Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklit 2, artikli 3 lõiget 1, artikli 3 lõike 3 teist lõiku, artikli 4 lõiget 3 ja artiklit 6,

–  võttes arvesse ELi lepingu artiklit 13, artikli 14 lõiget 1, artikli 16 lõiget 1, artikli 17 lõiget 1, artikli 17 lõike 3 teist lõiku ja artikli 17 lõiget 8,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid, mis käsitlevad liidus demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste austamist, kaitset ja edendamist, sealhulgas ELi toimimise lepingu artikleid 234, 265, 310, 317 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

–  võttes arvesse 20. novembril 2010 sõlmitud Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkulepet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta määrust (EL, Euratom) 2020/2092, mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks(2),

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembril 2020 avaldatud 2020. aasta aruannet õigusriigi kohta (COM(2020)0580),

–  võttes arvesse oma 17. detsembri 2020. aasta resolutsiooni mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027), institutsioonidevahelise kokkuleppe, Euroopa Liidu taasterahastu ja õigusriigi toimimist käsitleva määruse kohta(3),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 11. detsembri 2020. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 21. juuli 2020. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse oma 23. juuli 2020. aasta resolutsiooni Euroopa Ülemkogu 17.–21. juuli 2020. aasta erakorralise kohtumise järelduste kohta(4),

–  võttes arvesse komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni Euroopa Parlamendi täiskogu istungil peetud kõnet Euroopa Ülemkogu 10.–11. detsembri 2020. aasta kohtumise järelduste kohta(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. detsembri 2020. aasta määrust (EL, Euratom) 2020/2223 (millega muudetakse määrust (EL, Euratom) nr 883/2013 seoses Euroopa Prokuratuuriga tehtava koostöö ja Euroopa Pettustevastase Ameti juurdluste tulemuslikkusega)(6), mis jõustus 17. jaanuaril 2021,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A.  arvestades, et liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine, nagu on sätestatud ELi lepingu artiklis 2;

B.  arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta määrus (EL, Euratom) 2020/2092, mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks (edaspidi „õigusriigi tingimuste täitmist käsitlev määrus“) jõustus 1. jaanuaril 2021 ja seda kohaldatakse alates sellest kuupäevast;

C.  arvestades, et ELi lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt tagab komisjon aluslepingute ja institutsioonide poolt aluslepingute alusel võetud meetmete rakendamise;

D.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 234 kohaselt on Euroopa Parlamendil õigus hääletada komisjonile umbusalduse avaldamise üle;

E.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 319 kohaselt annab Euroopa Parlament nõukogu soovituse põhjal heakskiidu komisjoni tegevusele eelarve täitmisel;

F.  arvestades, et õigusriigi tingimuste täitmist käsitleva määruse kohaldatavus, eesmärk ja kohaldamisala on määruses endas selgelt kindlaks määratud;

1.  kinnitab oma 17. detsembri 2020. aasta resolutsioonis esitatud seisukohti; rõhutab, et õigusriigi tingimuste täitmist käsitlev määrus on jõustunud ja tervikuna siduv kõigi kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute kohta kõigis ELi liikmesriikides ja ELi institutsioonide jaoks; rõhutab, et määruse vahetu kohaldatavus alates 1. jaanuarist 2021 on oluline eelkõige seoses taasterahastu „NextGenerationEU“ vahendite väljamaksmisega, mis toimub eelarvetsükli alguses;

2.  märgib, et ka enne määruse jõustumist toimunud rikkumised võivad viia määrusekohaste meetmete vastuvõtmiseni, kui need rikkumised jätkuvad ja piisavalt otseselt kahjustavad või ohustavad tõsiselt liidu eelarve usaldusväärset finantsjuhtimist või liidu finantshuvide kaitsmist;

3.  rõhutab liidu finantshuvide kaitsmise ja õigusriigi järgimise tähtsust; rõhutab, et õigusriigi järgimine ja liidu eelarve tõhus täitmine kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega on selgelt omavahel seotud;

4.  tuletab meelde, et õigusriigi tingimuste täitmist käsitleva määruse artiklis 2 sisalduva määratluse kohaselt on õigusriik „Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud liidu väärtus“, mille koostisosad on „seaduslikkuse põhimõte, mis tähendab läbipaistvat, aruandekohustuslikku, demokraatlikku ja pluralistlikku õigusloomeprotsessi; õiguskindluse põhimõte; täidesaatva võimu omavoli keelu põhimõte; tõhusa õiguskaitse põhimõte, mille hulka kuulub juurdepääs õigusemõistmisele, millega tegelevad sõltumatud ja erapooletud kohtud, samuti seoses põhiõigustega; võimude lahususe põhimõte; mittediskrimineerimise põhimõte ja võrdsus seaduse ees“; tuletab meelde, et samas määratluses on veel kirjas, et „õigusriiki mõistetakse nii, et arvestatakse teiste ELi lepingu artiklis 2 sätestatud väärtuste ja põhimõtetega“;

5.  tuletab meelde, et õigusriigi tingimuste täitmist käsitleva määruse artikli 5 kohaselt kontrollib komisjon, „kas kohaldatavat õigust on järgitud, ning võtab vajaduse korral kõik asjakohased meetmed liidu eelarve kaitsmiseks“;

6.  tuletab meelde, et vastavalt ELi lepingu artikli 17 lõikele 3 ja ELi toimimise lepingu artiklile 245 on komisjon täiesti sõltumatu ja selle liikmed ei taotle ega võta vastu juhiseid üheltki valitsuselt; tuletab meelde, et ELi lepingu artikli 17 lõike 8 kohaselt vastutab komisjon Euroopa Parlamendi ees;

7.  on veendunud, et õigusriigi põhimõtete järgimise seis mõnes liikmesriigis nõuab viivitamatut vaatlemist; nõuab, et komisjon kasutaks täiel määral oma uurimisvolitusi iga juhtumi puhul, kus liikmesriik potentsiaalselt rikub õigusriigi põhimõtteid, nii et see võib piisavalt otseselt kahjustada või tõsiselt ohustada liidu eelarve usaldusväärset finantsjuhtimist;

8.  tuletab meelde, et Euroopa Pettustevastast Ametit (OLAF) käsitleva muudetud määrusega nähakse ette OLAFi koostöö Euroopa Prokuratuuriga ja tugevdatakse OLAFi võimalusi viia läbi oma juurdlusi, eelkõige tugevdades nõudeid, mis puudutavad liikmesriikide pettustevastaseid koordineerimistalitusi ning OLAFi ja liikmesriikide pädevate asutuste koostööd enne juurdlust, selle ajal ja pärast seda;

9.  rõhutab, et komisjon on kohustatud viivitamata teavitama Euroopa Parlamenti ja nõukogu igast liikmesriikidele saadetud teatest, kui tal on põhjendatult alust arvata, et tingimused määruses sätestatud meetmete heakskiitmiseks on täidetud; peab pettumust tekitavaks tõsiasja, et alates määruse jõustumisest ei ole liikmesriikidele esitatud ühtegi kirjalikku teadet, kuigi komisjoni 2020. aasta aruandes, mis käsitleb õigusriigi olukorda, on tuvastatud palju probleeme seoses õigusriigi põhimõtete rikkumistega, mis mõjutavad liidu eelarve usaldusväärset finantsjuhtimist ja mida liikmesriigid ei ole lahendanud; märgib, et muud liidu õigusaktides sätestatud menetlused ei võimalda komisjonil liidu eelarvet mõjusamalt kaitsta;

10.  kutsub komisjoni üles teavitama parlamenti regulaarselt kõigist käimasolevatest uurimistest õigusriigi põhimõtete rikkumiste kohta, mis võivad piisavalt otseselt mõjutada või tõsiselt ohustada liidu usaldusväärset finantsjuhtimist, pidades silmas parlamendi kohustusi vastavalt õigusriigi tingimuste täitmist käsitlevale määrusele ning parlamendi ja komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelisele raamkokkuleppele;

11.  palub komisjonil lisada oma õigusriigi olukorda käsitlevasse aastaaruandesse eraldi jaotise, mis sisaldab nende juhtumite analüüsi, mille puhul liikmesriik potentsiaalselt rikub õigusriigi põhimõtteid, nii et see võib piisavalt otseselt kahjustada või tõsiselt ohustada liidu eelarve usaldusväärset finantsjuhtimist;

12.  tuletab meelde, et ainult Euroopa Liidu Kohtul on õigus määrus või selle osa tühistada; kinnitab veel kord, et Euroopa Parlament kaitseb Euroopa Liidu Kohtus määruse kehtivust kohtuasjades C‑156/21 ja C‑157/21 ning taotleb kiirendatud menetlust; tuletab aga meelde, et Euroopa Liidu Kohtule esitatud hagidel ei ole ELi toimimise lepingu artikli 278 kohaselt peatavat mõju;

13.  rõhutab, et õigusriigi tingimuste täitmist käsitleva määruse kohaldamine ei saa sõltuda suuniste vastuvõtmisest, ning nõuab, et komisjon väldiks edasisi viivitusi määruse kohaldamisel; tuletab meelde, et suunised ei tohi kahjustada kaasseadusandjate kavatsust; märgib, et komisjon on alustanud suuniste koostamist määruse kohaldamise kohta; nõuab, et kui komisjon peab selliseid suuniseid vajalikuks, võetaks need vastu võimalikult kiiresti ja mitte hiljem kui 1. juunil 2021, ning nõuab, et enne nende vastuvõtmist konsulteeritaks parlamendiga;

14.  kui komisjon ei täida määrusest tulenevaid kohustusi ega esita 1. juuniks 2021 parlamendile eespool nimetatud teavet, peab parlament seda tegevusetuseks ja võtab seejärel ELi toimimise lepingu artikli 265 alusel komisjoni suhtes meetmeid;

15.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule ja liikmesriikidele.

(1) ELT L 304, 20.11.2010, lk 47. (2) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 1. (3) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0360. (4) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0206. (5) https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/speech_20_2442 (6) ELT L 437, 28.12.2020, lk 49.