Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahel sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut(1), mis jõustus 1. mail 2010,

–  võttes arvesse Montenegro 15. detsembril 2008. aastal esitatud Euroopa Liidu liikmeks astumise avaldust,

–  võttes arvesse komisjoni 9. novembri 2010. aasta arvamust Montenegro Euroopa Liidu liikmeks saamise avalduse kohta (COM(2010)0670), Euroopa Ülemkogu 16.–17. detsembri 2010. aasta otsust anda Montenegrole kandidaatriigi staatus ning Euroopa Ülemkogu 29. juuni 2012. aasta otsust alustada Montenegroga läbirääkimisi ELiga ühinemiseks,

–  võttes arvesse Montenegro ühinemist NATOga 5. juunil 2017,

–  võttes arvesse 19.–20. juunil 2003. aastal Thessaloníkis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise eesistujariigi järeldusi,

–  võttes arvesse ELi ja Lääne-Balkani riikide 17. mai 2018. aasta tippkohtumisel vastu võetud Sofia deklaratsiooni ja sellele lisatud Sofia prioriteetide kava,

–  võttes arvesse 28. augustil 2014. aastal algatatud Berliini protsessi,

–  võttes arvesse oma 29. novembri 2018. aasta resolutsiooni, milles käsitletakse komisjoni 2018. aasta aruannet Montenegro kohta(2),

–  võttes arvesse 25.–26. veebruaril 2020 Podgoricas toimunud ELi ja Montenegro parlamentaarse stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee 18. kohtumisel vastu võetud avaldust ja soovitusi,

–  võttes arvesse komisjoni 5. veebruari 2020. aasta teatist „Ühinemisprotsessi tõhustamine – Lääne‑Balkani riikide usutavad väljavaated saada ELi liikmeks“ (COM(2020)0057),

–  võttes arvesse komisjoni 29. mai 2019. aasta teatist „2019. aasta teatis ELi laienemisstrateegia kohta“ (COM(2019)0260) ja selle juurde kuuluvat komisjoni talituste töödokumenti, mis käsitleb 2019. aasta aruannet Montenegro kohta (SWD(2019)0217),

–  võttes arvesse komisjoni 6. oktoobri 2020. aasta teatist „2020. aasta teatis ELi laienemisstrateegia kohta“ (COM(2020)0660) ja selle juurde kuuluvat komisjoni talituste töödokumenti, mis käsitleb 2020. aasta aruannet Montenegro kohta (SWD(2020)0353),

–  võttes arvesse komisjoni 6. oktoobri 2020. aasta teatist „Majandus- ja investeerimiskava Lääne‑Balkani jaoks“ (COM(2020)0641),

–  võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 8. aprilli 2020. aasta ühisteatist „Teatis ELi üleilmse tegevuse kohta seoses COVID‑19ga“ (JOIN(2020)0011),

–  võttes arvesse komisjoni 21. aprilli 2020. aasta hinnangut Montenegro 2020.–2022. aasta majandusreformide programmi kohta (SWD(2020)0066) ning ühiseid järeldusi ELi, Lääne‑Balkani riikide ja Türgi vahelise majandus- ja rahandusteemalise dialoogi kohta, mille nõukogu võttis vastu 19. mail 2020,

–  võttes arvesse komisjoni 29. aprilli 2020. aasta teatist „Lääne‑Balkani riikide toetamine COVID‑19 puhanguga võitlemisel ja pandeemiajärgsel taastumisel“ (COM(2020)0315),

–  võttes arvesse Montenegroga peetava ühinemiskonverentsi 30. juunil 2020 Brüsselis toimunud viiendat asetäitjate tasandi kohtumist, kus avati läbirääkimised viimase sõelutud peatüki üle (8. peatükk, konkurentsipoliitika),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Montenegro kohta,

–  võttes arvesse OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) rahvusvahelise valimisvaatlusmissiooni 11. detsembril 2020. aastal tehtud avaldust, milles esitatakse esialgsed tähelepanekud ja järeldused 30. augustil 2020 Montenegros toimunud parlamendivalimiste kohta,

–  võttes arvesse oma 19. juuni 2020. aasta soovitust nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, mis käsitleb Lääne‑Balkanit pärast 2020. aasta tippkohtumist(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Lääne‑Balkani riikide parlamentide esimeeste ühisdeklaratsiooni, mis avaldati 28. jaanuaril 2020 toimunud tippkohtumisel, mille kutsus kokku Euroopa Parlamendi president koos Lääne‑Balkani riikide parlamentide juhtidega,

–  võttes arvesse 6. mail 2020. aastal videokonverentsi teel toimunud ELi ja Lääne‑Balkani tippkohtumisel kokku lepitud Zagrebi avaldust,

–  võttes arvesse Berliini protsessi raames 5. juulil 2019. aastal Poznańis ja 10. novembril 2020. aastal Sofias toimunud ELi ja Lääne‑Balkani tippkohtumisi,

–  võttes arvesse 2017. aasta septembris avaldatud rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjoni teist riigi seirearuannet Montenegro kohta (viies jälgimistsükkel) ja 2020. aasta juunis avaldatud järeldusi Montenegro 2017. aasta soovituste rakendamise olukorra kohta,

–  võttes arvesse Lääne‑Balkani partnerite 5. juuli 2019. aasta deklaratsiooni romade integreerimise kohta ELi laienemisprotsessis ning Montenegro romade ja egiptlaste sotsiaalse kaasamise strateegiat aastateks 2016–2020,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A9‑0131/2021),

A.  arvestades, et iga kandidaatriiki või potentsiaalset kandidaatriiki hinnatakse eraldi tema saavutuste põhjal ning ühinemise ajakava määrab reformide kiirus ja kvaliteet;

B.  arvestades, et vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 49 võib iga Euroopa riik taotleda liidu liikmeks saamist tingimusel, et ta täidab kõiki Kopenhaageni kriteeriume, sealhulgas vähemuste austamine ja kaitse;

C.  arvestades, et demokraatia ja õigusriik on ELi alusväärtused, mis on laienemis- ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessides kesksel kohal; arvestades, et nendes valdkondades püsivate probleemide lahendamiseks on vaja reforme;

D.  arvestades, et Montenegro on praegu läbirääkimisprotsessiga kõige kaugemale jõudnud, kuna on avanud ELi acquis’ kõik 33 sõelutud peatükki ja sulgenud ajutiselt läbirääkimised kolme peatüki kohta;

E.  arvestades, et Montenegro on edukalt jätkanud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingust tulenevate kohustuste nõuetekohast täitmist;

F.  arvestades, et 30. augustil 2020 toimunud parlamendivalimiste tulemusena vahetus võim Montenegros esimest korda pärast mitmeparteisüsteemi kehtestamist; arvestades, et see üleminek toimus korrakohaselt;

G.  arvestades, et eelmine valitsus aktsepteeris valimistulemusi ja võimu üleminekut, kinnitades seega Montenegro demokraatlikku küpsust ja saavutatud edu;

H.  arvestades, et Euroopa Liit on Montenegro suurim kaubanduspartner ning kaubandussuhted liiduga moodustavad 37 % kaupade kogu ekspordist ja 47 % kogu impordist, kusjuures 2019. aastal ulatus kaubavahetuse maht 1,38 miljardi euroni;

I.  arvestades, et EL on suurim Montenegrole finantsabi andja, ning arvestades, et Montenegrole eraldati ühinemiseelse abi rahastamisvahendist (IPA) aastatel 2007–2020 ühinemiseelset abi kokku 504,9 miljonit eurot;

J.  arvestades, et EL eraldas Lääne‑Balkani riikidele 38 miljonit eurot kohest toetust, et tulla toime COVID‑19‑st tuleneva tervishoiualase hädaolukorraga;

K.  arvestades, et EL leppis kokku 374 miljoni euro ümberjaotamises ühinemiseelse abi rahastamisvahendist, et aidata selles piirkonnas leevendada COVID‑19 sotsiaal-majanduslikku mõju Lääne‑Balkanil; arvestades, et komisjon ja Montenegro leppisid kokku 53 miljoni euro suuruses summas;

L.  arvestades, et Montenegrole pakuti ka 60 miljoni euro suurust makromajandusliku finantsabi paketti ning et alates 1999. aastast on Euroopa Investeerimispanga laenude kaudu antud 804 miljonit eurot;

M.  arvestades, et komisjon võttis ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA II) raames vastu 70 miljoni euro suuruse paketi, et aidata rahastada ELi liikmesriikide hangitavate koroonavaktsiinide kättesaadavust Lääne-Balkani riikidele; arvestades, et Montenegro allkirjastas 2020. aasta oktoobris COVAXi algatuse raames lepingu nende vaktsiinide 248 800 doosi saamiseks;

N.  arvestades, et romad ja egiptlased on koroonapandeemiast eriti mõjutatud, kuna nad on sügavalt juurdunud eelarvamuste ohvrid nii sotsiaalses kui ka tööalases sfääris;

Laienemisvalmidus

1.  tunnustab Montenegro jätkuvat osalemist ELiga integreerumise protsessis ja selle protsessi üldist edenemist;

2.  rõhutab, et on oluline kiiresti rakendada muudetud laienemismetoodikat, mis põhineb temaatiliste läbirääkimispeatükkide rühmitamisel ning järk-järgult konkreetsete ELi poliitikavaldkondade ja programmide suunas liikumisel, et kiirendada kogu läbirääkimisprotsessi ning leida Montenegro kodanikele otsest huvi pakkuvaid selgeid ja käegakatsutavaid stiimuleid;

3.  väljendab rahulolu 8. läbirääkimispeatüki (konkurentsipoliitika) avamise ja Montenegro otsuse üle kiita heaks muudetud laienemismetoodika; kutsub Montenegrot eelkõige üles tõhusalt täitma 23. ja 24. peatüki vahekriteeriume, mis on järgmine vahe-eesmärk, ning toetab kindlalt ühinemispeatükkide sulgemist, kuna Montenegro viib ellu ja rakendab nõutavate kriteeriumide osas reforme; tuletab meelde, et alates esimese peatüki avamisest 2012. aasta detsembris on ajutiselt suletud kolm peatükki, ning kutsub Montenegrot üles keskenduma sulgemiskriteeriumide täitmisele kõigis teistes peatükkides;

4.  tervitab asjaolu, et 30. augusti 2020. aasta valimised tõid kaasa võimu esimese ülemineku alates mitmeparteisüsteemi kehtestamisest, järgides täielikult demokraatlikke standardeid ja Montenegro põhiseadust, ning asjaolu, et OSCE/ODIHR leidis, et valimised viidi läbi tõhusal, konkurentsivõimelisel ja läbipaistval viisil; peab positiivseks, et valimistulemusi ei vaidlustatud ja et kõik valitud parlamendiliikmed on ka tegelikult oma tööd jätkanud; väljendab muret teadete pärast, et valimisprotsessi mõjutati väljastpoolt;

5.  tervitab asjaolu, et oma esimesel tööpäeval pidas Montenegro uus valitsus arvamuste vahetuse Euroopa Parlamendi liikmete ja ELi ametnikega, samuti uue valitsuse selgesõnalist pühendumust jätkata ELiga integreerumist, täita riigi ELiga ühinemise suunas liikumiseks vajalikud standardid ja tugevdada Atlandi‑ülest liitu;

6.  rõhutab, et on äärmiselt oluline mitte pöörata tagasi reformiprotsessi varasemaid saavutusi, ning julgustab uut valitsust kasutama oma volitusi ELiga seotud reformide ja ühinemisläbirääkimiste kiirendamiseks; märgib, et Montenegrol on ELiga ühinemise suunas liikumiseks vaja avatud ja konstruktiivset dialoogi kõigi poliitiliste ja sotsiaalsete sidusrühmade vahel ning kokkulepet riigi üldiste edusammudega seotud põhiküsimustes;

7.  toonitab presidendi, uue valitsuse ja parlamendi (Skupština) koostöö ja konstruktiivse kooseksisteerimise vajalikkust, kuna see soodustab Montenegro edenemist ELiga ühinemise suunas ja tugevdab riigi jätkuvat demokraatlikku edasiminekut; kutsub kõiki osapooli üles järgima demokraatlikke ja põhiseaduslikke põhimõtteid;

8.  märgib tunnustavalt, et hiljutiste avaliku arvamuse uuringute põhjal kasvab nende Montenegro kodanike osakaal, kes toetavad riigi tulevast ühinemist ELiga (76,6 %) ja saadavad sellega uuele valitsusele selge sõnumi, et nad soovivad reforme, lähtudes euroopalikest väärtustest; märgib, et see on piirkonnas üks kõrgemaid ELi avalikkusepoolse toetamise määrasid; väljendab sellega seoses heameelt asjaolu üle, et komisjon andis 2020. aastal laienemisele uue tõuke, koostades uue Lääne‑Balkani strateegia ning majandus- ja investeerimiskava;

9.  tunnustab Montenegro edusamme mitmes ühinemisläbirääkimiste valdkonnas, sealhulgas rahvusvahelise politseikoostöö ning organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse asjus (sh esialgsete tulemuste saavutamine inimkaubanduse ja uimastikaubanduse valdkonnas); kutsub Montenegro ametivõime üles kiirendama poliitilisi ja majandusreforme, eelkõige õigusriigi ja põhiõiguste, kohtusüsteemi, meediavabaduse ja korruptsioonivastase võitluse valdkonnas, kus on veel palju teha;

10.  nõuab Lääne‑Balkani riikide, sealhulgas kodanikuühiskonna ja noorte aktiivset osalemist ja asjakohast kaasamist Euroopa tulevikku käsitlevasse konverentsi ning nende panuse arvessevõtmist, arvestades nende kindlat soovi saada tulevikus ELi liikmesriikideks;

11.  nõuab regulaarsete ELi ja Lääne‑Balkani tippkohtumiste ning ministrite ja parlamentide tihedamate kontaktide kaudu uute võimaluste loomist kõrgetasemeliseks poliitiliseks ja poliitikadialoogiks Lääne‑Balkani riikidega, et tugevdada laienemisprotsessi poliitilist usaldusväärsust, tagada selle tugevam juhtimine ja kõrgetasemeline kaasatus, nii nagu seda nõuab ka muudetud laienemismetoodika;

12.  tuletab meelde, et valitsuse huvides on tagada piisav esindatus välismaal; viitab sellega seoses Montenegro ELi esinduse juhi eelseisvale ametisse nimetamisele;

Demokraatia ja õigusriik

13.  võtab teadmiseks OSCE ODIHRi rahvusvaheliste vaatlejate tähelepanekud ja järeldused ning kutsub ametivõime üles järgima nende soovitusi täielikult ja aegsasti enne järgmisi üldvalimisi; väljendab rahulolu selle üle, et valitsus on vastu võtnud otsuse moodustada kontrollinõukogu valijate nimekirja kontrollimiseks; märgib, et Skupština võttis 2020. aasta detsembris vastu otsuse luua terviklik valimisreformi komitee ning loodab, et see komitee alustab viivitamata tööd;

14.  julgustab Montenegrot korraldama kohalikke valimisi samaaegselt kogu riigis, et saavutada suurem stabiilsus ja demokraatia, vältida pidevaid kampaaniaid ja leevendada pingelist poliitilist õhkkonda; väljendab pettumust, et vaatamata erakondadevahelisele kokkuleppele korraldada kohalikud valimised samal päeval, ei käsitleta õigusraamistikus seda küsimust ikka veel piisavalt; tuletab meelde, et nõukogu liikmete ja parlamendiliikmete valimise seaduse muutmiseks on vaja kahekolmandikulist häälteenamust, mis eeldab parlamendiparteide laialdast konsensust;

15.  kutsub kõiki Montenegro Skupština äsja valitud koosseisus esindatud poliitilisi jõude üles alustama parlamendis konstruktiivset, sisukat ja kaasavat dialoogi, kuna see on eduka parlamentaarse demokraatia jaoks ülimalt tähtis; väljendab heameelt, et opositsioon on otsustanud mitte boikoteerida Skupština tööd ning kordab, et toimiv parlamentaarne demokraatia põhineb nii valitsuse kui ka opositsiooni osalemisel parlamentaarses otsustusprotsessis; rõhutab, et nii valitseva enamuse kui ka opositsiooni laiapõhjaline konsensus on ELiga ühinemise suunas liikumisel ja reformide läbiviimisel otsustava tähtsusega; nõuab, et võetaks meetmeid, et parandada dialoogi ja usaldust kogu poliitilise spektri ulatuses;

16.  tervitab hiljutisi Montenegro delegatsiooni liikmete nimetamisi ELi‑Montenegro parlamentaarses stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitees ja Montenegro delegatsiooni lõplikku koostamist; nõuab, et parlamentaarne stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee alustaks võimalikult kiiresti uuesti tegevust; ja väljendab heameelt, et 2021. aasta juuniks on kavandatud selle komitee kaugkoosolek; rõhutab, kui tähtis on parlamentidevaheline suhtlus ja kaks korda aastas toimuvate kohtumiste taasalustamine

17.  väljendab heameelt meetmete üle, millega soovitakse parandada Skupština järelevalverolli ning läbipaistvust ja avatust kodanikele ja kodanikuühiskonnale; nõuab, et vastvalitud Skupština tagaks kaasava poliitilise dialoogi parlamendis ja kodanikuühiskonna rolli tugevdamise;

18.  kordab, kui oluline on kiirendada tööd 23. ja 24. peatüki tegevuskavade ja muude õigusriigi põhimõtte ja põhiõigustega seotud strateegiliste dokumentide rakendamisel, eelkõige mõjusa erakondadevahelise dialoogi kaudu eesmärgiga tagada nõutav kvalifitseeritud häälteenamus tähtsamateks kohtunike ja prokuröride ametisse nimetamisteks, ning konsulteerides oluliste õigusaktide muutmise asjus avalikkuse ja ekspertidega; väljendab muret asjaolu pärast, et 24. peatüki töörühm ei ole viimase aasta jooksul kohtunud;

19.  tunneb muret organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni eriprokuröriga seotud hiljutiste arengute pärast ning prokuratuurinõukogu koosseisu kavandatud muudatuste pärast; kutsub Montenegro valitsust üles muutma olulisi õigusakte, sealhulgas prokuratuuriseaduse ja eriprokuratuuri seaduse kavandatud muudatuste puhul, kooskõlas demokraatlike normide ja väljakujunenud Euroopa tavadega, ning võtma järelmeetmeid Veneetsia komisjoni arvamusele selles küsimuses; rõhutab, et Montenegro edukaks arenguks õigusriigi valdkonnas on keskse tähtsusega eriprokuratuuri sõltumatu toimimine ja usaldusväärsus;

20.  peab kahetsusväärseks väheseid edusamme Montenegro kohtusüsteemis ja kutsub ametivõime üles riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) ja Veneetsia komisjoni soovitusi järgides kiiresti lahendama veel püsivad probleemid seoses kohtusüsteemi sõltumatuse, professionaalsuse, tõhususe ja vastutusega, rakendades olemasolevaid õigusakte; rõhutab, et Montenegro peab tegema täiendavaid edusamme õigusriigi reformide osas, sealhulgas edendama vastavalt headele demokraatlikele normidele ja tavadele kohtureformi rakendamist, ja mitte seda tagasi pöörama; kordab, et läbi viidud reformide tulemusena on Montenegrol olemas organid ja mehhanismid kohtusüsteemi ja prokuratuuri sõltumatuse ja vastutuse tagamiseks; ergutab ametiasutusi neid mehhanisme järjepidevalt kasutama ja tuginema tehtud tööle, et saada uusi tulemusi ja parandada saavutusi korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse alal;

21.  peab äärmiselt murettekitavaks kohtute nõukogu esitatud põhiseaduse tõlgendust, mis õigustab kohtute esimeeste ebaseaduslikku uuesti ametisse nimetamist rohkem kui kaheks ametiajaks; märgib, et pärast seda, kui Euroopa head tava ja demokraatlikke standardeid järgides nõuti mitme mandaadiga kohtunike tagasiastumist, astusid ülemkohtu president ning Bari, Kotori ja Plavi esimese astme kohtute esimehed tagasi;

22.  väljendab rahulolu selle üle, et teatavaid edusamme on tehtud võitluses organiseeritud kuritegevusega, eelkõige tänu politsei suutlikkuse ja professionaalsuse suurendamisele; ergutab Montenegrot jätkama jõupingutusi selles valdkonnas, eelkõige võideldes rahvusvaheliselt tegutsevate kuritegelike võrgustike vastu, pöörates erilist tähelepanu võitlusele rahapesu, inim-, uimasti- ja relvakaubanduse, ebaseaduslike hasartmängude ja sigarettide salakaubaveo vastu ning jälgides nende võimalikke sidemeid poliitikute ja riigi institutsioonide esindajatega;

23.  kiidab asepeaministri hiljutist edu organiseeritud kuritegevusega seotud oluliste isikute vahistamisel; mõistab teravalt hukka tema vastu suunatud surmaähvardused; nõuab, et toetataks ja kaitstaks kõiki ametnikke, kes võitlevad oma eluga riskides korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu, ning väljendab nendega solidaarsust;

24.  rõhutab, et kriminaalõigussüsteemi süsteemsed puudused püsivad ja nendega tuleb esmajärjekorras tegeleda; nõuab tungivalt, et ametivõimud kehtestaksid konkreetsed meetmed tagamaks, et kokkuleppemenetlust saab taotleda ainult erandjuhul, et suurendada kohtute reageerimise läbipaistvust ja usaldusväärsust seoses organiseeritud kuritegevusega;

25.  on tõsiselt mures väheste edusammude pärast korruptsioonivastases võitluses ning kutsub vastutavaid institutsioone üles märkimisväärselt parandama riigi tulemusi kuritegelikul teel saadud vara konfiskeerimisel, süüdistuste esitamisel ja lõplike süüdimõistvate kohtuotsuste tegemisel, eelkõige kõrgetasemeliste juhtumite puhul, parandades oluliselt kriminaaluurimise ja õiguskaitse kvaliteeti ja sõltumatust;

26.  märgib positiivseid arenguid korruptsiooni ennetamise ameti tegevuses; rõhutab siiski, et endiselt on probleeme ameti sõltumatuse ja prioriteetide seadmisega, ning kutsub ametit üles tegutsema sõltumatult, ning järjepidevalt rakendama korruptsiooni ärahoidmise seadust;

27.   kinnitab, et kõrgemal tasandil esinevale korruptsioonile on vaja jõuliselt kriminaalõiguslikult reageerida; tuletab meelde vajadust reageerida mõjusalt väidetavale riigi vahendite kuritarvitamisele erakondade tarbeks ja erakondade ebaseaduslikule rahastamisele;

28.  tunnustab pingutusi avaliku halduse reformi elluviimiseks ja sel alal juba saavutatud tulemusi; tunneb muret järelduste pärast, et parteiline kuuluvus mõjutab endiselt tugevalt tööhõivet Montenegro avalikus sektoris, ning kutsub sellega seoses Montenegro uut valitsust üles vältima avaliku teenistuse spetsialistide poliitilistel põhjustel vallandamist ja töölevõtmist; kutsub Montenegro ametivõime üles jätkama pingutusi, et luua tõhusalt toimiv avalik haldus ja hoida asjatundlikkust, eelkõige ELiga ühinemise protsessis, ning tervitab sellega seoses läbipaistvat ametissenimetamist; peab kahetsusväärseks, et konkurentsiasutuste ja korruptsioonivastase võitlusega tegelevate asutuste institutsiooniline suutlikkus on endiselt nõrk;

29.  väljendab muret Skupštinas vastu võetud avalike ja riigiteenistujate seaduse muudatuste pärast, millega nõrgendatakse avalikus halduses töötamise kriteeriume ja mis võivad kahjustada avaliku halduse reformi edenemist, millega soovitakse rakendada tulemuspõhist töölevõtmist;

30.  väljendab rahulolu uue valitsuse lubaduste üle suurendada märkimisväärselt läbipaistvust kõigis valdkondades, sealhulgas riigi rahanduses, ning ergutab valitsust kiiresti välja töötama ja vastu võtma parandatud seadust teabele vaba juurdepääsu kohta;

31.  võtab teadmiseks eelseisva rahva- ja eluasemeloenduse kohta Montenegros ning kutsub vastutavaid institutsioone üles seda korraldama vastavalt Euroopa standarditele ja rahvusvahelistele soovitustele; nõuab tungivalt, et välditaks selle protsessi politiseerimist, ning nõuab, et uuritaks kõiki süüdistusi, mis on seotud välisriikide sekkumisega rahvaloendusesse;

32.  kutsub Montenegro ametivõime üles pöörama erilist tähelepanu rahapesule, maksudest kõrvalehoidumisele ja mis tahes muule kuritegelikule tegevusele investoritele kodakondsuse andmise kava raames, mis aegub 2021. aastal; tervitab Montenegro valitsuse hiljutist otsust see aasta lõpuks järk-järgult kaotada;

Põhivabaduste ja inimõiguste austamine

33.  peab kahetsusväärseks väljendus- ja meediavabaduse olukorda, mille kohta on viies järjestikuses komisjoni aruandes märgitud, et edusamme ei ole tehtud, eriti mis puudutab avalik-õiguslikku ringhäälinguorganisatsiooni RTCG; mõistab teravalt hukka kõik meediavastased rünnakud ja ajakirjanike hirmutamise ning nõuab nende kiiret ja tulemuslikku uurimist, sealhulgas varasemate juhtumite uurimist, et teha lõpp ajakirjanike suhtes toime pandud kuritegude karistamatusele; peab kahetsusväärseks, et mõned ajakirjanike vastu suunatud vägivallajuhtumid on endiselt lahendamata; nõuab lisameetmeid meedia ja ajakirjanike sõltumatuse tagamiseks; nõuab, et Montenegro looks tingimused, mis soodustavad sõnavabaduse mõjusat kasutamist, mis on üks ELi põhiväärtusi ja Montenegro ELiga ühinemise protsessi oluline element;

34.  väljendab muret meediamaastiku suure polariseerumise pärast, eelkõige väärinfo kasvava mahu pärast, mille eesmärk on ka süvendada etnilisi pingeid, moonutada valimisprotsesse ja vähendada elanikkonna toetust Euroopa‑Atlandi integratsioonile; toonitab, et meediapädevus, -vabadus ja sõltumatus on väärinfo vastu võitlemisel keskse tähtsusega; rõhutab vajadust parandada koordineerimist, et võidelda piirkondlike desinformatsioonikampaaniate vastu;

35.  nõuab Euroopa Liidu ja Montenegro koostöö tugevdamist võitluses desinformatsiooni, küber- ja hübriidohtude vastu, millega püütakse õõnestada piirkonna Euroopa perspektiivi; on mures Montenegro kasvava kaitsetuse pärast, mis tuleneb riigi valitsemissektori võla suurenemisest (eelkõige võlg Hiinale); kutsub sellega seoses komisjoni ja Montenegro valitsust üles tegema koostööd, et leida lahendus eelmise valitsuse võetud väga vastuolulisele Hiina Bar-Boljare kiirteelaenule, et vältida võlasõltuvust ja Montenegro kohustust anda tagatis üle Hiina võlausaldajatele; nõuab, et Montenegro ametivõimud viiksid paralleelselt läbi kõnealuse laenu ja selle kulutuste põhjaliku ja läbipaistva uurimise ning võtaksid poliitiliselt vastutavad isikud vastutusele; kutsub komisjoni üles leidma koos rahvusvaheliste finantsasutustega mõistlik lahendus, et toetada Montenegro eelarve jätkusuutlikkust ja reforme kooskõlas riigi Euroopa väljavaatega;

36.  kutsub Montenegrot, ELi liikmesriike ja ELi delegatsiooni Montenegros üles jätkama ELiga ühinemise väljavaatega seoses aktiivsemat ja tõhusamat kommunikatsioonipoliitikat, mis on suunatud nii Montenegro kui ka ELi kodanikele, ning jätkama kooskõlastatud jõupingutusi, et suurendada ELi rahastatud projektide nähtavust; kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles toetama Balkanile keskenduva desinformatsiooni tippkeskuse loomist;

37.   kutsub Montenegro ametiasutusi üles astuma konkreetseid samme vastupanuvõime ja küberjulgeoleku suurendamiseks ajal, mil riik seisab silmitsi kasvava survega välismaise sekkumise kaudu, millega püütakse õõnestada tema omariiklust ja läänemeelsust, ning tugevdama järelevalvet meediamaastiku üle, et võidelda libauudiste ja muu desinformatsiooniga seotud tegevustega, mida korraldavad eelkõige kahjulikud välised mõjutajad, ning tagada Montenegro meediat reguleerivate asutuste ja avalik-õigusliku ringhäälingu tegevuse sõltumatus, hoides samal ajal tasakaalu ebaproportsionaalse sõnavabaduse ja internetis levivate piirangute vahel;

38.  mõistab teravalt hukka rahvusvähemuste vastu suunatud verbaalsed ja füüsilised rünnakud ning nende hirmutamise, eriti pärast 2020. aasta augustikuiseid parlamendivalimisi Pljevljas aset leidnud rünnakud ja hiljuti Beranes ja Nikšićis toimunud rünnakud; nõuab tungivalt, et Montenegro ametivõimud uuriksid põhjalikult kõiki neid juhtumeid ja annaksid kuritegude toimepanijad kohtu alla;

39.  rõhutab vajadust kaitsta kõigi rahvusvähemuste õigusi, eelkõige seetõttu, et mõnel vähemusparteil ei ole enam Skupštinas esindajaid; nõuab tungivalt, et Montenegro ametivõimud pööraksid erilist tähelepanu riigi kodanike rahvusliku ja etnilise kuuluvusega seotud küsimustele; võtab sellega seoses teadmiseks Montenegro valitsuse hiljutise ettepaneku Montenegro kodakondsusseaduse muutmise kohta; rõhutab, et kõik selliste tundlike seaduste muudatused peavad läbima ulatusliku konsulteerimiseprotsessi ning need tuleks vastu võtta üksnes kooskõlas demokraatlike normide ja väljakujunenud Euroopa tavadega ning eesmärgiga edendada Montenegro väljavaateid saada ELi liikmeks; nõuab riigi mitmerahvuselise identiteedi, sealhulgas kasutatavate keelte, kultuuripärandi ja kohalike kogukondade traditsioonide austamist; rõhutab, et tuleb teha täiendavaid edusamme romade ja egiptlaste sotsiaalsel kaasamisel Montenegro tööturule, haridusse ja avalikku ellu, ning kutsub ametivõime üles tagama neile juurdepääs isikut tõendavatele dokumentidele ja õiguslik seisund ning võtma tõhusaid meetmeid vihakõne vastu;

40.  võtab teadmiseks koduvägivalla eest kaitse seaduse ja sellesse kavandatavad muudatused ning nõuab tungivalt, et Montenegro ametiasutused rakendaksid seda täies ulatuses ja eraldaksid selleks piisavaid vahendeid, sest sooline vägivald, koduvägivald ja lastevastane vägivald on endiselt tõsine probleem; nõuab COVID‑19 pandeemia ajal suuremat valvsust ja tugisüsteemide loomist koduvägivalla ohvritele;

41.  palub, et ametivõimud tagaksid Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsiooni) sätete täies ulatuses rakendamise, sh suurendaksid hästi koolitatud ja sootundlike õiguskaitseametnike ja kohtunike arvu, et tagada perevägivalla kuritegude nõuetekohane uurimine ja nende eest vastutusele võtmine, ning võtaksid kasutusele tõhusad seksuaalse ahistamise vastased meetmed, sealhulgas töökohal;

42.  tunneb muret, et poliitikameetmed ja projektid, mille eesmärk on julgustada naisi osalema tööturul, poliitika kujundamises ja poliitikas ning lahendada kitsaskohti tööhõives ja sotsiaalpoliitikas, on andnud piiratud tulemusi; peab sellega seoses kahetsusväärseks naissoost parlamendiliikmete arvu vähenemist, sooliselt tasakaalustatud poliitilise esindatuse puudumist valimistel ning uues Skupštinas ja valitsuses; nõuab vajalikke õiguslikke ja poliitilisi meetmeid, et edendada naiste osalemist poliitikas;

43.  tuletab meelde, et kuigi Montenegro valitsus kiitis heaks puuetega inimeste diskrimineerimise eest kaitsmise ja võrdõiguslikkuse edendamise strateegia iga-aastase tegevuskava, on peamine eesmärk siiski selle rakendamine; peab kahetsusväärseks, et puuetega inimesi diskrimineeritakse endiselt ja neil on raske õiguskaitset saada; rõhutab, et tuleb parandada puuetega inimeste, sisepõgenike ja muude vähekaitstud rühmade juurdepääsu tervishoiuteenustele;

44.  tunnustab edusamme LGBTI kogukonna liikmete õiguste kaitsmisel ja tõsiasja, et Montenegro on piirkonna esimene riik, kus on vastu võetud samasooliste partnerlust käsitlev seadus; kutsub ametivõime üles tagama, et kõik selle nõuetekohaseks rakendamiseks vajalikud tingimused oleksid täidetud; rõhutab, et transsooliste ja mittebinaarsete inimeste olukorda tuleb parandada; väljendab heameelt selle üle, et 2019. aastal toimus rahumeelselt geiparaad; kutsub Montenegro ametivõime üles jätkama ühiskondliku kaasavuse ja sallivuse õhkkonna parandamist ning koguma eristatud andmeid seksuaalsel sättumusel ja soolisel identiteedil põhineva vaenukõne ja kuritegude kohta;

45.  kutsub Montenegro ametivõime üles jätkama usuvabaduse seaduse küsimuses tõelist dialoogi religiooni esindajate ja muude asjaomaste sidusrühmadega ja kooskõlas Veneetsia komisjoni 24. juuni 2019. aasta arvamusega; kutsub naaberriike üles hoiduma sekkumast sellesse küsimusse ja Montenegro muudesse siseasjadesse;

46.  peab kahetsusväärseks, et uus valitsus võttis usu- ja veendumusvabaduse ning usukogukondade õigusliku seisundi seaduse muudatused vastu kiirmenetluse korras, ilma avaliku aruteluta, ilma et oleks kõigi usukogukondadega dialoogi pidanud, ja küsimata Veneetsia komisjoni arvamust; märgib, et president on seaduse allkirjastanud;

Leppimine, heanaaberlikud suhted ja rahvusvaheline koostöö

47.  tunnustab Montenegrot kindla toetuse eest kaasavale piirkondlikule koostööle ja konstruktiivse rolli eest Lääne‑Balkani piirkonnas ning hindab Montenegro aktiivset osalemist arvukates piirkondlikes algatustes, rõhutab, et piirkondlik koostöö ja heanaaberlikud suhted on seotud Montenegro ELiga ühinemise väljavaatega;

48.  väljendab heameelt Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro ning Serbia Vabariigi vahelise piiri kindlaksmääramise protokolli allkirjastamise üle 2019. aasta mais ning ergutab Montenegrot jätkama konstruktiivses vaimus ja võimalikult varakult ühinemisprotsessi käigus oma naabritega lahendamata kahepoolsete küsimuste, sealhulgas Serbia ja Horvaatiaga lahendamata piirituvastusküsimuste käsitlemist; tuletab meelde, et kehtivaid kahepoolseid piirikokkuleppeid tuleks järgida; kordab, et piirivaidlusi tuleks käsitleda heanaaberlike suhete vaimus, kahepoolselt ja olemasolevate rahvusvaheliste mehhanismide kaudu; märgib, et kahepoolsed suhted Serbiaga on olnud pingelised, ning nõuab, et kõik kahepoolsed vaidlused lahendataks kaasava ja mittevastanduva dialoogi teel, vältides mis tahes välist sekkumist riigi siseasjadesse;

49.  mõistab Srebrenica genotsiidi eitamise ning justiits-, inim- ja vähemuste õiguste ministri poolt endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu (EJRK) otsuste ja õiguspärasuse suhtes väljendatud kahtlused teravalt hukka; tunneb heameelt teiste valitsusliikmete kiirete vastuväidete ja nimetatud ministri ametist vabastamise ettepaneku üle;

50.  väljendab heameelt ühise piirkondliku turu rajamise üle, millega valmistatakse ette riigi täielikku ühinemist Euroopa ühtse turuga; on kindlalt veendunud, et sellised algatused võivad olla oluline vahend piirkonna potentsiaali, atraktiivsuse ja konkurentsivõime suurendamisel ja toetada sealsete riikide majandust pandeemiajärgse taastumise protsessis;

51.  mõistab karmilt hukka Montenegro ja kogu piirkonna poliitikute katsed eitada Srebrenica genotsiidi ja muid endises Jugoslaavias toime pandud sõjakuritegusid; väljendab heameelt selle üle, et Bosnia ja Hertsegoviina ning Montenegro valitsus allkirjastasid protokolli teadmata kadunud inimeste otsimisel tehtava koostöö kohta, ning peab seda niisuguste juhtumite uurimisel tehtava koostöö heaks näiteks; peab murettekitavaks, et Montenegros toime pandud sõjakuritegude käsitlemisel ei ole edusamme tehtud, ning kutsub ametivõime üles tugevdama jõupingutusi sõjakuritegude eest karistamiseks ja kadunud inimeste saatuse väljaselgitamiseks ning toetama ja arendama asutatud dokumenteerimis- ja teabekeskust;

52.  kinnitab oma toetust algatusele luua endise Jugoslaavia territooriumil toime pandud sõjakuritegude ja muude raskete inimõiguste rikkumise asjaolude uurimise piirkondlik komisjon (RECOM); tunnustab Montenegro valitsusi nende pühendumuse ja kohustuste täitmise eest piirkondliku noorte koostööameti (RYCO) liikmesuse raames, rõhutades Montenegro praeguse roteeruva eesistumise tähtsust selles organisatsioonis;

53.  kutsub Montenegro ametiasutusi üles täitma täielikult sätteid, mis käsitlevad endise Jugoslaavia Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi õigusjärglust, eriti seoses sõjaväe varadega;

54.  peab tunnustust väärivaks, et Montenegro on oma poliitika täiel määral ühitanud ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga, ning hindab Montenegro aktiivset osalemist tsiviil- ja sõjalistel missioonidel ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) raames, eelkõige EUFOR Somaalia – operatsioonis Atalanta ja ELi väljaõppemissioonil Malis ning muudel rahvusvahelistel missioonidel, eeskätt ÜRO Lääne-Sahara referendumi missioonil, ÜRO rahuvalvejõudude tegevuses Küprosel, NATO juhitud missioonil Resolute Support Afganistanis ja NATO juhitud Kosovo rahuvalvejõududes (KFOR);

55.  väljendab muret valitsuse ametissenimetamiste pärast julgeoleku- ja sõjalise luure sektoris ning ohu pärast, et Montenegro strateegiline liit ELi ja NATOga võidakse kahtluse alla seada; rõhutab Montenegro NATOsse kuulumise strateegilist tähtsust ning ergutab Montenegro ametiasutusi tegema välissekkumisele vastupanu ja küberjulgeoleku valdkonnas koostööd nii ELi kui ka NATOga;

56.  rõhutab vajadust, et EL ja Ameerika Ühendriigid tugevdaksid oma partnerlust ja koostööd Lääne‑Balkanil, et edendada kõige olulisemaid reforme, parandada valitsemist ja saavutada leppimist;

57.  tunnustab Montenegro edusamme rahvusvahelise politseikoostöö valdkonnas ja taaskinnitatud kindlat valmidust selleks koostööks ning kutsub Montenegrot jätkama pingutusi ebaseadusliku rändega toimetulekuks, arendades edasi rahvusvahelist koostööd piirikaitse ja isikute tagasivõtmise küsimustes ning suurendades suutlikkust võtta migrantide ebaseaduslikult üle piiri toimetajate võrgustikud vastutusele;

58.  märgib ära, et jõustub Montenegro ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) vaheline piirihalduskoostöö leping, mis võimaldab Frontexil abistada Montenegrot piirihalduses, ühisoperatsioonide läbiviimisel ja piiriülese kuritegevuse, sealhulgas uimastite ja relvade salakaubaveo ning inimkaubanduse ja terrorismi vastu võitlemisel riigi merepiiridel;

59.  nõuab tungivalt, et Montenegro ametivõimud hoiaksid oma rände- ja piiripoliitika keskmes inimõiguste, põhivabaduse ja rahvusvahelise õiguse järgimise; nõuab, et Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) tegevus Montenegro territooriumil järgiks samu standardeid;

Majandus ja COVID‑19 pandeemia

60.  tunnustab Montenegro edusamme oma finantssektori stabiilsuse suurendamisel ja tööturu olukorra konkreetsel parandamisel; märgib siiski, et töötuse määr on endiselt kõrge, eriti naiste, noorte, romade ja madala kvalifikatsiooniga inimeste hulgas; ergutab ametiasutusi parandama naiste osalemist tööturul ja tegelema selliste küsimustega nagu sooline ebavõrdsus tööhõives ja palgas ning taskukohane lapsehoid;

61.  väljendab muret selle pärast, et 2021. aasta eelarveseadust ei esitatud enne 2020. aasta lõppu ning nõuab, et riikliku eelarve koostamine oleks läbipaistvam ja õigeaegsem;

62.  väljendab rahulolu selle üle, et Montenegro on teinud vajalikud reformid, et järgida ELi hea maksuhaldustava põhimõtteid, ja selle üle, et nõukogu kustutas Montenegro (18. veebruar 2020) maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide loetelust;

63.  soovitab Montenegrol tõhustada pingutusi haridussüsteemi paremaks vastavusse viimiseks tööturu vajadustega, et tulemuslikumalt võidelda oskuste ja nõudluse lahknevuse ning ajude äravoolu probleemiga noorte hulgas; kutsub Montenegro ametiasutusi üles püüdlema avatud ja läbipaistva personalipoliitika poole avalikus halduses ning suuremate avaliku sektori investeeringute poole kestliku sotsiaalse ja majandusliku arengu heaks;

64.  peab murettekitavaks COVID‑19 pandeemia mõju Montenegro majandusele, sest riigi SKP vähenes 2020. aastal 14,3 %; kutsub valitsust üles viima ellu vastutustundlikku makromajandus- ja eelarvepoliitikat, pidades silmas valitsemissektori suurt võlga; kutsub ametiasutusi üles kasutama ELi abi parimal võimalikul viisil, et kriisi mõju leevendada, sealhulgas töötama välja ja rakendama sihipäraseid meetmeid, et leevendada pandeemia mõju marginaliseeritud kogukondadele ja vähekaitstud inimestele; toonitab, kui oluline on arendada noorte seas ettevõtlusoskusi;

65.  kutsub komisjoni üles toetama Montenegro jõupingutusi vähendamaks töötust, mida COVID‑19 pandeemia tõsiselt süvendas, eelkõige turismisektoris, mis moodustab rohkem kui 20 % Montenegro sisemajanduse koguproduktist, võttes arvesse turistide arvu suurt vähenemist;

66.   kordab, et Euroopa Liit on kiiresti andnud Lääne‑Balkani riikidele rahalist ja materiaalset toetust, et lahendada piirkonnas COVID‑19 pandeemiast tingitud tervishoiualane hädaolukord ja kiirendada sotsiaal-majanduslikku taastamist; tuletab meelde, et Montenegrole eraldati 53 miljonit eurot kiireloomuliste meditsiinitarvete hankimiseks ja COVID‑19 kriisist kõige rohkem mõjutatud sektorite abistamiseks; tuletab ka meelde otsust anda kuni 60 miljonit eurot makromajanduslikku finantsabi, et aidata Montenegrol piirata pandeemia negatiivseid sotsiaal-majanduslikke tagajärgi;

67.  rõhutab asjaolu, et COVID‑19 pandeemial on olnud kahjulik mõju kogu ühiskonnale, eriti naistele, üksikvanemaga peredele ja vähekaitstud rühmadele, nagu romad, egiptlased, LGBTI kogukonna liikmed, puuetega inimesed ja muud vähemused, kuna see on suurendanud ebavõrdsust ja süvendanud olemasolevaid probleeme; kutsub Montenegro ametivõime üles COVID‑19 sotsiaal-majanduslike toetusmeetmete loomisel ja rakendamisel arvesse nende rühmade vajadusi;

68.  tunnustab ELi elanikkonnakaitse mehhanismi rolli, mis on taganud Montenegros COVID‑19 vastu võitlemisel väga vajaliku toetuse meditsiini- ja isikukaitsevahendite valdkonnas;

69.  väljendab muret käimasoleva protsessi pärast, mille eesmärk on vallandada avalike tervishoiuasutuste juhte ajal, mil Montenegrot mõjutab tõsiselt COVID‑19 pandeemia, ning valitsuse võetud uue 750 miljoni euro suuruse laenu pärast ilma Skupštinaga konsulteerimata;

70.  kutsub komisjoni ja nõukogu üles näitama üles solidaarsust Lääne-Balkani riikidega, aidates neil saada COVID‑19 vaktsiine, ning kaasama Montenegro ELi ühistesse vaktsineerimishangetesse; tunnustab komisjoni ja nõukogu meetmeid, mille eesmärk on aidata Montenegrol hankida COVID‑19 vastaseid vaktsiine COVAXi ja muude vahendite abil, nt ELi liikmesriikide annetuste koordineerimine; nõuab täiendavat abi, et tagada kõigi Lääne‑Balkani riikide elanikele võimalikult kiiresti piisavas koguses COVID‑19 vaktsiinide kättesaadavus, võttes arvesse iga riigi pandeemiaolukorda; on kindlalt seisukohal, et üldine vaktsiinipoliitika peaks olema humanitaarne ega tohiks teenida mingeid geopoliitilisi huve;

71.  soovitab Montenegrol parimal võimalikul viisil ära kasutada Euroopa Komisjoni majandus- ja investeerimiskava Lääne‑Balkani riikidele; tunnustab selle tähtsust kestliku ühendatuse toetamisel transpordi ja taristu, inimkapitali, konkurentsivõime ja kaasava majanduskasvu valdkonnas Lääne‑Balkani piirkonnas, rõhutab aga, et kõik investeeringud peavad olema kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärkidega ja ELi CO2 heite vähendamise eesmärkidega;

72.  märgib, et kõik ühinemiseelse abi instrumendi (IPA III) investeerimiseesmärgid on võrdse tähtsusega; kutsub komisjoni sellega seoses üles suunama piisava osa IPA III vahenditest eelkõige Montenegro jätkuvale demokraatiale üleminekule, pidades eriti silmas Montenegro püsivaid probleeme seoses investeerimiskliima, abikasutamise suutlikkuse ja keskkonnanõuetega;

Keskkond, energeetika ja transport

73.  hindab Montenegro edusamme elektritootmise mitmekesistamisel taastuvate energiaallikate suunas ja 2020. aastaks seatud taastuvenergia üldeesmärgi ja sektoripõhiste elektri-, kütte- ja jahutuseesmärkide ületamisel ning aktiivset osalemist Lääne‑Balkani ühendatust käsitlevas tegevuskavas; kutsub Montenegrot üles võtma kasutusele ühtlustatud ja lihtsustatud reeglid, et hõlbustada taastuvenergia projektide jätkuvat elluviimist; rõhutab ELi toetuse tähtsust üleminekul puhtamale ja taastuvenergiale; on mures nafta ja gaasi puurimise projektide pärast Montenegro ranniku lähedal, mis võivad kahjustada keskkonda, loodust ja turismi, mis on riigi kõige olulisem majandussektor;

74.  tunnustab Montenegro otsust lõpetada rahaline toetus väikestele hüdroelektrijaamadele, mis ei järgi asjakohaseid keskkonnanorme; märgib, et Pljevlja soojuselektrijaama sulgemisel on edusammud aeglased ja hiljaks jäänud ning kutsub Montenegrot üles järgima viivitamata suurte põletusseadmete direktiivi norme(4);

75.  tunnustab Montenegro tegevust päritolutagatiste elektroonilise süsteemi loomiseks, et tagada vastavus standarditud Euroopa energiatunnistuse süsteemile; võtab teadmiseks, et Montenegro on elektrisektori reformide elluviimisega kaugele jõudnud, ning kutsub Montenegrot üles võtma viivitamata üle energiaturu terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse(5) ning võtma võrgureeglid üle oma riigi võrgureeglitesse; kutsub Montenegrot üles suurendama kooskõlas ELi parimate tavadega elektrituru osalistele kättesaadava piirkonnaülese võimsuse praegust madalat taset; avaldab Montenegrole tunnustust selle eest, et ta on oma piirkonnas süsinikdioksiidi hinnakujunduse ja heitkogustega kauplemise mehhanismi loomisel esirinnas; märgib tunnustavalt, et Montenegro on jõudnud kütusekvaliteedi direktiivi(6) täieliku järgimiseni ning nõuab veelgi paremaid tulemusi hädaolukorra naftavarude hoidmisel;

76.  väljendab heameelt edusammude üle Montenegro riiklike keskkonna- ja kliimamuutuste alaste õigusaktide ning riikliku energia- ja kliimakava jätkuval vastavusse viimisel ELi õigustikuga ning nõuab täiendavaid pingutusi, et viia dokument võimalikult kiiresti lõpule kooskõlas energiaühenduse ministrite nõukogu soovitustega; tunnustab Montenegrot Zeta jõe kui looduspargi kaitsmise eest; kutsub ametivõime üles võtma kiireid meetmeid kaitsealade ja potentsiaalsete Natura 2000 alade, sealhulgas Ulcinj Salina, Skadari järve, Tara jõe jt paremaks kaitsmiseks; kutsub Montenegrot üles parandama jäätmekäitlust ja tegelema jäätmete ebaseadusliku kõrvaldamise probleemiga; kutsub Montenegro ametiasutusi üles kaasama kohalikke kogukondi ja kodanikuühiskonda riigi keskkonna-, kliima- ja energiapoliitika ja -projektide elluviimisse;

77.  märgib veel kord rahuloluga, et vastavalt Montenegro põhiseaduse artiklile 1 on Montenegro keskkonda hoidev riik; tuletab meelde, et Sinjajevina sõjalise väljaõppe ja relvakatsetuste ala loomisel UNESCO kaitsealadel tuleb järgida UNESCO sotsiaal-kultuurilise ja ökoloogilise kestlikkuse põhimõtteid; märgib, et hüdroenergeetika ja turismi mahu suurendamisel, eelkõige kaitsealadel, tuleks arvesse võtta ELi keskkonnakaitsenõudeid; kutsub ametivõime üles hindama Tara jõe äärde maantee ehitamise mõju ja kõige väärtuslikumaid alasid paremini kaitsma; kordab oma nõudmist viia kooskõlas Euroopa standarditega läbi taristuprojektide põhjalik ja igakülgne keskkonna-, majandusliku ja sotsiaalse mõju eelhindamine;

78.  väljendab heameelt, et on käivitatud Lääne‑Balkani riikide roheline tegevuskava, mis võib hoogustada üleminekut kestlikule ja CO2‑neutraalsele majandusele; kutsub Montenegrot üles jätkama vajalike õigusaktide kehtestamist ja rakendamist, et saavutada kokku lepitud ühised eesmärgid digi- ja rohelisele majandusele üleminekuks;

79.  kutsub Montenegrot – metsaalade osakaalu poolest Euroopas neljandal kohal olevat riiki – üles parandama oma metsade majandamist, eelkõige suunates metsade tarbeks rohkem vahendeid ja võideldes aktiivselt ebaseadusliku metsaraie vastu; võtab teadmiseks, et hiljutise uuringu andmetel toodetakse Montenegros igal aastal umbes sada tuhat kuupmeetrit puidujäätmeid, mida saab hõlpsasti taaskasutada; kutsub Montenegro ametiasutusi üles kaaluma ringmajanduse mudelite edendamise mooduseid selles sektoris ja teistes majandussektorites;

80.  kutsub Montenegro ametivõime üles tagama juurdepääsuõiguse taristuprojektidega seotud keskkonnateabele kooskõlas Montenegro põhiseaduse ja Århusi konventsiooniga, mille Montenegro ratifitseeris 2009. aastal;

o
o   o

81.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogu eesistujale, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Montenegro presidendile, valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT L 108, 29.4.2010, lk 1. (2) ELT C 363, 28.10.2020, lk 127. (3) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0168. (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta direktiiv 2001/80/EÜ teatavate suurtest põletusseadmetest õhku eralduvate saasteainete piiramise kohta (EÜT L 309, 27.11.2001, lk 1). (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1227/2011 energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta (ELT L 326, 8.12.2011, lk 1). (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/30/EÜ, millega muudetakse direktiivi 98/70/EÜ seoses bensiini, diislikütuse ja gaasiõli spetsifikatsioonidega ja kehtestatakse kasvuhoonegaaside heitkoguste järelevalve ja vähendamise mehhanism (ELT L 140, 5.6.2009, lk 88).