Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640),

–  võttes arvesse komisjoni 11. märtsi 2020. aasta teatist „ Uus ringmajanduse tegevuskava. Puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel“ (COM(2020)0098),

–  võttes arvesse komisjoni 20. mai 2020. aasta teatist „ ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi“ (COM(2020)0380),

–  võttes arvesse komisjoni 20. mai 2020. aasta teatist „Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks“ (COM(2020)0381),

–  võttes arvesse komisjoni 23. märtsi 2020. aasta aruannet oma teatise „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“ rakendamise kohta (COM(2020)0104),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 191,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/35/EÜ keskkonnavastutusest keskkonnakahjustuste ärahoidmise ja parandamise kohta (Euroopa keskkonnavastutuse direktiiv)(1),

–  võttes arvesse nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiivi 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta(2),

–  võttes arvesse nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivi 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv)(5),

–  võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks (kalanduskontrolli määrus)(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta(7),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta(8),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta(9),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiivi 2014/89/EL, millega kehtestatakse mereruumi planeerimise raamistik(10) (mereruumi planeerimise direktiiv),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/720, millega muudetakse direktiivi 94/62/EÜ seoses õhukeste plastkandekottide tarbimise vähendamisega(11),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/850, millega muudetakse direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta(12),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/851, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid(13),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/852, millega muudetakse direktiivi 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta(14),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/883, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks(15),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/904 teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta(16),

–  võttes arvesse ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja kestliku arengu eesmärke, eelkõige eesmärki nr 14: kaitsta ja kasutada säästvalt ookeane, meresid ja mereressursse, et saavutada kestlik areng;

–  võttes arvesse ÜRO keskkonnaprogrammi (UNEP) 2005. aasta aruannet „Marine Litter – An analytical overview“ (Mereprügi – analüütiline ülevaade),

–  võttes arvesse 1973. aastal Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) poolt vastu võetud rahvusvahelist laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni (MARPOL), kaasa arvatud selle V lisa, mis jõustus 31. detsembril 1988,

–  võttes arvesse Euroopa Keskkonnaameti 2020. aasta oktoobris avaldatud aruannet „State of nature in the EU – Results from reporting under the nature directives 2013-2018“ (Looduse olukord ELis. Loodusdirektiivide kohase aruandluse tulemused 2013–2018),

–  võttes arvesse ELi Interregi Atlandi ookeani piirkonna programmist rahastatava projekti „Mereprügi vähendamine Atlandi ookeani piirkonnas“ (projekt CleanAtlantic) tulemusi,

–  võttes arvesse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni vabatahtlikke suuniseid püügivahendite märgistamise kohta, mille kiitis 2018. aasta juulis heaks kalanduskomisjon,

–  võttes arvesse IMO tegevuskava laevadelt merre sattuva plastprügi vastu,

–  võttes arvesse nõukogu 19. novembri 2019. aasta järeldusi ookeanide ja merede kohta, milles käsitletakse plastireostust käsitleva rahvusvahelise kokkuleppe koostamist,

–  võttes arvesse Vahemere merekeskkonna ja rannikuala kaitse konventsiooni (Barcelona konventsioon), Musta mere kaitse konventsiooni (Bukaresti konventsioon), Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni (Helsingi konventsioon) ja Kirde‑Atlandi merekeskkonna kaitse konventsiooni (OSPARi konventsioon),

–  võttes arvesse Vahemere mereprügi majandamise piirkondlikku kava,

–  võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC), selle Kyoto protokolli ja Pariisi kokkulepet,

–  võttes arvesse ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassambleel 16. novembril 1973. aastal vastu võetud ÜRO mereõiguse konventsiooni,

–  võttes arvesse valitsustevahelise bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitleva teaduslik-poliitilise foorumi (IPBES) 31. mail 2019 avaldatud bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste ülemaailmset hindamisaruannet,

–  võttes arvesse 28. septembril 2020 avaldatud Läänemere piirkonna liikmesriikide keskkonna-, meremajandus-, põllumajandus- ja kalandusministrite ning keskkonna-, ookeanide ja kalandusvoliniku deklaratsiooni,

–  võttes arvesse aruannet „Mission Starfish 2030: Restore our Ocean and Waters“ (Operatsioon Meritäht. Meie ookeanide ja vete taaselustamine), mille 22. septembril 2020 avaldas Euroopa Komisjoni tervete ookeanide, merede ning ranniku ja siseveekogude missiooninõukogu,

–  võttes arvesse valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) eriaruannet üleilmse soojenemise kohta 1,5 °C võrra, viiendat hindamisaruannet (AR5) ja selle kokkuvõtvat aruannet, eriaruannet kliimamuutuste ja maa kohta ning eriaruannet ookeani ja krüosfääri kohta muutuvas kliimas,

–  võttes arvesse 1972. aasta ÜRO konventsiooni jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse vältimise kohta,

–  võttes arvesse oma 26. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni keskkonnavastutuse direktiivi kohaldamise kohta(17),

–  võttes arvesse oma 13. septembri 2018. aasta resolutsiooni, mis käsitleb Euroopa strateegiat plasti kohta ringmajanduses(18),

–  võttes arvesse oma 4. aprilli 2019. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 508/2014(19),

–  võttes arvesse oma 28. novembri 2019. aasta resolutsiooni kliima- ja keskkonnaalase hädaolukorra kohta(20),

–  võttes arvesse oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni Euroopa rohelise kokkuleppe kohta(21),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A9‑0030/2021),

A.  arvestades, et rannas, rannajoonel, rannikualadel ja veepinnal nähtavad merejäätmed on tegelikult vaid väike osa palju laialdasemast saastumisest veesambas ja merepõhjas; arvestades, et need jäätmed pärinevad suuremas osas tegevusest maismaal (80 %), aga ka tegevusest merel, kus suurte mittekalalaevade liikumine on märkimisväärselt suurenenud;

B.  arvestades, et merejäätmed on kõik tahtlikult või tahtmatult merekeskkonda sattunud jäätmed, mis on identifitseeritavad suuruse (nano-, mikro- ja megajäätmed) ja laadi järgi (konteinerid, ookeanipõhjas olevad suuremahulised jäätmed, plast, kalapüügivahendid, pooleldi uppunud laevade vrakid, ohtlikud jäätmed, nagu lõhkeained ja muud sõjajäätmed, tekstiilkiud, mikroplast jne);

C.  arvestades, et 70 % merre pääsevast mereprügist jõuab merepõhja ja pinnal ujuvate jäätmete kogumass moodustab ainult 1 % ookeanis olevast plastist; arvestades, et uusimad teadusuuringud näitavad, et plastireostuse taset ookeanis on suuresti alahinnatud, ning arvestades, et okeanograafilised teadmised on endiselt väga puudulikud; arvestades, et uuringud merejäätmete leviku kohta ookeanis on väga olulised, et paremini aru saada merereostuse ulatusest;

D.  arvestades, et maailmameri on terviklik vete kogu, mille hea keskkonnaseisund on eluliselt tähtis, et tagada selle vastupanuvõime ja jätkuv ökosüsteemiteenuste osutamine, nagu CO2 sidumine ja hapniku tootmine, ning mis tahes muutused mere- ja rannikuökosüsteemides võivad vähendada ookeanide rolli kliimat reguleeriva tegurina; arvestades, et merejäätmed ohustavad kalandussektori tulevikku üldiselt, sest ainult puhas, tervislik, tootlik ja bioloogiliselt mitmekesine ranniku- ja merekeskkond suudab rahuldada inimeste ning eelkõige kalurite, koorikloomade korjajate ja kalapüügiga tegelevate kogukondade pikaajalisi vajadusi;

E.  arvestades, et merejäätmed on ülemaailmne probleem, kuna need ei tunne riigipiire ning hoovused ja tuul kannavad neid kaugele üle kogu maailma, mõjutades piirkondi ja sektoreid, mis on jäätmete tekkekohast kaugel ega vastuta nende tekkimise eest; arvestades, et kogu maailmas heidetakse suurtes kogustes jäätmeid ikka veel otse merre; arvestades, et merereostust tuleb käsitleda terviklikult, toetades meetmeid kõigil tasanditel alates kohalikust kuni rahvusvahelise tasandini;

F.  arvestades, et ookeani ja mere saastumist mere plastijäätmetega, eriti mikroplastiga, süvendavad ilmastikunähtused, mis võimaldavad mikroplastil levida õhu, vihma ja lume kaudu ning mille tagajärjel reostus levib varem puutumatuks peetud aladele, nagu kõrgmägedesse või Antarktikasse või põhjapolaarjoone taha;

G.  arvestades, et iga päev lastakse Vahemerre 730 tonni jäätmeid; arvestades, et Maailma Looduse Fondi (WWF) 2019. aasta juuni aruande kohaselt jõuab igal aastal Vahemerre 11 200 tonni looduskeskkonda heidetud plastijäätmeid; arvestades, et igal aastal Vahemerre lastavate plastijäätmete maht on võrdne 66 000 prügiautokoormaga; arvestades, et mikroplasti kontsentratsioon Vahemeres on saavutamas rekordtaset (1,25 miljonit osakest km² kohta); arvestades, et väikesed osakesed moodustavad umbes 90 % kogu Vahemeres hõljuvast plastist, mis tähendab umbes 280 miljardit hõljuvat mikroplastiosakest; arvestades, et keskmine Vahemere koorikloomade tarbija neelab igal aastal keskmiselt 11 000 plastiosakest; arvestades, et Vahemeri kuulub seega maailma enim saastatud merede hulka;

H.  arvestades, et parim viis merest pärit plastijäätmete koguse vähendamiseks on nende teket vähendada ja seda vältida ning liikuda materjalide ja toodete ringlussevõtu ja korduskasutamise suunas;

I.  arvestades, et merejäätmed moodustavad pinna, millele võivad kinnituda paljud organismid ja bakterid ning mis hõlbustab invasiivsete võõrliikide sissetoomist, mis võivad muuta mereökosüsteemide tasakaalu, ning arvestades, et mereloomad võivad ka merejäätmetel olevaid baktereid neelata, pidades jäätmeid toiduks;

J.  arvestades, et merejäätmetel on negatiivne morfoloogiline mõju, eelkõige saartele;

K.  arvestades, et merejäätmed ladestuvad eelkõige väikeste kõrvaliste saarte ümbruses ja rannikualadel; arvestades, et äärepoolseimad piirkonnad ning ülemeremaad ja -territooriumid moodustavad 80 % Euroopa merelisest elurikkusest; arvestades, et nende piirkondade majandus põhineb suuresti kalandusel ja turismil;

L.  arvestades, et merejäätmete levik kogu maailmas mõjutab arenguriike, eelkõige rannikuäärseid kogukondi, kes sõltuvad kalapüügist ja kellel ei pruugi olla suutlikkust ega vahendeid end tõhusalt kaitsta;

M.  arvestades, et jäätmete probleem merel on suures osas tingitud puudulikust jäätmekäitlusest maismaal, näiteks vooluveekogude ja jõgede juures, reovee puudulikust käitlemisest, ebaseaduslikest avatud prügilatest ja vooluveekogude lähedal asuvatest prügilatest, prügistamisest ja äravoolust, näiteks tormide ja vihmaga, ning lume heitmisest teedelt ja kõnniteedelt otse merre;

N.  arvestades, et hajureostus – näiteks puhastatud või puhastamata reovesi, mis võib sisaldada kemikaale või ravimijäätmeid, või vesi, mis voolab või imbub välja linna- või põllumajanduskeskkonnast, nagu lämmastiku- ja fosforiheide – ohustab merekeskkonda eutrofeerumisega, mis on tingitud toitainete suurest kontsentratsioonist, mis võib lõpuks viia merepõhjast hapniku ja tekitada juurde „surnud alasid“, mis on alates 1950. aastast juba kümnekordistunud, põhjustada tsüanobakterite vohamist, soodustada rohevetikate ja punavetikate levikut ja saastada ulatuslikumalt meretaimi ja -loomi;

O.  arvestades, et reoveevõrkude halb haldamine seab ohtu vesiviljelejad ja austrikasvatajad, kuna nende toodete kvaliteeti võib kahjustada viiruste ja bakterite, näiteks noroviiruste esinemine, mille tõttu võidakse nende toodete müük ja turustamine ajutiselt keelata, kui need ei ole enam tarbimiskõlblikud;

P.  arvestades, et COVID‑19 kriis on näidanud, kuidas jäätmete halb käitlemine maismaal võib kiiresti põhjustada uusi merereostuse laineid, eelkõige selliste ühekordselt kasutatavate toodete kasutamise tõttu nagu kirurgilised maskid ja ühekordselt kasutatavad kindad;

Q.  arvestades, et suur osa meres leiduvast plastist ja mikroplastist pärineb maismaalt;

R.  arvestades, et meres oleval plastil on märkimisväärne mõju ka kalandusele ning väikesemahulise kalapüügi puhul on see mõju koguni suurem ja kulukam;

S.  arvestades, et Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on kogu maailmas kõige levinum prügi tubakajäätmed; arvestades, et Ameerika vabaühenduse Ocean Conservancy andmetel on suitsukonid rahvusvaheliste rannakoristusoperatsioonide käigus kümne enim kogutud jäätme hulgas esikohal; arvestades, et ühe sigaretikoni lagunemiseks kulub 12 aastat ja iga koni sisaldab ligi 4 000 keemilist ainet; arvestades, et iga ookeani või jõkke sattuv sigaretikoni reostab 500 liitrit vett;

T.  arvestades, et merejäätmed kahjustavad raskelt mereökosüsteemide, eelkõige kõige kaitsetumate mereökosüsteemide vastupanuvõimet ja tootlikkust, kuna need kannatavad juba paljude kumulatiivsete survetegurite all, nagu kliimamuutused, reostus, ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük, ülepüük ning sellised kasvavad tegevusliigid nagu meretransport ja turism;

U.  arvestades, et selline suurem surve mereökosüsteemidele toob kaasa bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja merepõhjaorganismide väljasuremise ning võib suurendada haiguste levikut, kuna neid võivad põhjustada mereprügiga merepõhja kogunevad patogeenid;

V.  arvestades, et kuigi EL on üha enam tähelepanu pööranud merel kaotatud või mahajäetud püügivahendite probleemi lahendamisele, toimib osa hüljatud, kaotatud või muul viisil vette tagasi lastud püügivahendeid (ALDFG) veel kuid või isegi aastaid, nagu tõendavad nn kummitusvõrgud, ning need mõjutavad valimatult kogu mereelustikku, sealhulgas kalavarusid; arvestades, et ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki loetakse üheks peamiseks „kummituspüügivahendite“ allikaks;

W.  arvestades, et merejäätmed tekitavad suure kägistamis-, lämbumis-, allaneelamis-, vigastus- ja saastamisohu paljudele mereloomaliikidele, aga ka teistele loomadele, näiteks mõnele merelinnuliigile, kes on juba ohustatud või isegi kriitiliselt ohustatud;

X.  arvestades, et kalurid, sealhulgas väikesemahulise püügiga tegelevad kalurid, ja vesiviljelejad saavad esimestena tunda merejäätmete mõju, kuna merejäätmed ohustavad tõsiselt nende tööd, võivad osutuda takistuseks, takerduda püügivahenditesse, kahjustada ja eemaldada püügivahendeid, blokeerida laevade mootoreid ja jahutussüsteeme, ohustada meremeeste turvalisust, nõuda meremeestelt lisatööd püügivahendite puhastamiseks ning tekitada seega märkimisväärset majanduslikku kahju;

Y.  arvestades, et mereprügi mõju on rohkem tunda väikese- kui suuremahulise kalapüügi sektoris, sest väiksemate kalalaevade laevakruvi, mootor ja püügivarustus on prügikahjustuste suhtes tundlikum ja mereprügi leidub rohkem madalates vetes, kus toimub suurem osa väikesemahulisest kalapüügist; arvestades, et mereprügi mõjutab ka saagi kvaliteeti, kuna saak võib jäätmetega saastuda ja muutuda turukõlbmatuks, tekitades kalapüügi- ja vesiviljelusettevõtetele veelgi rohkem rahalist kahju;

Z.  arvestades, et kalandussektor on juba mõnda aega toiminud merereostuse tõkestamise esimese kaitseliinina, kuigi see on vaid väike panus probleemi ülemaailmsesse lahendamisse, kusjuures kalurid ja vesiviljelejad on juba mõnda aega aktiivselt ja ennetavalt osalenud merede puhtamaks muutmises;

AA.  arvestades, et mereprügi põhjustatud majanduslik kahju kalandusele moodustab hinnanguliselt 1–5 % sektori kasumist(22);

AB.  arvestades, et üksnes 1,5 %(23) kalapüügivahenditest võetakse ringlusse ja et kiiresti on vaja sobivat majanduslikku toetust kõigi kalapüügivahendite kogumiseks, ringlussevõtuks ja parandamiseks; arvestades, et sektor võiks kasu saada uutest majanduslikest võimalustest, võttes omaks arukal disainil, teadusuuringutel ja innovatsioonil põhineva ringmajanduse;

AC.  arvestades, et kalurid, kes toovad kalapüügil juhuslikult püütud prügi maale, samuti mereprügi kogumise kampaaniad aitavad lahendada mereprügi probleemi ja sellest on kasu tervele kogukonnale;

AD.  arvestades, et sageli kaetakse mereprügi kõrvaldamise otsesed kulud, samas kui tööjõukulud ja laeval tekkiva ruumipuuduse ning püügivahendite ja mootorite kahjustamisega seotud kulud jäävad katmata;

AE.  arvestades, et kaluritelt ja vesiviljelustootjatelt ei saa oodata merejäätmete kogumist ilma nende jõupingutustele kohandatud hüvitusmehhanismita; arvestades, et hinnanguliselt kuni 80 % kaluritest oleks valmis mereprügi kogumise kavades osalema, kui loodaks toetusmehhanismid(24);

AF.  arvestades, et kalurid ja kalurite ühendused juba tegelevad jäätmete kogumisega ning lahendused merejäätmete ja eelkõige kalapüügijäätmete käitlemiseks on olemas;

AG.  arvestades, et sinine majandus, mis 2030. aastaks eeldatavasti kahekordistub, kujutab endast tõelist võimalust mere- ja rannikualade kestlikuks arenguks, eelkõige soodsa mõjuga taristute rajamise teel, nagu tehisrahud ja muud uuendused, mis soodustavad rifi- ja reservaadiefekti ja võivad aidata ökosüsteeme taastada;

AH.  arvestades, et EL püüab käsitleda merega seotud tegevusalasid lõimitult, ning arvestades, et mereprügi käsitlemisel tuleb rohkem arvesse võtta mere- ja rannikualade tegevuse ruumilist mõõdet ning kuna püügitegevus toimub peamiselt rannikualadel, kaasata mereprügi vähendamisse rannikukogukondi ja kalureid, et kajastada kohalike kogukondade eripära;

AI.  arvestades, et mere ja ranniku ökosüsteemide seisundi halvenemine, mis on muu hulgas tingitud mereprügist, kujutab endast ohtu kõigile rannikualade ettevõtjatele ning ohustab seetõttu rannikukogukondade kestlikkust, vastupidavust ja atraktiivsust;

Mereprügi käsitleva õigusraamistiku ja juhtimise parandamine ja tulemuslikumaks muutmine

1.  rõhutab, et mereökosüsteemide tervena hoidmine ja merejäätmete tõrje on seotud paljude kehtivate seadustega ning et ainult lõimitud ja sidus lähenemisviis Euroopa eesmärkidele võimaldab parandada kehtivat õigusraamistikku ja paremini mõista kumulatiivse surve ulatust; rõhutab, et ELi integreeritud merenduspoliitika tuleb läbi vaadata, et luua muu hulgas mereprügi käsitlev strateegilisem raamistik, mis hõlmaks kõiki jäätmete ja merekeskkonnaga seotud õigusakte;

2.  rõhutab vajadust tugevdada teabevahetust ja kooskõlastamist liikmesriikide ja merepiirkondade vahel, et tagada lõimitud lähenemisviis, mis võimaldab kalalaevadel lossida merejäätmeid ükskõik millises liidu sadamas; nõuab sellega seoses tungivalt, et liikmesriigid rakendaksid kiiresti ja viivitamata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/883, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks(25); kutsub sellega seoses komisjoni üles esitama rakendusakte, milles sätestatakse nn rohelistele laevadele vähendatud maksu kohaldamise kriteeriumid, ning välja töötama sobivad stiimulid kogutud jäätmete kaldaletoomiseks, sealhulgas kalurite jõupingutustega kohandatud hüvitusmehhanism ja metodoloogilised kriteeriumid passiivselt püütud jäätmete mahu ja koguse arvutamiseks, et direktiivis sätestatud merejäätmete vähendamise eesmärgid kiiresti täita;

3.  rõhutab, et Euroopa õigusraamistikku tuleb parandada, et vähendada kalapüügi käigus juhuslikult mereprügi püüdvate kalurite rahalisi kulusid ja mitte tekitada neile liigset halduskoormust; rõhutab ühtlasi, et mereprügi käsitlevates õigusaktides tuleks rohkem tähelepanu pöörata probleemi sotsiaalsele mõõtmele;

4.  rõhutab, et Euroopa Liidu uutes strateegiates, eelkõige Euroopa rohelises kokkuleppes, bioloogilise mitmekesisuse strateegias ja strateegias „Talust taldrikule“ tuleb kiiresti tugevdada merendusega seotud väljavaateid;

5.  soovitab tugevdada merestrateegia raamdirektiivi sätteid, ühtlustades hea keskkonnaseisundi näitajaid, eelkõige neid, mis on seotud mereprügiga (tunnus 10);

6.  kutsub komisjoni üles laiendama merestrateegia raamdirektiivi äärepoolseimatele piirkondadele;

7.  kutsub üles parandama mereala ruumilise planeerimise direktiivi raamistikku, et võtta arvesse mereprügi vastase võitluse ruumilist mõõdet;

8.  tuletab meelde, et ainuüksi riigi tasandil ei ole võimalik merejäätmete probleemi tõhusalt lahendada, vaid selleks on vaja kõigi tasandite koostööd, muu hulgas ülemaailmsel, Euroopa ja piirkondlikul tasandil; kutsub komisjoni üles toetama ÜRO rahvusvahelistel mere bioloogilise mitmekesisuse teemalistel läbirääkimistel edasipüüdlikku juhtimismudelit, mis ületab riikide jurisdiktsiooni piire, ning tunnistama mered ja ookeanid ühiseks hüveks, et võtta omaks uus hoiak, mis seab individuaalsed ja kollektiivsed kohustused mereõiguses sätestatud traditsioonilistest vabaduse ja suveräänsete õiguste põhimõtetest kõrgemale ning tagab niiviisi mere kaitsmise, sealhulgas mereprügi kahjuliku mõju eest;

9.  kutsub ELi üles tugevdama rahvusvahelisi algatusi, nagu ÜRO Keskkonnaprogrammi algatatud ülemaailmne mereprügi käsitlev partnerlus, et saavutada kestliku arengu eesmärgid, eelkõige kestliku arengu eesmärk nr 14 – kaitsta ja kasutada säästvalt ookeane, meresid ja mereressursse, et saavutada kestlik areng – ning kestliku arengu eesmärk nr 12 vastutustundliku tarbimise ja tootmise kohta;

10.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles juhtima jõupingutusi, et saavutada ÜRO Keskkonnaassambleel ulatuslik õiguslikult siduv kokkulepe plastireostuse kohta, mis hõlmab plasti kogu olelusringi, sealhulgas ühiseid ülemaailmseid eesmärke plastireostuse vähendamiseks merel ja plastide ohutule ringmajandusele ülemineku kava, ning tulemuslikku ülemaailmset tegevust kaotatud kalapüügivahendite suhtes, mis ohustavad kogu maailma meretegevust ja -ökosüsteeme;

11.  rõhutab, et komisjon ja liikmesriigid peavad tõhusamalt tõkestama ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki, mis on oma olemuselt reostav ning põhjustab mereprügi teket ja merekeskkonna seisundi halvenemist, eelkõige püügivahendite ebaseadusliku merreheitmise tõttu;

12.  rõhutab, et ÜRO Keskkonnaprogrammi Keskkonnaassamblee 26. mai 2016. aasta resolutsioonis 2/11 tunnistati, et plastiprügi ja mikroplasti esinemine merekeskkonnas on ülemaailmne probleem, mis muutub kiiresti üha tõsisemaks ja nõuab kiiret ülemaailmset reageerimist, milles võetakse arvesse toote olelusringi;

13.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kooskõlastama sama ajakava alusel tööd eri õigusaktidega, nagu merestrateegia raamdirektiiv, direktiiv teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta, direktiiv sadama vastuvõtuseadmete kohta ja mereruumi planeerimise raamdirektiiv, et suurendada selle valdkonna õigusaktide sidusust;

14.  kutsub komisjoni üles laiendama andmete kogumist prügi koguse ja liikide kohta Euroopa vetes ja mõju kohta kalapüügile ning suurendama eelkõige prügipüügi programmi (Fishing for Litter – FFL) kaudu andmete kogumist ja ühtlustamist, mis käsitlevad lossitud, kõrvaldatud ja ringlussevõttu saadetud merejäätmete kogust, kvantiteeti ja kvaliteeti, sealhulgas püütava prügi mahtu, materjali ja esemetüüpe; nõuab, et liikmesriikide kogutud andmed kalapüügivahendite kaotamise, kogumise ja turulelaskmise ning merejäätmete kogumise kohta koondataks riigi või merepiirkonna andmebaasi ja nende kohta avaldataks igal aastal ühtne Euroopa aruanne, et hõlbustada merejäätmete tuvastamist ja tõrjet ning tagada parem seire ja hindamine;

15.  rõhutab vajadust kaardistada igal aastal mereprügi programmi raames kogutud merejäätmed seoses eri valgaladega, et saada teavet püütud mereprügi päritolu kohta ja muuta kogumiskampaaniad tõhusamaks; rõhutab, et see tegevus tuleb seostada varasemate kaardistamispüüdlustega; nõuab tungivalt, et komisjon koostaks aastaaruande prügipüügi programmi raames sadamates lossitud merejäätmete koguse kohta, kaasa arvatud jäätmete maht, materjal ja esemetüübid;

16.  soovitab luua liikmesriikide valitsuste, kalurite ühenduste, töötajate organisatsioonide, reoveepuhastusega tegelevate organisatsioonide, rannikualade sidusrühmade, sadamate, vabaühenduste ja piirkondlike konventsioonide koostöövõrgustikud, et tugevdada dialoogil ja kaasamisel põhinevat alt üles lähenemisviisi ning edendada praktilisi lahendusi kalandussektori töötajate jaoks, eesmärgiga tagada õigusnormide tõhusam rakendamine ja tagada piisavad ressursid valdkondades nagu mereprügi kogumine, kõrvaldamine ja ringlussevõtt;

17.  rõhutab, et parimaid tavasid tuleb jagada kõigi sidusrühmadega, sealhulgas kodanikega, keda merejäätmete probleem mõjutab, et ergutada kalandussektorit osalema merekeskkonna kaitsmises ja merejäätmete vähendamises ja tagada seeläbi mereressursside säästev kasutamine; tunneb heameelt niisuguste algatuste üle nagu „Plan Marlimpo“ (puhta mere projekt), mida rakendab Hispaania Galicia valitsuse mereministeerium ja mille eesmärk on vähendada jäätmete hulka rannikualadel;

18.  rõhutab, et merejäätmete kogumise, kõrvaldamise ja ringlussevõtuga seotud õigusraamistiku ja juhtimise parandamiseks ning tulemuslikkuse suurendamiseks on oluline paremini kaasata kõik kalandussektori töötajad ning laiendada teavitamis-, ennetus- ja koolitusprojekte, et tagada pidev teabevahetus, toetamaks õigusnormide ettevalmistamist ja ajakohastamist;

19.  kutsub kõiki muid sidusrühmi, eelkõige kalanduse nõuandekomisjone, toetama merejäätmete vähendamist tulemuslike ja tõhusate meetmete abil; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles vastu võtma ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni vabatahtlikud kalapüügivahendite märgistamise suunised, et edendada püügivahendite vastutustundlikku haldamist, suurendada jõupingutusi kaotatud püügivahendite kindlakstegemiseks ja toetada kalanduse kestlikkust mahajäetud, kaotatud või muul moel kõrvaleheidetud püügivahendite vähendamise teel, mis on ühtlasi kooskõlas kalanduskontrolli määruse sätetega; kutsub komisjoni üles toetama Euroopa vetes kaotatud kalapüügivahendite märgistamise ja nendest teatamise tava kasutuselevõtmist ning suurendama Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni jõupingutuste kaudu rahvusvahelist koostööd seda tüüpi mereplastireostuse vähendamiseks;

20.  juhib tähelepanu sellele, et merekaitsealad võivad toimida suurepärase laborina merejäätmete vähendamise lahenduste rakendamisel, võimaldades arvesse võtta maismaal ja merel toimuva tegevuse vastasmõju ning toetades mitmesuguste mere- ja maismaapõhiste sidusrühmade koostööd mere ja ranniku ökosüsteemidega seotud probleemide lahendamisel;

21.  rõhutab Euroopa vastutuse direktiivi vähest tõhusust seoses mereprügiga, muu hulgas direktiivi piiratud kohaldamisala tõttu, ning raskusi saastaja kindlakstegemisel ja vastutuse määramisel; tuletab meelde, et Euroopa Parlament nõudis Euroopa vastutuse direktiivi läbivaatamist, milles võetaks arvesse selle tõhususe piire;

22.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles põhimõtet „saastaja maksab“ paremini rakendama;

Mereprügi käsitlevate teadusuuringute ja teadmiste laiendamine

23.  nõuab tungivalt, et komisjon täidaks ÜRO ookeaniteaduse kümnendil olulist rolli ning toetaks digitaliseerimist ja tehisintellekti kasutamist, et parandada meie arusaamist meredest ja ookeanidest ning mereprügi mõjust neile;

24.  rõhutab, et kättesaadavate andmete ja uuringute vähesuse tõttu on raske täpselt hinnata, mil määral mereprügist põhjustatud kahju mõjutab kalandussektorit ja millised on selle negatiivsed majanduslikud tagajärjed kaluritele; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles suurendama teadusuuringute rahastamist ja andmete kogumist Euroopa vetes leiduva prügi koguste ja liikide kohta ning mereprügi mõju kohta kalandusele, vesiviljelusele ja ökosüsteemidele, ning tegema ettepanekuid jõuliste meetmete kohta, et käsitleda ja ennetada nano- ja mikroplasti mõju nii kalavarudele kui ka inimeste tervisele;

25.  tuletab meelde, et ühekordselt kasutatava plasti direktiiv hõlmab randades tavapäraselt leiduvat prügi; nõuab tungivalt, et komisjon tugevdaks praeguseid ühekordselt kasutatavat plasti käsitlevaid meetmeid, võttes eelkõige arvesse tööd, mida merestrateegia raamdirektiivi kohaselt on vaja teha veesambas ja merepõhjas leiduvate jäätmete suhtes, ning kaaluks vahtpolüstüreenist karpide ja muude kalatootepakendite järkjärgulist kasutuselt kõrvaldamist vastavalt eesmärgile asendada ühekordselt kasutatav plast keskkonna ja kalanduse seisukohast kestlike alternatiividega;

26.  kutsub komisjoni üles järgima missiooni Starfish 2030 soovitusi merejäätmete vähendamise kohta ning eelkõige hindama ettepanekut märgistada püügivahendid uue geolokatsioonitehnoloogia abil, et aidata kadunud vahendeid leida ja kokku koguda, kui see on asjakohane ja võimalik; rõhutab sellega seoses, et komisjon peaks parandama püügivahendite märgistamist, järgides ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni vabatahtlikke suuniseid selle kohta, ning tagama, et kalureid ja vesiviljelustootjaid toetatakse üleminekuajal asjakohaste rahastamisprogrammidega;

27.  nõuab paremat aruandlust merel kadunud püügivahendite kohta ja rõhutab, et on vaja rohkem teavet, näiteks laeva nimi, kasutatud püügivahendi liik, kaotsimineku aeg ja asukoht ning otsimisviis, et läbipaistva ja parema andmejagamise ning liikmesriikide ja ELi ametite parimate tavade vahetamise teel saaks kogutud andmeid merereostuse tõkestamiseks tulemuslikumalt kasutada; rõhutab, et on vaja välja töötada uued vahendid merel kaduma läinud kalapüügivahendite kindlakstegemiseks ja jälgimiseks ning mereprügi puudutavate andmete registreerimiseks, näiteks elektroonilised rakendused, mis aitavad kaluritel andmeid registreerida, ning süsteemid mereprügi lossimise registreerimiseks ja nendest teatamiseks, kasutades näiteks jäätmete üleandmise kviitungeid, nagu on sätestatud direktiivis (EL) 2019/883, millega kohustatakse sadamaoperaatoreid laevakaptenitele selliseid kviitungeid väljastama;

28.  kiidab heaks selliste Euroopa projektide rakendamise nagu „CleanAtlantic“, mida rahastatakse ELi territoriaalse koostöö Atlandi ookeani piirkonna programmist, mille eesmärk on parandada teadmisi mereprügi kohta ning selle seire, ennetamise ja vähendamise suutlikkust ja suurendada teadlikkust mereprügi mõjust; nõuab tungivalt, et 19 projektipartnerit Iirimaalt, Prantsusmaalt, Hispaaniast ja Portugalist ning eelkõige projekti koordinaator Centro Tecnológico del Mar (Cetmar) jätkaksid oma tööd ja avaldaksid projekti tulemused;

29.  rõhutab vajadust tagada nõuetekohane logistika seoses jäätmete ja kasutuselt kõrvaldatud püügivahendite kogumisega, et aidata kalureid nende valdavalt vabatahtlikes püüdlustes; märgib, et see peaks hõlmama püügivahendite ühtset kogumist kottidesse või konteineritesse laevadel ning piisavaid rajatisi sadamates;

Ringmajanduse arengu kiirendamine kalandus- ja vesiviljelussektoris

30.  rõhutab, et mereprügi mõju vähendamiseks on vaja tugevdada ringmajandust maismaal, muu hulgas loobuda tarbetust plastist ja pakenditest ning muuta jäätmed ressurssideks, ja ühtlasi võtta kalandus- ja vesiviljelussektoris kasutusele olelusringil põhinev lähenemisviis; rõhutab, et kalandussektori ringmajandust tuleb arendada, toetades rohkem lahenduste leidmist, püügivahendite arukat kavandamist ning kalapüügi- ja vesiviljelustehnika uuendusi, et piirata jäätmete kaadamist, muuta kogumistoimingud atraktiivsemaks ja soodustada tõhusate ringlussevõtukanalite kujunemist;

31.  nõuab, et toetataks kalapüügivahendite ökodisaini, mis peaks olema praktiline, turvaline ja kulutõhus ja milleks tuleb kiiresti vastu võtta suunised kalapüügivahendite ringmajandusega seotud harmoneeritud standardite väljatöötamiseks; toetab kalapüügivahendites kasutatavate materjalide märgistamist tootepasside abil; innustab teadusuuringute ja innovatsiooni edendamist, mille abil püütakse leida kalapüügivahendites kasutamiseks alternatiivseid ja keskkonnasõbralikke materjale, sealhulgas polümeere; rõhutab sellega seoses, et tuleks käivitada katseprojektid, et uurida materjalide vähendamist, lihtsamat ja kiiremat demonteerimist ning vahendite funktsionaalsuse testimist ülemineku toetamiseks;

32.  rõhutab, kui oluline on kalapüügivahendite ringmajanduse seisukohast täiel määral kaasata kalureid, kalandus- ja vesiviljelussektorit tervikuna, idufirmasid, eraalgatusi ja ettevõtteid, kaasa arvatud kolmandate riikide köie- ja võrgutootjaid uute materjalide leidmisel, ökodisaini alal, uute püügivahendite kavandamisel ja püügivahendite ringlussevõtul; rõhutab lisaks vajadust tugevdada kalandussektori ja teadusuuringute valdkondade vahelise sünergia mudelit; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon korraldaks tulevasi kalapüügivahendite ringmajanduse projekte, mis on seotud olemasolevate ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamiskavadega;

33.  rõhutab, et selleks, et kiirendada ringmajanduse arengut kalandus- ja vesiviljelussektoris, on oluline kavandada tulevasi seadusandlikke lahendusi mereprügi kogumise ja kõrvaldamise probleemile koostoimes Euroopa rohelise kokkuleppega; nõuab sellega seoses tungivalt, et liikmesriigid võtaksid kiiresti meetmeid plasti sisaldavate kalapüügivahendite riiklike minimaalsete kogumismäärade kehtestamiseks, nagu on kokku lepitud ühekordselt kasutatavate plasttoodete kohta käivas direktiivis; kutsub komisjoni üles jälgima, kas nende riiklike kavade tulemusel suureneb kalapüügivahendite kogumine ja ringlussevõtt võrreldes praeguse tasemega, ning koostama sellega seoses asjakohase ja ambitsioonika kava, et toetada ringmajanduse arengut kalandussektoris; rõhutab, et on olemas ringlussevõetud kalapüügivahendite turg, mis pakub võimalust muuta ringlussevõetud materjalide kasutamise õiguslikuks nõudeks koos Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) programmitööd käsitlevate sätetega eelarve jagatud täitmise korral, mis kujutaks endast kalurite jaoks olulist stiimulit ja näitlikustaks nende poolt ringlussevõttu antava panuse väärtust;

34.  nõuab, et kasutataks Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF), et toetada kalandus- ja vesiviljelussektorit üleminekul kestlikumatele materjalidele, sealhulgas uute, tehniliselt tõhusamate ja vähem saastavate laevade soetamisel väikesemahulise käsitööndusliku kalapüügiga tegelevatele laevastikele, eelkõige äärepoolseimates piirkondades;

35.  nõuab tungivalt, et komisjon looks stiimuleid ringmajandusele kogu kalapüügi- ja vesiviljelusvahendite tootmisahela ulatuses, edendades teadusuuringuid ja toetades ettevõtjaid, kes võtavad püügivahendeid ringlusse ja korduskasutavad neid; kutsub seetõttu komisjoni üles looma erifondi, et toetada liikmesriike, kes loovad ringlussevõetud ja keskkonnasõbralike püügivahendite tootmisahelaid, kasutades selleks näiteks rahalisi vahendeid, mida saab eraldada taasterahastu „NextGenerationEU“ raames, ja liikmesriikide vastu algatatud rikkumismenetluste järgselt määratud maksukaristustest saadavaid rahalisi vahendeid;

36.  rõhutab, et vaatamata direktiivi (EL) 2019/883 jõustamisel tehtud olulistele edusammudele on liikmesriikidel endiselt palju probleeme ja riikidevahelisi erinevusi seoses sadama vastuvõtuseadmetega; rõhutab, et paljudes liidu sadamates on kaluritel endiselt väga raske neid seadmeid leida, juhul kui need on olemas, ja neile ligi pääseda; rõhutab, et kõik see takistab ja pärsib kalandusettevõtjate panuse andmist merede puhastamisse;

37.  toetab tõhusate ringlussevõtuahelate väljatöötamist ja loomist, mille jaoks ajakohastatakse kõigi Euroopa sadamate vastuvõtuseadmete taristut, et parandada jäätmete valikulist sortimist; rõhutab seetõttu, et liikmesriigid peavad rohkem pingutama, et ajakohastada sadama logistilist taristut nõuetekohaselt hallatud logistika abil, mis hõlmab jäätmete kogumist ja nende püügivahendite kogumist, mille kasutamine on lõpetatud, laevade pardal püügivahendite ühtset kogumist kottides või konteinerites ning asjakohaste võimaluste pakkumist sadamas, et tagada kaotatud püügivahendite ja kogutud mereprügi nõuetekohased vastuvõtu- ja ladustamisseadmed, piisav ruum eri liiki mereprügi eraldi ladustamiseks, piisavalt töötajaid lossitud jäätmete nõuetekohaseks ja ohutuks käitlemiseks ning kõigi laevade varustamine konteineritega mereprügi kogumiseks; nõuab, et kogumistoimingute atraktiivsust suurendataks meetmete abil, mille hulka kuuluvad premeerimissüsteemid ja stiimulid, sealhulgas rahalised stiimulid, millega toetatakse kalureid ja vesiviljelusettevõtjaid, kes koguvad merel püütud prügi, kõrvaldavad selle või võtavad selle ringlusse ning toovad oma olelusringi lõppu jõudnud kalapüügi- või vesiviljelusvahendid sadamasse tagasi;

Mereprügi kogumise ja haldamise programmid

38.  kutsub komisjoni üles koostama ELi tasandi tegevuskava, et võidelda prügistamise vastu liidu hüdrosfääris, vähendades jäätmete teket nende tekkekohas, piirates plasti kasutamist ja tarbimist ning võideldes jõgede, vooluveekogude ja rannikualade prügistamisest tuleneva reostusega, mida saab kooskõlastatult oluliselt vähendada; nõuab, et viidaks miinimumini sõidu- ja kõnniteedelt kogutud lume kaadamine otse ookeani, eelkõige toetades erakordselt tugeva lumesaju korral alternatiivseid kogumismeetodeid;

39.  rõhutab, et reoveevõrke ja -puhasteid tuleb ajakohastada, et vähendada nende mõju vesiviljelusele ja mere- ja rannikukeskkonnale üldiselt ning eelkõige neist tulenevat vesiviljelustoodete saastamise ohtu;

40.  rõhutab, et oluline on lahendada halva jäätmekäitluse probleemid maismaal, milleks on eelkõige jäätmete sobimatu kõrvaldamine rannikulinnades, jõgede ääres asuvates linnades ja saarel asuvates linnades;

41.  kutsub komisjoni üles suurendama merendusettevõtjate teadlikkust igast nende võimalikust vastasmõjust merekeskkonnaga, tehes seda eelkõige laevade müügi või liisimise ajal;

42.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja piirkonnad koguksid andmeid halva jäätmekäitluse kohta maismaal, jälgiksid seda ja võtaksid meetmeid selle lahendamiseks, jõgede ja suudmealade eriti probleemsete piirkondade puhastamiseks, kuhu mereprügi on kogunenud, ning võtaksid meetmeid, et üleüldse vältida mereprügi sattumist keskkonda; nõuab tungivalt piisavate rahaliste vahendite eraldamist keskkonna puhastamiseks igasugusest plastireostusest;

43.  tuletab meelde, et mereprügi kogumise programmid võivad hõlmata eri toiminguid, nagu mereprügi kogumine jõgedes, suudmealadel, lahtedes või sadamates, teadusuuringud ja meres asuvate eriti probleemsete alade kindlakstegemine, ning neid võivad ellu viia kalurid, kodanikuühiskond ja kohalikud ametiasutused; rõhutab, et kogumisprogrammid peaksid olema kestlikud, kasutama jäätmete kogumiseks asjakohast varustust, vältima nii palju kui võimalik täiendavate heidete tekitamist, olema valmis tegema koostööd osalistega, kellel on teadmised mere ökosüsteemidest ja kes vajavad jäätmete strateegilist tuvastamist enne meetmete võtmist; rõhutab, et neid kogumisprogramme saab ellu viia mitte ainult ELi rahastamisprogrammide raames, vaid ka liikmesriikide kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil;

44.  rõhutab, et ainult seitse liikmesriiki on kasutanud praeguse EMKFi raames ressursse, et rahastada selliseid mereprügi kogumise programme nagu prügipüügi programm, ning et enamik meetmeid, mis võimaldavad mereprügi kindlaks teha, koguda ja ringlusse võtta, seisnevad kalurite, kodanikuühiskonna ja kohalike ametiasutuste vabatahtlikes algatustes ja kavades;

45.  rõhutab, et kalalaevadelt pärinevate jäätmete vähendamiseks tuleb kalureid ergutada tooma jäätmeid ringlussevõtukohtadesse, tehes seda muu hulgas rahaliste stiimulite ja premeerimissüsteemide kaudu, et edendada häid tavasid; märgib seetõttu, et kaluritele tuleks maksta tasu kaotatud püügivahendite ja muu mereprügi kogumise eest või vähemalt peaksid nad saama kasutada jäätmete tasuta kõrvaldamise võimalust sadamarajatistes;

46.  rõhutab, et kalurid peaksid olema saanud asjakohase väljaõppe selle kohta, kuidas nõuetekohaselt käidelda mereprügi kogumise, lossimise, kõrvaldamise ja ringlussevõtuks tarnimise ajal, et minimeerida riske tervisele ja ohutusele;

47.  rõhutab, et olemasolevate heade tavade tugevdamine ja laiendamine hõlmab ka haldusprotsesside lihtsustamist ja ühtlustamist kõigi prügipüügi kampaaniates osalevate laevade jaoks, olenemata nende kodusadamast või suurusest; rõhutab seetõttu, et prügipüügi ürituste käigus liikmesriikide sadamates kogutud mereprügi lossimise reegleid on vaja ühtlustada ja täiendada;

48.  kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles toetama kaotatud püügivahendite või muu mereprügi, eriti plastide kogumist kalurite poolt merel, edendades parimaid tavasid, ergutades vabatahtlikku osalemist mereprügi kogumise algatustes ja toetades prügipüügi programmide vastuvõtmist; nõuab sellega seoses tungivalt, et liikmesriigid looksid merede puhastamise erifondi, mida hallatakse uue EMKVFi või muude asjakohaste eelarveridade kaudu, et rahastada järgmisi meetmeid: 1) mereprügi kogumine kalurite poolt merel, 2) laevade varustamine asjakohaste jäätmehoidlatega ja passiivselt püütud prügi seire, 3) käitajate koolituse parandamine, 4) nii jäätmekäitluse kui ka selliste programmide toimimiseks vajalike töötajate kulude rahastamine, et vältida vabatahtlikult osalevate kalurite kulude suurenemist, ning 5) investeeringud sadamatesse, et tagada kaotatud püügivahendite ja kogutud mereprügi jaoks sobivad vastuvõtu- ja ladustamisrajatised;

49.  kutsub komisjoni üles viima läbi selle majandusliku ja sotsiaalse panuse hindamist, mida kalurid prügipüügi projektide käigus annavad, et täpsemalt mõõta kalandussektori panust merede puhastamisse;

50.  nõuab tungivalt, et komisjon peaks minema kaugemale direktiivis (EL) 2019/883 seatud eesmärkidest, uurides ja kvantifitseerides majanduslikust vaatepunktist inimtekkelise mereprügi põhjustatud keskkonnakahju ning luues mereprügi fondi, et võidelda jäätmete merre heitmise vastu, leevendada kalandusele tekitatavat kahju ning kaitsta meresid ja ookeani;

51.  kutsub komisjoni üles nõudma tungivalt, et liikmesriigid tagaksid vabatahtlike kampaaniate käigus juhuslikult püütud või kogutud jäätmete nõuetekohase käitlemise ja kõrvaldamise, nii et selliste jäätmete üleandmise, käitlemise ja kõrvaldamisega seotud vastutust ja kulusid ei kannaks kalurid, ning väldiksid edasist keskkonnakahju; rõhutab seetõttu vajadust luua tõhusad jäätmete kogumise ja kõrvaldamise süsteemid, tagades ka asjakohaste sadama vastuvõtuseadmete olemasolu;

52.  juhib tähelepanu sellele, et mereprügi probleem on piiriülene, ning et tõhususe huvides peab mereprügiga tegelema koos Euroopas asuvate kolmandate riikidega; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid käivitaksid kava, mille kohaselt likvideeritaks Vahemere reostus koostöös kõigi mereäärsete riikidega; kutsub komisjoni üles lõpetama võimalikult kiiresti jäätmete eksporti kolmandatesse riikidesse;

53.  kutsub komisjoni üles looma äärepoolseimates piirkondades mereprügi kogumise toetusmehhanismi, sest need piirkonnad on looduslikult kergesti kahjustatavad, pakkudes neile seeläbi taristut kogutud jäätmete ringlussevõtuks;

54.  kutsub komisjoni üles nõudma ELiga peetavatel ühinemisläbirääkimistel, et kandidaatriigid rakendaksid täielikult jäätmekäitluse alased õigusaktid, muu hulgas luues integreeritud jäätmekäitlustaristu;

Nano- ja mikroplastireostuse parem mõistmine ja piiramine

55.  rõhutab vajadust suurendada teadmisi nano- ja mikroplastireostuse kohta ja selle mõju kohta keskkonnale, mere toiduahela alustasemele ja lõppkokkuvõttes inimeste tervisele ning üldsuse teadlikkust nende teemade suhtes, ning rõhutab, et tuleks läbi viia täiendavad uuringud seda liiki reostuse paremaks mõistmiseks; juhib tähelepanu asjaolule, et täiendavate teadmiste vajadus ja üldsuse vähene teadlikkus võivad põhjustada seda, et tarbijad seavad kalandus- ja vesiviljelustoodete kvaliteedi kahtluse alla;

56.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama kampaaniaid teadlikkuse tõstmiseks plastist ja mikroplastist põhjustatud merereostuse suhtes, rõhutades asjaolu, et see nähtus mõjutab sageli kalureid, eriti mikroplasti puhul;

57.  tunneb heameelt Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) tehtud ettevalmistava töö üle tahtlikult toodetesse lisatava mikroplasti piiramiseks; kutsub komisjoni üles võtma selle ettepaneku järgselt ulatuslikke konkreetseid ja vajaduse korral õiguslikke meetmeid, sealhulgas uurima nano- ja mikroplasti veeringes esinemise probleemi, eelkõige tahtmatult keskkonda sattuvate plastide puhul, ning tegema ettepanekuid meetmete kohta nende plastide järk-järgult kasutuselt kõrvaldamiseks;

58.  kutsub komisjoni üles tegelema probleemiga, mis seisneb mikroplasti, näiteks plastgraanulite kaotsiminekus ja keskkonnas levikus, mis võib toimuda igas tarneahela etapis, eriti maismaa- ja meretranspordi ajal, ja tegelema sellega seotud lekkeohuga;

o
o   o

59.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 143, 30.4.2004, lk 56. (2) EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40. (3) EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7. (4) EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1. (5) ELT L 164, 25.6.2008, lk 19. (6) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1. (7) ELT L 20, 26.1.2010, lk 7. (8) ELT L 354, 28.12.2013, lk 22. (9) ELT L 149, 20.05.2014, lk 1. (10) ELT L 257, 28.8.2014, lk 135. (11) ELT L 115, 6.5.2015, lk 11. (12) ELT L 150, 14.6.2018, lk 100. (13) ELT L 150, 14.6.2018, lk 109. (14) ELT L 150, 14.6.2018, lk 141. (15) ELT L 151, 7.6.2019, lk 116. (16) ELT L 155, 12.6.2019, lk 1. (17) ELT C 346, 27.9.2018, lk 184. (18) ELT C 433, 23.12.2019, lk 136. (19) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0343. (20) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0078. (21) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0005. (22) „Lost fishing gear: a trap for our ocean“, Euroopa Komisjon. (23) „Lost fishing gear: a trap for our ocean“, Euroopa Komisjon. (24) https://cetmar.org/resultados-cleanatlantic/ (25) ELT L 151, 7.6.2019, lk 116.