Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Armeenia ja Aserbaidžaani kohta,

–  võttes arvesse ELi ja Armeenia partnerlusnõukogu 17. detsembri 2020. aasta kohtumist ning ELi ja Aserbaidžaani koostöönõukogu 18. detsembri 2020. aasta kohtumist ja nende vastavaid järeldusi,

–  võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) põhikirja, ÜRO piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastast konventsiooni, Euroopa inimõiguste konventsiooni ja Genfi III konventsiooni sõjavangide kohtlemise kohta,

–  võttes arvesse Armeenia, Aserbaidžaani ja Venemaa 9. novembri 2020. aasta kolmepoolset relvarahudeklaratsiooni, mis jõustus 10. novembril 2020,

–  võttes arvesse Human Rights Watchi 19. märtsi 2021. aasta aruannet „Azerbaijan: Armenian POWs Abused in Custody“ (Aserbaidžaan: kinnipeetavate Armeenia sõjavangide väärkohtlemine),

–  võttes arvesse ELi 28. aprilli 2021. aasta avaldust Armeenia ja Aserbaidžaani hiljutise konflikti käigus vangistatud isikute kohta,

–  võttes arvesse OSCE Minski grupi kaaseesistujate 25. oktoobri 2020. aasta, 30. oktoobri 2020. aasta, 14. detsembri 2020. aasta, 13. aprilli 2021. aasta ja 5. mai 2021. aasta avaldusi,

–  võttes arvesse Euroopa Inimõiguste Kohtu kodukorra artikli 39 kohast 9. märtsi 2021. aasta teatist Euroopa Nõukogu ministrite komiteele ajutiste meetmete kohta seoses hiljutise relvakonfliktiga Armeenia ja Aserbaidžaani vahel,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 144 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 4,

A.  arvestades, et alates esimesest sõjast Mägi‑Karabahhi üle aastatel 1988–1994 on rahvusvaheline üldsus püüdnud OSCE Minski grupi kaaseesistujate juhtimisel saavutada Mägi‑Karabahhi konfliktile püsivat ja kõikehõlmavat rahukokkulepet;

B.  arvestades, et Armeenia ja Aserbaidžaani vaheline viimatine relvakonflikt 27. septembrist 10. novembrini 2020 nõudis üle 5 000 sõduri elu ning selle tulemusel sai vigastada ja surma sadu ning asustati ümber tuhandeid tsiviilisikuid; arvestades, et see mõjutab jätkuvalt elanikkonda, mille põhjuseks on puuduv teave sugulaste asukoha kohta, ainult mõnede sõjavangide ja muude vangistatud isikute tagasipöördumine, probleemid inimsäilmete tagastamisega, humanitaarabile juurdepääsu takistamine ja põhitaristu hävitamine;

C.  arvestades, et inimesed, keda see pikaajaline konflikt on mõjutanud, on juba ülemäära kannatanud; arvestades, et üldiselt on konflikt põhjustanud ulatuslikke ja vastuvõetamatuid tsiviilohvreid;

D.  arvestades, et vaenutegevus lõppes 44 päeva järel pärast seda, kui Armeenia, Aserbaidžaan ja Venemaa sõlmisid Mägi‑Karabahhi piirkonnas ja selle ümbruses täieliku relvarahu kokkuleppe, millele kirjutati alla 9. novembril 2020 ja mis jõustus 10. novembril 2020;

E.  arvestades, et kolmepoolse relvarahudeklaratsiooni punktis 8 on sätestatud, et sõjavangid, pantvangid ja muud kinnipeetavad ning tapetud isikute säilmed tuleb vahetada; arvestades, et sellised vahetused peaksid toimuma põhimõttel „kõik kõigi vastu“;

F.  arvestades, et nii Armeenia kui ka Aserbaidžaan on liitunud sõjavangide kohtlemist käsitleva Genfi III konventsiooniga, mille artiklis 118 on sätestatud, et pärast aktiivse sõjategevuse lõppemist tuleb sõjavangid viivitamata vabastada ja repatrieerida; arvestades, et Genfi III konventsiooni artiklis 13 on sätestatud, et sõjavange tuleb alati kohelda inimlikult ning vangis hoidva riigi mis tahes õigusvastane tegevus või tegevusetus, millega põhjustatakse sõjavangi surm või ohustatakse tõsiselt tema tervist ajal, mil ta on nimetatud riigi hoole all, on keelatud ja seda loetakse konventsiooni raskeks rikkumiseks; arvestades, et konventsiooniga kaitstakse sõjavange ka vägivallaaktide või ähvarduste, solvangute ja avaliku uudishimu eest;

G.  arvestades, et sõjaväelastel ja tsiviilisikutel, kes peeti kinni enne ja pärast relvarahu, on rahvusvahelise õiguse alusel erinev staatus; arvestades, et ühelt poolt tuleks enne ja pärast relvarahu vangistusse võetud sõjaväelased tunnistada sõjavangideks ja neile peaks laienema Genfi konventsioonide kohane kaitse; arvestades, et teisest küljest tuleb konflikti käigus kinni peetud tsiviilisikud tunnistada kaitstavateks isikuteks ja ka nemad on Genfi konventsioonide alusel kaitstud; arvestades, et pärast relvarahu kehtestamist kinni peetud tsiviilisikud on seevastu kaitstud rahvusvahelise inimõigustealase õigusega;

H.  arvestades, et pärast vaenutegevuse peatamist on toimunud mitu nii sõjaväeliste kui ka tsiviilvangide vahetust, millest viimane leidis aset 4. mail 2021;

I.  arvestades, et muret tekitavate teadete kohaselt peetakse Aserbaidžaanis kinni ligikaudu 200 armeenlast; arvestades, et Euroopa Inimõiguste Kohus märkis, et on saanud kaebusi Aserbaidžaani poolt kinni peetud 249 armeenlase kohta; arvestades, et Euroopa Inimõiguste Kohus on kohaldanud 229 armeenlase suhtes ajutisi meetmeid, millest 183 on endiselt jõus; arvestades, et Euroopa Inimõiguste Kohus jõudis 9. märtsil 2021. aastal järeldusele, et Aserbaidžaan ei ole meetmeid järginud, ning leidis, et esitatud teave on liiga üldine ja piiratud; arvestades, et Aserbaidžaani ametivõimud tunnistasid, et 72 armeenlast on nende vangistuses; arvestades, et veel 112 isiku kohta ei ole Aserbaidžaan Euroopa Inimõiguste Kohtule mingit teavet esitanud; arvestades, et teiste Armeenia sõjavangide saatus on teadmata; arvestades, et pärast vaenutegevuse lõpetamist on Armeeniasse repatrieeritud 73 Armeenia sõjavangi ja tsiviilisikut;

J.  arvestades, et Euroopa Inimõiguste Kohtule on esitatud kaebusi ka 16 aserbaidžaani kodaniku kohta, kelle Armeenia väidetavalt kinni pidas ja kellest 12 repatrieeriti 2020. aasta detsembris; arvestades, et Euroopa Inimõiguste Kohus peatas oma kodukorra artikli 39 alusel algatatud uurimise ülejäänud nelja isiku suhtes, võttes arvesse Armeenia valitsuselt saadud teabe laadi;

K.  arvestades, et on esitatud usaldusväärseid teateid selle kohta, et Armeenia sõjaväelasi ja tsiviilelanikke on vangistatud ka alates vaenutegevuse lõpetamisest 10. novembril 2020; arvestades, et Aserbaidžaani ametivõimud väidavad, et need pantvangid ja vangid on terroristid ega vääri Genfi konventsiooni kohast sõjavangi staatust;

L.  arvestades, et Human Rights Watch teatas 19. märtsil 2021, et Aserbaidžaani julgeoleku- ja relvajõud on väärkohelnud Armeenia sõjavange, keda on julmalt ja alandavalt koheldud ning piinatud kas nende kinnipidamise, üleviimise või kinnipidamise ajal erinevates kinnipidamisasutustes; arvestades, et Aserbaidžaani väed on kasutanud tsiviilisikute kinnipidamisel vägivalda, on neid piinanud ning hoidnud ebainimlikes ja alandavates tingimustes, mille tagajärjel on Aserbaidžaanis vangistuses hukkunud vähemalt kaks kinnipeetut; arvestades, et Aserbaidžaani väed pidasid need tsiviilisikud kinni, kuigi puudusid tõendid selle kohta, et nad kujutaksid endast julgeolekuohtu, mis võiks õigustada nende kinnipidamist rahvusvahelise humanitaarõiguse alusel; arvestades, et Aserbaidžaan ei nõustu süüdistustega, et Armeenia sõjavange on koheldud Genfi konventsioone rikkudes;

M.  arvestades, et internetis ja sotsiaalmeedias levitatavatest videotest on väidetavalt näha tõendeid, et mõlema poole relvajõud on vange väärkohelnud; arvestades, et miski ei viita sellele, et Aserbaidžaani või Armeenia ametivõimud oleksid neid juhtumeid kiiresti, avalikult ja tõhusalt uurinud või et uurimine, kui see on toimunud, oleks toonud kaasa kriminaalvastutusele võtmise; arvestades, et väidetavalt on sõjavange ja teisi kaitsealuseid isikuid kohtuväliselt hukatud ja kadunuks jääma sunnitud, samuti on rüvetatud surnukehi;

N.  arvestades, et 17. mail 2021. aastal teatas komisjon veel 10 miljoni euro eraldamisest humanitaarabiks, et aidata Mägi‑Karabahhis ja selle ümbruses aset leidnud hiljutisest konfliktist mõjutatud tsiviilelanikke, suurendades ELi abi puudustkannatavatele inimestele alates sõjategevuse algusest 2020. aasta septembris rohkem kui 17 miljoni euroni;

O.  arvestades, et kõik pooled peaksid esitama ajakohastatud kaardid miiniväljadest, et tsiviilisikutel oleks võimalik endistesse konfliktipiirkondadesse tagasi pöörduda;

P.  arvestades, et 12. aprillil 2021. aastal Bakuus avatud sõjatrofeede pargis on väidetavalt välja pandud Armeenia sõjavarustust, vahakujusid surnud ja surevatest Armeenia sõduritest, samuti aheldatud Armeenia sõjavangidest vangikongis, mida võib pidada vägivalla ülistamiseks ja mis võib õhutada edasisele vaenutegevusele, vihakõnele või isegi ülejäänud sõjavangide ja teiste vangistatud tsiviilelanike ebainimlikule kohtlemisele, põlistades sellega vihkamist ja olles vastuolus leppimisest kõnelevate ametlike avaldustega;

Q.  arvestades, et 12. mail 2021 sisenesid Aserbaidžaani väed ajutiselt Armeenia territooriumile, mis kujutab endast Armeenia territoriaalse terviklikkuse ja rahvusvahelise õiguse rikkumist; arvestades, et Armeenia suveräänse territooriumi selline rikkumine järgnes Aserbaidžaani esindajate, sealhulgas presidendi muret tekitavatele avaldustele, milles esitati territoriaalseid nõudmisi ja ähvardati jõu kasutamisega ning õõnestati sellega jõupingutusi saavutada piirkonnas julgeolek ja stabiilsus;

R.  arvestades, et viimastel kuudel on repatrieeritud hukkunute säilmeid ja antud humanitaarabi konfliktist rängalt mõjutatud elanikele;

S.  arvestades, et on vaja teha uusi jõupingutusi usalduse suurendamiseks mõlema riigi vahel ja edusamme püsiva rahu saavutamiseks;

1.  nõuab kõigi konflikti ajal ja pärast seda kinni peetud Armeenia sõja- ja tsiviilvangide viivitamatut ja tingimusteta vabastamist, samuti seda, et Aserbaidžaan hoiduks tulevikus meelevaldsest kinnipidamisest; nõuab tungivalt, et pooled rakendaksid täielikult 9. novembri 2020. aasta kolmepoolset relvarahudeklaratsiooni, millega nähakse ette sõjavangide, pantvangide ja teiste kinnipeetute ning vaenutegevuse käigus hukkunud isikute säilmete vahetamine;

2.  taunib vägivalda, mis pandi toime hiljutises Armeenia ja Aserbaidžaani vahelises sõjas Mägi‑Karabahhi pärast; väljendab solidaarsust ohvrite ja nende perekondadega; taunib relvarahu rikkumist, mis tõi kaasa uusi inimkannatusi, surma ja hävingut; mõistab hukka kõik tsiviilelanike vastased rünnakud ja tuletab meelde riikide rahvusvahelisest humanitaarõigusest tulenevat kohustust kaitsta tsiviilisikute elu;

3.  nõuab tungivalt, et Aserbaidžaani valitsus esitaks ammendava loetelu kõikidest isikutest, keda hoitakse vangistuses seoses relvakonfliktiga, ning annaks teavet nende asukoha ja tervise kohta, sealhulgas isikute kohta, kes on vangistuses surnud;

4.  tuletab meelde, et teadmata kadunud isikute saatuse ja asukohaga seotud teabe avalikustamata jätmine võib kujutada endast kadunuks jääma sundimist, mida nii Aserbaidžaan kui ka Armeenia on kohustunud ära hoidma; kutsub kõiki pooli üles tegema kindlaks kadunuks jäänud inimeste saatuse ja asukoha ning kohtlema surnukehasid lugupidamisega;

5.  nõuab, et Aserbaidžaani valitsus austaks õiguslikke tagatisi, võimaldaks advokaatidele, arstidele ja inimõiguste kaitsjatele juurdepääsu Armeenia vangidele ning hõlbustaks nende suhtlemist sugulastega;

6.  väljendab tõsist muret usaldusväärsete teadete pärast, mille kohaselt on armeenlastest sõjavange ja teisi vangistuses viibivaid isikuid hoitud ja hoitakse alandavates tingimustes ning neid on vangisoleku või kinnipidamise ajal ebainimlikult koheldud ja piinatud; mõistab hukka kõik piinamise ja kadunuks jääma sundimise juhtumid, sealhulgas relvakonflikti käigus toime pandud juhtumid, samuti surnukehade väärkohtlemise ja rüvetamise;

7.  kutsub Aserbaidžaani ametivõime üles tagama, et endiselt vahi all viibivatele isikutele antakse rahvusvahelise inimõigustealase ja humanitaarõigusega nõutav täielik kaitse, sealhulgas õigus kaitsele piinamise ja ebainimliku kohtlemise eest; kutsub Armeenia ja Aserbaidžaani ametivõime üles viima läbi sõltumatuid, kiireid, avalikke ja tõhusaid uurimisi ning esitama süüdistuse kõigi usaldusväärsete väidetavate Genfi konventsioonide raskete rikkumiste ning muude rahvusvahelise õiguse rikkumiste ja sõjakuritegude eest, et tagada süüdlaste vastutusele võtmine ja ohvritele kahju hüvitamine, tehes seda võimaluse korral rahvusvahelise sihtotstarbelise missiooni abil; kutsub Aserbaidžaani valitsust üles tegema täielikku koostööd Euroopa Inimõiguste Kohtuga, et uurida armeenlastest vangide ebainimliku kohtlemise teadete paikapidavust ja võtta süüdlased vastutusele;

8.  tuletab meelde, et praegu puudub avalikult kättesaadav usaldusväärne teave Armeenias vangistuses viibivate Aserbaidžaani sõjavangide ja kinnipeetavate kohta;

9.  tuletab kõigile konflikti osapooltele meelde nende kohustust järgida rahvusvahelist humanitaarõigust, mille alusel on keelatud piinamine ja muu alandav või ebainimlik kohtlemine, ning kordab, et sõjavangide piinamine ja väärkohtlemine on sõjakuriteod;

10.  mõistab teravalt hukka vahejuhtumi 9. aprillil 2021, kui Aserbaidžaani ametivõimud saatsid välja tühja lennuki, mis oleks pidanud Armeenia kinnipeetavad kodumaale tagasi toimetama; on seisukohal, et tegemist on äärmiselt tundetu teoga, mis iseloomustab Aserbaidžaani üldiselt alandavat suhtumist Armeenia kinnipeetavatesse ja nende perekondadesse;

11.  rõhutab tungivalt vajadust hoiduda mis tahes vaenulikust retoorikast või tegevusest, mida on võimalik tõlgendada vihkamisele või otsesele vägivallale õhutavana või karistamatust toetavana või mis võiks kahjustada jõupingutusi usaldust ja leppimist, koostööd ja püsivat rahu soodustava õhkkonna loomiseks ja edendamiseks;

12.  kutsub Aserbaidžaani valitsust üles tegema Armeenia vangide küsimuses täielikku koostööd Euroopa Inimõiguste Kohtuga ning järgima kohtu ajutisi meetmeid, millega kohustati Aserbaidžaani esitama üksikasjalikku teavet vangide kinnipidamistingimuste, nende tervisliku seisundi ja nende tagasisaatmiseks võetud meetmete kohta;

13.  väljendab oma veendumust, et täielik vangide vahetamine ning hukkunute säilmete üleandmine ning selle küsimuse lõplik lahendamine on kiireloomuline humanitaarküsimus, eriti kannatanute perekondade jaoks, ning oleks esimene hädavajalik usaldust suurendav meede, et tuua piirkonda mingigi stabiilsus;

14.  kutsub Aserbaidžaani valitsust üles tagama asjaomastele rahvusvahelistele organisatsioonidele, nagu Rahvusvaheline Punase Risti Komitee ning piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa komitee, vaba ja takistamatu juurdepääsu vangidele;

15.  rõhutab tungivat vajadust tagada, et humanitaarabi jõuaks abivajajateni, et Armeenia elanikkonna ja kultuuripärandi turvalisus Mägi‑Karabahhis oleks tagatud ning et riigisisesed põgenikud ja pagulased saaksid pöörduda tagasi oma endistesse elukohtadesse;

16.  nõuab tungivalt, et mõlemad pooled hoiduksid igasugusest tegevusest, millega hävitatakse Armeenia ajaloopärandit Aserbaidžaanis ja Aserbaidžaani ajaloopärandit Armeenias; nõuab lammutatud mälestiste täielikku taastamist ja rahvusvahelise üldsuse suuremat kaasamist maailmapärandi kaitsmisse piirkonnas;

17.  tuletab meelde OSCE Minski grupi kaaseesistujate juhitud rahvusvahelise üldsuse jõupingutusi rahumeelse, püsiva, tervikliku ja kestliku lahenduse leidmiseks OSCE 2009. aasta aluspõhimõtete alusel (jõu kasutamisest hoidumine, territoriaalne terviklikkus ning rahvaste võrdõiguslikkus ja enesemääramisõigus), eesmärgiga määrata kindlaks Mägi‑Karabahhi piirkonna edasine staatus; tuletab meelde, et see on võimalik saavutada ainult läbiräägitud poliitilise lahenduse ja kõigi asjaomaste poolte tõelise pühendumuse abil; kutsub osapooli üles taasalustama võimalikult kiiresti kõrgetasemelist poliitilist dialoogi OSCE Minski grupi kaaseesistujate egiidi all; kutsub Armeenia ja Aserbaidžaani valitsusi ning rahvusvahelisi vahendajaid üles süstemaatiliselt kaasama naisi rahuprotsessi ja konsulteerima naissoost inimõiguste kaitsjatega;

18.  väljendab kahetsust, et OSCE Minski grupis osalevad ELi liikmesriigid ei viibinud relvarahukokkuleppe läbirääkimiste juures ning et EL ei näidanud üles juhtrolli kahe kõrgelt hinnatud idapartneri toomisel läbirääkimistelaua taha;

19.  taunib alates 14. aprillist 2021 üldsusele avatud nn trofeepargi avamist Bakuus, kuna see süvendab veelgi pikaajalisi vaenulikke meeleolusid ning õõnestab Armeenia ja Aserbaidžaani vastastikust usaldust; nõuab seetõttu tungivalt selle viivitamatut sulgemist;

20.  kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja komisjoni üles pakkuma nii Armeeniale kui ka Aserbaidžaanile kogu vajalikku abi relvarahu kindlustamiseks ning toetama kõiki jõupingutusi, mis viivad stabiilsuse, ülesehituse, usalduse suurendamise ja sõjajärgse taastumiseni, ning jälgima tähelepanelikult relvarahu sätete rakendamist, eelkõige seoses selle järelevalvemehhanismiga; kutsub Euroopa välisteenistust, komisjoni ja liikmesriike üles suurendama toetust kodanikuühiskonnale ja inimõiguste kaitsjatele ning koostööd nendega, eelkõige olukorras, kus nende tegevust piiratakse; on seisukohal, et ELi eriesindajal Lõuna‑Kaukaasias on selles küsimuses etendada oluline roll;

21.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jätkuvalt toetama kiireloomulise humanitaarabi andmist ja rahvusvaheliste organisatsioonide tööd selles valdkonnas ning kultuuri- ja usupärandi kaitsmisel, samuti toetama Armeenia ja Aserbaidžaani kodanikuühiskonna organisatsioone, kes aitavad tõeliselt kaasa leppimisele;

22.  palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal koos liikmesriikidega käsitleda julgeolekut, stabiilsust ja piirkondlikku koostööd Lõuna‑Kaukaasias ka 2021. aasta sügisel toimuval idapartnerluse tippkohtumisel;

23.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO peasekretärile, OSCE peasekretärile, Minski grupi kaaseesistujatele, Armeenia presidendile, valitsusele ja parlamendile ning Aserbaidžaani presidendile, valitsusele ja parlamendile.