Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2021)0151 – C9-0127/2021),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006(1) (edaspidi „EGFi määrus“),

–  võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrust (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027(2), eriti selle artiklit 8,

–  võttes arvesse 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava(3) (edaspidi „16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe“), eriti selle punkti 9,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A9-0158/2021),

A.  arvestades, et liit on loonud õigusnormid ja eelarvevahendid, et anda lisaabi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud suurte struktuurimuutuste või üleilmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel, ning aidata neil tööturule tagasi pöörduda; arvestades, et abi osutatakse rahalise toetuse näol töötajatele ja ettevõtetele, mille heaks nad töötasid;

B.  arvestades, et Eesti esitas taotluse EGF/2020/002 EE/Estonia Tourism, et saada toetust Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) vahenditest seoses 10 080 töökoha koondamisega(4) majandussektorites, mis kuuluvad Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE) Revision 2 osadesse 45 (mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont), 49 (maismaaveondus ja torutransport), 50 (veetransport), 51 (õhutransport), 52 (laondus ja veondust abistavad tegevusalad), 55 (majutus), 56 (toidu ja joogi serveerimine), 74 (muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus), 77 (rentimine ja kasutusrent), 79 (reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus), 90 (loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus), 91 (raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus), 92 (hasartmängude ja kihlvedude korraldamine) ning 93 (sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused) NUTS 2. tasandi piirkonnas Eesti (EE00)(5) 13. märtsist 2020 kuni 11. novembrini 2020 kestnud vaatlusperioodi jooksul;

C.  arvestades, et taotlus on seotud Eestis turismitööstuses tegutsenud 1 715 füüsilisest isikust ettevõtjaga, kelle tegevus on lõppenud, ja 8 365 koondatud töötajaga;

D.  arvestades, et taotlus põhineb EGFi määruse artikli 4 lõikes 2 sätestatud sekkumiskriteeriumidel, mis võimaldavad lugeda taotluse erandlikel asjaoludel (eelkõige VKEsid hõlmavate kollektiivsete taotluste puhul) vastuvõetavaks isegi juhul, kui kõnealuse määruse artikli 4 lõike 1 kriteeriumid ei ole täielikult täidetud, tingimusel et koondamistel on tööhõivele ning kohalikule, piirkondlikule või riigi majandusele tõsine mõju;

E.  arvestades, et koondamisi ja tegevuse lõpetamist põhjustanud asjaolud ilmnesid ootamatult 2020. aasta algul COVID-19 pandeemia üleilmse leviku ja sellega seotud majanduskriisi tõttu, mis tabas eriti rängalt turismitööstusele, kuna tõi kaasa ootamatud rahvusvahelised liikumispiirangud, mille tagajärjel vähenesid riikidevaheline reisimine ja turism järsult ja ettenägematus ulatuses;

F.  arvestades, et COVID-19 pandeemia ja sellele järgnenud üleilmne majanduskriis andsid Eesti majandusele ja eriti turismitööstusele ränga löögi, sest enne kriisi oli 90 % turismikuludest Eestis seotud rahvusvahelise turismiga, OECD riikide keskmine oli umbes 25 %;

G.  arvestades, et 2019. aastal jõudis Eesti turismitulu rekordilise 2,1 miljardi euroni ning turismi peeti Eesti konkurentsivõime jaoks oluliseks majandusharuks ja selle arendamiseks tehti märkimisväärseid investeeringuid;

H.  arvestades, et turismisektoris tegutsevad ülekaalukalt VKEd, kelle kriisitaluvus on väiksem kui suurematel ettevõtetel, ja et VKEdes töötab 79,2 % Eesti kogu tööjõust;

I.  arvestades, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond saab töötajate toetamise kaudu aidata kaasa üleminekule säästvamale turismile ning võimaldab seeläbi Euroopal kaitsta ja edendada oma loodus- ja kultuuripärandit ja ressursse, pakkudes samal ajal uusi võimalusi töökohtade ja innovatiivsete ettevõtete loomiseks;

J.  arvestades, et komisjon tõdes, et COVID-19 tervisekriis tõi kaasa majanduskriisi, esitas majanduse taastekava ning rõhutas EGFi rolli erakorralise vahendina(6) abistamaks neid, kes kaotasid ülemaailmse majanduskriisi tõttu töökoha;

K.  arvestades, et Eestis kasutati nii riiklikku kui ka Euroopa tasandi toetust tööhõive säilitamiseks lühendatud tööaja kavade kaudu ning tööhõive toetamise erakorralist rahastut, et leevendada COVID-19 pandeemia ja sellega seotud kriisi mõju tööturule;

L.  arvestades, et see on esimene kord, mil EGF võetakse COVID-19 kriisi tõttu kasutusele pärast seda, kui Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta resolutsiooni (mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (EGF/2020/000 TA 2020 – Tehniline abi komisjoni algatusel))(7) lisati märge, et EGFi saab kasutada alaliselt koondatud töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate toetamiseks COVID-19 põhjustatud ülemaailmse kriisi kontekstis, ilma et sellega muudetaks määrust (EL) nr 1309/2013;

1.  nõustub komisjoniga, et EGFi määruse artikli 4 lõikes 2 sätestatud tingimused on täidetud ja Eestil on õigus saada nimetatud määruse alusel rahalist toetust summas 4 474 480 eurot ehk 60 % kogukulust, mis ulatub 7 457 468 euroni ning hõlmab individuaalsete teenuste kulu 7 452 468 eurot ning ettevalmistus-, haldus-, teavitamis- ja reklaami-, kontrolli- ja aruandlustegevuse kulu 5 000 eurot;

2.  märgib, et Eesti ametiasutused esitasid taotluse 12. novembril 2020 ning pärast Eestilt lisateabe saamist viis komisjon taotluse hindamise lõpule 31. märtsil 2021 ja andis sellest samal päeval Euroopa Parlamendile teada;

3.  arvestades, et taotlus on seotud kokku 10 080 töötajaga, kellest 1 715 on Eesti turismisektoris tegutsenud ja tegevuse lõpetanud füüsilisest isikust ettevõtjad ja 8 365 koondatud töötajad; peab kahetsusväärseks, et Eesti eeldab, et kõigist rahastamisnõuetele vastavatest toetusesaajatest osaleb meetmetes ainult 5 060 (sihtrühma kuuluvad toetusesaajad);

4.  tuletab meelde, et nende koondamiste sotsiaalset mõju hinnatakse märkimisväärseks, sest turismisektori töötajate hulgas on suur osa madala kvalifikatsiooniga või kutsekvalifikatsioonita töötajaid, noori ning hooajalisi ja osalise tööajaga töötajaid;

5.  tõstab esile, et rohkem kui 60 % rahastamisnõuetele vastavatest isikutest on naised ning enamik neist kuulub vanuserühma 30–64 aastat;

6.  nendib, et Eesti hakkas sihtrühma kuuluvatele toetusesaajatele individuaalseid teenuseid osutama 1. jaanuaril 2021 ja seega kehtib õigus EGFi rahalist toetust saada alates 1. jaanuarist 2021 kuni 1. jaanuarini 2023; erandi moodustavad vähemalt kaheaastase formaalse õpitegevuse, sh kutseõppe kulud, mille katmiseks võib rahalist toetust anda kuni 1. juulini 2023;

7.  tuletab meelde, et töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele osutatavad individuaalsed teenused koosnevad järgmistest meetmetest: tööturukoolitus, ettevõtluse alustamise toetus ja jätkutoetus, õpipoisiõpe, formaalhariduse toetamine ja koolitustoetused, sh kutseõppe toetused;

8.  märgib, et Eesti hakkas EGFi rakendamiseks halduskulusid kandma 1. jaanuaril 2021 ning EGFist saab seetõttu ettevalmistus-, haldus-, teavitamis- ja reklaami- ning kontrolli- ja aruandluskulude katteks toetust anda ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 1. juulini 2023;

9.  märgib, et riiklik eel- või kaasrahastus on pärit tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitalist, mille abil Eesti Töötukassa, mis on riigi tööturuasutus, rakendab Eestis aktiivseid tööturumeetmeid; märgib, et sihtkapital põhineb töötuskindlustushüvitise sihtfondi (millest makstakse toetusi koondamise ja tööandja maksejõuetuse korral) vahenditel ning vahenditel, mis eraldatakse riigieelarvest sotsiaalministeeriumi kaudu;

10.  väljendab heameelt, et Eesti koostas individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi asjaomaste ametiasutuste ja ühingute esindajatega konsulteerides ning et meetmete kulgu arutatakse Eesti Töötukassa nõukogus, mille liikmeteks on sotsiaalpartnerid: kaks Tööandjate Keskliidu liiget, üks Eesti Ametiühingute Keskliidu ja üks Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni liige; kiidab heaks turismitööstuse esindajatega peetavad edaspidised konsultatsioonid, mis viiakse lõpule pärast koondatud töötajate profiili analüüsimist;

11.  võtab teadmiseks, et edaspidised konsultatsioonid turismitööstuse esindajatega viiakse lõpule pärast koondatud töötajate profiili analüüsimist ning tehakse kindlaks sobivaim toetamise viis, võttes arvesse toetusesaajate vanusestruktuuri, haridustausta ja muid näitajaid; märgib, et mõningate majandusharuga seotud koolitusmeetmete väljatöötamisel on plaanis ka võimalik Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu osalus;

12.  rõhutab, et Eesti ametiasutused on kinnitanud, et rahastamiskõlblikud meetmed ei saa toetust liidu muudest fondidest ega rahastamisvahenditest;

13.  kordab, et EGFi toetus ei tohi asenda meetmeid, mida ettevõtted peavad võtma riigi õiguse või kollektiivlepingute kohaselt;

14.  kutsub komisjoni üles lühendama EGFi abitaotluste hindamiseks ja EGFi kasutuselevõtmiseks kuluvat aega, et vähendada survet riiklikele sotsiaalkindlustussüsteemidele COVID-19 kriisi kontekstis;

15.  kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

16.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

17.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 855. (2) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 11. (3) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 28. (4) EGFi määruse artikli 3 tähenduses. (5) Eesti Vabariik moodustab üheainsa NUTS 2. tasandi piirkonna. (6) COM(2020)0442. (7) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0141.

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendite kasutuselevõtmise kohta (Eesti taotlus – EGF/2020/002 EE/Estonia Tourism)

(Käesoleva lisa teksti siinkohal ei avaldata, kuna see kattub lõpliku õigusaktiga, st otsusega (EL) 2021/886).