Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2020/2242(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A9-0116/2021

Esitatud tekstid :

A9-0116/2021

Arutelud :

PV 17/05/2021 - 14
CRE 17/05/2021 - 14

Hääletused :

PV 18/05/2021 - 13
PV 19/05/2021 - 12

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2021)0241

Vastuvõetud tekstid
PDF 188kWORD 67k
Kolmapäev, 19. mai 2021 - Brüssel
Euroopa vesinikustrateegia
P9_TA(2021)0241A9-0116/2021

Euroopa Parlamendi 19. mai 2021. aasta resolutsioon Euroopa vesinikustrateegia kohta (2020/2242(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 194,

–  võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul (COP21) 12. detsembril 2015. aastal Pariisis sõlmitud kokkulepet (edaspidi „Pariisi kokkulepe“),

–  võttes arvesse valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) 8. oktoobri 2018. aasta eriaruannet „Global Warming of 1,5°C“ (Globaalne soojenemine 1,5 °C) ja 25. septembri 2019. aasta eriaruannet „Ocean and Cryosphere in a Changing Climate“ (Ookean ja krüosfäär muutuvas kliimas),

–  võttes arvesse ÜRO Keskkonnaprogrammi 2019. ja 2020. aasta aruandeid heitkoguste erinevuste kohta,

–  võttes arvesse OECD 23. veebruari 2018. aasta deklaratsiooni VKEde ja ettevõtluse tugevdamise kohta tootlikkuse ning kaasava majanduskasvu arengu nimel,

–  võttes arvesse komisjoni 8. juuli 2020. aasta teatist „Kliimaneutraalse Euroopa vesinikustrateegia“ (COM(2020)0301),

–  võttes arvesse Euroopa Regioonide Komitee 1. juuli 2020. aasta arvamust „Saastevaba vesiniku tegevuskava – kohalike ja piirkondlike omavalitsuste panus kliimaneutraalsesse Euroopasse“(1),

–  võttes arvesse komisjoni 8. juuli 2020. aasta teatist „Kliimaneutraalse majanduse saavutamine – lõimitud energiasüsteem kliimaneutraalse Euroopa nimel“ (COM(2020)0299),

–  võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2020. aasta teatist „ELi strateegia avamere taastuvenergia potentsiaali kasutamiseks kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärgil“ (COM(2020)0741),

–  võttes arvesse komisjoni 14. oktoobri 2020. aasta teatist metaaniheite vähendamise ELi strateegia kohta (COM(2020)0663),

–  võttes arvesse komisjoni 14. oktoobri 2020. aasta aruannet „Energialiidu olukorda käsitlev 2020. aasta aruanne, mis on ette nähtud energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitleva määrusega (EL) 2018/1999“ (COM(2020)0950),

–  võttes arvesse komisjoni 17. septembri 2020. aasta teatist „Euroopa 2030. aasta kliimaeesmärgi suurendamine: investeerimine kliimaneutraalsesse tulevikku meie inimeste hüvanguks“ (COM(2020)0562),

–  võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640),

–  võttes arvesse komisjoni 10. märtsi 2020. aasta teatist „Euroopa uus tööstusstrateegia“ (COM(2020)0102),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (taastuvenergia direktiiv)(2),

—  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrust (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta direktiivi 2014/94/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta (alternatiivkütuste taristu direktiiv)(4),

–  võttes arvesse nõukogu 6. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 559/2014 kütuseelementide ja vesiniku valdkonna teise ühisettevõtte asutamise kohta(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrust (EL) nr 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 713/2009, (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009 (TEN-E määrus)(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1316/2013, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu, muudetakse määrust (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010(7), mis on praegu läbivaatamisel,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (heitkogustega kauplemise direktiiv)(8),

–  võttes arvesse oma 10. juuli 2020. aasta resolutsiooni Euroopa tervikliku lähenemisviisi kohta energia salvestamisele(9),

–  võttes arvesse oma 10. juuli 2020. aasta resolutsiooni üleeuroopalise energiataristu suuniste muutmise kohta(10),

–  võttes arvesse oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni Euroopa rohelise kokkuleppe kohta(11),

–  võttes arvesse oma 28. novembri 2019. aasta resolutsiooni kliima- ja keskkonnaalase hädaolukorra kohta(12),

–  võttes arvesse oma 14. märtsi 2019. aasta resolutsiooni kliimamuutuste kohta – Euroopa pikaajaline strateegiline visioon, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni kooskõlas Pariisi kokkuleppega(13),

–  võttes arvesse oma 25. oktoobri 2018. aasta resolutsiooni alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta Euroopa Liidus: aeg tegutseda!(14),

–  võttes arvesse oma 6. veebruari 2018. aasta resolutsiooni puhta energia alase innovatsiooni kiirendamise kohta(15),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamusi,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A9-0116/2021),

A.  arvestades, et EL on heaks kiitnud Pariisi kokkuleppe, rohelise kokkuleppe ning eesmärgi saavutada hiljemalt aastaks 2050 kulutõhus ja õiglane üleminek kliimaneutraalsusele;

B.  arvestades, et komisjon tegi ettepaneku suurendada ELi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärki nii, et 2030. aastaks tuleks heidet võrreldes 1990. aasta tasemega vähendada vähemalt 55 %, ning Euroopa Parlament kiitis heaks eesmärgi vähendada heidet 2030. aastaks 60 % võrreldes 1990. aasta tasemega;

C.  arvestades, et globaalset soojenemist põhjustavad suurel määral fossiilkütused ning Pariisi kokkuleppe eesmärk on hoida ülemaailmse keskmise temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga ning püüda piirata temperatuuri tõusu 1,5 °Cga;

D.  arvestades, et üleminek nullilähedasi kasvuhoonegaaside heitkoguseid tekitavale majandusele nõuab avaliku sektori juhitud kiiret ja õiglast üleminekut suures osas taastuvatel energiaallikatel põhinevale ning väga ressursi- ja energiatõhusale energiasüsteemile, tagades seejuures jätkusuutlikkuse ja tervisekaitse, kodanike osalemise, energiaostuvõimetuse leevendamise kogu ELis, varustuskindluse, energia kättesaadavuse ja taskukohasuse ning energiahindade konkurentsivõime;

E.  arvestades, et tuleb kasutada saastevabu alternatiivkütuseid ja arendada nende kasutusvõimalusi, et võimalikult kiiresti loobuda fossiilkütustest ja tagada ELi tööstuse konkurentsivõime; arvestades, et siiani on kasutamata vesiniku potentsiaal alternatiivse energiaallikana;

F.  arvestades, et vesinikku saab kasutada toorme või energiaallikana tööstuses ja keemilistes protsessides, lennutranspordis, mere- ja maanteevedudel ning küttesüsteemides, vähendades CO2-heidet sektorites, kus otsene elektrifitseerimine on tehnoloogiliselt võimatu või pole konkurentsivõimeline, samuti vajaduse korral energia salvestamisel energiasüsteemi tasakaalustamiseks, ning seetõttu on vesinik energiasüsteemide lõimimiseks väga vajalik;

G.  arvestades, et praegu moodustab vesinik umbes 2 % ELi energiaallikatest; sellest 95 % toodetakse fossiilkütustest ning seejuures vabaneb igal aastal 70–100 miljonit tonni CO2; vesinik annab 2,5 % kogu maailma kasvuhoonegaaside heitest ning vähem kui 1 % praegu toodetavast vesinikust kasutatakse energiakandjana; arvestades, et mõnede uuringute kohaselt võib taastuvenergia osakaal ELi energiaallikates olla 2050. aastal kuni 100 %, ning sellest võiks vesinik moodustada kokku kuni 20 %, seejuures 20–50 % transpordis kasutatavast energiast ja 5–20 % tööstuses kasutatavast energiast;

H.  arvestades, et vesinikku (aastane kogutoodang maailmas 120 miljonit tonni) toodetakse nii rafineerimis- ja keemiatööstuse kõrvalsaadusena (70 miljonit tonni) kui ka spetsiaalsetes tootmisrajatistes (50 miljonit tonni); arvestades, et suurem osa vesinikust toodetakse fossiilkütustest (kogu maailmas kasutatakse vesiniku tootmiseks 6 % maagaasist ja 2 % kivisöest) ning vähem kui 0,1 % sellest toodetakse vee elektrolüüsi teel;

I.  arvestades, et Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) oli vesiniku tootmise kogumaht 2018. aasta lõpus hinnanguliselt 11,5 miljonit tonni aastas ja arvestades, et EMP elektrilüüsiseadmete installeeritud koguvõimsus on ligikaudu 1 GW, mis moodustab 1–4 % vesiniku tootmise koguvõimsusest; arvestades, et kogu EMPs toodetavast vesinikust toodetakse fossiilkütustest koos süsiniku kogumise ja säilitamisega (vähese CO2 heitega vesinik) umbes 0,7 %, kõrvalsaadusi arvestamata;

J.  arvestades, et 43 % kogu maailma vesinikutoodangust kasutatakse ammoniaagi tootmiseks, mis omakorda läheb peamiselt ammoniaagil põhinevate põllumajandusväetiste tootmiseks, 52 % kasutatakse süsivesinike rafineerimiseks ja väävlitustamiseks ning 5 % metanooli sünteesiks ja muuks otstarbeks;

K.  arvestades, et praegu maksab taastuva ja vähese CO2 heitega vesiniku tootmine umbes 2,5–5,5 eurot kilogrammi kohta, samas kui fossiilkütustel põhineva vesiniku tootmiskulud on umbes 1,5 eurot kilogrammi kohta; arvestades, et praeguse elektrienergiaallikate jaotuse juures tekitaks elektrienergia baasil vesiniku tootmine enamikus liikmesriikides rohkem heitkoguseid kui vesiniku tootmine fossiilkütustest;

L.  arvestades, et vesinik võimaldab pika aja jooksul salvestada suurtes kogustes energiat ja seeläbi tasandada hooajalisi nõudluse kõikumisi; arvestades, et vesinikku saab transportida veokitel, laevadel ja torujuhtmete kaudu, mis võimaldab toota taastuvenergiat seal, kus see on kõige tõhusam, ning selle transport suurte vahemaade taha ei koorma elektrivõrku;

M.  arvestades, et kõigi majandussektorite CO2 heite vähendamiseks peab suurenema taastuvate energiaallikate osakaal, mis võib suurendada volatiilsust elektrivõrgus, ning seejuures peab energiavarustuse tagamiseks järsult suurenema nõudlus energia salvestamise järele;

N.  arvestades, et terase tootmine põhjustab umbes 10 % otsestest ja kaudsetest maailma kasvuhoonegaaside heitkogustest ja meretransport umbes 2,5 % kasvuhoonegaaside heitkogustest, ning taastuvallikatest toodetud vesiniku arendamine võib aidata vähendada nende sektorite heitkoguseid;

O.  arvestades, et transpordi arvele langeb ligikaudu 27 % ELi kasvuhoonegaaside koguheitest; arvestades, et vesinikul on tööstuses ning elektri- ja ehitussektoris palju rakendusi ja tal on suur potentsiaal alternatiivkütusena transpordisektoris, kuid turupõhised vesiniku kasutamise võimalused eri transpordiliikide jaoks on endiselt piiratud;

P.  arvestades, et akutoitel elektriautod võivad hõivata märkimisväärse osa erasõidukite turust; arvestades, et raskevedude sektori CO2 heidet on keeruline vähendada, sest selle sektori otsene elektrifitseerimine on väikese kulutõhususe tõttu ja tehnilistel põhjustel piiratud; arvestades, et raskeveokitel, elektrifitseerimata liinidel liikuvatel rongidel, kaubalaevadel ja õhusõidukitel tekitab akude kasutamine praktilisi probleeme ning see loob võimalusi teiste energiakandjate, näiteks vesiniku kasutamiseks, kuna vesinikku saab sõiduki või laeva pardal suurtes kogustes talletada ja vajaduse korral kiiresti tankida, ning selle ainuke heide on vesi;

Q.  arvestades, et kestlik ja konkurentsivõimeline vesinikumajandus võimaldab tugevdada ELi majandust, eriti pärast COVID-19 põhjustatud majanduslangust, kuna see võimaldaks vahetult luua 2030. aastaks kuni miljon ja 2050. aastaks 5,4 miljonit kvaliteetset töökohta, ning arvestades, et see võib olla võimalus piirkondadele, mis praegu sõltuvad suurel määral traditsioonilistest energiaallikatest ja on fossiilkütustest loobumise järel vaesumisohus; arvestades, et arvestuste kohaselt on taastuva vesiniku valdkonnas võimalik luua iga investeeritud miljardi euro kohta 10 300 töökohta, millele võiksid lisanduda uued töökohad taastuvallikatest toodetud elektrienergia sektoris;

R.  arvestades, et kestliku ja konkurentsivõimelise vesinikuturu rajamine, mis aitab õigeaegselt ja kulutõhusalt saavutada liidu 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärki, nõuab hästi arenenud ülekande- ja jaotusvõrke vesiniku tõhusaks transportimiseks tootmiskohtadest ELi tarbimispiirkondadesse;

S.  arvestades, et liikmesriigid võivad vesinikusüsteemide arendamisele läheneda erinevalt, võttes arvesse erinevusi senise gaasitaristu struktuuris, iga riigi võimet arendada erinevaid vesiniku tootmistehnoloogiaid, innovatsioonipotentsiaali ja iga liikmesriigi eri tööstusharude erinevat nõudlust vesiniku järele;

T.  arvestades, et peaaegu kõik liikmesriigid on oma riiklikesse energia- ja kliimakavadesse lisanud vesinikukavad ning et vesinikualgatusele on alla kirjutanud 26 liikmesriiki;

U.  arvestades, et ELi energiasüsteem peaks olema keskkonnasäästlik ja majanduslikult konkurentsivõimeline ning kõik järgitavad tehnoloogilised suunad peaksid põhinema tõendatud ja usaldusväärsetel prognoosidel, mille tulemiks on ettenähtava aja jooksul teostatavad elujõulised ärilised ettevõtmised, tagamaks et nende kulud ei kahjustaks Euroopa tööstuse konkurentsivõimet ega kodanike heaolu;

V.  arvestades vajadust võtta arvesse vesiniku tootmisel, transportimisel, säilitamisel ja töötlemisel tekkivaid märkimisväärseid energiakadusid;

W.  arvestades, et praegune maagaasi reguleeriv õigusraamistik on pikki aastaid taganud Euroopa tarbijatele energiavarustuse kindluse ja energia taskukohasuse, mistõttu see võiks olla eeskujuks tulevase kogu ELi hõlmava vesinikuturu väljakujundamisel;

1.  rõhutab vajadust säilitada ja edasi arendada Euroopa tehnoloogiaalast juhtpositsiooni saastevaba vesiniku(16) valdkonnas konkurentsivõimelise ja kestliku vesinikumajanduse kaudu koos integreeritud vesinikuturuga; rõhutab, et vaja on kogu vesiniku väärtusahelat hõlmavat ELi vesinikustrateegiat, mis hõlmaks nõudlus- ja pakkumispoolt ning oleks kooskõlastatud riikide meetmetega, et tagada taastuvallikatest saadava vesiniku tootmiseks vajaliku täiendava taastuvelektri tootmistaristu rajamine ja kärpida taastuvallikatest toodetud vesinikuga seotud kulusid; võtab teadmiseks eelkõige taastuvallikatest toodetud vesiniku ELi-sisese tootmisel saadava lisaväärtuse uuenduslike elektrolüüsitehnoloogiate arendamise ja turustamise näol; rõhutab, et vesinikumajandus peab olema kooskõlas Pariisi kokkuleppega, Euroopa kliima- ja energiaeesmärkidega aastateks 2030 ja 2050 ning ringmajanduse, kriitilise tähtsusega toorainetega seotud tegevuskava ja ÜRO kestliku arengu eesmärkidega;

2.  tervitab komisjoni esitatud kliimaneutraalse Euroopa vesinikustrateegiat, sealhulgas taastuvenergia direktiivi tulevast läbivaatamist, ning liikmesriikide vesinikustrateegiate ja vastavate investeerimiskavade arvu suurenemist; rõhutab, et need strateegiad tuleb viia kooskõlla liikmesriikide riiklike energia- ja kliimakavadega, ning nõuab nende kiiret ja ambitsioonikat rakendamist; on veendunud, et komisjon peaks neid strateegiaid tulevastes seadusandlikes ettepanekutes arvesse võtma; nõuab tungivalt, et komisjon viiks oma vesinikukäsitluse kooskõlla ELi uue tööstusstrateegiaga ja muudaks selle sidusa tööstuspoliitika osaks, arvestades, et vesinikustrateegia ei ole eesmärk omaette, vaid seda tuleks vaadelda seoses ELi üldise tegevusega kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks koos pikaajaliste kvaliteetsete töökohtade tagamisega ja ELi tööstuse konkurentsivõime toetamisega;

3.  toonitab, kui tähtis on vastupidav ja kliimaneutraalne energiasüsteem, mis põhineb energia- ja kulutõhususe, odavuse ja energiavarustuskindluse põhimõtetel; rõhutab, et esikohale tuleks seada energia säästmine ja energiatõhususe esmatähtsuse põhimõte, kuid need ei tohi takistada uuenduslike katse- ja näidisprojektide väljatöötamist; märgib, et taastuvallikatest toodetud elektrienergia vahetu kasutamine on vesinikuga võrreldes kulu-, ressursi- ja energiatõhusam, kuid et mingi sektori CO2 heite vähendamise viiside kindlaksmääramisel tuleks arvesse võtta ka selliseid tegureid nagu varustuskindlus, tehniline teostatavus ja energiasüsteemi alased kaalutlused; sellega seoses rõhutab, et ELi kliimaneutraalsuse saavutamisel on tähtis tehnoloogianeutraalsuse põhimõte;

4.  on veendunud, et taastuvallikatest toodetud vesinikul on ELi energiasüsteemi ümberkujundamisel keskne tähtsus, kuna vaid selline vesinik saab pikemas perspektiivis kestlikult toetada kliimaneutraalsuse saavutamist ning vältida seotuse efekte ja varade kasutuskõlbmatuks muutumist; märgib murega, et taastuvallikatest toodetud vesinik ei ole veel konkurentsivõimeline; seepärast nõuab, et komisjon ja liikmesriigid stimuleeriksid taastuvallikatest toodetud vesiniku väärtusahelat ja turuletoomist, võttes arvesse asjaolu, et hinna ja tootlikkuse suhe hakkab tööstuslike tootmisviiside ja väärtusahelate arenedes tasapisi soodsamaks muutuma;

5.  tunnustab ühenduse European Hydrogen Valleys Partnership tegevust integreeritud, sektoriüleste vesiniku väärtusahelate väljatöötamisel ELi eri piirkondades; toonitab ühenduse liikmete tähtsust taastuvallikatest toodetud vesiniku tootmise ja kasutuselevõtu algatamisel ELi vesinikumajanduse arendamist silmas pidades; nõuab tungivalt, et komisjon järgiks neid algatusi, toetaks nende edasiarendamist ning aitaks osalejaid nende oskusteabe ja investeeringute ühtekoondamisel;

6.  juhib tähelepanu sellele, et vesinikust saadud tooted, näiteks taastuvenergia abil toodetud sünteetilised kütused, on CO2-neutraalne alternatiiv fossiilkütustele ja võivad seetõttu oluliselt toetada paljude eri sektorite CO2 heite vähendamist, seda koos muude heitkoguste vähendamise viisidega, näiteks taastuvallikatest toodetud elektrienergia kasutamisega; rõhutab, et sektoriülene kohaldamine on väga tähtis selleks, et mastaabisäästu kaudu selliste energiakandjate hinda oluliselt alandada ja tagada nende piisav turumaht;

Vesiniku klassifikatsioon ja standardid

7.  on veendunud, et vesiniku eri liikide ühine õiguslik klassifikatsioon on äärmiselt oluline; väljendab heameelt komisjoni esitatud klassifikatsiooni kui esimese sellekohase sammu üle; juhib tähelepanu vajadusele leppida kiiresti kokku põhjaliku, täpse, teaduspõhise ja ühtse kogu ELi hõlmava terminoloogia osas, et õiguskindluse tagamiseks kohandada riikide õiguslikke määratlusi ja töötada välja selge klassifikatsioon; palub komisjonil sellise terminoloogia koostamine kogu asjakohase õigusloome kontekstis võimalikult kiiresti lõpule viima;

8.  on veendunud, et vesiniku eri liikide klassifitseerimine peaks toimuma sõltumatu teaduspõhise hindamise alusel ja distantseerudes tavaliselt kasutatavast värvipõhisest lähenemisviisist; on seisukohal, et see klassifikatsioon peaks põhinema kogu vesiniku tootmise ja transpordi protsessi olelusringi jooksul tekkivatel kasvuhoonegaaside heitkogustel, kuid arvesse tuleks võtta ka ringmajanduse põhimõtetele vastavaid läbipaistvaid ja kindlaid kestlikkuskriteeriume, ning selle aluseks peaksid olema iga kategooria (näiteks ressursside kaitse ja kestliku kasutamise, jäätmekäitluse, toorme ja sekundaarse toorme ulatuslikuma kasutamise, saastekontrolli ja saaste vältimise ning elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamise valdkonnas seatud eesmärgid) kesk- ja standardväärtused;

9.  märgib, et eri osalejad, näiteks komisjon ja Euroopa saastevaba vesiniku liit määratlevad saastevaba vesinikku erinevalt, see tekitab segadust ja seda tuleks vältida; sellega seoses rõhutab, et täiesti selgelt tuleb eristada saastevaba ja vähese CO2 heitega vesinikku(17); lisaks märgib, et selgust suurendaks see, kui loobuda järgimast komisjoni ettepanekut kasutada sama liiki vesiniku kohta kaht eri nimetust („taastuvallikatest toodetud“ ja „saastevaba“), ning et sellise vesiniku objektiivselt kõige õigem ja teaduspõhine nimetus on „taastuvallikatest toodetud vesinik“;

10.  toonitab pakilist vajadust ELi ja rahvusvaheliste standardite ja sertifitseerimise järele; märgib lisaks, et tuleks kaaluda riiklike registritega kooskõlas olevaid päritolutagatisi, et tagada taastuvallikatest toodetud vesiniku õigeaegne kasutuselevõtt, et tarbijad saaksid teadlikult valida kestlikke lahendusi ning et minimeerida investeeringute luhtumise riski;

11.  märgib, et standardimissüsteem peab tuginema terviklikule käsitlusele ja olema kohaldatav ka imporditud vesiniku suhtes; kutsub komisjoni üles ELis vesiniku sertifitseerimiseks ja jälgimiseks kasutusele võtma tugevate ja läbipaistvate kestlikkuskriteeriumidega õigusraamistiku, võttes seejuures arvesse vesiniku kasvuhoonegaaside jalajälge kogu väärtusahela ulatuses, ka transportimisel, et ühtlasi käivitada investeeringud piisavasse täiendavasse taastuvelektri tootmisse; kutsub samuti komisjoni üles esitama 2021. aastal võimalikult varakult vesinikku käsitleva õigusraamistiku, millega tagatakse standardimine, sertifitseerimine, päritolutagatised, märgistamine ja kaubeldavus kõigis liikmesriikides, ning kasutama ka ELi heitkogustega kauplemise süsteemi eelseisvat läbivaatamist, et uurida, milliseid muudatusi on vaja selleks, et vallandada vesiniku täispotentsiaal ELi kliimaeesmärkide toetamiseks, võttes seejuures arvesse kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu;

12.  rõhutab, et vesiniku eri liikide klassifitseerimine täidaks muu hulgas tarbijate teavitamise eesmärki ning sellega ei taheta takistada vesinikukasutuse üldist laienemist; tõdeb, et praegune taastuvallikatest toodetud elektrienergia päritolutagatiste süsteem ei ole siiani kaasa toonud piisavaid investeeringuid lisavõimsustesse; rõhutab seepärast, kui tähtis on koostada täiendavad tingimusi ja kriteeriume käsitlevad suunised, et ei toimuks taastuvenergiavõimsuste topeltarvestust;

13.  on kindlalt veendunud, et üldsuse heakskiit on eduka vesinikumajanduse loomise peamine eeltingimus; rõhutab seetõttu üldsuse ja sidusrühmade kaasamise tähtust ning vesinikku käsitlevate ELi tehniliste ja ohutusnõuete ja neile nõuetele vastavate kvaliteetsete vesinikulahenduste tähtsust; juhib lisaks tähelepanu sellele, et nõudlusvaldkondade ohutusprotokolle tuleb vesiniku kasutamise osas pidevalt ajakohastada; palub seetõttu kogu ELis levitada näiteid parimatest tavadest ja teadmisi vesiniku kasutamisega seotud ohutusnõuetest;

Vesiniku tootmise suurendamine

14.  juhib tähelepanu sellele, et vesiniku siseturu hea ja prognoositava toimimise tagamiseks tuleb ületada regulatiivsed tõkked ning komisjon peaks kiiresti esitama ettepaneku vesinikuturu ühtse, integreeritud ja tervikliku reguleeriva raamistiku kohta, mis tuleks viia kooskõlla muude asjakohaste õigusaktidega ning mille puhul täielikult järgitaks proportsionaalsuse, subsidiaarsuse ja parema õigusloome põhimõtteid, sealhulgas VKE-testi; märgib sellega seoses vajadust paindliku vesinikuturu järele, et innovaatilistel esimesena turule sisenejatel oleks võimalik vesiniku tootmise eeliseid täielikult ära kasutada ja tootmiskulusid vähendada, kusjuures tuleb arvestada, et vesinikuturg on alles algusjärgus ja seda tuleb laiendada;

15.  leiab, et vesinikuturu reguleerimisel võiks võtta aluseks ja eeskujuks ELi gaasituru korralduse ja puhta energia paketi; rõhutab, et toimiva vesinikutootmise kiire ja prognoositava arengu jaoks on vaja demokraatlikku avalikku planeerimist, millesse kaasatakse tootjad, töötajad ja nende ametiühingud, teadlased ja valitsusvälised organisatsioonid; soovitab komisjonil ja liikmesriikidel töötada välja ka erilahendusi vesinikutootmise suurendamiseks piiratud ühendusega või eraldatud piirkondades, näiteks saartel, tagades samas sellega seotud taristu arendamise, muu hulgas senise kasutusotstarbe muutmisega;

16.  kutsub komisjoni üles lisama oma asjakohaste õigusaktide läbivaatamist käsitlevatesse mõjuhinnangutesse ELi säästva vesinikumajanduse jaoks vajalikud õiguslikud nõuded ja neid hindama, et saavutada ELi ulatuslikumad kliimaeesmärgid ja muuta taastuvallikatest toodetud vesinik majanduslikult atraktiivsemaks; nõuab tungivalt, et komisjon seejuures käsitleks erilise tähelepanuga taastuvenergia direktiivi, energia maksustamise direktiivi(18) ja heitkogustega kauplemise direktiivi läbivaatamist, et tagada vesiniku jaoks võrdsed konkurentsitingimused ja tulevikukindel õigusraamistik;

17.  väljendab heameelt komisjoni kaugeleulatuvate eesmärkide üle suurendada elektrolüüsiseadmete võimsust ja taastuvallikatest toodetud vesiniku tootmist; kutsub komisjoni üles töötama välja elektrolüüsiseadmete kasutuselevõtu ja täiustamise tegevuskava ning kujundama ELi tasandil partnerlusi, et tagada nende kulutõhusus; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid kaotaksid praeguse halduskoormuse ning stimuleeriksid taastuvallikatest toodetud vesiniku väärtusahela laiendamist ja vesiniku turuletoomist, et muuta see tehnoloogiliselt küpseks ja konkurentsivõimeliseks, pakkudes rahalisi stiimuleid ja sihtotstarbelisi rahastamiskavasid, sealhulgas selliseid uuenduslikke lahendusi nagu vesinikuvõrku suunatud taastuvallikatest toodetud vesiniku soodustariifid, muutes riigiabi eeskirju ning muutes põhjalikult energia hinnakujundus- ja maksustamissüsteeme, et võtta neis arvesse väliskulusid; rõhutab, et taastuvallikatest toodetud vesinik võib muutuda enne 2030. aastat konkurentsivõimeliseks, tingimusel et on olemas vajalikud investeeringud ja piisav õigusraamistik ning taastuvenergia on konkurentsivõimeline;

18.  märgib, et säästev vesinikumajandus peaks võimaldama integreeritud ELi energiaturul võimsusi suurendada; tunnistab, et turul saab olema mitut eri liiki vesinikku (näiteks taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega vesinik), ning rõhutab investeeringute vajadust selleks, et suurendada taastuvenergia tootmist piisavalt kiiresti ELi 2030. ja 2050. aasta kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamiseks, ning ühtlasi tunnistab lähi- ja keskpikas perspektiivis üleminekutehnoloogiana vähese CO2 heitega vesinikku; palub komisjonil ligikaudselt hinnata, kui suurel hulgal vähese CO2 heitega vesinikku CO2 heite vähendamiseks vajatakse enne, kui seda ülesannet saab hakata täitma üksnes taastuvallikatest toodetud vesinik, ning millistel juhtudel ja kui pika aja jooksul seda vajatakse; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles vesiniku kiire turuletoomise tõhustamiseks vähendama õiguslikke ja majanduslikke takistusi; lisaks võtab teadmiseks vajaduse vältida jätkusuutmatut ressursikasutust, jätkuva metaaniheite, sõltuvuse CO2-mahukast tootmisest ja kasutuskõlbmatud varad; toonitab, et vesiniku kasutamine peaks aitama saavutada ELi kliimaeesmärke ning taastuvallikatest toodetud vesiniku kiiret arendamist ja kasutuselevõtmist;

19.  rõhutab, et tähtis on võimalikult kiiresti loobuda fossiilkütustel põhineva vesiniku kasutamisest, keskendudes kestlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite seisukohalt kõige puhtamatele tehnoloogiatele; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid alustaksid viivitamata selle ülemineku hoolikat kavandamist, nii et fossiilkütusel põhineva vesiniku tootmine hakkaks kiiresti, ennustatavalt ja pöördumatult vähenema ning et välditaks fossiilkütusel põhinevate tootmisrajatiste eluea pikenemist; märgib, et mitmed fossiilkütustel põhineva vesiniku tootmiskohad asuvad õiglase ülemineku territooriumidel, ning rõhutab, et mõjusad toetusmeetmed tuleks suunata praeguse fossiilkütustel põhineva vesiniku tootmise CO2 heite vähendamisele; nõuab tungivalt, et Euroopa vesinikumajanduse arendamisele suunatud meetmed ei tooks kaasa nende tootmiskohtade sulgemist, vaid nende ajakohastamise ja edasiarendamise, tuues sedasi kasu piirkondadele, tagades kohapeal toodetud kestliku energiakandja, hõlbustades kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist ning aidates kaasa kohaliku tööjõu ümberõppele ja edasisele tööalasele konkurentsivõimele;

20.  toonitab süsiniku keskkonnaohutul viisil kogumise, säilitamise ja kasutamise võimalikku rolli Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisel; toetab lõimitud poliitilist konteksti, et soodustada keskkonnale ohutute süsiniku kogumise, säilitamise ja kasutamise süsteemide kasutuselevõtmist, mis vähendavad kasvuhoonegaaside netoheidet eesmärgiga muuta rasketööstus kliimaneutraalseks seal, kus otsesed võimalused heite vähendamiseks puuduvad; kinnitab veel kord, et ELi netonullheite strateegias tuleks seada esikohale heitkoguste otsene vähendamine ning meetmed ELi looduslike neeldajate ja reservuaaride säilitamiseks ja tõhustamiseks; märgib sellega seoses ka süsiniku kogumise, säilitamise ja kasutamise tehnoloogiate uurimise ja arendamise vajadust;

21.  rõhutab, et vesinikumajandus nõuab täiendavalt suurtes kogustes taskukohast taastuvenergiat ja vastavat taristut taastuvenergia tootmiseks ja vesiniku tootmisrajatistesse transportimiseks ning toodetud vesiniku transportimiseks lõpptarbijateni; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles alustama piisavate taastuvenergia lisavõimsuste kasutuselevõttu, et tagada elektrifitseerimine ja taastuvallikatest saadava vesiniku tootmine, ning selleks muu hulgas lihtsustama loamenetlusi ja arendama piiriüleseid partnerlusi vastavalt eri piirkondade võimalustele toota taastuvenergiat ja taastuvallikatest saadavat vesinikku;

22.  usub, et sobiva taastuvenergia tootmisvõimsuse rakendamine proportsionaalselt nõudlusega taastuvallikatest toodetud vesiniku järele võib aidata vältida konflikti elektrifitseerimise, elektrolüüsiseadmete ja muude eesmärkide jaoks vajaliku tootmisvõimsuse ning ELi kliimaeesmärkide saavutamise vajaduse vahel; väljendab sellega seoses heameelt komisjoni kavade üle suurendada ELi taastuvenergia eesmärki aastaks 2030 ja kavandatud avamere taastuvenergia strateegia üle;

23.  nõuab energia maksustamise direktiivi läbivaatamist; kutsub liikmesriike üles kaaluma vastavalt vajadusele taastuvenergia maksude ja lõivude vähendamist kogu ELis, lõpetama vesinikukäitistes toodetud elektrienergiale topeltmaksude ja -tasude kehtestamise, mis takistab vesiniku täiendavat kasutuselevõtmist, ning tugevdama finantsstiimuleid taastuvenergia tootmiseks, tehes samal ajal täiendavat tööd fossiilkütuste subsiidiumide ning maksu- ja lõivuvabastuste järkjärguliseks kaotamiseks;

24.  rõhutab, et taastuvallikatest toodetud vesinikku saab toota mitmetest taastuvatest energiaallikatest, nagu tuule-, päikese- ja hüdroenergia (sh pumpelektrijaamad); rõhutab mahajäetud tööstusalade potentsiaali taastuvenergia tootmiseks ruumi pakkumisel; kutsub komisjoni üles hindama, pidades silmas hiljuti avaldatud avamere taastuvenergia strateegiat, kuidas avamere taastuvad energiaallikad võiksid aidata kaasa taastuvallikatest toodetud vesiniku laiemale arengule ja kasutuselevõtule;

25.  rõhutab võimalust kujundada mõningad olemasolevad tööstusalad ümber taastuvallikatest toodetud vesiniku tootmise rajatisteks; rõhutab vajadust kavandada sellist tööstusalade ümberkujundamist avalikult koos töötajate ja nende ametiühingutega, andes – muu hulgas töötajatele – võimaluse kasutusest kõrvaldatud alasid seaduslikul viisil ühiselt uuesti avada, näiteks vesiniku tootmiseks;

26.  märgib, et üleminek kliimaneutraalsele energiasüsteemile peaks olema hoolikalt kavandatud, võttes arvesse praeguseid lähtepunkte ja taristut, mis võivad liikmesriigiti erineda; rõhutab, et liikmesriigid peaksid olema oma riikliku vesinikumajanduse arengut toetavate meetmete, sealhulgas riigiabimeetmete kavandamisel paindlikud; palub komisjonil sellega seoses anda rohkem teavet kavandatud diferentseerimise ja toetusmeetmete paindlikkuse kohta;

27.  rõhutab vesiniku tootmiseks vajalike loodusvarade, näiteks vee, märkimisväärset hulka ja probleeme, mida see võib põhjustada veepuuduse all kannatavatele ELi piirkondadele; rõhutab, kui oluline on suurendada ressursitõhusust, minimeerida mõju piirkondlikule veevarustusele, tagada vesiniku tootmiseks kasutatavate ressursside ja maa hoolikas majandamine ning vältida vee, õhu või pinnase saastamist, metsade hävitamist või bioloogilise mitmekesisuse vähenemist vesinikuga seotud tootmisahela tõttu;

Kodanike kaasamine

28.  rõhutab, et kodanike kaasamine mängib energiasüsteemi õiglase, eduka, osaluspõhise ja kaasava ümberkujundamise juures olulist rolli; rõhutab seetõttu, kui oluline on tagada, et kõik sidusrühmad jagavad integreeritud süsteemi kulusid ja sellest saadavat kasu;

29.  rõhutab, et vesiniku tootmisse võib kaasata taastuvenergiakogukonnad; tuletab meelde kohustust tagada neile toetav raamistik vastavalt direktiivile (EL) 2019/944(19) ning nõuab, et neile antaks samad eelised nagu teistele sidusrühmadele;

30.  rõhutab, et nõuetekohaselt toimiva ELi vesinikuturu tagamiseks on vaja erioskustega inimesi, eriti ohutust silmas pidades; rõhutab tugeva avaliku ja tasuta kutseõppesüsteemi vajalikkust; kutsub komisjoni üles võtma vastu tegevuskava, mille eesmärk on suunata liikmesriike koostama ja haldama spetsiaalseid koolitusprogramme töötajatele, inseneridele, tehnikutele ja üldsusele, ning looma multidistsiplinaarseid õppeprogramme majandusteadlastele, teadlastele ja üliõpilastele; rõhutab, et rohkem tuleb ära teha võrdsete võimaluste edendamiseks vesinikusektoris, ning nõuab, et käivitataks naiste tööhõivele, koolitusele ja arengule keskenduv ELi algatus, et teha kindlaks ja kõrvaldada tõkked ning luua võrgustikke ja mudeleid;

31.  peab kahetsusväärseks, et koolitus-, täiendusõppe- ja ümberõppestrateegiad ning õiglane üleminek vesinikuga ümberkäimiseks valmis tööjõule ei ole ELi vesinikustrateegias seni mingit rolli mänginud; rõhutab, kui oluline on säilitada ja kasutada olemasolevates tööstusharudes hõivatud tehniliste oskustega töötajate potentsiaali, ning tuletab meelde töötajate õigust saada tööajal koolitust ja täiendada oskusi, tagades neile sel ajal töötasu;

32.  kutsub komisjoni üles koostama andmeid tööstuse ning transpordi- ja energeetikavaldkonna ümberkujundamise võimalike mõjude, võimaluste ja probleemide kohta seoses vesiniku ulatuslikuma kasutamisega; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles arendama selles osas koos tööstuse ja ametiühingutega valdkondlikke ümberkujundamisstrateegiaid; teeb ettepaneku käivitada oskuste pakti raames vesiniku alane ELi oskuste partnerlus;

Vesinikutaristu

33.  rõhutab pakilist vajadust arendada välja vesiniku tootmise, säilitamise ja transpordi taristu, stimuleerida piisava suutlikkuse loomist ning arendada nõudlust ja pakkumist paralleelselt; rõhutab samuti mittediskrimineeriva juurdepääsuga vesinikuvõrkude arendamise tähtsust; märgib sünergiaga seotud eeliseid, mis tulenevad vesinikutootmise ja -taristu kombineerimisest paindlike ja mitut energialiiki kasutavate süsteemide muude aspektidega, nagu elektrolüüsi käigus tekkiva heitsoojuse kasutamine kaugkütteks; väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle muuta üleeuroopalisi energiavõrkusid (TEN-E) käsitlevat määrust; tunnustab vesiniku kui spetsiaalse energiataristu kategooria lisamist ning märgib, et need vesinikurajatised võivad olla uued või maagaasi sektori ümberkujundatud rajatised või nende kahe kombinatsioon; võtab lisaks teadmiseks hiljuti välja pakutud juhtimissüsteemi vesinikukäitajaid hõlmava taristu kavandamiseks;

34.  märgib, et paralleelselt esimeses etapis tööstusklastritele keskendumisega tuleks juba kavandada, reguleerida ja arendada välja taristu vesiniku pikemate vahemaade taha ülekandmiseks ja hoiustamiseks ning piisav rahaline toetus sellele taristule, et tagada vesiniku kasutuselevõtt paljudes sektorites; väljendab sellega seoses heameelt vesinikutaristu tulevase lisamise üle ELi kavadesse, nagu kümneaastased võrgu arengukavad;

35.  rõhutab läbipaistva, kaasava ja teaduspõhise tulevase taristu ja integreeritud võrguplaneerimise tähtsust, juhindudes sellistest avaliku sektori asutustest nagu Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Amet (ACER) ning kaasates sidusrühmi ja teadusasutusi; soovitab sellega seoses teha tasuvusarvutused taastuvallikatest toodetud vesiniku tootmise, transpordi ja hoiustamise taristu asukoha kohta ning uurida vajadust ehitada uusi taristuid, et vältida kasutuskõlbmatuid varasid, avaldada positiivset mõju elatusvahenditele ja ökosüsteemidele ning minimeerida tarbijate kulusid, võttes arvesse nende konkreetseid vajadusi; rõhutab rahalist kasu, mis kaasneb vesiniku tootmise rajatiste paigutamisega taastuvenergia tootmiskohtade lähedusse või samadesse kohtadesse, kus asuvad tarbimisüksused, eriti väiketarbijate ja tööstusklastrite jaoks, ning erinevate nõudlussektorite ühendamisega; rõhutab samuti piirkondade ja liikmesriikide vahelise piiriülese koostöö tähtsust, toetamaks projekte, mis suurendaksid varustuskindlust, luues ELi vesinikumagistraali, mis peaks tagama liikmesriikide võrkude vastastikuse seotuse ja koostalitlusvõime;

36.  ergutab komisjoni ja liikmesriike hindama teaduspõhiselt võimalust anda olemasolevatele gaasijuhtmetele uus otstarve puhta vesiniku transportimiseks ja vesiniku maa-aluseks hoiustamiseks, võttes arvesse mitmesuguseid tegureid, nagu tasuvusanalüüs, seda nii tehnilis-majanduslikust kui ka regulatiivsest seisukohast, süsteemi üldine integreerimine ja pikaajaline kulutõhusus; märgib, et juba olemasolevale või arendatavale sobiva asukohaga gaasitaristule uue otstarbe andmine võiks maksimeerida kulutõhusust, minimeerida maa ja ressursside kasutamist ja investeerimiskulusid ning minimeerida sotsiaalset mõju; rõhutab, et gaasitaristule uue otstarbe andmine võib olla oluline vesiniku kasutamiseks heitemahukate tööstusharude prioriteetsetes sektorites, sealhulgas ühenduste loomiseks tööstusalade ja mitmeliigilise transpordi keskuste vahel, pidades silmas vajadust transportida vesinikku kõige tõhusamate vahenditega; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid, et mis tahes võimalik tulevane gaasitaristu oleks sobiv ka puhta vesiniku jaoks; kutsub komisjoni üles hindama, kus vesiniku segamist praegu kasutatakse, ning hindama teaduslikult nõudlust selle järele tõendatud tööstuslike vesinikuvajaduste rahuldamiseks, samuti selle eeliseid ja puudusi, et teha kindlaks taristuvajadused, vältides samas kasutuskõlbmatuid varasid;

37.  rõhutab vajadust reguleerida vesinikutaristut, eelkõige seoses selle käitamise ja energiavõrku ühendamisega, ning vajadust säilitada eraldamine vesinikuturgude kujundamise juhtpõhimõttena, võttes samas arvesse, et vesinikuturg tuleb alles välja arendada; rõhutab, et eraldamisel on võtmeroll tagamaks, et innovaatilised uued tooted tuuakse energiaturule kõige kulutõhusamal viisil; märgib, et mis tahes erand sellest regulatiivsest põhimõttest keskpikas perspektiivis tooks lõpptarbijatele kaasa tarbetult suured kulud; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kehtestama selged suunised uute ja uue kasutusotstarbega torujuhtmete omandiõiguse kohta, et tagada planeerimiskindlus;

38.  rõhutab mitmeliigiliste mere- ja siseveesadamate olulist strateegilist rolli vesiniku impordi, tootmise, hoiustamise, tarnimise ja kasutamise uuenduskeskustena; rõhutab, et vaja on ruumi sadamataristu jaoks ja investeeringuid sellesse, et edendada uute heitevabade ja vähese heitega tehnoloogiate kasutamist riikide rannikualadel ja sadamates ning luua mitmeliigilistes transpordikoridorides tööstuslik vesiniku väärtusahel;

Vesinikunõudlus

39.  tunnistab, et vesinikunõudlus peaks keskenduma sektoritele, kus vesiniku kasutamine on peaaegu konkurentsivõimeline või kus ei saa praegu muude tehnoloogiliste lahendustega CO2 heidet vähendada; nõustub komisjoniga, et vesinikunõudluse peamised juhtivad turud on tööstus, lennu-, mere- ja raskeveokitransport; on veendunud, et nende sektorite jaoks tuleks ELi tasandil kehtestada nõudluse arendamise, investeeringute ja teadusuuringute vajaduste tegevuskavad, lähtudes sõltumatutest teadusuuringutest ja koostöös sotsiaalpartneritega, võttes arvesse liikmesriikide konkreetset olukorda ja piirkondlikke erinevusi seoses vesiniku kasutuselevõtu, tehnoloogilise valmisoleku ja taristuga;

40.  väljendab heameelt selle üle, et komisjon kaalub erinevaid nõudluspoolele suunatud stiimuleid; nõustub komisjoniga, et üleminekuperioodil võiks kaaluda nõudlusele suunatud meetmeid ja selgeid stiimuleid vesiniku rakendamiseks ja kasutamiseks lõpptarbijasektorites, et tekitada nõudlus vesiniku järele – näiteks taastuvallikatest toodetud vesiniku kasutamise kvoodid teatavates konkreetsetes sektorites, Euroopa Investeerimispanga tagatised, et vähendada kaasinvesteeringute esialgset riski, kuni need on kulude poolest konkurentsivõimelised, ja finantsvahendid, sealhulgas CO2 heite hinnavahelepingud projektide jaoks, mille puhul kasutatakse taastuvallikatest toodetud või vähese CO2-heitega vesinikku –, et edendada CO2 heite vähendamist vesiniku abil, kus see on hädavajalik, et säilitada lõppkasutajate konkurentsivõime; märgib vajadust tagada, et hüvitis jääb proportsionaalseks, ning vältida topelttoetuste andmist nii tootmise kui ka kasutamise jaoks, kunstlike vajaduste tekitamist ja põhjendamatuid turumoonutusi; nõuab CO2 heite hinnavahelepingute katseprojekti kiiret väljatöötamist, eriti puhta terase jaoks; rõhutab, et kestlike lahenduste, näiteks ehituseks või renoveerimiseks mõeldud keskkonnahoidliku terase riigihanked võivad samuti aidata kaasa reaalse ja prognoositava nõudluse tekkimisele; rõhutab, et nõudlusele suunatud meetmed peaksid olema kooskõlas muude poliitikameetmetega ja neile tuleks teha põhjalik mõjuhinnang, et vältida negatiivset mõju energiamahukatele tööstusharudele, mis peavad toime tulema rahvusvahelise konkurentsiga;

41.  märgib, et mõnes praegustest õigusraamistikest esineb takistusi vesiniku kasutamisele; ergutab komisjoni ja liikmesriike neid õigusraamistikke kohandama, et stimuleerida vesinikunõudlust ja kõrvaldada takistavad asjaolud, nagu õiguskindlusetus;

42.  nõuab tungivalt, et komisjon edendaks Euroopa uue tööstusstrateegia ajakohastamise ja rakendamise osana taastuvallikatest toodetud vesiniku tehnoloogiate juhtivaid turge ning nende kasutamist kliimaneutraalses tootmises, eriti terase-, tsemendi- ja keemiatööstuses; kutsub komisjoni üles hindama võimalust tunnustada taastuvallikatest toodetud vesiniku abil toodetud terast positiivse panusena kogu sõidukipargi CO2 heitkoguste vähendamise eesmärgi saavutamisse; nõuab lisaks tungivalt, et komisjon esitaks peatselt ELi puhta terase strateegia, mis peaks asjakohaselt keskenduma taastuvallikatest toodetud vesiniku kasutamisele;

43.  tuletab meelde, et transpordisektor tekitab veerandi ELi CO2 heitest ja see on ainus sektor, kus heitkoguseid ei ole võrreldes 1990. aasta lähtetasemega vähendatud; rõhutab vesiniku potentsiaali olla üks vahendeist, mida kasutatakse eri transpordiliikide CO2 heite vähendamiseks, eriti nende liikide korral, kus täielik elektrifitseerimine on raskendatud või ei ole veel võimalik; rõhutab, et vesiniku kasutamise suurendamiseks transpordisektoris on vaja võtta kasutusele tankimistaristu; rõhutab sellega seoses üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) määruse(20) ja alternatiivkütuste taristu direktiivi läbivaatamise tähtsust, et tagada avalike vesinikutanklate kättesaadavus kogu ELis, lisades konkreetsed eesmärgid vesinikutaristu integreerimiseks transpordisüsteemidesse; väljendab heameelt komisjoni kavatsuse üle arendada säästva ja aruka liikuvuse strateegia raames vesinikutanklate taristut ning vaadata läbi alternatiivkütuste taristu direktiiv; rõhutab lisaks vajadust luua koostoime TEN-T, TEN-E ja alternatiivkütuste strateegia vahel, mis tooks kaasa vesinikutanklate järkjärgulise kasutuselevõtmise, millega kaasnevad olulised tehnilised nõuded ja riskihindamisel põhinevad harmoneeritud standardid;

44.  rõhutab, et vesiniku omaduste tõttu on see hea lahendus fossiilkütuste asendamiseks ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks teatavate transpordiliikide puhul; rõhutab, et vesiniku kasutamine selle puhtal kujul või sünteetilise kütuse või biopetrooleumina on oluline vahend lennunduses fossiilse petrooleumi asendamisel; rõhutab lisaks, et piiratud ulatuses kasutatakse vesinikku juba praegu transpordisektoris, eelkõige maanteetranspordis, ühistranspordis ja raudteesektori teatavates osades, eelkõige seal, kus liini elektrifitseerimine ei ole majanduslikult otstarbekas; rõhutab, et vaja on rangemaid õigusakte, mille abil õhutada heitevabade kütuste ning muude puhaste tehnoloogiate, sealhulgas taastuvallikatest toodetud vesiniku kasutamist ja, kui need on kord täielikult kättesaadavad, hakata neid võimaluse korral kasutama raskeveokite ning lennunduse ja meretranspordi jaoks;

45.  palub komisjonil suurendada säästva ja aruka liikuvuse strateegia raames teadusuuringuid ja investeeringuid ning hinnata, kas taastuvenergia direktiiv tuleb läbi vaadata, et tagada kõigile transpordis kasutatavatele taastuvenergia lahendustele võrdsed võimalused;

Teadus- ja arendustegevus, innovatsioon ja finantseerimine

46.  rõhutab, kui olulised on teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon kogu väärtusahelas ning tööstuslikus mastaabis näidisprojektide, sealhulgas katseprojektide läbiviimine ja nende vastuvõtt turul, et muuta taastuvallikatest toodetud vesinik konkurentsivõimeliseks ja taskukohaseks ning viia lõpule energiasüsteemi integreerimine, tagades samas geograafilise tasakaalu ja pöörates erilist tähelepanu CO2-mahukatele piirkondadele; kutsub komisjoni üles stimuleerima suuremahuliste suure mõjuga projektide elluviimisega seotud teadus- ja innovatsioonialaseid jõupingutusi, et tagada tehnoloogiasiire kogu vesiniku väärtusahela ulatuses; väljendab sellega seoses heameelt liikuvuslaborite käivitamise üle ELi linnades, et edendada alternatiivkütuste kasutamisel põhineva säästva ühistranspordi eksperimente, ning ergutab vesiniku kasutamist ühena neis eksperimentides kasutatavatest kütustest;

47.  rõhutab, et tuleb investeerida märkimisväärsed rahasummad, et arendada ja suurendada taastuvallikatest toodetud vesiniku tootmisvõimsust, muuta see konkurentsivõimeliseks ja edendada vesinikulahendusi, mis on sageli alles väljatöötamise varajases etapis, mis nõuaks ka taastuvallikatest toodetud vesinikuga seotud investeeringute riskide vähendamist, näiteks hinnavahelepingute kaudu; rõhutab, et ELi programmidel ja rahastamisvahenditel, nagu taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend, programm „Euroopa horisont“, Euroopa ühendamise rahastu, programm „InvestEU“, sealhulgas uus ELi strateegiliste investeeringute poliitikaharu, Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond, õiglase ülemineku fond ja HKSi innovatsioonifond, on etendada keskne roll kogu ELis vesinikumajanduse sidusa arengu soodustamisel; rõhutab lisaks kohalike ja piirkondlike avaliku ja erasektori partnerluste olulist rolli vesinikutehnoloogia hoogsamal arendamisel ja kasutuselevõtul;

48.  rõhutab vajadust tagada kõigi olemasolevate investeerimisfondide, programmide ja rahastamisvahendite vaheline sünergia, et tagada avaliku ja erasektori koostöö investeeringute puhul paljudesse erinevatesse projektidesse; võtab murega teadmiseks puhta energia tehnoloogiatega seotud teadus- ja innovatsioonitegevustesse tehtavate investeeringute vähenemise, nagu näitas 2020. aasta aruanne energialiidu olukorra kohta;

49.  kutsub komisjoni üles töötama välja taastuvallikatest toodetud energia ja vesiniku kooskõlastatud investeerimisstrateegia, mis on kooskõlas riiklike teadusuuringute ja innovatsiooni strateegiatega, võttes arvesse liikmesriikide erinevaid lähtekohti;

50.  kutsub komisjoni üles asetama selles strateegias rõhku VKEde olulisele rollile; rõhutab vajadust lisada regulatiivsed kaitsemeetmed ning tagada juurdepääs rahastamisele ja innovatsioonivaradele, nagu inkubaatorid ja ühised uurimisprojektid, et idufirmad ja VKEd saaksid vesinikutööstuses kanda kinnitada; kutsub komisjoni üles tagama selliste ettevõtete võrdne juurdepääs turule ja hõlbustama nende turulepääsu ning soodustama nende osalemist, muu hulgas määrates nad proaktiivselt ümarlaudade koosseisu ja kaasates nad avaliku konsultatsiooni protsessidesse; kutsub komisjoni üles hindama VKEde vajadusi ning nende tootmisprotsesside ja energiavarustuse CO2 heite vesiniku abil vähendamise kulusid ning jälgima nende edusamme, kasutades sobivat põhiliste tulemusnäitajate kogumit, et toetada tõenditel põhinevat poliitikakujundamist;

51.  rõhutab, et EL on elektrolüüsiseadmete tootmises juhtpositsioonil ning peab seda konkurentsieelist säilitama ja edendama; on veendunud, et tehnoloogia valmidusastme suurendamiseks peaksid ELi teadus- ja arendustegevuse jõupingutused keskenduma paljudele võimalikele uutele taastuvallikatest toodetud vesiniku allikatele ja tehnoloogiatele, nagu fotosünteesi abil, vetikatest või merevee elektrolüüsi teel saadav vesinik;

52.  väljendab heameelt Euroopa saastevaba vesiniku liidu, muude taastuvallikatest toodetud vesiniku alaste algatuste ja ühenduste, Euroopa vesinikufoorumi ja üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide üle, mis on olulised vahendid taastuvallikatest toodetud vesinikku investeerimise suurendamiseks; julgustab liikmesriike, komisjoni ja ettevõtjaid vabastama kiiresti üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide pakutavad võimalused, et toetada ELi vesinikumajanduse jaoks olulisi projekte; nõuab pragmaatilist käsitust, mis hõlbustaks nende projektide heakskiitmist; väljendab samuti heameelt komisjoni kava üle vaadata läbi keskkonnakaitse- ja energiavaldkonna riigiabi suuniseid, et hõlbustada vesiniku tootmist ja selle kiiret vastuvõttu turul;

53.  julgustab Euroopa saastevaba vesiniku liitu töötama koostöös Kütuseelementide ja Vesiniku Valdkonna Ühisettevõttega (FCH ühisettevõte) välja investeerimis- ja projektikava, mis tagaks vesinikueesmärkide võimalikult kiire elluviimise; rõhutab, et Euroopa saastevaba vesiniku liit peaks keskenduma taastuvallikatest toodetud vesiniku arendamisele ja tegutsema selgelt ELi 2030. ja 2050. aasta kliimaeesmärkide saavutamise nimel; rõhutab, et Euroopa saastevaba vesiniku liit peaks tagama ka kõigi asjaomaste ELi sidusrühmade, sealhulgas taastuvenergia tootjate, teadlaste, sõltumatute ekspertide, mõttekodade, keskkonnaalaste valitsusväliste organisatsioonide ja sotsiaalpartnerite tasakaalustatud esindatuse; rõhutab, et Euroopa saastevaba vesiniku liidu otsuste tegemise menetlust tuleks parandada läbipaistvuse ja kaasavuse seisukohast ning et seda protsessi peaks juhtima komisjon ja toetama teadusekspertidest koosnev sõltumatu organ, ning selle eesmärk peaks olema määrata kindlaks ülemineku viisid ja anda suuniseid vesinikunõudluse osas; võtab teadmiseks praegused viivitused Euroopa saastevaba vesiniku liidu töö kasutamisel ja nõuab tungivalt, et komisjon protsessi kiirendaks;

54.  väljendab heameelt FCH ühisettevõtte uuendamise üle programmi „Euroopa horisont“ raames; rõhutab ühisettevõtte töö olulisust ja palub komisjonil kasutada teda vesiniku pädevuskeskusena ning tagada talle piisavad rahalised vahendid, et ta saaks täita oma rolli Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisel; rõhutab, et ühisettevõte peaks edendama teadus- ja arendustegevust kogu väärtusahela ulatuses, et tagada vesiniku rahastamisvahendite kulutõhus kasutamine ja parem kooskõlastamine; rõhutab, et ühisettevõte peaks saavutama koostoime transpordisektori ühisettevõtetega, et edendada piisavat integratsiooni vesinikutehnoloogia ning transporditaristu ja -teenuste vahel; kutsub komisjoni üles kasutama FCH ühisettevõttest saadud kogemusi ja stimuleerima edasisi teadusuuringuid kütuseelementide ja vesinikuenergia tehnoloogiate valdkonnas;

55.  nõuab, et komisjon hindaks vesiniku kasutuselevõtu võimalikku lisamist Vahemere piirkonna riikidega teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas toimuva partnerluse (PRIMA) üldeesmärkidesse kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ prioriteetidega, et tugevdada teadus- ja innovatsioonisuutlikkust ning arendada teadmisi ja ühiseid uuenduslikke lahendusi kogu Vahemere piirkonnas;

Rahvusvaheline koostöö vesiniku valdkonnas

56.  rõhutab, et ELi juhtiv roll vesinikutehnoloogiate tootmisel annab võimaluse edendada ELi tööstuse juhtpositsiooni ja innovatsiooni ülemaailmsel tasandil, tugevdades samal ajal ELi rolli ülemaailmse liidrina kliimavaldkonnas; rõhutab, et esmatähtsaks tuleks pidada vesiniku tarneahela rajamist ELis, et suurendada esmategutsejate eeliseid, tööstuse konkurentsivõimet ja energiavarustuskindlust; rõhutab seda silmas pidades eesmärki suurendada kodumaist vesinikutootmist, tunnistades samas, et liikmesriigid võivad vastavalt oma vajadustele uurida ka võimalust importida energiat, vesinikku ja vesiniku pooltooteid naaberpiirkondadest ja kolmandatest riikidest, et täita suurenevat kodumaist nõudlust vesiniku järele;

57.  kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles asuma avatud ja konstruktiivsesse dialoogi, et seada sisse vastastikku kasulik koostöö ja partnerlused naaberpiirkondadega, nagu Põhja-Aafrika, Lähis-Ida ja idapartnerluse riigid, kaitstes ELi strateegilisi huvisid ja nii ELi kui ka tema partnerite energiajulgeolekut; rõhutab, et see koostöö aitaks teadmussiirde kaudu luua saastevaba ja uue tehnoloogia turgusid, edendada üleminekut taastuvenergiale ja saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärke; rõhutab vajadust vältida keskkonnamõjude, sealhulgas kasvuhoonegaaside heite ümberpaigutamist ja mis tahes viivitust elektrivõrgu CO2 heite vähendamisel ELi mittekuuluvates riikides;

58.  rõhutab, et vesiniku valdkonnas kolmandate riikidega, eelkõige Ühendkuningriigi, Euroopa Majanduspiirkonna, energiaühenduse ja USAga tehtavat rahvusvahelist koostööd, mis on sisse seatud vastastikku järgitavate eeskirjade ja põhimõtete alusel, nagu kolmandate isikute juurdepääs, omandisuhete eraldamine, läbipaistvus ja mittediskrimineerivad tariifid, tuleks edasi arendada, et tugevdada siseturgu ja energiajulgeolekut; rõhutab, et tuleks vältida koostööd kolmandate riikidega, kelle suhtes kohaldatakse ELi piiravaid meetmeid, näiteks majandussanktsioone, ning riikidega, kes ei taga ohutus-, keskkonna- ja läbipaistvusnõuete järgimist, või kui selline koostöö kahjustaks ELi ja liikmesriikide julgeolekut;

59.  rõhutab, et EL peaks propageerima oma vesinikustandardeid ja kestlikkuse kriteeriume rahvusvaheliselt; nõuab seda silmas pidades, et koostataks rahvusvahelised standardid ning loodaks ühised määratlused ja metoodikad iga toodetud vesinikuühiku üldiste heitkoguste kindlaksmääramiseks, samuti rahvusvahelised kestlikkuse kriteeriumid, mis on vesinikuimpordi ja vesiniku pooltoodete impordi eeltingimuseks; rõhutab, et igasuguse kasvuhoonegaaside heite ülekandumise vältimiseks tuleks kogu vesiniku import sertifitseerida samal viisil nagu ELis toodetud vesinik, sealhulgas tootmine ja transport, ning see peaks olema kooskõlas Euroopa Liidu tulevase piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismiga; kutsub komisjoni ja liikmesriike samuti üles investeerima sadamate ja piiriüleste ühenduste vajalikku taristusse ja olemasoleva taristu ümberkujundamisse taastuvallikatest toodetud vesiniku impordi jaoks; ergutab komisjoni edendama euro kui võrdlusvaluuta rolli rahvusvahelises vesinikukaubanduses;

60.  on seisukohal, et vesinikust peaks saama ELi rahvusvahelise koostöö element, muu hulgas Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuri (IRENA) töö, teaduskoostöö, kliima- ja energiadiplomaatia ning Euroopa naabruspoliitika raames;

Vesiniku roll integreeritud energiasüsteemis

61.  rõhutab vajadust integreeritud energiasüsteemi järele, et saavutada hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalsus ning saavutada Pariisi kokkuleppe eesmärgid; väljendab sellega seoses heameelt vesiniku lisamise üle komisjoni energiasüsteemi integreerimise strateegiasse; usub, et energiasektorite ja -kandjate integreerimine ning elektri-, kütte-, gaasi- ja vesinikuvõrkude sidus kavandamine on kasulik kestlikkuse, energiasüsteemi ümberkujundamise ning hästi toimiva vesiniku- ja energiaturu seisukohast; on seisukohal, et rohkem rõhku tuleb panna innovatiivsetele projektidele, mille puhul kombineeritakse elektri, vesiniku ja soojuse tootmine ja taaskasutamine;

62.  märgib, et vesinikumajanduse areng võib aidata kaasa tasakaalustamatuse vähendamisele energiasüsteemis tervikuna; kordab, et vesinik võib täita olulist rolli energia salvestamisel, et kompenseerida taastuvenergia pakkumise ja nõudluse kõikumisi; rõhutab seetõttu, et vesiniku transpordi- ja hoiustamistaristu arendamist tuleb kavandada, aimates ette energiatootmisrajatiste arendamise vajadust, et tagada tehniline ja majanduslik optimeerimine;

63.  rõhutab, et vaja on kaugeleulatuvat ja ajakohast strateegiat vesiniku kasutamise abil energia salvestamiseks uuenduslikes tööstus- ja liikuvuse lahendustes; märgib siiski, et vesiniku kasutamine energia salvestamiseks ei ole suurte tootmiskulude tõttu veel konkurentsivõimeline ning et vesiniku abil energia salvestamisega seotud energiakaod on nn edasi-tagasi tsükli puhul hinnanguliselt umbes 60 %; rõhutab seetõttu veel kord vajadust vähendada taastuvallikatest toodetud vesiniku tootmise kulusid ning edendada kogu energiasüsteemis võrdseid võimalusi paindlikkuse ja tasakaalustavate lahenduste jaoks; ergutab komisjoni seetõttu analüüsima vesiniku hoiustamise võimalusi ja mahtusid; märgib, et vesiniku hoiustamisel võib kehtida mitu vastuolulist regulatiivset korda, nimelt gaasi ja elektri säilitamise kohta, ning rõhutab seetõttu vajadust seda aspekti asjakohastes õigusaktides samuti selgitada;

o
o   o

64.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon kõigile ELi institutsioonidele ja liikmesriikidele.

(1)ELT C 324, 1.10.2020, lk 41.
(2)ELT L 328, 21.12.2018, lk 82.
(3)ELT L 328, 21.12.2018, lk 1.
(4)ELT L 307, 28.10.2014, lk 1.
(5)ELT L 169, 7.6.2014, lk 108.
(6)ELT L 115, 25.4.2013, lk 39.
(7)ELT L 348, 20.12.2013, lk 129.
(8)ELT L 275, 25.10.2003, lk 32.
(9)Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0198.
(10)Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0199.
(11)Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0005.
(12)Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0078.
(13)ELT C 23, 21.1.2021, lk 116.
(14)ELT C 345, 16.10.2020, lk 80.
(15)ELT C 463, 21.12.2018, lk 10.
(16)Komisjoni määratluse kohaselt tähendab saastevaba vesinik vesinikku, mis on toodetud vee elektrolüüsil taastuvatest energiaallikatest toodetud elektriga. Vesinikku võib toota ka biogaasi reformimise või biomassi biokeemilise muundamise teel, kui see toimub kooskõlas kestlikkusnõuetega.
(17)Komisjoni sõnul hõlmab nn vähese CO2 heitega vesinik fossiilkütusepõhist vesinikku koos CO2 sidumisega, ja elektripõhist vesinikku, ning selle kogu olelusringi kasvuhoonegaaside heide on praeguste meetoditega toodetud vesinikuga võrreldes oluliselt väiksem.
(18)Nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik (ELT L 283, 31.10.2003, lk 51).
(19)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL, ELT L 158, 14.6.2019, lk 125.
(20)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1).

Viimane päevakajastamine: 9. september 2021Õigusteave - Privaatsuspoliitika