Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ(1) (kaitsevaldkonna riigihangete direktiiv),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiivi 2009/43/EÜ kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta(2) (kaitseotstarbeliste toodete veo direktiiv),

–  võttes arvesse komisjoni 30. novembri 2016. aasta aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule kaitse- ja julgeolekualaseid riigihankeid käsitleva direktiivi 2009/81/EÜ rakendamise kohta, et järgida kõnealuse direktiivi artikli 73 lõiget 2 (COM(2016)0762),

–  võttes arvesse komisjoni 30. novembri 2016. aasta aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule pealkirjaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiivi 2009/43/EÜ (kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta) hindamine“ (COM(2016)0760),

–  võttes arvesse komisjoni 30. novembri 2016. aasta teatist pealkirjaga „Suunised kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas valitsustevaheliste lepingute sõlmimiseks (direktiivi 2009/81/EÜ artikli 13 punkt f)“ (C(2016)7727),

–  võttes arvesse komisjoni 20. aprilli 2018. aasta soovitust (EL) 2018/624 kaitsevaldkonna allhankijate ja VKEde piiriülese turulepääsu kohta(3),

–  võttes arvesse komisjoni teatist kaitse- ja julgeolekualaseid ühishankeid käsitlevate juhiste kohta (kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihankeid käsitlev direktiiv 2009/81/EÜ(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse (EPRS) 2020. aasta septembri uuringu pealkirjaga „ELi kaitsepakett: kaitsevaldkonna riigihangete ja kaitseotstarbeliste toodete ühendusesiseste vedude direktiivid“,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 54 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 punkti 1 alapunkti e ja 3. lisa,

–  võttes arvesse väliskomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit (A9‑0025/2021),

A.  arvestades, et kaitsevaldkonna riigihangete direktiivi eesmärk on kehtestada õiglased ja läbipaistvad kaitsealased hankereeglid, tagamaks, et liikmesriikide kaitsevaldkonna ettevõtjad pääsevad teiste liikmesriikide kaitseturgudele;

B.  arvestades, et kaitseotstarbeliste toodete veo direktiivi eesmärk on parandada Euroopa kaitsevarustuse turu toimimist, edendada ELi kaitsevaldkonna tarneahela integreerumist ning suurendada tarnekindlust, lihtsustades reegleid ja korda, mida kohaldatakse kaitseotstarbeliste toodete ELi-sisese veo suhtes;

C.  arvestades, et mõlema direktiivi eesmärk on suurendada kaitseotstarbeliste toodete siseturgu ja tugevdada Euroopa kaitsevarustuse turu konkurentsivõimet;

D.  arvestades, et kaitsepaketi direktiive on vaja selleks, et arendada edasi ühist Euroopa julgeoleku- ja kaitsekultuuri, mis põhineb liidu ühistel väärtustel ja eesmärkidel ja mille puhul võetakse arvesse liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsepoliitika eripärasid;

E.  arvestades komisjoni 2016. aasta hinnangu järeldust, et kaitsevaldkonna riigihangete direktiivi eesmärgid saavutati vaid osaliselt, kuna see võimaldas esialgu suurendada konkurentsi, läbipaistvust ja mittediskrimineerimist ELi kaitsevaldkonna hangete turul, kuid nende eesmärkide täielikuks saavutamiseks oli vaja, et liikmesriigid rohkem direktiivi järjepidevalt kasutaksid;

F.  arvestades, et EPRSi uuringus toodi välja kaitsevaldkonna riigihangete direktiivi ebapiisav mõju kaitsevaldkonna väärtusahelate euroopastamisele;

G.  arvestades, et komisjoni 2016. aasta hindamine näitas, et erinevused kaitseotstarbeliste toodete veo direktiivi ülevõtmises takistasid oluliselt selle tõhusat kohaldamist, mille tagajärjeks oli aeglane või mittetäielik kohaldamine üksikutes liikmesriikides, nõuete ja menetluste üldise ühtlustamise puudumine liikmesriikide vahel ning liikmesriikide poolt avaldatud üldiste veolubade väga erinevad tingimused ja piirangud;

H.  arvestades, et lisaks üldistele turutõketele geograafilise kauguse, keelebarjääri ja piiriülese turu mittetundmise tõttu seisavad kaitsesektori väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) silmitsi ka täiendavate haldustakistustega, nagu tarnekindluse probleemid, alltöövõttu käsitlevate sätete keerukus ja kõrged sertifitseerimise kulud;

I.  arvestades, et VKEdel on riigihankemenetlustes osalemisel suuri probleeme;

J.  arvestades, et VKEde vähese osalemise peamine põhjus on tarneahelatele piiriülese juurdepääsu puudumine; arvestades, et kaitsevaldkonna tarneahelates keskendutakse olulisel määral riiklikule tasandile, mis tekitab lisaprobleeme VKEdele, kes soovivad siseneda kaitsevaldkonna tarneahelatesse teistes Euroopa riikides; arvestades, et lisaks jätkavad ja piirduvad algseadmete valmistajad rahaliste piirangute tõttu alltöövõtu korras selliste VKEdega, kellega neil juba on töösuhe;

K.  arvestades, et vaja on välja töötada Euroopa kaitsevarustuse turu kaugeleulatuv ja terviklik käsitlus, mis ühendab ametlikult kõik olemasolevad osad, nagu Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programm, liidu kaitsealaste teadusuuringute ettevalmistav meede, Euroopa Kaitsefond, alaline struktureeritud koostöö, relvaeksporti käsitlev ühine seisukoht, kahesuguse kasutusega kaupade määrus(5), 2009. aasta kaitsepaketi kaks direktiivi ja tulevased algatused, nagu varustuskindluse ühised reeglid;

L.  arvestades, et ilma poliitikavaldkondade vahelise sidususeta ja jõupingutusteta luua seoseid poliitika eri osade vahel tekib oht, et ELi tasandi meetmed toovad lisa olemasolevatele turumoonutustele ning muudele kaitsesektori väga ebatõhusatele protsessidele ja poliitikameetmetele;

Kaitseotstarbeliste toodete siseturu toimimise parandamine kaitsepaketi parema rakendamise ja jõustamise abil

1.  kinnitab oma toetust püüdlustele kaitsepaketi direktiivides, mis kehtestati selleks, et edendada ELi kaitsetööstuse tarneahela edasist integreerimist ning suurendada liikmesriikide vahelist vastastikust usaldust ja läbipaistvust, võrdset kohtlemist ja Euroopa kaitsetööstuse üldist konkurentsivõimet;

2.  rõhutab, et direktiivide tõhus rakendamine on samm ELi strateegilise autonoomia ja Euroopa kaitsekoostöö liidu eesmärgi suunas; rõhutab, et kõnealused direktiivid võiksid muuta ELi kaitsepoliitika sidusamaks ja edendada Euroopa kaitsetööstuse arengut, tingimusel et liikmesriikidel on Euroopa kaitsealgatuste kohta ühine visioon ja ühised strateegilised seisukohad;

3.  peab kahetsusväärseks, et ELi kaitseotstarbeliste toodete siseturg on jätkuvalt killustatud, mis põhjustab endiselt asjatut dubleerimist ja mitmekordistab liikmesriikide kaitsekulutuste ebatõhusust;

4.  väljendab heameelt mõningate kaitsevaldkonna riigihangete direktiivi järkjärgulise rakendamise positiivsete suundumuse üle, milleks on nimelt liikmesriikide väljastatud hanketeadete ja riigihankelepingu sõlmimise teadete arvu suurenemine ning andmebaasi Tenders Electronic Daily (TED) kaudu toimuvate hankemenetluste osakaalu suurenemine; rõhutab siiski, et väga suur osa hankekuludest tehakse endiselt väljaspool direktiivi kohaldamisala ning et valdav osa lepingutest sõlmitakse endiselt riiklikul tasandil; rõhutab samuti, et menetlused ei ole VKEdele kergesti juurdepääsetavad;

5.  rõhutab, et eranditega seotud sätete liigne kasutamine liikmesriikides, eelkõige puudutab see Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 346 sätteid, võib kahjustada kaitsevaldkonna riigihangete direktiivi täielikku ja nõuetekohast rakendamist;

6.  tuletab meelde komisjoni tõlgendussuuniseid selle kohta, millistel tingimustel tohib kaitsealaste riigihangete valdkonnas tugineda Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 346, mille eesmärk on vältida selle sätte võimalikku kuritarvitamist, väärkasutamist ja väärtõlgendamist liikmesriikide poolt; kutsub liikmesriike üles komisjoni tõlgendussuuniseid rangelt järgima ning palub komisjonil tagada nende järjepidev rakendamine ja jõustamine;

7.  nõuab, et kaitsevarustuse omandamisel kasutataks erandeid ja kompensatsiooninõudeid korrektselt, kuna need piiravad Euroopa kaitsevarustuse turul ausat konkurentsi, ning eelkõige nõuab, et paremini jälgitaks ja jõustataks erandi õiget kasutamist valitsuselt valitsusele toimuva müügi puhul kooskõlas komisjoni 2016. aasta suunistega, milles käsitletakse valitsustevahelist müüki ja kaitsevaldkonna riigihangete direktiivi kohaldamist; palub sellega seoses liikmesriikidel esitada erandite kasutamise kohta süstemaatilisemalt ja terviklikumalt järjepidevaid, täpseid ja võrreldavaid andmeid, et parandada kontrolli ja komisjoni asjakohaste suuniste rakendamist; on veendunud, et komisjon peaks võtma endale kohustuse jälgida nende erandite vajalikkust ja proportsionaalsust, millele liikmesriigid kaitsevaldkonna riigihangete direktiivi kohaldamisalast väljaspool lepingute sõlmimisel tuginevad, ning ei tohiks tugineda peamiselt tööstuse esitatud kaebustele; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon suurendaks jõupingutusi ning võtaks julgeid ja ennetavaid meetmeid erandite kuritarvitamise vältimiseks ja kehtestaks jõulisema jõustamispoliitika, tagades eelkõige rikkumismenetluste tulemuslikkuse;

8.  on seisukohal, et endiselt on suur vajadus keskenduda kaitsevaldkonna riigihangete direktiivi tõhusale rakendamisele ja jõustamisele; on seisukohal, et selleks peaksid liikmesriigid keskenduma võrdse kohtlemise, läbipaistvuse ja konkurentsi tagamisele ning selles valdkonnas riigihangetele juurdepääsu tagamisele ning komisjon peaks keskenduma ühiste aruandlusstandardite rakendamisele ning liikmesriikidele direktiivi sätete kohaldamise kohta täiendavate suuniste ja teabe andmisele;

9.  kutsub liikmesriike üles kaitsevaldkonna riigihangete direktiivi nõuetekohaselt rakendama ja palub suure väljakujunenud kaitsetööstusega liikmesriikidel olla eeskujuks;

10.  on seisukohal, et kvaliteedipõhiste ja kiirete hangete tagamiseks võiks parandada kaitsevaldkonna riigihangete direktiivi rakendamise teatavaid aspekte, nagu direktiivis 2014/24/EL(6) sätestatud avatud hankemenetluse, innovatsioonipartnerluste või muude uute menetluste kasutamine liikmesriikides, ning ergutab liikmesriike seda direktiivi võimaluse korral järjepidevalt kohaldama; on siiski veendunud, et kaitsevaldkonna riigihangete direktiivi ja kaitseotstarbeliste toodete veo direktiivi pole praegu vaja muuta, kuna kehtiv õigusraamistik on piisav, kui seda korrektselt rakendada ning nõuetekohaselt kasutada ja jõustada;

11.  kutsub seetõttu komisjoni üles jälgima direktiivide rakendamist, parandama nende läbipaistvust ja andma liikmesriikidele suuniseid, et tagada nende järjekindel ja täielik jõustamine ning saavutada seega täielikult nende eesmärgid, kuna vastastikkuse puudumine võib võtta parema rakendamise tasemega liikmesriikidelt stiimuli;

12.  märgib, et seoses kaitseotstarbeliste toodete veo direktiiviga on uute vahendite, sealhulgas üldiste veolubade kasutuselevõtmine suhteliselt väheulatuslik võrreldes üksikute veolubadega, mis kavatseti asendada uute vahenditega;

13.  märgib lisaks, et sertifikaatide kasutuselevõtmine oli oodatust aeglasem ja väiksem ning kaitseotstarbeliste toodete veo direktiivi tõhusal kohaldamisel esineb endiselt takistusi, eelkõige on VKEd väheteadlikud direktiivi alusel saadaolevatest vahenditest ja siseturul olemasolevatest võimalustest ning süsteemist, mida liikmesriigid kasutavad oma ekspordikontrollis, lisaks sellele, et üldiste veolubade rakendamist ei ole ühtlustatud, mis on direktiivi tõhusa kohaldamise peamiseks takistuseks;

14.  on seetõttu seisukohal, et kaitseotstarbeliste toodete veo direktiiv on oma põhieesmärgid saavutanud vaid osaliselt, milleks on eelkõige kaitseotstarbeliste toodete ringluse sujuvamaks muutmine siseturul ning tõhusalt toimiva siseturu olemasolu, suurem tarnekindlus ja parem konkurentsivõime;

15.  rõhutab, kui oluline on luua kaitseotstarbeliste toodete ELi siseseks veoks tõeline siseturg, kus riigiasutused on teadlikud sellest, milliseid tooteid kellele üle antakse ning kus ekspordiload ja muud ekspordipiirangud on viidud miinimumini;

16.  märgib sellega seoses komisjoni tehtud edusamme seoses soovitustega üldiste veolubade kohaldamisala ja tingimuste kohta;

17.  kutsub komisjoni üles parandama kaitseotstarbeliste toodete veo direktiivi rakendamist üksikutes liikmesriikides, nõudes riigiasutustelt, et need leiaksid vastused lahendamata küsimustele;

18.  nõuab kogu ELis riiklike veokontrollikogukondade vaheliste kontaktide ja vahetuste kiiremat arendamist, et kõrvaldada olemasolevad lahknevused veokontrolli tavades ja liikmesriikidevahelise usalduse puudumine, samuti hinnata üksikute riiklike kontaktpunktide määramist ELi‑siseste vedudega seotud küsimuste tarbeks;

19.  kutsub liikmesriike üles nõuetekohaselt arvesse võtma komisjoni soovitusi üldiste veolubade kohaldamisala ja tingimuste kohta ning vältima tingimuste lisamist üldiste veolubade alusel teostatavatele vedudele, mis oleksid vastuolus soovituses loetletud tingimustega või kahjustaksid neid; rõhutab vajadust esitada siseriiklike veolubade määruste tõlked vähemalt inglise keelde; kutsub komisjoni üles liikmesriike Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi ja Euroopa Kaitsefondi projektide jaoks ühtlustatud üldiste ja üksikute veolubade väljatöötamisel täielikult toetama ja abistama;

20.  tunneb heameelt kaitseotstarbeliste toodete veo direktiivi sätete üle, mille eesmärk on edendada kaitsevaldkonna ühishankeid, ning kutsub liikmesriike üles kasutama kõiki direktiiviga pakutavaid koostöövõimalusi ehtsas solidaarsuse vaimus, eelkõige Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi ja tulevase Euroopa Kaitsefondi raames;

21.  kutsub komisjoni üles seadma prioriteediks järelmeetmete võtmise soovitustele üldiste veolubade kohaldamisala ja tingimuste kohta, sealhulgas kaaluma võimalust muuta soovitused siduvateks säteteks, pidades silmas, et lähiaastate üldine eesmärk on järkjärguline ühtlustamine;

22.  kutsub komisjoni ja liimesriike üles tegema suuremaid jõupingutusi, et tõsta teadlikkust kaitseotstarbeliste toodete veo direktiivi vahenditest ja eelistest, seda eelkõige VKEde seas;

23.  võtab teadmiseks dokumendi „Strateegiline kompass“, mille eesmärk on teha ühine ohuanalüüs; on veendunud, et kaitsepakett peab olema ekspordikontrolli poliitika üks nurgakivi;

24.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles parandama andmete kvaliteeti, läbipaistvust, järjepidevust ja kättesaadavust ning kaaluma spetsiaalsete statistiliste klassifitseerimiskoodide loomist, et hõlbustada nende kahe direktiivi rakendamise järelevalvet ja pakkuda sisulist kontrolli;

25.  rõhutab hanketeadete avaldamise määrade liikmesriikidevahelisi erinevusi TED‑andmebaasis; toonitab kaitsega seotud sertifitseeritud ettevõtjate registri (CERTIDER) veebiandmebaasi juurdepääsetavuse ja kasutatavuse tagamise tähtsust; rõhutab vajadust teha süstemaatiliselt kättesaadavaks andmed ELi‑sisese veo kohta, sealhulgas kvantitatiivsed andmed ning lubade kategooriate kaupa jaotamine, et paremini kaitse- ja relvastustegevusega arvestada; märgib, et sellised erinevused põhjustavad usaldusväärsete andmete puudumist ja võivad tekitada häireid siseturul ning et vastastikkuse puudumine võib võtta parema rakendamise tasemega liikmesriikidelt stiimuli;

26.  kutsub komisjoni üles uurima ühiste standarditud haldusvormide loomise teostatavust, et vähendada ettevõtjate, eriti VKEde halduskoormust, ning kujundama välja Euroopa lähenemisviisi kaitseotstarbeliste toodete vedudele;

27.  kutsub komisjoni üles tegutsema direktiivide jõustamisel jõuliselt, sealhulgas kasutama rohkem oma ELi toimimise lepingu artiklis 258 sätestatud õigust algatada rikkumismenetlus; palub komisjonil algatada rikkumismenetlused selle asemel, et tegutseda üksnes tööstuse esitatud kaebuste põhjal;

Turu killustumise vastu võitlemine ja VKEde osaluse suurendamine

28.  märgib, et VKEd võidavad hankelepinguid pigem ELi riigihangete direktiivi kui kaitsevaldkonna riigihangete direktiivi alusel; märgib lisaks, et liikmesriikide ametiasutused ei ole ilmselgelt korrapärasel ja struktureeritul viisil kasutanud direktiivi allhankeid käsitlevaid sätteid; leiab, et osad liikmesriigid peavad neid sätteid keeruliseks ja raskesti kasutatavaks, mis seletab osaliselt direktiivi piiratud mõju, ning et seetõttu on vaja julgustada VKEsid selles protsessis osalema ja menetlusi lihtsustada;

29.  rõhutab, et sertifitseerimisprotsesse peetakse kulukaks, pikaks ja koormavaks ning seega VKEdele kättesaamatuks ja mitteligitõmbavaks;

30.  kutsub liikmesriike üles süstemaatiliselt järgima komisjoni soovitust allhankijate ja VKEde piiriülese turulepääsu kohta kaitsesektoris, näiteks teabe kvaliteedi nõudeid, lepingute osadeks jaotamist või hankemenetlusest tuleneva halduskoormuse vähendamist;

31.  on seetõttu seisukohal, et eesmärk suurendada VKEde osalemist on saavutatud vaid osaliselt;

32.  on arvamusel, et kaitsevaldkonna riigihangete direktiivi alltöövõtjatevahelist konkurentsi käsitlevatel sätetel ei ole olnud allhankijate ja kaitsevaldkonna VKEde piiriülesele turulepääsule mingit mõju või on see olnud väga piiratud; kutsub liikmesriike üles veenduma, et nende siseriiklikud menetlused võimaldavad VKEde piiriülest osalemist ja hõlbustavad nende juurdepääsu pakkumismenetlustele kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ning nendes osalemist;

33.  märgib, et mitmed kaitseturgudel aktiivsed VKEd on seotud kahesuguse kasutusega toodetega, samas kui paljud on jätkuvalt spetsialiseerunud just kaitsega seotud tegevustele ja sõltuvad seetõttu eriti sõjalistest ja kaitsealastest ettevõtjatest;

34.  kutsub komisjoni üles jätkama oma tööd ning põhjalikult uurima VKEde vähese osalemise põhjuseid;

35.  kutsub komisjoni üles kaaluma asjaomaste VKEde kohta ajakohastatud andmekogu loomist, mis koos tundlike andmete ja intellektuaalomandi kaitse tagamisega kirjeldab nende tööstuslikku ja tehnoloogilist suutlikkust ning millele pääsevad avalikult juurde teiste liikmesriikide peatöövõtjad, et teha kindlaks konkreetsete projektide jaoks vajaliku suutlikkusega VKEd, ning tegema ettepanekuid muude tõhusate vahendite kohta, mis võiksid suurendada VKEde osalemist riigihankemenetluses;

36.  kutsub komisjoni üles parandama VKEde juurdepääsu rahastamisele;

37.  on seisukohal, et liikmesriikide tegevus võib oluliselt parandada VKEde ja kaitsevaldkonna allhankijate piiriülest turulepääsu, ning kutsub seetõttu liikmesriike üles rakendama komisjoni soovitusi nii ulatuslikult kui võimalik;

38.  kutsub liikmesriike üles VKEde piiriülese tegevuse toetamiseks süstemaatiliselt kasutama olemasolevaid ELi tasandi vahendeid, näiteks Euroopa ettevõtlusvõrgustikku;

Euroopa kaitsevarustuse avatud turu rajamine

39.  on seisukohal, et direktiivide parem rakendamine on olulise tähtsusega, et saavutada üldeesmärk – parandada kaitseotstarbeliste toodete siseturu toimimist ja aidata kaasa avatud Euroopa kaitsevarustuse turu loomisele;

40.  kutsub komisjoni üles töötama selle nimel, et suurendada kaitseotstarbeliste toodete vedu käsitleva õigusraamistiku kasutusele võtmist, parandada üldiste veolubade kättesaadavust kogu ELis ja tegeleda sertifitseerimissüsteemi piiratud kohaldamisega, mis võib hoogustada Euroopa kaitsevarustuse turu arengut ja parandada seeläbi kaitseotstarbeliste toodete siseturu toimimist;

41.  kutsub komisjoni üles viima ellu erimeetmeid, mille eesmärk on suurendada liikmesriikide usaldust kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas, et hoogustada omavahelist koostööd ja luua tõeline ühtne turg kaitseotstarbelistele toodetele;

42.  on veendunud, et direktiivide tõhus rakendamine suurendaks veelgi viimastel aastatel käivitatud kaitsealgatuste, eelkõige alalise struktureeritud koostöö, kaitseküsimuste iga-aastase kooskõlastatud läbivaatamise, Euroopa Kaitsefondi ja võimearendusplaani tulemuslikkust, mis võib kokkuvõttes tõhustada kaitsevõime ühist planeerimist, arendamist, hankeid ja toimimist; kutsub liikmesriike üles tugevdama Euroopa kaitsevarustuse turgu alalise struktureeritud koostöö ja Euroopa Kaitsefondi projektide raames tehtava koostöö kaudu; märgib sellega seoses, et kaitsepaketi rakendamisest seni saadud kogemusi ja parimaid lahendusi tuleks jagada liikmesriikide vahel, et parandada nende ebaühtlast rakendamist;

43.  rõhutab, et ELi relvaeksporti käsitleva ühise seisukoha ühtsem tõlgendamine ja järjepidev rakendamine, võttes arvesse ELi relvaekspordi kaheksat kriteeriumi, on vajalik selleks, et piirata ELi kaitsevaldkonna siseturu killustatust ja tugevdada liidu välispoliitika järjepidevust; nõuab meetmete võtmist, et kõrvaldada võimalikud lüngad kaitseotstarbeliste toodete veo direktiivi, ühise seisukoha ja kahesuguse kasutusega kaupade määruse vahel;

44.  kutsub liikmesriike üles näitama poliitilist tahet suurendada ELi-sisest koostööd kaitsealaste hangete ning teadus- ja arendustegevuse valdkonnas ning kasutama ühist kaitsealast teadus- ja arendustegevust ja hankeid, et suurendada oma sõjavägede koostegutsemisvõimet;

45.  nõuab uusi pingutusi Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi püsivate tehnoloogiliste ja innovatsioonilünkade ja mahajäämuse kõrvaldamiseks, et vähendada kaitsesektoris Euroopa suurenevat sõltuvust impordist; rõhutab, et usaldusväärse ja tervikliku Euroopa kaitsevarustuse turu ja tõhusa kaitsesektori ülesehitamiseks peab komisjon esitama kogu ELi hõlmava tervikliku varustuskindluse korra strateegia;

46.  rõhutab, et kaubandus- ja koostööleping ei hõlma ELi ja Ühendkuningriigi kaitsekoostööd, ning soovitab asjakohaselt analüüsida Brexiti mõju ELi kaitsevarustuse turule;

47.  on seisukohal, et pärast kõnealuse kahe direktiivi vastuvõtmist on Euroopa kaitsevarustuse turul toimunud palju muutusi; kutsub komisjoni üles nende muutuste valguses analüüsima olemasolevate vahendite tõhusust;

o
o   o

48.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 216, 20.8.2009, lk 76. (2) ELT L 146, 10.6.2009, lk 1. (3) ELT L 102, 23.4.2018, lk 87. (4) ELT C 157, 8.5.2019, lk 1. (5) Nõukogu 5. mai 2009. aasta määrus (EÜ) nr 428/2009, millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks (ELT L 134, 29.5.2009, lk 1). (6) ELT L 94, 28.3.2014, lk 65.