoses erimenetlusega nr 3/20907/2017, ning võttes arvesse nimetatud puutumatuse äravõtmise taotluse teatavaks tegemist 13. veebruari 2020. aasta täiskogu istungil,
– olles vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 6 Clara Ponsatí Obiolsi ära kuulanud,
– võttes arvesse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikleid 8 ja 9 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,
– võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta, 6. septembri 2011. aasta, 17. jaanuari 2013. aasta ja 19. detsembri 2019. aasta otsuseid(1),
– võttes arvesse Hispaania Junta Electoral Centrali (keskvalimiskomisjon) 23. jaanuari 2020. aasta otsust(2),
– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 28. juuni 2018. aasta otsust (EL) 2018/937, millega määratakse kindlaks Euroopa Parlamendi koosseis(3), ja Euroopa Ülemkogu 29. oktoobri 2019. aasta otsust (EL) 2019/1810, mis tehti kokkuleppel Ühendkuningriigiga ja millega pikendatakse ELi lepingu artikli 50 lõike 3 kohast tähtaega(4),
– võttes arvesse 10. veebruari 2020. aasta täiskogu istungil avaldatud teadaannet, et kooskõlas Euroopa Ülemkogu 28. juuni 2018. aasta otsusega ja pärast Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumist 31. jaanuaril 2020 võttis parlament teadmiseks Clara Ponsatí Obiolsi valimise Euroopa Parlamendi liikmeks alates 1. veebruarist 2020,
– võttes arvesse Hispaania põhiseaduse artikli 71 lõikeid 1 ja 2,
– võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 9,
– võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A9‑0022/2021),
A. arvestades, et Hispaania Tribunal Supremo teise koja esimees taotles Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli protokolli nr 7 artikli 9 esimese lõigu punkti b alusel Euroopa Parlamendi liikme Clara Ponsatí Obiolsi puutumatuse äravõtmist seoses erimenetlusega nr 3/20907/2017 – kriminaalmenetlus seoses väidetava mässule õhutamisega, mis on sätestatud Hispaania karistusseadustiku artiklites 544 ja 545;
B. arvestades, et teod, mille eest esitati süüdistus, pandi väidetavalt toime 2017. aastal; arvestades, et süüdistuste esitamise määrus tehti selles kohtuasjas 21. märtsil 2018 ja seda kinnitati hilisemates kohtumäärustes edasikaebuste rahuldamata jätmise kohta; arvestades, et uurimine lõpetati 9. juuli 2018. aasta korraldusega ja kinnitati lõplikuks 25. oktoobril 2018; arvestades, et 9. juuli 2018. aasta kohtumäärusega kuulutati Clara Ponsatí Obiols koos muude isikutega kohtu solvamises süüdi ning langetati otsus menetlus tema ja teiste isikute suhtes peatada, kuni nad on leitud;
C. võttes arvesse, et Hispaania Junta Electoral Central (keskvalimiskomisjon) tunnistas Clara Ponsatí Obiolsi valituks 23. jaanuaril 2020; võttes arvesse, et pärast Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumist 31. jaanuaril 2020 võttis parlament teadmiseks Clara Ponsatí Obiolsi valimise Euroopa Parlamendi liikmeks alates 1. veebruarist 2020;
D. arvestades, et kõnealune isik sai Euroopa Parlamendi liikme staatuse 23. jaanuaril 2020; arvestades, et puutumatuse äravõtmise taotlus puudutab seega asjaolusid ja süüdistuse esitamist, mis leidsid aset enne Euroopa Parlamendi liikme staatuse ja seega ka puutumatuse saamist;
E. arvestades, et õiguskomisjon võttis teadmiseks dokumendid, mille Clara Ponsatí Obiols esitas komisjoni liikmetele vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 6 ja mida ta pidas menetluse jaoks asjakohaseks;
F. arvestades, et kohtumenetluse asjakohasuse üle otsustavad liikmesriikide ametiasutused;
G. arvestades, et Euroopa Parlamendi ülesanne ei ole uurida riikide õigus- ja kohtusüsteemide pädevust;
H. arvestades, et Euroopa Parlamendil puudub pädevus hinnata ja uurida kõnealuste kriminaalmenetluste eest vastutavate liikmesriigi õigusasutuste pädevust;
I. arvestades, et Hispaania õiguse kohaselt, nagu seda on tõlgendanud liikmesriigi kohtud ja nagu liikmesriik on parlamendile teatanud, on Euroopa Parlamendi liikmelt puutumatuse äravõtmist taotlev pädev asutus Hispaania Tribunal Supremo teine kriminaalkolleegium;
J. arvestades, et kohtumenetlus ole seotud Euroopa Parlamendi liikme kohustuste täitmisel avaldatud arvamustega ega antud häältega Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikli 8 tähenduses;
K. arvestades, et Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikli 9 esimese lõigu punktis a on sätestatud, et Euroopa Parlamendi liikmetel on oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;
L. arvestades, et Hispaania põhiseaduse artikli 71 lõigetes 1 ja 2 on sätestatud, et:
„1. Parlamendi alamkoja liikmetel ja senaatoritel on oma ülesannete täitmisel väljendatud seisukohtade suhtes täielik puutumatus.
2. Parlamendi alamkoja liikmetel ja senaatoritel on oma ametiajal ka menetluslik puutumatus ning neid võib vahistada ainult õigusrikkumiselt tabamise korral. Neile ei või süüdistust esitada ega neid kohtu alla anda ilma parlamendi vastava koja eelneva loata.“;
M. arvestades, et puutumatuse äravõtmise taotluses teatatakse seoses Hispaania põhiseaduse artikli 71 kohaldamisega ja eelkõige menetluse etapiga, millest alates ei ole vaja taotleda parlamendiliikme staatuse omandanud süüdistatava isiku suhtes parlamendi luba kriminaalmenetluse läbiviimiseks, et puutumatuse äravõtmise taotlus ei ole vajalik juhul, kui parlamendiliikme staatus on omandatud ajal, mil eelnevalt algatatud kohtumenetlus on pooleli, või juhul, kui parlamendiliige astub ametisse pärast ametliku süüdistuse esitamist; arvestades, et seetõttu ei ole Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikli 9 esimese lõigu punkti a kohaselt puutumatuse äravõtmist Hispaania territooriumil meetmete võtmiseks vaja taotleda;
N. arvestades, et Euroopa Parlament ei saa parlamendiliikmete suhtes kohaldatavaid privileege ja immuniteete puudutavaid liikmesriigi reegleid tõlgendada;
O. arvestades, et Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikli 9 esimese lõigu punktis b on sätestatud, et Euroopa Parlamendi liikmetel on teise riigi territooriumil immuniteet tõkendite ja kohtumenetluse suhtes;
P. arvestades, et 4. novembril 2019 andis Hispaania Tribunal Supremo teine koda korralduse anda välja „selleks, et kriminaalmenetlus saaks toimuda [...] vastavalt ettenähtule: riigisisene (riigisisesed) vahistamismäärus(ed), Euroopa vahistamismäärus(ed) või rahvusvaheline (rahvusvahelised) vahistamismäärus(ed)“ Clara Ponsatí Obiolsi ja teiste kohtu solvamises süüdi tunnistatud isikute väljaandmiseks; arvestades, et nagu on selgitatud puutumatuse äravõtmise taotluses, rahuldati 3. veebruaril 2020 otsus, mis puudutas Clara Ponsatí Obiolsi suhtes tema väljaandmise eesmärgil riigisisese läbiotsimis-, vahistamis- ja kinnipidamismääruse, Euroopa vahistamismääruse ning rahvusvahelise tagaotsimis- ja vahistamismääruse andmist, ning samal ajal esitati taotlus tema puutumatuse äravõtmiseks, et oleks võimalik täita Euroopa vahistamismäärust;
Q. arvestades, et parlamendi kodukorra artikli 9 lõikes 8 nähakse ette, et õiguskomisjon ei võta mingil juhul seisukohta küsimuses, kas parlamendiliige on süüdi või mitte või kas arvamused või teod, milles parlamendiliiget süüdistatakse, õigustavad tema vastutuselevõtmist, seda isegi siis, kui taotluse läbivaatamise käigus on juhtumi asjaolud komisjonile üksikasjalikult teatavaks saanud;
R. arvestades, et kodukorra artikli 5 lõike 2 kohaselt ei ole parlamentaarne puutumatus parlamendiliikme isiklik eesõigus, vaid parlamendi kui terviku ja selle liikmete sõltumatuse tagatis;
S. arvestades, et parlamentaarse puutumatuse eesmärk on kaitsta parlamenti ja selle liikmeid kohtumenetluse eest, milles käsitletakse parlamendiliikme kohustuste täitmisel tehtud tegusid, mida ei saa neist kohustustest eristada;
T. arvestades, et süüdistusel ei ole ilmselgelt mingit seost Clara Ponsatí Obiolsi positsiooniga Euroopa Parlamendi liikmena, vaid tema endise ametikohaga Kataloonia piirkondliku valitsuse (Govern) piirkondliku haridusministrina;
U. arvestades, et Clara Ponsatí Obiols kuulub isikute rühma, kes on temaga sarnases olukorras ja keda kõnealustes kuritegudes süüdistatakse, kusjuures ainus erinevus on see, et tal on praegu Euroopa Parlamendi liikme puutumatus; arvestades, et seetõttu tuleks meeles pidada, et Clara Ponsatí Obiols ei ole kõnealuses asjas ainus süüdistatav isik;
V. arvestades, et teod, mille eest süüdistus esitati, pandi toime 2017. aastal ja kõnealune kriminaalmenetlus algatati Clara Ponsatí Obiolsi suhtes 2018. aastal; arvestades, et selle põhjal ei saa väita, et kohtumenetlust alustati kavatsusega takistada Clara Ponsatí Obiolsi tulevast poliitilist tegevust Euroopa Parlamendi liikmena, sest sel ajal oli Clara Ponsatí Obiolsi staatus Euroopa Parlamendi liikmena veel hüpoteetiline ja tulevane;
W. arvestades, et Euroopa Parlament ei ole kõnesoleva juhtumi puhul leidnud tõendeid fumus persecutionis’e kohta, s.t et tal ei ole faktilisi andmeid, mis viitaksid sellele, et kohtumenetluse eesmärk võiks olla tekitada kahju parlamendiliikme poliitilisele tegevusele, sealhulgas tegevusele Euroopa Parlamendi liikmena;
1. otsustab Clara Ponsatí Obiolsi puutumatuse ära võtta vastavalt Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikli 9 esimese lõigu punktile b;
2. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult Hispaania ametiasutustele ja Clara Ponsatí Obiolsile.
Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. oktoober 2008, Marra vs. De Gregorio ja Clemente, C‑200/07 ja C‑201/07, ECLI:EU:C:2008:579; kohtuotsus, Üldkohus, 19. märts 2010, Gollnisch vs. parlament, T‑42/06, ECLI:EU:T:2010:102; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. september 2011, Patriciello, C‑163/10, ECLI: EU:C:2011:543; kohtuotsus, Üldkohus, 17. jaanuar 2013, Gollnisch vs. parlament, T‑346/11 ja T‑347/11, ECLI:EU:T:2013:23; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 19. detsember 2019, Junqueras Vies, C‑502/19, ECLI:EU:C:2019:1115.