Euroopa Parlament

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 2, artikleid 126 ja 136 ning protokolli nr 12,

–  võttes arvesse protokolli nr 1 riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus,

–  võttes arvesse protokolli nr 2 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,

–  võttes arvesse majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingut,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1175/2011 (millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta)(1),

–  võttes arvesse nõukogu 8. novembri 2011. aasta direktiivi 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1174/2011 euroalal esineva ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatuse korrigeerimiseks võetavate täitemeetmete kohta(3),

–  võttes arvesse nõukogu 8. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1177/2011 (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta)(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1176/2011 makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1173/2011 eelarvejärelevalve tõhusa rakendamise kohta euroalal(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrust (EL) nr 473/2013 euroala liikmesriikide eelarvekavade seire ja hindamise ning nende ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tagamise ühiste eeskirjade kohta(7),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrust (EL) nr 472/2013, millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet euroala liikmesriikide üle, millel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel(8),

–  võttes arvesse komisjoni 20. märtsi 2020. aasta teatist stabiilsuse ja kasvu pakti üldise vabastusklausli aktiveerimise kohta (COM(2020)0123),

–  võttes arvesse komisjoni 27. mai 2020. aasta teatist „Euroopa võimalus: parandame vead ja teeme ettevalmistusi järgmise põlvkonna jaoks“ (COM(2020)0456),

–  võttes arvesse komisjoni 27. mai 2020. aasta teatist „ELi eelarve, mis toetab Euroopa majanduse taastekava“ (COM(2020)0442),

–  võttes arvesse komisjoni 28. mai 2020. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Liidu taasterahastu, et toetada majanduse taastumist pärast COVID‑19 pandeemiat (COM(2020)0441),

–  võttes arvesse komisjoni 17. septembri 2020. aasta teatist „2021. aasta kestliku majanduskasvu strateegia“ (COM(2020)0575) ja 18. novembri 2020. aasta aruannet „Häiremehhanismi aruanne 2021“ (COM(2020)0745),

–  võttes arvesse Euroopa Eelarvenõukogu 29. oktoobri 2019. aasta aastaaruannet, Euroopa Eelarvenõukogu 24. märtsi 2020. aasta avaldust COVID‑19 kohta ja Euroopa Eelarvenõukogu 1. juuli 2020. aasta hinnangut euroalale 2021. aastal kohase eelarvepoliitika kohta,

–  võttes arvesse 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise, samuti uute omavahendite, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise tegevuskava kohta(9),

–  võttes arvesse komisjoni Euroopa majandusprognoosi talv 2021 (institutsiooniline dokument 144)(10),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 10.–11. detsembri 2020. aasta soovitusi mitmeaastase finantsraamistiku ja Euroopa Liidu taasterahastu, COVID‑19, kliimamuutuste, julgeoleku ja välissuhete kohta (EUCO 22/20),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamusi,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni kirja,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A9‑0036/2021),

A.  arvestades, et Euroopa poolaastal on oluline roll liikmesriikide majandus-, eelarve- ja tööhõivepoliitika koordineerimisel, mille eesmärk on tagada riigi rahanduse usaldusväärsus, ennetada ülemäärast makromajanduslikku tasakaalustamatust, toetada struktuurireforme ja hoogustada investeeringuid ning mis kujutab endast praegu raamistikku, millest liit ja liikmesriigid saavad juhinduda ELi poliitilistel prioriteetidel põhineva majanduse taastamisega seotud probleemide lahendamisel; arvestades, et pärast 2008. aasta võlakriisi on liit muutunud kriiside suhtes palju vastupidavamaks, kuid esile on kerkimas uued makromajanduslikku stabiilsust ohustavad probleemid;

B.  arvestades, et liit ja selle liikmesriigid on kohustunud järgima aluslepingust tulenevaid põhiväärtusi, ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030, Euroopa sotsiaalõiguste sammast ja Pariisi kliimakokkulepet;

C.  arvestades, et ELi eelarveraamistiku võimaliku tulevikuga seotud aspekte käsitletakse makromajandusliku õigusraamistiku läbivaatamise käigus sellele teemale pühendatud Euroopa Parlamendi algatusraportis; märgib, et raamistik vaadatakse läbi ja seda tuleks kohandada vastavalt läbivaatamise tulemustele;

D.  arvestades, et iga-aastase kestliku majanduskasvu strateegia tööhõive- ja sotsiaalaspekte käsitletakse kaksikaruandes „Majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta: 2021. aasta kestliku majanduskasvu strateegia tööhõive- ja sotsiaalaspektid“;

E.  arvestades, et suur valitsemissektori võlg võib olla tulevastele põlvkondadele suureks koormaks ja pärssida majanduse taastumist;

F.  arvestades, et pandeemia on tabanud kõiki liikmesriike, tekitades sümmeetrilise šoki, kuid mõju ulatus, konkreetne majanduse olukord ja algsed tingimused ning taastumise tempo ja tugevus on väga erinevad;

G.  arvestades, et häid aegasid tuleb kasutada struktuurireformide rakendamiseks, eelkõige meetmeteks, mille eesmärk on vähendada eelarvepuudujääki, valitsemissektori võlga ja viivislaene ning valmistuda muuks võimalikuks majanduskriisiks või majanduslanguseks;

H.  arvestades, et kriis on ebaproportsionaalselt suurel määral kahjustanud naisi ning kavandatud majanduse taastamise kavas käsitletakse COVID‑19 kriisist tingitud probleeme hoolekandesektoris ega konkreetselt naisi mõjutavaid probleeme;

I.  arvestades, et liikmesriigid on pandeemiale reageerimiseks võtnud ulatuslikke eelarvemeetmeid (4,2 % SKPst 2020. aastal ja 2,4 % SKPst 2021. aastal); arvestades, et Euroopa majandus saavutab 2022. aastal vaevu pandeemiaeelse taseme;

J.  arvestades, et liikmesriikide poolt vastu võetud taaste- ja vastupidavuskavad hõlmavad nende riiklikke reformikavasid ja investeeringuid, mis on koostatud kooskõlas ELi poliitikaeesmärkidega, keskendudes muu hulgas rohe- ja digipöördele;

I.COVID‑19 kriis, taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend ning Euroopa poolaasta ajutine kohandamine

1.  võtab teadmiseks asjaolu, et Euroopa poolaasta ning taaste ja vastupidavusrahastu on omavahel tihedalt seotud; märgib, et taaste- ja vastupidavuskavade hindamisel võetakse arvesse 11 kriteeriumi, mis on liigitatud olulisuse, mõjususe, tõhususe ja sidususe alusel; kutsub komisjoni üles kavasid põhjalikult läbi vaatama, tagamaks, et majanduse taastamine loob Euroopa lisaväärtust, parandab liikmesriikide pikaajalist konkurentsivõimet ja kestliku majanduskasvu väljavaateid ning suunab Euroopa majandusi tegelema rohe- ja digipöörde, Euroopa sotsiaalõiguste samba ja ÜRO kestliku arengu eesmärkidega seotud väljakutsetega ning saama neist kasu;

2.  kiidab kiiret ja intensiivset esialgset reageerimist kriisile raha- ja eelarvepoliitika valdkonnas nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil ning järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ja taasterahastu „NextGenerationEU“ vastuvõtmist; kutsub komisjoni ja nõukogu üles kiirendama taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamist, et vahendid kiiresti välja maksta; rõhutab, et edu saavutamiseks peavad kliimapöörde ja digiülemineku keskmes olema sotsiaalne ja ühtse turu mõõde; nõuab, et rahalised vahendid ja ressursid suunataks projektidele ja toetusesaajatele, kes kulutavad vahendeid vastutustundlikult ja tulemuslikult ning elujõulistele ja kestlikele projektidele, millel on võimalikult suur mõju; tuletab meelde rolli, mida Euroopa Parlament täidab taastumist ja vastupanuvõimet käsitlevas dialoogis, mis on loodud taaste- ja vastupidavusrahastu määrusega ning mille raames parlamendi pädevad komisjonid kontrollivad ka Euroopa poolaasta ja taaste- ja vastupidavusrahastu vahelist seost;

3.  rõhutab, et taaste- ja vastupidavusrahastu eesmärk on muuta liikmesriikide majandus ja ühiskonnad vastupidavamaks, püüdes samal ajal saavutada ELis konkurentsivõimelise kestlikkuse, lähenemise ja ühtekuuluvuse; rõhutab, et riigi isevastutus ja läbipaistvus on olulised elemendid taaste- ja vastupidavusrahastu ning taastekavade kiireks ja edukaks rakendamiseks; peab seetõttu oluliseks, et liikmesriikide parlamentides toimuksid arutelud, et komisjon teeks riikide ametiasutuste ja asjaomaste sidusrühmadega ennetavat koostööd ja arutaks riiklike kavade projekte varajases etapis, et võimaldada kohandatud lahendusi ja konkreetseid reforme;

4.  väljendab heameelt asjaolu üle, et COVID‑19 põhjustatud enneolematu kriisiga toimetulekuks asutasid liikmesriigid ja ELi institutsioonid majanduse taastamiseks taasterahastu „NextGenerationEU“; märgib, et taaste- ja vastupidavusrahastu loob ainulaadse võimaluse viia ellu reforme ja investeeringuid, mida EL vajab, et olla valmis praeguste probleemidega toime tulema;

5.  usub, et COVID‑19 sümmeetrilised mõjud on tegelikult suurendanud sotsiaal-majanduslikku lõhet ELi liikmesriikide ja piirkondade vahel;

6.  märgib, et Euroopa poolaasta ning taaste- ja vastupidavusrahastu tähtajad kattuvad, mis nõuab poolaasta protsessi tähtaegade ajutist kohandamist, et taaste- ja vastupidavusrahastu saaks nõuetekohaselt käivitada; rõhutab, et ELi majanduse taastamine annab ainulaadse võimaluse uuesti üles ehitada tugevam EL, andes liikmesriikidele suuniseid selle kohta, kus vajatakse reforme ja investeeringuid kõige rohkem, selleks et EL muutuks kiiremini kestlikumaks, vastupanuvõimelisemaks ja kaasavamaks;

7.  toetab komisjoni suuniseid liikmesriikidele lisada oma taaste- ja vastupidavuskavadesse investeeringuid ja reforme juhtalgatuste valdkondades, mis on kooskõlas ELi õiglase kliimapöörde ja digiülemineku eesmärgiga;

8.  on seisukohal, et 2020. aasta iga‑aastases majanduskasvu analüüsis kindlaks määratud sotsiaalse ja keskkonnaalase kestlikkuse, tootlikkuse, õigluse ja stabiilsuse nelja mõõdet tuleks arvesse võtta liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade koostamisel, mille keskmes on taaste- ja vastupidavusrahastu loomise määruses kindlaks määratud kuus sammast; kordab, et läbipaistvuse tagamiseks edastab komisjon liikmesriikide koostatud riiklikud taaste- ja vastupidavuskavad üheaegselt nii nõukogule kui ka Euroopa Parlamendile;

9.  rõhutab, et taaste- ja vastupidavusrahastu määruses tõdetakse, et COVID‑19 kriis on eriti mõjutanud naisi, sest naised moodustavad kogu liidus suurema osa tervishoiutöötajatest ning peavad ühitama tasustamata hooldamistöö oma töökohustustega;

10.  on seisukohal, et käesoleva aasta tsükli ajutine kohandamine ei saa tühistada Euroopa poolaasta algset eesmärki ja ülesannet ega tohi tõkestada Euroopa poolaasta edasist arengut; tuletab meelde, et Euroopa poolaasta tsükkel on ELi liikmesriikide jaoks väljakujunenud raamistik oma eelarve-, majandus-, sotsiaal- ja tööhõivepoliitika koordineerimiseks ning pärast COVID‑19 kriisi on rohkem kui kunagi varem vaja toimivat Euroopa poolaastat, et koordineerida neid poliitikavaldkondi kogu Euroopa Liidus, kuid märgib samuti, et poolaastat on alates selle loomisest laiendatud nii, et see hõlmaks muu hulgas finantssektori ja maksustamisega seotud küsimusi ning ÜRO kestliku arengu eesmärke Euroopa poolaasta raames, et võtta meie majanduspoliitikas arvesse kogu planeedi elanikkonda; märgib, et majandusliku ja sotsiaalse vastupanuvõime edasiseks tugevdamiseks peab EL täitma Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtteid; tuletab meelde, et kestliku majanduskasvu edendamine kestlikul viisil tähendab vastutustundliku eelarvepoliitika, struktuurireformide, tulemuslike investeeringute, digiülemineku, rohepöörde ja õiglaste üleminekute edendamist; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles leidma majanduse taastekavades õige tasakaalu kestlike, majanduskasvu soodustavate avaliku ja erasektori investeeringute ja struktuurireformide stimuleerimise vahel;

11.  usub, et 2021. aasta Euroopa poolaasta on suurepärane võimalus parandada riiklikku isevastutust, arvestades, et liikmesriigid töötavad välja spetsiaalselt neile kohandatud taaste- ja vastupidavuskavad, et reageerida oma erinevatele vajadustele; on sellega seoses veendunud, et tuleb tagada demokraatlik legitiimsus ja seda suurendada, sealhulgas pidades silmas Euroopa Parlamendi nõuetekohast rolli rahastu rakendamisel, nagu on sätestatud määruses, millega luuakse taaste ja vastupidavusrahastu; kutsub liikmesriike üles looma vajaliku haldus- ja järelevalvesuutlikkuse, kasutades vajaduse korral tehnilise toe instrumenti, et anda vahendite nõuetekohase ja tõhusa kasutamise ning kasutussuutlikkuse kohta kindlad tagatised; tuletab meelde, et taaste- ja vastupidavuskavade suhtes kohaldatakse usaldusväärse majandusjuhtimise horisontaalseid nõudeid ja liidu eelarve kaitsmise üldist korda;

II.ELi majanduslikud väljavaated

12.  võtab suure murega teadmiseks ELi majanduste äärmiselt raske olukorra ja asjaolu, et komisjoni 2021. aasta talve majandusprognoosi kohaselt langes SKP enneolematult kiiresti nii euroalal kui ka ELis tervikuna; märgib, et ELi SKP vähenes 2020. aastal 6,3 % (euroalal 6,8 %), samas prognoositakse 2021. aastaks majanduse taastumist 3,7 % (euroalal 3,8 %);

13.  toonitab, et enneolematu majanduslangus 2020. aastal ja pandeemiale reageerimiseks võetud meetmed peaksid tõstma ELi võla suhte SKPsse uue tipptasemeni, mis on 2020. aastal ligikaudu 93,9 % (euroalal 101,7 %) ning 2021. aastal ligikaudu 94,6 % (euroalal 102,3 %); rõhutab, et endiselt valitseb suur ebakindlus ja et majanduse väljavaated sõltuvad suurel määral sellest, kui kiiresti pandeemiast võitu saadakse; tõdeb, et sellise võlatasemega on võimalik hakkama saada piisava majanduskasvu abil; kinnitab veel kord riigivõla pikaajalise jätkusuutlikkuse tähtsust; märgib, et paljud liikmesriigid sattusid praegusesse kriisi nõrga eelarvepositsiooniga, mida pandeemia veelgi halvendab;

14.  on mures COVID‑19 pandeemia märkimisväärse negatiivse mõju pärast ELi majandusele, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd), ühtsele turule ja selle konkurentsivõimele, ning rõhutab Euroopa rohelise kokkuleppe, Euroopa sotsiaalõiguste samba ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide rakendamise tähtsust; on seetõttu veendunud, et liikmesriikide tegevuse kooskõlastamine on muude meetmete hulgas oluline vahend nimetatud negatiivse mõju vähendamiseks; on arvamusel, et kui EL ei suuda praegusele kriisile asjakohaselt reageerida, võivad nii euroala kui ka EL tervikuna keskkonnasäästlikkuse, konkurentsivõime, tootlikkuse, õigluse ja makromajandusliku stabiilsuse eesmärkide saavutamisel veelgi maha jääda;

15.  kordab, et oluline on tagada ühtsel turul võrdsed tingimused, võttes samas arvesse ELi saarte, äärepoolsete ja hõredalt asustatud piirkondade füüsilist eripära ning ELi vähim arenenud piirkondade olukorda, mis on muu hulgas vajalik eeltingimus selleks, et edendada digi- ja rohepööret, õiglast üleminekut ja innovatsiooni ning kiirendada majanduse elavdamist ja suurendada konkurentsivõimet;

16.  nõuab, et paremini rakendataks vastutustundlikku riigi rahanduspoliitikat, sotsiaalselt tasakaalustatud struktuurireforme, mis parandavad pikaajalisi väljavaateid, ning kvaliteetseid avaliku ja erasektori investeeringuid, et viia muu hulgas ellu rohe- ja digipööre;

17.  väljendab muret pandeemia tõkestamise meetmete mõju pärast tootlikkuse aeglasele kasvule ELis ja tootlikkuse kasvu järsule langusele euroalal enne pandeemiat; on seisukohal, et tuleks püüelda tasakaalustatud strateegia poole, et edendada kestlikku majanduskasvu ja investeerimist soodustavat keskkonda, parandades samal ajal eelarve jätkusuutlikkust; rõhutab, et erilist tähelepanu tuleks pöörata tulevikku suunatud investeeringutele ja poliitikale eelkõige nendes liikmesriikides, kus on eelarvepoliitilist manööverdamisruumi investeerimiseks, et edendada kestlikku ja kaasavat majanduskasvu;

18.  väljendab heameelt Euroopa rohelise kokkuleppe kui ELi uue kestliku majanduskasvu strateegia üle, milles on kokku võetud neli mõõdet – keskkond, tootlikkus, stabiilsus ja õiglus, mida võimaldavad digitaalsed ja keskkonnahoidlikud tehnoloogiad, innovatiivne tööstusbaas ja strateegiline sõltumatus;

III.Vastutustundlik eelarve- ja kestlikkuspoliitika

19.  märgib, et kuigi makromajandusliku stabiilsusega kaasnevad uued probleemid, on majandus- ja rahaliidul praegu palju paremad võimalused kriisiga toime tulla kui 2008. aasta finants- ja majanduskriisi ajal; on veendunud, et vastupidava ja kestliku majanduse elavdamise edendamine kooskõlas ELi poliitikaeesmärkidega, milles keskendutakse rohelisele, õiglasele ja digitaalsele üleminekule, on üks olulisemaid lähiaja prioriteete; märgib, et vahendid praegusest kriisist ülesaamiseks on oma olemuselt sellised, mis nõuavad – nii kaua kui vaja – ekspansiivset eelarvepoliitikat;

20.  juhib tähelepanu asjaolule, et liikmesriikidel, kellel olid olemas eelarvepuhvrid, suutsid võtta kiiremini kasutusele fiskaalstiimulite pakette ja teha seda ilma kaasnevate laenukuludeta, mis aitas leevendada pandeemia ebasoodsat sotsiaal-majanduslikku mõju; kordab, et eelarvepuhvrite täiendamine aja jooksul sotsiaalselt vastutustundlikul viisil on oluline tulevasteks kriisideks valmistumisel; nõuab siiski tungivalt, et komisjon ja nõukogu ei kordaks majanduskriisile reageerimisel minevikus tehtud vigu; jagab Euroopa Eelarvenõukogu seisukohta, et eelarvepoliitika kiire ümberpööramine ei ole majanduse elavdamiseks soovitatav;

21.  märgib, et komisjon kavatseb esitada 2021. aastal soovitused liikmesriikide eelarveseisundi kohta, nagu on ette nähtud stabiilsuse ja kasvu paktis; juhib tähelepanu sellele, et majanduse juhtimise raamistikus tuleks arvesse võtta ka praegust majanduslikku reaalsust ja raamistik peaks olema kooskõlas ELi poliitikaprioriteetidega, parandades samas vastavust eelarvereeglitele, mis peaksid olema lihtsustatud, selged ja praktilised ning mida vaadatakse läbi ja kohandatakse vastavalt tulemustele; nõuab pragmaatilisemat lähenemisviisi ja rõhutab vajadust tagada, et raamistik oleks majanduslikult headel aegadel rangem ja majanduslikult halbadel aegadel paindlikum;

22.  ilma et see mõjutaks majanduskasvu ja stabiilsuse pakti reformi käsitlevate arutelude tulemusi, rõhutab, et praegused ELi rahandus- ja eelarvereeglid pakuvad stabiilsuse ja kasvu paktiga ette nähtud üldise vabastusklausli aktiveerimisega kriisi ajal vajalikku paindlikkust ning võimaldavad kõigil liikmesriikidel võtta ELi majanduse kaitsmiseks vastu vajaliku eelarvepoliitika, ilmutades seeläbi erakordset antitsüklilisust;

23.  loodab, et üldist vabastusklauslit kohaldatakse seni, kuni aktiveerimise aluseks olev põhjus on olemas, eesmärgiga toetada liikmesriikide jõupingutusi pandeemiakriisist taastumiseks ja nende konkurentsivõime ning majandusliku ja sotsiaalse vastupanuvõime tugevdamiseks; võtab teadmiseks komisjoni seisukoha, et praeguste esialgsete hinnangute kohaselt tuleks üldise vabastusklausli kohaldamist 2022. aastal jätkata ja klausel deaktiveerida 2023. aastal; kutsub komisjoni üles hindama üldise vabastusklausli deaktiveerimist või jätkuvat kohaldamist oma Euroopa poolaasta paketi raames 2021. aasta kevade majandusprognoosi alusel; märgib, et komisjon võtab ka pärast üldise vabastusklausli deaktiveerimist jätkuvalt arvesse iga riigi konkreetset olukorda;

24.  võtab teadmiseks komisjoni teatise eelarvepoliitika meetmete kohta aasta pärast COVID-19 puhangu algust(11), milles on esitatud komisjoni nägemus selle kohta, kuidas koordineerida eelarvepoliitika elluviimist ELi tasandil, viies pandeemiaga toimetuleku kooskõlastatud lähenemisviisi uude etappi, toetades majandust ja kestlikku taastumist ning säilitades keskpikas perspektiivis riigi rahanduse jätkusuutlikkuse; tõdeb, et üldise vabastusklausli aktiveerimine võimaldab liikmesriikidel ajutiselt kõrvale kalduda keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks nõutavast kohandamiskavast, tingimusel et see ei ohusta riigi rahanduse jätkusuutlikkust keskpikas perspektiivis ega too kaasa pakti menetluste peatamist; võtab teadmiseks komisjoni hinnangu, et kriisi ränkade tagajärgede tõttu on jätkusuutlikkusega seotud riskid kasvanud ning et see toob keskpikas perspektiivis tõenäoliselt kaasa vähem soodsad kasvu- ja eelarvesuundumused; rõhutab komisjoni üleskutset kasutada parimal viisil ära üldist vabastusklauslit ja taasterahastut „NextGenerationEU“;

25.  kutsub komisjoni üles tegutsema otsustavalt, et võidelda maksupettuse, maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise ning rahapesu vastu, mis jätab liikmesriikide eelarved ilma võimalikest vahenditest ja takistab valitsustel muu hulgas tegutseda COVID‑19 pandeemiast taastumise nimel;

26.  võtab teadmiseks asjaolu, et komisjonil on kavas koostada 2021. aasta aprilli lõpuks põhjaliku analüüsi, milles hinnatakse tasakaalustamatuse olemasolu teatavates liikmesriikides; märgib ühtlasi, et COVID‑19 kriis süvendab mitut olemasolevat makromajanduslikku tasakaalustamatust;

27.  tuletab meelde tungivat vajadust viia lõpule majandus- ja rahaliidu ülesehitamine ja tugevdada seda, luues pangandusliidu ja kapitaliturgude liidu, et kaitsta kodanikke ja vähendada survet riigi rahandusele väliste vapustuste ajal ning tulla toime sotsiaalse ja majandusliku tasakaalustamatusega;

IV.Majanduskasvu soodustavad, tasakaalustatud ja kestlikud struktuurireformid

28.  rõhutab, et COVID‑19 kriisi ei saa lahendada ainult kehtiva raha- ja eelarvepoliitikaga; rõhutab seetõttu, et oluline on viia ellu põhjalikud, majanduskasvu soodustavad, tasakaalustatud ja kestlikud ning sotsiaalselt õiglased kohandatud struktuurireformid, et saavutada muu hulgas kestlik ja sotsiaalselt kaasav majanduskasv ja töökohad, mis võivad aidata tõhusalt kaasa majanduse elavdamisele, samuti on oluline toetada digi- ja rohepööret, kvaliteetset tööhõivet, vaesuse vähendamist ja ÜRO kestliku arengu eesmärke ning suurendada konkurentsivõimet ja elavdada ühtset turgu, suurendades lähenemist ning tugevamat ja kestlikku majanduskasvu liidus ja liikmesriikides; juhib tähelepanu tõsiasjale, et eelkõige liikmesriikide majanduse pikaajalist kasvupotentsiaali saab suurendada üksnes struktuursete täiustuste abil; märgib siiski, et liikmesriikide poliitikameetmete vastavusse viimise tõhusus ja edu sõltub stabiilsuse ja kasvu pakti läbivaatamisest ning selle kohandamise tulemustest, samuti liikmesriikide suuremast isevastutusest riigipõhiste soovituste rakendamise eest;

29.  kutsub komisjoni üles töötama välja uue kliimanäitaja, et hinnata iga riigi eelarve puhul lahknevust liikmesriikide eelarvete struktuuri ja Pariisi kokkuleppega kooskõlastatud stsenaariumi vahel; rõhutab, et see näitaja peab andma liikmesriikidele teavet nende edasiminekust Pariisi kokkuleppe suunas, et tagada Euroopa suutlikkus saada 2050. aastaks esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks; loodab, et kliimanäitajast saab ELi eri poliitikavaldkondade võrdlusalus ja seega ka Euroopa poolaasta juhis, ilma et see nõrgendaks selle algset eesmärki;

30.  on seisukohal, et digioskuste arendamine on eeltingimus, et tagada kõigile eurooplastele võimalus osaleda ühiskonnas ja saada osa digipöörde eelistest; juhib tähelepanu asjaolule, et see nõuab reforme hariduse, oskuste ja elukestva õppe valdkonnas eesmärgiga juhtida ülemineku järgus tööturgu ning arendada ja võimaldada peamisi digitehnoloogiaid ja ehitada üles Euroopa digitaalne tulevik; juhib ühtlasi tähelepanu sellele, et digilõhe vältimiseks tuleks toetada kõigile võrdset juurdepääsu digitaristule, seadmetele ja oskustele;

31.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles looma eelarve kestlikkust ja usaldusväärseid eelarvereegleid järgides reguleerimis- ja juhtimisraamistiku, sealhulgas investeerimisreeglid või muud asjakohased mehhanismid, mis on prognoositavad ning toetavad avaliku ja erasektori investeeringuid kooskõlas ELi pikaajaliste eesmärkidega, tagades samas liikmesriikide võime reageerida tulevastele kriisidele;

32.  võtab teadmiseks, et komisjon julgustab liikmesriike esitama taaste- ja vastupidavusrahastu raames oma riiklikud reformikavad ning taaste- ja vastupidavuskavad ühe koonddokumendi kujul;

33.   rõhutab, et taaste- ja vastupidavusrahastu, mis pakub rahalist toetust, võib olla ainulaadne võimalus aidata liikmesriikidel lahendada Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud probleeme;

34.   tuletab meelde, et sotsiaalselt tasakaalustatud ja majanduskasvu soodustavad struktuurireformid ei nõua alati eelarvepoliitilist manööverdamisruumi, vaid pigem poliitilisi, seadusandlikke ja haldusalaseid jõupingutusi;

35.  toonitab, et on vaja pidevat järelevalvet ja valvsust ning liikmesriigid peaksid reageerima tekkivale tasakaalustamatusele reformidega, mis suurendavad majanduslikku ja sotsiaalset vastupidavust ning millega edendatakse digi- ja rohepööret ning õiglast üleminekut; väljendab heameelt selle üle, et komisjon jälgib ka edaspidi eelmiste aastate riigipõhistes soovitustes kavandatud reformide elluviimist liikmesriikides; on seisukohal, et selles protsessis tuleks arvesse võtta liikmesriikide majanduslikke ja sotsiaalseid väljavaateid;

V.Investeerimine

36.  rõhutab, et ELi ees seisab enneolematu ülesanne leevendada pandeemia majanduslikke tagajärgi, võttes arvesse ELi strateegiaid, et avaldada püsivat mõju liikmesriikide vastupanuvõimele, ning on veendunud, et majandust peaks elavdama ühtse turu, teadusuuringute ja innovatsiooni tugevdamise abil ning kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe, ÜRO kestliku arengu eesmärkide, Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise ja konkurentsivõimega, leevendades samas VKEde olukorda ja parandades nende juurdepääsu erakapitalile; on seisukohal, et see nõuab nii majanduslikult, sotsiaalselt, keskkonnaalaselt ja digitaalselt elujõuliste investeeringute suurendamist pikas perspektiivis kui ka suuremat lähenemist ja ühtekuuluvust ELis ja liikmesriikides

37.  rõhutab, et investeeringuid on vähe, ehkki prognoosid näitavad investeeringute suurendamise vajadust; toonitab, et avaliku sektori investeeringud on piiratud, kuna need kujutavad endast nappe vahendeid, mida peamiselt rahastavad maksumaksjad; juhib tähelepanu sellele, et investeerimislõhe suuruse tõttu on vaja ka ulatuslikke era- ja avaliku sektori investeeringuid, millega luuakse piisaval tasemel taristu ning prognoositav ja soodne ärikeskkond, mis soodustab selliseid investeeringuid;

38.  rõhutab, et liikmesriigid peaksid keskenduma sihipärastele ja kestlikele avaliku ja erasektori investeeringutele tulevikukindlasse taristusse ja muudesse valdkondadesse, mis tugevdavad veelgi ühtset turgu, üleminekut puhtamale, sotsiaalselt kaasavale, kestlikule ja digitaalsele ühiskonnale ning suurendavad ELi konkurentsivõimet ja strateegilist sõltumatust; on seetõttu seisukohal, et prioriteediks tuleb seada piiriülesed ja mitut riiki hõlmavad projektid;

39.  rõhutab vajadust võtta vastu investeerimist soodustav poliitika, vähendada halduskoormust ja tagada võrdsed tingimused eelkõige VKEdele, mis on ELi majanduse ja töökohtade loomise põhialus; on seisukohal, et kõik see hõlbustaks majanduse elavdamist ja looks pikaajalisele majanduskasvule soodsad tingimused;

VI.Demokraatlikum Euroopa poolaasta

40.  rõhutab, et oluline on põhjalik arutelu ning liikmesriikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi nõuetekohane kaasamine Euroopa poolaasta protsessi; kordab oma nõudmist tugevdada Euroopa Parlamendi demokraatlikku rolli majanduse juhtimise raamistikus ning kutsub nõukogu ja komisjoni üles võtma parlamentide vastu võetud resolutsioone nõuetekohaselt arvesse; kutsub komisjoni üles hoidma nii Euroopa Parlamenti kui ka nõukogu kaasseadusandjatena võrdselt kursis kõigi aspektidega, mis on seotud ELi majanduse juhtimise raamistiku kohaldamisega, sealhulgas ettevalmistusetappidega;

41.  nõuab järjekindlat kooskõlastamist sotsiaalpartnerite ja muude asjaomaste sidusrühmadega nii riikide kui ka Euroopa tasandil, et tugevdada demokraatlikku vastutust ja läbipaistvust;

42.  toonitab majandus- ja rahanduskomisjoni olulist rolli meetmete võtmisel, mille eesmärk on parandada aruandekohustust Euroopa Parlamendi ees, kuna seni Euroopa poolaasta kohaldamisel saadud kogemused on näidanud, et praegust aruandluskorda võiks parandada, et suurendada selle legitiimsust ja tõhusust;

43.  tuletab meelde, et Euroopa poolaasta on ühine tegevus, mis aasta ulatuses koosneb nn riiklikest kui ka Euroopa poolaastatest; kordab, et subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtted on olulised;

o
o   o

44.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 306, 23.11.2011, lk 12. (2) ELT L 306, 23.11.2011, lk 41. (3) ELT L 306, 23.11.2011, lk 8. (4) ELT L 306, 23.11.2011, lk 33. (5) ELT L 306, 23.11.2011, lk 25. (6) ELT L 306, 23.11.2011, lk 1. (7) ELT L 140, 27.5.2013, lk 11. (8) ELT L 140, 27.5.2013, lk 1. (9) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 28. (10) https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/economy-finance/ip144_en_1.pdf (11) Komisjoni 3. märtsi 2021. aasta teatis „Üks aasta pärast COVID‑19 puhangu algust: eelarvepoliitika meetmed“ (COM(2021)0105).