Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2020/2146(DEC)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A9-0055/2021

Esitatud tekstid :

A9-0055/2021

Arutelud :

PV 27/04/2021 - 8
CRE 27/04/2021 - 8

Hääletused :

PV 28/04/2021 - 2
PV 29/04/2021 - 4
PV 29/04/2021 - 19
CRE 29/04/2021 - 4

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2021)0170

Vastuvõetud tekstid
PDF 167kWORD 64k
Neljapäev, 29. aprill 2021 - Brüssel
2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ELi üldeelarve – Regioonide Komitee
P9_TA(2021)0170A9-0055/2021
Otsus
 Resolutsioon

1. Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2021. aasta otsus Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, VII jagu – Regioonide Komitee (2020/2146(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2019. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2020)0288 – C9‑0226/2020)(2),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2019. aastal tehtud siseauditite kohta,

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2019 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(3),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(4) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ja artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(5), eriti selle artikleid 59, 118, 260, 261 ja 262,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9‑0055/2021),

1.  annab heakskiidu Regioonide Komitee peasekretäri tegevusele Regioonide Komitee 2019. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Regioonide Komiteele, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L‑seerias).

(1) ELT L 67, 7.3.2019.
(2) ELT C 384, 13.11.2020, lk 1.
(3) ELT C 377, 9.11.2020, lk 13.
(4) ELT C 384, 13.11.2020, lk 180.
(5) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.


2. Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2021. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, VII jagu – Regioonide Komitee (2020/2146(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, VII jagu – Regioonide Komitee,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9‑0055/2021),

A.  arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames soovib eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon rõhutada, et liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust tuleb tugevdada ning selleks tuleb suurendada läbipaistvust ja parandada aruandekohustuse täitmist ning rakendada tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ja personalijuhtimise head tava;

1.  võtab rahuloluga teadmiseks, et kontrollikoda märkis oma 2019. aasta aruandes (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et Regioonide Komitee (edaspidi „komitee“) puhul auditeeritud inimressursside ja hangetega seotud küsimustes ei tuvastatud olulisi puudusi;

2.  väljendab heameelt asjaolu üle, et kontrollikoda jõudis oma audititööle tuginedes järeldusele, et komitee 31. detsembril 2019. aastal lõppenud aasta haldus- ja muude kulude maksed tervikuna ei sisaldanud olulisi vigu ja et kontrollitud järelevalve- ja kontrollisüsteemid olid tõhusad;

3.  olgugi et mitmeaastase finantsraamistiku rubriiki 5 „Haldus“ loetakse väikese riskiga rubriigiks, peab üldiselt kahetsusväärseks, et kontrollikoja aruande 9. peatükk „Haldus“ ja selles esitatud järeldused on küllaltki piiratud ulatusega; nõuab, et selle peatüki auditeerimisel keskendutaks rohkem küsimustele, mis on komitee jaoks väga suure või isegi kriitilise tähtsusega;

4.  tuletab meelde, et komitee eelarve on peamiselt halduseelarve, millest suur osa kasutatakse institutsiooni töötajatega seotud kuludeks (1. jaotis) ning hoonete, vallasvara, seadmete ja mitmesuguste tegevuskulude katmiseks;

5.  märgib, et 2019. aastal oli komitee heakskiidetud eelarve 98 751 000 eurot (võrreldes 96 101 000 euroga aastal 2018 ja 93 295 000 euroga aastal 2017); märgib, et 2019. aastal oli kulukohustuste täitmise määr 99,6 % (2018. aastal 99,3 % ja 2017. aastal 98,1 %) ning et maksete täitmise määr 88,8 % oli madalam kui 2018. aastal (91,0 %) ja 2017. aastal (89,9 %); märgib siiski, et 2019. aasta lõplik maksete täitmise määr muutub eelarvetsükli lõpus (pärast ülekantud assigneeringute maksete tegemist) kõrgemaks;

6.  rõhutab, et 1. jaotise kulukohustuste täitmise määr oli 99,6 % ja 2. jaotise kulukohustuste täitmise määr 99,7 %; märgib rahuloluga, et aasta lõpus jäi kulukohustustega sidumata ligikaudu 400 000 eurot (0,4 %) ja seega tagastati see liidu eelarvesse, mis tähendas vähenemist võrreldes 2018. aastaga, mil kulukohustustega sidumata jäi ligikaudu 700 000 eurot (0,7 %);

Inimressursid

7.  märgib, et töötajate koguarv 2019. aastal oli 576 (2018. aastal 538 ja 2017. aastal 533); märgib, et ametikohtade loetelus esitatud ametikohtade arv on 491, mida komitee loeb ebapiisavaks; tunnistab 2019. aastal lõpuleviidud töökoormuse hindamise tulemusi võimaliku ümberkorralduse tegemiseks eesmärgiga suurendada tõhusust ja luua sünergilist toimet; on teadlik komitee soovist, et liidu eelarvepädevad institutsioonid seda probleemi käsitleksid ja järk-järgult praeguse inimressursside olukorra tasakaalu viiksid; julgustab komiteed süvendama halduskoostööd Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega (EMSK) ühistalituste kaudu, et luua sünergilise toime suurendamiseks ühine ressursside reserv;

8.  tunnustab komitee jätkuvaid püüdlusi tugevdada oma poliitilist rolli ja vastata kasvavale vajadusele alalise asjatundjate arvamuse järele poliitilistes ja haldusvaldkondades; võtab teadmiseks talendireservi, mis on loodud kogemustega töötajate motiveerimiseks ja hoidmiseks komitees; märgib, et esimene üldine sisekonkurss komitee ajaloos jõudis lõpule 2019. aasta esimeses pooles, kus 113 kandidaadist sai laureaadiks kokku 40 töötajat; palub komiteel selgitada laureaatidele pakutavaid konkreetseid tööalaseid väljavaateid;

9.  märgib, et 24 tõlkija ametikoha üleviimine komiteest parlamenti pidi hinnanguliselt kaasa tooma ligikaudu 2,9 miljoni euro suuruse kokkuhoiu aastas, ning palub komiteel esitada aruande selle ümberpaigutamise mõju kohta;

10.  peab kahetsusväärseks, et soolise võrdsuse olukord kesk- ja tippastme juhtide seas ei ole paranenud, vaid on pigem jäänud suhteliselt stabiilseks alates 2018. aastast olukorras, kus 35 % nendest ametikohtadest täidavad naised; kinnitab, et vastu on võetud uus võrdsete võimaluste strateegia, mis sisaldab konkreetseid eesmärke aastaks 2025; kutsub komiteed üles esitama tegevuskava uue võrdsete võimaluste strateegia vastuvõtmise ja kavandatud mõju kohta ning andma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile igal aastal aru selle rakendamise ja esialgsete tulemuste kohta;

11.  väljendab heameelt personalidirektoraadis keskselt töötava võrdsete võimaluste ametniku ametisse nimetamise ja võrdsete võimaluste rändkampaaniate üle; palub komiteel anda aru uue strateegia konkreetsetest saavutustest, sealhulgas sellest, milliseid tulemusi on andnud meetmed, mida on võetud mitmekesisuse parandamiseks ja selleks, et muuta komitee puuetega inimeste jaoks kaasavamaks töökohaks;

12.  märgib, et 2019. aastal olid komitees esindatud kõigi liidu liikmesriikide kodanikud peale Luksemburgi; kutsub komiteed üles jätkama püüdlemist oma töötajate seas geograafilise tasakaalu saavutamise suunal, et tagada kõigi liikmesriikide kodanike nõuetekohane esindatus, sealhulgas juhtkonna tasandil; julgustab komiteed tõhustama teavitustegevust neis liikmesriikides, mis on alaesindatud;

13.  julgustab komiteed jätkama jõupingutusi, et saavutada sooline tasakaal kõikidel hierarhilistel tasanditel ja tunneb heameelt meetmete üle, et valikukomisjonis on kohustuslik mõlema soo esindajate olemasolu, et naisi julgustatakse aktiivselt kandideerima kõikidele juhtivatele ametikohtadele, et naissoost töötajatele, kes soovivad end juhikarjääriks ette valmistada, viiakse läbi konkreetseid koolitusi, ja et võimaldatakse paindlikku töökorraldust, sealhulgas võimalust töötada osalise tööajaga ja teha kaugtööd; võtab teadmiseks mitmesugused komitee kehtestatud stiimulid, nagu juhtimisülesannete ametlik tunnustamine üksuse juhataja tasandist allpool ja juhtkonna toetusel käivitatud mitteametliku võrgustiku loomine soolise tasakaalu saavutamiseks juhtimises;

14.  tunnustab asjaolu, et uues võrdsete võimaluste strateegias keskendutakse ka puuetele ja mitmekesisusele; võtab teadmiseks valikumenetlustes osalevatele juhtidele ja personalitöötajatele mõeldud koolitused, mis käsitlevad alateadlikku eelarvamust; palub komiteel anda eelarvepädevatele institutsioonidele aru strateegia konkreetsete eesmärkide, meetmete ja näitajate kohta;

15.  hindab asjaolu, et komitee keskendub kvaliteetsete tervishoiu- ja heaoluteenuste arendamisele ja toetamisele, tuginedes ennetamisele ja varasele sekkumisele tihedas koostöös asjaomaste personaliteenustega, ning nii juhtide kui ka muu personali teadlikkuse tõstmise programmidele; väljendab heameelt nii noorema-, keskastme kui ka tippastme juhtidega läbi viidud koolituste üle töölt puudumise haldamise ja pikaajalise puudumise järgse eduka taasintegreerimise valdkonnas; märgib, et 2019. aastal registreeriti kümme vaimse läbipõlemise juhtumit; märgib, et komitee sotsiaalteenistus pakub abi haiguse ajal ja tööle naasmisel; palub komiteel lisada läbipõlemise tuvastamine oma tervise- ja heaoluteenuste hulka; väljendab heameelt töötajate töö- ja eraelu tasakaalu parandamiseks mõeldud paindliku tööaja ja kaugtöö võimaluste suurendamise üle ning stressi ja läbipõlemise ennetamise programmi jätkumise üle; julgustab komiteed täiendama paindlikku töökorraldust, kaitstes töötajate õigust mitte olla kättesaadav;

16.  rõhutab, et komitee kasutab peamiselt lepingulisi töötajaid asjakohase toe pakkumiseks asenduste näol keskpika kuni pikaajalise puudumise korral ja konkreetseteks projektideks erinevates direktoraatides eesmärgiga pakkuda täiendavat tuge komitee liikmetele; tuletab siiski meelde, et lepinguliste töötajate kasutamine toob komitee jaoks kaasa ka märkimisväärse teadmiste ja asjatundlikkuse kaotuse nende lepingute lõppemisel, ning ergutab seetõttu komiteed jätkama läbirääkimisi oma ametikohtade loetelu laiendamise üle; märgib, et komitee ja parlamendi koostöö tulemusel vähenes 2019. aastal komitee ja EMSK tõlkedirektoraadi pikaajaliste lepinguliste töötajate arv võrreldes aastatega 2013–2017;

17.  märgib, et komitee peab uuendama oma julgestuskontrollisüsteeme ja kindlustama ohutu töökoha oma liikmetele ja töötajatele, mis nõuab täiendavaid eriressursse, ja et füüsilisele turvalisusele ja IT‑toele eraldatud ressursside suhe töötaja kohta on väga madal võrreldes teiste liidu üksustega; julgustab komiteed jätkama küberjulgeolekut edendavate uute projektide ettevalmistamist;

18.  märgib, et komitee määras kindlaks täiendavaid projekte halduse ja kommunikatsiooni kaasajastamise valdkonnas, nagu toetus paremale õigusloomele liidu seadusandluse rakendamise eel- ja järelkontrolli läbiviimisega kohapeal ja teavitustegevused, et kaasata protsessi kõik kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, ning et need täiendavad projektid vajavad piisavaid ressursse;

Kommunikatsioon

19.  rõhutab, et komitee kommunikatsioonistrateegia väline hindamine viidi läbi kooskõlas kõigile teistele liidu üksustele kohalduvate standarditega, kasutades ühist raamlepingut; märgib, et komitee kommunikatsiooni kvaliteet ei vastanud alati sihtrühma vajadustele, kuid on üldiselt võttes tõhus, sest peamistel sidusrühmadel on komiteest positiivne ettekujutus; kutsub komiteed üles parandama digitaalset suhtlust üldsusega ning suurendama oma uuringute nähtavust sidusrühmade ja liidu kodanike jaoks; ergutab komiteed pöörduma Euroopa Parlamendi poole, et tõhustada koostööd, näiteks ühiste koosolekute ja ürituste korraldamise kaudu;

20.  palub, et komitee annaks teada, kuidas ta kavatseb rakendada hindamisaruande soovitusi; märgib, et komitee kommunikatsiooni suurimateks edusammudeks on kodanike dialoogid komisjoniga ja komitee enda kohalikud dialoogid, tippsündmused EuroPCom (Euroopa avaliku kommunikatsiooni konverents) ja Euroopa piirkondade ja linnade nädal;

Digiteerimine, küberturvalisus

21.  väljendab heameelt seoses asjaoluga, et komitee juhatus võttis 2019. aasta alguses vastu digitaalse strateegia, mis põhineb Tallinna deklaratsioonil e‑valitsuse kohta ja selle kesksel põhimõttel „digitaalsus normiks“, ning et rakendamine algas pärast vastuvõtmist; märgib, et selle strateegia peamised eesmärgid on liikmekesksed infosüsteemid, et toetada komitee poliitilist tööd, infosüsteemid paberivabade haldusprotsesside toetamiseks ja digitaalse töökoha programm; kutsub komiteed üles edendama digiteerimist ka institutsioonidevahelise koostöö kaudu;

22.  väljendab heameelt institutsioonidevahelise küberkoostöö üle, milleks komitee sai abi ELi institutsioonide ja ametite infoturbeintsidentidega tegelevalt rühmalt, näiteks seoses tööalase täiendkoolitusega, mis käsitles pilvandmetöötluse turvet ja küberohtude alast luureteavet liidu organite vastu suunatud rünnakute puhul; märgib, et paljud digiteerimisprojektid puudutavad inimressursside ja finantsprotsesside digiteerimist, kus komitee kasutab komisjoni pakutavaid süsteeme SYSPER ja ABAC; palub komiteel uurida võimalust paremate tingimuste läbirääkimiseks komisjoniga, et parandada rakenduse jagamise protsessi ja muuta see rahaliselt atraktiivsemaks;

23.   märgib, et IT‑eelarvet jagab komitee Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega (EMSK); toonitab asjaolu, et seda eelarvet suurendati 2019. aastal eelarveliste ümberpaigutamiste tõttu 7 963 825 eurolt aastal 2018 kuni 9 082 838,76 euroni aastal 2019; tunneb heameelt asjaolu üle, et IT‑üksus töötas infosüsteemide kasutuselevõtu nimel, mis toetavad nelja tegevusvaldkonda, nimelt poliitiline töö, dokumendihaldus, kommunikatsioon ja inimressursid/finants ja et digitaalse töökoha osas on saavutatud edu programmi kõigis aspektides;

24.  väljendab heameelt komitee aktiivse poliitika üle avatud lähtekoodiga tehnoloogia valdkonnas; julgustab komiteed seadma avatud lähtekoodiga tehnoloogia esikohale, et vältida seotust müüjaga, säilitada kontroll oma tehniliste süsteemide üle, tagada kasutajatele tugevamad kaitsemeetmed eraelu puutumatuse ja andmekaitse vallas ning suurendada üldsuse jaoks turvalisust ja läbipaistvust; märgib, et 2019. aastal lisati tarkvarapakettide loendisse 39 avatud lähtekoodiga tarkvara rakendust ning et praegu on käimas aktiivsed projektid uue digiallkirja portaali ja avatud lähtekoodiga tehnoloogial põhineva halduskonsooli rakendamiseks;

25.  soovitab komiteel järgida Euroopa Andmekaitseinspektori soovitust, mille kohaselt tuleks liidu institutsioonidel alustada Microsoftiga läbirääkimisi 2018. aastal allkirjastatud institutsioonidevahelise litsentsilepingu ja rakenduslepingu muutmiseks, et saavutada digitaalne suveräänsus, vältida kontrolli puudumist ja seotust ainult ühe müüjaga ning tagada isikuandmete kaitse;

Hooned, turvalisus

26.  väljendab heameelt selle üle, et on rakendatud rida meetmeid, et tagada hoonetele piisavad turvastandardid, nagu uute juurdepääsukontrolli seadmete paigaldamine ja uue videovalvesüsteemi paigaldamine; märgib, et seonduvad turbestandardid on jõudnud samale tasemele parlamendi ja komisjoni standarditega ja et lisaks alustati hankemenetlust uue külastajate haldussüsteemi jaoks, mille kasutuselevõtmine oli kavandatud 2020. aastaks;

27.  võtab teadmiseks komitee kinnisvarastrateegia, mis sisaldab hoonete geograafilist koondamist, pigem hoonete omamist kui rentimist, jätkusuutlikku hoonete haldamist ja mitmeaastast planeerimist; märgib, et EMSKga ühiselt loodud töörühm kehtestas suunised kontoripinna kasutamise ja jaotamise kohta, arvestades olukorda teistes liidu asutustes; hindab asjaolu, et neid parameetreid esitleti töötajate esindajatele ning arutati nendega; tunnustab komitee läbipaistvat ja koostöövalmit lähenemisviisi suhetes töötajate esindajatega; märgib, et ühtekokku ei kasutata 241 töökohta, ja palub komiteel selgitada, millised plaanid on tal praeguses kinnisvarastrateegias seoses nende töökohtadega;

28.  tunnustab asjaolu, et komitee on koos EMSKga andnud juhised asbesti eemaldamiseks 2020. aasta sügisel, järgides tööde käigus täielikult vajalikke kaitsemeetmeid, nagu nõuti 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonis; väljendab heameelt asjaolu üle, et enamik komitee ja EMSK hoonetest on asbestivabad; väljendab muret töötajate tervise ja asbesti esinemise pärast VMA hoones; võtab siiski teadmiseks, et komitee on saanud asbestiohutuse sertifikaadi;

Sisemine juhtimine, sisekontroll, finants

29.  rõhutab asjaolu, et komitee sõnastab oma erinevate haldusvaldkondade kohta igal aastal selged peamised tulemusnäitajad, sõnastades eesmärgid ja tulemused ning määrates kindlaks nendega seotud töötajate arvu; palub komiteel esitada järgmises iga-aastases tegevusaruandes lisaks sellele väga üksikasjalikule teabele peamiste eesmärkide ja saavutatud tulemuste konsolideeritud versiooni ning uurida andmete visualiseerimise võimalusi peamiste tulemusnäitajate lugejasõbralikumate tabelite jaoks;

30.  märgib, et 2019. aastal viidi läbi vastavuse ja tõhususe analüüs, et hinnata millises ulatuses vastab komitee 16 sisekontrolli standardile; märgib, et komitee 2019. aasta vastavuse analüüs näitas, et nõuete rakendamise ja tõhususe üldine olukord on võrreldes 2018. aastaga jäänud rahuldavaks ja stabiilseks; märgib siiski, et määrati kindlaks valdkonnad, mis vajavad edasist parandamist, sealhulgas komitee missiooni ja organisatsioonistruktuuri vastavusse viimine uute prioriteetitega, parlamendi ja komitee halduskoostöö, andmesalvestuse edasine digitaliseerimine ja haldusprotsesside lihtsustamine, kui ka olemasoleva talitluspidevuse kava põhjalik uuendamine tulenevalt praeguse COVID‑19 olukorra käigus omandatud kogemustest; kutsub komiteed üles nende väga vajalike paranduste rakendamise kohta 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelmeetmete raames aru andma;

31.  märgib, et siseauditi funktsiooni jälgib auditikomitee, mis koosneb ühest liikmest komitee rahandus- ja halduskomisjoni iga fraktsiooni kohta ja ühest kõrgetasemelisest välisnõustajast; täheldab, et aastal 2019 toimus kaks auditikomitee koosolekut, kus esitleti siseauditi 2018. aasta aruannet ja 2020. aasta töökava ning liikmeid teavitati saavutatud edust seoses käimasolevate audititega ning täitmata soovitustest ja seonduvatest riskidest; märgib, et 57 % väga olulistest soovitustest täideti kuue kuu jooksul (eesmärk aastateks 2019–2020: 75 %) ja 100 % väga tähtsatest soovitustest täideti 12 kuu jooksul (eesmärk aastateks 2019–2020: 100 %); soovitab komiteel lisada auditi soovituste kokkuvõtte oma iga-aastasesse tegevusaruandesse;

32.  täheldab, et komitee eelarve täitmise sisemisi finantsreegleid uuendati 1. jaanuari 2019. aasta otsusega nr 0014/2018 ja neid on rakendatud kogu 2019. aasta vältel; märgib rahuloluga, et toimingute algatajad on kaasatud ametlike osalejatena eelarve heakskiitmise töövoogu ja et lisaks on määratud juhid, kes vastutavad edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatena operatiivjuhtimise eest;

33.  väljendab heameelt asjaolu üle, et 2019. aastal allkirjastasid kõik edasivolitatud eelarvevahendite käsutajad oma isiklikud kinnitavad avaldused, et vastavates kinnitavates avaldustes mainiti kõiki aruandeid erandite kohta ja et nende erandite kordumise vältimiseks rakendatakse ja jälgitakse parandusmeetmeid;

34.  kutsub komiteed üles suurendama jõupingutusi olukorra analüüsimisel, et saavutada kõikide hankemenetluste puhul täielikult paberivaba pakkumiskeskkond; märgib, et see nõuaks riigihangete haldamise vahendi soetamist (mille töötas välja komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus) koos täiustatud back office’i dokumendihaldussüsteemi arendamise või soetamisega; märgib, et praegust paberivaba töövoogu arvest makseni laiendati 2019. aastal lisaks mitmele üksusele/direktoraadile ning et komitee eesmärk on laiendada lähiaastatel paberivaba töövoo ulatust muud liiki tehingutele, võttes arvesse olemasolevaid IT‑ressursse;

Mitmekeelsus

35.  hindab asjaolu, et Euroopa Ombudsmani praktiliste soovituste põhjal ELi haldusasutustele (ELi ametlike keelte kasutamise kohta üldsusega suhtlemisel; juhtum SI/98/2018/DDJ), jagas komitee need praktilised soovitused kõikidele töötajatele; märgib, et 2019. aastal otsustas komitee välja anda ka suunised töötajate kaebuste kohta ombudsmanile, et kindlustada nende täpne järelkontroll;

36.  märgib, et komitee ja EMSK välistõlgete kulud kokku olid 2019. aastal 6 043 592 eurot, millest komitee osa moodustas 2 492 830 eurot, ja et koosseisuliste tõlkijate tõlkekulud kokku oleksid olnud 8 781 075 eurot, millest komitee osa moodustanuks 3 621 974 eurot;

37.  palub, et komitee esitaks teavet käimasoleva ratsionaliseerimisprotsessi kohta tõlkimisvaldkonnas, mis peamiselt koosneb erinevate tõlkeüksuste ühinemisest; palub komiteel teada anda igast ratsionaliseerimise tõttu saavutatud tõhususe suurenemisest ja seotud ohtudest;

Institutsioonidevaheline koostöö

38.  rõhutab institutsioonidevahelise koostöö olulisust ja märgib, et komitee maksis 2019. aastal liidu asutustega sõlmitud teenustaseme kokkulepete alusel ligikaudu 6 miljonit eurot; märgib, et selline koostöö kindlustab sünergilise toime ja täiendab ühistalituste korraldust komitee ja EMSK vahel; märgib, et komitee peab oma istungeid parlamendi ja komisjoni ruumides, ostab sünkroontõlketeenust parlamendilt ja komisjonilt ja teeb personali, IT jm haldusvaldkondades koostööd mitmete ELi organitega;

39.  väljendab heameelt 5. veebruari 2012. aasta koostöölepingu üle, mis on komitee ja parlamendi vahel endiselt kehtiv ja mis hõlmab parlamendi ja komitee vahelist poliitilist koostööd ja parlamendi, komitee ja EMSK vahelist halduskoostööd; palub komiteel endale teada anda selle lepingu läbivaatamise tulemused;

40.  kutsub komiteed üles teatama igast saavutusest, mis on seotud uue koostöölepingu läbirääkimistega komisjoniga, sest praegune koostööleping komisjoniga (aastast 2005, koos lisaga aastast 2007) lõppes 31. detsembril 2019, kuid seda pikendati ühe aasta võrra;

41.  palub komiteel anda tagasisidet igast kontrollimehhanismist, et tagada ühistalituste tõhus juhtimine EMSKga; tunnustab komitee ja EMSK halduskoostöö tähtsust ühistalituste kaudu, mille puhul komitee ja EMSK annavad ühiskasutusse umbes 470 töötajat (kellest umbes 170 on komitee töötajad) ja üle 50 miljoni euro aastas (millest umbes 22 miljonit tuleb komiteelt), jättes välja palgaga seotud kulutused; märgib, et koos asjaomaste palgakuludega ületab ühistalituste korraldamise rahaline väärtus aastas 100 miljonit eurot; märgib, et uue halduskoostöölepingu läbirääkimised EMSKga (olemasolev leping on sõlmitud ajavahemikuks 2016–2020) lükati edasi tingituna COVID‑19 kriisist, mis muutis volituste muudatuse komitee puhul 2020. aasta alguses ja EMSK puhul 2020. aasta sügisel veelgi keerulisemaks; märgib, et seetõttu leppisid komitee ja EMSK kokku praeguse lepingu pikendamises kuni 30. juunini 2021;

42.  kutsub komiteed seoses olemasolevate koostöölepingutega parlamendi, komitee ning EMSK vahel üles selgitama välja täiendavaid säästu- ja sünergiavõimalusi ja muid valdkondi, kus saaks tugifunktsioone jagada;

43.  toetab komitee ja EMSK seisukohta, et praeguse lepingu pikendamisel või uue lepingu sõlmimisel parlamendiga tuleb lahendada kõik pooleliolevad küsimused, nagu komitee ja EMSK vaheline tasakaalustamata olukord, kus parlamenti viidi üle ühtekokku 60 tõlkijat (sh 24 komiteest) ja vastutasuks saadi vaid Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse teenuste kasutamine; tõdeb murelikult, et selle tulemusena pidid komitee ja EMSK palkama lepingulisi töötajaid ning tõlketeenust sisse ostma, mille tulemuseks oli tegelik eelarve vähenemine; on teadlik nii komitee kui ka EMSK taotlustest järgida eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames kehtivat koostöökokkulepet, nii et mõlemale komiteele hüvitataks Euroopa Parlamenti üle viidud ametikohad; palub kõigil kolmel osapoolel anda parlamendi eelarvekontrollikomisjonile ühiselt aru lepingu käimasoleva läbivaatamise kohta;

44.  rõhutab, et komitee tunnistas oma kirjalikes vastustes Euroopa Parlamendile, et 2019. aastal tugines koostöö parlamendiga jätkuvalt eelnenud aastate saavutustele ning osutus üsna edukaks mitmel tasandil, nagu komitee komisjonide ja parlamendikomisjonide vahelised suhted, uued koostööviisid, sealhulgas panused rakendamisaruannetesse ja teabekogumismissioonidesse, ning edukas ja mõjukas koostöö parlamendi kliimamuutuste, elurikkuse ja kestliku arengu laiendatud töörühma kaudu; rõhutab, et komitee on taotlenud poliitilise koostöö edasiarendamist, mille käigus austatakse iga parlamendikomisjoni ja komitee komisjoni autonoomiat ja konkreetseid lähenemisviise; märgib, et koostöö parlamendiga on loonud aluse jätkusuutlikuks töösuhteks komitee ja parlamendi vahel ning komitee on saavutanud tugevdatud koostöö parlamendikomisjonidega ning taganud kaasatuse Euroopa poolaasta töösse, ühe reserveeritud koha parlamendikomisjonide koosolekutel, Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse teenuste kasutamise, ühisprojektid ja sünergia kirjaliku tõlke valdkonnas, parlamendi hoonete ning komitee ja EMSK hoonete vaheliste teede avamise, teenusetasandi kokkuleppe, mis sisaldab sätteid parlamendi suulise tõlke teenuste ja tehnilise toe kohta, Brüsselis asuvate parlamendi hoonete ja liikmesriikides asuvate Euroopa Parlamendi Büroode regulaarse kasutamise üritusteks ja tegevusteks, tihedama koostöö informaatika valdkonnas, vastastikuse sissepääsu sööklatesse, mitmed koostöömehhanismid sidusa lähenemisviisi tagamiseks ning sünergia loomiseks teabe- ja kommunikatsioonivaldkonnas ning vajaduse korral parlamendi õigusteenistuse õigusalase nõustamise tehnilistes ja haldusküsimustes;

45.  märgib, et koostöö parlamendiga on haldustasandil edukas; nõustub vajadusega tõhustada veelgi poliitilist koostööd seoses iga-aastaste ja mitmeaastaste programmide koostamisega ning Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsiooniga õigusalaste prioriteetide ja iga-aastase tööprogrammi jälgimise kohta; toetab komitee konkreetseid soovitusi töötada poliitilise koostöö jaoks välja süstemaatilisem lähenemisviis, arvestades komitee tähtsust piirkondade ja linnade esindajana liidus; tunneb heameelt komitee osalemise üle võrdsete võimaluste ühiskomitees;

46.  rõhutab, kui oluline on edendada piirkondlike ja kohalike omavalitsuste kaasamist liidu poliitika kujundamisse komisjoni ja kaasseadusandjatega tehtava tõhustatud koostöö kaudu;

47.  palub, et komiteed hoitaks kursis haldusprotsesside tõhususe parandamisega, mis näib olevat järjest kasvava töökoormuse ja kiirelt muutuva maailma tulemusena vältimatult vajalik; kinnitab käimasolevate reformide vajalikkust, et tagada komitee hea ettevalmistus tulevaste probleemidega tegelemiseks;

48.  tunnustab ja toetab komitee osalemist parlamendi 2019. aasta valimiskampaanias, mille käigus mobiliseeriti kõik komitee sise- ja välisvõrgustikud, et edendada kohapealse ärgitustöö tegemiseks loodud kampaaniat „Seekord lähen valima“ ja veebivideot „Vali oma tulevik“ ning anda panus ka komitee sotsiaalmeedia teavitustöö kaudu; ergutab edasist koostööd, eesmärgiga luua sünergiat teabevahetuse valdkonnas;

Keskkonnamõõde

49.  märgib komitee jõupingutusi keskkonnajuhtimissüsteemi raames seoses süsinikujalajälje ja plast-, toidu- ja paberijäätmete vähendamisega; nõustub, et süsinikujalajälje vähendamine on üks lähiaastate olulisemaid eesmärke; kutsub komiteed üles pöörama nõuetekohast tähelepanu oma elektrienergiaallikate jaotusele ning julgustab hankima tuule-, päikese-, bio- ja hüdroelektrijaamade toodetud elektrit; õhutab komiteed osalema seonduvates projektides koos teiste liidu üksustegaja töötama komitee jaoks välja põhjaliku tegevuskava Euroopa rohelises kokkuleppes esitletud põhimõtete ja soovituste elluviimiseks, üldise eesmärgiga muutuda aastaks 2030 kliimaneutraalseks;

Eetika ja aususe põhimõtted

50.  rõhutab asjaolu, et 5. detsembril 2019. aastal võttis komitee vastu käitumisjuhendi oma liikmetele, sätestades üksikasjaliku korra töötaja väidetava ahistamise juhtudeks, mis põhineb suures osas juhatuse 2. juuli 2018. aasta otsusel ahistamiskaebuste kohta; väljendab heameelt, et käitumisjuhend sisaldab mitmeid sanktsioone, et tagada selle järgimine, ja et komitee on moodustanud ahistamise nõuandekogu; palub komiteel esitada käitumisjuhendi rakendamise kohta aruande;

51.  märgib, et käitumisjuhendit mainitakse komitee veebisaidi liikmete lehel lingiga konkreetsele lehele; märgib, et käitumisjuhend sisaldab sätteid, mis on konkreetselt suunatud huvide konfliktide vältimisele, sealhulgas kohustust esitada finantshuvide deklaratsioon;

52.  tunneb heameelt eri sidusrühmadega dialoogi alustamise üle, et vaadata läbi kehtiv 29. novembri 2010. aasta siseotsus nr 362/2010, mis käsitleb töökohal toimuvat psühholoogilist ja seksuaalset ahistamist, ning lähtuda seejuures ettepanekust võtta vastu ahistamise vastu võitlemise muudetud raamistik, et laiendada teema ulatust, lisades sellesse ennetusmeetmed ja konflikti lahendamise vahendid, ning tugevdada nulltolerantsuse põhimõtet ahistamise suhtes, k.a ahistamise ärahoidmise alaseid koolituskursusi; kutsub komiteed üles looma võimalikult kiiresti uue ahistamist käsitleva raamistiku ja andma Euroopa Parlamendile aru oma järelmeetmete kohta;

53.  märgib, et 2019. aastal ei esinenud ühtegi uut rikkumisest teatamise juhtu; väljendab heameelt asjaolu üle, et 2019. aasta lõpus algatas komitee uuringu töötajate eetikateadlikkuse kohta, mis sisaldas arvukaid küsimusi just töötajate teadlikkuse kohta rikkumisest teatamise menetlustest, ja et uuringu tulemuste suhtes võeti 2020. aastal järelmeetmeid; märgib, et otsuses nr 508/2015 on kindlaks määratud töötajate käsutuses olevad ohutud kanalid rikkumisteadete komiteesiseseks edastamiseks omal valikul komitee mis tahes juhtivale isikule või otse Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF); märgib, et enne sellise menetluse alustamist võib küsida juhiseid isikutelt, kes vastutavad eetiliste ja põhikirjajärgsete küsimuste eest;

54.  palub komiteel järgida teiste asutuste head eeskuju oma veebisaidil niisuguse eetikat käsitleva peatüki avaldamisel, mis koosneb võimalike huvide konfliktide ennetamise, kindlakstegemise ja ärahoidmise reeglitest, mis kehtivad kõikidele komitee liikmetele ja töötajatele; väljendab huvi saada ajakohastatud teavet eetikaraamistiku kohta ja seotud koolituste kohta, kus käsitletakse avalikku eetikat ning mis on ette nähtud ka uutele töötajatele;

55.  palub komiteel alustada menetlust, et ühineda hiljuti Euroopa Parlamendi, nõukogu komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppega kohustusliku läbipaistvusregistri kohta; tuletab meelde, kui oluline on suure läbipaistvuse tagamine lobitööga seotud kohtumiste puhul, mis võivad mõjutada liikmeid ja töötajaid nende liidu institutsioonidele nõu andvas rollis;

56.  kordab, et kontrollikoda märkis oma eriaruandes nr 13/2019 „Auditeeritud ELi institutsioonide eetikaraamistikud: on veel arenemisruumi“, et eetiline käitumine avalikus halduses aitab saavutada usaldusväärsemat finantsjuhtimist ja suurendada avalikkuse usaldust ning et liidu institutsioonide ja organite töötajate ja liikmete ebaeetiline käitumine pälvib suurt avalikku huvi ning vähendab usaldust liidu institutsioonide vastu;

57.  tunnustab Robert McCoy juhtumi menetlemisel tehtud edusamme tulenevalt heakskiidu andmisest 2018. aasta eelarve täitmisele; märgib tööd, mida on teinud teiste institutsioonide järjestikused raportöörid ja variraportöörid, kes avasid pikka aega seiskunud dialoogi; tuletab meelde, et kolmas töövõimetuskomitee kinnitas ühehäälselt, et endine siseaudiitor jäi töövõimetuks tööalastel põhjustel, ja et sellest tulenevalt kinnitas komitee seda järeldust ametlikult 26. juunil 2019; märgib, et vastavalt personalieeskirjade artikli 78 viiendale lõigule hüvitati Robert McCoyle 2019. aasta juulis kõik tema pensioniskeemi tehtud sissemaksed alates kuupäevast, mil ta hakkas saama invaliidsushüvitist (1. juuli 2007), kuni päevani, mil ta hakkas saama vanaduspensioni (31. juuli 2010);

58.  tuletab meelde, et 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsiooni alusel nimetati vahendajaks üks Euroopa Parlamendi liige ning kõik osapooled alustasid de facto vahendusmenetlust, et lõpetada vaidlus komitee ja endise siseaudiitori Robert McCoy vahel eesmärgiga jõuda rahumeelse lahenduseni; vahendusmenetluse esimeses etapis allkirjastati 4. detsembril 2020 ühisavaldus Robert McCoy heauskse rikkumisest teatamise juhtumi lahendamise põhimõtete kohta; märgib, et sellega viidi lõpule lahenduse mitterahaline osa; tuletab meelde, et alustatud on ka vahendusmenetluse teist etappi, mis keskendub finantsarveldusele, ning on praegu pooleli;

59.  peab kiiduväärseks 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse kontekstis 10. novembril 2020 toimunud mõttevahetust vahendaja, Robert McCoy ja komitee esindaja osavõtul; tuletab meelde, et tuginedes 2018. aasta muude institutsioonide raportööri soovitusele, mille fraktsioonide koordinaatorid heaks kiitsid, kutsuti Robert McCoy ja komitee Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni koosolekule; rõhutab pingete mahavõtmise ning Robert McCoy ja komitee seisukohtade lepitamise tähtsust; väljendab heameelt vahendaja ettepaneku üle korraldada enne läbirääkimiste alustamist lepitamise lähtepunktina komitee presidendi ja Robert McCoy kohtumine;

60.  väljendab heameelt 10. novembril 2020 parlamendi eelarvekontrollikomisjoni esimehele komitee rahandus- ja halduskomisjoni esimehe poolt saadetud kirja üle, milles kinnitatakse komitee presidendi valmisolekut kohtuda Robert McCoyga; väljendab heameelt vahendaja, 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise raportööri, endise siseaudiitori ja komitee esindajate vahel toimunud järelkohtumiste üle; väljendab suurt heameelt 4. detsembri 2020. aasta kirja üle, milles teatatakse, et kokkuleppemenetluse esimene etapp lõppes ühisavaldusega, millele kirjutasid alla komitee esindajad ja Robert McCoy; julgustab pooli jõudma kokkuleppele finantsküsimuste arveldamise osas ja tuletab meelde, et on valmis läbirääkimisi toetama; peab kiiduväärseks kõikide poolte tehtud püüdlusi, tunnustab esimese olulise sammu tegemist ja usub, et varsti peaks jõutama kokkuleppele;

61.  väljendab heameelt selle üle, et komitee president ja peasekretär võtsid kiiresti kindla kohustuse jõuda rahumeelse lahenduseni ja seega juhtum lõpetada; märgib, et 4. detsembril 2020 tegid parlamendi vahendaja kaasabil eelarvekontrollikomisjon, Robert McCoy ning komitee president ja peasekretär ühisavalduse juhtumi lahendamise põhimõtete kohta kooskõlas parlamendi poolt 2004. aastast saadik esitatud nõudmistega ning et komitee avaldas ühisavalduse Robert McCoy nõusolekul oma veebisaidil;

62.  tunnustab asjaolu, et ühisavalduses nõustub komitee reservatsioonideta OLAFi aruande ja selle järeldustega ning tunnistab oma varasemaid vigu ja puudusi; möönab sarnaselt Euroopa Parlamendiga, et Robert McCoyl oli õigus pöörduda oma murega otse Euroopa Parlamendi poole ning et parlamendi 2004. aasta nõudmiste täitmisele oleks tulnud pöörata suuremat tähelepanu, pidades muu hulgas silmas nõuet, et Robert McCoy ei tohi kannatada rikkumisest teatamise tõttu tekkinud kahjulike tagajärgede tõttu; tunnustab Robert McCoyd parlamendi poolt 2004. aastal võetud poliitilise hoiaku alusel heauskse rikkumisest teatajana ja avaldab kahetsust, et Robert McCoy jäi kaitseta, kuigi 2003. aastal pakuti talle rikkumisest teatajale mõeldud kaitset; peab siiralt kahetsusväärseks märkimisväärset kahju, mida komitee on Robert McCoyle tekitanud, tema kohtlemise viisi ja komitee ebapiisavat hoolsuskohustuse täitmist; ning nõustub, et see juhtum ei oleks mingil juhul tohtinud jääda lahendamata tervelt seitsmeteistkümneks aastaks;

63.  märgib rahuloluga, et komitee president ja peasekretär on Robert McCoyle esitanud eeltoodud põhjustel ja tema juhtumi väärkäsitlemise eest ametliku vabanduse, et komitee ja Robert McCoy on võtnud kohustuse lahendada kokkuleppe finantsaspektid parlamendi õigusteenistuse toetusel ja parlamendi eelarvekontrollikomisjoni poliitilisel juhtimisel ning et komitee on korranud oma täielikku pühendumist rikkumisest teatajate kaitse reeglitele ja põhimõtetele ning eelkõige võõrandamatutele võrdsuse ja õigluse põhimõtetele, on teinud Robert McCoy juhtumist vajalikud järeldused ja on oma sisemises juhtimissüsteemis astunud kõik vajalikud sammud tagamaks, et selline olukord ei saaks uuesti tekkida; nõuab tungivalt, et kõik osapooled jõuaksid finantsküsimustes kokkuleppele niipea kui võimalik;

64.  tunnustab läbirääkimisrühmade jõupingutusi mõlema osapoole lepitamisel ja peab kiiduväärseks nende vahendustööd, mille abil on võimalik leida sellele vaidlusele õiglane, põhjendatud ja piisavalt auväärne lahendus;

65.  nõuab tungivalt, et kõik osapooled sõlmiksid ühisavalduse järelmeetmena ilma põhjendamatu viivituseta kokkuleppe õiglase finantsarvelduse kohta; võtab teadmiseks, et komitee pöördus sellise finantsarvelduse sõlmimiseks siira abipalvega parlamendi õigusteenistuse poole;

66.  märgib, et komitee loodi algselt oluliste küsimuste käsitlemiseks, kuna umbes kolme neljandikku liidu õigusaktidest rakendatakse kohalikul või piirkondlikul tasandil, mistõttu on tarvis, et kohalikud ja piirkondlikud esindajad saaksid uute liidu õigusaktide väljatöötamisel kaasa rääkida; märgib lisaks, et komitee esialgne ülesanne oli kaotada suurenev lõhe üldsuse ja Euroopa integratsiooniprotsessi vahel, kaasates piirkondlikku esindatust;

67.  julgustab komiteed kaaluma siseprotsesside ümberkorraldamise ja ühtlustamise kava koostamist, et saavutada tihedam koostöö parlamendiga ja komitee teadmiste tõhusam rakendamine;

o
o   o

68.  väljendab heameelt selle üle, et komitee avaldab alates 2010. aastast oma veebisaidil iga‑aastased aruanded oma arvamustega seotud mõjuhinnangute kohta; kutsub komiteed üles kehtestama järgnevateks aastateks ka selged ja mõõdetavad peamised tulemusnäitajad, et oma tegevust optimeerida.

Viimane päevakajastamine: 26. juuli 2021Õigusteave - Privaatsuspoliitika