Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Ombudsmani 2019. aasta tegevust käsitlevat aastaaruannet,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 15, artikli 24 kolmandat lõiku ning artiklit 228 ja artikli 298 lõiget 1,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 10 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsust 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikleid 11, 41, 42 ja 43,

–  võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Euroopa Ombudsmani tegevuse kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 54, artikli 142 lõiget 2 ja artikli 232 lõiget 1,

–  võttes arvesse oma 17. jaanuari 2019. aasta resolutsiooni Euroopa Ombudsmani strateegilise uurimise OI/2/2017/TE kohta, mis käsitleb õigusloomeprotsessi läbipaistvust ELi Nõukogu ettevalmistavates organites(2),

–  võttes arvesse Euroopa hea halduse tava eeskirja, mille Euroopa Parlament võttis vastu 6. septembril 2001. aastal,

–  võttes arvesse petitsioonikomisjoni raportit (A9-0013/2021),

A.  arvestades, et Euroopa Ombudsmani 2019. aasta tegevust käsitlev aastaaruanne esitati 5. mail 2020. aastal ametlikult Euroopa Parlamendi presidendile ja ombudsman Emily O’Reilly tutvustas 3. septembril 2020. aastal Brüsselis aruannet petitsioonikomisjonile;

B.  arvestades, et Euroopa Parlament valis 18. detsembril 2019 Strasbourgis toimunud täiskogu istungil Emily O’Reilly uuesti Euroopa Ombudsmani ametikohale;

C.  arvestades, et harta artikli 41 lõikes 1 on sätestatud, et „igaühel on õigus sellele, et liidu institutsioonid, organid ja asutused käsitleksid tema küsimusi erapooletult, õiglaselt ning mõistliku aja jooksul“;

D.  arvestades, et harta artiklis 43 on sätestatud, et „igal liidu kodanikul ja igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on liikmesriigis, on õigus pöörduda Euroopa Ombudsmani poole seoses liidu institutsioonide, organite või asutuste tegevuses ilmnenud haldusomavoliga, välja arvatud Euroopa Liidu Kohtu tegevus õigusemõistjana“;

E.  arvestades, et on oluline, et ELi kodanikel oleks piisavalt teavet, et nad saaksid järgida ELi poliitikat ja õigusloomet ning osaleda sisukal viisil Euroopa demokraatlikes protsessides; arvestades, et inimeste usaldus avaliku halduse vastu suureneb, kui nad näevad, et institutsioonid töötavad avaliku hüve nimel ja säilitavad kõrged eetilised standardid;

F.  arvestades, et Euroopa Ombudsmani peamine ülesanne on tagada, et kodanike õigusi austatakse täielikult, vastavalt aluslepingutele ja hartale, ning et õigus heale haldusele kajastaks kõrgeimaid standardeid, mille täitmist ELi institutsioonidelt, organitelt ja asutustelt oodatakse, välja arvatud Euroopa Liidu Kohtu tegevuses õigusemõistjana; arvestades, et Euroopa Ombudsmanil on esmatähtis roll aidata ELi institutsioonidel muutuda avatumaks, tõhusamaks ja kodanikusõbralikumaks eesmärgiga suurendada kodanike usaldust liidu vastu;

G.  arvestades, et Euroopa Ombudsman tegi strateegilise algatuse teatud ELi töötajate puhkuseõiguste ja lapse parimate huvide kohta (SI/1/2019/AMF)(3), mis viis asendusemaduse kaudu vanemateks saavate töötajate puhkuseõiguste kohta Euroopa Komisjonis ja nõukogus kehtestatud reeglite ühtlustamiseni; arvestades, et Euroopa Parlamendis ei saadud võrreldavaid tulemusi, kuna puhkuse kohta kehtivaid eeskirju ei soovitud kohandada;

H.  arvestades, et 2020. aastal tähistab Euroopa Ombudsmani institutsioon 25. aastapäeva; arvestades, et alates avamisest on Euroopa Ombudsmani büroo käsitlenud 57 000 kaebust, mille tulemuseks on üle 7300 uurimise; arvestades, et büroo ja selle töötajate jätkuvaid pingutusi tuleks teenitult tunnustada ja kiita läbipaistvuse, eetika ja vastutuse austamise ning säilitamise eest ELi halduses;

I.  arvestades, et 2019. aasta juuni Eurobaromeetri uuringu kohaselt usaldab Euroopa Liitu 44 % ja umbusaldab 46 % kodanikest; arvestades, et ELi kodanike rahulolu tõstmiseks on hädavajalik, et ELi institutsioonidelt saaks nende tegevuse kohta aru pärida;

J.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 10 lõikes 3 on sätestatud, et „igal kodanikul on õigus osaleda liidu demokraatias“ ning et „otsused tehakse nii avalikult ja nii kodanikulähedaselt kui võimalik“;

K.  arvestades, et vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 24 on „igal liidu kodanikul õigus pöörduda ombudsmani poole, kelle ametikoht luuakse vastavalt artiklile 228“;

L.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artikliga 228 antakse ombudsmanile volitused korraldada uurimisi haldusliku omavoli juhtude kohta liidu institutsioonide, organite või asutuste tegevuses, välja arvatud Euroopa Liidu Kohtu tegevus õigusemõistjana;

M.  arvestades, et 2019. aastal palus 19 619 kodanikku ombudsmani talitustelt abi, neist 16 045-le anti nõu ombudsmani veebisaidil oleva interaktiivse juhendi kaudu; arvestades, et 2019. aastal registreeris ombudsman 2201 kaebust ning sai 1373 teabenõuet;

N.  arvestades, et ombudsmani menetletud 2201 kaebusest kuulus ombudsmani pädevusse 879 ja tema pädevusest väljapoole jäi 1330 kaebust;

O.  arvestades, et ombudsmani menetletud 2201 kaebusest 862 puhul andis ombudsman nõu või saatis kaebuse edasi, 883 kaebuse puhul vastati kaebuse esitajale, et talle pole võimalik anda täiendavat nõu, ning 456 kaebuse kohta on algatatud uurimine;

P.  arvestades, et ombudsmani poolt lõpule viidud uurimistest 26,9 % puudutasid teabetaotlusi ja juurdepääsu dokumentidele, 22 % puudutasid teenuste osutamise kultuuri, näiteks kodanikusõbralikkust, keeltega seotud küsimusi ning õigeaegsust, 19,8 % puudutasid kaalutlusõiguse nõuetekohast kasutamist, sealhulgas rikkumismenetlustes, 13,2 % puudutasid menetlusõiguste, näiteks ärakuulamisõiguse järgimist, 13 % puudutasid personaliküsimuste head haldamist, 12,3 % puudutasid töölevõtmist ja 8,4 % puudutasid põhiõiguste austamist;

Q.  arvestades, et uurimistest enamiku lõpuleviimiseks kulus ombudsmanil 2019. aastal kolm (43,4 %) kuni 18 (10,2 %) kuud; arvestades, et uurimise lõpuleviimise keskmine ajavahemik oli vähem kui seitse kuud;

R.  arvestades, et uurimiste käigus on ombudsmanil võimalik esitada ELi institutsioonidele ja organitele ettepanekuid probleemi lahendamise või haldustavade parandamise kohta; arvestades, et ettepanekud esitatakse lahenduste, ettepanekute ja soovitustena;

S.  arvestades, et 2019. aasta detsembris avaldatud iga-aastase aruande „Putting it right?“ kohaselt, milles on analüüsitud ELi institutsioonide reageerimist 2018. aastal lõpuleviidud uurimistega seoses tehtud ombudsmani ettepanekutele, järgisid ELi institutsioonid 77 % Euroopa Ombudsmani ettepanekutest; arvestades, et 11 institutsiooni järgisid neile esitatud ettepanekutest 100 %, samas kui Euroopa Komisjon järgis 70,9 % ettepanekutest ning suurem osa kaebustest esitati just tema vastu;

T.  arvestades, et 2019. aasta strateegilise töö raames algatas ombudsman neli uut strateegilist uurimist järgmistel teemadel: Eurorühma ettevalmistavate organite läbipaistvus, pöördukse efekt Euroopa Komisjonis, puuetega inimeste kohtlemine ELi ühises ravikindlustusskeemis ning Euroopa Ravimiamet (EMA) ja ravimi müügiloa taotlemisele eelnev tegevus;

U.  arvestades, et 2019. aastal avas ombudsman üheksa strateegilist algatust järgmistel teemadel: ELi liikmesriikides Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde puudutavate kaebuste menetlemiseks loodud mehhanismide tõhusus, Brexiti läbirääkimiste läbipaistvus, lobitöö läbipaistvus ja ELi läbipaistvusregister, ELi toiduainetega seotud riskihindamismenetlus, Euroopa Ülemkogu eesistuja ja huvirühmade esindajate kohtumiste läbipaistvus, Euroopa kodanikualgatuse täiustamine, puuetega laste kaasamine Euroopa koolides ning asendusemaduse abil lapsevanemaks saavate ELi töötajate puhkuseõigused;

V.  arvestades, et Euroopa Ombudsmani roll ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni kohase ELi raamistiku liikmena on ELi institutsioonide tasandil konventsiooni rakendamist kaitsta, edendada ja selle järele valvata; arvestades, et ombudsman oli 2019. aastal raamistiku eesistuja;

W.  arvestades, et ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklis 19 on sätestatud, et „konventsiooni osalisriigid tunnistavad kõigi puuetega inimeste võrdset õigust elada kogukonnas ning omada teistega võrdseid valikuid ning võtavad tõhusaid ja asjakohaseid meetmeid, et võimaldada puuetega inimestel seda õigust täielikult teostada ning soodustada nende täielikku kogukonda kaasamist ja selles osalemist“;

X.  arvestades, et parlament kiitis 12. veebruaril 2019 heaks oma määruse eelnõu, millega kehtestatakse ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriv kord ja üldtingimused (Euroopa Ombudsmani põhikiri)(4); arvestades, et see uus määrus ootab praegu nõukogu heakskiitu;

Y.  arvestades, et Euroopa Ombudsman algatas 2019. aastal 458 uurimist, millest kaks olid omaalgatuslikud, ning lõpetas 560 uurimist (552 kaebusel põhinevat ja kaheksa omaalgatuslikku uurimist); arvestades, et suurem osa uurimistest puudutas taas komisjoni (274 uurimist ehk 59,7 %), suuruselt järgmine arv oli seotud Euroopa Personalivaliku Ametiga (44 uurimist ehk 9,6 %) ning ELi asutustega (33 uurimist ehk 7,2 %) ja ülejäänud jaotusid järgmiselt: Euroopa Parlament (21 uurimist ehk 4,6 %), Euroopa välisteenistus (17 uurimist ehk 3,7 %), Euroopa Investeerimispank (7 uurimist ehk 1,5 %) ja muud institutsioonid (54 uurimist ehk 11,8 %);

Z.  arvestades, et ELi õiguse nõuetekohane kohaldamine ja sellest tulenevate kohustuste täitmine on vastavalt aluslepingutest ja hartast tulenevatele kohustustele ELi institutsioonide ja asutuste ülesanne;

AA.  arvestades, et ombudsman alustas uurimist Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) 17. septembril 2019. aastal avalikult välja kuulutatud otsuse üle, mis lubas selle tegevdirektoril saada finantssektori lobiorganisatsiooni Euroopa Finantsturgude Assotsiatsiooni (AFME) tegevjuhiks; arvestades, et ombudsman tuvastas EBA haldusomavoli juhtumeid seoses tema suutmatusega vähendada huvide konflikti ohtu, kui ta sellise töökohavahetuse heaks kiitis, ning seoses sellega, et EBA võimaldas jätkuvalt oma ametist lahkuvale tegevdirektorile juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele;

AB.  arvestades, et ombudsman alustas uurimist seoses kaebusega, mille kohaselt olid ELi nõukogu eesistujariigi sponsoriks äriühingud; arvestades, et ombudsman märkis, et sponsorluse kasutamine eesistujariigi poolt seab ohtu ELi kui terviku maine, ja soovitas nõukogul anda liikmesriikidele suuniseid eesistujariigi sponsorluse küsimuses, et mainekahju ohtu leevendada;

AC.  arvestades, et 30. juulil 2019 avaldas komisjon pakkumiskutse uuringu tegemiseks, et töötada välja vahendid ja mehhanismid ELi panganduseeskirjadesse keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja äriühingu üldjuhtimisega seotud eesmärkide integreerimiseks; arvestades, et komisjon otsustas sõlmida lepingu äriühinguga BlackRock Investment Management, mis haldab investeeringuid suurtesse fossiilkütuseid kasutavatesse ettevõtetesse ja süsteemselt olulistesse pankadesse, ning arvestades, et need on sektorid, mida ELi tasandil mõjutavad uued eeskirjad keskkonnaalastes, sotsiaalsetes ja äriühingu üldjuhtimisega seotud küsimustes; arvestades, et ombudsman leidis selle juhtumiga seotud uurimise käigus, et komisjon oleks pidanud olema tähelepanelikum ja et tema otsus sõlmida leping BlackRockiga ei andnud piisavaid tagatisi, et välistada huvide konflikti oht, millel on tõsised negatiivsed tagajärjed lepingu täitmisele, kuna äriühing oli ilmselgelt huvitatud teda ennast ja tema kliente mõjutava tulevase ELi määruse väljatöötamisest;

1.  väljendab heameelt Euroopa Ombudsmani esitatud 2019. aasta aruande üle;

2.  õnnitleb Emily O’Reilly’t tema taasvalimise puhul Euroopa Ombudsmaniks ja avaldab talle tunnustust suurepärase töö eest; toetab tema pühendumust jätkata jõupingutusi eesmärgiga kindlustada, et EL tagaks kõrgeimad haldus-, läbipaistvus- ja eetikanormid, ning tagada juurdepääs ja kvaliteet teenustele, mida EL Euroopa kodanikele pakub; kordab, et läbipaistvus on õigusriiki ja demokraatiat täiendav põhimõte ning selle rakendamise eesmärk peaks olema võimaldada kodanikel otsustusprotsessis osaleda;

Läbipaistvus ja eetika

3.  väljendab heameelt oma viljakate suhete üle ombudsmaniga, kes on oluline ja hädavajalik partner Euroopa Parlamendile, kes valis ametist lahkuva ombudsmani Emily O’Reilly samasse ametisse ka teiseks ametiajaks ja toetas tema ettepanekut nõukogu tegevuse läbipaistvust käsitleva eriaruande kohta, võttes selleks 2019. aasta jaanuari täiskogu istungjärgul häälteenamusega vastu resolutsiooni;

4.  väljendab heameelt ombudsmani ja tema personali tiheda koostöö üle petitsioonikomisjoniga, mis võimaldab parandada Euroopa haldustegevuse kvaliteeti ning ELi kodanikele pakutavate teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti;

5.  rõhutab, et ELi institutsioonid peavad jääma maksimaalselt läbipaistvaks ja objektiivseks, et kodanikel oleks võimalik otsuste tegemise protsessi jälgida ning selles aktiivselt osaleda, eesmärgiga suurendada nende usaldust institutsioonide vastu ja tunnet, et institutsioonid asuvad nende lähedal, tagades samal ajal juurdepääsu kogu asjaomasele teabele, et kodanikud saaksid oma demokraatlikke õigusi täielikult kasutada ning et tegelikult suudetaks institutsioone vastutusele võtta; rõhutab, et ombudsman algatas uurimise seoses komisjoni keeldumisega anda üldsusele juurdepääs COVID-19 vastaste vaktsiinide ostmisega seotud dokumentidele; nõuab, et farmaatsiaettevõtetega sõlmitud lepingud ja muud kokkulepped, sealhulgas nendega COVID-19 vastaste vaktsiinide väljatöötamise, tootmise, ostmise ja kasutuselevõtu teemal peetud läbirääkimisi puudutavad dokumendid täielikult avalikustataks ning et kõik nende vaktsiinidega seotud kliiniliste uuringute tulemused oleksid täielikult läbipaistvad;

6.  rõhutab, et ELi õigusloomeprotsessi läbipaistvuse puudumine suurendab kodanike usaldamatust ja nõrgendab kogu otsustusprotsessi õiguspärasust;

7.  tunneb heameelt Euroopa Ombudsmani kavatsuse üle säilitada igas olukorras, sealhulgas tervisekriisi tingimustes valvsus võimalikult kõrgete läbipaistvuse ja eetika standardite järgimise suhtes;

8.  nõuab tungivalt, et ombudsman jätkaks Euroopa Liidu Nõukogu ettevalmistavates organites peetavate seadusandlike arutelude suurema läbipaistvuse edendamist, pidades silmas nii üldsuse juurdepääsu nõukogu seadusandlikele dokumentidele kui ka nõukogu otsustusprotsessi, et parandada arutelude arusaadavust;

9.  nõuab tungivalt, et nõukogu rakendaks Euroopa Ombudsmani soovitusi ja vaataks läbi oma konfidentsiaalsuspoliitika, et tagada oma töös maksimaalne läbipaistvus, nii et üldsusel oleks seadusandlikele dokumentidele lihtne õigeaegselt juurde pääseda; nõuab, et liikmesriikide valitsuste väljendatud seisukohtade puhul oleks liikmesriigid läbipaistvalt ja süstemaatiliselt nimetatud, kuna nõukogu peab kaasseadusandjana avalikkuse ees oma tegude eest vastutama; tuletab meelde soovitusi, mille ta esitas oma resolutsioonis Euroopa Ombudsmani strateegilise uurimise OI/2/2017/TE kohta, mis käsitleb õigusloomeprotsessi läbipaistvust nõukogu ettevalmistavates organites;

10.  peab kahetsusväärseks nõukogu eesistujaks olevate liikmesriikide tava aktsepteerida äriühingute sponsorlust; on veendunud, et sellist tava tuleb vältida, et säilitada nõukogu ja kogu ELi maine ja usaldusväärsus;

11.  palub, et liikmesriigid oleksid oma kohustuslikus koostöös Euroopa Ombudsmaniga hoolsamad;

12.  märgib, et ombudsmani soovituste kohaselt on komisjon ja nõukogu ELi ja Ühendkuningriigi suhete üle peetavate läbirääkimiste algusest lõpuni säilitanud õigusloomeprotsessi läbipaistvuse kõrge taseme, olles avaldanud enam kui 100 läbirääkimisdokumenti ja teinud pealäbirääkija ajakava kodanikele kättesaadavaks, ning kutsub neid tungivalt üles uue vabakaubanduslepingu koostamisel samamoodi toimima; kutsub komisjoni üldisemalt üles täitma oma kohustusi seoses kõigi ELi kaubanduslepingute kestlikule arengule avaldatava mõju hinnangutega;

13.  tuletab meelde, et läbipaistvus, eeskätt dokumentidele juurdepääs, on aastaid olnud kaebuste peamine teema; kiidab heaks asjaolu, et ombudsman on mitmesuguste uurimiste kontekstis toetanud üldsusele juurdepääsu võimaldamist; kahetseb siiski, et ombudsmani soovitusi alati ei järgita ning et OLAFi aruannet Saksamaa autotootjale Volkswagen antud laenu kasutamise kohta ei ole ikka veel avaldatud; nõuab dokumentidele juurdepääsu käsitleva ELi õigusakti (määrus (EÜ) nr 1049/2001(5)) ajakohastamist eesmärgiga hõlbustada Euroopa Ombudsmani tööd; nõuab tungivalt, et nõukogu käivitaks uuesti arutelu Euroopa Parlamendi 12. juuni 2013. aasta resolutsiooni üle määruse (EÜ) nr 1049/2001(6) läbivaatamisel ummikseisu kohta;

14.  pooldab ambitsioonikamat lähenemist eurorühma koosolekuid ette valmistavate organite läbipaistvusele; pärast ombudsmani taotlust nõustusid nad senisest varem avaldama eurorühma koosolekute kuupäevi ja päevakorra kavandeid, esitama koosolekuid kokkuvõtvates kirjades rohkem teavet ning avaldama eurorühma veebisaidil rohkem teavet selle tegevuse kohta;

15.  kiidab heaks Euroopa Ombudsmani korduvad huvide konflikti vastu võitlemiseks tehtud jõupingutused; rõhutab nõukogus suurema läbipaistvuse vajadust; toetab kindlalt ombudsmani tehtud soovitusi nõukogu peasekretariaadile seoses juhtumiga 1946/2018/KR; väljendab heameelt, et pärast uurimist avaldati lobistide, Euroopa Ülemkogu eesistuja ja tema kabineti liikmete osalusel peetud koosolekute protokollid, ning rõhutab vajadust võtta vastu õiglane ja ambitsioonikas läbipaistvusregistrit käsitlev õigusakt, et muuta see kõigile ELi institutsioonidele ja organitele täiesti kohustuslikuks ja õiguslikult siduvaks ning panna kolmandatele isikutele ja huvirühmade esindajatele kohustused, tagades seeläbi lobitöö täieliku läbipaistvuse; võtab teadmiseks komisjoni otsuse mitte järgida ombudsmani soovitusi seoses juhtumiga 1302/2017/MH ja mitte lubada juurdepääsu dokumentidele, mis käsitlevad läbipaistvusregistri kohta käivaid komisjoni õigustalituse arvamusi;

16.  toetab ombudsmani tegevust BlackRocki juhtumit käsitlevas uurimises 853/2020/KR ning on kindlalt veendunud, et komisjon peab ombudsmani sellekohaseid soovitusi järgima; kutsub seetõttu komisjoni üles ajakohastama ja tugevdama kõiki kohaldatavaid avalike hangete menetlusi käsitlevaid eeskirju, sealhulgas oma suuniseid, et vältida huvide konflikti tekkimist; kutsub komisjoni üles võtma kõik vajalikud meetmed, et säilitada ELi tasandil keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja äriühingu üldjuhtimisega seotud küsimusi käsitlevate uute eeskirjade vastuvõtmisega seotud poliitikakujundamise terviklikkus ja usaldusväärsus;

17.  väljendab heameelt asjaolu üle, et pärast 2019. aastal Rumeenia eesistumisperioodil sponsorluse kasutamise kohta esitatud kaebust võttis Euroopa Ombudsman eesistujariigi sponsorluse küsimuses selge seisukoha(7), kuna välise mõju tajumine võib kahjustada kogu ELi usaldusväärsust; võtab teadmiseks nõukogu võetud meetmed, et reageerida ombudsmani soovitusele anda liikmesriikidele suuniseid eesistujariigi sponsorluse küsimuses; ergutab nõukogu viivitamatult selle küsimusega tegelema; väljendab heameelt eesistujariigi Saksamaa otsuse üle hoiduda igasugusest sponsorlusest ja ergutab teisi liikmesriike tema eeskuju järgima;

18.  märgib, et komisjon on pärast üht ombudsmani uurimist võtnud kohustuse avaldada ELi poliitikat kujundavate nn nõuandvate organite koosolekute päevakorrad ja protokollid, samuti rühmade eelmistes koosseisudes osalejate esildised, ning kohaldada tulevikus kõigile sellistele rühmadele samu läbipaistvusnõudeid, mida kohaldatakse eksperdirühmadele;

19.  rõhutab, kui oluline on üldsuse juurdepääs dokumentidele, mis sisaldavad liikmesriikide võetud seisukohti otsustusprotsessides; toetab ombudsmani järeldusi juhtumi 2142/2018/EWM kohta ja taunib komisjoni jätkuvat keeldumist anda juurdepääs taotletud dokumentidele, mis käsitlevad pestitsiidide kasutamisest mesilastele tuleneva ohu hindamist;

20.  märgib, et komisjon on võtnud kohustuse rakendada paljud ombudsmani ettepanekud, nagu ettepanek paluda erasektorisse suunduval isikul esitada rohkem andmeid tulevase tööandja kohta ning üksikasjalikumat teavet oma uue töö iseloomu kohta; rõhutab, et sellistesse üleminekutesse ei saa suhtuda kergekäeliselt, kuna need võivad viia huvide konfliktini, kui endised ametiisikud asuvad tööle ettevõttesse, et tegeleda lobitööga poliitikavaldkonnas, mille seadusandlusega nad varem on tegelenud või mille kallal töötanud; märgib, et hiljutise aruande andmetel(8) kiitis komisjon heaks 99 % erasektorisse üleviimise taotlustest ja lükkas tagasi vaid 0,62 % taotlustest, mis viitab järelevalve tugevdamise vajadusele; tuletab meelde, et eetikareeglid ei ole ainult formaalsus ja kõik institutsioonid peaksid neist kinni pidama; nõuab tungivalt, et komisjon rakendaks kõik ombudsmani soovitused, kasutaks pöördukse efekti probleemiga tegelemisel jõulisemat lähenemisviisi ja viiks ellu kavandatud meetmed, sealhulgas uue tegevuse keelamine, kui on tõendeid, et see tegevus võib põhjustada konflikti avalike huvidega, ning oma eetikaalasel veebilehel õigeaegselt kogu asjaomase teabe avaldamine iga endise kõrgema ametniku kohta, kelle suhtes on läbi viidud uurimine, et rakendada üheaastast lobi- või nõustamistegevusega tegelemise keeldu;

21.  juhib tähelepanu, et ELi avalik haldus peab parandama huvide konflikti ärahoidmiseks mõeldud reegleid ja standardeid ning tagama diskreetsuse ja aususe kohustuse täitmise; kutsub Euroopa Ombudsmani üles edendama kõigis ELi institutsioonides, asutustes ja organites kõrgeimaid eetikareegleid ja -standardeid, tagades nende täieliku ja järjepideva rakendamise; nõuab, et volinikukandidaatide huvide deklaratsioone hinnataks sõltumatult ja asjakohaste vahenditega; rõhutab vajadust vaadata läbi kehtivad eeskirjad ja tavad, et tugevdada volinike aususe nõudeid nii nende volituste ajal kui ka pärast nende lõppu, ning rõhutab, et volinike ametiaja lõpu järgse teavitamise perioode tuleb pikendada;

22.  rõhutab pakilist vajadust parandada ja ajakohastada olemasolevat hea halduse tava eeskirja, võttes vastu vastavasisulise siduva õigusakti;

23.  kiidab heaks ombudsmani tegevuse seoses pöördukse efekti juhtumitega, mis on viinud muu hulgas selleni, et EBA vaatas läbi oma töötajate töösuhtejärgsete piirangute ja keelude hindamise poliitika ning parandas oma menetlusi, millega peatatakse viivitamatult teadaolevalt mujale tööle minevate töötajate juurdepääs konfidentsiaalsele teabele; kutsub ombudsmani üles jätkama jõupingutusi tagamaks, et kõik ELi institutsioonid ja asutused kehtestaksid tõhusad eeskirjad pöördukse efekti juhtumite ja võimalike huvide konfliktide ärahoidmiseks;

24.  toetab täielikult asjaolu, et ombudsman kinnitas oma järeldust, et komisjoni kõrgeima taseme ametniku ametisse nimetamise protsessi varjutas neli haldusomavoli juhtumit, ning kiidab uut komisjoni selle eest, et ta kehtestas 2019. aastal oma peasekretäri ametisse nimetamise erikorra, mis hõlmab vaba ametikoha teadaande avaldamist ja ametisse nimetamise lisamist volinike iganädalase koosoleku päevakorda piisavalt varakult, et seda oleks võimalik põhjalikult arutada;

25.  märgib, et ombudsmani algatatud omaalgatuslike uurimiste järel võttis Euroopa Ravimiamet meetmeid, mille eesmärk on edendada ravimite turule toomiseks loa taotlemise protsessi sõltumatust ja objektiivsust ning suurendada läbipaistvust näiteks kliiniliste uuringute valdkonnas; kutsub Euroopa Ravimiametit üles ombudsmani uusi ettepanekuid järgima, et tagada oma sõltumatus ja objektiivsus ning vältida seeläbi huvide konflikte;

26.  tunneb heameelt suurenenud ja vajaliku tähtsuse üle, mida Euroopa Ombudsman omistab hankemenetlustega seotud probleemidele;

27.  tunnustab hea halduse auhinna väljaandmise jätkamist, mille eesmärk on tunnustada ELi institutsioonide algatusi ja projekte, mis mõjutavad positiivselt Euroopa Liidu kodanike elu; õnnitleb komisjoni auhinna pälvimise eest, millega tunnustati tema plastireostuse vähendamise strateegiat; on arvamusel, et selle auhinna ulatuslikum meediakajastus võimaldaks näidata ELi kodanikele, et ELi institutsioonid tegutsevad konkreetsete lahenduste loomise nimel;

28.  tunneb heameelt suurenenud tähelepanu üle, mida Euroopa Ombudsman pöörab juhtumitele, milles käsitletakse seda, kuidas komisjon on ELi rahastatavaid projekte hallanud; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks rahaliste vahendite läbipaistva jaotuse ja haldamise; nõuab, et komisjon parandaks tema hallatavate rahaliste vahenditega seotud iga-aastaste tööprogrammide ettevalmistamise protsessi läbipaistvust; kutsub eriti komisjoni üles tagama, et liikmesriigid maksaksid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest eraldatud vahendeid välja vastavalt ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatud nõuetele puuetega inimestele iseseisva elu tagamise kohta;

29.  kutsub petitsioonikomisjoni üles uurima juhtumeid, kus ombudsmani ettepanekuid ELi institutsioonidele ei järgitud;

Puuetega inimesed

30.  tunnustab Euroopa Ombudsmani rolli ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ELi asutuste poolse rakendamise kaitsmisel, edendamisel ja selle järele valvamisel ning puuetega inimeste õigusi käsitleva ELi tegevuskava tugevdamisel; kutsub ombudsmani üles hoolikalt jälgima komisjoni ettepanekuid, mis käsitlevad uut Euroopa puuetega inimeste strateegiat 2020. aasta järgseks perioodiks; on seisukohal, et tuleb kiiresti lahendada sobiliku õigusliku aluse puudumise küsimus tagamaks, et ELi kulutused on täielikult kooskõlas puuetega inimeste õiguste konventsiooniga;

31.  tunnustab ombudsmani tema strateegilise uurimise eest, mille teema oli komisjoni veebisaitide juurdepääsetavus puuetega inimestele, ja peab kiiduväärseks soovitustele vastamiseks tehtud jõupingutusi, mille käigus komisjon tegi kättesaadavaks rohkem teavet kergesti loetavas vormingus; märgib siiski, et vaja on kompleksset lähenemist, et muuta ELi institutsioonide kodulehed kättesaadavaks igasuguse puudega inimestele, sealhulgas riiklikku viipekeelt kasutavatele inimestele; soovitab sellesse protsessi kaasata puuetega inimeste organisatsioone;

32.  väljendab heameelt selle üle, et ombudsman algatas ühe nägemispuudega isiku kaebuse põhjal vajaliku uurimise Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) kasutatavate veebipõhiste vahendite kättesaadavuse kohta;

33.  kutsub komisjoni üles esitama 2020. aasta järgse tervikliku, laiaulatusliku ja pikaajalise Euroopa puuetega inimeste strateegia, et muu hulgas oleks võimalik puuetega inimeste õiguste konventsiooni täielik ja järjepidev rakendamine;

34.  tunnustab Euroopa Ombudsmani büroost abi saanud inimeste arvu kasvu 2019. aastal võrreldes 2018. aastaga (17 996 inimeselt 19 619 inimeseni), jõupingutusi kodanike probleemidele praktiliste lahenduste leidmisel, mis hõlmab nii veebisaidil oleva interaktiivse juhendi kaudu antud nõuandeid ja teabenõuetele vastamist kui ka uute kaebuste menetlemist (2019. aastal 2201 kaebust); juhib tähelepanu vajadusele tagada, et bürool oleksid piisavad eelarve- ja personaliressursid, mis võimaldaksid Euroopa kodanikke asjakohaselt ja tõhusalt aidata;

Kaebused

35.  märgib, et 2019. aastal sai ombudsman palju kaebusi muus kui oma liikmesriigis elavatelt ELi kodanikelt, kellel oli tekkinud raskusi 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistele registreerumise ja/või valimistel hääletamisega; tuletab meelde, et valimistel hääletamise õigus on ELi aluslepingutes tunnustatud põhiõigus;

36.  väljendab heameelt ombudsmani 2019. aastal algatatud uurimiste üle, milles käsitleti järgmiseid keskseid teemasid: ELi institutsioonide läbipaistvus, lobitöö läbipaistvus, teenuste osutamise kultuur, põhiõigused, eetikaga seotud küsimused, kodanike osalemine ELi otsustusprotsessis, personali ja töölevõtmise nõuetekohane haldamine ning usaldusväärne finantsjuhtimine;

37.  märgib, et 2019. aastal jõudis ombudsmanini 1300 kaebust, mis ei kuulunud tema pädevusse peamiselt seetõttu, et need ei puudutanud Euroopa Liidu institutsiooni või asutust; kiidab heaks ombudsmani lähenemise vastata kõigile kaebuse esitajatele, selgitades oma pädevust ning andes neile võimaluse piires nõu teiste organite poole pöördumiseks, kellel võiks olla võimalik neid aidata, ning julgustab ombudsmani seda jätkama;

38.  nõuab tungivalt, et Euroopa Ombudsman jääks põhiõigusi, sealhulgas õigust võrdsele kohtlemisele, mittediskrimineeriva kohtlemise õigust ja õigust olla ära kuulatud puudutavate kaebuste käsitlemisel tähelepanelikuks ning resoluutseks; avaldab heakskiitu ombudsmani Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametit käsitlevale uurimisele ja varjupaigataotlejatega läbiviidud intervjuudele ning uurimisele, mis käsitleb Itaalias roma kogukonna diskrimineerimist puudutava kaebuse menetlemist komisjoni poolt;

39.  märgib, et EPSOt käsitlevate uurimiste arv kasvas 23-lt 2018. aastal 44-le 2019. aastal; julgustab ombudsmani hoolikalt jälgima kõigile töölevõtmismenetlustele kohaldatavate diskrimineerimisvastaste meetmete nõuetekohast rakendamist; soovitab strateegilist uurimist EPSO ja teiste asutuste poolt kasutatavate meetodite kohta veendumaks, et õigluse ja avatuse põhimõtted on kõigis töölevõtmismenetlustes täielikult olemas;

40.  märgib, et väljapoole Euroopa Ombudsmani pädevust jäävate kaebuste arv on jäänud suhteliselt stabiilseks (1330 juhtumit 2019. aastal, võrreldes 1300 juhtumiga 2018. aastal); on seisukohal, et Euroopa Ombudsmani pädevuse teemaline parem ja koordineeritud teabevahetus kõigi ELi institutsioonide tasandil võiks aidata vähendada ombudsmani pädevusse mittekuuluvate kaebuste arvu ja kiiremini reageerida kodanike probleemidele;

41.  tunnustab ombudsmani pühendumust kodanike õigusele olla kaasatud liidu demokraatlikku protsessi, mille näiteks on tema korraldatud Euroopa ombudsmanide võrgustiku iga-aastane konverents 2019. aasta aprillis, mille teema oli kodanike demokraatlikes protsessides osalemise suurendamine; kiidab heaks ombudsmani otsuse vastata kõigile abi taotlevatele inimestele nende kaebuse keeles; kutsub ELi avalikku haldust üles tegema kõik endast oleneva, et tagada kodanikele võimalus nendega tulemuslikult suhelda ja teha seda ELi 24 ametlikus keeles ja riiklikes viipekeeltes; tunneb heameelt Euroopa Ombudsmani koostatud ELi institutsioonide veebisaitide keelekasutust käsitlevate suuniste eelnõu üle; rõhutab, et seesugused suunised on Euroopa rikkaliku keelelise mitmekesisuse kaitsmisel äärmiselt tähtsad; märgib, et ELi institutsioonide veebisaidid peaks paremini näitama, et kõik ELi 24 ametlikku keelt on võrdsed; taunib asjaolu, et paljud ELi institutsioonide veebisaitide osad ja neile üles laaditud väljaanded on jätkuvalt kättesaadavad ainult teatavates populaarsetes keeltes ning neid ei edastata kunagi kõigis 24 ELi ametlikus keeles, nagu on nõutud liidu põhimõtetes;

42.  kiidab heaks ELi institutsioonide jõupingutused ombudsmani ettepanekute järgimiseks (77 %) ning julgustab neid samamoodi jätkama; väljendab muret selle pärast, et jätkuvalt ei järgitud 23 % soovitustest; on teadlik, et ombudsmani soovitused ei ole õiguslikult siduvad; nõuab tungivalt, et liidu institutsioonid, organid ja asutused reageeriksid ombudsmani kriitilistele märkustele ja soovitusettepanekutele kiiresti, tulemuslikult ja vastutustundlikult;

43.  väljendab heameelt asjaolu üle, et Euroopa Ombudsmani poolt 2019. aastal lõpetatud juhtumite uurimise pikkus oli keskmiselt alla seitsme kuu; märgib siiski, et mõne juhtumi lõpetamiseks võib kuluda kuni 18 kuud; kutsub kõiki ELi institutsioone üles parandama koostööd Euroopa Ombudsmani bürooga nende ELi kodanike huvides, kes ootavad oma probleemidele kiireid vastuseid;

44.  väljendab heameelt Euroopa Ombudsmani veebisaidi ümberkujundamise üle, mis muudab selle ELi kodanike jaoks paremini loetavaks ja ligipääsetavaks vahendiks; julgustab ombudsmani laskma rohkem tõlkida oma postitusi Euroopa Liidu keeltesse;

45.  tunnustab Euroopa ombudsmanide võrgustiku suurt panust heade tavade vahetamisel ja oma liikmete ülesannete ning volituste kohta teabe andmisel ning samuti Euroopa õiguse nõuetekohase rakendamise edendamisel; soovitab võrgustikku rohkem kaasata Euroopa vahendite nõuetekohase kasutamise tagamisse; teeb ettepaneku, et võrgustik võiks olla ka toeks riiklikele või piirkondlikele ombudsmanidele, kes peavad toime tulema oma valitsuste tugeva survega, eriti seoses hartaga tagatud õiguste rikkumisega; kutsub ombudsmanide võrgustikku üles arutlema riiklike ja piirkondlike ombudsmanide rolli üle ELi kodanike ELi otsustusprotsessi kaasamise suurendamises; rõhutab, et võrgustik võiks aidata kaasa hea halduskultuuri edendamisele ka liikmesriikide tasandil suurendades koostööd ja tõstes riiklike ombudsmanide seas teadlikkust kodanike õiguste kaitsmise olulisusest; juhib tähelepanu sellele, et võrgustikule eraldatud ressursse tuleks tugevdada; kutsub Euroopa Ombudsmani üles korraldama Euroopa Ombudsmani tegevuskohas Euroopa ombudsmanide võrgustiku regulaarset kohtumist, mille põhiline eesmärk on just põhiõiguste austamise tagamine;

46.  väljendab suurt heameelt ombudsmani strateegilise algatuse üle, mis puudutab teatavate ELi töötajate puhkuseõigusi ja lapse parimaid huve; on seisukohal, et Euroopa Parlamendi reeglite erinevus teiste institutsioonide reeglitest(9), mis käsitlevad nende töötajate puhkuseõiguseid, kes on lapsevanemaks saanud asendusemaduse kaudu, näiteks viljatud inimesed, samasoolised vanemad või üksikvanemad, eirab lapse ülekaalukate huvide esmatähtsuse põhimõtet ja seab need töötajad olulisse diskrimineerimise ohtu; tuletab meelde ombudsmani järeldusi lapse parimate huvide kaitsmise tähtsuse kohta; nõuab, et parlament alustaks institutsioonidevahelist dialoogi ja võtaks vastu otsuse, millega ühtlustatakse need reeglid nõukogu ja komisjoni reeglitega;

Põhikiri ja volitused

47.  kutsub nõukogu üles alustama Euroopa Parlamendiga dialoogi Euroopa Ombudsmani põhikirja läbivaatamise üle, et ombudsmani bürool oleks rohkem suutlikkust edendada institutsioonides eetilise käitumise kõrgeimaid standardeid ja ta oleks nõuetekohaselt volitatud oma ülesandeid tõhusalt täitma;

48.  nõuab, et Euroopa Parlament tugevdaks Euroopa ombudsmani ametisse nimetamise protsessi, nii et valiku saaks teha parlamendi koosseisu ametiaja alguses teadlikumalt, ühtsemalt, läbipaistvamalt ja korrapärasemalt; nõuab eelkõige allkirjade kogumise ja kandidaatide kampaaniate korraldamise tähtaegade üksikasjalikumat kirjeldamist;

49.  õnnitleb ombudsmani tema viimase viieaastase strateegia „2019. aasta poole“ puhul, millega võeti kasutusele strateegilisem lähenemisviis hea halduse edendamiseks; väljendab heameelt selle üle, et 7. detsembril 2020 avaldati uus strateegia „2024. aasta poole, milles tuleb arvesse võtta Euroopa enneolematut olukorda, millega Euroopa COVID-19 pandeemia kontekstis silmitsi seisab;

50.  tuletab meelde, et ombudsmani asukoht on sama nagu Euroopa Parlamendil; julgustab seetõttu ombudsmani eelkõige kasutama Strasbourgis saadaval olevaid tööruume;

51.  kutsub ombudsmani üles läbipaistvuse huvides jätkuvalt avalikustama üritused, mida ta plaanib korraldada, ning märkides ka iga ürituse asukoha;

o
o   o

52.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja petitsioonikomisjoni raport nõukogule, komisjonile, Euroopa Ombudsmanile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning liikmesriikide ombudsmanidele või samalaadsetele pädevatele organitele.

(1) EÜT L 113, 4.5.1994, lk 15. (2) ELT C 411, 27.11.2020, lk 149. (3) https://www.ombudsman.europa.eu/en/opening-summary/en/113554 (4) ELT C 449, 23.12.2020, lk 182. (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1049/2001, 30. mai 2001, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43). (6) ELT C 65, 19.2.2016, lk 102. (7) https://www.ombudsman.europa.eu/en/decision/en/129649 (8) Corporate Europe Observatory, „From Facebook friends to lobby consultants – EU revolving door rules not fit for purpose“ (Facebooki sõpradest lobitöö konsultantideks – ELi pöördukse efekti reguleerivad reeglid ei täida oma eesmärki), 22. oktoober 2020 (https://corporateeurope.org/en/2020/10/facebook-friends-lobby-consultants). (9) Komisjon annab asendusemaduse kaudu lapsevanemaks saanud töötajatele lisaks iga vastsündinu sünni korral antavale kümnepäevasele puhkusele 20 nädalat eripuhkust, mis on kodifitseeritud komisjoni 2020. aasta märtsi otsuses (https://egalite-online.eu/wp-content/uploads/2020/03/C_2020_1559_F1_COMMISSION_DECISION_EN_V3_P1_1043892.pdf). Nõukogu kohaldab sama reeglit vastavalt vajadusele. Parlament on täpsustanud, et annaks sarnases olukorras olevatele töötajatele ainult kümme päeva puhkust, mida antakse iga lapse sünni korral, sest emaduspuhkuse andmiseks on vaja esitada rasedust tõendav arstitõend; parlament ei näe selleks ette eripuhkuse kasutamist.