Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2021/2010(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A9-0103/2021

Esitatud tekstid :

A9-0103/2021

Arutelud :

PV 28/04/2021 - 5
PV 28/04/2021 - 7
CRE 28/04/2021 - 5
CRE 28/04/2021 - 7

Hääletused :

PV 28/04/2021 - 13
CRE 28/04/2021 - 13
PV 29/04/2021 - 4
CRE 29/04/2021 - 4

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2021)0147

Vastuvõetud tekstid
PDF 171kWORD 60k
Neljapäev, 29. aprill 2021 - Brüssel
Digimajanduse maksustamine: OECD läbirääkimised, digivaldkonna ettevõtjate maksuresidentsus ja võimalik Euroopa digimaks
P9_TA(2021)0147A9-0103/2021

Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2021. aasta resolutsioon digimajanduse maksustamise kohta: OECD läbirääkimised, digivaldkonna ettevõtjate maksuresidentsus ja võimalik Euroopa digimaks (2021/2010(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 113 ja 115,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 1.–2. oktoobri 2020. aasta(1) ja 21. juuli 2020. aasta(2) järeldusi,

–  võttes arvesse majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 27. novembri 2020. aasta järeldusi(3),

–  võttes arvesse vastuvõtmist ootavaid komisjoni ettepanekuid, eelkõige äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi, äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi(4) ja digimaksu paketi(5) kohta, ning parlamendi seisukohti nende ettepanekute kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 15. jaanuari 2019. aasta teatist „Tõhusama ja demokraatlikuma otsustusprotsessi poole ELi maksupoliitikas“ (COM(2019)0008),

–  võttes arvesse komisjoni 19. veebruari 2020. aasta teatist „Euroopa digituleviku kujundamine“ (COM(2020)0067),

–  võttes arvesse komisjoni 15. juuli 2020. aasta teatist „Õiglase ja lihtsa maksustamise tegevuskava, millega toetatakse majanduse taastamise strateegiat“ (COM(2020)0312),

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2015. aasta resolutsiooni maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomu või mõjuga meetmete kohta(6), mille ettepaneku tegi parlamendi maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete erikomisjon (TAXE komisjon),

–  võttes arvesse oma 6. juuli 2016. aasta resolutsiooni maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomu või mõjuga meetmete kohta(7), mille kohta tegi ettepaneku parlamendi teine maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete erikomisjon (TAXE2 komisjon),

–  võttes arvesse oma 13. detsembri 2017. aasta soovitust nõukogule ja komisjonile rahapesu, maksustamise vältimist ja maksudest kõrvalehoidumist käsitleva uurimise järel, mille viis läbi Euroopa Parlamendi rahapesu, maksustamise vältimist ja maksudest kõrvalehoidumist käsitleva liidu õiguse kohaldamisel ilmnenud väidetavate rikkumiste ja haldusomavoli uurimise komisjon (PANA-komisjon)(8),

–  võttes arvesse oma 26. märtsi 2019. aasta resolutsiooni finantskuritegude, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise kohta(9), mille ettepaneku tegi finantskuritegusid, maksudest kõrvalehoidumist ja maksustamise vältimist käsitlev erikomisjon (TAX3),

–  võttes arvesse komisjoni järelaruannet iga eespool nimetatud Euroopa Parlamendi resolutsiooni kohta(10),

–  võttes arvesse oma uuringut „Impact of Digitalisation on International Tax Matters: Challenges and Remedies“ (Digitaliseerimise mõju rahvusvahelistele maksuküsimustele: probleemid ja lahendused)(11),

–  võttes arvesse G20/OECD 2015. aasta oktoobri tegevuskava, mis käsitleb kaasavat raamistikku maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise kohta, ja eelkõige selle esimest meedet, mis on seotud digitaliseerimisest tekkivate maksualaste probleemidega,

–  võttes arvesse G20/OECD 2018. aastal vastu võetud vahearuannet „Tax Challenges Arising from Digitalisation“ (digitaliseerimisest tekkivad maksualased probleemid) ja 2019. aasta mais vastu võetud tööprogrammi majanduse digitaliseerimisest tulenevatele probleemidele üksmeelse lahenduse väljatöötamiseks,

–  võttes arvesse kaaskirja ja aruandeid esimese ja teise samba kohta, mis võeti G20/OECD kaasava raamistikuga vastu 2020. aasta oktoobris, ning sellele lisatud OECD sekretariaadis tehtud majandusanalüüsi ja mõjuhindamise tulemusi,

–  võttes arvesse rahvusvaheliste maksuküsimuste arutamiseks korraldatud mitme G7, G8 ja G20 tippkohtumise tulemusi,

–  võttes arvesse ÜRO maksuasjade rahvusvahelise koostöö ekspertkomitee käimasolevat tööd majanduse digitaliseerimisega seotud maksuprobleemidega,

–  võttes arvesse komisjoni 14. jaanuari 2021. aasta esialgset mõjuhinnangut digimaksu kohta (Ares(2021)312667),

–  võttes arvesse oma 18. detsembri 2019. aasta resolutsiooni õiglase maksustamise kohta globaalses digitaalmajanduses: BEPS 2.0(12),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A9‑0103/2021),

A.  arvestades, et praegused rahvusvahelised äriühingu tulumaksu normid põhinevad põhimõtetel, mis töötati välja 20. sajandi alguses ega ole üha globaliseeruvas ja digitaliseeruvas majanduses enam sobilikud ning teevad võimalikuks paljud kahjulikud tavad, mis kahjustavad riigi rahandust ja ausat konkurentsi;

B.  arvestades, et nende rahvusvaheliste maksureeglite proportsionaalsus ja otstarbekus on nüüd OECD läbirääkimiste raames läbivaatamisel, et tagada, et Euroopa äriühingud oleksid üha enam globaliseeruvas ja digitaliseeruvas majanduses konkurentsivõimelised;

C.  arvestades, et digitaliseeruv majandus on süvendanud olemasolevaid probleeme, mis on tingitud hargmaiste ettevõtjate liigsest sõltuvusest immateriaalsest varast, näiteks intellektuaalomandist;

D.  arvestades, et pärast 2008.–2009. aasta finantskriisi ning mitmeid paljastusi maksudest kõrvalehoidumise tavade, agressiivse maksuplaneerimise, maksustamise vältimise ja rahapesu kohta nõustusid G20 riigid käsitlema neid küsimusi ülemaailmselt OECD tasandil maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise projekti kaudu, mille tulemusena koostati maksubaasi kahanemist ja kasumi ümberpaigutamist käsitlev tegevuskava;

E.  arvestades, et maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise tegevuskavaga õnnestus saavutada paljudes küsimustes üldine konsensus, et võidelda maksudest kõrvalehoidumise, agressiivse maksuplaneerimise ja maksustamise vältimise vastu; arvestades, et kokkuleppele ei jõutud siiski selles, kuidas lahendada majanduse digitaliseerimisest tulenevaid maksuprobleeme, mille tulemusena avaldati 2015. aastal eraldi lõpparuanne maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise tegevuskava esimese meetme kohta;

F.  arvestades, et parlament on korduvalt nõudnud rahvusvahelise äriühingu tulumaksu süsteemi reformimist, et võidelda maksudest kõrvalehoidmise, maksustamise vältimise ja digitaalmajanduse maksustamisega kaasnevate probleemide vastu;

G.  arvestades, et komisjon esitas 2018. aastal digitaalmajanduse maksustamise kohta kaks ettepanekut, pakkudes ajutise lühiajalise lahendusena muu hulgas välja digiteenuste maksu kehtestamise, aga ka pikaajalise lahenduse, millega määrati kindlaks, et oluline digitaalne kohalolu on ettevõtja maksustamist võimaldav seos, ning see, et see maks peaks asendama digiteenuste maksu; arvestades, et komisjon esitas 25. oktoobril 2016. aastal ettepaneku võtta vastu nõukogu direktiiv äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi (CCCTB) kohta (COM(2016)0683); arvestades, et parlament toetas kõiki neid ettepanekuid, kuid neid ei võetud nõukogus vastu, mis sundis mõningaid liikmesriike kehtestama digiteenuste maksu ühepoolselt;

H.  arvestades, et kooskõlastamata ja eraldiseisvate digiteenuste maksude kehtestamine liikmesriikide poolt, kus maksustamisreeglid ja -kriteeriumid on erinevad, suurendab ühtse turu killustatust, tekitab suuremat maksualast ebakindlust ja on võrreldes Euroopa tasandi ühise lahendusega vähem tõhus;

I.  arvestades, et liikmesriikide ühepoolselt võetud meetmed võivad suurendada rahvusvahelisi kaubandusvaidlusi, mis võivad ühtsel turul mõjutada nii digitaalseid kui ka mittedigitaalseid ettevõtjaid;

J.  arvestades, et vastavalt 2017. aasta märtsis G20 rahandusministrite antud volitustele ja sellele järgnenud tööprogrammi vastuvõtmisele 2019. aasta mais on OECD/G20 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise kaasav raamistik oma digitaalmajanduse rakkerühma kaudu töötanud kahel sambal põhineva konsensusepõhise globaalse lahenduse leidmise nimel: esimeses sambas keskendutakse maksustamisõiguse jaotusele uute kasumi jaotamise ja maksustamist võimaldavate seoste normide kaudu ning teises sambas käsitletakse maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise ülejäänud küsimusi, kehtestades meetmed maksustamise miinimumtaseme tagamiseks;

K.  arvestades, et 12. oktoobril 2020. aastal avaldas G20/OECD kaaskirjast ning esimese ja teise samba kavadest koosneva paketi, mis kajastab ühtlustatud seisukohti mõlema samba mitme erineva meetme, põhimõtete ja parameetrite kohta, tuues ühtlasi välja poliitilised ning tehnilised probleemid, millega on veel vaja tegeleda;

L.  arvestades, et juhtivate rahvusvaheliste digitaalvaldkonna ettevõtjate kasum on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud; arvestades, et COVID-19 pandeemiale reageerimiseks kehtestatud liikumispiirangud on digiteenuste põhisele majandusele ülemineku suundumust veelgi kiirendanud, seades füüsilised ettevõtjad ning eelkõige väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) veel halvemasse olukorda; arvestades, et tegutseda on vaja kiiresti, võttes arvesse G20/OECD kaasava raamistiku eesmärki lõpetada läbirääkimised 2021. aasta juulis – see on hea esimene samm maksukoormuse võrdsema jaotumise suunas;

M.  arvestades, et piisavalt tõhusad rahvusvahelised maksuseadused on maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise tavade ennetamise ning õiglase ja tõhusa maksustamissüsteemi kujundamise jaoks üliolulised, et kõrvaldada ebavõrdsus ning tagada kindlus ja stabiilsus, mis on konkurentsivõimelisuse ning ka ettevõtjatele, eriti VKEdele võrdsete võimaluste tagamise eeltingimused;

N.  arvestades, et majanduse digitaliseerimine on võimaldanud väikestel ettevõtjatel kõikjal ja eri sektorites muutuda konkurentsivõimelisemaks ja jõuda uute klientideni; arvestades, et väiksemad idu- ja kasvufirmad peaksid jääma ELi digitaalmajanduse maksustamise meetmetega koormamata;

O.  arvestades, et digitaalsed ettevõtjad tuginevad sisu loomisel suurel määral immateriaalsele varale, eelkõige kasutajaandmete kasutamise ja rahaks muutmise kaudu, ning et praegused maksusüsteemid seda väärtuse loomist ei hõlma; arvestades, et selle nähtuse tõttu on väärtuse loomise koht ja maksustamise koht erinevad;

P.  arvestades, et konkurentsivõimelisemat ja majanduskasvu soodustavat ettevõtluskeskkonda digitaalsel ühtsel turul takistab digitaalmajanduse maksustamist käsitleva rahvusvahelise lepingu või ELi õigusnormide puudumine;

Q.  arvestades, et liidu ees seisev tõsine majanduskriis nõuab nüüdisaegset maksupoliitikat, mis võimaldab liikmesriikidel koguda makse ühtsel turul toimuva tegevuse eest tõhusamalt ja tulemuslikumalt;

R.  arvestades, et liikmesriigid peaksid tegema tihedat koostööd ning asuma rahvusvahelistel maksuläbirääkimistel ühtsele, tugevale ja suurte sihtidega seisukohale;

S.  arvestades, et nõukogu 27. novembri 2020 järeldustes märgitakse, et Euroopa Ülemkogu hindab 2021. aasta märtsis „olukorda seoses tööga, mis puudutab digitaalmajanduse maksustamise olulist küsimust“;

T.  arvestades, et G20 rahandusministrid kohtusid 7.–8. aprillil 2021 ja kohtuvad 9.–10. juulil 2021 ning teevad kaasava raamistiku üle peetavate läbirääkimiste mõlemast sambast kokkuvõtte;

Majanduse digitaliseerimisest tulenevate probleemidega tegelemine

1.  märgib, et praegused rahvusvahelised maksureeglid kehtestati 20. sajandi alguses ning maksustamisõigused põhinevad peamiselt ettevõtjate füüsilisel kohalolekul; juhib tähelepanu sellele, et digitaliseerimine ja tugev sõltuvus immateriaalsest varast on oluliselt suurendanud ettevõtjate suutlikkust tegeleda olulise äritegevusega jurisdiktsioonis, kus nad füüsiliselt kohal ei ole, ning seetõttu ei kajasta ühes jurisdiktsioonis makstud maksud enam seal loodud väärtust ja kasumit, mis võib viia maksubaasi kahanemiseni ja kasumi ümberpaigutamiseni;

2.  nõuab ülimalt digitaliseeritud hargmaiste ettevõtjate maksustamisõiguste uut ja õiglasemat jaotamist ning püsiva tegevuskoha traditsioonilise kontseptsiooni läbivaatamist, kuna see ei hõlma digitaalmajandust; tuletab meelde äriühingu tulumaksu ühtset (konsolideeritud) maksubaasi (C(C)CTB) puudutavat Euroopa Parlamendi seisukohta luua virtuaalne püsiv tegevuskoht, pidades silmas seda, kus väärtus luuakse, ning võttes aluseks kasutajate loodud väärtuse ja kasumi; rõhutab, et internetipõhiste platvormide kasutajad ja digiteenuste tarbijad on nüüd ülimalt digitaliseeritud ettevõtjate poolses väärtuse loomises kesksed elemendid ja neid ei saa jurisdiktsioonist välja viia nii, nagu seda tehakse kapitali ja tööjõuga, ning neid tuleks seetõttu uue maksustamist võimaldava seose määratlemisel arvesse võtta, et tagada agressiivse maksuplaneerimise vastane mõjus meede;

3.  ühineb murega, et nimetatud probleemide kitsas määratlemine tooks kaasa selle, et sihipärased reeglid oleksid kavandatud ainult teatavatele ettevõtjatele; juhib tähelepanu sellele, et siirdehinnad, püsiva tegevuskoha määratlus ja maksustamislüngad, mis tulenevad paljudest liiga keerulistest maksusüsteemidest, tuleb läbi vaadata, eelkõige seoses topeltmaksustamise vältimise lepingutega;

4.  rõhutab, et uued lahendused digitaalmajanduse maksustamiseks peaksid eelistatavalt maksustama kasumit, mitte tulusid;

5.  märgib, et meie majandus on tänu digitaliseerimisele ja globaliseerumisele märkimisväärselt arenenud; võtab teadmiseks digitaliseerimise positiivse mõju ühiskonnale ja majandusele ning digitaliseerimise suure potentsiaali maksuhalduse jaoks, sest digitaliseerimine on vahend kodanikele paremate teenuste pakkumiseks, üldsuse usalduse suurendamiseks maksuhaldurite vastu ja konkurentsivõime suurendamiseks; peab kahetsusväärseks, et rahvusvaheline maksusüsteem on puudulik ega sobi alati globaliseerumisest ja digitaliseerimisest tingitud probleemide lahendamiseks; nõuab kokkulepet, mille eesmärk on õiglane ja mõjus maksusüsteem, kuid mis austab samal ajal riikide maksustamise alast suveräänsust;

6.  nõuab maksusüsteemi reformi, et võidelda maksupettuste ja maksustamise vältimise vastu; rõhutab, et liit ja selle liikmesriigid peaksid võtma nende puuduste kõrvaldamisel juhtrolli;

7.  rõhutab, et maksustamisõiguste jaotamiseks riikide vahel tuleb hargmaiseid ettevõtjaid maksustada õiglase ja tulemusliku valemi alusel; tuletab meelde komisjoni ettepanekut äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi (CCCTB) kohta;

8.  rõhutab vajadust tegeleda digitaalmajanduse alamaksustamise probleemiga; rõhutab vajadust võtta arvesse tugevalt digitaliseeritud hargmaiste ettevõtjate loomulikku liikuvust, pidades eelkõige silmas väärtuse loomist, ning tagada maksustamisõiguste õiglane jaotumine kõigi riikide vahel, kus need ettevõtjad tegelevad majandustegevuse ja väärtuse loomisega, sealhulgas teadus- ja arendustegevusega; märgib, et maksustamisõiguse õiglast jaotamist võivad takistada mõned kehtivad topeltmaksustamise vältimise lepingud, ning nõuab nende ajakohastamist; märgib rõhutab väikeste perifeersete liikmesriikide eriolukorda;

9.  on seisukohal, et eri ärimudelite üldise maksukoormuse kohta on vaja lisauuringuid; peab kahetsusväärseks, et maksustamise vältimine ei kahjusta mitte ainult avaliku sektori tulude kogumist, mis takistab avalike teenuste osutamist ja nihutab maksukoormuse keskmisele kodanikule, tekitades sellega suuremat ebavõrdsust, vaid sellel on ka turgu moonutav mõju, asetades ettevõtjad, eelkõige VKEd, ebasoodsasse olukorda ja luues takistusi uutele kohalikele turuletulijatele; rõhutab vajadust arutada VKEde turule sisenemise võimalikke takistusi, et vältida digitaalsektori loomist, milles osaleksid vaid üksikud suured ettevõtjad;

10.  tuletab meelde, et keskmiselt on digitaalvaldkonna ettevõtjate tegelik maksumäär vaid 9,5 %, traditsiooniliste ärimudelite puhul aga 23,2 %;

11.  rõhutab, et vahepeal on nõudlus digitaalsete teenuste järele plahvatuslikult suurenenud, kuna seoses COVID-19-ga tuleb täita paljud ülesanded kaugtöö korras; märgib, et seetõttu on selliste digitaliseeritud teenuste osutajad pandud soodsamasse olukorda kui traditsioonilised ettevõtjad, eriti VKEd;

12.  rõhutab, et OECD/G20 maksubaasi kahanemist ja kasumi ümberpaigutamist käsitleva tegevuskava esimese meetme 2015. aasta lõpparuandes jõutakse järeldusele, et digitaalmajandusest on üha enam saamas majandus ise; tunnistab enamiku majandussektorite kiiret digitaliseerimist ja vajadust tulevikukindla maksusüsteemi järele, mis ei kaitse digitaalmajandust, vaid tagab tulude õiglase jaotuse eri riikide vahel, kus väärtus luuakse;

13.  märgib, kui oluline on eristada maksustamise ja reguleerimise rolli ning et tulevast digimaksu poliitikat ei tohiks kujundada selliseks, et sellega kõrvaldatakse digitaalmajanduses esinevad puudused, näiteks teabe suhtes monopoolsest seisundist tulenev kasu, kui reguleerivad meetmed oleksid hoopis asjakohasemad;

Ülemaailmne mitmepoolne kokkulepe: eelistatud, ent mitte ainus edasimineku võimalus

14.  nõuab, et õiglase ja mõjusa maksusüsteemi loomiseks sõlmitaks rahvusvaheline kokkulepe; kiidab heaks G20/OECD pingutused rahvusvahelise maksusüsteemi mitmepoolse reformimise suhtes üksmeele saavutamiseks, et võidelda kasumi jätkuva ümberpaigutamise ja digimajandusega kaasnevate probleemidega; peab siiski kahetsusväärseks, et kokkulepitud tähtajast sõlmida kokkulepe 2020. aasta lõpuks ei suudetud kinni pidada; tunnistab, et vaatamata COVID-19 pandeemiast tingitud viivitustele saavutati ettepanekute arutamisel tehnilisel tasandil edu, ja nõuab, et kaasava läbirääkimisprotsessi kaudu jõutaks kiire kokkuleppeni 2021. aasta keskpaigaks; kutsub liikmesriike üles tegelema maksuküsimustega aktiivselt ka muudel rahvusvahelistel foorumitel, näiteks ÜROs;

15.  märgib asjaolu, et G20/OECD kaasavas raamistikus välja pakutud kahesambaline lähenemine ei kaitse digitaalmajandust, vaid sellega püütakse leida digitaalmajanduse põhjustatavatele uutele probleemidele terviklik lahendus; võtab teadmiseks kaasava raamistiku liikmete lahknevad seisukohad; on siiski veendunud, et mõlemat sammast tuleks käsitada teineteist täiendavana ja need tuleks vastu võtta 2021. aasta keskpaigaks;

16.  rõhutab, et teise samba eesmärk on tegeleda maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise allesjäänud probleemidega, tagades eelkõige, et suured hargmaised ettevõtjad, sealhulgas digitaliseeritud ettevõtjad, maksavad äriühingu tegelikku minimaalset maksumäära oma asukohast olenemata; tunneb heameelt G20/OECD kaasava raamistiku üle peetavatele läbirääkimistele antud uue hoo üle, mis tuleneb USA valitsuse hiljutistest ettepanekutest anda riikidele tugev stiimul ühineda ülemaailmse kokkuleppega, millega rakendatakse minimaalse maksu reegleid kogu maailmas; märgib, et sellised ettepanekud hõlmavad üldise immateriaalse vara madala maksumääraga maksustatud tulu (GILTI) maksustamise miinimummäära tõstmist 21 %-ni ning kahjulike ühinemiste ja madala maksumäära lõpetamisega (SHIELD) seotud maksumäära, mis oleks samaväärne GILTI määraga, kui II samba osas ei jõuta ülemaailmsele kokkuleppele(13); on seisukohal, et kehtestatav tegelik minimaalne maksumäär peaks olema õiglane ja piisav, et takistada kasumi ümberpaigutamist ja hoida ära kahjulikku maksukonkurentsi;

17.  kutsub komisjoni ja nõukogu üles tagama, et G20/OECD kaasava raamistiku läbirääkimiste tulevastes kompromissides võetaks arvesse ELi huve ning välditaks seda, et keerukus ja bürokraatia VKEde ja kodanike jaoks suureneksid;

18.  peab tervitatavaks OECD sekretariaadi pingutusi leida lahendus küsimusele, kuidas kohandada meie kehtivad rahvusvahelised maksureeglid globaliseerunud ja digitaliseeritud majandusega; kiidab heaks esimese samba raames uue maksustamist võimaldava seose ja uute maksuõiguste kohta esitatud ettepaneku, millega loodaks võimalus hargmaiste ettevõtjate maksustamiseks turupõhistes jurisdiktsioonides ka siis, kui nad ei ole oma majandustegevusest tulenevalt füüsiliselt kohal; rõhutab, et kasutajate ja tarbijatega suhtlemine aitab digitaalsetes ärimudelites oluliselt väärtust luua ja seda tuleks seetõttu maksustamisõiguste jagamisel arvestada; märgib, et on veel mõned poliitikavalikud, mis tuleb kindlaks määrata ülemaailmsel tasandil;

19.  tunnistab, et nn A-summa looks turupõhistele jurisdiktsioonidele uue maksustamisõiguse; rõhutab, et nende uute maksustamisõiguste kohaldamisala peaks hõlmama kõiki suuri potentsiaalselt maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamisega seotud hargmaiseid ettevõtjaid ning vähemalt automatiseeritud digiteenuseid ja tarbijale orienteeritud ettevõtjaid, vältides seejuures VKEdele täiendava ja ebavajaliku koormuse tekitamist;

20.  kutsub liikmesriike üles toetama kokkulepet, millega tagataks piisava hulga kasumi ümberjaotamine turupõhistele jurisdiktsioonidele ning mis peaks minema kaugemale tavapärase ja mittetavapärase kasumi eristamisest, mis võib viia puhtalt kunstliku eristamiseni;

21.  on mures selle pärast, et liiga keeruline süsteem võib tõepoolest luua uusi võimalusi uutest kokkulepitud reeglitest möödahiilimiseks, ning kutsub OECDd ja läbirääkimisi pidavaid liikmesriike üles töötama lihtsa ja toimiva lahenduse leidmise nimel; nõuab, et võetaks arvesse OECD/G20 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise tegevuskava haldusmõjuga seotud järeldusi;

22.  leiab, et poliitikavalikud, mida liikmesriigid läbirääkimistel kaitsevad, peaksid keerukust vähendama; toetab seetõttu lihtsustatud haldusmenetlus hargmaistele ettevõtjatele, kelle suhtes kohaldatakse uusi maksustamisõigusi, muu hulgas selleks, et kergendada rakendamist liikmesriikides, võttes arvesse liikmesriike, kes ei osale konkurentsi moonutavates maksukokkulepetes, näiteks salajastes maksutehingutes; usub, et asjakohane oleks reformida reaalturuväärtuse põhimõtet;

23.  palub, et komisjon ja nõukogu tugevdaksid digimaksupoliitika alast dialoogi uue Ameerika Ühendriikide valitsusega, et leida enne 2021. aasta juunit G20/OECD kaasava raamistiku läbirääkimiste raames ühine lähenemine; tunneb heameelt USA uue administratsiooni hiljutise avalduse üle, et ta osaleb uuesti aktiivselt OECD läbirääkimistes, et jõuda kokkuleppele ja loobuda „safe harbour“-põhimõttest; kutsub komisjoni üles hoolikalt hindama USA poolt I samba suhtes kavandatavate uute kohanduste mõju; palub, et liikmesriigid oleksid reformitegevust tõsiselt õõnestada võiva „safe harbour“-klausli vastu; palub komisjonil koostada oma ettepanek digitaalmajanduse probleemide lahendamiseks, kui reformi esimesse sambasse lisatakse „safe harbour“-klausel; tuletab sellega seoses meelde komisjoni pika vaatega ettepanekut, milles keskendutakse märkimisväärsele digitaalsele kohalolule;

24.  võtab teadmiseks ettepaneku vaidluste ennetamise ja lahendamise mehhanismi kohta, et vältida topeltmaksustamist ja suurendada uute reeglite aktsepteerimist; rõhutab viimati nimetatud mehhanismi olulist rolli, eriti üleminekuperioodil kuni uue rahvusvahelise maksustamiskorra kehtestamiseni; rõhutab siiski, et maksukindlus saavutatakse kõige edukamalt lihtsate, selgete ja ühtlustatud normide abil, mis hoiavad ära vaidluste tekke; rõhutab, et ükski vaidluste ennetamise ja lahendamise mehhanism ei tohiks seada arenguriike ebasoodsasse olukorda;

25.  kinnitab, et rahvusvahelise lepingu puhul tuleks vältida kaubandusvaidlusi ja survemeetmeid, millel võib olla negatiivne mõju teistele majandussektoritele;

26.  kutsub komisjoni üles viima lõpule oma hinnangut esimese ja teise samba mõju kohta liikmesriikide tulude kogumisele ning andma oma järeldustest nõukogule ja parlamendile teada; kutsub komisjoni üles selle mõjuhinnangu alusel liikmesriike nõustama ning neid suunama, et nad võtaksid läbirääkimistel seisukohti, mis kaitsevad ELi huve;

27.  kutsub iga liikmesriiki ja komisjoni üles oma seisukohti kooskõlastama, et rääkida ühel häälel;

Üleskutse võtta viivitamata ELi tasandi meetmeid

28.  peab kahetsusväärseks, et G20/OECD kaasavas raamistikus ei leitud 2020. aasta oktoobris lahendust, mistõttu digitaalmajanduse alamaksustamine kestab kauem; rõhutab, et COVID-19 pandeemiast on saanud suurt kasu digitaliseeritud ettevõtjad, peamiselt need, kes suutsid oma tegevust laiendada, samal ajal kui paljud teised ettevõtjad, eelkõige VKEd, on kannatanud, ning et see on üleminekut digitaalmajandusele kiirendanud, mis rõhutab seega veelgi vajadust leida mitmepoolseid lahendusi praeguse maksusüsteemi reformimiseks, et tagada digitaalmajanduse õiglane panus;

29.  rõhutab, et valitsused peavad COVID-19 kriisist taastumiseks koguma enneolematul hulgal vahendeid ning et alamaksustatud sektorite tulude kasutuselevõtmine võib majanduse taastamise rahastamist hõlbustada;

30.  on seisukohal, et digitaalmajandusest tulenevad maksuprobleemid on ülemaailmne küsimus ning et rahvusvahelise koordineerimise võimaldamiseks on kiiresti vaja kokkulepet G20/OECD riikide tasandil; on seisukohal, et suurte sihtidega ja ühtlustatud rahvusvaheline lahendus on parem kui riiklike või piirkondlike digimaksude killustatus, millega võivad kaasneda riskid, ning et see saavutab nõukogus hoopist tõenäolisemalt ühehäälse toetuse;

31.  nõuab seepärast tungivalt, et EL peaks vaatamata läbirääkimiste edenemisele G20/OECD kaasavas raamistikus olema 2021. aasta lõpuks valmis andma käiku oma digitaalmajanduse maksustamise lahendused, eriti kuna OECD ettepanekud puudutavad ainult väikest ettevõtjate rühma ega pruugi olla piisavad; kutsub komisjoni üles järgima 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvealase koostöö kohta, esitades 2021. aasta juuniks oma ettepanekud digimaksu kohta ning viies need juba eelnevalt kooskõlla G20/OECD kaasava raamistikuga saavutatava reformiga, kui selles jõutakse kokkuleppele; soovitab komisjonil koostada 2021. aasta keskpaigaks tegevuskava, milles võetakse arvesse eri stsenaariume, eelkõige OECD tasandil saavutatud kokkuleppe korral ja ilma selleta;

32.  palub komisjonil kaaluda vajaduse korral esimese sammuna eelkõige Euroopa digiteenuste maksu kehtestamist; rõhutab, et kui OECD/G20 kaasava raamistiku raames jõutakse rahvusvahelisele kokkuleppele, tuleks neid Euroopa lahendusi vastavalt kohandada; tuletab meelde, et ELi digiteenuste maksu saab ette näha üksnes ajutise esimese sammuna;

33.  nõuab, et EL rakendaks rahvusvaheliste läbirääkimiste tulemusena sõlmitavat tulevast kokkulepet ühtlustatud viisil, ja palub komisjonil esitada sellekohase ettepaneku;

34.  rõhutab, et OECD läbirääkimiste ebaõnnestumine tooks kaasa digimaksude edasise killustumise, mis võib olla kahjulik ka neile Euroopa ettevõtjatele, kes soovivad laiendada oma ärimudeleid teistele turgudele; tuletab meelde, kui oluline on jõuda kokkuleppele OECD tasandil, et vältida võimalikke kaubandussõdasid; rõhutab, et kuigi maksustamine kuulub liikmesriikide pädevusse, on vaja tugevat koordineerimist;

35.  rõhutab, et ELi digivaldkonna ettevõtjad, kelle peakorter asub ELi liikmesriigis ja kelle suhtes kohaldatakse ELi äriühingu tulumaksu, on ebasoodsamas olukorras võrreldes välismaiste äriühingutega, kellel ei ole üheski liikmesriigis füüsilist kohalolu ja kes võivad seetõttu vältida äriühingu tulumaksu maksmist ELis isegi siis, kui nende tegevus hõlmab Euroopa kasutajaid; rõhutab, et tavapäraste teenuste ja automatiseeritud digiteenuste osutajatele ning tarbijale orienteeritud ettevõtjatele tuleb ELis luua võrdsed võimalused, tagades viimaste piisavalt maksustamise õiglase määraga seal, kus nad saavad kasumit;

36.  rõhutab, et mis tahes ELi digiteenuste maksuga tuleb vältida nõuete täitmisega seotud kulude tarbetut suurenemist ning selle kohta tuleb esitada selged määratlused ja läbipaistvad sätted, mida on lihtne järgida ja mille täitmist on lihtne tagada, ning edendada õigus- ja regulatiivset kindlust;

37.  nõuab proportsionaalsete reeglite vastuvõtmist, et mitte kahjustada VKEsid, idufirmasid ja ettevõtjaid, kes tegelevad oma äritegevuse digitaliseerimisega; rõhutab, et maksupoliitika võib olla üks vahenditest, mis toetab ühtse turu konkurentsivõimet selles valdkonnas; rõhutab, et vaja on majanduskasvu soodustavat maksupoliitikat, mille eesmärk on tugevdada ühtse turu rahvusvahelist konkurentsivõimet;

38.  rõhutab vajadust vaadata läbi kehtivad topeltmaksustamise reeglid, et tagada kogu EList väljaviidava kasumi maksustamine;

39.  märgib, et mõned liikmesriigid peavad ülimalt digitaliseeritud ettevõtjate maksustamist kiireloomuliseks küsimuseks ja on kehtestanud seetõttu riiklikul tasemel mitmeid digiteenuste makse; märgib, et need riiklikud digimaksud mõjutavad rahvusvahelist kaubandust ja läbirääkimisi; juhib siiski tähelepanu sellele, et riiklike lahenduste ühepoolne kasutuselevõtmine võib tekitada ühtsel turul killustumise ja maksualase ebakindluse ohu; rõhutab, et riiklike meetmete paljusus muudab kooskõlastatud Euroopa lahenduse kasutuselevõtmise veelgi pakilisemaks; tuletab meelde, et pärast mõjusa mitmepoolse lahenduse leidmist tuleb need riiklikud meetmed tasahaaval kõrvale jätta;

40.  tuletab meelde, et ehkki maksustamine kuulub eelkõige liikmesriigi pädevusse, peavad valitsused seda võimalikult suurel määral tegema kooskõlas ELi õiguse ühiste põhimõtetega, et tagada riiklike raamistike vaheline kooskõla, mis tagab omakorda õiglase konkurentsi ning aitab ära hoida negatiivse mõju ELi maksustamispõhimõtete üldisele ühtsusele;

41.  märgib, et nõukogu ei jõudnud kokkuleppele ühegi komisjoni asjaomase ettepaneku suhtes – ei digiteenuste maksu, olulise digitaalse kohalolu, äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi ega äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi suhtes; kutsub liikmesriike üles oma seisukohti nende ettepanekute suhtes uuesti kaaluma, kui OECD läbirääkimised peaksid ebaõnnestuma, eelkõige COVID-19 kriisi enneolematuid asjaolusid arvestades, või kaaluma nende integreerimist OECD kokkulepete võimalikku rakendamisse tulevikus, ning kaaluma kõiki aluslepingutes sätestatud võimalusi, kui ühehäälset kokkulepet ei saavutata;

42.  palub liikmesriikidel alustada nõukogus üles uuesti kõrgetasemelist poliitilist dialoogi, et valmistada ette pinda otsuse tegemiseks digitaalmajanduse ühtsel turul maksustamise kohta, olenemata rahvusvaheliste läbirääkimiste tulemustest; kutsub nõukogu üles parlamendi poolt juba vastu võetud seadusandlike ettepanekutega edasi liikuma, et järgida ELi institutsioonide vahelise lojaalse koostöö põhimõtet;

43.  kiidab heaks komisjoni 14. jaanuari 2021. aasta mõjuhinnangu digimaksu kohta; märgib, et digitaliseerimine võib suurendada tootlikkust ja tarbijate heaolu, kuid samuti on ülimalt oluline tagada, et suured ja ülimalt digitaliseeritud ettevõtjad annaksid ühiskonda oma õiglase panuse; kutsub komisjoni üles hoolikalt hindama, kuidas digitegevuste, -tehingute, -teenuste või -ettevõtjate ulatus, määratlus ja segmenteerimine on vastavuses rahvusvahelisel tasandil globaalse lahenduse leidmiseks tehtava tööga;

44.  võtab teadmiseks esialgses mõjuhinnangus nimetatud kolm maksupoliitika võimalust, nimelt:

   a) äriühingu tulumaksu suurendamine, mis oleks kooskõlas rahvusvaheliste läbirääkimiste ja kahepoolsete maksulepingutega;
   b) tulul põhinev maks, kui puudub mõjus rahvusvaheliselt kokku lepitud lahendus, kuid juhib siiski tähelepanu sellele, et digimaksuga tuleks eelistatavalt maksustada kasumit;
   c) maks ELis tehtud ettevõtjate vahelistelt digitehingutelt, millega kaasneb oht, et suurtelt digitaliseeritud ettevõtjatelt kantakse maksukoormus üle kõnealustest teenustest sõltuvatele väiksematele ettevõtjatele;

45.  nõuab, et iga variandi puhul hinnataks üksikasjalikult mõju nii ELi digitaalarengu tegevuskavale kui ka ühtsele turule, kuid ka võimalike kaubandusvaidluste teket ja teiste ettevõtjate vastumeetmete võtmist ning võimalikku ülekanduvat mõju teistele majandussektoritele;

46.  nõuab, et parlamendile antaks maksustamise valdkonna seadusandlikes menetlustes suurem roll; kutsub komisjoni üles uurima kõiki aluslepingute pakutavaid võimalusi; võtab sellega seoses teadmiseks komisjoni 15. jaanuari 2019. aasta teatises „Tõhusama ja demokraatlikuma otsustusprotsessi poole ELi maksupoliitikas“ pakutud ülemineku kvalifitseeritud häälteenamusele;

Digimaks kui ELi uus omavahend

47.  peab tervitatavaks 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ja usaldusväärse finantsjuhtimise ning uute omavahendite kohta, mis hõlmab tegevuskava uute omavahendite kasutuselevõtmiseks(14), kooskõlas kõikehaaravuse põhimõttega, ning tuletab meelde komisjoni õiguslikult siduvat kohustust esitada 2021. aasta juuniks seadusandlik ettepanek ELi digimaksu kui omavahendi kohta; rõhutab Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õiguslikult siduvat kohustust järgida viivitamata tegevuskavas sätestatud meetmeid, et võtta see kasutusele hiljemalt 1. jaanuariks 2023;

48.  tuletab meelde, et Euroopa Parlament on mitmes raportis ja resolutsioonis suure häälteenamusega kinnitanud oma pühendumust ELi digimaksu kui omavahendi kasutuselevõtmisele(15);

49.  rõhutab, et institutsioonidevaheline kokkulepe, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtu tegevuskava, kohustab nõukogu, parlamenti ja komisjoni liikuma pöördumatult edasi ELi digimaksu kehtestamisega, mis kantakse ELi pikaajalisse eelarvesse täies ulatuses omavahendina ja pikaajalise stabiilse sissetulekuallikana; toonitab, et olenemata sellest, kas põhireeglid määratakse kindlaks OECD või ELi tasandil, võivad liikmesriikides digimajanduse maksustamisest saadavad tulud muutuda ja peavadki muutuma omavahendiks; on seisukohal, et sama lähenemisviisi tuleks järgida ka mis tahes muude tulude puhul, mis tekivad OECD tasandil sõlmitud lepingute tulemusel;

50.  on seisukohal, et ELi digimaksu tulud oleksid otseses seoses ühtse turu avatud piiride ja digitaalse liiduga ning moodustaksid seetõttu ELi omavahenditele väga sobiva ja tegeliku aluse; rõhutab, et selle uue avaliku sektori tuluvoo suunamine ELi eelarvesse aitaks lahendada mitmeid maksude samaväärsuse ja maksusüsteemi ühtsusega seotud probleeme;

51.  nõuab, et kehtestataks maksude planeerimise ja rakendamise reeglid, mille eesmärk on minimeerida majandusliku mõju ülekandumise ohtu ELi kodanikele ja tarbijatele; on veendunud, et digimaksust saadava tulu muutmine ELi eelarve omavahendiks aitaks selliseid kulusid liikmesriikide vahel õiglaselt hajutada ja ümber jaotada;

52.  tuletab meelde, et ELi digimaksul ja/või OECD reeglitel põhinevaid omavahendeid ei tohi vastavalt universaalsuse põhimõttele ametlikult eraldada ühegi konkreetse programmi või fondi raames tehtavateks kulutusteks; tuletab meelde, et need omavahendid kujutavad endast üldtulu koos kõigi muude uute omavahenditega, mille kogusumma peaks olema piisav vähemalt Euroopa Liidu taasterahastu tagasimaksete kulude katmiseks; tuletab meelde, et mis tahes tulu uutest omavahenditest, mis ületab tegelikke tagasimaksevajadusi, peab endiselt jääma üldtuluna ELi eelarvesse;

53.  tuletab meelde, et institutsioonidevahelise kokkuleppe II lisa punkti G kohaselt tunnistavad institutsioonid, et uute omavahendite kogumi kasutuselevõtmine peaks toetama mitmeaastase finantsraamistiku kohaste liidu kulude piisavat rahastamist;

54.  on seisukohal, et ELi digimaksust saadav tulu moodustab osa uute omavahendite kogumist, millest saadav tulu on piisav vähemalt selleks, et katta ELi eelarvest taasterahastu „NextGenerationEU“ toetuste osast tulenevad edaspidised tagasimaksekulud (põhisumma ja intressid), mille suuruseks prognoositakse aastatel 2028–2058 keskmiselt 15 miljardit eurot aastas ja maksimaalselt 29,25 miljardit eurot aastas, vältides samal ajal ELi programmide kulude vähendamist; märgib, et tuluprognoosid ulatuvad mitmest miljardist eurost mitmekümne miljardi euroni sõltuvalt eri teguritest, sealhulgas maksubaasi, maksustatava üksuse, maksustamise koha, maksu arvutamise ja maksumäära täpsest kindlaksmääramisest ning majanduskasvu määradest asjaomastes sektorites;

55.  rõhutab, et institutsioonidevahelise kokkuleppe tegevuskavas ette nähtud uute omavahendite, sealhulgas ELi digimaksu kasutuselevõtmine suurendab ELi finantsautonoomiat ja võimet täita ELi kodanike ootusi seoses ELi strateegiliste poliitikaeesmärkidega, nagu õiglane ja tugev Euroopa ühtne turg, õiglasel üleminekul põhinev Euroopa roheline kokkulepe, Euroopa sotsiaalõiguste sammas ja digipööre ning suure tõhususega ELi lisaväärtuse loomine, võrreldes riikliku tasandi kulutustega;

56.  tuletab meelde, et ELi digimaksust saadav tulu peab aitama kaasa taasterahastu tagasimaksetele ning liidu programmide ja fondide kulude rahastamisele; kinnitab sellega seoses veel kord, et mis tahes osa digimaksust saadavast tulust, mille liikmesriigid endale jätavad, peaks olema rangelt proportsionaalne selle sissenõudmiskuludega ega tohiks põhjendamatult kahjustada ELi eelarvet;

57.  nõuab tungivalt, et komisjon arvestaks ELi digimaksu omavahendina kasutusele võtmist käsitlevate seadusandlike ettepanekute ja läbivaadatud omavahendite otsuse ettevalmistamisel parlamendi seisukohta, ning kutsub nõukogu üles ettepanekut kooskõlas tegevuskavaga kiiresti vastu võtma; ergutab institutsioone kiiresti ja konstruktiivselt asuma kokkulepitud omavahendite tegevuskavas ette nähtud korrapärase dialoogi juurde; nõuab tungivalt, et Euroopa Ülemkogu kinnitaks ELi otsustava juhtrolli ülemaailmses püüdluses õiglasema maksustamise poole, võttes kiireid ja otsustavaid meetmeid digimaksu kui omavahendi kasutuselevõtmiseks 2021. aasta jooksul; väljendab sellega seoses heameelt Euroopa Ülemkogu liikmete 25. märtsi 2021. aasta avalduse üle, milles rõhutatakse nende pühendumust sellele püüdlusele;

o
o   o

58.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) https://www.consilium.europa.eu/media/45910/021020-euco-final-conclusions.pdf.
(2) https://www.consilium.europa.eu/media/45109/210720-euco-final-conclusions-en.pdf
(3) https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-13350-2020-INIT/et/pdf
(4) 25. oktoobri 2016. aasta ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi kohta, COM(2016)0685, ja 25. oktoobri 2016. aasta ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi (CCCTB) kohta (COM(2016)0683).
(5) Pakett koosneb järgmistest osadest: komisjoni 21. märtsi 2018. aasta teatis „On aeg kehtestada ajakohane, õiglane ja tõhus digitaalmajanduse maksustamise kord“ (COM(2018)0146), 21. märtsi 2018. aasta ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse märkimisväärse digitaalse kohalolu äriühingu tulumaksuga maksustamise eeskirjad (COM(2018)0147), 21. märtsi 2018. aasta ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv, milles käsitletakse teatavate digiteenuste osutamisest saadud tuludelt võetava digiteenuste maksu ühist süsteemi (COM(2018)0148), ning komisjoni 21. märtsi 2018. aasta soovitus märkimisväärse digitaalse kohalolu äriühingute tulumaksuga maksustamise kohta (C(2018)1650).
(6) ELT C 366, 27.10.2017, lk 51.
(7) ELT C 101, 16.3.2018, lk 79.
(8) ELT C 369, 11.10.2018, lk 123.
(9) ELT C 108, 26.3.2021, lk 8.
(10) 16. märtsi 2016. aasta ühine järelaruanne läbipaistvuse, kooskõlastamise ning ühtlustamise tagamise kohta liidu äriühingu tulumaksu poliitikas ja TAXE resolutsioonide kohta, 16. novembri 2016. aasta järelaruanne TAXE2 resolutsiooni kohta, 2018. aasta aprilli järelaruanne PANA soovituste kohta ja 27. augusti 2019. aasta järelaruanne TAX3 resolutsiooni kohta.
(11) Hadzhieva, E., „Impact of Digitalisation on International Tax Matters: Challenges and Remedies“ (Digitaliseerimise mõju rahvusvahelistele maksuküsimustele: probleemid ja lahendused), Euroopa Parlament, liidu sisepoliitika peadirektoraat, poliitikaosakond A (majandus-, teadus- ja elukvaliteedi poliitika), veebruar 2019.
(12) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0102.
(13)The Made In America Tax Plan (Ameerika maksukava), 2021, USA rahandusministeerium, lk 12.
(14) ELT L 433I, 22.12.2020, lk 28.
(15) Eelkõige 14. märtsi 2018. aasta resolutsioon Euroopa Liidu omavahendite süsteemi reformimise kohta (ELT C 162, 10.5.2019, lk 71), 14. novembri 2018. aasta resolutsioon pealkirjaga „Vaheraport mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kohta – parlamendi seisukoht kokkuleppe saavutamiseks“ (ELT C 363, 28.10.2020, lk 179), 10. oktoobri 2019. aasta resolutsioon 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ja omavahendite kohta: aeg täita kodanike ootused (vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0032), 15. mai 2020. aasta resolutsioon järgmise mitmeaastase finantsraamistiku, omavahendite ja majanduse taastamise kava kohta (vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0124), 23. juuli 2020. aasta resolutsioon Euroopa Ülemkogu 17.–21. juuli 2020. aasta erakorralise kohtumise järelduste kohta (vastuvõetud tekstid P9_TA(2020)0206) ning 16. septembri 2020. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi (vastuvõetud tekstid P9_TA(2020)0220).

Viimane päevakajastamine: 26. juuli 2021Õigusteave - Privaatsuspoliitika