Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2019/0272(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A9-0149/2020

Esitatud tekstid :

A9-0149/2020

Arutelud :

PV 26/04/2021 - 27
CRE 26/04/2021 - 27

Hääletused :

PV 28/04/2021 - 2
PV 28/04/2021 - 13
CRE 28/04/2021 - 13

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2021)0142

Vastuvõetud tekstid
PDF 1120kWORD 843k
Kolmapäev, 28. aprill 2021 - Brüssel
Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varude majandamise mitmeaastane kava ***I
P9_TA(2021)0142A9-0149/2020
Resolutsioon
 Terviktekst

Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2021. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varude majandamise mitmeaastane kava ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1936/2001, (EL) 2017/2107 ja (EL) 2019/833 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2016/1627 (COM(2019)0619 – C9-0188/2019 – 2019/0272(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2019)0619),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9-0188/2019),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A9-0149/2020),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.


Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 28. aprillil 2021. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/…, millega kehtestatakse Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varude majandamise mitmeaastane kava ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1936/2001, (EL) 2017/2107 ja (EL) 2019/833 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2016/1627
P9_TC1-COD(2019)0272

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(2)

ning arvestades järgmist:

(1)  Ühise kalanduspoliitika eesmärk on vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1380/2013(3) tagada mere bioloogiliste ressursside kasutamine säästvates majandus-, keskkonna- ja sotsiaalsetes tingimustes.

(2)  Liit kiitis nõukogu otsusega 98/392/EÜ(4) heaks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta 10. detsembri mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete rakenduskokkuleppe, milles on esitatud mere elusressursside kaitse ja majandamise põhimõtted ja eeskirjad. Liit osaleb oma üldisemate rahvusvaheliste kohustuste raames ka jõupingutustes, mida tehakse rahvusvaheliste vete kalavarude kaitseks.

(3)  Liit on rahvusvahelise Atlandi tuunikala kaitse konventsiooni(5) (edaspidi „konventsioon“) osaline.

(4)  Konventsiooniga loodud Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon (ICCAT) võttis 2018. aastal oma 21. erikoosolekul vastu soovituse 18-02 kehtestada Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude mitmeaastane majandamiskava (edaspidi „majandamiskava“). Majandamiskavas järgitakse ICCATi alalise uuringute ja statistikakomitee nõuannet, mille kohaselt peaks ICCAT 2018. aastal kehtestama kalavarude mitmeaastase majandamiskava, kuna näib, et kalavarude praegune seisund ei nõua enam hariliku tuuni varude taastamise kavas kehtestatud erakorralisi meetmeid (need kehtestati vastavalt soovitusele 17-07, millega muudeti soovitust 14-04), kuid leevendamata kehtivaid järelevalve- ja kontrollimeetmeid.

(5)  Soovitusega 18-02 tunnistatakse kehtetuks soovitus 17-07, millega muudeti soovitust 14-04, millega kehtestati hariliku tuuni varude taastamise kava, mida rakendati liidu õiguses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/1627(6).

(6)   ICCAT võttis 2019. aastal oma 26. korralisel koosolekul vastu soovituse 19-04, millega muudetakse soovitusega 18-02 kehtestatud mitmeaastast majandamiskava. ICCATi soovitusega 19-04 tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse soovitus 18-02. Käesoleva määrusega tuleks soovitus 19-04 rakendada liidu õigusesse.

(7)  Samuti tuleks käesoleva määrusega asjakohasel juhul osaliselt või täielikult rakendada järgmisi ICCATi soovitusi: 06-07(7), 18-10(8), 96-14(9), 13-13(10) ja 16-15(11).

(8)  Liidu seisukohad peavad piirkondlikes kalandusorganisatsioonides tuginema parimatele kättesaadavatele teaduslikele nõuannetele, et tagada kalavarude majandamine kooskõlas ühise kalanduspoliitika eesmärkidega, eelkõige eesmärgiga järk-järgult taastada ja hoida kalavarude populatsioonide biomass maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikust kõrgemal tasemel ning eesmärgiga luua tingimused majanduslikult elujõulisele ja konkurentsivõimelisele kalapüügi- ja kalatöötlemissektorile ning maismaal toimuvale kalapüügiga seotud tegevusele. Alalise uuringute ja statistikakomitee 2018. aasta aruande(12) kohaselt vastab hariliku tuuni püük kalastussuremuse määraga F0,1 sellele kalastussuremuse määrale, mis on kooskõlas maksimaalse jätkusuutliku saagikuse (Fmsy) saavutamisega. Leitakse, et kalavaru biomass on tasemel, millega tagatakse maksimaalne jätkusuutlik saagikus. B0.1, mis keskmise ja väikese järelkasvu taseme korral kõigub seda ületava taseme ümber, kõrge järelkasvu taseme puhul jääb aga allapoole seda taset.

(9)  Majandamiskavas võetakse arvesse eri tüüpi püügivahendite ja -tehnika eripära. Majandamiskava rakendamisel peaksid liit ja liikmesriigid edendama rannapüüki ning selliste püügivahendite ja -tehnikate kasutamist, mis on selektiivsed ja mõjutavad keskkonda vähem, eelkõige traditsioonilises ja väikesemahulises kalapüügis kasutatavaid püügivahendeid ja -tehnikaid, toetades seeläbi rahuldava elatustaseme saavutamist kohalikus majanduses.

(10)   Arvesse tuleks võtta väikesemahulise kalapüügi eripära ja vajadusi. Lisaks ICCATi soovituse 19-04 asjakohastele sätetele, millega kõrvaldatakse takistused väikesemahulise rannapüügiga tegelevate laevade osalemiselt hariliku tuuni püügis, peaksid liikmesriigid püüdma paremini tagada kalapüügivõimaluste õiglase ja läbipaistva jaotamise väikesemahulise ja suurema püügiga tegelevate laevastike vahel kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artiklist 17 tulenevate kohustustega.

(11)  Ühise kalanduspoliitika järgimise tagamiseks on vastu võetud liidu õigusaktid, millega kehtestatakse kontrolli-, inspekteerimis- ja rakendamissüsteem, mis hõlmab võitlust ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu. Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1224/2009(13) on kehtestatud liidu kontrolli-, inspekteerimis- ja rakendamissüsteem, kasutades globaalset ja integreeritud lähenemisviisi, et tagada ühise kalanduspoliitika kõikide eeskirjade järgimine. Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 404/2011(14) on kehtestatud määruse (EÜ) nr 1224/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad. Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1005/2008(15) on loodud ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks. Need määrused juba sisaldavad selliseid sätteid nagu kalalaevatunnistused ning kalapüügiload ning laevaseiresüsteeme käsitlevad teatavad eeskirjad, mis hõlmavad mitut ICCATi soovituses 19-04 sätestatud meedet. Seetõttu ei ole asjakohane neid sätteid käesolevasse määrusesse võtta.

(12)  Määrusega (EL) nr 1380/2013 kehtestati kalavarude kaitseks alammõõdu mõiste. Järjepidevuse tagamiseks tuleks ICCATi alammõõdu mõistet rakendada liidu õiguses kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõduna.

(13)  ICCATi soovituse 19-04 kohaselt tuleb püütud harilikud tuunid, kes on kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemad, tagasi heita, ning sama kehtib hariliku tuuni püügi kohta, mis ületab iga-aastastes püügikavades kehtestatud kaaspüügi piirnorme. Et liit saaks täita ICCATi kohaseid rahvusvahelisi kohustusi, nähakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/98(16) artikliga 4 ette erandid hariliku tuuni lossimiskohustusest kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 2. Delegeeritud määrusega (EL) 2015/98 rakendatakse teatavaid ICCATi soovituse 19-04 sätteid, millega on kehtestatud laevadele kohustus harilik tuun tagasi heita, kui ületatakse laevale määratud kvooti või lubatud kaaspüügi maksimaalset taset. Nimetatud delegeeritud määruse kohaldamisalasse kuuluvad ka laevad, mida kasutatakse harrastuskalapüügiks. Seega ei ole käesolevas määruses vaja käsitleda selliseid tagasiheitmise ja vabakslaskmise kohustusi ning see ei piira delegeeritud määruse (EL) 2015/98 vastavate sätete kohaldamist.

(14)  2018. aasta koosolekul möönsid konventsiooniosalised vajadust tugevdada kontrolli teatavate hariliku tuuniga seotud tegevuste üle. Selle eesmärgiga lepiti 2018. aasta koosolekul kokku, et kalakasvanduste eest vastutavad konventsiooniosalised peaksid tagama sumpadesse paigutamise täieliku jälgitavuse ja tegema riskianalüüsipõhiseid juhukontrolle.

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 640/2010l(17) nähakse hariliku tuuni puhul ette elektrooniline püügidokument (elektrooniline hariliku tuuni püügi dokumenteerimise programm), millega rakendatakse ICCATi soovitust 09-11, millega muudetakse soovitust 08-12. Hiljuti tunnistati soovitustega 18-12 ja 18-13 kehtetuks hariliku tuuni püügi dokumenteerimise elektroonilise programmi kohaldamist käsitlevad soovitused 17-09 ja 11-20. Seega on määrus (EL) nr 640/2010 iganenud ning komisjon on esildanud uue määruse, millega rakendatakse uusimad hariliku tuuni püügi dokumenteerimise elektroonilist programmi käsitlevad ICCATi eeskirjad. Selle tulemusel ei tuleks käesolevas määruses viidata mitte määrusele (EL) nr 640/2010, vaid üldisemalt ICCATi soovitatud püügi dokumenteerimise programmile.

(16)  Võttes arvesse, et ICCATi konventsiooni osalised muudavad sageli teatavaid ICCATi soovitusi ja tõenäoliselt muudetakse neid ka edaspidi ning selleks et võtta liidu õigusesse kiiresti üle edaspidised ICCATi soovitused, millega muudetakse või täiendatakse ICCATi majandamiskava, tuleks komisjonile anda volitus võtta vastu õigusakte vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290, ja seda järgmistes aspektides: teabe esitamise tähtajad, püügihooaegade perioodid; erandid kasutamata kvootide ülekandmise keelust; kalavarude kaitseks kehtestatavad alammõõdud; protsendid ja parameetrid, komisjonile esitatav teave; riiklike ja piirkondlike vaatlejate ülesanded, põhjused keelduda loa andmisest kalade üleviimiseks; saagi konfiskeerimise põhjused ning korralduse andmine kalad vabaks lasta. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes(18) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(17)  Komisjon, kes esindab ICCATi koosolekutel liitu, nõustub igal aastal mitmete ICCATi puhttehniliste soovitustega, eeskätt mis puudutab võimsuspiiranguid, püügipäevikule esitatavaid nõudeid, püügiaruannete vorme, ümberlaadimis- ja lossimisdeklaratsioone, kalapüügiloale märgitavat minimaalset teavet, ICCATi rahvusvahelise ühisinspekteerimise kavaga seotud kalalaevade minimaalset arvu, inspekteerimis- ja vaatluskava, videosalvestuse standardeid, kalade vabakslaskmise protokolle, surnud kalade käitlemise standardeid, sumpa paigutamise deklaratsioone või laevaseiresüsteemide miinimumstandardeid, mida rakendatakse käesoleva määruse I–XV lisaga. Komisjonil peaksid olema volitused võtta vastu delegeeritud õigusakt, millega I–XV lisa muuta või täiendada kooskõlas muudetud või täiendatud ICCATi soovitustega. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(18)  ICCATi soovitused, millega reguleeritakse hariliku tuuni püüki (püüdmise, üleviimise, transportimise, sumpadesse paigutamise, kasvanduses kasvatamise, väljapüügi ja ülekandmisega seotud tegevus), on väga dünaamilised. Kalanduse kontrollimise ja majandamise tehnoloogiad (nt stereoskoopiliste kaamerate ja alternatiivsete meetodite kasutamine), mida liikmesriigid peavad ühetaoliselt kohaldama, arenevad ja uuenevad pidevalt. Samamoodi tuleb vajaduse korral välja töötada vastavad menetlused, et aidata liikmesriikidel järgida käesoleva määrusega hõlmatud ICCATi eeskirju. Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses elusa hariliku tuuni ülekandmise, üleviimistoimingute ja sumpadesse paigutamise üksikasjalike eeskirjadega. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011(19).

(19)  Käesolevas määruses ette nähtud delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid ei takista ICCATi tulevaste soovituste rakendamist liidu õiguses seadusandliku tavamenetluse kaudu.

(20)  Kuna käesoleva määrusega nähakse ette uus ja ulatuslik hariliku tuuni varude majandamise kava, tuleks välja jätta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2017/2107(20) ja (EL) 2019/833(21) harilikku tuuni käsitlevad sätted. Mis puudutab määruse (EL) 2017/2107 artiklit 43, siis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusesse (EL) 2019/1154(22) lisatud Vahemere mõõkkala käsitlevale osale vastav osa. Samuti tuleks välja jätta nõukogu määruse (EÜ) nr 1936/2001(23) teatavad sätted. Seepärast tuleks määrusi (EÜ) nr 1936/2001, (EL) nr 2017/2107 ja (EL) nr 2019/833 vastavalt muuta.

(21)  ICCATi soovitusega 18-02 tunnistati kehtetuks soovitus 17-07, sest kalavarude praegune seisund ei nõua enam selle soovituse kohaselt kehtestatud hariliku tuuni varude taastamise kavaga ettenähtud erakorralisi meetmeid. Seetõttu tuleks määrus (EL) 2016/1627, millega kõnealust taastamiskava rakendati, kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse üldeeskirjad Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni (Thunnus thynnus) varude mitmeaastase majandamiskava – mille on vastu võtnud Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon (ICCAT) – ühetaoliseks ja tulemuslikuks rakendamiseks.

Artikkel 2

Kohaldamisala

Käesolevat määrust kohaldatakse järgmise suhtes:

a)  liidu kalalaevad ja harrastuskalapüügiks kasutatavad liidu laevad, millega:

–  püütakse harilikku tuuni konventsiooni alal ning

–  laaditakse ümber või veetakse ka väljaspool konventsiooni ala harilikku tuuni, mis on püütud konventsiooni alal;

b)  liidu kalakasvandused;

c)  kolmandate riikide kalalaevad ja harrastuskalapüügiks kasutatavad kolmandate riikide laevad, millega seilatakse liidu vetes ning püütakse konventsiooni alal harilikku tuuni;

d)  kolmandate riikide laevad, mida kontrollitakse liikmesriigi sadamates ja mille pardal veetakse konventsiooni alal püütud harilikku tuuni või liidu vetest püütud harilikust tuunist saadud kalandustooteid, mida ei ole enne sadamas lossitud või ümber laaditud.

Artikkel 3

Eesmärk

Käesoleva määruse eesmärk on rakendada hariliku tuuni varude majandamise mitmeaastane kava, mille ICCAT on vastu võtnud, et hoida hariliku tuuni biomass maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamiseks vajalikust kõrgemal tasemel.

Artikkel 4

Seos muude liidu õigusaktidega

Kui käesolevas määruses ei ole teisiti sätestatud, ei piira käesoleva määruse sätted kalandussektorit reguleerivate muude liidu õigusaktide, eelkõige järgmiste kohaldamist:

1.  määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks;

2.  määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks;

3.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/2403(24), milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist;

4.  määrus (EL) 2017/2107, millega kehtestatakse Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) konventsiooni alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed.

5.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1241(25), mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil

Artikkel 5

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.  „ICCAT“ – Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon;

2.  „konventsioon“ – rahvusvaheline Atlandi tuunikala kaitse konventsioon;

3.  „kalalaev“ – mis tahes liikurlaev, mida rakendatakse hariliku tuuni varude ärieesmärgil kasutamiseks, sealhulgas kalapüügilaevad, kalatöötlemislaevad, tugilaevad, puksiirid, ümberlaadimislaevad, tuunitoodete transportimiseks seadmestatud transpordilaevad ja abilaevad, välja arvatud konteinerlaevad;

4.  „elus harilik tuun“ – tuun, keda hoitakse mõrras teatud aja jooksul elus või viiakse elusana üle kalakasvanduse rajatisse ;

5.  „alaline uuringute ja statistikakomitee“ – ICCATi alaline uuringute ja statistikakomitee;

6.  „harrastuskalapüük“ – mittetöönduslik püügitegevus, mille puhul kasutatakse mere bioloogilisi ressursse ;

7.   „sportlik kalapüük“ – mittetöönduslik kalapüük, milles osalejad kuuluvad riiklikku spordiorganisatsiooni või omavad siseriiklikku sportliku kalapüügi luba;

8.  „puksiir“ – mis tahes laev, mida kasutatakse sumpade vedamiseks;

9.  „kalatöötlemislaev“ – laev, mille pardal läbivad kalatooted enne pakendamist ühe või mitu järgmistest toimingutest: fileerimine või viilutamine, külmutamine ja/või töötlemine;

10.  „abilaev“ – laev, mida kasutatakse surnud (töötlemata) hariliku tuuni transpordiks veo- või kasvatamissumbast, seinnoodast või mõrrast määratud sadamasse ja/või kalatöötlemislaevale;

11.  „mõrd“ – põhja kinnitatud püügivahend, millel on tavaliselt võrksein, mis juhib hariliku tuuni mõrra suletud osasse või osadesse, kus neid hoitakse enne väljapüüdmist või kalakasvanduses kasvatamist;

12.  „seinnoot“ – haardnoot, mille põhjaosa veetakse kokku kokkuveotrossiga, mis jookseb läbi alumise selise rõngaste jada, võimaldades võrku kokku tõmmata ja sulgeda;

13.  „sumpa paigutamine“ – elusa hariliku tuuni paigutamine veosumbast või mõrrast kasvatamis- või nuumamissumpadesse;

14.  „kalapüügilaev“ – laev, mida kasutatakse hariliku tuuni varude töönduspüügiks;

15.  „kalakasvandus“ – geograafiliste koordinaatidega selgelt määratletud mereala, mida kasutatakse mõrdade ja/või seinnoodalaevadega püütud hariliku tuuni nuumamiseks või kasvatamiseks. Kalakasvandusel võib kasvandusi olla mitmes asukohas, mis kõik on määratletud geograafiliste koordinaatidega ning mille puhul on hulknurkse rajatise iga punkti laius- ja pikkuskraadid selgelt määratletud;

16.  „kasvatamine“ või „nuumamine“ – hariliku tuuni paigutamine kalakasvandustes sumpadesse ning nende järgnev söötmine nuumamise ja üldise biomassi suurendamise eesmärgil;

17.  „väljapüük“ – hariliku tuuni tapmine kalakasvanduses või mõrras;

18.  „stereoskoopiline kaamera“ – kahe või enama läätsega seade, millel on iga läätse jaoks eraldi pildiandur või filmikaader, mis võimaldab saada kolmemõõtmelisi kujutisi, eesmärgiga mõõta kala pikkust ning aidata täpsustada hariliku tuuni isendite arvu ja kaalu;

19.  „väike rannikuaev“ – kalapüügilaev, millel on vähemalt kolm kuni viis järgmist omadust:

a)  üldpikkus <12 m;

b)  laev kalastab üksnes lipuliikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes;

c)  püügireisid kestavad alla 24 tunni;

d)  meeskonnaliikmete arv on kuni neli inimest; või

e)  laev kasutab kalastamisel selektiivseid tehnikaid, millel on väiksem keskkonnamõju;

20.  „ühine püügioperatsioon“ – kahte või enamat seinerit hõlmav toiming, mille käigus ühe seineri püütud saak loetakse ühe või enama teise seineri saagi hulka kuuluvaks vastavalt varem kokkulepitud jaotamissüsteemile;

21.  „aktiivne püük“ – märgib kalapüügilaevaga seoses asjaolu, et laev püüab asjaomasel püügihooajal harilikku tuuni sihtliigina;

22.  „hariliku tuuni püügi dokument (BCD)“ – hariliku tuuni kohta koostatav hariliku tuuni püügi dokument;

23.  „hariliku tuuni püügi elektrooniline dokument (eBCD)“ – hariliku tuuni kohta koostatav hariliku tuuni püügi elektrooniline dokument;

24.  „konventsiooni ala“ – konventsiooni artiklis 1 määratletud geograafiline ala;

25.  „ümberlaadimine“ – kõigi või osa kalalaevadel olevate kalandustoodete laadimine teisele kalalaevale. Surnud hariliku tuuni laadimist seinnoodast, mõrrast või puksiirilt abilaevale ei käsitata siiski ümberlaadimisena;

26.  „kontrollüleviimine“ – täiendav üleviimine, mida tehakse kalapüügiga/kalakasvatusega tegeleva ettevõtja või kontrolliasutuste taotluse korral, et kontrollida üleviidavate kalade arvu;

27.  „kontrollkaamera“ – stereoskoopiline kaamera ja/või harilik videokaamera käesolevas määruses sätestatud kontrolli tegemiseks;

28.  „konventsiooniosaline“ – konventsiooniosaline ja koostööd tegev kolmas riik, kalastus- või muu organisatsioon;

29.  „suur triivõngejadalaev“ – triivõngejadalaev, mille kogupikkus on üle 24 meetri;

30.  „üleviimine“ –

a)  elusa hariliku tuuni üleviimine kalapüügilaeva võrgust veosumpa;

b)  elusa hariliku tuuni üleviimine ühest veosumbast teise;

c)  elus hariliku tuuniga sumba üleviimine ühelt puksiirilt teisele;

d)  elusa hariliku tuuniga sumba üleviimine ühest kalakasvandusest teise või samas kasvanduses elusa hariliku tuuni üleviimine ühest sumbast teise;

e)  elusa hariliku tuuni üleviimine mõrrast veosumpa, olenemata puksiirlaeva juuresolekust;

31.  „käitaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes käitab ettevõtet või kellele kuulub ettevõte, mille tegevus on seotud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise, levitamise ning jaemüügi mis tahes etapiga;

32.  „püügivahendite rühm“ – ühte ja sama sellist püügivahendit kasutav kalalaevade rühm, millele on eraldatud rühmakvoot;

33.  „püügikoormus” – kalalaeva võimsus, korrutatuna püügil oldud päevade arvuga; kalalaevade rühma püügikoormus on rühma kõigi laevade püügikoormuste summa;

34.  „vastutav liikmesriik“ – lipuliikmesriik või liikmesriik, kelle jurisdiktsioonis asjaomane kalakasvandus või mõrd asub.

II PEATÜKK

Majandamismeetmed

Artikkel 6

Kalavarude majandamise meetmetega seotud tingimused

1.  Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et tagada oma kalapüügilaevade ja mõrdade püügikoormuse vastavus Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres liikmesriigi kasutada olevate hariliku tuuni püügi võimalustega. Liikmesriigi võetavad meetmed hõlmavad vähemalt individuaalsete kvootide kehtestamist oma kalapüügilaevadele, mis on üle 24 meetri pikad ning mis on kantud artikli 26 kohasesse püügiloaga laevade nimekirja.

2.  Liikmesriigid annavad kalapüügilaevadele juhul, kui laevale määratud individuaalset kvooti peetakse ammendatuks, korralduse suunduda viivitamata kindlaksmääratud sadamasse vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 35.

3.  Hariliku tuuni püügil ei ole lubatud prahtimisega seotud toimingud.

Artikkel 7

Väljapüüdmata elusa hariliku tuuni ülekandmine

1.   Välja püüdmata elusa hariliku tuuni ülekandmist eelmise aasta püügist kasvanduse piires võidakse lubada ainult juhul, kui liikmesriik töötab välja tugevdatud kontrollisüsteemi ning ▌teatab sellest komisjonile. See süsteem on artiklis 13 osutatud liikmesriigi inspekteerimiskava lahutamatu osa ning see hõlmab vähemalt artiklitega 53 ja 61 kehtestatud meetmeid.

2.  Enne kalapüügihooaja algust tagavad kalakasvanduste eest vastutavad liikmesriigid nende elusate harilike tuunide hindamise, kes on üle kantud pärast hulgiväljapüüki nende jurisdiktsioonis olevates kalakasvandustes. Selleks viiakse kõik püügiaasta ülekantud elusad harilikud tuunid, kes ei olnud ette nähtud kalakasvandustes hulgiväljapüügiks, teistesse sumpadesse üle, kasutades seejuures stereoskoopilisi kaamerasüsteeme või alternatiivseid meetodeid, tingimusel et vastavalt artiklile 51 on nende puhul tagatud sama täpsuse ja usaldusväärsuse tase. Igal ajal peab olema tagatud täielikult dokumenteeritud jälgitavus. Nende elusate harilike tuunide ülekandmist, kes ei olnud teatud aastatel hulgiväljapüügiks ette nähtud, kontrollitakse igal aastal sama menetlusega, riskihindamisel põhinevate asjakohaste valimite alusel.

3.  Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad elus hariliku tuuni ülekandmise tugevdatud kontrollisüsteemi väljatöötamiseks. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 68 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 8

Kasutamata kvootide ülekandmine

Kasutamata kvootide ülekandmine ei ole lubatud.

Artikkel 9

Kvootide ülekandmine

1.  Kvoote kantakse üle liidu ja teiste konventsiooniosaliste vahel üksnes asjaomaste liikmesriikide ja/või konventsiooniosaliste eelneval loal. Komisjon teavitab ICCATi sekretariaati kvootide ülekandmisest 48 tundi ette.

2.  Kvootide ülekandmine püügivahendite rühmades ning kaaspüügikvootide ja iga liikmesriigi individuaalsete püügikvootide ülekandmine on lubatud tingimusel, et asjaomane liikmesriik teavitab/asjaomased liikmesriigid teavitavad komisjoni nendest ülekandmistest ette, nii et komisjon saab ICCATi sekretariaati teavitada enne ülekandmise toimumist.

Artikkel 10

Kvoodi vähendamised ülepüügi korral

Kui liikmesriikide püük ületab neile eraldatud kvoote ja seda olukorda ei saa määruse (EÜ) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohaste kvoodivahetustega heastada, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikleid 37 ja 105.

Artikkel 11

Iga-aastased püügikavad

1.  Iga liikmesriik, kellel on hariliku tuuni kvoot, kehtestab iga-aastase püügikava. See kava sisaldab kalapüügilaevade ja püügivahendite kohta vähemalt järgmist teavet:

a)  igale püügivahendite rühmale eraldatud kvoodid, sealhulgas kaaspüügi kvoodid;

b)  asjakohasel juhul kvootide eraldamisel ja haldamisel kasutatav meetod;

c)  meetmed, millega tagatakse individuaalsete kvootide järgimine;

d)  iga püügivahendite kategooria puhul lubatud püügihooaeg;

e)  teave määratud sadamate kohta;

f)  kaaspüügi eeskirjad ning

g)  selliste kalapüügilaevade (v.a põhjatraalerid) arv, mis on pikemad kui 24 m, ja selliste seinerite arv, mida on lubatud Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni puhul kasutada.

2.  Liikmesriigid, kellel on väikesed rannikulaevad, kellel on lubatud püüda harilikku tuuni, eraldavad sellistele laevadele sektoripõhiseid erikvoote ning lisavad sellise eraldamise oma püügikavadesse. Nad lisavad ka täiendavaid meetmeid, et jälgida oma seire-, kontrolli- ja inspekteerimiskavades tähelepanelikult kvootide kasutamist kõnealuse laevastiku poolt. Liikmesriigid võivad lõikes 1 osutatud parameetrite alusel anda erinevale hulgale laevadele loa kasutada täielikult ära nende püügivõimalused.

3.  Portugal ja Hispaania võivad eraldada sektoripõhiseid kvoote söödaga õngelaevadele, mis tegutsevad Assoori saarestikku, Madeirat ja Kanaari saari ümbritsevates liidu vetes. Sektoripõhine kvoot lisatakse nende iga-aastastesse püügikavadesse ning nende iga-aastastes seire-, kontrolli- ja inspekteerimiskavades osutatakse selgelt kvoodi kasutamise järelevalve meetmed.

4.  Kui liikmesriigid eraldavad sektoripõhiseid kvoote kooskõlas lõikega 2 või 3, siis püügivõimaluste jaotamist käsitlevas kehtivas liidu õigusaktis määratletud minimaalse kvoodi (viis tonni) nõuet ei kohaldata.

5.  Asjaomane liikmesriik edastab iga-aastases püügikavas tehtud mis tahes muudatused komisjonile vähemalt kolm tööpäeva enne selle püügioperatsiooni alustamist, millega muudatus on seotud. Komisjon edastab muudatuse ICCATi sekretariaadile vähemalt üks tööpäev enne selle püügioperatsiooni alustamist, millega muudatus on seotud.

Artikkel 12

Kalapüügivõimaluste jaotamine

Kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 17 kasutavad liikmesriigid neile eraldatud kalapüügivõimaluste jaotamisel läbipaistvaid ja objektiivseid kriteeriume, sealhulgas selliseid, mis on keskkonnaalast, sotsiaalset või majanduslikku laadi, ning jaotavad riigi kvoote ▌mitmesuguste laevastiku osade vahel õiglaselt, pöörates eritähelepanu traditsioonilisele ja väikesemahulisele kalapüügile, ning pakuvad stiimuleid neile liidu kalalaevadele, kes kasutavad selektiivseid püügivahendeid või keskkonda vähem mõjutavaid püügitehnikaid.

Artikkel 13

Iga-aastased püügivõimsuse haldamise kavad

Iga liikmesriik, kellel on hariliku tuuni kvoot, kehtestab iga-aastase püügivõimsuse haldamise kava. Selles kavas kohandavad liikmesriigid kalapüügilaevade ja mõrdade arvu viisil, millega tagatakse püügivõimsuse vastavus püügivõimalustele, mis on asjaomasel kvoodiperioodil kalapüügilaevadele ja mõrdadele eraldatud. Liikmesriigid kohandavad püügivõimalusi vastavalt püügivõimaluste jaotamist käsitlevas kehtivas liidu õigusaktis määratletud parameetritele. Seinnoodalaevade püügivõimsuse kohandamisel liidus piirdutakse maksimaalselt 20 % kõikumisega võrreldes 2018. aasta püügivõimsuse lähtetasemega.

Artikkel 14

Iga-aastased inspekteerimiskavad

Iga liikmesriik, kellel on hariliku tuuni kvoot, kehtestab iga-aastase inspekteerimiskava, eesmärgiga tagada vastavus käesolevale määrusele. Liikmesriigid esitavad komisjonile oma vastavad kavad. Need kavad koostatakse kooskõlas järgmisega:

a)  määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 95 kohaselt hariliku tuuni püügiks loodud kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi eesmärgid, prioriteedid ja kord, samuti inspekteerimise kriteeriumid;

b)  määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 46 kohaselt loodud riiklik kontrollimeetmete programm seoses hariliku tuuniga.

Artikkel 15

Iga-aastased kalakasvatamise majandamiskavad

1.  Iga liikmesriik, kellel on hariliku tuuni kvoot, kehtestab iga-aastase kalakasvatamise majandamiskava.

2.  Liikmesriigid tagavad iga-aastases kalakasvatamise majandamiskavas, et kasvandustesse viidud kogus ja kasvatamise koguvõimsus vastavad kasvatamiseks olemasoleva hariliku tuuni hinnangulisele kogusele.

3.  Liikmesriigid piiravad oma tuuni kasvatamise võimsust, piirdudes nende kalakasvanduste koguvõimsusega, mis olid kantud ICCATi hariliku tuuni kasvanduste registrisse või millele oli antud luba ja millest oli ICCATile teatatud 2018. aastal.

4.  Loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalne kogus, mille liikmesriigi kalakasvandused vastu võtavad, piirdub selliste kasvandustesse viidud kogustega, mis on registreeritud ICCATi hariliku tuuni kasvanduste registris ja millest liikmesriigi kalakasvandused olid ICCATile 2005., 2006., 2007. või 2008. aastal teatanud.

5.  Kui liikmesriigil on vaja suurendada loodusest püütud ja kasvandustes vastu võetud hariliku tuuni maksimaalset kogust oma ühes või mitmes tuunikasvanduses, peab see suurendamine olema vastavuses sellele liikmesriigile eraldatud kalapüügivõimalustega ja elusa hariliku tuuni impordiga teisest liikmesriigist või lepinguosalisest riigist.

6.  Kalakasvanduste eest vastutavad liikmesriigid tagavad, et teadlastel, kellele alaline uuringute ja statistikakomitee on teinud ülesandeks teha nuumamisperioodil kindlaks kasvukiirus, oleks juurdepääs kalakasvandustele ning et neid abistataks nende ülesannete täitmisel.

7.   Vajaduse korral esitavad liikmesriigid komisjonile iga aasta 15. maiks muudetud kalakasvatamise majandamiskavad.

Artikkel 16

Iga-aastaste kavade esitamine

1.  Iga aasta 31. jaanuariks edastab liikmesriik, kellel on hariliku tuuni kvoot, komisjonile järgmised kavad:

a)  Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni püüdvate kalapüügilaevade ja mõrdade iga-aastane artikli 11 kohaselt kehtestatud püügikava;

b)  artikli 13 kohaselt kehtestatud iga-aastane püügivõimsuse haldamise kava;

c)  artikli 14 kohaselt kehtestatud iga-aastane inspekteerimiskava ning

d)  artikli 15 kohaselt kehtestatud kalakasvatamise majandamiskava.

2.  Komisjon kogub lõikes 1 osutatud kavad kokku ja kasutab neid liidu iga-aastase püügikava koostamiseks. Komisjon edastab liidu kava ICCATi sekretariaadile iga aasta 15. veebruariks, et ICCAT saaks seda arutada ja selle heaks kiita.

3.  Kui liikmesriik ei esita komisjonile▌ mõnda lõikes 1 osutatud kava selles lõikes osutatud tähtajaks, võib komisjon otsustada edastada liidu kava ICCATi sekretariaadile ilma asjaomase liikmesriigi kavadeta. Asjaomase liikmesriigi taotlusel püüab komisjon võtta arvesse üht lõikes 1 osutatud kava, mis on esitatud pärast selles lõikes sätestatud tähtaega, kuid enne lõikes 2 sätestatud tähtaega. Kui liikmesriigi esitatud kava ei vasta käesoleva määruse sätetele, mis on seotud iga-aastaste püügi-, püügivõimsuse, inspekteerimis- ja kalakasvatuskavadega, või sisaldab rasket viga, mille tõttu võib ICCATi komisjon liidu aastakava mitte heaks kiita, võib komisjon otsustada edastada liidu aastakava ICCATi sekretariaadile ilma asjaomase liikmesriigi kavadeta. Komisjon teavitab asjaomast liikmesriiki nii kiiresti kui võimalik ja püüab lisada kõik selle liikmesriigi esitatud muudetud kavad liidu kavasse või liidu kava muudatustesse, tingimusel et need vastavad käesoleva määruse sätetele, mis on seotud iga-aastaste püügi-, püügivõimsuse, inspekteerimis- ja kalakasvatuskavadega.

III PEATÜKK

Tehnilised meetmed

Artikkel 17

Püügihooaeg

1.  Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel on hariliku tuuni püük seinnoodaga lubatud 26. maist 1. juulini.

2.   Erandina lõikest 1 võivad Küpros ja Kreeka taotleda artiklis 11 osutatud iga-aastastes püügikavades, et Vahemere idaosas (FAO püügipiirkonnad 37.3.1 ja 37.3.2) lubataks hariliku tuuni püüki nende lipu all sõitvate seinnoodalaevadega 15. maist kuni 1. juulini.

3.  Erandina lõikest 1 võib Horvaatia taotleda artiklis 11 osutatud iga-aastastes püügikavades, et Aadria merel (FAO püügipiirkond 37.2.1) lubataks hariliku tuuni püüki kasvatamise eesmärgil tema lipu all sõitvate seinnoodalaevadega kuni 15. juulini.

4.  Erandina lõikest 1, kui liikmesriik esitab komisjonile tõendid selle kohta, et seoses ilmastikutingimustega ei saanud mõned tema seinnoodalaevad, mis püüavad harilikku tuuni Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel, kasutada aasta jooksul oma tavapäraseid püügipäevi, võib see liikmesriik otsustada olukorrast mõjutatud konkreetsete seinnoodalaevade jaoks lõikes 1 osutatud püügihooaega pikendada kaotatud päevade arvu võrra, kuid mitte rohkem kui 10 päeva. Asjaomased laevad ja ühise püügioperatsiooni puhul kõik seonduvad laevad peavad püügi mittetoimumist nõuetekohaselt põhjendama ilmateadete ja laevaseiresüsteemi asukohaandmete abil.

5.  Hariliku tuuni püük suurte pelaagiliste õngejadalaevadega on lubatud Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel 1. jaanuarist kuni 31. maini.

6.  Liikmesriigid kehtestavad oma iga-aastastes püügikavades kalalaevastiku (v.a seinnoodalaevad ja suured pelaagilised õngejadalaevad) jaoks lubatud püügi hooajad.

Artikkel 18

Lossimiskohustus

Käesoleva peatüki sätete kohaldamine ei piira määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15, sealhulgas vastavate erandite kohaldamist.

Artikkel 19

Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõt

1.  Keelatud on püüda, pardal hoida, ümber laadida, lossida, transportida, säilitada, müüa, müügiks välja panna või pakkuda harilikku tuuni, sealhulgas kaaspüügi või harrastuskalapüügi käigus saadud harilikku tuuni, mis kaalub alla 30 kg või mille pikkus ninamiku tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni on alla 115 cm.

2.  Erandina lõikest 1 kohaldatakse hariliku tuuni suhtes varude kaitseks kehtestatud alammõõtu 8 kg või 75 cm ninamiku tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni järgmise püügi puhul:

a)  Atlandi ookeani idaosast söödaga õngelaevade ja lantpüügilaevadega püütud harilik tuun;

b)  Vahemerest rannalähedase väikesemahulise püügi käigus söödaga õngelaevadega, õngejadalaevadega ja käsiõngelaevadega värske kalana püütud harilik tuun; ning

c)  harilik tuun, kelle on kasvatamise eesmärgil Aadria merest püüdnud Horvaatia lipu all sõitvad laevad.

3.  Lõikes 2 osutatud erandi suhtes kohaldatavad eritingimused on sätestatud I lisas.

4.  Liikmesriigid annavad kalapüügiloa laevadele, mis kalastavad I lisa punktides 2 ja 3 osutatud erandi alusel. Asjaomased laevad kantakse artiklis 26 osutatud kalapüügilaevade nimekirja.

5.  Käesolevas artiklis kehtestatud alammõõdust väiksemad kalad, kes heidetakse tagasi surnuna, arvatakse liikmesriigi kvoodist maha.

Artikkel 20

Kehtestatud alammõõdust väiksema kala juhupüük

1.  Erandina artikli 19 lõikest 1 on kõigil harilikku tuuni aktiivselt püüdvatel püügilaevadel ja mõrdadel lubatud juhupüügina püüda arvuliselt kuni 5 % ulatuses harilikku tuuni, kes kaalub vahemikus 8–30 kg, või kelle pikkus ninamiku tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni on 75–115 cm.

2.  Lõikes 1 osutatud 5 % osatähtsus arvutatakse hariliku tuuni kogusaagi põhjal, mis on laeva pardal või mõrras mis tahes ajal pärast iga püügioperatsiooni.

3.  Juhupüügi saak arvatakse kalapüügilaeva või mõrra eest vastutava liikmesriigi kvoodist maha.

4.  Kehtestatud alammõõdust väiksema hariliku tuuni juhupüügi suhtes kohaldatakse artikleid 31, 33, 34 ja 35.

Artikkel 21

Kaaspüük

1.  Iga liikmesriik näeb oma kvoodi piires hariliku tuuni kaaspüügiks ette erikvoodi ja teavitab sellest komisjoni oma püügikava esitamisel.

2.  Artiklis 11 osutatud iga-aastases püügikavas määratletakse selgelt lubatud kaaspüügi tase, mis ei ületa iga püügireisi lõpus 20 % pardal olevast saagist, ja metoodika, mida kasutatakse kaaspüügi arvutamiseks pardal oleva kogusaagi suhtes. Kaaspüügi protsenti võib arvutada kaaluna või isendite arvuna. Isendite arvul põhinevat arvutamist kohaldatakse üksnes ICCATi majandatava tuuni ja tuunilaadsete liikide puhul. Väikestele rannikulaevadele lubatud kaaspüügi taset võib arvutada aasta kaupa.

3.  Pardal hoitud või vette tagasi heidetud surnud hariliku tuuni kogu kaaspüük arvatakse maha lipuliikmesriigi kvoodist ning see registreeritakse ja sellest teavitatakse komisjoni vastavalt artiklitele 31 ja 32.

4.  Liikmesriikide puhul, kellel ei ole hariliku tuuni kvooti, arvatakse asjaomane kaaspüük maha liidu erikvoodist hariliku tuuni kaaspüügi jaoks, mis on kehtestatud kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 43 lõikega 3 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 16.

5.  Kui liikmesriigile eraldatud kogukvoot on ära kasutatud, ei ole selle riigi lipu all sõitvatele laevadele hariliku tuuni püük lubatud ning liikmesriik võtab vajalikud meetmed kaaspüügina püütud hariliku tuuni vette tagasi laskmise tagamiseks. Kui ELi toimimise lepingu artikli 43 lõike 3 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 kohaselt kehtestatud liidu hariliku tuuni kaaspüügi erikvoot on ammendatud, ei lubata liikmesriikide lipu all sõitvatel laevadel püüda harilikku tuuni ilma hariliku tuuni püügikvoodita ning need liikmesriigid peavad võtma vajalikud meetmed kaaspüügina püütud hariliku tuuni vette tagasi laskmise tagamiseks. Neil juhtudel on surnud hariliku tuuni töötlemine ja turustamine keelatud ning kogu asjaomane saak registreeritakse. Liikmesriigid esitavad igal aastal kaaspüügina saadud selliste surnud hariliku tuuni koguste kohta teabe komisjonile, kes edastab selle teabe ICCATi sekretariaadile.

6.  Laevad, kes harilikku tuuni aktiivselt ei püüa, eraldavad kõik pardal hoitud hariliku tuuni kogused muudest liikidest, et võimaldada kontrolliasutustel kontrollida käesoleva artikli järgimist. Sellise kaaspüügi võib turustada, kui neile on lisatud hariliku tuuni püügi elektrooniline dokument.

Artikkel 22

Õhusõidukite kasutamine

Keelatud on mis tahes õhusõidukite, sealhulgas lennukite, helikopterite või mis tahes liiki mehitamata õhusõidukite kasutamine hariliku tuuni otsimiseks.

IV PEATÜKK

Harrastuskalapüük

Artikkel 23

Erikvoot harrastuskalapüügiks

1.  Iga liikmesriik, kellel on hariliku tuuni püügi kvoot, reguleerib harrastuspüüki, eraldades harrastuskalapüügiks erikvoote. Sellisel eraldamisel võetakse arvesse võimalikke surnud harilikke tuune, sealhulgas püüa-ja-vabasta-kalastamisviisi raamistikus. Liikmesriigid teavitavad oma püügikavade edastamisel komisjoni harrastuskalapüügiks eraldatud kvootidest.

2.  Surnud hariliku tuuni püügist teatatakse ning see arvatakse liikmesriigi kvoodist maha.

Artikkel 24

Eritingimused harrastuskalapüügiks

1.  Kõik liikmesriigid, kellel on harrastuskalapüügiks eraldatud hariliku tuuni püügi kvoot, reguleerivad harrastuspüüki, väljastades harrastuskalapüügiga tegelevatele laevadele kalapüügiload. ICCATi taotlusel teevad liikmesriigid komisjonile kättesaadavaks nende harrastuskalapüügiga tegelevate laevade nimekirja, millele on antud kalapüügiluba hariliku tuuni püügiks. Loetelu, mille komisjoni elektrooniliselt ICCATile esitab, peab sisaldama iga laeva kohta järgmist teavet:

a)  laeva nimi;

b)  registrinumber;

c)  ICCATi registri number (kui on);

d)  võimalik varasem nimi ning

e)  omaniku (omanike) ja käitaja(te) nimi ja aadress.

2.  Harrastuskalapüügi käigus on keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida või lossida rohkem kui ühte harilikku tuuni laeva kohta päevas.

3.  Harrastuskalapüügil püütud hariliku tuuni turustamine on keelatud.

4.  Liikmesriik registreerib harrastuskalapüügi saagi andmed, sealhulgas iga hariliku tuuni kaalu ja võimaluse korral pikkuse, ja edastab eelmise aasta andmed komisjonile iga aasta 30. juuniks. Komisjon edastab selle teabe ICCATi sekretariaadile.

5.  Liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et võimalikult suurel määral tagada harrastuskalapüügi käigus elusana püütud hariliku tuuni, eriti noorkalade merre tagasilaskmine. Iga harilik tuun lossitakse tervikuna, lõpusteta ja/või roogituna.

Artikkel 25

Püüdmine, märgistamine ja tagasilaskmine

1.  Erandina artikli 23 lõikest 1 võivad liikmesriigid, kes lubavad Atlandi ookeani kirdeosas üksnes sportlikuks kalapüügiks kasutatavate laevadega tehtavat püüa-ja-vabasta-kalastamisviisi, lubada sellistel sportliku kalapüügi laevadel püüda piiratud arvul harilikke tuune nende märgistamiseks ja tagasilaskmiseks, ilma et neile peaks eraldama erikvoodi. Need laevad tegutsevad teadusuuringute programmi kuuluva teadusasutuse teadusprojekti raames. Projekti tulemustest teatatakse lipuliikmesriigi asjaomastele asutustele.

2.  ICCATi teadusprogrammi raames teadusuuringutes osalevate laevade tegevust ei käsitata lõikes 1 osutatud püügi, märgistamis- ja vabastamistegevusena.

3.  Liikmesriigid, kes lubavad püüdmist, märgistamist ja vabastamist,

a)  esitavad sellise tegevuse ja selle suhtes kohaldatavate meetmete kirjelduse artiklites 12 ja 15 osutatud püügi- ja inspekteerimiskavade lahutamatu osana;

b)  seiravad hoolikalt asjaomaste laevade tegevust, tagamaks, et need järgivad käesoleva määruse sätteid;

c)  tagavad, et märgistamise ja vabastamisega tegelevad koolitatud töötajad, et tagada isendite võimalikult suur ellujäämus, ning

d)  esitavad kord aastas komisjonile aruande teostatud teadustegevuse kohta, tehes seda vähemalt 50 päeva enne alalise uuringute ja statistikakomitee järgmise aasta koosolekut. Komisjon edastab selle aruande ICCATi sekretariaadile 60 päeva enne alalise uuringute ja statistikakomitee järgmise aasta koosolekut.

4.  Igast harilikust tuunist, kes püüdmise, märgistamise ja vabastamise käigus sureb, teatatakse ja need arvatakse lipuliikmesriigi kvoodist maha.

V PEATÜKK

Kontrollimeetmed

1. JAGU

Laevade ja mõrdade nimekirjad ja registrid

Artikkel 26

Laevade nimekirjad ja registrid

1.  Liikmesriigid esitavad komisjonile igal aastal kuu aega enne loa kehtivusaja algust elektrooniliselt järgmiste laevade nimekirja ICCATi andmete ja teabe esitamise juhistes(26) ette nähtud vormingus:

a)  kõigi nende kalapüügilaevade nimekiri, millel on luba aktiivselt püüda harilikku tuuni, ning

b)  kõigi teiste selliste kalalaevade nimekiri, mis on ette nähtud hariliku tuuni varude ärieesmärgil kasutamiseks.

Komisjon saadab selle teabe ICCATi sekretariaadile 15 päeva enne püügioperatsiooni alustamist, nii et need laevad saab kanda ICCATi püügiloaga laevade registrisse ja asjakohasel juhul ka ICCATi registrisse, mis sisaldab 20meetrise kogupikkusega või pikemaid kalalaevu, millel on lubatud tegutseda konventsiooni alal.

2.  Kalendriaasta jooksul võib kalalaev kuuluda mõlemasse lõikes 1 osutatud nimekirja, tingimusel et ta ei ole korraga mõlemas nimekirjas.

3.  Teave käesoleva artikli lõike 1 punktides a ja b osutatud kalalaevade kohta peab sisaldama laeva nime ja liidu laevastikuregistri numbrit (CFR), nagu on määratletud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/218(27) I lisas.

4.  Komisjon ei aktsepteeri andmete tagasiulatuvat esitamist.

5.  Lõigetes 1 ja 3 osutatud nimekirjades edasiste muudatuste tegemine kalendriaasta jooksul on lubatud üksnes juhul, kui teatatud laeval ei ole võimalik püügis osaleda seaduslikult põhjendatud funktsionaalsetel põhjustel või vääramatu jõu tõttu. Sellisel juhul teavitab asjaomane liikmesriik nimetatud asjaolust viivitamatult komisjoni ning esitab:

a)  täielikud andmed kalalaeva(de) kohta, millega kavatsetakse seda laeva asendada, ning

b)  põhjaliku aruande asendamise põhjuste kohta ning mis tahes asjakohased täiendavad dokumendid või viited.

6.  Vajaduse korral muudab komisjon asjaomase aasta jooksul teavet lõikes 1 osutatud laevade kohta, esitades ajakohastatud teabe ICCATi sekretariaadile vastavalt määruse (EL) 2017/2403 artikli 7 lõikele 6.

Artikkel 27

Laevade kalapüügiload

1.  Liikmesriigid annavad kalapüügiloa laevadele, mis on kantud ühte artikli 26 lõigetes 1 ja 5 kirjeldatud nimekirja. Kalapüügiload peavad sisaldama vähemalt VII lisas sätestatud teavet ning need väljastatakse selles lisas ettenähtud vormis. Liikmesriigid tagavad, et kalapüügiloal sisalduv teave on täpne ning kooskõlas käesolevas määruses sätestatud eeskirjadega.

2.  Ilma et see piiraks artikli 21 lõike 6 kohaldamist, käsitatakse artikli 26 lõikes 1 osutatud ICCATi registritesse kandmata liidu kalalaevu selliselt, et neil ei ole luba Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni püüda, pardale jätta, ümber laadida, transportida, üle viia, töödelda või lossida.

3.  Kui laevadele määratud individuaalne kvoot loetakse ammendatuks, tunnistab lipuliikmesriik laevale väljastatud hariliku tuuni kalapüügiloa kehtetuks ja võib laevalt nõuda, et see suunduks viivitamata tema määratud sadamasse.

Artikkel 28

Tuunipüügiloaga mõrdade nimekirjad ja registrid

1.  Iga liikmesriik saadab oma püügikavade osana komisjonile elektrooniliselt nimekirja mõrdadest, millega võib kalapüügiloa alusel püüda Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni. Komisjon saadab selle teabe ICCATi sekretariaadile, et see saaks kõnealused mõrrad kanda ICCATi selliste mõrdade registrisse, millega lubatakse püüda harilikku tuuni.

2.  Liikmesriigid annavad kalapüügiloa mõrdadele, mis on kantud lõikes 1 osutatud nimekirja. Kalapüügiload peavad sisaldama vähemalt VII lisas sätestatud teavet ning olema selles lisas ettenähtud vormis. Liikmesriigid tagavad, et kalapüügiloal sisalduv teave on täpne ning kooskõlas käesolevas määruses sätestatud eeskirjadega.

3.  Liidu mõrdu, mis ei ole kantud ICCATi hariliku tuuni püügi loaga mõrdade registrisse, käsitatakse selliselt, et neil ei ole lubatud püüda Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni. Nende mõrdadega püütud harilikku tuuni on keelatud pardal hoida, ümber laadida, sumpadesse paigutada ja lossida.

4.  Kui mõrdadele määratud individuaalne kvoot loetakse ammendatuks, tühistab lipuliikmesriik neile väljastatud hariliku tuuni püügiloa.

Artikkel 29

Püügioperatsioone käsitlev teave

1.  Iga aasta 15. juuliks edastab iga liikmesriik komisjonile üksikasjaliku teabe hariliku tuuni saagi kohta Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres eelmisel aastal. Komisjon edastab selle teabe ICCATile iga aasta 31. juuliks. See teave hõlmab järgmist:

a)  iga kalapüügilaeva nimi ja ICCATi number;

b)  iga kalapüügilaeva loa (lubade) kehtivusaeg;

c)  iga kalapüügilaeva kogusaak, sealhulgas ka siis, kui saak oli loa (lubade) kogu kehtivusaja vältel null;

d)  iga kalapüügilaeva püügipäevade koguarv Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres loa (lubade) kogu kehtivusaja vältel; ning

e)  kogusaak väljaspool loa kehtivusaega (kaaspüük).

2.  Liikmesriigid esitavad komisjonile selliste nende lipu all sõitvate kalalaevade kohta, millel ei olnud luba aktiivselt püüda Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni, aga mis püüdsid harilikku tuuni kaaspüügina, järgmise teabe:

a)  laeva nimi ja ICCATi number või kui laev ei ole ICCATis registreeritud, siis selle riiklik registrinumber, ning

b)  hariliku tuuni kogusaak.

3.  Liikmesriigid teavitavad komisjoni laevadest, mis ei ole hõlmatud lõigetega 1 ja 2 ning mille kohta teatakse või mille puhul oletatakse, et nendega on püütud Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni. Kohe, kui vastav teave on olemas, edastab komisjon selle ICCATi sekretariaadile.

Artikkel 30

Ühised püügioperatsioonid

1.  Ühiseid püügioperatsioone hariliku tuuni püügiks lubatakse ainult siis, kui asjaomane lipuliikmesriik annab või asjaomased lipuliikmesriigid annavad osalevatele laevadele selleks loa. Püügiloa saamiseks peavad igal seinnoodalaeval olema hariliku tuuni püügiks vajalikud vahendid ja individuaalne kvoot ning ta peab järgima artiklis 32 sätestatud aruandluskohustusi.

2.  Ühisele püügioperatsioonile eraldatud kvoot võrdub osalevatele seinnoodalaevadele eraldatud kvootide summaga.

3.  Liidu seinnoodalaevadel ei lubata osaleda ühistes püügioperatsioonides teiste konventsiooniosaliste seinnoodalaevadega.

4.  Ühistes püügioperatsioonides osalemise loa taotlus on sätestatud IV lisas. Iga liikmesriik võtab vajalikke meetmeid, et saada ühistes püügioperatsioonides osaleva(te)lt seinnoodalaeva(de)lt järgmist teavet:

a)  taotletav ühistes püügioperatsioonides osalemise loa kehtivusaeg;

b)  püügioperatsioonis osalevate ettevõtjate andmed;

c)  laevade individuaalsed kvoodid;

d)  püütud saagi laevade vahel jaotamise süsteem ning

e)  teave sihtkohaks olevate kalakasvanduste kohta.

5.  Vähemalt kümme päeva enne ühise püügioperatsiooni algust edastab iga liikmesriik komisjonile lõikes 4 osutatud teabe IV lisas ettenähtud vormis. Komisjon edastab selle teabe ICCATi sekretariaadile ja teiste ühisoperatsioonis osalevate laevade lipuriikidele vähemalt viis päeva enne püügioperatsiooni algust.

6.  Vääramatu jõu korral ei kohaldata lõikes 5 sätestatud tähtaegu sihtkohaks olevaid kalakasvandusi puudutava teabe suhtes. Sellistel juhtudel edastavad liikmesriigid komisjonile sellise ajakohastatud teabe niipea kui võimalik, lisades vääramatu jõu moodustavate sündmuste kirjelduse. Komisjon edastab selle teabe ICCATi sekretariaadile.

2. JAGU

Püügi dokumenteerimine

Artikkel 31

Dokumenteerimisnõuded

1.  Liidu kalapüügilaeva kapten peab oma püügioperatsioonide kohta püügipäevikut kooskõlas määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklitega 14, 15, 23 ja 24 ning käesoleva määruse II lisa A jaoga.

2.  Liidu puksiiride, abilaevade ja kalatöötlemislaevade kaptenid registreerivad oma tegevuse vastavalt II lisa B, C ja D jaos sätestatud nõuetele.

Artikkel 32

Kapteni ja mõrra käitaja edastatavad püügiaruanded

1.  Aktiivse püügiga tegelevate liidu kalapüügilaevade kaptenid edastavad oma lipuliikmesriikidele elektrooniliselt igapäevased püügiaruanded kogu ajavahemiku vältel, millal neil on lubatud püüda harilikku tuuni. Need aruanded ei ole kohustuslikud sadamas seisvatele laevadele, välja arvatud juhul, kui need osalevad ühises püügioperatsioonis. Aruannete andmed võetakse püügipäevikutest ja need hõlmavad kuupäeva, kellaaega, asukohta (pikkus- ja laiuskraad) ning konventsiooni alal püütud harilike tuunide kaalu ja arvu, sealhulgas vabaks lastud ja surnuna tagasi heidetud kalade arvu. Kaptenid esitavad aruanded III lisas ettenähtud või liikmesriigi nõutud vormis.

2.  Seinnoodalaevade kaptenid koostavad lõikes 1 osutatud igapäevased aruanded iga püügioperatsiooni kohta, sealhulgas operatsioonide kohta, mille saak oli null. Laeva kapten või tema volitatud esindaja edastab aruanded eelmise päeva kohta oma lipuliikmesriigile hiljemalt kl 9.00 Greenwichi aja järgi.

3.  Mõrrakäitajad või nende volitatud esindajad, kes püüavad aktiivselt harilikku tuuni, koostavad iga päev aruanded, mille nad peavad esitama oma lipuliikmesriikidele elektrooniliselt iga 48 tunni järel kogu ajavahemiku vältel, millal neil on lubatud harilikku tuuni püüda. Need aruanded sisaldavad mõrra ICCATi registrinumbrit, püügi kuupäeva ja kellaaega, püütud harilike tuunide kaalu ja arvu, sealhulgas nullpüüki ning vabaks lastud ja surnuna tagasi heidetud kalade arvu. Nad esitavad selle teabe III lisas ettenähtud vormis.

4.  Seinnoodalaevadest erinevate kalapüügilaevade kaptenid esitavad oma lipuliikmesriikidele lõikes 1 osutatud aruanded hiljemalt teisipäeval kl 12.00 Greenwichi aja järgi eelmise nädala kohta, mis lõppes pühapäeval.

3. JAGU

LOSSIMINE JA ÜMBERLAADIMINE

Artikkel 33

Määratud sadamad

1.  Iga liikmesriik, kellele on eraldatud hariliku tuuni kvoot, määrab sadamad, kus on lubatud harilikku tuuni lossida või ümber laadida. Teave määratud sadamate kohta lisatakse artiklis 11 osutatud iga-aastasesse püügikavasse. Liikmesriik teavitab komisjoni viivitamata mis tahes muudatustest määratud sadamaid puudutavas teabes. Komisjon edastab selle teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile.

2.  Selleks et sadama saaks nimetada määratud sadamaks, tagab sadamaliikmesriik, et täidetud on järgmised tingimused:

a)  kehtestatud on lossimis- ja ümberlaadimisajad;

b)  kehtestatud on lossimis- ja ümberlaadimiskohad ning

c)  kehtestatud on inspekteerimis- ja järelevalvemenetlused, millega tagatakse täielik inspekteerimine kõigil lossimis- ja ümberlaadimisaegadel ning kõigis lossimis- ja ümberlaadimiskohtades vastavalt artiklile 35.

3.  Atlandi ookeani idaosast ja Vahemerest püütud harilikku tuuni on keelatud püügilaevadelt ning ka kalatöötlemis- ja abilaevadelt mis tahes koguses ümber laadida või lossida mujal kui konventsiooniosaliste ja liikmesriikide määratud sadamates. Erandina võib mõrrast/sumbast väljapüütud surnud hariliku tuuni viia abilaevaga kalatöötlemislaevale, kui seda tehakse kontrolliasutuse juuresolekul.

Artikkel 34

Lossimise eelteade

1.  Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklit 17 kohaldatakse artiklis 26 osutatud laevade nimekirja kantud 12meetrise või suurema kogupikkusega liidu kalalaevade kaptenite suhtes. Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 17 kohane eelteade saadetakse selle liikmesriigi (sealhulgas lipuliikmesriigi) või konventsiooniosalise pädevale asutusele, kelle sadamat või lossimisrajatist nad soovivad kasutada.

2.  Enne sadamasse sisenemist edastavad artiklis 26 osutatud laevade nimekirja kantud alla 12meetrise kogupikkusega liidu kalalaevade, aga ka kalatöötlemis- ja abilaevade kaptenid või nende esindajad hiljemalt neli tundi enne eeldatavat sadamasse saabumise aega selle liikmesriigi (sealhulgas lipuliikmesriigi) või konventsiooniosalise pädevale asutusele, kelle sadamat või lossimisrajatist nad soovivad kasutada, vähemalt järgmise teabe:

a)  eeldatav saabumisaeg;

b)  pardale jäetud hariliku tuuni hinnanguline kogus;

c)  teave geograafilise piirkonna kohta, kus saak püüti;

d)  kalalaeva pardatähis ja nimi.

3.  Kui liikmesriikidel on kohaldatava liidu õigusakti alusel õigus kohaldada lühemat teatamise tähtaega kui neli tundi enne hinnangulist saabumisaega, võib pardale jäetud hariliku tuuni hinnangulise koguse teatada sellisel kohaldataval saabumiseelse teavitamise ajal. Kui püügipiirkond on sadamast vähem kui nelja tunni kaugusel, võib pardale jäetud hariliku tuuni hinnangulisi koguseid muuta ükskõik millal enne sadamasse saabumist.

4.  Sadamaliikmesriigi ametiasutused registreerivad kõik jooksval aastal saadud eelteatised.

5.  Sadamaliikmesriikide asjakohased kontrolliasutused kontrollivad liidus kõiki lossimisi ja teatavat osa kontrollitakse riskihindamise süsteemi põhjal, milles võetakse arvesse kvoote, laevastiku suurust ja püügikoormust. Liikmesriik esitab üksikasjad oma vastuvõetud kontrollisüsteemi kohta artiklis 14 osutatud iga-aastases inspekteerimiskavas.

6.  Liidu kalapüügilaeva kapten (olenemata laeva pikkusest) esitab 48 tunni jooksul pärast lossimise lõpuleviimist lossimisdeklaratsiooni selle liikmesriigi või konventsiooniosalise pädevale asutusele, kus lossimine toimub, ja oma lipuliikmesriigile. Kalapüügilaeva kapten vastutab deklaratsiooni täielikkuse ja täpsuse eest ning kinnitab seda. Lossimisdeklaratsioonis märgitakse vähima nõutava teabena hariliku tuuni lossitud kogus ja püügipiirkond, kust see püüti. Kõik lossitud kogused kaalutakse. Sadamaliikmesriik saadab 48 tunni jooksul pärast lossimise lõppu teate lossimise kohta lipuliikmesriigi või konventsiooniosalise ametiasutusele.

Artikkel 35

Ümberlaadimine

1.  Merel ümberlaadimine liidu kalalaevadelt, mille pardal veetakse harilikku tuuni, või kolmandate riikide laevadelt liidu vetes on igal juhul keelatud.

2.  Ilma et see piiraks määruse (EL) 2017/2107 artikli 52 lõigetes 2 ja 3, artiklis 54 ja artiklis 57 sätestatud nõuete kohaldamist, võivad kalalaevad püütud harilikku tuuni ümber laadida ainult käesoleva määruse artiklis 33 osutatud määratud sadamates.

3.  Vastuvõtva kalalaeva kapten või tema esindaja esitab vähemalt 72 tundi enne hinnangulist saabumisaega vastava sadamariigi asjaomasele ametiasutusele V lisas ettenähtud ümberlaadimisdeklaratsiooni vormil loetletud teabe. Mis tahes ümberlaadimine nõuab asjaomase ümberlaadiva kalalaeva lipuliikmesriigi või lipuriigist konventsiooniosalise eelnevat luba. Lisaks teatab kalalaeva kapten ümberlaadimise ajal oma lipuliikmesriigile või konventsiooniosalisele V lisas nõutud kuupäevad.

4.  Sadamaliikmesriik inspekteerib vastuvõtvat laeva selle saabumisel ning kontrollib ümberlaadimistoiminguga seotud koguseid ja dokumente.

5.  Liidu kalalaevade kaptenid täidavad ja esitavad oma lipuliikmesriikidele ICCATi ümberlaadimisdeklaratsiooni 15 päeva jooksul pärast ümberlaadimise lõpuleviimist. Ümberlaadivate kalalaevade kaptenid täidavad V lisa kohase ICCATi ümberlaadimisdeklaratsiooni. Ümberlaadimisdeklaratsioon sisaldab hariliku tuuni püügi elektroonilise dokumendi viitenumbrit, et hõlbustada selles sisalduva teabe ristkontrolli.

6.  Sadamaliikmesriik saadab viie päeva jooksul pärast ümberlaadimise lõpuleviimist teate ümberlaadimise kohta ümberlaadiva kalapüügilaeva lipuliikmesriigi või konventsiooniosalise pädevale ametiasutusele.

7.  Määratud sadamate liikmesriikide pädevad ametiasutused kontrollivad kõiki ümberlaadimisi.

4. JAGU

Aruandluskohustused

Artikkel 36

Iganädalased kogusearuanded

Iga liikmesriik edastab komisjonile iganädalased püügiaruanded. Need sisaldavad artikli 32 kohaselt nõutavaid andmeid mõrdade, seinnoodalaevade ja muude kalapüügilaevade kohta. ▌ Teave peab olema liigitatud püügivahendite kaupa ▌. Komisjon edastab selle teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile.

Artikkel 37

Teave kvootide ammendumise kohta

1.  Lisaks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 34 järgimisele teavitavad kõik liikmesriigid komisjoni, kui loetakse, et püügivahendite rühmale eraldatud kvoodist on ära kulutatud 80 %.

2.  Lisaks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 35 järgimisele teavitab iga liikmesriik komisjoni, kui püügivahendite rühmale või ühisele püügioperatsioonile või seinerile eraldatud kvoot on ammendatud. Sellele teabele lisatakse ametlikud dokumendid, mis tõendavad liikmesriigi antud korraldust laevastikule, püügivahendite rühmale, ühisele püügioperatsioonile või individuaalse kvoodiga laevadele püük lõpetada või sadamasse tagasi pöörduda koos keelu alguse selgelt märgitud kuupäeva ja kellaajaga.

3.  Komisjon teatab ICCATi sekretariaati kuupäevad, millal liidu hariliku tuuni kvoot ammendati.

5. JAGU

Vaatlusprogrammid

Artikkel 38

Riiklik vaatlusprogramm

1.  Iga liikmesriik tagab, et ametliku isikut tõendava dokumendiga riiklike vaatlejate lähetamisel harilikku tuuni aktiivselt püüdvatele laevadele ja kontrollimaks mõrdasid, hõlmatakse vähemalt:

a)  20 % aktiivse püügiga tegelevatest pelaagilise püügi traaleritest (pikkusega üle 15 m);

b)  20 % aktiivse püügiga tegelevatest õngejadalaevadest (pikkusega üle 15 m);

c)  20 % aktiivse püügiga tegelevatest söödaga õngelaevadest (pikkusega üle 15 m);

d)  100 % puksiiridest;

e)  100 % mõrdadest saagi kogumisel.

Liikmesriigid, kellel on vähem kui viis esimese lõigu punktides a, b ja c loetletud kategooriatesse kuuluvat kalapüügilaeva, millel on luba püüda aktiivselt harilikku tuuni, tagavad, et riiklike vaatlejate lähetamisel harilikku tuuni aktiivselt püüdvatele laevadele hõlmatakse vähemalt 20 % ajast, mil laevad harilikku tuuni aktiivselt püüavad.

2.  Riikliku vaatleja ülesanded on eelkõige järgmised:

a)  jälgida, et kalalaevade ja mõrdade puhul järgitaks käesoleva määruse nõudeid;

b)  dokumenteerida kalastustegevus ja koostada selle kohta aruanne, mis sisaldab järgmist:

a)  püütud kogus (sh kaaspüük) ning püügi (pardale jäetud või elavalt või surnult vette tagasi heidetud kala) liigiline jaotus;

b)  püügipiirkond pikkus- ja laiuskraadi järgi;

c)  püügikoormuse mõõtühik (nt võrkude arv, õngekonksude arv jne) vastavalt ICCATi käsiraamatule eri püügivahendite kohta;

d)  püügi kuupäev;

c)  kontrollida püügipäevikusse tehtud kandeid;

d)  teha kindlaks ja märkida üles laevad, mille puhul on võimalik, et nad tegelevad kalapüügiga, mis on vastuolus ICCATi kaitsemeetmetega.

3.  Lisaks lõikes 2 osutatud ülesannetele teevad riiklikud vaatlejad teadustööd, sealhulgas koguvad alalise uuringute ja statistikakomitee juhiste põhjal vajalikke andmeid.

4.  Iga liikmesriigi vaatlusprogrammis kogutud andmed ja teave esitatakse komisjonile, kes edastab need vastavalt kas alalisele uuringute ja statistikakomiteele või ICCATi sekretariaadile.

5.  Lõigete 1–3 kohaldamisel tagab iga liikmesriik:

a)  ajalise ja ruumilise tüüpilise esindatuse, tagamaks, et komisjon saab usaldusväärsed ja nõuetekohased andmed ja teabe püügi, püügivõimsuse ja muude teaduslike ja haldusaspektide kohta, võttes arvesse laevastike ja kalapüügi tunnusjooni;

b)  usaldusväärsed andmete kogumise protokollid;

c)  vaatlejate asjakohase koolituse ja atesteerimise enne lähetamist;

d)  konventsioonialas kala püüdvate laevade ja mõrdade võimalikult vähese häirimise.

Artikkel 39

ICCATi piirkondlik vaatlusprogramm

1.  Liikmesriigid tagavad käesolevas artiklis ja VIII lisas sätestatud ICCATi piirkondliku vaatlusprogrammi tulemusliku rakendamise.

2.  Liikmesriik tagab ICCATi piirkondliku vaatleja kohaloleku:

a)  kõigil seinnoodalaevadel, millel on hariliku tuuni püügi luba;

b)  iga kord, kui harilikku tuuni seinnoodalaevadelt üle viiakse;

c)  iga kord, kui harilikku tuuni mõrdadest veosumpadesse üle viiakse;

d)  igal üleviimisel ühest kalakasvandusest teise;

e)  iga kord, kui harilikku tuuni kalakasvandustes sumpadesse paigutatakse;

f)  igal hariliku tuuni väljapüüdmisel kalakasvanduses; ning

g)  hariliku tuuni kasvatussumpadest merre laskmisel.

3.  Ilma ICCATi piirkondliku vaatlejata ei saa seinnoodalaevad luba hariliku tuuni püügiks.

4.  Liikmesriigid tagavad, et kogu sumpadesse paigutamise ajavahemikuks määratakse igasse kalakasvandusse üks ICCATi piirkondlik vaatleja. Vääramatu jõu korral ja pärast seda, kui kalakasvatusega tegeleva liikmesriigi asutused on vääramatu jõu põhjustanud asjaolusid kinnitanud, võib ICCATi piirkondliku vaatleja määrata rohkem kui ühte kalakasvandusse, et tagada kasvatustegevuse järjepidevus, seda juhul, kui on tagatud vaatleja ülesannete nõuetekohane täitmine. Kalakasvanduste eest vastutav liikmesriik taotleb aga viivitamata veel ühe piirkondliku vaatleja lähetamist.

5.  ICCATi piirkondliku vaatleja ülesanded on eelkõige järgmised:

a)  jälgida ja kontrollida püügi- ja kalakasvanduste tegevust kooskõlas asjaomaste ICCATi kaitse- ja majandamismeetmetega, sealhulgas sumpadesse paigutamise ajal stereoskoopilise kaamera salvestiste abil, mis võimaldab mõõta kalade pikkust ja hinnata vastavat kaalu;

b)  allkirjastada ICCATi üleviimisdeklaratsioonid ja hariliku tuuni püügi dokumendid, kui nendes sisalduv teave on kooskõlas tema enda tähelepanekutega. Muudel juhtudel teeb ICCATi piirkondlik vaatleja üleviimisdeklaratsioonides ja hariliku tuuni püügi dokumentides märke oma kohaloleku kohta ning esitab mittenõustumise põhjused, viidates konkreetselt eeskirja(de)le või menetlus(t)ele, mida ei ole järgitud;

c)  teha teadustööd, muu hulgas koguda näidiseid alalise uuringute ja statistikakomitee juhiste põhjal.

6.  Kaptenid ja meeskond ning kalakasvanduste, mõrdade ja laevade käitajad ei tohi piirkondlikke vaatlejaid nende ülesannete täitmisel mingil moel takistada, heidutada, häirida ega mõjutada.

6. JAGU

Üleviimistoimingud

Artikkel 40

Üleviimisluba

1.  Enne üleviimistoimingute alustamist saadab kalapüügi- või puksiirlaeva kapten või selle mõrra või kalakasvanduse käitaja, kust kala üle viiakse, või saadavad nende esindajad lipuliikmesriigile või kalakasvanduse või mõrra eest vastutavale liikmesriigile üleviimise eelteatise järgmiste andmetega:

a)  kalapüügilaeva, kalakasvanduse või mõrra nimi ja ICCATi registri number;

b)  eeldatav üleviimisaeg;

c)  üleviidava hariliku tuuni hinnanguline kogus;

d)  teave üleviimise koha kohta (pikkus- ja laiuskraad) ning sumpade identifitseerimisnumbrid;

e)  puksiirlaeva nimi, pukseeritavate sumpade arv ning vajaduse korral ICCATi registri number; ning

f)  hariliku tuuni sihtkohaks olev sadam, kalakasvandus või sump.

2.  Lõike 1 kohaldamisel määravad liikmesriigid igale veosumbale kordumatu identifitseerimisnumbri. Kui ühele püügioperatsioonile vastava saagi üleviimiseks tuleb kasutada mitut veosumpa, on vaja vaid ühte üleviimisdeklaratsiooni, kuid üleviimisdeklaratsioonile kantakse iga veosumba number ning osutatakse selgelt, millises koguses harilikku tuuni igas sumbas transporditakse.

3.  Sumba numbrid antakse kordumatus numbrisüsteemis, mis koosneb vähemalt kalakasvanduse asukohaliikmesriigi kolmetähelisest koodist ning sellele järgnevast kolmest numbrist. Kordumatud sumba numbrid on alalised ning neid ei saa ühelt sumbalt teisele üle kanda.

4.  Lõikes 1 osutatud liikmesriik määrab igale üleviimistoimingule loanumbri ja edastab selle vastavalt kalalaeva kaptenile või tuunimõrra või kalakasvanduse käitajale. Loanumber koosneb liikmesriigi kolmetähelisest koodist, neljast numbrist, mis näitavad aastat, ning kolmest tähest, mis tähistavad loa andmist (AUT) või selle andmisest keeldumist (NEG), millele järgnevad järjenumbrid.

5.  Lõikes 1 osutatud liikmesriik annab loa või keeldub selle andmisest 48 tunni jooksul alates üleviimise eelteatise esitamisest. Üleviimistoimingut ei alustata ilma eelnevalt saadud loata.

6.  Üleviimisluba ei mõjuta loa andmist sumpadesse paigutamiseks.

Artikkel 41

Üleviimisloa andmisest keeldumine ja hariliku tuuni vabakslaskmine

1.  Kalapüügilaeva, puksiirlaeva, kalakasvanduse või mõrra eest vastutav liikmesriik keeldub üleviimisloa andmisest, kui ta üleviimise eelteate saamisel leiab, et:

a)  kalapüügilaeval või mõrral, mille puhul püütud kalast teatatakse, ei olnud piisavalt kvooti;

b)  kalapüügilaeva või mõrra käitaja ei ole kala kogusest nõuetekohaselt teatanud või tal ei olnud luba kala sumpadesse paigutada;

c)  kalapüügilaeval, mis teatas püütud kalast, ei olnud artikli 27 kohaselt väljastatud kehtivat luba püüda harilikku tuuni, või

d)  üleviidavat kala deklaratsiooni kohaselt vastuvõttev puksiir ei ole registreeritud artiklis 26 osutatud ICCATi kõigi teiste selliste kalalaevade registris või ei ole varustatud täielikult toimiva laevaseiresüsteemiga (VMS) või samaväärse jälgimisseadmega.

2.  Kui üleviimiseks luba ei anta, annab lõikes 1 osutatud liikmesriik viivitamata vastavalt kas kalalaeva või puksiiri kaptenile või mõrra või kalakasvanduse käitajale kala vabakslaskmise korralduse, milles neile teatatakse üleviimisest keeldumisest ning nõutakse kala merrelaskmist kooskõlas XII lisaga.

3.  Kui kalakasvandusse transportimisel tekib puksiiri laevaseiresüsteemis tehniline tõrge, asendatakse see teise puksiiriga, mille laevaseiresüsteem on täielikult toimiv, või paigaldatakse võimalikult kiiresti ja hiljemalt 72 tunni jooksul uus toimiv laevaseiresüsteem või kasutatakse uut laevaseiresüsteemi. 72tunnist ajavahemikku võidakse erandjuhul pikendada kas vääramatu jõu või seaduslikult põhjendatud funktsionaalsete piirangute tõttu. Tehnilisest tõrkest teatatakse viivitamata komisjonile, kes teavitab ICCATi sekretariaati. Kapten või tema esindaja teatab alates tehnilise tõrke tuvastamisest kuni probleemi lahendamiseni lipuliikmesriigi kontrolliasutustele asjakohaste sidevahendite abil iga nelja tunni järel kalalaeva ajakohastatud geograafilised koordinaadid.

Artikkel 42

Üleviimisdeklaratsioon

1.  Kalalaeva või puksiiri kapten või mõrra või kalakasvanduse käitaja täidab üleviimistoimingu lõpuleviimisel VI lisas ettenähtud vormis ICCATi üleviimisdeklaratsiooni ja edastab selle vastutavale liikmesriigile.

2.  Üleviimisdeklaratsiooni vormid nummerdab kalapüügilaeva, kalakasvanduse või tuunimõrra eest vastutava selle liikmesriigi pädev asutus, kust kala üle viidi. Deklaratsioonivormi number koosneb liikmesriigi kolmetähelisest koodist, neile järgnevast neljast numbrist, mis tähistavad aastat, ning kolmekohalisest järjenumbrist, millele järgnevad tähed ITD (MS-20**/xxx/ITD).

3.  Üleviimisdeklaratsiooni originaal peab olema üleviidava kalaga kaasas. Deklaratsiooni koopia jääb hoiule asjaomase kalapüügilaeva kapteni või mõrra käitaja ning puksiiri kapteni kätte.

4.  Üleviimist teostavate laevade kaptenid teatavad oma tegevusest vastavalt II lisale.

5.  Teave surnud kala kohta dokumenteeritakse vastavalt XIII lisas sätestatud menetlustele.

Artikkel 43

Jälgimine videokaamera abil

1.  Kalapüügilaeva või puksiiri kapten või kalakasvanduse või mõrra käitaja tagab, et üleviidavate kalade arvu kontrollimiseks seiratakse üleviimist veealuse videokaameraga. Video salvestamisel järgitakse X lisas sätestatud miinimumnõudeid ja menetlusi.

2.  Kui alaline uuringute ja statistikakomitee nõuab komisjonilt videosalvestiste koopiaid, esitavad liikmesriigid need koopiad komisjonile, kes edastab need ▌ alalisele uuringute ja statistikakomiteele.

Artikkel 44

ICCATi piirkondlike vaatlejate tehtav kontroll ning uurimise teostamine

1.  Kalapüügilaevade ja mõrra käitaja pardal olevad artiklis 39 ja VIII lisas osutatud ICCATi piirkondlikud vaatlejad:

a)  dokumenteerivad üleviimistoimingud ja koostavad nende kohta aruande;

b)  jälgivad üleviidavat saaki ja määravad hinnanguliselt selle koguse ning

c)  kontrollivad artiklis 40 osutatud eelnevasse üleviimisloasse ja artiklis 42 osutatud ICCATi üleviimisdeklaratsiooni tehtud sissekandeid.

2.  Juhul kui piirkondliku vaatleja, asjaomaste kontrolliasutuste või kalapüügilaeva või puksiiri kapteni või mõrra või kalakasvanduse käitaja hinnangud saagi suuruse kohta erinevad arvuliselt enam kui 10 % võrra, algatab vastutav liikmesriik uurimise. Selline uurimine tuleb lõpule viia enne saagi sumpadesse paigutamist kalakasvanduses või igal juhul 96 tunni jooksul pärast uurimise algatamist, välja arvatud vääramatu jõu korral. Kuni kõnealuse uurimise tulemuste selgumiseni ei ole lubatud kala sumpadesse paigutada ega hariliku tuuni püügidokumendi vastavat osa valideerida.

3.  Aga juhtudel, kui videosalvestise kvaliteet või selgus ei ole üleviidud koguste hindamiseks piisav, võib laeva kapten või kalakasvanduse või mõrra käitaja taotleda vastutava liikmesriigi ametiasutuselt luba uue üleviimistoimingu tegemiseks ja piirkondlikule vaatlejale vastava videosalvestise esitamiseks. Kui seda vabatahtlikku kontrollüleviimist ei tehta rahuldavate tulemustega, algatab vastutav liikmesriik uurimise. Kui pärast seda uurimist kinnitatakse, et video kvaliteet ei võimalda üleviidavaid koguseid hinnata, nõuavad liikmesriigi kontrolliasutused muud üleviimise kontrolltoimingut ja esitavad vastava videosalvestise ICCATi piirkondlikule vaatlejale. Uued üleviimised tehakse kontrollüleviimis(t)ena, kuni videosalvestise kvaliteet võimaldab üleviidavaid koguseid hinnata.

4.  Ilma et see piiraks inspektorite tehtavat kontrolli, allkirjastab ICCATi piirkondlik vaatleja ICCATi üleviimisdeklaratsiooni ainult juhul, kui tema tähelepanekud on kooskõlas ICCATi kaitse- ja majandamismeetmetega ning kui üleviimisdeklaratsioonis sisalduv teave on kooskõlas tema tähelepanekutega ja sellega kaasneb nõuetele vastav video kooskõlas lõigetega 1, 2 ja 3. ICCATi piirkondlik vaatleja kontrollib ka seda, et ICCATi üleviimisdeklaratsioon edastataks puksiiri kaptenile või asjakohasel juhul kalakasvanduse või mõrra käitaja esindajale. Kui ICCATi vaatleja ei nõustu üleviimisdeklaratsiooniga, teeb ta üleviimisdeklaratsioonides ja hariliku tuuni püügi dokumentides märke oma kohaloleku kohta ning esitab mittenõustumise põhjused, viidates täpselt eeskirja(de)le või menetlus(t)ele, mida ei ole järgitud.

5.  Kalapüügilaeva või puksiiri kaptenid või mõrra või kalakasvanduse käitajad täidavad üleviimistoimingu lõpuleviimisel VI lisas ettenähtud vormis ICCATi üleviimisdeklaratsiooni ja edastavad selle vastutavale liikmesriigile. Liikmesriigid edastavad üleviimisdeklaratsiooni komisjonile ▌.

Artikkel 45

Rakendusaktid

Komisjon võib vastu võtta rakendusaktid, millega sätestatakse vastavad menetlused käesolevas jaos ettenähtud sätete kohaldamiseks. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 68 osutatud kontrollimenetlusega.

7. JAGU

Sumpadesse paigutamine

Artikkel 46

Sumpadesse paigutamise loa andmine või selle andmisest keeldumine

1.  Enne igasse veosumpa paigutamise algust on keelatud veosumpade ankurdamine lähemale kui 0,5 meremiili kalakasvandusrajatisest. Selleks peavad artiklis 15 osutatud kalakasvatamise majandamiskavades olema esitatud kalakasvanduse asukohaks oleva hulknurkse rajatise geograafilised koordinaadid.

2.  Enne sumpa paigutamist taotleb kalakasvanduse eest vastutav liikmesriik sumpadesse paigutamise luba selle kalapüügilaeva või mõrra eest vastutavalt liikmesriigilt või konventsiooniosaliselt, millega sumpa paigutatav harilik tuun püüti.

3.  Kalapüügilaeva või mõrra eest vastutava liikmesriigi pädev asutus keeldub sumpadesse paigutamise heakskiitmisest, kui ta on arvamusel, et

a)  kalapüügilaeval või mõrral, millega kala püüti, ei ole hariliku tuuni püügiks piisavalt kvooti;

b)  kalapüügilaev või mõrra käitaja ei ole kala kogusest nõuetekohaselt teatanud või

c)  kalapüügilaeval või mõrral, mille püütud kalast teatatakse, ei olnud artikli 27 kohaselt väljastatud kehtivat hariliku tuuni püügi luba.

4.  Kui kalapüügilaeva või mõrra eest vastutav liikmesriik keeldub tuuni sumpadesse paigutamise heakskiitmisest,

a)  teavitab ta kalakasvanduse eest vastutava liikmesriigi või konventsiooniosalise pädevat asutust ning

b)  nõuab, et pädev asutus arestiks saagi ning laseks kala merre tagasi.

5.  Sumpadesse paigutamist ei alustata ilma loata, mille annab ühe tööpäeva jooksul alates taotluse esitamisest kalapüügilaeva või mõrra eest vastutav liikmesriik või konventsiooniosaline või kalakasvanduse eest vastutav liikmesriik, kui kalapüügilaeva või mõrra eest vastutava liikmesriigi või konventsiooniosalise ametiasutustega on nii kokku lepitud. Kui kalapüügilaeva või mõrra eest vastutava liikmesriigi või konventsiooniosalise ametiasutustelt ei saada ühe tööpäeva jooksul vastust, võivad sumpadesse paigutamise loa anda kalakasvanduse eest vastutava liikmesriigi pädevad asutused.

6.  Kala paigutatakse sumpadesse igal aastal enne 22. augustit, välja arvatud juhul, kui kalakasvanduse eest vastutava liikmesriigi või konventsiooniosalise pädevad asutused esitavad mõjuvad põhjused (siia kuulub ka vääramatu jõud), mis tuleb lisada sumpadesse paigutamise aruandele, kui see esitatakse. Igal juhul ei paigutata kala sumpadesse ühelgi aastal pärast 7. septembrit.

Artikkel 47

Hariliku tuuni püügi dokumenteerimine

Kalakasvanduse eest vastutavad liikmesriigid keelavad paigutada sumpadesse harilikku tuuni, kui sellega ei ole kaasas dokumente, mida ICCAT nõuab määruses (EL) nr 640/2010 osutatud püügi dokumenteerimise programmi raames. Dokumendid peavad olema täpsed ja täielikud ning kalapüügilaeva või mõrra eest vastutav konventsiooniosaline või liikmesriik peab olema need valideerinud.

Artikkel 48

Kontrollid

Kalakasvanduse eest vastutavad liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et kontrollida kalakasvandustes kõiki sumpadesse paigutamisi.

Artikkel 49

Jälgimine videokaamera abil

Kalakasvanduse eest vastutavad liikmesriigid tagavad, et nende kontrolliasutused salvestavad sumpadesse paigutamist veealuse videokaameraga. Iga sumpadesse paigutamise kohta tehakse üks videosalvestis vastavalt X lisas kehtestatud menetlustele.

Artikkel 50

Uurimiste algatamine ja läbiviimine

Kui piirkondliku vaatleja, liikmesriikide asjaomaste kontrolliasutuste ja/või kalakasvanduse käitaja hinnangud erinevad arvuliselt enam kui 10 %, algatab kalakasvanduse eest vastutav liikmesriik koostöös kalapüügilaeva ja/või mõrra eest vastutava liikmesriigi või konventsiooniosalisega uurimise. Uurimisi teostav liikmesriik võib kasutada muud tema käsutuses olevat teavet, sealhulgas artiklis 51 osutatud sumpadesse paigutamise programmide tulemusi.

Artikkel 51

Meetmed ja programmid sumpadesse paigutatava hariliku tuuni arvu ja kaalu hindamiseks

1.  Liikmesriigid tagavad, et kalade arvu ja kaalu hindamiseks hõlmatakse stereoskoopiliste kaamerasüsteemide või sama täpsuse ja usaldusväärsuse taset pakkuvate alternatiivsete meetodite kasutamisega 100 % kõigist sumpadesse paigutamistest.

2.  Kõnealuse programmi elluviimisel järgitakse XI lisas sätestatud korda. Alternatiivseid meetodeid võib kasutada üksnes siis, kui need on ICCATi aastakoosolekul heaks kiidetud.

3.  Kalakasvanduse eest vastutavad liikmesriigid edastavad selle programmi tulemused kalapüügilaevade eest vastutavale liikmesriigile või konventsiooniosalisele ning asutusele, kes teostab ICCATi nimel piirkondlikku vaatlusprogrammi.

4.  Kui programmi tulemustest ilmneb, et sumpadesse paigutatud hariliku tuuni kogused erinevad kogustest, mille püügist ja/või üleviimisest on teatatud, algatab kalapüügilaeva või mõrra eest vastutav liikmesriik koostöös kalakasvanduse eest vastutava liikmesriigi või konventsiooniosalisega uurimise. Kui kalapüügilaeva või mõrra lipuriik on mõni teine konventsiooniosaline, algatab kalakasvanduse eest vastutav liikmesriik koostöös selle konventsiooniosalise lipuriigiga uurimise.

5.  Kalapüügilaeva või mõrra eest vastutav liikmesriik annab vastavalt XII lisas kehtestatud menetlustele korralduse lasta vabaks kogused, mis ületavad püütuna või üleviiduna deklareeritud koguseid, kui:

a)  lõikes 4 osutatud uurimist ei lõpetata kümne tööpäeva jooksul pärast programmi tulemuste edastamist kas ühe sumpadesse paigutamise või ühise püügioperatsiooni puhul kõigi sumpadesse paigutamiste kohta või

b)  uurimise tulemusest nähtub, et hariliku tuuni arv ja/või keskmine kaal erineb kogustest, mille püügist või üleviimisest on teatatud.

Liigsed kalad lastakse vabaks kontrolliasutuste juuresolekul.

6.  Programmi tulemuste põhjal otsustatakse, kas vabakslaskmine on vajalik, ning sumpadesse paigutamise deklaratsioonide ja hariliku tuuni püügidokumentide vastavad osad täidetakse vastavalt. Kui on antud kalade vabakslaskmise korraldus, nõuab kalakasvanduse käitaja riikliku kontrolliasutuse ja ICCATi piirkondliku vaatleja kohalolu, et need seiraksid vabakslaskmist.

7.  Liikmesriigid esitavad programmi tulemused komisjonile iga aasta 1. septembriks. Sumpadesse paigutamisel esineva vääramatu jõu korral esitavad liikmesriigid nimetatud tulemused enne 12. septembrit. Komisjon edastab selle teabe iga aasta 15. septembriks alalisele uuringute ja statistikakomiteele hindamiseks.

8.  Elusat harilikku tuuni ei viida üle ühest kasvatussumbast teise kasvatussumpa ilma kalakasvanduse eest vastutava liikmesriigi või konventsiooniosalise kontrolliasutuse loa ja kohalolekuta. Iga üleviimine registreeritakse isendite arvu kontrollimiseks. Riiklikud kontrolliasutused seiravad neid üleviimisi ja tagavad, et iga kalakasvandusesisene üleviimine registreeritakse hariliku tuuni püügi elektroonilise dokumenteerimise süsteemis.

9.  Kui erinevus nende hariliku tuuni koguste vahel, mille püügist laevaga või mõrraga on teatatud, ning sumpadesse paigutamise hetkel kontrollkaameraga kindlaks tehtud koguste vahel on 10 % või rohkem, on tegemist asjaomase laeva või mõrra võimaliku nõuetele mittevastavusega. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid asjakohase järelmeetme tagamiseks.

Artikkel 52

Sumpadesse paigutamise deklaratsioon ja aruanne

1.  Kalakasvanduse käitaja esitab oma pädevale asutusele XIV lisas sätestatud sumpadesse paigutamise deklaratsiooni 72 tunni jooksul pärast iga sumpadesse paigutamise lõpetamist.

2.   Lisaks lõikes 1 osutatud sumpadesse paigutamise deklaratsioonile esitab kalakasvanduse eest vastutav liikmesriik ühe nädala jooksul pärast sumpadesse paigutamise lõpetamist XI lisa B osas sätestatud andmeid sisaldava sumpadesse paigutamise aruande sellele liikmesriigile või konventsiooniosalisele, kelle laevad või mõrrad asjaomase hariliku tuuni püüdsid, ja komisjonile. Komisjon edastab selle teabe ICCATi sekretariaadile.

3.  Lõike 2 kohaldamisel ei loeta sumpadesse paigutamist lõpetatuks, kuni mis tahes algatatud uurimist ja nõutavaid vabakslaskmise toiminguid ei ole lõpule viidud.

Artikkel 53

Kalakasvandusesisesed üleviimised ja juhukontroll

1.  Kalakasvanduste eest vastutavad liikmesriigid kehtestavad jälgitavussüsteemi, mis hõlmab kasvandusesiseste üleviimiste videosalvestusi.

2.  Kalakasvanduse eest vastutava liikmesriigi kontrolliasutused teevad riskianalüüsi põhjal kasvatussumpades hoitava hariliku tuuni juhukontrolle ajavahemikul, mis jääb sumpadesse paigutamise lõpuleviimise aasta ning sumbas kasvatamise esimese aasta vahele.

3.  Lõike 2 kohaldamisel kehtestab iga kalakasvanduste eest vastutav liikmesriik kontrollimisele kuuluva kala minimaalse osakaalu. See osakaal sätestatakse lõikes 14 osutatud iga-aastases inspekteerimiskavas. Iga liikmesriik teatab komisjonile igal aastal tehtavate juhuslike kontrollide tulemused. Komisjon edastab need tulemused ICCATi sekretariaadile asjaomasele kvoodiperioodile järgneva aasta aprilliks.

Artikkel 54

Nõuded videosalvestistele ja nende kättesaadavus

1.  Kalakasvanduse eest vastutav liikmesriik tagab, et artiklites 49 ja 51 osutatud videosalvestised on riiklikele inspektoritele, samuti piirkondlikele ja ICCATi inspektoritele ning ICCATi ja riiklikele vaatlejatele taotluse korral kättesaadavad.

2.  Kalakasvanduste eest vastutav liikmesriik võtab vajalikud meetmed videosalvestise originaali asendamise, töötlemise või salvestisega manipuleerimise vältimiseks.

Artikkel 55

Sumpadesse paigutamise aastaaruanne

Liikmesriigid, kellel on kohustus esitada artiklis 52 osutatud sumpadesse paigutamise deklaratsioone ja aruandeid, saadavad komisjonile iga aasta 31. juuliks sumpadesse paigutamise ülevaatearuande eelmise aasta kohta. Komisjon saadab selle teabe ICCATi sekretariaadile hiljemalt iga aasta 31. augustiks. Aruandes esitatakse järgmine teave:

a)  sumpades kasvatatava hariliku tuuni koguhulk kalakasvanduse kohta, sealhulgas kadu kalalaevade või mõrdadega sumpadesse transportimisel nii arvulise kui ka kaalunäitajana kalakasvanduse kohta;

b)  nende laevade nimekiri, mis püüavad või transpordivad harilikku tuuni kasvatamise eesmärgil (laeva nimi, lipuriik, loa number, püügivahendi liik), ja mõrdade loetelu;

c)  kalavarude hindamisstatistika täiustamiseks: proovivõtuprogrammi tulemused püütud hariliku tuuni arvulise suurusjaotuse hindamiseks ning püügi kuupäev, kellaaeg, püügipiirkond ja kasutatud püügimeetod.

Proovivõtuprogrammi puhul on nõutav, et sumbas tuleb suuruseproov (pikkus või kaal) võtta ühest valimist (= 100 isendit) iga 100 tonni eluskala kohta või valimist, mis moodustab 10 % sumpadesse paigutatud kala koguarvust. Suuruseproovid võetakse kalakasvanduses väljapüüdmise ajal, ning transpordi ajal surnud kaladelt vastavalt ICCATi andmete ja teabe esitamise juhistele. Üle ühe aasta kasvanduses viibinud kalade jaoks kehtestatakse täiendavad proovivõtumeetodid. Proove võetakse kõikidest sumpadest iga väljapüüdmise käigus;

d)  sumpadesse paigutatud hariliku tuuni kogus ning hinnang kasvu ja suremuse kohta kasvanduses peetud aja jooksul ning müüdud kogused tonnides. Selle teabe esitab kalakasvandus;

e)  eelmise aasta jooksul sumpadesse paigutatud hariliku tuuni kogused ning

f)  eelmise aasta jooksul turustatud kogused päritolu lõikes.

Artikkel 56

Rakendusaktid

Komisjon võib vastu võtta rakendusaktid, millega sätestatakse menetlused käesolevas jaos ettenähtud sätete kohaldamiseks. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 68 osutatud kontrollimenetlusega.

8. JAGU

Seire ja järelevalve

Artikkel 57

Laevaseiresüsteem

1.  Erandina määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 9 lõikest 5 rakendavad lipuliikmesriigid vastavalt XV lisale laevaseiresüsteemi oma kalalaevade puhul, mille üldpikkus on 12 meetrit või rohkem.

2.  Üle 15meetrise üldpikkusega kalalaevad, mis on kantud artikli 26 lõike 1 punktis a või b osutatud laevade nimekirja, alustavad laevaseiresüsteemi andmete edastamist ICCATile vähemalt viis päeva enne loa kehtivusaja algust ning jätkavad seda vähemalt viis päeva pärast loa kehtivusaja lõppu, välja arvatud juhul, kui komisjonile saadetakse eelnevalt taotlus laeva ICCATi laevaregistrist eemaldamiseks.

3.  Kontrolli eesmärgil tagab kapten või tema esindaja, et laevaseiresüsteemi andmete edastamist hariliku tuuni püügi luba omavalt kalapüügilaevalt ei katkestata ka sadamas viibimise ajal, välja arvatud juhul, kui on olemas süsteem laeva sadamasse saabumise ja sealt lahkumise registreerimiseks.

4.  Liikmesriigid tagavad, et nende kalapüügi seire keskused edastavad nende lipu all sõitvatelt kalalaevadelt saadud laevaseiresüsteemi teated komisjonile ja komisjoni määratud asutusele reaalajas ja vormingus „https data feed“. Komisjon edastab need teated elektrooniliselt ICCATi sekretariaadile.

5.  Liikmesriigid tagavad, et

a)  nende lipu all sõitvatelt kalalaevadelt saadud laevaseiresüsteemi teated edastatakse komisjonile vähemalt iga kahe tunni tagant;

b)  laevaseiresüsteemi tehnilise rikke korral edastavad lipuriigi kalapüügi seire keskused komisjonile nende lipu all sõitvatelt kalalaevadelt rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 artikli 25 lõike 1 kohaselt saadud alternatiivsed teated 24 tunni jooksul pärast nende vastuvõtmist;

c)  dubleerimise vältimiseks nummerdatakse komisjonile edastatud teated järjestikku (kordumatu tunnusega);

d)  komisjonile edastatud teated vastavad rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 artikli 24 lõikele 3.

6.  Liikmesriik tagab, et kõiki tema inspekteerimislaevadele kättesaadavaks tehtud teateid käsitletakse konfidentsiaalselt ja nende kasutamine piirdub inspekteerimistoimingutega merel.

9. JAGU

Inspekteerimine ja jõustamine

Artikkel 58

ICCATi rahvusvahelise ühisinspekteerimise kava

1.  Rahvusvaheline ühisinspekteerimine toimub vastavalt ICCATi rahvusvahelisele ühisinspekteerimise kavale (edaspidi „ICCATi kava“), milles käsitletakse rahvusvahelist kontrolli riikide jurisdiktsiooni alt välja jäävate vete üle, nagu on sätestatud käesoleva määruse IX lisas.

2.  Liikmesriigid, kelle kalalaevadel on lubatud püüda harilikku tuuni, peavad määrama inspektorid ja teostama merel inspekteerimist ICCATi kava alusel.

3.  Kui konventsioonialas tegeleb hariliku tuuni püügiga mis tahes ajal rohkem kui 15 ühe liikmesriigi kalalaeva, peab asjaomane liikmesriik riskihindamise alusel saatma merel tehtava inspekteerimise ja kontrolli eesmärgil konventsioonialasse inspekteerimislaeva kogu ajavahemikuks, mil need kalalaevad seal viibivad. See kohustus loetakse täidetuks, kui mitu liikmesriiki koos saadavad välja ühe inspekteerimislaeva või kui konventsioonialasse on saadetud liidu inspekteerimislaev.

4.  Komisjon või tema määratud asutus võib määrata ICCATi kava täitmise kontrollimiseks liidu inspektoreid.

5.  Lõike 3 kohaldamisel koordineerib liidu järelevalve- ja inspekteerimistegevust komisjon või tema määratud asutus. Komisjon võib koostada kooskõlastatult asjaomaste liikmesriikidega ühisinspekteerimise programme, mis võimaldavad liidul täita ICCATi kavast tulenevaid kohustusi. Liikmesriigid, kelle kalalaevad tegelevad hariliku tuuni püügiga, võtavad vajalikud meetmed, et hõlbustada nimetatud programmide rakendamist, eelkõige seoses nõutava materiaalsete ja inimressursside ning nende ressursside kasutamise ajavahemike ja geograafiliste piirkondadega.

6.  Liikmesriigid teatavad komisjonile iga aasta 1. aprilliks nende inspektorite ja inspekteerimislaevade nimed, keda või mida nad kavatsevad järgmisel aastal ICCATi kava jaoks määrata. Selle teabe alusel koostab komisjon koostöös liikmesriikidega igal aastal liidu ICCATi kavas osalemise kava ning saadab selle ICCATi sekretariaadile ja liikmesriikidele.

Artikkel 59

Inspekteerimine rikkumiste korral

Lipuliikmesriik tagab, et tema lipu all sõitva kalalaeva tegelik inspekteerimine toimub tema alluvuses olevates sadamates või kui kalalaev ei asu asjaomase liikmesriigi sadamas, siis tegeleb inspekteerimisega tema määratud inspektor, juhul kui kalalaev:

a)  ei täitnud artiklites 31 ja 32 sätestatud dokumenteerimis- ja aruandlusnõudeid või

b)  rikkus käesoleva määruse nõudeid või rikkus tõsiselt määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 või määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 90 sätestatud nõudeid.

Artikkel 60

Ristkontroll

1.  Iga liikmesriik kontrollib inspekteerimis- ja vaatlusaruannetes, laevaseiresüsteemi andmetes ja asjakohasel juhul hariliku tuuni püügi elektroonilistes dokumentides ning oma kalalaevade püügipäevikutes ja üleviimise/ümberlaadimise dokumentides ja püügidokumentides esitatud teabe õigsust ja nende dokumentide õigeaegset esitamist vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 109.

2.  Iga liikmesriik võrdleb kõigi lossimiste, ümberlaadimiste või sumpadesse paigutamiste puhul ristkontrolli käigus kalalaeva püügipäevikus või ümberlaadimisdeklaratsioonis ning lossimisdeklaratsioonis või sumpadesse paigutamise deklaratsioonis liikide kaupa esitatud koguseid ja mis tahes muudes asjakohastes dokumentides, näiteks arvetes ja/või müügiteatistes esitatud koguseid.

10. JAGU

Täitmise tagamine

Artikkel 61

Täitmise tagamine

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 89–91 kohaldamist ning eelkõige liikmesriikide kohustust võtta kalalaeva suhtes asjakohaseid täitemeetmeid, võtavad hariliku tuuni kasvandus(t)e eest vastutavad liikmesriigid asjakohaseid täitemeetmeid kalakasvanduse suhtes, mille puhul on riigi õiguse kohaselt tehtud kindlaks, et see kalakasvandus ei vasta käesoleva määruse artiklite 46–55 sätetele. Sõltuvalt rikkumise tõsidusest ▌ ja kooskõlas riikliku õiguse asjakohaste sätetega võivad sellised meetmed hõlmata eelkõige loa kehtivuse peatamist või loa tühistamist ja/või trahvide määramist. Liikmesriigid teatavad loa kehtivuse peatamisest või loa tühistamisest komisjonile, kes teavitab sellest ICCATi sekretariaati, et teha vastavad muudatused hariliku tuuni kasvanduste registris.

6. PEATÜKK

Turustamine

Artikkel 62

Turustamismeetmed

1.  Ilma et see mõjutaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 1224/2009, (EÜ) nr 1005/2008 ja (EL) 1379/2013(28) kohaldamist, on keelatud hariliku tuuni liidusisene kaubandus, lossimine, import, eksport, nuumamiseks või kasvatamiseks sumpadesse paigutamine, reeksport ja ümberlaadimine, kui seejuures puudub käesoleva määrusega ning püügi dokumenteerimise programmi käsitlevaid ICCATi eeskirju rakendavate liidu õigusaktidega nõutud täpne, täielik ja valideeritud dokumentatsioon.

2.  Hariliku tuuni liidusisene kaubandus, import, lossimine, nuumamiseks või kasvatamiseks sumpadesse paigutamine, töötlemine, eksport, reeksport ja ümberlaadimine on keelatud, kui:

a)  harilik tuun püüti kalalaeva või mõrraga, mille lipuriigil ei ole hariliku tuuni püügiks ICCATi kaitse- ja majandamismeetmete tingimuste alusel välja antud kvooti ▌, või

b)  harilik tuun püüti kalalaeva või mõrraga, mille individuaalne kvoot või mille eest vastutava riigi püügivõimalused on püügi ajaks ammendatud.

3.  Ilma et see piiraks määruste (EÜ) nr 1224/2009, (EÜ) nr 1005/2008 ja (EL) nr 1379/2013 kohaldamist, on keelatud hariliku tuuni liidusisene kaubandus, import, lossimine, töötlemine ja eksport nuumamise või kasvatamisega tegelevast kalakasvandusest, kui see ei toimu kooskõlas lõikes 1 osutatud määrustega.

7. PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 63

Hindamine

Komisjoni taotlusel esitavad liikmesriigid komisjonile viivitamata üksikasjaliku aruande käesoleva määruse nendepoolse rakendamise kohta. Komisjon edastab liikmesriikidelt saadud teabe põhjal ICCATi sekretariaadile ICCATi otsusel määratud tähtajaks üksikasjaliku aruande ICCATi soovituse 19-04 rakendamise kohta.

Artikkel 64

Rahastamine

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014(29) kohaldamisel käsitatakse käesolevat määrust mitmeaastase kavana määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 9 tähenduses.

Artikkel 65

Konfidentsiaalsus

Käesoleva määruse raames kogutud ja vahetatud andmeid tuleb käsitleda kooskõlas konfidentsiaalsuseeskirjadega, mida kohaldatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklitele 112 ja 113.

Artikkel 66

Muudatuste tegemise kord

1.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 67 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse muutmiseks, et kohandada seda ICCATi vastu võetud meetmetega, mis on liidu ja liikmesriikide jaoks siduvad, seoses järgmisega:

a)   erandid artiklis 8 sätestatud kasutamata kvootide ülekandmise keelust;

b)  teabe esitamise tähtajad, mis on sätestatud artikli 24 lõikes 4, artikli 26 lõikes 1, artikli 29 lõikes 1, artikli 32 lõigetes 2 ja 3, artikli 35 lõigetes 5 ja 6, artiklis 36, artikli 41 lõikes 3, artikli 44 lõikes 2, artikli 51 lõikes 7, artikli 52 lõikes 2, artiklis 55, artikli 57 lõike 5 punktis b ja artikli 58 lõikes 6;

c)  artikli 17 lõigetes 1 ja 4 sätestatud püügihooaegade ajad;

d)  artikli 19 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 20 lõikes 1 sätestatud kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõt;

e)  artiklis 13, artikli 15 lõigetes 3 ja 4, artikli 20 lõikes 1, artikli 21 lõikes 2, artikli 38 lõikes 1, artikli 44 lõikes 2, artiklis 50 ja artikli 51 lõikes 9 sätestatud protsendid ja võrdlusparameetrid;

f)  artikli 11 lõikes 1, artikli 24 lõikes 1, artikli 25 lõikes 3, artikli 29 lõikes 1, artikli 30 lõikes 4, artikli 34 lõikes 2, artikli 40 lõikes 1 ja artiklis 55 osutatud teave, mis tuleb komisjonile esitada;

g)  vastavalt artikli 38 lõikes 2 ja artikli 39 lõikes 5 sätestatud riiklike vaatlejate ja ICCATi piirkondlike vaatlejate ülesanded;

h)  artikli 41 lõikes 1 sätestatud põhjused keelduda üleviimisloa andmisest;

i)  artikli 46 lõikes 4 osutatud saagi konfiskeerimise põhjused ning kalade vabakslaskmise korralduse andmise põhjused;

j)  artikli 58 lõikes 3 osutatud laevade arv;

k)  I–XV lisa.

2.  Kõik muudatused, mis on vastu võetud kooskõlas lõikega 1, peavad olema rangelt piiratud vastavate liidu jaoks siduvate ICCATi soovituste muudatuste ja/või täienduste rakendamisega ▌.

Artikkel 67

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artiklis 66 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.  Euroopa Parlament või nõukogu võib artiklis 66 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.  Artikli 66 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 68

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab kalanduse ja vesiviljeluse komitee, mis on asutatud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 47 alusel. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 69

Määruse (EÜ) nr 1936/2001 muutmine

Määrust (EÜ) nr 1936/2001 muudetakse järgmiselt:

a)  artikli 3 punktid g–j, artiklid 4a, 4b ja 4c ning Ia lisa jäetakse välja;

b)  I ja II lisas jäetakse välja sõnad „harilik tuun: Thunnus thynnus“.

Artikkel 70

Määruse (EL) 2017/2107 muutmine

Määruse (EL) 2017/2107 artikkel 43 jäetakse välja.

Artikkel 71

Määruse (EL) 2019/833 muutmine

Määruse (EL) 2019/833 artikkel 53 jäetakse välja.

Artikkel 72

Kehtetuks tunnistamine

1.  Nõukogu määrus (EL) 2016/1627 tunnistatakse kehtetuks.

2.  Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt XVI lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 73

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

Eritingimused, mida kohaldatakse kalapüügilaevade suhtes vastavalt artiklile 19

1.  Iga liikmesriik tagab järgmiste võimsuspiirangute täitmise:

—  söödaga õngelaevade ja lantpüügilaevade maksimaalne arv, millel on lubatud aktiivselt püüda harilikku tuuni, on piiratud nende laevade arvuga, mis osalesid 2006. aastal hariliku tuuni sihtpüügil;

—  väikesemahuliste laevade maksimaalne arv, millel on Vahemeres lubatud aktiivselt püüda harilikku tuuni, on piiratud nende laevade arvuga, mis osalesid 2008. aastal hariliku tuuni püügil;

—  püügilaevade maksimaalne arv, millel on Aadria meres lubatud aktiivselt püüda harilikku tuuni, on piiratud nende laevade arvuga, mis osalesid 2008. aastal hariliku tuuni püügil. Iga liikmesriik eraldab asjaomastele laevadele individuaalsed kvoodid.

2.  Iga liikmesriik võib eraldada:

—  oma söödalaevadele ja lantpüügilaevadele kuni 7 % oma hariliku tuuni kvoodist; Prantsusmaa puhul võivad Prantsusmaa lipu all sõitvad Biskaia lahes tegutsevad laevad, mille üldpikkus on vähemalt 17 meetrit, püüda kuni 100 tonni harilikku tuuni, kes kaalub vähemalt 6,4 kg või kelle pikkus ninamiku tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni on 70 cm;

—  oma väikesemahulisele värske kala rannapüügile Vahemerest kuni 2 % oma hariliku tuuni kvoodist;

—  oma Aadria mere kalapüügilaevadele kasvatamise eesmärgil kuni 90 % oma hariliku tuuni kvoodist.

3.  Horvaatia võib kohaldada kaaluliselt kuni 7 % Aadria merel tema laevade poolt kasvatamise eesmärgil püütud tuuni isendite suhtes miinimumkaalu 6,4 kg või pikkust ninamiku tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni 66 cm.

4.  Liikmesriigid, kelle söödaga õngelaevadel, õngejadalaevadel, käsiõngelaevadel ja lantpüügilaevadel on luba püüda Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni, kehtestavad sabasildile järgmised nõuded:

—  igale hariliku tuuni isendile peab kohe pärast mahalaadimist kinnitama sabasildi;

—  igal sabasildil peab olema kordumatu identifitseerimisnumber ja see peab olema kantud hariliku tuuni püügi dokumentidesse ning olema loetavalt ja kustumatult märgitud igale tuuni sisaldavale pakendile.

II LISA

Püügipäevikule ja logiraamatule esitatavad nõuded

A.  KALAPÜÜGILAEVAD

Püügipäevikule esitatavad miinimumnõuded:

1.  püügipäeviku lehed on nummerdatud;

2.  püügipäevikut täidetakse iga päev (keskööks) või enne sadamasse saabumist;

3.  püügipäevikut täidetakse merel tehtavate inspekteerimiste korral;

4.  üks püügipäeviku lehe eksemplar jääb püügipäevikusse;

5.  pardal hoitav püügipäevik sisaldab andmeid ühe tegevusaasta kohta.

Püügipäevikusse kantav minimaalne standardteave:

1.  kapteni nimi ja aadress;

2.  sadamad koos väljumis- ja saabumiskuupäevadega;

3.  laeva nimi, registrinumber, ICCATi number, rahvusvaheline raadiokutsung ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) number (olemasolu korra).

4.  püügivahendid:

a)  püügivahendi tüübi FAO kood;

b)  arvulised suurused (nt pikkus, võrgusilma suurus, õngekonksude arv);

5.  merel tehtavad toimingud, (vähemalt) üks rida püügipäeva kohta, sh järgmine teave:

a)  tegevus (nt kalapüük, navigeerimine);

b)  asukoht: täpne asukoht (kraadides ja minutites) päevade kaupa, mis märgitakse iga püügioperatsiooni kohta, või keskpäeval, kui sellel päeval kalapüüki ei toimunud;

c)  andmed saagi kohta, sealhulgas:

–  FAO kood;

–  kogumass kilogrammides päeva kohta;

–  kalade arv päevas.

Seinnoodalaevade puhul registreeritakse see teave iga püügioperatsiooni, sealhulgas nullsaagi korral;

6.  kapteni allkiri;

7.  kaalumisviis: hinnanguline, kaalumine pardal;

8.  püügipäevikusse kantakse kala ekvivalentne eluskaal ja märgitakse hindamisel kasutatavad ümberarvestustegurid.

Lossimise või ümberlaadimise korral püügipäevikusse kantav minimaalne teave:

1.  lossimise või ümberlaadimise sadamad koos kuupäevadega;

2.  tooted:

a)  liigid ja esitamine FAO koodi järgi;

b)  kalade või kastide arv ja kogus kilogrammides;

3.  kapteni või laeva esindaja allkiri;

4.  ümberlaadimise korral: vastuvõtva laeva nimi, lipuriik ja ICCATi number.

Sumpadesse üleviimise korral püügipäevikusse kantav minimaalne teave:

1.  üleviimise kuupäev, kellaaeg ja koht (laius- ja pikkuskraadid);

2.  tooted:

a)  liigid FAO koodi järgi;

b)  sumpadesse üleviidud kalade arv ja kogus kilogrammides;

3.  puksiiri nimi, lipuriik ja ICCATi number;

4.  sihtkohaks oleva kalakasvanduse nimi ja ICCATi number;

5.  ühise püügioperatsiooni korral kannab kapten lisaks punktides 1–4 osutatud teabele püügipäevikusse järgmise teabe:

a)  kalapüügilaeva puhul, mis viib kala sumpadesse:

–  pardale võetud saagi kogus;

–  saagi kogus, mis arvestatakse maha laeva individuaalsest kvoodist;

–  sama ühise püügioperatsiooniga hõlmatud teiste laevade nimed;

b)  muude kalapüügilaevade puhul, mis osalevad samas ühises püügioperatsioonis, kuid ei osale kala üleviimises:

–  nende laevade nimed, rahvusvahelised raadiokutsungid ja ICCATi numbrid;

–  asjaolu, et saaki ei ole pardale võetud ega sumpadesse üle viidud;

–  saagi kogus, mis arvestatakse maha nende individuaalsest kvoodist;

–  punktis a osutatud kalapüügilaeva nimi ja ICCATi number.

B.  PUKSIIRID

1.  Puksiiri kapten märgib laeva logiraamatusse kala üleviimise kuupäeva, kellaaja ja asukoha, üleviidavad kogused (kalade arv ja kaal kilogrammides), sumba numbri, samuti kalapüügilaeva nime, lipuriigi ja ICCATi numbri, muu(de) osalenud laeva(de) nime(d) ja ICCATi numbri(d), sihtkohaks oleva kalakasvanduse ja selle ICCATi numbri ning ICCATi üleviimisdeklaratsiooni numbri.

2.  Edaspidistel üleviimistel abilaevadele või teisele puksiirile tuleb esitada sama teave nagu punktis 1, lisaks abi- või puksiirlaeva nimi, lipuriik ja ICCATi number ning ICCATi üleviimisdeklaratsiooni number.

3.  Logiraamat peab sisaldama kõikide püügihooaja jooksul sooritatud üleviimiste üksikasju. Logiraamatut hoitakse laeva pardal ning see peab alati olema kontrollimiseks kättesaadav.

C.  ABILAEVAD

1.  Abilaeva kapten märgib toimingud laeva logiraamatusse, sealhulgas tegevuse kuupäeva, kellaaja ja asukoha, pardale võetud hariliku tuuni kogused, samuti selle kalalaeva, kalakasvanduse või mõrra nime, millega koos ta tegutseb.

2.  Laeva logiraamat peab sisaldama kõikide püügihooaja jooksul sooritatud toimingute üksikasju. Logiraamatut hoitakse laeva pardal ning see peab alati olema kontrollimiseks kättesaadav.

D.  KALATÖÖTLEMISLAEVAD

1.  Kalatöötlemislaeva kapten märgib laeva logiraamatusse tegevuse kuupäeva, kellaaja ja asukoha ning vajaduse korral kalakasvandustest, mõrdadest või kalapüügilaevadelt saadud ja ümberlaaditud hariliku tuuni arvu ja kaalu. Kapten peab märkima ka asjaomaste kalakasvanduste, mõrdade või kalapüügilaevade nimed ja ICCATi numbrid.

2.  Kalatöötlemislaeva kapten peab töötlemispäevikut, millesse märgib üleviidavate või ümberlaaditavate kalade ümardatud kaalu ja arvu, kasutatud ümberarvestusteguri, kaalu ja kogused toote esitusviisi kaupa.

3.  Kalatöötlemislaeva kapten ajakohastab lastiplaani, milles on näidatud toodete asukoht ja kogused iga kalaliigi ja esitusviisi kaupa.

4.  Logiraamat peab sisaldama kõigi püügihooaja jooksul sooritatud üleviimiste üksikasju. Laeva logiraamatut, töötlemispäevikut, lastiplaani ja ICCATi ümberlaadimisdeklaratsioonide originaale hoitakse laeva pardal ning need peavad alati olema kontrollimiseks kättesaadavad.

III LISA

Püügiaruande vorm

Püügiaruande vorm

Lipuriik

ICCATi number

Laeva nimi

Aruande alguskuupäev

Aruande lõppkuupäev

Aruande kestus (päevades)

Püügikuupäev

Saagi püüdmise asukoht

Saak

Omistatud kaal ühise püügioperatsiooni puhul (kg)

Laiuskraad

Pikkuskraad

Kaal (kg)

Isendite arv

Keskmine kaal (kg)

IV LISA

Ühistes püügioperatsioonides osalemise loa taotlus

Ühine püügioperatsioon

Lipuriik

Laeva nimi

ICCATi nr

Operatsiooni kestus

Operatsiooni läbiviijate isikuandmed

Laeva individuaalne kvoot

Jaotamise süsteem laeva kohta

Sihtkohaks olev nuumamise või kasvatamisega tegelev kalakasvandus

Konventsiooniosaline

ICCATi nr

Kuupäev …

Lipuriigi kinnitus …

V LISA

ICCATi ümberlaadimisdeklaratsioon

20210428-P9_TA(2021)0142_ET-p0000002.png

20210428-P9_TA(2021)0142_ET-p0000003.png

VI LISA

ICCATi üleviimisdeklaratsioon

20210428-P9_TA(2021)0142_ET-p0000004.png

VII LISA

Kalapüügiloale märgitav minimaalne teave(30)

A.  IDENTIFITSEERIMISTUNNUSED

1.  ICCATi registreerimisnumber

2.  Kalalaeva nimi

3.  Pardanumber (tähed ja numbrid)

B.  KALAPÜÜGITINGIMUSED

1.  Väljaandmise kuupäev

2.  Kehtivusaeg

3.  Kalapüügiloa tingimused, sealhulgas vajaduse korral liigid, püügipiirkond ja püügivahend ning mis tahes muud käesolevast soovitusest ja/või riiklikest õigusaktidest tulenevad tingimused.

 

Alates ../../..

Kuni ../../..

Alates ../../..

Kuni ../../..

Alates ../../..

Kuni ../../..

Alates ../../..

Kuni ../../..

Alates ../../..

Kuni ../../..

Alates ../../..

Kuni ../../..

Kalapüügipiirkond

 

Liigid

 

Püügivahendid

 

Muud tingimused

 

VIII LISA

ICCATi piirkondlik vaatlusprogramm

ICCATi PIIRKONDLIKE VAATLEJATE MÄÄRAMINE

1.  ICCATi piirkondlikul vaatlejal peab oma ülesannete täitmiseks olema järgmine kvalifikatsioon:

a)  piisav kogemus kalaliikide ja püügivahendite identifitseerimiseks;

b)  ICCATi koolituseeskirjal põhinevad rahuldavad teadmised ICCATi kaitse- ja majandamismeetmetest, mida tõendab liikmesriigi poolt välja antud tõend;

c)  oskus teha täpseid vaatlusi ja ülestähendusi;

d)  vaadeldava laeva või kalakasvanduse lipuriigi keele rahuldav oskus.

ICCATi PIIRKONDLIKU VAATLEJA KOHUSTUSED

2.  ICCATi piirkondlik vaatleja peab olema:

a)  läbinud ICCATi kehtestatud eeskirjadele vastava tehnilise koolituse;

b)  ühe liikmesriigi kodanik, ning võimaluse korral mitte kalakasvanduse või mõrra registrijärgse riigi või seinnoodalaeva lipuriigi kodanik. Kui hariliku tuuni saak kogutakse sumbast ja müüakse värske kalana, võib püüki jälgiv ICCATi piirkondlik vaatleja olla siiski kalakasvanduse eest vastutava liikmesriigi kodanik;

c)  suuteline täitma punktis 3 sätestatud ülesandeid;

d)  kantud ICCATi vaatlejate nimekirja, mida haldab ICCAT;

e)  ilma finants- ja majanduslike huvideta hariliku tuuni püügi küsimuses.

ICCATi PIIRKONDLIKU VAATLEJA ÜLESANDED

3.  ICCATi piirkondliku vaatleja ülesanded on eelkõige järgmised:

a)  seinnoodalaevade puhul kontrollib piirkondlik vaatleja laeva vastavust ICCATi vastu võetud asjaomastele kaitse- ja majandamismeetmetele. Piirkondlik vaatleja teeb eelkõige järgmist:

1.  juhul kui ICCATi piirkondlik vaatleja märkab rikkumist, mis võib kujutada endast ICCATi soovituse mittetäitmist, edastab ta kõnealuse teabe viivitamata ICCATi vaatlusprogrammi rakendamise eest vastutavale ettevõttele, kes edastab selle viivitamata kalapüügilaeva lipuriigi ametiasutusele;

2.  dokumenteerib kalapüügitegevust ja koostab selle kohta aruanded;

3.  vaatleb ja hindab saagi koguseid ning kontrollib püügipäevikusse tehtud kandeid;

4.  koostab igapäevase aruande seinnoodalaeva üleviimistoimingutest;

5.  teeb kindlaks ja märgib üles laevad, mille puhul on võimalik, et nad tegelevad kalapüügiga, mis on vastuolus ICCATi kaitse- ja majandamismeetmetega;

6.  dokumenteerib üleviimistoimingud ja koostab nende kohta aruande;

7.  kontrollib laeva asukohta üleviimise ajal;

8.  vaatleb ja hindab üleviidud tooteid, sh videosalvestiste läbivaatamise abil;

9.  kontrollib ja märgib üles asjaomase kalalaeva nime ja ICCATi numbri;

10.  teeb teadustööd, kogudes näiteks ICCATi komisjoni taotluse korral II ülesande kohaseid andmeid ICCATi alalise uuringute ja statistikakomitee juhiste põhjal;

b)  kalakasvanduste ja mõrdade puhul kontrollib ICCATi piirkondlik vaatleja nende vastavust ICCATi poolt vastu võetud asjaomastele kaitse- ja majandamismeetmetele. ICCATi piirkondlik vaatleja teeb eelkõige järgmist:

1.  kontrollib üleviimisdeklaratsiooni, sumpadesse paigutamise deklaratsiooni ja hariliku tuuni püügi dokumendi andmeid, sh videosalvestiste läbivaatamise abil;

2.  tõendab üleviimisdeklaratsiooni, sumpadesse paigutamise deklaratsiooni ja hariliku tuuni püügi dokumendi andmeid;

3.  koostab igapäevase aruande kalakasvanduste ja mõrdade üleviimistoimingutest;

4.  annab kaasallkirja üleviimisdeklaratsioonile, sumpadesse paigutamise deklaratsioonile ja hariliku tuuni püügi dokumendile üksnes juhul, kui neis sisalduv teave on kooskõlas tema tähelepanekutega, sealhulgas videosalvestisega vastavalt artikli 42 lõikes 1 ja artikli 43 lõikes 1 osutatud nõuetele;

5.  teeb teadustööd, näiteks kogudes komisjoni taotluse korral näidiseid ICCATi alalise uuringute ja statistikakomitee juhiste põhjal;

6.  registreerib ja kontrollib iga liiki siltide, sealhulgas looduslike märkide olemasolu ning teatab kõigist märkidest, mis viitavad sildi hiljutisele eemaldamisele;

c)  koostab üldaruanded, millesse on koondatud käesoleva punkti kohaselt kogutud teave, ning võimaldab kaptenil ja kalakasvanduse käitajal lisada neisse asjakohast teavet;

d)  esitab punktis c osutatud üldaruande sekretariaadile 20 päeva jooksul pärast vaatlusperioodi lõppu;

e)  täidab kõiki muid ICCATi komisjoni määratletud ülesandeid.

4.  ICCATi piirkondlik vaatleja käsitab konfidentsiaalsena kogu teavet, mis on seotud seinnoodalaevade ja kalakasvanduste püügi- ja üleviimistegevusega, ning annab ICCATi piirkondlikuks vaatlejaks määramisel selle nõude täitmise kohta kirjaliku nõusoleku.

5.  ICCATi piirkondlik vaatleja täidab nõudeid, mis on kehtestatud selle laeva lipuriigi või kalakasvanduse asukohariigi õigusnormidega, mille jurisdiktsioonis on laev või kalakasvandus, kuhu ta on vaatlejaks määratud.

6.  ICCATi piirkondlik vaatleja järgib laeva ja kalakasvanduse kõigi töötajate suhtes kehtivat hierarhiat ja üldisi käitumisreegleid, kui sellised reeglid ei takista ICCATi piirkondlikul vaatlejal käesoleva programmi raames antud ülesannete täitmist ning käesoleva lisa punktis 7 ja artiklis 39 sätestatud laevapere ja kalakasvanduse töötajate kohustuste täitmist.

LIPULIIKMESRIIKIDE KOHUSTUSED ICCATi PIIRKONDLIKE VAATLEJATE SUHTES

7.  Liikmesriigid, kes vastutavad seinnoodalaeva, kalakasvanduse või mõrra eest, tagavad, et ICCATi piirkondlikule vaatlejale võimaldatakse:

a)  juurdepääs laevale, kalakasvandusele ja mõrdasid käitavatele töötajatele ning püügivahenditele, sumpadele ja varustusele;

b)  käesoleva lisa punktis 3 sätestatud ülesannete täitmise hõlbustamiseks taotluse korral juurdepääs ka järgmistele seadmetele, kui need on laeval olemas:

1.  satelliitnavigatsiooniseadmed;

2.  radariekraanid, kui neid kasutatakse;

3.  elektroonilised sidevahendid;

c)  ülalpidamine, sealhulgas majutus, söök ja nõuetekohased sanitaartingimused, mille tase on võrdne laeva juhtivkoosseisule pakutavaga;

d)  komandosillal või roolikambris piisavalt ruumi kirjatöö tegemiseks, samuti piisav ruum tekil vaatlusülesannete täitmiseks.

ICCATi PIIRKONDLIKUST VAATLUSPROGRAMMIST TULENEVAD KULUD

8.  Kõik kulud, mis tulenevad ICCATi piirkondlike vaatlejate tegevusest, kannab kalakasvanduse käitaja või seinnoodalaeva omanik.

IX LISA

ICCATi rahvusvahelise ühisinspekteerimise kava

ICCAT leppis oma neljandal korralisel koosolekul (1975. aasta novembris Madridis) ja 2008. aastal Marrakechis peetud aastakoosolekul kokku järgmises:

vastavalt konventsiooni artikli IX lõikele 3 soovitab ICCATi komisjon konventsiooni ja sellest tulenevate meetmete kohaldamise tagamiseks allpooltoodud rahvusvahelise kontrolli korra kehtestamist väljapoole riikide jurisdiktsiooni jäävate vete üle.

I.  RASKED RIKKUMISED

1.  Käesoleva korra kohaldamisel tähendab raske rikkumine ICCATi komisjoni poolt vastu võetud ICCATi kaitse- ja majandamismeetmete järgmist rikkumist:

a)  kalapüük ilma konventsiooniosalisest lipuriigi väljastatud litsentsi või loata;

b)  ICCATi komisjoni aruandlusnõuete kohaste püügiandmete ja püügiga seotud andmete kohta piisava arvestuse pidamata jätmine või selliste püügi- ja/või püügiga seotud andmete kohta valeandmete esitamine;

c)  kalapüük keelualal;

d)  kalapüük keeluajal;

e)  ICCATi poolt vastu võetud kohaldatavate kaitse- ja majandamismeetmetega vastuolus olev tahtlik püük või pardal hoidmine;

f)  ICCATi eeskirjade kohaselt kehtivate püügipiirangute või kvootide oluline rikkumine;

g)  keelatud püügivahendite kasutamine;

h)  kalalaeva pardatähise, nime või registreerimisandmete võltsimine või tahtlik varjamine;

i)  rikkumise uurimisega seotud tõendite varjamine, rikkumine või kõrvaldamine;

j)  korduvad rikkumised, mis üheskoos moodustavad ICCATi eeskirjade kohaselt kehtivate meetmete tõsise rikkumise;

k)  volitatud inspektori või vaatleja ründamine, talle vastuhakkamine, tema hirmutamine, seksuaalne ahistamine, tema töösse sekkumine või selle põhjuseta takistamine;

l)  laevaseiresüsteemi tahtlik võltsimine või rikkumine;

m)  muud sarnased ICCATi poolt kindlaksmääratud rikkumised, kui need on lisatud käesolevate menetluste muudetud versiooni ja laiali saadetud;

n)  kalapüük jälgimislennukite abil;

o)  laevaseire satelliitsüsteemide häirimine ja/või ilma laevaseiresüsteemita laeva käitamine;

p)  üleviimistegevus ilma üleviimisdeklaratsioonita;

q)  ümberlaadimine merel.

2.  Juhul kui volitatud inspektor märkab kalalaeva pardal viibimise ja inspekteerimise käigus tegevust või olukorda, mis kujutab endast punktis 1 määratletud rasket rikkumist, teavitavad inspekteerimislaeva lipuriigi ametiasutused viivitamata kalalaeva lipuriiki nii otse kui ka ICCATi sekretariaadi kaudu. Sellistes olukordades teavitab inspektor ka lipuriigi inspekteerimislaeva, mille kohta on teada, et see viibib läheduses.

3.  ICCATi inspektor registreerib teostatud inspekteerimised ja tuvastatud rikkumised kalalaeva püügipäevikus.

4.  Lipuliikmesriik tagab, et pärast punktis 2 osutatud inspekteerimist peatab asjaomane kalalaev igasuguse püügitegevuse. Lipuliikmesriik nõuab, et asjaomane kalalaev suunduks 72 tunni jooksul lipuriigi määratud sadamasse, kus algatatakse uurimine.

5.  Kui laeva ei kutsuta sadamasse, esitab lipuliikmesriik aegsasti nõuetekohase põhjenduse Euroopa Komisjonile, kes edastab selle teabe ICCATi sekretariaadile, kes teeb selle nõudmise korral teistele konventsiooniosalistele kättesaadavaks.

II.  INSPEKTEERIMINE

6.  Inspekteerimist teostavad konventsiooniosaliste poolt määratud inspektorid. ICCATi komisjonile teatatakse asjaomaste riikide valitsuste poolt selleks määratud valitsusasutuste ja inspektorite nimed.

7.  Käesoleva lisa kohaselt rahvusvahelisi pardalemineku ja inspekteerimise ülesandeid täitvad laevad peavad heiskama ICCATi komisjoni poolt heaks kiidetud erilipu või -vimpli, mille on välja andnud ICCATi sekretariaat. Selleks kasutatavate laevade nimed teatatakse ICCATi sekretariaadile niipea kui võimalik enne inspekteerimise algust. ICCATi sekretariaat teeb määratud inspekteerimislaevu käsitleva teabe kõigile konventsiooniosalistele kättesaadavaks, sealhulgas avaldab selle oma salasõnaga kaitstud veebilehel.

8.  Iga inspektor kannab kaasas asjakohast isikut tõendavat dokumenti, mille on välja andnud lipuriigi ametiasutused, kasutades käesoleva lisa punktis 21 esitatud vormi.

9.  Kui punkti 16 kohaselt kokku lepitud korrast ei tulene teisiti, peab konventsiooniosalise lipu all sõitev laev, mida kasutatakse konventsiooni alal riigi jurisdiktsioonist välja jäävates vetes tuuni või tuunilaadse liigi püüdmiseks, peatuma, kui ta on saanud inspektorit transportivalt laevalt, mis on heisanud punktis 7 kirjeldatud ICCATi vimpli, vastava signaali, mis on edastatud rahvusvahelises signalisatsioonikoodis, välja arvatud püügitegevuse ajal, millisel juhul ta peatub kohe pärast sellise tegevuse lõpetamist. Laeva kapten lubab punktis 10 kirjeldatud inspektorite rühmal laevale tulla ning annab selleks laevatrapi. Kapten võimaldab inspektorite rühmal kontrollida seadmeid, kalasaaki, püügivahendeid ja kõiki asjakohaseid dokumente, mida inspektor peab kontrollitava laeva lipuriigiga seotud kehtivate ICCATi komisjoni soovituste järgimise kontrollimisel vajalikuks. Lisaks võib inspektor küsida selgitusi, mida ta peab vajalikuks.

10.  Inspektorite rühma suuruse määrab kindlaks inspekteerimislaeva kapten, võttes arvesse asjakohaseid asjaolusid. Inspektorite rühm peab olema nii väike kui võimalik, et täita ohutult ja turvaliselt käesoleva lisas sätestatud kohustusi.

11.  Inspektor esitab laeva pardale saabudes punktis 8 kirjeldatud dokumendid. Inspektor järgib üldtunnustatud rahvusvahelisi eeskirju, menetlusi ja tavasid, mis on seotud inspekteeritava laeva ja laevapere ohutusega, minimeerib enda mõju püügitegevusele või toote ladustamisele ning väldib nii palju kui võimalik tegevust, mis mõjuks kahjulikult pardal olevale saagile.

Inspektor piirdub oma küsitlustes faktide kindlakstegemisega, järgides asjaomase laeva lipuriigiga seotud kehtivaid ICCATi komisjoni soovitusi. Inspekteerimise käigus võib inspektor küsida kalalaeva kaptenilt abi, mis võib osutuda vajalikuks. Inspektor koostab inspekteerimise kohta ICCATi komisjoni poolt heaks kiidetud vormis inspekteerimisaruande. Inspektor allkirjastab aruande laeva kapteni juuresolekul, kes võib sellele lisada või on lisanud märkusi, mida ta peab vajalikuks, ning kirjutab neile märkustele alla.

12.  Nimetatud aruande koopiad antakse laeva kaptenile ja inspektorite rühma juhatusele, kes edastab need inspekteeritud laeva lipuriigi asjaomastele ametiasutustele ja ICCATi komisjonile. ICCATi soovituste rikkumise avastamise korral teavitab inspektor võimaluse korral ka kalalaeva lipuriigi inspekteerimislaeva, mille kohta on teada, et see viibib läheduses.

13.  Inspektorile vastuhakkamist või tema juhiste täitmata jätmist käsitleb inspekteeritud laeva lipuriik nii, nagu oleks selliselt käitutud riikliku inspektori suhtes.

14.  Inspektor täidab oma kohustusi kirjeldatud korra alusel, vastavalt käesolevas määruses sätestatud normidele, kuid jääb oma riigi ametiasutuste operatiivkontrolli alla ja vastutab nende ees.

15.  Konventsiooniosalised võtavad käesoleva korra alusel inspekteerimisaruandeid, soovituse 94-09 kohaseid tuvastamise teabelehti ja dokumente kontrollinud välisriigi inspektorite avaldusi arvesse ning rakendavad nende põhjal meetmeid sarnasel viisil, kui nad kooskõlas siseriiklike õigusaktidega tegutsevad riiklike inspektorite esitatud aruannete puhul. Käesoleva punkti sätted ei kohusta konventsiooniosalist andma välisriigi inspektori aruandele tõendina suuremat väärtust, kui sellel oleks inspektori päritoluriigis. Konventsiooniosalised teevad koostööd, et hõlbustada inspektori poolt käesoleva korra kohaselt esitatud aruandest tulenevaid kohtu- või muid menetlusi.

16.  a) Konventsiooniosalised teatavad iga aasta 15. veebruariks ICCATi komisjonile käesoleva määrusega rakendatud soovituse alusel inspekteerimise esialgsed plaanid asjaomaseks kalendriaastaks ning ICCATi komisjon võib anda konventsiooniosalistele soovitusi riikliku tegevuse koordineerimiseks selles valdkonnas, sh inspektorite ja neid transportivate laevade arvu osas.

b)  Konventsiooniosaliste valitsused kohaldavad ICCATi soovituses 19-04 kehtestatud korda ja osalemise kavasid, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti; niisugusest kokkuleppest teatatakse ICCATi komisjonile. Nimetatud korra kohaldamine kahe konventsiooniosalise vahel peatatakse siiski kuni sellise kokkuleppe sõlmimiseni, kui üks neist on sellest ICCATi komisjonile teatanud.

17.  a) Püügivahendeid inspekteeritakse vastavalt õigusnormidele, mis kehtivad alapiirkonnas, kus inspekteerimist läbi viiakse. Inspektor teatab, millises alapiirkonnas inspekteerimine toimus, ning kannab kõik tuvastatud rikkumised inspekteerimisaruandesse.

b)  Inspektoril on õigus inspekteerida kõiki kasutuses olevaid või pardal leiduvaid püügivahendeid.

18.  Inspektor kinnitab ICCATi komisjoni poolt heaks kiidetud identifitseerimistähise igale inspekteeritud püügivahendile, mis näib olevat vastuolus asjaomase laeva lipuriigi suhtes kohaldatavate ICCATi komisjoni soovitustega, ning märgib selle asjaolu oma inspekteerimisaruandesse.

19.  Inspektor võib pildistada püügivahendeid, seadmeid, dokumente ja muid elemente, mida ta peab vajalikuks, tuues esile need detailid, mis tema arvates on vastuolus kehtiva eeskirjaga; sellisel juhul loetletakse pildistatud elemendid aruandes ja lisatakse fotode koopiad lipuriigile saadetavale aruande koopiale.

20.  Inspektor kontrollib vajaduse korral kogu pardal oleva saagi vastavust ICCATi soovitustele.

21.  Inspektori isikutunnistuse näidis on järgmine:

20210428-P9_TA(2021)0142_ET-p0000005.png

X LISA

Videosalvestusega seotud menetluste miinimumnõuded

Üleviimistoimingud

1.  Elektrooniline andmekandja, mis sisaldab videosalvestise originaali, antakse pärast üleviimistoimingu lõppu niipea kui võimalik ICCATi piirkondlikule vaatlejale, kes märgistab selle viivitamata, et vältida edaspidist manipuleerimist.

2.  Originaalsalvestist hoitakse kogu loa kehtivusaja jooksul kalapüügilaeva pardal või vajaduse korral mõrra või kalakasvanduse käitaja käes.

3.  Videosalvestisest tehakse kaks identset koopiat. Üks eksemplar edastatakse seinnoodalaeva pardal viibivale ICCATi piirkondlikule vaatlejale ja teine puksiiri pardal viibivale riiklikule vaatlejale; viimati nimetatud eksemplar peab olema üleviimisdeklaratsiooni ja sellega seotud saagiga kaasas. Nimetatud menetlust kohaldatakse riiklike vaatlejate suhtes ainult siis, kui üleviimine toimub puksiiride vahel.

4.  Iga videosalvestise alguses ja/või lõpus tuleb näidata ICCATi üleviimisloa numbrit.

5.  Igal videosalvestisel peavad kogu aeg olema nähtavad salvestamise kellaaeg ja kuupäev.

6.  Enne üleviimise algust peab videosalvestisel näha olema võrgu/ukse avamine ja sulgemine, samuti see, kas vastuvõtvates ja üleandvates sumpades oli juba enne harilikku tuuni.

7.  Videosalvestis peab olema pidev, ilma katkestuste ja välja lõigatud osadeta, ning hõlmama kogu üleviimistoimingut.

8.  Videosalvestis peab olema piisavalt kvaliteetne, et hinnata üleviidavate harilike tuunide arvu.

9.  Juhul kui videosalvestis on üleviidavate harilike tuunide arvuliseks hindamiseks ebapiisava kvaliteediga, korraldatakse kontrollüleviimine. Käitaja võib nõuda, et laeva või mõrra lipuriigi ametiasutus teostaks kontrollüleviimise. Kui käitaja kontrollüleviimist ei taotle või kui vabatahtlik üleviimine ei anna rahuldavat tulemust, nõuavad kontrolliasutused kontrollüleviimisi seni, kuni saadakse küllalt kvaliteetne videosalvestis. Sellised kontrollüleviimised hõlmavad kõigi vastuvõtvas sumbas olevate harilike tuunide paigutamist teise sumpa, mis peab olema tühi. Kui kala on pärit mõrrast, võib mõrrast vastuvõtvasse sumpa juba üleviidud hariliku tuuni mõrda tagasi saata; sellisel juhul tühistatakse kontrollüleviimine ICCATi piirkondliku vaatleja järelevalve all.

Sumpadesse paigutamine

1.  Elektrooniline andmekandja, mis sisaldab videosalvestise originaali, antakse võimalikult kiiresti pärast sumpa paigutamise lõppu üle ICCATi piirkondlikule vaatlejale, kes märgistab selle viivitamata, et vältida edaspidist manipuleerimist.

2.  Salvestise originaali hoitakse kalakasvanduses kogu loa kehtivusaja jooksul.

3.  Videosalvestisest tehakse kaks identset koopiat. Üks eksemplar edastatakse ICCATi piirkondlikule vaatlejale kalakasvanduses.

4.  Iga videosalvestise alguses ja/või lõpus tuleb näidata ICCATi sumpa paigutamise loa numbrit.

5.  Igal videosalvestisel peavad kogu aeg olema nähtavad salvestamise kellaaeg ja kuupäev.

6.  Enne sumpa paigutamise algust peab videosalvestisel olema näha võrgu/ukse avamine ja sulgemine, samuti see, kas vastuvõtvates ja üleandvates sumpades oli juba enne harilikku tuuni.

7.  Videosalvestis peab olema pidev, ilma katkestuste ja välja lõigatud osadeta, ning hõlmama kogu sumpadesse paigutamise toimingu.

8.  Videosalvestis peab olema piisavalt kvaliteetne, et hinnata üleviidavate harilike tuunide arvu.

9.  Juhul kui videosalvestis on üleviidavate harilike tuunide arvuliseks hindamiseks ebapiisava kvaliteediga, nõuavad kontrolliasutused uut sumpadesse paigutamist. Uus sumpadesse paigutamine hõlmab kõigi vastuvõtva kalakasvanduse sumbas olevate harilike tuunide paigutamist kalakasvanduse teise sumpa, mis peab olema tühi.

XI LISA

Stereoskoopiliste kaamerate standardid ja menetlused seoses sumpadesse paigutamisega

A.  Stereoskoopilise kaamera süsteemide kasutamine

Stereoskoopilise kaamera süsteeme kasutatakse sumpa paigutamise ajal, nagu seda nõutakse artiklis 51, järgmiste tingimuste kohaselt.

1.  Eluskalade proovivõtu maht on vähemalt 20 % sumpadesse paigutatavatest kaladest. Kui see on tehniliselt võimalik, tehakse eluskalade proovivõttu pisteliselt, mõõtes iga viienda isendi. Sellise valimi puhul tuleb mõõta kaamerast 2–8 meetri kaugusel asuvaid kalu.

2.  Üleandva ja vastuvõtva sumba ühenduskäik võib olla kõige rohkem kümme meetrit lai ja kümme meetrit kõrge.

3.  Juhul kui tegemist on eri pikkusega kaladega (kaks või enam eri suurusega rühma), peaks sumpa paigutamisel olema võimalik kasutada rohkem kui üht ümberarvestamismeetodit. Pikkuse (ninamiku tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni) ümberarvestamisel kogukaaluks vastavalt sumpadesse paigutamisel mõõdetava kala suuruskategooriale kasutatakse ICCATi alalise uuringute ja statistikakomitee kõige uuemaid ümberarvestamismeetodeid.

4.  Enne iga sumpadesse paigutamist kinnitatakse pikkuse stereoskoopilise mõõtmise tulemused, kasutades selleks 2–8 meetri kaugusel asuvat mõõduliistu.

5.  Stereoskoopilise programmi tulemuste teatavakstegemisel tuleb anda teavet stereoskoopilise kaamera süsteemi tehniliste kirjelduste eeldatava vea ülemmäära kohta, mis ei tohi olla suurem kui +/– 5 %.

6.  Stereoskoopilise programmi tulemuste aruanne sisaldab kõigi eelnimetatud tehniliste kirjelduste üksikasju, sealhulgas proovivõtu mahtu, proovivõtu viisi, kaugust kaamerast, ühenduskäigu mõõtmeid ja ümberarvestusmeetodeid (pikkuse ja kaalu suhe). ICCATi alaline uuringute ja statistikakomitee vaatab kõnealused tehnilised kirjeldused läbi ja vajaduse korral soovitab neid muuta.

7.  Juhul kui stereoskoopilise kaamera salvestise kvaliteet on üleviidavate harilike tuunide kaalu hindamiseks ebapiisava kvaliteediga, taotlevad kalapüügilaeva, mõrra või kalakasvanduse eest vastutava liikmesriigi ametiasutused uut sumpadesse paigutamist.

B.  Programmide tulemuste esitlemine ja kasutamine

1.  Otsused püügiaruande ja stereoskoopilise süsteemi programmi tulemuste vaheliste erinevuste kohta võetakse vastu ühise püügioperatsiooni või mõrra kogupüügi tasandil, kui on tegemist ühiste püügioperatsioonide ja mõrrapüügiga, mille saak on ette nähtud kalakasvandusele, millega on seotud üks konventsiooniosaline ja/või liikmesriik. Otsused püügiaruande ja stereoskoopilise süsteemi programmi tulemuste vaheliste erinevuste kohta võetakse vastu sumpa paigutamise tasandil, kui on tegemist ühiste püügioperatsioonidega, millega on seotud rohkem kui üks konventsiooniosaline ja/või liikmesriik, välja arvatud juhul, kui kõigi ühises püügioperatsioonis osalenud kalapüügilaevade lipuriikide ja/või konventsiooniosaliste ametiasutused lepivad kokku teisiti.

2.  Kalakasvanduse eest vastutav liikmesriik esitab 15 päeva jooksul pärast sumpadesse paigutamist aruande kalapüügilaeva või mõrra eest vastutavale liikmesriigile või konventsiooniosalisele ja komisjonile, lisades sellele järgmised dokumendid:

a)  stereoskoopilise süsteemi tehniline aruanne, milles esitatakse:

–  üldteave: liigid, asukoht, sump, kuupäev, ümberarvestamismeetod;

–  statistilised andmed suuruse kohta: keskmine kaal ja pikkus, minimaalne kaal ja pikkus, maksimaalne kaal ja pikkus, proovivõtuga hõlmatud kalade arv ning jaotumine suuruse ja kaalu järgi;

b)  programmi üksikasjalikud tulemused, milles märgitakse iga proovivõtus mõõdetud kala suurus ja kaal;

c)  sumpadesse paigutamise aruanne, milles esitatakse:

–  üldteave toimingu kohta: sumpadesse paigutamiste arv, kalakasvanduse nimi, sumba number, harilike tuunide arv, ITD number, kalapüügilaeva või mõrra nimi ja lipuriik, puksiirlaeva nimi ja lipuriik, stereoskoopilise süsteemi operatsiooni kuupäev ja kujutise faili nimi;

–  pikkuse kaaluks teisendamisel kasutatud ümberarvestamismeetod;

–  võrdlus hariliku tuuni püügi dokumendis deklareeritud koguste ja stereoskoopilise süsteemi abil leitud koguste vahel, kalade arv, keskmine kaal ja kogukaal (erinevuse arvutamiseks kasutatav valem on järgmine: (stereoskoopiline süsteem – hariliku tuuni püügi dokument) / stereoskoopiline süsteem * 100);

–  süsteemi veamäär;

–  sumpadesse paigutamise aruannete puhul, mis on seotud ühiste püügioperatsioonide / mõrdadega, hõlmab kõige viimane sumpadesse paigutamise aruanne ka kõigis eelmistes aruannetes sisalduva teabe kokkuvõtet.

3.  Kui kalapüügilaeva või mõrra eest vastutava liikmesriigi ametiasutused saavad sumpadesse paigutamise aruande, võtavad nad kõik vajalikud meetmed lähtuvalt järgmistest olukordadest:

a)  hariliku tuuni püügi dokumendis kalapüügilaeva või mõrra käitaja poolt deklareeritud kogukaal on samas vahemikus kui stereoskoopilise süsteemi abil saadud tulemused:

–  kalade vabakslaskmise korraldust ei anta;

–  hariliku tuuni püügi dokumendis muudetakse nii arvu (kasutades kontrollkaamerate või alternatiivse tehnika abil kindlaks tehtud kalade arvu) kui ka keskmist kaalu, kusjuures kogukaalu ei muudeta;

b)  hariliku tuuni püügi dokumendis kalapüügilaeva või mõrra käitaja poolt deklareeritud kogukaal on väiksem kui stereoskoopilise süsteemi abil saadud tulemuste madalaim näitaja:

–  antakse korraldus kalad vabaks lasta, võttes aluseks stereoskoopilise süsteemi abil saadud tulemuste madalaima näitaja;

–  kalade vabakslaskmine toimub artikli 41 lõikes 2 ja XII lisas sätestatud korra kohaselt;

–  pärast kalade vabakslaskmist muudetakse hariliku tuuni püügi dokumendis nii kalade arvu (kasutades kontrollkaamerate abil kindlaks tehtud arvu, millest lahutatakse vabaks lastud kalade arv) kui ka keskmist kaalu, kusjuures kogukaalu ei muudeta;

c)  hariliku tuuni püügi dokumendis püügilaeva või mõrra käitaja poolt deklareeritud kogukaal on suurem kui stereoskoopilise süsteemi abil saadud tulemuste kõrgeim näitaja:

–  kalade vabakslaskmise korraldust ei anta;

–  hariliku tuuni püügi dokumendis muudetakse vastavalt ära kalade kogukaal (kasutades stereoskoopilise süsteemi abil saadud tulemuste kõrgeimat näitajat), kalade arv (kasutades kontrollikaamerate abil saadud tulemusi) ja keskmine kaal.

4.  Olulise muudatuse puhul hariliku tuuni püügi dokumendis peavad 2. jaos märgitud väärtused (arv ja kaal) olema kooskõlas 6. jaos esitatutega ning 3., 4. ja 6. jaos esitatud väärtused ei tohi ületada 2. jaos esitatud näitajaid.

5.  Sumpadesse paigutamise aruannetes, mis on koostatud kõigi sumpadesse paigutamiste kohta nii ühiste püügioperatsioonide raames kui ka mõrdadest (olenemata sellest, kas kalade vabakslaskmist nõutakse või mitte), tuvastatud erinevuste kompenseerimise korral muudetakse kõiki asjaomaseid hariliku tuuni püügi dokumente, võttes aluseks stereoskoopilise süsteemi abil saadud tulemuste väikseima vahemiku. Hariliku tuuni püügi dokumente, mis on seotud vabaks lastud tuuni kogustega, muudetakse samuti, et kajastada vabaks lastud kalade kaalu/arvu. Hariliku tuuni püügi dokumente, mis on seotud hariliku tuuniga, mida ei lastud vabaks, kuid mille kohta stereoskoopiliste süsteemide või alternatiivse tehnika kasutamise abil saadud tulemused erinesid püügi- ja üleviimisaruandes esitatust, muudetakse samuti, et neid erinevusi kajastada.

Samuti muudetakse hariliku tuuni püügi dokumente, mis on seotud saagiga, millest osa kalu vabaks lasti, et kajastada vabaks lastud kalade kaalu/arvu.

XII LISA

Kalade vabaks laskmise protokoll

1.  Hariliku tuuni merrelaskmine kasvatussumpadest salvestatakse videokaameraga ning seda jälgib ICCATi piirkondlik vaatleja, kes koostab aruande ja esitab selle koos videosalvestisega ICCATi sekretariaadile.

2.  Kui on antud kalade vabakslaskmise korraldus, nõuab kalakasvanduse käitaja ICCATi piirkondliku vaatleja kohalolu.

3.  Hariliku tuuni veosumpadest või mõrdadest merrelaskmist jälgib puksiiri või mõrra eest vastutava liikmesriigi riiklik vaatleja, kes koostab ja esitab aruande vastutava liikmesriigi kontrolliasutustele.

4.  Enne kalade vabakslaskmist võivad liikmesriigi kontrolliasutused nõuda kontrollüleviimist, kasutades standardseid ja/või stereoskoopilisi kaameraid, et hinnata nende kalade arvu ja kaalu, kes on vaja vabaks lasta.

5.  Liikmesriigi ametiasutused võivad rakendada muid nende arvates vajalikke meetmeid, et tagada vabakslaskmine kõige sobivamal ajal ja kohas, suurendamaks tõenäosust, et kalad lähevad tagasi parve sekka. Käitaja vastutab kalade ellujäämise eest kuni nende vabakslaskmiseni. Vabakslaskmine leiab aset kolme nädala jooksul pärast sumpadesse paigutamise lõppu.

6.  Kalakasvandusse alles jäänud kalad, kes ei ole hõlmatud ICCATi hariliku tuuni püügi dokumendiga, lastakse pärast väljapüügi lõppu vabaks artikli 41 lõikes 2 ja käesolevas lisas sätestatud korra kohaselt.

XIII LISA

Surnud kalade käitlemine

Seinnoodalaevade püügitegevuse käigus seinnoodast surnuna leitud kalade kogus registreeritakse asjaomase kalalaeva püügipäevikus ja arvatakse vastavalt liikmesriigi kvoodist maha.

Surnud kalade registreerimine/käitlemine esimese üleviimise ajal:

1.  hariliku tuuni püügi dokumendil, mis esitatakse puksiiri käitajale, on täidetud 2. jagu (saak kokku), 3. jagu (eluskalaga kauplemine) ja 4. jagu (üleviimine – sh surnud kala);

3. ja 4. jaos märgitud üldkogused peavad olema võrdsed 2. jaos märgitud kogustega. Kooskõlas käesoleva määruse sätetega peab hariliku tuuni püügi dokumendiga kaasas olema ICCATi üleviimisdeklaratsiooni (ITD) originaal. ICCATi üleviimisdeklaratsioonis märgitud kogused (elusalt üleviidud) peavad olema võrdsed asjaomase hariliku tuuni püügi dokumendi 3. jaos märgitud kogustega.

2.  Hariliku tuuni püügi dokumendi see osa, milles on 8. jagu (kaubanduslik teave), täidetakse ja antakse surnud harilikku tuuni kaldale vedava abilaeva käitajale (või jäetakse kalapüügilaevale, kui lossitakse otse kaldale). Surnud kalaga ja hariliku tuuni püügi dokumendi osaga on kaasas ICCATi üleviimisdeklaratsiooni koopia.

3.  Surnud kalade kogus märgitakse selle kalapüügilaeva hariliku tuuni püügi dokumenti, mis saagi püüdis, või kui tegemist on ühise püügioperatsiooniga, siis kalapüügilaevade või muu riigi lipu all sõitva, ühises püügioperatsioonis osaleva laeva püügidokumenti.

XIV LISA

ICCATi sumpadesse paigutamise deklaratsioon(31)

20210428-P9_TA(2021)0142_ET-p0000006.png

XV LISA

Miinimumstandardid laevaseiresüsteemi loomisel ICCATi konventsiooni alal(32)

1.  Olenemata rangematest nõuetest, mida võidakse konkreetsete ICCATi kalavarude suhtes kohaldada, rakendab iga lipuliikmesriik laevaseiresüsteemi (Vessel Monitoring System, VMS) oma laevadel, mille üldpikkus ületab 15 meetrit ja millel on luba kalastada väljaspool lipuriigi jurisdiktsiooni olevates vetes, ning

a)  nõuab, et tema kalapüügilaevad oleksid varustatud autonoomse rikkumist tuvastada võimaldava süsteemiga, mis edastab pidevalt, automaatselt ja laevapoolsest sekkumisest sõltumatult teateid lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskusele (fishing monitoring centre, FMC), et selle laeva lipuliikmesriik saaks jälgida kalapüügilaeva asukohta, kurssi ja kiirust;

b)  tagab, et kalapüügilaeva pardale kinnitatud satelliitseireseade kogub ja edastab lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskusele pidevalt järgmisi andmeid:

–  laeva tunnusandmed;

–  laeva geograafiline asukoht (pikkus- ja laiuskraad) vea ülemmääraga alla 500 meetri ja usaldusvahemikuga 99 %; ning

–  kuupäev ja kellaaeg;

c)  tagab kalapüügi seirekeskuse ja satelliitseireseadme vahelise side katkemisel, et lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskus saab automaatse teate;

d)  tagab koostöös rannikuriigiga, et asukohateated, mida tema laevad edastavad selle rannikuriigi jurisdiktsiooni all olevates vetes tegutsemise ajal, edastatakse automaatselt ja reaalajas ka selle rannikuriigi kalapüügi seirekeskusele, kes tegevuseks loa andis. Selle sätte rakendamisel tuleb nõuetekohaselt kaaluda nende teadete edastamisega seonduvate tegevuskulude, tehniliste raskuste ja halduskoormuse minimeerimist;

e)  lõike 1 punktis d kirjeldatud asukohateadete edastamise ja vastuvõtmise hõlbustamiseks vahetavad lipuliikmesriigi või konventsiooniosalise kalapüügi seirekeskus ning rannikuriigi kalapüügi seirekeskus omavahel kontaktandmeid ning teavitavad üksteist viivitamata nende andmete mis tahes muutustest. Rannikuriigi kalapüügi seirekeskus teavitab lipuliikmesriigi või konventsiooniosalise kalapüügi seirekeskust järjestikuste asukohateadete vastuvõtmise mis tahes katkestustest. Asukohateateid edastatakse lipuliikmesriigi või konventsiooniosalise kalapüügi seirekeskuse ja rannikuriigi kalapüügi seirekeskuse vahel elektroonilisel teel turvalise teabevahetussüsteemi kaudu.

2.  Iga liikmesriik võtab asjakohaseid meetmeid tagamaks, et lõikes 1 määratletud laevaseiresüsteemi teateid edastatakse ja võetakse vastu, ning kasutab seda teavet oma laevade asukoha pidevaks jälgimiseks.

3.  Iga liikmesriik kindlustab, et tema lipu all sõitvate kalapüügilaevade kaptenid tagavad satelliitseireseadme alalise ja pideva toimimise ning et lõike 1 punktis b osutatud teavet kogutakse ja edastatakse seinnoodalaevade puhul vähemalt kord tunnis ja kõigi muude laevade puhul vähemalt kord kahe tunni järel. Lisaks nõuavad liikmesriigid, et nende laevakäitajad tagaksid järgmise:

a)  satelliitseireseadme toimimist ei rikuta ühelgi viisil;

b)  laevaseiresüsteemi andmeid ei muudeta ühelgi viisil;

c)  satelliitseireseadmega ühendatud antennide toimimist ei takistata ühelgi viisil;

d)  satelliitseireseade on kinnitatud kalalaeva külge ning elektritoidet ei katkestata tahtlikult ühelgi viisil; ning

e)  satelliitseireseadet ei eemaldata laevalt, välja arvatud parandamiseks või asendamiseks.

4.  Kalapüügilaeva pardale kinnitatud satelliitseireseadme tehnilise tõrke või mittetoimimise korral parandatakse või asendatakse seade juhtumist alates ühe kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui laev on vastavalt kas eemaldatud suurte kalalaevade nimekirjast, või juhul, kui nendel laevadel, mille kandmine ICCATi loaga laevade nimekirja ei ole nõutav, ei ole enam kehtivat luba kalastada väljaspool lipuriigist konventsiooniosalise jurisdiktsiooni alla kuuluvaid alasid. Defektse satelliitseireseadmega laeval ei lubata püügireisi jätkata. Veelgi enam, kui seade lakkab püügireisi ajal toimimast või sellel tekib tehniline tõrge, parandatakse või asendatakse seade kohe, kui laev sadamasse siseneb; kui satelliitseireseade ei ole parandatud või asendatud, ei lubata kalalaeval püügireisi jätkata.

5.  Iga liikmesriik või konventsiooniosaline tagab, et defektse satelliitseireseadmega kalalaev edastab kalapüügi seirekeskusele vähemalt kord päevas lõike 1 punktis b osutatud teavet sisaldavaid aruandeid muude sideseadmete abil (raadio, veebipõhine aruandlus, e-post, faks või teleks).

6.  Liikmesriigid või konventsiooniosalised võivad lubada laevadel lülitada oma satelliitseireseadme välja üksnes siis, kui laev ei kalasta pikemat aega (nt on remonditöödeks kuivdokis) ja teavitab sellest eelnevalt oma lipuliikmesriigi või lipuriigist konventsiooniosalise pädevaid asutusi. Enne kui laev sadamast lahkub, tuleb satelliitseireseade uuesti aktiveerida ning koostada ja edastada vähemalt üks aruanne.

XVI LISA

Määruse (EL) 2016/1627 ja käesoleva määruse vaheline vastavustabel

Määrus (EL) 2016/1627

Käesolev määrus

Artikkel 1

Artikkel 1

Artikkel 2

Artikkel 1

Artikkel 3

Artikkel 5

Artikkel 4

 

Artikkel 5

Artikkel 6

Artikkel 6

Artikkel 11

Artikkel 7

Artikkel 12

Artikkel 8

Artikkel 13

Artikkel 9

Artikkel 14

Artikkel 10

Artikkel 16

Artikkel 11

Artikkel 16 + I lisa

Artikkel 12

Artikkel 16 + I lisa

Artikkel 13

Artikkel 18

Artikkel 14

Artikkel 19

Artikkel 15

Artikkel 20

Artikkel 16

Artikkel 21

Artikkel 17

Artikkel 25

Artikkel 18

Artikkel 22

Artikkel 19

Artikkel 23

Artikkel 20

Artikkel 26

Artikkel 21

Artikkel 4

Artikkel 22

Artikkel 27

Artikkel 23

Artikkel 28

Artikkel 24

Artikkel 30

Artikkel 25

Artikkel 31

Artikkel 26

Artikkel 32

Artikkel 27

Artikkel 36

Artikkel 28

Artikkel 37

Artikkel 29

Artikkel 29

Artikkel 30

Artikkel 33

Artikkel 31

Artikkel 34

Artikkel 32

Artikkel 35

Artikkel 33

Artikkel 40

Artikkel 34

Artikkel 41

Artikkel 35

Artikkel 43

Artikkel 36

Artikkel 44

Artikkel 37

Artikkel 51

Artikkel 38

Artikkel 42

Artikkel 39

Artikkel 45

Artikkel 40

Artikkel 46

Artikkel 41

Artikkel 46

Artikkel 42

Artikkel 47

Artikkel 43

Artikkel 48

Artikkel 44

Artikkel 49

Artikkel 45

Artikkel 50

Artikkel 46

Artikkel 51

Artikkel 47

Artikkel 55

Artikkel 48

Artikkel 56

Artikkel 49

Artikkel 57

Artikkel 50

Artikkel 38

Artikkel 51

Artikkel 39

Artikkel 52

Artikkel 58

Artikkel 53

Artikkel 15

Artikkel 54

Artikkel 59

Artikkel 55

Artikkel 60

Artikkel 56

Artikkel 62

Artikkel 57

Artikkel 63

Artikkel 58

Artikkel 64

Artikkel 59

Artikkel 68

Artikkel 60

Artikkel 70

Artikkel 61

Artikkel 71

I lisa

I lisa

II lisa

II lisa

III lisa

V lisa

IV lisa

VI lisa

V lisa

III lisa

VI lisa

IV lisa

VII lisa

VIII lisa

VIII lisa

IX lisa

IX lisa

X lisa

X lisa

XI lisa

XI lisa

XII lisa

XII lisa

XIII lisa

(1)ELT C ...
(2)Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2021. aasta seisukoht.
(3)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).
(4)Nõukogu 23. märtsi 1998. aasta otsus 98/392/EÜ, mis käsitleb Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooni ja selle XI osa rakendamist käsitleva 28. juuli 1994. aasta lepingu sõlmimist Euroopa Ühenduse poolt (EÜT L 179, 23.6.1998, lk 1).
(5)Rahvusvaheline Atlandi tuunikala kaitse konventsioon (EÜT L 162, 18.6.1986, lk 34).
(6)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1627, milles käsitletakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 302/2009 (ELT L 252, 16.9.2016, lk 1).
(7)ICCATi soovitus hariliku tuuni kasvatamise kohta.
(8)ICCATi soovitus laevaseiresüsteemide miinimumstandardi kohta ICCATi konventsiooni alal.
(9)ICCATi soovitus nõuete täitmise kohta hariliku tuuni ja Põhja-Atlandi mõõkkala püügil.
(10)ICCATi soovitus ICCATi registri loomise kohta, mis sisaldab 20meetrise kogupikkusega või pikemaid kalalaevu, millel on lubatud tegutseda ICCATi konventsiooni alal.
(11)ICCATi soovitus ümberlaadimise kohta.
(12)Alalise uuringute ja statistikakomitee aruanne. Madrid, 1.–5. oktoober 2018.
(13)Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).
(14)Komisjoni 8. aprilli 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 404/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 112, 30.4.2011, lk 1).
(15)Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1).
(16)Komisjoni 18. novembri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/98, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 2 osutatud liidu rahvusvaheliste kohustuste kohaldamist vastavalt rahvusvahelisele Atlandi tuunikala kaitse konventsioonile ja Loode-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsioonile (ELT L 16, 23.1.2015, lk 23).
(17)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta määrus (EL) nr 640/2010, millega kehtestatakse hariliku tuuni (Thunnus thynnus) püügi dokumenteerimise programm ning muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1984/2003 (ELT L 194, 24.7.2010, lk 1).
(18)ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
(19)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
(20)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2107, millega kehtestatakse Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) konventsiooni alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed ning millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1936/2001, (EÜ) nr 1984/2003 ja (EÜ) nr 520/2007 (ELT L 315, 30.11.2017, lk 1).
(21)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta määrus (EL) 2019/833, millega kehtestatakse Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni reguleerimispiirkonnas kohaldatavad kaitse- ja rakendusmeetmed, muudetakse määrust (EL) 2016/1627 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2115/2005 ja (EÜ) nr 1386/2007 (ELT L 141, 28.5.2019, lk 1).
(22)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1154, mis käsitleb Vahemere mõõkkala varude taastamise mitmeaastast kava ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1967/2006 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/2107 (ELT L 188, 12.7.2019, lk 1).
(23)Nõukogu 27. septembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1936/2001, milles sätestatakse teatavate siirdekalavarude püügi suhtes kohaldatavad kontrollimeetmed (EÜT L 263, 3.10.2001, lk 1).
(24)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2403, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 81).
(25) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1241, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1967/2006, (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1380/2013, (EL) 2016/1139, (EL) 2018/973, (EL) 2019/472 ja (EL) 2019/1022 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005 (ELT L 198, 25.7.2019, lk 105).
(26)https://www.iccat.int/en/SubmitCOMP.html
(27)Komisjoni 6. veebruari 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/218 liidu kalalaevastikuregistri kohta (ELT L 34, 9.2.2017, lk 9).
(28)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1379/2013 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 1).
(29)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149, 20.5.2014, lk 1).
(30)30Vt rakendusmäärust (EL) nr 404/2011.
(31)31See on ICCATi soovituses 06-07 ette nähtud sumpadesse paigutamise deklaratsioon.
(32)32See on ICCATi soovitus 18-10 laevade seiresüsteemide miinimumstandardi kohta ICCATi konventsiooni alal.

Viimane päevakajastamine: 26. juuli 2021Õigusteave - Privaatsuspoliitika